Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium EELNÕU 01.04.2024 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 833 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka ning nende oluliste osade loetlemiseks kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.“; 2) paragrahvi 835 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.“; 3) paragrahvi 8323 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kellel on täidetud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded“ tekstiosaga „kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 1 1 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.“; 4) paragrahvi 8324 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba.“; 5) paragrahvi 8325 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse andmise korra. 1  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium (5) Kui ettevõtja tegeleb sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel sätestatud määruse kohaselt.“; 6) paragrahvi 8328 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „osutajale“ tekstiosaga „,kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele“; 7) paragrahvi 8328 lõikes 3 asendatakse sõnad „kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat“ sõnadega „riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat“; 8) paragrahvi 8333 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“; 9) paragrahvi 8333 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust osutava ettevõtja suhtes, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuet, kui tegu on ühekordse teenuse osutamisega.“; 10) paragrahvi 8352 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ettevõtja“ sõnadega „ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja“. § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku § 4181 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ sõnadega „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ning“. § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja 418 1“ tekstiosaga „, 4181 ja 4182“. § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) lõhkematerjali käitlemisel, kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva, laskemoona, lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks.“; 2) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) sõjarelva, laskemoona, lahingumoona või nende olulise osa käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba.“. 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil. 3 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2022. aastal muutunud julgeolekuolukorra tõttu on vajadus tugevdada kaitsetööstust päevakorralisem kui kunagi varem. Eesti kaitsetööstuspoliitika kohaselt moodustab kaitsetööstus suure osa riigi kaitsevõimest. Seda nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. On oluline, et kehtiv õiguskord suudaks vastata julgeolekuohtudele ning võimaldaks oma riigi ja rahvusvahelise koostööga tugevdada ühist kaitsevõimet. Selleks on vaja, et Eesti õigusruumis saaksid nii Eesti kui ka välismaised ettevõtjad teha ühist koostööd, ilma et seda takistaks liigne halduskoormus. Riigi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti. Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt välja Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad, milleks on suuremahulisest konventsionaalsest sõjalisest konfliktist tulenev relvastuse ja laskemoona nõudluse kasv ning puudujääk Euroopa riikide sõjalistes varudes. Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus kiirelt kohaneda muutunud julgeolekuolukorraga ja seda toetab ka eri meetmetega Euroopa Liit (edaspidi ka EL). Eesti kaitsetööstusel peab olema võimalus selle muutusega kaasas käia. Selleks et kaitsetööstus saaks nõutava eesmärgi poole jõudsalt edasi liikuda, on vaja välja töötada ettevõtjate kaasamise võimalused. Kehtivate õigusnormide alusel ei ole võimalik tegevusluba taotleda ettevõtjal, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Eelnõuga planeeritakse laiendada nende isikute ringi, kes saavad tegevusluba taotleda, ja automaatselt välistatakse ainult need isikud, kelle suhtes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Muudatuse eesmärk ei ole uusi reegleid välja töötada, vaid olemasolevaid reegleid täpsustada, kuna eelmise seadusemuudatusega piirati liigselt ka Eesti ja Euroopa Liiduga heades suhetes olevate riikide ettevõtjate võimalusi Eesti kaitsetööstuses osaleda. Lisaks muudetakse eelnõuga relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse menetlust. Kuna nende kahe seaduse alusel nõutavad tegevus- ja käitamisloa kontrolliesemed on sarnased, ei ole ettevõtjalt vaja nõuda mõlema seaduse alusel loa omamist. Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea. Eelnõuga muudetakse relvaseadust (edaspidi ka RelvS), karistusseadustikku (edaspidi ka KarS), kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi ka KrMS) ja lõhkematerjaliseadust (edaspidi ka LMS). 1  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Elise Saar ([email protected]) ja kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Marion Saarna- Kukk ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.1 Enne eelnõu ettevalmistamist koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mille raames kaasati Kaitsevägi, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ning kaitsetööstusettevõtted. Eelnõu koostamisel tuginetakse muu hulgas riikide relvaseaduse ja sõjarelvade regulatsioonide võrdluse ning praktika analüüsile, mille on teinud VTK raames advokaadibüroo Sorainen. Analüüsis võrreldi Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist nimetatud riikide õiguses ja halduspraktikas. Eelnõu koostamisel võeti aluseks järgmised seaduste redaktsioonid: 1) relvaseadus ‒ RT I, 06.07.2023, 12; 2) karistusseadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 40; 3) kriminaalmenetluse seadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 49; 4) lõhkematerjaliseadus ‒ RT I, 04.01.2021, 9. Selleks et seadus Riigikogus vastu võtta, on vaja poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ja tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele. Eelnõu koostamisel on arvesse võetud ettevõtjate kogemusi asjakohaste õigusnormide rakendamisel ning seaduse muudatustega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust tegevus- ja käitlemislubade taotlemisel ja menetlemisel. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud järgmisi erieesmärke: 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 – https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download. 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium • võimaldada anda tegevusluba Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud; • võimaldada osutada veoteenust selliselt, et tegevusluba ei nõutaks ettevõtjalt, kes ei ole Eestis registreeritud ja osutab veoteenust Eestis ühekordselt; • vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba; • vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba; • võimaldada toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid relvaseaduse alusel nõutava tegevusloata, kui neile tootmise käigus ei paigaldata sõjarelva; • muuta taustakontrolli tegemine ökonoomsemaks nii ettevõtjatele kui ka valitsusasutustele, kes taustakontrolli tegemisega kokku puutuvad; • täiendada kriminaalmenetluse alustamise välistavaid asjaolusid, et isikud saaksid Politsei- ja Piirivalveametile loovutada ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu § 1. Relvaseaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse relvaseaduse muutmine. Punktiga 1 täiendatakse RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antavat volitusnormi relvasüsteemi oluliste osade võrra. Volitusnormi täpsustamine aitab tagada õigusselgust sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona ning nende oluliste osade liigitamisel ning vastavalt sellele lihtsustab RelvS-i alusel antavate lubade menetlemist. Punktides 2 ja 3 sätestatud muudatuse eesmärk on võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Samas täiendatakse eelnõu tingimusega, et isik, kes ei ole NATO või EL-i liikmesriigi kodanik, ei tohi olla ka sellise riigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Piirangu sidumine sanktsiooniga ei loo uut õigust, sest antud juhul on analoogia võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 37 lõikest 4. See muudatus NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke ei puuduta. Kehtiva RelvS-i sätte sõnastus on endaga kaasa toonud olukorra, kus koostöö ei ole välistatud mitte ainult agressorriikidega, vaid piirang laieneb kõikidele isikutele väljaspool NATO ja Euroopa Liidu liikmesriike. Sellised isikud on muu hulgas Singapurist, Ukrainast, Austraaliast ja Iisraelist pärit ettevõtjad, kellega soovitakse koostööd teha. Eelnõuga muudetakse olukorda selliselt, et tegevusloa andmisel on välistatud ainult nende riikide kodanikud, mille suhtes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.2 Hetkel on eelnimetatud sanktsioonid kehtestatud näiteks muuhulgas Afganistani Islamivabariigi, 2 Teave selle kohta, mis riikide suhtes on sanktsioone kehtestatud: https://www.sanctionsmap.eu/#/main. 