Suunised keskvalitsuse hoonete kiireks energiasäästuks

Ministeeriumid Meie 27.09.2022 nr 1.1-13/7771-1 Suunised keskvalitsuse hoonete kiireks energiasäästuks Austatud ministrid Rahandusministeerium on välja töötanud suunised keskvalitsuse hoonete energiasäästuks eesmärgiga vähendada keskvalitsuse kasutuses hoonete energiatarbimist juba eeloleval kütteperioodil, samuti suvisel jahutusperioodil. Suuniste rakendamine on paindlik ning arvestada tuleb tegelike töötingimuste ja küttesüsteemide erisustega. Mitmed asutused on juba rakendanud erinevaid säästumeetmeid, käesolevate suunistega tahame praktikaid ühtlustada. Suunised sisaldavad ka ekspertidega läbiarvutatud mõjude hinnangut ning tehnilisi juhtnööre. Loodame, et nende rakendamisest on abi energiatarbimise vähendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisad: Suunised keskvalitsuse hoonete kiireks energiasäästuks Peter Pääso 611 3128, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  SUUNISED KESKVALITSUSE HOONETE KIIREKS ENERGIASÄÄSTUKS Suuniste eesmärk on vähendada keskvalitsuse kasutuses hoonete energiatarbimist juba eeloleval kütteperioodil, samuti suvisel jahutusperioodil. Energiatarbimise vähendamine keskvalitsuses mõjutab positiivselt: a) Energiakandjate hinda kõikide tarbijate jaoks, seejuures suurim mõju võib olla tipukoormuste elektrienergia hinnale; b) energia kättesaadavust; c) eeskuju ülejäänud tarbijatele. Suuniste paketi mõju on esitatud tabelis 1. Arvutuste eelduseks on võetud paketi 100% rakendamine. Tabel 1. Mõju kalendriaastas Soojusenergia (sh gaas) Elektrienergia Keskvalitsuse hoonete tarbimine 2021 255 303 MWh 167 823 MWh so. Eesti riigi kogutarbimisest 2,4% 1,9% Meetmepaketi säästupotentsiaal 2021 69 452 MWh (27%) 20 771 MWh (12%) so. Eesti riigi kogutarbimisest 0,73% 0,24% Võttes aluseks kaugkütte hinna ca 100 eurot MWh ja elektri hinna ca 350 eurot MWh, teeks see kokkuhoiuks ca 7+7 mln eurot aastas. Suuniste paketi ja lisa 1 suuniste koostamisel ning arvutuskäikude tegemisel on kaasatud DeltaE Inseneribüroo, TalTech ja RKAS eksperte. 1. Keskvalitsuse hoonete ruumitemperatuuri ülempiiri seadmisest kütteperioodil. a) Keskmiselt on büroopindade kasutajad harjunud talvise ruumitemperatuuriga ca 22-24 kraadi. Võttes aluseks tänase keskmise ruumitemperatuuri 23 kraadi, oleks potentsiaalne arvestuslik kokkuhoid kalendriaastas:  21 kraadi korral ca 32 832 MWh/a soojusenergiat ca 4 845 MWh/a elektrienergiat  20 kraadi korral ca 47 425 MWh/a soojusenergiat ca 7 000 MWh/a elektrienergiat  19 kraadi korral ca 60 924 MWh/a soojusenergiat ca 8 992 MWh/a elektrienergiat  18 kraadi korral ca 73 409 MWh/a soojusenergiat ca 10 835 MWh/a elektrienergiat b) Kehtivad seadused, määrused ja standardid seavad teatud kasutusega ruumide alampiiriks 19 kraadi ja võtavad mitmete arvutuste referentsiks 21 kraadi. c) Ehitusfüüsika ei sea olulisi piiranguid pakutud temperatuuri ülempiiri valikul. Võrreldes soojema kliimaga Saksamaaga oleks külmemas