Kaitseministeeriumi tunnustuse „Riigikaitsjate toetaja“ andmise kord ja tingimused“ kehtestamine ja käskkirja muutmine

CMYK 100.60.0.0 Pantone® 285 C CMYK 42.38.63.24 Pantone® 871 C või võimalusel Pantone® Metallic Gold Kirjatüüp: Bodoni Bd BT Bold CMYK 100.60.0.0 Pantone® 285 C CMYK 10.0.0.50 Pantone® 877 C Kirjatüüp: Bodoni Bd BT Bold CMYK 100.60.0.0 Pantone® 285 C CMYK 30.50.70.20 Pantone® 876 C Kirjatüüp: Bodoni Bd BT Bold  CMYK 100.60.0.0 Pantone® 285 C CMYK 42.38.63.24 Pantone® 871 C või võimalusel Pantone® Metallic Gold Kirjatüüp: Bodoni Bd BT Bold Eelnevalt väljatoodud tunnustuste ülalserval olev aastaarv tähendab tunnustuse väljaandmise aastat. Aastaarv kujutisel muutub igal aastal KÄSKKIRI 06.05.2024 nr 1-2/24/74 “Riigikaitsjate toetaja tunnustuse andmise kord ja tingimused“ kehtestamine ja nõukogu moodustamine Vabariigi Valitsuse 25.05.2023.a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus” § 6 lõike 2 punkti 4, § 14 lõike 1 ja 3 alusel ning kooskõlas eeltoodud määruse § 15 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 5: 1. Kehtestan Riigikaitsjate toetaja tunnustuse andmise korra ja tingimused (lisatud). 2. Moodustan Kaitseministeeriumi teenetemärgi „Riigikaitsjate toetaja tunnustus“ andmise nõukogu (edaspidi nõukogu) järgmises koosseisus: 2.1 esimees: kaitsevalmiduse asekantsler. 2.2. liikmed: 2.2.1 Kaitseväe peastaabi ülem; 2.2.2 Kaitseliidu peastaabi ülem; 2.2.3 Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem; 2.2.4 Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja; 2.2.5 Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja; 2.2.6 Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna analüütik. 3. Nõukogu liikmel on õigus enda äraoleku ajaks määrata nõukogu ülesannete täitmiseks asendaja teatades sellest kirjalikult nõukogu esimehele. 4. Nõukogu ülesandeks on: 4.1 hinnata esitatud kandidaatide vastavust tunnustuse andmise tingimustele; 4.2 teha ministrile tunnustuse andmise ettepanek; 4.3 vajadusel teha ettepanek tunnustuse mitte andmiseks. 5. Määran nõukogu teenindavaks struktuuriüksuseks kaitsetahte arendamise osakonna. 6. Tunnistan kehtetuks kaitseministri 16.06.2023 käskkirja nr 89 „Kaitseministeeriumi tunnustuse „Riigikaitsjate toetaja“ andmise kord ja tingimused“ kehtestamine ning hindamiskomisjoni moodustamine“. 7. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, asekantsleritele, kaitsetahte arendamise osakonna juhatajale, strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhatajale, Kaitseliidu peastaabi ülemale, Kaitseväe peastaabi ülemale ja Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülemale. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister  Riigikaitsjate toetaja tunnustuse andmise kord ja tingimused 1. Kaitseministeeriumi (edaspidi ministeerium) teenetemärk „Riigikaitsjate toetaja tunnustus“ (edaspidi tunnustus) on mõeldud juriidilistele isikutele (sh füüsilisest isikust ettevõtjale) ja asutustele, kes toetavad Eesti riigikaitsjaid eelkõige toetades nende osalemist õppekogunemistel, panustades seeläbi Eesti riigikaitsesse laiemalt ning olles eeskujuks ka teistele organisatsioonidele. 2. Riigikaitsjad on tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja veteranid. 3. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus jaguneb neljaks klassiks: kuld-, hõbe-, ja pronkstunnustus ning eritunnustus. 3.1. Kuld-, hõbe- ja pronkstunnustuse andmise otsustamisel lähtutakse järgmistest põhikriteeriumidest: 1) on maksnud õppusel osalevale isikule töötasu ja õppekogunemise toetuse vahe (ehk säilitanud isikule igakuise töötasu täies ulatuses); 2) on jätkanud õppuse ajal isikule töötasu maksmist täies ulatuses; 3) on maksnud isikule lisatasu või võimaldanud õppuse ajaks tasustatud lisapuhkust. 3.1.1 Riigikaitsjate toetaja pronkstunnustuse andmiseks peab olema täidetud vähemalt üks eelnimetatud põhikriteeriumist. 