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Valgevene Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni, Hiina Rahvavabariigi, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Iraagi Vabariigi, Iraani Islamivabariigi suhtes. Kuna agressiivsed riigid on välistatud, pole põhjust karta, et muudatuse tõttu muutuks julgeolekuolukorra seisukohast Eesti positsioon halvemaks. Samas võimaldatakse suuremal juriidiliste isikute ringil Eesti kaitsetööstusse panustada. Punktide 2 ja 3 muudatused on seotud eelkõige tegevusloa andmise tingimustega juriidilisele isikule sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud tegevusaladel tegutsemiseks. Eelnõuga muudetakse relvaseaduse § 835 selliselt, et ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud relvaseaduse § 40 lõike 1 punktides 5–8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid. Nimetatud asjaolud, mida loa andmisel arvesse võetakse, on järgmised: kas juriidilise isiku aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik • on karistatud Eestis riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud; • on toime pannud inimsusvastase või sõjakuriteo või alust arvata, et ta on seda teinud; • kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga; • võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Eelnõuga jäetakse loetelust välja RelvS-i § 40 lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimus, mille kohaselt välistatakse loa saamise võimalus juriidilistel isikutel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Vajadus tugevdada riigi julgeolekut ei ole vähenenud ja seda aitab tagada eelkõige kaitsetööstuse arengu soodustamine. Muudatuse eesmärk on võimaldada nendel välismaistel ettevõtjatel, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes, panustada Eesti kaitsetööstusse ning teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Lisaks on eesmärk soodustada Eesti uuenduslikus ja turvalises ärikeskkonnas uute äriühingute teket. Seadusemuudatusega parandatakse muu hulgas üks ilmselge ebatäpsus. Kehtiva redaktsiooni sätte sõnastuse kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kes on täitnud RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded. Viidatavas RelvS-i § 40 lõikes 1 on nimetatud asjaolud, mis välistavad juriidilisele isikule soetamis- ja relvaloa andmise. Grammatilise tõlgendusmeetodi järgi on eespool nimetatud sätted seotud selliselt, et RelvS-i §-s 835 puudutatud isik pidi vastama RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–9 välistavatele asjaoludele. Seega muudetakse sätte sõnastust selliselt, et kui isiku suhtes ei tuvastata RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud välistavaid asjaolusid, võib talle tegevusloa (ka muude tingimuste täitmisel) anda. 4  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Punktis 4 sätestatud muudatuse eesmärk on lihtsustada ettevõtja töötajatel teatud tingimustel tervisekontrolli läbimist ja selle kaudu vähendada ettevõtjate halduskoormust. Eelnõuga täiendatakse RelvS-i § 8324 lõikega 51, mille kohaselt ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba. Praegu kehtiv nõue on praktikas dubleeriv, s.o kehtiva sätte kohaselt peab tervisekontrolli tegema töötervishoiuarst. Puudutatud isikute terviseseisundi vastavuse tõendamiseks nähakse ette võimalus tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eelduseks omakorda on perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend. Vastavalt RelvS-i § 351 lõikele 21 kehtib tervisetõend relvaloa taotlemisel tehtud terviskontrolli läbimise kohta kuni viis aastat ja relvaluba kehtib vastavalt nii kaua, kuni kehtib tervisetõend. Kuigi tervisenõuded on sätestatud eri seaduste alusel ja selleks nähakse ette eraldiseisvad terviseseisundi hindamised, kattuvad nende nõuded enamjaolt ning seetõttu piisab edaspidi ühest tervisetõendist, et vähendada tervishoiusektori töökoormust ja vältida isikute täiendavat terviseseisundi hindamist. Punktiga 5 muudetakse RelvS-i § 8325 lõike 4 volitusnormi sõnastust, mille kohaselt võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse andmise korra. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte vastutava spetsialisti nõuete jaoks on vaja välja töötada omaette pädevuse tõendamise kord. Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest. Ainuüksi LMSi-kohane pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest. Kehtivate nõuete kohaselt peab moona käitlevas ettevõttes olema määratud vastutav isik, kes tagab ohutuse ja nõuete täitmise. Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon. Muutmise vajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-is sätestatud korra järgi. LMS-i alusel väljastatakse isikutele kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nimetatud eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel rakendatakse sektori eripärale omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada. Lõikes 5 tehtav muudatus tuleneb vajadusest hinnata laske- ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni kooskõlas selleks väljatöötatud nõuetega, nagu kirjeldati juba eespool. Punktiga 6 täiendatakse RelvS-i § 8328 lõike 1 punkti 3 sõnastust. See muudatus on seotud taustakontrolli nõuete täpsustamisega. Kehtiva seaduse kohaselt tehakse taustakontrolli kõikidele ettevõtja töötajatele ja alltöövõtjatele. Ettevõtja peab ka igasuguste tugiteenuste raames tegema igale alltöövõtjale taustakontrolli, sealhulgas nendele isikutele, kes ei puutu kokku sõjarelvade, lahingumoona ja 5  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium laskemoona ega nende oluliste osadega, ning nendele isikutele, kes osutavad teenust alltöövõtuna. Kui eelnõukohane seadus jõustub, ei pea enam tegema taustakontrolli nendele ettevõtja töötajatele, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kes ei puutu kokku sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva teabega. Kavandatav kaitsetööstuspargi loomine toob juurde uusi ettevõtjaid ja töötajaid, suurendades taustakontrolli tegevate riigiasutuste töökoormust (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet). Seetõttu nähakse kavandatava muudatusena ette taustakontrolli tegemine ainult nendele ettevõtja, alltöövõtja ja teenuse osutaja töötajatele, kellel on vahetu kokkupuude sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona tootmise, käitlemise ning sellega seonduva teabega, et kokkuvõttes taustakontrolliga kaasnevat töökoormust vähendada. Punktiga 7 täpsustatakse seadusandja mõtet: RelvS-i § 8328 lõikes 3 on sätestatud, et Politsei- ja Piirivalveamet võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat. Kuna sõnastusest ei selgu, millist juurdepääsuluba või -sertifikaati mõeldakse, täiendatakse seadust viitega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele. Varasema redaktsiooni3 seletuskirjas on öeldud: „Taustakontrolli ei pea tegema isiku kohta, kes on läbinud julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt ja kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.“ Seega muudetakse eelnõuga sätte sõnastust selliselt, et see vastaks seadusandja mõttele. Punktiga 8 täpsustatakse RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti 4 sõnastust selliselt, et tegevusluba ei peaks taotlema ettevõtja, kes ei puutu tootmisprotsessis kokku sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona või lahingumoona käitlemisega. Senine sõnastus „sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv“ jätab kaheti tõlgendamise võimaluse ja tegevusluba on taotlenud ka need ettevõtjad, kes tegelikult oma tootmisprotsessi käigus sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona või lahingumoonaga kokku ei puutu. Muudatusega täpsustatakse seadusandja esialgset mõtet, et tegevusluba peavad taotlema ainult need ettevõtjad, kelle tootele juba toomisprotsessi käigus paigaldatakse sõjarelv või selle oluline osa, ning tegevusluba ei pea taotlema need ettevõtjad, kes toodavad tooteid, millele toote valmistamise käigus sõjarelva või selle olulist osa ei paigaldata, aga selle paigaldamise võimalus on olemas. Muudatuse eesmärk on vähendada nende ettevõtjate halduskoormust, kes ise tootmisprotsessis sõjarelvade ning laske- või lahingumoona käitlemisega kokku ei puutu. 3 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 29.06.2018, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018003. Vt ka relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 57 – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd- 7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja% 20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 6  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Varem on esinenud olukordi, kus laevu valmistav ettevõtja ei ole saanud laeva täielikult valmis ehitada, sest tal puudus sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba. 4 Täpsustava muudatuse tulemusel tulevikus selliseid olukordi enam tekkida ei tohiks. Punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 8333 lõikega 31. Paragrahvi 8333 lõike 3 kohaselt peab tegevusluba olema ka ettevõtjal, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba. Tegevusluba nõutakse ka juhul, kui on tegu ajutise tegevusega. Uue lõikega sätestatakse sellest erand, et Eestist väljaspool registreeritud ettevõtja saaks Eesti Vabariigi territooriumil osutada ühekordset teenust. On juhuseid, kus sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona transpordib Eestisse mõni välismaine transpordiettevõtja (näiteks Kaitseväele) või kasutatakse Eestit transiitriigina ning välismaisel ettevõtjal puudub selleks vajalik relvaseaduse kohane tegevusluba. Sellistel puhkudel on ebamõistlik nõuda välismaiselt ettevõtjalt tegevusluba, kui ta osutab teenust Eesti territooriumil ühekordselt. Juhul kui rakendatakse tegevusloa nõude erandit, peab aga siiski olema tagatud veo turvalisus kooskõlas relvaseaduse ja selle alusel kehtestatud tingimustega. Punktiga 10 täiendatakse RelvS-i § 8352 lõikeid 1, 2 ja 3 täpsustusega, et sõjarelvi ja laskemoona ning lahingumoona võib vedada ka ühekordset teenust osutav ettevõtja, kes on registreeritud väljaspool Eestit ja kellele ei ole relvaseaduse alusel antud tegevusluba. Praktikas on tekkinud probleem sõjarelvade, nende laskemoona või lahingumoona vedudega: on juhuseid, kus Eestisse (näiteks Kaitseväele) või transiitveoga läbi Eesti veab sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona mõni välismaine transpordiettevõtja, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba. Sellistel puhkudel on ebamõistlik eeldada ja nõuda välismaiselt ettevõtjalt tegevusluba, kui ta näiteks osutab sellist teenust Eesti territooriumil ühekordselt. Ühekordse veoteenuse osutamise korral tuleb tagada veose julgestus, et ennetada julgeolekuriske. Üks riskide maandamise meede on tagada julgestus saatemeeskonna abil ja ühekordse veoteenuse osutamisel oleks ettevõtjal kohustus tellida Eesti territooriumil turvaettevõtja eskort. Täpsemad nõuded, kuidas ja mis tingimustel vedusid korraldatakse, on sätestatud kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ 5. Seoses ühekordse veoteenuse osutamisega täiendatakse eelnimetatud määrust vajalike sätetega. Eelnõu § 2. Karistusseadustiku muutmine 4 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 62. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd- 7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja% 20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 5 Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“. – https://www.riigiteataja.ee/akt/113072018008. 7  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Eelnõu §-s 2 sätestatakse karistusseadustiku muutmine. Eesmärk on luua õigusselgus karistuse kohaldamisel, millele on juhitud tähelepanu karistusseadustiku kommentaarides. Karistusseadustiku (KarS) § 418 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine), § 4181 (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine) ja § 4182 (sõjarelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine) koosseisud erinevad peamiselt relva ohtlikkuse poolest nii, et iga järgmine moodustab erikoosseisu eelmise suhtes. Tsiviilkäibes on keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon määratud kindlaks RelvS-i § 20 lõigetes 1 ja 4. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks on muu hulgas automaattulirelvad, raketisüsteemid ja raskerelvad (RelvS-i § 20 lõike 1 punktid 5 ja 7 ning § 833 lõike 1 punktid 2–4). RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud relvaseadusega seda liiki relva käitlemisele. Relvaseaduses eristatakse termineid „sõjaväerelv“ ja „sõjarelv“. Sõjaväerelv on ametirelv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või -kohustuste täitmiseks (RelvS-i § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteem (RelvS-i § 3 lõige 3). Sõjaväerelvade ja nende laskemoona liigid on täpsemalt kindlaks määratud kaitseministri 09.07.2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ §-s 2. Sõjarelvad on täpsemalt reguleeritud RelvS-i 111. peatükis ja kaitseministri 10.07.2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“. Relvaseaduse kohaselt on võimalikud olukorrad, kus sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud. See võib tekitada õiguslikku ebaselgust, millises osas on KarS-i § 4182 erinorm KarS-i § 4181 suhtes. Karistusnorm peab olema selge ja arusaadav nii, et adressaat suudaks ennustada, millise tegevuse eest võidakse ta võtta õiguslikult vastutusele. Seetõttu on vaja KarS-i § 4181 lõikes 1 selgelt välistada „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona“ vastutus. KarS-i 4182 koosseisu eesmärk on kehtestada raskem karistus sõjarelvade ebaseaduslikule käitlemisele, kuna viimaste ohtlikkus (raketisüsteemid, suurtükid jne) on suurem muudest tsiviilkäibes keelatud relvadest. Eelnõu § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Paragrahvis 3 sätestatakse kriminaalmenetluse seadustiku muutmine. Punktiga 1 täiendatakse KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 loetelu KarS-i §-ga 4182. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 käsitletakse kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid ning selle paragrahvi lõikes 1 on loetletud juhud, millal kriminaalmenetlust ei alustata – selle punkti 7 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust juhul, kui tegemist on karistusseadustiku §-des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Praegu puudub KrMS-ist viide KarS-i §-le 4182, millega saaks välistada kriminaalmenetluse algatamise, kui isik loovutab vabatahtlikult ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või 8  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium sõjalise otstarbega laskemoona. Seetõttu on tekkinud olukord, kus isik ei ole tsiviilrelva loovutamisel kriminaalkorras vastutav, aga sõjarelva loovutamisel on. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka. Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse alustamist välistavaid asjaolusid selliselt, et hõlmatud oleks ka ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise otstarbega laskemoona vabatahtlik loovutamine. Politsei- ja Piirivalveamet korraldab relvade ja laskemoona loovutamise kampaaniat, mille eesmärk on ebaseaduslikud tulirelvad kokku korjata ning hävitusse saata. Ebaseadusliku tulirelva saab vabatahtlikult loovutada ka kampaaniaväliselt. Seega on kavandatava muudatuse eesmärk dekriminaliseerida need juhtumid, kus puudutatud isik saab vabatahtlikult loovutada ebaseaduslikus valduses oleva sõjarelva ilma, et tema suhtes algatataks kriminaalmenetlus. Kavandatava muudatuse jõustumise järel lõpetatakse menetlus KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 asjaolude ilmnemise korral vastavalt KrMS-i §-s 200 sätestatule. KrMS-i § 200 kohaselt – kui kohtueelses menetluses ilmneb selle seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse – lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Paragrahviga 4 sätestatakse lõhkematerjaliseaduse muutmine. Punktiga 1 muudetakse LMS-i § 12 lõike 2 punkti 6, mille eesmärk on kaotada ühe ja sama kontrollieseme puhul topeltlubade taotlemise kohustus. Kui isikul juba on relvaseaduse kohane tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab ka lõhkematerjali käitlemist, ei peaks ta eraldi taotlema tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba ka lõhkematerjaliseaduse alusel. Kehtivate nõuete kohaselt nõutakse lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava lahingumoona tootmisega tegelevalt ettevõttelt peale RelvS-is toodud tegevuslubade (tsiviilkäibes lubatud või sõjalise lahingumoona tootmine) ka LMS-i tegevusluba lõhkeaine või pürotehniliste toodete käitlemiseks. Üldjuhul kaasneb moona tootmisega lõhkeaine käitlemine. Seejuures hõlmab sõjalise moona tootmisel tegevusloa kontrolliese suuresti ka LMS-i tegevusloa kontrollieset. Kahe sarnase funktsiooniga tegevusloa nõue ühele ja samale tegevusele ei ole sisuliselt põhjendatud. Selleks et ettevõtjate halduskoormust vähendada, oleks otstarbekas, kui relvaseaduse kohane moona tootmise tegevusluba hõlmaks ka selleks tegevuseks vajamineva lõhkeaine käitlemist. Punktis 2 muudetakse LMS-i loakohustuse nõuet selliselt, et LMS-i alusel ei pea käitamisluba olema sõjarelva laske- või lahingumoona käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba. Kuna relvaseaduses ja lõhkematerjaliseaduses on käitamislubade kontrolliesemed sarnased, ei ole vaja nõuda ettevõtjatelt kahe loa taotlemist. Eelnõu § 5. Seaduse jõustumine 9  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Eelnõu §-s 5 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2024. aasta 1. juuli. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vahetult seotud ühegi Euroopa Liidu õigusaktiga. 6. Seaduse mõjud 6.1. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõue Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube, teevad taustakontrolli ja usaldusväärsuse kontrolli (Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Kaitsepolitseiamet). 6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud muudatuse kohaselt antakse suuremale hulgale ettevõtjatele võimalus panustada Eesti kaitsetööstusse. Eelkõige on muudatusega silmas peetud uue kaitsetööstuspargi rajamist ning seoses sellega luuakse juurde uusi töökohti (näiteks võib tekkida täiendav huvi inseneeria, tootmise ja ehituse vastu) ning suureneb huvi kaitsesektori vastu ja teadlikkus sellest. Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse korraldamist (st nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele). Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne – suureneb ettevõtjate arv, kes soovivad kaitsesektoris osaleda. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude muutmine nii, et välistatud oleksid agressorriigid kodanikud, aga mitte Eesti partnerriikide või Eestiga sõbralikes suhetes olevate riikide kodanikud, ei suurenda ohtu riigi julgeolekule. Eesti suhtleb julgeoleku ja riigikaitse küsimustes ning teeb koostööd paljude riikidega, mis ei kuulu NATO-sse ega Euroopa Liitu, sealhulgas Ukraina, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Iisrael ja Singapur. Mõju siseturvalisusele on minimaalne, sest taustakontrolli kohustus jääb ettevõtjatel tegevusloa taotlemisel alles ja iga ettevõtjat hinnatakse eraldi, sealjuures võetakse põhjalikult arvesse julgeolekukaalutlusi. See tagab, et ettevõtte juhtkonna, töötajate ja olulise osa omanikud oleksid usaldusväärsed ega ohustaks riigi julgeolekut. Taustakontrolli võib olla kolmandate riikide 10  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium puhul raskem teha ja see võib rohkem aega võtta, kuid see ei peaks olema välistav tegur võimaldamaks sõbralike riikide kodanikel tegutseda Eesti kaitsetööstuses. Mõju välissuhetele on positiivne, sest Eesti ettevõtjad saavad konkureerida rahvusvahelistel hangetel võrdselt teiste välismaiste ettevõtjatega ja see edendab väliskaubandust. Soodsam regulatiivne raamistik aitab Eestisse tuua ka kaitsetööstuse välisinvesteeringuid. Seega tiheneb muudatuse tulemusena rahvusvaheline koostöö ja sealjuures tekib suurem võimalus elavdada riigisisest majandust. 6.1.3. Mõju majandusele Mõju majandusele on positiivne. Tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi majandust. Sõjarelvade ja laskemoona tootmise võimekus Eestis loob lisavarustuskindluse Eesti riiklikele sõjavarudele. Tekib suurem suutlikkus Eestis kohapeal riigikaitseks vajalikku sõjalist kaupa toota. Koostöövõimalused meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtetega kasvavad. Ettevõtjatele arusaadavad ja selged nõuded, mis täidavad ka riigi julgeoleku eesmärki, aitavad luua kaitsetööstusele soodsa ettevõtluskeskkonna. VTK analüüsi käigus tehtud uuringust selgus6, et on avaldatud soovi tegutseda kõigis relvade ning laske- ja lahingumoona käitlemist puudutavates valdkondades. Kaitsetööstussektori müügitulu on alates 2018. aastast, mil see oli 87,2 miljonit eurot, peaaegu kahekordistunud. 2020–2021 oli müügitulu 165–170 miljonit eurot aastas. Ekspordikäive moodustab sellest poole, 2021. aastal oli see 82 miljonit eurot. 2022. aastal oli kaitsetööstuse müügitulu 247 miljonit eurot ja eksport 136 miljonit eurot. 2021. aastaga võrreldes on müügitulu kasvanud 52% ja eksport peaaegu 70%. Paralleelselt seadusemuudatusega planeeritav kaitsetööstuspark edendab eeskätt laskemoona tööstusharu arengut ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Alates 2018. aastast on Eestis 117 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ning ehitavad ümber, remondivad ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona vedusid, kuid ei ole ühtegi laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid spetsiifilistele toodetele keskenduvaid ettevõtteid (näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale). Tööstusparki mahub hulk ettevõtteid olenevalt nende tootmishoonete vajadusest, käideldavast lõhkeaine kogusest ja tehnoloogiast. Eeldame, et tööstuspargis on näiteks üks suure või keskmise kaliibriga laskemoona tootja, üks väikese kaliibriga laskemoona tootja ja üks lahingumoona (miinide, laengute) tootja. Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane investeering võib olla 50–100 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase puhul 10 mln €. Suurt või keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50–100 töökohta, väikest kaliibrit tootev ettevõte 50 töökohta ja miinitehas 25 töökohta. Lisaks 11 olemasolevale tegevusloaga ettevõttele on ette näha, et umbes samas suurusjärgus ettevõtteid võib tekkida juurde. Praegune julgeolekuolukord ja Ukraina sõja järelmid on näidanud, et kaitsetööstus areneb kiiresti ning potentsiaali on uutel lahendustel, mis aitavad 6 Advokaadibüroo Sorainen 2023. aasta relvaseaduse VTK raames tehtud analüüs, milles uuriti Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist õiguses ja halduspraktikas. 7 Vt eelmist punkti. 