Eestis kahjulik mõju hoonetele väiksem, seega 19 kraadi võiks olla turvaline valik. d) Tajutava ruumitemperatuuri mõju töötajate tootlikkusele on näha tabelist 2. Tabel 2. Ruumitemperatuuri mõju tootlikkusele (Kosonen, Tan. Assessment of productivity loss in airconditioned buildings using PMV index. Energy and Buildings 36 (2004) lk 987-993) e) Ruumitemperatuuri alandamist kui efektiivset energiasäästu meedet võiks kasutada laiemalt kui vaid büroopinnad. Tänaseks on juba esimesed KOV koolid alandanud temperatuuri 19 kraadini ehk määrusega (tervisekaitsenõuded koolidele) nõutud minimaalse alampiirini. Temperatuuri alandamine ei ole soovitatav ruumides, kus see oleks otsene oht tervisele või varale (haiglad, hooldekodud, arhiivid, HEV koolid jne.) f) Suunis: „Ministeeriumidel korraldada oma valitsemisala asutustes kütteperioodil ruumitemperatuuri ülempiiri seadmine 19-21 kraadini ja jahutusperioodil alampiiri seadmine 25 kraadini, arvestades tegelikke töötingimusi ja küttesüsteemide erisusi. Nimetatud ülempiir ja alampiir ei kehti ruumidele, kus on seadusandlusega nõutud kõrgem ruumitemperatuur või kus see on vajalik inimeste tervise või vara kaitseks. Energiajuhtimise võimalusega hoonetes seadistada energiatarbimine minimaalseks tipukoormuste ajal. Energiajuhtimise võimalusega hoonetes võimalusel alandada ruumide kasutusvälisel ajal kütteperioodil ruumitemperatuuri 14- 16 kraadini. Võimalusel järgida lisas 1 toodud tehnilisi suuniseid hoonete energiatarbimise vähendamiseks kütteperioodil.“ 2. Keskvalitsuse hoonete soojast tarbeveest. a) Paljudes Euroopa büroodes, aga ka Eesti restoranides on soe kätepesuvesi kaotatud juba aastaid tagasi. b) Keskvalitsuse bürood tarbivad kolmes kvartalis kokku ca 890 634 m3 vett, millest ca 44 532 m3 on eelduslikult soe kätepesuvesi. Kätepesuvee elektriga soojendamisest loobumisega oleks kokkuhoid ca 568 MWh elektrienergiat ja soojavee ringlussüsteemide väljalülitamisega tööväliseks ajaks kokkuhoid ca 450 MWh elektrienergiat. c) Suunis: „Ministeeriumidel korraldada oma valitsemisala asutustes sellise sooja kätepesuvee tarnimise lõpetamine, mille kütteks kasutatakse ainult elektrit, lähtudes lisas 1 toodud tehnilistest juhistest. Samuti lülitada välja soojavee ringlussüsteem tööväliseks ajaks.“ 3. Keskvalitsuse hoonetes püsikasutuseta ruumide (tühi büroopind, saunad, abiruumid, saalid jmt) temperatuuri seadistamisest vähima miinimumini. a) Saksamaa viitab oma määruses koridoridele, saalidele ja tehnilistele ruumidele. Eesti kontekstis on soovitatav lõpetada ka saunade kasutamine, kui see pole vajalik tööülesannete täitmisel (merepääste jmt). Oleme teadlikud, et paljud asutused soodustavad oma töötajate sportimist ning sellega seoses saunade kasutamist. Märgime, et tegemist on ajutise meetmega b) Kokkuhoid energiakuludes tekiks, kui hõivamata pinnal saaks viia miinimumini kütte (14 kraadi või 3 kraadi diferents köetava kõrvalruumiga), ventilatsiooni ja valgustuse tarbimise. c) Kui asutuse