dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades" elluviimiseks

Kaitseministeerium · 29. mai 2024
Viit
12-8/24/15
Registreeritud
29. mai 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Avalik_20240529_KM_12-8_24_15_Ministri_2024_KK_nr_1.1-2_24_140.asice887 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 29.05.2024 nr 1.1-2/24/140 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Teadmussiirde programmi meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel“. 3. Kehtestan käskkirja lisa 3 „Uurimisteemad TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvald - kondades „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel“. 4. Määran SA Eesti Teadusagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 5. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a. 6. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks Uurimisteemad TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel Tegevuse 1 uurimisteemad: 1. valdkonnas „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ Uurimis- Uurimis- Uurimispro- Uurimisprojek- Kood ETISe Partner Projektis osalevad Pikkus Ühiku- Uurimisteema projekti projekti jekti kogu- tile esitatud järgi (TA- asutus) TA-asutused (kuud) hind algusaeg lõppaeg eelarve (€) tingimused Tehisintellekt Tallinna TEM-TA5 Tartu Ülikool (TÜ) 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000 küberturbes Tehnikaülikool (TTÜ) Turvaliste TEM-TA119 digilahenduste ja TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000 tehisintellekti alused Inimkesksete TEM-TA120 digilahenduste TÜ 01.04.24 31.03.28 48 RG IV 1 080 000 arendamine Masinõpe targema TEM-TA141 TTÜ TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000 andmekasutuse jaoks Tehisintellekt nutikaks TEM-TA101 TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000 automatiseerimiseks Jätkusuutlik nutikas TEM-TA138 TTÜ TÜ 01.03.24 29.02.28 48 RG IV 1 080 000 asjade internet (SAIoT) Digipööre elukestva TEM-TA26 Tallinna Ülikool (TLÜ) TTÜ 01.01.24 31.12.27 48 RG IV 1 080 000 õppe läbi 2. valdkonnas „Tervisetehnoloogia ja -teenused“ Uurimis- Uurimis- Uurimispro- Uurimisprojek- Kood ETISe Partner Projektis osalevad Pikkus Ühiku- Uurimisteema projekti projekti jekti kogu- tile esitatud järgi (TA- asutus) TA-asutused (kuud) hind algusaeg lõppaeg eelarve (€) tingimused Uudsed lahendused TEM-TA43 pehmete kudede TTÜ TÜ 01.04.24 30.11.28 56 RG I 826 896 kliiniliseks jälgimiseks Terve Ühiskonna TEM-TA105 TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 Digitervishoid Neurodegeneratiivsete haiguste varane diag- TEM-TA110 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 noosimine elektroonilise nina tehnoloogiaga Terviseandmete teisese TEM-TA72 kasutamise võimekuse TÜ Metrosert AS 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 kasvatamine (TAKS) Innovaatilise uue põlv- konna replitseeruvate mRNAde tehnoloogia Icosagen Cell Factory TEM-TA83 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 rakendamine biomedit- OÜ siini- ja tervishoiu- teenustes Sünergial põhinevad Keemilise ja antimikroobsed pinna- TEM-TA55 bioloogilise füüsika TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 katted innovatiivsed instituut (KBFI) rakendused tervishoius 3. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ * Uurimis- Uurimis- Uurimispro- Uurimisprojek- Kood ETISe Partner Projektis osalevad Pikkus Ühiku- Uurimisteema projekti projekti jekti kogu- tile esitatud järgi (TA- asutus) TA-asutused (kuud) hind algusaeg lõppaeg eelarve (€) tingimused Puidu biomassi moleku- laarne väärindamine TEM-TA85 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 pürgimaks väärtusahela tippu Tselluloosist ja taimsete õlide tootmise kõrval- TEM-TA103 saadustest reaktiivse TTÜ TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG I 885 960 ekstrusiooni teel valmis- tatud uued biomaterjalid Puidu ja teisese ligno- tselluloosse toorme TÜ TEM-TA49 keemilise ja bioloogilise TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 Metrosert AS väärindamise tehno- loogiad Puidusuhkrutest too- detud valgulised liimid, katted ja värvid puidu- TEM-TA124 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 põhiste komposiit- materjalide loomiseks ja töötlemiseks Kvaliteetse puidu kasva- Eesti Maaülikool TEM-TA22 tamine majandus- 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 (EMÜ) metsades ja istandikes Vähekasutatud puidu ja puitmaterjali väärin- Eesti Kunstiakadeemia TEM-TA80 TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 damise meetodite (EKA), TÜ arendamine ehituses 4. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ Uurimis- Uurimis- Uurimispro- Uurimisprojek- Kood ETISe Partner Projektis osalevad Pikkus Ühiku- Uurimisteema projekti projekti jekti kogu- tile esitatud järgi (TA- asutus) TA-asutused (kuud) hind algusaeg lõppaeg eelarve (€) tingimused Toidu koostise, päritolu Tervisetehnoloogiate ja ohutuse jälgimine Arenduskeskus AS TEM-TA35 TÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500 toidus oleva DNA (Tervise TAK) järjestamise abil BioCC OÜ Kõrge lisandväärtusega EMÜ TEM-TA28 tervist edendavad TÜ BioCC OÜ 01.01.24 30.09.28 57 RG IV 1 282 500 vadakutooted Tervise TAK Valkude tehno- Toidu- ja funktsionaalsete Fermentatsiooni- TEM-TA24 TTÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500 omaduste struktuur- tehnoloogia Arendus- sõltuvused keskus AS (TFTAK) Toidutoodete reformu- leerimine -suhkru, soola, TEM-TA50 rasva vähendamine TTÜ 01.05.24 29.02.28 46 RG I 679 236 toitudes maitseomadusi ja ohutust muutmata Pestitsiidide kasutamist Maaelu vähendavate bioloogi- TEM-TA3 Teadmuskeskus TÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500 liste taimekaitse- (METK) vahendite arendamine Kõrge riski kategooria taimsete toitude ning TEM-TA52 EMÜ 01.09.24 29.02.28 42 RG I 620 172 liha-alternatiivide ohutus ja kvaliteet Toidu tootmise kaas- ja kõrvalsaaduste ning - TEM-TA60 EMÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500 jääkide väärindamine söödaks 5. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“ * Uurimis- Partner Projektis Uurimis- Uurimis- Kood ETISe Pikkus Ühiku- projekti Uurimisteema (TA- osalevad projekti projekti Uurimisprojektile esitatud tingimused järgi (kuud) hind kogueel- asutus) TA-asutused algusaeg lõppaeg arve (€) Eesti aluskorra kriiti- liste tehnoloogiliste TEM-TA30 TÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000 ressursside metalloge- neetiline potentsiaal Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega, sh ei Ehitusmaavarad ja tohi uurida ega kasutada „värsket mineraalsed jäätmed: jäädet“. Uurimisprojektis peab TEM-TA143 kestliku kaevandamise TTÜ 01.06.24 30.11.28 54 RG IV 1 215 000 uuritava ja optimeeritava ning ringse väärinda- energiaallikana kasutama vaid mise võimalused Eestis taastuvaid energiaallikaid, mitte fossiilset päritolu energiaallikaid. Uurimisprojekti tegevused ei tohi olla seotud eksisteeriva põlevkivitööstu- sega, mille eesmärgiks on toota fossiil- kütuseid ja mille saadustena või vahe- Eesti maavarade ja produktina tekivad fenoolid või püro- teiseste toormete lüüsiõli, mida energeetiliseks otstar- orgaaniliste kompo- beks edasi töödeldakse või kasuta- TEM-TA128 TTÜ EMÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000 nentide jätkusuutlik takse. Põlevkivi väärindamise tulemu- väärindamine kemi- sel maavarana ei ole lubatud toota ega kaalideks kasutada fossiilseid kütuseid ja ener- giat. Aheraine kasutamisel on abikõlb- likkuse tingimuseks ladestatud aher- aine kasutamine, mis ei eelda jätkuvat seost fossiilkütuste tootmisega. Uurimisprojekt peab piirduma seni Turba füüsikalis-keemi- kasutuses olevate tootmisaladega ja/ line väärindamine või jääkide ja/või värske sphagnumi TEM-TA69 kõrgtehnoloogilisteks TÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000 väärindamisega. Eelduseks ei tohi olla, rakendusteks et võetakse kasutusele uusi turbatoot- sobilikeks süsinikeks misalasid. Uurimisprojekti tegevused ei tohi olla seotud protsessidega, mille käigus võidakse saada turbast kui maa- varast fossiilkütuseid ning vaheproduk- te, mida energeetiliseks otstarbeks edasi töödeldakse või kasutatakse. Turba väärindamise tulemusel maa- varana ei ole lubatud toota ega kasu- tada fossiilseid kütuseid ega energiat. Fosforiidi kaastoor- mete omaduste TEM-TA100 TTÜ 01.06.24 31.10.28 53 RG IV 1 192 500 varieeruvus ja väärin- damise võimalused Uurimisprojekti tegevused ei või olla seotud fossiilkütuste põhise kütuste ega energia tootmisega. See hõlmab ka tekkivaid jääkgaase, jäätmeid või kõrvalsaaduseid, mida kasutatakse Põlevkivi väärindamine energeetilisel otstarbel. Energiaallika- TEM-TA73 tooraineteks tööstus- TTÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000 tena saab kasutada vaid taastuvaid tele energiaallikaid, mitte fossiilset päritolu allikaid. Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega sh ei tohi uurida ega kasutada „värsket jäädet“. Mineraalsete kaevan- dus- ja tööstusjäätme- Uurimisprojekt ei tohi olla seotud te kompleksne väärin- olemasoleva põlevkivitööstusega sh ei TEM-TA87 damine teisese toor- TTÜ TÜ 01.06.24 31.05.28 48 RG I 708 768 tohi uurida ega kasutada „värsket mena ehitusmaterja- jäädet“ lide ja hüdro- metallurgia kontekstis Eesti mereala raua- mangaani konkreet- sioonide leviku, tekke- TEM-TA122 TTÜ TÜ 01.02.25 31.12.28 47 RG I 694 002 mehhanismide ja majandusliku potent- siaali väljaselgitamine 6. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ * Partner Projektis Uurimis- Uurimis- Uurimispro- Kood ETISe Pikkus Ühiku- Uurimisprojektile esitatud Uurimisteema (TA- osalevad projekti projekti jekti kogu- järgi (kuud) hind tingimused asutus) TA-asutused algusaeg lõppaeg eelarve (€) Nafta baasil toodetud plastijäätmete töötlemisel tuleb saaduste kasutust Eri liiki jäätmete uurida lähtuvalt ringlussevõtu võima- väärindamine kütus- lustest ning välistatud peab olema teks ja kemikaalideks TEM-TA104 TÜ EMÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 saaduste tootmine protsessivälisteks läbi integreeritud gasi- kütusteks. Protsessi toimimiseks vaja- fitseerimis-gaasfer- lik energiaallikas peab olema kas mentatsioon platvormi protsessist endast tekkiv kõrvalsaadus või põhinema taastuvenergia allikal. Teekond Ringmajan- Eesti duseni: UPMADE Digi- Kunsti- TEM-TA169 01.02.24 31.12.28 59 RG I 871 194 lahenduse Rakenda- akadeemia mine Tekstiiliringluses (EKA) Kõrgekvaliteetne püsi- magnetite taaskasutus TTÜ, TEM-TA25 uuteks energia- ja KBFI 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 TÜ mobiilsusrakendusteks (MagNEO) Taaskasutatud mater- jalidest sünteesitud Uurimisprojekt ei tohi olla seotud karbiidid ja nende olemasoleva põlevkivitööstusega sh TEM-TA31 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 kasutamine töötlevas ei tohi uurida ega kasutada „värsket ning kõrgtehno- jäädet“ loogilises tööstuses Tekstiilijäätmete ja teiseste tselluloosi- TEM-TA56 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 allikate väärindamise tehnoloogiad Teisesest toormest arendatud biopõhised TEM-TA139 jätkusuutlikud ja TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG I 885 960 tulekindlad komposiitmaterjalid RECYCLEST - Ringlusse võetud ehitus- ja lam- TEM-TA146 mutusjäätmete kasu- EMÜ TÜ 01.09.25 30.11.28 39 RG I 575 874 tamine uute taristu- objektide rajamisel 7. valdkonnas „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ * Partner Projektis Uurimis- Uurimis- Uurimispro- Kood ETISe Pikkus Ühiku- Uurimisprojektile esitatud Uurimisteema (TA- osalevad projekti projekti jekti kogu- järgi (kuud) hind tingimused asutus) TA-asutused algusaeg lõppaeg eelarve (€) Elektrisüsteemide opti- maalne ja töökindel TEM-TA134 juhtimine suuremahu- TTÜ 01.07.24 31.12.28 54 RG IV 1 215 000 lise taastuvenergeetika raamistikus Nanolisandite välja- Uurimisprojektis peab uuritava ja töötamine lennuki- optimeeritava energiaallikana kütuse põlemise opti- Eesti Lennu- TEM-TA144 EMÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG I 856 428 kasutama vaid taastuvaid meerimiseks ja süsi- akadeemia energiaallikaid, mitte fossiilset niku jalajälje vähen- päritolu energiaallikaid. damiseks Hoonete energiasääs- tu- ja paindlikkusteh- noloogiate potentsiaali TEM-TA78 TTÜ 01.02.24 31.12.28 59 RG IV 1 327 500 ning rakendamise mõju andmepõhine hinda- mine Energiatootmine TÜ TEM-TA23 KBFI 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000 sfaleronreaktoris TTÜ Mere taastuvenergia TEM-TA38 TTÜ 01.06.24 30.11.28 54 RG IV 1 215 000 digitaalne kaksik Uudsete taastuvener- geetika seadmete TEM-TA81 TÜ 01.02.24 31.12.28 59 RG IV 1 327 500 arendamine ja energia salvestussüsteemi komplekteerimine ja testimine CO2-st valmistatud süsinikmaterjalid ener- TEM-TA96 KBFI TTÜ 01.03.25 31.12.28 46 RG IV 1 035 000 gia salvestamiseks ja tootmiseks _____________________ * uurimisteemad märgitud fookusvaldkondades vastavad sekkumiskoodile 029: „Teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ning ettevõtjate, teadus- keskuste ja ülikoolide vaheline koostöö, milles keskendutakse vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele.“ Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel Tegevuses 1 kasutatakse uurimisprojektide täitmise kulude arvestamisel ühikuhinnana siseriikliku personaalse uurimistoetuse rühmagrandi (RG) fikseeritud määrasid, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 16 1 lõikele 1 Eesti Teadusagentuuri (ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse teadusprojektide rahastamisel riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult on rühmagrandile kehtestatud kindlaks aastaks neli erinevat määra põhinedes uurimisülesande valdkondlikust või metoodilisest keerukusest tuleneval personali- ja teadustöö keskmisel kulul uurimisprojekti täitmiseks. Tegevuse 1 raames uurimisprojektide täitmisel ehk alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimisel on kulude arvestamisel lähtekohaks üks kuu uurimisrühma tööd, mis on tuletatud rühmagrandi vastavaks aastaks kehtestatud määra jaotamisest võrdseteks, kuupõhiseks suuruseks. Seega ühikuhinna ühikuks on üks kuu uurimisrühma tööd. Temaatilistes TA programmides kasutatakse ETAGi - rühmagranti I fokusseeritud, selgelt piiritletud konkreetsete uurimisküsimuste lahendamiseks ja - rühmagranti IV teadussuuna võimekuse, mitme põimunud uurimissuuna arendamiseks. 1. Rühmagrandi ühikuhinnad on järgmised: 1.1. Rühmagrant I: 1.1.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 14 766 eurot (aastas 177 200 eurot); 1.1.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid uurimisprojekti täitmiseks; 1.1.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks; 1.2. Rühmagrant IV: 1.2.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 22 500 eurot (aastas 270 000 eurot); 1.2.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid uurimisprojekti täitmiseks; 1.2.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 1.3. Ühikuhinna väljamakse aluseks on elluviija kinnitus, et uurimisprojekt edeneb vastavalt uurimisprojekti tegevuskavale. Väljamakse aluseks on kvartaalne makse- taotlus koos vastava partneri poolt allkirjastatud ja elluviija kinnitatud tegevuste toimumist kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku lepitud partnerluslepingus. 1.4. Ekspertkomisjoni põhjendatud ettepanekul seotult uurimisprojekti tegevuskava või ekspertkomisjoni suuniste täitmata jätmisega peatab elluviija tegevuse elluviimise või lõpetab ennetähtaegselt selle uurimisprojekti. Elluviija jätab tegevuse toimumise vastavate kuude eest kinnitamata. 1.5. Kui ETAGi rühmagrandi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist esitatud taotlustele. Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks“ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisus- poliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitika- eesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3. Sekkumisega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arengu- vajadustele“ saavutamisse, mida hinnatakse „Eesti 2035“ ja TAIE arengukava näitajaga „Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna/kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. 1.4. Sekkumise näol on tegemist strateegiliselt olulise tegevusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 tähenduses. 1.5. Käskkirja alusel ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7. 2. Mõisted 2.1. Alusuuringud on algupärased teoreetilised või eksperimentaalsed uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist. 2.2. Arendustegevus on uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks. 2.3. Eksperimentaalarendus on tootearenduse osa, millega luuakse uut teadmist uurimistegevusega saadud teadmiste ja praktiliste kogemuste baasil. Loodud teadmist kasutatakse uute või olemasolevate toodete, teenuste või protsesside arendamiseks või täiustamiseks. 2.4. Ettevõtluskoostöö leping on toetuse andmise tingimuste mõistes leping, mis on rahastatud kodu- või välismaiste äriühingute poolt, teostatud nimetatud äriühingute huvides ja mille puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud teenus on seotud TA- tegevusega. 