11  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium täpsemini ja kaugemalt sihtmärke tabada, samuti kasutatakse mehitamata platvormidel põhinevaid lahendusi. Kiiresti areneb ka droonitööstus, Eesti tootjad plaanivad arendada nii õhuründemoona kui ka droonipõhiseid relvasüsteeme. Potentsiaalne valdkond on kaugjuhitavad relvasüsteemid, eelkõige nende optroonika, juhtelektroonika ja tarkvara. Lisanduda võib ka relvasüsteemide ja laskemoona vedajaid. Kuna kaitsevägi ostab lähema kümne aasta jooksul suures koguses juurde uusi relvasüsteeme ja soomukeid, kasvab vajadus nende ümberehituse, hooldamise ja remondi järele. Sellised teenused on enamasti otstarbekas hankida kodumaistelt pakkujatelt. 6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Kui nende ettevõtjate hulk, kes alustavad sõjarelvade ning lahingu- ja laskemoona tootmist, suureneb, mõjutab see vahetult elu- ja looduskeskkonda, nii nagu lõhkematerjalide ning lahingu- ja laskemoona valmistamisega kaasneb väiksem või suurem mõju keskkonnale. Mõju ulatus ei ole aga suur, kuna iga lõhkeainet käitlev ettevõtja peab arvestama keskkonnaalaseid õigusakte ja taotlema nende alusel keskkonnalube. 6.1.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju konkreetsete riigiasutuste – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet – korraldusele on väike. Kui juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõudeid täpsustatakse nii, et EL-i ja NATO-sse mittekuuluvate riikide kodanikud ei ole automaatselt välistatud ettevõtete osanike ringist ning juhtkonnast, tekib lisatöökoormus seotud isikute taustakontrolliks ja menetlemiseks. Küll aga ei ole ette näha, et NATO- ja EL-i-väliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne. Teiselt poolt võib seaduse muutmine nimetatud asutuste töökoormust ka vähendada – kui ettevõtja töötajate isikute ringi, kellele tehakse taustakontrolli, piiritletakse ainult nende isikutega, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale või nende osadele, siis ei pruugi tegevusluba väljastaval komisjonil olla vajadust enam nii paljudele inimestele taustakontrolli teha, mis tähendab eelkõige Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile teatud töökoormuse vähenemist. Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. Kaitsetööstuse elavdamisega tekib eelduslikult tulu nii ettevõtetele kui ka riigile laekuvate maksudena. 6.2. Ettevõtja töötajatele taustakontrolli tegemine ja tervisekontrolli nõue Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube ja teevad taustakontrolli. 6.2.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalne ja demograafiline mõju puudub. 6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. 6.2.3. Mõju majandusele 12  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Mõju on vähene. Taustakontrolli tegemine ainult nendele ettevõtja töötajatele, kes vahetult sõjarelvade, laskemoona, lahingumoona ja sellega seonduva teabega kokku puutuvad, on ettevõtjale majanduslikult soodsam. 6.2.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Mõju puudub. 6.2.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on positiivne. Taustakontrolli tegemiseks kuluvate töötundide arv väheneb, kuna arvestatavale hulgale ettevõtjate töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Eelkõige puudutab muudatus Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti tööd, mille maht taustakontrolli tegemise osas kavandatava eelnõu järgi väheneb. Seoses sellega kahaneb ka ettevõtjate ja nende töötajate halduskoormus. Sarnaselt terviseseisundi hindamisele väheneb mõlema poole koormus – ettevõtja töötaja saab enda terviseseisundit tõendada juba olemasoleva kehtiva relvaloa alusel ning teisalt väheneb töötervishoiuarsti tervisekontrolli tegemise töömaht. 6.3. Tegevusloa taotlemine ei ole nõutud, kui sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid või muid sarnaseid tooteid valmistav ettevõtja ei käitle sõjarelvi Sihtrühm: ettevõtjad, kes toodavad nimetatud sõidukeid või muid tooteid, millele on võimalik paigaldada sõjarelv, ent valmistamise käigus sellega kokku ei puutu. 6.3.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju puudub. 6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju puudub. 6.3.3. Mõju majandusele Ettevõtjatel on võimalik osaleda sõjaväe otstarbeks toodetavate objektide hangetes, ilma et neil oleks vaja relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemiseks (nt laevade, droonide vms tootmine). Mõju on marginaalne. 6.3.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Muudatus eluskeskkonnale ega loodusele mõju ei avalda. 6.3.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on positiivne, sest kaob vajadus tegevusloa andmiseks ja menetluse tegemiseks isiku suhtes, kellel seda luba sisuliselt vaja ei lähe. Väheneb töökoormus riigiasutustele, kes tegelevad lubade väljastamise ja taustakontrolliga. 6.4. Sõjarelvade, nende laske- ja lahingumoona vedu 13  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Sihtrühm: kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad, Kaitsevägi, asutused, mis on seotud loamenetluse ja taustakontrolliga. 6.4.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju puudub. 6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavaid julgeolekuohte. RelvS-i alusel kehtestatud määruses täpsustatakse, mis tingimustel võib sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona vedusid korraldada. Võimalikud julgeolekuohud maandatakse seeläbi, et veoteenust pakkuvad ettevõtjad, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba, peavad teenust osutades tagama, et veosel on Eestis relvastatud eskort. Vajaduse korral saab eskorti osutada ka Kaitsevägi. Mõju välissuhetele on pigem soodustav, kuna lihtsustatakse rahvusvahelist koostööd. 6.4.3. Mõju majandusele Mõju majandusele on pigem positiivne, kuna välismaiste ettevõtjate poolne teenuse osutamine muutub teatud tingimustel lihtsamaks. Lisaks hõlbustab see liitlaste sõjarelvadega seotud tarneid Eestisse. 6.4.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Mõju puudub. 6.4.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Täiendavat mõju ei kaasne. 6.5. Vastutava spetsialisti kompetentsuse nõue Sihtrühm: ettevõtjad, puudutatud isikud ehk RelvS-i §-s 8325 nimetatud isikud. 6.5.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse korraldamist (st nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele). Demograafilist mõju kavandatav eelnõu ei avalda. 6.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju puudub. 6.5.3. Mõju majandusele Mõju puudub. 6.5.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Mõju puudub. 6.5.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 14  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Mõju puudub. 6.6. Kriminaalmenetluse alustamist välistava loetelu laiendamine Sihtrühm: üksikisikud, juriidilised isikud, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud. 6.6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on positiivne, sest üksikisikuid kutsutakse üles loovutama vabatahtlikult sõjarelvi, mis on ebaseaduslikus valduses. Seetõttu võib loota, et käibes olevate ebaseaduslike relvade maht väheneb ja selle üldist mõju võib hinnata positiivseks. Kuna ebaseadusliku sõjarelva vabatahtlik loovutamine dekriminaliseeritakse, ei teki inimesel hirmu, et tema suhtes võidakse algatada kriminaalasi selle ebaseadusliku omamise eest, ning eelduslikult suunab see inimesi pigem õiguskuulekalt käituma ja ebaseaduslikus omandis relvad loovutama. 6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kui väheneb ebaseaduslikus käibes olevate sõjarelvade hulk. Samas võib oletada, et selliseid ebaseaduslikke sõjarelvi palju ei ole ja seetõttu võib mõju hinnata pigem väikeseks. Välissuhetele mõju puudub. 6.6.3. Mõju majandusele Mõju puudub. 6.6.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Mõju puudub. 6.6.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute töö eelduslikult väheneb, sest langeb ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud sõjarelva. Mõju riigiasutustele võib hinnata väikeseks. Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. 6.7. Dubleeritud loakohustused Sihtrühm: ettevõtjad, ametiasutused, kes luba väljastavad ja kes tegelevad valdkonna ettevõtjatega. 6.7.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Ettevõtjate halduskoormus väheneb sarnaselt riigiasutuste töökoormusele, kuna puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba. 6.7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju puudub. 6.7.3. Mõju majandusele Kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavat mõju majandusele. 6.7.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele 15  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Mõju elukeskkonnale ja loodusele puudub, sest keskkonnaload ja nendega kooskõla on nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel nõutavad ning topeltloakohustuse kaotamisel jääb keskkonnaloa vajadus alles. 6.7.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste töökoormus, sest puudub vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda. Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele mõju ei esine. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. Relvaseaduse muudatustega võib vähesel määral suureneda nende ettevõtjate arv, kes taotlevad tegevusluba relvade ja laskemoonaga seotud tegevusaladeks, kuid see on marginaalne. Seevastu taustakontrolli maht väheneb, kuna arvestuslikul hulgal ettevõtjate töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Riigiasutuste töökoormus üldiselt kahaneb, sest puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba. Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused puudutavad eelkõige uurimisasutuste, prokuratuuri ning kohtute tööd, mis eelduslikult väheneb, sest langeb ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud vabatahtlikult ebaseaduslikus omandis oleva tulirelva, mis kvalifitseerub sõjarelva alla. Kaitsetööstuse elavdamisega tekib tulu nii ettevõtetele kui ka riigile tervikuna. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja koostada järgmised kaitseministri määrused: 1. „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona ning nende oluliste osade täpsustav loetelu“; 2. „Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord“. Lisaks on vaja muuta kaitseministri 10. juuli 2018. a määrust nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 16  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile eelnõude infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Välisluureametile, Kaitsepolitseiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule. 17 Siseministeerium 05.04.2024 nr 5-1/24/2 Välisministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium Riigikantselei Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 15 tööpäeva jooksul eelnõude infosüsteemis esitamisest arvates. Samuti esitame eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Politsei- ja Piirivalveametile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Elise Saar [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium EELNÕU 01.04.2024 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 833 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka ning nende oluliste osade loetlemiseks kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.