töökorraldus ja hoone tehnosüsteemid seda võimaldavad, tuleks kaaluda pinnakasutuse tihendamist hoone ühes osas (kasutajate arvu projektväärtuseni), et jätta hõivamata hoone teine osa, nt korrus või tiib. d) Kokkuhoiu arvestamisel on võetud eelduseks, et (perioodiliselt/püsivalt) vähendatud temperatuuriga ruumide osakaal hooneportfellis on 5%. Summaarne täiendav kokkuhoid tarbijate ideaalkäitumise korral ca 3 420 MWh soojusenergiat ja ca 450 MWh elektrienergiat (saunad). e) Suunis: „Ministeeriumidel korraldada oma valitsemisala asutustes inimeste poolt hõivamata ruumides temperatuuri alandamine lubatud miinimumini, sh lõpetada saunade kasutamine, kui see pole ilmtingimata vajalik tööülesannete tõttu. Kui töökorraldus ja hoone tehnosüsteemid seda võimaldavad, otsida haldajatel koostöös vastavat kvalifikatsiooni omava inimesega võimalusi hoone osade konserveerimiseks, eesmärgiga viia kütte, ventilatsiooni ja valgustuse tarbimine lubatud miinimumini.“ 4. Keskvalitsuse ametiasutustes kollektiivse kaugtöö rakendamisest. a) Kui riigi ametiasutuse töökorraldus seda võimaldab, tuleks sisse viia kollektiivsed kaugtööpäevad, mis võimaldaks hoone või hooneosa energiatarbimise viia sarnaseks nädalavahetusega. Efekt on suurem, kui see päev on puhkepäevaga külgnev päev. b) Kui kogu portfellist õnnestuks tänu kaugtööle vabastada ühel päeval nädalas 5% büroopinnast, oleks täiendab mõju ca 1 843 MWh soojusenergiat ja 242 MWh elektrienergiat. c) Suunis: „Riigi ametiasutustel, kui töökorraldus seda võimaldab, otsida võimalusi kehtestada kollektiivseid kaugtööpäevi eesmärgiga vähendada hoone või hooneosa energiatarbimist sarnaseks puhkepäevadega.“ 5. Keskvalitsuse hoonete ja kinnistute välisvalgustuse ja monumentide dekoratiivvalgustuste väljalülitamisest 23:00 – 07:00. a) Saksamaa on üheselt keelanud monumentide valgustamise ja kellaajalaselt erasektori valgusreklaamid ning valgustatud vaateaknad. b) Valgustuse vähendamisel tuleb asutustel siiski kaaluda ja arvesse võtta turvariske. c) Samuti tuleb arvestada valgustuse ideoloogilist väärtust võrreldes kokku hoitava energiaga, nt Ukraina riigilipu kuvamine ministeeriumi fassaadil vmt. d) Hinnanguline mõju kalendriaastas ca 8 391 MWh elektrienergiat. e) Suunis: „Ministeeriumidel korraldada oma valitsemisala asutuste hoonete ja monumentide dekoratiivvalgustuse lõpetamine vahemikus 23:00 – 07:00. Kokkuhoiumeede ei hõlma turva- ja avariivalgustust ega olulise väärtusega valgustust.“ 6. Meede keskvalitsuse hoonete tehnosüsteemide ekspertiisideks ja energiakasutuse optimeerimiseks. a) Rahandusministeerium avab meetme suuremate hoonete energiasäästutöödeks, mille mõju on kohene ja tasuvusaeg alla 3 aasta. b) Meetme maht on 2 mln eurot 2023 aastal. c) Meetme kriteeriumid töötab välja Rahandusministeeriumi riigivara osakond. d) Meetmega kõrvaldatakse projekteerimisvead, ehitusvead ja kasutusperioodi seadistusvead. Senine kogemus suhteliselt uute või äsja rekonstrueeritud hoonete põhjal