Rahapesu Andmebüroo
Pronksi 12
10117 TALLINN
[email protected]
Meie: 09.05.2023 nr 22
Pangaliidu selgitustaotlus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse paragrahvi 44
rakendamise kohta (vara edasikandmise piirang)
Hiljuti on nii pankade kui laiema avalikkuse ette jõudnud mitmeid olulisi arenguid, mis tõenäoliselt
mõjutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) praktilise
rakendamise tava. Riigikohtu lahend asjas nr 2-21-35521, mis puudutab põhimakseteenuste osas
kliendisuhete lõpetamise vormi, Õiguskantsleri 10.04.2023 kirjas2 antud hinnang RahaPTS § 44
põhiseaduspärasuse kohta ja äriregistri seaduse muudatused seoses äriühingu asutamise nõuete
leebemaks muutmisega selgitavad ja suunavad senist rakendamist ümber hindama. Käesoleva
pöördumise ajendiks on vajadus teada saada Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) ootuseid
spetsiifilisemalt seoses RahaPTS-s kehtestatud vara edasi kandmise piirangutega.
Kehtiva RahaPTS § 44 lõike 1 järgi võib kohustatud isik RahaPTS 3. peatüki 5. jaos sätestatu
rakendamisel kanda kliendi vara üksnes kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud
krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille
tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded. Paragrahvi 44 lõike 1 teise lause
järgi võib erandjuhul vara kanda muule kui kliendi kontole, teavitades sellest RAB-i vähemalt seitse
tööpäeva ette ja tingimusel, et RAB ei kehtesta RahaPTS §-s 57 nimetatud piirangut. RahaPTS § 44 lõike
2 järgi rakendatakse RahaPTS § 27 lõikes 2 sätestatud viisil asutatavale äriühingule konto avamise
korral RahaPTS § 44 lõikes sätestatut, kui RAB ei ole RahaPTS § 55 alusel tehtud ettekirjutusega
teistsugust korda ette näinud.
1 Vt arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-21-3552/52
2 Vt arvutivõrgus:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Vara%20edasikandmise%20piirangud%20raha
pesu%20ja%20terrorismi%20rahastamise%20t%C3%B5kestamise%20seaduses.pdf
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
Palume selgitustaotlusega vastust järgmistele küsimustele.
Soovime aru saada, milliselt hindab RAB RahaPTS § 44 lõike 1 esimese ja teise lause mõttes võimalusi
erakorralisel lõpetamisel vara edasi kanda.
1) Kas RahaPTS § 44 lõike 1 mõttes võib kohustatud isik erakorralisel kliendisuhte lõpetamisel,
kui RAB ei kehtesta teistsugust piirangut, erandjuhul kanda kliendi vara mõne teise isiku
kontole, sh ja kuna seaduses vastav piirang puudub, sellisele kontole, mis on avatud
makseasutuses või väljaspool lõikes 1 nimetatud geograafilise piirkonna krediidiasutuses
avatud kontole?
2) Kas RahaPTS § 44 lõike 1 teist lauset võib tõlgendada ka võimalusena anda vara üle füüsiliselt,
eeskätt juhul, kui krediidiasutuses hoitav vara ei ole kontoraha (näiteks seifis/hoiulaekas
hoitav muu vara või sularaha)? Leiame, et kuivõrd sularahana väljavõtmist nimetatud säte
grammatiliselt ei käsitle, siis kas olukorras, kus kliendil ei ole osutunud võimalikuks
informeerida panka kontost vara edasi kandmiseks, on sätte rakendamisel, seejuures riske
kohaselt hinnates ning RAB poolt käsutuspiirangu mitte seadmisel, võimalik lubada kliendil
sularaha välja võtmine (alternatiiviks omandiõigust enam piiravam vara edasi kandmise
üleüldse mitte võimaldamine)? Märgime, et sularahana väljastamise osas on sarnasele
järeldusele jõutud Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise juhendi punktis 6.3.4.