3.1.2 Riigikaitsjate toetaja hõbetunnustus antakse välja silmapaistva tegevuse eest Eesti riigikaitsjate toetamisel ning alljärgnevate eelduste täitmisel: 1) täidetud on pronkstaseme eeldused; 2) pakutakse mitmesuguseid hüvesid reservväelastele ja kaitseväele, sealhulgas soodustusi, tehnika rendivõimalusi, tasuta transporti jms. 3.1.3 Riigikaitsjate toetaja kuldtunnustus antakse välja pikaajalise ja erakordse panuse eest Eesti riigikaitsjate toetamisel ning alljärgnevate eelduste täitmisel: 1) täidetud on hõbetaseme eeldused; 2) ollakse silmapaistvalt oma turusektoris eeskujuks teistele, toetades reservväelasi puudutavate küsimuste esiletõstmist partnerite, klientide ja teiste osapooltega. 3.2. Riigikaitsjate toetajale võib anda eritunnustuse, mille andmisel ei lähtuta eeltoodud põhikriteeriumidest. Eritunnustus antakse välja erilise ja unikaalse panuse eest Eesti Riigikaitsjate toetamisel. Eritunnustusi saab anda igal aastal kuni kolmele juriidilisele isikule (sh füüsilisest isikust ettevõtjale) või asutusele. 4. Tunnustuse andmise otsustab Kaitseministeeriumi teenetemärgi „Riigikaitsjate toetaja tunnustus“ andmiseks moodustatud nõukogu (edaspidi nõukogu) ja otsuse kinnitab minister. 5. Erandjuhtudel võib ministri otsusel väljastada ministeeriumi tunnustuse ka muude eriliste ja silmapaistvate riigikaitsjaid toetavate tegevuste eest, sh võib minister tunnustada juriidilisi  isikuid, kus ei tööta ühtegi reservväelast, kuid kes on pikaajaliselt toetanud riigikaitsjaid erinevate teenuste või toodete pakkumisel soodushinnaga. 6. Nõukogu istungeid juhatab kaitsevalmiduse asekantsler. Nõukogu teeb otsuse lihthäälteenamusega. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa kaks kolmandikku nõukogu liikmeist. Nõukogu koosolekud on kinnised, protokollitakse üksnes lõppotsused. 7. Kandidaate tunnustuse andmiseks võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud ning asutused. 8. Kandidaadiks on lubatud esitada ka varasematele konkurssidele esitatud juriidilisi isikuid ja asutusi. 9. Kandidaadi esitamiseks tuleb ettenähtud tähtajaks esitada Kaitseministeeriumi kodulehe kaudu avaldus, kus on välja toodud: 9.1. kandidaadi nimi ja kontaktandmed; 9.2. põhjendus, mille eest kandidaat esitatakse; 9.3. esitaja nimi ja kontaktandmed. 10. Avalduste esitamise tähtaeg avalikustatakse ministeeriumi koduleheküljel. 11. Ministeeriumi tunnustust ei anta juriidilisele isikule: 11.1. kellel on maksuvõlg; 11.2. kellel on riigi ees täitmata kohustused, sh tähtajaks esitamata majandusaasta aruanne; 11.3. kellel on kehtiv ärikeeld; 11.4. kellel on kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. 12. Ministeeriumi hõbe- ja kuldtaseme tunnustus ning eritunnustus antakse koos „Riigikaitsjate toetaja“ märgiga (lisa 1) ja tunnistusega. Pronkstaseme tunnustus antakse koos „Riigikaitsjate toetaja“ kleebisega ning tunnistusega. 13. Ministeeriumi tunnustus antakse üldjuhul üks kord aastas toimuval tänuüritusel, erandina ministri otsusel muul ajal. 14. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustust on õigus kasutada kirjaplangil, trükistel, toodete ja teenuste jm reklaamimisel. Märki võib kasutada ajaliste piiranguteta, kuid tingimusel, et märki kasutatakse koos märgi väljastamise aastanumbriga. 15. Nõukogu ettepanekul ja ministri otsusel võib ministeeriumi tunnustuse ning selle kasutamise õiguse ära võtta. Otsus peab olema kirjalikult põhjendatud.  CMYK 100.60.0.0 Pantone® 285 C CMYK 42.38.63.24 Pantone® 871 C või võimalusel Pantone® Metallic Gold Kirjatüüp: Bodoni Bd BT Bold CMYK 100.60.0.0 Pantone® 285 C CMYK 10.0.0.50 Pantone® 877 C Kirjatüüp: Bodoni Bd BT Bold CMYK 100.60.0.0 Pantone® 285 C CMYK 30.50.70.20 Pantone® 876 C Kirjatüüp: Bodoni Bd BT Bold  CMYK 100.60.0.0 Pantone® 285 C CMYK 42.38.63.24 Pantone® 871 C või võimalusel Pantone® Metallic Gold Kirjatüüp: Bodoni Bd BT Bold Eelnevalt väljatoodud tunnustuste ülalserval olev aastaarv tähendab tunnustuse väljaandmise aastat. Aastaarv kujutisel muutub igal aastal Riigikaitsjate toetaja tunnustuse andmise kord ja tingimused 1. Kaitseministeeriumi (edaspidi ministeerium) teenetemärk „Riigikaitsjate toetaja tunnustus“ (edaspidi tunnustus) on mõeldud juriidilistele isikutele (sh füüsilisest isikust ettevõtjale) ja asutustele, kes toetavad Eesti riigikaitsjaid eelkõige toetades nende osalemist õppekogunemistel, panustades seeläbi Eesti riigikaitsesse laiemalt ning olles eeskujuks ka teistele organisatsioonidele. 