Detailplaneeringu kooskõlastamine

KIILI VALLAVALITSUS Kaitseministeerium [email protected] Meie 27.09.2022 nr 8-1/1744-5 Luige alevikus Viljandi mnt 111 detailplaneeringu kooskõlastamine Võttes aluseks planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 2 lõike 2 ja § 3 punkt 1 edastab Kiili Vallavalitsus Kaitseministeeriumile tutvumiseks ning kooskõlastuse andmiseks Luige alevikus Viljandi mnt 111 detailplaneeringu materjalid. Materjalid on kättesaadavad: https://bit.ly/3raQ9KP Planeeringu materjalid sisaldavad: 1. Seletuskiri; 2. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud; 3. Joonised; 4. Kooskõlastused; 5. Menetlusdokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem Eduard Ventman, 6790272 [email protected] Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983 Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700 75401 Harjumaa www.kiilivald.ee [email protected] SEB Pank EE211010052030588006 2 1 3 4 Veehaarde sanitaarkaitseala 9 5 6 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist 7 8 Väljavõte evald.ee/kiilivald/ TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUD LÄHIÜMBRUSES N 1. DP0120 Männi kinnistu detailplaneering (algatatud) LIN algatatud detailplaneeringud TAL E-ol 2. DP0122 Metsa kinnistu detailplaneering (endise nimega Kesa) (kehtestatud) HE EME E-ol MER kehtestatud detailplaneeringud 3. DP0243 Põllu tn 15 kinnistu detailplaneering (kehtestatud) 4. DP0117 Aasa kinnistu detailplaneering (kehtestatud) kontaktvööndi piir E-ol 5. DP0249 Niine kinnistu detailplaneering (kehtestatud) olemasolev maatulundusmaa 6. DP0026 Pärna IV maaüksuse detailplaneering (kehtestatud) olemasolev transpordimaa 7. DP0228 Tammeoksa kinnistu detailplaneering (endise nimega Pärna IV) (kehtestatud) JE UR olemasolev/likvideeritav juurdepääs planeeringualale P E-ol 8. DP0043 Luige alevikus Kirsi, Sarapuu, Männimetsa maaüksuste detailplaneering (endise olemasolev ärimaa E-ol nimega Tamme Talu Ettevõtted maaüksuse detailplaneering) (algatatud) E-plan 9. DP0346 Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneering (algatatud) T elamumaa MN E-ol DI olemasolev kohalik tee JAN VIL E-ol olemasolev riigitee E-ol / E-plan üksikelamud olemasolevad / planeeritud M AS TI PLA RA TÖÖ NIMETUS VAHTRA GRUPP OÜ LUIGE ALEVIKUS VILJANDI MNT 111 KINNISTU DETAILPLANEERING REG.NR.11176431 EEP 000502 Hälli 4 Tallinn 13521 JOONIS TÖÖ NR. MÕÕT JOONISE NR. GSM 52 74 119 [email protected] KONTAKTVÖÖNDI SKEEM volitatud arhitekt 7 K. VAHTER HUVITATUD ISIK DP153-21 DP 3 KOIT KAARISTU AADRESS VILJANDI MNT 111 LUIGE ALEVIK KUUPÄEV august 2022 KIILI VALD 15Tallinn Rapla Türi tee olemasolev hüdrant planeeringuala 11 Tallinna ringtee T2 LUIGE ALEVIKUS VILJANDI MNT 111 KINNISTU DETAILPLANEERING REG.NR.11176431 EEP 000502 JOONIS JOONISE NR. GSM 52 74 119 [email protected] SITUATSIOONISKEEM volitatud arhitekt 7 K. VAHTER HUVITATUD ISIK DP153-21 DP 1 KOIT KAARISTU AADRESS VILJANDI MNT 111 LUIGE ALEVIK august 2022 KIILI VALD N W E LUIGE ALEVIKUS VILJANDI MNT 111 DETAILPLANEERING S Olemasolev juurdepääs planeeringualale 3 TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIRID 0.0 1 R1 OLEMASOLEVAD TEED JA PLATSID R5 0.0 OLEMASOLEV HOONE olev liitumiskilp OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 2 RIIGITEE KAITSEVÖÖND puurkaev PRK0017836 MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJAKU PIIRANGUVÖÖND Riigitee kaitsevöönd 30m vastavalt koostatavale üldplaneeringule Salvkaev OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD Riigitee kaitsevöönd 50m vastavalt kehtestatud üldplaneeringule MADALPINGE ÕHULIIN SIDEKAABEL VEETORUSTIK KANALISATSIOONITORUSTIK puurkaevu sanitaarkaitseala 50m EKSPLIKATSIOON 1. ELAMU ehr kood 116007774 2. LAUT-KUUR ehr kood 116007775 Märkused: Viljandi maantee 111 1. Kitsenduste määramisel on aluseks Maa-ameti kitsenduste kaart ja Kiili valla üldplaneering Topo-geodeetiline alusplaan 3. KELDER ehr kood 116007776 TÖÖ NIMETUS VAHTRA GRUPP OÜ LUIGE ALEVIKUS VILJANDI MNT 111 DETAILPLANEERING REG.NR.11176431 EEP 000502 Hälli 4 Tallinn 13521 JOONIS TÖÖ NR. MÕÕT JOONISE NR. GSM 52 74 119 [email protected] TUGIPLAAN volitatud arhitekt 7 K. VAHTER HUVITATUD ISIK DP153-21 1 : 500 DP 4 KOIT KAARISTU AADRESS Viljandi mnt 111 Luige alevik KUUPÄEV august 2022 Kiili vald planeeringuala VÄLJAVÕTE KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGUST TÖÖ NIMETUS VAHTRA GRUPP OÜ LUIGE ALEVIKUS VILJANDI MNT 111 KINNISTU DETAILPLANEERING REG.NR.11176431 EEP 000502 Hälli 4 Tallinn 13521 JOONIS TÖÖ NR. MÕÕT JOONISE NR. GSM 52 74 119 [email protected] väljavõte valla üldplaneeringust volitatud arhitekt 7 K. VAHTER HUVITATUD ISIK DP153-21 DP 2 KOIT KAARISTU AADRESS VILJANDI MNT 111 LUIGE ALEVIK KUUPÄEV august 2022 KIILI VALD KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 KINNISTU DETAILPLANEERING TÖÖ NR: DP 153-21 Planeeringu koostamise korraldaja Kiili Vallavalitsus Nabala tee 2a, 75401, Kiili alev, Kiili vald registrikood 75020983 E-post: [email protected]  679 0260 Huvitatud isik Koit Kaaristu E-post:[email protected]  5150 552 Planeeringu koostaja: Vahtra Grupp Osaühing Hälli 4, 13521, Tallinn registrikood 11176431 EEP 000502 Volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter E-post: [email protected]  5274 119 Detailplaneeringu kaust koosneb kahest osast: I osa - kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (1. tekstiline osa, 2. joonised) II osa - lisad Tallinn august 2022 KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 • TEKSTILINE OSA o SELETUSKIRI • JOONISED DP 1 Situatsiooniskeem M 1:10 000 DP 2 Väljavõte üldplaneeringust DP 3 Kontaktvööndi skeem DP 4 Tugiplaan M 1:500 DP 5 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500 DP 6 3D joonis VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 2 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 5 2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS ..................................................... 5 2.1. Kehtivad õigusaktid ................................................................................................................. 5 2.2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid ............................................... 5 2.3. Planeeringualal kehtestatud detailplaneeringud ...................................................................... 5 2.4. Planeeringualal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid.................................................... 5 2.5. Planeeringualal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused.................................. 5 2.6. Planeeringualal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid .......................................... 5 2.7. Planeeringualal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused ........................ 5 2.8. Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt .......................................... 