Majanduspoliitika plaan

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/24-0356 - Majanduspoliitika plaan Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.06.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/478b7a09-f662-4912-b6bf-d44c181242f1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/478b7a09-f662-4912-b6bf-d44c181242f1?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Majanduspoliitika plaan Pikaajaline vaade majandusele Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................................................3 Sissejuhatus ..........................................................................................................................................................4 Missioon .................................................................................................................................................4 Visioon ....................................................................................................................................................4 Majanduspoliitika põhimõtted ...................................................................................................................5 Tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond......................................7 1. 1. Õigusruum on selge ja ettenähtav .......................................................................................7 2. 2. Ebavajalikule bürokraatiale ei ole ruumi ........................................................................ 10 3. 3. Tööjõu- ja hariduspoliitika toetab ettevõtlust .............................................................13 4. 4. Eesti on ekspordi kasvulava ...................................................................................................17 5. Eesti on investeeringute tõmbekeskus .......................................................................... 20 Uuendusmeelne ja teadmistepõhine majandus ..............................................................................23 6. 6. Teadmised ja tehnoloogia loovad majandusele lisandväärtuse ........................23 7. 7. Riigi riskijulgus ja investeeringud toetavad ettevõtete ambitsiooni .............. 27 Vastutustundlik majandus ......................................................................................................................... 30 8. Ressursid on kättesaadaval ja taristu on tipptasemel ........................................... 30 9. 9. Lihtne on olla vastutustundlik ettevõtja ........................................................................34 Lõppmärkused ................................................................................................................................................... 37 Lisa 1 ......................................................................................................................................................................38 2 Eessõna Eesti majanduspoliitika põhimõtted on teetähis kaks korda Eesti majandusele ja ettevõtjatele muutunud keskkonnas jõukamasse 2035. aastasse. Tulevikku, kus meie majandus kasvada ja haarata uutest võimalustest.   paistab maailmas silma tarkade ja nutikate lahendustega, uute ja roheliste tehnoloogiatega. Tulevikku, kus Eesti on Majanduspoliitika põhimõtete ja nendes pakutavate üks maailma parimaid riike, kus olla ettevõtja. Tulevikku, lahenduste eesmärk on luua majanduskeskkond, kus kus edukas majandus kannab ühiskonna ootusi. on lihtne ja hea olla ettevõtja ning anda jõudu uutele ja arenevatele valdkondadele – Eesti tuleviku majanduse Majanduse areng on jõudnud järgmisesse etappi, milles kasvumootoritele. Selleks kõigeks on vaja vähem kam- Eesti ei arene enam piirkonna jõukamate naabrite tuules, mitsaid ebavajalike regulatsioonide ja bürokraatia näol vaid nendega võrdsel järjel. Sellega on minevikku jäänud ning rohkem haritud ja kvalifitseeritud tööjõudu, eksporti, ka mitmed senised konkurentsieelised, mille mõju on investeeringuid, teadus- ja arendustegevust ning innovat- võimendanud viimaste aastate tormilised sündmused siooni, ligipääsu ressurssidele ja kapitalile ning rohelist ja maailmas. Kui vanaviisi enam ei saa, ei tohi jääda paigale, mitmekesist majanduskeskkonda.   vaid tuleb leida uus tee ja liikuda edasi. Eesti võib küll olla mõõtmetelt väike, kuid kokku kõlame Seda enam on vaja pöörata pilk tulevikku ja luua võima- nagu laulukaare all, erakordselt suurelt. Koos me teeme lused targale ja suuremat väärtust loovale majandusele. ära. Ühtsus Ukraina toetamises, kaitsepoliitikas, e-riigi Nii nagu iga riie pole puri, ei ole ka majanduses ühte lihtsa ja digitaalse majanduse ehitamises ja muuski on Eestile kõlaga tõuget sellele hoo andmiseks. Majanduspoliitika toonud edu. Järgmine Eesti edu on majandus, milleni viib põhimõtete all on sõnastatud laia haardega ja ambit- koostöö, selle olulisuse üksmeelne väärtustamine ja ühine sioonikad lahendused, mis annavad tervikuna piisava jõu pingutus parema tuleviku nimel. Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogia minister 3 Sissejuhatus Eesti on jõudnud rikaste riikide jalamile, maailma kõige Käesolev majanduspoliitika plaan sõnastab majandus­ jõukama veerandi hulka. Sisekogutoodangu arvestuses poliitika põhimõtted ja avab nende sisu. See on valitsusasu- elaniku kohta on Eesti selliste riikide nagu Saudi-Araabia, tuste ülene põhimõtete kogum, vormilt „muu strateegiline Hispaania, Korea ja Jaapani kannul1. 2024. aasta alguseks dokument“, mille täitmiseks tuleb koostööd teha kogu ei ole Eesti enam odava tööjõu ega toormega maa. Seni- avalikul sektoril. Siin esitletud põhimõtted on kooskõlas ja sed konkurentsieelised on ammendunud. lähtuvad Eesti 2035 strateegiast2 ja TAIE arengukavast3. Käesolevaga on taaskaardistatud ettevõtjate praktilised Majanduse edasiseks arenguks tuleb avalikul ja erasek- ootused, et viia Eesti ettevõtluskeskkond, majanduse toril oma tegevused ümber hinnata ja võtta senisest tootlikkus, tehnoloogia areng ning eksport uuele tasemele. jõulisem suund uutele konkurentsieelistele. Rõhk tuleb panna ettevõtluskeskkonna stabiilsusele, läbipaistvale ja Süsteemne lähenemine Eesti konkurentsieelistele loob tõhusale õiguskeskkonnale ning kvalifitseeritud tööjõu 2035. aastaks tugeva, uuendusliku ja vastutustundliku kätte­saadavusele. majanduskeskkonna ning kahekordistab Eesti SKT-d. Eesti majanduse alustala ja konkurentsieelis on tugev Majandusplaani elluviimine toimub iga-aastase tegevus­ ettevõtja, kelle käekäigust sõltub ka majanduse käekäik. kava elluviimise kaudu. Tegevusi ja nende elluviimist Ettevõte saab sirguda ja majandust kasvatada, kui tal on seirab majanduse elavdamise valitsuskomisjon, ette­ piisavalt ruumi, vabadust ja võimalusi tegutseda. võtluskeskkonna töörühm ja ettevõtjate nõukoda. Missioon Oma igapäevategevustega loome Eestis konkurentsivõimelist ettevõtlus­keskkonda ja majanduspoliitikat. Siin on viljakas pinnas globaalselt konkurentsivõimeliste ettevõtete Visioon sünniks ja kasvuks. Ettevõtted tahavad siin olla, siin kasvada ja siit Eesti riigi rikkus on meie eksportida, maailma vallutada. ettevõtlikkus. Kahekordistame Eesti majanduse aastaks 2035. 1 IMF World Economic Outlook 2023 oktoober. www.imf.org/external/datamapper/NGDPDPC@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD/LUX/CZE?year=2023 2 Eesti 2035 strateegia: valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 3 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035: taie.ee 4 Majanduspoliitika põhimõtted Eesti 2035 on seadnud sihiks tugeva, uuendusliku ja vastutustundliku majanduskeskkonna loomise. Sihi elluviimiseks on üheksa majanduspoliitika põhimõtet: 1. õigusruum on selge ja ettenähtav; 2. ebavajalikule bürokraatiale ei ole ruumi; 3. tööjõu- ja hariduspoliitika toetab ettevõtlust; 4. Eesti on ekspordi kasvulava; 5. Eesti on investeeringute tõmbekeskus; 6. teadmised ja tehnoloogia loovad majandusele lisandväärtuse; 7. riigi riskijulgus ja investeeringud toetavad ettevõtete ambitsiooni; 8. ressursid on kättesaadavad ja taristu on tipptasemel; 9. lihtne on olla vastutustundlik ettevõtja. Millest sõltub riigi majanduspoliitika: + ettevõtluspoliitika + maksupoliitika + rahanduspoliitika + energiapoliitika + kliimapoliitika + välispoliitika + haridus- ja teaduspoliitika + sotsiaalpoliitika + tööjõupoliitika + õiguskeskkond + julgeolekupoliitika + regionaalpoliitika Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vastu- tab ettevõtluspoliitika ja tööjõupoliitika eest. Konkurentsi­ võimelise majanduskeskkonna loomiseks peame võtma kaasvastutaja rolli ka teistes valdkondades. Majanduspoliitika saab Eesti 2035 eesmär- kide najal jagada kolmeks: esiteks, kuidas loome tugeva ja rahvus- vaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna; teiseks, mida teha, et meil oleks uuendusmeelne ja teadmiste­põhine majandus; kolmandaks, kuidas edendada vastutustundlikku majandust. 