3) Milliseid riske peaks kohustatud isik veel jälgima vara edasi kandmise teavituse tegemise
eelselt?
4) Palume RAB-i hinnangut RahaPTS § 44 lõike 2 tõlgendamisele seoses 01.02.2023 jõustunud
äriregistri seaduse muudatustega, millega mh kehtestati, et osakapitali sissemakse võib olla ka
üks eurosent. Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna poolt koondatud esmase tagasiside
põhjal saame öelda, et nn stardikontode taotluste arv on hüppeliselt suurenenud, mis viitab,
et leevenenud asutamisnõudeid on huvilised usinalt kasutama hakanud. Vastavalt RahaPTS §
27 lõikele 2 peavad asutamisel oleva äriühingu esindajad krediidiasutusel võimaldama
hoolsusmeetmete kohaldamist ja sõlmima selle konto kohta arvelduslepingu kuue kuu jooksul
konto avamisest arvates. RahaPTS § 44 lõike 2 kohaselt kehtivad sellistele stardikontodele
põhimõtteliselt sarnased piirangud, kus kuhugi mujale kui kliendi kontole raha (isegi 1 sendi)
kandmiseks tuleb RAB teavitada ja RAB peaks ettekirjutusega sekkuma edasikandmise
piiramiseks. Kas RahaPTS § 44 lõike 2 mõttes kohustatud isik võib juriidilise isikuga
erakorralisel kliendisuhte lõpetamisel kanda vara juriidilise isiku esindaja kontole, mis on
avatud RahaPTS § 44 lõike 1 esimese lauses toodud asutuses? Kas sellisel juhul on vara
kandmiseks vaja eelnevalt teavitada Rahapesu Andmebürood? Juhime tähelepanu, et olukorra
võib kvalifitseerida eraldi tüüpjuhtumina, kus kliendist juriidilise isiku vahendeid soovitakse
kanda ettevõttega seotud füüsilise isiku (juhatuse liige ja/või omanik) kontole. Grammatiliselt
tõlgendades on ka selline olukord „muu kui kliendi (ehk sama isiku) konto“, kuid riskantsuse
mõttes ei ole tegemist samaväärse olukorraga kui näiteks juhul, kui vahendid kantakse edasi
kolmandale isikule, kellega seni nähtav seos on puudunud.
Seetõttu peame võimalikuks, et ebaühtlane RahaPTS § 44 tõlgendamine ning rakenduspraktika viib
üleraporteerimiseni ehk et teavitamise protsess RAB-le käivitub kõikidel ühe eurosendiste makse
tagastamiste juhtudel, sh asutaja enda kontole (kui stardikontot ei vormistata arvelduskontoks).
Ülaltoodud asjaolusid ja küsimuste praktilist iseloomu arvestades leiame, et oleks tervitatav, kui RAB
annaks RahaPTS § 56 lõike 1 kohaselt juhendi nimetatud sätete rakendamiseks, kuna see puudutab
lisaks pankadele veel väga suurt osa ettevõtjatest. Peame oluliseks saada kinnitus selle kohta, millal
RAB ootab pankade poolt teavituste saatmist RahaPTS § 44 lõike 2 olukorras – nt piirmäära
kehtestamine, lähtumine riskipõhisest lähenemisest ja ebaharilikkuse või kahtlaste tehingute
riskifaktoritest vm. Leiame, et kuivõrd RahaPTS § 44 lõige 2 viitab lõike 1 rakendamisele, mis omakorda
viitab RahaPTS 3. peatüki 5. jaole, siis oleks riskipõhise lähenemisega vastuolus, ebaproportsionaalne
ja ebamõistlik rakendada kohustuslikku teavitamist juhtudel, kui kohustatud isik ei tuvasta
ebaharilikkust, kahtlust või võimatust täita enda poolt hoolsusmeetmeid.
Täiendavate küsimuste korral vastame meeleldi.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevdirektor