ARUANNE KAITSEVÄEKOHUSTUSE TÄITMISEST JA
KAITSEVÄETEENISTUSE KORRALDAMISEST 2023. AASTAL
Tallinn 2024
EESSÕNA
Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO liikmesusel. Esmase iseseisva
kaitsevõime tagamisel on oluline roll kõikidel Eesti kodanikel, kellel on põhiseaduslik kohustus
osaleda riigikaitses. Selleks on kehtestatud üldine kaitseväekohustus täisealistele meeskodanikele,
kuid lisaks on igal kodanikul võimalus anda oma panus riigikaitsesse vabatahtlikult.
Eesti kaitsevõime aluseks on riigikaitsesse ajateenijate, tegevväelaste, reservväelaste või
vabatahtlikena panustavad Eesti inimesed. Eesti elanikkonna valmisolek vastavalt oma võimetele ja
oskustele osaleda isiklikult kaitsetegevuses on kõrge.
Kaitseministeerium korraldab alates 2001. aastast regulaarselt üleriigilisi avaliku arvamuse küsitlusi,
et selgitada elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes küsimustes. 2023ndal aastal läbiviidud
uuringu tulemused näitavad, et jätkuvalt on kõrgel tasemel nii aktiivne kui passiivne kaitsetahe kogu
elanikkonnas. Erinevates rollides kaitsetegevuses osalema on valmis juba ligi 2/3 elanikkonnast,
sealjuures enam kui kümnendik otseses ja neljandik abistavas sõjalises kaitsetegevuses ning veidi alla
kolmandiku mittesõjalises kaitsetegevuses. Ajateenistust peab vajalikuks ligi 90% eestimaalastest.
Suhtumine reservväelastesse on hea (85%) ning soositakse ka reservväelaste õppekogunemistele
kutsumist (79%).
2023. aasta oli riigi kaitsevalmiduse tõstmisel olulise tähtsusega. Eelneval aastal otsustati suurendada
sõjaaja koosseisu pea poole võrra 26 000st võitlejast 43 700 võitlejani, mis tuli suuresti maakaitse
kasvust.
Maakaitsestruktuuri suurendamisel 10 000 liikme võrra tugevdati struktuuri reservväelastega. Suure
hulga lisandunud võitlejate väljaõpetamiseks korraldasid Kaitsevägi ja Kaitseliit Eesti ajaloo suurima
reservväelaste väljaõpetamisele keskenduva õppekogunemise „Ussisõnad“.
Kodanike kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõusu saab kinnitada läbi aegade suurima vabatahtlikult
ajateenistusse asunud noorte arvu kasvu kaudu. Kui aastal 2008 asus ajateenistusse vabatahtlikult
ligikaudu 30% kutsututest, siis 2023. aastal avaldas soovi minna vabatahtlikult ajateenistusse juba 61%
ajateenistusse asunutest.
Sama märkimisväärne on ka 2023. aastal tegevteenistusse värvatavate hulk, mis on taaskord läbi
aegade kõige kõrgem. Viimase kümne aasta võrdluses, kui aastas värvati tegevteenistusse 300-350
tegevväelast, siis käesoleval aruandlusperioodil asus tegevteenistusse 543 meest ja naist.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõik Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest. Seda
saame teha nii, kui seisame kogu ühiskonnaga oma reservväelaste kõrval ja väärtustame nende
teenistust ning panust.
2
Foto: Näide ajateenija tunnistusest
3
1. 2023. AASTA TEGEVUSED JA PEAMISED STATISTILISED ANDMED
1.1 2023. aasta tegevused
Vabatahtlikult ajateenistusse asunute arv on läbi aegade kõrgeim tulemus. 2023. aastal asus
ajateenistusse vabatahtlikult 61% noortest. Ajateenistuse vabatahtlikku läbimist mõjutavad
laiemalt kaitseväe ja ajateenistuse maine ühiskonnas ning kaitseväe kui võimaliku tööandja
kuvand. Olulisel kohal on ka selgitustöö ja ühiskondlik arusaam Eesti sõjalise riigikaitse
ülesehitusest. Samuti hindavad noored sõpruskonnaga ja klassiga ajateenistusse asumise
võimalust kõrgelt. Klassiga ajateenistusse asus 42 klassi (2022. aastal 30 klassi) ja
sõpruskonnaga asus ajateenistusse 67 sõpruskonda (2022. aastal 33).
Riigikaitseõpetus muutus kohustuslikuks – alates 2023/2024 õppeaastast on kõigile
gümnaasiumi riikliku õppekava alusel õppivatel gümnasistidel kohustuslik läbida
riigikaitseõpetuse õppeaine. Riigikaitseõpetuse kohustuslikuks valikaineks muutumisega
uuendati õpiväljundid ja hakati välja töötama uut õpikut. Lisaks viidi läbi riigikaitseõpetuse
rahulolu-uuring, mille tulemusena selgus, et riigikaitseõpetusega rahulolu on õpilaste seas
kõrge (81%). Noorte ootus riigikaitseõpetuses oli uute oskuste õppimine ja parem ettevalmistus
ajateenistuseks. Ajateenijate kompleksuuringust nähtub, et riigikaitseõpetuse läbinute hulgas
on kõige suurem hulk vabatahtlikult ajateenistusse tulijaid, lisaks on suures osas klassidega
ajateenistusse tulijate eestvedajaks koolides just riigikaitseõpetaja.
Loodi „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse andmise kord ja tingimused, mis on suunatud
ettevõtetele ja asutustele, kes toetavad Eesti riigikaitsjaid. Märgisega „Riigikaitsjate toetaja“
tunnustamise põhiliseks kriteeriumiks on riigikaitsjate silmapaistev toetamine ning
reservväelaste sissetuleku säilitamine reservõppekogunemiste perioodil. „Riigikaitsjate
toetaja“ tunnustamisüritus toimus 19. juunil 2023. a. Eesti Sõjamuuseumis.
Lihtsustus kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamise kord. Alates 2023. aastast on
terviseseisundi hindamisel terviseandmed tervise infosüsteemis automaatselt avatud. See toob
kaasa terviseseisundi hindamise protsessi kiirenemise ning annab arstidele täpsemat
informatsiooni hinnatava isiku terviseseisundi kohta.
Ajateenijatele hakati maksma mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise eest toetust 1000 eurot.
Juhtimisõiguse eest hüvitise maksmine tõstis nende noorte arvu, kes juba ajateenistusse asudes
omasid juhtimisõigust – see andis Kaitseväele võimaluse kasutada väljaõppeks vajalikku aega
veelgi otstarbekamalt ning asuda kiiremalt vajalike kõrgemate kategooriate juhtimisõiguse
õppe andmisele. Toetust maksti 1580 isikule, kokku summas 1 580 000 eurot.
2023. aastast hakati hüvitama ajateenijate eluasemelaenu intressi. Seda toetust makstakse
ajateenijatele, kes on võtnud eluasemelaenu endale maja, korteri või maatüki soetamiseks.
Intresside hüvitist makstakse igakuiselt ajateenistuse perioodil. Eelmisel aastal maksti 19
ajateenijale eluasemelaenu intresside ulatuses hüvitist, kokku 31 613 euro ulatuses.
Noortel, kelle keeleoskus ajateenistusse asudes on olnud kasin, on võimaldatud täiendavat eesti
keele õpet ajateenistuses. Selliseid noori oli eelmisel aastal kokku 243.
4
Alates aasta lõpust antakse ajateenijatele välja ajateenistuse tunnistus koos läbitud kursuste
õpiväljundite ja õppemahuga. Eeskätt annab see võimaluse tõendada oma potentsiaalsetele
tulevastele tööandjatele kaitseväes omandatud oskusi, aga ka ülikoolidel on võimalus
ajateenistuses õpitut arvestada vabaainetena.
Ajateenijad on jätkuvalt rahul oma ajateenistuse tingimustega. Läbi viidud rahulolu-uuringust
selgub, et ajateenijad on enim rahul varustusega, kasvanud on ka rahulolu
sportimisvõimalustega, sotsiaaltöö tugiteenustega ja võimalustega vaba aja veetmiseks.
Laiendati asendusteenistuse läbimiseks teenistuskohtade loetelu, kuhu lisati teenistuskohad
Kaitseväes, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses ja haiglates. See annab võimaluse suunata
kaitseväekohustust täitma ja riigikaitselist väljaõpet saama noormehed just nendesse
asutustesse, kes kriiside ajal rohkem inimtööjõudu vajavad.
Kaitseressursside Amet koostöös Riigi Infosüsteemide Ameti ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga töötas välja kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse,
mis hõlbustab veelgi kaitseväekohustuslastel nende õiguste ja kohustuste osas info hankimist
ning toimingute tegemist.
Tegevteenistusse värvati aasta jooksul 543 tegevväelast. Tegemist on läbi aegade kõige
rohkemaarvulise tegevteenistusse värbamisega ning aasta lõpuks oli RKAK31 eesmärgist
puudu vaid 35 tegevväelast.
Ajateenistusest asus tegevteenistusse 238 noori. Kõrge arv näitab Kaitseväe atraktiivsust
tööturul ning tegevteenistujate head eeskuju noorematele generatsioonidele. Kuigi
tegevteenistusse asus viimaste aastate arvestuses suhteliselt kõrge osakaal noortest, siis
Kaitseväe Akadeemia põhikursusele kui Eesti ohvitserkonna väljaõppesse asus suhteliselt
madal osakaal.
2023. aastal kuulutati välja stipendiumiprogramm tehnikaalade tudengitele. Eesti kõrgkoolides
tehnikavaldkonna, side- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialadel õppivaid
üliõpilasi toetatakse 500 euroga kuus kuni kõrgkooliõpingute lõpuni, et nad omandaksid
insener-tehnilised teadmised ja oskused ning tuleksid pärast õpingute edukat lõpetamist
Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, eeskätt Kaitseväkke neid teadmisi ja oskusi rakendama.
Esimesel aastal kandideeris stipendiumile 34 üliõpilast.
Kaitseministeerium koostöös riigikantselei innotiimiga töötas välja ajateenijate riigikaitseliste
hoiakute ja võitlustahte võimendamiseks pilootprojekti, mille raames viidi läbi erinevaid
õpitegevusi ligikaudu 400 ajateenija seas. Projekti eesmärgiks on tõsta ajateenijate
motivatsiooni, kaitsetahet ning ajateenistuses omandatud kogemuste väärtustamine.
Käesoleval aastal tutvustatakse pilootprojekti tervele Kaitseväele ning luuakse võitlustahte
tööriistakast.
2023. aastal korraldati õppus Ussisõnad, mille näol on tegemist Eesti ajaloo suurima
reservväelaste väljaõpetamisele keskenduva õppekogunemisega. Selle käigus anti
5
täiendväljaõpe ligi 10 000 maakaitsestruktuuri määratud reservväelasele. Õppusel värskendati
osaleva isikkoosseisu sõjalisi baasteadmisi.
2023. aastal viidi läbi kolm lisaõppekogunemist. Õppuste raames harjutasid
maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused oma sõjaajaülesannete täitmist ja valmiduse hoidmist.
Maakaitseüksuste ülesanne on kaitsta eelkõige oma kodukanti ja selleks on kergejalaväelasel
vaja harjutada väikeüksuste taktikat.
Foto: Riigikaitseõpetuse laager 2023, Kaitseressursside Amet
2. KAITSEVÄEKOHUSTUSLASTE ARVESTUS
Kaitseväekohustuslaste arvestust peab Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registris
(edaspidi register). Käesolevas aruandes mõistetakse kaitseväekohustuslaste arvestuse all 17–60-
aastaste meeste ja kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastaste isikute andmete kandmist registrisse ning
andmete muudatuste kajastamist kaitseväekohustuslase registris arvel oleku ajal.
Kokku oli seisuga 1. jaanuar 2024 registrisse kantud 288 657 kaitseväekohustuslase andmed.
Registrisse kantud kaitseväekohustuslaste koondnumbri puhul on tegemist suurusjärguga, keda on
riigil sõjaajal võimalik teenistusse kutsuda.
Registris oli lisaks 34 729 kutsealuse (aastakäigud 1996-2006 kokku), 245 665 reservis oleva 18–60-
aastase mehe ning 3 514 tegevväelase andmed. Tegevväelaste hulgas oli kokku 314 naist (tabel 1).
6
Tabel 1. Kaitseväekohustuslaste jagunemine registris seisuga 1. jaanuar 2024
Jrk nr Kategooria Arv
2022 2023
1 kutsealused 34 256 34 729
2 ajateenijad 2 925 3 496
nendest naissoost isikud 25 28
3 asendusteenistujad 77 42
4 tegevväelased 3 356 3 514
nendest naised 313 314
5 18–60-aastased mehed(reservis olev isik) 231 232 245 665
nendest ise kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastased isikud 741 819
6 Naised (reservis olev isik) 1 177 1 211
nendest kaitseväekohustuse võtnud naised 571 609
nendest ajateenistuse läbinud naised 212 246
Kokku (1-6) 273 023 288 657
2023. aastal tehti kutsealuste osas kokku 9 397 otsust, mis on mõnesaja võrra suurem eelmisest aastast.
Kutsealustest vastasid tervisenõuetele 43%, 29% ajutiselt ei vastanud ning 28% ei vastanud
tervisenõuetele. Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga on tervisenõuetele vastavaks tunnistatud
kutsealuste osakaal mõnevõrra langenud ning tervisenõuetele mittevastavaks tunnistatud kutsealuste
osakaal tõusnud. Peamised diagnoosigrupid, millega isik on tunnistatud tervisenõuetele
mittevastavaks või ajutiselt mittevastavaks on endiselt psüühika- ja käitumishäired ning
lihasluukonna- ja sidekoehaigused.
2023. aastal kaasajastati ja täpsustati kaitseväekohustuslaste tervisenõudeid. Näiteks vastab isiku
terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, kui tegemist on kerge ja ravi
mittevajava haigusvormiga, ning teenistusse asumise välistavad vaid kestvalt ravi vajavad
haigusvormid. Alakaalulisuse ja rasvumuse puhul ei hinnata tervisenõuetele vastavust enam
kehamassiindeksi alusel, vaid lähtudes isiku töövõimest. Selle tulemusel on vähenenud seljavalu,
rasvumuse, alakaalulisuse ning nägemis- ja kuulmishäirete diagnooside tõttu kaitseväekohustuse
täitmisest vabastamiste arv.
3. AJATEENISTUS
Eestil on reservarmeel põhinev iseseisev kaitsevõime, mille aluseks on ajateenistuses saadav väljaõpe.
2023. aastal asus ajateenistusse 3 635 kutsealust ja nende hulgas 42 naist. Arvestades 10 aasta
keskmiste aastakäikudega võetakse ajateenistuse 52% aastakäigust.
Vabatahtlikult asus teenistusse 61%, mis on läbi aegade kõrgeim tulemus. Selleks suurendati koolides
läbiviidavate ajateenistust tutvustatavate külalistundide mahtu (7400 gümnasistini) ning huvi
tõstmiseks kasutati oma koolidest teenistusse läinud ajateenijaid. Ajateenijate kompleksuuringust
selgub, et 56% ajateenistusse jõudnud noortest on läbinud koolis vabatahtlikult ka riigikaitseõpetuse
kursuse. Võttes arvesse, et just riigikaitseõpetuse läbijate hulgas on kõige suurem hulk aktiivseid
vabatahtlikke ehk neid, kes tuleksid ajateenistusse ka siis, kui see ei oleks kohustuslik on
7
riigikaitseõpetus koolides otseses seoses motiveeritud kutsealuste jõudmisele ajateenistusse. Noored
saavad aru, miks see on vajalik, nii et seda ei tajuta enam riikliku sunnina. Lisaks teadlikkuse tõusule
on noorte jaoks tehtud käepäraseks ja mugavaks suhtlemine riigiga kaitseväeteenistuse veebis
(kaitsevaeteenistus.ee), kus noored ise saavad valida, millal ja kuhu tulla terviseseisundi hindamisele,
millal ja kuhu asuda ajateenistusse jms.
Ajateenistusse tulevate noorte keskmine vanus on 19 eluaastat. See näitab, et noored näevad
ajateenistust kui loogilist osist oma elus, soovivad selle esimesel võimalusel läbi teha ning siis oma
edasiste eluplaanidega edasi minna, olgu selleks õpingud, töö või pere ja kodu loomine.
Ajateenistusse jättis ilmumata 239 ehk 6,6% kutsututest, mis on enam-vähem eelmise aastaga samal
tasemel. Põhjuseta mitteilmunute osas on alustatud väärteomenetlused. Keskmine karistus
ajateenistusse mitteilmumise eest on 439 eurot.
2023. aastal jätkus noorte seas populaarne võimalus ajateenistusse asuda koos oma klassiga või
sõpruskonnaga. Klassiga ajateenistusse asus 42 klassi, kokku 307 noort ning sõpruskonnana asus
ajateenistusse 67 sõpruskonda, kokku 378 noort. Klassikaaslased/sõbrad saavad võimalusel valida
omale sobiva teenistuse aja ja koha ning läbida (vähemalt) sõduri baaskursuse üheskoos. Tegemist on
järjest populaarsema võimalusega, sest aasta-aastalt on rohkem noori, kes seda võimalust kasutavad.
Foto: 2024 ajateenistuse jaanuarikutse, Kaitseressursside Amet
8
B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamise eest makstav toetus, mida makstakse
kõikidele ajateenijatele, kes on omandanud juhtimisõiguse enne ajateenistusse asumist või
hiljemalt esmase sõjalise väljaõppe läbimist (8 nädala jooksul alates ajateenistusse asumisest).
Toetuse suuruseks on 1000 eurot ning toetus makstakse ajateenistuse lõpus. 2023. aastal maksti
toetust 1 580 isikule. Toetuse eesmärk on ergutada kutsealuseid omandama enne ajateenistust
B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus selleks, et Kaitseväes oleks võimalik anda juba
raskeveokite, eritehnika jm spetsiifilisemat väljaõpet, mille eelduseks on B-kategooria
juhtimisõiguse omamine. Seeläbi saab Kaitsevägi anda lühema aja jooksul baasoskustel
põhinevat väljaõpet ning väheneb vajadus kulutada aega esmaste oskuste omandamiseks ja
praktiseerimiseks.
Eluasemelaenu intresside ulatuses makstav igakuine hüvitis. Hüvitist makstakse ajateenijatele,
kes on võtnud eluasemelaenu endale maja, korteri või maatüki soetamiseks. Hüvitise suurus
sõltub eluasemelaenu intressi määrast. 2023. aastal on eluasemelaenu intresside hüvitist
makstud 19 isikule kogusummas 31 613 eurot. Eluasemelaenu intressi hüvitise eesmärgiks on
toetada ajateenijate motivatsiooni ja pühendumist väljaõppe omandamisele olukorras, kus enne
ajateenistusse asumist võetud rahaliste kohustuste täitmine on ajateenistuses viibimise tõttu
raskendatud või võimatu ja seeläbi ei soovi isik ajateenistuses viibida või hoiab tahtlikult
ajateenistusest kõrvale. Hüvitise maksmisega tagatakse isiku meelerahu ja kindlustunne võetud
kohustuste tasumisel, mille läbi suureneb tema motivatsioon ajateenistusse asumiseks.
Jätkati ajateenistuses vähese eesti keele oskusega ajateenijatele keeleõppe andmist.
Aruandlusperioodil osales keeleõppes 243 ajateenijat ehk 7% ajateenistusse asunutest.
Võrreldes eelnevate aastaga on keeleõppes osalevate ajateenijate arv jäänud samasse
suurusjärku. 2022. aastal läbis keeleõppe 266 ajateenijat ning 2020. aasta 235.
Kauaoodatult hakati 2023. aastal Kaitseressursside Ameti poolt väljastama ajateenistuse lõpetanud
isikutele tunnistust teenistuse läbimise kohta. Ajateenija tunnistusele kantakse ajateenistuse jooksul
läbitud kursused, saavutatud õpiväljundid ja koolituse maht, mis näitab tulevasele tööandjale ja koolile
noore poolt ajateenistuses omandatud teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kuna ajateenistus on
ümberarvutatud aine, on ülikoolidel võimalik ajateenistuses omandatut arvestada vabaainetena.
Tunnistusel esitatud koolituse mahtu ja õpiväljundeid saavad kõrgkoolid arvestada ajateenistuse
läbinud tudengi õpingute alustamisel või jätkamisel.
3.1 Ajateenijate rahulolu küsitluse põhitulemused
Juba 2016ndast aastast ajateenijate seas läbiviidav kompleksuuring näitab endiselt positiivseid trende.
Ajateenijate rahulolu teenistuse erinevate külgedega on tõusnud või jäänud samale tasemele. Enim on
tõusnud rahulolu varustusega, kasvanud on ka rahulolu sportimisvõimalustega, sotsiaaltöö
tugiteenustega ja võimalustega vaba aja veetmiseks. Võrreldes aasta varem lõpuküsitluses osalenud
ajateenijatega hindavad 2022/2023. aasta ajateenijad ajateenistuse erinevad aspektid enesele
kasulikumaks. 2022/2023 teenistuse lõpetanud nõustuvad enam, et ajateenistus parandas nende
füüsilist vormi, nende eluviis muutus tervislikumaks, tõusis motivatsioon teha sporti, omandati
edasiseks eluks kasulikke teadmisi ning oskusi ja suurenes enesekindlus.
9
Joonis 1. Ajateenijate rahulolu ajateenistuse erinevate aspektidega 2022-2023
Ajateenistust peetakse vajalikuks nii Eesti julgeoleku tagamiseks kui ka ajateenija isikliku arengu
jaoks. Siiski hinnatakse ajateenistust riigi julgeoleku jaoks mõnevõrra vajalikumaks kui isikliku
arengu jaoks. Ajateenistuses omandatud erialastest oskustest peetakse tsiviilelus kõige kasulikumateks
autosõiduoskust, juhtimis-, suhtlus- ning meeskonnatöö oskust ja esmaabi andmise oskust ning
parameediku väljaõpet. Järgnevad väliõppustel saadud kogemused rasketes tingimustes
toimetulekuks, enesekindluse ja stressitaluvuse suurenemine, oskus oma aega planeerida ja distsipliini
järgida. Praktilistest oskustest toodi välja ka side, elektri- ja muude remonttööde tegemise oskus ning
logistika ja laonduse kogemus; samuti ehitustööde ja mootorsae kasutamise kogemus. Tulemustest
nähtub, et noored näevad ajateenistuse positiivseid külgi oma tulevase elu planeerimisel ja mõistavad,
millised tugevused omandatakse tööturul konkureerimisel.
Läbi aastate on ca kümnendik ajateenistuse läbinutest väljendanud valmisolekut asuda pärast
ajateenistust tegevteenistusse. Nii ajateenistuse alguses kui ka lõpus läbi viidud küsitluses oleks
kindlasti või tõenäoliselt valmis tegevteenistusse asuma 9% vastanutest. Veidi vähem kui neljandik
oleks valmis tegevteenistust kaaluma sõltuvalt pakutavatest tingimustest. Ligi kaks kolmandikku ei
oleks kindlasti või tõenäoliselt nõus tegevteenistusse asumist kaaluma.
Suurem on tegevteenistusse asumise huvi ajateenistuse läbinud naiste hulgas. Soov tegevteenistusse
asuda ongi naiste puhul üks olulisi motiive ajateenistuse läbimiseks.
