Arvamuse küsimine

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Saare Rannarahva Selts [email protected] Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected]  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] 01.04.2024 (KONKUREERIV) HOONESTUSLOA TAOTLUS AVALIKU VEEKOGU KOORMAMISEKS MERETUULEPARGIGA (SAARE 2.2 ALAL) Käesolevaga esitab Utilitas Wind OÜ („Utilitas Wind“) vastavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti („TTJA“) 30.01.2024 Ametlike Teadannete teatele1 konkureeriva taotluse Saare 2.2 alale meretuulepargi rajamiseks. Utilitas Wind on järginud EhS § 1133 sätestatud nõudeid ning hindamise aspektide osas EhS § 1139 lg- s 2 ja TTJA kodulehel avaldatud konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise juhendis (20.12.2023 versioon 3)2 toodud suuniseid. I Hoonestusloa taotluse andmed (EhS § 1133) EhS § 1133 lg 2 sätestab, et hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja; 6) esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha; 7) hoonestusloa taotletav kestus; 8) äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed; 9) teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist; 10) pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid. EhS § 1133 lg 3 kohaselt lisatakse hoonestusloa taotlusele kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega 1 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2214239 2 https://ttja.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Konkureerivate%20hoonestusloa%20taotluste%20hindamine.pdf OÜ Utilitas Wind Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. EhS § 1133 lg-tes 2-3 nõutud hoonestusloa taotluse andmed on esitatud alljärgnevalt. 1. Ehitise kasutamise otstarve. Kavandatava ehitise otstarbeks on avaliku veekogu koormamine tuulelektrijaamaga ning tuuleelektrijaama ühendamine (k.a põhivõrguga) veekaabelliiniga. 2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus sõltub kasutusele võetavatest elektrituulikutest, mille tipukõrgus merepinnast on kuni 400 m ning meresügavusest, mis kõnealusel alal on vahemikus 25-40 m. Meresügavuse varieeruvusest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt neli põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 1), milleks on: a) gravitatsioonvundament; b) vaivundament; c) kolmjalg-vundament; d) sõrestikvundament. Joonis 1: Meretuulikute vundamenditüübid a) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist. Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud 2  vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m. b) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundamendi süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m. c) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud. d) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral. Eelpool nimetatud suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus sõltub tuulikute tarnelepingu sõlmimise ajal kommertskasutuses olevate turbiinide võimsusest, eelduslikult on see on kuni 20 MW, kuid võib ka seda ületada. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp (seega ka kõrgus, võimsus ja muud parameetrid) selguvad edasise menetluse, k.a keskkonnamõjude hindamise („KMH“), tehniliste analüüside ja projekteerimise käigus. Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast KMH ja täpsemate uuringute tegemist ja projekteerimist ning eelkõige sõltub merepõhja ehitusgeoloogiast. 3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on hinnanguliselt kuni 60 tuulikut. Tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on praeguse teadmise järgi ligikaudu 1,25 km. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki spetsiaalsetele platvormidele alajaamad (eelduslikult kuni 2 tükki), mis koguvad avamere tuulepargist toodetud elektrienergia ja edastavad selle vahelduv- või alalisvoolu ekspordikaabli kaudu maismaal asuvasse alajaama. Meres asuv alajaam paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest merealajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulikud ühendatakse põhivõrguga maismaa-suunalise veekaabelliini trassi kaudu. Võimalik on siiski ka 3 ühendamine loodavasse merevõrku või muu analoogne lahendus. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 2000 m². Seega on kuni 60 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala eeldatavalt 120 000 m², millele lisandub ka kuni kahe merealajaama ehitisealune pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 5000 m² ühe alajaama kohta. Seega on esialgne ehitiste (elektrituulikute ja merealajaamade) alune kogupindala 130 000 m² ehk 0,13 km². Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus (k.a vahekaugus) sõltuvad täpsest tuuliku tüübist ja suurusest ning KMH, tehniliste analüüside ja projekteerimise tulemusest, kui selguvad muu hulgas rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus ja merepõhja ehitusgeoloogia. Ehitiste, k.a elektrituulikute koguarv, ehitistealuse pindala suurus ja parameetrid võivad muutuda KMH läbiviimise, tehniliste analüüside ja projekteerimise tulemusel. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. 4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites. Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatava koormatava ala maksimaalne pindala on 88 450 000 m2 ehk 88,45 km2. Koormatava ala koordinaadid on lisas 2. Juhendi ptk 2 kohaselt peab hoonestusloa taotluses olema välja toodud, kuidas on arvestatud puhveralaga ning see peab olema märgitud eraldi koordinaatidega. Puhverala on kahe tuulepargi vaheline ala. Puhverala peab jääma koormatava ala sisse. Tuuleparkide vaheline minimaalne kaugus on võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km (alade osas, kus hoonestusloa menetlus on algatatud, peab hiljem esitatud taotluses olema välja toodud 2 km laiune puhverala algatatud hoonestusloa ala suhtes. Alade osas, kus hoonestusloa menetlust ei ole algatatud, peab hoonestusloa taotlustes, kus alad üksteisega piirnevad, olema välja toodud 1 km laiune puhverala). Puhverala suurus on 11 410 000 m2 ehk 11,41 km2. Puhverala koordinaadid on lisas 2. 5. Elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta. Ühe elektrituuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW ehk kokku oleks kuni 60 elektrituulikuga meretuulepargi võimsus praeguse teadmise järgi kuni 1200 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus, elektrituulikute arv ja muud parameetrid sõltuvad KMH ja tehniliste analüüside tulemustest, projekteerimisest, elektrituuliku tootja valikust, tuulikute asetusest tuulepargis ning realiseerimise ajast, ehitiste arvust koormataval alal ning ehitistealusest pindalast. Põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta on taotlusele lisatud (lisa 1). 4 6. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha. Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada koos hoonestusloa menetlusega KMH (KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 5 ja § 7 p 2). Läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub KMH programmi koostamise ja menetlemise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvitatud isikute tagasisidele. Esialgne nimekiri kavandatud ja võimalikest uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb teha, on järgmine:  laevaliikluse navigatsiooniriski analüüs;  mõju hüdrodünaamikale ja lainetusele, jäätumisega seotud riskid;  müraga seonduvate mõjude hindamine;  soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni võimaliku olulise ebasoodsa mõju hindamine;  geoloogiline uuring ja mõju hindamine merepõhjale;  mere põhjasetete uuring;  maastiku ja visuaalsete mõjude hindamine;  sonariuuring, mille abil selgitatakse meretuulepargi alal välja veealuste objektide olemasolu, k.a võimalike veealuste kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht. Hiljemalt enne ehitamist (projekteerimise käigus) tehakse vajadusel eraldi allveearheoloogiline uuring – juhul kui kavandatav ehitustegevus (tuulikute vundamentide ja kaablite rajamine) ja/või mõjuala kattub eelnevalt välja selgitatud kultuuriväärtusega asjade ja/või kultuurkihiga ehk võib veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada. Allveearheoloogilise uuringu käigus dokumenteeritakse kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht ning hinnatakse nende seisukorda ja säilimise ulatust;  merevee kvaliteedi uuringud;  merepõhja elustiku ja elupaikade uuring;  linnustiku uuring;  käsitiivaliste uuring;  kalastiku uuring (hinnata tuleb mõju kalade elukeskkonnale, sh kalakoelmutele ja rändele ning põhjaelustikule);  infraheli ja heljumi leviku modelleerimine, et hinnata tuulepargi rajamise mõju kalade kudealadele, kudemisele ja rändele;  mereimetajate uuring; 5   orienteeruvate süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete paigutamise mahtude uuring;  sotsiaalmajanduslik analüüs (sh kalandusele). 7. Hoonestusloa taotletav kestus. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks, mis on otseses korrelatsioonis meretuulepargi eeldatava elueaga, eeldades korrapäraseid hooldustöid ning vajadusel tuulepargi tehniliste elementide osalist väljavahetamist. 8. Äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed. Utilitas Wind kinnitab, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegeliku kasusaaja kohta on täielikud ja tõesed. 9. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist. Utilitas Wind plaanib esialgsetel andmetel rahastada hoonestusloa objektiks oleva meretuulepargi valmimist ja hilisemat kasutamist nii omavahenditest kui ka laenukapitali kaasamisega välispankadest. Täiendavalt kavandab Utilitas Wind Euroopa Liidu toetusmehhanismide rakendamist. 10. Pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid. Utilitas Wind on vajadusel valmis esitama asjakohaseid hoonestusloa taotlemisega seonduvaid andmeid ja dokumente. Utilitas Wind kinnitab ühtlasi käesolevaga, et temaga ühte kontserni kuuluvad OÜ Irbeni, OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam ja AS Utilitas Tallinn on elektriettevõtjad ELTS § 6 tähenduses (tootjad), omades vastavalt elektrienergia tootmise tegevuslube nr ELT000020, ELT000028 ja ELT000102. 11. Kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Asukohaplaan on esitatud lisas 3. Utilitas Wind rõhutab, et muu hulgas põhivõrgu-suunaliste veekaabelliinide täpsemad asukohad selguvad menetluse, KMH, tehniliste analüüside ja projekteerimise käigus. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja KMH-d esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja KMH aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. II Hoonestusloa taotluse vastavus hindamise aspektidele EhS § 1139 lg 2 sätestab, et pädev asutus hindab konkureerivaid taotlusi, lähtudes: 1) asjaomase asutuse arvamusest; 2) planeeringutes toodud suunistest ja tingimustest; 6 3) keskkonnakaalutlustest; 4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust; 5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest; 6) riigi majanduslikust kasust; 7) avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast; 8) projekti sotsiaalsest kasust; 9) avaliku veekogu ala kasutamise otstarbest; 10) vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele; 11) riigi eelistusest avaliku veekogu ala kasutamisel. TTJA on kõnealuseid aspekte selgitanud TTJA kodulehel avaldatud konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise juhendis (20.12.2023 versioon 3).3 Hindamise aspektidega seonduv on esitatud käesoleva taotluse lisades 4, 4.1, 4.2 ja 4.3. Lisasid 4, 4.1 ja 4.2 palume käsitleda Utilitas Windi ärisaladusena ning tunnistada need asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (AvTS § 35 lg 1 p 17). Utilitas Windi strateegia meretuuleparkide arendamisel, mis põhineb vähemalt hetkel osaliselt avaldamata infol, vastab ärisaladuse tunnustele EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Juhime tähelepanu, et kehtiva õiguse loogika kohaselt peab avalik info olema hoonestusloa taotlus ise, mitte hindamise aspektidega seonduv teave. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rene Tammist, juhatuse liige Andrus Zavadskis, juhatuse liige Lisad: 1 – põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused 2 – koordinaadid 3 – asendiplaan 4 – hoonestusloa taotluse vastavus hindamise aspektidele 3 https://ttja.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Konkureerivate%20hoonestusloa%20taotluste%20hindamine.pdf 7 4.1 – julgeolekuohtude hindamiseks vajalik info 4.2 – äriplaan 4.3 – majandusaasta aruanded 8  ala x y 1 6446043 332950,8 2 6447874 334115,7 3 6450815 335341,6 4 6452134 341584,3 5 6440518 346562,7 6 6442242 338541,5 puhverala x y 1 6446043 332950,8 2 6447874 334115,7 3 6450815 335341,6 4 6452134 341584,3 5 6451197 341986 6 6449946 336062,5 7 6447489 335038,7 8 6447337 334959,3 9 6445481 333778,1 Kaabel x y 6455087 386394,8 6455144 382147,4 6458593 371970,9 6460133 369975,5 6464808 366355,2 6470224 351560,8 6470366 348026,1 6465606 340130 6465882 335692,1 6451197 341986   2020. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE  OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ Utilitas SISUKORD Konsolideeritud TEGEVUSARUANNE majandusaasta aruanne UTILITAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 2020 Utilitas arvudes ja faktides . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Tegevuskeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Ühiskondlikud trendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Aadress Energiapoliitika lähtepunktid ja eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Maakri 19/1 Ühiskondlik vastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Ettevõtte struktuur ja juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24 10145 Tallinn 2020 . AASTA TEGEVUSARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Harjumaa Äritulemuste ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 Eesti Vabariik Finantstulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Investeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Registrikood 12205523 TEENUSEGA SEOTUD VASTUTUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 Kvaliteet ja toimepidevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Telefon Kliendi vaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 +372 642 4071 KESKKONNAMÕJU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Keskkonnamõjud ja keskkonnajuhtimise põhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Põhitegevusala Biomassi kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .48 Elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük Taastuvenergia tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Kliimamõju vähendamine ja süsinikuneutraalsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .54 Audiitor Efektiivsuse tõstmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 AS PricewaterhouseCoopers Veekasutuse vähendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62 Õhuheitmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62 Aruandeaasta algus ja lõpp Klientide keskkonnateadlikkuse suurendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .63 01.01.2020 � 31.12.2020 TÖÖTAJAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .64 Personali ülevaade ja töösuhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .66 Tööohutus ja tervishoid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .68 Töötajate kaasamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .70 Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .70 Koolitus ja areng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 ÜHISKONDLIK ROLL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Suhted elanikega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 Kogukonnasuhted ja toetustegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 Panus sektori arengusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .76 Koostöö haridusasutustega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 Konsolideeritud kasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Konsolideeritud rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .82 Omakapitali muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .83 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .84 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2020 . A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 UTILITAS  OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Utilitas on suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse pakkuja Eestis 2020. aasta tulemused 1807 GWh 792 MWh 1728 GWh klientide tarbitud klientide tarbitud toodetud soojust soojust jahutust (2019: 1816 GWh) (2019: 1899 GWh) 394 GWh 1584 GWh 75% toodetud elektrit toodetud taastuvenergia (2019: 344 GWh) taastuvenergiat osakaal (2019: 1400 GWh) tootmisportfellis UTILITAS ARVUDES (2019: 65%) JA FAKTIDES 17,6% Utilitase osakaal kogu Eesti taastuvelektri toodangus (2019: 16%) Energiakontserni Utilitas põhitegevused on soojuse ja elektri tootmine ning kaugkütte- ja -jahutusteenuse osutamine. Pakume üle Eesti klientidele ja keskkonnale sobivaid lahendusi, toodame ja jaotame energiat võimalikult efektiivselt ning kasutame võimalikult palju taastuvaid ja kohalikke energiaallikaid. Kontserni kuuluvad 31.12.2020 seisuga emaettevõte OÜ Utilitas, kaug- „ Kõik Utilitase kaugkütte ja -jahutussüsteemid on kütte- ja -jahutusteenust pakkuvad AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti tõhusad Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi ning Tallinnas elektrit ja soojust tootev OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam. 2012/27/EL mõistes OÜ-l Utilitas on nendes ettevõtetes 100% osalus. UGJAH US KA UT H US TÕ U t ili t a s T ja h u t s u ug al Ut id OÜ UTILITAS TALLINNA nn ka m ta li ili AS UTILITAS TALLINN AS UTILITAS EESTI se s te e AS os i ELEKTRIJAAM k au g k ü t t e sü ‒ T s e ll u l o 6 7 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Utilitas tegutseb kaheksas linnas: Tallinnas, „ Utilitase kaugkütteteenuse kliendid on korteriühistud, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, riigi- ja munitsipaalasutused ning eraettevõtted Jõgeval, Valgas Maardu Tallinn Keila Rapla Kärdla Haapsalu Jõgeva 4970 84 5 400 000 m2 köetavat hoonet uut liitunud hoonet köetavat äri- ja (2019: 4931) 2020 . aastal üldkasutatavate (2019: 114) hoonete netopinda Valga 547 km 26 km 59-95% 174 000 360 000 Toodetud elekter müüakse hallatavaid 2020. aastal reno- uue või köetavat linnaelaniku Põhjamaade soojusvõrke veeritud ja ehitatud rekonstrueeritud kodumajapidamist varustamine elektribörsil Nord kaugküttetorustikke võrgu osakaal (2019: 170 000) keskkonnahoidliku Pool (2019: üle 530 km) kaugküttega (2019: 20) (2019: 54-95%) „ Ärifilosoofia 3 9 58 MW koostootmisjaama päikeseparki elektrilist (2019: 3) nimivõimsust Missioon Visioon Väärtused (2019: 57) Puhtam tulevik . • jätkusuutlik Olla energiavaldkonna Vähendame eestvedaja . • uuendusmeelne 26 energiatarbimise Luua parimat katlamaja 1200 MW keskkonnamõju, praktikat ja otsida uusi • mugav kasutada • konkurentsivõimeline võimaldades kasutada lahendusi jõudmaks soojuslikku (2019: 27) jätkusuutlikult toodetud keskkonnahoidliku koguvõimsust energiat mugavalt ja ja kliimaneutraalse (2019: 1200) taskukohaselt . ühiskonnani . 8 9 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Organisatsioon „ Finantsnäitajad 257 127 miljonit eurot töötajat äritulu (2019: 249) (2019: 135) 0 22 miljonit eurot tööõnnetust puhaskasumit (2019: 1) (2019: 22) 15 aasta pikkune 30 miljonit eurot keskmine tööstaaž investeeringuid (2019: 40) 386 miljonit eurot varade mahtu (2019: 352) „ Liikmesus organisatsioonides 10 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVUSKESKKOND „ Trend 2: linnastumine Jätkuv linnastumine on üks tugevamaid Prognoos: üleilmseid trende ja prognooside kohaselt 2050. aastal elab 2050. aastal linnades üle 2/3 planeedi ÜHISKONDLIKUD TRENDID rahvastikust. Eestis on linnaelanike osa- elab 80% kaal väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti elanikest Eestis elas 2019. aasta seisuga linnalistes linnades „ Trend 1: globaalne soojenemine Eestis ja mujal maailmas ja väikelinnalistes asustuspiirkondades 69% rahvastikust. Prognooside järgi võib Eesti linna elanike osakaal Kliimamuutus on eurooplaste ja kogu maailma jaoks suur mure. kasvada 2050. aastaks ligi 80%ni. 2017. aasta septembris avaldatud uuringu kohaselt peab 92% ELi kodanikest kliimamuutust märkimisväärseks probleemiks. Tallinna elanike arv on viimase 10 aastaga (2011–2020) suurenenud 30 000 elaniku võrra. Kui praegu elab Harju- ja Tartumaal veidi üle poole Eesti elanikest, siis 2040. Viimase sajandi jooksul on meie planeedi keskmine õhutempera- aastaks on see näitaja prognoosi kohaselt kasvanud vähemalt 65%ni. tuur tõusnud umbes ühe kraadi võrra. Soojenemine on olnud eriti kiire viimase 40 aasta jooksul. Viimase 20 aasta sisse Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel kulus juba 2013. aastal linnades enamik on mahtunud 18 kõige soojemat aastat alates kogu maailmas kasutatud primaarenergiast (64%) ja emiteeriti suurem osa energeeti- 1880. aastast, mil globaalset temperatuuri selliselt mõõdetakse. kaga seotud süsinikuemissioonist (70%). Soojus on suurima osakaaluga energialiik nii Sagenenud ja tugevnenud on äärmuslikud ilmastikunähtused. 2019. ja Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu energiabilansis – just seetõttu on maailma kliima- ja Sama suundumus on ka Eestis, kus 2019. ja 2020. aasta on olnud 2020. aasta energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks hädavajalik lahendada linnade energia- mõõtmisajaloos kõige soojemad. Eesti asub põhjapoolkeral, kus varustus kestlikult. on soojenemine veel kiirem kui maailmas keskmiselt. olid Eestis läbi aegade kõige Euroopas on sellel olnud näiteks järgmised tagajärjed: soojemad z äärmuslikud kuumalained viimasest viiest aastast neljal; 100% z tugev põud mitmel pool Euroopas; 90% z üleujutused eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas. 80% Kliimaga seotud äärmuslikud tagajärjed (nt metsatulekahjud, äkktulvad, taifuunid ja 70% orkaanid) põhjustavad massilist hävingut ja surma ning majanduskahju. Näiteks 2017. aastal oli ilmastikuga seotud katastroofide põhjustatud majanduskahju kogu maailmas 60% 283 miljardit eurot. 50% Enamjaolt on see tingitud inimtegevuse tulemusena atmosfääri paisatud kasvuhoo- 40% negaaside hulga suurenemisest. 2015. aasta detsembris peetud Pariisi kliimakonve- 30% rentsil võtsid 195 riigi esindajad vastu üleilmse õiguslikult siduva kokkuleppe kliima 20% soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe järgi on pikaajaline eesmärk hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C (tegelik vajadus isegi alla 1,5 °C) võr- 10% reldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. 0% 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 2040 2050 40 kt globaalse temperatuuri muutus 1,4°C 35 kt globaalne CO2 heide 1,2°C 30 kt Maailmas 1°C 25 kt Euroopas 0,8°C 20 kt Põhja-Euroopas (sh Balti riigid) 0,6°C Eestis 15 kt 0,4°C 10 kt 5 kt 0,2°C Joonis 2. Linnaliste piirkondade elanike osakaal kogu rahvastikust – muutus viimase poole sajandi jooksul 0 kt 0°C ja prognoos aastani 2050 (www.ourworldindata.org/urbanization) 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 Joonis 1. Temperatuuri muutus Celsiuse kraadides võrreldes 1850.–1900. a keskmisega ning globaalne CO2 heide, kt 1 https://ourworldindata.org/urbanization 12 13 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Trend 3: mittejuhitavate energiatootmisvõimsuste kasv kaugküttega seotud tootmisvõimsusi. Aasta jooksul tarbitud energiakoguste hinda- mine ei anna meie kliimavöötmes tervikpilti, vajadused peavad olema kaetud igal ajal. Seoses taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga suureneb mittejuhitavate tootmis- Energiatarbimise tippude katmiseks tuleb rajada ja hoida töökorras tootmisvõimsusi. võimsuste (päikesepargid, tuulegeneraatorid jne) osakaal elektri ja soojuse tootmises. Katkematu energiavarustus tagatakse peamiselt juhitavate tootmisvõimsustega ja Seetõttu on järjest olulisem, et energiasüsteem suudaks tagada energiavarustatuse kaugküte pakub selleks asendamatut võimalust. igal ajal, tehes seda ühtaegu nii keskkonnahoidlikult kui ka mõistliku hinnaga. Energiat Lisaks toetab kaugküte elektrisüsteemi, vähendades vajadust investeerida elektri- on vabalt käes soojal suvepäeval, aga energiasüsteeme projekteeritakse tipuvõimsuste tootmise tippvõimsuse ja elektrivõrgu läbilaskevõime suurendamisse. Allolev joonis järgi, arvestades kõige suuremat tarbimist külmal ajal, kui tuul ei puhu illustreerib Eesti kaugkütte- ja elektrivõimsust tunni kaupa. Lisatud on elektrisüsteemi ja päike ei paista. vajalik võimsusgraafik juhul, kui kaugkütet ei eksisteeriks ja kogu soojus toodetaks soo- juspumpadega elektrienergiat kasutades. Kõige külmemal ajal vajaksime vajamineva Suve- ja talvekoormuse vahe on soojusvõrgus kümnekordne, Kaugküte soojuse tootmiseks ligi kaks korda suuremat elektrivõimsust. See näitab ilmekalt, et elektrivõrgus kolmekordne. Alltoodud graafikust nähtub, et tagab kaugküttel on väga oluline roll energiaga varustamisel ning selle asemel, et tulevikus suvel võib olla piisavalt tuule- ja päikeseenergiat, et katta katkematu rohkem elektrist soojust toota, tuleks elektrivõimsust kasutada hoopis näiteks elekt- kaugküttevõrgu soojusvajadust. Talvisel kütteperioodil nen- energiavarustuse romobiilsuse vajaduste rahuldamiseks. dest võimalustest aga ei piisa ning vältimatu on säilitada aastaringselt 2000 Talvel on kaugküte asendamatu - külmaga ei piisa ei tuule- ega päikseenergia toodangust Tuuleenergia on juhitamatu 1500 võimsus igal aastaajal ning vajaks lisainvesteeringuid salvestusvõimsustesse Suvel on energiat palju ja soojuse tarbimine madal ning seda oleks teoreetiliselt võimalik katta ka teiste energiaallikatega 1000 500 Võimsus, MW 0 er r r r ts r ill i i u li t r r r r ar rts rill i i uli t r er er er Ma un us ua ua be be be Ma un ua us be mb Ju Ap ru ob mb mb Mä Ju Ap Ju g Mä an br em o m Ju g an tem Au eb to Au to ve t se e Ja ve tse Ja pt Ve Ok Ve Ok No p No De Se De Se Kaugkütte tarbimine Eestis Elektri tarbimine Eestis Elektrivõimsused juhul, kui peaks katma ka kaugkütte vajadusi Kaugküte Tuuleenergia Päikeseenergia Joonis 4. Arvutuslik Eesti elektrivõimsuste vajadus 2020. aastal, kui kaugkütet ei oleks. Elektritarbimisele on lisatud võrgukaod, elektrist soojuse tootmisel on soojuspumba kasutegurit Joonis 3. Kaugkütte võimsusgraafik võrrelduna päikese- ja tuuleenergia võimsuskõveratega eeldatud välisõhutemperatuuri ja eeldatava COP alusel, MW 14 15 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ENERGIAPOLIITIKA Mõlemas direktiivis on eraldi esile toodud tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide roll nende eesmärkide saavutamisel ning LÄHTEPUNKTID JA EESMÄRGID vajadus võtta meetmeid, et see potentsiaal kõigis liikmesriikides maksimaalselt ära kasutada. 2030. aastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2020/852 (18. peab 32% ELi „ Euroopa Liidus juuni 2020) kehtestati kestlike investeeringute hõlbustamise energiast pärine- raamistik, nn taksonoomia regulatsioon. See määrus aitab ma taastuvatest selgitada, millised tegevused liigituvad roheliseks, säästlikuks allikatest või kestlikuks, ning võimaldab suunata investeeringuid paremini ja läbipaistvamalt kestlikesse tegevusaladesse. Uue süsteemi järgi saab tegevusi määratleda keskkonnahoidlikuna vaid siis, kui nad märkimisväärselt leevendavad kliimamuutusi või nendega kohanemist ning panustavad vee ja mereressursside kestlikusse kasutamisse ja kait- Euroopa Liidus peetakse taastuvallikate kasutuselevõttu energiapoliitika põhiküsi- sesse, ringmajandusele üleminekusse, saastuse vältimisse ja kontrolli või elurikkuse ja museks, mis aitab vähendada sõltuvust Euroopa Liidu väliste riikide energiast, piirata ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse. kasvuhoonegaaside emissiooni ja muuta energia hind fossiilkütuste hinnast sõltuma- Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis (2012/27/EL) määratletakse tõhusat kaug- tuks. Euroopa Liidu ülene eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 2030. kütte- ja kaugjahutussüsteemi sellisena, mis kasutab vähemalt 50% taastuvener- aastaks vähemalt 40% ja 2050. aastaks kuni 95% võrreldes 1990. aastaga. 2020. aasta giat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse detsembris lepiti Euroopa Komisjonis kokku vajaduses vaadata need eesmärgid üle kombinatsiooni. ning töötada välja uus tegevuskava, et kahandada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. Tunnustus. Tõhusa Kaugkütte ja Tõhusa Kaugjahutuse märgis on väljasta- 240 SKP 220 tud kõigile Utilitase kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele. Märgis tõen- dab, et need süsteemid vastavad energiatõhususe direktiivis toodud tõ- 200 hususe kriteeriumitele ja aitavad seeläbi võidelda kliimamuutuste vastu. 180 160 140 120 2020 72,8% 100 2019 61,4% 80 2018 53,2% 60 -55% 2017 54,5% 40 20 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 0 -20 Joonis 6. Koostoodetud soojuse osakaal Tallinna kaugküttevõrgus 1990 1995 2000 2005 2001 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 SKP Netoemissioonid 100 100% 96,4 Muu-mitte CO2 Muu mitte-CO2, põllumajandusest Elamumajandus Teenindus Transport 92,4 92,6 86,7 Tööstus Energeetika Süsinikueemaldustehnoloogiad Maakasutus ja metsandus 81,4 80% 60,9 Joonis 5. Euroopa Komisjoni pakutud teekond kliimaneutraalsuseni, sh eesmärgiga vähendada 60% 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga (väljendab kasvuhoonegaaside koguse ja sisemajanduse kogutoodangu muutust protsentides võrreldes 1990. 40% 2017 aastaga) 2018 20% 2019 2018. aastal uuendati Euroopa Liidus nn puhta energia paketi raames Euroopa 0% 2020 Liidu energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) ja taastuvenergia direktiivi (uus tekst Tallinn ja Keila Haapsalu Kärdla Jõgeva Valga Rapla 2018/2001/EL). Nendes sätestatud uute eesmärkide kohaselt peab 2030. aastaks Maardu vähemalt 32% Euroopa Liidus kasutatavast energiast pärinema taastuvatest ener- giaallikatest ning energiatõhusust tuleb suurendada vähemalt 32,5%. Joonis 7. Taastuvenergia osakaal Utilitase müüdud soojuses piirkondade kaupa 16 17 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Eesti energia- ja kliimaeesmärgid dekarboniseerimisega, et Eesti ei oleks enam Euroopa suurima CO2 jalajäljega riikide hulgas ja suudaks täita üha ambitsioonikamaid kliimaeesmärke. Eesti peamine kasvu- hoonegaaside allikas on kütuste põletamine elektri ja soojuse tootmisel, 2019. aastal moodustas see 46,8% kasvuhoonegaaside üldheitkogusest. Euroopa Liidu poliitiliste kokkulepetega võetud kohustused ning eesmärgid on aluseks ka Eesti kliima- ja energiaeesmärkidele, mida koondavad kaks peamist dokumenti: z Eesti riikliku energia- ja kliimakava (aastani 2030) (REKK) peamine eesmärk on vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heitkogust 2050. aastaks 80% (sh 70% Eesti energia- 2030. aastaks). REKKi kohaselt peab taastuvenergia osakaal energia summaarsest Kuigi Eesti on täitnud 2020. aasta kliimaeesmärgid tootmine on üks lõpptarbimisest olema 2030. aastal vähemalt 42% (sh 63% tarbitavast soojuse- taastuvenergia osakaaluna lõpptarbimisest, on siinne nergiast). Kava järgi tuleb suurendada energiatõhusust, tarbida primaarenergiat süsinikuemissioon ühe elaniku ja SKP ühiku kohta siiski süsinikuintensiiv- tõhusamalt ning tagada energiajulgeolek, kasutades võimalikult palju kohalikke Euroopa Liidu üks suurimaid, nii nagu ka energiasek- semaid Euroopas kütuseid. toris tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogus. Kuna z Energiamajanduse arengukava (aastani 2030) (ENMAK) näeb ette, et kasvuhoo- kliimaregulatsiooni üldeesmärk on kasvuhoonegaase negaaside heitkoguse vähenemine energiasektoris moodustab 2030. aastaks vähendada, on selge, et hoolimata taastuvenergia osakaalu vähemalt 70%. Kava järgi toodetakse Eestis 80% soojusest taastuvate energiaal- eesmärgi protsentuaalsest täitmisest tuleb jätkata majanduse likate baasil. Ilma tugeva kaugküttesektori panuseta ei ole võimalik saavutada ei kohalikke, riiklikke ega rahvusvahelisi kliimaeesmärke. Utilitasel on Eesti suurima kaugkütteettevõtja ja taastuvenergiatootjana täita suur roll. 70% 60% 50% 40% 30% ≥ 44,4 − 75,2 ≥ 75,2 − 82,9 20% ≥ 82,9 − 84,3 ≥ 84,3 − 88,0 10% ≥ 88,0 − 90,8 ≥ 90,8 − 102,3 Andmed puuduvad 0% 2020 2021 2022 2025 2027 2030 Taastuvelektri osakaal Taastuvenergia osakaal transpordis Taastuvenergia osakaal soojusmajanduses Taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest kokku Joonis 8. Euroopa riikide energiatarbimise süsinikuintensiivsus 2018. aastal võrreldes 2000. aasta Joonis 9. Eesti taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises üldiselt ja sektorite kaupa. 2020. aasta tasemega (2018. aastal tarbitud energiaühiku kohta emiteeritud tCO2ekvivalent osakaal 2000. aasta näitajad põhinevad prognoosidel. Prognoosidest tuleb lahutada statistikakaubanduse raames teistele mahust, 2000=100) liikmesriikidele müüdud taastuvenergia statistilised kogused 18 19 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ÜHISKONDLIK Utilitase jaoks prioriteetsed kestliku arengu eesmärgid ja tulemusnäitajad, millega ettevõtte Märksõnad, kuidas Utilitas aitab neid eesmärke saavutada VASTUTUS tegevus on täpsemalt seotud Jätkusuutlik energia z Taastuvenergia tootmine, tootmise kasuteguri z 7.1. Tagada 2030. aastaks taskukohane, suurendamine, energiatõhus usaldusväärne, säästev ja kaasaegne tegevus energia kõigile Utilitase võrkudega on ühendatud üle kolmandiku Eesti kaugkütteklientidest ja seega z Tarbijate teadlikkuse on Utilitasel oluline roll riikliku kaugkütte arengu suunajana. Eeskuju ja elutähtsa teenuse z 7.2. Suurendada 2030. aastaks oluliselt suurendamine ja võimaluste pakkujana on Utilitasel ühiskonnas järgmine roll ja vastutus: taastuvenergia osakaalu ülemaailmselt loomine energiaefektiivsuse EESMÄRK: toodetavas energias kasvatamiseks z tagada oma klientidele töö- ja varustuskindlus kvaliteetsel moel; Tagada taskukohane, z 7.3. Kahekordistada 2030. aastaks usaldusväärne, säästev ja z Energiavarustuse z tegutseda keskkonnahoidlikult ja vähendada oma keskkonnamõju; energiatõhususe määra toimepidevuse tagamine kaasaegne energia kõigile mõistliku hinnaga z edendada ühiskonnas energiasäästlikkust; z pakkuda turvalist ja meeldivat töökeskkonda; Kliimamuutuste vastased meetmed z Tõhusate kaugkütte- z panustada soojusinseneride järelkasvu; z 13.1. Suurendada kõikide riikide ja jahutusvõrkude opereerimine ning z tegutseda ausalt, eetiliselt ja läbipaistvalt ning vastupidavust kliimaga seotud ohtudele arendamine ja loodusõnnetustele ning nende z toetada valdkonnaga seotud algatusi ja kogukondi, kus ettevõte tegutseb. suutlikkust kohaneda kliimamuutustega z Fossiilenergiast väiksema süsiniku jalajäljega Siinses aruandes kajastataksegi Utilitase tegevust kõigis neis aspektides. 2021. aastal z 13.2. Lülitada kliimamuutustega taastuvenergia tootmine EESMÄRK: võitlemise meetmed riiklikesse on Utilitas võtnud eesmärgiks hinnata oma ühiskondlikku mõju tervikvaates ning kujun- tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse Võtta kiiresti meetmeid z Koostöö omavalitsuste, dada selle põhjal keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ning vastutustundliku ja planeerimisse klientide ja kliimamuutuste ja nende juhtimise arengusuunad ja eesmärgid. mõjuga võitlemiseks haridusasutustega, et z 13.3. Täiustada haridust, teadlikkuse vähendada energiatootmise suurendamist ning inimeste ja ja -kasutuse kliimamõju Eesti suurima kaugkütteettevõtja ja taastuvenergiatootjana peab Utilitas oma tegevu- asutuste suutlikkust kliimamuutuste ses silmas ka ÜRO kestliku arengu eesmärke. See ülemaailmne 17 universaalse eesmärgi leevendamise, nendega kohanemise, z Jätkusuutliku biomassi ja 169 tulemusnäitaja kogum kutsub üles lõpetama vaesust, võitlema kliimamuutuste nende mõjude vähendamise ja nende kasutamine energia eest varase hoiatamise valdkonnas tootmisel ja ebavõrdsuse vastu ning kindlustama kõigile inimestele hea elukvaliteet. Maa ökosüsteemid Siinses aruandes kajastatakse Utilitase tegevust üheksa kestliku arengu eesmärgi z 15.1. Tagada 2020. aastaks saavutamiseks, mis on ettevõtte tegevusala arvestades põhifookuses. maismaaökosüsteemide ja EESMÄRK: sisemaa mageveeökosüsteemide Kaitsta ja taastada ja ökosüsteemiteenuste, eelkõige maismaa ökosüsteeme metsade, märgalade, mägede ja ning propageerida nende kuivalade kaitse, taastamine ja säästev ÜRO kestliku arengu eesmärgid. 25. septembril 2015. aastal New Yorgis säästvat kasutamist; kasutamine kooskõlas rahvusvaheliste ÜRO peakorteris peetud säästva arengu tippkohtumisel võtsid 193 ÜRO majandada metsi kokkulepete raames võetud kohustustega liikmesriiki vastu kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development säästvalt, võidelda Goals, SDG), mis peavad olema saavutatud 2030. aastaks (seetõttu tun- kõrbestumisega ning z 15.2. Saavutada 2020. aastaks kõikide peatada ja pöörata ümber tud ka kui Agenda 2030), et tagada jätkusuutlik ühiskond. Riikide kõrval metsaliikide säästev majandamine, pinnase halvenemine peatada metsa raadamine, taastada lähtuvad neist 17 eesmärgist ka äriettevõtted üle maailma, aidates saavu- ja bioloogilise rikutud metsad ja suurendada kogu tada oma äritegevusega enim seotud üleilmsed eesmärgid. mitmekesisuse hävimine maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist Organisatsiooni juhtimisel järgib Utilitas lisaks põhimõtteid, mis on seotud kestliku arengu eesmärkidega number 3 (töötajate tervis), 5 ja 10 (võrdne kohtlemine töökohal) ning 16 (aus ja eetiline juhtimine). Aruande eri osades on illustratsiooniks kasutatud Utilitase jaoks prioriteetsete kestliku arengu eesmärkide ikoone, et viidata ettevõtte panusele nendega seotud ühiskondlike eesmärkide saavutamisel. 20 21 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Utilitase jaoks prioriteetsed Märksõnad, kuidas Utilitase jaoks prioriteetsed Märksõnad, kuidas kestliku arengu eesmärgid ja Utilitas aitab neid kestliku arengu eesmärgid ja Utilitas aitab neid tulemusnäitajad, millega ettevõtte eesmärke saavutada tulemusnäitajad, millega ettevõtte eesmärke saavutada tegevus on täpsemalt seotud tegevus on täpsemalt seotud Jätkusuutlikud linnad ja asumid z Ressursitõhusa ja Tööhõive ja majanduskasv z Töö tõhustamine suurema fossiilenergiast väiksema lisandväärtuse loomiseks, z 11.3. Suurendada 2030. aastaks kaasavat süsiniku jalajäljega z 8.2. Saavutada suurem majanduslik efektiivne ressursikasutus ja jätkusuutlikku linnastumist taastuvenergia tootmine tootlikkus, kasutades mitmekesistamist, ja vahendamine hoonete tehnoloogia uuendamist ja z Mahukad investeeringud z 11.6. Vähendada 2030. aastaks linnade innovatsiooni ning keskendudes muu kütteks linnades ja asumites kaugküttevõrgu negatiivset keskkonnamõju elaniku hulgas kõrge lisandväärtusega ja rekonstrueerimisse ja kohta, pöörates erilist tähelepanu z Õhuheitmete vähendamine töömahukatele sektoritele taastuvenergiasse EESMÄRK: õhu kvaliteedile ning olme- ja muude EESMÄRK: jäätmete käitlemisele z 8.4. Muuta kogu maailmas ressursside z Majandusele väiksema Muuta linnad ja asulad Toetada säästvat, kasutamine tarbimises ja tootmises keskkonnamõjuga energia kaasavaks, turvaliseks, z 11.b. Suurendada 2020. aastaks oluliselt kaasavat ja jätkusuutlikku 2030. aastaks järk-järgult tõhusamaks pakkumine vastupidavaks ja nende linnade ja asulate arvu, mille majandusarengut ning ning püüda selle poole, et kooskõlas säästvaks eesmärk on kaasamine, ressursitõhusus, tagada kõigile inimestele säästva tarbimise ja tootmise z Ohutuse ja õiglase kliimamuutuste leevendamine inimväärne töö programmide kümneaastase kohtlemise tagamine ja nendega kohanemine ning raamistikuga siduda majanduskasv lahti töökohal loodusõnnetustega toimetulemine keskkonnaseisundi halvenemisest z 8.8. Kaitsta töötajate õigusi ning Säästev tarbimine ja tootmine z Ressursitõhus tootmine toetada ohutute ja turvaliste z 12.2. Saavutada 2030. aastaks töötingimuste loomist kõikidele z Keskkonnamõju ja loodusvarade säästev majandamine ja töötajatele, sealhulgas võõrtöötajatele, jätkusuutlikkuse teabe tõhus kasutamine eelkõige naistele, ja ebakindlates avalikustamine töösuhetes olevatele töötajatele z 12.6. Stimuleerida ettevõtteid, eelkõige z Ühiskonna teadlikkuse suurettevõtteid ja rahvusvahelisi suurendamine Kvaliteetne haridus z Soojusinseneride eriala EESMÄRK: kontserne, tegutsema säästvalt ning jätkusuutlikust energeetikast populariseerimine ja koostöö lisama säästmist käsitlev teave oma z 4.3. Tagada, et 2030. aastaks on Tagada säästev tarbimine haridusasutustega, et aruannetesse z Säästlik veekasutus kõikidele naistele ja meestele võrdselt ja tootmine tagada järelkasv kaugkütte- ja kättesaadav taskukohane ja kvaliteetne z 12.8. Tagada 2030. aastaks, et kõik jahutussüsteemis tehniline, kutse- ja kolmanda astme inimesed on informeeritud ja teadlikud haridus, kaasa arvatud kõrgharidus säästvast arengust ning loodusega z Koostöö ühisveevõrgu- ja kooskõlas olevast eluviisist kanalisatsiooniettevõtjatega EESMÄRK: z 4.4. Suurendada 2030. aastaks oluliselt Tagada kõikidele kaasav noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel Puhas vesi ja sanitaaria on tööhõives osalemiseks, inimväärse ja õiglane kvaliteetne z 6.4. Muuta 2030. aastaks veekasutus töö leidmiseks ja ettevõtlusega haridus ning elukestva kõikides sektorites oluliselt tõhusamaks tegelemiseks vajalikud oskused, õppe võimalused ja tagada magevee säästlik sealhulgas tehnilised ja kutseoskused EESMÄRK: ammutamine ja kasutamine Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine Tööstus, uuendus ja taristu z Investeeringud väiksema keskkonnamõjuga energia z 9.1. Arendada välja kvaliteetne, tootmiseks usaldusväärne, säästlik ja vastupidav taristu, sealhulgas piirkondlik z Kaugküttevõrgu ja piiriülene taristu, et toetada uuendamine töökindluse majandusarengut ja inimeste heaolu, suurendamiseks ja kadude ning tagada, et see taristu on kõikidele vähendamiseks EESMÄRK: taskukohane ja võrdselt kättesaadav Ehitada vastupidav z 9.4. Uuendada 2030. aastaks taristut taristu, toetada ja moderniseerida tööstusharud, et kaasavat ja säästlikku need oleksid jätkusuutlikud, tõhustades industrialiseerimist ning ressursside kasutamist ja võttes innovatsiooni kasutusele puhtad ja keskkonnaohutud tehnoloogiad ja tööstusprotsessid 22 23 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ETTEVÕTTE „ Aus ja avatud juhtimine STRUKTUUR JA JUHTIMINE Utilitas on lihtsa juhtimisstruktuuriga kontsern, mida iseloomustab juhtkonna eeskuju Kontserni kuuluvad 31 .12 .2020 seisuga emaettevõte OÜ Utilitas ning kaugkütte- ja avatud käitumises, vähene hierarhia, formaalsete juhendite selgus, usaldus ning üks- -jahutusteenust pakkuvad AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti ning Tallinnas elektrit meelne otsustamine juhtkonnas. Seda iseloomustab kontserni põhiväärtus „saavuta- ja soojust tootev OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam . da parimad tulemused asjatundlike inimeste pühendunud koostööna“. Nulltolerants ebaeetilise või ebaausa käitumise suhtes on organisatsioonikultuuri osa. OÜ-l Utilitas on ülaltoodud kontserni ettevõtetes 100% osalus . Nimetatud ettevõt- ted on registreeritud ja tegutsevad Eestis . OÜ-l Utilitas on üheliikmeline juhatus ja Utilitase ausameelse ja läbipaistva tegevuse alused: kolmeliikmeline nõukogu . z kontserniülesed väärtused ja juhtpõhimõtted, mis 2020. aastal ühiselt lahti 2018 . aasta novembris lisandus ettevõtte omanike ringi pikaajalise strateegiaga mõtestati ning paika pandi; rahvusvaheline infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF z iganädalane juhtkonna koosolek emaettevõtte ja tütarettevõtete juhtide II), mille varasid juhib First Sentier Investors . Ettevõtte kaudsed omanikud on EDIF osalusel; II (85%) ja OÜ Utilitas juhtkonnaliikmete ettevõtted (15%) . OÜ Utilitas otseseks 100% emaettevõtteks on ühine valdusettevõte First State Core S .à r .l . z kvartaalne tulemuste avalikustamine äritegevuse ja -tulemuste, valdkonna arengusuundade ja ettevõtte plaanide kohta; z kokkulepitud põhimõtted peamistel teemadel, näiteks töökord, kingituste UTILITASE KONTSERNI JUHATUSTE LIIKMED: kord, IT-turvalisuse reeglid ja ISO standarditele vastav juhtimiskultuur; z digiteerimine, mis tagab dokumendihalduse, raamatupidamise ja raporteeri- OÜ Utilitas: mise teabe jälgitavuse; z ostude puhul hangete korraldamine konkureerivate pakkumiste võrdlemiseks. Priit Koit – kontserni juht AS Utilitas Tallinn / AS Utilitas Eesti: „ Riskijuhtimine Robert Kitt – juhatuse esimees (alates 15 .03 .2021) Elutähtsa teenuse pakkujana peab Utilitas tegema regulaarseid riskianalüüse ning Janek Trumsi – juhatuse liige lähtuvalt hädaolukorra seadusest ja kohalike omavalitsuste määrustest on ta välja Aulis Meitus – juhatuse liige töötanud plaanid, kuidas taastada ettevõtete tegevus riskistsenaariumite realiseeru- mise korral. OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam: Utilitasel on üksikasjalikud tegevuskavad, et tagada kaugkütteteenuse jätkamine ka Andres Taukar – juhatuse esimees tehniliste rikete, ekstreemsete ilmastikuolude, elektri- või kütusevarustuse katkemise korral ning määratud on vastutavad töötajad ja juhatuse liikmed. Andrus Tamm – juhatuse liige Üllar Metsküla – juhatuse liige Täpsemalt on seda kirjeldatud peatükis „Kvaliteet ja toimepidevus“. Andrei Melnik – juhatuse liige Peale operatsiooniliste riskide koostatakse kontsernis riskire- OÜ UTILITAS NÕUKOGU LIIKMED: gistrit, millega tehakse kindlaks strateegilised ja finantsriskid, 2020. aastal aga ka riskid, mis on seotud teenuse kvaliteedi, organisat- ühtlustati Kristjan Rahu – nõukogu esimees sioonikultuuri, tööandja maine, huvide konflikti ja pettuste, kontserni visioon, regulatsioonidele vastavuse, juhtimisvõimekuse, tööohutuse Andreas Greim – nõukogu liige missioon ja ja kliimamuutustest tuleneva mõjuga, ning tegevused nende Gregor Kurth – nõukogu liige väärtused riskide mõjude minimeerimiseks. Peamiste riskide maandamise meetmeid on kirjeldatud aruande Juhtimisstruktuuri osad on ka auditikomitee, kelle ülesanne on riskihindamine, vastavates peatükkides. ametisse nimetamise ja tasustamise komitee ning ESG komitee vastutustundliku ettevõtluse teemade käsitlemiseks . 24 25 2020. AASTA TEGEVUSARUANNE OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ÄRITULEMUSTE 2020. aasta märksõnad ja tegevused: ÜLEVAADE Koroonatingimus- Rekordsoe Rekordmadalad 1. tega kohanemine 2. aasta 3. elektrihinnad 2020. aasta esimesed 2020 läheb ajalukku ka 2020. aastat iseloomus- Utilitas tootis märksõnad on kahtlemata rekordsooja välisõhutem- tavad ka ebaharilikult Utilitas on Eesti suurim taastuvenergiatootja. 2020. aastal koroonatingimustega peratuuriga. Eestis oli see madalad elektrihinnad ja 2020 . aastal tootis Utilitas 2124 GWh soojust ja elektrit. Sellest rohelise kohanemine ning töökor- kõige soojem aasta alates kasvanud volatiilsus. Peale energia maht moodustas 1584 GWh ehk 75% kogutoo- 2124 GWh energiat, ralduse muutmine selliselt, sellise mõõtmise algusest COVID-19 tõttu vähenenud dangust ning kasvas aastaga 13% eelkõige tänu Mustamäe sellest 75% rohelise et tagada nii kaugkütte kui ning keskmine temperatuur energianõudluse ja sooja koostootmisjaama esimesele täistööaastale, aga ka kõrge energiana ka riiklikult reguleeritud oli 2,4°C üle pikaajalise ilma avaldasid lisamõju töökindluse tõttu Väo 1 ja Väo 2 koostootmisjaamades. elutähtsa teenuse toime- keskmise. 2020. aastal ei soodsad ilmastikuolud pidevus ning ettevõtte olnud Eestis ühelgi kuul hüdro- ja tuuleelektri Utilitase elektrijaamades toodetud taastuvelektri osakaal jätkusuutlikkus laiemas keskmine temperatuur alla tootmiseks Nord Pooli kogu Eesti taastuvelektri toodangust oli 2020. aastal 17,6%. mõttes. nullkraadi ning tegelikult hinnapiirkonnas, mille mõju võib öelda, et 2020. aastal kandus Skandinaavia maa- Utilitase kliendid tarbisid 2020. aastal 1807 GWh soojust, mida on 5% Kui koroonaolukord jäi talv ära. dega loodud elektriühen- vähem kui eelneval aastal hoolimata uute klientide lisandumisest. Mõningast mõju Eestis 2020. aasta märtsis duste kaudu ka Eestisse. avaldas tarbimisele COVID-19st tingitud tarbimise vähenemine hotellides ja teistes eskaleerus, läksid Utilitase Kaugküttevõrkude kaudu avalikes hoonetes, kuid üha enam mõjutab energiatarbimist soe ilm. töötajad üle kodutööle müüdud soojuse müügi- 2020. aastal langes aasta nii palju kui võimalik maht vähenes 2020. aastal keskmine elektrihind Eestis ning füüsilist kohalolekut 5% (2019. aastal 2,2%). 27% tasemeni 33,7 €/MWh eeldavatel töökohtadel Müügimahtu kahandas (2019. aastal 45,9 €/MWh). tagati isikukaitsevahendite peale sooja ilma ka Esimesel poolaastal oli 2500 piisav olemasolu ning või- koroonakriis, mis oli eriti olukord eriti drastiline malust mööda järgiti 2 + 2 märgatav 2020. aasta ning elektri keskmine põhimõtteid. Kuigi üksikuid varakevadisel perioodil hind oli lausa 28 €/MWh. 2000 haigestunuid on siiani eelkõige äriklientide ja ava- 2020. aastal nähti heade olnud ka Utilitase töötajate like hoonete puhul (kau- tuuleoludega tundidel 1500 hulgas, on siiski õnnes- bandus- ja veekeskused, ka Eesti hinnapiirkonnas tunud vältida suuremate hotellid, restoranid, koolid esmakordselt negatiivseid nakkuskollete tekkimist ja omavalitsushooned), mis elektrihindasid. 1000 kollektiivis ja kokkuvõttes olid sisuliselt suletud ning tuldi 2020. aastal kriisitin- mis moodustavad tervikuna Utilitase tootmisportfellis gimustes toime. ligi 30% Utilitase kaugküt- oli 2020. aasta esimene 500 teteenuse müügimahust. täistegevusaasta Musta- Suurim proovikivi oli mäe koostootmisjaamale eelkõige keerulisemate Vaatamata müügimahtude (elektrivõimsusega 10 MW). 0 tehnilisteks hooldus- ja vähenemisele õnnestus Seal toodetud 270 GWh 2016 2017 2018 2019 2020 2021 remonditöödeks vajamine- tänu uutesse tootmisvõim- kodumaistest taastuvallika- (prognoos) vate oskustööliste Eestisse sustesse ja kaugküttevõr- test soojuse ja elektri toel saamine, kuid koostöös kudesse tehtud investee- kasvas kontserni elektri- Soojuse müük Elektri müük Müüdud energia kokku (GWh) välispartnerite ja riigiasu- ringutele siiski langetada tootmise maht aastaga tustega õnnestus seda soojuse hinda tarbijatele 14%, aga elektrimüügi käive vajalikul määral korraldada aasta keskmisena 2020. kahanes 15%. Joonis 10. Utilitase elektri ja soojuse müük ning rakendati kõikide aastal 3.5% (2019. aastal remondi- ja hooldustöö- 0.9%). Võrdluseks kesk- del osalevate töötajate mine palk Eestis kasvas masstestimist ja jälgiti ran- 2020. aastal COVID-19 gelt isikukaitsevahendite kriisile vaatama 2.9% (2019. 2020. aastal liitus Utilitase kaugküttevõrkudega 84 uut hoonet üle Eesti, koguvõimsu- kasutust ja Terviseameti aastal 7.4%). Kaugkütte- sega 33 MW. Nendest 25 hoonet tuli üle alternatiivsetelt küttelahendustelt ja 59 hoonet soovitusi. teenuse kulu leibkondade on uusehitised. Siin oli selgelt tunda koroonapandeemia mõju, kuna aasta varem olid eelarvetes väheneb. vastavad arvud rekordilised 114 hoonet ja 54 MW. Utilitase eesmärk on pakkuda kõigile olemasoleva võrgu lähedal asuvatele hoonetele võimalust liituda keskkonnahoidliku energiasüsteemiga ja liita aastas vähemalt 80 hoonet koguvõimsusega 40 MW. Aasta lõpu seisuga varustas Utilitas üle Eesti kaugküttesoojusega 4970 hoonet, sealhulgas 174 000 kodumajapidamist. 28 29 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne FINANTS- INVESTEERINGUD TULEMUSED Eesti, Euroopa Liidu ja globaalsete lähikümnendite kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel täidab tõhus kaugküte ja -jahutus tähtsat rolli. Energiasektori aren- gusuundadest lähtudes jätkab Utilitas kontserni ettevõtete arendamist ning uute investeerimisvõimaluste otsimist, keskendudes taastuvenergia- ja energiaefektiivsuse Kontserni peamised finantsnäitajad ja -suhtarvud 2020 2019 projektidele Eestis ja lähiriikides. Eesmärkide täitmiseks on vaja rajada uusi tootmisvõimsusi ja ühendusi. Ambitsioonikate Varad kokku (tuh EUR) 386 292 351 670 energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks on aga hädavajalik, et lisaks erasektori panusele töötatakse välja konkreetsed riiklikud ja kohalike omavalitsuste meetmed, mille abil soovitud suunas liikuda. Tootmisseadmetesse ja võrkudesse teh- Laenukohustised (tuh EUR) 229 701 204 701 tavad investeeringud on pika tasuvusajaga ning neisse suuremahuliste investeeringute tegemine eeldab stabiilsust regulatsioonides. Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = 3,89 1,86 Töökindla ja jätkusuutliku kaugkütteteenuse pakkumine eeldab suuremahulisi inves- käibevara / lühiajalised kohustised teeringuid tootmisseadmetesse ning võrkude asendamisse ja uuendamisse. Kontserni ettevõtted investeerisid 2020. aastal kokku 30 miljonit eurot, investeeringute põhirõhk oli kaugküttevõrkude rekonstrueerimisel. Likviidsuskordaja (kordades) = 3,64 1,67 (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised Kontserni investeeringud jäid 2020. aastal esialgu kavandatule alla, kuna uute liitumiste ja kaugjahutuse arendamine lükkus COVID-19st tuleneva ebakindluse tõttu edasi. Maksevalmiduskordaja (kordades) = 2,35 0,77 raha / lühiajalised kohustised Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 2,79 3,12 350 58 300 30 Äritulud kokku (tuh EUR) 127 313 134 619 250 39,9 44,9 Puhaskasum (tuh EUR) 21 770 21 852 200 20,7 150 39,6 Varade tootlus (ROA) = 5,9% 6,4% puhaskasum / varad (keskmine) 100 52,0 50 27,6 Põhivarade käibekordaja (kordades) = 0,40 0,45 äritulu / põhivara (keskmine) 9,7 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Varade käibekordaja (kordades) = 0,35 0,39 (prognoos) äritulu / varad (keskmine) Joonis 11: Utilitase investeeringute maht 2013 kuni 2021 planeeritav, miljonit eurot 30 31 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Peamised investeeringud 2020. aastal z Rasketest oludest hoolimata õnnestus täita võrkude rekonstrueerimise pikaajalises kavas olev eesmärk ning teha tootmisvarade töökindluse hoidmiseks vajalikud remondi- ja hooldustööd ja investeeringud. Üle Eesti renoveeriti ja ehitati 26 kilomeetrit soojustorustikku (2019. aastal 20 km), millesse investeeriti 23 miljonit eurot (2019. aastal 15 miljonit). Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusega renoveeriti 6,4 km kaugküttevõrku. z Et jääksoojust paremini ära kasutada, investeeriti Mustamäe koostootmisjaama kondensaadivee soojuspumpa ning Kristiine suitsugaaside pesuri kondensaati saab nüüdsest kasutada võrgu lisaveena. z Rajati päikseelektrijaamad Kristiinesse, Ülemistesse, Jõgevale, Keilasse, Raplasse ja Valka kokku 300 kW võimsusega. z Sõlmiti kokkulepe varajases arengujärgus oleva tuulepargi arendusprojekti soeta- miseks Leedus ning käivad ettevalmistused mitme tuule- ja päikeseenergiaprojekti elluviimiseks nii Eestis kui ka lähiriikides. z Investeeriti 1,6 miljonit eurot maksnud kütuserobotisse, mis võtab Väo koostootmis- jaamades automaatselt igast kütust toovast veokist 4 erinevat proovi ning paran- das seeläbi oluliselt kütuse niiskus- ja energiasisalduse mõõtmistulemuste täpsust. Investeering mõjutas positiivselt ka tööohutust kuna enam ei tule töötajatel külma ja libedaga autokoormatest proove käsitsi võtta. 2021. aastal kavandab Utilitas ajaloo suurimat aastast investeeringute mahtu summas 58 miljonit eurot. 2021. aastal on eesmärk jätkata võrkude rekonstrueerimise pikaajalist kava ning rekonstrueerida ligi 20 kilomeetrit vanu võrke ja rajada 9 km uusi ühendusi. Selleks on kavas investeerida ligi 30 miljonit eurot. Suur arenguhüpe toimub kaug- jahutuses, kuhu on plaanitud investeerida 6 miljonit ja liita Ülemiste ärilinnak. 18 miljonit eurot on ette nähtud tuuleenergiaprojektide arendamiseks. Ülalnimetatud investeeringutele lisandub AS Tallinna Vesi vähemusosaluse omanda- miseks vajalik investeering (vähemalt 50 miljonit eurot). 32 TEENUSEGA SEOTUD VASTUTUS OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KVALITEET JA Utilitas tagab varustuskindluse eelkõige järgmiste lahendustega TOIMEPIDEVUS Toimepidevuse plaan Utilitasel on üksikasjalikud tegevuskavad, et tagada kaugkütteteenuse jätka- mine ka tehniliste rikete, ekstreemsete ilmastikuolude, elektri- või kütuseva- rustuse katkemise korral, ning ta on määranud ametisse vastutavad tööta- jad ja juhatuse liikmed. Katkestuste korral peab soojusettevõtja taastama teenuse esmajärjekorras haiglatele, sotsiaal-, majutus- ja haridusasutustele. Teenuse kättesaadavuse tagamine klientidele ja tarbijatele on Piisavad reservid energiasektorile tervikuna suurim igapäevane vastutus ja kvaliteedinäitaja. Üldjuhul on see kombinatsioon energia- Kooskõlas nõuetega tagatakse suurtes kaugküttekatlamajades reservkütuse võrguga liitumisest, energiatootmise ja -jaotuse töökindlu- Elutähtsa teenuse kasutamise võimalus vähemalt 72 tunniks ja lisavee kasutamise võimalus sest ning teenuse mõistlikust hinnast. 70% Utilitase klien- pakkujana on vähemalt 24 tunniks. tidest peab lisaks oluliseks energia keskkonnajalajälge. Utilitase roll tagada soojuse varustus- Hädaolukorra seadusega määratletud elutähtsa teenuse kindlus klientidele Autonoomse elektritootmisvõimekuse olemasolu pakkujana on Utilitase peamine ühiskondlik roll tagada Utilitas suudab suuremaid tootmisüksusi opereerida ja kaugküttevõrgus vett soojuse varustuskindlus. Teenuse kvaliteet, teenuse kat- ringi pumbata ka siis, kui üldelektrivõrgus on katkestus. kestuste sagedus, temperatuur, mahud ja reageerimiskiirus on seaduste ja määrustega rangelt reguleeritud. Kõigis Utilitase ettevõtetes on juurutatud kvaliteedijuhtimise standardi ISO 9001 Reservkatelde kasutamine põhimõtted. Kui tekib soojusvarustuse katkestuse oht ja tarbimiskoormus kasvab, pan- nakse tööle maagaasil töötavad reservkatlamajad. Kontekst. Meie laiuskraadil on kõige suurem proovikivi rahuldada energia- tarbimise vajadus talvel, kui on kõige suurem koormus elektri- ja soojus- Tehniline töökord võrkudele ning tootmisseadmetele. Linnahoonete küttevajaduse katmi- Tootmisseadmed peavad toimima laitmatult, nii tootmisüksuste kui ka võrgu seks sobib suurepäraselt kaugküte. Kaugküttevõrk võimaldab rakendada puhul eelistab Utilitas ennetushooldust avariiremondile. parimaid soojuse tootmise tehnoloogiaid muidu raskesti kasutatavatest kütustest, nagu puiduhake või olmeprügi, ja kasutada ära koostootmis- jaamade jääksoojust. Kaugküttel on oluline roll ka elektrivõrkude töö- Katlamajade ja võrkude remont kindluse tagamisel – kaugkütte kasutamisel puudub vajadus koormata elektrivõrku hoonete kütmiseks ning seeläbi väheneb tunduvalt vajadus Et tagada varustuskindlus, on hädavajalik teha katlamajade ja võrgu püsi- investeerida elektritootmisseadmetesse ja -võrkudesse. hooldust ja remonti ning vajaduse korral need välja vahetada. Utilitasel on eesmärk vahetada 2035. aastaks kogu vana võrk välja, see teeb keskmiselt 14–15 km aastas. Klientide ja tarbijate ootused katkematule energiavarustusele aina kasvavad. Soojuskatkestused külmematel talvepäevadel võivad tekitada suuri sotsiaalseid Inimtegur probleeme. Katkematu soojusvarustus on oluline ka torustiku seisukorra hoidmiseks. Utilitase eesmärk on tagada operaatorite töö kvaliteet, töötajaid julgusta- Häired tootmisseadmete ja võrgupumpade töös talvekuudel võiks halvemal juhul viia takse süsteemi töökindlust arendama, vahejuhtumeid analüüsitakse. trasside külmumiseni. 36 37 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Elutähtsa teenuse pakkujana peab Utilitas tegema regulaarseid riskianalüüse ning „ Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukava 2030 lähtuvalt hädaolukorra seadusest ja kohaliku omavalitsuse määrustest välja töötama kavad, kuidas taastada võrkude tegevus katkestuse korral. Tallinna Linnavolikogu määruse kohaselt võib kaugküttega varustamise teenuse katkestus kesta kõige roh- kem 24 tundi, mille jooksul peab soojusettevõtja teenuse taastama – seda eesmärki on Utilitas järjepidevalt täitnud. Toimepidevust väljendab koostootmisjaamade töökindluse näitaja, st ilma katkes- tusteta tööaja osakaal jaamade töös (seadmete korralisele hooldusele kuluvat aega arvutamisel arvesse ei võeta). Baaskoormusel töötanud Väo 1 koostootmisjaamal oli 2020. aastal töökindlus 99,8% (2019: 99,6%). 2020. aastal sai TalTechi teadlaste ja Utilitase spetsialistide koostöös valmis Maailmas, kus üha enam panustatakse põhjendatult tuule- ja päikseenergiasse, on Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukava. Selle eesmärk oli kaardistada baaskoormusel töötavatel koostootmisjaamadel täita väga tähtis tasakaalustav roll, sest 2020.–2030. aasta võimalikud arengusuunad Tallinna soojusmajanduses ja nad annavad elektrit ja soojust ka siis, kui tuul ei puhu või päike ei paista. Päikeseparkide määratleda ASi Utilitas Tallinn roll nende täitmisel. Arengukava alusel saavad aastane energiatoodang on üldjuhul suurusjärgus 10–15% nominaalvõimsusest ning oma tegevust planeerida nii Tallinna linn kui ka AS Utilitas Tallinn. tuuleparkidel 30–50%. Tänapäeval ei ole paraku piisavalt salvestusvõimsust, et tuule- z Olulise tulemusena toodi välja, et võrk tuleb kiirendatud tempos rekonst- ja päikseenergiat salvestada ning hiljem vajaduse järgi tarbida. See põhjustab ühtlasi rueerida, tagamaks varustuskindlus ning vähendamaks soojuskadu ja väga suurt hinnavolatiilsust ning 2020. aastal nägime Eestis esimest korda negatiivset keskkonnajalajälge. elektrihinda. Samas esines tuulevaiksetel ja pilvistel päevadel ka 200 €/MWh-ni küün- – 2020. lõpu seisuga oli Tallinnas 470 km kaugküttevõrku, millest 58% divaid elektrihindu. Koostootmisjaama eelised on kõrge töökindlus (s.t võib kindel olla, (2019. a vastavalt 461 km ja 54%) on uus või rekonstrueeritud. et vajalikul hetkel jõuab energia jaamast tarbijani) ja stabiilne hind aasta ringi sõltumata ilmast – see on kogu süsteemi tervikuna arvestades elutähtis. – Samas on ligi 200 km eelisoleerimata ja suure soojuskaoga võrku, mis on rajatud enne 1995. aastat. Selle võrguosa keskmine vanus on 40 aastat, kuigi esialgu projekteeriti need torud elueaga kuni 25 aastat. z Analüüsi tulemusena soovitati kiirendada võrkude vahetamise Hea näide. Et tagada kaugkütte varustuskindlus, on Utilitase võrkudesse programmi, mille järgi peab 2035. aastaks olema välja vahe- rajatud reservkütusemahutid ja -tootmisseadmed – need on meetmed, tatud kogu eelisoleerimata ja enne 1995. aastat rajatud mida üksikhoonete küttelahendustes tavaliselt ei kasutata. Lisaks on lin- võrk. na soojustrassid ringistatud, s.t Tallinna soojusvõrgu ühes otsas olevaid 2035 . aastaks peab hooneid saab soojusega varustada linna teises otsas asuvatest tootmis- Vanade torustike täielik väljavahetamine võimaldab vähen- Tallinnas kogu vana seadmetest. dada soojus- ja lekkekadu, mille tulemusena kahaneb pri- võrk olema välja maarenergia tarbimine ja suureneb oluliselt varustuskindlus. 2019. aastal valminud Utilitase Mustamäe koostootmisjaama saab käi- vahetatud, s .o umbes Rekonstrueerida tuleb ligi 14 km võrku aastas. 2020 oli vitada ka ulatusliku elektrikatkestuse korral ja seda käitada sõltumatult 14 km aastas nimetatud 15aastase investeerimisprogrammi esimene aasta elektrivõrgu tööst, tagades seeläbi kaugkütte kui elutähtsa teenuse toi- ja Tallinnas rekonstrueeriti selle alusel 15 km kaugküttevõrku. mepidevuse Tallinna elanikele. 2021. aastal lisatakse reservgeneraator ka Väo koostootmisjaamade juurde, et neid saaks käivitada ka elektrivõrgu 2021. aastal on eesmärgiks antud investeerimiskava jätkuv suuremahuliste rikete korral. täitmine, peamised rekonstrueerimises olevad lõigud on Tallinnas Väike-Õismäel, Uue-Maailmas ja Kitsekülas ning Kassisabas. Olulise uue piirkonnana alustatakse Ülemiste ärilinnaku liitmist nii kaugkütte kui ka -jahutuse võrguga. ASi Utilitas Eesti võrgupiirkondades vahetatakse välja Hea näide. Toimepidevuse tagamine oli ka üks 2020.–2021. aasta pea- ligi 6 km eelisoleerimata kaugküttevõrku ning renoveeritud võrkude osakaal misi katsumusi, kui pidi toime tulema viirusepuhangust tulenevate riski- suureneb seega 2020. aasta tasemetelt 58–95% (olenevalt linnast) tasemele de maandamisega. Utilitas viis võimalikult paljud töötajad üle kaugtööle ning jälgis, et füüsilist kohalolekut eeldavatel töökohtadel oleks tagatud 62–97% 2021. aasta lõpuks. isikukaitsevahendid ja et ühisruumides töötataks võimalikult vähe. Samu- Utilitase kõigi tegevuspiirkondade peale kokku oli hallatavaid soojusvõrke ti arendati uues olukorras varasemast enam võimekust jaamu virtuaalselt 2020. aasta lõpu seisuga 547 km, millest 60% olid uued või rekonstrueeritud kaugjuhtida. võrgud. Sarnaselt Tallinnaga on eesmärk rekonstrueerida kõik Utilitase halla- tavad võrgud ka mujal Eestis 2035. aastaks. 38 39  OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KLIENDI VAADE Utilitas pakub kaugkütteteenust kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Valgas, Jõgeval, Haapsalus, Kärdlas, Keilas, Maardus ja Raplas, varustades kaug- küttega 360 000 elanikku. Meie kaugkütteteenuse kliendid on korteriühistud, riigi- ja munitsipaalasutused ning eraettevõtted. 15% ärikliendid 12% riigi- ja munitsipaal- asutused 73% elamufond Joonis 13. Utilitase kliendid Keskkonnahoidlik kaugküttesoojus on klientidele kättesaadav vajalikul hulgal ja ajal. Tänu nüüdisaegsele kaugküttesüstee- mile ei pea kliendid kaugkütteteenuse pärast muretsema, Tallinn on ühinenud Euroopa linnapeade paktiga, mille kliimaeesmärgid kuna kodud on kindlalt soojusega varustatud ega vaja 2020 . aastal tehtud on vähendada 2030. aastaks CO2 heitkogust vähemalt 40% ja Utilitas lisaks teisi küttelahendusi. Kaugkütteteenus on suure kliendiuuring näitas, näeb võimalust viia kogu kaugküttesüsteem süsinikuneutraalseks aastaks varustuskindlusega ja ohutu kasutada. et kliendid tähtsus- 2030, et sellega panustada Tallinna eesmärkide täitmisse. Jätkusuutliku energialahenduse oluline komponent on tavad kütteviisi puhul mõistlik hind. Kaugküttesoojuse hinnakujundus on läbi- enim mõistlikku hinda, paistev, soojuse piirhinna kinnitab kaugkütteseaduse järgi varustuskindlust ja 2035 eesmärk 100% Konkurentsiamet. 2021. aasta märtsi seisuga on kõikides mugavust Utilitase käitatavates kaugküttepiirkondades soojuse piir- 2030 eesmärk 87% hinnad alla Eesti keskmise, sealhulgas nii Valga, Keila, Tallinn, 2025 eesmärk 72% Haapsalu kui ka Jõgeva on madalaimate hindadega võrgupiir- kondade seas. 2021 plaan 64,5% Suuremahulised investeeringud ja aktiivne arendustegevus on võimaldanud 2020 60,4% hoida soojuse hindu stabiilsena ka üldise hinnakasvu tingimustes. 2012. 2019 56,2% aastast on Eesti keskmine brutopalk kasvanud 63% (887 eurolt 1448 eurole 2020. aastal) ja tarbijahinnaindeks 12,7%. Samal ajal näiteks Tallinnas on 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Utilitase võrgus keskmine soojuse hind langenud 25% - 65,2 eurolt 48,5 eurole megavatt-tunni kohta, reaalhindades on kahanemine seega olnud Joonis 12. Utilitase kontserni rekonstrueeritud kaugküttevõrkude osakaal, sh eesmärgid lausa 34%. 40 41 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Küttekulude proportsioon leibkonna eelarves on seega aja jooksul vähe- nenud. Kodumaise taastuvenergia kasutamine võimaldab hoida hindu stabiilsena ja vähenev vajadus kütuseid importida suurendab riigi ener- giajulgeolekut, mis on üks peamisi eesmärke Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030. Kaugkütte hinda kujundavad märkimisväärselt ka uued liitujad: mida rohkem on kaugküttevõrgus tarbijaid, seda tõhusamalt saab võrgu kokkuvõttes tööle panna ning seda väiksem on kokkuvõttes iga üksiktarbija poolt soojuse eest tasutav 76% klientidest arve, kuna investeeringud ja püsikulud jaotuvad suu- on Utilitase rema hulga tarbijate vahel ära ning see tagab tarbijatele teenusega rahul ja endiselt taskukohase hinna olukorras, kus elamufondi soovitusindeks NPS 13 renoveerimise ja globaalse soojenemise tingimustes on taristuettevõtete mahud järk-järgult vähenevad. hulgas keskmisest suurem 120 114 103 100 92 92 84 ≥80 80 60 53,7 47,8 44,7 38,8 ≥40 40 33,1 20 0 2016 2017 2018 2019 2020 igal järgneval aastal Hooned MW Joonis 14. Uued liitumised aastas Kaugküttesektoris toimunud olulist primaarenergia kasutuse vähenemist vii- masel kümnendil on arvestatud ka uuenenud hoonete energiatõhususarves- tustes. Nii on 2019. aastast kehtima hakanud määruses kahandatud tõhusa kaugkütte kaalumistegurit ja esimest korda on kehtestatud kaalumistegur kaugjahutusele, võimaldades neid lahendusi kasutada liginullenergiahoo- nete rajamisel. Võimalikult kõrge energiaklassi ja keskkonnasäästliku hoone planeerimisel on seega kaugküttel ja -jahutusel kandev roll. 42 KESKKONNAMÕJU OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNAJUHTIMISE PÕHIMÕTTED Utilitase eesmärk ja ülesanne on iga päev tagada sadadele tuhandetele inimestele taskukohane ning keskkonnahoidlik energia. Teeme seda efek- tiivselt, kasutades taastuvaid kohalikke kütuseid ja parimat tehnoloogiat. „ Kontekst ja tähtsus Globaalne kliimasoojenemine ning kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise ning taastuvenergia osakaalu ja energiaefektiivsuse suurendamise eesmärgid rahvusvahe- lisel ja Eesti tasandil on märksõnad, mis iseloomustavad ja suunavad energiasektori arengut. Eesti suurima kaugkütteettevõtjana teadvustab Utilitas oma olulist rolli ja vastutust selles vallas. Keskkonnamõju teadlik juhtimine on Utilitasele üha tähtsam. Lisaks üleilmsetele suun- dumustele, regulatsiooni arengule ja turuosaliste survele kasvab Eesti tarbijate ootus. Utilitase klientide ja eratarbijate seas 2020. aasta detsembris tehtud uuringu kohaselt: z hindas 73% klientidest hoone energiakasutuse CO2 jalajälge pigem oluliseks või väga oluliseks; z hindas 67% eratarbijatest hoone energiakasutuse CO2 jalajälge pigem oluliseks või väga oluliseks; z oli süsinikuneutraalsuse saavutamine oluline 68% klientidele ja 67% eratarbijatele. „ Keskkonnajuhtimise põhimõtted „ Keskkonnamõju aspektid Utilitas peab kõigi nende keskkonnamõjude süsteemset juhtimist vajalikuks, mistõttu Utilitas tähtsustab võimalikult väikse primaarenergiasisaldusega energiaallikate kasu- on kontserni kõigis tütarettevõtetes kasutusel keskkonnajuhtimise süsteemi standard tamist võimalikult suure energiaefektiivsusega. ISO 14001:2015. Utilitase peamised keskkonnaaspektid on biomassi kasutamine Utilitas järgib energiapoliitika kahte põhisuunda – energiasäästlikkust ja keskkonnakait- energiatootmises ja kliimamõju. Puitse biomassi suurema- set. See tähendab eelkõige primaarenergia kasutuse, energiakao ja kasvuhoonegaaside hulise kasutajana teadvustab Utilitas sellega seonduvaid emissiooni kahandamist, taastuvatele energiaallikatele üleminekut ning õhusaaste võimalikke riske ning mõjude täpse identifitseerimise vähendamist. keerukust elurikkuse säilitamisel ja kliimamuutusega Utilitase peamised keskkonnaaspektid on Utilitas juhindub oma tegevuses järgmistest keskkonnajuhtimise eesmärkidest ja võitlemisel. Peale jätkusuutliku metsamajanduse on põhimõtetest: Utilitasele tähtsad õhuheitmete, jäätmekäitluse ja vee- biomassi kasutamine, tarbimisega seonduvad keskkonnaaspektid. kliimamõju, õhuheit- z täita seadustest ja regulatsioonidest tulenevaid keskkonnanõudeid; med, jäätmekäitlus ja z aidata säilitada loodusvarasid vee, elektri ja kütuste tarbimise vähendamise ning veetarbimine nende mõistliku kasutamise kaudu; z soosida taastuvkütuste kasutamist, et süsinikuemissiooni vähendada; z jagada teavet oma tegevuse kohta organisatsioonivälistele huvipooltele; z propageerida klientide seas energiasäästlikku ja keskkonnahoiule orienteeritud mõtteviisi. 46 47 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne BIOMASSI Kuigi Euroopa Liidus on nimetatud analüüsi andmetel tervikuna aastane metsa juur- dekasv positiivne, rõhutatakse analüüsis, et jätkusuutlikku biomassi ei ole piiramatus koguses. Biomassi kasutusel tuleb laiemalt kaaluda metsa rolli süsinikupangana, KASUTAMINE biomassi kasutust teistes majandussektorites ja bioloogilist mitmekesisust. Raporti kohaselt on jätkusuutlikult majandatud metsadest hangitud puidust kestvustoodete tootmine (ja seonduva väheväärtusliku sekundaarpuidu kasutamine energiatööstuses) keskkonnale positiivne, kuna puidu kasutus näiteks ehitusmaterjalides vähendab ühelt poolt fossiilallikatest toodetud ehitusmaterjalide tootmist ning lisaks seob süsinikku konkreetses puitehitusmaterjalis pikemaks ajaks, kui see oleks looduses võimalik. Samuti võimaldab väheväärtusliku jääkpuidu (oksad, ladvad, võsa ja puidutööstus- jäätmed) kasutus energeetikas kahandada vajadust toota energiat fossiilallikatest. Analüüs teadvustab metsade olulist rolli bioloogilises mitmekesisuses, tuues välja vajaduse leida tasakaal biomassi kasutuse ja liigirikkuse säilitamise vahel, kuid ühtlasi rõhutades, et alternatiiv kahekraadise globaalse soojenemise korral on kliimavöötme Kohalikku päritolu väheväärtusliku puidu kasutamine soojuse ja elektri tootmisel, et muutus 13%-l maismaapinnast ning sellega seonduv elukohtade kaotus looma- ja asendada fossiilkütuseid, on väga tähtis energiasektori ja üldisemas plaanis kogu taimeliikidele ja risk liigirikkusele. majanduse süsinikuintensiivsuse vähendamisel. Euroopa Liidu tasandil loetakse pui- Taastuvenergia kasutamisse suhtub positiivselt enamik Utilitase teenuste tarbijaid: duenergia süsinikuemissioon nulliks. 2020. aasta detsembris tehtud uuringu kohaselt vastas küsimusele „Milline on teie Euroopa Komisjoni kliimapoliitika üheks alustalaks oleva analüüsi „Puhas planeet suhtumine kodumaise taastuvkütuse kasutamisse?“ „väga/pigem positiivne“ 84% kõigi jaoks“ (november 2018) kohaselt on jätkusuutlikul biomassil nii praegu kui ka klientidest ja 82% eratarbijatest. tulevikus oluline roll kliimaneutraalsuse saavutamisel. 2017. aastal oli biomass suurim Siiski on ühiskonnas ja meedias viimasel ajal üha aktiivsemalt seatud küsimärgi alla seni- taastuvenergiaallikas Euroopas, andes 6% kogu Euroopa elektritoodangust ja 24% kogu sed poliitilised otsused ja toetusskeemid ning hakatud tähelepanu juhtima võimalikele tööstuslikust soojuse tootmisest. Eesti kontekstis asendab biomass elektritootmises riskidele seoses puidust energiatootmisega. Tegemist on olulise ja delikaatse teemaga põlevkivi ning soojustoodangus eelkõige maagaasi, aga ka põlevkiviõli ja masuuti. ning kindlasti ei saa välistada muutusi senistes põhimõtetes ja poliitikas. 900 800 700 600 500 400 300 200 100 Mtoe 0 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 Geotermaalenergia Päike ja muu Tuul Biomass ja jäätmed Hüdroenergia Tuumaenergia Maagaas Toornafta Tahked fossiilkütused Joonis 15. Primaarenergia tootmise mahud ja prognoos Euroopas energiaallikate kaupa (allikas: Eurostat (2010, 2015), PRIMES) 48 49 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021. aasta alguses avaldas Euroopa (puidutööstusjäägid, jääkpuit), mis Teadusuuringute Ühiskeskus raporti ei leia alternatiivset majanduslikult „The use of woody biomass for energy otstarbekat väärindamisvõimalust, production in the EU“ 2, mis on kõige või metsatööstusest pärinevaid värskem keskne ja terviklik kokkuvõte raiejäätmeid, mis muidu jääks puidu energeetilise kasutamise mõjude metsa, laguneks seal kiiresti ja kohta. See koondab parimad teadus- vabastaks seeläbi seotud süsiniku maailma teadmised sadadest allikatest atmosfääri. kuni 2020. aastani ning kujundab seisu- z Raportis viidatakse, et puidu- kohad nende põhjal. põhine bioenergia saab olla osa kahe globaalse kriisi (kliimakriis z Raportis jõutakse järeldusele, et ja elurikkuse kadu) lahendusest, energiapuidu nõudluse kasv võib kuid üksnes juhul, kui biomass on teatud määral mõjutada metsade toodetud jätkusuutlikult, sellest majandamise tavasid ja intensiiv- energia tootmisel kasutatakse pui- sust, mis omakorda võib kaasa dujääke ning seda tehakse ener- tuua ebasoovitavad tagajärjed giatootmise mõttes efektiivselt. metsade süsinikuvarus ja süsiniku sidumise võimes või negatiivsed z Raportis tuuakse muu hulgas välja, muutused metsade üldises elu- et sellise väheväärtusliku puidu rikkuses. kasutamine kohalikes kõrge efek- tiivsusega jaamades, fossiilsete z Raporti kohaselt võimaldab pui- energiaallikate asendamisel, on dust toodetud energia siiski osali- mõistlik tegevus ning arvustatakse selt kliimamuutuse ja liigirikkusega pigem Euroopa Liidu senist polii- seotud probleeme lahendada, kuid tikat, mis soodustab energeetilise eeldusel, et selleks kasutatav puit puidu eksporti ja selle kasutamist pärineb jätkusuutlikult majanda- vähetõhusas (u 30–40%) energia- tud metsadest ning kasutatakse tootmises. sekundaarset puitset biomassi Utilitas kasutab toormena nimetatud päritoluga biomassi, mis on kogutud koostoot- misjaamadest mõistlikus raadiuses ning millel puudub alternatiivkasutus. Kõikidest alternatiivsetest biomassi kasutuse viisidest energeetikas on koostootmine kõige märkimisväärselt veninud. Loodetavasti saavutatakse lähiajal tulemus, mis rahuldab keskkonnahoidlikum, kuna erinevalt 30–40% kasuteguriga koduahjudest või põlev- eri valdkondade huve (keskkonnakaitselisi, majanduslikke, energiajulgeoleku ja ühis- kivikateldest (kus biomassi koospõletatakse) on koostootmise kasutegur soodsate kondlikke ootusi) ning tagab Eesti metsade pikaajalise jätkusuutlikkuse. tingimuste korral ka kuni 100% ning seega saadakse ühest ühikust biomassist kätte maksimaalne võimalik kogus energiat. Kuna Utilitase kasutatav biomass on kohalikku päritolu, on selle jätkusuutlikkuse pea- Selgituseks. Puitset biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatak- mised eeldused Eesti metsanduse üldine kestlikkus ehk metsamajandust reguleerivad se mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem normid ning metsanduses kasutatavad tavad. Lähikümnendil hakkab metsandusvald- või ligilähedaselt juurdekasvu piires ning eeldusel, et see ei too endaga konda väga palju mõjutama Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, mida praegu kaasa teisi ebasoovitavaid mõjusid, nagu elurikkuse vähenemine. koostatakse. Arengukava protsess on teema keerukuse ja osaliste erimeelsuste tõttu Eelneva tõttu hoiab Utilitas end kursis asjakohaste arengusuundadega teadusvald- konnas ja poliitilisel tasandil ning ühiskondlike ootustega. Ajakohane ja teaduspõhine 2 https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/ info aitab ettevõttel tegeleda oma tegevuse mõjudega ning teha pikaajalisi strateegilisi use-woody-biomass-energy-production-eu plaane. 50 51 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TAASTUVENERGIA TOOTMINE 2017 2020 „ Taastuvenergia osakaalu suurendamine Puiduhake Turvas Olmeprügi Maagaas Kerge kütteõli Jääksoojus (kaugjahutusest) Utilitas on suurim taastuvenergiatootja Eestis. 2020. aastal tootis Utilitas 1584 GWh Joonis 17. Utilitase müüdud energia (elekter ja soojus kokku) tootmise allikate osakaal, % (sh Utilitase enda toodetud ja sisseostetud energia tootmiseks kasutatud sisendid) soojust ja elektrit taastuvatest allikatest, mida oli võrreldes eelnenud aastaga 13% rohkem ning mis moodustas 75% kogutoodangust. Utilitase osakaal kogu Eesti taas- tuvelektritoodangust oli 2020. aastal 17,6%. Ühtlasi on Utilitas Eesti suurim kaugkütteettevõtja, kelle võrkudega on ühendatud hinnanguliselt kolmandik kaugkütteklientidest. Taastuvenergia osakaal Utilitase kaug- 2020. aasta suure roheenergia osakaalu puhul oli määrav roll ka erakordselt soojadel küttevõrkudes oli 2020. aastal 61% kuni 100% (Eesti keskmine on ligi 50%). ilmadel, mis vähendasid vajadust katta soojuse tipukoormuseid fossiilsete kütustega. Taastuvenergia toodangut suurendas märkimisväärselt ka Mustamäe koostootmisjaam (elektrilise võimsusega 10 MW), kus esimesel täistegevusaastal toodeti kokku 270 GWh 2500 MWh 100% kodumaistest taastuvatest allikatest soojust ja elektrit. 90% 2021. aastal täitub Väo 1 koostootmisjaama käivitamisest 12 aastat, tuues ühtlasi 2000 MWh 80% kaasa taastuvenergiatoetuste perioodi lõpu ja Tallinna kaugküttevõrgu varustamise järjekohtade muutuse. See omakorda tingib nimetatud jaama tootmismahtude vähe- 70% nemise, sest kuna suvekuudel ei saa enam soojust müüa, pole elektri tootmine ilma soojuskoormuseta võimalik. 1500 MWh 60% Üleilmsed ja riiklikud energiasektori arengukavad näevad ette järjest kiirenevat ülemi- 50% nekut taastuvenergiale. Soojuse tarbimine on kogu energiatarbimise osakaalult Eestis 1000 MWh 40% esikohal ning seega elektritarbimisest ja transpordisektorist eespool. 30% Et oma rolli täita ja taastuvenergia osakaalu suurendada, kavandab Utilitas aastatel 2022–2023 täiendavaid efektiivsusinvesteeringuid olemasolevates koostootmisjaama- 500 MWh 20% des, kasutades näiteks soojuspumptehnoloogiat, salvestusvõimalusi jne. 10% Suuremahuline üleminek taastuvenergiapõhisele kaugküttevõrgule ei ole võimalik ilma täiendavate tootmisinvesteeringuteta – Utilitas näeb suurt potentsiaali merevett 0 MWh 0% rakendaval soojuspumbal, mida tänapäeval kasutatakse edukalt näiteks Stockholmis. 2017 2018 2019 2020 2021 prognoos Samuti tasub uurida reoveesoojuse kasutamise võimalusi Tallinnas. Suurt energiasäästu Energia tootmine taastuvatest allikatest (GWh) saab ka eri jääksoojusallikate kasutamisel (näiteks andmekeskustest tulenev jääksoo- Energia tootmine fossiilsetest allikatest (GWh) jus), kuid paraku on selliseid allikaid vähe. Tipukoormust külmade talveilmade korral Tootmine kokku (GWh) tuleks tõenäoliselt ka tulevikus endiselt katta gaasiga, kuid siin on võimalik asendada Taastuvenergia osakaal, % fossiilkütused biometaaniga. Joonis 16. Utilitase toodetud energia maht (GWh) taastuvatest ja fossiilsetest allikatest Peale plaanitavate investeeringute kaugküttevõrku ja tootmisse on lisaeesmärk rajada (elekter ja soojus kokku) ja osakaal (%) 2025. aastaks uued päikese- ja tuuleenergiavõimsused vähemalt 250 MW ulatuses. 52 53 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KLIIMAMÕJU 40 VÄHENDAMINE JA 35 30 SÜSINIKU- 25 NEUTRAALSUS 20 15 10 5 Kontekst. 2020. aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem: jaanuar ja 0 veebruar olid rekordsoojad, november Eesti kliimaajaloo kõige soojem ning detsember alates 1961. aastast üks soojemaid. 2020. aastal ei olnud 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 I kvartal Eestis ühtegi kuud, mil kuu keskmine temperatuur oleks olnud alla nulli. Seega võib öelda, et 2020. aastal jäi talv ära. Joonis 18. Süsinikuheitmete hinna muutus, ECX EU, aasta keskmine hind (EUR/tonn) 2011–2020 3 Soojuse ja elektri koostootmine ning taastuvkütuste kasutamine kaug- küttes võimaldab oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ning aitab seeläbi pidurdada kliima soojenemist. Energiakasutuse süsinikujalajälje piiramisel on kaugküttel märkimisväärne roll: Üha enam riike ja ettevõtteid üle maailma on seadmas või juba seadnud ajalisi eesmärke z Hoone, mis tarbib taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust, edendab klii- süsinikuneutraalsuse saavutamiseks ning sellest on kiiresti saamas uus normaalsus. masõbralikku energiatootmist ja aitab vähendada süsinikuheitmete paiskumist Näiteks Tallinn on ühinenud Euroopa Linnapeade paktiga eesmärgiga muuta linn 2050. atmosfääri. aastaks süsinikuneutraalseks. Nii on ka Utilitase 2021. aasta üks suurimaid eesmärke koostada investeeringu- ja arenguplaan, et saavutada 2030. aastaks opereeritavate z Kui toota elektrit kaugküttevõrkude juurde rajatud koostootmisjaamades, väheneb kaugkütte- ja jahutusvõrkude süsinikuneutraalsus. Utilitase kliendiuuringu järgi pidas vajadus toota elektrit põlevkivist, fossiilkütuste asendamine taastuvate allikatega süsinikuneutraalsuse saavutamist oluliseks 68% Utilitase klientidest.“ kahandab kasvuhoonegaaside emissiooni ja hoonete kütmiseks kulutatava elektri (sh soojuspumpade käitamiseks kasutatava elektri) asemel tõhusa kaugkütte Süsinikuneutraalsusele üleminek ei ole enam tingitud üksnes kodanike, ettevõtete või kasutamine vähendab elektritarbimist. riikide üha suurenevast murest looduskeskkonna ja inimkonna tuleviku pärast, vaid ka ärilises mõttes ei ole enam võimalik olla keskpikas plaanis jätkusuutlik, ilma et võetaks kindlaid meetmeid süsinikuheitmete vähendamiseks. 2019. ja 2020. aastal on püsinud süsinikuheitmete hind tasemel 25 eurot tonni kohta võrreldes ajaloolise hinnaga, mis oli alla 10 euro tonni eest. 2021. aasta esimeses kvar- talis tegi süsinikuheitmete hind uusi rekordeid ning ületas esimest korda taseme 40 eurot tonni kohta. Eesti kontekstis on see järsult kahandanud põlevkivist elektri tootmist ning on saanud järjest selgemaks, et karmistuv keskkonnapoliitika ja sellega kaasnev süsinikuheitmete hinnastamine toovad endaga kaasa fossiilkütuste turult taandumise ainuüksi majanduslikel alustel. Seega kallineb ka soojuse hind fossiilkütustega tööta- vates kaugküttevõrkudes ning taastuvenergialahendustele üleminek on väga tähtis nii keskkonnajalajälje vähendamisel kui ka kaugkütte konkurentsivõime tagamisel. 3 https://www.quandl.com/data/CHRIS/ICE_C1-ECX-EUA-Futures-Continuous-Contract-1-C1-Front- Month 54 55 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Selleks et Utilitase tegevusest tulenevaid kliimamõjusid paremini mõista ja nende 233 (0%) leevendamiseks vajalikke samme kavandada, arvutati kontserni 2020. aasta süsinikuja- lajälg skoop 1 ja 2 ulatuses (skoop 3 arvutused teostatakse 2021. aastal ja avaldatakse 4 689 (4%) hiljem). See tähendab, et arvutati ettevõtte tegevusest tulenevad kasvuhoonegaaside Maagaas heitmed, mille üle on Utilitasel kõige suurem kontroll. 8764 (8%) Freesturvas Põlevkiviõli Skoop 1 ja 2 analüüs hõlmas: Diislikütus z Otsesed emissioonid (skoop 1). Valdavalt energiatoot- miseks kasutatavate kütuste ja kontsernile kuuluvates sõidukites kasutatavate kütuste põletamine. Kasvuhoone- 102 512 (88%) z Kaudsed emissioonid (skoop 2). Tulenevalt sis- gaaside seostetud elektri- ja soojusenergia kasutamisest emissioon toode- Utilitase kontserni ettevõtetes. tud energiaühiku Joonis 19. Energiatootmiseks kasutatud kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside Utilitas kontserni süsiniku jalajälg skoop 1-2 ulatuses oli kohta oli 54,7 emissioonid (tonni CO2-ekv). 2020. aastal 116 675 tonni CO2-ekv. Emissioon toodetud gCO2/kWh energiaühiku kohta oli 2020. aastal 54,7 gCO2/kWh. Kogu Utilitase kontserni poolt 2020. aastal sisseostetud elektrienergia pärines taastuvatest allikatest ning oli kaetud päritolusertifikaatidega. Seetõttu oli skoop 2 2020. aasta emissioonid, tonni CO2-ekv elektrienergia sisseostust tulenev kliimamõju arvestuslikult 0. Soojusenergia tarbimine kontoripinnal on seotud skoop 2 kaudsete emissioonidega – 2 tonni CO2-ekv. See Skoop 1 116 672 tulenes kaugküttevõrku ostetud/vahendatud soojusenergia tarbimisest (Iru elektrijaam ning maagaasist toodetud soojusenergia). Energiatootmisel põletatavad kütused 116 198 (vt täpsemat jaotust jooniselt 19) Autokütused 389 Metoodika. Utilitase süsinikujalajälje arvutamisel lähtuti rahvusvaheliselt tunnustatud ja enim kasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise stan- Külmaained 86 dardist „GHG Protocol Corporate Acconting and Reporting Standard“. See hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist: süsinik- Skoop 2 2 dioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesini- kuühendid (HFC), perfluorosüsinikuühendid (PFC), väävelheksafluoriid Sisseostetud elektrienergia 0 (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Arvutusmetoodika jaotab organisat- siooni tegevusega kaasnevad kasvuhoonegaaside emissioonid kolme Sisseostetud soojusenergia 2 skoopi: Skoop 1 ja 2 kokku 116 675 Pea 100% skoop 1 ja 2 koguemissioonidest pärines skoop 1-st (116 672 t CO2-ekv) ning Skoop 1 Skoop 2 Skoop 3 tulenes valdavalt energiatootmiseks põletatud kütuste emissioonidest. Utilitase valdu- Otsesed Kaudsed Kõik muud kaudsed sesse kuuluvate autode kütuste põletamisest tulenev kasvuhoonegaaside emissioon emissioonid sisseostetud emissioonid, mis oli 389 tonni CO2-ekv. ettevõtte omatud energiast tekivad ettevõtte Põletatud kütustest moodustas suurima osakaalu (88% kogu kütuste põletamisel või kontrollitud tulenevad väärtusahelas üles- või tekkinud kasvuhoonegaaside emissioonidest) kliimamõju mõttes maagaasi põleta- allikatest emissioonid allapoole suunatud mine – 102 512 t CO2-ekv (joonis 19). Teiste taastumatute kütuste põletamisel tekkivate tegevuse tagajärjel kasvuhoonegaaside osakaalud kütuste põletamise süsiniku jalajäljes jäid alla 10%. 56 57 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Taastuvatest allikatest elektri tootmine asendab CO2 emissioonid 2020 fossiilkütustest energia tootmist Utilitase Skoop 1 ja 2 emissioonid, tonni CO2-ekv 116 675 2020 . aastal Utilitase taastuvelektritoodang kasvas – kokku toodeti taastuvatest allikatest 388 GWh elektrit . Utilitase koostootmisjaa- mades ja päikeseparkides toodetud taastuvelektriga asendatakse Eesti elektrivõrgus olevat eri allikatest pärinevat (nii fossiilse- CO2 kokkuhoid 2020 test kui ka taastuvatest allikatest) tõendamata päritolu elektrienergiat ehk segajääki . 2019 . aastal oli Eestis Tänu Utilitase taastuvelektri tootmisele õhku paiskamata jäänud 294 000 Utilitase CO2 kogus (kui asendaks Eesti võrgus olevat elektrienergiat päritolutunnistustega katmata elektrienergia tar- toodetud taas- segajäägi põhimõttel), tonni CO2-ekv bimise osakaal 95,09% ja segajäägi CO2-sisaldus tuvelekter asendab 757,71 g/kWh .1 fossiilenergia tootmist Tänu Utilitase kaugkütte tootmisele õhku paiskamata jäänud CO2 222 000 Võttes arvesse, et Utilitas tootis 2020 . aastal võrku ja aitas vältida 275 000 kogus (kui sama kogus oleks toodetud maagaasist), tonni CO2-ekv 388 GWh taastuvat elektrit, mille süsinikuheidet tonni süsinikuheidet loetakse nulliks vastavalt Euroopa Parlamendi ja 2020. aastal nõukogu direktiivi2 säästliku biomassi kriteeriumile, jäi tänu sellele tootmata suure süsinikujalajäljega elek- Hea näide. Süsinikuneutraalsuse poole liikumise ühe sammuna loobuti nii ter ja õhku jäi paiskamata hinnanguliselt 294 000 tonni keskkonnakaalutlustel kui ka majanduslikel põhjustel 2020. aasta maist CO23 . Kui Utilitase poolt toodetud taastuva elektriga asendataks freesturba kasutamisest energiatootmisel. Kui 2017. aastal tootis Utilitas üksnes põlevkivist toodetud elektrit, kus 1 MWh elektri CO2-sisaldus turbast 26,5 GWh energiat, siis 2020. aastal vaid 7,3 GWh. Alates 2021. aastast toodetakse kogu kontserni elekter ainult taastuvatest allikatest. on ~ 1 t CO2/MWh, suureneks 2020 . aastal õhku heitmata jäänud Minimaalses mahus on siiski vaja käivituskütusena kütteõli kasutada ning süsiniku kogus veelgi – maksimaalselt 390 000 tonnini . segada turvast biomassi katelde tehnilise seisukorra huvides. „ Taastuvenergia osakaal soojuse tootmises kasvab, tõrjudes välja fossiilsed allikad „ Kaugjahutus on lokaalsest lahendusest väiksema kliimamõjuga Utilitase viimaste aastate investeeringute tulemusel toodetakse kontserni kõigi kaugküttepiirkondade klientidele edastatav soojus Uue teenusena käivitas Utilitas 2019. aastal esimese kaugjahutusvõrgu. Analoogselt enamjaolt kohalikest taastuvkütustest või kasutades koostootmise kaugküttega võimaldab tsentraalne jahutuse tootmine suuremat efektiivsust ja parima jääksoojust . võimaliku tehnoloogia kasutamist ning vabastab jahutust tarbivates hoonetes pinda, mis muidu oleks vajalik jahutusseadmete paigaldamiseks. Lisaks on kaugjahutuslahen- Ajalooliselt toodeti kaugküttes soojust eelkõige duse korral hoone jahutussüsteemi püsihooldusvajadus palju väiksem kui lokaalsete maagaasist (süsinikusisaldusega 201 g/KWh) ning seadmete puhul. Eelkõige ärikinnisvarale suunatud teenus on lähiriikidest laialt levi- Utilitase toodetud üleminek taastuvatele allikatele on vähendanud nud nii Soomes kui ka Rootsis ja arvatakse, et see lahendus peaks märkimisväärselt taastuvenergiast lahendama energiavarustusprobleemi kogu Euroopa Liidus. seega ka soojuse tootmisest tulenevat CO2-heidet . soojuse tootmisel Näiteks kui kogu Utilitase võrkudes müüdud soo- maagaasist oleks Kaugjahutuse kasutuselevõtt aitab kahandada jahutusseadmetes kasutatavate jus oleks toodetud maagaasist, oleks CO2-heide F-gaaside (mis on väga tugevad kasvuhoonegaasid ning mille mõju kliima sooje- süsinikuheide olnud olnud 2019 . aastal 244 000 tonni suurem ja 2020 . nemisele on sadu või isegi tuhandeid kordi suurem kui CO2-l) kogust ning seeläbi 222 000 tonni leevendab kliimamuutust. aastal 222 000 tonni suurem . Tipukoormuste katmi- seks on siiski veel vaja kasutada fossiilseid kütuseid . 2030. aastaks plaanib Utilitas suurendada kaugjahutuse võimsust praeguselt 2,1 MW-lt 60 MW-le. Lisaks Tselluloosi kaugjahutusjaamale tegi Utilitas kindlaks Ülemiste City kaugjahutus- potentsiaali. 2020. aasta detsembris allkirjastati Ülemiste piirkonna kinnisvaraarenda- 4 https://elering .ee/segajaak jatega ühiskavatsuste protokoll, millega lepiti kokku kogu Ülemiste City olemasolevate 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 ja tulevaste hoonete liitumine kombineeritud kaugkütte- ja kaugjahutuslahendusega. 6 Kuna aastaaruande avaldamise ajaks ei ole võrdlusandmeid 2020 . aasta Eesti segajäägi CO2-sisalduse kohta, Lisaks on alanud läbirääkimised uute klientidega kesklinna piirkonnas ja ka vanalinnas siis on arvutuse aluseks võetud 2019 . aasta andmed . Toompeal. 58 59 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne EFEKTIIVSUSE Hea näide. Jääksoojuse paremaks ärakasutamiseks investeeriti 2020. aastal Mustamäe koostootmisjaama kondensaadivee soojus- pumpa ning Kristiine suitsugaaside pesuri kondensaati saab nüüd- TÕSTMINE sest kasutada võrgu lisaveena. Pilk tulevikku. Utilitas plaanib aidata klientidel välja vahetada vanu ja amortiseerunud soojussõlmi, mis võivad oluliselt vähendada hoone küttekadu ning seega ka soojustarvet. „ Tootmise efektiivsus Kuna puiduhakke ressurss on piiratud, on energeetikas äärmiselt tähtis kasutada vaid kõrge kasuteguriga lahendusi, mis välis- tavad kütuses sisalduva primaarenergia raiskamise. Utilitase Suitsugaaside Utilitase üks prioriteete on saavutada võimalikult efektiivne energiatootmine ja selle kohalikul taastuvkütusel ja arenenud kaugküttesüsteemil pesuriga koos- transportimine tarbijateni. Lisaks tuleb suurendada efektiivsust ning vähendada tugi- põhinev mudel võimaldab ressursikasutuses unikaalset efek- tootmisjaamade tegevuste keskkonnajalajälge (näiteks kontorid ja sõidukipark). tiivsust. Tootmise kasutegur ulatub ligi 100%-ni, suitsugaaside kasutegur võib pesuriga koostootmisjaamas toodetakse sellest 30% elektrina ulatuda kuni „ Jaotusvõrgu tõhusus ja 70% soojusena ja suitsugaaside pesuriga katlamajas kõik 100%-ni soojusena. Selline kasutegur on tunduvalt suurem kui kaug- Soojuse jaotamisel saab tõhusust suurendada kaugkütte võrguvee temperatuuri küttevõrguga ühendamata kondensatsioonirežiimil töötavatel alandamisega. Tänu sellele vähenevad soojuskaod kaugküttevõrgus ning paraneb elektrijaamadel, kus kasutegur on vaid 35–40%. suitsugaaside kondensaatorite ja koostootmisjaamade efektiivsus. Lisaks tekib või- malus võtta võrku madalama temperatuuriga soojuskandjate energiat ja jääksoojust. Madalam temperatuur efektiivistab soojuspumpadega soojuse tootmist ja loob pare- Mõiste. Kasutegur on elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuli- maid võimalusi soojussalvestite kasutamiseks. ku soojuse aastatoodangu suhe selle energia tootmiseks kasutatud kütuse energiaga. Kasutegur arvutatakse kütuse alumise kütte- Soojuskandja madalam temperatuur ja väiksemad soojuskaod tagavad võrgus sta- väärtuse alusel. biilsema pealevoolu temperatuuri kogu torustikus, mistõttu on kaugküttetorudele mõjuvad termilised pinged väiksemad. Nii soojuskandja madalam temperatuur kui ka sellega kaasnevad väiksemad termilised pinged annavad võimaluse kasutada rohkem Suitsugaaside pesuril on peale efektiivsuse suurendamise oluline õhusaasteainete plasttorusid, sest varem kasutati tavaliselt metalli, nagu teras ja vask, et kaugküttevõrk puhastamise mõju, mis võimaldab eemaldada tahkeid osakesi ja ka gaasilisi peaks vastu kõrgele temperatuurile ja sellega kaasnevatele termopingetele. ühendeid (adsorbeerib/lahustab olenevalt lahuse pH-väärtusest suitsugaasides Samuti võimaldab madalam temperatuur säilitada torustike soojustuse kvaliteeti – sisalduvaid gaase, nt SO2, HCl). Peatükis „Õhuheitmed“ toodud SO2-koguste üks kõrgemal temperatuuril soojustuse omadused halvenevad. Madalamad termopinged vähenemise põhjuseid viimastel aastatel on ka suitsugaaside pesurite lisamine vähendavad ka lekete tekkimise ohtu ning sellega seotud püsi- ja hoolduskulud on jaamadele. samuti väiksemad. Madalam vee temperatuur vähendab ohtu, et rõhu langemise tõttu läheks vesi kaug- küttetorustikus keema ja tekiks kahefaasiline voolamine, mis põhjustab voolamises tühikuid ehk kavitatsiooni ning ohustab varustuskindlust. Kõigis Utilitase kaugküttevõrkudes seati 2020. aastaks eesmärgiks vähendada 12 kuu keskmist tagastuva vee temperatuuri alla 45C vähemalt 75%-l hoonetest. Tallinna võrgus saavutati see 83%-l hoonetest, AS Utilitas Eesti kaugküttevõrkudes 75,8%-l hoonetest. Suurema osa aastast on kaugküttevõrk madalatemperatuurne. Kui tem- peratuuri veelgi langetada, tekiks tarbeveetorustikes probleeme legionellabakteriga ning selle vältimiseks peaks vett omakorda lokaalselt üles kütma. See tähendaks aga, et tarbijad peaksid tegema tarbetuid lisainvesteeringuid.” 60 61 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne VEEKASUTUSE grammilt kuupmeetri kohta 225 μg/m3-le tingis vajaduse teha lisainvesteeringuid. Väo 1 koostootmisjaama paigaldati selleks selektiivne mittekatalüütiline taandamise (SNCR) tehnoloogia. 2020. aastal investeeris Utilitas lisaks heitgaaside elektrifiltritesse (Väo 1 VÄHENDAMINE ja Väo 2 koostootmisjaamades) ja seiresse 2 miljonit eurot. Kuna saasteainete seire reeglid on rangemaks muutunud, on investeeritud pidev- monitoorimisseadmetesse, mille abil saab õhusaasteainete kohta reaalajas teavet. Üks oluline Utilitase eesmärk on pidevalt suurendada veekasutuse efektiivsust. Näiteks KLIENTIDE KESKKONNA- Tallinna soojusvõrgu maht on ~ 100 000 m3, mis on piltlikult võrdne 500 vett täis Kalevi ujumisbasseiniga. Kaugküttevõrgu ajakohastamise tulemusena vähenevad nii soojus- kui ka veekaod ning see on oluline samm veekasutuse keskkonnajalajälje TEADLIKKUSE vähendamisel. Lisaks tuleb teha tööd võrguvee temperatuuri ja rõhu alandamisega, mis samuti võimaldab kahandada süsteemi vee- ja energiakadusid. Utilitase eesmärk on teha suuremat koostööd ning otsida sünergiat koos samades linnades tegutsevate vee-ettevõtetega, näiteks koordineeritud võrguinvesteeringute kaudu. SUURENDAMINE ÕHUHEITMED Keskkonnasäästlik energiamajandus on võimalik vaid koostöös klientidega. 2019.–2020. aastat võib pidada ajaks, kui inimtekkelise kliimasoojenemise võimalikke negatiivseid tagajärgi hakati laialdasemalt aktsepteerima ka Eestis ja teadvustati vajadust selles valdkonnas midagi kiiresti muuta. Üha enam kaugküttetarbijaid tunneb huvi ener- giatootmise allikate vastu – Utilitase uuringu kohaselt väärtustab võimalikult väikest Linnade jätkusuutlikkuse eesmärgi saavutamisel on äärmiselt oluline tagada puhas hoone energiakasutuse süsinikujalajälge enam kui kaks kolmandikku klientidest ja linnaõhk. Linnaõhku otseselt mõjutavatest peamiste peenosakeste (PM10) heitmetest eratarbijatest. pärines 2018. aastal 36% mittetööstuslikust põletamisest (peamiselt puidu põletamine z Utilitas peab vajalikuks tutvustada kaugkütet kui keskkonnahoidlikku lahendust kodumajapidamistes), 28% põletamisest energeetikatööstuses (peamiselt põlevkivi teavituskampaaniate ja otsese kliendisuhtluse kaudu. Utilitase kodulehel on põletamine) ja 17% põletamisest tööstuses. CO2-kalkulaator, kus klient saab iga võrgu kohta teada, mis kütustest on tarbitud Utilitase koostootmisjaamades kasutatavad elektrifiltrid on väga tõhusad suitsugaaside soojus toodetud ja milline on selle CO2 eriheide võrreldes alternatiivlahendustega. puhastajad, näiteks Bureau Veritase tehtud testide tulemused Mustamäe koostootmis- Järgmise sammuna on plaan integreerida kalkulaator iseteenindusportaali, et tea- jaamas näitasid, et emissioonis oli peenosakesi lubatud piirväärtusest neli korda vähem. vitada kliente ja lõpptarbijaid neile pakutud tegelikust energia süsinikujalajäljest. Erinevalt lokaalsetest lahendustest on kaugküttes kasutatavatele tsentraalsetele toot- z Energiasektori uuendused on seotud digilahenduste laiema rakendamisega. misseadmetele kehtestatud ranged nõuded peenosakeste lubatud tasemete kohta ja Kõikide Utilitase klientide arvestid on ühendatud kauglugemissüsteemiga, mis nii vähendaks kodumajapidamistes puidu põletamise asemel kaugkütte kasutamine annab ülevaate nende soojussõlmede ja võrgu toimimisest. Koostöös hoonete oluliselt peenosakeste heitmeid linnades. omanikega on nende andmete analüüsi põhjal võimalik suurendada võrgu ja tootmise efektiivsust. Nii näiteks saab hoonete omanike soojussõlmede regu- Suurte ja keskmise suurusega põletusseadmetele kehtestatud normid on ajas veelgi laarse hoolduse ja optimaalse seadistuse kaudu vähendada võrguvee tagastuvat karmistunud. Näiteks lämmastikoksiidide (NOx) piirmäära vähenemine 300 mikro- temperatuuri ning selle kaudu soojuskadusid võrgus. 62 63 TÖÖTAJAD OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne PERSONALI TÖÖTAJATE ARV KONTSERNI ETTEVÕTETES ÜLEVAADE JA TÖÖSUHTED Energeetika on Eestis üks suurima lisandväärtusega sektoreid ja ettevõtte areng loob Administratiivsed võimalusi luua uusi töökohti. Töötajad kokku töötajad Digiteerimise laiem rakendamine võimaldab lisandväärtust veelgi suurendada, auto- 61 38 matiseerimine loob vajaduse uutmoodi pädevuseks. Samas aitab kohaliku puiduhakke kasutamine energiatootmiseks luua töökohti ka maapiirkondades. 196 36 Utilitase eesmärk on tagada, et töötajad oleksid hästi hoitud, luues selleks ohutu töökeskkonna ning võimaldades inimestel end tööalaselt parimal viisil teostada. Utilitas on hinnatud tööandja nii praeguste töötajate seas kui ka tööturul laiemalt. Keskmine tööstaaž kontserni ettevõtetes on 15 aastat. Eesti suu- rima tööportaali CVKeskus.ee iga-aastases enim armastatud tööandjate uuringus saavutas Utilitas kõrge 15. koha (2019: 14). Utilitase ettevõtteid iseloomustab väike töötajate voolavus ja soov luua pikaajalisi töösuhteid, mistõttu on põhirõhk töötajate hoidmisel ja arendamisel. Kõrge keskmine tööstaaž ei anna Tehniline personal Töölised Utilitast ise- põhjust igapäevaseks mahukaks uute töötajate värbamiseks, loomustab väike samas sunnib töötajate kõrge keskmine vanus planeerima töötajate voolavus 18 5 järelkasvu leidmist lähitulevikus. Nii ongi personaliga seotud teemadest olnud Utilitase viimase aja fookuses järelkasvu ja pikaajalised tagamine pikemas plaanis. Et soojusinseneride eriala popu- töösuhted 64 96 lariseerida, õpet toetada ja üliõpilaste seas silma paista, on sihipärast tööd ühtlustatud kõigis kontserni ettevõtetes. 2020. aastal töötas Utilitases viis praktikanti (2019: 5). 2020. aastat iseloomustas töötajatega seotud teemadel kindlasti koroo- naviiruse levikust tingitud uutmoodi olukord – seda nii töökorralduse kui alla 30- aastased 30–50 aastased üle 50 aastased ka töötajate tervise poolest. Utilitase ettevõtted said sujuvalt hakkama sunnitud kaugtööle üleminekuga. Lisaks kontoritöötajatele sai osa toot- mispersonalist jääda kodurežiimile ning tulla töökohta vaid hädavajalikul juhul. Töö- ja puhkeruumides tehti ümberkorraldusi, et vähendada inim- kontakte. Joonis 20. Utilitase töötajate arv ja mitmekesisus 66 67 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TÖÖOHUTUS JA TERVISHOID Tööohutus on Utilitasele prioriteet ja üks peamisi eesmärke, mida jälgitakse. 2019. aastal väljastati kõigile kontserni tütarettevõtetele töötervishoiu ja -ohutuse juhtimis- süsteemide sertifikaat ISO 45001. Utilitase eesmärk on tööõnnetustevaba töökeskkond. 2020. aas- tal ei juhtunudki Utilitase töötajate ega alltöövõtjatega ühtegi tööõnnetust. 2020 . Utilitas täidab kõiki seadusega ettenähtud tööohutuse ja aastal ei juh- tervishoiu tagamise nõudeid ning head tava (töökeskkonna tunud ühtegi nõukogu, regulaarne riskianalüüs, töötajate ja alltöövõtjate tööõnnetust teadlikkuse suurendamine, juhtumianalüüs ja protseduuride parendamine). 2016 2017 2018 2019 2020 Tööõnnetuste arv töötajatega 0 1 3 1 0 Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 0 0 0 0 0 töötajatega Tööõnnetuste arv alltöövõtjatega 0 0 0 0 0 Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 0 0 0 0 0 alltöövõtjatega Joonis 21. Utilitase töötajate ja alltöövõtjatega juhtunud tööõnnetuste arv 68 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TÖÖTAJATE keele kursuste läbiviimist takistas koroonaviiruse levikust tingitud olukord, jätkame koolitustega nii pea kui võimalik. KAASAMINE Teine mitmekesisuse aspekt, mis nõuab lähiajal paratamatult rohkem tähelepanu, on töötajate vanuselises koosseisus sobiva tasakaalu leidmine - värvates ja andes arengu- võimalusi noortele ning samal ajal väärtustades kogenud töötajate panust. Utilitas väärtustab oma spetsialistide iseseisvust ja vabadust otsustada töömeetodite üle – selle aluseks on suur omavaheline usaldus ning isikliku arengu ambitsiooniga töötajad. Organisatsiooni juhtimiskultuur väärtustab inimlikku, austavat ja kaasavat suhtlust. Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada töötajate teadlikkust kontserni tege- vusest ja eesmärkidest, samuti toetada meeldiva töökeskkonna loomist. Kolm korda aastas toimuvat infopäeva, kus tutvustatakse peamisi arengusuundi ning kus töötajatel KOOLITUS JA on võimalus kaasa rääkida ja küsimusi esitada, korraldatakse alates 2020. aastast kõigile kontserni töötajatele. Nendel osales varasemast rohkem töötajaid, kuna need toimusid koroonaviiruse leviku tõttu virtuaalselt. ARENG Kontserni ettevõtetes peetakse töötajatega regulaarselt personaalseid arenguvestlusi, kus keskendutakse iga töötaja eesmärkidele ja väärtustele. Töötajad saavad ettevõtet puudutavaid ettepanekuid esitada anonüümselt siseveebis. Iga töötaja vastutab oma arengu eest ettevõttes. Selle toetamiseks on loodud rahalised MITMEKESISUS ja ajalised võimalused. Koolitusvajadused tehakse kindlaks jooksvalt ning personaal- setel arenguvestlustel. Koolitused jagunevad eelkõige juhtimise, tehniliste teadmiste ja oskuste ning enesejuhtimise ja üldhariduse valdkondadesse. Iga töötaja saab osaleda JA VÕRDNE ametikohast ja insenerikutse tasemetest tulenevatel vajalikel koolitustel. Koroonaviiruse leviku tõttu toimus 2020. aastal planeeritust vähem koolitusi. Rõhk oli KOHTLEMINE e-õppena toimunud sisekoolitustel. Fookuses olid ohutuskoolitused ja keeleõpe, aga ka töötajate areng psühhosotsiaalsetel, meeskonnatöö ja tehniliste oskuste teemadel. Ühes jätkusuutlikkuse ja keskkonnamõju teemade kasvava tähtsusega peab kontsern oluliseks pöörata tähelepanu töötajate teadlikkuse suurendamisele neil teemadel. Kuigi valdkonna eripära tõttu töötab Utilitases rohkem mehi, on kollektiiv pigem mitmekesine nii vanuselise kui ka rahvusliku koosseisu poolest. Utilitase jaoks on üks aktuaalne töötajate mitmekesisust puudutav teema seotud keeleoskusega. Eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate töötajatega kollektiivis on ühtsema keeleruumi loomine kasulik nii organisatsioonikultuuri ja ühtsustunde arendamisel kui ka tööohutuse tagamisel. 2020. aastaks plaanitud B1-taseme eesti 70 71 ÜHISKONDLIK ROLL  OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KOGUKONNASUHTED JA TOETUSTEGEVUS Utilitase sponsorluspoliitika on üles ehitatud kontserni põhiväärtustele. Kontsern teeb koostööd kohalike ja üleriigiliste partneritega, kes samuti tähtsustavad keskkonnasääst- likku mõtteviisi, pööravad tähelepanu keskkonnamõju vähendamisele, toetavad ja arendavad kohalikku elukeskkonda või loovad uudseid lahendusi. Koos selliste partneritega saab Utilitas avalikkust paremini teavitada roheenergia rollist keskkonna hoidmisel. Koostööprojektides keskendutakse eeskätt piirkondadele, kus Utilitas osutab teenuseid. Alates 2016. aastast teeb Utilitas koostööd rohelise teatri poole püüdleva Tallinna Linnateatriga, kes väärtustab energiaefektiivsust ja taaskasutust Puhas keskkond, roheline mõtteviis ning nelja aastaaja säilimine on ühtmoodi olulised nii Utilitasele kui ka talispordile. Kelly ja Henry Sildaru on võtnud üha suurema rolli kliimamuutustega seotud ohtudest teavitamisel ning 2020. aastal jätkasime nendega ühist tegevust selles teavitustöös Utilitas jätkab 2013. aastal alanud rolli Eesti korvpalli rahvusmeeskonna peatoetajana ja panustab Rapla korvpallimeeskonna arengusse. Kontsern soovib, et traditsioonidega spordiala saaks jätkuvalt kasvada. Meeskonnasport sobib kontserni ülesandega siduda grupi eri osad, et tagada võimalikult hea meeskonnatöö SUHTED ELANIKEGA Utilitase järelkasvutiimi kuuluvaid noori kergejõustiklasi on toetatud alates 2011. aastast. Tiim on planeeritud pikaajalise projektina, olles oluline osa Eesti kergejõustiku saavutusspordi struktuurist Utilitase koostootmisjaamad ja katlamajad asuvad peamiselt tiheasustusega elurajoonides. Kontsern korraldab huvirühmadele Utilitas jätkab vähiravifondi „Kingitud elu“ toetamist ja asus 2020. aastal ringkäike oma tootmisobjektidel, et lähemalt tutvustada ener- toetama Toidupanka geetika tagamaid. Utilitas korraldab ka avatud uste päevi, mille raames on kõik huvilised oodatud kaugküttemaailma uudistama. Kuna energiatootmisega võivad kaasneda lõhna-, tolmu-, müra-, transpordi- või muud häiringud, pöörab ettevõte põhitähelepanu Koostöös noorte ettevõtjate prototüüpide ehitamise stardirahastuga ennetustööle, et ohuriskid juba eos välistada. Utilitas mõistab oma Prototron loob Utilitas võimalusi rohe- ja keskkonnatehnoloogia ning vastutust kohalike kogukondade ees ning hoiab igati kogukondadega sidet, andes energeetika valdkonna ideede rahastamiseks ja abistamiseks vajalikku teavet, küsides tagasisidet ning lahendades tekkinud küsimused operatiivselt. 74 75 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne PANUS SEKTORI KOOSTÖÖ ARENGUSSE HARIDUS- ASUTUSTEGA Utilitas teeb koostööd liitude ja organisatsioonidega, kes panus- tavad keskkonnahoidu ja jätkusuutlikku majandamisse ning aitavad arendada energeetikavaldkonda. Utilitas on järgmiste võrgustike liige: Inseneride järelkasv on energeetikas väga oluline ning seoses uute taastuv- energia tehnoloogiate kiire arenguga on hea haridus ja laialdased teadmised Eesti Taastuvenergia Koda ühendab taastuvenergiaga seotud Eesti organisatsioonid ühe äärmiselt vajalikud. Sarnaselt kogu sektoriga on ka Utilitase jaoks väljakutse katuse alla, et üheskoos edendada ja arendada seda valdkonda. soojusinseneeria eriala populariseerimine, eriti arvestades, et sarnaste huvidega tudengite nimel konkureeritakse atraktiivse infotehnoloogiasektoriga. Energeetikavaldkonna populaarsus võib lähiajal kasvada tänu kesk- konna- ja taastuvenergiateemade tähtsuse kasvule ühiskonnas – need teemad on noortele südamelähedased. Utilitase Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on Eesti suurim ja vanim organisatsioon, kes esindab Utilitase jaoks on oluline toetada andekate noorte soovi ener- eesmärk on energeetika- ja soojavaldkonna ettevõtteid ning tegutseb nende ettevõtete ühishuvide nimel. giavaldkonnas karjääri teha, et energiasektor suudaks keeruliste populariseerida väljakutsetega paremini toime tulla. soojusinseneeria Utilitas teeb pikaajalist koostööd TalTechiga, et tagada insene- eriala rihariduse jätkuvus Eestis: z Utilitase esindajad osalevad programminõukogudes; Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on suurendada z kontserni ettevõtted pakuvad praktikakohti noortele, et nad saaksid keskkonnateadlikkust ja panna alus omandada tehnilisi ja kutseoskuseid; tasakaalus majandusele, nii nagu z TalTech Mektory innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses tegutseb Utilitase küt- Tiigrihüpe käivitas tehnoloogiasektori telabor, et tutvustada linnade energiavarustuse alustõdesid nii üliõpilastele arengu. kui ka laborit külastavatele muudele gruppidele; z et motiveerida edukaid inseneriteaduskonna üliõpilasi, annab Utilitas välja Puhta Energia stipendiumeid bakalaureuse- ja magistritaseme tudengitele. Koostöö tulemusena on Utilitasel ligipääs TalTechi teadusalastele eksperdi- Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum teadmistele ja uuringutele ning tudengitel Utilitase praktilistele teadmistele ja ühendab ettevõtteid, kellele on oluline andmetele. toimida vastutustundlikult, et tagada nii oma ettevõtte, ühiskonna kui ka Kuna inseneeriahariduse populaarsus tugineb tugevale ja huvitavale STEM-ainete riigi jätkusuutlikkus. 2020. aastal liitus õpetamisele üldhariduskoolides, jätkab Utilitas koostööd haridusprogrammiga Utilitas Vastutustundliku Ettevõtluse Noored Kooli, pöörates eritähelepanu noorte matemaatika- ja füüsikaõpetajate Foorumiga, kirjutades ühtlasi alla kaasamisele sellesse programmi. võrgustiku üleskutsele järgida nimetatud põhimõtteid: 76 77 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD BILANSS KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE TUHANDETES EURODES Lisa nr 31 .12 .2020 31 .12 .2019 TUHANDETES EURODES Lisa nr 2020 2019 VARAD Äritulud Käibevara Müügitulu 13 124 836 131 520 Muud äritulud 14 2 477 3 099 Raha 2 39 711 17 395 Nõuded ja ettemaksed 3 21 731 20 378 ÄRITULUD KOKKU 127 313 134 619 Varud 4 4 245 4 371 Kaubad, toore, materjal ja teenused 15 -58 556 -70 468 KÄIBEVARA KOKKU 65 687 42 144 Mitmesugused tegevuskulud 16 -2 957 -2 925 Tööjõukulud 17 -10 423 -9 337 Põhivara Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum 6, 8 -18 424 -16 087 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 692 0 ja väärtuse langus Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 3 31 108 Muud ärikulud -16 -12 Materiaalne põhivara 6, 7 305 083 293 921 Ärikasum 36 937 35 790 Immateriaalne põhivara 7, 8 14 799 15 497 Finantstulud ja -kulud PÕHIVARA KOKKU 320 605 309 526 Intressikulud 9 -14 241 -13 192 VARAD KOKKU 386 292 351 670 Muud finantstulud ja -kulud -112 -95 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU -14 353 -13 287 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Kasum enne tulumaksustamist 22 584 22 503 Lühiajalised kohustised Tulumaks 12 -814 -651 Kapitalirendi kohustised 7, 9 1 393 1 121 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 21 770 21 852 Võlad ja ettemaksed 10 15 478 21 525 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 16 871 22 646 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 9 229 701 204 701 Kapitalirendi kohustised 7, 9 37 385 38 748 Võlad ja ettemaksed 10 64 74 Eraldised 11 224 224 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 267 374 243 747 KOHUSTISED KOKKU 284 245 266 393 Omakapital Osakapital 12 7 650 7 650 Jaotamata kasum 94 397 77 627 OMAKAPITAL KOKKU 102 047 85 277 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 386 292 351 670 Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 80 81 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ARUANNE Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital kasum Kokku TUHANDETES EURODES Lisa nr 2020 2019 Saldo seisuga 31.12.2018 7 650 59 775 67 425 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Makstud dividendid 0 -4 000 -4 000 Ärikasum 36 937 35 790 Aruandeperioodi puhaskasum 0 21 852 21 852 Korrigeerimised: Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja 6, 8 18 424 16 087 Saldo seisuga 31.12.2019 7 650 77 627 85 277 väärtuse langus Kasum (kahjum) põhivara müügist 6 -6 -25 Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -2 389 6 726 Aruandeperioodi puhaskasum 0 21 770 21 770 Varude muutus 4 125 -361 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete 10 -3 547 -4 857 Saldo seisuga 31.12.2020 7 650 94 397 102 047 muutus Makstud intressid 9 -15 165 -13 875 Makstud ettevõtte tulumaks 12 -814 -651 Kokku rahavood äritegevusest 33 565 38 834 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 12. RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara 6, 8 -29 330 -34 959 soetamisel Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara 6 6 25 müügist Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -692 0 Antud laenude tagasimaksed 3, 20 0 40 Saadud intressid 3 3 Kokku rahavood investeerimistegevusest -30 013 -34 891 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 9 25 000 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 9 -1 121 -879 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -115 -98 Makstud dividendid 12 -5 000 -4 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 18 764 -4 977 RAHAVOOD KOKKU 22 316 -1 034 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 2 17 395 18 429 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 2 39 711 17 395 Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 82 83 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist . Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni AASTAARUANDE LISAD kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna . Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks . „ Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel kasutatud arvestuspõhimõtted Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud OÜ Utilitas 2020 . aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga . Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded netovara bilansilises väärtuses (st . nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud Toimkonna poolt välja antud juhendid . netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena . Konsolideeritud aruandes kajastuvad OÜ Utilitas (edaspidi: ettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad . Informatsioon tütarettevõtete kohta on Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata toodud lisas 5 . aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes . üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded . Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes . ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v .a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse A . Konsolideeritud aruannete koostamine meetodil . Konsolideerimise põhimõtted B . Finantsvarad Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted . Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt . ka arvestuspõhimõte C), ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid . nõuded ostjate vastu (vt . ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded . Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s .t päeval, mil Kontsern võtab arvestuspõhimõtetele . endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks) . Tütarettevõtted Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll . Tütarettevõtet nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses . Lühiajaliste nõuete korrigeeritud loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat . bilansis tõenäoliselt laekuvas summas . Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil) . Vastavalt C . Raha ja raha lähendid ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse arvelduskontode jääke (v .a . arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning firmaväärtusena . Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele . konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus . kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes . Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna . D . Nõuded ostjate vastu Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni . lühiajalisi nõudeid . Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (s .o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused) . 84 85 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta . Muid hooldus- ja nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele . Asjaoludeks, remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil . mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit . Amortisatsioonimäär finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine . Individuaalselt oluliste määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast . Olulise nõuete väärtuse langust (st . vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest . Selliste nõuete ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa . puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas . Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit . Nõuete bilansilist amortisatsiooninormid . väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes kuluna . Kui nõue loetakse lootusetult Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: laekuvaks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja . Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu Ehitised ja rajatised 2 - 10% 10 - 50 aastat vähendamisena . Soojustrassid 3 - 10% 10 - 30 aastat Tootmisseadmed 3 - 20% 5 - 35 aastat E . Varud Muud masinad ja seadmed 10 - 33% 3 - 10 aastat Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende Muu inventar ja IT seadmed 10 - 33% 3 - 25 aastat olemasolevasse asukohta ja seisundisse . Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit . OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kasutab kütusevarude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kaalutud keskmise hinna meetodit . Varud Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita . sellest, kumb on madalam . Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes . Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist Immateriaalne käibevara jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest . Igal bilansipäeval hinnatakse Immateriaalse käibevarana kajastab kontsern ostetud, kuid kasutamata CO2 heitkoguste kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse ühikuid . põhjendatust . Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s .o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane F . Materiaalne põhivara väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas I) . varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 700 eurot kuni alates 10 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest . Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu . Kasum või Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse ostuhinnast (k .a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real . seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta . Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga G . Rendivarad seotud laenukasutuse kulutused . Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse 2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Selle lepingu arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud . raames võttis rentnik rendile tervikvara, mida ta on kohustatud hooldama ja säilitama Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha ning rendiperioodi lõppedes rendileandjale tagastama . Kapitalirendile võetud vara, arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused . mida vastavalt lepingule nimetatakse “Rendivara” on eraldi välja toodud lisades 6, Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga . 7 ja 8 . Rentnik teeb rendile võetud varale parendusi ja asendusi, mis võetakse arvele Rendivara koosseisus ja mida amortiseeritakse rendiperioodi jooksul vastavalt kasulikule Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, elueale . Investeeringud Rendivara asendustesse kuuluvad ettevõttele rendiperioodi lõpul kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu jääkväärtuses kompenseerimisele rendileandja poolt . 86 87 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Rendivarade kapitalirendile võtmisega kaasnevad kohustised on kajastatud bilansis eraldi Muu immateriaalne põhivara real “Kapitalirendi kohustised” . Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks Muud rendilepinguga seotud materiaalsed varad, mida AS Utilitas Tallinn omandab kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu . Muu täiendavalt rendiperioodi jooksul, kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele . pikkus ei ületa 5 aastat . H . Immateriaalne vara I . Varade väärtuse langus Immateriaalset vara (firmaväärtus, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega . majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav . Omandatud Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist . Selliste ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest . Arvele võtmise järel kajastatakse asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud bilansilise maksumusega . kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused . Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast maksumus ületab selle kaetava väärtuse . Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, kasulikust elueast . Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, -meetodi põhjendatust . Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara kumb on kõrgem . Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat gruppidele järgmised: väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus) . Varade allahindlusi kajastatakse Firmaväärtus 4,55% aruandeperioodi kuluna . Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu 20-33% Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla immateriaalne põhivara tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud . Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus I) . aastatel normaalset amortisatsiooni . Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta Firmaväärtus kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena . Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse J . Kapitali- ja kasutusrendid ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga arvele võtta . Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule . Muud rendilepingud kajastatakse selle soetusmaksumuses immateriaalse varana . kasutusrendina . Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea Kontsern kui rentnik jooksul . Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse Tarkvara summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam . Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara vähendamiseks . Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on lahutamatu osa . Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama . Kapitalirendi tingimustel renditud varad need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul . Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud on lühem . Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi . Arvutitarkvara esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus . arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat . Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes jooksva perioodi kuludena . kuluna . 88 89 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne K . Finantskohustised vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt . Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- netosummalt . Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, täiendava tulumaksukuluta . Alates 2019 . aastast rakendatakse madalamat maksumäära mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi . Edasine kajastamine 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v .a edasimüügi eesmärgil soetatud eelneva aasta keskmise maksustatud dividendiga . 2018 . a oli esimene arvesse võetav finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida aasta kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel . Tulumaksukohustus kajastatakse nende õiglases väärtuses) . ja tulumaksukulu dividendidelt kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel . Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, bilansis maksmisele kuuluvas summas . Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases välja makstakse . Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kuu 10 . kuupäeval . kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit . Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi . Bilansis ei kajastata tingimuslikku lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva . Laenukohustisi, mille tagasimakse tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel . tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena . Samuti väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 12 . kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu . N . Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes L . Eraldised ja tingimuslikud kohustised arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi . Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on summa ei ole kindlad . Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust tõenäoline . eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta . Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist . seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele . Elektri- ja soojusenergia müük ning kaugjahutuse teenus Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, Elektri- ja soojusenergia ning kaugjahutuse teenuse müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete igakuiselt mõõtjate näitude alusel . nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline . Liitumistasud Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või Liitumistasud kajastatakse tuluna siis, kui liitumisega seotud teenus on osutatud (st millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, liitumiseks vajalik põhivara on ehitatud) ning puudub sisuline risk, et tasusid peab tagasi on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena . maksma . Keskkonnakaitselised eraldised Muu Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne bilansipäeva toimunud Saadud sihtfinantseering kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub keskkonnakahjustuste suhtes juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud . seadusandlusest või ettevõtte poolt võetud lepingulistest kohustistest . Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mille realiseerumine on vähetõenäoline või suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata . Intressitulu kajastatakse kasutades vara millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel . Sellistel kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, on avalikustatud juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt . Dividenditulu kajastatakse siis, kui raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena . omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks . M . Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit . Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, 90 91 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 2 Raha ja raha lähendid „ Lisa 5 Tütarettevõtted 31 .12 .2020 seisuga omas OÜ Utilitas osalust järgmistes tütarettevõtetes: TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Osalus Osalus Pangakontod 39 411 17 095 Tütarettevõte Tegevusala 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Tähtajalised hoiused (tähtajaga kuni 3 kuud) 300 300 OÜ Utilitas Tallinna Soojus- ja elektrienergia tootmine 100% 100% Elektrijaam ja müük RAHA JA RAHA LÄHENDID KOKKU 39 711 17 395 AS Utilitas Tallinn Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100% AS Utilitas Eesti Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100% „ Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed Kõik tütarettevõtted on asutatud ja tegutsevad Eestis . Lühiajalised nõuded ja ettemaksed „ Lisa 6 Materiaalne põhivara TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 21 073 19 588 TUHANDETES EURODES Kokku sh Ostjatelt laekumata arved 21 083 19 621 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -10 -33 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 2 2 Saldo seisuga 31 .12 .2019 Muud lühiajalised nõuded 197 126 Soetusmaksumus 206 184 156 389 1 516 11 200 375 289 Ettemaksed teenuste eest 459 662 Akumuleeritud kulum -49 858 -30 728 -782 0 -81 368 LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 21 731 20 378 JÄÄKMAKSUMUS 156 326 125 661 734 11 200 293 921 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 2020 . a toimunud muutused TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Ostud ja parendused 75 48 190 28 051 28 364 Pikaajalised ettemaksed 31 108 Mahakandmised -90 -67 0 0 -157 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 31 108 Ümberklassifitseerimine 26 967 3 355 0 -30 322 0 Amortisatsioonikulu -9 700 -7 128 -217 0 -17 045 Aruandeperioodil vähenes ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv 14 tuhat eurot (2019: reserv vähenes 13 tuhat eurot; vt lisa 16) . Lootusetult laekuvateks kanti nõudeid 9 tuhat eurot Saldo seisuga 31 .12 .2020 (2019: 11 tuhat eurot) . Aruandeperioodil saadi tulu varem lootusetult laekuvateks tunnistatud Soetusmaksumus 232 359 159 556 1 687 8 929 402 531 nõuetest 5 tuhat eurot (2019: 11 tuhat eurot; vt lisa 14) . Akumuleeritud kulum -58 781 -37 687 -980 0 -97 448 JÄÄKMAKSUMUS 173 578 121 869 707 8 929 305 083 „ Lisa 4 Varud Materiaalse põhivara hulgas kajastatakse AS Tallinna Soojus rendi- ja opereerimislepingu TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 alusel renditud varasid nende parenduste ja asendustega kokku jääkmaksumuses 79 394 tuhat eurot (2019: 69 032 tuhat eurot) (lisa 7) ja muid rendilepinguga seotud materiaalseid Tooraine ja materjal 1 665 1 692 varasid jääkmaksumusega 92 544 tuhat eurot (2019: 86 534 tuhat eurot), mida AS Utilitas Kütus 2 573 2 678 Tallinn omandab täiendavalt rendiperioodi jooksul ja mis kuuluvad juhul kui omand läheb Ettemaksed varude eest 7 1 rendiperioodi lõpul rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt . Aruandeperioodi lõpu seisuga oli materiaalse põhivara hulgas täiendavalt rendi- ja VARUD KOKKU 4 245 4 371 operaatorlepinguga seotud lõpetamata ehitisi ja seadmeid maksumusega 6 181 tuhat eurot (2019: 10 576 tuhat eurot), mis kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul Aruandeperioodil hinnati varusid alla 7 tuhande euro väärtuses ning kanti maha 10 tuhande rendileandjale üle, jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt . euro väärtuses . 2019 . aastal varude allahindlusi ega maha kandmisi pole toimunud . Aruandeperioodil laekus põhivara müügist 6 tuhat eurot (2019: 25 tuhat eurot) . Kahjum põhivara mahakandmisest oli 157 tuhat eurot (2019: 21 tuhat eurot) . 92 93 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 7 Rendivarad (kapitalirent) Lepingust tulenev kapitalirendikohustis Rendimaksete nüüdisväärtus lepingu sõlmimisel oli 35 834 tuhat eurot ja aastane Kontsern kui rentnik: rendimakse 2 684 tuhat eurot . Rendimaksete nüüdisväärtuse leidmiseks prognoositi algselt Kapitalirendile võetud vara, varade parendused ja asendused varaliikide lõikes: tarbijahinnaindeksi väärtused 1-5 aastaks 4,50%, 6-10 aastaks 3,50% ja 11-30 aastaks 3,10% . Renditasu korrigeeritakse üks kord kalendriaasta jooksul vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele eelnenud aastal . Algselt prognoositud ja tegeliku tarbijahinnaindeksi erinevuse Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara mõju rendimakse suurusele kajastatakse perioodi tuluna või kuluna . Rendimakse tasumine toimub kord kvartalis . TUHANDETES EURODES Kokku Kapitalirendi kohustis seisuga 31 .12 .2020 on 38 778 tuhat eurot (31 .12 .2019 seisuga 39 869 tuhat eurot; vt lisa 9) . Kohustise efektiivne intressimäär (diskontomäär) on 9,6% . Kapitalirendi tingimustel renditakse transpordivahendeid bilansilise jääkmaksumusega 100 Saldo seisuga 31 .12 .2019 tuhat eurot (31 .12 .2019 73 tuhat eurot) . Soetusmaksumus 98 027 276 98 303 Akumuleeritud kulum -28 922 -229 -29 151 „ Lisa 8 Immateriaalne põhivara JÄÄKMAKSUMUS 69 105 47 69 152 2020 . a toimunud muutused Firmaväärtus Muu immateriaalne põhivara Ostud, parendused ja 15 642 101 15 743 asendused TUHANDETES EURODES Kokku Mahakandmine -21 0 -21 Amortisatsioonikulu -5 232 -47 -5 279 Saldo seisuga 31 .12 .2020 Saldo seisuga 31 .12 .2019 Soetusmaksumus 113 005 333 113 338 Soetusmaksumus 22 839 1 282 24 121 Akumuleeritud kulum -33 511 -232 -33 743 Akumuleeritud kulum -8 305 -319 -8 624 JÄÄKMAKSUMUS 79 494 101 79 595 JÄÄKMAKSUMUS 14 534 963 15 497 31 . oktoobril 2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS 2020 . a toimunud muutused Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Ostud ja parendused 0 524 524 Amortisatsioonikulu -1 038 -184 -1 222 AS Utilitas Tallinn teeb rendile võetud varale parendusi ja asendusi, mis võetakse arvele Rendivara koosseisus . Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustavad rendi- ja opereerimislepingu alusel renditud varadest 93% (31 .12 .2019 seisuga 90%) rentniku poolt rendiperioodi jooksul tehtud Saldo seisuga 31 .12 .2020 parendused ja asendused, kokku summas 74 089 tuhat eurot (31 .12 .2019 seisuga 62 327 tuhat Soetusmaksumus 22 839 1 760 24 599 eurot) . Rendiperioodi lõpus kuuluvad investeeringud Rendivara asendustesse jääkväärtuses Akumuleeritud kulum -9 343 -457 -9 800 ettevõttele kompenseerimiseks AS Tallinna Soojus poolt . JÄÄKMAKSUMUS 13 496 1 303 14 799 AS Tallinna Soojus rendi- ja opereerimislepingu alusel renditud põhivarade bilansiline jääkmaksumus jaguneb alljärgnevalt: Immateriaalse põhivara hulgas kajastatakse AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu alusel renditud immateriaalseid varasid nende parenduste ja asendustega bilansilises TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 jääkmaksumuses 101 tuhat eurot (31 .12 .2019: 47 tuhat eurot; vt lisa 7) ja muid rendilepinguga seotud immateriaalseid varasid jääkmaksumusega 999 tuhat eurot (2019: 756 tuhat eurot), AS Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja 5 406 6 752 mida AS Utilitas Tallinn omandab täiendavalt rendiperioodi jooksul ja mis kuuluvad juhul opereerimislepingu sõlmimisel üle antud põhivarad kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele AS Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) Tallinna Soojus poolt . 7 839 8 524 poolt teostatud parendused Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) 66 250 53 803 poolt teostatud asendused RENDITUD VARADE BILANSILINE JÄÄKMAKSUMUS KOKKU 79 495 69 079 94 95 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 9 Laenukohustised „ Lisa 10 Võlad ja ettemaksed Lühiajaline Pikaajaline Lühiajalised võlad ja ettemaksed Tagasimakse Lepinguline TUHANDETES EURODES saldo saldo tähtaeg intressimäär 31 .12 .2020 31 .12 .2020 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Omaniku laen 0 229 701 2047 4,99% Kapitalirendikohustised 1 393 37 385 Võlad tarnijatele 11 119 16 598 sh Rendi- ja (diskontomäär) Võlad töövõtjatele 163 103 operaatorleping AS-ga 1 376 37 314 2031 9,60% Tallinna Soojus (lisa 7) Maksuvõlad 2 000 1 441 6 kuu euribor+ sh Käibemaks 1 467 872 Muu kapitalirent 17 71 2025 1,30-1,35% Sotsiaalmaks 240 235 KOKKU 1 393 267 086 Õhusaastemaks 126 166 Üksikisiku tulumaks 129 119 Lühiajaline Pikaajaline Erijuhtude tulumaks 13 23 Tagasimakse Lepinguline TUHANDETES EURODES saldo saldo Töötuskindlustusmaks 14 12 tähtaeg intressimäär 31 .12 .2019 31 .12 .2019 Kohustuslik kogumispension 9 9 Omaniku laen 0 204 701 2047 4,99% Aktsiisimaks 2 5 Kapitalirendikohustised 1 121 38 748 Muud võlad 238 552 sh Rendi- ja Intressikohustus (lisa 20) 0 924 (diskontomäär) operaatorleping AS-ga 1 108 38 690 2031 9,60% Lühiajalised eraldised 1 658 1 602 Tallinna Soojus (lisa 7) Saadud ettemaksed 300 305 6 kuu euribor+ Muu kapitalirent 13 58 2024 1,30% KOKKU 1 121 243 449 LÜHIAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 15 478 21 525 Pikaajalised võlad ja ettemaksed Refinantseerimis – ja intressiriski elimineerimiseks asendati 3-aastase allesjäänud lõpptähtajaga sündikaatlaenud 2018 . majandusaastal OÜ Utilitas emaettevõtte poolt pikaajalise lõpptähtaja TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 (2047 . aastani) ning fikseeritud intressimääraga (4,99%) laenudega . Aruandeperioodil saadi Muud pikaajalised võlad 64 74 emaettevõttelt laenu summas 25 000 tuhat eurot . PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 64 74 Aruandeperioodi intressikulu saadud laenudelt oli 10 646 tuhat eurot (2019: 9 532 tuhat eurot), kapitalirendi intress 3 502 tuhat eurot (2019: 3 602 tuhat eurot) . Kontsernil on sõlmitud SEB pangaga käibekrediidi leping limiidiga 15 miljonit eurot, intressikulu „ Lisa 11 Pikaajalised eraldised käibekrediidi kohustistasudelt oli 93 tuhat eurot (2019: 58 tuhat eurot) . Kõik kontserni võlakohustised on eurodes . Informatsioon laenukohustiste tagatiste kohta on Võimalike keskkonnakahjude katteks on moodustatud eraldis 224 tuhat eurot (2019: toodud lisas 18 . 224 tuhat eurot) . Selle aluseks on AS-iga Tallinna Soojus sõlmitud ettevõtte rendi- ja opereerimisleping, mille alusel kannab AS Utilitas Tallinn kõik enne lepingu jõustumise kuupäeva keskkonnaohutusest tulenevad kulud kuni 64 tuhat euro ulatuses ning 10% nimetatud limiiti ületavatest kuludest, kuid mitte rohkem, kui 128 tuhat eurot ühe lepinguaasta kohta . Nimetatud summasid korrigeeritakse vastavalt tarbijahinna indeksi muutusele . Kontsernil ei ole bilansipäeva seisuga teada keskkonnaalastest ohtudest tulenevaid kulutusi ega ettekirjutusi ühegi pädeva organi poolt keskkonnaalase vastutuse kompenseerimiseks . Keskkonnakahjude eraldist ei ole diskonteeritud, kuna juhtkonna hinnangul on diskonteerimise mõju aastaaruandele ebaoluline . 96 97 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 12 Omakapital „ Lisa 14 Muud äritulud 31 .12 .2020 31 .12 .2019 TUHANDETES EURODES 2020 2019 Osakapital (tuhandetes eurodes) 7 650 7 650 Kasum põhivara müügist 6 25 Osade arv (tk) 1 1 Saadud trahvid ja viivised 6 877 Osade nimiväärtus (eurodes) 7 650 000 7 650 000 Laekunud lootusetud võlad (lisa 3) 5 11 CO2 saastekvootide müük 1 241 940 Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31 .12 .2020 ja 31 .12 .2019 koosneb 1 osast Tulu sihtfinantseerimisest 1 169 1 145 nimiväärtusega 7 650 000 eurot, mille eest on täielikult tasutud . Muud äritulud 50 101 2018 . a . novembris lisandus ettevõtte omanikeringi pikaajalise strateegiaga rahvusvaheline MUUD ÄRITULUD KOKKU 2 477 3 099 infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II), mille varasid juhib First Sentier Investors . Ettevõtte kaudseteks omanikeks on EDIF II (85%) ja OÜ Utilitas juhtkonnaliikmete ettevõtted (15%) . OÜ Utilitas otseseks 100% emaettevõtteks on ühine OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam ja AS Utilitas Eesti müüsid aruandeperioodil kasvuhoonegaaside valdusettevõte First State Core S .à r .l . heitkoguse ühikute kehtiva kauplemisperioodi jäägi, kokku 45,1 tuhat tonni, keskmise hinnaga 27,52 eurot tonn (2019: 43,4 tuhat tonni, keskmise hinnaga 21,65 eurot tonn) . TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastas 2020 . aastal AS-i Utilitas Tallinn 4 Ettevõtte jaotamata kasum 94 397 77 627 investeeringuprojekti, summas 551 tuhat eurot (2019: 4 investeeringuprojekti, summas 763 tuhat eurot) ja AS-i Utilitas Eesti 5 investeeringuprojekti, summas 618 tuhat (2019: Võimalikud dividendid 76 657 63 125 4 investeeringuprojekti, summas 425 tuhat eurot ning osaliselt tagastati 2018 . aastal Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 17 740 14 502 väljamakstud toetust, summas 43 tuhat eurot) . 2020 . aastal maksti 5 000 tuhat eurot (2019: 4 000 tuhat eurot) dividende, millega kaasnes „ Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused tulumaksukulu 814 tuhat eurot (2019: 651 tuhat eurot) . Sellega kaasneb võimalus maksustada 2021 . aastal välja makstavaid dividende madalama maksumääraga summas kuni 16 333 tuhat eurot . TUHANDETES EURODES 2020 2019 Tooraine, materjal ja ostetud energia -49 093 -60 379 „ Lisa 13 Müügitulu Energia, vee ja kemikaalide kulud -2 955 -3 309 Remondi ja hoolduskulud -3 156 -2 932 TUHANDETES EURODES 2020 2019 Õhusaastetasu -303 -489 CO2 saastekvootide kulu -1 056 -1 575 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Hoonestusõigus, maamaks -443 -402 Eesti 124 836 131 520 Muud -1 550 -1 382 KOKKU 124 836 131 520 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -58 556 -70 468 Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes Aruandeperioodil ostis AS Utilitas Tallinn CO2 saastekvootide puudujäägi katteks 1 056 Soojus- ja elektrienergia tootmine ja müük 101 278 111 466 tuhande euro väärtuses (46,0 tuhat tonni) CO2 saastekvoodi ühikuid . 2019 . aastal ostis AS Taastuvenergia toetused 20 554 17 208 Utilitas Tallinn 1 575 tuhande euro väärtuses (70,6 tuhat tonni) CO2 saastekvoodi ühikuid . Muud müügitulud 3 004 2 846 MÜÜGITULU KOKKU 124 836 131 520 Võrreldes 2019 . aastaga vähenes aruandeaastal soojusenergia müügimaht kõrgema välisõhutemperatuuri ja madalama soojusenergia hinna tõttu . Uus Mustamäe koostootmisjaam tõi küll kaasa elektrienergia tootmismahtude suurenemise, kuid koroonaviiruse ning rekordsoojade ilmadega seoses vähenenud elektrinõudlus tõi kaasa elektrihindade olulise languse Nord Pool elektriturul, mistõttu kontserni müügitulu tervikuna 2020 . aastal langes . 98 99 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud „ Lisa 20 Tehingud seotud osapooltega Aruandekohustuslase emaettevõtte nimetus: First State Core S .à r .l . TUHANDETES EURODES 2020 2019 Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõte on registreeritud: Luksemburg Mitmesugused büroo-, haldus- ja hoolduskulud -1 101 -947 Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõte: First State Elio S .à r .l . Uurimis- ja arengukulud -30 -1 Välised nõustajad -368 -301 Riik, kuhu emaettevõtte kontsern on registreeritud: Luksemburg Varakindlustuse kulud -328 -295 OÜ Utilitas konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: Ebatõenäoliselt laekuvad arved (lisa 3) 14 13 1 . ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle; Muud kulud -1 144 -1 394 2 . tütar- ja sidusettevõtted (konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -2 957 -2 925 konsolideerimise käigus elimineeritavaid tehinguid tütarettevõtetega); 3 . ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed „ Lisa 17 Tööjõukulud ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted . TUHANDETES EURODES 2020 2019 Kohustised seotud osapoolte vastu Palgakulu -7 809 -6 999 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Sotsiaalmaksud -2 614 -2 338 Lühiajalised kohustised emaettevõttele 0 924 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -10 423 -9 337 sh intressikohustis 0 924 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 257 249 Töölepingu alusel töötav isik 248 240 Pikaajalised kohustised emaettevõttele 229 701 204 701 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 9 sh saadud laenud (vt . lisa 9) 229 701 204 701 Ostud seotud osapooltelt „ Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad TUHANDETES EURODES 2020 2019 Kontserni investeerimislaenudega seotud kohustiste, mis olid 31 .12 .2020 seisuga 229 701 Emaettevõttelt saadud laenult arvestatud intressikulu 10 646 10 215 tuhat eurot (31 .12 .2019 seisuga 204 701 tuhat eurot; vt lisa 9), tagamiseks on: sh kapitaliseeritud intress 0 683 1 . Kommertspant kontserni vallasvaradele summas 173,5 miljonit eurot Kontserni varad, mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (lisa 3), varud (lisa Lepingulised kohustised osta või müüa seotud osapooltelt / seotud osapooltele puuduvad . 4) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (lisa 6) . Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele 2020 . aastal arvestatud 2 . Hüpoteegid kinnistutele väärtusega 10 miljonit eurot bilansilise maksumusega 4,5 tasu oli 1 128 tuhat eurot, (2019: 1 245 tuhat eurot), millele lisandusid sotsiaalmaksud . miljonit eurot (2019: 4,9 miljonit eurot) (lisa 6) ja hoonestusõigusele väärtusega 150 miljonit eurot (bilansiline maksumus määratlemata) . „ Lisa 21 Sündmused pärast aruandekuupäeva 3 . Tütarettevõtete aktsiad ja osad . Tallinna linn ja energiakontsern Utilitas sõlmisid 03 .02 .2021 kokkuleppe võrdsetel alustel AS „ Lisa 19 Tingimuslikud kohustised Tallinna Vesi suuromaniku United Utilities Tallinn B .V osaluse ostmiseks ettevõttes . Tehing viidi lõpule 31 .03 .2021 ja selle tulemusel sai Tallinna linn 52,35 protsendiga AS Tallinna Vesi Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised enamusosanikuks . Utilitas omandas United Utilities Tallinn B .V-lt 17,65 protsenti AS Tallinna Vesi aktsiatest ning võtab juhtrolli ettevõtte strateegiliste tegevuste koordineerimisel . United Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 Utilities käest osaluse omandamisele järgneva ülevõtmispakkumise käigus ostetavad aktsiad aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata jagatakse linna ja Utilitas vahel samuti 50/50 põhimõttel ja nii suureneb Utilitase osalus täiendav maksusumma, intressid ning trahvi . maksimaalselt kuni 32,65%-ni . Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma . 100 101 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 10 .03 .2021 omandas Utilitas 50% tuulepargi arendusest Lätis, Ventspilsi piirkonnas . Projekti Konsolideerimata kasumiaruanne suuruseks on planeeritud 58,8 MW ning valmimisajaks 2022 . aasta lõpp, misjärel peaks tuulepark tootma ligikaudu 150 GWh taastuvat elektrit aastas . TUHANDETES EURODES 2020 2019 Äritulud „ Lisa 22 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Müügitulu 1 274 1 192 Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja ÄRITULUD KOKKU 1 274 1 192 hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja Kaubad, toore, materjal ja teenused -121 -98 sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses . Mitmesugused tegevuskulud -659 -415 Tööjõukulud -1 700 -1 250 Konsolideerimata bilanss Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus -12 -12 Muud ärikulud 0 -1 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Ärikahjum -1 218 -584 VARAD Finantstulud ja -kulud Käibevara Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütarettevõtetesse 5 000 4 000 Raha 689 1 540 Intressikulud -10 739 -10 274 Nõuded ja ettemaksed 1 671 1 935 Muud finantstulud ja -kulud 11 002 10 537 KÄIBEVARA KOKKU 2 360 3 475 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 5 263 4 263 Põhivara Kasum enne tulumaksustamist 4 045 3 679 Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse 10 511 10 511 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 4 045 3 679 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 692 0 Antud laenud 233 560 209 560 Materiaalne põhivara 507 169 Immateriaalne põhivara 49 0 Põhivara kokku 245 319 220 240 VARAD KOKKU 247 679 223 715 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 402 2 483 Lühiajalised kohustised kokku 2 402 2 483 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 229 701 204 701 Pikaajalised kohustised kokku 229 701 204 701 KOHUSTISED KOKKU 232 103 207 184 Omakapital Osakapital 7 650 7 650 Jaotamata kasum 7 926 8 881 OMAKAPITAL KOKKU 15 576 16 531 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 247 679 223 715 102 103 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata rahavoogude aruanne Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne TUHANDETES EURODES 2020 2019 Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital Kokku kasum RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Saldo seisuga 31 .12 .2019 7 650 8 881 16 531 Ärikahjum -1 218 -584 Aruandeperioodi puhaskasum 0 4 045 4 045 Korrigeerimised: Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 12 12 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -642 343 Saldo seisuga 31 .12 .2020 7 650 7 926 15 576 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 989 400 Makstud intressid -11 666 -10 277 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31 .12 .2020 Kokku rahavood äritegevusest -12 525 -10 106 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste -10 511 -10 511 bilansiline väärtus RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -545 0 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus 96 982 96 982 arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -692 0 Antud laenud -30 000 -12 622 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31 .12 .2020 7 650 94 397 102 047 Antud laenude tagasimaksed 6 000 12 622 Saadud dividendid 5 000 4 000 Saadud intressid 11 911 10 585 Kokku rahavood investeerimistegevusest -8 326 14 585 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 25 000 0 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 0 -8 Makstud dividendid -5 000 -4 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 20 000 -4 008 RAHAVOOD KOKKU -851 471 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 1 540 1 069 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 689 1 540 104 105  In connection with our audit of the consolidated financial statements, our responsibility is to read the other Independent Auditor’s Report information identified above and, in doing so, consider whether the other information is materially inconsistent with the consolidated financial statements or our knowledge obtained in the audit, or otherwise To the Shareholder of Osaühing Utilitas appears to be materially misstated. If, based on the work we have performed, we conclude that there is a material misstatement of this other information, we are required to report that fact. We have nothing to report Our opinion in this regard. In our opinion, the consolidated financial statements present fairly, in all material respects, the consolidated Responsibilities of the Management Board and those charged with governance for the financial position of Osaühing Utilitas and its subsidiaries (together "the Group") as at 31 December 2020, and the Group’s consolidated financial performance and consolidated cash flows for the year then ended in consolidated financial statements accordance with the Estonian financial reporting standard. The Management Board is responsible for the preparation and fair presentation of the consolidated financial statements in accordance with the Estonian financial reporting standard and for such internal control as the What we have audited Management Board determines is necessary to enable the preparation of consolidated financial statements that are free from material misstatement, whether due to fraud or error. The Group’s consolidated financial statements comprise: • the consolidated balance sheet as at 31 December 2020; In preparing the consolidated financial statements, the Management Board is responsible for assessing the • the consolidated income statement for the year then ended; Group’s ability to continue as a going concern, disclosing, as applicable, matters related to going concern • the consolidated cash flow statement for the year then ended; and using the going concern basis of accounting unless the Management Board either intends to liquidate • the consolidated statement of changes in equity for the year then ended; and the Group or to cease operations, or has no realistic alternative but to do so. • the notes to the consolidated financial statements, which include significant accounting policies and other explanatory information. Those charged with governance are responsible for overseeing the Group’s financial reporting process. Basis for opinion Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated financial statements We conducted our audit in accordance with International Standards on Auditing (ISAs). Our responsibilities Our objectives are to obtain reasonable assurance about whether the consolidated financial statements as a under those standards are further described in the Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated whole are free from material misstatement, whether due to fraud or error, and to issue an auditor’s report that financial statements section of our report. includes our opinion. Reasonable assurance is a high level of assurance, but is not a guarantee that an audit conducted in accordance with ISAs will always detect a material misstatement when it exists. Misstatements We believe that the audit evidence we have obtained is sufficient and appropriate to provide a basis for our can arise from fraud or error and are considered material if, individually or in the aggregate, they could opinion. reasonably be expected to influence the economic decisions of users taken on the basis of these consolidated financial statements. Independence As part of an audit in accordance with ISAs, we exercise professional judgment and maintain professional We are independent of the Group in accordance with the International Code of Ethics for Professional scepticism throughout the audit. We also: Accountants (including International Independence Standards) issued by the International Ethics Standards • Identify and assess the risks of material misstatement of the consolidated financial statements, whether Board for Accountants (IESBA Code). We have fulfilled our other ethical responsibilities in accordance with due to fraud or error, design and perform audit procedures responsive to those risks, and obtain audit the IESBA Code. evidence that is sufficient and appropriate to provide a basis for our opinion. The risk of not detecting a material misstatement resulting from fraud is higher than for one resulting from error, as fraud may Other information involve collusion, forgery, intentional omissions, misrepresentations, or the override of internal control. • Obtain an understanding of internal control relevant to the audit in order to design audit procedures that The Management Board is responsible for the other information. The other information comprises the are appropriate in the circumstances, but not for the purpose of expressing an opinion on the Management report (but does not include the consolidated financial statements and our auditor’s report effectiveness of the Group’s internal control. thereon). • Evaluate the appropriateness of accounting policies used and the reasonableness of accounting estimates and related disclosures made by the Management Board. Our opinion on the consolidated financial statements does not cover the other information and we do not express any form of assurance conclusion thereon. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, Estonia; License No. 6; Registry code: 10142876 T: +372 614 1800, F: +372 614 1900, www.pwc.ee Translation note: Translation note: This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate translation. representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this translation.  OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2020. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE • Conclude on the appropriateness of the Management Board’s use of the going concern basis of accounting and, based on the audit evidence obtained, whether a material uncertainty exists related to events or conditions that may cast significant doubt on the Group’s ability to continue as a going concern. If we conclude that a material uncertainty exists, we are required to draw attention in our auditor’s report to the related disclosures in the consolidated financial statements or, if such disclosures are inadequate, to modify our opinion. Our conclusions are based on the audit evidence obtained up to the date of our auditor’s report. However, future events or conditions may cause the Group to cease to OÜ Utilitas 2020. a majandusaasta aruanne allkirjastati 19. aprillil 2021. continue as a going concern. • Evaluate the overall presentation, structure and content of the consolidated financial statements, including the disclosures, and whether the consolidated financial statements represent the underlying transactions and events in a manner that achieves fair presentation. • Obtain sufficient appropriate audit evidence regarding the financial information of the entities or business activities within the Group to express an opinion on the consolidated financial statements. We are responsible for the direction, supervision and performance of the Group audit. We remain solely responsible for our audit opinion. We communicate with those charged with governance regarding, among other matters, the planned scope and timing of the audit and significant audit findings, including any significant deficiencies in internal control Priit Koit that we identify during our audit. Juhatuse liige AS PricewaterhouseCoopers Tiit Raimla Oksana Popova Auditor’s certificate no. 287 Auditor’s certificate no. 633 19 April 2021 Tallinn, Estonia Translation note: This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this translation. 109 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK OÜ UTILITAS jaotamata kasum oli: Kokku jaotamata kasum 31. detsember 2020 . . . . . . 94 397 tuhat eurot OÜ UTILITAS juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku maksta kuni 31. detsembrini 2020 kogunenud jaotamata kasumist dividende summas 5 000 tuhat eurot. 110 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 64201 1262184 99.06% Jah Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 68201 12000 0.94% Ei Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected]  KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2021 OÜ Utilitas SISUKORD Konsolideeritud UTILITASE TEGEVUSARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 majandusaasta aruanne Utilitas faktides ja arvudes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2021 Kontserni tegevjuhi pöördumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Tegevuskeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Üleilmsed trendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Eesti elektrisektori pikaajaline visioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .23 Aadress 2021. aasta märksõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24 Finantstulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Maakri 19/1 Investeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 10145 Tallinn Ettevõtte struktuur ja juhtkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 Harjumaa JÄTKUSUUTLIKKUS UTILITASES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 Panus ÜRO kestliku arengu eesmärkidesse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Eesti Vabariik Jätkusuutlikkuse olulised valdkonnad ja eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 Utilitase huvirühmad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .38 Registrikood 2021 . aasta ESG tulemuste ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .39 12205523 KESKKONNAMÕJU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .42 Telefon Kliima ja heitmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 +372 642 4071 Kliimamõju vähendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Taastuvenergia tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Põhitegevusala Kaugjahutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 Õhuheitmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük Ressursside kasutamine ja tõhusus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Jaotusvõrgu tõhusus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Audiitor Tootmisefektiivsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .53 AS PricewaterhouseCoopers Veekasutuse vähendamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Aruandeaasta algus ja lõpp SOTSIAALNE MÕJU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 01.01.2021 � 31.12.2021 Töösuhete ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Töökoha ohutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62 Töötajate kaasamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .63 Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .63 Koolitused ja areng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Kvaliteetne teenus klientidele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .66 Kvaliteet ja toimepidevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Kogukonnasuhted ja toetustegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 JUHTIMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Vastutustundlik juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Jätkusuutlik juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .78 Riskijuhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .79 Finantsriskide juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 Panus sektori arengusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .83 Koostöö haridusasutustega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .84 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .86 Konsolideeritud bilanss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .88 Konsolideeritud kasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .89 Konsolideeritud rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Omakapitali muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .92 Tegevjuhtkonna allkirjad 2021 . A konsolideeritud majandusaasta aruandele . . . . . 118 Kasumi jaotamise ettepanek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119 3 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 UTILITASE TEGEVUS­ ARUANNE  „ Utilitas on suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse pakkuja Eestis 2021. aasta tulemused 2139 GWh 1366 MWh 1993 GWh klientide tarbitud klientide tarbitud toodetud soojust soojust jahutust (2020: 1729 GWh) (2020: 1807 GWh) (2020: 792 MWh) 333 GWh 1526 GWh 65% toodetud elektrit toodetud taastuvenergia osakaal (2020: 394 GWh) taastuvenergiat tootmisportfellis (2020: 1585 GWh) (2020: 74%) UTILITAS FAKTIDES 74 gCO /kwh kaugkütte- ja 2 183 000 tonni 173 000 tonni klientide välditud JA ARVUDES kaugjahutusvõrgu heidet (2020: 60gCO2/kWh) CO2-heidet (2020: 129 000 tonni) CO2-heidet (2020: 205 000 tonni) Utilitas on juhtiv taastuva soojus- ja elektrienergia tootja ning kaugkütte ja -jahutuse pakkuja üle kogu Eesti . Pakume klientidele ja keskkonnale sobivaid lahendusi, toodame ja jaotame energiat võimalikult efektiivselt 13% Utilitase osakaal kogu ning kasutame maksimaalses võimalikus ulatuses taastuvaid ja kohalikke Eesti taastuvelektri toodangust (2020: 17%) energiaallikaid . 2021 . aasta 31 . detsembri seisuga kuuluvad kontserni: emaettevõte OÜ Utilitas; kaugkütte- ja kaugjahutusteenust pakkuvad AS Utilitas Tallinn „ Kõik Utilitase kaugkütte­ ja kaugjahutussüsteemid on tõhusad EL­i (100%) ja AS Utilitas Eesti (100%); taastuvatest allikatest soojuse ja elektri energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL mõistes tootja OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%); OÜ Tuulepealne Maa (100%), mis omab ehitusvalmis tuulepargiarendusi Eestis; OÜ Utilitas Wind (50%), HU S KA UGJAH UT US TÕ mis arendab taastuvenergiaprojekte Eestis ja naaberriikides ning AS Tallinna Vesi (20,4%), mis on Eesti suurim vee- ja kanalisatsiooniettevõte . U t ili t a s T ja h u t s u ug al Ut id nn ka m ta li ili e i se s te AS os k au g k ü t t e sü ‒ T s e ll u l o 6 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 7 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 „ Utilitas tegutseb kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, 100% „ Utilitase kaugkütteteenuse kliendid on nii korteriühistud, riigi­ ja klientidest kasutavad munitsipaalasutused kui ka eraettevõtted Jõgeval, Valgas kaugloetavat arvestit (2020: 100%) Maardu Keila Tallinn 100% Rapla biomassist on pärit Kärdla Haapsalu sertifitseeritud Jõgeva allikatest (FSC/ PEFC/ SBP sertifikaat) 5100 102 18,2 mln m2 99,99% köetavat hoonet uut 2021 . aastal liitunud hoonet köetavat netopinda hoonetes (2020: 5008) kaugkütte (2020: 84) Valga kättesaadavus klientidele aastal 2021 556 km 28 km 62–97% hallatavaid kaugküttetorustikku uue või soojusvõrke rekonstrueeritud ja rekonstrueeritud (2020: üle 547 km) rajatud 2021 . aastal võrgu osakaal (2020: 30) (2020: 59–95%) 177 000 375 000 toodetud elekter müüakse Põhjamaade köetavat linnaelanikku, energiabörsil Nord majapidamist keda varustatakse Pool keskkonnasäästliku (2020: 174 000) kaugküttega (2020: 360 000) 3 9 58 MW koostootmisjaama päikeseparki elektrilist „ Ärifilosoofia (2020: 3) nimivõimsust 59 MW (2020: 58) 26 rajamisel tuuleparkide katlamaja võimsust 1200 MW (2020: 26) soojuslikku 47 MW koguvõimsust Missioon Visioon Väärtused (2020: 1200) ehitusvalmis Puhtam tulevik Olla energiavaldkonna • jätkusuutlik tuuleparkide võimsust Vähendame eestvedaja • uuendusmeelne energiatarbimise Luua parimat • mugav kasutada keskkonnamõju, 1000+ MW võimaldades kasutada praktikat ja otsida uusi lahendusi jõudmaks • konkurentsivõimeline Saare-Liivi jätkusuutlikult toodetud keskkonnahoidliku meretuulepargi energiat mugavalt ja ja kliimaneutraalse arenduse plaanitavat taskukohaselt ühiskonnani võimsust 8 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 9 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 „ Organisatsioon „ Finantsnäitajad 261 486 miljonit eurot töötajat varade maht (2020: 257) (2020: 386) 0 117 miljonit eurot tööõnnetust Investeeringuid (2020: 0) (2020: 30) 16 161 miljonit eurot töösuhte keskmine pikkus aastates äritulu (2020: 15) (2020: 127) 3,5% 28 miljonit eurot vabatahtlik tööjõu puhaskasumit voolavus (2020: 22) (2020: 2,8%) „ Liikmesus organisatsioonides Eesti Taastuvenergia Koda Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Rohetiiger Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 11 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KONTSERNI TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE Kestliku energiasüsteemi loomisel tuleb tegeleda kolme väljakutsega: energiajulgeolek, keskkonnaalane jätkusuutlikkus ja taskukohasus. 2021. aastal toimusid sündmused, mis mõjutasid neid kolme aspekti oluliselt ning nõudsid kogu Utilitase meeskonnalt täit tähe- lepanu. Tänu platvormile, mille Utilitas on aastate jooksul ehitanud ja heale meeskonna- tööle saime hakkama kiiret reageerimist nõudvate küsimustega ning suutsime ka astuda otsustavaid samme tulevikku silmas pidades. Kaks viimast aastat jäävad meile meelde COVID-19 pandeemiaga seotud erakorraliste olude tõttu. Oleme pidanud silmitsi seisma töökorralduslike raskustega, mis tekkisid vajadusest takistada viiruse võimalikku levimist ning samal ajal oleme pidanud tagama klientidele teenuste katkematu kättesaadavuse. Väljakutsetega toimetulekuks oleme juurutanud uusi tööprotsesse ja võtnud kasutusele digilahendusi. See on meil õnnestunud - suutsime 2021. aastal tagada äärmiselt töökindla teenuse, mis oli kaugkütteklientidele 99,99% ajast kättesaadav. Utilitas on juba rohkem kui kümme aastat tegutsenud selle nimel, et vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest ja muuta oma süsiniku jalajälg väiksemaks. Võrreldes 2008. kohalike ja taastuvate allikate kasutusele võtmisele ning energia kõigile taskukohasemaks aastaga oleme oma süsiniku jalajälge vähendanud 64%. Samuti oleme suurendanud muutmisele. taastuvenergia osakaalu tootmises 65%-ni ning tõusnud Eesti suurimaks taastuvenergia tootjaks, kui arvestada kokku elektri ja soojuse tootmine. Taastuvenergial ja jääksoojusel põhinev kaugküte on parim lahendus hoonete kütmi- seks linnapiirkonnas. Sellest annavad tunnistust 102 uut klienti, kes 2021. aastal Utilitase Meie süsiniku jalajälg on võrreldes valdkonna keskmisega madal. Kuid selleks, et selja- kaugküttevõrkudega liitusid. Samuti kinnitab seda tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutus- tada üleilmse kliimasoojenemisega seotud probleeme, ei saa me siin peatuda. Tulevikule süsteemide eeliste üha laialdasem tunnustamine Euroopa ja Eesti energiapõhimõtetes mõeldes seadsime endale 2021. aastal ülesandeks töötada välja Utilitase süsinikuneut- ja õigusaktides. Seda positsiooni toetab veel enam koostöövõimaluste uurimine ja raalsuse strateegia. Selle protsessi tulemusel koostatud strateegia „Vähesest nulli“ näeb elluviimine teiste infrastruktuuriettevõtete ja sektoritega ehk sektoritevaheline sidumine. ette kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude süsinikuneutraalsuse saavutamise ning energia Näiteks kasutatakse Eesti kaugküttesektoris laialdaselt soojuse ja elektri koostootmist, tootmise 100% taastuvatest allikatest hiljemalt 2030. aastaks. Selle eesmärgi saavutami- kaugkütte ja kaugjahutuse ühiselt arendamine on äriklientide hulgas aina populaarsem seks koostati investeerimiskava mahuga üle 500 miljoni euro. Utilitas opereerib mood- ning kaugkütet võib vaadelda taastuvatest allikatest toodetud täiendava elektrienergia said madalatemperatuurseid võrke, milles on madal pealevoolutemperatuur enamiku salvestina. 2021. aastal omandas Utilitas 20,4% Eesti suurimast vee-ettevõttest Tallinna aasta vältel. Kavas on asendada täielikult võrgu rekonstrueerimata osad, et suurendada Vesi. Sama piirkonna infrastruktuuriettevõtete tihe koostöö parandab võrkude toimivuse veelgi võrgu töökindlust ja vähendada pealevoolutemperatuuri. Madalatemperatuuriliste koordineerimist ja renoveerimist, et häirida vähem elanikke ning loob võimalusi rohee- kaugküttevõrkude opereerimine laiendab võimalusi kasutada uute tehnoloogiatega nergia kasutamise ja tootmise suurendamiseks. Selleks, et toetada süsinikuneutraalsuse varustusallikaid nagu soojuspumbad ja heitsoojus, mida kõrge temperatuuriga võrkudes eesmärkide saavutamist alustas Utilitas 2021. aastal tuu- ei saa efektiivselt kasutada. leparkide arendamist kontserni ettevõtete Utilitas Wind Üleilmsest COVID-19 pandeemiast taastumisega kaasnenud energianõudluse kasv ning ja Tuulepealne Maa kaudu. tarneprobleemid geopoliitiliste pingete tõttu on toonud energiahindades kaasa olulise 2021. aastal investeeris Utilitas rekordiliselt 117 miljonit muutuse. Eelkõige aasta teises pooles kasvanud elektri ja kütuste hinnad tekitasid suure eurot. Jätkusuutliku energiavarustuse kolme väljakutsega kontrasti 2020. aasta hinnatasemetega, mis olid ajalooliselt madalad. Nagu näeb ette toimetulek nõuab 2022. aastal ja eesseisvatel aastatel Utilitase süsinikuneutraalsuse strateegia, siis meie portfellis olevate imporditud fossiilkü- olulisi lisainvesteeringuid. Tänu pühendunud meeskonnale tuste asendamine kohalike ja taastuvate alternatiividega aitab pikas perspektiivis saavutada ja tihedale koostööle klientidega saame koos astuda puhta ka pakutava energia konkurentsivõimelise hinna. Venemaa 2022. aasta rünnak Ukrainale energiaga tulevikku. on maagaasi hindu veelgi tõstnud. Samuti on see tõstatanud teravaid küsimusi energia- julgeoleku teemal, sest Euroopa sõltub imporditavatest fossiilkütustest. Eestile ja meie naabritele, kes on liitunud Nord Pooliga, on seetõttu ülimalt oluline selle probleemiga tegeleda ning lisada süsteemi võimalikult kiiresti uusi elektri ja soojuse tootmise võim- susi. Kiire üleminek süsinikuneutraalsele tulevikule ei võimalda mitte ainult puhtamat Priit Koit ja keskkonnasäästlikumat energiasüsteemi, vaid parandab ka energiajulgeolekut tänu juhatuse liige, Utilitas kontserni juht 12 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 13 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 TEGEVUSKESKKOND 2020. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta. 2021. aasta oli pinna- temperatuuri järgi seitsme kõige soojema aasta hulgas ning ookeani 2021. aastal oli Eestis soojuse poolest kõige soojem aasta29. 2021. aastal oli põhjapoolkera (sh kõige kõrgema registreeritud Eesti) kõige soojem suvi, millega kaasnesid äärmuslikud kuumalained, temperatuuriga suvi metsatulekahjud ja vihmad. 2021. aastal toimus maailmas mitmeid ÜLEILMSED TRENDID äärmuslike ilmastikuoludega sündmusi30: z Juuni viimasel nädalal laastas äärmuslik kuumalaine Põhja-Ameerikat, kus mõnes kohas tõusis temperatuur mitmeks nädalaks üle 40 °C. Kuumuse tõttu viidi kogu 1 Kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine USA-s ja Kanadas inimesi haiglasse ning kuuma ilma seostatakse mitmesaja inimese surmaga. Kahjustada sai ka taristu, sest elektrikaablid ja teekatted sulasid äärmus- Hoolimata sellest, et üha suurem arv teadlasi, riike ja institutsioone tunnistab vajadust likes tingimustes. tegeleda kliimamuutusega, tõusid CO2-heitkogused 2021. aastal pandeemiaeelsele z Euroopas tõid hoovihmad 2021. aasta juulis kaasa suuri üleujutusi, mis põhjustasid tasemele pärast seda, kui need olid COVID-19-ga seotud piirangutest põhjustatud laastavat kahju eri piirkondades, eriti Saksamaa lääneosas. Üleujutusest mõjutatud majanduslanguse tõttu 5% vähenenud26. Alates tööstusajastu algusest (1850) on inimte- piirkondades sadas viimase saja aasta kõige suurem vihmakogus ja tekkisid tulva- gevuse tagajärjel CO2 kontsentratsioon õhus tõusnud ligi 49% ehk umbes 418 osakeseni veed, mis pühkisid teelt lugematul hulgal hooneid ja kahjustasid taristut, näiteks miljonist. Seda on rohkem eelneva 20 000 aasta loomulikust kasvust, mis oli 185 ppm-lt raudteeliine, teid ja sildu. Samuti hukkus üle 220 inimese. Üldist rahalist kahju hinnati 280 ppm-ni27. Kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni suurenemine on tihedalt seotud 1 °C 46 miljardile eurole31. temperatuuritõusuga alates 1880. aastast ning see trend kiireneb, kuivõrd maailma kõige z Üle maailma toimusid enneolematud tulekahjud. Austraalia võitles kõige suuremate soojemad 19 aastat on esinenud pärast 2000. aastat. võsapõlengutega, samuti esines raskeid põlenguid Arktikas, Amazonase piirkonnas ja Kesk-Aasias. Kindlustusettevõtte Munich Re andmetel hävitasid tormid, üleujutused, metsatulekahjud, Kasvuhoonegaasid on gaasid, mis lukustavad atmosfääri soojust, ja nende hulka maavärinad ja muud äärmuslikud ilmastikusündmused 2021. aastal vara 280 miljardi USA kuuluvad: dollari väärtuses, 2020. aastal 210 miljardi dollari väärtuses ja 2019. aastal 166 miljardi z Süsinikdioksiid (CO2), mis satub atmosfääri fossiilkütuste, tahkete jäätmete, USA dollari väärtuses. puidu ja muu biomaterjali põletamise, aga ka teatud keemiliste reaktsioonide (nt tsemendi tootmise) tagajärjel. 1.5 °C 500 z Metaan (CH4): metaan eritub söe, maagaasi ning nafta tootmise ja transpordi ajal. Metaani heitmeid eritub ka loomapidamisest ja muust põllumajandustege- Üleilmne soojenemine: kuutemperatuuride vusest, maakasutusest ja orgaaniliste jäätmete lagunemisest. CH4 suhteline mõju anomaalia, 1900 kuni 2019 1 °C 400 on 20 aasta pikkusel perioodil 80 korda suurem ja 100 aasta pikkusel perioodil Registreeritud looduskatastroofide arv, kõik 25 korda suurem kui CO2 oma28 . looduskatastroofid, 1900 kuni 2019 z Lämmastikoksiid (N2O) ja fluoritud gaasid: lämmastikoksiidi eritub põllumajandu- 0.5 °C 300 ses, maakasutuses, tööstuses, fossiilsete kütuste ja tahkete jäätmete põletamisel ning heitvee puhastamisel. Hüdrofluorosüsinikud on võimsad kasvuhoonegaasid, mis erituvad mitmesuguste tööstusprotsesside käigus. 0 °C 200 -0.5 °C 100 -1 °C 0 1900 1920 1940 1960 1980 2000 2019 Joonis 1. Temperatuurimuutus kraadides Celsiuse järgi võrreldes registreeritud looduskatastroofide arvuga 26 https://www.iea.org/reports/global-energy-review-2021/co2-emissions 29 https://www.carbonbrief.org/state-of-the-climate-how-the-world-warmed-in-2021 27 https://climate.nasa.gov/ 30 https://www.carbonbrief.org/pacific-north-west-heatwave-shows-climate-is-heading-into-uncharted-territory 28 https://www.epa.gov/ghgemissions/overview-greenhouse-gases#CH 4-reference 31 https://www.insurancebusinessmag.com/au/news/natural-catastrophe/munich-re-natural-disasters-losses-soar-in-2021-321577.aspx 14 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 15 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt peab 93% eurooplastest kliimamuutusi tõsiseks probleemiks32. Maailma Majandusfoorumi 2021. aasta ülemaailmse riskiaruande järgi Sektoritevaheline sidumine hõlmab energia lõppkasutuse ja varustuse sektorite on suurimad ohtud maailmale äärmuslik ilm, kliimamuutustega võitlemise nurjumine suuremat omavahelist lõimimist. See võib parandada energiasüsteemi tõhusust ning inimtegevusest põhjustatud keskkonnakahju33. Olukord on kriitiline, sest üha enam ja paindlikkust, samuti töökindlust ja asjakohasust. Lisaks võib sektoritevaheline Euroopa ja maailma riike juba tunneb kliimamuutuste mõju, mis avaldub pikemates sidumine vähendada dekarboniseerimise kulusid. Lõppkasutussektori sidumine põuaperioodides, sagenenud ja võimsamates tormides, kuumalainetes ning metsatule- hõlmab energianõudluse elektrifitseerimist ning samaaegselt elektrivarustuse ja kahjudes. Need ohud on otseselt seotud teise väljakutsega: bioloogilise mitmekesisuse lõppkasutuse vahelise vastastikuse mõju tugevdamist. Sektoritevaheline sidumine kadumise ja ökosüsteemide hävimisega34. hõlmab eri energiataristute ja - sektorite, eelkõige elektri, kütte ja gaasi integree- Euroopa Komisjonis Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks kogutud taustteabe järgi on ritud kasutamist kas varustuspoolel, nt (üleliigse)elektri teisendamisel vesinikuks bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja ökosüsteemide hävimine üks suuremaid ohte, või nõudluspoolel, nt energiatootmisel või kaugkütte tööstusprotsessides tekkiva millega inimkond järgmisel kümnendil silmitsi seisab. Maailm on ajavahemikus 1997– 2011 jääksoojuse kasutamisel.40 kaotanud hinnanguliselt juba 3,5–18,5 triljonit eurot aastas ökosüsteemiteenuste tulu ja hinnanguliselt 5,5–10,5 triljonit eurot aastas mulla degradeerumise tõttu. Bioloogiline mitmekesisus toetab EL-is ja kogu maailmas toidujulgeolekut. Bioloogilise mitmekesisuse kadumise riskid seavad ohtu meie toidusüsteemid ja toitumise, vähendades saagikust ja Kaugküte täiendab lõppkasutuse sektoritevahelise sidumise strateegiat, olles Euroopas kalavarusid, suurendades üleujutustest ja muudest katastroofidest ning võimalike uute üks põhilahendusi soojusnõudluse dekarboniseerimisel hoonetes ning siin on sekto- ravimiallikate kadumisest põhjustatud majanduslikke kadusid. ritevahelise sidumise strateegiateks märkimisväärne potentsiaal. Lisakasu võib anda jahutuse kombineerimine koos kütte- ja energiasektoriga. Kaugküte võib kasutada ka Kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisega võitlemine on seetõttu Eesti, mitut taastuvenergiaallikat, nagu biomass, jääksoojus ja päikeseenergia. Soojuspumbad EL-i ja maailma jaoks väga tähtis ning energiasektor mängib selles olulist rolli. ning taastuval energial põhinev kaugküte koos soojuse ja elektri koostootmisega sobi- vad eri olukordadesse – esimesed peaksid eelistatavalt töötama madala elektrihinnaga perioodidel, teised aga kõrge hinnaga perioodidel. Kaugküttevõrkudega on võimalik 2 Urbaniseerumine ja sektoritevaheline sidumine ühendada võimsad soojuspumbad, mis aitaks dekarboniseerimisele kaasa elektrifitseeri- mise teel, lisaks süsteemile veel rohkem paindlikkust ning ühendaks omavahel elektri- ja 2021. aastal elas hinnanguliselt 56% maailma elanikkonnast linnades, mille SKP moodus- küttesektori41. tab üle 80% kogu maailma SKP-st35. 2020. aastal elas 33% Eesti elanikkonnast Tallinnas, mille SKP moodustas 55% kogu riigi SKP-st36. 80% energiast tarbitakse linnades ning see tarbimine moodustab 60% inimtekkelisest Jah ter ut süsinikdioksiidi (CO2) heitkogusest37. Soojuse ja jahutuse tarbimine tekitab märkimis- ek us El väärse osa tööstusriikide kasvuhoonegaasidest ning on üks suurim energia lõppkasu- tuse valdkondi EL-is. 2015. aastal kasutati EL-is umbes pool lõplikust energianõudlusest kütmiseks ja jahutamiseks. Energiavõrgud ojus ja tootmine Bloomberg New Energy Finance näeb võimalust vähendada kasvuhoonegaaside Tootmine Tarbimine kud So heitmeid 2050. aastaks kuni 83% ehk alla 1990. aasta taseme. Seda peamiselt linnades Tavaline Transport ini sid üs us transpordi, ehituse, tööstuse ja energia sektoritevahelise sidumise Hüdroenergia aaes Tööstus ik CO in teel38. EL näeb samuti endal olulist rolli sektoritevahelise sidumise Päikeseenergia G i ni kj a v Kodumajapidamine 2 Ves Sektoritevaheline sidumine edendamises, mis hõlmab energia lõppkasutus- ja tarnesektori Bioenergia Teenused võib oluliselt vähendada suuremat omavahelist lõimimist. Selle abil saab parandada ener- Tuul Põllumajandus CO2 heitkoguseid giasüsteemi tõhusust, paindlikkust ja töökindlust ning vähendada Geotermaalenergia dekarboniseerimise kulusid39. Heitsoojus Salvestus 32 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_en Elekter 33 https://www.weforum.org/reports/the-global-risks-report-2021 34 https://ec.europa.eu/research-and-innovation/en/horizon-magazine/climate-change-and-biodiver- Gaas sity-loss-should-be-tackled-together#:~:text=In%20a%20two%2Dway%20process,and%20increasing%20vulnerability%20 to%20it Termaal 35 https://www.worldbank.org/en/topic/urbandevelopment/overview#1 36 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus_ _rahvamajanduse-arvepidamine_ _sisemajanduse-koguprodukt-(skp)_ _regionaalne-sise- Joonis 2. Energiasüsteemi sektoritevaheline sidumine majanduse-koguprodukt/RAA0050/table/tableViewLayout2 37 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S266679242100038X 38 https://www.eaton.com/content/dam/eaton/company/news-insights/energy-transition/documents/bnef-sector-coupling-report-mas- ter-200127-executive-summary.pdf 40 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/626091/IPOL_STU(2018)626091_EN.pdf 39 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/626091/IPOL_STU(2018)626091_EN.pdf 41 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/626091/IPOL_STU(2018)626091_EN.pdf 16 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 17 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  3 Süsinikuneutraalsuse saavutamise plaanid 2021. aastal lubas suur hulk riike, linnu ja piirkondi jõuda kliimaees- märkidega süsinikuneutraalsuseni. Kohe pärast USA (tekitab 13,5% maailma heitkogustest) valimisi 2021. aasta alguses teatas riik soovist võidelda kliimamuutustega ning saavutada 2030. aastaks süsinikuemissioonide vähendamine poole võrra, muutes seeläbi oluliselt oma varasemat poliitikat. Hiina (tekitab 30,6% maailma heitkogustest) teatas oma plaanist jõuda heitkoguste tipptasemeni 2030. aastaks ja saavutada seejärel 2060. aastaks kliimaneutraalsus. EL (6,8%) on kohustunud saavutama süsinikuneutraalsuse 2050. aastaks ja sama on teinud Eesti (0,03% maailma heitkogustest). EL on seadnud eesmärgiks Lisaks riikide valitsustele kutsub ÜRO toetatav saavutada üleilmne kampaania „Race to Zero“ mitteriiklikke osa- 2050. aastaks pooli, nagu ettevõtted, linnad, piirkonnad, finants- ja süsinikuneutraalsus haridusasutused, rakendama rangeid ja koheseid meetmeid selleks, et vähendada heitkoguseid kogu maailmas 2030. aastaks poole võrra. See koondab mitut juhtivat süsinikuneutraalsuse algatust, mis puudutavad 67 piirkonda, rohkem kui 1000 linna ja haridusasutust, 5000 ette- võtet, 400 finantsasutust ja rohkem kui 3000 haiglat. Kooskõlas linnapeade paktiga on Tallinn samuti teatanud plaanist vähendada 2070 süsinikuheidet 2030. aastaks 40% (võrreldes 2007. aasta tasemega) 2060 ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. 2053 Üleilmse soojenemise ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisega 2050 seotud väljakutsetega toimetulekuks ning linnakeskkonna kestliku 2045 arengu tagamiseks on eelseisvatel kümnenditel vaja teha suuri 2040 investeeringuid. EL-i rohelepe näeb seitsme aasta jooksul ette kuni 2035 triljoni euro suuruses investeeringuid, mis teeb aasta keskmiseks investeeringute suuruseks umbes 140 miljardit eurot. Kuigi tegu on 2030 märkimisväärse kohustusega, tuleb mainida, et EL-i iga-aastasest Saavutatud SKP-st (mis on umbes 14 triljonit eurot), moodustab see umbes 1% aastas, samas kui EL-i fossiilkütusetoetused moodustasid 2019. aastal 0,4% SKP-st42. Seetõttu on narratiivil, mille järgi on üleminek Joonis 3. Riigid, kus on olemas õigusaktid, poliitilised dokumendid või konkreetse süsinikuneutraalsele tulevikule liiga kallis ja nõuab kujuteldamatuid ajakavaga eesmärgid kliimaneutraalsuse saavutamiseks investeeringuid, üksnes fossiilkütusesektori huve toetav mõju. „ Energiapoliitika arengud: Euroopa Liidu tasand Energiasektor on rohepöörde keskmes, sest praegu tekib 75% EL-i heitkogustest energia- sektorist43. Kasvuhoonegaaside heitme vähemalt 55% vähendamiseks aastaks 2030 tuleb suurendada taastuvenergia osakaalu ja integreeritud energiasüsteemi energiatõhusust. Oodatakse et rohepööre toob kaasa investeeringuid ja edendab innovatsiooni, tegeleb energiavaesusega, vähendab sõltuvust energiaimpordist ja suurendab varustuskindlust. 42 https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/annex_to_the_state_of_the_energy_union_report_on_energy_subsidies_in_the_ eu.pdf 43 https://www.cleanenergywire.org/factsheets/covering-eus-fit-55-package-climate-and-energy-laws 18 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 19 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  14. juulil esitletud pakett „Eesmärk 55“ hõlmab EL-i kliima- ja energiaõiguse reformimiseks Kasvuhoonegaaside heitme vähendamine (MtCO2-ekv) eesmärk 55% stsenaariumi korral koos ambitsioonika vähendamise eesmärgiga, 2015–2030, sektorite kaupa üheksat ettepanekut, mille hulka kuuluvad: EL-i ETS direktiiv, LULUCF-i määrus, Euroopa kliimamäärus, Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv ja energiatõhususe direktiiv. 40% DRI-d primaarses 68% vähenemine terasetootmises, 50% kuni 200 °C soojusest energiaga seotud Peale selle lisati 2021. aasta suve algatuste loendisse ettepanek uue kliimameetmete mitte-CO2 elektri soojuseks heitkogustes, 85% sotsiaalfondi ja EL-i metsastrateegia kohta. 15. detsembril 2021 võeti vastu ja avaldati teisendamise teel, 10% CCS-ist 50 miljonit vähenemine F-gaasi järgmised algatused: heitkogustes tsemendis, 40 GW elektrisõidukit, elektrolüüsivannid 10% taastuvener- 754 giat transpordis, z Metaaniheitme vähendamine energiasektoris; Kliimaneutraalne 5% taastuvallikaid AFOLU aastaks z Hoonete energiatõhususe direktiivi ülevaatamine; 3 611 lennukikütustes 2035 Netolangus 340 mln tonni z Gaasi puudutava kolmanda energiapaketi (direktiiv 2009/73/EL ja määrus 715/2009/ 142 EL) ülevaatamine konkurentsivõimeliste dekarboniseeritud gaasiturgude regulee- 277 134 rimiseks. 38 191 Järkjärguline loobumine söest, 41 45 Kaugkütte ja -jahutuse valdkonnas on kõige olulisem ettepanek muuta energiatõhususe 68% taastuvener- giat energiakombi- Renoveerimismäär > 2%, renoveerimi- direktiivi selliselt, et riiklike laiapõhjaliste hindamiste rakendamiseks peaksid liikmesriigid julgustama hindama piirkondlikul ja kohalikul tasandil ülitõhusa koostootmise potentsiaali 1 989 natsioonis, 40% sulatus > 40%, 50 taastuvenergiat miljonit soojus- ning jääksoojust pumpa, 20% kütte ning tõhusat kaugkütet ja -jahutust. Ettepaneku järgi ajakohastatakse tõhusate kaug- kaugküttes ja kaugjahutuses ja jahutuse turuosa CO2 heitkogused kütte- ja kaugjahutussüsteemide kriteeriume, suurendades taastuvenergia, jääksoojuse Mitte-CO2 heitkogused ja/või koostootmisest saadava soojuse sihttasemeid. Ettepanek kutsub riiklikke regulatiiv- Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus asutusi ning ülekande- ja jaotussüsteemi operaatoreid üles rakendama energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning eemaldama kõik õigusnormidega seotud, tehnilised ja muud tõkked energiatõhususe parandamiseks ning julgustama tõhusa koostootmise paigutamist soojusnõudluse piirkondade lähedusse, vähendades sellega ülekandetasusid. 2015 Energia- Tööstus Hooned Transport Muu Muu mitte- Põllu- LULUCF 2030 valdkond* CO2** CO2*** majandus Samal ajal näeb taastuvenergia direktiivi muutmise ettepanek ette, et liikmesriigid peaksid Põllumajandus, metsandus ja maakasutus tagama, et biomassist toodetaks energiat nii, et see vähendaks ebavajalikku moonutavat EL-i HKS Kliimameetmete määrus (AFOLU) mõju biomassi tooraineturule ja kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Alates Allikas: Agora Energiewende (2021) Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu stsenaariumide MIX ja LULUF+ järgi 2030. aasta kliimaeesmärkide 2026. aasta 31. detsembrist ei tohi liikmesriigid toetada elektri tootmist metsa biomassist jaoks. *** 340 mln tonni põhineb komisjoni LULUCF+ stsenaariumil. Stsenaariumi MIX netolangus on 295 mln tonni. ainult elektrit tootvates rajatistes. Sellised regulatsioonid võtavad arvesse asjaolu, et Joonis 4. Kasvuhoonegaaside heitme vähendamine (MtCO2-ekv) eesmärk 55% stsenaariumi korral koos võrreldes ainult elektrit tootvate rajatistega toodavad kaugküttevõrku ühendatud soo- ambitsioonika vähendamise eesmärgiga, 2015–2030, sektorite kaupa juse ja elektri koostootmisjaamad samast kütusehulgast 2,5–3 korda rohkem energiat, mistõttu tuleks neid eelistada. 2019. aastal vaatas EL üle oma energiapoliitika raamistiku, et aidata fossiilkütustelt üle Eesti minna puhtamale energiale ning täpsemalt täita kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusi, mille EL endale Pariisi kokkuleppega võttis. See uue energiareeglistiku Kooskõlas EL-i rohepoliitikaga on Eesti seadnud eesmärgi saavutada 2050. aastaks kokkulepe „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ tähistas olulist sammu energialiidu kasvuhoonegaaside emiteerimises neutraalne tase. Eesti soovib vähendada 2030. strateegia rakendamise suunas, mis keskendub viiele mõõtmele: dekarboniseerimine, sh aastaks süsinikdioksiidi heitmeid 70% võrreldes 1990. aasta tasemetega. See tähendab taastuvenergia, energiatõhusus, energia siseturg, varustuskindlus ning olulist muutust peaaegu kõigis eluvaldkondades, sh energia- ja trans- teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime. pordisektoris, hoonete energiatarbimises ja jäätmehalduses. Eestis Taastuvenergia toimub praegu vajalike rakendus- ja regulatiivmeetmete muudatuste Valitsus moodustas eesmärke tõsteti Euroopa Komisjon esitles 2021. aasta 14. juulil paketti „Eesmärk 55“. analüüsimine ja kohandamine. rohepoliitika EL­is 40%­ni Õiguslike ettepanekute paketi eesmärk on viia EL-i kliima- ja energiapo- Rohepöörde rakendamise koordineerimiseks moodustas Eesti juhtkomisjoni (2030. aastaks) liitika raamistik kooskõlla uue, kogu majandust hõlmava 2030. aasta kliimaeesmärgiga, mille järgi tuleb kasvuhoonegaaside netoheidet vähen- Vabariigi Valitsus 8. juulil 2021 rohepoliitika juhtkomisjoni. Lisaks dada vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. moodustati rohepoliitika juhtkomisjonis 18. oktoobril ekspertrühm, aastaks kliimaneutraalsus. See on edasiminek võrreldes eelmise eesmärgiga vähendada kuhu kuuluvad ettevõtjad, teadlased, innovatsiooniliidrid ja teiste valdkondade profes- kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40% ja 2050. aastaks 95%. Taastuvenergia sionaalid ning mille ülesanne on teha valitsusele ettepanekuid kliimapoliitika sotsiaalselt osakaal EL-i energiaallikate hulgas oli 2019. aastal 19,7% ning seda plaaniti 2030. aastaks vastutustundlikuks rakendamiseks. suurendada 32%-ni, kuid ka see arv korrigeeriti 40%-le 44. 44 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13977-2021-INIT/en/pdf 20 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 21 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 2020. aastal kiitis Euroopa Liit heaks 2 triljoni euro suuruse stiimulipaketi. See koos- neb EL-i pikaajalisest eelarvest suurusega 1,2 triljonit eurot 2021–2027 aastaks, millele EESTI ELEKTRISEKTORI PIKAAJALINE VISIOON lisati 800 miljardit eurot NextGenerationEU kaudu, mis on ajutine meede majanduse Utilitas on alates 2012. aastast koos Eesti Taastuvenergia Kojaga avaldanud Eesti taas- taastamise kiirendamiseks. Märkimist väärib, et 30% paketist on ette nähtud kliima- tuvenergia teekaarti, kus näidatakse võimalusi, kuidas minna 2030. aastaks üle 100% muutustega võitlemiseks, et toetada süsinikuneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks. taastuvenergiale. Eelmisel aastal osales Utilitas mittetulundusühingu Rohetiiger liikmena NextGenerationEU programm hõlmab enam kui 800 miljardi euro suurust ajutist taaste- aktiivselt Eesti energiasektori teekaardi väljatöötamises, kus näidati võimalusi energia- meedet, millega aidatakse üle saada otsesest majanduslikust ja sotsiaalsest kahjust, mille sektori veelgi kiiremaks üleminekuks. põhjustas koroonaviiruse pandeemia. Eesmärk on leevendada koroonaviiruse pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju, muuta Euroopa majandused ja ühiskonnad kestliku- Utilitas toetab Rohetiigri ambitsioonikat elektritootmise stsenaariumi ning uute taastuve- maks ning paindlikumaks, valmistada neid paremini ette rohe- ja digipöördega seotud nergia tootmisvõimsuste kiirendatud rajamist. Eeldusel, et riik ja kohalikud omavalitsused väljakutseteks ning võimalusteks. Liikmesriigid töötavad taaste- ja vastupidavusrahastu kiirendavad planeerimis- ja arendustegevusi ning litsentsi- ja loaprotseduure, saaks vahendite kaasamiseks välja oma taaste- ja vastupidavuskavad. rajatud maismaa tuuleparkide mahtu võrreldes praeguse tasemega kolme aastaga kol- mekordistada ning viie aastaga paigaldada meretuulepargid võimsusega 2,7 GW. Selline Eesti saab NextGenerationEU eelarvest umbes 880 kuni 1100 miljonit eurot ning kavatseb lisatootmisvõimsus võimaldab Eestil saada elektri netoeksportijaks ning aitab saavutada neid vahendeid kasutada peamiselt järgmistes põhivaldkondades45: ka kütte- ja transpordisektoris süsinikuneutraalsuse eesmärgid. Peale selle lisandub turule pidevalt päikeseenergiavõimsust. Elektritootmist hakkavad täiendama salvestusrajatised, nagu akud, pump-hüdrosalvestid, vesinik- või sünteetilised 446 mln € kütused, mis võimaldavad katta tarbimisvajadust ka tundidel kui tuule- või päikeseenergia puudub. Tervishoid ja 119 mln € sotsiaalkaitse E-juhtimine TAASTE- JA 116 mln € VASTUPIDAVUS- 92 mln € RAHASTUS Ettevõtete digipööre 982 mln € Energiatootmine ja -tõhusus 25,000 220 mln € 96 mln € 20,000 Ettevõtete rohepööre Transport 15,000 Joonis 5. Taaste- ja vastupidavusrahastu eeldatavad vahendid Eestile 10,000 5,000 0 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 Biomass ja olmejäätmed Päikeseenergia Maismaa tuuleenergia Meretuuleenergia Põlevkivi ja uttegaas Maagaas ja biogaas Tarbimine 45 https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/eesti-pea-miljardine-taaskaivitamise-kava-laks-avalikule-konsultatsioonile Joonis 6. Elektritootmine Eestis, GWh; Rohetiigri ambitsioonikas stsenaarium 22 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 23 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 MAJANDUSTULEMUSTE Seetõttu tõusis Nord Pooli Eesti piirkonna aasta keskmine elektrihind 87 euroni megavati eest (+155% võrreldes 2020. aastaga). CO2 kvoodihinnad ja maagaasi hinnad hakkasid samuti kiiresti tõusma, eriti 2021. aasta teises pooles: EL-i heitkogustega kauplemise süs- ÜLEVAADE teemi süsinikuheitmete hinnad46 kasvasid aasta jooksul ligi 2,5 korda, tõustes jaanuarist 33 eurolt tonni kohta aasta lõpus 80 euroni tonni kohta. Hollandi TTF-i maagaasihinnad tõusid samal perioodil ligi kuus korda, umbes 16 €/MWh-lt üle 90 €/MWh-ni. Utilitas on Eesti suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse pakkuja, kelle võr- Gaasihinna tõusutrende teravdasid eelkõige Ukraina ja Venemaa vahel kasvanud pinged kudega on ühendatud ligi kolmandik Eesti kaugkütteklientidest. Utilitas kütab 556 km ning viimase otsus vähendada suure nõudlusega talveperioodil gaasivooge Euroopasse. pikkuse kaugküttevõrgu kaudu 18,2 miljonit m2 hoonete pindasid üle Eesti, pakkudes 2021. aastal importis Euroopa Liit Venemaalt 155 miljardit kuupmeetrit maagaasi, mis rohkem kui 2,1 TWh soojust ligi 177 000 majapidamisele ning munitsipaal- ja ärikliendile. moodustas umbes 45% EL-i gaasiimpordist ja ligi 40% gaasitarbimisest. Vene gaasist Lisaks tootis Utilitas 2021. aastal 333 GWh taastuvelektrit, mis moodustas umbes 13% sõltuvuse vähendamine on nüüd Euroopa Liidu jaoks strateegiline prioriteet. Eesti taastuvelektri tootmisest. 2021. aastal ühendati üle kogu Eesti Utilitase kaugküttevõrkudesse 102 (2020: 84) uut hoonet koguvõimsusega 48 MW (2020: 33 MW). Utilitas jätkas väga töökindla teenuse 500 pakkumist, tagades 2021. aastal klientidele kaugkütteteenuse kättesaadavuse 99,99%-l ajast. Utilitase eesmärk on pakkuda kõigile olemasoleva võrgu läheduses asuvatele 450 hoonetele võimalust liituda keskkonnasäästliku energiasüsteemiga. Aasta lõpu seisuga pakkus Utilitas kaugkütteteenust 5100 hoonele (2020: 5008 hoonele), sh 177 000 400 majapidamist üle kogu Eesti. 350 Pärast rekordiliselt sooja 2020. aastat oli 2021. aasta alates 2012. aastast kõige jahedam, 300 mistõttu tootis Utilitas võrreldes 2020. aastaga 10% rohkem soojust ja elektrit kogumahus 2,3 TWh. Sellest 1,5 TWh ehk 65% oli taastuvenergiat, mis on vähem kui 2020. aasta 250 74%. Seda põhjustas peamiselt ilma mõju, sest 2021. aasta suure soojusnõudluse tõttu 200 tuli kasutada rohkem taastumatuid allikaid. 150 2021. aastal renoveeris ja laiendas Utilitas 27,7 km soojusvõrke (2020: 30,3 km). Võrkude rekonstrueerimine ja uute ühenduste rajamine võimaldab liituda uutel klientidel, kes 100 soovivad kliimasõbralikku ja konkurentsivõimelist küttelahendust ja väiksemaid võrgu- kadusid – 2021. aastal vähenesid võrgukaod 12,7%-ni (2020: 14,3%). 50 0 2019 2020 2021 2021 . AASTA MÄRKSÕNAD Nord Pooli järgmise päeva elektri hinnad, jaanuar 2019 = 100 Utilitas Eesti soojuse hind, jaanuar 2019 = 100 Utilitas Tallinna soojuse hind, jaanuar 2019 = 100 EL-i HKS-i süsiniku hind, jaanuar 2019 = 100 1 Muutlikud energiahinnad Hollandi TTF-i maagaasi hind, jaanuar 2019 = 100 Joonis 7. Hinnaarengud 2019–2021 Energiahindades võis 2021. aastal näha mitut ootamatut arengut, mis olid tugevas kontrastis eelnenud aastaga. 2020. aastal langesid keskmised elektrihinnad Nord Pooli Kõrged gaasihinnad tõstsid üle kogu Eesti ka kaugkütte hindu. Utilitasel õnnestus hoida Eesti hinnapiirkonnas 27% võrreldes eelnenud aastaga, olles seega ajaloo madalaimad küttetariife enamiku aastast suhteliselt stabiilsena ning keskmine küttehind kõigis võr- seoses COVID-19-st tingitud nõudluse vähenemise, hüdro- ja tuuleelektri jaoks sood- kudes oli 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 9% kõrgem. Kuid maagaasihindade kiire sate ilmatingimustega ning rekordiliselt sooja ilmaga. Kui 2020. aastal langes EL-is SKP tõus sundis ka Utilitast hindu aasta lõpus võrreldes 2021. aasta jaanuari tasemega umbes 5,9%, siis 2021. aastal suurenes see 4,6%, mis omakorda suurendas ka energianõudlust. 64% võrra tõstma. Kuigi hinnatõus oli suur, jäi üldine hinnatase maagaasipõhiste alterna- Elektrihinnale avaldasid survet külmem talv ja halvad tuuleolud, Põhjamaade veevarude tiivvõrkudega võrreldes umbes kaks korda väiksemaks (vt lisateavet alateemast „Õiglane madalaim tase kümnete aastate jooksul ning suurte elektrijaamade hooldustööd kogu ja läbipaistev energiahind“). Tagamaks klientidele jätkusuutlik, kindel ja taskukohane Euroopas. energiavarustus, töötas Utilitas 2021. aasta jooksul välja pikaajalise investeerimisplaani, mille eesmärk on saavutada 2030. aastaks süsinikuneutraalsus (vt alateemat „Utilitase süsinikuneutraalsuse kava väljatöötamine“), mis langetab tänu kohalikele ja taastuvatele alternatiividele ka küttehindu. 46 https://ember-climate.org/data/carbon-price-viewer 24 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 25 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  aastas umbes 160 GWh taastuvelektrit, suurendades sellega Eesti tuuleenergia tootmist võrreldes praeguse tasemega umbes 20%. Märkimisväärse sündmusena algatas Utilitas Wind 2021. aastal ka meretuulepargi aren- duse, mille käigus ehitatakse Liivi lahte tuulepark (Saare-Liivi arendus). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõ- jude hindamisega Liivi lahte meretuulepargi ehitamise taotluse jaoks. Keskkonnamõjude hindamise uuringutega alustatakse 2022. aastal. Olemasolevate koostootmisjaamade kõrval Väo paekarjääris astub Utilitas samme selleks, et laiendada oma päikeseenergiavõimsust umbes 20 MW võrra. See peaks saama teoks 2024. aastal ja võimaldama toota umbes 25 GWh päikeseenergiat aastas. Utilitas käivitas uuendusliku vesinikuprojekti, mis on saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt positiivse otsuse 5 miljoni euro suuruseks investeeringutoetuseks, millega kaasrahastatakse rohe- vesiniku tervikahela ehitamist. Projektis osaleb tehnilise konsultandina ka rohe- vesiniku lahendusi pakkuv ettevõte Stargate Hydrogen Solutions. Rohevesinik võetakse kasutusele ühistranspordis ning projekt peab valmima 2024. aasta novembri lõpuks. Projekt vähendab kasvuhoonegaaside heidet 1700 tonni CO2 ekvivalendi võrra aastas ning ühistranspordis kasutatava rohevesiniku tootmine aastas tõuseb üle 36 tonni piiri. Utilitase peamine eesmärk on saada kogemusi ja kinnitada kanda tärkaval vesinikuturul Vestas Wind Systems A/S-i foto ning toetada sektoritevahelist sidumist ja innovatsiooni. 3 Osaluse omandamine ettevõttes Tallinna Vesi Utilitas omandas koos Tallinna Linnavalitsusega osaluse Eesti suuri- mas veeettevõttes AS Tallinna Vesi. Tallinna Vesi pakub joogivee ja reoveepuhastuse teenuseid Tallinnas ja mitmes naaberomavalitsu- 2 Tuuleparkide arendamine Balti riikides ses. Pärast aktsiate omandamist ettevõttelt United Utilities algatati kohustuslik ülevõtmispakkumine, mis tõstis Tallinna linna osaluse 2021. aasta algul omandas Utilitas Wind Läti suurima tuulepargiarenduse Ventspilsi 55%-ni ja Utilitase osaluse 20,4%-ni. 24,6% AS-i Tallinna Vesi aktsia- lähedal asuvas Tārgale piirkonnas (TCK SIA). 2022. aasta jooksul paigaldatakse tuu- test jäid Nasdaqi Balti börsil vabalt kaubeldavaks. leparki 14 Vestase tuuleturbiini võimsusega 4,2 MW (kokku 58,8 MW). Hinnanguliselt hakkab tuulepark aastas tootma 155 GWh elektrit, millest piisab rohkem kui 50 000 Tallinna Vesi teenindab ühte kolmandikku Eesti elanikest ning omab kogu sellega seotud majapidamise energiavajaduse täitmiseks ning mis kahekordistab vara, sh 1139 km veevõrke ja 18 pumbajaama, Ülemiste veepuhastusjaama ja Paljassaare Lätis tuuleenergia tootmist. Tuulikute tipukõrgus on 152 meetrit. reoveepuhastusjaama. Tārgale tuulepark: Uuenduslikud turbiinilabad varustatakse innovaatilise tehnoloo- valmib sügisel 2022, giaga, mis vähendab labade üldist mürataset. Lisaks pannakse Tallinna Vesi täiendab Utilitase senist tegevust mitmel moel. Utilitas ja Tallinna Vesi on aastane tootmismaht mõlemad reguleeritud infrastruktuuriettevõtted, mis pakuvad esmatähtsaid teenuseid turbiinidele jäätumisandurid ja valgusdetektorid, mis vähendavad 155 GWh, mis võrdub samas linnas. Kaugkütte- ja vee-/kanalisatsioonivõrkude asukohad kattuvad suures võimalust lähedal asuvat kogukonda häirida. 50 000 majapidamise ulatuses ning ehitustööde parem koordineerimine võimaldab korraldada torustike asen- aastavajadusega Utilitas omandas 2021. aastal ka Saarde ja Aseri tuulepargiaren- dustöödeks vajalikke investeeringuid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt ning kohalikke dused, mis pärast valmimist võimaldavad katta Utilitase süsini- elanikke vähem häirides. Samuti on reoveepuhastusel tekkivat jääksoojust võimalik kuneutraalsuse kavas ette nähtud suurte soojuspumpade elektrivajaduse kohalikest ja kasutada taastuvenergiaallikana, mis aitab saavutada ühist süsinikuneutraalsuse ees- taastuvatest allikatest ning hoida sellega hinnad prognoositavad ja stabiilsed. 2022.–2024. märki. Utilitas osaleb aktiivselt AS-i Tallinna Vesi strateegiliste otsuste tegemisel ning aastal plaanitakse paigaldada kokku 11 tuuleturbiini võimsusega 47 MW, mis toodaksid ettevõttele kuulub kolm kohta üheksaliikmelisest nõukogust, sealhulgas esimehe koht. 26 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 27 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  4 Utilitase süsinikuneutraalsuse kava väljatöötamine 100% 250 Selleks, et tulla toime kliimamuutuste mõjudega, neid leevendada ja tagada oma tegevuse 2008: 2021: 204 g CO2/kWh 65% taastuvenergia pikaajaline jätkusuutlikkus ning et parandada energiajulgeolekut ja energia taskukohasust, süsiniku jalajälg osakaal asendades imporditavad fossiilsed kütused täielikult kindlate kohalike taastuvallikatega, 80% 200 töötas Utilitas 2021. aastal välja oma süsinikuneutraalsuse strateegia „Vähesest nulli“. Enamik Utilitase soojusest toodetakse praegu biomassi kasutavatest koostootmisjaama- dest, mis toodavad ka taastuvelektrit. Lisaks toodab Utilitas elektrit oma päikeseparkides. Taastuvelekter loob lisaeeliseid kõigile Eesti energiatarbijatele, asendades fossiilkütuseid. 