5 Peamised mõõdikud Eesti majanduse konkurentsivõime hindamiseks MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS Eesti SKP 37,7 mld € 75 mld € 2035 Majanduse kahekordistamine 2023. a tähendab, et Eesti majandus peab nominaalselt aastas kasvama 6%. Nominaalne tööjõu- 80,8% 2022. a 110% EL-27 2035 Tootlikkus suhtena EL keskmisest tootlikkus keskmisest hõivatu kohta näitab SKP-d töötaja kohta võrdluses Euroopa Liidu keskmisega (TAIE ja Eesti 2035 mõõdik). Eesti positsioon IMD 2023. a Eesmärk 2035 Rahvusvaheliselt hinnatud IMD World Competitive- üldarvestuses globaalselt 10. reiting näitab, kuidas riigid loovad ness Index’i järgi 26. kohal, EL-is koht ja hoiavad konkurentsivõimelist 11. kohal majanduskeskkonda. 6 Tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond „Iga uue regulatsiooni juures peaks valitsus küsima, kas see tõstab meie konkurentsi- võimet ja soodustab eksporti või kahjustab seda.” AIN HANSCHMIDT 1. Õigusruum on selge ja ettenähtav Eesti konkurentsivõime üks tugevusi on olnud lihtne ja õigusruumis saabuks rahunemine ja et neid kaasataks selge õigusruum, mis koosloomes EL-i õigusaktidega on seaduse kujundamisel mõistlikult, mitte kiirustades ja ma- täna aga selgelt keerulisemaks muutunud. Ettevõtjad terjali mahuga üle koormates. Eesti peab seisma ettevõtete vajavad stabiilsust ja investeerimiskindlust, mis tähendab, huvide eest ka rahvusvahelisel areenil, sh ka Euroopa Liidu et seadusemuudatused peavad olema mõistliku reageeri­ õigusloomes4, ning hoolitsema selle eest, et EL-i õiguse üle misajaga. Regulatsioonide ja maksupoliitiliste otsustega võtmisel ei sea me oma ettevõtetele rohkem nõudeid kui peavad kaasas käima adekvaatsed mõjuanalüüsid. Mõjude ette nähtud EL-i regulatsioonis. Õigusloomes arvestab Eesti hindamine peab ka päriselt ettevõtjale kirjeldama, kui palju riik mh digitööriistade ja digilahenduste võimalustega. muudatused neile maksma lähevad ning peab olema selgelt mõistetav, milline on regulatsiooni tegelik mõju ettevõtlusele Toetustega, kus jõuliselt sekkutakse konkurentsi (erinevad ja ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Vohavat avaliku sektori toetusmeetmed), on vaja koostada pidevat õigusloomet ehk regulatsioonide hulka ja mahtu tuleb piirata enesekriitilist analüüsi, et välja selgitada, kas toetus(ed) on – kui sama asja reguleerida, siis vaid ühe korra, mitte mitme täitnud eesmärki ja edendanud majandust. Toetusmeet- erineva seadusega. Ettevõtjate ootus on, et kiirelt muutuvas mete tagasinõuded ei saa tulla maksumaksja arvelt 4 „Prantsuse tööandjate andmetel on Euroopa seadusandja aastatel 2017–2022 võtnud vastu 850 uut ettevõtjatele suunatud kohustust, mis sisalduvad 36 direktiivis ja 80 määruses (5422 lehekülge õigusakte). See teeb keskmiselt ühes kuus 12 uut kohustust (73 lehekülge õigusakte) ettevõtjatele. Lisame siia juurde veel siseriiklikud ja kohalikud regulatsioonid. See on epideemia, mis lämmatab kogu regiooni ettevõtlust.“ www.aripaev.ee/ arvamused/2023/10/26/arto-aas-va- litsus-unustab-tahtsaima-eesmar- gi?utm_campaign=aripaevarvamus%- 2Buudiskiri%2B2810&utm_medium=e- mail&utm_source=sendsmaily 7 Õigusruumi lihtsust ja selgust toetavad tegevused 1. Väiksem halduskoormus 1.1. Reguleeri vaid korra. Vältimaks üleregulatsiooni ja kõrget halduskoormust nii era- kui avali- kule sektorile, peab iga uus regulatsioon olema tehnoloogianeutraalne, arvestama pikaajalise vaatega ja võimalusel siduma olemasolev õigus üheks tervikuks. Väldime sama valdkonna ja temaatika ülereguleerimist korduvate õigusaktidega. 1.2. Halduskoormuse hindamine ja piiramine. Õigusloomes halduskoormuse arvestamine, sellele mõistliku piiri seadmine, olemasolevate andmete ja aruandlusinfo taaskasutamine. Teatava regulaarsusega olemasolevate regulatsioonide aja- ja asjakohasuse hindamine ning ajale jalgu jäänud regulatsiooni kaotamine. 2. Ettevõtjatega arvestav õigusloome 2.1. Mõistlik reageerimisaeg seaduseelnõudele ja algatustele. Kinni pidada juba õigusloome heas tavas kokku lepitust. 2.2. Mõistlik aeg muudatustega kohanemiseks. Õigusaktide muudatustele võimalikult pikk ette- teatamisaeg, et ettevõtetel oleks aega muudatustega kohaneda. See tähendab, et õigusakti või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma mõistlik aeg. 2.3. Riik ei sekku regulatsiooniga ettevõtetevahelistesse suhetesse, kui selleks puudub mõjuv põhjus või sellel ei ole ettevõtete laiapõhjalist toetust. 2.4. Euroopa Liidu õigusloomes peab Eesti seisma Eesti ettevõtluskeskkonna eest. 2.5. Kolmandate osapoolte kaasamine. Ettevõtlusvaldkonda puudutavate regulatsioonide välja- töötamisel kaasatakse võimalikult varakult ettevõtjate esindusorganisatsioone. 2.6. Põhjalik ja adekvaatne mõjude hindamine. Iga õigusaktiga käib kaasas objektiivne ette­ võtlusele avalduvate mõjude hindamine, sh mõju innovatsioonile ja majandusarengule. Ette- võtjatele ja erialaliitudele avalduvate kohustuste mõjud peavad regulatsiooni väljatöötamisel olema kolmandaid osapooli kaasates objektiivselt ja põhjalikult hinnatud. 2.7. Andmepõhine mõjude hindamine, mis kujuneb õigusloomes üldiseks normiks ja kohus­ tuseks. 2.8. Konkurentsivõime võrdlus regioonis. Suurema mõjuga eelnõude korral võrrelda Eesti majan­duse konkurentsivõime positsiooni naaber- ja konkurentriikidega. 3. Parem kaasamiskeskkond Efektiivsem ja ettevõtjaga arvestav kaasamine, mis kasutab uusi tehnoloogiaid, väldib halduskoormuse kasvu ning on sihistatud. 3.1. Kaasamise viimine avatud ja nutikale kaasamisplatvormile. Eelnõude infosüsteemi kaas- ajastamine või kaasamisfunktsiooni loomine ettevõtja sündmusteenuste juurde. 4. Stabiilne ja konkurentsivõimeline maksukeskkond 4.1. Maksupoliitika peab olema ettenähtav, et anda ettevõtetele investeerimiskindlust. 4.2. Regioonis konkurentsivõimelised maksumäärad. Maksupoliitika pikaajaline stabiilsus ja maksu­koormuse hoidmine alla 34% SKP-st. 4.3. Majanduslanguse tingimustes vältida laiaulatuslikku või olulist maksukoormuse tõusu. 4.4. Lihtne maksusüsteem nii maksumaksjale kui ka -kogujale. 8 Mõõdikud MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS Eesti positsioon B-Ready indeks hakkab Business Ready olema Maailmapanga globaalne (B-Ready) indeksis ettevõtlus­keskkonna indeks. ja võrdlus naaber- ja Algtase tuleb 2024 kevadel. konkurentriikidega International Tax 1. koht 2023 1. koht 2035 Allikas: taxfoundation.org/ Competitiveness research/all/global/2023-interna- Index Ranking tional-tax-competitiveness-index/ Seos teiste poliitikatega: õiguspoliitika. Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid: hea õigusloome ja normitehnika eeskiri; õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030; personaalse riigi valge raamat; kaasamise hea tava; halduskoormuse juhend. 9  „Bürokraatia kasvab mühinal ning käib pidev võitlus selle vahel, kuhu, mida ja kui palju raporteerida ning mil moel tagada, et andmekaitse põhimõtted sealjuures täidetud saavad. Kõik selline ülereguleerimine mitte ainult ei pidurda edasiminekut, vaid halvemal juhul keerab suuna tagasi – edasimineku asemel kulutame aega kinnitamiste ja kooskõlastustega, lubade küsimise ja aruandluse vorpimisega.” KAI REALO 2. Ebavajalikule bürokraatiale ei ole ruumi Bürokraatia on koormav inimesele, ettevõttele ja riigile. se jälitatavalt asutuste vahel registriandmetena vastavalt See on aja-, energia- ja rahakulu. Et olla maailma kõige õiguslikule alusele. Andmepõhiste otsuste tegemiseks ja efektiivsema avaliku sektoriga riik, peame lähtuma põhi­ väärtuspõhiseks riigijuhtimiseks kasutatakse kvaliteetsete mõttest, et riigi teenused peavad olema põhjendatud, andmete baasilt treenitud masinõppe tehnoloogiaid ning arusaadavad, läbipaistvad, ajakohased, kättesaadavad, luuakse ettevõtjale lisandväärtust loovaid teenuseid ja vajaduspõhised ja kasutajakesksed. Eestis on ettevõtjatele tööriistu. Personaalse riigi läbiv põhimõte on, et inimese enam kui 400 erinevat kohustuslikku aruannet.5 Aruandlus ja ettevõtja jaoks peab olema riigi teenuste kasutamine ja sellele kulutatud aeg peab vähenema. Asutused peavad nii mugav kui võimalik ja vajadusel toimima reaalajas. küsima ettevõtjatelt andmeid nii vähe kui võimalik ja nii Kõik riigi teenused peaksid olema sama mugavad kui palju kui põhjendatult vaja. Ettevõtja peab saama sisestada tulu­deklaratsiooni täitmine. See loob võrdsemaid võima- masinloetavad tehinguandmed üks kord oma tarkvarasse lusi ettevõtluses, kuivõrd info otsimise oskus ja teadlikkus ning täidab oma aruandluskohustust automaatselt. Samu omavad väiksemat rolli ja ei ole peidetud bürokraatiaseina andmeid küsitakse ettevõtjalt ainult üks kord ning jagatak- taha. 5 realtimeeconomy.ee/andmepohine-aruandlus 10 Bürokraatia vähendamist toetavad tegevused 1. Lihtne ja kaasaegne aruandlus 1.1. Aruandluse standardiseerimine ja vähendamine. Raportipõhise aruandluse kaasajasta- mine andmepõhiseks, riigiasutuste ühtne aruandlussüsteem. Standardiseerimisele eelneb põhjalik hinnang andmevajadusele, mis lähtub põhimõttest, et andmeid küsitakse nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui põhjendatult vaja. 1.2. Andmeid küsime vaid korra (once-only). Süsteemne andmekorraldust puudutava õigus- ruumi muutmine ja rakendamine kõigis avaliku sektori organisatsioonides, mis annab aluse andmetega seotud tegevuste ellu viimiseks, automatiseerimiseks ja andmete taaskasutuse toetamiseks. 1.3. Andmepõhine aruandlus. Ettevõtjatele seatud aruandluskoormus väheneb üleminekuga andmepõhisele standardiseeritud aruandlusele. Riigi tugi ettevõtjatele üleminekul andme­ põhisele aruandlusele ja erasektoris kiirema ülemineku toetamine. 1.4. E-arvete kasv tehingutes. Kõikidel äriregistris e-arve vastuvõtjana märkinud ettevõtjatel on õigus nõuda oma partneritelt e-arvet. 1.5. Andmepõhised tööriistad. Riigi kogutud andmete kasutamine ettevõtjatele avaliku kasutu- sega e-tööriistade loomiseks. Näiteks KYC mikroteenus, kestlikkuse tööriist, elujõulisuse tööriist. 2. Kiire ja läbipaistev menetlus 2.1. Loamenetluse etappide ümberhindamine. Asutusteülene andmepõhise aruandluse juhtrühm hindab regulatiivsete ja mitteregulatiivsete loamenetluse etappide vajalikkust ja võimalusi nende kiiremaks ja paralleelseks tegemiseks. 2.2. Lihtsam lubade ja kooskõlastuste protsess. Kiirem loamenetlus ehk investeeringute rohe- line koridor. Fookus paralleelmenetlustel, sh menetluste ühildamisel ja eri liiki planeeringute menetlemisel, keskkonnamõju hindamisel, maatoimingute teostamisel, asjakohaste lubade väljastamisel ja digitaalsetel ehk andmepõhistel kontrollidel. 3. Kvaliteetsed ja personaliseeritud teenused Riigi ja EL-i piiriülesed teenused on saadavad ühest aknast. 3.1. Riik ei paku erasektoriga konkureerivaid teenuseid, kus see ei ole strateegiliselt oluline või ei esine turutõrget. 3.2. Ühtne digivärav. Ettevõtjale mõeldud avalikud teenused ehk ärisündmusteenused (toetus- meetmed jm võimalused) on proaktiivselt pakutavad ning tahteavaldusel käivituvad ühes ettevõtja digivärava kanalis. 3.3. Euroopa Liidu ühtne digivärav (SDG) võimaldab tõendivahetust (andmed ja dokumendid) piiriüleselt, veebipõhiselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel. 3.4. Kasutajakesksed menetlusprotsessid, kus dubleerivad ülesanded ja protsessid on automa- tiseeritud ning ühendatud valitsusalade üleselt. 11 Mõõdikud MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS Aruandluskoormus 421 aruannet 25% Aastaks Riigile esitatavate aruannete ja 2021. aastal, vähenemine 2035 andmeväljade arvu vähenemise ca 60 000 ning aruannete kokkupanemiseks andmevälja ja esitamiseks kulunud aja vähenemise koondhinnang E-arveid vastu 10% 90% 2035 Mõõdetakse Äriregistris võtvate ettevõtete registreeritud ettevõtteid, kellel osakaal majandus­ on märge e-arvete vastuvõtmise likult aktiivsete kohta ettevõtete hulgas Avalike teenustega 47% (2019) >90% 2035 Digiühiskonna arengukava mõõdik rahulolu ettevõtjate seas Seos teiste poliitikatega: digipoliiitika, õigus­keskkond, ettevõtluspoliitika, rahanduspoliitika, maksupoliitika. Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid: Eesti 2035; TAIE; digiühiskonna arengukava (edaspidi: DÜAK); reaalajamajanduse visioon 2027 (valmimisel); tulevikukindlad digiriigi platvormid – andmevahetuse visioon 2023–2026; personaalriigi valge raamat. 12  „Kui siin on vajalike oskustega töötajatest puudus, siis ikka on maailmas paiku, kus seda puudust pole. Kui ettevõtjal pole vajalike oskustega töötajaid, siis ta lahkub.” OTTO PUKK 3. Tööjõu- ja hariduspoliitika toetab ettevõtlust Järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on 5000 kõrgelt haritud ja kõrgepalgalist tehnoloogiasektori Eestis suurem, kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära töötajat tööjõupuuduse leevendamiseks. Nendest lahen- katta.6 Kõige suurem puudus on kõrgharidusega tippspet- dustest siiski ei piisa. Esiteks vajab Eesti hari­dus remonti, et sialistidest; eeldatav uue tööjõu vajadus turul on ligi 50% majandusse panustaks rohkem insenere ja oskustööjõudu. rohkem kui pakkumus kõrgharidusõppes.7 Lisaks võib Lisaks on tööturul palju mitteaktiivseid inimesi (2023. a IV OSKA prognoosi kohaselt paljudes valdkondades ligi kol- kvartal oli 15–74-aastaseid mitteaktiivseid 264 000) ning mandik tööjõust järgmise kümne aasta jooksul pensionile ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega inimesed, jääda ja väheneva rahvastikuga riigis ei suuda loomulik iive erivajadustega inimesed, samuti noored, vanemaealised seda tühimikku nii kiirelt täita. Tööjõupuudusel on otsene ja muust rahvusest inimesed. Riigi dokumentides, nagu mõju Eesti majandusele. Töötlev tööstus, Eesti ekspordi Hariduse arengukava 2021–2035 ja Tööstus 2035, on eestvedaja, seisab silmitsi inseneride kriisiga. Ülikoolilõpe- eesmärk siduda senisest paremini haridus ja töömaailm, et tajad katavad vaid kolmandiku tuleviku tööjõu vajadusest.8 eelisarendada kasvuvaldkondi ja riigile olulise tähtsusega Tehisintellekti rakendamise perspektiivi mõjutab andme- suundi, näiteks tööstust. teadlaste ja andmespetsialistide nappus. Samas kaotab tööturg töökäsi sageli ebatervisliku eluviisi tulemusena Hariduse mõju tööjõunappuse leevendamiseks on pika- krooniliste haiguste tõttu. ajaline ja ei anna ettevõtjatele kindlust, et nende nõudlus tööjõu järele saab järgneval kümnendil lahenduse. Valik Kiire lahendus on korrastada tööjõuturgu. Töötute täiend- on kaasata senisest efektiivsemalt välistööjõudu. Variante ja ümberõpet juba tehakse efektiivsemaks läbi uue, 2024– selleks on mitu: näiteks digilahenduste loomine taotlus- 2029 tööhõiveprogrammi. Paralleelselt korrastatakse protsesside kiirendamiseks, tööjõupuudusega sektoritele töötuhüvitisi, et töö kaotanud inimene jõuaks kiiremini töö- erandite loomine või kvoodi suurendamine. Tähtis on jõuda jõuturule tagasi. Viimastel aastatel on oluliselt leevendatud ühisele arusaamale, et Eesti majanduse konkurentsivõime ka välisspetsialistide, IKT töötajate ja iduettevõtte töötajate parandamiseks tuleb lahendada tööjõukriis. Eesti peab Eestis tööle asumise tingimusi, loodud mitmeid kvoo- olema atraktiivne, mitmekesisust väärtustava töökeskkon- dierandeid ning parandatud välistalentide ja välis­tudengite na kujundaja, tegus kvalifitseeritud välistööjõu ja tudengite võimalusi Eestisse elama ja tööle jääda. Näiteks on siia meelitamisel ja aitama neil kohaneda meie tööturuga, iduettevõtete kvoodierand võimaldanud palgata umbes arvestades seejuures turvalisuse ja riigi julgeolekuga. 6 OSKA üldprognoos 2022–2031: uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/oska-uldprognoos 7 Ibid. 8 oska.kutsekoda.ee/oska-inseneride-puudus-ahvardab-tootleva-toostuse-arengut/ 13 Tööjõupoliitikat toetavad tegevused 1. Hariduspoliitika vastab ühiskonna ja tööturu pikaajalistele arenguvajadustele 1.1. Õpivõimalused vastavad OSKA raportite tööjõuvajaduse prognoosidele. Kutse- ja üld­ hariduskoolides senisest suurem rõhk reaalharidusele. 1.2. Kutseharidusreform. Paindlikum õpe, suuremad põhikoolijärgsed õpivalikud ja 4-aastased kutsekeskhariduse õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le. 1.3. Kooliea pikendamise reform. Igal aastal siseneb tööturule ligi 1400 kvalifitseeritud noort rohkem. 1.4. Tugev ettevõtlushariduse programm. Haridussüsteemi ja ettevõtjate ühistöös programmi käivitamine nii koolides kui väljapool ettevõtluskirjaoskuse stimuleerimiseks. + Noorte ettevõtlikkuse edendamine (ettevõtjate uue põlvkonna kasvatamine). + Ettevõtluspädevuste omandamine üldhariduskoolides, koolid võtavad kasutusele ettevõtluse edendamiseks välja töötatud metoodika ja õppevara. 1.5. Täiendus- ja ümberõpe, sh paindlikum taseme- ja kraadiõpe vastavad tööjõuturu vajadustele ja on kvaliteetsed. Luuakse tingimused mikrokvalifikatsiooni ja mikrokraadide õppekavade loomiseks ja rakendamiseks. Koolitusvajadused tuvastatakse ettevõtete, koolitus­ asutuste ja ülikoolide koostöös. 1.6. Riskirühmadele ja tööturul mitteaktiivsetele inimestele suurem tugi, et tõsta tööjõus osa- lemise määra. Riik toetab nende tööturul püsimist ja kuni täiskasvanueani riskirühmanoorte karjääri- ja õppevalikuid. 1.7. Suurem teadlaste ja inseneride osakaal erasektoris. + IT akadeemia programm üld-, kutse-, kõrg- ja huvihariduses. + Inseneriakadeemia programm. + Üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojektide toetus. + Andmeanalüütika ja andmeteaduse alased täiend- ja ümberõppe koolitused, sh IT erialade kutsehariduse õppekavadesse tehisintellektiga seotud oskuste integreerimine ning andmeanalüütika ja andmehalduse erialade pakkumine kutsehariduses. 1.8. Eesti keele õpe täiskasvanutele on süsteemne ja tulemuslik. Õppekorraldus on keskselt korraldatud, tagatakse õppekohad ja kvaliteet. 1.9. Töökohapõhise õppe programm (PRÕM). Laiendatakse kutse- ja kõrghariduse praktikasüs- teemi ja töökohapõhist õpet. 1.10. Study in Estonia. Eesti kui õppimise sihtkoha suurem tuntus. Eestis õpingud lõpetanud välis- tudengeid kaastakse laiemalt ja süsteemsemalt tööjõuturule. 2. Kvalifitseeritud välistööjõud 2.1. Sisserände kvoot ja välistöötajate kaasamine vastab tööjõuturu vajadustele, arvestab avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vajadusega ja on toetatud lõimumis- ja kohanemispoliitikaga. Paindlik piirangute leevendamine kvalifitseeritud tööjõule usaldusväärse tööandja erisuse, palganõude erisuse, erialapõhiste erisuste, regionaalse erisuse ja/või investori erisuse alusel. Kvalifitseeritud tööjõu tööleasumist lihtsustatakse kiirendatud menetlusega. 2.2. Rändeprotsesside asjaajamine on digiriigile vastavalt lihtne ja kiire. Rakendatakse viisa-, lühiajalise töötamise registreerimise ja elamislubade menetluste digiteerimist ning võimaluste piires automatiseerimist. 