10
3.2 Ajateenistuse läbimine
2023. aastal määrati sõjaaja ametikohale 2 997 ajateenijat (sh 28 naist) 3 528 ajateenistusse asunutest.
Ajateenijad, keda sõjaaja ametikohale ei määratud arvati üldreservi ning tulevikus kasutatakse neid
vajaduspõhiselt üksuste täiendamiseks. Tervisliku seisundi tõttu vabastati ajateenistusest 125 isikut
(3,5%). Võrreldes 2022. aastaga on meditsiinilistel põhjustel väljalangemine jäänud samale tasemele.
Ajateenistusest vabastamisel tervislikel põhjustel olid enamesinevad diagnoosid psüühika- ja
käitumishäired ning lihasluukonna- ja sidekoehaigused.
Joonis 2. Ajateenistusest väljalangemine 2014-2023. a
Kokku vabastati aruandlusperioodil ennetähtaegselt teenistusest 147 ajateenijat ning ajateenijate
väljalangevus oli kõnesoleval väljaõppeperioodil (4,2%).
Foto: 1. jalaväebrigaad, Kaitsevägi
11
4. RESERVTEENISTUS
Eesti sõjaline riigikaitse põhineb reservarmeel. Kaitseväe sõjaaja struktuuri üksustele on korrapäraselt
vaja korraldada õppekogunemisi, et nad oleksid valmis täitma neile püstitatud ülesandeid.
2023. aasta oli reservteenistuse mõistes erakordne, sest varasemalt pole õppekogunemisi sellises
mahus korraldatud. Üks suuremamahulisem õppekogunemine oli „Ussisõnad“, millega aktiveeriti
uuesti sõjaaja koosseisudesse üle 13 000 reservväelase. Oluline on märkida, et õppusele
„Ussisõnad“ kaasati üle 8 000 reservväelase, kellel puudus varasem õppekogunemisel osalemise
kogemus.
Kui varasemalt on aasta jooksul korraldatud kuni kaks lisaõppekogunemist, siis 2023. aastal toimus
kokku kolm lisaõppekogunemist.
2023. aastal kutsuti reservteenistusse 28 895 reservis olevat isikut, mis jagunes alljärgnevalt:
1) Õppekogunemine – 27 521 reservis olevat isikut;
2) Lisaõppekogunemine – 1 374 reservis olevat isikut.
Õppekogunemisele ilmus 18 139 (65,9%) ning õppekogunemisel osalemisest vabastati 4 171
reservväelast. Võrreldes varasemate aastatega on õppekogunemiste maht oluliselt suurenenud (joonis
3).
Joonis 3. Reservteenistusse kutsutute arv aastatel 2019 -2023
Lisaks kohustuslikule reservteenistusele, on reservis olevatel isikutel võimalik õppekogunemistel
osaleda vabatahtlikult. Eelmisel kalendriaastal osales vabatahtlikult õppekogunemistel kokku 817
reservväelast.
2023. aastal avanes võimalus täita reservväelastel koolitaja/instruktori rolli. Peamiselt kasutati seda
teiste reservväelaste ja ajateenijate sõjaväelise väljaõppe juhendamiseks või mõne muu sõjalise
koolituse korraldamiseks. Selleks, et reservis olevaid isikuid saaks kaasata Kaitseväe tegevustesse
veelgi lihtsamalt ja vähem-bürokraatlikul viisil, on Kaitseressursside Amet koos
Kaitseministeeriumiga ette valmistanud vajaliku eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Täiendavalt on
12
väljatöötamiskavatsuses tehtud ettepanek võimaldada Kaitseväe Akadeemia põhi- ja
keskastmekursusel õppida tegevväelaste kõrval ka reservis olevatel reservüksuste ülematel.
Eesmärgiks on luua võimalus reservüksuste ülematel omandada süvendatult ja eesmärgipäraselt
sõjandusalaseid teadmisi akadeemilisel tasemel.
4.1 Õppekogunemine Ussisõnad
Kaitsevägi koostöös Kaitseliiduga korraldasid 2023. aasta sügisel õppekogunemise „Ussisõnad“, mille
käigus anti täiendväljaõpe maakaitsestruktuuri määratud reservväelasele. Õppekogunemisel
värskendati osaleva isikkoosseisu sõjalisi baasteadmisi. Iga üksuse väljaõpe oli jagatud ülemate
väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutuseks.
Tegemist oli Eesti ajaloo suurima reservväelaste väljaõpetamisele keskenduva õppekogunemisega,
mille ettevalmistused algasid 2022. aastal. Sõjaaja ametikohale määrati peamiselt reservis olevad
isikud, kelle ajateenistusest oli möödunud rohkem kui viis aastat ning kellel puudus sõjaaja ametikoht.
Üle kümne aasta oli möödas ajateenistusest 72% reservis olevatest isikutest ja varasem
õppekogunemise kogemus puudus 8 074 reservis oleval isikul. Keskmine reservis oleva isiku vanus
oli 36 eluaastat.
Õppekogunemisele väljastati 13 214 kutset ja õppekogunemisele ilmus 7 748 reservväelast.
Õppekogunemisest vabastati kokku 2 971 reservväelast, kellest 1 738 vabastati seoses terviseseisundi
mitte vastavusega või ajutise töövõimetuse tõttu.
Foto: Ussisõnad 2023, Kaitsevägi
13
Reservväelaste endi tagasiside õppekogunemisest „Ussisõnad“ oli positiivne, kus 83% osalejatest tuli
õppekogunemisele heal meelel või oli valmis oma kohust täitma. Õppekogunemisel 83% osalenud
reservväelastest oleks valmis Eestit relvaga kaitsma (Kevadtorm 2023 – 82%). Võrreldes varasemate
õppekogunemiste uuringutega on oluliselt tõusnud rahulolu aja efektiivse kasutamise, õppuse üldise
korralduse ning tegevuste ja ülesannete sisukusega.
4.2 Lisaõppekogunemised
Eesti on ainus NATO liikmesriik, mis alates 2016. aastast korraldab oma reservüksustele
lisaõppekogunemisi ehk lühikese etteteatamisega välkõppusi.
2023. aastal toimus kolm lisaõppekogunemist:
Okas 2023-1 Lääne maakaitseringkonna määratud üksused;
Okas 2023-2 Lõuna maakaitseringkonna määratud üksused;
Okas 2023-3 Lennubaasi baasikaitseüksus.
Okas 2023-1 lisaõppekogunemisele kutsuti 653 reservis olevat isikut Lääne maakaitseringkonna
Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva koosseisust. Lisaõppekogunemisel osales 387 reservväelast ja
vabastati 73 reservväelast.
Okas 2023-2 lisaõppekogunemisele kutsuti 502 reservis olevat isikut Lõuna maakaitseringkonna
Tartu, Võrumaa, Valgamaa, Põlva ja Sakala maleva koosseisust. Lisaõppekogunemisel osales 415
reservväelast ja vabastati 87 reservväelast.
Okas 2023-3 lisaõppekogunemisele kutsuti 219 reservis olevat isikut Õhuväe lennubaasi
baasikaitseüksuse koosseisust. Lisaõppekogunemisel osales 132 reservväelast ja vabastati 32
reservväelast.
Lisaõppekogunemiste eesmärk oli lahingvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrolliti riigikaitse
käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuse langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri määratud
reservväelaste kogunemiseni. Samuti harjutati lisaõppekogunemise käigus maakaitsestruktuuri
kuuluvate väikeüksuste sõjaaja ülesannete täitmist ja lahingvalmiduse säilitamist pikemal perioodil.
Täpsemalt Okas 2023-1 käigus harjutati lisaks eespool toodud tegevustele ka paindliku
õppekogunemise korraldamist, kus üks rühm määrati lisaõppekogunemisele üheks kuuks, kuid lubati
oma igapäeva ellu tagasi kohustusega ilmuda loetud tundide jooksul kogunemiskohta.
14
4.3 Reservväelaste rahuolu küsitluse põhitulemused
Foto: Ussisõnad 2023, Kaitsevägi
Õppekogunemiste lõpus viidi läbi rahuloluküsitlus eesmärgiga saada reservväelastelt tagasisidet
hoiakute ja hinnangute kohta. Reservväelaste küsitluste põhitulemused 2023. aastal olid alljärgnevad:
1) Õppekogunemisel osalejad tulid õppustele tugeva positiivse meelsusega ja on valmis oma
kohust täitma ning valmis osalema ka järgmistel õppekogunemistel.
2) Kuigi üldised hinnangud õppekogunemistele olid kõrged, siis reservväelased, kes ei ole
Kaitseliidu liikmed olid valdavalt kriitilisemad kui reservväelased, kes on Kaitseliidu liikmed.
3) Kõrgemalt hinnati õppekogunemise emotsionaalset õhustiku (95%) ja ülemate suhtumist
õppekogunemisel osalejatesse (90%) ning madalamalt hinnati õppekogunemisel viibitud aja eest
makstava toetuse osas (39%) ja aja efektiivse kasutuse osas õppustel (43%).
5) Reservväelaste kaitsetahe on üldjoontes kõrge ja ollakse valmis osalema relvastatud
kaitsetegevuses (93%) ning leitakse, et võõrriigi relvastatud kallaletungil on võimalik Eestit kaitsta
(88%). Kui eraldi välja tuua Kaitseliitu kuuluvad reservväelased, siis nende veendumus Eesti
kaitstavuses on kõrgem kui reservväelastel, kes Kaitseliitu ei kuulu – vastavalt 95% ja 81%.
Relvastatud vastupanus on valmis kindlasti või tõenäoliselt osalema vastavalt 99% ja 86%.
4.4 Reservväelaste toetamine ettevõtjate poolt
Üha enam saab reservväelane ühiskonnas tähelepanu ja iga-aastaga suureneb tööandja toetus
õppekogunemisel osaleva reservväelase suhtes. Oleme jõudnud tulemuseni, kus 50% tööandjatest
toetab rahaliselt õppekogunemisel osalevat reservväelast. Kui täpsustada selle 50% rahalise toetuse
15
sisu, siis peaaegu 2/3 tööandjatest toetasid tavapärase töötasu maksmisega õppekogunemise ajal ja 1/3
kattis palga ning õppekogunemise toetuse vahe.
5. ASENDUSTEENISTUS
2023. aastal jõustus kaitseväeteenistuse seaduse muudatus, millega loodi asendusteenistusele
reservsüsteem. Seega on nüüd võimalik kutsuda asendusteenistuse läbinud isik
reservasendusteenistusse väljaõppe värskendamiseks õppustele ning kriisi ajal teenistusse. Lisaks
laiendati asendusteenistuse läbimiseks teenistuskohtasid. Uute teenistuskohtadena on võimalik
asendusteenistus läbida haiglates, Kaitseväes töö- või teenistuskohal, mis ei ole seotud sõjaväelise
väljaõppega ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses.
Taotlusi ajateenistuse asendamiseks asendusteenistusega esitati 2023. aastal 171.
2023. aastal asus asendusteenistusse 43 asendusteenistujat, neist 13 suunati Päästeametisse, 17
sotsiaalasutustesse, 7 erivajadustega laste koolidesse, 2 haiglatesse, 3 Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse poolt tagatavatesse toitlustuskompleksidesse ning 1 Kaitseväkke.
2023. aastal arvati (asendusteenistuse) reservi 78 isikut, kelle teenistuskohtadeks oli Päästeamet (19
isikut), sotsiaalasutused (34 isikut) ning erivajadustega laste koolid (25 isikut).
2023. aastal viidi asendusteenistuse lõpetanute seas läbi rahulolu küsitlus. 80% vastanutest oli
teenistuskohaga ja asendusteenistusega üldiselt väga rahul, ülejäänud pigem rahul.
6. TEGEVTEENISTUS
Sõjalise riigikaitse loomiseks, hoidmiseks ja arendamiseks on vaja tegevväelasi, kes peavad
keskenduma sõjaaja ülesannete ettevalmistamisele, õpetama välja ajateenijaid ja kaitseliitlasi, juhtima
riigikaitset erinevates staapides, osalema sõjalistel välisoperatsioonidel ning hoidma käigus kaitseväe
taristut. Tegevväelaste roll on oma igapäevase teenistusega tagada kaitseväe (koos reservväega) ja
Kaitseliidu üksuste ettevalmistamine, ülalhoidmine ning valmisolek.
2023. aasta lõpus oli tegevteenistuses 3 514 isikut.
Perioodil 01.01-31.12.2023 asus tegevteenistusse 543 tegevväelast. Tegevväelaste värbamine on olnud
tulemuslikum kui kunagi varem. Aastatel 2018-2022 asus teenistusse keskmiselt 364 tegevväelast
aastas, kuid 2023. aastal oli märkimisväärne kasv ja teenistusse tuli 543 tegevväelast. Sellist
arvestatavat tõusu soodustas personaliteenuste konsolideerimine, mille raames viidi 01.01.2022
värbamisteenus Kaitseministeeriumi valitsemisalas keskseks. See tõi kaasa professionaliseerumise,
mis tähendab, et värbamispartnerite põhifookus on arendada enda värbamisalaseid kompetentse ning
olla juhtidele partneriks uute teenistujate leidmisel. Vähemtähtis ei ole ka asjaolu, et konsolideerumise
tulemusena on tõhustatud mitmeid protsesse ja kasutusele on võetud uued IKT lahendused, mis
omakorda vabastas olulisel määral administratiivsetele tegevustele kuluvaid töötunde, mis suunati
teenuse arendamisse ja mis vähendas ühele värbamisprojektile kuluvat aega. Seeläbi hakati pakkuma
Kaitseministeeriumi valitsemisala üleselt kvaliteetset värbamise täisteenust alates värbamistellimuse
esitamisest kuni sobivale kandidaadile tööpakkumise tegemiseni. Senisest enam panustati
värbamisturundusse, laiendati värbamise ja valikumeetodeid, sealhulgas suunati fookus veelgi rohkem
bumerang-värbamisele ehk varasemalt tegevteenistuses olnud isikute ja reservis olevate isikute seast
sihtotsingu tegemisele ning kasutusele võeti Tripod testid, veendumaks põhjalikult isiku sobivuses.
16
2023. aastal lahkus tegevteenistusest 384 tegevväelast. Vabatahtlik tegevväelaste voolavus oli 8,7%,
mis on võrreldes 2022. aastaga kasvanud tegevteenistuspensionile läinute arvu kasvust tulenevalt.
Üldine tegevväelaste voolavus on viimastel aastatel langustrendis, jõudes 2023.aastal 11,1%-ni.
2023. aastal ajateenistuse lõpetanutest 238 jätkas tegevteenistuses (2022. aastal 160).
Joonis 4. Tegevväelaste arv 2013-2023
Foto: 2. jalaväebrigaad, Kaitsevägi
17
6. 1 Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine
Kaitseministeerium ja Kaitseressursside Amet on koostanud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles tehakse ettepanekud meetmeteks, millega
laiendatakse võimalusi tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamiseks Kaitseväe
ülesannete täitmisesse ning tegevväelaste pikemaks teenistuses hoidmiseks.
1. Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks
Kaitseväes on valdkondi, mis on täna kaetud tegevväelastega, samas ei eelda valdkondlik vajadus
sõjaväelist väljaõpet või see on võrreldes valdkondliku haridusega teisejärguline. Tegevväelaste
koolitamine on väga ressursimahukas ning kui selleks ei ole sisulist vajadust, ei peaks antud
funktsioone täitma tegevväelased. Tegevväelaste vajadus ilmneb üldjuhul õppuste käigus, kus neid
saab lihtsamini rakendada kui tsiviilisikuid, kelle tööd reguleerib üldine tööõigus. Seega oleks vajalik
sätestada õppusel osalemise kohustus ka tsiviilteenistujatele.
2. Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks
Seoses maakaitse üksuste ettevalmistamisega on ilmnenud, et Kaitseväe reservis on suurel hulgal
sõjaväelist väljaõpet omavaid isikuid, kes tegevteenistusse asuda ei soovi, kuid kes oleks huvitatud ja
sooviksid panustada ka edaspidi Kaitseväe tegevustesse reservväelasena. Reservis olevate isikute
kaasamiseks vabatahtlikuna muudes sõjaväelise väljaõppega seonduvates tegevustes, tuleb seaduses
sätestada täiendav reservteenistuse liik, milleks oleks vabatahtlik osalemine Kaitseväe ülesannete
täitmisel. Uue teenistusliigi puhul on võimalik vabatahtlikke reservis olevaid isikuid lähetada
rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele, mehitada alalises valmiduses olevaid üksuseid ning
kaasata näiteks ka ajateenijate väljaõppe andmisele.
3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine
Viimastel aastatel on suurenenud ja suurenemas tegevteenistuspensionile siirdumine, sest 90ndatel
teenistusse asunud jõuavad tegevteenistuspensioniikka (50 eluaastat) ning otsustavad lahkuda
teenistusest enne piirvanuse täitumist (sõltuvalt tegevväelase auastmest 55, 60 või 65 eluaastat).
Pikaajalise kaitseväelase kogemus on Kaitseväe arenguks vajalik ning seda kogemust tuleb
võimalikult tulemuslikult ja pikaajaliselt kasutada. 2019. aasta 1. jaanuarist kaotati
tegevteenistuspensioni saamise õigus isikutel, kes asuvad tegevteenistusse alates 01.01.2020.
Tegevteenistuspensioni saamise õigus säilis tegevväelastele, kes seisuga 31.12.2019 olid
tegevteenistuses. Kehtiva korra kohaselt tegevteenistuspensioni ei maksta tegevteenistuses olles.
Ettepanek on kehtestada regulatsioon, mis võimaldaks maksta tegevteenistuspensioni ka
tegevteenistuses olles. Tegemist ei oleks uudse lähenemisega – sarnane regulatsioon on
politseiteenistuses, kus teenistuses olles võib saada ka politsei väljateenitud aastate pensioni.
Vastava muudatuseta lahkub tegevteenistusest igakuiselt üks kuni kaks pikaajalise kogemusega
tegevväelast, keda ei ole võimalik rakendada sõjaväeliste ülesannete täitmisel, mis oluliselt pärsib
Kaitseväe arengukavades ettenähtud uute võimete arendamist ja rakendamist.
18
7. OLULISEMAD TEGEVUSED 2024. AASTAL
1. Ajateenistusse kutsutakse kuni 3 900 kutsealust ning õppekogunemistele plaanitakse kutsuda
17 051 reservis olevat isikut.
2. Esmakordselt hakatakse maksma stipendiume tehnikaalast kõrgharidust omandavatele
üliõpilastele. Stipendiumi eesmärk on toetada ja soodustada insener-tehniliste teadmiste ning
oskuste omandamist ja edasist rakendamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas uute ning
tehnoloogiliselt keerukate juhtimis- ja relvasüsteemide ning side- ja IT-süsteemide
arendamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks. Igal kalendriaastal määratakse kuni 30
stipendiumit.
3. Kaitseressursside Amet alustab teenistuskohtade ja ajateenijate profileerimist, kaasates kõiki
ajateenijate väljaõppega tegelevaid struktuuriüksuseid. Profileerimise peamine eesmärk on luua
ajateenijate väljaõppega tegelevatest struktuuriüksustest ühtne ja terviklik ülevaade, mis on
kutsealuste jaoks lihtsasti hoomatav ning toetab nende teadlikku eelistuste kujunemist. Teine
oluline eesmärk on kutsealuste ajateenistusse määramisel kasutusele võtta ajateenijate profiilid,
mis tõhustaks teenistusse määramist ja suurendaks väljaõppe tulemuslikkust. Ajateenijate
profiilide loomise käigus kaardistatakse ametikoha põhuselt teenistuseks vajalike või kasuks
tulevate isiksuseomadused. Kaardistamise järel on luuakse koostöös Kaitseväe Akadeemiaga
kutsealuste kutsesobivuse paremaks hindamiseks testi, mida on kavas rakendada hiljemalt
2025. aasta algusest.
4. Jätkatakse meetmete väljatöötamist, millega laiendatakse võimalusi tsiviilteenistujate, reservis
olevate isikute ja ajateenijate kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisesse ning tegevväelaste
pikemaks teenistuses hoidmiseks. Lisaks luuakse võimalus reservis olevatel reservüksuste
ülematel julgeoleku-, riigikaitse- ja sõjandusalaste teadmiste omandamiseks ning täiendamiseks
Kaitseväe Akadeemias.
5. Uus riigikaitseõpetuse õpik on koolides kasutamiseks valmis 2024/25. õppeaastal.
Riigikaitseõpetuses võetakse kasutusele e-õppekeskkond. Lisaks on sõlmimisel koostöölepe
Tallinna Ülikooli ja Kaitseressursside Ameti vahel alustamaks uute riigikaitseõpetajate
koolitamist Tallinna Ülikoolis 2024/25. õppeaastal.
6. Kaitseressursside Amet loob oma kodulehele www.kra.ee võimaluse külastajatel kasutada
virtuaalse assistendi abi avaliku infoteenuse kasutamiseks. Selleks võetakse kasutusele Riigi
Infosüsteemide Ameti poolt loodud Bürokratt. See on esimene samm saamaks osaks avaliku
sektori krattide koosvõimelisest võrgustikust, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina otseste
avalike ja infoteenuste saamiseks.
7. Korraldatakse riigikaitsejuhtide konverents hoidmaks nii rahuaja kui sõjaaja üksuste ülemad
paremini ühtses infoväljas riigikaitsevaldkonnas toimuvast ning toetamaks suhtlust ja paremat
infovahetust tegevteenistuse ning reservteenistuse vahel.
8. Jätkatakse sündmusteenuse „Kaitseväekohustuse täitmine“ järgmiste osateenuste
„Ajateenistuse läbimine“ ja „Reservteenistus“ väljatöötamisega ning personaliseeritud teenuste
ettevalmistustega. Selleks arendatakse välja andmevahetus kaitseväekohustuslaste registri ja
riigiportaali vahel. Lõpptulemusena saab kodanik personaliseeritud osateenuste kaudu
19
staatusepõhiselt esitada taotlusi ning saada teavet tema suhtes algatatud menetluste ja otsuste
kohta.
9. II poolaastaks valmib kaitseväekohustuslaste registri arendus, mille tulemusel saavad
tegevväelastest reservüksuste ülemad suhelda enda üksusesse kuuluvate reservis olevate
isikutega.
10. II poolaastaks luuakse eeldused tööandjate ja õppeasutuste teavitamiseks nende töötajate ning
õppurite õppekogunemisel osalemisest läbi kaitseväekohustuslaste registri. Eesmärgiks on
lihtsustada tööandjal planeerida töökorraldust tema töötaja õppekogunemisel osalemise ajal.
Õppeasutuste teavitamine on oluline olukorras, kus õppuril on käsil näiteks eksamiperiood.
Õppeaustuse ja tööandja teavitamine toimub reservis oleva isiku nõusolekul.
11. 1. mail jõustuseadusemuudatus, mille kohaselt hakkab Kaitseressursside Ameti poolt esitatud
nõudeid menetlema Maksu- ja Tolliamet läbi nõuete arvestuse programmi.
20
Riigikantselei 10.05.2024 nr 5-13/24/19
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn
[email protected]
Aruande esitamine Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda
Kaitseminister esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda aruande kaitseväekohustuse
täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2023. aastal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
Lisad: Aruanne
Gerli Morell
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
ARUANNE KAITSEVÄEKOHUSTUSE TÄITMISEST JA
KAITSEVÄETEENISTUSE KORRALDAMISEST 2023. AASTAL
Tallinn 2024
EESSÕNA
Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO liikmesusel. Esmase iseseisva
kaitsevõime tagamisel on oluline roll kõikidel Eesti kodanikel, kellel on põhiseaduslik kohustus
osaleda riigikaitses. Selleks on kehtestatud üldine kaitseväekohustus täisealistele meeskodanikele,
kuid lisaks on igal kodanikul võimalus anda oma panus riigikaitsesse vabatahtlikult.
Eesti kaitsevõime aluseks on riigikaitsesse ajateenijate, tegevväelaste, reservväelaste või
vabatahtlikena panustavad Eesti inimesed. Eesti elanikkonna valmisolek vastavalt oma võimetele ja
oskustele osaleda isiklikult kaitsetegevuses on kõrge.
Kaitseministeerium korraldab alates 2001. aastast regulaarselt üleriigilisi avaliku arvamuse küsitlusi,
et selgitada elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes küsimustes. 2023ndal aastal läbiviidud
uuringu tulemused näitavad, et jätkuvalt on kõrgel tasemel nii aktiivne kui passiivne kaitsetahe kogu
elanikkonnas. Erinevates rollides kaitsetegevuses osalema on valmis juba ligi 2/3 elanikkonnast,
sealjuures enam kui kümnendik otseses ja neljandik abistavas sõjalises kaitsetegevuses ning veidi alla
kolmandiku mittesõjalises kaitsetegevuses. Ajateenistust peab vajalikuks ligi 90% eestimaalastest.
Suhtumine reservväelastesse on hea (85%) ning soositakse ka reservväelaste õppekogunemistele
kutsumist (79%).
2023. aasta oli riigi kaitsevalmiduse tõstmisel olulise tähtsusega. Eelneval aastal otsustati suurendada
sõjaaja koosseisu pea poole võrra 26 000st võitlejast 43 700 võitlejani, mis tuli suuresti maakaitse
kasvust.
Maakaitsestruktuuri suurendamisel 10 000 liikme võrra tugevdati struktuuri reservväelastega. Suure
hulga lisandunud võitlejate väljaõpetamiseks korraldasid Kaitsevägi ja Kaitseliit Eesti ajaloo suurima
reservväelaste väljaõpetamisele keskenduva õppekogunemise „Ussisõnad“.
Kodanike kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõusu saab kinnitada läbi aegade suurima vabatahtlikult
ajateenistusse asunud noorte arvu kasvu kaudu. Kui aastal 2008 asus ajateenistusse vabatahtlikult
ligikaudu 30% kutsututest, siis 2023. aastal avaldas soovi minna vabatahtlikult ajateenistusse juba 61%
ajateenistusse asunutest.
Sama märkimisväärne on ka 2023. aastal tegevteenistusse värvatavate hulk, mis on taaskord läbi
aegade kõige kõrgem. Viimase kümne aasta võrdluses, kui aastas värvati tegevteenistusse 300-350
tegevväelast, siis käesoleval aruandlusperioodil asus tegevteenistusse 539 meest ja naist.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõik Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest. Seda
saame teha nii, kui seisame kogu ühiskonnaga oma reservväelaste kõrval ja väärtustame nende
teenistust ning panust.
2
Foto: Näide ajateenija tunnistusest
3
1. 2023. AASTA TEGEVUSED JA PEAMISED STATISTILISED ANDMED
1.1 2023. aasta tegevused
▪ Vabatahtlikult ajateenistusse asunute arv on läbi aegade kõrgeim tulemus. 2023. aastal asus
ajateenistusse vabatahtlikult 61% noortest. Ajateenistuse vabatahtlikku läbimist mõjutavad
laiemalt kaitseväe ja ajateenistuse maine ühiskonnas ning kaitseväe kui võimaliku tööandja
kuvand. Olulisel kohal on ka selgitustöö ja ühiskondlik arusaam Eesti sõjalise riigikaitse
ülesehitusest. Samuti hindavad noored sõpruskonnaga ja klassiga ajateenistusse asumise
võimalust kõrgelt. Klassiga ajateenistusse asus 42 klassi (2022. aastal 30 klassi) ja
sõpruskonnaga asus ajateenistusse 67 sõpruskonda (2022. aastal 33).
▪ Riigikaitseõpetus muutus kohustuslikuks – alates 2023/2024 õppeaastast on kõigile
gümnaasiumi riikliku õppekava alusel õppivatel gümnasistidel kohustuslik läbida
riigikaitseõpetuse õppeaine. Riigikaitseõpetuse kohustuslikuks valikaineks muutumisega
uuendati õpiväljundid ja hakati välja töötama uut õpikut. Lisaks viidi läbi riigikaitseõpetuse
rahulolu-uuring, mille tulemusena selgus, et riigikaitseõpetusega rahulolu on õpilaste seas
kõrge (81%). Noorte ootus riigikaitseõpetuses oli uute oskuste õppimine ja parem ettevalmistus
ajateenistuseks. Ajateenijate kompleksuuringust nähtub, et riigikaitseõpetuse läbinute hulgas
on kõige suurem hulk vabatahtlikult ajateenistusse tulijaid, lisaks on suures osas klassidega
ajateenistusse tulijate eestvedajaks koolides just riigikaitseõpetaja.
▪ Loodi „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse andmise kord ja tingimused, mis on suunatud
ettevõtetele ja asutustele, kes toetavad Eesti riigikaitsjaid. Märgisega „Riigikaitsjate toetaja“
tunnustamise põhiliseks kriteeriumiks on riigikaitsjate silmapaistev toetamine ning
reservväelaste sissetuleku säilitamine reservõppekogunemiste perioodil. „Riigikaitsjate
toetaja“ tunnustamisüritus toimus 19. juunil 2023. a. Eesti Sõjamuuseumis.
▪ Lihtsustus kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamise kord. Alates 2023. aastast on
terviseseisundi hindamisel terviseandmed tervise infosüsteemis automaatselt avatud. See toob
kaasa terviseseisundi hindamise protsessi kiirenemise ning annab arstidele täpsemat
informatsiooni hinnatava isiku terviseseisundi kohta.
▪ Ajateenijatele hakati maksma mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise eest toetust 1000 eurot.
Juhtimisõiguse eest hüvitise maksmine tõstis nende noorte arvu, kes juba ajateenistusse asudes
omasid juhtimisõigust – see andis Kaitseväele võimaluse kasutada väljaõppeks vajalikku aega
veelgi otstarbekamalt ning asuda kiiremalt vajalike kõrgemate kategooriate juhtimisõiguse
õppe andmisele. Toetust maksti 1580 isikule, kokku summas 1 580 000 eurot.
▪ 2023. aastast hakati hüvitama ajateenijate eluasemelaenu intressi. Seda toetust makstakse
ajateenijatele, kes on võtnud eluasemelaenu endale maja, korteri või maatüki soetamiseks.
Intresside hüvitist makstakse igakuiselt ajateenistuse perioodil. Eelmisel aastal maksti 19
ajateenijale eluasemelaenu intresside ulatuses hüvitist, kokku 31 613 euro ulatuses.
▪ Noortel, kelle keeleoskus ajateenistusse asudes on olnud kasin, on võimaldatud täiendavat eesti
keele õpet ajateenistuses. Selliseid noori oli eelmisel aastal kokku 243.
4
▪ Alates aasta lõpust antakse ajateenijatele välja ajateenistuse tunnistus koos läbitud kursuste
õpiväljundite ja õppemahuga. Eeskätt annab see võimaluse tõendada oma potentsiaalsetele
tulevastele tööandjatele kaitseväes omandatud oskusi, aga ka ülikoolidel on võimalus
ajateenistuses õpitut arvestada vabaainetena.
▪ Ajateenijad on jätkuvalt rahul oma ajateenistuse tingimustega. Läbi viidud rahulolu-uuringust
selgub, et ajateenijad on enim rahul varustusega, kasvanud on ka rahulolu
sportimisvõimalustega, sotsiaaltöö tugiteenustega ja võimalustega vaba aja veetmiseks.
▪ Laiendati asendusteenistuse läbimiseks teenistuskohtade loetelu, kuhu lisati teenistuskohad
Kaitseväes, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses ja haiglates. See annab võimaluse suunata
kaitseväekohustust täitma ja riigikaitselist väljaõpet saama noormehed just nendesse
asutustesse, kes kriiside ajal rohkem inimtööjõudu vajavad.
▪ Kaitseressursside Amet koostöös Riigi Infosüsteemide Ameti ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga töötas välja kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse,
mis hõlbustab veelgi kaitseväekohustuslastel nende õiguste ja kohustuste osas info hankimist
ning toimingute tegemist.
▪ Tegevteenistusse värvati aasta jooksul 543 tegevväelast. Tegemist on läbi aegade kõige
rohkemaarvulise tegevteenistusse värbamisega ning aasta lõpuks oli RKAK31 eesmärgist
puudu vaid 35 tegevväelast.
▪ Ajateenistusest asus tegevteenistusse 238 noori. Kõrge arv näitab Kaitseväe atraktiivsust
tööturul ning tegevteenistujate head eeskuju noorematele generatsioonidele. Kuigi
tegevteenistusse asus viimaste aastate arvestuses suhteliselt kõrge osakaal noortest, siis
Kaitseväe Akadeemia põhikursusele kui Eesti ohvitserkonna väljaõppesse asus suhteliselt
madal osakaal.
▪ 2023. aastal kuulutati välja stipendiumiprogramm tehnikaalade tudengitele. Eesti kõrgkoolides
tehnikavaldkonna, side- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialadel õppivaid
üliõpilasi toetatakse 500 euroga kuus kuni kõrgkooliõpingute lõpuni, et nad omandaksid
insener-tehnilised teadmised ja oskused ning tuleksid pärast õpingute edukat lõpetamist
Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, eeskätt Kaitseväkke neid teadmisi ja oskusi rakendama.
Esimesel aastal kandideeris stipendiumile 34 üliõpilast.
▪ Kaitseministeerium koostöös riigikantselei innotiimiga töötas välja ajateenijate riigikaitseliste
hoiakute ja võitlustahte võimendamiseks pilootprojekti, mille raames viidi läbi erinevaid
õpitegevusi ligikaudu 400 ajateenija seas. Projekti eesmärgiks on tõsta ajateenijate
motivatsiooni, kaitsetahet ning ajateenistuses omandatud kogemuste väärtustamine.
Käesoleval aastal tutvustatakse pilootprojekti tervele Kaitseväele ning luuakse võitlustahte
tööriistakast.
▪ 2023. aastal korraldati õppus Ussisõnad, mille näol on tegemist Eesti ajaloo suurima
reservväelaste väljaõpetamisele keskenduva õppekogunemisega. Selle käigus anti
5
täiendväljaõpe ligi 10 000 maakaitsestruktuuri määratud reservväelasele. Õppusel värskendati
osaleva isikkoosseisu sõjalisi baasteadmisi.
▪ 2023. aastal viidi läbi kolm lisaõppekogunemist. Õppuste raames harjutasid
maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused oma sõjaajaülesannete täitmist ja valmiduse hoidmist.
Maakaitseüksuste ülesanne on kaitsta eelkõige oma kodukanti ja selleks on kergejalaväelasel
vaja harjutada väikeüksuste taktikat.
Foto: Riigikaitseõpetuse laager 2023, Kaitseressursside Amet
2. KAITSEVÄEKOHUSTUSLASTE ARVESTUS
Kaitseväekohustuslaste arvestust peab Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registris
(edaspidi register). Käesolevas aruandes mõistetakse kaitseväekohustuslaste arvestuse all 17–60-
aastaste meeste ja kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastaste isikute andmete kandmist registrisse ning
andmete muudatuste kajastamist kaitseväekohustuslase registris arvel oleku ajal.
Kokku oli seisuga 1. jaanuar 2024 registrisse kantud 288 654 kaitseväekohustuslase andmed.
Registrisse kantud kaitseväekohustuslaste koondnumbri puhul on tegemist suurusjärguga, keda on
riigil sõjaajal võimalik teenistusse kutsuda.
Registris oli lisaks 34 729 kutsealuse (aastakäigud 1996-2006 kokku), 245 665 reservis oleva 18–60-
aastase mehe ning 3 511 tegevväelase andmed. Tegevväelaste hulgas oli kokku 314 naist (tabel 1).
Tabel 1. Kaitseväekohustuslaste jagunemine registris seisuga 1. jaanuar 2024
6
Jrk nr Kategooria Arv
2022 2023
1 kutsealused 34 256 34 729
2 ajateenijad 2 925 3 496
nendest naissoost isikud 25 28
3 asendusteenistujad 77 42
4 tegevväelased 3 356 3 511
nendest naised 313 314
5 18–60-aastased mehed(reservis olev isik) 231 232 245 665
nendest ise kaitseväekohustuse võtnud üle 18-aastased isikud 741 819
6 Naised (reservis olev isik) 1 177 1 211
nendest kaitseväekohustuse võtnud naised 571 609
nendest ajateenistuse läbinud naised 212 246
Kokku (1-6) 273 023 288 654
2023. aastal tehti kutsealuste osas kokku 9 397 otsust, mis on mõnesaja võrra suurem eelmisest aastast.
Kutsealustest vastasid tervisenõuetele 43%, 29% ajutiselt ei vastanud ning 28% ei vastanud
tervisenõuetele. Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga on tervisenõuetele vastavaks tunnistatud
kutsealuste osakaal mõnevõrra langenud ning tervisenõuetele mittevastavaks tunnistatud kutsealuste
osakaal tõusnud. Peamised diagnoosigrupid, millega isik on tunnistatud tervisenõuetele
mittevastavaks või ajutiselt mittevastavaks on endiselt psüühika- ja käitumishäired ning
lihasluukonna- ja sidekoehaigused.
2023. aastal kaasajastati ja täpsustati kaitseväekohustuslaste tervisenõudeid. Näiteks vastab isiku
terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, kui tegemist on kerge ja ravi
mittevajava haigusvormiga, ning teenistusse asumise välistavad vaid kestvalt ravi vajavad
haigusvormid. Alakaalulisuse ja rasvumuse puhul ei hinnata tervisenõuetele vastavust enam
kehamassiindeksi alusel, vaid lähtudes isiku töövõimest. Selle tulemusel on vähenenud seljavalu,
rasvumuse, alakaalulisuse ning nägemis- ja kuulmishäirete diagnooside tõttu kaitseväekohustuse
täitmisest vabastamiste arv.
3. AJATEENISTUS
Eestil on reservarmeel põhinev iseseisev kaitsevõime, mille aluseks on ajateenistuses saadav väljaõpe.
2023. aastal asus ajateenistusse 3 635 kutsealust ja nende hulgas 42 naist. Arvestades 10 aasta
keskmiste aastakäikudega võetakse ajateenistuse 52% aastakäigust.
Vabatahtlikult asus teenistusse 61%, mis on läbi aegade kõrgeim tulemus. Selleks suurendati koolides
läbiviidavate ajateenistust tutvustatavate külalistundide mahtu (7400 gümnasistini) ning huvi
tõstmiseks kasutati oma koolidest teenistusse läinud ajateenijaid. Ajateenijate kompleksuuringust
selgub, et 56% ajateenistusse jõudnud noortest on läbinud koolis vabatahtlikult ka riigikaitseõpetuse
kursuse. Võttes arvesse, et just riigikaitseõpetuse läbijate hulgas on kõige suurem hulk aktiivseid
vabatahtlikke ehk neid, kes tuleksid ajateenistusse ka siis, kui see ei oleks kohustuslik on
riigikaitseõpetus koolides otseses seoses motiveeritud kutsealuste jõudmisele ajateenistusse. Noored
saavad aru, miks see on vajalik, nii et seda ei tajuta enam riikliku sunnina. Lisaks teadlikkuse tõusule
on noorte jaoks tehtud käepäraseks ja mugavaks suhtlemine riigiga kaitseväeteenistuse veebis
7
(kaitsevaeteenistus.ee), kus noored ise saavad valida, millal ja kuhu tulla terviseseisundi hindamisele,
millal ja kuhu asuda ajateenistusse jms.
Ajateenistusse tulevate noorte keskmine vanus on 19 eluaastat. See näitab, et noored näevad
ajateenistust kui loogilist osist oma elus, soovivad selle esimesel võimalusel läbi teha ning siis oma
edasiste eluplaanidega edasi minna, olgu selleks õpingud, töö või pere ja kodu loomine.
Ajateenistusse jättis ilmumata 239 ehk 6,6% kutsututest, mis on enam-vähem eelmise aastaga samal
tasemel. Põhjuseta mitteilmunute osas on alustatud väärteomenetlused. Keskmine karistus
ajateenistusse mitteilmumise eest on 439 eurot.
2023. aastal jätkus noorte seas populaarne võimalus ajateenistusse asuda koos oma klassiga või
sõpruskonnaga. Klassiga ajateenistusse asus 42 klassi, kokku 307 noort ning sõpruskonnana asus
ajateenistusse 67 sõpruskonda, kokku 378 noort. Klassikaaslased/sõbrad saavad võimalusel valida
omale sobiva teenistuse aja ja koha ning läbida (vähemalt) sõduri baaskursuse üheskoos. Tegemist on
järjest populaarsema võimalusega, sest aasta-aastalt on rohkem noori, kes seda võimalust kasutavad.
Foto: 2024 ajateenistuse jaanuarikutse, Kaitseressursside Amet
▪ B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamise eest makstav toetus, mida makstakse
kõikidele ajateenijatele, kes on omandanud juhtimisõiguse enne ajateenistusse asumist või
hiljemalt esmase sõjalise väljaõppe läbimist (8 nädala jooksul alates ajateenistusse asumisest).
Toetuse suuruseks on 1000 eurot ning toetus makstakse ajateenistuse lõpus. 2023. aastal maksti
toetust 1 580 isikule. Toetuse eesmärk on ergutada kutsealuseid omandama enne ajateenistust
B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus selleks, et Kaitseväes oleks võimalik anda juba
8
raskeveokite, eritehnika jm spetsiifilisemat väljaõpet, mille eelduseks on B-kategooria
juhtimisõiguse omamine. Seeläbi saab Kaitsevägi anda lühema aja jooksul baasoskustel
põhinevat väljaõpet ning väheneb vajadus kulutada aega esmaste oskuste omandamiseks ja
praktiseerimiseks.
▪ Eluasemelaenu intresside ulatuses makstav igakuine hüvitis. Hüvitist makstakse ajateenijatele,
kes on võtnud eluasemelaenu endale maja, korteri või maatüki soetamiseks. Hüvitise suurus
sõltub eluasemelaenu intressi määrast. 2023. aastal on eluasemelaenu intresside hüvitist
makstud 19 isikule kogusummas 31 613 eurot. Eluasemelaenu intressi hüvitise eesmärgiks on
toetada ajateenijate motivatsiooni ja pühendumist väljaõppe omandamisele olukorras, kus enne
ajateenistusse asumist võetud rahaliste kohustuste täitmine on ajateenistuses viibimise tõttu
raskendatud või võimatu ja seeläbi ei soovi isik ajateenistuses viibida või hoiab tahtlikult
ajateenistusest kõrvale. Hüvitise maksmisega tagatakse isiku meelerahu ja kindlustunne võetud
kohustuste tasumisel, mille läbi suureneb tema motivatsioon ajateenistusse asumiseks.
▪ Jätkati ajateenistuses vähese eesti keele oskusega ajateenijatele keeleõppe andmist.
Aruandlusperioodil osales keeleõppes 243 ajateenijat ehk 7% ajateenistusse asunutest.
Võrreldes eelnevate aastaga on keeleõppes osalevate ajateenijate arv jäänud samasse
suurusjärku. 2022. aastal läbis keeleõppe 266 ajateenijat ning 2020. aasta 235.
Kauaoodatult hakati 2023. aastal Kaitseressursside Ameti poolt väljastama ajateenistuse lõpetanud
isikutele tunnistust teenistuse läbimise kohta. Ajateenija tunnistusele kantakse ajateenistuse jooksul
läbitud kursused, saavutatud õpiväljundid ja koolituse maht, mis näitab tulevasele tööandjale ja koolile
noore poolt ajateenistuses omandatud teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kuna ajateenistus on
ümberarvutatud aine, on ülikoolidel võimalik ajateenistuses omandatut arvestada vabaainetena.
Tunnistusel esitatud koolituse mahtu ja õpiväljundeid saavad kõrgkoolid arvestada ajateenistuse
läbinud tudengi õpingute alustamisel või jätkamisel.
3.1 Ajateenijate rahulolu küsitluse põhitulemused
Juba 2016ndast aastast ajateenijate seas läbiviidav kompleksuuring näitab endiselt positiivseid trende.
Ajateenijate rahulolu teenistuse erinevate külgedega on tõusnud või jäänud samale tasemele. Enim on
tõusnud rahulolu varustusega, kasvanud on ka rahulolu sportimisvõimalustega, sotsiaaltöö
tugiteenustega ja võimalustega vaba aja veetmiseks. Võrreldes aasta varem lõpuküsitluses osalenud
ajateenijatega hindavad 2022/2023. aasta ajateenijad ajateenistuse erinevad aspektid enesele
kasulikumaks. 2022/2023 teenistuse lõpetanud nõustuvad enam, et ajateenistus parandas nende
füüsilist vormi, nende eluviis muutus tervislikumaks, tõusis motivatsioon teha sporti, omandati
edasiseks eluks kasulikke teadmisi ning oskusi ja suurenes enesekindlus.
9
Joonis 1. Ajateenijate rahulolu ajateenistuse erinevate aspektidega 2022-2023
Ajateenistust peetakse vajalikuks nii Eesti julgeoleku tagamiseks kui ka ajateenija isikliku arengu
jaoks. Siiski hinnatakse ajateenistust riigi julgeoleku jaoks mõnevõrra vajalikumaks kui isikliku
arengu jaoks. Ajateenistuses omandatud erialastest oskustest peetakse tsiviilelus kõige kasulikumateks
autosõiduoskust, juhtimis-, suhtlus- ning meeskonnatöö oskust ja esmaabi andmise oskust ning
parameediku väljaõpet. Järgnevad väliõppustel saadud kogemused rasketes tingimustes
toimetulekuks, enesekindluse ja stressitaluvuse suurenemine, oskus oma aega planeerida ja distsipliini
järgida. Praktilistest oskustest toodi välja ka side, elektri- ja muude remonttööde tegemise oskus ning
logistika ja laonduse kogemus; samuti ehitustööde ja mootorsae kasutamise kogemus. Tulemustest
nähtub, et noored näevad ajateenistuse positiivseid külgi oma tulevase elu planeerimisel ja mõistavad,
millised tugevused omandatakse tööturul konkureerimisel.
Läbi aastate on ca kümnendik ajateenistuse läbinutest väljendanud valmisolekut asuda pärast
ajateenistust tegevteenistusse. Nii ajateenistuse alguses kui ka lõpus läbi viidud küsitluses oleks
kindlasti või tõenäoliselt valmis tegevteenistusse asuma 9% vastanutest. Veidi vähem kui neljandik
oleks valmis tegevteenistust kaaluma sõltuvalt pakutavatest tingimustest. Ligi kaks kolmandikku ei
oleks kindlasti või tõenäoliselt nõus tegevteenistusse asumist kaaluma.