5 2.9. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud ...................................................................... 5 2.10. Eesti standardid .................................................................................................................... 5 2.11. Kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ................................................................... 5 3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................... 5 4. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............... 6 4.1. Kontaktvööndi analüüs ............................................................................................................ 6 4.2. Planeeringualaga külgnevad krundid ja nende iseloomustus .................................................. 6 4.3. Fotod planeeringualast ............................................................................................................. 7 4.4. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................................. 8 4.5. Olemasolevad teed ja juurdepääsud......................................................................................... 8 4.6. Olemasolev tehnovarustus ....................................................................................................... 8 4.7. Olemasolev haljastus ja keskkond ........................................................................................... 8 4.8. Kehtivad kitsendused (Maa-ameti andmetel) .......................................................................... 8 4.9. Detailplaneeringud kontaktvööndis ......................................................................................... 9 4.10. Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ...................................................................... 9 5. PLANEERINGUETTEPANEK.................................................................................................... 10 5.1. Krundijaotus .......................................................................................................................... 10 5.2. Krundi ehitusõigus ................................................................................................................. 10 5.3. Üldised arhitektuurinõuded ................................................................................................... 10 5.4. Piirded .................................................................................................................................... 11 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus ja parkimiskorraldus ................................................................... 11 5.6. Juurdepääsu servituudid......................................................................................................... 11 5.7. Haljastus, heakord ja keskkonnatingimused .......................................................................... 11 5.8. Vertikaalplaneerimine............................................................................................................ 11 5.9. Tuleohutus ............................................................................................................................. 12 5.10. Servituutide seadmise vajadus, seadusjärgsed kitsendused ............................................... 12 6. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ............................................................................................... 13 6.1. Üldosa .................................................................................................................................... 13 6.2. Elektrivarustus ....................................................................................................................... 13 6.3. Tänavavalgustus .................................................................................................................... 13 6.4. Sidevarustus ........................................................................................................................... 13 6.5. Soojusvarustus ....................................................................................................................... 13 6.6. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................................ 13 6.1. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine ..................................................................................... 14 7. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ............. 14 7.1. Üldosa .................................................................................................................................... 14 VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 3 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 7.2. Ehitusaegne mõju................................................................................................................... 14 7.3. Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn ................. 15 7.4. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale ............... 15 7.5. Insolatsioon ............................................................................................................................ 15 7.6. Võimalikud avariiolukorrad................................................................................................... 15 7.7. Võimalik mõjude kumuleerumine ja piiriülene mõju ............................................................ 15 7.8. Võimalik piiriülene mõju naaberkatastriüksustelt ................................................................. 15 8. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED............... 16 8.1. Mürakaitsemeetmed ja välisõhu saastatus ............................................................................. 16 8.2. Nõuded vertikaalplaneeringu koostamiseks .......................................................................... 17 8.3. Liikluse ja parkimise korralduslikud nõuded ........................................................................ 17 8.4. Insolatsioonitingimused ......................................................................................................... 17 8.5. Haljastuse rajamise nõuded ................................................................................................... 17 8.6. Radoonikaitse abinõud........................................................................................................... 17 8.7. Tehnorajatiste rajamise nõuded ............................................................................................. 18 8.8. Liiklusrajatised ...................................................................................................................... 18 8.9. Energiatõhusus ja tarbimise nõuded ...................................................................................... 18 9. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................. 18 10. TEHNILISED NÄITAJAD ....................................................................................................... 19 11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................... 19 VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 4 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 1. SISSEJUHATUS Detailplaneeringu alaks on Kiili vallas Luige alevikus asuv Viljandi mnt 111 katastriüksus. Planeeringuala suurus on 5578 m². 2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS 2.1. Kehtivad õigusaktid • Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015) • Ehituseadustik (jõustunud 01.07.2015) • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded„ • Muud standardid, määrused ja seadused 2.2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid • Kiili valla üldplaneering. Kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013.a. otsusega nr 26. • Projekteerimistingimused. Kiili Vallavalitsuse 12.10.2021 korraldus nr 444. • OÜ 100 Aakrit poolt 10.2021 koostatud geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega, töö nr TJ-168_21 • Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus (registreeritud 16.11.2021 nr 8-1/1744) • Kiili Vallavalitsuse 11.01.2022.a korraldus nr 14 „Luige alevikus Viljandi mnt 111 detailplaneeringu algatamine„ 2.3. Planeeringualal kehtestatud detailplaneeringud Kehtiv detailplaneering puudub. 2.4. Planeeringualal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid Ehitusprojektid puuduvad. 2.5. Planeeringualal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused Projekteerimistingimused puuduvad. 2.6. Planeeringualal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid Ehitusprojektid puuduvad. 2.7. Planeeringualal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused Projekteerimistingimused puuduvad. 2.8. Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt Transpordiamet väljastas 25.01.2022 seisukohad nr 7.2-2/22/736-2. 2.9. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud Uuringuid tehtud ei ole. 2.10. Eesti standardid EVS 843:2016 ’’Linnatänavad ’’. 2.11. Kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta Kokkulepped puuduvad. 3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringuala jagamine kaheks elamumaa krundiks, ehitusõiguse määramine, juurdepääsuteede, haljastuse, heakorra, liiklus- ja parkimiskorralduse ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 elamumaa krunti. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada ühe kuni kahe korruselise elamu kõrgusega kuni 9,0m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5m. Krundi suurim ehitisealune pind on kuni 300m2 (ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustusega hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitistealuste pindade summa). Parkimisvajadused tuleb lahendada moodustatava krundi piires. VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 5 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 4. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 4.1. Kontaktvööndi analüüs Planeeringuala paikneb Kiili vallas Luige aleviku edelaosas (vt ka situatsiooniskeem DP1). Tallinna linna piir jääb planeeringualast ca 5 km kaugusele. Planeeringualast lõunasse jääb 11 Tallinna ringtee. Planeeringualal ei paikne (Maa-ameti ja EELIS-e andmetel) Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid või kaitstavaid looduse üksikobjekte. Rohevõrgustik, sinivõrgustik ja maaparandussüsteemide ala planeeritavale alale ei ulatu. Kontaktvööndi idapoolses osas asuvad põhiliselt elamumaa sihtotstarbega krundid. Planeeringualast lõunapoole jääb üks maatulundusmaa sihtotstarbega ja üks ärimaa sihtotstarbega krunt. Teisele poole Viljandi maanteed jäävad maatulundusmaa ja ärimaa sihtotstarbega krundid. Kontaktvööndi hoonestuse moodustavad valdavalt 1-2 korruselised üksikelamud. Keskmine elamumaa krundi suurus on 900m2. Planeeringuala kontaktvööndit iseloomustab lahtine hoonestusviis. Selgeid ehitusjooni välja kujunenud ei ole. Situatsiooniskeem 4.2. Planeeringualaga külgnevad krundid ja nende iseloomustus nr MÜ nimetus kü number Pindala m2 sihtotstarve 1 Kergliiklustee T3 30401:001:2944 415 transpordimaa 2 Kergliiklustee T4 30401:001:2814 603 transpordimaa 3 Kergliiklustee T2 30401:001:2815 1005 transpordimaa 4 Meremehe tee 2a 30501:001:0398 5105 maatulundusmaa 5 Viljandi mnt 113 30501:001:0397 12154 maatulundusmaa VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 6 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 4.3. Fotod planeeringualast Foto 1. Vaade planeeringualale Viljandi maanteelt Foto 2. Vaade planeeringualale Viljandi maanteelt Foto 3. Vaade planeeringualal asuvale elamule VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 7 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 Foto 4. Vaade planeeringualal asuvale abihoonele 4.4. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Viljandi mnt 111 Katastritunnus 30401:001:2943 Krundi suurus 5578m2 Sihtotstarve elamumaa 100% Ehitisregistri andmetel asuvad Viljandi mnt 111 krundil: • elamu (EHR kood 116007774) • laut-kuur (EHR kood 116007775) • kelder (EHR kood 116007776) 4.5. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs Viljandi mnt 111 krundile on vahetult 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1-lt. Planeeringualaga külgneb ka Kergliiklustee T3. 4.6. Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal asuvad sidekaabel ja salvkaev, mille vett kasutatakse kastmiseks. Krunti läbib MP õhuliin. Ühisveevarustuse - ja kanalisatsiooniga liitumine puudub. Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavale jääb planeeringuala ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda. 4.7. Olemasolev haljastus ja keskkond Krundil kasvavad lehtpuud. 4.8. Kehtivad kitsendused (Maa-ameti andmetel) • Sidekaabli kaitsevöönd • Elektripaigaldise kaitsevöönd • Puurkaevu sanitaarkaitseala • Planeeritav ala asub osaliselt riigikaitselise ehitise (Männiku harjutusväli) piiranguvööndis • Riigitee kaitsevöönd VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 8 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 4.9. Detailplaneeringud kontaktvööndis Detailplaneeringud kontaktvööndis on ära toodud joonisel DP3. Vahetult planeeringualaga piirnevatel maaüksustel on algatatud Kiili Vallavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 46 Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus endise Viljandi mnt 109 krundi (nüüd Viljandi mnt 113, 30501:001:0397 ja Meremehe tn 2a, 30501:001:0398) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 krunti: 1 ärimaa krunt ja 1 maatulundusmaa krunt. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) kõrgusega kuni 9,0m ja krundi suurim ehitisealune pind kuni 900m2. 4.10. Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule Kiili valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Väikeelamumaa (EV) juhtfunktsiooniga, detailplaneeringu kohustusega alal. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringu kohane ja ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p2.2.4.1 ja p2.2.4.3 toodud tingimused: Antud detailplaneeringuga nähakse ette kaks krunti, seega ei pea moodustama avalikult kasutatavat sotsiaalmaad. Planeeritud üksikelamute kruntide suurused on järgmised: nr1 2789m2 ja nr2 2789m2. Planeeritud kruntide suurused vastavad üldplaneeringu nõudele. Planeeritud kruntide suurim lubatud ehitisealune pind on 300m2. Krundi pikkus ületab 15m. Mõlemale krundile on planeeritud üks elamu ja üks abihoone. • Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00m ning abihoonel 4,5m. korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. Planeeritud on väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast 9m. Abihoone suurim kõrgus maapinnast on 4,5m. Planeeringuala maakasutuse sihtotstarve on vastavalt Rahandusministeeriumi juhendmaterjalile „Planeeringute leppemärgid„ üksikelamumaa ja vastab üldplaneeringule. Olemasolev abihoone asub moodustatud katastriüksuste piiril. VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 9 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 Parkimine on planeeritud kruntide siseselt. Kokkuvõte: koostatav detailplaneering on vastavuses Kiili valla üldplaneeringu nõuetega. 5. PLANEERINGUETTEPANEK 5.1. Krundijaotus Krundijaotus on kajastatud Põhijoonisel DP5. Planeeringuala jaotatakse kaheks (2) krundiks. Uued krundid pos. numbriga 1 ja 2 on elamumaa sihtotstarbega. Selgitused kruntide sihtotstarvete tähistustele: Sihtotstarvete selgitused detailplaneeringu liikides vastavalt Rahandusministeeriumi juhendmaterjalile „Planeeringute leppemärgid„ EP - üksikelamu maa –ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa. Sihtotstarvete selgitused vastavalt Maakatastriseaduse §18 Katastriüksuse sihtotstarbed E – elamumaa - alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaazide maa. Elamumaa on elamualune sh korterelamu, suvila ja aiamaja alune ning selle juurde kuuluv majapidamis-ning abiehitiste alune ja ehitist teenindav maa. 5.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigus on kajastatud Põhijoonisel DP5. Planeeritud krundile on antud positsiooninumber, krundi kasutamise sihtotstarve, krundi pindala, hoonestusala asukoht, suurim lubatud hoonete arv krundil, suurim lubatud ehitisealune pind ning hoonete suurim lubatud korruselisus ja kõrgus. Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole. Lubatud on lahtine hoonestusviis. Ehitisealuse pinna hulka on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone, väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustusega hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitistealuste pindade summa Hoone paigutamisel krundile tuleb lähtuda põhimõttest, et üks hoone külg peab olema paralleelne planeeritava krundi piiriga, ühe krundi servaga. Ehitusõigusega lubatud hooned peavad asuma hoonestusala sees. Hoonestusala määramisel on arvestatud olemasoleva situatsiooniga. Mõlemale elamumaa sihtotstarbega krundile on planeeritud üks üksikelamu ja üks abihoone. 5.3. Üldised arhitektuurinõuded Katuse kalle 15-45° . Soovitav on projekteerida mõlemad planeeringualale rajatavad elamud ühtse katusekaldega Muud arhitektuurinõuded Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda antud piirkonna väljakujunenud ehituslaadist ja asukoha looduslikust eripärast. Kõik hooned planeeritaval alal peavad moodustama ühtse ansambli Välisviimistlusmaterjalid, värvilahendused ja katusekattematerjalid määratakse iga hoone puhul konkreetse ehitusprojektiga. Soovitav on vältida suurt värvitoonide ja materjalide erinevust kõrvuti rajatavate hoonete puhul. +/-0.00 sidumine sõltub planeeritavast maapinnast ning sokli kõrgusest, mis jääb vahemikku 0,3-0,5m. VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 10 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 5.4. Piirded Vastavalt üldplaneeringule projekteerida piirded naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas. Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40m ja lubatud rajada krundi piirile kuid mitte lähemale kui 2m teekatteservast). Kruntide vaheline piire võib olla võrkaed (kõrgus kuni 1,60m ja lubatud rajada krundi piirile). 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus ja parkimiskorraldus Liiklusruumi planeerimise aluseks on EVS 843:2016 ’’Linnatänavad ’’. Tulenevalt Transpordiameti poolt 25.01.2022 väljastatud seisukohtadest nr 7.2-2/22/736-2 on juurdepääs planeeringualale kavandatud läbi naaberkinnistu Meremehe tn 2a (vt Põhijoonis). Põhjuseks on liiklusohutuse tagamine riigiteel. Parkimine korraldatakse krundisiseselt. Parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt EVS 843:2016 kus üksikelamu parkimisnormatiiv on 3 parkimiskohta elamule. Parkimiskohad võivad olla nii õues kui hoones (vt Põhijoonis). Parkimiskohad põhijoonisel on illustratiivsed. Parkimine lahendatakse koos hoonete projektiga. 5.6. Juurdepääsu servituudid Planeeringualal on kavandatud juurdepääsu servituut krundile nr 2 krundi nr 1 kasuks (vt Põhijoonis). 5.7. Haljastus, heakord ja keskkonnatingimused Haljastus Kõrghaljastus on planeeritud krundi piiride vahetusse lähedusse ja grupiti krundi siseosas. Kruntide haljastus lahendatakse koos hoonestusprojektiga. Võimalusel säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Heakord Kavandatud kruntide omanikud peavad lähtuma oma tegevuses Kiili valla heakorraeeskirjadest ja nendest kinni pidama. Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Olmejäätmete sorteeritud kogumiseks paigutatakse krundile prügikonteinerid. Konteinerite asukoht joonisel on illustratiivne. Lõplik asukoht määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete kogumiskoht kujundada viisil, mis ei riivaks silma ja oleks ohutu. Ehitusjäätmete käitlemine korraldatakse materjalide liikide kaupa, s.h. mitteohtlikud, ohtlikud ja taaskasutatavad. Jäätmete käitluse korraldab ehitusperioodil ehituspeatöövõtja. Jäätmekäitlusel lähtuda kohalikust jäätmehoolduseeskirjast. Ehitusjäätmed kogutakse võimalikult sorteeritult ning veetakse ära spetsiaalsetesse ehitusjäätmete kogumiskohtadesse. Insolatsioon Planeeringuala lähiümbruses ei asu ühtegi eluhoonet. Seega detailplaneeringuga kavandatu ei muuda olemasolevate elamute insolatsioonitingimusi. Müra ja vibratsioon Hoonele tehnoseadmete (soojuspump, kliimaseade, ventilatsioon jmt) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamu paiknemisega ja tehnoseadmest tekkiva müraga, mis ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ’’Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid’’ Lisa 1 normtasemeid. 