lubab energiasäästu 10 – 25% ja erinevate optimeerimistööde tasuvusajaks mõnest minutist viie aastani. e) Tehnosüsteemide ekspertiisid ja optimeerimistööd tuleb hankida vastavat kvalifikatsiooni omavatelt partneritelt f) Pärast optimeerimistöid jätkub kvalifikatsiooni omava partneri poolt hoonete püsiv seire ja kontroll kalendriaasta jooksul vältimaks vigade (ületarbimise) tagasitulekut ja leidmaks lisaoptimeerimise võimalusi. g) Meetme potentsiaalne võimekus on ca 300 000 m2 tehnosüsteemide optimeerimistööd, millest tekib lisaks eelnevate suuniste kasutusele veel täiendav energiasääst 15%. Hinnangulisel ca 2 551 MWh soojusenergiat ja 1 678 MWh elektrienergiat. Püsiva seire ja kontrolli tulemusel jääks kokkuhoid püsima ka järgnevatel aastatel ja igal aastal kumuleeruks uusi objekte ning täiendavat kokkuhoidu samas mahus. 7. Suuniste rakendamisest. a) Suuniste järgimine sõltub asutuste käitumisest, mis senise tagasiside põhjal on olnud proaktiivne ja leidlik. b) Rahandusministeeriumi riigivara osakond korraldab energiatarbimise andmete seire hoonete/valitsemisalade kaupa. Võrdlusandmed eelnevate aastatega annavad asutustele tagasiside, et hinnata suuniste järgimise tegelikku mõju. Samuti on andmed vajalikud, et leida kõrge energiakuluga hooned ja vajadusel tulla appi tõhusamate meetmetega. Võrdlusandmed tehakse kõigile osapooltele kättesaadavaks. Andmeid kogutakse eeldatavalt andmebaasidest, mis ei tekita asutustele endile täiendavat bürokraatiat. Riina Solman, riigihaldusminister 27.09.2022 Lisa 1. Tehnilised suunised keskvalitsuse hoonetes energiatarbimise vähendamiseks.  Lisa 1. Tehnilised suunised keskvalitsuse hoonete tehnosüsteemide seadistamiseks 2022 algaval kütteperioodil. Küttesüsteem 1. Kütteperioodil ruumiõhu seadetemperatuur maksimaalselt 19-21 kraadi tööajal, töövälisel ajal 14-16 kraadi, arvestades sealjuures hoone eripäradega. Üleskütmisel arvestada hoone soojusinertsiga. 2. Soojussõlmes alandada küttegraafikut vähendamaks kütteenergia kulu. Ühe kraadi ruumitemperatuuri langetamiseks tuleb radiaatorküttel pealevoolu temperatuuri alandada ca 2 kraadi võrra, ning põrandküttel ca 1.3 kraadi võrra. Võimalik ca 5-10 kraadi vähendada 0 kraadi välisõhu juures. Alandada katseliselt ja kontrollida reaalset efekti hoones – kas süsteem suudab hoones sees hoida kehtestatud temperatuuri 19-21 kraadi. Radiaatorküte Põrandküte 80 60 Praegu Pealevoolu temperatuur, °C 70 55 Pealevoolu temperatuur, °C Praegu Ettepanek 50 Ettepanek 60 45 50 40 40 35 30 30 25 20 20 -22 -18 -14 -10 -6 -2 2 6 10 14 18 22 -22 -18 -14 -10 -6 -2 2 6 10 14 18 22 Välisõhu temperatuur, °C Välisõhu temperatuur, °C 3. Kontrollida, et kõik hoone radiaatorid oleks varustatud töötavate termostaatpeadega. Kõikide küttekehade kütteväljastus peab olema ruumipõhiselt reguleeritav. 4. Vajadusel tasakaalustada küttesüsteemid, tagada ruumides ühtlane temperatuur. 5. Elektripõrandakütted duširuumides ja WC-des välja lülitada. 