Suurem on tegevteenistusse asumise huvi ajateenistuse läbinud naiste hulgas. Soov tegevteenistusse
asuda ongi naiste puhul üks olulisi motiive ajateenistuse läbimiseks.
10
3.2 Ajateenistuse läbimine
2023. aastal määrati sõjaaja ametikohale 2 997 ajateenijat (sh 28 naist) 3 528 ajateenistusse asunutest.
Ajateenijad, keda sõjaaja ametikohale ei määratud arvati üldreservi ning tulevikus kasutatakse neid
vajaduspõhiselt üksuste täiendamiseks.
Tervisliku seisundi tõttu vabastati ajateenistusest 125 isikut (3,5%). Võrreldes 2022. aastaga on
meditsiinilistel põhjustel väljalangemine jäänud samale tasemele. Ajateenistusest vabastamisel
tervislikel põhjustel olid enamesinevad diagnoosid psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna- ja
sidekoehaigused.
Joonis 2. Ajateenistusest väljalangemine 2014-2023. a
Kokku vabastati aruandlusperioodil ennetähtaegselt teenistusest 147 ajateenijat ning ajateenijate
väljalangevus oli kõnesoleval väljaõppeperioodil (4,2%).
11
Foto: 1. jalaväebrigaad, Kaitsevägi
4. RESERVTEENISTUS
Eesti sõjaline riigikaitse põhineb reservarmeel. Kaitseväe sõjaaja struktuuri üksustele on korrapäraselt
vaja korraldada õppekogunemisi, et nad oleksid valmis täitma neile püstitatud ülesandeid.
2023. aasta oli reservteenistuse mõistes erakordne, sest varasemalt pole õppekogunemisi sellises
mahus korraldatud. Üks suuremamahulisem õppekogunemine oli „Ussisõnad“, millega aktiveeriti
uuesti sõjaaja koosseisudesse üle 13 000 reservväelase. Oluline on märkida, et õppusele
„Ussisõnad“ kaasati üle 8 000 reservväelase, kellel puudus varasem õppekogunemisel osalemise
kogemus.
Kui varasemalt on aasta jooksul korraldatud kuni kaks lisaõppekogunemist, siis 2023. aastal toimus
kokku kolm lisaõppekogunemist.
2023. aastal kutsuti reservteenistusse 28 895 reservis olevat isikut, mis jagunes alljärgnevalt:
1) Õppekogunemine – 27 521 reservis olevat isikut;
2) Lisaõppekogunemine – 1 374 reservis olevat isikut.
Õppekogunemisele ilmus 18 139 (65,9%) ning õppekogunemisel osalemisest vabastati 4 171
reservväelast. Võrreldes varasemate aastatega on õppekogunemiste maht oluliselt suurenenud (joonis
3).
Joonis 3. Reservteenistusse kutsutute arv aastatel 2019 -2023
Lisaks kohustuslikule reservteenistusele, on reservis olevatel isikutel võimalik õppekogunemistel
osaleda vabatahtlikult. Eelmisel kalendriaastal osales vabatahtlikult õppekogunemistel kokku 817
reservväelast.
2023. aastal avanes võimalus täita reservväelastel koolitaja/instruktori rolli. Peamiselt kasutati seda
teiste reservväelaste ja ajateenijate sõjaväelise väljaõppe juhendamiseks või mõne muu sõjalise
koolituse korraldamiseks. Selleks, et reservis olevaid isikuid saaks kaasata Kaitseväe tegevustesse
12
veelgi lihtsamalt ja vähem-bürokraatlikul viisil, on Kaitseressursside Amet koos
Kaitseministeeriumiga ette valmistanud vajaliku eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Täiendavalt on
väljatöötamiskavatsuses tehtud ettepanek võimaldada Kaitseväe Akadeemia põhi- ja
keskastmekursusel õppida tegevväelaste kõrval ka reservis olevatel reservüksuste ülematel.
Eesmärgiks on luua võimalus reservüksuste ülematel omandada süvendatult ja eesmärgipäraselt
sõjandusalaseid teadmisi akadeemilisel tasemel.
4.1 Õppekogunemine Ussisõnad
Kaitsevägi koostöös Kaitseliiduga korraldasid 2023. aasta sügisel õppekogunemise „Ussisõnad“, mille
käigus anti täiendväljaõpe maakaitsestruktuuri määratud reservväelasele. Õppekogunemisel
värskendati osaleva isikkoosseisu sõjalisi baasteadmisi. Iga üksuse väljaõpe oli jagatud ülemate
väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutuseks.
Tegemist oli Eesti ajaloo suurima reservväelaste väljaõpetamisele keskenduva õppekogunemisega,
mille ettevalmistused algasid 2022. aastal. Sõjaaja ametikohale määrati peamiselt reservis olevad
isikud, kelle ajateenistusest oli möödunud rohkem kui viis aastat ning kellel puudus sõjaaja ametikoht.
Üle kümne aasta oli möödas ajateenistusest 72% reservis olevatest isikutest ja varasem
õppekogunemise kogemus puudus 8 074 reservis oleval isikul. Keskmine reservis oleva isiku vanus
oli 36 eluaastat.
Õppekogunemisele väljastati 13 214 kutset ja õppekogunemisele ilmus 7 748 reservväelast.
Õppekogunemisest vabastati kokku 2 971 reservväelast, kellest 1 738 vabastati seoses terviseseisundi
mitte vastavusega või ajutise töövõimetuse tõttu.
Foto: Ussisõnad 2023, Kaitsevägi
13
Reservväelaste endi tagasiside õppekogunemisest „Ussisõnad“ oli positiivne, kus 83% osalejatest tuli
õppekogunemisele heal meelel või oli valmis oma kohust täitma. Õppekogunemisel 83% osalenud
reservväelastest oleks valmis Eestit relvaga kaitsma (Kevadtorm 2023 – 82%). Võrreldes varasemate
õppekogunemiste uuringutega on oluliselt tõusnud rahulolu aja efektiivse kasutamise, õppuse üldise
korralduse ning tegevuste ja ülesannete sisukusega.
4.2 Lisaõppekogunemised
Eesti on ainus NATO liikmesriik, mis alates 2016. aastast korraldab oma reservüksustele
lisaõppekogunemisi ehk lühikese etteteatamisega välkõppusi.
2023. aastal toimus kolm lisaõppekogunemist:
Okas 2023-1 Lääne maakaitseringkonna määratud üksused;
Okas 2023-2 Lõuna maakaitseringkonna määratud üksused;
Okas 2023-3 Lennubaasi baasikaitseüksus.
Okas 2023-1 lisaõppekogunemisele kutsuti 653 reservis olevat isikut Lääne maakaitseringkonna
Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva koosseisust. Lisaõppekogunemisel osales 387 reservväelast ja
vabastati 73 reservväelast.
Okas 2023-2 lisaõppekogunemisele kutsuti 502 reservis olevat isikut Lõuna maakaitseringkonna
Tartu, Võrumaa, Valgamaa, Põlva ja Sakala maleva koosseisust. Lisaõppekogunemisel osales 415
reservväelast ja vabastati 87 reservväelast.
Okas 2023-3 lisaõppekogunemisele kutsuti 219 reservis olevat isikut Õhuväe lennubaasi
baasikaitseüksuse koosseisust. Lisaõppekogunemisel osales 132 reservväelast ja vabastati 32
reservväelast.
Lisaõppekogunemiste eesmärk oli lahingvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrolliti riigikaitse
käsuahela toimimist Vabariigi Valitsuse otsuse langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri määratud
reservväelaste kogunemiseni. Samuti harjutati lisaõppekogunemise käigus maakaitsestruktuuri
kuuluvate väikeüksuste sõjaaja ülesannete täitmist ja lahingvalmiduse säilitamist pikemal perioodil.
Täpsemalt Okas 2023-1 käigus harjutati lisaks eespool toodud tegevustele ka paindliku
õppekogunemise korraldamist, kus üks rühm määrati lisaõppekogunemisele üheks kuuks, kuid lubati
oma igapäeva ellu tagasi kohustusega ilmuda loetud tundide jooksul kogunemiskohta.
4.3 Reservväelaste rahuolu küsitluse põhitulemused
14
Foto: Ussisõnad 2023, Kaitsevägi
Õppekogunemiste lõpus viidi läbi rahuloluküsitlus eesmärgiga saada reservväelastelt tagasisidet
hoiakute ja hinnangute kohta. Reservväelaste küsitluste põhitulemused 2023. aastal olid alljärgnevad:
1) Õppekogunemisel osalejad tulid õppustele tugeva positiivse meelsusega ja on valmis oma
kohust täitma ning valmis osalema ka järgmistel õppekogunemistel.
2) Kuigi üldised hinnangud õppekogunemistele olid kõrged, siis reservväelased, kes ei ole
Kaitseliidu liikmed olid valdavalt kriitilisemad kui reservväelased, kes on Kaitseliidu liikmed.
3) Kõrgemalt hinnati õppekogunemise emotsionaalset õhustiku (95%) ja ülemate suhtumist
õppekogunemisel osalejatesse (90%) ning madalamalt hinnati õppekogunemisel viibitud aja eest
makstava toetuse osas (39%) ja aja efektiivse kasutuse osas õppustel (43%).
5) Reservväelaste kaitsetahe on üldjoontes kõrge ja ollakse valmis osalema relvastatud
kaitsetegevuses (93%) ning leitakse, et võõrriigi relvastatud kallaletungil on võimalik Eestit kaitsta
(88%). Kui eraldi välja tuua Kaitseliitu kuuluvad reservväelased, siis nende veendumus Eesti
kaitstavuses on kõrgem kui reservväelastel, kes Kaitseliitu ei kuulu – vastavalt 95% ja 81%.
Relvastatud vastupanus on valmis kindlasti või tõenäoliselt osalema vastavalt 99% ja 86%.
4.4 Reservväelaste toetamine ettevõtjate poolt
Üha enam saab reservväelane ühiskonnas tähelepanu ja iga-aastaga suureneb tööandja toetus
õppekogunemisel osaleva reservväelase suhtes. Oleme jõudnud tulemuseni, kus 50% tööandjatest
toetab rahaliselt õppekogunemisel osalevat reservväelast. Kui täpsustada selle 50% rahalise toetuse
sisu, siis peaaegu 2/3 tööandjatest toetasid tavapärase töötasu maksmisega õppekogunemise ajal ja 1/3
kattis palga ning õppekogunemise toetuse vahe.
15
5. ASENDUSTEENISTUS
2023. aastal jõustus kaitseväeteenistuse seaduse muudatus, millega loodi asendusteenistusele
reservsüsteem. Seega on nüüd võimalik kutsuda asendusteenistuse läbinud isik
reservasendusteenistusse väljaõppe värskendamiseks õppustele ning kriisi ajal teenistusse. Lisaks
laiendati asendusteenistuse läbimiseks teenistuskohtasid. Uute teenistuskohtadena on võimalik
asendusteenistus läbida haiglates, Kaitseväes töö- või teenistuskohal, mis ei ole seotud sõjaväelise
väljaõppega ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses.
Taotlusi ajateenistuse asendamiseks asendusteenistusega esitati 2023. aastal 171.
2023. aastal asus asendusteenistusse 43 asendusteenistujat, neist 13 suunati Päästeametisse, 17
sotsiaalasutustesse, 7 erivajadustega laste koolidesse, 2 haiglatesse, 3 Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse poolt tagatavatesse toitlustuskompleksidesse ning 1 Kaitseväkke.
2023. aastal arvati (asendusteenistuse) reservi 78 isikut, kelle teenistuskohtadeks oli Päästeamet (19
isikut), sotsiaalasutused (34 isikut) ning erivajadustega laste koolid (25 isikut).