60% 150 2008: 2021: Utilitas kasutas 2008. aastal oma kaugküttevõrkudes 88% ulatuses fossiilkütuseid (sh 12% taastuvenergia 74 g CO2/kWh süsiniku jalajälg Utilitas Tallinn 100%), kuid sihipäraste investeeringute tulemusel on sõltuvust fossilkü- osakaal tustest viimase 13 aastaga oluliselt vähendatud: 40% 100 z Alates 2008. aastast on süsinikuintensiivsus vähenenud 64% tänu uutesse taastu- venergiaallikatesse investeerimisele, olemasolevate kaugküttevõrkude renoveerimi- sele ning kaugloetavate arvestite paigaldamisele kõigile tarbijatele, mis võimaldab 20% 50 reaalajas automaatset ja tõhusat võrguhaldust. z Utilitas investeeris selle perioodi jooksul rohkem kui 400 miljonit eurot. gCO2 /kWh Süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on Utilitas 0% Väo 1 CHP Iru WtE Väo 2 CHP Mustamäe CHP 0 Kaugkütte­ ja kaugjahutusvõrkude aastateks 2021–2030 välja töötanud investeerimiskava. 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 süsinikuneutraalsus ja energia Investeeringute hinnanguline koguvajadus ületab 500 tootmine 100% taastuvatest miljonit eurot, millest suurem osa läheb energiatõhususe Taastuvenergia osakaal tootmisportfellis allikatest 2030. aastaks saavutamisele ja süsinikuheite vähendamisele peamiselt Utilitase kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude süsinikuintensiivsus järgmiste tegevuste abil: z Töötades välja uusi taastuvenergia võimsusi ja viies kõigi Utilitase kaugküttevõrkude Joonis 8. Utilitase süsinikuneutraalsuse kava eesmärgid soojusallikad üle täielikult taastuvatele alternatiividele. z Renoveerides ja ajakohastades kaugküttetorustikku, sest see aitab suurendada võrgu efektiivsust ja varustuskindlust ning parandab võrkude vastupidavust. Utilitase süsinikuneutraalsuse kava mõõdetakse ja raporteeritakse iga-aastaselt. Utilitase – Kaugküttetorustiku ajakohastamine aitab muuta kaugküttevõrgud üha enam soojus- ja jahutusvõrkude süsinikuintensiivsus (KPI 147) on Utilitase jaoks peamine mõõdik madalatemperatuurilisteks, mis võimaldab kasutada uusi tehnoloogiaid, nagu dekarboniseerimise saavutamiseks 2030. aastaks ning see hõlmab mõju kogu soojus- ja reo- ja mereveepumbad ning jääksoojuse suunamine kaugküttesüsteemi. jahutusvõrgu heitmetele meie lõppklientide vaatevinklist. 2030. aasta kestlikkuseesmärgi (SPT 1) kohaselt peab kütte- ja jahutusvõrkude süsinikuintensiivsus olema 2030. aastal z Süvendades sektoritevahelist sidumist ning kasutades uusi tehnoloogiaid ja inno- 0 gCO2/kWh. vatsiooni. z Ühendades muid soojusallikaid (peamiselt maagaasi) kasutavaid uusi ja olemas- Lisaks klientidele süsinikuneutraalse soojuse pakkumisele on Utilitase äristrateegia oluline olevaid hooneid kaugküttevõrku, vähendamaks omavalitsuste keskkonnamõju ja osa ka energia (elektri, soojuse ja jahutuse) tootmine taastuvatest allikatest, eelkõige parandamaks nende energiajulgeolekut, asendades maagaasi soodsama kohaliku biomassist, päikesest ja soojuspumpade abil ning seda väljendab KPI 248, mis hõlmab alternatiiviga. taastuvenergia osakaalu Utilitase enda energiatootmises. 2030. aasta kestlikkuseesmärk (SPT 2) on suurendada taastuvenergia osakaalu Utilitase enda energiatootmises 2030. aastaks 100%-ni. 47 KPI 1 = (Utilitase 1. ja 2. skoobi heitmed + ostetud soojuse kasutamisel tekkivad heitmed) / kogu toodetud ja ostetud soojus ja kaugjahu- tus; gCO2/kWh 48 KPI 2 = (Utilitase soojus-, elektri- ja jahutustoodang taastuvatest allikatest – energiatootmise omatarve) / (kogu soojus-, elektri- ja jahutustoodang – energiatootmiseks omatarve) * 100; % 28 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 29 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 FINANTS­ Investeeringute põhifookus oli kaugküttevõrkude rekonstrueerimisel ning tuuleenergia- ja veevarustussektorisse laienemisel: TULEMUSED z Kaugküttevõrkude ja tootmisvaradega seotud investeeringute maht oli 38,5 miljonit eurot (2020: 28,5 miljonit eurot), mis hõlmas: 117 miljoni – Võrkude rekonstrueerimise pikaajalise kava kolmas aasta, 2021. euro suurune aasta investeeringute kogumaht oli 27,7 km (2020: 30,3 km), mis investeeringute tase 2021. aastal oli peaaegu kõigi aegade suurim; oli kõigi aegade Kontserni peamised finantsnäitajad ja ­suhtarvud 2021 2020 – 102 uue hoone ühendamine kaugküttevõrguga (2020: 84); kõrgeim – Investeeringud kaugjahutusse Ülemiste City kontoripiirkonna ühen- Varad kokku (tuhandetes eurodes) 486 507 386 292 damiseks. Laenukohustised (tuhandetes eurodes) 277 701 229 701 z 58,6 miljoni euro eest 20,4% osaluse omandamine AS-is Tallinna Vesi z Tuuleenergiaprojektidesse investeeriti 19,1 miljonit eurot (2020: 0,7 miljonit eurot). Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = 1,46 3,89 Utilitase platvorm plaanib 2022. aastal investeerida üle 80 miljoni euro. 2022. aastal käibevara / lühiajalised kohustised keskendutakse peamiselt järgmisele: Likviidsuskordaja (kordades) = 1,39 3,64 z Kaugküttevõrkude rekonstrueerimise ja laiendamise investeerimiskava (27 km) (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised jätkamine; Maksevalmiduskordaja (kordades) = z Investeeringud koostootmisjaamade teise astme suitsugaaside kondensaatoritesse, 0,41 2,35 raha / lühiajalised kohustised mille abil loodetakse suurendada taastuva soojuse võimsust ligi 120 GWh võrra ning seeläbi vähendada Tallinnas maagaasivajadust kuni 20%; Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 2,88 2,79 z Käivitatakse suur päikeseenergiaarendus (21 MW), mis peaks eeldatavasti valmima 2023. aastal. Ehitusluba on väljastatud, taastuvenergia toetuse vähempakkumisel plaanitakse osaleda 2022. aastal; Äritulud kokku (tuh €) 160 892 127 313 z Lühiajaline soojussalvestusprojekt viibis 2021. aastal seoses järelevalveasutusega peetud teemakohaste aruteludega ja riigipoolse rakendustoetuse võimaluste uuri- Puhaskasum (tuh €) 28 301 21 770 misega, kava plaanitakse hakata ellu viima 2022.–2023. aastal; z Tārgale tuulepargi valmisehitamine Lätis 2022. aasta IV kvartalis; Varade tootlus (ROA) = z Kahe tuulepargi (Saarde ja Aseri) ehituse alustamine Eestis 2022.–2023. aastal; 6,5% 5,9% puhaskasum / varad (keskmine) z Teiste varajases arendusfaasis olevate tuuleenergiaprojektide arendamise jätkamine Põhivarade käibekordaja (kordades) = äritulu / põhivara Utilitas Windi kaudu. 0,44 0,40 (keskmine) Varade käibekordaja (kordades) = äritulu / varad 500 97 0,37 0,35 (keskmine) 400 117 INVESTEERINGUD 300 30 40 Üleminek süsinikuneutraalsele tulevikule nõuab suuri investeeringuid ja energiasektori 45 200 ettevõtete aktiivset panust. Tõhus kaugküte ja -jahutus täidavad kliimaneutraalsuse ees- 21 märkide saavutamisel olulist rolli. Utilitas on pööranud suurt tähelepanu taastuvenergia 40 võimalustele tootmismahtude suurendamisel ning praeguse tegevuse vastupidavuse 100 52 suurendamisele kaugküttevõrkudes ja muudesse varustuskindlust toetavatesse alga- 28 tustesse investeerimise kaudu. Tootmisseadmetesse ja võrkudesse tehtavate suurte 10 0 taristuinvesteeringute tasuvusperiood on pikk ning nõuab stabiilset ja prognoositavat 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 õiguskeskkonda. Kontserni ettevõtted investeerisid 2021. aastal kokku 117 miljonit eurot plaanitav (2020: 30 miljonit eurot). Dividende maksti 5 miljonit eurot (2020: 5 miljonit eurot), koos- kõlas Utilitase põhimõttega maksta aktsionäridele stabiilset ja jätkusuutlikku dividendi. Joonis 9. Utilitase investeeringute maht 2013–2022 (plaanitav), miljonites eurodes 30 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 31 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 ETTEVÕTTE 2021. aasta 31. detsembri seisuga on kontserni struktuur ja juhatuse liikmete koosseis järgmine: STRUKTUUR JA OÜ UTILITAS – emaettevõte JUHTKOND Priit Koit – kontserni juht „ AS Utilitas Tallinn (100%) ja AS Utilitas Eesti (100%) kaugkütte- ja kaugjahutusteenus Tallinnas ja veel seitsmes Eesti linnas OÜ Utilitas otsene 100% emaettevõte on ühine valdusettevõte FS Core Utilities S.à r.l, mille 85% omanik on European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II) ja 15% omanikud Robert Kitt – juhatuse esimees (alates 15. märtsist 2021) Utilitase juhtkonna liikmete ettevõtted. EDIF II on pikaajalise strateegiaga juhtiv rahvus- Janek Trumsi – juhatuse liige vaheline taristufond, mida juhib Igneo Infrastructure Partners (First Sentier Investors Aulis Meitus – juhatuse liige Groupi taristu otseinvesteeringute juhtimise üksus). „ OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%) Tuuleenergiaprojektide juhtimise struktuuri optimeeriti detsembris 2021. Alates sellest ajast juhivad projekte OÜ Tuulepealne Maa ja OÜ Utilitas Wind. Tuulepealne Maa juhib elektri ja soojuse tootmine Eestis kaht ehitusvalmis tuulepargiprojekti. Utilitas Wind juhib 2022. aastal valmivat Läti Andres Taukar – juhatuse esimees Tārgale tuuleparki (59 MW) ning teisi regiooni tuuleenergiaarendusi. Andrus Tamm – juhatuse liige Üllar Metsküla – juhatuse liige AS-i Tallinna Vesi aktsiad osteti 2021. aastal koos Tallinna Linnavalitsusega. Andrei Melnik – juhatuse liige OÜ Utilitas nõukogus on kolm liiget: „ OÜ Tuulepealne Maa (100%) tuuleparkide arendused Eestis z Kristjan Rahu – nõukogu esimees z Andreas Greim – nõukogu liige Rene Tammist – juhatuse liige Andrus Zavadskis – juhatuse liige z Gregor Kurth – nõukogu liige „ OÜ Utilitas Wind (50%) Juhtimisstruktuuri kuuluvad ka järgmised komiteed: tuuleparkide arendamisega seotud ühisettevõte Rene Tammist – juhatuse liige z Auditikomitee Priit Brus – juhatuse liige z Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee • OÜ Vihtra Tuulepark (100%) z ESG komitee tuulepargiarendus Eestis • OÜ Irbeni (100%) maaõiguste haldus • TCK SIA (98%) Tārgale tuulepargiarendus • UAB Telšiu véjo parkas (20%) tuulepargiarendus Leedus „ AS Tallinna Vesi (20 .36%) joogi- ja reovee puhastamise ja veega varustamise teenus. 3 kohta 9-liikmelisest nõukogust kuuluvad Utilitasele, sealhulgas esimehe koht. 32 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 33 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 JÄTKUSUUTLIKKUS UTILITASES Rohkem kui kolmandik Eesti kaugkütteklientidest on ühendatud Utilitase võrkudega. Lisaks toodab Utilitas taastuvelektrit ja pakub kaugjahutust. Elutähtsate teenuste pakkujana tunnetame oma rolli ühiskonnas ning kohustume tegutsema vastutustundlikult. Meie eesmärk on anda panus kestlikumasse majandusse, luues väärtust, millega teistele ei kaasne märkimisväärseid kulutusi, vaid mis hoo­ pis arvestab otsuste tegemisel kõigi huvirühmadega. Utilitase põhitegevused mõjutavad inimesi, keskkonda ja ühiskonda ning seetõttu on meil moraalne vastutus neid mõjusid hoolikalt hallata. Lisaks loob teenuste katkematu pakkumine ning kiirelt muutuva tegevuskeskkonna ja turusuundumustega kohanemine aluse meie pikaajalisele äriedule. PANUS ÜRO KESTLIKU JÄTKUSUUTLIKKUSE ARENGU EESMÄRKIDESSE OLULISED VALDKONNAD Utilitase tegevuste paigutamiseks laiemasse konteksti, ühiskonna eesmärkidele kaasa aitamiseks ning kestlikkusega seotud laiemate probleemide väljajuurimiseks on kont- JA EESMÄRGID serni põhitegevused viidud kooskõlla ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (SDG). Neid Utilitast puudutavad mõjuvaldkonnad ja kestlikkuse teemad on kindlaks tehtud oluliste eesmärke tõstetakse esile kogu aruandes, et näidata laiemat sihti, mille saavutamisele keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektide (ESG) läbivaatamise teel. Selle käigus kaardistati Utilitase jätkusuutlikkust edendavad tegevused kaasa aitavad. asjakohased ühiskondlikud megatrendid, poliitilised ja õiguslikud arengud ning ühiskond- likud väljakutsed koos valdkonna hea tava ja standarditega. Läbivaatuse tulemusel sõnas- tati keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõõtmes seitse prioriteetset kestlikkusvaldkonda. „ Avaldame suurimat mõju neile kestliku arengu eesmärkidele: Igas prioriteetses valdkonnas seatakse eesmärgid ja põhilised tulemusnäitajad, mille järgi hinnatakse Utilitase kestlikkuse juhtimise tulemuslikkust ja edenemist. Nendele järgnevad täpsed tegevused, millega vähendatakse negatiivset mõju ja suurendatakse positiivset mõju. See moodustab Utilitase jaoks strateegilise raamistiku keskkonna, sotsiaalvald- konna, juhtimise ning jätkusuutlikkuse teemade jaoks. Olles suurim kaugkütteettevõte ja taastuvenergia tootja Eestis, vastutame selle eest, et 7 energia oleks nii praegu kui ka tulevikus keskkonnasõbralikult kättesaadav. SOTSIAALNE MÕÕDE MEIE TEGEVUS­ 4 Ohutu töökoht z Null tööõnnetust „ Panustades ka järgmiste eesmärkide saavutamisse: VALDKONDA 5 Töötajate kaasamine z Töötajate kaasatuse ja rahulolu kõrge määr KESKKONNAMÕÕDE z Mitmekülgsed meeskonnad ja sooline tasakaal Meie igapäevategevus ja -protsessid järgivad põhimõtteid ja hõlmavad algatusi, mis 1 Kliima ja heitmed z Talentide hoidmine – töötajate vabatahtlik voolavus alla 5% mõjutavad üleilmsete eesmärkide saavutamist kohalikul tasandil ja on enamasti seotud z Süsinikuneutraalne sooja- ja jahutusvarustus hiljemalt 2030 . aastaks ressursitõhususe ja tööhõivega. z 100% taastuvenergia tootmine hiljemalt 2030 . aastaks 6 Kvaliteetsed teenused z Positiivne käejälg roheelektrist – klientide klientidele välditud heitkogused on suuremad kui „ Ja järgides alltoodud eesmärkide põhimõtteid: Utilitase 1 ., 2 . ja 3 . skoobi heitkogused z Varustuskindlus klientidele z Kõrge kliendirahulolu z Kliendibaasi suurenemine z Taskukohane hind 2 Ressursside kasutamine ja tõhusus z Kütte- ja jahutusvõrgud on tõhusad EL-i direktiivi tähenduses z Kõrge tõhususega tootmine (tõhu- JUHTIMISMÕÕDE Meie eesmärk on tagada vastutustundlik ettevõtlus nii praegu kui ka tulevikus – seetõttu sus üle 85%, sh suitsugaasipesuriga on meie kohustus kanda hoolt meie ümber olevate inimeste ja huvirühmade eest. ligi 100%) 7 Vastutustundlik juhtimine z Asjakohased varade, tegevuse ja vastutustundliku juhtimise meetmed ja põhimõtted on paigas (pidev) 3 Bioloogiline mitmekesisus z Euroopa Liidu taksonoomiaga kooskõ- las aruandluse väljatöötamine ja ökosüsteemid z 100% biomassist hangitakse lokaalselt z 100% hangitud biomassist saadakse sertifitseeritud allikatest (FSC/PEFC/SBP sertifikaat) 36 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 37 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 UTILITASE 2021. AASTA ESG HUVIRÜHMAD TULEMUSTE ÜLEVAADE Utilitas kaasab huvirühmi jooksvalt, et ajakohastada oma kavasid kooskõlas huvirühmade Utilitas on määratlenud hulga olulisi tulemusnäitajaid prioriteetsetes keskkonna-, sot- pidevalt muutuvate ootustega. Kaardistatud on mitmesugused suuremad ettevõttesi- siaal- ja juhtimisvaldkondades ning jätkusuutlikkuse jaoks. Alloleval graafikul on ülevaade sesed ja -välised huvirühmad ning nende kaasamise viisid. seatud strateegiliste eesmärkide saavutamisest 2021. aastal. Utilitas on oma ESG-strateegiaga graafikus. Nendest valdkondadest peab Utilitas Suurimad huvirühmad Suurimad ootused meile strateegiliselt kõige olulisemaks järgmist nelja: heitkogused, taastuvenergia tootmine, töökoha ohutus ja klientide energiavarustuse kindlus. Soojuse, elektri ja jahutuse z Mõistlik hind tarbijad z Varustuskindlus z Mugavus Ressursside Bioloogiline z Väike süsinikujälg 1 Kliima ja heitkogused 2 kasutamine ja 3 mitmekesisus ja tõhusus ökosüsteemid Investorid, finantseerijad z Kestlik ja vastutustundlik juhtimine z Stabiilsed ja prognoositavad finantstulemused Süsiniku- Tõhusad 100% z Tootlik, kestlik, keskkonnasõbralik ja uuenduslik ettevõte neutraalne kaugkütte­ ja kaugjahutus­ biomassist hangitakse lokaalselt soojus­ ja jahutusvarustus võrgud 2021: saavutatud Avalik sektor, sh omavalitsused z Taskukohased ja õiglased hinnad tarbijatele hiljemalt 2030. aastaks EL­i direktiivi ja järelevalveasutused, 2021: 74 g CO2/kWh võrgu tähenduses z Kestlik ja vastutustundlik juhtimine tööstus, kestlikkus­ ja süsinikuheitmeid 2021: saavutatud kõigis kodanikuühendused, kohalikud z Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine Keskkonna- võrkudes kogukonnad, teadusasutused ja z Partnerlus ja koostöö mõõde eksperdid. z Tegevuse ohutus 100% Kõrge 100% z Panus riiklikele eesmärkidele energiasektoris taastuvenergia tootmisefektiivsus biomassist saadakse tootmine hiljemalt 2021: üle 85% sertifitseeritud z Uuenduslik liider energiasektori kestlikkuse ja teadlikkuse vallas 2030. aastaks katlamajades ja ligi 100% allikatest 2021: 65% taastuvenergia koostootmisjaamades 2021: saavutatud tootmine Kinnisvaraarendajad, z Partnerlus ja koostöö ehitusettevõtted, hoonete z Mõistlik energiahind haldurid, tarnijad ja z Varustuskindlus Sotsiaalne Positiivne alltöövõtjad mõõde käejälg roheelektrist z Keskkonnasõbraliku ja kestliku energia pakkumine 2021: välditud CO2 heitkogused > tegevusega z Väike süsiniku jalajälg kaasnevad CO2 heitkogused z Tehniliselt pädev partnerlus z Õiglane ja võrdne kohtlemine Töötajate Kvaliteetne teenus z Pikaajalised ärisuhted 4 Ohutu töökoht 5 kaasamine 6 klientidele Töötajad z Head töötingimused, töötajate motiveerimine Juhtimis- mõõde Varustuskindlus z Õiglased palgad Null Kõrge klientidele z Ohutu töökeskkond tööõnnetust töötajate rahulolu 2021: keskmiselt 99,99% ajast 2021: 0 2021: 4.15/5 kaugkütte kättesaadavus z Hea mainega stabiilne ja vastutustundlik tööandja klientidele Ühiskond ja meedia z Avatud koostööks Sooline Rahulolevad z Hea maine tasakaal kliendid z Energiasektori arvamusliider 2021: 25%/20% naisi 2021: 97% 7 Vastutustundlik juhtimine kõigist / juhtimisega seotud ametikohtadest kliendirahulolu – Vastutustundliku juhtimise meetmeid rakendatakse nii varade Talentide Kliendibaasi ja tegevuse juhtimisel kui ka laiemal hoidmine suurendamine tasandil 2021: 3,5% 2021: ühendati 92 – Läbipaistev hinnapoliitika omal soovil lahkuvate uut hoonet / 45 MW. töötajate suhtarv – ISO 9001, 14001 ja 45001 ning rohelise kontori sertifikaadid 38 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 39 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KESKKONNA­ MÕJU  KESKKONNAMÕJU JA KESKKONNAJUHTIMINE „ Kontekst ja asjakohasus Globaalne soojenemine, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, taastuvenergia ja energiatõhususe osakaalu suurendamine rahvusvahelisel ning Eesti tasandil on märk- sõnad, mis iseloomustavad ja juhivad energiasektori arengut. Keskkonnamõju teadlik juhtimine on Utilitase jaoks tähtis. Lisaks üleilmsetele trendidele ja õiguslikele arengutele tõusevad ka Eesti elanike ootused aina kõrgemale. Utilitase klientide ja eratarbijate hulgas detsembris 2020. aastal läbi viidud uuringu järgi hindas 73% klientidest hoone energiakasutuse CO2-jalajälge pigem tähtsaks või väga tähtsaks ning süsinikuneutraalsuse saavutamine oli oluline 68% klientide jaoks. Utilitas peab oluliseks kasutada madala primaarenergia sisaldusega energiaallikaid või- malikult energiatõhusalt. Ettevõtte jaoks on olulised keskkonnaaspektid kliimamõju ning biomassi kasutamine energiatootmises. Utilitas kui suur puidujäätmete kasutaja teadvus- tab võimalikke riske, mis on seotud mõjudega bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja kliimamuutusele. Olulised keskkonnaaspektid vaadatakse üle igal aastal kooskõlas ettevõttes määratletud keskkonnajuhtimise süsteemiga. „ Keskkonnajuhtimise põhimõtted Utilitas peab vajalikuks kõigi keskkonnamõjude süsteemset juhtimist, mistõttu kasuta- takse kõigis kontserni tütarettevõtetes ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimise süsteemi standardit. Lisaks järgib Utilitas oma Tallinna kontorites rohelise kontori põhimõtteid. Kõiki juhtimissüsteeme hoitakse ajakohasena sertifikaatide uuendamise teel. Järgitakse kaht peamist energiapõhimõtete trendi: ener- Utilitase jaoks on peamised giasäästlikkus ja keskkonnakaitse. See tähendab eelkõige pri- keskkonnaaspektid kliima­ maarenergia kasutamise, energiakadude ja kasvuhoonegaaside Utilitase peamised keskkonnaeesmärgid, mis on integreeritud ka keskkonnajuhtimise mõju, õhuemissioon, biomassi heitkoguste vähendamist, üleminekut taastuvenergia allikatele süsteemi: kestlikkus, jäätmehaldus ning ja õhusaaste vähendamist. vee tarbimine z järgida õigusaktidest tulenevaid keskkonnanõudeid; z aidata säilitada loodusressursse, vähendades vee, elektri ja kütuste tarbimist; z kasutada oma tegevuses keskkonnasõbralikke ja energiatõhusaid lahendusi; z edendada taastuvkütuste kasutamist eesmärgiga vähendada süsinikuheitmeid; z tegutseda väliste huvirühmade jaoks läbipaistvalt; z edendada töötajate ja klientide hulgas energiatõhusust ning keskkonnahoidlikkust. Keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juhi ametikoht loodi kontserni põhijuhtkonna tasan- dil selleks, et suurendada ettevõttes keskkonnahoidlikkuse fookust. Eesmärk on viia kõigi kontserni ettevõtete tegevus kõigis Utilitase tegevuskohtades üle ühtsesse süsteemi. ISO 9001, 14001 ja 45001 käsiraamatu ülevaatamine 2021. aastal oli selle ühtlustamise esimene samm. 42 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 43 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KLIIMA JA HEITMED Kaugküte mängib olulist rolli energiakasutuse süsiniku jalajälje vähendamisel. z Hoone, mis tarbib taastuvenergiaallikatest saadavat soojust, edendab kliimasõbra- likku energiatootmist ja aitab vähendada atmosfääri sattuvaid süsiniku heitkoguseid. z Elektri tootmine koostootmisjaamades vähendab vajadust toota elektrit fossiilkü- tustest. z Energiatõhus kaugküte asendab vajaduse kasutada elektrit hoonete kütmiseks ning vähendab seega elektri tarbimist ja tootmisvajadust. Tänu enam kui 400 miljoni euro suurustele investeeringutele on Utilitas aastatel 2008– KLIIMAMÕJU VÄHENDAMINE 2021 oma kaugküttevõrkude süsinikuintensiivsust juba oluliselt (64%) vähendanud. Utilitas jälgib ka edaspidi süsiniku heitkoguseid nii 1., 2. kui ka 3. skoopide puhul kooskõlas Süsinikuneutraalsuse saavutamise eesmärk ei tulene enam ainult kodanike, ettevõtete ja kasvuhoonegaaside protokolli raamatupidamise ja aruandluse standarditega. Utilitase riikide üha suurenevast murest looduse ja inimkonna tuleviku pärast, vaid ka majandus- kõige olulisemad süsiniku heitkogused kuuluvad 1. skoopi otseste heitkoguste ning 2. ja likust ratsionaalsusest. Eesti, Tallinna linna ja Utilitase kliimaambitsioonid on omavahel 3. skoopi kaudsete heitkoguste alla. seotud. „ Utilitase süsiniku jalajälg 1. skoopi heitkogused, mis tekivad fossiilkütuste kasutamisest soojuse tootmiseks, saa- vutavad tipptaseme peamiselt külmal perioodil (tegevusega kaasnevad 1. skoopi heitko- Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023 ning linn on võtnud gused). Väike kogus CO2 eritub ettevõtte sõidukitest ja jahutusainetest ning kontorites ambitsioonika eesmärgi saada 2050. aastaks kliimaneut- tarbitavast energiast (muud 1. ja 2. skoopi heitkogused). raalseks. Seoses sellega on välja töötatud Tallinna säästva energiamajanduse ja kliima tegevusplaan, kus seatakse selle kohustuse täitmiseks konkreetne tegevuskava. See hõlmab t CO2 ekv 2020 2021 nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise 1. skoopi tegevusega kaasnev 117 038 174 829 eesmärke. 2030. aastaks soovitakse linna kasvuhoonegaa- 1. skoopi muud ja 2. skoopi heitkogused 478 359 side heitkoguseid vähendada 40% ning samal ajal viia ellu tegevusi kliimamuutuste ja nendega seotud riskidega koha- 3. skoopi tegevusega kaasnev 11 631 7 484 nemiseks. Üks selle kava saavutamise põhikomponente on kasvuhoonegaaside KOKKU 129 148 182 672 vähendamise meetmed energiasektoris. Kaugküttesüsteemi puhul viiakse see ellu järgmiste tegevuste abil: z kaugküttega ühendatud piirkondade laiendamine z innovaatiliste kaugjahutusvõimaluste lisamine kaugküttevõrku z kaugküttevõrgu energiatõhususe parandamine vanemate torude rekonstruee- rimise teel 4 173 (2%) z biomassist ja ringlusse mittevõetavatest jäätmetest toodetava energia suuren- damine kaugküttes 16 708 (10%) Utilitas toetab selle kava kõiki aspekte ning mängib olulist rolli seatud kliimaees- Maagaas märkide saavutamisel. Utilitase enda ambitsioonikas eesmärk on muuta kaugküt- 438 (0%) Põlevkiviõli tesüsteemid 2030. aastaks täiesti süsinikuneutraalseks, vt täpsemalt alateemast Diislikütus Freesturvas „Utilitase süsinikuneutraalsuse kava väljatöötamine“. Rohepöörde edendamise meetmeid juba rakendatakse. 153 510 (88%) Joonis 10. Energia tootmiseks kasutatavate kütuste põletamisel tekkivate 1. skoopi kasvuhoonegaaside heitkogused tonni CO2-ekv). 44 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 45 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Tegevusega kaasnevad 3. skoopi heitkogused on seotud Tallinna kaugküttevõrgu jaoks Kaugküte on parim lahendus linnahoonete küttevajaduse rahuldamiseks. Kaugküte või- ostetava soojusega26. Pikas perspektiivis peaksid ka 3. skoopi heitkogused vähenema maldab kasutada parimaid tehnoloogiaid soojuse tootmiseks kütustest, mida on muidu nullini, sest kõik püüavad saavutada süsinikuneutraalsust. keeruline kasutada, näiteks hakkepuidust ja olmejäätmetest. Samuti on võimalus ära kasutada koostootmisjaamade jääksoojust. Utilitase CO2 heitkogused on juba praegu väga madalal tasemel (<75 g CO2 /kWh) lisaks monitoorib Utilitas igal aastal taastuvelektri tootmise positiivset kliimamõju. Utilitas on Eesti suurim taastuvenergia tootja. 2021. aastal tootis Utilitas taastuvatest Elektritootmise positiivne mõju võrreldes elektri segajäägiga Eestis27 oli 2021. aastal allikatest 1 526 GWh soojust ja elektrit, mis oli samal tasemel eelnenud aastaga ja moo- umbes 173 kilotonni CO2ekv (2020: 205 kilotonni), mis on samas suurusjärgus Utilitase dustas 65% kogutoodangust. Utilitase osa kogu Eestis toodetavast taastuvelektrist oli süsinikuemissioonidega. kokku 2021. aastal 13%. 2500 GWh 100% TAASTUVENERGIA TOOTMINE 90% 2000 GWh 80% Energiasektori üleilmsed ja riigisisesed arengukavad näevad ette üha kiirenevas tempos üleminekut taastuvenergiale. Soojuse tarbimine moodustab kõige suurema osa Eesti 70% üldisest energiatarbimisest ning avaldab seega suuremat mõju kui elektritarbimine ja 1500 GWh 60% transpordisektor. 50% 1000 GWh 40% 30% Rootsi 66% 74% 32% 500 GWh 20% Soome 58% 40% 13% 10% Läti 57% 53% 7% 0 GWh 0% Taani 51% 65% 10% 2017 2018 2019 2020 2021 2022 prognoos Eesti 59% 28% 12% Energia tootmine taastuvallikatest (GWh) Leedu 50% 20% 6% Energia tootmine fossiilsetest allikatest (GWh) EL 23% 37% 10% Kogutootmine (GWh) Taastuvenergia osakaal, % Hispaania 18% 43% 10% Joonis 12. Utilitase taastuvatest ja fossiilsetest allikatest toodetud energia maht (GWh) Itaalia 20% 38% 11% ja osakaal (%) (elekter ja soojus kokku) Saksamaa 15% 45% 10% Prantsusmaa 23% 25% 9% Poola 22% 16% 7% Utilitas on ka Eesti suurim kaugkütteettevõte, mille võrkudega on ühendatud umbes kolmandik kõigist Eesti kaugkütteklientidest. 2021. aastal oli koostootmise/taastuvenergia osakaal Utilitase kaugküttevõrkudes 65–100% (Eesti keskmine on umbes 50%). Joonis 11. Taastuvenergia osakaal energia tarbimise järgi (2020) 100% 100% 87% 88% 90% 90% 80% 71% 65% 60% 40% 20% 26 Lisaks oma tootmisele ostab Utilitas Tallinnas soojust Iru jäätmepõletusjaamast ja Adveni gaasikatlamajast. Muud 3. skoopi heitkogused tulevad Utilitases kasutatavate kütuste heitkoguste väärtusahelast ning taristu ehitus- ja hooldusmaterjalide kasutamisest. Muid 3. skoopi heitkoguseid pole 2021. aasta kohta arvutatud, sest seda näitajat ajakohastatakse iga kahe aasta järel. Iru jäätmepõletusjaamast 0% saadav soojus loetakse Euroopa standardi EN 15316-4-5:2017 järgi Tallinna kaugküttevõrgu jääksoojuseks ning seetõttu on selle CO2 Tallinn ja Haapsalu Jõgeva Rapla Valga Keila Kärdla heitkogus null. Iru jäätmepõletusjaam on jäätmekäitlusrajatis, mis ei kuulu samuti EL-i HKS-i süsteemi. Jäätmete käitlemisel jäätmepõle- Maardu tusjaamas on väiksem süsiniku jalajälg kui jäätmete ladestamisel ning jäätmepõletusjaama puudumise korral tuleks kaugkütteklientide jaoks toota soojust muudest allikatest. 2017 2018 2019 2020 2021 27 Segajääk tähendab elektrit, mille päritolu pole tõendatud päritolutunnistusega. Alates 2020. aasta juunist on Eesti ametlikku segajääki arvutanud AIB tellimusel Grexel Systems Ltd koostöös Ostfoldforskningi ja Ecoinventiga. CO2 kogus Eesti segajäägis oli 2020. aastal 546,9 g CO2/kWh. Kui turul on rohkem taastuvelektrit, väheneb segajäägi süsinikuintensiivsus ning seega väheneb ka Utilitase süsinikukäejälg. Joonis 13. Utilitase müüdud taastuv- ja heitsoojuse osakaal piirkondade kaupa 46 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 47 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on plaanis rajada reo- ja merevee soojuspumbad Energiaallikas / koos tuule- ja päikeseenergia tootmise projektidega. Lisaks on olemasolevates koos- kaugjahutusjaam tootmisjaamades plaanis teha täiendavaid investeeringuid tõhususe suurendamiseks. Eelmist aastat iseloomustas kontrastne ilmamuster, kus suvi oli ajaloo kuumim, kuid talv viimaste aastate külmim. Seetõttu tuli talvel suurenenud energianõudluse kompensee- rimiseks kasutada rohkem fossiilseid kütuseid. Kõrgem temperatuur suvel suurendas ka elektritarbimist, sest kasutati rohkem jahutussüsteeme. See rõhutab kestlike jahutus- süsteemide väljatöötamise olulisust. Need süsteemid aitavad leevendada äärmuslike kuumaperioodidega seotud terviseprobleeme jätkusuutlikult ja energiatõhusalt. Hakkepuit Turvas Olmejäätmed Maagaas 2020 2021 Kerge kütteõli +7oC Põlevkiviõli Päikeseenergia Jääksoojus +15oC Vastutusala Joonis 14. Utilitase müüdava energia (elekter ja soojus kokku) tootmiseks kasutatavate allikate osakaal (%) Jahutussõlm (sh nii Utilitase toodetud kui ka ostetud energia tootmiseks kasutatav sisend) Ühisettevõte OÜ Utilitas Wind asutati 2021. aastal koos UG Investments OÜ-ga selleks, Võrguoperaator Klient et arendada piirkonnas kütusevabasid taastuvenergia projekte. Seoses sellega algatati mitu projekti (vt alateemat „Tuuleparkide arendamine Balti riikides“). Joonis 15. Kaugjahutusvõrk. KAUGJAHUTUS Põhja-Euroopa kaugjahutuse turul on suur arengupotentsiaal. Külmaveetorustikel põhi- ÕHUHEITMED nevad lahendused on peamiselt suunatud mitte-eluhoonetele, pakkudes ökonoomset ja keskkonnasõbralikku alternatiivi õhukonditsioneeridele. Linnade kestlikkuse eesmärgi saavutamiseks on äärmiselt tähtis tagada puhas linnaõhk. Kõigil Utilitase jaamadel on saasteload ning neis kasutatakse õhusaaste maksimaalseks EL-i ja riigisisese poliitika toetusega tõhusat kaugjahutust peetakse üheks lahenduseks, vähendamiseks parimat olemasolevat tehnoloogiat. Utilitase tegevus vastab keskkonna- mis aitab saavutada energiatõhususe eesmärke, ning selle toetusmeetmed Eestis lubade nõuetele ning heitkoguste tasemed on kas lubades nõutavatel või madalamatel põhinevad peamiselt madalaima energia muundamise teguril uutes hoonetes (tõhusal tasemetel. kaugjahutusel 0,2, elektril 2). Utilitase koostootmisjaamades kasutatavad elektrifiltrid on väga tõhusad suitsugaaside Tallinna kaugjahutusvõrk on alles algusjärgus, kuid Utilitas on siin esirinnas. Utilitase puhastid, nt Bureau Veritase poolt Mustamäe koostootmisjaamas tehtud testide tule- eesmärk on luua kogu kesklinna piirkonda ühendav võrk, mis moodustaks Utilitase mused näitasid, et heitmete peenosakeste kontsentratsioon oli piirväärtusest neli korda sektoritevahelise sidumise plaani ühe alustala, sest võimaldab luua tugeva sünergia väiksem. Erinevalt kohalikest lahendustest on kaugkütteks kasutatavate tsentraalsete kaugküttevõrguga ja pakkuda klientidele täislahendust nii suve- kui ka talveperioodiks. tootmisseadmete puhul kehtestatud peenosakestele ranged lubatava taseme nõuded, Utilitas investeeris 2021. aastal 3,3 miljonit eurot kaugjahutuse arendusse, peamiselt mistõttu vähendab kaugküte võrreldes puidu põletamisega kodumajapidamistes oluliselt Ülemiste City kontoriala ühendamiseks. peenosakeste heitkoguseid linnades. 48 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 49 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 RESSURSSIDE 1G 2G 3G 4G KASUTAMINE JA Aurul põhinev Kõrge survega Eelisoleeritud Madalam energia- süsteem, torud kuumavee torud, tööstusli- tarbimine, tark betoonkünades süsteem, kud soojussõl- energiasüsteem TÕHUSUS suured tootmis- med (samuti (energiaallikate, seadmed, isolatsiooniga), jaotuse ja tarbimise lähedalasuvad mõõtmine ja optimaalne seotus), tarbijad monitoorimine kahesuunaline kaugküte Kaugkütte < 200°C pealevool > 100°C Kaugkütte < 100°C tagasivool < 80°C <50~60°C (70 °C) < 70°C Üks Utilitase prioriteete on saavutada kõigi tarbijate jaoks võimalikult tõhus energiatoot- < 45°C ~ 25°C mine ja -jaotus. Energiatõhusus 4G: Areng Kaugkütte põlvkond / parima võimaliku JAOTUSVÕRGU TÕHUSUS tehnoloogia periood Andme- Energiatõhusus/temperatuuri tase keskus Kaugküttevõrgu peamised näitajad on pealevoolu- ja tagastustemperatuur. Alloleval skeemil mõõdetakse kaugküttevõrgu pealevoolu- ja tagastustemperatuuri iga tunni järel Hooajalised kõigis tootmisrajatistes ning kaalutakse seda rajatise soojusenergia väljundvõimsusega. Kaugjahutusvõrk soojus- Tulevane salvestid energiaallikas Kaugküttevõrk Aastatel 2019–2021 oli Utilitas Tallinna võrgu keskmine pealevoolutemperatuur ~80 ˚C, mis vastab tänapäevastele võrguparameetritele. Suur Suur päikese- päikese- Biomassi Soojusjaotuse tõhusust saab suurendada peamiselt kaugküttevõrgus oleva vee tempera- jaam jaam muundamine tuuri langetamisega. Tagastusvee väga madal temperatuur võib aga tekitada probleeme bakterite vohamisega torustikus, mistõttu tuleb saavutada optimaalne olek. Madalam Biomass Kahesuu- naline veetemperatuur võimaldab: KTJ biomass Geotermaal kaugküte Külma- Päikese, z väiksema soojuse kao kaugküttevõrgus; merelaine, salvesti Tööstuse tuule z suitsugaaside kondensaatori ja koostootmisjaama tõhusama töö ja võimaluse heitsoojus jääkenergia KTJ biomass kasutada soojuspumpasid; Elekter z parema võimaluse kasutada soojussalvesteid; Tsentraalne Soojus- Soojus- Soojus- kaugjahutus- z parema termostabiilsuse jaotusvõrgus, mis vähendab torude koormust. See oma- salvesti salvesti salvesti jaam korda vähendab lekete riski ja hoolduskulusid. Samuti on suure jalajäljega teras- ja vasktorude asemel võimalik kasutada plasttorusid; KTJ jäätmed z varustuskindluse paranemise, sest vee keema hakkamise risk võrgusurve langemisel Auru KTJ süsi KTJ süsi Tööstuse Tsentraalne salvestamine KTJ õli KTJ õli heitsoojus soojuspump väheneb. Keev vesi torustikus tekitab kahefaasilise voolu, mis põhjustab vee voo- lamises tühikuid ehk kavitatsiooni. Gaas, Söejaamade Söejaamade jäätmed, heitsoojus heitsoojus õli, süsi Ka madala energiatarbega hooned Piirkondlik Kaugküte Kaugküte Kaugküte kaugküte 16/1880-1930 2G/1930-1980 3G/1980-2020 4G/2020-2050 https://www.4dh.eu/about-4dh/4gdh-definition Joonis 16. Areng (kaugkütte tootmine) / parima saadaoleva tehnoloogia periood 50 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 51 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  TOOTMISEFEKTIIVSUS 100 Et hakkepuidu ressursid on piiratud, on äärmiselt oluline kasutada ainult kõrge kasute- 80 guriga lahendusi, mis välistavad selles kütuses sisalduva primaarenergia raiskumineku. Utilitas kasutab kohalikku taastuvat kütust ja kaasaegset kaugküttesüsteemi, mis või- maldab kasutada ressursse ainulaadse tõhususega. Tootmise kasutegur on kuni 100%. Sellest 30% toodab suitsugaasipesuriga koostootmisjaam elektrina ja 70% soojusena ning 60 suitsugaasipesuriga katlamaja toodab ainult soojust. Selline kasutegur on 2,5–3 korda suurem kui elektrijaamades, mis ei ole ühendatud kaugküttevõrku ja töötavad kondensat- Utilitase eesmärk on suu­ sioonirežiimis, kus kasutegur on vaid 35–40%. rendada tootmisefektiivsust. 40 2022.–2023. aastal investeerib Utilitas ligi 20 miljonit eurot Suitsugaaside pesuriga võib koostootmisjaama kasutegur Temperatuur, °C teise astme suitsugaasi kondensaatoritesse kõigis kolmes koostootmisjaamas, kus suitsugaasist eraldatakse soojus jõuda ligi 100%­ni. 20 ja suurendatakse seeläbi efektiivsust veelgi (ning vähenda- takse vajadust maagaasi tootmise järele ja seega süsiniku Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember heitkoguseid). 2020 2021 Varustustemperatuur, T1 Tagastustemperatuur, T2 Definitsioon: kasutegur on elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuliku soo- juse aastatoodangu suhe selle energia tootmiseks kasutatud kütuse energiaga. Joonis 17. Võrgu varustus- ja tagastustemperatuurid Utilitase Tallinna võrgus Kasutegurit arvutatakse kütuse alumise kütteväärtuse alusel. Utilitase eesmärk on vähendada pealevooluvee maksimaalset temperatuuri, nii et see ei ületaks 100 °C. Lisaks peaks vee tagastustemperatuuri sihtväärtus olema alla 45 °C Suitsugaaside pesuril on peale efektiivsuse suurendamise oluline õhusaasteainete vähemalt 75% ühendatud hoonetest – ka see eesmärk saavutati 2021. aastal. puhastamise mõju, mis võimaldab eemaldada tahkeid osakesi ja ka gaasilisi ühendeid (absorbeerib/lahustab olenevalt lahuse pH-väärtusest suitsugaasides sisalduvaid gaase, Samuti on oluline mõelda varustus- ja tagastustemperatuuri vahelisele erinevusele (Δt), nt SO2, HCl). Üks peamisi põhjuseid SO2 koguste vähenemiseks, nagu kirjeldatakse pea- mis näitab, kui palju soojusenergiat hoonetesse üle kantakse ja kui palju tarbitakse võrgus. tükis „Õhuheitmed“, on suitsugaaside pesuri lisamine jaamadesse. Suurem erinevus tähendab, et hooned on energiatõhusamad, mistõttu on süsteemis vaja üldkokkuvõttes vähem energiat ning primaarenergia kasutust vähendatakse. Seetõttu on oluline hooneid, küttesüsteeme ja hoonete soojussõlmesid renoveerida. Utilitase eesmärk on Alates 2021. aastast töötab Väo jaamades automaatne kütuseproovide süsteem. Reoveepuhastusel tekkivat jääk­ toetada seda arengut soojussõlmede väljavahetamise alase See kaotab vajaduse iga jaama saabuva koorma energiamahu käsitsi analüüsimi- soojust on võimalik kasutada nõustamise ja rahastuse pakkumisega klientidele. seks. Uus meetod on täpsem, vähendab töötajate koormust ja vigu, mis omakorda taastuva energiaallikana. Selleks otsitakse aktiivselt lahendusi võimaldab saada kütuse omadustest parema ülevaate, arvutada õiglasemaid hindu koos AS­iga Tallinna Vesi, kes ning suurendada tootmise efektiivsust. tegeleb Tallinna reoveepuhastu­ sega 52 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 53 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  BIOLOOGILINE MITMEKESISUS JA ÖKOSÜSTEEMID Eesti asub parasvöötme metsade põhjaservas, kus on võrreldes teiste Euroopa riikidega rohkelt biomassi. Metsad katavad üle 50% Eesti territooriumist ning on oluline kohalik taastuv ressurss, mis on riigi majanduses alati olulist rolli mänginud. Metsandussektori jääke ja jäätmeid saab kasutada energia ja elektri tootmiseks, suurendades niiviisi selle väärtusliku ressursi efektiivset kasutamist. Eestis majandatakse metsi säästlikult, sest 70% 60% 50% 40% Metsamaa osakaal, % 30% 20% 10% 0% POL GRC ROU FIN SWE SVN AUT EST LVA SVK ESP PRT BGR HRV LUX CZE LTU DEU ITA FRA BEL HUN CYP DNK IRL NLD VEEKASUTUSE VÄHENDAMINE Üks Utilitase olulisemaid eesmärke on pidevalt parandada veekasutuse tõhusust. Tallinna Joonis 18. Metsaga kaetud alad Euroopas küttevõrgu maht on u 100 000 m3. Kaugküttevõrgu moderniseerimine toob kaasa nii soojus- kui ka veekao vähenemise ning see on oluline samm veekasutuse keskkonnajälje vähendamisel. Lisaks tuleb teha palju tööd selleks, et vähendada võrguvee temperatuuri maksimaalne säästlik raiemaht on 14,4 miljonit m3, millest 2020. aasta raiemahtude järgi ja survet, mis võimaldab vähendada ka süsteemi vee- ja energiakadu. on teoreetiliselt kasutamata umbes 2,7 miljonit m3. See näitaja suureneb tulevikus eel- Utilitas jälgib katla sisendvee, kaugküttevee ja lisavee kvaliteeti kord datavasti veelgi, sest kohaliku biomassi nõudlus püsib madalam kui kuus ning vee kvaliteet on olnud oodatavates piirides. säästliku raiemahu piirväärtus. 2019. aastal kasutati primaarenergia Utilitase eesmärk on tootmiseks 19,8 TWh tahkeid biokütuseid – sellest 41% kasutati Puidust ehitus­ vähendada võrguvee Utilitase eesmärk on suurendada koostööd samades linnades tegut- koostootmisjaamade ja katlamajade sisendina, 34% eksporditi ning materjalid ja tooted vahetamise sagedust sevate vee-ettevõtetega ning leida nendega koos sünergiaid, näiteks asendavad fossiilipõhi­ 23% kasutati majapidamiste kütmiseks. koordineeritud võrguinvesteeringute kaudu. seid alternatiive Puit kui soojuse ja elektri tootmise energiaallikas mängib olulist rolli Utilitas ostis 2021. aastal 20,4% AS-i Tallinna Vesi aktsiatest ning on Euroopa kliimaneutraalsuse plaanis. Säästlikult majandatud metsa- loonud partnerluse Tallinna linnaga, kes on enamusaktsiate omanik. See parandab dest saadud puidust valmistatud vastupidavad tooted ja sellega seotud väheväärtusliku veelgi koostööd selliste projektide algatamisel, mis muudavad Tallinnas veekasutuse sekundaarse puidu kasutamine energiavaldkonnas on keskkonna jaoks positiivne, sest tõhusamaks. puidu kasutamine näiteks ehitusmaterjalides vähendab ühest küljest ehitusmaterjalide tootmist fossiilsetest allikatest ning lisaks seob süsiniku konkreetsesse puitehitusma- Utilitase eesmärk on saavutada 2035. aastaks võrguvee vahetamise sagedus üks kord terjali pikemaks ajaks, kui see oleks looduses võimalik. Väheväärtuslike puidujäätmete aastas ning siin võib näha positiivset trendi – 1,7 (2019), 1,6 (2020), 1,6 (2021). 54 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 55 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  15,0 Väliseksperdid viisid 2021. aastal läbi uuringu, mille käigus analüüsiti puidupõletuse 13,0 12,3 11,9 12,6 12,8 keskkonnasäästlikkust Utilitases. Kontsern toetab järgmisi kestlikkuse põhielemente, 11,7 12,0 11,0 mida antud analüüs tõi välja tingimuste ja eeldustena keskkonnahoidliku biomassi kasu- 10,5 10,8 10,9 8,7 9,1 9,3 9,3 9,4 9,6 10,0 tamiseks energiasektoris: 9,0 8,2 8,0 6,7 z metsamajandamine taastuval viisil ehk biomassi raiumine mahus, mis ei ületa selle 6,1 6,2 6,0 juurdekasvu; z tasakaalu hoidmine biomassi kasutamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise Miljonit m3 3,0 vahel; 0,0 z kohaliku puidu kasutamine eesmärgiga edendada kohalikku majandust ja materja- 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 F 2025 F 2030 F lijulgeolekut ning vähendada transpordiga seotud keskkonnamõju; Energia Pelletid Saeveskid ja vineer Tselluloos ja plaadid Metsaraie z väheväärtusliku puidu (jääkide ja teiste sektorite jäätmete) kasutamine energiatoot- Joonis 19. Biomassi nõudlus ja raie Eestis miseks, sest mujal kasutatakse seda vähe või üldse mitte; z üliefektiivne ressursside kasutamine. (oksade, latvade, võsa ja puidutööstuse jäätmete) kasutamine energiasektoris võimaldab Utilitases kasutatav tooraine hangitakse tootmisjaamadest mõist- ühtlasi vähendada vajadust elektrit fosiilsetest allikatest toota. Puidujäätmete süsiniku likult kauguselt ning sellel pole efektiivsemaid alternatiivse kasuta- Biomassi kasutamine heitkogused on Euroopa Liidu tasandil võrdsustatud nulliga. Eesti kontekstis asendab mise võimalusi. Biomassi energiasektoris kasutamise kõigist alter- koostootmisjaamades biomass elektritootmises peamiselt põlevkivi ning soojuse tootmises maagaasi, põlevkivi natiividest on koostootmine kõige keskkonnasäästlikum. Erinevalt on 2,5–3 korda ja masuuti. efektiivsem kui ainult kodumajapidamiste ahjudest ja põlevkivijaamadest (kus põletatakse elektrit tootvates ka biomassi), mille kasutegur on 30–50%, on koostootmise kasu- Biomassi kasutamisel soojuse ja energia tootmiseks võib olla ka puudusi, kui seda ei jaamades tegur kuni 100% ning seetõttu saadakse ühest biomassiühikust tehta nõuetekohaselt ja kestlikult. Ühiskond ja meedia on hakanud varasemaid poliitilisi maksimaalne võimalik hulk energiat. otsuseid ja toetusskeeme aktiivsemalt küsimuse alla seadma, tuues esile puiduenergia kasutamise võimalikke riske. See on tundlik teema, sest eri huvirühmade jaoks kaasneb Utilitas usub ringmajanduse põhimõtetesse. Näiteks kogutakse iga sellega palju olulisi aspekte. Utilitas toetab konstruktiivset avalikku arutelu ja pooldab kri- aasta jaanuaris energiatootmiseks kokku vanad jõulupuud, et vältida nende kuhjumist teeriumite täiustamist, eesmärgiga vähendada biomassi kasutamisega kaasnevaid riske. aedadesse ja prügikonteinerite kõrvale. See vähendab ka biomassi hulka, mida tavaliselt energia tootmiseks vaja läheb. Utilitase jäätmed koosnevad enamasti ohutust tuhast, Utilitas viib ennast pidevalt kurssi teaduse ja poliitika arengute ning ühiskondlike mis tekib biomassi põletamisest. Kõigil nendel jäätmetel on keskkonnaload ning seetõttu ootustega: jälgitakse neid kontrollitult. Ringmajanduse põhimõtete toetamiseks suunatakse tuhk võimalikus ulatuses partneritele, kes kasutavad seda väetamiseks. Kontorites tekkivad z Järgitakse Eesti standardeid, z Euroopa Liidu taastuvener- z 2020. aastal korraldatud viima- olmejäätmed sorteeritakse ja ümbertöödeldakse. mis reguleerivad metsa- gia direktiivi vaadatakse sest kliendiuuringust selgus, et majandamist ja tavasid. praegu Euroopa Nõukogus enamik Utilitase kliente toetas Lähikümnenditel mõjutab ja Euroopa Parlamendis taastuvenergia kasutamist: sektorit suurel määral Eesti läbi. Eeldatavasti võetakse 84% kliente ja 82% erakliente metsanduse arengukava kuni see vastu 2022. aasta lõpus. vastas positiivselt küsimusele 2030. aastani, mida praegu Utilitas jälgib hoolikalt „Kuidas suhtute kodumaise 2021. aastal võeti hakkepuidu hangetes kasutusele uus sertifitseerimisnõue. Selle välja töötatakse. Teema sellega seotud arenguid ja taastuvkütuse kasutamisse?“. tulemusel on 100% Utilitase puidutarnijatest FSC või PEFC sertifikaadiga ning puit keerukuse ja vaidluste tõttu protsesse. See õigusakt mää- on kohalikku päritolu. Tarnijad on kohustatud esitama tõendid, et puit oleks pärit on arengukava protsess oluli- ratleb puidu kui taastuve- selt viibinud. Loodetavasti nergia allika tingimused ning sellistest kohtadest, kus: valmib see varsti kujul, mis kontserni eesmärk on end rahuldab eri huvirühmade sellega 100% kooskõlla viia. z järgitakse kõiki metsakaitse nõudeid; (keskkonnakaitse, majandus, Utilitas ootab turuselguse energiajulgeolek ja ühis- loomise kriteeriume, et anda z rakendatakse metsataaste meetmeid; konna ootused) huve ning oma panus kestlikku tule- kindlustab Eesti metsade vikku ja kavandada tulevasi z ei ole tegu kaitsealaga. pikaajalise kestlikkuse. roheinvesteeringuid. 2021. aastal ajakohastati tarnijate põhimõtteid, et valmistuda täiendavateks õigusnõue- teks, kuid reguleerivad asu- tused ei ole neid tingimusi veel kindlaks määranud. 56 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 57 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 SOTSIAALNE MÕJU TÖÖSUHETE ÜLEVAADE Energiasektor on Eestis üks kõrgemini hinnatud sektoreid ja ettevõtete areng pakub võimalusi uute töökohtade loomiseks. Digitaliseerimise laienemine võimaldab suurendada lisandväärtust veelgi ning automaa- tika loob vajaduse uut tüüpi pädevuste järele. Kohaliku hakkepuidu kasutamine energia tootmiseks aitab luua töökohti ka maapiirkondades. Utilitase eesmärk on tagada kõigi töötajate heaolu. Selleks on loodud ohutu töökeskkond ja töötajatel on võimalus eneseteostuseks. Utilitas on nii praeguste töötajate hulgas kui ka tööturul laiemalt kõrgelt hinnatud. See väljendub töötajate vabatahtliku voolavuse madalas suhtarvus, mis 2021. aastal oli 3,5% (2020: 2,8%), aga ka töötajate pikas kesk- mises tööstaažis (2021. aastal 16 aastat). Töötajate suhteliselt kõrge keskmine vanus nõuab plaane järgmise põlvkonna töötajate kasvatamiseks. Kontserni ettevõtted teevad süstemaatilist tööd selleks, et populariseerida soojustehnika eriala, toetada õpinguid ja luua hea maine üliõpilaste hulgas. 2021. aastal käis Utilitases praktikal üheksa praktikanti (2020: 5). TÖÖTAJAID ADMINISTRATIIV- Paindlike töötingimuste võimaldamine jätkus ka 2021. aastal ning selle eesmärk oli vähen- KOKKU TÖÖTAJAD dada COVID-19-ga nakatumise riski töötajate hulgas. Kaugtööd võimaldati nendele töö- 197 MEEST 39 MEEST tajatele, kelle ülesandeid oli võimalik kodust täita. Kui nakatumisnäitajad langesid, hakati korraldama meeskonna koostöö edendamiseks üritusi ja töötubasid, mis võimaldasid 64 NAIST 42 NAIST inimestel uuesti kokku tulla ning ühendasid kollektiivi. Septembris toimus strateegiapäev, millest võttis osa 100 töötajat, kes arutasid Utilitase tulevikuplaane. Üks suurim projekt oli eelmisel aastal töötajate töötingimuste moderniseerimine ja rohekontori põhimõtete rakendamine. Renoveeriti Väo ja Mustamäe koostootmis- jaamade tööruumid. Utilitase Tallinna kontor koliti uude asukohta Maakri tänavale. Uus hoone on paremini ligipääsetav ja sellel on rohelise kontori sertifikaat. Samuti TEHNILISED on tegu avatud tüüpi kontoriga, mis toetab töötajatevahelist koostööd. Väo kontor TÖÖLISED TÖÖTAJAD sai samuti rohelise kontori sertifikaadi. 91 MEEST 67 MEEST 5 NAIST 17 NAIST Peakontori kolimine 2021 . alla 30-aastased 31–50-aastased aastal ja Eesti parima rohelise 51–60-aastased üle 60-aastased kontori auhinna võitmine Joonis 20. Töötajate jaotus vanuse ja soo järgi 60 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 61 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 TÖÖKOHA OHUTUS TÖÖTAJATE KAASAMINE Ohutus on Utilitase jaoks prioriteet ning seda juhitakse kõigis kontserni tütarettevõtetes ISO 45001 standardi alusel sertifitseeritud töötervishoiu ja ohutuse juhtimise süsteemi järgi. Eesmärk on pakkuda õnnetustevaba töökeskkonda, mis 2021. aastal ka õnnestus. Utilitas täidab kõiki õigusaktides kehtestatud tööohutusnõudeid ja vald- konna häid tavasid. Tegutsevad on töökeskkonna nõukogud ja määratud on ohutusvoli- Utilitas hindab spetsialistide sõltumatust ja vabadust valida oma töömeetodid – see nikud, kes teevad regulaarselt riskianalüüse eesmärgiga kõrvaldada ohud ja suurendada põhineb vastastikusel usaldusel ja töötajate isikliku arengu ambitsioonidel. Ettevõtte töötajate teadlikkust ohututest töömeetoditest. Kõiki tööõnnetusi uuritakse ning nende juhtimiskultuur hindab inimlikku, lugupidavat ja kaasavat suhtlust. alusel parandatakse protseduure ja vähendatakse riske. Olemas on ohutusjuhised, milles käsitletakse jäätmekäitlust, kõrgustes töötamist, tuleohutust, asbesti ja muude Sisekommunikatsiooni eesmärk on parandada töötajate teadlikkust kont- kemikaalidega töötamist. Kõigile töötajatele õpetatakse ohutuid töövõtteid ja seadmete serni tegevustest ja eesmärkidest ning toetada meeldiva töökeskkonna Utilitase töötajate korrektset kasutamist. loomist. Kontsern on alates 2020. aastast korraldanud kolm korda aastas rahulolu on kõikidele töötajatele mõeldud teabepäevi. Teabepäevadel tutvustatakse Ohutusnõuded kehtivad ka lepingupartneritele ning need lisatakse hankelepingutesse. Alltöövõtjate hulgas pole viimastel aastatel tööõnnetusi registreeritud. peamisi arenguid ning kõik töötajad saavad jagada mõtteid ja esitada 4,15/5 küsimusi. Tähelepanu pööratakse ka Utilitase töötajaid ühendavate ürituste 2021. aastal viidi läbi 22 juhtkonna ohutusringkäiku (2020: 15) ja registreeriti 36 ohtlikku korraldamisele. olukorda (2020: 31). Registreeriti üks intsident alltöövõtjaga. Kontserni ettevõtetes viiakse regulaarselt läbi arenguvestlusi, kus keskendutakse iga töö- 2021. aastal viidi läbi töötajate tagasisideuuring, mis näitas, et töötajad tunnevad end taja eesmärkidele ja väärtustele. Lisaks saavad töötajad esitada siseveebis anonüümselt töötamise ajal turvaliselt ja leiavad, et tööohutusele ja töötajate tervisele pööratakse ettevõtet puudutavaid ettepanekuid ja kaebusi. piisavalt tähelepanu. Tervise ja ohutusega seotud küsimustes oli keskmine hinne 4,6/5. Uued algatused töötajate kaasatuse ja heaolu parandamiseks Hiljutised algatused töötervishoiu ja tööohutuse edendamiseks: z 2021. aastal intervjueeriti uusi töötajaid ja seoses sellega loodi uutele töötajatele z Kõigil töötajatel on võimalik saada tervisega seotud hüvitisi; uus integreerimisprogramm, mis viiakse täielikult ellu sellel aastal; z Ettevõttes viidi läbi ühe kuu pikkune heategevusprojekt tervislike eluviiside z Kogu ettevõttes võeti kasutusele töötajate ühtne väärtuspakkumine; edendamiseks sammude kogumise kaudu. Väljakutsega liitus umbes 140 tööta- z Kõigile juhtimisega seotud töötajatele korraldati töötube, et kaasata neid töö- jat, kes kõndisid kokku üle 30 miljoni sammu, mis ületas seatud eesmärgi kolm andja väärtuspakkumise ja juhtimise arengukava puudutavatesse otsustesse. korda. Iga 1000 sammu eest annetati 1 euro heategevuseks; Kaardistatud tegevused plaanitakse ellu viia 2022. aastal eesmärgiga ühtlustada z Toetatakse COVID-19 vastast vaktsineerimist. Ligi 90% töötajatest on viiruse ja parandada Utilitase juhtimiskultuuri. vastu vaktsineeritud; z Töötajatele korraldati vaimse tervise koolitusi, et toetada neid COVID-19 tõttu muutunud töötingimustes, samuti ajakohastati riskianalüüsi, lisades sellesse väga päevakohaseks muutunud psühhosotsiaalsed riskid; MITMEKESISUS JA VÕRDNE KOHTLEMINE z Uuendatakse ohutusega seotud koolitusprogrammi, mis muudetakse virtuaal- seks õpiplatvormiks, kus õppematerjalid on saadaval ka video vormis. Sektori spetsiifika tõttu on Utilitase töötajate hulgas üldiselt rohkem mehi, kuid tööta- jaskond on vanuse ja rahvuse poolest üsna mitmekesine. Hea tava järgi osalevad tööintervjuudel nii mees- kui ka naistöötajad. Peale selle ülendati ja palgati 2021. aastal juhtivatele ametikohtadele rohkem naisi, et töötajaskond oleks 2017 2018 2019 2020 2021 mitmekesisem. Töötajatega toimunud tööõnnetused 1 (0) 3 (0) 1 (0) 0 (0) 0 (0) Naiste osakaal Utilitase kõigi töötajate hulgas on 25% ning juhtivatel ametikohtadel 20% (surmaga lõppenud õnnetused) (seisuga 31.12.2021). Üks töötajate mitmekesisusega seotud probleemidest puudutab keeleoskust. Ühtsema töökeskkonna loomine töötajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kasulik organisat- sioonikultuuri väljatöötamiseks ja ühtsustunde loomiseks, aga ka tööohutuse tagamiseks. 62 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 63 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  Seoses COVID-19 levikuga lükati 2021. aastal plaanitud eesti keele kursused (B1-tase) edasi, sest enamik osalejatest oleksid olnud eesliini töötajad, kes tagavad elutähtsaid teenuseid. Kursuseid jätkatakse 2022. aastal, kui nakkusolukord on paranenud ja lisariskid töötajate tervisele väiksemad. Teine mitmekesisuse aspekt, millele pühendatakse rohkem tähelepanu, on sobiva tasakaalu leidmine töötajaskonna vanuselises koosseisus – noorte 2021. aastal töölevõtmine ja nendele arenguvõimaluste pakkumine ning kogenud töö- võeti tööle 23 uut tajate panuse hindamine. 2021. aastal töötajat, keskenduti oli töötajate keskmine vanus 49 aastat nooremate spetsia­ ning uute töötajate keskmine vanus listide leidmisele 36 aastat. 2021 VÕETI TÖÖLE KOOLITUSED JA ARENG 17 MEEST 6 NAIST Utilitas hindab kõrgelt töötajate isiklikku algatusvõi- met ning võimaldab seda ajaliselt ja finantsiliselt toe- tades. Koolituste vajadused tehakse kindlaks koos töötajaga arenguvestlustel. Koolitusvaldkonnad < 30 aasta vanused jagunevad järgmiselt: juhtimine, tehnilised teadmi- 31–50 aasta vanused sed ja oskused, enesejuhtimine ja üldhariduslikud koolitused. Iga töötaja saab osaleda tema ametikoha Joonis 21. Uued töötajad 2021 vajadustest tulenevatel ja kutseala tasemenõuete täitmiseks vajalikel koolitustel. Keskkonna- ja personalijuht tutvustavad kõigile uutele töötajatele järgmisi teemasid: z ettevõtte struktuur; z juhtimissüsteemi dokumentatsioon; z keskkond ja ohutus; z Utilitase juhtimispõhimõtted ja eesmärgid; z üldine tule- ja tööohutusalane dokumentatsioon; z keskkonnaaspektidega tegelemine; z hädaolukorrad ja nendele reageerimine; z töötervishoidu ja tööohutust reguleerivad õigusaktid. Sellele järgneb ametikohaspetsiifiline koolitus osakonnajuhilt: „ Alltöövõtjate juhtimine z erialase koolituse kava ettevalmistamine ja rakendamine (ettevõttesisene koolitus); z tööohutusalane koolitus (nt riskitegurid, riskianalüüsid, isikukaitsevahendite kasu- Iga tütarettevõtte juhtkonna ülesanne on juhtida alltöövõtjaid kooskõlas Utilitase protse- tamine); duurireeglitega. Kõigile alltöövõtjatele tutvustatakse ehitusobjekti, protsesse, töötavasid z dokumendipõhine instrueerimine (nt tööohutusjuhised, seadmete ohutusjuhised); ja protseduure, nt kõrgustes töötamisel. Alltöövõtja peab tagama oma töötajate pädevuse z ohutusnõuded; ja töötajad peavad olema läbinud tööülesannete täitmiseks vajalikud koolitused ning pidama kinni Utilitases nõutavatest standarditest. z hoone tuleohutusnõuete ja evakuatsiooniplaani tutvustamine. Lepingupartnerid tegutsevad tööloa põhimõttel ning Utilitase töötajad jälgivad lepingu- Töötajad läbivad iga kolme või viie aasta järel vastavalt kas tööohutusalase või riskihin- partnerite töötulemusi ja ohutuskäitumist. Utilitas viib alltöövõtjate juures läbi tööohu- damise täienduskoolituse Kui nendes valdkondades toimub muutusi, korraldatakse töö- tuskontrolle ja kõik puudused registreeritakse kontrolliaruannetes. Alltöövõtjaga tegelev tajatele värskenduskoolitus ühe kuu jooksul alates muudetud dokumendi väljaandmisest. Utilitase spetsialist koostab igal aastal kokkuvõtteid, mida võib vajaduse korral kasutada alltöövõtjate edasiseks hindamiseks. Alltöövõtjate tööõnnetused registreeritakse Utilitase keskkonnajuhtimise süsteemis ja lisatakse aruandlusesse. 64 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 65 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KVALITEETNE hoonete soojussõlmede ja võrkude tööst. Nende andmete analüüsi põhjal on võimalik koostöös hoonete omanikega tõhustada tootmist ja võrkusid. TEENUS KLIENTIDELE 100% Utilitase klientidest on varustatud kaugloetavate arvestitega, mis loob tugeva aluse järgmisteks arenguteks: 100% Utilitase klientidest on varus­ tatud kaugloetavate z võimalus suurendada kliendi soojussõlmede efektiivsust, et arvestitega vähendada kliendi küttekulusid, suurendada võrgu üldist efek- tiivsust ja vähendada soojuskadusid; z nõudlusmustrite parem modelleerimine, et optimeerida võrgu soojusvarustuse juhtimist; z investeeringud moodsatesse soojussõlmedesse, et vähendada hoonetes energia „ Kliendi vaade tipunõudlust, mis omakorda võimaldab optimeerida kombineeritud energiatootmist; Utilitas pakub kaugkütteteenust kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Valgas, Jõgeval, z selge ülevaade detailsest tarbimisest ja energiatootmise statistikast klientide jaoks; Haapsalus, Kärdlas, Keilas, Maardus ja Raplas, kus kaugkütteteenust pakutakse umbes z uute nutilahenduste kasutuselevõtt, mis on klientidele pidevalt kättesaadavad – 375 000 elanikule. Meie kaugkütteteenuse klientide hulgas on korteriühistuid, riigi- ja nõudluse parem haldamine võimaldab vähendada tippnõudlust kuni 20%. See võr- munitsipaalasutusi ning eraettevõtteid. dub umbes 150 MW paigaldatud võimsusega, mida pole tipunõudluse alandamisel vaja arendada. 17% Ärikliendid Selleks, et parandada kliendikogemust ja pakkuda klientide küttestatistika kohta 75% asjakohast reaalajas teavet, võeti 2021. aastal olulise arenguna kasutusele klien- Eluhooned 8% tide iseteeninduskeskkond. Kliendid näevad nüüd neile tarnitud energia tegelikku Riigi- ja süsiniku jalajälge. Samuti seda, millisest kütteallikast sooja toodeti ning soojuse munitsipaalasutused tarbimise statistikat koos teiste sarnaste hoonete võrdlusega. See aitab tuvastada klientide ebaefektiivsed soojussõlmed ja pakub lihtsat võimalust energia sääst- Joonis 22. Utilitase kliendid miseks ebaefektiivsete soojussõlmede väljavahetamise või renoveerimise teel. Utilitas töötab välja programmi, mis võimaldab klientidel asendada vananenud soojussõlmed uutega. Keskkonnasäästlik kaugküte on klientide jaoks kättesaadav vajalikus mahus ja just siis, kui on vaja. Tänapäevase kaugküttesüsteemiga ei pea kliendid muretsema, sest küte on nende kodudele alati tagatud ja nad ei pea kasutama täiendavaid küttelahendusi. Kaugkütteteenus on kõrge varustuskindlusega ja ohutu kasutada. 2021. aastal oli üks prioriteete kliendifookuse arendamine, et suurendada uute klientide liitumist, kes soovivad jätkusuutlikku küttelahendust ning vähendada gaasisõltuvusest tulenevaid riske. Ettevõttesisest võimekust on suurendatud, et ühendada proaktiivselt Utilitase võrku võimalikult palju hooneid, mis asuvad renoveeritavate vanemate torustike läheduses. See aitab viia kindlama ja soodsama teenuse ka nende kohalike elanikeni, kes praegu veel Utilitase kliendid ei ole. „ Koostöö klientidega keskkonnamõju vähendamiseks Energiasektori keskkonnasäästlik juhtimine on võimalik ainult koostöös klientidega. Kohalikud elanikud on õnneks hakanud üha enam mõistma inimtekkeliste kliimamuutuste negatiivset mõju ja kiirete muudatuste vajadust selles valdkonnas. Üha enam kaugküt- tekliente tunneb huvi energiatootmise allikate vastu ning soovib vähendada nendega seotud keskkonnamõju. Utilitas peab vajalikuks tutvustada kaugkütet kui keskkonnasäästlikku lahendust nii teadlikkuse tõstmise kampaaniate kui ka otsese kliendisuhtluse kaudu. Energiasektori uuendused on seotud digilahenduste rakendamisega üha laiemas ulatuses. Utilitase klientide arvestid on ühendatud kauglugemissüsteemi, mis annab ülevaate klientide 66 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 67 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 ISETEENINDUSKESKKOND „ Õiglane ja läbipaistev energia hind Üks kestliku energialahenduse olulistest komponentidest on hind. Kaugkütte hind on läbipaistev ja soojuse hinnad kinnitab Konkurentsiamet kooskõlas kaugkütteseadusega. 2021. aasta lõpus tõusid energiahinnad enneolematult kõrgele. Kuigi maagaasi hind tõusis 2021. aastal ligi kuuekordselt, jäid Utilitase soojuse hinnad aasta lõpus 2–3 korda madalamaks võrreldes nende võrkudega, mis ei olnud üle läinud taastuvenergiale ja sõl- tusid täielikult maagaasist. Nagu näha, on soojuse hinnatase otseses seoses üleminekuga taastuvenergiale, samuti on oluline võrgu tihedus ja vanus. 180 160 100% 90% 90% 140 87% 88% 120 71% 65% 100 80 60 40 20 €/MWh 0% 0 Valga Keila Jõgeva Haapsalu Kärdla Rapla Tallinn/ Kolmanda Maardu osapoole võrk, kus kasutatakse Utilitase võrgud ainult maagaasi Soojuse hind detsembris 2021 Käibemaks Koostoodetud või taastuvenergia osakaal 2021, % Joonis 23. Utilitase võrkude küttehinnad seisuga 31.12.2021 võrdluses maagaasipõhise võrguhinnaga Riik võttis 2021. ja 2022. aastal kasutusele meetmed kõrge energiahinna hüvitamiseks kohalikele elanikele. Pikas perspektiivis ei saa siiski loota riigi sekkumisele klientidele taskukohase hinna tagamiseks ning seetõttu on väga tähtis viia võrgud võimalikult kiiresti üle taastuvenergiaallikatele. Kestliku kaugküttega liitumine vähendab ka varustusriske ja hinna kõikumist. Üleminek jätkusuutlikule energiasüsteemile on siiski pikk teekond. Eelmine aasta ja 2022. aasta algus kinnitasid, et Utilitas on õigel teel ning oluline on teha kiiresti pikaajalisi investeeringuid jätkusuutlikusse, et suurendada energiajulgeolekut ja hinnastabiilsust ning kaitsta keskkonda. Ukraina Taastuvenergiaallikate invasioon rõhutas veel rohkem Venemaaga seotud energiasõltuvus- kasutamise maksimeeri­ riske. Energiasektoris on keerulised ajad ja tuleb kiiresti Vene gaasilt mine tagab madalamad üle minna jätkusuutlikele ning kindlatele energialahendustele. küttehinnad 68 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 69 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  120 töötama välja kavad võrgukatkestuste korral võrgu toimivuse taastamiseks. Tallinna linnavolikogu määruse järgi ei tohi kaugkütteteenuse katkestus kesta kauem kui 24 tundi ning selle aja jooksul peab kütteettevõte teenuse taastama. Utilitas on seda nõuet kogu 100 aeg täitnud. Kõik kontserni kaugkütteettevõtted on rakendanud ISO 9001 kvaliteedi- juhtimise standardi põhimõtteid ning neid auditeeritakse regulaarselt. Samuti peetakse 80 valdkonnas heaks tavaks keskkonnajuhtimise süsteemide välissertifitseerimist, sest see aitab vähendada võimalikke riske ja parandada tulemusi. 60 Varade käitamise ja hooldusega tegelevad ettevõttesisene personal ja alltöövõtjate Käibemaks spetsialistid. Igapäevast käitamist, opereerimist ja üldhooldust teevad ettevõtte oma 40 Fossiilkütuste soojuse kulu koos CO2-ga töötajad. Kapitaalhooldust ja eritöid teevad alltöövõtjatest spetsialistid. Jaama töötajad Elektri maksumus järgivad iga seadme jaoks koostatud hoolduse ja väljavahetamise programmi. 20 €/MWh Koostoodetud soojuse maksumus (hakkepuit ja jäätmed) 0 Püsikomponent „ Utilitas tagab varustuskindluse järgmiste lahenduste abil: Jaanuar 2021 Detsember 2021 z Toimepidevuse kava Joonis 24. Utilitas Tallinna soojuse hinna muutumine 2021 Koostatud on üksikasjalikud tegevuskavad, millega tagatakse kaugkütteteenuse toimepi- devus tehniliste tõrgete, äärmuslike ilmatingimuste või elektri- ja kütusevarustuse katkes- tuse korral. Olemas on kavad, millega gaasivarustuse probleemide või liiga kõrge hinna korral asendatakse maagaas alternatiivsete kütustega. Määratud on töötajad ja juhtkonna Graafikult tuleb Tallinna näitel selgelt välja, miks küttehind 2021. aastal enneolematult liikmed, kelle ülesanne on tegevuskava hädaolukorras ellu viia. Katkestuste korral peab kõrgele tõusis – fossiilkütusega seotud hinnakomponent oli aasta lõpus suurem kui varem Utilitas kõigepealt taastama teenuse haiglates, sotsiaal-, majutus- ja haridusasutustes. elanike poolt makstud koguhind (koos käibemaksuga). Küttehinna teine suurem kompo- nent on käibemaks, väikseim komponent on püsikulud (see hõlmab palkasid, amortisatsioo- z Piisavad reservid nikulusid ja põhjendatud tulukust). Fossiilkütuste asendamisel kohalike taastuvallikatega Kooskõlas nõuetega suudavad suured kaugküttekatlamajad töötada reservkütusel on väga selge potentsiaal tagada klientidele tulevikus ka madalamad hinnad. vähemalt 72 tundi ja lisaveega vähemalt 24 tundi. z Autonoomse elektritootmisvõimsuse olemasolu. KVALITEET JA TOIMEPIDEVUS Utilitas suudab käitada suuremaid tootmisüksusi ja pumbata vett kaugküttevõrgus ka siis, kui on üldine elektrivõrgu katkestus. Teenuse toimepidevuse tagamine klientidele on kogu energiasektori oluline igapäevane kohustus. See on turvalise ja kindla varustatuse ning mõistliku hinna kombinatsioon. z Reservkatelde kasutamine Tarbijate ootused katkematule energiavarustusele tõusevad pidevalt, sest nõudlus Kui soojusvarustuses tekib katkestuse oht ja tarbimine suureneb, pannakse tööle varu- energia järele ja sõltuvus energiast suurenevad kogu aeg. Suurim katsumus on täita katlamajad, kus kasutatakse maagaasi. suurenenud energiavajadust talvel, kui koormus elektri- ja küttevõrkudele ning tootmis- seadmetele on kõige suurem. 2021. aasta detsembris langes temperatuur Eestis väga z Tehniline korrasolek madalale, alla –20 °C, kuid Utilitas suutis tagada katkematu soojusvarustuse ka sellistes Tootmisseadmed peavad laitmatult töötama. Katlamajade regulaarne hooldus ja võr- väljakutsuvates oludes. Soojuskatkestused külmematel talvepäevadel võivad tekitada gusüsteemi remontimine vähendab remondivajadust hädaolukordades. suuri sotsiaalseid probleeme, aga kahjustada ka võrku, sest halvimal juhul võivad torud külmuda ja lõhkeda. Talveperioodil on vajalik lisaks kohalikust biomassist toodetud Hoolduse juhtimise põhimõtted on: energiale katta tipunõudlus fossiilsetest kütustest toodetud soojusenergiaga. – ennetamine (kontrollimine kooskõlas seadme/tarnija soovitustega) Kaugküte mängib olulist rolli ka elektrivõrkude toimepidevuse tagamisel – kaugkütte – remontimine (seadmete remontimine planeerimata seisakute vähendamiseks) kasutamisel ei teki elektrivõrgule lisakoormust, mida muidu tekitaks hoonete kütmine – prognoosimine (diagnostika, vibratsiooni mõõtmine koostööpartnerite abil) elektriradiaatoritega. Selle tulemusel väheneb oluliselt vajadus investeerida elektritoot- misseadmetesse ja -võrkudesse. Utilitas kasutab arvutipõhist hooldusjuhtimise süsteemi Minimo, mille abil jälgitakse ja dokumenteeritakse hooldust üksikute komponentide tasandini välja. Ettevõte on sõlmi- Elutähtsa teenuse pakkujana on Utilitasel sotsiaalne roll lähtuvalt hädaolukorra seadusest nud hoolduslepingud seadmetele, mida on vaja regulaarselt hooldada. Need lepingud soojavarustuse toimepidevuse tagamisel. sisaldavad kokkulepitud reageerimisaegu, mille jooksul peab teenusepakkuja probleemi Teenuse kvaliteet, katkestuste sagedus, temperatuur, mahud ja reageerimisaeg on ja remondiga tegelema. õigusaktidega rangelt reguleeritud. Utilitas peab tegema regulaarselt riskianalüüse ja 70 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 71 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  „ Inimtegur Operaatorite ja töötajate kvalifikatsiooni hoitakse koolitusprogrammide abil alati ajako- hasena. Pidevalt analüüsitakse süsteemi töökindluse nõrku kohti ja intsidente. Katkematu toimepidevus Kõik Utilitase koostoot­ misjaamad saavutasid Toimepidevust iseloomustab koostootmisjaamade kättesaadavuse 2021. aastal üle 98% näitaja, st katkestusteta tööaja osakaal jaama käitamisel (seadmete töökindluse ja nende korralisele hooldusele kuluvat aega ei ole arvutuses arvesse võetud). kasutegur oli ligi 100% Utilitase võrgud on varustatud reservkütusemahutitega, tootmis- seadmetega – neid meetmeid hoonete individuaalkütte lahendustes tavaliselt ei kasutata. Lisaks moodustavad Tallinna küttetorud ühendatud ringi, mis tähendab, et küttevõrgu ühes otsas olevaid hooneid saab varustada linna teises otsas asuvatest tootmisseadmetest pärit soojusega. Utilitase Mustamäe koostootmisjaama, mis valmis 2019. aastal, saab tööle panna juhul, kui tekib ulatuslik elektrikatkestus, ning seda saab Kaugkütteteenuse käitada elektrivõrgust sõltumatult. Varugeneraatori paigaldamine keskmine kättesaadavus klientidele 2021. aastal oli Väo jaamadesse on töös ning see täiendab oluliselt energiavarustuse 99,99% ajast katkestuse riskide vähendamist elektrivõrgu tõrgete korral. Baaskoormusel töötavatel koostootmisjaamadel on energiajul- geolekus samuti väga tähtis tasakaalustav roll, sest need tööta- vad baaskoormusel ning pakuvad elektrit ja sooja ka siis, kui tuult või päikest ei ole. Koostootmisjaama eelis on, et see pakub kontrollitavat soojus- ja elektrivõimsust, mis „ Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukava 2030 toetamine edendab hinna stabiilsust ja püsivat voolu kogu aasta jooksul. 2020. aastal koostati Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadlaste ja Utilitase spetsialistide ühtse kaugküttevõrgu arengukava. Selle eesmärk oli Tallinna soojusvarustuse võimalike trendide kaardistamine ajavahemikus 2020–2030. Nii Tallinna linn kui ka AS Utilitas Tallinn Toimepidevuse tagamine on olnud viimastel aastatel üks suurimaid väljakutseid, saavad oma tegevust selle kava järgi planeerida. sest ettevõte on pidanud tulema toime koroonaviirusest tulenenud riskide ning Üks arengukava fookuspunkte oli kaugküttesüsteemi kiirendatud rekonstrueerimine, et 2022. aastal ka Ukraina sõjaga seotud riskide haldamisega. Kõik põhimõtted ja hüb- tagada energia varustuskindlus ning vähendada soojuse kadu ja negatiivset keskkonna- riidtöötingimused, mis 2020. aastal kasutusele võeti, kehtivad edasi. Töötajaskonna mõju. Analüüsi tulemusel soovitati vahetada enne 1995. aastat ehitatud vana võrk 2035. hulgas pole olnud suuremaid haiguspuhanguid ja pidev energiavarustus on olnud aastaks täielikult välja. Utilitas soovib selle eesmärgi täita, mis tähendab, et igal aastal tagatud. Pärast gaasi- ja elektrihindade järsku tõusu eelmise aasta lõpus hakati tuleb välja vahetada keskmiselt 14–15 km võrku. otsima kiireid lahendusi gaasi asendamiseks. Põlevkiviga tehti põletusanalüüsid, et kontrollida tehnilist valmisolekut see alternatiivse kütusena kasutusele võtta. Järeldus oli, et põlevkivi kasutamine on võimalik, kuid see suurendab kasvuhoone- gaaside heitkoguseid. Teisalt saab seda hankida kohapealt ja selle varustuskindlus 2021. aasta lõpuks oli Tallinnas 478 km kaugküttevõrku, millest 62% on uus või on parem. Gaasilt põlevkivile või muule fossiilkütusele ülemineku kiiruse ja aja rekonstrueeritud (2020: 470 km ja 58%; 2019: 461 km ja 54%). Eesmärk: 2035. stsenaariumide analüüsimine käib pidevalt, sest turuolukord muutub. Pikemas pers- aastaks 100% pektiivis näeb süsinikuneutraalsusesse investeerimise kava ette täieliku loobumise Utilitas laiendas seda eesmärki ja soovib 2035. aastaks rekonstrueerida kõik Utilitase fossiilkütustest ning nende investeeringutega tuleb koostöös kõigi huvirühmadega küttevõrgud üle Eesti. 2021. aasta lõpuks oli Utilitase hallatavate võrkude pikkus kiirendatud tempos jätkata. 556 km, millest 64% oli uus või rekonstrueeritud võrk (2020: 547 km ja 60%). Utilitase soojusvõrkudest renoveeriti ja laiendati 2021. aastal 28 km võrku (2020: 30 km). Ehitustöid tehti väljaspool kütteperioodi, et kliente võimalikult vähe häirida. Töid tehti seitsmes linnas üle Eesti ning need parandasid umbes 600 kliendi energia varustuskind- lust ja vähendasid keskkonnamõju. 2021. aasta suurim projekt oli Tallinnas Väike-Õismäel, kus viimase kahe aastaga on välja vahetatud üle 15 km torustikku. Alustati Ülemiste City 72 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 73 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  piirkonna üleminekut maagaasilt kaugküttele ning selleks ehitati 1,3 km kaugkütte- ja kaugjahutustorusid. Peale selle olid uute liitujate hulgas Radisson Blu Sky hotell, Avala ärikvartal, neli Lidli toidukauplust, Espaki kauplus Raplas, Keila raudteejaam, Kärdla spordikeskus ja palju elupiirkondi, mis on nüüd paremini kindlustatud ja mille keskkonna jalajälg on väiksem. 2035. aasta eesmärk 100% 2030. aasta eesmärk 87% 2025. aasta eesmärk 72% 2022. aasta plaan 67.7% 2021 64.3% 2020 60.4% 2019 56.2% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Joonis 25. Utilitase kontserni rekonstrueeritud kaugküttevõrkude osakaal, sh eesmärgid KOGUKONNASUHTED Koostöös sponsorluspartneritega on Utilitasel paremad võimalused teavitada ela- nikke taastuva ja puhta energia tähtsusest ning hoonete energiakulude vähendamise vajadusest. JA TOETUSTEGEVUS Utilitase sponsorlustegevus põhineb kontserni põhiväärtustel. Pooldame huvigruppidele kasulikku sponsorlust, mis rikastab elanike elu, annab panuse keskkonnasäästlikkusse või loob uuenduslikke lahendusi. Utilitas toetab peamiselt projekte, mis on seotud meie Utilitase energiatootmisüksused asuvad peamiselt suure asustustihedusega elupiirkonda- tegevuspiirkondadega. Ettevõtte järjepidevuse huvides eelistatakse pikaajalist sponsorlust. des. Mõistame täielikult oma vastutust kohalike kogukondade ees ning püüame pakkuda ohutust, vajalikku teavet, tagasisidet ja lahendada viivituseta kõik probleemid. Selleks, et Utilitas on alates 2013. aastast teinud edukat koostööd Eestis populaarse meeskonna- anda energiasektori tegevusest täpsem ülevaade ja tagada läbipaistev suhtlus, korraldab spordiala, korvpalliga. Eesti korvpallikoondise peasponsorina ja Rapla meeskonna nime- Utilitas oma tootmisüksustes külastusi ja avatud uste päevi. COVID-19 tõttu pandi need sponsorina anname oma panuse selle suurte traditsioonidega spordiala pidevasse kasvu, 2021. aastal paraku ootele. toetades sellega inimeste ja kogukondade sidemeid ning edendades tervislikke eluviise. Utilitas teeb alates 2016. aastast koostööd Tallinna Linnateatriga. Koostöö hõlmab Et energia tootmisega võib kaasneda lõhna, tolmu, müra ja transpordiga seotud häi- keskkonnasõbralikku juhtimist ning annab panuse „Rohelise teatri“ keskkonnasäästlikku ringuid, pöörab ettevõte suurt tähelepanu ennetustööle, et välistada ohud, mis võivad kontseptsiooni. ümbritsevaid alasid ja inimesi tugevalt mõjutada. 2021. aastal ei registreeritud lähipiir- kondades olulisi kaebusi ega õnnetusi. Utilitase järelkasvutiimi kuuluvaid noori kergejõustiklasi on toetatud alates 2011. aastast. Tiim on planeeritud pikaajalise projektina, olles oluline osa Eesti kergejõustiku saavu- tusspordi struktuurist. Seoses sellega, et Utilitas omandas osaluse AS-is Tallinna Vesi ning osaleb alates Utilitas toetab ka noorsportlast Henry Sildarut, kelle kirg vigursuusatamise vastu ühen- eelmisest aastast ettevõtte juhtimises, saab maa-aluste vee- ja kaugküttevõrkudega dab meid ja aitab juhtida tähelepanu kliimamuutustele, mis mõjutavad aastaaegu, sh seotud ehitustöid paremini kooskõlastada. See tähendab, et piirkondades, kus on talveolusid. vaja mõlemat võrku rekonstrueerida, saab tegutseda koos ning seetõttu ei ole vaja Utilitas jätkab vähiravifondi Kingitud Elu ja teiste heategevusorganisatsioonide toetamist. läheduses elavaid inimesi mitu korda häirida. Koostöös prototüüpide ehitamise stardirahastuga Prototron loob Utilitas võimalusi finantseerida ja abistada ideedega rohe- ja keskkonnatehnoloogiat ning energiasektorit. 74 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 75 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 JUHTIMINE VASTUTUSTUNDLIK Juhatuse liikmed külastavad regulaarselt osakondi ja üksusi, et saada otsene ülevaade sellest, kuidas meetmeid ja protseduure rakendatakse. Utilitas kasutab kõigis tütarettevõtetes sertifitseeritud standardeid, et tagada kõigis JUHTIMINE valdkondades kestlikud äritavad: z keskkonnajuhtimise süsteem ISO 14 001; z töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem ISO 45 001; z kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9 001. Põhilised tulemusnäitajad, mida Utilitas regulaarselt jälgib z tootmisefektiivsus (%) Utilitas edendab kogu ettevõttes lihtsat organisatsioonistruktuuri, mida iseloomustavad z elektri omatarbimine (kWh/MWh) ausad juhtimispõhimõtted, eestvedamine, lihtne hierarhia, selged ja lihtsad tööjuhised, z veetarbimine (% võrgumahust ja maht) usaldus ja konsensuslik otsustamine juhtkonnas. Seda ilmestab kontserni põhiväärtus – z planeeritud ja mitteplaneeritud katkestused (arv ja kestus) saavutada parimad tulemused asjatundlike inimeste pühendunud koostööna. z heitkoguste vastavus Kontsernis valitseb nulltolerants ebaeetilise ja ebaausa käitumise suhtes. Utilitas korraldab z vee kvaliteet oma ostudele ja investeeringutele regulaarselt hankeid, tagamaks parimad tingimused z võrgu efektiivsus (temperatuur ja hüdraulika) ja vähendamaks korruptsiooniohtu. z soojuse kadu (GWh ja %) võrgu keskmine vanus (aastad) Kontserni avatud ja läbipaistvate tegevuspõhimõtete alused on: z kaebused z kogu kontsernis kehtivad väärtused ja põhimõtted, mis vaadati läbi ja kehtestati z uued ühendused (MW ja hoonete/ühenduste arv) 2020. aastal; z lahkumised (MW ja hoonete/ühenduste arv) z iganädalased juhtkonna koosolekud koos kõigi kontserni ettevõtete juhtkondade z CO2 heitkogused (tonni aastas) põhiliikmetega; z äritegevuse ja -tulemuste, valdkonna trendide ja ettevõtte plaanide avaldamine kord kvartalis; RISKIJUHTIMINE z põhiteemades kokku lepitud põhimõtted, näiteks üldised tööjuhendid, kingituste tegemise protseduur, IT-turbe eeskirjad ja juhtimiskultuur kooskõlas ISO standar- Elutähtsa teenuse pakkujana peab Utilitas kooskõlas hädaolukorra seaduse ja kohalike ditega; omavalitsuste nõuetega tegema regulaarselt riskianalüüse. Välja on töötatud üksikasjali- z digitaliseerimine, mis tagab teabe jälgitavuse dokumendihalduses, raamatupida- kud tegevuskavad ettevõtete tegevuse taastamiseks riskistsenaariumide realiseerumise mises ja aruandluses; puhuks. Nende hulgas on meetmed, millega tagatakse kaugkütteteenuse toimepidevus z ostude jaoks hangete korraldamine, et võrrelda konkureerivaid pakkujaid. tehniliste tõrgete, äärmuslike ilmatingimuste või elektri- ja kütusevarustuse katkestuse korral. Määratud on töötajad ja juhtkonna liikmed, kelle ülesanne on need kavad vaja- duse korral ellu viia. Seda teemat käsitletakse põhjalikumalt alateemas „Kvaliteet ja toimepidevus“. JÄTKUSUUTLIK JUHTIMINE Kõigi Utilitase tütarettevõtete juhtkonnad, Utilitase keskkonnajuht ning tütarettevõtete kvaliteedi- ja keskkonnaosakonnad vastutavad keskkonna-, tervishoiu- ja ohutusküsi- muste eest. Kvaliteedi- ja keskkonnaosakonnad alluvad keskkonnajuhile. Utilitas viib juhatuses läbi regulaarseid hindamisi, mille käigus vaadatakse üle pika- ja lühiajaliste ärieesmärkide seis, võrreldes neid põhiliste tulemusnäitajatega. Varasemad hindamised vaadatakse läbi, võttes arvesse ettevõttevälistes ja -sisestes tegevustes toimunud muudatusi, juhtimispõhimõtete asjakohasust, ressursside piisavust, mitte- vastavusi, võimalikke riske, parendusvõimalusi, töötervishoiu ja -ohutuse teemasid ning keskkonnanõukogu hinnangut. Jälgitavad tulemusnäitajad võivad äriüksuste vahel mõne- võrra erineda, sest üksuste tegevused erinevad üksteisest. Kehtestatud on põhjalikud keskkonna-, tervishoiu- ja ohutusprotseduurid, mis hõlmavad nii sise- kui ka välisauditit. 78 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 79 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 FINANTSRISKIDE JUHTIMINE Oma igapäevategevuses peab kontsern arvestama erinevate finantsriskidega. Olulisemad riskid on tururisk (hõlmab intressiriski ja valuutariski), likviidsusrisk ja krediidirisk. Intressirisk Intressirisk tuleneb intressimäärade muutusest rahaturgudel, mille tulemusena võib tekkida vajadus hinnata ümber ettevõtte finantsvarad ja arvestada finantseerimisku- lude kallinemisega tulevikus. Grupp on saanud laenu emaettevõttelt ning intressiriski maandamiseks on laenuleping sõlmitud fikseeritud intressimääraga. Intressiriski elimineerimiseks asendati pankade sündikaatlaenud OÜ Utilitas emaettevõtte poolt pikaajalise lõpptähtaja (2047. aastani) ning fikseeritud intressimääraga (4,99%) laenudega. Valuutakursirisk Valuutarisk tekib, kui tulevased äritehingud või kajastatud varad või kohustused on kajastatud valuutas, mis ei ole majandusüksuse arvestusvaluuta. Kontserni valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostude ning omatavate rahaliste vahenditega. Suurem osa kontserni ostudest teostatakse eurodes. Krediidirisk Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul, kui vastaspooled ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Kontserni toodete ja teenuste müük toimub kooskõlas kontserni sisemiste protseduuridega. Vähendamaks ostjatelt laekumata arvetega seotud krediidiriski, jälgitakse järjepidevalt klientide maksedistsipliini. Maksetähtaja ületanud klientidega tegeletakse personaalselt, leidmaks lahendused, mis tagaksid parimal võimalikul moel kontserni huvide kaitse. Vastavalt kontserni riskijuhtimise põhimõtetele on Kontserni lühiajalisi vabasid raha- lisi vahendeid lubatud hoiustada ainult krediidiasutustes avatud arvelduskontodel ja üleöö- ja tähtajalistes deposiitidel. Seisuga 31. detsember 2021 kontsernil tähtajalisi deposiite ei olnud (31.12.2020: 300 tuhat eur). Bilansipäeva seisuga moodustasid antud laenudest 11 000 tuhat laen ühisettevõttele (31.12.2020: 0 eur), mille majandustegevusest omatakse head ülevaadet ning see- tõttu ei ole täiendavaid tagatisi nõutud. 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga mitteseotud osapooltele antud laenusid polnud. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui Kontsernil ei jätku piisavalt vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibekapitali vajaduste täitmiseks ning investeeringuteks. Seisuga 31.12.2021 oli kontserni lühi- ajaliste kohustuste kattekordaja 1,46 (31.12.2020: 3,89). Lisaks lühiajalistele käibe- vahenditele kasutab kontsern rahavoogude paremaks juhtimiseks ning likviidsuse tagamiseks SEB pangalt võetud käibekrediiti kogusummas 15 000 tuhat eurot. Likviidsusriski juhtimisel on kontsern võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisava hulga rahaliste vahendite ja lühiajaliste deposiitide olemasolu, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal ajahetkel. Pidev rahavoogude planeerimine ja kontroll on kontserni igapäevase likviidsusriski juhtimise olulised osad. 80 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 81 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  PANUS SEKTORI Utilitase keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid ning nende leevendamise meetmed: Riski liik Riskid z kliimamuutused ja sellega Kuidas me riski leevendame z regulaarse riskianalüüsi tegemine; ener- ARENGUSSE seotud riskid giatootmise ja -varustamise süsteemide paindlikkuse suurendamine Utilitas teeb koostööd ühingute ja organisatsioonidega, mis tegutsevad keskkonnakaitse z võime töötada välja ja rakendada keskkonna-, sot- z CO2 ja maagaasi hindade tõusu tõttu ja kestliku juhtimise valdkonnas ning aitavad arendada energeetika valdkonda Utilitas siaal- ja juhtimisvaldkonna muutub täielik üleminek taastuvenergiale kuulub järgmistesse võrgustikesse: Keskkond ning süsinikuneutraalsuse üha pakilisemaks strateegiaid z usaldusväärse partneri maine säilitamine z tooraine, sh kütuste puudus z keskkonnanäitajate pidev jälgimine, z seadmete vananemine, investeerimine seadmetesse, hea koostöö kaugküttevõrkude või ener- järelevalveasutusega giatootmisrajatiste planeeri- mata katkestused; hanked Eesti Taastuvenergia Koda ühendab Eesti organisatsioone, mis tegutsevad taastuvenergia valdkonnas, koja eesmärk on valdkonda edendada ja arendada. z kliendirahulolu vähenemine z kliendi kaasamise uuringud, sh küsimu- sed selle kohta, kuidas pakutavat teenust z tööõnnetused töötajate ja parandada; Utilitas peab tähtsaks ka posi- lepingupartneritega tiivse ja sotsiaalselt vastutustundliku ette- z suutlikkus jääda atraktiivseks võtte maine omamist ning edendab selleks tööandjaks praegustele ja taastuvenergiat ja puhast keskkonda ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on Eesti suurim ja vanim organisatsioon, mis esindab energia- ja kütteettevõtete huve. Sotsiaalne võimalikele töötajatele (sh toetab kohalikke algatusi ülikoolide lõpetajatele), z moodustatud on töökeskkonna nõu- tööjõu vananemine kogu, toimub regulaarne riskihindamine ja teadlikkuse tõstmine, tööõnnetuste analüüsimine ja võimaluse/vajaduse korral eeskirjade muutmine Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on parandada keskkonnateadlikkust ja luua alus z kaasatusuuringud ja praktikandiprogram- tasakaalustatud majandusele, nii nagu Tiigrihüpe käivitas Eesti tehnoloogiasektori arengu. mid, tööandja bränding, automatiseerimine, atraktiivsed tasustamispaketid z finantsriskid, sh krediidirisk z avatud ja aktiivne dialoog finantseerijatega ja likviidsusrisk z ettevõttesisese oskusteabe arendamine ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ühendab ettevõtteid, mis hindavad vastutustundliku z suutlikkus täita keskkonna- vajaduse korral ekspertide kaasamine äri tavasid ja soovivad tagada ettevõtete, ühiskonna ja riigi kui terviku kestlikkuse. Utilitas on nõudeid, keskkonnaprob- allkirjastanud algatuse põhimõtted, milles lubatakse ehitada parem homne. Juhtimine z ettevõttesiseste ressursside eraldamine ja leemide ja Utilitase tajumine IT-konsultantide kaasamine; IT-audit üldsuse poolt z aktiivne osalemine seaduste/poliitika z küberterrorism, küberturbe alastes aruteludes; aktiivne liikmelisus riskid valdkonna ühendustes z soovimatud muutused õigusaktides Lisaks otseste tegevusriskide jälgimisele peab kontsern ka riskiregistrit, milles kirjel- datakse strateegilisi ja finantsriske, samuti teenuse kvaliteedi, organisatsioonikultuuri, tööandja maine, huvide konflikti ja pettuse, õigusaktidele vastavuse, juhtimisvõime, tööohutuse ja kliimamuutuste mõju ning tegevusega seotud riske, et vähendada nende mõju. Meetmed võimalike negatiivsete tulemuste ennetamiseks ning negatiivse mõju leevendamiseks on olemas ja neid vaadatakse regulaarselt üle. Tõhusa riskihalduse korral väheneb negatiivsete tulemuste tõenäosus ja mõju. Riskijuhtimise peamisi meetmeid kirjeldatakse aruande vastavates peatükkides. 82 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 83 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  KOOSTÖÖ HARIDUS­ ASUTUSTEGA Järgmise inseneride põlvkonna olemasolu energiasektoris on väga oluline seoses uute taastuvenergia tehnoloogiate arenguga. Hea haridus ja põhjalikud teadmised on suure energiapöörde elluviimiseks üliolulised. Soojusenergeetika eriala populariseerimine on Utilitase ja kogu sektori jaoks suur väljakutse. Vaja on töötajate järelkasvu, sest praegused töötajad saavad vanemaks ning tööjõupuudus Eestis suureneb. Seetõttu peab kontsern konkureerima teiste sektoritega, mis üliõpilastele huvi pakuvad. Õnneks võib energiasektori populaarsus tulevikus suureneda, sest keskkonnaküsimused muutuvad ühiskonnas ja eelkõige noorte hulgas üha olulisemaks. Utilitase eesmärk on populariseerida Samuti on Utilitase jaoks oluline toetada noori talente, kes soojusenergeetika on juba valinud töö energiavaldkonnas. Seetõttu teeb Utilitas eriala pikaajalist koostööd TalTechiga, et tagada insenerihariduse järjepidevus Eestis: z Utilitase esindajad osalevad programmide nõukogudes; z Kontserni ettevõtted osalevad karjääriüritustel ja pakuvad noortele tasus- tatud praktikakohti, et edendada professionaaliks saamiseks vajalike praktiliste oskuste omandamist; z TalTechi innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory on Utilitase küttela- bor, kus tutvustatakse tudengitele ja teistele huvilistele linnade energia- varustuse põhimõtteid; z Edukate tudengite motiveerimiseks maksab Utilitas inseneriteaduskonna üliõpilastele Puhta Energia stipendiumi; z 2021. aastal anti kolm stipendiumi bakalaureuseõppe ja kaks magistriõppe tudengitele. Insenerihariduse populaarsus saab alguse tugevast ja huvitavast STEM-ainete õppest üldhariduskoolides, mistõttu jätkab Utilitas ka koostööd Noored Kooli haridusprogrammiga. Selles programmis pööratakse tähelepanu noorte mate- maatika- ja füüsikaõpetajate kaasamisele. Lisaks tehakse Utilitases tudengitele huvi äratamiseks ekskursioone tootmisüksustes. Kahjuks lükkusid need 2021. aastal seoses COVID-19-ga edasi, kuid neid jätkatakse siis, kui nakkusolukord paraneb. 84 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 85 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMIS­ ARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2021 31.12.2020 TUHANDETES EURODES Lisa nr 2021 2020 VARAD Äritulud Käibevara Müügitulu 14 159 912 124 836 Muud äritulud 15 980 2 477 Raha 2 19 331 39 711 Nõuded ja ettemaksed 3 46 351 21 731 ÄRITULUD KOKKU 160 892 127 313 Varud 4 3 146 4 245 Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 ­83 909 -58 556 KÄIBEVARA KOKKU 68 828 65 687 Mitmesugused tegevuskulud 17 ­3 611 -2 957 Tööjõukulud 18 ­11 619 -10 423 Põhivara Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum 7, 9 ­19 781 -18 424 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 0 692 ja väärtuse langus Finantsinvesteeringud sidusettevõtetesse 6 58 643 0 Muud ärikulud ­23 -16 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 3 11 028 31 Ärikasum 41 949 36 937 Materiaalne põhivara 7, 8 325 585 305 083 Immateriaalne põhivara 8, 9 22 423 14 799 Finantstulud ja ­kulud Kasum kapitaliosalusemeetodil 6 1 734 0 PÕHIVARA KOKKU 417 679 320 605 Intressikulud 10 ­16 058 -14 241 VARAD KOKKU 486 507 386 292 Muud finantstulud ja -kulud 1 164 -112 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU ­13 160 -14 353 Lühiajalised kohustised Kasum enne tulumaksustamist 28 789 22 584 Kapitalirendi kohustised 8, 10 1 795 1 393 Tulumaks 13 ­488 -814 Võlad ja ettemaksed 11 45 396 15 478 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 28 301 21 770 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 47 191 16 871 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 10 277 701 229 701 Kapitalirendi kohustised 8, 10 36 033 37 385 Võlad ja ettemaksed 11 0 64 Eraldised 12 234 224 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 313 968 267 374 KOHUSTISED KOKKU 361 159 284 245 Omakapital Osakapital 13 7 650 7 650 Jaotamata kasum 117 698 94 397 OMAKAPITAL KOKKU 125 348 102 047 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 486 507 386 292 Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 88 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 89 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ARUANNE Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital kasum Kokku TUHANDETES EURODES Lisa nr 2021 2020 Saldo seisuga 31.12.2019 7 650 77 627 85 277 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum 41 949 36 937 Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000 Korrigeerimised: Aruandeperioodi puhaskasum 0 21 770 21 770 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja 7, 9 19 781 18 424 väärtuse langus Saldo seisuga 31.12.2020 7 650 94 397 102 047 Kasum (kahjum) põhivara müügist 7 0 -6 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 ­24 855 -2 389 Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000 Varude muutus 4 1 100 125 Aruandeperioodi puhaskasum 0 28 301 28 301 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete 11 28 082 -3 547 muutus Saldo seisuga 31.12.2021 7 650 117 698 125 348 Makstud intressid 10 ­14 835 -15 165 Makstud ettevõtte tulumaks 13 ­488 -814 Kokku rahavood äritegevusest 50 734 33 565 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 13. RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara 7, 9 ­37 158 -29 330 soetamisel Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara 7 110 6 müügist Tasutud tütarettevõtete soetamisel 5 ­8 435 0 Tasutud sidusettevõtete soetamisel 6 ­58 566 0 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel ­13 -692 Antud laenud 3, 21 ­11 028 0 Saadud intressid 4 3 Laekunud dividendid 6 2 647 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest ­112 439 -30 013 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 10 48 000 25 000 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 10 ­1 575 -1 121 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest ­100 -115 Makstud dividendid 13 ­5 000 -5 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 41 325 18 764 RAHAVOOD KOKKU ­20 380 22 316 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 2 39 711 17 395 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 2 19 331 39 711 Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 90 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 91 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE Sidusettevõtjad Sidusettevõtja on ettevõtja, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli . AASTAARUANDE LISAD Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõtjast 20% - 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest . Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud „ Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kapitaliosaluse meetodil; selle kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest kasutatud arvestuspõhimõtted saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega . OÜ Utilitas 2021 . aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt Eesti finantsaruandluse standardiga . Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on ettevõtja osaluse suurusele . Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus . Toimkonna poolt välja antud juhendid . Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtja kahjumis Konsolideeritud aruandes kajastuvad OÜ Utilitas (edaspidi: ettevõte) ning tema tütarettevõtete on võrdne või ületab sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust, vähendatakse investeeringu (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad . Informatsioon tütarettevõtete kohta on bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt . Juhul toodud lisas 5 . kui ettevõtja on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtja kohustisi, Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui ka kapitaliosaluse meetodi kahjumit . printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes . Vajadusel on sidusettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks kontserni arvestus- põhimõtetele . Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes . Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel A . Konsolideeritud aruannete koostamine Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud Konsolideerimise põhimõtted netovara bilansilises väärtuses (st . nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted . Elimineeritud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid . vähenemise või suurenemisena . Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata arvestuspõhimõtetele . aruanded Tütarettevõtted Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded . Emaettevõtte Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll . Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v .a investeeringud tütar- kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat . ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil . Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil) . Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud B . Finantsvarad kohustised arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt . ka arvestuspõhimõte C), ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse nõuded ostjate vastu (vt . ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded . firmaväärtusena . Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s .t päeval, mil Kontsern võtab konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks) . kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes . Negatiivne firmaväärtus kajastatakse Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud koheselt tuluna . ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud Kui ettevõtte soetamisel ei omandatud äri, siis antud tehingut kajastatakse kui varade nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses . Lühiajaliste nõuete korrigeeritud ostu . Ostu kajastamiseks jaotatakse soetusmaksumus eraldiseisvatele varadele (ja soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus kohustistele) nende suhteliste õiglaste väärtuste alusel ostmise kuupäeval . Firmaväärtust tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse tehingust ei teki . bilansis tõenäoliselt laekuvas summas . Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni . C . Raha ja raha lähendid Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, tütarettevõtte müügist . Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni arvelduskontode jääke (v .a . arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele . osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus . ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna . Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks . 92 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 93 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 D . Nõuded ostjate vastu Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid . Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses Ehitised ja rajatised 2 - 10% 10 - 50 aastat (s .o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused) . Soojustrassid 3 - 10% 10 - 30 aastat Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele . Asjaoludeks, Tootmisseadmed 3 - 20% 5 - 35 aastat mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised Muud masinad ja seadmed 10 - 33% 3 - 10 aastat finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine . Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st . vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, Muu inventar ja IT seadmed 10 - 33% 3 - 25 aastat lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest . Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumiekspo- aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas . Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete naadid ja raamatud) ei amortiseerita . allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit . Nõuete bilansilist juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest . Igal bilansipäeval hinnatakse kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes kuluna . Kui nõue loetakse lootusetult kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse laekuvaks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja . Varem alla hinnatud põhjendatust . ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena . Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s .o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest E . Varud jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas I) . Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, olemasolevasse asukohta ja seisundisse . Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu . Kasum või meetodit . OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kasutab kütusevarude kuludes kajastamisel kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kaalutud keskmise hinna meetodit . Varud kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real . kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam . Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele G . Rendivarad kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes . 2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS F . Materiaalne põhivara Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Selle lepingu raames võttis rentnik rendile tervikvara, mida ta on kohustatud hooldama ja säilitama Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid ning rendiperioodi lõppedes rendileandjale tagastama . Kapitalirendile võetud vara, varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 700 eurot kuni alates mida vastavalt lepingule nimetatakse “Rendivara” on eraldi välja toodud lisades 7, 10 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest . 8 ja 9 . Rentnik teeb rendile võetud varale parendusi ja asendusi, mis võetakse arvele Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb Rendivara koosseisus ja mida amortiseeritakse rendiperioodi jooksul vastavalt kasulikule ostuhinnast (k .a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega elueale . Investeeringud Rendivara asendustesse kuuluvad ettevõttele rendiperioodi lõpul seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta . jääkväärtuses kompenseerimisele rendileandja poolt . Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine Rendivarade kapitalirendile võtmisega kaasnevad kohustised on kajastatud bilansis eraldi vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga real “Kapitalirendi kohustised” . seotud laenukasutuse kulutused . Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne Muud rendilepinguga seotud materiaalsed varad, mida AS Utilitas Tallinn omandab arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud . täiendavalt rendiperioodi jooksul, kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele . Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused . Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga . H . Immateriaalne vara Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, Immateriaalset vara (firmaväärtus, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara, ehitusõi- kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu gused, liitumislepingud) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta . Muid hooldus- ja tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil . usaldusväärselt mõõdetav . Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulu- Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit . Amortisatsioonimäär tustest . Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast . Olulise millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulene- lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse vad allahindlused . ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa . Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid . 94 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 95 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kasulikust elueast . Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning kumb on kõrgem . Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat -meetodi põhjendatust . Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on gruppidele järgmised: võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus) . Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna . Firmaväärtus 4,55% Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud . Kui väärtuse testi tulemusena Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid, ehitusõigused, 20-33% selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud liitumislepingud ja muu immateriaalne põhivara üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule aastatel normaalset amortisatsiooni . Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus I) . kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena . Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse J . Kapitali- ja kasutusrendid ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule . Muud rendilepingud kajastatakse arvele võtta . Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis kasutusrendina . selle soetusmaksumuses immateriaalse varana . Kontsern kui rentnik Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea jooksul . Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam . Tarkvara Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara vähendamiseks . Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on lahutamatu osa . Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama . Kapitalirendi tingimustel renditud varad need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul . Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud on lühem . Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi . Arvutitarkvara esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus . arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes 5 aastat . Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna . jooksva perioodi kuludena . Ehitusõigused, liitumislepingud K . Finantskohustised Ehitusõiguste amortisatsiooni alustatakse hetkel, kui tekib võimalus kasutada õigust Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- alustada ehitustöödega . Enne varade valmimist ehitusõiguse amortisatsioonikulu ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, kajastatakse varade soetusmaksumuses . Ehitusõigust amortiseeritakse lineaarselt kuni mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi . Edasine kajastamine hoonestusõiguse lõpuni . toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v .a edasimüügi eesmärgil soetatud Liitumislepingut hakatakse amortiseerima siis, kui see kasutusele võetakse, ehk siis varade finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida valmimise hetkel . Liitumislepingut amortiseeritakse lineaarselt kuni hoonestusõiguse kajastatakse nende õiglases väärtuses) . lepingu lõpuni . Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane Muu immateriaalne põhivara nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas . Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu . Muu väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit . pikkus ei ületa 5 aastat . Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi I . Varade väärtuse langus lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva . Laenukohustisi, mille tagasimakse Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega . bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena . Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu . hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist . Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega . Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse . Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, 96 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 97 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 L . Eraldised ja tingimuslikud kohustised N . Tulude arvestus Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi . Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui summa ei ole kindlad . Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta . seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva tõenäoline . seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse osapoolele . pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist . Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, Elektri- ja soojusenergia müük ning kaugjahutuse teenus kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline . Elektri- ja soojusenergia ning kaugjahutuse teenuse müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt igakuiselt mõõtjate näitude alusel . Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, Liitumistasud on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena . Liitumistasud kajastatakse tuluna siis, kui liitumisega seotud teenus on osutatud (st Keskkonnakaitselised eraldised liitumiseks vajalik põhivara on ehitatud) ning puudub sisuline risk, et tasusid peab tagasi maksma . Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne bilansipäeva toimunud keskkonnakahjustuste suhtes juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb Muu seadusandlusest või ettevõtte poolt võetud lepingulistest kohustistest . Saadud sihtfinantseering kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mille realiseerumine on vähetõenäoline või sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud . millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, on avalikustatud Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena . suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata . Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel . Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt . Dividenditulu kajastatakse siis, kui M . Ettevõtte tulumaks omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks . Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit . Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt . Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt . Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta . Alates 2019 . aastast rakendatakse madalamat maksumäära 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendiga . 2018 . a oli esimene arvesse võetav aasta kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel . Tulumaksukohustus ja tulumaksukulu dividendidelt kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel . Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse . Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10 . kuupäeval . Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi . Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel . Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 13 . 98 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 99 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 „ Lisa 2 Raha ja raha lähendid Aruandeperioodil kanti varusid maha 12 tuhande euro väärtuses (2020: 10 tuhande euro väärtuses) . 2021 aastal varusid alla ei hinnatud (2020: 7 tuhande euro väärtuses) . TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 „ Lisa 5 Tütarettevõtted Pangakontod 19 331 39 411 31 .12 .2021 seisuga omas OÜ Utilitas osalust järgmistes tütarettevõtetes: Tähtajalised hoiused (tähtajaga kuni 3 kuud) 0 300 Osalus Osalus RAHA JA RAHA LÄHENDID KOKKU 19 331 39 711 Tütarettevõte Tegevusala 31 .12 .2021 31 .12 .2020 OÜ Utilitas Tallinna Soojus- ja elektrienergia tootmine ja 100% 100% Elektrijaam müük AS Utilitas Tallinn Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100% „ Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed AS Utilitas Eesti Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100% Lühiajalised nõuded ja ettemaksed OÜ Tuulepealne Maa Tuuleparkide arendused 100% 0% Kõik tütarettevõtted on asutatud ja tegutsevad Eestis . TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 2021 . aasta aprillis omandas Utilitas OÜ 100% osaluse osaühingust Tuulepealne Maa, mis tegeleb Nõuded ostjate vastu 44 303 21 073 Saarde ja Aseri tuuleparkide arendustega . Omandatud ettevõttel puudusid omandamishetkel olulised protsessid ning ei toodetud ka väljundeid (tuulenergiat), seega ei olnud tegemist sh Ostjatelt laekumata arved 44 309 21 083 äri omandamisega ning antud tehingut käsitletakse varade ostuna . Omandamisel tekkis Ebatõenäoliselt laekuvad arved -6 -10 immateriaalne vara ehitusõiguste ja liitumislepingute näol summas 8 492 tuhat eurot (vt lisa Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 2 9) ning materiaalne põhivara summas 166 tuhat eurot (vt lisa 7) . Muud lühiajalised nõuded 51 197 Nõuded seotud osapoolte vastu (lisa 21) 1 284 0 Ettemaksed teenuste eest 710 459 „ Lisa 6 Sidusettevõtjad LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 46 351 21 731 2021 aasta veebruaris asutas Utilitas OÜ koos UG Investments OÜ-ga ühisettevõtte Utilitas Wind OÜ, et omandada ja arendada taastuvenergia projekte Eestis ja teistes Balti riikides . Aruandeperioodil vähenes ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv 4 tuhat eurot (2020: Investeering on klassifitseeritud sidusettevõtteks, kuna mõlemad omanikud omavad ühtset reserv vähenes 14 tuhat eurot; vt lisa 17) . Lootusetult laekuvateks nõudeid ei kantud (2020: 9 kontrolli . tuhat eurot) . Aruandeperioodil saadi tulu varem lootusetult laekuvateks tunnistatud nõuetest 11 tuhat eurot (2020: 5 tuhat eurot; vt lisa 15) . TUHANDETES EURODES 31.12.2021 Ettevõtte asutamiskulud 5 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Mitterahaline sissemakse omakapitali* 990 Aruandeperioodi kapitaliosaluse kahjum -275 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 Investeering sidusettevõtjasse aasta lõpus 720 Pikaajalise ettemaksed 28 31 *Tuulevarade ümberstruktureerimise ja korrastamise raames kanti 2021 . aasta detsembris 990 tuhande euro väärtuses tuuleprojektide arendusi mitterahalise sissemaksena omakapitali . Antud laenud 11 000 0 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 11 028 31 Sidusettevõtja Utilitas Wind OÜ finantsinformatsioon (kajastades 100% sidusettevõttest): Utilitas OÜ on andnud laenu osaühingule Utilitas Wind summas 11 000 tuhat eurot, TUHANDETES EURODES 31.12.2021 intressimääraga 5,5% aastas, tagasimakse tähtajaga 7 aastat (vt lisa 21) . Käibevara 5 974 Põhivara 37 738 „ Lisa 4 Varud Lühiajalised kohustused 4 003 Pikaajalised kohustused 37 936 Omakapital 1 772 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 Müügitulu 14 Puhaskahjum -559 Tooraine ja materjal 1 598 1 665 Kütus 1 530 2 573 Ettemaksed varude eest 18 7 VARUD KOKKU 3 146 4 245 100 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 101 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 2021 . aasta esimeses pooles omandas OÜ Utilitas 20,36% osaluse AS-is Tallinna Vesi, mis on AS Utilitas Tallinn materiaalse põhivara jääkväärtus oli 31 .12 .2021 seisuga 196 803 tuh eurot Eesti suurim joogivee- ja reoveeteenuseid pakkuv ettevõte teenindades Tallinna linna ja selle (31 .12 .2020 seisuga 178 119 tuh eurot) . Sellest moodustas AS-lt Tallinna Soojus ettevõtte rendi- lähiümbruse omavalitsusi . ja operaatorlepingu jõustumisel üle võetud varade jääkväärtus 4 108 tuhat eurot (31 .12 .2020: 5 406 tuhat eurot) . Ülejäänu on AS Utilitas Tallinn poolt rendi- ja operaatorlepingu jooksul TUHANDETES EURODES 31.12.2021 tehtud investeeringute jääkväärtus . AS Utilitas Tallinn on rendilepingu jooksul teinud ja Soetusmaksumus 58 561 teeb edaspidi investeeringuid rendivarade asendamiseks ja muude rendilepinguga seotud materiaalsete varade omandamiseks . Juhul kui nende varade omand läheb rendiperioodi lõpul Saadud dividendid ­2 647 AS-le Tallinna Soojus, kuuluvad kõik sellised investeeringud jääkväärtuses kompenseerimisele Aruandeperioodi kapitaliosaluse kasum 2 009 AS Tallinna Soojus poolt . Investeering sidusettevõtjasse aasta lõpus 57 923 Aruandeperioodil müüdi põhivara summas 786 tuhat eurot (2020: 6 tuhat eurot) . Kahjum Sidusettevõtja AS Tallinna Vesi finantsinformatsioon (kajastades 100% sidusettevõttest): põhivara mahakandmisest oli 148 tuhat eurot (2020: 157 tuhat eurot) . TUHANDETES EURODES 31.12.2021 Käibevara 43 898 „ Lisa 8 Rendivarad (kapitalirent) Põhivara 212 275 Kontsern kui rentnik: Lühiajalised kohustused 15 490 Pikaajalised kohustused 88 022 Kapitalirendile võetud vara, varade parendused ja asendused varaliikide lõikes: Omakapital 152 661 Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Müügitulu (01.04.2021-31.12.2021) 41 510 Puhaskasum (01.04.2021-31.12.2021) 13 246 TUHANDETES EURODES Kokku „ Lisa 7 Materiaalne põhivara Saldo seisuga 31 .12 .2020 Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Soetusmaksumus 113 005 333 113 338 Akumuleeritud kulum -33 511 -232 -33 743 TUHANDETES EURODES Kokku JÄÄKMAKSUMUS 79 494 101 79 595 2021 . a toimunud muutused Ostud, parendused ja asendused 15 876 0 15,876 Mahakandmine -52 0 -52 Saldo seisuga 31 .12 .2020 Amortisatsioonikulu -5 819 -40 -5 859 Soetusmaksumus 232 359 159 556 1 687 8 929 402 531 Akumuleeritud kulum -58 781 -37 687 -980 0 -97 448 Saldo seisuga 31 .12 .2021 Soetusmaksumus 127 115 246 127 361 JÄÄKMAKSUMUS 173 578 121 869 707 8 929 305 083 Akumuleeritud kulum -37 616 -185 -37 801 2021. a toimunud muutused JÄÄKMAKSUMUS 89 499 61 89 560 Ostud ja parendused 128 785 664 38 075 39 652 Lisandumised äriühenduste 0 0 0 166 166 31 . oktoobril 2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS kaudu (lisa 5) Mahakandmised -59 -79 -10 0 -148 Tallinna Soojus (rendileandja) ettevõtte rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Rendivarade hulgas kajastatakse lisaks esialgselt üle võetud varadele ka rendiperioodi jooksul varadele Müügid -101 -187 -7 -491 -786 tehtud parendusi ja asendusi . Ümberklassifitseerimine 28 395 4 573 0 -32 968 0 Muud ümberklassifitseerimised 0 -15 0 0 -15 Renditud varade bilansilises jääkmaksumuses kajastuvad AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu alusel renditud materiaalsed põhivarad koos AS Utilitas Tallinn poolt Amortisatsioonikulu -10 701 -7 396 -270 0 -18 367 nendesse rendiperioodi jooksul teostatud parenduste ja asendustega 88 836 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 79 394 tuh eurot) . Rendiperioodi lõpus kuuluvad investeeringud Rendivara Saldo seisuga 31.12.2021 asendustesse jääkväärtuses ettevõttele kompenseerimiseks AS Tallinna Soojus poolt . Soetusmaksumus 259 319 164 082 2 303 13 711 439 415 Akumuleeritud kulum ­68 079 ­44 532 ­1 219 0 ­113 830 JÄÄKMAKSUMUS 191 240 119 550 1 084 13 711 325 585 102 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 103 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 AS Tallinna Soojus rendi- ja opereerimislepingu alusel renditud põhivarade bilansiline „ Lisa 9 Immateriaalne põhivara jääkmaksumus jaguneb alljärgnevalt: Firma- väärtus Ehitus- õigused ja liitumis- lepingud Muu imma- teriaalne põhivara TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 TUHANDETES EURODES Kokku AS Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja 4 108 5 406 opereerimislepingu sõlmimisel üle antud põhivarad Saldo seisuga 31 .12 .2020 Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) poolt 7 226 7 839 Soetusmaksumus 22 839 0 1 760 24 599 teostatud parendused Akumuleeritud kulum -9 343 0 -457 -9 800 Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) poolt 77 563 66 250 teostatud asendused JÄÄKMAKSUMUS 13 496 0 1 303 14 799 2021 . a toimunud muutused RENDITUD VARADE BILANSILINE JÄÄKMAKSUMUS KOKKU 88 897 79 495 Ostud ja parendused 0 0 580 580 Lisaks on materiaalse vara hulgas muud rendi- ja operaatorlepinguga seotud materiaalsed Lisandumised äriühenduste kaudu (lisa 5) 8 492 0 8 492 varad jääkmaksumusega 100 208 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 92 544 tuh eurot), mida AS Muud ümberklassifitseerimised 0 -182 0 -182 Utilitas Tallinn on omandanud täiendavalt rendiperioodi jooksul ja mis kuuluvad samuti juhul Amortisatsioonikulu -1 038 0 -228 -1 266 kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle, jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt . Aruandeperioodi lõpu seisuga oli materiaalse põhivara hulgas täiendavalt Saldo seisuga 31 .12 .2021 rendi- ja operaatorlepinguga seotud lõpetamata ehitisi ja seadmeid jääkmaksumusega 7 759 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 6 181 tuh eurot), mis kuuluvad juhul kui omand läheb Soetusmaksumus 22 839 8 492 2 252 33 583 rendiperioodi lõpul rendileandjale üle, jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus Akumuleeritud kulum -10 381 -182 -597 -11 160 poolt . JÄÄKMAKSUMUS 12 458 8 310 1 655 22 423 Lepingust tulenev kapitalirendikohustis Rendi- ja operaatorlepingu alusel rendiperioodi lõpuni tasutavate rendimaksete väärtus Immateriaalse põhivara hulgas kajastatakse AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu kajastub kohustiste all ja moodustas seisuga 31 .12 .2021 37 314 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga alusel renditud immateriaalseid varasid nende parenduste ja asendustega bilansilises 38 690 tuh eurot) . jääkmaksumuses 61 tuhat eurot (31 .12 .2020: 101 tuhat eurot; vt lisa 8) . Rendimaksete nüüdisväärtus lepingu sõlmimisel oli 35 834 tuhat eurot ja aastane rendimakse 2 684 tuhat eurot . Rendimaksete nüüdisväärtuse leidmiseks prognoositi algselt „ Lisa 10 Laenukohustised tarbijahinnaindeksi väärtused 1-5 aastaks 4,50%, 6-10 aastaks 3,50% ja 11-30 aastaks 3,10% . Renditasu korrigeeritakse üks kord kalendriaasta jooksul vastavalt tarbijahinnaindeksi Lühiajaline Pikaajaline muutusele eelnenud aastal . Algselt prognoositud ja tegeliku tarbijahinnaindeksi erinevuse Tagasimakse Lepinguline TUHANDETES EURODES saldo saldo mõju rendimakse suurusele kajastatakse perioodi tuluna või kuluna . Rendimakse tasumine tähtaeg intressimäär 31 .12 .2021 31 .12 .2021 toimub kord kvartalis . Omaniku laen (lisa 21) 0 277 701 2047 4,99% Kapitalirendi kohustis seisuga 31 .12 .2021 on 37 828 tuhat eurot (31 .12 .2020 seisuga 38 778 tuhat eurot; vt lisa 10) . Kapitalirendikohustised 1 795 36 033 Kapitalirendi tingimustel renditakse transpordivahendeid bilansilise jääkmaksumusega 663 sh Rendi- ja operaatorleping (diskontomäär) tuhat eurot (31 .12 .2020 100 tuhat eurot) . 1 675 35 639 2031 AS-ga Tallinna Soojus (lisa 8) 9,60% 6 kuu euribor+ Muu kapitalirent 120 394 2026 1,30-1,35% KOKKU 1 795 313 734 Lühiajaline Pikaajaline Tagasimakse Lepinguline TUHANDETES EURODES saldo saldo tähtaeg intressimäär 31 .12 .2020 31 .12 .2020 Omaniku laen (lisa 21) 0 229 701 2047 4,99% Kapitalirendikohustised 1 393 37 385 sh Rendi- ja operaatorleping (diskontomäär) 1 376 37 314 2031 AS-ga Tallinna Soojus (lisa 8) 9,60% 6 kuu euribor+ Muu kapitalirent 17 71 2025 1,30-1,35% KOKKU 1 393 267 086 104 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 105 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Refinantseerimis – ja intressiriski elimineerimiseks asendati 3-aastase allesjäänud lõpptähtajaga Kontsernil ei ole bilansipäeva seisuga teada keskkonnaalastest ohtudest tulenevaid kulutusi sündikaatlaenud 2018 . majandusaastal OÜ Utilitas emaettevõtte poolt pikaajalise lõpptähtaja ega ettekirjutusi ühegi pädeva organi poolt keskkonnaalase vastutuse kompenseerimiseks . (2047 . aastani) ning fikseeritud intressimääraga (4,99%) laenudega . Aruandeperioodil saadi Keskkonnakahjude eraldist ei ole diskonteeritud, kuna juhtkonna hinnangul on diskonteerimise emaettevõttelt laenu summas 48 000 tuhat eurot . mõju aastaaruandele ebaoluline . Aruandeperioodi intressikulu saadud laenudelt oli 12 646 tuhat eurot (2020: 10 646 tuhat eurot) (vt lisa 21), kapitalirendi intress 3 319 tuhat eurot (2020: 3 502 tuhat eurot) . Kontsernil on sõlmitud SEB pangaga käibekrediidi leping limiidiga 15 miljonit eurot, intressikulu „ Lisa 13 Omakapital käibekrediidi kohustistasudelt oli 91 tuhat eurot (2020: 93 tuhat eurot) ja käibekrediidi 31 .12 .2021 31 .12 .2020 intressikulu 2 tuhat eurot (2020: 0 eurot) . Osakapital (tuhandetes eurodes) 7 650 7 650 Kõik kontserni võlakohustised on eurodes . Informatsioon laenukohustiste tagatiste kohta on Osade arv (tk) 1 1 toodud lisas 19 . Osade nimiväärtus (eurodes) 7 650 000 7 650 000 Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31 .12 .2021 ja 31 .12 .2020 koosneb 1 osast „ Lisa 11 Võlad ja ettemaksed nimiväärtusega 7 650 000 eurot, mille eest on täielikult tasutud . Lühiajalised võlad ja ettemaksed 2018 . a . novembris lisandus ettevõtte omanikeringi pikaajalise strateegiaga rahvusvaheline infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II), mille varasid juhib TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 First Sentier Investors . Ettevõtte kaudseteks omanikeks on EDIF II (85%) ja OÜ Utilitas juhtkonnaliikmete ettevõtted (15%) . OÜ Utilitas otseseks 100% emaettevõtteks on ühine Võlad tarnijatele 29 553 11 119 valdusettevõte FS Core Utilities S .à r .l . Võlad töövõtjatele 159 163 Maksuvõlad 5 650 2 000 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 sh Käibemaks 4 973 1 467 Ettevõtte jaotamata kasum 117 698 94 397 Sotsiaalmaks 293 240 Õhusaastemaks 180 126 Võimalikud dividendid 94 567 76 657 Üksikisiku tulumaks 158 129 Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 23 131 17 740 Erijuhtude tulumaks 16 13 Töötuskindlustusmaks 17 14 2021 . aastal maksti 5 000 tuhat eurot (2020: 5 000 tuhat eurot) dividende, millega kaasnes Kohustuslik kogumispension 10 9 tulumaksukulu 488 tuhat eurot (2020: 814 tuhat eurot) . Sellega kaasneb võimalus maksustada Aktsiisimaks 3 2 2022 . aastal välja makstavaid dividende madalama maksumääraga summas kuni 4 000 tuhat Muud võlad 245 238 eurot . Intressikohustus (lisa 21) 1 223 0 Lühiajalised eraldised 1 660 1 658 „ Lisa 14 Müügitulu CO2 saastekvootide reserv (lisa 16) 6 598 0 Saadud ettemaksed 308 300 TUHANDETES EURODES 2021 2020 LÜHIAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 45 396 15 478 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Pikaajalised võlad ja ettemaksed Eesti 159 912 124 836 KOKKU 159 912 124 836 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 Muud pikaajalised võlad 0 64 Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 0 64 Soojus-, elektrienergia tootmine ja müük 142 680 101 278 Taastuvenergia toetused 13 541 20 554 Muud müügitulud 3 691 3 004 „ Lisa 12 Pikaajalised eraldised MÜÜGITULU KOKKU 159 912 124 836 Võimalike keskkonnakahjude katteks on moodustatud eraldis 234 tuhat eurot (2020: 224 tuhat eurot) . Selle aluseks on AS-iga Tallinna Soojus sõlmitud ettevõtte rendi- ja opereerimisleping, Võrreldes 2020 . aastaga kasvas soojusenergia müük madalamate välistemperatuuride mõjul . 2021 . aastal taastuvenergia toetused vähenesid võrreldes 2020 . aastaga, kuna Väo1 mille kohaselt kannab AS Tallinna Soojus kõik enne lepingu jõustumise kuupäeva koostootmisjaama toetusskeemi rakendumisest möödus 12 aastat . keskkonnaohutusest tulenevad kulud, välja arvatud Utilitas Tallinna poolt kaetavad kulud, mis on maksimaalselt kuni 64 tuhat eurot ning 10% nimetatud limiiti ületavatest kuludest, kuid mitte rohkem kui 128 tuhat eurot ühe lepinguaasta kohta . Nimetatud maksimumsummasid korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele igal aastal . 106 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 107 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 „ Lisa 15 Muud äritulud „ Lisa 18 Tööjõukulud TUHANDETES EURODES 2021 2020 TUHANDETES EURODES 2021 2020 Kasum põhivara müügist 0 6 Palgakulu -8 706 -7 809 Saadud trahvid ja viivised 8 6 Sotsiaalmaksud -2 913 -2 614 Laekunud lootusetud võlad (lisa 3) 11 5 CO2 saastekvootide müük 155 1 241 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -11 619 -10 423 Tulu sihtfinantseerimisest 797 1 169 Töölepingu alusel töötav isik 252 248 Muud äritulud 9 50 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 9 MUUD ÄRITULUD KOKKU 980 2 477 Aruandeperioodil müüdi kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kehtiva kauplemisperioodi „ Lisa 19 Laenude tagatised, panditud varad ja antud garantiid jäägi, kokku 3,5 tuhat tonni, keskmise hinnaga 44,18 eurot tonn (2020: 45,1 tuhat tonni, keskmise hinnaga 27,52 eurot tonn) . Kontserni investeerimislaenudega seotud kohustiste, mis olid 31 .12 .2021 seisuga 277 701 tuhat eurot (31 .12 .2020 seisuga 229 701 tuhat eurot; vt lisa 10), tagamiseks on: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastas 2021 . aastal AS-i Utilitas Tallinn kolme investeeringuprojekti, summas 188 tuhat eurot (2020: nelja investeeringuprojekti, summas 1 . Kommertspant kontserni vallasvaradele summas 173,5 miljonit eurot Kontserni varad, 551 tuhat eurot) ja AS-i Utilitas Eesti viite investeeringuprojekti, summas 609 tuhat (2020: mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (vt lisa 3), varud viite investeeringuprojekti, summas 618 tuhat eurot) . (vt lisa 4) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (vt lisa 7) . 2 . Hüpoteegid kinnistutele väärtusega 10 miljonit eurot bilansilise maksumusega 4,4 „ Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused miljonit eurot (2020: 4,5 miljonit eurot) (vt lisa 7) ja hoonestusõigusele väärtusega 150 miljonit eurot (bilansiline maksumus määratlemata) . TUHANDETES EURODES 2021 2020 3 . Tütarettevõtete aktsiad ja osad . 2021 aasta aprillis Utilitas on andnud osaühingule Utilitas Wind garantii summas 11 350 tuhat Tooraine, materjal ja ostetud energia -68 408 -49 093 eurot . Antud garantiile arvestatakse intressi 12% aastas (vt lisa 21) . Energia, vee ja kemikaalide kulud -2 942 -2 955 Remondi ja hoolduskulud -3 343 -3 156 „ Lisa 20 Tingimuslikud kohustised Õhusaastetasu -483 -303 CO2 saastekvootide kulu -6 598 -1 056 Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Hoonestusõigus, maamaks -443 -443 Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 Muud -1 692 -1 550 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi . KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -83 909 -58 556 Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma . AS Utilitas Tallinn moodustas aruandeperioodil CO2 saastekvootide puudujäägi katteks reservi 6 598 tuhande euro väärtuses (81,6 tuhat tonni hinnaga 80,9 eurot tonn) (vt lisa 11) . 2020 . aastal ostis AS Utilitas Tallinn 1 056 tuhande euro väärtuses (46,0 tuhat tonni) CO2 „ Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega saastekvoodi ühikuid . Aruandekohustuslase emaettevõtte nimetus: FS Core Utilities S .à r .l . „ Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõte on registreeritud: Luxembourg Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõte: FS Elio S .à r .l . TUHANDETES EURODES 2021 2020 Riik, kuhu emaettevõtte kontsern on registreeritud: Luxembourg Mitmesugused büroo-, haldus- ja hoolduskulud -1 295 -1 101 OÜ Utilitas konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: Uurimis- ja arengukulud -26 -30 1 . ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle; Välised nõustajad -502 -368 2 . tütar- ja sidusettevõtted (konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada Varakindlustuse kulud -336 -328 konsolideerimise käigus elimineeritavaid tehinguid tütarettevõtetega); Ebatõenäoliselt laekuvad arved (lisa 3) 4 14 Muud kulud -1 456 -1 144 3 . ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -3 611 -2 957 ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted . 108 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 109 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Nõuded seotud osapoolte vastu viise kohanemiseks üha muutunuvate oludega . Utilitas kontserni fookuseks on toimepidevuse tagamine ka keerulises tegevuskeskkonnas . TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 Lühiajalised nõuded sidusettevõtjatele (lisa 3) 1 284 0 „ Lisa 23 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded sh intressinõuded 1 260 0 Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja Pikaajalised nõuded sidusettevõtjatele (lisa 3) 11 000 0 sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende sh antud laenud 11 000 0 soetusmaksumuses . Konsolideerimata bilanss Müügid seotud osapooltele TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 TUHANDETES EURODES 2021 2020 VARAD Käibevara Sidusettevõtjatele müüdud kaubad ja teenused 44 0 Raha 7 561 689 Sidusettevõtjatele antud laenudelt arvestatud intressitulu 432 0 Nõuded ja ettemaksed 7 339 1 671 Sidusettevõtjatele antud garantiidelt arvestatud intressitulu 828 0 KÄIBEVARA KOKKU 14 900 2 360 Põhivara Kohustised seotud osapoolte ees Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse 18 843 10 511 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 Finantsinvesteeringud sidusettevõtetesse 58 643 0 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 0 692 Lühiajalised kohustised emaettevõttele (lisa 11) 1 223 0 Antud laenud 205 480 233 560 sh intressikohustus 1 223 0 Materiaalne põhivara 665 507 Lühiajalised kohustised sidusettevõtjatele 127 0 Immateriaalne põhivara 83 49 Põhivara kokku 283 714 245 319 Pikaajalised kohustised emaettevõttele 277 701 229 701 VARAD KOKKU 298 614 247 679 sh saadud laenud (lisa 10) 277 701 229 701 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Ostud seotud osapooltelt Lühiajalised kohustised Kapitalirendi kohustised 28 0 TUHANDETES EURODES 2021 2020 Võlad ja ettemaksed 7 229 2 402 Lühiajalised kohustised kokku 7 257 2 402 Emaettevõttelt saadud laenult arvestatud intressikulu 12 646 10 646 Sidusettevõtjatelt ostetud kaubad ja teenused 973 0 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 277 701 229 701 Lepingulised kohustised osta või müüa seotud osapooltelt / seotud osapooltele puuduvad . Kapitalirendi kohustised 95 0 Lisainformatsioon soetud osapooltele antud garantiide kohta on välja toodud lisas 19 . Pikaajalised kohustised kokku 277 796 229 701 Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele 2021 . aastal arvestatud KOHUSTISED KOKKU 285 053 232 103 tasu oli 1 355 tuhat eurot, (2020: 1 128 tuhat eurot), millele lisandusid sotsiaalmaksud . Omakapital Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmega lepingu lõpetamisel võib sõltuvalt lepingu lõpetamise põhjustest tekkida ettevõttel kohustis maksta tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmele hüvitist Osakapital 7 650 7 650 6 kuu tasu ulatuses . Jaotamata kasum 5 911 7 926 OMAKAPITAL KOKKU 13 561 15 576 „ Lisa 22 Bilansipäevajärgsed sündmused KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 298 614 247 679 2022 . aasta 24 . veebruaril Venemaa algatatud sõjaline tegevus Ukrainas mõjutab nii otseselt kui ka kaudselt Eestis tegutsevaid ettevõtteid . Sõjast tingituna on muutunud keeruliseks nii Venemaa kui ka Ukraina toorainete ja kaupade import ning tarneahelate toimimine on häiritud . See aga omakorda tähendab kõrgemaid toorainete ja energia hindasid . Seega määramatus püsib väga kõrgel tasemel ning muutlikes tingimustes tuleb ettevõtetel leida 110 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 111 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Konsolideerimata kasumiaruanne Konsolideerimata rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES 2021 2020 TUHANDETES EURODES 2021 2020 Äritulud RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Müügitulu 1 801 1 274 Ärikahjum -1 883 -1 218 Korrigeerimised: ÄRITULUD KOKKU 1 801 1 274 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 65 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused -467 -121 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -3 452 -642 Mitmesugused tegevuskulud -1 015 -659 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 3 583 989 Tööjõukulud -2 137 -1 700 Makstud intressid -11 523 -11 666 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus -65 -12 Kokku rahavood äritegevusest -13 210 -12 525 Ärikahjum -1 883 -1 218 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Finantstulud ja -kulud Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -232 -545 Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütar- ja Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -13 -692 4 734 5 000 sidusettevõtetesse Tasutud tütarettevõtete soetamisel -8 435 0 Intressikulud -12 740 -10 739 Tasutud sidusettevõtete soetamisel -58 566 0 Muud finantstulud ja -kulud 12 874 11 002 Antud laenud -12 448 -30 000 Antud laenude tagasimaksed 40 500 6 000 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 4 868 5 263 Saadud dividendid 5 647 5 000 Kasum enne tulumaksustamist 2 985 4 045 Saadud intressid 10 681 11 911 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 2 985 4 045 Kokku rahavood investeerimistegevusest -22 866 -8 326 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 48 000 25 000 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -18 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -34 0 Makstud dividendid -5 000 -5 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 42 948 20 000 RAHAVOOD KOKKU 6 872 -851 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 689 1 540 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 7 561 689 112 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 113 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne TUHANDETES EURODES Osakapital Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31 .12 .2020 7 650 7 926 15 576 Aruandeperioodi puhaskasum 0 2 985 2 985 Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000 Saldo seisuga 31 .12 .2021 7 650 5 911 13 561 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Osaühing Utilitas aktsionärile Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31 .12 .2021 Meie arvamus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 -18 843 -18 843 bilansiline väärtus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Osaühing Utilitas ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja 0 130 630 130 630 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 7 650 117 698 125 348 31 .12 .2021 Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2021; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 114 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, koostatud; ja siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama AS PricewaterhouseCoopers tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Oksana Popova Vandeaudiitor, litsents nr 633 Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- 21. aprill 2022 dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised Tallinn, Eesti võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2021. A KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE OÜ UTILITAS jaotamata kasum oli: OÜ Utilitas 2021. a majandusaasta aruanne allkirjastati 21. aprillil 2022. Kokku jaotamata kasum 31. detsember 2021 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .117 698 tuhat eurot OÜ UTILITAS juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku maksta kuni 31. detsembrini 2021 kogunenud jaotamata kasumist dividende summas 5 000 tuhat eurot. Priit Koit Juhatuse liige 118 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 119 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 64201 1491984 82.84% Jah Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 68201 309062 17.16% Ei Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected]  CONSOLIDATED ANNUAL REPORT 2022 OÜ Utilitas Consolidated CONTENTS Annual Report UTILITAS MANAGEMENT REPORT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2022 Utilitas in facts and figures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Message from the CEO . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Global trends and developments . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Address Key themes in the European and Estonian energy sector in 2022 . . . . . . . . . . . 18 Overview of business results . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Maakri 19/1 Investments . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 10145 Tallinn Acceleration of Utilitas Carbon neutrality plan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Corporate structure and management . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 Harju County SUSTAINABILITY IN UTILITAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 Republic of Estonia Stakeholders of Utilitas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Registry code Contribution toward UN Sustainable Development Goals . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 Material sustainability areas and targets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 12205523 Overview of ESG PERFORMANCE in 2022 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 EU Taxonomy . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Telephone ENVIRONMENTAL IMPACT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 +372 642 4071 Climate impact and air emissions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Reducing climate impact . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Principal area of activity Production of renewable energy . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Production and sale of electricity and thermal energy Other air emissions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 Resource use and efficiency . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Auditor Distribution network efficiency . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 AS PricewaterhouseCoopers Production efficiency . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Reduction of water use . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Beginning and end of financial year: Biodiversity and ecosystems . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 01.01.2022 � 31.12.2022 SOCIAL IMPACT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 Service quality . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Cooperation with customers . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Fair and transparent energy price . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Quality and continuity . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 Employees and workplace . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Workplace safety . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Employee inclusion . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 Diversity and equal treatment . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 GOVERNANCE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Sustainability governance . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 Risk management . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 Financial risks management . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Cooperation with educational establishments . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 Contribution to the development of the sector . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 Consolidated balance sheet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 Consolidated income statement . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 Consolidated cash flow statement . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Consolidated statement of changes in equity . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 Notes to the consolidated financial statements . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 Signatures of the management board to the 2022 consolidated annual report . 124 3 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 UTILITAS MANAGEMENT REPORT  „ 2022 results: 2,012 GWh 1,904 GWh 2,142 MWh heat consumed by heat produced cooling consumed by customers (2021: 1,993 GWh) customers (2021: 2,139 GWh) (2021: 1,366 MWh) 325 GWh 1,525 GWh 68% electricity renewable energy share of renewable produced produced energy in the (2021: 333 GWh) (2021: 1,526 GWh) production portfolio UTILITAS IN FACTS (2021: 65%) AND FIGURES 72 gCO eq/kWh 2 169 kt of CO eq 2 192 kt of CO eq 2 Utilitas is the leading producer of renewable heat and electricity, district heating and operational positive handprint cooling network greenhouse gas of green electricity as well as provider of district heating and cooling services across emissions emissions production Estonia. We provide solutions which are suitable for our customers (2021: 74 gCO2 eq/kWh) (2021: 183 kt of CO2 eq) (2021: 201 kt of CO2 eq) and the environment, producing and distributing energy with highest possible efficiency and utilising to the largest extent possible renewable and local sources of energy. 12% share of Utilitas in total production of renewable As of 31 December 2022, the Group consists of: electricity in Estonia (2021: 13%) – OÜ Utilitas - parent company – AS Utilitas Tallinn (100%) – provider of district heating and cooling services as well as renewable heat and electricity producer All district heating and cooling systems of Utilitas are efficient in accordance with the EU Energy Efficiency Directive 2012/27/EU – AS Utilitas Eesti (100%) – provider of district heating services as well as renewable heat producer Group operating companies are certified according to ISO 9001, – OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%) - producer of renewable heat and electricity ISO 14001 and ISO 45001 standards – OÜ Tuulepealne maa (100%) – developer of Saarde and Aseri wind parks in Estonia UGJAH S KA UT HU – OÜ Utilitas Wind (50%) - developer of renewable non-combustible energy projects ISO 9001 US TÕ ISO 14001 in Estonia and neighbouring countries ISO 45001 U t ili t a s T ja h u t s u – AS Tallinna Vesi (20.4%) - provider of water and wastewater services in Tallinn BUREAU VERITAS ug Certification al Ut id nn ka ta si m li ee ili se AS o k au g st ‒ T s e ll u l o k ü t t e sü 6 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 7 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 Utilitas provides district heating service in eight cities of Estonia: Tallinn, Valga, Jõgeva, „ Utilitas district heating: Haapsalu, Kärdla, Keila, Maardu and Rapla. Utilitas is also developing 2 wind parks in Estonia, in Saarde and Aseri. Customers of district heating service include apartment associations, state and municipal agencies, and private companies. Electricity produced is sold on NordPool power exchange. 5,500 393* 19.4 million m2 buildings net new connected heated net area of 14% Tallinn Maardu Aseri (2021: 5,100) buildings in 2022 buildings Keila wind park (2021: 92) (2021: 18.2 million m2) Kärdla Haapsalu Rapla 19% Jõgeva 67% Saarde wind park Residential 185,000 397,000 592 km Corporate customers Valga households city residents supplied of operated networks State and Municipal agencies (2021: 177,000) with environmentally sus- (2021: 556 km) Figure 2. Share of customer tainable district heating groups served by Utilitas Figure 1. Utilitas operations in Estonia. (2021: 375,000) (by heated sq. meters). „ Operated capacities include: 100% 100% 99.99% customer used biomass is from district heating connections certified sources (FSC, availability remotely metered PEFC or SBP certified) (2021: 99.99%) (2021: 100%) (2021: 100%) 3 58 MW 9 cogeneration plants installed rated solar parks (2021: 3) electrical capacity (2021: 9) (2021: 58 MW) 26 km 65-95% 41 1,300 MW 43 MW district heating share of new or reconstructed network depending on the operated boiler plants installed total heat wind parks under pipelines built or renovated area (2021: 26) capacity construction (2021: 62-95%) (2021: 1,200 MW) (2021: 28 km) * including 237 buildings and 55 MW from takeover of Adven networks in Tallinn 8 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 9 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ In addition, Utilitas Wind (50% owned) has: „ Organisation „ Financial indicators 79 MW 2,500+ MW 1,000+ MW 279 585 million euros operational wind development portfolio planned capacity of employees (2021: 261) total assets portfolio of onshore wind parks Saare-Liivi offshore + 21 employees in Group across the Baltics wind development (2021: 486) member Utilitas Wind 2 77 million euros „ Tallinna Vesi (20.4% owned): occupational accidents investments (2021: 0) (2021: 117) 15 260 million euros years average operating revenue employment length 470,000 22 mln m3 2,900 km (2021: 16 years) (2021: 161) residents supplied with Water supplied of water sewage and water and waste­rwater stormwater network services operated 3% 40 million euros employee voluntary net profit turnover (2021: 28) (2021: 3.5%) „ Business philosophy „ Membership in organisations Mission Vision Values Cleaner future To be a leader in the sustainable, The Estonian Renewable Energy Association The Estonian Power and Heat Association We reduce the field of energy innovative, environmental impact Create the best practices convenient and of energy consumption, and search for new competitive by enabling convenient solutions to achieve and affordable use of environmentally friendly Green Tiger The Responsible Business Forum of Estonia Wind Europe sustainably produced and climate neutral energy. society. 10 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 11 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 MESSAGE According to UN estimates, the world population passed the 8 billion mark in November 2022. The number of people on the planet has increased by one third, or 2.1 billion over the past 25 years, placing a significant strain on the planet’s finite resources, particularly FROM THE CEO energy and food which also puts pressure on biodiversity and habitat loss. As cities represent two-thirds of global energy consumption and account for more than 70% of greenhouse gas emissions, the increased urbanization calls for full focus on ensuring that urban energy supply is fully aligned with climate and energy policy targets. Among those targets is the need to minimize the amount of energy wasted. Deep renovation of The vital role of clean and domestically produced energy was once again asserted in housing stock is therefore required and Utilitas welcomes European and national plans 2022. The possibility to use supply of fossil energy as a geopolitical weapon was vividly to support full renovation of residential buildings. All Utilitas customer connections are demonstrated, followed by what many considered impossible in 21st century Europe – remotely metered and Utilitas supports its clients through providing accurate real-time a full-fledged war, as launched by Russia in Ukraine in February. While transition from as well as historic data on the buildings heat consumption, which enables to identify imported fossil fuels to local renewable alternatives was for some time seen as driven the buildings where heat consumption is abnormally high and would thus benefit most primarily by environmental benefits, 2022 opened many eyes. The only way to ensure from renovation activities. security of supply and reasonable price of energy both in the short and longer term, is to complete this transition as quickly as possible. While it is absolutely critical not to waste energy, it is also important to recognize renew- able energy as a potential source for economic growth. Carbon footprint is increasingly The challenges posed by disruptions in supply of fuels and excessive volatility in prices important in all sectors of our economy - only products and processes with low carbon required full attention and effort from Utilitas team to ensure that all clients of the footprint will be competitive in the longer run. At the same time, availability of large group were continuously supplied with energy throughout the year. The flexibility in the quantities of renewable energy would be the basis for new opportunities in modern production portfolio, embedded in the modern district heating systems run by Utilitas, production sectors. As an example, offshore wind farms can facilitate development of allowed us to mitigate the risks during the turbulent year. Power-to-X opportunities in Estonia, that otherwise would not emerge. To illustrate the The benefits of a modern district heating system – the possibility to enjoy reliable, potential - the population of Estonia, Latvia, and Lithuania combined is 6 million – that environmentally friendly heat supplied with low carbon footprint and at a reasonable is comparable to 5.5 million people in Finland. The use of electricity in industry is, how- price – was recognized by a number of new customers in 2022. In fact, the increase of ever, 5 times larger in Finland than in all three of its southern neighbours combined. By client base of Utilitas by 393 buildings, marks historic record and increased the total adding additional renewable energy capacities, we will be able to unlock this potential area of buildings heated by Utilitas to 19.4 million square metres. And as we are glad for growth. to witness ongoing interest, we are proceeding with the expansion of the networks to We are in global competition for the resources necessary for the green transition. provide possibility for new customers to connect to the system. Both with our European neighbours, but also with the US with their ambitious Inflation Utilitas has continuously invested in network upgrade as well as new production assets Reduction Act, as well as China who has developed an unique edge both in technologies, to increase resilience of operations and reduce its carbon footprint. Majority of heat is as well as raw materials. However, Estonia has the possibility to build on the experiences already sourced from combined heat and power plants using forest and wood indus- from the successful digital transition and if taking necessary decisions swiftly can hope- try residues and domestic solid waste, so that the positive handprint from renewable fully also become a new role model of renewables-based flexible economy. electricity production already exceeds carbon footprint of operations. Utilitas defined With our devoted team, and in close co-operation with in 2021 its strategy to decrease the share of fossil fuels even further and reach carbon the communities and our customers, we are committed neutrality and produce only renewable energy by 2030. However, since February 2022, to taking the next steps to the future with clean energy we have restated this ambition by committing to achieving this task as soon as possible, in clean nature. i.e. by 2030 at latest. Substantial investments are needed in order to reach this goal and we are constantly exploring opportunities to add new capacities to produce both power and heat from renewable sources. Utilitas reacted rapidly to the energy crisis and second stage flue gas condensers in Mustamäe CHP were completed already in 2022, thanks to great efforts of our team and co-operation partners at a time when supply chains were witnessing unprecedented disruptions. We have also launched the process of adding similar solutions to our Väo CHPs – all in all allowing to replace approximately 100 GWh of heat currently produced Priit Koit from natural gas. Targale wind park, commissioned in 2022, is the largest wind park juhatuse liige, Utilitas kontserni juht in Latvia and produces enough electricity to cover the needs of 50 000 households. Another wind park in Saarde, Estonia, will be commissioned in 2023, and will cover the power consumption of additional 40 000 households. Unlocking the potential to use industrial scale heat pumps and onshore and offshore wind to decarbonize the energy systems in the region, is within the primary focus areas of Utilitas project teams. 12 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 13 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 GLOBAL TRENDS „ Growing world population and increasing urbanisation The transformation towards renewable energy is currently led by developed countries AND DEVELOPMENTS who are also responsible for vast majority of the accumulated historic greenhouse gas emissions. On the other hand, the world’s population growth is heavily concentrated in developing countries highlighting the need to address inequalities and ensure a just transition towards a low-carbon future. According to the World Bank, investments in „ Multi-crisis era clean energy in low- and middle-income countries remain at or below 2015 levels4. In 2022 it became clear that the world is not facing one crisis after another, but is going According to UN estimates, the world population passed the 8 billion mark in November through compounding and multifold crises, from worsening climate change and global 2022. 5 Over the past 25 years, the number of people on the planet has increased by health challenges to geopolitical conflicts with global consequences, to name a few. one third, or 2.1 billion. Humanity is expected to grow by another fifth to just under 10 billion by around 2050. Europe has been in the center of all these crises. On 24th of February 2022 Russia launched its full-scale attack of Ukraine and as a result a devastating war is taking place This growth of world population is placing a significant strain on the planet’s finite in Europe. In addition to the unbearable human suffering, millions of war refugees were resources, particularly energy and food which also puts pressure on biodiversity and forced to leave their homes and seek refuge in European countries. In the beginning of habitat loss. Energy scarcity is a particularly pressing issue, as demand for energy 2023, 8 million refugees from Ukraine had been registered across Europe. continues to rise and without a rapid transformation towards renewable energy it will be impossible to meet the Paris Agreement goals of holding “the increase in the global The Russian aggression was tightly tied with Europe’s over-dependance on Russian fossil average temperature to well below 2°C above pre-industrial levels” and pursue efforts fuels. Russia was the leading supplier of natural gas, oil, and coal to the EU: overall almost “to limit the temperature increase to 1.5°C above pre-industrial levels.”6 25% of gross available energy in the EU came from Russian imports1. Using energy as a weapon, Russia decreased imports to EU even before the war started and the price of It is important to point out that some 56% of the world’s population – 4.4 billion inhabi- natural gas began its rise to the never-before-seen levels. tants – live in cities. Urban populations are expected to double by 2050, at which point nearly 7 of 10 people will live in cities. Cities represent two-thirds of global energy In parallel with crisis caused by the war, people’s livelihood is affected by the deepening consumption and account for more than 70% of greenhouse gas emissions. The most climate crisis. The scientists of Copernicus, the EU’s climate monitoring service, state that important topics in cities on the path to carbon neutrality in addition to prioritising Europe and polar regions were hit hardest by global warming in 2022. Europe experi- renewable energy, are energy efficiency and conservation, sustainable transport, circular enced its warmest summer, with temperatures increasing by more than twice the global economy, urban planning and resilience planning. average over the past three decades, faster than any other continent. The last eight years are now also the warmest eight yet recorded2. Yet, global energy-related CO2 emissions grew by 0.9% or 321 Mt in 2022, reaching a new high of over 36.8 Gt. Emissions from energy combustion increased by 423 Mt, while emissions from industrial processes decreased by 102 Mt. 4 billion 3.5 billion Portugal, France, Italy, and Romania were severely impacted by wildfires in August. ion Euronews reported that an area equivalent to three times the size of Luxembourg – a 3 billion opulat R u ra l p record-breaking 700,000 hectares burned in an uncontrollable blaze. Heat, dry condi- 2.5 billion tions, and wind created ideal conditions for fires and exacerbated Europe’s energy crisis tion 2 billion po p ula with hydropower generation down by about a fifth across Europe and some nuclear U rba n plants unable to operate at normal capacity due to problems with cooling water3. 1.5 billion 1 billion A positive development is that world leaders are now increasingly waking up to the severity and magnitude of these issues and are starting to react accordingly with much 500 million needed sense of urgency. Energy crises and security as well as extreme weather con- 0 ditions have led the world to accelerate the race towards renewable energy transition, 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2017 supported by technological developments and increasing competitiveness of renewable alternatives. Figure 3. Number of people living in urban and rural areas, World. https://ourworldindata.org/urbanization 1 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Energy_imports_from_Russia_-_statistics&oldid=556977#EU_ energy_dependency_on_Russia 2 https://www.copernicus.eu/en/news/news/observer-2022-year-extremes) https://www.bbc.com/news/science-environ- 4 https://www.worldbank.org/en/topic/energy/overview ment-64213575 https://climate.nasa.gov/news/3246/nasa-says-2022-fifth-warmest-year-on-record-warming-trend-continues 5 https://unctad.org/data-visualization/now-8-billion-and-counting-where-worlds-population-has-grown-most-and-why 3 (https://www.forbes.com/sites/mariannelehnis/2022/12/29/2022-was-a-year-of-record-breaking-extreme-weather-events/ 6 https://unfccc.int/process-and-meetings/the-paris-agreement 14 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 15 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ Renewable energy transition crisis. China’s 14th Five-Year Plan and market reforms, the REPowerEU plan and the US Inflation Reduction Act are the main drivers of the transition. The global energy crisis, triggered by Russia’s invasion of Ukraine, has sparked unprec- edented momentum for renewables, writes International Energy Agency (IEA) in its Green electricity will also help to decarbonise transport and heating and cooling sectors. report “Renewables 2022”7. Fossil fuel supply disruptions have underlined the energy Electric cars are already taking over in some European countries and the transition will security benefits of domestically generated renewable electricity, leading many countries accelerate as European Union is on track of banning the sales of new diesel and petrol to develop and strengthen policies supporting renewables. Meanwhile, higher fossil fuel cars from 2035 onwards. Heating and cooling sector will benefit from electrical heat prices worldwide have improved the competitiveness of solar PV and wind generation pumps and efficient district heating and cooling systems where possible. However, some against other fuels. sectors cannot easily be electrified. Where high amounts of energy are required, batteries will not be sufficient to store and transport energy. Heavy duty transport, shipping, and aviation all require fuel in a liquid or gaseous form, as the weight of batteries makes it 35 unsuitable for these applications. 30 Although direct electrification is an important means to decarbonisation, Ramboll9 is 25 25.6% expecting green hydrogen and e-fuels to be main solutions for sectors that are hard to Solar PV 20 22.1% Coal electrify from 2030 onwards. The EU, national and regional governments, and a number Natural gas of private companies are increasingly developing and promoting strategies with hydro- 16.2% 15 Wind gen as a key energy carrier on the path to net zero emissions. 12.8% 10.8% Hydropower 10 The term Power-to-X covers processes for converting renewably sourced electricity 5 (power) to a substance or energy carrier (“X”). This can be in gaseous form such as 2.0% Bioenergy hydrogen or methane (synthetic natural gas, Power-to-Gas), or it can be liquid synthetic % 0 fuels such as methanol, ammonia, synthetic diesel, or kerosene (Power-to-Liquid). Liquid 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 fuels from Power-to-X are also often referred to as electrofuels or merely e-fuels. Figure 4. Share of global cumulative power capacity by technology, 2010-2027 8 Over 2022-2027, IEA foresees a growth in renewables by almost 2400GW which is Renewable energy Electrolysis CO2 from unavoidable equal to the entire renewable electricity capacity installed during the last 20 years. industrial emissions or direct air capture Renewables are set to become the largest source of global electricity generation by early 2025 and account for over 90% of global electricity capacity expansion in the coming Power CO2 years. Renewables are the only electricity generation source whose share is expected to grow, with declining shares for coal, natural gas, nuclear and oil generation. The prediction is mainly based on policies by China, the European Union, the United States and India, which are all improving existing policies and regulatory and market reforms, while also introducing new ones more quickly than expected in reaction to the energy Energy storage H2 Synthesis 6% 9% E-fuels, 17% chemicals, ammonia Legislated January 2021 29% July 2022 Government position 55% with a net-zero 27% 91% with a net-zero but not legislated 45% target at least in target at least in In legislative process discussion discussion Balancing the Under discussion energy system No target 10% 48% 9% Heating Re-electrification Mobility Agriculture Industry Figure 5. Over 90% of CO2 emissions now occur in countries where some form of net-zero target is at least under Figure 6. Hydrogen is produced in electrolysers and can be subsequently processed with other feedstock (such as nitrogen discussion to produce ammonia or CO2 from carbon capture to produce carbon-based fuels) to produce synthetic electrofuels. 7 https://www.iea.org/reports/renewables-2022 8 https://www.iea.org/reports/renewables-2022/executive-summary 9 https://ramboll.com/net-zero-explorers/explainers/power-to-x-explained 16 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 17 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 KEY THEMES IN THE EUROPEAN AND 1000 ESTONIAN ENERGY SECTOR IN 2022 800 1 Energy security and affordability 600 2022 was a difficult and challenging year for Europe as well as Estonia. Russia’s war against Ukraine brought death and suffering to Ukrainians and resulted also in extremely 400 high energy prices and concerns around security of supply across Europe. The energy crisis was exacerbated by the ongoing climate crisis with droughts, floods, deadly heat- 200 waves and forest fires affecting also various parts of Europe. Europe reacted to the crisis strongly with EU wide initiatives to replace Russian origin 0 fossil fuels with other alternatives by importing LNG as well as promoting energy saving Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Sep Oct Nov Dec Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec and replacing gas with other alternatives. 2019 2020 2021 2022 Nord Pool Day-ahead electricity prices Jan2019=100 Austria Dutch TTF Natural gas price Jan2019=100 EU ETS carbon price Jan2019=100 Belgium Bulgaria Utilitas Tallinn heat price Jan2019=100 Utilitas Eesti heat price Jan2019=100 Czechia Germany Figure 8. Energy price developments Denmark Estonia Spain Finland The extreme volatility and unseen prices on energy markets resulted also in turmoil in France the financial markets, with a number of major gas-reliant utility companies requiring Greece Croatia urgent governmental support. The most prominent case was that of German utility and Hungary biggest natural gas importer Uniper where the German government agreed to a €15 Ireland billion bailout for a 30% stake in the company. Governments in Switzerland, the Czech Italy Republic, Spain, Sweden and France were forced into similar arrangements in order to Lithuania Luxembourg avoid even worse outcomes11. Fortunately, Estonia has over time reduced its dependence Latvia on Russian natural gas with annual consumption decreasing from 10+ TWh in the 2000s Netherlands to ca 5 TWh in the 2020s and no such extreme measures were necessary. A major driver Poland Power of this decrease has been the heating sector where local and renewable alternatives Portgual Industry Romania have replaced natural gas over time, but additional steps are still necessary to reduce Industry / Household Sweden dependence even further. Slovenia Household Slovakia In the short term, Utilitas reacted to the energy crisis by contingency planning and procuring sufficient inventories during spring and summer of 2022 to prepare for the -45 -40 -35 -30 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 Percentage Change 2023 heating season. Regulations were passed during the summer of 2022 in Estonia to Figure 7. Sectoral natural gas demand reductions 2022 and January 2023 compared to average 2019-21 deal with potential shortfalls of natural gas and treatment of different consumer groups Absolute Changes are shown in TWh. Relative changes are changes in sectoral demand in 2022 divided by total in those scenarios but fortunately it has insofar not been necessary to implement such average demand in 2019-21. It shows the contribution of individual components to overall demand change in 2022 measures in practice12. vs 2019-21 average. In the longer term the energy crisis has made countries across Europe realise that by transitioning to a clean economy, Europe would not only tackle the climate crisis but Whilst the above measures in combination with warm winter weather successfully also become energy resilient and increase the competitiveness of European economy. mitigated worst-case scenario risks during 2022 (such as power outages and demand Utilitas has decided to accelerate its carbon neutrality investment plan in order to sup- curtailment for industries and households) this was accompanied by extremely high port these aims in its areas of operations. See chapter Acceleration of Utilitas Carbon energy prices which burdened European households whilst also decreasing the com- neutrality plan for details. petitiveness of local businesses. High energy costs were partially compensated by EU wide and national support mechanisms of more than 600 billion euros10. 11 https://www.spglobal.com/esg/insights/european-utility-bailouts 12 e https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022001 10 https://www.crowell.com/NewsEvents/AlertsNewsletters/all/European-Commission-Prolongs-and-Expands-State-Aid-Temporary- Crisis-Framework 18 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 19 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  According to the REPowerEU plans also announced in 202215, the EU aims to urgently 2 Acceleration of renewable energy targets end dependence on Russian fossil fuels by 2027 by: 2022 brought several new decisions and updates in European Union Green Deal and z implementing energy savings through short-term fiscal and behavioural change climate emission reduction ambitions, the acceleration of the ambitions was a direct measures and increasing the EU’s energy efficiency targets; consequence of Russian aggression in Ukraine. In the longer term: z diversifying energy suppliers and increasing liquefied natural gas capacities; z accelerating investments in renewable energy projects and increasing 2030 target z Carbon emission reduction targets were increased. By year 2030 sectors under for renewables from 40% to 45%; obligatory emission trading scheme (ETS) need to lower carbon emissions com- pared to 2005 by 62% and sectors currently not under ETS need to lower emissions z reducing fossil fuel consumption in industry and transport through efficiency and by 40% (previously 43% and 29% respectively). The issuing of free carbon quotas fuel substitution; under ETS will end in 2034 z facilitating renewable hydrogen and increasing bio-methane production. z New carbon toll policy will be implemented to balance the price of products manu- factured outside of EU by implementing a carbon tax for products such as cement, To implement these plans, €210 billion worth of investments are planned until 2027 steel, aluminium, fertilizers and electricity together with developing the EU’s energy infrastructure. z ETS will be expanded to the shipping sector (by 2026) and a new trading scheme will be established for suppliers of fuels used in transportation and buildings sector (by 2027) „ The EU’s goal of halving its natural gas usage will rely z New proposal on rules for the energy sector to monitor methane emissions was on clean energy and other sources. agreed z In order to facilitate the replacement of natural gas with renewable energy sources, 400 385 a directly applicable framework regulation no 2022/2577 on accelerating the REPower EU deployment of renewable energy across the European Union was enacted as of 350 Fit Targets for structural gas demand for reductions or gas savings: -117Bcm 29.12.2022, which, among other things, aims at the rapid deployment of heat pumps. 55 Accordingly, the permit-granting process for the installation of heat pumps below 300 50 MW electrical capacity must not exceed 1 month -98 250 z In February 2022, the EU updated the Taxonomy Regulation which sets the criteria -37 for different economic activities that can be classified as sustainable. This is one of -32 200 the key tools implemented for financial markets to identify sustainable activities and 170 2030 -27 direct investments. Energy generation from fossil gas and nuclear were included as -9 gas supply 150 -12 75 target key: transitional activities, meaning that these projects can now be deemed sustainable Other gas only until 2035 at the latest if certain carbon emission levels and special measures 100 REPower EU Biomethane are met13 . It is surprising that investments into fossil gas have been deemed to Targets for gas supply 35 diversification: 95Bcm 10 Pipeline be compatible with the EU’s climate ambition, especially at the time when it has 50 diversification become obvious that fossil fuel dependence is linked with negative consequences 50 LNG to EU’s energy security and economy. Moreover, methane is responsible for around 0 20% of global greenhouse gas emissions but more alarmingly methane on a 20-year Reduced 2020 EU gas consumption Existing targets (Fit for 55) Energy efficiency and heat pumps Coal, nuclear, biomass Renewable hydrogen residential, service demand Reduced industrial demand 2030 remaining EU gas needs timescale has 84 times higher global warming potential than carbon dioxide14. Figure 9. European Commission targets for EU natural gas consumption by 2030, based on the REPowerEU package 13 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_711 15 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/12/14/eu-recovery-plan-provisional-agreement-reached-on-re- 14 https://energy.ec.europa.eu/topics/oil-gas-and-coal/methane-emissions_en powereu/ 20 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 21 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  Estonia also needs to develop a sense of urgency and realize that such targets are not achievable without significant support from the public sector in terms of both accelerated permitting but also establishing price mechanism which provide investment security and enable to carry out these sizeable and necessary investments. 3 Estonia’s renewable targets and pathway Estonia during 2022 reviewed its renewable energy targets and updated ambition is to to substantially increase production of renewable electricity, so that it would, as a min- imum, cover 100% of domestic electricity consumption (previous target 40%) by 2030 which implies a production growth of at least 7 TWh. The revised targets envisage also achieving at least a 65% share of renewable energy in total final energy consumption (previously 42%) which compares to achieved 38% level in 2021. Utilitas has already since 2012 supported ambitious renewable electricity production targets when it started participating in the Renewable Energy Roadmap Initiative which similarly foresaw the transitioning to 100% renewable electricity by 2030. If the state and municipalities live up to the announced ambitions and accelerate the planning and permitting processes, then this target is achievable but immediate To combat the immediate crisis in the shorter term, EU member states have approved actions are needed. The volume of installed onshore wind could be tripled in 3 years 672 billion euros of subsidies under the bloc’s temporary crisis framework. Majority compared to the current level and 2 GW of offshore wind capacity installed by of these funds (53%) have been approved for Germany equivalent to 9 per cent of its 2028-2030. This would bring total annual renewable electricity production in Estonia annual gross domestic product.16 The equivalent figure in Estonia is < 1% which is in stark to around 18 TWh (In 2021 Estonia produced 2.9 TWh of renewable electricity) in contrast to the ambitious renewable energy goals and targets. comparison to forecasted electricity consumption volume of 9.5 TWh in Energy and Climate Development Plan 2030 (ENMAKS 2030). By producing electricity in Other countries are also actively promoting transformation towards renewables. With excess of electricity sector demand, it will be further possible to electrify the heating passage of the Inflation Reduction Act in August 2022, the US has committed 369 bil- sector by utilisation of heat pumps (additional electricity demand potential of ca 2.5 lion dollars in new funding to combat climate change. This includes 260 billion dollars TWh) as well as promote electromobility (additional demand potential of 2.5 TWh). specifically for lower-carbon technologies, including wind, solar and other renewables, Thereby the total electricity demand in combination with exploiting sector coupling along with nuclear power, electric vehicles, and others. The competition for attracting opportunities would increase to 14.5 TWh. According to Stockholm Environment renewable investments is intense between the US and Europe but also within the EU Institute19 there is additional demand of 4.1 TWh in the hydrogen economy over itself as well. the next decades, which is dependent on the availability of sufficient renewable The higher long- term aim for renewable energy use, combined with other REPowerEU electricity for the production of hydrogen and its derivatives. Having sufficient provisions to reduce energy demand, implies significant increases in renewable capacity quantities of renewable electricity also enables to attract industrial energy-intensive shares across the electricity, transport and heating and cooling sectors. The Commission and value-adding investments and enhance the competitiveness of already estab- estimates that renewable energy in electricity would need to climb to 69% by 2030, to lished industries as their products will have low environmental footprint which is 32% in transport, and in heating/cooling should expand at least 2.3 percentage points increasingly important for competing on export markets. annually. International Energy Agency is however sceptical in Europe’s ability to deliver on these ambitious targets17. Europe’s renewable capacity expansion is limited by three main The price for such renewable electricity portfolio is highly competitive with an expected challenges: inadequate support schemes, lengthy and complex permitting procedures weighted average levelised cost ca 65-75 €/MWh (2022 real), considering also oil- and the slow pace of transmission and distribution network upgrades. According to the shale or natural gas based reserve capacities to cover <10% of annual demand at times REPowerEU targets18 capacities of 592 GW of solar and 510 GW of wind are required where wind or solar conditions are not sufficient. Renewable energy is clearly more by 2030. This would require average annual additions of 48 GW for solar and 36 GW cost competitive in comparison to fossil fuel based alternatives or nuclear. To put this for wind. In comparison, International Energy Agency’s foresees average annual net into context, the regulated oilshale based electricity production price in Estonia during additions of only 39 GW for solar PV and 17 GW for wind during 2022-2027. 2022 was established at 154 €/MWh and the newest nuclear power plant in Europe in launching phase (Hinkley point) has a guaranteed electricity price of 134 €/MWh as of 2022, which is inflated and payable for 30 years. 16 https://www.ft.com/content/85b55126-e1e6-4b2c-8bb2-753d3cafcbe5 17 https://www.iea.org/reports/is-the-european-union-on-track-to-meet-its-repowereu-goals 18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022SC0230&from=EN 19 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/uleminek-kliimaneutraalsele-elektritootmisele-eestis/ 22 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 23 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  2.6 17.1 efficient. In addition Estonian onshore development areas are burdened with number of 0.8 Industry Sector environmental and other restrictions (distance to homes, radar restrictions), therefore 8.1 Residential to achieve the planned substantial increase of renewable electricity production offshore 9.5 38.1 Commercial and wind is an economic and feasible solution. Public Services Other (Agriculture, Environmental impact assessment (EIA) program of Utilitas Wind’s Saare-Liivi offshore Forestry, wind farm with planned capacity of 1,200 MW was approved by The Consumer Protection 7.4 Transport) and Technical Regulatory Authority (TTJA) in 2022. 24.3 100% Wind turbine Figure 10. Net final electricity consumption in 2021 (TWh) by Eurostat SHARES production, % of max capacity 80% Finland has a total population of 5.5 million people in comparison to 6 million in the Wind turbine Baltics, yet the total electricity consumption is 3x higher, besides the electricity con- production @ 7 m/s 60% sumption in industrial sector is nearly 5x higher in Finland than in Estonia, Latvia, and Lithuania combined, or 38.1 TWh vs 8.1 TWh, which has enabled the success of a number Wind turbine 40% production @ 9 m/s of industry champions in the wood, machine building and other industrial sectors. Estonia has a chance to replicate Finland’s success by also actively investing into renewable 20% energy which provides opportunities and critical input for other sectors as well. Offshore wind plays an important role in these development plans. Wind speed on sea is 0% on average around 2 m/s higher than on land. In the windier months of October-March, 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 m/s the wind speed is ca 2.5 m/s higher and in summer 1.5 m/s higher. Wind generators work at maximum efficiency with wind speeds of 10+ m/s. On the sea such wind speeds are much more prevalent than onshore and therefore offshore wind parks are much more Figure 11. Typical wind turbine power curve 24 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 25 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  „ FINANCIAL RESULTS The Group’s key financial figures and ratios 2022 2021 Total assets (in EUR thousand) 584,714 486,507 Loan liabilities (in EUR thousand) 332,701 277,701 Current ratio (times) = 1.71 1.46 Current assets / Current liabilities Quick ratio (times) = 0.98 1.39 (Current assets – Inventories) / Current liabilities Liquidity ratio (times) = 0.07 0.41 Cash and cash equivalents / Current liabilities Debt to equity ratio (D/E) 2.65 2.88 Total revenue (in EUR thousand) 259,623 160,892 OVERVIEW OF Net profit (in EUR thousand) 39,907 28,301 BUSINESS RESULTS Return on assets (ROA) = 7.5% 6.5% Net profit / Total assets (average) Fixed assets turnover (times) = 0.57 0.44 Revenue / Fixed assets (average) Utilitas is the largest renewable energy producer in Estonia as well as largest district heating operator in the country connecting around a third of the Estonian district heat- Total assets turnover (times) = 0.48 0.37 ing customers. Utilitas heats 19.4 M m2 of buildings across Estonia via 592 km of district Revenue / Total assets (average) heating networks, providing over 2 TWh of heat to 5,500 buildings (2021: 5,100), including ca 185k households as well as municipal and corporate customers. Utilitas supplied in addition 318 GWh of renewable electricity in 2022 which accounted for ca 12% of the renewable electricity production in Estonia. In 2022, 393 (2021: 92) net new buildings all over Estonia with total capacity of 116 MW INVESTMENTS (2021: 40 MW) were connected to the district heating networks of Utilitas which was by far the record year for new connections in Utilitas history. Utilitas continued to offer a Achieving ambitious renewable energy targets is not possible without substantial invest- highly reliable service with 99.99% availability of district heating service for customers in ments on both country-wide as well as individual company levels in the utility sector. 2022. The aim of Utilitas is to provide all buildings located close to the existing network Efficient district heating and cooling play an important role in achieving the goals of with an opportunity to be connected to an environmentally sustainable energy system. climate neutrality and security of supply. After a relatively cold 2021, 2022 was on average warmer and as a result Utilitas produced Utilitas has been highly focused on pursuing renewable energy opportunities for addi- 4.5% less heat and electricity in comparison to 2021 for a total of 2.2 TWh. This included tional production volumes and as enhancing the resilience of existing operations via 1.5 TWh of renewable energy or 68% of total, an increase from the 65% achieved in 2021. investments into the district heating networks. Infrastructure investments are carried out with time horizons of 30+ years and therefore require careful evaluation, planning High pace of heat networks’ renovations and expansion continued in 2022 and reached and execution as well as a stable and predictable regulatory environment. 26 km in 2022 (28 km in 2021). Network renovation and expansion enables to connect new customers seeking a climate-friendly and competitive heating solution as well as In 2022 Utilitas and its subsidiaries invested a total of 77 million euros (2021: 117 million reduce network losses – network losses were reduced to record low level of 12.4% in euros), complemented by investments of joint venture Utilitas Wind of 50 million euros 2022 (12.7% in 2021). (2021: 25 million euros). 26 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 27 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 700 155 600 500 77 400 117 300 30 40 45 200 21 40 100 52 28 10 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 forecast Figure 12. Volume of investments made by Utilitas from 2013 to 2023 (planned), EUR mln Dividends amounted to 5 million euros (2021: 5 million euros) as Utilitas’ policy is to pay a stable and sustainable dividend to its shareholders. The main focus of investments was on enhancing energy efficiency, adding new renewable production volumes and reconstruction of district heating networks: z Investments related to operations of district heating networks and related produc- tion assets amounted to 47.5 million euros (38.5 million euros in 2021), including – Fourth year of long-term network replacement plan, 2022 network capex was in total 26 km (28 km in 2021), close to all-time high – Connecting 393 net new buildings to district heating networks (92 in 2021), including takeover of Adven clients in Tallinn. Total net area of heated buildings increased substantially to 19.4 mln square meters (18.2 million square meters in 2021) z Utilitas launched an innovative hydrogen project with the support of an investment – Installation of second stage flue gas condensers in Mustamäe CHP, enabling grant of 5 million euros from the Environmental Investment Centre and the Ministry to increase the efficiency of operations and provide additionally ca 20 GWh of Economic Affairs and Communications to co-finance the construction of a green of renewable heat to Tallinn district heating network and thereby also reduce hydrogen complete chain. Stargate Hydrogen Solutions, a company providing green natural gas demand in the network. Similar investments are planned in both Väo hydrogen solutions, is also participating in the project as a technical consultant. CHP plants during 2023 Green hydrogen will be introduced in public transport and the project must be – District Cooling investments of 4.2 million euros to connect new customers and completed by the end of November 2024. The project will reduce annual greenhouse develop the network and production gas emissions by 1,700 tonnes of CO2 equivalent and the annual production of green hydrogen that will be used in public transport will exceed 36 tonnes z Start of Saarde wind park construction, capex in 2022 amounted to 26 million euros. The park which will be the most modern in Estonia will be commissioned during z Utilitas Wind finalized the construction of largest wind park in Latvia during the summer of 2023 and have a total capacity of 39 MW. The park utilises 9 modern summer of 2022. The park has a total capacity of 59 MW and utilises 14 x 4.2 MW Vestas V150 turbines (4.3 MW each). Total annual production is expected to reach Vestas turbines. Annual production of ca 155 GWh is sufficient for covering annual 135 GWh which is enough to cover annual electricity needs of 40 thousand house- electricity consumption of around 50 thousand households. Total investment holds. Total investment by Utilitas is around 65 million euros. In addition, turbine amounts to 75 million euros supply agreement was signed with Enercon to install 2 turbines to Aseri wind park z During 2022 Utilitas Wind also acquired Grobina wind park in Latvia, with 33 Enercon (with grid capacity of 3.6 MW), commissioning planned for end of 2023, for a total turbines and total capacity of 20 MW. Thereby during 2022 Utilitas Wind became investment of around 7 million euros the largest wind energy producer in Latvia 28 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 29 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 Utilitas platform is planning over 250 million of investments in 2023: security, environmental and price concerns around natural gas have been evident to Utilitas for a long time already and in order to further reduce the demand for natural gas z Continuation of district heating network renovation and expansion capex and meet the challenges of climate change and energy security, Utilitas developed its z Subject to final investment decision launching investments into the large scale own carbon neutrality strategy during 2021, titled “From Low to Zero Carbon”. The plan wastewater and seawater heat pumps, machinery and equipment procurement initially envisaged a transformation towards carbon neutral operations by 2030 but the tenders planned for 2023 developments in 2022 resulted in a review of the strategy and decision has been taken z 2nd stage flue gas condenser investments in Väo CHPs during 2023 which are to accelerate the investment plan by as much as possible with an ambition to achieve expected to increase renewable heat output by ca 80 GWh and thereby reduc- these aims faster by 2027 already. ing natural gas need by up to 15% in Tallinn together with the already completed Mustamäe CHP second stage flue gas condenser Since 2008, Utilitas, as a result of concentrated, investments has achieved significant z Large-scale solar (9 MW in stage 1) development launching with expected comple- reduction of fossil fuel dependence already: tion in by 2024 next to Väo CHP plants z Most of Utilitas heat production currently comes from biomass CHPs, which also z Short-term heat storage project was delayed in 2021-2022 due to anticipation produce renewable electricity, which is additionally beneficial to all energy consum- of potential state grants to support with the implementation, Utilitas expects to ers in Estonia by replacing fossil fuels in the grid continue with the project in 2023-2024 z 65% reduction of carbon intensity since 2008 as a result of investments into z Completion of construction of two wind parks (Saarde and Aseri) in Estonia in 2023 CHP plants which use local renewable resources, renovation of existing district with total capacity of 43 MW heating networks and installation of z Continuing with development of onshore and offshore wind projects under Utilitas remotely readable meters to all cus- Wind tomers which enables real-time auto- – Utilitas Wind is planning to start construction of Telšiai wind park in Lithuania matic management of networks that and expansion of production capacities of Targale wind park in Latvia with total enhances efficiency capex in excess of 200 million euros and around 100 million euros of investments z Utilitas has invested over 450 million foreseen for 2023 euros during this period Utilitas Tallinna Elektrijaam and Utilitas Tallinn qualify as electricity producers with reporting obligations in the context of European Council regulation 2022/1854 and have The accelerated carbon neutrality program to report electricity revenues which exceeded 180 €/MWh over the period December foresees additional investments of over 500 2022 to June 2023. During December 2022 the electricity revenues exceeding the million euros in 2022-2027 with focus on threshold amounted to 1 692 thousand euros, Utilitas Group is required to invest these increasing renewable energy production, funds into development of additional renewable energy production or storage by 2028. enhancing energy efficiency and refurbish- Utilitas has a number of suitable projects in the pipeline as described above and intends ment of networks: to duly comply with the regulation. z Development of new renewable energy In order to mitigate potential risks related to security of supply for key production capacities and transforming the heat inputs (natural gas and biomass), Utilitas invested substantial funds towards procuring sources of all Utilitas operated dis- sufficient inventories of these inputs as well as a acquiring additional inventories of trict heating networks to fully renew- diesel fuel which would have been used in case of natural gas shortages in the region. able alternatives. Utilitas is focused The total amount of funds invested into inventories and prepayments (December 2022 on developing opportunities to utilize vs December 2021) amounted to 38.6 million euros. industrial scale heat pumps to pro- Dividends amounted to 5 million euros (2021: 5 million euros) as Utilitas’ policy is to pay duce energy for its networks. Heat a stable and sustainable dividend to its shareholders. pump technology is key to producing renewable heating and cooling from ambient energy and enable the use of waste heat and cold. Deployment of heat pumps which mobilises underused renewable energy sources such as ambient energy, geothermal energy and waste heat from ACCELERATION OF UTILITAS CARBON industrial and tertiary sectors, including data centres, makes it possible to replace NEUTRALITY PLAN natural gas and other fossil fuel-based boilers with a renewable heating solution, while increasing energy efficiency. This accelerates the reduction in the use of gas Like in many other cities in Estonia, Utilitas district heating networks were also historically for the supply of heating, both in buildings as well as in industry. Installation of heat reliant on natural gas. In 2008 Utilitas used ca 2TWh of natural gas or close to 90% of pumps increases the use of renewables in the heating sector, which accounts for input energy (and close to 100% in Tallinn) for heat production. By 2022 the share of almost half of the EU energy consumption, and thereby contributes to security of fossil fuels in Utilitas’ networks has been reduced to around 1/3rd or ca 675 GWh. The supply and fulfilment of environmental targets. 30 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 31 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 To support the deployment of heat pumps, Utilitas already in 2022 launched the con- z Facilitating fuel switch across the cities where Utilitas operates by connecting struction of 39 MW Saarde wind park (see section Investments for more details) and in existing buildings which today use other heat sources (primarily natural gas) to 2023 construction of 4 MW Aseri wind park is starting as well. district heating networks, in order to reduce the environmental impact of the communities as well as improve their energy security by replacing natural gas with z Reconstruction and refurbishment of the district heating networks in order to: a local alternative with lower price – increase network efficiency z Supporting the development of cities where Utilitas operates by being a reliable and responsible co-operation partner for residential and commercial real estate – enable utilisation of low-grade heat sources (such as waste heat from data centers developers and connecting new buildings to the heating network as well as providing and other industrial processes as well as waste-and seawater heat pumps) and district cooling as an environmentally friendly alternative to local cooling solutions development towards decreasingly low temperature district heating networks – improve the resilience of the networks, as modern networks have an order of The final step of the carbon neutrality plan is to replace remaining natural gas with magnitude lower probability of bursts in comparison to amortised legacy net- biogas and/or electric boilers or future renewable technologies like hydrogen or e-fuels. works from Soviet times. The performance of the Utilitas carbon neutrality plan is measured and reported annually. z Promoting sector coupling and taking advantage of new technologies and inno- Carbon intensity of heat and district cooling supplied in Utilitas operated networks vation (KPI 1) is the key measure of Utilitas´s performance towards decarbonization by 2030 – Utilitas is launching first-of-its-kind hydrogen project in Estonia next to Väo CHP and captures the impact on total heating and cooling networks emissions from the plants, the excess heat from hydrogen production to be utilized in the district perspective of our end clients. heating network 2021 result 2022 result 2030 target KPI 120: Carbon intensity of Utilitas district 74 gCO2 eq/kWh 72 gCO2 eq/kWh* 0 gCO2 eq/kWh heating and cooling networks 100% 250 2008: KPI 221: Renewable 204 g CO2/kWh 65% 68% 100% carbon intensity energy production share 80% 200 *67 gCO2 eq/kWh if eliminating natural gas replacement with shale oil The 2030 sustainability performance target (SPT 1) is to reduce the carbon intensity 60% 150 2022: of heating and cooling supplied in networks to 0 gCO2/kWh. In addition to supplying 68% renewable carbon neutral heat to its customers, generation of energy (electricity, heat and cool- energy production ing) from renewable sources, particularly from biomass, solar and heat pumps is also core to Utilitas business strategy and is expressed as KPI 2, which captures the share 40% 100 2022: of renewable energy in the Utilitas own energy production mix. The 2030 sustainability 72 g CO2/kWh performance target (SPT 2) is to increase the share of renewable energy in Utilitas own 2008: carbon intensity energy production mix up to 100%. 12% renewable energy production 20% 50 gCO2 /kWh Väo 1 CHP Iru WtE Väo 2 CHP Mustamäe CHP 0% 0 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 % of renewable energy in own production portfolio Utilitas DH&C networks carbon intensity 20 KPI 1 = (Scope 1 and 2 emissions from Utilitas + operational emissions from purchased heat)/total produced and purchased heat and district cooling; gCO2/kWh 21 KPI 2 = (Utilitas heat, electricity and cooling production from renewable sources – electricity consumption of energy production)/(total Figure 13. Utilitas Carbon Neutrality Plan targets heat, electricity and cooling production-electricity consumed for energy production)*100; % 32 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 33 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 CORPORATE As of 31 December 2022, the Group structure is as follows: STRUCTURE AND OÜ UTILITAS Priit Koit – Group CEO MANAGEMENT „ AS Utilitas Tallinn (100%) and AS Utilitas Eesti (100%) district heating and cooling service in Tallinn and 7 other cities over Estonia The direct 100% parent company of OÜ Utilitas is joint holding company FS Core Utilities Robert Kitt – Chairman of the Management Board S.à r.l, which is owned 85% by European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II) (85%) Janek Trumsi – Member of the Management Board and 15% by members of the management team of Utilitas. EDIF II is a leading international Aulis Meitus – Member of the Management Board infrastructure fund with long-term strategy and is managed by Igneo Infrastructure Partners (direct infrastructure management unit of First Sentier Investors Group). „ OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%) electricity and heat production OÜ Utilitas supervisory board consists of three members: Andres Taukar – Chairman of the Management Board Andrus Tamm – Member of the Management Board z Kristjan Rahu – Chairman of the Supervisory Board Üllar Metsküla – Member of the Management Board z Andreas Greim – Member of the Supervisory Board z Gregor Kurth – Member of the Supervisory Board „ OÜ Tuulepealne Maa (100%) wind park developments in Estonia Rene Tammist – Member of the Management Board Following Committees also form part of the management structure: Andrus Zavadskis – Member of the Management Board z Audit Committee „ OÜ Utilitas Wind (50%) z Nomination and Remuneration Committee wind park development related joint holding company z ESG Committee Rene Tammist – Member of the Management Board Priit Brus – Member of the Management Board • OÜ Vihtra Tuulepark (100%) wind park development in Estonia • OÜ Irbeni (100%) land right management • SIA Grobina Wind Park (100%) Grobina wind park • Utilitas Wind SIA (100%) wind park development in Latvia • TCK SIA (98%) Targale wind park • UAB Telšiu véjo parkas (20%) wind park development in Lithuania • UAB Telšių vėjo jėgainės (10%) wind park development in Lithuania „ AS Tallinna Vesi (20.36%) drinking water and wastewater treatment and supply service. 3 out of 9 Supervisory Board seats are held by Utilitas, including Chairman position. 