6. Kontrollida, et ventilatsiooni sissepuhkeõhu seadetemperatuur oleks maksimaalselt 18 kraadi. 7. Keskse ruumipõhise juhtimise olemasolul automaatikasüsteemi abil ruumide öine temperatuuri alandus kuni 5 kraadi. Üleskütmise aegprogrammi koostamisel arvestada hoone soojusinertsiga. 1 Ventilatsioonisüsteem 8. Ventilatsiooniagregaadid: programmkellaga sisselülitus vaid hoone tööaegadel (1 tund enne inimeste saabumist sisse lülitada), mil inimesed viibivad ruumides. 9. WC-de väljatõmbe ventilaatorid: programmkellaga sisselülitus vaid hoone tööaegadel (1 tund enne inimeste saabumist sisse lülitada), mil inimesed viibivad ruumides. 10. Ventilatsiooniagregaadi hooldused: kontrollida filtrite mustumist ja asendada mustunud filtrid puhastega; kontrollida soojustagasti töökorras olekut (rihmülekanne terve, ajam töökorras) ja töö efektiivsust (soojustagastust). 11. Retsirkulatsiooniga ventilatsiooniagregaadil veenduda retsirkulatsiooni korrektses töös: ruumides hoida maksimaalselt 800 ppm CO2 kontsentratsiooni järgi. Ventilatsiooniagregaat võtab värsket õhku nii, et soovitud CO2 kontsentratsioon oleks tagatud. 12. CO2 kontsentratsiooni järgi juhitud (VAV) ventilatsiooniagregaadi seadeväärtus seadistada 800 ppm-ile ruumi(de)s. Jahtussüsteem 13. Jahutussüsteemid lülitada välja, va juhul, kui süsteemi taga on ruumid, kus jahutust on talvisel perioodil vaja (nt serveriruumid). Oluline on täielikult välja lülitada, mitte standby´s hoida. 14. Lülitada välja jahutuse tsirkulatsiooni pumbad. 15. Süsteemid, mis peavad talvel töötama: veenduda vabajahutuse olemasolul selle toimimises. 16. Kütteperioodil keskse süsteemiga jahutussüsteemil siseosade tööluba ära võtta. Olmevee süsteem 17. Paigaldada segistitele ja duššidele veesäästuotsikud ning dušipead (vastavalt 3,5 ja 9 l/min). 18. WC-de elektriboilerid ja läbivooluga elektrilised veesoojendid välja lülitada. 19. Hoones, kus mitu tarbevee vähemalt 1000 L akumulatsioonimahutit , kasutada neist olmevee soojendamiseks ainult ühte (teine eraldada süsteemist kuulkraanidega). 20. Kui hooneautomaatika seda võimaldab lülitada tööväliseks ajaks välja soojavee ringlus. Valgustus 21. Välisvalgustuse sisselülitamise tase viia madalamale, näiteks 10 lx. 22. Välisvalgustuse tööluba võtta ära 23:00 - 07:00 hoonetes, kus ei teki turvalisuse riski. 23. Juhitavatel süsteemidel langetada liikumisandurite viiteaegasid, nt 2-5 min peale. 24. Võimalusel vahetada olemasolevad valgustid leedvalgustite vastu, eelistades suurema valgusviljakusega (vähemalt 100 lm/W) valgusteid. 25. Võimalusel varustada kõik üldkasutatavad ruumid (WC-d, koridorid, abiruumid jne) liikumisanduritega ning määrata viiteaeg 2-5 min. 26. Võimalusel lahendada avatud kontoripindadel valgustus tsoneeritud juhtimisega, eraldades akende alused tsoonid sisemistest. Üle 25 m2 põrandapinnaga ruumis ühe lülitiga reguleeritav kuni 4 töökoha valgustus. 27. Võimalusel kasutada päevavalgustsoonis valgustuse juhtimiseks (dimmerdamiseks, väljalülituseks) päevavalgusandureid. 2