2023. aastal viidi asendusteenistuse lõpetanute seas läbi rahulolu küsitlus. 80% vastanutest oli
teenistuskohaga ja asendusteenistusega üldiselt väga rahul, ülejäänud pigem rahul.
6. TEGEVTEENISTUS
Sõjalise riigikaitse loomiseks, hoidmiseks ja arendamiseks on vaja tegevväelasi, kes peavad
keskenduma sõjaaja ülesannete ettevalmistamisele, õpetama välja ajateenijaid ja kaitseliitlasi, juhtima
riigikaitset erinevates staapides, osalema sõjalistel välisoperatsioonidel ning hoidma käigus kaitseväe
taristut. Tegevväelaste roll on oma igapäevase teenistusega tagada kaitseväe (koos reservväega) ja
Kaitseliidu üksuste ettevalmistamine, ülalhoidmine ning valmisolek.
2023. aasta lõpus oli tegevteenistuses 3 514 isikut.
Perioodil 01.01-31.12.2023 asus tegevteenistusse 543 tegevväelast. Tegevväelaste värbamine on olnud
tulemuslikum kui kunagi varem. Aastatel 2018-2022 asus teenistusse keskmiselt 364 tegevväelast
aastas, kuid 2023. aastal oli märkimisväärne kasv ja teenistusse tuli 543 tegevväelast. Sellist
arvestatavat tõusu soodustas personaliteenuste konsolideerimine, mille raames viidi 01.01.2022
värbamisteenus Kaitseministeeriumi valitsemisalas keskseks. See tõi kaasa professionaliseerumise,
mis tähendab, et värbamispartnerite põhifookus on arendada enda värbamisalaseid kompetentse ning
olla juhtidele partneriks uute teenistujate leidmisel. Vähemtähtis ei ole ka asjaolu, et konsolideerumise
tulemusena on tõhustatud mitmeid protsesse ja kasutusele on võetud uued IKT lahendused, mis
omakorda vabastas olulisel määral administratiivsetele tegevustele kuluvaid töötunde, mis suunati
teenuse arendamisse ja mis vähendas ühele värbamisprojektile kuluvat aega. Seeläbi hakati pakkuma
Kaitseministeeriumi valitsemisala üleselt kvaliteetset värbamise täisteenust alates värbamistellimuse
esitamisest kuni sobivale kandidaadile tööpakkumise tegemiseni. Senisest enam panustati
värbamisturundusse, laiendati värbamise ja valikumeetodeid, sealhulgas suunati fookus veelgi rohkem
bumerang-värbamisele ehk varasemalt tegevteenistuses olnud isikute ja reservis olevate isikute seast
sihtotsingu tegemisele ning kasutusele võeti Tripod testid, veendumaks põhjalikult isiku sobivuses.
2023. aastal lahkus tegevteenistusest 384 tegevväelast. Vabatahtlik tegevväelaste voolavus oli 8,7%,
mis on võrreldes 2022. aastaga kasvanud tegevteenistuspensionile läinute arvu kasvust tulenevalt.
Üldine tegevväelaste voolavus on viimastel aastatel langustrendis, jõudes 2023.aastal 11,1%-ni.
16
2023. aastal ajateenistuse lõpetanutest 238 jätkas tegevteenistuses (2022. aastal 160).
Joonis 4. Tegevväelaste arv 2013-2023
Foto: 2. jalaväebrigaad, Kaitsevägi
6. 1 Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimaluste laiendamine
17
Kaitseministeerium ja Kaitseressursside Amet on koostanud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles tehakse ettepanekud meetmeteks, millega
laiendatakse võimalusi tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamiseks Kaitseväe
ülesannete täitmisesse ning tegevväelaste pikemaks teenistuses hoidmiseks.
1. Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks
Kaitseväes on valdkondi, mis on täna kaetud tegevväelastega, samas ei eelda valdkondlik vajadus
sõjaväelist väljaõpet või see on võrreldes valdkondliku haridusega teisejärguline. Tegevväelaste
koolitamine on väga ressursimahukas ning kui selleks ei ole sisulist vajadust, ei peaks antud
funktsioone täitma tegevväelased. Tegevväelaste vajadus ilmneb üldjuhul õppuste käigus, kus neid
saab lihtsamini rakendada kui tsiviilisikuid, kelle tööd reguleerib üldine tööõigus. Seega oleks vajalik
sätestada õppusel osalemise kohustus ka tsiviilteenistujatele.
2. Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmiseks
Seoses maakaitse üksuste ettevalmistamisega on ilmnenud, et Kaitseväe reservis on suurel hulgal
sõjaväelist väljaõpet omavaid isikuid, kes tegevteenistusse asuda ei soovi, kuid kes oleks huvitatud ja
sooviksid panustada ka edaspidi Kaitseväe tegevustesse reservväelasena. Reservis olevate isikute
kaasamiseks vabatahtlikuna muudes sõjaväelise väljaõppega seonduvates tegevustes, tuleb seaduses
sätestada täiendav reservteenistuse liik, milleks oleks vabatahtlik osalemine Kaitseväe ülesannete
täitmisel. Uue teenistusliigi puhul on võimalik vabatahtlikke reservis olevaid isikuid lähetada
rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele, mehitada alalises valmiduses olevaid üksuseid ning
kaasata näiteks ka ajateenijate väljaõppe andmisele.
3. Tegevteenistuspensioni maksmise korralduse muutmine
Viimastel aastatel on suurenenud ja suurenemas tegevteenistuspensionile siirdumine, sest 90ndatel
teenistusse asunud jõuavad tegevteenistuspensioniikka (50 eluaastat) ning otsustavad lahkuda
teenistusest enne piirvanuse täitumist (sõltuvalt tegevväelase auastmest 55, 60 või 65 eluaastat).
Pikaajalise kaitseväelase kogemus on Kaitseväe arenguks vajalik ning seda kogemust tuleb
võimalikult tulemuslikult ja pikaajaliselt kasutada. 2019. aasta 1. jaanuarist kaotati
tegevteenistuspensioni saamise õigus isikutel, kes asuvad tegevteenistusse alates 01.01.2020.
Tegevteenistuspensioni saamise õigus säilis tegevväelastele, kes seisuga 31.12.2019 olid
tegevteenistuses. Kehtiva korra kohaselt tegevteenistuspensioni ei maksta tegevteenistuses olles.
Ettepanek on kehtestada regulatsioon, mis võimaldaks maksta tegevteenistuspensioni ka
tegevteenistuses olles. Tegemist ei oleks uudse lähenemisega – sarnane regulatsioon on
politseiteenistuses, kus teenistuses olles võib saada ka politsei väljateenitud aastate pensioni.
Vastava muudatuseta lahkub tegevteenistusest igakuiselt üks kuni kaks pikaajalise kogemusega
tegevväelast, keda ei ole võimalik rakendada sõjaväeliste ülesannete täitmisel, mis oluliselt pärsib
Kaitseväe arengukavades ettenähtud uute võimete arendamist ja rakendamist.
18
7. OLULISEMAD TEGEVUSED 2024. AASTAL
1. Ajateenistusse kutsutakse kuni 3 900 kutsealust ning õppekogunemistele plaanitakse kutsuda
17 051 reservis olevat isikut.
2. Esmakordselt hakatakse maksma stipendiume tehnikaalast kõrgharidust omandavatele
üliõpilastele. Stipendiumi eesmärk on toetada ja soodustada insener-tehniliste teadmiste ning
oskuste omandamist ja edasist rakendamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas uute ning
tehnoloogiliselt keerukate juhtimis- ja relvasüsteemide ning side- ja IT-süsteemide
arendamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks. Igal kalendriaastal määratakse kuni 30
stipendiumit.
3. Kaitseressursside Amet alustab teenistuskohtade ja ajateenijate profileerimist, kaasates kõiki
ajateenijate väljaõppega tegelevaid struktuuriüksuseid. Profileerimise peamine eesmärk on luua
ajateenijate väljaõppega tegelevatest struktuuriüksustest ühtne ja terviklik ülevaade, mis on
kutsealuste jaoks lihtsasti hoomatav ning toetab nende teadlikku eelistuste kujunemist. Teine
oluline eesmärk on kutsealuste ajateenistusse määramisel kasutusele võtta ajateenijate profiilid,
mis tõhustaks teenistusse määramist ja suurendaks väljaõppe tulemuslikkust. Ajateenijate
profiilide loomise käigus kaardistatakse ametikoha põhuselt teenistuseks vajalike või kasuks
tulevate isiksuseomadused. Kaardistamise järel on luuakse koostöös Kaitseväe Akadeemiaga
kutsealuste kutsesobivuse paremaks hindamiseks testi, mida on kavas rakendada hiljemalt
2025. aasta algusest.
4. Jätkatakse meetmete väljatöötamist, millega laiendatakse võimalusi tsiviilteenistujate, reservis
olevate isikute ja ajateenijate kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisesse ning tegevväelaste
pikemaks teenistuses hoidmiseks. Lisaks luuakse võimalus reservis olevatel reservüksuste
ülematel julgeoleku-, riigikaitse- ja sõjandusalaste teadmiste omandamiseks ning täiendamiseks
Kaitseväe Akadeemias.
5. Uus riigikaitseõpetuse õpik on koolides kasutamiseks valmis 2024/25. õppeaastal.
Riigikaitseõpetuses võetakse kasutusele e-õppekeskkond. Lisaks on sõlmimisel koostöölepe
Tallinna Ülikooli ja Kaitseressursside Ameti vahel alustamaks uute riigikaitseõpetajate
koolitamist Tallinna Ülikoolis 2024/25. õppeaastal.
6. Kaitseressursside Amet loob oma kodulehele www.kra.ee võimaluse külastajatel kasutada
virtuaalse assistendi abi avaliku infoteenuse kasutamiseks. Selleks võetakse kasutusele Riigi
Infosüsteemide Ameti poolt loodud Bürokratt. See on esimene samm saamaks osaks avaliku
sektori krattide koosvõimelisest võrgustikust, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina otseste
avalike ja infoteenuste saamiseks.
7. Korraldatakse riigikaitsejuhtide konverents hoidmaks nii rahuaja kui sõjaaja üksuste ülemad
paremini ühtses infoväljas riigikaitsevaldkonnas toimuvast ning toetamaks suhtlust ja paremat
infovahetust tegevteenistuse ning reservteenistuse vahel.
19
8. Jätkatakse sündmusteenuse „Kaitseväekohustuse täitmine“ järgmiste osateenuste
„Ajateenistuse läbimine“ ja „Reservteenistus“ väljatöötamisega ning personaliseeritud teenuste
ettevalmistustega. Selleks arendatakse välja andmevahetus kaitseväekohustuslaste registri ja
riigiportaali vahel. Lõpptulemusena saab kodanik personaliseeritud osateenuste kaudu
staatusepõhiselt esitada taotlusi ning saada teavet tema suhtes algatatud menetluste ja otsuste
kohta.
9. II poolaastaks valmib kaitseväekohustuslaste registri arendus, mille tulemusel saavad
tegevväelastest reservüksuste ülemad suhelda enda üksusesse kuuluvate reservis olevate
isikutega.
10. II poolaastaks luuakse eeldused tööandjate ja õppeasutuste teavitamiseks nende töötajate ning
õppurite õppekogunemisel osalemisest läbi kaitseväekohustuslaste registri. Eesmärgiks on
lihtsustada tööandjal planeerida töökorraldust tema töötaja õppekogunemisel osalemise ajal.
Õppeasutuste teavitamine on oluline olukorras, kus õppuril on käsil näiteks eksamiperiood.
Õppeaustuse ja tööandja teavitamine toimub reservis oleva isiku nõusolekul.
11. 1. mail jõustub seadusemuudatus, mille kohaselt hakkab Kaitseressursside Ameti poolt esitatud
nõudeid menetlema Maksu- ja Tolliamet läbi nõuete arvestuse programmi.
20