“; 2) paragrahvi 835 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.“; 3) paragrahvi 8323 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kellel on täidetud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded“ tekstiosaga „kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 1 1 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.“; 4) paragrahvi 8324 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba.“; 5) paragrahvi 8325 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse andmise korra. 1  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium (5) Kui ettevõtja tegeleb sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel sätestatud määruse kohaselt.“; 6) paragrahvi 8328 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „osutajale“ tekstiosaga „,kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele“; 7) paragrahvi 8328 lõikes 3 asendatakse sõnad „kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat“ sõnadega „riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat“; 8) paragrahvi 8333 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“; 9) paragrahvi 8333 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust osutava ettevõtja suhtes, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuet, kui tegu on ühekordse teenuse osutamisega.“; 10) paragrahvi 8352 lõikeid 1 ja 2 ning lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ettevõtja“ sõnadega „ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja“. § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku § 4181 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ sõnadega „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ning“. § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja 418 1“ tekstiosaga „, 4181 ja 4182“. § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) lõhkematerjali käitlemisel, kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva, laskemoona, lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks.“; 2) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) sõjarelva, laskemoona, lahingumoona või nende olulise osa käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba.“. 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil. 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2022. aastal muutunud julgeolekuolukorra tõttu on vajadus tugevdada kaitsetööstust päevakorralisem kui kunagi varem. Eesti kaitsetööstuspoliitika kohaselt moodustab kaitsetööstus suure osa riigi kaitsevõimest. Seda nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. On oluline, et kehtiv õiguskord suudaks vastata julgeolekuohtudele ning võimaldaks oma riigi ja rahvusvahelise koostööga tugevdada ühist kaitsevõimet. Selleks on vaja, et Eesti õigusruumis saaksid nii Eesti kui ka välismaised ettevõtjad teha ühist koostööd, ilma et seda takistaks liigne halduskoormus. Riigi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti. Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt välja Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad, milleks on suuremahulisest konventsionaalsest sõjalisest konfliktist tulenev relvastuse ja laskemoona nõudluse kasv ning puudujääk Euroopa riikide sõjalistes varudes. Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus kiirelt kohaneda muutunud julgeolekuolukorraga ja seda toetab ka eri meetmetega Euroopa Liit (edaspidi ka EL). Eesti kaitsetööstusel peab olema võimalus selle muutusega kaasas käia. Selleks et kaitsetööstus saaks nõutava eesmärgi poole jõudsalt edasi liikuda, on vaja välja töötada ettevõtjate kaasamise võimalused. Kehtivate õigusnormide alusel ei ole võimalik tegevusluba taotleda ettevõtjal, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Eelnõuga planeeritakse laiendada nende isikute ringi, kes saavad tegevusluba taotleda, ja automaatselt välistatakse ainult need isikud, kelle suhtes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Muudatuse eesmärk ei ole uusi reegleid välja töötada, vaid olemasolevaid reegleid täpsustada, kuna eelmise seadusemuudatusega piirati liigselt ka Eesti ja Euroopa Liiduga heades suhetes olevate riikide ettevõtjate võimalusi Eesti kaitsetööstuses osaleda. Lisaks muudetakse eelnõuga relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse menetlust. Kuna nende kahe seaduse alusel nõutavad tegevus- ja käitamisloa kontrolliesemed on sarnased, ei ole ettevõtjalt vaja nõuda mõlema seaduse alusel loa omamist. Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea. Eelnõuga muudetakse relvaseadust (edaspidi ka RelvS), karistusseadustikku (edaspidi ka KarS), kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi ka KrMS) ja lõhkematerjaliseadust (edaspidi ka LMS). 1  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Elise Saar ([email protected]) ja kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Marion Saarna- Kukk ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.1 Enne eelnõu ettevalmistamist koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mille raames kaasati Kaitsevägi, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ning kaitsetööstusettevõtted. Eelnõu koostamisel tuginetakse muu hulgas riikide relvaseaduse ja sõjarelvade regulatsioonide võrdluse ning praktika analüüsile, mille on teinud VTK raames advokaadibüroo Sorainen. Analüüsis võrreldi Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist nimetatud riikide õiguses ja halduspraktikas. Eelnõu koostamisel võeti aluseks järgmised seaduste redaktsioonid: 1) relvaseadus ‒ RT I, 06.07.2023, 12; 2) karistusseadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 40; 3) kriminaalmenetluse seadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 49; 4) lõhkematerjaliseadus ‒ RT I, 04.01.2021, 9. Selleks et seadus Riigikogus vastu võtta, on vaja poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ja tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele. Eelnõu koostamisel on arvesse võetud ettevõtjate kogemusi asjakohaste õigusnormide rakendamisel ning seaduse muudatustega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust tegevus- ja käitlemislubade taotlemisel ja menetlemisel. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud järgmisi erieesmärke: 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 – https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download. 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium • võimaldada anda tegevusluba Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud; • võimaldada osutada veoteenust selliselt, et tegevusluba ei nõutaks ettevõtjalt, kes ei ole Eestis registreeritud ja osutab veoteenust Eestis ühekordselt; • vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba; • vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba; • võimaldada toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid relvaseaduse alusel nõutava tegevusloata, kui neile tootmise käigus ei paigaldata sõjarelva; • muuta taustakontrolli tegemine ökonoomsemaks nii ettevõtjatele kui ka valitsusasutustele, kes taustakontrolli tegemisega kokku puutuvad; • täiendada kriminaalmenetluse alustamise välistavaid asjaolusid, et isikud saaksid Politsei- ja Piirivalveametile loovutada ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu § 1. Relvaseaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse relvaseaduse muutmine. Punktiga 1 täiendatakse RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antavat volitusnormi relvasüsteemi oluliste osade võrra. Volitusnormi täpsustamine aitab tagada õigusselgust sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona ning nende oluliste osade liigitamisel ning vastavalt sellele lihtsustab RelvS-i alusel antavate lubade menetlemist. Punktides 2 ja 3 sätestatud muudatuse eesmärk on võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Samas täiendatakse eelnõu tingimusega, et isik, kes ei ole NATO või EL-i liikmesriigi kodanik, ei tohi olla ka sellise riigi kodanik, mille suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Piirangu sidumine sanktsiooniga ei loo uut õigust, sest antud juhul on analoogia võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 37 lõikest 4. See muudatus NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke ei puuduta. Kehtiva RelvS-i sätte sõnastus on endaga kaasa toonud olukorra, kus koostöö ei ole välistatud mitte ainult agressorriikidega, vaid piirang laieneb kõikidele isikutele väljaspool NATO ja Euroopa Liidu liikmesriike. Sellised isikud on muu hulgas Singapurist, Ukrainast, Austraaliast ja Iisraelist pärit ettevõtjad, kellega soovitakse koostööd teha. Eelnõuga muudetakse olukorda selliselt, et tegevusloa andmisel on välistatud ainult nende riikide kodanikud, mille suhtes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid.2 Hetkel on eelnimetatud sanktsioonid kehtestatud näiteks muuhulgas Afganistani Islamivabariigi, 2 Teave selle kohta, mis riikide suhtes on sanktsioone kehtestatud: https://www.sanctionsmap.eu/#/main. 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Valgevene Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni, Hiina Rahvavabariigi, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Iraagi Vabariigi, Iraani Islamivabariigi suhtes. Kuna agressiivsed riigid on välistatud, pole põhjust karta, et muudatuse tõttu muutuks julgeolekuolukorra seisukohast Eesti positsioon halvemaks. Samas võimaldatakse suuremal juriidiliste isikute ringil Eesti kaitsetööstusse panustada. Punktide 2 ja 3 muudatused on seotud eelkõige tegevusloa andmise tingimustega juriidilisele isikule sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud tegevusaladel tegutsemiseks. Eelnõuga muudetakse relvaseaduse § 835 selliselt, et ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud relvaseaduse § 40 lõike 1 punktides 5–8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid. Nimetatud asjaolud, mida loa andmisel arvesse võetakse, on järgmised: kas juriidilise isiku aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik • on karistatud Eestis riigivastase kuriteo eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need karistusandmed on karistusregistrist kustutatud; • on toime pannud inimsusvastase või sõjakuriteo või alust arvata, et ta on seda teinud; • kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga; • võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Eelnõuga jäetakse loetelust välja RelvS-i § 40 lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimus, mille kohaselt välistatakse loa saamise võimalus juriidilistel isikutel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Vajadus tugevdada riigi julgeolekut ei ole vähenenud ja seda aitab tagada eelkõige kaitsetööstuse arengu soodustamine. Muudatuse eesmärk on võimaldada nendel välismaistel ettevõtjatel, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes, panustada Eesti kaitsetööstusse ning teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Lisaks on eesmärk soodustada Eesti uuenduslikus ja turvalises ärikeskkonnas uute äriühingute teket. Seadusemuudatusega parandatakse muu hulgas üks ilmselge ebatäpsus. Kehtiva redaktsiooni sätte sõnastuse kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kes on täitnud RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded. Viidatavas RelvS-i § 40 lõikes 1 on nimetatud asjaolud, mis välistavad juriidilisele isikule soetamis- ja relvaloa andmise. Grammatilise tõlgendusmeetodi järgi on eespool nimetatud sätted seotud selliselt, et RelvS-i §-s 835 puudutatud isik pidi vastama RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–9 välistavatele asjaoludele. Seega muudetakse sätte sõnastust selliselt, et kui isiku suhtes ei tuvastata RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud välistavaid asjaolusid, võib talle tegevusloa (ka muude tingimuste täitmisel) anda. 4  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Punktis 4 sätestatud muudatuse eesmärk on lihtsustada ettevõtja töötajatel teatud tingimustel tervisekontrolli läbimist ja selle kaudu vähendada ettevõtjate halduskoormust. Eelnõuga täiendatakse RelvS-i § 8324 lõikega 51, mille kohaselt ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba. Praegu kehtiv nõue on praktikas dubleeriv, s.o kehtiva sätte kohaselt peab tervisekontrolli tegema töötervishoiuarst. Puudutatud isikute terviseseisundi vastavuse tõendamiseks nähakse ette võimalus tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eelduseks omakorda on perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend. Vastavalt RelvS-i § 351 lõikele 21 kehtib tervisetõend relvaloa taotlemisel tehtud terviskontrolli läbimise kohta kuni viis aastat ja relvaluba kehtib vastavalt nii kaua, kuni kehtib tervisetõend. Kuigi tervisenõuded on sätestatud eri seaduste alusel ja selleks nähakse ette eraldiseisvad terviseseisundi hindamised, kattuvad nende nõuded enamjaolt ning seetõttu piisab edaspidi ühest tervisetõendist, et vähendada tervishoiusektori töökoormust ja vältida isikute täiendavat terviseseisundi hindamist. Punktiga 5 muudetakse RelvS-i § 8325 lõike 4 volitusnormi sõnastust, mille kohaselt võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse andmise korra. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte vastutava spetsialisti nõuete jaoks on vaja välja töötada omaette pädevuse tõendamise kord. Vastutav isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest. Ainuüksi LMSi-kohane pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest. Kehtivate nõuete kohaselt peab moona käitlevas ettevõttes olema määratud vastutav isik, kes tagab ohutuse ja nõuete täitmise. Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon. Muutmise vajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-is sätestatud korra järgi. LMS-i alusel väljastatakse isikutele kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nimetatud eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel rakendatakse sektori eripärale omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada. Lõikes 5 tehtav muudatus tuleneb vajadusest hinnata laske- ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni kooskõlas selleks väljatöötatud nõuetega, nagu kirjeldati juba eespool. Punktiga 6 täiendatakse RelvS-i § 8328 lõike 1 punkti 3 sõnastust. See muudatus on seotud taustakontrolli nõuete täpsustamisega. Kehtiva seaduse kohaselt tehakse taustakontrolli kõikidele ettevõtja töötajatele ja alltöövõtjatele. Ettevõtja peab ka igasuguste tugiteenuste raames tegema igale alltöövõtjale taustakontrolli, sealhulgas nendele isikutele, kes ei puutu kokku sõjarelvade, lahingumoona ja 5  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium laskemoona ega nende oluliste osadega, ning nendele isikutele, kes osutavad teenust alltöövõtuna. Kui eelnõukohane seadus jõustub, ei pea enam tegema taustakontrolli nendele ettevõtja töötajatele, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kes ei puutu kokku sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva teabega. Kavandatav kaitsetööstuspargi loomine toob juurde uusi ettevõtjaid ja töötajaid, suurendades taustakontrolli tegevate riigiasutuste töökoormust (Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet). Seetõttu nähakse kavandatava muudatusena ette taustakontrolli tegemine ainult nendele ettevõtja, alltöövõtja ja teenuse osutaja töötajatele, kellel on vahetu kokkupuude sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona tootmise, käitlemise ning sellega seonduva teabega, et kokkuvõttes taustakontrolliga kaasnevat töökoormust vähendada. Punktiga 7 täpsustatakse seadusandja mõtet: RelvS-i § 8328 lõikes 3 on sätestatud, et Politsei- ja Piirivalveamet võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat. Kuna sõnastusest ei selgu, millist juurdepääsuluba või -sertifikaati mõeldakse, täiendatakse seadust viitega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele. Varasema redaktsiooni3 seletuskirjas on öeldud: „Taustakontrolli ei pea tegema isiku kohta, kes on läbinud julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt ja kellel on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.“ Seega muudetakse eelnõuga sätte sõnastust selliselt, et see vastaks seadusandja mõttele. Punktiga 8 täpsustatakse RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti 4 sõnastust selliselt, et tegevusluba ei peaks taotlema ettevõtja, kes ei puutu tootmisprotsessis kokku sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona või lahingumoona käitlemisega. Senine sõnastus „sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv“ jätab kaheti tõlgendamise võimaluse ja tegevusluba on taotlenud ka need ettevõtjad, kes tegelikult oma tootmisprotsessi käigus sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona või lahingumoonaga kokku ei puutu. Muudatusega täpsustatakse seadusandja esialgset mõtet, et tegevusluba peavad taotlema ainult need ettevõtjad, kelle tootele juba toomisprotsessi käigus paigaldatakse sõjarelv või selle oluline osa, ning tegevusluba ei pea taotlema need ettevõtjad, kes toodavad tooteid, millele toote valmistamise käigus sõjarelva või selle olulist osa ei paigaldata, aga selle paigaldamise võimalus on olemas. Muudatuse eesmärk on vähendada nende ettevõtjate halduskoormust, kes ise tootmisprotsessis sõjarelvade ning laske- või lahingumoona käitlemisega kokku ei puutu. 3 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 29.06.2018, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018003. Vt ka relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 57 – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd- 7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja% 20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 6  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Varem on esinenud olukordi, kus laevu valmistav ettevõtja ei ole saanud laeva täielikult valmis ehitada, sest tal puudus sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba. 4 Täpsustava muudatuse tulemusel tulevikus selliseid olukordi enam tekkida ei tohiks. Punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 8333 lõikega 31. Paragrahvi 8333 lõike 3 kohaselt peab tegevusluba olema ka ettevõtjal, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba. Tegevusluba nõutakse ka juhul, kui on tegu ajutise tegevusega. Uue lõikega sätestatakse sellest erand, et Eestist väljaspool registreeritud ettevõtja saaks Eesti Vabariigi territooriumil osutada ühekordset teenust. On juhuseid, kus sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona transpordib Eestisse mõni välismaine transpordiettevõtja (näiteks Kaitseväele) või kasutatakse Eestit transiitriigina ning välismaisel ettevõtjal puudub selleks vajalik relvaseaduse kohane tegevusluba. Sellistel puhkudel on ebamõistlik nõuda välismaiselt ettevõtjalt tegevusluba, kui ta osutab teenust Eesti territooriumil ühekordselt. Juhul kui rakendatakse tegevusloa nõude erandit, peab aga siiski olema tagatud veo turvalisus kooskõlas relvaseaduse ja selle alusel kehtestatud tingimustega. Punktiga 10 täiendatakse RelvS-i § 8352 lõikeid 1, 2 ja 3 täpsustusega, et sõjarelvi ja laskemoona ning lahingumoona võib vedada ka ühekordset teenust osutav ettevõtja, kes on registreeritud väljaspool Eestit ja kellele ei ole relvaseaduse alusel antud tegevusluba. Praktikas on tekkinud probleem sõjarelvade, nende laskemoona või lahingumoona vedudega: on juhuseid, kus Eestisse (näiteks Kaitseväele) või transiitveoga läbi Eesti veab sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona mõni välismaine transpordiettevõtja, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba. Sellistel puhkudel on ebamõistlik eeldada ja nõuda välismaiselt ettevõtjalt tegevusluba, kui ta näiteks osutab sellist teenust Eesti territooriumil ühekordselt. Ühekordse veoteenuse osutamise korral tuleb tagada veose julgestus, et ennetada julgeolekuriske. Üks riskide maandamise meede on tagada julgestus saatemeeskonna abil ja ühekordse veoteenuse osutamisel oleks ettevõtjal kohustus tellida Eesti territooriumil turvaettevõtja eskort. Täpsemad nõuded, kuidas ja mis tingimustel vedusid korraldatakse, on sätestatud kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ 5. Seoses ühekordse veoteenuse osutamisega täiendatakse eelnimetatud määrust vajalike sätetega. Eelnõu § 2. Karistusseadustiku muutmine 4 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 62. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd- 7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja% 20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 5 Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“. – https://www.riigiteataja.ee/akt/113072018008. 7  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Eelnõu §-s 2 sätestatakse karistusseadustiku muutmine. Eesmärk on luua õigusselgus karistuse kohaldamisel, millele on juhitud tähelepanu karistusseadustiku kommentaarides. Karistusseadustiku (KarS) § 418 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine), § 4181 (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine) ja § 4182 (sõjarelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine) koosseisud erinevad peamiselt relva ohtlikkuse poolest nii, et iga järgmine moodustab erikoosseisu eelmise suhtes. Tsiviilkäibes on keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon määratud kindlaks RelvS-i § 20 lõigetes 1 ja 4. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks on muu hulgas automaattulirelvad, raketisüsteemid ja raskerelvad (RelvS-i § 20 lõike 1 punktid 5 ja 7 ning § 833 lõike 1 punktid 2–4). RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud relvaseadusega seda liiki relva käitlemisele. Relvaseaduses eristatakse termineid „sõjaväerelv“ ja „sõjarelv“. Sõjaväerelv on ametirelv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või -kohustuste täitmiseks (RelvS-i § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteem (RelvS-i § 3 lõige 3). Sõjaväerelvade ja nende laskemoona liigid on täpsemalt kindlaks määratud kaitseministri 09.07.2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ §-s 2. Sõjarelvad on täpsemalt reguleeritud RelvS-i 111. peatükis ja kaitseministri 10.07.2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“. Relvaseaduse kohaselt on võimalikud olukorrad, kus sõjarelv ei ole tsiviilkäibes keelatud. See võib tekitada õiguslikku ebaselgust, millises osas on KarS-i § 4182 erinorm KarS-i § 4181 suhtes. Karistusnorm peab olema selge ja arusaadav nii, et adressaat suudaks ennustada, millise tegevuse eest võidakse ta võtta õiguslikult vastutusele. Seetõttu on vaja KarS-i § 4181 lõikes 1 selgelt välistada „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona“ vastutus. KarS-i 4182 koosseisu eesmärk on kehtestada raskem karistus sõjarelvade ebaseaduslikule käitlemisele, kuna viimaste ohtlikkus (raketisüsteemid, suurtükid jne) on suurem muudest tsiviilkäibes keelatud relvadest. Eelnõu § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Paragrahvis 3 sätestatakse kriminaalmenetluse seadustiku muutmine. Punktiga 1 täiendatakse KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 loetelu KarS-i §-ga 4182. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 käsitletakse kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid ning selle paragrahvi lõikes 1 on loetletud juhud, millal kriminaalmenetlust ei alustata – selle punkti 7 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust juhul, kui tegemist on karistusseadustiku §-des 414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine. Praegu puudub KrMS-ist viide KarS-i §-le 4182, millega saaks välistada kriminaalmenetluse algatamise, kui isik loovutab vabatahtlikult ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või 8  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium sõjalise otstarbega laskemoona. Seetõttu on tekkinud olukord, kus isik ei ole tsiviilrelva loovutamisel kriminaalkorras vastutav, aga sõjarelva loovutamisel on. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka. Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse alustamist välistavaid asjaolusid selliselt, et hõlmatud oleks ka ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise otstarbega laskemoona vabatahtlik loovutamine. Politsei- ja Piirivalveamet korraldab relvade ja laskemoona loovutamise kampaaniat, mille eesmärk on ebaseaduslikud tulirelvad kokku korjata ning hävitusse saata. Ebaseadusliku tulirelva saab vabatahtlikult loovutada ka kampaaniaväliselt. Seega on kavandatava muudatuse eesmärk dekriminaliseerida need juhtumid, kus puudutatud isik saab vabatahtlikult loovutada ebaseaduslikus valduses oleva sõjarelva ilma, et tema suhtes algatataks kriminaalmenetlus. Kavandatava muudatuse jõustumise järel lõpetatakse menetlus KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 asjaolude ilmnemise korral vastavalt KrMS-i §-s 200 sätestatule. KrMS-i § 200 kohaselt – kui kohtueelses menetluses ilmneb selle seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse – lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine Paragrahviga 4 sätestatakse lõhkematerjaliseaduse muutmine. Punktiga 1 muudetakse LMS-i § 12 lõike 2 punkti 6, mille eesmärk on kaotada ühe ja sama kontrollieseme puhul topeltlubade taotlemise kohustus. Kui isikul juba on relvaseaduse kohane tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab ka lõhkematerjali käitlemist, ei peaks ta eraldi taotlema tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba ka lõhkematerjaliseaduse alusel. Kehtivate nõuete kohaselt nõutakse lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava lahingumoona tootmisega tegelevalt ettevõttelt peale RelvS-is toodud tegevuslubade (tsiviilkäibes lubatud või sõjalise lahingumoona tootmine) ka LMS-i tegevusluba lõhkeaine või pürotehniliste toodete käitlemiseks. Üldjuhul kaasneb moona tootmisega lõhkeaine käitlemine. Seejuures hõlmab sõjalise moona tootmisel tegevusloa kontrolliese suuresti ka LMS-i tegevusloa kontrollieset. Kahe sarnase funktsiooniga tegevusloa nõue ühele ja samale tegevusele ei ole sisuliselt põhjendatud. Selleks et ettevõtjate halduskoormust vähendada, oleks otstarbekas, kui relvaseaduse kohane moona tootmise tegevusluba hõlmaks ka selleks tegevuseks vajamineva lõhkeaine käitlemist. Punktis 2 muudetakse LMS-i loakohustuse nõuet selliselt, et LMS-i alusel ei pea käitamisluba olema sõjarelva laske- või lahingumoona käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha käitamisluba. Kuna relvaseaduses ja lõhkematerjaliseaduses on käitamislubade kontrolliesemed sarnased, ei ole vaja nõuda ettevõtjatelt kahe loa taotlemist. Eelnõu § 5. Seaduse jõustumine 9  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Eelnõu §-s 5 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2024. aasta 1. juuli. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vahetult seotud ühegi Euroopa Liidu õigusaktiga. 6. Seaduse mõjud 6.1. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõue Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube, teevad taustakontrolli ja usaldusväärsuse kontrolli (Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Kaitsepolitseiamet). 6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud muudatuse kohaselt antakse suuremale hulgale ettevõtjatele võimalus panustada Eesti kaitsetööstusse. Eelkõige on muudatusega silmas peetud uue kaitsetööstuspargi rajamist ning seoses sellega luuakse juurde uusi töökohti (näiteks võib tekkida täiendav huvi inseneeria, tootmise ja ehituse vastu) ning suureneb huvi kaitsesektori vastu ja teadlikkus sellest. Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse korraldamist (st nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele). Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne – suureneb ettevõtjate arv, kes soovivad kaitsesektoris osaleda. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude muutmine nii, et välistatud oleksid agressorriigid kodanikud, aga mitte Eesti partnerriikide või Eestiga sõbralikes suhetes olevate riikide kodanikud, ei suurenda ohtu riigi julgeolekule. Eesti suhtleb julgeoleku ja riigikaitse küsimustes ning teeb koostööd paljude riikidega, mis ei kuulu NATO-sse ega Euroopa Liitu, sealhulgas Ukraina, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Iisrael ja Singapur. Mõju siseturvalisusele on minimaalne, sest taustakontrolli kohustus jääb ettevõtjatel tegevusloa taotlemisel alles ja iga ettevõtjat hinnatakse eraldi, sealjuures võetakse põhjalikult arvesse julgeolekukaalutlusi. See tagab, et ettevõtte juhtkonna, töötajate ja olulise osa omanikud oleksid usaldusväärsed ega ohustaks riigi julgeolekut. Taustakontrolli võib olla kolmandate riikide 10  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium puhul raskem teha ja see võib rohkem aega võtta, kuid see ei peaks olema välistav tegur võimaldamaks sõbralike riikide kodanikel tegutseda Eesti kaitsetööstuses. Mõju välissuhetele on positiivne, sest Eesti ettevõtjad saavad konkureerida rahvusvahelistel hangetel võrdselt teiste välismaiste ettevõtjatega ja see edendab väliskaubandust. Soodsam regulatiivne raamistik aitab Eestisse tuua ka kaitsetööstuse välisinvesteeringuid. Seega tiheneb muudatuse tulemusena rahvusvaheline koostöö ja sealjuures tekib suurem võimalus elavdada riigisisest majandust. 6.1.3. Mõju majandusele Mõju majandusele on positiivne. Tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi majandust. Sõjarelvade ja laskemoona tootmise võimekus Eestis loob lisavarustuskindluse Eesti riiklikele sõjavarudele. Tekib suurem suutlikkus Eestis kohapeal riigikaitseks vajalikku sõjalist kaupa toota. Koostöövõimalused meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtetega kasvavad. Ettevõtjatele arusaadavad ja selged nõuded, mis täidavad ka riigi julgeoleku eesmärki, aitavad luua kaitsetööstusele soodsa ettevõtluskeskkonna. VTK analüüsi käigus tehtud uuringust selgus6, et on avaldatud soovi tegutseda kõigis relvade ning laske- ja lahingumoona käitlemist puudutavates valdkondades. Kaitsetööstussektori müügitulu on alates 2018. aastast, mil see oli 87,2 miljonit eurot, peaaegu kahekordistunud. 2020–2021 oli müügitulu 165–170 miljonit eurot aastas. Ekspordikäive moodustab sellest poole, 2021. aastal oli see 82 miljonit eurot. 2022. aastal oli kaitsetööstuse müügitulu 247 miljonit eurot ja eksport 136 miljonit eurot. 2021. aastaga võrreldes on müügitulu kasvanud 52% ja eksport peaaegu 70%. Paralleelselt seadusemuudatusega planeeritav kaitsetööstuspark edendab eeskätt laskemoona tööstusharu arengut ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Alates 2018. aastast on Eestis 117 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ning ehitavad ümber, remondivad ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona vedusid, kuid ei ole ühtegi laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid spetsiifilistele toodetele keskenduvaid ettevõtteid (näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale). Tööstusparki mahub hulk ettevõtteid olenevalt nende tootmishoonete vajadusest, käideldavast lõhkeaine kogusest ja tehnoloogiast. Eeldame, et tööstuspargis on näiteks üks suure või keskmise kaliibriga laskemoona tootja, üks väikese kaliibriga laskemoona tootja ja üks lahingumoona (miinide, laengute) tootja. Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane investeering võib olla 50–100 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase puhul 10 mln €. Suurt või keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50–100 töökohta, väikest kaliibrit tootev ettevõte 50 töökohta ja miinitehas 25 töökohta. Lisaks 11 olemasolevale tegevusloaga ettevõttele on ette näha, et umbes samas suurusjärgus ettevõtteid võib tekkida juurde. Praegune julgeolekuolukord ja Ukraina sõja järelmid on näidanud, et kaitsetööstus areneb kiiresti ning potentsiaali on uutel lahendustel, mis aitavad 6 Advokaadibüroo Sorainen 2023. aasta relvaseaduse VTK raames tehtud analüüs, milles uuriti Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist õiguses ja halduspraktikas. 7 Vt eelmist punkti. 