2.5. Intellektuaalne vara on mis tahes teadus- ja innovatsioonitegevusega saadud tulemus või toode (nt intellektuaalomandi õigused, andmed, oskusteave, prototüübid, protsessid, tavad, tehnoloogia, tarkvara). 2.6. Koostöökeskkond on teadmussiirdes osalevate osapoolte (teadlased, ettevõtjad, avaliku sektori asutusete ja muude organisatsioonide esindajad) omavahelised tegevused, suhete võrgustik ja tingimused (nt teadlikkus ja info liikumine, koostööplatvormid jms), mille arendamiseks on ette nähtud elluviija tegevuste komplekt sh konverentsid, seminarid, koostööpäevad, erinevad kommunikatsiooni- kanalid, eesmärgiga edendada ettevõtjate ja teadlaste koostööd TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades ja luua soodne alus teadustulemuste juurutamiseks ettevõtluses. 2.7. Koostööprojekt on uurimisprojekt, mille täitmises osalevad vähemalt kaks organisatsiooni. 2.8. Rakenduskõrgkool on toetuse andmise tingimuste kontekstis riigi rakenduskõrgkool kõrgharidusseaduse §-de 21 ja 23 tähenduses. 2.9. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on TAIE arengukavas määratud fookusvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse on võimalik saavutada konkurentsieelis. Kasvuvaldkonnad on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine: puit, kohalike ressursside väärindamine: toit, kohalike ressursside väärindamine: maapõueressursid , kohalike ressursside väärindamine: teisene toore ja jäätmed ning nutikad ja kestlikud energialahendused. 2.10. Rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul. 2.11. TAIE fookusvaldkonnad (edaspidi fookusvaldkonnad) on Eesti arenguvajaduste ja - võimaluste täitmisele panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. TAIE fookusvaldkonnad on kinnitatud TAIE arengukavas 2021-2035 (www.taie.ee). 2.12. TAIE fookusvaldkonna teekaart (edaspidi teekaart) on fookusvaldkondade arendamise ja juhtimise alusdokument, mis on koostatud koosloomeliselt igale fookusvaldkonnale teadlaste, ettevõtjate ja poliitikakujundajate ühise kokkuleppena. Teekaartides on määratletud prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad (edaspidi prioriteetsed suunad), mida fookusvaldkonnas arendatakse. Teekaardid on kinnitatud 3-4 aastaks haridus- ja teadusministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri poolt. Teekaardid on kättesaadavad aadressilt www.taie.ee. 2.13. Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on toetuse andmise tingimuste kontekstis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 201 tähenduses. 2.14. Teadustegevus on isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta. 2.15. Temaatiline teadus- ja arendustegevuse programm (edaspidi temaatiline TA- programm) on tegevuste kogum uurimisprojektide teostamiseks fookusvaldkondades eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide, eelarvete ja koosseisudega tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ ellu viimiseks. 2.16. Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) on igale fookusvaldkonnale moodustatud komisjon, mille koosseisu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid. Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia programmi juhtkomisjon. 2.17. Uurimisprojekt on uurimisteemal läbiviidav alus- või rakendusuuring või eksperimentaalarendus, millele kehtivad sarnased nõuded kui Eesti teadusagentuuri kehtestatud ning rahastamiseks kasutatava rühmagrandi aluseks olevale uurimisprojektile esitatud nõuetele. Igal uurimisprojektil on tööde teostamiseks eelnevalt kindlaks määratud eelarve, tegevuskava ja uurimismeeskonna koosseis. 2.18. Uurimisteema on käesoleva käskkirja lisas 3 viidatud tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks esitatud nõuetekohane ettepanek teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamiseks TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna teekaardis nimetatud prioriteetsetes suundades. 3. Toetuse andmise eesmärk 3.1. Toetuse andmise eesmärk on 3.1.1. kasvatada ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes ühiskonna nõudlustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekust, sh ettevõtluse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades; 3.1.2. luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, võimendades teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd; 3.1.3. toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Punktis 3.1. nimetatud eesmärkide ja punktis 5.1 nimetatud tulemuste saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 4.1.1. Tegevus 1: uuringute läbiviimine järgmistes TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades: 4.1.1.1. valdkonnas „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.2. valdkonnas „Tervisetehnoloogia ja -teenused“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.3. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.4. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.5. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid “ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.6. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.7. valdkonnas „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.2. Tegevus 2: Teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite koostöökeskkonna edendamine ning teadus- ja arendustegevuse pakkumise seire korraldamine TAIE fookusvaldkondades, eesmärgiga soodustada ettevõtjate ja teadlaste TA-alase koostöö algatamist ja arengut ning tutvustada TAIE fookusvaldkondi ning teadus- ja koostöötulemusi. 4.2. Tegevuse 1 elluviimist rahastatakse 4.2.1. ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2; 4.2.2. toetuse määr on 84,9% uurimisprojekti ühikuhinnast, sh 70% on EL toetus ja 14,9% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 15,1%. 