14  2.3. Work in Estonia. Eesti tõmbab ligi talente. Rahvusvaheline kuvand on Eestist kui välistalenti- dele heast töö- ja elukeskkonnast. + Lihtne ja sujuv teekond Eestisse ja Eestis läbi Rahvusvahelise maja one-stop shop teenuste abil. + Välistalentidele on ümberasumiseks vajalik ja toetav taristu (lasteaia- ja koolikohad, huviharidus, elukohad ja tervishoid), mis on ühtlasi vajalik tööjõu regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks. + Toimib koostöö ettevõtjatega välistalentide kaasamiseks. + Integratsiooniprogramm, et toetada välistöötajate Eestiga kohanemist. + Parandatakse keeleõppe kättesaadavust. 3. Paindlik tööjõuturg 3.1. Tööturule vastav õigusruum. Töösuhete regulatsioon arvestab uute töötamisviisidega nagu kaugtöö, platvormitöö jne. 3.2. Töötushüvitiste süsteemi muutmine. Baasmääras töötuskindlustushüvitis ehk üks terviklik töötuskindlustussüsteem seni eraldi kehtivate töötuhüvitiste ja töötuskindlustushüvitise ase- mel. Uus süsteem lihtsustab hüvitise maksmist ja väärtustab tööturule naasmist. 3.3. Suurendatakse töötingimuste paindlikkust läbi muutuvtunni kokkulepete pilootprojekti ja Töölepingu seaduses tööaja korralduse muutmine vastavalt pilootprojekti tulemustele. 3.4. Paindlikum tähtajaliste töölepingute regulatsioon. 4. Terve ja aktiivse eluviisiga töötaja 4.1. Töötervishoiu ja tööandja poolt töötaja tervist ja aktiivset eluviisi toetavate võimaluste ja meetmete kasutamine. 4.2. Pikaajalisi terviseriske ennetavad tegevused, sh laste ja noorte vähese liikumise ja tervisliku toitumise osas. 15 Mõõdikud MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS Tööhõives osalemise 2022. a 73,3% >75% 2035 Allikas: Statistikaamet määr Eesti kui atraktiivse 2023. a TOP 10 2035 Rahvusvaheliselt tuntud iga- töökohariigi Estonia: 64,29 aastane põhjalik võrdlusuuring, positsioon, rahvus­ overall: 20 mis mõõdab, kuidas riigid ja linnad vaheliste talentide Europe: 15 talente meelitavad ning hoiavad konkurentsi­võime indeks (GTCI raport) Seos teiste poliitikatega: tööjõupoliitika, hariduspoliitika, julgeolekupoliitika. Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid: siseturvalisuse arengukava, www.siseministeerium.ee/stak2030; haridusvaldkonna arengukava, www.hm.ee/media/1488/download; Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. Vaata ka: oska.kutsekoda.ee 16  „Fakt on see, et keegi ei oota meid uutel turgudel lilledega – iga uue kliendi leidmine on tõsine töö.” MAIT PALTS 4. Eesti on ekspordi kasvulava 2024. aasta alguse seisuga pole Eesti peamiste kaubandus- välisturgudel, on võimalik seada realistlik siht, et viia era- partnerite majanduslik käekäik kiita. Eesti ettevõtjatele on sektori ja riigi koostöös Eesti ettevõtete tooted ja teenused eksporditurud jäänud ahtamaks ja uusi ekspordivõimalusi maailmas võimsamalt turule. Ekspordi arendamine on tuleb otsida mujalt. Ekspordi arendamiseks on vaja ettevõt- tihedalt seotud äridiplomaatia tegevuskavaga, mis seob jate ja riigi ühist müügitööd, mis eeldab riigilt nii poliitilist kui Eesti esindamise maailmas ühte Eesti ettevõtetele võima- ka rahalist panust. Senine tugisüsteem töötab lühiajaliste luste loomisega. Vaadates viimast kümmet aastat ning väljakutsetega ja paljuski juhtumi haaval. Eesti ekspordi- Eesti majanduse potentsiaali, ei ole järgmise kümne aas- portfelli tugevdamine vajab süstemaatilist lähenemist. taga Eesti ekspordi kahekordistamine võimatu eesmärk. Eesti jõukust kasvatab ennekõike eksport ning seetõttu Kaardistades olemasolevad tingimused ja võimalused peab riik võimestama ettevõtjate jõudmist välisturule. Eksporti toetavad tegevused 1. Tugev tööstusriik 1.1. Tööstuspoliitika 2035 tegevuskava majanduspoliitika põhimõtete toetamiseks ja Tööstus- poliitika 2035 elluviimiseks. 1.2. Ekspordi võimekuse arendamine. Uute tehnoloogiate, teenuste, toodete ja ärimudelite arendamisse panustamine. 1.3. Digiteeritud ja automatiseeritud tööstus. Riik aitab tööstuses rakendada digitaalseid, robooti­ka ja automatiseerimise lahendusi. 1.4. Jätkusuutlik tööstus kui uus norm. Tööstus suudab oma toodete, teenuste ja protsesside arendusse integreerida kestlikud põhimõtted ning riik toetab tööstust erinevate regulatsioo- nide rakendamisel. 1.5. Eesti kui rahvusvaheliselt tuntud targa tööstuse maa. Eesti on rahvusvahelistel turgudel tuntud lisaks IKT sektorile ka oma tugeva tehnoloogilise töötleva tööstuse sektori poolest. 2. Ekspordikasv 2.1. Ekspordistrateegia. Koos ettevõtjatega sektorite võimaluste ja valikute kaardistamine välis- turule sisenemiseks, süsteemne ja põhjalik kava Eesti ettevõtete viimiseks välisturgudele. 2.2. Ekspordi potentsiaali suurendamine keskendudes skaleeritavatele ja kõrgema lisand- väärtusega majandusharudele. + Riik kaardistab eelisvaldkonnad, mis aitavad suurendada Eesti ekspordipotentsiaali ja investeerimiskeskkonna atraktiivsust. 17  + E-residentsuse kaudu tekkinud teenuste ekspordi ja maksutulu kasvatamine. + Riigi süsteemne tugi ekspordile: paindlikumad toetusmeetmed ja teenused uutele sihtturgudele sisenemiseks, oluliselt suurem ja sihitud ekspordilaenude ja -garantiide portfell. + Riik aitab Eesti ettevõtetel maandada ekspordi müügiga seonduvaid krediidiriske. + Riigi abi ettevõtjale sihtturul kehtivate nõuetega ja standarditega vastavusse viimisel. + Majanduspartneritega toimiv ja piisav lepingute aluspõhi. Olulisemate ekspordi sihtriikidega on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise ja välisinvesteeringute kaitse lepingud. + Uued eksporditurud läbi arengukoostöö. + Uued eksporditurud läbi kaitsetööstuse rahvusvaheliste koostööprojektide ja vastuostude valdkonna arendamise. + Eesti ettevõtete huvi osaleda rahvusvahelistes hangetes on kaitstud läbi välismajanduspoliitika ja osaluse rahvusvahelistes organisatsioonides. 2.3. Tugev äridiplomaatia. Kogu Eesti äridiplomaatia võrgustiku ehk ekspordinõunike, investor- konsultantide, suursaadikute, majandusametnike, aukonsulite ja teiste koordineeritud tugi Eesti ettevõtetele. Ministrite ja kõrgete riigiametnike rakendamine Eesti ettevõtluse esindaja- teks äridelegatsioonide visiitidel, ettevõtlusmessidel ja kohtumistel nii Eestis kui ka välismaal. + Äridiplomaatia tegevuskava põimib VM-EIS-MKM kokku ühtseks ekspordile suunatud Team Estoniaks, tehes seejuures koostööd valdkondlike erialaliitude ja klastritega. + Siseriikliku koordinatsiooni (MKM, VM, EIS) korrastamine. Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks küsivad EIS-VM ettevõtetelt samu asju üks kord ja koordineeritult; EIS-VM kliendiandmebaaside sünkroniseerimine. + Äridiplomaatia hea tava jõuline rakendamine, ametnikele selgete volituste andmine ettevõtete ekspordi toetamiseks välissuhtluses. 3. Atraktiivne turismi ja sündmuste sihtkoht 3.1. Turismisektori strateegia. Turismisektori pikk vaade 2035. aastaks, et kasvatada sektori konkurentsivõimet ja turismi teenuste eksporti. 3.2. Visit Estonia ja rahvusvaheliste sündmuste roll külalislahkuse sektori kui riigi mainekujundaja võimestamisel. 3.3. Kultuuri- ja spordivaldkonna majandus- ja mainekujunduspotentsiaali rakendamine. 3.4. Eesti rahvusvahelise maine kasvatamine kõrgetasemeliste sündmuste abil. Rahvusvahe- lised suursündmused ja konverentsid nagu Tallinn Digital Summit, Latitude59, sTARTUp Day, Startup Nations Summit, LMC, Rally Estonia jt. 3.5. Mugavad ühendused oluliste sihtturgudega. Eeldus turismiekspordi ehk sissetuleva turismi kui ka kõrge lisandväärtusega äriturismi kasvuks. 4. Diginomaadlus Strateegia diginomaadide Eestisse meelitamiseks. Maailmas on 35–40 miljonit diginomaadi, kes teenivad keskmiselt 100 000–250 000 USA dollarit aastas. Eesti riigi potentsiaali parem turundamine diginomaadidele ja mõistlikud nõuded riiki sisenemiseks.9 9 https://www.theguardian.com/money/2023/nov/04/digital-nomads-work-remotely-tech-visas 18 Mõõdikud MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS Kaupade ja teenuste 29,5 mld € 67 mld € 2035 Allikas: Statistikaamet ekspordi maht (2023) eurodes Tööstusettevõtete 154 (2021) 200 2035 Allikas: Äriregister arv, kes ekspordivad >10 mln euro eest Ekspordi ühiku Baasaasta on Kiirem kasv 2035 Allikas: Statistikaamet hinnad kasvavad 2023 kogu perioodil EL-i keskmisest kiiremini Statistics | Eurostat (europa.eu) Diginomaadide arv 500 1600 2035 Diginomaadid taotlevad sihtriigis diginomaadi diginomaadi kaugtöö tegemiseks asukohast sõltumatu töötajana viisa Seos teiste poliitikatega: kogu majanduspoliitika. Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid: Eesti 2035; TAIE 2035; tööstuspoliitika 2035; välispoliitika arengukava 2035; haridusstrateegia 2035; siseturvalisuse arengukava; heaolu arengukava 2023–2030; energiamajanduse arengukava 2030; turismistrateegia 2022–2025; DÜAK; kultuuri arengukava 2021–2030; Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. 