34 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 35 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 SUSTAINABILITY IN UTILITAS More than one-third of the Estonian district heating customers are connected to the networks of Utilitas. In addition to providing dis- trict heating, Utilitas produces renewable electricity and provides district cooling. As a provider of vital services, we recognize our role in the society and commit to act responsibly. The goal is to contribute towards a sustainable economy and to provide long- term value without causing significant harm to the environment and people. Ensuring uninterrupted supply of services and adapting to rapidly changing operating environment and market trends as well as prioritising sustainability aspects in decision making is of upmost importance. STAKEHOLDERS CONTRIBUTION TOWARD OF UTILITAS UN SUSTAINABLE Utilitas includes the views of different stakeholders into decision making and engages them on an ongoing basis to update plans according to changing expectations. Different DEVELOPMENT GOALS major internal and external stakeholder groups important to Utilitas together with their United Nations Sustainable Development Goals (SDG) have been used to place Utilitas expectations and ways of engagement are: business operations in a broader context and to highlight most significant aspects on which the Group contributes regarding sustainable development. These goals are also Major stakeholder groups Major expectations towards us brought out throughout the report to show the wider contribution of each sustainability topic managed by Utilitas. Consumers of heat, z Reasonable price electricity and cooling z Security of supply z Convenience „ Our highest impact is to SDG-s: z Small carbon footprint Investors, financiers z Sustainable and responsible governance z Stable and predictable financial performance z Productive, sustainable, environmentally friendly and innovative company Being the largest district heating company and renewable energy producer in Estonia Public sector incl z Affordable and fair prices for consumers makes us responsible for providing access to energy in an environmentally friendly way, municipalities and z Sustainable and responsible governance regulator, industry, today and in the future. z Climate change mitigation and adaptation sustainability and civic associations, local z Partnership and cooperation communities, research z Operational safety institutions and experts. „ Whilst contributing to SDG-s: z Contribution to national targets in energy sector z Innovative leader in terms of sustainability and awareness in energy sector Real-estate developers, z Partnership and cooperation construction companies, z Reasonable energy price building managers, z Security of supply suppliers and Our daily operations and processes follow principles and include initiatives which make subcontractors z Provision of environmentally friendly and sustainable energy impact to moving towards these global goals on local level – mostly related to resource z Small carbon footprint efficiency and employment. z Technically competent partnership z Fair and equal treatment z Long term business relations „ But adhering also to principles of SDG-s: Employees z Good working conditions, motivation of employees z Fair wages z Safe working environment z Stable and responsible employer with good reputation Society and media z Open for cooperation We aim to ensure responsible business operations today and in the future – hence, our z Good reputation responsibility is to take good care of people and stakeholders around us. z Opinion leader in energy sector 38 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 39 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  OUR 7 MATERIAL SUSTAINABILITY SOCIAL DIMENSION AREAS AND TARGETS ACTION AREAS Most important sustainability topics for Utilitas were identified in 2021 by reviewing material ESG aspects in cooperation with external experts. The assessment took into account most important short-term and long-term external contributors impacting 4 Workplace safety Utilitas business, as well as impacts coming from Utilitas operations that have an effect z Zero workplace accidents on stakeholders, society and the environment. This included mapping of societal mega- ENVIRONMENTAL DIMENSION trends, relevant political and regulatory developments, and societal challenges together with good industry practice and sector standards. Aspects taken into account for formulating ESG strategy: „ Societal megatrends affecting the sector: 1 Climate and emissions 5 Employee inclusion z Global warming in Estonia and the world; z Carbon neutral heat and cooling supply by z High employee engagement and satisfac- 2030 at the latest tion rate z Urbanization and sector coupling in cities; z 100% renewable energy production by 2030 at z Diverse teams and gender balance z Increase in intermittent energy production capacities the latest z Talent retention - voluntary turnover rate z Positive handprint from green electrici- below 5% ty - avoided emissions by customers are „ Societal challenges in Estonia and the world: higher than Utilitas` Scope 1, 2 & operational 3 emissions z Need to ensure energy security, sustainability and affordability; z Needs according to the United Nations Sustainable Development Goals. „ European Union and Estonian regulatory developments: 6 Quality service for clients z Energy and climate policies and strategies; z Certainty of supply for customers z Regulations for transparency on sustainability & ESG. z High client satisfaction rate z Increase in client base „ Good market practice for ESG and sustainability management: z Requirements of good practice standardized management systems (e.g Iso 9001, 2 Resource use and efficiency GOVERNANCE DIMENSION 14001 and 45001); z Heating and cooling networks are Efficient z Inspiration from other major ESG and sustainability management guidelines, stan- District Heating networks as defined by EU dards and frameworks. directive z Highly efficient production (efficiency over 85%, incl scrubber near 100%) As a result of the analysis, seven priority sustainability areas in environmental, social, and governance dimensions were formulated. Targets, plans and key performance indicators 7 Responsible governance were attached to each priority area in order to screen the sustainability management and community performance and progress of Utilitas. Future activities to initiate the mitigation of negative engagement impacts and increase positive impacts in these areas were also identified. This forms the z Relevant asset and operational as well strategic ESG and sustainability framework of Utilitas. as board level responsible governance measures in place 3 Biodiversity and ecosystems z Taxonomy aligned reporting to be devel- z 100% biomass sourced locally oped z 100% of procured biomass is obtained from z Valid and updated ISO 9001, 14001, and certified suppliers, PEFC certification 45001 & green office certifications z Transparency of the price policy main- tained 40 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 41 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 OVERVIEW OF ESG Social dimension PERFORMANCE IN 2022 4 Workplace safety 5 Employee inclusion 6 Quality service for clients Key performance indicators for all priority ESG areas are in place to show Utilitas’ sus- tainability performance. The graph below shows the Group sustainability targets and year 2022 results in all 7 important ESG areas. Zero High employee Service supply workplace satisfaction certainty accidents 2022: new survey will 2022: 99.99% average Environmental dimension be conducted in 2023 availability of district heating 2022: 2 (biannually) (2021: 99.99%) (2021: 0) (2021: 4.15/5) 1 Climate and emissions: 2 Resource use and efficiency: 3 Biodiversity ecosystems: and Gender Satisfied Carbon neutral Efficient 100% of used balance customers heating and district heating biomass 2022: 25%/25% of women 2022: 94% customer cooling supply and cooling sourced locally in total / managerial positions satisfaction by 2030. networks as 2022: achieved (2021: 25%/23%) (2021: 97%) 2022: 72* gCO2/kWh defined by EU (2021: achieved) network CO2 emissions directives (2021: 74 gCO2/kWh) 2022: achieved in all *67 gCO2/kWh without networks Talent Client base special measures for gas (2021: achieved) retention increase replacement that were made in 2022 2022: 3.0% voluntary 2022*: 393 / 116 MW net new turnover rate buildings / connected new (2021: 3.5%) power 100% High 100% of (2021: 92 / 40 MW) renewable production biomass *including 237 buildings and 55 MW from takeover of Adven energy efficiency obtained networks in Tallinn production by 2022 (and 2021): over 85% from certified 2030 in boiler houses and near sources 100% in combined heat and power plants 2022: achieved 2022: 68% renewable energy production (2021: achieved) (2021: 65%) Governance dimension Positive handprint 7 Responsible governance from green z Responsible governance measures are in electricity place on asset, operational and board level 2022: avoided CO2 z Transparent price policy emissions 192 th tons > operational CO2 emissions z ISO 9001, 14001, and 45001 and green office 165 th tons certifications (2021: achieved) 42 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 43 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 EU TAXONOMY Accounting method The turnover of the activities listed in the table was counted in the numerator and net turnover was counted as denominator of the turnover calculations. As for the calculation The EU Taxonomy regulations22 is a classification system to encourage sustainable invest- of proportion of CapEx, mainly Utilitas’ invests in the sustainable and green activities ments by determining which economic activities make a contribution to the environmental such as new renewable energy generation units, heat pumps for utilisation of waste heat objectives of the EU Green Deal.23 It establishes a science-based performance criteria and etc were considered. Those investments were counted in the numerator and total capex imposes a corporate reporting obligation on certain companies to disclose the extent as indicated in the Disclosure Delegated Act25 was counted as denominator. to which companies’ turnover, capital expenditure (CapEx) and operational expenditure (OpEx) are related to sustainable activities according to the Taxonomy regulation. As a result, 81% of Utilitas turnover and 98% of Utilitas CapEx was related with taxono- my-eligible activities in 2022. Currently, the list of activities and related performance criteria has been adopted in relation to climate change-related environmental objectives,24 including activities relevant for Utilitas. Taxonomy-eligible Taxonomy NACE Absolute Proportion Absolute Proportion activities code code turnover, k€ of turnover CapEx, k€ of CapEx Utilitas is currently not in the scope of companies that are obliged to disclose Taxonomy- A.1. Taxonomy-aligned related information. Nevertheless, the first step has been taken towards assessing its activities* business activities in relation to the Taxonomy regulation. The aim is to be transpar- A.2. Taxonomy-eligible ent about the company’s potential contribution to the Green Deal objectives and to but not environmentally start preparing for the compulsory reporting period. As a first step, the proportion of sustainable activities (not Taxonomy-aligned Taxonomy-eligible and Taxonomy-non-eligible economic activities in total turnover and activities)** CapEx are disclosed (OpEx extent assessment considered in the following steps during Electricity generation 4.1 D35.11 337 0.1% 1,001 1% the next reporting period). using solar photovoltaic technology Eligibility assessment Electricity generation from 4.3 D35.11 - - 27,656 36% The assessment of eligibility was done in reference to the NACE codes and descriptions of wind power economic activity brought out in the Climate Delegated Act Annex I and Complementary District heating/cooling 4.15 D35.30 28,900 11.1% 24,441 32% distribution Climate Delegated Act Annex I. The mapping was done in relation to the objective of climate change mitigation since only the turnover of activities that count as enabling Cogeneration of heat and 4.20 D35.11, 122,756 47.3% 687 1% power from bioenergy D35.30 activities for climate change adaptation could be eligible. Production of heat from 4.24 D35.30 6,510 2.5% 528 1% Taxonomy regulation distinguishes three types of activities: activities that make a sub- bioenergy stantial contribution to the environmental objective, activities that enable other activities Production of heat using 4.25 D35.30 17,372 6.7% 8,126 11% to make a substantial contribution, and transitional activities if their greenhouse gas waste heat emissions are substantially lower than the industry average. Installation and operation of 4.16 F43.22 - - 94 0% electric heat pumps Most Utilitas Group’s Taxonomy-eligible activities are low carbon activities mainly production of energy from renewable energy sources, cogeneration of electricity and Production of heat/cool 4.31 D35.30 35,593 13.7% 7,191 9% from fossil gaseous fuels in heat from biomass and distribution of heat in efficient district heating networks etc and an efficient district heating thereby being eligible to make a substantial contribution to climate change mitigation. and cooling system Production of heat/cool from green electricity is additionally considered as Taxonomy- Production of heat/cool 154 0.1% 3,454 4% eligible activity since the activity is in accordance with the Taxonomy regulation and from green electricity the Climate Delegated Act. Installation, maintenance 7.4 - - 27 0% and repair of charging Utilitas Group also carries out transitional activities listed in the Complementary Climate stations for electric vehicles in buildings Delegated Act, namely the production of heat/cool from fossil gaseous fuels in an effi- cient district heating and cooling system. Storage of thermal energy 4.11 - - 2,147 3% Total (A.1+A.2) 211,622 82% 75,351 98% Taxonomy non-eligible activities include mainly heat production from fossil fuels (shale Taxonomy non-eligible 48,001 18% 1,805 2% oil, light fuel oil, peat). activities Total (A+B) 259,623 100% 77,156 100% * Utilitas Group did not assess the alignment of its Taxonomy-eligible activities in 2022 22 Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council of 18 June 2020 on the establishment of a framework to facilitate sustainable investment, and amending Regulation (EU) 2019/2088 **A2 includes all Utilitas Group’s Taxonomy-eligible activities 23 Climate change mitigation, climate change adaptation, the sustainable use and protection of water and marine resources, the transition to a circular, pollution prevention and control, the protection and restoration of biodiversity and ecosystems 24 The list of activities can be found in the Climate Delegated Act (Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2139) and Complementary Climate Delegated Act (Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1214) 25 Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178. 44 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 45 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 ENVIRONMENTAL IMPACT  CLIMATE IMPACT Tackling global warming, reducing greenhouse gas (GHG) emissions and increasing the share of renewable energy and energy efficiency at the international as well as Estonian level are the keywords that characterise and direct the development of the energy sector. In addition to global trends and regulatory developments, the expectations of citizens regarding environmental sustainability are also constantly increasing. AND AIR EMISSIONS According to the survey conducted among customers of Utilitas in December 2022, only 20% of people and businesses consider that the energy use and carbon footprint of buildings together with achieving climate neutrality are not important. This level has increased compared to previous survey results probably due to exceptionally sharp energy price increases and security of supply topics, which have recently been at the spotlight. At the same time, 83% customers still consider using renewable sources for energy production as very important and this has not changed compared with the last survey. REDUCING CLIMATE IMPACT Management of environmental impacts is important in Utilitas. Emphasis is put on achiev- Transition to carbon neutrality is getting more important every year, both economically ing high energy efficiency, reducing climate impact and using sustainable resources for and morally as the effects of climate change together with concerns of citizens and energy generation together with acknowledging possible risks related to impacts on companies on the future prospects are intensifying. biodiversity. Air emissions, waste streams and consumption of waster is monitored on an ongoing basis to avoid significant impacts to the environment. More specific mate- rial environmental aspects and actions are reviewed annually in accordance with the Tallinn is the European Green Capital 2023, and the city has environmental management system implemented at Utilitas. an ambition to become climate neutral by 2050. To fulfil the All of Utilitas companies have implemented ISO 14001:2015 environmental management set sustainability ambitions, Tallinn has developed Sustainable system, which are kept up to date by annual audits and recertification once in every Energy and Climate Action Plan 2030, which includes mea- three years. Certified green office principles are also followed in Tallinn offices. sures for both climate change mitigation and adaptation. One of the key components for achieving these plans is to reduce GHG emissions in the energy sector. Utilitas actions are inter- „ The main objectives of Utilitas environmental linked with the city’s action plan by directly contributing to management system are to: the following actions: – comply with the environmental requirements arising from laws and regulations; z expanding areas connected to district heating to replace more polluting energy – help preserve natural resources through reducing the consumption of water, sources; electricity and fuels; z implementing innovative and sustainable district cooling systems; – use environmentally friendly and energy-efficient solutions in operations; z renovating older pipelines in the district heating network to improve energy – foster the use of renewable fuels in order to reduce carbon emissions; efficiency; – be transparent in its activities with external stakeholders; z raising energy generation in district heating from biomass and non-recyclable – promote energy efficiency and environmental sustainability among employees waste. and customers. Utilitas’ own target is to make the district heating system (operated by Utilitas) carbon neutral in its entirety already by 2030 at he latest. Actions that contribute „ Environmental management system developments in 2022: towards this green transition are already in motion. – noise monitoring and prevention; – biomass sustainability tracking by demanding suppliers to provide sustainability forest managament sertifications (PEFC, FSC). District heating has a significant role in reducing the carbon footprint of energy use. In Estonia, a report by Stockholm Environment Institute (SEI), found that transitioning to In 2022, Utilitas Tallinna Elektrijaam as well as offices of Mustamäe and Ülemiste pro- a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 is feasible26. duction facilities received European Green Office certification which shows that green office principles are now followed there as well. Buildings that are connected to Utilitas heating network consume heat produced largely from renewable energy sources, which have lower GHG emissions compared to other used energy sources, e.g. electrical heating where the energy is largely produced from 26 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/transitioning-to-carbon-neutral-heating-and-cooling-in-estonia-by-2050/ 48 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 49 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 fossil fuels. In addition, Utilitas uses cogeneration plants which also produce electricity Scope 1 emissions originating from the combustion of fuels to produce energy and and help to maximize the effective utilization of energy stored in the burnt fuels. This small amount of GHG, which is emitted during the use of company owned or controlled also helps to gradually phase out electricity that is produced mainly from fossil sources. vehicles. Utilitas has already lowered climate emission remarkably by having invested approxi- GHG emissions from combustion of fuels used for energy production (tonnes of CO2-eq) mately 485 million euros in the operated district heating networks in the last 20 years t CO2 eq (by sources for heat (680 million euros in 2023 values when adjusting for inflation). As a result, since 2008 and electricity production) 2020 2021 2022 the carbon intensity of district heating networks has decreased by two thirds. Natural gas 102,356 (87.5%) 153,510 (87.8%) 104,514 (63.4%) „ Carbon footprint of Utilitas Shale oil 4,694 (4.0%) 16,708 (9.6%) 37,093 (22.5%) Milled peat 9,754 (8.3%) 438 (0.3%) 13,770 (8.4%) Utilitas continues to monitor and calculate its total GHG emissions according to the GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard. Utilitas’ most material GHG Diesel fuel 235 (0.2%) 4,173 (2.4%) 9,069 (5.5%) emissions are direct emissions from fuel combustion in scope 1 (62%) and emissions due Biomass 430 (0.3%) to fuel-and energy-related activities in scope 3 (32%). Total 117,038 (100%) 174,829 (100%) 164,876 (100%) The usage of fossil fuels for the production of heat, mainly covering peak loads in cold periods, is dependent on weather conditions. As 2020 was extraordinarily warm, emis- The largest share of emissions from the combustion of fuels comes from the natural gas sions were also on incomparably low level compared to other years. (63% vs 88% in 2021). To mitigate impacts of energy crisis and reduce dependence on natural gas, the latter was replaced by locally sourced shale oil as an alternative fuel in t CO2 eq 2020 2021 2022* 2022, which constituted 23% from the fuel combustion emissions in comparison to <10% in previous years. CO2 emissions from combustion of shale oil are higher than natural Scope 1 117,513 175,166 165,233 gas. When eliminating the natural gas replacement effect, total operational scope 1-3 Fuels combusted for energy production 117,038 174,829 164,876 would have been 153 kt CO2 eq (instead of 165 kt CO2 eq). Car fuels and freezing agents 474 337 357 In 2022, the emissions from biomass combustion take into account CH4 and N2O emis- Scope 2 4 4 3 sions as the Estonian Ministry of Environment has published a guideline document for Electricity/heat purchased 4 4 3 GHG calculations which proposes the specification of the methodology. CO2 emissions Scope 3 (operational) 11,631 7,484 3,485 from biomass combustion are not included to the GHG inventory according to the Purchased heat 11,631 7,484 3,485 requirements and guidance of international regulations and standards. TOTAL Scope 1-3 (operational) 129,148 182,654 168,722 Scope 2 indirect emissions are associated with the energy purchased and consumed TOTAL Scope 1-3 (operational) if eliminating natural gas on-site (within organizational and operational boundaries). As we purchase only green 156,620 replacement in 2022 electricity mainly from biomass sources, the Scope 2 reflects CH4 and N2O emissions of biomass. Scope 3 (other) 86,704 97,530 Scope 3 other indirect emissions are associated with all the upstream activities, mainly Purchased goods and services 4,848 3,555 from fuel- and energy-related activities. The main sources of GHG emissions under Capital goods 0 6,344 fuel- and energy-related activities are from the purchase of natural gas. These are the Fuel- and energy-related activities 81,433 87,354 well-to-tank emissions related with acquiring, processing and transporting of natural gas. Upstream transportation and distribution 0 not 0 Emissions under capital goods occurred mainly Waste generated in operations 106 measured 16 from the Saarde windpark construction works Business travel 6 18 (foundations, cables, on-site work, transport). Utilitas monitors also the climate positive effect from the renewable Employee commuting 312 242 Purchased goods and services emissions are electricity production each year. Upstream leased assets n/a n/a mainly related with the heating network pipes Positive effect from the electricity TOTAL Scope 1, 2 and 3** 215,852 266,251 and spare parts. production compared with the Estonian *Updated emission factors used for 2022 according to Estonian GHG emissions report To assess GHG emissions due to employee residual mix (0.6336 gCO2/kWh in **Full scope 3 measured biannually 2021) was approximately 192 kt CO2 commute, a survey among employees was eq in 2022 which exceeded Utilitas’ conducted similarly to 2020. operational emissions in Scope 1-3 Avoided emissions*** 204,681 201,449 192,379 *** based on renewable electricity production net of networks consumption and Estonian residual mix (0.6366 gCO2/kWh in 2021) 50 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 51 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 PRODUCTION OF RENEWABLE ENERGY In recent years, renewable energy has increased in Estonia mainly due to new solar farm installations. In 2021, solar energy capacities in Estonia increased by two times compared to the year before. At the same time, no new significant capacities of wind energy have Global and national energy sector development plans demand transition to renewable been added over the last ten years. energy at an accelerating pace as it is a vital step for lowering the climate impact of humans. Estonia stands out in the heating and cooling sector where around 60% of energy is from renewable sources, whereas in electricity production Estonia is trailing Wind energy capacities (MW) (https://www.irena.org/publications/2022/Apr/Renewable-Capacity-Statistics-2022): behind it’s neighbors as well as EU average. 2012 2020 2021 Sweden 3,606 9,976 12,080 Finland 257 2,586 3,257 Latvia 59 78 81 69% 66% Estonia 266 317 317 61% 59% 58% 57% 57% 53% 50% 49% Lithuania 275 540 671 46% Heating 42% 40% and EU 97,187 177,057 187,497 33% cooling 30% 23% 23% 2004 2020 12% 2021 In Estonia, the consumption of heat makes up most of the nation’s total energy con- sumption and is the primary reason why previous renewable energy targets have been Sweden Finland Latvia Estonia Lithuania EU achieved, whereas very limited progress has been made in electricity and especially transportation sector. In the heating sector, district heating is the most efficient option for urban buildings as it allows to use production technologies from fuels that are otherwise difficult to use, 76% 74% such as wood chips or household waste. Residual heat is also used in cogeneration plants to generate electricity. 53% 51% 51% Utilitas is the largest renewable energy producer and district heating provider in 46% 40% 40% Estonia. About one third of district heating in Estonia is provided and 12% (2021: 38% 37% Electricity 13%) of renewable electricity is produced by Utilitas. 29% 28% 27% 20% 21% 2004 16% 2020 Utilitas renewable energy production ambitions include using renewable 2021 sources over all different forms of energy produced (heating, cooling Target: 100% of 4% renewable energy in 1% and electricity production). In order to meet this, waste- and seawater Sweden Finland Latvia Estonia Lithuania EU heat pump production capacities together with wind and solar energy energy production projects are developed. In addition, further efficiency investments and by 2030 boiler replacements are planned in existing cogeneration plants. 2022 result: 68% 2022 was warmer and sunnier than on average, resulting in lower need (2021: 65%) for heating production in the winter. Summer months were also warmer which gave the opposite effect regarding energy consumption as the use of cooling systems was higher. Production volumes were also affected by the energy crisis and implemented energy saving measures in the society that were triggered due Transport to Russia’s war on Ukraine. To mitigate impacts of energy crisis and reduce dependence 32% 30% on natural gas, gas consumption decreased by about 45% in the last quarter. This was, 2004 21% in part replaced by locally sourced oil shale oil as an alternative. 14% 2020 12% 10% 11% 9% 2021 6% 6% 6% 6% 7% 0% Adven Tallinn customers were connected to the Utilitas district heating network in 2% 0% 1% 1% October 2022. This included 237buildings in Nõmme, North-Tallinn, Pirita and city centre Sweden Finland Latvia Estonia Lithuania EU districts which were previously supplied by Adven. Figure 14. Share of renewable energy used from gross final energy consumption by Eurostat SHARES including statistical transfers between Member States 52 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 53 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 Production of renewable energy from Utilitas operated facilities increased from 65% in In 2022, the share of renewable energy provided by district heating networks operated 2021 to 68% in 2022. by Utilitas was 69% to 100% depending on the area. The average share of renewable energy provided by district heating networks is about 50% in Estonia. The share of renewable and waste heat sold by Utilitas in each operated area can be seen on the 2,500 100% following graph. 90% 99.9% 100% 91.2% 94.3% 94.7% 2,000 80% 87.8% 70% 80% 73.9% 69.1% 1,500 60% 60% 50% 1,000 40% 40% 30% 20% 500 20% 10% 0% GWh 0 0% Tallinn and Haapsalu Jõgeva Rapla Valga Keila Kärdla Maardu 2018 2019 2020 2021 2022 2023B 2018 2019 2020 2021 2022 Production of energy from renewable sources, GWh Production of energy from fossil sources, GWh Figure 17. Share of renewable and waste heat in the heat sold by Utilitas, broken down by areas Share of renewable energy, % Figure 15. Volume (GWh) and share (%) of energy produced by Utilitas from renewable and fossil sources (electricity and heat in total) „ District cooling Due to climate change, more frequent heat waves are expected to occur also in Europe and Estonia. This creates a growing need for cooling systems to help alleviate resulting The share of natural gas used in total energy sold by Utilitas, dropped in 2022 compared health problems linked with extreme heat periods. District cooling is identified as a to the year before. This was mainly replaced by energy from woodchips and shale oil. sustainable solution to this problem compared to air conditioning systems which are The use of other energy sources (peat, domestic waste, light fuel oil, solar) has in general energy inefficient, loud, include risk of coolant leaking and take a lot of space. European remained on the same level when comparing the last two years. Union and Estonian national policies also indicate that district cooling can be a major contributor to fulfilling energy efficiency and climate mitigation targets. Providing cooling is not only a problem of countries with a warmer climate, as one might expect. It is becoming increasingly relevant also in the Nordic countries. For example, Sweden is the largest producer of district cooling together with France. In Sweden, the annual supply of district cooling exceeded 1000 GWh already back in 2014. The length Woodchips of operated district cooling network has also steadily increased by approximately 20 Domestic waste km every year and exceeding 520 km in total at the end of 2021. District cooling is used Waste heat to cool office and other commercial spaces, refrigerators in shopping centres as well as 2021 2022 Natural gas Shale oil servers in data warehouses to mention a few. As a seaside city, it makes sense to use the cooling potential of sea water and specifically Peat the low temperature of sea water in Tallinn. For example, in Stockholm and Helsinki, sea Light fuel oil water is widely used as a free cooling source as it is efficient, reliable and renewable. Solar PV District cooling works very similarly to district heating in principle. Cooled water is led from the district cooling plant to the cooling assembly in a client’s building. Within the assembly, this water is used to cool the ventilated air in the building and the water circulating in the cooling system of the building. Figure 16. Yearly distribution of different energy sources used from total electricity and heat energy sold by Utilitas (includes energy purchased by Utilitas) 54 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 55 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 1.200 z Utilitas Wind completed the construc- tion of Tārgale wind park which is the 1.000 largest onshore wind park in Latvia and 800 makes Utilitas Group now the biggest wind power producer in Latvia. 14 modern 600 turbines supplied by Vestas, with a total 400 capacity of 59 MW were installed, with annual production covering the electricity 200 need of more than 50 000 households. Opening of Targale wind park 75 million euros in total were invested in 0 the project 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 z Grobina Wind Park was acquired in Latvia Supply of district cooling Operated network length by Utilitas Wind consisting of 33 Enecron wind turbines with a total capacity of 20 Figure 18. Supply of district cooling and operated network length in Sweden. MW. It is one of the largest wind parks in https://www.energiforetagen.se/statistik/energiaret/ Latvia z Environmental impact assessment (EIA) Utilitas is the frontrunner in implementing and enabling district cooling in Tallinn. The program of Saare-Liivi offshore wind ambition is to create a network connecting the entire city centre area which will provide farm was approved by The Consumer sector coupling, create synergies with the district heating network and to provide a full Protection and Technical Regulatory solution to clients for both winter and summer periods. In 2022, Utilitas invested 4.2 Authority (TTJA). The approval took less million euros into the development of district cooling operations. than a year, which is exceptionally fast in Estonia, as Utilitas started with the initial Saare-Liivi offshore wind farm environmental impact study studies before the compilation of the pro- gram to preemptively provide more pre- At the end of 2022, a new district cise information to the public and decision cooling station was completed by makers. This offshore wind farm could Utilitas to provide cooling for the produce nearly half of Estonia’s annual buildings of Ülemiste city. This is electricity needs and is projected to be the second Utilitas’ district cooling completed in 2028. Approximately 80 station in Tallinn. The first station modern wind turbines are planned with a is located on Masina street and total capacity of 1,200 MW. Utilitas Wind supplies office buildings in the has engaged Ramboll, prefeed study has Fahle quarter since 2019. Utilitas been completed and next steps in the is involved in the development of project development are being jointly Tallinn’s district cooling network undertaken in parallel with the carrying and will continue with installing out of the environmental studies Grobina Wind Park new systems in the coming years. Utilitas’ new cooling station z Utilitas Wind and largest private land owner in Estonia, Graanul Mets started a strategic cooperation to build wind farms on the lands of companies belonging to the Graanul Mets Group. Suitable develop- „ Wind energy ment areas have been mapped including more than 100 wind turbine places with 2022 was a major year in wind park developments for Utilitas: an estimated total capacity of over 500 z Utilitas started the construction of the most modern wind farm in Estonia. The MW. Development projects are on their foundations of Saarde wind farm were laid. The park consists of 9 wind turbines early stages as conducting appropriate (Vestas V150) with a total capacity of 39 MW, the wind park will cover the electri­city planning together with impact assess- consumption needs of more than 40 000 households. Installation of wind turbines ments, local community and municipality will begin in spring 2023 and electricity generation will start in the summer of 2023. engagements are needed to be carried In total Utilitas will invest more than 60 million in the project. out Saarde wind farm cornerstone laying 56 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 57 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 OTHER AIR EMISSIONS To achieve the goal of sustainable cities, it is of utmost importance to ensure clear urban air. All of Utilitas’ plants are covered by pollution permits and use best available technology to reduce air pollution as much as possible. Utilitas is compliant with the requirements of their environmental permits with emissions either at or below permit limits. Unlike for local boiler houses, strict requirements are established for the permitted levels of fine particles for central production equipment used in district heating. Thus, the use of district heating instead of using wood combustion directly in households significantly reduce the emissions of fine particles in cities. Electrostatic precipitators used in the cogeneration plants of Utilitas are very efficient flue gas cleaners. This equipment removes solid particles as well as gaseous air pollutants from the energy plant emissions (by absorbing or dissolving the gases within the flue gases, e.g. SO2, HCl). Results of tests performed by Bureau Veritas in Mustamäe cogeneration plant indicated that the concentration of main particles in the emission was four times less than the upper limit value. Mustamäe and Väo CHPs, Mustamäe and Kristiine gas boilers are equipped with continuous monitoring systems for observing the emissions to air. Reports from the continuous monitoring systems are submitted to the Environmental Board. Due to Russia’s invasion in Ukraine there was a sudden drop of available natural gas in 2022 which partially had to be replaced by using locally sourced oil shale oil. Unfortunately, oil shale oil produces higher air pollution but due to the crisis this one-time measure was necessary. Utilitas informed and conciliated with the Environmental Agency of any deviations from the environmental permits and agreed on a special permit. Sufficient inventories were procured for 2022/2023 heating season. 58 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 59 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  RESOURCE USE AND EFFICIENCY One of the priorities of Utilitas is to achieve as efficient energy production and distribu- tion as possible for all consumers in order to maximise the use of natural resources. It is important for Utilitas to integrate principles of circular economy into regular business activities in all levels of resource management. Sector coupling solutions are actively investigated to increase efficiency. Utilitas is heading towards using 4th generation district heating and Helicopter taking thermal photographs of heat pipelines Target: reduce heat cooling networks which enables effective use of residual waste heat losses to below 10% and two-way interaction between suppliers and consumers to provide a by 2035 better balance between the demand and energy productions to improve resource use and efficiency. Pelguranna, Veerenni and Tõnismägi, Uue-Maailma and Kitseküla, Sadama and Kalamaja. 2022 result: 12.4% Bigger works were also carried out in Keila, Rapla and Valga. (2021: 12.7%) Estonian Power and Heat Association has awarded Utilitas with the Efficient District Heating and Efficienct District Cooling labels. This In 2022, thermal photographs were taken of Tallinn, Maardu, Keila and Haapsalu heat means that all of Utilitas district heating and cooling systems are efficient pipelines from helicopter to inspect the technical condition of networks and to rule out systems within the meaning of Energy Efficiency Directive (2021/27/EU). Conditions set significant heat leakages. In addition to modernising the network, it is also important by the directive state that heating or cooling must be generated by using at least 50% to ensure high efficiency as a part of daily energy management operations. Supply and renewable energy or 50% waste heat, 75% cogenerated heat or 50% combination of return temperatures are the main characteristics of the district heating network. Both such energy and heat. of these are measured constantly in every production facility together with the heat energy output of that facility. UGJAH S KA UT HU Efficiency of heat distribution can mainly be increased by reducing the temperature US TÕ of water in district heating network. However, very low temperatures in supply water U t ili t a s T ja h u t s can cause problems with bacteria build up in pipelines, so an optimum state must be u achieved. ug al Ut id nn ka ta i m li e ili se s te AS os k au g k ü t t e sü ‒ T s e ll u l o Lower water temperatures in the network: z Decrease heat losses in the district heating network; z Make flue gas condensers and combined heat and power generation plants more DISTRIBUTION NETWORK EFFICIENCY efficient and allow to use heat pumps; z Create better opportunities for using heat storage units; To have efficient distribution networks, it is important to have up to date z Improve thermal stability in the distribution network which reduces stress on the Target: 100% and renovated pipelines which decrease heat losses and allow to use more renovated pipelines and reduces the risk of leaks and maintenance costs. efficient solutions such as lowering the water temperatures in the pipeline. network by 2034 z Allows to use plastic pipelines instead of pipes made from materials with higher Between 65-95% of Utilitas’ networks (depending on the operated area) environmental footprint like steel and copper; 2022 result: 67.3% use modern pre-insulated materials which are substantially more reliable and have lower losses in comparison to legacy heat pipes from Soviet times z Improve the security of supply as the risk of water starting to boil is reduced when (2021: 64.3%) which they replace. network pressure drops. Boiling water in the pipeline creates two-phase flow which causes flow cavities. In 2022, 26 km of pipeline was renovated together with network expansion (2021: 28 km). The largest renovation works in 2022 in Tallinn were undertaken in Pelgulinn and 60 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 61 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  On one hand it is important to keep energy efficient water temperatures in the supply 1G 2G 3G 4G for the customers. On the other hand, it is necessary to consider the spread between STEAM IN SITU PREFABRICATED 4th GENERATION supply and return temperatures. Higher spread between these two mean that buildings Steam system, Pressurized Pre-insulated Low energy are more energy efficient as less energy is taken from the system and also less energy steam pipes in hot-water Heavy pipes Industrial- demands Smart concrete ducts is lost in the network. This is why it is important to renovate buildings, heating systems equipment Large ized compact energy "build on site" substations (also (optimum and substations in buildings. Utilitas supports this development by offering substation stations with insulation) Interaction of replacement advice and financing for clients, in addition to renovating older pipelines Metering and energy sources, and heating systems which are directly managed by Utilitas. monitoring distribution and consumption) There is also potential to use excess heat from wastewater treatment in district heating DH flow < 200°C 2-way DH as a renewable source of energy. Opportunities for this are actively sought together > 100°C with AS Tallinna Vesi who operates wastewater treatment plant in Tallinn (Paljassaare < 100°C wastewater treatment plant). DH return < 80°C <50~60°C (70 °C) < 70°C < 45°C ~ 25°C Energy efficiency 4G: Development (District heating Majority of time the network temperature is already in the range of 70-80 degrees. generation)/Period Utilitas aims to improve distribution network energy efficiency by: of best available technology z Gradually lowering the yearly weighted average water outflow temperature Energy efficiency/temperature level Data center every year. In 2022, this was 80.1˚C in Utilitas Tallinn operated networks (2021: 81.7˚C) District heating grid District cooling grid Seasonal Future heat energy z Keeping the yearly weighted average return water temperature as low as pos- storage source sible. The target is to have return water temperature lower than 45°C at least for 73% of consuming buildings. In 2022, this was 74% for both Utilitas Eesti and Large Large scale Biomass Utilitas Tallinn operated networks (2021: 61% and 67% respectively) scale solar solar conversion 2-way Biomass District CHP Biomass Geothermal Heating Cold 100 storage PV, Wave Industry CHP Wind surplus surplus biomass Electricity 80 Centralized Heat Heat Heat district storage storage storage cooling plant CHP waste 60 Steam CHP coal CHP coal Industry Centralized storage CHP oil CHP oil surplus heat pump Gas waste 40 Coal Coal oil waste waste coal Temperature, °C Also low energy buildings Local District District District 20 district heating heating heating Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec heating 2021 2022 16/1880-1930 2G/1930-1980 3G/1980-2020 4G/2020-2050 https://www.4dh.eu/about-4dh/4gdh-definition Supply temperature, T1 Return temperature, T2 Figure 19. Development (District Heating generation) / Period of best available technology Figure 20. Network supply and return temperatures in Utilitas Tallinn network 62 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 63 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  PRODUCTION EFFICIENCY BIODIVERSITY AND ECOSYSTEMS As woodchip resources together with other fuel sources are limited, it is of utmost importance to use only highly efficient solutions, which minimize the amount of energy wasted in the process. Utilitas uses local renewable fuel and advanced district heating systems which allow unique levels of efficiency in resource use. Production efficiency factor reaches approximately 100% in Utilitas operated cogeneration energy plants equipped with flue gas scrub- Utilitas target is to have ber technologies. In these plants electricity and heat are generated production efficiency in the same process with approximately 30% of output as electricity over 85%. In Utilitas co- and the remaining 70% as heat that can be used to heat buildings via Biomass is a material which can help Europe move towards climate neutrality and energy generation plants which district heating networks. Such efficiency is 2.5-3 times higher than security. It replaces materials which have higher environmental footprint and that orig- use flue gas scrubbers, in power plants not connected to the district heating network and inate from fossil sources (e.g. coal in energy and concrete in construction). Using wood the efficiency can reach operate on the condensation regime, where the heat generated in to create long lasting products helps to bind carbon dioxide for an extended period. to 100% and above the process is wasted and efficiency is only between 35-40%. Flue In addition to quality wood/timber a significant amount of low value woody biomass gas condenser technology is also used in heat only biomass boilers, is created during forest management, wood harvesting and processing. The use of low increasing efficiency close to 100% in these production units as well. value woody biomass, such as branches, treetops, brushwood and other timber industry Utilitas target is to have production efficiency over 85%. In Utilitas cogeneration plants residues locally in energy sector helps to increase the share of renewable energy on the and boilerhouses which use flue gas scrubbers, the efficiency can reach to 100% and market and replace the need to generate energy from fossil sources. above. In 2022-2023 Utilitas is investing close to 20 million euros into 2nd stage flue gas Estonia is situated at the northern border of the temperate forest biome where there condensers at all three operated cogeneration plants to increase efficiency even further. is abundant biomass availability and higher natural biomass reproduction compared to many other European countries. Forests cover over 50% of the territory in Estonia and have always played a pivotal role in the country’s economy. In 2021, 40% of solid biofuels used for primary energy production was exported in Estonia, 38% was used for producing Definition: efficiency factor is the sum of annual production of electrical energy, electricity and heat in cogeneration plants and boiler houses, and 20% by households. mechanical energy and useful heat divided by the energy used to produce this energy. Efficiency factor is calculated based on the lower net calorific value of the fuel. 70% 60% REDUCTION OF WATER USE 50% The volume of heat network of Tallinn is approximately 90,000 m3. Water is a valuable Share of forest land, % 40% natural resource, thus Utilitas constantly works to improve the water use efficiency in operated district heating network. 30% Modernisation of the heating network, monitoring temperatures Target (Utilitas Tallinn): and pressure levels of the system together with efficient man- 20% network water change rate agement are also the primary leverages for reducing water losses to 1 time per year by 2035 from district heating network (in addition to reducing energy 10% 2022 result: 1.4 (2021: 1.9) losses). Utilitas tracks the quality of water used in operated systems on a monthly basis to keep it within the expected limits. 0% EU AUT GRC ROU LUX CZE LTU DEU FRA ITA POL BEL HUN CYP DNK IRL NLD MLT FIN SWE SVN EST LVA SVK ESP PRT BGR HRV Utilitas also aims to increase water use efficiency by searching synergies and increasing cooperation with water utility companies that are operating in same cities as Utilitas. For example, through coordinated network investments. Utilitas has 20.4% shareholding in AS Tallinna Vesi and is partnering with majority shareholder the City of Tallinn to initiate Figure 21. Share of forest coverage from total land coverage in European Union countries (2020). water efficiency cooperation projects in Tallinn. 64 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 65 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 In order to keep such ecosystem functional, it is important that forests are managed in 2020. The state will start exploring opportunities and viable measures to reach these sustainably to avoid irreversible environmental damage to ecosystems and biodiver- goals in the coming years. sity, which would in turn cause long-term severe economic impact for the sector and to broader society. The land area of strictly protected forests in Estonia has increased Utilitas procures 100% biomass from sustainability certified sources (FSC or PEFC ) and from 9.6% in 2010 to 14.9% in 2020, leaving more room to nature and lowering the risk meets the sustainability criteria defined in the EU Renewable Energy Directive. of extinction of vulnerable species as no economic activity is allowed in these areas. All Utilitas suppliers are obliged to provide evidence that: The share of forests that have different restriction measures is about 30% from total forest area in Estonia. z All forest protection requirements are followed; Utilitas procures 100% biomass from sustainability certified z Forest renewal measures are in effect; sources (FSC or PEFC ) and Utilitas supports constructive public discussions around the future of forestry to find a balanced approach between protecting nature and biodiversity, reaching climate goals z Wood did not come from a protected area. meets the sustainability and providing sources for economic activities. Utilitas continues to be up to date with criteria defined in the EU Utilitas stands for responsible and transparent wood sourc- Renewable Energy Directive changing social expectations and scientific as well as political developments to follow the best practice available. ing principles by monitoring exact origins of all sourced biomass. Utilitas prioritises sourcing and using low value local For the last four years, Estonia’s Forestry Development Plan for 2021 to 203027 has leftover or wood waste residues from timber industry as fuel. An internal control system been under development. The process has caused a heated debate among different has been set up to ensure sustainability criteria required by RED. Voluntary sustainable stakeholders around annual sustainable felling volumes in forests. The target of this forest management certifications (PEFC) are planned for own operations in 2023 to gain development plan is to move towards a forestry sector, which on one hand ensures external assurance and to be in accordance with the upcoming sustainability criteria forest ecosystem and biodiversity persistence together with forests that contribute regulations. towards climate change mitigation and are resilient to different stressors due to climate change. On the other hand, provide financial competitiveness of the sector together with supporting social and cultural values in the society linked with forestry. This new development plan is expected to be accepted by the government in 2023, two years Of all the ways of using biomass to generate energy, cogeneration plants are the later than projected. From the environmental sustainability side there are some highly most environmentally sustainable. Cogeneration plant efficiency factor reaches possible key trends shaping the future of forestry, which can be brought out: near 100% by allowing maximum possible quantity of energy to be obtained from one unit of biomass which is substantially higher than in domestic stoves or z Forest cutting volumes will be gradually decreased to improve biodiversity and electricity-only combustion plants. nature resilience toward impacts coming from climate change; z Sustainable forest management practices are getting more detailed and widespread to reduce forest and soil deterioration together with other negative environmental impacts that come from more intensive practices; In addition, old Christmas z Higher value timber products are going to be manufactured with lesser wastes to trees are collected by Utilitas boost long term binding of carbon dioxide; every year to be direct these into energy generation. This On European Union level, the Renewable Energy Directive (RED) developments are prevents accumulation of closely followed by Utilitas to meet its requirements and to be accounted as renewable waste and increases the utility energy provider. It classifies woody biomass as renewable energy source, but under cer- of already extracted wood. tain conditions. Rules regarding sustainable biomass sourcing have been added to RED which state which kind of biomass and on what conditions can be used to be classified as renewable energy. Further forest certification requirements got introduced in 2022 and will presumably start to apply in 2024. Creating clarity is welcomed by Utilitas as it gives assurance on which operations contribute towards higher sustainability and make it possible to plan further green investments. On EU level new yearly carbon sequestration objectives for 2030 in land use, land-use change and forestry (LULUCF) sector was agreed. For Estonia this means that the goal was quintupled (to sequestrate 0.5 million tonnes of carbon to 2.5 million tons by 2030). By comparison, in Estonia the LULUCF sector emitted 1.3 million tons of carbon 27 Metsanduse arengukava 2021-2030 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 66 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 67 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 SOCIAL IMPACT  SERVICE QUALITY Besides environmental impact, energy security gained more attention in 2022 due to Russia’s invasion of Ukraine. Countries started to plan and implement energy saving measures to reduce energy consumption and bring the energy demand down to fill the supply gap caused by separation of Russia’s natural gas from the EU market. Utilitas promoted energy saving measures in 2022 through customer self-service web portal by providing clients with: Utilitas provides district heating services in eight cities across Estonia to approximately z Accurate consumption datasets which help clients to find weak spots in energy 400 thousand people. Ensuring availability of service to customers and consumers is our consumption and track how efficient their energy saving measures are major everyday responsibility and quality indicator. Client satisfaction is a combination of: z Comparisons of their building heating system efficiency with other similar build- ings. This shows how much of their energy consumption could be decreased z access to the network; if renovations would be done District heating is a z affordable and transparent price; z Providing tips for lowering energy consumption reliable and affordable z uninterrupted service. form of heating that is on its way to becoming in all these aspects our customers expect an increasingly competitive carbon neutral solution compared to alternative heat sources (i.e. natural gas, elec- Utilitas supports its clients through providing accurate real-time as well as historic data tricity and heat pumps). on the buildings heat consumption, which enables to identify the buildings where heat consumption is abnormally high and would thus benefit most from renovation activities. The renovation of buildings is critical for improving the energy efficiency of buildings COOPERATION WITH CUSTOMERS and as a result also achieving energy saving targets of the wider economy. Rohetiiger’s road map to climate neutrality foresees even higher investment need into buildings’ Utilitas proactively seeks for new clients who wish to have more sustainable heating and renovation (approximately 11 billion euros vs 8.5 billion needed for transformation to lower their risks coming from gas dependence. As Utilitas renovates older pipelines, renewable electricity) than the total investments which are needed for electricity and nearby potential clients who have not yet joined the network will be approached. heat production. The environmentally sustainable shift of energy sector can only be achieved in coop- eration with customers. Awareness campaigns and direct customer communication is Energy efficient Not renovated Renovated done by Utilitas to share the environmentally sustainable properties of district heating DH&C (kWh/m2/y) (kWh/m2/y) and to help customers reach higher sustainability. Fortunately, clients also have an increasing knowledge of climate change and want to Heat Electricity KEK* Heat Electricity KEK* 100% of Utilitas clients reduce their impact. have smart remote Apartment 170 35 181 70 38 122 meters to enable All Utilitas’ customer connections are remotely metered which provides building efficient energy use information to the clients about the conditions of heating units and networks in buildings which makes it possible to: * KEK - weighted energy usage, 150 < C class < 180 Source: Long-Term Strategy for Building Renovation, MoE 2020 z Increase energy efficiency of client heating substations and network which reduces client’s heating expenses and environmental impact; Estonia’s long-term goal in energy performance of buildings is to fully renovate all build- z Provide clear and detailed statistics for clients to help identify their impacts; ing that were built before 2000 by 2050 (Long-Term Strategy for Building Renovation, z Model demand patterns for better optimisation of network heat supply; TalTech & Ministry of Economics 2020). Full renovation means that in case of apartment z To take personal energy management digital systems into use – this could potentially buildings energy efficiency class C or better has been achieved. lower the peak energy demand by up to 20% which reduces the consumption of fossil fuels, as it is often used to satisfy peak periods. z The strategy targets ~60% savings in heating demand of renovated apartment buildings z Historically, the renovation tempo has been too slow (on average 280 th m2 per year, which is less than 1% of non-renovated building stock) and there have been years where there were no grants given for renovation of buildings z District heating is the best way for achieving energy efficiency with reasonable investments 70 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 71 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  In 2022-2027, Estonian Government will direct at least 366 million euros through Kredex However, Utilitas was also affected by the price volatility as both natural gas and biomass to increase the energy efficiency of residential buildings. Funding for this comes through prices increased. Biomass and waste heat make up to two thirds of the fuel sources the European Union Structural Funds. Additionally, several municipalities are offering used by Utilitas to provide heat energy. In 2021, the price of heating was increased subsidies for reconstructing or changing the heating system in the buildings. Thanks in Tallinn and Rapla area due to natural gas cost increase. But In 2022 (starting from to remote metering and IT solutions, Utilitas supports its clients via analysing historical February), the price of heating was kept stable in Tallinn area, regardless of natural gas consumption and offering advice and recommendations though online self-service price reaching over 300 euros/MWh in high peaks. Due to the diversification of the fuel interface and targeted direct communication with clients and promoting best practices, portfolio, the price of Utilitas district heating was still up to 2 to 3 times lower than the for instance by recommending thermostatic valves, smart substations, etc. price of heat produced solely from natural gas. It can be observed that the heat price levels are directly correlated with the level of transition to renewables whereas network density and age also plays an important role. FAIR AND TRANSPARENT ENERGY PRICE Other regions where Utilitas provides district heating were less affected by the gas price increase as the share of using biomass is higher (up to 100%). However, as the price of A key element of a sustainable energy solution is affordability. Utilitas has transparent biomass also increased, the price of district heating had to be increased by over 50% in pricing policies in place to ensure fair treatment of clients. All tariffs are in accordance 7 operated areas in 2022. Utilitas was still able to keep the price increase significantly with the District Heating Act and regulated by Estonian Competition Authority. lower than the increase in woodchip price which in comparison increased up to 200%. 2022 was an unprecedented year in energy price volatility. Russian Maximizing the usage invasion of Ukraine highlighted how important is energy depen- of renewable and local dency and how district heating can reduce supply risks and price QUALITY AND CONTINUITY energy sources ensure volatility. The state continued compensation measures that started lower prices for customers already in 2021 to reduce high energy prices for residents. However, As a provider of a vital service defined in the Emergency Act, the main social role of in the long term it is not sustainable to expect state interventions Utilitas is to ensure the security of heat supply. It is a combination of secure and reli- to ensure affordable price levels. It is vital to shift energy sector able supply with a reasonable price. The expectations of consumers for undisrupted toward sustainability and locality which results in lower and more stable energy prices. energy supply are constantly increasing as the demand and dependence on energy is There was elevated interest by clients in 2022 who wished to switch over to Utilitas ever-increasing. district heating. The biggest challenge is to satisfy increased need for energy in winter when the load on electricity, heating networks and production equipment is highest. During winter period, energy from local biomass is currently supported by fossil fuels 400 to keep up with the demand. District heating also has an important role in ensuring the reliability of electricity networks – by using district heating, In 2022, Utilitas 350 there is no need to use electricity for heating buildings. As a result, the client satisfaction need for investing into electricity production equipment and networks 100% rate was 94% 300 95% 94% is significantly reduced. Cogeneration plants operating at base load also (2021: 97%) 91% 88% have a very important balancing role in energy security as they provide 250 electricity and heat when there is no wind or sunshine which solar and 74% 69% wind parks need. 200 The quality of the service, frequency of interruptions in the service, temperature, volumes and response time is strictly regulated by laws and regulations. Utilitas must perform 150 regular risk analyses and develop plans on how to restore the operation of the networks in the case of interruptions. By the regulation of Tallinn City Council, interruption in the 100 district heating supply service cannot last longer than 24 hours. Utilitas has accomplished this requirement consistently. 50 0% All group district heating companies have also introduced principles of the ISO 9001 €/MWh quality management standard which are regularly audited. In addition, external certifi- 0 Kärdla Keila Valga Rapla Jõgeva Haapsalu Tallinn/ 3rd party cation of the Environmental Management Systems is considered good industry practice, Maardu networks using only natural gas which can help reduce potential risks and improve performance. Heat price range in 2022 VAT Share of cogenerated/renewable energy in 2022 % Figure 22. Heat tariffs in Utilitas networks as in 2022 and comparison to natural gas based network tariff 72 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 73 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  of heat, it is more secure than heating systems used by individual buildings. In addition, In 2022, the availability of district heating service was 99.99% (2021: 99.99%) heat pipelines in Tallinn form a connected circle, meaning that buildings at one end of Availability is measured by the share of hours district heating service was available the heat network can be supplied with heat from production equipment located at the without any interruptions other end of the city. Utilitas Mustamäe cogeneration plant can be put into operation in the case of an extensive interruption in electricity supply and it can be operated inde- pendently without the need of being connected to the electricity network. Installation of a backup generator at Väo stations is also in process Utilitas ensures security of supply by having: and it is important for additionally reducing energy supply interruption risks in situations of electricity network failures. z Contingency plan: 393 net new buildings Gas consumption decreased by about 40% in Q4 2022 on a year-to- or the equivalent of 116 Detailed action plans are set for the case of technical failures, extreme weather con- year basis. This was in part replaced by locally sourced oil shale oil MW were connected to ditions or interruptions in the electricity or fuel supply. Alternative fuel sources are Utilitas district heating stocked to replace other fuel sources. Employees and members of the management to ensure security of heating supply for clients in case there would system in 2022 board have been appointed who are responsible for carrying out action plans if an have been natural gas shortages. Utilitas received a permission from (2021: 92 and 40 MW) emergency occurs. In case of interruptions Utilitas must restore the service first of Environmental Board to temporarily use oil shale oil. In the longer all for hospitals, social, accommodation and educational establishments. term the carbon neutrality investment plan will phase out fossil fuel completely and energy security. z Sufficient reserves: Large district heating boiler plants are capable of using reserve fuel for at least 72 „ Intergrated District Heating Network Development hours and additional water for at least 24 hours, which is obliged by law. Plan of Tallinn Until 2030 z Autonomous electricity production capability: Scientists of Tallinn University of Technology (TalTech) and specialists from Utilitas have Utilitas can operate larger production units and ensure water circulation in the district developed a plan for an integrated district heating network in Tallinn which mapped heating network even when there is an interruption in the general electricity grid. possible trends in the heat supply of the city for years 2020 to 2030. Utilitas Tallinn cooperates with City of Tallinn to carry out this plan. z Reserve boilers: If an interruption risk in heat supply emerges and the consumption increases, the The focus of the development plan is to reconstruct Tallinn’s district network system at reserve boiler plants operating on natural gas are put into service. an accelerated pace in order to ensure energy security, reduce heat losses and linked negative environmental impact. Old network which was built before 1995 is going to be z Technical management: replaced in its entirety by year 2035. This means that Utilitas has to replace 14-15 km of network pipelines every year in Tallinn. Utilitas expanded this goal to reconstruct all Production equipment must function reliably so regular maintenance of boiler plants heat networks managed by Utilitas all over Estonia by 2035. By the end of 2022, from and repairs in network system is done to reduce the need for emergency repairs. 592 km of operated heat network 67% was reconstructed or new. Maintenance management follows the following principles: – Prevent – Regular inspection of equipment to be in accordance with the technical requirements set by the manufacturer – Repair – regular repairing of the equipment to shortened unplanned downtimes 2035 goal 100% – Forecasting – diagnostics and vibration measurement together with partners 2030 goal 87% z Qualification: High qualifications of employees are always kept up to date by training programs. 2025 goal 72% System reliability weak points and incidents are continuously being analysed together. 2023 planned 70.1% Utilitas uses a Computerised Maintenance Management System called Minimo, which 2022 67.3% is used to track and record maintenance activities down to individual component level. The business also has several maintenance service contracts. These agreements include 2021 64.2% a quick response time for addressing defects and making repairs by the partner. 2020 60.4% As Utilitas has many additional obligations and measures to provide continuous supply 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Figure 23. Share of reconstructed or new district heating networks and planned goals. 74 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 75 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  EMPLOYEES AND WORKPLACE SAFETY WORKPLACE Energy sector is one of the highest value-added sectors in Estonia and development of the company provides opportunities for the creation of new jobs. Utilitas employs directly 279 people (by the end of 2022) which is 6% more than in the year before. Safety is a priority for Utilitas and is managed by certified ISO 45001 Occupational Wider implementation of digitalisation and automation makes it possible to increase Health and Safety Management System in all subsidiaries of the Group. Utilitas com- the value added by each employee and creates more meaningful jobs. The use of local plies with all the requirements and industry good practice for occupational health and wood chips for energy production also helps creating jobs in rural areas. safety. Work Environment council with safety officers conduct regular risk analyses to eliminate safety hazards and raise employee awareness on safe working methods. All Utilitas’ aim is to ensure that employees are well cared for by creating a employees receive safety trainings and safety instructions are present in workplaces Average tenor of safe working environment and providing people with best self-realisation that include waste management, working at heights, fire safety, working with asbestos Utilitas’ employees opportunities. Utilitas is a valued employer among current employees and and other chemicals. Occupational accidents if happened are all investigated to improve is 15.1 years on the labour market more broadly. This is exemplified by low voluntary procedures and reduce risks. employee turnover and high average tenor of employees All employees receive retraining on occupational safety instructions and risk assessments in every three to five years. If there are changes or amendments to these policies then employees will get the retraining within one month of issuing the updated document 7% at the latest. 10% 12% 16% Additional measures taken to support health and safety: z Online training facility for safety trainings was created in 2022 which will be imple- ADMINISTRATIVE mented further through the group TOTAL STAFF STAFF 209 MALE 27% 43 MALE z Safety results are connected to managers remuneration system 70 FEMALE 51 FEMALE z Health insurance is provided for all employees through Confido 31% 43% z All employees have possibility to receive health related compensations 54% Target: 0 workplace accidents. 2018 2019 2020 2021 2022 Occupational accidents with employees 14% 12% 11% 3 (0) 1 (0) 0 (0) 0 (0) 2 (0) (fatal accidents) 21% LWIF per 100 employees 1.29 0.44 0.00 0.00 0.79 (working 200 000 hours) WORKERS ASR per 100 employees TECHNICAL STAFF 25% n/a n/a 0.00 0.00 13.47 97 MALE (working 200 000 hours) 23% 69 MALE 6 FEMALE 13 FEMALE Both occupational accidents occurred due to slippery winter conditions in the territory of boiler plants. These occupational accidents were registered in the ISO 45001 system and 51% additional prevention measures were implemented. The employees recovered quickly. 43% z 20 management safety walks were carried out in 2022 (2021: 22) z 20 near misses were reported and registered in 2022 (2021: 36) under 30 years of age 31-50 years of age 51-63 years of age over 64 years of age Figure 24. Employee breakdown by age and gender 76 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 77 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  EMPLOYEE INCLUSION Utilitas values the independence and freedom of specialists to decide themselves on how they work and supports mutual trust between employer and the employee. Management culture values humane, respectful and inclusive communication. Events are regularly organised to unite employees and biannual employee engagement surveys are carried out to get direct feedback and map workplace improvement measures. Last survey conducted in 2021 showed high employee satisfaction of 4.15 (max. 5). 84% of employees participated in the study. Employee awareness on activities and goals of the Group is also important for Utilitas in order to engage everyone Target: to have employee voluntary turnover rate below 5% and provide a purposeful working environment. Since 2020, the Group has organised information days three 2022 result: 3.0% (2021: 3.5%) times a year for all employees to share sector trends and business results together with open discussions where everyone can ask questions and raise topics. Employees are listened and supported to boost personal development. Regular personal performance appraisal interviews are done with all employees to focus on the goals and values of each individual. Employees can also submit their proposals or complaints concerning the company anonymously in the intranet. Employee feedback survey carried out in 2021 showed that employees feel safe when doing work tasks and think that enough attention is given to work safety and employee A new integration program was created and implemented for new employees in 2022. health. The average rating regarding health and safety topics was 4.6/5 This was put together based on the interviews of new employees to map out topics and weak points which they would have liked to know more about when starting the job. A traditional walking challenge was carried out in December by Utilitas’ employees together with Tallinna Vesi to promote healthy lifestyles. Every 1000 steps walked Workshops were held for all management position contributed 1 euro toward donations and in total about 42 million steps were made. employees to engage them into decisions regarding Donations were made to Toidupank in cities where Utilitas operates, to Eesti Agrenska remuneration and development plans regarding Fond and to Eriliste Laste Varajase Toetamise Keskuse A-Akadeemia. leadership. Activities mapped are actively imple- mented in order to unify and improve the manage- ment culture of Utilitas. „ Management of contractors In 2022 Utilitas reached top 20 most desirable Reporting of contractor accidents and providing health and safety measures to con- employers ranking in Estonia. tractors are also covered by Utilitas management systems. It is the responsibility of the management team of each subsidiary to manage contractors in accordance with Utilitas procedures. All contractors receive a site induction, including details of processes, work- ing practices and procedures (e.g. working at height). The contractor is responsible for ensuring their employees are competent and have the necessary training to carry out the task and are required to adhere to the standards required by Utilitas. Contractors operate under a permit system and occupational safety inspections are undertaken by Utilitas to mark any deficiencies are registered in inspection reports. Annual summaries are prepared for each contractor to use this information in evaluating contractors in the future. 78 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 79 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  DIVERSITY AND EQUAL TREATMENT All employees of Utilitas are treated fairly and equally. Everyone in the same employee category has the same value propositions and equal personal development opportunities. Employees are also not selected based on gender, nationality or race. In job interviews, both male and female representatives participate to rule out the possibility of a gender biased selection. Utilitas’ staff includes people with different nationalities and back- The share of women in grounds. However, one of the issues linked to ensuring diverse staff is managerial positions related to language skills. To provide a uniform culture and language increased in 2022 environment for staff, Utilitas is conducting Estonian (B1 level) language courses for employees whose national language is not Estonian. Due to sector specificity, Utilitas has overall more male and older employees. Proportion of women among all employees is 25% and 25% in first-line managerial positions (2021: 25% and 23% respectively). 53% of employees are younger than 50 years of age (2021: 50%). The relatively high average age of employees requires plans for ensuring growth of a next generation of employees. Group companies are working systematically in order to popularise and support the studies of thermal engineers together with building a good reputation among students. Recruitment focus is also on finding new young employees. However, providing younger employees with development opportunities as well as valu- ing the contribution made by experienced employees are both important to Utilitas. In 2022, 7 trainees underwent their paid internships in Utilitas (2021: 9) and 6 scholarships were offered (2021: 5). 12% 34% Training events are divided between the fields of management, technical skills, time management and general education. All new employees receive introductory guidance 2022 HIRED 26 MALE from the quality and environmental manager, and human resources manager including: 9 FEMALE z Company Structure; z Management System Documentation; <30 years of age z Environment and Safety; 54% z Utilitas Management Policy and Objectives; 31 – 50 years of age 51 – 63 years of age z General Fire and Safety Documentation; z Addressing Environmental Aspects; Figure 25. New recruitments in 2022 z Emergency Situations and Response; z Legislation regulating Occupational Health and Safety. TRAINING AND DEVELOPMENT New employee then receives further role specific training by the head of that depart- ment, which includes: Utilitas highly values personal initiative regarding development and supports employees by providing financial resources and availability of time. Each employee is provided to z The preparation and implementation of a vocational training plan (internal training); participate in trainings arising from their position (e.g meeting engineering profession z Occupational Safety Training and requirements (e.g. risk factors, risk analysis, use requirements). In addition, personal performance appraisal interviews are made to map of personal protective equipment, fire safety and emergency plans); and fulfil each employee’s individual development needs and interest. z Instruction on policy documents. 80 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 81 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 GOVERNANCE SUSTAINABILITY ational performance indicators. Previously made reviews are looked over by considering changes in external and internal activities, relevance of management principles, resource adequacy, non-compliances, potential risks, improvement opportunities, occupational GOVERNANCE health and safety items and an overview of the environmental council. Key operational performance indicators can vary between business units due to the different activities done within each unit. Key operational performance indicators tracked: Sustainability is managed throughout the organisation on the basis of Utilitas ESG z New Connections (MW and Number of Buildings/Connections) framework, which consists of: z Disconnections (MW and Number of Buildings/Connections) z Planned and Unplanned Interruptions (Number and Duration) Dimensions z Customer and other complaints 3 dimensions – environmental, social, governance z Production Efficiency (%); z Electricity used for own operations (kWh/MWh); Topics 7 topics – tackling most relevant angles of each dimension z Network Performance (Temperature and Hydraulics) z Average Network Age (Years) Commitments z Heat Losses (GWh and %) What exactly we commit to focus on within the topic z Emissions Compliance Targets/KPI-s z CO2 Emissions (tCO2-eq per annum) How we evaluate if we have been successful in delivering the commitment z Water Consumption (% of Network Volume) Target levels z Water Quality indicators What is our specific ambition for each commitment Utilitas was awarded in 2022 with Gold Level by Responsible Business Index. Activities What we firsthand need to do in order to achieve all of the above Utilitas has certified standards in place among all subsidiaries to ensure sustainable business practices: z Environmental Management system ISO 14 001; z Occupational Health and Safety Management system ISO 45 001; z Quality Management system ISO 9 001; RISK MANAGEMENT Responsibility for Environment, Health and Safety (EHS) matters lie with the management team of each Utilitas subsidiary and Utilitas Environmental Manager. Each subsidiary Utilitas has a risk registry in place to be on track and manage emerging risks on an Quality and Environmental departments report to the Group Environmental manager. ongoing basis. Comprehensive EHS procedures are in place which also include internal and external As a provider of a vital service, Utilitas must perform regular risk analyses to follow the audits. Board members conduct regular visits to departments and units to get direct Emergency Act and regulations of local governments. Detailed action plans have been overviews on how measures and procedures are applied. developed to restore the operation of energy plants if risk scenarios should materialise. ESG committee on Board level gathers at least twice a year and closely monitors ESG These include measures on continuously providing district heating service in the case developments and trends as well as provides valuable feedback and recommendations. of technical failures, extreme weather conditions or interruptions in electricity or fuel supply. Employees and members of the management board have been appointed who Utilitas has established periodic management board reviews, during which the current are responsible for carrying out stated plans if necessary. This topic is described in more state of the long and short-term business objectives are reviewed by reflecting key oper- detail in the ‘Quality and continuity’ chapter of this report. 84 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 85 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ ESG risks „ Financial risks management In its daily activities, the Group needs to consider various financial risks. The key risks Type include market risk (including interest rate risk and foreign exchange risk), liquidity risk of risk Risks How we mitigate the risk and credit risk. z Climate change related z Performing regular risk analysis; increas- Interest risk risks ing resilience of the energy production Interest risk arises from interest rate changes in the financial markets because of which and delivering systems z Ability to develop and it may be necessary to revalue the Group’s financial assets and take into consideration execute ESG and carbon z Due to increased CO2 and natural gas higher financing costs in the future. In order to reduce interest rate risk, Utilitas finances neutrality strategies prices the need to complete the full its activities with long-term (maturity in 2047) and fixed rate (4.99%) loans. Environmental switch to renewables is increasingly z Lack of raw materials incl Foreign exchange risk urgent fuels z Keeping the reputation as a reliable Foreign exchange risk arises when future commercial transactions or recognised assets z Aging of operational partner or liabilities are denominated in a currency that is not the entity’s functional currency. assets, unplanned inter- The Group’s foreign exchange risk is related to purchases done. Majority of Group’s pur- ruptions of DH networks z Continuous monitoring of environmental chases are made in euros. Because of the minimal proportion of transactions in foreign or energy production performance, investments into assets, currencies the Group has not taken any special activities to reduce this risk. facilities; good cooperation with the regulatory authority Credit risk Credit risk relates to a potential damage which would occur if the parties to a contract z Decrease in customer z Client engagement studies including are unable to fulfil their contractual obligations. Sales of products and services are satisfaction questions as to how can we improve the done in compliance with internal procedures. To reduce credit risk related to accounts service offering; Utilitas is also focused receivable the customers payment discipline is consistently observed. Customers who z Workplace accidents of on having a positive and socially respon- have exceeded the payment deadlines are handled personally in order to find solutions. employees and contractors sible reputation by promoting renewable Write-offs levels for bad depts are minimal. z Ability to keep being an energy and clean environment as well as attractive employer for According to the Group’s risk management policies the short-term cash resources can contributing to local initiatives be deposited only in accounts, overnight deposits and fixed term deposits opened in Social current and potential z Working Environment council in place, respectable credit institutions. As of December 31, 2022, the Group were deposited EUR employees (including uni- regular risk assessments and awareness 300 thousand (31.12.2021: the Group did not have any fixed term deposits). versity graduates), aging raising, analysis of any accidents and workforce modification of rules if possible/neces- As at balance sheet date, the loans granted to joint ventures amounted to EUR 21,150 sary thousand (31.12.2021: EUR 11,000 thousand), as the Group has a solid overview and co-operation with the joint ventures then no additional collateral for the loans is required. z Engagement surveys and internship pro- As of 31 December 2022 and 31 December 2021, there were no loans granted to unre- grams, employer branding, automatiza- lated parties. tion, competitive remuneration packages Liquidity risk z Financial risks incl credit z Open and active dialogue with financiers Liquidity risk is the risk that the company is unable to fulfil its financial obligations due to risk and liquidity risk insufficient cash funds. This risk realizes if the company does not have enough funds to z Developing internal know-how and service its loans, to fulfil its working capital needs and to perform necessary investments. z Ability to comply with including experts if necessary As at 31 December 2022, the Group´s current ratio was 1.71 (31.12.2021: 1.46). In addition environmental rules and to available cash balances and in order to ensure additional liquidity and manage cash z Dedication of in-house resources and Governance regulations; public per- flow seasonality, the Group has concluded an overdraft agreement with SEB bank in encaging IT consultants; IT audit ception of environmental the total amount of EUR 15,000 thousand. In liquidity risk management the Group has issues and Utilitas z Active participation in any regulative/ taken a prudent view, maintaining sufficient cash balances in order to be able to fulfil political discussions. Active membership z Cyber- terrorism, cyber its contractual obligations at every moment of time. Continuous cash flow forecasting in sector associations security risks and control are essential tools in the day-to-day liquidity risk management of the Group. z Unfavorable changes in regulations/legislations 86 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 87 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 COMMUNITY RELATIONS Utilitas’ energy production units are mainly located near high density residential areas. We fully understand our responsibility to provide safety around Utilitas areas and to prevent disturbances of local communities. However, energy production can involve odour, dust, noise and transportation related disturbances to surrounding areas. Utilitas gives high attention to preventive work in order to exclude hazards and significant disturbances of surrounding areas. Local community is kept informed and communicated with to promptly resolve any issues and to get feedback. Utilitas also organises production site tours and Doors Open Days, to give a closer look of the operations and to ensure transparency. No significant complaints or accidents in nearby areas were registered in 2022. Utilitas is cooperating with AS Tallinna Vesi to coordinate the construction and repair works of underground water and district heating networks. This means that overlapping areas where both works are needed can be done together. Therefore, disturbances of people living nearby are reduced. COOPERATIONS AND SUPPORT Utilitas’ sponsorship policy is built on the core values of the Group. We welcome mutually beneficial sponsorships that enrich residents’ lives, contribute to environ- mental sustainability or create innovative solutions. Utilitas primarily supports proj- ects connected to its business regions, and long-term sponsorships are preferred for corporate consistency. In cooperation with sponsorship partners, Utilitas wishes to inform the public about the importance of renewables, clean energy and reducing energy inefficiency in buildings. Utilitas cooperation and sponsoring activities include: z Utilitas progeny team to support young track and field athletes (since 2011). It is a long-term project to maintain and increase the level of professional sports in Estonia. z Supporting basketball to connect people and advocate healthy lifestyles. Utilitas (since 2013) is the main sponsor of the Estonian national basketball team and name sponsor of Rapla basketball team. z Tallinn City Theater cooperation to contribute toward environmentally sustain- able concept of ‘’Green Theatre’’ (since 2016) z ‘Gift of Life’ cancer treatment foundation contributions and other charities. 88 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 89 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 COOPERATION CONTRIBUTION TO WITH EDUCATIONAL THE DEVELOPMENT ESTABLISHMENTS OF THE SECTOR Another important activity linked with sponsoring is ensuring the continuity of good Utilitas cooperates with associations and organisations that contribute to environmental quality employees by supporting education. In 2022, Utilitas supported the studies of protection, sustainable management and help developing the energy sector. Utilitas is six Taltech engineering faculty students through Clean Energy scholarships which in a member of the following networks: total were 11 200 euros. Three scholarships were given to both bachelor and master level students. Clean Energy scholarships have been given out once a year for the last four consecutive years and its purpose is to increase the interest of young people in energetics and sustainable solutions. The Estonian Renewable Energy The Responsible Business Forum A future generation of engineers in the Association unites Estonian organisations comprises companies that value energy sector is very important due to active in the field of renewable energy responsible business practices in order to the rapid development of new renewable under one roof with the mission to ensure the sustainability of their company, energy technologies. Good education and advance and develop the field. and also that of the society and the extensive knowledge are paramount for country at large. Utilitas has signed the carrying out major energy shifts needed. initiative principles to promise building a Similarly to the sector as a whole, the better tomorrow. attractiveness of thermal engineering spe- cialty among young people is also a big challenge for Utilitas. New generation of workforce is needed as current employees The Estonian Power and Heat age and labor shortages are increasing in Estonia. Fortunately, the popularity of the Association is Estonia’s biggest and energy sector might grow in the future as environmental issues are gaining importance oldest organisation representing and in the society and especially amongst young people. acting in the common interest of energy Wind Europe comprises of over 400 and heat companies. members from across the whole value Utilitas is engaged in long-term cooperation with TalTech in order to ensure the continu- chain of wind energy to actively promote, ity of engineering education in Estonia. In addition to already mentioned Clean Energy coordinate, communicate, research and scholarship, Utilitas supports education by: analyse topics connected to wind energy z Participating in University program councils and provide a networking ground for z Taking part in career events and offer paid traineeship positions for young people companies. Utilitas joined the organisation to facilitate learning of practical skills Green Tiger is a collaboration platform in 2022. z Having heating laboratory of Utilitas in TalTech Mektory Innovation and Business which is designed to boost environmental Centre to introduce the basic principles of energy supply in cities to students as awareness and create a basis for well as other groups who are interested a balanced economy, just as Tiger Leapjump started the development of As the popularity of engineering education starts from strong and interesting teaching Estonia’s technology sector. of STEM subjects in general education schools, Utilitas continues to cooperate with the Youth to School educational programme. Special attention is given in this program to engage young mathematics and physics teachers. In addition, Utilitas site tours are made for students to arouse interest. 90 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 91 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS CONSOLIDATED BALANCE SHEET CONSOLIDATED INCOME STATEMENT Restated IN EUR THOUSAND Note 2022 2021 IN EUR THOUSAND Note 31.12.2022 31.12.2021 Revenue ASSETS Sales revenue 14 255,778 159,912 Current assets Other income 15 3,845 980 Cash and cash equivalents 2 4,152 19,331 Receivables and prepayments 3 51,967 46,351 TOTAL REVENUE 259,623 160,892 Inventories 4 41,712 3,146 Cost of goods and services sold 16 -162,654 -83,909 Other operating expenses 17 -4,749 -3,611 TOTAL CURRENT ASSETS 97,831 68,828 Payroll expense 18 -12,738 -11,619 Depreciation, amortisation and impairment 7, 9 -20,255 -19,781 Non-current assets Other expenses 19 -8,457 -23 Investments in associates 6 62,151 58,643 Non-current receivables and prepayments 3 20,175 11,028 Operating profit 50,770 41,949 Property, plant and equipment 7, 8 390,874 333,895 Intangible assets 8, 9 13,683 14,113 Financial income and expenses Share of net profit of associates accounted 6 6,155 1,734 for using the equity method TOTAL NON-CURRENT ASSETS 486,883 417,679 Interest expense 10 -17,159 -16,058 TOTAL ASSETS 584,714 486,507 Other financial income and expenses 637 1,164 TOTAL FINANCIAL INCOME AND EXPENSES -10,367 -13,160 LIABILITIES AND EQUITY Profit before tax 40,403 28,789 Current liabilities Income tax 13 -496 -488 Finance leases 8, 10 2,183 1,795 NET PROFIT FOR THE PERIOD 39,907 28,301 Payables and prepayments 11 55,168 45,396 TOTAL CURRENT LIABILITIES 57,351 47,191 Non-current liabilities Borrowings 10 332,701 277,701 Finance lease 8, 10 34,128 36,033 Provisions 12 279 234 TOTAL NON-CURRENT LIABILITIES 367,108 313,968 TOTAL LIABILITIES 424,459 361,159 Equity Share capital 13 7,650 7,650 Retained earnings 152,605 117,698 TOTAL EQUITY 160,255 125,348 TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 584,714 486,507 The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements. The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements. 94 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 95 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 CONSOLIDATED CASH FLOW STATEMENT CONSOLIDATED STATEMENT OF CHANGES IN EQUITY IN EUR THOUSAND Note 2022 2021 CASH FLOWS FROM OPERATING ACTIVITIES Share Retained IN EUR THOUSAND earnings Total Operating profit 50,770 41,949 capital Adjustments: Balance as at 31 December 2020 7,650 94,397 102,047 Depreciation and impairment losses of property, plant 7, 9 20,255 19,781 and equipment and intangible assets Dividends paid 0 -5,000 -5,000 Change in receivables and prepayments related to Net profit for the period 0 28,301 28,301 3 -6,230 -24,855 operating activities Change in inventories 4 -38,566 1,100 Balance as at 31 December 2021 7,650 117,698 125,348 Change in payables and prepayments related to 11 5,339 28,082 operating activities Interest paid 10 -17,364 -14,835 Dividends paid 0 -5,000 -5,000 Income tax paid 13 -496 -488 Net profit for the period 0 39,907 39,907 Total cash flow from operating activities 13,708 50,734 Balance as at 31 December 2022 7,650 152,605 160,255 CASH FLOWS FROM INVESTING ACTIVITIES Purchase of property, plant and equipment and intangible assets 7, 9 -71,811 -37,158 Additional information regarding share capital and other owners’ equity entries is disclosed Proceeds from sale of property, plant and equipment in Note 13. 7 70 110 and intangible assets Acquisition of investments in subsidiaries 5 0 -8,435 Acquisition of investments in associates 6 0 -58,566 Purchase of other financial investments 0 -13 Loans granted 23 -9,150 -11,028 Interest received 1,265 4 Dividends received 6 2,647 2,647 Total cash flow from investing activities -76,979 -112,439 CASH FLOWS FROM FINANCING ACTIVITIES Loans received 10 55,000 48,000 Payment of finance lease liabilities 10 -1,864 -1,575 Other payments from financing activities -44 -100 Dividends paid 13 -5,000 -5,000 Total cash flow from financing activities 48,092 41,325 TOTAL CASH FLOWS -15,179 -20,380 CASH AND CASH EQUIVALENTS 2 19,331 39,711 AT THE BEGINNING OF THE PERIOD CASH AND CASH EQUIVALENTS 2 4,152 19,331 AT THE END OF THE PERIOD The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements. The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements. 96 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 97 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 NOTES TO THE CONSOLIDATED From the acquisition date, the group’s interest in the assets, liabilities and contingent liabilities of the acquired entity and the resulting goodwill are recognised in the FINANCIAL STATEMENTS consolidated balance sheet and the interest in the acquired entity’s income and expenses is included in the consolidated income statement. Negative goodwill is recognised as income in the period. On the acquisition of the company, if the acquirer did not acquire a business, the „ Note 1 Accounting policies used in the preparation of the transaction has to be accounted for as an asset acquisition. For the recognition of the consolidated financial statements acquisition (the purchase), the cost of the acquisition is to be allocated to the individual identifiable assets (and liabilities) on the basis of their relative fair values at the date of The 2022 consolidated financial statements of OÜ UTILITAS have been prepared in accordance purchase. The transaction does not give rise to goodwill. with the generally accepted accounting principles in Estonia. The generally accepted If a subsidiary is disposed of during the accounting period, the income and expenses of accounting principles are prescribed by the Accounting Act of Estonia and supplemented the subsidiary disposed of are included in the consolidated income statement until the by the guidelines issued by the Accounting Standards Board. date of loss of control. The difference between the proceeds from the disposal and the The consolidated report consists of the financial information of OÜ UTILITAS (hereinafter carrying amount of the net assets of the subsidiary (including goodwill) as at the date “Company”) and its subsidiaries (hereinafter “Group”). The information about subsidiaries is of the disposal is recognised as a gain or loss on disposal of the subsidiary. If a part of disclosed in Note 5. a subsidiary is disposed of and the group’s control over the entity falls below 50%, but The consolidated financial statements have been prepared under the historical cost influence over the entity does not completely disappear, the consolidation of the entity convention, except as disclosed in the accounting policies below. is ceased as at the date of the disposal and the remaining interest in the assets, liabilities and goodwill of the subsidiary is recognised as an associate, a jointly controlled entity or Consolidated financial statements are prepared in EUR thousands. other financial asset. The new cost of the remaining investment is its remaining carrying amount at the date of disposal. Reclassifications Associates Building rights and connection agreements obtained in 2021 in the course of business acquisition that were previously presented as part of Intangible assets line in the consolidated An associate is an undertaking over which the Group has significant influence, but that balance sheet have been reclassified and presented on the Property, plant and equipment it does not control. Generally significant influence is assumed to exist if the Group owns line in the consolidated balance sheet. 2021 figures have been restated to that effect. There 20%-50% of voting shares or units of the undertaking. was no impact on 1.01.2021, thus the third consolidated balance sheet is not presented. There was no impact on the consolidated income statement and consolidated cash flow statement. Investments in associates are recognised in consolidated financial statements in equity method; according to this, the initial investment is adjusted with the profit/loss received As reported Restated from the undertaking and received dividends. Unrealised gains occurred in transactions IN EUR THOUSAND Restatement 31.12.2021 31.12.2021 with the associate are eliminated in proportion to the holding in the undertaking. Unrealised gains are also eliminated, except in case when the loss is caused because of Property, plant and equipment 325,585 8,310 333,895 impairment loss. In case the company’s holding in the loss of the associate recognised Intangible assets 22,423 -8,310 14,113 by equity method is equal or exceeds the carrying amount of the associate, the carrying amount of the investment is reduced to zero and further losses are recognized outside the balance sheet. In case the undertaking has guaranteed or is obliged to satisfy the A. Preparation of the consolidated financial statements liabilities of the affiliate, the respective liability and the loss in the equity method is Principles of consolidation recognized in the balance sheet. If necessary, the accounting policies of the associate are adjusted so that they comply with the Group accounting policies. In the consolidated financial statements, the financial information of all subsidiaries under the control of the parent company have been combined line by line. Intragroup Business combinations involving entities under common control receivables and liabilities, transactions between group companies and the resulting Business combinations involving entities under common control are accounted for using unrealised gains and losses have been eliminated. the adjusted purchase method under which the investment acquired in the other entity Where necessary, the accounting policies of the subsidiaries have been adjusted to is recognised at the carrying amount of the net assets acquired (i.e. continuation of ensure uniformity with the accounting policies adopted by the group. recognition of assets and liabilities that have been reported previously in the balance sheet of the acquired entity) and the difference between the cost and the carrying Subsidiaries amount of the net assets acquired is recognised as an increase or decrease of the equity Subsidiaries are all economic entities over which the parent company has control. A of the acquirer. subsidiary is considered to be under the control of the parent company if the parent directly or indirectly possesses over 50% of the subsidiaries voting shares or is able to The unconsolidated primary financial statements of the Parent Company disclosed to influence the operational and financial policy of the subsidiary by any other means. the consolidated financial statements Acquisition of subsidiary is accounted for in the consolidated financial statements by According to the Accounting Act of Estonia, the Notes to the consolidated financial applying the purchase method (except for business combinations involving entities under statements should include disclosures on the separate primary financial statements of common control that are recognised using the adjusted purchase method). According the consolidating entity (parent company). The parent’s primary financial statements to the purchase method, the assets, liabilities and contingent liabilities of the acquired have been prepared using the same accounting methods and measurement bases as subsidiary (i.e. acquired net assets) are recognised at their fair values. The difference for the preparation of the consolidated financial statements, except for investments in between the cost of acquisition and the fair value of the acquired net assets is recorded subsidiaries and associates that are carried at cost (less any impairment losses) in the either as positive or negative goodwill. separate primary financial statements of the parent company. 98 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 99 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 B. Financial assets weighted average method for fuel inventories recognition. Inventories are measured in the balance sheet at the lower of cost and net realisable value. The write-down of The Group has the following financial assets: cash and cash equivalents (refer to inventories to the net realisable value is included in the income statement line Other accounting policy from section C), trade receivables (refer to accounting policy from operating expenses. section D) and other receivables. Regular purchases and sales of financial assets are recognised at the trade date (i.e. on the date that the group commits (for an example, enters into a contract) to purchase or G. Property, plant and equipment sell a certain financial asset). An item of property, plant and equipment is an asset that is used in the group’s operations Cash and cash equivalents, trade and other receivables (accrued income, loans granted with their expected useful lives over one year and with their cost in the range of EUR 700 and other current and non-current receivables), except for receivables acquired for up until EUR 10,000. the purpose of selling, are carried at amortised cost. The amortised cost of current receivables generally equals their nominal value (less repayments and any impairment losses), therefore current receivables are carried in the balance sheet at their expected An item of property, plant and equipment is initially measured at cost, comprising its realisable value. purchase price (incl. customs duties and other non-refundable taxes) and any costs directly attributable to its acquisition that are necessary to bring the asset to its operating condition and location. In case the construction of property, plant and equipment item C. Cash and cash equivalents takes a longer period of time, borrowing costs are capitalized in the cost of the item of property, plant and equipment. The capitalisation of borrowing costs is stopped as the In the statement of cash flows cash and cash equivalents include cash on hand and bank property, plant and equipment item is ready for its intended use or the construction is balances (except for overdraft), term deposits with original maturities of three months paused for a longer period of time. or less as well as investments in money market funds and other highly liquid funds that invest in instruments which individually meet the definition of cash and cash equivalents. Overdraft is included within current borrowings in the balance sheet. An item of property, plant and equipment is subsequently carried in the balance sheet at its cost less any accumulated depreciation and any accumulated impairment losses. Items of property, plant and equipment acquired under finance leases are recorded D. Receivables and prepayments similarly to owned assets. Current receivables arising in the ordinary course of business are classified as trade receivables. Trade receivables are carried at amortised cost (i.e. original invoice amount Subsequent expenditure is capitalised only when it is probable that future economic less repayments and provisions made for impairment of these receivables). benefits associated with the item will flow to the group and the cost of the item can be measured reliably. All other repair and maintenance expenditure are recognised as a cost Impairment of receivables is recognised when there is objective evidence that the group in the period in which the respective expense was made. will not be able to collect all amounts due according to the original terms of receivables. Evidence of potential impairment includes the bankruptcy or major financial difficulties The straight-line method is used for depreciation of items of property, plant and of the debtor and non-adherence to payment dates. The impairment of the receivables equipment. The depreciation rates are set separately for each item of property, plant and that are individually significant (need for a write-down) is assessed individually for each equipment depending on their useful lives. For assets with significant residual value, only customer, using the present value of expected future collectible amounts as the basis. the depreciable amount, i.e. difference between cost and residual value is depreciated Receivables, that are not individually significant or for which no objective evidence over the useful life of the asset. If an item of property, plant and equipment consists of of impairment exists, are collectively assessed for impairment using previous years’ identifiable components with different useful lives, these components are recognised as separate items of property, plant and equipment and separate depreciation rates are set experience on uncollectible receivables. The amount of the allowance for doubtful for them depending on their estimated useful lives. receivables is the difference between the carrying amounts of these receivables and the present value of expected future cash flows discounted at the effective interest rate. The carrying amount of receivables is reduced by the amount of doubtful receivables and The depreciation rates are as follows for the groups of property, plant and equipment: impairment losses are recognised as Other operating expenses in the income statement. If a receivable is deemed irrecoverable, the receivable and the impairment allowance are Buildings 2 - 10% 10 - 50 years taken off the balance sheet. The collection of the receivables that have previously been Heat pipelines 3 - 10% 10 - 30 years written down is accounted for as a reversal of the cost of impairment of the receivables. Production plant and machinery 3 - 20% 5 - 35 years E. Derivative instruments Other machinery and equipment 10 - 33% 3 - 10 years Derivatives are measured at fair value both at the date the derivative contract is entered Other inventory and IT equipment 10 - 33% 3 - 25 years into and subsequently. Derivatives are recognized at fair value in the income statement. Such profit and losses Objects with unlimited expected useful life (land, artwork, museum showpiece, books, resulting from changes in the fair value of derivatives are recognized in the Income etc.) are not depreciated. statement within other income or other expenses. Depreciation of an asset begins when it is available for use for the purpose intended by management and is ceased when the asset’s residual value exceeds its carrying amount or when it is withdrawn from use. At each balance sheet date the appropriateness of the F. Inventories depreciation rates, the depreciation method and the residual value are reviewed. Inventories are initially recognised at cost, which comprises of the purchase cost and If the recoverable amount of an item of property, plant and equipment (i.e. higher of its other costs incurred in bringing the inventories to their present location and condition. fair value less costs to sell and its value in use) is lower than the asset’s carrying amount, Inventories are expensed using the FIFO method. OÜ Utilitas Tallinn Elektrijaam uses 100 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 101 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  an item of property, plant and equipment is written down to its recoverable amount Software (refer to accounting policy from section J). Computer software, which is not an integral part of the related hardware, is recognised Recognition of an item of property, plant and equipment is ceased at the date when the as an intangible asset. Software development costs are included within intangible assets asset is sold or disposed or in a situation when it is expected that no future benefits from when they are directly related to the development of such software items that can be the asset will flow to the group. Gains and losses on disposing of items of property, plant distinguished from one another, are controlled by the Group and from which the future and equipment are included in the income statement Other income or Other operating economic benefits for a period longer than one year are expected to flow to the Group. expenses lines. Software development costs subject to capitalisation include labour costs and other expenses directly related to development. Capitalised software costs are amortised over the estimated useful life not exceeding 5 years. Regular software maintenance costs are H. Leases recognised as expenses in the income statement. During 2001, AS Utilitas Tallinn (the lessee) entered into a rental and operating contract Building rights, connection agreements for 30 years with AS Tallinna Soojus (the lessor) owned by City of Tallinn. With this contract, the lessee took over the complete property, which is required to be maintained Building rights are amortised from the receival of permission for the start of construction and preserved, as well as returned at the end of the rental period. Assets associated with works. Before the completion of the assets, the amortisation expense on building rights the finance lease, which under contract are designated as „Leasehold estate“, are shown is recognised as part of the cost of the assets. Building rights are amortised on a straight- within the Notes 7, 8 and 9. The lessee shall improve and substitute the assets, which line basis until the expiry of the rights of superficies. are designated as ”Leasehold estate“ and depreciated throughout the rental period in Connection contracts are amortised from the date of completion of construction of the accordance with their useful life. Investments in the substitution of assets designated in respective asset. The connection contract is amortised on a straight-line basis until the “Leasehold estate“ are later compensated by the lessor in their residual value. expiry of the rights of superficies. Rented assets acquired through financial lease are recorded in the balance sheet under Other intangible assets Finance lease. Expenditures related to the patents, trademarks, licenses and certificates are capitalised Other tangible assets associated with the financial lease, which AS Utilitas Tallinn acquires when it is possible to evaluate the related future economic benefits. Other intangible throughout the rental period, are to be compensated in case the ownership is transferred assets are amortised on a straight-line basis over the estimated useful life of the asset to the lessor at the end of the period in their residual value. not exceeding 5 years. I. Intangible assets J. Impairment of assets Intangible assets (goodwill, patents, licenses, trademarks, software, building rights, Intangible assets that have indefinite useful lives are tested annually for impairment by connection agreements) are recognised in the balance sheet when the asset is controlled comparing their carrying amounts with their recoverable amounts. by the group, future economic benefits attributable to the asset will flow to the group and the cost of the asset can be measured reliably. An intangible asset is initially recognised Assets that are subject to depreciation and amortisation and assets with unlimited useful at cost, comprising its purchase price and any costs directly attributable to the purchase. lives (land) are reviewed for impairment whenever events or changes in circumstances After initial recognition, an intangible asset is carried at cost less any accumulated indicate that the carrying amount may not be recoverable. Under those circumstances, amortisation and any accumulated impairment losses. the recoverable amount is estimated and compared to the carrying amount. Intangible assets are amortised using the straight-line method, using the estimated useful An impairment loss is recognised in the amount by which the asset’s carrying amount lives as the basis. The appropriateness of the amortisation periods and amortisation exceeds its recoverable amount. The recoverable amount of an asset is the higher of method is assessed at each balance sheet date. The annual amortisation rates for groups an asset’s fair value less costs to sell and value in use. For the purpose of assessing an of intangible assets are as follows: impairment of an asset, assets are assessed either individually or grouped at the lowest levels for which there are separately identifiable cash flows (cash-generating unit). Goodwill 4.55% Impairment losses are recognised as cost in the reporting period. Computer software, patents, licences, trademarks, building rights, At each following balance sheet date, assets that have been impaired are assessed 20-30% to determine whether their recoverable amount has increased. If the impairment test connection agreements and other intangible assets indicates that the recoverable value of an asset or asset group (cash generating unit) has increased above its carrying amount, the previous impairment loss is reversed up Intangible assets are tested for impairment whenever there is any indication of impairment to the carrying amount that would have been determined had no impairment loss been (refer to accounting policy from section J). recognised for the asset in prior periods, by applying normal depreciation rates and Goodwill methods to the asset or the asset group. Reversal of impairment losses are recognised in the income statement as a reduction of the impairment loss. Goodwill represents the excess of the cost of a business combination over the fair value of the net assets acquired, reflecting that portion of the payment made for such assets of the investee, which cannot be individually identified and separately recognised. At K. Finance and Operating leases the acquisition date, goodwill is recognised at cost as an intangible asset in the balance Leases of assets, which transfer substantially all the risks and rewards incidental to sheet. ownership to the lessee, are classified as finance leases. Other leases are classified as Goodwill is subsequently amortized using a straight-line method over the useful life of operating leases. the acquired net assets. 102 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 103 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  The Group as the lessee Pledges, guarantees and other obligations, whose settlements are not probable or the amount of which cannot be measured with sufficient reliability, but which under certain Finance leases are recognised in the balance sheet as assets and liabilities at the lower conditions may realise in future, are disclosed as contingent liabilities in the Notes to the of the fair value of the leased asset and the present value of minimum lease payments. financial statements. Each lease payment is apportioned between the finance charges (interest expense) and reduction of the outstanding liability. The finance charge (interest expense) is charged to the income statement over the lease period so as to achieve a constant periodic rate of N. Corporate income tax interest on the remaining balance of the liability. The assets acquired under finance lease are depreciated similarly to owned assets over the shorter of the useful life of the asset According to the Income Tax Act applicable in Estonia, annual profits earned by entities and the lease term. The costs identified as directly attributable to activities performed by are not taxed in Estonia. Corporate income tax is paid on dividends, fringe benefits, the lessee for a finance lease are added to the amount recognised as an asset. gifts, donations, costs of entertaining guests, non-business related disbursements and adjustments of the transfer price. The tax rate on the net dividends paid out of retained Payments made under operating leases are charged to the income statement on a earnings is 20/80. In certain circumstances, it is possible to distribute dividends without straight-line basis over the period of the lease. any additional income tax expense. Starting from 2019, regular dividend payments will be subject to corporate income tax at the reduced rate of 14/86 to the extent of the average dividend distribution of three preceding years. The first year to be taken account L. Financial liabilities was 2018. The corporate income tax arising from the payment of dividends is recognised All financial liabilities (trade payables, borrowings, accrued expenses, issued bonds and as a liability and an income tax expense in the period in which dividends are declared, other current and non-current liabilities) are initially measured at cost, which includes all regardless of the period for which the dividends are paid or the actual payment date. costs directly attributable to the purchase. They are subsequently measured at amortised The tax becomes due to the tax authorities on the 10th day of the month following the cost (except for financial liabilities purchased to be resold and derivatives with negative dividend payment. fair values, which are recognised in their fair values). Due to the nature of the taxation system, the companies registered in Estonia do not have The amortised cost of current financial liabilities generally equals their nominal value, any differences between the tax basis of assets and their carrying amount and hence, no therefore current financial liabilities are carried in the balance sheet at their redemption deferred income tax assets and liabilities arise. A contingent income tax liability, which value. For determining the amortised cost of non-current financial liabilities, they are would arise upon the payment of dividends, is not recognised in the balance sheet. initially recognised at the fair value of the consideration received (less any transaction The maximum income tax liability, which would accompany the distribution of group’s costs), calculating an interest expense on the liability in subsequent periods using the retained earnings, is disclosed in Note 13 to the consolidated financial statements. effective interest rate method. A financial liability is classified as current when it is due to be settled within 12 months O. Revenue recognition after the balance sheet date or the group does not have an unconditional right to defer settlement of the liability for at least 12 months after the balance sheet date. Borrowings Revenue from the sale of goods is recognised at the fair value of the consideration due to be settled within 12 months after the balance sheet date but that are refinanced received or receivable, taking into consideration all discounts and rebates. Revenue from as non-current after the balance sheet date but before the financial statements are the sale of goods is recognised when the group has transferred the significant risks and authorised for issue are recognised as current liabilities. Borrowings that the lender has rewards incidental to ownership of the goods to the buyer, the outcome of the transaction the right to recall at the balance sheet date as a consequence of a breach of contractual (i.e. revenue and expenses relating to the transaction) can be estimated reliably and the terms are also recognised as current liabilities. receipt of payment from the transaction is probable. Revenue from the sale of services is recognised after performing the servicing activity or when the servicing activity is provided over a longer period of time, according to the M. Provisions and contingent liabilities stage of completion method. Present obligations arising from past events, which have occurred before the balance Sale of electrical and thermal energy and district cooling service sheet date and whose timing or amount is uncertain, are recognised as provisions. Provisions are recognised based on management’s estimates regarding the amount and Revenue from sale of electrical and thermal energy and district cooling service is timing of the expected outflows. The amount recognised as a provision shall be the best recognised on accrual basis based on the reading of meters. estimate of the management regarding the expenditure required to settle the present Connection fees obligation at the balance sheet date or to transfer it to a third party. Connection fees are recorded as revenue, when the service associated with connection If a provision is expected to be settled later than 12 months after the balance sheet date, has been provided (i.e. assets required for connection are built) and there remains no it is recognised at the discounted value (at the present value of payments relating to the substantive risk to pay back those fees. provision) unless the effect of discounting is immaterial. Other Other possible or present obligations arising from past events but whose settlement is not probable or the amount of which cannot be measured with sufficient reliability are Interest and dividend income is recognised when the right to receive the payment is disclosed as contingent liabilities in the Notes to the financial statements. certain and the amount of income can be measured reliably. Interest income is recognised using the asset’s effective interest rate unless the receipt of interest is uncertain. In such Provisions for environmental protection cases, interest income is recognised on a cash basis. Dividend income is recognised when the right to receive payment is established by the owner. Provisions for environmental protection are formed before the end of the financial year in case of environmental damage only if the claim for repair damage derives from contractual or regulatory obligations. 104 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 105 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ Note 2 Cash and cash equivalents thousand . IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 thousand Bank accounts 3,852 19,331 Term deposits (with maturities of less than 3 months) 300 0 TOTAL CASH AND CASH EQUIVALENTS 4,152 19,331 „ Note 5 Subsidiaries As at 31.12.2022 OÜ Utilitas owned shares of the following subsidiaries: „ Note 3 Receivables and prepayments Ownership Ownership Subsidiary Area of activity 31.12.2022 31.12.2021 Current receivables and prepayments OÜ Utilitas Tallinna Production and sale of thermal and 100% 100% Elektrijaam electrical energy IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Production and sale of thermal and AS Utilitas Tallinn 100% 100% electrical energy and district cooling Trade receivables 47,151 44,303 AS Utilitas Eesti Production and sale of thermal energy 100% 100% Inc. Accounts receivables 47,154 44,309 OÜ Tuulepealne Maa Development of wind parks 100% 100% Allowance for doubtful receivables -3 -6 All subsidiaries are established and operate in Estonia. Prepaid taxes and receivables for reclaimed taxes 2 3 Other current receivables 1,478 51 In April 2021, Utilitas acquired a 100% holding in Tuulepealne Maa OÜ which develops Saarde and Aseri wind parks in Estonia. At the date of acquisition, the company did not have any Receivables from associates (Note 23) 25 24 substantive processes and did not produce any outputs (wind energy). Accordingly, the Interest receivables from associates (Note 23) 2,149 1,260 transaction did not constitute acquisition of a business and thus was accounted for not as a Prepayments for services 1,162 710 business combination but as an asset acquisition. TOTAL CURRENT RECEIVABLES AND PREPAYMENTS 51,967 46,351 „ Note 6 Associates Non-current receivables and prepayments In February 2021, Utilitas together with UG Investments OÜ established a joint venture IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 (50%/50%) Utilitas Wind OÜ to acquire and develop non-combustible renewable projects in Estonia and other Baltic countries. The investment has been classified as associated company Non-current prepayments 25 28 as shareholders have shared joint control over the company. Loans granted (Note 23) 20,150 11,000 TOTAL NON-CURRENT RECEIVABLES AND PREPAYMENTS 20,175 11,028 IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Investment in the associate at the beginning of the year 720 0 . Establishment expenses 0 5 Contribution to share capital 0 990 Reporting period’s profit (loss) calculated under the equity method 4,626 -275 Investment in associate at the end of the year 5,346 720 Financial information about the associate Utilitas Wind OÜ (reflecting 100% of the associate): „ Note 4 Inventories IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Current assets 13,372 5,974 IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Non-current assets 93,263 37,738 Raw materials and consumables 2,196 1,598 Current liabilities 10,129 4,004 Fuel 22,800 1,530 Non-current liabilities 84,829 37,936 Prepayments for inventories 16,716 18 Owners’ equity 11,677 1,772 Revenue 10,811 14 TOTAL INVENTORIES 41,712 3,146 Net profit (loss) 9,913 -559 106 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 107 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 During 1st half of 2021, Utilitas OÜ acquired ownership of 20.36% interest in Tallinna Vesi AS Non-current assets include the assets rented under the rental and operating contract of which is the largest water utility company in Estonia providing drinking water and wastewater AS Utilitas Tallinn with AS Tallinna Soojus in the amount of EUR 222,239 thousand (2021: disposal services in Tallinn and neighbouring municipalities. EUR 196,803 thousand). The balance sheet value of the assets taken over initially from AS Tallinna Soojus upon the signing of the rental and operating contract amounted to EUR IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 3,536 thousand as of 31.12.2022 (31.12.2021: EUR 4,108 thousand), the rest is comprised of Investment in the associate at the beginning of the year 57,923 0 the residual value of the investments which have been undertaken by AS Utilitas Tallinn since inception of the rental and operating contract. AS Utilitas Tallinn has performed and will Purchase price 0 58,561 continue performing investments to replace the rented assets as well as construct additional Dividends received -2,647 -2,647 noncurrent assets, which AS Tallinna Soojus will need to compensate in their residual value Reporting period’s profit calculated under the equity method 1,529 2,009 at the end of the rental period in case the ownership of the assets goes over to AS Tallinna Investment in associate at the end of the year 56,805 57,923 Soojus (see Note 8). Proceeds from sale of property, plant and equipment during the reporting period was in the Financial information about the associate Tallinna Vesi AS (reflecting 100% of the associate): amount of EUR 70 thousand (2021: EUR 786 thousand). Loss from write-offs of property, plant and equipment was EUR 218 thousand (2021: EUR 148 thousand). IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Current assets 22,836 43,898 Non-current assets 230,557 212,275 „ Note 8 Finance lease Current liabilities 18,487 15,490 Non-current liabilities 84,930 88,022 The Group as a lessee: Owners’ equity 149,976 152,661 Assets leased under finance lease and their improvements and replacements by asset Revenue 54,558 41,510 groups: Net profit (loss) 10,315 13,246 Tangible assets Intangible assets „ Note 7 Property, plant and equipment IN EUR THOUSAND Total Buildings and land Machinery and equipment Other tangible assets Construction in progress and prepayments Balance as at 31.12.2021 Cost 127,115 246 127,361 IN EUR THOUSAND Total Accumulated depreciation -37,616 -185 -37,801 CARRYING VALUE 89,499 61 89,560 Changes in the year 2022 Balance as at 31.12.2021 Acquisitions, improvements and replacements 18,273 35 18,308 Cost 259,319 164,082 2,303 22,021 447,725 Write-offs -61 0 -61 Accumulated depreciation -68,079 -44,532 -1,219 0 -113,830 Depreciation -7,767 -30 -7,797 CARRYING VALUE 191,240 119,550 1,084 22,021 333,895 Changes in the year 2022 Balance as at 31.12.2022 Acquisitions and improvements 1,159 653 256 73,899 75,967 Cost 144,866 281 145,147 Write-offs -65 -152 -1 0 -218 Accumulated depreciation -44,922 -215 -45,137 Sales 0 -67 -3 0 -70 CARRYING VALUE 99,944 66 100,010 Reclassifications 27,800 4,505 0 -32,305 0 Other reclassification 0 -11 0 0 -11 Depreciation -11,005 -7,477 -207 0 -18,689 On 31 October 2001, AS Utilitas Tallinn (the lessee) entered into a rental and operating contract for 30 years with AS Tallinna Soojus (the lessor) owned by City of Tallinn. Balance as at 31.12.2022 Cost 289,550 170,917 2,592 63,615 526,674 AS Utilitas Tallinn conducts improvements and replacements for assets leased under the finance lease that are recognised as a part of the “Leasehold estate”. At the end of the lease Accumulated depreciation -80,421 -53,916 -1,463 0 -135,800 period AS Tallinna Soojus will reimburse the investments in replacements of lease assets CARRYING VALUE 209,129 117,001 1,129 63,615 390,874 to the company in carrying value. In addition non-current assets include other fixed assets related to the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus which AS Utilitas Tallinn has additionally acquired during the rental period and which AS Tallinna Soojus will need to 108 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 109 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 compensate in their residual value at the end of the rental period in case the ownership is „ Note 9 Intangible assets transferred to the lessor at the end of the lease period. Goodwill Other intangible assets The carrying amount of assets related to the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus is divided as follows: IN EUR THOUSAND Total IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Balance as at 31.12.2021 AS Tallinna Soojus (lessor) assets transferred upon 3,536 4,108 Cost 22,839 2,252 25,091 the signing of rental and operating contract Accumulated depreciation -10,381 -597 -10,978 Improvements during the rental period by AS Utilitas 6,640 7,226 Tallinn (lessee) CARRYING VALUE 12,458 1,655 14,113 Replacements during the rental period by AS Utilitas Changes in the year 2022 89,005 77,563 Tallinn (lessee) Acquisitions and improvements 0 918 918 CARRYING VALUE OF LEASED ASSETS 99,181 88,897 Depreciation -1,039 -309 -1,348 Project assets 103,086 94,961 Balance as at 31.12.2022 Private assets 6,525 6,509 Cost 22,839 3,163 26,002 Construction in progress and prepayments 15,272 7,805 Accumulated depreciation -11,420 -899 -12,319 CARRYING VALUE 11,419 2,264 13,683 TOTAL ASSETS RELATED TO THE RENTAL AND OPERATING 224,064 198,172 CONTRACT WITH AS TALLINNA SOOJUS Intangible fixed assets include intangible assets leased under the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus including their improvements and replacements in the Contractual obligation from financial leasing carrying value of EUR 66 thousand (31.12.2021: EUR 61 thousand; see Note 8). Present value of rental payments arising from the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus amounted to EUR 35,639 thousand as of 31.12.2022 (31.12.2021: EUR 37,314 „ Note 10 Borrowings thousand; see Note 10). Present value of rental payments arising from the contract at the time of signing amounted Non- to EUR 35,834 thousand and annual rental payment was EUR 2,684 thousand. In order to Current current balance balance Contractual calculate the net present value of the rental payments, the preliminary projections included IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2022 Maturity interest rate the consumer price index assumed to be 4.5% for the first 5 years, 3.5% for the next 5 years and for the last 20 years 3.1%. Rental payment instalments are adjusted once a year Loans from parent company (Note 23) 0 332,701 2047 4.99% according to the change in consumer price index in the previous year. Difference resulting from initially assessed and actual consumer price index is recognised as income or expense Financial lease 2,183 34,128 for the period. Rental payments are made quarterly. Inc. Rental and operating contract (discount rate) 2,008 33,631 2031 As at 31.12.2022 the financial lease liability amounted to EUR 36,311 thousand (31.12.2021: EUR with AS Tallinna Soojus (Note 8) 9.60% 37,828 thousand; see Note 10). six-month Other financial lease 175 497 2026 euribor As at 31.12.2022 vehicles are being leased under financial lease with the carrying amount of + 1.30-1.55% EUR 829 thousand (31.12.2021: EUR 663 thousand). TOTAL 2,183 366,829 Non- Current current balance balance Contractual IN EUR THOUSAND 31.12.2021 31.12.2021 Maturity interest rate Loans from parent company (Note 23) 0 277,701 2047 4.99% Financial lease 1,795 36,033 Inc. Rental and operating contract (discount rate) 1,675 35,639 2031 with AS Tallinna Soojus (Note 8) 9.60% six-month Other financial lease 120 394 2026 euribor + 1.30-1.35% TOTAL 1,795 313,734 110 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 111 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 In the reporting period additional loans were received from the parent company in the total „ Note 13 Share capital amount of EUR 55,000 thousand (2021: EUR 48,000 thousand). 31 .12 .2022 31.12.2021 The interest expense of the reporting period from loans received was EUR 14,481 thousand Share capital (EUR thousand) 7,650 7,650 (2021: EUR 12,646 thousand) (see Note 23), the interest expense of the financial lease was EUR 3,078 thousand (2021: EUR 3,319 thousand). Number of shares (pcs.) 1 1 Share value (EUR) 7,650,000 7,650,000 The Group has entered into a working capital loan agreement with SEB bank with a limit of EUR 15 million, interest expense on working capital loan commitment fees was EUR 82 thousand (2021: EUR 91 thousand) and interest expense on working capital loan was 1 As at 31.12.2022 and 31.12.2021, the share capital of the parent company consisted of 1 share thousand (2021: EUR 2). with the nominal value of EUR 7,650,000, which has been fully paid for. All Group debt liabilities are in EUR. Information about collaterals of loan liabilities is disclosed In November 2018, a leading international infrastructure fund with long-term strategy, in Note 20. European Diversified Infrastructure Fund II (hereinafter EDIF II), managed by First Sentier Investors, became one of the owners of the company. The indirect owners of the company are EDIF II (85%) and the companies of the members of the management team of OÜ Utilitas „ Note 11 Payables and prepayments (15%). The direct 100% parent company of OÜ Utilitas is joint holding company FS Core Utilities S.à r.l. Current payables and prepayments IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31.12.2021 IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Retained earnings 152,605 117,698 Payables to suppliers 34,160 29,553 Payables to employees 156 159 Potential dividends 122,599 94,567 Tax liabilities 1,022 5,650 Possible income tax on potential dividends 30,006 23,131 Incl. VAT 251 4,973 Social tax 342 293 In 2022, EUR 5,000 thousand were paid as dividends (2021: EUR 5,000 thousand) and this Air contamination tax 192 180 resulted in an income tax expense of EUR 496 thousand (2021: EUR 488 thousand). Personal income tax 172 158 Income tax of special cases 33 16 Unemployment insurance 18 17 „ Note 14 Sales revenue Obligatory pension payments 10 10 Excise tax 4 3 IN EUR THOUSAND 2022 2021 Other payables 309 245 Consolidated revenue by geographical region Interest payable (Note 23) 1,501 1,223 Short-term derivatives (Note 19) 1,534 0 Estonia 255,778 159,912 Current provisions 2,061 1,660 TOTAL 255,778 159,912 Provision related to onerous contracts (Note 4) 7,781 0 Reserve for CO2 emission allowances (Note 16; 21) 6,344 6,598 Consolidated revenue by activity Prepayments received 300 308 Production and sale of thermal and electrical energy (Note 19) 240,388 142,680 TOTAL CURRENT PAYABLES AND PREPAYMENTS 55,168 45,396 Renewable energy subsidies 10,725 13,541 Other revenue 4,665 3,691 In 2022, in order to mitigate shale oil price risk the Group has entered into a derivative contract. The derivative fair value as of 31.12.2022 was EUR 1,534 thousand (see Note 19). TOTAL SALES REVENUE 255,778 159,912 Compared to 2021, the sales of thermal and electrical energy increased in the reporting year „ Note 12 Non-current provisions due to higher electricity prices in the Nord Pool electricity market and due to higher heat tariffs, which increased due to considerably higher variable costs (primarily natural gas). Provisions for possible environmental damage has been made in the amount of EUR 279 thousand (2021: EUR 234 thousand) and it is based on the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus, which stipulates that AS Utilitas Tallinn will cover all environmental protection expenses in the amount up to EUR 64 thousand and 10% of the costs over that limit, but not more than EUR 128 thousand per contract year. The amounts are to be adjusted annually based on the development of the consumer price index. As at the balance sheet date the group is not aware of any environmental protection related liabilities, nor has it received any orders from institutions to compensate for environmental liability. Provisions for possible environmental damage have not been discounted since the Management board assesses the discount to be immaterial for the financial statements. 112 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 113 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ Note 15 Other income „ Note 18 Payroll expense IN EUR THOUSAND 2022 2021 IN EUR THOUSAND 2022 2021 Fines and penalties received 91 8 Wages and salaries -9,543 -8,706 Irrecoverable receivables collected (Note 3) 7 11 Social security costs -3,195 -2,913 Sale of CO2 quotas 3,305 155 Government grants income 428 797 TOTAL PAYROLL EXPENSE -12,738 -11,619 Other operating income 14 9 Average number of employees in full time equivalent units 271 252 Employee working under an employment contract 279 261 TOTAL OTHER INCOME 3,845 980 Member of the management board and other control bodies 9 9 During the reporting period, sales of greenhouse gas emission units were carried out wherein the outstanding emission units of the current trading period were sold, totalling 41,0 thousand tonnes, with an average price of EUR 80.7 per ton (2021: 3.5 thousand tonnes, with an average price of EUR 44.2 per ton). „ Note 19 Other expenses In 2022, the SA Keskkonnainvesteeringute Keskus co-financed one investment project of AS Utilitas Tallinn in the amount of EUR 34 thousand (2021: three investment projects in the IN EUR THOUSAND 2022 2021 amount of EUR 188 thousand) and six investment projects of AS Utilitas Eesti in the amount of EUR 394 thousand (2021: five investment projects in the amount of EUR 609 thousand). Loss from realised derivative transactions -6,873 0 Loss from unrealised derivative transactions (Note 11) -1,534 0 „ Note 16 Cost of goods and services sold Other expenses -50 -23 TOTAL OTHER EXPENSES -8,457 -23 IN EUR THOUSAND 2022 2021 Raw materials and purchased energy -134,975 -68,408 The electricity sales prices during 2022 were partially fixed in order to manage electricity price risk, as a result sales revenue from electricity was partially set off by loss from hedging Energy, water and chemical expense -5,144 -2,942 transactions recognised as other expense in amount of EUR 6,873 thousand (Note 14). Repair and maintenance costs -4,021 -3,343 Air pollution charge -469 -483 Cost of CO2 emission quota -7,220 -6,598 „ Note 20 Loan guarantees, pledged assets and guarantees given Building permit and estate tax -439 -443 Collaterals for the liabilities related to group’s investment loans in the amount of EUR 332,701 Cost of resale -8,345 -117 thousand as at 31.12.2022 (as at 31.12.2021: EUR 277,701 thousand; see Note 10) are as follows: Other -1,951 -1,575 1. Floating charge on the Groups non-fixed assets (movables) is in the amount of EUR 173.5 million. The group’s assets, which are considered as movables are accounts TOTAL COST OF GOODS AND SERVICES SOLD -162,564 -83,909 receivables (see Note 3), inventory (see Note 4), property, plant and equipment except land and buildings (see Note 7). 2. Mortgages to properties in the amount of EUR 10 million with the book value of EUR „ Note 17 Other operating expenses 4.5 million (as at 31.12.2021: EUR 4.4 million; see Note 7) and building rights in the amount of EUR 150 million (balance sheet value not determined). IN EUR THOUSAND 2022 2021 3. Shares of subsidiaries. Office, administrative and maintenance costs -1,552 -1,295 In April 2021 Utilitas OÜ provided a guarantee for the benefit of Utilitas Wind OÜ, the Research and development costs 0 -26 guarantee amount being 7,250 thousand EUR as at 31.12.2022 (as at 31.12.2021: EUR 11,350 External counsel -503 -502 thousand. The guarantee interest is 12% per annum (see Note 23). Property insurance costs -446 -336 Allowance for doubtful receivables (Note 3) -5 4 Other expenses -2,243 -1,456 TOTAL OTHER OPERATING EXPENSES -4,749 -3,611 114 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 115 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ Note 21 Contingent assets Sales to related parties Pursuant to Article 10a of Directive 2003/87 / EC of the European Parliament and of the IN EUR THOUSAND 2022 2021 Council, a total of 82,987 tonnes (2021: 79,314 tonnes) of free greenhouse gas emission units for heat production have been allocated to Utilitas group installations for the reporting Goods and services sold to associates 223 44 period 2022. As at 31.12.2022, the amount of unused allowances in the registry account was Interest income on loans to associates 952 432 70,737 tonnes (31.12.2021: 81,755 tonnes), from which the amount of 144,937 tonnes in 2022 Interest income on guarantees given to associates 1,198 828 has not been deducted (154,388 tonnes in 2021), which will be returned in April 2023 in accordance with the regulations. As the volume of greenhouse gas emission units owned by the Utilitas Tallinn AS as at 31.12.2022 is not sufficient to cover the needs of the company, a provision in the amount of 6,344 thousand euros has been formed (31.12.2021: 6,598, see Payables to related parties Note 11 and 16). IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Current payables to parent company 2,976 1,223 „ Note 22 Contingent liabilities Inc. Interest payable 1,501 1,223 Potential liabilities related to tax audit Current payables to associates 139 127 The tax authorities have the right to review a company’s tax accounting for up to 5 years in Estonia after filing the tax returns and upon detecting errors, assign additional taxes, interest Non-current payables to parent company 332,701 277,701 and fines. Inc. Loans received (see Note 10) 332,701 277,701 The group’s management estimates that there are no circumstances that might lead the tax authorities to assess additional taxes for the group Transactions with related parties „ Note 23 Transactions with related parties IN EUR THOUSAND 2022 2021 Interest expense from loan received from parent company 14,481 12,646 Name of the parent company: FS Core Utilities S.à.r.l. Goods and services purchased from associates 1,248 973 The country where the parent company is registered: Luxembourg Name of Group that the parent company belongs to: FS Elio S.à.r.l. There are no contractual obligations to acquire or sell from/to related parties. The country where the Group parent company is registered: Luxembourg In 2022 the remuneration of the members of the Management Board and Supervisory Board of all Group entities amounted to EUR 1,275 thousand plus social taxes (2021: EUR 1,355 In preparing the consolidated financial statements for OÜ Utilitas, the following parties have thousand). been considered to be related parties: Upon termination of a contract with certain members of the executive and senior management a. Entities that control or have significant influence over the company; team, depending on the reasons for termination of the contract, the Group may have an b. Subsidiaries and affiliates (transactions with subsidiaries that are eliminated in the obligation to pay compensation in the amount of 6 months’ remuneration. course of consolidation must not be disclosed in consolidated statements); c. The management of the company or its parent company and private shareholders of the company, who control or have significant influence over the company, close family members of the persons mentioned above and the companies that all the persons mentioned above control or over which they have significant influence. Receivables from related parties IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Current receivables from associates (Note 3) 2,174 1,284 Inc. Interest receivables 2,149 1,260 Non-current receivables from associates 20,150 11,000 Inc. Loans granded 20,150 11,000 116 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 117 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ Note 24 Separate primary financial statements of the Unconsolidated income statement parent company IN EUR THOUSAND 2022 2021 The primary financial statements of the parent company have been prepared using the same principles, which have been used in the preparation of the consolidated financial statements, Revenue except for investments in subsidiaries, which are measured at cost. Sales revenue 2,137 1,801 Unconsolidated balance sheet TOTAL REVENUE 2,137 1,801 IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Cost of goods and services sold -571 -467 ASSETS Other operating expenses -1,184 -1,015 Current assets Payroll expense -1,919 -2,137 Cash and cash equivalents 12,672 7,561 Depreciation, amortisation and impairment -106 -65 Receivables and prepayments 9,608 7,339 Total operating loss -1,643 -1,883 TOTAL CURRENT ASSETS 22,280 14,900 Non-current assets Financial income and expenses Financial investments in subsidiaries 19,143 18,843 Financial income from investments in subsidiaries and associates 9,155 4,734 Investments in associates 62,151 58,643 Interest expense -14,569 -12,740 Loans granted 248,330 205,480 Other financial income and expenses 12,250 12,874 Property, plant and equipment 1,195 665 TOTAL FINANCIAL INCOME AND EXPENSES 6,836 4,868 Intangible assets 168 83 Profit before tax 5,193 2,985 Total non-current assets 330,987 283,714 NET PROFIT FOR THE PERIOD 5,193 2,985 TOTAL ASSETS 353,267 298,614 LIABILITIES AND EQUITY Current liabilities Finance leases 29 28 Payables and prepayments 6,717 7,229 Total current liabilities 6,746 7,257 Non-current liabilities Borrowings 332,701 277,701 Finance leases 66 95 Total non-current liabilities 332,767 277,796 TOTAL LIABILITIES 339,513 285,053 Equity Share capital 7,650 7,650 Retained earnings 6,104 5,911 TOTAL EQUITY 13,754 13,561 TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 353,267 298,614 118 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 119 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 Unconsolidated cash flow statement Unconsolidated statement of changes in equity IN EUR THOUSAND 2022 2021 IN EUR THOUSAND Share capital Retained earnings Total Balance as at 31.12.2021 7,650 5,911 13,561 CASH FLOWS FROM OPERATING ACTIVITIES Operating loss -1,643 -1,883 Net profit for the period 0 5,193 5,193 Adjustments: Dividends paid 0 -5,000 -5,000 Depreciation and impairment losses of property, plant and equipment 106 65 Balance as at 31.12.2022 7,650 6,104 13,754 and intangible assets Change in receivables and prepayments related to operating activities 306 -3,452 Change in liabilities and prepayments related to operating activities -2,403 3,583 Adjusted unconsolidated equity at 31.12.2022 Interest paid -14,291 -11,523 Total cash flow from operating activities -17,925 -13,210 Carrying amount of investments under 0 -19,143 -19,143 control and significant influence CASH FLOWS FROM INVESTING ACTIVITIES Value of investments under control and Purchase of property, plant and equipment and intangible assets -584 -232 significant influence under the equity 0 165,644 165,644 method Purchase of other financial investments 0 -13 Acquisition of investments in subsidiaries -300 -8,435 Adjusted unconsolidated equity at 31.12.2022 7,650 152,605 160,255 Acquisition of investments in associates 0 -58,566 Loans granted -62,850 -12,448 Proceeds from repayment of loans granted 20,000 40,500 Dividends received 5,647 5,647 Interest received 11,151 10,681 Total cash flow from investing activities -26,936 -22,866 CASH FLOWS FROM FINANCING ACTIVITIES Proceeds from borrowings 55,000 48,000 Other payments from financing activities 0 -18 Payment of finance lease liabilities -28 -34 Dividends paid -5,000 -5,000 Total cash flow from financing activities 49,972 42,948 TOTAL CASH FLOWS 5,111 6,872 CASH AND CASH EQUIVALENTS AT THE BEGINNING OF THE PERIOD 7,561 689 CASH AND CASH EQUIVALENTS AT THE END OF THE PERIOD 12,672 7,561 120 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 121 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 Independent Auditor’s Report In connection with our audit of the consolidated financial statements, our responsibility is to read the other information identified above and, in doing so, consider whether the other information is materially inconsistent with the consolidated financial statements or our knowledge obtained in the audit, or otherwise To the Shareholder of Osaühing Utilitas appears to be materially misstated. Our opinion With respect to the Management report, we also performed the procedures required by the Auditors Activities Act. Those procedures include considering whether the Management report is consistent, in all material In our opinion, the consolidated financial statements present fairly, in all material respects, the consolidated respects, with the consolidated financial statements and is prepared in accordance with the requirements of financial position of Osaühing Utilitas and its subsidiaries (together the "Group") as at 31 December 2022, the Accounting Act. and the Group’s consolidated financial performance and consolidated cash flows for the year then ended in accordance with the Estonian financial reporting standard. Based on the work undertaken in the course of our audit, in our opinion: x the information given in the Management report for the financial year for which the consolidated financial What we have audited statements are prepared is consistent, in all material respects, with the consolidated financial statements; and The Group’s consolidated financial statements comprise: x the Management report has been prepared in accordance with the requirements of the Accounting Act. x the consolidated balance sheet as at 31 December 2022; x the consolidated income statement for the year then ended; In addition, in light of the knowledge and understanding of the Group and its environment obtained in the x the consolidated cash flow statement for the year then ended; course of the audit, we are required to report if we have identified material misstatements in the Management x the consolidated statement of changes in equity for the year then ended; and report that we obtained prior to the date of this auditor’s report. We have nothing to report in this regard. x the notes to the consolidated financial statements, which include significant accounting policies and other explanatory information. Responsibilities of the Management Board and those charged with governance for the consolidated financial statements Basis for opinion The Management Board is responsible for the preparation and fair presentation of the consolidated financial We conducted our audit in accordance with International Standards on Auditing (ISAs). Our responsibilities statements in accordance with the Estonian financial reporting standard and for such internal control as the under those standards are further described in the Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated Management Board determines is necessary to enable the preparation of consolidated financial statements financial statements section of our report. that are free from material misstatement, whether due to fraud or error. We believe that the audit evidence we have obtained is sufficient and appropriate to provide a basis for our In preparing the consolidated financial statements, the Management Board is responsible for assessing the opinion. Group’s ability to continue as a going concern, disclosing, as applicable, matters related to going concern and using the going concern basis of accounting unless the Management Board either intends to liquidate Independence the Group or to cease operations, or has no realistic alternative but to do so. We are independent of the Group in accordance with the International Code of Ethics for Professional Those charged with governance are responsible for overseeing the Group’s financial reporting process. Accountants (including International Independence Standards) issued by the International Ethics Standards Board for Accountants (IESBA Code). We have fulfilled our other ethical responsibilities in accordance with Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated financial statements the IESBA Code. Our objectives are to obtain reasonable assurance about whether the consolidated financial statements as a Reporting on other information including the Management report whole are free from material misstatement, whether due to fraud or error, and to issue an auditor’s report that includes our opinion. Reasonable assurance is a high level of assurance, but is not a guarantee that an audit The Management Board is responsible for the other information. The other information comprises the conducted in accordance with ISAs will always detect a material misstatement when it exists. Misstatements Management report (but does not include the consolidated financial statements and our auditor’s report can arise from fraud or error and are considered material if, individually or in the aggregate, they could thereon). reasonably be expected to influence the economic decisions of users taken on the basis of these consolidated financial statements. Our opinion on the consolidated financial statements does not cover the other information, including the Management report. As part of an audit in accordance with ISAs, we exercise professional judgment and maintain professional scepticism throughout the audit. We also: AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn, Estonia; License No. 6; Registry code: 10142876 T: +372 614 1800, www.pwc.ee Translation note: Translation note: This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate translation. representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this translation. 2  SIGNATURES OF THE MANAGEMENT BOARD TO THE 2022 CONSOLIDATED ANNUAL REPORT x Identify and assess the risks of material misstatement of the consolidated financial statements, whether due to fraud or error, design and perform audit procedures responsive to those risks, and obtain audit evidence that is sufficient and appropriate to provide a basis for our opinion. The risk of not detecting a 2022 Consolidated Annual Report of OÜ Utilitas was signed on 21 April 2023. material misstatement resulting from fraud is higher than for one resulting from error, as fraud may involve collusion, forgery, intentional omissions, misrepresentations, or the override of internal control. x Obtain an understanding of internal control relevant to the audit in order to design audit procedures that are appropriate in the circumstances, but not for the purpose of expressing an opinion on the effectiveness of the Group’s internal control. x Evaluate the appropriateness of accounting policies used and the reasonableness of accounting estimates and related disclosures made by the Management Board. x Conclude on the appropriateness of the Management Board’s use of the going concern basis of accounting and, based on the audit evidence obtained, whether a material uncertainty exists related to events or conditions that may cast significant doubt on the Group’s ability to continue as a going concern. If we conclude that a material uncertainty exists, we are required to draw attention in our auditor’s report to the related disclosures in the consolidated financial statements or, if such disclosures Priit Koit are inadequate, to modify our opinion. Our conclusions are based on the audit evidence obtained up to the date of our auditor’s report. However, future events or conditions may cause the Group to cease to Member of the Management Board, CEO of Utilitas Group continue as a going concern. x Evaluate the overall presentation, structure and content of the consolidated financial statements, including the disclosures, and whether the consolidated financial statements represent the underlying transactions and events in a manner that achieves fair presentation. x Obtain sufficient appropriate audit evidence regarding the financial information of the entities or business activities within the Group to express an opinion on the consolidated financial statements. We are responsible for the direction, supervision and performance of the Group audit. We remain solely responsible for our audit opinion. We communicate with those charged with governance regarding, among other matters, the planned scope and timing of the audit and significant audit findings, including any significant deficiencies in internal control that we identify during our audit. AS PricewaterhouseCoopers Oksana Popova Auditor’s certificate no. 633 21 April 2023 Tallinn, Estonia Translation note: This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this translation. 3 125 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  UG INVESTMENTS OÜ KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2020 JURIIDILINE AADRESS: MAAKRI 19/1 10145 TALLINN HARJUMAA EESTI VABARIIK REGISTRIKOOD: 12467306 PÕHITEGEVUSALA: INVESTEERINGUTE HALDAMINE AUDIITOR: AS PRICEWATERHOUSECOOPERS ARUANDEAASTA ALGUS JA LÕPP: 01.01.2020 - 31.12.2020 1 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................................ 3 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................ 5 Konsolideeritud bilanss .......................................................................................................................................... 5 Konsolideeritud kasumiaruanne ........................................................................................................................... 6 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ............................................................................................................... 7 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ................................................................................................ 8 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ...................................................................................... 9 Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................................................................................................................... 9 Lisa 2 Raha ja raha lähendid ................................................................................................................... 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................................. 16 Lisa 4 Varud .............................................................................................................................................. 16 Lisa 5 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud ..................................................... 17 Lisa 6 Materiaalne põhivara .................................................................................................................... 20 Lisa 7 Immateriaalne põhivara ............................................................................................................... 20 Lisa 8 Laenu- ja kapitalirendi kohustised .............................................................................................. 21 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed ..................................................................................................................... 21 Lisa 10 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed ......................................................................................... 22 Lisa 11 Omakapital..................................................................................................................................... 22 Lisa 12 Müügitulu ...................................................................................................................................... 22 Lisa 13 Muud äritulud ................................................................................................................................ 23 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused ........................................................................................... 23 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud ...................................................................................................... 23 Lisa 16 Tööjõukulud ................................................................................................................................... 23 Lisa 17 Laenude tagatised ja panditud varad ......................................................................................... 24 Lisa 18 Tingimuslikud kohustised ............................................................................................................ 24 Lisa 19 Seotud osapooled ......................................................................................................................... 24 Lisa 20 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded......................................................................... 26 Tegevjuhtkonna allkirjad 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruandele .............................................. 30 2 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE UG INVESTMENTS OÜ on 2013. aastal asutatud eestimaine valdusettevõte, mis investeerib jätkusuutlikesse ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetesse peamiselt tööstussektoris ning infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonnas. Kontserni kuuluvad bilansipäeva seisuga infrastruktuurivaldkonna investeerimistegevust koordineeriv valdusettevõtte Utility Investments OÜ (73%), termopuidu tootja AS Thermory (54%), tasulist parkimist korraldav ettevõte AS Ühisteenused (100%), idusektorisse investeeriv Lemonade Stand OÜ (80%), isikukaitsevahendite maaletooja ja edasimüüja OÜ Medesto Logistics (57%) ja põllumajanduse ettevõtja Põlma Põllud OÜ (100%). UTILITY LEMONADE MEDESTO PÕLMA THERMORY ÜHISTEENUSED INVESTMENTS STAND LOGISTICS PÕLLUD 54% 100% 73% 80% 57% 100% Lisaks investeeringutele tütarettevõtetesse kuuluvad UG INVESTMENTS OÜ investeerimisportfelli muud erinevad kapitali- ja finantsinstrumendid, mis aitavad tasakaalustada tervikvarade tootluse ja riski profiili. 2020. aasta kevadel puhkenud COVID-19 viiruse pandeemia mõjutas kogu maailma majanduskeskkonda. Eestis said kõige enam COVID-19 viiruse pandeemiast mõjutatud kaubandus-, teenindus- ja turismisektor. Kontserni kuuluvaid ettevõtteid mõjutas COVID-19 väga erinevalt, tingituna ettevõtete tegevusvaldkondade eripärast. Viiruse leviku tõkestamise meetmeid hakati Eesti riigi tasemel suuremahuliselt rakendama 2020. aasta märtsist, mis muutsid senist elukorraldust ja avaldasid otsest mõju AS Ühisteenused majandustulemustele, mille peamiseks tegevusvaldkonnaks on parkimiskorralduse teenuse pakkumine. Puidu ekspordiga tegeleva ettevõtte AS Thermory jaoks oli 2020. aasta soodne vaatamata COVID-19 viirusest tingitud kriisile. Tootmisele, tarnetele ega müüginumbritele viiruse levik ja piirangud mõju ei avaldanud ja kõik abinõud viiruse leviku tõkestamiseks ettevõttes said kasutusele võetud. Tulevikus võib Thermory tegevusele COVID-19 viiruse mõju pikaajalisele nõudlusele ja üldisele majanduskeskkonnale ning tarbimisele siiski ohtu kujutada, kuna pikaajalised piirangud ja viirusvastased nõuded takistavad globaalseid tarneahelaid normaalselt töötamast. Teiste kontserni ettevõtete tegevusele COVID-19 viiruse levik olulist mõju ei avaldanud. Utility Investments kaudu omab UG INVESTMENTS osalust Eesti suurimas kaugkütteettevõttes ja taastuvenergia tootjas OÜ Utilitas. Utilitas pakub kaugkütteteenust 8-s linnas üle Eesti ja tootis 2020. aastal taastuvatest allikatest 1,6 TWh soojust ja elektrit. 2019. aastal soetatud AS Thermory väikeosalus kasvas 2020. aasta suvel seoses osaluste ostuga Livonia investeerimisfondidelt. UG INVESTMENTS OÜ omab nüüdseks ettevõttes 54% osalust. AS Thermory on maailma suurim termopuidu väärindaja ja saunamaterjalide tootja, mis ekspordib üle 90% oma toodangust enam kui 50 riiki. 2019. aastal G4S kontsernilt omandatud AS Ühisteenused põhitegevuseks on parkimiskorralduse pakkumine üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Narvas, Sillamäel, Viljandis ja Pärnus. Lisaks parkimiskorraldusele osutab 3 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ettevõte liiklusreguleerimise teenust, pakub elektrilaadijate taristu hooldust ja konfidentsiaalsete dokumentide hävitamise ehk infokaitseteenust. Investeeringuid varajase faasi iduettevõtetesse teeb UG INVESTMENTS 2019. aastal asutatud tütarettevõtte Lemonade Stand OÜ (80%) kaudu. 2020. aastal investeeriti Eesti idusektorisse üle 3 miljoni euro. OÜ Medesto Logistics loodi 2020. aasta suvel, eesmärgiga leevendada COVID-19 pandeemiast tingitud isikukaitsevahendite nappust. Ettevõte tegeleb garanteeritud kvaliteediga isikukaitsevahendite tarne ja müügiga nii era- kui avalikule sektorile. 2020. aastal omandatud Põlma Põllud OÜ ei oma aktiivset majandustegevust. Ettevõttel oli bilansipäeva seisuga pikaajalisi laenukohustisi 22,2 miljonit eurot (31.12.2019: 8,3 miljonit eurot). Kõik laenud olid denomineeritud eurodes, nagu ka kontserni ettevõtete tulud. KONTSERNI PEAMISED FINANTSNÄITAJAD JA -SUHTARVUD 2020 2019 Varad kokku (tuhat EUR) 358 408 296 905 Laenukohustised (tuhat EUR) 35 854 8 294 Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 0,16 0,03 Äritulud kokku (tuhat EUR) 60 621 7 920 Puhaskasum (tuhat EUR) 10 026 -1 456 Varade käibekordaja (kordades) = äritulu / varad (keskmine) 0,19 0,03 Aruandeaastal oli UG INVESTMENTS OÜ kontserni keskmine töötajate arv 706 (2019: 56). 2021. aastal jätkab UG INVESTMENTS OÜ kontserni ettevõtete arendamist ja uute investeerimisvõimaluste otsimist. OÜ UG INVESTEERINGUD muutis oma ärinime ning tegutseb alates 2021. aasta kevadest UG INVESTMENTS OÜ nime all. _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige 4 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2020 31.12.2019 VARAD Käibevara Raha 2 187 812 214 582 Finantsinvesteeringud 5 5 504 6 505 Nõuded ja ettemaksed 3 24 422 22 323 Varud 4 27 527 24 KÄIBEVARA KOKKU 245 265 243 434 Põhivara Investeeringud sidusettevõtetesse 5 1 319 196 Finantsinvesteeringud 5 14 447 10 019 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 3 34 749 38 853 Materiaalne põhivara 6 39 948 1 012 Immateriaalne põhivara 7 22 680 3 391 PÕHIVARA KOKKU 113 143 53 471 VARAD KOKKU 358 408 296 905 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Laenukohustised 8, 17 13 655 0 Kapitalirendi kohustised 8 224 0 Võlad ja ettemaksed 9, 19 11 854 1 422 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 25 733 1 422 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 8, 17, 19 22 199 8 294 Kapitalirendi kohustised 8 487 Võlad ja ettemaksed 9 1 146 13 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 23 832 8 307 KOHUSTISED KOKKU 49 565 9 729 Omakapital Vähemusosalus 20 069 27 Emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital 11 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Jaotamata kasum 11 276 012 274 387 OMAKAPITAL KOKKU 308 843 287 176 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 358 408 296 905 Lisad lehekülgedel 9 kuni 25 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 5 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2020 2019 Äritulud Müügitulu 12 58 668 6 769 Muud äritulud 13 1 953 1 151 ÄRITULUD KOKKU 60 621 7 920 Kaubad, toore, materjal ja teenused 14 -38 692 -4 885 Mitmesugused tegevuskulud 15 -4 760 -512 Tööjõukulud 16 -11 483 -1 411 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 6, 7 -3 900 -673 Muud ärikulud -370 -1 Ärikasum 1 416 438 Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt, dividenditulu 5 8 506 -252 Intressikulud 8 -915 -405 Muud finantstulud ja -kulud 3 142 2 397 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 10 733 1 740 Kasum enne tulumaksustamist 12 149 2 178 Tulumaks 11 -2 123 -3 634 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 10 026 -1 456 S.h: Emaettevõtte aktsionäride või osanike osa kasumist 9 125 -1 456 Vähemusosaluse osa kasumist 901 0 Lisad lehekülgedel 9 kuni 25 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 6 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2020 2019 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum 1 416 438 Korrigeerimised: Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 6, 7 3 900 673 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 23 616 -20 181 Varude muutus 4 -1 888 -20 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 9 -228 -44 Makstud intressid 8 -871 -406 Makstud ettevõtte tulumaks 11 -2 069 -3 634 Kokku rahavood äritegevusest 23 876 -23 174 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 6, 7 -4 986 -193 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 43 0 Tütarettevõtte soetamise netorahavoog 5 -28 667 -4 379 Tütarettevõtete müük 5 8 629 0 Sidusettevõtete müük 5 200 0 Muude finantsinvesteeringute soetus 5 -5 294 -6 504 Antud laenud 3 -17 954 -9 170 Antud laenude tagasimaksed 3 8 383 0 Saadud dividendid 11 0 Saadud intressid 2 935 2 341 Kokku rahavood investeerimistegevusest -36 701 -17 905 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 8 549 8 294 Saadud laenude tagasimaksed 8 -5 715 0 Väikeosanike sissemaksed 2 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -35 0 Faktooringu kohustise netomuutus -1 244 0 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -2 -17 907 Makstud dividendid -7 500 -11 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -13 945 -20 613 RAHAVOOD KOKKU -26 770 -61 692 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 2 214 582 276 274 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 2 187 812 214 582 Lisad lehekülgedel 9 kuni 25 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 7 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne EMAETTEVÕTTE OMANIKELE KUULUV Vähemus- TUHANDETES EURODES KOKKU OMAKAPITAL osalus Osakapital Ülekurss Jaotamata Kokku kasum Saldo seisuga 31.12.2018 10 12 753 304 777 317 540 0 317 540 Osakapitali vähendus -1 0 0 -1 0 -1 Jagunemine 0 0 -17 934 -17 934 27 -17 907 Makstud dividendid 0 0 -11 000 -11 000 0 -11 000 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 -1 456 -1 456 0 -1 456 Saldo seisuga 31.12.2019 9 12 753 274 387 287 149 27 287 176 Tütarettevõtte omandamine ja 0 0 0 0 19 141 19 141 ühendamise mõju Makstud dividendid 0 0 -7 500 -7 500 0 -7 500 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 9 125 9 125 901 10 026 Saldo seisuga 31.12.2020 9 12 753 276 012 288 774 20 069 308 843 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 11. Lisad lehekülgedel 9 kuni 25 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 8 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted UG INVESTMENTS OÜ 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud aruandes kajastuvad UG INVESTMENTS OÜ (edaspidi: emaettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 5. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. 2021. aasta märtsis muutus OÜ UG INVESTEERINGUD ärinimi. Uus ärinimi on UG INVESTMENTS OÜ. A. Konsolideeritud aruannete koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusosa emaettevõtte kontrolli all olevate ettevõtete tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. 9 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Sidusettevõtjad Sidusettevõtja on ettevõtja, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõtjast 20% - 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil; selle kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtja kahjumis on võrdne või ületab sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui ettevõtja on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtja kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui ka kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Vajadusel on sidusettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Ühisettevõtted Ühisettevõtteid käsitletakse sidusettevõtetena ning neile rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid. Tehingud vähemusosalusega Vähemusosalusega tehtavate tehingute puhul (nii vähemusosaluse soetuste kui ka müükide kajastamisel) rakendatakse nn. äriettevõtte kontseptsiooni. Äriettevõtte kontseptsiooni puhul vaadeldakse vähemusosanikke kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis (s.t tehingud vähemusosanikega on omanike vahelised tehingud, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit). Vahesid ostuhinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis (analoogiliselt omaaktsiate ostul ja müügil tekkinud vahedele) kas omakapitali vähendamise või suurendamisena. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. B. Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt. ka arvestuspõhimõte C), nõuded ostjate vastu (vt. ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil Kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks). Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud 10 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. C. Raha ja raha lähendid Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. D. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muude ärikuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. E. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes. F. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 2 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on 11 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Ehitised ja rajatised 2,5-12,5% 8-40 aastat - Masinad ja seadmed 10–33% 3–10 aastat - Muu materiaalne põhivara 10–50% 2–10 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas H). Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. G. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (firmaväärtus, arenguväljaminekud, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. 12 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: - Firmaväärtus 10% - Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara 5–33% Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus H). Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea jooksul. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes jooksva perioodi kuludena. Muu immateriaalne põhivara Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat. H. Varade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. 13 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne I. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kontsern kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. J. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Faktooring Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustele on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring). Juhul kui nõude müüjale säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantsinvesteeringut, mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müügiks, vaid see kajastatakse bilansis seni, kuni nõue on laekunud. Faktooringutehingust tekkinud faktooringukohustus kajastatakse analoogselt muudele laenudele. K. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada 14 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 11. Tulumaksuvarad ja –kohustused ning tulumaksukulud ja –tulud liigitatakse realiseerunud (tasumisele kuuluvaks) tulumaksuks ja edasilükkunud tulumaksuks. Tasumisele kuuluv tulumaks esitatakse lühiajalise varana või kohustisena ning edasilükkunud tulumaks pikaajalise varana või kohustisena. L. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. 15 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha ja raha lähendid TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha kassas 40 1 Pangakontod 187 770 94 576 Tähtajalised hoiused (tähtajaga kuni 3 kuud) 2 120 005 RAHA JA RAHA LÄHENDID KOKKU 187 812 214 582 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja ettemaksed Lepinguline TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 intressimäär Nõuded ostjate vastu 7 744 582 sh Ostjatelt laekumata arved 7 873 582 sh Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (lisa 15) -129 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 783 7 Muud lühiajalised nõuded 15 781 1 711 sh Antud laenud 14 298 1 000 2020: 4%–8% (2019: 8%) Intressinõue 551 249 Muud nõuded 932 20 462 Ettemaksed teenuste eest 114 23 LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 24 422 22 323 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Lepinguline TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 intressimäär Laenunõuded 34 708 38 830 sh Antud laenud kuni 2047. a 30 720 30 720 2020: 4,86% (2019: 4,86%) 2020: 3%–8% (2019: 4%– Antud laenud kuni 2022.-2028. a 3 988 8 110 7,5%) Ettemaksed teenuste eest ja muud nõuded 41 23 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 34 749 38 853 2020. aasta ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõude allahindluse summa 73 tuhat eurot (2019: ei ole nõudeid alla hinnatud). Lisa 4 Varud TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Tooraine ja materjal 12 930 24 Valmistoodang 6 740 0 Lõpetamata toodang 4 216 0 Müügiks ostetud kaubad 3 553 0 Ettemaksed tarnijatele 88 0 VARUD KOKKU 27 527 24 2020. ega 2019. aasta jooksul ei ole varusid alla hinnatud. 16 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud Seisuga 31.12.2020 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust järgmistes tütarettevõtetes: 31.12.2020 31.12.2019 Tütarettevõte Tegevusala Thermory AS Termopuidu väärindaja ja saunamaterjalide tootja 54% - Põlma Põllud OÜ Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük 100% - Medesto Logistics OÜ Isikukaitsevahendite müük 57% - Utility Investments OÜ Valdusettevõte 73% 73% Ühisteenused AS Liiklus- ja parkimiskorraldus, muud avalikud teenused 100% 100% Lemonade Stand OÜ Valdusettevõte 80% 80% Kõigi tütarettevõtete asukohamaa on Eesti. 28. novembril 2018 müüdi Utilitas kontserni 97,5 % osalust EDIF II infrastruktuurifondi halduse üksusele First State Core S.à r.l.. Osaluse müügist saadi 351,9 miljonit eurot, millest 40,7 miljonit eurot investeeris UG INVESTMENTS OÜ tehingu käigus kontserni tagasi. Utilitas kontserni netovara tehingu kuupäeval oli 61,9 miljonit eurot. Kogu tehingu kasumiks kujunes 292,5 miljonit eurot. 2020. aastal vastavalt täitunud müügijärgsetele tingimustele laekus Utilitas kontserni müügihinna viimane osa 10 miljonit eurot, millest 8,6 miljonit oli kajastatud tütarettevõtte müügilt saadud finantstuludes ning 1,4 miljonit eurot kanti edasi UG Investments’i 2019. aasta jagunemisprogrammi järgi eraldatud ettevõtetele. 2019. aastal toimunud äriühendused Veebruaris 2019 viidi lõpuni UG INVESTMENTS OÜ 2018. a detsembris alustatud jagunemise protsess. Jagunemiskava alusel UG INVESTMENTS OÜ-lt eraldatud ettevõtetele on üle antud 27% osalust Utility Investments OÜ-s bilansilise väärtusega ca 2,7 miljonit eurot ja rahalised vahendid väärtuses 17,9 miljonit eurot. 2019. a asutati tütarettevõte Lemonade Stand OÜ. 2019. aasta veebruaris UG INVESTMENTS OÜ ostis AS’lt G4S Baltics 100% liikluse ja parkimise korraldaja AS’i Ühisteenused aktsiatest. OMANDATUD ÄRIÜHINGUD AS Ühisteenused TUHANDETES EURODES 31.12.2018 Omandatud osaluse soetusmaksumus 6 019 Omandatud varad 3 903 Raha 1 641 Muu käibevara 894 Põhivara 1 368 Omandatud kohustused 1 423 Lühiajalised kohustused 1 410 Pikaajalised võlakohustused 13 Soetatud netovara õiglane väärtus kokku 2 480 Firmaväärtus 3 539 17 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aastal toimunud äriühendused 2020. aasta suvel UG INVESTMENTS OÜ ostis suurosanikest Livonia Partners ja LHV fondidelt maailma suurima termopuidu väärindaja ja saunamaterjalide tootja AS’i Thermory aktsiaid ja, koos varasemalt 2019. aastal soetatud väikeosalustega, tehingute käigus omandas 54% ettevõtja aktisakapitalist. Eesti ettevõtte AS Thermory on rahvusvahelise struktuuriga kontsern, kelle suuremad tootmisüksused asuvad Harjumaal, Tartumaal ja viies erinevas piirkonnas Soomes ning abitootmine, laod ja müügipunktid Lätis, Valgevenes, Saksamaal ja USA’s. OMANDATUD ÄRIÜHINGUD AS Thermory TUHANDETES EURODES 30.06.2020 Omandatud osaluse soetusmaksumus 38 110 Omandatud varad 87 607 Raha 8 667 Muu käibevara 38 081 Põhivara 40 859 Omandatud kohustused 47 195 Lühiajalised kohustused 26 415 Pikaajalised võlakohustused 20 780 Soetatud netovara õiglane väärtus kokku 40 412 Osalus investeerimisobjekti omakapitalis 53,9972% 21 821 Firmaväärtus 16 289 2020. aastal asutati 57% osalusega tütarettevõte OÜ Medesto Logistics. 2020. aastal osteti 100% osaluse Põlma Põllud OÜ’s. Omandatud osaluse soetusmaksumus 4 tuhat eurot. Sidus- ja ühisettevõtted Seisuga 31.12.2020 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Est-Agar AS: TUHANDETES EURODES 31.12.2020 Osaluse % aasta alguses 50% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 60 Firmaväärtus 134 Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 194 Laenude suunamine vabatahklikku reservkapitali 265 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum -63 Aktsiakapitali finantseerimisest saadud kahjum -269 Firmaväärtuse amortisatsioon ja ümberarvestus -77 Osaluse % müük -25% Osaluse müügihind -200 Osaluse müügihetkel väärtus 240 Osaluse % aasta lõpus 25% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 33 Firmaväärtus 57 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 90 18 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 2016.-2017. aastal omandatud eesti furcellaraani tootmise ja müügi ettevõtte Est-Agar AS 50%-lise osaluse maksumus oli 400 tuhat eurot ja omandatud netovara õiglane väärtus 209 tuhat eurot. Omandamisel tekkis firmaväärtus summas 191 tuhat eurot. Osalus sidusettevõttes kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Tehase projektide rahastamiseks aruandeperioodil anti AS’ile Est-Agar laenu juurde summas 160 tuhat eurot. Intressinõue aastalõpu seisuga moodustas 45 tuhat eurot (lisa 3). AS’i Est-Agar vabatahtlikku reservi UG INVESTMENTS on suunanud antud laene 265 tuhat euro ulatuses. 2020. aasta oktoobris Est-Agar AS omanike ringi laienemise ja restruktureerimise käigus UG Investments müüs pool oma osalust. Est-Agar AS’i osaluseks jäi 25%. Seisuga 31.12.2020 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust AS Thermory ühisettevõttes Millwise OÜ: TUHANDETES EURODES 31.12.2020 Investeering ühisettevõttesse 1 190 Aruandeperioodi kapitaliosaluse kasum 39 INVESTEERING ÜHISETTEVÕTTESSE 1 229 2020. aasta septembris omandas Thermory AS 100% osaluse valdusettevõttes Millwise OÜ, millele kuulub 50% osalus läti saeveskis SIA VMS Timber. Osalus läti saeveskis soetati emaettevõtte lehtpuu toormega paremaks varustamiseks. SIA VMS Timber ei osale kontserni konsolideerimisgrupis ning kajastub investeeringuna ühisettevõttes. Saadud varade bilansilised väärtused ei erinenud õiglasest väärtusest. Ühisettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Finantsinvesteeringud TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised 5 504 6 505 sh Aktsiad 675 2 640 Võlakirjad 4 829 3 865 Pikaajalised 14 447 10 019 sh FSE aktsiad* 10 019 10 019 Muud omakapitaliinvesteeringud** 4 428 0 FINANTSINVESTEERINGUD KOKKU 19 951 16 524 *Utilitas kontserni müügitehingu käigus ostsid UG INVESTMENTS ja Utilitas’e juhtkonna liikmed 15-protsendilise osaluse infrastruktuurfondi halduse üksuses maksumusega 10 miljonit eurot, mis kajastatakse tütarettevõtte Utility Investments OÜ finantsinvesteeringuna, samuti anti pikaajalist laenu summas 30,7 miljonit eurot perioodile 29 aastat intressimääraga 5% miinus muutuv marginaal. Intressinõue aastalõpu seisuga oli 135 tuhat eurot (2019: 146 tuhat eurot) (lisa 3). **alla 10% ja väiksemad fondide ja eraettevõtjate omakapitaliinvesteeringud, sealhulgas Lemonade Stand’i iduettevõtete sektoris investeeritud 3 262 tuhat eurot. 19 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalne põhivara Muu Maa ja Masinad ja seadmed ehitised ja materiaalne Lõpetamata põhivara ehitised ettemaksed TUHANDETES EURODES Kokku Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 381 819 83 0 1 283 Akumuleeritud kulum -70 -178 -23 0 -271 JÄÄKMAKSUMUS 311 641 60 0 1 012 2020. a toimunud muutused Kontserni ettevõtete ost (lisa 5) 20 427 10 410 416 5 135 36 388 Ostud ja parendused 335 607 124 3 867 4 933 Amortisatsioonikulu -793 -1 509 -83 0 -2 385 Ümberklassifitseerimine 2 319 3 168 390 -5 877 0 Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 23 462 15 004 1 013 3 125 42 604 Akumuleeritud kulum -863 -1 687 -106 0 -2 656 JÄÄKMAKSUMUS 22 599 13 317 907 3 125 39 948 2020. ega 2019. aastal põhivara allahindamiseks indikatsiooni ei esinenud. Lisa 7 Immateriaalne põhivara Muu immateriaalne põhivara Firmaväärtus TUHANDETES EURODES Kokku Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 3 539 253 3 792 Akumuleeritud kulum -354 -47 -401 JÄÄKMAKSUMUS 3 185 206 3 391 2020. a toimunud muutused Kontserni ettevõtete ost (lisa 5) 16 289 4 464 20 753 Ostud ja parendused 0 51 51 Amortisatsioonikulu -1 169 -346 -1 515 Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 19 828 4 768 24 596 Akumuleeritud kulum -1 523 -393 -1 916 JÄÄKMAKSUMUS 18 305 4 375 22 680 20 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Laenu- ja kapitalirendi kohustised Lühiajaline Pikaajaline Lühiajaline Pikaajaline Tagasimakse TUHANDETES EURODES saldo saldo saldo saldo Lepinguline intressimäär tähtaeg 31.12.2020 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2019 Utility Investments laenud 0 8 294 0 8 294 2047 2020: 4,86% (2019: 4,86%) Thermory pangalaenud 10 381 13 898 0 0 2024-2026 2020: 1,4%-5% Thermory faktooringu kohustised 2 455 7 0 0 2024 2020: 1,8%-2,2% Thermory muud võlakohustised 819 0 0 0 2021 2020: 5% Thermory kapitalirendi kohustised 224 487 0 0 2024 2020: keskmine 2,2% KOKKU 13 879 22 686 0 8 294 Kontsernil on sõlmitud Utility Investments OÜ väikeosanikega laenulepingud lõpptähtajaga kuni 2047. a. Aruandeperioodi intressikulu saadud laenudelt ja kapitalirendilt oli 915 tuhat eurot (2019: 405 tuhat eurot, kapitalirendi intressi ei olnud). Pangalaenudel on kehtestatud piirmäärad Thermory kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele. Thermory kontsern ei ole piirmäärasid bilansipäeva seisuga ületanud. Kõik kontserni võlakohustiste alusvaluutaks on euro (lisa 17). Lisa 9 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Võlad tarnijatele 7 260 508 Võlad töövõtjatele 2 445 153 Maksuvõlad (lisa 10) 1 284 124 Muud võlad 522 598 Saadud ettemaksed 305 0 Intressikohustis 38 39 VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 11 854 1 422 Pikaajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Edasilükkunud tulumaksukohustis 1 016 0 Saadud ettemaksed 13 13 PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 13 13 21 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 10 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed Ettemaks Võlg Ettemaks Võlg TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2019 Käibemaks 679 9 0 11 Erijuhtude tulumaks 0 308 0 1 Kinnipeetud tulumaks 0 248 0 36 Sotsiaalmaks 0 498 0 69 Kohustusliku kogumispensioni makse 0 118 0 3 Töötuskindlustusmakse 0 79 0 4 Muude maksude ettemakse ja maksuvõlad 0 24 0 0 Ettemaksukonto jääk 105 0 7 0 MAKSUVÕLAD JA MAKSUDE ETTEMAKSED KOKKU 783 1 284 7 124 Lisa 11 Omakapital 31.12.2020 31.12.2019 Osakapital (tuhandetes eurodes) 8,9 8,9 Osade arv (tk) 1 1 Osade nimiväärtus (eurodes) 8 850 8 850 Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31.12.2020 koosneb 1-st osast, mille eest on täielikult tasutud. TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Ettevõtte jaotamata kasum 276 012 274 387 Võimalikud dividendid 220 810 219 510 Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 55 202 54 877 2020. aastal maksti 7,5 miljonit eurot (2019: 11 miljonit eurot) dividende, millega kaasnes tulumaksukulu 1 766 tuhat eurot (2019: 3 634 tuhat eurot). Lisa 12 Müügitulu TUHANDETES EURODES 2020 2019 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Soome 18 822 0 Eesti 8 842 6 769 USA 6 784 0 Holland 3 152 0 Saksamaa 2 633 0 Taani 2 380 0 Belgia 2 223 0 Norra 1 643 0 Rootsi 1 506 0 Prantsusmaa 1 237 0 Muud EU riigid 4 907 0 Muud EU välised riigid 4 539 0 KOKKU 58 668 6 769 22 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes Termotöödeldud täispuidust materjalid ja tooted 53 159 0 Parkimiskorraldus ja muud avalikud teenused 5 204 6 769 Isikukaitsevahendite müük 305 0 KOKKU 58 668 6 769 Lisa 13 Muud äritulud TUHANDETES EURODES 2020 2019 Parkimiskorralduse saadud trahvid ja viivised 1 579 1 132 Muud äritulud 374 19 MUUD ÄRITULUD KOKKU 1 953 1 151 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused TUHANDETES EURODES 2020 2019 Tooraine, materjal ja teenused -30 869 0 Üür ja rent -2 317 -2 977 Energia (elektrienergia, kütus) -1 426 -114 Seadmete ja hoonete remondikulud -1 232 -248 Parklate operaatorteenus -647 -730 Alltöövõtutööd -609 -511 Muud tootmiskulud ja teenused -596 -246 Müüdud kaubad soetushinnas -438 0 Transpordikulud -354 -59 Pakkekulu, markeerimine -204 0 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -38 692 -4 885 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud TUHANDETES EURODES 2020 2019 Administreerimise majanduskulud -3 175 -315 Välised nõustajad -720 -44 Uurimis- ja arengukulud -365 0 Reklaami- ja avalike suhete korraldamise kulud -332 0 Lootusetult laekuvate nõuete allahindlus (lisa 3) -73 0 Muud kulud -95 -153 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -4 760 -512 Lisa 16 Tööjõukulud TUHANDETES EURODES 2020 2019 Palgakulu -9 236 -1 054 Sotsiaalmaksud -2 247 -357 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -11 483 -1 411 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 706 56 Töölepingu alusel töötav isik 699 54 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 2 23 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17 Laenude tagatised ja panditud varad Kontserni Thermory investeerimislaenudega seotud kohustise, mis oli 31. detsembri 2020 seisuga 24 279 tuhat eurot, tagamiseks on: 1. Kommertspant Thermory kontserni vallasvaradele summas 29 miljonit eurot. Kontserni varad, mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (lisa 3), varud (lisa 4) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (lisa 6). 2. Hüpoteegid Thermory kinnistutele väärtusega 30 miljonit eurot. 3. Thermory soome tütarettevõtte Siparila OY 100% 6,2 miljonit eurot aktsiapant. Lisa 18 Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. Lisa 19 Seotud osapooled UG INVESTMENTS OÜ konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a. omanikke (emaettevõte ning emaettevõtet kontrollivad või selle olulist mõju omavad isikud); b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 2020 2019 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 404 405 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 8) Finantskohustiste intressikulu kokku 404 405 SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31.12.2020 31.12.2019 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad 37 0 ettevõtjad (lisa 9) Lühiajalised (laenuintressi) kohustised kokku 37 0 SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31.12.2020 31.12.2019 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad 9 113 8 294 ettevõtjad (lisa 8) Pikaajalised kohustised kokku 9 113 8 294 Lepingulised kohustised osta või müüa seotud osapooltelt / seotud osapooltele puuduvad. 24 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestati 2020. aastal tasusid koos sotsiaalmaksudega 533 tuhat eurot (2019: 219 tuhat eurot). AS Ühisteenused juhatuse lahkumishüvitise reserv on 30 tuhat eurot. AS Thermory kontserni juhatuse liikmetele ja võtmeisikutele määratakse aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide väljastamise eesmärgiks on juhatuse liikmete ja töötajate huvide efektiivsem ühildamine aktsionäride ja klientide huvidega ja samuti ka konkurentidega võrdväärse tasustamissüsteemi pakkumine tööjõuturul. Optsiooniprogrammi tulemustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on kolm aastat alates optsioonide andmise hetkest. Kokku oli väljastatud optsioonid 243 023 aktsiatele, millest 31.12.2020 seisuga on kehtivad 153 015. Ülejäänud on kaotanud kehtivuse, kuna 2020. aasta jooksul lahkunud juhtkonna liikmetel optsioonide realiseerimise tingimused ei täitunud. Välja antud optsioonide õiglane väärtus 31.12.2020 seisuga 100% realisatsiooni eeldusel oli 246 tuhat eurot. 2020. aastal tekkinud kulu aktsiaoptsioonide väljastamisega seoses oli kokku summas 137 tuhat eurot, mis on kajastatud kohustisena. 2021. aasta märtsi lõpus kinnitasid Thermory AS aktsionärid uue 3-aastase optsiooniprogrammi juhtkonnale, mille käigus suurendatakse senist aktsiakapitali tingimuslikult 3,3% võrra, väljastades 167 tuh aktsiaoptsiooni. Uus optsiooniprogramm asendab osaliselt vana optsiooniprogrammi ning vanast optsiooniprogrammist on kehtivad aruande allkirjastamise seisuga veel 27 tuhat aktsiaoptsiooni. Kokku saab Thermory AS tänane aktsiakapital suureneda tulevikus kehtivate aktsiaoptsioonide realiseerumise tõttu 3,83% võrra. 25 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. Konsolideerimata bilanss TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 VARAD Käibevara Raha 180 566 212 748 Finantsinvesteeringud 5 504 6 504 Nõuded ja ettemaksed 14 952 21 261 KÄIBEVARA KOKKU 201 022 240 513 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse 54 227 16 217 Finantsinvesteeringud 1 165 0 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 31 979 30 535 Materiaalne põhivara 8 2 Immateriaalne põhivara 100 111 Põhivara kokku 87 479 46 865 VARAD KOKKU 288 501 287 378 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 63 71 Lühiajalised kohustised kokku 63 71 KOHUSTISED KOKKU 63 71 Omakapital Osakapital 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Jaotamata kasum 275 676 274 545 OMAKAPITAL KOKKU 288 438 287 307 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 288 501 287 378 26 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata kasumiaruanne TUHANDETES EURODES 2020 2019 Äritulud Müügitulu 45 40 ÄRITULUD KOKKU 45 40 Ärikulud Mitmesugused tegevuskulud -647 -119 Tööjõukulud -389 -207 Põhivara kulum ja väärtuse langus -12 0 Muud ärikulud -25 0 Ärikasum -1 028 -286 Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 8 470 -252 Muud finantstulud ja -kulud 2 955 1 991 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 11 425 1 739 Kasum enne tulumaksustamist 10 397 1 453 Tulumaks -1 766 -2 750 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 8 631 -1 297 27 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES 2020 2019 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum -1 028 -286 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 12 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 19 981 -20 052 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -8 58 Makstud ettevõtte tulumaks -1 712 -2 750 Kokku rahavood äritegevusest 17 245 -23 030 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -7 -113 Tütarettevõtete soetus -36 149 -6 021 Tütarettevõtete müük 8 629 0 Laekunud sidusettevõtete müügist 200 0 Muude finantsinvesteeringute soetus -2 000 -6 504 Antud laenud -23 520 -9 170 Antud laenude tagasimaksed 8 383 8 294 Saadud dividendid 11 0 Saadud intressid 2 528 1 935 Kokku rahavood investeerimistegevusest -41 925 -11 579 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -2 -17 907 Makstud dividendid -7 500 -11 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -7 502 -28 907 RAHAVOOD KOKKU -32 182 -63 516 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 212 748 276 264 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 180 566 212 748 28 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne Osakapital Ülekurss Jaotamata Kokku TUHANDETES EURODES kasum Saldo seisuga 31.12.2019 9 12 753 274 545 287 307 Makstud dividendid -7 500 -7 500 Aruandeperioodi puhaskasum 8 631 8 631 Saldo seisuga 31.12.2020 9 12 753 275 676 288 438 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2020 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste -54 137 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 54 473 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 288 774 31.12.2020 29 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevjuhtkonna allkirjad 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruandele UG INVESTMENTS OÜ 2020. a majandusaasta aruande allkirjastamine 30. aprill 2021: _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige 30  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE UG Investments OÜ osanikele Arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt UG Investments OÜ (endise ärinimega UG Investeeringud OÜ) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2020; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Tiit Raimla Vandeaudiitor, litsents nr 287 Oksana Popova Vandeaudiitor, litsents nr 633 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 30. aprill 2021 Tallinn, Eesti Audiitorite digitaalallkirjad OÜ UG Investeeringud (registrikood: 12467306) 01.01.2020 - 31.12.2020 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg TIIT RAIMLA Vandeaudiitor 30.04.2021 OKSANA POPOVA Vandeaudiitor 30.04.2021 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 64201 45000 100.00% Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.ugi.ee  Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 UG INVESTMENTS OÜ Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 JURIIDILINE AADRESS: Maakri 19/1 10145 Tallinn Harjumaa Eesti Vabariik 12467306 REGISTRIKOOD: 12467306 PÕHITEGEVUSALA: INVESTEERINGUTE HALDAMINE AUDIITOR: AS PRICEWATERHOUSECOOPERS ARUANDEAASTA ALGUS JA LÕPP: 01.01.2021 - 31.12.2021 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 2 Sisukord TEGEVUSARUANNE ...................................................................................................................................... 4 UGI ülevaade .......................................................................................................................................... 4 UGI muud olulisemad investeeringud .................................................................................................... 6 Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna ja sotsiaalsed mõjud .......................................................... 6 Finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted .......................................................................... 6 Dividendipoliitika .................................................................................................................................... 6 Arengusuunad aastal 2022 ..................................................................................................................... 6 Finantsnäitajad ....................................................................................................................................... 7 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 8 Konsolideeritud bilanss .......................................................................................................................... 8 Konsolideeritud koondkasumiaruanne .................................................................................................. 9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ................................................................................................ 10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne.................................................................................. 11 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................ 12 Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ....................................................................................................................... 12 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 19 Lisa 3 Varud .............................................................................................................................. 19 Lisa 4 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud ........................................... 20 Lisa 5 Materiaalne põhivara ..................................................................................................... 23 Lisa 6 Immateriaalne põhivara ................................................................................................. 24 Lisa 7 Laenu- ja kapitalirendi kohustised ................................................................................. 24 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 25 Lisa 9 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed ............................................................................. 25 Lisa 10 Osakapital ....................................................................................................................... 25 Lisa 11 Müügitulu ....................................................................................................................... 26 Lisa 12 Muud äritulud ................................................................................................................ 26 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused.............................................................................. 27 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud ......................................................................................... 27 Lisa 15 Tööjõukulud ................................................................................................................... 27 Lisa 16 Muud finantstulud / (-kulud).......................................................................................... 27 Lisa 17 Laenude tagatised ja panditud varad ............................................................................. 28 Lisa 18 Tingimuslikud kohustised ............................................................................................... 28 Lisa 19 Seotud osapooled........................................................................................................... 28 Lisa 20 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded ............................................................. 29 TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2021. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ................... 34 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ................................................................................................ 35 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 3 Tegevusaruanne UG INVESTMENTS OÜ (edaspidi „UGI“ ja/või „Grupp“) on eestimaisel kapitalil põhinev investeeringute valdusettevõte, mis investeerib suurema osa kapitalist Eesti ja lähiregiooni jätkusuutlikesse ning ekspordipotentsiaaliga ettevõtetesse peamiselt tööstussektoris ning infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonnas. UGI eesmärgiks on tehtavate investeeringute kaudu parema ja jätkusuutlikuma elukeskkonna kujundamine. Investeeringuid läbivaks jooneks on keskkonnamõjude vähendamine ja vastutustundlik ettevõtlus. UGI ülevaade UGI struktuur seisuga 31.12.2021. Utility Investments Utility Investments OÜ kaudu omab UGI osalust Eesti suurimas taastuvenergia tootjas ja kaugkütteettevõttes Utilitas, mis pakub kaugkütteteenust kaheksas linnas üle Eesti ning tootis 2021. aastal 2,3 TWh soojust ja elektrit, millest taastuvenergia moodustas 65%. Utilitas Wind 2021. aasta algul asutasid UGI ja Utilitas ühisettevõtte Utilitas Wind OÜ, mis keskendub taastuvenergia ja salvestuslahenduste projektide arendamisele Baltikumis. 2021. aasta alguses omandas Utilitas Wind Läti suurima tuuleparkide arenduse Ventspilsi lähedal Targale piirkonnas. Tuulepark peaks valmima 2022. aasta lõpuks ning tema prognoositav aastatoodang on 155 GWh elektrit aastas, millest piisab enam kui 50 tuhande majapidamise energiavajaduse rahuldamiseks ja mis kahekordistab tuuleenergia tootmise Lätis. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 4 Thermory Termopuidu ja saunamaterjalide tootja AS Thermory ekspordib ligi 95% oma toodangust enam kui viiekümnesse riiki. Thermory 2021. aasta müügitulud kasvasid puidusektori järsust nõudluse kasvust tingituna ligi 30%, ulatudes 142 miljoni euroni. Ettevõte investeeris enam kui 17 miljonit eurot, millest üle poole läks uute termoahjude rajamisse. Ühisteenused Kohalikele omavalitsustele ja erasektorile liiklus- ja parkimiskorraldust osutava ettevõtte AS Ühisteenused 2021. aastat mõjutas oluliselt Covid 19 pandeemia, mis vähendas inimeste liikuvust. Keerulisele keskkonnale vaatamata kasvasid ettevõtte müügitulud eelmisel aastal enam kui 8%. Lemonade Stand Varase faasi regionaalsetesse tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv Lemonade Stand OÜ jätkas 2021. aastal portfelli laiendamist, tehes kokku 23 uut investeeringut 2,1 miljoni euro ulatuses. Lisaks tehti aasta jooksul jätkuinvesteeringuid portfellis juba edukaid tulemusi näidanud idufirmadesse. Medesto Logistics Meditsiiniliste isikukaitsevahendite ja kiirtestide maaletooja ning edasimüüja OÜ Medesto Logistics kasvatas 2021. aastal oluliselt müügitulu koroonaviiruse kiirtestidest. Ettevõte võitis Haridus- ja Teadusministeeriumi kiirtestide riigihanke ning tarnis 4. kvartalis koolidele enam kui 2 miljonit testi, mis lõid eeldused hoidmaks haridusasutused Covid 19 pandeemia hilisemate lainete ajal avatuna. Stargate Hydrogen 2021. aasta alguses asutatud OÜ Stargate Hydrogen tegeleb vesinikutehnoloogiate arendamise ja müügiga, pakkudes elektrolüüsilahendusi taastuvenergiast rohelise vesiniku tootmiseks ja null- emissiooniga vesinikuvedurite rekonstrueerimiseks. Esimesel tegevusaastal keskendus ettevõte meeskonna loomisele ja esimeste kliendiprojektide käivitamisele. Est-Agar Est-Agar AS toodab punavetikast (Furcellaria lumbricalis) unikaalset tekstuuriandvat lisaainet – furcellaraani, mida kasutatakse toiduaine-, kosmeetika- ja meditsiinitööstuses. Ettevõtte senised põhiturud on Ida-Euroopa toiduainetetööstused. Hetkel investeeritakse uue tootmisliini käivitamisse, mille uut tüüpi lõpptoodang võimaldaks oluliselt laiendada sihtturge ja furcelaaraani kasutusvaldkondi ning seeläbi kasvatada oluliselt ettevõtte müügitulu. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 5 UGI muud olulisemad investeeringud Lisaks eeltoodud investeeringutele tütarettevõtetesse sisaldab Grupi varade portfell investeeringuid sidusettevõtetesse ning muid erinevaid finantsinvesteeringuid. 2021. aasta jooksul investeeris UGI osa oma varadest globaalselt, börsidel noteeritud aktsia-, võla- ning toormeturgudega seotud instrumentidesse eesmärgiga saavutada varade pikaajaline kasv. Globaalse portfelli juhtimisprintsiibid on passiivsus, instrumentide likviidsus ning hajutatus eri varaklasside vahel. Konkreetsete investeeringute valikul hinnatakse eraldi emitendi jätkusuutlikkuse ning parema elukeskkonna kujundamise (ESG) põhimõtteid. Sarnaselt varasemale, tegi UGI ka 2021. aastal investeeringuid firmade võõrkapitali, et aidata teostuda mitmete eestimaiste ettevõtjate ambitsioonikatel väljaostu- ja laienemisplaanidel. Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna ja sotsiaalsed mõjud UGI soovib oma investeeringute kaudu kujundada paremat ja jätkusuutlikumat elukeskkonda. Grupi tehtavate investeeringute läbiv joon on keskkonnamõju vähendamine ja vastutustundlik ettevõtlus. Neid suundi arendame järjepidevalt UGI tütar- ja sidusettevõtetes, kus lisaks regulatiivsele vastavuskontrollile avaldame ka põhjalikumat ESG aruandlust ning osaleme erinevates valdkonnapõhistes sertifitseerimisprotsessides. Finantsinvesteeringute puhul kasutame tunnustatud hindamisfirmade ESG reitinguid investeeringute olulise valikukriteeriumina. Finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted Finantsriskide maandamise eesmärgiks on pikaajaline ja stabiilne UGI omakapitali kasv. Kuna Grupp on valdavalt rahastatud omavahenditest, siis on peamiseks finantsriskiks tururisk, mida optimeeritakse läbi kasvava varade hajutatuse eri valdkondade, varaklasside ning geograafiliste piirkondade vahel. Dividendipoliitika Ettevõte maksab iga-aastaselt dividende. Dividendide suurus otsustatakse osanike poolt eraldiseisvalt igal majandusaastal. Arengusuunad aastal 2022 Käesoleval majandusaastal jätkab UGI tegevustega, mille eesmärgiks on juba olemasolevate investeeringute väärtuse kasvatamine ning uute investeeringute leidmine. Väga olulisel määral mõjutab majanduskeskkonda veebruaris alanud Venemaa sõjategevus Ukrainas ning sellega kaasnenud sanktsioonid Venemaa ja Valgevene suhtes. Kuigi Grupi ettevõtete ärilised seosed nimetatud riikidega on väga väikesed, mõjutab sõjaga hoogustunud inflatsioon ning kasvanud geopoliitilistest riskidest tulenev varasemast piiratum ja kallim juurdepääs finantseerimisele oluliselt lähiaja majanduskeskkonda Eesti ja lähipiirkonnas. Ka globaalsetel turgudel oleme sisenemas varasemast oluliselt erinevasse ajastusse. Enam kui kümnendi kestnud rahapoliitiline elavdamine koos negatiivsete intressitasemetega on kasvava inflatsiooni t õttu asendumas kõrgemate intresside ja rahapakkumise vähenemisega nii USA-s kui Euroopas. Kasvanud geopoliitilised riskid ja muutunud majanduskeskkond suurendavad lähiaastatel kahtlemata investeeringutega seotud riske, kuid samas näeme siin ka kasvanud võimalusi. Traditsiooniliste energiakandjate järsk hinnatõus toetab UGI fookuses olevate uute ja taastuvate energiatootmisvõimsuste ning -tehnoloogiate kasutuselevõttu. Turgudel ja erakapitali tehingutes toimuv hinnakorrektsioon võimaldab teisalt UGI taolisel tugeva kapitaliseeritusega grupil hõlpsamini leida strateegiliselt sobivaid investeeringuid varasemast atraktiivsematel hinnatasemetel. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 6 Finantsnäitajad KONTSERNI PEAMISED FINANTSNÄITAJAD JA -SUHTARVUD 2021 2020 Varad kokku (tuh EUR) 414 686 358 408 Laenukohustised (tuh EUR) 44 155 35 854 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised kohustised 6,10 9,53 Likviidsuskordaja (kordades) = (käibevarad - varud) / lühiajalised kohustised 4,87 8,46 Maksevalmiduskordaja (kordades) = raha ja väärtpaberid / lühiajalised kohustised 1,73 7,30 Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 0,26 0,16 Äritulud kokku (tuh EUR) 156 850 60 621 Puhaskasum (tuh EUR) 23 763 10 026 Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) 6,15% 3,06% Varade käibekordaja (kordades) = äritulu / varad (keskmine) 0,41 0,19 Aruandeaastal oli UGI Grupi keskmine töötajate arv 748 (2020: 706). _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 7 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2021 31.12.2020 VARAD Käibevara Raha 65 178 187 812 Finantsinvesteeringud 4 72 324 5 504 Nõuded ja ettemaksed 2 46 177 24 422 Varud 3 46 215 27 527 KÄIBEVARA KOKKU 229 894 245 265 Põhivara Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse 4 1 120 1 319 Finantsinvesteeringud 4 24 368 14 447 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 2 68 748 34 749 Materiaalne põhivara 5 51 691 39 948 Immateriaalne põhivara 6 38 864 22 680 PÕHIVARA KOKKU 184 791 113 143 VARAD KOKKU 414 685 358 408 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Laenukohustised 7, 17 16 595 13 655 Kapitalirendi kohustised 7 374 224 Võlad ja ettemaksed 8, 19 20 699 11 854 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 37 668 25 733 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 7, 17, 19 27 653 22 199 Kapitalirendi kohustised 7 566 487 Võlad ja ettemaksed 8 18 786 130 Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 778 1 016 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 48 783 23 832 KOHUSTISED KOKKU 86 451 49 565 Omakapital Vähemusosalus 24 541 20 069 Emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital 10 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Muud reservid 1 263 0 Realiseerimata kursivahed 106 0 Jaotamata kasum (-kahjum) 289 562 276 012 OMAKAPITAL KOKKU 328 234 308 843 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 414 685 358 408 Lisad lehekülgedel 12 kuni 33 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 8 Konsolideeritud koondkasumiaruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2021 2020 Äritulud Müügitulu 11 153 775 58 668 Muud äritulud 12 3 075 1 953 ÄRITULUD KOKKU 156 850 60 621 Kaubad, toore, materjal ja teenused 13 -85 569 -38 692 Mitmesugused tegevuskulud 14 -16 558 -4 760 Tööjõukulud kokku 15 -31 681 -11 483 Põhivara kulum ja väärtuse langus 5, 6 -7 544 -3 900 Muud ärikulud -820 -370 Ärikasum(-kahjum) 14 678 1 416 Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt, dividenditulu 4 -130 8 506 Intressikulud laenudelt 7 -1 342 -915 Intressitulud 5 173 3 239 Muud finantstulud ja -kulud 16 7 956 -97 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 11 657 10 733 Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 26 335 12 149 Tulumaks 10 -2 572 -2 123 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 23 763 10 026 Emaettevõtte aktsionäride või osanike osa kasumist 16 036 9 125 Vähemusosaluse osa kasumist 7 727 901 Aruandeaasta muu koondkasum (-kahjum) 136 -61 ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU 23 899 9 965 Emaettevõtte aktsionäride või osanike osa koondkasumist 16 142 9 091 Vähemusosaluse osa koondkasumist 7 757 874 Lisad lehekülgedel 12 kuni 33 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2021 2020 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum 14 678 1 416 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 5, 6 7 544 3 900 Muud korrigeerimised 1 883 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 -4 585 23 616 Varude muutus 3 -17 126 -1 888 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 8 11 340 -228 Makstud intressid (laen, kap.rent) 7 -1 340 -871 Makstud ettevõtte tulumaks 10 -2 120 -2 069 Kokku rahavood äritegevusest 10 275 23 876 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 5, 6 -15 078 -4 986 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 37 43 Tütarettevõtte soetamise netorahavoog 4 -6 084 -28 667 Tütarettevõtete müük 4 5 180 8 629 Sidusettevõtte soetamine 4 -995 0 Laekunud sidusettevõtete müügist 0 200 Muude finantsinvesteeringute soetus 4 -87 351 -5 295 Muude finantsinvesteeringute müük 4 2 252 0 Antud laenud 2 -41 184 -17 954 Antud laenude tagasimaksed 2 7 848 8 383 Saadud dividendid 22 11 Saadud intressid 3 101 2 935 Kokku rahavood investeerimistegevusest -132 252 -36 701 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 7 20 333 549 Saadud laenude tagasimaksed 7 -11 851 -5 715 Kapitali sissemaksed 0 2 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -191 -35 Faktooringu kohustise netomuutus -191 -1 244 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 2 -125 -2 Muud laekumised finantseerimistegevusest 125 0 Tehingud vähemusosalusega -2 313 0 Makstud dividendid 10 -6 380 -7 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -593 -13 945 RAHAVOOD KOKKU -122 570 -26 770 Valuutakursside muutuste mõju -63 0 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 187 812 214 582 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 65 178 187 812 Lisad lehekülgedel 12 kuni 33 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Vähemus- TUHANDETES EURODES EMAETTEVÕTTE OMANIKELE KUULUV OMAKAPITAL KOKKU osalus Realiseerimata Optsioonide kursivahed Osakapital Jaotamata Ülekurss kasum reserv Kokku Saldo seisuga 31.12.2019 9 0 12 753 0 274 387 287 149 27 287 176 Tütarettevõtete omandamise 0 0 0 0 0 0 19 141 19 141 ja ühendamise mõju Makstud dividendid 0 0 0 0 -7 500 -7 500 0 -7 500 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 9 125 9 125 901 10 026 Saldo seisuga 31.12.2020 9 0 12 753 0 276 012 288 774 20 069 308 843 Tütarettevõtete osaluste 0 0 0 0 1 514 1 514 591 2 106 võõrandamise mõju lisa 4 Makstud dividendid 0 0 0 0 -4 000 -4 000 -2 380 -6 380 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 16 035 16 035 7 727 23 763 Optsiooniprogramm lisa 19 0 1 263 0 0 0 1 263 0 1 263 Muud muutused 0 0 0 106 0 106 233 339 Tehingud vähemusosalusega 0 0 0 0 0 0 -1 700 -1 700 Saldo seisuga 31.12.2021 9 1 263 12 753 106 289 561 303 693 24 541 328 234 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 10. Lisad lehekülgedel 12 kuni 33 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 11 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted UG INVESTMENTS OÜ 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud aruandes kajastuvad UG INVESTMENTS OÜ (edaspidi: emaettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 4. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. A. Konsolideeritud aruannete koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusosa emaettevõtte kontrolli all olevate ettevõtete tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuva d äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 12  Sidusettevõtjad Sidusettevõtja on ettevõtja, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõtjast 20% - 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil; selle kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtja kahjumis on võrdne või ületab sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui ettevõtja on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtja kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui ka kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Vajadusel on sidusettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Ühisettevõtted Ühisettevõtteid käsitletakse sidusettevõtetena ning neile rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid. Tehingud vähemusosalusega Vähemusosalusega tehtavate tehingute puhul (nii vähemusosaluse soetuste kui ka müükide kajastamisel) rakendatakse nn. äriettevõtte kontseptsiooni. Äriettevõtte kontseptsiooni puhul vaadeldakse vähemusosanikke kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis (s.t tehingud vähemusosanikega on omanike vahelised tehingud, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit). Vahesid ostuhinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis (analoogiliselt omaaktsiate ostul ja müügil tekkinud vahedele) kas omakapitali vähendamise või suurendamisena. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses, juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. B. Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt. ka arvestuspõhimõte C), nõuded ostjate vastu (vt. ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil Kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks). UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 13  Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. C. Raha ja raha lähendid Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. D. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muude ärikuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. E. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes. F. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 2 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 14  kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: ▪ Ehitised ja rajatised 2,5-12,5% 8-40 aastat ▪ Masinad ja seadmed 10–33% 3–10 aastat ▪ Muu materiaalne põhivara 10–50% 2–10 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimää rade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas H). Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. G. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (firmaväärtus, arenguväljaminekud, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Oma ndatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 15  Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: ▪ Firmaväärtus 10% ▪ Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara 5–33% Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus H). Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea jooksul. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes jooksva perioodi kuludena. Muu immateriaalne põhivara Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat. H. Varade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 16 I. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kontsern kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. J. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Faktooring Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustele on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring). Juhul kui nõude müüjale säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantsinvesteeringut, mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müügiks, vaid see kajastatakse bilansis seni, kuni nõue on laekunud. Faktooringutehingust tekkinud faktooringukohustus kajastatakse analoogselt muudele laenudele. K. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast on võimalik UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 17  dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 10. Tulumaksuvarad ja –kohustused ning tulumaksukulud ja –tulud liigitatakse realiseerunud (tasumisele kuuluvaks) tulumaksuks ja edasilükkunud tulumaksuks. Tasumisele kuuluv tulumaks esitatakse lühiajalise varana või kohustisena ning edasilükkunud tulumaks pikaajalise varana või kohustisena. L. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 18 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Lepinguline intressimäär Nõuded ostjate vastu 12 589 7 744 Ostjatelt laekumata arved 12 635 7 873 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -46 -129 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1 144 783 Muud lühiajalised nõuded 32 276 15 781 Antud laenud 13 382 14 298 3%-20% Intressinõue1 lisa 4, lisa 19 1 797 551 1; 2 Muud nõuded 17 098 932 2% - 4% Ettemaksed teenuste eest 168 114 LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 46 177 24 422 1 intressi- ja muud nõuded seotud osapooltele 1 157 tuhat eurot lisa 19 2 investeeringud ettevõtete käibekapitali läbi tehnoloogiapõhise faktooringplatvormi Kulu ebatõenäoliselt laekuvate kliendinõuete allahindlusest moodustas 2021. aastal 6 tuhat eurot (2020: 73 tuhat eurot). Pikaajalised nõuded ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Lepinguline intressimäär Laenunõuded 68 293 34 708 Antud laen kuni 2047.a. 30 720 30 720 5,0% miinus marginaal 0,14% Antud laenud kuni 2023.-2028.a.1 37 574 3 988 3% - 15% Ettemaksed teenuste eest ja muud nõuded 454 41 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED 68 748 34 749 KOKKU 1 laenud seotud osapooltele 11 160 tuhat eurot lisa 19 Lisa 3 Varud TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Tooraine ja materjal 17 464 12 930 Valmistoodang 11 382 6 740 Lõpetamata toodang 7 955 4 216 Müügiks ostetud kaubad 9 371 3 553 Ettemaksed tarnijatele 43 88 VARUD KOKKU 46 215 27 527 2021. aasta jooksul hinnati varusid alla lähtuvalt neto realiseerimisväärtusest summas 126 tuhat eurot. Allahindlus puudutas isikukaitsevahendeid. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 19 Lisa 4 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud Seisuga 31.12.2021 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust järgmistes tütar- ja sidusettevõtetes: Ettevõte Asukohamaa Tegevusala 31.12.2021 31.12.2020 Termopuidu väärindamine ja Thermory AS tütarettevõte Eesti 56% 54% saunamaterjalide tootmine Põllumajandussaaduste tootmine, Põlma Põllud OÜ tütarettevõte Eesti 100% 100% töötlemine ja müük Medesto Logistics OÜ tütarettevõte Eesti Isikukaitsevahendite müük 57% 57% Utility Investments OÜ tütarettevõte Eesti Valdusettevõte 73% 73% Liiklus- ja parkimiskorraldus, muud Ühisteenused AS tütarettevõte Eesti 50% 100% avalikud teenused Lemonade Stand OÜ tütarettevõte Eesti Valdusettevõte 80% 80% Stargate Hydrogen OÜ tütarettevõte Eesti Vesinikutehnoloogiate arendamine 67% 0% OÜ Utilitas Wind sidusettevõte Eesti Taastuvenergia projektide arendamine 50% 0% AS Est-Agar sidusettevõte Eesti Furcellaraani tootmine 25% 25% 2021. aasta märtsis asutati vesinikutehnoloogiate arendamisega tegelev tütarettevõte OÜ Stargate Hydrogen, mille finantsnäitajaid ei ole emaettevõte rida-realt konsolideerinud. Lähtudes Raamatupidamise Seaduse §-st 29 ning olulisuse printsiibist ei ole emaettevõte lisanud konsolideeritud aruandesse tütarettevõtet kelle bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust. Investeering sellisesse tütarettevõttesse on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. 2020. aastal toimunud äriühendused 2020. aasta suvel ostis UG INVESTMENTS OÜ suurosanikelt Livonia Partners ja LHV fondidelt maailma suurima termopuidu väärindaja ja saunamaterjalide tootja AS Thermory aktsiaid ja koos varasemalt 2019. aastal soetatud väikeosalustega omandas UG INVESTMENTS OÜ tehingute käigus 54% ettevõtja aktisakapitalist. Eesti ettevõte AS Thermory on rahvusvahelise struktuuriga kontsern, kelle suuremad tootmisüksused asuvad Harjumaal, Tartumaal ja viies erinevas piirkonnas Soomes ning abitootmine, laod ja müügipunktid Lätis, Valgevenes, Saksamaal ja USA’s. OMANDATUD ÄRIÜHINGUD AS Thermory 30.06.2020 Omandatud osaluse soetusmaksumus 38 110 Omandatud varad 87 607 Omandatud kohustused 47 195 Soetatud netovara õiglane väärtus 40 412 Osalus investeerimisobjekti omakapitalis 53,9972% 21 821 Firmaväärtus 16 289 2020. aastal asutati 57% osalusega tütarettevõte OÜ Medesto Logistics ja osteti 100% osalus Põlma Põllud OÜ’s. 2021. aastal toimunud äriühendused 2021. aastal asutati 67%-lise osalusega vesinikutehnoloogiate arendamisega tegelev tütarettevõte OÜ Stargate Hydrogen. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 20 2021. aasta jaanuaris toimus Ühisteenused AS omanike ringi laienemine, mille käigus müüs UG INVESTMENTS pool oma osalusest. UG INVESTMENTS müügijärgseks osaluseks jäi 50%. AS Ühisteenused 31.12.2021 Võõrandatud osaluse väärtus 1 880 Võõrandatud osaluse hind 3 124 Mõju kasumile tehingutest osalustega 1 243 Aruandeaastal toimusid ostu-müügitehingud AS Thermory väikeaktsionäridega, mille tulemusena suurenes UG INVESTMENTS osalus 54%-lt 56%-le. AS Thermory 31.12.2021 Omandatud osaluse väärtus 3 617 Omandatud osaluse hind 3 799 Võõrandatud osaluse väärtus 2 329 Võõrandatud osaluse hind 2 780 Mõju kasumile tehingutest osalustega 271 30.12.2021 seisuga omandas Thermory AS täiendava 50% osaluse Läti saeveskis VMS Timber SIA. Eelnevalt kuulus Thermory AS-le Millwise OÜ kaudu 50% osalus. Tehingu jõustumisega suurendati VMS Timber SIA aktsiakapitali 400 tuhande euro võrra ning peale tehingut kuulus Thermory AS-le otse ja Millwise OÜ kaudu kokku 100% VMS Timber SIA osalusest. Omandatud varade bilansilised väärtused ei erinenud olulisel määral õiglasest väärtusest. Ostuhinna ja omandatud netovarade õiglase väärtuse vahe kajastati firmaväärtusena, mille sisuks on VMS Timber SIA omandamise tulemusena tekkinud täiendav ligipääs toormele ning täiendav tootmisvõimsus. VMS Timber SIA ostuhinna määramiseks teostati esmalt sidusettevõtte (50% osalus) müük. VMS Timber SIA tütarettevõtte ostuhinnaks kujunes 6,4 miljonit eurot, mis koosnes 3,2 miljoni eurosest 50% sidusettevõtte müügihinnast ja 1,8 miljoni eurosest rahalisest väljamaksest ning 1,4 miljoni euro väärtuses aktsiate vahetuse käigus ära antud oma aktsiatest. VMS Timber SIA 31.12.2021 Omandatud osaluse soetusmaksumus 6 400 Omandatud varad 4 062 Omandatud kohustused 1 674 Soetatud netovara õiglane väärtus 2 388 Osalus investeerimisobjekti omakapitalis 100% 2 388 Firmaväärtus 4 012 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 21 Sidus- ja ühisettevõtted Seisuga 31.12.2021 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Utilitas Wind OÜ: TUHANDETES EURODES 31.12.2021 Osaluse % aasta alguses 0% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 0% Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 0 Omandatud osalused 1 Omandatud osaluse % 50% Sissemaks omakapitali 995 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) -275 Osaluse % aasta lõpus 50% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 720 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 720 2021. aasta alguses asutasid UG INVESTMENTS OÜ ja OÜ Utilitas ühisettevõtte Utilitas Wind OÜ. Utilitas Wind on kiiresti kasvav energiaettevõte, mis tegeleb taastuvenergia ja salvestuslahenduste projektide arendamisega Eestis, Lätis ja Leedus. Seisuga 31.12.2021 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Est-Agar AS: TUHANDETES EURODES 31.12.2021 Osaluse % aasta alguses 25% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 33 Firmaväärtus 57 Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 90 Antud laenude vabatahtlikku reservkapitali suunamine 200 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) -87 Aktsiakapitali finantseerimisest saadud kahjum -100 Firmaväärtuse amortisatsioon -10 Osaluse % aasta lõpus 25% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 45 Firmaväärtus 48 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 93 AS Est-Agar on maailmas ainuke punavetikast Furcellaria lumbricalis unikaalse tekstuuriandva lisaaine furcellaraani tootja. Aruandeperioodil suunati AS’i Est-Agar vabatahtlikku reservi kokku laene summas 200 tuhat eurot. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 22 Finantsinvesteeringud TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised 72 324 5 504 Börsil kaubeldavad fondid 1 53 529 675 Võlakirjad 2 18 795 4 829 Pikaajalised 24 368 14 447 Muud omakapitaliinvesteeringud 3 14 349 4 428 FSC aktsiad 4 10 019 10 019 FINANTSINVESTEERINGUD KOKKU 96 692 19 951 1 börsil kaubeldavaid instrumente kajastatakse turuhinnas. 2 võlakirjad lunastustähtajaga 2022.a. – 2030.a. Võlakirjad kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. 3 alla 10% ja väiksemad fondide ja eraettevõtjate omakapitaliinvesteeringud, sealhulgas Lemonade Stand’i iduettevõtete sektoris investeeritud 4,8 miljonit eurot (2020. aastal 3,3 miljonit eurot). Omakapitaliinvesteeringud mitte-noteeritud varajase faasi ettevõtetesse on kajastatud: 1) soetusmaksumuses kolme aasta jooksul alates esimesest raha kaasamisest; 2) õiglases väärtuses peale kolme aasta möödumist esimesest raha kaasamisest, õiglase väärtuse hindamise aluseks võetakse ettevõtte väärtus bilansikuupäevale eelnenud viimasel raha kaasamise ringil. 4 Utilitas kontserni müügitehingu käigus ostsid UG INVESTMENTS ja Utilitas’e juhtkonna liikmed 15- protsendilise osaluse infrastruktuurfondi halduse üksuses maksumusega 10 miljonit eurot, mis kajastatakse tütarettevõtte Utility Investments OÜ finantsinvesteeringuna, samuti anti pikaajalist laenu summas 30,7 miljonit eurot perioodile 29 aastat intressimääraga 5% miinus muutuv marginaal. Intressinõue aastalõpu seisuga oli 135 tuhat eurot (2020: 135 tuhat eurot) (lisa 2). Lisa 5 Materiaalne põhivara materiaalne Lõpetamata ettemaksed Masinad ja ehitised ja seadmed põhivara ehitised Maa ja Muu TUHANDETES EURODES Kokku Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 23 462 15 004 1 013 3 125 42 604 Akumuleeritud kulum -863 -1 687 -106 0 -2 656 JÄÄKMAKSUMUS 22 599 13 317 907 3 125 39 948 2021. a toimunud muutused Tütarettevõtete aktsiad ja osad lisa 4 379 547 361 421 1 708 Ostud ja parendused 1 346 1 057 341 12 454 15 198 Amortisatsioonikulu -1 558 -3 167 -200 -4 925 Müük ja mahakandmine -126 -29 -37 -192 Ümberklassifitseerimine 3 811 9 598 152 -13 607 -46 Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 28 998 26 206 1 867 2 394 59 465 Müük ja mahakandmine -126 -29 -37 -192 Akumuleeritud kulum -2 421 -4 854 -306 0 -7 581 JÄÄKMAKSUMUS 26 577 21 226 1 531 2 357 51 691 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 23 Lisa 6 Immateriaalne põhivara immateriaalne immateriaalse põhivara eest Firmaväärtus Ettemaksed põhivara Muu TUHANDETES EURODES Kokku Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 19 828 4 768 24 596 Akumuleeritud kulum -1 523 -393 -1 916 JÄÄKMAKSUMUS 18 305 4 375 22 680 2021. a toimunud muutused Lisandumised lisa 4, lisa 8 18 544 18 544 Ostud ja parendused 190 187 377 Amortisatsioonikulu -1 983 -636 -2 619 Ümberklassifitseerimine -117 -117 Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 38 372 4 958 69 43 399 Akumuleeritud kulum -3 506 -1 029 0 -4 535 JÄÄKMAKSUMUS 34 866 3 929 69 38 864 Lisa 7 Laenu- ja kapitalirendi kohustised Tagasimakse 31.12.2021 31.12.2021 Lühiajaline Pikaajaline 31.12.2020 31.12.2020 Lühiajaline Pikaajaline TUHANDETES EURODES Lepinguline intressimäär tähtaeg saldo saldo saldo saldo Kapitalirendi kohustised 374 566 224 487 2024 1,28% - 2% + 6 kuu euribor Pangalaenud 13 250 19 000 10 381 13 898 2024-2026 1,5%-2,15% + 6 kuu euribor Faktooringu kohustised 2 264 0 2 455 7 2024 1,5% + 6 kuu euribor Laenud seotud osapooltelt 0 8 653 0 8 294 2023-2047 3,5% - 4,86% Muud võlakohustised 1 081 0 819 0 2022 5,4% - 6,5% KOKKU 16 969 28 218 13 879 22 686 Kontsernil on sõlmitud Utility Investments OÜ väikeosanikega laenulepingud lõpptähtajaga kuni 2047.a. Pangalaenude aluseks olevates lepingutes on kehtestatud piirmäärad Thermory konsolideeritud finantsnäitajatele. Thermory kontsern ei ole piirmäärasid bilansipäeva seisuga ületanud. Kõikide kontserni võlakohustiste alusvaluutaks on euro (lisa 17). Aruandeperioodi intressikulu kokku saadud laenudelt ja kapitalirendilt oli 1 342 tuhat eurot (2020: 915 tuhat eurot). UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 24 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Võlad tarnijatele 12 615 7 260 Võlad töövõtjatele 4 436 2 445 Maksuvõlad 2 024 1 284 Muud võlad 925 522 Saadud ettemaksed 663 305 Intressikohustis 36 38 VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 20 699 11 854 Pikaajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Edasilükkunud tulumaksukohustis 1 778 1016 Võlad töövõtjatele 3 613 0 Muud võlad 1 14 912 0 Saadud ettemaksed 261 130 PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED 20 564 1 146 KOKKU 1 potentsiaalne tuleviku kohustus summas 14 532 tuhat eur. mille täpne suurus selgub investeeringu omandamisega kokkulepitud tingimuste täitumisel (lisa 6). Lisa 9 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed Ettemaks Võlg Ettemaks Võlg 31.12.2021 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2020 Käibemaks 1 139 312 679 9 Erijuhtude tulumaks 0 355 0 308 Kinnipeetud tulumaks 0 340 0 248 Sotsiaalmaks 0 665 0 498 Kohustusliku kogumispensioni makse 0 148 0 118 Töötuskindlustusmakse 0 176 0 79 Muude maksude ettemakse ja maksuvõlad 0 29 0 24 Ettemaksukonto jääk 5 0 105 0 MAKSUVÕLAD JA MAKSUDE ETTEMAKSED KOKKU 1 144 2 024 783 1 284 Lisa 10 Osakapital 31.12.2021 31.12.2020 Osakapital (eurodes) 8 850 8 850 Osade arv (tk) 885 000 885 000 Osade nimiväärtus (eurodes) 0,01 0,01 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 25  TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Ettevõtte jaotamata kasum 287 539 276 012 Võimalikud dividendid 230 481 220 810 Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 57 058 55 202 2021. aastal maksti dividendideks 6,4 miljonit eurot (2020: 7,5 miljonit eurot), millega kaasnes tulumaksukulu 935 tuhat eurot (2020: 1 762 tuhat eurot). Lisa 11 Müügitulu TUHANDETES EURODES 2021 2020 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Soome 44 929 18 822 Eesti 17 446 8 842 USA 21 352 6 784 Holland 11 651 3 152 Saksamaa 7 567 2 633 Taani 6 058 2 380 Belgia 7 383 2 223 Norra 3 355 1 643 Rootsi 4 287 1 506 Prantsusmaa 4 219 1 237 Muud EU riigid 11 437 4 907 Muud EU välised riigid 14 092 4 539 KOKKU 153 775 58 668 Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes Termotöödeldud täispuidust materjalid ja tooted 142 033 53 159 Parkimiskorraldus ja muud avalikud teenused 5 638 5 204 Isikukaitsevahendite müük 6 104 305 KOKKU 153 775 58 668 Lisa 12 Muud äritulud TUHANDETES EURODES 2021 2020 Parkimiskorralduse saadud trahvid ja viivised 1 811 1 579 Muud äritulud 1 264 374 MUUD ÄRITULUD KOKKU 3 075 1 953 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 26 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused TUHANDETES EURODES 2021 2020 Tooraine, materjal ja teenused -66 493 -30 869 Üür ja rent -3 076 -2 317 Energia (elektrienergia, kütus) -4 336 -1 426 Seadmete ja hoonete remondikulud -2 713 -1 232 Parklate operaatorteenus -721 -647 Alltöövõtutööd -842 -609 Muud tootmiskulud ja teenused -1 174 -596 Müüdud kaubad soetushinnas -3 900 -438 Transpordikulud -1 860 -354 Pakkekulu, markeerimine -454 -204 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -85 569 -38 692 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud TUHANDETES EURODES 2021 2020 Administreerimise majanduskulud -14 491 -3 175 Uurimis- ja arengukulud -200 -365 Välised nõustajad -595 -720 Reklaami- ja avalike suhete korraldamise kulud -1 197 -332 Lootusetult laekuvate nõuete allahindlus lisa 2 -6 -73 Muud kulud -69 -95 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -16 558 -4 760 Lisa 15 Tööjõukulud TUHANDETES EURODES 2021 2020 Palgakulu -26 271 -9 236 Sotsiaalmaksud -5 410 -2 247 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -31 681 -11 483 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 748 706 Töölepingu alusel töötav isik 741 699 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 7 Lisa 16 Muud finantstulud / (-kulud) TUHANDETES EURODES 2021 2020 Tulu ühisettevõtte müügist lisa 4 1 294 0 Finantsvarade ümberhindlused 4 768 0 Muud finantstulud / - kulud 1 894 -97 MUUD ÄRITULUD KOKKU 7 956 -97 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 27 Lisa 17 Laenude tagatised ja panditud varad Thermory kontserni investeerimislaenude ja muude kohustuste tagamiseks, mis moodustasid 31. detsembri 2021 seisuga 32 250 tuhat eurot, on seatud alljärgnevad varad: 1. Kommertspant Thermory kontserni vallasvaradele summas 27 miljonit eurot (UG Investments kontserni vallasvara aastalõpu seisuga 50 miljonit eurot). Kontserni varad, mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (lisa 2), varud (lisa 3) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (lisa 5). 2. Hüpoteegid Thermory kinnistutele ja hoonetele väärtusega 26 miljonit eurot. 3. Thermory Soomes asuva tütarettevõtte Siparila OY 100% aktsiapant summas 1,5 miljonit eurot. Lisa 18 Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. Lisa 19 Seotud osapooled UG INVESTMENTS OÜ konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a. omanikke (emaettevõte ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud); b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 2021 2020 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või 445 404 olulise mõju all olevad ettevõtjad Finantskohustiste intressikulu kokku lisa 8 445 404 SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31.12.2021 31.12.2020 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või 1 157 145 olulise mõju all olevad ettevõtjad Lühiajalised nõuded kokku lisa 2 1 157 145 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või 11 160 160 olulise mõju all olevad ettevõtjad Pikaajalised nõuded kokku lisa 2 11 160 160 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või 14 370 9 113 olulise mõju all olevad ettevõtjad Pikaajalised kohustised kokku lisa 8 14 370 9 113 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 28  Perioodi Antud Antud laenude Laenud ANTUD LAENUD 31.12.2020 31.12.2021 arvestatud laenud tagasimaksed reservkapitali intress Sidusettevõtjad (laenud tähtajaga 2023.a. - 2028.a.; 260 11 250 150 200 11 160 463 intressimäär 5,5% - 7,5%) Perioodi Saadud laenude SAADUD LAENUD 31.12.2020 Saadud laenud 31.12.2021 arvestatud tagasimaksed intress Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad 8 294 1 704 1 345 8 653 445 ettevõtjad (laenud tähtajaga 2023.a. - 2047.a.; intressimäär 3,5% - 4,86%) Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestati 2021. aastal tasusid koos sotsiaalmaksudega kokku 838 tuhat eurot (2020: 533 tuhat eurot). AS Ühisteenused juhatuse lahkumishüvitise reserv on 30 tuhat eurot (2020. aastal 30 tuhat eurot). AS Thermory kontserni juhatuse liikmetele ja võtmeisikutele on väljastatud aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide väljastamise eesmärgiks on juhatuse liikmete ja töötajate huvide efektiivsem ühildamine aktsionäride ja klientide huvidega ja samuti ka konkurentidega võrdväärse tasustamissüsteemi pakkumine tööjõuturul. Optsiooniprogrammi tulemustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on kolm aastat alates optsioonide andmise hetkest. Optsioone on väljastatud kahes osas kokku 401 249 aktsiale, millest 31.12.2021 seisuga on kehtivaid 180 727, sealhulgas 13 501 optsiooni 2018. aasta optsiooni programmist ja 167 226 optsiooni 2021. aasta optsiooni programmist. Ülejäänud osa 2018. aastal väljastatud optsioonidest ehk 220 522 optsiooni on kaotanud kehtivuse, kuna 2019.-2021. aasta jooksul lahkunud juhtkonna liikmetel optsioonide realiseerimise eeldused ei täitunud. Välja antud optsioonide õiglane väärtus 31.12.2021 seisuga on 100% realisatsiooni eeldusel 1,26 miljonit eurot (31.12.2020 seisuga 246 tuhat eurot). 2021. aastal tekkinud kulu aktsiaoptsioonide väljastamisega seoses oli kokku summas 1,26 miljonit eurot (2020. aastal 58 tuhat eurot). Lisa 20 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 29 Konsolideerimata bilanss TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 VARAD Käibevara Raha 59 457 180 566 Finantsinvesteeringud 72 324 5 504 Nõuded ja ettemaksed 36 689 14 952 KÄIBEVARA KOKKU 168 470 201 022 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse 69 076 54 227 Finantsinvesteeringud 9 518 1 165 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 64 839 31 979 Materiaalne põhivara 150 8 Immateriaalne põhivara 90 100 Põhivara kokku 143 673 87 479 VARAD KOKKU 312 143 288 501 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 52 63 Lühiajalised kohustised kokku 52 63 Pikaajalised kohustised Kapitalirendi kohustised 52 0 Võlad ja ettemaksed 14 912 0 Pikaajalised kohustised kokku 14 964 0 KOHUSTISED KOKKU 15 016 63 Omakapital Osakapital 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Jaotamata kasum (-kahjum) 284 365 275 676 OMAKAPITAL KOKKU 297 127 288 438 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 312 143 288 501 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 30 Konsolideerimata kasumiaruanne TUHANDETES EURODES 2021 2020 Äritulud Müügitulu 60 45 Muud äritulud 1 0 ÄRITULUD KOKKU 61 45 Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud -570 -647 Tööjõukulud kokku -651 -389 Põhivara kulum ja väärtuse langus -34 -12 Muud ärikulud -1 -25 Ärikasum (-kahjum) -1 195 -1 028 Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütarettevõtetesse 2 738 8 470 Intressikulud -2 0 Intressitulud 3 669 2 667 Muud finantstulud ja -kulud 7 866 288 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 14 271 11 425 Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 13 076 10 397 Tulumaks -386 -1 766 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 12 690 8 631 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 31 Konsolideerimata rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES 2021 2020 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum -1 195 -1 028 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 34 12 Muud korrigeerimised -26 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -18 19 981 Varude muutus 0 0 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -12 -8 Makstud ettevõtte tulumaks -383 -1 712 Kokku rahavood äritegevusest -1 600 17 245 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -88 -7 Tütarettevõtete soetus (miinus omandatud raha) -4 105 -36 149 Tütarettevõtete müük 5 904 8 629 Sidusettevõtete soetus -995 0 Laekunud sidusettevõtete müügist 0 200 Muude finantsinvesteeringute soetus -85 683 -2 000 Muude finantsinvesteeringute müük 2 252 0 Antud laenud -45 242 -23 520 Antud laenude tagasimaksed 6 791 8 383 Saadud dividendid 2 642 11 Saadud intressid 2 646 2 528 Kokku rahavood investeerimistegevusest -115 877 -41 925 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 380 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -12 0 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -125 -2 Muud laekumised finantseerimistegevusest 125 0 Makstud dividendid -4 000 -7 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -3 632 -7 502 RAHAVOOD KOKKU -121 109 -32 182 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 180 566 212 748 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 59 457 180 566 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 32 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital Ülekurss Kokku kasum Saldo seisuga 31.12.2019 9 12 753 274 545 287 307 Makstud dividendid -7 500 -7 500 Aruandeperioodi puhaskasum 8 631 8 631 Saldo seisuga 31.12.2020 9 12 753 275 676 288 438 Makstud dividendid -4 000 -4 000 Aruandeperioodi puhaskasum 12 690 12 690 Saldo seisuga 31.12.2021 9 12 753 284 366 297 128 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline -69 258 väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus 75 823 arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021 303 693 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 33 Tegevjuhtkonna allkirjad 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruandele UG INVESTMENTS OÜ 2021. a majandusaasta aruande allkirjastamine 30. juuni 2022: _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 34 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne UG Investments OÜ osanikele Meie märkusega arvamus Meie arvates, välja arvatud lõigus „Märkusega arvamuse alus“ kirjeldatud asjaolu võimalik mõju, kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt UG Investments OÜ ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: ● konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2021; ● konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ● konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ● konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja ● konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Märkusega arvamuse alus Kontserni konsolideeritud bilansis oli 31. detsembri 2021 seisuga kajastatud pikaajaliste finantsinvesteeringute hulgas omakapitaliinvesteeringud mitte-noteeritud varajase faasi ettevõtetesse summas 11,2 miljonit eurot. Vastavalt RTJ 3 p 11 kajastatakse õiglases väärtuses lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav. Juhtkond tugines nimetatud omakapitaliinvesteeringute hindamisel aruandekuupäevale eelnenud viimase raha kaasamise ringi infol ning ei võtnud arvesse korrigeerivaid aruandekuupäeva järgseid sündmusi. Avalikest andmetest kättesaadavate korrigeerivate aruandekuupäeva järgsete sündmuste info alusel tuvastasime indikatsioone, et vastavate investeeringute õiglane väärtus võib olla kõrgem nende bilansilisest väärtusest kuni 18,9 miljoni euro võrra. Meil ei olnud võimalik praktiliste auditi protseduuride tulemusel vajalikku ümberhindluse täpset summat hinnata. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie märkusega arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: ● tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja ● tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. 2 Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: ● tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; ● omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; ● hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; ● otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; ● hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; ● hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers Oksana Popova Iiris Embrich Vandeaudiitor, litsents nr 633 Vandeaudiitor, litsents nr 725 30. juuni 2022 Tallinn, Eesti 3 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 35 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 64201 60 100.00% Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.ugi.ee  Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 UG INVESTMENTS OÜ Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 JURIIDILINE AADRESS: Maakri 19/1 10145 Tallinn Harjumaa Eesti Vabariik 12467306 REGISTRIKOOD: 12467306 PÕHITEGEVUSALA: Investeeringute haldamine AUDIITOR: AS PricewaterhouseCoopers ARUANDEAASTA ALGUS JA LÕPP: 01.01.2022 - 31.12.2022 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 2 Sisukord TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................... 4 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .............................................. 8 Konsolideeritud bilanss ............................................................................................................................ 8 Konsolideeritud koondkasumiaruanne .................................................................................................... 9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ................................................................................................. 10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ................................................................................... 11 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad .......................................................................... 12 LISA 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ....................................................................................................... 12 LISA 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 19 LISA 3 Varud .............................................................................................................................. 20 LISA 4 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud ........................................... 20 LISA 5 Materiaalne põhivara ..................................................................................................... 25 LISA 6 Immateriaalne põhivara ................................................................................................. 26 LISA 7 Laenu- ja kapitalirendi kohustised ................................................................................. 26 LISA 8 Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 27 LISA 9 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed ............................................................................. 27 LISA 10 Osakapital ....................................................................................................................... 28 LISA 11 Müügitulu ....................................................................................................................... 28 LISA 12 Muud äritulud ................................................................................................................ 29 LISA 13 Muud ärikulud ................................................................................................................ 29 LISA 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused .............................................................................. 29 LISA 15 Mitmesugused tegevuskulud ......................................................................................... 29 LISA 16 Tööjõukulud ................................................................................................................... 30 LISA 17 Muud finantstulud / (-kulud).......................................................................................... 30 LISA 18 Finantstulud / - kulud finantsinvesteeringutelt .............................................................. 30 LISA 19 Laenude tagatised ja panditud varad ............................................................................. 30 LISA 20 Tingimuslikud kohustised ............................................................................................... 30 LISA 21 Seotud osapooled........................................................................................................... 31 LISA 22 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded ............................................................. 33 TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2022. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ..................................................................................................................... 37 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ..................................................................... 38 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 3 Tegevusaruanne UG INVESTMENTS OÜ (edaspidi „UGI“ ja/või „Grupp“) on eestimaisel kapitalil põhinev investeeringute valdusettevõte, mis investeerib suurema osa kapitalist Eesti ja lähiregiooni jätkusuutlikkesse ning ekspordipotentsiaaliga ettevõtetesse peamiselt tööstussektoris ning infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonnas. UGI eesmärgiks on tehtavate investeeringute kaudu parema ja jätkusuutlikuma elukeskkonna kujundamine. Investeeringuid läbivaks jooneks on keskkonnamõjude vähendamine ja vastutustundlik ettevõtlus. 2022. aasta üldist majanduskeskkonda iseloomustasid kõrge muutlikkus, halb prognoositavus ning nõrgenev väljavaade. Need arengud olid põhjustatud mitmest omavahel seotud kriisist, sündmusest ja arengust – 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu, kuni sügiseni süvenes energiakriis Euroopas, inflatsioon arenenud riikides jõudis viimase 30 aasta kõrgeimale tasemele ning USA ja Euroopa rahapoliitika kiire karmistumise tulemusena tõusid järsult intressimäärad ning halvenes ettevõtete juurdepääs finantseerimisele. Samas on keerulised ajad loonud ka uusi võimalusi. Venemaa agressioonist ja sellega seotud energiakriisist tulenevalt näeme varasemast veelgi suuremat potentsiaali taastuvenergia tootmisega seotud projektides ning laiemalt UGI strateegilistes valdkondades. UGI ülevaade UGI struktuur seisuga 31.12.2022. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 4 Utility Investments Utility Investments OÜ kaudu omab UGI osalust Eesti suurimas taastuvenergia tootjas ja kaugkütteettevõttes Utilitas, mis pakub kaugkütteteenust kaheksas linnas üle Eesti. Utilitas tootis 2022. aastal 2,2 TWh soojust ja elektrit, millest taastuvenergia osakaal moodustas juba 68%. Utilitas Wind Utilitas Wind OÜ keskendub taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamisele Eestis ja lähiregioonis. Peamine fookus on tuuleenergia projektidel, ent arendamisel on ka päikeseenergia tootmisvõimsused ning salvestuslahendused. 2022. aasta suvel lõpetas Utilitas Wind Lätis sealse suurima tuulepargi arenduse Ventspilsi lähedal Targale piirkonnas. Pargis on 14 tuulikut koguvõimsusega 59 MW ja aastase toodanguga ca 155 GWh. 2022. aastal omandas Utilitas Wind ka Grobina tuulepargi Lätis, kus on 33 tuulikut koguvõimsusega 20 MW. 2022. aastal sai Utilitas Windist Läti suurim tuuleenergia tootja, kokku toodeti 80 GWh taastuvelektrit. Thermory Maailma juhtiv keskkonnasäästlike ja kvaliteetsete termotöödeldud puittoodete müüja AS Thermory ekspordib üle 93% oma toodangust enam kui viiekümnesse riiki. Muutlik olukord majanduses avaldas tugevat mõju Thermory 2022. aasta äritegevusele. Kui aasta esimeses pooles püsis kõrge nõudlus, mis väljendus nii mahu kui hindade kasvus, siis teisel poolaastal langes nõudlus järsult. Selle peamisteks põhjusteks olid Ukraina sõda, kiire inflatsioon koos kasvanud energiahindadega ning järsult tõusvad intressimäärad, mis koosmõjus alandasid Thermory sihtturgudel majanduskasvu väljavaateid ning põhjustasid edasimüüjates ja lõppklientides suurt ebakindlust. Lemonade Stand Varase faasi tehnoloogiaettevõtetesse investeeriva Lemonade Stand OÜ investeeringute põhifookus on suunatud äriklientidele keskendunud tarkvarafirmadele. 2022. aastal tegi Lemonade Stand 7 uut investeeringut (sh. esimesed investeeringud Poolas ja Tšehhis) ning 14 jätkuinvesteeringut juba portfellis olevatesse ettevõtetesse. Lemonade Standi investeerimiskeskkonda mõjutas 2022. aastal nii aasta jooksul toimunud järsk intressimäärade tõus kui ka nõrkus globaalsetel finantsturgudel, mis vähendasid kokkuvõttes uute IPO-de arvu, küpsemas faasis olevate idufirmade finantseerimis- ja müügivõimalusi ning kaudselt seeläbi varase faasi ettevõttete väärtust. Fourings 2022. aasta juunis omandas UGI 50%-lise osaluse ettevõttes Fourings OÜ, mis koondab Eestis Audi autode maaletoomise, müügi ja hooldusega tegelevaid ettevõtteid. Audi on traditsiooniliste autotootjate seas liider üleminekul keskkonda säästvatele elektriautodele - alates 2026. aastast töötavad kõik Audi uued mudelid elektri jõul. Eestis kuulub Audi edasimüügi võrgustikku viis partnerit – kaks Audi rahvusvahelistele standarditele vastavat teenindus- ja müügikeskust (Audi Tallinn ja Audi Tartu) ning kolm ametlikku teeninduspartnerit (Pärnus, Kuressaares ja Jõhvis). Stargate Hydrogen OÜ Stargate Hydrogen tegeleb vesiniktehnoloogiate arendamise ja müügiga, pakkudes elektrolüüsilahendusi taastuvenergiast rohelise vesiniku tootmiseks. Ettevõte arendab uusi materjale, sihiga muuta elektrolüüserid väärismetallivabaks, tõstes seejuures elektrolüüsi efektiivsust ning alandades vesiniku tootmise hinda. 2022 oli ettevõtte jaoks kiire kasvu aasta - meeskond kasvas hüppeliselt, avati esimene elektrolüüserite tootmisüksus ning käivitati mitmeid kliendiprojekte. Ettevõtte on osa üle-euroopaliste oluliste projektide raamistikust (IPCEI) ja saanud sealtkaudu rahalist toetust oma tehnoloogiate arendamiseks. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 5  Medesto Logistics Koroonaviiruse kiirtestide ja meditsiiniliste isikukaitsevahendite maaletooja ning edasimüüja OÜ Medesto Logistics 2022. aasta müügitulu kasvas oluliselt. Ettevõte võitis Haridus- ja Teadusministeeriumi koolide kiirtestide riigihanke ning oli kiirtestide tarnepartneriks Soome ühele suurimale jaeketile. Kokku tarnis Medesto 2022. aastal enam kui 11 miljonit kiirtesti. Ühisteenused AS Ühisteenused põhitegevusalaks on kohalikele omavalitsustele ja erasektorile liiklus- ja parkimiskorralduse teenuse osutamine. Lisaks haldab AS Ühisteenused 10 parkimismaja ning rohkem kui 800 parklat üle Eesti. 2022. aastal keskenduti infosüsteemide arendamisele, automatiseerimisele ning kliendiportfelli kasvule. Ettevõte müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 17%. Est-Agar Est-Agar AS toodab punavetikast (Furcellaria lumbricalis) unikaalset tekstuuriandvat lisaainet – furcellaraani, mida kasutatakse toiduaine-, kosmeetika- ja meditsiinitööstuses. Ettevõtte ekspordib 85% oma lõpptoodangust. 2022. aastal jõudis lõpule investeerimisprojekt pulbrilise furcellaraani tootmiseks. Uut tüüpi lõpptoodang avab uusi sihtturge ning kasutusvaldkondi ja aitab seeläbi oluliselt kasvatada ettevõtte müügitulu. UGI muud olulisemad investeeringud Lisaks strateegilistele investeeringutele tütarettevõtetesse, sisaldab Grupi varade portfell investeeringuid sidusettevõtetesse ning muid erinevaid finantsinvesteeringuid. 2022. aastal oli osa UGI varadest jätkuvalt investeeritud globaalselt, börsidel noteeritud aktsia-, võla- ning toormeturgudega seotud instrumentidesse. Globaalse portfelli juhtimisprintsiibid on passiivsus, instrumentide likviidsus ning hajutatus eri varaklasside vahel. Konkreetsete investeeringute valikul hinnatakse eraldi emitendi jätkusuutlikkuse (ESG) põhimõtteid. 2022. aastal aset leidnud finantsvarade hindade langus mõjutas negatiivselt globaalse portfelli turuväärtust. UGI varade portfellis on jätkuvalt ka erinevaid väiksemaid finantsinvesteeringuid firmade oma- ja võõrkapitali, toetamaks mitmete eestimaiste ettevõtjate ambitsioonikaid väljaostu- ja laienemisplaane. Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna ja sotsiaalsed mõjud UGI missiooniks on tehtavate investeeringute kaudu kujundada paremat ja jätkusuutlikumat elukeskkonda. Grupi investeeringute läbiv joon on keskkonnamõjude vähendamine ja vastutustundlik ettevõtlus. Neid suundi arendame järjepidevalt UGI tütar- ja sidusettevõtetes, kus lisaks regulatiivsele vastavuskontrollile avaldame ka põhjalikumat ESG aruandlust ning osaleme erinevates valdkonnapõhistes sertifitseerimisprotsessides. Finantsinvesteeringute puhul kasutame tunnustatud hindamisfirmade ESG reitinguid investeeringute olulise valikukriteeriumina. Finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted Finantsriskide maandamise eesmärgiks on pikaajaline ja stabiilne UGI omakapitali kasv. Kuna Grupp on valdavalt rahastatud omavahenditest, siis on peamiseks finantsriskiks tururisk, mida optimeeritakse läbi varade hajutatuse eri valdkondade, varaklasside ning geograafiliste piirkondade vahel. Dividendipoliitika Ettevõte maksab iga-aastaselt dividende. Dividendide suurus otsustatakse osanike poolt eraldiseisvalt igal majandusaastal. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 6 Heategevus ja koostöö Venemaa kallaletungi esimestel nädalatel 2022. aasta märtsis annetas UGI Päästeliidu kaudu 3 miljonit eurot Ukraina päästjatele vajaliku tsiviiltehnika soetamiseks. Eesti Päästeliit on läbi 2022. aasta olnud pidevas kontaktis Ukraina päästjatega ja saatnud neile kümneid abisaadetisi varustuse ning vajaliku tehnikaga. Eesti Draamateater ja UGI sõlmisid Draamateatri sünnipäeval – 11. oktoobril 2022. aastal koostöölepingu, millega UGI-st sai teatri peatoetaja hooajal 2022/2023. Arengusuunad aastal 2023 Käesoleval majandusaastal keskendub UGI eelkõige juba olemasolevate portfelliettevõtete ning finantsinvesteeringute väärtuse säilitamisele ja kasvatamisele. Väga olulisel määral mõjutab majanduskeskkonda Venemaa jätkuv sõjategevus Ukrainas. Kuigi Grupi ettevõtete ärilised seosed nimetatud riikidega on väga väikesed, mõjutab sõjaga hoogustunud inflatsioon ning kasvanud geopoliitilistest riskidest tulenev piiratum ja kallim juurdepääs finantseerimisele oluliselt lähiaja majanduskeskkonda Eestis ja lähiregioonis. Finantsnäitajad KONTSERNI PEAMISED FINANTSNÄITAJAD JA -SUHTARVUD 2022 2021 Varad kokku (tuh EUR) 408 020 414 686 Laenukohustised (tuh EUR) 48 428 44 248 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised kohustised 4,46 6,10 Likviidsuskordaja (kordades) = (käibevarad - varud) / lühiajalised kohustised 3,27 4,88 Maksevalmiduskordaja (kordades) = raha ja raha ekvivalendid / lühiajalised kohustised 0,12 1,73 Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 0,23 0,26 Äritulud kokku (tuh EUR) 168 313 156 850 Puhaskasum (tuh EUR) 12 598 23 763 Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) 3,06% 6,15% Varade käibekordaja (kordades) = äritulu / varad (keskmine) 0,41 0,41 Aruandeaastal oli UGI Grupi keskmine töötajate arv 805 (2021: 748). _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 7 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2022 31.12.2021 VARAD Käibevara Raha 5 360 65 178 Finantsinvesteeringud 4 103 171 72 324 Nõuded ja ettemaksed 2 39 986 46 177 Varud 3 54 293 46 215 KÄIBEVARA KOKKU 202 811 229 895 Põhivara Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse 4 21 829 1 120 Finantsinvesteeringud 4 29 702 24 368 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 2 73 385 68 748 Kinnisvarainvesteeringud 5 219 0 Materiaalne põhivara 5 52 749 51 691 Immateriaalne põhivara 6 27 325 38 864 PÕHIVARA KOKKU 205 209 184 791 VARAD KOKKU 408 020 414 686 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Laenukohustised 7, 19 19 525 16 595 Kapitalirendi kohustised 7 297 374 Võlad ja ettemaksed 8, 21 25 629 20 699 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 45 450 37 669 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 7, 19, 21 28 903 27 653 Kapitalirendi kohustised 7 414 566 Võlad ja ettemaksed 8 405 18 786 Edasilükkunud tulumaksukohustus 860 1 778 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 30 582 48 783 KOHUSTISED KOKKU 76 033 86 452 Omakapital Vähemusosalus 25 320 24 541 Emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital 10 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Muud reservid 1 520 1 263 Realiseerimata kursivahed 79 106 Jaotamata kasum (kahjum) 292 305 289 562 OMAKAPITAL KOKKU 331 987 328 234 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 408 020 414 686 Lisad lehekülgedel 12 kuni 36 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 8 Konsolideeritud koondkasumiaruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2022 2021 Äritulud Müügitulu 11 165 370 153 775 Muud äritulud 12 2 943 3 075 ÄRITULUD KOKKU 168 313 156 850 Kaubad, toore, materjal ja teenused 14 -100 918 -85 569 Mitmesugused tegevuskulud 15 -20 774 -16 557 Tööjõukulud kokku 16 -27 891 -31 681 Põhivara kulum ja väärtuse langus 5, 6 -9 333 -7 544 Muud ärikulud 13 -4 637 -820 Ärikasum(-kahjum) 4 760 14 678 Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt, dividenditulu 4, 18 5 805 -130 Intressikulud laenudelt 7 -1 698 -1 342 Intressitulud 2 8 477 5 173 Muud finantstulud ja -kulud 17 -2 979 7 956 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 9 606 11 657 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14 366 26 335 Tulumaks 10 -1 768 -2 572 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 12 598 23 763 Emaettevõtte aktsionäride või osanike osa kasumist 8 065 16 035 Vähemusosaluse osa kasumist 4 533 7 727 Aruandeaasta muu koondkasum ( - kahjum) 190 137 ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU 12 788 23 899 Emaettevõtte aktsionäride või osanike osa koondkasumist 8 145 16 142 Vähemusosaluse osa koondkasumist 4 643 7 758 Lisad lehekülgedel 12 kuni 36 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2022 2021 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum 4 760 14 678 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 5, 6 9 333 7 544 Muud korrigeerimised 397 1 883 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 7 202 -4 585 Varude muutus 3 -8 445 -17 126 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 8 -4 951 11 340 Makstud intressid (laen, kap/rent) 7 -1 659 -1 340 Makstud ettevõtte tulumaks 10 -1 817 -2 120 Kokku rahavood äritegevusest 4 820 10 275 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 5, 6 -9 322 -15 078 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 11 37 Tütarettevõtte soetamise netorahavoog 4 -3 102 -6 084 Tütarettevõtete müük 4 -999 5 180 Sidusettevõtte soetamine 4 -698 -995 Laekunud sidusettevõtete müügist 4 1 0 Tehingud vähemusosalusega 4 -292 0 Muude finantsinvesteeringute soetus 4 -65 202 -87 351 Muude finantsinvesteeringute müük 4 25 242 2 252 Antud laenud 2,21 -17 698 -41 184 Antud laenude tagasimaksed 2,21 3 903 7 848 Muud laekumised investeerimistegevusest 343 0 Saadud dividendid 555 22 Saadud intressid 6 705 3 101 Kokku rahavood investeerimistegevusest -60 553 -132 252 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 7 9 435 20 333 Saadud laenude tagasimaksed 7 -4 289 -11 851 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -230 -191 Faktooringu kohustise netomuutus -967 -191 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 0 -125 Muud laekumised finantseerimistegevusest 0 125 Tehingud vähemusosalusega 0 -2 313 Makstud dividendid 10 -8 036 -6 380 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -4 086 -593 RAHAVOOD KOKKU -59 819 -122 570 Valuutakursside muutuste mõju 0 -63 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 65 178 187 812 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 5 360 65 178 Lisad lehekülgedel 12 kuni 36 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Vähemus- TUHANDETES EURODES EMAETTEVÕTTE OMANIKELE KUULUV OMAKAPITAL KOKKU osalus Realiseerimat a kursivahed Optsioonide Osakapital Jaotamata Ülekurss kasum reserv Kokku Saldo seisuga 31.12.2020 9 0 12 753 0 276 012 288 774 20 069 308 843 Tütarettevõtete osaluste võõrandamise 0 0 0 0 1 514 1 514 591 2 106 mõju Makstud dividendid 0 0 0 0 -4 000 -4 000 -2 380 -6 380 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 16 035 16 035 7 727 23 763 Optsiooniprogramm 0 1 263 0 0 0 1 263 1 263 Muud muutused 0 0 0 106 0 106 233 339 Tehingud vähemusosalusega 0 0 0 0 0 0 -1 700 -1 700 Saldo seisuga 31.12.2021 9 1 263 12 753 106 289 561 303 693 24 541 328 234 Makstud dividendid 0 0 0 0 -5 000 -5 000 -3 036 -8 036 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 8 065 8 065 4 533 12 598 Optsiooniprogramm lisa 21 0 257 0 0 0 257 0 257 Muud muutused 0 0 0 -27 -21 -48 -275 227 Tehingud vähemusosalusega lisa 4 0 0 0 0 -300 -300 -993 -1 292 Saldo seisuga 31.12.2022 9 1 520 12 753 79 292 305 306 667 25 320 331 987 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 10. Lisad lehekülgedel 12 kuni 36 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 11 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad LISA 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted UG INVESTMENTS OÜ 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud aruandes kajastuvad UG INVESTMENTS OÜ (edaspidi: emaettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 4. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. A. Konsolideeritud aruannete koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusosa emaettevõtte kontrolli all olevate ettevõtete tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. Sidusettevõtjad Sidusettevõtja on ettevõtja, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõtjast 20% - 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 12  Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil; selle kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtja kahjumis on võrdne või ületab sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui ettevõtja on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtja kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui ka kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Vajadusel on sidusettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Ühisettevõtted Ühisettevõtteid käsitletakse sidusettevõtetena ning neile rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid. Tehingud vähemusosalusega Vähemusosalusega tehtavate tehingute puhul (nii vähemusosaluse soetuste kui ka müükide kajastamisel) rakendatakse nn. äriettevõtte kontseptsiooni. Äriettevõtte kontseptsiooni puhul vaadeldakse vähemusosanikke kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis (s.t tehingud vähemusosanikega on omanike vahelised tehingud, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit). Vahesid ostuhinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis (analoogiliselt omaaktsiate ostul ja müügil tekkinud vahedele) kas omakapitali vähendamise või suurendamisena. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses, juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. B. Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt. ka arvestuspõhimõte C), nõuded ostjate vastu (vt. ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil Kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks). UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 13  Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. C. Raha ja raha lähendid Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. D. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muude ärikuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. E. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes. F. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 2 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 14  Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: ▪ Ehitised ja rajatised 2,5-12,5% 8-40 aastat ▪ Masinad ja seadmed 10–33% 3–10 aastat ▪ Muu materiaalne põhivara 10–50% 2–10 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas H). Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. G. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (firmaväärtus, arenguväljaminekud, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 15  Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: ▪ Firmaväärtus 10% ▪ Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara 5–33% Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus H). Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea jooksul. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes jooksva perioodi kuludena. Muu immateriaalne põhivara Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat. H. Varade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 16 I. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kontsern kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. J. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Faktooring Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustele on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring). Juhul kui nõude müüjale säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantsinvesteeringut, mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müügiks, vaid see kajastatakse bilansis seni, kuni nõue on laekunud. Faktooringutehingust tekkinud faktooringukohustus kajastatakse analoogselt muudele laenudele. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 17 K. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 10. Tulumaksuvarad ja –kohustused ning tulumaksukulud ja –tulud liigitatakse realiseerunud (tasumisele kuuluvaks) tulumaksuks ja edasilükkunud tulumaksuks. Tasumisele kuuluv tulumaks esitatakse lühiajalise varana või kohustisena ning edasilükkunud tulumaks pikaajalise varana või kohustisena. L. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 18 LISA 2 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja ettemaksed Lepinguline TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 intressimäär Nõuded ostjate vastu 4 974 12 589 Ostjatelt laekumata arved 5 107 12 635 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -133 -46 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded1 879 1 144 Muud lühiajalised nõuded 34 005 32 276 Antud laenud2 14 079 13 382 3%-20% Intressinõue3 4 484 2 841 2% - 12% Muud nõuded3;4 15 442 16 054 2% - 12% Ettemaksed teenuste eest 129 168 LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED 39 986 46 177 KOKKU 1 täpsem informatsioon (lisa 9) 2 intressitulu aruandeperioodil 4 248 tuhat eurot (2021: 2 168 tuhat eurot) 3 intressi- ja muud nõuded seotud osapooltele 2 249 tuhat eurot (lisa 21) 4 investeeringud ettevõtete käibekapitali läbi tehnoloogiapõhise faktooringplatvormi Kulu ebatõenäoliselt laekuvate kliendinõuete allahindlusest moodustas 2022. aastal 566 tuhat eurot (2021: 6 tuhat eurot) (lisa 15) Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Lepinguline TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 intressimäär Laenunõuded 72 851 68 293 5,0% + marginaal Antud laen kuni 2047.a. 30 720 30 720 0,08% Antud laenud kuni 2024.- 2028.a.1 42 132 37 574 2% - 10% Ettemaksed teenuste eest ja muud nõuded 534 454 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED 73 385 68 748 KOKKU 1 laenud seotud osapooltele 23 650 tuhat eurot (lisa 21, lisa 4, lisa 19) UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 19 LISA 3 Varud TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Tooraine ja materjal 19 871 17 464 Valmistoodang 12 321 11 382 Lõpetamata toodang 10 068 7 955 Müügiks ostetud kaubad 11 947 9 371 Ettemaksed tarnijatele 86 43 VARUD KOKKU 54 293 46 215 Täpsem informatsioon investeerimislaenude ja muude kohustuste tagamiseks seatud varade osas (lisa 19) 2022. aasta jooksul hinnati varusid alla lähtuvalt neto realiseerimisväärtusest summas 349 tuhat eurot (2021: 126 tuhat eurot). Allahindlus puudutas isikukaitsevahendeid ja koroonaviiruse kiirteste. LISA 4 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud Seisuga 31.12.2022 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust järgmistes tütar- ja sidusettevõtetes: Ettevõte Asukohamaa Tegevusala 31.12.2022 31.12.2021 Termopuidu väärindamine ja Thermory AS tütarettevõte Eesti saunamaterjalide tootmine 56% 56% Põllumajandussaaduste Põlma Põllud OÜ tütarettevõte Eesti tootmine, töötlemine ja müük 100% 100% Medesto Logistics OÜ tütarettevõte Eesti Isikukaitsevahendite müük 57% 57% Utility Investments OÜ tütarettevõte Eesti Valdusettevõte 73% 73% Ühisteenused AS tütarettevõte Liiklus- ja parkimiskorraldus, Eesti muud avalikud teenused 45% 50% Lemonade Stand OÜ tütarettevõte Eesti Valdusettevõte 80% 80% Stargate Hydrogen OÜ tütarettevõte Vesinikutehnoloogiate Eesti arendamine 67% 67% OÜ Utilitas Wind sidusettevõte Taastuvenergia projektide Eesti arendamine 50% 50% Fourings OÜ sidusettevõte Eesti Valdusettevõte 50% 0% AS Est-Agar sidusettevõte Eesti Furcellaraani tootmine 25% 25% Tütarettevõte OÜ Stargate Hydrogen finantsnäitajaid ei ole emaettevõte rida-realt konsolideerinud. Lähtudes Raamatupidamise Seaduse §-st 29 ning olulisuse printsiibist ei ole emaettevõte lisanud konsolideeritud aruandesse tütarettevõtet kelle bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust. Investeering sellisesse tütarettevõttesse on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. 2022. aastal tehti tütarettevõtte OÜ Stargate Hydrogen omakapitali sissemakse summas 2,7 miljonit eurot toetamaks ettevõtte kiiret arengut. 2021. aastal toimunud äriühendused Märtsis asutati 67%-lise osalusega vesinikutehnoloogiate arendamisega tegelev tütarettevõte OÜ Stargate Hydrogen. Jaanuaris toimus Ühisteenused AS omanike ringi laienemine, mille käigus müüs UG INVESTMENTS pool oma osalusest. UG INVESTMENTS müügijärgseks osaluseks jäi 50%. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 20  AS Ühisteenused 31.12.2021 Võõrandatud osaluse väärtus 1 880 Võõrandatud osaluse hind 3 124 Mõju kasumile tehingutest osalustega 1 243 Toimusid osakute ostu-müügitehingud AS Thermory väikeaktsionäridega, mille tulemusena suurenes UG INVESTMENTS osalus AS Thermory’s 54%-lt 56%-le. AS Thermory 31.12.2021 Omandatud osaluse väärtus 3 617 Omandatud osaluse hind 3 799 Võõrandatud osaluse väärtus 2 329 Võõrandatud osaluse hind 2 780 Mõju kasumile tehingutest osalustega 271 30.12.2021 seisuga omandas Thermory AS täiendava 50% osaluse Läti saeveskis VMS Timber SIA. Eelnevalt kuulus Thermory AS-le Millwise OÜ kaudu 50% osalus. Tehingu jõustumisega suurendati VMS Timber SIA aktsiakapitali 400 tuhande euro võrra ning peale tehingut kuulus Thermory AS-le otse ja Millwise OÜ kaudu kokku 100% VMS Timber SIA osalusest. Omandatud varade bilansilised väärtused ei erinenud olulisel määral õiglasest väärtusest. Ostuhinna ja omandatud netovarade õiglase väärtuse vahe kajastati firmaväärtusena, mille sisuks on VMS Timber SIA omandamise tulemusena tekkinud täiendav ligipääs toormele ning täiendav tootmisvõimsus. VMS Timber SIA ostuhinna määramiseks teostati esmalt sidusettevõtte (50% osalus) müük. VMS Timber SIA tütarettevõtte ostuhinnaks kujunes 6,4 miljonit eurot, mis koosnes 3,2 miljoni eurosest 50% sidusettevõtte müügihinnast ja 1,8 miljoni eurosest rahalisest väljamaksest ning 1,4 miljoni euro väärtuses aktsiate vahetuse käigus ära antud oma aktsiatest. VMS Timber SIA 31.12.2021 Omandatud osaluse soetusmaksumus 6 400 Omandatud varad 4 062 Omandatud kohustused 1 674 Soetatud netovara õiglane väärtus 2 388 Osalus investeerimisobjekti omakapitalis 100% 2 388 Firmaväärtus 4 012 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 21 2022. aastal toimunud äriühendused Aruandeaastal ostis Thermory AS täiendava osaluse (5%) tütarettevõttes Thermory USA LLC. Tehingu tulemusena suurenes Thermory AS osalus tütarettevõttes 71%-ni. Täiendav osalus soetati 402 tuhande euro eest. AS Thermory väikeaktsionäridega toimusid osakute ostu-müügitehingud, mille mõju UG INVESTMENTS osaluse muutusele AS Thermory’s oli ebaoluline. AS Thermory 31.12.2022 Omandatud osaluse väärtus 189 Omandatud osaluse hind 300 Mõju kasumile tehingutest osalustega -111 Sidus- ja ühisettevõtted 2021. aasta alguses asutasid UG INVESTMENTS OÜ ja OÜ Utilitas ühisettevõtte Utilitas Wind OÜ. Utilitas Wind on kiiresti kasvav energiaettevõte, mis tegeleb taastuvenergia ja salvestuslahenduste projektide arendamisega Eestis, Lätis ja Leedus. Seisuga 31.12.2022 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Utilitas Wind OÜ: TUHANDETES EURODES 31.12.2022 Osaluse % aasta alguses 50% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 718 Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 718 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) 4 596 Osaluse % aasta lõpus 50% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 5 314 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 5 314 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 22 AS Est-Agar on maailmas ainuke punavetikast Furcellaria lumbricalis unikaalse tekstuuriandva lisaaine furcellaraani tootja. Aruandeperioodil suunati AS’i Est-Agar vabatahtlikku reservi kokku laene summas 310 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2022 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Est-Agar AS: TUHANDETES EURODES 31.12.2022 Osaluse % aasta alguses 25% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 45 Firmaväärtus 48 Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 93 Antud laenude vabatahtlikku reservkapitali suunamine 310 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) -123 Aktsiakapitali finantseerimisest saadud kahjum -233 Firmaväärtuse amortisatsioon -10 Osaluse % aasta lõpus 25% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 0 Firmaväärtus 38 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 38 2022. aasta juunis omandas UG INVESTMENTS OÜ 50%-lise osaluse ettevõttes Fourings OÜ, mis koondab Eestis Audi kaubamärgi autode maaletoomise, müügi ja hooldusega tegelevaid ettevõtteid. Seisuga 31.12.2022 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Fourings OÜ: TUHANDETES EURODES 31.12.2022 Osaluse % aasta alguses 0% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 0% Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 0 Omandatud osalused 1 Omandatud osaluse % 50% Sissemaks omakapitali (laenu konverteerimine) 8 000 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) 1 462 Osaluse % aasta lõpus 50% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 9 462 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 9 462 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 23 AS Ühisteenused põhitegevusalaks on kohalikele omavalitsustele ja erasektorile liiklus- ja parkimiskorralduse teenuse osutamine. 2022. aasta märtsis suurendati AS Ühisteenused aktsiakapitali seoses vajadusega emiteerida uusi aktsiad AS Ühisteenused juhtkonna optsiooni katteks. Aktsiakapitali suurendamise ja optsioonilepingute realiseerumise tulemusena vähenes UG INVESTMENTS OÜ osalus ettevõttes AS Ühisteenused 50%-lt 40% peale. Aruandeaastal kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes kuni 31.03.2022 AS Ühisteenused tütarettevõttena ja alates aprill 2022 sidusettevõttena kapitaliosaluse meetodil. Seisuga 31.12.2022 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Ühisteenused AS: TUHANDETES EURODES 31.12.2022 Osaluse % aasta alguses (31.03.2022) 40% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 3 201 Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 3 201 Omandatud osalused 1 Omandatud osaluse % juuli 22 5% Omandatud osaluse väärtus 696 Müüdud osalused 1 Müüdud osaluse % -0,02% Müüdud osaluse müügihind 1 Müüdud osaluse väärtus -1 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) 559 Makstud dividendid -450 Osaluse % aasta lõpus 45% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 4 004 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 4 004 Finantsinvesteeringud TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised 103 171 72 324 Börsil kaubeldavad fondid1 44 296 53 529 Võlakirjad2 58 876 18 795 Pikaajalised 29 702 24 368 Muud omakapitaliinvesteeringud3 19 682 14 349 FSE aktsiad4 10 019 10 019 FINANTSINVESTEERINGUD KOKKU 132 873 96 692 1 börsil kaubeldavaid instrumente kajastatakse turuhinnas. 2 võlakirjad lunastustähtajaga 2023.a. – 2030.a. Võlakirjad, mille puhul on turuhind määratletav, kajastatakse turuhinnas, turuhinna puudumisel korrigeeritud soetusmaksumuses. 3 alla 10% ja väiksemad fondide ja eraettevõtjate omakapitaliinvesteeringud, sealhulgas Lemonade Stand’i iduettevõtete sektoris investeeritud 6,4 miljonit eurot (2021. aastal 4,8 miljonit eurot). Omakapitaliinvesteeringud mitte-noteeritud varajase faasi ettevõtetesse on kajastatud: 1) soetusmaksumuses kolme aasta jooksul alates esimesest raha kaasamisest; 2) õiglases väärtuses peale kolme aasta möödumist esimesest raha kaasamisest, õiglase väärtuse hindamise aluseks võetakse ettevõtte väärtus bilansikuupäevale eelnenud viimasel raha kaasamise ringil. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 24 4 Utilitas kontserni müügitehingu käigus ostsid UG INVESTMENTS ja Utilitas’e juhtkonna liikmed 15-protsendilise osaluse infrastruktuurfondi halduse üksuses maksumusega 10 miljonit eurot, mis kajastatakse tütarettevõtte Utility Investments OÜ finantsinvesteeringuna, samuti anti pikaajalist laenu summas 30,7 miljonit eurot perioodile 29 aastat intressimääraga 5% miinus muutuv marginaal. Intressinõue aastalõpu seisuga oli 205 tuhat eurot (2021: 135 tuhat eurot) (lisa 2). LISA 5 Materiaalne põhivara materiaalne Lõpetamata ettemaksed Masinad ja ehitised ja seadmed põhivara ehitised TUHANDETES EURODES Kokku Maa ja Muu Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 28 998 26 080 1 838 2 357 59 273 Akumuleeritud kulum -2 421 -4 854 -306 0 -7 581 JÄÄKMAKSUMUS 26 577 21 226 1 531 2 357 51 691 2022. a toimunud muutused Ostud ja parendused 1 498 381 630 7 065 9 575 Äriühenduste võõrandamine -231 -554 -41 0 -826 Muud muutused1 14 -873 0 0 -859 Amortisatsioonikulu -2 020 -3 707 -381 0 -6 108 Müügid (jääkmaksumuses) 0 -2 0 0 -2 Müük ja mahakandmine -27 -451 -4 -9 -492 Ümberklassifitseerimine 2 961 694 586 -4 251 -11 Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 33 240 25 729 3 012 5 171 67 151 Müük ja mahakandmine -27 -454 -4 -9 -494 Akumuleeritud kulum -4 441 -8 561 -688 0 -13 690 JÄÄKMAKSUMUS 28 772 16 714 2 320 5 162 52 968 1 eelneval perioodil soetatud vara sihtfinantseerimine summas 873 tuhat eurot. Täpsem informatsioon investeerimislaenude ja muude kohustuste tagamiseks seatud varade osas (lisa 19) UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 25 LISA 6 Immateriaalne põhivara immateriaalne immateriaalse põhivara eest Firmaväärtus Ettemaksed põhivara TUHANDETES EURODES Kokku Muu Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 38 372 4 958 69 43 399 Akumuleeritud kulum -3 506 -1 029 0 -4 535 JÄÄKMAKSUMUS 34 866 3 929 69 38 864 2022. a toimunud muutused Osaluse võõrandamine äriühingus lisa 4 -2 125 0 0 -2 125 Muud muutused1 -6 709 0 0 -6 709 Ostud ja parendused 0 130 0 130 Amortisatsioonikulu -2 197 -619 0 -2 816 Mahakandmised 0 -18 0 -18 Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 29 537 5 088 69 34 695 Mahakandmised 0 -18 0 -18 Akumuleeritud kulum -5 703 -1 648 0 -7 351 JÄÄKMAKSUMUS 23 834 3 422 69 27 325 1 investeeringu omandamisega seotud väärtuse muutus, mille täpne suurus selgub kokkulepitud tingimuste täitumisel (lisa 8) LISA 7 Laenu- ja kapitalirendi kohustised Tagasimakse tähtaeg Lühiajaline saldo Pikaajaline saldo Lühiajaline saldo Pikaajaline saldo TUHANDETES EURODES Lepinguline intressimäär 31.12.2022 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2021 Kapitalirendi kohustised 297 414 374 566 2024-2027 1,5% - 2% + STR|1|6 kuu euribor Pangalaenud 16 852 20 609 13 250 19 000 2023-2026 1,5%-7,5% + STR|6|12 kuu euribor Faktooringu kohustised 1 764 0 2 731 0 2023 5,4%|1,5% + 1 kuu euribor Laenud seotud osapooltelt 119 8 294 0 8 653 2023-2047 3,5% - 4,86% Muud võlakohustised 790 0 614 0 2023 3,5% - 6,5% KOKKU 19 822 29 317 16 969 28 218 Kontsernil on sõlmitud Utility Investments OÜ väikeosanikega laenulepingud lõpptähtajaga kuni 2047.a. Pangalaenude aluseks olevates lepingutes on kehtestatud piirmäärad Thermory konsolideeritud finantsnäitajatele. Thermory kontsern ei ole piirmäärasid bilansipäeva seisuga ületanud. Kõikide kontserni võlakohustiste alusvaluutaks on euro (lisa 19). UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 26 Aruandeperioodi intressikulu kokku saadud laenudelt ja kapitalirendilt oli 1 698 tuhat eurot (2021: 1 342 tuhat eurot) (lisa 21). LISA 8 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Võlad tarnijatele 8 487 12 615 Võlad töövõtjatele 6 235 4 436 Maksuvõlad1 1 320 2 024 Muud võlad2 8 237 925 Saadud ettemaksed 1 275 663 Intressikohustis 75 36 VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 25 629 20 699 1 täpsem informatsioon (lisa 9) 2 2022: investeeringu omandamisega seotud potentsiaalne tuleviku kohustus summas 7 823 tuhat eur (2021: 14 532 tuhat eurot). Tuleviku kohustuse väärtust korrigeeritakse investeeringu tegelikest finantsnäitajatest ja omandamisega kokkulepitud tingimustest lähtuvalt (lisa 6). Pikaajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Edasilükkunud tulumaksukohustis 860 1 778 Võlad töövõtjatele 0 3 613 Muud võlad2 405 14 912 Saadud ettemaksed 0 261 PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 1 265 20 564 LISA 9 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed Ettemaks Võlg Ettemaks Võlg 31.12.2022 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2021 Käibemaks 486 71 1 139 312 Erijuhtude tulumaks 0 41 0 355 Kinnipeetud tulumaks 0 338 0 340 Sotsiaalmaks 0 643 0 665 Kohustusliku kogumispensioni makse 0 103 0 148 Töötuskindlustusmakse 0 94 0 176 Muude maksude ettemakse ja maksuvõlad 0 30 0 29 Ettemaksukonto jääk 393 0 5 0 MAKSUVÕLAD JA MAKSUDE ETTEMAKSED KOKKU 879 1 320 1 144 2 024 Seotud informatsioon (lisa 2, lisa 8) UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 27 LISA 10 Osakapital 31.12.2022 31.12.2021 Osakapital (eurodes) 8 850 8 850 Osade arv (tk) 885 000 885 000 Osade nimiväärtus (eurodes) 0,01 0,01 TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Ettevõtte jaotamata kasum 292 305 289 562 Võimalikud dividendid 234 174 232 099 Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 58 131 57 462 2022. aastal maksti dividendideks 8 miljonit eurot (2021: 6,4 miljonit eurot), millega kaasnes tulumaksukulu 862 tuhat eurot (2021: 935 tuhat eurot). LISA 11 Müügitulu TUHANDETES EURODES 2022 2021 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Soome 48 319 44 929 Eesti 18 021 17 446 Läti 7 487 154 USA 29 562 21 352 Holland 12 381 11 651 Saksamaa 5 971 7 567 Taani 5 887 6 058 Belgia 4 947 7 383 Rootsi 6 633 4 287 Prantsusmaa 3 836 4 219 Muud EU riigid 10 849 11 283 Muud EU välised riigid 11 477 17 446 KOKKU 165 370 153 775 Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes Termotöödeldud täispuidust materjalid ja tooted 149 268 142 033 Parkimiskorraldus ja muud avalikud teenused 1 520 5 638 Isikukaitsevahendite müük 14 456 6 104 Muud teenused 126 0 KOKKU 165 370 153 775 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 28 LISA 12 Muud äritulud TUHANDETES EURODES 2022 2021 Parkimiskorralduse saadud trahvid ja viivised 439 1 811 Kasum valuutakursi muutusest 1 273 250 Muud äritulud 1 230 1 014 MUUD ÄRITULUD KOKKU 2 943 3 075 LISA 13 Muud ärikulud TUHANDETES EURODES 2022 2021 Kahjum valuutakursi muutustest 1 041 202 Kahjum põhivara müügist 96 70 Toetused, annetused 3 103 1 Muud ärikulud 397 549 MUUD ÄRIKULUD KOKKU 4 637 821 LISA 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused TUHANDETES EURODES 2022 2021 Tooraine, materjal ja teenused -72 581 -66 493 Üür ja rent -1 163 -3 076 Energia (elektrienergia, kütus) -7 034 -4 336 Seadmete ja hoonete remondikulud -2 989 -2 713 Parklate operaatorteenus -194 -721 Alltöövõtutööd -962 -842 Muud tootmiskulud ja teenused -1 390 -1 174 Müüdud kaubad soetushinnas -11 106 -3 900 Transpordikulud -2 971 -1 860 Pakkekulu, markeerimine -528 -454 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -100 918 -85 569 LISA 15 Mitmesugused tegevuskulud TUHANDETES EURODES 2022 2021 Administreerimise majanduskulud -16 772 -14 475 Uurimis- ja arengukulud 0 -200 Välised nõustajad -742 -611 Reklaami- ja avalike suhete korraldamise kulud -2 671 -1 197 Lootusetult laekuvate nõuete allahindlus (lisa 3) -567 -6 Muud kulud -22 -69 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -20 774 -16 558 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 29 LISA 16 Tööjõukulud TUHANDETES EURODES 2022 2021 Palgakulu -22 368 -26 271 Sotsiaalmaksud -5 523 -5 410 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -27 891 -31 681 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 805 748 Töölepingu alusel töötav isik 798 741 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 7 LISA 17 Muud finantstulud / (-kulud) TUHANDETES EURODES 2022 2021 Tulu ühisettevõtte müügist 0 1 294 Finantsvarade ümberhindlused -3 519 4 768 Muud finantstulud / - kulud 540 1 894 MUUD FINANTSTULUD / - KULUD KOKKU -2 979 7 956 LISA 18 Finantstulud / - kulud finantsinvesteeringutelt TUHANDETES EURODES 2022 2021 Kapitaliosalusest saadud kasum / - kahjum 6 252 -472 Muud finantstulud / - kulud -448 342 FINANTSTULUD / - KULUD KOKKU 5 805 -130 LISA 19 Laenude tagatised ja panditud varad Thermory kontserni investeerimislaenude ja muude kohustuste tagamiseks, mis moodustasid 31. detsembri 2022 seisuga 37 460 tuhat eurot (2021: 32 250 tuhat eurot), on seatud alljärgnevad varad: 1. Kommertspant Thermory kontserni vallasvaradele summas 27 miljonit eurot. Kontserni varad, mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (lisa 2), varud (lisa 3) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (lisa 5). 2. Hüpoteegid Thermory kinnistutele ja hoonetele väärtusega 28 miljonit eurot. 3. Thermory Soomes asuva tütarettevõtte Siparila OY 100% aktsiapant summas 1,5 miljonit eurot. Täpsem informatsioon laenu- ja kapitalirendi kohustiste osas (lisa 7) LISA 20 Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 30 LISA 21 Seotud osapooled UG INVESTMENTS OÜ konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a. omanikke (emaettevõte ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud); b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 2022 2021 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 479 445 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 8) Finantskohustiste intressikulu kokku 479 445 SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31.12.2022 31.12.2021 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 2 249 1 336 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 2) Lühiajalised nõuded kokku 2 249 1 336 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 23 650 11 160 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 2) Pikaajalised nõuded kokku 23 650 11 160 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 178 36 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 7) (lisa 8) Lühiajalised kohustised kokku 178 36 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 12 905 14 370 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 7) (lisa 8) Pikaajalised kohustised kokku 12 905 14 370 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 31  Antud Perioodi Antud Laenud ANTUD LAENUD 31.12.2021 laenude 31.12.2022 arvestatud laenud reservkapitali tagasimaksed intress Sidusettevõtjad (laenud tähtajaga 2023.a. - 2028.a.; 11 160 12 800 0 -310 23 650 975 intressimäär 5,5% - 7,5%) Saadud Perioodi Saadud SAADUD LAENUD 31.12.2021 laenude 31.12.2022 arvestatud laenud tagasimaksed intress Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad 8 653 0 -60 8 593 479 ettevõtjad (laenud tähtajaga 2023.a. - 2047.a.; intressimäär 3,5% - 5,08%) Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestati 2022. aastal tasusid koos sotsiaalmaksudega kokku 1 154 tuhat eurot (2021: 838 tuhat eurot). AS Thermory kontserni juhatuse liikmetele ja võtmeisikutele on väljastatud aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide väljastamise eesmärgiks on juhatuse liikmete ja töötajate huvide efektiivsem ühildamine aktsionäride ja klientide huvidega ja samuti ka konkurentidega võrdväärse tasustamissüsteemi pakkumine tööjõuturul. Optsiooniprogrammi tulemustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on kolm aastat alates optsioonide andmise hetkest. Optsioone on väljastatud kahes osas kokku 401 249 aktsiale, millest 31.12.2022 seisuga on kehtivaid 180 727, sealhulgas 13 501 optsiooni 2018. aasta optsiooni programmist ja 167 226 optsiooni 2021. aasta optsiooni programmist. Ülejäänud osa 2018. aastal väljastatud optsioonidest ehk 220 522 optsiooni on kaotanud kehtivuse, kuna 2019.-2021. aasta jooksul lahkunud juhtkonna liikmetel optsioonide realiseerimise eeldused ei täitunud. Välja antud optsioonide õiglane väärtus 31.12.2022 seisuga on 100% realisatsiooni eeldusel 1,52 miljonit eurot (31.12.2021 seisuga 1,26 miljonit eurot). 2022. aastal tekkinud kulu aktsiaoptsioonide väljastamisega seoses oli kokku summas 257 tuhat eurot (2021. aastal 1,26 miljonit eurot). UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 32 LISA 22 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. Konsolideerimata bilanss TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 VARAD Käibevara Raha 1 555 59 457 Finantsinvesteeringud 103 171 72 324 Nõuded ja ettemaksed 40 363 36 689 KÄIBEVARA KOKKU 145 089 168 469 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse 80 174 69 076 Finantsinvesteeringud 12 774 9 518 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 70 872 64 839 Materiaalne põhivara 201 150 Immateriaalne põhivara 79 90 Põhivara kokku 164 100 143 674 VARAD KOKKU 309 189 312 143 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Kapitalirendi kohustised 17 0 Võlad ja ettemaksed 7 955 51 Lühiajalised kohustised kokku 7 972 51 Pikaajalised kohustised Kapitalirendi kohustised 19 52 Võlad ja ettemaksed 380 14 912 Pikaajalised kohustised kokku 399 14 964 KOHUSTISED KOKKU 8 371 15 016 Omakapital Emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Jaotamata kasum (kahjum) 288 055 284 365 OMAKAPITAL KOKKU 300 818 297 127 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 309 189 312 143 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 33 Konsolideerimata kasumiaruanne TUHANDETES EURODES 2022 2021 Äritulud Müügitulu 201 60 ÄRITULUD KOKKU 201 61 Mitmesugused tegevuskulud -837 -570 Tööjõukulud kokku -1 040 -651 Põhivara kulum ja väärtuse langus -49 -34 Muud ärikulud -3 009 -1 Ärikasum(-kahjum) -4 734 -1 195 Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütarettevõtetesse 9 192 2 738 Intressikulud -3 -2 Intressitulud 8 453 3 669 Muud finantstulud ja -kulud -3 633 7 866 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 14 009 14 271 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 9 275 13 076 Tulumaks -585 -386 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 8 690 12 690 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 34 Konsolideerimata rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES 2022 2021 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum -4 734 -1 195 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 49 34 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -32 -18 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 82 -12 Makstud intressid (laen, kap/rent) -3 0 Makstud ettevõtte tulumaks -626 -382 Kokku rahavood äritegevusest -5 263 -1 600 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -62 -88 Tütarettevõtete soetus (miinus omandatud raha) -3 002 -4 105 Sidusettevõtete soetus -696 -995 Muude finantsinvesteeringute soetus -63 843 -85 682 Muude finantsinvesteeringute müük 25 242 2 252 Antud laenud -28 574 -45 242 Antud laenude tagasimaksed 12 443 6 792 Muud laekumised investeerimistegevusest 343 0,00 Saadud dividendid 4 042 2 642 Saadud intressid 6 482 2 646 Kokku rahavood investeerimistegevusest -47 623 -115 876 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -16 -12 Muud laekumised finantseerimistegevusest 0 125 Makstud dividendid -5 000 -4 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -5 016 -3 632 RAHAVOOD KOKKU -57 903 -121 109 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 59 457 180 566 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 1 554 59 457 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 35 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital Ülekurss Kokku kasum Saldo seisuga 31.12.2020 9 12 753 275 676 288 438 Makstud dividendid 0 0 -4 000 -4 000 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 12 690 12 690 Saldo seisuga 31.12.2021 9 12 753 284 366 297 128 Makstud dividendid 0 0 -5 000 -5 000 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 8 690 8 690 Saldo seisuga 31.12.2022 9 12 753 288 056 300 818 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2022 Valitseva ja olulise mõju all olevate -80 174 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna 87 233 kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 307 877 omakapital 31.12.2022 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 36 Tegevjuhtkonna allkirjad 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruandele UG INVESTMENTS OÜ 2022. a majandusaasta aruande allkirjastamine 29. juuni 2023: _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 37 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne UG Investments OÜ osanikele Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt UG Investments OÜ ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2022; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; 2 • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers Oksana Popova Iiris Embrich Vandeaudiitor, litsents nr 633 Vandeaudiitor, litsents nr 725 29. juuni 2023 Tallinn, Eesti 3 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 39 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 64201 201 100.00% Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.ugi.ee  KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 26.02.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 ärinimi: OÜ Utilitas Wind registrikood: 16171123 tänava nimi, maja number: Maakri tn 19/1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10145 e-posti aadress: [email protected] OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Konsolideeritud bilanss 8 Konsolideeritud kasumiaruanne 9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 11 Raamatupidamise aastaaruande lisad 12 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 3 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 16 Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud 17 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 19 Lisa 7 Laenukohustised 19 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 20 Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad 20 Lisa 10 Osakapital 21 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 21 Lisa 12 Tööjõukulud 21 Lisa 13 Seotud osapooled 22 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva 23 Lisa 15 Konsolideerimata bilanss 24 Lisa 16 Konsolideerimata kasumiaruanne 24 Lisa 17 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 25 Lisa 18 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 26 Aruande allkirjad 27 Vandeaudiitori aruanne 28 2 Tegevusaruanne OÜ Utilitas Wind on 26.02.2021 asutatud ettevõte, mille eesmärk on taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine Eestis ja lähiriikides. Olulisim fookus on suunatud tuuleenergia projektidele, ent arendamisel on ka päikeseenergia tootmisvõimsused ning salvestuslahendused. OÜ Utilitas Wind arendab iseseisvalt ja koos partneritega tuuleenergia projekte nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Ettevõtte arendusportfell on kõige mahukam Eestis, kus ettevõte osaleb kas otse või läbi tütarettevõtete arendusprojektide planeeringumenetlustes Põhja-Pärnumaa, Tori, Lääneranna ja Põltsamaa valdades. Maismaatuuleparkide arendusprojekte omab ettevõte ka teistes Eesti omavalitsustes, ent planeeringumenetluste algatamine sõltub seal üldplaneeringu menetlemise tulemustest, mille käigus selgub, kas tuuleparkide arendamisega minnakse edasi detailplaneeringutega või on omavalitsuse seisukoht, et tuuleparkide rajamine peaks toimuma eriplaneeringu menetluses. 2021. aastal algatati meretuulepargi kavandamine Liivi lahte (Saare-Liivi meretuulepark). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamisega Liivi lahes meretuulepargi rajamiseks. Keskkonnamõju programmi koostamise ja uuringutega alustatakse 2022. aastal. Ettevõte on täiendavalt taotlenud TTJA-lt hoonestusloa menetluse algatamist kuuel alal, mis kõik paiknevad Eesti mereala planeeringuga ettenähtud tuuleenergeetika arendusalades. Ettevõte on samuti teinud investeeringu Leedu tuuleenergia arendusprojekti. Järgnevatel aastatel otsib kontsern võimalusi suurendada enda kohalolekut Leedu taastuvenergia sektoris. Ehituses olevatest projektidest rajab ettevõte Lätti, Targalesse sealset suurimat tuuleparki, mis alustab tööd 2022. aasta sügisel ning lisaks tegeleb ettevõte aktiivselt potentsiaalsete tuuleenergiaalade arendamisega. Kontserni ettevõtete poolt arendatavate päikeseenergia ja salvestuslahenduste arendused on väga varajases staadiumis. Olulise sündmusena omandas 22.12.2021 OÜ Utilitas Wind mitterahalise kapitali sissemaksena varajases faasis olevad taastuvenergia arendused OÜ-lt Utilitas. Kuivõrd arendused olid jõudnud faasi, kus nende haldamine OÜ Utilitas tasandil ei olnud enam optimaalne, soovis OÜ Utilitas korrastada kontserni struktuuri ning koondada taastuvenergia tegevussuunad eraldi ühingusse Utilitas Wind, kelle omandis juba on Läti Targale tuulepargi arendus ning tuulearendustega tegelev OÜ Irbeni. Ettevõttega liitus ka senine arendusmeeskond, kes OÜ Utilitases tuuleprojektide arendamisega oli tegelenud. Tegevuskeskkond Viimased kaks aastat on ettevõtluskeskkonda tugevalt mõjutanud COVID-19 pandeemia. Oleme seisnud silmitsi mitmete väljakutsetega ning otsinud lahendusi, kuidas minimeerida viiruse võimalikku levikut ning hoolimata eri riikide poolt kohaldatavatest piirangutest edeneda samaegselt nii projektide omandamise, ehitamise kui ka arendamisega. COVID-19 on kaasa toonud ka häired tarneahelates ning materjalide hinnakasvu, kuid oleme suutnud sellest tulenevaid riske edukalt mitigeerida. Ülemaailmne taastumine COVID-19-st, tarneraskused ja geopoliitiliste pingete kasv põhjustas olulise muutuse energiahindades. Elektrienergia ja kütuste kallinemine, eriti aasta teisel poolel, oli teravas kontrastis 2020. aastal nähtud ajalooliselt madalate tasemetega. Kohalikud taastuvenergialahendused aitavad kaasa konkurentsivõimelistele hinnatasemetele ning ka ühiskondlik debatt on jõudmas samadele järeldustele. Venemaa 2022. aasta rünnak Ukrainale on tekitanud teravaid küsimusi seoses energiajulgeolekuga ja fossiilkütuste impordisõltuvusega Euroopas. Seega on Eestile ja tema naabritele eluliselt tähtis lisada uusi taastuvatel kohalikel lahendustel põhinevaid elektri- ja soojustootmise võimsuseid niipea kui võimalik. 2021. aastal taastusid globaalsed CO2 heitkogused pandeemiaeelsele tasemele, vaatamata 2020. aastal toimunud 5% heitkoguste langusele. Energiasektor on rohelise ülemineku keskmes kuna praegu moodustavad energiasektori kasvuhoonegaaside heitmed 75% kogu Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) heitkogustest. 14. juulil 2021 esitles Euroopa Komisjon paketti „Fit for 55” („Eesmärk 55“). Seadusandlike ettepanekute paketi eesmärk on ühtlustada ELi kliima- ja energiapoliitika raamistik ja vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga ja muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks. See on edasiminek võrreldes oma varasema kohustusega. Taastuvate energiaallikate osakaal ELi energiaallikate hulgas moodustas 2019. aastal 19,7% ja varasemate kavade kohaselt pidi suurenema 2030. aastaks 32%-ni, kuid seda sihti on suurendatud 40%-ni. See tähendab, et EL vajab aastaks 2030 451 GW tuuleenergia võimsust, võrreldes tänase 180 GW-ga. Seega tuleb EL-s aastani 2030 paigaldada igal aastal 30 GW uusi tuuleparke, samas kui tänase tempo juures lisandub aastatel 2021–2025 ainult 15 GW aastas. Kõrgem üleeuroopaline eesmärk tähendab seda, et eranditult kõik liikmesriigid, sh Balti riigid, peavad oma siseriiklikke taastuvenergia eesmärke ülespoole korrigeerima ja sellega koos tuleb tugevdada meetmeid ambitsioonikamate eesmärkide saavutamiseks. Põhiline kasv taastuvenergia tootmises peaks seejuures tulema tuuleenergiast, sealhulgas mereparkides toodetud tuuleelektri ulatuslikumast kasutusele võtmisest. Euroopa Komisjon teeb meetmete paketis rida ettepanekuid kiirendamaks planeeringuid ja loamenetlusi tuuleenergia kasutusele võtmiseks. Ka Eestis on keerulised ja ajamahukad reeglid ja protseduurid peamiseks takistuseks tuuleenergia ulatuslikumaks rakendamiseks. Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi muutmine parandab olulisel määral ka ettevõtete elektrienergia ostulepingute õiguslikku raamistikku ning käivitab tööstuse ja teiste suurte energiatarbijate lisanõudluse, kes soovivad otse taastuvaid energiaallikaid hankida. Pakett sisaldab tööstusele iga-aastaseid taastuvate energiaallikate eesmärke, millega taastuvate energiaallikate osakaal tööstuses peaks kasvama 1,1% aastas. Ambitsioonikad eesmärgid on seatud ka rohelisele vesinikule. Eesmärgiks on, et roheline vesinik moodustaks aastaks 2030 2,6% transpordikütustest. EL kliimapakett sisaldab taastuvate energiaallikate kõrgemat eesmärki ja uusi ettepanekuid taastuvenergia toetamiseks. „Fit for 55“ („Eesmärk 55“) paketiga muudetakse enam kui kümmet õigusakti, sealhulgas taastuvenergia direktiivi, energia maksustamise direktiivi, alternatiivkütuste infrastruktuuri direktiivi ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. 2021. aastal alanud energiakriis ja energiajulgeoleku kriis muudavad veelgi ajakriitilisemaks uute taastuvenergia võimsuste turuletoomise. Kõigis kolmes Balti riigis viiakse ellu regulatiivseid muudatusi, mis sellele sihile kaasa aitaksid, ehkki vajalikke muudatusi tuleks ellu viia senisest veelgi kiiremini, pidades silmas, et enam pole aega oodata 2030. või 2050. aastani. Negatiivse trendina võib kõigis kolmes Balti riigis esile tuua mõnede turuosaliste spekuleerimise võrguga liitumistega. Kahjuks on nii võrguettevõtete kui ka regulaatorite reaktsioon olnud aeglane, kuigi kõik riigid kavandavad meetmeid olukorra lahendamiseks. Eestis võib positiivse arenguna eraldi esile tuua aprillis 2021 langetatud Eesti riigi otsuse vahetada välja riigikaitse radarisüsteemid, mis loob eelduse kõrgusepiiranguteta tuuleparkide püstitamiseks. Kõrgusepiirangud planeeritakse Eestis kaotada järk-järgult 2025. aastaks vastavalt radarite soetamisele. Positiivne on ka novembri 2021 otsus taastuvenergia vähempakkumise väljakuulutamiseks, millega loodetakse tuua kalendriaastas turule täiendavalt 450 GWh taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat ja leida selleks soodsaimad tootjad. Kokkuvõttes on tegevuskeskkond muutunud taastuvenergia lahendustele soosivamaks ja tõenäoliselt see trend jätkub ka 2022. aastal. Teisalt on kindlasti üha suurenevaks väljakutseks häired tarneahelates ning planeeritavate investeeringute kõrge potentsiaalne hinnatõus. Ettevõtte struktuur ja juhtimine Kontserni kuuluvad 31.12.2021 seisuga emaettevõte OÜ Utilitas Wind ning tuuleenergia ettevõtted Eestis OÜ Irbeni ja Vihtra Tuulepark OÜ ning TCK SIA Lätis. OÜ-l Utilitas Wind on ülaltoodud kontserni Eesti ettevõtetes 100% osalus ning Läti ettevõttes 98% osalus. OÜ-l Utilitas Wind on kaheliikmeline juhatus. Ettevõtte omanikud on OÜ Utilitas (50%) ning UG Investments OÜ (50%). OÜ Utilitas Wind kontserni juhatuse liikmed: OÜ Utilitas Wind - emaettevõte • Rene Tammist Priit Brus OÜ Irbeni (100%) • Rene Tammist Andrus Zavadskis Vihtra Tuulepark OÜ (100%) • Rene Tammist Andrus Zavadskis TCK SIA (98%) Renārs Urbanovičs • Andrus Zavadskis Priit Brus Utilitas Wind on selge juhtimisstruktuuriga kontsern, mis peegeldab ettevõtte kasvueesmärke ja väljakutseid. Finantstulemused 26.02.2021 - Kontserni peamised finantsnäitajad ja -suhtarvud 31.12.2021 Varad kokku (tuh EUR) 43 739 Laenukohustised (tuh EUR) 37 621 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised 1,48 kohustised Maksevalmiduskordaja (kordades) = raha / lühiajalised kohustised 1,43 Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 23,75 Müügitulu ja äritulud kokku (tuh EUR) 14 Puhaskahjum (tuh EUR) -564 Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) -2,58% Investeeringud Eesti, Euroopa Liidu ja globaalsete lähikümnendite kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel täidab taastuvenergia tootmisvõimsuste suurendamine tähtsat rolli. Energiasektori arengusuundadest lähtudes jätkab Utilitas Wind kontserni ettevõtete arendamist ning uute investeerimisvõimaluste otsimist, keskendudes taastuvenergiaprojektidele Eestis ja lähiriikides. Peamised investeeringud 2021. aastal • 2021. aasta esimeses kvartalis soetati 98% osalus tuuleenergiaettevõttes TCK SIA, mis arendab Tārgale tuuleparki Lätis. Parki püsitatakse 14 Vestase tuulikut, mille võimsus on 4,2 MW (pargi koguvõimsus 58,8 MW). Tuulepargi ehitustööd käivad ning tootmisvõimsused on kasutamiseks valmis 2022. aasta sügisel. Tuulepark toodab eelduslikult 155 GWh elektrit aastas, millest piisab 50 tuhande kodumajapidamise elektritarbmise katmiseks ning mis kahekordistab Läti tuuleenergia tootmise. • 2021. teises kvartalis soetati 100% osalus tuuleenergia ettevõttes OÜ Irbeni. Tütarettevõte tegeleb potentsiaalsete tuuleenergiaalade arendamisega, viies koostöös erinevate osapooltega läbi planeeringumenetlusi, sõlmides koostöökokkuleppeid maaomanikega ning tehes muid ettevalmistavaid tegevusi. Tuulikute ehitamist plaanitakse alustada lähiaastatel, sõltuvalt planeeringumenetluste ja teiste ettevalmistavate tegevuste ajalisest edenemisest. Võimalike tuulikupositsioonide arv ning sellega seotud investeeringud sõltuvad kehtestatavast planeeringulahendusest ning väljastatavatest lubadest. • 2021. viimases kvartalis kandis OÜ Utilitas mitterahalise sissemaksena üle 100%-lise osaluse tuuleenergia ettevõttes Vihtra Tuulepark OÜ Utilitas Wind OÜ-le. Tütarettevõte tegeleb potentsiaalsete tuuleenergiaalade arendamisega, viies koostöös erinevate osapooltega läbi planeeringumenetlusi, sõlmides koostöökokkuleppeid maaomanikega ning tehes muid ettevalmistavaid tegevusi. Tuulikute ehitamist plaanitakse alustada lähiaastatel, sõltuvalt planeeringumenetluste ja teiste ettevalmistavate tegevuste ajalisest edenemisest. Võimalike tuulikupositsioonide arv ning sellega seotud investeeringud sõltuvad kehtestatavast planeeringulahendusest ning väljastatavatest lubadest. • Aruandeperioodil kandis OÜ Utilitas mitterahalise sissemaksena Utilitas Wind OÜ omandisse üle investeeringu Leedu tuuleenergia arendusprojekti. Järgnevatel aastatel otsib kontsern võimalusi suurendada enda kohalolekut Leedu taastuvenergia sektoris. • 2021. aastal algatati oluline arendus – meretuulepargi kavandamine Liivi lahte (Saare-Liivi arendus). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamisega Liivi lahes meretuulepargi rajamiseks. Keskkonnamõju programmi koostamise ja uuringutega alustatakse 2022. aastal. • 2022. aasta esimeses kvartalis soetati toimiv tuuleenergia ettevõte Grobina Wind Park SIA (endine INPO 24 SIA), mis käitab Grobina tuuleparki Lätis. Pargis on 33 Enercon tuulikut, mille võimsus on 600 kW (pargi koguvõimsus 19,8 MW). Tuulepark toodab keskmiselt 40 GWh elektrit aastas. • 2022. aasta esimeses kvartalis teatati koostöö alustamisest eramaaomanik Graanul Metsaga, mille raames plaanitakse rajada tuuleparke üle Eesti Graanul Metsa gruppi kuuluvate ettevõtete maadele.  Koostöö tulemusena lisandub ettevõtte tuuleparkide arendusportfelli enam kui 100 tuulikukohta hinnangulise koguvõimsusega üle 500 MW. Arendusprojektid on alles algusjärgus ja tuuleparkide lõplik suurus ja rajamine sõltub koostööst kohalike kogukondade ja omavalitsustega, samuti asjakohaste planeeringute ja mõjuhinnangute läbiviimisest. Järgmisel aruandeaastal jätkab kontsern potentsiaalsete tuuleenergiaalade arendamisega ning teeb muid ettevalmistavaid tegevusi jõudmaks nii mere- kui ka maismaaparkide ehitamiseni Baltikumis. OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 26.02.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 5 789 10 Nõuded ja ettemaksed 182 0 2 Kokku käibevarad 5 971 10 Põhivarad Finantsinvesteeringud 705 0 4 Nõuded ja ettemaksed 28 0 2 Materiaalsed põhivarad 31 969 0 5 Immateriaalsed põhivarad 5 066 0 6 Kokku põhivarad 37 768 0 Kokku varad 43 739 10 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 036 0 8 Kokku lühiajalised kohustised 4 036 0 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 37 621 0 7 Võlad ja ettemaksed 315 0 8 Kokku pikaajalised kohustised 37 936 0 Kokku kohustised 41 972 0 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital nimiväärtuses 15 10 10 Ülekurss 1 975 0 10 Aruandeaasta kasum (kahjum) -554 0 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või 1 436 10 osanikele kuuluv omakapital Vähemusosalus 331 0 Kokku omakapital 1 767 10 Kokku kohustised ja omakapital 43 739 10 8 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 26.02.2021 - 26.02.2021 - Lisa nr 31.12.2021 26.02.2021 Müügitulu 6 0 Muud äritulud 8 0 Mitmesugused tegevuskulud -160 0 11 Muud ärikulud -40 0 Ärikasum (kahjum) -186 0 Intressikulud -375 0 Muud finantstulud ja -kulud -3 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -564 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) -564 0 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) -554 0 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) -10 0 9 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 26.02.2021 - 26.02.2021 - Lisa nr 31.12.2021 26.02.2021 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -186 0 Korrigeerimised Kasum (kahjum) põhivarade müügist -8 0 Kokku korrigeerimised -8 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -113 0 2 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -379 0 8 Makstud intressid -481 0 Kokku rahavood äritegevusest -1 167 0 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -24 421 0 5 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 435 0 5, 6 müügist Netorahavoog tütarettevõtjate ja äritegevuste soetamisel -4 421 0 Antud laenud -400 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -28 807 0 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 37 621 0 7 Saadud laenude tagasimaksed -2 858 0 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 990 10 10 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 35 753 10 Kokku rahavood 5 779 10 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 10 0 Raha ja raha ekvivalentide muutus 5 779 10 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 789 10 10 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kokku Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Vähemusosalus Osakapital Ülekurss Jaotamata kasum nimiväärtuses (kahjum) 26.02.2021 0 0 0 0 0 Emiteeritud osakapital 10 0 0 0 10 26.02.2021 10 0 0 0 10 Aruandeaasta kasum 0 0 -554 -10 -564 (kahjum) Emiteeritud osakapital 5 1 975 0 0 1 980 Muud muutused 0 0 0 341 341 omakapitalis 31.12.2021 15 1 975 -554 331 1 767 Täiendav informatsioon omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 10. 11 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon OÜ Utilitas Wind 26.02.2021 - 31.12.2021 arvestusperioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud aruandes kajastuvad OÜ Utilitas Wind (edaspidi: ettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 3. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Konsolideeritud aruande koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. Ettevõtte soetamine, kui äri ei omandata Ettevõtte soetamist, kui äri ei omandata, kajastakse kui varade ostu. Ostu kajastamiseks jaotatakse soetusmaksumus eraldiseisvatele eristatavatele varadele (ja kohustistele) nende suhteliste õiglaste väärtuste alusel ostmise kuupäeval. Seega, firmaväärtuse kajastamise asemel jagatakse soetusmaksumuse ja omandatud netovara vaheline erinevus nii soetatud ettevõtete bilansis kajastatud kui ka bilansiväliste varade peale. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. 12 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha, finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks). Raha, nõuded ostjatele ja muud nõuded (antud laenud, maksude ettemaksed ja tagasinõuded ning ettemaksed teenuste eest), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Raha Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke. Finantsinvesteeringud Finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (s.t soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused), sest omandatud investeeringud ei ole avalikult kaubeldavad ning nende õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Aruandekuupäeval hinnatakse iga objekti jaoks eraldi, kas esineb tunnuseid finantsinvesteeringute väärtuse languse osas. Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, tuleb finantsinvesteering alla hinnata summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma aruandekuupäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Kui nõue loetakse lootusetult laekuvaks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 3 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. 13 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Muud masinad ja seadmed 10 - 20% 5 - 10 aastat Muu inventar ja IT seadmed 33% 3 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Immateriaalset vara (ehitusõigused, liitumislepingud) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitusõigused ja liitumislepingud 20-33% Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Ehitusõigused, liitumislepingud Ehitusõiguste amortisatsiooni alustatakse hetkel, kui tekib võimalus kasutada õigust alustada ehitustöödega. Enne varade valmimist ehitusõiguse amortisatsioonikulu kajastatakse varade soetusmaksumuses. Ehitusõigust amortiseeritakse lineaarselt kuni hoonestusõiguse lõpuni. Liitumislepingut hakatakse amortiseerima siis, kui see kasutusele võetakse, ehk siis varade valmimise hetkel. Liitumislepingut amortiseeritakse lineaarselt kuni hoonestusõiguse lepingu lõpuni. Varade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud 14 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast rakendatakse madalamat maksumäära 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendiga. 2018. a oli esimene arvesse võetav aasta kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel. Tulumaksukohustis ja tulumaksukulu dividendidelt kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 9. Seotud osapooled OÜ Utilitas Wind konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 1. ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle; 2. ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 15 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 6 6 0 Maksude ettemaksed ja 136 136 0 tagasinõuded Laenunõuded 28 0 28 Muud nõuded 24 24 0 Ettemaksed 16 16 0 Tulevaste 11 11 0 perioodide kulud Muud makstud 5 5 0 ettemaksed Kokku nõuded ja 210 182 28 ettemaksed Maksude ettemaksed ja tagasinõuded koosnevad käibemaksunõudest. Lisa 3 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (tuhandetes eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 26.02.2021 31.12.2021 Elektrienergia tootmine 40003766284 TCK SIA Läti 0 98 tuuleenergiast Elektrienergia tootmine 10310434 Osaühing Irbeni Eesti 0 100 tuuleenergiast Elektrienergia tootmine 16009115 Vihtra Tuulepark OÜ Eesti 0 100 tuuleenergiast Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Muud Tütarettevõtja nimetus 26.02.2021 Omandamine 31.12.2021 muutused TCK SIA 0 4 732 5 000 9 732 Osaühing Irbeni 0 266 0 266 Vihtra Tuulepark OÜ 0 102 0 102 Kokku tütarettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise 0 5 100 5 000 10 100 perioodi lõpus 16 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Omandatud osalused Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus Omandatud osaluse % Omandamise kuupäev soetusmaksumus TCK SIA 98 10.03.2021 4 732 Osaühing Irbeni 100 21.06.2021 266 Vihtra Tuulepark OÜ 100 22.12.2021 102 TCK SIA ning Osaühing Irbeni soetamisel ei omandatud äri, mistõttu kajastati tehinguid kui varade ostu. Enamuse omandatud netovarast moodustasid materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad (hoonestusõigused). Vaata ka lisa 5 ja 6. TCK SIA soetusmaksumusest on 500 tuhat eurot veel tasumata (vaata ka lisa 8). Veerus "Muud muutused" on kajastatud sissemakset TCK SIA osakapitali. Osalus Vihtra Tuulepark OÜ-s saadi mitterahalise sissemaksena omanikult (vaata ka lisa 10). Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud (tuhandetes eurodes) Kokku Aktsiad ja osad 26.02.2021 0 0 Soetamine 705 705 31.12.2021 705 705 Kajastatud soetusmaksumuse meetodil 705 705 Pikaajalise finantsinvesteeringuna kajastatakse 20% osalust Leedu tuuleenergia arendusettevõttes UAB Telšiu vejo parkas. 17 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Maa Masinad ja Lõpetamata Arvutid ja seadmed projektid ja Muud Lõpetamata Ettemaksed arvutisüsteemid ettemaksed masinad ja projektid seadmed Ostud ja parendused 1 0 1 12 723 12 957 25 680 25 681 Muud ostud ja 1 0 1 12 723 12 957 25 680 25 681 parendused Kapitaliseeritud 0 0 0 0 2 771 0 2 771 2 771 laenukulutused Lisandumised 135 0 186 186 3 213 45 3 258 3 579 äriühenduste kaudu Müügid -27 0 0 0 -174 0 -174 -201 (jääkmaksumuses) Ümberliigitamised 0 0 -2 -2 429 -288 141 139 Ümberliigitamised 0 0 0 0 288 -288 0 0 ettemaksetest Muud ümberliigitamised 0 0 -2 -2 141 0 141 139 31.12.2021 Soetusmaksumus 108 1 196 197 18 962 12 714 31 676 31 981 Akumuleeritud kulum 0 0 -12 -12 0 0 0 -12 Jääkmaksumus 108 1 184 185 18 962 12 714 31 676 31 969 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 26.02.2021 - 26.02.2021 - 31.12.2021 26.02.2021 Maa 27 0 Kokku 27 0 Kapitaliseeritud laenukulutused koosnevad intressidest (603 tuhat eurot), garantiitasudest (1 656 tuhat eurot) ning muudest laenudega seotud väljaminekutest (512 tuhat eurot). Vaata ka lisa 7 ja 13. Real "Muud ümberliigitamised" on kapitaliseeritud materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon lõpetamata projektide soetusmaksumuses. 18 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Muud immateriaalsed põhivarad Lisandumised äriühenduste kaudu 5 431 5 431 Müügid (jääkmaksumuses) -226 -226 Ümberliigitamised -139 -139 31.12.2021 Soetusmaksumus 5 202 5 202 Akumuleeritud kulum -136 -136 Jääkmaksumus 5 066 5 066 Müüdud immateriaalsed põhivarad põhivarade müügihindades 26.02.2021 - 26.02.2021 - 31.12.2021 26.02.2021 Muud immateriaalsed põhivarad 408 0 Kokku 408 0 Lisa 7 Laenukohustised (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Pangalaen EURIBOR + 15 621 0 0 15 621 EUR 15.04.2026 2,70% Laen emaettevõtjalt 11 000 0 0 11 000 5,50% EUR 10.03.2028 13 Laen emaettevõtjalt 11 000 0 0 11 000 5,50% EUR 10.03.2028 13 Pikaajalised laenud 37 621 0 0 37 621 kokku Laenukohustised 37 621 0 0 37 621 kokku Alates kuust, mis järgneb projekti, mille jaoks laen võeti, lõppemisele, on laenu uus intressimäär EURIBOR + 2,30 %. Aruandeperioodi jooksul on arvestatud intressikulu 976 tuhat eurot, millest 603 tuhat eurot on kapitaliseeritud põhivarana (vaata ka lisa 5 ja 13). 19 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 43 43 0 Maksuvõlad 1 1 0 Muud võlad 3 807 3 492 315 Intressivõlad 2 521 2 521 0 13 Muud viitvõlad 1 286 971 315 Muud võlad 500 500 0 3 Kokku võlad ja ettemaksed 4 351 4 036 315 Maksuvõlad koosnevad üksikisiku tulumaksuvõlast. Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad (tuhandetes eurodes) 2021. aasta aprillis andsid mõlemad omanikud, OÜ Utilitas ning UG Investments OÜ, osaühingule Utilitas Wind garantii summas 11 350 tuhat eurot (kokku 22 700 tuhat eurot). Saadud garantiile arvestatakse intressi 12% aastas (vt lisa 13). Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. 20 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 10 Osakapital (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 26.02.2021 Osakapital 15 10 Osade arv (tk) 2 2 Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31.12.2021 koosneb 2 osast nimiväärtusega 7,5 tuhat eurot (26.02.2021: 5 tuhat eurot), mille eest on täielikult tasutud. Aruandeperioodi jooksul tehti mõlema osaniku poolt sissemakse osakapitali summas 2,5 tuhat eurot (kokku 5 tuhat eurot), millega kaasnes ülekurss 987,5 tuhat eurot (kokku 1 975 tuhat eurot). Üks osanikest tegi rahalise sissemakse ning teine mitterahalise sissemakse, mille esemeks olid: - Vihtra Tuulepark OÜ 100% osalus; - UAB "Telšiu vejo parkas“ 20% osalus ning samas äriühingus kuni 80% osaluse omandamise õigus (optsioon); - hoonestusloa taotlused ja/või menetlused; detail- ja eriplaneeringute algatamise taotlused ja/või menetlused; - hoonestusõigused; - lepingud; - töötajad. Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (tuhandetes eurodes) 26.02.2021 - Lisa nr 31.12.2021 Mitmesugused bürookulud -5 Lähetuskulud -2 Riigilõivud -50 Välised nõustajad -81 13 Muud -22 Kokku mitmesugused tegevuskulud -160 Lisa 12 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes) Kontsernis ei olnud perioodil 26.02.2021 - 31.12.2021 töötajaid. 21 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 13 Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2021 26.02.2021 Lisa nr Võlad ja ettemaksed Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning 2 521 0 8 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 2 521 0 PIKAAJALISED 31.12.2021 26.02.2021 Lisa nr Laenukohustised Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning 22 000 0 7 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku laenukohustised 22 000 0 LAENUKOHUSTISED 26.02.2021 Saadud laenud Saadud 31.12.2021 Perioodi Lisa laenude arvestatud nr tagasimaksed intress Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 0 22 000 0 22 000 865 7 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku laenukohustised 0 22 000 0 22 000 865 MÜÜDUD 26.02.2021 - 31.12.2021 Teenused Põhivara Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 0 435 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 0 435 OSTETUD 26.02.2021 - 31.12.2021 Teenused Põhivara Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 75 0 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 75 0 SAADUD GARANTIID/TAGATISED 31.12.2021 Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende valitseva 22 700 või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku saadud garantiid/tagatised 22 700 22 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Ettevõtte omanikud on Eestis registreeritud ettevõtted OÜ Utilitas (50%) ning UG Investments OÜ (50%). Seotud osapooltelt ostetud teenuste all kajastatakse edasimüüdud juriidilisi kulusid. Saadud garantii pealt arvestati perioodil 26.02.2021 - 31.12.2021 tasu 1 656 tuhat eurot (aastane intress 12%), mis kapitaliseeriti põhivara soetusmaksumuses (vaata ka lisa 5). Ettevõtte tegev- ja kõrgemale juhtkonnale perioodil 26.02.2021 - 31.12.2021 tasu ei arvestatud ja muid olulisi soodustusi ei antud. Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva 2022. aasta 24. veebruaril Venemaa algatatud sõjaline tegevus Ukrainas mõjutab nii otseselt kui ka kaudselt Eestis tegutsevaid ettevõtteid. Sõjast tingituna on muutunud keeruliseks nii Venemaa kui ka Ukraina toorainete ja kaupade import ning tarneahelate toimimine on häiritud. See aga omakorda tähendab kõrgemaid toorainete ja energia hindasid. Seega määramatus püsib väga kõrgel tasemel ning muutlikes tingimustes tuleb ettevõtetel leida viise kohanemiseks üha muutuvate oludega. OÜ Utilitas Wind planeerimistegevustele need arengud olulist mõju ei avalda. 2022. aasta 31. märtsil omandas OÜ Utilitas Wind 100% osaluse ettvõttest Grobina Wind Park SIA, mis tegeleb Grobina tuulepargi käitamisega Lätis. 23 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15 Konsolideerimata bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 26.02.2021 Varad Käibevarad Raha 915 10 Nõuded ja ettemaksed 2 376 0 Kokku käibevarad 3 291 10 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 10 100 0 Finantsinvesteeringud 705 0 Nõuded ja ettemaksed 12 474 0 Materiaalsed põhivarad 263 0 Kokku põhivarad 23 542 0 Kokku varad 26 833 10 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 3 031 0 Kokku lühiajalised kohustised 3 031 0 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 22 000 0 Kokku pikaajalised kohustised 22 000 0 Kokku kohustised 25 031 0 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 15 10 Ülekurss 1 975 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) -188 0 Kokku omakapital 1 802 10 Kokku kohustised ja omakapital 26 833 10 Lisa 16 Konsolideerimata kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 26.02.2021 - 26.02.2021 - 31.12.2021 26.02.2021 Mitmesugused tegevuskulud -53 0 Kokku ärikasum (-kahjum) -53 0 Intressitulud 730 0 Intressikulud -865 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -188 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) -188 0 24 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17 Konsolideerimata rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 26.02.2021 - 26.02.2021 - 31.12.2021 26.02.2021 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -53 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 11 0 Kokku rahavood äritegevusest -42 0 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -109 0 soetamisel Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -9 498 0 Antud laenud -12 436 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -22 043 0 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 22 000 0 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 990 10 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 22 990 10 Kokku rahavood 905 10 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 10 0 Raha ja raha ekvivalentide muutus 905 10 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 915 10 25 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kokku Osakapital Ülekurss Jaotamata kasum nimiväärtuses (kahjum) 26.02.2021 0 0 0 0 Emiteeritud osakapital 10 0 0 10 26.02.2021 10 0 0 10 Korrigeeritud konsolideerimata 10 0 0 10 omakapital 26.02.2021 Aruandeaasta kasum 0 0 -188 -188 (kahjum) Emiteeritud osakapital 5 1 975 0 1 980 31.12.2021 15 1 975 -188 1 802 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 -10 100 -10 100 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 10 164 10 164 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 15 1 975 -124 1 866 omakapital 31.12.2021 26 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 24.05.2022 OÜ Utilitas Wind (registrikood: 16171123) 26.02.2021 - 31.12.2021 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg PRIIT BRUS Juhatuse liige 24.05.2022 RENE TAMMIST Juhatuse liige 24.05.2022  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE OÜ Utilitas Wind osanikele Arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt OÜ Utilitas Wind ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta (26. veebruar 2021 kuni 31. detsember 2021) konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2021; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Oksana Popova Vandeaudiitor, litsents nr 633 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 25. mai 2022 Tallinn, Eesti Audiitorite digitaalallkirjad OÜ Utilitas Wind (registrikood: 16171123) 26.02.2021 - 31.12.2021 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg OKSANA POPOVA Vandeaudiitor 25.05.2022 Kahjumi katmise ettepanek (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Aruandeaasta kasum (kahjum) -554 Kokku -554 Katmine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale -554 jaotamist (katmist) Kokku -554 Juhatus teeb ettepaneku 31.12.2021 lõppenud majandusaasta kahjumit mitte katta. Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 6420 0 Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected]  UTILITAS WIND KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 OÜ Utilitas Wind Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 Aadress Maakri 19/1 10145 Tallinn Harjumaa Eesti Vabariik Registrikood 16171123 e-posti aadress [email protected] Tegevusala Elektrienergia tootmine tuuleenergiast Audiitor AS PricewaterhouseCoopers Aruandeaasta algus ja lõpp 01.01.2022 - 31.12.2022 SISUKORD TEGEVUS­ARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 UTILITAS WIND FAKTIDES JA ARVUDES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 TEGEVUSKESKKOND JA GLOBAALSED TRENDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Energiajulgeolek ja taskukohasus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kliimamõju vähendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Üleminek taastuvenergiale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 UTILITAS WIND JA JÄTKUSUUTLIKKUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Panus ÜRO kestliku arengu eesmärkidesse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Taastuvenergia arendamise põhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Arenduste otsene mõju looduskeskkonnale ja inimestele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Materjalide efektiivne kasutamine ning ringmajanduse soodustamine . . . . . . . . . . 18 Vastutustundlike koostööpartnerite ning tarnijate valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 FINANTSTULEMUSTE ÜLEVAADE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Investeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 ETTEVÕTTE STRUKTUUR JA JUHTIMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE . . . . . . . . . . . . . . 24 Konsolideeritud bilanss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Konsolideeritud kasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 Konsolideeritud rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 Omakapitali muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 Tegevjuhtkonna allkirjad 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruandele . . . . . . 51 3 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVUS­ ARUANNE UTILITAS WIND FAKTIDES JA ARVUDES Utilitas Wind kontserni eesmärk on taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine Eestis ja lähiriikides (Läti ja Leedu). Olulisim fookus on suunatud tuuleenergia projektidele, ent arendamisel on ka päikeseenergia tootmisvõimsused ning salvestuslahendused. Kontserni kuuluvad 31.12.2022 seisuga: emaettevõte OÜ Utilitas Wind ning tuuleener- gia arendamisega tegelevad ettevõtted Eestis OÜ Irbeni (100%) ja Vihtra Tuulepark OÜ (100%) ning Utilitas Wind SIA (100%), TCK SIA (98%) ja Grobina Wind Park SIA koos oma tütarettevõttega Vēja Parks 10 SIA (100%) Lätis. Utilitas Wind omab osalusi ka kahes tuuleenergia arendusprojektis Leedus: UAB Telšiu véjo parkas (20%) ja UAB Telšių vėjo jėgainės (10%). „ 2022. aasta tulemused 80,3 GWh 47 2 toodetud tuulegeneraatorit töötavat tuuleparki taastuvelektrit andsid võrku (2021: 0 GWh) toodangut (2021: 0) 79 MW 176 MW 1 000+ MW tuuleparkide peagi ehitusvalmis Saare-Liivi võimsust võimsust meretuulepargi (2021: 0 MW) (2021: 59 MW) arenduse planeeritavat võimsust 2 500+ MW maismaatuuleparkide arendusportfell 6 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  106,4 50 17,2 9,9 miljonit miljonit miljonit miljonit eurot eurot eurot eurot varade maht investeeringuid äritulu puhaskasumit (2021: 43,7) (2021: 35) (2021: 0) (2021: -0,6) 21 töötajat (2021: 0), kellest 30% naised ja 70% mehed „ Liikmelisus organisatsioonides: Wind Europe Lietuvos verslo konfederacija Vēja enerģijas asociācija 7 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVUSKESKKOND JA GLOBAALSED TRENDID ENERGIAJULGEOLEK JA TASKUKOHASUS 2022. aasta oli kogu Euroopa jaoks katsumusterohke. Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu põhjustas lisaks inimeste kannatustele ja surmale ka Euroopa energiatur- gudel äärmiselt kõrgeid ja volatiilseid hindasid ning tõsist muret energiajulgeoleku ja varustuskindluse pärast. Euroopa reageeris energiakriisile tugevalt ELi-üleste algatustega asendada Vene päritolu fossiilkütused muude alternatiividega - importides LNGd, edendades energiasäästlikkust ja asendades gaasi teiste kütustega. Kuigi nimetatud meetmed ja soe talveilm hoidsid 2022. aastal ära halvima stsenaariumi realiseerumise (näiteks voolukatkestused ning tarbimise piiramise tööstuste ja majapidamiste jaoks, mille eest hoiatati nii Eestis kui ka naaberriikides), kaasnesid sellega äärmiselt kõrged energiahinnad. Need koormasid Euroopa majapidamisi ning vähendasid ettevõtete konkurentsivõimet. Kõrgeid ener- giahindu kompenseeriti ELi-üleselt ja ka riiklike toetusmehhanismidega kokku enam kui 600 miljardi euro ulatuses1. Ennenägematud hinnatipud ning äärmuslik volatiilsus energiaturgudel tõid kaasa sega- duse ka finantsturgudel, sest mitmed olulised gaasist sõltuvad kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted vajasid kiiret ja erakorralist valitsuse toetust. Kõige silmapaistvam oli Saksamaa kommunaalteenuste pakkuja ja suurima maagaasi importija Uniperi juhtum, kus Saksa valitsus nõustus 15 miljardi euro suuruse päästekavaga 30% osaluse eest ette- võttes. Šveitsi, Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Rootsi ja Prantsusmaa valitsused olid sunnitud tegema sarnaseid kokkuleppeid, et vältida veelgi hullemaid tagajärgi2. Õnneks on Eesti aja jooksul vähendanud oma sõltuvust Vene maagaasist ja selle aastane tarbimine on vähenenud enam kui 10 teravatt-tunnilt 2000. aastatel umbes 5 teravatt-tunnini 2020. aastatel, mistõttu selliseid ekstreemseid meetmeid ei olnud vaja. Maagaasi tarbimise vähenemise kandev jõud on olnud kaugküttesektor, kus kohalikud ja taastuvenergial põhinevad alternatiivid on aja jooksul gaasi asendanud, kuid sõltuvuse edasiseks vähen- damiseks on siiski vaja lisasamme. 2022. aastal välja kuulutatud kava „REPowerEU“3 kohaselt on ELi eesmärk lõpetada viivitamatult sõltuvus Vene fossiilkütustest aastaks 2027. Seda plaanitakse teha järgmiste meetmete abil: z investeeringute kiirendamine taastuvenergia projektidesse ja 2030. aasta taastuv­ energia eesmärgi tõstmine 40 protsendilt 45 protsendile; 1 https://www.crowell.com/NewsEvents/AlertsNewsletters/all/European-Commission-Prolongs-and-Expands-State-Aid-Temporary- Crisis-Framework). 2 https://www.spglobal.com/esg/insights/european-utility-bailouts). 3 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/12/14/eu-revovery-plan-provisional-agreement-reached-on-repowe- reu/ 8 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  z energiasäästu rakendamine läbi lühiajaliste fiskaalsete ja käitumuslike muudatus- meetmete ning ELi energiatõhususe eesmärkide tõstmise; z energiatarnijate mitmekesisuse suurendamine; z rohevesiniku projektide toetamine ja biometaani tootmise suurendamine. Nende plaanide elluviimiseks on kavandatud 210 miljardi euro väärtuses investeeringuid kuni 2027. aastani koos ELi energiataristu välja arendamisega. „ ELi eesmärk vähendada oma maagaasi kasutust poole võrra sõltub puhta energia ning muude energiaallikate kasutuselevõtust 400 385 „REPowerEU“ „Eesmärk 350 Eesmärgid struktuurseteks gaasinõudluse 55“ vähendamisteks või gaasi säästmiseks – 117 mld m3 300 -98 250 -37 -32 2030 200 170 gaasitarne -27 -9 eesmärkide 150 -12 75 võti: Muu gaas 100 „REPowerEU“ Biometaan eesmärgid gaasitarne 35 mitmekesistamiseks: 95 mld m3 10 Allikate 50 mitmekesistamine 50 LNG 0 ELi gaasitarbimine aastal 2020 Olemasolevad eesmärgid („Eesmärk 55“) Energiatõhusus ja soojuspumbad Kivisüsi, tuumaenergia, biomass Vähendatud elamute, teenuste Rohevesinik nõudlus Vähendatud tööstuslik nõudlus 2030. aastaks alles jäänud ELi gaasivajadused Joonis 1. Euroopa Komisjoni eesmärgid ELi maagaasi tarbimise osas aastaks 2030, „REPowerEU“ kava kohaselt Vahetu kriisiga võitlemiseks on ELi liikmesriigid heaks kiitnud 672 miljardi euro väärtuses toetusi läbi bloki ajutise kriisiraamistiku. Suurem osa neist vahenditest (53%) on heaks kiidetud Saksamaa jaoks, kus toetus moodustab 9 protsenti riigi aastasest sisemajanduse koguproduktist4. Sama näitaja on Eestis vähem kui 1%. Pikemas perspektiivis on energiakriis pannud riike üle kogu Euroopa mõistma, et taastu- vale majandusmudelile ülemineku korral ei võitle Euroopa mitte ainult kliimakriisiga, vaid paraneb ka energia varustuskindlus ja süsteemi vastupidavus ning suureneb Euroopa majanduse konkurentsivõime. Utilitas Wind panustab nende eesmärkide saavutamisse täiendavate taastuvenergiavõimsuste loomisega. 4 https://www.ft.com/content/85b55126-ele6-4b2c-8bb2-753d3cafcbe5 9 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KLIIMAMÕJU VÄHENDAMINE 2022. energiakriisi süvendas jätkuvalt kiirenev kliimamuutus, mis tõi mitmetes piirkon- dades kaasa katastroofilisi põudasid, üleujutusi, kuumalaineid ning metsatulekahjusid. Halvenev olukord on pannud täiendava surve kliimaeesmärkide täitmisele. 2022. aasta tõi Euroopa Liidu rohekokkuleppes ja kliimaemissioonide vähendamise eesmärkides kaasa mitmeid uusi otsuseid ja muudatusi: z Suurendati süsinikuemissioonide vähendamise eesmärke. 2030. aastaks peavad kohus- tusliku heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad sektorid vähendama süsinikuheidet võrreldes 2005. aastaga 62% võrra ja hetkel HKSi alla mitte kuuluvad sektorid peavad vähendama heidet 40% võrra (varem vastavalt 43% ja 29%). Tasuta süsinikukvootide väljastamine HKSi alusel planeeritakse lõpetatada aastal 2034; z Rakendatakse uut süsinikumaksu põhimõtet, et tasakaalustada väljaspool ELi too- detud kaupade hinda, rakendades süsinikumaksu sellistele toodetele nagu tsement, teras, alumiinium, väetised ja elekter; z Lepiti kokku uues ettepanekus seoses energiasektorile kehtestatavate reeglitega metaani­heitme jälgimiseks; z Selleks, et võimaldada maagaasi asendamist taastuvate energiaallikatega, jõustati 29. detsembril 2022. aastal määrus nr 2022/2577, millega kehtestati raamistik taas- tuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks kogu Euroopa Liidus; z 2022. aasta veebruaris uuendas EL taksonoomiamäärust, millega seatakse kritee- riumid erinevatele majandustegevustele, mida on võimalik lugeda kestlikeks. See on üks peamisi finantsturgudele rakendatavaid tööriistu, et teha kindlaks kestlikke tegevusi ja suunata investeeringuid. Energia tootmine fossiilsest gaasist ja tuu- maenergia tootmine loeti üleminekutegevusteks, mis tähendab, et neid projekte saab nüüd liigitada kestlikeks ainult kuni 2035. aastani, tingimusel et need vastavad kindlatele süsinikuheitme tasemetele ja erimeetmetele5. On üllatav, et investeerin- gud fossiilsetesse gaasidesse on loetud ELi kliimaeesmärkidele vastavaks, eriti ajal, mil on saanud selgeks, et sõltuvus fossiilsetest kütustest on seotud negatiivsete tagajärgedega ELi energiajulgeolekule ja majandusele. Lisaks moodustab metaan umbes 20% maailma kasvuhoonegaaside heitmest, kuid veelgi olulisem on see, et metaanil on 20-aastasel ajaskaalal 84 korda suurem globaalse kliimasoojenemise põhjustamise potentsiaal kui süsihappegaasil6. 6% 9% 17% Õigusaktidega kehtestatud jaanuar 2021 29% juuli 2022 Valitsuse seisukoht, kuid 55%-l 27% 91%-l õigusaktid puuduvad 45% süsinikuneutraalsuse süsinikuneutraalsuse Õigusaktide kehtestamise eesmärk vähemalt eesmärk vähemalt protsess käib arutluse all arutluse all Arutluse all Eesmärk puudub 10% 48% 9% Joonis 2. Enam kui 90% süsinikuheitmest pärineb nüüdseks riikidest, kus mingisugune süsinikuneutraalsuse eesmärk on vähemalt arutluse all 5 https://ec.europa.eu/commission/presscordner/detail/en/ip_22_711 6 https://energy.ec.europa.eu/topics/oil-gas-and-coal/methane-emissions_en 10 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Taastuvelekter aitab vähendada energeetika-, transpordi- ning kütte- ja jahutussektori süsinikuheitmeid. Mõnes Euroopa riigis on elektriautod juba turgu üle võtmas ja ülemi- nek kiireneb veelgi, sest Euroopa Liit plaanib alates 2035. aastast keelata uute diisel- ja bensiinimootoriga autode müügi. Teatud sektorites, kus on vaja suurel hulgal energiat, ei ole aga lihtne elektrile üle minna, sest ainuüksi akudest ei piisa, et vajaminevat energiat säilitada ning vahendada. Transport raskeveokitega, laevandus ja lennundus vajavad kõik vedel- või gaasikütust, kuna akud ei ole kaalu tõttu sobivad. Kuigi otsene elektrifitseerimine on oluline süsinikuheitme vähendamise meede, ennustab Ramboll7, et alates 2030. aastast on roheline vesinik ja e-kütused peamised lahendused neile sektoritele, mille elektrifitseerimine on keeruline. Euroopa Liit, riiklikud ja piirkondli- kud valitsusorganid ning mitmed eraettevõtted arendavad üha enam strateegiaid, milles vesinik on teekonnal süsinikuneutraalsuse suunas peamine energiakandja. E-kütuste valmistamisel tuleb mängu termin „Power-to-X“. See hõlmab protsesse, mille abil muundatakse taastuvatest allikatest pärinev elekter (power) energiakandjaks („X“). Energiakandja võib olla nii gaasilisel kujul, näiteks vesiniku või metaanina (sünteetiline maagaas, “Power-to-Gas”) kui ka vedela sünteetilise kütuse kujul, näiteks metanool, ammoniaak, sünteetiline diisel või petrooleum (“Power-to-Liquid”). Kogu protsessi eel- duseks on aga ammendavas koguses taastuvatest allikatest nagu tuule ja päikeseenergia pärit elektrienergia toodang. Ulatuslikud investeeringud taastuvelektri tootmisse on seetõttu hädavajalikud ka teiste sektorite dekarboniseerimiseks. Taastuvenergia Elektrolüüs Vältimatust tööstuslikust heitmest saadud või otse atmosfäärist püütud CO2 Elekter CO2 Energia hoiustamine H2 Süntees E-kütused, kemikaalid, ammoniaak Energiasüsteemi tasakaalustamine Küte Taaselektri- Transport Põllumajandus Tööstus fitseerimine Joonis 3. Vesinikku toodetakse elektrolüsaatorites ja seda on võimalik hiljem töödelda muude toorainetega (näiteks lämmastikuga, et toota ammoniaaki, või kogutud süsihappegaasiga, et toota süsinikupõhiseid kütuseid), et toota sünteetilisi elektrikütuseid. 7 https://ramboll.com/net-zero-explorers/explainers/power-to-x-explained 11 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ÜLEMINEK TAASTUVENERGIALE Eelmainitud energia- ning kliimakriis on andnud tugeva tõuke taastuvenergia arengule8 . Fossiilkütuste tarnehäirete tagajärjel on ilmseks saanud kodumaise taastuvenergia ener- giajulgeolekuga seotud hüved ning riigid on loonud ja täiendanud taastuvenergeetikat toetavaid poliitilisi algatusi. Samal ajal on fossiilkütuste kõrgemad hinnad kogu maailmas suurendanud päikese- ja tuuleenergia konkurentsivõimet. Taastuvenergia on ainuke elektritootmise viis mille osakaalule tootmisportfellis kasvu ennustatakse, samas kui kivisöest, maagaasist, naftast ning tuumaenergiast elektri tootmine väheneb. Aastateks 2022–2027 näeb Rahvusvaheline Energiaagentuur ette taastuvenergia tootmise kasvu peaaegu 2 400 GW võrra, mis on võrdne kogu viimase 20 aasta jooksul kasutusse võetud taastuvelektrivõimsusega. 35 30 25 25,6% Päikesepaneelid 22,1% 20 Kivisüsi Maagaas 16,2% 15 Tuul 12,8% 10,8% Hüdroenergia 10 5 2,0% Bioenergia % 0 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 Joonis 4. Globaalse kumulatiivse elektrivõimsuse osakaal tehnoloogiate kaupa aastatel 2010–20278 See tähendab, et 2025. aasta alguseks saab taastuvenergiast maailma peamine elektri- tootmisviis ning üle 90% tulevaste aastate ülemaailmse elektrivõimsuse suurenemisest tuleb taastuvenergiast. Prognoos põhineb peamiselt Hiina, Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja India poliitikal – kõigis neis piirkondades täiendatakse olemasolevat seadusandlust, viiakse läbi regulatiivseid ja turureforme ning reaktsioonina energiakriisile luuakse uusi eeskirju varasemast oluliselt kiiremini. Ülemineku peamised tõukejõud on turureformid, „REPowerEU“ kava ja USA inflatsiooni vähendamise seadus ning Hiina 14. viisaastakuplaan.. 2022. aasta augustis vastu võetud inflatsiooni vähendamise seadusega eraldas USA 369 miljardit dollarit uusi vahendeid kliimamuutustega võitlemiseks. Sinna hulka kuulub 260 miljardit dollarit, mis on eraldatud spetsiaalselt väiksema süsinikuheitmega tehnoloo- giatele, sealhulgas tuule-, päikese- ja muule taastuvenergiale, samuti tuumaenergiale, elektrisõidukitele jne. Konkurents taastuvenergia investeeringute üle on suur nii USA ja Euroopa vahel, kuid ka EL-i siseselt. Laiem pikaajaline eesmärk taastuvenergia kasutamise osas koos muude kava „REPowerEU“ sätetega energianõudluse vähendamiseks, tähendab olulist kasvu taastuvenergia võim- suste osakaalus elektri-, transpordi- ning kütte- ja jahutussektoris. Komisjoni hinnangul peaks taastuvenergia osakaal elektrisektoris tõusma aastaks 2030 69 protsendini, 8 https://www.iea.org/reports/renewables-2022 12 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne transpordisektoris 32 protsendini ning kütte- ja jahutussektoris suurenema iga aastaga vähemalt 2,3 protsendipunkti võrra. Rahvusvaheline Energiaagentuur on aga skeptiline Euroopa võimekuse osas neid ambit- sioonikaid eesmärke täita9. Euroopa taastuvenergia võimekuse kasvu piiravad kolm olulist probleemi: ebakindlus valitsussektori poliitikameetmetes, pikad ja keerukad lubade saamise protseduurid ning ülekande- ja jaotusvõrkude uuenduste aeglane tempo. Kava „REPowerEU“ eesmärkide10 kohaselt on aastaks 2030 nõutav täiendav päikeseenergia võimsus 592 GW ja tuuleenergia võimsus 510 GW. See tähendab, et keskmiselt peaks aastas lisanduma 48 GW päikeseparke ja 36 GW tuuleparke. Võrdluseks ennustab Rahvusvaheline Energiaagentuur, et keskmiselt lisandub 2022–2027 kõigest 39 GW päikeseenergia tootmisvõimsusi ja 17 GW tuuleenergia tootmisvõimsusi ehk üle kahe korra vähem kui vajalik. Ka Eesti peab mõistma küsimuse pakilisust ning seda, et nõnda ambitsioonikaid eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma olulise toetuseta avalikult sektorilt nii lubade saamise kiirendamise kui ka hinnamehhanismi kehtestamise kaudu, mis pakuks hädavajalikku investeerimiskindlust oluliste ja vajalike otsuste tegemiseks. „ Eesti taastuvenergia eesmärgid ja teekond 2022. aastal vaatas Eesti üle ning tõstis taastuvenergia eesmärke. Taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia tootmine peab katma vähemalt 100% siseriiklikust elektri- tarbimisest aastaks 2030 (varasem eesmärk 40%). See tähendab, et tootmine peab kasvama vähemalt 7 TWh võrra. Uuendatud eesmärgid näevad ette ka selle, et kogu lõplikust energiatarbimisest peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65% (varem 42%) - võrdluseks, 2021. aastal jõuti osakaaluni 38%. 9 https://www.iea.org/reports/is-the-european-union-on-track-to-meet-its-repowereu-goals 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022SC0230&from=EN 13 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Utilitas Wind on enda tegevuse jooksul toetanud ambitsioonikaid taastuvelektri toot- mise eesmärke, andes sisendit ka taastuvenergia arengukavasse. Kui riik ja kohalikud omavalitsused suudavad täita seatud eesmärke ning kiirendavad planeerimise ja lubade väljastamise protsesse, on 100% taastuvenergiale ülemineku eesmärk saavutatav, kuid selleks on vaja kohest tegutsemist. Püstitatud maismaa tuuleparkide mahtu oleks võimalik võrreldes praegusega kolme aasta jooksul kolmekordistada ning aastateks 2028–2030 paigaldada avamere tuuleparke võimsusega 2 GW. Sel juhul oleks kogu aastane taastuvenergial põhinev elektritootmine Eestis 18 TWh (2021. aastal toodeti Eestis 2,9 TWh taastuvelektrit) võrreldes Energiamajanduse arengukavas 2030 (ENMAK 2030) ennustatud elektritarbimise mahuga 9,5 TWh. Elektri tootmine mahus, mis ületab elektrisektori nõudlust, võimaldab lisaks elektrile üle minna taastuvenergiale ka kütte- sektoris, kasutades soojuspumpasid (täiendav elektrinõudluse potentsiaal on umbes 2,5 TWh) ja edendada elektrisõidukite kasutamist (täiendav elektrinõudluse potentsiaal on umbes 2,5 TWh). Seega kasvaks kogu elektrinõudlus koos sektoritevaheliste võimaluste ärakasutamisega 14,5 teravatt-tunnini aastas. Stockholmi Keskkonnainstituudi hinnangul11 on järgmistel aastakümnetel vesinikumajanduses täiendav nõudlus 4,1 TWh, mis sõltub piisavast taastuvelektri kättesaadavusest vesiniku ja selle derivaatide tootmiseks. Piisav taastuvenergiast toodetud elektri hulk võimaldab kohale meelitada ka energiaintensiiv- seid ja väärtust lisavaid tööstusinvesteeringuid ning parandada olemasolevate tööstuste konkurentsivõimet, kuna nende toodetel oleks väiksem keskkonnajalajälg, mis on eks- porditurgudel konkureerimiseks üha olulisem. Taastuvenergiast toodetud elektriportfell on äärmiselt konkurentsivõimeline ja selle oodatav kaalutud keskmine tasandatud energiakulu (LCOE) on umbes 65–75 eurot megavatt-tunni kohta (2022 reaalhindades), võttes arvesse ka põlevkivil või maagaasil põhinevaid reservvõimsusi, mis kataksid vähem kui 10% iga-aastasest nõudlusest aega- del, mil tuule- ja päikesetingimustest ei piisa. Taastuvenergia on selgelt kulude poolest konkurentsivõimelisem kui fossiilkütustel põhinevad alternatiivid või tuumaenergia. Konteksti pandult oli reguleeritud põlevkivil põhineva elektri tootmise universaalteenuse hind Eestis aastal 2022 määratud 154 eurole megavatt-tunni kohta. Uusim tuumaelekt- rijaam Euroopas (Hinkley Point), mis on eeldatavasti jõudmas käivitusfaasi 2027. aastal, on saanud riiklikult garanteeritud ning inflatsiooniga korrigeeritava elektrihinna toetuse 30 aastaks, mis aastal 2022. oli jõudnud tasemeni 134 €/MWh. 2,6 17,1 0,8 Tööstussektor 8,1 Elamud 9,5 38,1 Kaubandus ja avalikud teenused Muu (põllumajandus, 7,4 metsandus, transport) 24,3 Joonis 5. Elektri lõplik netotarbimine aastal 2021 (TWh), allikas: Eurostat SHARES Soomes on kokku 5,5 miljonit elanikku võrreldes Baltimaade 6 miljoniga, kuid kogu elektritarbimine on seal kolm korda kõrgem, kusjuures tööstussektori elektritarbimine on 11 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/uleminek-kriimaneutraalsele-elektritootmisele-eestis/ 14 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Soomes peaaegu viis korda kõrgem kui Eestis, Lätis ja Leedus kokku – Soomes on see 38,1 TWh ja Baltikumis 8,1 TWh. See on võimaldanud mitmetel puidu-, masinaehitus- ja muudel tööstussektorite ettevõtetel saavutada rahvusvaheline edu. Eestil on võimalik korrata Soome edu, investeerides samamoodi aktiivselt taastuvenergiasse, mis pakub võimalusi ja kriitilise tähtsusega sisendit ka teistele sektoritele. 100% Tuulegeneraatori tootlikkus, % maksimumvõimsusest 80% Tuulegeneraatori 60% tootlikkus tuule kiirusel 7 m/s 40% Tuulegeneraatori tootlikkus tuule kiirusel 9 m/s 20% 0% 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 m/s Joonis 6. Tüüpiline tuulegeneraatori võimsuskõver Avamere tuulepargid on neis arenguplaanides olulised. Tuule kiirus merel on keskmiselt umbes 2 m/s suurem kui maal. Tuulisematel kuudel – oktoobrist märtsini – on tuule kiirus u 2,5 m/s suurem ning suviti 1,5 m/s suurem. Tuulegeneraatorid töötavad maksimaalse tõhususega siis, kui tuule kiirus on 10 m/s või rohkem. Merel esineb sellise kiirusega tuult palju tihedamini kui maismaal ja seega on avamere tuulepargid palju tõhusamad. Lisaks koormavad Eesti maismaatuuleparkide arenduspiirkondi mitmed keskkonna- ja muud piiranguid (kaugus eluhoonetest, radaripiirangud jms) ja seega on avamere tuuleparkide ehitamine majanduslikult mõistlik ja teostatav lahendus plaanitava taastuvelektri tootmise kasvu saavutamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiitis Utilitas Windi Saare-Liivi meretuulepargi, mille kavandatav võimsus on 1 200 MW, keskkonnamõjude hindamise programmi heaks 2022. aastal. Viimastel aastatel on Eesti taastuvenergia tootmisvõimsus kasvanud peamiselt uute päi- keseenergia projektide toel. Päikeseenergia tootmisvõimsus kasvas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga kaks korda. Võrreldes teiste naaberriikidega pole tuuleenergia võimsusi Eestis viimase kümne aasta jooksul olulisel määral juurde loodud. Tuuleenergia tootmisvõimsused (MW) (https://www.irena.org/publications/2022/Apr/Renewable-Capacity-Statistics-2022): 2012 2020 2021 Rootsi 3 606 9 976 12 080 Soome 257 2 586 3 257 Läti 59 78 81 Eesti 266 317 317 Leedu 275 540 671 EU 97 187 177 057 187 497 15 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne UTILITAS WIND JA JÄTKUSUUTLIKKUS Utilitas Wind tunnetab oma rolli ühikonnas ning tegutseb vastutustundlikult, et anda oma panus kestliku arengu heaks. Ettevõtte äritegevus on otseselt seotud ühiskonna keskkonnamõju vähendamisega läbi taastuvenergia tootmise, mis on alternatiiviks kõrge kliimamõju ja reostusega seotud fossiilsele energiale. Lisaks sellele on meile oluline, et looksime uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi läbimõeldult, avatult ning vastutustundli- kult. Seetõttu oleme teadlikud ning pöörame tähelepanu ka muudele tegevusega seotud keskkonna-, sotsiaalse mõju ning vastutustundliku juhtimise (ESG) teemadele. Otsuste tegemisel võetakse arvesse huvigruppide vaateid, et vähendada tegevusega kaasnevat negatiivset ning suurendada positiivset mõju. Meie tegevusalast tulenevalt pöörame tähelepanu järgnevatele olulistele jätkusuutlikku- sega seotud teemadele: z koostöö kohalike omavalitsuste ja kogukondadega; z arenduste otsene mõju inimestele ning loodusele; z taastuvenergia võimsuste rajamiseks kasutatavate materjalide efektiivne kasutamine ning ringmajanduse soodustamine; z vastutustundlike koostööpartnerite ning tarnijate valik; z kliimamuutuste riskide hindamine ja arvestamine taastuvenergia arendamisel. PANUS ÜRO KESTLIKU ARENGU EESMÄRKIDESSE Jätkusuutlikkusega tegeledes panustame 2015. aastal ÜRO tippkohtumisel vastu võetud kestliku arengu eesmärkidesse (SDG). Tegemist on ülemaailmse tegevuskavaga aastaks 2030, et parandada ühiskonna pikaajalist käekäiku nii majanduse, inimeste heaolu kui ka puhtama looduskeskkonnaga seotud küsimustes. Eesmärkide elluviimiseks on vaja suuri muutusi riikide juhtimises, kuid oluline roll on ka ärisektori panusel. „ Panustame oluliselt läbi otsese äritegevuse: Tootes taastuvenergiat ning arendades uusi tootmisvõimsusi aitame ühiskonnal vähen- dada muude saastavamate ning taastumatute energiaallikate kasutust. Seeläbi väheneb senine inimkonna mõju drastilistele kliimamuutustele ning tagatakse pikaajaline energia julgeolek ja hinnastabiilsus, mis toetab jätkusuutlikku majanduse arengut ja inimeste heaolu. Panustame sidusettevõttena Utilitas kontserni eesmärki saavutada 100% taastuv­ energia tootmine aastaks 2030. 16 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Omame väiksemat mõju, kuid panustame samuti: Utilitas Wind pöörab tähelepanu ka vastutustundliku töökeskkonna teemadele. Tagame eetilised ning ohutud töötingimused, kaasame töötajaid, toetame isiklikku arengut, ter- vislikke eluviise ning kohtleme oma töötajaid võrdselt sõltumata soost, vanusest, rassist, usust või muudest sotsiaalsetest tunnustest. Seisame ausa ning läbipaistva äritegevuse eest. Tegeleme jätkusuutlikkuse edendami- seks koostöövõimaluste leidmisega ning jagame oma teadmisi ja arvamusi läbi erialaste esindusorganisatsioonide ning ühiskondlikke algatuste. Samuti on olulisel kohal koostöö kohalike omavalitsuste ning elanikega, et tõsta teadlikkust ning edendada taastuvenergia lahendusi, mis võtavad arvesse kohaliku elu- ja looduskekkonna eripärasid. Meie mõju on seotud ka koostööpartnerite ning tarnijatega, kelle tooteid ja teenuseid kasutame. Seetõttu peame oluliseks valida partnerid, kelle väärtused meie omadega ühtivad, nii inimõiguste austamise, ohutuse ja seadusekuulekuse tagamise, kui ka ring- majanduse soodustamise osas. TAASTUVENERGIA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED Tuuleenergia arendajana on meil oluline roll teha koostööd kohalike omavalitsuste ning kogukondadega, et suurendada loodavat positiivset mõju, vähendada võimalikke nega- tiivseid mõjusid ning kasvatada inimeste teadlikkust tuuleenergiaga seotud teemadel. Koostöö tegemisel järgime mitmeid põhimõtteid: z Varajane kaasamine: suhtleme kohalike kogukondade ja omavalitsustega projekti planeerimise protsessi varajases staadiumis, et tuvastada ja lahendada mured või probleemid, enne kui need eskaleeruvad. Võimalusel kaasame kohalikke nii projekti kavandamis- kui ka planeerimisprotsessi, mille käigus küsime kogukonnalt tagasisidet ning ettepanekuid, millega projektis arvestada. z Läbipaistvus: anname projektide kohta kohalikule kogukonnale läbipaistvat ning adekvaatset informatsiooni arenduse eeliste ning võimalike mõjude osas, et viia läbi konstruktiivne kaasamine. Lisaks positiivsete mõjude jagamisele anname võimalikult täpset teavet ka potentsiaalsete negatiivsete keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta (näiteks eeldatavad müratasemed, varjutused jms). Vajadusel korraldame täiendavalt töötubasid, kus eksperdid kohalikele elanikele tekkivaid mõjusid selgi- tavad. z Koostöö: kuulame ja arvestame kõiki kogukonna põhjendatud muresid eesmärgiga leida võimalikele probleemidele koos lahendus. Koostöösse kaasatakse kohalikke ametnikke ning erinevaid sidusrühmi, et kavandada projekt sobival viisil. 17 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  z Suhtlemine: oleme kogu projekti elutsükli jooksul avatud kohalikele elanikele läbi eri- nevate suhtlusliinide. See hõlmab regulaarset teavitamist projekti edenemise kohta, kättesaadavust küsimustele vastamiseks ning probleemide või kaebuste käsitlemist. z Kasu jagamine: oleme pakkunud välja vabatahtlikke kohaliku kasu jagamise viise, mis võimaldaks jagada projektist saadud otsest kasu kohaliku kogukonnaga. Toetame ning oleme kaasatud riigipoolse kohaliku kasu mudeli ning seaduse väljatöötamisse. Lisaks propageerime kogukonda tekkivaid uusi töövõimalusi (näiteks hooldusteh- nikute vajadus) ning toetame rahaliselt kohalike kogukondade tegemisi. Neid põhimõtteid järgides saame aidata luua tugevaid suhteid kohalike omavalitsuste ja kogukondadega ning tagada tuuleenergiaprojektide edukas areng, millest saavad kasu kõik huvirühmad. ARENDUSTE OTSENE MÕJU LOODUSKESKKONNALE JA INIMESTELE Iga tuulepargi planeeringu osana viime läbi kohustusliku keskkonnamõjude hindamise (KMH), mille eesmärk on välja selgitada, prognoosida ning hinnata kavandatava tuule- pargi arenduse võimalikke mõjusid ümbritsevale keskkonnale. See protsess on oluline, et anda otsustajatele ning huvirühmadele põhjalik ülevaade ning objektiivne hinnang kavandatava arenduse keskkonnamõjudest ning määrata kindlaks sobivad meetmed võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks, et viia tegevus läbi keskkonda säästvalt ning sotsiaalselt vastuvõetavalt. KMH on samuti oluline, et tagada ettevõttele kindlus investeerimisotsuste tegemisel. Konkreetselt tuuleparkide puhul hinnatakse tavaliselt arenduse võimalikku mõju elus- loodusele, sealhulgas lindudele ja nahkhiirtele, samuti maastikule, pinnasele, veele ja õhukvaliteedile. Hindamisel võetakse arvesse ka arenduse sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid lähedalasuvatele kogukondadele, sealhulgas võimalikke mõjusid turismile, kinnis­ vara väärtustele ja kohalikule infrastruktuurile. MATERJALIDE EFEKTIIVNE KASUTAMINE NING RINGMAJANDUSE SOODUSTAMINE Oleme teadlikud, et uute taastuvenergia tootmisvõimsuste loomine eeldab suurtes kogustes erinevate maavarade kasutust. Tuuleenergia arendajana on meie võimalus valida tuulegeneraatorite tootjaid, kes pööravad rõhku materjalitõhususele ning ringmajanduse soodustamisele. Umbes 85–90% tuuleturbiinide osadest on võimalik juba täna eluea lõppedes ringlusse suunata. Enamike tuuleturbiini komponentide puhul (vundament, torn ja gondli osad) on juba olemas ringlusse võtmisse praktikad. Kõige keerulisem on taaskasutada tuulikute labasid, mis on toodetud komposiitmaterjalidest, kuid ka siin on tehtud suuri edusamme ja leitud keemiline protsess materjalide eraldamiseks ja taaskasutamiseks. Tuuleenergia sektori esindusorganisatsioon WindEurope, mille liikmeskonda ka Utilitas Wind kuulub, on kutsunud üles keelustama 2025. aastaks kasutusest eemaldatud tuu- leturbiini labade ladestamise prügilates. Euroopa tuuleenergeetika tööstus on seadnud sihiks taaskasutada, ringlusse võtta või ümber töödelda 100% kasutuselt kõrvaldatud labasid. 18 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Tuuletööstus moodustab komposiitjäätmetest väikese osa, mis on hinnanguliselt 10% kõigi komposiitjäätmete mahust. Komposiitmaterjalide ringlussevõtt on valdkonnaülene ja mitte ainult tuuletööstuse väljakutse. Tänapäeval on komposiitjäätmete ringlussevõtt võimalik peamiselt läbi tsemendi koostöötlemislahenduste. Taani ettevõte Continuum andis 2023. aasta jaanuaris teada, et kavatseb luua võimekuse vastu võtta kõikide kasutusest kõrvaldatud tuuleturbiinide labasid ümbertöödeldes need tsemendiks. Selleks rajatakse lähiaastatel kuus tööstusliku mastaabiga tehast Euroopas, millest esimene alustab tööd eeldatavasti juba 2024. aasta lõpul.12 Jätkusuutlikkust toetav disain: tuuleturbiinide tootjad saavad kavandada tooteid, mis on kergesti taaskasutatavad, parandatavad ja korduvkasutatavad. Samuti saavad nad konstrueerida turbiine, mis nõuavad vähem materjale ja millel on pikem eluiga. Mõned sammud, mida turbiinitootjad on materjalitõhususe ja ringmajanduse edenda- miseks seni astunud, on järgmised: z Juhtiv tuuleturbiinide tootja Vestas on võtnud kohustuse kasutada 100% taaskasuta- tavaid või korduvkasutatavaid labasid ning on seadnud sihiks täielikult jäätmevabad tuuleturbiinid aastaks 2040. Jäätmevabaduse all peetakse silmas jäätmetekke välti- mist ja ringmajanduse arendamist kõikide materjalide lõikes. Ettevõtte siht on püüda korduskasutada, parandada, ümber töödelda või ringlusse võtta ilma põletamise või prügilasse ladestamiseta. Ettevõte on rakendanud ringmajanduse programmi, et vähendada jäätmeid ja edendada materjalide taaskasutamist.13 12 https://www.continuum.earth/press-release/ 13 https://www.vestas.com/en/sustainability/blade-circularity 19 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  z Teine suur tuuleturbiinide tootja Siemens Gamesa on käivitanud programmi “Close the Loop”, et edendada tuuleenergiatööstuses ringmajandust. Programm hõlmab selliseid algatusi nagu labade ringlussevõtt, uute ärimudelite väljatöötamine ja palju muud. Ettevõte on juba juurutamas täielikult ümbertöödeldavate tuuleturbiinide labade kasutuselevõttu.14 z GE Renewable Energy, juhtiv tuuleturbiinide tarnija, on võtnud endale kohustuse võtta aastaks 2025 ringlusse 100% oma turbiinilabadest. Ettevõte on välja töötanud ka “ringmajanduse ärijuhtumite tööriista”, mis aitab klientidel hinnata ringmajanduse tavade majanduslikku ja keskkonnaalast kasu.15 Tuuleturbiinide tootjad on teinud olulisi edusamme materjalitõhususe ja ringmajanduse edendamisel tööstuses ning tellijana on ka Utilitas Wind selles osas nõudlik. Oleme oma tarnijatega materjalitõhususe ja ringmajanduse küsimuste osas ühenduses ja meie tarnijad on meie kõrgendatud tähelepanust teadlikud ning informeerivad meid juba proaktiivselt uutest arengutest. Samuti panustame aktiivselt Wind Europe vastava töörühma tegevustesse. VASTUTUSTUNDLIKE KOOSTÖÖPARTNERITE NING TARNIJATE VALIK Tuuleenergia arendusprojektide koostööpartnereid valides saavad tuuleenergia arenda- jad arvestada erinevate aspektidega, mis on vastutustundlikkuse seisukohalt olulised. Oleme paika pannud tegevused, et tagada koostööpartnerite valik, kes on pühendunud samadele väärtusele, mida meie õigeks peame. Koostööpartnerite puhul peame eriti oluliseks inimõiguste austamist, ohutuse tagamist ning seadusekuulekust. Koostööpartneritega seotud vastutustundlikkuse juhtimiseks: z uurime esmalt potentsiaalse koostööpartneri tausta. See võib hõlmata nende varasemate projektidega tutvumist, töötajatega rääkimist ja nende äritavade kohta saadaoleva avaliku teabe uurimist; z seame lepingutesse konkreetsed tingimused, mis kirjeldavad standardeid ja nõudeid, mida me oma koostööpartneritelt ootame; z tutvustame oma ootusi; z jälgime lepingu täitmisel nende põhimõtete rakendamist. See võib hõlmata näiteks kohapealsete külastuste läbiviimist, et hinnata vastavust meie ootustele ja lepingu- tingimuste täitmist ning teha kindlaks valdkonnad, kus on vaja parendusi; z vajaduspõhine tegutsemine. Oleme valmis tekkinud probleemide lahendamiseks pakkuma parendusmeetmeid ja jälgima nende rakendamist, vajadusel aga ka lepingu lõpetama. Neid samme järgides saame valida koostööpartnerid, kes aitavad tagada, et tuuleenergia projekte arendatakse vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. 14 https://www.siemensgamesa.com/en-int/sustainability 15 https://www.ge.com/renewableenergy/sustainability 20 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne FINANTSTULEMUSTE ÜLEVAADE Kontserni peamised finantsnäitajad ja -suhtarvud 2022 2021 Varad kokku (tuh EUR) 106 399 43 739 Laenukohustised (tuh EUR) 87 646 37 621 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) 1,33 0,91 = käibevara / lühiajalised kohustised Maksevalmiduskordaja (kordades) 0,82 0,86 = raha / lühiajalised kohustised Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 8,11 23,75 Äritulud kokku (tuh EUR) 17 184 14 Puhaskasum/-kahjum (tuh EUR) 9 910 -564 Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) 13,20% -2,58% Põhivarade käibekordaja (kordades) 0,26 0,00 = äritulu / põhivara (keskmine) Varade käibekordaja (kordades) 0,23 0,00 = äritulu / varad (keskmine) INVESTEERINGUD Eesti, Euroopa Liidu ja globaalsete lähikümnendite kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel täidab taastuvenergia tootmisvõimsuste suurendamine tähtsat rolli. Energiasektori arengusuundadest lähtudes jätkab Utilitas Wind kontserni ettevõtete arendamist ning uute investeerimisvõimaluste otsimist, keskendudes taastuvenergiapro- jektidele Eestis ja lähiriikides. 2022. majandusaastal tehti investeeringuid kokku mahus 50 miljonit eurot (2021. majandusaastal 35 miljonit eurot). „ Peamised investeeringud 2022. aastal z Lõpetati Tārgale tuulepargi ehitus, mis töötab täismahus alates septembrist 2022 (esimesed elektrikogused müüdi turule mais 2022). Parki püstitati 14 Vestase tuu- likut, mille võimsus on 4,2 MW (pargi koguvõimsus 58,8 MW). Tuulepark toodab keskeltläbi 155 GWh elektrit aastas, millest piisab 50 000 kodumajapidamise elekt- ritarbimise katmiseks ning mis kahekordistab Läti tuuleenergia tootmise. z 2022. aasta esimeses kvartalis soetati toimiv tuuleenergia ettevõte Grobiņa Wind Park SIA (endine INPO 24 SIA), mis käitab Grobina tuuleparki Lätis. Pargis on 33 Enercon tuulikut, mille võimsus on 600 kW (pargi koguvõimsus 19,8 MW). Tuulepark toodab keskmiselt 40 GWh elektrit aastas, millest piisab üle 13 000 kodumajapida- mise elektritarbimise katmiseks. z 2022. aasta esimeses kvartalis teatati koostöö alustamisest eramaaomanik Graanul Metsaga, mille raames plaanitakse rajada tuuleparke üle Eesti Graanul Metsa gruppi kuuluvate ettevõtete maadele. Koostöö tulemusena lisandub ettevõtte tuuleparkide 21 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  arendusportfelli enam kui 100 tuulikukohta hinnangulise koguvõimsusega üle 500 MW. Arendusprojektid on algusjärgus ja tuuleparkide lõplik suurus ja rajamine sõltub koostööst kohalike kogukondade ja omavalitsustega, samuti asjakohaste planeeringute ja mõjuhinnangute läbiviimisest. z Juulis asutati 100% tütarettevõte Utilitas Wind SIA, mis koondab enda alla taastuv­ energia arendusprojektid Lätis. z Juulis soetati 10% osalus Leedu taastuvenergia projektis UAB Telšių vėjo jėgainės, projekt on algusjärgus. z Majandusaasta jooksul on tehtud edusamme Saare-Liivi meretuulepargi arenduse osas - esimese aasta keskkonnamõjude uuringud on läbi viidud ning keskkonnamõ- jude hindamise (KMH) programm on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalveameti (TTJA) poolt heaks kiidetud. Eesti kontekstis kinnitati KMH programm kiiresti – menetlus kestis vähem kui aasta. Utilitas Wind alustas keskkonnamõjude uuringutega juba enne KHM programmi koostamist, et anda avalikkusele ja otsustajatele võimalikult täpne info uuritava ala võimalikest mõjudest ja saada sisendit arendustegevuseks. Ettevõte sõlmis koostöölepingu eelprojekti väljatöötamiseks rahvusvahelise konsul- tatsiooniettevõttega Ramboll. Tegeleme projekti arendamisel selle nimel, et Saare- Liivi meretuulepark võiks alustada tööd 2028. aastal. Parki planeeritakse püstitada ligikaudu 80 tuulikut, koguvõimsusega 1 200 MW. z Majandusaasta jooksul on kontsern sõlminud täiendavaid kokkuleppeid maaoma- nikega, tagamaks tuulikukohtasid töösolevatele arendustele. Järgmisel aruandeaastal jätkab kontsern potentsiaalsete tuuleenergiaalade arendamisega ning teeb muid ettevalmistavaid tegevusi jõudmaks nii uute mere- kui ka maismaaparkide ehitamiseni Baltikumis. Keskendutakse järgmisele: z Jätkatakse Saarde tuulepargi rajamist Eestis Utilitas OÜ tütarettevõtte Tuulepealne Maa OÜ all. Park saab olema kõige kaasaegsem Eestis ning tuulikud installeeritakse 2023 suvel. Parki tuleb 9 modernset Vestas V150 tuulikut (4,3 MW võimsusega) ning pargi koguvõimsus on 39 MW. Aastane kogutoodang on eelduslikult 135 GWh, millest piisab umbes 40 000 majapidamise aastase elektrivajaduse katmiseks. Lisaks sõlmiti kokkulepe 2 Enerconi turbiini paigaldamiseks Aseri tuuleparki (liitumisvõimsusega 3,6 MW), samuti Tuulepealne Maa OÜ all. Utilitas Windi roll on projektide arendamine, ehituse korraldamine ja läbirääkimised tarnijatega ning hilisem tehniline käitamine. z 2023. aasta alguses suurendas Utilitas Wind OÜ enda osalust 60%-ni Leedu tuu- leenergia arendusprojektis UAB Telšiu véjo parkas. Aasta jooksul omandab Utilitas Wind 100% osaluse ettevõttes ning planeeritakse alustada tuulepargi ehitustöödega. Projekti realiseerumisel lisandub Utilitas Wind kontserni tootmisportfelli 124 MW tootmisvõimsust. z Saare-Liivi meretuulepargi osas jätkatakse nii keskkonnamõju hindamise kui ka muude vajalike uuringute läbiviimisega. Paralleelselt toimub projekti detailne tehni- line ja finantsiline ettevalmistus. 2023. aasta tegevused on kriitilised jõudmaks tuu- lepargi ehitamiseni aastal 2025. Arenduse esimeses etapis on planeeritud püstitada, vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh. z Lätis jätkatakse tuuleenergia projektide arendamisega ning võttes arvesse olulisi muudatusi seadusandlikus keskkonnas, mis planeeringu- ja loamenetlust kiirendavad, siis jõuab enamik arendusprojekte ehitusküpseks 2024. ja 2025. aastal. 22 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ETTEVÕTTE STRUKTUUR JA JUHTIMINE Kontserni kuuluvad 31.12.2022 seisuga: emaettevõte OÜ Utilitas Wind ning tuuleenergia ettevõtted Eestis OÜ Irbeni ja Vihtra Tuulepark OÜ ning Utilitas Wind SIA, TCK SIA ja Grobina Wind Park SIA koos oma tütarettevõttega Vēja Parks 10 SIA Lätis. OÜ Utilitas Wind omanikud on OÜ Utilitas (50%) ning UG Investments OÜ (50%). 2022. aasta 31. detsembri seisuga on kontserni struktuur ja juhatuse liikmete koosseis järgmine: OÜ Utilitas Wind - emaettevõte Rene Tammist Priit Brus „ OÜ Irbeni (100%) Rene Tammist Andrus Zavadskis „ Vihtra Tuulepark OÜ (100%) Rene Tammist Andrus Zavadskis „ TCK SIA (98%) Renārs Urbanovičs Andrus Zavadskis Priit Brus „ Utilitas Wind SIA (100%) Renārs Urbanovičs Rene Tammist Priit Brus „ Grobina Wind Park SIA (100%) Renārs Urbanovičs Andrus Zavadskis Priit Brus • Vēja Parks 10 SIA (100%) Renārs Urbanovičs Andrus Zavadskis Priit Brus Utilitas Wind on selge juhtimisstruktuuriga kontsern, mis peegeldab ettevõtte kasvuees- märke ja väljakutseid. 23 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2022 31.12.2021 VARAD Käibevarad Raha 8 087 3 489 Nõuded ja ettemaksed 2 4 878 182 Varud 172 0 KÄIBEVARA KOKKU 13 137 3 671 Põhivarad Finantsinvesteeringud 4 1 114 705 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 2 3 871 2 328 Materiaalsed põhivarad 5 88 277 37 035 PÕHIVARAD KOKKU 93 262 40 068 VARAD KOKKU 106 399 43 739 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Laenukohustised 6 3 593 0 Kapitalirendi kohustised 6 21 0 Võlad ja ettemaksed 7 6 280 4 036 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 9 894 4 036 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 6 83 969 37 621 Kapitalirendi kohustised 6 63 0 Võlad ja ettemaksed 7 0 315 Eraldised 796 0 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 84 828 37 936 KOHUSTISED KOKKU 94 722 41 972 Omakapital Emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital 8 15 15 Ülekurss 8 1 975 1 975 Jaotamata kahjum -554 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) 9 192 -554 Kokku emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv 10 628 1 436 omakapital Vähemusosalus 1 049 331 OMAKAPITAL KOKKU 11 677 1 767 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 106 399 43 739 Lisad lehekülgedel 30 kuni 47 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 26 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES Lisa nr 2022 31.12.2021 Äritulud Müügitulu 9 10 811 6 Muud äritulud 10 6 373 8 ÄRITULUD KOKKU 17 184 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused 11 -855 0 Mitmesugused tegevuskulud 12 -1 353 -160 Tööjõukulud 13 -962 0 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 5 -1 780 0 Muud ärikulud -4 -40 Ärikasum (-kahjum) 12 230 -186 Finantstulud ja -kulud Intressitulud 3 0 Intressikulud 6 -1 914 -375 Muud finantstulud ja -kulud 6 -409 -3 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU -2 320 -378 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 9 910 -564 ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 9 910 -564 Emaettevõtte aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 9 192 -554 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) 718 -10 Lisad lehekülgedel 30 kuni 47 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 27 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES Lisa nr 2022 31.12.2021 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum (-kahjum) 12 230 -186 Korrigeerimised: Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 5 1 780 0 Kasum põhivara müügist 5 -97 -8 Muud korrigeerimised 10 -115 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 -6 440 -2 413 Varude muutus -172 0 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 7 -2 104 -379 Makstud intressid 6 -3 737 -481 Kokku rahavood äritegevusest 1 345 -3 467 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 5 -40 717 -24 421 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 5 0 435 Netorahavoog tütarettevõtete soetamisel 3 -5 338 -4 421 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 4 -402 0 Antud laenud -210 -400 Kokku rahavood investeerimistegevusest -46 667 -28 807 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 6 51 667 37 621 Saadud laenude tagasimaksed 6 -1 728 -2 858 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -19 0 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 8 0 990 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 49 920 35 753 RAHAVOOD KOKKU 4 598 3 479 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 3 489 10 Raha ja raha lähendite muutus 4 598 3 479 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 8 087 3 489 Lisad lehekülgedel 30 kuni 47 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 28 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Emaettevõtte osanikele kuuluv omakapital TUHANDETES EURODES Jaotamata kasum Vähemus­ Osakapital Ülekurss (kahjum) osalus Kokku Saldo seisuga 26.02.2021 10 0 0 0 10 Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -554 -10 -564 Emiteeritud osakapital 5 1 975 0 0 1 980 Muud muutused omakapitalis 0 0 0 341 341 Saldo seisuga 31.12.2021 15 1 975 -554 331 1 767 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 9 192 718 9 910 Saldo seisuga 31.12.2022 15 1 975 8 638 1 049 11 677 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 8. Lisad lehekülgedel 30 kuni 47 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 29 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD „ Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted OÜ Utilitas Wind 2022 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud aruandes kajastuvad OÜ Utilitas Wind (edaspidi: ettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 3. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Vigade korrigeerimine 2021. aastal tütarettevõtte soetamise käigus saadud ehitusõigused ja liitumislepingud, mis olid varem bilansis kajastatud osana immateriaalsest põhivarast on ümber klassifitseeritud materiaalseks põhivaraks. 2021. aasta andmed on sel eesmärgil ümber arvutatud. Seisuga 26.02.2021 mõju puudus, seega on esitatud ühe võrdlusperioodi info. Muudatus ei avaldanud mõju konsolideeritud kasumiaruandele ega konsolideeritud rahavoogude aruandele. Lisaks on ümber klassifitseeritud laenu tagamiseks avatud tagatishoius bilansikirjelt “Raha” bilansikirjele “Pikaajalised nõuded ja ettemaksed”. Seisuga 26.02.2021 mõju puudus, seega on esitatud ühe võrdlusperioodi info. Muudatus ei avaldanud mõju konsolideeritud kasumiaruandele ega konsolideeritud rahavoogude aruandele. Lisarea nimetus 31.12.2021 Muutus 31.12.2021 Materiaalsed põhivarad 31 969 5 066 37 035 Immateriaalsed põhivarad 5 066 -5 066 0 Raha 5 789 -2 300 3 489 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 28 2 300 2 328 A. Konsolideeritud aruannete koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeri- tud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehin- gud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arves- tuspõhimõtetele. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toi- muvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumee- 30 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  todile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja oman- datud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväär- tusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolidee- ritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse kon- solideeritud kasumiaruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse kohe tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilan- sis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kont- roll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütaret- tevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügi- kuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. Ettevõtte soetamine, kui äri ei omandata Ettevõtte soetamist, kui äri ei omandata, kajastakse kui varade ostu. Ostu kajastamiseks jaotatakse soetusmaksumus eraldiseisvatele eristatavatele varadele (ja kohustistele) nende suhteliste õiglaste väärtuste alusel ostmise kuupäeval. Seega, firmaväärtuse kajas- tamise asemel jagatakse soetusmaksumuse ja omandatud netovara vaheline erinevus nii soetatud ettevõtete bilansis kajastatud kui ka bilansiväliste varade peale. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigee- ritud ostumeetodil, mille koha­ selt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omaka- pitali vähenemise või suure­nemisena. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud emaettevõtte konsolideerimata aruan- ded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseis­ vad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. B. Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha (vt ka arvestuspõhimõte C), finantsinvestee- ringud (vt ka arvestuspõhimõte D), nõuded ostjate vastu (vt ka arvestuspõhimõte E) ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil Kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks). Raha, nõuded ostjatele ja muud nõuded (antud laenud, maksude ettemaksed ja tagasi- nõuded ning ettemaksed teenuste eest), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiaja-liste nõuete korrigeeri- tud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasi- maksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. C. Raha Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke. 31 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne D. Finantsinvesteeringud Finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (s.t soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlu­sed), sest omandatud investeeringud ei ole avalikult kaubel- davad ning nende õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Aruandekuupäeval hinnatakse iga objekti jaoks eraldi, kas esineb tunnuseid finantsinves- teeringute väärtuse languse osas. Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, tuleb finantsin- vesteering alla hinnata summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma aruandekuupäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. E. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finant- sraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Kui nõue loetakse lootusetult laekuvaks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laeku- mist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. F. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende ole- masolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meeto- dit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtu- sele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes. G. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid vara- sid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 3 000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine väl- tab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne aren- dustegevus on pikemaks ajaks peatatud. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arva- tud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapita- lirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remon- dikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. 32 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõpp- väärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised ja rajatised 4% 25 aastat Muud masinad ja seadmed 4% - 20% 5 - 25 aastat Transpordivahendid 20% 5 aastat Muud materiaalsed põhivarad 20% 5 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumiekspo- naadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juht- konna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääk- maksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasuta- tavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väär- tusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas H). Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kah- jum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasu- miaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. H. Varade väärtuse langus Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilan- silise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väär- tust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. I. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seon- duvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutus- rendina. 33 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  Kontsern kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähen- damiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kanta- vad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. J. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisal- dab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub kor- rigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohus- tised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksu- muse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt int- ressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jook- sul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasi- makse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajali- seks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. K. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansikuu- päeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmi- seks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajas- tatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväär- tuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. L. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetus- telt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna kor- rigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täien- dava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast rakendatakse madalamat maksumäära 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eel- neva aasta keskmise maksustatud dividendiga. 2018. a oli esimene arvesse võetav aasta 34 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel. Tulumaksukohustis ja tulumak- sukulu dividendidelt kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel. Dividendide väl- jamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruan- des tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erine- vusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulu- maksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 8. M. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võt- tes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laeku- mine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osuta- takse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Elektrienergia müük Elektrienergia müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt igakuiselt mõõtjate näitude alusel. Muu Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstru- mendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väär- tusele. Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Selliste tuletis- instrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasum ja kahjum kajastatakse kasu- miaruandes muu äritulu või muu ärikuluna. „ Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded ostjate vastu 4 178 6 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 136 Nõuded seotud osapoolte vastu (lisa 16) 3 0 Laenunõuded 239 0 Intressinõuded 3 0 Muud lühiajalised nõuded 259 24 Tulevaste perioodide kulud 130 11 Muud makstud ettemaksed 66 5 LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 4 878 182 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded koosnevad käibemaksunõudest. 35 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Pikaajalised nõuded ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Muud pikaajalised nõuded (lisa 14) 3 858 2 300 Pikaajalised ettemaksed 13 0 Laenunõuded 0 28 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 3 871 2 328 „ Lisa 3 Tütarettevõtted Tütarettevõtete aktsiad ja osad, üldine informatsioon: Tütarettevõtte Asukoha­ Osalus Osalus registrikood Tütarettevõte maa Põhitegevusala 31.12.2022 31.12.2021 Elektrienergia tootmine 40003766284 TCK SIA Läti 98% 98% tuuleenergiast Grobina Wind Elektrienergia tootmine 40103953076 Läti 100% 0% Park SIA tuuleenergiast Elektrienergia tootmine 40203411869 Utilitas Wind SIA Läti 100% 0% tuuleenergiast Elektrienergia tootmine 10310434 Osaühing Irbeni Eesti 100% 100% tuuleenergiast Vihtra Tuulepark Elektrienergia tootmine 16009115 Eesti 100% 100% OÜ tuuleenergiast Tütarettevõtete aktsiad ja osad, detailne informatisoon: Tütarettevõte 31.12.2021 Omandamine Muud muutused 31.12.2022 TCK SIA 9 732 0 0 9 732 Grobina Wind Park SIA 0 5 845 0 5 845 Utilitas Wind SIA 0 0 50 50 Osaühing Irbeni 266 0 0 266 Vihtra Tuulepark OÜ 102 0 100 202 TÜTARETTEVÕTETE OSAD KOKKU 10 100 5 845 150 16 095 2022. aasta märtsis soetas OÜ Utilitas Wind sõltumatult osapoolelt 100% osaluse ettevõttes Grobina Wind Park SIA, mis käitab Grobina tuuleparki Lätis. Omandatud osaluse soetusmaksumus 5 845 tuhat eurot koosneb soetushinnast 5 182 tuhat eurot ning omandamisega otseselt seotud väljaminekutest 663 tuhat eurot. Erinevus soetusmaksumuse ning omandatud netovara vahel (115 tuhat eurot) on kajastatud muu ärituluna (vt ka lisa 10). Osana tehingust tasus Utilitas Wind OÜ soetatud tütarettevõtte kohustised kolmandate osapoolte vastu summas 4 499 tuhat eurot. 2021. aastal soetatud TCK SIA ning Osaühing Irbeni soetamisel ei omandatud äri, mistõttu kajastati tehinguid kui varade ostu. Enamuse omandatud netovarast moodustasid lõpetamata projektid (vt ka lisa 5). Osalus Vihtra Tuulepark OÜ-s saadi 2021. aastal mitterahalise sissemaksena omanikult (vt ka lisa 8). TCK SIA soetusmaksumusest tasuti ära viimane makse - 500 tuhat eurot 2022. aasta oktoobris (vt ka lisa 7). Veerus “Muud muutused” on kajastatud sissemakset juulis 2022 asutatud tütarettevõttesse Utilitas Wind SIA ning sissemakset Vihtra Tuulepark OÜ vabatahtlikku reservkapitali. 36 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud TUHANDETES EURODES Aktsiad ja osad 31.12.2021 705 Soetamine 409 31.12.2022 1 114 Kajastatud soetusmaksumuse meetodil 1 114 Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse 20% osalust Leedu tuuleenergia arendus­ ettevõttes UAB Telšiu vejo parkas ning 10% osalust Leedu tuuleenergia arendusettevõttes UAB Telšių vėjo jėgainės. „ Lisa 5 Materiaalne põhivara Maa Rajatised Transpordivahendid Arvutid ja arvutisüsteemid Muud masinad ja seadmed Masinad ja seadmed kokku Muu materiaalne põhivara Lõpetamata projektid Ettemaksed Lõpetamata projektid ja ettemaksed Kokku TUHANDETES EURODES Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 108 0 0 1 195 196 0 24 029 12 714 36 743 37 047 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 -12 -12 0 0 0 0 -12 JÄÄKMAKSUMUS 108 0 0 1 183 184 0 24 029 12 714 36 743 37 035 2022. a toimunud muutused Ostud ja parendused 82 9 897 94 0 24 760 24 854 31 4 415 580 4 995 39 859 Kapitaliseeritud laenukulutused (vt tabeli 0 936 0 0 2 331 2 331 0 0 0 0 3 267 alt) Lisandumised äriühenduste kaudu (vt 67 1 356 0 0 8 471 8 471 5 0 0 0 9 899 tabeli alt) Müügid 0 0 0 0 0 0 0 -3 0 -3 -3 Ümberliigitamised 0 3 643 0 0 9 006 9 006 0 0 -12 649 -12 649 0 ettemaksetest Ümberliigitamised 0 6 723 0 0 16 744 16 744 0 -23 467 0 -23 467 0 lõpetamata projektidest Muud ümberliigitamised 0 0 0 0 -32 -32 0 32 0 32 0 Amortisatsioonikulu 0 -318 -3 -1 -1 457 -1 461 -1 0 0 0 -1 780 Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 257 25 551 94 0 85 968 86 062 49 5 006 645 5 651 117 570 Akumuleeritud kulum 0 -3 314 -3 0 -25 962 -25 965 -14 0 0 0 -29 293 JÄÄKMAKSUMUS 257 22 237 91 0 60 006 60 097 35 5 006 645 5 651 88 277 37 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Kapitaliseeritud laenukulutused koosnevad intressidest (1 209 tuhat eurot), garantiitasudest (1 957 tuhat eurot) ning muudest laenudega seotud väljaminekutest (101 tuhat eurot). Vaata ka lisa 6 ja 16. Aruandeperioodil müüdi põhivara müügihinnas 100 tuhat eurot (26.02.2021 - 31.12.2021: 435 tuhat eurot; vt ka lisa 16). Real “Muud ümberliigitamised” on kapitaliseeritud materiaalse põhivara amortisatsioon lõpetamata projektide soetusmaksumuses. Vaata ka lisa 3. „ Lisa 6 Laenukohustised TUHANDETES 12 kuu 1-5 aasta üle 5 Intressi­ Alus­ Lõpp­ 31.12.2022 EURODES jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg 6 kuu Pangalaen 47 262 3 593 43 669 0 EURIBOR EUR 15.04.2026 + 2,300% Omanike laenud 40 300 0 0 40 300 5,500% EUR 10.03.2028 (lisa 16) Kapitalirendi­ 84 21 63 0 3,253% EUR 15.07.2026 kohustised KOKKU 87 646 3 614 43 732 40 300 TUHANDETES 12 kuu 1-5 aasta üle 5 Alus­ Lõpp­ 31.12.2021 Intressimäär EURODES jooksul jooksul aasta valuuta tähtaeg EURIBOR + Pangalaen 15 621 0 0 15 621 EUR 15.04.2026 2,700% Omanike laenud 22 000 0 0 22 000 5,500% EUR 10.03.2028 (lisa 16) KOKKU 37 621 0 0 37 621 Aruandeperioodi jooksul on arvestatud intressikulu 3 123 tuhat eurot, millest 1 209 tuhat eurot on kapitaliseeritud põhivarana (vt ka lisa 5). Informatsioon laenukohustiste tagatiste kohta on toodud lisas 14. 38 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 7 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Võlad tarnijatele 128 43 Võlad töövõtjatele 29 0 Maksuvõlad 821 1 sh Käibemaks 766 0 Sotsiaalmaks 28 0 Üksikisiku tulumaks 23 1 Erijuhtude tulumaks 2 0 Töötuskindlustusmaks 1 0 Kohustuslik kogumispension 1 0 Intressikohustis (lisa 16) 4 302 2 521 Muud viitvõlad 999 971 Muud võlad (lisa 3) 1 500 LÜHIAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 6 280 4 036 Pikaajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Muud pikaajalised viitvõlad 0 315 PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 0 315 „ Lisa 8 Omakapital 31.12.2022 31.12.2021 Osakapital (tuhandetes eurodes) 15 15 Osade arv (tk) 2 2 Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31.12.2022 koosneb 2 osast nimiväärtusega 7,5 tuhat eurot (31.12.2021: 7,5 tuhat eurot), mille eest on täielikult tasutud. Eelmisel majandusaastal tehti mõlema osaniku poolt sissemakse osakapitali summas 2,5 tuhat eurot (kokku 5 tuhat eurot), millega kaasnes ülekurss 987,5 tuhat eurot (kokku 1 975 tuhat eurot). Üks osanikest tegi rahalise sissemakse ning teine mitterahalise sissemakse. TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Ettevõtte jaotamata kasum (kahjum) 8 638 -554 Võimalikud dividendid 7 308 0 Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt 1 330 0 dividendidelt 39 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 9 Müügitulu 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Läti 10 811 6 KOKKU 10 811 6 Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes Elektrienergia tootmine ja müük 10 811 0 Muu müügitulu 0 6 MÜÜGITULU KOKKU 10 811 6 „ Lisa 10 Muud äritulud 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Kasum põhivara müügist 97 8 Tulu elektrihinna riskimaandamise 6 161 0 instrumentidest (lisa 16) Tulu tütarettevõtte soetamisest (lisa 3) 115 0 MUUD ÄRITULUD KOKKU 6 373 8 „ Lisa 11 Kaubad, toore, materjal ja teenused 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Ostetud energia -50 0 Remondi ja hoolduskulud -630 0 Hoonestusõiguste tasud ja maamaks -175 0 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -855 0 40 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Mitmesugused büroo-, haldus- ja hoolduskulud -148 -5 Transpordivahendite kulud -36 0 Kommunikatsiooni- ja reklaamikulud -47 -2 Kindlustuskulud -35 0 Lähetuskulud -28 -2 Koolituskulud -13 0 Riiklike ja kohalike maksude kulud -50 0 Riigilõivude kulud -56 -50 Väliste nõustajate kulud -644 -79 Muud kulud -296 -22 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -1 353 -160 „ Lisa 13 Tööjõukulud 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Palgakulu -729 0 Sotsiaalmaksud -233 0 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -962 0 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 11 0 Töölepingu alusel töötav isik 11 0 „ Lisa 14 Tagatised ja saadud garantiid Kontserni pangalaenuga seotud kohustiste, mis on 31.12.2022 seisuga 47 262 tuhat eurot (31.12.2021 seisuga 15 621 tuhat eurot; vt ka lisa 6), tagamiseks on: 1. avatud tagatishoius summas 2 300 tuhat eurot (31.12.2021: 2 300 tuhat eurot) tähtajaga 15.04.2026 (vt ka lisa 2); 2. mõlemad omanikud, OÜ Utilitas ning UG Investments OÜ, andnud osaühingule Utilitas Wind garantii, mis on 31.12.2022 seisuga kokku 14 500 tuhat eurot (31.12.2021 seisuga 22 700 tuhat eurot). Arvestusperioodi jooksul vähendati garantii mahtu seoses kohustiste täitmisega tuulikutootjale, pangalaenu osas garantii jätkub. Saadud garantiile arvestatakse intressi 12% aastas (vt ka lisa 16). Kontsern on Leedu tegevusambitsioonide täitmiseks saanud pangalt garantiisid summas 4 674 tuhat eurot (31.12.2021: 0 eurot). Garantiide tagamiseks on: 1. avatud tagatishoius summas 558 tuhat eurot (31.12.2021: 0 eurot) tähtajaga 06.04.2026 (vt ka lisa 2); 2. avatud tagatishoius summas 1 000 tuhat eurot (31.12.2021: 0 eurot) tähtajaga 04.11.2025 (vt ka lisa 2). 41 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 15 Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. „ Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega OÜ Utilitas Wind konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 1. ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle; 2. ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Nõuded seotud osapoolte vastu TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised nõuded ettevõtte omanike valitseva mõju all 3 0 olevate ettevõtete vastu (lisa 2) KOKKU 3 0 Müügid seotud osapooltele 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Ettevõtte omanike valitseva mõju all olevatele ettevõtetele 0 435 müüdud põhivara (lisa 5) Ettevõtte omanikele ning nende valitseva või olulise mõju 6 166 0 all olevatele ettevõtetele edasimüüdud kulud (lisa 10) KOKKU 6 166 435 Kohustised seotud osapoolte ees TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised intressikohustised ettevõtte omanikele (lisa 7) 4 302 2 521 sh garantiitasud 2 395 1 656 Pikaajalised laenukohustised ettevõtte omanikele (lisa 6) 40 300 22 000 KOKKU 44 602 24 521 42 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Ostud seotud osapooltelt 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Ettevõtte omanikelt saadud laenult arvestatud intressikulu 1 907 865 Ettevõtte omanikele arvestatud garantiitasu 2 395 1 656 Ettevõtte omanike valitseva mõju all olevatelt ettevõtetelt 67 0 ostetud põhivara Ettevõtte omanikelt ning nende valitseva või olulise mõju 28 75 all olevatelt ettevõtetelt ostetud edasimüüdud kulud Ettevõtte omanikelt ning nende valitseva või olulise mõju 96 0 all olevatelt ettevõtetelt ostetud kaubad ja teenused KOKKU 4 493 2 596 Ettevõtte omanikud on Eestis registreeritud ettevõtted OÜ Utilitas (50%) ning UG Investments OÜ (50%). Ettevõtte omanikud garanteerivad pangalaenukohustist, garantiisumma on arvestusperioodi lõpu seisuga 14 500 tuhat eurot (31.12.2021: 22 700 tuhat eurot; vt ka lisa 14). Arvestatud garantiitasust kapitaliseeriti 1 957 tuhat eurot (26.02.2021 - 31.12.2021: 1 656 tuhat eurot) põhivara soetusmaksumuses (vt ka lisa 5). Seotud osapooltele edasimüüdud kulud sisaldavad elektrihinna riskimaandamise intstru- mendilt teenitud tulu 6 161 tuhat eurot (vt ka lisa 10). Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtete juhatuse liikmetele 2022. aastal arvestatud tasu oli 344 tuhat eurot, (26.02.2021 - 31.12.2021: 0 eurot), millele lisandusid sotsiaalmaksud. 43 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 17 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar- ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. Konsolideerimata bilanss TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 VARAD Käibevarad Raha 1 285 915 Nõuded ja ettemaksed 6 704 2 376 KÄIBEVARAD KOKKU 7 989 3 291 Põhivarad Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse 16 095 10 100 Finantsinvesteeringud 1 114 705 Nõuded ja ettemaksed 15 217 12 474 Materiaalsed põhivarad 4 937 263 Põhivarad kokku 37 363 23 542 VARAD KOKKU 45 352 26 833 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 946 3 031 Lühiajalised kohustised kokku 4 946 3 031 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 40 300 22 000 Pikaajalised kohustised kokku 40 300 22 000 KOHUSTISED KOKKU 45 246 25 031 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 15 15 Ülekurss 1 975 1 975 Jaotamata kahjum -188 0 Aruandeaasta kahjum -1 696 -188 OMAKAPITAL KOKKU 106 1 802 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 45 352 26 833 44 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata kasumiaruanne 26.02.2021 TUHANDETES EURODES 2022 - 31.12.2021 Äritulud Müügitulu 247 0 Muud äritulud 97 0 ÄRITULUD KOKKU 344 0 Mitmesugused tegevuskulud -614 -53 Tööjõukulud -793 0 Ärikahjum -1 063 -53 Finantstulud ja -kulud Intressitulud 1 274 730 Intressikulud -1 907 -865 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU -633 -135 Kahjum enne tulumaksustamist -1 696 -188 ARUANDEAASTA PUHASKAHJUM -1 696 -188 45 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata rahavoogude aruanne 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikahjum -1 063 -53 Korrigeerimised: Kasum põhivarade müügist -97 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 118 11 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 334 0 Makstud intressid -2 521 0 Kokku rahavood äritegevusest -5 465 -42 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -4 285 -109 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -402 0 Tasutud tütarettevõtete soetamisel -6 346 -9 498 Antud laenud -6 610 -12 436 Antud laenude tagasimaksed 5 245 0 Laekunud intressid 83 0 Sissemaksed tütarettevõtete osakapitali -150 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -12 465 -22 043 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 18 300 22 000 Laekunud osade emiteerimisest 0 990 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 18 300 22 990 RAHAVOOD KOKKU 370 905 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 915 10 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 1 285 915 46 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital Ülekurss kasum Kokku (kahjum) Saldo seisuga 31.12.2021 15 1 975 -188 1 802 Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -1 696 -1 696 Saldo seisuga 31.12.2022 15 1 975 -1 884 106 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2022 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste -16 095 -16 095 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 27 048 27 048 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 15 1 975 9 069 11 059 31.12.2022 47 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Sõltumatu vandeaudiitori aruanne OÜ Utilitas Wind osanikele Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt OÜ Utilitas Wind ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2022; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; 2 • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers Oksana Popova Iiris Embrich Vandeaudiitor, litsents nr 633 Vandeaudiitor, litsents nr 725 31. mai 2023 Tallinn, Eesti 3 TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2022. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE OÜ Utilitas Wind 2022. a majandusaasta aruanne allkirjastati 31. mail 2023. Rene Tammist Priit Brus Juhatuse liige Juhatuse liige 51 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK OÜ UTILITAS WIND jaotamata kasum oli: Kokku jaotamata kasum 31. detsember 2022 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 638 tuhat eurot. OÜ UTILITAS WIND juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku dividende mitte maksta. 52 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 53 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  Nimekirja alusel 12.04.2024 nr 16-7/24-04612-004 OÜ Utilitas Wind hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine (Saare 2.2 ala) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123) esitas 02.04.2024 TTJA-le konkureeriva hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga. Taotletav Saare 2.2 mereala asub Eesti mereala planeeringu kohasel tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal Saaremaast läänes. Hoonestusloa taotluse kohaselt on kavandatava tuulepargi võimsus kuni 1200 MW. Taotlus ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) nr 16-7/24-04612 all. OÜ Utilitas Wind Saare 2.2 mereala hoonestusloa taotlus konkureerib antud alal Estonia Offshore Wind DevCo OÜ 27.03.2024 (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-04455) ja Deep Wind Offshore AS 01.04.2024 (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-04561) esitatud hoonestusloa taotlustega. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga. Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 06.05.2024. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita, lahendab TTJA taotluse Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus Saare 2.2 2. Adressaatide nimekiri Hanna-Liis Heinla +372 620 1752 [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] 01.04.2024 (KONKUREERIV) HOONESTUSLOA TAOTLUS AVALIKU VEEKOGU KOORMAMISEKS MERETUULEPARGIGA (SAARE 2.2 ALAL) Käesolevaga esitab Utilitas Wind OÜ („Utilitas Wind“) vastavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti („TTJA“) 30.01.2024 Ametlike Teadannete teatele1 konkureeriva taotluse Saare 2.2 alale meretuulepargi rajamiseks. Utilitas Wind on järginud EhS § 1133 sätestatud nõudeid ning hindamise aspektide osas EhS § 1139 lg- s 2 ja TTJA kodulehel avaldatud konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise juhendis (20.12.2023 versioon 3)2 toodud suuniseid. I Hoonestusloa taotluse andmed (EhS § 1133) EhS § 1133 lg 2 sätestab, et hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja; 6) esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha; 7) hoonestusloa taotletav kestus; 8) äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed; 9) teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist; 10) pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid. EhS § 1133 lg 3 kohaselt lisatakse hoonestusloa taotlusele kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega 1 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2214239 2 https://ttja.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Konkureerivate%20hoonestusloa%20taotluste%20hindamine.pdf OÜ Utilitas Wind Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. EhS § 1133 lg-tes 2-3 nõutud hoonestusloa taotluse andmed on esitatud alljärgnevalt. 1. Ehitise kasutamise otstarve. Kavandatava ehitise otstarbeks on avaliku veekogu koormamine tuulelektrijaamaga ning tuuleelektrijaama ühendamine (k.a põhivõrguga) veekaabelliiniga. 2. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus sõltub kasutusele võetavatest elektrituulikutest, mille tipukõrgus merepinnast on kuni 400 m ning meresügavusest, mis kõnealusel alal on vahemikus 25-40 m. Meresügavuse varieeruvusest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt neli põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 1), milleks on: a) gravitatsioonvundament; b) vaivundament; c) kolmjalg-vundament; d) sõrestikvundament. Joonis 1: Meretuulikute vundamenditüübid a) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist. Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud 2  vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m. b) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundamendi süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m. c) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud. d) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral. Eelpool nimetatud suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus sõltub tuulikute tarnelepingu sõlmimise ajal kommertskasutuses olevate turbiinide võimsusest, eelduslikult on see on kuni 20 MW, kuid võib ka seda ületada. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp (seega ka kõrgus, võimsus ja muud parameetrid) selguvad edasise menetluse, k.a keskkonnamõjude hindamise („KMH“), tehniliste analüüside ja projekteerimise käigus. Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast KMH ja täpsemate uuringute tegemist ja projekteerimist ning eelkõige sõltub merepõhja ehitusgeoloogiast. 3. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on hinnanguliselt kuni 60 tuulikut. Tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on praeguse teadmise järgi ligikaudu 1,25 km. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki spetsiaalsetele platvormidele alajaamad (eelduslikult kuni 2 tükki), mis koguvad avamere tuulepargist toodetud elektrienergia ja edastavad selle vahelduv- või alalisvoolu ekspordikaabli kaudu maismaal asuvasse alajaama. Meres asuv alajaam paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest merealajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulikud ühendatakse põhivõrguga maismaa-suunalise veekaabelliini trassi kaudu. Võimalik on siiski ka 3 ühendamine loodavasse merevõrku või muu analoogne lahendus. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 2000 m². Seega on kuni 60 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala eeldatavalt 120 000 m², millele lisandub ka kuni kahe merealajaama ehitisealune pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 5000 m² ühe alajaama kohta. Seega on esialgne ehitiste (elektrituulikute ja merealajaamade) alune kogupindala 130 000 m² ehk 0,13 km². Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus (k.a vahekaugus) sõltuvad täpsest tuuliku tüübist ja suurusest ning KMH, tehniliste analüüside ja projekteerimise tulemusest, kui selguvad muu hulgas rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus ja merepõhja ehitusgeoloogia. Ehitiste, k.a elektrituulikute koguarv, ehitistealuse pindala suurus ja parameetrid võivad muutuda KMH läbiviimise, tehniliste analüüside ja projekteerimise tulemusel. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. 4. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites. Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatava koormatava ala maksimaalne pindala on 88 450 000 m2 ehk 88,45 km2. Koormatava ala koordinaadid on lisas 2. Juhendi ptk 2 kohaselt peab hoonestusloa taotluses olema välja toodud, kuidas on arvestatud puhveralaga ning see peab olema märgitud eraldi koordinaatidega. Puhverala on kahe tuulepargi vaheline ala. Puhverala peab jääma koormatava ala sisse. Tuuleparkide vaheline minimaalne kaugus on võimaliku tuulevarjutuse mõju leevendamiseks ca 8 hiljem lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km (alade osas, kus hoonestusloa menetlus on algatatud, peab hiljem esitatud taotluses olema välja toodud 2 km laiune puhverala algatatud hoonestusloa ala suhtes. Alade osas, kus hoonestusloa menetlust ei ole algatatud, peab hoonestusloa taotlustes, kus alad üksteisega piirnevad, olema välja toodud 1 km laiune puhverala). Puhverala suurus on 11 410 000 m2 ehk 11,41 km2. Puhverala koordinaadid on lisas 2. 5. Elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta. Ühe elektrituuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW ehk kokku oleks kuni 60 elektrituulikuga meretuulepargi võimsus praeguse teadmise järgi kuni 1200 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus, elektrituulikute arv ja muud parameetrid sõltuvad KMH ja tehniliste analüüside tulemustest, projekteerimisest, elektrituuliku tootja valikust, tuulikute asetusest tuulepargis ning realiseerimise ajast, ehitiste arvust koormataval alal ning ehitistealusest pindalast. Põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta on taotlusele lisatud (lisa 1). 4 6. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha. Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada koos hoonestusloa menetlusega KMH (KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 5 ja § 7 p 2). Läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub KMH programmi koostamise ja menetlemise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvitatud isikute tagasisidele. Esialgne nimekiri kavandatud ja võimalikest uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb teha, on järgmine:  laevaliikluse navigatsiooniriski analüüs;  mõju hüdrodünaamikale ja lainetusele, jäätumisega seotud riskid;  müraga seonduvate mõjude hindamine;  soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni võimaliku olulise ebasoodsa mõju hindamine;  geoloogiline uuring ja mõju hindamine merepõhjale;  mere põhjasetete uuring;  maastiku ja visuaalsete mõjude hindamine;  sonariuuring, mille abil selgitatakse meretuulepargi alal välja veealuste objektide olemasolu, k.a võimalike veealuste kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht. Hiljemalt enne ehitamist (projekteerimise käigus) tehakse vajadusel eraldi allveearheoloogiline uuring – juhul kui kavandatav ehitustegevus (tuulikute vundamentide ja kaablite rajamine) ja/või mõjuala kattub eelnevalt välja selgitatud kultuuriväärtusega asjade ja/või kultuurkihiga ehk võib veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada. Allveearheoloogilise uuringu käigus dokumenteeritakse kultuuriväärtusega asjad ja kultuurkiht ning hinnatakse nende seisukorda ja säilimise ulatust;  merevee kvaliteedi uuringud;  merepõhja elustiku ja elupaikade uuring;  linnustiku uuring;  käsitiivaliste uuring;  kalastiku uuring (hinnata tuleb mõju kalade elukeskkonnale, sh kalakoelmutele ja rändele ning põhjaelustikule);  infraheli ja heljumi leviku modelleerimine, et hinnata tuulepargi rajamise mõju kalade kudealadele, kudemisele ja rändele;  mereimetajate uuring; 5   orienteeruvate süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete paigutamise mahtude uuring;  sotsiaalmajanduslik analüüs (sh kalandusele). 7. Hoonestusloa taotletav kestus. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks, mis on otseses korrelatsioonis meretuulepargi eeldatava elueaga, eeldades korrapäraseid hooldustöid ning vajadusel tuulepargi tehniliste elementide osalist väljavahetamist. 8. Äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed. Utilitas Wind kinnitab, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegeliku kasusaaja kohta on täielikud ja tõesed. 9. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist. Utilitas Wind plaanib esialgsetel andmetel rahastada hoonestusloa objektiks oleva meretuulepargi valmimist ja hilisemat kasutamist nii omavahenditest kui ka laenukapitali kaasamisega välispankadest. Täiendavalt kavandab Utilitas Wind Euroopa Liidu toetusmehhanismide rakendamist. 10. Pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid. Utilitas Wind on vajadusel valmis esitama asjakohaseid hoonestusloa taotlemisega seonduvaid andmeid ja dokumente. Utilitas Wind kinnitab ühtlasi käesolevaga, et temaga ühte kontserni kuuluvad OÜ Irbeni, OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam ja AS Utilitas Tallinn on elektriettevõtjad ELTS § 6 tähenduses (tootjad), omades vastavalt elektrienergia tootmise tegevuslube nr ELT000020, ELT000028 ja ELT000102. 11. Kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Asukohaplaan on esitatud lisas 3. Utilitas Wind rõhutab, et muu hulgas põhivõrgu-suunaliste veekaabelliinide täpsemad asukohad selguvad menetluse, KMH, tehniliste analüüside ja projekteerimise käigus. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja KMH-d esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja KMH aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. II Hoonestusloa taotluse vastavus hindamise aspektidele EhS § 1139 lg 2 sätestab, et pädev asutus hindab konkureerivaid taotlusi, lähtudes: 1) asjaomase asutuse arvamusest; 2) planeeringutes toodud suunistest ja tingimustest; 6 3) keskkonnakaalutlustest; 4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust; 5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest; 6) riigi majanduslikust kasust; 7) avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast; 8) projekti sotsiaalsest kasust; 9) avaliku veekogu ala kasutamise otstarbest; 10) vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele; 11) riigi eelistusest avaliku veekogu ala kasutamisel. TTJA on kõnealuseid aspekte selgitanud TTJA kodulehel avaldatud konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise juhendis (20.12.2023 versioon 3).3 Hindamise aspektidega seonduv on esitatud käesoleva taotluse lisades 4, 4.1, 4.2 ja 4.3. Lisasid 4, 4.1 ja 4.2 palume käsitleda Utilitas Windi ärisaladusena ning tunnistada need asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (AvTS § 35 lg 1 p 17). Utilitas Windi strateegia meretuuleparkide arendamisel, mis põhineb vähemalt hetkel osaliselt avaldamata infol, vastab ärisaladuse tunnustele EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Juhime tähelepanu, et kehtiva õiguse loogika kohaselt peab avalik info olema hoonestusloa taotlus ise, mitte hindamise aspektidega seonduv teave. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rene Tammist, juhatuse liige Andrus Zavadskis, juhatuse liige Lisad: 1 – põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused 2 – koordinaadid 3 – asendiplaan 4 – hoonestusloa taotluse vastavus hindamise aspektidele 3 https://ttja.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Konkureerivate%20hoonestusloa%20taotluste%20hindamine.pdf 7 4.1 – julgeolekuohtude hindamiseks vajalik info 4.2 – äriplaan 4.3 – majandusaasta aruanded 8  ala x y 1 6446043 332950,8 2 6447874 334115,7 3 6450815 335341,6 4 6452134 341584,3 5 6440518 346562,7 6 6442242 338541,5 puhverala x y 1 6446043 332950,8 2 6447874 334115,7 3 6450815 335341,6 4 6452134 341584,3 5 6451197 341986 6 6449946 336062,5 7 6447489 335038,7 8 6447337 334959,3 9 6445481 333778,1 Kaabel x y 6455087 386394,8 6455144 382147,4 6458593 371970,9 6460133 369975,5 6464808 366355,2 6470224 351560,8 6470366 348026,1 6465606 340130 6465882 335692,1 6451197 341986   2020. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE  OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ Utilitas SISUKORD Konsolideeritud TEGEVUSARUANNE majandusaasta aruanne UTILITAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 2020 Utilitas arvudes ja faktides . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Tegevuskeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Ühiskondlikud trendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Aadress Energiapoliitika lähtepunktid ja eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Maakri 19/1 Ühiskondlik vastutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Ettevõtte struktuur ja juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24 10145 Tallinn 2020 . AASTA TEGEVUSARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Harjumaa Äritulemuste ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 Eesti Vabariik Finantstulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Investeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Registrikood 12205523 TEENUSEGA SEOTUD VASTUTUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 Kvaliteet ja toimepidevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Telefon Kliendi vaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 +372 642 4071 KESKKONNAMÕJU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Keskkonnamõjud ja keskkonnajuhtimise põhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Põhitegevusala Biomassi kasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .48 Elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük Taastuvenergia tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Kliimamõju vähendamine ja süsinikuneutraalsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .54 Audiitor Efektiivsuse tõstmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 AS PricewaterhouseCoopers Veekasutuse vähendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62 Õhuheitmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62 Aruandeaasta algus ja lõpp Klientide keskkonnateadlikkuse suurendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .63 01.01.2020 � 31.12.2020 TÖÖTAJAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .64 Personali ülevaade ja töösuhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .66 Tööohutus ja tervishoid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .68 Töötajate kaasamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .70 Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .70 Koolitus ja areng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71 ÜHISKONDLIK ROLL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Suhted elanikega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 Kogukonnasuhted ja toetustegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 Panus sektori arengusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .76 Koostöö haridusasutustega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 Konsolideeritud kasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Konsolideeritud rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .82 Omakapitali muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .83 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .84 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106 TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2020 . A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109 UTILITAS  OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Utilitas on suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse pakkuja Eestis 2020. aasta tulemused 1807 GWh 792 MWh 1728 GWh klientide tarbitud klientide tarbitud toodetud soojust soojust jahutust (2019: 1816 GWh) (2019: 1899 GWh) 394 GWh 1584 GWh 75% toodetud elektrit toodetud taastuvenergia (2019: 344 GWh) taastuvenergiat osakaal (2019: 1400 GWh) tootmisportfellis UTILITAS ARVUDES (2019: 65%) JA FAKTIDES 17,6% Utilitase osakaal kogu Eesti taastuvelektri toodangus (2019: 16%) Energiakontserni Utilitas põhitegevused on soojuse ja elektri tootmine ning kaugkütte- ja -jahutusteenuse osutamine. Pakume üle Eesti klientidele ja keskkonnale sobivaid lahendusi, toodame ja jaotame energiat võimalikult efektiivselt ning kasutame võimalikult palju taastuvaid ja kohalikke energiaallikaid. Kontserni kuuluvad 31.12.2020 seisuga emaettevõte OÜ Utilitas, kaug- „ Kõik Utilitase kaugkütte ja -jahutussüsteemid on kütte- ja -jahutusteenust pakkuvad AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti tõhusad Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi ning Tallinnas elektrit ja soojust tootev OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam. 2012/27/EL mõistes OÜ-l Utilitas on nendes ettevõtetes 100% osalus. UGJAH US KA UT H US TÕ U t ili t a s T ja h u t s u ug al Ut id OÜ UTILITAS TALLINNA nn ka m ta li ili AS UTILITAS TALLINN AS UTILITAS EESTI se s te e AS os i ELEKTRIJAAM k au g k ü t t e sü ‒ T s e ll u l o 6 7 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Utilitas tegutseb kaheksas linnas: Tallinnas, „ Utilitase kaugkütteteenuse kliendid on korteriühistud, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, riigi- ja munitsipaalasutused ning eraettevõtted Jõgeval, Valgas Maardu Tallinn Keila Rapla Kärdla Haapsalu Jõgeva 4970 84 5 400 000 m2 köetavat hoonet uut liitunud hoonet köetavat äri- ja (2019: 4931) 2020 . aastal üldkasutatavate (2019: 114) hoonete netopinda Valga 547 km 26 km 59-95% 174 000 360 000 Toodetud elekter müüakse hallatavaid 2020. aastal reno- uue või köetavat linnaelaniku Põhjamaade soojusvõrke veeritud ja ehitatud rekonstrueeritud kodumajapidamist varustamine elektribörsil Nord kaugküttetorustikke võrgu osakaal (2019: 170 000) keskkonnahoidliku Pool (2019: üle 530 km) kaugküttega (2019: 20) (2019: 54-95%) „ Ärifilosoofia 3 9 58 MW koostootmisjaama päikeseparki elektrilist (2019: 3) nimivõimsust Missioon Visioon Väärtused (2019: 57) Puhtam tulevik . • jätkusuutlik Olla energiavaldkonna Vähendame eestvedaja . • uuendusmeelne 26 energiatarbimise Luua parimat katlamaja 1200 MW keskkonnamõju, praktikat ja otsida uusi • mugav kasutada • konkurentsivõimeline võimaldades kasutada lahendusi jõudmaks soojuslikku (2019: 27) jätkusuutlikult toodetud keskkonnahoidliku koguvõimsust energiat mugavalt ja ja kliimaneutraalse (2019: 1200) taskukohaselt . ühiskonnani . 8 9 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Organisatsioon „ Finantsnäitajad 257 127 miljonit eurot töötajat äritulu (2019: 249) (2019: 135) 0 22 miljonit eurot tööõnnetust puhaskasumit (2019: 1) (2019: 22) 15 aasta pikkune 30 miljonit eurot keskmine tööstaaž investeeringuid (2019: 40) 386 miljonit eurot varade mahtu (2019: 352) „ Liikmesus organisatsioonides 10 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVUSKESKKOND „ Trend 2: linnastumine Jätkuv linnastumine on üks tugevamaid Prognoos: üleilmseid trende ja prognooside kohaselt 2050. aastal elab 2050. aastal linnades üle 2/3 planeedi ÜHISKONDLIKUD TRENDID rahvastikust. Eestis on linnaelanike osa- elab 80% kaal väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti elanikest Eestis elas 2019. aasta seisuga linnalistes linnades „ Trend 1: globaalne soojenemine Eestis ja mujal maailmas ja väikelinnalistes asustuspiirkondades 69% rahvastikust. Prognooside järgi võib Eesti linna elanike osakaal Kliimamuutus on eurooplaste ja kogu maailma jaoks suur mure. kasvada 2050. aastaks ligi 80%ni. 2017. aasta septembris avaldatud uuringu kohaselt peab 92% ELi kodanikest kliimamuutust märkimisväärseks probleemiks. Tallinna elanike arv on viimase 10 aastaga (2011–2020) suurenenud 30 000 elaniku võrra. Kui praegu elab Harju- ja Tartumaal veidi üle poole Eesti elanikest, siis 2040. Viimase sajandi jooksul on meie planeedi keskmine õhutempera- aastaks on see näitaja prognoosi kohaselt kasvanud vähemalt 65%ni. tuur tõusnud umbes ühe kraadi võrra. Soojenemine on olnud eriti kiire viimase 40 aasta jooksul. Viimase 20 aasta sisse Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel kulus juba 2013. aastal linnades enamik on mahtunud 18 kõige soojemat aastat alates kogu maailmas kasutatud primaarenergiast (64%) ja emiteeriti suurem osa energeeti- 1880. aastast, mil globaalset temperatuuri selliselt mõõdetakse. kaga seotud süsinikuemissioonist (70%). Soojus on suurima osakaaluga energialiik nii Sagenenud ja tugevnenud on äärmuslikud ilmastikunähtused. 2019. ja Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu energiabilansis – just seetõttu on maailma kliima- ja Sama suundumus on ka Eestis, kus 2019. ja 2020. aasta on olnud 2020. aasta energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks hädavajalik lahendada linnade energia- mõõtmisajaloos kõige soojemad. Eesti asub põhjapoolkeral, kus varustus kestlikult. on soojenemine veel kiirem kui maailmas keskmiselt. olid Eestis läbi aegade kõige Euroopas on sellel olnud näiteks järgmised tagajärjed: soojemad z äärmuslikud kuumalained viimasest viiest aastast neljal; 100% z tugev põud mitmel pool Euroopas; 90% z üleujutused eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas. 80% Kliimaga seotud äärmuslikud tagajärjed (nt metsatulekahjud, äkktulvad, taifuunid ja 70% orkaanid) põhjustavad massilist hävingut ja surma ning majanduskahju. Näiteks 2017. aastal oli ilmastikuga seotud katastroofide põhjustatud majanduskahju kogu maailmas 60% 283 miljardit eurot. 50% Enamjaolt on see tingitud inimtegevuse tulemusena atmosfääri paisatud kasvuhoo- 40% negaaside hulga suurenemisest. 2015. aasta detsembris peetud Pariisi kliimakonve- 30% rentsil võtsid 195 riigi esindajad vastu üleilmse õiguslikult siduva kokkuleppe kliima 20% soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe järgi on pikaajaline eesmärk hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C (tegelik vajadus isegi alla 1,5 °C) võr- 10% reldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. 0% 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 2040 2050 40 kt globaalse temperatuuri muutus 1,4°C 35 kt globaalne CO2 heide 1,2°C 30 kt Maailmas 1°C 25 kt Euroopas 0,8°C 20 kt Põhja-Euroopas (sh Balti riigid) 0,6°C Eestis 15 kt 0,4°C 10 kt 5 kt 0,2°C Joonis 2. Linnaliste piirkondade elanike osakaal kogu rahvastikust – muutus viimase poole sajandi jooksul 0 kt 0°C ja prognoos aastani 2050 (www.ourworldindata.org/urbanization) 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 Joonis 1. Temperatuuri muutus Celsiuse kraadides võrreldes 1850.–1900. a keskmisega ning globaalne CO2 heide, kt 1 https://ourworldindata.org/urbanization 12 13 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Trend 3: mittejuhitavate energiatootmisvõimsuste kasv kaugküttega seotud tootmisvõimsusi. Aasta jooksul tarbitud energiakoguste hinda- mine ei anna meie kliimavöötmes tervikpilti, vajadused peavad olema kaetud igal ajal. Seoses taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga suureneb mittejuhitavate tootmis- Energiatarbimise tippude katmiseks tuleb rajada ja hoida töökorras tootmisvõimsusi. võimsuste (päikesepargid, tuulegeneraatorid jne) osakaal elektri ja soojuse tootmises. Katkematu energiavarustus tagatakse peamiselt juhitavate tootmisvõimsustega ja Seetõttu on järjest olulisem, et energiasüsteem suudaks tagada energiavarustatuse kaugküte pakub selleks asendamatut võimalust. igal ajal, tehes seda ühtaegu nii keskkonnahoidlikult kui ka mõistliku hinnaga. Energiat Lisaks toetab kaugküte elektrisüsteemi, vähendades vajadust investeerida elektri- on vabalt käes soojal suvepäeval, aga energiasüsteeme projekteeritakse tipuvõimsuste tootmise tippvõimsuse ja elektrivõrgu läbilaskevõime suurendamisse. Allolev joonis järgi, arvestades kõige suuremat tarbimist külmal ajal, kui tuul ei puhu illustreerib Eesti kaugkütte- ja elektrivõimsust tunni kaupa. Lisatud on elektrisüsteemi ja päike ei paista. vajalik võimsusgraafik juhul, kui kaugkütet ei eksisteeriks ja kogu soojus toodetaks soo- juspumpadega elektrienergiat kasutades. Kõige külmemal ajal vajaksime vajamineva Suve- ja talvekoormuse vahe on soojusvõrgus kümnekordne, Kaugküte soojuse tootmiseks ligi kaks korda suuremat elektrivõimsust. See näitab ilmekalt, et elektrivõrgus kolmekordne. Alltoodud graafikust nähtub, et tagab kaugküttel on väga oluline roll energiaga varustamisel ning selle asemel, et tulevikus suvel võib olla piisavalt tuule- ja päikeseenergiat, et katta katkematu rohkem elektrist soojust toota, tuleks elektrivõimsust kasutada hoopis näiteks elekt- kaugküttevõrgu soojusvajadust. Talvisel kütteperioodil nen- energiavarustuse romobiilsuse vajaduste rahuldamiseks. dest võimalustest aga ei piisa ning vältimatu on säilitada aastaringselt 2000 Talvel on kaugküte asendamatu - külmaga ei piisa ei tuule- ega päikseenergia toodangust Tuuleenergia on juhitamatu 1500 võimsus igal aastaajal ning vajaks lisainvesteeringuid salvestusvõimsustesse Suvel on energiat palju ja soojuse tarbimine madal ning seda oleks teoreetiliselt võimalik katta ka teiste energiaallikatega 1000 500 Võimsus, MW 0 er r r r ts r ill i i u li t r r r r ar rts rill i i uli t r er er er Ma un us ua ua be be be Ma un ua us be mb Ju Ap ru ob mb mb Mä Ju Ap Ju g Mä an br em o m Ju g an tem Au eb to Au to ve t se e Ja ve tse Ja pt Ve Ok Ve Ok No p No De Se De Se Kaugkütte tarbimine Eestis Elektri tarbimine Eestis Elektrivõimsused juhul, kui peaks katma ka kaugkütte vajadusi Kaugküte Tuuleenergia Päikeseenergia Joonis 4. Arvutuslik Eesti elektrivõimsuste vajadus 2020. aastal, kui kaugkütet ei oleks. Elektritarbimisele on lisatud võrgukaod, elektrist soojuse tootmisel on soojuspumba kasutegurit Joonis 3. Kaugkütte võimsusgraafik võrrelduna päikese- ja tuuleenergia võimsuskõveratega eeldatud välisõhutemperatuuri ja eeldatava COP alusel, MW 14 15 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ENERGIAPOLIITIKA Mõlemas direktiivis on eraldi esile toodud tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide roll nende eesmärkide saavutamisel ning LÄHTEPUNKTID JA EESMÄRGID vajadus võtta meetmeid, et see potentsiaal kõigis liikmesriikides maksimaalselt ära kasutada. 2030. aastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2020/852 (18. peab 32% ELi „ Euroopa Liidus juuni 2020) kehtestati kestlike investeeringute hõlbustamise energiast pärine- raamistik, nn taksonoomia regulatsioon. See määrus aitab ma taastuvatest selgitada, millised tegevused liigituvad roheliseks, säästlikuks allikatest või kestlikuks, ning võimaldab suunata investeeringuid paremini ja läbipaistvamalt kestlikesse tegevusaladesse. Uue süsteemi järgi saab tegevusi määratleda keskkonnahoidlikuna vaid siis, kui nad märkimisväärselt leevendavad kliimamuutusi või nendega kohanemist ning panustavad vee ja mereressursside kestlikusse kasutamisse ja kait- Euroopa Liidus peetakse taastuvallikate kasutuselevõttu energiapoliitika põhiküsi- sesse, ringmajandusele üleminekusse, saastuse vältimisse ja kontrolli või elurikkuse ja museks, mis aitab vähendada sõltuvust Euroopa Liidu väliste riikide energiast, piirata ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse. kasvuhoonegaaside emissiooni ja muuta energia hind fossiilkütuste hinnast sõltuma- Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis (2012/27/EL) määratletakse tõhusat kaug- tuks. Euroopa Liidu ülene eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 2030. kütte- ja kaugjahutussüsteemi sellisena, mis kasutab vähemalt 50% taastuvener- aastaks vähemalt 40% ja 2050. aastaks kuni 95% võrreldes 1990. aastaga. 2020. aasta giat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse detsembris lepiti Euroopa Komisjonis kokku vajaduses vaadata need eesmärgid üle kombinatsiooni. ning töötada välja uus tegevuskava, et kahandada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. Tunnustus. Tõhusa Kaugkütte ja Tõhusa Kaugjahutuse märgis on väljasta- 240 SKP 220 tud kõigile Utilitase kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidele. Märgis tõen- dab, et need süsteemid vastavad energiatõhususe direktiivis toodud tõ- 200 hususe kriteeriumitele ja aitavad seeläbi võidelda kliimamuutuste vastu. 180 160 140 120 2020 72,8% 100 2019 61,4% 80 2018 53,2% 60 -55% 2017 54,5% 40 20 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 0 -20 Joonis 6. Koostoodetud soojuse osakaal Tallinna kaugküttevõrgus 1990 1995 2000 2005 2001 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 SKP Netoemissioonid 100 100% 96,4 Muu-mitte CO2 Muu mitte-CO2, põllumajandusest Elamumajandus Teenindus Transport 92,4 92,6 86,7 Tööstus Energeetika Süsinikueemaldustehnoloogiad Maakasutus ja metsandus 81,4 80% 60,9 Joonis 5. Euroopa Komisjoni pakutud teekond kliimaneutraalsuseni, sh eesmärgiga vähendada 60% 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga (väljendab kasvuhoonegaaside koguse ja sisemajanduse kogutoodangu muutust protsentides võrreldes 1990. 40% 2017 aastaga) 2018 20% 2019 2018. aastal uuendati Euroopa Liidus nn puhta energia paketi raames Euroopa 0% 2020 Liidu energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) ja taastuvenergia direktiivi (uus tekst Tallinn ja Keila Haapsalu Kärdla Jõgeva Valga Rapla 2018/2001/EL). Nendes sätestatud uute eesmärkide kohaselt peab 2030. aastaks Maardu vähemalt 32% Euroopa Liidus kasutatavast energiast pärinema taastuvatest ener- giaallikatest ning energiatõhusust tuleb suurendada vähemalt 32,5%. Joonis 7. Taastuvenergia osakaal Utilitase müüdud soojuses piirkondade kaupa 16 17 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Eesti energia- ja kliimaeesmärgid dekarboniseerimisega, et Eesti ei oleks enam Euroopa suurima CO2 jalajäljega riikide hulgas ja suudaks täita üha ambitsioonikamaid kliimaeesmärke. Eesti peamine kasvu- hoonegaaside allikas on kütuste põletamine elektri ja soojuse tootmisel, 2019. aastal moodustas see 46,8% kasvuhoonegaaside üldheitkogusest. Euroopa Liidu poliitiliste kokkulepetega võetud kohustused ning eesmärgid on aluseks ka Eesti kliima- ja energiaeesmärkidele, mida koondavad kaks peamist dokumenti: z Eesti riikliku energia- ja kliimakava (aastani 2030) (REKK) peamine eesmärk on vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heitkogust 2050. aastaks 80% (sh 70% Eesti energia- 2030. aastaks). REKKi kohaselt peab taastuvenergia osakaal energia summaarsest Kuigi Eesti on täitnud 2020. aasta kliimaeesmärgid tootmine on üks lõpptarbimisest olema 2030. aastal vähemalt 42% (sh 63% tarbitavast soojuse- taastuvenergia osakaaluna lõpptarbimisest, on siinne nergiast). Kava järgi tuleb suurendada energiatõhusust, tarbida primaarenergiat süsinikuemissioon ühe elaniku ja SKP ühiku kohta siiski süsinikuintensiiv- tõhusamalt ning tagada energiajulgeolek, kasutades võimalikult palju kohalikke Euroopa Liidu üks suurimaid, nii nagu ka energiasek- semaid Euroopas kütuseid. toris tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogus. Kuna z Energiamajanduse arengukava (aastani 2030) (ENMAK) näeb ette, et kasvuhoo- kliimaregulatsiooni üldeesmärk on kasvuhoonegaase negaaside heitkoguse vähenemine energiasektoris moodustab 2030. aastaks vähendada, on selge, et hoolimata taastuvenergia osakaalu vähemalt 70%. Kava järgi toodetakse Eestis 80% soojusest taastuvate energiaal- eesmärgi protsentuaalsest täitmisest tuleb jätkata majanduse likate baasil. Ilma tugeva kaugküttesektori panuseta ei ole võimalik saavutada ei kohalikke, riiklikke ega rahvusvahelisi kliimaeesmärke. Utilitasel on Eesti suurima kaugkütteettevõtja ja taastuvenergiatootjana täita suur roll. 70% 60% 50% 40% 30% ≥ 44,4 − 75,2 ≥ 75,2 − 82,9 20% ≥ 82,9 − 84,3 ≥ 84,3 − 88,0 10% ≥ 88,0 − 90,8 ≥ 90,8 − 102,3 Andmed puuduvad 0% 2020 2021 2022 2025 2027 2030 Taastuvelektri osakaal Taastuvenergia osakaal transpordis Taastuvenergia osakaal soojusmajanduses Taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest kokku Joonis 8. Euroopa riikide energiatarbimise süsinikuintensiivsus 2018. aastal võrreldes 2000. aasta Joonis 9. Eesti taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises üldiselt ja sektorite kaupa. 2020. aasta tasemega (2018. aastal tarbitud energiaühiku kohta emiteeritud tCO2ekvivalent osakaal 2000. aasta näitajad põhinevad prognoosidel. Prognoosidest tuleb lahutada statistikakaubanduse raames teistele mahust, 2000=100) liikmesriikidele müüdud taastuvenergia statistilised kogused 18 19 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ÜHISKONDLIK Utilitase jaoks prioriteetsed kestliku arengu eesmärgid ja tulemusnäitajad, millega ettevõtte Märksõnad, kuidas Utilitas aitab neid eesmärke saavutada VASTUTUS tegevus on täpsemalt seotud Jätkusuutlik energia z Taastuvenergia tootmine, tootmise kasuteguri z 7.1. Tagada 2030. aastaks taskukohane, suurendamine, energiatõhus usaldusväärne, säästev ja kaasaegne tegevus energia kõigile Utilitase võrkudega on ühendatud üle kolmandiku Eesti kaugkütteklientidest ja seega z Tarbijate teadlikkuse on Utilitasel oluline roll riikliku kaugkütte arengu suunajana. Eeskuju ja elutähtsa teenuse z 7.2. Suurendada 2030. aastaks oluliselt suurendamine ja võimaluste pakkujana on Utilitasel ühiskonnas järgmine roll ja vastutus: taastuvenergia osakaalu ülemaailmselt loomine energiaefektiivsuse EESMÄRK: toodetavas energias kasvatamiseks z tagada oma klientidele töö- ja varustuskindlus kvaliteetsel moel; Tagada taskukohane, z 7.3. Kahekordistada 2030. aastaks usaldusväärne, säästev ja z Energiavarustuse z tegutseda keskkonnahoidlikult ja vähendada oma keskkonnamõju; energiatõhususe määra toimepidevuse tagamine kaasaegne energia kõigile mõistliku hinnaga z edendada ühiskonnas energiasäästlikkust; z pakkuda turvalist ja meeldivat töökeskkonda; Kliimamuutuste vastased meetmed z Tõhusate kaugkütte- z panustada soojusinseneride järelkasvu; z 13.1. Suurendada kõikide riikide ja jahutusvõrkude opereerimine ning z tegutseda ausalt, eetiliselt ja läbipaistvalt ning vastupidavust kliimaga seotud ohtudele arendamine ja loodusõnnetustele ning nende z toetada valdkonnaga seotud algatusi ja kogukondi, kus ettevõte tegutseb. suutlikkust kohaneda kliimamuutustega z Fossiilenergiast väiksema süsiniku jalajäljega Siinses aruandes kajastataksegi Utilitase tegevust kõigis neis aspektides. 2021. aastal z 13.2. Lülitada kliimamuutustega taastuvenergia tootmine EESMÄRK: võitlemise meetmed riiklikesse on Utilitas võtnud eesmärgiks hinnata oma ühiskondlikku mõju tervikvaates ning kujun- tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse Võtta kiiresti meetmeid z Koostöö omavalitsuste, dada selle põhjal keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ning vastutustundliku ja planeerimisse klientide ja kliimamuutuste ja nende juhtimise arengusuunad ja eesmärgid. mõjuga võitlemiseks haridusasutustega, et z 13.3. Täiustada haridust, teadlikkuse vähendada energiatootmise suurendamist ning inimeste ja ja -kasutuse kliimamõju Eesti suurima kaugkütteettevõtja ja taastuvenergiatootjana peab Utilitas oma tegevu- asutuste suutlikkust kliimamuutuste ses silmas ka ÜRO kestliku arengu eesmärke. See ülemaailmne 17 universaalse eesmärgi leevendamise, nendega kohanemise, z Jätkusuutliku biomassi ja 169 tulemusnäitaja kogum kutsub üles lõpetama vaesust, võitlema kliimamuutuste nende mõjude vähendamise ja nende kasutamine energia eest varase hoiatamise valdkonnas tootmisel ja ebavõrdsuse vastu ning kindlustama kõigile inimestele hea elukvaliteet. Maa ökosüsteemid Siinses aruandes kajastatakse Utilitase tegevust üheksa kestliku arengu eesmärgi z 15.1. Tagada 2020. aastaks saavutamiseks, mis on ettevõtte tegevusala arvestades põhifookuses. maismaaökosüsteemide ja EESMÄRK: sisemaa mageveeökosüsteemide Kaitsta ja taastada ja ökosüsteemiteenuste, eelkõige maismaa ökosüsteeme metsade, märgalade, mägede ja ning propageerida nende kuivalade kaitse, taastamine ja säästev ÜRO kestliku arengu eesmärgid. 25. septembril 2015. aastal New Yorgis säästvat kasutamist; kasutamine kooskõlas rahvusvaheliste ÜRO peakorteris peetud säästva arengu tippkohtumisel võtsid 193 ÜRO majandada metsi kokkulepete raames võetud kohustustega liikmesriiki vastu kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development säästvalt, võidelda Goals, SDG), mis peavad olema saavutatud 2030. aastaks (seetõttu tun- kõrbestumisega ning z 15.2. Saavutada 2020. aastaks kõikide peatada ja pöörata ümber tud ka kui Agenda 2030), et tagada jätkusuutlik ühiskond. Riikide kõrval metsaliikide säästev majandamine, pinnase halvenemine peatada metsa raadamine, taastada lähtuvad neist 17 eesmärgist ka äriettevõtted üle maailma, aidates saavu- ja bioloogilise rikutud metsad ja suurendada kogu tada oma äritegevusega enim seotud üleilmsed eesmärgid. mitmekesisuse hävimine maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist Organisatsiooni juhtimisel järgib Utilitas lisaks põhimõtteid, mis on seotud kestliku arengu eesmärkidega number 3 (töötajate tervis), 5 ja 10 (võrdne kohtlemine töökohal) ning 16 (aus ja eetiline juhtimine). Aruande eri osades on illustratsiooniks kasutatud Utilitase jaoks prioriteetsete kestliku arengu eesmärkide ikoone, et viidata ettevõtte panusele nendega seotud ühiskondlike eesmärkide saavutamisel. 20 21 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Utilitase jaoks prioriteetsed Märksõnad, kuidas Utilitase jaoks prioriteetsed Märksõnad, kuidas kestliku arengu eesmärgid ja Utilitas aitab neid kestliku arengu eesmärgid ja Utilitas aitab neid tulemusnäitajad, millega ettevõtte eesmärke saavutada tulemusnäitajad, millega ettevõtte eesmärke saavutada tegevus on täpsemalt seotud tegevus on täpsemalt seotud Jätkusuutlikud linnad ja asumid z Ressursitõhusa ja Tööhõive ja majanduskasv z Töö tõhustamine suurema fossiilenergiast väiksema lisandväärtuse loomiseks, z 11.3. Suurendada 2030. aastaks kaasavat süsiniku jalajäljega z 8.2. Saavutada suurem majanduslik efektiivne ressursikasutus ja jätkusuutlikku linnastumist taastuvenergia tootmine tootlikkus, kasutades mitmekesistamist, ja vahendamine hoonete tehnoloogia uuendamist ja z Mahukad investeeringud z 11.6. Vähendada 2030. aastaks linnade innovatsiooni ning keskendudes muu kütteks linnades ja asumites kaugküttevõrgu negatiivset keskkonnamõju elaniku hulgas kõrge lisandväärtusega ja rekonstrueerimisse ja kohta, pöörates erilist tähelepanu z Õhuheitmete vähendamine töömahukatele sektoritele taastuvenergiasse EESMÄRK: õhu kvaliteedile ning olme- ja muude EESMÄRK: jäätmete käitlemisele z 8.4. Muuta kogu maailmas ressursside z Majandusele väiksema Muuta linnad ja asulad Toetada säästvat, kasutamine tarbimises ja tootmises keskkonnamõjuga energia kaasavaks, turvaliseks, z 11.b. Suurendada 2020. aastaks oluliselt kaasavat ja jätkusuutlikku 2030. aastaks järk-järgult tõhusamaks pakkumine vastupidavaks ja nende linnade ja asulate arvu, mille majandusarengut ning ning püüda selle poole, et kooskõlas säästvaks eesmärk on kaasamine, ressursitõhusus, tagada kõigile inimestele säästva tarbimise ja tootmise z Ohutuse ja õiglase kliimamuutuste leevendamine inimväärne töö programmide kümneaastase kohtlemise tagamine ja nendega kohanemine ning raamistikuga siduda majanduskasv lahti töökohal loodusõnnetustega toimetulemine keskkonnaseisundi halvenemisest z 8.8. Kaitsta töötajate õigusi ning Säästev tarbimine ja tootmine z Ressursitõhus tootmine toetada ohutute ja turvaliste z 12.2. Saavutada 2030. aastaks töötingimuste loomist kõikidele z Keskkonnamõju ja loodusvarade säästev majandamine ja töötajatele, sealhulgas võõrtöötajatele, jätkusuutlikkuse teabe tõhus kasutamine eelkõige naistele, ja ebakindlates avalikustamine töösuhetes olevatele töötajatele z 12.6. Stimuleerida ettevõtteid, eelkõige z Ühiskonna teadlikkuse suurettevõtteid ja rahvusvahelisi suurendamine Kvaliteetne haridus z Soojusinseneride eriala EESMÄRK: kontserne, tegutsema säästvalt ning jätkusuutlikust energeetikast populariseerimine ja koostöö lisama säästmist käsitlev teave oma z 4.3. Tagada, et 2030. aastaks on Tagada säästev tarbimine haridusasutustega, et aruannetesse z Säästlik veekasutus kõikidele naistele ja meestele võrdselt ja tootmine tagada järelkasv kaugkütte- ja kättesaadav taskukohane ja kvaliteetne z 12.8. Tagada 2030. aastaks, et kõik jahutussüsteemis tehniline, kutse- ja kolmanda astme inimesed on informeeritud ja teadlikud haridus, kaasa arvatud kõrgharidus säästvast arengust ning loodusega z Koostöö ühisveevõrgu- ja kooskõlas olevast eluviisist kanalisatsiooniettevõtjatega EESMÄRK: z 4.4. Suurendada 2030. aastaks oluliselt Tagada kõikidele kaasav noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel Puhas vesi ja sanitaaria on tööhõives osalemiseks, inimväärse ja õiglane kvaliteetne z 6.4. Muuta 2030. aastaks veekasutus töö leidmiseks ja ettevõtlusega haridus ning elukestva kõikides sektorites oluliselt tõhusamaks tegelemiseks vajalikud oskused, õppe võimalused ja tagada magevee säästlik sealhulgas tehnilised ja kutseoskused EESMÄRK: ammutamine ja kasutamine Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine Tööstus, uuendus ja taristu z Investeeringud väiksema keskkonnamõjuga energia z 9.1. Arendada välja kvaliteetne, tootmiseks usaldusväärne, säästlik ja vastupidav taristu, sealhulgas piirkondlik z Kaugküttevõrgu ja piiriülene taristu, et toetada uuendamine töökindluse majandusarengut ja inimeste heaolu, suurendamiseks ja kadude ning tagada, et see taristu on kõikidele vähendamiseks EESMÄRK: taskukohane ja võrdselt kättesaadav Ehitada vastupidav z 9.4. Uuendada 2030. aastaks taristut taristu, toetada ja moderniseerida tööstusharud, et kaasavat ja säästlikku need oleksid jätkusuutlikud, tõhustades industrialiseerimist ning ressursside kasutamist ja võttes innovatsiooni kasutusele puhtad ja keskkonnaohutud tehnoloogiad ja tööstusprotsessid 22 23 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ETTEVÕTTE „ Aus ja avatud juhtimine STRUKTUUR JA JUHTIMINE Utilitas on lihtsa juhtimisstruktuuriga kontsern, mida iseloomustab juhtkonna eeskuju Kontserni kuuluvad 31 .12 .2020 seisuga emaettevõte OÜ Utilitas ning kaugkütte- ja avatud käitumises, vähene hierarhia, formaalsete juhendite selgus, usaldus ning üks- -jahutusteenust pakkuvad AS Utilitas Tallinn ja AS Utilitas Eesti ning Tallinnas elektrit meelne otsustamine juhtkonnas. Seda iseloomustab kontserni põhiväärtus „saavuta- ja soojust tootev OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam . da parimad tulemused asjatundlike inimeste pühendunud koostööna“. Nulltolerants ebaeetilise või ebaausa käitumise suhtes on organisatsioonikultuuri osa. OÜ-l Utilitas on ülaltoodud kontserni ettevõtetes 100% osalus . Nimetatud ettevõt- ted on registreeritud ja tegutsevad Eestis . OÜ-l Utilitas on üheliikmeline juhatus ja Utilitase ausameelse ja läbipaistva tegevuse alused: kolmeliikmeline nõukogu . z kontserniülesed väärtused ja juhtpõhimõtted, mis 2020. aastal ühiselt lahti 2018 . aasta novembris lisandus ettevõtte omanike ringi pikaajalise strateegiaga mõtestati ning paika pandi; rahvusvaheline infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF z iganädalane juhtkonna koosolek emaettevõtte ja tütarettevõtete juhtide II), mille varasid juhib First Sentier Investors . Ettevõtte kaudsed omanikud on EDIF osalusel; II (85%) ja OÜ Utilitas juhtkonnaliikmete ettevõtted (15%) . OÜ Utilitas otseseks 100% emaettevõtteks on ühine valdusettevõte First State Core S .à r .l . z kvartaalne tulemuste avalikustamine äritegevuse ja -tulemuste, valdkonna arengusuundade ja ettevõtte plaanide kohta; z kokkulepitud põhimõtted peamistel teemadel, näiteks töökord, kingituste UTILITASE KONTSERNI JUHATUSTE LIIKMED: kord, IT-turvalisuse reeglid ja ISO standarditele vastav juhtimiskultuur; z digiteerimine, mis tagab dokumendihalduse, raamatupidamise ja raporteeri- OÜ Utilitas: mise teabe jälgitavuse; z ostude puhul hangete korraldamine konkureerivate pakkumiste võrdlemiseks. Priit Koit – kontserni juht AS Utilitas Tallinn / AS Utilitas Eesti: „ Riskijuhtimine Robert Kitt – juhatuse esimees (alates 15 .03 .2021) Elutähtsa teenuse pakkujana peab Utilitas tegema regulaarseid riskianalüüse ning Janek Trumsi – juhatuse liige lähtuvalt hädaolukorra seadusest ja kohalike omavalitsuste määrustest on ta välja Aulis Meitus – juhatuse liige töötanud plaanid, kuidas taastada ettevõtete tegevus riskistsenaariumite realiseeru- mise korral. OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam: Utilitasel on üksikasjalikud tegevuskavad, et tagada kaugkütteteenuse jätkamine ka Andres Taukar – juhatuse esimees tehniliste rikete, ekstreemsete ilmastikuolude, elektri- või kütusevarustuse katkemise korral ning määratud on vastutavad töötajad ja juhatuse liikmed. Andrus Tamm – juhatuse liige Üllar Metsküla – juhatuse liige Täpsemalt on seda kirjeldatud peatükis „Kvaliteet ja toimepidevus“. Andrei Melnik – juhatuse liige Peale operatsiooniliste riskide koostatakse kontsernis riskire- OÜ UTILITAS NÕUKOGU LIIKMED: gistrit, millega tehakse kindlaks strateegilised ja finantsriskid, 2020. aastal aga ka riskid, mis on seotud teenuse kvaliteedi, organisat- ühtlustati Kristjan Rahu – nõukogu esimees sioonikultuuri, tööandja maine, huvide konflikti ja pettuste, kontserni visioon, regulatsioonidele vastavuse, juhtimisvõimekuse, tööohutuse Andreas Greim – nõukogu liige missioon ja ja kliimamuutustest tuleneva mõjuga, ning tegevused nende Gregor Kurth – nõukogu liige väärtused riskide mõjude minimeerimiseks. Peamiste riskide maandamise meetmeid on kirjeldatud aruande Juhtimisstruktuuri osad on ka auditikomitee, kelle ülesanne on riskihindamine, vastavates peatükkides. ametisse nimetamise ja tasustamise komitee ning ESG komitee vastutustundliku ettevõtluse teemade käsitlemiseks . 24 25 2020. AASTA TEGEVUSARUANNE OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ÄRITULEMUSTE 2020. aasta märksõnad ja tegevused: ÜLEVAADE Koroonatingimus- Rekordsoe Rekordmadalad 1. tega kohanemine 2. aasta 3. elektrihinnad 2020. aasta esimesed 2020 läheb ajalukku ka 2020. aastat iseloomus- Utilitas tootis märksõnad on kahtlemata rekordsooja välisõhutem- tavad ka ebaharilikult Utilitas on Eesti suurim taastuvenergiatootja. 2020. aastal koroonatingimustega peratuuriga. Eestis oli see madalad elektrihinnad ja 2020 . aastal tootis Utilitas 2124 GWh soojust ja elektrit. Sellest rohelise kohanemine ning töökor- kõige soojem aasta alates kasvanud volatiilsus. Peale energia maht moodustas 1584 GWh ehk 75% kogutoo- 2124 GWh energiat, ralduse muutmine selliselt, sellise mõõtmise algusest COVID-19 tõttu vähenenud dangust ning kasvas aastaga 13% eelkõige tänu Mustamäe sellest 75% rohelise et tagada nii kaugkütte kui ning keskmine temperatuur energianõudluse ja sooja koostootmisjaama esimesele täistööaastale, aga ka kõrge energiana ka riiklikult reguleeritud oli 2,4°C üle pikaajalise ilma avaldasid lisamõju töökindluse tõttu Väo 1 ja Väo 2 koostootmisjaamades. elutähtsa teenuse toime- keskmise. 2020. aastal ei soodsad ilmastikuolud pidevus ning ettevõtte olnud Eestis ühelgi kuul hüdro- ja tuuleelektri Utilitase elektrijaamades toodetud taastuvelektri osakaal jätkusuutlikkus laiemas keskmine temperatuur alla tootmiseks Nord Pooli kogu Eesti taastuvelektri toodangust oli 2020. aastal 17,6%. mõttes. nullkraadi ning tegelikult hinnapiirkonnas, mille mõju võib öelda, et 2020. aastal kandus Skandinaavia maa- Utilitase kliendid tarbisid 2020. aastal 1807 GWh soojust, mida on 5% Kui koroonaolukord jäi talv ära. dega loodud elektriühen- vähem kui eelneval aastal hoolimata uute klientide lisandumisest. Mõningast mõju Eestis 2020. aasta märtsis duste kaudu ka Eestisse. avaldas tarbimisele COVID-19st tingitud tarbimise vähenemine hotellides ja teistes eskaleerus, läksid Utilitase Kaugküttevõrkude kaudu avalikes hoonetes, kuid üha enam mõjutab energiatarbimist soe ilm. töötajad üle kodutööle müüdud soojuse müügi- 2020. aastal langes aasta nii palju kui võimalik maht vähenes 2020. aastal keskmine elektrihind Eestis ning füüsilist kohalolekut 5% (2019. aastal 2,2%). 27% tasemeni 33,7 €/MWh eeldavatel töökohtadel Müügimahtu kahandas (2019. aastal 45,9 €/MWh). tagati isikukaitsevahendite peale sooja ilma ka Esimesel poolaastal oli 2500 piisav olemasolu ning või- koroonakriis, mis oli eriti olukord eriti drastiline malust mööda järgiti 2 + 2 märgatav 2020. aasta ning elektri keskmine põhimõtteid. Kuigi üksikuid varakevadisel perioodil hind oli lausa 28 €/MWh. 2000 haigestunuid on siiani eelkõige äriklientide ja ava- 2020. aastal nähti heade olnud ka Utilitase töötajate like hoonete puhul (kau- tuuleoludega tundidel 1500 hulgas, on siiski õnnes- bandus- ja veekeskused, ka Eesti hinnapiirkonnas tunud vältida suuremate hotellid, restoranid, koolid esmakordselt negatiivseid nakkuskollete tekkimist ja omavalitsushooned), mis elektrihindasid. 1000 kollektiivis ja kokkuvõttes olid sisuliselt suletud ning tuldi 2020. aastal kriisitin- mis moodustavad tervikuna Utilitase tootmisportfellis gimustes toime. ligi 30% Utilitase kaugküt- oli 2020. aasta esimene 500 teteenuse müügimahust. täistegevusaasta Musta- Suurim proovikivi oli mäe koostootmisjaamale eelkõige keerulisemate Vaatamata müügimahtude (elektrivõimsusega 10 MW). 0 tehnilisteks hooldus- ja vähenemisele õnnestus Seal toodetud 270 GWh 2016 2017 2018 2019 2020 2021 remonditöödeks vajamine- tänu uutesse tootmisvõim- kodumaistest taastuvallika- (prognoos) vate oskustööliste Eestisse sustesse ja kaugküttevõr- test soojuse ja elektri toel saamine, kuid koostöös kudesse tehtud investee- kasvas kontserni elektri- Soojuse müük Elektri müük Müüdud energia kokku (GWh) välispartnerite ja riigiasu- ringutele siiski langetada tootmise maht aastaga tustega õnnestus seda soojuse hinda tarbijatele 14%, aga elektrimüügi käive vajalikul määral korraldada aasta keskmisena 2020. kahanes 15%. Joonis 10. Utilitase elektri ja soojuse müük ning rakendati kõikide aastal 3.5% (2019. aastal remondi- ja hooldustöö- 0.9%). Võrdluseks kesk- del osalevate töötajate mine palk Eestis kasvas masstestimist ja jälgiti ran- 2020. aastal COVID-19 gelt isikukaitsevahendite kriisile vaatama 2.9% (2019. 2020. aastal liitus Utilitase kaugküttevõrkudega 84 uut hoonet üle Eesti, koguvõimsu- kasutust ja Terviseameti aastal 7.4%). Kaugkütte- sega 33 MW. Nendest 25 hoonet tuli üle alternatiivsetelt küttelahendustelt ja 59 hoonet soovitusi. teenuse kulu leibkondade on uusehitised. Siin oli selgelt tunda koroonapandeemia mõju, kuna aasta varem olid eelarvetes väheneb. vastavad arvud rekordilised 114 hoonet ja 54 MW. Utilitase eesmärk on pakkuda kõigile olemasoleva võrgu lähedal asuvatele hoonetele võimalust liituda keskkonnahoidliku energiasüsteemiga ja liita aastas vähemalt 80 hoonet koguvõimsusega 40 MW. Aasta lõpu seisuga varustas Utilitas üle Eesti kaugküttesoojusega 4970 hoonet, sealhulgas 174 000 kodumajapidamist. 28 29 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne FINANTS- INVESTEERINGUD TULEMUSED Eesti, Euroopa Liidu ja globaalsete lähikümnendite kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel täidab tõhus kaugküte ja -jahutus tähtsat rolli. Energiasektori aren- gusuundadest lähtudes jätkab Utilitas kontserni ettevõtete arendamist ning uute investeerimisvõimaluste otsimist, keskendudes taastuvenergia- ja energiaefektiivsuse Kontserni peamised finantsnäitajad ja -suhtarvud 2020 2019 projektidele Eestis ja lähiriikides. Eesmärkide täitmiseks on vaja rajada uusi tootmisvõimsusi ja ühendusi. Ambitsioonikate Varad kokku (tuh EUR) 386 292 351 670 energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks on aga hädavajalik, et lisaks erasektori panusele töötatakse välja konkreetsed riiklikud ja kohalike omavalitsuste meetmed, mille abil soovitud suunas liikuda. Tootmisseadmetesse ja võrkudesse teh- Laenukohustised (tuh EUR) 229 701 204 701 tavad investeeringud on pika tasuvusajaga ning neisse suuremahuliste investeeringute tegemine eeldab stabiilsust regulatsioonides. Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = 3,89 1,86 Töökindla ja jätkusuutliku kaugkütteteenuse pakkumine eeldab suuremahulisi inves- käibevara / lühiajalised kohustised teeringuid tootmisseadmetesse ning võrkude asendamisse ja uuendamisse. Kontserni ettevõtted investeerisid 2020. aastal kokku 30 miljonit eurot, investeeringute põhirõhk oli kaugküttevõrkude rekonstrueerimisel. Likviidsuskordaja (kordades) = 3,64 1,67 (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised Kontserni investeeringud jäid 2020. aastal esialgu kavandatule alla, kuna uute liitumiste ja kaugjahutuse arendamine lükkus COVID-19st tuleneva ebakindluse tõttu edasi. Maksevalmiduskordaja (kordades) = 2,35 0,77 raha / lühiajalised kohustised Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 2,79 3,12 350 58 300 30 Äritulud kokku (tuh EUR) 127 313 134 619 250 39,9 44,9 Puhaskasum (tuh EUR) 21 770 21 852 200 20,7 150 39,6 Varade tootlus (ROA) = 5,9% 6,4% puhaskasum / varad (keskmine) 100 52,0 50 27,6 Põhivarade käibekordaja (kordades) = 0,40 0,45 äritulu / põhivara (keskmine) 9,7 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Varade käibekordaja (kordades) = 0,35 0,39 (prognoos) äritulu / varad (keskmine) Joonis 11: Utilitase investeeringute maht 2013 kuni 2021 planeeritav, miljonit eurot 30 31 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Peamised investeeringud 2020. aastal z Rasketest oludest hoolimata õnnestus täita võrkude rekonstrueerimise pikaajalises kavas olev eesmärk ning teha tootmisvarade töökindluse hoidmiseks vajalikud remondi- ja hooldustööd ja investeeringud. Üle Eesti renoveeriti ja ehitati 26 kilomeetrit soojustorustikku (2019. aastal 20 km), millesse investeeriti 23 miljonit eurot (2019. aastal 15 miljonit). Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusega renoveeriti 6,4 km kaugküttevõrku. z Et jääksoojust paremini ära kasutada, investeeriti Mustamäe koostootmisjaama kondensaadivee soojuspumpa ning Kristiine suitsugaaside pesuri kondensaati saab nüüdsest kasutada võrgu lisaveena. z Rajati päikseelektrijaamad Kristiinesse, Ülemistesse, Jõgevale, Keilasse, Raplasse ja Valka kokku 300 kW võimsusega. z Sõlmiti kokkulepe varajases arengujärgus oleva tuulepargi arendusprojekti soeta- miseks Leedus ning käivad ettevalmistused mitme tuule- ja päikeseenergiaprojekti elluviimiseks nii Eestis kui ka lähiriikides. z Investeeriti 1,6 miljonit eurot maksnud kütuserobotisse, mis võtab Väo koostootmis- jaamades automaatselt igast kütust toovast veokist 4 erinevat proovi ning paran- das seeläbi oluliselt kütuse niiskus- ja energiasisalduse mõõtmistulemuste täpsust. Investeering mõjutas positiivselt ka tööohutust kuna enam ei tule töötajatel külma ja libedaga autokoormatest proove käsitsi võtta. 2021. aastal kavandab Utilitas ajaloo suurimat aastast investeeringute mahtu summas 58 miljonit eurot. 2021. aastal on eesmärk jätkata võrkude rekonstrueerimise pikaajalist kava ning rekonstrueerida ligi 20 kilomeetrit vanu võrke ja rajada 9 km uusi ühendusi. Selleks on kavas investeerida ligi 30 miljonit eurot. Suur arenguhüpe toimub kaug- jahutuses, kuhu on plaanitud investeerida 6 miljonit ja liita Ülemiste ärilinnak. 18 miljonit eurot on ette nähtud tuuleenergiaprojektide arendamiseks. Ülalnimetatud investeeringutele lisandub AS Tallinna Vesi vähemusosaluse omanda- miseks vajalik investeering (vähemalt 50 miljonit eurot). 32 TEENUSEGA SEOTUD VASTUTUS OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KVALITEET JA Utilitas tagab varustuskindluse eelkõige järgmiste lahendustega TOIMEPIDEVUS Toimepidevuse plaan Utilitasel on üksikasjalikud tegevuskavad, et tagada kaugkütteteenuse jätka- mine ka tehniliste rikete, ekstreemsete ilmastikuolude, elektri- või kütuseva- rustuse katkemise korral, ning ta on määranud ametisse vastutavad tööta- jad ja juhatuse liikmed. Katkestuste korral peab soojusettevõtja taastama teenuse esmajärjekorras haiglatele, sotsiaal-, majutus- ja haridusasutustele. Teenuse kättesaadavuse tagamine klientidele ja tarbijatele on Piisavad reservid energiasektorile tervikuna suurim igapäevane vastutus ja kvaliteedinäitaja. Üldjuhul on see kombinatsioon energia- Kooskõlas nõuetega tagatakse suurtes kaugküttekatlamajades reservkütuse võrguga liitumisest, energiatootmise ja -jaotuse töökindlu- Elutähtsa teenuse kasutamise võimalus vähemalt 72 tunniks ja lisavee kasutamise võimalus sest ning teenuse mõistlikust hinnast. 70% Utilitase klien- pakkujana on vähemalt 24 tunniks. tidest peab lisaks oluliseks energia keskkonnajalajälge. Utilitase roll tagada soojuse varustus- Hädaolukorra seadusega määratletud elutähtsa teenuse kindlus klientidele Autonoomse elektritootmisvõimekuse olemasolu pakkujana on Utilitase peamine ühiskondlik roll tagada Utilitas suudab suuremaid tootmisüksusi opereerida ja kaugküttevõrgus vett soojuse varustuskindlus. Teenuse kvaliteet, teenuse kat- ringi pumbata ka siis, kui üldelektrivõrgus on katkestus. kestuste sagedus, temperatuur, mahud ja reageerimiskiirus on seaduste ja määrustega rangelt reguleeritud. Kõigis Utilitase ettevõtetes on juurutatud kvaliteedijuhtimise standardi ISO 9001 Reservkatelde kasutamine põhimõtted. Kui tekib soojusvarustuse katkestuse oht ja tarbimiskoormus kasvab, pan- nakse tööle maagaasil töötavad reservkatlamajad. Kontekst. Meie laiuskraadil on kõige suurem proovikivi rahuldada energia- tarbimise vajadus talvel, kui on kõige suurem koormus elektri- ja soojus- Tehniline töökord võrkudele ning tootmisseadmetele. Linnahoonete küttevajaduse katmi- Tootmisseadmed peavad toimima laitmatult, nii tootmisüksuste kui ka võrgu seks sobib suurepäraselt kaugküte. Kaugküttevõrk võimaldab rakendada puhul eelistab Utilitas ennetushooldust avariiremondile. parimaid soojuse tootmise tehnoloogiaid muidu raskesti kasutatavatest kütustest, nagu puiduhake või olmeprügi, ja kasutada ära koostootmis- jaamade jääksoojust. Kaugküttel on oluline roll ka elektrivõrkude töö- Katlamajade ja võrkude remont kindluse tagamisel – kaugkütte kasutamisel puudub vajadus koormata elektrivõrku hoonete kütmiseks ning seeläbi väheneb tunduvalt vajadus Et tagada varustuskindlus, on hädavajalik teha katlamajade ja võrgu püsi- investeerida elektritootmisseadmetesse ja -võrkudesse. hooldust ja remonti ning vajaduse korral need välja vahetada. Utilitasel on eesmärk vahetada 2035. aastaks kogu vana võrk välja, see teeb keskmiselt 14–15 km aastas. Klientide ja tarbijate ootused katkematule energiavarustusele aina kasvavad. Soojuskatkestused külmematel talvepäevadel võivad tekitada suuri sotsiaalseid Inimtegur probleeme. Katkematu soojusvarustus on oluline ka torustiku seisukorra hoidmiseks. Utilitase eesmärk on tagada operaatorite töö kvaliteet, töötajaid julgusta- Häired tootmisseadmete ja võrgupumpade töös talvekuudel võiks halvemal juhul viia takse süsteemi töökindlust arendama, vahejuhtumeid analüüsitakse. trasside külmumiseni. 36 37 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Elutähtsa teenuse pakkujana peab Utilitas tegema regulaarseid riskianalüüse ning „ Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukava 2030 lähtuvalt hädaolukorra seadusest ja kohaliku omavalitsuse määrustest välja töötama kavad, kuidas taastada võrkude tegevus katkestuse korral. Tallinna Linnavolikogu määruse kohaselt võib kaugküttega varustamise teenuse katkestus kesta kõige roh- kem 24 tundi, mille jooksul peab soojusettevõtja teenuse taastama – seda eesmärki on Utilitas järjepidevalt täitnud. Toimepidevust väljendab koostootmisjaamade töökindluse näitaja, st ilma katkes- tusteta tööaja osakaal jaamade töös (seadmete korralisele hooldusele kuluvat aega arvutamisel arvesse ei võeta). Baaskoormusel töötanud Väo 1 koostootmisjaamal oli 2020. aastal töökindlus 99,8% (2019: 99,6%). 2020. aastal sai TalTechi teadlaste ja Utilitase spetsialistide koostöös valmis Maailmas, kus üha enam panustatakse põhjendatult tuule- ja päikseenergiasse, on Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukava. Selle eesmärk oli kaardistada baaskoormusel töötavatel koostootmisjaamadel täita väga tähtis tasakaalustav roll, sest 2020.–2030. aasta võimalikud arengusuunad Tallinna soojusmajanduses ja nad annavad elektrit ja soojust ka siis, kui tuul ei puhu või päike ei paista. Päikeseparkide määratleda ASi Utilitas Tallinn roll nende täitmisel. Arengukava alusel saavad aastane energiatoodang on üldjuhul suurusjärgus 10–15% nominaalvõimsusest ning oma tegevust planeerida nii Tallinna linn kui ka AS Utilitas Tallinn. tuuleparkidel 30–50%. Tänapäeval ei ole paraku piisavalt salvestusvõimsust, et tuule- z Olulise tulemusena toodi välja, et võrk tuleb kiirendatud tempos rekonst- ja päikseenergiat salvestada ning hiljem vajaduse järgi tarbida. See põhjustab ühtlasi rueerida, tagamaks varustuskindlus ning vähendamaks soojuskadu ja väga suurt hinnavolatiilsust ning 2020. aastal nägime Eestis esimest korda negatiivset keskkonnajalajälge. elektrihinda. Samas esines tuulevaiksetel ja pilvistel päevadel ka 200 €/MWh-ni küün- – 2020. lõpu seisuga oli Tallinnas 470 km kaugküttevõrku, millest 58% divaid elektrihindu. Koostootmisjaama eelised on kõrge töökindlus (s.t võib kindel olla, (2019. a vastavalt 461 km ja 54%) on uus või rekonstrueeritud. et vajalikul hetkel jõuab energia jaamast tarbijani) ja stabiilne hind aasta ringi sõltumata ilmast – see on kogu süsteemi tervikuna arvestades elutähtis. – Samas on ligi 200 km eelisoleerimata ja suure soojuskaoga võrku, mis on rajatud enne 1995. aastat. Selle võrguosa keskmine vanus on 40 aastat, kuigi esialgu projekteeriti need torud elueaga kuni 25 aastat. z Analüüsi tulemusena soovitati kiirendada võrkude vahetamise Hea näide. Et tagada kaugkütte varustuskindlus, on Utilitase võrkudesse programmi, mille järgi peab 2035. aastaks olema välja vahe- rajatud reservkütusemahutid ja -tootmisseadmed – need on meetmed, tatud kogu eelisoleerimata ja enne 1995. aastat rajatud mida üksikhoonete küttelahendustes tavaliselt ei kasutata. Lisaks on lin- võrk. na soojustrassid ringistatud, s.t Tallinna soojusvõrgu ühes otsas olevaid 2035 . aastaks peab hooneid saab soojusega varustada linna teises otsas asuvatest tootmis- Vanade torustike täielik väljavahetamine võimaldab vähen- Tallinnas kogu vana seadmetest. dada soojus- ja lekkekadu, mille tulemusena kahaneb pri- võrk olema välja maarenergia tarbimine ja suureneb oluliselt varustuskindlus. 2019. aastal valminud Utilitase Mustamäe koostootmisjaama saab käi- vahetatud, s .o umbes Rekonstrueerida tuleb ligi 14 km võrku aastas. 2020 oli vitada ka ulatusliku elektrikatkestuse korral ja seda käitada sõltumatult 14 km aastas nimetatud 15aastase investeerimisprogrammi esimene aasta elektrivõrgu tööst, tagades seeläbi kaugkütte kui elutähtsa teenuse toi- ja Tallinnas rekonstrueeriti selle alusel 15 km kaugküttevõrku. mepidevuse Tallinna elanikele. 2021. aastal lisatakse reservgeneraator ka Väo koostootmisjaamade juurde, et neid saaks käivitada ka elektrivõrgu 2021. aastal on eesmärgiks antud investeerimiskava jätkuv suuremahuliste rikete korral. täitmine, peamised rekonstrueerimises olevad lõigud on Tallinnas Väike-Õismäel, Uue-Maailmas ja Kitsekülas ning Kassisabas. Olulise uue piirkonnana alustatakse Ülemiste ärilinnaku liitmist nii kaugkütte kui ka -jahutuse võrguga. ASi Utilitas Eesti võrgupiirkondades vahetatakse välja Hea näide. Toimepidevuse tagamine oli ka üks 2020.–2021. aasta pea- ligi 6 km eelisoleerimata kaugküttevõrku ning renoveeritud võrkude osakaal misi katsumusi, kui pidi toime tulema viirusepuhangust tulenevate riski- suureneb seega 2020. aasta tasemetelt 58–95% (olenevalt linnast) tasemele de maandamisega. Utilitas viis võimalikult paljud töötajad üle kaugtööle ning jälgis, et füüsilist kohalolekut eeldavatel töökohtadel oleks tagatud 62–97% 2021. aasta lõpuks. isikukaitsevahendid ja et ühisruumides töötataks võimalikult vähe. Samu- Utilitase kõigi tegevuspiirkondade peale kokku oli hallatavaid soojusvõrke ti arendati uues olukorras varasemast enam võimekust jaamu virtuaalselt 2020. aasta lõpu seisuga 547 km, millest 60% olid uued või rekonstrueeritud kaugjuhtida. võrgud. Sarnaselt Tallinnaga on eesmärk rekonstrueerida kõik Utilitase halla- tavad võrgud ka mujal Eestis 2035. aastaks. 38 39  OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KLIENDI VAADE Utilitas pakub kaugkütteteenust kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Valgas, Jõgeval, Haapsalus, Kärdlas, Keilas, Maardus ja Raplas, varustades kaug- küttega 360 000 elanikku. Meie kaugkütteteenuse kliendid on korteriühistud, riigi- ja munitsipaalasutused ning eraettevõtted. 15% ärikliendid 12% riigi- ja munitsipaal- asutused 73% elamufond Joonis 13. Utilitase kliendid Keskkonnahoidlik kaugküttesoojus on klientidele kättesaadav vajalikul hulgal ja ajal. Tänu nüüdisaegsele kaugküttesüstee- mile ei pea kliendid kaugkütteteenuse pärast muretsema, Tallinn on ühinenud Euroopa linnapeade paktiga, mille kliimaeesmärgid kuna kodud on kindlalt soojusega varustatud ega vaja 2020 . aastal tehtud on vähendada 2030. aastaks CO2 heitkogust vähemalt 40% ja Utilitas lisaks teisi küttelahendusi. Kaugkütteteenus on suure kliendiuuring näitas, näeb võimalust viia kogu kaugküttesüsteem süsinikuneutraalseks aastaks varustuskindlusega ja ohutu kasutada. et kliendid tähtsus- 2030, et sellega panustada Tallinna eesmärkide täitmisse. Jätkusuutliku energialahenduse oluline komponent on tavad kütteviisi puhul mõistlik hind. Kaugküttesoojuse hinnakujundus on läbi- enim mõistlikku hinda, paistev, soojuse piirhinna kinnitab kaugkütteseaduse järgi varustuskindlust ja 2035 eesmärk 100% Konkurentsiamet. 2021. aasta märtsi seisuga on kõikides mugavust Utilitase käitatavates kaugküttepiirkondades soojuse piir- 2030 eesmärk 87% hinnad alla Eesti keskmise, sealhulgas nii Valga, Keila, Tallinn, 2025 eesmärk 72% Haapsalu kui ka Jõgeva on madalaimate hindadega võrgupiir- kondade seas. 2021 plaan 64,5% Suuremahulised investeeringud ja aktiivne arendustegevus on võimaldanud 2020 60,4% hoida soojuse hindu stabiilsena ka üldise hinnakasvu tingimustes. 2012. 2019 56,2% aastast on Eesti keskmine brutopalk kasvanud 63% (887 eurolt 1448 eurole 2020. aastal) ja tarbijahinnaindeks 12,7%. Samal ajal näiteks Tallinnas on 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Utilitase võrgus keskmine soojuse hind langenud 25% - 65,2 eurolt 48,5 eurole megavatt-tunni kohta, reaalhindades on kahanemine seega olnud Joonis 12. Utilitase kontserni rekonstrueeritud kaugküttevõrkude osakaal, sh eesmärgid lausa 34%. 40 41 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Küttekulude proportsioon leibkonna eelarves on seega aja jooksul vähe- nenud. Kodumaise taastuvenergia kasutamine võimaldab hoida hindu stabiilsena ja vähenev vajadus kütuseid importida suurendab riigi ener- giajulgeolekut, mis on üks peamisi eesmärke Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030. Kaugkütte hinda kujundavad märkimisväärselt ka uued liitujad: mida rohkem on kaugküttevõrgus tarbijaid, seda tõhusamalt saab võrgu kokkuvõttes tööle panna ning seda väiksem on kokkuvõttes iga üksiktarbija poolt soojuse eest tasutav 76% klientidest arve, kuna investeeringud ja püsikulud jaotuvad suu- on Utilitase rema hulga tarbijate vahel ära ning see tagab tarbijatele teenusega rahul ja endiselt taskukohase hinna olukorras, kus elamufondi soovitusindeks NPS 13 renoveerimise ja globaalse soojenemise tingimustes on taristuettevõtete mahud järk-järgult vähenevad. hulgas keskmisest suurem 120 114 103 100 92 92 84 ≥80 80 60 53,7 47,8 44,7 38,8 ≥40 40 33,1 20 0 2016 2017 2018 2019 2020 igal järgneval aastal Hooned MW Joonis 14. Uued liitumised aastas Kaugküttesektoris toimunud olulist primaarenergia kasutuse vähenemist vii- masel kümnendil on arvestatud ka uuenenud hoonete energiatõhususarves- tustes. Nii on 2019. aastast kehtima hakanud määruses kahandatud tõhusa kaugkütte kaalumistegurit ja esimest korda on kehtestatud kaalumistegur kaugjahutusele, võimaldades neid lahendusi kasutada liginullenergiahoo- nete rajamisel. Võimalikult kõrge energiaklassi ja keskkonnasäästliku hoone planeerimisel on seega kaugküttel ja -jahutusel kandev roll. 42 KESKKONNAMÕJU OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KESKKONNAMÕJUD JA KESKKONNAJUHTIMISE PÕHIMÕTTED Utilitase eesmärk ja ülesanne on iga päev tagada sadadele tuhandetele inimestele taskukohane ning keskkonnahoidlik energia. Teeme seda efek- tiivselt, kasutades taastuvaid kohalikke kütuseid ja parimat tehnoloogiat. „ Kontekst ja tähtsus Globaalne kliimasoojenemine ning kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise ning taastuvenergia osakaalu ja energiaefektiivsuse suurendamise eesmärgid rahvusvahe- lisel ja Eesti tasandil on märksõnad, mis iseloomustavad ja suunavad energiasektori arengut. Eesti suurima kaugkütteettevõtjana teadvustab Utilitas oma olulist rolli ja vastutust selles vallas. Keskkonnamõju teadlik juhtimine on Utilitasele üha tähtsam. Lisaks üleilmsetele suun- dumustele, regulatsiooni arengule ja turuosaliste survele kasvab Eesti tarbijate ootus. Utilitase klientide ja eratarbijate seas 2020. aasta detsembris tehtud uuringu kohaselt: z hindas 73% klientidest hoone energiakasutuse CO2 jalajälge pigem oluliseks või väga oluliseks; z hindas 67% eratarbijatest hoone energiakasutuse CO2 jalajälge pigem oluliseks või väga oluliseks; z oli süsinikuneutraalsuse saavutamine oluline 68% klientidele ja 67% eratarbijatele. „ Keskkonnajuhtimise põhimõtted „ Keskkonnamõju aspektid Utilitas peab kõigi nende keskkonnamõjude süsteemset juhtimist vajalikuks, mistõttu Utilitas tähtsustab võimalikult väikse primaarenergiasisaldusega energiaallikate kasu- on kontserni kõigis tütarettevõtetes kasutusel keskkonnajuhtimise süsteemi standard tamist võimalikult suure energiaefektiivsusega. ISO 14001:2015. Utilitase peamised keskkonnaaspektid on biomassi kasutamine Utilitas järgib energiapoliitika kahte põhisuunda – energiasäästlikkust ja keskkonnakait- energiatootmises ja kliimamõju. Puitse biomassi suurema- set. See tähendab eelkõige primaarenergia kasutuse, energiakao ja kasvuhoonegaaside hulise kasutajana teadvustab Utilitas sellega seonduvaid emissiooni kahandamist, taastuvatele energiaallikatele üleminekut ning õhusaaste võimalikke riske ning mõjude täpse identifitseerimise vähendamist. keerukust elurikkuse säilitamisel ja kliimamuutusega Utilitase peamised keskkonnaaspektid on Utilitas juhindub oma tegevuses järgmistest keskkonnajuhtimise eesmärkidest ja võitlemisel. Peale jätkusuutliku metsamajanduse on põhimõtetest: Utilitasele tähtsad õhuheitmete, jäätmekäitluse ja vee- biomassi kasutamine, tarbimisega seonduvad keskkonnaaspektid. kliimamõju, õhuheit- z täita seadustest ja regulatsioonidest tulenevaid keskkonnanõudeid; med, jäätmekäitlus ja z aidata säilitada loodusvarasid vee, elektri ja kütuste tarbimise vähendamise ning veetarbimine nende mõistliku kasutamise kaudu; z soosida taastuvkütuste kasutamist, et süsinikuemissiooni vähendada; z jagada teavet oma tegevuse kohta organisatsioonivälistele huvipooltele; z propageerida klientide seas energiasäästlikku ja keskkonnahoiule orienteeritud mõtteviisi. 46 47 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne BIOMASSI Kuigi Euroopa Liidus on nimetatud analüüsi andmetel tervikuna aastane metsa juur- dekasv positiivne, rõhutatakse analüüsis, et jätkusuutlikku biomassi ei ole piiramatus koguses. Biomassi kasutusel tuleb laiemalt kaaluda metsa rolli süsinikupangana, KASUTAMINE biomassi kasutust teistes majandussektorites ja bioloogilist mitmekesisust. Raporti kohaselt on jätkusuutlikult majandatud metsadest hangitud puidust kestvustoodete tootmine (ja seonduva väheväärtusliku sekundaarpuidu kasutamine energiatööstuses) keskkonnale positiivne, kuna puidu kasutus näiteks ehitusmaterjalides vähendab ühelt poolt fossiilallikatest toodetud ehitusmaterjalide tootmist ning lisaks seob süsinikku konkreetses puitehitusmaterjalis pikemaks ajaks, kui see oleks looduses võimalik. Samuti võimaldab väheväärtusliku jääkpuidu (oksad, ladvad, võsa ja puidutööstus- jäätmed) kasutus energeetikas kahandada vajadust toota energiat fossiilallikatest. Analüüs teadvustab metsade olulist rolli bioloogilises mitmekesisuses, tuues välja vajaduse leida tasakaal biomassi kasutuse ja liigirikkuse säilitamise vahel, kuid ühtlasi rõhutades, et alternatiiv kahekraadise globaalse soojenemise korral on kliimavöötme Kohalikku päritolu väheväärtusliku puidu kasutamine soojuse ja elektri tootmisel, et muutus 13%-l maismaapinnast ning sellega seonduv elukohtade kaotus looma- ja asendada fossiilkütuseid, on väga tähtis energiasektori ja üldisemas plaanis kogu taimeliikidele ja risk liigirikkusele. majanduse süsinikuintensiivsuse vähendamisel. Euroopa Liidu tasandil loetakse pui- Taastuvenergia kasutamisse suhtub positiivselt enamik Utilitase teenuste tarbijaid: duenergia süsinikuemissioon nulliks. 2020. aasta detsembris tehtud uuringu kohaselt vastas küsimusele „Milline on teie Euroopa Komisjoni kliimapoliitika üheks alustalaks oleva analüüsi „Puhas planeet suhtumine kodumaise taastuvkütuse kasutamisse?“ „väga/pigem positiivne“ 84% kõigi jaoks“ (november 2018) kohaselt on jätkusuutlikul biomassil nii praegu kui ka klientidest ja 82% eratarbijatest. tulevikus oluline roll kliimaneutraalsuse saavutamisel. 2017. aastal oli biomass suurim Siiski on ühiskonnas ja meedias viimasel ajal üha aktiivsemalt seatud küsimärgi alla seni- taastuvenergiaallikas Euroopas, andes 6% kogu Euroopa elektritoodangust ja 24% kogu sed poliitilised otsused ja toetusskeemid ning hakatud tähelepanu juhtima võimalikele tööstuslikust soojuse tootmisest. Eesti kontekstis asendab biomass elektritootmises riskidele seoses puidust energiatootmisega. Tegemist on olulise ja delikaatse teemaga põlevkivi ning soojustoodangus eelkõige maagaasi, aga ka põlevkiviõli ja masuuti. ning kindlasti ei saa välistada muutusi senistes põhimõtetes ja poliitikas. 900 800 700 600 500 400 300 200 100 Mtoe 0 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 Geotermaalenergia Päike ja muu Tuul Biomass ja jäätmed Hüdroenergia Tuumaenergia Maagaas Toornafta Tahked fossiilkütused Joonis 15. Primaarenergia tootmise mahud ja prognoos Euroopas energiaallikate kaupa (allikas: Eurostat (2010, 2015), PRIMES) 48 49 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021. aasta alguses avaldas Euroopa (puidutööstusjäägid, jääkpuit), mis Teadusuuringute Ühiskeskus raporti ei leia alternatiivset majanduslikult „The use of woody biomass for energy otstarbekat väärindamisvõimalust, production in the EU“ 2, mis on kõige või metsatööstusest pärinevaid värskem keskne ja terviklik kokkuvõte raiejäätmeid, mis muidu jääks puidu energeetilise kasutamise mõjude metsa, laguneks seal kiiresti ja kohta. See koondab parimad teadus- vabastaks seeläbi seotud süsiniku maailma teadmised sadadest allikatest atmosfääri. kuni 2020. aastani ning kujundab seisu- z Raportis viidatakse, et puidu- kohad nende põhjal. põhine bioenergia saab olla osa kahe globaalse kriisi (kliimakriis z Raportis jõutakse järeldusele, et ja elurikkuse kadu) lahendusest, energiapuidu nõudluse kasv võib kuid üksnes juhul, kui biomass on teatud määral mõjutada metsade toodetud jätkusuutlikult, sellest majandamise tavasid ja intensiiv- energia tootmisel kasutatakse pui- sust, mis omakorda võib kaasa dujääke ning seda tehakse ener- tuua ebasoovitavad tagajärjed giatootmise mõttes efektiivselt. metsade süsinikuvarus ja süsiniku sidumise võimes või negatiivsed z Raportis tuuakse muu hulgas välja, muutused metsade üldises elu- et sellise väheväärtusliku puidu rikkuses. kasutamine kohalikes kõrge efek- tiivsusega jaamades, fossiilsete z Raporti kohaselt võimaldab pui- energiaallikate asendamisel, on dust toodetud energia siiski osali- mõistlik tegevus ning arvustatakse selt kliimamuutuse ja liigirikkusega pigem Euroopa Liidu senist polii- seotud probleeme lahendada, kuid tikat, mis soodustab energeetilise eeldusel, et selleks kasutatav puit puidu eksporti ja selle kasutamist pärineb jätkusuutlikult majanda- vähetõhusas (u 30–40%) energia- tud metsadest ning kasutatakse tootmises. sekundaarset puitset biomassi Utilitas kasutab toormena nimetatud päritoluga biomassi, mis on kogutud koostoot- misjaamadest mõistlikus raadiuses ning millel puudub alternatiivkasutus. Kõikidest alternatiivsetest biomassi kasutuse viisidest energeetikas on koostootmine kõige märkimisväärselt veninud. Loodetavasti saavutatakse lähiajal tulemus, mis rahuldab keskkonnahoidlikum, kuna erinevalt 30–40% kasuteguriga koduahjudest või põlev- eri valdkondade huve (keskkonnakaitselisi, majanduslikke, energiajulgeoleku ja ühis- kivikateldest (kus biomassi koospõletatakse) on koostootmise kasutegur soodsate kondlikke ootusi) ning tagab Eesti metsade pikaajalise jätkusuutlikkuse. tingimuste korral ka kuni 100% ning seega saadakse ühest ühikust biomassist kätte maksimaalne võimalik kogus energiat. Kuna Utilitase kasutatav biomass on kohalikku päritolu, on selle jätkusuutlikkuse pea- Selgituseks. Puitset biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatak- mised eeldused Eesti metsanduse üldine kestlikkus ehk metsamajandust reguleerivad se mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem normid ning metsanduses kasutatavad tavad. Lähikümnendil hakkab metsandusvald- või ligilähedaselt juurdekasvu piires ning eeldusel, et see ei too endaga konda väga palju mõjutama Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, mida praegu kaasa teisi ebasoovitavaid mõjusid, nagu elurikkuse vähenemine. koostatakse. Arengukava protsess on teema keerukuse ja osaliste erimeelsuste tõttu Eelneva tõttu hoiab Utilitas end kursis asjakohaste arengusuundadega teadusvald- konnas ja poliitilisel tasandil ning ühiskondlike ootustega. Ajakohane ja teaduspõhine 2 https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/ info aitab ettevõttel tegeleda oma tegevuse mõjudega ning teha pikaajalisi strateegilisi use-woody-biomass-energy-production-eu plaane. 50 51 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TAASTUVENERGIA TOOTMINE 2017 2020 „ Taastuvenergia osakaalu suurendamine Puiduhake Turvas Olmeprügi Maagaas Kerge kütteõli Jääksoojus (kaugjahutusest) Utilitas on suurim taastuvenergiatootja Eestis. 2020. aastal tootis Utilitas 1584 GWh Joonis 17. Utilitase müüdud energia (elekter ja soojus kokku) tootmise allikate osakaal, % (sh Utilitase enda toodetud ja sisseostetud energia tootmiseks kasutatud sisendid) soojust ja elektrit taastuvatest allikatest, mida oli võrreldes eelnenud aastaga 13% rohkem ning mis moodustas 75% kogutoodangust. Utilitase osakaal kogu Eesti taas- tuvelektritoodangust oli 2020. aastal 17,6%. Ühtlasi on Utilitas Eesti suurim kaugkütteettevõtja, kelle võrkudega on ühendatud hinnanguliselt kolmandik kaugkütteklientidest. Taastuvenergia osakaal Utilitase kaug- 2020. aasta suure roheenergia osakaalu puhul oli määrav roll ka erakordselt soojadel küttevõrkudes oli 2020. aastal 61% kuni 100% (Eesti keskmine on ligi 50%). ilmadel, mis vähendasid vajadust katta soojuse tipukoormuseid fossiilsete kütustega. Taastuvenergia toodangut suurendas märkimisväärselt ka Mustamäe koostootmisjaam (elektrilise võimsusega 10 MW), kus esimesel täistegevusaastal toodeti kokku 270 GWh 2500 MWh 100% kodumaistest taastuvatest allikatest soojust ja elektrit. 90% 2021. aastal täitub Väo 1 koostootmisjaama käivitamisest 12 aastat, tuues ühtlasi 2000 MWh 80% kaasa taastuvenergiatoetuste perioodi lõpu ja Tallinna kaugküttevõrgu varustamise järjekohtade muutuse. See omakorda tingib nimetatud jaama tootmismahtude vähe- 70% nemise, sest kuna suvekuudel ei saa enam soojust müüa, pole elektri tootmine ilma soojuskoormuseta võimalik. 1500 MWh 60% Üleilmsed ja riiklikud energiasektori arengukavad näevad ette järjest kiirenevat ülemi- 50% nekut taastuvenergiale. Soojuse tarbimine on kogu energiatarbimise osakaalult Eestis 1000 MWh 40% esikohal ning seega elektritarbimisest ja transpordisektorist eespool. 30% Et oma rolli täita ja taastuvenergia osakaalu suurendada, kavandab Utilitas aastatel 2022–2023 täiendavaid efektiivsusinvesteeringuid olemasolevates koostootmisjaama- 500 MWh 20% des, kasutades näiteks soojuspumptehnoloogiat, salvestusvõimalusi jne. 10% Suuremahuline üleminek taastuvenergiapõhisele kaugküttevõrgule ei ole võimalik ilma täiendavate tootmisinvesteeringuteta – Utilitas näeb suurt potentsiaali merevett 0 MWh 0% rakendaval soojuspumbal, mida tänapäeval kasutatakse edukalt näiteks Stockholmis. 2017 2018 2019 2020 2021 prognoos Samuti tasub uurida reoveesoojuse kasutamise võimalusi Tallinnas. Suurt energiasäästu Energia tootmine taastuvatest allikatest (GWh) saab ka eri jääksoojusallikate kasutamisel (näiteks andmekeskustest tulenev jääksoo- Energia tootmine fossiilsetest allikatest (GWh) jus), kuid paraku on selliseid allikaid vähe. Tipukoormust külmade talveilmade korral Tootmine kokku (GWh) tuleks tõenäoliselt ka tulevikus endiselt katta gaasiga, kuid siin on võimalik asendada Taastuvenergia osakaal, % fossiilkütused biometaaniga. Joonis 16. Utilitase toodetud energia maht (GWh) taastuvatest ja fossiilsetest allikatest Peale plaanitavate investeeringute kaugküttevõrku ja tootmisse on lisaeesmärk rajada (elekter ja soojus kokku) ja osakaal (%) 2025. aastaks uued päikese- ja tuuleenergiavõimsused vähemalt 250 MW ulatuses. 52 53 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KLIIMAMÕJU 40 VÄHENDAMINE JA 35 30 SÜSINIKU- 25 NEUTRAALSUS 20 15 10 5 Kontekst. 2020. aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem: jaanuar ja 0 veebruar olid rekordsoojad, november Eesti kliimaajaloo kõige soojem ning detsember alates 1961. aastast üks soojemaid. 2020. aastal ei olnud 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 I kvartal Eestis ühtegi kuud, mil kuu keskmine temperatuur oleks olnud alla nulli. Seega võib öelda, et 2020. aastal jäi talv ära. Joonis 18. Süsinikuheitmete hinna muutus, ECX EU, aasta keskmine hind (EUR/tonn) 2011–2020 3 Soojuse ja elektri koostootmine ning taastuvkütuste kasutamine kaug- küttes võimaldab oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ning aitab seeläbi pidurdada kliima soojenemist. Energiakasutuse süsinikujalajälje piiramisel on kaugküttel märkimisväärne roll: Üha enam riike ja ettevõtteid üle maailma on seadmas või juba seadnud ajalisi eesmärke z Hoone, mis tarbib taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust, edendab klii- süsinikuneutraalsuse saavutamiseks ning sellest on kiiresti saamas uus normaalsus. masõbralikku energiatootmist ja aitab vähendada süsinikuheitmete paiskumist Näiteks Tallinn on ühinenud Euroopa Linnapeade paktiga eesmärgiga muuta linn 2050. atmosfääri. aastaks süsinikuneutraalseks. Nii on ka Utilitase 2021. aasta üks suurimaid eesmärke koostada investeeringu- ja arenguplaan, et saavutada 2030. aastaks opereeritavate z Kui toota elektrit kaugküttevõrkude juurde rajatud koostootmisjaamades, väheneb kaugkütte- ja jahutusvõrkude süsinikuneutraalsus. Utilitase kliendiuuringu järgi pidas vajadus toota elektrit põlevkivist, fossiilkütuste asendamine taastuvate allikatega süsinikuneutraalsuse saavutamist oluliseks 68% Utilitase klientidest.“ kahandab kasvuhoonegaaside emissiooni ja hoonete kütmiseks kulutatava elektri (sh soojuspumpade käitamiseks kasutatava elektri) asemel tõhusa kaugkütte Süsinikuneutraalsusele üleminek ei ole enam tingitud üksnes kodanike, ettevõtete või kasutamine vähendab elektritarbimist. riikide üha suurenevast murest looduskeskkonna ja inimkonna tuleviku pärast, vaid ka ärilises mõttes ei ole enam võimalik olla keskpikas plaanis jätkusuutlik, ilma et võetaks kindlaid meetmeid süsinikuheitmete vähendamiseks. 2019. ja 2020. aastal on püsinud süsinikuheitmete hind tasemel 25 eurot tonni kohta võrreldes ajaloolise hinnaga, mis oli alla 10 euro tonni eest. 2021. aasta esimeses kvar- talis tegi süsinikuheitmete hind uusi rekordeid ning ületas esimest korda taseme 40 eurot tonni kohta. Eesti kontekstis on see järsult kahandanud põlevkivist elektri tootmist ning on saanud järjest selgemaks, et karmistuv keskkonnapoliitika ja sellega kaasnev süsinikuheitmete hinnastamine toovad endaga kaasa fossiilkütuste turult taandumise ainuüksi majanduslikel alustel. Seega kallineb ka soojuse hind fossiilkütustega tööta- vates kaugküttevõrkudes ning taastuvenergialahendustele üleminek on väga tähtis nii keskkonnajalajälje vähendamisel kui ka kaugkütte konkurentsivõime tagamisel. 3 https://www.quandl.com/data/CHRIS/ICE_C1-ECX-EUA-Futures-Continuous-Contract-1-C1-Front- Month 54 55 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Selleks et Utilitase tegevusest tulenevaid kliimamõjusid paremini mõista ja nende 233 (0%) leevendamiseks vajalikke samme kavandada, arvutati kontserni 2020. aasta süsinikuja- lajälg skoop 1 ja 2 ulatuses (skoop 3 arvutused teostatakse 2021. aastal ja avaldatakse 4 689 (4%) hiljem). See tähendab, et arvutati ettevõtte tegevusest tulenevad kasvuhoonegaaside Maagaas heitmed, mille üle on Utilitasel kõige suurem kontroll. 8764 (8%) Freesturvas Põlevkiviõli Skoop 1 ja 2 analüüs hõlmas: Diislikütus z Otsesed emissioonid (skoop 1). Valdavalt energiatoot- miseks kasutatavate kütuste ja kontsernile kuuluvates sõidukites kasutatavate kütuste põletamine. Kasvuhoone- 102 512 (88%) z Kaudsed emissioonid (skoop 2). Tulenevalt sis- gaaside seostetud elektri- ja soojusenergia kasutamisest emissioon toode- Utilitase kontserni ettevõtetes. tud energiaühiku Joonis 19. Energiatootmiseks kasutatud kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside Utilitas kontserni süsiniku jalajälg skoop 1-2 ulatuses oli kohta oli 54,7 emissioonid (tonni CO2-ekv). 2020. aastal 116 675 tonni CO2-ekv. Emissioon toodetud gCO2/kWh energiaühiku kohta oli 2020. aastal 54,7 gCO2/kWh. Kogu Utilitase kontserni poolt 2020. aastal sisseostetud elektrienergia pärines taastuvatest allikatest ning oli kaetud päritolusertifikaatidega. Seetõttu oli skoop 2 2020. aasta emissioonid, tonni CO2-ekv elektrienergia sisseostust tulenev kliimamõju arvestuslikult 0. Soojusenergia tarbimine kontoripinnal on seotud skoop 2 kaudsete emissioonidega – 2 tonni CO2-ekv. See Skoop 1 116 672 tulenes kaugküttevõrku ostetud/vahendatud soojusenergia tarbimisest (Iru elektrijaam ning maagaasist toodetud soojusenergia). Energiatootmisel põletatavad kütused 116 198 (vt täpsemat jaotust jooniselt 19) Autokütused 389 Metoodika. Utilitase süsinikujalajälje arvutamisel lähtuti rahvusvaheliselt tunnustatud ja enim kasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise stan- Külmaained 86 dardist „GHG Protocol Corporate Acconting and Reporting Standard“. See hõlmab seitsme kasvuhoonegaasi heitkoguste hindamist: süsinik- Skoop 2 2 dioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesini- kuühendid (HFC), perfluorosüsinikuühendid (PFC), väävelheksafluoriid Sisseostetud elektrienergia 0 (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Arvutusmetoodika jaotab organisat- siooni tegevusega kaasnevad kasvuhoonegaaside emissioonid kolme Sisseostetud soojusenergia 2 skoopi: Skoop 1 ja 2 kokku 116 675 Pea 100% skoop 1 ja 2 koguemissioonidest pärines skoop 1-st (116 672 t CO2-ekv) ning Skoop 1 Skoop 2 Skoop 3 tulenes valdavalt energiatootmiseks põletatud kütuste emissioonidest. Utilitase valdu- Otsesed Kaudsed Kõik muud kaudsed sesse kuuluvate autode kütuste põletamisest tulenev kasvuhoonegaaside emissioon emissioonid sisseostetud emissioonid, mis oli 389 tonni CO2-ekv. ettevõtte omatud energiast tekivad ettevõtte Põletatud kütustest moodustas suurima osakaalu (88% kogu kütuste põletamisel või kontrollitud tulenevad väärtusahelas üles- või tekkinud kasvuhoonegaaside emissioonidest) kliimamõju mõttes maagaasi põleta- allikatest emissioonid allapoole suunatud mine – 102 512 t CO2-ekv (joonis 19). Teiste taastumatute kütuste põletamisel tekkivate tegevuse tagajärjel kasvuhoonegaaside osakaalud kütuste põletamise süsiniku jalajäljes jäid alla 10%. 56 57 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Taastuvatest allikatest elektri tootmine asendab CO2 emissioonid 2020 fossiilkütustest energia tootmist Utilitase Skoop 1 ja 2 emissioonid, tonni CO2-ekv 116 675 2020 . aastal Utilitase taastuvelektritoodang kasvas – kokku toodeti taastuvatest allikatest 388 GWh elektrit . Utilitase koostootmisjaa- mades ja päikeseparkides toodetud taastuvelektriga asendatakse Eesti elektrivõrgus olevat eri allikatest pärinevat (nii fossiilse- CO2 kokkuhoid 2020 test kui ka taastuvatest allikatest) tõendamata päritolu elektrienergiat ehk segajääki . 2019 . aastal oli Eestis Tänu Utilitase taastuvelektri tootmisele õhku paiskamata jäänud 294 000 Utilitase CO2 kogus (kui asendaks Eesti võrgus olevat elektrienergiat päritolutunnistustega katmata elektrienergia tar- toodetud taas- segajäägi põhimõttel), tonni CO2-ekv bimise osakaal 95,09% ja segajäägi CO2-sisaldus tuvelekter asendab 757,71 g/kWh .1 fossiilenergia tootmist Tänu Utilitase kaugkütte tootmisele õhku paiskamata jäänud CO2 222 000 Võttes arvesse, et Utilitas tootis 2020 . aastal võrku ja aitas vältida 275 000 kogus (kui sama kogus oleks toodetud maagaasist), tonni CO2-ekv 388 GWh taastuvat elektrit, mille süsinikuheidet tonni süsinikuheidet loetakse nulliks vastavalt Euroopa Parlamendi ja 2020. aastal nõukogu direktiivi2 säästliku biomassi kriteeriumile, jäi tänu sellele tootmata suure süsinikujalajäljega elek- Hea näide. Süsinikuneutraalsuse poole liikumise ühe sammuna loobuti nii ter ja õhku jäi paiskamata hinnanguliselt 294 000 tonni keskkonnakaalutlustel kui ka majanduslikel põhjustel 2020. aasta maist CO23 . Kui Utilitase poolt toodetud taastuva elektriga asendataks freesturba kasutamisest energiatootmisel. Kui 2017. aastal tootis Utilitas üksnes põlevkivist toodetud elektrit, kus 1 MWh elektri CO2-sisaldus turbast 26,5 GWh energiat, siis 2020. aastal vaid 7,3 GWh. Alates 2021. aastast toodetakse kogu kontserni elekter ainult taastuvatest allikatest. on ~ 1 t CO2/MWh, suureneks 2020 . aastal õhku heitmata jäänud Minimaalses mahus on siiski vaja käivituskütusena kütteõli kasutada ning süsiniku kogus veelgi – maksimaalselt 390 000 tonnini . segada turvast biomassi katelde tehnilise seisukorra huvides. „ Taastuvenergia osakaal soojuse tootmises kasvab, tõrjudes välja fossiilsed allikad „ Kaugjahutus on lokaalsest lahendusest väiksema kliimamõjuga Utilitase viimaste aastate investeeringute tulemusel toodetakse kontserni kõigi kaugküttepiirkondade klientidele edastatav soojus Uue teenusena käivitas Utilitas 2019. aastal esimese kaugjahutusvõrgu. Analoogselt enamjaolt kohalikest taastuvkütustest või kasutades koostootmise kaugküttega võimaldab tsentraalne jahutuse tootmine suuremat efektiivsust ja parima jääksoojust . võimaliku tehnoloogia kasutamist ning vabastab jahutust tarbivates hoonetes pinda, mis muidu oleks vajalik jahutusseadmete paigaldamiseks. Lisaks on kaugjahutuslahen- Ajalooliselt toodeti kaugküttes soojust eelkõige duse korral hoone jahutussüsteemi püsihooldusvajadus palju väiksem kui lokaalsete maagaasist (süsinikusisaldusega 201 g/KWh) ning seadmete puhul. Eelkõige ärikinnisvarale suunatud teenus on lähiriikidest laialt levi- Utilitase toodetud üleminek taastuvatele allikatele on vähendanud nud nii Soomes kui ka Rootsis ja arvatakse, et see lahendus peaks märkimisväärselt taastuvenergiast lahendama energiavarustusprobleemi kogu Euroopa Liidus. seega ka soojuse tootmisest tulenevat CO2-heidet . soojuse tootmisel Näiteks kui kogu Utilitase võrkudes müüdud soo- maagaasist oleks Kaugjahutuse kasutuselevõtt aitab kahandada jahutusseadmetes kasutatavate jus oleks toodetud maagaasist, oleks CO2-heide F-gaaside (mis on väga tugevad kasvuhoonegaasid ning mille mõju kliima sooje- süsinikuheide olnud olnud 2019 . aastal 244 000 tonni suurem ja 2020 . nemisele on sadu või isegi tuhandeid kordi suurem kui CO2-l) kogust ning seeläbi 222 000 tonni leevendab kliimamuutust. aastal 222 000 tonni suurem . Tipukoormuste katmi- seks on siiski veel vaja kasutada fossiilseid kütuseid . 2030. aastaks plaanib Utilitas suurendada kaugjahutuse võimsust praeguselt 2,1 MW-lt 60 MW-le. Lisaks Tselluloosi kaugjahutusjaamale tegi Utilitas kindlaks Ülemiste City kaugjahutus- potentsiaali. 2020. aasta detsembris allkirjastati Ülemiste piirkonna kinnisvaraarenda- 4 https://elering .ee/segajaak jatega ühiskavatsuste protokoll, millega lepiti kokku kogu Ülemiste City olemasolevate 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 ja tulevaste hoonete liitumine kombineeritud kaugkütte- ja kaugjahutuslahendusega. 6 Kuna aastaaruande avaldamise ajaks ei ole võrdlusandmeid 2020 . aasta Eesti segajäägi CO2-sisalduse kohta, Lisaks on alanud läbirääkimised uute klientidega kesklinna piirkonnas ja ka vanalinnas siis on arvutuse aluseks võetud 2019 . aasta andmed . Toompeal. 58 59 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne EFEKTIIVSUSE Hea näide. Jääksoojuse paremaks ärakasutamiseks investeeriti 2020. aastal Mustamäe koostootmisjaama kondensaadivee soojus- pumpa ning Kristiine suitsugaaside pesuri kondensaati saab nüüd- TÕSTMINE sest kasutada võrgu lisaveena. Pilk tulevikku. Utilitas plaanib aidata klientidel välja vahetada vanu ja amortiseerunud soojussõlmi, mis võivad oluliselt vähendada hoone küttekadu ning seega ka soojustarvet. „ Tootmise efektiivsus Kuna puiduhakke ressurss on piiratud, on energeetikas äärmiselt tähtis kasutada vaid kõrge kasuteguriga lahendusi, mis välis- tavad kütuses sisalduva primaarenergia raiskamise. Utilitase Suitsugaaside Utilitase üks prioriteete on saavutada võimalikult efektiivne energiatootmine ja selle kohalikul taastuvkütusel ja arenenud kaugküttesüsteemil pesuriga koos- transportimine tarbijateni. Lisaks tuleb suurendada efektiivsust ning vähendada tugi- põhinev mudel võimaldab ressursikasutuses unikaalset efek- tootmisjaamade tegevuste keskkonnajalajälge (näiteks kontorid ja sõidukipark). tiivsust. Tootmise kasutegur ulatub ligi 100%-ni, suitsugaaside kasutegur võib pesuriga koostootmisjaamas toodetakse sellest 30% elektrina ulatuda kuni „ Jaotusvõrgu tõhusus ja 70% soojusena ja suitsugaaside pesuriga katlamajas kõik 100%-ni soojusena. Selline kasutegur on tunduvalt suurem kui kaug- Soojuse jaotamisel saab tõhusust suurendada kaugkütte võrguvee temperatuuri küttevõrguga ühendamata kondensatsioonirežiimil töötavatel alandamisega. Tänu sellele vähenevad soojuskaod kaugküttevõrgus ning paraneb elektrijaamadel, kus kasutegur on vaid 35–40%. suitsugaaside kondensaatorite ja koostootmisjaamade efektiivsus. Lisaks tekib või- malus võtta võrku madalama temperatuuriga soojuskandjate energiat ja jääksoojust. Madalam temperatuur efektiivistab soojuspumpadega soojuse tootmist ja loob pare- Mõiste. Kasutegur on elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuli- maid võimalusi soojussalvestite kasutamiseks. ku soojuse aastatoodangu suhe selle energia tootmiseks kasutatud kütuse energiaga. Kasutegur arvutatakse kütuse alumise kütte- Soojuskandja madalam temperatuur ja väiksemad soojuskaod tagavad võrgus sta- väärtuse alusel. biilsema pealevoolu temperatuuri kogu torustikus, mistõttu on kaugküttetorudele mõjuvad termilised pinged väiksemad. Nii soojuskandja madalam temperatuur kui ka sellega kaasnevad väiksemad termilised pinged annavad võimaluse kasutada rohkem Suitsugaaside pesuril on peale efektiivsuse suurendamise oluline õhusaasteainete plasttorusid, sest varem kasutati tavaliselt metalli, nagu teras ja vask, et kaugküttevõrk puhastamise mõju, mis võimaldab eemaldada tahkeid osakesi ja ka gaasilisi peaks vastu kõrgele temperatuurile ja sellega kaasnevatele termopingetele. ühendeid (adsorbeerib/lahustab olenevalt lahuse pH-väärtusest suitsugaasides Samuti võimaldab madalam temperatuur säilitada torustike soojustuse kvaliteeti – sisalduvaid gaase, nt SO2, HCl). Peatükis „Õhuheitmed“ toodud SO2-koguste üks kõrgemal temperatuuril soojustuse omadused halvenevad. Madalamad termopinged vähenemise põhjuseid viimastel aastatel on ka suitsugaaside pesurite lisamine vähendavad ka lekete tekkimise ohtu ning sellega seotud püsi- ja hoolduskulud on jaamadele. samuti väiksemad. Madalam vee temperatuur vähendab ohtu, et rõhu langemise tõttu läheks vesi kaug- küttetorustikus keema ja tekiks kahefaasiline voolamine, mis põhjustab voolamises tühikuid ehk kavitatsiooni ning ohustab varustuskindlust. Kõigis Utilitase kaugküttevõrkudes seati 2020. aastaks eesmärgiks vähendada 12 kuu keskmist tagastuva vee temperatuuri alla 45C vähemalt 75%-l hoonetest. Tallinna võrgus saavutati see 83%-l hoonetest, AS Utilitas Eesti kaugküttevõrkudes 75,8%-l hoonetest. Suurema osa aastast on kaugküttevõrk madalatemperatuurne. Kui tem- peratuuri veelgi langetada, tekiks tarbeveetorustikes probleeme legionellabakteriga ning selle vältimiseks peaks vett omakorda lokaalselt üles kütma. See tähendaks aga, et tarbijad peaksid tegema tarbetuid lisainvesteeringuid.” 60 61 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne VEEKASUTUSE grammilt kuupmeetri kohta 225 μg/m3-le tingis vajaduse teha lisainvesteeringuid. Väo 1 koostootmisjaama paigaldati selleks selektiivne mittekatalüütiline taandamise (SNCR) tehnoloogia. 2020. aastal investeeris Utilitas lisaks heitgaaside elektrifiltritesse (Väo 1 VÄHENDAMINE ja Väo 2 koostootmisjaamades) ja seiresse 2 miljonit eurot. Kuna saasteainete seire reeglid on rangemaks muutunud, on investeeritud pidev- monitoorimisseadmetesse, mille abil saab õhusaasteainete kohta reaalajas teavet. Üks oluline Utilitase eesmärk on pidevalt suurendada veekasutuse efektiivsust. Näiteks KLIENTIDE KESKKONNA- Tallinna soojusvõrgu maht on ~ 100 000 m3, mis on piltlikult võrdne 500 vett täis Kalevi ujumisbasseiniga. Kaugküttevõrgu ajakohastamise tulemusena vähenevad nii soojus- kui ka veekaod ning see on oluline samm veekasutuse keskkonnajalajälje TEADLIKKUSE vähendamisel. Lisaks tuleb teha tööd võrguvee temperatuuri ja rõhu alandamisega, mis samuti võimaldab kahandada süsteemi vee- ja energiakadusid. Utilitase eesmärk on teha suuremat koostööd ning otsida sünergiat koos samades linnades tegutsevate vee-ettevõtetega, näiteks koordineeritud võrguinvesteeringute kaudu. SUURENDAMINE ÕHUHEITMED Keskkonnasäästlik energiamajandus on võimalik vaid koostöös klientidega. 2019.–2020. aastat võib pidada ajaks, kui inimtekkelise kliimasoojenemise võimalikke negatiivseid tagajärgi hakati laialdasemalt aktsepteerima ka Eestis ja teadvustati vajadust selles valdkonnas midagi kiiresti muuta. Üha enam kaugküttetarbijaid tunneb huvi ener- giatootmise allikate vastu – Utilitase uuringu kohaselt väärtustab võimalikult väikest Linnade jätkusuutlikkuse eesmärgi saavutamisel on äärmiselt oluline tagada puhas hoone energiakasutuse süsinikujalajälge enam kui kaks kolmandikku klientidest ja linnaõhk. Linnaõhku otseselt mõjutavatest peamiste peenosakeste (PM10) heitmetest eratarbijatest. pärines 2018. aastal 36% mittetööstuslikust põletamisest (peamiselt puidu põletamine z Utilitas peab vajalikuks tutvustada kaugkütet kui keskkonnahoidlikku lahendust kodumajapidamistes), 28% põletamisest energeetikatööstuses (peamiselt põlevkivi teavituskampaaniate ja otsese kliendisuhtluse kaudu. Utilitase kodulehel on põletamine) ja 17% põletamisest tööstuses. CO2-kalkulaator, kus klient saab iga võrgu kohta teada, mis kütustest on tarbitud Utilitase koostootmisjaamades kasutatavad elektrifiltrid on väga tõhusad suitsugaaside soojus toodetud ja milline on selle CO2 eriheide võrreldes alternatiivlahendustega. puhastajad, näiteks Bureau Veritase tehtud testide tulemused Mustamäe koostootmis- Järgmise sammuna on plaan integreerida kalkulaator iseteenindusportaali, et tea- jaamas näitasid, et emissioonis oli peenosakesi lubatud piirväärtusest neli korda vähem. vitada kliente ja lõpptarbijaid neile pakutud tegelikust energia süsinikujalajäljest. Erinevalt lokaalsetest lahendustest on kaugküttes kasutatavatele tsentraalsetele toot- z Energiasektori uuendused on seotud digilahenduste laiema rakendamisega. misseadmetele kehtestatud ranged nõuded peenosakeste lubatud tasemete kohta ja Kõikide Utilitase klientide arvestid on ühendatud kauglugemissüsteemiga, mis nii vähendaks kodumajapidamistes puidu põletamise asemel kaugkütte kasutamine annab ülevaate nende soojussõlmede ja võrgu toimimisest. Koostöös hoonete oluliselt peenosakeste heitmeid linnades. omanikega on nende andmete analüüsi põhjal võimalik suurendada võrgu ja tootmise efektiivsust. Nii näiteks saab hoonete omanike soojussõlmede regu- Suurte ja keskmise suurusega põletusseadmetele kehtestatud normid on ajas veelgi laarse hoolduse ja optimaalse seadistuse kaudu vähendada võrguvee tagastuvat karmistunud. Näiteks lämmastikoksiidide (NOx) piirmäära vähenemine 300 mikro- temperatuuri ning selle kaudu soojuskadusid võrgus. 62 63 TÖÖTAJAD OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne PERSONALI TÖÖTAJATE ARV KONTSERNI ETTEVÕTETES ÜLEVAADE JA TÖÖSUHTED Energeetika on Eestis üks suurima lisandväärtusega sektoreid ja ettevõtte areng loob Administratiivsed võimalusi luua uusi töökohti. Töötajad kokku töötajad Digiteerimise laiem rakendamine võimaldab lisandväärtust veelgi suurendada, auto- 61 38 matiseerimine loob vajaduse uutmoodi pädevuseks. Samas aitab kohaliku puiduhakke kasutamine energiatootmiseks luua töökohti ka maapiirkondades. 196 36 Utilitase eesmärk on tagada, et töötajad oleksid hästi hoitud, luues selleks ohutu töökeskkonna ning võimaldades inimestel end tööalaselt parimal viisil teostada. Utilitas on hinnatud tööandja nii praeguste töötajate seas kui ka tööturul laiemalt. Keskmine tööstaaž kontserni ettevõtetes on 15 aastat. Eesti suu- rima tööportaali CVKeskus.ee iga-aastases enim armastatud tööandjate uuringus saavutas Utilitas kõrge 15. koha (2019: 14). Utilitase ettevõtteid iseloomustab väike töötajate voolavus ja soov luua pikaajalisi töösuhteid, mistõttu on põhirõhk töötajate hoidmisel ja arendamisel. Kõrge keskmine tööstaaž ei anna Tehniline personal Töölised Utilitast ise- põhjust igapäevaseks mahukaks uute töötajate värbamiseks, loomustab väike samas sunnib töötajate kõrge keskmine vanus planeerima töötajate voolavus 18 5 järelkasvu leidmist lähitulevikus. Nii ongi personaliga seotud teemadest olnud Utilitase viimase aja fookuses järelkasvu ja pikaajalised tagamine pikemas plaanis. Et soojusinseneride eriala popu- töösuhted 64 96 lariseerida, õpet toetada ja üliõpilaste seas silma paista, on sihipärast tööd ühtlustatud kõigis kontserni ettevõtetes. 2020. aastal töötas Utilitases viis praktikanti (2019: 5). 2020. aastat iseloomustas töötajatega seotud teemadel kindlasti koroo- naviiruse levikust tingitud uutmoodi olukord – seda nii töökorralduse kui alla 30- aastased 30–50 aastased üle 50 aastased ka töötajate tervise poolest. Utilitase ettevõtted said sujuvalt hakkama sunnitud kaugtööle üleminekuga. Lisaks kontoritöötajatele sai osa toot- mispersonalist jääda kodurežiimile ning tulla töökohta vaid hädavajalikul juhul. Töö- ja puhkeruumides tehti ümberkorraldusi, et vähendada inim- kontakte. Joonis 20. Utilitase töötajate arv ja mitmekesisus 66 67 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TÖÖOHUTUS JA TERVISHOID Tööohutus on Utilitasele prioriteet ja üks peamisi eesmärke, mida jälgitakse. 2019. aastal väljastati kõigile kontserni tütarettevõtetele töötervishoiu ja -ohutuse juhtimis- süsteemide sertifikaat ISO 45001. Utilitase eesmärk on tööõnnetustevaba töökeskkond. 2020. aas- tal ei juhtunudki Utilitase töötajate ega alltöövõtjatega ühtegi tööõnnetust. 2020 . Utilitas täidab kõiki seadusega ettenähtud tööohutuse ja aastal ei juh- tervishoiu tagamise nõudeid ning head tava (töökeskkonna tunud ühtegi nõukogu, regulaarne riskianalüüs, töötajate ja alltöövõtjate tööõnnetust teadlikkuse suurendamine, juhtumianalüüs ja protseduuride parendamine). 2016 2017 2018 2019 2020 Tööõnnetuste arv töötajatega 0 1 3 1 0 Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 0 0 0 0 0 töötajatega Tööõnnetuste arv alltöövõtjatega 0 0 0 0 0 Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 0 0 0 0 0 alltöövõtjatega Joonis 21. Utilitase töötajate ja alltöövõtjatega juhtunud tööõnnetuste arv 68 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TÖÖTAJATE keele kursuste läbiviimist takistas koroonaviiruse levikust tingitud olukord, jätkame koolitustega nii pea kui võimalik. KAASAMINE Teine mitmekesisuse aspekt, mis nõuab lähiajal paratamatult rohkem tähelepanu, on töötajate vanuselises koosseisus sobiva tasakaalu leidmine - värvates ja andes arengu- võimalusi noortele ning samal ajal väärtustades kogenud töötajate panust. Utilitas väärtustab oma spetsialistide iseseisvust ja vabadust otsustada töömeetodite üle – selle aluseks on suur omavaheline usaldus ning isikliku arengu ambitsiooniga töötajad. Organisatsiooni juhtimiskultuur väärtustab inimlikku, austavat ja kaasavat suhtlust. Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada töötajate teadlikkust kontserni tege- vusest ja eesmärkidest, samuti toetada meeldiva töökeskkonna loomist. Kolm korda aastas toimuvat infopäeva, kus tutvustatakse peamisi arengusuundi ning kus töötajatel KOOLITUS JA on võimalus kaasa rääkida ja küsimusi esitada, korraldatakse alates 2020. aastast kõigile kontserni töötajatele. Nendel osales varasemast rohkem töötajaid, kuna need toimusid koroonaviiruse leviku tõttu virtuaalselt. ARENG Kontserni ettevõtetes peetakse töötajatega regulaarselt personaalseid arenguvestlusi, kus keskendutakse iga töötaja eesmärkidele ja väärtustele. Töötajad saavad ettevõtet puudutavaid ettepanekuid esitada anonüümselt siseveebis. Iga töötaja vastutab oma arengu eest ettevõttes. Selle toetamiseks on loodud rahalised MITMEKESISUS ja ajalised võimalused. Koolitusvajadused tehakse kindlaks jooksvalt ning personaal- setel arenguvestlustel. Koolitused jagunevad eelkõige juhtimise, tehniliste teadmiste ja oskuste ning enesejuhtimise ja üldhariduse valdkondadesse. Iga töötaja saab osaleda JA VÕRDNE ametikohast ja insenerikutse tasemetest tulenevatel vajalikel koolitustel. Koroonaviiruse leviku tõttu toimus 2020. aastal planeeritust vähem koolitusi. Rõhk oli KOHTLEMINE e-õppena toimunud sisekoolitustel. Fookuses olid ohutuskoolitused ja keeleõpe, aga ka töötajate areng psühhosotsiaalsetel, meeskonnatöö ja tehniliste oskuste teemadel. Ühes jätkusuutlikkuse ja keskkonnamõju teemade kasvava tähtsusega peab kontsern oluliseks pöörata tähelepanu töötajate teadlikkuse suurendamisele neil teemadel. Kuigi valdkonna eripära tõttu töötab Utilitases rohkem mehi, on kollektiiv pigem mitmekesine nii vanuselise kui ka rahvusliku koosseisu poolest. Utilitase jaoks on üks aktuaalne töötajate mitmekesisust puudutav teema seotud keeleoskusega. Eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate töötajatega kollektiivis on ühtsema keeleruumi loomine kasulik nii organisatsioonikultuuri ja ühtsustunde arendamisel kui ka tööohutuse tagamisel. 2020. aastaks plaanitud B1-taseme eesti 70 71 ÜHISKONDLIK ROLL  OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KOGUKONNASUHTED JA TOETUSTEGEVUS Utilitase sponsorluspoliitika on üles ehitatud kontserni põhiväärtustele. Kontsern teeb koostööd kohalike ja üleriigiliste partneritega, kes samuti tähtsustavad keskkonnasääst- likku mõtteviisi, pööravad tähelepanu keskkonnamõju vähendamisele, toetavad ja arendavad kohalikku elukeskkonda või loovad uudseid lahendusi. Koos selliste partneritega saab Utilitas avalikkust paremini teavitada roheenergia rollist keskkonna hoidmisel. Koostööprojektides keskendutakse eeskätt piirkondadele, kus Utilitas osutab teenuseid. Alates 2016. aastast teeb Utilitas koostööd rohelise teatri poole püüdleva Tallinna Linnateatriga, kes väärtustab energiaefektiivsust ja taaskasutust Puhas keskkond, roheline mõtteviis ning nelja aastaaja säilimine on ühtmoodi olulised nii Utilitasele kui ka talispordile. Kelly ja Henry Sildaru on võtnud üha suurema rolli kliimamuutustega seotud ohtudest teavitamisel ning 2020. aastal jätkasime nendega ühist tegevust selles teavitustöös Utilitas jätkab 2013. aastal alanud rolli Eesti korvpalli rahvusmeeskonna peatoetajana ja panustab Rapla korvpallimeeskonna arengusse. Kontsern soovib, et traditsioonidega spordiala saaks jätkuvalt kasvada. Meeskonnasport sobib kontserni ülesandega siduda grupi eri osad, et tagada võimalikult hea meeskonnatöö SUHTED ELANIKEGA Utilitase järelkasvutiimi kuuluvaid noori kergejõustiklasi on toetatud alates 2011. aastast. Tiim on planeeritud pikaajalise projektina, olles oluline osa Eesti kergejõustiku saavutusspordi struktuurist Utilitase koostootmisjaamad ja katlamajad asuvad peamiselt tiheasustusega elurajoonides. Kontsern korraldab huvirühmadele Utilitas jätkab vähiravifondi „Kingitud elu“ toetamist ja asus 2020. aastal ringkäike oma tootmisobjektidel, et lähemalt tutvustada ener- toetama Toidupanka geetika tagamaid. Utilitas korraldab ka avatud uste päevi, mille raames on kõik huvilised oodatud kaugküttemaailma uudistama. Kuna energiatootmisega võivad kaasneda lõhna-, tolmu-, müra-, transpordi- või muud häiringud, pöörab ettevõte põhitähelepanu Koostöös noorte ettevõtjate prototüüpide ehitamise stardirahastuga ennetustööle, et ohuriskid juba eos välistada. Utilitas mõistab oma Prototron loob Utilitas võimalusi rohe- ja keskkonnatehnoloogia ning vastutust kohalike kogukondade ees ning hoiab igati kogukondadega sidet, andes energeetika valdkonna ideede rahastamiseks ja abistamiseks vajalikku teavet, küsides tagasisidet ning lahendades tekkinud küsimused operatiivselt. 74 75 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne PANUS SEKTORI KOOSTÖÖ ARENGUSSE HARIDUS- ASUTUSTEGA Utilitas teeb koostööd liitude ja organisatsioonidega, kes panus- tavad keskkonnahoidu ja jätkusuutlikku majandamisse ning aitavad arendada energeetikavaldkonda. Utilitas on järgmiste võrgustike liige: Inseneride järelkasv on energeetikas väga oluline ning seoses uute taastuv- energia tehnoloogiate kiire arenguga on hea haridus ja laialdased teadmised Eesti Taastuvenergia Koda ühendab taastuvenergiaga seotud Eesti organisatsioonid ühe äärmiselt vajalikud. Sarnaselt kogu sektoriga on ka Utilitase jaoks väljakutse katuse alla, et üheskoos edendada ja arendada seda valdkonda. soojusinseneeria eriala populariseerimine, eriti arvestades, et sarnaste huvidega tudengite nimel konkureeritakse atraktiivse infotehnoloogiasektoriga. Energeetikavaldkonna populaarsus võib lähiajal kasvada tänu kesk- konna- ja taastuvenergiateemade tähtsuse kasvule ühiskonnas – need teemad on noortele südamelähedased. Utilitase Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on Eesti suurim ja vanim organisatsioon, kes esindab Utilitase jaoks on oluline toetada andekate noorte soovi ener- eesmärk on energeetika- ja soojavaldkonna ettevõtteid ning tegutseb nende ettevõtete ühishuvide nimel. giavaldkonnas karjääri teha, et energiasektor suudaks keeruliste populariseerida väljakutsetega paremini toime tulla. soojusinseneeria Utilitas teeb pikaajalist koostööd TalTechiga, et tagada insene- eriala rihariduse jätkuvus Eestis: z Utilitase esindajad osalevad programminõukogudes; Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on suurendada z kontserni ettevõtted pakuvad praktikakohti noortele, et nad saaksid keskkonnateadlikkust ja panna alus omandada tehnilisi ja kutseoskuseid; tasakaalus majandusele, nii nagu z TalTech Mektory innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses tegutseb Utilitase küt- Tiigrihüpe käivitas tehnoloogiasektori telabor, et tutvustada linnade energiavarustuse alustõdesid nii üliõpilastele arengu. kui ka laborit külastavatele muudele gruppidele; z et motiveerida edukaid inseneriteaduskonna üliõpilasi, annab Utilitas välja Puhta Energia stipendiumeid bakalaureuse- ja magistritaseme tudengitele. Koostöö tulemusena on Utilitasel ligipääs TalTechi teadusalastele eksperdi- Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum teadmistele ja uuringutele ning tudengitel Utilitase praktilistele teadmistele ja ühendab ettevõtteid, kellele on oluline andmetele. toimida vastutustundlikult, et tagada nii oma ettevõtte, ühiskonna kui ka Kuna inseneeriahariduse populaarsus tugineb tugevale ja huvitavale STEM-ainete riigi jätkusuutlikkus. 2020. aastal liitus õpetamisele üldhariduskoolides, jätkab Utilitas koostööd haridusprogrammiga Utilitas Vastutustundliku Ettevõtluse Noored Kooli, pöörates eritähelepanu noorte matemaatika- ja füüsikaõpetajate Foorumiga, kirjutades ühtlasi alla kaasamisele sellesse programmi. võrgustiku üleskutsele järgida nimetatud põhimõtteid: 76 77 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD BILANSS KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE TUHANDETES EURODES Lisa nr 31 .12 .2020 31 .12 .2019 TUHANDETES EURODES Lisa nr 2020 2019 VARAD Äritulud Käibevara Müügitulu 13 124 836 131 520 Muud äritulud 14 2 477 3 099 Raha 2 39 711 17 395 Nõuded ja ettemaksed 3 21 731 20 378 ÄRITULUD KOKKU 127 313 134 619 Varud 4 4 245 4 371 Kaubad, toore, materjal ja teenused 15 -58 556 -70 468 KÄIBEVARA KOKKU 65 687 42 144 Mitmesugused tegevuskulud 16 -2 957 -2 925 Tööjõukulud 17 -10 423 -9 337 Põhivara Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum 6, 8 -18 424 -16 087 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 692 0 ja väärtuse langus Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 3 31 108 Muud ärikulud -16 -12 Materiaalne põhivara 6, 7 305 083 293 921 Ärikasum 36 937 35 790 Immateriaalne põhivara 7, 8 14 799 15 497 Finantstulud ja -kulud PÕHIVARA KOKKU 320 605 309 526 Intressikulud 9 -14 241 -13 192 VARAD KOKKU 386 292 351 670 Muud finantstulud ja -kulud -112 -95 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU -14 353 -13 287 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Kasum enne tulumaksustamist 22 584 22 503 Lühiajalised kohustised Tulumaks 12 -814 -651 Kapitalirendi kohustised 7, 9 1 393 1 121 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 21 770 21 852 Võlad ja ettemaksed 10 15 478 21 525 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 16 871 22 646 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 9 229 701 204 701 Kapitalirendi kohustised 7, 9 37 385 38 748 Võlad ja ettemaksed 10 64 74 Eraldised 11 224 224 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 267 374 243 747 KOHUSTISED KOKKU 284 245 266 393 Omakapital Osakapital 12 7 650 7 650 Jaotamata kasum 94 397 77 627 OMAKAPITAL KOKKU 102 047 85 277 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 386 292 351 670 Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 80 81 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ARUANNE Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital kasum Kokku TUHANDETES EURODES Lisa nr 2020 2019 Saldo seisuga 31.12.2018 7 650 59 775 67 425 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Makstud dividendid 0 -4 000 -4 000 Ärikasum 36 937 35 790 Aruandeperioodi puhaskasum 0 21 852 21 852 Korrigeerimised: Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja 6, 8 18 424 16 087 Saldo seisuga 31.12.2019 7 650 77 627 85 277 väärtuse langus Kasum (kahjum) põhivara müügist 6 -6 -25 Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -2 389 6 726 Aruandeperioodi puhaskasum 0 21 770 21 770 Varude muutus 4 125 -361 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete 10 -3 547 -4 857 Saldo seisuga 31.12.2020 7 650 94 397 102 047 muutus Makstud intressid 9 -15 165 -13 875 Makstud ettevõtte tulumaks 12 -814 -651 Kokku rahavood äritegevusest 33 565 38 834 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 12. RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara 6, 8 -29 330 -34 959 soetamisel Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara 6 6 25 müügist Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -692 0 Antud laenude tagasimaksed 3, 20 0 40 Saadud intressid 3 3 Kokku rahavood investeerimistegevusest -30 013 -34 891 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 9 25 000 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 9 -1 121 -879 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -115 -98 Makstud dividendid 12 -5 000 -4 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 18 764 -4 977 RAHAVOOD KOKKU 22 316 -1 034 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 2 17 395 18 429 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 2 39 711 17 395 Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 84 kuni 105 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 82 83 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist . Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni AASTAARUANDE LISAD kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna . Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks . „ Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel kasutatud arvestuspõhimõtted Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud OÜ Utilitas 2020 . aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga . Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded netovara bilansilises väärtuses (st . nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud Toimkonna poolt välja antud juhendid . netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena . Konsolideeritud aruandes kajastuvad OÜ Utilitas (edaspidi: ettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad . Informatsioon tütarettevõtete kohta on Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata toodud lisas 5 . aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes . üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded . Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes . ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v .a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse A . Konsolideeritud aruannete koostamine meetodil . Konsolideerimise põhimõtted B . Finantsvarad Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted . Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt . ka arvestuspõhimõte C), ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid . nõuded ostjate vastu (vt . ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded . Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s .t päeval, mil Kontsern võtab arvestuspõhimõtetele . endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks) . Tütarettevõtted Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll . Tütarettevõtet nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses . Lühiajaliste nõuete korrigeeritud loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat . bilansis tõenäoliselt laekuvas summas . Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil) . Vastavalt C . Raha ja raha lähendid ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse arvelduskontode jääke (v .a . arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning firmaväärtusena . Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele . konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus . kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes . Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna . D . Nõuded ostjate vastu Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni . lühiajalisi nõudeid . Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (s .o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused) . 84 85 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta . Muid hooldus- ja nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele . Asjaoludeks, remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil . mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit . Amortisatsioonimäär finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine . Individuaalselt oluliste määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast . Olulise nõuete väärtuse langust (st . vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest . Selliste nõuete ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa . puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas . Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit . Nõuete bilansilist amortisatsiooninormid . väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes kuluna . Kui nõue loetakse lootusetult Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: laekuvaks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja . Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu Ehitised ja rajatised 2 - 10% 10 - 50 aastat vähendamisena . Soojustrassid 3 - 10% 10 - 30 aastat Tootmisseadmed 3 - 20% 5 - 35 aastat E . Varud Muud masinad ja seadmed 10 - 33% 3 - 10 aastat Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende Muu inventar ja IT seadmed 10 - 33% 3 - 25 aastat olemasolevasse asukohta ja seisundisse . Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit . OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kasutab kütusevarude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kaalutud keskmise hinna meetodit . Varud Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita . sellest, kumb on madalam . Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes . Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist Immateriaalne käibevara jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest . Igal bilansipäeval hinnatakse Immateriaalse käibevarana kajastab kontsern ostetud, kuid kasutamata CO2 heitkoguste kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse ühikuid . põhjendatust . Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s .o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane F . Materiaalne põhivara väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas I) . varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 700 eurot kuni alates 10 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest . Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu . Kasum või Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse ostuhinnast (k .a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real . seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta . Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga G . Rendivarad seotud laenukasutuse kulutused . Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse 2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Selle lepingu arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud . raames võttis rentnik rendile tervikvara, mida ta on kohustatud hooldama ja säilitama Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha ning rendiperioodi lõppedes rendileandjale tagastama . Kapitalirendile võetud vara, arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused . mida vastavalt lepingule nimetatakse “Rendivara” on eraldi välja toodud lisades 6, Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga . 7 ja 8 . Rentnik teeb rendile võetud varale parendusi ja asendusi, mis võetakse arvele Rendivara koosseisus ja mida amortiseeritakse rendiperioodi jooksul vastavalt kasulikule Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, elueale . Investeeringud Rendivara asendustesse kuuluvad ettevõttele rendiperioodi lõpul kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu jääkväärtuses kompenseerimisele rendileandja poolt . 86 87 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Rendivarade kapitalirendile võtmisega kaasnevad kohustised on kajastatud bilansis eraldi Muu immateriaalne põhivara real “Kapitalirendi kohustised” . Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks Muud rendilepinguga seotud materiaalsed varad, mida AS Utilitas Tallinn omandab kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu . Muu täiendavalt rendiperioodi jooksul, kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele . pikkus ei ületa 5 aastat . H . Immateriaalne vara I . Varade väärtuse langus Immateriaalset vara (firmaväärtus, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega . majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav . Omandatud Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist . Selliste ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest . Arvele võtmise järel kajastatakse asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud bilansilise maksumusega . kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused . Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast maksumus ületab selle kaetava väärtuse . Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, kasulikust elueast . Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, -meetodi põhjendatust . Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara kumb on kõrgem . Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat gruppidele järgmised: väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus) . Varade allahindlusi kajastatakse Firmaväärtus 4,55% aruandeperioodi kuluna . Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu 20-33% Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla immateriaalne põhivara tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud . Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus I) . aastatel normaalset amortisatsiooni . Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta Firmaväärtus kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena . Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse J . Kapitali- ja kasutusrendid ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga arvele võtta . Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule . Muud rendilepingud kajastatakse selle soetusmaksumuses immateriaalse varana . kasutusrendina . Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea Kontsern kui rentnik jooksul . Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse Tarkvara summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam . Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara vähendamiseks . Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on lahutamatu osa . Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama . Kapitalirendi tingimustel renditud varad need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul . Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud on lühem . Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi . Arvutitarkvara esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus . arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat . Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes jooksva perioodi kuludena . kuluna . 88 89 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne K . Finantskohustised vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt . Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- netosummalt . Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, täiendava tulumaksukuluta . Alates 2019 . aastast rakendatakse madalamat maksumäära mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi . Edasine kajastamine 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v .a edasimüügi eesmärgil soetatud eelneva aasta keskmise maksustatud dividendiga . 2018 . a oli esimene arvesse võetav finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida aasta kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel . Tulumaksukohustus kajastatakse nende õiglases väärtuses) . ja tulumaksukulu dividendidelt kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel . Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, bilansis maksmisele kuuluvas summas . Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases välja makstakse . Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kuu 10 . kuupäeval . kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit . Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi . Bilansis ei kajastata tingimuslikku lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva . Laenukohustisi, mille tagasimakse tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel . tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena . Samuti väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 12 . kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu . N . Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes L . Eraldised ja tingimuslikud kohustised arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi . Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on summa ei ole kindlad . Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust tõenäoline . eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta . Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist . seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele . Elektri- ja soojusenergia müük ning kaugjahutuse teenus Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, Elektri- ja soojusenergia ning kaugjahutuse teenuse müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete igakuiselt mõõtjate näitude alusel . nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline . Liitumistasud Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või Liitumistasud kajastatakse tuluna siis, kui liitumisega seotud teenus on osutatud (st millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, liitumiseks vajalik põhivara on ehitatud) ning puudub sisuline risk, et tasusid peab tagasi on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena . maksma . Keskkonnakaitselised eraldised Muu Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne bilansipäeva toimunud Saadud sihtfinantseering kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub keskkonnakahjustuste suhtes juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud . seadusandlusest või ettevõtte poolt võetud lepingulistest kohustistest . Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mille realiseerumine on vähetõenäoline või suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata . Intressitulu kajastatakse kasutades vara millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel . Sellistel kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, on avalikustatud juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt . Dividenditulu kajastatakse siis, kui raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena . omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks . M . Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit . Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, 90 91 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 2 Raha ja raha lähendid „ Lisa 5 Tütarettevõtted 31 .12 .2020 seisuga omas OÜ Utilitas osalust järgmistes tütarettevõtetes: TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Osalus Osalus Pangakontod 39 411 17 095 Tütarettevõte Tegevusala 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Tähtajalised hoiused (tähtajaga kuni 3 kuud) 300 300 OÜ Utilitas Tallinna Soojus- ja elektrienergia tootmine 100% 100% Elektrijaam ja müük RAHA JA RAHA LÄHENDID KOKKU 39 711 17 395 AS Utilitas Tallinn Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100% AS Utilitas Eesti Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100% „ Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed Kõik tütarettevõtted on asutatud ja tegutsevad Eestis . Lühiajalised nõuded ja ettemaksed „ Lisa 6 Materiaalne põhivara TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 21 073 19 588 TUHANDETES EURODES Kokku sh Ostjatelt laekumata arved 21 083 19 621 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -10 -33 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 2 2 Saldo seisuga 31 .12 .2019 Muud lühiajalised nõuded 197 126 Soetusmaksumus 206 184 156 389 1 516 11 200 375 289 Ettemaksed teenuste eest 459 662 Akumuleeritud kulum -49 858 -30 728 -782 0 -81 368 LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 21 731 20 378 JÄÄKMAKSUMUS 156 326 125 661 734 11 200 293 921 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 2020 . a toimunud muutused TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Ostud ja parendused 75 48 190 28 051 28 364 Pikaajalised ettemaksed 31 108 Mahakandmised -90 -67 0 0 -157 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 31 108 Ümberklassifitseerimine 26 967 3 355 0 -30 322 0 Amortisatsioonikulu -9 700 -7 128 -217 0 -17 045 Aruandeperioodil vähenes ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv 14 tuhat eurot (2019: reserv vähenes 13 tuhat eurot; vt lisa 16) . Lootusetult laekuvateks kanti nõudeid 9 tuhat eurot Saldo seisuga 31 .12 .2020 (2019: 11 tuhat eurot) . Aruandeperioodil saadi tulu varem lootusetult laekuvateks tunnistatud Soetusmaksumus 232 359 159 556 1 687 8 929 402 531 nõuetest 5 tuhat eurot (2019: 11 tuhat eurot; vt lisa 14) . Akumuleeritud kulum -58 781 -37 687 -980 0 -97 448 JÄÄKMAKSUMUS 173 578 121 869 707 8 929 305 083 „ Lisa 4 Varud Materiaalse põhivara hulgas kajastatakse AS Tallinna Soojus rendi- ja opereerimislepingu TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 alusel renditud varasid nende parenduste ja asendustega kokku jääkmaksumuses 79 394 tuhat eurot (2019: 69 032 tuhat eurot) (lisa 7) ja muid rendilepinguga seotud materiaalseid Tooraine ja materjal 1 665 1 692 varasid jääkmaksumusega 92 544 tuhat eurot (2019: 86 534 tuhat eurot), mida AS Utilitas Kütus 2 573 2 678 Tallinn omandab täiendavalt rendiperioodi jooksul ja mis kuuluvad juhul kui omand läheb Ettemaksed varude eest 7 1 rendiperioodi lõpul rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt . Aruandeperioodi lõpu seisuga oli materiaalse põhivara hulgas täiendavalt rendi- ja VARUD KOKKU 4 245 4 371 operaatorlepinguga seotud lõpetamata ehitisi ja seadmeid maksumusega 6 181 tuhat eurot (2019: 10 576 tuhat eurot), mis kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul Aruandeperioodil hinnati varusid alla 7 tuhande euro väärtuses ning kanti maha 10 tuhande rendileandjale üle, jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt . euro väärtuses . 2019 . aastal varude allahindlusi ega maha kandmisi pole toimunud . Aruandeperioodil laekus põhivara müügist 6 tuhat eurot (2019: 25 tuhat eurot) . Kahjum põhivara mahakandmisest oli 157 tuhat eurot (2019: 21 tuhat eurot) . 92 93 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 7 Rendivarad (kapitalirent) Lepingust tulenev kapitalirendikohustis Rendimaksete nüüdisväärtus lepingu sõlmimisel oli 35 834 tuhat eurot ja aastane Kontsern kui rentnik: rendimakse 2 684 tuhat eurot . Rendimaksete nüüdisväärtuse leidmiseks prognoositi algselt Kapitalirendile võetud vara, varade parendused ja asendused varaliikide lõikes: tarbijahinnaindeksi väärtused 1-5 aastaks 4,50%, 6-10 aastaks 3,50% ja 11-30 aastaks 3,10% . Renditasu korrigeeritakse üks kord kalendriaasta jooksul vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele eelnenud aastal . Algselt prognoositud ja tegeliku tarbijahinnaindeksi erinevuse Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara mõju rendimakse suurusele kajastatakse perioodi tuluna või kuluna . Rendimakse tasumine toimub kord kvartalis . TUHANDETES EURODES Kokku Kapitalirendi kohustis seisuga 31 .12 .2020 on 38 778 tuhat eurot (31 .12 .2019 seisuga 39 869 tuhat eurot; vt lisa 9) . Kohustise efektiivne intressimäär (diskontomäär) on 9,6% . Kapitalirendi tingimustel renditakse transpordivahendeid bilansilise jääkmaksumusega 100 Saldo seisuga 31 .12 .2019 tuhat eurot (31 .12 .2019 73 tuhat eurot) . Soetusmaksumus 98 027 276 98 303 Akumuleeritud kulum -28 922 -229 -29 151 „ Lisa 8 Immateriaalne põhivara JÄÄKMAKSUMUS 69 105 47 69 152 2020 . a toimunud muutused Firmaväärtus Muu immateriaalne põhivara Ostud, parendused ja 15 642 101 15 743 asendused TUHANDETES EURODES Kokku Mahakandmine -21 0 -21 Amortisatsioonikulu -5 232 -47 -5 279 Saldo seisuga 31 .12 .2020 Saldo seisuga 31 .12 .2019 Soetusmaksumus 113 005 333 113 338 Soetusmaksumus 22 839 1 282 24 121 Akumuleeritud kulum -33 511 -232 -33 743 Akumuleeritud kulum -8 305 -319 -8 624 JÄÄKMAKSUMUS 79 494 101 79 595 JÄÄKMAKSUMUS 14 534 963 15 497 31 . oktoobril 2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS 2020 . a toimunud muutused Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Ostud ja parendused 0 524 524 Amortisatsioonikulu -1 038 -184 -1 222 AS Utilitas Tallinn teeb rendile võetud varale parendusi ja asendusi, mis võetakse arvele Rendivara koosseisus . Aruandeperioodi lõpu seisuga moodustavad rendi- ja opereerimislepingu alusel renditud varadest 93% (31 .12 .2019 seisuga 90%) rentniku poolt rendiperioodi jooksul tehtud Saldo seisuga 31 .12 .2020 parendused ja asendused, kokku summas 74 089 tuhat eurot (31 .12 .2019 seisuga 62 327 tuhat Soetusmaksumus 22 839 1 760 24 599 eurot) . Rendiperioodi lõpus kuuluvad investeeringud Rendivara asendustesse jääkväärtuses Akumuleeritud kulum -9 343 -457 -9 800 ettevõttele kompenseerimiseks AS Tallinna Soojus poolt . JÄÄKMAKSUMUS 13 496 1 303 14 799 AS Tallinna Soojus rendi- ja opereerimislepingu alusel renditud põhivarade bilansiline jääkmaksumus jaguneb alljärgnevalt: Immateriaalse põhivara hulgas kajastatakse AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu alusel renditud immateriaalseid varasid nende parenduste ja asendustega bilansilises TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 jääkmaksumuses 101 tuhat eurot (31 .12 .2019: 47 tuhat eurot; vt lisa 7) ja muid rendilepinguga seotud immateriaalseid varasid jääkmaksumusega 999 tuhat eurot (2019: 756 tuhat eurot), AS Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja 5 406 6 752 mida AS Utilitas Tallinn omandab täiendavalt rendiperioodi jooksul ja mis kuuluvad juhul opereerimislepingu sõlmimisel üle antud põhivarad kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele AS Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) Tallinna Soojus poolt . 7 839 8 524 poolt teostatud parendused Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) 66 250 53 803 poolt teostatud asendused RENDITUD VARADE BILANSILINE JÄÄKMAKSUMUS KOKKU 79 495 69 079 94 95 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 9 Laenukohustised „ Lisa 10 Võlad ja ettemaksed Lühiajaline Pikaajaline Lühiajalised võlad ja ettemaksed Tagasimakse Lepinguline TUHANDETES EURODES saldo saldo tähtaeg intressimäär 31 .12 .2020 31 .12 .2020 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Omaniku laen 0 229 701 2047 4,99% Kapitalirendikohustised 1 393 37 385 Võlad tarnijatele 11 119 16 598 sh Rendi- ja (diskontomäär) Võlad töövõtjatele 163 103 operaatorleping AS-ga 1 376 37 314 2031 9,60% Tallinna Soojus (lisa 7) Maksuvõlad 2 000 1 441 6 kuu euribor+ sh Käibemaks 1 467 872 Muu kapitalirent 17 71 2025 1,30-1,35% Sotsiaalmaks 240 235 KOKKU 1 393 267 086 Õhusaastemaks 126 166 Üksikisiku tulumaks 129 119 Lühiajaline Pikaajaline Erijuhtude tulumaks 13 23 Tagasimakse Lepinguline TUHANDETES EURODES saldo saldo Töötuskindlustusmaks 14 12 tähtaeg intressimäär 31 .12 .2019 31 .12 .2019 Kohustuslik kogumispension 9 9 Omaniku laen 0 204 701 2047 4,99% Aktsiisimaks 2 5 Kapitalirendikohustised 1 121 38 748 Muud võlad 238 552 sh Rendi- ja Intressikohustus (lisa 20) 0 924 (diskontomäär) operaatorleping AS-ga 1 108 38 690 2031 9,60% Lühiajalised eraldised 1 658 1 602 Tallinna Soojus (lisa 7) Saadud ettemaksed 300 305 6 kuu euribor+ Muu kapitalirent 13 58 2024 1,30% KOKKU 1 121 243 449 LÜHIAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 15 478 21 525 Pikaajalised võlad ja ettemaksed Refinantseerimis – ja intressiriski elimineerimiseks asendati 3-aastase allesjäänud lõpptähtajaga sündikaatlaenud 2018 . majandusaastal OÜ Utilitas emaettevõtte poolt pikaajalise lõpptähtaja TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 (2047 . aastani) ning fikseeritud intressimääraga (4,99%) laenudega . Aruandeperioodil saadi Muud pikaajalised võlad 64 74 emaettevõttelt laenu summas 25 000 tuhat eurot . PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 64 74 Aruandeperioodi intressikulu saadud laenudelt oli 10 646 tuhat eurot (2019: 9 532 tuhat eurot), kapitalirendi intress 3 502 tuhat eurot (2019: 3 602 tuhat eurot) . Kontsernil on sõlmitud SEB pangaga käibekrediidi leping limiidiga 15 miljonit eurot, intressikulu „ Lisa 11 Pikaajalised eraldised käibekrediidi kohustistasudelt oli 93 tuhat eurot (2019: 58 tuhat eurot) . Kõik kontserni võlakohustised on eurodes . Informatsioon laenukohustiste tagatiste kohta on Võimalike keskkonnakahjude katteks on moodustatud eraldis 224 tuhat eurot (2019: toodud lisas 18 . 224 tuhat eurot) . Selle aluseks on AS-iga Tallinna Soojus sõlmitud ettevõtte rendi- ja opereerimisleping, mille alusel kannab AS Utilitas Tallinn kõik enne lepingu jõustumise kuupäeva keskkonnaohutusest tulenevad kulud kuni 64 tuhat euro ulatuses ning 10% nimetatud limiiti ületavatest kuludest, kuid mitte rohkem, kui 128 tuhat eurot ühe lepinguaasta kohta . Nimetatud summasid korrigeeritakse vastavalt tarbijahinna indeksi muutusele . Kontsernil ei ole bilansipäeva seisuga teada keskkonnaalastest ohtudest tulenevaid kulutusi ega ettekirjutusi ühegi pädeva organi poolt keskkonnaalase vastutuse kompenseerimiseks . Keskkonnakahjude eraldist ei ole diskonteeritud, kuna juhtkonna hinnangul on diskonteerimise mõju aastaaruandele ebaoluline . 96 97 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 12 Omakapital „ Lisa 14 Muud äritulud 31 .12 .2020 31 .12 .2019 TUHANDETES EURODES 2020 2019 Osakapital (tuhandetes eurodes) 7 650 7 650 Kasum põhivara müügist 6 25 Osade arv (tk) 1 1 Saadud trahvid ja viivised 6 877 Osade nimiväärtus (eurodes) 7 650 000 7 650 000 Laekunud lootusetud võlad (lisa 3) 5 11 CO2 saastekvootide müük 1 241 940 Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31 .12 .2020 ja 31 .12 .2019 koosneb 1 osast Tulu sihtfinantseerimisest 1 169 1 145 nimiväärtusega 7 650 000 eurot, mille eest on täielikult tasutud . Muud äritulud 50 101 2018 . a . novembris lisandus ettevõtte omanikeringi pikaajalise strateegiaga rahvusvaheline MUUD ÄRITULUD KOKKU 2 477 3 099 infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II), mille varasid juhib First Sentier Investors . Ettevõtte kaudseteks omanikeks on EDIF II (85%) ja OÜ Utilitas juhtkonnaliikmete ettevõtted (15%) . OÜ Utilitas otseseks 100% emaettevõtteks on ühine OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam ja AS Utilitas Eesti müüsid aruandeperioodil kasvuhoonegaaside valdusettevõte First State Core S .à r .l . heitkoguse ühikute kehtiva kauplemisperioodi jäägi, kokku 45,1 tuhat tonni, keskmise hinnaga 27,52 eurot tonn (2019: 43,4 tuhat tonni, keskmise hinnaga 21,65 eurot tonn) . TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastas 2020 . aastal AS-i Utilitas Tallinn 4 Ettevõtte jaotamata kasum 94 397 77 627 investeeringuprojekti, summas 551 tuhat eurot (2019: 4 investeeringuprojekti, summas 763 tuhat eurot) ja AS-i Utilitas Eesti 5 investeeringuprojekti, summas 618 tuhat (2019: Võimalikud dividendid 76 657 63 125 4 investeeringuprojekti, summas 425 tuhat eurot ning osaliselt tagastati 2018 . aastal Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 17 740 14 502 väljamakstud toetust, summas 43 tuhat eurot) . 2020 . aastal maksti 5 000 tuhat eurot (2019: 4 000 tuhat eurot) dividende, millega kaasnes „ Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused tulumaksukulu 814 tuhat eurot (2019: 651 tuhat eurot) . Sellega kaasneb võimalus maksustada 2021 . aastal välja makstavaid dividende madalama maksumääraga summas kuni 16 333 tuhat eurot . TUHANDETES EURODES 2020 2019 Tooraine, materjal ja ostetud energia -49 093 -60 379 „ Lisa 13 Müügitulu Energia, vee ja kemikaalide kulud -2 955 -3 309 Remondi ja hoolduskulud -3 156 -2 932 TUHANDETES EURODES 2020 2019 Õhusaastetasu -303 -489 CO2 saastekvootide kulu -1 056 -1 575 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Hoonestusõigus, maamaks -443 -402 Eesti 124 836 131 520 Muud -1 550 -1 382 KOKKU 124 836 131 520 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -58 556 -70 468 Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes Aruandeperioodil ostis AS Utilitas Tallinn CO2 saastekvootide puudujäägi katteks 1 056 Soojus- ja elektrienergia tootmine ja müük 101 278 111 466 tuhande euro väärtuses (46,0 tuhat tonni) CO2 saastekvoodi ühikuid . 2019 . aastal ostis AS Taastuvenergia toetused 20 554 17 208 Utilitas Tallinn 1 575 tuhande euro väärtuses (70,6 tuhat tonni) CO2 saastekvoodi ühikuid . Muud müügitulud 3 004 2 846 MÜÜGITULU KOKKU 124 836 131 520 Võrreldes 2019 . aastaga vähenes aruandeaastal soojusenergia müügimaht kõrgema välisõhutemperatuuri ja madalama soojusenergia hinna tõttu . Uus Mustamäe koostootmisjaam tõi küll kaasa elektrienergia tootmismahtude suurenemise, kuid koroonaviiruse ning rekordsoojade ilmadega seoses vähenenud elektrinõudlus tõi kaasa elektrihindade olulise languse Nord Pool elektriturul, mistõttu kontserni müügitulu tervikuna 2020 . aastal langes . 98 99 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud „ Lisa 20 Tehingud seotud osapooltega Aruandekohustuslase emaettevõtte nimetus: First State Core S .à r .l . TUHANDETES EURODES 2020 2019 Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõte on registreeritud: Luksemburg Mitmesugused büroo-, haldus- ja hoolduskulud -1 101 -947 Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõte: First State Elio S .à r .l . Uurimis- ja arengukulud -30 -1 Välised nõustajad -368 -301 Riik, kuhu emaettevõtte kontsern on registreeritud: Luksemburg Varakindlustuse kulud -328 -295 OÜ Utilitas konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: Ebatõenäoliselt laekuvad arved (lisa 3) 14 13 1 . ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle; Muud kulud -1 144 -1 394 2 . tütar- ja sidusettevõtted (konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -2 957 -2 925 konsolideerimise käigus elimineeritavaid tehinguid tütarettevõtetega); 3 . ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed „ Lisa 17 Tööjõukulud ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted . TUHANDETES EURODES 2020 2019 Kohustised seotud osapoolte vastu Palgakulu -7 809 -6 999 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Sotsiaalmaksud -2 614 -2 338 Lühiajalised kohustised emaettevõttele 0 924 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -10 423 -9 337 sh intressikohustis 0 924 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 257 249 Töölepingu alusel töötav isik 248 240 Pikaajalised kohustised emaettevõttele 229 701 204 701 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 9 sh saadud laenud (vt . lisa 9) 229 701 204 701 Ostud seotud osapooltelt „ Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad TUHANDETES EURODES 2020 2019 Kontserni investeerimislaenudega seotud kohustiste, mis olid 31 .12 .2020 seisuga 229 701 Emaettevõttelt saadud laenult arvestatud intressikulu 10 646 10 215 tuhat eurot (31 .12 .2019 seisuga 204 701 tuhat eurot; vt lisa 9), tagamiseks on: sh kapitaliseeritud intress 0 683 1 . Kommertspant kontserni vallasvaradele summas 173,5 miljonit eurot Kontserni varad, mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (lisa 3), varud (lisa Lepingulised kohustised osta või müüa seotud osapooltelt / seotud osapooltele puuduvad . 4) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (lisa 6) . Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele 2020 . aastal arvestatud 2 . Hüpoteegid kinnistutele väärtusega 10 miljonit eurot bilansilise maksumusega 4,5 tasu oli 1 128 tuhat eurot, (2019: 1 245 tuhat eurot), millele lisandusid sotsiaalmaksud . miljonit eurot (2019: 4,9 miljonit eurot) (lisa 6) ja hoonestusõigusele väärtusega 150 miljonit eurot (bilansiline maksumus määratlemata) . „ Lisa 21 Sündmused pärast aruandekuupäeva 3 . Tütarettevõtete aktsiad ja osad . Tallinna linn ja energiakontsern Utilitas sõlmisid 03 .02 .2021 kokkuleppe võrdsetel alustel AS „ Lisa 19 Tingimuslikud kohustised Tallinna Vesi suuromaniku United Utilities Tallinn B .V osaluse ostmiseks ettevõttes . Tehing viidi lõpule 31 .03 .2021 ja selle tulemusel sai Tallinna linn 52,35 protsendiga AS Tallinna Vesi Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised enamusosanikuks . Utilitas omandas United Utilities Tallinn B .V-lt 17,65 protsenti AS Tallinna Vesi aktsiatest ning võtab juhtrolli ettevõtte strateegiliste tegevuste koordineerimisel . United Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 Utilities käest osaluse omandamisele järgneva ülevõtmispakkumise käigus ostetavad aktsiad aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata jagatakse linna ja Utilitas vahel samuti 50/50 põhimõttel ja nii suureneb Utilitase osalus täiendav maksusumma, intressid ning trahvi . maksimaalselt kuni 32,65%-ni . Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma . 100 101 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 10 .03 .2021 omandas Utilitas 50% tuulepargi arendusest Lätis, Ventspilsi piirkonnas . Projekti Konsolideerimata kasumiaruanne suuruseks on planeeritud 58,8 MW ning valmimisajaks 2022 . aasta lõpp, misjärel peaks tuulepark tootma ligikaudu 150 GWh taastuvat elektrit aastas . TUHANDETES EURODES 2020 2019 Äritulud „ Lisa 22 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Müügitulu 1 274 1 192 Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja ÄRITULUD KOKKU 1 274 1 192 hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja Kaubad, toore, materjal ja teenused -121 -98 sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses . Mitmesugused tegevuskulud -659 -415 Tööjõukulud -1 700 -1 250 Konsolideerimata bilanss Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus -12 -12 Muud ärikulud 0 -1 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2020 31 .12 .2019 Ärikahjum -1 218 -584 VARAD Finantstulud ja -kulud Käibevara Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütarettevõtetesse 5 000 4 000 Raha 689 1 540 Intressikulud -10 739 -10 274 Nõuded ja ettemaksed 1 671 1 935 Muud finantstulud ja -kulud 11 002 10 537 KÄIBEVARA KOKKU 2 360 3 475 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 5 263 4 263 Põhivara Kasum enne tulumaksustamist 4 045 3 679 Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse 10 511 10 511 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 4 045 3 679 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 692 0 Antud laenud 233 560 209 560 Materiaalne põhivara 507 169 Immateriaalne põhivara 49 0 Põhivara kokku 245 319 220 240 VARAD KOKKU 247 679 223 715 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 402 2 483 Lühiajalised kohustised kokku 2 402 2 483 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 229 701 204 701 Pikaajalised kohustised kokku 229 701 204 701 KOHUSTISED KOKKU 232 103 207 184 Omakapital Osakapital 7 650 7 650 Jaotamata kasum 7 926 8 881 OMAKAPITAL KOKKU 15 576 16 531 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 247 679 223 715 102 103 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata rahavoogude aruanne Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne TUHANDETES EURODES 2020 2019 Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital Kokku kasum RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Saldo seisuga 31 .12 .2019 7 650 8 881 16 531 Ärikahjum -1 218 -584 Aruandeperioodi puhaskasum 0 4 045 4 045 Korrigeerimised: Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 12 12 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -642 343 Saldo seisuga 31 .12 .2020 7 650 7 926 15 576 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 989 400 Makstud intressid -11 666 -10 277 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31 .12 .2020 Kokku rahavood äritegevusest -12 525 -10 106 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste -10 511 -10 511 bilansiline väärtus RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -545 0 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus 96 982 96 982 arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -692 0 Antud laenud -30 000 -12 622 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31 .12 .2020 7 650 94 397 102 047 Antud laenude tagasimaksed 6 000 12 622 Saadud dividendid 5 000 4 000 Saadud intressid 11 911 10 585 Kokku rahavood investeerimistegevusest -8 326 14 585 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 25 000 0 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 0 -8 Makstud dividendid -5 000 -4 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 20 000 -4 008 RAHAVOOD KOKKU -851 471 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 1 540 1 069 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 689 1 540 104 105  In connection with our audit of the consolidated financial statements, our responsibility is to read the other Independent Auditor’s Report information identified above and, in doing so, consider whether the other information is materially inconsistent with the consolidated financial statements or our knowledge obtained in the audit, or otherwise To the Shareholder of Osaühing Utilitas appears to be materially misstated. If, based on the work we have performed, we conclude that there is a material misstatement of this other information, we are required to report that fact. We have nothing to report Our opinion in this regard. In our opinion, the consolidated financial statements present fairly, in all material respects, the consolidated Responsibilities of the Management Board and those charged with governance for the financial position of Osaühing Utilitas and its subsidiaries (together "the Group") as at 31 December 2020, and the Group’s consolidated financial performance and consolidated cash flows for the year then ended in consolidated financial statements accordance with the Estonian financial reporting standard. The Management Board is responsible for the preparation and fair presentation of the consolidated financial statements in accordance with the Estonian financial reporting standard and for such internal control as the What we have audited Management Board determines is necessary to enable the preparation of consolidated financial statements that are free from material misstatement, whether due to fraud or error. The Group’s consolidated financial statements comprise: • the consolidated balance sheet as at 31 December 2020; In preparing the consolidated financial statements, the Management Board is responsible for assessing the • the consolidated income statement for the year then ended; Group’s ability to continue as a going concern, disclosing, as applicable, matters related to going concern • the consolidated cash flow statement for the year then ended; and using the going concern basis of accounting unless the Management Board either intends to liquidate • the consolidated statement of changes in equity for the year then ended; and the Group or to cease operations, or has no realistic alternative but to do so. • the notes to the consolidated financial statements, which include significant accounting policies and other explanatory information. Those charged with governance are responsible for overseeing the Group’s financial reporting process. Basis for opinion Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated financial statements We conducted our audit in accordance with International Standards on Auditing (ISAs). Our responsibilities Our objectives are to obtain reasonable assurance about whether the consolidated financial statements as a under those standards are further described in the Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated whole are free from material misstatement, whether due to fraud or error, and to issue an auditor’s report that financial statements section of our report. includes our opinion. Reasonable assurance is a high level of assurance, but is not a guarantee that an audit conducted in accordance with ISAs will always detect a material misstatement when it exists. Misstatements We believe that the audit evidence we have obtained is sufficient and appropriate to provide a basis for our can arise from fraud or error and are considered material if, individually or in the aggregate, they could opinion. reasonably be expected to influence the economic decisions of users taken on the basis of these consolidated financial statements. Independence As part of an audit in accordance with ISAs, we exercise professional judgment and maintain professional We are independent of the Group in accordance with the International Code of Ethics for Professional scepticism throughout the audit. We also: Accountants (including International Independence Standards) issued by the International Ethics Standards • Identify and assess the risks of material misstatement of the consolidated financial statements, whether Board for Accountants (IESBA Code). We have fulfilled our other ethical responsibilities in accordance with due to fraud or error, design and perform audit procedures responsive to those risks, and obtain audit the IESBA Code. evidence that is sufficient and appropriate to provide a basis for our opinion. The risk of not detecting a material misstatement resulting from fraud is higher than for one resulting from error, as fraud may Other information involve collusion, forgery, intentional omissions, misrepresentations, or the override of internal control. • Obtain an understanding of internal control relevant to the audit in order to design audit procedures that The Management Board is responsible for the other information. The other information comprises the are appropriate in the circumstances, but not for the purpose of expressing an opinion on the Management report (but does not include the consolidated financial statements and our auditor’s report effectiveness of the Group’s internal control. thereon). • Evaluate the appropriateness of accounting policies used and the reasonableness of accounting estimates and related disclosures made by the Management Board. Our opinion on the consolidated financial statements does not cover the other information and we do not express any form of assurance conclusion thereon. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, Estonia; License No. 6; Registry code: 10142876 T: +372 614 1800, F: +372 614 1900, www.pwc.ee Translation note: Translation note: This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate translation. representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this translation.  OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2020. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE • Conclude on the appropriateness of the Management Board’s use of the going concern basis of accounting and, based on the audit evidence obtained, whether a material uncertainty exists related to events or conditions that may cast significant doubt on the Group’s ability to continue as a going concern. If we conclude that a material uncertainty exists, we are required to draw attention in our auditor’s report to the related disclosures in the consolidated financial statements or, if such disclosures are inadequate, to modify our opinion. Our conclusions are based on the audit evidence obtained up to the date of our auditor’s report. However, future events or conditions may cause the Group to cease to OÜ Utilitas 2020. a majandusaasta aruanne allkirjastati 19. aprillil 2021. continue as a going concern. • Evaluate the overall presentation, structure and content of the consolidated financial statements, including the disclosures, and whether the consolidated financial statements represent the underlying transactions and events in a manner that achieves fair presentation. • Obtain sufficient appropriate audit evidence regarding the financial information of the entities or business activities within the Group to express an opinion on the consolidated financial statements. We are responsible for the direction, supervision and performance of the Group audit. We remain solely responsible for our audit opinion. We communicate with those charged with governance regarding, among other matters, the planned scope and timing of the audit and significant audit findings, including any significant deficiencies in internal control Priit Koit that we identify during our audit. Juhatuse liige AS PricewaterhouseCoopers Tiit Raimla Oksana Popova Auditor’s certificate no. 287 Auditor’s certificate no. 633 19 April 2021 Tallinn, Estonia Translation note: This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this translation. 109 OÜ UTILITAS 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK OÜ UTILITAS jaotamata kasum oli: Kokku jaotamata kasum 31. detsember 2020 . . . . . . 94 397 tuhat eurot OÜ UTILITAS juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku maksta kuni 31. detsembrini 2020 kogunenud jaotamata kasumist dividende summas 5 000 tuhat eurot. 110 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 64201 1262184 99.06% Jah Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 68201 12000 0.94% Ei Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected]  KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2021 OÜ Utilitas SISUKORD Konsolideeritud UTILITASE TEGEVUSARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 majandusaasta aruanne Utilitas faktides ja arvudes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2021 Kontserni tegevjuhi pöördumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Tegevuskeskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Üleilmsed trendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Eesti elektrisektori pikaajaline visioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .23 Aadress 2021. aasta märksõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24 Finantstulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Maakri 19/1 Investeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 10145 Tallinn Ettevõtte struktuur ja juhtkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 Harjumaa JÄTKUSUUTLIKKUS UTILITASES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 Panus ÜRO kestliku arengu eesmärkidesse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Eesti Vabariik Jätkusuutlikkuse olulised valdkonnad ja eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 Utilitase huvirühmad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .38 Registrikood 2021 . aasta ESG tulemuste ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .39 12205523 KESKKONNAMÕJU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .42 Telefon Kliima ja heitmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 +372 642 4071 Kliimamõju vähendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Taastuvenergia tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Põhitegevusala Kaugjahutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 Õhuheitmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük Ressursside kasutamine ja tõhusus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Jaotusvõrgu tõhusus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Audiitor Tootmisefektiivsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .53 AS PricewaterhouseCoopers Veekasutuse vähendamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Aruandeaasta algus ja lõpp SOTSIAALNE MÕJU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 01.01.2021 � 31.12.2021 Töösuhete ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Töökoha ohutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .62 Töötajate kaasamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .63 Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .63 Koolitused ja areng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Kvaliteetne teenus klientidele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .66 Kvaliteet ja toimepidevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Kogukonnasuhted ja toetustegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 JUHTIMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Vastutustundlik juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Jätkusuutlik juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .78 Riskijuhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .79 Finantsriskide juhtimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 Panus sektori arengusse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .83 Koostöö haridusasutustega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .84 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .86 Konsolideeritud bilanss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .88 Konsolideeritud kasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .89 Konsolideeritud rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Omakapitali muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .92 Tegevjuhtkonna allkirjad 2021 . A konsolideeritud majandusaasta aruandele . . . . . 118 Kasumi jaotamise ettepanek . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119 3 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 UTILITASE TEGEVUS­ ARUANNE  „ Utilitas on suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse pakkuja Eestis 2021. aasta tulemused 2139 GWh 1366 MWh 1993 GWh klientide tarbitud klientide tarbitud toodetud soojust soojust jahutust (2020: 1729 GWh) (2020: 1807 GWh) (2020: 792 MWh) 333 GWh 1526 GWh 65% toodetud elektrit toodetud taastuvenergia osakaal (2020: 394 GWh) taastuvenergiat tootmisportfellis (2020: 1585 GWh) (2020: 74%) UTILITAS FAKTIDES 74 gCO /kwh kaugkütte- ja 2 183 000 tonni 173 000 tonni klientide välditud JA ARVUDES kaugjahutusvõrgu heidet (2020: 60gCO2/kWh) CO2-heidet (2020: 129 000 tonni) CO2-heidet (2020: 205 000 tonni) Utilitas on juhtiv taastuva soojus- ja elektrienergia tootja ning kaugkütte ja -jahutuse pakkuja üle kogu Eesti . Pakume klientidele ja keskkonnale sobivaid lahendusi, toodame ja jaotame energiat võimalikult efektiivselt 13% Utilitase osakaal kogu ning kasutame maksimaalses võimalikus ulatuses taastuvaid ja kohalikke Eesti taastuvelektri toodangust (2020: 17%) energiaallikaid . 2021 . aasta 31 . detsembri seisuga kuuluvad kontserni: emaettevõte OÜ Utilitas; kaugkütte- ja kaugjahutusteenust pakkuvad AS Utilitas Tallinn „ Kõik Utilitase kaugkütte­ ja kaugjahutussüsteemid on tõhusad EL­i (100%) ja AS Utilitas Eesti (100%); taastuvatest allikatest soojuse ja elektri energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL mõistes tootja OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%); OÜ Tuulepealne Maa (100%), mis omab ehitusvalmis tuulepargiarendusi Eestis; OÜ Utilitas Wind (50%), HU S KA UGJAH UT US TÕ mis arendab taastuvenergiaprojekte Eestis ja naaberriikides ning AS Tallinna Vesi (20,4%), mis on Eesti suurim vee- ja kanalisatsiooniettevõte . U t ili t a s T ja h u t s u ug al Ut id nn ka m ta li ili e i se s te AS os k au g k ü t t e sü ‒ T s e ll u l o 6 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 7 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 „ Utilitas tegutseb kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, 100% „ Utilitase kaugkütteteenuse kliendid on nii korteriühistud, riigi­ ja klientidest kasutavad munitsipaalasutused kui ka eraettevõtted Jõgeval, Valgas kaugloetavat arvestit (2020: 100%) Maardu Keila Tallinn 100% Rapla biomassist on pärit Kärdla Haapsalu sertifitseeritud Jõgeva allikatest (FSC/ PEFC/ SBP sertifikaat) 5100 102 18,2 mln m2 99,99% köetavat hoonet uut 2021 . aastal liitunud hoonet köetavat netopinda hoonetes (2020: 5008) kaugkütte (2020: 84) Valga kättesaadavus klientidele aastal 2021 556 km 28 km 62–97% hallatavaid kaugküttetorustikku uue või soojusvõrke rekonstrueeritud ja rekonstrueeritud (2020: üle 547 km) rajatud 2021 . aastal võrgu osakaal (2020: 30) (2020: 59–95%) 177 000 375 000 toodetud elekter müüakse Põhjamaade köetavat linnaelanikku, energiabörsil Nord majapidamist keda varustatakse Pool keskkonnasäästliku (2020: 174 000) kaugküttega (2020: 360 000) 3 9 58 MW koostootmisjaama päikeseparki elektrilist „ Ärifilosoofia (2020: 3) nimivõimsust 59 MW (2020: 58) 26 rajamisel tuuleparkide katlamaja võimsust 1200 MW (2020: 26) soojuslikku 47 MW koguvõimsust Missioon Visioon Väärtused (2020: 1200) ehitusvalmis Puhtam tulevik Olla energiavaldkonna • jätkusuutlik tuuleparkide võimsust Vähendame eestvedaja • uuendusmeelne energiatarbimise Luua parimat • mugav kasutada keskkonnamõju, 1000+ MW võimaldades kasutada praktikat ja otsida uusi lahendusi jõudmaks • konkurentsivõimeline Saare-Liivi jätkusuutlikult toodetud keskkonnahoidliku meretuulepargi energiat mugavalt ja ja kliimaneutraalse arenduse plaanitavat taskukohaselt ühiskonnani võimsust 8 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 9 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 „ Organisatsioon „ Finantsnäitajad 261 486 miljonit eurot töötajat varade maht (2020: 257) (2020: 386) 0 117 miljonit eurot tööõnnetust Investeeringuid (2020: 0) (2020: 30) 16 161 miljonit eurot töösuhte keskmine pikkus aastates äritulu (2020: 15) (2020: 127) 3,5% 28 miljonit eurot vabatahtlik tööjõu puhaskasumit voolavus (2020: 22) (2020: 2,8%) „ Liikmesus organisatsioonides Eesti Taastuvenergia Koda Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Rohetiiger Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 11 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KONTSERNI TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE Kestliku energiasüsteemi loomisel tuleb tegeleda kolme väljakutsega: energiajulgeolek, keskkonnaalane jätkusuutlikkus ja taskukohasus. 2021. aastal toimusid sündmused, mis mõjutasid neid kolme aspekti oluliselt ning nõudsid kogu Utilitase meeskonnalt täit tähe- lepanu. Tänu platvormile, mille Utilitas on aastate jooksul ehitanud ja heale meeskonna- tööle saime hakkama kiiret reageerimist nõudvate küsimustega ning suutsime ka astuda otsustavaid samme tulevikku silmas pidades. Kaks viimast aastat jäävad meile meelde COVID-19 pandeemiaga seotud erakorraliste olude tõttu. Oleme pidanud silmitsi seisma töökorralduslike raskustega, mis tekkisid vajadusest takistada viiruse võimalikku levimist ning samal ajal oleme pidanud tagama klientidele teenuste katkematu kättesaadavuse. Väljakutsetega toimetulekuks oleme juurutanud uusi tööprotsesse ja võtnud kasutusele digilahendusi. See on meil õnnestunud - suutsime 2021. aastal tagada äärmiselt töökindla teenuse, mis oli kaugkütteklientidele 99,99% ajast kättesaadav. Utilitas on juba rohkem kui kümme aastat tegutsenud selle nimel, et vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest ja muuta oma süsiniku jalajälg väiksemaks. Võrreldes 2008. kohalike ja taastuvate allikate kasutusele võtmisele ning energia kõigile taskukohasemaks aastaga oleme oma süsiniku jalajälge vähendanud 64%. Samuti oleme suurendanud muutmisele. taastuvenergia osakaalu tootmises 65%-ni ning tõusnud Eesti suurimaks taastuvenergia tootjaks, kui arvestada kokku elektri ja soojuse tootmine. Taastuvenergial ja jääksoojusel põhinev kaugküte on parim lahendus hoonete kütmi- seks linnapiirkonnas. Sellest annavad tunnistust 102 uut klienti, kes 2021. aastal Utilitase Meie süsiniku jalajälg on võrreldes valdkonna keskmisega madal. Kuid selleks, et selja- kaugküttevõrkudega liitusid. Samuti kinnitab seda tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutus- tada üleilmse kliimasoojenemisega seotud probleeme, ei saa me siin peatuda. Tulevikule süsteemide eeliste üha laialdasem tunnustamine Euroopa ja Eesti energiapõhimõtetes mõeldes seadsime endale 2021. aastal ülesandeks töötada välja Utilitase süsinikuneut- ja õigusaktides. Seda positsiooni toetab veel enam koostöövõimaluste uurimine ja raalsuse strateegia. Selle protsessi tulemusel koostatud strateegia „Vähesest nulli“ näeb elluviimine teiste infrastruktuuriettevõtete ja sektoritega ehk sektoritevaheline sidumine. ette kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude süsinikuneutraalsuse saavutamise ning energia Näiteks kasutatakse Eesti kaugküttesektoris laialdaselt soojuse ja elektri koostootmist, tootmise 100% taastuvatest allikatest hiljemalt 2030. aastaks. Selle eesmärgi saavutami- kaugkütte ja kaugjahutuse ühiselt arendamine on äriklientide hulgas aina populaarsem seks koostati investeerimiskava mahuga üle 500 miljoni euro. Utilitas opereerib mood- ning kaugkütet võib vaadelda taastuvatest allikatest toodetud täiendava elektrienergia said madalatemperatuurseid võrke, milles on madal pealevoolutemperatuur enamiku salvestina. 2021. aastal omandas Utilitas 20,4% Eesti suurimast vee-ettevõttest Tallinna aasta vältel. Kavas on asendada täielikult võrgu rekonstrueerimata osad, et suurendada Vesi. Sama piirkonna infrastruktuuriettevõtete tihe koostöö parandab võrkude toimivuse veelgi võrgu töökindlust ja vähendada pealevoolutemperatuuri. Madalatemperatuuriliste koordineerimist ja renoveerimist, et häirida vähem elanikke ning loob võimalusi rohee- kaugküttevõrkude opereerimine laiendab võimalusi kasutada uute tehnoloogiatega nergia kasutamise ja tootmise suurendamiseks. Selleks, et toetada süsinikuneutraalsuse varustusallikaid nagu soojuspumbad ja heitsoojus, mida kõrge temperatuuriga võrkudes eesmärkide saavutamist alustas Utilitas 2021. aastal tuu- ei saa efektiivselt kasutada. leparkide arendamist kontserni ettevõtete Utilitas Wind Üleilmsest COVID-19 pandeemiast taastumisega kaasnenud energianõudluse kasv ning ja Tuulepealne Maa kaudu. tarneprobleemid geopoliitiliste pingete tõttu on toonud energiahindades kaasa olulise 2021. aastal investeeris Utilitas rekordiliselt 117 miljonit muutuse. Eelkõige aasta teises pooles kasvanud elektri ja kütuste hinnad tekitasid suure eurot. Jätkusuutliku energiavarustuse kolme väljakutsega kontrasti 2020. aasta hinnatasemetega, mis olid ajalooliselt madalad. Nagu näeb ette toimetulek nõuab 2022. aastal ja eesseisvatel aastatel Utilitase süsinikuneutraalsuse strateegia, siis meie portfellis olevate imporditud fossiilkü- olulisi lisainvesteeringuid. Tänu pühendunud meeskonnale tuste asendamine kohalike ja taastuvate alternatiividega aitab pikas perspektiivis saavutada ja tihedale koostööle klientidega saame koos astuda puhta ka pakutava energia konkurentsivõimelise hinna. Venemaa 2022. aasta rünnak Ukrainale energiaga tulevikku. on maagaasi hindu veelgi tõstnud. Samuti on see tõstatanud teravaid küsimusi energia- julgeoleku teemal, sest Euroopa sõltub imporditavatest fossiilkütustest. Eestile ja meie naabritele, kes on liitunud Nord Pooliga, on seetõttu ülimalt oluline selle probleemiga tegeleda ning lisada süsteemi võimalikult kiiresti uusi elektri ja soojuse tootmise võim- susi. Kiire üleminek süsinikuneutraalsele tulevikule ei võimalda mitte ainult puhtamat Priit Koit ja keskkonnasäästlikumat energiasüsteemi, vaid parandab ka energiajulgeolekut tänu juhatuse liige, Utilitas kontserni juht 12 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 13 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 TEGEVUSKESKKOND 2020. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta. 2021. aasta oli pinna- temperatuuri järgi seitsme kõige soojema aasta hulgas ning ookeani 2021. aastal oli Eestis soojuse poolest kõige soojem aasta29. 2021. aastal oli põhjapoolkera (sh kõige kõrgema registreeritud Eesti) kõige soojem suvi, millega kaasnesid äärmuslikud kuumalained, temperatuuriga suvi metsatulekahjud ja vihmad. 2021. aastal toimus maailmas mitmeid ÜLEILMSED TRENDID äärmuslike ilmastikuoludega sündmusi30: z Juuni viimasel nädalal laastas äärmuslik kuumalaine Põhja-Ameerikat, kus mõnes kohas tõusis temperatuur mitmeks nädalaks üle 40 °C. Kuumuse tõttu viidi kogu 1 Kliimamuutus ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine USA-s ja Kanadas inimesi haiglasse ning kuuma ilma seostatakse mitmesaja inimese surmaga. Kahjustada sai ka taristu, sest elektrikaablid ja teekatted sulasid äärmus- Hoolimata sellest, et üha suurem arv teadlasi, riike ja institutsioone tunnistab vajadust likes tingimustes. tegeleda kliimamuutusega, tõusid CO2-heitkogused 2021. aastal pandeemiaeelsele z Euroopas tõid hoovihmad 2021. aasta juulis kaasa suuri üleujutusi, mis põhjustasid tasemele pärast seda, kui need olid COVID-19-ga seotud piirangutest põhjustatud laastavat kahju eri piirkondades, eriti Saksamaa lääneosas. Üleujutusest mõjutatud majanduslanguse tõttu 5% vähenenud26. Alates tööstusajastu algusest (1850) on inimte- piirkondades sadas viimase saja aasta kõige suurem vihmakogus ja tekkisid tulva- gevuse tagajärjel CO2 kontsentratsioon õhus tõusnud ligi 49% ehk umbes 418 osakeseni veed, mis pühkisid teelt lugematul hulgal hooneid ja kahjustasid taristut, näiteks miljonist. Seda on rohkem eelneva 20 000 aasta loomulikust kasvust, mis oli 185 ppm-lt raudteeliine, teid ja sildu. Samuti hukkus üle 220 inimese. Üldist rahalist kahju hinnati 280 ppm-ni27. Kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni suurenemine on tihedalt seotud 1 °C 46 miljardile eurole31. temperatuuritõusuga alates 1880. aastast ning see trend kiireneb, kuivõrd maailma kõige z Üle maailma toimusid enneolematud tulekahjud. Austraalia võitles kõige suuremate soojemad 19 aastat on esinenud pärast 2000. aastat. võsapõlengutega, samuti esines raskeid põlenguid Arktikas, Amazonase piirkonnas ja Kesk-Aasias. Kindlustusettevõtte Munich Re andmetel hävitasid tormid, üleujutused, metsatulekahjud, Kasvuhoonegaasid on gaasid, mis lukustavad atmosfääri soojust, ja nende hulka maavärinad ja muud äärmuslikud ilmastikusündmused 2021. aastal vara 280 miljardi USA kuuluvad: dollari väärtuses, 2020. aastal 210 miljardi dollari väärtuses ja 2019. aastal 166 miljardi z Süsinikdioksiid (CO2), mis satub atmosfääri fossiilkütuste, tahkete jäätmete, USA dollari väärtuses. puidu ja muu biomaterjali põletamise, aga ka teatud keemiliste reaktsioonide (nt tsemendi tootmise) tagajärjel. 1.5 °C 500 z Metaan (CH4): metaan eritub söe, maagaasi ning nafta tootmise ja transpordi ajal. Metaani heitmeid eritub ka loomapidamisest ja muust põllumajandustege- Üleilmne soojenemine: kuutemperatuuride vusest, maakasutusest ja orgaaniliste jäätmete lagunemisest. CH4 suhteline mõju anomaalia, 1900 kuni 2019 1 °C 400 on 20 aasta pikkusel perioodil 80 korda suurem ja 100 aasta pikkusel perioodil Registreeritud looduskatastroofide arv, kõik 25 korda suurem kui CO2 oma28 . looduskatastroofid, 1900 kuni 2019 z Lämmastikoksiid (N2O) ja fluoritud gaasid: lämmastikoksiidi eritub põllumajandu- 0.5 °C 300 ses, maakasutuses, tööstuses, fossiilsete kütuste ja tahkete jäätmete põletamisel ning heitvee puhastamisel. Hüdrofluorosüsinikud on võimsad kasvuhoonegaasid, mis erituvad mitmesuguste tööstusprotsesside käigus. 0 °C 200 -0.5 °C 100 -1 °C 0 1900 1920 1940 1960 1980 2000 2019 Joonis 1. Temperatuurimuutus kraadides Celsiuse järgi võrreldes registreeritud looduskatastroofide arvuga 26 https://www.iea.org/reports/global-energy-review-2021/co2-emissions 29 https://www.carbonbrief.org/state-of-the-climate-how-the-world-warmed-in-2021 27 https://climate.nasa.gov/ 30 https://www.carbonbrief.org/pacific-north-west-heatwave-shows-climate-is-heading-into-uncharted-territory 28 https://www.epa.gov/ghgemissions/overview-greenhouse-gases#CH 4-reference 31 https://www.insurancebusinessmag.com/au/news/natural-catastrophe/munich-re-natural-disasters-losses-soar-in-2021-321577.aspx 14 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 15 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt peab 93% eurooplastest kliimamuutusi tõsiseks probleemiks32. Maailma Majandusfoorumi 2021. aasta ülemaailmse riskiaruande järgi Sektoritevaheline sidumine hõlmab energia lõppkasutuse ja varustuse sektorite on suurimad ohtud maailmale äärmuslik ilm, kliimamuutustega võitlemise nurjumine suuremat omavahelist lõimimist. See võib parandada energiasüsteemi tõhusust ning inimtegevusest põhjustatud keskkonnakahju33. Olukord on kriitiline, sest üha enam ja paindlikkust, samuti töökindlust ja asjakohasust. Lisaks võib sektoritevaheline Euroopa ja maailma riike juba tunneb kliimamuutuste mõju, mis avaldub pikemates sidumine vähendada dekarboniseerimise kulusid. Lõppkasutussektori sidumine põuaperioodides, sagenenud ja võimsamates tormides, kuumalainetes ning metsatule- hõlmab energianõudluse elektrifitseerimist ning samaaegselt elektrivarustuse ja kahjudes. Need ohud on otseselt seotud teise väljakutsega: bioloogilise mitmekesisuse lõppkasutuse vahelise vastastikuse mõju tugevdamist. Sektoritevaheline sidumine kadumise ja ökosüsteemide hävimisega34. hõlmab eri energiataristute ja - sektorite, eelkõige elektri, kütte ja gaasi integree- Euroopa Komisjonis Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks kogutud taustteabe järgi on ritud kasutamist kas varustuspoolel, nt (üleliigse)elektri teisendamisel vesinikuks bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja ökosüsteemide hävimine üks suuremaid ohte, või nõudluspoolel, nt energiatootmisel või kaugkütte tööstusprotsessides tekkiva millega inimkond järgmisel kümnendil silmitsi seisab. Maailm on ajavahemikus 1997– 2011 jääksoojuse kasutamisel.40 kaotanud hinnanguliselt juba 3,5–18,5 triljonit eurot aastas ökosüsteemiteenuste tulu ja hinnanguliselt 5,5–10,5 triljonit eurot aastas mulla degradeerumise tõttu. Bioloogiline mitmekesisus toetab EL-is ja kogu maailmas toidujulgeolekut. Bioloogilise mitmekesisuse kadumise riskid seavad ohtu meie toidusüsteemid ja toitumise, vähendades saagikust ja Kaugküte täiendab lõppkasutuse sektoritevahelise sidumise strateegiat, olles Euroopas kalavarusid, suurendades üleujutustest ja muudest katastroofidest ning võimalike uute üks põhilahendusi soojusnõudluse dekarboniseerimisel hoonetes ning siin on sekto- ravimiallikate kadumisest põhjustatud majanduslikke kadusid. ritevahelise sidumise strateegiateks märkimisväärne potentsiaal. Lisakasu võib anda jahutuse kombineerimine koos kütte- ja energiasektoriga. Kaugküte võib kasutada ka Kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisega võitlemine on seetõttu Eesti, mitut taastuvenergiaallikat, nagu biomass, jääksoojus ja päikeseenergia. Soojuspumbad EL-i ja maailma jaoks väga tähtis ning energiasektor mängib selles olulist rolli. ning taastuval energial põhinev kaugküte koos soojuse ja elektri koostootmisega sobi- vad eri olukordadesse – esimesed peaksid eelistatavalt töötama madala elektrihinnaga perioodidel, teised aga kõrge hinnaga perioodidel. Kaugküttevõrkudega on võimalik 2 Urbaniseerumine ja sektoritevaheline sidumine ühendada võimsad soojuspumbad, mis aitaks dekarboniseerimisele kaasa elektrifitseeri- mise teel, lisaks süsteemile veel rohkem paindlikkust ning ühendaks omavahel elektri- ja 2021. aastal elas hinnanguliselt 56% maailma elanikkonnast linnades, mille SKP moodus- küttesektori41. tab üle 80% kogu maailma SKP-st35. 2020. aastal elas 33% Eesti elanikkonnast Tallinnas, mille SKP moodustas 55% kogu riigi SKP-st36. 80% energiast tarbitakse linnades ning see tarbimine moodustab 60% inimtekkelisest Jah ter ut süsinikdioksiidi (CO2) heitkogusest37. Soojuse ja jahutuse tarbimine tekitab märkimis- ek us El väärse osa tööstusriikide kasvuhoonegaasidest ning on üks suurim energia lõppkasu- tuse valdkondi EL-is. 2015. aastal kasutati EL-is umbes pool lõplikust energianõudlusest kütmiseks ja jahutamiseks. Energiavõrgud ojus ja tootmine Bloomberg New Energy Finance näeb võimalust vähendada kasvuhoonegaaside Tootmine Tarbimine kud So heitmeid 2050. aastaks kuni 83% ehk alla 1990. aasta taseme. Seda peamiselt linnades Tavaline Transport ini sid üs us transpordi, ehituse, tööstuse ja energia sektoritevahelise sidumise Hüdroenergia aaes Tööstus ik CO in teel38. EL näeb samuti endal olulist rolli sektoritevahelise sidumise Päikeseenergia G i ni kj a v Kodumajapidamine 2 Ves Sektoritevaheline sidumine edendamises, mis hõlmab energia lõppkasutus- ja tarnesektori Bioenergia Teenused võib oluliselt vähendada suuremat omavahelist lõimimist. Selle abil saab parandada ener- Tuul Põllumajandus CO2 heitkoguseid giasüsteemi tõhusust, paindlikkust ja töökindlust ning vähendada Geotermaalenergia dekarboniseerimise kulusid39. Heitsoojus Salvestus 32 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_en Elekter 33 https://www.weforum.org/reports/the-global-risks-report-2021 34 https://ec.europa.eu/research-and-innovation/en/horizon-magazine/climate-change-and-biodiver- Gaas sity-loss-should-be-tackled-together#:~:text=In%20a%20two%2Dway%20process,and%20increasing%20vulnerability%20 to%20it Termaal 35 https://www.worldbank.org/en/topic/urbandevelopment/overview#1 36 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus_ _rahvamajanduse-arvepidamine_ _sisemajanduse-koguprodukt-(skp)_ _regionaalne-sise- Joonis 2. Energiasüsteemi sektoritevaheline sidumine majanduse-koguprodukt/RAA0050/table/tableViewLayout2 37 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S266679242100038X 38 https://www.eaton.com/content/dam/eaton/company/news-insights/energy-transition/documents/bnef-sector-coupling-report-mas- ter-200127-executive-summary.pdf 40 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/626091/IPOL_STU(2018)626091_EN.pdf 39 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/626091/IPOL_STU(2018)626091_EN.pdf 41 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/626091/IPOL_STU(2018)626091_EN.pdf 16 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 17 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  3 Süsinikuneutraalsuse saavutamise plaanid 2021. aastal lubas suur hulk riike, linnu ja piirkondi jõuda kliimaees- märkidega süsinikuneutraalsuseni. Kohe pärast USA (tekitab 13,5% maailma heitkogustest) valimisi 2021. aasta alguses teatas riik soovist võidelda kliimamuutustega ning saavutada 2030. aastaks süsinikuemissioonide vähendamine poole võrra, muutes seeläbi oluliselt oma varasemat poliitikat. Hiina (tekitab 30,6% maailma heitkogustest) teatas oma plaanist jõuda heitkoguste tipptasemeni 2030. aastaks ja saavutada seejärel 2060. aastaks kliimaneutraalsus. EL (6,8%) on kohustunud saavutama süsinikuneutraalsuse 2050. aastaks ja sama on teinud Eesti (0,03% maailma heitkogustest). EL on seadnud eesmärgiks Lisaks riikide valitsustele kutsub ÜRO toetatav saavutada üleilmne kampaania „Race to Zero“ mitteriiklikke osa- 2050. aastaks pooli, nagu ettevõtted, linnad, piirkonnad, finants- ja süsinikuneutraalsus haridusasutused, rakendama rangeid ja koheseid meetmeid selleks, et vähendada heitkoguseid kogu maailmas 2030. aastaks poole võrra. See koondab mitut juhtivat süsinikuneutraalsuse algatust, mis puudutavad 67 piirkonda, rohkem kui 1000 linna ja haridusasutust, 5000 ette- võtet, 400 finantsasutust ja rohkem kui 3000 haiglat. Kooskõlas linnapeade paktiga on Tallinn samuti teatanud plaanist vähendada 2070 süsinikuheidet 2030. aastaks 40% (võrreldes 2007. aasta tasemega) 2060 ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. 2053 Üleilmse soojenemise ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisega 2050 seotud väljakutsetega toimetulekuks ning linnakeskkonna kestliku 2045 arengu tagamiseks on eelseisvatel kümnenditel vaja teha suuri 2040 investeeringuid. EL-i rohelepe näeb seitsme aasta jooksul ette kuni 2035 triljoni euro suuruses investeeringuid, mis teeb aasta keskmiseks investeeringute suuruseks umbes 140 miljardit eurot. Kuigi tegu on 2030 märkimisväärse kohustusega, tuleb mainida, et EL-i iga-aastasest Saavutatud SKP-st (mis on umbes 14 triljonit eurot), moodustab see umbes 1% aastas, samas kui EL-i fossiilkütusetoetused moodustasid 2019. aastal 0,4% SKP-st42. Seetõttu on narratiivil, mille järgi on üleminek Joonis 3. Riigid, kus on olemas õigusaktid, poliitilised dokumendid või konkreetse süsinikuneutraalsele tulevikule liiga kallis ja nõuab kujuteldamatuid ajakavaga eesmärgid kliimaneutraalsuse saavutamiseks investeeringuid, üksnes fossiilkütusesektori huve toetav mõju. „ Energiapoliitika arengud: Euroopa Liidu tasand Energiasektor on rohepöörde keskmes, sest praegu tekib 75% EL-i heitkogustest energia- sektorist43. Kasvuhoonegaaside heitme vähemalt 55% vähendamiseks aastaks 2030 tuleb suurendada taastuvenergia osakaalu ja integreeritud energiasüsteemi energiatõhusust. Oodatakse et rohepööre toob kaasa investeeringuid ja edendab innovatsiooni, tegeleb energiavaesusega, vähendab sõltuvust energiaimpordist ja suurendab varustuskindlust. 42 https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/annex_to_the_state_of_the_energy_union_report_on_energy_subsidies_in_the_ eu.pdf 43 https://www.cleanenergywire.org/factsheets/covering-eus-fit-55-package-climate-and-energy-laws 18 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 19 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  14. juulil esitletud pakett „Eesmärk 55“ hõlmab EL-i kliima- ja energiaõiguse reformimiseks Kasvuhoonegaaside heitme vähendamine (MtCO2-ekv) eesmärk 55% stsenaariumi korral koos ambitsioonika vähendamise eesmärgiga, 2015–2030, sektorite kaupa üheksat ettepanekut, mille hulka kuuluvad: EL-i ETS direktiiv, LULUCF-i määrus, Euroopa kliimamäärus, Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv ja energiatõhususe direktiiv. 40% DRI-d primaarses 68% vähenemine terasetootmises, 50% kuni 200 °C soojusest energiaga seotud Peale selle lisati 2021. aasta suve algatuste loendisse ettepanek uue kliimameetmete mitte-CO2 elektri soojuseks heitkogustes, 85% sotsiaalfondi ja EL-i metsastrateegia kohta. 15. detsembril 2021 võeti vastu ja avaldati teisendamise teel, 10% CCS-ist 50 miljonit vähenemine F-gaasi järgmised algatused: heitkogustes tsemendis, 40 GW elektrisõidukit, elektrolüüsivannid 10% taastuvener- 754 giat transpordis, z Metaaniheitme vähendamine energiasektoris; Kliimaneutraalne 5% taastuvallikaid AFOLU aastaks z Hoonete energiatõhususe direktiivi ülevaatamine; 3 611 lennukikütustes 2035 Netolangus 340 mln tonni z Gaasi puudutava kolmanda energiapaketi (direktiiv 2009/73/EL ja määrus 715/2009/ 142 EL) ülevaatamine konkurentsivõimeliste dekarboniseeritud gaasiturgude regulee- 277 134 rimiseks. 38 191 Järkjärguline loobumine söest, 41 45 Kaugkütte ja -jahutuse valdkonnas on kõige olulisem ettepanek muuta energiatõhususe 68% taastuvener- giat energiakombi- Renoveerimismäär > 2%, renoveerimi- direktiivi selliselt, et riiklike laiapõhjaliste hindamiste rakendamiseks peaksid liikmesriigid julgustama hindama piirkondlikul ja kohalikul tasandil ülitõhusa koostootmise potentsiaali 1 989 natsioonis, 40% sulatus > 40%, 50 taastuvenergiat miljonit soojus- ning jääksoojust pumpa, 20% kütte ning tõhusat kaugkütet ja -jahutust. Ettepaneku järgi ajakohastatakse tõhusate kaug- kaugküttes ja kaugjahutuses ja jahutuse turuosa CO2 heitkogused kütte- ja kaugjahutussüsteemide kriteeriume, suurendades taastuvenergia, jääksoojuse Mitte-CO2 heitkogused ja/või koostootmisest saadava soojuse sihttasemeid. Ettepanek kutsub riiklikke regulatiiv- Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus asutusi ning ülekande- ja jaotussüsteemi operaatoreid üles rakendama energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning eemaldama kõik õigusnormidega seotud, tehnilised ja muud tõkked energiatõhususe parandamiseks ning julgustama tõhusa koostootmise paigutamist soojusnõudluse piirkondade lähedusse, vähendades sellega ülekandetasusid. 2015 Energia- Tööstus Hooned Transport Muu Muu mitte- Põllu- LULUCF 2030 valdkond* CO2** CO2*** majandus Samal ajal näeb taastuvenergia direktiivi muutmise ettepanek ette, et liikmesriigid peaksid Põllumajandus, metsandus ja maakasutus tagama, et biomassist toodetaks energiat nii, et see vähendaks ebavajalikku moonutavat EL-i HKS Kliimameetmete määrus (AFOLU) mõju biomassi tooraineturule ja kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Alates Allikas: Agora Energiewende (2021) Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu stsenaariumide MIX ja LULUF+ järgi 2030. aasta kliimaeesmärkide 2026. aasta 31. detsembrist ei tohi liikmesriigid toetada elektri tootmist metsa biomassist jaoks. *** 340 mln tonni põhineb komisjoni LULUCF+ stsenaariumil. Stsenaariumi MIX netolangus on 295 mln tonni. ainult elektrit tootvates rajatistes. Sellised regulatsioonid võtavad arvesse asjaolu, et Joonis 4. Kasvuhoonegaaside heitme vähendamine (MtCO2-ekv) eesmärk 55% stsenaariumi korral koos võrreldes ainult elektrit tootvate rajatistega toodavad kaugküttevõrku ühendatud soo- ambitsioonika vähendamise eesmärgiga, 2015–2030, sektorite kaupa juse ja elektri koostootmisjaamad samast kütusehulgast 2,5–3 korda rohkem energiat, mistõttu tuleks neid eelistada. 2019. aastal vaatas EL üle oma energiapoliitika raamistiku, et aidata fossiilkütustelt üle Eesti minna puhtamale energiale ning täpsemalt täita kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusi, mille EL endale Pariisi kokkuleppega võttis. See uue energiareeglistiku Kooskõlas EL-i rohepoliitikaga on Eesti seadnud eesmärgi saavutada 2050. aastaks kokkulepe „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ tähistas olulist sammu energialiidu kasvuhoonegaaside emiteerimises neutraalne tase. Eesti soovib vähendada 2030. strateegia rakendamise suunas, mis keskendub viiele mõõtmele: dekarboniseerimine, sh aastaks süsinikdioksiidi heitmeid 70% võrreldes 1990. aasta tasemetega. See tähendab taastuvenergia, energiatõhusus, energia siseturg, varustuskindlus ning olulist muutust peaaegu kõigis eluvaldkondades, sh energia- ja trans- teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime. pordisektoris, hoonete energiatarbimises ja jäätmehalduses. Eestis Taastuvenergia toimub praegu vajalike rakendus- ja regulatiivmeetmete muudatuste Valitsus moodustas eesmärke tõsteti Euroopa Komisjon esitles 2021. aasta 14. juulil paketti „Eesmärk 55“. analüüsimine ja kohandamine. rohepoliitika EL­is 40%­ni Õiguslike ettepanekute paketi eesmärk on viia EL-i kliima- ja energiapo- Rohepöörde rakendamise koordineerimiseks moodustas Eesti juhtkomisjoni (2030. aastaks) liitika raamistik kooskõlla uue, kogu majandust hõlmava 2030. aasta kliimaeesmärgiga, mille järgi tuleb kasvuhoonegaaside netoheidet vähen- Vabariigi Valitsus 8. juulil 2021 rohepoliitika juhtkomisjoni. Lisaks dada vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. moodustati rohepoliitika juhtkomisjonis 18. oktoobril ekspertrühm, aastaks kliimaneutraalsus. See on edasiminek võrreldes eelmise eesmärgiga vähendada kuhu kuuluvad ettevõtjad, teadlased, innovatsiooniliidrid ja teiste valdkondade profes- kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40% ja 2050. aastaks 95%. Taastuvenergia sionaalid ning mille ülesanne on teha valitsusele ettepanekuid kliimapoliitika sotsiaalselt osakaal EL-i energiaallikate hulgas oli 2019. aastal 19,7% ning seda plaaniti 2030. aastaks vastutustundlikuks rakendamiseks. suurendada 32%-ni, kuid ka see arv korrigeeriti 40%-le 44. 44 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13977-2021-INIT/en/pdf 20 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 21 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 2020. aastal kiitis Euroopa Liit heaks 2 triljoni euro suuruse stiimulipaketi. See koos- neb EL-i pikaajalisest eelarvest suurusega 1,2 triljonit eurot 2021–2027 aastaks, millele EESTI ELEKTRISEKTORI PIKAAJALINE VISIOON lisati 800 miljardit eurot NextGenerationEU kaudu, mis on ajutine meede majanduse Utilitas on alates 2012. aastast koos Eesti Taastuvenergia Kojaga avaldanud Eesti taas- taastamise kiirendamiseks. Märkimist väärib, et 30% paketist on ette nähtud kliima- tuvenergia teekaarti, kus näidatakse võimalusi, kuidas minna 2030. aastaks üle 100% muutustega võitlemiseks, et toetada süsinikuneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks. taastuvenergiale. Eelmisel aastal osales Utilitas mittetulundusühingu Rohetiiger liikmena NextGenerationEU programm hõlmab enam kui 800 miljardi euro suurust ajutist taaste- aktiivselt Eesti energiasektori teekaardi väljatöötamises, kus näidati võimalusi energia- meedet, millega aidatakse üle saada otsesest majanduslikust ja sotsiaalsest kahjust, mille sektori veelgi kiiremaks üleminekuks. põhjustas koroonaviiruse pandeemia. Eesmärk on leevendada koroonaviiruse pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju, muuta Euroopa majandused ja ühiskonnad kestliku- Utilitas toetab Rohetiigri ambitsioonikat elektritootmise stsenaariumi ning uute taastuve- maks ning paindlikumaks, valmistada neid paremini ette rohe- ja digipöördega seotud nergia tootmisvõimsuste kiirendatud rajamist. Eeldusel, et riik ja kohalikud omavalitsused väljakutseteks ning võimalusteks. Liikmesriigid töötavad taaste- ja vastupidavusrahastu kiirendavad planeerimis- ja arendustegevusi ning litsentsi- ja loaprotseduure, saaks vahendite kaasamiseks välja oma taaste- ja vastupidavuskavad. rajatud maismaa tuuleparkide mahtu võrreldes praeguse tasemega kolme aastaga kol- mekordistada ning viie aastaga paigaldada meretuulepargid võimsusega 2,7 GW. Selline Eesti saab NextGenerationEU eelarvest umbes 880 kuni 1100 miljonit eurot ning kavatseb lisatootmisvõimsus võimaldab Eestil saada elektri netoeksportijaks ning aitab saavutada neid vahendeid kasutada peamiselt järgmistes põhivaldkondades45: ka kütte- ja transpordisektoris süsinikuneutraalsuse eesmärgid. Peale selle lisandub turule pidevalt päikeseenergiavõimsust. Elektritootmist hakkavad täiendama salvestusrajatised, nagu akud, pump-hüdrosalvestid, vesinik- või sünteetilised 446 mln € kütused, mis võimaldavad katta tarbimisvajadust ka tundidel kui tuule- või päikeseenergia puudub. Tervishoid ja 119 mln € sotsiaalkaitse E-juhtimine TAASTE- JA 116 mln € VASTUPIDAVUS- 92 mln € RAHASTUS Ettevõtete digipööre 982 mln € Energiatootmine ja -tõhusus 25,000 220 mln € 96 mln € 20,000 Ettevõtete rohepööre Transport 15,000 Joonis 5. Taaste- ja vastupidavusrahastu eeldatavad vahendid Eestile 10,000 5,000 0 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 Biomass ja olmejäätmed Päikeseenergia Maismaa tuuleenergia Meretuuleenergia Põlevkivi ja uttegaas Maagaas ja biogaas Tarbimine 45 https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/eesti-pea-miljardine-taaskaivitamise-kava-laks-avalikule-konsultatsioonile Joonis 6. Elektritootmine Eestis, GWh; Rohetiigri ambitsioonikas stsenaarium 22 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 23 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 MAJANDUSTULEMUSTE Seetõttu tõusis Nord Pooli Eesti piirkonna aasta keskmine elektrihind 87 euroni megavati eest (+155% võrreldes 2020. aastaga). CO2 kvoodihinnad ja maagaasi hinnad hakkasid samuti kiiresti tõusma, eriti 2021. aasta teises pooles: EL-i heitkogustega kauplemise süs- ÜLEVAADE teemi süsinikuheitmete hinnad46 kasvasid aasta jooksul ligi 2,5 korda, tõustes jaanuarist 33 eurolt tonni kohta aasta lõpus 80 euroni tonni kohta. Hollandi TTF-i maagaasihinnad tõusid samal perioodil ligi kuus korda, umbes 16 €/MWh-lt üle 90 €/MWh-ni. Utilitas on Eesti suurim taastuvenergia tootja ja kaugkütteteenuse pakkuja, kelle võr- Gaasihinna tõusutrende teravdasid eelkõige Ukraina ja Venemaa vahel kasvanud pinged kudega on ühendatud ligi kolmandik Eesti kaugkütteklientidest. Utilitas kütab 556 km ning viimase otsus vähendada suure nõudlusega talveperioodil gaasivooge Euroopasse. pikkuse kaugküttevõrgu kaudu 18,2 miljonit m2 hoonete pindasid üle Eesti, pakkudes 2021. aastal importis Euroopa Liit Venemaalt 155 miljardit kuupmeetrit maagaasi, mis rohkem kui 2,1 TWh soojust ligi 177 000 majapidamisele ning munitsipaal- ja ärikliendile. moodustas umbes 45% EL-i gaasiimpordist ja ligi 40% gaasitarbimisest. Vene gaasist Lisaks tootis Utilitas 2021. aastal 333 GWh taastuvelektrit, mis moodustas umbes 13% sõltuvuse vähendamine on nüüd Euroopa Liidu jaoks strateegiline prioriteet. Eesti taastuvelektri tootmisest. 2021. aastal ühendati üle kogu Eesti Utilitase kaugküttevõrkudesse 102 (2020: 84) uut hoonet koguvõimsusega 48 MW (2020: 33 MW). Utilitas jätkas väga töökindla teenuse 500 pakkumist, tagades 2021. aastal klientidele kaugkütteteenuse kättesaadavuse 99,99%-l ajast. Utilitase eesmärk on pakkuda kõigile olemasoleva võrgu läheduses asuvatele 450 hoonetele võimalust liituda keskkonnasäästliku energiasüsteemiga. Aasta lõpu seisuga pakkus Utilitas kaugkütteteenust 5100 hoonele (2020: 5008 hoonele), sh 177 000 400 majapidamist üle kogu Eesti. 350 Pärast rekordiliselt sooja 2020. aastat oli 2021. aasta alates 2012. aastast kõige jahedam, 300 mistõttu tootis Utilitas võrreldes 2020. aastaga 10% rohkem soojust ja elektrit kogumahus 2,3 TWh. Sellest 1,5 TWh ehk 65% oli taastuvenergiat, mis on vähem kui 2020. aasta 250 74%. Seda põhjustas peamiselt ilma mõju, sest 2021. aasta suure soojusnõudluse tõttu 200 tuli kasutada rohkem taastumatuid allikaid. 150 2021. aastal renoveeris ja laiendas Utilitas 27,7 km soojusvõrke (2020: 30,3 km). Võrkude rekonstrueerimine ja uute ühenduste rajamine võimaldab liituda uutel klientidel, kes 100 soovivad kliimasõbralikku ja konkurentsivõimelist küttelahendust ja väiksemaid võrgu- kadusid – 2021. aastal vähenesid võrgukaod 12,7%-ni (2020: 14,3%). 50 0 2019 2020 2021 2021 . AASTA MÄRKSÕNAD Nord Pooli järgmise päeva elektri hinnad, jaanuar 2019 = 100 Utilitas Eesti soojuse hind, jaanuar 2019 = 100 Utilitas Tallinna soojuse hind, jaanuar 2019 = 100 EL-i HKS-i süsiniku hind, jaanuar 2019 = 100 1 Muutlikud energiahinnad Hollandi TTF-i maagaasi hind, jaanuar 2019 = 100 Joonis 7. Hinnaarengud 2019–2021 Energiahindades võis 2021. aastal näha mitut ootamatut arengut, mis olid tugevas kontrastis eelnenud aastaga. 2020. aastal langesid keskmised elektrihinnad Nord Pooli Kõrged gaasihinnad tõstsid üle kogu Eesti ka kaugkütte hindu. Utilitasel õnnestus hoida Eesti hinnapiirkonnas 27% võrreldes eelnenud aastaga, olles seega ajaloo madalaimad küttetariife enamiku aastast suhteliselt stabiilsena ning keskmine küttehind kõigis võr- seoses COVID-19-st tingitud nõudluse vähenemise, hüdro- ja tuuleelektri jaoks sood- kudes oli 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 9% kõrgem. Kuid maagaasihindade kiire sate ilmatingimustega ning rekordiliselt sooja ilmaga. Kui 2020. aastal langes EL-is SKP tõus sundis ka Utilitast hindu aasta lõpus võrreldes 2021. aasta jaanuari tasemega umbes 5,9%, siis 2021. aastal suurenes see 4,6%, mis omakorda suurendas ka energianõudlust. 64% võrra tõstma. Kuigi hinnatõus oli suur, jäi üldine hinnatase maagaasipõhiste alterna- Elektrihinnale avaldasid survet külmem talv ja halvad tuuleolud, Põhjamaade veevarude tiivvõrkudega võrreldes umbes kaks korda väiksemaks (vt lisateavet alateemast „Õiglane madalaim tase kümnete aastate jooksul ning suurte elektrijaamade hooldustööd kogu ja läbipaistev energiahind“). Tagamaks klientidele jätkusuutlik, kindel ja taskukohane Euroopas. energiavarustus, töötas Utilitas 2021. aasta jooksul välja pikaajalise investeerimisplaani, mille eesmärk on saavutada 2030. aastaks süsinikuneutraalsus (vt alateemat „Utilitase süsinikuneutraalsuse kava väljatöötamine“), mis langetab tänu kohalikele ja taastuvatele alternatiividele ka küttehindu. 46 https://ember-climate.org/data/carbon-price-viewer 24 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 25 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  aastas umbes 160 GWh taastuvelektrit, suurendades sellega Eesti tuuleenergia tootmist võrreldes praeguse tasemega umbes 20%. Märkimisväärse sündmusena algatas Utilitas Wind 2021. aastal ka meretuulepargi aren- duse, mille käigus ehitatakse Liivi lahte tuulepark (Saare-Liivi arendus). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõ- jude hindamisega Liivi lahte meretuulepargi ehitamise taotluse jaoks. Keskkonnamõjude hindamise uuringutega alustatakse 2022. aastal. Olemasolevate koostootmisjaamade kõrval Väo paekarjääris astub Utilitas samme selleks, et laiendada oma päikeseenergiavõimsust umbes 20 MW võrra. See peaks saama teoks 2024. aastal ja võimaldama toota umbes 25 GWh päikeseenergiat aastas. Utilitas käivitas uuendusliku vesinikuprojekti, mis on saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt positiivse otsuse 5 miljoni euro suuruseks investeeringutoetuseks, millega kaasrahastatakse rohe- vesiniku tervikahela ehitamist. Projektis osaleb tehnilise konsultandina ka rohe- vesiniku lahendusi pakkuv ettevõte Stargate Hydrogen Solutions. Rohevesinik võetakse kasutusele ühistranspordis ning projekt peab valmima 2024. aasta novembri lõpuks. Projekt vähendab kasvuhoonegaaside heidet 1700 tonni CO2 ekvivalendi võrra aastas ning ühistranspordis kasutatava rohevesiniku tootmine aastas tõuseb üle 36 tonni piiri. Utilitase peamine eesmärk on saada kogemusi ja kinnitada kanda tärkaval vesinikuturul Vestas Wind Systems A/S-i foto ning toetada sektoritevahelist sidumist ja innovatsiooni. 3 Osaluse omandamine ettevõttes Tallinna Vesi Utilitas omandas koos Tallinna Linnavalitsusega osaluse Eesti suuri- mas veeettevõttes AS Tallinna Vesi. Tallinna Vesi pakub joogivee ja reoveepuhastuse teenuseid Tallinnas ja mitmes naaberomavalitsu- 2 Tuuleparkide arendamine Balti riikides ses. Pärast aktsiate omandamist ettevõttelt United Utilities algatati kohustuslik ülevõtmispakkumine, mis tõstis Tallinna linna osaluse 2021. aasta algul omandas Utilitas Wind Läti suurima tuulepargiarenduse Ventspilsi 55%-ni ja Utilitase osaluse 20,4%-ni. 24,6% AS-i Tallinna Vesi aktsia- lähedal asuvas Tārgale piirkonnas (TCK SIA). 2022. aasta jooksul paigaldatakse tuu- test jäid Nasdaqi Balti börsil vabalt kaubeldavaks. leparki 14 Vestase tuuleturbiini võimsusega 4,2 MW (kokku 58,8 MW). Hinnanguliselt hakkab tuulepark aastas tootma 155 GWh elektrit, millest piisab rohkem kui 50 000 Tallinna Vesi teenindab ühte kolmandikku Eesti elanikest ning omab kogu sellega seotud majapidamise energiavajaduse täitmiseks ning mis kahekordistab vara, sh 1139 km veevõrke ja 18 pumbajaama, Ülemiste veepuhastusjaama ja Paljassaare Lätis tuuleenergia tootmist. Tuulikute tipukõrgus on 152 meetrit. reoveepuhastusjaama. Tārgale tuulepark: Uuenduslikud turbiinilabad varustatakse innovaatilise tehnoloo- valmib sügisel 2022, giaga, mis vähendab labade üldist mürataset. Lisaks pannakse Tallinna Vesi täiendab Utilitase senist tegevust mitmel moel. Utilitas ja Tallinna Vesi on aastane tootmismaht mõlemad reguleeritud infrastruktuuriettevõtted, mis pakuvad esmatähtsaid teenuseid turbiinidele jäätumisandurid ja valgusdetektorid, mis vähendavad 155 GWh, mis võrdub samas linnas. Kaugkütte- ja vee-/kanalisatsioonivõrkude asukohad kattuvad suures võimalust lähedal asuvat kogukonda häirida. 50 000 majapidamise ulatuses ning ehitustööde parem koordineerimine võimaldab korraldada torustike asen- aastavajadusega Utilitas omandas 2021. aastal ka Saarde ja Aseri tuulepargiaren- dustöödeks vajalikke investeeringuid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt ning kohalikke dused, mis pärast valmimist võimaldavad katta Utilitase süsini- elanikke vähem häirides. Samuti on reoveepuhastusel tekkivat jääksoojust võimalik kuneutraalsuse kavas ette nähtud suurte soojuspumpade elektrivajaduse kohalikest ja kasutada taastuvenergiaallikana, mis aitab saavutada ühist süsinikuneutraalsuse ees- taastuvatest allikatest ning hoida sellega hinnad prognoositavad ja stabiilsed. 2022.–2024. märki. Utilitas osaleb aktiivselt AS-i Tallinna Vesi strateegiliste otsuste tegemisel ning aastal plaanitakse paigaldada kokku 11 tuuleturbiini võimsusega 47 MW, mis toodaksid ettevõttele kuulub kolm kohta üheksaliikmelisest nõukogust, sealhulgas esimehe koht. 26 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 27 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  4 Utilitase süsinikuneutraalsuse kava väljatöötamine 100% 250 Selleks, et tulla toime kliimamuutuste mõjudega, neid leevendada ja tagada oma tegevuse 2008: 2021: 204 g CO2/kWh 65% taastuvenergia pikaajaline jätkusuutlikkus ning et parandada energiajulgeolekut ja energia taskukohasust, süsiniku jalajälg osakaal asendades imporditavad fossiilsed kütused täielikult kindlate kohalike taastuvallikatega, 80% 200 töötas Utilitas 2021. aastal välja oma süsinikuneutraalsuse strateegia „Vähesest nulli“. Enamik Utilitase soojusest toodetakse praegu biomassi kasutavatest koostootmisjaama- dest, mis toodavad ka taastuvelektrit. Lisaks toodab Utilitas elektrit oma päikeseparkides. Taastuvelekter loob lisaeeliseid kõigile Eesti energiatarbijatele, asendades fossiilkütuseid. 60% 150 2008: 2021: Utilitas kasutas 2008. aastal oma kaugküttevõrkudes 88% ulatuses fossiilkütuseid (sh 12% taastuvenergia 74 g CO2/kWh süsiniku jalajälg Utilitas Tallinn 100%), kuid sihipäraste investeeringute tulemusel on sõltuvust fossilkü- osakaal tustest viimase 13 aastaga oluliselt vähendatud: 40% 100 z Alates 2008. aastast on süsinikuintensiivsus vähenenud 64% tänu uutesse taastu- venergiaallikatesse investeerimisele, olemasolevate kaugküttevõrkude renoveerimi- sele ning kaugloetavate arvestite paigaldamisele kõigile tarbijatele, mis võimaldab 20% 50 reaalajas automaatset ja tõhusat võrguhaldust. z Utilitas investeeris selle perioodi jooksul rohkem kui 400 miljonit eurot. gCO2 /kWh Süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on Utilitas 0% Väo 1 CHP Iru WtE Väo 2 CHP Mustamäe CHP 0 Kaugkütte­ ja kaugjahutusvõrkude aastateks 2021–2030 välja töötanud investeerimiskava. 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 süsinikuneutraalsus ja energia Investeeringute hinnanguline koguvajadus ületab 500 tootmine 100% taastuvatest miljonit eurot, millest suurem osa läheb energiatõhususe Taastuvenergia osakaal tootmisportfellis allikatest 2030. aastaks saavutamisele ja süsinikuheite vähendamisele peamiselt Utilitase kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude süsinikuintensiivsus järgmiste tegevuste abil: z Töötades välja uusi taastuvenergia võimsusi ja viies kõigi Utilitase kaugküttevõrkude Joonis 8. Utilitase süsinikuneutraalsuse kava eesmärgid soojusallikad üle täielikult taastuvatele alternatiividele. z Renoveerides ja ajakohastades kaugküttetorustikku, sest see aitab suurendada võrgu efektiivsust ja varustuskindlust ning parandab võrkude vastupidavust. Utilitase süsinikuneutraalsuse kava mõõdetakse ja raporteeritakse iga-aastaselt. Utilitase – Kaugküttetorustiku ajakohastamine aitab muuta kaugküttevõrgud üha enam soojus- ja jahutusvõrkude süsinikuintensiivsus (KPI 147) on Utilitase jaoks peamine mõõdik madalatemperatuurilisteks, mis võimaldab kasutada uusi tehnoloogiaid, nagu dekarboniseerimise saavutamiseks 2030. aastaks ning see hõlmab mõju kogu soojus- ja reo- ja mereveepumbad ning jääksoojuse suunamine kaugküttesüsteemi. jahutusvõrgu heitmetele meie lõppklientide vaatevinklist. 2030. aasta kestlikkuseesmärgi (SPT 1) kohaselt peab kütte- ja jahutusvõrkude süsinikuintensiivsus olema 2030. aastal z Süvendades sektoritevahelist sidumist ning kasutades uusi tehnoloogiaid ja inno- 0 gCO2/kWh. vatsiooni. z Ühendades muid soojusallikaid (peamiselt maagaasi) kasutavaid uusi ja olemas- Lisaks klientidele süsinikuneutraalse soojuse pakkumisele on Utilitase äristrateegia oluline olevaid hooneid kaugküttevõrku, vähendamaks omavalitsuste keskkonnamõju ja osa ka energia (elektri, soojuse ja jahutuse) tootmine taastuvatest allikatest, eelkõige parandamaks nende energiajulgeolekut, asendades maagaasi soodsama kohaliku biomassist, päikesest ja soojuspumpade abil ning seda väljendab KPI 248, mis hõlmab alternatiiviga. taastuvenergia osakaalu Utilitase enda energiatootmises. 2030. aasta kestlikkuseesmärk (SPT 2) on suurendada taastuvenergia osakaalu Utilitase enda energiatootmises 2030. aastaks 100%-ni. 47 KPI 1 = (Utilitase 1. ja 2. skoobi heitmed + ostetud soojuse kasutamisel tekkivad heitmed) / kogu toodetud ja ostetud soojus ja kaugjahu- tus; gCO2/kWh 48 KPI 2 = (Utilitase soojus-, elektri- ja jahutustoodang taastuvatest allikatest – energiatootmise omatarve) / (kogu soojus-, elektri- ja jahutustoodang – energiatootmiseks omatarve) * 100; % 28 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 29 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 FINANTS­ Investeeringute põhifookus oli kaugküttevõrkude rekonstrueerimisel ning tuuleenergia- ja veevarustussektorisse laienemisel: TULEMUSED z Kaugküttevõrkude ja tootmisvaradega seotud investeeringute maht oli 38,5 miljonit eurot (2020: 28,5 miljonit eurot), mis hõlmas: 117 miljoni – Võrkude rekonstrueerimise pikaajalise kava kolmas aasta, 2021. euro suurune aasta investeeringute kogumaht oli 27,7 km (2020: 30,3 km), mis investeeringute tase 2021. aastal oli peaaegu kõigi aegade suurim; oli kõigi aegade Kontserni peamised finantsnäitajad ja ­suhtarvud 2021 2020 – 102 uue hoone ühendamine kaugküttevõrguga (2020: 84); kõrgeim – Investeeringud kaugjahutusse Ülemiste City kontoripiirkonna ühen- Varad kokku (tuhandetes eurodes) 486 507 386 292 damiseks. Laenukohustised (tuhandetes eurodes) 277 701 229 701 z 58,6 miljoni euro eest 20,4% osaluse omandamine AS-is Tallinna Vesi z Tuuleenergiaprojektidesse investeeriti 19,1 miljonit eurot (2020: 0,7 miljonit eurot). Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = 1,46 3,89 Utilitase platvorm plaanib 2022. aastal investeerida üle 80 miljoni euro. 2022. aastal käibevara / lühiajalised kohustised keskendutakse peamiselt järgmisele: Likviidsuskordaja (kordades) = 1,39 3,64 z Kaugküttevõrkude rekonstrueerimise ja laiendamise investeerimiskava (27 km) (käibevarad – varud) / lühiajalised kohustised jätkamine; Maksevalmiduskordaja (kordades) = z Investeeringud koostootmisjaamade teise astme suitsugaaside kondensaatoritesse, 0,41 2,35 raha / lühiajalised kohustised mille abil loodetakse suurendada taastuva soojuse võimsust ligi 120 GWh võrra ning seeläbi vähendada Tallinnas maagaasivajadust kuni 20%; Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 2,88 2,79 z Käivitatakse suur päikeseenergiaarendus (21 MW), mis peaks eeldatavasti valmima 2023. aastal. Ehitusluba on väljastatud, taastuvenergia toetuse vähempakkumisel plaanitakse osaleda 2022. aastal; Äritulud kokku (tuh €) 160 892 127 313 z Lühiajaline soojussalvestusprojekt viibis 2021. aastal seoses järelevalveasutusega peetud teemakohaste aruteludega ja riigipoolse rakendustoetuse võimaluste uuri- Puhaskasum (tuh €) 28 301 21 770 misega, kava plaanitakse hakata ellu viima 2022.–2023. aastal; z Tārgale tuulepargi valmisehitamine Lätis 2022. aasta IV kvartalis; Varade tootlus (ROA) = z Kahe tuulepargi (Saarde ja Aseri) ehituse alustamine Eestis 2022.–2023. aastal; 6,5% 5,9% puhaskasum / varad (keskmine) z Teiste varajases arendusfaasis olevate tuuleenergiaprojektide arendamise jätkamine Põhivarade käibekordaja (kordades) = äritulu / põhivara Utilitas Windi kaudu. 0,44 0,40 (keskmine) Varade käibekordaja (kordades) = äritulu / varad 500 97 0,37 0,35 (keskmine) 400 117 INVESTEERINGUD 300 30 40 Üleminek süsinikuneutraalsele tulevikule nõuab suuri investeeringuid ja energiasektori 45 200 ettevõtete aktiivset panust. Tõhus kaugküte ja -jahutus täidavad kliimaneutraalsuse ees- 21 märkide saavutamisel olulist rolli. Utilitas on pööranud suurt tähelepanu taastuvenergia 40 võimalustele tootmismahtude suurendamisel ning praeguse tegevuse vastupidavuse 100 52 suurendamisele kaugküttevõrkudes ja muudesse varustuskindlust toetavatesse alga- 28 tustesse investeerimise kaudu. Tootmisseadmetesse ja võrkudesse tehtavate suurte 10 0 taristuinvesteeringute tasuvusperiood on pikk ning nõuab stabiilset ja prognoositavat 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 õiguskeskkonda. Kontserni ettevõtted investeerisid 2021. aastal kokku 117 miljonit eurot plaanitav (2020: 30 miljonit eurot). Dividende maksti 5 miljonit eurot (2020: 5 miljonit eurot), koos- kõlas Utilitase põhimõttega maksta aktsionäridele stabiilset ja jätkusuutlikku dividendi. Joonis 9. Utilitase investeeringute maht 2013–2022 (plaanitav), miljonites eurodes 30 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 31 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 ETTEVÕTTE 2021. aasta 31. detsembri seisuga on kontserni struktuur ja juhatuse liikmete koosseis järgmine: STRUKTUUR JA OÜ UTILITAS – emaettevõte JUHTKOND Priit Koit – kontserni juht „ AS Utilitas Tallinn (100%) ja AS Utilitas Eesti (100%) kaugkütte- ja kaugjahutusteenus Tallinnas ja veel seitsmes Eesti linnas OÜ Utilitas otsene 100% emaettevõte on ühine valdusettevõte FS Core Utilities S.à r.l, mille 85% omanik on European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II) ja 15% omanikud Robert Kitt – juhatuse esimees (alates 15. märtsist 2021) Utilitase juhtkonna liikmete ettevõtted. EDIF II on pikaajalise strateegiaga juhtiv rahvus- Janek Trumsi – juhatuse liige vaheline taristufond, mida juhib Igneo Infrastructure Partners (First Sentier Investors Aulis Meitus – juhatuse liige Groupi taristu otseinvesteeringute juhtimise üksus). „ OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%) Tuuleenergiaprojektide juhtimise struktuuri optimeeriti detsembris 2021. Alates sellest ajast juhivad projekte OÜ Tuulepealne Maa ja OÜ Utilitas Wind. Tuulepealne Maa juhib elektri ja soojuse tootmine Eestis kaht ehitusvalmis tuulepargiprojekti. Utilitas Wind juhib 2022. aastal valmivat Läti Andres Taukar – juhatuse esimees Tārgale tuuleparki (59 MW) ning teisi regiooni tuuleenergiaarendusi. Andrus Tamm – juhatuse liige Üllar Metsküla – juhatuse liige AS-i Tallinna Vesi aktsiad osteti 2021. aastal koos Tallinna Linnavalitsusega. Andrei Melnik – juhatuse liige OÜ Utilitas nõukogus on kolm liiget: „ OÜ Tuulepealne Maa (100%) tuuleparkide arendused Eestis z Kristjan Rahu – nõukogu esimees z Andreas Greim – nõukogu liige Rene Tammist – juhatuse liige Andrus Zavadskis – juhatuse liige z Gregor Kurth – nõukogu liige „ OÜ Utilitas Wind (50%) Juhtimisstruktuuri kuuluvad ka järgmised komiteed: tuuleparkide arendamisega seotud ühisettevõte Rene Tammist – juhatuse liige z Auditikomitee Priit Brus – juhatuse liige z Ametisse nimetamise ja tasustamise komitee • OÜ Vihtra Tuulepark (100%) z ESG komitee tuulepargiarendus Eestis • OÜ Irbeni (100%) maaõiguste haldus • TCK SIA (98%) Tārgale tuulepargiarendus • UAB Telšiu véjo parkas (20%) tuulepargiarendus Leedus „ AS Tallinna Vesi (20 .36%) joogi- ja reovee puhastamise ja veega varustamise teenus. 3 kohta 9-liikmelisest nõukogust kuuluvad Utilitasele, sealhulgas esimehe koht. 32 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 33 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 JÄTKUSUUTLIKKUS UTILITASES Rohkem kui kolmandik Eesti kaugkütteklientidest on ühendatud Utilitase võrkudega. Lisaks toodab Utilitas taastuvelektrit ja pakub kaugjahutust. Elutähtsate teenuste pakkujana tunnetame oma rolli ühiskonnas ning kohustume tegutsema vastutustundlikult. Meie eesmärk on anda panus kestlikumasse majandusse, luues väärtust, millega teistele ei kaasne märkimisväärseid kulutusi, vaid mis hoo­ pis arvestab otsuste tegemisel kõigi huvirühmadega. Utilitase põhitegevused mõjutavad inimesi, keskkonda ja ühiskonda ning seetõttu on meil moraalne vastutus neid mõjusid hoolikalt hallata. Lisaks loob teenuste katkematu pakkumine ning kiirelt muutuva tegevuskeskkonna ja turusuundumustega kohanemine aluse meie pikaajalisele äriedule. PANUS ÜRO KESTLIKU JÄTKUSUUTLIKKUSE ARENGU EESMÄRKIDESSE OLULISED VALDKONNAD Utilitase tegevuste paigutamiseks laiemasse konteksti, ühiskonna eesmärkidele kaasa aitamiseks ning kestlikkusega seotud laiemate probleemide väljajuurimiseks on kont- JA EESMÄRGID serni põhitegevused viidud kooskõlla ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (SDG). Neid Utilitast puudutavad mõjuvaldkonnad ja kestlikkuse teemad on kindlaks tehtud oluliste eesmärke tõstetakse esile kogu aruandes, et näidata laiemat sihti, mille saavutamisele keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektide (ESG) läbivaatamise teel. Selle käigus kaardistati Utilitase jätkusuutlikkust edendavad tegevused kaasa aitavad. asjakohased ühiskondlikud megatrendid, poliitilised ja õiguslikud arengud ning ühiskond- likud väljakutsed koos valdkonna hea tava ja standarditega. Läbivaatuse tulemusel sõnas- tati keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõõtmes seitse prioriteetset kestlikkusvaldkonda. „ Avaldame suurimat mõju neile kestliku arengu eesmärkidele: Igas prioriteetses valdkonnas seatakse eesmärgid ja põhilised tulemusnäitajad, mille järgi hinnatakse Utilitase kestlikkuse juhtimise tulemuslikkust ja edenemist. Nendele järgnevad täpsed tegevused, millega vähendatakse negatiivset mõju ja suurendatakse positiivset mõju. See moodustab Utilitase jaoks strateegilise raamistiku keskkonna, sotsiaalvald- konna, juhtimise ning jätkusuutlikkuse teemade jaoks. Olles suurim kaugkütteettevõte ja taastuvenergia tootja Eestis, vastutame selle eest, et 7 energia oleks nii praegu kui ka tulevikus keskkonnasõbralikult kättesaadav. SOTSIAALNE MÕÕDE MEIE TEGEVUS­ 4 Ohutu töökoht z Null tööõnnetust „ Panustades ka järgmiste eesmärkide saavutamisse: VALDKONDA 5 Töötajate kaasamine z Töötajate kaasatuse ja rahulolu kõrge määr KESKKONNAMÕÕDE z Mitmekülgsed meeskonnad ja sooline tasakaal Meie igapäevategevus ja -protsessid järgivad põhimõtteid ja hõlmavad algatusi, mis 1 Kliima ja heitmed z Talentide hoidmine – töötajate vabatahtlik voolavus alla 5% mõjutavad üleilmsete eesmärkide saavutamist kohalikul tasandil ja on enamasti seotud z Süsinikuneutraalne sooja- ja jahutusvarustus hiljemalt 2030 . aastaks ressursitõhususe ja tööhõivega. z 100% taastuvenergia tootmine hiljemalt 2030 . aastaks 6 Kvaliteetsed teenused z Positiivne käejälg roheelektrist – klientide klientidele välditud heitkogused on suuremad kui „ Ja järgides alltoodud eesmärkide põhimõtteid: Utilitase 1 ., 2 . ja 3 . skoobi heitkogused z Varustuskindlus klientidele z Kõrge kliendirahulolu z Kliendibaasi suurenemine z Taskukohane hind 2 Ressursside kasutamine ja tõhusus z Kütte- ja jahutusvõrgud on tõhusad EL-i direktiivi tähenduses z Kõrge tõhususega tootmine (tõhu- JUHTIMISMÕÕDE Meie eesmärk on tagada vastutustundlik ettevõtlus nii praegu kui ka tulevikus – seetõttu sus üle 85%, sh suitsugaasipesuriga on meie kohustus kanda hoolt meie ümber olevate inimeste ja huvirühmade eest. ligi 100%) 7 Vastutustundlik juhtimine z Asjakohased varade, tegevuse ja vastutustundliku juhtimise meetmed ja põhimõtted on paigas (pidev) 3 Bioloogiline mitmekesisus z Euroopa Liidu taksonoomiaga kooskõ- las aruandluse väljatöötamine ja ökosüsteemid z 100% biomassist hangitakse lokaalselt z 100% hangitud biomassist saadakse sertifitseeritud allikatest (FSC/PEFC/SBP sertifikaat) 36 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 37 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 UTILITASE 2021. AASTA ESG HUVIRÜHMAD TULEMUSTE ÜLEVAADE Utilitas kaasab huvirühmi jooksvalt, et ajakohastada oma kavasid kooskõlas huvirühmade Utilitas on määratlenud hulga olulisi tulemusnäitajaid prioriteetsetes keskkonna-, sot- pidevalt muutuvate ootustega. Kaardistatud on mitmesugused suuremad ettevõttesi- siaal- ja juhtimisvaldkondades ning jätkusuutlikkuse jaoks. Alloleval graafikul on ülevaade sesed ja -välised huvirühmad ning nende kaasamise viisid. seatud strateegiliste eesmärkide saavutamisest 2021. aastal. Utilitas on oma ESG-strateegiaga graafikus. Nendest valdkondadest peab Utilitas Suurimad huvirühmad Suurimad ootused meile strateegiliselt kõige olulisemaks järgmist nelja: heitkogused, taastuvenergia tootmine, töökoha ohutus ja klientide energiavarustuse kindlus. Soojuse, elektri ja jahutuse z Mõistlik hind tarbijad z Varustuskindlus z Mugavus Ressursside Bioloogiline z Väike süsinikujälg 1 Kliima ja heitkogused 2 kasutamine ja 3 mitmekesisus ja tõhusus ökosüsteemid Investorid, finantseerijad z Kestlik ja vastutustundlik juhtimine z Stabiilsed ja prognoositavad finantstulemused Süsiniku- Tõhusad 100% z Tootlik, kestlik, keskkonnasõbralik ja uuenduslik ettevõte neutraalne kaugkütte­ ja kaugjahutus­ biomassist hangitakse lokaalselt soojus­ ja jahutusvarustus võrgud 2021: saavutatud Avalik sektor, sh omavalitsused z Taskukohased ja õiglased hinnad tarbijatele hiljemalt 2030. aastaks EL­i direktiivi ja järelevalveasutused, 2021: 74 g CO2/kWh võrgu tähenduses z Kestlik ja vastutustundlik juhtimine tööstus, kestlikkus­ ja süsinikuheitmeid 2021: saavutatud kõigis kodanikuühendused, kohalikud z Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine Keskkonna- võrkudes kogukonnad, teadusasutused ja z Partnerlus ja koostöö mõõde eksperdid. z Tegevuse ohutus 100% Kõrge 100% z Panus riiklikele eesmärkidele energiasektoris taastuvenergia tootmisefektiivsus biomassist saadakse tootmine hiljemalt 2021: üle 85% sertifitseeritud z Uuenduslik liider energiasektori kestlikkuse ja teadlikkuse vallas 2030. aastaks katlamajades ja ligi 100% allikatest 2021: 65% taastuvenergia koostootmisjaamades 2021: saavutatud tootmine Kinnisvaraarendajad, z Partnerlus ja koostöö ehitusettevõtted, hoonete z Mõistlik energiahind haldurid, tarnijad ja z Varustuskindlus Sotsiaalne Positiivne alltöövõtjad mõõde käejälg roheelektrist z Keskkonnasõbraliku ja kestliku energia pakkumine 2021: välditud CO2 heitkogused > tegevusega z Väike süsiniku jalajälg kaasnevad CO2 heitkogused z Tehniliselt pädev partnerlus z Õiglane ja võrdne kohtlemine Töötajate Kvaliteetne teenus z Pikaajalised ärisuhted 4 Ohutu töökoht 5 kaasamine 6 klientidele Töötajad z Head töötingimused, töötajate motiveerimine Juhtimis- mõõde Varustuskindlus z Õiglased palgad Null Kõrge klientidele z Ohutu töökeskkond tööõnnetust töötajate rahulolu 2021: keskmiselt 99,99% ajast 2021: 0 2021: 4.15/5 kaugkütte kättesaadavus z Hea mainega stabiilne ja vastutustundlik tööandja klientidele Ühiskond ja meedia z Avatud koostööks Sooline Rahulolevad z Hea maine tasakaal kliendid z Energiasektori arvamusliider 2021: 25%/20% naisi 2021: 97% 7 Vastutustundlik juhtimine kõigist / juhtimisega seotud ametikohtadest kliendirahulolu – Vastutustundliku juhtimise meetmeid rakendatakse nii varade Talentide Kliendibaasi ja tegevuse juhtimisel kui ka laiemal hoidmine suurendamine tasandil 2021: 3,5% 2021: ühendati 92 – Läbipaistev hinnapoliitika omal soovil lahkuvate uut hoonet / 45 MW. töötajate suhtarv – ISO 9001, 14001 ja 45001 ning rohelise kontori sertifikaadid 38 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 39 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KESKKONNA­ MÕJU  KESKKONNAMÕJU JA KESKKONNAJUHTIMINE „ Kontekst ja asjakohasus Globaalne soojenemine, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, taastuvenergia ja energiatõhususe osakaalu suurendamine rahvusvahelisel ning Eesti tasandil on märk- sõnad, mis iseloomustavad ja juhivad energiasektori arengut. Keskkonnamõju teadlik juhtimine on Utilitase jaoks tähtis. Lisaks üleilmsetele trendidele ja õiguslikele arengutele tõusevad ka Eesti elanike ootused aina kõrgemale. Utilitase klientide ja eratarbijate hulgas detsembris 2020. aastal läbi viidud uuringu järgi hindas 73% klientidest hoone energiakasutuse CO2-jalajälge pigem tähtsaks või väga tähtsaks ning süsinikuneutraalsuse saavutamine oli oluline 68% klientide jaoks. Utilitas peab oluliseks kasutada madala primaarenergia sisaldusega energiaallikaid või- malikult energiatõhusalt. Ettevõtte jaoks on olulised keskkonnaaspektid kliimamõju ning biomassi kasutamine energiatootmises. Utilitas kui suur puidujäätmete kasutaja teadvus- tab võimalikke riske, mis on seotud mõjudega bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja kliimamuutusele. Olulised keskkonnaaspektid vaadatakse üle igal aastal kooskõlas ettevõttes määratletud keskkonnajuhtimise süsteemiga. „ Keskkonnajuhtimise põhimõtted Utilitas peab vajalikuks kõigi keskkonnamõjude süsteemset juhtimist, mistõttu kasuta- takse kõigis kontserni tütarettevõtetes ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimise süsteemi standardit. Lisaks järgib Utilitas oma Tallinna kontorites rohelise kontori põhimõtteid. Kõiki juhtimissüsteeme hoitakse ajakohasena sertifikaatide uuendamise teel. Järgitakse kaht peamist energiapõhimõtete trendi: ener- Utilitase jaoks on peamised giasäästlikkus ja keskkonnakaitse. See tähendab eelkõige pri- keskkonnaaspektid kliima­ maarenergia kasutamise, energiakadude ja kasvuhoonegaaside Utilitase peamised keskkonnaeesmärgid, mis on integreeritud ka keskkonnajuhtimise mõju, õhuemissioon, biomassi heitkoguste vähendamist, üleminekut taastuvenergia allikatele süsteemi: kestlikkus, jäätmehaldus ning ja õhusaaste vähendamist. vee tarbimine z järgida õigusaktidest tulenevaid keskkonnanõudeid; z aidata säilitada loodusressursse, vähendades vee, elektri ja kütuste tarbimist; z kasutada oma tegevuses keskkonnasõbralikke ja energiatõhusaid lahendusi; z edendada taastuvkütuste kasutamist eesmärgiga vähendada süsinikuheitmeid; z tegutseda väliste huvirühmade jaoks läbipaistvalt; z edendada töötajate ja klientide hulgas energiatõhusust ning keskkonnahoidlikkust. Keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juhi ametikoht loodi kontserni põhijuhtkonna tasan- dil selleks, et suurendada ettevõttes keskkonnahoidlikkuse fookust. Eesmärk on viia kõigi kontserni ettevõtete tegevus kõigis Utilitase tegevuskohtades üle ühtsesse süsteemi. ISO 9001, 14001 ja 45001 käsiraamatu ülevaatamine 2021. aastal oli selle ühtlustamise esimene samm. 42 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 43 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KLIIMA JA HEITMED Kaugküte mängib olulist rolli energiakasutuse süsiniku jalajälje vähendamisel. z Hoone, mis tarbib taastuvenergiaallikatest saadavat soojust, edendab kliimasõbra- likku energiatootmist ja aitab vähendada atmosfääri sattuvaid süsiniku heitkoguseid. z Elektri tootmine koostootmisjaamades vähendab vajadust toota elektrit fossiilkü- tustest. z Energiatõhus kaugküte asendab vajaduse kasutada elektrit hoonete kütmiseks ning vähendab seega elektri tarbimist ja tootmisvajadust. Tänu enam kui 400 miljoni euro suurustele investeeringutele on Utilitas aastatel 2008– KLIIMAMÕJU VÄHENDAMINE 2021 oma kaugküttevõrkude süsinikuintensiivsust juba oluliselt (64%) vähendanud. Utilitas jälgib ka edaspidi süsiniku heitkoguseid nii 1., 2. kui ka 3. skoopide puhul kooskõlas Süsinikuneutraalsuse saavutamise eesmärk ei tulene enam ainult kodanike, ettevõtete ja kasvuhoonegaaside protokolli raamatupidamise ja aruandluse standarditega. Utilitase riikide üha suurenevast murest looduse ja inimkonna tuleviku pärast, vaid ka majandus- kõige olulisemad süsiniku heitkogused kuuluvad 1. skoopi otseste heitkoguste ning 2. ja likust ratsionaalsusest. Eesti, Tallinna linna ja Utilitase kliimaambitsioonid on omavahel 3. skoopi kaudsete heitkoguste alla. seotud. „ Utilitase süsiniku jalajälg 1. skoopi heitkogused, mis tekivad fossiilkütuste kasutamisest soojuse tootmiseks, saa- vutavad tipptaseme peamiselt külmal perioodil (tegevusega kaasnevad 1. skoopi heitko- Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023 ning linn on võtnud gused). Väike kogus CO2 eritub ettevõtte sõidukitest ja jahutusainetest ning kontorites ambitsioonika eesmärgi saada 2050. aastaks kliimaneut- tarbitavast energiast (muud 1. ja 2. skoopi heitkogused). raalseks. Seoses sellega on välja töötatud Tallinna säästva energiamajanduse ja kliima tegevusplaan, kus seatakse selle kohustuse täitmiseks konkreetne tegevuskava. See hõlmab t CO2 ekv 2020 2021 nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise 1. skoopi tegevusega kaasnev 117 038 174 829 eesmärke. 2030. aastaks soovitakse linna kasvuhoonegaa- 1. skoopi muud ja 2. skoopi heitkogused 478 359 side heitkoguseid vähendada 40% ning samal ajal viia ellu tegevusi kliimamuutuste ja nendega seotud riskidega koha- 3. skoopi tegevusega kaasnev 11 631 7 484 nemiseks. Üks selle kava saavutamise põhikomponente on kasvuhoonegaaside KOKKU 129 148 182 672 vähendamise meetmed energiasektoris. Kaugküttesüsteemi puhul viiakse see ellu järgmiste tegevuste abil: z kaugküttega ühendatud piirkondade laiendamine z innovaatiliste kaugjahutusvõimaluste lisamine kaugküttevõrku z kaugküttevõrgu energiatõhususe parandamine vanemate torude rekonstruee- rimise teel 4 173 (2%) z biomassist ja ringlusse mittevõetavatest jäätmetest toodetava energia suuren- damine kaugküttes 16 708 (10%) Utilitas toetab selle kava kõiki aspekte ning mängib olulist rolli seatud kliimaees- Maagaas märkide saavutamisel. Utilitase enda ambitsioonikas eesmärk on muuta kaugküt- 438 (0%) Põlevkiviõli tesüsteemid 2030. aastaks täiesti süsinikuneutraalseks, vt täpsemalt alateemast Diislikütus Freesturvas „Utilitase süsinikuneutraalsuse kava väljatöötamine“. Rohepöörde edendamise meetmeid juba rakendatakse. 153 510 (88%) Joonis 10. Energia tootmiseks kasutatavate kütuste põletamisel tekkivate 1. skoopi kasvuhoonegaaside heitkogused tonni CO2-ekv). 44 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 45 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Tegevusega kaasnevad 3. skoopi heitkogused on seotud Tallinna kaugküttevõrgu jaoks Kaugküte on parim lahendus linnahoonete küttevajaduse rahuldamiseks. Kaugküte või- ostetava soojusega26. Pikas perspektiivis peaksid ka 3. skoopi heitkogused vähenema maldab kasutada parimaid tehnoloogiaid soojuse tootmiseks kütustest, mida on muidu nullini, sest kõik püüavad saavutada süsinikuneutraalsust. keeruline kasutada, näiteks hakkepuidust ja olmejäätmetest. Samuti on võimalus ära kasutada koostootmisjaamade jääksoojust. Utilitase CO2 heitkogused on juba praegu väga madalal tasemel (<75 g CO2 /kWh) lisaks monitoorib Utilitas igal aastal taastuvelektri tootmise positiivset kliimamõju. Utilitas on Eesti suurim taastuvenergia tootja. 2021. aastal tootis Utilitas taastuvatest Elektritootmise positiivne mõju võrreldes elektri segajäägiga Eestis27 oli 2021. aastal allikatest 1 526 GWh soojust ja elektrit, mis oli samal tasemel eelnenud aastaga ja moo- umbes 173 kilotonni CO2ekv (2020: 205 kilotonni), mis on samas suurusjärgus Utilitase dustas 65% kogutoodangust. Utilitase osa kogu Eestis toodetavast taastuvelektrist oli süsinikuemissioonidega. kokku 2021. aastal 13%. 2500 GWh 100% TAASTUVENERGIA TOOTMINE 90% 2000 GWh 80% Energiasektori üleilmsed ja riigisisesed arengukavad näevad ette üha kiirenevas tempos üleminekut taastuvenergiale. Soojuse tarbimine moodustab kõige suurema osa Eesti 70% üldisest energiatarbimisest ning avaldab seega suuremat mõju kui elektritarbimine ja 1500 GWh 60% transpordisektor. 50% 1000 GWh 40% 30% Rootsi 66% 74% 32% 500 GWh 20% Soome 58% 40% 13% 10% Läti 57% 53% 7% 0 GWh 0% Taani 51% 65% 10% 2017 2018 2019 2020 2021 2022 prognoos Eesti 59% 28% 12% Energia tootmine taastuvallikatest (GWh) Leedu 50% 20% 6% Energia tootmine fossiilsetest allikatest (GWh) EL 23% 37% 10% Kogutootmine (GWh) Taastuvenergia osakaal, % Hispaania 18% 43% 10% Joonis 12. Utilitase taastuvatest ja fossiilsetest allikatest toodetud energia maht (GWh) Itaalia 20% 38% 11% ja osakaal (%) (elekter ja soojus kokku) Saksamaa 15% 45% 10% Prantsusmaa 23% 25% 9% Poola 22% 16% 7% Utilitas on ka Eesti suurim kaugkütteettevõte, mille võrkudega on ühendatud umbes kolmandik kõigist Eesti kaugkütteklientidest. 2021. aastal oli koostootmise/taastuvenergia osakaal Utilitase kaugküttevõrkudes 65–100% (Eesti keskmine on umbes 50%). Joonis 11. Taastuvenergia osakaal energia tarbimise järgi (2020) 100% 100% 87% 88% 90% 90% 80% 71% 65% 60% 40% 20% 26 Lisaks oma tootmisele ostab Utilitas Tallinnas soojust Iru jäätmepõletusjaamast ja Adveni gaasikatlamajast. Muud 3. skoopi heitkogused tulevad Utilitases kasutatavate kütuste heitkoguste väärtusahelast ning taristu ehitus- ja hooldusmaterjalide kasutamisest. Muid 3. skoopi heitkoguseid pole 2021. aasta kohta arvutatud, sest seda näitajat ajakohastatakse iga kahe aasta järel. Iru jäätmepõletusjaamast 0% saadav soojus loetakse Euroopa standardi EN 15316-4-5:2017 järgi Tallinna kaugküttevõrgu jääksoojuseks ning seetõttu on selle CO2 Tallinn ja Haapsalu Jõgeva Rapla Valga Keila Kärdla heitkogus null. Iru jäätmepõletusjaam on jäätmekäitlusrajatis, mis ei kuulu samuti EL-i HKS-i süsteemi. Jäätmete käitlemisel jäätmepõle- Maardu tusjaamas on väiksem süsiniku jalajälg kui jäätmete ladestamisel ning jäätmepõletusjaama puudumise korral tuleks kaugkütteklientide jaoks toota soojust muudest allikatest. 2017 2018 2019 2020 2021 27 Segajääk tähendab elektrit, mille päritolu pole tõendatud päritolutunnistusega. Alates 2020. aasta juunist on Eesti ametlikku segajääki arvutanud AIB tellimusel Grexel Systems Ltd koostöös Ostfoldforskningi ja Ecoinventiga. CO2 kogus Eesti segajäägis oli 2020. aastal 546,9 g CO2/kWh. Kui turul on rohkem taastuvelektrit, väheneb segajäägi süsinikuintensiivsus ning seega väheneb ka Utilitase süsinikukäejälg. Joonis 13. Utilitase müüdud taastuv- ja heitsoojuse osakaal piirkondade kaupa 46 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 47 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on plaanis rajada reo- ja merevee soojuspumbad Energiaallikas / koos tuule- ja päikeseenergia tootmise projektidega. Lisaks on olemasolevates koos- kaugjahutusjaam tootmisjaamades plaanis teha täiendavaid investeeringuid tõhususe suurendamiseks. Eelmist aastat iseloomustas kontrastne ilmamuster, kus suvi oli ajaloo kuumim, kuid talv viimaste aastate külmim. Seetõttu tuli talvel suurenenud energianõudluse kompensee- rimiseks kasutada rohkem fossiilseid kütuseid. Kõrgem temperatuur suvel suurendas ka elektritarbimist, sest kasutati rohkem jahutussüsteeme. See rõhutab kestlike jahutus- süsteemide väljatöötamise olulisust. Need süsteemid aitavad leevendada äärmuslike kuumaperioodidega seotud terviseprobleeme jätkusuutlikult ja energiatõhusalt. Hakkepuit Turvas Olmejäätmed Maagaas 2020 2021 Kerge kütteõli +7oC Põlevkiviõli Päikeseenergia Jääksoojus +15oC Vastutusala Joonis 14. Utilitase müüdava energia (elekter ja soojus kokku) tootmiseks kasutatavate allikate osakaal (%) Jahutussõlm (sh nii Utilitase toodetud kui ka ostetud energia tootmiseks kasutatav sisend) Ühisettevõte OÜ Utilitas Wind asutati 2021. aastal koos UG Investments OÜ-ga selleks, Võrguoperaator Klient et arendada piirkonnas kütusevabasid taastuvenergia projekte. Seoses sellega algatati mitu projekti (vt alateemat „Tuuleparkide arendamine Balti riikides“). Joonis 15. Kaugjahutusvõrk. KAUGJAHUTUS Põhja-Euroopa kaugjahutuse turul on suur arengupotentsiaal. Külmaveetorustikel põhi- ÕHUHEITMED nevad lahendused on peamiselt suunatud mitte-eluhoonetele, pakkudes ökonoomset ja keskkonnasõbralikku alternatiivi õhukonditsioneeridele. Linnade kestlikkuse eesmärgi saavutamiseks on äärmiselt tähtis tagada puhas linnaõhk. Kõigil Utilitase jaamadel on saasteload ning neis kasutatakse õhusaaste maksimaalseks EL-i ja riigisisese poliitika toetusega tõhusat kaugjahutust peetakse üheks lahenduseks, vähendamiseks parimat olemasolevat tehnoloogiat. Utilitase tegevus vastab keskkonna- mis aitab saavutada energiatõhususe eesmärke, ning selle toetusmeetmed Eestis lubade nõuetele ning heitkoguste tasemed on kas lubades nõutavatel või madalamatel põhinevad peamiselt madalaima energia muundamise teguril uutes hoonetes (tõhusal tasemetel. kaugjahutusel 0,2, elektril 2). Utilitase koostootmisjaamades kasutatavad elektrifiltrid on väga tõhusad suitsugaaside Tallinna kaugjahutusvõrk on alles algusjärgus, kuid Utilitas on siin esirinnas. Utilitase puhastid, nt Bureau Veritase poolt Mustamäe koostootmisjaamas tehtud testide tule- eesmärk on luua kogu kesklinna piirkonda ühendav võrk, mis moodustaks Utilitase mused näitasid, et heitmete peenosakeste kontsentratsioon oli piirväärtusest neli korda sektoritevahelise sidumise plaani ühe alustala, sest võimaldab luua tugeva sünergia väiksem. Erinevalt kohalikest lahendustest on kaugkütteks kasutatavate tsentraalsete kaugküttevõrguga ja pakkuda klientidele täislahendust nii suve- kui ka talveperioodiks. tootmisseadmete puhul kehtestatud peenosakestele ranged lubatava taseme nõuded, Utilitas investeeris 2021. aastal 3,3 miljonit eurot kaugjahutuse arendusse, peamiselt mistõttu vähendab kaugküte võrreldes puidu põletamisega kodumajapidamistes oluliselt Ülemiste City kontoriala ühendamiseks. peenosakeste heitkoguseid linnades. 48 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 49 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 RESSURSSIDE 1G 2G 3G 4G KASUTAMINE JA Aurul põhinev Kõrge survega Eelisoleeritud Madalam energia- süsteem, torud kuumavee torud, tööstusli- tarbimine, tark betoonkünades süsteem, kud soojussõl- energiasüsteem TÕHUSUS suured tootmis- med (samuti (energiaallikate, seadmed, isolatsiooniga), jaotuse ja tarbimise lähedalasuvad mõõtmine ja optimaalne seotus), tarbijad monitoorimine kahesuunaline kaugküte Kaugkütte < 200°C pealevool > 100°C Kaugkütte < 100°C tagasivool < 80°C <50~60°C (70 °C) < 70°C Üks Utilitase prioriteete on saavutada kõigi tarbijate jaoks võimalikult tõhus energiatoot- < 45°C ~ 25°C mine ja -jaotus. Energiatõhusus 4G: Areng Kaugkütte põlvkond / parima võimaliku JAOTUSVÕRGU TÕHUSUS tehnoloogia periood Andme- Energiatõhusus/temperatuuri tase keskus Kaugküttevõrgu peamised näitajad on pealevoolu- ja tagastustemperatuur. Alloleval skeemil mõõdetakse kaugküttevõrgu pealevoolu- ja tagastustemperatuuri iga tunni järel Hooajalised kõigis tootmisrajatistes ning kaalutakse seda rajatise soojusenergia väljundvõimsusega. Kaugjahutusvõrk soojus- Tulevane salvestid energiaallikas Kaugküttevõrk Aastatel 2019–2021 oli Utilitas Tallinna võrgu keskmine pealevoolutemperatuur ~80 ˚C, mis vastab tänapäevastele võrguparameetritele. Suur Suur päikese- päikese- Biomassi Soojusjaotuse tõhusust saab suurendada peamiselt kaugküttevõrgus oleva vee tempera- jaam jaam muundamine tuuri langetamisega. Tagastusvee väga madal temperatuur võib aga tekitada probleeme bakterite vohamisega torustikus, mistõttu tuleb saavutada optimaalne olek. Madalam Biomass Kahesuu- naline veetemperatuur võimaldab: KTJ biomass Geotermaal kaugküte Külma- Päikese, z väiksema soojuse kao kaugküttevõrgus; merelaine, salvesti Tööstuse tuule z suitsugaaside kondensaatori ja koostootmisjaama tõhusama töö ja võimaluse heitsoojus jääkenergia KTJ biomass kasutada soojuspumpasid; Elekter z parema võimaluse kasutada soojussalvesteid; Tsentraalne Soojus- Soojus- Soojus- kaugjahutus- z parema termostabiilsuse jaotusvõrgus, mis vähendab torude koormust. See oma- salvesti salvesti salvesti jaam korda vähendab lekete riski ja hoolduskulusid. Samuti on suure jalajäljega teras- ja vasktorude asemel võimalik kasutada plasttorusid; KTJ jäätmed z varustuskindluse paranemise, sest vee keema hakkamise risk võrgusurve langemisel Auru KTJ süsi KTJ süsi Tööstuse Tsentraalne salvestamine KTJ õli KTJ õli heitsoojus soojuspump väheneb. Keev vesi torustikus tekitab kahefaasilise voolu, mis põhjustab vee voo- lamises tühikuid ehk kavitatsiooni. Gaas, Söejaamade Söejaamade jäätmed, heitsoojus heitsoojus õli, süsi Ka madala energiatarbega hooned Piirkondlik Kaugküte Kaugküte Kaugküte kaugküte 16/1880-1930 2G/1930-1980 3G/1980-2020 4G/2020-2050 https://www.4dh.eu/about-4dh/4gdh-definition Joonis 16. Areng (kaugkütte tootmine) / parima saadaoleva tehnoloogia periood 50 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 51 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  TOOTMISEFEKTIIVSUS 100 Et hakkepuidu ressursid on piiratud, on äärmiselt oluline kasutada ainult kõrge kasute- 80 guriga lahendusi, mis välistavad selles kütuses sisalduva primaarenergia raiskumineku. Utilitas kasutab kohalikku taastuvat kütust ja kaasaegset kaugküttesüsteemi, mis või- maldab kasutada ressursse ainulaadse tõhususega. Tootmise kasutegur on kuni 100%. Sellest 30% toodab suitsugaasipesuriga koostootmisjaam elektrina ja 70% soojusena ning 60 suitsugaasipesuriga katlamaja toodab ainult soojust. Selline kasutegur on 2,5–3 korda suurem kui elektrijaamades, mis ei ole ühendatud kaugküttevõrku ja töötavad kondensat- Utilitase eesmärk on suu­ sioonirežiimis, kus kasutegur on vaid 35–40%. rendada tootmisefektiivsust. 40 2022.–2023. aastal investeerib Utilitas ligi 20 miljonit eurot Suitsugaaside pesuriga võib koostootmisjaama kasutegur Temperatuur, °C teise astme suitsugaasi kondensaatoritesse kõigis kolmes koostootmisjaamas, kus suitsugaasist eraldatakse soojus jõuda ligi 100%­ni. 20 ja suurendatakse seeläbi efektiivsust veelgi (ning vähenda- takse vajadust maagaasi tootmise järele ja seega süsiniku Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember heitkoguseid). 2020 2021 Varustustemperatuur, T1 Tagastustemperatuur, T2 Definitsioon: kasutegur on elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuliku soo- juse aastatoodangu suhe selle energia tootmiseks kasutatud kütuse energiaga. Joonis 17. Võrgu varustus- ja tagastustemperatuurid Utilitase Tallinna võrgus Kasutegurit arvutatakse kütuse alumise kütteväärtuse alusel. Utilitase eesmärk on vähendada pealevooluvee maksimaalset temperatuuri, nii et see ei ületaks 100 °C. Lisaks peaks vee tagastustemperatuuri sihtväärtus olema alla 45 °C Suitsugaaside pesuril on peale efektiivsuse suurendamise oluline õhusaasteainete vähemalt 75% ühendatud hoonetest – ka see eesmärk saavutati 2021. aastal. puhastamise mõju, mis võimaldab eemaldada tahkeid osakesi ja ka gaasilisi ühendeid (absorbeerib/lahustab olenevalt lahuse pH-väärtusest suitsugaasides sisalduvaid gaase, Samuti on oluline mõelda varustus- ja tagastustemperatuuri vahelisele erinevusele (Δt), nt SO2, HCl). Üks peamisi põhjuseid SO2 koguste vähenemiseks, nagu kirjeldatakse pea- mis näitab, kui palju soojusenergiat hoonetesse üle kantakse ja kui palju tarbitakse võrgus. tükis „Õhuheitmed“, on suitsugaaside pesuri lisamine jaamadesse. Suurem erinevus tähendab, et hooned on energiatõhusamad, mistõttu on süsteemis vaja üldkokkuvõttes vähem energiat ning primaarenergia kasutust vähendatakse. Seetõttu on oluline hooneid, küttesüsteeme ja hoonete soojussõlmesid renoveerida. Utilitase eesmärk on Alates 2021. aastast töötab Väo jaamades automaatne kütuseproovide süsteem. Reoveepuhastusel tekkivat jääk­ toetada seda arengut soojussõlmede väljavahetamise alase See kaotab vajaduse iga jaama saabuva koorma energiamahu käsitsi analüüsimi- soojust on võimalik kasutada nõustamise ja rahastuse pakkumisega klientidele. seks. Uus meetod on täpsem, vähendab töötajate koormust ja vigu, mis omakorda taastuva energiaallikana. Selleks otsitakse aktiivselt lahendusi võimaldab saada kütuse omadustest parema ülevaate, arvutada õiglasemaid hindu koos AS­iga Tallinna Vesi, kes ning suurendada tootmise efektiivsust. tegeleb Tallinna reoveepuhastu­ sega 52 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 53 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  BIOLOOGILINE MITMEKESISUS JA ÖKOSÜSTEEMID Eesti asub parasvöötme metsade põhjaservas, kus on võrreldes teiste Euroopa riikidega rohkelt biomassi. Metsad katavad üle 50% Eesti territooriumist ning on oluline kohalik taastuv ressurss, mis on riigi majanduses alati olulist rolli mänginud. Metsandussektori jääke ja jäätmeid saab kasutada energia ja elektri tootmiseks, suurendades niiviisi selle väärtusliku ressursi efektiivset kasutamist. Eestis majandatakse metsi säästlikult, sest 70% 60% 50% 40% Metsamaa osakaal, % 30% 20% 10% 0% POL GRC ROU FIN SWE SVN AUT EST LVA SVK ESP PRT BGR HRV LUX CZE LTU DEU ITA FRA BEL HUN CYP DNK IRL NLD VEEKASUTUSE VÄHENDAMINE Üks Utilitase olulisemaid eesmärke on pidevalt parandada veekasutuse tõhusust. Tallinna Joonis 18. Metsaga kaetud alad Euroopas küttevõrgu maht on u 100 000 m3. Kaugküttevõrgu moderniseerimine toob kaasa nii soojus- kui ka veekao vähenemise ning see on oluline samm veekasutuse keskkonnajälje vähendamisel. Lisaks tuleb teha palju tööd selleks, et vähendada võrguvee temperatuuri maksimaalne säästlik raiemaht on 14,4 miljonit m3, millest 2020. aasta raiemahtude järgi ja survet, mis võimaldab vähendada ka süsteemi vee- ja energiakadu. on teoreetiliselt kasutamata umbes 2,7 miljonit m3. See näitaja suureneb tulevikus eel- Utilitas jälgib katla sisendvee, kaugküttevee ja lisavee kvaliteeti kord datavasti veelgi, sest kohaliku biomassi nõudlus püsib madalam kui kuus ning vee kvaliteet on olnud oodatavates piirides. säästliku raiemahu piirväärtus. 2019. aastal kasutati primaarenergia Utilitase eesmärk on tootmiseks 19,8 TWh tahkeid biokütuseid – sellest 41% kasutati Puidust ehitus­ vähendada võrguvee Utilitase eesmärk on suurendada koostööd samades linnades tegut- koostootmisjaamade ja katlamajade sisendina, 34% eksporditi ning materjalid ja tooted vahetamise sagedust sevate vee-ettevõtetega ning leida nendega koos sünergiaid, näiteks asendavad fossiilipõhi­ 23% kasutati majapidamiste kütmiseks. koordineeritud võrguinvesteeringute kaudu. seid alternatiive Puit kui soojuse ja elektri tootmise energiaallikas mängib olulist rolli Utilitas ostis 2021. aastal 20,4% AS-i Tallinna Vesi aktsiatest ning on Euroopa kliimaneutraalsuse plaanis. Säästlikult majandatud metsa- loonud partnerluse Tallinna linnaga, kes on enamusaktsiate omanik. See parandab dest saadud puidust valmistatud vastupidavad tooted ja sellega seotud väheväärtusliku veelgi koostööd selliste projektide algatamisel, mis muudavad Tallinnas veekasutuse sekundaarse puidu kasutamine energiavaldkonnas on keskkonna jaoks positiivne, sest tõhusamaks. puidu kasutamine näiteks ehitusmaterjalides vähendab ühest küljest ehitusmaterjalide tootmist fossiilsetest allikatest ning lisaks seob süsiniku konkreetsesse puitehitusma- Utilitase eesmärk on saavutada 2035. aastaks võrguvee vahetamise sagedus üks kord terjali pikemaks ajaks, kui see oleks looduses võimalik. Väheväärtuslike puidujäätmete aastas ning siin võib näha positiivset trendi – 1,7 (2019), 1,6 (2020), 1,6 (2021). 54 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 55 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  15,0 Väliseksperdid viisid 2021. aastal läbi uuringu, mille käigus analüüsiti puidupõletuse 13,0 12,3 11,9 12,6 12,8 keskkonnasäästlikkust Utilitases. Kontsern toetab järgmisi kestlikkuse põhielemente, 11,7 12,0 11,0 mida antud analüüs tõi välja tingimuste ja eeldustena keskkonnahoidliku biomassi kasu- 10,5 10,8 10,9 8,7 9,1 9,3 9,3 9,4 9,6 10,0 tamiseks energiasektoris: 9,0 8,2 8,0 6,7 z metsamajandamine taastuval viisil ehk biomassi raiumine mahus, mis ei ületa selle 6,1 6,2 6,0 juurdekasvu; z tasakaalu hoidmine biomassi kasutamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise Miljonit m3 3,0 vahel; 0,0 z kohaliku puidu kasutamine eesmärgiga edendada kohalikku majandust ja materja- 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 F 2025 F 2030 F lijulgeolekut ning vähendada transpordiga seotud keskkonnamõju; Energia Pelletid Saeveskid ja vineer Tselluloos ja plaadid Metsaraie z väheväärtusliku puidu (jääkide ja teiste sektorite jäätmete) kasutamine energiatoot- Joonis 19. Biomassi nõudlus ja raie Eestis miseks, sest mujal kasutatakse seda vähe või üldse mitte; z üliefektiivne ressursside kasutamine. (oksade, latvade, võsa ja puidutööstuse jäätmete) kasutamine energiasektoris võimaldab Utilitases kasutatav tooraine hangitakse tootmisjaamadest mõist- ühtlasi vähendada vajadust elektrit fosiilsetest allikatest toota. Puidujäätmete süsiniku likult kauguselt ning sellel pole efektiivsemaid alternatiivse kasuta- Biomassi kasutamine heitkogused on Euroopa Liidu tasandil võrdsustatud nulliga. Eesti kontekstis asendab mise võimalusi. Biomassi energiasektoris kasutamise kõigist alter- koostootmisjaamades biomass elektritootmises peamiselt põlevkivi ning soojuse tootmises maagaasi, põlevkivi natiividest on koostootmine kõige keskkonnasäästlikum. Erinevalt on 2,5–3 korda ja masuuti. efektiivsem kui ainult kodumajapidamiste ahjudest ja põlevkivijaamadest (kus põletatakse elektrit tootvates ka biomassi), mille kasutegur on 30–50%, on koostootmise kasu- Biomassi kasutamisel soojuse ja energia tootmiseks võib olla ka puudusi, kui seda ei jaamades tegur kuni 100% ning seetõttu saadakse ühest biomassiühikust tehta nõuetekohaselt ja kestlikult. Ühiskond ja meedia on hakanud varasemaid poliitilisi maksimaalne võimalik hulk energiat. otsuseid ja toetusskeeme aktiivsemalt küsimuse alla seadma, tuues esile puiduenergia kasutamise võimalikke riske. See on tundlik teema, sest eri huvirühmade jaoks kaasneb Utilitas usub ringmajanduse põhimõtetesse. Näiteks kogutakse iga sellega palju olulisi aspekte. Utilitas toetab konstruktiivset avalikku arutelu ja pooldab kri- aasta jaanuaris energiatootmiseks kokku vanad jõulupuud, et vältida nende kuhjumist teeriumite täiustamist, eesmärgiga vähendada biomassi kasutamisega kaasnevaid riske. aedadesse ja prügikonteinerite kõrvale. See vähendab ka biomassi hulka, mida tavaliselt energia tootmiseks vaja läheb. Utilitase jäätmed koosnevad enamasti ohutust tuhast, Utilitas viib ennast pidevalt kurssi teaduse ja poliitika arengute ning ühiskondlike mis tekib biomassi põletamisest. Kõigil nendel jäätmetel on keskkonnaload ning seetõttu ootustega: jälgitakse neid kontrollitult. Ringmajanduse põhimõtete toetamiseks suunatakse tuhk võimalikus ulatuses partneritele, kes kasutavad seda väetamiseks. Kontorites tekkivad z Järgitakse Eesti standardeid, z Euroopa Liidu taastuvener- z 2020. aastal korraldatud viima- olmejäätmed sorteeritakse ja ümbertöödeldakse. mis reguleerivad metsa- gia direktiivi vaadatakse sest kliendiuuringust selgus, et majandamist ja tavasid. praegu Euroopa Nõukogus enamik Utilitase kliente toetas Lähikümnenditel mõjutab ja Euroopa Parlamendis taastuvenergia kasutamist: sektorit suurel määral Eesti läbi. Eeldatavasti võetakse 84% kliente ja 82% erakliente metsanduse arengukava kuni see vastu 2022. aasta lõpus. vastas positiivselt küsimusele 2030. aastani, mida praegu Utilitas jälgib hoolikalt „Kuidas suhtute kodumaise 2021. aastal võeti hakkepuidu hangetes kasutusele uus sertifitseerimisnõue. Selle välja töötatakse. Teema sellega seotud arenguid ja taastuvkütuse kasutamisse?“. tulemusel on 100% Utilitase puidutarnijatest FSC või PEFC sertifikaadiga ning puit keerukuse ja vaidluste tõttu protsesse. See õigusakt mää- on kohalikku päritolu. Tarnijad on kohustatud esitama tõendid, et puit oleks pärit on arengukava protsess oluli- ratleb puidu kui taastuve- selt viibinud. Loodetavasti nergia allika tingimused ning sellistest kohtadest, kus: valmib see varsti kujul, mis kontserni eesmärk on end rahuldab eri huvirühmade sellega 100% kooskõlla viia. z järgitakse kõiki metsakaitse nõudeid; (keskkonnakaitse, majandus, Utilitas ootab turuselguse energiajulgeolek ja ühis- loomise kriteeriume, et anda z rakendatakse metsataaste meetmeid; konna ootused) huve ning oma panus kestlikku tule- kindlustab Eesti metsade vikku ja kavandada tulevasi z ei ole tegu kaitsealaga. pikaajalise kestlikkuse. roheinvesteeringuid. 2021. aastal ajakohastati tarnijate põhimõtteid, et valmistuda täiendavateks õigusnõue- teks, kuid reguleerivad asu- tused ei ole neid tingimusi veel kindlaks määranud. 56 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 57 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 SOTSIAALNE MÕJU TÖÖSUHETE ÜLEVAADE Energiasektor on Eestis üks kõrgemini hinnatud sektoreid ja ettevõtete areng pakub võimalusi uute töökohtade loomiseks. Digitaliseerimise laienemine võimaldab suurendada lisandväärtust veelgi ning automaa- tika loob vajaduse uut tüüpi pädevuste järele. Kohaliku hakkepuidu kasutamine energia tootmiseks aitab luua töökohti ka maapiirkondades. Utilitase eesmärk on tagada kõigi töötajate heaolu. Selleks on loodud ohutu töökeskkond ja töötajatel on võimalus eneseteostuseks. Utilitas on nii praeguste töötajate hulgas kui ka tööturul laiemalt kõrgelt hinnatud. See väljendub töötajate vabatahtliku voolavuse madalas suhtarvus, mis 2021. aastal oli 3,5% (2020: 2,8%), aga ka töötajate pikas kesk- mises tööstaažis (2021. aastal 16 aastat). Töötajate suhteliselt kõrge keskmine vanus nõuab plaane järgmise põlvkonna töötajate kasvatamiseks. Kontserni ettevõtted teevad süstemaatilist tööd selleks, et populariseerida soojustehnika eriala, toetada õpinguid ja luua hea maine üliõpilaste hulgas. 2021. aastal käis Utilitases praktikal üheksa praktikanti (2020: 5). TÖÖTAJAID ADMINISTRATIIV- Paindlike töötingimuste võimaldamine jätkus ka 2021. aastal ning selle eesmärk oli vähen- KOKKU TÖÖTAJAD dada COVID-19-ga nakatumise riski töötajate hulgas. Kaugtööd võimaldati nendele töö- 197 MEEST 39 MEEST tajatele, kelle ülesandeid oli võimalik kodust täita. Kui nakatumisnäitajad langesid, hakati korraldama meeskonna koostöö edendamiseks üritusi ja töötubasid, mis võimaldasid 64 NAIST 42 NAIST inimestel uuesti kokku tulla ning ühendasid kollektiivi. Septembris toimus strateegiapäev, millest võttis osa 100 töötajat, kes arutasid Utilitase tulevikuplaane. Üks suurim projekt oli eelmisel aastal töötajate töötingimuste moderniseerimine ja rohekontori põhimõtete rakendamine. Renoveeriti Väo ja Mustamäe koostootmis- jaamade tööruumid. Utilitase Tallinna kontor koliti uude asukohta Maakri tänavale. Uus hoone on paremini ligipääsetav ja sellel on rohelise kontori sertifikaat. Samuti TEHNILISED on tegu avatud tüüpi kontoriga, mis toetab töötajatevahelist koostööd. Väo kontor TÖÖLISED TÖÖTAJAD sai samuti rohelise kontori sertifikaadi. 91 MEEST 67 MEEST 5 NAIST 17 NAIST Peakontori kolimine 2021 . alla 30-aastased 31–50-aastased aastal ja Eesti parima rohelise 51–60-aastased üle 60-aastased kontori auhinna võitmine Joonis 20. Töötajate jaotus vanuse ja soo järgi 60 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 61 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 TÖÖKOHA OHUTUS TÖÖTAJATE KAASAMINE Ohutus on Utilitase jaoks prioriteet ning seda juhitakse kõigis kontserni tütarettevõtetes ISO 45001 standardi alusel sertifitseeritud töötervishoiu ja ohutuse juhtimise süsteemi järgi. Eesmärk on pakkuda õnnetustevaba töökeskkonda, mis 2021. aastal ka õnnestus. Utilitas täidab kõiki õigusaktides kehtestatud tööohutusnõudeid ja vald- konna häid tavasid. Tegutsevad on töökeskkonna nõukogud ja määratud on ohutusvoli- Utilitas hindab spetsialistide sõltumatust ja vabadust valida oma töömeetodid – see nikud, kes teevad regulaarselt riskianalüüse eesmärgiga kõrvaldada ohud ja suurendada põhineb vastastikusel usaldusel ja töötajate isikliku arengu ambitsioonidel. Ettevõtte töötajate teadlikkust ohututest töömeetoditest. Kõiki tööõnnetusi uuritakse ning nende juhtimiskultuur hindab inimlikku, lugupidavat ja kaasavat suhtlust. alusel parandatakse protseduure ja vähendatakse riske. Olemas on ohutusjuhised, milles käsitletakse jäätmekäitlust, kõrgustes töötamist, tuleohutust, asbesti ja muude Sisekommunikatsiooni eesmärk on parandada töötajate teadlikkust kont- kemikaalidega töötamist. Kõigile töötajatele õpetatakse ohutuid töövõtteid ja seadmete serni tegevustest ja eesmärkidest ning toetada meeldiva töökeskkonna Utilitase töötajate korrektset kasutamist. loomist. Kontsern on alates 2020. aastast korraldanud kolm korda aastas rahulolu on kõikidele töötajatele mõeldud teabepäevi. Teabepäevadel tutvustatakse Ohutusnõuded kehtivad ka lepingupartneritele ning need lisatakse hankelepingutesse. Alltöövõtjate hulgas pole viimastel aastatel tööõnnetusi registreeritud. peamisi arenguid ning kõik töötajad saavad jagada mõtteid ja esitada 4,15/5 küsimusi. Tähelepanu pööratakse ka Utilitase töötajaid ühendavate ürituste 2021. aastal viidi läbi 22 juhtkonna ohutusringkäiku (2020: 15) ja registreeriti 36 ohtlikku korraldamisele. olukorda (2020: 31). Registreeriti üks intsident alltöövõtjaga. Kontserni ettevõtetes viiakse regulaarselt läbi arenguvestlusi, kus keskendutakse iga töö- 2021. aastal viidi läbi töötajate tagasisideuuring, mis näitas, et töötajad tunnevad end taja eesmärkidele ja väärtustele. Lisaks saavad töötajad esitada siseveebis anonüümselt töötamise ajal turvaliselt ja leiavad, et tööohutusele ja töötajate tervisele pööratakse ettevõtet puudutavaid ettepanekuid ja kaebusi. piisavalt tähelepanu. Tervise ja ohutusega seotud küsimustes oli keskmine hinne 4,6/5. Uued algatused töötajate kaasatuse ja heaolu parandamiseks Hiljutised algatused töötervishoiu ja tööohutuse edendamiseks: z 2021. aastal intervjueeriti uusi töötajaid ja seoses sellega loodi uutele töötajatele z Kõigil töötajatel on võimalik saada tervisega seotud hüvitisi; uus integreerimisprogramm, mis viiakse täielikult ellu sellel aastal; z Ettevõttes viidi läbi ühe kuu pikkune heategevusprojekt tervislike eluviiside z Kogu ettevõttes võeti kasutusele töötajate ühtne väärtuspakkumine; edendamiseks sammude kogumise kaudu. Väljakutsega liitus umbes 140 tööta- z Kõigile juhtimisega seotud töötajatele korraldati töötube, et kaasata neid töö- jat, kes kõndisid kokku üle 30 miljoni sammu, mis ületas seatud eesmärgi kolm andja väärtuspakkumise ja juhtimise arengukava puudutavatesse otsustesse. korda. Iga 1000 sammu eest annetati 1 euro heategevuseks; Kaardistatud tegevused plaanitakse ellu viia 2022. aastal eesmärgiga ühtlustada z Toetatakse COVID-19 vastast vaktsineerimist. Ligi 90% töötajatest on viiruse ja parandada Utilitase juhtimiskultuuri. vastu vaktsineeritud; z Töötajatele korraldati vaimse tervise koolitusi, et toetada neid COVID-19 tõttu muutunud töötingimustes, samuti ajakohastati riskianalüüsi, lisades sellesse väga päevakohaseks muutunud psühhosotsiaalsed riskid; MITMEKESISUS JA VÕRDNE KOHTLEMINE z Uuendatakse ohutusega seotud koolitusprogrammi, mis muudetakse virtuaal- seks õpiplatvormiks, kus õppematerjalid on saadaval ka video vormis. Sektori spetsiifika tõttu on Utilitase töötajate hulgas üldiselt rohkem mehi, kuid tööta- jaskond on vanuse ja rahvuse poolest üsna mitmekesine. Hea tava järgi osalevad tööintervjuudel nii mees- kui ka naistöötajad. Peale selle ülendati ja palgati 2021. aastal juhtivatele ametikohtadele rohkem naisi, et töötajaskond oleks 2017 2018 2019 2020 2021 mitmekesisem. Töötajatega toimunud tööõnnetused 1 (0) 3 (0) 1 (0) 0 (0) 0 (0) Naiste osakaal Utilitase kõigi töötajate hulgas on 25% ning juhtivatel ametikohtadel 20% (surmaga lõppenud õnnetused) (seisuga 31.12.2021). Üks töötajate mitmekesisusega seotud probleemidest puudutab keeleoskust. Ühtsema töökeskkonna loomine töötajatele, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kasulik organisat- sioonikultuuri väljatöötamiseks ja ühtsustunde loomiseks, aga ka tööohutuse tagamiseks. 62 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 63 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  Seoses COVID-19 levikuga lükati 2021. aastal plaanitud eesti keele kursused (B1-tase) edasi, sest enamik osalejatest oleksid olnud eesliini töötajad, kes tagavad elutähtsaid teenuseid. Kursuseid jätkatakse 2022. aastal, kui nakkusolukord on paranenud ja lisariskid töötajate tervisele väiksemad. Teine mitmekesisuse aspekt, millele pühendatakse rohkem tähelepanu, on sobiva tasakaalu leidmine töötajaskonna vanuselises koosseisus – noorte 2021. aastal töölevõtmine ja nendele arenguvõimaluste pakkumine ning kogenud töö- võeti tööle 23 uut tajate panuse hindamine. 2021. aastal töötajat, keskenduti oli töötajate keskmine vanus 49 aastat nooremate spetsia­ ning uute töötajate keskmine vanus listide leidmisele 36 aastat. 2021 VÕETI TÖÖLE KOOLITUSED JA ARENG 17 MEEST 6 NAIST Utilitas hindab kõrgelt töötajate isiklikku algatusvõi- met ning võimaldab seda ajaliselt ja finantsiliselt toe- tades. Koolituste vajadused tehakse kindlaks koos töötajaga arenguvestlustel. Koolitusvaldkonnad < 30 aasta vanused jagunevad järgmiselt: juhtimine, tehnilised teadmi- 31–50 aasta vanused sed ja oskused, enesejuhtimine ja üldhariduslikud koolitused. Iga töötaja saab osaleda tema ametikoha Joonis 21. Uued töötajad 2021 vajadustest tulenevatel ja kutseala tasemenõuete täitmiseks vajalikel koolitustel. Keskkonna- ja personalijuht tutvustavad kõigile uutele töötajatele järgmisi teemasid: z ettevõtte struktuur; z juhtimissüsteemi dokumentatsioon; z keskkond ja ohutus; z Utilitase juhtimispõhimõtted ja eesmärgid; z üldine tule- ja tööohutusalane dokumentatsioon; z keskkonnaaspektidega tegelemine; z hädaolukorrad ja nendele reageerimine; z töötervishoidu ja tööohutust reguleerivad õigusaktid. Sellele järgneb ametikohaspetsiifiline koolitus osakonnajuhilt: „ Alltöövõtjate juhtimine z erialase koolituse kava ettevalmistamine ja rakendamine (ettevõttesisene koolitus); z tööohutusalane koolitus (nt riskitegurid, riskianalüüsid, isikukaitsevahendite kasu- Iga tütarettevõtte juhtkonna ülesanne on juhtida alltöövõtjaid kooskõlas Utilitase protse- tamine); duurireeglitega. Kõigile alltöövõtjatele tutvustatakse ehitusobjekti, protsesse, töötavasid z dokumendipõhine instrueerimine (nt tööohutusjuhised, seadmete ohutusjuhised); ja protseduure, nt kõrgustes töötamisel. Alltöövõtja peab tagama oma töötajate pädevuse z ohutusnõuded; ja töötajad peavad olema läbinud tööülesannete täitmiseks vajalikud koolitused ning pidama kinni Utilitases nõutavatest standarditest. z hoone tuleohutusnõuete ja evakuatsiooniplaani tutvustamine. Lepingupartnerid tegutsevad tööloa põhimõttel ning Utilitase töötajad jälgivad lepingu- Töötajad läbivad iga kolme või viie aasta järel vastavalt kas tööohutusalase või riskihin- partnerite töötulemusi ja ohutuskäitumist. Utilitas viib alltöövõtjate juures läbi tööohu- damise täienduskoolituse Kui nendes valdkondades toimub muutusi, korraldatakse töö- tuskontrolle ja kõik puudused registreeritakse kontrolliaruannetes. Alltöövõtjaga tegelev tajatele värskenduskoolitus ühe kuu jooksul alates muudetud dokumendi väljaandmisest. Utilitase spetsialist koostab igal aastal kokkuvõtteid, mida võib vajaduse korral kasutada alltöövõtjate edasiseks hindamiseks. Alltöövõtjate tööõnnetused registreeritakse Utilitase keskkonnajuhtimise süsteemis ja lisatakse aruandlusesse. 64 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 65 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KVALITEETNE hoonete soojussõlmede ja võrkude tööst. Nende andmete analüüsi põhjal on võimalik koostöös hoonete omanikega tõhustada tootmist ja võrkusid. TEENUS KLIENTIDELE 100% Utilitase klientidest on varustatud kaugloetavate arvestitega, mis loob tugeva aluse järgmisteks arenguteks: 100% Utilitase klientidest on varus­ tatud kaugloetavate z võimalus suurendada kliendi soojussõlmede efektiivsust, et arvestitega vähendada kliendi küttekulusid, suurendada võrgu üldist efek- tiivsust ja vähendada soojuskadusid; z nõudlusmustrite parem modelleerimine, et optimeerida võrgu soojusvarustuse juhtimist; z investeeringud moodsatesse soojussõlmedesse, et vähendada hoonetes energia „ Kliendi vaade tipunõudlust, mis omakorda võimaldab optimeerida kombineeritud energiatootmist; Utilitas pakub kaugkütteteenust kaheksas Eesti linnas: Tallinnas, Valgas, Jõgeval, z selge ülevaade detailsest tarbimisest ja energiatootmise statistikast klientide jaoks; Haapsalus, Kärdlas, Keilas, Maardus ja Raplas, kus kaugkütteteenust pakutakse umbes z uute nutilahenduste kasutuselevõtt, mis on klientidele pidevalt kättesaadavad – 375 000 elanikule. Meie kaugkütteteenuse klientide hulgas on korteriühistuid, riigi- ja nõudluse parem haldamine võimaldab vähendada tippnõudlust kuni 20%. See võr- munitsipaalasutusi ning eraettevõtteid. dub umbes 150 MW paigaldatud võimsusega, mida pole tipunõudluse alandamisel vaja arendada. 17% Ärikliendid Selleks, et parandada kliendikogemust ja pakkuda klientide küttestatistika kohta 75% asjakohast reaalajas teavet, võeti 2021. aastal olulise arenguna kasutusele klien- Eluhooned 8% tide iseteeninduskeskkond. Kliendid näevad nüüd neile tarnitud energia tegelikku Riigi- ja süsiniku jalajälge. Samuti seda, millisest kütteallikast sooja toodeti ning soojuse munitsipaalasutused tarbimise statistikat koos teiste sarnaste hoonete võrdlusega. See aitab tuvastada klientide ebaefektiivsed soojussõlmed ja pakub lihtsat võimalust energia sääst- Joonis 22. Utilitase kliendid miseks ebaefektiivsete soojussõlmede väljavahetamise või renoveerimise teel. Utilitas töötab välja programmi, mis võimaldab klientidel asendada vananenud soojussõlmed uutega. Keskkonnasäästlik kaugküte on klientide jaoks kättesaadav vajalikus mahus ja just siis, kui on vaja. Tänapäevase kaugküttesüsteemiga ei pea kliendid muretsema, sest küte on nende kodudele alati tagatud ja nad ei pea kasutama täiendavaid küttelahendusi. Kaugkütteteenus on kõrge varustuskindlusega ja ohutu kasutada. 2021. aastal oli üks prioriteete kliendifookuse arendamine, et suurendada uute klientide liitumist, kes soovivad jätkusuutlikku küttelahendust ning vähendada gaasisõltuvusest tulenevaid riske. Ettevõttesisest võimekust on suurendatud, et ühendada proaktiivselt Utilitase võrku võimalikult palju hooneid, mis asuvad renoveeritavate vanemate torustike läheduses. See aitab viia kindlama ja soodsama teenuse ka nende kohalike elanikeni, kes praegu veel Utilitase kliendid ei ole. „ Koostöö klientidega keskkonnamõju vähendamiseks Energiasektori keskkonnasäästlik juhtimine on võimalik ainult koostöös klientidega. Kohalikud elanikud on õnneks hakanud üha enam mõistma inimtekkeliste kliimamuutuste negatiivset mõju ja kiirete muudatuste vajadust selles valdkonnas. Üha enam kaugküt- tekliente tunneb huvi energiatootmise allikate vastu ning soovib vähendada nendega seotud keskkonnamõju. Utilitas peab vajalikuks tutvustada kaugkütet kui keskkonnasäästlikku lahendust nii teadlikkuse tõstmise kampaaniate kui ka otsese kliendisuhtluse kaudu. Energiasektori uuendused on seotud digilahenduste rakendamisega üha laiemas ulatuses. Utilitase klientide arvestid on ühendatud kauglugemissüsteemi, mis annab ülevaate klientide 66 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 67 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 ISETEENINDUSKESKKOND „ Õiglane ja läbipaistev energia hind Üks kestliku energialahenduse olulistest komponentidest on hind. Kaugkütte hind on läbipaistev ja soojuse hinnad kinnitab Konkurentsiamet kooskõlas kaugkütteseadusega. 2021. aasta lõpus tõusid energiahinnad enneolematult kõrgele. Kuigi maagaasi hind tõusis 2021. aastal ligi kuuekordselt, jäid Utilitase soojuse hinnad aasta lõpus 2–3 korda madalamaks võrreldes nende võrkudega, mis ei olnud üle läinud taastuvenergiale ja sõl- tusid täielikult maagaasist. Nagu näha, on soojuse hinnatase otseses seoses üleminekuga taastuvenergiale, samuti on oluline võrgu tihedus ja vanus. 180 160 100% 90% 90% 140 87% 88% 120 71% 65% 100 80 60 40 20 €/MWh 0% 0 Valga Keila Jõgeva Haapsalu Kärdla Rapla Tallinn/ Kolmanda Maardu osapoole võrk, kus kasutatakse Utilitase võrgud ainult maagaasi Soojuse hind detsembris 2021 Käibemaks Koostoodetud või taastuvenergia osakaal 2021, % Joonis 23. Utilitase võrkude küttehinnad seisuga 31.12.2021 võrdluses maagaasipõhise võrguhinnaga Riik võttis 2021. ja 2022. aastal kasutusele meetmed kõrge energiahinna hüvitamiseks kohalikele elanikele. Pikas perspektiivis ei saa siiski loota riigi sekkumisele klientidele taskukohase hinna tagamiseks ning seetõttu on väga tähtis viia võrgud võimalikult kiiresti üle taastuvenergiaallikatele. Kestliku kaugküttega liitumine vähendab ka varustusriske ja hinna kõikumist. Üleminek jätkusuutlikule energiasüsteemile on siiski pikk teekond. Eelmine aasta ja 2022. aasta algus kinnitasid, et Utilitas on õigel teel ning oluline on teha kiiresti pikaajalisi investeeringuid jätkusuutlikusse, et suurendada energiajulgeolekut ja hinnastabiilsust ning kaitsta keskkonda. Ukraina Taastuvenergiaallikate invasioon rõhutas veel rohkem Venemaaga seotud energiasõltuvus- kasutamise maksimeeri­ riske. Energiasektoris on keerulised ajad ja tuleb kiiresti Vene gaasilt mine tagab madalamad üle minna jätkusuutlikele ning kindlatele energialahendustele. küttehinnad 68 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 69 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  120 töötama välja kavad võrgukatkestuste korral võrgu toimivuse taastamiseks. Tallinna linnavolikogu määruse järgi ei tohi kaugkütteteenuse katkestus kesta kauem kui 24 tundi ning selle aja jooksul peab kütteettevõte teenuse taastama. Utilitas on seda nõuet kogu 100 aeg täitnud. Kõik kontserni kaugkütteettevõtted on rakendanud ISO 9001 kvaliteedi- juhtimise standardi põhimõtteid ning neid auditeeritakse regulaarselt. Samuti peetakse 80 valdkonnas heaks tavaks keskkonnajuhtimise süsteemide välissertifitseerimist, sest see aitab vähendada võimalikke riske ja parandada tulemusi. 60 Varade käitamise ja hooldusega tegelevad ettevõttesisene personal ja alltöövõtjate Käibemaks spetsialistid. Igapäevast käitamist, opereerimist ja üldhooldust teevad ettevõtte oma 40 Fossiilkütuste soojuse kulu koos CO2-ga töötajad. Kapitaalhooldust ja eritöid teevad alltöövõtjatest spetsialistid. Jaama töötajad Elektri maksumus järgivad iga seadme jaoks koostatud hoolduse ja väljavahetamise programmi. 20 €/MWh Koostoodetud soojuse maksumus (hakkepuit ja jäätmed) 0 Püsikomponent „ Utilitas tagab varustuskindluse järgmiste lahenduste abil: Jaanuar 2021 Detsember 2021 z Toimepidevuse kava Joonis 24. Utilitas Tallinna soojuse hinna muutumine 2021 Koostatud on üksikasjalikud tegevuskavad, millega tagatakse kaugkütteteenuse toimepi- devus tehniliste tõrgete, äärmuslike ilmatingimuste või elektri- ja kütusevarustuse katkes- tuse korral. Olemas on kavad, millega gaasivarustuse probleemide või liiga kõrge hinna korral asendatakse maagaas alternatiivsete kütustega. Määratud on töötajad ja juhtkonna Graafikult tuleb Tallinna näitel selgelt välja, miks küttehind 2021. aastal enneolematult liikmed, kelle ülesanne on tegevuskava hädaolukorras ellu viia. Katkestuste korral peab kõrgele tõusis – fossiilkütusega seotud hinnakomponent oli aasta lõpus suurem kui varem Utilitas kõigepealt taastama teenuse haiglates, sotsiaal-, majutus- ja haridusasutustes. elanike poolt makstud koguhind (koos käibemaksuga). Küttehinna teine suurem kompo- nent on käibemaks, väikseim komponent on püsikulud (see hõlmab palkasid, amortisatsioo- z Piisavad reservid nikulusid ja põhjendatud tulukust). Fossiilkütuste asendamisel kohalike taastuvallikatega Kooskõlas nõuetega suudavad suured kaugküttekatlamajad töötada reservkütusel on väga selge potentsiaal tagada klientidele tulevikus ka madalamad hinnad. vähemalt 72 tundi ja lisaveega vähemalt 24 tundi. z Autonoomse elektritootmisvõimsuse olemasolu. KVALITEET JA TOIMEPIDEVUS Utilitas suudab käitada suuremaid tootmisüksusi ja pumbata vett kaugküttevõrgus ka siis, kui on üldine elektrivõrgu katkestus. Teenuse toimepidevuse tagamine klientidele on kogu energiasektori oluline igapäevane kohustus. See on turvalise ja kindla varustatuse ning mõistliku hinna kombinatsioon. z Reservkatelde kasutamine Tarbijate ootused katkematule energiavarustusele tõusevad pidevalt, sest nõudlus Kui soojusvarustuses tekib katkestuse oht ja tarbimine suureneb, pannakse tööle varu- energia järele ja sõltuvus energiast suurenevad kogu aeg. Suurim katsumus on täita katlamajad, kus kasutatakse maagaasi. suurenenud energiavajadust talvel, kui koormus elektri- ja küttevõrkudele ning tootmis- seadmetele on kõige suurem. 2021. aasta detsembris langes temperatuur Eestis väga z Tehniline korrasolek madalale, alla –20 °C, kuid Utilitas suutis tagada katkematu soojusvarustuse ka sellistes Tootmisseadmed peavad laitmatult töötama. Katlamajade regulaarne hooldus ja võr- väljakutsuvates oludes. Soojuskatkestused külmematel talvepäevadel võivad tekitada gusüsteemi remontimine vähendab remondivajadust hädaolukordades. suuri sotsiaalseid probleeme, aga kahjustada ka võrku, sest halvimal juhul võivad torud külmuda ja lõhkeda. Talveperioodil on vajalik lisaks kohalikust biomassist toodetud Hoolduse juhtimise põhimõtted on: energiale katta tipunõudlus fossiilsetest kütustest toodetud soojusenergiaga. – ennetamine (kontrollimine kooskõlas seadme/tarnija soovitustega) Kaugküte mängib olulist rolli ka elektrivõrkude toimepidevuse tagamisel – kaugkütte – remontimine (seadmete remontimine planeerimata seisakute vähendamiseks) kasutamisel ei teki elektrivõrgule lisakoormust, mida muidu tekitaks hoonete kütmine – prognoosimine (diagnostika, vibratsiooni mõõtmine koostööpartnerite abil) elektriradiaatoritega. Selle tulemusel väheneb oluliselt vajadus investeerida elektritoot- misseadmetesse ja -võrkudesse. Utilitas kasutab arvutipõhist hooldusjuhtimise süsteemi Minimo, mille abil jälgitakse ja dokumenteeritakse hooldust üksikute komponentide tasandini välja. Ettevõte on sõlmi- Elutähtsa teenuse pakkujana on Utilitasel sotsiaalne roll lähtuvalt hädaolukorra seadusest nud hoolduslepingud seadmetele, mida on vaja regulaarselt hooldada. Need lepingud soojavarustuse toimepidevuse tagamisel. sisaldavad kokkulepitud reageerimisaegu, mille jooksul peab teenusepakkuja probleemi Teenuse kvaliteet, katkestuste sagedus, temperatuur, mahud ja reageerimisaeg on ja remondiga tegelema. õigusaktidega rangelt reguleeritud. Utilitas peab tegema regulaarselt riskianalüüse ja 70 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 71 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  „ Inimtegur Operaatorite ja töötajate kvalifikatsiooni hoitakse koolitusprogrammide abil alati ajako- hasena. Pidevalt analüüsitakse süsteemi töökindluse nõrku kohti ja intsidente. Katkematu toimepidevus Kõik Utilitase koostoot­ misjaamad saavutasid Toimepidevust iseloomustab koostootmisjaamade kättesaadavuse 2021. aastal üle 98% näitaja, st katkestusteta tööaja osakaal jaama käitamisel (seadmete töökindluse ja nende korralisele hooldusele kuluvat aega ei ole arvutuses arvesse võetud). kasutegur oli ligi 100% Utilitase võrgud on varustatud reservkütusemahutitega, tootmis- seadmetega – neid meetmeid hoonete individuaalkütte lahendustes tavaliselt ei kasutata. Lisaks moodustavad Tallinna küttetorud ühendatud ringi, mis tähendab, et küttevõrgu ühes otsas olevaid hooneid saab varustada linna teises otsas asuvatest tootmisseadmetest pärit soojusega. Utilitase Mustamäe koostootmisjaama, mis valmis 2019. aastal, saab tööle panna juhul, kui tekib ulatuslik elektrikatkestus, ning seda saab Kaugkütteteenuse käitada elektrivõrgust sõltumatult. Varugeneraatori paigaldamine keskmine kättesaadavus klientidele 2021. aastal oli Väo jaamadesse on töös ning see täiendab oluliselt energiavarustuse 99,99% ajast katkestuse riskide vähendamist elektrivõrgu tõrgete korral. Baaskoormusel töötavatel koostootmisjaamadel on energiajul- geolekus samuti väga tähtis tasakaalustav roll, sest need tööta- vad baaskoormusel ning pakuvad elektrit ja sooja ka siis, kui tuult või päikest ei ole. Koostootmisjaama eelis on, et see pakub kontrollitavat soojus- ja elektrivõimsust, mis „ Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukava 2030 toetamine edendab hinna stabiilsust ja püsivat voolu kogu aasta jooksul. 2020. aastal koostati Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) teadlaste ja Utilitase spetsialistide ühtse kaugküttevõrgu arengukava. Selle eesmärk oli Tallinna soojusvarustuse võimalike trendide kaardistamine ajavahemikus 2020–2030. Nii Tallinna linn kui ka AS Utilitas Tallinn Toimepidevuse tagamine on olnud viimastel aastatel üks suurimaid väljakutseid, saavad oma tegevust selle kava järgi planeerida. sest ettevõte on pidanud tulema toime koroonaviirusest tulenenud riskide ning Üks arengukava fookuspunkte oli kaugküttesüsteemi kiirendatud rekonstrueerimine, et 2022. aastal ka Ukraina sõjaga seotud riskide haldamisega. Kõik põhimõtted ja hüb- tagada energia varustuskindlus ning vähendada soojuse kadu ja negatiivset keskkonna- riidtöötingimused, mis 2020. aastal kasutusele võeti, kehtivad edasi. Töötajaskonna mõju. Analüüsi tulemusel soovitati vahetada enne 1995. aastat ehitatud vana võrk 2035. hulgas pole olnud suuremaid haiguspuhanguid ja pidev energiavarustus on olnud aastaks täielikult välja. Utilitas soovib selle eesmärgi täita, mis tähendab, et igal aastal tagatud. Pärast gaasi- ja elektrihindade järsku tõusu eelmise aasta lõpus hakati tuleb välja vahetada keskmiselt 14–15 km võrku. otsima kiireid lahendusi gaasi asendamiseks. Põlevkiviga tehti põletusanalüüsid, et kontrollida tehnilist valmisolekut see alternatiivse kütusena kasutusele võtta. Järeldus oli, et põlevkivi kasutamine on võimalik, kuid see suurendab kasvuhoone- gaaside heitkoguseid. Teisalt saab seda hankida kohapealt ja selle varustuskindlus 2021. aasta lõpuks oli Tallinnas 478 km kaugküttevõrku, millest 62% on uus või on parem. Gaasilt põlevkivile või muule fossiilkütusele ülemineku kiiruse ja aja rekonstrueeritud (2020: 470 km ja 58%; 2019: 461 km ja 54%). Eesmärk: 2035. stsenaariumide analüüsimine käib pidevalt, sest turuolukord muutub. Pikemas pers- aastaks 100% pektiivis näeb süsinikuneutraalsusesse investeerimise kava ette täieliku loobumise Utilitas laiendas seda eesmärki ja soovib 2035. aastaks rekonstrueerida kõik Utilitase fossiilkütustest ning nende investeeringutega tuleb koostöös kõigi huvirühmadega küttevõrgud üle Eesti. 2021. aasta lõpuks oli Utilitase hallatavate võrkude pikkus kiirendatud tempos jätkata. 556 km, millest 64% oli uus või rekonstrueeritud võrk (2020: 547 km ja 60%). Utilitase soojusvõrkudest renoveeriti ja laiendati 2021. aastal 28 km võrku (2020: 30 km). Ehitustöid tehti väljaspool kütteperioodi, et kliente võimalikult vähe häirida. Töid tehti seitsmes linnas üle Eesti ning need parandasid umbes 600 kliendi energia varustuskind- lust ja vähendasid keskkonnamõju. 2021. aasta suurim projekt oli Tallinnas Väike-Õismäel, kus viimase kahe aastaga on välja vahetatud üle 15 km torustikku. Alustati Ülemiste City 72 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 73 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  piirkonna üleminekut maagaasilt kaugküttele ning selleks ehitati 1,3 km kaugkütte- ja kaugjahutustorusid. Peale selle olid uute liitujate hulgas Radisson Blu Sky hotell, Avala ärikvartal, neli Lidli toidukauplust, Espaki kauplus Raplas, Keila raudteejaam, Kärdla spordikeskus ja palju elupiirkondi, mis on nüüd paremini kindlustatud ja mille keskkonna jalajälg on väiksem. 2035. aasta eesmärk 100% 2030. aasta eesmärk 87% 2025. aasta eesmärk 72% 2022. aasta plaan 67.7% 2021 64.3% 2020 60.4% 2019 56.2% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Joonis 25. Utilitase kontserni rekonstrueeritud kaugküttevõrkude osakaal, sh eesmärgid KOGUKONNASUHTED Koostöös sponsorluspartneritega on Utilitasel paremad võimalused teavitada ela- nikke taastuva ja puhta energia tähtsusest ning hoonete energiakulude vähendamise vajadusest. JA TOETUSTEGEVUS Utilitase sponsorlustegevus põhineb kontserni põhiväärtustel. Pooldame huvigruppidele kasulikku sponsorlust, mis rikastab elanike elu, annab panuse keskkonnasäästlikkusse või loob uuenduslikke lahendusi. Utilitas toetab peamiselt projekte, mis on seotud meie Utilitase energiatootmisüksused asuvad peamiselt suure asustustihedusega elupiirkonda- tegevuspiirkondadega. Ettevõtte järjepidevuse huvides eelistatakse pikaajalist sponsorlust. des. Mõistame täielikult oma vastutust kohalike kogukondade ees ning püüame pakkuda ohutust, vajalikku teavet, tagasisidet ja lahendada viivituseta kõik probleemid. Selleks, et Utilitas on alates 2013. aastast teinud edukat koostööd Eestis populaarse meeskonna- anda energiasektori tegevusest täpsem ülevaade ja tagada läbipaistev suhtlus, korraldab spordiala, korvpalliga. Eesti korvpallikoondise peasponsorina ja Rapla meeskonna nime- Utilitas oma tootmisüksustes külastusi ja avatud uste päevi. COVID-19 tõttu pandi need sponsorina anname oma panuse selle suurte traditsioonidega spordiala pidevasse kasvu, 2021. aastal paraku ootele. toetades sellega inimeste ja kogukondade sidemeid ning edendades tervislikke eluviise. Utilitas teeb alates 2016. aastast koostööd Tallinna Linnateatriga. Koostöö hõlmab Et energia tootmisega võib kaasneda lõhna, tolmu, müra ja transpordiga seotud häi- keskkonnasõbralikku juhtimist ning annab panuse „Rohelise teatri“ keskkonnasäästlikku ringuid, pöörab ettevõte suurt tähelepanu ennetustööle, et välistada ohud, mis võivad kontseptsiooni. ümbritsevaid alasid ja inimesi tugevalt mõjutada. 2021. aastal ei registreeritud lähipiir- kondades olulisi kaebusi ega õnnetusi. Utilitase järelkasvutiimi kuuluvaid noori kergejõustiklasi on toetatud alates 2011. aastast. Tiim on planeeritud pikaajalise projektina, olles oluline osa Eesti kergejõustiku saavu- tusspordi struktuurist. Seoses sellega, et Utilitas omandas osaluse AS-is Tallinna Vesi ning osaleb alates Utilitas toetab ka noorsportlast Henry Sildarut, kelle kirg vigursuusatamise vastu ühen- eelmisest aastast ettevõtte juhtimises, saab maa-aluste vee- ja kaugküttevõrkudega dab meid ja aitab juhtida tähelepanu kliimamuutustele, mis mõjutavad aastaaegu, sh seotud ehitustöid paremini kooskõlastada. See tähendab, et piirkondades, kus on talveolusid. vaja mõlemat võrku rekonstrueerida, saab tegutseda koos ning seetõttu ei ole vaja Utilitas jätkab vähiravifondi Kingitud Elu ja teiste heategevusorganisatsioonide toetamist. läheduses elavaid inimesi mitu korda häirida. Koostöös prototüüpide ehitamise stardirahastuga Prototron loob Utilitas võimalusi finantseerida ja abistada ideedega rohe- ja keskkonnatehnoloogiat ning energiasektorit. 74 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 75 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 JUHTIMINE VASTUTUSTUNDLIK Juhatuse liikmed külastavad regulaarselt osakondi ja üksusi, et saada otsene ülevaade sellest, kuidas meetmeid ja protseduure rakendatakse. Utilitas kasutab kõigis tütarettevõtetes sertifitseeritud standardeid, et tagada kõigis JUHTIMINE valdkondades kestlikud äritavad: z keskkonnajuhtimise süsteem ISO 14 001; z töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem ISO 45 001; z kvaliteedijuhtimissüsteem ISO 9 001. Põhilised tulemusnäitajad, mida Utilitas regulaarselt jälgib z tootmisefektiivsus (%) Utilitas edendab kogu ettevõttes lihtsat organisatsioonistruktuuri, mida iseloomustavad z elektri omatarbimine (kWh/MWh) ausad juhtimispõhimõtted, eestvedamine, lihtne hierarhia, selged ja lihtsad tööjuhised, z veetarbimine (% võrgumahust ja maht) usaldus ja konsensuslik otsustamine juhtkonnas. Seda ilmestab kontserni põhiväärtus – z planeeritud ja mitteplaneeritud katkestused (arv ja kestus) saavutada parimad tulemused asjatundlike inimeste pühendunud koostööna. z heitkoguste vastavus Kontsernis valitseb nulltolerants ebaeetilise ja ebaausa käitumise suhtes. Utilitas korraldab z vee kvaliteet oma ostudele ja investeeringutele regulaarselt hankeid, tagamaks parimad tingimused z võrgu efektiivsus (temperatuur ja hüdraulika) ja vähendamaks korruptsiooniohtu. z soojuse kadu (GWh ja %) võrgu keskmine vanus (aastad) Kontserni avatud ja läbipaistvate tegevuspõhimõtete alused on: z kaebused z kogu kontsernis kehtivad väärtused ja põhimõtted, mis vaadati läbi ja kehtestati z uued ühendused (MW ja hoonete/ühenduste arv) 2020. aastal; z lahkumised (MW ja hoonete/ühenduste arv) z iganädalased juhtkonna koosolekud koos kõigi kontserni ettevõtete juhtkondade z CO2 heitkogused (tonni aastas) põhiliikmetega; z äritegevuse ja -tulemuste, valdkonna trendide ja ettevõtte plaanide avaldamine kord kvartalis; RISKIJUHTIMINE z põhiteemades kokku lepitud põhimõtted, näiteks üldised tööjuhendid, kingituste tegemise protseduur, IT-turbe eeskirjad ja juhtimiskultuur kooskõlas ISO standar- Elutähtsa teenuse pakkujana peab Utilitas kooskõlas hädaolukorra seaduse ja kohalike ditega; omavalitsuste nõuetega tegema regulaarselt riskianalüüse. Välja on töötatud üksikasjali- z digitaliseerimine, mis tagab teabe jälgitavuse dokumendihalduses, raamatupida- kud tegevuskavad ettevõtete tegevuse taastamiseks riskistsenaariumide realiseerumise mises ja aruandluses; puhuks. Nende hulgas on meetmed, millega tagatakse kaugkütteteenuse toimepidevus z ostude jaoks hangete korraldamine, et võrrelda konkureerivaid pakkujaid. tehniliste tõrgete, äärmuslike ilmatingimuste või elektri- ja kütusevarustuse katkestuse korral. Määratud on töötajad ja juhtkonna liikmed, kelle ülesanne on need kavad vaja- duse korral ellu viia. Seda teemat käsitletakse põhjalikumalt alateemas „Kvaliteet ja toimepidevus“. JÄTKUSUUTLIK JUHTIMINE Kõigi Utilitase tütarettevõtete juhtkonnad, Utilitase keskkonnajuht ning tütarettevõtete kvaliteedi- ja keskkonnaosakonnad vastutavad keskkonna-, tervishoiu- ja ohutusküsi- muste eest. Kvaliteedi- ja keskkonnaosakonnad alluvad keskkonnajuhile. Utilitas viib juhatuses läbi regulaarseid hindamisi, mille käigus vaadatakse üle pika- ja lühiajaliste ärieesmärkide seis, võrreldes neid põhiliste tulemusnäitajatega. Varasemad hindamised vaadatakse läbi, võttes arvesse ettevõttevälistes ja -sisestes tegevustes toimunud muudatusi, juhtimispõhimõtete asjakohasust, ressursside piisavust, mitte- vastavusi, võimalikke riske, parendusvõimalusi, töötervishoiu ja -ohutuse teemasid ning keskkonnanõukogu hinnangut. Jälgitavad tulemusnäitajad võivad äriüksuste vahel mõne- võrra erineda, sest üksuste tegevused erinevad üksteisest. Kehtestatud on põhjalikud keskkonna-, tervishoiu- ja ohutusprotseduurid, mis hõlmavad nii sise- kui ka välisauditit. 78 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 79 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 FINANTSRISKIDE JUHTIMINE Oma igapäevategevuses peab kontsern arvestama erinevate finantsriskidega. Olulisemad riskid on tururisk (hõlmab intressiriski ja valuutariski), likviidsusrisk ja krediidirisk. Intressirisk Intressirisk tuleneb intressimäärade muutusest rahaturgudel, mille tulemusena võib tekkida vajadus hinnata ümber ettevõtte finantsvarad ja arvestada finantseerimisku- lude kallinemisega tulevikus. Grupp on saanud laenu emaettevõttelt ning intressiriski maandamiseks on laenuleping sõlmitud fikseeritud intressimääraga. Intressiriski elimineerimiseks asendati pankade sündikaatlaenud OÜ Utilitas emaettevõtte poolt pikaajalise lõpptähtaja (2047. aastani) ning fikseeritud intressimääraga (4,99%) laenudega. Valuutakursirisk Valuutarisk tekib, kui tulevased äritehingud või kajastatud varad või kohustused on kajastatud valuutas, mis ei ole majandusüksuse arvestusvaluuta. Kontserni valuutarisk on seotud välisvaluutas teostatavate ostude ning omatavate rahaliste vahenditega. Suurem osa kontserni ostudest teostatakse eurodes. Krediidirisk Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekib juhul, kui vastaspooled ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Kontserni toodete ja teenuste müük toimub kooskõlas kontserni sisemiste protseduuridega. Vähendamaks ostjatelt laekumata arvetega seotud krediidiriski, jälgitakse järjepidevalt klientide maksedistsipliini. Maksetähtaja ületanud klientidega tegeletakse personaalselt, leidmaks lahendused, mis tagaksid parimal võimalikul moel kontserni huvide kaitse. Vastavalt kontserni riskijuhtimise põhimõtetele on Kontserni lühiajalisi vabasid raha- lisi vahendeid lubatud hoiustada ainult krediidiasutustes avatud arvelduskontodel ja üleöö- ja tähtajalistes deposiitidel. Seisuga 31. detsember 2021 kontsernil tähtajalisi deposiite ei olnud (31.12.2020: 300 tuhat eur). Bilansipäeva seisuga moodustasid antud laenudest 11 000 tuhat laen ühisettevõttele (31.12.2020: 0 eur), mille majandustegevusest omatakse head ülevaadet ning see- tõttu ei ole täiendavaid tagatisi nõutud. 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga mitteseotud osapooltele antud laenusid polnud. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda täita oma finantskohustusi tulenevalt rahaliste vahendite või laekuvate rahavoogude ebapiisavusest. Risk realiseerub, kui Kontsernil ei jätku piisavalt vahendeid võetud laenude teenindamiseks, käibekapitali vajaduste täitmiseks ning investeeringuteks. Seisuga 31.12.2021 oli kontserni lühi- ajaliste kohustuste kattekordaja 1,46 (31.12.2020: 3,89). Lisaks lühiajalistele käibe- vahenditele kasutab kontsern rahavoogude paremaks juhtimiseks ning likviidsuse tagamiseks SEB pangalt võetud käibekrediiti kogusummas 15 000 tuhat eurot. Likviidsusriski juhtimisel on kontsern võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisava hulga rahaliste vahendite ja lühiajaliste deposiitide olemasolu, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal ajahetkel. Pidev rahavoogude planeerimine ja kontroll on kontserni igapäevase likviidsusriski juhtimise olulised osad. 80 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 81 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  PANUS SEKTORI Utilitase keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid ning nende leevendamise meetmed: Riski liik Riskid z kliimamuutused ja sellega Kuidas me riski leevendame z regulaarse riskianalüüsi tegemine; ener- ARENGUSSE seotud riskid giatootmise ja -varustamise süsteemide paindlikkuse suurendamine Utilitas teeb koostööd ühingute ja organisatsioonidega, mis tegutsevad keskkonnakaitse z võime töötada välja ja rakendada keskkonna-, sot- z CO2 ja maagaasi hindade tõusu tõttu ja kestliku juhtimise valdkonnas ning aitavad arendada energeetika valdkonda Utilitas siaal- ja juhtimisvaldkonna muutub täielik üleminek taastuvenergiale kuulub järgmistesse võrgustikesse: Keskkond ning süsinikuneutraalsuse üha pakilisemaks strateegiaid z usaldusväärse partneri maine säilitamine z tooraine, sh kütuste puudus z keskkonnanäitajate pidev jälgimine, z seadmete vananemine, investeerimine seadmetesse, hea koostöö kaugküttevõrkude või ener- järelevalveasutusega giatootmisrajatiste planeeri- mata katkestused; hanked Eesti Taastuvenergia Koda ühendab Eesti organisatsioone, mis tegutsevad taastuvenergia valdkonnas, koja eesmärk on valdkonda edendada ja arendada. z kliendirahulolu vähenemine z kliendi kaasamise uuringud, sh küsimu- sed selle kohta, kuidas pakutavat teenust z tööõnnetused töötajate ja parandada; Utilitas peab tähtsaks ka posi- lepingupartneritega tiivse ja sotsiaalselt vastutustundliku ette- z suutlikkus jääda atraktiivseks võtte maine omamist ning edendab selleks tööandjaks praegustele ja taastuvenergiat ja puhast keskkonda ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on Eesti suurim ja vanim organisatsioon, mis esindab energia- ja kütteettevõtete huve. Sotsiaalne võimalikele töötajatele (sh toetab kohalikke algatusi ülikoolide lõpetajatele), z moodustatud on töökeskkonna nõu- tööjõu vananemine kogu, toimub regulaarne riskihindamine ja teadlikkuse tõstmine, tööõnnetuste analüüsimine ja võimaluse/vajaduse korral eeskirjade muutmine Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on parandada keskkonnateadlikkust ja luua alus z kaasatusuuringud ja praktikandiprogram- tasakaalustatud majandusele, nii nagu Tiigrihüpe käivitas Eesti tehnoloogiasektori arengu. mid, tööandja bränding, automatiseerimine, atraktiivsed tasustamispaketid z finantsriskid, sh krediidirisk z avatud ja aktiivne dialoog finantseerijatega ja likviidsusrisk z ettevõttesisese oskusteabe arendamine ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ühendab ettevõtteid, mis hindavad vastutustundliku z suutlikkus täita keskkonna- vajaduse korral ekspertide kaasamine äri tavasid ja soovivad tagada ettevõtete, ühiskonna ja riigi kui terviku kestlikkuse. Utilitas on nõudeid, keskkonnaprob- allkirjastanud algatuse põhimõtted, milles lubatakse ehitada parem homne. Juhtimine z ettevõttesiseste ressursside eraldamine ja leemide ja Utilitase tajumine IT-konsultantide kaasamine; IT-audit üldsuse poolt z aktiivne osalemine seaduste/poliitika z küberterrorism, küberturbe alastes aruteludes; aktiivne liikmelisus riskid valdkonna ühendustes z soovimatud muutused õigusaktides Lisaks otseste tegevusriskide jälgimisele peab kontsern ka riskiregistrit, milles kirjel- datakse strateegilisi ja finantsriske, samuti teenuse kvaliteedi, organisatsioonikultuuri, tööandja maine, huvide konflikti ja pettuse, õigusaktidele vastavuse, juhtimisvõime, tööohutuse ja kliimamuutuste mõju ning tegevusega seotud riske, et vähendada nende mõju. Meetmed võimalike negatiivsete tulemuste ennetamiseks ning negatiivse mõju leevendamiseks on olemas ja neid vaadatakse regulaarselt üle. Tõhusa riskihalduse korral väheneb negatiivsete tulemuste tõenäosus ja mõju. Riskijuhtimise peamisi meetmeid kirjeldatakse aruande vastavates peatükkides. 82 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 83 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  KOOSTÖÖ HARIDUS­ ASUTUSTEGA Järgmise inseneride põlvkonna olemasolu energiasektoris on väga oluline seoses uute taastuvenergia tehnoloogiate arenguga. Hea haridus ja põhjalikud teadmised on suure energiapöörde elluviimiseks üliolulised. Soojusenergeetika eriala populariseerimine on Utilitase ja kogu sektori jaoks suur väljakutse. Vaja on töötajate järelkasvu, sest praegused töötajad saavad vanemaks ning tööjõupuudus Eestis suureneb. Seetõttu peab kontsern konkureerima teiste sektoritega, mis üliõpilastele huvi pakuvad. Õnneks võib energiasektori populaarsus tulevikus suureneda, sest keskkonnaküsimused muutuvad ühiskonnas ja eelkõige noorte hulgas üha olulisemaks. Utilitase eesmärk on populariseerida Samuti on Utilitase jaoks oluline toetada noori talente, kes soojusenergeetika on juba valinud töö energiavaldkonnas. Seetõttu teeb Utilitas eriala pikaajalist koostööd TalTechiga, et tagada insenerihariduse järjepidevus Eestis: z Utilitase esindajad osalevad programmide nõukogudes; z Kontserni ettevõtted osalevad karjääriüritustel ja pakuvad noortele tasus- tatud praktikakohti, et edendada professionaaliks saamiseks vajalike praktiliste oskuste omandamist; z TalTechi innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory on Utilitase küttela- bor, kus tutvustatakse tudengitele ja teistele huvilistele linnade energia- varustuse põhimõtteid; z Edukate tudengite motiveerimiseks maksab Utilitas inseneriteaduskonna üliõpilastele Puhta Energia stipendiumi; z 2021. aastal anti kolm stipendiumi bakalaureuseõppe ja kaks magistriõppe tudengitele. Insenerihariduse populaarsus saab alguse tugevast ja huvitavast STEM-ainete õppest üldhariduskoolides, mistõttu jätkab Utilitas ka koostööd Noored Kooli haridusprogrammiga. Selles programmis pööratakse tähelepanu noorte mate- maatika- ja füüsikaõpetajate kaasamisele. Lisaks tehakse Utilitases tudengitele huvi äratamiseks ekskursioone tootmisüksustes. Kahjuks lükkusid need 2021. aastal seoses COVID-19-ga edasi, kuid neid jätkatakse siis, kui nakkusolukord paraneb. 84 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 85 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMIS­ ARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2021 31.12.2020 TUHANDETES EURODES Lisa nr 2021 2020 VARAD Äritulud Käibevara Müügitulu 14 159 912 124 836 Muud äritulud 15 980 2 477 Raha 2 19 331 39 711 Nõuded ja ettemaksed 3 46 351 21 731 ÄRITULUD KOKKU 160 892 127 313 Varud 4 3 146 4 245 Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 ­83 909 -58 556 KÄIBEVARA KOKKU 68 828 65 687 Mitmesugused tegevuskulud 17 ­3 611 -2 957 Tööjõukulud 18 ­11 619 -10 423 Põhivara Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum 7, 9 ­19 781 -18 424 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 0 692 ja väärtuse langus Finantsinvesteeringud sidusettevõtetesse 6 58 643 0 Muud ärikulud ­23 -16 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 3 11 028 31 Ärikasum 41 949 36 937 Materiaalne põhivara 7, 8 325 585 305 083 Immateriaalne põhivara 8, 9 22 423 14 799 Finantstulud ja ­kulud Kasum kapitaliosalusemeetodil 6 1 734 0 PÕHIVARA KOKKU 417 679 320 605 Intressikulud 10 ­16 058 -14 241 VARAD KOKKU 486 507 386 292 Muud finantstulud ja -kulud 1 164 -112 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU ­13 160 -14 353 Lühiajalised kohustised Kasum enne tulumaksustamist 28 789 22 584 Kapitalirendi kohustised 8, 10 1 795 1 393 Tulumaks 13 ­488 -814 Võlad ja ettemaksed 11 45 396 15 478 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 28 301 21 770 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 47 191 16 871 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 10 277 701 229 701 Kapitalirendi kohustised 8, 10 36 033 37 385 Võlad ja ettemaksed 11 0 64 Eraldised 12 234 224 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 313 968 267 374 KOHUSTISED KOKKU 361 159 284 245 Omakapital Osakapital 13 7 650 7 650 Jaotamata kasum 117 698 94 397 OMAKAPITAL KOKKU 125 348 102 047 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 486 507 386 292 Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 88 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 89 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE ARUANNE Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital kasum Kokku TUHANDETES EURODES Lisa nr 2021 2020 Saldo seisuga 31.12.2019 7 650 77 627 85 277 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum 41 949 36 937 Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000 Korrigeerimised: Aruandeperioodi puhaskasum 0 21 770 21 770 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja 7, 9 19 781 18 424 väärtuse langus Saldo seisuga 31.12.2020 7 650 94 397 102 047 Kasum (kahjum) põhivara müügist 7 0 -6 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 ­24 855 -2 389 Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000 Varude muutus 4 1 100 125 Aruandeperioodi puhaskasum 0 28 301 28 301 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete 11 28 082 -3 547 muutus Saldo seisuga 31.12.2021 7 650 117 698 125 348 Makstud intressid 10 ­14 835 -15 165 Makstud ettevõtte tulumaks 13 ­488 -814 Kokku rahavood äritegevusest 50 734 33 565 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 13. RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara 7, 9 ­37 158 -29 330 soetamisel Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara 7 110 6 müügist Tasutud tütarettevõtete soetamisel 5 ­8 435 0 Tasutud sidusettevõtete soetamisel 6 ­58 566 0 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel ­13 -692 Antud laenud 3, 21 ­11 028 0 Saadud intressid 4 3 Laekunud dividendid 6 2 647 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest ­112 439 -30 013 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 10 48 000 25 000 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 10 ­1 575 -1 121 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest ­100 -115 Makstud dividendid 13 ­5 000 -5 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 41 325 18 764 RAHAVOOD KOKKU ­20 380 22 316 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 2 39 711 17 395 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 2 19 331 39 711 Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Lisad lehekülgedel 92 kuni 114 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 90 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 91 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE Sidusettevõtjad Sidusettevõtja on ettevõtja, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli . AASTAARUANDE LISAD Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõtjast 20% - 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest . Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud „ Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kapitaliosaluse meetodil; selle kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest kasutatud arvestuspõhimõtted saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega . OÜ Utilitas 2021 . aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt Eesti finantsaruandluse standardiga . Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on ettevõtja osaluse suurusele . Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus . Toimkonna poolt välja antud juhendid . Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtja kahjumis Konsolideeritud aruandes kajastuvad OÜ Utilitas (edaspidi: ettevõte) ning tema tütarettevõtete on võrdne või ületab sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust, vähendatakse investeeringu (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad . Informatsioon tütarettevõtete kohta on bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt . Juhul toodud lisas 5 . kui ettevõtja on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtja kohustisi, Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui ka kapitaliosaluse meetodi kahjumit . printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes . Vajadusel on sidusettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks kontserni arvestus- põhimõtetele . Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes . Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel A . Konsolideeritud aruannete koostamine Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud Konsolideerimise põhimõtted netovara bilansilises väärtuses (st . nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted . Elimineeritud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid . vähenemise või suurenemisena . Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata arvestuspõhimõtetele . aruanded Tütarettevõtted Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded . Emaettevõtte Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll . Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v .a investeeringud tütar- kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat . ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil . Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil) . Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud B . Finantsvarad kohustised arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt . ka arvestuspõhimõte C), ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse nõuded ostjate vastu (vt . ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded . firmaväärtusena . Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s .t päeval, mil Kontsern võtab konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks) . kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes . Negatiivne firmaväärtus kajastatakse Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud koheselt tuluna . ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud Kui ettevõtte soetamisel ei omandatud äri, siis antud tehingut kajastatakse kui varade nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses . Lühiajaliste nõuete korrigeeritud ostu . Ostu kajastamiseks jaotatakse soetusmaksumus eraldiseisvatele varadele (ja soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus kohustistele) nende suhteliste õiglaste väärtuste alusel ostmise kuupäeval . Firmaväärtust tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse tehingust ei teki . bilansis tõenäoliselt laekuvas summas . Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni . C . Raha ja raha lähendid Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, tütarettevõtte müügist . Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni arvelduskontode jääke (v .a . arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele . osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus . ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna . Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks . 92 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 93 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 D . Nõuded ostjate vastu Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid . Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses Ehitised ja rajatised 2 - 10% 10 - 50 aastat (s .o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused) . Soojustrassid 3 - 10% 10 - 30 aastat Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele . Asjaoludeks, Tootmisseadmed 3 - 20% 5 - 35 aastat mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised Muud masinad ja seadmed 10 - 33% 3 - 10 aastat finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine . Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st . vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, Muu inventar ja IT seadmed 10 - 33% 3 - 25 aastat lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest . Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumiekspo- aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas . Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete naadid ja raamatud) ei amortiseerita . allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit . Nõuete bilansilist juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest . Igal bilansipäeval hinnatakse kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes kuluna . Kui nõue loetakse lootusetult kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse laekuvaks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja . Varem alla hinnatud põhjendatust . ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena . Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s .o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest E . Varud jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas I) . Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, olemasolevasse asukohta ja seisundisse . Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu . Kasum või meetodit . OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam kasutab kütusevarude kuludes kajastamisel kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kaalutud keskmise hinna meetodit . Varud kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real . kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam . Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele G . Rendivarad kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes . 2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS F . Materiaalne põhivara Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Selle lepingu raames võttis rentnik rendile tervikvara, mida ta on kohustatud hooldama ja säilitama Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid ning rendiperioodi lõppedes rendileandjale tagastama . Kapitalirendile võetud vara, varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 700 eurot kuni alates mida vastavalt lepingule nimetatakse “Rendivara” on eraldi välja toodud lisades 7, 10 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest . 8 ja 9 . Rentnik teeb rendile võetud varale parendusi ja asendusi, mis võetakse arvele Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb Rendivara koosseisus ja mida amortiseeritakse rendiperioodi jooksul vastavalt kasulikule ostuhinnast (k .a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega elueale . Investeeringud Rendivara asendustesse kuuluvad ettevõttele rendiperioodi lõpul seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta . jääkväärtuses kompenseerimisele rendileandja poolt . Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine Rendivarade kapitalirendile võtmisega kaasnevad kohustised on kajastatud bilansis eraldi vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga real “Kapitalirendi kohustised” . seotud laenukasutuse kulutused . Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne Muud rendilepinguga seotud materiaalsed varad, mida AS Utilitas Tallinn omandab arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud . täiendavalt rendiperioodi jooksul, kuuluvad juhul kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle jääkväärtuses kompenseerimisele . Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused . Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga . H . Immateriaalne vara Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, Immateriaalset vara (firmaväärtus, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara, ehitusõi- kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu gused, liitumislepingud) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta . Muid hooldus- ja tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil . usaldusväärselt mõõdetav . Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulu- Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit . Amortisatsioonimäär tustest . Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast . Olulise millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulene- lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse vad allahindlused . ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa . Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid . 94 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 95 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021  Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kasulikust elueast . Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning kumb on kõrgem . Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat -meetodi põhjendatust . Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on gruppidele järgmised: võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus) . Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna . Firmaväärtus 4,55% Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud . Kui väärtuse testi tulemusena Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid, ehitusõigused, 20-33% selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud liitumislepingud ja muu immateriaalne põhivara üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule aastatel normaalset amortisatsiooni . Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus I) . kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena . Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse J . Kapitali- ja kasutusrendid ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule . Muud rendilepingud kajastatakse arvele võtta . Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis kasutusrendina . selle soetusmaksumuses immateriaalse varana . Kontsern kui rentnik Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea jooksul . Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam . Tarkvara Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara vähendamiseks . Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on lahutamatu osa . Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama . Kapitalirendi tingimustel renditud varad need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul . Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud on lühem . Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi . Arvutitarkvara esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus . arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes 5 aastat . Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna . jooksva perioodi kuludena . Ehitusõigused, liitumislepingud K . Finantskohustised Ehitusõiguste amortisatsiooni alustatakse hetkel, kui tekib võimalus kasutada õigust Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- alustada ehitustöödega . Enne varade valmimist ehitusõiguse amortisatsioonikulu ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, kajastatakse varade soetusmaksumuses . Ehitusõigust amortiseeritakse lineaarselt kuni mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi . Edasine kajastamine hoonestusõiguse lõpuni . toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v .a edasimüügi eesmärgil soetatud Liitumislepingut hakatakse amortiseerima siis, kui see kasutusele võetakse, ehk siis varade finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida valmimise hetkel . Liitumislepingut amortiseeritakse lineaarselt kuni hoonestusõiguse kajastatakse nende õiglases väärtuses) . lepingu lõpuni . Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane Muu immateriaalne põhivara nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas . Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu . Muu väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit . pikkus ei ületa 5 aastat . Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi I . Varade väärtuse langus lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva . Laenukohustisi, mille tagasimakse Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega . bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena . Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu . hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist . Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega . Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse . Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, 96 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 97 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 L . Eraldised ja tingimuslikud kohustised N . Tulude arvestus Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi . Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui summa ei ole kindlad . Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta . seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva tõenäoline . seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse osapoolele . pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist . Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, Elektri- ja soojusenergia müük ning kaugjahutuse teenus kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline . Elektri- ja soojusenergia ning kaugjahutuse teenuse müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt igakuiselt mõõtjate näitude alusel . Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, Liitumistasud on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena . Liitumistasud kajastatakse tuluna siis, kui liitumisega seotud teenus on osutatud (st Keskkonnakaitselised eraldised liitumiseks vajalik põhivara on ehitatud) ning puudub sisuline risk, et tasusid peab tagasi maksma . Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne bilansipäeva toimunud keskkonnakahjustuste suhtes juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb Muu seadusandlusest või ettevõtte poolt võetud lepingulistest kohustistest . Saadud sihtfinantseering kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mille realiseerumine on vähetõenäoline või sissenõutavaks ning sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud . millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, on avalikustatud Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustistena . suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata . Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel . Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt . Dividenditulu kajastatakse siis, kui M . Ettevõtte tulumaks omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks . Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit . Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt . Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt . Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta . Alates 2019 . aastast rakendatakse madalamat maksumäära 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendiga . 2018 . a oli esimene arvesse võetav aasta kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel . Tulumaksukohustus ja tulumaksukulu dividendidelt kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel . Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse . Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10 . kuupäeval . Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi . Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel . Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 13 . 98 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 99 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 „ Lisa 2 Raha ja raha lähendid Aruandeperioodil kanti varusid maha 12 tuhande euro väärtuses (2020: 10 tuhande euro väärtuses) . 2021 aastal varusid alla ei hinnatud (2020: 7 tuhande euro väärtuses) . TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 „ Lisa 5 Tütarettevõtted Pangakontod 19 331 39 411 31 .12 .2021 seisuga omas OÜ Utilitas osalust järgmistes tütarettevõtetes: Tähtajalised hoiused (tähtajaga kuni 3 kuud) 0 300 Osalus Osalus RAHA JA RAHA LÄHENDID KOKKU 19 331 39 711 Tütarettevõte Tegevusala 31 .12 .2021 31 .12 .2020 OÜ Utilitas Tallinna Soojus- ja elektrienergia tootmine ja 100% 100% Elektrijaam müük AS Utilitas Tallinn Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100% „ Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed AS Utilitas Eesti Soojusenergia tootmine ja müük 100% 100% Lühiajalised nõuded ja ettemaksed OÜ Tuulepealne Maa Tuuleparkide arendused 100% 0% Kõik tütarettevõtted on asutatud ja tegutsevad Eestis . TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 2021 . aasta aprillis omandas Utilitas OÜ 100% osaluse osaühingust Tuulepealne Maa, mis tegeleb Nõuded ostjate vastu 44 303 21 073 Saarde ja Aseri tuuleparkide arendustega . Omandatud ettevõttel puudusid omandamishetkel olulised protsessid ning ei toodetud ka väljundeid (tuulenergiat), seega ei olnud tegemist sh Ostjatelt laekumata arved 44 309 21 083 äri omandamisega ning antud tehingut käsitletakse varade ostuna . Omandamisel tekkis Ebatõenäoliselt laekuvad arved -6 -10 immateriaalne vara ehitusõiguste ja liitumislepingute näol summas 8 492 tuhat eurot (vt lisa Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 2 9) ning materiaalne põhivara summas 166 tuhat eurot (vt lisa 7) . Muud lühiajalised nõuded 51 197 Nõuded seotud osapoolte vastu (lisa 21) 1 284 0 Ettemaksed teenuste eest 710 459 „ Lisa 6 Sidusettevõtjad LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 46 351 21 731 2021 aasta veebruaris asutas Utilitas OÜ koos UG Investments OÜ-ga ühisettevõtte Utilitas Wind OÜ, et omandada ja arendada taastuvenergia projekte Eestis ja teistes Balti riikides . Aruandeperioodil vähenes ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv 4 tuhat eurot (2020: Investeering on klassifitseeritud sidusettevõtteks, kuna mõlemad omanikud omavad ühtset reserv vähenes 14 tuhat eurot; vt lisa 17) . Lootusetult laekuvateks nõudeid ei kantud (2020: 9 kontrolli . tuhat eurot) . Aruandeperioodil saadi tulu varem lootusetult laekuvateks tunnistatud nõuetest 11 tuhat eurot (2020: 5 tuhat eurot; vt lisa 15) . TUHANDETES EURODES 31.12.2021 Ettevõtte asutamiskulud 5 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Mitterahaline sissemakse omakapitali* 990 Aruandeperioodi kapitaliosaluse kahjum -275 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 Investeering sidusettevõtjasse aasta lõpus 720 Pikaajalise ettemaksed 28 31 *Tuulevarade ümberstruktureerimise ja korrastamise raames kanti 2021 . aasta detsembris 990 tuhande euro väärtuses tuuleprojektide arendusi mitterahalise sissemaksena omakapitali . Antud laenud 11 000 0 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 11 028 31 Sidusettevõtja Utilitas Wind OÜ finantsinformatsioon (kajastades 100% sidusettevõttest): Utilitas OÜ on andnud laenu osaühingule Utilitas Wind summas 11 000 tuhat eurot, TUHANDETES EURODES 31.12.2021 intressimääraga 5,5% aastas, tagasimakse tähtajaga 7 aastat (vt lisa 21) . Käibevara 5 974 Põhivara 37 738 „ Lisa 4 Varud Lühiajalised kohustused 4 003 Pikaajalised kohustused 37 936 Omakapital 1 772 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 Müügitulu 14 Puhaskahjum -559 Tooraine ja materjal 1 598 1 665 Kütus 1 530 2 573 Ettemaksed varude eest 18 7 VARUD KOKKU 3 146 4 245 100 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 101 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 2021 . aasta esimeses pooles omandas OÜ Utilitas 20,36% osaluse AS-is Tallinna Vesi, mis on AS Utilitas Tallinn materiaalse põhivara jääkväärtus oli 31 .12 .2021 seisuga 196 803 tuh eurot Eesti suurim joogivee- ja reoveeteenuseid pakkuv ettevõte teenindades Tallinna linna ja selle (31 .12 .2020 seisuga 178 119 tuh eurot) . Sellest moodustas AS-lt Tallinna Soojus ettevõtte rendi- lähiümbruse omavalitsusi . ja operaatorlepingu jõustumisel üle võetud varade jääkväärtus 4 108 tuhat eurot (31 .12 .2020: 5 406 tuhat eurot) . Ülejäänu on AS Utilitas Tallinn poolt rendi- ja operaatorlepingu jooksul TUHANDETES EURODES 31.12.2021 tehtud investeeringute jääkväärtus . AS Utilitas Tallinn on rendilepingu jooksul teinud ja Soetusmaksumus 58 561 teeb edaspidi investeeringuid rendivarade asendamiseks ja muude rendilepinguga seotud materiaalsete varade omandamiseks . Juhul kui nende varade omand läheb rendiperioodi lõpul Saadud dividendid ­2 647 AS-le Tallinna Soojus, kuuluvad kõik sellised investeeringud jääkväärtuses kompenseerimisele Aruandeperioodi kapitaliosaluse kasum 2 009 AS Tallinna Soojus poolt . Investeering sidusettevõtjasse aasta lõpus 57 923 Aruandeperioodil müüdi põhivara summas 786 tuhat eurot (2020: 6 tuhat eurot) . Kahjum Sidusettevõtja AS Tallinna Vesi finantsinformatsioon (kajastades 100% sidusettevõttest): põhivara mahakandmisest oli 148 tuhat eurot (2020: 157 tuhat eurot) . TUHANDETES EURODES 31.12.2021 Käibevara 43 898 „ Lisa 8 Rendivarad (kapitalirent) Põhivara 212 275 Kontsern kui rentnik: Lühiajalised kohustused 15 490 Pikaajalised kohustused 88 022 Kapitalirendile võetud vara, varade parendused ja asendused varaliikide lõikes: Omakapital 152 661 Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Müügitulu (01.04.2021-31.12.2021) 41 510 Puhaskasum (01.04.2021-31.12.2021) 13 246 TUHANDETES EURODES Kokku „ Lisa 7 Materiaalne põhivara Saldo seisuga 31 .12 .2020 Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Soetusmaksumus 113 005 333 113 338 Akumuleeritud kulum -33 511 -232 -33 743 TUHANDETES EURODES Kokku JÄÄKMAKSUMUS 79 494 101 79 595 2021 . a toimunud muutused Ostud, parendused ja asendused 15 876 0 15,876 Mahakandmine -52 0 -52 Saldo seisuga 31 .12 .2020 Amortisatsioonikulu -5 819 -40 -5 859 Soetusmaksumus 232 359 159 556 1 687 8 929 402 531 Akumuleeritud kulum -58 781 -37 687 -980 0 -97 448 Saldo seisuga 31 .12 .2021 Soetusmaksumus 127 115 246 127 361 JÄÄKMAKSUMUS 173 578 121 869 707 8 929 305 083 Akumuleeritud kulum -37 616 -185 -37 801 2021. a toimunud muutused JÄÄKMAKSUMUS 89 499 61 89 560 Ostud ja parendused 128 785 664 38 075 39 652 Lisandumised äriühenduste 0 0 0 166 166 31 . oktoobril 2001 . a sõlmis AS Utilitas Tallinn (rentnik) Tallinna linnale kuuluva ettevõttega AS kaudu (lisa 5) Mahakandmised -59 -79 -10 0 -148 Tallinna Soojus (rendileandja) ettevõtte rendi- ja opereerimislepingu 30 aastaks . Rendivarade hulgas kajastatakse lisaks esialgselt üle võetud varadele ka rendiperioodi jooksul varadele Müügid -101 -187 -7 -491 -786 tehtud parendusi ja asendusi . Ümberklassifitseerimine 28 395 4 573 0 -32 968 0 Muud ümberklassifitseerimised 0 -15 0 0 -15 Renditud varade bilansilises jääkmaksumuses kajastuvad AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu alusel renditud materiaalsed põhivarad koos AS Utilitas Tallinn poolt Amortisatsioonikulu -10 701 -7 396 -270 0 -18 367 nendesse rendiperioodi jooksul teostatud parenduste ja asendustega 88 836 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 79 394 tuh eurot) . Rendiperioodi lõpus kuuluvad investeeringud Rendivara Saldo seisuga 31.12.2021 asendustesse jääkväärtuses ettevõttele kompenseerimiseks AS Tallinna Soojus poolt . Soetusmaksumus 259 319 164 082 2 303 13 711 439 415 Akumuleeritud kulum ­68 079 ­44 532 ­1 219 0 ­113 830 JÄÄKMAKSUMUS 191 240 119 550 1 084 13 711 325 585 102 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 103 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 AS Tallinna Soojus rendi- ja opereerimislepingu alusel renditud põhivarade bilansiline „ Lisa 9 Immateriaalne põhivara jääkmaksumus jaguneb alljärgnevalt: Firma- väärtus Ehitus- õigused ja liitumis- lepingud Muu imma- teriaalne põhivara TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 TUHANDETES EURODES Kokku AS Tallinna Soojus (rendileandja) rendi- ja 4 108 5 406 opereerimislepingu sõlmimisel üle antud põhivarad Saldo seisuga 31 .12 .2020 Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) poolt 7 226 7 839 Soetusmaksumus 22 839 0 1 760 24 599 teostatud parendused Akumuleeritud kulum -9 343 0 -457 -9 800 Rendiperioodil AS Utilitas Tallinn (rentniku) poolt 77 563 66 250 teostatud asendused JÄÄKMAKSUMUS 13 496 0 1 303 14 799 2021 . a toimunud muutused RENDITUD VARADE BILANSILINE JÄÄKMAKSUMUS KOKKU 88 897 79 495 Ostud ja parendused 0 0 580 580 Lisaks on materiaalse vara hulgas muud rendi- ja operaatorlepinguga seotud materiaalsed Lisandumised äriühenduste kaudu (lisa 5) 8 492 0 8 492 varad jääkmaksumusega 100 208 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 92 544 tuh eurot), mida AS Muud ümberklassifitseerimised 0 -182 0 -182 Utilitas Tallinn on omandanud täiendavalt rendiperioodi jooksul ja mis kuuluvad samuti juhul Amortisatsioonikulu -1 038 0 -228 -1 266 kui omand läheb rendiperioodi lõpul rendileandjale üle, jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus poolt . Aruandeperioodi lõpu seisuga oli materiaalse põhivara hulgas täiendavalt Saldo seisuga 31 .12 .2021 rendi- ja operaatorlepinguga seotud lõpetamata ehitisi ja seadmeid jääkmaksumusega 7 759 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga 6 181 tuh eurot), mis kuuluvad juhul kui omand läheb Soetusmaksumus 22 839 8 492 2 252 33 583 rendiperioodi lõpul rendileandjale üle, jääkväärtuses kompenseerimisele AS Tallinna Soojus Akumuleeritud kulum -10 381 -182 -597 -11 160 poolt . JÄÄKMAKSUMUS 12 458 8 310 1 655 22 423 Lepingust tulenev kapitalirendikohustis Rendi- ja operaatorlepingu alusel rendiperioodi lõpuni tasutavate rendimaksete väärtus Immateriaalse põhivara hulgas kajastatakse AS Tallinna Soojus rendi- ja operaatorlepingu kajastub kohustiste all ja moodustas seisuga 31 .12 .2021 37 314 tuh eurot (31 .12 .2020 seisuga alusel renditud immateriaalseid varasid nende parenduste ja asendustega bilansilises 38 690 tuh eurot) . jääkmaksumuses 61 tuhat eurot (31 .12 .2020: 101 tuhat eurot; vt lisa 8) . Rendimaksete nüüdisväärtus lepingu sõlmimisel oli 35 834 tuhat eurot ja aastane rendimakse 2 684 tuhat eurot . Rendimaksete nüüdisväärtuse leidmiseks prognoositi algselt „ Lisa 10 Laenukohustised tarbijahinnaindeksi väärtused 1-5 aastaks 4,50%, 6-10 aastaks 3,50% ja 11-30 aastaks 3,10% . Renditasu korrigeeritakse üks kord kalendriaasta jooksul vastavalt tarbijahinnaindeksi Lühiajaline Pikaajaline muutusele eelnenud aastal . Algselt prognoositud ja tegeliku tarbijahinnaindeksi erinevuse Tagasimakse Lepinguline TUHANDETES EURODES saldo saldo mõju rendimakse suurusele kajastatakse perioodi tuluna või kuluna . Rendimakse tasumine tähtaeg intressimäär 31 .12 .2021 31 .12 .2021 toimub kord kvartalis . Omaniku laen (lisa 21) 0 277 701 2047 4,99% Kapitalirendi kohustis seisuga 31 .12 .2021 on 37 828 tuhat eurot (31 .12 .2020 seisuga 38 778 tuhat eurot; vt lisa 10) . Kapitalirendikohustised 1 795 36 033 Kapitalirendi tingimustel renditakse transpordivahendeid bilansilise jääkmaksumusega 663 sh Rendi- ja operaatorleping (diskontomäär) tuhat eurot (31 .12 .2020 100 tuhat eurot) . 1 675 35 639 2031 AS-ga Tallinna Soojus (lisa 8) 9,60% 6 kuu euribor+ Muu kapitalirent 120 394 2026 1,30-1,35% KOKKU 1 795 313 734 Lühiajaline Pikaajaline Tagasimakse Lepinguline TUHANDETES EURODES saldo saldo tähtaeg intressimäär 31 .12 .2020 31 .12 .2020 Omaniku laen (lisa 21) 0 229 701 2047 4,99% Kapitalirendikohustised 1 393 37 385 sh Rendi- ja operaatorleping (diskontomäär) 1 376 37 314 2031 AS-ga Tallinna Soojus (lisa 8) 9,60% 6 kuu euribor+ Muu kapitalirent 17 71 2025 1,30-1,35% KOKKU 1 393 267 086 104 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 105 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Refinantseerimis – ja intressiriski elimineerimiseks asendati 3-aastase allesjäänud lõpptähtajaga Kontsernil ei ole bilansipäeva seisuga teada keskkonnaalastest ohtudest tulenevaid kulutusi sündikaatlaenud 2018 . majandusaastal OÜ Utilitas emaettevõtte poolt pikaajalise lõpptähtaja ega ettekirjutusi ühegi pädeva organi poolt keskkonnaalase vastutuse kompenseerimiseks . (2047 . aastani) ning fikseeritud intressimääraga (4,99%) laenudega . Aruandeperioodil saadi Keskkonnakahjude eraldist ei ole diskonteeritud, kuna juhtkonna hinnangul on diskonteerimise emaettevõttelt laenu summas 48 000 tuhat eurot . mõju aastaaruandele ebaoluline . Aruandeperioodi intressikulu saadud laenudelt oli 12 646 tuhat eurot (2020: 10 646 tuhat eurot) (vt lisa 21), kapitalirendi intress 3 319 tuhat eurot (2020: 3 502 tuhat eurot) . Kontsernil on sõlmitud SEB pangaga käibekrediidi leping limiidiga 15 miljonit eurot, intressikulu „ Lisa 13 Omakapital käibekrediidi kohustistasudelt oli 91 tuhat eurot (2020: 93 tuhat eurot) ja käibekrediidi 31 .12 .2021 31 .12 .2020 intressikulu 2 tuhat eurot (2020: 0 eurot) . Osakapital (tuhandetes eurodes) 7 650 7 650 Kõik kontserni võlakohustised on eurodes . Informatsioon laenukohustiste tagatiste kohta on Osade arv (tk) 1 1 toodud lisas 19 . Osade nimiväärtus (eurodes) 7 650 000 7 650 000 Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31 .12 .2021 ja 31 .12 .2020 koosneb 1 osast „ Lisa 11 Võlad ja ettemaksed nimiväärtusega 7 650 000 eurot, mille eest on täielikult tasutud . Lühiajalised võlad ja ettemaksed 2018 . a . novembris lisandus ettevõtte omanikeringi pikaajalise strateegiaga rahvusvaheline infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II), mille varasid juhib TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 First Sentier Investors . Ettevõtte kaudseteks omanikeks on EDIF II (85%) ja OÜ Utilitas juhtkonnaliikmete ettevõtted (15%) . OÜ Utilitas otseseks 100% emaettevõtteks on ühine Võlad tarnijatele 29 553 11 119 valdusettevõte FS Core Utilities S .à r .l . Võlad töövõtjatele 159 163 Maksuvõlad 5 650 2 000 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 sh Käibemaks 4 973 1 467 Ettevõtte jaotamata kasum 117 698 94 397 Sotsiaalmaks 293 240 Õhusaastemaks 180 126 Võimalikud dividendid 94 567 76 657 Üksikisiku tulumaks 158 129 Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 23 131 17 740 Erijuhtude tulumaks 16 13 Töötuskindlustusmaks 17 14 2021 . aastal maksti 5 000 tuhat eurot (2020: 5 000 tuhat eurot) dividende, millega kaasnes Kohustuslik kogumispension 10 9 tulumaksukulu 488 tuhat eurot (2020: 814 tuhat eurot) . Sellega kaasneb võimalus maksustada Aktsiisimaks 3 2 2022 . aastal välja makstavaid dividende madalama maksumääraga summas kuni 4 000 tuhat Muud võlad 245 238 eurot . Intressikohustus (lisa 21) 1 223 0 Lühiajalised eraldised 1 660 1 658 „ Lisa 14 Müügitulu CO2 saastekvootide reserv (lisa 16) 6 598 0 Saadud ettemaksed 308 300 TUHANDETES EURODES 2021 2020 LÜHIAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 45 396 15 478 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Pikaajalised võlad ja ettemaksed Eesti 159 912 124 836 KOKKU 159 912 124 836 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 Muud pikaajalised võlad 0 64 Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 0 64 Soojus-, elektrienergia tootmine ja müük 142 680 101 278 Taastuvenergia toetused 13 541 20 554 Muud müügitulud 3 691 3 004 „ Lisa 12 Pikaajalised eraldised MÜÜGITULU KOKKU 159 912 124 836 Võimalike keskkonnakahjude katteks on moodustatud eraldis 234 tuhat eurot (2020: 224 tuhat eurot) . Selle aluseks on AS-iga Tallinna Soojus sõlmitud ettevõtte rendi- ja opereerimisleping, Võrreldes 2020 . aastaga kasvas soojusenergia müük madalamate välistemperatuuride mõjul . 2021 . aastal taastuvenergia toetused vähenesid võrreldes 2020 . aastaga, kuna Väo1 mille kohaselt kannab AS Tallinna Soojus kõik enne lepingu jõustumise kuupäeva koostootmisjaama toetusskeemi rakendumisest möödus 12 aastat . keskkonnaohutusest tulenevad kulud, välja arvatud Utilitas Tallinna poolt kaetavad kulud, mis on maksimaalselt kuni 64 tuhat eurot ning 10% nimetatud limiiti ületavatest kuludest, kuid mitte rohkem kui 128 tuhat eurot ühe lepinguaasta kohta . Nimetatud maksimumsummasid korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele igal aastal . 106 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 107 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 „ Lisa 15 Muud äritulud „ Lisa 18 Tööjõukulud TUHANDETES EURODES 2021 2020 TUHANDETES EURODES 2021 2020 Kasum põhivara müügist 0 6 Palgakulu -8 706 -7 809 Saadud trahvid ja viivised 8 6 Sotsiaalmaksud -2 913 -2 614 Laekunud lootusetud võlad (lisa 3) 11 5 CO2 saastekvootide müük 155 1 241 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -11 619 -10 423 Tulu sihtfinantseerimisest 797 1 169 Töölepingu alusel töötav isik 252 248 Muud äritulud 9 50 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 9 MUUD ÄRITULUD KOKKU 980 2 477 Aruandeperioodil müüdi kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kehtiva kauplemisperioodi „ Lisa 19 Laenude tagatised, panditud varad ja antud garantiid jäägi, kokku 3,5 tuhat tonni, keskmise hinnaga 44,18 eurot tonn (2020: 45,1 tuhat tonni, keskmise hinnaga 27,52 eurot tonn) . Kontserni investeerimislaenudega seotud kohustiste, mis olid 31 .12 .2021 seisuga 277 701 tuhat eurot (31 .12 .2020 seisuga 229 701 tuhat eurot; vt lisa 10), tagamiseks on: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastas 2021 . aastal AS-i Utilitas Tallinn kolme investeeringuprojekti, summas 188 tuhat eurot (2020: nelja investeeringuprojekti, summas 1 . Kommertspant kontserni vallasvaradele summas 173,5 miljonit eurot Kontserni varad, 551 tuhat eurot) ja AS-i Utilitas Eesti viite investeeringuprojekti, summas 609 tuhat (2020: mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (vt lisa 3), varud viite investeeringuprojekti, summas 618 tuhat eurot) . (vt lisa 4) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (vt lisa 7) . 2 . Hüpoteegid kinnistutele väärtusega 10 miljonit eurot bilansilise maksumusega 4,4 „ Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused miljonit eurot (2020: 4,5 miljonit eurot) (vt lisa 7) ja hoonestusõigusele väärtusega 150 miljonit eurot (bilansiline maksumus määratlemata) . TUHANDETES EURODES 2021 2020 3 . Tütarettevõtete aktsiad ja osad . 2021 aasta aprillis Utilitas on andnud osaühingule Utilitas Wind garantii summas 11 350 tuhat Tooraine, materjal ja ostetud energia -68 408 -49 093 eurot . Antud garantiile arvestatakse intressi 12% aastas (vt lisa 21) . Energia, vee ja kemikaalide kulud -2 942 -2 955 Remondi ja hoolduskulud -3 343 -3 156 „ Lisa 20 Tingimuslikud kohustised Õhusaastetasu -483 -303 CO2 saastekvootide kulu -6 598 -1 056 Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Hoonestusõigus, maamaks -443 -443 Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 Muud -1 692 -1 550 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi . KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -83 909 -58 556 Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma . AS Utilitas Tallinn moodustas aruandeperioodil CO2 saastekvootide puudujäägi katteks reservi 6 598 tuhande euro väärtuses (81,6 tuhat tonni hinnaga 80,9 eurot tonn) (vt lisa 11) . 2020 . aastal ostis AS Utilitas Tallinn 1 056 tuhande euro väärtuses (46,0 tuhat tonni) CO2 „ Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega saastekvoodi ühikuid . Aruandekohustuslase emaettevõtte nimetus: FS Core Utilities S .à r .l . „ Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõte on registreeritud: Luxembourg Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõte: FS Elio S .à r .l . TUHANDETES EURODES 2021 2020 Riik, kuhu emaettevõtte kontsern on registreeritud: Luxembourg Mitmesugused büroo-, haldus- ja hoolduskulud -1 295 -1 101 OÜ Utilitas konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: Uurimis- ja arengukulud -26 -30 1 . ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle; Välised nõustajad -502 -368 2 . tütar- ja sidusettevõtted (konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada Varakindlustuse kulud -336 -328 konsolideerimise käigus elimineeritavaid tehinguid tütarettevõtetega); Ebatõenäoliselt laekuvad arved (lisa 3) 4 14 Muud kulud -1 456 -1 144 3 . ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -3 611 -2 957 ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted . 108 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 109 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Nõuded seotud osapoolte vastu viise kohanemiseks üha muutunuvate oludega . Utilitas kontserni fookuseks on toimepidevuse tagamine ka keerulises tegevuskeskkonnas . TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 Lühiajalised nõuded sidusettevõtjatele (lisa 3) 1 284 0 „ Lisa 23 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded sh intressinõuded 1 260 0 Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja Pikaajalised nõuded sidusettevõtjatele (lisa 3) 11 000 0 sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende sh antud laenud 11 000 0 soetusmaksumuses . Konsolideerimata bilanss Müügid seotud osapooltele TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 TUHANDETES EURODES 2021 2020 VARAD Käibevara Sidusettevõtjatele müüdud kaubad ja teenused 44 0 Raha 7 561 689 Sidusettevõtjatele antud laenudelt arvestatud intressitulu 432 0 Nõuded ja ettemaksed 7 339 1 671 Sidusettevõtjatele antud garantiidelt arvestatud intressitulu 828 0 KÄIBEVARA KOKKU 14 900 2 360 Põhivara Kohustised seotud osapoolte ees Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse 18 843 10 511 TUHANDETES EURODES 31 .12 .2021 31 .12 .2020 Finantsinvesteeringud sidusettevõtetesse 58 643 0 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 0 692 Lühiajalised kohustised emaettevõttele (lisa 11) 1 223 0 Antud laenud 205 480 233 560 sh intressikohustus 1 223 0 Materiaalne põhivara 665 507 Lühiajalised kohustised sidusettevõtjatele 127 0 Immateriaalne põhivara 83 49 Põhivara kokku 283 714 245 319 Pikaajalised kohustised emaettevõttele 277 701 229 701 VARAD KOKKU 298 614 247 679 sh saadud laenud (lisa 10) 277 701 229 701 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Ostud seotud osapooltelt Lühiajalised kohustised Kapitalirendi kohustised 28 0 TUHANDETES EURODES 2021 2020 Võlad ja ettemaksed 7 229 2 402 Lühiajalised kohustised kokku 7 257 2 402 Emaettevõttelt saadud laenult arvestatud intressikulu 12 646 10 646 Sidusettevõtjatelt ostetud kaubad ja teenused 973 0 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 277 701 229 701 Lepingulised kohustised osta või müüa seotud osapooltelt / seotud osapooltele puuduvad . Kapitalirendi kohustised 95 0 Lisainformatsioon soetud osapooltele antud garantiide kohta on välja toodud lisas 19 . Pikaajalised kohustised kokku 277 796 229 701 Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele 2021 . aastal arvestatud KOHUSTISED KOKKU 285 053 232 103 tasu oli 1 355 tuhat eurot, (2020: 1 128 tuhat eurot), millele lisandusid sotsiaalmaksud . Omakapital Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmega lepingu lõpetamisel võib sõltuvalt lepingu lõpetamise põhjustest tekkida ettevõttel kohustis maksta tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmele hüvitist Osakapital 7 650 7 650 6 kuu tasu ulatuses . Jaotamata kasum 5 911 7 926 OMAKAPITAL KOKKU 13 561 15 576 „ Lisa 22 Bilansipäevajärgsed sündmused KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 298 614 247 679 2022 . aasta 24 . veebruaril Venemaa algatatud sõjaline tegevus Ukrainas mõjutab nii otseselt kui ka kaudselt Eestis tegutsevaid ettevõtteid . Sõjast tingituna on muutunud keeruliseks nii Venemaa kui ka Ukraina toorainete ja kaupade import ning tarneahelate toimimine on häiritud . See aga omakorda tähendab kõrgemaid toorainete ja energia hindasid . Seega määramatus püsib väga kõrgel tasemel ning muutlikes tingimustes tuleb ettevõtetel leida 110 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 111 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Konsolideerimata kasumiaruanne Konsolideerimata rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES 2021 2020 TUHANDETES EURODES 2021 2020 Äritulud RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Müügitulu 1 801 1 274 Ärikahjum -1 883 -1 218 Korrigeerimised: ÄRITULUD KOKKU 1 801 1 274 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 65 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused -467 -121 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -3 452 -642 Mitmesugused tegevuskulud -1 015 -659 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 3 583 989 Tööjõukulud -2 137 -1 700 Makstud intressid -11 523 -11 666 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus -65 -12 Kokku rahavood äritegevusest -13 210 -12 525 Ärikahjum -1 883 -1 218 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Finantstulud ja -kulud Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -232 -545 Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütar- ja Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -13 -692 4 734 5 000 sidusettevõtetesse Tasutud tütarettevõtete soetamisel -8 435 0 Intressikulud -12 740 -10 739 Tasutud sidusettevõtete soetamisel -58 566 0 Muud finantstulud ja -kulud 12 874 11 002 Antud laenud -12 448 -30 000 Antud laenude tagasimaksed 40 500 6 000 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 4 868 5 263 Saadud dividendid 5 647 5 000 Kasum enne tulumaksustamist 2 985 4 045 Saadud intressid 10 681 11 911 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 2 985 4 045 Kokku rahavood investeerimistegevusest -22 866 -8 326 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 48 000 25 000 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -18 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -34 0 Makstud dividendid -5 000 -5 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 42 948 20 000 RAHAVOOD KOKKU 6 872 -851 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 689 1 540 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 7 561 689 112 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 113 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne TUHANDETES EURODES Osakapital Jaotamata kasum Kokku Saldo seisuga 31 .12 .2020 7 650 7 926 15 576 Aruandeperioodi puhaskasum 0 2 985 2 985 Makstud dividendid 0 -5 000 -5 000 Saldo seisuga 31 .12 .2021 7 650 5 911 13 561 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Osaühing Utilitas aktsionärile Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31 .12 .2021 Meie arvamus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 -18 843 -18 843 bilansiline väärtus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Osaühing Utilitas ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja 0 130 630 130 630 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 7 650 117 698 125 348 31 .12 .2021 Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2021; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 114 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, koostatud; ja siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama AS PricewaterhouseCoopers tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Oksana Popova Vandeaudiitor, litsents nr 633 Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- 21. aprill 2022 dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised Tallinn, Eesti võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2021. A KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE OÜ UTILITAS jaotamata kasum oli: OÜ Utilitas 2021. a majandusaasta aruanne allkirjastati 21. aprillil 2022. Kokku jaotamata kasum 31. detsember 2021 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .117 698 tuhat eurot OÜ UTILITAS juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku maksta kuni 31. detsembrini 2021 kogunenud jaotamata kasumist dividende summas 5 000 tuhat eurot. Priit Koit Juhatuse liige 118 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 119 OÜ UTILITAS | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 64201 1491984 82.84% Jah Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 68201 309062 17.16% Ei Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected]  CONSOLIDATED ANNUAL REPORT 2022 OÜ Utilitas Consolidated CONTENTS Annual Report UTILITAS MANAGEMENT REPORT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2022 Utilitas in facts and figures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Message from the CEO . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Global trends and developments . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Address Key themes in the European and Estonian energy sector in 2022 . . . . . . . . . . . 18 Overview of business results . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Maakri 19/1 Investments . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 10145 Tallinn Acceleration of Utilitas Carbon neutrality plan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Corporate structure and management . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 Harju County SUSTAINABILITY IN UTILITAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 Republic of Estonia Stakeholders of Utilitas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Registry code Contribution toward UN Sustainable Development Goals . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 Material sustainability areas and targets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 12205523 Overview of ESG PERFORMANCE in 2022 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 EU Taxonomy . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Telephone ENVIRONMENTAL IMPACT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 +372 642 4071 Climate impact and air emissions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Reducing climate impact . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Principal area of activity Production of renewable energy . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Production and sale of electricity and thermal energy Other air emissions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 Resource use and efficiency . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Auditor Distribution network efficiency . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 AS PricewaterhouseCoopers Production efficiency . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Reduction of water use . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Beginning and end of financial year: Biodiversity and ecosystems . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65 01.01.2022 � 31.12.2022 SOCIAL IMPACT . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 Service quality . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Cooperation with customers . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Fair and transparent energy price . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Quality and continuity . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 Employees and workplace . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Workplace safety . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Employee inclusion . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 Diversity and equal treatment . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 GOVERNANCE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Sustainability governance . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 Risk management . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 Financial risks management . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Cooperation with educational establishments . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 Contribution to the development of the sector . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 Consolidated balance sheet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 Consolidated income statement . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 Consolidated cash flow statement . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Consolidated statement of changes in equity . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 Notes to the consolidated financial statements . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 Signatures of the management board to the 2022 consolidated annual report . 124 3 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 UTILITAS MANAGEMENT REPORT  „ 2022 results: 2,012 GWh 1,904 GWh 2,142 MWh heat consumed by heat produced cooling consumed by customers (2021: 1,993 GWh) customers (2021: 2,139 GWh) (2021: 1,366 MWh) 325 GWh 1,525 GWh 68% electricity renewable energy share of renewable produced produced energy in the (2021: 333 GWh) (2021: 1,526 GWh) production portfolio UTILITAS IN FACTS (2021: 65%) AND FIGURES 72 gCO eq/kWh 2 169 kt of CO eq 2 192 kt of CO eq 2 Utilitas is the leading producer of renewable heat and electricity, district heating and operational positive handprint cooling network greenhouse gas of green electricity as well as provider of district heating and cooling services across emissions emissions production Estonia. We provide solutions which are suitable for our customers (2021: 74 gCO2 eq/kWh) (2021: 183 kt of CO2 eq) (2021: 201 kt of CO2 eq) and the environment, producing and distributing energy with highest possible efficiency and utilising to the largest extent possible renewable and local sources of energy. 12% share of Utilitas in total production of renewable As of 31 December 2022, the Group consists of: electricity in Estonia (2021: 13%) – OÜ Utilitas - parent company – AS Utilitas Tallinn (100%) – provider of district heating and cooling services as well as renewable heat and electricity producer All district heating and cooling systems of Utilitas are efficient in accordance with the EU Energy Efficiency Directive 2012/27/EU – AS Utilitas Eesti (100%) – provider of district heating services as well as renewable heat producer Group operating companies are certified according to ISO 9001, – OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%) - producer of renewable heat and electricity ISO 14001 and ISO 45001 standards – OÜ Tuulepealne maa (100%) – developer of Saarde and Aseri wind parks in Estonia UGJAH S KA UT HU – OÜ Utilitas Wind (50%) - developer of renewable non-combustible energy projects ISO 9001 US TÕ ISO 14001 in Estonia and neighbouring countries ISO 45001 U t ili t a s T ja h u t s u – AS Tallinna Vesi (20.4%) - provider of water and wastewater services in Tallinn BUREAU VERITAS ug Certification al Ut id nn ka ta si m li ee ili se AS o k au g st ‒ T s e ll u l o k ü t t e sü 6 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 7 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 Utilitas provides district heating service in eight cities of Estonia: Tallinn, Valga, Jõgeva, „ Utilitas district heating: Haapsalu, Kärdla, Keila, Maardu and Rapla. Utilitas is also developing 2 wind parks in Estonia, in Saarde and Aseri. Customers of district heating service include apartment associations, state and municipal agencies, and private companies. Electricity produced is sold on NordPool power exchange. 5,500 393* 19.4 million m2 buildings net new connected heated net area of 14% Tallinn Maardu Aseri (2021: 5,100) buildings in 2022 buildings Keila wind park (2021: 92) (2021: 18.2 million m2) Kärdla Haapsalu Rapla 19% Jõgeva 67% Saarde wind park Residential 185,000 397,000 592 km Corporate customers Valga households city residents supplied of operated networks State and Municipal agencies (2021: 177,000) with environmentally sus- (2021: 556 km) Figure 2. Share of customer tainable district heating groups served by Utilitas Figure 1. Utilitas operations in Estonia. (2021: 375,000) (by heated sq. meters). „ Operated capacities include: 100% 100% 99.99% customer used biomass is from district heating connections certified sources (FSC, availability remotely metered PEFC or SBP certified) (2021: 99.99%) (2021: 100%) (2021: 100%) 3 58 MW 9 cogeneration plants installed rated solar parks (2021: 3) electrical capacity (2021: 9) (2021: 58 MW) 26 km 65-95% 41 1,300 MW 43 MW district heating share of new or reconstructed network depending on the operated boiler plants installed total heat wind parks under pipelines built or renovated area (2021: 26) capacity construction (2021: 62-95%) (2021: 1,200 MW) (2021: 28 km) * including 237 buildings and 55 MW from takeover of Adven networks in Tallinn 8 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 9 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ In addition, Utilitas Wind (50% owned) has: „ Organisation „ Financial indicators 79 MW 2,500+ MW 1,000+ MW 279 585 million euros operational wind development portfolio planned capacity of employees (2021: 261) total assets portfolio of onshore wind parks Saare-Liivi offshore + 21 employees in Group across the Baltics wind development (2021: 486) member Utilitas Wind 2 77 million euros „ Tallinna Vesi (20.4% owned): occupational accidents investments (2021: 0) (2021: 117) 15 260 million euros years average operating revenue employment length 470,000 22 mln m3 2,900 km (2021: 16 years) (2021: 161) residents supplied with Water supplied of water sewage and water and waste­rwater stormwater network services operated 3% 40 million euros employee voluntary net profit turnover (2021: 28) (2021: 3.5%) „ Business philosophy „ Membership in organisations Mission Vision Values Cleaner future To be a leader in the sustainable, The Estonian Renewable Energy Association The Estonian Power and Heat Association We reduce the field of energy innovative, environmental impact Create the best practices convenient and of energy consumption, and search for new competitive by enabling convenient solutions to achieve and affordable use of environmentally friendly Green Tiger The Responsible Business Forum of Estonia Wind Europe sustainably produced and climate neutral energy. society. 10 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 11 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 MESSAGE According to UN estimates, the world population passed the 8 billion mark in November 2022. The number of people on the planet has increased by one third, or 2.1 billion over the past 25 years, placing a significant strain on the planet’s finite resources, particularly FROM THE CEO energy and food which also puts pressure on biodiversity and habitat loss. As cities represent two-thirds of global energy consumption and account for more than 70% of greenhouse gas emissions, the increased urbanization calls for full focus on ensuring that urban energy supply is fully aligned with climate and energy policy targets. Among those targets is the need to minimize the amount of energy wasted. Deep renovation of The vital role of clean and domestically produced energy was once again asserted in housing stock is therefore required and Utilitas welcomes European and national plans 2022. The possibility to use supply of fossil energy as a geopolitical weapon was vividly to support full renovation of residential buildings. All Utilitas customer connections are demonstrated, followed by what many considered impossible in 21st century Europe – remotely metered and Utilitas supports its clients through providing accurate real-time a full-fledged war, as launched by Russia in Ukraine in February. While transition from as well as historic data on the buildings heat consumption, which enables to identify imported fossil fuels to local renewable alternatives was for some time seen as driven the buildings where heat consumption is abnormally high and would thus benefit most primarily by environmental benefits, 2022 opened many eyes. The only way to ensure from renovation activities. security of supply and reasonable price of energy both in the short and longer term, is to complete this transition as quickly as possible. While it is absolutely critical not to waste energy, it is also important to recognize renew- able energy as a potential source for economic growth. Carbon footprint is increasingly The challenges posed by disruptions in supply of fuels and excessive volatility in prices important in all sectors of our economy - only products and processes with low carbon required full attention and effort from Utilitas team to ensure that all clients of the footprint will be competitive in the longer run. At the same time, availability of large group were continuously supplied with energy throughout the year. The flexibility in the quantities of renewable energy would be the basis for new opportunities in modern production portfolio, embedded in the modern district heating systems run by Utilitas, production sectors. As an example, offshore wind farms can facilitate development of allowed us to mitigate the risks during the turbulent year. Power-to-X opportunities in Estonia, that otherwise would not emerge. To illustrate the The benefits of a modern district heating system – the possibility to enjoy reliable, potential - the population of Estonia, Latvia, and Lithuania combined is 6 million – that environmentally friendly heat supplied with low carbon footprint and at a reasonable is comparable to 5.5 million people in Finland. The use of electricity in industry is, how- price – was recognized by a number of new customers in 2022. In fact, the increase of ever, 5 times larger in Finland than in all three of its southern neighbours combined. By client base of Utilitas by 393 buildings, marks historic record and increased the total adding additional renewable energy capacities, we will be able to unlock this potential area of buildings heated by Utilitas to 19.4 million square metres. And as we are glad for growth. to witness ongoing interest, we are proceeding with the expansion of the networks to We are in global competition for the resources necessary for the green transition. provide possibility for new customers to connect to the system. Both with our European neighbours, but also with the US with their ambitious Inflation Utilitas has continuously invested in network upgrade as well as new production assets Reduction Act, as well as China who has developed an unique edge both in technologies, to increase resilience of operations and reduce its carbon footprint. Majority of heat is as well as raw materials. However, Estonia has the possibility to build on the experiences already sourced from combined heat and power plants using forest and wood indus- from the successful digital transition and if taking necessary decisions swiftly can hope- try residues and domestic solid waste, so that the positive handprint from renewable fully also become a new role model of renewables-based flexible economy. electricity production already exceeds carbon footprint of operations. Utilitas defined With our devoted team, and in close co-operation with in 2021 its strategy to decrease the share of fossil fuels even further and reach carbon the communities and our customers, we are committed neutrality and produce only renewable energy by 2030. However, since February 2022, to taking the next steps to the future with clean energy we have restated this ambition by committing to achieving this task as soon as possible, in clean nature. i.e. by 2030 at latest. Substantial investments are needed in order to reach this goal and we are constantly exploring opportunities to add new capacities to produce both power and heat from renewable sources. Utilitas reacted rapidly to the energy crisis and second stage flue gas condensers in Mustamäe CHP were completed already in 2022, thanks to great efforts of our team and co-operation partners at a time when supply chains were witnessing unprecedented disruptions. We have also launched the process of adding similar solutions to our Väo CHPs – all in all allowing to replace approximately 100 GWh of heat currently produced Priit Koit from natural gas. Targale wind park, commissioned in 2022, is the largest wind park juhatuse liige, Utilitas kontserni juht in Latvia and produces enough electricity to cover the needs of 50 000 households. Another wind park in Saarde, Estonia, will be commissioned in 2023, and will cover the power consumption of additional 40 000 households. Unlocking the potential to use industrial scale heat pumps and onshore and offshore wind to decarbonize the energy systems in the region, is within the primary focus areas of Utilitas project teams. 12 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 13 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 GLOBAL TRENDS „ Growing world population and increasing urbanisation The transformation towards renewable energy is currently led by developed countries AND DEVELOPMENTS who are also responsible for vast majority of the accumulated historic greenhouse gas emissions. On the other hand, the world’s population growth is heavily concentrated in developing countries highlighting the need to address inequalities and ensure a just transition towards a low-carbon future. According to the World Bank, investments in „ Multi-crisis era clean energy in low- and middle-income countries remain at or below 2015 levels4. In 2022 it became clear that the world is not facing one crisis after another, but is going According to UN estimates, the world population passed the 8 billion mark in November through compounding and multifold crises, from worsening climate change and global 2022. 5 Over the past 25 years, the number of people on the planet has increased by health challenges to geopolitical conflicts with global consequences, to name a few. one third, or 2.1 billion. Humanity is expected to grow by another fifth to just under 10 billion by around 2050. Europe has been in the center of all these crises. On 24th of February 2022 Russia launched its full-scale attack of Ukraine and as a result a devastating war is taking place This growth of world population is placing a significant strain on the planet’s finite in Europe. In addition to the unbearable human suffering, millions of war refugees were resources, particularly energy and food which also puts pressure on biodiversity and forced to leave their homes and seek refuge in European countries. In the beginning of habitat loss. Energy scarcity is a particularly pressing issue, as demand for energy 2023, 8 million refugees from Ukraine had been registered across Europe. continues to rise and without a rapid transformation towards renewable energy it will be impossible to meet the Paris Agreement goals of holding “the increase in the global The Russian aggression was tightly tied with Europe’s over-dependance on Russian fossil average temperature to well below 2°C above pre-industrial levels” and pursue efforts fuels. Russia was the leading supplier of natural gas, oil, and coal to the EU: overall almost “to limit the temperature increase to 1.5°C above pre-industrial levels.”6 25% of gross available energy in the EU came from Russian imports1. Using energy as a weapon, Russia decreased imports to EU even before the war started and the price of It is important to point out that some 56% of the world’s population – 4.4 billion inhabi- natural gas began its rise to the never-before-seen levels. tants – live in cities. Urban populations are expected to double by 2050, at which point nearly 7 of 10 people will live in cities. Cities represent two-thirds of global energy In parallel with crisis caused by the war, people’s livelihood is affected by the deepening consumption and account for more than 70% of greenhouse gas emissions. The most climate crisis. The scientists of Copernicus, the EU’s climate monitoring service, state that important topics in cities on the path to carbon neutrality in addition to prioritising Europe and polar regions were hit hardest by global warming in 2022. Europe experi- renewable energy, are energy efficiency and conservation, sustainable transport, circular enced its warmest summer, with temperatures increasing by more than twice the global economy, urban planning and resilience planning. average over the past three decades, faster than any other continent. The last eight years are now also the warmest eight yet recorded2. Yet, global energy-related CO2 emissions grew by 0.9% or 321 Mt in 2022, reaching a new high of over 36.8 Gt. Emissions from energy combustion increased by 423 Mt, while emissions from industrial processes decreased by 102 Mt. 4 billion 3.5 billion Portugal, France, Italy, and Romania were severely impacted by wildfires in August. ion Euronews reported that an area equivalent to three times the size of Luxembourg – a 3 billion opulat R u ra l p record-breaking 700,000 hectares burned in an uncontrollable blaze. Heat, dry condi- 2.5 billion tions, and wind created ideal conditions for fires and exacerbated Europe’s energy crisis tion 2 billion po p ula with hydropower generation down by about a fifth across Europe and some nuclear U rba n plants unable to operate at normal capacity due to problems with cooling water3. 1.5 billion 1 billion A positive development is that world leaders are now increasingly waking up to the severity and magnitude of these issues and are starting to react accordingly with much 500 million needed sense of urgency. Energy crises and security as well as extreme weather con- 0 ditions have led the world to accelerate the race towards renewable energy transition, 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2017 supported by technological developments and increasing competitiveness of renewable alternatives. Figure 3. Number of people living in urban and rural areas, World. https://ourworldindata.org/urbanization 1 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Energy_imports_from_Russia_-_statistics&oldid=556977#EU_ energy_dependency_on_Russia 2 https://www.copernicus.eu/en/news/news/observer-2022-year-extremes) https://www.bbc.com/news/science-environ- 4 https://www.worldbank.org/en/topic/energy/overview ment-64213575 https://climate.nasa.gov/news/3246/nasa-says-2022-fifth-warmest-year-on-record-warming-trend-continues 5 https://unctad.org/data-visualization/now-8-billion-and-counting-where-worlds-population-has-grown-most-and-why 3 (https://www.forbes.com/sites/mariannelehnis/2022/12/29/2022-was-a-year-of-record-breaking-extreme-weather-events/ 6 https://unfccc.int/process-and-meetings/the-paris-agreement 14 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 15 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ Renewable energy transition crisis. China’s 14th Five-Year Plan and market reforms, the REPowerEU plan and the US Inflation Reduction Act are the main drivers of the transition. The global energy crisis, triggered by Russia’s invasion of Ukraine, has sparked unprec- edented momentum for renewables, writes International Energy Agency (IEA) in its Green electricity will also help to decarbonise transport and heating and cooling sectors. report “Renewables 2022”7. Fossil fuel supply disruptions have underlined the energy Electric cars are already taking over in some European countries and the transition will security benefits of domestically generated renewable electricity, leading many countries accelerate as European Union is on track of banning the sales of new diesel and petrol to develop and strengthen policies supporting renewables. Meanwhile, higher fossil fuel cars from 2035 onwards. Heating and cooling sector will benefit from electrical heat prices worldwide have improved the competitiveness of solar PV and wind generation pumps and efficient district heating and cooling systems where possible. However, some against other fuels. sectors cannot easily be electrified. Where high amounts of energy are required, batteries will not be sufficient to store and transport energy. Heavy duty transport, shipping, and aviation all require fuel in a liquid or gaseous form, as the weight of batteries makes it 35 unsuitable for these applications. 30 Although direct electrification is an important means to decarbonisation, Ramboll9 is 25 25.6% expecting green hydrogen and e-fuels to be main solutions for sectors that are hard to Solar PV 20 22.1% Coal electrify from 2030 onwards. The EU, national and regional governments, and a number Natural gas of private companies are increasingly developing and promoting strategies with hydro- 16.2% 15 Wind gen as a key energy carrier on the path to net zero emissions. 12.8% 10.8% Hydropower 10 The term Power-to-X covers processes for converting renewably sourced electricity 5 (power) to a substance or energy carrier (“X”). This can be in gaseous form such as 2.0% Bioenergy hydrogen or methane (synthetic natural gas, Power-to-Gas), or it can be liquid synthetic % 0 fuels such as methanol, ammonia, synthetic diesel, or kerosene (Power-to-Liquid). Liquid 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 fuels from Power-to-X are also often referred to as electrofuels or merely e-fuels. Figure 4. Share of global cumulative power capacity by technology, 2010-2027 8 Over 2022-2027, IEA foresees a growth in renewables by almost 2400GW which is Renewable energy Electrolysis CO2 from unavoidable equal to the entire renewable electricity capacity installed during the last 20 years. industrial emissions or direct air capture Renewables are set to become the largest source of global electricity generation by early 2025 and account for over 90% of global electricity capacity expansion in the coming Power CO2 years. Renewables are the only electricity generation source whose share is expected to grow, with declining shares for coal, natural gas, nuclear and oil generation. The prediction is mainly based on policies by China, the European Union, the United States and India, which are all improving existing policies and regulatory and market reforms, while also introducing new ones more quickly than expected in reaction to the energy Energy storage H2 Synthesis 6% 9% E-fuels, 17% chemicals, ammonia Legislated January 2021 29% July 2022 Government position 55% with a net-zero 27% 91% with a net-zero but not legislated 45% target at least in target at least in In legislative process discussion discussion Balancing the Under discussion energy system No target 10% 48% 9% Heating Re-electrification Mobility Agriculture Industry Figure 5. Over 90% of CO2 emissions now occur in countries where some form of net-zero target is at least under Figure 6. Hydrogen is produced in electrolysers and can be subsequently processed with other feedstock (such as nitrogen discussion to produce ammonia or CO2 from carbon capture to produce carbon-based fuels) to produce synthetic electrofuels. 7 https://www.iea.org/reports/renewables-2022 8 https://www.iea.org/reports/renewables-2022/executive-summary 9 https://ramboll.com/net-zero-explorers/explainers/power-to-x-explained 16 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 17 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 KEY THEMES IN THE EUROPEAN AND 1000 ESTONIAN ENERGY SECTOR IN 2022 800 1 Energy security and affordability 600 2022 was a difficult and challenging year for Europe as well as Estonia. Russia’s war against Ukraine brought death and suffering to Ukrainians and resulted also in extremely 400 high energy prices and concerns around security of supply across Europe. The energy crisis was exacerbated by the ongoing climate crisis with droughts, floods, deadly heat- 200 waves and forest fires affecting also various parts of Europe. Europe reacted to the crisis strongly with EU wide initiatives to replace Russian origin 0 fossil fuels with other alternatives by importing LNG as well as promoting energy saving Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Sep Oct Nov Dec Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec and replacing gas with other alternatives. 2019 2020 2021 2022 Nord Pool Day-ahead electricity prices Jan2019=100 Austria Dutch TTF Natural gas price Jan2019=100 EU ETS carbon price Jan2019=100 Belgium Bulgaria Utilitas Tallinn heat price Jan2019=100 Utilitas Eesti heat price Jan2019=100 Czechia Germany Figure 8. Energy price developments Denmark Estonia Spain Finland The extreme volatility and unseen prices on energy markets resulted also in turmoil in France the financial markets, with a number of major gas-reliant utility companies requiring Greece Croatia urgent governmental support. The most prominent case was that of German utility and Hungary biggest natural gas importer Uniper where the German government agreed to a €15 Ireland billion bailout for a 30% stake in the company. Governments in Switzerland, the Czech Italy Republic, Spain, Sweden and France were forced into similar arrangements in order to Lithuania Luxembourg avoid even worse outcomes11. Fortunately, Estonia has over time reduced its dependence Latvia on Russian natural gas with annual consumption decreasing from 10+ TWh in the 2000s Netherlands to ca 5 TWh in the 2020s and no such extreme measures were necessary. A major driver Poland Power of this decrease has been the heating sector where local and renewable alternatives Portgual Industry Romania have replaced natural gas over time, but additional steps are still necessary to reduce Industry / Household Sweden dependence even further. Slovenia Household Slovakia In the short term, Utilitas reacted to the energy crisis by contingency planning and procuring sufficient inventories during spring and summer of 2022 to prepare for the -45 -40 -35 -30 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 Percentage Change 2023 heating season. Regulations were passed during the summer of 2022 in Estonia to Figure 7. Sectoral natural gas demand reductions 2022 and January 2023 compared to average 2019-21 deal with potential shortfalls of natural gas and treatment of different consumer groups Absolute Changes are shown in TWh. Relative changes are changes in sectoral demand in 2022 divided by total in those scenarios but fortunately it has insofar not been necessary to implement such average demand in 2019-21. It shows the contribution of individual components to overall demand change in 2022 measures in practice12. vs 2019-21 average. In the longer term the energy crisis has made countries across Europe realise that by transitioning to a clean economy, Europe would not only tackle the climate crisis but Whilst the above measures in combination with warm winter weather successfully also become energy resilient and increase the competitiveness of European economy. mitigated worst-case scenario risks during 2022 (such as power outages and demand Utilitas has decided to accelerate its carbon neutrality investment plan in order to sup- curtailment for industries and households) this was accompanied by extremely high port these aims in its areas of operations. See chapter Acceleration of Utilitas Carbon energy prices which burdened European households whilst also decreasing the com- neutrality plan for details. petitiveness of local businesses. High energy costs were partially compensated by EU wide and national support mechanisms of more than 600 billion euros10. 11 https://www.spglobal.com/esg/insights/european-utility-bailouts 12 e https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022001 10 https://www.crowell.com/NewsEvents/AlertsNewsletters/all/European-Commission-Prolongs-and-Expands-State-Aid-Temporary- Crisis-Framework 18 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 19 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  According to the REPowerEU plans also announced in 202215, the EU aims to urgently 2 Acceleration of renewable energy targets end dependence on Russian fossil fuels by 2027 by: 2022 brought several new decisions and updates in European Union Green Deal and z implementing energy savings through short-term fiscal and behavioural change climate emission reduction ambitions, the acceleration of the ambitions was a direct measures and increasing the EU’s energy efficiency targets; consequence of Russian aggression in Ukraine. In the longer term: z diversifying energy suppliers and increasing liquefied natural gas capacities; z accelerating investments in renewable energy projects and increasing 2030 target z Carbon emission reduction targets were increased. By year 2030 sectors under for renewables from 40% to 45%; obligatory emission trading scheme (ETS) need to lower carbon emissions com- pared to 2005 by 62% and sectors currently not under ETS need to lower emissions z reducing fossil fuel consumption in industry and transport through efficiency and by 40% (previously 43% and 29% respectively). The issuing of free carbon quotas fuel substitution; under ETS will end in 2034 z facilitating renewable hydrogen and increasing bio-methane production. z New carbon toll policy will be implemented to balance the price of products manu- factured outside of EU by implementing a carbon tax for products such as cement, To implement these plans, €210 billion worth of investments are planned until 2027 steel, aluminium, fertilizers and electricity together with developing the EU’s energy infrastructure. z ETS will be expanded to the shipping sector (by 2026) and a new trading scheme will be established for suppliers of fuels used in transportation and buildings sector (by 2027) „ The EU’s goal of halving its natural gas usage will rely z New proposal on rules for the energy sector to monitor methane emissions was on clean energy and other sources. agreed z In order to facilitate the replacement of natural gas with renewable energy sources, 400 385 a directly applicable framework regulation no 2022/2577 on accelerating the REPower EU deployment of renewable energy across the European Union was enacted as of 350 Fit Targets for structural gas demand for reductions or gas savings: -117Bcm 29.12.2022, which, among other things, aims at the rapid deployment of heat pumps. 55 Accordingly, the permit-granting process for the installation of heat pumps below 300 50 MW electrical capacity must not exceed 1 month -98 250 z In February 2022, the EU updated the Taxonomy Regulation which sets the criteria -37 for different economic activities that can be classified as sustainable. This is one of -32 200 the key tools implemented for financial markets to identify sustainable activities and 170 2030 -27 direct investments. Energy generation from fossil gas and nuclear were included as -9 gas supply 150 -12 75 target key: transitional activities, meaning that these projects can now be deemed sustainable Other gas only until 2035 at the latest if certain carbon emission levels and special measures 100 REPower EU Biomethane are met13 . It is surprising that investments into fossil gas have been deemed to Targets for gas supply 35 diversification: 95Bcm 10 Pipeline be compatible with the EU’s climate ambition, especially at the time when it has 50 diversification become obvious that fossil fuel dependence is linked with negative consequences 50 LNG to EU’s energy security and economy. Moreover, methane is responsible for around 0 20% of global greenhouse gas emissions but more alarmingly methane on a 20-year Reduced 2020 EU gas consumption Existing targets (Fit for 55) Energy efficiency and heat pumps Coal, nuclear, biomass Renewable hydrogen residential, service demand Reduced industrial demand 2030 remaining EU gas needs timescale has 84 times higher global warming potential than carbon dioxide14. Figure 9. European Commission targets for EU natural gas consumption by 2030, based on the REPowerEU package 13 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_22_711 15 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/12/14/eu-recovery-plan-provisional-agreement-reached-on-re- 14 https://energy.ec.europa.eu/topics/oil-gas-and-coal/methane-emissions_en powereu/ 20 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 21 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  Estonia also needs to develop a sense of urgency and realize that such targets are not achievable without significant support from the public sector in terms of both accelerated permitting but also establishing price mechanism which provide investment security and enable to carry out these sizeable and necessary investments. 3 Estonia’s renewable targets and pathway Estonia during 2022 reviewed its renewable energy targets and updated ambition is to to substantially increase production of renewable electricity, so that it would, as a min- imum, cover 100% of domestic electricity consumption (previous target 40%) by 2030 which implies a production growth of at least 7 TWh. The revised targets envisage also achieving at least a 65% share of renewable energy in total final energy consumption (previously 42%) which compares to achieved 38% level in 2021. Utilitas has already since 2012 supported ambitious renewable electricity production targets when it started participating in the Renewable Energy Roadmap Initiative which similarly foresaw the transitioning to 100% renewable electricity by 2030. If the state and municipalities live up to the announced ambitions and accelerate the planning and permitting processes, then this target is achievable but immediate To combat the immediate crisis in the shorter term, EU member states have approved actions are needed. The volume of installed onshore wind could be tripled in 3 years 672 billion euros of subsidies under the bloc’s temporary crisis framework. Majority compared to the current level and 2 GW of offshore wind capacity installed by of these funds (53%) have been approved for Germany equivalent to 9 per cent of its 2028-2030. This would bring total annual renewable electricity production in Estonia annual gross domestic product.16 The equivalent figure in Estonia is < 1% which is in stark to around 18 TWh (In 2021 Estonia produced 2.9 TWh of renewable electricity) in contrast to the ambitious renewable energy goals and targets. comparison to forecasted electricity consumption volume of 9.5 TWh in Energy and Climate Development Plan 2030 (ENMAKS 2030). By producing electricity in Other countries are also actively promoting transformation towards renewables. With excess of electricity sector demand, it will be further possible to electrify the heating passage of the Inflation Reduction Act in August 2022, the US has committed 369 bil- sector by utilisation of heat pumps (additional electricity demand potential of ca 2.5 lion dollars in new funding to combat climate change. This includes 260 billion dollars TWh) as well as promote electromobility (additional demand potential of 2.5 TWh). specifically for lower-carbon technologies, including wind, solar and other renewables, Thereby the total electricity demand in combination with exploiting sector coupling along with nuclear power, electric vehicles, and others. The competition for attracting opportunities would increase to 14.5 TWh. According to Stockholm Environment renewable investments is intense between the US and Europe but also within the EU Institute19 there is additional demand of 4.1 TWh in the hydrogen economy over itself as well. the next decades, which is dependent on the availability of sufficient renewable The higher long- term aim for renewable energy use, combined with other REPowerEU electricity for the production of hydrogen and its derivatives. Having sufficient provisions to reduce energy demand, implies significant increases in renewable capacity quantities of renewable electricity also enables to attract industrial energy-intensive shares across the electricity, transport and heating and cooling sectors. The Commission and value-adding investments and enhance the competitiveness of already estab- estimates that renewable energy in electricity would need to climb to 69% by 2030, to lished industries as their products will have low environmental footprint which is 32% in transport, and in heating/cooling should expand at least 2.3 percentage points increasingly important for competing on export markets. annually. International Energy Agency is however sceptical in Europe’s ability to deliver on these ambitious targets17. Europe’s renewable capacity expansion is limited by three main The price for such renewable electricity portfolio is highly competitive with an expected challenges: inadequate support schemes, lengthy and complex permitting procedures weighted average levelised cost ca 65-75 €/MWh (2022 real), considering also oil- and the slow pace of transmission and distribution network upgrades. According to the shale or natural gas based reserve capacities to cover <10% of annual demand at times REPowerEU targets18 capacities of 592 GW of solar and 510 GW of wind are required where wind or solar conditions are not sufficient. Renewable energy is clearly more by 2030. This would require average annual additions of 48 GW for solar and 36 GW cost competitive in comparison to fossil fuel based alternatives or nuclear. To put this for wind. In comparison, International Energy Agency’s foresees average annual net into context, the regulated oilshale based electricity production price in Estonia during additions of only 39 GW for solar PV and 17 GW for wind during 2022-2027. 2022 was established at 154 €/MWh and the newest nuclear power plant in Europe in launching phase (Hinkley point) has a guaranteed electricity price of 134 €/MWh as of 2022, which is inflated and payable for 30 years. 16 https://www.ft.com/content/85b55126-e1e6-4b2c-8bb2-753d3cafcbe5 17 https://www.iea.org/reports/is-the-european-union-on-track-to-meet-its-repowereu-goals 18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022SC0230&from=EN 19 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/uleminek-kliimaneutraalsele-elektritootmisele-eestis/ 22 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 23 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  2.6 17.1 efficient. In addition Estonian onshore development areas are burdened with number of 0.8 Industry Sector environmental and other restrictions (distance to homes, radar restrictions), therefore 8.1 Residential to achieve the planned substantial increase of renewable electricity production offshore 9.5 38.1 Commercial and wind is an economic and feasible solution. Public Services Other (Agriculture, Environmental impact assessment (EIA) program of Utilitas Wind’s Saare-Liivi offshore Forestry, wind farm with planned capacity of 1,200 MW was approved by The Consumer Protection 7.4 Transport) and Technical Regulatory Authority (TTJA) in 2022. 24.3 100% Wind turbine Figure 10. Net final electricity consumption in 2021 (TWh) by Eurostat SHARES production, % of max capacity 80% Finland has a total population of 5.5 million people in comparison to 6 million in the Wind turbine Baltics, yet the total electricity consumption is 3x higher, besides the electricity con- production @ 7 m/s 60% sumption in industrial sector is nearly 5x higher in Finland than in Estonia, Latvia, and Lithuania combined, or 38.1 TWh vs 8.1 TWh, which has enabled the success of a number Wind turbine 40% production @ 9 m/s of industry champions in the wood, machine building and other industrial sectors. Estonia has a chance to replicate Finland’s success by also actively investing into renewable 20% energy which provides opportunities and critical input for other sectors as well. Offshore wind plays an important role in these development plans. Wind speed on sea is 0% on average around 2 m/s higher than on land. In the windier months of October-March, 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 m/s the wind speed is ca 2.5 m/s higher and in summer 1.5 m/s higher. Wind generators work at maximum efficiency with wind speeds of 10+ m/s. On the sea such wind speeds are much more prevalent than onshore and therefore offshore wind parks are much more Figure 11. Typical wind turbine power curve 24 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 25 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  „ FINANCIAL RESULTS The Group’s key financial figures and ratios 2022 2021 Total assets (in EUR thousand) 584,714 486,507 Loan liabilities (in EUR thousand) 332,701 277,701 Current ratio (times) = 1.71 1.46 Current assets / Current liabilities Quick ratio (times) = 0.98 1.39 (Current assets – Inventories) / Current liabilities Liquidity ratio (times) = 0.07 0.41 Cash and cash equivalents / Current liabilities Debt to equity ratio (D/E) 2.65 2.88 Total revenue (in EUR thousand) 259,623 160,892 OVERVIEW OF Net profit (in EUR thousand) 39,907 28,301 BUSINESS RESULTS Return on assets (ROA) = 7.5% 6.5% Net profit / Total assets (average) Fixed assets turnover (times) = 0.57 0.44 Revenue / Fixed assets (average) Utilitas is the largest renewable energy producer in Estonia as well as largest district heating operator in the country connecting around a third of the Estonian district heat- Total assets turnover (times) = 0.48 0.37 ing customers. Utilitas heats 19.4 M m2 of buildings across Estonia via 592 km of district Revenue / Total assets (average) heating networks, providing over 2 TWh of heat to 5,500 buildings (2021: 5,100), including ca 185k households as well as municipal and corporate customers. Utilitas supplied in addition 318 GWh of renewable electricity in 2022 which accounted for ca 12% of the renewable electricity production in Estonia. In 2022, 393 (2021: 92) net new buildings all over Estonia with total capacity of 116 MW INVESTMENTS (2021: 40 MW) were connected to the district heating networks of Utilitas which was by far the record year for new connections in Utilitas history. Utilitas continued to offer a Achieving ambitious renewable energy targets is not possible without substantial invest- highly reliable service with 99.99% availability of district heating service for customers in ments on both country-wide as well as individual company levels in the utility sector. 2022. The aim of Utilitas is to provide all buildings located close to the existing network Efficient district heating and cooling play an important role in achieving the goals of with an opportunity to be connected to an environmentally sustainable energy system. climate neutrality and security of supply. After a relatively cold 2021, 2022 was on average warmer and as a result Utilitas produced Utilitas has been highly focused on pursuing renewable energy opportunities for addi- 4.5% less heat and electricity in comparison to 2021 for a total of 2.2 TWh. This included tional production volumes and as enhancing the resilience of existing operations via 1.5 TWh of renewable energy or 68% of total, an increase from the 65% achieved in 2021. investments into the district heating networks. Infrastructure investments are carried out with time horizons of 30+ years and therefore require careful evaluation, planning High pace of heat networks’ renovations and expansion continued in 2022 and reached and execution as well as a stable and predictable regulatory environment. 26 km in 2022 (28 km in 2021). Network renovation and expansion enables to connect new customers seeking a climate-friendly and competitive heating solution as well as In 2022 Utilitas and its subsidiaries invested a total of 77 million euros (2021: 117 million reduce network losses – network losses were reduced to record low level of 12.4% in euros), complemented by investments of joint venture Utilitas Wind of 50 million euros 2022 (12.7% in 2021). (2021: 25 million euros). 26 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 27 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 700 155 600 500 77 400 117 300 30 40 45 200 21 40 100 52 28 10 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 forecast Figure 12. Volume of investments made by Utilitas from 2013 to 2023 (planned), EUR mln Dividends amounted to 5 million euros (2021: 5 million euros) as Utilitas’ policy is to pay a stable and sustainable dividend to its shareholders. The main focus of investments was on enhancing energy efficiency, adding new renewable production volumes and reconstruction of district heating networks: z Investments related to operations of district heating networks and related produc- tion assets amounted to 47.5 million euros (38.5 million euros in 2021), including – Fourth year of long-term network replacement plan, 2022 network capex was in total 26 km (28 km in 2021), close to all-time high – Connecting 393 net new buildings to district heating networks (92 in 2021), including takeover of Adven clients in Tallinn. Total net area of heated buildings increased substantially to 19.4 mln square meters (18.2 million square meters in 2021) z Utilitas launched an innovative hydrogen project with the support of an investment – Installation of second stage flue gas condensers in Mustamäe CHP, enabling grant of 5 million euros from the Environmental Investment Centre and the Ministry to increase the efficiency of operations and provide additionally ca 20 GWh of Economic Affairs and Communications to co-finance the construction of a green of renewable heat to Tallinn district heating network and thereby also reduce hydrogen complete chain. Stargate Hydrogen Solutions, a company providing green natural gas demand in the network. Similar investments are planned in both Väo hydrogen solutions, is also participating in the project as a technical consultant. CHP plants during 2023 Green hydrogen will be introduced in public transport and the project must be – District Cooling investments of 4.2 million euros to connect new customers and completed by the end of November 2024. The project will reduce annual greenhouse develop the network and production gas emissions by 1,700 tonnes of CO2 equivalent and the annual production of green hydrogen that will be used in public transport will exceed 36 tonnes z Start of Saarde wind park construction, capex in 2022 amounted to 26 million euros. The park which will be the most modern in Estonia will be commissioned during z Utilitas Wind finalized the construction of largest wind park in Latvia during the summer of 2023 and have a total capacity of 39 MW. The park utilises 9 modern summer of 2022. The park has a total capacity of 59 MW and utilises 14 x 4.2 MW Vestas V150 turbines (4.3 MW each). Total annual production is expected to reach Vestas turbines. Annual production of ca 155 GWh is sufficient for covering annual 135 GWh which is enough to cover annual electricity needs of 40 thousand house- electricity consumption of around 50 thousand households. Total investment holds. Total investment by Utilitas is around 65 million euros. In addition, turbine amounts to 75 million euros supply agreement was signed with Enercon to install 2 turbines to Aseri wind park z During 2022 Utilitas Wind also acquired Grobina wind park in Latvia, with 33 Enercon (with grid capacity of 3.6 MW), commissioning planned for end of 2023, for a total turbines and total capacity of 20 MW. Thereby during 2022 Utilitas Wind became investment of around 7 million euros the largest wind energy producer in Latvia 28 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 29 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 Utilitas platform is planning over 250 million of investments in 2023: security, environmental and price concerns around natural gas have been evident to Utilitas for a long time already and in order to further reduce the demand for natural gas z Continuation of district heating network renovation and expansion capex and meet the challenges of climate change and energy security, Utilitas developed its z Subject to final investment decision launching investments into the large scale own carbon neutrality strategy during 2021, titled “From Low to Zero Carbon”. The plan wastewater and seawater heat pumps, machinery and equipment procurement initially envisaged a transformation towards carbon neutral operations by 2030 but the tenders planned for 2023 developments in 2022 resulted in a review of the strategy and decision has been taken z 2nd stage flue gas condenser investments in Väo CHPs during 2023 which are to accelerate the investment plan by as much as possible with an ambition to achieve expected to increase renewable heat output by ca 80 GWh and thereby reduc- these aims faster by 2027 already. ing natural gas need by up to 15% in Tallinn together with the already completed Mustamäe CHP second stage flue gas condenser Since 2008, Utilitas, as a result of concentrated, investments has achieved significant z Large-scale solar (9 MW in stage 1) development launching with expected comple- reduction of fossil fuel dependence already: tion in by 2024 next to Väo CHP plants z Most of Utilitas heat production currently comes from biomass CHPs, which also z Short-term heat storage project was delayed in 2021-2022 due to anticipation produce renewable electricity, which is additionally beneficial to all energy consum- of potential state grants to support with the implementation, Utilitas expects to ers in Estonia by replacing fossil fuels in the grid continue with the project in 2023-2024 z 65% reduction of carbon intensity since 2008 as a result of investments into z Completion of construction of two wind parks (Saarde and Aseri) in Estonia in 2023 CHP plants which use local renewable resources, renovation of existing district with total capacity of 43 MW heating networks and installation of z Continuing with development of onshore and offshore wind projects under Utilitas remotely readable meters to all cus- Wind tomers which enables real-time auto- – Utilitas Wind is planning to start construction of Telšiai wind park in Lithuania matic management of networks that and expansion of production capacities of Targale wind park in Latvia with total enhances efficiency capex in excess of 200 million euros and around 100 million euros of investments z Utilitas has invested over 450 million foreseen for 2023 euros during this period Utilitas Tallinna Elektrijaam and Utilitas Tallinn qualify as electricity producers with reporting obligations in the context of European Council regulation 2022/1854 and have The accelerated carbon neutrality program to report electricity revenues which exceeded 180 €/MWh over the period December foresees additional investments of over 500 2022 to June 2023. During December 2022 the electricity revenues exceeding the million euros in 2022-2027 with focus on threshold amounted to 1 692 thousand euros, Utilitas Group is required to invest these increasing renewable energy production, funds into development of additional renewable energy production or storage by 2028. enhancing energy efficiency and refurbish- Utilitas has a number of suitable projects in the pipeline as described above and intends ment of networks: to duly comply with the regulation. z Development of new renewable energy In order to mitigate potential risks related to security of supply for key production capacities and transforming the heat inputs (natural gas and biomass), Utilitas invested substantial funds towards procuring sources of all Utilitas operated dis- sufficient inventories of these inputs as well as a acquiring additional inventories of trict heating networks to fully renew- diesel fuel which would have been used in case of natural gas shortages in the region. able alternatives. Utilitas is focused The total amount of funds invested into inventories and prepayments (December 2022 on developing opportunities to utilize vs December 2021) amounted to 38.6 million euros. industrial scale heat pumps to pro- Dividends amounted to 5 million euros (2021: 5 million euros) as Utilitas’ policy is to pay duce energy for its networks. Heat a stable and sustainable dividend to its shareholders. pump technology is key to producing renewable heating and cooling from ambient energy and enable the use of waste heat and cold. Deployment of heat pumps which mobilises underused renewable energy sources such as ambient energy, geothermal energy and waste heat from ACCELERATION OF UTILITAS CARBON industrial and tertiary sectors, including data centres, makes it possible to replace NEUTRALITY PLAN natural gas and other fossil fuel-based boilers with a renewable heating solution, while increasing energy efficiency. This accelerates the reduction in the use of gas Like in many other cities in Estonia, Utilitas district heating networks were also historically for the supply of heating, both in buildings as well as in industry. Installation of heat reliant on natural gas. In 2008 Utilitas used ca 2TWh of natural gas or close to 90% of pumps increases the use of renewables in the heating sector, which accounts for input energy (and close to 100% in Tallinn) for heat production. By 2022 the share of almost half of the EU energy consumption, and thereby contributes to security of fossil fuels in Utilitas’ networks has been reduced to around 1/3rd or ca 675 GWh. The supply and fulfilment of environmental targets. 30 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 31 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 To support the deployment of heat pumps, Utilitas already in 2022 launched the con- z Facilitating fuel switch across the cities where Utilitas operates by connecting struction of 39 MW Saarde wind park (see section Investments for more details) and in existing buildings which today use other heat sources (primarily natural gas) to 2023 construction of 4 MW Aseri wind park is starting as well. district heating networks, in order to reduce the environmental impact of the communities as well as improve their energy security by replacing natural gas with z Reconstruction and refurbishment of the district heating networks in order to: a local alternative with lower price – increase network efficiency z Supporting the development of cities where Utilitas operates by being a reliable and responsible co-operation partner for residential and commercial real estate – enable utilisation of low-grade heat sources (such as waste heat from data centers developers and connecting new buildings to the heating network as well as providing and other industrial processes as well as waste-and seawater heat pumps) and district cooling as an environmentally friendly alternative to local cooling solutions development towards decreasingly low temperature district heating networks – improve the resilience of the networks, as modern networks have an order of The final step of the carbon neutrality plan is to replace remaining natural gas with magnitude lower probability of bursts in comparison to amortised legacy net- biogas and/or electric boilers or future renewable technologies like hydrogen or e-fuels. works from Soviet times. The performance of the Utilitas carbon neutrality plan is measured and reported annually. z Promoting sector coupling and taking advantage of new technologies and inno- Carbon intensity of heat and district cooling supplied in Utilitas operated networks vation (KPI 1) is the key measure of Utilitas´s performance towards decarbonization by 2030 – Utilitas is launching first-of-its-kind hydrogen project in Estonia next to Väo CHP and captures the impact on total heating and cooling networks emissions from the plants, the excess heat from hydrogen production to be utilized in the district perspective of our end clients. heating network 2021 result 2022 result 2030 target KPI 120: Carbon intensity of Utilitas district 74 gCO2 eq/kWh 72 gCO2 eq/kWh* 0 gCO2 eq/kWh heating and cooling networks 100% 250 2008: KPI 221: Renewable 204 g CO2/kWh 65% 68% 100% carbon intensity energy production share 80% 200 *67 gCO2 eq/kWh if eliminating natural gas replacement with shale oil The 2030 sustainability performance target (SPT 1) is to reduce the carbon intensity 60% 150 2022: of heating and cooling supplied in networks to 0 gCO2/kWh. In addition to supplying 68% renewable carbon neutral heat to its customers, generation of energy (electricity, heat and cool- energy production ing) from renewable sources, particularly from biomass, solar and heat pumps is also core to Utilitas business strategy and is expressed as KPI 2, which captures the share 40% 100 2022: of renewable energy in the Utilitas own energy production mix. The 2030 sustainability 72 g CO2/kWh performance target (SPT 2) is to increase the share of renewable energy in Utilitas own 2008: carbon intensity energy production mix up to 100%. 12% renewable energy production 20% 50 gCO2 /kWh Väo 1 CHP Iru WtE Väo 2 CHP Mustamäe CHP 0% 0 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 % of renewable energy in own production portfolio Utilitas DH&C networks carbon intensity 20 KPI 1 = (Scope 1 and 2 emissions from Utilitas + operational emissions from purchased heat)/total produced and purchased heat and district cooling; gCO2/kWh 21 KPI 2 = (Utilitas heat, electricity and cooling production from renewable sources – electricity consumption of energy production)/(total Figure 13. Utilitas Carbon Neutrality Plan targets heat, electricity and cooling production-electricity consumed for energy production)*100; % 32 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 33 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 CORPORATE As of 31 December 2022, the Group structure is as follows: STRUCTURE AND OÜ UTILITAS Priit Koit – Group CEO MANAGEMENT „ AS Utilitas Tallinn (100%) and AS Utilitas Eesti (100%) district heating and cooling service in Tallinn and 7 other cities over Estonia The direct 100% parent company of OÜ Utilitas is joint holding company FS Core Utilities Robert Kitt – Chairman of the Management Board S.à r.l, which is owned 85% by European Diversified Infrastructure Fund II (EDIF II) (85%) Janek Trumsi – Member of the Management Board and 15% by members of the management team of Utilitas. EDIF II is a leading international Aulis Meitus – Member of the Management Board infrastructure fund with long-term strategy and is managed by Igneo Infrastructure Partners (direct infrastructure management unit of First Sentier Investors Group). „ OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam (100%) electricity and heat production OÜ Utilitas supervisory board consists of three members: Andres Taukar – Chairman of the Management Board Andrus Tamm – Member of the Management Board z Kristjan Rahu – Chairman of the Supervisory Board Üllar Metsküla – Member of the Management Board z Andreas Greim – Member of the Supervisory Board z Gregor Kurth – Member of the Supervisory Board „ OÜ Tuulepealne Maa (100%) wind park developments in Estonia Rene Tammist – Member of the Management Board Following Committees also form part of the management structure: Andrus Zavadskis – Member of the Management Board z Audit Committee „ OÜ Utilitas Wind (50%) z Nomination and Remuneration Committee wind park development related joint holding company z ESG Committee Rene Tammist – Member of the Management Board Priit Brus – Member of the Management Board • OÜ Vihtra Tuulepark (100%) wind park development in Estonia • OÜ Irbeni (100%) land right management • SIA Grobina Wind Park (100%) Grobina wind park • Utilitas Wind SIA (100%) wind park development in Latvia • TCK SIA (98%) Targale wind park • UAB Telšiu véjo parkas (20%) wind park development in Lithuania • UAB Telšių vėjo jėgainės (10%) wind park development in Lithuania „ AS Tallinna Vesi (20.36%) drinking water and wastewater treatment and supply service. 3 out of 9 Supervisory Board seats are held by Utilitas, including Chairman position. 