5.8. Vertikaalplaneerimine Uute hoonete rajamisega seoses kruntide maapind tasandatakse ning krundisisene vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti koosseisus. Välistada tuleb liigvee valgumine naaberkruntidele. VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 11 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 valikul tuleb lähtuda eelkõige juurdesõidutee rajamiseks valitavatest kõrgusmärkidest. Planeeritud hoonete sokli kõrgus peab olema vähemalt 30cm. 5.9. Tuleohutus Planeerimislahenduse aluseks on järgnevad õigusaktid: • Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele„ • EVS 812-7:2018– Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. • EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. • Tuleohutuse seadus • „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord„ Siseministri 18.02.2021 määrus number 10; jõustumiskuupäev 01.03.2021 Kruntidele nr 1-2 on planeeritud üksikelamud. Liigitus tuleohutuse järgi: I kasutusviis. Detailplaneeringuga lubatud ühepereelamu madalaim tulepüsivusklass on TP3, samuti võib ehitada ka kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Täpne tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis. Planeeritud hoonete suurim kõrgus maapinnast on 9m. Suurim korruselisus on 2. Tuletõrjeautodele ja päästemeeskonnale tuleb tagada juurdepääs hoonetele tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kruntidele ja hoonetele juurdepääs peab olema vaba ja aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Tuletõrjetehnika ümberpööramiseks ei tohi olla takistusi. Planeeringuala tulekustutusvesi, 10 l/s kolme tunni jooksul, tagatakse Meremehe tn 2 krundi juures asuva hüdrandi baasil. Hüdrant asub planeeringualast ca 150m kirdes (vt Situatsiooniskeem). Hüdrandi tootlikkus on 19 l/s. Naaberkrundile, Meremehe tn 2a, koostatav detailplaneering kavandab Meremehe tänava äärde tuletõrjevee mahutit, mis jääb planeeringualast ca 90m kaugusele (vt Põhijoonis). Detailplaneeringus on krundile kantud võimalik ehitusala, mis arvestab tulekaitsenorme. Ehitistevahelised kujad. Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse §22 lg 2-le 8 meetrit. Sama § lg 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 5.10. Servituutide seadmise vajadus, seadusjärgsed kitsendused Krunt 1 Viljandi mnt 111 1. 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1 kaitsevöönd 50m äärmise sõiduraja servast 2. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 4m 3. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks 4. Männiku harjutusväljaku piiranguvöönd Krunt 2 Viljandi mnt 111a 1. 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1 kaitsevöönd 50m äärmise sõiduraja servast 2. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori laiusega 4m VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 12 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 3. Veetorustiku – ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd koridori laiusega 4m 4. Veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses krunt nr 1 kasuks 5. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja ja krunt nr 1 kasuks 6. Juurdepääsu servituudi vajadusega ala krunt nr 1 kasuks 7. Männiku harjutusväljaku piiranguvöönd 6. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 6.1. Üldosa Detailplaneeringu tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise järgmises staadiumis. Tehnovõrkude lahendus on ära toodud Põhijoonisel. Planeeringuala läbivatele tehnovõrkudele on määratud kaitsevööndid ja servituudi vajadusega alad kaitsevööndi ulatuses. 6.2. Elektrivarustus Elektrienergiaga varustamine nähakse ette vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 400178. Planeeringuala elektrienergiaga varustamine on kavandatud 0,4kV õhuliini baasil, mis läbib planeeringuala. Olemasoleva liitumiskilbi 68159LK (asub mastil nr 6 Viljandi mnt 111 kinnistul) peakaitse asendatakse suuremaga. Liitumiskilp peab olema vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini toimub maakaabliga. Elektrivarustuse kohta koostatakse eraldi projekt. 6.3. Tänavavalgustus Tänavavalgustust planeeringualale ette ei nähta. Planeeringuala välisvalgustus lahendatakse lokaalselt kinnistu siseselt kinnistu omaniku poolt kasutades valgustust välisukse, värava või sissesõidutee juures. Välisukse juures on soovitav kasutada turvalisuse eesmärgil prožektorit. Täpne valgustuse lahendus antakse koos hoonete projektidega. 6.4. Sidevarustus Planeeringuga nähakse ette kasutada mobiilivõrgu vahendeid. 6.5. Soojusvarustus Tsentraalset soojavarustust planeeringualale ette ei nähta. Soojusvarustus lahendatakse hoonete lokaalsete küttesüsteemide (õhk-õhk, õhk-vesi, kaminaküte jms) baasil. Kütteallikana võib kasutada kõiki kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Vertikaalset maakütet ei planeerita. 6.6. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt Osaühing KIILI KVH poolt 19.01.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 1054. Veevarustus on kavandatud Meremehe tn T1 krundil kulgevast veetorustikust De160. Reovesi juhitakse Meremehe tn T1 krundil kulgevasse isevoolsesse kanalisatsiooni De200. Planeeritud on vee- ja kanalisatsioonitorud läbi naaberkrundi Meremehe tn 2a. Liitumispunktid on ette nähtud Meremehe tn 2a ja Viljandi mnt 111 kruntide piirile. Tehnovõrkudele on määratud kaitsevöönd ja servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses. Planeeringuala olmevee vajadus elamu kohta on 0,6m3 ööpäevas. VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 13 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 6.1. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeringuala lähistel puudub sademevee kanalisatsioon. Sademevesi immutatakse krundi piires pinnasesse. Vajadusel rajatakse madalad imbtiigid. Sademevett tuleb maksimaalselt oma krundi piires ära kasutada (kastmiseks, taaskasutamiseks). Välistada tuleb liigvee valgumine naaberkruntidele ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Sademevee ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt järgmises projekteerimise etapis. 7. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 7.1. Üldosa Kuna tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja planeeringualal ei ole looduskaitselisi piiranguid siis ei ole nõutud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamist. Kavandatav tegevus on oma iseloomult eeldatavalt ohutu, sest katastriüksuse kruntideks jaotamine ja üksikelamute rajamine ei oma eeldatavalt ohtlikku või negatiivset mõju. Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu – ning taastumisvõimet, sest planeeritakse niivõrd väikese mõjuga tegevust tavatingimustes (st puuduvad keskkonnapoolsed piirangud). Kumulatiivset ja piiriülest mõju ei esine. Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks on järgmised: • Ehitusprojektide koosseisus kajastada nii säilitatav kui ka kavandatav haljastus • Haljastuse rajamise kauguste osas hoonetest ja rajatistest tuleb juhinduda standardist EVS 843:2016’’Linnatänavad’’. Haljastus ei tohi takistada päästetöid. • Puude raiumist Kiili valla territooriumil reguleerib Kiili Vallavolikogu 09.08.2007 määrus nr 14 ’’Üksikpuu raieloa väljaandmise tingimused ja kord’’ • Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Kiili valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust Kiili valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 19.04.2012 nr 5) • Rajatavad hooned ei tohi kahjustada naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. • Planeeringu elluviimist alustatakse kavandatud kommunikatsioonide, teede ja hoonestuse rajamisest. Seejärel rajatakse kõrghaljastus. • Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus alates 01.01.2009.a. • Rajatavad hooned ei tohi kahjustada naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. • Igakordne krundi omanik kohustub tagama krundi heakorra. 7.2. Ehitusaegne mõju Ehitusõiguse määramisega on võimalikud tavapärased riskid, mis kaasnevad igasuguse ehitustegevusega, kuid mille mõju on ajutine ja lokaalne. Ehitustöödega kaasneb ehitusjäätmete teke. Jäätmekäitluse korraldamisel vastavalt jäätmeseadusele ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Hoonete ja rajatiste ehitamisega ning kasutamisega kaasneb paratamatult ka loodusvarade (vesi, energia jmt) tarbimine. Planeeritavate ehitusmahtude puhul ei põhjusta see loodusvarude kättesaadavuse vähenemist mujal. VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 14 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 7.3. Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn Kavandatava tegevusega seoses ei ole oodata olulist mõju antud valdkonnas kuna kavandatakse üksikelamuid. Seoses planeeringuala külgnemisega riigiteega on piirkonna peamiseks mürataseme määrajaks liiklusmüra, millega kaasnevad ka vibratsioon ja õhusaaste. Terviseamet on koostanud planeeringualale 27.07.2022 müra ja vibratsiooni mõõtmise aruande nr 6/4-6-2/2070 (vt Lisad. Tehnilised tingimused ja uuringud). Vastavalt uuringule võib eluhoone maantee poolsel küljel esineda müratase päevasel ajal vahemikus 55-60 dBA. Liiklusmüra öine tase jääb vahemikku 44-49 dBA. Autoliiklusest tingitud müra maksimaalne tase mõõtepunktis MP1 võib päeval ulatuda 64 dBA-ni. Vibratsiooni mõõtmise tulemused näitavad, et vibratsiooni kiirenduse sagedus-korrigeeritud summaarsed väärtused (av) päevasel ajal võivad ulatuda 0,0016 m/s2. Riigiteelt tuleneva võimaliku müra, vibratsiooni ja saaste vähendamiseks on planeeringuala lääne poolsesse ossa soovituslik rajada mitmetasandiline haljastuse puhverala kõrg- ja madalhaljastuse näol. Kasutada tuleks nii leht- kui ka okaspuid ja – põõsaid. Lehtpuud hoiavad tolmu ja müra kinni vegetatsiooniperioodil, okaspuud aga talvel. Mürakaitsemeetmed vt p.8.1. Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulutused kannab arendaja. 7.4. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale Kavandatava tegevusega seoses ei ole oodata olulist mõju antud valdkonnas kuna kavandatakse üksikelamuid. 7.5. Insolatsioon Eluruumide insolatsiooninõuded tuleb tagada projekteerimisel. 7.6. Võimalikud avariiolukorrad Planeeritavale alale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga tegevusi ja rajatisi, seega ei ole ette näha kavandatavast tegevusest tulenevaid olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Avariiolukorrad on võimalikud tavapäraste tehnovõrkude kasutamisega kaasnevate nõuete rikkumise korral. Tehnovõrkude projekteerimisel ja kasutusele võtmisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutus ja hädaolukordade lahendamise nõuetega. Arvesse võttes planeeritavat arendusmahtu ei oma võimalikud avariiolukorrad olulist tähendust. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel tagatakse tehnovõrkude laitmatu funktsioneerimine. 7.7. Võimalik mõjude kumuleerumine ja piiriülene mõju Üksikelamu ehitamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju ning mõju ei ulatu väljapoole planeeringuala. Piiriülest mõju detailplaneeringu realiseerumisel ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. 7.8. Võimalik piiriülene mõju naaberkatastriüksustelt Planeeringuala külgneb riigiteega. Võimalik on riigiteelt lähtuv vibratsioon ja õhusaaste. Vastavad leevendusmeetmed vt p 7.3 ja 8.1. Kirdest piirneb planeeringuala Meremehe tn 2a katastriüksusega, millele planeeritakse väikest toidupoodi. Eeldatavalt ei kaasne naaberkrundi detailplaneeringu realiseerimisega piiriülest mõju, kuna väikese poe külastatavus ei ole suur. VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 15 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 8. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. 8.1. Mürakaitsemeetmed ja välisõhu saastatus Planeeringuala külgneb riigiteega ja asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Hoonete projekteerimisel arvestada kaitseministri 26.06.2015 määrusega nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta„ , mille §8 lõike 2 kohaselt võib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Võimaliku hoonesisese müra vältimiseks tuleb hoonete konstruktsioonide projekteerimisel näha ette meetmed eluruumides mürataseme vähendamiseks (näiteks paigaldada rohkem summutavat mineraalvilla välisseintesse, isoleerivat-summutavat isolatsioonimaterjale vahelagedesse ja põrandale, paigaldada 3x klaaspakettaknad). Soovitav on kasutada välispiirete projekteerimisel materjale, mille õhumüraindeks on 40dB. Elamute projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” ja sotsiaalministri 4.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Hooned projekteerida selliselt, et vaikust nõudvad ruumid (magamistoad) paikneksid riigimaantee suhtes varjatud külgedel. Oluline on jälgida akende ja ventilatsiooniavade mürakindlust. Nende projekteerimisel ei tohi väheneda välispiirete müra summutav efekt. Seoses riigiteega on piirkonna peamiseks mürataseme määrajaks liiklusmüra, millega kaasnevad ka vibratsioon ja õhusaaste. Hoonete projekteerimisel arvestada: • Kaitseministri 26.06.2015 määrusega nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta„ , mille §8 lõike 2 kohaselt võib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus ehitisele esitatud mürataseme nõuete täitmine on tagatud ning ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. • Välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtust. Tehnoseadmete (kliimaseadmed, ventilatsioon jmt) valikul peab arvestama, et müra ei ületaks välisõhus kehtestatud normtasemeid. • Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemeid. • Vastavalt standardis EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabelis 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" toodule tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R'tr,s,w vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 16 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 • Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. • Võimaliku hoonesisese müra vältimiseks tuleb hoonete konstruktsioonide projekteerimisel näha ette meetmed eluruumides mürataseme vähendamiseks (näiteks paigaldada rohkem summutavat mineraalvilla välisseintesse, isoleerivat-summutavat isolatsioonimaterjale vahelagedesse ja põrandale, paigaldada 3x klaaspakettaknad). Soovitav on kasutada välispiirete projekteerimisel materjale, mille õhumüraindeks on 40dB. • Hooned projekteerida selliselt, et vaikust nõudvad ruumid (magamistoad) paikneksid riigimaantee suhtes varjatud külgedel. • Oluline on jälgida akende ja ventilatsiooniavade mürakindlust. Nende projekteerimisel ei tohi väheneda välispiirete müra summutav efekt. • Mürataset on võimalik vähendada tõkestades müra levikut müratõketega 8.2. Nõuded vertikaalplaneeringu koostamiseks Ehitusprojekti staadiumis koostada täpsem vertikaalplaneerimise lahendus kogu ala ulatuses nii teedele kui ka haljasaladele. Vertikaalplaneeringuga vältida sademevee valgumine naaberkruntidele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 valikul tuleb lähtuda eelkõige juurdesõidutee rajamiseks valitavatest kõrgusmärkidest. Planeeritud hoonete sokli kõrgus peab olema vähemalt 30cm. 8.3. Liikluse ja parkimise korralduslikud nõuded Parkimiskohtade asetus täpsustub ehitusprojektis. Parkimiskohtade katendi osas eelistada kivisillutist, murukivi vms. Kavandatud parkimiskohad peavad mahtuma planeeringualale. 8.4. Insolatsioonitingimused Kavandatud eluruumide insolatsioonitingimused peavad vastama Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu – ja bürooruumides„ nõuetele. 8.5. Haljastuse rajamise nõuded Haljastuse projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad„. Maksimaalselt säilitada planeeringualal kasvav väärtuslik kõrghaljastus. Tagada olemasolevatele, säilitatavatele puudele ehitusaegne kaitse. Haljastus lahendada ehitusprojekti koostamise käigus. 8.6. Radoonikaitse abinõud Pinnase radooni emissiooni tasemeks loetakse ühe meetri sügavusel mõõdetud pinnase poorides oleva õhu radoonisisaldus. Vastavalt pinnases oleva õhu radoonisisaldusele klassifitseeritakse pinnas madala, normaalse, kõrge ja eriti kõrge radoonisisaldusega pinnaseks. Pinnase radooni sisaldus vastavalt standardile EVS 840:217 3 Radoonisisalduse tase Raadiumisisaldus kBq/ m Madal 0-10 Normaalne 10-50 Kõrge 50-250 Eriti kõrge >250 Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile asub planeeringuala normaalse radoonitasemega piirkonnas (30-50Bq/m3). VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 17 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 Hoone projekteerimisel rakendada ehituslikke meetmeid radooni hoonesse imbumise takistamiseks vastavalt standardile EVS 840:217 ’’Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes’’. 8.7. Tehnorajatiste rajamise nõuded 8.7.1. Elektrivarustus Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 8.7.2. Veevarustus ja kanalisatsioon Peale detailplaneeringu kehtestamist koostada eraldi projekt vee ja kanalisatsiooni lahendamiseks. Projekti koostamisel arvestada Osaühing KIILI KVH üldtingimustega: https://www.kiilikvh.ee/PDF/yldtehnilised_tingimused.pdf projekt kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate maaomanike – ja kasutajatega, ning saata kooskõlastamiseks Osaühing KIILI KVH-le dwg failina. Ühisveevärgi - ja kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse leping Osaühing KIILI KVH kasuks. 8.8. Liiklusrajatised Maanteeamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. Kõik detailplaneeringu kohaste teede ja rajatiste väljaehitamise kulud kannab huvitatud isik. 8.9. Energiatõhusus ja tarbimise nõuded Ehitusseadustik §65 sätestab järgmist: (1) Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe miinimumnõuetele. (2) Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine. Ettevõtlus - ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63 ’’Hoone energiatõhususe miinimumnõuded’’ on kehtestatud miinimumnõuded hoone, sealhulgas madalenergiahoone ja liginullenergiahoone, energiatõhususele. 9. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eesti standardi EVS 809-1:2002 ’’Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1. Linnaplaneerimine’’ kohaselt saab kuritegevuse riske vähendada järgmiste meetmetega: • Kontrollida juurdepääsu võimalused (piiratud juurdepääs võõrastele, selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, valdusele sissepääsu piiramine). • Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). • Hoonetel näha ette välisvalgustus sissepääsude juures. • Hoonete läheduses tagada hea nähtavus – kasutada madalaid põõsaid. • Soovitatav on kasutada naabrivalve süsteemi ja sõlmida leping turvafirmaga. • Hea vaade elamute akendest rõdudele ja aedadele vähendab salajasi vargusi. • Kasutada välisuksena turvalukkudega turvaust, kasutada turvaketti ja uksesilma. Paigaldada rõduustele täiendavad kinnitused. VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 18 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 • Tellida valveteenus, soovitavalt turvafirmalt. • Hoida välisuks lukus ka kodusviibimise ajal. • Hoolitseda, et välisukse ümbrus oleks pimedal ajal alati valgustatud. • Luua hea nähtavus, kasutada madalaid põõsaid. • Kuritegevust kui probleemi teadvustada paikkonna elanike poolt ja sellest ajendatud ühist kokkuleppelist või organiseeritud tegutsemist kuritegude ennetamise eesmärgil. Luua /liituda naabrivalvega. • Pikemaajalisel mujal viibimisel paluda usaldusväärsetel naabritel või tuttavatel regulaarselt tühjendada postkasti ja oma kodul silm peal hoida. Paigaldada autonoomne signalisatsioon ja informeerida naabreid kuidas käituda alarmi korral. • Oluline on tagada alal korralik valgustus. • Kergestisüttiva prahi kiire koristamine ja süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine vähendavad süütamise riski. 10. TEHNILISED NÄITAJAD PLANEERITUD MAA-ALA SUURUS 5578 m² KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 2 KRUNDITUD MAA BILANSS (katastriüksuse liikide alusel) Elamumaa (2 katastriüksust) 5578m² 100% PARKIMISKOHTADE ARV normatiivne / planeeritud 3/3 11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Kruntide ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid) 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega 2. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Ehituslubade tingimuseks on juurdepääsutee ja tehnovõrkude olemasolu. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone, väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. 3. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste kasutuslubade olemasolu. Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine. Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS §27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused 1. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates ehituslubade taotlemisest. VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 19 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter KIILI VALD LUIGE ALEVIK VILJANDI MNT 111 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING august 2022 2. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, sh arendustegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a. pos 4) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni-, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. 3. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naaberkruntide maa kasutamise võimalusi (ka haljastus). Samuti ei tohi tekitada naaberkruntide omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik. Koostas: Katrin Vahter Volitatud arhitekt 7 VAHTRA GRUPP OÜ Reg. nr 11176431 GSM 52 74 119 20 Hälli 4 13521 Tallinn EEP 000502 [email protected] volitatud arhitekt 7 Katrin Vahter N LUIGE ALEVIKUS VILJANDI MNT 111 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE E N W DETAILPLANEERING N JA TÄHIS (detailplaneeringu liikide kaupa) LLI TA EP üksikelamu maa S TINGMÄRGID Me Pla n. t ulet re me PLANEERINGUALA PIIR õrje vee he EP ho idla tn KATASTRIÜKSUSE PIIRID OLEMASOLEVAD TEED JA PLATSID EP P7 OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE OLEMASOLEV HOONE OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS P7 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND t mn P5 RIIGITEE KAITSEVÖÖND i and P4 MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJAKU PIIRANGUVÖÖND Vilj LIIKLUSSUUNAD PLANEERITUD HOONESTUSALA (peale puurkaevu Tehnovõrkude servituudi vajadusega tamponeerimist) P7 ala läbi Meremehe tn 2a kinnistu PLANEERITUD HOONESTUSALA (kuni puurkaevu P7 tamponeerimiseni) PLANEERITUD HOONE (asukoht illustratiivne) P7 PLANEERITUD SISSEPÄÄS KRUNDILE P7 Juurdepääsu servituudi vajadusega PK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT (asukoht illustratiivne) ala läbi Meremehe tn 2a kinnistu LIKVIDEERITAV OBJEKT / TAMPOONITAV PUURKAEV LAMMUTATAV HOONE PK PLANEERITUD ILUHALJASTUS Krunt nr 1 liitumispunkt ühisveevarustusega PLANEERITUD HALJASALA Krunt nr 2 liitumispunkt ühisveevarustusega Krunt nr 1 liitumispunkt PLANEERITUD PARKIMISKOHAD (asukoht illustratiivne) ühiskanalisatsiooniga 19.0 4.0 Krunt nr 2 liitumispunkt OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD ühiskanalisatsiooniga MADALPINGE ÕHULIIN SIDEKAABEL PK 2 EP 100% VEETORUSTIK 300 4.0 2/-1 2789 1/1 KANALISATSIOONITORUSTIK 4.0 .0 9/4,5 P3 0 4.0 R1 0 4. Viljandi mnt 109 detailplaneeringuga planeeritud R5 0.0 vt. Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie 19. toidupood) detailplaneering. DP0346. Algatatud 0 Olemasolev salvkaev 16.12.2021 kastmisveele PLA 4.0 plan. hoone (asukoht illustratiivne) .0 RA 4.0 4 Säiliv laut-kuur plan. kergliiklustee Tampoonitav puurkaev plan. haljasala Riigitee kaitsevöönd 30m PRK0017836 vastavalt koostatavale üldplaneeringule PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD plan. 2 kohaline liitumiskilp 4.0 PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK PLANEERITUD VEETORUSTIK 4.0 Riigitee kaitsevöönd 50m vastavalt kehtestatud üldplaneeringule 1 EP 100% 300 SERVITUUDI VAJADUSEGA ALAD 2/-1 2789 1/1 PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 9/4,5 P3 puurkaevu PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA sanitaarkaitseala 50m PLANEERINGUALA NÄITAJAD KRUNDI EHITUSÕIGUS PLANEERITUD MAA-ALA SUURUS 5578m² KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 2 KRUNDITUD MAA BILANSS MINIMAALNE TULEÜSIVUS- (katastriüksuse liikide alusel) KÕRGUS MAAPINNAST (m)/ KRUNDI TÄISEHITUSE % katastriüksuste sihtotstarvete SUURIM KORRUSELISUS E elamumaa (2 katastriüksust) 5578m² MAA SIHTOTSTARVE JA MAA SIHTOTSTARVE JA EHITISEALUNE PIND m² ABSOLUUTNE KÕRGUS (kat. üksuse liikide kaupa) SULETUD BRUTOPIND PARKIMISKOHTADE ARV (det. plan. liikide kaupa) maapealene/maa-alune maapealne/maa-alune SUURIM HOONETE maapealne/maa-alune KRUNDI AADRESS normatiivne 6 HOONESTUSALA SUURIM HOONE KATUSEKALLE planeeritud 6 VÕI AADRESSI PLANEERITUD ARV KRUNDIL OSAKAALU % OSAKAALU % ETTEPANEK SUURUS m² SUURUS m² SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED elamu/abih. elamu/abih. SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS SUURIM KRUNDI kaupa m² KLASS POS NR PARKIMISKOHTADE KRUNDI EHITUSÕIGUS KONTROLLARVUTUS 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1 kaitsevöönd 50m äärmise sõiduraja servast. Elektripaigaldise kaitsevöönd normatiivne/kavandatud PARKIMISKOHTADE EHITISE OTSTARVE 1 Viljandi mnt 111 2789 300/300 1947 2/-1 9/4,5 1/1 EP 100% E 100% 600/300 TP3 11 15-45 pos KRUNDI AADRESS koridori laiusega 4m. Elektripaigaldise servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja kasuks. nt. üksikelamu, kool, nr sihtotstarbe % detailplaneeringu liikides VÕI ETTEPANEK Männiku harjutusväljaku piiranguvöönd. NORMATIIVNE suurim ehitisealune pind 15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1 kaitsevöönd 50m äärmise sõiduraja servast. Elektripaigaldise kaitsevöönd koridori korruste arv +/- krundi 2789 300/300 1898 2/-1 9/4,5 1/1 EP 100% E 100% 600/300 TP3 11 15-45 laiusega 4m. Veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd koridori laiusega 4m. Veetorustiku ja POS 2 Viljandi mnt 111a suurim hoonete arv krundil NR pindala ARV kanalisatsioonitorustiku servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses krunt nr 1 kasuks ja elektripaigaldise (elamu/abihoone) jne) servituudi vajadusega ala kaitsevööndi ulatuses võrguvaldaja ja krunt nr 1 kasuks. Juurdepääsu servituudi suurim kõrgus meetrites parkimis- vajadusega ala krunt nr1 kasuks. Männiku harjutusväljaku piiranguvöönd. (elamu/abihoone) kohtade arv 1 Viljandi mnt 111 üksikelamu 3/3 Märkused: 2 Viljandi mnt 111a üksikelamu 3/3 1 Joonise loetavuse huvides on planeeritava ala piir nihutatud kinnistu piirist väljapoole ANDMED KRUNDI MOODUSTAMISEKS TÖÖ NIMETUS POS KRUNDI AADRESS KRUNDI KRUNDI MOODUSTATAKSE LIIDETAVATE- OSADE SENINE Viljandi maantee 111 NR VÕI ETTEPANEK PLANEERITUD PLANEERITUD KATASTRIÜKSUSTEST LAHUTATAVATE SIHTOTSTARVE VAHTRA GRUPP OÜ LUIGE ALEVIKUS VILJANDI MNT 111 DETAILPLANEERING Topo-geodeetiline alusplaan SIHTOTSTARVE SUURUS m² k.a. riigi / linna maa OSADE (katastriüksuse REG.NR.11176431 EEP 000502 (katastriüksuse liik) SUURUSED m²± liik) Hälli 4 Tallinn 13521 JOONIS TÖÖ NR. MÕÕT JOONISE NR. GSM 52 74 119 [email protected] PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA Viljandi mnt 111 E 100% 2789 5578-2789 E 100% volitatud arhitekt 7 K. VAHTER HUVITATUD ISIK DP153-21 1 : 500 DP 5 1 30401:001:2943 KOIT KAARISTU AADRESS Viljandi mnt 111 Viljandi mnt 111a E 100% 2789 30401:001:2943 5578-2789 E 100% Luige alevik 2 KUUPÄEV august 2022 Kiili vald