19  „I should have called the Estonians when we were setting up our health care website.” President BARACK OBAMA „Uute kontaktide loomiseks, toote skaleerimiseks ning suurele turule viimiseks on täna Euroopas selgelt paremaid võimalusi, kui Eesti pakkuda suudab ja soovib.” KAIDO SAARE 5. Eesti on investeeringute tõmbekeskus Välisinvesteeringud ei ole pelgalt kapitali sissevool, vaid Arvestades, et Eesti geograafiline asukoht ei aita tingimata toovad endaga kaasa ka uusi tehnoloogiaid, oskusteavet, kaasa koostöö­partnerite ja investeeringute siia meelitami- juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele ja võimaluse sel, peame tagama, et Eesti on jätkuvalt tajutav turvalise Eesti ettevõtete globaalseks integreerumiseks. 2023. ja usaldusväärse riigina. Valdkondades, kus Eesti asukoht aastal aitas EIS-i välisinvesteeringute osakond Eestile annab eelise, tuleks seda maksimaalselt ära kasutada tuua üle 336 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid. (näiteks meremajandus, rohekütused jms). Kõrge digi- ja Meie digiriigi maine on vaieldamatult olnud Eesti tugev innovatsioonikuvandi säilimine ja selle arendamine aitab konkurentsieelis ning loonud rahvusvahelisel areenil Eesti luua ja tagada usaldust Eesti toodete ja teenuste vastu ning vastu usalduse ja koostööhuvi. See on meie ülemaailmne näidata Eestit atraktiivse investeeringute sihtkohana. Eesti visiitkaart, mis kajastab Eesti innovatsioonivõimet ja kui atraktiivne investeeringukeskkond toob majandusse avatust uutele ideedele. Näiteks on e-residentsusega teadmus- ja kapitalimahukaid ning kõrge lisandväärtuse- tutvustatud digitaalsel Eesti ettevõtluskeskkonnal Eestile ga välisinvesteeringuid, mis aitavad luua hästitasustatud ligi 10 aasta jooksul üle 213 miljoni euro otsest mõju. töökohti kõikjal Eestis. 20 Välisinvesteeringuid toetavad tegevused 5. Välisinvesteeringute kasv 5.1. Atraktiivne investeeringukeskkond ja tugi strateegilistele investeeringutele. + Eesti investeerimiskeskkond peab olema regulatsioonide poolest Euroopa atraktiivseim. • Maksumuudatuste või -praktika muutmisel tuleb alati arvestada, milline võib olla sellega kaasnev mõju investeeringutele ja võrrelda konkurentriikidega. • Turvaline, korruptsioonivaba, läbipaistev ja kuritegevusega toimetulev investeerimiskeskkond. + Investeeringute roheline koridor. Riigile oluliste investeeringute teostamiseks vajalike lubade kiirem menetlus paralleelmenetluste ja lühendatud tähtaegade abil. + Suurinvesteeringute toetamine. Ajakohastatud meetmed ja eelarve, et oluliste sektorite väärtusahelates toetada strateegilise väärtusega investeeringuid. + Investoritele paremate võimaluste loomine Eestis pangakontode, väärtpaberikontode ja riskikapitalifondide avamiseks ja kasutamiseks. 5.2. Tehnoloogiamahukate investeeringute toetamine ja Eestisse meelitamine. 5.3. Tõmbekeskuste arendamine rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistes ja Eesti jaoks prio- riteetsetes ning kõrgtehnoloogilistes sektorites (näiteks kaitse, elektroonika, puidutööstus, toiduainetetööstus, meretööstus, biokeemia, tervistehnoloogiad, vesinik jne). + Eesti kui kiirelt arenev defence-tech tööstuse riik ja atraktiivne uute tehnoloogiate testkeskkond. 6. Regionaalpoliitika 6.1. Kohalike omavalitsuste ambitsiooni suurendamine ettevõtluse arendamiseks. + Kohaliku kasu instrumentide parem rakendamine, sh maksusüsteemi kaudu. 6.2. KOV-ides kaasaegsed tööstuspargid. Kaasaegse taristuga tööstuspargid üle Eesti. + IVIA-sarnase ärimudeli laiendamine teistesse Eesti piirkondadesse. 7. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond 7.1. Ettevõtlust toetav tulumaksusüsteem säilib. Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem on hoid- nud meid OECD riikide hulgas 7 aastat järjest kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemi indeksis 1. kohal. 7.2. E-residentsus võimaldab välismaalastele füüsilisest asukohast sõltumatut ligipääsu Eesti ettevõtluskeskkonnale. + E-residentide kasutajateekonna lihtsustamine, et oleks rohkem registreeritud ettevõtteid ja äritegevusega alustamist. + E-residentsuse programmiga liituvad täpselt sihitud kliendid, kes soovivad kõiki reegleid järgivat piiriülest äri teha efektiivselt. 7.3. Eesti mainekujundus. Eesti positiivse kuvandi võimendamine, kasutades selleks äri­ diplomaatia võimalusi, visiite Eestisse, e-esitluskeskust. 21 Mõõdikud MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS Välisinvesteeringute 42,6 mld € 77 mld € 2035 Allikas: Eesti Pank maht 2022. a Väljaspool 2021. a 64,4% 67% 2035 Allikas: Statistikaamet Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses Iduettevõtete 394 mln € >1,5 mld € 2035 Allikas: Startup Estonia poolt kaasatud (2023) kapitalimaht E-residentsuse 2023. a 100 mln € 2030 E-residentide poolt loodud majanduslik mõju 67 mln € ettevõtete tasutud tööjõumaksud, erijuhtude tulumaks (valdavalt dividendidelt) ja riigilõiv. E-residendi ettevõtteks loetakse ettevõte, kus e-residendi roll on tekkinud 90 päeva jooksul asutamisest. Seos teiste poliitikatega: kogu majanduspoliitika. Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid: Eesti 2035; TAIE 2035; tööstuspoliitika 2035; välispoliitika arengukava 2035; haridusstrateegia 2035; siseturvalisuse arengukava; heaolu arengukava 2023–2030; energiamajanduse arengukava 2030; turismistrateegia 2022–2025; DÜAK; meremajanduse valge raamat; kultuuri arengukava 2021–2030. 22 Uuendusmeelne ja teadmistepõhine „On vaja, et eestlane ei müüks majandus enam soomlasele või rootslasele ainult oma töötundi, vaid üle maailma oma tooteid ja teenuseid.” VELJO KONNIMOIS 6. Teadmised ja tehnoloogia loovad majandusele lisandväärtuse Digiteerimine loob efektiivsuse. DESI (Digitaalmajanduse- ja TAIE arengukava eesmärk on viia Eesti tööjõu tootlikkus ühiskonna) 2022. aasta indeksi kohaselt on Eesti ettevõtjad 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Hüppeline Euroopas digitehnoloogiate lõimimises 15. kohal.1 Samas lisandväärtuse kasv tuleb investeeringutest uutesse teh- on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted digitali- noloogiatesse ja uuenduslikest ettevõtetest. Eesti riigi ko- seerimisega allpool Euroopa Liidu keskmist. Konkurentsi- hustus on tagada, et SKP-st teadus- ja arendustegevusse võimelises majanduses loovad juba digiteerimise protsessi suunatav 1% vahendeid võimestaks omakorda ettevõtteid algfaasis korrastatud ettevõtlusandmed võimaluse muuta investeerima teadusesse, arendusse ja innovatsiooni kaks äriprotsesse efektiivsemaks. Eesti liigub ettevõtluskeskkon- korda rohkem ehk 2% väärtuses SKP-st. Tuleviku majan- na andmepõhisuse suunas reaalajamajanduse program- duskasvu peamine mootor on süvatehnoloogiad, kuhu miga,2 mis tähendab paberipõhiste majandustehingute ja kuuluvad tehisintellekt, bio-, nano-, kosmose- ja materjali­ haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetu- tehnoloogia, mikroelektroonika jne. Süvatehnoloogiat sega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja stan- peetakse innovatsiooni neljandaks ja võimsaimaks laineks. dardiseeritud kujul. Tööstuse automatiseerimine, robotite Eesti ettevõtetele, kus paistab eriti silma tugev idufirmade kasutuselevõtt ning digitaalsete lahenduste rakendamine maastik, tähendab riigi tugi innovatsiooni laineharjale on oluline eeldus tööstuse lisandväärtuse tõstmiseks. jõudmiseks uusi soodsaid arenguvõimalusi. 23 Lisandväärtuse kasvu toetavad tegevused 1. Digitaalne Eesti 1.1. Digiteerimise toetus. Ettevõtete digipöörde toetamine koolitustega, investeeringutega ja nõustamisega. 1.2. Digitaalne baas. Riigi tingimus kõikidele riigi toetusmeetmest rahastuse saanud ettevõtetele, et nad vastaksid projekti lõpuks digiteerimise baashügieeni nõuetele, näiteks võtaksid kasu- tusele e-arved. 1.3. Küberturvalisuse olulisuse rõhutamine ja taseme tõstmine, sh toetuste pakkumine. Näiteks Küberturvalisuse parandamise toetus ettevõtetele. 1.4. Avaliku ja erasektori koostöö digiriigi arendamisel. Erasektori toodete ja teenuste kasuta- mine e-riigi arendamisel ja ühine teenuste ehitamine. 1.5. Digitaalne turuplats. Avalike pilveteenuste lihtsam hankimine. Eesti tehnoloogiaettevõtete kõik asjakohased SaaS (tarkvara kui teenus) lahendused on avalikus sektoris kasutusel. 1.6. Riik kui platvorm. Avatud turg erasektorile platvormiteenuste kaudu avalike ülesannete täitmiseks. 2. Innovatsiooni kasv 2.1. Juhtettevõtte põhine innovatsiooniklaster. Riigi toetus valdkonna juhtivatele ettevõtetele, et nad veaksid ja kasvataksid sarnaste ettevõtete klastri arengut. 2.2. Ettevõtlusorganisatsioonide võimestamine ja partnerlus. Innovatsioonitrepp ettevõtetele teaduse, arenduse ja innovatsiooni teadlikkuse ja võimekuse toetamiseks, tööstusliitude aren- dusnõunikud, Eesti Tööandjate Keskliidu 2% klubi. + Arendus- ja innovatsioonitoetused. Riigi tugi ettevõtetele, kes teevad rakendusuuringuid, eksperimentaalset arendust, tootearendust või innovatsiooni. 2.3. Avaliku sektori innovatsioonihanked10. Avaliku sektori eeskuju uute lahenduste kasutusele­ võtus. Innovatsioonihangete osakaalu suurendamine 2 protsendini kõikidest riigihangetest. 2.4. Osalus rahvusvahelistes teaduse, arenduse ja innovatsiooni võrgustikes. Tehnoloo- giamahukate ja uuenduslike ettevõtete rahvusvahelistumine ESA, CERN, CDLi, „Euroopa horisondi” ja teiste organisatsioonide võrgustikes. 2.5. NATO DIANA kiirendivõrgustik. Investeeringud kahese kasutusega tehnoloogiate arendamisse. 2.6. Innolaen kui tehnoloogiaettevõtluse toetusinstrument. Ettevõtetele võimalus teadus­ mahukate arenduste kiiremaks ellukutsumiseks olukorras, kus pangad ei ole veel valmis tehnoloogia uudsuse tõttu täiel määral investeeringut finantseerima. 3. Teadus- ja arendustegevus 3.1. Säilib teadusleppe 1% lubadus. 3.2. TA finantsstiimul. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kuludel põhinev finantsstiimul, mis muudab teadus- ja arendustöötaja värbamise ja palgal hoidmise ettevõtte jaoks soodsamaks. Ettevõttele tagastatakse osa TA-töötajalt makstud tulumaksust. Taolist mittekonkurentsi­ põhist TA-toetust on Eestile soovitanud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid. Eesti on üks väheseid OECD ja EL-i riike, kus sellist toetust pole. 10 Innovatsiooni toetavad riigihanked on oma olemuselt vahend probleemi lahendamisele, mitte eelnevalt defineeritud toote või teenuse ostmine. See tähendab, et innovatsioonihankes ei ole hangitav ese detailselt ära kirjeldatud, vaid oodatud on erinevad lahendused, mille hulgast valitakse parim konkreetse probleemi lahenduseks. 24  3.3. Teadusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide suurem koostöö erasektoriga. + Teadusasutuste ettevõtlusteenuste ja teadlaste ettevõtlusalaste oskuste arendamine (ASTRA+). + Teadlaste sektoritevaheline liikumine teadusasutuste ja ettevõtete vahel (SEKMO). Ettevõtete ligipääs teadusele. + Teadustaristu parem kättesaadavus ettevõtetele ja teistele akadeemiavälistele asutustele. + TAIE fookusvaldkondades ettevõtja vajadustega arvestava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. 4. Uute tehnoloogiate kasvulava 4.1. Eesti kui maailmatasemel testkeskkond. Eesti on eeskuju uute tehnoloogiate testimisel ja toetava regulatsiooni kujundamisel. Ettevõtted saavad arendada ja katsetada uusi ideid piira- tud mahus kiiresti ja vähese bürokraatiaga. 4.2. Suurem riskikapitali maht tehnoloogiamahukatesse, sh rohetehnoloogiaintensiivsetesse ettevõtetesse eri arengufaasides selliselt, et kapitali ajahorisont ühtib ettevõtte ja toodete arendustsüklite kestusega. 4.3. Rakendusuuringud. Riik toetab rakendusuuringute programmiga tootearendust ja uue toote katsetamiseks pakub riik laborina rakendusuuringute keskust. 4.4. Tehnoloogiaõpe ja teadmuspõhise maailmapildi kujunemine alates algklassidest (õpilas­ leiutajate konkurss, õpilaste uurimistööd, Rakett 69 jms). 5. Süvatehnoloogia areng 5.1. Hoog uutele süvatehnoloogia ettevõtetele. 2023. aasta alguses vastu võetud süvatehno- loogia tegevuskava sisaldab erinevaid riigi sekkumisi vastavalt süvatehnoloogia iduettevõtte elukaare vajadustele. Nendeks tegevusteks on näiteks inkubaatorid, kiirendid, entrepreneur-­ in-residence ülikoolides, äriarendustoetus teaduspõhistele meeskondadele, fondid jne. + Teadus- ja arendustöö toetamine potentsiaalsete süvatehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks (uurimistoetused, TemTA). 5.2. Tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt. Valdkonna eesmärgid ja tegevused on kavandatud andmete ja tehisintellekti valges raamatus ning tehisintellekti tegevuskavas 2024–2026. + Tehisintellekti lahenduste siire era- ja avaliku sektori vahel. + Riigi tugi andmetehnoloogiatesse ja tehisintellekti investeerivatele ja neid rakendavatele ettevõtetele. + Tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt avalikes teenustes. 6. Eesti on proportsionaalselt maailma suurima andmemajandusega riik 6.3. Korras andmed. Riigi teenustel pole andmete ristkasutamiseks põhjendamatuid õiguslikke piiranguid. Riigi hallatavad andmed on kättesaadavad andmete teabeväravas. 6.4. Lisandväärtus andmetest. + Üleriigiline andmeturuplats, kus toimub andmevahetus ja -kaubandus erasektori siseselt, avaliku ja erasektori vahel ja inimeste ja erasektori vahel. + Erasektorile suunatud andmepõhised teenused, tööriistad ja juhtimislauad. Avaliku ja erasektori ühisarendused. 6.5. Andmete turvaline kasutamine. + Andmejälgija ja nõusolekuteenus andmetele, et nende töötlemisel oleks tagatud läbipaistvus. + Privaatsust säilitavate tehnoloogiate rakendamine (G2B ja B2B) andmevahetuses ja andmepõhistes teenustes. 25 Mõõdikud MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS EL-i digitehnoloogia 2022. a 15. koht TOP 5 2035 Allikas: Digital Decade integreerimine, indeksi koht Erasektori TA- 1% SKP-st 2% SKP-st 2035 Allikas: Statistikaamet investeeringute tõus Euroopa Mõõdukas Tugev 2035 Allikas: European Innovation innovatsiooni innovaator innovaator Scoreboard tulemustabel Teadlaste ja 2,23 (2022) 4,53 2035 Arv 1000 elaniku kohta. Allikas: inseneride arv Statistikaamet ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris Süvatehnoloogia 130 500 2030 Allikas: MKM ettevõtete arv Seos teiste poliitikatega: teadus- ja arendustegevuse poliitika, digipoliitika, ettevõtlus­poliitika, maksu­ poliitika, rahanduspoliitika, õiguskeskkond. Seotud arengukavad: TAIE; EE2035; siseturvalisuse arengukava; riigihangete strateegilised põhimõtted; riigi äriühingute osaluspoliitika; DÜAK; Eesti keskkonnastrateegia; ENMAK; süvatehnoloogia tegevuskava; küberstrateegia; reaalajamajanduse visioon 2027; FinTech strateegia; andmete ja AI valge raamat. 26  „Uus majandus on minu hinnangul majanduslik reaalsus, millega me igapäevaselt silmitsi seisame. Paraku on sellesse reaalsusesse 2023. aasta lõpus sisse kirjutatud naabritega võrreldes kallim kapitali hind ning olematud investeeringud.” ROBERT KITT 7. Riigi riskijulgus ja investeeringud toetavad ettevõtete ambitsiooni Selleks et Eesti suudaks teiste riikidega konkurentsis ga välja töötada lahendus, mis maandaks Eestis pankade püsida, peab Eesti riskiisu olema korrelatsioonis majan- krediidiriski poliitikat. Riik saab kapitali turu tõrkega te- duse arendamise ambitsiooniga. Kõigi kolme Balti riigi geleda toetuste ja käendustega. Riik peab olema valmis ettevõtted on Euroopa mastaabis keskmisest väiksemad vähemalt mingis osas riskeerima nii laenude, toetuste kui ja pangagruppide krediidiriskipoliitika on sarnane. Kapitali tagatiste andmisel, et soodustada majanduse kasvu kiiret kaasamist takistab nõue tagatisele ja omafinantseeringu- arengut. Euroopa Liidu toetusmeetmete puhul on Eesti le. Eesti ettevõtetele on tagatiseta pikaajalisi laene siinsete raha jagamises konservatiivne. See on viinud olukorrani, pankade poolt Eesti Panga hinnangul väljastatud kõigest kus EL-i rahasid ei võeta piisavalt kiiresti kasutusele, toe- viiel protsendil juhtudest. Eriti keeruline on kapitali kaasata tusmeetmeid kujundatakse kõrge lävepaku tõttu ümber uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni investeerimisel või kõiki vahendeid ei ole võimalik välja jagada, sest et- ning uutel ja maapiirkonnas asuvatel ettevõtetel. tevõtted hoiduvad bürokraatlikust lisakoormast. Toetuste fookus peaks olema suure mõjuga innovatsioonil, sh Et Eesti ettevõtetel oleksid võrdsed tingimused ülejäänud skaleerimispotentsiaal kodumaistes ettevõtetes nende Euroopa ettevõtetega, tuleb koos pankade ja ettevõtjate- konkurentsivõime tõstmiseks. Investeeringuid toetavad tegevused 1. Korrastatud toetused ja paindlikud tingimused 1.1. Läbimõeldud ja riskijulged toetuste andmise tingimused, arvestades konkurentriikide valdkondlikke praktikaid ja turutõrkeid ning kaasates ettevõtlusorganisatsioonide valdkond- likku ekspertsisendit. Riskidest tekkivate kulude katteks kaaluda riski- või reservfondi loomist. 1.2. Euroopa Liidu fondid. Suurem julgus Euroopa regulatsioonide osas Eesti huve esindavate seisukohtade kujundamisel. Kiiremad ja paindlikumate tingimustega viisid euroraha rakenda- miseks. 1.3. Personaliseeritud toetus. Toetuste, laenude ja tagatiste andmisega seotud riskide hinda- miste praktikate vastavusse viimine ettevõtete vajadustega. Ligipääs toetustele ja teenustele ühelt selgelt platvormilt, mitte erinevatest kanalitest. Paindlike rahastusvõimaluste puhul kom- bineeritud lahenduste võimaldamine (näiteks toetus-finantsinstrument kombinatsioonid). 27  1.4. Regionaalne jaotus. Kapitali kättesaadavuse parandamine regioonides, sh julgemad inves- teeringud väljaspool Tallinna. 1.5. Eraraha turutõrge. + Portfellipõhine käendus pankadele ettevõtete laenude finantseerimiseks. + Laiem konkurents finantsturul. FinTech strateegia vastuvõtmine. 2. Riigi suurem riskijulgus 2.1. Suurem riskikapitali maht tehnoloogiaintensiivsetele fondidele. + Tehnoloogiaid arendavate ettevõtete finantseerimine väga varajases tehnoloogia valmidusastme faasis (TRL 3 ja 4). Haridus- ja teadusinvesteeringute suunamine eksperimentaalarendusfondide loomisesse. + Riigipoolsed laenugarantiid tehnoloogiariskidega innovaatilisele ettevõttele. + Riigi osaluse võtmine riskantseid investeeringuid vajavates ettevõtetes. + Kaitsetehnoloogia suunalise riskikapitali fondi loomine koostöös kaitsetööstusega. 2.2. Kapitali kättesaadavuse suurendamine ettevõtetele, sh pensionifondide tõhusamad inves- teeringud Eesti majandusse. + Pensionifondide mahu kasvatamine II samba suuremate maksete populariseerimise ja tööandjapensioni jõustamise teel, mis toob ka rohkem investeeringuid Eesti majandusse. + Strateegilise vaate loomine kapitaliturgude arendamises. Kõigi valdkondade ettevõtjate ligipääs mitmekesisele rahastamisele. + Finantsinnovatsiooni toetamine. Uute teenuste ja toodete turuletoomise võimaldamine, mis aitab viia kokku investorid ja ettevõtjad. 2.3. Riik loob võimalused katsetamiseks ja võtab ka ise julgemalt kasutusele ja katsetab süs- teemselt uusi tehnoloogiaid, mis on globaalselt suure kasvupotentsiaaliga, kuid ka suure riskiga. 3. Nutikam rahapesu tõkestamise korraldus 3.1. KYC (tunne oma klienti) teenuse reguleerimine. Sertifitseerimissüsteemi loomine väliste KYC/ riskijuhtimise teenusepakkujate turule lubamiseks. + Ühtne KYC poliitika, mis võimaldab pankadel paremini otsuseni jõuda, kuna praegu jäävad tehingud info puudulikkuse tõttu kinnitamata. 3.2. Paindlikumad kaugtuvastamise nõuded, mis on vastavuses nutika rahapesu tõkestamise korraldusega. 3.3. Avatud rahanduse lahendused, kus kohustatud isikud saavad klientide loal reaalajas andmeid jagada. 3.4. Riiklike andmebaaside ja teenuste integratsioonide jätkuv arendamine, kaasajastamine ja dokumentatsiooni uuendamine. 3.5. Rahvusvaheliste andmevahetussüsteemide arendamine, et finantsasutused ja neid reguleeri- vad asutused saaksid paremini jagada teavet rahapesu kahtlusega seotud isikute ja tehingute kohta. 3.6. Tehisintellekti ja masinõppe võimaluste kasutamine ebatavaliste tehingute tuvastamiseks ja rahapesukahtluste analüüsimiseks. 28 Mõõdikud MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS Väljaspool Tallinna finantseeritud laenude arv EL-i toetuste graafikus graafikus 2035 Tempo on graafikus ja väljamakse tempo väljamaksed tehtud võimalikult suures ulatuses Eesti positsioon Mõõdukas Tugev 2035 B-Ready indeks hakkab olema Business innovaator innovaator Maailmapanga globaalne Ready indeksi ettevõtluskeskkonna indeks. alamkategoorias Algtase tuleb 2024 kevadel. „Kapitali kättesaadavus“ Innovatsiooni­ 0,1% (arvust), 2% (arvust), 2025 Aastaks 2035 on eesmärk hangete arv ja maht 0,2% (mahust) 5% (mahust) saavutada 5% arvust ja 10% mahust. Allikas: “Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted” Seos teiste poliitikatega: rahanduspoliitika, õigusloome (JuM), regionaalpoliitika. Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid:: TAIE; EE2035; RaM FinTech strateegia; rahapesu andmebüroo strateegia (2022–2026). 29  „Kindel tee on sarnaselt Põhjamaadega Vastutustundlik olemasolevad (loodus)ressursid, mida seni odava toormena välja veetakse, majandus maksimaalselt väärindada. Ehk siis rõhk tuleb panna energia- ja kapitalimahuka tööstuse arendamisele, mis kasvatab eksporti ning annab allhankijatele ja teenusepakkujaile lisakäivet.” GARRI RAAGMAA 8. Ressursid on kättesaadaval ja taristu on tipptasemel Majanduse toimimise üheks aluseks on ressursside kindel elektritootmine. Et uued energiatootmised saaksid planeerimine ja nende konkurentsivõimeline hind. Ener- võimalikult kiiresti ja vähese bürokraatiaga turule tulla, giapoliitika on paratamatu osa majandusest: tööstuse peab riigil olema tulevikuvaade võimsuste kasvatamiseks automatiseerimine, masinatel töötavad lahendused ja paariks järgmiseks kümnendiks ka pärast 2030. aastat. transpordi elektrifitseerimine nõuavad üha enam energiat. Suund rohelisemasse ajajärku küll kasvatab Eesti majan- Erinevate loodusvarade kasutamine Eestis on piiratud dust, kuid tõsiasi on, et majandus ei kasva senisest väikse- (maavarad, mets, turvas jne) ning nende kasutamine ma energiatarbimisega. Üleminek saastavalt majanduselt omab olulist mõju keskkonnale. Majanduse toimimiseks kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusmudelile nõuab ja ettevõtetele kindluse andmiseks on vaja leida tasakaal senisest enam heitmevaba elektrit. majandusmõjude ja keskkonnamõjude vahel ning mää- rata optimaalsed tingimused ja mahud loodusvarade Taastuvenergia arendamine avab potentsiaali uutele kasutamiseks. Samuti on oluline hoida juba kasutusele investeeringutele. Ent enne, kui ettevõtjatel ei ole selget võetud ressursse võimalikult kaua ringluses. õigusruumi ja võimalust arvestada taastuvenergia toot- mise ja salvestamisega, pole ka investeeringul kindlust Ettevõtete efektiivseks toimimiseks on suur tähtsus taristul. Eestisse tulla. Eesti taastuvenergia arendamine peab Ettevõtluse toetamiseks väljaspool Tallinna ja Harjumaad olema kiire ja paindlik, et käia kaasas tarbimise muutu- on põhitaristu tagamisel oluline roll riigil – kohalikud töös- sega, sh elektrifitseerimine. Peame tagama ühiskondliku tuspargid, vajalike maanteede ja raudteede väljaehitamine, aktsepti taastuvenergia arendamiseks ja tootmiseks. rahvusvahelised ja siseriiklikud laeva- ja lennuühendused, Käsikäes taastuvenergia tootmismahtude kasvuga on ühendus kiire internetiga ja teised infrastruktuuriga seotud oluline tagada piisavas mahus soodsa hinnaga juhitav ja väljakutsed vajavad lahendamist. 30 Ressursside ja taristu kättesaadavust toetavad tegevused 1. Toimiv elektrisüsteem 1.1. Ilmastikukindel elektrivõrk tagab tööstustele jt majandusharudele katkematu energiavarustuse. 1.2. Juhitavad tootmisvõimsused ja salvestusvõimsused, et vältida suuri elektrihinna kõikumisi ning tagada konkurentsivõimelise hinnaga elektri varustuskindlus. 1.3. Suurem elektri välisühenduste ülekandevõimsus. 1.4. Paindlik tarbimise juhtimine, tarbimise vastavus vahelduvale tootmisele. 2. Rohkem soodsat taastuvenergiat 2.1. Suurem taastuvenergia tootmine. Konkurentsivõimelise hinnaga taastuvenergia tootmine majanduskasvuks vajalikus mahus. 2.2. Soodne taastuvenergia ettevõtjatele. Taastuvenergia hinnalagi suurtarbijatele ja pika­ ajalised elektri otseostulepingud (PPA), et tagada energia kõrge lisandväärtusega ettevõtetele. 2.3. Ettevõtetel on juurdepääs taastuvgaasile nendele vajalikus mahus. 2.4. Võrguga liitumise kiirus ja tasu on konkurentsivõimeline Põhja-Balti piirkonnas. 3. Loodusvarade väärindamine 3.1. Ülevaade loodusvaradest. Eesti maavarade, puiduressursi ja loodusvarade toorme kaardis- tamine selle kasutuselevõtu ja majandusliku potentsiaali hindamiseks. 3.2. Loodusvarade kasutamise kokkulepe. Ühiskondlikult aktsepteeritavad piirid seadev kokku- lepe loodusvarade väärindamiseks, mis garanteerib, et meie looduse seisund ei halvene. + Maakasutuse osakaalude kokkulepe. + Maavarade kasutamise kokkulepe. + Puiduressursi kaskaadkasutuse kokkulepe. 3.3. Ringmajandus: Eestis on juurdunud ringmajanduse mudel ja sellel baseeruv ettevõtlus. 4. Olulise taristu ja transpordiühenduste arendamine 4.1. Ettevõtluse jaoks vajalike sihtkohtadega lennu-, maantee-, raudtee- ja laevaühenduste aren- damine. 4.2. 2030. aastaks on uue transpordiühendusena valminud kolme Balti riigi pealinnasid ning laiema koridorina Eestit Põhjamaade ja lõunast Poola ja Lääne-Euroopaga ühendav Rail Balticu põhitranss. 4.3. TEN-T võrgu sadamate alternatiivkütuste ja kaldaelektriühenduste väljaehitamine vastavalt EL-i nõuetele. 4.4. Rahvusvaheliste rohekoridoride loomine ja turundamine Eesti peamiste naaberriikidega. Rohekoridorid on ühendused erinevate sadamate ja linnade vahel, kus osapoolte eesmärk on heidet vähendada selleks uusi tehnoloogiaid testides ja kasutades. 4.5. Veeteetasude diferentseerimine vastavalt keskkonnajalajäljele. 4.6. Rahvusvahelise laevaliikluse dekarboniseerimise toetamine. 4.7. Vähese heitmega tehnoloogiate kasutuselevõtt sadamate terminalides. 4.8. Riigisiseste parvlaevaühenduste ja riigilaevade uuendamine. Uute vähese heitmega laevade ehitamine ning olemasolevate ümberehitamine. 4.9. Sadamate kaitserajatiste, veeteede ja rampide uuendamine kliimamuutustega kohanemiseks 31 5. Kiire ja stabiilne internet 5.1. Viimase miili väljaehitamine. 2030. aastaks on kõikidele majapidamistele ja ettevõtetele loodud võimalus kasutada ülikiiret internetti. 5.2. 5G kättesaadavus ja 6G-ks valmistumine. 5G võrguühenduse väljaehitamine peamistel transpordikoridoridel. Kvaliteetne 5G levi, et soodustada digitaalsuse kasvu ja luua eeldused iseliikuvate sõidukite kasutamiseks. 5.3. Täiendavad interneti välisühendused võimaldavad tõsta sideteenuste töökindlust ja paremini kasutada pilveteenuseid. 5.4. Sidetaristu ehitamise lihtsustamine uute elamu- ja äripiirkondade ning raudteede ja maantee- de planeerimisel. 6. Järgmise põlvkonna arvutustaristu Konkreetsemad sihid täpsustatakse „Digiühiskonna arengukava” uuendamisega. 6.1. HPC-võimekuste arendamine. Piisavad investeeringud HPC (kõrgjõudlusega andmetöötlus) infrastruktuuri arendamiseks ja uuendamiseks, et tagada tehnoloogilise võimekuse pidev kasv. Teadusasutuse ja erasektori juurdepääs kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimekusele. 6.2. Kvanttehnoloogiate arendamine, mis võimaldavad kasutusele võtta kvant-kindlaid side­ turbelahendusi. 6.3. Suures mahus arvutusressurss on eelduseks järgmise põlvkonna tehisintellekti sisaldavate teenuste arendamiseks. 32 Mõõdikud MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS Tööstustoodangu 2020. aastal 200 2035 Allikas: Statistikaamet mahuindeks 100 Taastuvelektri 38,5% 100% 2035 Allikas: Statistikaamet tootmise mahu kasv vähemalt aastase elektritarbimiseni aastaks Kiire internetiga (kaabel) veel mitte kaetud aadresside vähenemine % aastas HPC teenuste kasutajate arv Ressursitootlikkus 2022. a 0,9 €/kg 2035 Riigis saadud majanduslik tulu 0,7 €/kg eurodes ühe kilogrammi materjali kohta. Allikas: Eurostat Majapidamiste ja ettevõtete arv, kellele on loodud võimalus kasutada ülikiiret internetti Regulaarliinide 36 (2019) >50 2035 Aastaringsete regulaarliinide arv arv Tallinna lennu­ jaamast Seos teiste poliitikatega: kliimapoliitika, energiapoliitika, regionaalpoliitika. Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid:: TAIE; DÜAK; ENMAK; turismistrateegia 2022–2025. 33  „Majandus ei saa võita looduseta, loodust kaitsta ja ühiskonda käimas hoida ei saa majanduseta. Me peame arendama majandust viisil, et see tagaks ühiskondliku heaolu ja kõigi inimeste vabaduse eluviisi valikul, ent nii, et see toetaks ja taastaks ökosüsteemide toimimist.” ERIK MOORA 9. Lihtne on olla vastutustundlik ettevõtja Keskkonnasäästlik majandus on möödapääsmatu. Ette- Eelistatud viis kestlikkuse eesmärkideni jõudmiseks on võtted peavad rakendama oma igapäevases tegevuses innovatsioon, teadus-­ arendustegevus, keskkonnasõbra- läbivalt kestliku majandamise põhimõtteid, et vähendada likemate tehnoloogiate juurutamine ja otseste piirangute negatiivset keskkonnamõju, kasvatada tootlikkust ja vähendamine majanduskeskkonnale. Ennekõike on ette- rahvusvahelisel turul konkurentsivõimet. Eesti peamised võtjatele oluline õigusselgus ja stabiilne ettevõtluskesk- ekspordipartnerid Skandinaavias ja Lääne-Euroopas on kond. Oodatakse, et riik kujundaks pikaajalised seisukohad kehtestanud või on kehtestamas siseriiklikke kestlikku- kestlikkuse osas, määraks paika selged piirid ja pakuks sega seotud eesmärke, mis laienevad ka imporditavatele tuge keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul. kaupadele ja neid tootvatele ettevõtetele. See omakorda tähendab, et Eesti ettevõtted ja majanduskeskkond Looduskeskkonna kõrval on mitmekesisuse väärtustami- üldiselt peab suutma neid globaalseid trende järgida ja ne oluline ka töökeskkonnas ja ühiskonnas laiemalt. Ava- vajalikke muutuseid ellu viia. Ressursitõhusalt saab toota liku sektori eeskuju ja tööandjate senisest suurem osalus rohkem, samas kulutades vähem raha ja loodusvarasid. võrdsete võimaluste loomisel teeb Eesti paremaks ja hoo- Ühest tooraineühikust on võimalik saada rohkem tulu ehk livamaks. Kestlikkuse saavutamine nõuab tasakaalustatud väiksema materjalikuluga saab luua suuremat väärtust. lähenemist, kus keskkonnahoid, sotsiaalne vastutus ja ee- tiline juhtimine käivad käsikäes. Eesti ettevõtluskeskkonna Rohereformiga seotud eesmärke ja regulatsioone tuleb edendamine nende põhimõtete järgi mitte ainult ei suu- rakendada arvestades ettevõtluskeskkonna eripärasid, renda meie rahvusvahelist konkurentsivõimet, vaid loob konkurentsi­ võimet ja rahvusvahelist ärikeskkonda. ka tugevama, kaasavama ja jätkusuutlikuma ühiskonna. Vastutustundlikkust toetavad tegevused 1. Üleminek kestlikule ja vastustundlikule majandusele 1.1. Rohereform tervikuna peab arvestama majanduse konkurentsivõimega. Teadmuspõhise plaani loomine selle saavutamiseks. 1.2. Õigusselgus ja investeerimiskindlus ettevõtetele kliimaeesmärkidest tulenevate kohus­ tuste osas. Kliimaseadus loob pikaajalised sihid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning majanduskasvu toetamiseks. 1.3. Roheüleminekut toetava raamistiku loomine. Riigi tugi ettevõtetele kliima- ja keskkonna- nõuetega kohanemisel ja üleminekul keskkonda säästvale majandamisele. 34  1.4. Roheüleminekuks vajalike ressurssidega kindlustatus. Riigi arendatud tööriistad, mh vabatahtlik heitkoguste raporteerimise ja sertifitseerimissüssteem, ja lahendused kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks, hindamiseks ja aruandluseks vajaliku info koondamiseks ja esita- miseks. Ettevõtetel on roheüleminekuks vastavad teadmised ja kompetents. 1.5. Teisese toorme kasutuselevõtu lihtsustamine. Bio- ja ringmajanduse võimendamine jäät- mete väärindamise teel. 2. Läbipaistev majandus 2.1. Ettevõtluskeskkond on õiglane ja ei soodusta olukorda, kus maksumaksjad peavad konku­ reerima nendega, kes ümbrikupalka maksavad. Varimajanduse viljelemine tuleb teha nii keeruliseks, et seaduskuulekad ettevõtted nende konkurentsi ei tunnetaks. 3. Roheinvesteeringuid toetava finantsraamistiku loomine. 3.1. Tasud tagasi rohelisele majandusele. Erinevad looduskeskkonna häirimisega seotud tasud suunatakse tagasi rohereformi elluviimiseks (keskkonnatasu, automaks, riigilõivud, kvoodi­ tulud jne). 3.2. Kvooditulu tagasisuunamine heitkoguste kauplemissüsteemi panustavatesse valdkondades- se, et toimiks turupõhine süsteem. 4. Mitmekesisuse väärtustamine ja edendamine 4.1. Ühiskonna ja tööandjate teadlikkuse suurendamine mitmekesisuse ja ligipääsetavuse väärtustamise ning edendamise vajadusest. Võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse edendami- ne ettevõtluses. 4.2. Segregatsiooni (sooline, vanuseline jms) vähendamine hariduses ja tööturul (STEM, EHW erialad ja ametid). 4.3. Tööandjate võimekuse parandamine mitmekesisuse teadlikuks juhtimiseks organisatsioo- nides. Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku tegevuse ja mitmekesise tööandja märgise väljaandmise toetamine. 5. Vastutustundlik juhtimine 5.1. Parimate ja kaasaegsete juhtimispraktikate rakendamise toetamine ja soodustamine Eesti ettevõtetes. 5.2. Tugi ESG raporteerimise metoodika ja vastavate standardite juurutamisega, et aruandlus oleks lihtne ja standardne. 6. Avalik sektor on eeskujuks. Toodete ja teenuste hankimisel lähtub riik keskkonna ja sotsiaalse vastutustundlikkuse põhimõtetest ja väldib diskrimineerimist. Avalik sektor stimuleerib erasektorit uuendusteks, et turule jõuaksid keskkonnasõbralikumad tooted ja teenused. 6.1. Soolise võrdsuse tagamine riigi äriühingute juhtorganites. 35 Mõõdikud MÕÕDIK BAASTASE SIHTTASE PERIOOD SELGITUS Sektorite - 100% 2035 Allikas: MKM heide vastavalt kliimaseaduses sätestatud sihttasemetele Ringleva materjali 16% (2022) 30% 2035 Allikas: Statistikaamet määr (Eesti 2035) Väärtuspõhiste hangete osakaal (sh keskkonnahoidlikud hanked) VEF indeks VEF indeksi läbinud Eesti ettevõtete arv DESI indeksi alamõõde women in digital Sooline palgalõhe 17,7% (2022) <10 2035 Allikas: Statistikaamet Koht globaalses 6 (2023) TOP 5 2035 risk-indexes.com/ korruptsiooni­ global-corruption-index/ indeksis Seos teiste poliitikatega: kliimapoliitika, keskkonnapoliitika, tööstuspoliitika. Seotud arengukavad ja muud poliitikadokumendid: KEVAD; TAIE; Tööstuspoliitika 2035; turismistrateegia 2022–2025; keskkonnastrateegia 2030; ENMAK; energia- ja kliimakava aastani 2030; Eesti jäätmekava 2022–2028; riigihangete strateegia; kultuuri arengukava 2021–2030; sidusa Eesti arengukava 2021–2030. 36 Lõppmärkused Majanduspoliitika plaani elluviimist toetab Eesti majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime strateegilise tugevda- mise valitsuskomisjon (majanduse elavdamise valitsuskomisjon) ning ametnike tasandil ettevõtluskeskkonna töörühm. Ettevõtjad on kaasatud läbi ettevõtjate nõukoja. Majanduspoliitika põhimõtete iga-aastase tööplaani koostab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsleri valdkond sisendi põhjal kaasuvatest ministeeriumidest. 37 Lisa 1 Iga-aastaselt avaldatakse LISA käesoleva aasta tegevustega majandusplaani elluviimiseks. 38  Riigikantselei 16.05.2024 nr 10-2/1393-1 Ministeeriumid Ettevõtluse erialaliidud Majanduspoliitika plaani kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks valminud „Majanduspoliitika plaani“ eelnõu. „Majanduspoliitika plaani“ dokumendi koostamisel oleme arvestanud nii era- kui avaliku sektori esitatud tagasisidet ning ettepanekuid. Juba varasemalt edastatud tagasisidet ei pea uuesti edastama. Majanduspoliitika põhimõtete ja nendes pakutavate lahenduste eesmärk on luua majanduskeskkond, kus on lihtne ja hea olla ettevõtja ning anda jõudu uutele ja arenevatele valdkondadele – Eesti tuleviku majanduse kasvumootoritele. Selleks kõigeks on vaja vähem kammitsaid ebavajalike regulatsioonide ja bürokraatia näol ning rohkem haritud ja kvalifitseeritud tööjõudu, eksporti, investeeringuid, teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, ligipääsu ressurssidele ja kapitalile ning rohelist ja mitmekesist majanduskeskkonda. „Majanduspoliitika plaani“ eelnõu on valdkondade ülene raamistik tegevustele, mis on vajalikud majanduse pikaajalise konkurentsivõime saavutamiseks. Majanduspoliitika eesmärkide ja tegevuste kindlaksmääramisel on analüüsitud valdkonda kujundavaid katusdokumente, kinnitatud strateegiadokumente ning Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppes toodud majanduspoliitikat puudutavaid prioriteete. Palume eelkõige Teie ettepanekuid „Majanduspoliitika plaani“ aasta 2025. tegevuskava koostamiseks: - Millised väljakutsed ja tegevused peaksid sisalduma 2025. aasta tegevuskavas, mis vajaksid lahendust järgmise kolme aasta jooksul majanduspoliitika eesmärke ning valdkondade väljakutseid silmas pidades? - Millised peaksid olema teie hinnangul valitsuse järgmise kolme aasta lõikes kõige olulisemad prioriteedid, et saavutada majanduspoliitika eesmärke? Ootame teie kooskõlastusi hiljemalt 3. juuniks 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Martti Kalvik, 625 6464, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158