34 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 35 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 SUSTAINABILITY IN UTILITAS More than one-third of the Estonian district heating customers are connected to the networks of Utilitas. In addition to providing dis- trict heating, Utilitas produces renewable electricity and provides district cooling. As a provider of vital services, we recognize our role in the society and commit to act responsibly. The goal is to contribute towards a sustainable economy and to provide long- term value without causing significant harm to the environment and people. Ensuring uninterrupted supply of services and adapting to rapidly changing operating environment and market trends as well as prioritising sustainability aspects in decision making is of upmost importance. STAKEHOLDERS CONTRIBUTION TOWARD OF UTILITAS UN SUSTAINABLE Utilitas includes the views of different stakeholders into decision making and engages them on an ongoing basis to update plans according to changing expectations. Different DEVELOPMENT GOALS major internal and external stakeholder groups important to Utilitas together with their United Nations Sustainable Development Goals (SDG) have been used to place Utilitas expectations and ways of engagement are: business operations in a broader context and to highlight most significant aspects on which the Group contributes regarding sustainable development. These goals are also Major stakeholder groups Major expectations towards us brought out throughout the report to show the wider contribution of each sustainability topic managed by Utilitas. Consumers of heat, z Reasonable price electricity and cooling z Security of supply z Convenience „ Our highest impact is to SDG-s: z Small carbon footprint Investors, financiers z Sustainable and responsible governance z Stable and predictable financial performance z Productive, sustainable, environmentally friendly and innovative company Being the largest district heating company and renewable energy producer in Estonia Public sector incl z Affordable and fair prices for consumers makes us responsible for providing access to energy in an environmentally friendly way, municipalities and z Sustainable and responsible governance regulator, industry, today and in the future. z Climate change mitigation and adaptation sustainability and civic associations, local z Partnership and cooperation communities, research z Operational safety institutions and experts. „ Whilst contributing to SDG-s: z Contribution to national targets in energy sector z Innovative leader in terms of sustainability and awareness in energy sector Real-estate developers, z Partnership and cooperation construction companies, z Reasonable energy price building managers, z Security of supply suppliers and Our daily operations and processes follow principles and include initiatives which make subcontractors z Provision of environmentally friendly and sustainable energy impact to moving towards these global goals on local level – mostly related to resource z Small carbon footprint efficiency and employment. z Technically competent partnership z Fair and equal treatment z Long term business relations „ But adhering also to principles of SDG-s: Employees z Good working conditions, motivation of employees z Fair wages z Safe working environment z Stable and responsible employer with good reputation Society and media z Open for cooperation We aim to ensure responsible business operations today and in the future – hence, our z Good reputation responsibility is to take good care of people and stakeholders around us. z Opinion leader in energy sector 38 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 39 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  OUR 7 MATERIAL SUSTAINABILITY SOCIAL DIMENSION AREAS AND TARGETS ACTION AREAS Most important sustainability topics for Utilitas were identified in 2021 by reviewing material ESG aspects in cooperation with external experts. The assessment took into account most important short-term and long-term external contributors impacting 4 Workplace safety Utilitas business, as well as impacts coming from Utilitas operations that have an effect z Zero workplace accidents on stakeholders, society and the environment. This included mapping of societal mega- ENVIRONMENTAL DIMENSION trends, relevant political and regulatory developments, and societal challenges together with good industry practice and sector standards. Aspects taken into account for formulating ESG strategy: „ Societal megatrends affecting the sector: 1 Climate and emissions 5 Employee inclusion z Global warming in Estonia and the world; z Carbon neutral heat and cooling supply by z High employee engagement and satisfac- 2030 at the latest tion rate z Urbanization and sector coupling in cities; z 100% renewable energy production by 2030 at z Diverse teams and gender balance z Increase in intermittent energy production capacities the latest z Talent retention - voluntary turnover rate z Positive handprint from green electrici- below 5% ty - avoided emissions by customers are „ Societal challenges in Estonia and the world: higher than Utilitas` Scope 1, 2 & operational 3 emissions z Need to ensure energy security, sustainability and affordability; z Needs according to the United Nations Sustainable Development Goals. „ European Union and Estonian regulatory developments: 6 Quality service for clients z Energy and climate policies and strategies; z Certainty of supply for customers z Regulations for transparency on sustainability & ESG. z High client satisfaction rate z Increase in client base „ Good market practice for ESG and sustainability management: z Requirements of good practice standardized management systems (e.g Iso 9001, 2 Resource use and efficiency GOVERNANCE DIMENSION 14001 and 45001); z Heating and cooling networks are Efficient z Inspiration from other major ESG and sustainability management guidelines, stan- District Heating networks as defined by EU dards and frameworks. directive z Highly efficient production (efficiency over 85%, incl scrubber near 100%) As a result of the analysis, seven priority sustainability areas in environmental, social, and governance dimensions were formulated. Targets, plans and key performance indicators 7 Responsible governance were attached to each priority area in order to screen the sustainability management and community performance and progress of Utilitas. Future activities to initiate the mitigation of negative engagement impacts and increase positive impacts in these areas were also identified. This forms the z Relevant asset and operational as well strategic ESG and sustainability framework of Utilitas. as board level responsible governance measures in place 3 Biodiversity and ecosystems z Taxonomy aligned reporting to be devel- z 100% biomass sourced locally oped z 100% of procured biomass is obtained from z Valid and updated ISO 9001, 14001, and certified suppliers, PEFC certification 45001 & green office certifications z Transparency of the price policy main- tained 40 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 41 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 OVERVIEW OF ESG Social dimension PERFORMANCE IN 2022 4 Workplace safety 5 Employee inclusion 6 Quality service for clients Key performance indicators for all priority ESG areas are in place to show Utilitas’ sus- tainability performance. The graph below shows the Group sustainability targets and year 2022 results in all 7 important ESG areas. Zero High employee Service supply workplace satisfaction certainty accidents 2022: new survey will 2022: 99.99% average Environmental dimension be conducted in 2023 availability of district heating 2022: 2 (biannually) (2021: 99.99%) (2021: 0) (2021: 4.15/5) 1 Climate and emissions: 2 Resource use and efficiency: 3 Biodiversity ecosystems: and Gender Satisfied Carbon neutral Efficient 100% of used balance customers heating and district heating biomass 2022: 25%/25% of women 2022: 94% customer cooling supply and cooling sourced locally in total / managerial positions satisfaction by 2030. networks as 2022: achieved (2021: 25%/23%) (2021: 97%) 2022: 72* gCO2/kWh defined by EU (2021: achieved) network CO2 emissions directives (2021: 74 gCO2/kWh) 2022: achieved in all *67 gCO2/kWh without networks Talent Client base special measures for gas (2021: achieved) retention increase replacement that were made in 2022 2022: 3.0% voluntary 2022*: 393 / 116 MW net new turnover rate buildings / connected new (2021: 3.5%) power 100% High 100% of (2021: 92 / 40 MW) renewable production biomass *including 237 buildings and 55 MW from takeover of Adven energy efficiency obtained networks in Tallinn production by 2022 (and 2021): over 85% from certified 2030 in boiler houses and near sources 100% in combined heat and power plants 2022: achieved 2022: 68% renewable energy production (2021: achieved) (2021: 65%) Governance dimension Positive handprint 7 Responsible governance from green z Responsible governance measures are in electricity place on asset, operational and board level 2022: avoided CO2 z Transparent price policy emissions 192 th tons > operational CO2 emissions z ISO 9001, 14001, and 45001 and green office 165 th tons certifications (2021: achieved) 42 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 43 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 EU TAXONOMY Accounting method The turnover of the activities listed in the table was counted in the numerator and net turnover was counted as denominator of the turnover calculations. As for the calculation The EU Taxonomy regulations22 is a classification system to encourage sustainable invest- of proportion of CapEx, mainly Utilitas’ invests in the sustainable and green activities ments by determining which economic activities make a contribution to the environmental such as new renewable energy generation units, heat pumps for utilisation of waste heat objectives of the EU Green Deal.23 It establishes a science-based performance criteria and etc were considered. Those investments were counted in the numerator and total capex imposes a corporate reporting obligation on certain companies to disclose the extent as indicated in the Disclosure Delegated Act25 was counted as denominator. to which companies’ turnover, capital expenditure (CapEx) and operational expenditure (OpEx) are related to sustainable activities according to the Taxonomy regulation. As a result, 81% of Utilitas turnover and 98% of Utilitas CapEx was related with taxono- my-eligible activities in 2022. Currently, the list of activities and related performance criteria has been adopted in relation to climate change-related environmental objectives,24 including activities relevant for Utilitas. Taxonomy-eligible Taxonomy NACE Absolute Proportion Absolute Proportion activities code code turnover, k€ of turnover CapEx, k€ of CapEx Utilitas is currently not in the scope of companies that are obliged to disclose Taxonomy- A.1. Taxonomy-aligned related information. Nevertheless, the first step has been taken towards assessing its activities* business activities in relation to the Taxonomy regulation. The aim is to be transpar- A.2. Taxonomy-eligible ent about the company’s potential contribution to the Green Deal objectives and to but not environmentally start preparing for the compulsory reporting period. As a first step, the proportion of sustainable activities (not Taxonomy-aligned Taxonomy-eligible and Taxonomy-non-eligible economic activities in total turnover and activities)** CapEx are disclosed (OpEx extent assessment considered in the following steps during Electricity generation 4.1 D35.11 337 0.1% 1,001 1% the next reporting period). using solar photovoltaic technology Eligibility assessment Electricity generation from 4.3 D35.11 - - 27,656 36% The assessment of eligibility was done in reference to the NACE codes and descriptions of wind power economic activity brought out in the Climate Delegated Act Annex I and Complementary District heating/cooling 4.15 D35.30 28,900 11.1% 24,441 32% distribution Climate Delegated Act Annex I. The mapping was done in relation to the objective of climate change mitigation since only the turnover of activities that count as enabling Cogeneration of heat and 4.20 D35.11, 122,756 47.3% 687 1% power from bioenergy D35.30 activities for climate change adaptation could be eligible. Production of heat from 4.24 D35.30 6,510 2.5% 528 1% Taxonomy regulation distinguishes three types of activities: activities that make a sub- bioenergy stantial contribution to the environmental objective, activities that enable other activities Production of heat using 4.25 D35.30 17,372 6.7% 8,126 11% to make a substantial contribution, and transitional activities if their greenhouse gas waste heat emissions are substantially lower than the industry average. Installation and operation of 4.16 F43.22 - - 94 0% electric heat pumps Most Utilitas Group’s Taxonomy-eligible activities are low carbon activities mainly production of energy from renewable energy sources, cogeneration of electricity and Production of heat/cool 4.31 D35.30 35,593 13.7% 7,191 9% from fossil gaseous fuels in heat from biomass and distribution of heat in efficient district heating networks etc and an efficient district heating thereby being eligible to make a substantial contribution to climate change mitigation. and cooling system Production of heat/cool from green electricity is additionally considered as Taxonomy- Production of heat/cool 154 0.1% 3,454 4% eligible activity since the activity is in accordance with the Taxonomy regulation and from green electricity the Climate Delegated Act. Installation, maintenance 7.4 - - 27 0% and repair of charging Utilitas Group also carries out transitional activities listed in the Complementary Climate stations for electric vehicles in buildings Delegated Act, namely the production of heat/cool from fossil gaseous fuels in an effi- cient district heating and cooling system. Storage of thermal energy 4.11 - - 2,147 3% Total (A.1+A.2) 211,622 82% 75,351 98% Taxonomy non-eligible activities include mainly heat production from fossil fuels (shale Taxonomy non-eligible 48,001 18% 1,805 2% oil, light fuel oil, peat). activities Total (A+B) 259,623 100% 77,156 100% * Utilitas Group did not assess the alignment of its Taxonomy-eligible activities in 2022 22 Regulation (EU) 2020/852 of the European Parliament and of the Council of 18 June 2020 on the establishment of a framework to facilitate sustainable investment, and amending Regulation (EU) 2019/2088 **A2 includes all Utilitas Group’s Taxonomy-eligible activities 23 Climate change mitigation, climate change adaptation, the sustainable use and protection of water and marine resources, the transition to a circular, pollution prevention and control, the protection and restoration of biodiversity and ecosystems 24 The list of activities can be found in the Climate Delegated Act (Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2139) and Complementary Climate Delegated Act (Commission Delegated Regulation (EU) 2022/1214) 25 Commission Delegated Regulation (EU) 2021/2178. 44 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 45 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 ENVIRONMENTAL IMPACT  CLIMATE IMPACT Tackling global warming, reducing greenhouse gas (GHG) emissions and increasing the share of renewable energy and energy efficiency at the international as well as Estonian level are the keywords that characterise and direct the development of the energy sector. In addition to global trends and regulatory developments, the expectations of citizens regarding environmental sustainability are also constantly increasing. AND AIR EMISSIONS According to the survey conducted among customers of Utilitas in December 2022, only 20% of people and businesses consider that the energy use and carbon footprint of buildings together with achieving climate neutrality are not important. This level has increased compared to previous survey results probably due to exceptionally sharp energy price increases and security of supply topics, which have recently been at the spotlight. At the same time, 83% customers still consider using renewable sources for energy production as very important and this has not changed compared with the last survey. REDUCING CLIMATE IMPACT Management of environmental impacts is important in Utilitas. Emphasis is put on achiev- Transition to carbon neutrality is getting more important every year, both economically ing high energy efficiency, reducing climate impact and using sustainable resources for and morally as the effects of climate change together with concerns of citizens and energy generation together with acknowledging possible risks related to impacts on companies on the future prospects are intensifying. biodiversity. Air emissions, waste streams and consumption of waster is monitored on an ongoing basis to avoid significant impacts to the environment. More specific mate- rial environmental aspects and actions are reviewed annually in accordance with the Tallinn is the European Green Capital 2023, and the city has environmental management system implemented at Utilitas. an ambition to become climate neutral by 2050. To fulfil the All of Utilitas companies have implemented ISO 14001:2015 environmental management set sustainability ambitions, Tallinn has developed Sustainable system, which are kept up to date by annual audits and recertification once in every Energy and Climate Action Plan 2030, which includes mea- three years. Certified green office principles are also followed in Tallinn offices. sures for both climate change mitigation and adaptation. One of the key components for achieving these plans is to reduce GHG emissions in the energy sector. Utilitas actions are inter- „ The main objectives of Utilitas environmental linked with the city’s action plan by directly contributing to management system are to: the following actions: – comply with the environmental requirements arising from laws and regulations; z expanding areas connected to district heating to replace more polluting energy – help preserve natural resources through reducing the consumption of water, sources; electricity and fuels; z implementing innovative and sustainable district cooling systems; – use environmentally friendly and energy-efficient solutions in operations; z renovating older pipelines in the district heating network to improve energy – foster the use of renewable fuels in order to reduce carbon emissions; efficiency; – be transparent in its activities with external stakeholders; z raising energy generation in district heating from biomass and non-recyclable – promote energy efficiency and environmental sustainability among employees waste. and customers. Utilitas’ own target is to make the district heating system (operated by Utilitas) carbon neutral in its entirety already by 2030 at he latest. Actions that contribute „ Environmental management system developments in 2022: towards this green transition are already in motion. – noise monitoring and prevention; – biomass sustainability tracking by demanding suppliers to provide sustainability forest managament sertifications (PEFC, FSC). District heating has a significant role in reducing the carbon footprint of energy use. In Estonia, a report by Stockholm Environment Institute (SEI), found that transitioning to In 2022, Utilitas Tallinna Elektrijaam as well as offices of Mustamäe and Ülemiste pro- a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 is feasible26. duction facilities received European Green Office certification which shows that green office principles are now followed there as well. Buildings that are connected to Utilitas heating network consume heat produced largely from renewable energy sources, which have lower GHG emissions compared to other used energy sources, e.g. electrical heating where the energy is largely produced from 26 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/transitioning-to-carbon-neutral-heating-and-cooling-in-estonia-by-2050/ 48 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 49 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 fossil fuels. In addition, Utilitas uses cogeneration plants which also produce electricity Scope 1 emissions originating from the combustion of fuels to produce energy and and help to maximize the effective utilization of energy stored in the burnt fuels. This small amount of GHG, which is emitted during the use of company owned or controlled also helps to gradually phase out electricity that is produced mainly from fossil sources. vehicles. Utilitas has already lowered climate emission remarkably by having invested approxi- GHG emissions from combustion of fuels used for energy production (tonnes of CO2-eq) mately 485 million euros in the operated district heating networks in the last 20 years t CO2 eq (by sources for heat (680 million euros in 2023 values when adjusting for inflation). As a result, since 2008 and electricity production) 2020 2021 2022 the carbon intensity of district heating networks has decreased by two thirds. Natural gas 102,356 (87.5%) 153,510 (87.8%) 104,514 (63.4%) „ Carbon footprint of Utilitas Shale oil 4,694 (4.0%) 16,708 (9.6%) 37,093 (22.5%) Milled peat 9,754 (8.3%) 438 (0.3%) 13,770 (8.4%) Utilitas continues to monitor and calculate its total GHG emissions according to the GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard. Utilitas’ most material GHG Diesel fuel 235 (0.2%) 4,173 (2.4%) 9,069 (5.5%) emissions are direct emissions from fuel combustion in scope 1 (62%) and emissions due Biomass 430 (0.3%) to fuel-and energy-related activities in scope 3 (32%). Total 117,038 (100%) 174,829 (100%) 164,876 (100%) The usage of fossil fuels for the production of heat, mainly covering peak loads in cold periods, is dependent on weather conditions. As 2020 was extraordinarily warm, emis- The largest share of emissions from the combustion of fuels comes from the natural gas sions were also on incomparably low level compared to other years. (63% vs 88% in 2021). To mitigate impacts of energy crisis and reduce dependence on natural gas, the latter was replaced by locally sourced shale oil as an alternative fuel in t CO2 eq 2020 2021 2022* 2022, which constituted 23% from the fuel combustion emissions in comparison to <10% in previous years. CO2 emissions from combustion of shale oil are higher than natural Scope 1 117,513 175,166 165,233 gas. When eliminating the natural gas replacement effect, total operational scope 1-3 Fuels combusted for energy production 117,038 174,829 164,876 would have been 153 kt CO2 eq (instead of 165 kt CO2 eq). Car fuels and freezing agents 474 337 357 In 2022, the emissions from biomass combustion take into account CH4 and N2O emis- Scope 2 4 4 3 sions as the Estonian Ministry of Environment has published a guideline document for Electricity/heat purchased 4 4 3 GHG calculations which proposes the specification of the methodology. CO2 emissions Scope 3 (operational) 11,631 7,484 3,485 from biomass combustion are not included to the GHG inventory according to the Purchased heat 11,631 7,484 3,485 requirements and guidance of international regulations and standards. TOTAL Scope 1-3 (operational) 129,148 182,654 168,722 Scope 2 indirect emissions are associated with the energy purchased and consumed TOTAL Scope 1-3 (operational) if eliminating natural gas on-site (within organizational and operational boundaries). As we purchase only green 156,620 replacement in 2022 electricity mainly from biomass sources, the Scope 2 reflects CH4 and N2O emissions of biomass. Scope 3 (other) 86,704 97,530 Scope 3 other indirect emissions are associated with all the upstream activities, mainly Purchased goods and services 4,848 3,555 from fuel- and energy-related activities. The main sources of GHG emissions under Capital goods 0 6,344 fuel- and energy-related activities are from the purchase of natural gas. These are the Fuel- and energy-related activities 81,433 87,354 well-to-tank emissions related with acquiring, processing and transporting of natural gas. Upstream transportation and distribution 0 not 0 Emissions under capital goods occurred mainly Waste generated in operations 106 measured 16 from the Saarde windpark construction works Business travel 6 18 (foundations, cables, on-site work, transport). Utilitas monitors also the climate positive effect from the renewable Employee commuting 312 242 Purchased goods and services emissions are electricity production each year. Upstream leased assets n/a n/a mainly related with the heating network pipes Positive effect from the electricity TOTAL Scope 1, 2 and 3** 215,852 266,251 and spare parts. production compared with the Estonian *Updated emission factors used for 2022 according to Estonian GHG emissions report To assess GHG emissions due to employee residual mix (0.6336 gCO2/kWh in **Full scope 3 measured biannually 2021) was approximately 192 kt CO2 commute, a survey among employees was eq in 2022 which exceeded Utilitas’ conducted similarly to 2020. operational emissions in Scope 1-3 Avoided emissions*** 204,681 201,449 192,379 *** based on renewable electricity production net of networks consumption and Estonian residual mix (0.6366 gCO2/kWh in 2021) 50 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 51 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 PRODUCTION OF RENEWABLE ENERGY In recent years, renewable energy has increased in Estonia mainly due to new solar farm installations. In 2021, solar energy capacities in Estonia increased by two times compared to the year before. At the same time, no new significant capacities of wind energy have Global and national energy sector development plans demand transition to renewable been added over the last ten years. energy at an accelerating pace as it is a vital step for lowering the climate impact of humans. Estonia stands out in the heating and cooling sector where around 60% of energy is from renewable sources, whereas in electricity production Estonia is trailing Wind energy capacities (MW) (https://www.irena.org/publications/2022/Apr/Renewable-Capacity-Statistics-2022): behind it’s neighbors as well as EU average. 2012 2020 2021 Sweden 3,606 9,976 12,080 Finland 257 2,586 3,257 Latvia 59 78 81 69% 66% Estonia 266 317 317 61% 59% 58% 57% 57% 53% 50% 49% Lithuania 275 540 671 46% Heating 42% 40% and EU 97,187 177,057 187,497 33% cooling 30% 23% 23% 2004 2020 12% 2021 In Estonia, the consumption of heat makes up most of the nation’s total energy con- sumption and is the primary reason why previous renewable energy targets have been Sweden Finland Latvia Estonia Lithuania EU achieved, whereas very limited progress has been made in electricity and especially transportation sector. In the heating sector, district heating is the most efficient option for urban buildings as it allows to use production technologies from fuels that are otherwise difficult to use, 76% 74% such as wood chips or household waste. Residual heat is also used in cogeneration plants to generate electricity. 53% 51% 51% Utilitas is the largest renewable energy producer and district heating provider in 46% 40% 40% Estonia. About one third of district heating in Estonia is provided and 12% (2021: 38% 37% Electricity 13%) of renewable electricity is produced by Utilitas. 29% 28% 27% 20% 21% 2004 16% 2020 Utilitas renewable energy production ambitions include using renewable 2021 sources over all different forms of energy produced (heating, cooling Target: 100% of 4% renewable energy in 1% and electricity production). In order to meet this, waste- and seawater Sweden Finland Latvia Estonia Lithuania EU heat pump production capacities together with wind and solar energy energy production projects are developed. In addition, further efficiency investments and by 2030 boiler replacements are planned in existing cogeneration plants. 2022 result: 68% 2022 was warmer and sunnier than on average, resulting in lower need (2021: 65%) for heating production in the winter. Summer months were also warmer which gave the opposite effect regarding energy consumption as the use of cooling systems was higher. Production volumes were also affected by the energy crisis and implemented energy saving measures in the society that were triggered due Transport to Russia’s war on Ukraine. To mitigate impacts of energy crisis and reduce dependence 32% 30% on natural gas, gas consumption decreased by about 45% in the last quarter. This was, 2004 21% in part replaced by locally sourced oil shale oil as an alternative. 14% 2020 12% 10% 11% 9% 2021 6% 6% 6% 6% 7% 0% Adven Tallinn customers were connected to the Utilitas district heating network in 2% 0% 1% 1% October 2022. This included 237buildings in Nõmme, North-Tallinn, Pirita and city centre Sweden Finland Latvia Estonia Lithuania EU districts which were previously supplied by Adven. Figure 14. Share of renewable energy used from gross final energy consumption by Eurostat SHARES including statistical transfers between Member States 52 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 53 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 Production of renewable energy from Utilitas operated facilities increased from 65% in In 2022, the share of renewable energy provided by district heating networks operated 2021 to 68% in 2022. by Utilitas was 69% to 100% depending on the area. The average share of renewable energy provided by district heating networks is about 50% in Estonia. The share of renewable and waste heat sold by Utilitas in each operated area can be seen on the 2,500 100% following graph. 90% 99.9% 100% 91.2% 94.3% 94.7% 2,000 80% 87.8% 70% 80% 73.9% 69.1% 1,500 60% 60% 50% 1,000 40% 40% 30% 20% 500 20% 10% 0% GWh 0 0% Tallinn and Haapsalu Jõgeva Rapla Valga Keila Kärdla Maardu 2018 2019 2020 2021 2022 2023B 2018 2019 2020 2021 2022 Production of energy from renewable sources, GWh Production of energy from fossil sources, GWh Figure 17. Share of renewable and waste heat in the heat sold by Utilitas, broken down by areas Share of renewable energy, % Figure 15. Volume (GWh) and share (%) of energy produced by Utilitas from renewable and fossil sources (electricity and heat in total) „ District cooling Due to climate change, more frequent heat waves are expected to occur also in Europe and Estonia. This creates a growing need for cooling systems to help alleviate resulting The share of natural gas used in total energy sold by Utilitas, dropped in 2022 compared health problems linked with extreme heat periods. District cooling is identified as a to the year before. This was mainly replaced by energy from woodchips and shale oil. sustainable solution to this problem compared to air conditioning systems which are The use of other energy sources (peat, domestic waste, light fuel oil, solar) has in general energy inefficient, loud, include risk of coolant leaking and take a lot of space. European remained on the same level when comparing the last two years. Union and Estonian national policies also indicate that district cooling can be a major contributor to fulfilling energy efficiency and climate mitigation targets. Providing cooling is not only a problem of countries with a warmer climate, as one might expect. It is becoming increasingly relevant also in the Nordic countries. For example, Sweden is the largest producer of district cooling together with France. In Sweden, the annual supply of district cooling exceeded 1000 GWh already back in 2014. The length Woodchips of operated district cooling network has also steadily increased by approximately 20 Domestic waste km every year and exceeding 520 km in total at the end of 2021. District cooling is used Waste heat to cool office and other commercial spaces, refrigerators in shopping centres as well as 2021 2022 Natural gas Shale oil servers in data warehouses to mention a few. As a seaside city, it makes sense to use the cooling potential of sea water and specifically Peat the low temperature of sea water in Tallinn. For example, in Stockholm and Helsinki, sea Light fuel oil water is widely used as a free cooling source as it is efficient, reliable and renewable. Solar PV District cooling works very similarly to district heating in principle. Cooled water is led from the district cooling plant to the cooling assembly in a client’s building. Within the assembly, this water is used to cool the ventilated air in the building and the water circulating in the cooling system of the building. Figure 16. Yearly distribution of different energy sources used from total electricity and heat energy sold by Utilitas (includes energy purchased by Utilitas) 54 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 55 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 1.200 z Utilitas Wind completed the construc- tion of Tārgale wind park which is the 1.000 largest onshore wind park in Latvia and 800 makes Utilitas Group now the biggest wind power producer in Latvia. 14 modern 600 turbines supplied by Vestas, with a total 400 capacity of 59 MW were installed, with annual production covering the electricity 200 need of more than 50 000 households. Opening of Targale wind park 75 million euros in total were invested in 0 the project 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 z Grobina Wind Park was acquired in Latvia Supply of district cooling Operated network length by Utilitas Wind consisting of 33 Enecron wind turbines with a total capacity of 20 Figure 18. Supply of district cooling and operated network length in Sweden. MW. It is one of the largest wind parks in https://www.energiforetagen.se/statistik/energiaret/ Latvia z Environmental impact assessment (EIA) Utilitas is the frontrunner in implementing and enabling district cooling in Tallinn. The program of Saare-Liivi offshore wind ambition is to create a network connecting the entire city centre area which will provide farm was approved by The Consumer sector coupling, create synergies with the district heating network and to provide a full Protection and Technical Regulatory solution to clients for both winter and summer periods. In 2022, Utilitas invested 4.2 Authority (TTJA). The approval took less million euros into the development of district cooling operations. than a year, which is exceptionally fast in Estonia, as Utilitas started with the initial Saare-Liivi offshore wind farm environmental impact study studies before the compilation of the pro- gram to preemptively provide more pre- At the end of 2022, a new district cise information to the public and decision cooling station was completed by makers. This offshore wind farm could Utilitas to provide cooling for the produce nearly half of Estonia’s annual buildings of Ülemiste city. This is electricity needs and is projected to be the second Utilitas’ district cooling completed in 2028. Approximately 80 station in Tallinn. The first station modern wind turbines are planned with a is located on Masina street and total capacity of 1,200 MW. Utilitas Wind supplies office buildings in the has engaged Ramboll, prefeed study has Fahle quarter since 2019. Utilitas been completed and next steps in the is involved in the development of project development are being jointly Tallinn’s district cooling network undertaken in parallel with the carrying and will continue with installing out of the environmental studies Grobina Wind Park new systems in the coming years. Utilitas’ new cooling station z Utilitas Wind and largest private land owner in Estonia, Graanul Mets started a strategic cooperation to build wind farms on the lands of companies belonging to the Graanul Mets Group. Suitable develop- „ Wind energy ment areas have been mapped including more than 100 wind turbine places with 2022 was a major year in wind park developments for Utilitas: an estimated total capacity of over 500 z Utilitas started the construction of the most modern wind farm in Estonia. The MW. Development projects are on their foundations of Saarde wind farm were laid. The park consists of 9 wind turbines early stages as conducting appropriate (Vestas V150) with a total capacity of 39 MW, the wind park will cover the electri­city planning together with impact assess- consumption needs of more than 40 000 households. Installation of wind turbines ments, local community and municipality will begin in spring 2023 and electricity generation will start in the summer of 2023. engagements are needed to be carried In total Utilitas will invest more than 60 million in the project. out Saarde wind farm cornerstone laying 56 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 57 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 OTHER AIR EMISSIONS To achieve the goal of sustainable cities, it is of utmost importance to ensure clear urban air. All of Utilitas’ plants are covered by pollution permits and use best available technology to reduce air pollution as much as possible. Utilitas is compliant with the requirements of their environmental permits with emissions either at or below permit limits. Unlike for local boiler houses, strict requirements are established for the permitted levels of fine particles for central production equipment used in district heating. Thus, the use of district heating instead of using wood combustion directly in households significantly reduce the emissions of fine particles in cities. Electrostatic precipitators used in the cogeneration plants of Utilitas are very efficient flue gas cleaners. This equipment removes solid particles as well as gaseous air pollutants from the energy plant emissions (by absorbing or dissolving the gases within the flue gases, e.g. SO2, HCl). Results of tests performed by Bureau Veritas in Mustamäe cogeneration plant indicated that the concentration of main particles in the emission was four times less than the upper limit value. Mustamäe and Väo CHPs, Mustamäe and Kristiine gas boilers are equipped with continuous monitoring systems for observing the emissions to air. Reports from the continuous monitoring systems are submitted to the Environmental Board. Due to Russia’s invasion in Ukraine there was a sudden drop of available natural gas in 2022 which partially had to be replaced by using locally sourced oil shale oil. Unfortunately, oil shale oil produces higher air pollution but due to the crisis this one-time measure was necessary. Utilitas informed and conciliated with the Environmental Agency of any deviations from the environmental permits and agreed on a special permit. Sufficient inventories were procured for 2022/2023 heating season. 58 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 59 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  RESOURCE USE AND EFFICIENCY One of the priorities of Utilitas is to achieve as efficient energy production and distribu- tion as possible for all consumers in order to maximise the use of natural resources. It is important for Utilitas to integrate principles of circular economy into regular business activities in all levels of resource management. Sector coupling solutions are actively investigated to increase efficiency. Utilitas is heading towards using 4th generation district heating and Helicopter taking thermal photographs of heat pipelines Target: reduce heat cooling networks which enables effective use of residual waste heat losses to below 10% and two-way interaction between suppliers and consumers to provide a by 2035 better balance between the demand and energy productions to improve resource use and efficiency. Pelguranna, Veerenni and Tõnismägi, Uue-Maailma and Kitseküla, Sadama and Kalamaja. 2022 result: 12.4% Bigger works were also carried out in Keila, Rapla and Valga. (2021: 12.7%) Estonian Power and Heat Association has awarded Utilitas with the Efficient District Heating and Efficienct District Cooling labels. This In 2022, thermal photographs were taken of Tallinn, Maardu, Keila and Haapsalu heat means that all of Utilitas district heating and cooling systems are efficient pipelines from helicopter to inspect the technical condition of networks and to rule out systems within the meaning of Energy Efficiency Directive (2021/27/EU). Conditions set significant heat leakages. In addition to modernising the network, it is also important by the directive state that heating or cooling must be generated by using at least 50% to ensure high efficiency as a part of daily energy management operations. Supply and renewable energy or 50% waste heat, 75% cogenerated heat or 50% combination of return temperatures are the main characteristics of the district heating network. Both such energy and heat. of these are measured constantly in every production facility together with the heat energy output of that facility. UGJAH S KA UT HU Efficiency of heat distribution can mainly be increased by reducing the temperature US TÕ of water in district heating network. However, very low temperatures in supply water U t ili t a s T ja h u t s can cause problems with bacteria build up in pipelines, so an optimum state must be u achieved. ug al Ut id nn ka ta i m li e ili se s te AS os k au g k ü t t e sü ‒ T s e ll u l o Lower water temperatures in the network: z Decrease heat losses in the district heating network; z Make flue gas condensers and combined heat and power generation plants more DISTRIBUTION NETWORK EFFICIENCY efficient and allow to use heat pumps; z Create better opportunities for using heat storage units; To have efficient distribution networks, it is important to have up to date z Improve thermal stability in the distribution network which reduces stress on the Target: 100% and renovated pipelines which decrease heat losses and allow to use more renovated pipelines and reduces the risk of leaks and maintenance costs. efficient solutions such as lowering the water temperatures in the pipeline. network by 2034 z Allows to use plastic pipelines instead of pipes made from materials with higher Between 65-95% of Utilitas’ networks (depending on the operated area) environmental footprint like steel and copper; 2022 result: 67.3% use modern pre-insulated materials which are substantially more reliable and have lower losses in comparison to legacy heat pipes from Soviet times z Improve the security of supply as the risk of water starting to boil is reduced when (2021: 64.3%) which they replace. network pressure drops. Boiling water in the pipeline creates two-phase flow which causes flow cavities. In 2022, 26 km of pipeline was renovated together with network expansion (2021: 28 km). The largest renovation works in 2022 in Tallinn were undertaken in Pelgulinn and 60 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 61 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  On one hand it is important to keep energy efficient water temperatures in the supply 1G 2G 3G 4G for the customers. On the other hand, it is necessary to consider the spread between STEAM IN SITU PREFABRICATED 4th GENERATION supply and return temperatures. Higher spread between these two mean that buildings Steam system, Pressurized Pre-insulated Low energy are more energy efficient as less energy is taken from the system and also less energy steam pipes in hot-water Heavy pipes Industrial- demands Smart concrete ducts is lost in the network. This is why it is important to renovate buildings, heating systems equipment Large ized compact energy "build on site" substations (also (optimum and substations in buildings. Utilitas supports this development by offering substation stations with insulation) Interaction of replacement advice and financing for clients, in addition to renovating older pipelines Metering and energy sources, and heating systems which are directly managed by Utilitas. monitoring distribution and consumption) There is also potential to use excess heat from wastewater treatment in district heating DH flow < 200°C 2-way DH as a renewable source of energy. Opportunities for this are actively sought together > 100°C with AS Tallinna Vesi who operates wastewater treatment plant in Tallinn (Paljassaare < 100°C wastewater treatment plant). DH return < 80°C <50~60°C (70 °C) < 70°C < 45°C ~ 25°C Energy efficiency 4G: Development (District heating Majority of time the network temperature is already in the range of 70-80 degrees. generation)/Period Utilitas aims to improve distribution network energy efficiency by: of best available technology z Gradually lowering the yearly weighted average water outflow temperature Energy efficiency/temperature level Data center every year. In 2022, this was 80.1˚C in Utilitas Tallinn operated networks (2021: 81.7˚C) District heating grid District cooling grid Seasonal Future heat energy z Keeping the yearly weighted average return water temperature as low as pos- storage source sible. The target is to have return water temperature lower than 45°C at least for 73% of consuming buildings. In 2022, this was 74% for both Utilitas Eesti and Large Large scale Biomass Utilitas Tallinn operated networks (2021: 61% and 67% respectively) scale solar solar conversion 2-way Biomass District CHP Biomass Geothermal Heating Cold 100 storage PV, Wave Industry CHP Wind surplus surplus biomass Electricity 80 Centralized Heat Heat Heat district storage storage storage cooling plant CHP waste 60 Steam CHP coal CHP coal Industry Centralized storage CHP oil CHP oil surplus heat pump Gas waste 40 Coal Coal oil waste waste coal Temperature, °C Also low energy buildings Local District District District 20 district heating heating heating Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec Jan Feb Mar Apr May Jun Jul Aug Sep Oct Nov Dec heating 2021 2022 16/1880-1930 2G/1930-1980 3G/1980-2020 4G/2020-2050 https://www.4dh.eu/about-4dh/4gdh-definition Supply temperature, T1 Return temperature, T2 Figure 19. Development (District Heating generation) / Period of best available technology Figure 20. Network supply and return temperatures in Utilitas Tallinn network 62 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 63 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  PRODUCTION EFFICIENCY BIODIVERSITY AND ECOSYSTEMS As woodchip resources together with other fuel sources are limited, it is of utmost importance to use only highly efficient solutions, which minimize the amount of energy wasted in the process. Utilitas uses local renewable fuel and advanced district heating systems which allow unique levels of efficiency in resource use. Production efficiency factor reaches approximately 100% in Utilitas operated cogeneration energy plants equipped with flue gas scrub- Utilitas target is to have ber technologies. In these plants electricity and heat are generated production efficiency in the same process with approximately 30% of output as electricity over 85%. In Utilitas co- and the remaining 70% as heat that can be used to heat buildings via Biomass is a material which can help Europe move towards climate neutrality and energy generation plants which district heating networks. Such efficiency is 2.5-3 times higher than security. It replaces materials which have higher environmental footprint and that orig- use flue gas scrubbers, in power plants not connected to the district heating network and inate from fossil sources (e.g. coal in energy and concrete in construction). Using wood the efficiency can reach operate on the condensation regime, where the heat generated in to create long lasting products helps to bind carbon dioxide for an extended period. to 100% and above the process is wasted and efficiency is only between 35-40%. Flue In addition to quality wood/timber a significant amount of low value woody biomass gas condenser technology is also used in heat only biomass boilers, is created during forest management, wood harvesting and processing. The use of low increasing efficiency close to 100% in these production units as well. value woody biomass, such as branches, treetops, brushwood and other timber industry Utilitas target is to have production efficiency over 85%. In Utilitas cogeneration plants residues locally in energy sector helps to increase the share of renewable energy on the and boilerhouses which use flue gas scrubbers, the efficiency can reach to 100% and market and replace the need to generate energy from fossil sources. above. In 2022-2023 Utilitas is investing close to 20 million euros into 2nd stage flue gas Estonia is situated at the northern border of the temperate forest biome where there condensers at all three operated cogeneration plants to increase efficiency even further. is abundant biomass availability and higher natural biomass reproduction compared to many other European countries. Forests cover over 50% of the territory in Estonia and have always played a pivotal role in the country’s economy. In 2021, 40% of solid biofuels used for primary energy production was exported in Estonia, 38% was used for producing Definition: efficiency factor is the sum of annual production of electrical energy, electricity and heat in cogeneration plants and boiler houses, and 20% by households. mechanical energy and useful heat divided by the energy used to produce this energy. Efficiency factor is calculated based on the lower net calorific value of the fuel. 70% 60% REDUCTION OF WATER USE 50% The volume of heat network of Tallinn is approximately 90,000 m3. Water is a valuable Share of forest land, % 40% natural resource, thus Utilitas constantly works to improve the water use efficiency in operated district heating network. 30% Modernisation of the heating network, monitoring temperatures Target (Utilitas Tallinn): and pressure levels of the system together with efficient man- 20% network water change rate agement are also the primary leverages for reducing water losses to 1 time per year by 2035 from district heating network (in addition to reducing energy 10% 2022 result: 1.4 (2021: 1.9) losses). Utilitas tracks the quality of water used in operated systems on a monthly basis to keep it within the expected limits. 0% EU AUT GRC ROU LUX CZE LTU DEU FRA ITA POL BEL HUN CYP DNK IRL NLD MLT FIN SWE SVN EST LVA SVK ESP PRT BGR HRV Utilitas also aims to increase water use efficiency by searching synergies and increasing cooperation with water utility companies that are operating in same cities as Utilitas. For example, through coordinated network investments. Utilitas has 20.4% shareholding in AS Tallinna Vesi and is partnering with majority shareholder the City of Tallinn to initiate Figure 21. Share of forest coverage from total land coverage in European Union countries (2020). water efficiency cooperation projects in Tallinn. 64 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 65 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 In order to keep such ecosystem functional, it is important that forests are managed in 2020. The state will start exploring opportunities and viable measures to reach these sustainably to avoid irreversible environmental damage to ecosystems and biodiver- goals in the coming years. sity, which would in turn cause long-term severe economic impact for the sector and to broader society. The land area of strictly protected forests in Estonia has increased Utilitas procures 100% biomass from sustainability certified sources (FSC or PEFC ) and from 9.6% in 2010 to 14.9% in 2020, leaving more room to nature and lowering the risk meets the sustainability criteria defined in the EU Renewable Energy Directive. of extinction of vulnerable species as no economic activity is allowed in these areas. All Utilitas suppliers are obliged to provide evidence that: The share of forests that have different restriction measures is about 30% from total forest area in Estonia. z All forest protection requirements are followed; Utilitas procures 100% biomass from sustainability certified z Forest renewal measures are in effect; sources (FSC or PEFC ) and Utilitas supports constructive public discussions around the future of forestry to find a balanced approach between protecting nature and biodiversity, reaching climate goals z Wood did not come from a protected area. meets the sustainability and providing sources for economic activities. Utilitas continues to be up to date with criteria defined in the EU Utilitas stands for responsible and transparent wood sourc- Renewable Energy Directive changing social expectations and scientific as well as political developments to follow the best practice available. ing principles by monitoring exact origins of all sourced biomass. Utilitas prioritises sourcing and using low value local For the last four years, Estonia’s Forestry Development Plan for 2021 to 203027 has leftover or wood waste residues from timber industry as fuel. An internal control system been under development. The process has caused a heated debate among different has been set up to ensure sustainability criteria required by RED. Voluntary sustainable stakeholders around annual sustainable felling volumes in forests. The target of this forest management certifications (PEFC) are planned for own operations in 2023 to gain development plan is to move towards a forestry sector, which on one hand ensures external assurance and to be in accordance with the upcoming sustainability criteria forest ecosystem and biodiversity persistence together with forests that contribute regulations. towards climate change mitigation and are resilient to different stressors due to climate change. On the other hand, provide financial competitiveness of the sector together with supporting social and cultural values in the society linked with forestry. This new development plan is expected to be accepted by the government in 2023, two years Of all the ways of using biomass to generate energy, cogeneration plants are the later than projected. From the environmental sustainability side there are some highly most environmentally sustainable. Cogeneration plant efficiency factor reaches possible key trends shaping the future of forestry, which can be brought out: near 100% by allowing maximum possible quantity of energy to be obtained from one unit of biomass which is substantially higher than in domestic stoves or z Forest cutting volumes will be gradually decreased to improve biodiversity and electricity-only combustion plants. nature resilience toward impacts coming from climate change; z Sustainable forest management practices are getting more detailed and widespread to reduce forest and soil deterioration together with other negative environmental impacts that come from more intensive practices; In addition, old Christmas z Higher value timber products are going to be manufactured with lesser wastes to trees are collected by Utilitas boost long term binding of carbon dioxide; every year to be direct these into energy generation. This On European Union level, the Renewable Energy Directive (RED) developments are prevents accumulation of closely followed by Utilitas to meet its requirements and to be accounted as renewable waste and increases the utility energy provider. It classifies woody biomass as renewable energy source, but under cer- of already extracted wood. tain conditions. Rules regarding sustainable biomass sourcing have been added to RED which state which kind of biomass and on what conditions can be used to be classified as renewable energy. Further forest certification requirements got introduced in 2022 and will presumably start to apply in 2024. Creating clarity is welcomed by Utilitas as it gives assurance on which operations contribute towards higher sustainability and make it possible to plan further green investments. On EU level new yearly carbon sequestration objectives for 2030 in land use, land-use change and forestry (LULUCF) sector was agreed. For Estonia this means that the goal was quintupled (to sequestrate 0.5 million tonnes of carbon to 2.5 million tons by 2030). By comparison, in Estonia the LULUCF sector emitted 1.3 million tons of carbon 27 Metsanduse arengukava 2021-2030 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 66 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 67 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 SOCIAL IMPACT  SERVICE QUALITY Besides environmental impact, energy security gained more attention in 2022 due to Russia’s invasion of Ukraine. Countries started to plan and implement energy saving measures to reduce energy consumption and bring the energy demand down to fill the supply gap caused by separation of Russia’s natural gas from the EU market. Utilitas promoted energy saving measures in 2022 through customer self-service web portal by providing clients with: Utilitas provides district heating services in eight cities across Estonia to approximately z Accurate consumption datasets which help clients to find weak spots in energy 400 thousand people. Ensuring availability of service to customers and consumers is our consumption and track how efficient their energy saving measures are major everyday responsibility and quality indicator. Client satisfaction is a combination of: z Comparisons of their building heating system efficiency with other similar build- ings. This shows how much of their energy consumption could be decreased z access to the network; if renovations would be done District heating is a z affordable and transparent price; z Providing tips for lowering energy consumption reliable and affordable z uninterrupted service. form of heating that is on its way to becoming in all these aspects our customers expect an increasingly competitive carbon neutral solution compared to alternative heat sources (i.e. natural gas, elec- Utilitas supports its clients through providing accurate real-time as well as historic data tricity and heat pumps). on the buildings heat consumption, which enables to identify the buildings where heat consumption is abnormally high and would thus benefit most from renovation activities. The renovation of buildings is critical for improving the energy efficiency of buildings COOPERATION WITH CUSTOMERS and as a result also achieving energy saving targets of the wider economy. Rohetiiger’s road map to climate neutrality foresees even higher investment need into buildings’ Utilitas proactively seeks for new clients who wish to have more sustainable heating and renovation (approximately 11 billion euros vs 8.5 billion needed for transformation to lower their risks coming from gas dependence. As Utilitas renovates older pipelines, renewable electricity) than the total investments which are needed for electricity and nearby potential clients who have not yet joined the network will be approached. heat production. The environmentally sustainable shift of energy sector can only be achieved in coop- eration with customers. Awareness campaigns and direct customer communication is Energy efficient Not renovated Renovated done by Utilitas to share the environmentally sustainable properties of district heating DH&C (kWh/m2/y) (kWh/m2/y) and to help customers reach higher sustainability. Fortunately, clients also have an increasing knowledge of climate change and want to Heat Electricity KEK* Heat Electricity KEK* 100% of Utilitas clients reduce their impact. have smart remote Apartment 170 35 181 70 38 122 meters to enable All Utilitas’ customer connections are remotely metered which provides building efficient energy use information to the clients about the conditions of heating units and networks in buildings which makes it possible to: * KEK - weighted energy usage, 150 < C class < 180 Source: Long-Term Strategy for Building Renovation, MoE 2020 z Increase energy efficiency of client heating substations and network which reduces client’s heating expenses and environmental impact; Estonia’s long-term goal in energy performance of buildings is to fully renovate all build- z Provide clear and detailed statistics for clients to help identify their impacts; ing that were built before 2000 by 2050 (Long-Term Strategy for Building Renovation, z Model demand patterns for better optimisation of network heat supply; TalTech & Ministry of Economics 2020). Full renovation means that in case of apartment z To take personal energy management digital systems into use – this could potentially buildings energy efficiency class C or better has been achieved. lower the peak energy demand by up to 20% which reduces the consumption of fossil fuels, as it is often used to satisfy peak periods. z The strategy targets ~60% savings in heating demand of renovated apartment buildings z Historically, the renovation tempo has been too slow (on average 280 th m2 per year, which is less than 1% of non-renovated building stock) and there have been years where there were no grants given for renovation of buildings z District heating is the best way for achieving energy efficiency with reasonable investments 70 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 71 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  In 2022-2027, Estonian Government will direct at least 366 million euros through Kredex However, Utilitas was also affected by the price volatility as both natural gas and biomass to increase the energy efficiency of residential buildings. Funding for this comes through prices increased. Biomass and waste heat make up to two thirds of the fuel sources the European Union Structural Funds. Additionally, several municipalities are offering used by Utilitas to provide heat energy. In 2021, the price of heating was increased subsidies for reconstructing or changing the heating system in the buildings. Thanks in Tallinn and Rapla area due to natural gas cost increase. But In 2022 (starting from to remote metering and IT solutions, Utilitas supports its clients via analysing historical February), the price of heating was kept stable in Tallinn area, regardless of natural gas consumption and offering advice and recommendations though online self-service price reaching over 300 euros/MWh in high peaks. Due to the diversification of the fuel interface and targeted direct communication with clients and promoting best practices, portfolio, the price of Utilitas district heating was still up to 2 to 3 times lower than the for instance by recommending thermostatic valves, smart substations, etc. price of heat produced solely from natural gas. It can be observed that the heat price levels are directly correlated with the level of transition to renewables whereas network density and age also plays an important role. FAIR AND TRANSPARENT ENERGY PRICE Other regions where Utilitas provides district heating were less affected by the gas price increase as the share of using biomass is higher (up to 100%). However, as the price of A key element of a sustainable energy solution is affordability. Utilitas has transparent biomass also increased, the price of district heating had to be increased by over 50% in pricing policies in place to ensure fair treatment of clients. All tariffs are in accordance 7 operated areas in 2022. Utilitas was still able to keep the price increase significantly with the District Heating Act and regulated by Estonian Competition Authority. lower than the increase in woodchip price which in comparison increased up to 200%. 2022 was an unprecedented year in energy price volatility. Russian Maximizing the usage invasion of Ukraine highlighted how important is energy depen- of renewable and local dency and how district heating can reduce supply risks and price QUALITY AND CONTINUITY energy sources ensure volatility. The state continued compensation measures that started lower prices for customers already in 2021 to reduce high energy prices for residents. However, As a provider of a vital service defined in the Emergency Act, the main social role of in the long term it is not sustainable to expect state interventions Utilitas is to ensure the security of heat supply. It is a combination of secure and reli- to ensure affordable price levels. It is vital to shift energy sector able supply with a reasonable price. The expectations of consumers for undisrupted toward sustainability and locality which results in lower and more stable energy prices. energy supply are constantly increasing as the demand and dependence on energy is There was elevated interest by clients in 2022 who wished to switch over to Utilitas ever-increasing. district heating. The biggest challenge is to satisfy increased need for energy in winter when the load on electricity, heating networks and production equipment is highest. During winter period, energy from local biomass is currently supported by fossil fuels 400 to keep up with the demand. District heating also has an important role in ensuring the reliability of electricity networks – by using district heating, In 2022, Utilitas 350 there is no need to use electricity for heating buildings. As a result, the client satisfaction need for investing into electricity production equipment and networks 100% rate was 94% 300 95% 94% is significantly reduced. Cogeneration plants operating at base load also (2021: 97%) 91% 88% have a very important balancing role in energy security as they provide 250 electricity and heat when there is no wind or sunshine which solar and 74% 69% wind parks need. 200 The quality of the service, frequency of interruptions in the service, temperature, volumes and response time is strictly regulated by laws and regulations. Utilitas must perform 150 regular risk analyses and develop plans on how to restore the operation of the networks in the case of interruptions. By the regulation of Tallinn City Council, interruption in the 100 district heating supply service cannot last longer than 24 hours. Utilitas has accomplished this requirement consistently. 50 0% All group district heating companies have also introduced principles of the ISO 9001 €/MWh quality management standard which are regularly audited. In addition, external certifi- 0 Kärdla Keila Valga Rapla Jõgeva Haapsalu Tallinn/ 3rd party cation of the Environmental Management Systems is considered good industry practice, Maardu networks using only natural gas which can help reduce potential risks and improve performance. Heat price range in 2022 VAT Share of cogenerated/renewable energy in 2022 % Figure 22. Heat tariffs in Utilitas networks as in 2022 and comparison to natural gas based network tariff 72 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 73 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  of heat, it is more secure than heating systems used by individual buildings. In addition, In 2022, the availability of district heating service was 99.99% (2021: 99.99%) heat pipelines in Tallinn form a connected circle, meaning that buildings at one end of Availability is measured by the share of hours district heating service was available the heat network can be supplied with heat from production equipment located at the without any interruptions other end of the city. Utilitas Mustamäe cogeneration plant can be put into operation in the case of an extensive interruption in electricity supply and it can be operated inde- pendently without the need of being connected to the electricity network. Installation of a backup generator at Väo stations is also in process Utilitas ensures security of supply by having: and it is important for additionally reducing energy supply interruption risks in situations of electricity network failures. z Contingency plan: 393 net new buildings Gas consumption decreased by about 40% in Q4 2022 on a year-to- or the equivalent of 116 Detailed action plans are set for the case of technical failures, extreme weather con- year basis. This was in part replaced by locally sourced oil shale oil MW were connected to ditions or interruptions in the electricity or fuel supply. Alternative fuel sources are Utilitas district heating stocked to replace other fuel sources. Employees and members of the management to ensure security of heating supply for clients in case there would system in 2022 board have been appointed who are responsible for carrying out action plans if an have been natural gas shortages. Utilitas received a permission from (2021: 92 and 40 MW) emergency occurs. In case of interruptions Utilitas must restore the service first of Environmental Board to temporarily use oil shale oil. In the longer all for hospitals, social, accommodation and educational establishments. term the carbon neutrality investment plan will phase out fossil fuel completely and energy security. z Sufficient reserves: Large district heating boiler plants are capable of using reserve fuel for at least 72 „ Intergrated District Heating Network Development hours and additional water for at least 24 hours, which is obliged by law. Plan of Tallinn Until 2030 z Autonomous electricity production capability: Scientists of Tallinn University of Technology (TalTech) and specialists from Utilitas have Utilitas can operate larger production units and ensure water circulation in the district developed a plan for an integrated district heating network in Tallinn which mapped heating network even when there is an interruption in the general electricity grid. possible trends in the heat supply of the city for years 2020 to 2030. Utilitas Tallinn cooperates with City of Tallinn to carry out this plan. z Reserve boilers: If an interruption risk in heat supply emerges and the consumption increases, the The focus of the development plan is to reconstruct Tallinn’s district network system at reserve boiler plants operating on natural gas are put into service. an accelerated pace in order to ensure energy security, reduce heat losses and linked negative environmental impact. Old network which was built before 1995 is going to be z Technical management: replaced in its entirety by year 2035. This means that Utilitas has to replace 14-15 km of network pipelines every year in Tallinn. Utilitas expanded this goal to reconstruct all Production equipment must function reliably so regular maintenance of boiler plants heat networks managed by Utilitas all over Estonia by 2035. By the end of 2022, from and repairs in network system is done to reduce the need for emergency repairs. 592 km of operated heat network 67% was reconstructed or new. Maintenance management follows the following principles: – Prevent – Regular inspection of equipment to be in accordance with the technical requirements set by the manufacturer – Repair – regular repairing of the equipment to shortened unplanned downtimes 2035 goal 100% – Forecasting – diagnostics and vibration measurement together with partners 2030 goal 87% z Qualification: High qualifications of employees are always kept up to date by training programs. 2025 goal 72% System reliability weak points and incidents are continuously being analysed together. 2023 planned 70.1% Utilitas uses a Computerised Maintenance Management System called Minimo, which 2022 67.3% is used to track and record maintenance activities down to individual component level. The business also has several maintenance service contracts. These agreements include 2021 64.2% a quick response time for addressing defects and making repairs by the partner. 2020 60.4% As Utilitas has many additional obligations and measures to provide continuous supply 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Figure 23. Share of reconstructed or new district heating networks and planned goals. 74 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 75 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  EMPLOYEES AND WORKPLACE SAFETY WORKPLACE Energy sector is one of the highest value-added sectors in Estonia and development of the company provides opportunities for the creation of new jobs. Utilitas employs directly 279 people (by the end of 2022) which is 6% more than in the year before. Safety is a priority for Utilitas and is managed by certified ISO 45001 Occupational Wider implementation of digitalisation and automation makes it possible to increase Health and Safety Management System in all subsidiaries of the Group. Utilitas com- the value added by each employee and creates more meaningful jobs. The use of local plies with all the requirements and industry good practice for occupational health and wood chips for energy production also helps creating jobs in rural areas. safety. Work Environment council with safety officers conduct regular risk analyses to eliminate safety hazards and raise employee awareness on safe working methods. All Utilitas’ aim is to ensure that employees are well cared for by creating a employees receive safety trainings and safety instructions are present in workplaces Average tenor of safe working environment and providing people with best self-realisation that include waste management, working at heights, fire safety, working with asbestos Utilitas’ employees opportunities. Utilitas is a valued employer among current employees and and other chemicals. Occupational accidents if happened are all investigated to improve is 15.1 years on the labour market more broadly. This is exemplified by low voluntary procedures and reduce risks. employee turnover and high average tenor of employees All employees receive retraining on occupational safety instructions and risk assessments in every three to five years. If there are changes or amendments to these policies then employees will get the retraining within one month of issuing the updated document 7% at the latest. 10% 12% 16% Additional measures taken to support health and safety: z Online training facility for safety trainings was created in 2022 which will be imple- ADMINISTRATIVE mented further through the group TOTAL STAFF STAFF 209 MALE 27% 43 MALE z Safety results are connected to managers remuneration system 70 FEMALE 51 FEMALE z Health insurance is provided for all employees through Confido 31% 43% z All employees have possibility to receive health related compensations 54% Target: 0 workplace accidents. 2018 2019 2020 2021 2022 Occupational accidents with employees 14% 12% 11% 3 (0) 1 (0) 0 (0) 0 (0) 2 (0) (fatal accidents) 21% LWIF per 100 employees 1.29 0.44 0.00 0.00 0.79 (working 200 000 hours) WORKERS ASR per 100 employees TECHNICAL STAFF 25% n/a n/a 0.00 0.00 13.47 97 MALE (working 200 000 hours) 23% 69 MALE 6 FEMALE 13 FEMALE Both occupational accidents occurred due to slippery winter conditions in the territory of boiler plants. These occupational accidents were registered in the ISO 45001 system and 51% additional prevention measures were implemented. The employees recovered quickly. 43% z 20 management safety walks were carried out in 2022 (2021: 22) z 20 near misses were reported and registered in 2022 (2021: 36) under 30 years of age 31-50 years of age 51-63 years of age over 64 years of age Figure 24. Employee breakdown by age and gender 76 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 77 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  EMPLOYEE INCLUSION Utilitas values the independence and freedom of specialists to decide themselves on how they work and supports mutual trust between employer and the employee. Management culture values humane, respectful and inclusive communication. Events are regularly organised to unite employees and biannual employee engagement surveys are carried out to get direct feedback and map workplace improvement measures. Last survey conducted in 2021 showed high employee satisfaction of 4.15 (max. 5). 84% of employees participated in the study. Employee awareness on activities and goals of the Group is also important for Utilitas in order to engage everyone Target: to have employee voluntary turnover rate below 5% and provide a purposeful working environment. Since 2020, the Group has organised information days three 2022 result: 3.0% (2021: 3.5%) times a year for all employees to share sector trends and business results together with open discussions where everyone can ask questions and raise topics. Employees are listened and supported to boost personal development. Regular personal performance appraisal interviews are done with all employees to focus on the goals and values of each individual. Employees can also submit their proposals or complaints concerning the company anonymously in the intranet. Employee feedback survey carried out in 2021 showed that employees feel safe when doing work tasks and think that enough attention is given to work safety and employee A new integration program was created and implemented for new employees in 2022. health. The average rating regarding health and safety topics was 4.6/5 This was put together based on the interviews of new employees to map out topics and weak points which they would have liked to know more about when starting the job. A traditional walking challenge was carried out in December by Utilitas’ employees together with Tallinna Vesi to promote healthy lifestyles. Every 1000 steps walked Workshops were held for all management position contributed 1 euro toward donations and in total about 42 million steps were made. employees to engage them into decisions regarding Donations were made to Toidupank in cities where Utilitas operates, to Eesti Agrenska remuneration and development plans regarding Fond and to Eriliste Laste Varajase Toetamise Keskuse A-Akadeemia. leadership. Activities mapped are actively imple- mented in order to unify and improve the manage- ment culture of Utilitas. „ Management of contractors In 2022 Utilitas reached top 20 most desirable Reporting of contractor accidents and providing health and safety measures to con- employers ranking in Estonia. tractors are also covered by Utilitas management systems. It is the responsibility of the management team of each subsidiary to manage contractors in accordance with Utilitas procedures. All contractors receive a site induction, including details of processes, work- ing practices and procedures (e.g. working at height). The contractor is responsible for ensuring their employees are competent and have the necessary training to carry out the task and are required to adhere to the standards required by Utilitas. Contractors operate under a permit system and occupational safety inspections are undertaken by Utilitas to mark any deficiencies are registered in inspection reports. Annual summaries are prepared for each contractor to use this information in evaluating contractors in the future. 78 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 79 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  DIVERSITY AND EQUAL TREATMENT All employees of Utilitas are treated fairly and equally. Everyone in the same employee category has the same value propositions and equal personal development opportunities. Employees are also not selected based on gender, nationality or race. In job interviews, both male and female representatives participate to rule out the possibility of a gender biased selection. Utilitas’ staff includes people with different nationalities and back- The share of women in grounds. However, one of the issues linked to ensuring diverse staff is managerial positions related to language skills. To provide a uniform culture and language increased in 2022 environment for staff, Utilitas is conducting Estonian (B1 level) language courses for employees whose national language is not Estonian. Due to sector specificity, Utilitas has overall more male and older employees. Proportion of women among all employees is 25% and 25% in first-line managerial positions (2021: 25% and 23% respectively). 53% of employees are younger than 50 years of age (2021: 50%). The relatively high average age of employees requires plans for ensuring growth of a next generation of employees. Group companies are working systematically in order to popularise and support the studies of thermal engineers together with building a good reputation among students. Recruitment focus is also on finding new young employees. However, providing younger employees with development opportunities as well as valu- ing the contribution made by experienced employees are both important to Utilitas. In 2022, 7 trainees underwent their paid internships in Utilitas (2021: 9) and 6 scholarships were offered (2021: 5). 12% 34% Training events are divided between the fields of management, technical skills, time management and general education. All new employees receive introductory guidance 2022 HIRED 26 MALE from the quality and environmental manager, and human resources manager including: 9 FEMALE z Company Structure; z Management System Documentation; <30 years of age z Environment and Safety; 54% z Utilitas Management Policy and Objectives; 31 – 50 years of age 51 – 63 years of age z General Fire and Safety Documentation; z Addressing Environmental Aspects; Figure 25. New recruitments in 2022 z Emergency Situations and Response; z Legislation regulating Occupational Health and Safety. TRAINING AND DEVELOPMENT New employee then receives further role specific training by the head of that depart- ment, which includes: Utilitas highly values personal initiative regarding development and supports employees by providing financial resources and availability of time. Each employee is provided to z The preparation and implementation of a vocational training plan (internal training); participate in trainings arising from their position (e.g meeting engineering profession z Occupational Safety Training and requirements (e.g. risk factors, risk analysis, use requirements). In addition, personal performance appraisal interviews are made to map of personal protective equipment, fire safety and emergency plans); and fulfil each employee’s individual development needs and interest. z Instruction on policy documents. 80 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 81 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 GOVERNANCE SUSTAINABILITY ational performance indicators. Previously made reviews are looked over by considering changes in external and internal activities, relevance of management principles, resource adequacy, non-compliances, potential risks, improvement opportunities, occupational GOVERNANCE health and safety items and an overview of the environmental council. Key operational performance indicators can vary between business units due to the different activities done within each unit. Key operational performance indicators tracked: Sustainability is managed throughout the organisation on the basis of Utilitas ESG z New Connections (MW and Number of Buildings/Connections) framework, which consists of: z Disconnections (MW and Number of Buildings/Connections) z Planned and Unplanned Interruptions (Number and Duration) Dimensions z Customer and other complaints 3 dimensions – environmental, social, governance z Production Efficiency (%); z Electricity used for own operations (kWh/MWh); Topics 7 topics – tackling most relevant angles of each dimension z Network Performance (Temperature and Hydraulics) z Average Network Age (Years) Commitments z Heat Losses (GWh and %) What exactly we commit to focus on within the topic z Emissions Compliance Targets/KPI-s z CO2 Emissions (tCO2-eq per annum) How we evaluate if we have been successful in delivering the commitment z Water Consumption (% of Network Volume) Target levels z Water Quality indicators What is our specific ambition for each commitment Utilitas was awarded in 2022 with Gold Level by Responsible Business Index. Activities What we firsthand need to do in order to achieve all of the above Utilitas has certified standards in place among all subsidiaries to ensure sustainable business practices: z Environmental Management system ISO 14 001; z Occupational Health and Safety Management system ISO 45 001; z Quality Management system ISO 9 001; RISK MANAGEMENT Responsibility for Environment, Health and Safety (EHS) matters lie with the management team of each Utilitas subsidiary and Utilitas Environmental Manager. Each subsidiary Utilitas has a risk registry in place to be on track and manage emerging risks on an Quality and Environmental departments report to the Group Environmental manager. ongoing basis. Comprehensive EHS procedures are in place which also include internal and external As a provider of a vital service, Utilitas must perform regular risk analyses to follow the audits. Board members conduct regular visits to departments and units to get direct Emergency Act and regulations of local governments. Detailed action plans have been overviews on how measures and procedures are applied. developed to restore the operation of energy plants if risk scenarios should materialise. ESG committee on Board level gathers at least twice a year and closely monitors ESG These include measures on continuously providing district heating service in the case developments and trends as well as provides valuable feedback and recommendations. of technical failures, extreme weather conditions or interruptions in electricity or fuel supply. Employees and members of the management board have been appointed who Utilitas has established periodic management board reviews, during which the current are responsible for carrying out stated plans if necessary. This topic is described in more state of the long and short-term business objectives are reviewed by reflecting key oper- detail in the ‘Quality and continuity’ chapter of this report. 84 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 85 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ ESG risks „ Financial risks management In its daily activities, the Group needs to consider various financial risks. The key risks Type include market risk (including interest rate risk and foreign exchange risk), liquidity risk of risk Risks How we mitigate the risk and credit risk. z Climate change related z Performing regular risk analysis; increas- Interest risk risks ing resilience of the energy production Interest risk arises from interest rate changes in the financial markets because of which and delivering systems z Ability to develop and it may be necessary to revalue the Group’s financial assets and take into consideration execute ESG and carbon z Due to increased CO2 and natural gas higher financing costs in the future. In order to reduce interest rate risk, Utilitas finances neutrality strategies prices the need to complete the full its activities with long-term (maturity in 2047) and fixed rate (4.99%) loans. Environmental switch to renewables is increasingly z Lack of raw materials incl Foreign exchange risk urgent fuels z Keeping the reputation as a reliable Foreign exchange risk arises when future commercial transactions or recognised assets z Aging of operational partner or liabilities are denominated in a currency that is not the entity’s functional currency. assets, unplanned inter- The Group’s foreign exchange risk is related to purchases done. Majority of Group’s pur- ruptions of DH networks z Continuous monitoring of environmental chases are made in euros. Because of the minimal proportion of transactions in foreign or energy production performance, investments into assets, currencies the Group has not taken any special activities to reduce this risk. facilities; good cooperation with the regulatory authority Credit risk Credit risk relates to a potential damage which would occur if the parties to a contract z Decrease in customer z Client engagement studies including are unable to fulfil their contractual obligations. Sales of products and services are satisfaction questions as to how can we improve the done in compliance with internal procedures. To reduce credit risk related to accounts service offering; Utilitas is also focused receivable the customers payment discipline is consistently observed. Customers who z Workplace accidents of on having a positive and socially respon- have exceeded the payment deadlines are handled personally in order to find solutions. employees and contractors sible reputation by promoting renewable Write-offs levels for bad depts are minimal. z Ability to keep being an energy and clean environment as well as attractive employer for According to the Group’s risk management policies the short-term cash resources can contributing to local initiatives be deposited only in accounts, overnight deposits and fixed term deposits opened in Social current and potential z Working Environment council in place, respectable credit institutions. As of December 31, 2022, the Group were deposited EUR employees (including uni- regular risk assessments and awareness 300 thousand (31.12.2021: the Group did not have any fixed term deposits). versity graduates), aging raising, analysis of any accidents and workforce modification of rules if possible/neces- As at balance sheet date, the loans granted to joint ventures amounted to EUR 21,150 sary thousand (31.12.2021: EUR 11,000 thousand), as the Group has a solid overview and co-operation with the joint ventures then no additional collateral for the loans is required. z Engagement surveys and internship pro- As of 31 December 2022 and 31 December 2021, there were no loans granted to unre- grams, employer branding, automatiza- lated parties. tion, competitive remuneration packages Liquidity risk z Financial risks incl credit z Open and active dialogue with financiers Liquidity risk is the risk that the company is unable to fulfil its financial obligations due to risk and liquidity risk insufficient cash funds. This risk realizes if the company does not have enough funds to z Developing internal know-how and service its loans, to fulfil its working capital needs and to perform necessary investments. z Ability to comply with including experts if necessary As at 31 December 2022, the Group´s current ratio was 1.71 (31.12.2021: 1.46). In addition environmental rules and to available cash balances and in order to ensure additional liquidity and manage cash z Dedication of in-house resources and Governance regulations; public per- flow seasonality, the Group has concluded an overdraft agreement with SEB bank in encaging IT consultants; IT audit ception of environmental the total amount of EUR 15,000 thousand. In liquidity risk management the Group has issues and Utilitas z Active participation in any regulative/ taken a prudent view, maintaining sufficient cash balances in order to be able to fulfil political discussions. Active membership z Cyber- terrorism, cyber its contractual obligations at every moment of time. Continuous cash flow forecasting in sector associations security risks and control are essential tools in the day-to-day liquidity risk management of the Group. z Unfavorable changes in regulations/legislations 86 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 87 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 COMMUNITY RELATIONS Utilitas’ energy production units are mainly located near high density residential areas. We fully understand our responsibility to provide safety around Utilitas areas and to prevent disturbances of local communities. However, energy production can involve odour, dust, noise and transportation related disturbances to surrounding areas. Utilitas gives high attention to preventive work in order to exclude hazards and significant disturbances of surrounding areas. Local community is kept informed and communicated with to promptly resolve any issues and to get feedback. Utilitas also organises production site tours and Doors Open Days, to give a closer look of the operations and to ensure transparency. No significant complaints or accidents in nearby areas were registered in 2022. Utilitas is cooperating with AS Tallinna Vesi to coordinate the construction and repair works of underground water and district heating networks. This means that overlapping areas where both works are needed can be done together. Therefore, disturbances of people living nearby are reduced. COOPERATIONS AND SUPPORT Utilitas’ sponsorship policy is built on the core values of the Group. We welcome mutually beneficial sponsorships that enrich residents’ lives, contribute to environ- mental sustainability or create innovative solutions. Utilitas primarily supports proj- ects connected to its business regions, and long-term sponsorships are preferred for corporate consistency. In cooperation with sponsorship partners, Utilitas wishes to inform the public about the importance of renewables, clean energy and reducing energy inefficiency in buildings. Utilitas cooperation and sponsoring activities include: z Utilitas progeny team to support young track and field athletes (since 2011). It is a long-term project to maintain and increase the level of professional sports in Estonia. z Supporting basketball to connect people and advocate healthy lifestyles. Utilitas (since 2013) is the main sponsor of the Estonian national basketball team and name sponsor of Rapla basketball team. z Tallinn City Theater cooperation to contribute toward environmentally sustain- able concept of ‘’Green Theatre’’ (since 2016) z ‘Gift of Life’ cancer treatment foundation contributions and other charities. 88 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 89 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 COOPERATION CONTRIBUTION TO WITH EDUCATIONAL THE DEVELOPMENT ESTABLISHMENTS OF THE SECTOR Another important activity linked with sponsoring is ensuring the continuity of good Utilitas cooperates with associations and organisations that contribute to environmental quality employees by supporting education. In 2022, Utilitas supported the studies of protection, sustainable management and help developing the energy sector. Utilitas is six Taltech engineering faculty students through Clean Energy scholarships which in a member of the following networks: total were 11 200 euros. Three scholarships were given to both bachelor and master level students. Clean Energy scholarships have been given out once a year for the last four consecutive years and its purpose is to increase the interest of young people in energetics and sustainable solutions. The Estonian Renewable Energy The Responsible Business Forum A future generation of engineers in the Association unites Estonian organisations comprises companies that value energy sector is very important due to active in the field of renewable energy responsible business practices in order to the rapid development of new renewable under one roof with the mission to ensure the sustainability of their company, energy technologies. Good education and advance and develop the field. and also that of the society and the extensive knowledge are paramount for country at large. Utilitas has signed the carrying out major energy shifts needed. initiative principles to promise building a Similarly to the sector as a whole, the better tomorrow. attractiveness of thermal engineering spe- cialty among young people is also a big challenge for Utilitas. New generation of workforce is needed as current employees The Estonian Power and Heat age and labor shortages are increasing in Estonia. Fortunately, the popularity of the Association is Estonia’s biggest and energy sector might grow in the future as environmental issues are gaining importance oldest organisation representing and in the society and especially amongst young people. acting in the common interest of energy Wind Europe comprises of over 400 and heat companies. members from across the whole value Utilitas is engaged in long-term cooperation with TalTech in order to ensure the continu- chain of wind energy to actively promote, ity of engineering education in Estonia. In addition to already mentioned Clean Energy coordinate, communicate, research and scholarship, Utilitas supports education by: analyse topics connected to wind energy z Participating in University program councils and provide a networking ground for z Taking part in career events and offer paid traineeship positions for young people companies. Utilitas joined the organisation to facilitate learning of practical skills Green Tiger is a collaboration platform in 2022. z Having heating laboratory of Utilitas in TalTech Mektory Innovation and Business which is designed to boost environmental Centre to introduce the basic principles of energy supply in cities to students as awareness and create a basis for well as other groups who are interested a balanced economy, just as Tiger Leapjump started the development of As the popularity of engineering education starts from strong and interesting teaching Estonia’s technology sector. of STEM subjects in general education schools, Utilitas continues to cooperate with the Youth to School educational programme. Special attention is given in this program to engage young mathematics and physics teachers. In addition, Utilitas site tours are made for students to arouse interest. 90 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 91 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS CONSOLIDATED BALANCE SHEET CONSOLIDATED INCOME STATEMENT Restated IN EUR THOUSAND Note 2022 2021 IN EUR THOUSAND Note 31.12.2022 31.12.2021 Revenue ASSETS Sales revenue 14 255,778 159,912 Current assets Other income 15 3,845 980 Cash and cash equivalents 2 4,152 19,331 Receivables and prepayments 3 51,967 46,351 TOTAL REVENUE 259,623 160,892 Inventories 4 41,712 3,146 Cost of goods and services sold 16 -162,654 -83,909 Other operating expenses 17 -4,749 -3,611 TOTAL CURRENT ASSETS 97,831 68,828 Payroll expense 18 -12,738 -11,619 Depreciation, amortisation and impairment 7, 9 -20,255 -19,781 Non-current assets Other expenses 19 -8,457 -23 Investments in associates 6 62,151 58,643 Non-current receivables and prepayments 3 20,175 11,028 Operating profit 50,770 41,949 Property, plant and equipment 7, 8 390,874 333,895 Intangible assets 8, 9 13,683 14,113 Financial income and expenses Share of net profit of associates accounted 6 6,155 1,734 for using the equity method TOTAL NON-CURRENT ASSETS 486,883 417,679 Interest expense 10 -17,159 -16,058 TOTAL ASSETS 584,714 486,507 Other financial income and expenses 637 1,164 TOTAL FINANCIAL INCOME AND EXPENSES -10,367 -13,160 LIABILITIES AND EQUITY Profit before tax 40,403 28,789 Current liabilities Income tax 13 -496 -488 Finance leases 8, 10 2,183 1,795 NET PROFIT FOR THE PERIOD 39,907 28,301 Payables and prepayments 11 55,168 45,396 TOTAL CURRENT LIABILITIES 57,351 47,191 Non-current liabilities Borrowings 10 332,701 277,701 Finance lease 8, 10 34,128 36,033 Provisions 12 279 234 TOTAL NON-CURRENT LIABILITIES 367,108 313,968 TOTAL LIABILITIES 424,459 361,159 Equity Share capital 13 7,650 7,650 Retained earnings 152,605 117,698 TOTAL EQUITY 160,255 125,348 TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 584,714 486,507 The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements. The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements. 94 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 95 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 CONSOLIDATED CASH FLOW STATEMENT CONSOLIDATED STATEMENT OF CHANGES IN EQUITY IN EUR THOUSAND Note 2022 2021 CASH FLOWS FROM OPERATING ACTIVITIES Share Retained IN EUR THOUSAND earnings Total Operating profit 50,770 41,949 capital Adjustments: Balance as at 31 December 2020 7,650 94,397 102,047 Depreciation and impairment losses of property, plant 7, 9 20,255 19,781 and equipment and intangible assets Dividends paid 0 -5,000 -5,000 Change in receivables and prepayments related to Net profit for the period 0 28,301 28,301 3 -6,230 -24,855 operating activities Change in inventories 4 -38,566 1,100 Balance as at 31 December 2021 7,650 117,698 125,348 Change in payables and prepayments related to 11 5,339 28,082 operating activities Interest paid 10 -17,364 -14,835 Dividends paid 0 -5,000 -5,000 Income tax paid 13 -496 -488 Net profit for the period 0 39,907 39,907 Total cash flow from operating activities 13,708 50,734 Balance as at 31 December 2022 7,650 152,605 160,255 CASH FLOWS FROM INVESTING ACTIVITIES Purchase of property, plant and equipment and intangible assets 7, 9 -71,811 -37,158 Additional information regarding share capital and other owners’ equity entries is disclosed Proceeds from sale of property, plant and equipment in Note 13. 7 70 110 and intangible assets Acquisition of investments in subsidiaries 5 0 -8,435 Acquisition of investments in associates 6 0 -58,566 Purchase of other financial investments 0 -13 Loans granted 23 -9,150 -11,028 Interest received 1,265 4 Dividends received 6 2,647 2,647 Total cash flow from investing activities -76,979 -112,439 CASH FLOWS FROM FINANCING ACTIVITIES Loans received 10 55,000 48,000 Payment of finance lease liabilities 10 -1,864 -1,575 Other payments from financing activities -44 -100 Dividends paid 13 -5,000 -5,000 Total cash flow from financing activities 48,092 41,325 TOTAL CASH FLOWS -15,179 -20,380 CASH AND CASH EQUIVALENTS 2 19,331 39,711 AT THE BEGINNING OF THE PERIOD CASH AND CASH EQUIVALENTS 2 4,152 19,331 AT THE END OF THE PERIOD The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements. The Notes on pages 98 to 121 form an integral part of these financial statements. 96 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 97 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 NOTES TO THE CONSOLIDATED From the acquisition date, the group’s interest in the assets, liabilities and contingent liabilities of the acquired entity and the resulting goodwill are recognised in the FINANCIAL STATEMENTS consolidated balance sheet and the interest in the acquired entity’s income and expenses is included in the consolidated income statement. Negative goodwill is recognised as income in the period. On the acquisition of the company, if the acquirer did not acquire a business, the „ Note 1 Accounting policies used in the preparation of the transaction has to be accounted for as an asset acquisition. For the recognition of the consolidated financial statements acquisition (the purchase), the cost of the acquisition is to be allocated to the individual identifiable assets (and liabilities) on the basis of their relative fair values at the date of The 2022 consolidated financial statements of OÜ UTILITAS have been prepared in accordance purchase. The transaction does not give rise to goodwill. with the generally accepted accounting principles in Estonia. The generally accepted If a subsidiary is disposed of during the accounting period, the income and expenses of accounting principles are prescribed by the Accounting Act of Estonia and supplemented the subsidiary disposed of are included in the consolidated income statement until the by the guidelines issued by the Accounting Standards Board. date of loss of control. The difference between the proceeds from the disposal and the The consolidated report consists of the financial information of OÜ UTILITAS (hereinafter carrying amount of the net assets of the subsidiary (including goodwill) as at the date “Company”) and its subsidiaries (hereinafter “Group”). The information about subsidiaries is of the disposal is recognised as a gain or loss on disposal of the subsidiary. If a part of disclosed in Note 5. a subsidiary is disposed of and the group’s control over the entity falls below 50%, but The consolidated financial statements have been prepared under the historical cost influence over the entity does not completely disappear, the consolidation of the entity convention, except as disclosed in the accounting policies below. is ceased as at the date of the disposal and the remaining interest in the assets, liabilities and goodwill of the subsidiary is recognised as an associate, a jointly controlled entity or Consolidated financial statements are prepared in EUR thousands. other financial asset. The new cost of the remaining investment is its remaining carrying amount at the date of disposal. Reclassifications Associates Building rights and connection agreements obtained in 2021 in the course of business acquisition that were previously presented as part of Intangible assets line in the consolidated An associate is an undertaking over which the Group has significant influence, but that balance sheet have been reclassified and presented on the Property, plant and equipment it does not control. Generally significant influence is assumed to exist if the Group owns line in the consolidated balance sheet. 2021 figures have been restated to that effect. There 20%-50% of voting shares or units of the undertaking. was no impact on 1.01.2021, thus the third consolidated balance sheet is not presented. There was no impact on the consolidated income statement and consolidated cash flow statement. Investments in associates are recognised in consolidated financial statements in equity method; according to this, the initial investment is adjusted with the profit/loss received As reported Restated from the undertaking and received dividends. Unrealised gains occurred in transactions IN EUR THOUSAND Restatement 31.12.2021 31.12.2021 with the associate are eliminated in proportion to the holding in the undertaking. Unrealised gains are also eliminated, except in case when the loss is caused because of Property, plant and equipment 325,585 8,310 333,895 impairment loss. In case the company’s holding in the loss of the associate recognised Intangible assets 22,423 -8,310 14,113 by equity method is equal or exceeds the carrying amount of the associate, the carrying amount of the investment is reduced to zero and further losses are recognized outside the balance sheet. In case the undertaking has guaranteed or is obliged to satisfy the A. Preparation of the consolidated financial statements liabilities of the affiliate, the respective liability and the loss in the equity method is Principles of consolidation recognized in the balance sheet. If necessary, the accounting policies of the associate are adjusted so that they comply with the Group accounting policies. In the consolidated financial statements, the financial information of all subsidiaries under the control of the parent company have been combined line by line. Intragroup Business combinations involving entities under common control receivables and liabilities, transactions between group companies and the resulting Business combinations involving entities under common control are accounted for using unrealised gains and losses have been eliminated. the adjusted purchase method under which the investment acquired in the other entity Where necessary, the accounting policies of the subsidiaries have been adjusted to is recognised at the carrying amount of the net assets acquired (i.e. continuation of ensure uniformity with the accounting policies adopted by the group. recognition of assets and liabilities that have been reported previously in the balance sheet of the acquired entity) and the difference between the cost and the carrying Subsidiaries amount of the net assets acquired is recognised as an increase or decrease of the equity Subsidiaries are all economic entities over which the parent company has control. A of the acquirer. subsidiary is considered to be under the control of the parent company if the parent directly or indirectly possesses over 50% of the subsidiaries voting shares or is able to The unconsolidated primary financial statements of the Parent Company disclosed to influence the operational and financial policy of the subsidiary by any other means. the consolidated financial statements Acquisition of subsidiary is accounted for in the consolidated financial statements by According to the Accounting Act of Estonia, the Notes to the consolidated financial applying the purchase method (except for business combinations involving entities under statements should include disclosures on the separate primary financial statements of common control that are recognised using the adjusted purchase method). According the consolidating entity (parent company). The parent’s primary financial statements to the purchase method, the assets, liabilities and contingent liabilities of the acquired have been prepared using the same accounting methods and measurement bases as subsidiary (i.e. acquired net assets) are recognised at their fair values. The difference for the preparation of the consolidated financial statements, except for investments in between the cost of acquisition and the fair value of the acquired net assets is recorded subsidiaries and associates that are carried at cost (less any impairment losses) in the either as positive or negative goodwill. separate primary financial statements of the parent company. 98 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 99 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 B. Financial assets weighted average method for fuel inventories recognition. Inventories are measured in the balance sheet at the lower of cost and net realisable value. The write-down of The Group has the following financial assets: cash and cash equivalents (refer to inventories to the net realisable value is included in the income statement line Other accounting policy from section C), trade receivables (refer to accounting policy from operating expenses. section D) and other receivables. Regular purchases and sales of financial assets are recognised at the trade date (i.e. on the date that the group commits (for an example, enters into a contract) to purchase or G. Property, plant and equipment sell a certain financial asset). An item of property, plant and equipment is an asset that is used in the group’s operations Cash and cash equivalents, trade and other receivables (accrued income, loans granted with their expected useful lives over one year and with their cost in the range of EUR 700 and other current and non-current receivables), except for receivables acquired for up until EUR 10,000. the purpose of selling, are carried at amortised cost. The amortised cost of current receivables generally equals their nominal value (less repayments and any impairment losses), therefore current receivables are carried in the balance sheet at their expected An item of property, plant and equipment is initially measured at cost, comprising its realisable value. purchase price (incl. customs duties and other non-refundable taxes) and any costs directly attributable to its acquisition that are necessary to bring the asset to its operating condition and location. In case the construction of property, plant and equipment item C. Cash and cash equivalents takes a longer period of time, borrowing costs are capitalized in the cost of the item of property, plant and equipment. The capitalisation of borrowing costs is stopped as the In the statement of cash flows cash and cash equivalents include cash on hand and bank property, plant and equipment item is ready for its intended use or the construction is balances (except for overdraft), term deposits with original maturities of three months paused for a longer period of time. or less as well as investments in money market funds and other highly liquid funds that invest in instruments which individually meet the definition of cash and cash equivalents. Overdraft is included within current borrowings in the balance sheet. An item of property, plant and equipment is subsequently carried in the balance sheet at its cost less any accumulated depreciation and any accumulated impairment losses. Items of property, plant and equipment acquired under finance leases are recorded D. Receivables and prepayments similarly to owned assets. Current receivables arising in the ordinary course of business are classified as trade receivables. Trade receivables are carried at amortised cost (i.e. original invoice amount Subsequent expenditure is capitalised only when it is probable that future economic less repayments and provisions made for impairment of these receivables). benefits associated with the item will flow to the group and the cost of the item can be measured reliably. All other repair and maintenance expenditure are recognised as a cost Impairment of receivables is recognised when there is objective evidence that the group in the period in which the respective expense was made. will not be able to collect all amounts due according to the original terms of receivables. Evidence of potential impairment includes the bankruptcy or major financial difficulties The straight-line method is used for depreciation of items of property, plant and of the debtor and non-adherence to payment dates. The impairment of the receivables equipment. The depreciation rates are set separately for each item of property, plant and that are individually significant (need for a write-down) is assessed individually for each equipment depending on their useful lives. For assets with significant residual value, only customer, using the present value of expected future collectible amounts as the basis. the depreciable amount, i.e. difference between cost and residual value is depreciated Receivables, that are not individually significant or for which no objective evidence over the useful life of the asset. If an item of property, plant and equipment consists of of impairment exists, are collectively assessed for impairment using previous years’ identifiable components with different useful lives, these components are recognised as separate items of property, plant and equipment and separate depreciation rates are set experience on uncollectible receivables. The amount of the allowance for doubtful for them depending on their estimated useful lives. receivables is the difference between the carrying amounts of these receivables and the present value of expected future cash flows discounted at the effective interest rate. The carrying amount of receivables is reduced by the amount of doubtful receivables and The depreciation rates are as follows for the groups of property, plant and equipment: impairment losses are recognised as Other operating expenses in the income statement. If a receivable is deemed irrecoverable, the receivable and the impairment allowance are Buildings 2 - 10% 10 - 50 years taken off the balance sheet. The collection of the receivables that have previously been Heat pipelines 3 - 10% 10 - 30 years written down is accounted for as a reversal of the cost of impairment of the receivables. Production plant and machinery 3 - 20% 5 - 35 years E. Derivative instruments Other machinery and equipment 10 - 33% 3 - 10 years Derivatives are measured at fair value both at the date the derivative contract is entered Other inventory and IT equipment 10 - 33% 3 - 25 years into and subsequently. Derivatives are recognized at fair value in the income statement. Such profit and losses Objects with unlimited expected useful life (land, artwork, museum showpiece, books, resulting from changes in the fair value of derivatives are recognized in the Income etc.) are not depreciated. statement within other income or other expenses. Depreciation of an asset begins when it is available for use for the purpose intended by management and is ceased when the asset’s residual value exceeds its carrying amount or when it is withdrawn from use. At each balance sheet date the appropriateness of the F. Inventories depreciation rates, the depreciation method and the residual value are reviewed. Inventories are initially recognised at cost, which comprises of the purchase cost and If the recoverable amount of an item of property, plant and equipment (i.e. higher of its other costs incurred in bringing the inventories to their present location and condition. fair value less costs to sell and its value in use) is lower than the asset’s carrying amount, Inventories are expensed using the FIFO method. OÜ Utilitas Tallinn Elektrijaam uses 100 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 101 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  an item of property, plant and equipment is written down to its recoverable amount Software (refer to accounting policy from section J). Computer software, which is not an integral part of the related hardware, is recognised Recognition of an item of property, plant and equipment is ceased at the date when the as an intangible asset. Software development costs are included within intangible assets asset is sold or disposed or in a situation when it is expected that no future benefits from when they are directly related to the development of such software items that can be the asset will flow to the group. Gains and losses on disposing of items of property, plant distinguished from one another, are controlled by the Group and from which the future and equipment are included in the income statement Other income or Other operating economic benefits for a period longer than one year are expected to flow to the Group. expenses lines. Software development costs subject to capitalisation include labour costs and other expenses directly related to development. Capitalised software costs are amortised over the estimated useful life not exceeding 5 years. Regular software maintenance costs are H. Leases recognised as expenses in the income statement. During 2001, AS Utilitas Tallinn (the lessee) entered into a rental and operating contract Building rights, connection agreements for 30 years with AS Tallinna Soojus (the lessor) owned by City of Tallinn. With this contract, the lessee took over the complete property, which is required to be maintained Building rights are amortised from the receival of permission for the start of construction and preserved, as well as returned at the end of the rental period. Assets associated with works. Before the completion of the assets, the amortisation expense on building rights the finance lease, which under contract are designated as „Leasehold estate“, are shown is recognised as part of the cost of the assets. Building rights are amortised on a straight- within the Notes 7, 8 and 9. The lessee shall improve and substitute the assets, which line basis until the expiry of the rights of superficies. are designated as ”Leasehold estate“ and depreciated throughout the rental period in Connection contracts are amortised from the date of completion of construction of the accordance with their useful life. Investments in the substitution of assets designated in respective asset. The connection contract is amortised on a straight-line basis until the “Leasehold estate“ are later compensated by the lessor in their residual value. expiry of the rights of superficies. Rented assets acquired through financial lease are recorded in the balance sheet under Other intangible assets Finance lease. Expenditures related to the patents, trademarks, licenses and certificates are capitalised Other tangible assets associated with the financial lease, which AS Utilitas Tallinn acquires when it is possible to evaluate the related future economic benefits. Other intangible throughout the rental period, are to be compensated in case the ownership is transferred assets are amortised on a straight-line basis over the estimated useful life of the asset to the lessor at the end of the period in their residual value. not exceeding 5 years. I. Intangible assets J. Impairment of assets Intangible assets (goodwill, patents, licenses, trademarks, software, building rights, Intangible assets that have indefinite useful lives are tested annually for impairment by connection agreements) are recognised in the balance sheet when the asset is controlled comparing their carrying amounts with their recoverable amounts. by the group, future economic benefits attributable to the asset will flow to the group and the cost of the asset can be measured reliably. An intangible asset is initially recognised Assets that are subject to depreciation and amortisation and assets with unlimited useful at cost, comprising its purchase price and any costs directly attributable to the purchase. lives (land) are reviewed for impairment whenever events or changes in circumstances After initial recognition, an intangible asset is carried at cost less any accumulated indicate that the carrying amount may not be recoverable. Under those circumstances, amortisation and any accumulated impairment losses. the recoverable amount is estimated and compared to the carrying amount. Intangible assets are amortised using the straight-line method, using the estimated useful An impairment loss is recognised in the amount by which the asset’s carrying amount lives as the basis. The appropriateness of the amortisation periods and amortisation exceeds its recoverable amount. The recoverable amount of an asset is the higher of method is assessed at each balance sheet date. The annual amortisation rates for groups an asset’s fair value less costs to sell and value in use. For the purpose of assessing an of intangible assets are as follows: impairment of an asset, assets are assessed either individually or grouped at the lowest levels for which there are separately identifiable cash flows (cash-generating unit). Goodwill 4.55% Impairment losses are recognised as cost in the reporting period. Computer software, patents, licences, trademarks, building rights, At each following balance sheet date, assets that have been impaired are assessed 20-30% to determine whether their recoverable amount has increased. If the impairment test connection agreements and other intangible assets indicates that the recoverable value of an asset or asset group (cash generating unit) has increased above its carrying amount, the previous impairment loss is reversed up Intangible assets are tested for impairment whenever there is any indication of impairment to the carrying amount that would have been determined had no impairment loss been (refer to accounting policy from section J). recognised for the asset in prior periods, by applying normal depreciation rates and Goodwill methods to the asset or the asset group. Reversal of impairment losses are recognised in the income statement as a reduction of the impairment loss. Goodwill represents the excess of the cost of a business combination over the fair value of the net assets acquired, reflecting that portion of the payment made for such assets of the investee, which cannot be individually identified and separately recognised. At K. Finance and Operating leases the acquisition date, goodwill is recognised at cost as an intangible asset in the balance Leases of assets, which transfer substantially all the risks and rewards incidental to sheet. ownership to the lessee, are classified as finance leases. Other leases are classified as Goodwill is subsequently amortized using a straight-line method over the useful life of operating leases. the acquired net assets. 102 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 103 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  The Group as the lessee Pledges, guarantees and other obligations, whose settlements are not probable or the amount of which cannot be measured with sufficient reliability, but which under certain Finance leases are recognised in the balance sheet as assets and liabilities at the lower conditions may realise in future, are disclosed as contingent liabilities in the Notes to the of the fair value of the leased asset and the present value of minimum lease payments. financial statements. Each lease payment is apportioned between the finance charges (interest expense) and reduction of the outstanding liability. The finance charge (interest expense) is charged to the income statement over the lease period so as to achieve a constant periodic rate of N. Corporate income tax interest on the remaining balance of the liability. The assets acquired under finance lease are depreciated similarly to owned assets over the shorter of the useful life of the asset According to the Income Tax Act applicable in Estonia, annual profits earned by entities and the lease term. The costs identified as directly attributable to activities performed by are not taxed in Estonia. Corporate income tax is paid on dividends, fringe benefits, the lessee for a finance lease are added to the amount recognised as an asset. gifts, donations, costs of entertaining guests, non-business related disbursements and adjustments of the transfer price. The tax rate on the net dividends paid out of retained Payments made under operating leases are charged to the income statement on a earnings is 20/80. In certain circumstances, it is possible to distribute dividends without straight-line basis over the period of the lease. any additional income tax expense. Starting from 2019, regular dividend payments will be subject to corporate income tax at the reduced rate of 14/86 to the extent of the average dividend distribution of three preceding years. The first year to be taken account L. Financial liabilities was 2018. The corporate income tax arising from the payment of dividends is recognised All financial liabilities (trade payables, borrowings, accrued expenses, issued bonds and as a liability and an income tax expense in the period in which dividends are declared, other current and non-current liabilities) are initially measured at cost, which includes all regardless of the period for which the dividends are paid or the actual payment date. costs directly attributable to the purchase. They are subsequently measured at amortised The tax becomes due to the tax authorities on the 10th day of the month following the cost (except for financial liabilities purchased to be resold and derivatives with negative dividend payment. fair values, which are recognised in their fair values). Due to the nature of the taxation system, the companies registered in Estonia do not have The amortised cost of current financial liabilities generally equals their nominal value, any differences between the tax basis of assets and their carrying amount and hence, no therefore current financial liabilities are carried in the balance sheet at their redemption deferred income tax assets and liabilities arise. A contingent income tax liability, which value. For determining the amortised cost of non-current financial liabilities, they are would arise upon the payment of dividends, is not recognised in the balance sheet. initially recognised at the fair value of the consideration received (less any transaction The maximum income tax liability, which would accompany the distribution of group’s costs), calculating an interest expense on the liability in subsequent periods using the retained earnings, is disclosed in Note 13 to the consolidated financial statements. effective interest rate method. A financial liability is classified as current when it is due to be settled within 12 months O. Revenue recognition after the balance sheet date or the group does not have an unconditional right to defer settlement of the liability for at least 12 months after the balance sheet date. Borrowings Revenue from the sale of goods is recognised at the fair value of the consideration due to be settled within 12 months after the balance sheet date but that are refinanced received or receivable, taking into consideration all discounts and rebates. Revenue from as non-current after the balance sheet date but before the financial statements are the sale of goods is recognised when the group has transferred the significant risks and authorised for issue are recognised as current liabilities. Borrowings that the lender has rewards incidental to ownership of the goods to the buyer, the outcome of the transaction the right to recall at the balance sheet date as a consequence of a breach of contractual (i.e. revenue and expenses relating to the transaction) can be estimated reliably and the terms are also recognised as current liabilities. receipt of payment from the transaction is probable. Revenue from the sale of services is recognised after performing the servicing activity or when the servicing activity is provided over a longer period of time, according to the M. Provisions and contingent liabilities stage of completion method. Present obligations arising from past events, which have occurred before the balance Sale of electrical and thermal energy and district cooling service sheet date and whose timing or amount is uncertain, are recognised as provisions. Provisions are recognised based on management’s estimates regarding the amount and Revenue from sale of electrical and thermal energy and district cooling service is timing of the expected outflows. The amount recognised as a provision shall be the best recognised on accrual basis based on the reading of meters. estimate of the management regarding the expenditure required to settle the present Connection fees obligation at the balance sheet date or to transfer it to a third party. Connection fees are recorded as revenue, when the service associated with connection If a provision is expected to be settled later than 12 months after the balance sheet date, has been provided (i.e. assets required for connection are built) and there remains no it is recognised at the discounted value (at the present value of payments relating to the substantive risk to pay back those fees. provision) unless the effect of discounting is immaterial. Other Other possible or present obligations arising from past events but whose settlement is not probable or the amount of which cannot be measured with sufficient reliability are Interest and dividend income is recognised when the right to receive the payment is disclosed as contingent liabilities in the Notes to the financial statements. certain and the amount of income can be measured reliably. Interest income is recognised using the asset’s effective interest rate unless the receipt of interest is uncertain. In such Provisions for environmental protection cases, interest income is recognised on a cash basis. Dividend income is recognised when the right to receive payment is established by the owner. Provisions for environmental protection are formed before the end of the financial year in case of environmental damage only if the claim for repair damage derives from contractual or regulatory obligations. 104 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 105 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ Note 2 Cash and cash equivalents thousand . IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 thousand Bank accounts 3,852 19,331 Term deposits (with maturities of less than 3 months) 300 0 TOTAL CASH AND CASH EQUIVALENTS 4,152 19,331 „ Note 5 Subsidiaries As at 31.12.2022 OÜ Utilitas owned shares of the following subsidiaries: „ Note 3 Receivables and prepayments Ownership Ownership Subsidiary Area of activity 31.12.2022 31.12.2021 Current receivables and prepayments OÜ Utilitas Tallinna Production and sale of thermal and 100% 100% Elektrijaam electrical energy IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Production and sale of thermal and AS Utilitas Tallinn 100% 100% electrical energy and district cooling Trade receivables 47,151 44,303 AS Utilitas Eesti Production and sale of thermal energy 100% 100% Inc. Accounts receivables 47,154 44,309 OÜ Tuulepealne Maa Development of wind parks 100% 100% Allowance for doubtful receivables -3 -6 All subsidiaries are established and operate in Estonia. Prepaid taxes and receivables for reclaimed taxes 2 3 Other current receivables 1,478 51 In April 2021, Utilitas acquired a 100% holding in Tuulepealne Maa OÜ which develops Saarde and Aseri wind parks in Estonia. At the date of acquisition, the company did not have any Receivables from associates (Note 23) 25 24 substantive processes and did not produce any outputs (wind energy). Accordingly, the Interest receivables from associates (Note 23) 2,149 1,260 transaction did not constitute acquisition of a business and thus was accounted for not as a Prepayments for services 1,162 710 business combination but as an asset acquisition. TOTAL CURRENT RECEIVABLES AND PREPAYMENTS 51,967 46,351 „ Note 6 Associates Non-current receivables and prepayments In February 2021, Utilitas together with UG Investments OÜ established a joint venture IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 (50%/50%) Utilitas Wind OÜ to acquire and develop non-combustible renewable projects in Estonia and other Baltic countries. The investment has been classified as associated company Non-current prepayments 25 28 as shareholders have shared joint control over the company. Loans granted (Note 23) 20,150 11,000 TOTAL NON-CURRENT RECEIVABLES AND PREPAYMENTS 20,175 11,028 IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Investment in the associate at the beginning of the year 720 0 . Establishment expenses 0 5 Contribution to share capital 0 990 Reporting period’s profit (loss) calculated under the equity method 4,626 -275 Investment in associate at the end of the year 5,346 720 Financial information about the associate Utilitas Wind OÜ (reflecting 100% of the associate): „ Note 4 Inventories IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Current assets 13,372 5,974 IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Non-current assets 93,263 37,738 Raw materials and consumables 2,196 1,598 Current liabilities 10,129 4,004 Fuel 22,800 1,530 Non-current liabilities 84,829 37,936 Prepayments for inventories 16,716 18 Owners’ equity 11,677 1,772 Revenue 10,811 14 TOTAL INVENTORIES 41,712 3,146 Net profit (loss) 9,913 -559 106 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 107 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 During 1st half of 2021, Utilitas OÜ acquired ownership of 20.36% interest in Tallinna Vesi AS Non-current assets include the assets rented under the rental and operating contract of which is the largest water utility company in Estonia providing drinking water and wastewater AS Utilitas Tallinn with AS Tallinna Soojus in the amount of EUR 222,239 thousand (2021: disposal services in Tallinn and neighbouring municipalities. EUR 196,803 thousand). The balance sheet value of the assets taken over initially from AS Tallinna Soojus upon the signing of the rental and operating contract amounted to EUR IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 3,536 thousand as of 31.12.2022 (31.12.2021: EUR 4,108 thousand), the rest is comprised of Investment in the associate at the beginning of the year 57,923 0 the residual value of the investments which have been undertaken by AS Utilitas Tallinn since inception of the rental and operating contract. AS Utilitas Tallinn has performed and will Purchase price 0 58,561 continue performing investments to replace the rented assets as well as construct additional Dividends received -2,647 -2,647 noncurrent assets, which AS Tallinna Soojus will need to compensate in their residual value Reporting period’s profit calculated under the equity method 1,529 2,009 at the end of the rental period in case the ownership of the assets goes over to AS Tallinna Investment in associate at the end of the year 56,805 57,923 Soojus (see Note 8). Proceeds from sale of property, plant and equipment during the reporting period was in the Financial information about the associate Tallinna Vesi AS (reflecting 100% of the associate): amount of EUR 70 thousand (2021: EUR 786 thousand). Loss from write-offs of property, plant and equipment was EUR 218 thousand (2021: EUR 148 thousand). IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Current assets 22,836 43,898 Non-current assets 230,557 212,275 „ Note 8 Finance lease Current liabilities 18,487 15,490 Non-current liabilities 84,930 88,022 The Group as a lessee: Owners’ equity 149,976 152,661 Assets leased under finance lease and their improvements and replacements by asset Revenue 54,558 41,510 groups: Net profit (loss) 10,315 13,246 Tangible assets Intangible assets „ Note 7 Property, plant and equipment IN EUR THOUSAND Total Buildings and land Machinery and equipment Other tangible assets Construction in progress and prepayments Balance as at 31.12.2021 Cost 127,115 246 127,361 IN EUR THOUSAND Total Accumulated depreciation -37,616 -185 -37,801 CARRYING VALUE 89,499 61 89,560 Changes in the year 2022 Balance as at 31.12.2021 Acquisitions, improvements and replacements 18,273 35 18,308 Cost 259,319 164,082 2,303 22,021 447,725 Write-offs -61 0 -61 Accumulated depreciation -68,079 -44,532 -1,219 0 -113,830 Depreciation -7,767 -30 -7,797 CARRYING VALUE 191,240 119,550 1,084 22,021 333,895 Changes in the year 2022 Balance as at 31.12.2022 Acquisitions and improvements 1,159 653 256 73,899 75,967 Cost 144,866 281 145,147 Write-offs -65 -152 -1 0 -218 Accumulated depreciation -44,922 -215 -45,137 Sales 0 -67 -3 0 -70 CARRYING VALUE 99,944 66 100,010 Reclassifications 27,800 4,505 0 -32,305 0 Other reclassification 0 -11 0 0 -11 Depreciation -11,005 -7,477 -207 0 -18,689 On 31 October 2001, AS Utilitas Tallinn (the lessee) entered into a rental and operating contract for 30 years with AS Tallinna Soojus (the lessor) owned by City of Tallinn. Balance as at 31.12.2022 Cost 289,550 170,917 2,592 63,615 526,674 AS Utilitas Tallinn conducts improvements and replacements for assets leased under the finance lease that are recognised as a part of the “Leasehold estate”. At the end of the lease Accumulated depreciation -80,421 -53,916 -1,463 0 -135,800 period AS Tallinna Soojus will reimburse the investments in replacements of lease assets CARRYING VALUE 209,129 117,001 1,129 63,615 390,874 to the company in carrying value. In addition non-current assets include other fixed assets related to the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus which AS Utilitas Tallinn has additionally acquired during the rental period and which AS Tallinna Soojus will need to 108 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 109 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 compensate in their residual value at the end of the rental period in case the ownership is „ Note 9 Intangible assets transferred to the lessor at the end of the lease period. Goodwill Other intangible assets The carrying amount of assets related to the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus is divided as follows: IN EUR THOUSAND Total IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Balance as at 31.12.2021 AS Tallinna Soojus (lessor) assets transferred upon 3,536 4,108 Cost 22,839 2,252 25,091 the signing of rental and operating contract Accumulated depreciation -10,381 -597 -10,978 Improvements during the rental period by AS Utilitas 6,640 7,226 Tallinn (lessee) CARRYING VALUE 12,458 1,655 14,113 Replacements during the rental period by AS Utilitas Changes in the year 2022 89,005 77,563 Tallinn (lessee) Acquisitions and improvements 0 918 918 CARRYING VALUE OF LEASED ASSETS 99,181 88,897 Depreciation -1,039 -309 -1,348 Project assets 103,086 94,961 Balance as at 31.12.2022 Private assets 6,525 6,509 Cost 22,839 3,163 26,002 Construction in progress and prepayments 15,272 7,805 Accumulated depreciation -11,420 -899 -12,319 CARRYING VALUE 11,419 2,264 13,683 TOTAL ASSETS RELATED TO THE RENTAL AND OPERATING 224,064 198,172 CONTRACT WITH AS TALLINNA SOOJUS Intangible fixed assets include intangible assets leased under the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus including their improvements and replacements in the Contractual obligation from financial leasing carrying value of EUR 66 thousand (31.12.2021: EUR 61 thousand; see Note 8). Present value of rental payments arising from the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus amounted to EUR 35,639 thousand as of 31.12.2022 (31.12.2021: EUR 37,314 „ Note 10 Borrowings thousand; see Note 10). Present value of rental payments arising from the contract at the time of signing amounted Non- to EUR 35,834 thousand and annual rental payment was EUR 2,684 thousand. In order to Current current balance balance Contractual calculate the net present value of the rental payments, the preliminary projections included IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2022 Maturity interest rate the consumer price index assumed to be 4.5% for the first 5 years, 3.5% for the next 5 years and for the last 20 years 3.1%. Rental payment instalments are adjusted once a year Loans from parent company (Note 23) 0 332,701 2047 4.99% according to the change in consumer price index in the previous year. Difference resulting from initially assessed and actual consumer price index is recognised as income or expense Financial lease 2,183 34,128 for the period. Rental payments are made quarterly. Inc. Rental and operating contract (discount rate) 2,008 33,631 2031 As at 31.12.2022 the financial lease liability amounted to EUR 36,311 thousand (31.12.2021: EUR with AS Tallinna Soojus (Note 8) 9.60% 37,828 thousand; see Note 10). six-month Other financial lease 175 497 2026 euribor As at 31.12.2022 vehicles are being leased under financial lease with the carrying amount of + 1.30-1.55% EUR 829 thousand (31.12.2021: EUR 663 thousand). TOTAL 2,183 366,829 Non- Current current balance balance Contractual IN EUR THOUSAND 31.12.2021 31.12.2021 Maturity interest rate Loans from parent company (Note 23) 0 277,701 2047 4.99% Financial lease 1,795 36,033 Inc. Rental and operating contract (discount rate) 1,675 35,639 2031 with AS Tallinna Soojus (Note 8) 9.60% six-month Other financial lease 120 394 2026 euribor + 1.30-1.35% TOTAL 1,795 313,734 110 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 111 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 In the reporting period additional loans were received from the parent company in the total „ Note 13 Share capital amount of EUR 55,000 thousand (2021: EUR 48,000 thousand). 31 .12 .2022 31.12.2021 The interest expense of the reporting period from loans received was EUR 14,481 thousand Share capital (EUR thousand) 7,650 7,650 (2021: EUR 12,646 thousand) (see Note 23), the interest expense of the financial lease was EUR 3,078 thousand (2021: EUR 3,319 thousand). Number of shares (pcs.) 1 1 Share value (EUR) 7,650,000 7,650,000 The Group has entered into a working capital loan agreement with SEB bank with a limit of EUR 15 million, interest expense on working capital loan commitment fees was EUR 82 thousand (2021: EUR 91 thousand) and interest expense on working capital loan was 1 As at 31.12.2022 and 31.12.2021, the share capital of the parent company consisted of 1 share thousand (2021: EUR 2). with the nominal value of EUR 7,650,000, which has been fully paid for. All Group debt liabilities are in EUR. Information about collaterals of loan liabilities is disclosed In November 2018, a leading international infrastructure fund with long-term strategy, in Note 20. European Diversified Infrastructure Fund II (hereinafter EDIF II), managed by First Sentier Investors, became one of the owners of the company. The indirect owners of the company are EDIF II (85%) and the companies of the members of the management team of OÜ Utilitas „ Note 11 Payables and prepayments (15%). The direct 100% parent company of OÜ Utilitas is joint holding company FS Core Utilities S.à r.l. Current payables and prepayments IN EUR THOUSAND 31 .12 .2022 31.12.2021 IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Retained earnings 152,605 117,698 Payables to suppliers 34,160 29,553 Payables to employees 156 159 Potential dividends 122,599 94,567 Tax liabilities 1,022 5,650 Possible income tax on potential dividends 30,006 23,131 Incl. VAT 251 4,973 Social tax 342 293 In 2022, EUR 5,000 thousand were paid as dividends (2021: EUR 5,000 thousand) and this Air contamination tax 192 180 resulted in an income tax expense of EUR 496 thousand (2021: EUR 488 thousand). Personal income tax 172 158 Income tax of special cases 33 16 Unemployment insurance 18 17 „ Note 14 Sales revenue Obligatory pension payments 10 10 Excise tax 4 3 IN EUR THOUSAND 2022 2021 Other payables 309 245 Consolidated revenue by geographical region Interest payable (Note 23) 1,501 1,223 Short-term derivatives (Note 19) 1,534 0 Estonia 255,778 159,912 Current provisions 2,061 1,660 TOTAL 255,778 159,912 Provision related to onerous contracts (Note 4) 7,781 0 Reserve for CO2 emission allowances (Note 16; 21) 6,344 6,598 Consolidated revenue by activity Prepayments received 300 308 Production and sale of thermal and electrical energy (Note 19) 240,388 142,680 TOTAL CURRENT PAYABLES AND PREPAYMENTS 55,168 45,396 Renewable energy subsidies 10,725 13,541 Other revenue 4,665 3,691 In 2022, in order to mitigate shale oil price risk the Group has entered into a derivative contract. The derivative fair value as of 31.12.2022 was EUR 1,534 thousand (see Note 19). TOTAL SALES REVENUE 255,778 159,912 Compared to 2021, the sales of thermal and electrical energy increased in the reporting year „ Note 12 Non-current provisions due to higher electricity prices in the Nord Pool electricity market and due to higher heat tariffs, which increased due to considerably higher variable costs (primarily natural gas). Provisions for possible environmental damage has been made in the amount of EUR 279 thousand (2021: EUR 234 thousand) and it is based on the rental and operating contract with AS Tallinna Soojus, which stipulates that AS Utilitas Tallinn will cover all environmental protection expenses in the amount up to EUR 64 thousand and 10% of the costs over that limit, but not more than EUR 128 thousand per contract year. The amounts are to be adjusted annually based on the development of the consumer price index. As at the balance sheet date the group is not aware of any environmental protection related liabilities, nor has it received any orders from institutions to compensate for environmental liability. Provisions for possible environmental damage have not been discounted since the Management board assesses the discount to be immaterial for the financial statements. 112 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 113 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ Note 15 Other income „ Note 18 Payroll expense IN EUR THOUSAND 2022 2021 IN EUR THOUSAND 2022 2021 Fines and penalties received 91 8 Wages and salaries -9,543 -8,706 Irrecoverable receivables collected (Note 3) 7 11 Social security costs -3,195 -2,913 Sale of CO2 quotas 3,305 155 Government grants income 428 797 TOTAL PAYROLL EXPENSE -12,738 -11,619 Other operating income 14 9 Average number of employees in full time equivalent units 271 252 Employee working under an employment contract 279 261 TOTAL OTHER INCOME 3,845 980 Member of the management board and other control bodies 9 9 During the reporting period, sales of greenhouse gas emission units were carried out wherein the outstanding emission units of the current trading period were sold, totalling 41,0 thousand tonnes, with an average price of EUR 80.7 per ton (2021: 3.5 thousand tonnes, with an average price of EUR 44.2 per ton). „ Note 19 Other expenses In 2022, the SA Keskkonnainvesteeringute Keskus co-financed one investment project of AS Utilitas Tallinn in the amount of EUR 34 thousand (2021: three investment projects in the IN EUR THOUSAND 2022 2021 amount of EUR 188 thousand) and six investment projects of AS Utilitas Eesti in the amount of EUR 394 thousand (2021: five investment projects in the amount of EUR 609 thousand). Loss from realised derivative transactions -6,873 0 Loss from unrealised derivative transactions (Note 11) -1,534 0 „ Note 16 Cost of goods and services sold Other expenses -50 -23 TOTAL OTHER EXPENSES -8,457 -23 IN EUR THOUSAND 2022 2021 Raw materials and purchased energy -134,975 -68,408 The electricity sales prices during 2022 were partially fixed in order to manage electricity price risk, as a result sales revenue from electricity was partially set off by loss from hedging Energy, water and chemical expense -5,144 -2,942 transactions recognised as other expense in amount of EUR 6,873 thousand (Note 14). Repair and maintenance costs -4,021 -3,343 Air pollution charge -469 -483 Cost of CO2 emission quota -7,220 -6,598 „ Note 20 Loan guarantees, pledged assets and guarantees given Building permit and estate tax -439 -443 Collaterals for the liabilities related to group’s investment loans in the amount of EUR 332,701 Cost of resale -8,345 -117 thousand as at 31.12.2022 (as at 31.12.2021: EUR 277,701 thousand; see Note 10) are as follows: Other -1,951 -1,575 1. Floating charge on the Groups non-fixed assets (movables) is in the amount of EUR 173.5 million. The group’s assets, which are considered as movables are accounts TOTAL COST OF GOODS AND SERVICES SOLD -162,564 -83,909 receivables (see Note 3), inventory (see Note 4), property, plant and equipment except land and buildings (see Note 7). 2. Mortgages to properties in the amount of EUR 10 million with the book value of EUR „ Note 17 Other operating expenses 4.5 million (as at 31.12.2021: EUR 4.4 million; see Note 7) and building rights in the amount of EUR 150 million (balance sheet value not determined). IN EUR THOUSAND 2022 2021 3. Shares of subsidiaries. Office, administrative and maintenance costs -1,552 -1,295 In April 2021 Utilitas OÜ provided a guarantee for the benefit of Utilitas Wind OÜ, the Research and development costs 0 -26 guarantee amount being 7,250 thousand EUR as at 31.12.2022 (as at 31.12.2021: EUR 11,350 External counsel -503 -502 thousand. The guarantee interest is 12% per annum (see Note 23). Property insurance costs -446 -336 Allowance for doubtful receivables (Note 3) -5 4 Other expenses -2,243 -1,456 TOTAL OTHER OPERATING EXPENSES -4,749 -3,611 114 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 115 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ Note 21 Contingent assets Sales to related parties Pursuant to Article 10a of Directive 2003/87 / EC of the European Parliament and of the IN EUR THOUSAND 2022 2021 Council, a total of 82,987 tonnes (2021: 79,314 tonnes) of free greenhouse gas emission units for heat production have been allocated to Utilitas group installations for the reporting Goods and services sold to associates 223 44 period 2022. As at 31.12.2022, the amount of unused allowances in the registry account was Interest income on loans to associates 952 432 70,737 tonnes (31.12.2021: 81,755 tonnes), from which the amount of 144,937 tonnes in 2022 Interest income on guarantees given to associates 1,198 828 has not been deducted (154,388 tonnes in 2021), which will be returned in April 2023 in accordance with the regulations. As the volume of greenhouse gas emission units owned by the Utilitas Tallinn AS as at 31.12.2022 is not sufficient to cover the needs of the company, a provision in the amount of 6,344 thousand euros has been formed (31.12.2021: 6,598, see Payables to related parties Note 11 and 16). IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Current payables to parent company 2,976 1,223 „ Note 22 Contingent liabilities Inc. Interest payable 1,501 1,223 Potential liabilities related to tax audit Current payables to associates 139 127 The tax authorities have the right to review a company’s tax accounting for up to 5 years in Estonia after filing the tax returns and upon detecting errors, assign additional taxes, interest Non-current payables to parent company 332,701 277,701 and fines. Inc. Loans received (see Note 10) 332,701 277,701 The group’s management estimates that there are no circumstances that might lead the tax authorities to assess additional taxes for the group Transactions with related parties „ Note 23 Transactions with related parties IN EUR THOUSAND 2022 2021 Interest expense from loan received from parent company 14,481 12,646 Name of the parent company: FS Core Utilities S.à.r.l. Goods and services purchased from associates 1,248 973 The country where the parent company is registered: Luxembourg Name of Group that the parent company belongs to: FS Elio S.à.r.l. There are no contractual obligations to acquire or sell from/to related parties. The country where the Group parent company is registered: Luxembourg In 2022 the remuneration of the members of the Management Board and Supervisory Board of all Group entities amounted to EUR 1,275 thousand plus social taxes (2021: EUR 1,355 In preparing the consolidated financial statements for OÜ Utilitas, the following parties have thousand). been considered to be related parties: Upon termination of a contract with certain members of the executive and senior management a. Entities that control or have significant influence over the company; team, depending on the reasons for termination of the contract, the Group may have an b. Subsidiaries and affiliates (transactions with subsidiaries that are eliminated in the obligation to pay compensation in the amount of 6 months’ remuneration. course of consolidation must not be disclosed in consolidated statements); c. The management of the company or its parent company and private shareholders of the company, who control or have significant influence over the company, close family members of the persons mentioned above and the companies that all the persons mentioned above control or over which they have significant influence. Receivables from related parties IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Current receivables from associates (Note 3) 2,174 1,284 Inc. Interest receivables 2,149 1,260 Non-current receivables from associates 20,150 11,000 Inc. Loans granded 20,150 11,000 116 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 117 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 „ Note 24 Separate primary financial statements of the Unconsolidated income statement parent company IN EUR THOUSAND 2022 2021 The primary financial statements of the parent company have been prepared using the same principles, which have been used in the preparation of the consolidated financial statements, Revenue except for investments in subsidiaries, which are measured at cost. Sales revenue 2,137 1,801 Unconsolidated balance sheet TOTAL REVENUE 2,137 1,801 IN EUR THOUSAND 31.12.2022 31.12.2021 Cost of goods and services sold -571 -467 ASSETS Other operating expenses -1,184 -1,015 Current assets Payroll expense -1,919 -2,137 Cash and cash equivalents 12,672 7,561 Depreciation, amortisation and impairment -106 -65 Receivables and prepayments 9,608 7,339 Total operating loss -1,643 -1,883 TOTAL CURRENT ASSETS 22,280 14,900 Non-current assets Financial income and expenses Financial investments in subsidiaries 19,143 18,843 Financial income from investments in subsidiaries and associates 9,155 4,734 Investments in associates 62,151 58,643 Interest expense -14,569 -12,740 Loans granted 248,330 205,480 Other financial income and expenses 12,250 12,874 Property, plant and equipment 1,195 665 TOTAL FINANCIAL INCOME AND EXPENSES 6,836 4,868 Intangible assets 168 83 Profit before tax 5,193 2,985 Total non-current assets 330,987 283,714 NET PROFIT FOR THE PERIOD 5,193 2,985 TOTAL ASSETS 353,267 298,614 LIABILITIES AND EQUITY Current liabilities Finance leases 29 28 Payables and prepayments 6,717 7,229 Total current liabilities 6,746 7,257 Non-current liabilities Borrowings 332,701 277,701 Finance leases 66 95 Total non-current liabilities 332,767 277,796 TOTAL LIABILITIES 339,513 285,053 Equity Share capital 7,650 7,650 Retained earnings 6,104 5,911 TOTAL EQUITY 13,754 13,561 TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 353,267 298,614 118 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 119 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 Unconsolidated cash flow statement Unconsolidated statement of changes in equity IN EUR THOUSAND 2022 2021 IN EUR THOUSAND Share capital Retained earnings Total Balance as at 31.12.2021 7,650 5,911 13,561 CASH FLOWS FROM OPERATING ACTIVITIES Operating loss -1,643 -1,883 Net profit for the period 0 5,193 5,193 Adjustments: Dividends paid 0 -5,000 -5,000 Depreciation and impairment losses of property, plant and equipment 106 65 Balance as at 31.12.2022 7,650 6,104 13,754 and intangible assets Change in receivables and prepayments related to operating activities 306 -3,452 Change in liabilities and prepayments related to operating activities -2,403 3,583 Adjusted unconsolidated equity at 31.12.2022 Interest paid -14,291 -11,523 Total cash flow from operating activities -17,925 -13,210 Carrying amount of investments under 0 -19,143 -19,143 control and significant influence CASH FLOWS FROM INVESTING ACTIVITIES Value of investments under control and Purchase of property, plant and equipment and intangible assets -584 -232 significant influence under the equity 0 165,644 165,644 method Purchase of other financial investments 0 -13 Acquisition of investments in subsidiaries -300 -8,435 Adjusted unconsolidated equity at 31.12.2022 7,650 152,605 160,255 Acquisition of investments in associates 0 -58,566 Loans granted -62,850 -12,448 Proceeds from repayment of loans granted 20,000 40,500 Dividends received 5,647 5,647 Interest received 11,151 10,681 Total cash flow from investing activities -26,936 -22,866 CASH FLOWS FROM FINANCING ACTIVITIES Proceeds from borrowings 55,000 48,000 Other payments from financing activities 0 -18 Payment of finance lease liabilities -28 -34 Dividends paid -5,000 -5,000 Total cash flow from financing activities 49,972 42,948 TOTAL CASH FLOWS 5,111 6,872 CASH AND CASH EQUIVALENTS AT THE BEGINNING OF THE PERIOD 7,561 689 CASH AND CASH EQUIVALENTS AT THE END OF THE PERIOD 12,672 7,561 120 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 121 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022 Independent Auditor’s Report In connection with our audit of the consolidated financial statements, our responsibility is to read the other information identified above and, in doing so, consider whether the other information is materially inconsistent with the consolidated financial statements or our knowledge obtained in the audit, or otherwise To the Shareholder of Osaühing Utilitas appears to be materially misstated. Our opinion With respect to the Management report, we also performed the procedures required by the Auditors Activities Act. Those procedures include considering whether the Management report is consistent, in all material In our opinion, the consolidated financial statements present fairly, in all material respects, the consolidated respects, with the consolidated financial statements and is prepared in accordance with the requirements of financial position of Osaühing Utilitas and its subsidiaries (together the "Group") as at 31 December 2022, the Accounting Act. and the Group’s consolidated financial performance and consolidated cash flows for the year then ended in accordance with the Estonian financial reporting standard. Based on the work undertaken in the course of our audit, in our opinion: x the information given in the Management report for the financial year for which the consolidated financial What we have audited statements are prepared is consistent, in all material respects, with the consolidated financial statements; and The Group’s consolidated financial statements comprise: x the Management report has been prepared in accordance with the requirements of the Accounting Act. x the consolidated balance sheet as at 31 December 2022; x the consolidated income statement for the year then ended; In addition, in light of the knowledge and understanding of the Group and its environment obtained in the x the consolidated cash flow statement for the year then ended; course of the audit, we are required to report if we have identified material misstatements in the Management x the consolidated statement of changes in equity for the year then ended; and report that we obtained prior to the date of this auditor’s report. We have nothing to report in this regard. x the notes to the consolidated financial statements, which include significant accounting policies and other explanatory information. Responsibilities of the Management Board and those charged with governance for the consolidated financial statements Basis for opinion The Management Board is responsible for the preparation and fair presentation of the consolidated financial We conducted our audit in accordance with International Standards on Auditing (ISAs). Our responsibilities statements in accordance with the Estonian financial reporting standard and for such internal control as the under those standards are further described in the Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated Management Board determines is necessary to enable the preparation of consolidated financial statements financial statements section of our report. that are free from material misstatement, whether due to fraud or error. We believe that the audit evidence we have obtained is sufficient and appropriate to provide a basis for our In preparing the consolidated financial statements, the Management Board is responsible for assessing the opinion. Group’s ability to continue as a going concern, disclosing, as applicable, matters related to going concern and using the going concern basis of accounting unless the Management Board either intends to liquidate Independence the Group or to cease operations, or has no realistic alternative but to do so. We are independent of the Group in accordance with the International Code of Ethics for Professional Those charged with governance are responsible for overseeing the Group’s financial reporting process. Accountants (including International Independence Standards) issued by the International Ethics Standards Board for Accountants (IESBA Code). We have fulfilled our other ethical responsibilities in accordance with Auditor’s responsibilities for the audit of the consolidated financial statements the IESBA Code. Our objectives are to obtain reasonable assurance about whether the consolidated financial statements as a Reporting on other information including the Management report whole are free from material misstatement, whether due to fraud or error, and to issue an auditor’s report that includes our opinion. Reasonable assurance is a high level of assurance, but is not a guarantee that an audit The Management Board is responsible for the other information. The other information comprises the conducted in accordance with ISAs will always detect a material misstatement when it exists. Misstatements Management report (but does not include the consolidated financial statements and our auditor’s report can arise from fraud or error and are considered material if, individually or in the aggregate, they could thereon). reasonably be expected to influence the economic decisions of users taken on the basis of these consolidated financial statements. Our opinion on the consolidated financial statements does not cover the other information, including the Management report. As part of an audit in accordance with ISAs, we exercise professional judgment and maintain professional scepticism throughout the audit. We also: AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn, Estonia; License No. 6; Registry code: 10142876 T: +372 614 1800, www.pwc.ee Translation note: Translation note: This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate translation. representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this translation. 2  SIGNATURES OF THE MANAGEMENT BOARD TO THE 2022 CONSOLIDATED ANNUAL REPORT x Identify and assess the risks of material misstatement of the consolidated financial statements, whether due to fraud or error, design and perform audit procedures responsive to those risks, and obtain audit evidence that is sufficient and appropriate to provide a basis for our opinion. The risk of not detecting a 2022 Consolidated Annual Report of OÜ Utilitas was signed on 21 April 2023. material misstatement resulting from fraud is higher than for one resulting from error, as fraud may involve collusion, forgery, intentional omissions, misrepresentations, or the override of internal control. x Obtain an understanding of internal control relevant to the audit in order to design audit procedures that are appropriate in the circumstances, but not for the purpose of expressing an opinion on the effectiveness of the Group’s internal control. x Evaluate the appropriateness of accounting policies used and the reasonableness of accounting estimates and related disclosures made by the Management Board. x Conclude on the appropriateness of the Management Board’s use of the going concern basis of accounting and, based on the audit evidence obtained, whether a material uncertainty exists related to events or conditions that may cast significant doubt on the Group’s ability to continue as a going concern. If we conclude that a material uncertainty exists, we are required to draw attention in our auditor’s report to the related disclosures in the consolidated financial statements or, if such disclosures Priit Koit are inadequate, to modify our opinion. Our conclusions are based on the audit evidence obtained up to the date of our auditor’s report. However, future events or conditions may cause the Group to cease to Member of the Management Board, CEO of Utilitas Group continue as a going concern. x Evaluate the overall presentation, structure and content of the consolidated financial statements, including the disclosures, and whether the consolidated financial statements represent the underlying transactions and events in a manner that achieves fair presentation. x Obtain sufficient appropriate audit evidence regarding the financial information of the entities or business activities within the Group to express an opinion on the consolidated financial statements. We are responsible for the direction, supervision and performance of the Group audit. We remain solely responsible for our audit opinion. We communicate with those charged with governance regarding, among other matters, the planned scope and timing of the audit and significant audit findings, including any significant deficiencies in internal control that we identify during our audit. AS PricewaterhouseCoopers Oksana Popova Auditor’s certificate no. 633 21 April 2023 Tallinn, Estonia Translation note: This version of our report is a translation from the original, which was prepared in Estonian. All possible care has been taken to ensure that the translation is an accurate representation of the original. However, in all matters of interpretation of information, views or opinions, the original language version of our report takes precedence over this translation. 3 125 OÜ UTILITAS | Consolidated Annual Report for 2022  UG INVESTMENTS OÜ KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2020 JURIIDILINE AADRESS: MAAKRI 19/1 10145 TALLINN HARJUMAA EESTI VABARIIK REGISTRIKOOD: 12467306 PÕHITEGEVUSALA: INVESTEERINGUTE HALDAMINE AUDIITOR: AS PRICEWATERHOUSECOOPERS ARUANDEAASTA ALGUS JA LÕPP: 01.01.2020 - 31.12.2020 1 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................................ 3 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................ 5 Konsolideeritud bilanss .......................................................................................................................................... 5 Konsolideeritud kasumiaruanne ........................................................................................................................... 6 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ............................................................................................................... 7 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ................................................................................................ 8 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ...................................................................................... 9 Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................................................................................................................... 9 Lisa 2 Raha ja raha lähendid ................................................................................................................... 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................................. 16 Lisa 4 Varud .............................................................................................................................................. 16 Lisa 5 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud ..................................................... 17 Lisa 6 Materiaalne põhivara .................................................................................................................... 20 Lisa 7 Immateriaalne põhivara ............................................................................................................... 20 Lisa 8 Laenu- ja kapitalirendi kohustised .............................................................................................. 21 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed ..................................................................................................................... 21 Lisa 10 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed ......................................................................................... 22 Lisa 11 Omakapital..................................................................................................................................... 22 Lisa 12 Müügitulu ...................................................................................................................................... 22 Lisa 13 Muud äritulud ................................................................................................................................ 23 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused ........................................................................................... 23 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud ...................................................................................................... 23 Lisa 16 Tööjõukulud ................................................................................................................................... 23 Lisa 17 Laenude tagatised ja panditud varad ......................................................................................... 24 Lisa 18 Tingimuslikud kohustised ............................................................................................................ 24 Lisa 19 Seotud osapooled ......................................................................................................................... 24 Lisa 20 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded......................................................................... 26 Tegevjuhtkonna allkirjad 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruandele .............................................. 30 2 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVUSARUANNE UG INVESTMENTS OÜ on 2013. aastal asutatud eestimaine valdusettevõte, mis investeerib jätkusuutlikesse ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetesse peamiselt tööstussektoris ning infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonnas. Kontserni kuuluvad bilansipäeva seisuga infrastruktuurivaldkonna investeerimistegevust koordineeriv valdusettevõtte Utility Investments OÜ (73%), termopuidu tootja AS Thermory (54%), tasulist parkimist korraldav ettevõte AS Ühisteenused (100%), idusektorisse investeeriv Lemonade Stand OÜ (80%), isikukaitsevahendite maaletooja ja edasimüüja OÜ Medesto Logistics (57%) ja põllumajanduse ettevõtja Põlma Põllud OÜ (100%). UTILITY LEMONADE MEDESTO PÕLMA THERMORY ÜHISTEENUSED INVESTMENTS STAND LOGISTICS PÕLLUD 54% 100% 73% 80% 57% 100% Lisaks investeeringutele tütarettevõtetesse kuuluvad UG INVESTMENTS OÜ investeerimisportfelli muud erinevad kapitali- ja finantsinstrumendid, mis aitavad tasakaalustada tervikvarade tootluse ja riski profiili. 2020. aasta kevadel puhkenud COVID-19 viiruse pandeemia mõjutas kogu maailma majanduskeskkonda. Eestis said kõige enam COVID-19 viiruse pandeemiast mõjutatud kaubandus-, teenindus- ja turismisektor. Kontserni kuuluvaid ettevõtteid mõjutas COVID-19 väga erinevalt, tingituna ettevõtete tegevusvaldkondade eripärast. Viiruse leviku tõkestamise meetmeid hakati Eesti riigi tasemel suuremahuliselt rakendama 2020. aasta märtsist, mis muutsid senist elukorraldust ja avaldasid otsest mõju AS Ühisteenused majandustulemustele, mille peamiseks tegevusvaldkonnaks on parkimiskorralduse teenuse pakkumine. Puidu ekspordiga tegeleva ettevõtte AS Thermory jaoks oli 2020. aasta soodne vaatamata COVID-19 viirusest tingitud kriisile. Tootmisele, tarnetele ega müüginumbritele viiruse levik ja piirangud mõju ei avaldanud ja kõik abinõud viiruse leviku tõkestamiseks ettevõttes said kasutusele võetud. Tulevikus võib Thermory tegevusele COVID-19 viiruse mõju pikaajalisele nõudlusele ja üldisele majanduskeskkonnale ning tarbimisele siiski ohtu kujutada, kuna pikaajalised piirangud ja viirusvastased nõuded takistavad globaalseid tarneahelaid normaalselt töötamast. Teiste kontserni ettevõtete tegevusele COVID-19 viiruse levik olulist mõju ei avaldanud. Utility Investments kaudu omab UG INVESTMENTS osalust Eesti suurimas kaugkütteettevõttes ja taastuvenergia tootjas OÜ Utilitas. Utilitas pakub kaugkütteteenust 8-s linnas üle Eesti ja tootis 2020. aastal taastuvatest allikatest 1,6 TWh soojust ja elektrit. 2019. aastal soetatud AS Thermory väikeosalus kasvas 2020. aasta suvel seoses osaluste ostuga Livonia investeerimisfondidelt. UG INVESTMENTS OÜ omab nüüdseks ettevõttes 54% osalust. AS Thermory on maailma suurim termopuidu väärindaja ja saunamaterjalide tootja, mis ekspordib üle 90% oma toodangust enam kui 50 riiki. 2019. aastal G4S kontsernilt omandatud AS Ühisteenused põhitegevuseks on parkimiskorralduse pakkumine üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Narvas, Sillamäel, Viljandis ja Pärnus. Lisaks parkimiskorraldusele osutab 3 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ettevõte liiklusreguleerimise teenust, pakub elektrilaadijate taristu hooldust ja konfidentsiaalsete dokumentide hävitamise ehk infokaitseteenust. Investeeringuid varajase faasi iduettevõtetesse teeb UG INVESTMENTS 2019. aastal asutatud tütarettevõtte Lemonade Stand OÜ (80%) kaudu. 2020. aastal investeeriti Eesti idusektorisse üle 3 miljoni euro. OÜ Medesto Logistics loodi 2020. aasta suvel, eesmärgiga leevendada COVID-19 pandeemiast tingitud isikukaitsevahendite nappust. Ettevõte tegeleb garanteeritud kvaliteediga isikukaitsevahendite tarne ja müügiga nii era- kui avalikule sektorile. 2020. aastal omandatud Põlma Põllud OÜ ei oma aktiivset majandustegevust. Ettevõttel oli bilansipäeva seisuga pikaajalisi laenukohustisi 22,2 miljonit eurot (31.12.2019: 8,3 miljonit eurot). Kõik laenud olid denomineeritud eurodes, nagu ka kontserni ettevõtete tulud. KONTSERNI PEAMISED FINANTSNÄITAJAD JA -SUHTARVUD 2020 2019 Varad kokku (tuhat EUR) 358 408 296 905 Laenukohustised (tuhat EUR) 35 854 8 294 Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 0,16 0,03 Äritulud kokku (tuhat EUR) 60 621 7 920 Puhaskasum (tuhat EUR) 10 026 -1 456 Varade käibekordaja (kordades) = äritulu / varad (keskmine) 0,19 0,03 Aruandeaastal oli UG INVESTMENTS OÜ kontserni keskmine töötajate arv 706 (2019: 56). 2021. aastal jätkab UG INVESTMENTS OÜ kontserni ettevõtete arendamist ja uute investeerimisvõimaluste otsimist. OÜ UG INVESTEERINGUD muutis oma ärinime ning tegutseb alates 2021. aasta kevadest UG INVESTMENTS OÜ nime all. _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige 4 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2020 31.12.2019 VARAD Käibevara Raha 2 187 812 214 582 Finantsinvesteeringud 5 5 504 6 505 Nõuded ja ettemaksed 3 24 422 22 323 Varud 4 27 527 24 KÄIBEVARA KOKKU 245 265 243 434 Põhivara Investeeringud sidusettevõtetesse 5 1 319 196 Finantsinvesteeringud 5 14 447 10 019 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 3 34 749 38 853 Materiaalne põhivara 6 39 948 1 012 Immateriaalne põhivara 7 22 680 3 391 PÕHIVARA KOKKU 113 143 53 471 VARAD KOKKU 358 408 296 905 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Laenukohustised 8, 17 13 655 0 Kapitalirendi kohustised 8 224 0 Võlad ja ettemaksed 9, 19 11 854 1 422 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 25 733 1 422 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 8, 17, 19 22 199 8 294 Kapitalirendi kohustised 8 487 Võlad ja ettemaksed 9 1 146 13 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 23 832 8 307 KOHUSTISED KOKKU 49 565 9 729 Omakapital Vähemusosalus 20 069 27 Emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital 11 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Jaotamata kasum 11 276 012 274 387 OMAKAPITAL KOKKU 308 843 287 176 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 358 408 296 905 Lisad lehekülgedel 9 kuni 25 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 5 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2020 2019 Äritulud Müügitulu 12 58 668 6 769 Muud äritulud 13 1 953 1 151 ÄRITULUD KOKKU 60 621 7 920 Kaubad, toore, materjal ja teenused 14 -38 692 -4 885 Mitmesugused tegevuskulud 15 -4 760 -512 Tööjõukulud 16 -11 483 -1 411 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 6, 7 -3 900 -673 Muud ärikulud -370 -1 Ärikasum 1 416 438 Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt, dividenditulu 5 8 506 -252 Intressikulud 8 -915 -405 Muud finantstulud ja -kulud 3 142 2 397 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 10 733 1 740 Kasum enne tulumaksustamist 12 149 2 178 Tulumaks 11 -2 123 -3 634 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 10 026 -1 456 S.h: Emaettevõtte aktsionäride või osanike osa kasumist 9 125 -1 456 Vähemusosaluse osa kasumist 901 0 Lisad lehekülgedel 9 kuni 25 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 6 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2020 2019 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum 1 416 438 Korrigeerimised: Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 6, 7 3 900 673 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 23 616 -20 181 Varude muutus 4 -1 888 -20 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 9 -228 -44 Makstud intressid 8 -871 -406 Makstud ettevõtte tulumaks 11 -2 069 -3 634 Kokku rahavood äritegevusest 23 876 -23 174 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 6, 7 -4 986 -193 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 43 0 Tütarettevõtte soetamise netorahavoog 5 -28 667 -4 379 Tütarettevõtete müük 5 8 629 0 Sidusettevõtete müük 5 200 0 Muude finantsinvesteeringute soetus 5 -5 294 -6 504 Antud laenud 3 -17 954 -9 170 Antud laenude tagasimaksed 3 8 383 0 Saadud dividendid 11 0 Saadud intressid 2 935 2 341 Kokku rahavood investeerimistegevusest -36 701 -17 905 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 8 549 8 294 Saadud laenude tagasimaksed 8 -5 715 0 Väikeosanike sissemaksed 2 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -35 0 Faktooringu kohustise netomuutus -1 244 0 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -2 -17 907 Makstud dividendid -7 500 -11 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -13 945 -20 613 RAHAVOOD KOKKU -26 770 -61 692 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 2 214 582 276 274 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 2 187 812 214 582 Lisad lehekülgedel 9 kuni 25 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 7 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne EMAETTEVÕTTE OMANIKELE KUULUV Vähemus- TUHANDETES EURODES KOKKU OMAKAPITAL osalus Osakapital Ülekurss Jaotamata Kokku kasum Saldo seisuga 31.12.2018 10 12 753 304 777 317 540 0 317 540 Osakapitali vähendus -1 0 0 -1 0 -1 Jagunemine 0 0 -17 934 -17 934 27 -17 907 Makstud dividendid 0 0 -11 000 -11 000 0 -11 000 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 -1 456 -1 456 0 -1 456 Saldo seisuga 31.12.2019 9 12 753 274 387 287 149 27 287 176 Tütarettevõtte omandamine ja 0 0 0 0 19 141 19 141 ühendamise mõju Makstud dividendid 0 0 -7 500 -7 500 0 -7 500 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 9 125 9 125 901 10 026 Saldo seisuga 31.12.2020 9 12 753 276 012 288 774 20 069 308 843 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 11. Lisad lehekülgedel 9 kuni 25 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 8 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted UG INVESTMENTS OÜ 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud aruandes kajastuvad UG INVESTMENTS OÜ (edaspidi: emaettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 5. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. 2021. aasta märtsis muutus OÜ UG INVESTEERINGUD ärinimi. Uus ärinimi on UG INVESTMENTS OÜ. A. Konsolideeritud aruannete koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusosa emaettevõtte kontrolli all olevate ettevõtete tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. 9 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Sidusettevõtjad Sidusettevõtja on ettevõtja, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõtjast 20% - 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil; selle kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtja kahjumis on võrdne või ületab sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui ettevõtja on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtja kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui ka kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Vajadusel on sidusettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Ühisettevõtted Ühisettevõtteid käsitletakse sidusettevõtetena ning neile rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid. Tehingud vähemusosalusega Vähemusosalusega tehtavate tehingute puhul (nii vähemusosaluse soetuste kui ka müükide kajastamisel) rakendatakse nn. äriettevõtte kontseptsiooni. Äriettevõtte kontseptsiooni puhul vaadeldakse vähemusosanikke kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis (s.t tehingud vähemusosanikega on omanike vahelised tehingud, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit). Vahesid ostuhinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis (analoogiliselt omaaktsiate ostul ja müügil tekkinud vahedele) kas omakapitali vähendamise või suurendamisena. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. B. Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt. ka arvestuspõhimõte C), nõuded ostjate vastu (vt. ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil Kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks). Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud 10 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. C. Raha ja raha lähendid Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. D. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muude ärikuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. E. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes. F. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 2 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on 11 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Ehitised ja rajatised 2,5-12,5% 8-40 aastat - Masinad ja seadmed 10–33% 3–10 aastat - Muu materiaalne põhivara 10–50% 2–10 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas H). Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. G. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (firmaväärtus, arenguväljaminekud, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. 12 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: - Firmaväärtus 10% - Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara 5–33% Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus H). Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea jooksul. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes jooksva perioodi kuludena. Muu immateriaalne põhivara Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat. H. Varade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. 13 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne I. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kontsern kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. J. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Faktooring Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustele on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring). Juhul kui nõude müüjale säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantsinvesteeringut, mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müügiks, vaid see kajastatakse bilansis seni, kuni nõue on laekunud. Faktooringutehingust tekkinud faktooringukohustus kajastatakse analoogselt muudele laenudele. K. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada 14 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 11. Tulumaksuvarad ja –kohustused ning tulumaksukulud ja –tulud liigitatakse realiseerunud (tasumisele kuuluvaks) tulumaksuks ja edasilükkunud tulumaksuks. Tasumisele kuuluv tulumaks esitatakse lühiajalise varana või kohustisena ning edasilükkunud tulumaks pikaajalise varana või kohustisena. L. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. 15 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha ja raha lähendid TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha kassas 40 1 Pangakontod 187 770 94 576 Tähtajalised hoiused (tähtajaga kuni 3 kuud) 2 120 005 RAHA JA RAHA LÄHENDID KOKKU 187 812 214 582 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja ettemaksed Lepinguline TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 intressimäär Nõuded ostjate vastu 7 744 582 sh Ostjatelt laekumata arved 7 873 582 sh Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (lisa 15) -129 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 783 7 Muud lühiajalised nõuded 15 781 1 711 sh Antud laenud 14 298 1 000 2020: 4%–8% (2019: 8%) Intressinõue 551 249 Muud nõuded 932 20 462 Ettemaksed teenuste eest 114 23 LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 24 422 22 323 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Lepinguline TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 intressimäär Laenunõuded 34 708 38 830 sh Antud laenud kuni 2047. a 30 720 30 720 2020: 4,86% (2019: 4,86%) 2020: 3%–8% (2019: 4%– Antud laenud kuni 2022.-2028. a 3 988 8 110 7,5%) Ettemaksed teenuste eest ja muud nõuded 41 23 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 34 749 38 853 2020. aasta ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõude allahindluse summa 73 tuhat eurot (2019: ei ole nõudeid alla hinnatud). Lisa 4 Varud TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Tooraine ja materjal 12 930 24 Valmistoodang 6 740 0 Lõpetamata toodang 4 216 0 Müügiks ostetud kaubad 3 553 0 Ettemaksed tarnijatele 88 0 VARUD KOKKU 27 527 24 2020. ega 2019. aasta jooksul ei ole varusid alla hinnatud. 16 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud Seisuga 31.12.2020 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust järgmistes tütarettevõtetes: 31.12.2020 31.12.2019 Tütarettevõte Tegevusala Thermory AS Termopuidu väärindaja ja saunamaterjalide tootja 54% - Põlma Põllud OÜ Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük 100% - Medesto Logistics OÜ Isikukaitsevahendite müük 57% - Utility Investments OÜ Valdusettevõte 73% 73% Ühisteenused AS Liiklus- ja parkimiskorraldus, muud avalikud teenused 100% 100% Lemonade Stand OÜ Valdusettevõte 80% 80% Kõigi tütarettevõtete asukohamaa on Eesti. 28. novembril 2018 müüdi Utilitas kontserni 97,5 % osalust EDIF II infrastruktuurifondi halduse üksusele First State Core S.à r.l.. Osaluse müügist saadi 351,9 miljonit eurot, millest 40,7 miljonit eurot investeeris UG INVESTMENTS OÜ tehingu käigus kontserni tagasi. Utilitas kontserni netovara tehingu kuupäeval oli 61,9 miljonit eurot. Kogu tehingu kasumiks kujunes 292,5 miljonit eurot. 2020. aastal vastavalt täitunud müügijärgsetele tingimustele laekus Utilitas kontserni müügihinna viimane osa 10 miljonit eurot, millest 8,6 miljonit oli kajastatud tütarettevõtte müügilt saadud finantstuludes ning 1,4 miljonit eurot kanti edasi UG Investments’i 2019. aasta jagunemisprogrammi järgi eraldatud ettevõtetele. 2019. aastal toimunud äriühendused Veebruaris 2019 viidi lõpuni UG INVESTMENTS OÜ 2018. a detsembris alustatud jagunemise protsess. Jagunemiskava alusel UG INVESTMENTS OÜ-lt eraldatud ettevõtetele on üle antud 27% osalust Utility Investments OÜ-s bilansilise väärtusega ca 2,7 miljonit eurot ja rahalised vahendid väärtuses 17,9 miljonit eurot. 2019. a asutati tütarettevõte Lemonade Stand OÜ. 2019. aasta veebruaris UG INVESTMENTS OÜ ostis AS’lt G4S Baltics 100% liikluse ja parkimise korraldaja AS’i Ühisteenused aktsiatest. OMANDATUD ÄRIÜHINGUD AS Ühisteenused TUHANDETES EURODES 31.12.2018 Omandatud osaluse soetusmaksumus 6 019 Omandatud varad 3 903 Raha 1 641 Muu käibevara 894 Põhivara 1 368 Omandatud kohustused 1 423 Lühiajalised kohustused 1 410 Pikaajalised võlakohustused 13 Soetatud netovara õiglane väärtus kokku 2 480 Firmaväärtus 3 539 17 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020. aastal toimunud äriühendused 2020. aasta suvel UG INVESTMENTS OÜ ostis suurosanikest Livonia Partners ja LHV fondidelt maailma suurima termopuidu väärindaja ja saunamaterjalide tootja AS’i Thermory aktsiaid ja, koos varasemalt 2019. aastal soetatud väikeosalustega, tehingute käigus omandas 54% ettevõtja aktisakapitalist. Eesti ettevõtte AS Thermory on rahvusvahelise struktuuriga kontsern, kelle suuremad tootmisüksused asuvad Harjumaal, Tartumaal ja viies erinevas piirkonnas Soomes ning abitootmine, laod ja müügipunktid Lätis, Valgevenes, Saksamaal ja USA’s. OMANDATUD ÄRIÜHINGUD AS Thermory TUHANDETES EURODES 30.06.2020 Omandatud osaluse soetusmaksumus 38 110 Omandatud varad 87 607 Raha 8 667 Muu käibevara 38 081 Põhivara 40 859 Omandatud kohustused 47 195 Lühiajalised kohustused 26 415 Pikaajalised võlakohustused 20 780 Soetatud netovara õiglane väärtus kokku 40 412 Osalus investeerimisobjekti omakapitalis 53,9972% 21 821 Firmaväärtus 16 289 2020. aastal asutati 57% osalusega tütarettevõte OÜ Medesto Logistics. 2020. aastal osteti 100% osaluse Põlma Põllud OÜ’s. Omandatud osaluse soetusmaksumus 4 tuhat eurot. Sidus- ja ühisettevõtted Seisuga 31.12.2020 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Est-Agar AS: TUHANDETES EURODES 31.12.2020 Osaluse % aasta alguses 50% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 60 Firmaväärtus 134 Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 194 Laenude suunamine vabatahklikku reservkapitali 265 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum -63 Aktsiakapitali finantseerimisest saadud kahjum -269 Firmaväärtuse amortisatsioon ja ümberarvestus -77 Osaluse % müük -25% Osaluse müügihind -200 Osaluse müügihetkel väärtus 240 Osaluse % aasta lõpus 25% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 33 Firmaväärtus 57 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 90 18 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 2016.-2017. aastal omandatud eesti furcellaraani tootmise ja müügi ettevõtte Est-Agar AS 50%-lise osaluse maksumus oli 400 tuhat eurot ja omandatud netovara õiglane väärtus 209 tuhat eurot. Omandamisel tekkis firmaväärtus summas 191 tuhat eurot. Osalus sidusettevõttes kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Tehase projektide rahastamiseks aruandeperioodil anti AS’ile Est-Agar laenu juurde summas 160 tuhat eurot. Intressinõue aastalõpu seisuga moodustas 45 tuhat eurot (lisa 3). AS’i Est-Agar vabatahtlikku reservi UG INVESTMENTS on suunanud antud laene 265 tuhat euro ulatuses. 2020. aasta oktoobris Est-Agar AS omanike ringi laienemise ja restruktureerimise käigus UG Investments müüs pool oma osalust. Est-Agar AS’i osaluseks jäi 25%. Seisuga 31.12.2020 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust AS Thermory ühisettevõttes Millwise OÜ: TUHANDETES EURODES 31.12.2020 Investeering ühisettevõttesse 1 190 Aruandeperioodi kapitaliosaluse kasum 39 INVESTEERING ÜHISETTEVÕTTESSE 1 229 2020. aasta septembris omandas Thermory AS 100% osaluse valdusettevõttes Millwise OÜ, millele kuulub 50% osalus läti saeveskis SIA VMS Timber. Osalus läti saeveskis soetati emaettevõtte lehtpuu toormega paremaks varustamiseks. SIA VMS Timber ei osale kontserni konsolideerimisgrupis ning kajastub investeeringuna ühisettevõttes. Saadud varade bilansilised väärtused ei erinenud õiglasest väärtusest. Ühisettevõtteid kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Finantsinvesteeringud TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised 5 504 6 505 sh Aktsiad 675 2 640 Võlakirjad 4 829 3 865 Pikaajalised 14 447 10 019 sh FSE aktsiad* 10 019 10 019 Muud omakapitaliinvesteeringud** 4 428 0 FINANTSINVESTEERINGUD KOKKU 19 951 16 524 *Utilitas kontserni müügitehingu käigus ostsid UG INVESTMENTS ja Utilitas’e juhtkonna liikmed 15-protsendilise osaluse infrastruktuurfondi halduse üksuses maksumusega 10 miljonit eurot, mis kajastatakse tütarettevõtte Utility Investments OÜ finantsinvesteeringuna, samuti anti pikaajalist laenu summas 30,7 miljonit eurot perioodile 29 aastat intressimääraga 5% miinus muutuv marginaal. Intressinõue aastalõpu seisuga oli 135 tuhat eurot (2019: 146 tuhat eurot) (lisa 3). **alla 10% ja väiksemad fondide ja eraettevõtjate omakapitaliinvesteeringud, sealhulgas Lemonade Stand’i iduettevõtete sektoris investeeritud 3 262 tuhat eurot. 19 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalne põhivara Muu Maa ja Masinad ja seadmed ehitised ja materiaalne Lõpetamata põhivara ehitised ettemaksed TUHANDETES EURODES Kokku Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 381 819 83 0 1 283 Akumuleeritud kulum -70 -178 -23 0 -271 JÄÄKMAKSUMUS 311 641 60 0 1 012 2020. a toimunud muutused Kontserni ettevõtete ost (lisa 5) 20 427 10 410 416 5 135 36 388 Ostud ja parendused 335 607 124 3 867 4 933 Amortisatsioonikulu -793 -1 509 -83 0 -2 385 Ümberklassifitseerimine 2 319 3 168 390 -5 877 0 Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 23 462 15 004 1 013 3 125 42 604 Akumuleeritud kulum -863 -1 687 -106 0 -2 656 JÄÄKMAKSUMUS 22 599 13 317 907 3 125 39 948 2020. ega 2019. aastal põhivara allahindamiseks indikatsiooni ei esinenud. Lisa 7 Immateriaalne põhivara Muu immateriaalne põhivara Firmaväärtus TUHANDETES EURODES Kokku Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 3 539 253 3 792 Akumuleeritud kulum -354 -47 -401 JÄÄKMAKSUMUS 3 185 206 3 391 2020. a toimunud muutused Kontserni ettevõtete ost (lisa 5) 16 289 4 464 20 753 Ostud ja parendused 0 51 51 Amortisatsioonikulu -1 169 -346 -1 515 Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 19 828 4 768 24 596 Akumuleeritud kulum -1 523 -393 -1 916 JÄÄKMAKSUMUS 18 305 4 375 22 680 20 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Laenu- ja kapitalirendi kohustised Lühiajaline Pikaajaline Lühiajaline Pikaajaline Tagasimakse TUHANDETES EURODES saldo saldo saldo saldo Lepinguline intressimäär tähtaeg 31.12.2020 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2019 Utility Investments laenud 0 8 294 0 8 294 2047 2020: 4,86% (2019: 4,86%) Thermory pangalaenud 10 381 13 898 0 0 2024-2026 2020: 1,4%-5% Thermory faktooringu kohustised 2 455 7 0 0 2024 2020: 1,8%-2,2% Thermory muud võlakohustised 819 0 0 0 2021 2020: 5% Thermory kapitalirendi kohustised 224 487 0 0 2024 2020: keskmine 2,2% KOKKU 13 879 22 686 0 8 294 Kontsernil on sõlmitud Utility Investments OÜ väikeosanikega laenulepingud lõpptähtajaga kuni 2047. a. Aruandeperioodi intressikulu saadud laenudelt ja kapitalirendilt oli 915 tuhat eurot (2019: 405 tuhat eurot, kapitalirendi intressi ei olnud). Pangalaenudel on kehtestatud piirmäärad Thermory kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele. Thermory kontsern ei ole piirmäärasid bilansipäeva seisuga ületanud. Kõik kontserni võlakohustiste alusvaluutaks on euro (lisa 17). Lisa 9 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Võlad tarnijatele 7 260 508 Võlad töövõtjatele 2 445 153 Maksuvõlad (lisa 10) 1 284 124 Muud võlad 522 598 Saadud ettemaksed 305 0 Intressikohustis 38 39 VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 11 854 1 422 Pikaajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Edasilükkunud tulumaksukohustis 1 016 0 Saadud ettemaksed 13 13 PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 13 13 21 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 10 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed Ettemaks Võlg Ettemaks Võlg TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2020 31.12.2019 31.12.2019 Käibemaks 679 9 0 11 Erijuhtude tulumaks 0 308 0 1 Kinnipeetud tulumaks 0 248 0 36 Sotsiaalmaks 0 498 0 69 Kohustusliku kogumispensioni makse 0 118 0 3 Töötuskindlustusmakse 0 79 0 4 Muude maksude ettemakse ja maksuvõlad 0 24 0 0 Ettemaksukonto jääk 105 0 7 0 MAKSUVÕLAD JA MAKSUDE ETTEMAKSED KOKKU 783 1 284 7 124 Lisa 11 Omakapital 31.12.2020 31.12.2019 Osakapital (tuhandetes eurodes) 8,9 8,9 Osade arv (tk) 1 1 Osade nimiväärtus (eurodes) 8 850 8 850 Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31.12.2020 koosneb 1-st osast, mille eest on täielikult tasutud. TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 Ettevõtte jaotamata kasum 276 012 274 387 Võimalikud dividendid 220 810 219 510 Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 55 202 54 877 2020. aastal maksti 7,5 miljonit eurot (2019: 11 miljonit eurot) dividende, millega kaasnes tulumaksukulu 1 766 tuhat eurot (2019: 3 634 tuhat eurot). Lisa 12 Müügitulu TUHANDETES EURODES 2020 2019 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Soome 18 822 0 Eesti 8 842 6 769 USA 6 784 0 Holland 3 152 0 Saksamaa 2 633 0 Taani 2 380 0 Belgia 2 223 0 Norra 1 643 0 Rootsi 1 506 0 Prantsusmaa 1 237 0 Muud EU riigid 4 907 0 Muud EU välised riigid 4 539 0 KOKKU 58 668 6 769 22 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes Termotöödeldud täispuidust materjalid ja tooted 53 159 0 Parkimiskorraldus ja muud avalikud teenused 5 204 6 769 Isikukaitsevahendite müük 305 0 KOKKU 58 668 6 769 Lisa 13 Muud äritulud TUHANDETES EURODES 2020 2019 Parkimiskorralduse saadud trahvid ja viivised 1 579 1 132 Muud äritulud 374 19 MUUD ÄRITULUD KOKKU 1 953 1 151 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused TUHANDETES EURODES 2020 2019 Tooraine, materjal ja teenused -30 869 0 Üür ja rent -2 317 -2 977 Energia (elektrienergia, kütus) -1 426 -114 Seadmete ja hoonete remondikulud -1 232 -248 Parklate operaatorteenus -647 -730 Alltöövõtutööd -609 -511 Muud tootmiskulud ja teenused -596 -246 Müüdud kaubad soetushinnas -438 0 Transpordikulud -354 -59 Pakkekulu, markeerimine -204 0 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -38 692 -4 885 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud TUHANDETES EURODES 2020 2019 Administreerimise majanduskulud -3 175 -315 Välised nõustajad -720 -44 Uurimis- ja arengukulud -365 0 Reklaami- ja avalike suhete korraldamise kulud -332 0 Lootusetult laekuvate nõuete allahindlus (lisa 3) -73 0 Muud kulud -95 -153 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -4 760 -512 Lisa 16 Tööjõukulud TUHANDETES EURODES 2020 2019 Palgakulu -9 236 -1 054 Sotsiaalmaksud -2 247 -357 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -11 483 -1 411 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 706 56 Töölepingu alusel töötav isik 699 54 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 2 23 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17 Laenude tagatised ja panditud varad Kontserni Thermory investeerimislaenudega seotud kohustise, mis oli 31. detsembri 2020 seisuga 24 279 tuhat eurot, tagamiseks on: 1. Kommertspant Thermory kontserni vallasvaradele summas 29 miljonit eurot. Kontserni varad, mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (lisa 3), varud (lisa 4) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (lisa 6). 2. Hüpoteegid Thermory kinnistutele väärtusega 30 miljonit eurot. 3. Thermory soome tütarettevõtte Siparila OY 100% 6,2 miljonit eurot aktsiapant. Lisa 18 Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. Lisa 19 Seotud osapooled UG INVESTMENTS OÜ konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a. omanikke (emaettevõte ning emaettevõtet kontrollivad või selle olulist mõju omavad isikud); b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 2020 2019 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 404 405 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 8) Finantskohustiste intressikulu kokku 404 405 SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31.12.2020 31.12.2019 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad 37 0 ettevõtjad (lisa 9) Lühiajalised (laenuintressi) kohustised kokku 37 0 SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31.12.2020 31.12.2019 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad 9 113 8 294 ettevõtjad (lisa 8) Pikaajalised kohustised kokku 9 113 8 294 Lepingulised kohustised osta või müüa seotud osapooltelt / seotud osapooltele puuduvad. 24 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestati 2020. aastal tasusid koos sotsiaalmaksudega 533 tuhat eurot (2019: 219 tuhat eurot). AS Ühisteenused juhatuse lahkumishüvitise reserv on 30 tuhat eurot. AS Thermory kontserni juhatuse liikmetele ja võtmeisikutele määratakse aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide väljastamise eesmärgiks on juhatuse liikmete ja töötajate huvide efektiivsem ühildamine aktsionäride ja klientide huvidega ja samuti ka konkurentidega võrdväärse tasustamissüsteemi pakkumine tööjõuturul. Optsiooniprogrammi tulemustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on kolm aastat alates optsioonide andmise hetkest. Kokku oli väljastatud optsioonid 243 023 aktsiatele, millest 31.12.2020 seisuga on kehtivad 153 015. Ülejäänud on kaotanud kehtivuse, kuna 2020. aasta jooksul lahkunud juhtkonna liikmetel optsioonide realiseerimise tingimused ei täitunud. Välja antud optsioonide õiglane väärtus 31.12.2020 seisuga 100% realisatsiooni eeldusel oli 246 tuhat eurot. 2020. aastal tekkinud kulu aktsiaoptsioonide väljastamisega seoses oli kokku summas 137 tuhat eurot, mis on kajastatud kohustisena. 2021. aasta märtsi lõpus kinnitasid Thermory AS aktsionärid uue 3-aastase optsiooniprogrammi juhtkonnale, mille käigus suurendatakse senist aktsiakapitali tingimuslikult 3,3% võrra, väljastades 167 tuh aktsiaoptsiooni. Uus optsiooniprogramm asendab osaliselt vana optsiooniprogrammi ning vanast optsiooniprogrammist on kehtivad aruande allkirjastamise seisuga veel 27 tuhat aktsiaoptsiooni. Kokku saab Thermory AS tänane aktsiakapital suureneda tulevikus kehtivate aktsiaoptsioonide realiseerumise tõttu 3,83% võrra. 25 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. Konsolideerimata bilanss TUHANDETES EURODES 31.12.2020 31.12.2019 VARAD Käibevara Raha 180 566 212 748 Finantsinvesteeringud 5 504 6 504 Nõuded ja ettemaksed 14 952 21 261 KÄIBEVARA KOKKU 201 022 240 513 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse 54 227 16 217 Finantsinvesteeringud 1 165 0 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 31 979 30 535 Materiaalne põhivara 8 2 Immateriaalne põhivara 100 111 Põhivara kokku 87 479 46 865 VARAD KOKKU 288 501 287 378 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 63 71 Lühiajalised kohustised kokku 63 71 KOHUSTISED KOKKU 63 71 Omakapital Osakapital 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Jaotamata kasum 275 676 274 545 OMAKAPITAL KOKKU 288 438 287 307 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 288 501 287 378 26 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata kasumiaruanne TUHANDETES EURODES 2020 2019 Äritulud Müügitulu 45 40 ÄRITULUD KOKKU 45 40 Ärikulud Mitmesugused tegevuskulud -647 -119 Tööjõukulud -389 -207 Põhivara kulum ja väärtuse langus -12 0 Muud ärikulud -25 0 Ärikasum -1 028 -286 Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 8 470 -252 Muud finantstulud ja -kulud 2 955 1 991 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 11 425 1 739 Kasum enne tulumaksustamist 10 397 1 453 Tulumaks -1 766 -2 750 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 8 631 -1 297 27 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES 2020 2019 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum -1 028 -286 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 12 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 19 981 -20 052 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -8 58 Makstud ettevõtte tulumaks -1 712 -2 750 Kokku rahavood äritegevusest 17 245 -23 030 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -7 -113 Tütarettevõtete soetus -36 149 -6 021 Tütarettevõtete müük 8 629 0 Laekunud sidusettevõtete müügist 200 0 Muude finantsinvesteeringute soetus -2 000 -6 504 Antud laenud -23 520 -9 170 Antud laenude tagasimaksed 8 383 8 294 Saadud dividendid 11 0 Saadud intressid 2 528 1 935 Kokku rahavood investeerimistegevusest -41 925 -11 579 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -2 -17 907 Makstud dividendid -7 500 -11 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -7 502 -28 907 RAHAVOOD KOKKU -32 182 -63 516 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 212 748 276 264 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 180 566 212 748 28 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne Osakapital Ülekurss Jaotamata Kokku TUHANDETES EURODES kasum Saldo seisuga 31.12.2019 9 12 753 274 545 287 307 Makstud dividendid -7 500 -7 500 Aruandeperioodi puhaskasum 8 631 8 631 Saldo seisuga 31.12.2020 9 12 753 275 676 288 438 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2020 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste -54 137 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 54 473 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 288 774 31.12.2020 29 UG INVESTMENTS OÜ 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevjuhtkonna allkirjad 2020. a konsolideeritud majandusaasta aruandele UG INVESTMENTS OÜ 2020. a majandusaasta aruande allkirjastamine 30. aprill 2021: _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige 30  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE UG Investments OÜ osanikele Arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt UG Investments OÜ (endise ärinimega UG Investeeringud OÜ) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2020; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Tiit Raimla Vandeaudiitor, litsents nr 287 Oksana Popova Vandeaudiitor, litsents nr 633 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 30. aprill 2021 Tallinn, Eesti Audiitorite digitaalallkirjad OÜ UG Investeeringud (registrikood: 12467306) 01.01.2020 - 31.12.2020 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg TIIT RAIMLA Vandeaudiitor 30.04.2021 OKSANA POPOVA Vandeaudiitor 30.04.2021 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 64201 45000 100.00% Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.ugi.ee  Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 UG INVESTMENTS OÜ Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2021 JURIIDILINE AADRESS: Maakri 19/1 10145 Tallinn Harjumaa Eesti Vabariik 12467306 REGISTRIKOOD: 12467306 PÕHITEGEVUSALA: INVESTEERINGUTE HALDAMINE AUDIITOR: AS PRICEWATERHOUSECOOPERS ARUANDEAASTA ALGUS JA LÕPP: 01.01.2021 - 31.12.2021 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 2 Sisukord TEGEVUSARUANNE ...................................................................................................................................... 4 UGI ülevaade .......................................................................................................................................... 4 UGI muud olulisemad investeeringud .................................................................................................... 6 Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna ja sotsiaalsed mõjud .......................................................... 6 Finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted .......................................................................... 6 Dividendipoliitika .................................................................................................................................... 6 Arengusuunad aastal 2022 ..................................................................................................................... 6 Finantsnäitajad ....................................................................................................................................... 7 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 8 Konsolideeritud bilanss .......................................................................................................................... 8 Konsolideeritud koondkasumiaruanne .................................................................................................. 9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ................................................................................................ 10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne.................................................................................. 11 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................ 12 Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ....................................................................................................................... 12 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 19 Lisa 3 Varud .............................................................................................................................. 19 Lisa 4 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud ........................................... 20 Lisa 5 Materiaalne põhivara ..................................................................................................... 23 Lisa 6 Immateriaalne põhivara ................................................................................................. 24 Lisa 7 Laenu- ja kapitalirendi kohustised ................................................................................. 24 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 25 Lisa 9 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed ............................................................................. 25 Lisa 10 Osakapital ....................................................................................................................... 25 Lisa 11 Müügitulu ....................................................................................................................... 26 Lisa 12 Muud äritulud ................................................................................................................ 26 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused.............................................................................. 27 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud ......................................................................................... 27 Lisa 15 Tööjõukulud ................................................................................................................... 27 Lisa 16 Muud finantstulud / (-kulud).......................................................................................... 27 Lisa 17 Laenude tagatised ja panditud varad ............................................................................. 28 Lisa 18 Tingimuslikud kohustised ............................................................................................... 28 Lisa 19 Seotud osapooled........................................................................................................... 28 Lisa 20 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded ............................................................. 29 TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2021. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ................... 34 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ................................................................................................ 35 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 3 Tegevusaruanne UG INVESTMENTS OÜ (edaspidi „UGI“ ja/või „Grupp“) on eestimaisel kapitalil põhinev investeeringute valdusettevõte, mis investeerib suurema osa kapitalist Eesti ja lähiregiooni jätkusuutlikesse ning ekspordipotentsiaaliga ettevõtetesse peamiselt tööstussektoris ning infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonnas. UGI eesmärgiks on tehtavate investeeringute kaudu parema ja jätkusuutlikuma elukeskkonna kujundamine. Investeeringuid läbivaks jooneks on keskkonnamõjude vähendamine ja vastutustundlik ettevõtlus. UGI ülevaade UGI struktuur seisuga 31.12.2021. Utility Investments Utility Investments OÜ kaudu omab UGI osalust Eesti suurimas taastuvenergia tootjas ja kaugkütteettevõttes Utilitas, mis pakub kaugkütteteenust kaheksas linnas üle Eesti ning tootis 2021. aastal 2,3 TWh soojust ja elektrit, millest taastuvenergia moodustas 65%. Utilitas Wind 2021. aasta algul asutasid UGI ja Utilitas ühisettevõtte Utilitas Wind OÜ, mis keskendub taastuvenergia ja salvestuslahenduste projektide arendamisele Baltikumis. 2021. aasta alguses omandas Utilitas Wind Läti suurima tuuleparkide arenduse Ventspilsi lähedal Targale piirkonnas. Tuulepark peaks valmima 2022. aasta lõpuks ning tema prognoositav aastatoodang on 155 GWh elektrit aastas, millest piisab enam kui 50 tuhande majapidamise energiavajaduse rahuldamiseks ja mis kahekordistab tuuleenergia tootmise Lätis. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 4 Thermory Termopuidu ja saunamaterjalide tootja AS Thermory ekspordib ligi 95% oma toodangust enam kui viiekümnesse riiki. Thermory 2021. aasta müügitulud kasvasid puidusektori järsust nõudluse kasvust tingituna ligi 30%, ulatudes 142 miljoni euroni. Ettevõte investeeris enam kui 17 miljonit eurot, millest üle poole läks uute termoahjude rajamisse. Ühisteenused Kohalikele omavalitsustele ja erasektorile liiklus- ja parkimiskorraldust osutava ettevõtte AS Ühisteenused 2021. aastat mõjutas oluliselt Covid 19 pandeemia, mis vähendas inimeste liikuvust. Keerulisele keskkonnale vaatamata kasvasid ettevõtte müügitulud eelmisel aastal enam kui 8%. Lemonade Stand Varase faasi regionaalsetesse tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv Lemonade Stand OÜ jätkas 2021. aastal portfelli laiendamist, tehes kokku 23 uut investeeringut 2,1 miljoni euro ulatuses. Lisaks tehti aasta jooksul jätkuinvesteeringuid portfellis juba edukaid tulemusi näidanud idufirmadesse. Medesto Logistics Meditsiiniliste isikukaitsevahendite ja kiirtestide maaletooja ning edasimüüja OÜ Medesto Logistics kasvatas 2021. aastal oluliselt müügitulu koroonaviiruse kiirtestidest. Ettevõte võitis Haridus- ja Teadusministeeriumi kiirtestide riigihanke ning tarnis 4. kvartalis koolidele enam kui 2 miljonit testi, mis lõid eeldused hoidmaks haridusasutused Covid 19 pandeemia hilisemate lainete ajal avatuna. Stargate Hydrogen 2021. aasta alguses asutatud OÜ Stargate Hydrogen tegeleb vesinikutehnoloogiate arendamise ja müügiga, pakkudes elektrolüüsilahendusi taastuvenergiast rohelise vesiniku tootmiseks ja null- emissiooniga vesinikuvedurite rekonstrueerimiseks. Esimesel tegevusaastal keskendus ettevõte meeskonna loomisele ja esimeste kliendiprojektide käivitamisele. Est-Agar Est-Agar AS toodab punavetikast (Furcellaria lumbricalis) unikaalset tekstuuriandvat lisaainet – furcellaraani, mida kasutatakse toiduaine-, kosmeetika- ja meditsiinitööstuses. Ettevõtte senised põhiturud on Ida-Euroopa toiduainetetööstused. Hetkel investeeritakse uue tootmisliini käivitamisse, mille uut tüüpi lõpptoodang võimaldaks oluliselt laiendada sihtturge ja furcelaaraani kasutusvaldkondi ning seeläbi kasvatada oluliselt ettevõtte müügitulu. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 5 UGI muud olulisemad investeeringud Lisaks eeltoodud investeeringutele tütarettevõtetesse sisaldab Grupi varade portfell investeeringuid sidusettevõtetesse ning muid erinevaid finantsinvesteeringuid. 2021. aasta jooksul investeeris UGI osa oma varadest globaalselt, börsidel noteeritud aktsia-, võla- ning toormeturgudega seotud instrumentidesse eesmärgiga saavutada varade pikaajaline kasv. Globaalse portfelli juhtimisprintsiibid on passiivsus, instrumentide likviidsus ning hajutatus eri varaklasside vahel. Konkreetsete investeeringute valikul hinnatakse eraldi emitendi jätkusuutlikkuse ning parema elukeskkonna kujundamise (ESG) põhimõtteid. Sarnaselt varasemale, tegi UGI ka 2021. aastal investeeringuid firmade võõrkapitali, et aidata teostuda mitmete eestimaiste ettevõtjate ambitsioonikatel väljaostu- ja laienemisplaanidel. Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna ja sotsiaalsed mõjud UGI soovib oma investeeringute kaudu kujundada paremat ja jätkusuutlikumat elukeskkonda. Grupi tehtavate investeeringute läbiv joon on keskkonnamõju vähendamine ja vastutustundlik ettevõtlus. Neid suundi arendame järjepidevalt UGI tütar- ja sidusettevõtetes, kus lisaks regulatiivsele vastavuskontrollile avaldame ka põhjalikumat ESG aruandlust ning osaleme erinevates valdkonnapõhistes sertifitseerimisprotsessides. Finantsinvesteeringute puhul kasutame tunnustatud hindamisfirmade ESG reitinguid investeeringute olulise valikukriteeriumina. Finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted Finantsriskide maandamise eesmärgiks on pikaajaline ja stabiilne UGI omakapitali kasv. Kuna Grupp on valdavalt rahastatud omavahenditest, siis on peamiseks finantsriskiks tururisk, mida optimeeritakse läbi kasvava varade hajutatuse eri valdkondade, varaklasside ning geograafiliste piirkondade vahel. Dividendipoliitika Ettevõte maksab iga-aastaselt dividende. Dividendide suurus otsustatakse osanike poolt eraldiseisvalt igal majandusaastal. Arengusuunad aastal 2022 Käesoleval majandusaastal jätkab UGI tegevustega, mille eesmärgiks on juba olemasolevate investeeringute väärtuse kasvatamine ning uute investeeringute leidmine. Väga olulisel määral mõjutab majanduskeskkonda veebruaris alanud Venemaa sõjategevus Ukrainas ning sellega kaasnenud sanktsioonid Venemaa ja Valgevene suhtes. Kuigi Grupi ettevõtete ärilised seosed nimetatud riikidega on väga väikesed, mõjutab sõjaga hoogustunud inflatsioon ning kasvanud geopoliitilistest riskidest tulenev varasemast piiratum ja kallim juurdepääs finantseerimisele oluliselt lähiaja majanduskeskkonda Eesti ja lähipiirkonnas. Ka globaalsetel turgudel oleme sisenemas varasemast oluliselt erinevasse ajastusse. Enam kui kümnendi kestnud rahapoliitiline elavdamine koos negatiivsete intressitasemetega on kasvava inflatsiooni t õttu asendumas kõrgemate intresside ja rahapakkumise vähenemisega nii USA-s kui Euroopas. Kasvanud geopoliitilised riskid ja muutunud majanduskeskkond suurendavad lähiaastatel kahtlemata investeeringutega seotud riske, kuid samas näeme siin ka kasvanud võimalusi. Traditsiooniliste energiakandjate järsk hinnatõus toetab UGI fookuses olevate uute ja taastuvate energiatootmisvõimsuste ning -tehnoloogiate kasutuselevõttu. Turgudel ja erakapitali tehingutes toimuv hinnakorrektsioon võimaldab teisalt UGI taolisel tugeva kapitaliseeritusega grupil hõlpsamini leida strateegiliselt sobivaid investeeringuid varasemast atraktiivsematel hinnatasemetel. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 6 Finantsnäitajad KONTSERNI PEAMISED FINANTSNÄITAJAD JA -SUHTARVUD 2021 2020 Varad kokku (tuh EUR) 414 686 358 408 Laenukohustised (tuh EUR) 44 155 35 854 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised kohustised 6,10 9,53 Likviidsuskordaja (kordades) = (käibevarad - varud) / lühiajalised kohustised 4,87 8,46 Maksevalmiduskordaja (kordades) = raha ja väärtpaberid / lühiajalised kohustised 1,73 7,30 Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 0,26 0,16 Äritulud kokku (tuh EUR) 156 850 60 621 Puhaskasum (tuh EUR) 23 763 10 026 Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) 6,15% 3,06% Varade käibekordaja (kordades) = äritulu / varad (keskmine) 0,41 0,19 Aruandeaastal oli UGI Grupi keskmine töötajate arv 748 (2020: 706). _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 7 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2021 31.12.2020 VARAD Käibevara Raha 65 178 187 812 Finantsinvesteeringud 4 72 324 5 504 Nõuded ja ettemaksed 2 46 177 24 422 Varud 3 46 215 27 527 KÄIBEVARA KOKKU 229 894 245 265 Põhivara Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse 4 1 120 1 319 Finantsinvesteeringud 4 24 368 14 447 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 2 68 748 34 749 Materiaalne põhivara 5 51 691 39 948 Immateriaalne põhivara 6 38 864 22 680 PÕHIVARA KOKKU 184 791 113 143 VARAD KOKKU 414 685 358 408 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Laenukohustised 7, 17 16 595 13 655 Kapitalirendi kohustised 7 374 224 Võlad ja ettemaksed 8, 19 20 699 11 854 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 37 668 25 733 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 7, 17, 19 27 653 22 199 Kapitalirendi kohustised 7 566 487 Võlad ja ettemaksed 8 18 786 130 Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 778 1 016 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 48 783 23 832 KOHUSTISED KOKKU 86 451 49 565 Omakapital Vähemusosalus 24 541 20 069 Emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital 10 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Muud reservid 1 263 0 Realiseerimata kursivahed 106 0 Jaotamata kasum (-kahjum) 289 562 276 012 OMAKAPITAL KOKKU 328 234 308 843 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 414 685 358 408 Lisad lehekülgedel 12 kuni 33 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 8 Konsolideeritud koondkasumiaruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2021 2020 Äritulud Müügitulu 11 153 775 58 668 Muud äritulud 12 3 075 1 953 ÄRITULUD KOKKU 156 850 60 621 Kaubad, toore, materjal ja teenused 13 -85 569 -38 692 Mitmesugused tegevuskulud 14 -16 558 -4 760 Tööjõukulud kokku 15 -31 681 -11 483 Põhivara kulum ja väärtuse langus 5, 6 -7 544 -3 900 Muud ärikulud -820 -370 Ärikasum(-kahjum) 14 678 1 416 Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt, dividenditulu 4 -130 8 506 Intressikulud laenudelt 7 -1 342 -915 Intressitulud 5 173 3 239 Muud finantstulud ja -kulud 16 7 956 -97 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 11 657 10 733 Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 26 335 12 149 Tulumaks 10 -2 572 -2 123 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 23 763 10 026 Emaettevõtte aktsionäride või osanike osa kasumist 16 036 9 125 Vähemusosaluse osa kasumist 7 727 901 Aruandeaasta muu koondkasum (-kahjum) 136 -61 ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU 23 899 9 965 Emaettevõtte aktsionäride või osanike osa koondkasumist 16 142 9 091 Vähemusosaluse osa koondkasumist 7 757 874 Lisad lehekülgedel 12 kuni 33 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2021 2020 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum 14 678 1 416 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 5, 6 7 544 3 900 Muud korrigeerimised 1 883 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 -4 585 23 616 Varude muutus 3 -17 126 -1 888 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 8 11 340 -228 Makstud intressid (laen, kap.rent) 7 -1 340 -871 Makstud ettevõtte tulumaks 10 -2 120 -2 069 Kokku rahavood äritegevusest 10 275 23 876 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 5, 6 -15 078 -4 986 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 37 43 Tütarettevõtte soetamise netorahavoog 4 -6 084 -28 667 Tütarettevõtete müük 4 5 180 8 629 Sidusettevõtte soetamine 4 -995 0 Laekunud sidusettevõtete müügist 0 200 Muude finantsinvesteeringute soetus 4 -87 351 -5 295 Muude finantsinvesteeringute müük 4 2 252 0 Antud laenud 2 -41 184 -17 954 Antud laenude tagasimaksed 2 7 848 8 383 Saadud dividendid 22 11 Saadud intressid 3 101 2 935 Kokku rahavood investeerimistegevusest -132 252 -36 701 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 7 20 333 549 Saadud laenude tagasimaksed 7 -11 851 -5 715 Kapitali sissemaksed 0 2 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -191 -35 Faktooringu kohustise netomuutus -191 -1 244 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 2 -125 -2 Muud laekumised finantseerimistegevusest 125 0 Tehingud vähemusosalusega -2 313 0 Makstud dividendid 10 -6 380 -7 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -593 -13 945 RAHAVOOD KOKKU -122 570 -26 770 Valuutakursside muutuste mõju -63 0 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 187 812 214 582 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 65 178 187 812 Lisad lehekülgedel 12 kuni 33 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Vähemus- TUHANDETES EURODES EMAETTEVÕTTE OMANIKELE KUULUV OMAKAPITAL KOKKU osalus Realiseerimata Optsioonide kursivahed Osakapital Jaotamata Ülekurss kasum reserv Kokku Saldo seisuga 31.12.2019 9 0 12 753 0 274 387 287 149 27 287 176 Tütarettevõtete omandamise 0 0 0 0 0 0 19 141 19 141 ja ühendamise mõju Makstud dividendid 0 0 0 0 -7 500 -7 500 0 -7 500 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 9 125 9 125 901 10 026 Saldo seisuga 31.12.2020 9 0 12 753 0 276 012 288 774 20 069 308 843 Tütarettevõtete osaluste 0 0 0 0 1 514 1 514 591 2 106 võõrandamise mõju lisa 4 Makstud dividendid 0 0 0 0 -4 000 -4 000 -2 380 -6 380 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 16 035 16 035 7 727 23 763 Optsiooniprogramm lisa 19 0 1 263 0 0 0 1 263 0 1 263 Muud muutused 0 0 0 106 0 106 233 339 Tehingud vähemusosalusega 0 0 0 0 0 0 -1 700 -1 700 Saldo seisuga 31.12.2021 9 1 263 12 753 106 289 561 303 693 24 541 328 234 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 10. Lisad lehekülgedel 12 kuni 33 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 11 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted UG INVESTMENTS OÜ 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud aruandes kajastuvad UG INVESTMENTS OÜ (edaspidi: emaettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 4. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. A. Konsolideeritud aruannete koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusosa emaettevõtte kontrolli all olevate ettevõtete tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuva d äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 12  Sidusettevõtjad Sidusettevõtja on ettevõtja, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõtjast 20% - 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil; selle kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtja kahjumis on võrdne või ületab sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui ettevõtja on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtja kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui ka kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Vajadusel on sidusettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Ühisettevõtted Ühisettevõtteid käsitletakse sidusettevõtetena ning neile rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid. Tehingud vähemusosalusega Vähemusosalusega tehtavate tehingute puhul (nii vähemusosaluse soetuste kui ka müükide kajastamisel) rakendatakse nn. äriettevõtte kontseptsiooni. Äriettevõtte kontseptsiooni puhul vaadeldakse vähemusosanikke kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis (s.t tehingud vähemusosanikega on omanike vahelised tehingud, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit). Vahesid ostuhinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis (analoogiliselt omaaktsiate ostul ja müügil tekkinud vahedele) kas omakapitali vähendamise või suurendamisena. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses, juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. B. Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt. ka arvestuspõhimõte C), nõuded ostjate vastu (vt. ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil Kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks). UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 13  Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. C. Raha ja raha lähendid Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. D. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muude ärikuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. E. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes. F. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 2 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 14  kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: ▪ Ehitised ja rajatised 2,5-12,5% 8-40 aastat ▪ Masinad ja seadmed 10–33% 3–10 aastat ▪ Muu materiaalne põhivara 10–50% 2–10 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimää rade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas H). Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. G. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (firmaväärtus, arenguväljaminekud, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Oma ndatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 15  Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: ▪ Firmaväärtus 10% ▪ Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara 5–33% Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus H). Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea jooksul. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes jooksva perioodi kuludena. Muu immateriaalne põhivara Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat. H. Varade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 16 I. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kontsern kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. J. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Faktooring Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustele on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring). Juhul kui nõude müüjale säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantsinvesteeringut, mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müügiks, vaid see kajastatakse bilansis seni, kuni nõue on laekunud. Faktooringutehingust tekkinud faktooringukohustus kajastatakse analoogselt muudele laenudele. K. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast on võimalik UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 17  dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 10. Tulumaksuvarad ja –kohustused ning tulumaksukulud ja –tulud liigitatakse realiseerunud (tasumisele kuuluvaks) tulumaksuks ja edasilükkunud tulumaksuks. Tasumisele kuuluv tulumaks esitatakse lühiajalise varana või kohustisena ning edasilükkunud tulumaks pikaajalise varana või kohustisena. L. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 18 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Lepinguline intressimäär Nõuded ostjate vastu 12 589 7 744 Ostjatelt laekumata arved 12 635 7 873 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -46 -129 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1 144 783 Muud lühiajalised nõuded 32 276 15 781 Antud laenud 13 382 14 298 3%-20% Intressinõue1 lisa 4, lisa 19 1 797 551 1; 2 Muud nõuded 17 098 932 2% - 4% Ettemaksed teenuste eest 168 114 LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 46 177 24 422 1 intressi- ja muud nõuded seotud osapooltele 1 157 tuhat eurot lisa 19 2 investeeringud ettevõtete käibekapitali läbi tehnoloogiapõhise faktooringplatvormi Kulu ebatõenäoliselt laekuvate kliendinõuete allahindlusest moodustas 2021. aastal 6 tuhat eurot (2020: 73 tuhat eurot). Pikaajalised nõuded ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Lepinguline intressimäär Laenunõuded 68 293 34 708 Antud laen kuni 2047.a. 30 720 30 720 5,0% miinus marginaal 0,14% Antud laenud kuni 2023.-2028.a.1 37 574 3 988 3% - 15% Ettemaksed teenuste eest ja muud nõuded 454 41 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED 68 748 34 749 KOKKU 1 laenud seotud osapooltele 11 160 tuhat eurot lisa 19 Lisa 3 Varud TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Tooraine ja materjal 17 464 12 930 Valmistoodang 11 382 6 740 Lõpetamata toodang 7 955 4 216 Müügiks ostetud kaubad 9 371 3 553 Ettemaksed tarnijatele 43 88 VARUD KOKKU 46 215 27 527 2021. aasta jooksul hinnati varusid alla lähtuvalt neto realiseerimisväärtusest summas 126 tuhat eurot. Allahindlus puudutas isikukaitsevahendeid. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 19 Lisa 4 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud Seisuga 31.12.2021 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust järgmistes tütar- ja sidusettevõtetes: Ettevõte Asukohamaa Tegevusala 31.12.2021 31.12.2020 Termopuidu väärindamine ja Thermory AS tütarettevõte Eesti 56% 54% saunamaterjalide tootmine Põllumajandussaaduste tootmine, Põlma Põllud OÜ tütarettevõte Eesti 100% 100% töötlemine ja müük Medesto Logistics OÜ tütarettevõte Eesti Isikukaitsevahendite müük 57% 57% Utility Investments OÜ tütarettevõte Eesti Valdusettevõte 73% 73% Liiklus- ja parkimiskorraldus, muud Ühisteenused AS tütarettevõte Eesti 50% 100% avalikud teenused Lemonade Stand OÜ tütarettevõte Eesti Valdusettevõte 80% 80% Stargate Hydrogen OÜ tütarettevõte Eesti Vesinikutehnoloogiate arendamine 67% 0% OÜ Utilitas Wind sidusettevõte Eesti Taastuvenergia projektide arendamine 50% 0% AS Est-Agar sidusettevõte Eesti Furcellaraani tootmine 25% 25% 2021. aasta märtsis asutati vesinikutehnoloogiate arendamisega tegelev tütarettevõte OÜ Stargate Hydrogen, mille finantsnäitajaid ei ole emaettevõte rida-realt konsolideerinud. Lähtudes Raamatupidamise Seaduse §-st 29 ning olulisuse printsiibist ei ole emaettevõte lisanud konsolideeritud aruandesse tütarettevõtet kelle bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust. Investeering sellisesse tütarettevõttesse on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. 2020. aastal toimunud äriühendused 2020. aasta suvel ostis UG INVESTMENTS OÜ suurosanikelt Livonia Partners ja LHV fondidelt maailma suurima termopuidu väärindaja ja saunamaterjalide tootja AS Thermory aktsiaid ja koos varasemalt 2019. aastal soetatud väikeosalustega omandas UG INVESTMENTS OÜ tehingute käigus 54% ettevõtja aktisakapitalist. Eesti ettevõte AS Thermory on rahvusvahelise struktuuriga kontsern, kelle suuremad tootmisüksused asuvad Harjumaal, Tartumaal ja viies erinevas piirkonnas Soomes ning abitootmine, laod ja müügipunktid Lätis, Valgevenes, Saksamaal ja USA’s. OMANDATUD ÄRIÜHINGUD AS Thermory 30.06.2020 Omandatud osaluse soetusmaksumus 38 110 Omandatud varad 87 607 Omandatud kohustused 47 195 Soetatud netovara õiglane väärtus 40 412 Osalus investeerimisobjekti omakapitalis 53,9972% 21 821 Firmaväärtus 16 289 2020. aastal asutati 57% osalusega tütarettevõte OÜ Medesto Logistics ja osteti 100% osalus Põlma Põllud OÜ’s. 2021. aastal toimunud äriühendused 2021. aastal asutati 67%-lise osalusega vesinikutehnoloogiate arendamisega tegelev tütarettevõte OÜ Stargate Hydrogen. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 20 2021. aasta jaanuaris toimus Ühisteenused AS omanike ringi laienemine, mille käigus müüs UG INVESTMENTS pool oma osalusest. UG INVESTMENTS müügijärgseks osaluseks jäi 50%. AS Ühisteenused 31.12.2021 Võõrandatud osaluse väärtus 1 880 Võõrandatud osaluse hind 3 124 Mõju kasumile tehingutest osalustega 1 243 Aruandeaastal toimusid ostu-müügitehingud AS Thermory väikeaktsionäridega, mille tulemusena suurenes UG INVESTMENTS osalus 54%-lt 56%-le. AS Thermory 31.12.2021 Omandatud osaluse väärtus 3 617 Omandatud osaluse hind 3 799 Võõrandatud osaluse väärtus 2 329 Võõrandatud osaluse hind 2 780 Mõju kasumile tehingutest osalustega 271 30.12.2021 seisuga omandas Thermory AS täiendava 50% osaluse Läti saeveskis VMS Timber SIA. Eelnevalt kuulus Thermory AS-le Millwise OÜ kaudu 50% osalus. Tehingu jõustumisega suurendati VMS Timber SIA aktsiakapitali 400 tuhande euro võrra ning peale tehingut kuulus Thermory AS-le otse ja Millwise OÜ kaudu kokku 100% VMS Timber SIA osalusest. Omandatud varade bilansilised väärtused ei erinenud olulisel määral õiglasest väärtusest. Ostuhinna ja omandatud netovarade õiglase väärtuse vahe kajastati firmaväärtusena, mille sisuks on VMS Timber SIA omandamise tulemusena tekkinud täiendav ligipääs toormele ning täiendav tootmisvõimsus. VMS Timber SIA ostuhinna määramiseks teostati esmalt sidusettevõtte (50% osalus) müük. VMS Timber SIA tütarettevõtte ostuhinnaks kujunes 6,4 miljonit eurot, mis koosnes 3,2 miljoni eurosest 50% sidusettevõtte müügihinnast ja 1,8 miljoni eurosest rahalisest väljamaksest ning 1,4 miljoni euro väärtuses aktsiate vahetuse käigus ära antud oma aktsiatest. VMS Timber SIA 31.12.2021 Omandatud osaluse soetusmaksumus 6 400 Omandatud varad 4 062 Omandatud kohustused 1 674 Soetatud netovara õiglane väärtus 2 388 Osalus investeerimisobjekti omakapitalis 100% 2 388 Firmaväärtus 4 012 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 21 Sidus- ja ühisettevõtted Seisuga 31.12.2021 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Utilitas Wind OÜ: TUHANDETES EURODES 31.12.2021 Osaluse % aasta alguses 0% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 0% Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 0 Omandatud osalused 1 Omandatud osaluse % 50% Sissemaks omakapitali 995 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) -275 Osaluse % aasta lõpus 50% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 720 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 720 2021. aasta alguses asutasid UG INVESTMENTS OÜ ja OÜ Utilitas ühisettevõtte Utilitas Wind OÜ. Utilitas Wind on kiiresti kasvav energiaettevõte, mis tegeleb taastuvenergia ja salvestuslahenduste projektide arendamisega Eestis, Lätis ja Leedus. Seisuga 31.12.2021 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Est-Agar AS: TUHANDETES EURODES 31.12.2021 Osaluse % aasta alguses 25% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 33 Firmaväärtus 57 Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 90 Antud laenude vabatahtlikku reservkapitali suunamine 200 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) -87 Aktsiakapitali finantseerimisest saadud kahjum -100 Firmaväärtuse amortisatsioon -10 Osaluse % aasta lõpus 25% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 45 Firmaväärtus 48 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 93 AS Est-Agar on maailmas ainuke punavetikast Furcellaria lumbricalis unikaalse tekstuuriandva lisaaine furcellaraani tootja. Aruandeperioodil suunati AS’i Est-Agar vabatahtlikku reservi kokku laene summas 200 tuhat eurot. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 22 Finantsinvesteeringud TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Lühiajalised 72 324 5 504 Börsil kaubeldavad fondid 1 53 529 675 Võlakirjad 2 18 795 4 829 Pikaajalised 24 368 14 447 Muud omakapitaliinvesteeringud 3 14 349 4 428 FSC aktsiad 4 10 019 10 019 FINANTSINVESTEERINGUD KOKKU 96 692 19 951 1 börsil kaubeldavaid instrumente kajastatakse turuhinnas. 2 võlakirjad lunastustähtajaga 2022.a. – 2030.a. Võlakirjad kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. 3 alla 10% ja väiksemad fondide ja eraettevõtjate omakapitaliinvesteeringud, sealhulgas Lemonade Stand’i iduettevõtete sektoris investeeritud 4,8 miljonit eurot (2020. aastal 3,3 miljonit eurot). Omakapitaliinvesteeringud mitte-noteeritud varajase faasi ettevõtetesse on kajastatud: 1) soetusmaksumuses kolme aasta jooksul alates esimesest raha kaasamisest; 2) õiglases väärtuses peale kolme aasta möödumist esimesest raha kaasamisest, õiglase väärtuse hindamise aluseks võetakse ettevõtte väärtus bilansikuupäevale eelnenud viimasel raha kaasamise ringil. 4 Utilitas kontserni müügitehingu käigus ostsid UG INVESTMENTS ja Utilitas’e juhtkonna liikmed 15- protsendilise osaluse infrastruktuurfondi halduse üksuses maksumusega 10 miljonit eurot, mis kajastatakse tütarettevõtte Utility Investments OÜ finantsinvesteeringuna, samuti anti pikaajalist laenu summas 30,7 miljonit eurot perioodile 29 aastat intressimääraga 5% miinus muutuv marginaal. Intressinõue aastalõpu seisuga oli 135 tuhat eurot (2020: 135 tuhat eurot) (lisa 2). Lisa 5 Materiaalne põhivara materiaalne Lõpetamata ettemaksed Masinad ja ehitised ja seadmed põhivara ehitised Maa ja Muu TUHANDETES EURODES Kokku Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 23 462 15 004 1 013 3 125 42 604 Akumuleeritud kulum -863 -1 687 -106 0 -2 656 JÄÄKMAKSUMUS 22 599 13 317 907 3 125 39 948 2021. a toimunud muutused Tütarettevõtete aktsiad ja osad lisa 4 379 547 361 421 1 708 Ostud ja parendused 1 346 1 057 341 12 454 15 198 Amortisatsioonikulu -1 558 -3 167 -200 -4 925 Müük ja mahakandmine -126 -29 -37 -192 Ümberklassifitseerimine 3 811 9 598 152 -13 607 -46 Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 28 998 26 206 1 867 2 394 59 465 Müük ja mahakandmine -126 -29 -37 -192 Akumuleeritud kulum -2 421 -4 854 -306 0 -7 581 JÄÄKMAKSUMUS 26 577 21 226 1 531 2 357 51 691 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 23 Lisa 6 Immateriaalne põhivara immateriaalne immateriaalse põhivara eest Firmaväärtus Ettemaksed põhivara Muu TUHANDETES EURODES Kokku Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 19 828 4 768 24 596 Akumuleeritud kulum -1 523 -393 -1 916 JÄÄKMAKSUMUS 18 305 4 375 22 680 2021. a toimunud muutused Lisandumised lisa 4, lisa 8 18 544 18 544 Ostud ja parendused 190 187 377 Amortisatsioonikulu -1 983 -636 -2 619 Ümberklassifitseerimine -117 -117 Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 38 372 4 958 69 43 399 Akumuleeritud kulum -3 506 -1 029 0 -4 535 JÄÄKMAKSUMUS 34 866 3 929 69 38 864 Lisa 7 Laenu- ja kapitalirendi kohustised Tagasimakse 31.12.2021 31.12.2021 Lühiajaline Pikaajaline 31.12.2020 31.12.2020 Lühiajaline Pikaajaline TUHANDETES EURODES Lepinguline intressimäär tähtaeg saldo saldo saldo saldo Kapitalirendi kohustised 374 566 224 487 2024 1,28% - 2% + 6 kuu euribor Pangalaenud 13 250 19 000 10 381 13 898 2024-2026 1,5%-2,15% + 6 kuu euribor Faktooringu kohustised 2 264 0 2 455 7 2024 1,5% + 6 kuu euribor Laenud seotud osapooltelt 0 8 653 0 8 294 2023-2047 3,5% - 4,86% Muud võlakohustised 1 081 0 819 0 2022 5,4% - 6,5% KOKKU 16 969 28 218 13 879 22 686 Kontsernil on sõlmitud Utility Investments OÜ väikeosanikega laenulepingud lõpptähtajaga kuni 2047.a. Pangalaenude aluseks olevates lepingutes on kehtestatud piirmäärad Thermory konsolideeritud finantsnäitajatele. Thermory kontsern ei ole piirmäärasid bilansipäeva seisuga ületanud. Kõikide kontserni võlakohustiste alusvaluutaks on euro (lisa 17). Aruandeperioodi intressikulu kokku saadud laenudelt ja kapitalirendilt oli 1 342 tuhat eurot (2020: 915 tuhat eurot). UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 24 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Võlad tarnijatele 12 615 7 260 Võlad töövõtjatele 4 436 2 445 Maksuvõlad 2 024 1 284 Muud võlad 925 522 Saadud ettemaksed 663 305 Intressikohustis 36 38 VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 20 699 11 854 Pikaajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Edasilükkunud tulumaksukohustis 1 778 1016 Võlad töövõtjatele 3 613 0 Muud võlad 1 14 912 0 Saadud ettemaksed 261 130 PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED 20 564 1 146 KOKKU 1 potentsiaalne tuleviku kohustus summas 14 532 tuhat eur. mille täpne suurus selgub investeeringu omandamisega kokkulepitud tingimuste täitumisel (lisa 6). Lisa 9 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed Ettemaks Võlg Ettemaks Võlg 31.12.2021 31.12.2021 31.12.2020 31.12.2020 Käibemaks 1 139 312 679 9 Erijuhtude tulumaks 0 355 0 308 Kinnipeetud tulumaks 0 340 0 248 Sotsiaalmaks 0 665 0 498 Kohustusliku kogumispensioni makse 0 148 0 118 Töötuskindlustusmakse 0 176 0 79 Muude maksude ettemakse ja maksuvõlad 0 29 0 24 Ettemaksukonto jääk 5 0 105 0 MAKSUVÕLAD JA MAKSUDE ETTEMAKSED KOKKU 1 144 2 024 783 1 284 Lisa 10 Osakapital 31.12.2021 31.12.2020 Osakapital (eurodes) 8 850 8 850 Osade arv (tk) 885 000 885 000 Osade nimiväärtus (eurodes) 0,01 0,01 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 25  TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 Ettevõtte jaotamata kasum 287 539 276 012 Võimalikud dividendid 230 481 220 810 Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 57 058 55 202 2021. aastal maksti dividendideks 6,4 miljonit eurot (2020: 7,5 miljonit eurot), millega kaasnes tulumaksukulu 935 tuhat eurot (2020: 1 762 tuhat eurot). Lisa 11 Müügitulu TUHANDETES EURODES 2021 2020 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Soome 44 929 18 822 Eesti 17 446 8 842 USA 21 352 6 784 Holland 11 651 3 152 Saksamaa 7 567 2 633 Taani 6 058 2 380 Belgia 7 383 2 223 Norra 3 355 1 643 Rootsi 4 287 1 506 Prantsusmaa 4 219 1 237 Muud EU riigid 11 437 4 907 Muud EU välised riigid 14 092 4 539 KOKKU 153 775 58 668 Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes Termotöödeldud täispuidust materjalid ja tooted 142 033 53 159 Parkimiskorraldus ja muud avalikud teenused 5 638 5 204 Isikukaitsevahendite müük 6 104 305 KOKKU 153 775 58 668 Lisa 12 Muud äritulud TUHANDETES EURODES 2021 2020 Parkimiskorralduse saadud trahvid ja viivised 1 811 1 579 Muud äritulud 1 264 374 MUUD ÄRITULUD KOKKU 3 075 1 953 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 26 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused TUHANDETES EURODES 2021 2020 Tooraine, materjal ja teenused -66 493 -30 869 Üür ja rent -3 076 -2 317 Energia (elektrienergia, kütus) -4 336 -1 426 Seadmete ja hoonete remondikulud -2 713 -1 232 Parklate operaatorteenus -721 -647 Alltöövõtutööd -842 -609 Muud tootmiskulud ja teenused -1 174 -596 Müüdud kaubad soetushinnas -3 900 -438 Transpordikulud -1 860 -354 Pakkekulu, markeerimine -454 -204 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -85 569 -38 692 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud TUHANDETES EURODES 2021 2020 Administreerimise majanduskulud -14 491 -3 175 Uurimis- ja arengukulud -200 -365 Välised nõustajad -595 -720 Reklaami- ja avalike suhete korraldamise kulud -1 197 -332 Lootusetult laekuvate nõuete allahindlus lisa 2 -6 -73 Muud kulud -69 -95 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -16 558 -4 760 Lisa 15 Tööjõukulud TUHANDETES EURODES 2021 2020 Palgakulu -26 271 -9 236 Sotsiaalmaksud -5 410 -2 247 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -31 681 -11 483 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 748 706 Töölepingu alusel töötav isik 741 699 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 7 Lisa 16 Muud finantstulud / (-kulud) TUHANDETES EURODES 2021 2020 Tulu ühisettevõtte müügist lisa 4 1 294 0 Finantsvarade ümberhindlused 4 768 0 Muud finantstulud / - kulud 1 894 -97 MUUD ÄRITULUD KOKKU 7 956 -97 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 27 Lisa 17 Laenude tagatised ja panditud varad Thermory kontserni investeerimislaenude ja muude kohustuste tagamiseks, mis moodustasid 31. detsembri 2021 seisuga 32 250 tuhat eurot, on seatud alljärgnevad varad: 1. Kommertspant Thermory kontserni vallasvaradele summas 27 miljonit eurot (UG Investments kontserni vallasvara aastalõpu seisuga 50 miljonit eurot). Kontserni varad, mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (lisa 2), varud (lisa 3) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (lisa 5). 2. Hüpoteegid Thermory kinnistutele ja hoonetele väärtusega 26 miljonit eurot. 3. Thermory Soomes asuva tütarettevõtte Siparila OY 100% aktsiapant summas 1,5 miljonit eurot. Lisa 18 Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. Lisa 19 Seotud osapooled UG INVESTMENTS OÜ konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a. omanikke (emaettevõte ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud); b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 2021 2020 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või 445 404 olulise mõju all olevad ettevõtjad Finantskohustiste intressikulu kokku lisa 8 445 404 SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31.12.2021 31.12.2020 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või 1 157 145 olulise mõju all olevad ettevõtjad Lühiajalised nõuded kokku lisa 2 1 157 145 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või 11 160 160 olulise mõju all olevad ettevõtjad Pikaajalised nõuded kokku lisa 2 11 160 160 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või 14 370 9 113 olulise mõju all olevad ettevõtjad Pikaajalised kohustised kokku lisa 8 14 370 9 113 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 28  Perioodi Antud Antud laenude Laenud ANTUD LAENUD 31.12.2020 31.12.2021 arvestatud laenud tagasimaksed reservkapitali intress Sidusettevõtjad (laenud tähtajaga 2023.a. - 2028.a.; 260 11 250 150 200 11 160 463 intressimäär 5,5% - 7,5%) Perioodi Saadud laenude SAADUD LAENUD 31.12.2020 Saadud laenud 31.12.2021 arvestatud tagasimaksed intress Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad 8 294 1 704 1 345 8 653 445 ettevõtjad (laenud tähtajaga 2023.a. - 2047.a.; intressimäär 3,5% - 4,86%) Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestati 2021. aastal tasusid koos sotsiaalmaksudega kokku 838 tuhat eurot (2020: 533 tuhat eurot). AS Ühisteenused juhatuse lahkumishüvitise reserv on 30 tuhat eurot (2020. aastal 30 tuhat eurot). AS Thermory kontserni juhatuse liikmetele ja võtmeisikutele on väljastatud aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide väljastamise eesmärgiks on juhatuse liikmete ja töötajate huvide efektiivsem ühildamine aktsionäride ja klientide huvidega ja samuti ka konkurentidega võrdväärse tasustamissüsteemi pakkumine tööjõuturul. Optsiooniprogrammi tulemustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on kolm aastat alates optsioonide andmise hetkest. Optsioone on väljastatud kahes osas kokku 401 249 aktsiale, millest 31.12.2021 seisuga on kehtivaid 180 727, sealhulgas 13 501 optsiooni 2018. aasta optsiooni programmist ja 167 226 optsiooni 2021. aasta optsiooni programmist. Ülejäänud osa 2018. aastal väljastatud optsioonidest ehk 220 522 optsiooni on kaotanud kehtivuse, kuna 2019.-2021. aasta jooksul lahkunud juhtkonna liikmetel optsioonide realiseerimise eeldused ei täitunud. Välja antud optsioonide õiglane väärtus 31.12.2021 seisuga on 100% realisatsiooni eeldusel 1,26 miljonit eurot (31.12.2020 seisuga 246 tuhat eurot). 2021. aastal tekkinud kulu aktsiaoptsioonide väljastamisega seoses oli kokku summas 1,26 miljonit eurot (2020. aastal 58 tuhat eurot). Lisa 20 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 29 Konsolideerimata bilanss TUHANDETES EURODES 31.12.2021 31.12.2020 VARAD Käibevara Raha 59 457 180 566 Finantsinvesteeringud 72 324 5 504 Nõuded ja ettemaksed 36 689 14 952 KÄIBEVARA KOKKU 168 470 201 022 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse 69 076 54 227 Finantsinvesteeringud 9 518 1 165 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 64 839 31 979 Materiaalne põhivara 150 8 Immateriaalne põhivara 90 100 Põhivara kokku 143 673 87 479 VARAD KOKKU 312 143 288 501 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 52 63 Lühiajalised kohustised kokku 52 63 Pikaajalised kohustised Kapitalirendi kohustised 52 0 Võlad ja ettemaksed 14 912 0 Pikaajalised kohustised kokku 14 964 0 KOHUSTISED KOKKU 15 016 63 Omakapital Osakapital 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Jaotamata kasum (-kahjum) 284 365 275 676 OMAKAPITAL KOKKU 297 127 288 438 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 312 143 288 501 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 30 Konsolideerimata kasumiaruanne TUHANDETES EURODES 2021 2020 Äritulud Müügitulu 60 45 Muud äritulud 1 0 ÄRITULUD KOKKU 61 45 Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud -570 -647 Tööjõukulud kokku -651 -389 Põhivara kulum ja väärtuse langus -34 -12 Muud ärikulud -1 -25 Ärikasum (-kahjum) -1 195 -1 028 Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütarettevõtetesse 2 738 8 470 Intressikulud -2 0 Intressitulud 3 669 2 667 Muud finantstulud ja -kulud 7 866 288 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 14 271 11 425 Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 13 076 10 397 Tulumaks -386 -1 766 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 12 690 8 631 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 31 Konsolideerimata rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES 2021 2020 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum -1 195 -1 028 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 34 12 Muud korrigeerimised -26 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -18 19 981 Varude muutus 0 0 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -12 -8 Makstud ettevõtte tulumaks -383 -1 712 Kokku rahavood äritegevusest -1 600 17 245 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -88 -7 Tütarettevõtete soetus (miinus omandatud raha) -4 105 -36 149 Tütarettevõtete müük 5 904 8 629 Sidusettevõtete soetus -995 0 Laekunud sidusettevõtete müügist 0 200 Muude finantsinvesteeringute soetus -85 683 -2 000 Muude finantsinvesteeringute müük 2 252 0 Antud laenud -45 242 -23 520 Antud laenude tagasimaksed 6 791 8 383 Saadud dividendid 2 642 11 Saadud intressid 2 646 2 528 Kokku rahavood investeerimistegevusest -115 877 -41 925 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 380 0 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -12 0 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest -125 -2 Muud laekumised finantseerimistegevusest 125 0 Makstud dividendid -4 000 -7 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -3 632 -7 502 RAHAVOOD KOKKU -121 109 -32 182 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 180 566 212 748 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 59 457 180 566 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 32 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital Ülekurss Kokku kasum Saldo seisuga 31.12.2019 9 12 753 274 545 287 307 Makstud dividendid -7 500 -7 500 Aruandeperioodi puhaskasum 8 631 8 631 Saldo seisuga 31.12.2020 9 12 753 275 676 288 438 Makstud dividendid -4 000 -4 000 Aruandeperioodi puhaskasum 12 690 12 690 Saldo seisuga 31.12.2021 9 12 753 284 366 297 128 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline -69 258 väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus 75 823 arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2021 303 693 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 33 Tegevjuhtkonna allkirjad 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruandele UG INVESTMENTS OÜ 2021. a majandusaasta aruande allkirjastamine 30. juuni 2022: _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 34 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne UG Investments OÜ osanikele Meie märkusega arvamus Meie arvates, välja arvatud lõigus „Märkusega arvamuse alus“ kirjeldatud asjaolu võimalik mõju, kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt UG Investments OÜ ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: ● konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2021; ● konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ● konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ● konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja ● konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Märkusega arvamuse alus Kontserni konsolideeritud bilansis oli 31. detsembri 2021 seisuga kajastatud pikaajaliste finantsinvesteeringute hulgas omakapitaliinvesteeringud mitte-noteeritud varajase faasi ettevõtetesse summas 11,2 miljonit eurot. Vastavalt RTJ 3 p 11 kajastatakse õiglases väärtuses lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav. Juhtkond tugines nimetatud omakapitaliinvesteeringute hindamisel aruandekuupäevale eelnenud viimase raha kaasamise ringi infol ning ei võtnud arvesse korrigeerivaid aruandekuupäeva järgseid sündmusi. Avalikest andmetest kättesaadavate korrigeerivate aruandekuupäeva järgsete sündmuste info alusel tuvastasime indikatsioone, et vastavate investeeringute õiglane väärtus võib olla kõrgem nende bilansilisest väärtusest kuni 18,9 miljoni euro võrra. Meil ei olnud võimalik praktiliste auditi protseduuride tulemusel vajalikku ümberhindluse täpset summat hinnata. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie märkusega arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: ● tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja ● tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. 2 Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: ● tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; ● omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; ● hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; ● otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; ● hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; ● hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers Oksana Popova Iiris Embrich Vandeaudiitor, litsents nr 633 Vandeaudiitor, litsents nr 725 30. juuni 2022 Tallinn, Eesti 3 UG INVESTMENTS OÜ | 2021. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 35 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 64201 60 100.00% Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.ugi.ee  Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 UG INVESTMENTS OÜ Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 JURIIDILINE AADRESS: Maakri 19/1 10145 Tallinn Harjumaa Eesti Vabariik 12467306 REGISTRIKOOD: 12467306 PÕHITEGEVUSALA: Investeeringute haldamine AUDIITOR: AS PricewaterhouseCoopers ARUANDEAASTA ALGUS JA LÕPP: 01.01.2022 - 31.12.2022 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 2 Sisukord TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................... 4 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .............................................. 8 Konsolideeritud bilanss ............................................................................................................................ 8 Konsolideeritud koondkasumiaruanne .................................................................................................... 9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ................................................................................................. 10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne ................................................................................... 11 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad .......................................................................... 12 LISA 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ....................................................................................................... 12 LISA 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 19 LISA 3 Varud .............................................................................................................................. 20 LISA 4 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud ........................................... 20 LISA 5 Materiaalne põhivara ..................................................................................................... 25 LISA 6 Immateriaalne põhivara ................................................................................................. 26 LISA 7 Laenu- ja kapitalirendi kohustised ................................................................................. 26 LISA 8 Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 27 LISA 9 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed ............................................................................. 27 LISA 10 Osakapital ....................................................................................................................... 28 LISA 11 Müügitulu ....................................................................................................................... 28 LISA 12 Muud äritulud ................................................................................................................ 29 LISA 13 Muud ärikulud ................................................................................................................ 29 LISA 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused .............................................................................. 29 LISA 15 Mitmesugused tegevuskulud ......................................................................................... 29 LISA 16 Tööjõukulud ................................................................................................................... 30 LISA 17 Muud finantstulud / (-kulud).......................................................................................... 30 LISA 18 Finantstulud / - kulud finantsinvesteeringutelt .............................................................. 30 LISA 19 Laenude tagatised ja panditud varad ............................................................................. 30 LISA 20 Tingimuslikud kohustised ............................................................................................... 30 LISA 21 Seotud osapooled........................................................................................................... 31 LISA 22 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded ............................................................. 33 TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2022. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ..................................................................................................................... 37 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ..................................................................... 38 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 3 Tegevusaruanne UG INVESTMENTS OÜ (edaspidi „UGI“ ja/või „Grupp“) on eestimaisel kapitalil põhinev investeeringute valdusettevõte, mis investeerib suurema osa kapitalist Eesti ja lähiregiooni jätkusuutlikkesse ning ekspordipotentsiaaliga ettevõtetesse peamiselt tööstussektoris ning infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonnas. UGI eesmärgiks on tehtavate investeeringute kaudu parema ja jätkusuutlikuma elukeskkonna kujundamine. Investeeringuid läbivaks jooneks on keskkonnamõjude vähendamine ja vastutustundlik ettevõtlus. 2022. aasta üldist majanduskeskkonda iseloomustasid kõrge muutlikkus, halb prognoositavus ning nõrgenev väljavaade. Need arengud olid põhjustatud mitmest omavahel seotud kriisist, sündmusest ja arengust – 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu, kuni sügiseni süvenes energiakriis Euroopas, inflatsioon arenenud riikides jõudis viimase 30 aasta kõrgeimale tasemele ning USA ja Euroopa rahapoliitika kiire karmistumise tulemusena tõusid järsult intressimäärad ning halvenes ettevõtete juurdepääs finantseerimisele. Samas on keerulised ajad loonud ka uusi võimalusi. Venemaa agressioonist ja sellega seotud energiakriisist tulenevalt näeme varasemast veelgi suuremat potentsiaali taastuvenergia tootmisega seotud projektides ning laiemalt UGI strateegilistes valdkondades. UGI ülevaade UGI struktuur seisuga 31.12.2022. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 4 Utility Investments Utility Investments OÜ kaudu omab UGI osalust Eesti suurimas taastuvenergia tootjas ja kaugkütteettevõttes Utilitas, mis pakub kaugkütteteenust kaheksas linnas üle Eesti. Utilitas tootis 2022. aastal 2,2 TWh soojust ja elektrit, millest taastuvenergia osakaal moodustas juba 68%. Utilitas Wind Utilitas Wind OÜ keskendub taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamisele Eestis ja lähiregioonis. Peamine fookus on tuuleenergia projektidel, ent arendamisel on ka päikeseenergia tootmisvõimsused ning salvestuslahendused. 2022. aasta suvel lõpetas Utilitas Wind Lätis sealse suurima tuulepargi arenduse Ventspilsi lähedal Targale piirkonnas. Pargis on 14 tuulikut koguvõimsusega 59 MW ja aastase toodanguga ca 155 GWh. 2022. aastal omandas Utilitas Wind ka Grobina tuulepargi Lätis, kus on 33 tuulikut koguvõimsusega 20 MW. 2022. aastal sai Utilitas Windist Läti suurim tuuleenergia tootja, kokku toodeti 80 GWh taastuvelektrit. Thermory Maailma juhtiv keskkonnasäästlike ja kvaliteetsete termotöödeldud puittoodete müüja AS Thermory ekspordib üle 93% oma toodangust enam kui viiekümnesse riiki. Muutlik olukord majanduses avaldas tugevat mõju Thermory 2022. aasta äritegevusele. Kui aasta esimeses pooles püsis kõrge nõudlus, mis väljendus nii mahu kui hindade kasvus, siis teisel poolaastal langes nõudlus järsult. Selle peamisteks põhjusteks olid Ukraina sõda, kiire inflatsioon koos kasvanud energiahindadega ning järsult tõusvad intressimäärad, mis koosmõjus alandasid Thermory sihtturgudel majanduskasvu väljavaateid ning põhjustasid edasimüüjates ja lõppklientides suurt ebakindlust. Lemonade Stand Varase faasi tehnoloogiaettevõtetesse investeeriva Lemonade Stand OÜ investeeringute põhifookus on suunatud äriklientidele keskendunud tarkvarafirmadele. 2022. aastal tegi Lemonade Stand 7 uut investeeringut (sh. esimesed investeeringud Poolas ja Tšehhis) ning 14 jätkuinvesteeringut juba portfellis olevatesse ettevõtetesse. Lemonade Standi investeerimiskeskkonda mõjutas 2022. aastal nii aasta jooksul toimunud järsk intressimäärade tõus kui ka nõrkus globaalsetel finantsturgudel, mis vähendasid kokkuvõttes uute IPO-de arvu, küpsemas faasis olevate idufirmade finantseerimis- ja müügivõimalusi ning kaudselt seeläbi varase faasi ettevõttete väärtust. Fourings 2022. aasta juunis omandas UGI 50%-lise osaluse ettevõttes Fourings OÜ, mis koondab Eestis Audi autode maaletoomise, müügi ja hooldusega tegelevaid ettevõtteid. Audi on traditsiooniliste autotootjate seas liider üleminekul keskkonda säästvatele elektriautodele - alates 2026. aastast töötavad kõik Audi uued mudelid elektri jõul. Eestis kuulub Audi edasimüügi võrgustikku viis partnerit – kaks Audi rahvusvahelistele standarditele vastavat teenindus- ja müügikeskust (Audi Tallinn ja Audi Tartu) ning kolm ametlikku teeninduspartnerit (Pärnus, Kuressaares ja Jõhvis). Stargate Hydrogen OÜ Stargate Hydrogen tegeleb vesiniktehnoloogiate arendamise ja müügiga, pakkudes elektrolüüsilahendusi taastuvenergiast rohelise vesiniku tootmiseks. Ettevõte arendab uusi materjale, sihiga muuta elektrolüüserid väärismetallivabaks, tõstes seejuures elektrolüüsi efektiivsust ning alandades vesiniku tootmise hinda. 2022 oli ettevõtte jaoks kiire kasvu aasta - meeskond kasvas hüppeliselt, avati esimene elektrolüüserite tootmisüksus ning käivitati mitmeid kliendiprojekte. Ettevõtte on osa üle-euroopaliste oluliste projektide raamistikust (IPCEI) ja saanud sealtkaudu rahalist toetust oma tehnoloogiate arendamiseks. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 5  Medesto Logistics Koroonaviiruse kiirtestide ja meditsiiniliste isikukaitsevahendite maaletooja ning edasimüüja OÜ Medesto Logistics 2022. aasta müügitulu kasvas oluliselt. Ettevõte võitis Haridus- ja Teadusministeeriumi koolide kiirtestide riigihanke ning oli kiirtestide tarnepartneriks Soome ühele suurimale jaeketile. Kokku tarnis Medesto 2022. aastal enam kui 11 miljonit kiirtesti. Ühisteenused AS Ühisteenused põhitegevusalaks on kohalikele omavalitsustele ja erasektorile liiklus- ja parkimiskorralduse teenuse osutamine. Lisaks haldab AS Ühisteenused 10 parkimismaja ning rohkem kui 800 parklat üle Eesti. 2022. aastal keskenduti infosüsteemide arendamisele, automatiseerimisele ning kliendiportfelli kasvule. Ettevõte müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 17%. Est-Agar Est-Agar AS toodab punavetikast (Furcellaria lumbricalis) unikaalset tekstuuriandvat lisaainet – furcellaraani, mida kasutatakse toiduaine-, kosmeetika- ja meditsiinitööstuses. Ettevõtte ekspordib 85% oma lõpptoodangust. 2022. aastal jõudis lõpule investeerimisprojekt pulbrilise furcellaraani tootmiseks. Uut tüüpi lõpptoodang avab uusi sihtturge ning kasutusvaldkondi ja aitab seeläbi oluliselt kasvatada ettevõtte müügitulu. UGI muud olulisemad investeeringud Lisaks strateegilistele investeeringutele tütarettevõtetesse, sisaldab Grupi varade portfell investeeringuid sidusettevõtetesse ning muid erinevaid finantsinvesteeringuid. 2022. aastal oli osa UGI varadest jätkuvalt investeeritud globaalselt, börsidel noteeritud aktsia-, võla- ning toormeturgudega seotud instrumentidesse. Globaalse portfelli juhtimisprintsiibid on passiivsus, instrumentide likviidsus ning hajutatus eri varaklasside vahel. Konkreetsete investeeringute valikul hinnatakse eraldi emitendi jätkusuutlikkuse (ESG) põhimõtteid. 2022. aastal aset leidnud finantsvarade hindade langus mõjutas negatiivselt globaalse portfelli turuväärtust. UGI varade portfellis on jätkuvalt ka erinevaid väiksemaid finantsinvesteeringuid firmade oma- ja võõrkapitali, toetamaks mitmete eestimaiste ettevõtjate ambitsioonikaid väljaostu- ja laienemisplaane. Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna ja sotsiaalsed mõjud UGI missiooniks on tehtavate investeeringute kaudu kujundada paremat ja jätkusuutlikumat elukeskkonda. Grupi investeeringute läbiv joon on keskkonnamõjude vähendamine ja vastutustundlik ettevõtlus. Neid suundi arendame järjepidevalt UGI tütar- ja sidusettevõtetes, kus lisaks regulatiivsele vastavuskontrollile avaldame ka põhjalikumat ESG aruandlust ning osaleme erinevates valdkonnapõhistes sertifitseerimisprotsessides. Finantsinvesteeringute puhul kasutame tunnustatud hindamisfirmade ESG reitinguid investeeringute olulise valikukriteeriumina. Finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted Finantsriskide maandamise eesmärgiks on pikaajaline ja stabiilne UGI omakapitali kasv. Kuna Grupp on valdavalt rahastatud omavahenditest, siis on peamiseks finantsriskiks tururisk, mida optimeeritakse läbi varade hajutatuse eri valdkondade, varaklasside ning geograafiliste piirkondade vahel. Dividendipoliitika Ettevõte maksab iga-aastaselt dividende. Dividendide suurus otsustatakse osanike poolt eraldiseisvalt igal majandusaastal. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 6 Heategevus ja koostöö Venemaa kallaletungi esimestel nädalatel 2022. aasta märtsis annetas UGI Päästeliidu kaudu 3 miljonit eurot Ukraina päästjatele vajaliku tsiviiltehnika soetamiseks. Eesti Päästeliit on läbi 2022. aasta olnud pidevas kontaktis Ukraina päästjatega ja saatnud neile kümneid abisaadetisi varustuse ning vajaliku tehnikaga. Eesti Draamateater ja UGI sõlmisid Draamateatri sünnipäeval – 11. oktoobril 2022. aastal koostöölepingu, millega UGI-st sai teatri peatoetaja hooajal 2022/2023. Arengusuunad aastal 2023 Käesoleval majandusaastal keskendub UGI eelkõige juba olemasolevate portfelliettevõtete ning finantsinvesteeringute väärtuse säilitamisele ja kasvatamisele. Väga olulisel määral mõjutab majanduskeskkonda Venemaa jätkuv sõjategevus Ukrainas. Kuigi Grupi ettevõtete ärilised seosed nimetatud riikidega on väga väikesed, mõjutab sõjaga hoogustunud inflatsioon ning kasvanud geopoliitilistest riskidest tulenev piiratum ja kallim juurdepääs finantseerimisele oluliselt lähiaja majanduskeskkonda Eestis ja lähiregioonis. Finantsnäitajad KONTSERNI PEAMISED FINANTSNÄITAJAD JA -SUHTARVUD 2022 2021 Varad kokku (tuh EUR) 408 020 414 686 Laenukohustised (tuh EUR) 48 428 44 248 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised kohustised 4,46 6,10 Likviidsuskordaja (kordades) = (käibevarad - varud) / lühiajalised kohustised 3,27 4,88 Maksevalmiduskordaja (kordades) = raha ja raha ekvivalendid / lühiajalised kohustised 0,12 1,73 Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 0,23 0,26 Äritulud kokku (tuh EUR) 168 313 156 850 Puhaskasum (tuh EUR) 12 598 23 763 Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) 3,06% 6,15% Varade käibekordaja (kordades) = äritulu / varad (keskmine) 0,41 0,41 Aruandeaastal oli UGI Grupi keskmine töötajate arv 805 (2021: 748). _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 7 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2022 31.12.2021 VARAD Käibevara Raha 5 360 65 178 Finantsinvesteeringud 4 103 171 72 324 Nõuded ja ettemaksed 2 39 986 46 177 Varud 3 54 293 46 215 KÄIBEVARA KOKKU 202 811 229 895 Põhivara Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse 4 21 829 1 120 Finantsinvesteeringud 4 29 702 24 368 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 2 73 385 68 748 Kinnisvarainvesteeringud 5 219 0 Materiaalne põhivara 5 52 749 51 691 Immateriaalne põhivara 6 27 325 38 864 PÕHIVARA KOKKU 205 209 184 791 VARAD KOKKU 408 020 414 686 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Laenukohustised 7, 19 19 525 16 595 Kapitalirendi kohustised 7 297 374 Võlad ja ettemaksed 8, 21 25 629 20 699 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 45 450 37 669 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 7, 19, 21 28 903 27 653 Kapitalirendi kohustised 7 414 566 Võlad ja ettemaksed 8 405 18 786 Edasilükkunud tulumaksukohustus 860 1 778 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 30 582 48 783 KOHUSTISED KOKKU 76 033 86 452 Omakapital Vähemusosalus 25 320 24 541 Emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital 10 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Muud reservid 1 520 1 263 Realiseerimata kursivahed 79 106 Jaotamata kasum (kahjum) 292 305 289 562 OMAKAPITAL KOKKU 331 987 328 234 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 408 020 414 686 Lisad lehekülgedel 12 kuni 36 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 8 Konsolideeritud koondkasumiaruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2022 2021 Äritulud Müügitulu 11 165 370 153 775 Muud äritulud 12 2 943 3 075 ÄRITULUD KOKKU 168 313 156 850 Kaubad, toore, materjal ja teenused 14 -100 918 -85 569 Mitmesugused tegevuskulud 15 -20 774 -16 557 Tööjõukulud kokku 16 -27 891 -31 681 Põhivara kulum ja väärtuse langus 5, 6 -9 333 -7 544 Muud ärikulud 13 -4 637 -820 Ärikasum(-kahjum) 4 760 14 678 Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt, dividenditulu 4, 18 5 805 -130 Intressikulud laenudelt 7 -1 698 -1 342 Intressitulud 2 8 477 5 173 Muud finantstulud ja -kulud 17 -2 979 7 956 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 9 606 11 657 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14 366 26 335 Tulumaks 10 -1 768 -2 572 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 12 598 23 763 Emaettevõtte aktsionäride või osanike osa kasumist 8 065 16 035 Vähemusosaluse osa kasumist 4 533 7 727 Aruandeaasta muu koondkasum ( - kahjum) 190 137 ARUANDEAASTA KOONDKASUM KOKKU 12 788 23 899 Emaettevõtte aktsionäride või osanike osa koondkasumist 8 145 16 142 Vähemusosaluse osa koondkasumist 4 643 7 758 Lisad lehekülgedel 12 kuni 36 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES Lisa nr 2022 2021 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum 4 760 14 678 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 5, 6 9 333 7 544 Muud korrigeerimised 397 1 883 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 7 202 -4 585 Varude muutus 3 -8 445 -17 126 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 8 -4 951 11 340 Makstud intressid (laen, kap/rent) 7 -1 659 -1 340 Makstud ettevõtte tulumaks 10 -1 817 -2 120 Kokku rahavood äritegevusest 4 820 10 275 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 5, 6 -9 322 -15 078 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 11 37 Tütarettevõtte soetamise netorahavoog 4 -3 102 -6 084 Tütarettevõtete müük 4 -999 5 180 Sidusettevõtte soetamine 4 -698 -995 Laekunud sidusettevõtete müügist 4 1 0 Tehingud vähemusosalusega 4 -292 0 Muude finantsinvesteeringute soetus 4 -65 202 -87 351 Muude finantsinvesteeringute müük 4 25 242 2 252 Antud laenud 2,21 -17 698 -41 184 Antud laenude tagasimaksed 2,21 3 903 7 848 Muud laekumised investeerimistegevusest 343 0 Saadud dividendid 555 22 Saadud intressid 6 705 3 101 Kokku rahavood investeerimistegevusest -60 553 -132 252 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 7 9 435 20 333 Saadud laenude tagasimaksed 7 -4 289 -11 851 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -230 -191 Faktooringu kohustise netomuutus -967 -191 Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 0 -125 Muud laekumised finantseerimistegevusest 0 125 Tehingud vähemusosalusega 0 -2 313 Makstud dividendid 10 -8 036 -6 380 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -4 086 -593 RAHAVOOD KOKKU -59 819 -122 570 Valuutakursside muutuste mõju 0 -63 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 65 178 187 812 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 5 360 65 178 Lisad lehekülgedel 12 kuni 36 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Vähemus- TUHANDETES EURODES EMAETTEVÕTTE OMANIKELE KUULUV OMAKAPITAL KOKKU osalus Realiseerimat a kursivahed Optsioonide Osakapital Jaotamata Ülekurss kasum reserv Kokku Saldo seisuga 31.12.2020 9 0 12 753 0 276 012 288 774 20 069 308 843 Tütarettevõtete osaluste võõrandamise 0 0 0 0 1 514 1 514 591 2 106 mõju Makstud dividendid 0 0 0 0 -4 000 -4 000 -2 380 -6 380 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 16 035 16 035 7 727 23 763 Optsiooniprogramm 0 1 263 0 0 0 1 263 1 263 Muud muutused 0 0 0 106 0 106 233 339 Tehingud vähemusosalusega 0 0 0 0 0 0 -1 700 -1 700 Saldo seisuga 31.12.2021 9 1 263 12 753 106 289 561 303 693 24 541 328 234 Makstud dividendid 0 0 0 0 -5 000 -5 000 -3 036 -8 036 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 0 0 8 065 8 065 4 533 12 598 Optsiooniprogramm lisa 21 0 257 0 0 0 257 0 257 Muud muutused 0 0 0 -27 -21 -48 -275 227 Tehingud vähemusosalusega lisa 4 0 0 0 0 -300 -300 -993 -1 292 Saldo seisuga 31.12.2022 9 1 520 12 753 79 292 305 306 667 25 320 331 987 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 10. Lisad lehekülgedel 12 kuni 36 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 11 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad LISA 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted UG INVESTMENTS OÜ 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud aruandes kajastuvad UG INVESTMENTS OÜ (edaspidi: emaettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 4. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. A. Konsolideeritud aruannete koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusosa emaettevõtte kontrolli all olevate ettevõtete tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist ning konsolideeritud kasumiaruandes eraldi kirjel. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. Sidusettevõtjad Sidusettevõtja on ettevõtja, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõtjast 20% - 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 12  Investeeringud sidusettevõtjatesse on konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud kapitaliosaluse meetodil; selle kohaselt on alginvesteeringut korrigeeritud ettevõttest saadud kasumi/kahjumiga ning laekunud dividendidega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtja kahjumis on võrdne või ületab sidusettevõtte bilansilist jääkväärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist jääkväärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui ettevõtja on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtja kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui ka kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Vajadusel on sidusettevõtjate raamatupidamispõhimõtted muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Ühisettevõtted Ühisettevõtteid käsitletakse sidusettevõtetena ning neile rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid. Tehingud vähemusosalusega Vähemusosalusega tehtavate tehingute puhul (nii vähemusosaluse soetuste kui ka müükide kajastamisel) rakendatakse nn. äriettevõtte kontseptsiooni. Äriettevõtte kontseptsiooni puhul vaadeldakse vähemusosanikke kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis (s.t tehingud vähemusosanikega on omanike vahelised tehingud, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit). Vahesid ostuhinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis (analoogiliselt omaaktsiate ostul ja müügil tekkinud vahedele) kas omakapitali vähendamise või suurendamisena. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses, juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. B. Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähendid (vt. ka arvestuspõhimõte C), nõuded ostjate vastu (vt. ka arvestuspõhimõte D) ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil Kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks). UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 13  Raha ja raha lähendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. C. Raha ja raha lähendid Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. D. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes muude ärikuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. E. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes. F. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 2 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 14  Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: ▪ Ehitised ja rajatised 2,5-12,5% 8-40 aastat ▪ Masinad ja seadmed 10–33% 3–10 aastat ▪ Muu materiaalne põhivara 10–50% 2–10 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas H). Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. G. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (firmaväärtus, arenguväljaminekud, patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 15  Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: ▪ Firmaväärtus 10% ▪ Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara 5–33% Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet lõigus H). Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe äriühenduse käigus omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel, peegeldades seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud kontserni selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta. Omandamise kuupäeval kajastatakse firmaväärtus konsolideeritud bilansis selle soetusmaksumuses immateriaalse varana. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt omandatud netovara eeldatava kasuliku eluea jooksul. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara arenduskulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes jooksva perioodi kuludena. Muu immateriaalne põhivara Kulutused patentide, kaubamärkide, litsentside ja sertifikaatide soetamiseks kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadavat tulu. Muu immateriaalne põhivara kantakse kuluks lineaarselt eeldatava kasuliku eluea jooksul, mille pikkus ei ületa 5 aastat. H. Varade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 16 I. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kontsern kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. J. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Faktooring Faktooring on nõuete üleandmine (müük), kus sõltuvalt faktooringlepingu tingimustele on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa (regressiõigusega faktooring). Juhul kui nõude müüjale säilib nõude tagasiostukohustus, kajastatakse tehingut kui finantsinvesteeringut, mitte kui müüki. Nõuet ei loeta faktooringu tagajärjel müügiks, vaid see kajastatakse bilansis seni, kuni nõue on laekunud. Faktooringutehingust tekkinud faktooringukohustus kajastatakse analoogselt muudele laenudele. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 17 K. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. a esimene arvesse võetav aasta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 10. Tulumaksuvarad ja –kohustused ning tulumaksukulud ja –tulud liigitatakse realiseerunud (tasumisele kuuluvaks) tulumaksuks ja edasilükkunud tulumaksuks. Tasumisele kuuluv tulumaks esitatakse lühiajalise varana või kohustisena ning edasilükkunud tulumaks pikaajalise varana või kohustisena. L. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 18 LISA 2 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja ettemaksed Lepinguline TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 intressimäär Nõuded ostjate vastu 4 974 12 589 Ostjatelt laekumata arved 5 107 12 635 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -133 -46 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded1 879 1 144 Muud lühiajalised nõuded 34 005 32 276 Antud laenud2 14 079 13 382 3%-20% Intressinõue3 4 484 2 841 2% - 12% Muud nõuded3;4 15 442 16 054 2% - 12% Ettemaksed teenuste eest 129 168 LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED 39 986 46 177 KOKKU 1 täpsem informatsioon (lisa 9) 2 intressitulu aruandeperioodil 4 248 tuhat eurot (2021: 2 168 tuhat eurot) 3 intressi- ja muud nõuded seotud osapooltele 2 249 tuhat eurot (lisa 21) 4 investeeringud ettevõtete käibekapitali läbi tehnoloogiapõhise faktooringplatvormi Kulu ebatõenäoliselt laekuvate kliendinõuete allahindlusest moodustas 2022. aastal 566 tuhat eurot (2021: 6 tuhat eurot) (lisa 15) Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Lepinguline TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 intressimäär Laenunõuded 72 851 68 293 5,0% + marginaal Antud laen kuni 2047.a. 30 720 30 720 0,08% Antud laenud kuni 2024.- 2028.a.1 42 132 37 574 2% - 10% Ettemaksed teenuste eest ja muud nõuded 534 454 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED 73 385 68 748 KOKKU 1 laenud seotud osapooltele 23 650 tuhat eurot (lisa 21, lisa 4, lisa 19) UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 19 LISA 3 Varud TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Tooraine ja materjal 19 871 17 464 Valmistoodang 12 321 11 382 Lõpetamata toodang 10 068 7 955 Müügiks ostetud kaubad 11 947 9 371 Ettemaksed tarnijatele 86 43 VARUD KOKKU 54 293 46 215 Täpsem informatsioon investeerimislaenude ja muude kohustuste tagamiseks seatud varade osas (lisa 19) 2022. aasta jooksul hinnati varusid alla lähtuvalt neto realiseerimisväärtusest summas 349 tuhat eurot (2021: 126 tuhat eurot). Allahindlus puudutas isikukaitsevahendeid ja koroonaviiruse kiirteste. LISA 4 Kontserni tütar-, sidusettevõtted ja finantsinvesteeringud Seisuga 31.12.2022 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust järgmistes tütar- ja sidusettevõtetes: Ettevõte Asukohamaa Tegevusala 31.12.2022 31.12.2021 Termopuidu väärindamine ja Thermory AS tütarettevõte Eesti saunamaterjalide tootmine 56% 56% Põllumajandussaaduste Põlma Põllud OÜ tütarettevõte Eesti tootmine, töötlemine ja müük 100% 100% Medesto Logistics OÜ tütarettevõte Eesti Isikukaitsevahendite müük 57% 57% Utility Investments OÜ tütarettevõte Eesti Valdusettevõte 73% 73% Ühisteenused AS tütarettevõte Liiklus- ja parkimiskorraldus, Eesti muud avalikud teenused 45% 50% Lemonade Stand OÜ tütarettevõte Eesti Valdusettevõte 80% 80% Stargate Hydrogen OÜ tütarettevõte Vesinikutehnoloogiate Eesti arendamine 67% 67% OÜ Utilitas Wind sidusettevõte Taastuvenergia projektide Eesti arendamine 50% 50% Fourings OÜ sidusettevõte Eesti Valdusettevõte 50% 0% AS Est-Agar sidusettevõte Eesti Furcellaraani tootmine 25% 25% Tütarettevõte OÜ Stargate Hydrogen finantsnäitajaid ei ole emaettevõte rida-realt konsolideerinud. Lähtudes Raamatupidamise Seaduse §-st 29 ning olulisuse printsiibist ei ole emaettevõte lisanud konsolideeritud aruandesse tütarettevõtet kelle bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust. Investeering sellisesse tütarettevõttesse on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. 2022. aastal tehti tütarettevõtte OÜ Stargate Hydrogen omakapitali sissemakse summas 2,7 miljonit eurot toetamaks ettevõtte kiiret arengut. 2021. aastal toimunud äriühendused Märtsis asutati 67%-lise osalusega vesinikutehnoloogiate arendamisega tegelev tütarettevõte OÜ Stargate Hydrogen. Jaanuaris toimus Ühisteenused AS omanike ringi laienemine, mille käigus müüs UG INVESTMENTS pool oma osalusest. UG INVESTMENTS müügijärgseks osaluseks jäi 50%. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 20  AS Ühisteenused 31.12.2021 Võõrandatud osaluse väärtus 1 880 Võõrandatud osaluse hind 3 124 Mõju kasumile tehingutest osalustega 1 243 Toimusid osakute ostu-müügitehingud AS Thermory väikeaktsionäridega, mille tulemusena suurenes UG INVESTMENTS osalus AS Thermory’s 54%-lt 56%-le. AS Thermory 31.12.2021 Omandatud osaluse väärtus 3 617 Omandatud osaluse hind 3 799 Võõrandatud osaluse väärtus 2 329 Võõrandatud osaluse hind 2 780 Mõju kasumile tehingutest osalustega 271 30.12.2021 seisuga omandas Thermory AS täiendava 50% osaluse Läti saeveskis VMS Timber SIA. Eelnevalt kuulus Thermory AS-le Millwise OÜ kaudu 50% osalus. Tehingu jõustumisega suurendati VMS Timber SIA aktsiakapitali 400 tuhande euro võrra ning peale tehingut kuulus Thermory AS-le otse ja Millwise OÜ kaudu kokku 100% VMS Timber SIA osalusest. Omandatud varade bilansilised väärtused ei erinenud olulisel määral õiglasest väärtusest. Ostuhinna ja omandatud netovarade õiglase väärtuse vahe kajastati firmaväärtusena, mille sisuks on VMS Timber SIA omandamise tulemusena tekkinud täiendav ligipääs toormele ning täiendav tootmisvõimsus. VMS Timber SIA ostuhinna määramiseks teostati esmalt sidusettevõtte (50% osalus) müük. VMS Timber SIA tütarettevõtte ostuhinnaks kujunes 6,4 miljonit eurot, mis koosnes 3,2 miljoni eurosest 50% sidusettevõtte müügihinnast ja 1,8 miljoni eurosest rahalisest väljamaksest ning 1,4 miljoni euro väärtuses aktsiate vahetuse käigus ära antud oma aktsiatest. VMS Timber SIA 31.12.2021 Omandatud osaluse soetusmaksumus 6 400 Omandatud varad 4 062 Omandatud kohustused 1 674 Soetatud netovara õiglane väärtus 2 388 Osalus investeerimisobjekti omakapitalis 100% 2 388 Firmaväärtus 4 012 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 21 2022. aastal toimunud äriühendused Aruandeaastal ostis Thermory AS täiendava osaluse (5%) tütarettevõttes Thermory USA LLC. Tehingu tulemusena suurenes Thermory AS osalus tütarettevõttes 71%-ni. Täiendav osalus soetati 402 tuhande euro eest. AS Thermory väikeaktsionäridega toimusid osakute ostu-müügitehingud, mille mõju UG INVESTMENTS osaluse muutusele AS Thermory’s oli ebaoluline. AS Thermory 31.12.2022 Omandatud osaluse väärtus 189 Omandatud osaluse hind 300 Mõju kasumile tehingutest osalustega -111 Sidus- ja ühisettevõtted 2021. aasta alguses asutasid UG INVESTMENTS OÜ ja OÜ Utilitas ühisettevõtte Utilitas Wind OÜ. Utilitas Wind on kiiresti kasvav energiaettevõte, mis tegeleb taastuvenergia ja salvestuslahenduste projektide arendamisega Eestis, Lätis ja Leedus. Seisuga 31.12.2022 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Utilitas Wind OÜ: TUHANDETES EURODES 31.12.2022 Osaluse % aasta alguses 50% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 718 Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 718 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) 4 596 Osaluse % aasta lõpus 50% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 5 314 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 5 314 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 22 AS Est-Agar on maailmas ainuke punavetikast Furcellaria lumbricalis unikaalse tekstuuriandva lisaaine furcellaraani tootja. Aruandeperioodil suunati AS’i Est-Agar vabatahtlikku reservi kokku laene summas 310 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2022 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Est-Agar AS: TUHANDETES EURODES 31.12.2022 Osaluse % aasta alguses 25% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 45 Firmaväärtus 48 Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 93 Antud laenude vabatahtlikku reservkapitali suunamine 310 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) -123 Aktsiakapitali finantseerimisest saadud kahjum -233 Firmaväärtuse amortisatsioon -10 Osaluse % aasta lõpus 25% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 0 Firmaväärtus 38 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 38 2022. aasta juunis omandas UG INVESTMENTS OÜ 50%-lise osaluse ettevõttes Fourings OÜ, mis koondab Eestis Audi kaubamärgi autode maaletoomise, müügi ja hooldusega tegelevaid ettevõtteid. Seisuga 31.12.2022 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Fourings OÜ: TUHANDETES EURODES 31.12.2022 Osaluse % aasta alguses 0% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 0% Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 0 Omandatud osalused 1 Omandatud osaluse % 50% Sissemaks omakapitali (laenu konverteerimine) 8 000 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) 1 462 Osaluse % aasta lõpus 50% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 9 462 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 9 462 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 23 AS Ühisteenused põhitegevusalaks on kohalikele omavalitsustele ja erasektorile liiklus- ja parkimiskorralduse teenuse osutamine. 2022. aasta märtsis suurendati AS Ühisteenused aktsiakapitali seoses vajadusega emiteerida uusi aktsiad AS Ühisteenused juhtkonna optsiooni katteks. Aktsiakapitali suurendamise ja optsioonilepingute realiseerumise tulemusena vähenes UG INVESTMENTS OÜ osalus ettevõttes AS Ühisteenused 50%-lt 40% peale. Aruandeaastal kajastatakse konsolideeritud finantsaruannetes kuni 31.03.2022 AS Ühisteenused tütarettevõttena ja alates aprill 2022 sidusettevõttena kapitaliosaluse meetodil. Seisuga 31.12.2022 omas UG INVESTMENTS OÜ osalust sidusettevõttes Ühisteenused AS: TUHANDETES EURODES 31.12.2022 Osaluse % aasta alguses (31.03.2022) 40% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta alguses 3 201 Osaluse bilansiline väärtus aasta alguses 3 201 Omandatud osalused 1 Omandatud osaluse % juuli 22 5% Omandatud osaluse väärtus 696 Müüdud osalused 1 Müüdud osaluse % -0,02% Müüdud osaluse müügihind 1 Müüdud osaluse väärtus -1 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum (kahjum) 559 Makstud dividendid -450 Osaluse % aasta lõpus 45% Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 4 004 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 4 004 Finantsinvesteeringud TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised 103 171 72 324 Börsil kaubeldavad fondid1 44 296 53 529 Võlakirjad2 58 876 18 795 Pikaajalised 29 702 24 368 Muud omakapitaliinvesteeringud3 19 682 14 349 FSE aktsiad4 10 019 10 019 FINANTSINVESTEERINGUD KOKKU 132 873 96 692 1 börsil kaubeldavaid instrumente kajastatakse turuhinnas. 2 võlakirjad lunastustähtajaga 2023.a. – 2030.a. Võlakirjad, mille puhul on turuhind määratletav, kajastatakse turuhinnas, turuhinna puudumisel korrigeeritud soetusmaksumuses. 3 alla 10% ja väiksemad fondide ja eraettevõtjate omakapitaliinvesteeringud, sealhulgas Lemonade Stand’i iduettevõtete sektoris investeeritud 6,4 miljonit eurot (2021. aastal 4,8 miljonit eurot). Omakapitaliinvesteeringud mitte-noteeritud varajase faasi ettevõtetesse on kajastatud: 1) soetusmaksumuses kolme aasta jooksul alates esimesest raha kaasamisest; 2) õiglases väärtuses peale kolme aasta möödumist esimesest raha kaasamisest, õiglase väärtuse hindamise aluseks võetakse ettevõtte väärtus bilansikuupäevale eelnenud viimasel raha kaasamise ringil. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 24 4 Utilitas kontserni müügitehingu käigus ostsid UG INVESTMENTS ja Utilitas’e juhtkonna liikmed 15-protsendilise osaluse infrastruktuurfondi halduse üksuses maksumusega 10 miljonit eurot, mis kajastatakse tütarettevõtte Utility Investments OÜ finantsinvesteeringuna, samuti anti pikaajalist laenu summas 30,7 miljonit eurot perioodile 29 aastat intressimääraga 5% miinus muutuv marginaal. Intressinõue aastalõpu seisuga oli 205 tuhat eurot (2021: 135 tuhat eurot) (lisa 2). LISA 5 Materiaalne põhivara materiaalne Lõpetamata ettemaksed Masinad ja ehitised ja seadmed põhivara ehitised TUHANDETES EURODES Kokku Maa ja Muu Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 28 998 26 080 1 838 2 357 59 273 Akumuleeritud kulum -2 421 -4 854 -306 0 -7 581 JÄÄKMAKSUMUS 26 577 21 226 1 531 2 357 51 691 2022. a toimunud muutused Ostud ja parendused 1 498 381 630 7 065 9 575 Äriühenduste võõrandamine -231 -554 -41 0 -826 Muud muutused1 14 -873 0 0 -859 Amortisatsioonikulu -2 020 -3 707 -381 0 -6 108 Müügid (jääkmaksumuses) 0 -2 0 0 -2 Müük ja mahakandmine -27 -451 -4 -9 -492 Ümberklassifitseerimine 2 961 694 586 -4 251 -11 Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 33 240 25 729 3 012 5 171 67 151 Müük ja mahakandmine -27 -454 -4 -9 -494 Akumuleeritud kulum -4 441 -8 561 -688 0 -13 690 JÄÄKMAKSUMUS 28 772 16 714 2 320 5 162 52 968 1 eelneval perioodil soetatud vara sihtfinantseerimine summas 873 tuhat eurot. Täpsem informatsioon investeerimislaenude ja muude kohustuste tagamiseks seatud varade osas (lisa 19) UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 25 LISA 6 Immateriaalne põhivara immateriaalne immateriaalse põhivara eest Firmaväärtus Ettemaksed põhivara TUHANDETES EURODES Kokku Muu Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 38 372 4 958 69 43 399 Akumuleeritud kulum -3 506 -1 029 0 -4 535 JÄÄKMAKSUMUS 34 866 3 929 69 38 864 2022. a toimunud muutused Osaluse võõrandamine äriühingus lisa 4 -2 125 0 0 -2 125 Muud muutused1 -6 709 0 0 -6 709 Ostud ja parendused 0 130 0 130 Amortisatsioonikulu -2 197 -619 0 -2 816 Mahakandmised 0 -18 0 -18 Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 29 537 5 088 69 34 695 Mahakandmised 0 -18 0 -18 Akumuleeritud kulum -5 703 -1 648 0 -7 351 JÄÄKMAKSUMUS 23 834 3 422 69 27 325 1 investeeringu omandamisega seotud väärtuse muutus, mille täpne suurus selgub kokkulepitud tingimuste täitumisel (lisa 8) LISA 7 Laenu- ja kapitalirendi kohustised Tagasimakse tähtaeg Lühiajaline saldo Pikaajaline saldo Lühiajaline saldo Pikaajaline saldo TUHANDETES EURODES Lepinguline intressimäär 31.12.2022 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2021 Kapitalirendi kohustised 297 414 374 566 2024-2027 1,5% - 2% + STR|1|6 kuu euribor Pangalaenud 16 852 20 609 13 250 19 000 2023-2026 1,5%-7,5% + STR|6|12 kuu euribor Faktooringu kohustised 1 764 0 2 731 0 2023 5,4%|1,5% + 1 kuu euribor Laenud seotud osapooltelt 119 8 294 0 8 653 2023-2047 3,5% - 4,86% Muud võlakohustised 790 0 614 0 2023 3,5% - 6,5% KOKKU 19 822 29 317 16 969 28 218 Kontsernil on sõlmitud Utility Investments OÜ väikeosanikega laenulepingud lõpptähtajaga kuni 2047.a. Pangalaenude aluseks olevates lepingutes on kehtestatud piirmäärad Thermory konsolideeritud finantsnäitajatele. Thermory kontsern ei ole piirmäärasid bilansipäeva seisuga ületanud. Kõikide kontserni võlakohustiste alusvaluutaks on euro (lisa 19). UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 26 Aruandeperioodi intressikulu kokku saadud laenudelt ja kapitalirendilt oli 1 698 tuhat eurot (2021: 1 342 tuhat eurot) (lisa 21). LISA 8 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Võlad tarnijatele 8 487 12 615 Võlad töövõtjatele 6 235 4 436 Maksuvõlad1 1 320 2 024 Muud võlad2 8 237 925 Saadud ettemaksed 1 275 663 Intressikohustis 75 36 VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 25 629 20 699 1 täpsem informatsioon (lisa 9) 2 2022: investeeringu omandamisega seotud potentsiaalne tuleviku kohustus summas 7 823 tuhat eur (2021: 14 532 tuhat eurot). Tuleviku kohustuse väärtust korrigeeritakse investeeringu tegelikest finantsnäitajatest ja omandamisega kokkulepitud tingimustest lähtuvalt (lisa 6). Pikaajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Edasilükkunud tulumaksukohustis 860 1 778 Võlad töövõtjatele 0 3 613 Muud võlad2 405 14 912 Saadud ettemaksed 0 261 PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 1 265 20 564 LISA 9 Maksuvõlad ja maksude ettemaksed Ettemaks Võlg Ettemaks Võlg 31.12.2022 31.12.2022 31.12.2021 31.12.2021 Käibemaks 486 71 1 139 312 Erijuhtude tulumaks 0 41 0 355 Kinnipeetud tulumaks 0 338 0 340 Sotsiaalmaks 0 643 0 665 Kohustusliku kogumispensioni makse 0 103 0 148 Töötuskindlustusmakse 0 94 0 176 Muude maksude ettemakse ja maksuvõlad 0 30 0 29 Ettemaksukonto jääk 393 0 5 0 MAKSUVÕLAD JA MAKSUDE ETTEMAKSED KOKKU 879 1 320 1 144 2 024 Seotud informatsioon (lisa 2, lisa 8) UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 27 LISA 10 Osakapital 31.12.2022 31.12.2021 Osakapital (eurodes) 8 850 8 850 Osade arv (tk) 885 000 885 000 Osade nimiväärtus (eurodes) 0,01 0,01 TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Ettevõtte jaotamata kasum 292 305 289 562 Võimalikud dividendid 234 174 232 099 Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 58 131 57 462 2022. aastal maksti dividendideks 8 miljonit eurot (2021: 6,4 miljonit eurot), millega kaasnes tulumaksukulu 862 tuhat eurot (2021: 935 tuhat eurot). LISA 11 Müügitulu TUHANDETES EURODES 2022 2021 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Soome 48 319 44 929 Eesti 18 021 17 446 Läti 7 487 154 USA 29 562 21 352 Holland 12 381 11 651 Saksamaa 5 971 7 567 Taani 5 887 6 058 Belgia 4 947 7 383 Rootsi 6 633 4 287 Prantsusmaa 3 836 4 219 Muud EU riigid 10 849 11 283 Muud EU välised riigid 11 477 17 446 KOKKU 165 370 153 775 Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes Termotöödeldud täispuidust materjalid ja tooted 149 268 142 033 Parkimiskorraldus ja muud avalikud teenused 1 520 5 638 Isikukaitsevahendite müük 14 456 6 104 Muud teenused 126 0 KOKKU 165 370 153 775 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 28 LISA 12 Muud äritulud TUHANDETES EURODES 2022 2021 Parkimiskorralduse saadud trahvid ja viivised 439 1 811 Kasum valuutakursi muutusest 1 273 250 Muud äritulud 1 230 1 014 MUUD ÄRITULUD KOKKU 2 943 3 075 LISA 13 Muud ärikulud TUHANDETES EURODES 2022 2021 Kahjum valuutakursi muutustest 1 041 202 Kahjum põhivara müügist 96 70 Toetused, annetused 3 103 1 Muud ärikulud 397 549 MUUD ÄRIKULUD KOKKU 4 637 821 LISA 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused TUHANDETES EURODES 2022 2021 Tooraine, materjal ja teenused -72 581 -66 493 Üür ja rent -1 163 -3 076 Energia (elektrienergia, kütus) -7 034 -4 336 Seadmete ja hoonete remondikulud -2 989 -2 713 Parklate operaatorteenus -194 -721 Alltöövõtutööd -962 -842 Muud tootmiskulud ja teenused -1 390 -1 174 Müüdud kaubad soetushinnas -11 106 -3 900 Transpordikulud -2 971 -1 860 Pakkekulu, markeerimine -528 -454 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -100 918 -85 569 LISA 15 Mitmesugused tegevuskulud TUHANDETES EURODES 2022 2021 Administreerimise majanduskulud -16 772 -14 475 Uurimis- ja arengukulud 0 -200 Välised nõustajad -742 -611 Reklaami- ja avalike suhete korraldamise kulud -2 671 -1 197 Lootusetult laekuvate nõuete allahindlus (lisa 3) -567 -6 Muud kulud -22 -69 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -20 774 -16 558 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 29 LISA 16 Tööjõukulud TUHANDETES EURODES 2022 2021 Palgakulu -22 368 -26 271 Sotsiaalmaksud -5 523 -5 410 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -27 891 -31 681 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 805 748 Töölepingu alusel töötav isik 798 741 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 7 LISA 17 Muud finantstulud / (-kulud) TUHANDETES EURODES 2022 2021 Tulu ühisettevõtte müügist 0 1 294 Finantsvarade ümberhindlused -3 519 4 768 Muud finantstulud / - kulud 540 1 894 MUUD FINANTSTULUD / - KULUD KOKKU -2 979 7 956 LISA 18 Finantstulud / - kulud finantsinvesteeringutelt TUHANDETES EURODES 2022 2021 Kapitaliosalusest saadud kasum / - kahjum 6 252 -472 Muud finantstulud / - kulud -448 342 FINANTSTULUD / - KULUD KOKKU 5 805 -130 LISA 19 Laenude tagatised ja panditud varad Thermory kontserni investeerimislaenude ja muude kohustuste tagamiseks, mis moodustasid 31. detsembri 2022 seisuga 37 460 tuhat eurot (2021: 32 250 tuhat eurot), on seatud alljärgnevad varad: 1. Kommertspant Thermory kontserni vallasvaradele summas 27 miljonit eurot. Kontserni varad, mida võib vallasvarana klassifitseerida on ostjatelt laekumata arved (lisa 2), varud (lisa 3) ja materiaalne põhivara, välja arvatud maa ja ehitised (lisa 5). 2. Hüpoteegid Thermory kinnistutele ja hoonetele väärtusega 28 miljonit eurot. 3. Thermory Soomes asuva tütarettevõtte Siparila OY 100% aktsiapant summas 1,5 miljonit eurot. Täpsem informatsioon laenu- ja kapitalirendi kohustiste osas (lisa 7) LISA 20 Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 30 LISA 21 Seotud osapooled UG INVESTMENTS OÜ konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a. omanikke (emaettevõte ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud); b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA 2022 2021 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 479 445 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 8) Finantskohustiste intressikulu kokku 479 445 SALDOD SEOTUD OSAPOOLTEGA 31.12.2022 31.12.2021 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 2 249 1 336 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 2) Lühiajalised nõuded kokku 2 249 1 336 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 23 650 11 160 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 2) Pikaajalised nõuded kokku 23 650 11 160 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 178 36 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 7) (lisa 8) Lühiajalised kohustised kokku 178 36 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 12 905 14 370 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad (lisa 7) (lisa 8) Pikaajalised kohustised kokku 12 905 14 370 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 31  Antud Perioodi Antud Laenud ANTUD LAENUD 31.12.2021 laenude 31.12.2022 arvestatud laenud reservkapitali tagasimaksed intress Sidusettevõtjad (laenud tähtajaga 2023.a. - 2028.a.; 11 160 12 800 0 -310 23 650 975 intressimäär 5,5% - 7,5%) Saadud Perioodi Saadud SAADUD LAENUD 31.12.2021 laenude 31.12.2022 arvestatud laenud tagasimaksed intress Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad 8 653 0 -60 8 593 479 ettevõtjad (laenud tähtajaga 2023.a. - 2047.a.; intressimäär 3,5% - 5,08%) Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtjate juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestati 2022. aastal tasusid koos sotsiaalmaksudega kokku 1 154 tuhat eurot (2021: 838 tuhat eurot). AS Thermory kontserni juhatuse liikmetele ja võtmeisikutele on väljastatud aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide väljastamise eesmärgiks on juhatuse liikmete ja töötajate huvide efektiivsem ühildamine aktsionäride ja klientide huvidega ja samuti ka konkurentidega võrdväärse tasustamissüsteemi pakkumine tööjõuturul. Optsiooniprogrammi tulemustasu instrumendiks on 100% aktsiaoptsioonid. Aktsiaoptsioonide tähtaeg on kolm aastat alates optsioonide andmise hetkest. Optsioone on väljastatud kahes osas kokku 401 249 aktsiale, millest 31.12.2022 seisuga on kehtivaid 180 727, sealhulgas 13 501 optsiooni 2018. aasta optsiooni programmist ja 167 226 optsiooni 2021. aasta optsiooni programmist. Ülejäänud osa 2018. aastal väljastatud optsioonidest ehk 220 522 optsiooni on kaotanud kehtivuse, kuna 2019.-2021. aasta jooksul lahkunud juhtkonna liikmetel optsioonide realiseerimise eeldused ei täitunud. Välja antud optsioonide õiglane väärtus 31.12.2022 seisuga on 100% realisatsiooni eeldusel 1,52 miljonit eurot (31.12.2021 seisuga 1,26 miljonit eurot). 2022. aastal tekkinud kulu aktsiaoptsioonide väljastamisega seoses oli kokku summas 257 tuhat eurot (2021. aastal 1,26 miljonit eurot). UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 32 LISA 22 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar-ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. Konsolideerimata bilanss TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 VARAD Käibevara Raha 1 555 59 457 Finantsinvesteeringud 103 171 72 324 Nõuded ja ettemaksed 40 363 36 689 KÄIBEVARA KOKKU 145 089 168 469 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse 80 174 69 076 Finantsinvesteeringud 12 774 9 518 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 70 872 64 839 Materiaalne põhivara 201 150 Immateriaalne põhivara 79 90 Põhivara kokku 164 100 143 674 VARAD KOKKU 309 189 312 143 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Kapitalirendi kohustised 17 0 Võlad ja ettemaksed 7 955 51 Lühiajalised kohustised kokku 7 972 51 Pikaajalised kohustised Kapitalirendi kohustised 19 52 Võlad ja ettemaksed 380 14 912 Pikaajalised kohustised kokku 399 14 964 KOHUSTISED KOKKU 8 371 15 016 Omakapital Emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital 9 9 Ülekurss 12 753 12 753 Jaotamata kasum (kahjum) 288 055 284 365 OMAKAPITAL KOKKU 300 818 297 127 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 309 189 312 143 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 33 Konsolideerimata kasumiaruanne TUHANDETES EURODES 2022 2021 Äritulud Müügitulu 201 60 ÄRITULUD KOKKU 201 61 Mitmesugused tegevuskulud -837 -570 Tööjõukulud kokku -1 040 -651 Põhivara kulum ja väärtuse langus -49 -34 Muud ärikulud -3 009 -1 Ärikasum(-kahjum) -4 734 -1 195 Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütarettevõtetesse 9 192 2 738 Intressikulud -3 -2 Intressitulud 8 453 3 669 Muud finantstulud ja -kulud -3 633 7 866 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU 14 009 14 271 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 9 275 13 076 Tulumaks -585 -386 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 8 690 12 690 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 34 Konsolideerimata rahavoogude aruanne TUHANDETES EURODES 2022 2021 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum -4 734 -1 195 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 49 34 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -32 -18 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 82 -12 Makstud intressid (laen, kap/rent) -3 0 Makstud ettevõtte tulumaks -626 -382 Kokku rahavood äritegevusest -5 263 -1 600 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -62 -88 Tütarettevõtete soetus (miinus omandatud raha) -3 002 -4 105 Sidusettevõtete soetus -696 -995 Muude finantsinvesteeringute soetus -63 843 -85 682 Muude finantsinvesteeringute müük 25 242 2 252 Antud laenud -28 574 -45 242 Antud laenude tagasimaksed 12 443 6 792 Muud laekumised investeerimistegevusest 343 0,00 Saadud dividendid 4 042 2 642 Saadud intressid 6 482 2 646 Kokku rahavood investeerimistegevusest -47 623 -115 876 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -16 -12 Muud laekumised finantseerimistegevusest 0 125 Makstud dividendid -5 000 -4 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -5 016 -3 632 RAHAVOOD KOKKU -57 903 -121 109 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 59 457 180 566 RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 1 554 59 457 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 35 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital Ülekurss Kokku kasum Saldo seisuga 31.12.2020 9 12 753 275 676 288 438 Makstud dividendid 0 0 -4 000 -4 000 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 12 690 12 690 Saldo seisuga 31.12.2021 9 12 753 284 366 297 128 Makstud dividendid 0 0 -5 000 -5 000 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 8 690 8 690 Saldo seisuga 31.12.2022 9 12 753 288 056 300 818 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2022 Valitseva ja olulise mõju all olevate -80 174 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna 87 233 kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 307 877 omakapital 31.12.2022 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 36 Tegevjuhtkonna allkirjad 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruandele UG INVESTMENTS OÜ 2022. a majandusaasta aruande allkirjastamine 29. juuni 2023: _____________________________ Valdur Laid Juhatuse liige UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 37 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne UG Investments OÜ osanikele Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt UG Investments OÜ ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2022; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; 2 • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers Oksana Popova Iiris Embrich Vandeaudiitor, litsents nr 633 Vandeaudiitor, litsents nr 725 29. juuni 2023 Tallinn, Eesti 3 UG INVESTMENTS OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 39 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 64201 201 100.00% Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.ugi.ee  KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 26.02.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 ärinimi: OÜ Utilitas Wind registrikood: 16171123 tänava nimi, maja number: Maakri tn 19/1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10145 e-posti aadress: [email protected] OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Konsolideeritud bilanss 8 Konsolideeritud kasumiaruanne 9 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 10 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 11 Raamatupidamise aastaaruande lisad 12 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 12 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 3 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 16 Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud 17 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 19 Lisa 7 Laenukohustised 19 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 20 Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad 20 Lisa 10 Osakapital 21 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 21 Lisa 12 Tööjõukulud 21 Lisa 13 Seotud osapooled 22 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva 23 Lisa 15 Konsolideerimata bilanss 24 Lisa 16 Konsolideerimata kasumiaruanne 24 Lisa 17 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 25 Lisa 18 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 26 Aruande allkirjad 27 Vandeaudiitori aruanne 28 2 Tegevusaruanne OÜ Utilitas Wind on 26.02.2021 asutatud ettevõte, mille eesmärk on taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine Eestis ja lähiriikides. Olulisim fookus on suunatud tuuleenergia projektidele, ent arendamisel on ka päikeseenergia tootmisvõimsused ning salvestuslahendused. OÜ Utilitas Wind arendab iseseisvalt ja koos partneritega tuuleenergia projekte nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Ettevõtte arendusportfell on kõige mahukam Eestis, kus ettevõte osaleb kas otse või läbi tütarettevõtete arendusprojektide planeeringumenetlustes Põhja-Pärnumaa, Tori, Lääneranna ja Põltsamaa valdades. Maismaatuuleparkide arendusprojekte omab ettevõte ka teistes Eesti omavalitsustes, ent planeeringumenetluste algatamine sõltub seal üldplaneeringu menetlemise tulemustest, mille käigus selgub, kas tuuleparkide arendamisega minnakse edasi detailplaneeringutega või on omavalitsuse seisukoht, et tuuleparkide rajamine peaks toimuma eriplaneeringu menetluses. 2021. aastal algatati meretuulepargi kavandamine Liivi lahte (Saare-Liivi meretuulepark). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamisega Liivi lahes meretuulepargi rajamiseks. Keskkonnamõju programmi koostamise ja uuringutega alustatakse 2022. aastal. Ettevõte on täiendavalt taotlenud TTJA-lt hoonestusloa menetluse algatamist kuuel alal, mis kõik paiknevad Eesti mereala planeeringuga ettenähtud tuuleenergeetika arendusalades. Ettevõte on samuti teinud investeeringu Leedu tuuleenergia arendusprojekti. Järgnevatel aastatel otsib kontsern võimalusi suurendada enda kohalolekut Leedu taastuvenergia sektoris. Ehituses olevatest projektidest rajab ettevõte Lätti, Targalesse sealset suurimat tuuleparki, mis alustab tööd 2022. aasta sügisel ning lisaks tegeleb ettevõte aktiivselt potentsiaalsete tuuleenergiaalade arendamisega. Kontserni ettevõtete poolt arendatavate päikeseenergia ja salvestuslahenduste arendused on väga varajases staadiumis. Olulise sündmusena omandas 22.12.2021 OÜ Utilitas Wind mitterahalise kapitali sissemaksena varajases faasis olevad taastuvenergia arendused OÜ-lt Utilitas. Kuivõrd arendused olid jõudnud faasi, kus nende haldamine OÜ Utilitas tasandil ei olnud enam optimaalne, soovis OÜ Utilitas korrastada kontserni struktuuri ning koondada taastuvenergia tegevussuunad eraldi ühingusse Utilitas Wind, kelle omandis juba on Läti Targale tuulepargi arendus ning tuulearendustega tegelev OÜ Irbeni. Ettevõttega liitus ka senine arendusmeeskond, kes OÜ Utilitases tuuleprojektide arendamisega oli tegelenud. Tegevuskeskkond Viimased kaks aastat on ettevõtluskeskkonda tugevalt mõjutanud COVID-19 pandeemia. Oleme seisnud silmitsi mitmete väljakutsetega ning otsinud lahendusi, kuidas minimeerida viiruse võimalikku levikut ning hoolimata eri riikide poolt kohaldatavatest piirangutest edeneda samaegselt nii projektide omandamise, ehitamise kui ka arendamisega. COVID-19 on kaasa toonud ka häired tarneahelates ning materjalide hinnakasvu, kuid oleme suutnud sellest tulenevaid riske edukalt mitigeerida. Ülemaailmne taastumine COVID-19-st, tarneraskused ja geopoliitiliste pingete kasv põhjustas olulise muutuse energiahindades. Elektrienergia ja kütuste kallinemine, eriti aasta teisel poolel, oli teravas kontrastis 2020. aastal nähtud ajalooliselt madalate tasemetega. Kohalikud taastuvenergialahendused aitavad kaasa konkurentsivõimelistele hinnatasemetele ning ka ühiskondlik debatt on jõudmas samadele järeldustele. Venemaa 2022. aasta rünnak Ukrainale on tekitanud teravaid küsimusi seoses energiajulgeolekuga ja fossiilkütuste impordisõltuvusega Euroopas. Seega on Eestile ja tema naabritele eluliselt tähtis lisada uusi taastuvatel kohalikel lahendustel põhinevaid elektri- ja soojustootmise võimsuseid niipea kui võimalik. 2021. aastal taastusid globaalsed CO2 heitkogused pandeemiaeelsele tasemele, vaatamata 2020. aastal toimunud 5% heitkoguste langusele. Energiasektor on rohelise ülemineku keskmes kuna praegu moodustavad energiasektori kasvuhoonegaaside heitmed 75% kogu Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) heitkogustest. 14. juulil 2021 esitles Euroopa Komisjon paketti „Fit for 55” („Eesmärk 55“). Seadusandlike ettepanekute paketi eesmärk on ühtlustada ELi kliima- ja energiapoliitika raamistik ja vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga ja muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks. See on edasiminek võrreldes oma varasema kohustusega. Taastuvate energiaallikate osakaal ELi energiaallikate hulgas moodustas 2019. aastal 19,7% ja varasemate kavade kohaselt pidi suurenema 2030. aastaks 32%-ni, kuid seda sihti on suurendatud 40%-ni. See tähendab, et EL vajab aastaks 2030 451 GW tuuleenergia võimsust, võrreldes tänase 180 GW-ga. Seega tuleb EL-s aastani 2030 paigaldada igal aastal 30 GW uusi tuuleparke, samas kui tänase tempo juures lisandub aastatel 2021–2025 ainult 15 GW aastas. Kõrgem üleeuroopaline eesmärk tähendab seda, et eranditult kõik liikmesriigid, sh Balti riigid, peavad oma siseriiklikke taastuvenergia eesmärke ülespoole korrigeerima ja sellega koos tuleb tugevdada meetmeid ambitsioonikamate eesmärkide saavutamiseks. Põhiline kasv taastuvenergia tootmises peaks seejuures tulema tuuleenergiast, sealhulgas mereparkides toodetud tuuleelektri ulatuslikumast kasutusele võtmisest. Euroopa Komisjon teeb meetmete paketis rida ettepanekuid kiirendamaks planeeringuid ja loamenetlusi tuuleenergia kasutusele võtmiseks. Ka Eestis on keerulised ja ajamahukad reeglid ja protseduurid peamiseks takistuseks tuuleenergia ulatuslikumaks rakendamiseks. Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi muutmine parandab olulisel määral ka ettevõtete elektrienergia ostulepingute õiguslikku raamistikku ning käivitab tööstuse ja teiste suurte energiatarbijate lisanõudluse, kes soovivad otse taastuvaid energiaallikaid hankida. Pakett sisaldab tööstusele iga-aastaseid taastuvate energiaallikate eesmärke, millega taastuvate energiaallikate osakaal tööstuses peaks kasvama 1,1% aastas. Ambitsioonikad eesmärgid on seatud ka rohelisele vesinikule. Eesmärgiks on, et roheline vesinik moodustaks aastaks 2030 2,6% transpordikütustest. EL kliimapakett sisaldab taastuvate energiaallikate kõrgemat eesmärki ja uusi ettepanekuid taastuvenergia toetamiseks. „Fit for 55“ („Eesmärk 55“) paketiga muudetakse enam kui kümmet õigusakti, sealhulgas taastuvenergia direktiivi, energia maksustamise direktiivi, alternatiivkütuste infrastruktuuri direktiivi ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. 2021. aastal alanud energiakriis ja energiajulgeoleku kriis muudavad veelgi ajakriitilisemaks uute taastuvenergia võimsuste turuletoomise. Kõigis kolmes Balti riigis viiakse ellu regulatiivseid muudatusi, mis sellele sihile kaasa aitaksid, ehkki vajalikke muudatusi tuleks ellu viia senisest veelgi kiiremini, pidades silmas, et enam pole aega oodata 2030. või 2050. aastani. Negatiivse trendina võib kõigis kolmes Balti riigis esile tuua mõnede turuosaliste spekuleerimise võrguga liitumistega. Kahjuks on nii võrguettevõtete kui ka regulaatorite reaktsioon olnud aeglane, kuigi kõik riigid kavandavad meetmeid olukorra lahendamiseks. Eestis võib positiivse arenguna eraldi esile tuua aprillis 2021 langetatud Eesti riigi otsuse vahetada välja riigikaitse radarisüsteemid, mis loob eelduse kõrgusepiiranguteta tuuleparkide püstitamiseks. Kõrgusepiirangud planeeritakse Eestis kaotada järk-järgult 2025. aastaks vastavalt radarite soetamisele. Positiivne on ka novembri 2021 otsus taastuvenergia vähempakkumise väljakuulutamiseks, millega loodetakse tuua kalendriaastas turule täiendavalt 450 GWh taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat ja leida selleks soodsaimad tootjad. Kokkuvõttes on tegevuskeskkond muutunud taastuvenergia lahendustele soosivamaks ja tõenäoliselt see trend jätkub ka 2022. aastal. Teisalt on kindlasti üha suurenevaks väljakutseks häired tarneahelates ning planeeritavate investeeringute kõrge potentsiaalne hinnatõus. Ettevõtte struktuur ja juhtimine Kontserni kuuluvad 31.12.2021 seisuga emaettevõte OÜ Utilitas Wind ning tuuleenergia ettevõtted Eestis OÜ Irbeni ja Vihtra Tuulepark OÜ ning TCK SIA Lätis. OÜ-l Utilitas Wind on ülaltoodud kontserni Eesti ettevõtetes 100% osalus ning Läti ettevõttes 98% osalus. OÜ-l Utilitas Wind on kaheliikmeline juhatus. Ettevõtte omanikud on OÜ Utilitas (50%) ning UG Investments OÜ (50%). OÜ Utilitas Wind kontserni juhatuse liikmed: OÜ Utilitas Wind - emaettevõte • Rene Tammist Priit Brus OÜ Irbeni (100%) • Rene Tammist Andrus Zavadskis Vihtra Tuulepark OÜ (100%) • Rene Tammist Andrus Zavadskis TCK SIA (98%) Renārs Urbanovičs • Andrus Zavadskis Priit Brus Utilitas Wind on selge juhtimisstruktuuriga kontsern, mis peegeldab ettevõtte kasvueesmärke ja väljakutseid. Finantstulemused 26.02.2021 - Kontserni peamised finantsnäitajad ja -suhtarvud 31.12.2021 Varad kokku (tuh EUR) 43 739 Laenukohustised (tuh EUR) 37 621 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised 1,48 kohustised Maksevalmiduskordaja (kordades) = raha / lühiajalised kohustised 1,43 Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 23,75 Müügitulu ja äritulud kokku (tuh EUR) 14 Puhaskahjum (tuh EUR) -564 Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) -2,58% Investeeringud Eesti, Euroopa Liidu ja globaalsete lähikümnendite kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel täidab taastuvenergia tootmisvõimsuste suurendamine tähtsat rolli. Energiasektori arengusuundadest lähtudes jätkab Utilitas Wind kontserni ettevõtete arendamist ning uute investeerimisvõimaluste otsimist, keskendudes taastuvenergiaprojektidele Eestis ja lähiriikides. Peamised investeeringud 2021. aastal • 2021. aasta esimeses kvartalis soetati 98% osalus tuuleenergiaettevõttes TCK SIA, mis arendab Tārgale tuuleparki Lätis. Parki püsitatakse 14 Vestase tuulikut, mille võimsus on 4,2 MW (pargi koguvõimsus 58,8 MW). Tuulepargi ehitustööd käivad ning tootmisvõimsused on kasutamiseks valmis 2022. aasta sügisel. Tuulepark toodab eelduslikult 155 GWh elektrit aastas, millest piisab 50 tuhande kodumajapidamise elektritarbmise katmiseks ning mis kahekordistab Läti tuuleenergia tootmise. • 2021. teises kvartalis soetati 100% osalus tuuleenergia ettevõttes OÜ Irbeni. Tütarettevõte tegeleb potentsiaalsete tuuleenergiaalade arendamisega, viies koostöös erinevate osapooltega läbi planeeringumenetlusi, sõlmides koostöökokkuleppeid maaomanikega ning tehes muid ettevalmistavaid tegevusi. Tuulikute ehitamist plaanitakse alustada lähiaastatel, sõltuvalt planeeringumenetluste ja teiste ettevalmistavate tegevuste ajalisest edenemisest. Võimalike tuulikupositsioonide arv ning sellega seotud investeeringud sõltuvad kehtestatavast planeeringulahendusest ning väljastatavatest lubadest. • 2021. viimases kvartalis kandis OÜ Utilitas mitterahalise sissemaksena üle 100%-lise osaluse tuuleenergia ettevõttes Vihtra Tuulepark OÜ Utilitas Wind OÜ-le. Tütarettevõte tegeleb potentsiaalsete tuuleenergiaalade arendamisega, viies koostöös erinevate osapooltega läbi planeeringumenetlusi, sõlmides koostöökokkuleppeid maaomanikega ning tehes muid ettevalmistavaid tegevusi. Tuulikute ehitamist plaanitakse alustada lähiaastatel, sõltuvalt planeeringumenetluste ja teiste ettevalmistavate tegevuste ajalisest edenemisest. Võimalike tuulikupositsioonide arv ning sellega seotud investeeringud sõltuvad kehtestatavast planeeringulahendusest ning väljastatavatest lubadest. • Aruandeperioodil kandis OÜ Utilitas mitterahalise sissemaksena Utilitas Wind OÜ omandisse üle investeeringu Leedu tuuleenergia arendusprojekti. Järgnevatel aastatel otsib kontsern võimalusi suurendada enda kohalolekut Leedu taastuvenergia sektoris. • 2021. aastal algatati oluline arendus – meretuulepargi kavandamine Liivi lahte (Saare-Liivi arendus). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) algatas hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamisega Liivi lahes meretuulepargi rajamiseks. Keskkonnamõju programmi koostamise ja uuringutega alustatakse 2022. aastal. • 2022. aasta esimeses kvartalis soetati toimiv tuuleenergia ettevõte Grobina Wind Park SIA (endine INPO 24 SIA), mis käitab Grobina tuuleparki Lätis. Pargis on 33 Enercon tuulikut, mille võimsus on 600 kW (pargi koguvõimsus 19,8 MW). Tuulepark toodab keskmiselt 40 GWh elektrit aastas. • 2022. aasta esimeses kvartalis teatati koostöö alustamisest eramaaomanik Graanul Metsaga, mille raames plaanitakse rajada tuuleparke üle Eesti Graanul Metsa gruppi kuuluvate ettevõtete maadele.  Koostöö tulemusena lisandub ettevõtte tuuleparkide arendusportfelli enam kui 100 tuulikukohta hinnangulise koguvõimsusega üle 500 MW. Arendusprojektid on alles algusjärgus ja tuuleparkide lõplik suurus ja rajamine sõltub koostööst kohalike kogukondade ja omavalitsustega, samuti asjakohaste planeeringute ja mõjuhinnangute läbiviimisest. Järgmisel aruandeaastal jätkab kontsern potentsiaalsete tuuleenergiaalade arendamisega ning teeb muid ettevalmistavaid tegevusi jõudmaks nii mere- kui ka maismaaparkide ehitamiseni Baltikumis. OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 26.02.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 5 789 10 Nõuded ja ettemaksed 182 0 2 Kokku käibevarad 5 971 10 Põhivarad Finantsinvesteeringud 705 0 4 Nõuded ja ettemaksed 28 0 2 Materiaalsed põhivarad 31 969 0 5 Immateriaalsed põhivarad 5 066 0 6 Kokku põhivarad 37 768 0 Kokku varad 43 739 10 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 036 0 8 Kokku lühiajalised kohustised 4 036 0 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 37 621 0 7 Võlad ja ettemaksed 315 0 8 Kokku pikaajalised kohustised 37 936 0 Kokku kohustised 41 972 0 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital nimiväärtuses 15 10 10 Ülekurss 1 975 0 10 Aruandeaasta kasum (kahjum) -554 0 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või 1 436 10 osanikele kuuluv omakapital Vähemusosalus 331 0 Kokku omakapital 1 767 10 Kokku kohustised ja omakapital 43 739 10 8 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 26.02.2021 - 26.02.2021 - Lisa nr 31.12.2021 26.02.2021 Müügitulu 6 0 Muud äritulud 8 0 Mitmesugused tegevuskulud -160 0 11 Muud ärikulud -40 0 Ärikasum (kahjum) -186 0 Intressikulud -375 0 Muud finantstulud ja -kulud -3 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -564 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) -564 0 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) -554 0 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) -10 0 9 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 26.02.2021 - 26.02.2021 - Lisa nr 31.12.2021 26.02.2021 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -186 0 Korrigeerimised Kasum (kahjum) põhivarade müügist -8 0 Kokku korrigeerimised -8 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -113 0 2 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -379 0 8 Makstud intressid -481 0 Kokku rahavood äritegevusest -1 167 0 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -24 421 0 5 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 435 0 5, 6 müügist Netorahavoog tütarettevõtjate ja äritegevuste soetamisel -4 421 0 Antud laenud -400 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -28 807 0 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 37 621 0 7 Saadud laenude tagasimaksed -2 858 0 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 990 10 10 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 35 753 10 Kokku rahavood 5 779 10 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 10 0 Raha ja raha ekvivalentide muutus 5 779 10 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 789 10 10 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kokku Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Vähemusosalus Osakapital Ülekurss Jaotamata kasum nimiväärtuses (kahjum) 26.02.2021 0 0 0 0 0 Emiteeritud osakapital 10 0 0 0 10 26.02.2021 10 0 0 0 10 Aruandeaasta kasum 0 0 -554 -10 -564 (kahjum) Emiteeritud osakapital 5 1 975 0 0 1 980 Muud muutused 0 0 0 341 341 omakapitalis 31.12.2021 15 1 975 -554 331 1 767 Täiendav informatsioon omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 10. 11 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon OÜ Utilitas Wind 26.02.2021 - 31.12.2021 arvestusperioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud aruandes kajastuvad OÜ Utilitas Wind (edaspidi: ettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 3. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Konsolideeritud aruande koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. Ettevõtte soetamine, kui äri ei omandata Ettevõtte soetamist, kui äri ei omandata, kajastakse kui varade ostu. Ostu kajastamiseks jaotatakse soetusmaksumus eraldiseisvatele eristatavatele varadele (ja kohustistele) nende suhteliste õiglaste väärtuste alusel ostmise kuupäeval. Seega, firmaväärtuse kajastamise asemel jagatakse soetusmaksumuse ja omandatud netovara vaheline erinevus nii soetatud ettevõtete bilansis kajastatud kui ka bilansiväliste varade peale. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. 12 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha, finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks). Raha, nõuded ostjatele ja muud nõuded (antud laenud, maksude ettemaksed ja tagasinõuded ning ettemaksed teenuste eest), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Raha Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke. Finantsinvesteeringud Finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (s.t soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused), sest omandatud investeeringud ei ole avalikult kaubeldavad ning nende õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Aruandekuupäeval hinnatakse iga objekti jaoks eraldi, kas esineb tunnuseid finantsinvesteeringute väärtuse languse osas. Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, tuleb finantsinvesteering alla hinnata summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma aruandekuupäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Kui nõue loetakse lootusetult laekuvaks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 3 000 eurot, olenevalt kontserni ettevõttest. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne arendustegevus on pikemaks ajaks peatatud. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. 13 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Muud masinad ja seadmed 10 - 20% 5 - 10 aastat Muu inventar ja IT seadmed 33% 3 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Immateriaalset vara (ehitusõigused, liitumislepingud) kajastatakse bilansis siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitusõigused ja liitumislepingud 20-33% Hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Ehitusõigused, liitumislepingud Ehitusõiguste amortisatsiooni alustatakse hetkel, kui tekib võimalus kasutada õigust alustada ehitustöödega. Enne varade valmimist ehitusõiguse amortisatsioonikulu kajastatakse varade soetusmaksumuses. Ehitusõigust amortiseeritakse lineaarselt kuni hoonestusõiguse lõpuni. Liitumislepingut hakatakse amortiseerima siis, kui see kasutusele võetakse, ehk siis varade valmimise hetkel. Liitumislepingut amortiseeritakse lineaarselt kuni hoonestusõiguse lepingu lõpuni. Varade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade puhul kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud 14 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast rakendatakse madalamat maksumäära 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eelneva aasta keskmise maksustatud dividendiga. 2018. a oli esimene arvesse võetav aasta kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel. Tulumaksukohustis ja tulumaksukulu dividendidelt kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 9. Seotud osapooled OÜ Utilitas Wind konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 1. ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle; 2. ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 15 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 6 6 0 Maksude ettemaksed ja 136 136 0 tagasinõuded Laenunõuded 28 0 28 Muud nõuded 24 24 0 Ettemaksed 16 16 0 Tulevaste 11 11 0 perioodide kulud Muud makstud 5 5 0 ettemaksed Kokku nõuded ja 210 182 28 ettemaksed Maksude ettemaksed ja tagasinõuded koosnevad käibemaksunõudest. Lisa 3 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (tuhandetes eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 26.02.2021 31.12.2021 Elektrienergia tootmine 40003766284 TCK SIA Läti 0 98 tuuleenergiast Elektrienergia tootmine 10310434 Osaühing Irbeni Eesti 0 100 tuuleenergiast Elektrienergia tootmine 16009115 Vihtra Tuulepark OÜ Eesti 0 100 tuuleenergiast Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Muud Tütarettevõtja nimetus 26.02.2021 Omandamine 31.12.2021 muutused TCK SIA 0 4 732 5 000 9 732 Osaühing Irbeni 0 266 0 266 Vihtra Tuulepark OÜ 0 102 0 102 Kokku tütarettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise 0 5 100 5 000 10 100 perioodi lõpus 16 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Omandatud osalused Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus Omandatud osaluse % Omandamise kuupäev soetusmaksumus TCK SIA 98 10.03.2021 4 732 Osaühing Irbeni 100 21.06.2021 266 Vihtra Tuulepark OÜ 100 22.12.2021 102 TCK SIA ning Osaühing Irbeni soetamisel ei omandatud äri, mistõttu kajastati tehinguid kui varade ostu. Enamuse omandatud netovarast moodustasid materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad (hoonestusõigused). Vaata ka lisa 5 ja 6. TCK SIA soetusmaksumusest on 500 tuhat eurot veel tasumata (vaata ka lisa 8). Veerus "Muud muutused" on kajastatud sissemakset TCK SIA osakapitali. Osalus Vihtra Tuulepark OÜ-s saadi mitterahalise sissemaksena omanikult (vaata ka lisa 10). Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud (tuhandetes eurodes) Kokku Aktsiad ja osad 26.02.2021 0 0 Soetamine 705 705 31.12.2021 705 705 Kajastatud soetusmaksumuse meetodil 705 705 Pikaajalise finantsinvesteeringuna kajastatakse 20% osalust Leedu tuuleenergia arendusettevõttes UAB Telšiu vejo parkas. 17 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Maa Masinad ja Lõpetamata Arvutid ja seadmed projektid ja Muud Lõpetamata Ettemaksed arvutisüsteemid ettemaksed masinad ja projektid seadmed Ostud ja parendused 1 0 1 12 723 12 957 25 680 25 681 Muud ostud ja 1 0 1 12 723 12 957 25 680 25 681 parendused Kapitaliseeritud 0 0 0 0 2 771 0 2 771 2 771 laenukulutused Lisandumised 135 0 186 186 3 213 45 3 258 3 579 äriühenduste kaudu Müügid -27 0 0 0 -174 0 -174 -201 (jääkmaksumuses) Ümberliigitamised 0 0 -2 -2 429 -288 141 139 Ümberliigitamised 0 0 0 0 288 -288 0 0 ettemaksetest Muud ümberliigitamised 0 0 -2 -2 141 0 141 139 31.12.2021 Soetusmaksumus 108 1 196 197 18 962 12 714 31 676 31 981 Akumuleeritud kulum 0 0 -12 -12 0 0 0 -12 Jääkmaksumus 108 1 184 185 18 962 12 714 31 676 31 969 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 26.02.2021 - 26.02.2021 - 31.12.2021 26.02.2021 Maa 27 0 Kokku 27 0 Kapitaliseeritud laenukulutused koosnevad intressidest (603 tuhat eurot), garantiitasudest (1 656 tuhat eurot) ning muudest laenudega seotud väljaminekutest (512 tuhat eurot). Vaata ka lisa 7 ja 13. Real "Muud ümberliigitamised" on kapitaliseeritud materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon lõpetamata projektide soetusmaksumuses. 18 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Kokku Muud immateriaalsed põhivarad Lisandumised äriühenduste kaudu 5 431 5 431 Müügid (jääkmaksumuses) -226 -226 Ümberliigitamised -139 -139 31.12.2021 Soetusmaksumus 5 202 5 202 Akumuleeritud kulum -136 -136 Jääkmaksumus 5 066 5 066 Müüdud immateriaalsed põhivarad põhivarade müügihindades 26.02.2021 - 26.02.2021 - 31.12.2021 26.02.2021 Muud immateriaalsed põhivarad 408 0 Kokku 408 0 Lisa 7 Laenukohustised (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Pangalaen EURIBOR + 15 621 0 0 15 621 EUR 15.04.2026 2,70% Laen emaettevõtjalt 11 000 0 0 11 000 5,50% EUR 10.03.2028 13 Laen emaettevõtjalt 11 000 0 0 11 000 5,50% EUR 10.03.2028 13 Pikaajalised laenud 37 621 0 0 37 621 kokku Laenukohustised 37 621 0 0 37 621 kokku Alates kuust, mis järgneb projekti, mille jaoks laen võeti, lõppemisele, on laenu uus intressimäär EURIBOR + 2,30 %. Aruandeperioodi jooksul on arvestatud intressikulu 976 tuhat eurot, millest 603 tuhat eurot on kapitaliseeritud põhivarana (vaata ka lisa 5 ja 13). 19 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 43 43 0 Maksuvõlad 1 1 0 Muud võlad 3 807 3 492 315 Intressivõlad 2 521 2 521 0 13 Muud viitvõlad 1 286 971 315 Muud võlad 500 500 0 3 Kokku võlad ja ettemaksed 4 351 4 036 315 Maksuvõlad koosnevad üksikisiku tulumaksuvõlast. Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad (tuhandetes eurodes) 2021. aasta aprillis andsid mõlemad omanikud, OÜ Utilitas ning UG Investments OÜ, osaühingule Utilitas Wind garantii summas 11 350 tuhat eurot (kokku 22 700 tuhat eurot). Saadud garantiile arvestatakse intressi 12% aastas (vt lisa 13). Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. 20 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 10 Osakapital (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 26.02.2021 Osakapital 15 10 Osade arv (tk) 2 2 Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31.12.2021 koosneb 2 osast nimiväärtusega 7,5 tuhat eurot (26.02.2021: 5 tuhat eurot), mille eest on täielikult tasutud. Aruandeperioodi jooksul tehti mõlema osaniku poolt sissemakse osakapitali summas 2,5 tuhat eurot (kokku 5 tuhat eurot), millega kaasnes ülekurss 987,5 tuhat eurot (kokku 1 975 tuhat eurot). Üks osanikest tegi rahalise sissemakse ning teine mitterahalise sissemakse, mille esemeks olid: - Vihtra Tuulepark OÜ 100% osalus; - UAB "Telšiu vejo parkas“ 20% osalus ning samas äriühingus kuni 80% osaluse omandamise õigus (optsioon); - hoonestusloa taotlused ja/või menetlused; detail- ja eriplaneeringute algatamise taotlused ja/või menetlused; - hoonestusõigused; - lepingud; - töötajad. Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (tuhandetes eurodes) 26.02.2021 - Lisa nr 31.12.2021 Mitmesugused bürookulud -5 Lähetuskulud -2 Riigilõivud -50 Välised nõustajad -81 13 Muud -22 Kokku mitmesugused tegevuskulud -160 Lisa 12 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes) Kontsernis ei olnud perioodil 26.02.2021 - 31.12.2021 töötajaid. 21 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 13 Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2021 26.02.2021 Lisa nr Võlad ja ettemaksed Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning 2 521 0 8 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 2 521 0 PIKAAJALISED 31.12.2021 26.02.2021 Lisa nr Laenukohustised Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning 22 000 0 7 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku laenukohustised 22 000 0 LAENUKOHUSTISED 26.02.2021 Saadud laenud Saadud 31.12.2021 Perioodi Lisa laenude arvestatud nr tagasimaksed intress Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 0 22 000 0 22 000 865 7 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku laenukohustised 0 22 000 0 22 000 865 MÜÜDUD 26.02.2021 - 31.12.2021 Teenused Põhivara Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 0 435 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 0 435 OSTETUD 26.02.2021 - 31.12.2021 Teenused Põhivara Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 75 0 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 75 0 SAADUD GARANTIID/TAGATISED 31.12.2021 Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende valitseva 22 700 või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku saadud garantiid/tagatised 22 700 22 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Ettevõtte omanikud on Eestis registreeritud ettevõtted OÜ Utilitas (50%) ning UG Investments OÜ (50%). Seotud osapooltelt ostetud teenuste all kajastatakse edasimüüdud juriidilisi kulusid. Saadud garantii pealt arvestati perioodil 26.02.2021 - 31.12.2021 tasu 1 656 tuhat eurot (aastane intress 12%), mis kapitaliseeriti põhivara soetusmaksumuses (vaata ka lisa 5). Ettevõtte tegev- ja kõrgemale juhtkonnale perioodil 26.02.2021 - 31.12.2021 tasu ei arvestatud ja muid olulisi soodustusi ei antud. Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva 2022. aasta 24. veebruaril Venemaa algatatud sõjaline tegevus Ukrainas mõjutab nii otseselt kui ka kaudselt Eestis tegutsevaid ettevõtteid. Sõjast tingituna on muutunud keeruliseks nii Venemaa kui ka Ukraina toorainete ja kaupade import ning tarneahelate toimimine on häiritud. See aga omakorda tähendab kõrgemaid toorainete ja energia hindasid. Seega määramatus püsib väga kõrgel tasemel ning muutlikes tingimustes tuleb ettevõtetel leida viise kohanemiseks üha muutuvate oludega. OÜ Utilitas Wind planeerimistegevustele need arengud olulist mõju ei avalda. 2022. aasta 31. märtsil omandas OÜ Utilitas Wind 100% osaluse ettvõttest Grobina Wind Park SIA, mis tegeleb Grobina tuulepargi käitamisega Lätis. 23 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15 Konsolideerimata bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 26.02.2021 Varad Käibevarad Raha 915 10 Nõuded ja ettemaksed 2 376 0 Kokku käibevarad 3 291 10 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 10 100 0 Finantsinvesteeringud 705 0 Nõuded ja ettemaksed 12 474 0 Materiaalsed põhivarad 263 0 Kokku põhivarad 23 542 0 Kokku varad 26 833 10 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 3 031 0 Kokku lühiajalised kohustised 3 031 0 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 22 000 0 Kokku pikaajalised kohustised 22 000 0 Kokku kohustised 25 031 0 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 15 10 Ülekurss 1 975 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) -188 0 Kokku omakapital 1 802 10 Kokku kohustised ja omakapital 26 833 10 Lisa 16 Konsolideerimata kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 26.02.2021 - 26.02.2021 - 31.12.2021 26.02.2021 Mitmesugused tegevuskulud -53 0 Kokku ärikasum (-kahjum) -53 0 Intressitulud 730 0 Intressikulud -865 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -188 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) -188 0 24 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17 Konsolideerimata rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 26.02.2021 - 26.02.2021 - 31.12.2021 26.02.2021 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -53 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 11 0 Kokku rahavood äritegevusest -42 0 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -109 0 soetamisel Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -9 498 0 Antud laenud -12 436 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -22 043 0 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 22 000 0 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 990 10 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 22 990 10 Kokku rahavood 905 10 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 10 0 Raha ja raha ekvivalentide muutus 905 10 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 915 10 25 OÜ Utilitas Wind 2021. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kokku Osakapital Ülekurss Jaotamata kasum nimiväärtuses (kahjum) 26.02.2021 0 0 0 0 Emiteeritud osakapital 10 0 0 10 26.02.2021 10 0 0 10 Korrigeeritud konsolideerimata 10 0 0 10 omakapital 26.02.2021 Aruandeaasta kasum 0 0 -188 -188 (kahjum) Emiteeritud osakapital 5 1 975 0 1 980 31.12.2021 15 1 975 -188 1 802 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 -10 100 -10 100 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 10 164 10 164 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 15 1 975 -124 1 866 omakapital 31.12.2021 26 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 24.05.2022 OÜ Utilitas Wind (registrikood: 16171123) 26.02.2021 - 31.12.2021 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg PRIIT BRUS Juhatuse liige 24.05.2022 RENE TAMMIST Juhatuse liige 24.05.2022  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE OÜ Utilitas Wind osanikele Arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt OÜ Utilitas Wind ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta (26. veebruar 2021 kuni 31. detsember 2021) konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2021; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Oksana Popova Vandeaudiitor, litsents nr 633 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn 25. mai 2022 Tallinn, Eesti Audiitorite digitaalallkirjad OÜ Utilitas Wind (registrikood: 16171123) 26.02.2021 - 31.12.2021 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg OKSANA POPOVA Vandeaudiitor 25.05.2022 Kahjumi katmise ettepanek (tuhandetes eurodes) 31.12.2021 Aruandeaasta kasum (kahjum) -554 Kokku -554 Katmine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale -554 jaotamist (katmist) Kokku -554 Juhatus teeb ettepaneku 31.12.2021 lõppenud majandusaasta kahjumit mitte katta. Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Valdusfirmade tegevus 6420 0 Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected]  UTILITAS WIND KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2022 OÜ Utilitas Wind Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2022 Aadress Maakri 19/1 10145 Tallinn Harjumaa Eesti Vabariik Registrikood 16171123 e-posti aadress [email protected] Tegevusala Elektrienergia tootmine tuuleenergiast Audiitor AS PricewaterhouseCoopers Aruandeaasta algus ja lõpp 01.01.2022 - 31.12.2022 SISUKORD TEGEVUS­ARUANNE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 UTILITAS WIND FAKTIDES JA ARVUDES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 TEGEVUSKESKKOND JA GLOBAALSED TRENDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Energiajulgeolek ja taskukohasus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kliimamõju vähendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Üleminek taastuvenergiale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 UTILITAS WIND JA JÄTKUSUUTLIKKUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Panus ÜRO kestliku arengu eesmärkidesse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Taastuvenergia arendamise põhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Arenduste otsene mõju looduskeskkonnale ja inimestele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Materjalide efektiivne kasutamine ning ringmajanduse soodustamine . . . . . . . . . . 18 Vastutustundlike koostööpartnerite ning tarnijate valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 FINANTSTULEMUSTE ÜLEVAADE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Investeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 ETTEVÕTTE STRUKTUUR JA JUHTIMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE . . . . . . . . . . . . . . 24 Konsolideeritud bilanss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Konsolideeritud kasumiaruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 Konsolideeritud rahavoogude aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 Omakapitali muutuste aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 Tegevjuhtkonna allkirjad 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruandele . . . . . . 51 3 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVUS­ ARUANNE UTILITAS WIND FAKTIDES JA ARVUDES Utilitas Wind kontserni eesmärk on taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine Eestis ja lähiriikides (Läti ja Leedu). Olulisim fookus on suunatud tuuleenergia projektidele, ent arendamisel on ka päikeseenergia tootmisvõimsused ning salvestuslahendused. Kontserni kuuluvad 31.12.2022 seisuga: emaettevõte OÜ Utilitas Wind ning tuuleener- gia arendamisega tegelevad ettevõtted Eestis OÜ Irbeni (100%) ja Vihtra Tuulepark OÜ (100%) ning Utilitas Wind SIA (100%), TCK SIA (98%) ja Grobina Wind Park SIA koos oma tütarettevõttega Vēja Parks 10 SIA (100%) Lätis. Utilitas Wind omab osalusi ka kahes tuuleenergia arendusprojektis Leedus: UAB Telšiu véjo parkas (20%) ja UAB Telšių vėjo jėgainės (10%). „ 2022. aasta tulemused 80,3 GWh 47 2 toodetud tuulegeneraatorit töötavat tuuleparki taastuvelektrit andsid võrku (2021: 0 GWh) toodangut (2021: 0) 79 MW 176 MW 1 000+ MW tuuleparkide peagi ehitusvalmis Saare-Liivi võimsust võimsust meretuulepargi (2021: 0 MW) (2021: 59 MW) arenduse planeeritavat võimsust 2 500+ MW maismaatuuleparkide arendusportfell 6 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  106,4 50 17,2 9,9 miljonit miljonit miljonit miljonit eurot eurot eurot eurot varade maht investeeringuid äritulu puhaskasumit (2021: 43,7) (2021: 35) (2021: 0) (2021: -0,6) 21 töötajat (2021: 0), kellest 30% naised ja 70% mehed „ Liikmelisus organisatsioonides: Wind Europe Lietuvos verslo konfederacija Vēja enerģijas asociācija 7 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne TEGEVUSKESKKOND JA GLOBAALSED TRENDID ENERGIAJULGEOLEK JA TASKUKOHASUS 2022. aasta oli kogu Euroopa jaoks katsumusterohke. Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu põhjustas lisaks inimeste kannatustele ja surmale ka Euroopa energiatur- gudel äärmiselt kõrgeid ja volatiilseid hindasid ning tõsist muret energiajulgeoleku ja varustuskindluse pärast. Euroopa reageeris energiakriisile tugevalt ELi-üleste algatustega asendada Vene päritolu fossiilkütused muude alternatiividega - importides LNGd, edendades energiasäästlikkust ja asendades gaasi teiste kütustega. Kuigi nimetatud meetmed ja soe talveilm hoidsid 2022. aastal ära halvima stsenaariumi realiseerumise (näiteks voolukatkestused ning tarbimise piiramise tööstuste ja majapidamiste jaoks, mille eest hoiatati nii Eestis kui ka naaberriikides), kaasnesid sellega äärmiselt kõrged energiahinnad. Need koormasid Euroopa majapidamisi ning vähendasid ettevõtete konkurentsivõimet. Kõrgeid ener- giahindu kompenseeriti ELi-üleselt ja ka riiklike toetusmehhanismidega kokku enam kui 600 miljardi euro ulatuses1. Ennenägematud hinnatipud ning äärmuslik volatiilsus energiaturgudel tõid kaasa sega- duse ka finantsturgudel, sest mitmed olulised gaasist sõltuvad kommunaalteenuseid pakkuvad ettevõtted vajasid kiiret ja erakorralist valitsuse toetust. Kõige silmapaistvam oli Saksamaa kommunaalteenuste pakkuja ja suurima maagaasi importija Uniperi juhtum, kus Saksa valitsus nõustus 15 miljardi euro suuruse päästekavaga 30% osaluse eest ette- võttes. Šveitsi, Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Rootsi ja Prantsusmaa valitsused olid sunnitud tegema sarnaseid kokkuleppeid, et vältida veelgi hullemaid tagajärgi2. Õnneks on Eesti aja jooksul vähendanud oma sõltuvust Vene maagaasist ja selle aastane tarbimine on vähenenud enam kui 10 teravatt-tunnilt 2000. aastatel umbes 5 teravatt-tunnini 2020. aastatel, mistõttu selliseid ekstreemseid meetmeid ei olnud vaja. Maagaasi tarbimise vähenemise kandev jõud on olnud kaugküttesektor, kus kohalikud ja taastuvenergial põhinevad alternatiivid on aja jooksul gaasi asendanud, kuid sõltuvuse edasiseks vähen- damiseks on siiski vaja lisasamme. 2022. aastal välja kuulutatud kava „REPowerEU“3 kohaselt on ELi eesmärk lõpetada viivitamatult sõltuvus Vene fossiilkütustest aastaks 2027. Seda plaanitakse teha järgmiste meetmete abil: z investeeringute kiirendamine taastuvenergia projektidesse ja 2030. aasta taastuv­ energia eesmärgi tõstmine 40 protsendilt 45 protsendile; 1 https://www.crowell.com/NewsEvents/AlertsNewsletters/all/European-Commission-Prolongs-and-Expands-State-Aid-Temporary- Crisis-Framework). 2 https://www.spglobal.com/esg/insights/european-utility-bailouts). 3 https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/12/14/eu-revovery-plan-provisional-agreement-reached-on-repowe- reu/ 8 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  z energiasäästu rakendamine läbi lühiajaliste fiskaalsete ja käitumuslike muudatus- meetmete ning ELi energiatõhususe eesmärkide tõstmise; z energiatarnijate mitmekesisuse suurendamine; z rohevesiniku projektide toetamine ja biometaani tootmise suurendamine. Nende plaanide elluviimiseks on kavandatud 210 miljardi euro väärtuses investeeringuid kuni 2027. aastani koos ELi energiataristu välja arendamisega. „ ELi eesmärk vähendada oma maagaasi kasutust poole võrra sõltub puhta energia ning muude energiaallikate kasutuselevõtust 400 385 „REPowerEU“ „Eesmärk 350 Eesmärgid struktuurseteks gaasinõudluse 55“ vähendamisteks või gaasi säästmiseks – 117 mld m3 300 -98 250 -37 -32 2030 200 170 gaasitarne -27 -9 eesmärkide 150 -12 75 võti: Muu gaas 100 „REPowerEU“ Biometaan eesmärgid gaasitarne 35 mitmekesistamiseks: 95 mld m3 10 Allikate 50 mitmekesistamine 50 LNG 0 ELi gaasitarbimine aastal 2020 Olemasolevad eesmärgid („Eesmärk 55“) Energiatõhusus ja soojuspumbad Kivisüsi, tuumaenergia, biomass Vähendatud elamute, teenuste Rohevesinik nõudlus Vähendatud tööstuslik nõudlus 2030. aastaks alles jäänud ELi gaasivajadused Joonis 1. Euroopa Komisjoni eesmärgid ELi maagaasi tarbimise osas aastaks 2030, „REPowerEU“ kava kohaselt Vahetu kriisiga võitlemiseks on ELi liikmesriigid heaks kiitnud 672 miljardi euro väärtuses toetusi läbi bloki ajutise kriisiraamistiku. Suurem osa neist vahenditest (53%) on heaks kiidetud Saksamaa jaoks, kus toetus moodustab 9 protsenti riigi aastasest sisemajanduse koguproduktist4. Sama näitaja on Eestis vähem kui 1%. Pikemas perspektiivis on energiakriis pannud riike üle kogu Euroopa mõistma, et taastu- vale majandusmudelile ülemineku korral ei võitle Euroopa mitte ainult kliimakriisiga, vaid paraneb ka energia varustuskindlus ja süsteemi vastupidavus ning suureneb Euroopa majanduse konkurentsivõime. Utilitas Wind panustab nende eesmärkide saavutamisse täiendavate taastuvenergiavõimsuste loomisega. 4 https://www.ft.com/content/85b55126-ele6-4b2c-8bb2-753d3cafcbe5 9 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KLIIMAMÕJU VÄHENDAMINE 2022. energiakriisi süvendas jätkuvalt kiirenev kliimamuutus, mis tõi mitmetes piirkon- dades kaasa katastroofilisi põudasid, üleujutusi, kuumalaineid ning metsatulekahjusid. Halvenev olukord on pannud täiendava surve kliimaeesmärkide täitmisele. 2022. aasta tõi Euroopa Liidu rohekokkuleppes ja kliimaemissioonide vähendamise eesmärkides kaasa mitmeid uusi otsuseid ja muudatusi: z Suurendati süsinikuemissioonide vähendamise eesmärke. 2030. aastaks peavad kohus- tusliku heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad sektorid vähendama süsinikuheidet võrreldes 2005. aastaga 62% võrra ja hetkel HKSi alla mitte kuuluvad sektorid peavad vähendama heidet 40% võrra (varem vastavalt 43% ja 29%). Tasuta süsinikukvootide väljastamine HKSi alusel planeeritakse lõpetatada aastal 2034; z Rakendatakse uut süsinikumaksu põhimõtet, et tasakaalustada väljaspool ELi too- detud kaupade hinda, rakendades süsinikumaksu sellistele toodetele nagu tsement, teras, alumiinium, väetised ja elekter; z Lepiti kokku uues ettepanekus seoses energiasektorile kehtestatavate reeglitega metaani­heitme jälgimiseks; z Selleks, et võimaldada maagaasi asendamist taastuvate energiaallikatega, jõustati 29. detsembril 2022. aastal määrus nr 2022/2577, millega kehtestati raamistik taas- tuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks kogu Euroopa Liidus; z 2022. aasta veebruaris uuendas EL taksonoomiamäärust, millega seatakse kritee- riumid erinevatele majandustegevustele, mida on võimalik lugeda kestlikeks. See on üks peamisi finantsturgudele rakendatavaid tööriistu, et teha kindlaks kestlikke tegevusi ja suunata investeeringuid. Energia tootmine fossiilsest gaasist ja tuu- maenergia tootmine loeti üleminekutegevusteks, mis tähendab, et neid projekte saab nüüd liigitada kestlikeks ainult kuni 2035. aastani, tingimusel et need vastavad kindlatele süsinikuheitme tasemetele ja erimeetmetele5. On üllatav, et investeerin- gud fossiilsetesse gaasidesse on loetud ELi kliimaeesmärkidele vastavaks, eriti ajal, mil on saanud selgeks, et sõltuvus fossiilsetest kütustest on seotud negatiivsete tagajärgedega ELi energiajulgeolekule ja majandusele. Lisaks moodustab metaan umbes 20% maailma kasvuhoonegaaside heitmest, kuid veelgi olulisem on see, et metaanil on 20-aastasel ajaskaalal 84 korda suurem globaalse kliimasoojenemise põhjustamise potentsiaal kui süsihappegaasil6. 6% 9% 17% Õigusaktidega kehtestatud jaanuar 2021 29% juuli 2022 Valitsuse seisukoht, kuid 55%-l 27% 91%-l õigusaktid puuduvad 45% süsinikuneutraalsuse süsinikuneutraalsuse Õigusaktide kehtestamise eesmärk vähemalt eesmärk vähemalt protsess käib arutluse all arutluse all Arutluse all Eesmärk puudub 10% 48% 9% Joonis 2. Enam kui 90% süsinikuheitmest pärineb nüüdseks riikidest, kus mingisugune süsinikuneutraalsuse eesmärk on vähemalt arutluse all 5 https://ec.europa.eu/commission/presscordner/detail/en/ip_22_711 6 https://energy.ec.europa.eu/topics/oil-gas-and-coal/methane-emissions_en 10 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Taastuvelekter aitab vähendada energeetika-, transpordi- ning kütte- ja jahutussektori süsinikuheitmeid. Mõnes Euroopa riigis on elektriautod juba turgu üle võtmas ja ülemi- nek kiireneb veelgi, sest Euroopa Liit plaanib alates 2035. aastast keelata uute diisel- ja bensiinimootoriga autode müügi. Teatud sektorites, kus on vaja suurel hulgal energiat, ei ole aga lihtne elektrile üle minna, sest ainuüksi akudest ei piisa, et vajaminevat energiat säilitada ning vahendada. Transport raskeveokitega, laevandus ja lennundus vajavad kõik vedel- või gaasikütust, kuna akud ei ole kaalu tõttu sobivad. Kuigi otsene elektrifitseerimine on oluline süsinikuheitme vähendamise meede, ennustab Ramboll7, et alates 2030. aastast on roheline vesinik ja e-kütused peamised lahendused neile sektoritele, mille elektrifitseerimine on keeruline. Euroopa Liit, riiklikud ja piirkondli- kud valitsusorganid ning mitmed eraettevõtted arendavad üha enam strateegiaid, milles vesinik on teekonnal süsinikuneutraalsuse suunas peamine energiakandja. E-kütuste valmistamisel tuleb mängu termin „Power-to-X“. See hõlmab protsesse, mille abil muundatakse taastuvatest allikatest pärinev elekter (power) energiakandjaks („X“). Energiakandja võib olla nii gaasilisel kujul, näiteks vesiniku või metaanina (sünteetiline maagaas, “Power-to-Gas”) kui ka vedela sünteetilise kütuse kujul, näiteks metanool, ammoniaak, sünteetiline diisel või petrooleum (“Power-to-Liquid”). Kogu protsessi eel- duseks on aga ammendavas koguses taastuvatest allikatest nagu tuule ja päikeseenergia pärit elektrienergia toodang. Ulatuslikud investeeringud taastuvelektri tootmisse on seetõttu hädavajalikud ka teiste sektorite dekarboniseerimiseks. Taastuvenergia Elektrolüüs Vältimatust tööstuslikust heitmest saadud või otse atmosfäärist püütud CO2 Elekter CO2 Energia hoiustamine H2 Süntees E-kütused, kemikaalid, ammoniaak Energiasüsteemi tasakaalustamine Küte Taaselektri- Transport Põllumajandus Tööstus fitseerimine Joonis 3. Vesinikku toodetakse elektrolüsaatorites ja seda on võimalik hiljem töödelda muude toorainetega (näiteks lämmastikuga, et toota ammoniaaki, või kogutud süsihappegaasiga, et toota süsinikupõhiseid kütuseid), et toota sünteetilisi elektrikütuseid. 7 https://ramboll.com/net-zero-explorers/explainers/power-to-x-explained 11 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ÜLEMINEK TAASTUVENERGIALE Eelmainitud energia- ning kliimakriis on andnud tugeva tõuke taastuvenergia arengule8 . Fossiilkütuste tarnehäirete tagajärjel on ilmseks saanud kodumaise taastuvenergia ener- giajulgeolekuga seotud hüved ning riigid on loonud ja täiendanud taastuvenergeetikat toetavaid poliitilisi algatusi. Samal ajal on fossiilkütuste kõrgemad hinnad kogu maailmas suurendanud päikese- ja tuuleenergia konkurentsivõimet. Taastuvenergia on ainuke elektritootmise viis mille osakaalule tootmisportfellis kasvu ennustatakse, samas kui kivisöest, maagaasist, naftast ning tuumaenergiast elektri tootmine väheneb. Aastateks 2022–2027 näeb Rahvusvaheline Energiaagentuur ette taastuvenergia tootmise kasvu peaaegu 2 400 GW võrra, mis on võrdne kogu viimase 20 aasta jooksul kasutusse võetud taastuvelektrivõimsusega. 35 30 25 25,6% Päikesepaneelid 22,1% 20 Kivisüsi Maagaas 16,2% 15 Tuul 12,8% 10,8% Hüdroenergia 10 5 2,0% Bioenergia % 0 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 Joonis 4. Globaalse kumulatiivse elektrivõimsuse osakaal tehnoloogiate kaupa aastatel 2010–20278 See tähendab, et 2025. aasta alguseks saab taastuvenergiast maailma peamine elektri- tootmisviis ning üle 90% tulevaste aastate ülemaailmse elektrivõimsuse suurenemisest tuleb taastuvenergiast. Prognoos põhineb peamiselt Hiina, Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja India poliitikal – kõigis neis piirkondades täiendatakse olemasolevat seadusandlust, viiakse läbi regulatiivseid ja turureforme ning reaktsioonina energiakriisile luuakse uusi eeskirju varasemast oluliselt kiiremini. Ülemineku peamised tõukejõud on turureformid, „REPowerEU“ kava ja USA inflatsiooni vähendamise seadus ning Hiina 14. viisaastakuplaan.. 2022. aasta augustis vastu võetud inflatsiooni vähendamise seadusega eraldas USA 369 miljardit dollarit uusi vahendeid kliimamuutustega võitlemiseks. Sinna hulka kuulub 260 miljardit dollarit, mis on eraldatud spetsiaalselt väiksema süsinikuheitmega tehnoloo- giatele, sealhulgas tuule-, päikese- ja muule taastuvenergiale, samuti tuumaenergiale, elektrisõidukitele jne. Konkurents taastuvenergia investeeringute üle on suur nii USA ja Euroopa vahel, kuid ka EL-i siseselt. Laiem pikaajaline eesmärk taastuvenergia kasutamise osas koos muude kava „REPowerEU“ sätetega energianõudluse vähendamiseks, tähendab olulist kasvu taastuvenergia võim- suste osakaalus elektri-, transpordi- ning kütte- ja jahutussektoris. Komisjoni hinnangul peaks taastuvenergia osakaal elektrisektoris tõusma aastaks 2030 69 protsendini, 8 https://www.iea.org/reports/renewables-2022 12 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne transpordisektoris 32 protsendini ning kütte- ja jahutussektoris suurenema iga aastaga vähemalt 2,3 protsendipunkti võrra. Rahvusvaheline Energiaagentuur on aga skeptiline Euroopa võimekuse osas neid ambit- sioonikaid eesmärke täita9. Euroopa taastuvenergia võimekuse kasvu piiravad kolm olulist probleemi: ebakindlus valitsussektori poliitikameetmetes, pikad ja keerukad lubade saamise protseduurid ning ülekande- ja jaotusvõrkude uuenduste aeglane tempo. Kava „REPowerEU“ eesmärkide10 kohaselt on aastaks 2030 nõutav täiendav päikeseenergia võimsus 592 GW ja tuuleenergia võimsus 510 GW. See tähendab, et keskmiselt peaks aastas lisanduma 48 GW päikeseparke ja 36 GW tuuleparke. Võrdluseks ennustab Rahvusvaheline Energiaagentuur, et keskmiselt lisandub 2022–2027 kõigest 39 GW päikeseenergia tootmisvõimsusi ja 17 GW tuuleenergia tootmisvõimsusi ehk üle kahe korra vähem kui vajalik. Ka Eesti peab mõistma küsimuse pakilisust ning seda, et nõnda ambitsioonikaid eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma olulise toetuseta avalikult sektorilt nii lubade saamise kiirendamise kui ka hinnamehhanismi kehtestamise kaudu, mis pakuks hädavajalikku investeerimiskindlust oluliste ja vajalike otsuste tegemiseks. „ Eesti taastuvenergia eesmärgid ja teekond 2022. aastal vaatas Eesti üle ning tõstis taastuvenergia eesmärke. Taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia tootmine peab katma vähemalt 100% siseriiklikust elektri- tarbimisest aastaks 2030 (varasem eesmärk 40%). See tähendab, et tootmine peab kasvama vähemalt 7 TWh võrra. Uuendatud eesmärgid näevad ette ka selle, et kogu lõplikust energiatarbimisest peab taastuvenergia moodustama vähemalt 65% (varem 42%) - võrdluseks, 2021. aastal jõuti osakaaluni 38%. 9 https://www.iea.org/reports/is-the-european-union-on-track-to-meet-its-repowereu-goals 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022SC0230&from=EN 13 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Utilitas Wind on enda tegevuse jooksul toetanud ambitsioonikaid taastuvelektri toot- mise eesmärke, andes sisendit ka taastuvenergia arengukavasse. Kui riik ja kohalikud omavalitsused suudavad täita seatud eesmärke ning kiirendavad planeerimise ja lubade väljastamise protsesse, on 100% taastuvenergiale ülemineku eesmärk saavutatav, kuid selleks on vaja kohest tegutsemist. Püstitatud maismaa tuuleparkide mahtu oleks võimalik võrreldes praegusega kolme aasta jooksul kolmekordistada ning aastateks 2028–2030 paigaldada avamere tuuleparke võimsusega 2 GW. Sel juhul oleks kogu aastane taastuvenergial põhinev elektritootmine Eestis 18 TWh (2021. aastal toodeti Eestis 2,9 TWh taastuvelektrit) võrreldes Energiamajanduse arengukavas 2030 (ENMAK 2030) ennustatud elektritarbimise mahuga 9,5 TWh. Elektri tootmine mahus, mis ületab elektrisektori nõudlust, võimaldab lisaks elektrile üle minna taastuvenergiale ka kütte- sektoris, kasutades soojuspumpasid (täiendav elektrinõudluse potentsiaal on umbes 2,5 TWh) ja edendada elektrisõidukite kasutamist (täiendav elektrinõudluse potentsiaal on umbes 2,5 TWh). Seega kasvaks kogu elektrinõudlus koos sektoritevaheliste võimaluste ärakasutamisega 14,5 teravatt-tunnini aastas. Stockholmi Keskkonnainstituudi hinnangul11 on järgmistel aastakümnetel vesinikumajanduses täiendav nõudlus 4,1 TWh, mis sõltub piisavast taastuvelektri kättesaadavusest vesiniku ja selle derivaatide tootmiseks. Piisav taastuvenergiast toodetud elektri hulk võimaldab kohale meelitada ka energiaintensiiv- seid ja väärtust lisavaid tööstusinvesteeringuid ning parandada olemasolevate tööstuste konkurentsivõimet, kuna nende toodetel oleks väiksem keskkonnajalajälg, mis on eks- porditurgudel konkureerimiseks üha olulisem. Taastuvenergiast toodetud elektriportfell on äärmiselt konkurentsivõimeline ja selle oodatav kaalutud keskmine tasandatud energiakulu (LCOE) on umbes 65–75 eurot megavatt-tunni kohta (2022 reaalhindades), võttes arvesse ka põlevkivil või maagaasil põhinevaid reservvõimsusi, mis kataksid vähem kui 10% iga-aastasest nõudlusest aega- del, mil tuule- ja päikesetingimustest ei piisa. Taastuvenergia on selgelt kulude poolest konkurentsivõimelisem kui fossiilkütustel põhinevad alternatiivid või tuumaenergia. Konteksti pandult oli reguleeritud põlevkivil põhineva elektri tootmise universaalteenuse hind Eestis aastal 2022 määratud 154 eurole megavatt-tunni kohta. Uusim tuumaelekt- rijaam Euroopas (Hinkley Point), mis on eeldatavasti jõudmas käivitusfaasi 2027. aastal, on saanud riiklikult garanteeritud ning inflatsiooniga korrigeeritava elektrihinna toetuse 30 aastaks, mis aastal 2022. oli jõudnud tasemeni 134 €/MWh. 2,6 17,1 0,8 Tööstussektor 8,1 Elamud 9,5 38,1 Kaubandus ja avalikud teenused Muu (põllumajandus, 7,4 metsandus, transport) 24,3 Joonis 5. Elektri lõplik netotarbimine aastal 2021 (TWh), allikas: Eurostat SHARES Soomes on kokku 5,5 miljonit elanikku võrreldes Baltimaade 6 miljoniga, kuid kogu elektritarbimine on seal kolm korda kõrgem, kusjuures tööstussektori elektritarbimine on 11 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/uleminek-kriimaneutraalsele-elektritootmisele-eestis/ 14 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Soomes peaaegu viis korda kõrgem kui Eestis, Lätis ja Leedus kokku – Soomes on see 38,1 TWh ja Baltikumis 8,1 TWh. See on võimaldanud mitmetel puidu-, masinaehitus- ja muudel tööstussektorite ettevõtetel saavutada rahvusvaheline edu. Eestil on võimalik korrata Soome edu, investeerides samamoodi aktiivselt taastuvenergiasse, mis pakub võimalusi ja kriitilise tähtsusega sisendit ka teistele sektoritele. 100% Tuulegeneraatori tootlikkus, % maksimumvõimsusest 80% Tuulegeneraatori 60% tootlikkus tuule kiirusel 7 m/s 40% Tuulegeneraatori tootlikkus tuule kiirusel 9 m/s 20% 0% 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 m/s Joonis 6. Tüüpiline tuulegeneraatori võimsuskõver Avamere tuulepargid on neis arenguplaanides olulised. Tuule kiirus merel on keskmiselt umbes 2 m/s suurem kui maal. Tuulisematel kuudel – oktoobrist märtsini – on tuule kiirus u 2,5 m/s suurem ning suviti 1,5 m/s suurem. Tuulegeneraatorid töötavad maksimaalse tõhususega siis, kui tuule kiirus on 10 m/s või rohkem. Merel esineb sellise kiirusega tuult palju tihedamini kui maismaal ja seega on avamere tuulepargid palju tõhusamad. Lisaks koormavad Eesti maismaatuuleparkide arenduspiirkondi mitmed keskkonna- ja muud piiranguid (kaugus eluhoonetest, radaripiirangud jms) ja seega on avamere tuuleparkide ehitamine majanduslikult mõistlik ja teostatav lahendus plaanitava taastuvelektri tootmise kasvu saavutamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiitis Utilitas Windi Saare-Liivi meretuulepargi, mille kavandatav võimsus on 1 200 MW, keskkonnamõjude hindamise programmi heaks 2022. aastal. Viimastel aastatel on Eesti taastuvenergia tootmisvõimsus kasvanud peamiselt uute päi- keseenergia projektide toel. Päikeseenergia tootmisvõimsus kasvas 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga kaks korda. Võrreldes teiste naaberriikidega pole tuuleenergia võimsusi Eestis viimase kümne aasta jooksul olulisel määral juurde loodud. Tuuleenergia tootmisvõimsused (MW) (https://www.irena.org/publications/2022/Apr/Renewable-Capacity-Statistics-2022): 2012 2020 2021 Rootsi 3 606 9 976 12 080 Soome 257 2 586 3 257 Läti 59 78 81 Eesti 266 317 317 Leedu 275 540 671 EU 97 187 177 057 187 497 15 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne UTILITAS WIND JA JÄTKUSUUTLIKKUS Utilitas Wind tunnetab oma rolli ühikonnas ning tegutseb vastutustundlikult, et anda oma panus kestliku arengu heaks. Ettevõtte äritegevus on otseselt seotud ühiskonna keskkonnamõju vähendamisega läbi taastuvenergia tootmise, mis on alternatiiviks kõrge kliimamõju ja reostusega seotud fossiilsele energiale. Lisaks sellele on meile oluline, et looksime uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi läbimõeldult, avatult ning vastutustundli- kult. Seetõttu oleme teadlikud ning pöörame tähelepanu ka muudele tegevusega seotud keskkonna-, sotsiaalse mõju ning vastutustundliku juhtimise (ESG) teemadele. Otsuste tegemisel võetakse arvesse huvigruppide vaateid, et vähendada tegevusega kaasnevat negatiivset ning suurendada positiivset mõju. Meie tegevusalast tulenevalt pöörame tähelepanu järgnevatele olulistele jätkusuutlikku- sega seotud teemadele: z koostöö kohalike omavalitsuste ja kogukondadega; z arenduste otsene mõju inimestele ning loodusele; z taastuvenergia võimsuste rajamiseks kasutatavate materjalide efektiivne kasutamine ning ringmajanduse soodustamine; z vastutustundlike koostööpartnerite ning tarnijate valik; z kliimamuutuste riskide hindamine ja arvestamine taastuvenergia arendamisel. PANUS ÜRO KESTLIKU ARENGU EESMÄRKIDESSE Jätkusuutlikkusega tegeledes panustame 2015. aastal ÜRO tippkohtumisel vastu võetud kestliku arengu eesmärkidesse (SDG). Tegemist on ülemaailmse tegevuskavaga aastaks 2030, et parandada ühiskonna pikaajalist käekäiku nii majanduse, inimeste heaolu kui ka puhtama looduskeskkonnaga seotud küsimustes. Eesmärkide elluviimiseks on vaja suuri muutusi riikide juhtimises, kuid oluline roll on ka ärisektori panusel. „ Panustame oluliselt läbi otsese äritegevuse: Tootes taastuvenergiat ning arendades uusi tootmisvõimsusi aitame ühiskonnal vähen- dada muude saastavamate ning taastumatute energiaallikate kasutust. Seeläbi väheneb senine inimkonna mõju drastilistele kliimamuutustele ning tagatakse pikaajaline energia julgeolek ja hinnastabiilsus, mis toetab jätkusuutlikku majanduse arengut ja inimeste heaolu. Panustame sidusettevõttena Utilitas kontserni eesmärki saavutada 100% taastuv­ energia tootmine aastaks 2030. 16 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Omame väiksemat mõju, kuid panustame samuti: Utilitas Wind pöörab tähelepanu ka vastutustundliku töökeskkonna teemadele. Tagame eetilised ning ohutud töötingimused, kaasame töötajaid, toetame isiklikku arengut, ter- vislikke eluviise ning kohtleme oma töötajaid võrdselt sõltumata soost, vanusest, rassist, usust või muudest sotsiaalsetest tunnustest. Seisame ausa ning läbipaistva äritegevuse eest. Tegeleme jätkusuutlikkuse edendami- seks koostöövõimaluste leidmisega ning jagame oma teadmisi ja arvamusi läbi erialaste esindusorganisatsioonide ning ühiskondlikke algatuste. Samuti on olulisel kohal koostöö kohalike omavalitsuste ning elanikega, et tõsta teadlikkust ning edendada taastuvenergia lahendusi, mis võtavad arvesse kohaliku elu- ja looduskekkonna eripärasid. Meie mõju on seotud ka koostööpartnerite ning tarnijatega, kelle tooteid ja teenuseid kasutame. Seetõttu peame oluliseks valida partnerid, kelle väärtused meie omadega ühtivad, nii inimõiguste austamise, ohutuse ja seadusekuulekuse tagamise, kui ka ring- majanduse soodustamise osas. TAASTUVENERGIA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED Tuuleenergia arendajana on meil oluline roll teha koostööd kohalike omavalitsuste ning kogukondadega, et suurendada loodavat positiivset mõju, vähendada võimalikke nega- tiivseid mõjusid ning kasvatada inimeste teadlikkust tuuleenergiaga seotud teemadel. Koostöö tegemisel järgime mitmeid põhimõtteid: z Varajane kaasamine: suhtleme kohalike kogukondade ja omavalitsustega projekti planeerimise protsessi varajases staadiumis, et tuvastada ja lahendada mured või probleemid, enne kui need eskaleeruvad. Võimalusel kaasame kohalikke nii projekti kavandamis- kui ka planeerimisprotsessi, mille käigus küsime kogukonnalt tagasisidet ning ettepanekuid, millega projektis arvestada. z Läbipaistvus: anname projektide kohta kohalikule kogukonnale läbipaistvat ning adekvaatset informatsiooni arenduse eeliste ning võimalike mõjude osas, et viia läbi konstruktiivne kaasamine. Lisaks positiivsete mõjude jagamisele anname võimalikult täpset teavet ka potentsiaalsete negatiivsete keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta (näiteks eeldatavad müratasemed, varjutused jms). Vajadusel korraldame täiendavalt töötubasid, kus eksperdid kohalikele elanikele tekkivaid mõjusid selgi- tavad. z Koostöö: kuulame ja arvestame kõiki kogukonna põhjendatud muresid eesmärgiga leida võimalikele probleemidele koos lahendus. Koostöösse kaasatakse kohalikke ametnikke ning erinevaid sidusrühmi, et kavandada projekt sobival viisil. 17 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  z Suhtlemine: oleme kogu projekti elutsükli jooksul avatud kohalikele elanikele läbi eri- nevate suhtlusliinide. See hõlmab regulaarset teavitamist projekti edenemise kohta, kättesaadavust küsimustele vastamiseks ning probleemide või kaebuste käsitlemist. z Kasu jagamine: oleme pakkunud välja vabatahtlikke kohaliku kasu jagamise viise, mis võimaldaks jagada projektist saadud otsest kasu kohaliku kogukonnaga. Toetame ning oleme kaasatud riigipoolse kohaliku kasu mudeli ning seaduse väljatöötamisse. Lisaks propageerime kogukonda tekkivaid uusi töövõimalusi (näiteks hooldusteh- nikute vajadus) ning toetame rahaliselt kohalike kogukondade tegemisi. Neid põhimõtteid järgides saame aidata luua tugevaid suhteid kohalike omavalitsuste ja kogukondadega ning tagada tuuleenergiaprojektide edukas areng, millest saavad kasu kõik huvirühmad. ARENDUSTE OTSENE MÕJU LOODUSKESKKONNALE JA INIMESTELE Iga tuulepargi planeeringu osana viime läbi kohustusliku keskkonnamõjude hindamise (KMH), mille eesmärk on välja selgitada, prognoosida ning hinnata kavandatava tuule- pargi arenduse võimalikke mõjusid ümbritsevale keskkonnale. See protsess on oluline, et anda otsustajatele ning huvirühmadele põhjalik ülevaade ning objektiivne hinnang kavandatava arenduse keskkonnamõjudest ning määrata kindlaks sobivad meetmed võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks, et viia tegevus läbi keskkonda säästvalt ning sotsiaalselt vastuvõetavalt. KMH on samuti oluline, et tagada ettevõttele kindlus investeerimisotsuste tegemisel. Konkreetselt tuuleparkide puhul hinnatakse tavaliselt arenduse võimalikku mõju elus- loodusele, sealhulgas lindudele ja nahkhiirtele, samuti maastikule, pinnasele, veele ja õhukvaliteedile. Hindamisel võetakse arvesse ka arenduse sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid lähedalasuvatele kogukondadele, sealhulgas võimalikke mõjusid turismile, kinnis­ vara väärtustele ja kohalikule infrastruktuurile. MATERJALIDE EFEKTIIVNE KASUTAMINE NING RINGMAJANDUSE SOODUSTAMINE Oleme teadlikud, et uute taastuvenergia tootmisvõimsuste loomine eeldab suurtes kogustes erinevate maavarade kasutust. Tuuleenergia arendajana on meie võimalus valida tuulegeneraatorite tootjaid, kes pööravad rõhku materjalitõhususele ning ringmajanduse soodustamisele. Umbes 85–90% tuuleturbiinide osadest on võimalik juba täna eluea lõppedes ringlusse suunata. Enamike tuuleturbiini komponentide puhul (vundament, torn ja gondli osad) on juba olemas ringlusse võtmisse praktikad. Kõige keerulisem on taaskasutada tuulikute labasid, mis on toodetud komposiitmaterjalidest, kuid ka siin on tehtud suuri edusamme ja leitud keemiline protsess materjalide eraldamiseks ja taaskasutamiseks. Tuuleenergia sektori esindusorganisatsioon WindEurope, mille liikmeskonda ka Utilitas Wind kuulub, on kutsunud üles keelustama 2025. aastaks kasutusest eemaldatud tuu- leturbiini labade ladestamise prügilates. Euroopa tuuleenergeetika tööstus on seadnud sihiks taaskasutada, ringlusse võtta või ümber töödelda 100% kasutuselt kõrvaldatud labasid. 18 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Tuuletööstus moodustab komposiitjäätmetest väikese osa, mis on hinnanguliselt 10% kõigi komposiitjäätmete mahust. Komposiitmaterjalide ringlussevõtt on valdkonnaülene ja mitte ainult tuuletööstuse väljakutse. Tänapäeval on komposiitjäätmete ringlussevõtt võimalik peamiselt läbi tsemendi koostöötlemislahenduste. Taani ettevõte Continuum andis 2023. aasta jaanuaris teada, et kavatseb luua võimekuse vastu võtta kõikide kasutusest kõrvaldatud tuuleturbiinide labasid ümbertöödeldes need tsemendiks. Selleks rajatakse lähiaastatel kuus tööstusliku mastaabiga tehast Euroopas, millest esimene alustab tööd eeldatavasti juba 2024. aasta lõpul.12 Jätkusuutlikkust toetav disain: tuuleturbiinide tootjad saavad kavandada tooteid, mis on kergesti taaskasutatavad, parandatavad ja korduvkasutatavad. Samuti saavad nad konstrueerida turbiine, mis nõuavad vähem materjale ja millel on pikem eluiga. Mõned sammud, mida turbiinitootjad on materjalitõhususe ja ringmajanduse edenda- miseks seni astunud, on järgmised: z Juhtiv tuuleturbiinide tootja Vestas on võtnud kohustuse kasutada 100% taaskasuta- tavaid või korduvkasutatavaid labasid ning on seadnud sihiks täielikult jäätmevabad tuuleturbiinid aastaks 2040. Jäätmevabaduse all peetakse silmas jäätmetekke välti- mist ja ringmajanduse arendamist kõikide materjalide lõikes. Ettevõtte siht on püüda korduskasutada, parandada, ümber töödelda või ringlusse võtta ilma põletamise või prügilasse ladestamiseta. Ettevõte on rakendanud ringmajanduse programmi, et vähendada jäätmeid ja edendada materjalide taaskasutamist.13 12 https://www.continuum.earth/press-release/ 13 https://www.vestas.com/en/sustainability/blade-circularity 19 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  z Teine suur tuuleturbiinide tootja Siemens Gamesa on käivitanud programmi “Close the Loop”, et edendada tuuleenergiatööstuses ringmajandust. Programm hõlmab selliseid algatusi nagu labade ringlussevõtt, uute ärimudelite väljatöötamine ja palju muud. Ettevõte on juba juurutamas täielikult ümbertöödeldavate tuuleturbiinide labade kasutuselevõttu.14 z GE Renewable Energy, juhtiv tuuleturbiinide tarnija, on võtnud endale kohustuse võtta aastaks 2025 ringlusse 100% oma turbiinilabadest. Ettevõte on välja töötanud ka “ringmajanduse ärijuhtumite tööriista”, mis aitab klientidel hinnata ringmajanduse tavade majanduslikku ja keskkonnaalast kasu.15 Tuuleturbiinide tootjad on teinud olulisi edusamme materjalitõhususe ja ringmajanduse edendamisel tööstuses ning tellijana on ka Utilitas Wind selles osas nõudlik. Oleme oma tarnijatega materjalitõhususe ja ringmajanduse küsimuste osas ühenduses ja meie tarnijad on meie kõrgendatud tähelepanust teadlikud ning informeerivad meid juba proaktiivselt uutest arengutest. Samuti panustame aktiivselt Wind Europe vastava töörühma tegevustesse. VASTUTUSTUNDLIKE KOOSTÖÖPARTNERITE NING TARNIJATE VALIK Tuuleenergia arendusprojektide koostööpartnereid valides saavad tuuleenergia arenda- jad arvestada erinevate aspektidega, mis on vastutustundlikkuse seisukohalt olulised. Oleme paika pannud tegevused, et tagada koostööpartnerite valik, kes on pühendunud samadele väärtusele, mida meie õigeks peame. Koostööpartnerite puhul peame eriti oluliseks inimõiguste austamist, ohutuse tagamist ning seadusekuulekust. Koostööpartneritega seotud vastutustundlikkuse juhtimiseks: z uurime esmalt potentsiaalse koostööpartneri tausta. See võib hõlmata nende varasemate projektidega tutvumist, töötajatega rääkimist ja nende äritavade kohta saadaoleva avaliku teabe uurimist; z seame lepingutesse konkreetsed tingimused, mis kirjeldavad standardeid ja nõudeid, mida me oma koostööpartneritelt ootame; z tutvustame oma ootusi; z jälgime lepingu täitmisel nende põhimõtete rakendamist. See võib hõlmata näiteks kohapealsete külastuste läbiviimist, et hinnata vastavust meie ootustele ja lepingu- tingimuste täitmist ning teha kindlaks valdkonnad, kus on vaja parendusi; z vajaduspõhine tegutsemine. Oleme valmis tekkinud probleemide lahendamiseks pakkuma parendusmeetmeid ja jälgima nende rakendamist, vajadusel aga ka lepingu lõpetama. Neid samme järgides saame valida koostööpartnerid, kes aitavad tagada, et tuuleenergia projekte arendatakse vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. 14 https://www.siemensgamesa.com/en-int/sustainability 15 https://www.ge.com/renewableenergy/sustainability 20 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne FINANTSTULEMUSTE ÜLEVAADE Kontserni peamised finantsnäitajad ja -suhtarvud 2022 2021 Varad kokku (tuh EUR) 106 399 43 739 Laenukohustised (tuh EUR) 87 646 37 621 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja (kordades) 1,33 0,91 = käibevara / lühiajalised kohustised Maksevalmiduskordaja (kordades) 0,82 0,86 = raha / lühiajalised kohustised Võõrkapitali ja omakapitali suhe (D/E) 8,11 23,75 Äritulud kokku (tuh EUR) 17 184 14 Puhaskasum/-kahjum (tuh EUR) 9 910 -564 Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / varad (keskmine) 13,20% -2,58% Põhivarade käibekordaja (kordades) 0,26 0,00 = äritulu / põhivara (keskmine) Varade käibekordaja (kordades) 0,23 0,00 = äritulu / varad (keskmine) INVESTEERINGUD Eesti, Euroopa Liidu ja globaalsete lähikümnendite kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel täidab taastuvenergia tootmisvõimsuste suurendamine tähtsat rolli. Energiasektori arengusuundadest lähtudes jätkab Utilitas Wind kontserni ettevõtete arendamist ning uute investeerimisvõimaluste otsimist, keskendudes taastuvenergiapro- jektidele Eestis ja lähiriikides. 2022. majandusaastal tehti investeeringuid kokku mahus 50 miljonit eurot (2021. majandusaastal 35 miljonit eurot). „ Peamised investeeringud 2022. aastal z Lõpetati Tārgale tuulepargi ehitus, mis töötab täismahus alates septembrist 2022 (esimesed elektrikogused müüdi turule mais 2022). Parki püstitati 14 Vestase tuu- likut, mille võimsus on 4,2 MW (pargi koguvõimsus 58,8 MW). Tuulepark toodab keskeltläbi 155 GWh elektrit aastas, millest piisab 50 000 kodumajapidamise elekt- ritarbimise katmiseks ning mis kahekordistab Läti tuuleenergia tootmise. z 2022. aasta esimeses kvartalis soetati toimiv tuuleenergia ettevõte Grobiņa Wind Park SIA (endine INPO 24 SIA), mis käitab Grobina tuuleparki Lätis. Pargis on 33 Enercon tuulikut, mille võimsus on 600 kW (pargi koguvõimsus 19,8 MW). Tuulepark toodab keskmiselt 40 GWh elektrit aastas, millest piisab üle 13 000 kodumajapida- mise elektritarbimise katmiseks. z 2022. aasta esimeses kvartalis teatati koostöö alustamisest eramaaomanik Graanul Metsaga, mille raames plaanitakse rajada tuuleparke üle Eesti Graanul Metsa gruppi kuuluvate ettevõtete maadele. Koostöö tulemusena lisandub ettevõtte tuuleparkide 21 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  arendusportfelli enam kui 100 tuulikukohta hinnangulise koguvõimsusega üle 500 MW. Arendusprojektid on algusjärgus ja tuuleparkide lõplik suurus ja rajamine sõltub koostööst kohalike kogukondade ja omavalitsustega, samuti asjakohaste planeeringute ja mõjuhinnangute läbiviimisest. z Juulis asutati 100% tütarettevõte Utilitas Wind SIA, mis koondab enda alla taastuv­ energia arendusprojektid Lätis. z Juulis soetati 10% osalus Leedu taastuvenergia projektis UAB Telšių vėjo jėgainės, projekt on algusjärgus. z Majandusaasta jooksul on tehtud edusamme Saare-Liivi meretuulepargi arenduse osas - esimese aasta keskkonnamõjude uuringud on läbi viidud ning keskkonnamõ- jude hindamise (KMH) programm on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalveameti (TTJA) poolt heaks kiidetud. Eesti kontekstis kinnitati KMH programm kiiresti – menetlus kestis vähem kui aasta. Utilitas Wind alustas keskkonnamõjude uuringutega juba enne KHM programmi koostamist, et anda avalikkusele ja otsustajatele võimalikult täpne info uuritava ala võimalikest mõjudest ja saada sisendit arendustegevuseks. Ettevõte sõlmis koostöölepingu eelprojekti väljatöötamiseks rahvusvahelise konsul- tatsiooniettevõttega Ramboll. Tegeleme projekti arendamisel selle nimel, et Saare- Liivi meretuulepark võiks alustada tööd 2028. aastal. Parki planeeritakse püstitada ligikaudu 80 tuulikut, koguvõimsusega 1 200 MW. z Majandusaasta jooksul on kontsern sõlminud täiendavaid kokkuleppeid maaoma- nikega, tagamaks tuulikukohtasid töösolevatele arendustele. Järgmisel aruandeaastal jätkab kontsern potentsiaalsete tuuleenergiaalade arendamisega ning teeb muid ettevalmistavaid tegevusi jõudmaks nii uute mere- kui ka maismaaparkide ehitamiseni Baltikumis. Keskendutakse järgmisele: z Jätkatakse Saarde tuulepargi rajamist Eestis Utilitas OÜ tütarettevõtte Tuulepealne Maa OÜ all. Park saab olema kõige kaasaegsem Eestis ning tuulikud installeeritakse 2023 suvel. Parki tuleb 9 modernset Vestas V150 tuulikut (4,3 MW võimsusega) ning pargi koguvõimsus on 39 MW. Aastane kogutoodang on eelduslikult 135 GWh, millest piisab umbes 40 000 majapidamise aastase elektrivajaduse katmiseks. Lisaks sõlmiti kokkulepe 2 Enerconi turbiini paigaldamiseks Aseri tuuleparki (liitumisvõimsusega 3,6 MW), samuti Tuulepealne Maa OÜ all. Utilitas Windi roll on projektide arendamine, ehituse korraldamine ja läbirääkimised tarnijatega ning hilisem tehniline käitamine. z 2023. aasta alguses suurendas Utilitas Wind OÜ enda osalust 60%-ni Leedu tuu- leenergia arendusprojektis UAB Telšiu véjo parkas. Aasta jooksul omandab Utilitas Wind 100% osaluse ettevõttes ning planeeritakse alustada tuulepargi ehitustöödega. Projekti realiseerumisel lisandub Utilitas Wind kontserni tootmisportfelli 124 MW tootmisvõimsust. z Saare-Liivi meretuulepargi osas jätkatakse nii keskkonnamõju hindamise kui ka muude vajalike uuringute läbiviimisega. Paralleelselt toimub projekti detailne tehni- line ja finantsiline ettevalmistus. 2023. aasta tegevused on kriitilised jõudmaks tuu- lepargi ehitamiseni aastal 2025. Arenduse esimeses etapis on planeeritud püstitada, vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh. z Lätis jätkatakse tuuleenergia projektide arendamisega ning võttes arvesse olulisi muudatusi seadusandlikus keskkonnas, mis planeeringu- ja loamenetlust kiirendavad, siis jõuab enamik arendusprojekte ehitusküpseks 2024. ja 2025. aastal. 22 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne ETTEVÕTTE STRUKTUUR JA JUHTIMINE Kontserni kuuluvad 31.12.2022 seisuga: emaettevõte OÜ Utilitas Wind ning tuuleenergia ettevõtted Eestis OÜ Irbeni ja Vihtra Tuulepark OÜ ning Utilitas Wind SIA, TCK SIA ja Grobina Wind Park SIA koos oma tütarettevõttega Vēja Parks 10 SIA Lätis. OÜ Utilitas Wind omanikud on OÜ Utilitas (50%) ning UG Investments OÜ (50%). 2022. aasta 31. detsembri seisuga on kontserni struktuur ja juhatuse liikmete koosseis järgmine: OÜ Utilitas Wind - emaettevõte Rene Tammist Priit Brus „ OÜ Irbeni (100%) Rene Tammist Andrus Zavadskis „ Vihtra Tuulepark OÜ (100%) Rene Tammist Andrus Zavadskis „ TCK SIA (98%) Renārs Urbanovičs Andrus Zavadskis Priit Brus „ Utilitas Wind SIA (100%) Renārs Urbanovičs Rene Tammist Priit Brus „ Grobina Wind Park SIA (100%) Renārs Urbanovičs Andrus Zavadskis Priit Brus • Vēja Parks 10 SIA (100%) Renārs Urbanovičs Andrus Zavadskis Priit Brus Utilitas Wind on selge juhtimisstruktuuriga kontsern, mis peegeldab ettevõtte kasvuees- märke ja väljakutseid. 23 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS TUHANDETES EURODES Lisa nr 31.12.2022 31.12.2021 VARAD Käibevarad Raha 8 087 3 489 Nõuded ja ettemaksed 2 4 878 182 Varud 172 0 KÄIBEVARA KOKKU 13 137 3 671 Põhivarad Finantsinvesteeringud 4 1 114 705 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 2 3 871 2 328 Materiaalsed põhivarad 5 88 277 37 035 PÕHIVARAD KOKKU 93 262 40 068 VARAD KOKKU 106 399 43 739 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Laenukohustised 6 3 593 0 Kapitalirendi kohustised 6 21 0 Võlad ja ettemaksed 7 6 280 4 036 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 9 894 4 036 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 6 83 969 37 621 Kapitalirendi kohustised 6 63 0 Võlad ja ettemaksed 7 0 315 Eraldised 796 0 PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 84 828 37 936 KOHUSTISED KOKKU 94 722 41 972 Omakapital Emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital 8 15 15 Ülekurss 8 1 975 1 975 Jaotamata kahjum -554 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) 9 192 -554 Kokku emaettevõtte aktsionäridele või osanikele kuuluv 10 628 1 436 omakapital Vähemusosalus 1 049 331 OMAKAPITAL KOKKU 11 677 1 767 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 106 399 43 739 Lisad lehekülgedel 30 kuni 47 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 26 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES Lisa nr 2022 31.12.2021 Äritulud Müügitulu 9 10 811 6 Muud äritulud 10 6 373 8 ÄRITULUD KOKKU 17 184 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused 11 -855 0 Mitmesugused tegevuskulud 12 -1 353 -160 Tööjõukulud 13 -962 0 Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 5 -1 780 0 Muud ärikulud -4 -40 Ärikasum (-kahjum) 12 230 -186 Finantstulud ja -kulud Intressitulud 3 0 Intressikulud 6 -1 914 -375 Muud finantstulud ja -kulud 6 -409 -3 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU -2 320 -378 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 9 910 -564 ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 9 910 -564 Emaettevõtte aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 9 192 -554 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) 718 -10 Lisad lehekülgedel 30 kuni 47 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 27 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES Lisa nr 2022 31.12.2021 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikasum (-kahjum) 12 230 -186 Korrigeerimised: Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse langus 5 1 780 0 Kasum põhivara müügist 5 -97 -8 Muud korrigeerimised 10 -115 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 -6 440 -2 413 Varude muutus -172 0 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 7 -2 104 -379 Makstud intressid 6 -3 737 -481 Kokku rahavood äritegevusest 1 345 -3 467 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 5 -40 717 -24 421 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 5 0 435 Netorahavoog tütarettevõtete soetamisel 3 -5 338 -4 421 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 4 -402 0 Antud laenud -210 -400 Kokku rahavood investeerimistegevusest -46 667 -28 807 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 6 51 667 37 621 Saadud laenude tagasimaksed 6 -1 728 -2 858 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -19 0 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 8 0 990 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 49 920 35 753 RAHAVOOD KOKKU 4 598 3 479 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 3 489 10 Raha ja raha lähendite muutus 4 598 3 479 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 8 087 3 489 Lisad lehekülgedel 30 kuni 47 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 28 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Emaettevõtte osanikele kuuluv omakapital TUHANDETES EURODES Jaotamata kasum Vähemus­ Osakapital Ülekurss (kahjum) osalus Kokku Saldo seisuga 26.02.2021 10 0 0 0 10 Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -554 -10 -564 Emiteeritud osakapital 5 1 975 0 0 1 980 Muud muutused omakapitalis 0 0 0 341 341 Saldo seisuga 31.12.2021 15 1 975 -554 331 1 767 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 9 192 718 9 910 Saldo seisuga 31.12.2022 15 1 975 8 638 1 049 11 677 Täpsem informatsioon osakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud lisas 8. Lisad lehekülgedel 30 kuni 47 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 29 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD „ Lisa 1 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted OÜ Utilitas Wind 2022 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Konsolideeritud aruandes kajastuvad OÜ Utilitas Wind (edaspidi: ettevõte) ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 3. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Vigade korrigeerimine 2021. aastal tütarettevõtte soetamise käigus saadud ehitusõigused ja liitumislepingud, mis olid varem bilansis kajastatud osana immateriaalsest põhivarast on ümber klassifitseeritud materiaalseks põhivaraks. 2021. aasta andmed on sel eesmärgil ümber arvutatud. Seisuga 26.02.2021 mõju puudus, seega on esitatud ühe võrdlusperioodi info. Muudatus ei avaldanud mõju konsolideeritud kasumiaruandele ega konsolideeritud rahavoogude aruandele. Lisaks on ümber klassifitseeritud laenu tagamiseks avatud tagatishoius bilansikirjelt “Raha” bilansikirjele “Pikaajalised nõuded ja ettemaksed”. Seisuga 26.02.2021 mõju puudus, seega on esitatud ühe võrdlusperioodi info. Muudatus ei avaldanud mõju konsolideeritud kasumiaruandele ega konsolideeritud rahavoogude aruandele. Lisarea nimetus 31.12.2021 Muutus 31.12.2021 Materiaalsed põhivarad 31 969 5 066 37 035 Immateriaalsed põhivarad 5 066 -5 066 0 Raha 5 789 -2 300 3 489 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 28 2 300 2 328 A. Konsolideeritud aruannete koostamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeri- tud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehin- gud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arves- tuspõhimõtetele. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toi- muvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumee- 30 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  todile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja oman- datud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväär- tusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolidee- ritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse kon- solideeritud kasumiaruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse kohe tuluna. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni kontrolli üleandmiseni. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilan- sis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kont- roll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütaret- tevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügi- kuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. Ettevõtte soetamine, kui äri ei omandata Ettevõtte soetamist, kui äri ei omandata, kajastakse kui varade ostu. Ostu kajastamiseks jaotatakse soetusmaksumus eraldiseisvatele eristatavatele varadele (ja kohustistele) nende suhteliste õiglaste väärtuste alusel ostmise kuupäeval. Seega, firmaväärtuse kajas- tamise asemel jagatakse soetusmaksumuse ja omandatud netovara vaheline erinevus nii soetatud ettevõtete bilansis kajastatud kui ka bilansiväliste varade peale. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigee- ritud ostumeetodil, mille koha­ selt kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omaka- pitali vähenemise või suure­nemisena. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud emaettevõtte konsolideerimata aruan- ded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseis­ vad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. B. Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha (vt ka arvestuspõhimõte C), finantsinvestee- ringud (vt ka arvestuspõhimõte D), nõuded ostjate vastu (vt ka arvestuspõhimõte E) ja muud nõuded. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil Kontsern võtab endale kohustise (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara ostuks või müügiks). Raha, nõuded ostjatele ja muud nõuded (antud laenud, maksude ettemaksed ja tagasi- nõuded ning ettemaksed teenuste eest), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiaja-liste nõuete korrigeeri- tud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega (miinus tagasi- maksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. C. Raha Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke. 31 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne D. Finantsinvesteeringud Finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (s.t soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlu­sed), sest omandatud investeeringud ei ole avalikult kaubel- davad ning nende õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Aruandekuupäeval hinnatakse iga objekti jaoks eraldi, kas esineb tunnuseid finantsinves- teeringute väärtuse languse osas. Juhul kui selliseid tunnuseid esineb, tuleb finantsin- vesteering alla hinnata summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma aruandekuupäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. E. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finant- sraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Kui nõue loetakse lootusetult laekuvaks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laeku- mist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. F. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende ole- masolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meeto- dit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtu- sele kajastatakse allahindluse perioodil muudes ärikuludes. G. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse kontserni enda majandustegevuses kasutatavaid vara- sid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 3 000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Juhul kui materiaalse põhivara objekti otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine väl- tab pikema perioodi jooksul, kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse varaga seotud laenukasutuse kulutused. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on olulises osas valmis otstarbekohaseks kasutamiseks või selle aktiivne aren- dustegevus on pikemaks ajaks peatatud. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arva- tud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapita- lirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et kontsern saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remon- dikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. 32 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõpp- väärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised ja rajatised 4% 25 aastat Muud masinad ja seadmed 4% - 20% 5 - 25 aastat Transpordivahendid 20% 5 aastat Muud materiaalsed põhivarad 20% 5 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumiekspo- naadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juht- konna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääk- maksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasuta- tavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väär- tusele (vaata ka arvestuspõhimõtet osas H). Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kah- jum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasu- miaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. H. Varade väärtuse langus Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilan- silise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väär- tust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. I. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seon- duvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutus- rendina. 33 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  Kontsern kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähen- damiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kanta- vad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. J. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisal- dab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub kor- rigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohus- tised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul ligilähedane nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksu- muse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt int- ressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jook- sul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasi- makse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajali- seks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. K. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansikuu- päeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmi- seks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajas- tatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväär- tuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. L. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetus- telt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna kor- rigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täien- dava tulumaksukuluta. Alates 2019. aastast rakendatakse madalamat maksumäära 14/86 regulaarsetele dividendiväljamaksetele ulatuses, mis on väiksem või võrdne kolme eel- neva aasta keskmise maksustatud dividendiga. 2018. a oli esimene arvesse võetav aasta 34 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne  kolme aasta keskmise maksustatud kasumi arvestamisel. Tulumaksukohustis ja tulumak- sukulu dividendidelt kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel. Dividendide väl- jamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruan- des tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erine- vusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulu- maksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 8. M. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võt- tes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laeku- mine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osuta- takse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Elektrienergia müük Elektrienergia müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt igakuiselt mõõtjate näitude alusel. Muu Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstru- mendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja hinnatakse edaspidi ümber nende õiglasele väär- tusele. Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Selliste tuletis- instrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasum ja kahjum kajastatakse kasu- miaruandes muu äritulu või muu ärikuluna. „ Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded ostjate vastu 4 178 6 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 136 Nõuded seotud osapoolte vastu (lisa 16) 3 0 Laenunõuded 239 0 Intressinõuded 3 0 Muud lühiajalised nõuded 259 24 Tulevaste perioodide kulud 130 11 Muud makstud ettemaksed 66 5 LÜHIAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 4 878 182 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded koosnevad käibemaksunõudest. 35 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Pikaajalised nõuded ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Muud pikaajalised nõuded (lisa 14) 3 858 2 300 Pikaajalised ettemaksed 13 0 Laenunõuded 0 28 PIKAAJALISED NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 3 871 2 328 „ Lisa 3 Tütarettevõtted Tütarettevõtete aktsiad ja osad, üldine informatsioon: Tütarettevõtte Asukoha­ Osalus Osalus registrikood Tütarettevõte maa Põhitegevusala 31.12.2022 31.12.2021 Elektrienergia tootmine 40003766284 TCK SIA Läti 98% 98% tuuleenergiast Grobina Wind Elektrienergia tootmine 40103953076 Läti 100% 0% Park SIA tuuleenergiast Elektrienergia tootmine 40203411869 Utilitas Wind SIA Läti 100% 0% tuuleenergiast Elektrienergia tootmine 10310434 Osaühing Irbeni Eesti 100% 100% tuuleenergiast Vihtra Tuulepark Elektrienergia tootmine 16009115 Eesti 100% 100% OÜ tuuleenergiast Tütarettevõtete aktsiad ja osad, detailne informatisoon: Tütarettevõte 31.12.2021 Omandamine Muud muutused 31.12.2022 TCK SIA 9 732 0 0 9 732 Grobina Wind Park SIA 0 5 845 0 5 845 Utilitas Wind SIA 0 0 50 50 Osaühing Irbeni 266 0 0 266 Vihtra Tuulepark OÜ 102 0 100 202 TÜTARETTEVÕTETE OSAD KOKKU 10 100 5 845 150 16 095 2022. aasta märtsis soetas OÜ Utilitas Wind sõltumatult osapoolelt 100% osaluse ettevõttes Grobina Wind Park SIA, mis käitab Grobina tuuleparki Lätis. Omandatud osaluse soetusmaksumus 5 845 tuhat eurot koosneb soetushinnast 5 182 tuhat eurot ning omandamisega otseselt seotud väljaminekutest 663 tuhat eurot. Erinevus soetusmaksumuse ning omandatud netovara vahel (115 tuhat eurot) on kajastatud muu ärituluna (vt ka lisa 10). Osana tehingust tasus Utilitas Wind OÜ soetatud tütarettevõtte kohustised kolmandate osapoolte vastu summas 4 499 tuhat eurot. 2021. aastal soetatud TCK SIA ning Osaühing Irbeni soetamisel ei omandatud äri, mistõttu kajastati tehinguid kui varade ostu. Enamuse omandatud netovarast moodustasid lõpetamata projektid (vt ka lisa 5). Osalus Vihtra Tuulepark OÜ-s saadi 2021. aastal mitterahalise sissemaksena omanikult (vt ka lisa 8). TCK SIA soetusmaksumusest tasuti ära viimane makse - 500 tuhat eurot 2022. aasta oktoobris (vt ka lisa 7). Veerus “Muud muutused” on kajastatud sissemakset juulis 2022 asutatud tütarettevõttesse Utilitas Wind SIA ning sissemakset Vihtra Tuulepark OÜ vabatahtlikku reservkapitali. 36 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud TUHANDETES EURODES Aktsiad ja osad 31.12.2021 705 Soetamine 409 31.12.2022 1 114 Kajastatud soetusmaksumuse meetodil 1 114 Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse 20% osalust Leedu tuuleenergia arendus­ ettevõttes UAB Telšiu vejo parkas ning 10% osalust Leedu tuuleenergia arendusettevõttes UAB Telšių vėjo jėgainės. „ Lisa 5 Materiaalne põhivara Maa Rajatised Transpordivahendid Arvutid ja arvutisüsteemid Muud masinad ja seadmed Masinad ja seadmed kokku Muu materiaalne põhivara Lõpetamata projektid Ettemaksed Lõpetamata projektid ja ettemaksed Kokku TUHANDETES EURODES Saldo seisuga 31.12.2021 Soetusmaksumus 108 0 0 1 195 196 0 24 029 12 714 36 743 37 047 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 -12 -12 0 0 0 0 -12 JÄÄKMAKSUMUS 108 0 0 1 183 184 0 24 029 12 714 36 743 37 035 2022. a toimunud muutused Ostud ja parendused 82 9 897 94 0 24 760 24 854 31 4 415 580 4 995 39 859 Kapitaliseeritud laenukulutused (vt tabeli 0 936 0 0 2 331 2 331 0 0 0 0 3 267 alt) Lisandumised äriühenduste kaudu (vt 67 1 356 0 0 8 471 8 471 5 0 0 0 9 899 tabeli alt) Müügid 0 0 0 0 0 0 0 -3 0 -3 -3 Ümberliigitamised 0 3 643 0 0 9 006 9 006 0 0 -12 649 -12 649 0 ettemaksetest Ümberliigitamised 0 6 723 0 0 16 744 16 744 0 -23 467 0 -23 467 0 lõpetamata projektidest Muud ümberliigitamised 0 0 0 0 -32 -32 0 32 0 32 0 Amortisatsioonikulu 0 -318 -3 -1 -1 457 -1 461 -1 0 0 0 -1 780 Saldo seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 257 25 551 94 0 85 968 86 062 49 5 006 645 5 651 117 570 Akumuleeritud kulum 0 -3 314 -3 0 -25 962 -25 965 -14 0 0 0 -29 293 JÄÄKMAKSUMUS 257 22 237 91 0 60 006 60 097 35 5 006 645 5 651 88 277 37 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Kapitaliseeritud laenukulutused koosnevad intressidest (1 209 tuhat eurot), garantiitasudest (1 957 tuhat eurot) ning muudest laenudega seotud väljaminekutest (101 tuhat eurot). Vaata ka lisa 6 ja 16. Aruandeperioodil müüdi põhivara müügihinnas 100 tuhat eurot (26.02.2021 - 31.12.2021: 435 tuhat eurot; vt ka lisa 16). Real “Muud ümberliigitamised” on kapitaliseeritud materiaalse põhivara amortisatsioon lõpetamata projektide soetusmaksumuses. Vaata ka lisa 3. „ Lisa 6 Laenukohustised TUHANDETES 12 kuu 1-5 aasta üle 5 Intressi­ Alus­ Lõpp­ 31.12.2022 EURODES jooksul jooksul aasta määr valuuta tähtaeg 6 kuu Pangalaen 47 262 3 593 43 669 0 EURIBOR EUR 15.04.2026 + 2,300% Omanike laenud 40 300 0 0 40 300 5,500% EUR 10.03.2028 (lisa 16) Kapitalirendi­ 84 21 63 0 3,253% EUR 15.07.2026 kohustised KOKKU 87 646 3 614 43 732 40 300 TUHANDETES 12 kuu 1-5 aasta üle 5 Alus­ Lõpp­ 31.12.2021 Intressimäär EURODES jooksul jooksul aasta valuuta tähtaeg EURIBOR + Pangalaen 15 621 0 0 15 621 EUR 15.04.2026 2,700% Omanike laenud 22 000 0 0 22 000 5,500% EUR 10.03.2028 (lisa 16) KOKKU 37 621 0 0 37 621 Aruandeperioodi jooksul on arvestatud intressikulu 3 123 tuhat eurot, millest 1 209 tuhat eurot on kapitaliseeritud põhivarana (vt ka lisa 5). Informatsioon laenukohustiste tagatiste kohta on toodud lisas 14. 38 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 7 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Võlad tarnijatele 128 43 Võlad töövõtjatele 29 0 Maksuvõlad 821 1 sh Käibemaks 766 0 Sotsiaalmaks 28 0 Üksikisiku tulumaks 23 1 Erijuhtude tulumaks 2 0 Töötuskindlustusmaks 1 0 Kohustuslik kogumispension 1 0 Intressikohustis (lisa 16) 4 302 2 521 Muud viitvõlad 999 971 Muud võlad (lisa 3) 1 500 LÜHIAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 6 280 4 036 Pikaajalised võlad ja ettemaksed TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Muud pikaajalised viitvõlad 0 315 PIKAAJALISED VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 0 315 „ Lisa 8 Omakapital 31.12.2022 31.12.2021 Osakapital (tuhandetes eurodes) 15 15 Osade arv (tk) 2 2 Kontserni emaettevõtte osakapital seisuga 31.12.2022 koosneb 2 osast nimiväärtusega 7,5 tuhat eurot (31.12.2021: 7,5 tuhat eurot), mille eest on täielikult tasutud. Eelmisel majandusaastal tehti mõlema osaniku poolt sissemakse osakapitali summas 2,5 tuhat eurot (kokku 5 tuhat eurot), millega kaasnes ülekurss 987,5 tuhat eurot (kokku 1 975 tuhat eurot). Üks osanikest tegi rahalise sissemakse ning teine mitterahalise sissemakse. TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Ettevõtte jaotamata kasum (kahjum) 8 638 -554 Võimalikud dividendid 7 308 0 Potentsiaalne tulumaksukohustis võimalikelt 1 330 0 dividendidelt 39 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 9 Müügitulu 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Konsolideeritud müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Läti 10 811 6 KOKKU 10 811 6 Konsolideeritud müügitulu tegevusalade lõikes Elektrienergia tootmine ja müük 10 811 0 Muu müügitulu 0 6 MÜÜGITULU KOKKU 10 811 6 „ Lisa 10 Muud äritulud 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Kasum põhivara müügist 97 8 Tulu elektrihinna riskimaandamise 6 161 0 instrumentidest (lisa 16) Tulu tütarettevõtte soetamisest (lisa 3) 115 0 MUUD ÄRITULUD KOKKU 6 373 8 „ Lisa 11 Kaubad, toore, materjal ja teenused 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Ostetud energia -50 0 Remondi ja hoolduskulud -630 0 Hoonestusõiguste tasud ja maamaks -175 0 KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED KOKKU -855 0 40 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Mitmesugused büroo-, haldus- ja hoolduskulud -148 -5 Transpordivahendite kulud -36 0 Kommunikatsiooni- ja reklaamikulud -47 -2 Kindlustuskulud -35 0 Lähetuskulud -28 -2 Koolituskulud -13 0 Riiklike ja kohalike maksude kulud -50 0 Riigilõivude kulud -56 -50 Väliste nõustajate kulud -644 -79 Muud kulud -296 -22 MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD KOKKU -1 353 -160 „ Lisa 13 Tööjõukulud 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Palgakulu -729 0 Sotsiaalmaksud -233 0 TÖÖJÕUKULUD KOKKU -962 0 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 11 0 Töölepingu alusel töötav isik 11 0 „ Lisa 14 Tagatised ja saadud garantiid Kontserni pangalaenuga seotud kohustiste, mis on 31.12.2022 seisuga 47 262 tuhat eurot (31.12.2021 seisuga 15 621 tuhat eurot; vt ka lisa 6), tagamiseks on: 1. avatud tagatishoius summas 2 300 tuhat eurot (31.12.2021: 2 300 tuhat eurot) tähtajaga 15.04.2026 (vt ka lisa 2); 2. mõlemad omanikud, OÜ Utilitas ning UG Investments OÜ, andnud osaühingule Utilitas Wind garantii, mis on 31.12.2022 seisuga kokku 14 500 tuhat eurot (31.12.2021 seisuga 22 700 tuhat eurot). Arvestusperioodi jooksul vähendati garantii mahtu seoses kohustiste täitmisega tuulikutootjale, pangalaenu osas garantii jätkub. Saadud garantiile arvestatakse intressi 12% aastas (vt ka lisa 16). Kontsern on Leedu tegevusambitsioonide täitmiseks saanud pangalt garantiisid summas 4 674 tuhat eurot (31.12.2021: 0 eurot). Garantiide tagamiseks on: 1. avatud tagatishoius summas 558 tuhat eurot (31.12.2021: 0 eurot) tähtajaga 06.04.2026 (vt ka lisa 2); 2. avatud tagatishoius summas 1 000 tuhat eurot (31.12.2021: 0 eurot) tähtajaga 04.11.2025 (vt ka lisa 2). 41 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 15 Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni kuuluvate ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. „ Lisa 16 Tehingud seotud osapooltega OÜ Utilitas Wind konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 1. ettevõtted, millel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle; 2. ettevõtte või tema emaettevõtte juhtkond ja ettevõtte eraisikutest omanikud, kellel on kontroll või oluline mõju ettevõtte üle, eelmainitud isikute lähedased pereliikmed ning kõigi eelmainitud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Nõuded seotud osapoolte vastu TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised nõuded ettevõtte omanike valitseva mõju all 3 0 olevate ettevõtete vastu (lisa 2) KOKKU 3 0 Müügid seotud osapooltele 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Ettevõtte omanike valitseva mõju all olevatele ettevõtetele 0 435 müüdud põhivara (lisa 5) Ettevõtte omanikele ning nende valitseva või olulise mõju 6 166 0 all olevatele ettevõtetele edasimüüdud kulud (lisa 10) KOKKU 6 166 435 Kohustised seotud osapoolte ees TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 Lühiajalised intressikohustised ettevõtte omanikele (lisa 7) 4 302 2 521 sh garantiitasud 2 395 1 656 Pikaajalised laenukohustised ettevõtte omanikele (lisa 6) 40 300 22 000 KOKKU 44 602 24 521 42 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Ostud seotud osapooltelt 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 Ettevõtte omanikelt saadud laenult arvestatud intressikulu 1 907 865 Ettevõtte omanikele arvestatud garantiitasu 2 395 1 656 Ettevõtte omanike valitseva mõju all olevatelt ettevõtetelt 67 0 ostetud põhivara Ettevõtte omanikelt ning nende valitseva või olulise mõju 28 75 all olevatelt ettevõtetelt ostetud edasimüüdud kulud Ettevõtte omanikelt ning nende valitseva või olulise mõju 96 0 all olevatelt ettevõtetelt ostetud kaubad ja teenused KOKKU 4 493 2 596 Ettevõtte omanikud on Eestis registreeritud ettevõtted OÜ Utilitas (50%) ning UG Investments OÜ (50%). Ettevõtte omanikud garanteerivad pangalaenukohustist, garantiisumma on arvestusperioodi lõpu seisuga 14 500 tuhat eurot (31.12.2021: 22 700 tuhat eurot; vt ka lisa 14). Arvestatud garantiitasust kapitaliseeriti 1 957 tuhat eurot (26.02.2021 - 31.12.2021: 1 656 tuhat eurot) põhivara soetusmaksumuses (vt ka lisa 5). Seotud osapooltele edasimüüdud kulud sisaldavad elektrihinna riskimaandamise intstru- mendilt teenitud tulu 6 161 tuhat eurot (vt ka lisa 10). Kontserni kuuluvate kõikide ettevõtete juhatuse liikmetele 2022. aastal arvestatud tasu oli 344 tuhat eurot, (26.02.2021 - 31.12.2021: 0 eurot), millele lisandusid sotsiaalmaksud. 43 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne „ Lisa 17 Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, va tütar- ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. Konsolideerimata bilanss TUHANDETES EURODES 31.12.2022 31.12.2021 VARAD Käibevarad Raha 1 285 915 Nõuded ja ettemaksed 6 704 2 376 KÄIBEVARAD KOKKU 7 989 3 291 Põhivarad Finantsinvesteeringud tütarettevõtetesse 16 095 10 100 Finantsinvesteeringud 1 114 705 Nõuded ja ettemaksed 15 217 12 474 Materiaalsed põhivarad 4 937 263 Põhivarad kokku 37 363 23 542 VARAD KOKKU 45 352 26 833 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 4 946 3 031 Lühiajalised kohustised kokku 4 946 3 031 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 40 300 22 000 Pikaajalised kohustised kokku 40 300 22 000 KOHUSTISED KOKKU 45 246 25 031 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 15 15 Ülekurss 1 975 1 975 Jaotamata kahjum -188 0 Aruandeaasta kahjum -1 696 -188 OMAKAPITAL KOKKU 106 1 802 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 45 352 26 833 44 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata kasumiaruanne 26.02.2021 TUHANDETES EURODES 2022 - 31.12.2021 Äritulud Müügitulu 247 0 Muud äritulud 97 0 ÄRITULUD KOKKU 344 0 Mitmesugused tegevuskulud -614 -53 Tööjõukulud -793 0 Ärikahjum -1 063 -53 Finantstulud ja -kulud Intressitulud 1 274 730 Intressikulud -1 907 -865 FINANTSTULUD JA –KULUD KOKKU -633 -135 Kahjum enne tulumaksustamist -1 696 -188 ARUANDEAASTA PUHASKAHJUM -1 696 -188 45 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata rahavoogude aruanne 26.02.2021 - TUHANDETES EURODES 2022 31.12.2021 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Ärikahjum -1 063 -53 Korrigeerimised: Kasum põhivarade müügist -97 0 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2 118 11 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 334 0 Makstud intressid -2 521 0 Kokku rahavood äritegevusest -5 465 -42 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -4 285 -109 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -402 0 Tasutud tütarettevõtete soetamisel -6 346 -9 498 Antud laenud -6 610 -12 436 Antud laenude tagasimaksed 5 245 0 Laekunud intressid 83 0 Sissemaksed tütarettevõtete osakapitali -150 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -12 465 -22 043 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 18 300 22 000 Laekunud osade emiteerimisest 0 990 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 18 300 22 990 RAHAVOOD KOKKU 370 905 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI ALGUSES 915 10 RAHA JA RAHA LÄHENDID PERIOODI LÕPUS 1 285 915 46 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne Jaotamata TUHANDETES EURODES Osakapital Ülekurss kasum Kokku (kahjum) Saldo seisuga 31.12.2021 15 1 975 -188 1 802 Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -1 696 -1 696 Saldo seisuga 31.12.2022 15 1 975 -1 884 106 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2022 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste -16 095 -16 095 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 27 048 27 048 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 15 1 975 9 069 11 059 31.12.2022 47 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne Sõltumatu vandeaudiitori aruanne OÜ Utilitas Wind osanikele Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt OÜ Utilitas Wind ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2022; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; 2 • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers Oksana Popova Iiris Embrich Vandeaudiitor, litsents nr 633 Vandeaudiitor, litsents nr 725 31. mai 2023 Tallinn, Eesti 3 TEGEVJUHTKONNA ALLKIRJAD 2022. A KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDELE OÜ Utilitas Wind 2022. a majandusaasta aruanne allkirjastati 31. mail 2023. Rene Tammist Priit Brus Juhatuse liige Juhatuse liige 51 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK OÜ UTILITAS WIND jaotamata kasum oli: Kokku jaotamata kasum 31. detsember 2022 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 638 tuhat eurot. OÜ UTILITAS WIND juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku dividende mitte maksta. 52 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne 53 UTILITAS WIND OÜ | 2022. a konsolideeritud majandusaasta aruanne