11  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium täpsemini ja kaugemalt sihtmärke tabada, samuti kasutatakse mehitamata platvormidel põhinevaid lahendusi. Kiiresti areneb ka droonitööstus, Eesti tootjad plaanivad arendada nii õhuründemoona kui ka droonipõhiseid relvasüsteeme. Potentsiaalne valdkond on kaugjuhitavad relvasüsteemid, eelkõige nende optroonika, juhtelektroonika ja tarkvara. Lisanduda võib ka relvasüsteemide ja laskemoona vedajaid. Kuna kaitsevägi ostab lähema kümne aasta jooksul suures koguses juurde uusi relvasüsteeme ja soomukeid, kasvab vajadus nende ümberehituse, hooldamise ja remondi järele. Sellised teenused on enamasti otstarbekas hankida kodumaistelt pakkujatelt. 6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Kui nende ettevõtjate hulk, kes alustavad sõjarelvade ning lahingu- ja laskemoona tootmist, suureneb, mõjutab see vahetult elu- ja looduskeskkonda, nii nagu lõhkematerjalide ning lahingu- ja laskemoona valmistamisega kaasneb väiksem või suurem mõju keskkonnale. Mõju ulatus ei ole aga suur, kuna iga lõhkeainet käitlev ettevõtja peab arvestama keskkonnaalaseid õigusakte ja taotlema nende alusel keskkonnalube. 6.1.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju konkreetsete riigiasutuste – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet – korraldusele on väike. Kui juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõudeid täpsustatakse nii, et EL-i ja NATO-sse mittekuuluvate riikide kodanikud ei ole automaatselt välistatud ettevõtete osanike ringist ning juhtkonnast, tekib lisatöökoormus seotud isikute taustakontrolliks ja menetlemiseks. Küll aga ei ole ette näha, et NATO- ja EL-i-väliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne. Teiselt poolt võib seaduse muutmine nimetatud asutuste töökoormust ka vähendada – kui ettevõtja töötajate isikute ringi, kellele tehakse taustakontrolli, piiritletakse ainult nende isikutega, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, laskemoonale või nende osadele, siis ei pruugi tegevusluba väljastaval komisjonil olla vajadust enam nii paljudele inimestele taustakontrolli teha, mis tähendab eelkõige Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile teatud töökoormuse vähenemist. Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. Kaitsetööstuse elavdamisega tekib eelduslikult tulu nii ettevõtetele kui ka riigile laekuvate maksudena. 6.2. Ettevõtja töötajatele taustakontrolli tegemine ja tervisekontrolli nõue Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube ja teevad taustakontrolli. 6.2.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalne ja demograafiline mõju puudub. 6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. 6.2.3. Mõju majandusele 12  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Mõju on vähene. Taustakontrolli tegemine ainult nendele ettevõtja töötajatele, kes vahetult sõjarelvade, laskemoona, lahingumoona ja sellega seonduva teabega kokku puutuvad, on ettevõtjale majanduslikult soodsam. 6.2.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Mõju puudub. 6.2.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on positiivne. Taustakontrolli tegemiseks kuluvate töötundide arv väheneb, kuna arvestatavale hulgale ettevõtjate töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Eelkõige puudutab muudatus Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti tööd, mille maht taustakontrolli tegemise osas kavandatava eelnõu järgi väheneb. Seoses sellega kahaneb ka ettevõtjate ja nende töötajate halduskoormus. Sarnaselt terviseseisundi hindamisele väheneb mõlema poole koormus – ettevõtja töötaja saab enda terviseseisundit tõendada juba olemasoleva kehtiva relvaloa alusel ning teisalt väheneb töötervishoiuarsti tervisekontrolli tegemise töömaht. 6.3. Tegevusloa taotlemine ei ole nõutud, kui sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid või muid sarnaseid tooteid valmistav ettevõtja ei käitle sõjarelvi Sihtrühm: ettevõtjad, kes toodavad nimetatud sõidukeid või muid tooteid, millele on võimalik paigaldada sõjarelv, ent valmistamise käigus sellega kokku ei puutu. 6.3.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju puudub. 6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju puudub. 6.3.3. Mõju majandusele Ettevõtjatel on võimalik osaleda sõjaväe otstarbeks toodetavate objektide hangetes, ilma et neil oleks vaja relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona käitlemiseks (nt laevade, droonide vms tootmine). Mõju on marginaalne. 6.3.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Muudatus eluskeskkonnale ega loodusele mõju ei avalda. 6.3.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on positiivne, sest kaob vajadus tegevusloa andmiseks ja menetluse tegemiseks isiku suhtes, kellel seda luba sisuliselt vaja ei lähe. Väheneb töökoormus riigiasutustele, kes tegelevad lubade väljastamise ja taustakontrolliga. 6.4. Sõjarelvade, nende laske- ja lahingumoona vedu 13  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Sihtrühm: kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad, Kaitsevägi, asutused, mis on seotud loamenetluse ja taustakontrolliga. 6.4.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju puudub. 6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavaid julgeolekuohte. RelvS-i alusel kehtestatud määruses täpsustatakse, mis tingimustel võib sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona vedusid korraldada. Võimalikud julgeolekuohud maandatakse seeläbi, et veoteenust pakkuvad ettevõtjad, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba, peavad teenust osutades tagama, et veosel on Eestis relvastatud eskort. Vajaduse korral saab eskorti osutada ka Kaitsevägi. Mõju välissuhetele on pigem soodustav, kuna lihtsustatakse rahvusvahelist koostööd. 6.4.3. Mõju majandusele Mõju majandusele on pigem positiivne, kuna välismaiste ettevõtjate poolne teenuse osutamine muutub teatud tingimustel lihtsamaks. Lisaks hõlbustab see liitlaste sõjarelvadega seotud tarneid Eestisse. 6.4.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Mõju puudub. 6.4.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Täiendavat mõju ei kaasne. 6.5. Vastutava spetsialisti kompetentsuse nõue Sihtrühm: ettevõtjad, puudutatud isikud ehk RelvS-i §-s 8325 nimetatud isikud. 6.5.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse korraldamist (st nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele). Demograafilist mõju kavandatav eelnõu ei avalda. 6.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju puudub. 6.5.3. Mõju majandusele Mõju puudub. 6.5.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Mõju puudub. 6.5.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 14  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Mõju puudub. 6.6. Kriminaalmenetluse alustamist välistava loetelu laiendamine Sihtrühm: üksikisikud, juriidilised isikud, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud. 6.6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on positiivne, sest üksikisikuid kutsutakse üles loovutama vabatahtlikult sõjarelvi, mis on ebaseaduslikus valduses. Seetõttu võib loota, et käibes olevate ebaseaduslike relvade maht väheneb ja selle üldist mõju võib hinnata positiivseks. Kuna ebaseadusliku sõjarelva vabatahtlik loovutamine dekriminaliseeritakse, ei teki inimesel hirmu, et tema suhtes võidakse algatada kriminaalasi selle ebaseadusliku omamise eest, ning eelduslikult suunab see inimesi pigem õiguskuulekalt käituma ja ebaseaduslikus omandis relvad loovutama. 6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kui väheneb ebaseaduslikus käibes olevate sõjarelvade hulk. Samas võib oletada, et selliseid ebaseaduslikke sõjarelvi palju ei ole ja seetõttu võib mõju hinnata pigem väikeseks. Välissuhetele mõju puudub. 6.6.3. Mõju majandusele Mõju puudub. 6.6.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele Mõju puudub. 6.6.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute töö eelduslikult väheneb, sest langeb ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud sõjarelva. Mõju riigiasutustele võib hinnata väikeseks. Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. 6.7. Dubleeritud loakohustused Sihtrühm: ettevõtjad, ametiasutused, kes luba väljastavad ja kes tegelevad valdkonna ettevõtjatega. 6.7.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Ettevõtjate halduskoormus väheneb sarnaselt riigiasutuste töökoormusele, kuna puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba. 6.7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju puudub. 6.7.3. Mõju majandusele Kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavat mõju majandusele. 6.7.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele 15  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Mõju elukeskkonnale ja loodusele puudub, sest keskkonnaload ja nendega kooskõla on nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel nõutavad ning topeltloakohustuse kaotamisel jääb keskkonnaloa vajadus alles. 6.7.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste töökoormus, sest puudub vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda. Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele mõju ei esine. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega tulusid. Relvaseaduse muudatustega võib vähesel määral suureneda nende ettevõtjate arv, kes taotlevad tegevusluba relvade ja laskemoonaga seotud tegevusaladeks, kuid see on marginaalne. Seevastu taustakontrolli maht väheneb, kuna arvestuslikul hulgal ettevõtjate töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Riigiasutuste töökoormus üldiselt kahaneb, sest puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba. Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused puudutavad eelkõige uurimisasutuste, prokuratuuri ning kohtute tööd, mis eelduslikult väheneb, sest langeb ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud vabatahtlikult ebaseaduslikus omandis oleva tulirelva, mis kvalifitseerub sõjarelva alla. Kaitsetööstuse elavdamisega tekib tulu nii ettevõtetele kui ka riigile tervikuna. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja koostada järgmised kaitseministri määrused: 1. „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona ning nende oluliste osade täpsustav loetelu“; 2. „Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord“. Lisaks on vaja muuta kaitseministri 10. juuli 2018. a määrust nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 16  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.01.2023 Kehtib kuni: EIS-i esitamiseni Alus: AvTS-i § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Kaitseministeerium Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile eelnõude infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Välisluureametile, Kaitsepolitseiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule. 17