2. Riigikaitsjad on tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased ja veteranid. 3. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus jaguneb neljaks klassiks: kuld-, hõbe-, ja pronkstunnustus ning eritunnustus. 3.1. Kuld-, hõbe- ja pronkstunnustuse andmise otsustamisel lähtutakse järgmistest põhikriteeriumidest: 1) on maksnud õppusel osalevale isikule töötasu ja õppekogunemise toetuse vahe (ehk säilitanud isikule igakuise töötasu täies ulatuses); 2) on jätkanud õppuse ajal isikule töötasu maksmist täies ulatuses; 3) on maksnud isikule lisatasu või võimaldanud õppuse ajaks tasustatud lisapuhkust. 3.1.1 Riigikaitsjate toetaja pronkstunnustuse andmiseks peab olema täidetud vähemalt üks eelnimetatud põhikriteeriumist. 3.1.2 Riigikaitsjate toetaja hõbetunnustus antakse välja silmapaistva tegevuse eest Eesti riigikaitsjate toetamisel ning alljärgnevate eelduste täitmisel: 1) täidetud on pronkstaseme eeldused; 2) pakutakse mitmesuguseid hüvesid reservväelastele ja kaitseväele, sealhulgas soodustusi, tehnika rendivõimalusi, tasuta transporti jms. 3.1.3 Riigikaitsjate toetaja kuldtunnustus antakse välja pikaajalise ja erakordse panuse eest Eesti riigikaitsjate toetamisel ning alljärgnevate eelduste täitmisel: 1) täidetud on hõbetaseme eeldused; 2) ollakse silmapaistvalt oma turusektoris eeskujuks teistele, toetades reservväelasi puudutavate küsimuste esiletõstmist partnerite, klientide ja teiste osapooltega. 3.2. Riigikaitsjate toetajale võib anda eritunnustuse, mille andmisel ei lähtuta eeltoodud põhikriteeriumidest. Eritunnustus antakse välja erilise ja unikaalse panuse eest Eesti Riigikaitsjate toetamisel. Eritunnustusi saab anda igal aastal kuni kolmele juriidilisele isikule (sh füüsilisest isikust ettevõtjale) või asutusele. 4. Tunnustuse andmise otsustab Kaitseministeeriumi teenetemärgi „Riigikaitsjate toetaja tunnustus“ andmiseks moodustatud nõukogu (edaspidi nõukogu) ja otsuse kinnitab minister. 5. Erandjuhtudel võib ministri otsusel väljastada ministeeriumi tunnustuse ka muude eriliste ja silmapaistvate riigikaitsjaid toetavate tegevuste eest, sh võib minister tunnustada juriidilisi  isikuid, kus ei tööta ühtegi reservväelast, kuid kes on pikaajaliselt toetanud riigikaitsjaid erinevate teenuste või toodete pakkumisel soodushinnaga. 6. Nõukogu istungeid juhatab kaitsevalmiduse asekantsler. Nõukogu teeb otsuse lihthäälteenamusega. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa kaks kolmandikku nõukogu liikmeist. Nõukogu koosolekud on kinnised, protokollitakse üksnes lõppotsused. 7. Kandidaate tunnustuse andmiseks võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud ning asutused. 8. Kandidaadiks on lubatud esitada ka varasematele konkurssidele esitatud juriidilisi isikuid ja asutusi. 9. Kandidaadi esitamiseks tuleb ettenähtud tähtajaks esitada Kaitseministeeriumi kodulehe kaudu avaldus, kus on välja toodud: 9.1. kandidaadi nimi ja kontaktandmed; 9.2. põhjendus, mille eest kandidaat esitatakse; 9.3. esitaja nimi ja kontaktandmed. 10. Avalduste esitamise tähtaeg avalikustatakse ministeeriumi koduleheküljel. 11. Ministeeriumi tunnustust ei anta juriidilisele isikule: 11.1. kellel on maksuvõlg; 11.2. kellel on riigi ees täitmata kohustused, sh tähtajaks esitamata majandusaasta aruanne; 11.3. kellel on kehtiv ärikeeld; 11.4. kellel on kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. 12. Ministeeriumi hõbe- ja kuldtaseme tunnustus ning eritunnustus antakse koos „Riigikaitsjate toetaja“ märgiga (lisa 1) ja tunnistusega. Pronkstaseme tunnustus antakse koos „Riigikaitsjate toetaja“ kleebisega ning tunnistusega. 13. Ministeeriumi tunnustus antakse üldjuhul üks kord aastas toimuval tänuüritusel, erandina ministri otsusel muul ajal. 14. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustust on õigus kasutada kirjaplangil, trükistel, toodete ja teenuste jm reklaamimisel. Märki võib kasutada ajaliste piiranguteta, kuid tingimusel, et märki kasutatakse koos märgi väljastamise aastanumbriga. 15. Nõukogu ettepanekul ja ministri otsusel võib ministeeriumi tunnustuse ning selle kasutamise õiguse ära võtta. Otsus peab olema kirjalikult põhjendatud.