4.3. Tegevuse 2 elluviimist rahastatakse 4.3.1. tegelike kulude alusel; 4.3.2. toetuse määr on 100%, sh 70% on EL toetus ja 30% on riigipoolne kaasfinantseering. 4.4. Tegevuse 1 raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega. 4.5. Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ja arvestama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4.6. Tegevuste valikul on lähtutud ühendmääruse §-st 7. 4.7. Tingimused Tegevus 1 (4.1.1) läbiviimiseks partneritele ja uurimisprojektidele: 4.7.1. kui partneriks on positiivselt evalveeritud TA-asutus, mis ei ole ülikool, peab tegemist olema koostööprojektiga, kus uurimisprojekti täitmises osaleb lisaks partnerile vähemalt üks ülikool või riigi rakenduskõrgkool; 4.7.2. uurimisprojekti juht võib olla isik: 4.7.2.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 4.7.2.2. kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal täistööajaga taotlevas asutuses (partner) ja töö asukohaga Eestis; erandjuhul võib ekspertkomisjon uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas asutuses (partner) täistööajast vähem, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist; 4.7.2.3. kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või doktorant- nooremteadurit või hetkel (kaas)juhendab doktoranti või doktorant- nooremteadurit; 4.7.2.4. kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t. on viimase kolme aasta jooksul, mille sisse ei arvestata lapsehoolduspuhkust või ajateenistust, Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) andmete põhjal täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000 eurot ning osalenud või osaleb lepingu elluviimisel juhi või põhitäitjana; 4.7.2.5. kes ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis; 4.7.3. uurimisprojekti juhi muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus uurimisprojekti juht vastab punktides 4.7.2.1- 4.7.2.5. kehtestatud tingimustele; 4.7.4. lisaks uurimisprojekti juhile osalevad uurimisprojekti täitmises uurimisprojekti põhitäitja(d): 4.7.4.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 4.7.4.2. kes töötab (töötavad) uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses (partner) või Lisas 3 toodud projektis osalevas TA-asutuses; 4.7.4.3. kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti vahenditest; 4.7.4.4. kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes (2) ja ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis; 4.7.5. põhitäitjate muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus põhitäitja vastab punktides 4.7.4.1- 4.7.4.4. kehtestatud tingimustele; 4.7.6. lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele osalevad uurimisprojektis täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes ei kvalifitseeru põhitäitjaks; 4.7.7. uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant- nooremteadur põhitäitja kohta; 4.7.8. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu peab terve uurimisprojekti perioodi jooksul kuuluma vähemalt kolm liiget, nende hulgas uurimisprojekti juht ning üks põhitäitja. Lisa 2 punktis 1.2. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul peavad uurimisprojekti täitmises osalema lisaks uurimisprojekti juhile veel vähemalt kolm põhitäitjat terve uurimisprojekti perioodi jooksul; 4.7.9. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu nõuete täitmise kontrollimiseks kasutatakse ETISe andmeid; 4.7.10. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseis peab olema vastavuses punkti 4.7.8. nõuetega alates toetuse andmise tingimuste kehtestamisest. Uurimisprojekti täitmise jooksul immatrikuleeritud doktorant- nooremteadurite arv peab vastama uurimisprojektis toodud põhitäitjate arvule, kuid mitte olema väiksem, kui punktis 4.7.8. toodud vastava ühikuhinnaga projekti põhitäitjate minimaalne arv. 4.8. Tegevuse 1 läbiviimiseks valitakse uurimisteemad kahes etapis. 4.9. Tegevuse 1 raames läbi viidud uurimisprojekti tulemused on avalikult kättesaadavad kõigile huvilistele, intellektuaalne vara kuulub asjakohasele teadlasele ja tema tööandjale TA-asutusele või rakenduskõrgkoolile. 5. Toetuse andmise tulemused 5.1. Tegevuste 1 ja 2 elluviimise tulemusena: 5.1.1. on kasvanud ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes positiivselt evalveeritud TA-asutustes ettevõtete ja ühiskonna vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekus, sh on kindlustatud teadlaste olemasolu ja kõrgetasemeline teadustöö valdkondades, kus on selge majanduslik või sotsiaalne potentsiaal ja suutlikkus ettevõtetele ja ühiskonnale vajalike uurimisteemade käsitlemiseks ja turule orienteeritud lahenduste pakkumiseks (tegevus 1); 5.1.2. on paranenud teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostöö ning on loodud kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teadus- ja arendustöö tulemuste rakendamiseks ja innovatsiooniks ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt (tegevused 1 ja 2); 5.1.3. on kasvanud võimekus kindlustada teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv ning valdkonna inimressursi areng TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades (tegevus 1). 5.2. Tegevuste 1 ja 2 elluviimist ja punktides 5.1.1.-5.1.3. nimetatud oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1): Tabel 1. Tegevuste seireks kasutatavad näitajad Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik sihttase, Selgitav teave 2022 2029 2024 Meetmete nimekirja (ühtlasi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava) näitajad1 Mõõdetakse toetatud projektide tulemusel avaldatud publikatsioonide arvu. Publikatsiooniks loetakse valminud artikleid või raamatuid ning toetatava projekti panus neisse peab olema selgelt tuvastatav. Tulemus- Toetatud projektidest tulenevad Ei 0 800 Näitaja hõlmab töid, mis on eelretsenseerimise väljaannete poolt retsenseerimiseks esitatud ja vastu näitaja publikatsioonid (arv) kohaldu võetud. Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas. Toetatud TA-asutuste ja kõrgkoolide arv, kes teevad koostööd ühistes teadusprojektides. Ühises uurimisprojektis osaleb vähemalt üks TA-asutus ja partner (näiteks ettevõte, teine TA-asutus, kõrgkool, avaliku sektori asutus või organisatsioon jne). TA-tegevuse alane koostöö võib olla uus või Väljund- Ühistes teadusprojektides osalevad 0 6 18 olemasolev ning see peaks kestma vähemalt toetatava projekti kestuse. Näitaja hõlmab aktiivset näitaja teadusasutused (arv) osalemist ühises uurimisprojektis ning arvesse ei lähe lepingulised kokkulepped, mille puhul toetatavas projektis puudub aktiivne koostöö. Arvutuskäik: unikaalsete TA-asutuste kumulatiivne arv. Elluviija koondab ja esitab andmed. Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik sihttase Selgitav teave 2022 2029 2025 TATi spetsiifilised näitajad Uurimisprojekti täitmises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadur (edaspidi uus doktorant) uurimisprojekti Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorant- põhitäitja kohta. Uusi doktorante loetakse kumulatiivselt ning nad peavad olema unikaalsed nooremteadurid, kes on seotud toetatavate 0 35 120 (võimalikke kattuvaid osalejaid loetakse näitajasse ühekordselt). Uurimisprojekti jooksul uurimisprojektidega (arv) immatrikuleeritud doktorant ei pea projekti vältel jõudma doktoritöö kaitsmiseni. Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas. Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada positiivselt evalveeritud TA-asutuste ühiskonna sh ettevõtete nõudlusele vastavat teadus- ja arendustegevuse võimekust. Teadus-arenduskoostöö leping ettevõtetega uurimisprojekti teemal uurimisprojekti juhi või põhitäitjate juhtimisel on toetuse eesmärgi Ettevõtluskoostöö lepingute arv uurimisprojekti teemal 0 10 70 täitmisel kvaliteedi indikaatoriks. Arvestusse lähevad ettevõtluskoostöö lepingud, mille maht on suurem kui 35 000 eurot (ilma käibemaksuta). Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas. 1 Meetmete nimekirja näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt perioodi 2021 -2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate passid) 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 6.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 7. Elluviija ja partnerid 7.1. Elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG, edaspidi elluviija). 7.2. Tegevus 1 viiakse ellu käesoleva käskkirja lisas 3 nimetatud uurimisteemal koostöös uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühmaga seotud ülikooli või positiivselt evalveeritud TA-asutusega, kes on antud käskkirja mõistes partner. 8. Sihtrühm 8.1. Toetuse otseseks sihtrühmaks on TA-asutused. TA-asutuse sees on sihtrühmaks teadusrühmad või teadlased, kes osalevad uurimisprojekti täitmises. 8.2. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on Eesti ettevõtted, ettevõtete liidud, avaliku sektori asutused jt huvigrupid ning laiem avalikkus. 9. Elluviija ja partnerite kohustused 9.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused (edaspidi ühendmäärus) §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija ja partnerid peavad täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele; 9.3. Elluviija ja partner peavad järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel, sealhulgas eristama raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, pidama nende üle arvestust ning esitama rakendusüksusele aruande uuringute majandusliku ja mittemajandusliku sisu proportsiooni kohta. 9.4. Elluviija ja partner on kohustatud maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandusliku sisuga tegevustega seotud kulud ületavad 20% uuringuga seotud tegevuste kogukuludest. 9.5. Lisaks punktides 9.1.- 9.4. viidatule on elluviija kohustatud: 9.5.1. seirama ja koordineerima punktis 4.1.1 (tegevus 1) nimetatud tegevuste ellu- viimist partnerite poolt ning korraldama ja viima ellu punktis 4.1.2 (tegevus 2) nimetatud tegevused ettenähtud tingimustel ja korras õigeaegselt ning korrektselt; 9.5.2. koostama ja kinnitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise vormid, juhendid ja korrad, kooskõlastades need eelnevalt rakendusasutusega; 9.5.3. nõustama partnereid uurimisprojekti sisestamisel ETIS-esse, kontrollima sisestatud uurimisprojekti vastavust tehnilistele nõuetele ning vajadusel tagastama selle partnerile muutmiseks; 9.5.4. jälgima partnerite poolt uurimisprojektide ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtete täitmist, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkid e saavutamisele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 kirjeldatud välistuste järgimist; 9.5.5. korraldama ekspertkomisjonide tööd, sh valmistama ette vajalikke materjale ettepanekute ja otsuste tegemiseks, tegema otsused partneritele kättesaadavaks, jälgima otsuste täitmist; 9.5.6. tagama uurimisprojektide elluviimise vastavalt kinnitatud uurimisteemadele sh vajadusel seadma ekspertkomisjonide ettepanekul partneritele tingimused uurimisprojekti fookuste kohandamiseks ettevõtlussektori vajadustega, tegevuste muutmiseks või täiendamiseks ning koordineerima ja seirama uurimisprojektide elluviimise edenemist ning projektides kokku lepitud tulemuste saavutamist; 9.5.7. kinnitama või lükkama tagasi uurimisprojektide vahe- ja lõpparuanded, vastavalt eksperdikomisjonide ettepanekutele; 9.5.8. esitama rakendusasutusele ettepaneku käskkirja lisa 3 muutmiseks, kui partner ei ole õigeaegselt esitanud uurimisprojekti või selle aruannet, kõrvaldanud selles esinevaid puuduseid või kui ekspertkomisjon on teinud ettepaneku uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks; 9.5.9. sõlmima iga partneriga lepingu, millega nähakse ette lepingupoolte vastutus, ülesanded, õigused ja kohustused ning tingimused ja kord partneri ülesande täitmise edenemise seiramiseks, tulemuste raporteerimiseks ning maksete tegemiseks; 9.5.10. toetama uurimisprojektide elluviijate, teiste teadusasutuste, organisatsioonide ja ettevõtete omavahelist koostööd, sh arendama teadlaste ja ettevõtete koostöökeskkonda ja seirama TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades tehtavat teadus- ja arendustegevuse edenemist, teadlaste ja ettevõtete koostööd ja levitama infot TAIE fookusvaldkondades toimuva teadus- ja arendustegevuse ja koostöövõimaluste kohta ja läbi viima koostööd soodustavaid üritusi fookusvaldkondadega seotud siht- ja sidusrühmadele; 9.5.11. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks, esimese aasta kohta 15 tööpäeva jooksul peale käskkirja kehtestamist ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult; 9.5.12. esitama rakendusasutusele rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 9.5.13. esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul pärast käskkirja kehtestamist, järgmistel eelarveaastatel jooksva aasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 9.5.14. esitama aruandeid tegevuste täitmise kohta vastavalt punktile 16; 9.5.15. tagama tegevuse elluviimisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase täitmise; 9.5.16. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.5.16.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast; 9.5.16.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 9.5.16.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 9.5.17. tagama avalikkusele suunatud tegevustes füüsilise ja digitaalse ligipääse- tavuse. 9.6. Lisaks punktides 9.1.- 9.4. viidatule on partner kohustatud: 9.6.1. esitama elluviijale uurimisprojekti lisas 3 toodud uurimisteemal elluviija koostatud vormil ETIS-es elluviija antud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 45 kalendripäeva jooksul alates vormi avanemisest; 9.6.2. esitama elluviijale uurimisprojekti vahe- ja lõpparuanded; 9.6.3. koostööprojekti korral sõlmima koostöölepingu uurimisprojekti läbiviimises osalevate TA-asutuste ja/või riigi rakenduskõrgkoolidega, milles on kirjeldatud poolte kohustused, tegevused ja eelarve; 9.6.4. tagama, et uurimisprojekti puudutav info on ETIS-es kogu projekti perioodi jooksul asjakohane ja kaasaegne; 9.6.5. täitma Tegevuse 1 (4.1.1) kohast uurimisprojekti vastavalt käesolevas käskkirjas, ekspertkomisjoni seatud ja punktis 9.5.9 viidatud lepingus sätestatud tingimustel ja korras korrektselt ning õigeaegselt esitades elluviijale vajalikku infot tema kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks; 9.6.6. lähtuma uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.7 toodud tingimustest; 9.6.7. järgima uurimisprojekti ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklile 17, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkid e saavutamisele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 kirjeldatud tingimusi. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2024 – 31.08.2029. 11. Tegevuse eelarve 11.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 102 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 71 400 000 eurot ehk 70%, riiklikust kaasfinantseeringust 15 809 550 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust vähemalt 14 790 450 eurot. Riiklik kaasfinantseering ja toetuse saajate omafinantseering on kokku 30%, mis tegevuste lõikes on toodud punktides 4.2 ja 4.3. 11.2. Tegevuste eelarve jaotus alategevuste vahel (eurodes): Punktis 4.1. Riiklik kaas- Oma- nimetatud EL toetus Kulud kokku finantseering finantseering tegevused Tegevus 1 68 565 000 14 594 550 14 790 450 97 950 000 Tegevus 2 2 835 000 1 215 000 0 4 050 000 Kokku 71 400 000 15 809 550 14 790 450 102 000 000 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega. 12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 4 toodud tegevuste elluviimiseks ja punktis 5 toodud tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 12.2.1. tegevuse 1 kulud lisas 2 nimetatud ühikuhindade alusel; 12.2.2. tegevuse 2 kulud tegelike kulude alusel, sh 12.2.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 12.2.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22; 12.2.2.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike tõlke-, trüki- ja kujundustööde, ürituste korraldamise kulud, teavitamise ja seirega seotud jm vajalikud kulud; 12.2.2.4. teavitustegevuste ning teadustegevuse tulemuste ja TAIE fookusvaldkondadega seotud info kogumiseks, levitamiseks ja populariseerimiseks tehtavad kulud, sh koostööürituste korraldamise kulud; 12.2.2.5. välislähetustega, sh -ürituste osalemistasudega seotud kulud. 12.3. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega. 12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on toetatavate tegevuste raames abikõlbmatud järgmised kulud: 12.4.1. toetatavate tegevuste heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö- töövõtu- või käsunduslepingu alusel toetatavate tegevuste heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel; 12.4.2. tasemeõppe ja ettevõtete täienduskoolitusega seotud kulud, sh õppekavade või õppemoodulite arendamise, õppejõudude töötasu ja koolitustegevusega kaasnevad kulud; 12.4.3. investeeringud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvus- fondi, artiklis 7 nimetatud valdkondadesse. 13. Riigiabi 13.1. Kui punktis 4.1.1 nimetatud tegevuse raames antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 13.2. Elluviija hindab, kas tegevuse raames antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast. 13.3. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel viimase abi andmise päevast. 13.4. Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust asutusele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 13.5. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks punktis 13.4 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2 - 6 sätestatud juhtudel. 13.6. Kui toetust antakse riigiabina, siis peavad käesoleva käskkirja punktis 12.2.1 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklites 25 toodud tingimustele. 13.7. Kui tegevuse 1 raames uurimisprojektidele antav abi on käsitletav riigiabina, ei tohi tegevused olla alanud enne käskkirja kehtestamise kuupäeva. 13.8. Riigiabi andja esitab Euroopa Komisjonile grupierandi teatise vastavalt konkurentsi- seaduse §-le 342 . 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, tegelike kulude alusel vastavalt § 27 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt § 28 lõikele 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. 14.2. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija kinnitus, et ettenähtud tegevused on toimunud vastavalt uurimisprojektile. Väljamakse aluseks on kord kvartalis tehtav maksetaotlus koos vastava allkirjastatud kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku lepitud partneri ja elluviija vahelises lepingus. 14.3. Ekspertkomisjonil on õigus uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale ettepanekuid uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks, toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks, kui uurimisprojekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav, ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. Juhul kui ekspertkomisjoni ettepanekute alusel muutub rahastusotsus, teeb elluviija ettepaneku rakendusasutusele käskkirja lisa 3 muutmiseks. 14.4. Toetatavatele uurimisprojektidele tehakse lõppmakse pärast uurimisprojekti lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on kolme kuu ühikuhind. Ekspertkomisjon võib põhjendatud juhtudel teha elluviijale uurimisprojekti lõpp- aruande põhjal ettepaneku toetuse tagasinõudmiseks või lõppmakse mitte välja maksmiseks, kui ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. 14.5. Elluviija esitab maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendus- üksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 14.6. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis. 14.7. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpp- aruande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 15. Tegevuse juhtimine 15.1. Tegevuste elluviimist juhib elluviija. Tegevuste eesmärkide seadmist suunavad ja tulemuste saavutamist hindavad ekspertkomisjonid. 15.2. Ekspertkomisjonid on moodustatud iga Tegevuse 1 alapunkti jaoks eraldi ja on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga tähtajaliselt kuni Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 lõpparuande kinnitamiseni. 15.3. Ekspertkomisjonide ülesandeks käesoleva tegevuse raames on: 15.3.1. teha ettepanek elluviijale kinnitada või tagasi lükata ETISesse sisestatud uurimisprojektid; 15.3.2. teha ettepanekuid elluviijale uurimisprojektide vahe- ja lõpparuannete kinnitamiseks või tagasilükkamiseks; 15.3.3. teha elluviijale ettepanekuid tingimuste seadmise osas, mida uurimisprojekti või vahearuannet esitav asutus ja uurimisprojekti juht on kohustatud toetuse saamiseks või projekti jätkamiseks täitma; 15.3.4. uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale ettepanekuid uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks, toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks; 15.3.5. uurimisprojekti lõpparuande alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale ettepanek uurimisprojekti lõppmakse mitte välja maksmiseks ja/ või toetuse tagasinõudmiseks; 15.3.6. kooskõlastada uurimisprojekti muudatused, sh muudatused partnerite, uurimisprojekti juhi, põhitäitjate, ühikuhinna kohta; 15.3.7. teha elluviijale ettepanekuid TA-asutuste ning ettevõtete koostöö tõhustamiseks tegevuste raames; 15.3.8. teha elluviijale ettepanekuid teavitus-, võrgustiku- ja populariseerimis- tegevuste kavandamiseks ning elluviimiseks; 15.3.9. teha rakendusasutusele ettepanekuid toetuse andmise tingimuste muutmiseks; 15.3.10. nõustada elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse eesmärkidest. 16. Aruandlus 16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). 16.2. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 16.2.1. punktis 5 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 16.2.2. ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest; 16.2.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 16.2.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 16.3. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. 16.4. Elluviija lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade elluviidud tegevuste mõjust Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035, sh TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele, sealhulgas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmisele. 16.5. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.6. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.7. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.8. Elluviija kehtestab partneritele Tegevuse 1 elluviimise aruandluse vormi ja korra. 17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 17.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 18. Vaide esitamine 18.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 18.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 18.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel