Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine seisukohtade küsimiseks

Vastavalt jaotuskavale 29.04.2024 nr 21-1/24/1181-3 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine seisukohtade küsimiseks Austatud asjaomased asutused Käesolevaga esitame Teile seisukoha saamiseks energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele §401. Aruande koostamise aluseks on olnud ENMAK 2035 eelnõu tööversioon 21. märtsist 2024 (lisatud kirjale). Käesolev kiri on saadetud ministeeriumitele (palume vajadusel kaasata menetlusse ja koondada allasutuste tagasiside ühtse seisukohana), ühendustele, katusorganisatsioonidele, teadus- ja haridusasutustele. Palume seisukohad esitada 30 päeva jooksul Kliimaministeeriumi üldmeilile [email protected]. ENMAK 2035 KSH aruande avalik väljapanek on kavandatud perioodil august - september 2024 ja avalik arutelu oktoobri alguses 2024. ENMAK 2035 seotud materjalide ja ürituste kohta on täiendav teave leitav Kliimaministeeriumi portaalis Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Uiga energeetika ja maavarade asekantsler Lisad: 1. ENMAK 2035 eelnõu tööversioon 21.03.2024 2. KSH aruanne lisadega Irje Möldre, 625 6497 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  PÕHISÕNUM Energiajulgeoleku tagamisel ja üleminekul kliimaneutraalsele energiasüsteemile on vaja kogu ühiskonna panust avades seeläbi Eestile uusi majanduskasvu võimalusi. ENMAK 2035 EELNÕU TÖÖVERSIOON 21032024.DOCX Eelnõu tööversioon 21. märts 2024 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 5 1. ENERGIAJULGEOLEKU OLUKORRA ANALÜÜS ..................................................................................... 13 2. EESTI ENERGIAPOLIITIKA EESMÄRGID ................................................................................................ 14 2.1 Eesti energiamajanduse visioon aastani 2050.................................................................................... 15 2.2 Üldeesmärk energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalse energiatootmisega................................. 17 2.3 Alaeesmärgid mõõdikutega ................................................................................................................ 18 2.4 Sektorite vahelise integreerituse tagamine ......................................................................................... 21 3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE .............................................................................................................. 23 3.1 Elektrienergia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamine .......................................................... 27 3.2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine ....................................................................... 31 3.3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine .............................. 32 3.4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine ..................................................................................... 34 3.5 Elektri turukorralduse arendamine ...................................................................................................... 38 3.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused .................................... 38 3.7 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine ................................................. 40 3.8 Kogukonnaenergeetika käivitamisele kaasa aitamine ........................................................................ 41 4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE ................................................................................................................. 43 4.1 Gaasi turukorralduse arendus ............................................................................................................. 44 4.2 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine ........................................................... 44 4.3 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine ...................................................................................... 45 5. KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE............................................................................................................. 46 5.1 Kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinikneutraalsusele .................................... 50 5.2 Kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtt ...................................................................... 51 5.3 Katlamajade (sh koostootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (s.h üleminek madalatemperatuurilisele soojuskandjale)................................................................................ 52 5.4 Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga..................................................................................... 52 5.5 Soojussalvestite rajamine ................................................................................................................... 52 5.6 Kaugjahutuse arendamine .................................................................................................................. 53 6. TUGITEEMAD............................................................................................................................................. 53 6.1 Arvestatud õigusaktid ......................................................................................................................... 53 6.2 Teadus-, arendustegevus, innovatsioon (TAI) ..................................................................................... 54 6.3 Avaliku sektori eeskuju ........................................................................................................................ 56 6.4 Rahvusvaheline koostöö ..................................................................................................................... 57 1  6.5 Kriisideks valmisolek ........................................................................................................................... 59 6.6 Digitaliseerimine, andmehõive ............................................................................................................ 61 6.7 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine ............................................................................. 62 6.8 Kutseoskused ...................................................................................................................................... 63 7. ÜLEVAADE JUHTIMIS- JA RAKENDUSKORRALDUSEST ........................................................................... 63 8. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS................................................................................................. 65 LISAD ON ESITATUD ERALDI DOKUMENDIS ................................................................................................. 68 2 SISSEJUHATUS Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamine algatati Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt Vabariigi Valitsuse 18.11.2021 toimunud kabinetinõupidamise protokolli nr 74 otsusega nr 21. Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ja kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja - tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. Arengukava koostati lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku. Arengukava on sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030. ENMAK 2035 koostati riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 “Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord”. Arengukavas esitatakse mh arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad); ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ja maksumuse prognoos. Energiamajandus tähendab majandustegevust, mis on seotud energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, maismaatranspordi, ülekandmise, tarnimise, kauplemise, turustamise või müügiga või soojuse jaotamisega paljudesse hoonetesse1. Arengukava hõlmab primaarenergia tarbimise, energiatootmise ja -tarnimisega seotud eesmärke, mõõdikuid ja kavandatud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama kaetud teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentides) raames. Erinevate sektorite arengudokumentidesse tuleb integreerida energiatõhususe kõrval taastuvelektri, salvestuse, rohevesiniku, biometaani ja muude alternatiivkütuste kasutus. Arengukava ei kavanda tegevusi seoses vedelkütuste ja puitkütuste tootmise ja/või kasutusega. Arengukava ei hõlma vedelkütuste osa, mis kaetakse transpordi arengukavaga. Energiajulgeoleku tagamise kavandamisel kliimaneutraalse energiatootmisega on arvestatud järgmiste põhimõtetega (joonis 1.1): 1 Energiaharta leping–Riigi Teataja 3 Joonis 1.1 Arengukava koostamisel arvestatud jätkusuutliku energiamajanduse põhimõtted2. ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati majandus- ja taristuministri 7.12.2021 käskkirjaga nr 242. Koostamisel olevad KSH aruanne ja muude mõjude hindamine3 täpsustavad (avalik väljapanek ja -arutelu on kavandatud maikuusse 20244) ENMAK 2035 eesmärkide, poliitikainstrumentide, poliitikainstrumentide välja töötamise aluseks olevate stsenaariumide ja tehnoloogiatega seotud mõjud, mille alusel täiendatakse käesolevat eelnõud. Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid modelleeriti, kaasnevad sotsiaalmajanduslik mõju ja riskid hinnati ning stsenaariumide ellu viimise tegevuskavad koostati järgmistes rahvusvaheliste ekspertrühmade poolt koostatud uuringutes: • Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele (Transitioning to a climate-neutral electricity generation5,REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus) • Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 (Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 20506, siseriiklik rahastus) • Eesti gaasivarustuse dekarboniseerimise teekaardid (Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus) - lõpetamisel • Eesti energiatõhususe teekaardid ja energiasäästukohustus (Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/067, Euroopa Komisjoni rahastus) - lõpetamisel Käesolevas arengukavas esitatud poliitikainstrumendid on koostatud nimetatud uuringutes koostatud tegevuskavade ning ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade aruannete7 alusel. ENMAK 2035 aitab täita strateegiaga Eesti 2035 kavandatud muutusi ja annab sisendi riikliku energia- ja kliimakava8 ajakohastamisele ja eduaruandesse, vt joonis 1.2. 2 Energia Trilemma Indeks World Energy Trilemma Index | World Energy Council 3 Riigihange nr 256667 täitmisel Riigihangete register 5.2.5 (riigihanked.riik.ee), tööd teostab Maves OÜ 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine | Kliimaministeerium 5 Elektri uuringud | Energiatalgud 6 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud 7 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 8 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium 4 Joonis 1.2 ENMAK 2035 koostamise ja rakendamise üldine ajakava. KOKKUVÕTE Energiamajanduse pikaajalised sihid Arengukava üldeesmärk ENMAK 2035 eesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. Arengukava täitmise üldmõõdikuteks on energeetika kasvuhoonegaaside heide ja Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council) energia jätkusuutlikkuse indeks, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja hinda ning energeetika keskkonnamõju9 (2022. aastal oli Eesti positsioon 127 riigi järjestuses 9. koht). Alaeesmärgid ja mõõdikud Energiajulgeoleku tagamisel üleminekuga kliimaneutraalsele energiatootmisele on alaeesmärgid, seonduvate mõõdikute alg- ja sihttasemed järgnevad: 9 World Energy Trilemma Index | World Energy Council, sama üldmõõdik on kasutusel kehtiva ENMAK 2030 rakendamise seires 5  MÕÕDIKUD ALGTASE SIHTTASE Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine Energiasõltuvusmäär10 2021=1,4%11 2035=0% 12 Juhitav võimsus elektrisüsteemis 2022 = 1337 MW 2035 =>1000 MW* 13 Varustuskindluse norm Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud Elektrisüsteemi black-start võimekuse olemasolu Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud riigisiseselt (pärast kustumist süsteemi taaspingestamine) Elektrienergia netoimport14 2022=12,9% 2035=0% 15 Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1 ** 2023=114,9% 2035=>100% Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine 2022=21916 2035=<9017 kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa 2023 täidetud Täidetud 18 Liidu keskmise l Energia kättesaadavus ja taskukohasus19 2022=94/100 90-100 Kõige kallima kaugkütte hinna suhe keskmise võrgu 2024=148% 2035=120% hinda20*** Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine Energia lõpptarbimine, TWh/a 2022=33,3 2030=30,19 Primaarenergia tarbimine, TWh/a 2022= 54,4 2030=45,72 Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest, % 2022=38% 2035=75% Taastuvelektri osakaal elektri tarbimises, % 2022=29% 2035=100% Taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % 2022=61% 2035=75-80% Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % 2022=4% (0,17 TWh ) 2035=33% (1 TWh22) 21 * Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes ** Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu arengukavas. 23 *** Mõõdik on veel täpsustamisel 10 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. 11 KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD WWW.STAT.EE 12 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 13 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas § 14'1 lõikes 2 - 9 h ja 4,5 GWh aastas 14 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/et/ametist-kontaktid/aruanded 15 Elektri ja gaasituru aruanne 2022 Elektri- ja gaasituru aruanded | Konkurentsiamet 16 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 17 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel. 18 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Electricity_price_statistics 19 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for passenger and commercial vehicles) https://trilemma.worldenergy.org/#!/country- profile?country=Estonia&year=2022 20 Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad Konkurentsiamet https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud- hinnad#kooskolastatud-sooju--2 21 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee) 22 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside 23 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032. 6 Poliitilised otsustuskohad Üldeesmärgi saavutamise eelduseks on järgmised poliitilised otsused: Varustuskindlus • Kliimaseaduse sisu ja vastuvõtmine, sh põlevkivi kasutuse lõpetamine (kasutuse võimalus tiputarbimise katmisel, reservvõimsusena?) • Tuumaenergia kasutusele võtt või kasutusele võtust loobumine • Energiasalvestuse garantiimehhanismi loomine • Gaasitaristu arenduseks olulised majandusarenguotsused, sh dekarboniseerimine • Kõrge lisandväärtusega energiaintensiivsetele ettevõtetele soodsa majanduskeskkonna loomine • Energiasüsteemi kliimakindluse tagamine (sh kriisiolukordade ennetus) • Fossiilkütustel küttelahenduste (maagaasi, põlevkiviõlil ja põlevkivil kaugküte) välja vahetamise kiirendamine ja vajadusel toetamine Energiatõhusus • Erinevate sektorite (hooned, tööstus, põllumajandus, transport) energiatõhususe meetmete finantseerimisotsused • Kohalike omavalitsuste võimestamine regionaalsete kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomisega (vaja ka taastuvenergia kasutusele võtu ja tootmise nõustamiseks) Taastuvenergia • Taastuvenergia vähempakkumine • Elektrisõidukite laadimistaristu kavandamist mõjutavad otsused (automaks, vedelkütuste maksustamine) • Kohalike energia- ja kliimakavade metoodika ühtlustamine ja kohustuslikuks muutmine • Erinevate sektorite digitaliseerimise ja integreerimise käivitamine ENMAK 2035 alaeesmärkide täitmiseks kavandatavate tegevuste ajakava on järgmine: Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kavandamisel on arengukavas arvestatud järgmiste eeldustega: • Elektritarbimine kasvab • Taastuvelektri 100% tarbimisele minnakse üle aastaks 2030 • Elektritootmises peavad juhitamatu (tuule- ja päikeseenergia) elektritootmise kõrval olema tagatud kliimasõbralikud juhitavad võimsused • Tuule- ja päikeseelektri tarbimise tõhustamiseks ja tasakaalustamiseks tuleb kasutusele võtta salvestid • Tarbimise juhtimine tuleb rakendada nii tiputarbimise kui toodangu ülekoormuse nihutamiseks • Kliimaneutraalsest energiatootmisest ja kliimakindluse tagamisest lähtuv elektrivõrgu tugevdamine • Taastuvenergiale üleminek tähendab energia tootmise, ülekande, tarbimise, turgude ja seotud majandussektorite reformi 7  • Kohalike omavalitsuste võimestamise vajadus (regionaalsete kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomine, nt maakondade arenduskeskuste juurde) Peamised sõnumid elektrivarustuses: 1. Taastuvelektri tarbimise 100% katmiseks on vaja juurde taastuvelektri toodangut ~6 TWh (planeeringuid on töös 8 TWh mahus, investeerimisotsused 2026-2028), sh meretuuleenergia lisandub pärast aastat 2030 2. Tuule- ja päikesetoodang ning salvestus toovad meile soodsad elektrihinnad 60% tundidest aastas, suuremahuline taastuvenergia lisandumine süsteemi aitab meil saavutada kliimaeesmärgid ja alla tuua elektrituru hinda, kuid peame arvestama täiendavate kulukomponentide lisandumisega elektri lõpphinnale, st tõenäoline on võrgutasu tõus, lisaks täiendavate sagedusreservide (süsteemiteenuste) kulude kasv ning strateegilise reservi loomise kulu. 3. Juhitava võimsuse tagamine 1000MW mahus, pärast aastat 2035 juhitava võimsuse tagamine 1200MW 4. Aastani 2035 on vajadus 3-5 põlevkivil töötavat plokki läbi reservvõimsuse mehhanismi, sh tuumajaama tulekul alternatiivina uuele gaasil põhinevale võimsusmehhanismile, pikendada põlevkivi reservi kuni tuumajaama tulekuni. 5. 2025. aastal tehakse hange täiendava sagedusreservi leidmiseks, mis toob 2028 (2030) uut gaasivõimsust 150-400 MW (sõltub hanke tulemustest), vastavalt elektrituru arengutele (kui puudujääk jääb), tuleb strateegiline reserv asendada turuülese võimsusmehhanismiga, mis toob turule uut kindlat tootmisvõimsust 2032+ vaatest (täiendavad gaasijaamad) 6. Salvestuse ja tarbimise juhtimise edendamine aitab vähendada hindade volatiilsust, võidelda hinnatippudega ja siduda süsteemi rohkem taastuvat energiat, mõjutab võrguinvesteeringute vajadust. 7. Tarbijad saavad tulevikus ise oma elektrikulusid juhtida (sh mõjutada osakaalu sissetulekust) ja hinnasäästu saavutada paindlikuma tarbimise (tiputarbimise välisel ajal), omatarbeks tootmise ja rakendamise kasutusele võtuga, suurtarbijad taastuvelektritootjatega elektri otseostulepingute sõlmimisega. 8. Kriitilise infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamine (sh hübriidohtudega toimetulekuks) 9. Elektrivõrgu valmisoleku tagamine kliimaneutraalseks energiatootmiseks (sh ülekandevõrgu arenduskohustuse laiendamine, fikseeritud liitumistasu, kesk- ja madalpingevõrgu kliimakindlamaks muutmine, võrgukvaliteedinõuete erisused tarbimise juhtimise ja paindlike liitumistega investeeringute vajaduse vähendamine) Gaasivarustuse sõnumid: 1. Gaasitarbimise prognoos täna ebaselge, sh võrgu hoidmise vaates: 1 TWh Lätis varu, kuid gaasitarbimine näitab vähenemist pikas perspektiivis. Kui meile lisanduvad uued gaasi jaamad (150-400MW), kui palju tõuseb tarbimine ja kui palju on vaja varu hoida, kas kliimaneutraalsuse vaates peaks olema hankes biogaasi nõue? 2. Gaasitaristu arendamine vastavalt nõudlusele - lähiaastate otsused. 3. gaasivaru hoidmise kohustus: Kohustus on hoida 15% gaasivaru lähtudes viie viimase aasta keskmisest aasta tarbimisest. Palju on meil vaja tulevikus gaasi hoida strateegilises gaasivarus? Pakrineeme haalamiskai on meil olemas kriisiolukordadeks. Gaasi hoidmine on kulu tarbijatele, kuid samal ajal vajalik kriisideks valmisoleku tagamiseks. 4. haalamiskai funktsioonide mitmekesistamine: Kuna valdavalt saab haalamiskai olema ilma kasutuseta, siis tuleks otsida võimalusi selle kasutamiseks (sh soovi korral kasutamiseks turuosalistele täiendava gaasi toomiseks). 8  5. hinnaohje: võrgutariifide kujundamine (ühes hinnatsoonis Balti riigid ehk Eesti tarbijaid kõige vähem ja sedakaudu toetame kogu regiooni tarbijaid, tariifimetoodika ülevaatamisel arvestada transiidi osakaalu ACER 4 a tagant, küsida Konkurentsiametilt), hulgi- ja jaeturgude ühendamine regulatsioonide ühtlustamisega, bilansitsooni laiendamisega Leetu ja Soome, nõuded müüjatele ja andmevahetusplatvormile 6. biometaani vastuvõtuvõimekuse loomine: gaasivõrgu optimeerimine arvestades biometaani transpordi vajaduse ja võimaluse tagamisega, vajalik lahendada koostöös põllumajanduse ja transpordiga 7. rõhk gaasisüsteemis langeb jm olukordades toimepidevuse tagamine 8. gaasivõrgu kasutus ekspordiks juhul, kui Eesti siseselt gaasi tarbimine langeb 9. biometaani tootmine hinnaga 50-60 eur/MWh on konkurentsivõimeline elektritootmises Olulisemad kavandatud tegevused, tähtajad ja vastutajad Olulisemad kavandatud tegevused Tähtaeg Vastutajad Elektrivarustuse tagamine Elektrienergia juhitava tootmisvõimsuse tagamine 2027 Kliimaministeerium, Elering Kliimaministeerium, süsteemi- ja bilansihaldurid, Tarbimise juhtimise käivitamine kõigil turu tasemetel 2027 turuoperaatorid ja agregaatorid Elektrituru Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamine 2025-2027 Kliimaministeerium, Elering Elektrisalvestuse käivitamine 2030 Kliimaministeerium, salvestite omanikud Elektrivõrgu arendamine (sh välisühendused) 2035 Kliimaministeerium, Elering, Elektrilevi Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu Kliimaministeerium, Elektrilevi, suurendamine 2037 energiatootjad, kohalikud omavalitsused Gaasivarustuse tagamine Balti ja Soome hulgituru arendamine 2026 Kliimaministeerium, Elering Gaasiinfrastruktuuri ja -varu tagamine Pidev Kliimaministeerium, Elering, Eesti Varude Keskus Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, biometaani tootjad, 1 TWh taastuvgaasi tootmisvõimsuse loomine 2030 kohalikud omavalitsused Kütte ja -jahutuse tagamine Fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja Kliimaministeerium, kaugkütte ettevõtjad, heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine 2040 kohalikud omavalitsused Kliimaministeerium, kaugjahutuse ettevõtjad, Kaugjahutuse arendamine 2050 kohalikud omavalitsused Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid modelleeriti, kaasnevad sotsiaalmajanduslik mõju ja riskid hinnati ning stsenaariumide elluviimise tegevuskavad koostati järgmistes rahvusvaheliste ekspertrühmade poolt koostatud uuringutes: 9 Arvestades toodangut, elektrihinda ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist aitavad kliimaneutraalsele elektritootmisele üle minna eelkõige taastuvenergia ja salvestuse stsenaarium, tuumaenergia stsenaarium ja taastuvgaasi stsenaarium. Neis stsenaariumides väheneb kasvuhoonegaaside heide eeldusel, et põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi alates 2030 biomassiga, mõningast heidet tekitaks aastal 2050 fossiilgaas juhul, kui seda veel tekib (põlevkiviõli uttegaasi kasutusel põlevkivielektrijaamades). Elektritootmise stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2030 2035 2040 2050 Referentsstsenaarium 763 431 98 187 Taastuvenergia ja salvestus 782 433 84 79 Tuumastsenaarium 754 397 41 30 Taastuvgaasi stsenaarium 728 402 77 68 Fossiilkütustel katelde asendamisel süsinikneutraalsete lahendustega väheneb kasvuhoonegaaside heide nulli soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumides aastaks 2050. Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2022 2030 2040 2050 BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 1 312 786 352 12 Elektristsenaarium 1 322 876 363 0 Kaugkütte stsenaarium 1314 844 409 0 Lokaalkütte stsenaarium 1304 736 300 0 Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1309 785 349 0 Prognoosid Prognoosid 2022 2025 2030 2035 2040 2050 Elektritarbimine*, TWh 8,5 9,2 9,9 11,3 13 16 Gaasitarbimine24, TWh 3,8 3,7 3,3 2,2 1,5 1,3 *2022 tegelik tarbimine25, 2025 ja 2035. 2030 Eleringi VKA 2023, 2040 ja 2050 tarbimine kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus, prognoos ei sisalda võimalike suurtarbijate lisandumist. 24 2022. aasta andmed https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__energeetika__energia-tarbimine-ja- tootmine__aastastatistika/KE0230/table/tableViewLayout2, 2025-2050 joonis 3.7 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee) 25 2022 https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudised/2022-aasta-elektri-ja-gaasituru-kokkuvote-oli-hinnasokkide-aasta 10 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide täitmise prognoos Eesti eesmärgiks energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on toota taastuvatest allikatest 2030 aastast alates vähemalt Eesti elektrienergia tarbimise koguse jagu elektrienergiat. Eesti üldine taastuvenergia eesmärk on aastaks 2030, et taastuvenergia peab moodustama vähemalt 65 % riigisisesest summaarsest lõpptarbimisest. Taastuvenergia direktiivis seatud uue sihttaseme kohaselt peab maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustama vähemalt 29 % (EnKs-s veel 14%) kogu transpordisektoris tarbitud energiast, kuid selle saavutamise meetmeid pole veel välja töötatud (joonisel toodud trajektoor on indikatiivne). Selle tulemusel muutub taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises moodustades 69%. Soojuse summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama aastaks 2030 vähemalt 63%, kuid soojuspumpade kasutuse kasv suurendab soojuses taastuvenergia osakaalu. Eesti taastuvenergia eesmärkide26 täitmise prognoos: Maksumuse prognoos Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kogumaksumus on alusuuringute põhjal järgmine: • ELEKTER - riigi poolne toetus taastuvelektri vähempakkumistele 37-209 mln eurot aastal 2030 käivitab 9 -14,6 mlrd eurot maksvaid koguinvesteeringuid taastuvelektri tootmisse aastani 2050 sõltuvalt teostatavast stsenaariumist; • SOOJUS - soojus- ja jahutusmajanduses kuni 2,2 mlrd eurot aastani 2050 sõltuvalt valitavatest tehnoloogiatest ja eeldusel, et hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia täidetakse; • TAASTUVGAAS - gaasivarustuse dekarboniseerimisel 1,3 mlrd eurot biometaani stsenaariumis ja 5,2 mlrd eurot vesiniku stsenaariumis; • TÕHUSUS - energiatõhususe direktiivi sihttasemete saavutamiseks aastaks 2030 on investeeringute vajadus kuni 15,2 mlrd eurot, sh avaliku sektori kulud kuni 5,3 mlrd eurot. 26 Energiamajanduse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023008, taastuvenergia direktiivi muudatus EL 2023/2413 11 ENMAK 2035 kavandatud tegevustega seotud kulud (täiendamisel), sh Eesti taastekavas27: Kulud, mln eurot 2025-2030 2030-2035 Rahastusallikad Juhitav võimsus (sh strateegiline reserv) 240 240 Võrgutasu sh tuumaprogrammi loomine? 35 38 Riigieelarve28 Energiasalvestid 9,6 - Taastekava Võrgu tugevdamine 74,2 - Taastekava Täiendavad välisühendused - - Ülekoormustulu ja Euroopa fondid Taastekava, taastuvelektritasu Uued taastuvelektri võimsused 98,6429 - (vähempakkumised) Varu hoidmine, kuni 1 TWh 930 Gaasi varumaksemäär Pakrineeme haalamiskai ülevalhoidmine LNG vastuvõtuvõimekuse tagamiseks 4,231 Gaasi varumakse määr Võrgutasudest 4,5-35 mln eurot/a sõltuvalt Gaasi taristu arendamine - - stsenaariumist Biometaani tootmine 1 TWh 20,2 Taastekava Biometaani 3 sisestuspunkti väljaehitus 7 Struktuurivahendid Kaugkütte taristu arendamine 22,5 - Struktuurivahendid Jahutus - - - KOKKU 520,34 278 Taastekava jm allikad sh riigi osalus 275 278 ENMAK 2035 eelnõu elluviimisega eeldatavalt kaasnevad mõjud Sisustatakse pärast mõjude hindamisi 27 Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 28 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne lk 46 Tuumaenergia töörühm | Kliimaministeerium 29 Avamere tuulepargid 66,8 mln eurot ja taastuvenergia arendamise kiirendamine 31,84 mln eurot Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 30 Orienteeruvalt 1,5 mln eurot aastas, kulu võib muutuda seoses varu hoidmise hinna muutusega. 31 Orienteeruvalt 0,7 mln eurot aastas, kulu võib jooksvalt muutuda. 12  1. ENERGIAJULGEOLEKU OLUKORRA ANALÜÜS Eesti eesmärk on saavutada taastuv- ja kliimaneutraalsele energiavarustusele üleminek ja hiljemalt aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Järgmise kümnendi alguseks tuleb saavutada taastuvelektri toodang lõpptarbimise suhtes 100%. Seni fossiilsetel kütustel tuginenud energiamajandus tuleb ümber kujundada, et luua uus ja jätkusuutlikum energiasüsteem. Arvestades energiajulgeolekut laiemalt, see ei lahenda traditsioonilisi julgeolekuohte ja probleeme, vaid valdkonna ja tehnoloogia arenedes tekib tõenäoliselt juurde uusi lahendamist vajavaid küsimusi. Energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga tuleb nende olukordade ennetamiseks pikaajaliselt arvestada järgmiste aspektidega: Tabel 1.1 Energiajulgeoleku tagamisel arvestatavad aspektid. ENERGIAJULGEOLEK Töö- ja varustuskindlus: Avatud energiasüsteem: Turvalisus: Elektrivarustus ja -süsteemi Välisühenduste ja Ohuvalmidus rahvusvahelisel, stabiilsus tootmisvõimsuste piisavus riiklikul ja kohalikul tasandil Soojus- ja jahutusvarustus Tarbimise katmine Energiatõhus tootmine ja Kütusevarustus kliimasõbraliku energiaga tarbimine Kriisivalmidus Kliimaneutraalne ja Hajaenergeetika Energiatõhus ja kliimakindel konkurentsivõimeline majandus Energia taskukohasus elektrivõrk Sektorite integreerimine Energiajulgeolek on ja jääb Eesti julgeoleku ja majandustegevuse nurgakiviks ning küllusliku taastuvenergia olemasolu võib saada Eesti majanduse kasvumootoriks ning annab võimaluse suurendada energiasõltumatust. Eesti eesmärk on saavutada ja säilitada ka edaspidi täielik energiasõltumatus Venemaa Föderatsioonist ning muuta oma energiaportfell mitmekesisemaks. Elektri varustuskindluse riskide vähendamiseks kindlustatakse piisavas ulatuses juhitavaid võimsusi. Eesti tugevdab koos Läti ja Leeduga oma elektrisüsteeme. Protsessi lõpuleviimisel saavad Balti riigid end lahti ühendada Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene elektrisüsteemidest, et ühineda Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.32 Regiooni energiajulgeoleku suurendamine eeldab tihedat koostööd naaberliikmesriikidega, sh täiendavate välisühenduste planeerimisel ning seoses kriisi- ja ohuvalmidusega. Eesti energiamajandust mõjutavad otseselt või kaudselt ka globaalsed megatrendid, millega tuleb energiajulgeoleku tagamisel arvestada aastaks 203033: • maailma keskmine õhutemperatuur on 1,5 kraadi soojem võrreldes tööstuse eelse ajaga; • maailma rahvastik kasvab 1 miljard elaniku võrra ehk Maal elab siis 8,6 miljardit elanikku; • maailma rahvastik vananeb (12 % on üle 65 aastased, täna 8%); • jätkuv linnastumine (üleilmselt lisandub linnadesse järgmise 25 aastaga 3 miljardit elanikku), seejuures linnades kasutatakse 60-80% energiaressursist, tekib 70% heitest ja seal luuakse 80% maailma kogutoodangust; • globaalne energiavajadus kasvab 1,7 % aastas ja see vajadus kaetakse peamiselt fossiilkütustega; • Euroopa on jätkuvalt energiaimpordi sõltuvuses, mida leevendab kütusevabade energiaallikate kasutuselevõtt; • maailma rahvastikust 90 % oskab lugeda, 75% neist on internetiühendusega ja nende liikuvus järjest suureneb põhjustades kasvavat vajadust energia järele; 32 Eesti julgeolekupoliitika alused. 2023. 33 Megatrendid 2030 https://ec.europa.eu/assets/epsc/pages/espas/chapter1.html 13  • tehnoloogilise progressi tulemusel on andmemassiividel senisest olulisem tähtsus ja tehisintelligentsi roll kasvab. Energiajulgeoleku põhiprobleemid on kirjeldatud ENMAK 2035 koostamise ettepaneku lisas 434 ja energiajulgeoleku tagamise väljakutsed ENMAK 2035 koostamist ettevalmistanud töörühmade kavandamise aruandes35, ENMAK 2035 koostamise ettepanekus vastuseid vajavad küsimused on vastatud töörühmade poliitikainstrumentide aruandes36 Eesti energiajulgeoleku tagamisel on peamised väljakutsed37: • piisava tootmise ja tarnimise infrastruktuuri (sh välisühendused) ning turgude toimimise tagamine, et katta igal ajal Eestis energia kättesaadavus; • elektrisüsteemi ühendamine Mandri-Euroopa sagedusalaga ja täiendavate turgude (nt kiired sagedusreservid) käivitumine; • elektritarbimise kasvul erinevates sektorites energiasüsteemide ja –turgude integreerimine; • põlevkivi asendamine muude juhitavate tootmisvõimsustega juhitamatu energiatootmise kasvades; • energiasüsteemi paindlikkuse tagamine tarbimise juhtimise teenuste ning salvestuse arendamisega arvestades täiendavate välisühenduste, juhitavate ja juhitamatute võimsustega; • vajadus defineerida ja lahti mõtestada energiapiisavus ja selle seos varustuskindlusega; • elektrisüsteemi turvalisuse suurendamine (võrgu füüsiline turve, merealuse võrgu kaitse, sõltuvuse vähendamine kolmandate riikide seadmetest, hübriidohtudega toimetulek, sh küberturve); • sotsiaalmajanduslikult kõige optimaalsete lahenduste leidmine ning investeeringute teostamine, et tagada energia taskukohasus ja tarbijate energiaostuvõime; • varude tagamine nii normaal- kui ka kriisiolukordades (nt gaas, erinevad kütused, sh puit); • hajapiirkonna võimekuse tõstmine toota lokaalselt energiat;. • energiatõhususe saavutamine (sh inimeste harjumuste muutmine) ja vajadus diskuteerida energiapiisavuse teemal38. Ressursside ja toomisvõimsuste kavandamist mõjutavad järgmised aspektid: • erinevate tootmistehnoloogiate olemasolu ja tehnoloogia küpsusaste (taastuvenergia, tuumaenergia, salvestustehnoloogiad); • kohalike omatarbeks ja tarbimise lähedal paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine; • loobumine põlevkivil ja muudel kõrge süsihappegaasi sisaldusega energiaallikatest, arvestades sealjuures ka vajadusega tagada varustuskindlus; • regioonide ülese energiataristu ühendatus (elekter, gaas, vesinik); • kaevandatavate maavarade sh kriitiliste maavarade kättesaadavus ja hind; • tuumaenergia potentsiaali võimalik rakendamine; • geopoliitiline olukord ja selle mõju riigipiire ületavale energiataristule ning tarneahelate toimivusele; • kliimamuutuse vältimiseks või selle tagajärgede leevendamiseks sõlmitud rahvusvaheliste lepingute olemasolu; • energiaallikate kättesaadavus, tehnoloogia rakendatavus ja maailmaturul kütuste hinna muutused; • tehnilised aspektid, tehnoloogiate areng ja innovatsioon; • sotsiaalsed aspektid, nagu volatiilsed energiahinnad, kasvav nõudlus (taastuv)elektri järele nii Eestis kui ka teistes riikides; • kaubanduspartnerite ootused tarbida rohelisest energiast toodetud tooteid. ENMAK 2035 koostamise ettepanekus toodud arengukavaga lahendamist vajavad küsimused on täpsemalt vastatud lisas 1. 2. EESTI ENERGIAPOLIITIKA EESMÄRGID Eesti energiamajanduse arengukava 2035 loomisel ja elluviimisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti energiamajanduse, -süsteemi ja -turgude arendamine põhineb Euroopa ja Eesti seadusandlusel. Energiasüsteemi muutmisel keskkonnasäästlikuks on oluline tagada Eesti riigi energiajulgeolek ja energiasüsteem, mis toetaks Eesti riigi majanduslikku konkurentsivõimet võrreldes ülejäänud Euroopaga ning loodud poliitikainstrumendid ennetaksid vähekaitstud tarbija energiaostuvõimetusse sattumist. Eesmärgid ja poliitikainstrumendid on koostatud ENMAK 2035 ettevalmistanud töörühmade ettepanekute alusel39 ja arvestades ENMAK 2030 rakendamise aluseks olevaid seniseid energeetika ja maavarade 34 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) 35 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 36 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee) 37 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 38 Töörühmade kavandamise vahearuanne https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023- 01/ENMAK_T%C3%B6%C3%B6r%C3%BChmade%20kavandamise%20vahearuanne_9.01.pdf 39 II aruanne ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 14 programme40 tagamaks riigieelarvestrateegiat arvestav energiapoliitika järjepidev kujundamine, planeerimine ja täitmine. Energiajulgeoleku ja majandusarengu tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele ja -tarbimisele üleminekuga tuleb pikaajaliselt arvestada järgmiste põhimõtetega: 1. Eesti energiatarbimise katmiseks peab olema tagatud varustuskindlus, st piisav tootmise ja tarnimise infrastruktuur ning turud katmaks igal ajal Eestis taskukohase hinnaga energia kättesaadavus. 2025 aastast on Eesti elektrisüsteem osa Mandri-Euroopa elektrisüsteemist ja Eesti tagab Mandri-Euroopa reeglite nõuetele vastava koguse sagedusreserve. Selleks ajaks on loodud vajalik reeglistik salvestusvõimekuste osalemiseks kõikide energiasüsteemi teenuste pakkumisel, planeeritud on pikaajaline üleminek vähemfossiilsetele energiakandjatele, elutähtsate teenuste pakkumise võimekus on tagatud (ka siis, kui turupõhiselt ei ole tootjad võimelised seda tegema); 2. Energiasüsteemi arendamine peab lähtuma Eesti majanduse arengu vajadustest – taastuvenergia areneb turupõhiselt, vajadusel rakendatavate toetusmeetmete välja töötamiseks kasutatakse tehnoloogianeutraalseid ja turupõhiseid (sh vähempakkumise) lahendusi toomaks Eestis turule aasta läbi tootvad võimekused, tarbijate kaasamine (päritolutunnistused). 2.1 Eesti energiamajanduse visioon aastani 2050 Energeetiliselt sõltumatule ja kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks on vajalik töötada järgmiste sihtide teostamise nimel (joonis 2.1): Joonis 2. Eesti energiamajanduse pikaajalised sihid Kliimaneutraalse energiatootmise uuringute kohaselt on elektri- ja soojusenergia tootmise heide aastal 2030 1,5 mln t CO2ekv ja aastal 2040 alla 0,5 mln t CO2ekv. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete riikliku prognoosi kohaselt on elektri- ja soojusenergiast aastal 2030 heide 1,8 mln tCO2ekv ja aastal 2040 heide alla 1 mln tCO2ekv41. Arvestades peatükis 1 kirjeldatud energiajulgeoleku käsitlust ja megatrende, ajakohastab käesolev arengukava kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 esitatud energiamajanduse arenguvisiooni aastaks 2050 järgnevalt: Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris nt biometaani tarbimise näol. Vastavalt strateegiale „Eesti 2035“ (ja/või koostatavale kliimaseadusele, kui see sätestab teise eesmärgi) tagab Eesti energiajulgeoleku aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatootmisega. Välja kujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmispotentsiaal on kasutusele võetud. 40 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 41 Lisa 3. Kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosid gaaside ja kategooriate kaupa 2023 https://kliimaministeerium.ee/rohereform- kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-he 15 Eestist on kujunenud Euroopa energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat ühiskondlikult parimal viisil rakendav riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Riigil on välja töötatud kindel ja pikaajalise visiooniga ressursside omanikupoliitika, mis toetab Eesti tööstussektori arengut. Taastuvenergiaallikate kasutamise eest saadav riigi omanikutulu suunatakse energia jätkusuutlikkuse tagamisse, kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumine pärast fossiilkütuste kasutuse lõppemist. Energiatõhususse, kodumaiste kütuste tootmise edendamisse ja teadmiste põhisesse majandusse suunatud riigieelarvelised vahendid on majanduskasvu üheks mootoriks, läbi mille suurenevad riigi maksutulud, tööhõive ja eksport. Eesti energiamajanduse investeeringud on tasakaalus majanduse arenguga. Uued investeeringud tehakse heas koostöös lisanduvate suurtarbijatega, pakkudes osapooltele vajalikku kindlust. Eesti energiamaastik on mitmekesine, rakendades maksimaalselt kohalikke ressursse, olles seeläbi paindlik, tagades varustuskindluse, energiajulgeoleku ja jäädes samal ajal looduse piiridesse. Energiataristu välisühendused on strateegilise tähtsusega majandusarengu kontekstis, tagades suuremat paindlikkust tarbijatele, tootjatele ning täiendavalt varustuskindlust, energia julgeolekut ja fossiilkütustest vaba energiaga varustatust. Eesti on saavutanud endale seatud eesmärgid kliimaneutraalse energiasüsteemi poole liikumises. Käesolev arengukava panustab energiasüsteemi paindlikkuse kasvu (tarbimise juhtimine, salvestuse kasv) ja läbi kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku ka pikaajalise energiapiisavuse tagamisse. Pikaajalises vaates tuleb energiajulgeoleku tagamisel arvestada mh sotsiaalmajanduslike aspektidega tagamaks energiapiisavust42. See eeldab energia, materjalide, maakasutuse ning veekulude suurenemise ja ületarbimise vältimist viisil, mis garanteeriks kõigi inimeste heaolu planetaarsetes piirides43. Energiapiisavuse järgimine võimaldaks tagada keskkonna säilimise ja tasandataks inimeste heaolu taset vähendades kääre baastasemest madalaima ja ületarbiva inimese heaolu taseme vahel. Energiapiisavus tähendab, et igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte “tahtmispõhise”, heaolu garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire44. Näiteks Šveits pürgib 2000 W ühiskonna poole, st elaniku kohta tarbimist 63 GJ/a. Kui ELi keskmine primaarenergia tarbimine elaniku kohta on 132GJ/a ja maailma keskmine 63GJ/a45, siis lähtudes Eesti 2022. aasta primaarenergia tarbimisest 54,4 TWh ja elanike arvust 1,34 mln inimest, oli keskmine 146 GJ/a ehk üle EL keskmise. Energiajätkusuutlikkuse tagamiseks vastava kontseptsiooni loomiseks on välja pakutud nt minimaalsete ja maksimaalsete energialimiitide46 välja töötamist lähtudes heaolu piiridest ja tarbimiskoridoride sätestamisest. Samas ei tohiks progresseeruv põhistamata energiatarbimise piiramine olla aktsepteeritud ega piirata energiaintensiivseid ettevõtteid, mis toodavad kohalikust toormest kõrge väärtusega kestlikke tooteid. Oluline on toetada energiaintensiivse tööstuse ressursitõhusamaks muutumist. Pikaajalises vaates tuleb energia tootmise ja tarbimise planeerimisel energiapiisavuse tagamiseks: • hinnata majanduspoliitilisi stsenaariume energia tarbimiseks ja energia väärindamiseks, • hinnata heaolu tagamiseks vajaliku ja piisava energiakoguse olemasolu inimese kohta aastas, 42 Energiapiisavus (ingl k energy sufficiency) on kollektiivse ja individuaalse tegutsemise viis, mille lähtepunktideks on vajaliku energia määra analüüsimine ja alandamine ning eeliste loomine energiat vähem nõudvatele toodetele, tegevustele ja teenustele. Energiapiisavus kirjeldab olukorda, kus igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte “tahtmispõhise”, heaolu garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire (ELF kirjalik tagasiside 30.03.2023) 43 IPCC WG3 SPM 2022, lk. 41 44 Burke MJ. Energy-Sufficiency for a Just Transition: A Systematic Review. Energies. 2020; 13(10):2444. https://doi.org/10.3390/en13102444 45 Measuring & selecting policies to complement energy efficiency policies | Policy brief | ODYSSEE-MURE 46 Meede nr. 90, Suure Siirde 92 soovitust energiapöördeks https://suursiire.ut.ee/et/sekkumispunktid/sekkumised-energiasusteem/ 16  • töötada välja energiapiisavuse tagamiseks kriteeriumid, mõõdikud ning energiapiisavuskavad sektoripõhiselt (kõigile sektoritele), • kavandada ja tagada võimekus rahuldada nõudluse, salvestuse ja tootmise ebakõlasid vajaduspõhiselt. 2.2 Üldeesmärk energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalse energiatootmisega ENMAK 2035 töörühmade47 üldeesmärgi sõnastuse ettepanek: ENMAK 2035 eesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. ENMAK 2035 üldmõõdik 1: energiasektori kasvuhoonegaaside heide vastavalt kliimaseadusele ENMAK 2035 üldmõõdik 2: Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) energia jätkusuutlikkuse indeks, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja hinda ning energeetika keskkonnasäästlikkust48. ENMAK 2035 üldeesmärgi täitmist peegeldab Eesti positsioon energeetikaga seotud erinevates globaalsetes riikide järjestustes: • 2022. aastal WEC energia jätkusuutlikkuses 9. koht 127 riigi järjestuses;49 • 2023. aastal säästvas arengus 10. koht 166 riigi järjestuses;50 • 2023. aastal Maailma Majandusfoorumi energiapöörde efektiivsuses 10. koht 120 riigi järjestuses.51 Arengukavaga kavandatud tegevused panustavad Eesti positsioonidesse globaalses riikide võrdluses energiajulgeoleku ja – jätkusuutlikkuse tagamisel. Üldeesmärgi saavutamise eelduseks on järgmised poliitilised otsused: Varustuskindluse tagamisel ● kliimaseaduse sisu ja vastuvõtmine, sh põlevkivi kasutuse lõpetamine elektrienergia tootmisel (kasutuse võimalus elektrienergia tiputarbimise katmisel, reservvõimsusena elektrienergia tootmisel?) ● tuumaenergia kasutusele võtt või kasutusele võtust loobumine ● võimsusmehhanismi edasiarendamine ● energiasalvestuse turubarjääride eemaldamine ning garantiimehhanismi loomine ● gaasisüsteemi arenduseks olulised majandusarenguotsused, sh gaasisüsteemi dekarboniseerimise siseriiklikud sihttasemed ● kõrge lisandväärtusega energiaintensiivsetele ettevõtetele soodsa majanduskeskkonna loomine ● energiasüsteemi kliimakindluse tagamine (sh kriisiolukordade ennetus) ● fossiilkütustel küttelahenduste (maagaasi, põlevkiviõlil ja põlevkivil kaugküte) välja vahetamise kiirendamine Energiatõhususe saavutamisel ● erinevate sektorite (hooned, tööstus, põllumajandus, transport) energiatõhususe meetmete finantseerimisotsused ● kohalike omavalitsuste võimestamine riigi poolt loodud regionaalsete kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomisega (vaja ka taastuvenergia kasutusele võtu ja tootmise nõustamiseks) ● erinevate sektorite digitaliseerimise ja integreerimise käivitamine Taastuvenergiale üleminekul ● taastuvenergia vähempakkumine ● elektrisõidukite laadimistaristu kavandamist mõjutavad otsused (automaks, vedelkütuste maksustamine) ● kohalike energia- ja kliimakavade metoodika ühtlustamine ja kohustuslikuks muutmine ● soojusmajanduse elektrifitseerimine ning puidu kaskaadkasutuse järgimine energeetikasektoris 47 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee) 48 World Energy Trilemma Index | World Energy Council, sama üldmõõdik on kasutusel kehtiva ENMAK 2030 rakendamise seires 49 World Energy Trilemma Index | 2022 | World Energy Council 50 Sustainable Development Report 2023 (sdgindex.org) 51 WEF_Fostering_Effective_Energy_Transition_2023.pdf (weforum.org) 17 2.3 Alaeesmärgid mõõdikutega Üldeesmärgi täitmisel energiajulgeoleku tagamisega kliimaneutraalse energiatootmisega on alaeesmärgid ning mõõdikud alg- ja sihttasemetega toodud tabelites 2.1 ja 2.2. Tabel 2.1 Alaeesmärgid mõõdikute, alg- ja sihttasemetega. MÕÕDIKUD ALGTASE SIHTTASE Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine 52 Energiasõltuvusmäär 2021=1,4%53 2035=0% 54 Juhitav võimsus elektrisüsteemis 2022 = 1337 MW 2035 =>1000 MW* Varustuskindluse norm55 Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud Elektrisüsteemi black-start võimekuse olemasolu Pidevalt täidetud Pidevalt täidetud riigisiseselt (pärast kustumist süsteemi taaspingestamine) Elektrienergia netoimport56 2022=12,9% 2035=0% 57 Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1 ** 2023=114,9% 2035=>100% Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine 2022=21958 2035=<9059 kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa 2023 täidetud Täidetud Liidu keskmise60l Energia kättesaadavus ja taskukohasus61 2022=94/100 90-100 Kõige kallima kaugkütte hinna suhe keskmisse võrgu 2024=148% 2035=120% hinda62*** Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine Energia lõpptarbimine, TWh/a 2022=33,3 2030=30,19 Primaarenergia tarbimine, TWh/a 2022= 54,4 2030=45,72 Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest, % 2022=38% 2035=75% Taastuvelektri osakaal elektri tarbimises, % 2022=29% 2035=100% Taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % 2022=61% 2035=75-80% Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % 2022=4% (0,17 TWh63) 2035=33% (1 TWh64) 52 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. 53 KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD WWW.STAT.EE 54 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 55 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas § 14'1 lõikes 2 - 9 h ja 4,5 GWh aastas 56 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/et/ametist-kontaktid/aruanded 57 Elektri ja gaasituru aruanne 2022 Elektri- ja gaasituru aruanded | Konkurentsiamet 58 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 59 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel. 60 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Electricity_price_statistics 61 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for passenger and commercial vehicles) https://trilemma.worldenergy.org/#!/country- profile?country=Estonia&year=2022 62 Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad Konkurentsiamet https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/soojus/kooskolastatud- hinnad#kooskolastatud-sooju--2 63 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee) 64 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside 18 * Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes ** Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu arengukavas. 65 *** Mõõdik on veel täpsustamisel Mitmete tegurite (kõrged energiahinnad, kliima- ja keskkonnamõjud, vajadus kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu) koosmõjul on oluliselt tõusnud vajadus vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada taastuvenergia osakaalu. Taastuvenergia osakaalu suurendamine tekitab aga muutusi energiasüsteemis, kus tõuseb vajadus tagada taastuvenergiale tugisüsteem hõlmates nii projektide tasuvust (taastuvelektri müügilepingute ja salvestuse kasutuselevõtt) kui kiiret turule tulekut (planeeringute ja loamenetluste hõlbustamine, vabade võimsuste olemasolu). Lahendamist vajavad küsimused on toodud vastustega ka lisas 1. Suurendamaks taastuvenergia osakaalu võttis Eesti eesmärgiks toota taastuvatest allikatest 2030 aastast alates vähemalt Eesti elektrienergia tarbimise koguse jagu elektrienergiat. Taastuvelektri eesmärgi tõstmine tähendab, et taastuvelektri tootmisseadmed hakkavad paiknema üle Eesti, meile kõigile lähemal. Uues, tulevikukindlamas, elektrisüsteemis toodetakse elektrit hajatootmises. Seda nii näiteks kodumajapidamiste katustel kui ka suurtes tuuleparkides. Valmisolekut uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamiseks on vaja tõsta nii menetlusprotsesside kui ka näiteks elektrivõrguga liitumise osas. Nimetatud eesmärk on aastapõhine – seega ei pea igal ajahetkel olema 100%-line taastuvelektri tootmine täidetud, vaid võib esineda perioode, kus taastuvelektrit toodetakse tarbimisest rohkem ning perioode, kus taastuvelektrit toodetakse vähem kui tarbitakse. Eesti üldine taastuvenergia eesmärk energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on aastaks 2030, et taastuvenergia peab moodustama vähemalt 65 % riigisisesest summaarsest lõpptarbimisest. Taastuvenergia direktiivis seatud uue sihttaseme66 kohaselt peab maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustama vähemalt 29 % (EnKs-s veel 14%) kogu transpordisektoris tarbitud energiast, kuid selle saavutamise meetmeid pole veel välja töötatud (joonisel toodud trajektoor on indikatiivne). Selle tulemusel muutub taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises moodustades 69% (joonis 6). Soojuse summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama aastaks 2030 vähemalt 63%, kuid soojuspumpade kasutuse kasv suurendab soojuses taastuvenergiaosakaalu. Joonis 2.2 Eesti taastuvenergia eesmärkide67 täitmise prognoos (täpsustatakse REKK 2030 ajakohastatud versiooni koostamisel). 65 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032. 66 Taastuvenergia direktiiv EL 2023/2413 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413 67 Energiamajanduse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023008 19 Joonisel 2.2 oleva taastuvelektri trajektoori aluseks on võetud Eleringi elektritarbimise prognoos68. Kuivõrd Eleringi prognoos sisaldab endas vaid elektri lõpptarbimist ja kadusid ning taastuvelektri osakaal arvutatakse summaarse elektri lõpptarbimise vastu, mis sisaldab ka energiasektori omatarvet, siis lihtsustamise eesmärgil on tehtud eeldus, et energiasektori omatarve püsib samal ehk 2021. aasta tasemel kuni aastani 2030 (so ~990 GWh). Transpordisektori trajektooris (joonis 6) mängib olulist rolli taastuvelektri osakaal elektrisüsteemis kuivõrd eesmärgi saavutamiseks on eeldatud olulist elektriautode kasutuse kasvu. Saavutamaks 29 protsendilist taastuvenergia eesmärki transpordisektoris on eeldatud elektriautode arvu lineaarset kasvu 105 100 sõidukini aastaks 2030. Biometaani kasutuse tõusuks transpordisektoris eeldatakse ~386 GWh ning samuti eeldatakse biokütuste segamise lõppemist aastaks 2030. Viimane põhjustab ka osakaalu kõikumist kümnendi teisel poolel. Transpordisektori tarbimise prognoosimisel on kasutatud eeldust, et elektriautod asendavad fossiilsetel kütustel sõitvaid autosid ning elektriautod on keskmiselt 2,6 korda efektiivsemad kui fossiilsetel kütustel (so diisel ja bensiin) sõitvad autod. Aastaks 2030 on tehtud eelduste kohaselt transpordisektori summaarne lõpptarbimine ~7050 GWh, Kütte- ja jahutussektori trajektoorides on arvestatud soojuspumpade kasutuselevõtu suurenemisega ning biomassi kasutuse püsimisega samal tasemel. Vastavalt uuringule69 on 2050 vaates süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele lisandumas elektritarbimist maksimaalselt 11.4 TWh. Tarbimise muutus sõltub soojus- ning jahutusmajanduse arendamisel valitud stsenaariumitest. Elektrifitseerimise stsenaariumi valimisel on 2030 vaates täiendav elektritarbimine ca 1,9 TWh (jahutus, kaugküte ja lokaalküte), kaugkütte stsenaariumi valimisel aga ca 0,9 TWh. Stsenaariumi valik ja täpsustuv prognoos selgub 2024 aastal vastavalt ENMAK 2035 mõjude hindamistele. Eesti taastuvenergia ressurss võimaldab ambitsioonikate eesmärkide täitmist ning suuremahulist üleminekut taastuvkütuste kasutamisele nii tööstuses, transpordis kui energeetikas. Eestis saab taastuvenergiat toota tuule-, päikeseenergiast, puitkütustest, biogaasist ja -metaanist, nende kasutamiseks on kaubanduslik tehnoloogia ja seadmed olemas ning varusid piisavalt. Biomassi ressursi kasutamisel tuleb arvestada biomassi säästlikkuse kriteeriumidega. Hüdroenergia ressursside kasutus on praktiliselt ammendatud. Vesiniku kasutust on võimalik erinevate taastuvenergia lahendustega ühildada (nt tuule- ja päikesepargiga). Taastuvenergia järjest suurem osakaal erinevates sektorites soosib vesiniku laiemat kasutuselevõttu. Geotermaalenergia (maa süvasoojuse) kasutus on perspektiivne lahendus70. Taastuvelektri eesmärgi täitmise vaatest on väljakutseks pikad ja keerulised haldusmenetlused, sh planeerimismenetlused ning menetlusprotsesse takistavad asjaolud nagu ehituspiirangud, kohalike vastuseis ja kohalike omavalitsuste võimekus taastuvenergia arendusi menetleda. Samuti võrgu võimekus liita kulutõhusalt uusi taastuvelektri jaamu (suuremad kui mikrotootjad). Lisaks salvestustehnoloogiate vähene kasutuselevõtt (salvestusturu puudumine ja vastav regulatsioon). Oluline on ka 100% taastuvelektri eesmärgi saavutamine aastaks 2030 ning tagamine alates aastast 2030. Viie möödunud vähempakkumisega on toodud turule kokku 1,3 TWh taastuvelektrit, kavas on vähempakkumistega tootmisse tuua: 780 GWh hiljemalt 01.07.2027; 4 TWh maismaatuult hiljemalt 31.12.2029 ja 4 TWh meretuult hiljemalt 31.12.2033. Taastuvelektri edendamisega seotud tegevused on toodud joonisel 2.3. 68 Eesti elektriülekandevõrgu arengukava 2024-2033 https://elering.ee/node/2069 69 D8 - HC Project summary (1).pdf (energiatalgud.ee) 70 Eesti Geoloogiateenistus, Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk- Eesti, 2021. 20 Joonis 2.3 Möödunud ja käimasolevad tegevused taastuvelektri edendamiseks (2023 aasta seisuga). Transpordisektoris on oluline vähendada fossiilkütuste suurt osakaalu ning edendada biokütustelt elektriautodele üleminekut. Eesmärk on tagada aastaks 2030 taastuvenergia direktiivist EL 2023/2413 tulenev eesmärk tarbida transpordisektoris vähemalt 29 protsenti taastuvatest allikatest pärinevat energiat. Kütte- ja jahutussektoris väljakutseteks on keskkonnasoojuse (nt geotermaalenergia) ja heitsoojuse kasutuselevõtt. Samuti maagaasi täielik ja pikas perspektiivis mitte-säästlike puitkütuste asendamine küttesektoris. Eesti puitkütuste kasutust mõjutavad taastuvenergia direktiivi muudatused71, mis jõustuvad 21. novembril 2023 ja karmistavad metsa biomassile seatud säästlikkuse kriteeriumeid. Kuigi Eestis on seni olnud turupõhiselt energeetikas kasutusel puit, mis mujal kasutust ei leia ning mille väärindamiseks võimekus puudub, siis taastuvenergia direktiivist tulenevalt tuleb ka edaspidi arvestada toetuste maksmisel puitkütuseid kasutavatele käitistele, et energeetikasse peab jõudma kõige väiksema lisaväärtusega puit ehk arvestama peab puidu astmelise kasutamise põhimõttega ehk kaskaadprintsiibiga. Riikidel on lubatud teha erand kaskaadprintsiibi rakendamisest juhul, kui kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks. Samuti ei tohi metsa hankida suure bioloogilise mitmekesisusega aladelt, nt põlismetsast, rohumaadelt, looduskaitsealadelt. See on Eestis seadusandlikult tagatud. Uueks väljakutseks on kujunemas kaugjahutuse lahenduste loomine. Taastuvenergia tarnimise vaatest on äärmiselt oluline ja kiiret tegutsemist nõudev elektri jaotusvõrgu läbilaskevõime suurendamine, arvestades hajatootmise kasvu, salvestusseadmete turuletulekut ja elektriautode arvu kasvu (kiirlaadimisvõrgu väljaehitamine). Juhitamatute tootmisvõimsuse osakaal elektrisüsteemis suureneb ja juhitavate võimsuste osakaal väheneb, mis seab vajaduse rajada süsinikuheite vabasid juhitavaid võimsusi nt jaamad mis kasutavad säästlikku biomassi, biometaani, geotermaaljaamad ja tuumaelektrijaamad, kuid suureneb ka vajaduse täiendavate üleriigiliste ühenduste, salvestuse ja tarbimise juhtimise järele. Lõpptarbimise vaatest on oluline tegeleda kogukondade vastuvõtlikkuse suurendamisega uutele tehnoloogiatele, suurendades taastuvenergia toetusi, tõstes teadlikkust ja julgustades energiakogukondade teket. Valikute tegemist mõjutab jätkuvalt fossiilsete kütuste potentsiaalselt madalam hind, mis töötuses ja transpordis aeglustab taastuvenergiale üleminekut. 2.4 Sektorite vahelise integreerituse tagamine Taastuvenergia tootmine ja kasutamine pole omaette tegevus, vaid see tuleneb EL raamist, ülemaailmsetest tendentsidest, tootmise mitmekesistamise vajadusest, julgeolekukaalutlustest jne. Sellesse panustavad energiasääst ja elektrivõrkude arendamine (sh välisühenduste tugevdamine), kuid kliimaneutraalsusele 71 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413 21 üleminekuks on oluline nii energiasääst kui taastuvenergia tootmine ja kasutusele võtt kõigis majandustegevustes. Energia- ja majandussektorite integreerimine (sh digitaliseerimislahenduste abil) on võimalik läbimõeldud ja süsteemse koostööga kõigil tasanditel, sh erialaliitude, kohalike omavalitsuste, teadus- ja arendusasutuste, konsultatsioonifirmade kaasamisega riiklike eesmärkide täitmisel. Energiasüsteemide integreerimise tagamiseks aastaks 2035 lähtutakse käesolevas arengukavas järgmistest eeldustest: • erinevate majandussektorite sidumine, sh SKP kahekordistamiseks, energia tootlikkuse72 kasvatamiseks • hoonete rekonstrueerimisel toimub salvestuse (sh elektrisõidukite aku), soojuspumpade ja taastuvenergia (päikesepaneelid) kasutusele võtt • transpordivahendite järkjärguline üleminek elektrile ja alternatiivkütustele: taastuvenergia direktiivi viimase muudatuse kohaselt peavad aastaks 2030 taastuvkütused moodustama 29% kogu transpordi energiatarbest, praeguse prognoosi kohaselt vedelkütuste kasutus väheneb kasvuhoonegaaside heite prognoosi (15.03.2024) alusel seni kavandatud meetmetega tänaselt 8,3 TWh mahult 6,4 kuni 7 TWh-le aastaks 2035, täiendavaid meetmeid kavandamata on vedelkütuste tarbimine 3,7 TWh aastal 2050 ehk kliimaneutraalse majandusega riigiks selleks ajaks Eesti ei jõua täna kavandatud meetmetega73; 2024. aasta lõpuks koostatakse alternatiivkütuste poliitikaraamistiku kavand, mis täpsustab alternatiivkütuste kasutusele võtu võimalusi, sh tuleb arvestada elektrisõidukite akude salvestina toimimisega; vedelkütusevaru tagatakse Eestis vastavalt vedelkütusevaru seadusele74, st varu on igal hetkel tagatud ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Viimase kahe aasta jooksul Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaal on 48 %-lt suurenenud 76 %-ni. • elekter küttesse: elektriküttele, salvestusele ja soojuspumpadele üleminek • tööstusest heitsoojuse kasutus kaugküttes • biometaani toodangu kasv gaasitarbijatele (transpordis, energiatootmisel), 2035. aastaks annab biometaani toodang 1 TWh75 1/3 gaasiülekande mahust • taastuvelektri tarbimisele 100% üleminek toimub kõigis sektorites aastaks 2030, mh avaliku sektori eeskuju, omatarbeks toojad (sh kogukonnad), juhitavate võimsuste ja salvestuse tagamine 2030+ vaates • Pikemas perspektiivis autonoomse tootmise ja toimimise võimekuse kasvu, hoonete ja transpordivahendite sümbioosil toimivaid lahendusi (nt elektrisõidukite akude kasutus salvestina). Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab erinevates sektorites energiatõhususe meetmete76 rakendamist, taastuvenergia ja salvestite kasutusele võttu: 72 Eesti energia tootlikkus oli 2022. aastal kaks korda väiksem EL keskmisest. Näitaja tuleneb sisemajanduse koguprodukti (SKT) jagamisest antud kalendriaasta saadaoleva energia kogumahuga. Eurostat Energy productivity Online data code: t2020_rd310 Statistics | Eurostat (europa.eu) 73 https://www.kasvuhoonegaasid.ee/#/projections/sector/transport 74 Vedelkütusevaru seadus–Riigi Teataja 75 a Eesti Biogaasi Teekaart 2030 | Eesti Biogaasi Assotsiatsioon 76 Energiatõhususe meetmed uuringus Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 22 Joonis 2.4 Energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergia kasutusele võtt energiajulgeoleku tagamisel. 3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE Majanduse süsinikujalajälje vähendamine tähendab paljudes sektorites seniste kütuste asendamist elektriga. Nii asenduvad tulevikus transpordis ja kodude küttes kasutatavad fossiilkütused tõhusamate elektrienergiat kasutavate lahendustega (elektrisõidukid, soojuspumbad). Seepärast on paljude sektorite dekarboniseerimise edukus otseselt seotud puhta, soodsa hinna ja kõrge varustuskindlusega elektripakkumise tagamisega. Aastaks 2030 on Eesti võtnud eesmärgiks toota taastuvatest allikatest elektrit 100% aastase elektritarbimise mahust. Selle eesmärgi täitmisel on võtmetähtsusega roll elektrivõrgu (jaotus- ja põhivõrk) ümberehitamisel ja tugevdamisel piirkondades, kus uued taastuvelektri tootmisvõimsused rajatakse. Hajatootmise varasemast oluliselt suurem integreerimine võrku ja võrgu ümberehitamine ja tugevdamine taastuvenergiale soodsates piirkondades eeldab süsteemihaldurilt senisest erinevat lähenemist võrkude planeerimisel ja arendamisel. Süsteemihaldur Elering AS koostab igal aastal varustuskindluse aruande77, kus hindab Eesti elektrivarustuse tagatust. 2022. aasta aruandes tõdeb Elering, et varustuskindluse riskid on kasvanud seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Antud faktist tulenevalt on üha olulisem panustada Eesti elektrivarustuse tagamisse ja teha kiirendatud ning pikaajalisi otsuseid, mis on vajalikud üles kerkinud riskide leevendamiseks. Näiteks on Balti riigid ühiselt võtnud vastu otsuse kiirendatud korras desünkroniseerida oma elektrisüsteem Venemaa elektrivõrgust. Eleringi roll selle eesmärgi täitmisel on tagada ka piisava läbilaskevõimega ülekandevõrk. Selle ülesande piltlikustamiseks koostab ta üle kahe aasta elektrivõrgu pikaajalist 10 aasta võrgu arengukava. 2023 aastal koostatav arengukava on esmane selletaoline. Lisaks sünkroniseerimise jaoks juba tehtavatele investeeringutele planeerib Elering suurema mõjuga investeeringutest näiteks Estlink3, Saaremaa 330 kV ühendust, Eesti-Läti 4. ühendust ja suuremate tarbimiskeskuste võrgu tugevdamisega seotud investeeringuid. Lisaks põhivõrgule on sarnase 10 aasta võrgu arengukava koostamise kohustus nüüd ka jaotusvõrkudel, kes samuti peavad pikaaegsemalt ja avalikult oma võrku ette planeerima. 2023. aastal on kasutusel põhivõrgus võrgulepingutega tootmissuunalist võimsust hinnanguliselt ca 3000 MW ja valmis, kuid ühendamata liitumispunkte võimsusega 1007 MW. Liitumistes on täiendavalt veel ligi 77 https://www.elering.ee/varustuskindluse-aruanded 23 3000 MW78. Kokku on Eleringi hinnangul 2030. aastaks taastuvelektri eesmärgi täitmiseks vajalik ca 5500 MW tootmissuunalist võimsust79. Eesti elektritootmisvõimsus 2023. aastal on esitatud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Eesti elektritootmisvõimsus aastal 202380. Tootmisallikas Võimsus Maismaatuul 317 MW Hüdro 8 MW Päike 812 MW Põlevkivi 1330 MW Jäätmed 17 MW Maagaas 110 MW Põlevkivigaas 78 MW Biomass 397 MW Muud 20 MW KOKKU 3089 MW Elektritarbimise prognoos aastani 2050 on toodud tabelis 3.2. Tabel 3.2 Elektritarbimise prognoos aastani 205081 (ei sisalda võimalike suurtarbijate lisandumist). Prognoos 2022 2025 2030 2035 2040 2050 Elektritarbimine*, TWh 8,5 9,2 9,9 11,3 13 16 *2022 tegelik tarbimine82, 2025 ja 2035. 2030 Eleringi VKA 2023, 2040 ja 2050 tarbimine kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus Modelleeritud elektritootmise stsenaariumide83 kohaselt (tabel 3.3) on võimalik elektritarbimist katta aastal 2030 taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis. Tabel 3.3 Elektritoodang elektritootmise stsenaariumides. Toodang elektritootmise stsenaariumides, TWh 2030 2035 2040 2050 Referentsstsenaarium (Euroopa Komisjoni 2020. aasta võrdlusstsenaarium hõlmab nõudlust majanduslikult kulutõhusate power-to-X lahenduste järele) 8,5 9,1 9,6 19,1 Taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis (avamere tuuleenergia generaatorite võimsused on 1 GW aastaks 2030, 2 GW aastaks 2035, 3 GW aastaks 2040 ja 4 GW aastaks 2050) 11,8 15,2 18,6 22,7 Tuumastsenaarium 8,8 11,8 14,9 23,4 Taastuvgaasi stsenaariumis on 2030. aastaks Eestisse rajatud 1 GW mahus biogaasi võimsusi 8,5 9,1 9,7 17,6 Stsenaariumide modelleeritud elektri hind on esitatud tabelis 3.4. Tabel 3.4 Prognoositud elektri hind (LCOE) elektritootmise stsenaariumides. 78 Eleringi liitumiste tabel 79 Eleringi andmetel 2023 novembri seisuga 80 Entsoe transparency platform - https://transparency.entsoe.eu/generation/r2/installedGenerationCapacityAggregation/show 81 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 82 https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudised/2022-aasta-elektri-ja-gaasituru-kokkuvote-oli-hinnasokkide-aasta 83 Elektri uuringud | Energiatalgud 24  Elektritootmise stsenaariumides elektri hind (LCOE*), EUR/MWh 2030 2035 2040 2050 Referentsstsenaarium 97 103 109 103 Taastuvenergia ja salvestus 113 116 118 139 Tuumastsenaarium 88 91 95 88 Taastuvgaasi stsenaarium 98 102 105 101 *Levelized Cost of Energy, 2030-2050 prognoositud elektri hind (maksude, tasude, taastuvelektritoetuseta) Eestis kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus modelleeritud stsenaariumides (ei kajasta elektri turuhinda), uuringu tegevuskavade aruande joonise 3-3 alusarvutused. Antud elektritootmise stsenaariumides väheneb kasvuhoonegaaside heide enim (tabel 3.5) eeldusel, et põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi alates 2030 biomassiga, mõningast heidet tekitaks aastal 2050 fossiilgaas juhul kui seda veel tekib (põlevkiviõli uttegaasi kasutusel põlevkivielektrijaamades). Tabel 3.5 KHG heide elektritootmise stsenaariumides, tuhat tCO2ekv. Elektritootmise stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2030 2035 2040 2050 Referentsstsenaarium 763 431 98 187 Taastuvenergia ja salvestus 782 433 84 79 Tuumastsenaarium 754 397 41 30 Taastuvgaasi stsenaarium 728 402 77 68 Elektrifitseerimise kasvuga muutub aastaks 2035 oluliselt elektrivõrgu tarbijate ja tootjate spekter (joonis 3.1): • elektrisüsteemi paindlikkus (tarbimise juhtimine, salvestus, piiriülesed ühendusvõimsused ja juhitavad võimsused) tasakaalustamaks tuule- ja päikeseparke (eelistatavalt kombinatsioonis akusalvestusega rajatud hübriidparkidena); • meretuulepargid koos ekspordi- ja salvestuse võimekusega; • tarbijate omatarbeks paigaldatud tootmised (tootevtarbijad); • tarbimist suurendavad sundventilatsioon ja soojuspumbad; • võrguga seotud tarbimise juhtimise teenused ja akud; • kaugkütte soojuspumbad ja elektrisõidukite laadimistaristu. Taastuvenergia direktiivi viimaste muudatuste kohaselt tagavad liikmesriigid kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni, et taastuvenergiajaamade planeerimine, ehitamine ja käitamine (sh selliste jaamade võrguga ühendamine), seotud võrk ise ning salvestusvahendid vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning edendavad rahvatervist ja ohutust. Joonis 3.1 Elektrivõrgu tarbijad ja tootjad aastal 2035. 25 Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul on olulised valikukohad seotud põlevkivi kasutusega: 1. kliimaneutraalne energiatarbimine (st põlevkivil elektrijaamade kasutust kuni eluea lõpuni nt juhitavate ja/või reservvõimsustena, vastavas mahus tarbimisest suuremat taastuvenergia toodangut) või 2. kliimaneutraalne energiatootmine (st põlevkivil elektrijaamades põlevkivi asendamine biomassiga või põlevkivil elektrijaamade sulgemine, eeldab kogu elektrienergia kliimaneutraalselt tootmist, lisanduvad juhitavate võimsustena tuumajaam ja/või taastuvgaasijaam) Elektrienergia varustuskindlus tagatakse võrgu arenduste (sh Eesti elektrisüsteemi Kesk-Euroopaga sünkroniseerimine ja välisühenduste arendamine), salvestuse võrku integreerimise, elektritarbimise juhtimise, piisavas mahus juhitavate võimsuste (sh reservvõimsuste) tagamise ja toimiva ning naaberpiirkondadega hästi integreeritud elektrituru kaudu. Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku riskid84, mida maandatakse poliitikainstrumentide (tabelis 3.6) kavandamise ja elluviimisega on: • naaberriikidel on ambitsioonikam taastuvenergia poliitika ja naaberriikidega võrreldes on Eesti vähem atraktiivne investeerimiskeskkond; • ülereguleerimine sh pikad ja mahukad planeerimisprotsessid vähendavad investeerimiskeskkonna atraktiivsust; • elektrisüsteemi tasakaalutus taastuvenergia ja salvestuse integreerimisel; • elanikkonna vähene teadlikkus ja arusaam kliimaneutraalsele energiamajandusele ülemineku vajadusest; • testimata tuumaenergia ja süsiniku püüdmise tehnoloogiate kasutus; • sõltuvus impordist; • põlevkivi kasutuse lõpetamise ebaselgus. Tabel 3.6 Elektrivarustuse kavandatavate tegevustega seotud indikatiivne potentsiaal, rakendamise poliitikainstrumendid ja tähtajad. KAVANDATUD TEGEVUS INDIKATIIVNE POTENTSIAAL POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG Tarbimise juhtimise potentsiaali käivitumine kõigil turutasemetel 261 MW85 Regulatiivsed muudatused, arendused 2027 Elektrisalvestuse Regulatiivsete tõrgete eemaldamine, käivitumine 2030= PHEJ 725 MW ja akud 750 MW86 täiendavad tuluallikad (nt kiirete sagedusreservide turg), pilootprojektid; vajadusel toetusmehhanismid. 2030 Regulatiivsed muudatused, investeerimiskindluse loomine, kiirete sagedusreservide hankimine Täiendavad võimsused tipukoormuse pikaaegsete lepingutega, vajadusel Juhitava võimsuse 1200 katmiseks; võimsusmehhanismi kasutuselevõtt (sh MW tagamine aastaks 2035 Võimalikud tehnoloogiad: tuumajaam, strateegiline reserv) ja selleks vähempakkumise taastuvgaasijaam, koostootmisjaamad, läbiviimine reservvõimsuse mehhanismile, salvestus. tuumatöörühma aruanded ja VV otsus 2024 2027 Regulatiivsed muudatused, võrgu 10 aastased arengukavad, võrgu arenduskohustus, fikseeritud liitumistasu kontseptsioon, Euroopa CEF toetus Olemasoleva võrgu tugevdamine. ühishuviprojektidele (välisühendused), Täiendavad välisühendused: ESTLINK-3, toimepidevuse plaanide täiendamine, küberohtude Võrgu arendamine ESTLAT-4, merevõrk (sh BWC) analüüs 2035 84 Riskianalüüs https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-05/D5%20Risks%20Analysis%20Final%20Report.pdf 85 Kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus on arvestatud tarbimise juhtimise potentsiaaliga 261 MW https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704 86 ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ENERGIASALVESTUSE TURU KÄIVITAMISE KOHTA (FinantsAkadeemia OÜ) - https://energiatalgud.ee/node/8921?category=1708 26  Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamine, liitumine Euroopa reservide turgude Turukorraldus platvormidega (MARI ja Picasso) Analüüs, regulatiivsed muudatused, arendused 2025-2027 Maismaatuuleparkide potentsiaal 7 GW (sh arenduses 3,8GW), Menetlusprotsesside kiirendamine, piiriülene meretuuleparkide potentsiaal 7GW, koostöö, vähempakkumised, avaliku sektori Kütusevabade millest 2035 aastaks kavandamisel 1- üleminek taastuvelektrile, projektide jooksev energiaallikate osakaalu 2GW, päikeseparkide rajamise progressi kaardistamine (KAUR) ning suurendamine potentsiaal aastaks 2030 1,2-2 GW. järelhindamine 2027 2037 Taastuvenergia ühishanked, Avaliku sektori eeskuju, elektriostulepingud, Riskide maandamine hinnavahelepingud jms87 elektritariifide erisused, hüvitused, garantiid jms 2027 Toimiv kogukondade platvorm, 2025. aastaks igas >10 000 elanikuga KOV-s vähemalt üks taastuvenergia kogukond (ELi päikeseenergia strateegia) või igas Turuosaliste rollide täpsustamine (sh riigi KOV-s, mis hõlmavad kokku 85% riigi sekkumised), vajaliku reeglistiku (sh KOV-ga) ja Kogukonnaenergeetika elanikkonnast, tegutseb vähemalt 1 juhendite loomine, aruandluse ja seire käivitamine energiakogukond aastaks 2035. korraldamine 2027 Alljärgnevalt on kavandatud tegevusi täpsemalt kirjeldatud. 3.1 Elektrienergia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamine Põhitegevused: tururaamistiku loomine, tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendused, paindlikkusteenuste osutamine. Taastuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis suurendab tootmise ettearvamatust ja seeläbi vajadust elektrisüsteemi paindlikumalt ja kuluefektiivsemalt juhtida. Paindlikkuse all mõistame võimekust hoida elektri tootmist ja tarbimist igal ajahetkel tasakaalus, et tagada elektrisüsteemi toimimine. Tarbimise juhtimine suurendab tarbimise paindlikkust ja võimaldab tarbimist vähendada või nihutada ajalt, mil süsteemis on elektri puudujääk ja täiendav energiaühiku tootmine on väga kallis, ajale mil elekter on soodsam. Pandlikkuse pakkumist ja kasutamist visualiseerib allolev graafik88: Joonis 3.2 Paindlikkusteenuste ülesehitus. 87 Uuring Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele Lk 24 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022- 12/D8%20Final%20report%20translated%206.12.2022%20clean.pdf 88 REPowerEU Priority 3: Proposed measures to facilitate demand side response and to improve the flexibility market functioning in Estonia, Trinomics - https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023-04/Ad-hoc_report_Demand_Side_Response%20-%20FINAL%5B38%5D.pdf 27 Üldiselt saab tarbimise juhtimise jaotada kaheks – kaudne ja otsene. Kaudse tarbimise juhtimise puhul reguleerivad tarbijad (sh kodu- ja äritarbijad) oma tarbimist lähtuvalt hinnasignaalidest, näiteks elektri börsihinnast. Kaudset tarbimise juhtimist saab ergutada läbi dünaamilise hinnaga elektripakettide, aga ka läbi tarbija teadlikkuse suurendamise ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmise89. Elektrituruseaduse kohaselt on tarbimise juhtimine (tarbimiskaja) elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori90 kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist. Sellist tarbimise juhtimist saame nimetada otseseks tarbimise juhtimiseks. Eesti tarbimise juhtimise potentsiaaliks on hinnatud91 213 kuni 407 MW. Hollandi tarbimise juhtimise mõjude analüüsis92 on leitud, et tarbimise juhtimise tulemusena väheneb tarbijate elektri keskmine hind lausa 26%. Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise ajalist osalemist elektriturgudel visualiseerib allolev graafik93: Joonis 3.3 Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise osalemine elektriturgudel. Tarbimise juhtimise mõju tarbimisele visualiseerib allolev graafik: Joonis 3.4 Tarbimise juhtimise mõju elektri tarbimisele. 89 Tarbimise juhtimise iseseisva agregaatori tururaamistiku ettepanekud Eestile, Konkurentsiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Elering AS https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news- files/tarbimise_juhtimise_iseseisva_tururaamistiku_ettepanekud_eestile.pdf 90 Agregaator on isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur. Agregeerimine on tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks Elektrituruseadus–Riigi Teataja 91 https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Tarbimise_juhtimine_1.pdf 92 https://publications.tno.nl/publication/34639481/emVYyq/TNO-2022-P10131.pdf 93 Encouraging Flexibility in Electricity Market Design, ACER - https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/45a8c9a6-c65a-f249-ebd8- 13f90ff0620d 28 Agregaatori roll tarbimise juhtimisel visualiseerib allolev skeem: Joonis 3.5 Tarbimise juhtimise sidumine elektrituruga. Tarbimise juhtimise edendamiseks sätestab direktiiv (EL) 2019/944 riigile kohustuse võimaldada tarbijatel pakkuda iseseivalt või läbi agregeerimise tarbimise juhtimist kõikidele elektriturgudele. Eestis on tehtud esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel. 2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni94 eesmärgiga koostöös turuosalistega ühtses lähenemises kokku leppida. Seniste arutelude ja analüüside ning teiste liikmesriikide näidete tulemusena on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel tarbimise juhtimise edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub andmevahetus ja rahaline arveldamine sh kompensatsiooni arvestamine keskse asutuse kätte, milleks teiste riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele, jätab direktiiv (EL) 2019/944 liikmesriikidele vabamad käed kompensatsioonimehhanismi loomisel, mille alusel kompenseeritakse bilansihalduritele nende kulud ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise kaudu tarbijale madalama elektrihinna näol toodud kasu eest. Belgia ja Prantsusmaa on tsentraalse arveldamise mudeli95 kõikidel turgudel rakendatud ning töö käib ka teistes riikides. Riigikontroll on oma aruandes96 leidnud, et täna takistab tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist eelkõige turumudeli loomine. Reguleerimisturul on Elering täna juba rakendamas tsentraalse arveldusega mudelit, mille kohaselt bilansihalduri kulud kompenseeritakse elektri päev-ette börsihinna alusel ja tarbimist juhtinud tarbija (otse või läbi agregaatori) tasub bilansihalduri kompensatsiooni. Alloleval graafikul on visualiseeritud tsentraalse selgitusega turumudel, mis visualiseerib turuosaliste vahelist arveldamist tarbimise juhtimise korral läbi agregaatori97: 94 https://www.konkurentsiamet.ee/uudised/avalik-konsultatsioon-tarbimise-juhtimise-iseseisva-agregaatori-tururaamistiku-osas 95 The regulation of independent aggregators with a focus on compensation mechanisms - https://pub.norden.org/nordicenergyresearch2022- 04/nordicenergyresearch2022-04.pdf 96 „Eesti elektrisüsteemi valikud“ – Riigikontroll, 6. november 2023, https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=18316&AuditId=5566 97 Konkurentsiamet 29 Joonis 3.6 Arveldamise mudel tarbimise juhtimisel agregaatori kaudu. Eesmärk on tuua otsene tarbimise juhtimine kõigile turutasemetele (päev-ette, päevasisene ja reguleerimisturg) ja seeläbi ühelt poolt vähendada elektrikulusid tarbijale (sh majapidamised, tööstus, teenindus , avalik sektor), teisalt suurendada varustuskindluse taset ning samuti aidata kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Tarbimise juhtimine vähendab osaliselt juhitavate võimsuste vajadust ja on soodsam täiendava elektritootmise rajamisest. Lisaks on eesmärk võtta tarbimise juhtimine kasutusele ka võrguettevõtjate poolt nt võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Tarbimise juhtimise eesmärkide realiseerimise eelduseks on elektrituruseaduse muudatused, võrgu arengukavades tarbimise juhtimise tegevuste planeerimine ja agregaatoritele vastavate turutingimuste (regulatsiooni raamistik, tehnilised tingimused, andmevahetuse tüüptingimused) loomine klientidele tarbimise juhtimise teenuste pakkumiseks. Reguleerimisturul toimib käsitsi aktiveeritavate reservide turg ja 2025. aasta alguses käivitub kiirete automaatsete reservide turg sageduse juhtimiseks. Tarbimise juhtimise kõigile turutasemetele toomine eeldab andmelao arendust aastaks 2026. Konkurentsiamet töötab välja detailsemad tehnilised tingimused arveldusele ja andmevahetusele süsteemihalduri, bilansihalduri, turuoperaatori ja agregaatori vahel. Paindlikkusteenuste veelgi laiemat ja efektiivsemat kasutust sh tarbimise juhtimise ressursi kasutuse reguleerimist reguleerimisturgude (süsteemihaldur) ja lokaalsete võrguturgude (jaotus- ja põhivõrgud) vahel, saaks realiseerida näiteks läbi paindlikkusplatvormi kasutuselevõtu. Eesmärk, et sama tarbimise juhtimise ressurssi saaks pakkuda nii reservide turgudele (kasutaja süsteemihaldur Elering) kui lokaalsetele võrgupiirangute turgudele (kasutaja nii jaotusvõrgud, nt Elektrilevi, kui põhivõrk - Elering). Selleks on vajalik riiklik või regionaalne paindlikkuseplatvorm ja koostöö selle realiseerimiseks süsteemihalduri ning võrguettevõtete vahel. Täiendav eeldus on takistuste analüüsimine paindlikkusplatvormi loomiseks ja vajadusel regulatsiooni muutmine. Tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamiseks on vajalik: • Tururaamistiku loomine, mis paneb paika turuosaliste rollid ja arveldusmudeli, mis võimaldab ressursi efektiivsema kasutuselevõtu kõigil turutasemetel (päev-ette, päevasisesel ja reserviturul) ja juhitavatel tarbijatel saada oma tarbimise juhtimise eest tasu; • Pikaajalistes võrgu arengukavades (jaotus- ja põhivõrk) tarbimise juhtimisega seotud tegevuste kavandamine alternatiivina võrguinvesteeringutele eesmärgiga võrgu koormamist ühtlustada, vältida pudelikaelu, võrku efektiivsemalt kasutada ja hoida seeläbi võrgutariifi ning liitumiste hindu madalamal, nt tarbimise juhtimise hankimine alternatiivina võrguinvesteeringutele ja paindlikku liitumise võimalused. 2023 avalikustatud pikaajalised võrgu tegevuskavad sisaldavad küll üldisemalt tarbimise juhtimisega seotud tegevusi, kuid saaksid minna palju täpsemaks. Muudetav 30  elektriturudirektiiv paneb üha rohkem rõhku võrguettevõtete potentsiaali paindlikkust kasutusele võtta sh läbi tariifimetoodikate; • Võrguettevõtjale tarbimise juhtimist soodustavate tariifisüsteemide edasiarendamine tarbijale aastaks 2030, nt valikpaketid, mis võimaldavad soodsamat teenust tipuvälisel ajal (nt ajapõhise edastustasu kasutamise laiendamine, vajadusel õigusaktide muutmine); • Kiirete sagedusturgude käivitumine ja arendamine, nt aFRR (automatic Frequency restoration reserve) ning FCR (frequency containment reserve) toodete turule toomine. Aastaks 2030 täielikult turupõhine sagedusreservi ressursside kasutus. Vajadusel regulatsioonide muutmine. 3.2 Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine Põhitegevused: Turubarjääride eemaldamine. Regulatiivsed muudatused ja garantiimehhanismi analüüs. Salvestus on tehnoloogia, mis võimaldab salvestada energiat ühel ajahetkel ja teisel ajal seda salvestatud energiat toota. Ehk salvestusel on nii tootja kui tarbija tunnuseid, mistõttu avaldab, näiteks elektritarbimine elektriturule kahepoolset mõju – ühel hetkel suurendab tarbimist ja teisel hetkel vähendab seda. Salvestus (nt liitiumakud, pump-hüdroakumulatsioonijaamad ja soojussalvestid) võimaldab suurendada elektrisüsteemi paindlikkust, seeläbi vähendades vajadust juhitavate võimsuste järele. Milliseid probleeme salvestus saab leevendada? • Hinnastabiilsuse suurendamine (vähem volatiilsed elektrihinnad). Vähenevad kõrged elektrihinnad tarbijatele läbi hinnatippude vähenemise (sõltuvalt salvestuse võimsusest ja mahust väheneb keskmine börsihind 1,31 - 3,93 €/MWh98) ja suureneb turuhind taastuvelektri tootjale läbi volatiilsuse vähenemise. Volatiilsuse vähenemines vähendab vajadust riigi poolt taastuvelektri tootmisele toetusi maksta (sõltuvalt salvestuse võimsusest ja mahust suureneb taastuvelektri tootjate tulu 1,5 kuni 8,6%99). • Taastuvelektri suuremas mahus elektrisüsteemi integreerimine. Elektrihinna volatiilsuse vähenemine ja taastuvelektrist süsteemi tekkiva ebastabiilsuse kompenseerimise võimaldab taastuvelektrit suuremas mahus kasutusele võtta, kuna taastuvelektri tootjatel on võimalik turupõhiselt rohkem teenida ja salvestus võimaldab taastuvelektri tootmist nihutada hetkedele, kus taastuvelektri tootmist on vähem näiteks õhtutundidel. • Fossiilsete energiaallikate asendamine ja fossiilsel energial töötavate tipujaamade töötundide vähendamine. Taastuvelektri tootmise suurenemine asendab fossiilsete energiaallikate kasutust, kuid väheneb ka vajadus kasutada fossiilseid energiaallikaid elektritarbimise tippude katmiseks ja süsteemi stabiilsuse tagamiseks. • Süsteemi stabiilsuse tagamine läbi täiendava tootmis- või tarbimisressursi pakkumise. Saab pakkuda erinevaid süsteemiteenuseid sh inertsi tagamiseks ja sageduse reguleerimiseks. Vajadus üha suuremal määral süsteemistabiilsust tagada tuleneb sünkroniseerimisest Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga ja elektrisüsteemis taastuvelektri osakaalu suurenemisest. Kuna taastuvelektrivõimsused (tuul, päike) ei ole juhitavad, siis suureneb vajadus nende tehnoloogiate poolt tekitatud ebastabiilsust elektrisüsteemis tasakaalustada. • Elektrivõrgu koormatuse vähendamine - Tarbimise juhtimist ja salvestust saab rakendada ka võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Näiteks võrguettevõtete poolt tarbimise juhtimist ja elektrisalvestust turult hankides või pakkudes liitujatele paindlike tarbimise ajast või võrgu koormatusest sõltuvaid elektrilepinguid ja kujundades 98 TalTechi analüüs 99 TalTechi analüüs 31  võrgutariifi tarbimise ajast või võrgu koormatusest sõltuvaks. Eesti elektrivõrk on täna juba tootjaliitumisi täis ja iga täiendav liitumine on liitujale kulukas. Olukorra leevendamiseks ja elektrivõrgu optimaalseks kasutamiseks saab võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist, mille puhul võrguettevõtja tellimusel või kellaajast sõltuvalt peab tootja end alla koormama ja ülejääva elektri kas jätma tootmata või selle salvestama hilisemaks kasutamiseks. Võrgu koormamise ajaliselt võrdsemalt jaotamine võimaldab vältida võrguinvesteeringuid, mis muidu tiputootmise või -tarbimise tõttu vajaks teostamist ja seeläbi tarbijatel ning tootjatel soodsamalt võrguga liituda. Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega on elektrisalvestite rajamiseks rahastatud 7 projekti energiasalvestuse pilootprojektide toetusega100, kokku 10,64 MW salvestusvõimsust (2 tunnine salvestus). Eleringi elektrivõrgu arengukava 2024-2033 avaliku konsultatsioondokumendi alusel101 on 2023. aastal rajamisel liitumised salvestusseadmetele kokku 752,86 MVA ulatuses. See number ei sisalda Paldiski pumphüdrojaama projekti (500 MW). 2035. aastaks tuleb tuua turule täiendavat elektrisalvestust. Vajalikud on järgmised tegevused: • olemasolevate regulatiivsete barjääride kõrvaldamine, nt õigusaktide muutmine topeltmaksustamise ja -tasustamise vältimiseks (nt taastuvenergia tasud, aktsiisid ja võrgutasud); • kiirete sagedusreservide turu avanemine; • salvestuse edendamise toetusmeetmete vajaduse ja võimaluste analüüsimine; • elektriturudirektiivist tulenevate salvestust soosivate sätete kohaldamine Eesti õigusesse. 3.3 Elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine Põhitegevused: varustuskindluse normi täitmiseks vajalike tootmisvõimsuste tagamine, vajadusel võimsusmehhanismi (sh strateegilise reservi) rakendamine ja selleks vähempakkumise läbiviimine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ja tuumaenergia kasutuselevõtuga seonduva regulatsiooni loomine. Pärast praeguste juhitavate põlevkivielektrijaamade sulgemist on oluline valmistuda uute juhitavate tootmisliikide (nt tuumajaam, taastuvgaasijaam, salvestus) kasutuselevõtuks. Elektrivõrgu varustuskindluse normi täitmiseks ja vajamineval hulgal tootmisvõimsuste olemasolu tuleb tagada esmajärjekorras turutingimustel, kui tekib aga oht tootmisvõimsuste piisavusele rakendada vajadusel reservvõimsuse mehhanismi (riigiabi loa saamisel), millega hangitakse vajalikud juhitavad võimsused läbi vähempakkumise, näiteks strateegilise reservi loomisega. Reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtu regulatsioon jõustub 2024. Juhitava võimsuse vajalik maht on 2023 seisuga süsteemihalduri Eleringi varustuskindluse hinnangul 1000 MW praeguse elektri tarbimise (tiputarbimisel 1600MW) juures, st tulevikus võib see perspektiivis suureneda. Juhitavate võimsuste vajadust vähendab tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali realiseerimine. Oluline on tagada pikas perspektiivis piisav juhitavate võimsuste olemasolu elektrisüsteemis. Eesti on ajalooliselt olnud sõltuv põlevkivielektrist, kuid taastuvenergiale üleminek tähendab järkjärgulist põlevkivielektrist loobumist. See tähendab tänaste põlevkiviblokkide väljumist turult, mis toob kaasa nende järkjärgulise sulgemise. Hetkel on Eesti Energial omaniku ootuse tõttu kohustus hoida põlevkivi plokke töös kuni 2027. aastani. Tänaste hinnangute kohaselt võib sulgemine toimuda järgnevalt: • 2027. aastal sulgub tõenäoliselt veel 3-4 plokki (koguvõimsusega vahemikus 700-850 MW); 100 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-seadmete-pilootprojektide-arendamine 101 https://www.elering.ee/sites/default/files/2023-10/EESTI%20ELEKTRI%C3%9CLEKANDEV%C3%95RGU%20ARENGUKAVA%202024-2033.docx 32  • kuni 2035. aastani on alles ligikaudu 494-660 MW, mille edasine saatus sõltub poliitilistest otsustest ja turul tasuvusest. Kuigi hinnanguliselt on vaja juhitavat võimsust 1000 MW ulatuses tagamaks varustuskindluse normi, siis tegemist on ajas muutuva numbriga kuna see sõltub tiputarbimisest. Varustuskindluse normi tagamiseks võib jaotada lahendused kaheks erinevaks võimaluseks – lahendused turupõhiselt ja turuväliselt. Turupõhised lahendused tipukoormuste katmiseks, mida on võimalik katta järgnevalt: • läbi gaasi/vesiniku elektrijaama; • kasvatades salvestusvõimsust – näiteks kaks suurt pumphüdroelektrijaama (Paldiskis Energiasalv ja Ida-Virumaal Eesti Energia, aga ka mitmed akupargid on rajamisel); • tarbimise juhtimise suurendamine; • riikidevaheliste ülekandevõimsuste suurendamine; • pikemas perspektiivis (2035+) läbi tuumajaama baasvõimsuse kasvatamise, vähendab tipuvõimsuse vajadust. Tuumajaama puhul tekib tihti küsimusi, kas see on juhitav või mitte. Siiski on tegemist juhitava võimsusega, kuna Fermi Energia poolt Eestis arendatava tuumaelektrijaama väikereaktorist tulenevat võimsust on võimalik kiiresti tõsta – 1 MW/minutis. Näiteks on võimalik 15 minutiga saavutada 22,5 MW võimsus. Kui ka pärast uute juhitavate võimsuste lisandumist varustuskindluse probleem püsib, tuleb järgmisel kümnendil pärast strateegilist reservi rakendada turul osalevat reservvõimsuse mehhanismi vajaliku puudujäägi tagamiseks. See tähendab seda, et vähempakkumise tulemusel makstakse turuosalistele tasu, mis võimaldab kiiremini uutel juhitavatel võimsustel turule tulla. Turuvälised lahendused tipukoormuse katmiseks läbi reservvõimsuse mehhanismi loomine – strateegiline reserv, kus riik ostab puudujäävat võimsust juurde senikaua, kuni turupõhiselt vajaminev maht ei tule kokku. Ressursiks võib olla näiteks põlevkivielektrijaamade valmisolekus hoidmine, salvestus, tarbimise juhtimine, gaas, biomass. Vajadus tekib tänase teadmise kohaselt alates 2027. aastast ning seda tuleb hoida senikaua, kuni turupõhiselt tekib juurde piisavas mahust juhitavat võimsust varustuskindluse normi tagamiseks. Turuväline lahendus tähendab reservvõimsuse mehhanismi näitel seda, et see ei osale igapäevasel elektriturul ning sellel puudub mõju päevasiseselt kaubeldavale elektrihinnale. Elektriturul toimub kauplemine Eesti piirkonnas kas Nord Pool Spoti elektribörsi kaudu või tootja ja tarbija omavaheliste lepingute alusel.102 Reservvõimsuse mehhanismis oleva võimsusega ei kaubelda Nord Pool Spotis ning see ei paku tootja ja tarbija vahelisi lepinguid. Mehhanism käivitatakse ainult viimases hädas, kui Eestis on elektrienergiat puudu. Vähempakkumise korraldamine reservvõimsuse mehhanismi loomiseks sõltub riigiabi loa saamisest. Vähempakkumine toimub orienteeruvalt 2025. aastal. Eleringi VKA 2022 näitab reservvõimsuse mehhanismi vajadust 2027. aastal. Tulenevalt Euroopa Liidu määrusest (EL) 2019/943 artikkel 25 põhimõtetele ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 141 -le ei tohi Eestis piirangutunde olla rohkem kui üheksa ning keskmine andmata jäänud energiakogus ei tohi ületada 4,5 GWh. Varustuskindluse normi hinnatakse üleeuroopalise elektrisüsteemi võimekuse analüüsis (ERAA) ja samuti süsteemihalduri poolt, kus vaadatakse, kas see on järgneva kümne aasta jooksul täidetud. Elering ASi „Eesti varustuskindluse aruanne 2022“ toob esile vajaduse rakendada reservvõimsuse mehhanismi, et tagada varustuskindluse normi täitmine ka pärast aastat 2027. Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamad enam 102 Kliimaministeerium. Elektriturg. 33 olla elektriturul konkurentsivõimelised ja 2027. aastal võib piirangutunde olla näiteks 9,7. See aga ületab varustuskindluse lubatud normi, mis on 9 tundi. Tuumaenergia kasutusele võtmise analüüs ja ettevalmistus on käimas (tuumajaama rajamise potentsiaali ja ohtude analüüs sh jäätmete hoidla rajamine), lõplik investeeringuotsus tehakse 2024103 ja seejärel vajadusel tuumaseaduse loomine. 3.4 Ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine Põhitegevused: võrgu 10aastased arengukavad jaotusvõrkude ja põhivõrgu poolt, võrgu arengukavades paindlikkuse kasutamine võrguinvesteeringute alternatiivina, võrgu arenduskohustuse laiendamine hajatootmisega, fikseeritud liitumistasu lahenduste analüüsimine, liitumisvõimsuste optimeerimine, kasutajasõbralikumad liitumistaotlused, võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, hübriidohtudega toimetulek, merevõrgu arendus, EstLink 3, EstLat 4,. Elektrivõrgu toimekindluse parandamine: • vastupanuvõime kasvatamine hübriidohtudega toimetulekuks sh küberturvalisuse tagamine elektrisüsteemis (võrgud ja juhtimiskeskus), taristu füüsiline turve, toimepidevuse plaanide täiendamine hübriidohtude ennetuseks ja tõrje kirjeldamisel (vt täpsemalt ptk 6.5); • võrguteenuste kvaliteedi tõstmine läbi katkestusaja vähenemise, võrguteenuste kvaliteedinõuete uuendamine; • võrgu ilmastikukindlamaks ehitamine; Eesti suurimale jaotusvõrguettevõtjale, Elektrilevile on kavandatud investeeringute finantseerimisvõimekuse parandamiseks sihtotstarbeliste toetusmeetmete raames. Näiteks Eesti taaste- ja vastupidavuskavas104 on elektrivõrgu tugevdamise programmile mh. kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks eraldatud 30 miljonit eurot, millega tugevdatakse üle 600km elektrivõrku üle Eesti ning ka Eesti valitsus on otsustanud eraldada (pärast 2022.a lõpus Saaremaad ja Hiiumaad tabanud tugevat lumesadu) saarte elektrivõrkude kliimakindluse tõstmiseks 15,7 miljonit eurot. Viimati mainitud rahastuse abil on Elektrilevi töödega juba alustanud ja 2024. aastal on kavas neis maakondades investeerida üle 10 miljoni euro. Kokkuvõttes on riigi pikaajaline strateegiline eesmärk viia rikkeline SAIDI (keskmine katkestuste aeg aastas kliendi kohta) aastaks 2030 tasemele 90 minutit. Selle eesmärgi täitmine eeldab elektrivõrkudesse tänasest rohkem investeeringuid ja kindlasti on riigi strateegiline eesmärk nendeks investeeringuteks vajalikud vahendid leida. Eesti elektrivõrgu varustuskindlus on looduslikele teguritele tundlik ning saared on oma geograafilise eraldatuse tõttu eriti haavatavad, seega on aastatel 2023-2025 Elektrilevil kavas suursaartel teostada investeeringuid kogumahus ligi 35 miljonit eurot, millega on plaanis asendada umbes 450 kilomeetri ulatuses paljasjuhtmelisi õhuliine vastavalt kas kaetud juhtmega õhuliini või maakaabliga. Kuna enim rikkeid põhjustavad raskete ilmastikuolude korral just liinidele kukkuvad puud ja oksad siis on Elektrilevi 2023. aastal suursaartest alates käivitanud ja üle Eesti laieneva suuremahulise liinikoridoride laiendamise projekti (st. liinikoridori puhastamise puudest, võsast, okstest). Laiendamine puudutab kesk- ja kõrgepinge paljasjuhtmelisi õhuliine, mille haavatavus raskete ilmastikuolude korral on kõige suurem. Samuti on just selliste liinide toitel olevate klientide hulk suurim. Liinikoridori laiendust tehakse kogu kaitsevööndi ulatuses – see tähendab, et keskpingevõrgu puhul puhastatakse liini ümbrusest kummalegi poole liini telge kümme meetrit, kõrgepingevõrgu puhul 25 meetrit. Kokku laiendatakse liinikoridore lähiaastatel 400km liinide ulatuses. Kokku on Elektrilevil kesk- ja kõrgepingevõrku 28 000 kilomeetrit, millest keskpingevõrgus 47% on tänaseks päevaks juba ilmastikukindel (madalpingevõrgust on juba 95% ilmastikukindel) ning osa võrgust ka ei vaja ilmastikukindlaks muutmist (nt kui see ei asu metsas) . Samuti 103 Tuumaenergia töörühma uuringud https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm 104 https://valitsus.ee/media/4051/download 34 toimub lisaks laiendamisele ka tavapärane plaaniline liinikoridoride hooldus seal, kus laiendamine ei ole otseselt vajalik. Plaaniliste töödega hooldatakse suursaartel ainuüksi 2023.a. jooksul kokku 375 kilomeetri ulatuses kesk- ja kõrgepingeliine. Eesti elektri- ja gaasi süsteemihaldur Elering teostab Lääne-Eestis ja saartel taastuvenergiast elektri tootjate suuremas mahus võrku ühendamise võimaluste tagamiseks Euroopa rahastatud RRF (Recovery and Resilence Fund ehk Taaste- ja Vastupidavusrahastu) meetmete kaasabil mitmeid projekte. Nende projektide kõrvalmõjuna kaasneb ka kliimakindluse paranemine tormituulele avatud paikades (nagu näiteks Väikese väina õhuliinide kaablisse viimine). Mandril paiknev elektrivõrk vajab suhteliselt vähe lisainvesteeringuid selleks, et olla piisav vajalikus mahus tootmisvõimsuste paigaldamiseks (tänane võrk on valmis ca 3000MW tootmise vastuvõtmise jaoks ehk 100% taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks oleks vajalik võrku ca 2500MW vastuvõtuvõimekust lisaks). Juhul kui Saaremaal ja Hiiumaal soovitakse tootmisvõimsusi paigaldada, võib olla vajalik põhivõrku Lääne-Eestis ja saarte pool tugevdada ning samuti juhul lisandub meretuuleparke. Täpsemalt juhul kui selgub, et pikemas perspektiivis on mõistlik tuuleparke ehitada Läänemerre, siis on ratsionaalne Liivi lahe aladelt ühendada tuuleparke mandril asuvasse võrku ning Saaremaast läänes asuvate meretuulepargialade puhul nende ühendamiseks kasutada läbi Saaremaa ehitatavat Eesti-Läti ühendust. Mis puutub eelmainitud piiriülestesse projektidesse, siis piiriülene taristu ei ole osa ülekandevõrguhalduri arenduskohustusest ja nende liinide rajamine sõltub selgelt sellest, kas on näha suurt positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju ja regionaalset kasu ja nende rajamisele eelneb laiem diskussioon. Eelnev sõltub ühtlasi suuresti sellest, millise energiaportfelli abil Eesti oma tarbimise sajaprotsendiliselt taastuvenergiaga katab ning kuivõrd on taastuvenergia arendajad huvitatud ka puhtalt vabaturutingimustes oma kavandatud projekte teostama. • võrgutaristu laiendamine (Kesk-Euroopa sünkroonalaga ühendamine); Sünkroniseerimise eelduseks on Eesti sisemaise põhja-lõunasuunalise 330 kV võrgu ja olemasolevate Eesti- Läti 330 kV õhuliinide tugevdamine ning kolmas Eesti-Läti 330 kV õhuliin Tallinna ja Riia vahel, et parandada läbilaskevõimet Eesti ja Läti vahel ning tõsta nii Eesti kui ka Läti varustuskindlust. Teine oluline eeldus on minimaalse vajaliku inertsi ja lühisvõimuse taseme tagamine, et säilitada elektrisüsteemi sageduse-, pinge- ja nurgastabiilsus nii normaal- kui ka süsteemi häiritud olukorras. Selleks on vaja Eesti elektrisüsteemi paigaldada kolm sünkroonkompensaatorit. Kirde-Eesti tootmisvõimsuste järkjärguline vähenemine ja Venemaa-suunaliste liinide tööst välja viimine tingib olukorra, kus teatud perioodidel tuleb süsteemil hakkama saada suurenenud reaktiivenergiavoogudega. Sellest tulenevalt lisatakse pingejuhtimise seisukohalt strateegilistesse võrgusõlmedesse (Viru, Balti, Paide ja Mustvee 330 kV alajaamad) reaktiivenergia kompenseerimisseadmed. Kaks seadet on valmis, kolmas valmib 2024.a. teises pooles. Sarnased seadmed paigaldavad oma süsteemi ka Läti ja Leedu süsteemihaldurid. • täiendavate välisühenduste (ESTLINK-3, ESTLAT-4) rajamine; Eesmärgini, et 2030. aastal toodetakse Eestis taastuvatest energiaallikatest samas mahus elektrit kui on sisemaine elektritarbimine jõudmiseks on sisuliselt kaks teekonda: arendada tuuleenergeetikat maismaal või panustada meretuuleenergeetika arendamisele. Maismaatuuleenergeetika on olnud kiiremini arenev ja odavam stsenaarium, mida on mõistlik kasutusele võtta nii kiiresti kui võimalik (2030 a.), et saavutada ühiskonnale parim elektri hind. Avamere tuulenergeetika loob aga võimaluse suurte mahtude tootmiseks, mis võimaldab Eestil olla atraktiivne sihtriik ka suure energiatarbimisega välisinvesteeringutele. Astume täna samme, et Eestis oleks soodne keskkond mõlema tuuleenergia alternatiivi arenemiseks. Merevõrgu arenguga seoses kaalutakse ühe alternatiivina Eesti – Soome kolmanda ühenduse (Estlink3) loomist ka läbi Aulepa/Nõva. Selline lähenemine moodustaks ringühenduse Saaremaa, Hiiumaa ja Mandri- Eestiga. Selline lahendus ühendab omavahel kokku tuulealad Hiiumaa ja Saaremaa ümbruses, EstLink3 ja Eesti-Läti neljanda ühenduse. Väljakutseks selle lahenduse puhul on aga investeeringute kõrgem maksumus ja suurem ajakulu, mis on seotud erinevate planeeringute vajadusega. Kuigi esialgne maksumus on oluliselt 35 suurem, võib pikas perspektiivis osutuda selline lahendus optimaalseks. Erinevaid alternatiive ja ühendusi uuritakse edasi ja paremate lahenduste selgumisel need rakendatakse. 2024. aasta alguses saab valmis merevõrgu arengukava, mis näitab pikemas perspektiivis Läänemere taastuvenergia potentsiaali ja võimalikke tootmismahtusid ning täiendavate ühenduste rajamise vajadusi ehk mis võiks anda esialgse vaate nende kohta. Selle alusel saab edasi planeerida ja analüüsida Eesti taastuvenergia toomisportfelli ja vastavalt kas sisemaised või mereparkide lahendusi. Arengukava koostamise hetkeks ei ole koostatud sotsiaalmajandusliku mõju hinnangut EE-LV neljandale ühendusele koos meretuuleparkide ühendustega, kuna eelmainitud projektides on jätkuvalt piisavalt palju määramatust. EstLink3 puhul on praegu eelduslik valmimisaasta 2035 (viimase info järgi Eleringilt) ja kavandatav võimsus 700MW. Praegu käib uuring, millega analüüsitakse sobivaimat kaabli ja konverterjaama asukohta ning 330- kilovoldise võrgu sidumist konverterjaamaga. Investeeringuotsust ei ole praegu selle projekti kohta tehtud. Planeeritud otsuse periood võiks olla 2027, kui planeeringumenetlused on lõpetatud. Mõni aasta tagasi esitati ENTSO-E platvormile kuluarvutused ligikaudu 630-720 miljoni euro ringis (s.o kulud Eestile ja Soomele kahepeale kokku), kuid tänaseks päevaks on selgelt need hinnad ja riskid, mis hindu kergitavad, märgatavalt tõusnud. Küll aga näiteks juhul kui Estlink 3 rajataks olemasoleva Keila alajaama laiendamise käigus või rajataks Keilasse uus alajaam koos konverterjaamaga, siis planeerimisseadus võimaldab Keilas kas olemasolevat detailplaneeringut kasutada või tehakse uus detailplaneering Harku vallas. Ehk need planeeringutegevused kestavad mõni aasta ning tehtaks samaaegselt projektide ettevalmistustöödega, nii et on võimalik projekti kulgu kohati ka kiirendada. Projekt on esitatud ka Euroopa 10 aastasesse võrgu arengukavasse TYNDP 2022105. Siin on siiski veidi vananenud andmed veel, kus projekti valmimisaeg on 2040. TYNDP alusel on projekti eeldatav maksumus 629,7 MEUR, kuid kuna konkreetne trass ei ole veel selge, siis võib maksumus suures osas muutuda. Projekt on esitatud sel aastal PCI listi. PCI kinnitatud list avaldatakse järgmise aasta esimeses pooles. Kui projekt on PCI listis on võimalik sellele taotleda Euroopa kaasrahastust CEF fondist. Eesti-Läti IV ühenduse puhul on eelduslik võimsus 700-1000 MW. Samas ei ole ülekandeliini trassikoridor, maksumus ja täpne tehniline lahendus tänase seisuga veel paigas, kuna see sõltub riigi eriplaneeringust, selle raames tehtavast keskkonnamõjude hindamisest ning projekteerimisest. Lõplik otsus kas ning kuhu see liin rajatakse, toimub peale eriplaneeringu teostamist, eeldatavasti 2027-2028, kui on selgunud võimalik trass, tehnilised lahendused, maksumus ja sotsiaalmajanduslik tasuvus. Ehk ajaliselt keskkonnamõjude hindamise programm on kavas koostada aastal 2024, programmi elluviimine on kavas teha aastatel 2025- 2027. Projekteerimine on eeldatavasti plaanis aastatel 2025-2026. Kogu projekti valmimistähtaeg on aasta 2035 (viimane info Eleringilt). Kui arvutuste põhjal on projekti puhul näha suurt sotsiaalmajanduslikku mõju ja regionaalset kasu, on võimalik põhivõrguettevõtjal vastava projektiga edasi minna. Projekt on esitatud ka Euroopa 10 aastasesse võrgu arengukavasse TYNDP 2022106. Siin on siiski veidi vananenud andmed, kus projekti valmimisaeg on 2030 (tegelikult nähakse praeguse seisuga 2035). TYNDP alusel on projekti eeldatav maksumus 860 MEUR, kuid kuna konkreetne trass ei ole veel selge, siis võib maksumus suures osas muutuda. Projekt on ka esitatud sel aastal PCI listi. PCI kinnitatud list avaldatakse järgmise aasta esimeses pooles. Kui projekt on PCI listis on võimalik sellele taotleda Euroopa kaasrahastust CEF fondist. Eesti-Saksamaa vahelise merekaabli puhul on pärast 2023.a. kevadel allkirjastatud ühiste kavatsuste kokkulepet kavas uurida kahe riigi vahelise kuni 2000 MW võimsusega elektriühenduse ehitamise tehnilisi võimalusi ja tasuvust. Saksamaa, Eesti ja Läti põhivõrguoperaatorid plaanivad esitada projekti 10-aastase võrgu arenguskava ajakohastamise raames Euroopa põhivõrguoperaatorite ühendusele ENTSO-Ele (TYNDP järgmise aasta plaani). Kui mõjuanalüüsid näitavad projekti maksumust, tehnilist teostatavust ja tasuvust, on võimalik välja selgitada projekti rahastamise mudel ja välise rahastuse kaasamise allikad. 105 https://tyndp2022-project-platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/1094 106 https://tyndp2022-project-platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/1088 36  • toetusmeetmete elluviimine elektrivõrkude täiendavaks arendamiseks (jaotus- ja põhivõrk). PCI projektide elluviimine; Eleringi kinnitatud investeeringud ülekandevõrku aastatel 2023-2025 tagavad prognoositud tarbimisnõudluse ja piisavad tootmissuunalised ülekandevõimsused olemasolevate võrgulepingute mahus. Saavutamaks sajaprotsendilist taastuvenergia osakaalu on vajalikud täiendavad investeeringud. Täna tehakse tõepoolest elektripaigaldiste võrku ühendamiseks vajalikud võrgutugevdused liitumisprotsessi käigus, kuid kui 2030. aastaks on vaja luua võrguvõimekus täiendavate liitumiste lisandumiseks ja vajaliku tootmisportfelli ühendamiseks, võib osutuda vajalikuks arvestada need arenduskohustuste hulka ehk toimuks võrgu ettevalmistamine nagu praegu tehakse olemasolevate võrguklientide perspektiivsete vajadusete katmiseks. See tähendaks osade investeeringute ettetegemist enne kui tootja alustab liitumisprotsessi, sest vastasel juhul ei jõua võrgutugevdamisega seotud planeeringute ja ehitusega seotud tegevused tähtaegselt valmis. Üheks võimaluseks on niisiis tagada perspektiivse tootmissuunalise liitumise võrgutugevdused võrgu arenduskohustuse raames ning liitumisprotsessi kiirendamiseks kasutada näiteks fikseeritud megavatipõhiseid liitumistasusid. Arutelu nii ülekande- kui jaotusvõrgus fikseeritud hinna ja/või tingimustega liitumistingimuste kehtestamise kohta kõigi asjassepuutuvate turuosalistega ning võimaliku arenduskohustuse seadmiseks käib. Taastuvenergia arendamise kiirendamise auditi tulemustele ja auditi tagasisidele107 tuginedes on alustatud järgmiste seadusandluse muudatuste jm. sammudega. Näiteks on planeeringute kiirendamiseks muudetud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja riikliku eriplaneeringu tingimusi, mis võimaldavad tuulepargi planeerimisprotsessi lühendada 3-5 aastalt ca 1,5 aastale. Arutluse all on võimaluse loomine liitumispakkumisest taganemiseks ja võrguressursi broneerimiseks makstud deposiidi tagastamiseks juhul, kui võrguga liitumise esialgne hinnaindikatsioon ning tegelik liitumispakkumise hind erinevad märkimisväärselt. Ühishuviprojektid (PCI – Projects of Common Interest) on Euroopa avalikku huvisse kuuluvad projektid, millel on ülepiiriline mõju ning mis aitavad kaasa Euroopa ühtse energiasüsteemi arengule, parandavad konkurentsi energiaturgudel ja tõstavad Euroopa energiajulgeolekut. Ühishuviprojektide loamenetlusi ja planeerimist viiakse läbi vastavalt määrusele (EL) nr 347/2013, konsulteerides ja kaasates kõiki asjasse puutuvaid huvigruppe. Ühishuviprojektide nimekirja on võimalik projektidel kandideerida igal aastal kindlate kategooriate all. Ühishuviprojektide nimekirja kinnitatud projektidel on õigus hiljem taotleda rahastust ka Euroopa fondist Connecting Europe Facility (CEF). 2023.a. kehtivasse viiendasse ühishuviprojektide nimekirja kuuluvad Eestiga seotud projektidest pumphüdroakumulatsioonijaama rajamine, Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seonduvad investeeringud. Nagu eespool mainitud, on Eesti-Läti neljas ja Eesti-Soome kolmas ühendus esitatud ühishuviprojektide ninekirja kinnitamiseks. • paindlikkusteenuste (mõiste kirjeldatud ELTS) kasutuselevõtt võrgu arengukavades võrguinvesteeringute vähendamiseks ja võrgupiirangute juhtimiseks ja paindlikku liitumise pakkumiseks; Ülekandevõrguhalduri poolt pakutav paindlik liitumine annab klientidele võimaluse mitte investeerida Eleringi võrgu läbilaskevõime suurendamisse ning võrguettevõtjale optimaalsema elektrivõrgu, mille tulemusena vähenevad selle investeerimis- ja ülalpidamiskulud. Kliendil on võimalik valida, kas maksta kinni ülekoormuva võrguelemendi läbilaskevõime suurendamine või leppida ülekoormuse tekkimise olukordades kokku oma tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse mahakoormamine. 107 Taastuvenergia arendamise kiirendamine | Eesti Vabariigi Valitsus 37  • võrgu arenduskohustuse laiendamine ja fikseeritud liitumistasu lahenduste analüüs; Hajatootmise suuremahuline elektrivõrku liitumine piirkondades, kus ajalooliselt on väiksema võimsusega võrk, kuid samas sageli paremad tuuletingimused (nagu saared ja Lääne-Eesti), on tekitanud olukorra, kus liitumise hind, mis on seni olnud kulupõhine ning sõltub iga konkreetse tootja elektrivõrku liitmisega kaasnevast investeeringuvajadusest, on sageli äärmiselt kõrge ja ka prognoosimatu. Ühe lahendusena on analüüsimisel fikseeritud liitumise kontseptsiooni loomine, mis muudaks liitumise hinna prognoosimise arendajatele lihtsamaks ja seega projektid paremini planeeritavaks ning võimaldaks teatud määral ka võrguettevõtjal arenduskohustuse raames võrku ette planeerida ja arendada. 3.5 Elektri turukorralduse arendamine Põhitegevused: Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise, liitumine Euroopa reservide turgude platvormidega (MARI ja Picasso). Jaeturgude ühtlustamine: Eesti on osa ühtsest Euroopa Liidu elektriturust. Tarbijatel on võimalus soetada elektrit elektriturul börsihinnaga või fikseeritud hinnaga. Lisaks on suurtarbijatel võimalik elektritootjatega kahepoolseid lepingud (PPA-d), millega ühelt poolt garanteeritakse tootja tulud ja teiselt poolt tarbijale fikseeritud elektrihind. Kuna PPA-sid on mõistlik sõlmida hinnapiirkonna siseselt, siis seab Eesti turu väiksus PPA-desõlmimisele piirid. Elektriturgude täiendav regiooniülene (Baltikum ja Soome) integreerimine võimaldab suurendada konkurentsi ja turgude likviidsust. Vajalik analüüsida turgude regulatsiooni käsitlevaid erisusi ja tulemuste põhjal muuta regulatsiooni: • Analüüsi läbiviimine ja õigusaktide muudatused Balti riikide ja Soome õigusruumi suuremaks ühtlustamiseks. • Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise. Eesmärk on ühtlustada Balti riikide ja Soome elektri- ja gaasituru reegleid ja nõudeid, eesmärgiga võimaldada turuosalistel lihtsamat tegutsemist riikide üleselt ning suurendada konkurentsi turul. Regionaalse elektrituru analüüs 2024 aasta lõpuks, eeldatavalt ühtlustatud regulatsioon 2025-2026. Liitumine Euroopa reservide turgude platvormidega: Balti elektrisüsteemide liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga 2025 alguses toob kaasa fundamentaalse muudatuse kogu senise Balti elektrisüsteemide tasakaalustamise korraldusel, mille tulemusena Balti süsteemihaldurid loovad võimekuse osaleda ise sageduse juhtimise ehk load-frequency control (LFC) vastutuse kandmisel. Euroopa süsteemi osana peavad Balti riigid olema vajadusel valmis oma elektrisüsteemi iseseisvaks juhtimiseks. Seejuures peavad Balti riigid liituma üle-euroopalise automaatse sageduse taastamise (aFRR) reservi platvormiga (PICASSO) ja manuaalsete sageduse taastamise (mFRR) reservide platvormiga (MARI). Päev-ette reservide võimsusturult hangitakse iga päev järgmiseks ööpäevaks kolme Balti riigi jaoks ühiselt vajalik kogus kiiret sageduse taastamise reservi (FCR) ning automaatselt ja manuaalselt aktiveeritavat sageduse taastamise reserve (aFRR ja mFRR). 3.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused Põhitegevused: menetlusprotsesside kiirendamine, asukohtade kavandamine, taastuvelektri vähempakkumised kuni 2025, avaliku sektori üleminek taastuvenergia suuremale kasutamisele, taastuvenergia projektide jooksev progressi kaardistamine ning järelhindamine Kütusevabade energiaallikate osakaal elektrienergia tootmisel moodustab aastal 2030 vähemalt 70% (REKK 2030 ajakohastatud versiooni kavand). 38 Hetkel on arendajate poolt hinnatud maismaatuuleparkide potentsiaal 7 GW, millest kõrge realiseerumispotentsiaaliga nende sõnul on 3800 GW. Oluline on märkida, et kõrge realiseerumispotentsiaali tagamiseks tuleb sellegi poolest vähendada taastuvenergia arendamisega kaasnevaid kitsaskohti ning võimalusel need kõrvaldada. Peamiseks kitsaskohtadeks kütusevabade energiaallikate, siinkohal peamiselt tuuleenergia, edendamisel: • planeerimis- ja loamenetluste aeganõudev protsess tulenevalt nt ehitus- ja looduskaitselistest piirangutest, hoiakutest taastuvenergia suhtes või kohalike omavalitsusüksuste võimekusest taastuvenergia planeeringute menetlemiseks; • liitumispakkumise hind on kulupõhine ning sõltub iga konkreetse tootja liitmisega elektrivõrku kaasnevast investeeringuvajadusest, mistõttu liitumise hind ei ole kulutõhus. Tegevused kütusevabade energiaallikate edendamiseks: • taastuvelektri projektide menetluse pidev hindamine taastuvelekter 100% eesmärgi täitmiseks ning järelhindamine aastal 2027 - analüüs, kus maal projektid on ja kui palju on eesmärgist veel puudu. Hetkel on maismaatuuleparkide potentsiaal hinnatud 7 GW ning 2023. aasta seisuga puuduolev taastuvenergia võimsus 2-3 GW; • riiklik eelisarendamine ja menetlusprotsesside kiirendamine (RePowerEU kava), sh o menetlusprotsesside kiirendamine - kiirendada REPowerEU raames taastuvenergia juurde tulekut läbi KMH protsesside kiirendamise ja osadel juhtudel ära jätmise, loamenetluste kiirendamise ning taastuvenergia projektidele ülekaaluka avaliku huvi rakendamise (so leevendusmeetmete ja hüvitusmeetmete rakendamise), ehitisregistri arendus menetluste kiirendamiseks; o asukohtade kavandamine – Keskkonnaagentuur kaardistab aastaks 2024 riigimaadel 1000MW tuuleenergia tootmiseks sobivad täiendavad alad (Eesti taaste- ja vastupidavuskava), aastaks 2026 tuleb määrata alad, kus on võimalik loamenetlus teha aastaga (taastuvenergia direktiivi muudatus), määramisel on üle riigi tuuleenergia eelisarendusalad vastavalt REKK 2030 eesmärkidele (so 1-2 GW maismaal). Päikeseenergias keskendume hoonete potentsiaali kasutamisele; o veebipõhise kontaktpunkti loomine meretuuleparkidele, meretuuleparkide ühendloa kontseptsioon (varasema hoonestusloa, vee erikasutusõigust andva loa ja ehitusloa integreerimine ühte meretuulepargi hoonestusloa menetlusse) ja meretuulepargi ühendloa menetlus ehitisregistris; o veebipõhise kontaktpunkti loomine maismaaprojektidele suurendamaks koostööd kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti vahel. • Piiriülene koostöö ja ühisprojektide loomine, sh meretuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamine piiriülese projektiga (ELWIND108); • katustele rajatavatele päikesepaneelidele toetusraamistiku loomine, sh kombineerituna energiasalvestusseadmete, soojuspumpade ja katuse renoveerimisega, tagamaks hoonete kõrge energiatõhususe klass109 ; • suuremahuline vähempakkumine või nende seeria suuremas mahus (kuni 6 TWh) tehnoloogia neutraalne vähempakkumine, et hõlmata lisaks päikesele ja maismaatuulele ka meretuult, sh taastuvelektri spetsiifiliste vähemapakkumiste analüüs ja riigiabi loa muutmine 2024; • avaliku sektori üleminek järkjärgult taastuvenergiale (ühisostuvõimaluste tutvustamine ja PPA turu parandamine); 108 https://elwindoffshore.eu/et/ 109 EL päikeseenergia strateegia resource.html (europa.eu) 39  • prognoositava ja soodsama võrguga liitumise kulu ja lühema ajaperspektiivi pakkumine, sh fikseeritud liitumise kontseptsiooni loomine (vt lähemalt ptk 3.4); • riikidevahelise koostöö jätkamine meretuuleenergia ja sellega kaasneva elektrivõrgutaristu arendamiseks Läänemerel. 3.7 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine Põhitegevused: elektri müügilepingute sõlmimine, elektritariifide erisused, hüvitused, garantiid, päritolutunnistused, koosluste ja taastuvelektri kombineeritud lahendused jms. Taastuvenergia tootmise ja kasutamisega seotud riskid võivad olla mitmetahulised ning sõltuvad konkreetsest taastuvenergia allikast, tootmise tehnoloogiast, asukohast ja muudest teguritest. Peamised riskid, mida antud peatüki all silmas on peetud on finantsriskid, mida saab maandada läbi nimetatud põhitegevuste. Teatavat hinnagarantiid on pakkunud erinevad toetusmeetmed ning korraldatud taastuvelektri vähempakkumised. Samuti on taastuvelektri tootjatele täiendavaks tuluallikaks olnud päritolutunnistused, mida tarbija saab soetada, et tõendada tarbitava elektri taastuvat päritolu. Näiteks 2022. aastal toodetud taastuvast elektrienergiast (2622 GWh) väljastati päritolutunnistusi 2380 gigavatt-tunnile110. Probleemiks on aga minevikus olnud väikeste tootjate päritolutunnistuste agregeerimine, et neid atraktiivseks teha suurematele tarbijatele, kuid aina enam leidub turupõhiselt vahendajaid, kes soodustavad ka väiketootjate päritolutunnistuste jõudmist tarbijateni. Eeldatavad lahendamist vajavad probleemid: Konkurentsiameti hinnangul ei ole seni taastuvelektri müügilepingud (Power Purchase Agreement, edaspidi ka PPA) osutunud populaarseks, kuna: 1) regulatsioon ja õiguslik raamistik võivad piirkonniti oluliselt erineda, mõjutades pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute teostatavust ja rakendamist; 2) tootjad ja turuosalised seisavad silmitsi krediidivõimelisuse, maksehäirete ja energiatarbimise muutustega seotud riskidega, mis võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute rahalist elujõulisust; 3) taastuvenergia tehnoloogiate töökindlus ja jõudlus võivad mõjutada tegelikku elektritootmist ja sellest tulenevalt ka pikaajalistest taastuvelektri müügilepingutest saadavat tulu; 4) elektrihindade kõikumised, valitsuse stiimulite või toetuste muutused ja energianõudluse muutused võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute kasumlikkust. Pikemas visioonis võimaldavad piiriüleseid PPA-sid sõlmida EE, LV, LT ühine hinnapiirkond ja füüsilised ühendused. Turuosaliste hinnangul pole turg veel energiakriisist taastunud ja oodatakse eeskuju riigilt, millest tulenevalt on vajalik korrata RKAS poolt läbi viidud üleriigilist roheelektri PPA-d. Sellised lepingud saavad toimida riskimaanduselemendina iga turuosalise vaatest. . Vajalikud tegevused: • avaliku sektori jaoks välja töötatud hanke tingimused taastuvelektri ühisostuks, RKASi rohehanke raamistik111; • konkurentsiameti poolne analüüsimine taastuvenergia müügilepingute kasutuselevõtuga seotud takistuste eemaldamiseks (esimene analüüs aastal 2024), sh taastuvenergia ja elektrituru direktiividest tulenevalt turubarjääride sh regulatiivsete ja haldustõkete analüüsimine/hindamine 110 https://elering.ee/elektri-paritolutunnistused#tab3 111 Rohehange | Riigi Kinnisvara (rkas.ee) 40  PPA-de sõlmimisel ning sellest lähtuvalt vajadusel teha seadusemuudatused ja hinnata riigipoolse riskimaandusinstrumendi vajalikkust; • riigi osalusega PPA-de sõlmimise analüüsimine, vähese tarbimisega turuosaliste elektritarbimise agregreerimine PPA-de sõlmimiseks ja finantsmehhanismide rakendamine PPA riskide vähendamiseks; • tööstuse sõlmitavate PPAde soodustamine olemasoleva ja lisanduva taastuvelektri tootmisvõimsuse vastu; • elurikkuse koosluste ja taastuvelektri tootmise kombineeritud lahenduste kasutuselevõtt ja toetamine (EL Elurikkuse strateegia kohaselt 10% põllumaa pindalast elurikaste kooslustega katmiseks). 3.8 Kogukonnaenergeetika käivitamisele kaasa aitamine Põhitegevused: kogukonnaenergeetika platvormil erinevate osapoolte tegevuste täpsustamine. Vastavalt Euroopa Komisjoni päikesestrateegiale tuleb püüelda 2025. aastaks vähemalt ühe taastuvenergia kogukonna asutamise poole igas omavalitsusüksuses, kus on üle 10 000 elaniku112. Kogukonnaenergeetika aitab kaasa taastuvenergia kasutusele võtule ja kohalikule energiavarustuse tagamisele. Energiakogukondade käsitlemisega seotud põhimõtted pärinevad EL elektrienergia siseturu ühistest normidest ning lähtuvad vähemalt direktiivis esitatud miinimumsätetest. Energiakogukond võib oma liikmetele osutada energiateenuseid, kuid peamine eesmärk on anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kasu oma liikmete või piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb. Kui energiakogukond annab omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust ehk jaotusvõrguettevõtja on kohustatud tegema koostööd kogukonna projekti korral taastuvenergiakogukonnaga. Energiakogukonnale ei ole praegu seaduses ette nähtud eelisõigusi ning selle liikmetel säilivad õigusaktidest tulenevad kodutarbija/aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ning kohustused. Taastuvenergiakogukondadele on moodustatud valitsuse otsusega töögrupp, mille ülesandeks on tuvastada ja likvideerida regulatiivsed haldusalased takistused ning leida lahendused. Vajalikud tegevused, mis tuleks turuosaliste ülesannetena kokku leppida: Kogukonnaenergeetika platvormi ülesanded (TREA113 kogukonnaenergeetika ümarlaud): kogukonna määratlemine ja sihtrühma täpsustamine (LEADER täpsustaks?!), o toetusmeedet KOV kindlasti ei tee, KOV-l kaasav eelarve võiks selliseks tegevuseks olla. Kogukondliku tegevust arendavate/toetavate toetusmeetmete loomine ja rakendamine peaks olema erinevate ministeeriumite ülesanne (kliimaministeerium, Regionaal- ja põllumajandusministeerium, RaM, Siseministeerium); o töötada välja energiakogukondade mudelid, mis oleksid õiguslikult, tehniliselt ja heal juhul ka majanduslikult teostatavad; o pädevuse loomine, koolituste/töötubade korraldamine (nt MAK-id, ińnokeskusted, REScooP), oluline võrgustiku ja protsessi olemasolu ja tundmine, tehnilised konsultandid tekitada, TTÜ-s ja TÜ-s kogukonnajuhtide õppekavasse kogukonnaenergeetika lisada, kohalikud energianõukogud (12 pilootala maal valitud). Ministeeriumite ülesanded: o kogukonnaenergeetika seiramiseks vajaliku reeglistiku (sh võrgu vaatest) loomine ning tekkivate regulatiivsete takistuste eemaldamine; 112 resource.html (europa.eu) 113 Tartu Regiooni Energiaagentuur https://www.trea.ee/ 41  o juhendmaterjali loomine energiakogukondade käivitamiseks, seireks (seonduva andmestiku/registri loomine nt liitumise põhiselt vms); o soodustada energia kogukonna enda tarbeks kasutamist, sh salvestus. Mitte toetada rahaliselt, aga soosida pilootprojekte jm toetavaid instrumente; o kaaluda sarnase garantii võimaluse loomist nagu elamute rekonstrueerimise korral KredEx/EAS, et riske maandada. KOV-de suutlikkuse toetamine taastuvenergeetika planeerimisel ja elluviimisel, sh nt tööstusparkide varustamine uute taastuvenergia projektide energiast – piirkondlik nõustamine, LEADER toimiv, eraisiku tulumaksu vabastus/tagastus liikmemaksult liikmelisuse korral. Kohalike omavalitsuste ülesanded: o energiaostuvõimetuse ennetamine enda tarbeks energia tootmise ja salvestusega tagades stabiilsemad energiakulud ; o töötubade mentorprogrammi ("Häkaton") läbi viimine kohalike kogukondade kaasamiseks energia tootmiseks (nt Leader koolitused), LEADER korraldab kohalike kogukondade mobiliseerimiseks häkatoni, korrata energiaühistute mentorprogrammi 2.0 kogukonna loomiseni (peaks ajaliselt olema pikem); o kohalike energia- ja kliimakavade kaudu kogukonnaenergeetika käivitamine, KOV-d, kel KEKK saavad nt vastava piloodi õiguse. Valminud KEKK-de analüüs, KEKK-de juhendisse miinimumnõuded kogukonnaenergeetika kajastamiseks, et teema läbi mõeldaks. Barjääriks - KOV ei saa kogukonnaenergeetika rollist aru, hanked; o nõustamisvõimaluste loomine, nt regionaalsete nõustamiskeskuste juurde, regionaalsete energiaagentuuride loomine ja/või regionaalsete nõustamiskeskuste teemaks energiakogukonnad – kasutada olemasolevaid võrgustikke (LEADER tegeleb, RURAL projekt); o taastuvenergia arendustes kohalike kaasamisvõimaluste loomine; o KOV hoonete katuse või muu pinna kasutusse andmise võimaluse loomine kohalikuks energiatootmiseks ("päikesekatused") mikrolaenude (crowdfunding) kaudu, avalikel hoonetel kohustus PV paneelid paigaldada 2025-2027 ja seda laiendada kohalike kaasamisega (nt rekonstrueerimise tingimuseks); o piloodi loomine (Pääsküla, Tondiraba näidetel pole hankijat linnas). KOV kaasamine juriidikas, meetmetes; o energiakogukondade koostöö ja demoprojektid (PV, soojuspumbad) omavalitsustega; o projektide hindamisel võiks olla eelistatud kohalikku kasu tekitavad lahendused, kaalutud otsustes kohalike lahenduste eelistamine ja soodustamine, osakud, KOV- le võimalus luua seada tingimused kohalike ja kohalike olude parandamise eelistamiseks (LEADER kogemus korruptsiooni vältimiseks), kohalikust kasust (eriti sotsiaalsest, mida on raske hinnata) saaks samamoodi aru ka hangete järelevalve asutused (nt RaM). Võrguettevõtjate ülesanded: o elektrileviga hoonepõhise ja hoone lähedase hajatootmise ja kohaliku energiajulgeoleku kõrval energiasäästu ja -kulude, võrguga seotud ühistegevuste kavandamine (faaside ühtlane koormamine, salvestamine võrgu pudelikaelte leevendamiseks, tarbimise nihutamine, elektriautode laadimise vajadust arvestav elektrivõrk); o energiaühistute koostöö võrguettevõtetega, taastuvelektri tootmiseks ühisliitumised nt kinnisvaraarendustes ja kortermajades; o vabanevate liitumisvõimsuste kaardistamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine, töös rakendus liitumisprotsessi kiirendamiseks, salvetusseadmete liitumistingimuste ühtlustamine tootmisseadmetega; o koormusi järgiva võrgutasu hinnakujunduse loomine tarbimise juhtimiseks. 42 4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE Gaasi roll Eesti energiamajanduses on aasta-aastalt järjepidevalt vähenenud. Peale Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukraina vastu 2022. aastal on kogu Euroopas olnud kõrgendatud tähelepanu all gaasivarustuse tagamine tarbijatele. Seda nii Eestis ja Läänemere regioonis laiemalt. Siinkohal tuleb mainida, et gaasi varustuskindlust ei saa vaadata ainult Eesti põhiselt, vaid seda tuleb teha tervikuna ka regiooniüleselt (Soome, Eesti, Läti ja Leedu kokku). Lisaks sellele tuleb arvesse võtta, et 2022. aasta mai algusest alustas regioonis tööd täiendav tarnekanal Leedu-Poola gaasiühendus GIPL, mis liitis Baltikumi ja Soome Kesk-Euroopa gaasisüsteemiga. Eesti on osa ühtsest Euroopa gaasiturust. LNG terminalid (Inkoo ja Klaipeda) on peale Venemaa tarnete katkemist olnud kõige olulisem gaasi allikas Eestile. Samuti on suur osa Eesti gaasivarust Inčukalnsi gaasihoidlas(Lätis). Eestit ühendab Soomega Balticonnectori gaasitoru, mis on peale purunemist remondis ja eeldatavasti taasalustab tööd 2024. a esimeses pooles. Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud Soome ja Lätiga, kelle gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud. Kokkulepete eesmärgiks on sätestada raamistik, mille alusel saavad lepingupooled gaasituru mittetoimise olukorras küsida teiselt poolelt abi gaasivarustuse tagamisel ning seda teisele poolele osutada. Pikas perspektiivis nähakse gaasitarbimise järkjärgulist vähenemist. Gaasitarbimise prognoos on välja toodud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Eleringi gaasitarbimise prognoos aastani 2050114. Prognoosid 2022 2025 2030 2035 2040 2050 Gaasitarbimine, TWh 3,8115 3,7 3,3 2,5 1,7 0,3 Gaasivõrgu rekonstrueerimist ja arendamist korraldab Elering Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023- 2032116 alusel. Tabel 4.2. Gaasivarustuse kavandatud tegevustega seotud indikatiivne potentsiaal, rakendamise poliitikainstrumendid ja tähtajad. KAVANDATUD TEGEVUS INDIKATIIVNE POTENTSIAAL POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG Soome-Balti hulgituru edasiarendus, ühtse tariifitsooni Analüüs, regulatiivsed muudatused, laiendus süsteemihaldurite ja regulaatorite Turukorraldus (Leedu ja Poola kaasamine) kokkulepped 2026 LNG ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine, Regulatiivsed muudatused, LNG terminalide piisavuse tagamine regioonis, toimepidevuse plaanide täiendamine, Gaasiinfrastruktuuri ja gaasivaru tagatud, taastuvgaasi võrku sisestamise küberohtude analüüs, erainvesteeringud gaasivaru tagamine võimekus (Elering AS) Pidev Metaani heite vähendamise tegevuskava, toetused võrku sisestamiseks ja tanklatele, vesiniku teekaart ja tegevuskava, riigi toetusega pilootprojektid, 2027. aastast 2035=1 TWh taastuvgaasi toodangut, gaasivõrgu algava EL-i eelarveperioodiga seotud dekarboniseerimiseks on vaja toota 2 TWh biometaani, jätkutegevused, arenenumate turgude Taastuvgaaside rohevesinik >1100 t/a (transpordikütustest 1% vesinik praktika ülevõtmine ja vajadusel soodustamine või e-kütused aastaks 2030) standardite loomine, maksumäärad 2030 1142025-2050 joonis 3.6 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2024-2033.pdf (elering.ee) 115 2022. aasta andmed https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__energeetika__energia-tarbimine-ja- tootmine__aastastatistika/KE0230/table/tableViewLayout2 116 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2024-2033.pdf (elering.ee) 43 4.1 Gaasi turukorralduse arendus Põhitegevused: ühtne Soome-Balti hulgituru ja tariifitsooni laienduse edasiarendus ja jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi ning gaasisüsteemi järk-järguline dekarboniseerimine. Ühtne Soome-Balti hulgituru edasiarendus läbi Leedu ja pikemas perspektiivis ka Poola kaasamise ühtsesse tariifitsooni. Eesmärk on lihtsustada gaasi tarnimist ja kasutamist ning luua gaasitarnijatele laiem turul tegutsemise võimalus, mis seeläbi toob tarbijatele parema hinna ja varustuskindluse. Tegevuste raames lisatakse ühtsesse tariifitsooni ka Leedu gaasiturg ning võimalusel ka Poola gaasiturg. Lisaks on arutlusel Eesti-Läti bilansitsooni laiendamine ka Soome ja pikemas perspektiivis Leedu ja Poola suunal. See võimaldaks ühtlustada regioonis ka jaeturge ning gaasimüüjatel pakkuda oma teenuseid palju laiemas turu ulatuses ning tarbijatel valida palju rohkemate gaasimüüjate vahel. Lisaks on analüüsimisel Baltikumi ja Soome gaasi jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise, milleks on vajalik analüüsida turgude erisusi ja vajadusel muuta regulatsiooni. Analüüsile järgnevad süsteemihaldurite kokkulepped ja õigusaktide muudatused. 4.2 Gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine Põhitegevused: kodumaine taastuvgaaside tootmine ja gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide piisavus regioonis ja ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Eestis, tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine, gaasi strateegilise varu olemasolu, hübriidohtudega toimetulek. Tagada regioonis gaasi tarnekindluseks ja tarneallikate mitmekesisus sh läbi kodumaise taastuvgaaside tootmise ja gaasivõrku sisestamise: • regioonis LNG terminalide piisavuse ja Eestis ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine; • tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks; • infrastruktuuri arendamine; • riikliku strateegilise gaasivaru tagamine; • vastupanuvõimekuse kasvatamine hübriidohtudega toimetulekuks , sh infrastruktuuri füüsiline turve, toimepidevuse plaanide täiendamine lähtudes võimalikest hübriidohtudest, küberturvalisuse tagamine (sh küberohtude regulaarne analüüs ja turvariske maandavate meetmete rakendamine). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/1032 tulenevalt on pandud liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada gaasivaru, mis vastab vähemalt 15 %-le liikmesriigi viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.117 Eesti valitsus seadis 2022. aastal strateegilise gaasivaru mahu osas ambitsioonikama eesmärgi, kui oli EL määruses sätestatud nõue. Eesti strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus riigi tegevusvaru moodustamiseks118 , mille kohaselt tuleb varuna hoida 1 TWh gaasi. Eesti hoiab enda strateegilist gaasivaru Lätis Incukalnsi maaaluses gaasihoidlas. Võrreldes 2023. aasta tarbimisega (3.42 TWh), kataks strateegiline gaasivaru tarbimisest ligikaudu 30%.. Siiski arvestades gaasitarbimise pikaajalisi prognoose ja nõudluse järgjärgulist vähenemist, tuleb tulevikus hinnata, millises mahus strateegilist gaasivaru on mõistlik hoida, et tagada Eesti gaasitarbijate varustuskindlus. 117 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1032 118 Riigi tegevusvaru moodustamine. RT III, 24.05.2022. 1https://www.riigiteataja.ee/akt/302082022003?leiaKehtiv 44 Gaasi varutuskindluse vaates on oluline piisavate tarneallikate olemasolu regioonis ja piisav gaasitaristu. Regioon toetub eeskätt Klaipeda ja Inkoo LNG terminalile, aga loodud on võimekus tuua Pakrineemele ujuvterminal, kuna vastav infrastruktuur koos vastuvõtuvõimekusega on loodud. Pakrineemel on võimalik ujuvterminaliga võrku anda kuni 81,2 GWh/päevas Vastuvõtuvõimekuse kasv panustab otseselt gaasi varustuskindluse tagamisse, juhul kui gaasivarustatusega peaks Eestis probleeme tekkima. 4.3 Taastuvgaaside turule tuleku soodustamine Põhitegevused: gaasivõrgu dekarboniseerimine, sisend metaani heite tegevuskavasse, toetus, hinnapoliitika, regulatsioon, biometaani kvaliteedi standard, vesiniku teekaart ja tegevuskava, õigusruumi kujundamine, käimasolevate pilootide tulemuste alusel edasiste tegevuste kavandamine. Elering maksab kokku 37 mln eurot toetust võimaldamaks tarbida biometaani maagaasi hinnaga119. Eesti taastekavaga on kavandatud toetus biometaani tootmisseadmetele ja/või gaasivõrku sisestamise punktidele. Biometaani meetmed on kokkuvõtlikult kirjeldatud metaani heite vähendamise tegevuskavas. Tegevused gaasivõrgu dekarboniseerimisel: • gaasiinfrastruktuuri arendamine maagaasi asendamiseks taastuvgaasiga, selleks on vajalik rajada aastaks 2035 kokku 1 TWh taastuvgaasi toodangut; • biometaani tootmise ressursside täpsustamiseks valmib 2024 aastal analüüs, mille tulemusena selgub, kui palju kariloomi, biojäätmeid, heina jm ressursse on vaja biometaani tootmise potentsiaali realiseerimiseks; • seejärel kavandatakse eri tüüpi biomassi (põllumajandus, olmejäätmed, reovee setted) jätkusuutlik väärindamine ja sellele ühtne tegevus- ja toetusraamistik; • biometaani ja biogaasi ulatuslikum kasutus energeetikas sh biogaasi ja biometaani rajatiste toetusmeetmete väljatöötamine (torustikud, biogaasijaam); • biometaani võrku liitumise lihtsustamine, ühtlase liitumispunktide võrgustiku loomine, Lätiga biometaani kasutamise ja tarnimise nõuete ühtlustamine; • biometaani rahvusvaheline kvaliteedi standardi loomises aktiivne osalemine ja biometaani piiriülese kaubanduse arendamine. Vesiniku teekaardi alusel on 2030. aastaks plaanis toota >1100 t/a vesinikku ehk alumise kütteväärtuse kohaselt (33,3 kWh/kg) 36,66 GWh120. Vajalikud tegevused vesinikutootmise käivitamiseks: vesinikutootmise käivitumine, sh seadusandluse korrastamine, vesiniku tootmine ja kasutamine: pilootide analüüsi pealt võib alates 2027. aastast otsustada järgmised sammud: • KIKi meetmed, Metrosert ja TTJA loovad nõudeid ja standardeid kui nende puudumine takistab turu arengut; • analüüsida vesiniku tootmise soodustamine taastuvenergia arenduste lähedal; • analüüsida võimalust lisada gaasivõrku roheline vesinik; • rohevesiniku tootmist edendava õigusruumi kujundamine (taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri salvestamiseks, tööstuse vajaduste katmiseks ning transpordiks) sh tänaste puuduste ja võimaluste kaardistamine; • rohevesinikku edendavad maksumäärad. 119 https://www.elering.ee/biometaani-toetus 120 Vesiniku teekaart 45 5. KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE Riiklik soojustarbimine oli 2021. aastal 12,6 TWh ning see peaks 2030. aastaks langema 11,8 TWh-ni. Sellest 4,6 TWh 121on kaetud kaugküttega ning ülejäänud lokaalküttega. Tööstuse soojustarbimine oli 2021. aastal oli 3,2 TWh ning peaks tõusma 2030. aastaks 3,6 TWh-ni. Nii kaugküttes, lokaalküttes kui ka tööstuses on peamiseks kütuseks biomass. Lokaalküttes on see biomass küll peamiselt halgude ja pelletite kujul. PROBLEEM, MIDA LAHENDAME: Kuigi kaugküttesektoris on suures osas asendatud fossiilsed tootmisseadmed hakkepuitu kasutavatega ning ka soojusvõrke on ulatuslikult renoveeritud, toodetakse ligi kolmandik kaugküttesoojusest siiani fossiilkütustest ning soojuskaod mitmetes võrkudes on liiga kõrged. Keskmise kaugküttevõrgu aasta keskmine soojuskadu oli 2021. aastal 19%. Samal aastal oli soojuskadu Jõhvi linnas 28% ning Tootsi vallas 53%. Kõiki maagaasi katlaid pole tehniliselt võimalik hakkepuidukateldega asendada ning ka madal tarbimistihedus väiksemates kaugküttevõrkudes hoiab kaugküttehinna kõrgel ning raskendab taastuvatele soojusallikatele üleminekut. VÕIMALIKUD LAHENDUSED: • Kaugküttevõrkude elektrifitseerimine; • Soojussalvestite ehitamine; • Erandjuhtudel biogaasi/biometaani kasutamine gaasikateldes; • Madaltemperatuursete kaugküttepiirkondade arendamine; • Kaugküttevõrguga liitumise toetamine väiksemates võrkudes, et suurendada tarbimistihedust. • Kahekomponendilise hinna kasutuselevõtt; • Heitsoojuse müügi lihtsustamine. ENMAK 2035 on kavandanud kaugkütte ja -jahutusega seotud poliitikainstrumendid arvestades kaugkütteseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse nõudeid, sh aastaks 2030 moodustab taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 %. Eraldi kaugküttesektoris on eesmärgiks jõuda samaks aastaks 80% suuruse taastuvenergia osakaaluni. Et selleni jõuda, tuleb kehtestada igale kaugküttevõrgule kehtivad eriheite eesmärgid: • 40 kg/MWh aastaks 2035 • 20 kg/MWh aastaks 2040 • 0 kg/MWh aastaks 2050 121 Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 https://energiatalgud.ee/node/8931 46 Joonis 5.1 Eesti kaugküttevõrkude eriheide [kgCO2/kWh] 2020. aastal Lokaalsed kütte- ja jahutuslahendused lahendatakse hoonete põhiselt, kuid nende lahenduste planeerimist ja arendamist käesolev arengukava ei kata. Käesolevas arengukavas kaugkütte ja -jahutuse kavandatud tegevuste poliitikainstrumentide koostamisel võeti aluseks soojus- ja jahutusmajanduse (sh kaugkütte ja - jahutuse) stsenaariumid 122, mille modelleerimisel arvestati hoonete rekonstrueerimise vajadusega vastavalt hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale123. Peamiselt tuleb energiasääst hoonete renoveerimisest/soojustamisest. Väike osa võib tulla ka küttesüsteemide uuendamisest (mida KIK ja Kredex juba toetavad). Kaugküte moodustab ca 75% soojuse lõpptarbimisest kodumajapidamiste, äri- ja avaliku teeninduse sektorites turumahuga u 5 TWh/a. Eestis on üle 200 kaugkütte võrgupiirkonna, millest 106 on energiatõhusad kaugkütte piirkonnad124, kus toodetakse ca 95% Eesti kaugküttes tarbitavast soojusest. Täna toodetakse ca 70% kaugküttest tarbitavast soojusest taastuvatest allikatest (puiduhake 55-58% ja tööstuse heitsoojus 15-17%), ülejäänud maagaasist (20%) ja muudest kütustest (põlevkivi, põlevkiviõli jm)125. Kütuseid on võimalik kokku hoida vähendades energiakadu kaugküttevõrkudes, renoveerides hooneid ning minnes üle kütuste põletamiselt elektrienergia kasutamisele. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kaugkütte arengusoovitused on järgmised126: 1. kaugkütte eelisarendamine linnalistes piirkondades ning fossiilkütuseid kasutavate hoonete liitmine kaugküttesüsteemidega 2. olemasolevate kaugküttevõrkude moderniseerimise lõpuleviimine (täna on renoveeritud ca 66% Eesti kaugküttetorustikest ehk renoveerimata on ligikaudu 500 km.) 3. tootmissüsteemide mitmekesistamine ja tõhustamine (heitsoojuse osakaal Eesti kaugküttes on 15- 17%, rakendatavad on andmekeskustes ja tööstuses tekkiv heitsoojus, tööstuslikud soojuspumbad) 4. hoonete energiatõhususe parandamine 5. regulatiivse keskkonna stabiilsus. Kaugkütte infrastruktuuri arendamine on enamasti kohalike omavalitsuste pädevuses. Enamustes Eesti asulates, kus eksisteerib kaugküte, on omavalitsused määratlenud üldplaneeringutes kaugküttepiirkonnad ning koostatud on soojusmajanduse arengukavad. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse kaugküttesüsteemide energiatõhususe tõstmist ning taastuvenergiale üleminekut127. Soojusenergia vajadust järgnevatel kümnenditel vähendab eelkõige hoonete rekonstrueerimine ja järjest karmistunud energiatõhususe nõuded uute hoonete rajamisel. 122 Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 https://energiatalgud.ee/node/8931 123 https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/2b223bb1-8b08-4689-b61a-22788d096d12 124 https://epha.ee/tohusad-kaugkuttesusteemid/ 125 https://epha.ee/wp-content/uploads/2022/11/EJKY_Kaugkyttesektori-arengusoovitused-2030.pdf 126 https://epha.ee/wp-content/uploads/2022/11/EJKY_Kaugkyttesektori-arengusoovitused-2030.pdf 127 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kaugkutte-katlamajade-ja-soojustorustike-uuendamine 47  Soojustarbimise vähenemine renoveerimisest, GWh Eramupind Korteripind Äripind 1200 1000 800 303 297 232 209 600 228 308 142 400 130 316 200 61 249 476 463 378 179 232 43 116 0 2022-2025 2026-2030 2031-2035 2036-2040 2041-2045 2046-2050 Joonis 5.2 Soojustarbimise vähenemine hoonete renoveerimisel, GWh. Aastaks 2050 hoonete rekonstrueerimise vajalik maht on 44 mln m2, rekonstrueerimisel hoonete küttevajadus väheneb vähemalt kaks korda. Peamiseks fookuseks järgnevatel aastatel on soojusmajanduses, sh kaugküttes fossiilkütuste osakaalu vähendamine. Kui uusi fossiilkütustel katlaid kasutusele ei võeta, lõppeb fossiilkütuste kasutus hiljemalt aastaks 2050 (joonised 5.3 ja 5.4). Energiakandjate tarbimise prognoos lokaalküttes, GWh 8000 6000 4000 2000 0 2022 2030 2040 2050 Biomass Maagaas Kütteõli Elekter Joonis 5.3 Energiakandjate kasutuse prognoos lokaalküttes128 128 Elektrifitseerimise stsenaarium? uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050" 48  Energiakandjate tarbimine kaugküttesektoris, GWh 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2022 2030 2040 2050 Jäätmed koostootmisjaamades Maagaas Põlevkiviõli Biomass Elekter Joonis 5.4 Energiakandjate kasutuse prognoos kaugküttes129 Joonistel 4 ja 5 toodud prognoosid on koostatud eeldusel, et viiakse ellu renoveerimine vastavalt hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias toodud tempole, mille kohaselt tuleb aastaks 2035 renoveerida ligi 15 mln m2 hoonepinda. Fossiilkütuste kasutuse lõppemisega kaob KHG heide aastaks 2050 (tabel 5.1). Tabel 5.1. KHG heide soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumides, tuhat tCO2ekv130. Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2022 2030 2040 2050 PSJS (Praeguste Suundumust Jätkumise Stsenaarium)BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 1 312 786 352 12 Elektristsenaarium 1 322 876 363 0 Kaugkütte stsenaarium 1314 844 409 0 Lokaalkütte stsenaarium 1304 736 300 0 Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1309 785 349 0 Fossiilkütuste asendamiseks sobivad lahendused on nt tööstusest pärit heitsoojus või soojuspumbad . Põlevkiviõlil ja põlevkivil töötavate katelde osas ei ole muud alternatiivi kui need muu tehnoloogiaga välja vahetada. Fossiilkütustel katelde vahetus kliimaneutraalsete lahendustega võtab aega vähemasti aastani 2040. 2022. aastal oli kaugkütte gaasikatelde (võimsus kokku 308,5 MW) tarbimine 1 TWh. Gaasikatlaid on kokku 460, millest 400 katelt on paigaldatud enne 2015 aastat ning 173 katelt on paigaldatud enne 2000. aastat. Gaasikatelde puhul on võimalik saavutada kõige kiirem üleminek gaasivõrgu dekarboniseerimisel biometaaniga, selliselt ei eeldata investeeringuid seadmetesse enne katelde eluealõppu. Soojus- ja jahutusmajanduse süsinikuneutraalsusele ülemineku stsenaariumid modelleriti ning koostati vastavad mõjuanalüüsid ja tegevuskavad uuringus „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajanduse aastaks 2050“131 raames. Stsenaariumite näitajad on koondatud tabelisse 5.2. 129 Elektrifitseerimise stsenaarium? uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050" https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D7%20%282%29.pdf 130 D8 - HC Project summary (1).pdf (energiatalgud.ee) 131 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud 49 Tabel 5.2 Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide sotsiaalmajanduslikud näitajad. Praeguste Elektrifitseeri Lokaalküte Tehnoloogia- Näitajad suundumuste Kaugküte ja -jahutus mine ja -jahutus neutraalne jätkamine Keskmine soojusenergia hind kodumajapidamistele 2050. 60 97 62 74 68 aastal (EUR/MWh) – 2021 kütusehinnad Keskmised küttekulud kodumajapidamistes 2050. 94 105 87 102 92 aastal (EUR/MWh) – 2022kütusehinnad Keskmised jahutuskulud kodumajapidamistes 2050. 113 112 114 113 110 aastal (EUR/MWh) Kaugkütte ja -jahutuse kavandatud tegevustega seotud poliitikainstrumendid on toodud tabelis 5.3. Tabel 5.3 Kütte ja jahutuse kavandatud tegevustega seotud indikatiivne potentsiaal, rakendamise poliitikainstrumendid ja tähtajad. KAVANDATUD TEGEVUS INDIKATIIVNE POTENTSIAAL POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG Madalatemperatuurilise kaugkütte, Regulatiivsed muudatused, vajadusel keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse toetus päritolutunnistused, Taristu arendamine integreerimine erainvesteeringud 2040 485 GWh kaugkütte ja 400 GWh tööstuse Regulatiivsed muudatused, toetusvajadus Keskkonna- ja heitsoojuse heitsoojus, soojuspumpadel potentsiaal täpsustada, päritolutunnistused, kasutus kaugküttes erainvesteeringud 2040 Renoveerida 500km torustikke, Energiatõhususe madalatemperatuuriline kaugküte, Regulatiivsed muudatused, toetusvajadus suurendamine ja kütuseelemendid , vesinikboilerid, tahkeoksiidne täpsustada, päritolutunnistused, moderniseerimine kütuseelement jms erainvesteeringud 2035 Regulatiivsed muudatused, toetusvajadus Kliimaseadus täpsustab fossiilkütustest täpsustada, erainvesteeringud, sõltub Fossiilkütuste asendamine väljumise tähtajad, sõltub aktsiisimäärade jm gaasivõrgu dekarboniseerimise tempost ja (sh lokaalküttes) maksumuudatustest. põlevkivi asendamisest 2050 Täna on salvesteid ca 1800MW Toetusvajadus täpsustada, Soojussalvestite rajamine 2035=2400MW erainvesteeringud 2035 Pilootprojektid asendamaks Torustik 2035=120km, lokaaljahutus kaugjahutusega Kaugjahutuse arendamine 2050=330km (erainvesteeringud) 2050 Alljärgnevalt on kavandatud tegevusi täpsemalt kirjeldatud. 5.1 Kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinikneutraalsusele Põhitegevused: elektrist toodetud soojuse võrku müümise võimalus, tiheasustuses kaugkütte eelisarendamine, nutikad arvestid andmete kasutuseks võtmine keskses andmebaasis. Fossiilkütusest ja mõnel juhul ka siiani biomassist sõltuvate lahenduste asendamine kaugküttes süsinikneutraalsete lahendustega eeldab järgmiseid tegevusi: • taristu arendamine madalatemperatuuriliseks kasutamaks kaugküttes keskkonna- ja heitsoojust (soojuspumbad), soojussalvestust; • päritolutunnistuste süsteemi loomine, juurutamine; • kaugküttes kaugjahutuse toodetud soojuse kasutamise motiveerimine; 50  • KIK toetused on taastuvenergiale üleminekuks kuni 2027132, täpsustada edaspidine toetusvajadus; • motiveerida elektri abil soojuse tootmist ajal, mil elektrituru hind seda soodustab; • puitkütuste kasutamisel kaskaadkasutuse soodustamine; • kaugkütte eelisarendamine tiheasustusaladel (fossiilkütustel hoonete sundliitumine/kütteallika vahetamine; ehituslubade ja planeeringute kaudu mõjutamine; KEKK aruandluse eesmärkide täitmiseks); • soojusmajanduse arengukavade uuendamine ning sidumine kohalike energia- ja kliimakavadega; • sõnastada konkreetsed ootused KOVi rollile ja sellega seotud eesmärgid; • rakendada meetmeid (sh täpsustada vajadusel õigusnorme), et soojusmajanduse olukorrahinnang, arendusvajadused ja –plaanid KOVis kajastuksid edaspidi ka valla või linna arengukavas; • vaadata üle KOVi ülesannete asjakohasus kaugkütteseaduses ning algatada seaduse muutmine või anda praktilisi juhiseid, et täpsustada soojusmajanduse arengu suunamiseks KOVi käsutusse antud instrumentide tähendust ja nende kasutamise võimalusi; • energiatõhususe miinimumnõuete täpsustamine on vajalik madalatemperatuurilise kaugkütte kasutusele võtuks ja seejärel madalatemperatuurilise kaugkütte pilootprojektide elluviimine. 5.2 Kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtt Põhitegevused: reservkütuse kohustus, soojuspumpade kasutus kaugküttes, turukorraldus ja pilootprojektide heitsoojuse kasutuseks, heitsoojuse kasutusele võtu nõuete täpsustamine palju energiat vajavatele info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele. Tegevuse kavandamisel tuleb arvestada taastuvenergia direktiivi muudatustega, sh tuleb koostada taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise potentsiaali hindamise analüüs, kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses tuleb suurendada keskmiselt soovituslikku 2,2 % aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020. Alternatiiv maagaasile, põlevkivile ja puidule on üleminek keskkonnasoojuse laialdasele kasutamisele soojuspumpade vahendusel (süvasoojus-, maa-, vesi-õhk, õhksoojupumbad), päikeseenergiale ja geotermaalenergia (maapõuesoojuse). Euroopa Komisjoni soojuspumpade tegevuskava näeb ette soojuspumpade laialdase kasutusele võtu samas ohtu seadmata elektrivõrgu stabiilsust133. 2023 aastal on Eesti Geoloogiateenistuse poolt teostatud näidisprojektide puurimistööd ja uuringud134, mille abil on võimalik hinnata geotermaalenergia potentsiaali regiooniti. Kaugküttesüsteemide vastavate investeeringute toetus on välja töötatud135, mille raames antakse toetust soojustorustiku renoveerimiseks, soojustootmise seadme renoveerimiseks või olemasoleva kaugküttevõrguga liitumiseks. Suunata rohkem soojuspumpasid ja heitsoojust kasutama järgmiste tegevuste kaudu: • kaugküttes soojuspumpade ja heitsoojuse kasutusele võtu piloteerimine; • heitsoojuse kasutusele võtuks täiendava torustikku ehitamine (heitsoojuse kasutuse potentsiaal on 485 GWh/a); 132 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kaugkutte-katlamajade-ja-soojustorustike-uuendamine 133 Heat pumps (europa.eu) 134 7 - EGT ja maapõueenergeetika uuringud.pdf (envir.ee) 135 toetuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001 51  • palju energiat vajavatele info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele (nt andmekeskused, serveripargid, mobiilimastid) taastuvenergia kasutamise ja tekkiva heitsoojuse kasutamise nõuete kehtestamine (jõustub 2024-2025)136 ; • teatud tarbimisega andmekeskuste kohustuslik heitsoojuse suunamine võrkudesse (planeeringud ja regulaator)137 ; • tööstuse ja soojusettevõtete toetuste põhine motiveerimine heitsoojuse kasutuselevõtuks (perioodil 2024-2028); • pilootprojektid, kütuseelemendid jm moderniseerimine. 5.3 Katlamajade (sh koostootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (s.h üleminek madalatemperatuurilisele soojuskandjale) Põhitegevused: moderniseerimine, sh pilootprojektide käivitamine, kütuseelementide jm kasutuselevõtt. Kaugkütte torustikke on kokku üle 1500 km, millest on renoveerimata 500 km. Oluline on kaugküttevõrkude renoveerimistempot oluliselt kiirendada, et säästa energiat ja kütuseid (täna on kadurohkem kui 0,65 TWh kütuseid aastas). Vähemalt 55 km ebaefektiivset torustikku on juba renoveeritud KIK meetme raames ja 21MW katlaid saab selle meetme raames samuti renoveeritud. Amortiseerunud ja ebaefektiivsete soojustorustike täiendav renoveerimine ja/või uute soojustorustike ehitamine. Meetme138 aktsiooni tulemusena rekonstrueeritakse 130 km amortiseerunud ebaefektiivseid soojustorustikke ja 193 MW kaugküttekatlaid. Täiendav kaugküttekatelde renoveerimine ja/või ehitus ning kütusevahetus. 5.4 Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga Põhitegevused: regulatsioonide ja maksude täiendamine, kliimaseadus täpsustab fossiilkütustest väljumise tähtajad. Maagaasil on täna aktsiis sõltub aktsiisimäärade jm maksumuudatustest. Maagaasi ja põlevkivi asendamine kaugküttes. 2023 seisuga on meil 330MW gaasikatlaid, mida on vajalik asendada või kasutada süsinikneutraalset kütust (biometaani). 2022 oli gaasitarbimine 3,7 TWh. Potentsiaal on aastaks 2030 asendada maagaasist 1 TWh biometaaniga. Eelduslikult on ca 2 TWh asendamisel CO2 neutraalsus saavutatud, sh soojuses on vajalik ca 1,2 TWh ulatuses maagaasi asendada. 5.5 Soojussalvestite rajamine Põhitegevused: regulatsiooni täiendamine, vajadusel toetuse kavandamine. Soojussalvestite maht aastaks 2050 on ca 2600 MW. Täna on salvesteid ca 1800MW. Aastaks 2035 ca 2400MW. Tartu planeerib uut soojussalvestit (30000m3), seejuures on kubatuur oluline parameeter, mis mõjutab ruumilist planeerimist. Ühe m3 puhul 60 - 80 kWh/m3. Energiasalvestuse rajamiseks on välja töötatud toetus139, millega toetatakse 3 soojuse salvestuse projekti mahus 26 000 m3. Eesmärk on toetada 35 000 m3 salvestuse mahtu. 136 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu) 137 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu) 138 toetuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001 139 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-seadmete-pilootprojektide-arendamine 52 5.6 Kaugjahutuse arendamine Põhitegevused: jahutus büroohoonetes, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, jahutuse integreerimine soojusmajanduse arengukavadesse, pilootprojektid. Aastaks 2035 on vaja 120 km ja aastaks 2050 on vaja 330 km (kasutustihedusega 2 MWh/m2) kaugjahutuse torustikku rajada linnades. Absorbtsioon, õhk/vesi, vesi/vesi jahutite mahtudeks aastaks 2035 vastavalt 80MW, 90MW, 90MW ning 2050 vastavalt 328 MW, 164 MW ja 164 MW. Tartus on olemas kaugjahutus jõevee ja Tallinnas on tulemas merevee baasil. Jahutust ei hakata tootma maagaasi ega puidu baasil. Kaugjahutuse pikka plaani veel ettevõtete üleselt pole, samas on pilootprojekte, kus jahutusvajadus koondatakse samas piirkonnas ning selliselt on võimalik lokaalne jahutus asendada kaugjahutusega. See on majanduslikult mõistlik (seetõttu neid projekte tehakse juba) ning seekaudu, et kasutatakse taastuvenergiat ka jätkusuutlik. Peamine majanduslik loogika tuleneb lokaalse jahutuse arvelt vabanenud pinna kasutuselt, mistõttu kaugjahutuse areng on seni toiminud ja toimib turupõhiselt ilma täiendava regulatsioonita. 6. TUGITEEMAD Arengukavas kavandatud alaeesmärkide ja poliitikainstrumentide täitmisel arvestatakse järgmiste horisontaalsete teemadega (tabel 6.1): Tabel 6.1 Arengukava elluviimisel arvestatavad horisontaalsed teemad. PRIMAARENERGIA ENERGIAJULGEOLEK TARBIMINE Elektri- Gaasi- Kaugküte ja - Energia- Taastuv- Horisontaalsed teemad varustus varustus jahutus tõhusus energia EL ja EV õigusaktid √ √ √ √ √ Teadus-, arendustegevus, innovatsioon √ √ √ √ √ Avaliku sektori eeskuju (sh KOV-de √ √ √ võimestamine) Rahvusvaheline koostöö √ √ √ √ √ Kriisideks valmisolek √ √ √ Digitaliseerimine, andmehõive √ √ √ √ √ Kliimamõjude leevendamine √ √ Kliimakohanemine (ilmastikukindlus) √ √ √ Kutseoskuste parendamine √ √ √ √ √ 6.1 Arvestatud õigusaktid Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest energiamajandusega seonduvatest Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktidest (tabel 6.2): 53 Tabel 6.2 ENMAK 2035 aluseks olevad õigusaktid seisuga 2023. EL õigusakt Seotud EV õigusakt Energialiidu ja kliimameetmete juhtimismäärus riikliku energia- ja Otsekohalduv kliimakava koostamiseks EL 2018/1999 Energialiidu määrus (EL) 2018/1999 Energiataristu määrus (EL) nr Otsekohalduv (ELTS) 347/2013 Elektrienergia siseturgude direktiiv (EL) 2019/944 Elektrituruseadus Elektrienergia siseturu määrus (EL) 2019/943 Otsekohalduv Maagaasi varustuskindluse määrus (EL) nr 2017/1938 Otsekohalduv Maagaasi ülekandevõrkude juurdepääsu määrus (EL) nr 715/2009 Otsekohalduv Kütuste kvaliteedi direktiiv 2009/30/EÜ Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) Maagaasi siseturu ühiseeskirjade direktiivi muutev direktiiv (EL) Maagaasiseadus 2019/692 Määrus (EL) 2017/460 gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse Otsekohalduv põhimõtete kohta Määrus (EL) 2015/459 gaasi ülekandesüsteemide võimsuse Otsekohalduv jaotamise mehhanismide võrgueeskiri Määrus (EL) 2015/703 koostalitus- ja andmevahetuseeskirjade kohta Otsekohalduv Määrus (EL) 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja Otsekohalduv läbipaistvuse kohta Trans-European Networks for Energy (TEN-E)määrus140 Otsekohalduv Elutähtsate teenuste osutamisega seotud direktiiv (EL) 2022/2557 Hädaolukorraseadus ja eriseadused (ELTS, MGS, VKVS, KüttS), leping IEA-ga, nõuded elektriga varustamisel, koostamisel vedelkütusega varustamise määrus 2026, uus seadus koostamisel Taastuvenergia direktiiv (EL) 2018/2001, 2023/2413 Energiamajanduse korralduse seadus (EnKS), ELTS Uus alternatiivkütuste taristu määrus (AFIR)141 Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad. Määrus rakendub alates aprillist 2024, mõned sätted määruses on jõustumas ka aastatel 2024, 2025, 2030 Energiatõhususe direktiiv 2012/27/EL, muudetud direktiiviga EL Energiamajanduse korralduse seadus ja seotud ministri määrused ja 2018/2002 ning 13.09.2023 jõustunud, aga veel üle võtmata uuesti nende lisad + MGS + KKütS + HEtMn + ELTS + “Energiasäästu sõnastatud energiatõhususe direktiiv 2023/1791/EL arvutamise eeskiri”; Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL ja energiatõhususe Ehitusseadustikus + seotud määrused ja nende lisad direktiivi 2012/27/EL muudatus (EL) 2018/844 6.2 Teadus-, arendustegevus, innovatsioon (TAI) ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimiseks on vajalikud eelkõige järgmised TAI tegevused: • elektrivarustuses tarbimise juhtimisel kliendikesksete lahenduste väljatöötamine ja testimine, energiasalvestamise ja koormuste juhtimise paindlikkuse uuringud, energiasalvestina toimivate seadmete (nt elektriautode akud, elektriboilerid, tööstuslikud vahelaod, hoonete termiline mass ja tehnosüsteemid) kasutuseks süsteemiteenuste ja kogukonnapõhiste autonoomsete lahenduste arendamine, rakendusuuringute koostamine muutliku tarbimise ja taastuvenergia tasakaalustamiseks vajaliku juhitava tootmise (nt termiline salvestus või koostootmine, sh vesinik ja kaugküte) kavandamiseks, tarkade võrkude arendamine ja tehisintellekti rakendamine digitaliseeritud energiasüsteemides tarbimise ja tootmise tasakaalustamiseks, erinevate sektorite integreerimine elektrifitseerimisega seotud turukorralduses, tarbimisprofiilid tulevikus ja seonduvate energiateenuste vajaduse hindamine; • gaasivarustuses rohelistele kütustele (biometaan, vesinik, süngas jne.) ülemineku tehnoloogiate arendamine ja võimaluste uurimine; • kaugküttes ja -jahutuses taastuvenergia nõudluse ja pakkumise varieerumisega kohanemise lahendused kombineerituna kaugküttetaristu suuremahulise hooajalise salvestusvõimsusega; maasoojuse kaugküttes kasutusele võtu testimine ja piloteerimine; päikesesoojuse tehnoloogiate kasutusvõimaluste uurimine; tööstuslikuks kasutamiseks kõrgtemperatuuriliste (kuni 200 °C) 140 https://energy.ec.europa.eu/topics/infrastructure/trans-european-networks-energy_en 141 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_23_1867 54  soojuspumpade välja töötamine; geotermaal- ja madalatemperatuurilise soojuse allikate (mereveesoojus, järved, jõed, heitsoojus jne) kasutuselevõtu uuringud; kütte- ja elektrisektori lõimise lahendused; päikese- või maasoojusenergial töötavate kaugküttesüsteemide kasutuselevõtt ning kaugküttepiirkondade läheduses olevate heitsoojuse allikate liitmine võrkudega (kus väikesed heitsoojuse taaskasutamise allikad võivad olla kohalikud supermarketid teenindus- ja ärisektorist ja reoveetrassid, samas kui suurteks heitsoojuse allikateks võivad olla tööstuslikud protsessid); tehisintellektil põhinevate arukate juhtimissüsteemidega temperatuuri vähendamine suure kaugküttevõrgu koormuse ajal; hooajalise soojasalvestamise lahendustena maa-aluste soojuse salvestamise tehnoloogiate (nt soojuse salvestamine maasoojuspuuraukudes või tuule- ja päikeseenergia salvestamine soojusena liivas, st maa-alused liivaakud); heitsoojuse taaskasutuse ja kontsentreeritud päikeseenergia salvestuse arendamine (sh elektri- ja soojaturu ühendamisel, tööstuslike kütte- ja jahutuslahenduste kavandamisel) ja tehnilis-majandusliku teostatavuse katsetamine; kaugjahutuses efektiivsema ruumikasutuse kavandamine; kommunikatsioonide planeerimine; potentsiaali rakendamine (ühiskondlikud hooned, kontorihooned, erasektori hooned); valdkonna spetsialistide juurdekasvu tagamine, kompetentsi ja võimekuse arendamine kõrgtehnoloogiliste lahenduste jaoks; • energiatõhususes efektiivsete renoveerimise näidislahenduste väljatöötamine hoonetele, sh kaugjahutussüsteemide ja soojustagastussüsteemide arendamine; energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste lahenduste loomine; nullheitega hoonete lahenduste loomine; tarkade kogukondade ja linnade arengut soodustatavate teenuste, toodete ja ärimudelite välja töötamine; inimeste tarbimisharjumuste kujundamine ja suunamine energiatõhususe investeeringute tegemiseks ja igapäevase energiakasutusega seotud käitumis- ja tarbimisharjumuste muutmiseks; digi- ja automatiseerimislahenduste kasutus (sh targad kodud, avalikud hooned, staadionid); elektri- , soojus- ja jahutusenergia dünaamilise hinnastamise lahenduste väljatöötamine ja rakendamine; võrguettevõtjate ja elektrimüüjatega koostöös tarbija juures säästu kohtade leidmine; ettevõtetele kuluoptimaalsete, laialdaselt rakendatavate ning hea replikatsioonipotentsiaaliga energiatõhususlahenduste loomine ja piloteerimine; eesmärkide saavutamist toetava teadmuspõhise monitooringusüsteemi arendamine; toodete ja teenuste energiakasutuse uuringud, komponentide, süsteemide ja teenuste arendamine väärtusahelate lõikes ning kokkuhoiuvõimaluste piloteerimine; riigieelarveneutraalsete energiatõhususmeetmete ärimudelite arendamine ja valideerimine; energiasäästu ja taastuvenergia teemade, samuti kohalike energia- ja kliimakavade integreerimine maakondade arengukavade (sh KOV arengukavade) juhendisse (täpsustades mh inimeste ja ettevõtete toimetuleku võimalused energiakriisi tingimustes). • taastuvenergias bioenergia tootmise arendamine (nt tahkeoksiidsed kütuseelemendid, biogaasi krüopuhastustehnoloogia turuküpseks arendamine, vetikatel põhinev biokütuste tootmise tehnoloogia, kõikide orgaaniliste jääkide ja jäätmete väärindamine toodeteks anaeroobse kääritusprotsessi abil); nutikate energialahenduste väljatöötamisele olulised teaduspõhised ja täpsed ilmaennustuslahendused ja tulevikukliima projektsiooni; CO2 turu reformi mõju hindamine Eesti energeetikale; tuulikute püstitamiseks ja tuuleenergia tootmiseks vajalike komponentide arendamine; meretuulikuparkide hoolduseks vajaliku tehnoloogia arendamine (nt allveerobotite arendus); elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendus (nt päikese- ja tuuleparkide juhtimislahendused); rohevesiniku tootmise tehnoloogiate arendamine tahkeoksiid-elektrolüüserite baasil ja mis võimaldab ühtlasi siduda CO2, rohevesiniku tootmise toetamine (nt TA tegevuste toetamine, ladustamine, vesiniku taristu rajamine, transpordisektori pilootprojektid); energia tootmistehnoloogiate keskkonnajalajälje uurimine; tehnoloogiate integratsioon ja suurandmete kasutuselevõtt uute lõpptarbijale suunatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks; energia-, tehno- ja automaatikasüsteemide integreerimislahendused ning erinevate lahenduste piloteerimis- ja testimiskeskkondade loomine; nutikad ja säästlikud transpordi- ja liikuvuslahendused (nt liiklusvoogude suunamine ühistransporti ja kergliiklusse, isejuhtivad ja ühendatud sõidukid, nutikas 55  transporditaristu, nutikad lahendused inimeste liikuvuses ja kaubaveos, logistikaprotsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine). Alus- ja rakendusuuringute, eksperimentaalarenduste, tootearenduse, teadmus- ja tehnoloogiasiirde tegevuste, harg- ja iduettevõtete arendamise, koostöö arendamise ja ökosüsteemi loomise, tehnoloogiate ja rakenduste piloteerimise ja testimise, investeeringute ja ekspordi, teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu toetamise erinevad toetusmeetmed on kirjeldatud Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna teekaardis (täpsemalt selle lisas 5)142. Teekaart on koostatud Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)143 ühe eelisarendatava teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks. Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldine siht on: teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel toodab Eesti energiat kliimaneutraalselt, muutub Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustatakse energia varustuskindluse tagamisse. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM energialahenduste arendamiseks toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. Eesti on üks madalaima ressursitootlikkusega riike Euroopa Liidus144 ja seetõttu aitavad TAIE (sh antud teekaardi) alusel makstavad toetused vähendada majanduse ressursi- ja energiamahukust. Eesti panustab rahaliselt partnerluste puhtale energiale üleminekuks (Clean Energy Transition145) ja linnade ümberkujundamiseks (Driving Urban Transition146) kaudu riikidevahelistesse teadus – ja innovatsiooniprojektidesse aastani 2027. Riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eduaruandes (rakendusakti147 lisa VII) tuleb üle aasta anda ülevaade energiatehnoloogia strateegilise kava (Strategic Energy Technology-Plan)148 täitmise kohta. 6.3 Avaliku sektori eeskuju ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimisel riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanded on toodud lisas 7, prioriteedid on: ▪ pädevuse ja finantsvõimekuse loomine energiajuhtimise rakendamiseks; ▪ maakondade ja KOV-de energiaandmete parem seire; ▪ kohalike energia- ja kliimakavade koostamine, rakendamine ja seire ühtse metoodika ja faktilehtede alusel; ▪ koordinatsioon ja platvormi loomine (ELVL, LEADER, MES jne); ▪ nõustamis- ja koolitusvõimaluste tekitamine (nt regionaalsete energiaagentuuride loomine või olemasolevate arenduskeskuste vms struktuuride baasil); ▪ taastuvenergia ressursside ja investeerimisvajaduste täpsustamine; ▪ koostöö naabervaldade ja maakonnaga energiamajanduse arendamisel. 142 Nutikad ja kestlikud energialahendused | TAIE 143 TAIE arengukava tutvustus | TAIE 144 Eurostat Resource productivity [CEI_PC030] 145 Clean Energy Transition Partnership (cetpartnership.eu) 146 The DUT Partnership - DUT Partnership 147 Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 rakenduseeskirjad lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete ülesehituse, vormi, tehniliste üksikasjade ja esitamise menetluse kohta 148 Strategic Energy Technology Plan (europa.eu) ja KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) läbivaatamise kohta – EIS (valitsus.ee) 56 6.4 Rahvusvaheline koostöö Rahvusvahelise koostöö fookused: 1. huvide kaitse (Eesti sõnumid jääks kõlama, energiaturudisaini koostöö, majandushuvi tagamine, toimub mh läbi regulaarsete töögruppide, nt Energy Management Authorities võrgustik); 2. õppimine makrotrendide osas, teadmiste ammutamine, globaalsem vaade puhtale energiale üleminekule. (nt IEA, WEC, IRENA, Energiaharta); 3. uued teemad (Euroopa ühishuviprojektid (PCI), Desünk ja sünk PCI, meretuule- ja tuumaenergia, regionaalses vaates turud ja varustuskindlus (nt NATO Leedus elektris ja gaasis, Läänemere Strateegia energeetika prioriteetvaldkond (PA Energy)), Läänemere võrk koostöös naaberriikide, Saksamaa jt-ga (selhulgas Baltic WindConnector), smart grid/arukad võrgud, vesinik (Backbone FI- DE), energiasalvestus. ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentidega seotud koostööformaadid, milles Eesti osaleb on järgnevad: • Euroopa Liidu algatuste, direktiivide ja määruste rakendamisega seotud töögrupid, sh EL Nõukogu, Energialiidu (sh riiklik energia- ja kliimakava), õiglase ülemineku töögrupid, Energiaharta töörühm, puhta energiaga saarte töörühm (Clean Energy for EU Islands), energiaministrite ja ühtekuuluvuspoliitika asutuste (EMA Network) töögrupid; • Euroopa koostööprojektidega seotud töögrupid, sh CEF määruse ja rahastamise tööformaat, TEN- E määruse ja ühishuviprojektide (PCI), projektide loamenetlusetöögrupid jm tööformaadid, Balti energiaturu ühendamise (BEMIP) koostööraamistik, energiatehnoloogia strateegilise planeerimise (SET-Plan), vesinikuvõrgustiku; • platvormid, sh gaasi ja elektri ühisostu platvorm (EU Energy Platform), Ida koostööplarvormi energiakohtumised, puhta energiaga saarte platvorm (Clean Energy for EU Islands), õiglase ülemineku platvorm (Just Transition Platform), EL regulaatorite foorum; • teaduspartnerlused puhtale energiale üleminekuks (Clean Energy Transition) ja linnade ümberkujundamiseks (Driving Urban Transition), Trans-Atlandi energeetika ja kliimakoostöö partnerlus; • Euroopa Liidu välised koostööformaadid, sh energiaplaneerimise (NATO ja ENSECCOE), IRENA, OECD, IEA, Kolme mere algatus (3SI), PTCC koostöö 3B-USA; • regionaalsed koostööformaadid Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Balti Ministrite Nõukogu (BMN), BMN energeetika vanemametnike koostöö, Balti Assamblee, regionaalse gaasituru koordineerimise, Läänemere maade nõukogu, Euroopa Liidu Läänemerestrateegia (energeetika prioriteetvaldkond / PA Energy). Regionaalsed konsultatsioonid on määratlenud regionaalse koostöö võimalused taastuvenergeetikas ja seonduvates tehnoloogiates, eriti meretuuleparkide arenduses Eesti-Läti (ELWIND) ja Läti-Leedu piiril arvestades merealade planeeringuid. Läänemere meretuuleparkide energiapotentsiaali uuringu149 kohaselt on Läänemere potentsiaalne tuuleparkide koguvõimsus üle 93 GW (st elektrienergia tootmisvõimsusega 500 MW tuuleparke kokku 187 ), sh: • Eesti 14 meretuuleparki võimsusega 7 GW ja aastase toodanguga 26 TWh • Läti 29 meretuuleparki võimsusega 15,5 GW ja aastase toodanguga 49,2 TWh • Leedu 9 meretuuleparki võimsusega 4,5 GW ja aastase toodanguga 15,5 TWh. 149 STUDY ON BALTIC OFFSHORE WIND ENERGY COOPERATION UNDER BEMIP https://op.europa.eu/en/publication-detail/- /publication/9590cdee-cd30-11e9-992f-01aa75ed71a1/language-en 57 Suuremahulise taastuvenergia tootmiseks on oluline koostöö meretuuleparkide rajamiseks. 2020. a sügisel sõlmisid Läänemere riigid Poolas meretuuleenergia arendamise poliitilise deklaratsiooni, millele tuginedes sai 2020 lõpus Eleringi eestvedamisel alguse süsteemihaldurite koostöö Baltic Offshore Grid Initiative (BOGI) raames, mille eesmärk on Läänemere regioonis meretuuleparkide jaoks ühiselt võrke planeerida ja arendada. 2023 alguses liitus koostööga ka Poola, kes oli viimase regiooni riigina sellest seni eemal. Eesti põhivõrguettevõte Elering sõlmis Saksamaa põhivõrguettevõte 50 Hertz-iga 2023. aasta maikuus vastastikuste kavatsuste leppe ning alustas läbirääkimisi Läti põhivõrguettevõte Augstsprieguma tikls, et alustada tööd võimaliku 810 km pikkuse ja 2 GW võimsusega merekaabli rajamiseks Eesti territoriaalvetest Saksamaa territoriaalvetesse. Kolm kõnealust põhivõrguettevõtet esitasid 2023. aasta oktoobris ühisavalduse Euroopa põhivõrguettevõtete ühendusele ENTSEO-E lisada projekt kümneaastasesse võrguarenduskavasse (TYNDP). 2022. a augustis Taanis toimunud Marienborgi tippkohtumisel lepiti valitsusjuhtide tasemel kokku suurendada energiakoostööd, fookusega meretuuleenergial. Deklaratsiooni järgi peab 2030. aastaks Läänemere tuulevõimsus kasvama 7 korda tasemeni 19,6 GW. Energiaministrid peaksid ka seadma eesmärgid ja tegevuskava 2040. ja 2050. aastaks. Järgmine energiateemaline tippkohtumine on plaanis Leedus. 19.01.2023 toimunud EL energia peadirektorite kohtumisel kiideti heaks (mittesiduvad) eesmärgid EL merealade tuuleenergia arenduse kohta. BEMIP (Läänemere) formaadis on 2030 eesmärgiks 22,4 GW. Eesti osa on 1 GW 2030. aastaks, Lätil 0,4 GW ja Leedul 1,4 GW. Järgmise sammuna on kavas leppida kokku ENTSO-E võrguarenduskava 2023. aasta lõpuks. Pikemas plaanis on oluline ELi suurem toetus Läänemere võrgu projektile, et piirkonda tekiks võrgutaristu meretuuleparkide ühendamiseks ning mis toimiksid ühtlasi uute riikidevaheliste elektriühendustena. Lisaks meretuuleparkide arendamisele on muid olulisi turu efektiivset funktsioneerimist tagavaid projekte, nagu piiriüleste ühenduste parandamine või regionaalse gaasituru arendamine (nt regionaalse gaasivarustuse tagamisel Läti ja Leedu gaasiühenduse projekt ELLI150 gaasi impordiks Klaipeda LNG terminalist ja Poolast Inculkansi gaasihoidlasse Eesti, Läti ja Soome varustamisel). Piirkondlikku koostööd tehakse gaasiturul, elektrisüsteemi sünkroniseerimisel, elektri ja gaasi piiriülestes projektides. Transpordisektoris tehakse koostööd Rail Baltic projekti elluviimisel ning transpordisektori dekarboniseerimisel. Taastuvenergiasse, energiasäästu ja kliimamuutuste ohjamisse panustavate meetmete ning teadus- ja arendustegevuste välja töötamisel ja rakendamisel on tehtud ja teevad tulevikus Balti riigid koostööd mh Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Nordic Energy Research platvormiga; Balti TSO- de (Elering, AST, Litgrid) loodud regionaalse talitluskindluse koordinaatori Balti RCC; Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool; regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi Regional Gas Market Coordination Group (RCMCG); maagaasituru regionaalse operaatori UAB GET Baltic ja Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA), teaduskoostöö projektides ja PhD vahetuses Balti-Põhjamaade Energia teadusprogrammi raames. Erinevate partnerite koostöös viiakse läbi ühishuviprojekte Balti riikide Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks, on rajatud merealune gaasitoru EE ja FI vahel: Balticconnector, rajamisel transporditaristuprojekt Rail Baltic ja elektrisüsteemide integreeritud kaabelühendused (Eesti-Läti IV elektriühendus ELWIND projekti raames, Estlink 3 ehk kolmas merealune elektriühendus Eesti ja Soome vahel). 150 Enhancement of Latvia - Lithuania interconnection | Conexus 58 6.5 Kriisideks valmisolek Iga kriis on erinev ning kunagi ei saa olla täielikult valmis kriisideks, kuid endast tuleb anda parim valmisoleku tagamiseks. Kriisireguleerimine hõlmab üldjuhul endas ennetamist, valmistumist, lahendamist ja taastamist, millele tuleb tähelepanu pöörata. Tegevuste kirjeldused on järgnevad: • ennetamine, mille eesmärk on hädaolukorda vältida või selle mõju vähendada; • valmistumine, mille eesmärk on asutusi ja elanikkonda ette valmistada hädaolukorra lahendamiseks ja selles toimetulekuks; • lahendamine, mille eesmärk on hädaolukorra põhjused ja tagajärjed likvideerida; • taastamine, mille eesmärk on vähendada tagajärgede mõju elanikkonnale ja keskkonnale. Arvestades geograafilist asukohta, geopoliitilist olukorda ja elektrisüsteemi ülesehitust, on Eesti täide viinud või täide viimas mitmeid tegevusi, mille eesmärk on tagada varustuskindlust ja suurendada vastupanuvõimet erinevatele riskidele. Gaasi varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukordadega toimetulekuks on: • keelustatud gaasi ostmine Venemaalt alates 01.01.2023; • loodud vastuvõtuvõimekus LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks Pakrineemele (projekteeritud võimsusega 81,2 GWh/päevas) • loodud strateegiline gaasivaru 1 TWh, mida hoitakse Lätis Incukalnsi maa-aluses gaasihoidlas; • järgitud Euroopa Liidu ülest 15% vabatahtliku gaasitarbimise vähendamise eesmärki; • tagatud kaitstud tarbijate varu olemasolu piisavas mahus, mida hoitakse nii Eleringi gaasitorustikus kui ka Lätis Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas ning on välja töötatud meetmed gaasitarbimise piiramiseks ning kaitstud tarbijate varu kasutusele võtmiseks; • sõlmitud nn. solidaarsuslepingud Soome ja Lätiga, mille alusel võib saada gaasi kaitstud tarbijate vajaduseks olukorras, kus muud meetmed on ammendunud; • alustatud Eesti-Läti vahelisi läbirääkimisi, et ühiselt kasutada Pakrineeme infrastruktuuri LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks gaasikriisi olukorras. Elektri varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukordadega toimetulekuks on: • eesmärk luua reservvõimsuse mehhanism strateegilise reservi näitel 2027. aastaks; • eesmärk koos teiste Balti riikidega desünkroniseerida ennast BRELL süsteemist 2025. aastal; • loodud Narva põlevkivielektrijaamadele jahutusvee tagamise iseseisev lahendus. Samuti on oluline kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanuvõime suurendamine. Selleks tuleb jätkuvalt: • edasi arendada meretaristu efektiivsemat seiret, et ennetada või kiiresti tuvastada tekkinud kahjustused (näiteks rike merekaablis); • tagada kiire parandamisvõimekus kriitilise infrastruktuuri jaoks (näiteks merekaablid, piisavalt varuseadmeid); • tagada energiasüsteemi küberturvalisus. Riigi poolt on loodud ka Eesti Varude Keskus, et tagada elanikkonna varustuskindlust kriisidega toimetulekuks. Eesti Varude Keskuse kohustuste kuuluvad ka toidu- ja tervishoiu varu tagamine, kuid ka strateegilise gaasi- ja vedelkütusevaru haldamine ning Pakrineeme sadama valmisolekus hoidmine LNG ujuvterminalide vastuvõtmiseks. Kriisideks valmisoleku tagamisel, sh kriiside ära hoidmisel elutähtsa teenuse (energeetikas elekter, maagaas, vedelkütus, kaugküte) osutamisel, lähtutakse raamistikuna Eesti julgeolekupoliitika põhialustest 59 ja hädaolukorra seadusest151, riigikaitseseadusest ja erakorralise seisukorra seadusest. Täiendavalt on koostamisel tervik kriisiseadus nimega „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus“, seostab ja ühtlustab valdkonda reguleerivaid seaduseid, et vältida õiguslike regulatsioonide dubleerimist ja omavahelisi vastuolusid.. Energiajulgeoleku tagamisel on olulisimateks asutuseks osapoolteks kriisideks valmistumisel on energeetika valdkonna elutähtsa teenuse osutajad (nt elektri põhi- ja jaotusvõrguettevõte, elektritootja, maagaasi põhi- ja jaotusvõrguettevõte, LNG terminali haldur, vedelkütuse müüjad, kaugkütte ettevõte) ja neid korraldavad asutused (s.o Kliimaministeerium elektri, maagaasi ja vedelkütuse puhul ning kohalikud omavalitsused kaugkütte puhul), samuti on oluliseks osapooleks VKVS ja IEA-ga lepingu kohaselt Eesti Varude Keskus (EVK)152. Oktoobris 2024. a on lisandumas 13 uut elutähtsa teenuse osutajat, n.o. vedelkütuse hulgimüüjad, kes lubavad vedelkütust siseriiklikkuse tarbimisse. Uute elutähtsate teenuste lisandumisel suureneb ka ristsõltuvuste arv, millele tuleb tulevikus üha rohkem rõhku pöörata. Kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele on korraldav asutus kehtestanud elutähtsa teenuse osutamisega seotud nõuded, koostanud elutähtsa teenuse katkestuse lahendamiseks hädaolukorra plaani ning korraldanud kriisireguleerimisõppuseid. Lisaks tuleb iga kahe aasta tagant elutähtsa teenuse osutajal esitada oma korraldavale asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüs, kus on analüüsitud läbi kõige tõenäolisemalt mõjutavad ohud (sh küberohud, ekstreemselt ilmaolud), ja tehtud toimepidevuse plaan, kuidas neid riske ennetada ning nende tekkimise korral tegutseda, samuti tuleb neil korraldada toimepidevuse kontrollimiseks õppuseid. Riiklik maagaasivaru, sh Pakrineeme poolsaare LNG haalamiskai, ja riigivedelkütuse varu kättesaadavuse tagamine kriisiolukorras on EVK ülesanne. Kriisidega toimetulekuks on oluline ametkondade ja elutähtsate teenuste osutajate vaheline koostöö. Oluline on arendada edasi koostööd ja suhtluskanaleid, mis on vajalik hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel. Samuti on oluline teada ja kaardistada olemasolevad vahendid, ehk milliseid ressursse saab kriisi lahendamisel kasutada või vajadusel täiendavalt kaasata. Näiteks ulatusliku tormi järel tekib pikaajaline elektrikatkestus, mida ei suudeta ettenähtud ajaga likvideerida. Ulatuslike rikete likvideerimine võtab aega (eriti rasketes ilmastikuoludes) ning üldjuhul saabub info rikke kohta alles sündmuskohalt, kui avariibrigaad olukorda hindab, et olukorrast ülevaadet saada. Samal ajal saaks näiteks Päästeamet oma ressurssidega toetada rikete likvideerimist, juhul kui need on antud hetkel vabad, kasutades drooni liinikoridori kontrollimisel, et leida langenuid puid elektriliinidele ja edastada avariibrigaadile koordinaadid. Sellise tegevuse tulemusel on võimalik avariibrigaadidel paremini olukorda hinnata ja tegevusi planeerida, mille tulemusel on võimalik rikked kiiremini likvideerida. Tulevikus tuleb kaardistada analoogsed koostöökohad, kuidas on võimalik üksteist võimestada, et ühiselt kriise lahendada. Pidades silmas tulevikukriise energiajulgeoleku tagamisel tuleb üha rohkem arvestada erinevate hübriidohtudega, mille eesmärk on kahjustada energiajulgeolekut ning mille tulemusel võib tekkida hädaolukord. Geopoliitiline olukord on märgatavalt muutunud Euroopas pärast Venemaa agressiooni Ukrainas alates veebruarist 2022. ning viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud hübriidohtude ulatus ja intensiivsus, olgu need siis riiklike või mitteriiklike toimijate153 poolt toime pandud. Hübriidohtude üldine eesmärk on destabiliseerida ja õõnestada ühiskondi. Näiteks on aset leidnud füüsilised sabotaažid energiainfrastruktuurile (nt Nord Streami gaasitorud). Erinevad füüsilised ja mittefüüsilised operatsioonid energiainfrastruktuuri vastu võivad hõlmata küberrünnakuid, terrorirünnakuid, sabotaaži või vandalismi, et infrastruktuuri hävitada, häirida või seda üle koormata. Tõenäosus, et aset leiab hübriidohtudest tulenev 151 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja 152 Eesti Varude Keskus | ESPA 153 „non-state actor“ ehk isikud või grupeeringud, kellele pole võimalik omistada kindlat päritolu, kuid nad tegutsevad vastaspoole huvides, näiteks häkkerite rühmitused 60 häiring, on piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri ja elektrisüsteemide vastupanuvõime suurendamist. See eeldab hübriidohtude varajast avastamist, ennetamist ja nende aset leidmisel kiiret ja agiilset reageerimist. Hübriidohud arenevad ajas, mistõttu on oluline pidevalt jälgida ja analüüsida nende olemust. Samuti on oluline, et riigiasutused ja elutähtsate teenuste osutajad pööravad enda toimepidevusplaanides ja riskihinnangutes tähelepanu hübriidohtudele, ehk kehtib põhimõte „tuleb mõelda mõeldamatut“. Kunagi ei saa ette teada, millisel viisil kasutab vastaspool teise nõrkusi ära enda huvide saavutamiseks. Oluline on ka teadmiste ning kogemuste jagamine ja piiriülene koostöö liikmesriikidega, et õppida ja suurendada kriitilise tähtsusega energiainfrastruktuuri vastupidavust hübriidohtude vastu. Olulised on näiteks ühised lauaõppused, mille raames õpitakse, kuidas naaberriigid ja asutused antud olukordades käituvad ning kuidas on võimalik koostööd tehes kriisiolukordi lahendada. 6.6 Digitaliseerimine, andmehõive Energiaandmed on täna kättesaadavad mh järgmistest allikatest154: • elektrivarustus – Elering, Elektrilevi ja Statistikaamet • kaugküte ja -jahutus – Keskkonnaagentuur • gaasivarustus – Elering ja Statistikaamet • kütuste toodang ja kasutus – Statistikaamet • energia suurtarbijad – Keskkonnaagentuur ja kohalikud omavalitsused • ühistransport – Ühistranspordikeskus ja kohalikud omavalitsused • hooned - ehitisregister • munitsipaalsektor (KOV sõidukid, hooned ja ettevõtted, tänavalgustus) – kohalik omavalitsus 154 Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 61 Andmehõive vajab arendamist seoses avaliku sektori üleminekuga kliimaneutraalselt toodetud energia tarbimise kavandamisele kui seirele ja erasektori andmete integreerimisega erinevatel platvormidel. Energiaandmete integreerimine ja kättesaadavuse parandamine olemasolevates portaalides (nt ehitisregister, minuomavalitsus.ee, Eleringi andmed, Keskkonnaameti andmed, kaugkütte andmed, teiste turuosaliste andmed, planeeringute ja erinevate piirangutega seotud andmebaasid jms) võimaldaks tulevikus andmepõhisemaid, informeeritumaid prognoose, sh tarbimisprognoose, ja otsuseid teha taastuvenergiale üleminekul. Täpsemalt annaks andmebaaside liidestatus ja andmete integreeritus ülevaate kasutusel olevatest taastuvenergia allikatest, võrgu ning selle osiste hoolduse ja juhtimise vajadusest, ennekõike biokütuste kasutusest ning elektrifitseerimise ulatusest. Jaotusettevõtte poolt kogutavad ja põhivõrgu ettevõtja andmebaasis hoiustatavad tarbimise andmed võiksid olla operatiivsemalt kättesaadavad lõpptarbijale (andmete omanikule), mis võimaldab ka lõpptarbija loal andmeid edasi anda ka kolmandate osapooltele, (sh KÜ tarbimise koondvaade kättesaadavaks isikuandmete kaitset arvestades). Seda nii individuaalseks tarbimise juhtimiseks, kui ka võimalikes teenusteks, mida kolmandad osapooled selles suhtes saaksid kasutada vastavate teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. Kohalike energia- ja kliimakavade koostamist, rakendamist ja seiramist arvestades peaks muutma kättesaadavamaks ka asumi, linnaosa, kohaliku omavalitsuse territooriumi andmed (tarbimine, sh taastuvelektri sertifikaadiga tarbimine, (toodang, installeeritud võimsus), toodang võrku jne) tarbijagruppide lõikes. Soojusmajanduse andmete automatiseerimine, andmete (energiakasutus, CO2 jalajälg ehituses, ETS2 jne) kasutustihedus laieneb ning soojusmajanduse andmete kättesaadavus peab olema tagatud. 6.7 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine Täpsustame sisu mõjuhindamiste baasil. Tagada tuleb taastuvenergia ressursside kasutatavus ning tarbijate energia- ja soojavarustus muutuvates ilmastikuoludes. Energiaressursside saadavust mõjutavad aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutused suhteliselt vähe. 2015. aastal oli Eestis suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks põlevkivi, samas kui suurima kasutuspotentsiaaliga on taastuvad energiaressursid: tuule- ja 26 päikeseenergia. Prognoositud muutused avaldavad energiaressursside kättesaadavusele ja kvaliteedile nii positiivset kui negatiivset mõju. Bioenergiaressursside varumisel on üha olulisem kasutatava tehnoloogia, ajastuse ja infrastruktuuri vastavus ilmastikuoludele. Puidu, rohtse biomassi ja turba varumine väga hooajaline tegevus. Neid kütuseid on vaja vaheladustada, mis suurendab haavatavust, kui ladustamine on ilmastikuolude eest kaitsmata. Aastaks 2100 on toimuvate kliimamuutuste tõttu oodata positiivset kogumõju tuuleenergia ressursile, väikest negatiivset mõju saab eeldada päikeseenergia ja puidu kui energiaressursi kasutamisele. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuolud ning nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist. Aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutustest olulisima negatiivse mõjuga energia varustuskindlusele on äärmuslike kliimasündmuste (tormide) sagenemine, mille tulemusena võivad sageneda katkestused elektriülekandel, kuid energiaressursside saadavust ning elektrienergia tootmist kliimamuutused märgatavalt ei mõjuta. Energiasõltumatus sõltub Eesti kliimatingimustest vaid kaudselt, niivõrd kuivõrd on kliimaäärmuste tagajärjel häiritud kütuste kohalevedu või kui äärmuslike kliimasündmuste tagajärjel on häiritud kütuste tootmine nende tootmiskohas väljaspool Eestit155. 155 Kliimamuutustega kohanemise arengukava | Kliimaministeerium 62 6.8 Kutseoskused Energeetika on üks tähtsamaid valdkondi, kus tekivad uued ametikohad või muutuvad seniste töökohtade profiilid. Olulised on tarneahelapõhine koostöö, haridus ja sertifitseerimine, teadus-arendustöö tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks, seega tööjõu mahu ja oskuste muutuse mõjud puudutavad lisaks energeetika valdkonnale ka mitmeid muid valdkondi Vajalikud tegevused: ● regulaarne energeetika valdkonna tööjõuvajaduse oskuste analüüs ning prognoos 156. ● taastuvenergia direktiivi muudatuste (EL 2023/2413) kohaselt tuleb taastuvenergia tootmisvõimsustega seotud loamenetluse kiirendamisega tagada piisavad vahendid pädevatele asutustele kvalifitseeritud töötajate värbamiseks, täiendus- ja ümberõppeks; ● pidevat kaasajastamist vajavad energeetika valdkonna kutsestandardid ja õppekavad, samuti õpet puudutavad suunised ja tellimused õppeasutustele; ● tuuleenergia osakaalu kiiret kasvu arvestades on vajalik tuuleenergia tööjõuvajaduse mahu ja oskuste prognoos aastani 2040, sh analüüs, millist õpet on otstarbekas ja jõukohane pakkuda Eestis, milliste oskuste jaoks on otstarbekam otsida koolitusvõimalusi teistes riikides ja milliste oskustega tööjõudu on otstarbekam kaasata välisriikidest; ● täpsustada, mis on tõhusa kaugkütte väärtusahelas täna kutseoskustes puudu ja mida on vaja teha, sh kui palju on uusi spetsialiste vaja, sh seoses nt soojussalvestite jm uute tehnoloogiate juurde tulekuga; ● iga aastaselt on vaja juurde 30 erinevat spetsialisti soojus- ning jahutusmajanduse valdkonda; ● HTM, õppeasutuste ning teadus- ja arendusasutustega koostöös õppekavade, uuringute, programmide jm algatuste käivitamine. 7. ÜLEVAADE JUHTIMIS- JA RAKENDUSKORRALDUSEST Arengukava juhtimine ja rakendamine toimub igal aastal koostatava programmi ja tulemusaruande baasil: ENMAK (EL ja Eesti eelnõud, uuringud, mõju hindamised, eesmärgid, Euroopa Komisjonile REKK 2030 meetmed/poliitikainstrumendid) (EL ja Eesti eelnõud, eesmärgid, 100 kliimameedet + TAIE, mõjud, STRATEEGIA EESTI 2035 eduaruanne) ENERGEETIKA ROGRAMM 1x aastas n+3a (Vajalikud muutused valdkondade (mõõdikud, meetmed, tegevused, arengukavade kaudu) teenused) RIIGI EELARVESTRATEEGIA (Tulemusvaldkonnad täpsustamisel) TULEMUSARUANNE 1xaastas n-1a (eesmärkide ja meetmete täitmine) Joonis 7.1 Strateegia Eesti 2035 vajalike muutuste ellu viimiseks energiamajanduses koostatavad riigieelarvega seotud dokumendid157. Vastavalt valdkonna arengukava koostamist reguleerivale määrusele158 ja ENMAK 2035 koostamisettepanekule159 on moodustatud ENMAK 2035 juhtkomisjon, mille peamine funktsioon on 156 OSKA tuleviku-uuringud - OSKA studies - Estonian Qualifications Authority (kutsekoda.ee) 157 Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium 158 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja 159 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) 63 nõustada arengukava koostamist ja rakendamist (sh tagasiside tulemusaruandele). ENMAK 2035 annab sisendi REKK 2030 ajakohastatud versiooni koostamisele ja eduaruandele. Olulisemate kavandatud tegevuste eest vastutajad on toodud tabelis 7.1. Tabel 7.1 Arengukava rakendamiseks olulisemate tegevuste tähtajad ja vastutajad. Olulisemad kavandatud tegevused Tähtaeg Vastutajad Elektrivarustuse tagamine Elektrienergia juhitava tootmisvõimsuse tagamine 2027 Kliimaministeerium, Elering Kliimaministeerium, süsteemi- ja bilansihaldurid, Tarbimise juhtimise käivitamine kõigil turu tasemetel 2027 turuoperaatorid ja agregaatorid Elektrituru Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamine 2025-2027 Kliimaministeerium, Elering Elektrisalvestuse käivitamine 2030 Kliimaministeerium, salvestite omanikud Elektrivõrgu arendamine (sh välisühendused) 2035 Kliimaministeerium, Elering, Elektrilevi Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu Kliimaministeerium, Elektrilevi, suurendamine 2037 energiatootjad, kohalikud omavalitsused Gaasivarustuse tagamine Balti ja Soome hulgituru arendamine 2026 Kliimaministeerium, Elering Gaasiinfrastruktuuri ja -varu tagamine Pidev Kliimaministeerium, Elering, Eesti Varude Keskus Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, biometaani tootjad, 1 TWh taastuvgaasi tootmisvõimsuse loomine 2030 kohalikud omavalitsused Kütte ja -jahutuse tagamine Fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja Kliimaministeerium, kaugkütte ettevõtjad, heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine 2040 kohalikud omavalitsused Kliimaministeerium, kaugjahutuse ettevõtjad, Kaugjahutuse arendamine 2050 kohalikud omavalitsused Turuosalistel on energiamajanduse kujundamisel kanda järgmised rollid: • valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused: valitsusasutused (KLIM eestvedamisel) koordineerivad ENMAK koostamise protsessi ning korraldavad elluviimise seiret, sh valdkondlike andmete kogumist. Erinevatel valitsusasutustel on oma roll täita erinevates energiamajanduse valdkondades (elekter, soojus-jahutus, kütused) ning panustatakse erinevate meetmete väljatöötamise ja rakendamisega (nt toetusmeetmete väljatöötamine). Maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO-d) ja kohalikud omavalitsused (KOV-d) panustavad energia tootmise arendamisse, edastamisse ja tarbimise kujundamisse kohalike meetmete rakendamisega, sh kohalike energia- ja kliimakavade160 kaudu. Kõik avaliku sektori (keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste) asutused peavad ise olema eeskujuks energiasäästukohustuste täitmisel; • riigiettevõtted (Eesti Energia, sh Enefit Green, Elering, Elektrilevi): energiavaldkonna riigiettevõtete rolliks on energiavõrgu arendus ja energiasäästlike tootmislahenduste arendamine, sh tehnilised lahendused; • tavatarbijad: tavatarbijate (era- ja äritarbijad) rolliks on täita energiasäästukohustust rakendades erinevaid energiasäästumeetmeid. Lisaks on tavatarbijatele seatud ootus aktiivselt kaasuda vabaühenduste tegevuses, et aktiivselt osaleda energiamajanduse kujundamise protsessides; • tootjad ja tarnijad: energia tootjate ja tarnijate rolliks on panustada energiasäästukohustuste täitmisse läbi tootmis- ja tarneprotsesside ning taristu arendamise. Tootjad ja tarnijad teevad tihedat koostööd riigisektoriga varustuskindluse tagamiseks vajalike lahenduste väljatöötamisel; 160 Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavad | Keskkonnainvesteeringute keskus (kik.ee) 64  • vabaühendused: vabaühendused on peamised koosloome protsesside kujundajad. Vabaühendustele on seatud ootus edastada sihtgruppide huve ja vajadusi riiklikule tasandile, kogudes sisendit läbi kaasamisprotsesside ning tehes ettepanekuid riiklike eesmärkide saavutamiseks; • arendus- ja teadusorganisatsioonid, konsultatsioon ja planeerimine: teadus- ja arendusorganisatsioonide, konsultatsiooni ja planeerimisvaldkonna rolliks on pakkuda analüütilist ja teaduslikku tuge teistele turuosalistele, nii sektori arengu suunamisel kui ka konkreetsete sekkumismeetmete ja lahenduste väljatöötamisel. 8. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS Tabel 8.1 ENMAK 2035 kavandatud tegevustega seotud kulud (täiendamisel), sh Eesti taastekavas161. Kulud, mln eurot 2025-2030 2030-2035 Rahastusallikad Juhitav võimsus (sh strateegiline reserv) 240 240 Võrgutasu sh tuumaprogrammi loomine? 35 38 Riigieelarve162 Energiasalvestid 9,6 - Taastekava Võrgu tugevdamine 74,2 - Taastekava Täiendavad välisühendused - - Ülekoormustulu ja Euroopa fondid Taastekava, taastuvelektritasu Uued taastuvelektri võimsused 98,64163 - (vähempakkumised) Varu hoidmine, kuni 1 TWh 9164 Gaasi varumaksemäär Pakrineeme haalamiskai ülevalhoidmine LNG vastuvõtuvõimekuse tagamiseks 4,2165 Gaasi varumakse määr Võrgutasudest 4,5-35 mln eurot/a sõltuvalt Gaasi taristu arendamine - - stsenaariumist Biometaani tootmine 1 TWh 20,2 Taastekava Biometaani 3 sisestuspunkti väljaehitus 7 Struktuurivahendid Kaugkütte taristu arendamine 22,5 - Struktuurivahendid Jahutus - - - KOKKU 520,34 278 Taastekava jm allikad sh riigi osalus 275 278 ENMAK 2035 rakendamisega seotud kulud kaetakse Eesti taastekava, struktuurivahendite, võrgutasude ja taastuvenergiatasu jms kaudu. Riigieelarvest tuleb katta tuumaprogrammi loomise kulu, kui valitsus teeb tuumajaama rajamise otsuse. Soojusmajandusega seotud taristu arendamise eelduseks on hoonete renoveerimine, sealjuures on kavandatud struktuurivahenditest aastani 2027 korterelamute renoveerimiseks 330 mln eurot ja väikeelamute renoveerimiseks 30 mln eurot, energiatõhususe direktiivi sihttasemete täitmiseks on vajaminev summa 1,5 miljardit eurot166. 161 Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 162 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne lk 46 Tuumaenergia töörühm | Kliimaministeerium 163 Avamere tuulepargid 66,8 mln eurot ja taastuvenergia arendamise kiirendamine 31,84 mln eurot Taastekava statistika | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee) 164 Orienteeruvalt 1,5 mln eurot aastas, kulu võib muutuda seoses varu hoidmise hinna muutusega. 165 Orienteeruvalt 0,7 mln eurot aastas, kulu võib jooksvalt muutuda. 166 Reaalne vajadus aastani 2030 on 1,5 mlrd eurot energiatõhususe direktiivi sihttasemete täitmisel, vt projekt Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 65 ENMAK 2035 kavandatud tegevuste elluviimise maksumuse prognoos baseerub alusuuringutes välja toodud investeeringute (sh toetuste) maksumustel (tabelid 8.1-8.5) Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kogumaksumus on alusuuringute põhjal järgmine: • ELEKTER - riigi poolne toetus taastuvelektri vähempakkumistele 37-209 mln eurot aastal 2030 käivitab 9 -14,6 mlrd eurot maksvaid koguinvesteeringuid taastuvelektri tootmisse aastani 2050 sõltuvalt valitavast stsenaariumist; • SOOJUS - soojus- ja jahutusmajanduses kuni 2,2 mlrd eurot aastani 2050 sõltuvalt valitavatest tehnoloogiatest ja eeldusel, et hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia täidetakse; • TAASTUVGAAS - gaasivarustuse dekarboniseerimisel 1,3 mlrd eurot biometaani stsenaariumis ja 5,2 mlrd eurot vesiniku stsenaariumis; • TÕHUSUS - energiatõhususe direktiivi sihttasemete saavutamiseks aastaks 2030 on investeeringute vajadus kuni 15,2 mlrd eurot, sh avaliku sektori kulud kuni 5,3 mlrd eurot. Tabel 8.1 Investeeringute vajadus elektritootmise stsenaariumides, mln eurot167. Investeeringud elektritootmise Toetus kuni Võrgu tugevdamise Kokku stsenaariumides mln eurot2020 2030* 2021-2050 kulud Intress Referentsstsenaarium 37-74 6 884 153 2 027 9 064 Taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis 105-209 11 039 355 3 253 14 647 Tuumastsenaarium 39-78 9 339 230 2 751 12 320 Taastuvgaasi stsenaarium 37-73 8 942 141 2 636 11 718 *Vähempakkumiste 450+650+15GWh hinnavahe toetus Modelleeritud stsenaariumides on aastaks 2030 investeeringud meretuuleparkidesse 2 mlrd eurot, maismaatuuleenergiasse 1,264 mlrd eurot, päikeseenergiasse 174-369 mln eurot ja akudesse 170-441 mln eurot. Tabel 8.2 Investeeringud energiatehnoloogiatesse erinevates elektritootmise stsenaariumides aastal 2030. Taastuven.+ Investeeringud 2030, mln eurot Referents salvestus Tuumaenergia Taastuvgaasi Akud 324 441 331 170 Meretuuleenergia 0 2 040 0 0 Maismaatuuleenergia 1 264 1 264 1 264 1 264 Muud taastuvad 0 0 0 2 635 Päikeseenergia 297 174 369 277 Tarbimise juhtimine 13 13 13 13 Kokku 1 898 3 932 1 977 4 358 Juhitava võimsuse osakaal % 18% 12% 17% 65% Juhitav võimsus 337 454 343 2 817 Toetatavate valdkondadena on alusuuringutes välja toodud: pilootprojektid salvestuses, keskkonnasoojuse ja heitsoojuse kasutamine, maagaasist loobumine, vesiniktehnoloogiad ja taristu, taastuvenergia tootmine tootmiste juures, biogaasi tootmine, renoveerimine, auditid, energia- ja soojamajanduse kavad, süsinikuheite vähendamine, energiakogukondade loomine, energiajuhtimissüsteemid, energiatõhususe tõstmine. 167 Uuringu „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“ materjalid Elektri uuringud | Energiatalgud 66 Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumidest on optimaalseima maksumusega tehnoloogianeutraalse stsenaarium investeeringuvajadusega 1,2 miljardit eurot kokku kuni aastani 2050. Tabel 8.3 Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide investeeringute maksumus (mln eurot). Investeeringud Investeeringud Investeeringud kokku kuni 2050 (mln eurot) tootmistehnoloogiasse kaugküttetaristusse KOKKU BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 878 53 931 Elektristsenaarium 2274 53 2327 Kaugkütte stsenaarium 1108 1012 2120 Lokaalkütte stsenaarium 1236 52 1288 Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1164 53 1217 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringus hinnatud stsenaariumide investeeringute vajadus kokku kuni 5,2 mlrd eurot sõltuvalt stsenaariumist, tabelis 8.4. Tabel 8.4 Torustiku ja seadmete investeeringud gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumides168. Investeeringud, mln eurot Torustik Seadmed KOKKU BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium - 221 221 Biometaani stsenaarium 764 616 1 380 Vesiniku stsenaarium 3 867 1 333 5 200 Vähima kulu stsenaarium 764 634 1 398 Eesti Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) alusel finantseeritakse 2026. aastani kokku 170,94 mln euro eest järgmisi tegevusi: vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine (50 mln eurot), taastuvenergia tootmise võrku integreerimise võimekus (38 mln eurot), elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks (36.2 mln eurot), taastuvenergia arendamise kiirendamine (31,84 mln eurot, millest 5 miljonit eurot eraldatakse läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi KOV planeeringute kiirendamiseks, 26,84 miljonit eurot läbi Kliimaministeeriumi täiendavate alade kaardistamiseks, mõjuhindamiste, loamenetluste ja maatoimingute kiirendamiseks, KOV koordinatsiooniks ja kommunikatsioonitegevusteks), energia salvestuse pilootprogramm (9,6 mln eurot), tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm (9,1 mln eurot), biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutamise suurendamiseks uuringu ja tegevuskava koostamine (200 000 eurot). Lisaks finantseeritakse Ühtekuuluvusfondist 35,8 mln euro eest soojusmajanduse ja tänavavalgustusega seotud toetusmeetmeid, CO2 rahadest 7,6 mln euro eest nullheitega ja elektriliste sõidukite ostutoetust ja Õiglase Ülemineku Fondist kaugkütte lahti sidumist põlevkivist 5 mln euro eest Kiviõlis. ENMAK 2030 alusel kavandatud ja rakendatavad toetusmeetmed panustavad energiamajanduse korralduse seadusega sätestatud taastuvenergia eesmärkide täitmisse. Seejuures on muutunud transpordi taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 taastuvkütuste hulk transpordis 29% (taastuvenergia direktiivi muudatus) olema kogu transpordi energiatarbest, selle saavutamiseks on elluviimisel elektribusside soetamise toetusmeede, millega soetatakse 15 elektribussi. 2024. aastaks on plaanis välja töötada uus toetusmeede 15 miljoni euro ulatuses. Aastaks 2030 suureneb elektrit kasutavate busside läbisõidu osakaal kogu bussipargist (sh trollid) vähemalt 12%-ni aastaks 2030 (täiendav elektrivajadus 167 GWh) ja vähemalt 20%-ni aastaks 2035 (täiendav elektrivajadus 588 GWh). Elektribusside arv 2020 aastal oli 3539. Aastaks .“ Gas decarbonisation pathways“ ettekanded 7.10.2022 slaid 20 torustiku maksumus ja 3.10.2023 slaid 9 seadmete maksumus 168 67 2030 moodustab rohevesinik ja e-kütused 1% kogu transpordis kasutatavatest kütustest. Vesiniku soodustamiseks on loodud kaks toetusmeedet. Esimene meede kuulutati välja ühistranspordisektoris rohevesiniku kasutuselevõtu süsteemi loomiseks 2021. aastal. Meetme tulemusena rajatakse rohevesiniku tootmisüksus, tarnetaristu ja rohevesinikku tarbiv taksopark. 2024. aasta lõpuks elluviidava projekti tulemusena väheneb iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus üle 1000 tonni CO2 ekvivalenti ja rohevesiniku aastane tootmismaht, mida hakatakse kasutama ühistranspordis, on üle 30 tonni. Toetust jagati heitmekaubanduse kauplemissüsteemi rahadest 5 miljoni ulatuses. Teise 2023. aastal välja kuulutatud vesiniku toetusmeetme eesmärgiks on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordi- ja keemiatööstuses. Toetust jagatakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest 50 miljoni ulatuses. Tegevused peab ellu viima 2026 aasta 1. juuniks. LISAD ON ESITATUD ERALDI DOKUMENDIS 68  Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu aprill 2024 Töö nimetus: Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Töö number: 23001 Tellija: Kliimaministeerium KSH juhtekspert: Karl Kupits Koostajad: Kaile Eschbaum – Natura 2000 Antti Roose – kliima Kadri Normak – veemajanduse ekspert Karl Kupits – ülejäänud KSH osad Kontrollija Tuuli Vreimann Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu SISUKORD 1 LÜHENDID JA MÕISTED ............................................................................................................. 4 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 5 3 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................. 7 4 EESMÄRGI ELLU VIIMISEKS ON KOOSTATUD ERINEVATEST TEHNOLOOGIATEST KOOSNEVAD STSENAARIUMID.MÕJU HINDAMISE ULATUS ................................................. 15 5 MÕJU HINDAMISE METOODIKA ........................................................................................... 16 6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE .............................................................................................. 20 7 EELDATAVALT KAASNEV MÕJU LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATELE STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............. 24 7.1 EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE ................................................................................................ 25 7.2 EUROOPA LIIDU ELURIKKUSE STRATEEGIA AASTANI 2030 ........................................................ 27 7.3 KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 .......................................................................... 30 7.4 STRATEEGIA „EESTI 2035“ .......................................................................................................... 30 7.5 METSANDUSE ARENGUKAVA 2021-2030 EELNÕU (SEISUGA 19.01.2023) .......................... 32 7.6 KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 EELNÕU (SEISUGA 04.08.2023) ................... 33 7.6.1 Elurikkus ja maastikud ............................................................................................... 34 7.6.2 Kliimamuutused ........................................................................................................... 35 7.6.3 Ringmajandus ............................................................................................................... 37 7.7 MERESTRATEEGIA ........................................................................................................................ 39 7.8 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2030 ..................... 40 7.9 ENMAK 2035 EESMÄRKIDE JA LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATE STRATEEGIATE EESMÄRKIDE OMAVAHELINE VÕRDLUS .................................................................................................. 42 8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU ........................................................................... 52 8.1 STSENAARIUMIDE SEOS TÕETAMME MÕÕDIKUTEGA ................................................................. 52 8.2 MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................................................................................... 53 8.3 KAUDNE, KUMULATIIVNE, SÜNERGILINE, LÜHI- JA PIKAAJALINE MÕJU ..................................... 55 8.3.1 Kaudne, kumulatiivne ja sünergiline mõju ......................................................... 55 8.3.2 Lühiajaline ja pikaajaline mõju............................................................................... 56 8.4 MÕJU INIMESE TERVISELE ........................................................................................................... 56 8.5 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ........................................................................................................ 58 8.6 JÄÄTMETEKE ................................................................................................................................. 59 8.7 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU VÕIMALIKKUS .............................................................................. 60 8.8 EI KAHJUSTA OLULISELT PÕHIMÕTETE ARVESTAMINE ................................................................. 60 8.9 KLIIMAKINDLUSE HINDAMISE VAJALIKKUS.................................................................................. 61 20. aprill 2024 2 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 8.10 TEHNOLOOGIATE JA KESKKONNALE AVALDUVA MÕJU VÕRDLUS .............................................. 62 9 SEIRE ................................................................................................................................................ 63 10 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 64 11 LEEVENDAVAD MEETMED ....................................................................................................... 66 12 KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................ 69 13 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU .......... 73 14 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ............................................................................. 75 15 AVALIKUSTAMINE ....................................................................................................................... 76 LISA 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 2 Natura hindamine LISA 3 Tehnoloogiate mõju tõetammele LISA 4 tehnoloogiate hindamiseks kasutatud andmeallikad 20. aprill 2024 3 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 1 LÜHENDID JA MÕISTED EL Euroopa Liit ENMAK 2035 energiamajanduse arengukava aastani 2035 JuM Justiitsministeerium KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KEVAD keskkonnavaldkonna arengukava KHG kasvuhoonegaasid KliM Kliimaministeerium KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele REKK Riiklik energia- ja kliimakava VV Vabariigi Valitsus 20. aprill 2024 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 2 SISSEJUHATUS Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitas 09.11.2021 Vabariigi Valitsusele (edaspidi ka VV) Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamise ettepaneku. Vabariigi Valitsus otsustas 18.11.2021 istungil ettepaneku heaks kiita. Otsuse seletuskirjas on toodud järgmist: Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035 heaks kiitmisega. Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja - tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja poliitikainstrumente. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest: Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades; Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades; Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades. Selle põhjal algatas 07.12.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (alates 1. juulist 2023. aastast Kliimaministeerium (KliM)) ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Kliimaministeeriumi 20.11.2023 kirjaga nr 21-1/23/3803-10. See on leitav lisast 1. KSH eesmärk on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS): arvestada erinevate valdkondade kaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. 20. aprill 2024 5 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ENMAK 2035 mõjutab mingil määral kõiki eluvaldkondasid.1 KSH keskendub looduskeskkonnale avalduva mõju välja selgitamisele2. Teisi eluvaldkondasid käsitleb KSH juhul, kui need saavad olema mõjutatud looduskeskkonnale avalduva mõju tõttu. Teistele valdkondadele ENMAK 2035 poolt avaldatavat mõju hinnatakse KSH protsessi väliselt vastavalt mõjude hindamise kontrollküsimustikule3. Teiste valdkondade mõjude hindamine toimub paralleelselt käesoleva KSH aruande ja ENMAK 2035 koostamisega. 1 Ülevaatliku hinnangu võimalikest mõjudest on andnud planeerimisdokumendi koostamise korraldaja dokumendis „Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek“ Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2021. 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017. 3 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. 20. aprill 2024 6 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 3 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamine algatati Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja 4.25 kohaselt Vabariigi Valitsuse 18.11.2021 toimunud kabinetinõupidamise protokolli nr 74 otsusega nr 21. KSH aruande koostamise aluseks on 21.03.2024 ekspertrühmale edastatud ENMAK 2035 eelnõu. KSH aruanne on ENMAK 2035 osa ning ei ole käsitletav eraldiseisvana. Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ja kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. Arengukava koostati lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku. Arengukava on sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030. Arengukavas esitatakse mh arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad), ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ja maksumuse prognoos. Energiamajandus tähendab majandustegevust, mis on seotud energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, maismaatranspordi, ülekandmise, tarnimise, kauplemise, turustamise või müügiga või soojuse jaotamisega paljudesse hoonetesse . Arengukava hõlmab primaarenergia tarbimise, energiatootmise ja -tarnimisega seotud eesmärke, mõõdikuid ja kavandatud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama kaetud teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentides) raames. Arengukava ei kavanda tegevusi seoses vedelkütuste ja puitkütuste tootmise ja/või kasutusega. Arengukava ei hõlma vedelkütuste osa, mis kaetakse transpordi arengukavaga. 20. aprill 2024 7 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ENMAK 2035 üldeesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. Üldmõõdikuks on: energeetika kasvuhoonegaaside heide ja Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council) energia jätkusuutlikkuse indeks4, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja taskukohasust ning energeetika keskkonnamõju. Eesti jagab 2022. aasta seisuga paremuselt üheksandat positsiooni Sloveeniaga (väärtus 78,7)5. Esimesel kohal on Rootsi (väärtus 84,3). Euroopa Liidu riikidest on viimasel kohal Bulgaaria (positsioon 28, väärtus 69,7). Hinnatud on kokku 91 riiki. Sihttaset ENMAK 2035 ei sea. Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki: • energiajulgeoleku tagamine; • energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine; • energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine. Alameesmärkide saavutamiseks on loetletud mõõdikud ja püstitatud sihttasemed (Tabel 1). Mõõdikud järgivad paljustki energia jätkusuutlikkuse indeksi mõõdikuid. Tabel 1. Alameesmärkide saavutamise mõõdikud alg- ja sihttasemed. Mõõdik Algtase Sihttase Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine Energiasõltuvusmäär6 2021=1,4%7 2035=0% Juhitav võimsus 2035 => 8 2022 = 1337 MW elektrisüsteemis 1000 MW9* 4 World Energy Trilemma Index | World Energy Council 5 World Energy Council Maailmariikide edetabel 6 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. 7 Statistikaameti andmebaas KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD 8 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 9 Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes 20. aprill 2024 8 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mõõdik Algtase Sihttase Varustuskindluse norm10 pidevalt täidetud Pidevalt täidetud Elektrisüsteemi black-start11 võimekuse olemasolu pidevalt täidetud pidevalt täidetud riigisiseselt Elektrienergia netoimport12 2022=12,9% 2035=0% Eesti gaasitaristu tehniline 2023=114,9%15 2035=>100% piisavus N-113;14 10 sätestab sotsiaalmajanduslikult optimaalse varustuskindluse taseme, mille juures täiendavate elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks muutub kallimaks kui väikese hulga elektritarbimise katmata jätmine. Hetkel on varustuskindluse norm 9 tundi aastas ja 4,5 GW aastas (Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri). See võib ajas muutuda. 11 Black-start on termin, mida kasutatakse elektrivõrkude kontekstis. See viitab võimele taastada elektrisüsteemi normaalne töö pärast täielikku või osalist võrguühenduse kaotust. 12 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri- ja-gaasituru-aruanded 13 Mõiste, mis on kasutusel elektrisüsteemide planeerimisel ja käitamisel. See tähendab, et süsteem peab suutma jätkata tööd ka siis, kui üks oluline komponent ebaõnnestub või langeb välja, jätmata süsteemi ülejäänud osi ülekoormuse või kokkukukkumise ohtu. Praktiliselt tähendab see, et süsteem peab suutma toimida normaalselt ka siis, kui üks oluline komponent (nagu näiteks generaator, ülekandeliin või muundur) ebaõnnestub. See on oluline tagamaks süsteemi usaldusväärsust ja varustuskindlust, vältides ulatuslikke katkestusi või elektrikatkestusi. 14 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. 15 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032. 20. aprill 2024 9 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mõõdik Algtase Sihttase Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine kogukestus minutites 2022=21916 2035=<9017 tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa 2023 täidetud täidetud 18 Liidu keskmise Energia kättesaadavus ja 2022=94/100 90-100 taskukohasus19 Kõige kallima kaugkütte hinna 2024=148% 2035=120% suhe keskmise võrgu hinda20** Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine Energia lõpptarbimine TWh/a 2022=33,3 2030=30,19 Primaarenergia tarbimine 2022= 54,4 2030=45,72 TWh/a 16 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter- maagaas/elekter/jarelevalve 17 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel. 18 Electricity price statistics - Statistics Explained (europa.eu) 19 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for passenger and commercial vehicles). WEC Trilemma: Country profile (worldenergy.org) 20 Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet 20. aprill 2024 10 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mõõdik Algtase Sihttase Taastuvenergia osakaal energia 2022=38 2035=75 lõpptarbimisest % Taastuvelektri osakaal elektri 2022=29 2035=100 tarbimises % Taastuvenergia osakaal soojuse 2022=61 2035=75-80 lõpptarbimises % Taastuvgaasi osakaal 2022=4 (0,17 TWh21) 2035=33 (1 TWh22) gaasitarbimises % * Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes ** Mõõdik on veel täpsustamisel Sihttasemete saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid. Eesmärgi ellu viimiseks on koostatud erinevatest tehnoloogiate kombinatsioonidest koosnevad stsenaariumid. Mõju hindamisel on lähtutud järgmistest ENMAK 2035 stsenaariumitest: • Elekter o taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia) o tuumaenergia o süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU) o taastuvgaas o kõik tehnoloogiad o netoimpordita stsenaarium o 1000 MW juhitav võimsus • Soojus ja jahutus o Elekter o Kaugküte o Lokaalküte o Tehnoloogia-neutraalne 21 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032 (elering.ee) 22 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside 20. aprill 2024 11 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu • Gaasivõrgu dekarboniseerimine o Biometaani stsenaarium o Vesiniku stsenaarium o Vähima kulu stsenaarium Mõõdik Algtase Sihttase Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine Energiasõltuvusmäär23 2021=1,4%24 2035=0% Juhitav võimsus 2035 => 2022 = 1337 MW elektrisüsteemis25 1000 MW26* Varustuskindluse norm27 pidevalt täidetud Pidevalt täidetud Elektrisüsteemi black-start28 võimekuse olemasolu pidevalt täidetud pidevalt täidetud riigisiseselt Elektrienergia netoimport29 2022=12,9% 2035=0% 23 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. 24 Statistikaameti andmebaas KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD 25 Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 26 Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes 27 sätestab sotsiaalmajanduslikult optimaalse varustuskindluse taseme, mille juures täiendavate elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks muutub kallimaks kui väikese hulga elektritarbimise katmata jätmine. Hetkel on varustuskindluse norm 9 tundi aastas ja 4,5 GW aastas (Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri). See võib ajas muutuda. 28 Black-start on termin, mida kasutatakse elektrivõrkude kontekstis. See viitab võimele taastada elektrisüsteemi normaalne töö pärast täielikku või osalist võrguühenduse kaotust. 29 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/aruanded-analuusid-hinnangud/elektri- ja-gaasituru-aruanded 20. aprill 2024 12 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mõõdik Algtase Sihttase Eesti gaasitaristu tehniline 2023=114,9%32 2035=>100% piisavus N-130;31 Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine kogukestus minutites 2022=21933 2035=<9034 tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa 2023 täidetud täidetud Liidu keskmise35 Energia kättesaadavus ja 2022=94/100 90-100 taskukohasus36 30 Mõiste, mis on kasutusel elektrisüsteemide planeerimisel ja käitamisel. See tähendab, et süsteem peab suutma jätkata tööd ka siis, kui üks oluline komponent ebaõnnestub või langeb välja, jätmata süsteemi ülejäänud osi ülekoormuse või kokkukukkumise ohtu. Praktiliselt tähendab see, et süsteem peab suutma toimida normaalselt ka siis, kui üks oluline komponent (nagu näiteks generaator, ülekandeliin või muundur) ebaõnnestub. See on oluline tagamaks süsteemi usaldusväärsust ja varustuskindlust, vältides ulatuslikke katkestusi või elektrikatkestusi. 31 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. 32 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032. 33 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter- maagaas/elekter/jarelevalve 34 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel. 35 Electricity price statistics - Statistics Explained (europa.eu) 36 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to 20. aprill 2024 13 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mõõdik Algtase Sihttase Kõige kallima kaugkütte hinna 2024=148% 2035=120% suhe keskmise võrgu hinda37** Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine Energia lõpptarbimine TWh/a 2022=33,3 2030=30,19 Primaarenergia tarbimine 2022= 54,4 2030=45,72 TWh/a Taastuvenergia osakaal energia 2022=38 2035=75 lõpptarbimisest % Taastuvelektri osakaal elektri 2022=29 2035=100 tarbimises % Taastuvenergia osakaal soojuse 2022=61 2035=75-80 lõpptarbimises % Taastuvgaasi osakaal 2022=4 (0,17 TWh38) 2035=33 (1 TWh39) gaasitarbimises % * Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes ** Mõõdik on veel täpsustamisel Sihttasemete saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid. electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for passenger and commercial vehicles). WEC Trilemma: Country profile (worldenergy.org) 37 Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet 38 Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032 (elering.ee) 39 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside 20. aprill 2024 14 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 4 EESMÄRGI ELLU VIIMISEKS ON KOOSTATUD ERINEVATEST TEHNOLOOGIATEST KOOSNEVAD STSENAARIUMID.MÕJU HINDAMISE ULATUS Planeerimisdokumendi rakendamisega kaasneva mõju ulatus antud juhul on kirjeldatav ruumilisel (geograafiline ulatus) ja ajalisel skaalal ning mõjutatavate keskkonnakomponentide lõikes. Geograafiline ulatus ENMAK 2035 on riigiülene strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani asukohaspetsiifilisi tegevusi. ENMAK 2035 ette nähtavad tegevused võivad aset leida hetkel määratlemata asukohas. Seetõttu on mõjude hindamine riigiülene ning ei ole asukohaspetsiifiline. Ajaline ulatus ENMAK 2035 seab otsesed eesmärgid aastani 2035, kuid siht on vaatega aastani 2050. Mõju hindamine keskendub põhiliselt aastani 2035 avalduvatele mõjudele, kuid arvestab sellega, et ENMAK 2035 põhjal rakendatavate tegevuste mõju on pikaajalisem ning annab põhjendatud juhtudel üldisema hinnangu ka ajas kaugemale ulatuvatele mõjudele, sh pikaajaliste kliimamuutuste mõjudele (mõjude suundadele). Mõjutatavad keskkonnakomponendid ENMAK 2035 elluviimiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad mõjutada kõiki keskkonnakomponente: kliima, välisõhk, vesi, maapõu, elusloodus. Seetõttu ei ole põhjust mõju hindamise ulatust keskkonnakomponentide osas kitsendada. 20. aprill 2024 15 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 5 MÕJU HINDAMISE METOODIKA ENMAK 2035 tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise esmane eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib ENMAK 2035 töögrupi kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega) ja teeb ettepanekuid ENMAK 2035 tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et ENMAK 2035 eesmärk on suunata Eesti energiamajandust ja ENMAK 2035 esmane eesmärk ei ole kaasa aidata teiste strateegiliste dokumentide eesmärkide saavutamisele. Küll aga ei tohi ENMAK 2035 teiste eesmärkide saavutamist takistada. Kui ilmneb lahendamatu vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendiga, jääb edasine tegevus ENMAK 2035 koostajate otsustada (jõustada vastuolus olev ENMAK 2035, seda muuta või taotleda võrreldud dokumendi muutmist). Mõjude prognoosimine on jaotatud kahte ossa: • ENMAK 2035 koostajate nõustamine KSH eksperdirühma teadmiste ja teiste strateegiliste planeerimisdokumentide põhjal. Hinnang on kvalitatiivne. Hinnatakse ENMAK 2035 kui tervikut (vt pt „7 Eeldatavalt kaasnev mõju Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava keskkonna kirjeldus“). • ENMAK 2035 stsenaariumite ja nendes kasutatud tehnoloogiate mõju Tõetamme40 looduskeskkonda puudutavatele Eesti 2035 ja Säästva arengu riikliku strateegia mõõdikutele (lisa 1). Antakse hinnang erinevate stsenaariumite mõjust riigi mõõdikutele. Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid ENMAK 2035 tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt ENMAK 2035 eesmärkidele. See aga ei ole eksperdirühma põhiülesanne ja ettepanekuid tehakse juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti. ENMAK 2035 eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku. Eesmärkide seadmine on riigi poliitiline otsus ning eksperdirühma ülesanne on üksnes kirjeldada kaasnevaid mõjusid. Mõju hindamine toob välja erinevate tehnoloogiate positiivsed ja negatiivsed mõjud (vt pt „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“), kuid stsenaariumi valik jääb ENMAK 2035 töörühmale arvestades ka muid, looduskeskkonnaväliseid, asjaolusid. 40 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. Statistikaamet. 20. aprill 2024 16 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mõjude hindamise aruande täpsusaste vastab ENMAK 2035 täpsusastmele. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus ENMAK 2035 esitab eesmärkide suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitatakse ka mõjude hindamises prognoos kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal kvantitatiivsel tasemel ja täpsusastmes (vt pt „7 Eeldatavalt kaasnev mõju Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava keskkonna kirjeldus“ ja „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“). Kogu mõjude hindamise väljundiks ei ole mingi kindla lahendusvariandi (alternatiivi) valimine vaid ENMAK 2035 raames välja töötatud tehnoloogiate ning poliitikainstrumentide mõjude kirjeldus. Ei ole põhjust eeldada, et riik võtab ühe nn alternatiivi (nt elektri tootmine tuulikutega) ja hakkab seda ellu viima. Turumajanduslikus keskkonnas saab lahenduseks olema erinevate tootmisviiside segu ja mõju hindamine kirjeldab nende tootmisviiside võimalikke riske ning leevendusmeetmeid (vt pt „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“). KSH raames hinnatakse ENMAK 2035 mõjusid muu hulgas arvestades jätkusuutliku investeeringu (do no significant harm)41 ja kliimakindlate infrastruktuuriprojektide42 mõjude hindamise komponente (vt pt „8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete arvestamine“ ja „8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus“). Juhis on loodud tehniliste projektide hindamiseks. ENMAK 2035 on strateegiline planeerimisdokument ja seetõttu oluliselt üldisem. Seega kasutatakse üksnes metoodika asjakohaseid põhimõtteid, ja ei hinnata üks-üheselt vastavalt juhisele. Mõju hindamine juhindub KeHJS nõuetest. Mõju hindamise väljundiks on aruanne, mis kirjeldab toimunud mõjude hindamise protsessi, tuvastatud riske ja rakenduslikke välja töötatud lahendusi, hinnangut lõplikult välja töötatud ENMAK 2035-le ning ettepanekuid võimalike riskide vältimiseks ja võimaliku olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja/või leevendamiseks ning riigi teiste eesmärkidega sünergia tekitamiseks (vt pt „11 Leevendavad meetmed“). 41 „do no significant harm“ ehk DNSH põhimõte on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrustes jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris (EL) 2019/2088, taksonoomiamääruses (EL) 2020/852, ELi ühissätete määruses (EL) 2021/1060 Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide väljatöötamisel jm asjakohastes dokumentides, vt ka 2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_technical_guidance_by_the_commission.pdf (europa.eu) 42 Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure projects - Regional Policy - European Commission (europa.eu) 20. aprill 2024 17 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu KSH aruandes etapis viidi läbi Natura hindamine vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KeHJS-e § 45 alusel. Natura hindamine on esitatud KSH lisas 2 ning kokkuvõte hindamisest on esitatud KSH peatükis 6. Natura hindamisel tugineti Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“43 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"44. Sealjuures on oluline välja tuua, et Natura hindamise läbiviimisel lähtuti viidatud juhendites toodud põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju Natura aladele hinnati strateegilisel tasandil – hindamise eesmärk on jõuda veendumusele, kas ENMAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (2009/147/EÜ) eesmärkidega. Ülevaate KSH koostamisest annab Joonis 1. 43 Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 44 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 20. aprill 2024 18 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Joonis 1 KSH koostamise skeem 20. aprill 2024 19 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki, kelle kaitseks Natura 2000 alade võrgustik on loodud. 2023. aasta seisuga kuulub Eesti Natura 2000 võrgustikku 66 linnuala ja 541 loodusala kogupindalaga 14 859 km2. Eesti maismaast kuulub Natura 2000 võrgustikku 19,4% ning merealast 18,7%. Loodus- ja linnudirektiivi eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide kaitset korraldatakse niisiis läbi ruumiliselt piiritletud Natura 2000 võrgustiku alade ja nendel aladel seatud konkreetsete kaitse- eesmärkide. Üldise taseme strateegiliste dokumentide (sh ENMAK 2035) sisu ja rakendamine ei ole reeglina üheselt seostatav Natura 2000 alade ja nende kaitse- eesmärkidega. ENMAK 2035 on nimelt kõrgeim valdkondlik arengukava, mis ei oma ruumilist väljundit, vaid dokument, mis suunab energiamajanduse arenguvisioone, eesmärke ja tegevusi kõige üldisemal tasemel. ENMAK 2035 sisu on välja töötatud lähtudes kliimaneutraalsuse eesmärgist, sh aitavad kavandatavad tegevused kaasa energiatõhususele ja energiasäästule, fossiilsete energiaallikate kasutamise ja KHG heite vähendamisele jne ning seeläbi esineb ENMAK 2035 rakendamisel kaudne positiivne mõju looduskeskkonnale ja seeläbi ka Natura 2000 võrgustikule. ENMAK 2035 rakendamine ei ole vastuolus loodusdirektiivi ega linnudirektiivi eesmärkidega ning Natura 2000 võrgustiku kaitse seisukohalt ei ole põhjust teha arengukava enda sisu osas muudatusettepanekuid. Küll aga tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide puhul arvestada ka nende poolt suunatavate alamtegevustega ja kindlaks teha potentsiaalsed mõjud, et võimalusel minimeerida riske edaspidi kavandatavate üksikprojektide tasemel. Seda tehakse läbi Natura hindamise protseduuri, mis ENMAK 2035-le on läbi viidud ja leitav lisast 2. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlik ülevaade Natura hindamise tulemustest. ENMAK 2035 kõigis käsitletud valdkondades (elektrivarustuse tagamine, gaasivarustuse tagamine ning kütte- ja jahutuse tagamine) kavandatavad tegevused oma sisult enamasti regulatiivsed või korralduslikud ning ei kavanda ega suuna alamtegevusi, mis võiksid kaasa tuua muutusi looduskeskkonnas, sh Natura aladel või nende mõjualas. 17-st arengukavas kavandatud tegevusest on sellised 8. Nendeks on nt tururaamistiku loomised, tariifisüsteemide arendamised, toetusmeetmete rakendamised, teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused jms. Nende tegevuste osas piirdus Natura hindamine eelhindamise etapiga. 20. aprill 2024 20 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ENMAK-is kirjeldatud 9 tegevust on aga sellised, mis suunavad alamtegevusi, mille väljundiks on järgmistes etappides (planeeringud/projektid) muuhulgas konkreetsed energiataristu projektid: • elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine (võimalikud järgmistes etappides kavandatavad objektid on nt pumphüdroelektrijaamad (PHEJ), akupargid, mahtsoojussalvestid jm); • elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine (nt gaasi/vesiniku elektrijaamad; PHEJ-d, akupargid, tuumajaam jm); • ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine; kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt elektri merekaablid, maismaa õhuliinid jm); • kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt tuulepargid, päikseelektrijaamad jm); • gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine (nt gaasitaristu, torustikud jm); • taastuvgaaside turule tuleku soodustamine (nt gaasitaristu arendamine, vesinikujaamad jm); • kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinik-neutraalsusele (nt kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine); • katlamajade (sh koos-tootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (nt katlamajad, kaugküttetaristu jm); • kaugjahutuse arendamine (nt kaugjahutustorustik jm). Nende tegevuste osas on Natura hindamises (Lisa 2) läbi viidud asjakohane hindamine ja välja toodud võimalikud peamised riskid ja konfliktid, mis võivad elupaikade ja liikide soodsat seisundit mõjutada (nt elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine; elupaikade killustamine; häirimine, veerežiimi ja kvaliteedi muutused; heited jne). Seda juhul, kui planeeritavate taristuobjektide mõjualasse jääb Natura 2000 võrgustiku alasid. Natura võrgustikule avalduva mõju vältimiseks või minimeerimiseks anti soovitused, mida järgmistes arendustegevuste etappides arvesse võtta. Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Arengukava rakendamine toob kaasa kaudse positiivse mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise. Läbiviidud hindamise tulemusel võib aga kõikide ENMAK 2035-ga suunatavate energiataristu objektide osas Natura alade mõju vältimise ja minimeerimise kontekstis välja tuua järgmised meetmed, millega on vajalik arvestada ENMAK 2035 rakendamisel järgmistes etappides (planeeringute ja projektide läbiviimisel): 20. aprill 2024 21 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu • ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb arvestada,, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. • Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri transpordi taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja jahutusseadmed jne) rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid tuleb kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude (elupaikade kadu ja kahjustamine) minimeerimiseks kui ka muude mõjude (häirimine, elupaikade killustamine, heitmete jm) leevendamiseks. • Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (näiteks ajastada ehitustegevusi väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele) või eelistada tehnoloogia valikul konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (näiteks eelistada Natura linnualadel elektrimaakaablit õhuliinile). Vt ka lisa 2. 20. aprill 2024 22 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu • Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides tuleb arvestada parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega45,46,47,48 jne. Välja toodud meetmete rakendamine järgmistes etappides planeeringute ja projektide elluviimisel tagab kõikide Natura võrgustiku alade terviklikkuse säilimise ning seega puudub ENMAK 2035 arengukava rakendamisel ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele. Natura hindamise järeldus koos meetmetega tuleb integreerida Energiamajanduse arengukava 2035 dokumenti, et tagada nendega arvestamine edasistes etappides. 45 Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. European Commission, 2018 46 European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union, 2020. 47 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 48 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 20. aprill 2024 23 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 7 EELDATAVALT KAASNEV MÕJU LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATELE STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Käesoleva peatüki eesmärk on tuvastada ENMAK 2035 seosed erinevate teiste kehtestatud strateegiatega ja läbi selle hinnata planeeritava dokumendiga seatud eesmärkidega kaasnevat võimalik mõju looduskeskkonnale. Käesolevas aruandes käsitletakse üksnes looduskeskkonda puudutavaid strateegilisi planeerimisdokumente, kuna KSH keskendub looduskeskkonnale (ja selle kaudu tervisele) avalduvale mõjule. Need strateegilised planeerimisdokumendid käsitletavad oma valdkonnas olevat keskkonnaseisundit ning kirjeldavad seal esinevaid väljakutseid. ENMAK 2035-ga seotud ja looduskeskkonda käsitlevad strateegilised planeerimisdokumendid on: • Euroopa roheline kokkulepe49; • Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203050; • Kliimapoliitika põhialused aastani 205051; • Strateegia "Eesti 2035"52; • Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu53; • Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu54; • Eesti merestrateegia55; 49 Euroopa roheline kokkulepe. 50 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. 51 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega ja uuendatud Riigikogu 09.02.2023 otsusega. 52 Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega. 53 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium. 19.01.2023 seis. Arengukava on vastu võtmata. 54 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Keskkonnaministeerium. 10.02.2023 seis. Arengukava on vastu võtmata. Mõjude hindamisel kasutatakse selleks ajaks kõige uuemat eelnõu versiooni.. 55 Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnaministeerium. 2023. Kinnitatud keskkonnaministri 22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5. 20. aprill 2024 24 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203056. Energiamajanduse kavandamisega haakuvad veel ka Mereala planeering ja veemajanduskavad (VMK). Mereala planeeringus on toodud meretuuleparkide potentsiaal ja asukohad. VMK eesmärkide (tulenevad veepoliitika raamdirektiivist) saavutamist ei tohi ENMAK takistada. Eraldi peatükke neile mõju hindamises ei pühendata, sest need ei ole sama taseme dokumendid (erinevalt ENMAKist on need asukohapõhised). Alljärgnevalt on kirjeldatud eelloetletud strateegiaid, nende eesmärke ja seoseid ENMAK 2035 eesmärkidega. Viimases peatükis (pt 7.9) on kokkuvõttev maatrikstabel, mis võrdleb ENMAK 2035 eesmärke teiste strateegiate eesmärkidega. 7.1 Euroopa roheline kokkulepe Roheleppe poliitikaalgatuste pakett toetab ELi üleminekut rohelisele majandusele, eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Seejuures peavad ümberkujundused ja muutused lähtuma õiglase ja jõuka ühiskonna ning nüüdisaegse ja konkurentsivõimelise majanduse põhimõtetest. ENMAK 2035 suhtes annab rohelepe ette tervikliku ja sektoriülese lähenemisviisi, mille puhul kõik asjaomased poliitikavaldkonnad aitavad saavutada kliimaga seotud lõppeesmärki. Olulisena hõlmab poliitikapakett algatusi kliimas, keskkonnas, energias ja transpordis, mis leiab käsitlust ENMAK 2035-s. Eesmärk 55 pakett ja Euroopa kliimamäärus on seadnud kaks juriidilist kohustust: • aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside netoheidet 55% võrra võrreldes aastaga 199057; • aastaks 2050 viiakse kasvuhoonegaaside netoheide nulli. Need eesmärgid on õiguslikult siduvad ja põhinevad Euroopa Komisjoni mõjuhinnangul. ENMAK 2035 alameesmärk „energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine“ pühendub otseselt roheleppe eesmärkide saavutamisele ning kavandab meetmeid KHG heitkoguste vähendamiseks nii konkreetsemalt 2035 sihtides kui ka kaardistab energiamajanduse arenguid süsinikuheite neutraliseerimiseni aastani 2050. ENMAK 2035 püüdleb selliste energiamajanduse, energiaturu, energiatootmise ja - 56 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. 57 Eesmärgi saavutamiseks on Euroopa nõukogu koostanud paketi „Eesmärk 55“. 20. aprill 2024 25 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tarbimise reguleerimisele, korraldamisele, juhtimisele ja mõjutamisele mitmete süsteemsete riiklike energiapoliitiliste, administratiivsete ja majanduslike lahendustega, mis teenivad nimetatud eesmärgi saavutamist kliimamõjude leevendamise ja kohanemise telgedel kulutõhusalt ja sotsiaalselt õiglaselt. Seejuures rakendatakse arengukava kohaselt nii poliitilist, tehnoloogilist kui sotsiaalset innovatsiooni, sidusalt ühiskonna Eesti 2035 strateegiliste eesmärkide, aktuaalsete vajaduste ning majanduse valdkondlike suundumustega. Euroopa Komisjon märgib oma 18.12.2023 riiklikele energia- ja kliimakavadele (REKK) antud soovitustes58 Eesti kohta tunnustavalt taastuvenergia suundumusi, muuhulgas 100% taastuvelektrit aastaks 2035 (2021 = 29%), konkurentsi- ja innovatsioonimeetmeid, veenvat energiavarustuse kindluse suurendamist, sh 2025. aastal sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrivõrguga, kinnitust 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks ning süsinikdioksiidi talletamispotentsiaal uuringu ettevalmistamisele. Nendes roheleppe, ühtlasi riikliku kliima-energiakava osades on ENMAK 2035 mõju positiivne. Roheleppe ja selle poliitikapaketi eesmärkide täitmist võib aga negatiivselt mõjutada põlevkivitööstus ja selle kaalukalt suuremahuline KHG heide. 2022. aastal moodustas seitsme põlevkivitööstuse (Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam, Auvere Elektrijaam, Enefit Õlitööstus, VKG Oil Petroter-3000 tehas, OÜ VKG Energia Põhja SEJ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) heide 8 miljonit tonni CO2ekv59 (64,5% energeetika koguheitest). Põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoorid ja meetmed vajavad täpsemat, selgemat ja läbipaistvamat käsitlust ja esitust, seda ka eraldi osade ja lõikudena. Euroopa Komisjon näeb oma 2023. aasta soovitustes58 probleeme energia siseturukorralduses nõudluse poole juhtimises ja elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamises, sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi puudumist õiglases üleminekus ja ka samu küsimusi väljaspool põlevkivipiirkonda üle Eesti, kliimamuutuste ja kliimariskide mittearvestamist ja kohanemistegevuste nõrka lahtikirjutamist ning kohanemiste mitteseostamist leevendamiseesmärkidega, meetmete ja rahastuse mittevastavust renoveerimisstrateegia eesmärkidega. 58 Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission (europa.eu) 59 EU Emissions Trading System (ETS) data viewer — European Environment Agency (europa.eu) 20. aprill 2024 26 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Üldistavalt, Euroopa Komisjoni 2023. aasta eduaruande kohaselt, on Eesti edenemine liikumisel ELi kliimaneutraalsuseesmärgi poole ebapiisav 60. 2022 on Eesti SKP KHG heitemahukuselt Bulgaaria ja Poola järel 3. kohal ning KHG heitelt elaniku kohta Iirimaa järel 2. kohal (halvemuselt). Eesti heidet 2030. aastaks elaniku kohta hindab Euroopa Komisjon oluliselt suuremaks 5 CO2ekv tonnist, mida peetakse ELi 55% eesmärgiga üldjoontes kooskõlas olevaks ELi keskmiseks kasvuhoonegaaside heiteks elaniku kohta. Eesmärk 55% raamistikus on seatud eesmärk KHG heite vähendamiseks aastaks 2030 -24% võrreldes 2005 aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade järgi küündib vähendamine ainult -11,4 protsendini. Sellest tulenevalt on ebareaalne saavutada eeltoodud eesmärk ja vajalik ENMAK-is loeteletud osasid täiendada meetmete ja rahastusega. See hõlmab ENMAKi käsitletud väikeenergeetika, soojusmajanduse, ehituse ja transpordi osa, mida tuleb täiendavate meetmete ja rahastusega sisustada. Energiatõhususe osas suudetakse prognoositult energia lõpptarbimist hoida tänasel 35 TWh tasemel 2030 nagu näevad ette vastavad EL direktiivid. Energiatõhususes avaldab ENMAK 2035 positiivselt mõju. 7.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa rohelist kokkulepet käsitleva teatisega (COM(2020) 380) algatati uus Euroopa Liidu (EL) elurikkuse strateegia aastani 203061, mille peaeesmärk on peatada elurikkuse kadu ning tuua loodus Euroopas inimeste ellu tagasi. Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia on osa Euroopa rohelise kokkuleppe alla kuuluvatest algatustest ning see on jätk eelmisele elurikkuse strateegiale „EL elurikkuse strateegia aastani 2020“. EL elurikkuse strateegiaga seatud eesmärgid aastaks 2030 on: • Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi maismaast ja 30% ELi merealadest ning lõimida tõelisse üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid. • Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi. 60 Euroopa Komisjon. KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE 2023. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta 61 EUR-Lex - 52020DC0380 - EN - EUR-Lex (europa.eu). 20. aprill 2024 27 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu • Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrata selleks kindlaks selged kaitse-eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt. • Esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu tegemist ettepanek ELi õiguslikult siduvate looduse taastamise eesmärkide kohta; taastada 2030. aastaks olulised kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alad; tagada, et elupaikade ja liikide kaitsestaatus ja -suundumus ei halvene; tagada, et vähemalt 30% elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset suundumust. • Pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse vähenemine. • Vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja kasutamist 50% ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50%. • Tagada, et vähemalt 10% põllumajandusmaast oleks hõlmatud väga mitmekesiste maastikuelementidega. • Tagada, et vähemalt 25% põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja et märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu. • Istutada ELis kolm miljardit uut puud, järgides igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid. • Teha märkimisväärseid edusamme saastunud mullaga maade tervendamisel. • Taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000 km ulatuses. • Vähendada 50% nende punasesse raamatusse kantud liikide arvu, mida ohustavad invasiivsed võõrliigid. • Vähendada väetistest saadavate toitainete kadu 50% ja seega väetiste kasutamist vähemalt 20%. • Tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel on ambitsioonikas linnaruumi haljastamise kava. • Lõpetada keemiliste pestitsiide kasutamine tundlikel aladel, nagu ELi linnade rohealad. • Vähendada hea keskkonnaseisundi saavutamiseks oluliselt kalapüügi ja mineraalide kaevandamise negatiivset mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas merepõhjale. • Lõpetada liikide kaaspüük või vähendada see tasemeni, mis tagab liikide taastumise ja kaitse. Elurikkuse strateegia eesmärkide jaotus (nt mitu puud peab istutama Eesti, mitu km jõgesid peab Eesti tõketest vabastama) ei ole veel riikide vahel kokku lepitud. Riigid esitavad ettepanekud oma panuste osas käesoleva aasta lõpuks, mis tähendab, et kokkulepe ilmselt saavutatakse aasta või rohkema pärast. Antud seisus on võimalik hinnata, kas ja millisel määral ENMAK 2035 on eesmärkide saavutamisega seotud. 20. aprill 2024 28 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Ülal toodud loetelust on asjakohased need eesmärgid, mis on seotud maavõtuga ja läbi selle mõju elupaikadele või liikidele. Muude eesmärkide seas ei ole asjakohane ka jõgede vaba läbivoolu tagamine, kuna ENMAK 2035 hüdroelektrijaamadele ei panusta. ENMAK panustab keskkonnakaitsesse läbi kliimaneutraalsuse poole liikumise. Kliimaneutraalsuse poole liikumine on oluline pidurdamaks kliimamuutusi ja selle läbi aeglustamaks bioloogilise mitmekesisuse kadu. See on globaalne ja väga aeglane protsess, mille tulemusi võib näha aastakümnete pärast. Kuigi Eesti osakaal globaalses CO2 emissioonis on 0,04% (EL liikmesriikide seas 0,5%)62, peavad kliimasoojenemise pidurdamisse panustama kõik solidaarselt. Eesti panustamise tähtsust tõstab asjaolu, et arvestades CO2 emissiooni elaniku kohta, oleme 210 arvestuspiirkonna seas tagant 26. kohal.62 Lühidalt on Eesti kliimaneutraalsuse panus kliimamuutuste pidurdamisse ja seeläbi bioloogilise mitmekesisuse kao pidurdamisse ühest küljest väga väike, aga teisest küljest oluline. ENMAK 2035 mõlemad eesmärgid põhjustavad maavõttu. Mõjude hindamistes on näiteks kirjeldatud tuulikute mõju mere elustikule63 ja maismaaelustikule64;65 aga ka muu taristu mõju66. Peamiste mõjutatavate keskkonnaelementidena tuuakse välja linnustik, merepõhja elupaigad ja mereimetajad. Samas on ka jõutud järeldusele, et hästi paigaldatud taristu või tootmisüksus võib olulise mõju keskkonnale ära hoida67. See tähendab, et energiataristu rajamisel ja uute energiatootmisvõimsuste püstitamisel on võimalik negatiivne mõju, kuid seda saab üldjuhul ohjata asukohavalikuga ja asukohaspetsiifiliste leevendusmeetmetega. Mõjude ilmnemine võib kliimaneutraalsuse poole liikumisel kohati olla paratamatu, kuid põhjendatud juhul on võimalik rakendada kompensatsioonimeetmeid. Sellise põhimõttelise järelduseni on jõutud ka seadusandja tasandil68. 62 EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research (europa.eu) 63 Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering. 64 Link, L., 2023 Maismaa tuuleparkide mõju lindudele. Tartu Ülikool. 65 Kuus, A., Volke, V., Luigujõe, L., 2021. Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni umbes 300 m võivad mõjutada lindude rännet? Eesti Ornitoloogiaühing 66 Eesti Ornitoloogiaühing. Olulise mõjuga taristu 67 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 68 359 SE. Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse menetlus. (seisuga 26.02.2024) 20. aprill 2024 29 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Võimalikuks vastuolusid ja eesmärkide vahelisi pingeid leevendavaks meetmeks on potentsiaalselt olulise mõjuga energiataristute ruumilise planeeringu koostamine (näiteks tuulikud), kus lepitakse kokku piirkonnad, mis sobivad arendamiseks kõige paremini. Sarnase tegevuse näitena saab tuua hetkel käimas olevad maavarade teemaplaneeringud69;70. Niisuguse planeeringu koostamise üheks soodustavaks eeltingimuseks on looduskaitse ambitsioonide välja kujundamine (EL tasandil kokku leppimine, mis saab olema Eesti osa elurikkuse strateegia 2030 eesmärkidest). 7.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Uuendatud kliimapoliitikat reguleeritakse õiguslikult kliimaseadusega, milles lepitakse kokku Eesti pikaajalised KHG heite vähendamise eesmärgid, jaotus majandussektorite vahel, rahalised vahendid ja meetmete põhimõtted ja muud kliimapoliitika alused. Kliimaseadus joondub roheleppe ja konkreetselt Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkidega, et viia kasvuhoonegaaside netoheide nulli aastaks 2050, tõsta energiatõhusust, tõsta kliimakindlust ja mitmeid teisi valdkonnaüleseid, aga ka konkreetseid poliitikaid KHG heite vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks. ENMAK 2035 on üks nendest arengukavadest, mille abil kliimapoliitikat ellu viiakse. Kõik energiajulgeoleku ja varustuskindluse teemad, elektrivarustus, soojus- ja jahutusvarustus, kütusevarustus, salvestid, kriisidele reageerimisvõimekus ning energiatõhusus seonduvad ühelt poolt KHG heite vähendamisega ja teiselt poolt kliimamuutustega kohanemisega. 7.4 Strateegia „Eesti 2035“ „Eesti 2035“ paneb paika riigi strateegilised sihid, mille täitmiseks koostatakse valdkondlikud arengukavad. Paljudes valdkondlikes arengukavades on kasutatud „Eesti 2035“ eesmärke ja mõõdikuid. 69 Harju maakonna maavarade teemaplaneering 70 Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering 20. aprill 2024 30 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Looduskaitset puudutavate pikaajaliste sihtidena on seatud eesmärk tõusta keskkonnatrendide indeksis71 ja säästva arengu ülemaailmses indeksis72 ning vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkogust. ENMAK 2035-ga kaudsemalt seotud eesmärk on tõsta ringleva materjali määra. Kõikide „Eesti 2035“ eesmärkide täitmise jälgimiseks on koostatud Tõetamm73. Selles on näidatud eesmärk ja hetkeseis. Tõetamme järgi on riik „Eesti 2035“ eesmärkidest ettenähtud tempoga edasi liikunud säästva arengu ülemaailmse indeksi osas (2035 eesmärk <10, 2023. aasta positsioon 10). Ülejäänud eesmärkide (kasvuhoonegaaside netoheide, keskkonnatrendide indeks, transpordisektori kasvuhoonegaaside heide) osas toimub paigal seismine või halvenemine. ENMAK 2035 käsitletud stsenaariumeid on võrreldud Tõetamme indikaatoritega (lisa 3) Ülemaailmne säästva arengu indeks moodustub 17 mõõdikust, millest suur osa jääb ENMAK 2035 võimalikust mõjust ja looduskeskkonna käsitlusest kaugele (hariduse kvaliteet, sooline võrdõiguslikkus, rahu, õiglus jne). Samas on mõõdikuid, mis seostuvad ENMAK 2035 tegevusega otseselt: • jõukohane puhas energia; • vastutustundlik tarbimine ja tootmine; • kliimategevused. Näiteks kliimategevusi mõõdetakse CO2 emissiooni kaudu ühe elaniku kohta. Eesti positsioon maailmas on selle näitaja poolest väga halb (tagant 26. kohal)74. Ühes fossiilkütuste baasil elektri tootmise lõpetamise ja energia tarbimise vähendamisega panustab ENMAK 2035 oluliselt nende näitajate paranemisse. Ilmselt sedavõrd, et Eestil on võimalus tõusta vähemalt koha võrra üles poole.75 Lisaks on kaudsemaid kokkupuuteid. Need on seotud elurikkusega (maismaaelustik, vee elustik). Elurikkusele avalduvaid riske ja nende mõju on kirjeldatud peatükis „7.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“. Need riskid on ohjatavad. 71 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee) 72 SDG Transformation Center's Data Hub 73 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee). 74 EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research (europa.eu) 75 Eeldusel, et teised riigid ei tee olulisi arenguhüppeid ja Eesti riik ei tee teistes osades järeleandmisi. 20. aprill 2024 31 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 7.5 Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu (seisuga 19.01.2023) Arengukava üldeesmärk on tagada kestlik metsandus. See saavutatakse kolme alameesmärgi kaudu: • majandusliku konkurentsivõime tagamine; • elurikkuse ning elujõuliste metsaökosüsteemide tagamine; • sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega arvestamine. Mets on piiratud ressurss, mistõttu majandusliku edu saavutamisel ühes looduskaitse tagamisega tuleb keskenduda asjade paremini tegemisele, mitte rohkem tegemisele. Seetõttu ei näe metsanduse arengukava ette raiemahtude tõstmist või kaitstavate alade laienemist. Selle asemel keskendutakse majandatud metsa materjalile lisandväärtuse andmisele (väga üldistatult: vähem eksporditavat ümarpalki ja rohkem metsamaterjalist toodetud kõrgehinnalisemaid kaupu) ning kaitstavate alade seisundi parandamisele (väga üldistatult: rangelt kaitstud metsade alade mitte laiendamine, vaid olemasolevatel aladel kesise seisundi parendamine). Oluline on looduskeskkonna kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid, kuid majandatavates metsades tehakse seda keskendudes metsa majandamisele. Metsanduse arengukava seab näiteks eesmärgiks erametsaomanike harimist loodussõbralikuma metsa majandamise osas. ENMAK 2035-ga seonduvalt on oluline teada, et metsanduse arengukava eesmärkide elluviimise üks eeldusi on metsamaa pindala säilimine olemasoleva mahus (heal juhul suurenemine). Kliimaneutraalsele tootmisele üleminekul on ENMAK 2035 ühe valikukohana näinud põlevkivielektrijaamades põlevkivi asendamist biomassiga. Põlevkivijaamas on biomassiks puit. Eestis kasutatakse 2021. aasta andmetel energeetikas 10,5 mln m3 puitu, millest suurema osa moodustab puiduhake (3,8 mln m3) ja puidugraanulid (3,6 mln m3). Energeetikas kasutatavate puiduliikide (küttepuit, laastud, 3 76 lehtpuulaasitud, puitgraanulid, puitbrikett, saepuru) eksport on 5,1 mln m . Eesti Energia (Auvere, Balti, Eesti elektrijaamad) praegune biomassi osakaal on vähem kui 30%. Kui ENMAK 2035 plaan toob endaga kaasa biomassi vajaduse kasvu (vt ENMAK peatükk 3)77, on seda teoreetiliselt võimalik mingis ulatuses katta ekspordi arvelt, kuid ka juba praegu täheldatakse biomassi defitsiiti78. 76 Sirkas, F., 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal. Keskkonnaagentuur. 77 Põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi biomassiga 78 Eesti Energia: biomassi turul valitseb keeruline olukord (postimees.ee) (22.03.2022) 20. aprill 2024 32 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mingil määral põhjustab metsadele kui elupaigale mõju trassikoridoride hooldus (põhivõrk, jaotusvõrk). Seni on hooldust teostatud raie teel ning põhjalikum hooldus toimub põhivõrgu koridorides. Eestis on katsetatud jaotusvõrgu koridoride hooldamist kopteril oleva saega79;80. Loomadele ei avalda see ilmselt olulisemat mõju kui puude raie. Puud muutuvad ilmselt vigastamise tõttu haigustele vastuvõtlikumaks, kuid seda pole seni selle maailmas kasutatava praktika juures olulist mõju põhjustavaks peetud. Metsamaa võtu võimalikku suurust ENMAK 2035 strateegilise astme juures ei ole võimalik hinnata. Seda tuleb käsitleda ENMAK 2035 täpsemates ellu viimise etappides. 7.6 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu (seisuga 04.08.2023) Arengukava võtab kokku terve keskkonna valdkonna käsitledes väga laia spektrit ja eesmärke. Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) struktuuris on kolm valdkonnaülest eesmärki: • elurikkus ja maastikud; • kliimapoliitika; • ringmajandus. ENMAK 2035-ga seotud looduskeskkonna eesmärgid on toodud järgmistes 81 sisuvaldkondades: looduskaitse, veekeskkond , merekeskkond, maavarad, välisõhk, jäätmekäitlus. Arengukava on kinnitamata. Selle saatus on hetkel lahtine, kuid ilmselt koonduvad mitmed strateegilised dokumendid suuremateks valdkondlikeks strateegiateks (näiteks kliima, energeetika, elurikkus). Hoolimata sellest, on põhjendatud käesolevas aruandes käsitleda KEVAD elurikkuse, kliimapoliitik ja vähemal määral ringmajanduse eesmärke. KEVAD-e eesmärgid järgivad paljuski kõrgema taseme strateegiate või kokkulepete eesmärke (nt EL elurikkuse strateegia aastani 2030, vt peatükk „7.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“). 79 Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund maksab 1300 eurot - Maaleht (delfi.ee) 80 Saaremaal katsetatakse liinikoridori puhastamist helikopteri abil | Eesti | ERR 81 Veekeskkonna eesmärgid on eraldiseisvalt püstitatud veemajanduskavades. Need ei ole strateegilised planeerimisdokumendid, kuid seavad veekogude hea seisundi eesmärgid ning tegevused. ENMAK 2035 käigus antakse hinnang võimalikust mõjust eelnimetatud eesmärkide saavutamisele. 20. aprill 2024 33 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel: näiteks ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja tekitab sealjuures probleeme teise keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti. Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine), et piirata elurikkuse kadu. Samas toob puhta energia tootmine endaga kaasa maavõttu (nt tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju linnustikule ja veekeskkonnale). Rohepöörde üldine eesmärk on aastakümnete pikkuses perspektiivis keskkonnaseisundi parandamine. Selle peamised lahendused (energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks fossiilkütuste asendamine väiksema keskkonnamõjuga energiatehnoloogiatega, mis nõuab maavõttu) võivad endaga kaasa tuua vahetuid negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale. 7.6.1 Elurikkus ja maastikud Elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: „Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“ Otseselt on märgitud vajadust viia majanduse ja maakasutuse määr vastavusse looduse poolt ette antud piiridega. Teisisõnu antakse suunis maakasutust ohjata nii, et see looduskeskkonna seisundit ei halvenda. Seisundi muutuse hindamiseks on seatud kaks mõõdikut: • heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ei vähene või suureneb; • heas seisundis loodusmaastike sidusus ei vähene või suureneb. ENMAK 2035 eeldab uute võimsuste ja taristu püstitamist, millega kaasneb maakasutuse vajadus ja seega ka oht elustiku eesmärkide saavutamisele. Uute võimsuste ja taristu püstitamise oht elurikkuse eesmärkidele sõltub maakasutuse tüübist ja asukohast. Iga püstitatud võimsus ei ole oluliseks mõjuks elurikkusele. KEVAD-es on heas seisundis maismaa pindala algtasemeks toodud 43%. Ökosüsteemide seisundit muutvaks võib pidada sellist ENMAK 2035 põhjustatud uut maavõttu, mis toimub juba heas või keskmises seisundis aladel. Riski põhjustavateks tegevusteks pole üldiselt põhjust lugeda neid, mille mõju on pigem ajutine (nt maa- aluste trasside rajamine) või, mis leiavad aset juba olulise inimkasutusega aladel (asulad, hoonete soojustamine). Mõjutavateks tegevusteks ei ole põhjust pidada ka juba täna toimuvate tegevuste jätkamist (nt kaitsevööndite hooldamine). Mõju võib põhjustada kas heas seisundis aladele uute ehitiste püstitamine (nt elektrijaamad) kui 20. aprill 2024 34 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seda tehakse põhjalikumalt kaalutlemata. Eesti maismaa pindala on 4,5 mln hektarit82. Kui sellest heas või keskmises seisundis on 43%, siis järelikult ülejäänud 57% ehk 2,6 mln hektarit on ENMAK 2035 eesmärkideks sobivam. ENMAK 2035 ülesanne ei ole ette näha täpset maavõttu ühes asukohtadega ja tehniliste lahendustega. Seda tehakse ruumilise planeerimise83, koos millega kaasneb mõjude hindamine (ja asjakohasel juhul leevendusmeetmed). Võib hinnata, et ENMAK-iga plaanitud maavõtt on siiski teostatav nii, et ei seata ohtu KEVAD eesmärkide saavutamist. Merealadele on kehtestatud planeering84, mille eesmärk on suunata merealade jätkusuutlikku kasutust. Järgides planeeringus toodud soovitusi (tuuleparkide asukohad, leevendus- ja kontrollimeetmed), võib väita, et ENMAK 2035 potentsiaalsed mõjud (linnustik, merepõhja elupaigad, mereimetajad) on piisavalt ohjatud. 7.6.2 Kliimamuutused KEVAD toob kliimapoliitika eesmärgina välja: „Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude kaitse ja ühiskonna toimimine äärmuslike ilmanähtuste korral.“ Eesmärgi saavutamist on keskkonnapoliitika elluviimisel plaanitud mõõta kasvuhoonegaaside heite näitajatega ning inimeste teadlikkusega kliimariskide ja mõjude osas. Mõneti puudulikud on seni keskkonna ametkondade poolt pakutavad kliimateenused kui ka kohanemismõõdikud ning see seab piiranguid kliima, ilmastikuressursside ja - tingimustega arvestamisega. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase85 ja päikseatlase andme- ja analüüsiteenust. Kliimamuutuste pidurdamine (inimtegevuse mõju kliimamuutuste põhjustajana) ja kliimamuutustest põhjustatud mõjud (kliimamuutuste mõju inimtegevusele ja ökosüsteemidele) erinevad suuresti nii mõjuväljalt, -ulatuselt kui ka iseloomult ja sisult. Kliimamuutusi saab leevendada globaalses plaanis ja pikaajaliselt, aga kohanema peab kindlas asukohas avalduvate kliimariskidega. Enamus kliimariske Eesti territooriumil ja akvatooriumil suurenevad kesk-pikas vaates (pärast 2040) ka mõõduka RCP4.5 82 Statistikaamet. Anmdebaas KK07: MAISMAA PINDALA KLIIMAARUANNETES | Aasta ning Maakasutus. 2021 aasta andmed. 83 Ruumiline planeerimine - Planeerimine.ee 84 Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering. 85 Finnish Windatlas (fmi.fi) 20. aprill 2024 35 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu stsenaariumi korral86. Erakorraliste ilmaolude sagenemise üheks kinnituseks on ilmateenistuse hoiatuste arvu suurenemine87 ning päästekomandodes ohu likvideerimise väljakutsete arv88. Sarnases täpsuses (kohaliku omavalitsuse ja ajaliselt igakuises) vajab avalikkus elektrienergia varustuse kui elutähtsa teenuse katkestuste statistikat. ENMAK 2035 keskendub kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekule, mis toob endaga kaasa kasvuhoonegaaside vähenemise. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral. Riikliku riskina on andnud riigikantselei elektrikatkestusele järgmise ohuhinnangu: Ulatuslik elektrikatkestus Eestis on väga tõenäoline. Seda võivad põhjustada järgmised ilmastikunähtused: tormid, jäävihmad, üleujutused, äärmuslikult külm või kuum ilm. Lisaks on riskina nimetatud metsa- ja maastikutulekahjusid, mis samuti võib ohustada energiasüsteeme ja energiavarustust. Riskid võivad suureneda statistiliselt uute rajatiste, võrkude, alajaamade lisandumisel. Näidete ja tõestusena viimastest aastatest, üleujutusted on kahjustanud päikeseparke lammialadel (Mustjõe lammil Hürova külas), tormituul murdnud tuuliku (Salme külas). Sarnaselt Euroopa Komisjoni 2023 hinnangule Eesti REKK 2030le antud soovitustes 89, milles osundati kliimakohanemise käsitluse pinnapealsusele, vajab ka ENMAK 2035 tugevamat kliimamuutustega arvestamist, nendega kohanemist, kliimariskide maandamist, uue suunana kliimakerksust energiasüsteemide vastupanuvõimes. Kohanemisteema piirneb kitsalt elektrienergia varustuskindluse tõstmisega 90 võrgurikete puhul. Elektrivõrgu rikete vähendamise SAIDI indikaatori eesmärkides, mis linnades, eeslinnas ja väikelinnades on juba praegu tagatud, peab pöörama tähelepanu piirkondlikele riskidele ning rõhuma energiavarustuse toimepidevusele kõrgema tormiriskiga Lääne-Eestis, rannikul ja saartel ning enamasti õhuliiniühendustega maapiirkondades. Kuivõrd elektrivarustuse 86 Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 87 Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022. aasta kohta |Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee) 88 Päästevõrgustiku statistika - Päästeamet (rescue.ee) 89 Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission (europa.eu) 90 SAIDI (System Average Interruption Duration Index) - ühe kliendi keskmine katkestuste kogukestus vaadeldavas toitepiirkonnas aasta jooksul. 20. aprill 2024 36 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu katkestused mitte ainult ei taandu taastamiskiirusele, on soovitatav parandada katkestuste sagedust SAIFI91 indikaatori alusel. Põhjalikumalt tuleb arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast ja ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud arengutes. Kliima ja ilmatingimustega mittearvestamisel võivad avalduda energiamajanduses negatiivsed mõjud. 7.6.3 Ringmajandus KEVAD toob ringmajanduse eesmärgina välja: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem“. Mõõdikuks on seatud ringleva materjali määra tõusmine. Kliimaneutraalne energiamajandus on üldiselt ringmajanduse üks osa, kuna selle rakendamine ei põhjusta keskkonnakahjulike jäätmeid või neid tekib vähe (nt tuumajaamas). Tuleb arvestada, et energia tootmine toob endaga kaasa uute, kõrgtehnoloogiliste seadmete püstitamise, nagu akud, päikesepaneelid, tuulikud jne. Nende tootmine eeldab maavarade kaevandamist (konstruktsioonimetall, haruldased metallid ja mittemetallid elektroonikasse). Vajalike materjalide kaevandamise maht võib olla suurem, kui näiteks traditsioonilise jõujaama rajamiseks vajaminev kogus. Prognoositud on, et näiteks koobalti nõudlus võib kasvada 6 kuni 30 korda, samal ajal kui haruldaste muldmetallide nõudlus võib kasvada kolme kuni seitsmekordselt.92 Võib olla, et ringmajandust hakkab tagant tõukama mineraalide nõudluse kasvust põhjustatud hinnakasv. Hinnatud on, et ringlussevõtt, eriti päikeseenergia tehnoloogiast akud ja tuulegeneraatorid, võiks vähendada teatud mineraalide esmast vajadust ligikaudu 10% võrra aastaks 2040.92 See tähendab, et ringmajandusel saab olema oluline roll kliimaneutraalse energia kasutusele võtul. Ringmajanduse osas ei saa kõrvale jätta ka seda, et mingil hetkel muutuvad nii tuulikud kui päikesepargid, aga ka akud jäätmeteks. See omakorda esitab väljakutseid 91 SAIFI (System Average Interruption Frequency Index) - näitab vaadeldava toitepiirkonna keskmist katkestuste arvu ühe kliendi kohta aastas. 92 International Energy Agency. 2022. The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, World Energy Outlook Special Report, Revised version, March 2022. 20. aprill 2024 37 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jäätmekäitlusele - nt kas ja kuidas on võimalik tagada tuulikulabade ringlussevõtt.93;94 Sellele tuleb mõelda ka juba enne seadmete püstitamist ja samuti arvestades nende aspektidega nende valikul. Looduskaitse seisukohast on oluline vastata küsimusele, kas ühe kliimaneutraalse energiaühiku kogu elukaare ökoloogiline jalajälg on väiksem, kui fossiilse energia sama ühiku jalajälg. Kliimaneutraalsed lahendused tavaliselt on kõrgtehnoloogilised ning koosnevad haruldasematest materjalidest (ei leidu maapõues sama ohtralt, kui näiteks betooni koostisosi), mille hankimine võib endaga kaasa tuua oluliselt suurema keskkonnakulu. Parema mõõdiku puudumisel kasutatakse ökoloogilise jalajälje kirjeldamiseks tihti CO2 heidet95. Võttes arvesse kogu elutsüklit on jõutud järeldusele, et siiski on kliimaneutraalsetel tootmisviisidel kümnetes kordades madalam CO2 heide, kui fossiilsetel allikatel96. Kusjuures neljast Eestis peamiselt kaalutud energiaallikast madalaim CO2 jalajälg on tuumaenergial ja tuuleenergial (9–11 g/kWh), millele järgneb päikeseenergia ja maasoojus (27–44 g/kWh).96;97 Tuleb tähele panna, et eeltoodud väärtused põhinevad rahvusvahelistel andmetel. Kuna tegelik jalajälg sõltub väga palju tehnoloogiaspetsiifikast ja asukohariigist (tuuline piirkond maailmas, päikesepaisteline piirkond maailmas), siis eeltoodud järjestusest ei maksa teha liiga detailseid järeldusi (stiilis tuumaenergia hea, päikeseenergia halb), vaid võtta teadmiseks, et need kõik on fossiilenergiast kümneid (kohati sada) korda säästvamad. Sarnasele järeldusele (fossiilkütus vs elekter) on jõutud ka autode osas. Elektrisõidukite elutsükli CO2 heide on fossiilkütustega sõidukitest kordades väiksem.98 Kokkuvõtvalt on ENMAK 2035 üldplaanis kooskõlas ringmajanduse eesmärkidega. 93 Ellen Macarthur Foundation. Part 1: Why renewable energy infrastructure needs to be built using a circular economy approach 94 Ellen Macarthur Foundation. Part 2: Using a circular economy approach to redesign renewable energy infrastructure 95 Samas on selge, et CO2 heide üksi ei määratle kogu mõju olemust (nt elupaikade kadu kaevandamisega, ehitamisega) 96 Helman, C., 2021. How Green Is Wind Power, Really? A New Report Tallies Up The Carbon Cost Of Renewables. Forbes. 97 Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint of Nuclear Power 98 Buberger, J., Kertsen, A., Kuder, M., Eckerle., R., Weyh, T., Thiringer, T., 2022. Total CO2-equivalent life-cycle emissions from commercially available passenger cars. Renewable and Sustainable Energy Reviews 20. aprill 2024 38 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 7.7 Merestrateegia Merestrateegia kattub osaliselt vesikondade veemajanduskavadega99. Vormiliseks erinevuseks on asjaolu, et merestrateegia on strateegiline planeerimisdokument ühes meetmekavaga ja veemajanduskava on rakendusdokument. Sisulise erinevusena käsitleb veemajanduskava merekeskkonnast üksnes rannikumerd, kuid merestrateegia kogu Eesti mereala. Ühisosaks on ühine eesmärk: saavutada merekeskkonna hea seisund nii vee-elustiku kui keemiliste näitajate osas. Merestrateegias on 11 tunnuse näol hinnatavaid aspekte rohkem kui veemajanduskavades. Hea seisundi saavutamiseks tuleb rakendada olulisi jõupingutusi. Merekeskkonna olulisemaks probleemiks on eutrofeerumine (valdavalt maismaalt põhjustatud koormus) ja ohtlike ainete sisaldus. Need omakorda halvendavad vee-elustiku seisundit. ENMAK-il puudub oluline mõju merekeskkonna eutrofeerumisele. Merestrateegias on välja toodud tuulikute rajamisega kaasnev võimalik merealune müra. Strateegia KSH aruandes100 on toodud järgmist: Üldiselt on teadlased hetkel arvamusel, et tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult tuulikute vahetus läheduses ning mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid sellel ei ole. ENMAK näeb ette ka täiendavate ühenduskaablite rajamise. Ühenduste rajamisega kaasneva mõju vähendamise meetmeks on keskkonnamõju hindamiste läbi viimine. Seni rajatud kommunikatsioonide keskkonnamõju hindamiste ja seire (nt 101 Balticconnector ) põhjal võib järeldada, et põhjaliku plaanimise tulemusena on võimalik ühendusi rajada olulist keskkonnamõju põhjustamata. ENMAK 2035 näeb võimaliku lahendusena kasutada mere ja siseveekogude vett jahutussüsteemi osana102. Kui kvalitatiivselt hinnates võib mõju mereveele olla tänu suurele vee massile pigem ebaoluline, siis Eesti siseveekogude osas ei ole võimalik kvalitatiivset hinnangut anda. Võimalikud mõjud (sh merele) tuleb hinnata konkreetse 99 Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2022. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 100 Noorvee, A., 2023. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Alkranel OÜ. 101 Balticconnectori merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Riigihanke viitenumber 210066. 102 ENMAK peatükk 5.6 „Tartus on olemas kaugjahutus jõevee ja Tallinnas on tulemas merevee baasil.“, peatükk 6.2 „geotermaal- ja madalatemperatuurilise soojuse allikate (mereveesoojus, järved, jõed, heitsoojus jne) kasutuselevõtu uuringud“. 20. aprill 2024 39 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tegevuse kavandamisel. Veekeskkonnale avalduva mõju ohjamise meetmeks on teatud künnistest alates veeloa taotlemise nõue103. 7.8 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad. Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks. Põllumajanduse ja ENMAK 2035 vaheliseks peamiseks seoseks looduskeskkonna kontekstis on päikesepaneelide maakasutuse mõju liigilisele mitmekesisusele. Päikesepaneelide paigaldamine niitudele ja püsirohumaadele on lihtne (ei pea maa ettevalmistamisele liiga palju raha kulutama), aga samas toob see endaga kaasa paneelide aluse pinna varjutamise. Vastavat mõju ja leevendusmeetmeid on uuritud104. Jõutud on järeldusele: Hästi teostatud asukohavaliku ning hoolikalt valitud töömeetoditega on võimalik hoiduda suurematest negatiivsetest keskkonnamõjudest päikeseenergiajaamade (PEJ) rajamisel ja hooldamisel. Oluline on seejuures järgida PEJ-de rajamise head tava, vältida jaamade rajamist heas seisus või kaitstavatesse elupaikadesse ja väärtuslikesse maastikesse, rakendada sobivaid leevendusmeetmeid ning hooldada jaamasid neid elurikkust silmas pidades. Päikeseenergiajaamu on eelkõige soovitatav rajada kohtadesse, kus selleks ei kulu eraldi maad või kus kooslused on juba varasemalt degradeerunud. Sellistes kooslustes on ökoloogilise taastamise põhimõtteid kasutades võimalik koosluste seisundit parandada ning luua elupaiku erinevatele liikidele. 103 Riigikogu 30.01.2019. Veeseadus 104 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 20. aprill 2024 40 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Mitmete lihtsate ja kulutõhusate võtetega on võimalik leevendada PEJ keskkonnamõjusid. Näiteks väiksem maapinna häiring rajamise või PEJ lammutamise ajal tagab elustiku kiirema taastumise tööde lõppemise järel. Suuremad vahed paneeliridade vahel aga annavad rohkem ruumi elustikule ning tagavad rohkema päikesevalguse jõudmise maapinnani, mis on vajalik nii taimede, putukate kui ka teiste organismide liigirikkuse suurendamiseks. Elustikusõbralikud aiad võimaldavad loomade liikumist ning puud ja põõsad pakuvad neile elupaika. Üks paremaid võtteid elurikkuse seisukohast on ka PEJ aluse maapinna taastamine ja hooldamine liigiliselt mitmekesise niidukooslusena, mille majandamisel lähtutakse erinevate organismide vajadustest. Samuti on kasulik PEJ aladele luua liikidele lisaks elu- ja varjepaiku, näiteks väikeveekogusid, pesakaste ja talvitumispaiku. Integreerides PEJ-d põllumajandustootmisega, saab suurendada maakasutuse efektiivsust, parandada põldude tolmeldamisteenust ning tuua stabiilset lisatulu põllumajandustootjatele. Näiteks võimaldavad jaamad lisaks elektritootmisele toota paneelide vahel loomasööta või karjatada seal loomi (eelkõige lambaid, aga ka teisi liike). Päikeseenergiajaamade aluse niidu majandamine putukasõbralikult võimaldab põllumajandusmaastikes suurendada tolmeldajate arvukust ja liigirikkust ning suurendada põllukahjurite looduslike vaenlaste hulka. Paneelide integreerimine kasvuhoonetesse või põldude kohale on ka hea võimalus suurendada maakasutuse efektiivsust, kuid selle tegevuse sobivust Eesti oludesse ning siin kasvatatavate kultuuridega on veel vaja hinnata. Eelneva põhjal võib järeldada, et päikeseelektrijaamade rajamine on võimalik olulise negatiivse mõjuta juhul, kui arvestatakse leevendusmeetmetega. 20. aprill 2024 41 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 7.9 ENMAK 2035 eesmärkide ja looduskeskkonda puudutavate strateegiate eesmärkide omavaheline võrdlus jrk nr energia kättesaadavuse ja taskukohase energeetika keskkonnasäästlikkuse eesmärgid energiajulgeoleku tagamine hinna tagamine tagamine Euroopa roheline kokkulepe 1 kasvuhoonegaaside netoheide oleks aastaks otsene seos puudub otsene seos puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos. 2050 viidud nulli Mõõdikute kogumisse kuulub kliimaneutraalse energia osakaalu oluline tõstmine aastaks 2035. ENMAK mõõdikud aastani 2050 ei ulatu. Üldeesmärgina küll liigutakse 2050 kliimaneutraalsuse suunas ja sellest lähtuvalt on seatud 2035 vahe eesmärgid. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 2 Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi otsene seos puudub Kuigivõrd võib energiajulgeoleku tagamine Uute võimsuste püstitamine (peamiselt maismaast ja 30% ELi merealadest ning tähendada tänasest põhjalikumat tuulikud, aga ka päikesepaneelid) Toob lõimida tõelisse üleeuroopalisse puhastamist puudest aga kohati ka õhuliinide endaga kaasa maavõttu, mis omakorda võib loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid. viimist maa alla. Eestis on praegugi kaitstavaid aga ei pruugi vähendada potentsiaalseid alasid, millest elektriliinitrassid läbi kulgevad. kaitseväärtuslikke elupaiku ja liike (peamiselt Kas trassikoridoride hoolsam puhastamine linnustik). ENMAK strateegilisel tasandil ei ole võib endaga kaasa tuua survet kaitstavate selge, kuhu konkreetselt rajatised (tuulikud, alade kaitse-eesmärkidele on strateegiliselt päikesepaneelid, elektriliinid jm) tasandil keeruline hinnata. Võimalikku mõju paigaldatakse. Keskkonnale on säästlikum, kui vältivaks lahenduseks on kohustus esmalt kasutatakse juba rikutud maastikke kaitstavatel aladel läbi viidavate tegevused (karjäärid, jäätmehoidlad jm), mille 105 kooskõlastada kaitseala valitsejaga . Sama looduskaitseline väärtus on madalam. Lisaks tähtis on täiendavate kaitstavate alade otsesele mõjule võib kaasneda ka kaudne planeerimisel see läbi arutada alale jäävate mõju nt tuulikute hukutav mõju lindude kommunikatsioonide valdajatega. rändeteedel. Selle mõju leevendamiseks on mõistlik vähemalt tuulikute osas läbi viia Oluline mõju pigem puudub. riiklik ruumiline planeering, kus 105 Looduskaitseseadus §14. 20. aprill 2024 42 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jrk nr energia kättesaadavuse ja taskukohase energeetika keskkonnasäästlikkuse eesmärgid energiajulgeoleku tagamine hinna tagamine tagamine määratletakse tuulikute sobivaimad arendusalad lähtuvalt looduskaitse eesmärkidest ja sotsiaalsetest piirangutest. Käimasolevad kohalike omavalitsuste ja maakondade sarnased planeeringud võivad jätta killustunud pildi. Pikas perspektiivis võib ENMAK eesmärgil olla positiivne elurikkuse eesmärgile läbi kliimamuutuste aeglustumise, kuid selle eelduseks on kliimakriisiga tegelemine rahvusvahelisel tasandil. 3 Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi. 4 Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub määrata selleks kindlaks selged kaitse- eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt. 5 Esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub tegemist ettepanek ELi õiguslikult siduvate looduse taastamise eesmärkide kohta; taastada 2030. aastaks olulised kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alad; tagada, et elupaikade ja liikide kaitsestaatus ja -suundumus ei halvene; tagada, et vähemalt 30% elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset suundumust. 6 Pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Mõningal määral võib mõju avaldada vähenemine. päikesepaneelide mastaapne paigaldamine peamiselt looduslikele rohumaadele ja niitudele. Päikesepaneelid kuigivõrd varjutavad taimi ja seetõttu liigiline mitmekesisus vaesustub. ENMAK tasandil ei ole selge, kui suur maht ja millistele 20. aprill 2024 43 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jrk nr energia kättesaadavuse ja taskukohase energeetika keskkonnasäästlikkuse eesmärgid energiajulgeoleku tagamine hinna tagamine tagamine looduslikele või poollooduslikele kooslustele päikesepaneele rajatakse. Potentsiaalse mõju vähendamiseks tuleb paneelide rajamiseks eelistada inimtegevuse poolt rikutud alasid (tootmisalad, karjäärid, jäätmehoidlad, hoonete katused, monokultuuri alad). Vastavaid mõjusid on kirjeldatud ja leevendusmeetmeid välja 106 pakutud teemakohases uuringus . 7 Vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub kasutamist 50% ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50%. 8 Tagada, et vähemalt 10% otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub põllumajandusmaast oleks hõlmatud väga mitmekesiste maastikuelementidega. 9 Tagada, et vähemalt 25% otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja et märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu. 10 Istutada ELis kolm miljardit uut puud, järgides otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid. 11 Teha märkimisväärseid edusamme saastunud otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub mullaga maade tervendamisel. 12 Taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000 otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK ei plaani taastuva energiaallikana km ulatuses. hüdroelektrijaamasid (paisud tõkestavad jõgesid). See on ka õige, sest Eesti 107 hüdroenergeetiline potentsiaal on madal . 106 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 107 Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool. 20. aprill 2024 44 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jrk nr energia kättesaadavuse ja taskukohase energeetika keskkonnasäästlikkuse eesmärgid energiajulgeoleku tagamine hinna tagamine tagamine 13 Vähendada 50% nende punasesse otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub mõju sarnaneb esimeses punktis kirjeldatuga raamatusse kantud liikide arvu, mida ohustavad invasiivsed võõrliigid. 14 Vähendada väetistest saadavate toitainete otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub kadu 50% ja seega väetiste kasutamist vähemalt 20%. 15 Tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub on ambitsioonikas linnaruumi haljastamise kava. 16 Lõpetada keemiliste pestitsiide kasutamine otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub tundlikel aladel, nagu ELi linnade rohealad. 17 Vähendada hea keskkonnaseisundi otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub saavutamiseks oluliselt kalapüügi ja mineraalide kaevandamise negatiivset mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas merepõhjale 18 Lõpetada liikide kaaspüük või vähendada see otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub tasemeni, mis tagab liikide taastumise ja kaitse. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 19 Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos. teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega Mõõdikute kogumisse kuulub kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne kliimaneutraalse energia osakaalu oluline ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja tõstmine aastaks 2035. ENMAK mõõdikud võime kliimamuutustega kohaneda, et aastani 2050 ei ulatu. Üldeesmärgina küll kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid liigutakse 2050 kliimaneutraalsuse suunas ja mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid sellest lähtuvalt on seatud 2035 vahe parimal viisil ära kasutada eesmärgid. 20. aprill 2024 45 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jrk nr energia kättesaadavuse ja taskukohase energeetika keskkonnasäästlikkuse eesmärgid energiajulgeoleku tagamine hinna tagamine tagamine Strateegia "Eesti 2035" 20 Võtame kasutusele ringmajanduse otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Uute võimsuste püstitamine toob endaga põhimõtted kaasa vajadust toormaterjali järele. Seadmete amortiseerumisel tuleb need välja vahetada ning tekib varasemast suuremas koguses spetsiifilisi jäätmeid (nt plastikust tuulikulabad, Li-ion akud, elektroonika). Uute võimsustega kaasnevate jäätmevoogudega tuleb arvestada juba varakult. Pidada arvestust tuulikutega, päikeseparkidega ja akuparkidega kaasnevate materjalide koguste nende eluea kohta. Sellest tekib ülevaade, mis perioodil võib hakata jäätmeid tekkima ja kas nende käitlemiseks on võimekus olemas. 21 Lähme üle kliimaneutraalsele Eesmärgid on energiajugleoleku tagamise otsene kokkupuude puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos. energiatootmisele, osas kattuvad. Mõõdikute kogumisse kuulub tagades energiajulgeoleku kliimaneutraalse energia osakaalu oluline tõstmine aastaks 2035. ENMAK eesmärgid aastani 2050 ei ulatu. 22 Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK toob endaga kaasa ruumi muutvaid kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, tegevusi, milleks on peamiselt tuulikud ja rahvastiku- muutuste, tervise ja päikesepargid. Teiste võimalike tegevuste keskkonnahoiuga arvestavalt mõju ruumile ei ole väga suur. ENMAK kui strateegia ülesanne ei ole tegeleda ruumilise planeerimisega küll aga on selle tagajärjel tekkivate ruumi mõjutavate peamiselt tuulikute ruumiline planeerimine mõistlik. Hetkel toimub tuulikute asukohavalikute protsess läbi maakonna ja kohaliku omavalitsuste 20. aprill 2024 46 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jrk nr energia kättesaadavuse ja taskukohase energeetika keskkonnasäästlikkuse eesmärgid energiajulgeoleku tagamine hinna tagamine tagamine planeeringute kuid see ei pruugi olla terviklik (ei pruugi võimaldada näha terviklikku mõju). 23 Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, otsene kokkupuude puudub ENMAK näeb ette energiataristut, mille ENMAK mõõdikutest ei ole küll otse välja konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning lõpptarbija hind jääb alla Euroopa Liidu loetav, kuid taastuvenergia osakaalu tõstmise jätkusuutliku keskmise. Seetõttu on need eesmärgid oma ühe osana nähakse taastuvenergia kasutuses transpordi- ja energiataristu vahel positiivses seosese. suurenemist transpordis. Seega on eesmärgid omavahel positiivses seoses. Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu 24 Eesti metsandus on kestlik otsene kokkupuude puudub Mõnevõrra võib ENMAK eesmärgiga kaasnev ENMAK ühe võimaliku lahenduse kohaselt trassikoridoride puhastamine puudest asendatakse põlevkivielektrijaamades kütus vähendada metsamaa pindala, kuid biomassiga, mis ilmselt on puit. Pole selgem eelduslikult ei ole metsamaa kadu sedavõrd mis puiduga asendamist plaanitakse kuid suur, et mõjutakse metsanduse kestlikkust. ilmselt on tegemist pigem tootmisjääkidega (oksad, puidupuru jms). Sellest sõltumata on Eesti praegune puidubilanss välja kujunenud ning sellesse suuremamahulise nõudluse sisestamine võib tasakaalu mõjutada. Puidu kasutamine põlevkivi asemel ei ole iseenesest halb kuid tuleb jälgida, et see ei tooks endaga kaasa survet metsa raie suurenemisele. 25 Metsandus aitab tagada otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Kliimamuutuste leevendamine on mõlemal metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse strateegial sama eesmärk. püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga. Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu 26 puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Mõlemad strateegiad seavad eesmärgiks puhta keskkonna (ENMAK kontekstis väljendatud keskkonnasäästlikkusena). Selles osas mõlemad strateegiad üksteist toetavad. 20. aprill 2024 47 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jrk nr energia kättesaadavuse ja taskukohase energeetika keskkonnasäästlikkuse eesmärgid energiajulgeoleku tagamine hinna tagamine tagamine ENMAK-il on teatav oht elurikkusele (vt ridu 2 ja 6). Planeerimisega on need ohud välditavad. 27 Elurikkus ja maastikud. Eesti loodus on hoitud otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK-il on teatav oht elurikkusele (vt ridu 2 ja elurikas. Majandus ja maakasutus on ja 6). Planeerimisega on need ohud kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega välditavad. 28 Kliimapoliitika. Panustame kliimamuutuste otsene kokkupuude puudub ENMAK-is on kliimakindlusele pühendatud Mõlemad arengukavad on kliimaneutraalsust pidurdamisse vajalikul määral, et püsida peatükk 6.7. Selles on lühidalt kirjeldatud puudutava eesmärgi osas üksteist toetavad. kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kaasnevaid kliimamuutusi kuid ei ole aru kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja saada, kas ja mis meetmetega on võimelised tõhusalt kohanema, tagades kliimakindluse saavutamisega arvestatud. inimelude kaitse ja ühiskonna toimimise Soovitav on ENMAK-is välja tuua, milliste äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutustest kliimamuutustega ja kuidas arvestatakse. tingitud globaalsete häiringute korral. 29 Ringmajandus. Eestis on toimiv ringse otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Uute võimsuste püstitamine toob endaga tootmise ja tarbimise süsteem. kaasa vajadust toormaterjali järele. Seadmete amortiseerumisel tuleb need välja vahetada ning tekib varasemast suuremas koguses spetsiifilisi jäätmeid (nt plastikust tuulikulabad, Li-ion akud, elektroonika). Uute võimsustega kaasnevate jäätmevoogudega tuleb arvestada juba varakult. Pidada arvestust tuulikutega, päikeseparkidega ja akuparkidega kaasnevate materjalide koguste nende eluea kohta. Sellest tekib ülevaade, mis perioodil võib hakata jäätmeid tekkima ja kas nende käitlemiseks on võimekus olemas. 30 Looduskaitse. Omamaiste liikide, otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Võib eeldada, et ENMAK meetme raames uusi ökosüsteemide ja maastike seisund on võimsusi Natura aladele ei püstitata. paranenud – Eesti on Väljaspool Natura alasid püstitatud võimsuste looduspositiivne. mõju Natura aladele ja haudelinnuliikidele 20. aprill 2024 48 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jrk nr energia kättesaadavuse ja taskukohase energeetika keskkonnasäästlikkuse eesmärgid energiajulgeoleku tagamine hinna tagamine tagamine sõltub palju konkreetsest asukohast ja püstitatud võimsuse tehnilistest näitajatest. Peamiselt tuulikute koosmõjust aru saamiseks ja mõjude vähendamiseks on soovitatav koostada üle-eestiline vastav planeering (vt ka rida 2). 31 Veekeskkond. Eesti põhja- ja pinnavee otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK meetme jõustamisel on võimalik, et seisund on hea, inimestele on tagatud puhas viiakse ellu ka tegevusi, mis võivad kuigivõrd joogivesi ning mõjutada veekeskkonda (pump-hüdrojaam, üleujutusriskid on maandatud biometaani tootmise jääkide kasutamine põllumaal). Pigem on need projektid piirkondliku ulatusega ja olulised mõjud välditavad projektide mõjude hindamisega (pump-hüdrojaam) või olemasolevate veekaitsepiirangutega (biometaani tootmise jääkide kasutamine põllumaal). 32 Merekeskkond. Eesti mereala on heas otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Eesti mereala planeeringuga108 on ette keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal nähtud tuuleenergia alad ning planeeringule kasutada mereökosüsteemi teenuseid. on mõjude hindamine. Mõjude hindamine jõudis järeldusele, et mereala planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist. Hetkel on käimas mitme meretuulikupargi projekti keskkonnamõju hindamised ja sellega seoses keskkonnauuringud (meretaimestik, kalastik, imetajad jm). Projektide üks tingimusi on mitte takistada mereala hea seisundi saavutamist. 108 Eesti mereala planeering. Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146. 20. aprill 2024 49 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jrk nr energia kättesaadavuse ja taskukohase energeetika keskkonnasäästlikkuse eesmärgid energiajulgeoleku tagamine hinna tagamine tagamine 33 Välisõhk. Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK eesmärgiga kaasnev tervena elatud aastate kasvule. kliimaneutraalsete energiaallikate osakaalu suurenemine aitab kaasa KEVAD konkreetsele eesmärgile. Eesti merestrateegia 34 kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Eesti mereala planeeringuga108 on ette selle seisundi halvenemine või taastada nähtud tuuleenergia alad ning planeeringule võimaluse korral mereökosüsteemid on mõjude hindamine. Mõjude hindamine piirkondades, kus need on kahjustatud; jõudis järeldusele, et mereala planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist. Hetkel on käimas mitme meretuulikupargi projekti keskkonnamõju hindamised ja sellega seoses keskkonnauuringud (meretaimestik, kalastik, imetajad jm). Projektide üks tingimusi on mitte takistada mereala hea seisundi saavutamist. 35 hoida ära ja vähendada heiteid otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust, mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 36 Eestis on kohalik toit eelistatud, keskkond ja otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Põllumajanduse ja ENMAK 2035 vaheliseks elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted peamiseks seoseks looduskeskkonna on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on kontekstis on päikesepaneelide maakasutuse elujõulised mõju liigilisele mitmekesisusele. Päikesepaneelide paigaldamine niitudele ja 20. aprill 2024 50 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu jrk nr energia kättesaadavuse ja taskukohase energeetika keskkonnasäästlikkuse eesmärgid energiajulgeoleku tagamine hinna tagamine tagamine püsirohumaadele on lihtne (ei pea maa ettevalmistamisele liiga palju raha kulutama), aga samas toob see endaga kaasa paneelide aluse pinna varjutamise. Potentsiaalse mõju vähendamiseks tuleb paneelide rajamiseks eelistada inimtegevuse poolt rikutud alasid (tootmisalad, karjäärid, jäätmehoidlad, hoonete katused, monokultuuri alad). Vastavaid mõjusid on kirjeldatud ja leevendusmeetmeid välja pakutud teemakohases uuringus106. 20. aprill 2024 51 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU 8.1 Stsenaariumide seos tõetamme mõõdikutega Lisaks eesmärkidele on ENMAK välja pakkunud elektrivarustuse tagamise, gaasivarustuse tagamise ning kütte ja jahutuse stsenaariumid (vt pt „3 ENMAK 2035 lühikirjeldus“). Stsenaariumid sisaldavad erinevate tehnoloogiate kombinatsioone (nt ühes elektrivarustuse stsenaariumis on maismaatuulikute võimsuseid rohkem ja teises vähem). Stsenaariumite valikut looduskeskkonnale avalduvast mõjust lähtuvalt ENMAK 2035 strateegiliselt tasandil teha ei ole põhjust. Stsenaariumite mõju on selleks liiga tugevalt seotud võimaliku asukohaga. Näiteks mõju erineb oluliselt sõltuvalt, kas päikesepaneelid paigaldatakse inimtegevuse poolt juba rikutud maastikule või (pool)looduslikule maastikule. ENMAK 2035 tehnoloogiate asukohtasid ei plaani. Erinevate stsenaariumite omavahelisest seosest mingigi ülevaate saamiseks kasutati tõetamme109 mõõdikuid. Maksimaalses võimalikus mahus kirjeldati stsenaariumite parameetreid võrreldes tõetamme mõõdikutega. Suurema osa tõetamme mõõdikute võrdlus on pigem kunstlik kuid annab mingigi ettekujutuse. Nt tõetamme mõõdikut „soodsas seisundis elupaigatüübid“ on võrreldud stsenaariumite oletatava maavõtuga. Ilmselgelt ei ole õige maavõttu võrdsustada soodsas seisundis elupaigatüüpide kaoga (mida suurem maavõtt, seda suurem soodsas seisundis elupaigatüüpide kadu). Võrdlus näitab võimalikku ohu suurust aga mitte mõju kindlat ilmnemist. Tõetammes toodud stsenaariumite võrdlus aitab neid külla üksteisega kõrvutada kuid selles toodud arvväärtusi kasutada sobivaima stsenaariumi väljavalimiseks oleks spekulatiivne. Stsenaariumite valik pigem peaks sõltuma majanduslikest aspektidest arvestades käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises välja pakutud keskkonnariskide maandamise meetodeid. Ametiasutuste tagasiside järgselt lisatakse peatükki kokkuvõte tõetamme tabelist. 109 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee) 20. aprill 2024 52 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 8.2 Mõju looduskeskkonnale Üldiselt võib ENMAK 2035 mõju pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid (ilmastik, mõju liikidele). Oluline on läbi analüüsida võimalikud lühemas vaates (kuni 2035) avalduvad mõjud ning nende tuvastamisel hinata leevendamise võimalusi. Võimalikke mõjusid Eesti strateegiliste keskkonnaeesmärkide vastu on hinnatud Tõetamme kontekstis (lisas 3 „Tõetamm ja hindamise meetodid“). Lisas 3 toodud tabelis on hinnatud, kas ja milliste mõõdikute indikaatorite väärtusi võib ENMAK 2035 rakendamine muuta. Need indikaatorid, mille puhul leiti, et ENMAK 2035 väärtust ei mõjuta värvitud halliks. Ülejäänud mõõdikuid sisustati kas otseselt vastava väärtusega või mõju kaudselt mõju kirjeldatavate väärtustega. Hindamise objektis olid välja töötatud stsenaariumid (erinevate tehnoloogiate kogumid). Tõetammes toodud väärtusi tuleb vaadelda suhtarvudena, mitte absoluutväärtustena kuna kõiki mõõdikuid kirjeldav info ei ole otseselt tuletatav. Sellel puudub ka mõju hindamise seisukohast oluline vajadus. Eesmärk on selgitada kas ja mis stsenaariumid võivad mõjutada mõõdikuid halvemuse suunas ja kuidas stsenaariumid erinevad üksteisest (sh olemasolevast olukorrast). Hindamise käigus tehti võrreldes KSH programmiga välja pakutule tabelis kaks korrektuuri lähtuvalt sellest, milline on tegelik andmete kättesaadavus. Keskkonnatrendide indeks (rida 4) sisaldab selles tabelis erinevatel ridadel loetletud näitajaid (kokku 36 näitajat). Seega indeksit mõjutavad tehnoloogiad selle võrra kui palju mõjutavad siin tabelis toodud teisi näitajaid. Eraldiseisvalt ei ole põhjust selle näitajaga võrrelda. Tehnoloogiate mõju rohealadele linnades (rida nr 39) ei ole võimalik hinnata kuna pole selge, millises mahus tehnoloogiaid linnade rohealadele planeeritakse. Erinevate tehnoloogiate peamisteks mõjutajateks on maavõtt, jäätmeteke ja saasteainete heide õhku. ENMAK 2035 stsenaariumite rakendamiseks kasutatavad tehnoloogiad toovad endaga kaasa maavõtu (tuulikute, päikeseparkide jm alla jääv maa), mis võib, aga ei pruugi endaga kaasa tuua olulist mõju liigilisele mitmekesisusele. Mõju võib avalduda maismaa liikidele ja elupaikadele, mereliikidele ja elupaikadele, lindude rändele, vooluveekogude liikidele, nahkhiirte rännetele ning ökosüsteemi terviklikule toimimisele. Mõju ilmnemine on oluliselt seotud kasutatavate seadmete omadustega (nt kõrgus, asetus), mida ENMAK 2035 sellises täpsusastmes ei käsitle. Seetõttu tuleb 20. aprill 2024 53 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu arvestada, et mõju hinnang lähtub olemasolevatest analoogiatest (vt lisa 4) ja toob välja asjaolud, millele täpsemates planeerimisetappides tähelepanu pöörata. Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade kasutamist (nt vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade maht sedavõrd suur, et nõudlus muutuks tuntavalt. Omaette küsimus on taastuvenergiarajatiste vajadus maa järele ning seetõttu potentsiaalne konflikt maavarade kaevandatavusega (nt tuule- ja päikesepargid maavarade alal)110;111. Seda küsimust ei ole ENMAK 2035 tasandil võimalik täpselt hinnata, kuna rajatiste asukohtasid arengukavaga ei kavandata. Maavarade kaevandatavus tagatakse kehtiva õiguse raames (asukohtade kooskõlastamine, kaevandamiskategooriate järgmine).112 Lisaks on riigi tellimusel järjest koostamisel maakondade maavarade kaevandamise teemaplaneeringuid, millega ka selliseid ruumiküsimusi lahendatakse113. ENMAK 2035 jõustamine võib endaga kaasa tuua energeetiliste maavarade, põlevkivi ja turba, kaevandamise vähenemise, mis avaldab soodsat keskkonnamõju. Seetõttu seda teemat KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. Energeetilise maavara mõjusid on käsitletud mitmete uuringutega (keskkonnamõjude hindamised, valdkonnauuringud). ENMAK 2035 jõustamine soodustab kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete (nagu näiteks peenosakeste) heite vähendamist, mis parendab Eesti suhteliselt head õhukvaliteeti veelgi. 110 Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T., 2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651. 111 Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T. 2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549. 112 Senini ei olnud ehitiste püstitamine maardla aladele reeglina lubatud ning see piiras oluliselt võimalusi taastuvenergia alade valikul. Maapõueseaduse (Maapõueseadus–Riigi Teataja § 14. lõige 21) muudatus võimaldab edaspidi teatud tingimustel tähtajaga kuni 35 aastaks taastuvenergia tootmist maardlaaladel juhul, kui eelnev analüüs kinnitab, et maardla alal leiduvat maavara ei ole riigil plaanis rajatava taastuvenergia seadme tehnilise eluea jooksul kasutusele võtta. 113 Töös on Harju ning Pärnu ja Rapla maakondade teemaplaneeringud. 20. aprill 2024 54 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 8.3 Kaudne, kumulatiivne, sünergiline, lühi- ja pikaajaline mõju 8.3.1 Kaudne, kumulatiivne ja sünergiline mõju ENMAK 2035 eesmärkidega kaasnevaid kirjeldatud mõjusid võib pidada kaudseks, kuna nende ilmnemine praeguse etapis, arvestades planeeringu strateegilist iseloomu, on pigem teoreetiline. Hinnatud mõjud võivad realiseeruda alles järgmistes etappides (konkreetsemate projektide käigus) valede otsuste tagajärjel (jäetakse mingid keskkonnaelemendid arvestamata). ENMAK 2035 eesmärkide jõustamine toimub ilmselt suures osas üksikprojektide kaudu. Selle heaks näiteks on tuuleparkide rajamine. Kui merekeskkonnale avalduvat kumulatiivset mõju on mereala planeeringus114 arvestatud, siis maismaal sellist ühtset üleeestilist planeeringut koostatud ei ole. Koostatakse küll piirkondlikke 115 planeeringuid , kuid on oht, et üksikute planeeringutega kaasneva mõju pilt ei ole täielik. Sellest tuleneb teatav mõjude tükeldamise oht (salami-slicing), kus iga arendust üksikuna vaadates on lisanduv mõju väheoluline, aga summaarselt põhjustavad olulise mõju. Selle tõttu on kumulatiivse mõju vähendamiseks mõistlik kaaluda tuuleenergetika üleriigilise asukohavaliku läbi viimist. Sünergiline mõju võib tekkida kui ENMAK 2035 rakendamisel erinevate tegevuste (nt veevõtt pumphüdroelektrijaama tarbeks, millele lisandub veekogu kasutamine kaugjahutuse tarbeks) tulemusel tekib täiendav mõju (vee vähenemine pluss vee soojenemine). Sama mõju võib tekkida ka siis, kui ENMAK 2035 planeeritavad tegevused langevad kokku olemasoleva keskkonnamõjuga (nt olemasolev taristu, keskkonnakasutus). ENMAK 2035 ei näe ette lahendusi, mis tooksid endaga kaasa sellist mastaapset keskkonnakasutust, mille mõju oleks kontseptuaalsel tasandil (konkreetset kohapealset situatsiooni arvestamata) sünergiline ja oluline. Võimalikud projektipõhised sünergilised mõjud tuleb hinnata konkreetse projekti elluviimisel. Eraldi mõju liigina on käsitletav ristmõju (cross-media effect), kus vähendades mõju ühele keskkonnakomponendile (nt välisõhk) avaldub mõju teisele keskkonnakomponendile (nt elusloodus). Probleemiks on olukord, kus positiivse mõju saavutamine ühes valdkonnas toob kaasa negatiivse mõju teises valdkonnas. ENMAK 2035 osas on ohukohaks süsinikuheite vähendamise nimel põlevkivijaama(de)s fossiilkütuste asendamine biomassiga. Fossiilkütuste asendamine toob kaasa positiivse mõju välisõhule, kuid ka biomassi põletades tekib saasteaineid 114 Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering. 115 Workbook: Tuuleparkide monitooring (envir.ee) 20. aprill 2024 55 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu õhku, mistõttu lokaalselt ei pruugi mõju võrreldes fossiilkütustega väga palju erineda. Küll aga tekib biomassi kasutamisel CO2 suletud ring, kus raiutud ja energiaks põletatud metsa asemele kasvab uus, mis jälle seob CO2. Samas fossiilkütuse kasutamisel CO2 ring suletud pole, sest miljonite aastate eest maapõue settinud süsiniku enam sinna tagasi ei seota. Lisaks eelduslikult väheneb põlevkivi kaevandamise vajadus ja sellega ka koormus keskkonnale. Teisest küljest on metsal lisaks CO2 ringluse sulgemisele ka ökoloogilist väärtust andev otstarve. Mida suurem on surve raiemahtude suurenemisele (kui muidu biomassi ei jätku), seda suurem on surve ökoloogilisele seisundile. Seetõttu on vaja kinni hoida riigiüleselt kokku lepitud raiemahtudest ning veenduda, et fossiilkütuste asendamiseks soovitud mahus biomass on saadaval toorainenõudlusele täiendavat defitsiiti põhjustamata. 8.3.2 Lühiajaline ja pikaajaline mõju ENMAK 2035 plaanib tegevusi lähiaastakümnetesse, kuid sellega taotletav positiivne mõju (kliimamuutuste pidurdumine, bioloogilise mitmekesisuse kao pidurdumine) avaldub olulisemalt pikemas ajahorisondis. Lisaks tuleb arvestada, et soovitud positiivne mõju saab võimalikuks üksnes juhul, kui sellesse panustavad kõik saastavad riigid. Globaalne kliimaneutraalsus on paratamatult vajalik suund. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on osaliselt vaja olemasolevate ehitiste asendamine uutega ja teise kohta (peamiselt elektritootmisüksused). Iga ehitamine toob endaga kaasa mõju looduskeskkonnale. Seetõttu summaarselt võib ENMAK 2035 põhjustada lähiajal mõningat negatiivset mõju, et pikas perspektiivis vähendada olulist negatiivset mõju. 8.4 Mõju inimese tervisele Lähtuvalt KSH põhimõttest hinnatakse inimese tervisele avalduvat mõju läbi looduskeskkonnale avaldunud mõju116. ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim eeldatav muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju. 116 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017. 20. aprill 2024 56 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Keskkonnaministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt tehtud kõiki valdkondi hõlmavas välisõhu kvaliteedi mõju uuringus117 leiti, et kui võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud eluaastatena vähenenud 29% ning 2030. aastaks on oodata vähemist veel 8%. Energeetikast põhjustatud õhusaaste tervisemõju on hinnatud ülipeente osakeste alusel (PM2.5) ENMAK 2030 koostamisel118. Uuringus leiti, et valdkondadest on üle- eestiliselt suurima ülipeente osakeste sisaldusega kohtküte, millele järgneb transport. Olulise osa annab lisaks muu lokaalküte ning kaugküttega koos moodustab soojamajandus 62 % koguekspositsioonist. Elektritootmise ekspositsioon ja põlevkiviõli tootmise PM2.5 ekspositsioon on üle-eestiliselt nendega võrreldes üsna madal, kuid kontsentreerub saaste peamiselt Ida-Virumaale. Energeetikaga seonduvalt põhjustavad inimese tervisele peamiselt mõju keskkonda (vesi, õhk) juhitud saasteained. Tööstuse mõju tervisele tõendab Ida-Virumaa kui tööstuspiirkonna elanike kehvem tervise seisund.119;120 Roheenergia vähendab heiteid, aga ka kaevandamistegevust. Mõningane negatiivne mõju jääb püsima biomassi põletamise tagajärjel lokaalse heite tõttu ja piirkonna jääkreostuse tõttu, kuid kliimaneutraalsuse summaarne mõju on inimese tervisele hea. ENMAK 2035-ga kaasnevatest võimalikest mõjudest on veel märkimisväärne peamiselt tuulikutega kaasnev häiring nagu müra, vibratsioon, visuaal. Tervisekahjustuste 117 Orru, H., Teinemaa, E., Maasikmets, M., Keernik, H., Paju, M., Sikk, A., Tamm, T., Lainjärv, H. M., Kriit, H., Lõhmus Sundström, M., 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 118 Orru, H., Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames 119 Orru, H., Idavain, J., Tomasova, J., Ruut, J., Albreht, L., Aidla-Bauvald, K., Tamm., 2014. Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks. Tartu Ülikool. Terviseamet. 120 Idavain, J., Julge, K., Orru, H., Rebane, T., Pindus, M,. 2015. Põlevkivi Sektori Tervisemõjude Uuring : Kooliõpilaste Hingamisteede Ja Allergiate Uuring. Tartu Ülikool. Terviseamet. 20. aprill 2024 57 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu vältimiseks on kehtestatud normid121;122. Normidest väljaspoole jääv häiring üldiselt kompenseeritakse arendaja ja kohalike vahelise läbirääkimise tulemusena. 8.5 Mõju kultuuripärandile Kultuuripärand on jaotatav aineliseks ja vaimseks. Olulisemad ainelised kultuuripärandiobjektid on võetud kultuurimälestisena kaitse alla. ENMAK 2035 võimalik mõju on ohjatud kultuuripärandite kaardistamisega, kaitse alla võtmisega ja kaitseks piirangute kehtestamisega. Palju kultuuripärandiobjekte on veel uurimata ja tähtsuse seisukohast kvalifitseerimata. ENMAK-i tulemusel ehitiste püstitamisega kaasnev võimalik mõju kultuuripärandile hinnatakse konkreetsete projektide käigus. Energia kokkuhoiuga kaasnev hoonete soojustamine puudutab ka kultuurimälestisena kaitse alla võetud ehitisi. Üldiselt on nende välisilme muutmisele (mida soojustamine mõjutab enim) esitatud piirangud ja seetõttu ei ole nende hoonete omanikel alati võimalik rakendada piiranguteta hoonetega võrreldes samu energiasäästu meetmeid. Hetkel kehtivas toetuste jagamise korras123 on selliste hoonete eriseisundiga kuigivõrd arvestatud, kuid võib tekkida ka olukord, kus toetustingimuste täitmiseks nõutud tööde maht ja samas muinsuskaitse piiravad tingimused, muudavad koostoimes maja renoveerimise toetuse toel mõttetuks124. Need võimalikud juhtumid on kogu soojustamist vajava elamupargi juures marginaalne osa, kuid tulevikus tasub vaadata üle võimalus suhtuda muinsuskaitse piirangutega ja välisilme muutmise piiranguga hoonete toetamisse rohkem juhtumi ja eesmärgipõhisemalt. Eelneva põhjal võib asuda seisukohale, et ENMAK 2035 ei põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandile. Vaimse kultuuripärandi hulka kuuluvad keel, elulaad, müüt, uskumus, rituaal, väärtused, teadmine, arusaam, tava, oskus. Lihtsustatult võib seda osa koondada kultuuri viljelemise mõiste alla. ENMAK 2035-l puudub mõju kultuuri viljelemise võimalustele. Kuigivõrd võib ENMAK 2035 kaasa tuua sissetulekute ümberjaotust, mis võib mõjutada 121 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. 122 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. 123 Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13. Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused 124 Nt toetuse saamiseks tuleb teha töid, mis energia kokkuhoidu ei too (nt ventilatsioon) aga kokkuhoidu toovaid töid (nt soojustamine) võib teha nii väikeses mahus (nt liiga õhuke soojustuskiht), mis ei tasu ära. 20. aprill 2024 58 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kultuuri viljelemist, kuid nende vaheline seos on liialt kaudne, et esitada seoselisi hinnanguid mõju osas. 8.6 Jäätmeteke ENMAK 2035 toob endaga kaasa vahetu ja kaudse jäätmetekke. Roheelektri kasutuselevõtu suurenemine toob endaga kaasa elektroonikaseadmete kasutuse kasvu. Nende koguseid ei ole võimalik hinnata, kuid tuleb olla valmis, et ka elektritootmisseadmed kunagi vananevad ja tekib jäätmekäitlusvajadus. Olulisim jäätmeteke ilmselt kaasneb akude kasutuselevõtuga, kuna nende mass on suur ja jäätmekäitlus keeruline. ENMAK 2035 stsenaariumites varieerub akude võimsus 299-2226 MW vahel. Akude põhilist iseloomustavat suurust – mahtu kirjeldatud ei ole. Kui võtta aluseks Harjumaale rajatava liitiumioon akupargi näide125, siis võimsusest 200 MW saadakse maht 400 MW/h. Sama projekti näitel kaalub 1 MW/h jagu akusid u 10 tonni126. Akude eluiga on hinnanguliselt 10 aastat. See tähendab, et pisut rohkem kui kümneaastases perspektiivis võib prognoosida 6 000 – 45 000 tonni kasutatud akude teket. 2022. aastal tekkis jäätmena 3050 t liitiumioonakut127. Taaskasutamist ei toimunud. ENMAK 2035 rakendamisel ei teki akude jäätmed korraga, vaid jaguneb aastate peale, kuid on näha, et tekkiv kogus on võrreldes praegusega märkimisväärne. Eesti on tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikkuse uuringus128 käsitlenud ka radioaktiivsete jäätmete teemat. Jõutud on järeldusele, et tuumajaama rajamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid koos rajamise planeerimisega tuleb pöörata tähelepanu jäätmete dekomisjoneerimisele129. Tuumajaama uuringus on jäätmeid puudutavas osas järeldatud: tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks 125 Harjumaale rajatakse sadade miljonite eest Euroopa võimsaim akupark (aripaev.ee) 126 Samas suurusjärgus on ka jaekaubanduses müüdavate liitiumioonakude mahutavuse ja kaalu suhe. 127 Workbook: Avalikud_päringud_2020-2022 (envir.ee) 128 Tuumaenergia töörühm. 2023. Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis. 129 Dekomisjoneerimine (inglise keeles "decommissioning") viitab protsessile, mille käigus võetakse välja kasutusest vananenud või ebasobivaks muutunud rajatised või seadmed ning need viiakse turvaliselt välja oma algsest otstarbest. See termin on laialt levinud energiasektoris, eriti tuumaelektrijaamades, nafta- ja gaasisektorites ning teistes tööstusharudes, kus on suured infrastruktuurid või seadmed. 20. aprill 2024 59 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega Võimalike jäätmeprobleemide (jäätmete kuhjumine) ennetamiseks on soovitatav tekitada roheenergia objektidest andmebaas ning selle koosseisus prognoosida muutusi jäätmevoogudes. Reageerida ennetavalt, et jäätmete tekkimisel oleks olemas jäätmete kogumise ja käitlemise lahendused. 8.7 Piiriülese keskkonnamõju võimalikkus ENMAK 2035 keskne eesmärk on muuta energiatootmine ja kasutamine kliimaneutraalseks, mis avaldab kliimale positiivset mõju. Kliimamõju on piiriülene. KeHJS järgse piiriülese mõju hindamise eesmärk on naaberriikidele potentsiaalselt avalduva negatiivse mõju korral need riigid mõju hindamisse kaasata, et selgitada mõju olemus ning vältimise või kompenseerimismeetmete rakendatavus. ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda oluliselt ei mõjuta. 130 Võimalikud täpsemad piiriülesed mõjud (nt meretuulepargid) tuleb hinnata konkreetsete projektide käigus. 8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete arvestamine „Ei kahjusta oluliselt“ printsiip (ing.k. do no significant harm, DNSH) on uueks läbivaks põhimõtteks nii struktuurivahendite, kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamisel ning kohaldub kõikidele tegevusvaldkondadele. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna ja võimaldades seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist.131 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte tähendab, et majandustegevustega ei tohi tekitada olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile. Tegemist on Euroopa Liidu roheleppest 130 Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruandes (Mereala planeering | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)) jõutakse järeldusele, et otsene piiriülene mõju (planeeringul) puudub, kuid võimalikku piiriülest mõju tuleb täpsustada ja hinnata iga projekti tasandi keskkonnamõju hindamise protsessi käigus (lk 234). Samas Taastuval mere-energeetikal on laiem positiivne ja pikaajaline mõju (lk 161). 131 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise juhend 20. aprill 2024 60 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu tuleneva põhimõttega. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet rakendatakse lähtuvalt taksonoomia määrusest132, mille artiklis 9 on nimetatud saavutatavad keskkonnaeesmärgid: • kliimamuutuste leevendamine; • kliimamuutustega kohanemine; • vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; • üleminek ringmajandusele; • saastuse vältimine ja tõrje; • elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine Juhend on koostatud projektide mõjude hindamiseks ja rahastusotsuste tegemiseks. Ülal loetletud keskkonnaeesmärgid on osa käesoleva keskkonnamõju strateegilisest hindamisest (vt peatükk „7 Eeldatavalt kaasnev mõju Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava keskkonna kirjeldus“). See tähendab, et ENMAK 2035 mõjusid on vastavalt hinnatud. Oluline on tähele panna, et kuigi käesolev KSH ei leia ENMAK 2035-l lahendamatuid vastuolusid käesolevas peatükis loetletud eesmärkidega, ei ole ENMAK 2035 eesmärkide saavutamiseks elluviidavad projektid vabastatud DNS hindamisest. ENMAK 2035 on siiski strateegiline dokument, mille mõjud on pigem kontseptuaalsed, aga projektid on konkreetsete mõjudega konkreetsetes kohtades. 8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus Kliimakindluse hindamine puudutab Euroopa Liidu kaasrahastatud projekte133. Eesmärgiks on vältida selliste infrastruktuuriarenduste elluviimist, mis põhjendamatult tõstavad kasvuhoonegaaside heidet Energiataristus, konkreetsetelt elektriülekandeliinid, taastuvad energiaallikad, kütuse tootmine, töötlemine, ladustamine ja transport, soojus- ja elektrijaamad, kaugküttevõrgud, maagaasi veeldamis- ja taasgaasistamisrajatised, gaasi ülekande taristu puhul on Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise tehniliste suuniste ptk 3.2.1 kohaselt CO2 -jalajälje hindamine üldjuhul nõutav. Lisaks peetakse oluliseks selliste projektide mõju, mille summaarne heide ületab 20 000 t CO2 ekv, mille rajamisele peab eelnema CO2 -jalajälje 132 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 133 Komisjoni teatis —Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (2021/C 373/01) 20. aprill 2024 61 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu hindamine. Nende suuniste kohaselt tuleb kliimakindlust hinnata nendel ENMAK 2035 meetmetes kavandatavates taristuprojektides, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu fondidest. ENMAK 2035 eesmärk on kasvuhoonegaaside vähendamine. Selle raames elluviidavad projektid eraldiseisvana võivad põhjustada kasvuhoonegaaside heidet, kuid lõpptulemuseks siiski on heite vähendamine. Selleks pakub eelnimetud suunis suhtelise heite arvestust projektiga ja ilma võrdluses. Sellest lähtuvalt puudub vajadus ENMAK 2035 täiendavaks kliimakindluse hindamiseks. Kliimaga kohanemise teemat on käsitletud peatükis „7.6.2 Kliimamuutused“. 8.10 Tehnoloogiate ja keskkonnale avalduva mõju võrdlus Eelnevates peatükkides toodud info kokkuvõte lisatakse ametiasutustelt saadud tagasiside järgselt. 20. aprill 2024 62 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 9 SEIRE leevendavate meetmete rakendamisel ei too ENMAK endaga kaasa olulist negatiivset mõju. Puudub vajadus ENMAK spetsiifilise seiresüsteemi loomiseks. ENMAK 2035 rakendamise keskkonnamõju seireks sobivad Tõetammes toodud mõõdikud. • Peamisteks mõõdetavateks komponentideks on: • Kasvuhoonegaaside heite vähenemine • Happevihmasid põhjustavate heitmete vähenemine • Jäätmeteke • Maavõtust põhjustatud kaitstavate elupaikade kadu • Biomassi kasutuse suurenemisest põhjustatud surve metsade raiele Oluline on vältida Säästva arengu riikliku strateegia ja Eesti 2035 püstitatud eesmärkide saavutamise takistamist. Kuna ENMAK 2035 on koostatud lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, saab seire alusena kasutada ka ENMAK 2035 enda püstitatud mõõdikud. Nendest keskkonna seisukohast asjakohasemad on (vt ka peatükk „3 ENMAK 2035 lühikirjeldus“: • Energia lõpptarbimine • Primaarenergia tarbimine • Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest • Taastuvelektri osakaal elektri tarbimises • Taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises • Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises 20. aprill 2024 63 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 10 KOKKUVÕTE Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud energiamajanduse arengukavale aastani 2035. ENMAK 2035 üldeesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki: • energiajulgeoleku tagamine; • energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine; • energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine. Lisaks eesmärkidele töötati ENMAK 2035 raames välja võimalikud arengustsenaariumid elektrivarustuse tagamise, gaasi tagamise ning kütte ja jahutuse tagamise valdkondades. KSH käigus võrreldi ENMAK 2035 eesmärke Eestis kohalduvate peamiste looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega. Võrdluse ülesanne oli tuvastada, kas ENMAK 2035 mõni eesmärk võib olla vastuolus või võib esineda vastuolu risk nimetatud looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega. Hinnatud strateegilised dokumendid on: • Euroopa roheline kokkulepe; • Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Strateegia "Eesti 2035"; • Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu; • Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu; • Eesti merestrateegia; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Otsesid vastuolusid ei tuvastatud kuid ilmnes kokkupuutepunkte, kus vale tegutsemise korral võib esineda eesmärkides konflikte. Need kohad toodi välja ning on kokkuvõtvalt esitatud käesoleva peatüki lõpus. KSH koosseisus läbi viidud Natura hindamise tulemusena leiti, et ENMAK 2035-l rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Küll aga koorusid välja ettepanekud võimaliku negatiivse mõju vältimiseks 20. aprill 2024 64 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ENMAK 2035 suunatavate tegevuste jaoks järgmistes etappides (energiataristu planeeringud ja projektid). Ettepanekud on kokkuvõtvalt toodud käesoleva peatüki lõpus. ENMAK 2035 raames välja töötatud stsenaariumeid võrreldi strateegiate Eesti 2035 ja Säästva arengu riiklik strateegia tarbeks välja töötatud tõetamme mõõdikutega. Tõetamm on mõõdikute kogum, mis aitab hinnata Eesti riigi liikumist eelnimetatud kahe strateegiaga ette nähtud sihtide suunas. Tõetamme mõõdikut puudutavad kogu Eesti ühiskonna näitajaid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tarbeks toodi välja looduskeskkonda puudutavad mõõdikut. Võimalikus maksimaalses mahus omistati stsenaariumitele numbrilised väärtused (nt maavõtt, CO2 heide). Võrdlused on kohati omavahel väga kaudse seosega (nt heas seisundis elupaigatüüpide mõõdikut võrreldi stsenaariumite põhjustatud maavõtuga), mistõttu võrdluse põhjal kaugeleulatuvate järelduste tegemine oleks spekulatiivne. Võrdluse eesmärk oli anda mingigi numbriline ülevaade stsenaariumite omavahelistest seostest. Lisaks hinnati stsenaariumites kasutatud erinevate tehnoloogiate võimalikku kaasnevat mõju erinevatele keskkonnakomponentidele – looduskeskkond, inimese tervis, kultuuripärand, jäätmeteke. "Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaselt on oluline vältida tegevusi, mis toovad endaga kaasa põhjendamatult suure CO2ekv heite. ENMAK üldine eesmärk on CO2ekv heidet vähendada, elektri tootmise osas viia lausa nulli. Seega suures pildis on ENMAK 2035 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtteid järgiv. 20. aprill 2024 65 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 11 LEEVENDAVAD MEETMED Kliimakindluse hindamise tulemusel koostati ENMAK 2035-le parendusettepanek. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatud ettepanekud on järgmised: 1. Teada on tuulikute potentsiaalne mõju linnustikule. ENMAK strateegiline tase ei võimalda anda selget hinnangut tuulikute võimalikule mõjule ja välja töötada leevendavaid meetmeid, sest ENMAK ei sisalda tuulikute konkreetseid asukohtasid. Kuigi maakondlikel ja kohalike omavalitsuste tasanditel koostatakse tuulikute asukohavalikuid, on tervikliku mõju hindamiseks ja leevendavate meetmete välja töötamiseks mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering, millega lepitakse kokku piirkonnad, kus tuulikute püstitamine on kõige mõistlikum lähtudes looduskaitse ja inimkeskkonna vajadustest. 2. Päikesepaneelide parkide rajamisel tuleb eelistada inimtegevuse poolt juba rikutud maastikke ning leevendavate meetmete planeerimisel lähtuda vastavateemalisest uuringust134 3. Tuulikuparkide, päikesepaneelide parkide ja akuparkide rajamisega kaasneb nende eluea lõpus (10-20 aastat) uut tüüpi ja/või uues mahus jäätmevoog (klaaskiust ja polümeervaigust tuulikulabad, polümeerist päikesepaneelid, Li-ion akud). Soovitatav on uute püstitatavate (ja juba püstitatud) võimsuste üle arvet pidada viisil, et oleks selge millal, mis tüüpi ja mis koguses jäätmeid on tekkimas. Seda infot tuleb võrrelda riikliku jäätmekäitlusvõimekuse vastu kaasates ka püstitatud võimsuste omanikud, et selgitada kuidas lahendatakse jäätmekäitlus arvestades ringmajanduse põhimõtteid. 4. ENMAK plaan asendada põlevkivielektrijaamades põlevkivi biomassiga (puit), et ajutiselt tagada kliimaneutralne juhitav elektrivõimsus, ei ole iseenesest halb mõte. Samas tuleb jälgida, et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi. Põlevkivijaamades biomassi mahu suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust. 5. Pole selgelt aru saada, kas ENMAK plaanib põlevkivielektri tootmist viia nulli või plaanib Eestis põlevkivielektri kasutust viia nulli. Viimasel juhul jääb võimalus, et põlevkivielektrijaamad jäävad alles ja müüvad sobival juhul elektrit välisriikidesse. Soovitatav on see ENMAK dokumendis selgelt lahti kirjutada. 6. Eesmärk 55% raamistikus on seatud eesmärk KHG heite vähendamiseks aastaks 2030 -24% võrreldes 2005. aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade 134 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 20. aprill 2024 66 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu järgi küündib vähendamine ainult -11,4 protsendini. Sellest tulenevalt ei näi reaalne saavutada eeltoodud eesmärk. Kuna tegemist on probleemiga tuleks seda ENMAK dokumendis käsitleda ning kirjeldada, kuidas panustatakse ette antud eesmärki. 7. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral (nt tormid). ENMAK peatükis 6.7 on küll toodud kompaktne kliimamuutuste kirjeldus kuid pole aru saada kas ja kuidas muutustega kaasnevate ohtudega arvestatakse. 8. Elektrivõrgu rikete vähendamise SAIDI indikaatori eesmärkides, mis linnades, eeslinnas ja väikelinnades on juba praegu tagatud, peab pöörama tähelepanu piirkondlikele riskidele ning rõhuma energiavarustuse toimepidevusele kõrgema tormiriskiga Lääne-Eestis, rannikul ja saartel ning enamasti õhuliiniühendustega maapiirkondades. Kuivõrd elektrivarustuse katkestused mitte ainult ei taandu taastamiskiirusele, on soovitatav parandada katkestuste sagedust SAIFI indikaatori alusel. 9. Põhjalikumalt tuleb arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast ja ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud arengutes. 10. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase ja päikseatlase andme- ja analüüsiteenust. See aitab kaasa, et roheenergia võimsusi planeeritakse ühtsetel alustel. 11. Natura hindamisel tuvastati vajalikud meetmed, millega on vaja arvestada ENMAK järgmistes etappides: a. ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. b. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri transpordi taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja jahutusseadmed jne) rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid tuleb kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või võrgustiku aladega 20. aprill 2024 67 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude (elupaikade kadu ja kahjustamine) minimeerimiseks kui ka muude mõjude (häirimine, elupaikade killustamine, heitmete jm) leevendamiseks. c. Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (näiteks ajastada ehitustegevusi väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele) või eelistada tehnoloogia valikul konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (näiteks eelistada Natura linnualadel elektrimaakaablit õhuliinile). Vt ka lisa 2. d. Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides tuleb arvestada parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega. 20. aprill 2024 68 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise juhend 2. 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter- maagaas/elekter/jarelevalve 3. 359 SE. Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse menetlus. (seisuga 26.02.2024) 4. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/aruanded-analuusid- hinnangud/elektri-ja-gaasituru-aruanded 5. Balticconnectori merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Riigihanke viitenumber 210066. 6. Biometaani tarbimine 2022 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032 (elering.ee) 7. Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside 8. Buberger, J., Kertsen, A., Kuder, M., Eckerle., R., Weyh, T., Thiringer, T., 2022. Total CO2-equivalent life-cycle emissions from commercially available passenger cars. Renewable and Sustainable Energy Reviews 9. Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure projects - Regional Policy - European Commission (europa.eu) 10. Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission (europa.eu) 11. EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research (europa.eu) 12. „Eesmärk 55“. 13. Eesti Energia: biomassi turul valitseb keeruline olukord (postimees.ee) (22.03.2022) 14. Eesti mereala planeering. Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146. 15. Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruanne (Mereala planeering | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)) 16. Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnaministeerium. 2023. Kinnitatud keskkonnaministri 22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5. 17. Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022. aasta kohta |Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee) 18. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium. 19.01.2023 seis. Arengukava on vastu võtmata. 19. Eesti Ornitoloogiaühing. Olulise mõjuga taristu 20. Electricity price statistics - Statistics Explained (europa.eu) 20. aprill 2024 69 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 21. Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund maksab 1300 eurot - Maaleht (delfi.ee) 22. Eleringi varustuskindluse aruanne 2022 23. Ellen Macarthur Foundation. Part 1: Why renewable energy infrastructure needs to be built using a circular economy approach 24. EU Emissions Trading System (ETS) data viewer — European Environment Agency (europa.eu) 25. EUR-Lex - 52020DC0380 - EN - EUR-Lex (europa.eu). 26. Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 27. Euroopa Komisjon. KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE 2023. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta 28. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 29. Euroopa roheline kokkulepe. 30. European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union, 2020. 31. Finnish Windatlas (fmi.fi) 32. Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. European Commission, 2018 33. Harju maakonna maavarade teemaplaneering 34. Harjumaale rajatakse sadade miljonite eest Euroopa võimsaim akupark (aripaev.ee) 35. Helman, C., 2021. How Green Is Wind Power, Really? A New Report Tallies Up The Carbon Cost Of Renewables. Forbes. 36. Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2022. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 37. Idavain, J., Julge, K., Orru, H., Rebane, T., Pindus, M,. 2015. Põlevkivi Sektori Tervisemõjude Uuring : Kooliõpilaste Hingamisteede Ja Allergiate Uuring. Tartu Ülikool. Terviseamet. 38. International Energy Agency. 2022. The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, World Energy Outlook Special Report, Revised version, March 2022. 39. Jäätmed ressursiks | Ringmajandus (envir.ee) 40. Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool. 41. Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 42. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017. 20. aprill 2024 70 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 43. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Keskkonnaministeerium. 10.02.2023 seis. Arengukava on vastu võtmata. Mõjude hindamisel kasutatakse selleks ajaks kõige uuemat eelnõu versiooni.. 44. Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint of Nuclear Power 45. Kliimaministeerium. 2023. Riigi jäätmekava 2023–2028. 46. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega ja uuendatud Riigikogu 09.02.2023 otsusega. 47. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. 48. Komisjoni teatis —Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (2021/C 373/01) 49. Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet 50. Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 51. Kuus, A., Volke, V., Luigujõe, L., 2021. Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni umbes 300 m võivad mõjutada lindude rännet? Eesti Ornitoloogiaühing 52. Link, L., 2023 Maismaa tuuleparkide mõju lindudele. Tartu Ülikool. 53. Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13. Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused 54. Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. 55. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 56. Noorvee, A., 2023. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Alkranel OÜ. 57. Orru, H., Idavain, J., Tomasova, J., Ruut, J., Albreht, L., Aidla-Bauvald, K., Tamm., 2014. Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks. Tartu Ülikool. Terviseamet. 58. Orru, H., Teinemaa, E., Maasikmets, M., Keernik, H., Paju, M., Sikk, A., Tamm, T., Lainjärv, H. M., Kriit, H., Lõhmus Sundström, M., 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 59. Orru, H., Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames 60. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. 61. Päästevõrgustiku statistika - Päästeamet (rescue.ee) 20. aprill 2024 71 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 62. Rahandusministeerium, Hendrikson & KO OÜ. 2021. Eesti mereala planeering. 63. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering 64. Riigikogu 30.01.2019. Veeseadus 65. Ruumiline planeerimine - Planeerimine.ee 66. Saaremaal katsetatakse liinikoridori puhastamist helikopteri abil | Eesti | ERR 67. SDG Transformation Center's Data Hub 68. Sirkas, F., 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal. Keskkonnaagentuur. 69. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. 70. Statistikaamet. Anmdebaas KK07: MAISMAA PINDALA KLIIMAARUANNETES | Aasta ning Maakasutus. 2021 aasta andmed. 71. Statistikaameti andmebaas KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD 72. Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega. 73. Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. 74. Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T., 2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651. 75. Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T. 2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549. 76. Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032. 77. Tuumaenergia töörühm. 2023. Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis. 78. Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee) 79. Waste Framework Directive - European Commission (europa.eu) 80. Workbook: Avalikud_päringud_2020-2022 (envir.ee) 81. Workbook: Tuuleparkide monitooring (envir.ee) 82. World Energy Council Maailmariikide edetabel 83. World Energy Trilemma Index | World Energy Council 20. aprill 2024 72 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 13 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU ENMAK 2035 on kõiki eluvaldkondi mõjutav arengukava. Isegi, kui KSH on looduskeskkonna keskne võib ametiasutuste ettepanekuid mõju hindamise osas oodata kõikidelt ministeeriumitelt. Sarnaselt riigisektorile, võib era- ning mittetulundussektoris olla huvi ENMAK 2035 mõjude hindamise kohta väga laialdane. Üldiselt on võimalik KSH-le kaasa rääkida avalikustamise etapis, mis järgneb seisukohtade küsimise etapile. Seisukohtade küsimise etapis keskendutakse riigisektorile ning suurematele ühendustele ja katusorganisatsioonidele: Asjaomased asutused:135 • Haridus- ja teadusministeerium • Justiitsministeerium • Kaitseministeerium • Kliimaministeerium (Keskkonnaministeerium)136 • Kultuuriministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium136 • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Maaeluministeerium)137 • Rahandusministeerium • Siseministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium • Riigikantselei 135 Teadaolevalt ministeeriumite struktuur ja nimed on muutumas. Pärast muutuse toimumist nimekirja korrigeeritakse. 136 Alates 1. juulist 2023. aastal moodustati Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja Keskkonnaministeeriumist Kliimaministeerium, kuid asutuste seisukohtade küsimise ajal olid need veel eraldi ministeeriumid. 137 Alates 1. juulist 2023. aastal nimetati Maaeluministeerium ümber Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. 20. aprill 2024 73 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu Teadus- ja haridusasutused: • Eesti Maaülikool; • Tartu Ülikool; • Tallinna Tehnikaülikool; • Tallinna Ülikool; • Eesti Teaduste Akadeemia; • Eesti Kunstiakadeemia. Organisatsioonid: • Eesti Keskkonnaühenduste Koda; • Eesti Linnade ja Valdade Liit; • Eesti Taastuvenergia Koda; • Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda; • Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda; • Tööandjate Keskliit; • Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon; • Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing; • Eestimaa Looduse Fond; • Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit; • Eesti Elektritööstuse Liit; • Eesti Soojuspumba Liit; • Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon; • Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon; • Eesti Biokütuste Ühing; • Eesti Biogaasi Assotsiatsioon; • Eesti Vesinikuühing; • Eesti Transpordikütuste Ühing; • Eesti Gaasiliit. 20. aprill 2024 74 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 14 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Asjaomastelt asutustelt laekunud kirjade koopiad lisatakse pärast seisukohtade küsimise ringi. 20. aprill 2024 75 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu 15 AVALIKUSTAMINE KSH programmi avalik väljapanek toimus 23.08.–13.09.2023 Kliimaministeeriumi veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh. Avaliku väljapaneku teated avaldati Ametlikes Teadaannetes 21.08.2023 ning ajalehes Postimees 22.08.2023. KSH programmi kohta sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni 13.09.2023 (k.a). KSH programmi avalik arutelu toimus 21.09.2023 kell 14–17 virtuaalselt veebikeskkonnas MS Teams. Avaliku arutelu protokoll on kättesaadav veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh. Avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjadele saadeti vastus Kliimaministeeriumi poolt 01.11.2023 kirjaga nr 21-1/23/3803-8. Kiri koos laekunud ettepanekute ja vastuste tabeliga on Kliimaministeeriumi dokumendiregistris avalikult kättesaadav. KSH aruande avalikustamist puudutav info lisatakse jooksvalt. 20. aprill 2024 76  Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm november 2023 Töö nimetus: Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Töö number: 23001 Tellija: Kliimaministeerium KSH juhtekspert: Karl Kupits Koostajad: Kaile Eschbaum – Natura 2000 Antti Roose – kliima Karl Kupits – ülejäänud KSH programmi osad Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm SISUKORD LÜHENDID JA MÕISTED........................................................................................................................ 5 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 6 2 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................. 8 3 MÕJU HINDAMISE ULATUS .................................................................................................... 10 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................... 11 4.1 EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE ................................................................................................ 12 4.2 EUROOPA LIIDU ELURIKKUSE STRATEEGIA AASTANI 2030 ........................................................ 12 4.3 KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 .......................................................................... 13 4.4 STRATEEGIA "EESTI 2035" ......................................................................................................... 14 4.5 METSANDUSE ARENGUKAVA 2021-2030 EELNÕU (SEISUGA 19.01.2023).......................... 14 4.6 KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 EELNÕU (SEISUGA 05.2023) ......................... 15 4.6.1 Elurikkus ja maastikud .............................................................................................. 16 4.6.2 Kliimamuutused .......................................................................................................... 17 4.6.3 Ringmajandus .............................................................................................................. 17 4.7 MERESTRATEEGIA ........................................................................................................................ 18 4.8 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2030 ..................... 18 4.9 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS LÄHTUVALT TÕETAMMEST ...................... 19 5 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU ........................................................................... 26 5.1 MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................................................................................... 26 5.2 MÕJU INIMESE TERVISELE ........................................................................................................... 28 5.3 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU VÕIMALIKKUS ............................................................................. 29 6 MÕJU HINDAMISE METOODIKA........................................................................................... 30 7 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU .......... 34 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA ........................................................................ 36 9 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA JA PROGRAMMI KOOSTANUD JUHTEKSPERT .............................................................................................................. 39 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ............................................................................. 41 11 AVALIKUSTAMINE ....................................................................................................................... 52 3. november 2023 3 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 1 TÕETAMM JA HINDAMISE MEETODID LISA 2 KSH JUHTEKSPERDI PÄDEVUSE KINNITUS LISA 3 ASJAOMASTELT ASUTUSTELT LAEKUNUD KIRJAD 3. november 2023 4 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LÜHENDID JA MÕISTED EL – Euroopa Liit ENMAK 2035 – energiamajanduse arengukava aastani 2035 JuM - justiitsministeerium KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KEVAD – keskkonnavaldkonna arengukava KliM - Kliimaministeerium KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele REKK – Riiklik energia- ja kliimakava VV – Vabariigi Valitsus 3. november 2023 5 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 SISSEJUHATUS Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitas 09.11.2021 Vabariigi Valitsusele (edaspidi ka VV) Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamise ettepaneku. Vabariigi Valitsus otsustas 18.11.2021 istungil ettepaneku heaks kiita. Otsuse seletuskirjas on toodud järgmist: Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035 heaks kiitmisega. Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja - tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja poliitikainstrumente. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest: • Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades; • Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades; • Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste valdkondades. Selle põhjal algatas 07.12.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (alates 1. juulist 2023. aastast Kliimaministeerium (KliM)) ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). KSH eesmärk on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS): • arvestada erinevate valdkondade kaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. 3. november 2023 6 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ENMAK 2035 mõjutab mingil määral kõiki eluvaldkondasid.1 KSH keskendub looduskeskkonnale avalduva mõju välja selgitamisele2. Teisi eluvaldkondasid käsitleb KSH juhul, kui need saavad olema mõjutatud looduskeskkonnale avalduva mõju tõttu (vt täpsemalt peatükk 6 „Mõju hindamise metoodika“). Teistele valdkondadele ENMAK 2035 poolt avaldatavat mõju hinnatakse KSH protsessi väliselt vastavalt mõjude hindamise kontrollküsimustikule3. Teiste valdkondade mõjude hindamine toimub paralleelselt KSH-ga ja ENMAK 2035 koostamisega. Programm on koostatud arvestades dokumendis „Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad“4 toodud kavandatava tegevuse kirjeldust. • ENMAK 2035 koostamise ettepanek, KSH algatamise otsus (november 2021) • Kliimaneutraalsuse stsenaariumid ja meetmed elektri, soojuse ja jahutuse, gaasi, energiatõhususe uuringutes jm analüüsid, teekaardid ENMAK 2035 ette- • ENMAK 2035 töörühmade (sept 2022 – märts 2023) tulemuste aruanded valmistus • ENMAK 2035 eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad (mai 2023) • KSH programm, avalik väljapanek, avalik arutelu (august – september 2023) • ENMAK 2035/REKK 2030 ajakohastamise kavandi lõppversiooni eelnõu (november 2023) KSH • KSH aruanne, avalik väljapanek ja avalik arutelu (märts – aprill 2024), kooskõlastused (juuni 2024) • Vabariigi Valitsuse reglemendi kohane mõjude hindamine vastavalt Riigikantselei mõju Muud hindamise metoodikale, sh JuM kontrollküsimustikule (märts – prill 2024) mõjud • ENMAK 2035/REKK 2030 ajakohastamise kavandi lõppversiooni täiendused Euroopa Komisjoni soovituste alusel (märts 2024), avalikustamine (aprill 2024) ETTE- • Ettepanekud ENMAK 2035/REKK 2030 ajakohastamise kavandi lõppversiooni täiendamiseks PANEKUD (mai 2024) Joonis 1. ENMAK 2035 ja KSH ajaline skeem. 1 Ülevaatliku hinnangu võimalikest mõjudest on andnud planeerimisdokumendi koostamise korraldaja dokumendis „Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek“ Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2021. 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017. 3 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. 4 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument. Kliimaministeerium. August 2023. 3. november 2023 7 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 2 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS KSH programmi koostamise ajaks ei ole veel valminud ENMAK 2035 eelnõud. KSH programmi koostamisel on lähtutud Kliimaministeeriumi poolt koostatud ENMAK 2035 eesmärkide, võimalike poliitikainstrumentide, stsenaariumite ja võimalike tehnoloogiate/meetodite kirjeldusest. ENMAK 2035 koostamise aluseks on sellel otstarbel koostatud uuringud, moodustatud töörühmade ühistöö tulemused. Seni valminud töömaterjal on koondatud energiatalgute kodulehele5. Eelkirjeldatud KliM-i poolt koostatud ENMAK 2035 sisu kirjeldus6 on KSH programmiga kaasas olev dokument. Alljärgnevalt on toodud selle lühiülevaade. ENMAK 2035 üldeesmärgi sõnastuse ettepanek on: Igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. Alaeesmärgid on: • Energiajulgeoleku tagamine. • Primaarenergia tarbimise vähendamine energiatõhususe suurendamise ja taastuvenergiale üleminekuga. Eesmärkide saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid ja stsenaariumid, mis on koostatud vastavate uuringute käigus. Energiajulgeoleku tagamiseks on välja töötatud: • Elektrivarustuse tagamise poliitikainstrumendid ning kliimaneutraalse elektritootmise stsenaariumid; • Gaasivarustuse tagamise poliitikainstrumendid ning regionaalse gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumid; • Kaugkütte ja -jahutuse poliitikainstrumendid ning süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumid. 5 ENMAK 2035 koostamine | Energiatalgud. 6 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument. Kliimaministeerium. August 2023. 3. november 2023 8 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Energiajulgeoleku tagamiseks välja töötatud stsenaariumid panustavad ühtlasi primaarenergia tarbimise vähenemisse taastuvenergias ja energiatõhususe poliitikainstrumentide kaudu, sh on välja töötamisel energiatõhususe stsenaariumid. Võimalik, et optimaalsuse huvides liidetakse ENMAK 2035 Riikliku energia- ja kliimakava7 (edaspidi REKK) energiamajandust puudutava osaga. 7 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium. 3. november 2023 9 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3 MÕJU HINDAMISE ULATUS Mõju hindamise ulatus sõltub hinnatava dokumendi poolt põhjustatava mõju ulatusest. Mõju ulatus antud juhul on kirjeldatav ruumilisel (geograafiline ulatus) ja ajalisel skaalal ning mõjutatavate keskkonnakomponentide lõikes. Geograafiline ulatus ENMAK 2035 on riigiülene strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani asukohaspetsiifilisi tegevusi. ENMAK 2035 ette nähtavad tegevused võivad aset leida hetkel määratlemata asukohas. Seetõttu on ka mõjude hindamine riigiülene ning ei ole asukohaspetsiifiline. Ajaline ulatus ENMAK 2035 seab otsesed eesmärgid aastani 2035, kuid siht on vaatega aastani 2050. Mõju hindamine keskendub põhiliselt aastani 2035 avalduvatele mõjudele, kuid arvestab sellega, et ENMAK 2035 põhjal rakendatavate tegevuste mõju on pikaajalisem ning annab põhjendatud juhtudel üldisema hinnangu ka ajas kaugemale ulatuvatele mõjudele, sh pikaajaliste kliimamuutuste mõjudele (mõjude suundadele). Mõjutatavad keskkonnakomponendid ENMAK 2035 elluviimiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad mõjutada kõiki keskkonnakomponente: kliima, välisõhk, vesi, maapõu, elusloodus. Seetõttu ei ole põhjust mõju hindamise ulatust keskkonnakomponentide osas kitsendada. 3. november 2023 10 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Alljärgnevalt kirjeldatakse mõjutatavat keskkonda läbi ENMAK 2035-st tõenäoliselt mõjutatud strateegiliste planeerimisdokumentide. Strateegilised planeerimisdokumendid käsitletavad oma valdkonnas olevat seisu ning kirjeldavad seal esinevaid väljakutseid. ENMAK 2035 poolt eeldatavalt mõjutatavad riiklikult seiratavad keskkonnanäitajad on toodud allolevas tabelis (Tabel 1). Käsitletakse üksnes looduskeskkonda puudutavaid strateegilisi planeerimisdokumente, kuna KSH keskendub looduskeskkonnale (ja selle kaudu tervisele) avalduvale mõjule. ENMAK 2035-ga seotud ja looduskeskkonda käsitlevad strateegilised planeerimisdokumendid on: • Euroopa roheline kokkulepe8; • Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 20309; • Kliimapoliitika põhialused aastani 205010; • Strateegia "Eesti 2035"11; • Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu12; • Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu13; • Eesti merestrateegia14; 8 Euroopa roheline kokkulepe. 9 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. 10 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega ja uuendatud Riigikogu 09.02.2023 otsusega. 11 Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega. 12 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium. 19.01.2023 seis. Arengukava on vastu võtmata. 13 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Keskkonnaministeerium. 10.02.2023 seis. Arengukava on vastu võtmata. Mõjude hindamisel kasutatakse selleks ajaks kõige uuemat eelnõu versiooni.. 14 Eesti merestrateegia meetmekava. Keskkonnaministeerium. 2023. Kinnitatud keskkonnaministri 22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5. 3. november 2023 11 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203015. Energiamajanduse kavandamisega haakuvad veel ka Mereala planeering16 ja veemajanduskavad (VMK)17. Mereala planeeringus on toodud meretuuleparkide potentsiaal ja asukohad. VMK eesmärkide (tulenevad veepoliitika raamdirektiivist18) saavutamist ei tohi ENMAK takistada. Eraldi peatükke neile mõju hindamises ei pühenda, sest need ei ole sama taseme dokumendid (erinevalt ENMAKist on asukohapõhised). Alljärgnevalt kirjeldatakse nende strateegiate sisu. Mõju hindamise eesmärk on tuvastada seosed nende strateegiatega ja selle läbi võimalik mõju looduskeskkonnale. 4.1 Euroopa roheline kokkulepe Kokkuleppe siht on saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Roheleppes märgitakse, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu Euroopa ja kogu maailma jaoks. Probleemi leevendamiseks on seatud kaks eesmärki: • aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 55% võrra võrreldes aastaga 199019; • aastaks 2050 viiakse kasvuhoonegaaside netoheide nulli. ENMAK 2035 keskendub eel toodud eesmärkide saavutamisele. KSHs antakse hinnang ENMAK 2035 seostele ja kooskõlale Euroopa Liidu rohelisele kokkuleppega. 4.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa rohelist kokkulepet käsitleva teatisega (COM(2020) 380) algatati uus Euroopa Liidu (EL) elurikkuse strateegia aastani 203020, mille eesmärk on võtta ambitsioonikaid ELi meetmeid selleks, et peatada elurikkuse kadu ning tuua loodus oma ellu tagasi. 15 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. 16 Mereala planeering | Rahandusministeerium (fin.ee). 17 Veemajanduskavad | Kliimaministeerium. 18 konsolideeritud TEKST: 32000L0060 — ET — 20.11.2014 (europa.eu) 19 Eesmärgi saavutamiseks on Euroopa nõukogu paketi „Eesmärk 55“. 20 EUR-Lex - 52020DC0380 - EN - EUR-Lex (europa.eu). 3. november 2023 12 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia on osa Euroopa rohelise kokkuleppe alla kuuluvatest algatustest ning see on jätk eelmisele elurikkuse strateegiale EL elurikkuse strateegia aastani 2020. Elurikkuse strateegia peaeesmärk on peatada elurikkuse kadu ning tuua loodus Euroopas inimeste ellu tagasi. Tegevuskava raames on Euroopa Komisjonil perioodil 2020-2024 plaan esitada mitmeid algatusi, protsesse ja strateegiaid soovitud eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskavas kirjeldatakse meetmeid, kuidas Euroopa Liit kavatseb aidata neid eesmärke ellu viia. Strateegia hõlmab meetmed elurikkuse kao põhjuste peatamiseks ja elurikkuse säilitamiseks. Selleks tuleb tõhustada kaitsemeetmeid kaitsealadel, soodustada ökosüsteemide ja elurikkuse säilimist ka väljaspool kaitsealasid, taastada kahjustatud ökosüsteeme (sealhulgas on eriti olulised suure süsinikuvaruga ökosüsteemid) ning aidata kaasa linnaökosüsteemide, metsanduse, kalanduse ja põllumajanduse jätkusuutlikumaks muutmisele. Strateegia toob välja, et Kliimaneutraalsuse saavutamiseks ning ELi taastumiseks pärast COVID-19 kriisi ja ELis pikaajalise heaolu saavutamiseks on äärmiselt vajalik vähendada energiasüsteemi süsinikdioksiidiheidet. Kestlikumalt hangitud taastuvenergia on väga oluline, et võidelda kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise vastu. EL seab esikohale lahendused, mis on seotud näiteks ookeanienergia, avamere tuuleparkide (mis võimaldavad ka kalavarudel taastuda), päikeseparkide (mis toetavad elurikkust soodustava taimkatte teket) ja kestliku bioenergia kasutusele võtmisega. Üldine eesmärk on tagada, et bioenergiat käsitlev ELi õigusraamistik on kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes seatud kõrgemate eesmärkidega. 4.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Uuendatud kliimapoliitika lähtub roheleppe eesmärkidest. Visiooni märksõnadeks on kasvuhoonegaaside netoheite viimine nulli, hoonefondi renoveerimine, kliimakindluse tagamine, ökonoomsete sõidukite soodustamine. ENMAK 2035 on üks nendest arengukavadest, mille abil kliimapoliitika visioone ellu viiakse. KSHs antakse hinnang ENMAK 2035 seostele ja kooskõlale Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050. 3. november 2023 13 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 4.4 Strateegia "Eesti 2035" Eesti 2035 paneb paika riigi strateegilised sihid, mille täitmiseks koostatakse valdkondlikud arengukavad. Paljudes valdkondlikes arengukavades on kasutatud Eesti 2035 eesmärke ja mõõdikuid. Looduskaitset puudutava pikaajaliste sihtidena on seatud eesmärk tõusta keskkonnatrendide indeksis ja säästva arengu ülemaailmses indeksis ning vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkogust. ENMAK 2035-ga kaudsemalt seotud eesmärk on tõsta ringleva materjali määra. Kõikide Eesti 2035 eesmärkide täitmise jälgimiseks on koostatud Tõetamm21. Selles on näidatud eesmärk ja hetkeseis. Tõetamme järgi on riik Eesti 2035 eesmärkidest (vaata Tabel 1) ettenähtud tempoga edasi liikunud säästva arengu ülemaailmse indeksi osas (2035 eesmärk <10, 2022. aasta positsioon 10.). Ülejäänud eesmärkide (kasvuhoonegaaside netoheide, keskkonnatrendide indeks, transpordisektori kasvuhoonegaaside heide) osas toimub paigal seismine või halvenemine. KSHs võetakse täpsema vaatluse alla Tõetamme looduskeskkonda puudutavad indikaatorid (Tabel 1 ja sellele eelnevad selgitused) ja ENMAK 2035 seos nende saavutamise osas (vt peatükk 6 Mõju hindamise metoodika). 4.5 Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu (seisuga 19.01.2023) Arengukava üldeesmärk on tagada kestlik metsandus. See saavutatakse kolme alameesmärgi kaudu: • majandusliku konkurentsivõime tagamine; • elurikkuse ning elujõuliste metsaökosüsteemide tagamine; • sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste arvestamine. Mets on piiratud ressurss, mistõttu majandusliku edu saavutamisel ühes looduskaitse tagamisega tuleb keskenduda asjade paremini tegemisele, mitte rohkem tegemisele. Seetõttu ei näe metsanduse arengukava ette raiemahtude tõstmist või kaitstavate alade laienemist. Selle asemel keskendutakse majandatud metsa materjalile lisandväärtuse andmisele (väga üldistatult: vähem eksporditavat ümarpalki ja rohkem metsamaterjalist toodetud kõrgehinnalisemaid kaupu) ning kaitstavate alade seisundi 21 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee). 3. november 2023 14 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm parandamisele (väga üldistatult: rangelt kaitstud metsade alade mitte laiendamine vaid olemasolevatel aladel kesise seisundi parendamine). Oluline on looduskeskkonna kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid, kuid majandatavates metsades tehakse seda keskendudes metsa majandamisele. Metsanduse arengukava seab näiteks eesmärgiks erametsaomanike harimist loodussõbralikuma metsa majandamise osas. ENMAK 2035-ga seonduvalt on oluline teada, et metsanduse arengukava eesmärkide elluviimise üks eeldusi on metsamaa pindala säilimine olemasoleva mahus (heal juhul suurenemine). KSH käigus antakse hinnang ENMAK 2035 ootustele metsaressursile (energeetikas kasutatav puit, võimalik maavõtt) ja selle vastavusele metsanduse arengukavaga. 4.6 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu (seisuga 05.2023) See arengukava võtab kokku terve keskkonna valdkonna käsitledes väga laia spektrit ja eesmärke. KEVADe struktuuris on kolm valdkonnaülest eesmärki: • elurikkus ja maastikud; • kliimapoliitika; • ringmajandus. Eraldi sisuvaldkonnana on erinevad ENMAK 2035-ga seotud looduskeskkonna eesmärgid järgmistes valdkondades: looduskaitse, veekeskkond22, merekeskkond, maavarad, välisõhk, jäätmekäitlus. ENMAK 2035-ga kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada KEVADe kõiki loetletud valdkondades püstitatud eesmärke ja teemasid. Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel. Kusjuures ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja samas võib tekitada sellega probleeme teise keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti. Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine), et piirata elurikkuse kadu. Samas puhta energia tootmine toob endaga kaasa maavõttu (nt tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju linnustikule ja veekeskkonnale). Rohepöörde üldine eesmärk on aastakümnete pikkuses perspektiivis keskkonnaseisundi parandamine. Selle peamised lahendused (energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks fossiilkütuste asendamine väiksema 22 Veekeskkonna eesmärgid on eraldiseisvalt püstitatud veemajanduskavades. Need ei ole strateegilised planeerimisdokumendid, kuid seavad veekogude hea seisundi eesmärgid ning tegevused. ENMAK 2035 käigus antakse hinnang võimalikust mõjust eelnimetatud eesmärkide saavutamisele. 3. november 2023 15 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm keskkonnamõjuga energiatehnoloogiatega, mis nõuab maavõttu) võivad endaga kaasa tuua vahetuid negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale. Hetkel arenduses olevate tuuleparkide ümber käiva diskussiooni põhjal jääb mulje, et uute energiatehnoloogiate kasutusele võtmine ja keskkonnaseisundi parandamine samaaegselt pole võimalik ning vaja on teha põhimõtteline otsus, missugused eesmärgid on olulisemad. Energiarajatiste ehitusetapil kaasnevad eriti senistel loodusmaastikel ja pool-looduslikel maa-aladel arvestatavad keskkonnahäiringud. Energiatõhususe tõstmine tähendab samuti hoonete rekonstrueerimisest põhjustatud ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid. Energiajulgeoleku tõstmine tähendab eelduslikult energiavõrkude arendamist, mis ei tarvitse kattuda seniste trasside ja tööstusaladega, vaid läbivad maismaal loodusalasid ja merealasid. 4.6.1 Elurikkus ja maastikud Elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: „Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“ Otseselt on märgitud vajadust viia majanduse ja maakasutuse määr vastavusse looduse poolt ette antud piiridega. Teisisõnu antakse suunis maakasutust ohjata nii, et see looduskeskkonna seisundit ei halvenda. Seisundi muutuse hindamiseks on seatud kaks mõõdikut: • heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ei vähene või suureneb; • heas seisundis loodusmaastike sidusus ei vähene või suureneb. ENMAK 2035 eeldab uute võimsuste ja taristu püstitamist, millega kaasneb maakasutuse vajadus ja seega ka oht elustiku eesmärkide saavutamisele. Uute võimsuste ja taristu püstitamise oht elurikkuse eesmärkidele sõltub maakasutuse tüübist ja asukohast. Iga püstitatud võimsus ei ole oluliseks mõjuks elurikkusele. KSH aruandes antakse hinnang kuivõrd võib ENMAK 2035 olla kokkupuutes elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärkidega ning asjakohasel juhul esitatakse võimalikud mõju vältivad meetmed. 3. november 2023 16 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Võimalike mõjude kontseptuaalseks kirjeldamiseks saab kasutada seni koostatud selle teemalisi materjale23;24. 4.6.2 Kliimamuutused KEVAD toob kliimapoliitika eesmärgina välja: „Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude kaitse ja ühiskonna toimimine äärmuslike ilmanähtuste korral.“. Kliimamuutuste pidurdamine (inimtegevuse mõju kliimamuutuste põhjustajana) ja kliimamuutustest põhjustatud mõjud (kliimamuutuste mõju inimtegevusele ja ökosüsteemidele) erinevad suuresti nii mõjuväljalt, -ulatuselt kui ka iseloomult ja sisult. Kliimamuutusi saab leevendada globaalses plaanis ja pikaajaliselt, aga kohanema peab kindlas asukohas avalduvate kliimariskidega. Eesmärgi saavutamist on plaanitud mõõta kasvuhoonegaaside heite näitajatega ning inimeste teadlikkust kliimariskide ja mõjude osas. ENMAK 2035 keskendub kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekule, mis toob endaga kaasa kasvuhoonegaaside vähenemise. Oluline on ENMAK 2035 koostamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral. KSH aruandes antakse hinnang kuivõrd võib ENMAK 2035 olla kokkupuutes kliimakindluse valdkonna eesmärgiga ning mis võiksid olla mõju vältivad meetmed, kui need on asjakohased. 4.6.3 Ringmajandus KEVAD toob ringmajanduse eesmärgina välja: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem“. Mõõdikuks on seatud ringleva materjali määra tõusmine. Kliimaneutraalne energiamajandus üldiselt on ringmajanduse üks osa, kuna selle rakendamine ei põhjusta keskkonnakahjulike jäätmeid või neid tekib vähe (nt tuumajaamas). Samas tuleb arvestada, et energia tootmine toob endaga kaasa uute, kõrgtehnoloogiliste seadmete püstitamise, nagu akud, päikesepaneelid, tuulikud jne. 23 Guidelines for planning offshore renewable energy in the baltic sea. Under the amended directive for renewable energy and the repowereu plan. Summary report 2023. WWW baltic ecoregion programme /coalition clean baltic. 24 Commission notice Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Euroopa Komisjon. 2020. 3. november 2023 17 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Kõik need seadmed eeldavad maavarade kaevandamist (konstruktsioonimetall, haruldased metallid ja mittemetallid elektroonikasse). Vajalike materjalide kaevandamise maht võib olla suurem, kui näiteks traditsioonilise jõujaama rajamiseks vajaminev kogus. Looduskaitse seisukohast on oluline vastata küsimusele, kas ühe kliimaneutraalse energiaühiku kogu elukaare ökoloogiline jalajälg on väiksem, kui fossiilse energia sama ühiku jalajälg. Kliimaneutraalsed lahendused tavaliselt on kõrgtehnoloogilised ning koosnevad haruldasematest materjalidest (ei leidu maapõues sama ohtralt, kui näiteks betooni koostisosi). KSH aruandes antakse olemasolevate uuringute põhjal ülevaade erinevate rohetehnoloogiate (päikesepaneelid, tuulikud, elektrisõidukid) kogu elutsükli ökoloogilisest jalajäljest võrreldes fossiilkütuse lahendustega. 4.7 Merestrateegia Merestrateegia kattub osaliselt vesikondade veemajanduskavadega25. Vormiliseks erinevuseks on asjaolu, et merestrateegia on strateegiline planeerimisdokument ühes meetmekavaga ja veemajanduskava on rakendusdokument. Sisulise erinevusena käsitleb veemajanduskava merekeskkonnast üksnes rannikumerd, kuid merestrateegia kogu Eesti mereala. Ühisosaks on ühine eesmärk: saavutada merekeskkonna hea seisund nii vee-elustiku kui keemiliste näitajate osas. Merestrateegias on 11 tunnuse näol hinnatavaid aspekte rohkem kui veemajanduskavades. Hea seisundi saavutamiseks tuleb rakendada olulisi jõupingutusi. Olulisemaks probleemiks on eutrofeerumine (valdavalt maismaalt põhjustatud koormus) ja ohtlike ainete sisaldus. Need omakorda halvendavad vee-elustiku seisundit. KSH aruandes antakse hinnang kuivõrd võib ENMAK 2035 olla kokkupuutes merestrateegia eesmärkidega ning asjakohasel juhul, mis võiksid olla negatiivset mõju vältivad või vähendavad meetmed. 4.8 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad. 25 Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2022. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 3. november 2023 18 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks. KSH aruandes antakse hinnang kuivõrd võib ENMAK 2035 olla kokkupuutes põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava looduskeskkonda puudutavate eesmärkidega ning asjakohasel juhul mis võiksid olla negatiivset mõju vältivad või vähendavad meetmed. 4.9 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus lähtuvalt Tõetammest ENMAK 2035 ellu viimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on esitatud tabelis (Tabel 1), kus on välja toodud Tõetammes esitatud Eesti 2035 ja Säästva arengu riikliku arengukava keskkonnavaldkonna mõõdikud. Tabelis on välja toodud ainult need mõõdikud, millele võib ENMK 2035 mõju avaldada. Veerus „ENMAK 2035 mõju“ on esitatud võimalik suund, kuhu poole võib ENMAK 2035 arengukavaga kaasnev mõju indikaatorit mõjutada: roheline nool (↓ või ↑) tähendab võimalikku muutust soodsas suunas, punane nool (↓ või ↑) tähendab võimalikku muutust ebasoodsas suunas. Tabelis kajastatud rohelised read näitavad hetkel (2023. a maikuu seisuga) indikaatori soodsat trendi või eesmärkide saavutamist. Kollased read näitavad eesmärkide mitte saavutamist ja paigal püsimist. Punased read näitavad eesmärkide mitte saavutamist ja ebasoodsat trendi. Tabelis toodud info on 2022. aasta seisuga. 3. november 2023 19 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Tabel 1. Eeldatavalt mõjutatavat keskkonda kirjeldavad mõõdikud. Mõõdiku ENMAK Mõõdik Mõõdiku selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Elamute ja võib Energiatarbimine elamutes, äri- ja avaliku teeninduse sektori 2021: 17,1 eesmärk Eesti 2035 mitteelamute mõjutada hoonetes. teravatt-tundi 2035: 14,5 energiatarve ↓ Happevihmasid põhjustavate gaaside heide 2020: 1,4 tuhat Säästva võib Inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud vääveldioksiidi (SO2), tonni arengu riiklik Happevihmad eesmärk: ↓ mõjutada lämmastikoksiidide (NOx) ja ammoniaagi (NH3) heitkogus hapestumise strateegia ↓ väljendatuna hapestumise ekvivalenttonnides. ekvivalenti Säästva võib 2020: 11,2 tuhat arengu riiklik Happevihmad Vääveldioksiidi (SO2) heitkogus eesmärk: ↓ mõjutada tonni strateegia ↓ Säästva võib arengu riiklik Happevihmad Lämmastikoksiidide (Nox) heitkogus 2019: 25,2 tonni eesmärk: ↓ mõjutada strateegia ↓ Säästva võib Aasta jooksul tekkinud nii tava- kui ka ohtlikud jäätmed ja 2021: 19 362,19 arengu riiklik Jäätmeteke ↓ mõjutada jäätmekäitlusettevõtetes tekkinud sekundaarsed jäätmed. tuhat tonni strateegia ↑ Protsent näitab, kui suure osa kogu maismaaterritooriumist moodustavad kaitstavad alad. Kaitstav loodusobjekt – looduskaitse seaduse alusel kaitstav ala või üksikobjekt, kus inimtegevus on piiratud või keelatud Säästva võib (loodusreservaadid). arengu riiklik Kaitstavad alad 2021: 19,5% eesmärk: ↑ mõjutada Kaitstavad loodusobjektid – kaitsealad (rahvuspargid, strateegia ↓ looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle erivormid arboreetumid, pargid ja puistud), hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid koos kaitsetsoonidega ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 3. november 2023 20 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Mõõdiku ENMAK Mõõdik Mõõdiku selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Protsent näitab, kui suur on merekaitsealade osakaal kogu Eesti Säästva merealas. Näitaja arvutamisel on Eesti merealast arvesse võetud võib Kaitstavad arengu riiklik looduskaitseseaduse paragrahvis 4 nimetatud loodusobjektid, 2021: 18,7% eesmärk: ↑ mõjutada merealad strateegia millel on pindala: kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kaitstavate ↓ looduse üksikobjektide kaitsetsoonid. Väljendab transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogust CO2 ekvivalenttonnides. 2020: 2 232,54 Säästva võib Kasvuhoonegaasid Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee, vee- ja tuhat tonni CO2 arengu riiklik eesmärk: ↓ mõjutada transpordisektoris lennutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate laevade ja ekvivalendi strateegia ↓ rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei kohta arvestata. Säästva võib Kasvuhoonegaaside 2020: 0,48 arengu riiklik Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta ↓ mõjutada heitkogused kilogrammi strateegia ↓ Säästva võib Kasvuhoonegaaside arengu riiklik Kasvuhoonegaaside heitkogus inimese kohta 2020: 8,69 tonni ↓ mõjutada heitkogused strateegia ↓ Näitab kasvuhoonegaaside summaarset netoheitkogust, arvestades metsa- ja maakasutussektori mõju. Kasvuhoonegaasid Eesti 2035 on inimtegevuse tagajärjel vabanenud süsinikdioksiid (CO2), 2020: 12,85 võib Säästva Kasvuhoonegaaside eesmärk metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoritud miljonit tonni mõjutada arengu riiklik netoheitkogus 2035: 8 kasvuhoonegaasid ehk F-gaasid, milleks on fluorosüsivesinikud CO2 ekvivalenti ↑ strateegia (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti võib Keskkonnatrendide säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajates. Kokku hinnatakse eesmärk Eesti 2035 2021: 75 mõjutada indeks 36 näitaja trende võrdluses baasaastaga (2000 või esimene 2035: 87 ↑ võimalik aasta). 3. november 2023 21 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Mõõdiku ENMAK Mõõdik Mõõdiku selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Säästva Liivi lahe räime kudekarja biomass võib 2021: 165 395 arengu riiklik Kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi Liivi lahe räime Eesti jaoks eesmärk: ↑ mõjutada tonni strateegia majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides. ↓ Säästva Läänemere avaosa räime kudekarja biomass võib 2021: 387 052 arengu riiklik Kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi avaosa räime Eesti jaoks eesmärk: ↑ mõjutada tonni strateegia majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides. ↓ Säästva Läänemere kilu kudekarja biomass võib 2021: 939 000 arengu riiklik Kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi kilu Eesti jaoks majanduslikult eesmärk: ↑ mõjutada tonni strateegia olulise populatsiooni suurus tonnides. ↓ Säästva Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomass võib 2021: 5 303 arengu riiklik Kudekarja biomass Läänemere tööndusliku kalaliigi lääneosa tursa Eesti jaoks eesmärk: ↑ mõjutada tonni strateegia majanduslikult olulise populatsiooni suurus tonnides. ↓ Liivi lahe räime kudekarja biomassi piirväärtus Säästva võib Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest 2021: 60 000 arengu riiklik Kudekarja biomass eesmärk: ↑ mõjutada madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise tonni strateegia ↓ erimeetmeid. Läänemere avaosa räime kudekarja biomassi piirväärtus Säästva võib Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest 2021: 460 000 arengu riiklik Kudekarja biomass eesmärk: ↑ mõjutada madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise tonni strateegia ↓ erimeetmeid. Läänemere kilu kudekarja biomassi piirväärtus Säästva võib Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest 2021: 570 000 arengu riiklik Kudekarja biomass eesmärk: ↑ mõjutada madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise tonni strateegia ↓ erimeetmeid. 3. november 2023 22 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Mõõdiku ENMAK Mõõdik Mõõdiku selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Läänemere lääneosa tursa kudekarja biomassi piirväärtus Säästva võib Kudekarja biomassi piirväärtus tonnides tähistab taset, millest 2021: 23 492 arengu riiklik Kudekarja biomass eesmärk: ↑ mõjutada madalama väärtuse korral tuleb rakendada majandamise tonni strateegia ↓ erimeetmeid. Säästva Jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, võib Ohtlike jäätmete 2021: 1 592,4 arengu riiklik varale või keskkonnale. 2020. aasta väärtus ei ole varasemate ↓ mõjutada teke tuhat tonni strateegia aastatega võrreldav jäätmenimistu 01.01.2020 muutuse tõttu. ↑ Protsent näitab ringlusse võetud olmejäätmete osa tekkinud olmejäätmetes. Ringlussevõtt sisaldab materjali uuesti Säästva kasutuselevõttu, jäätmete komposteerimist ning anaeroobset võib Olmejäätmete EL keskmine arengu riiklik lagundamist. Jäätmete põletamist energia tootmiseks ei ole 2021: 30,4% mõjutada ringlussevõtt 2020: 47,8 strateegia arvestatud. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ↓ ja kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostiselt ning omadustelt sarnased jäätmed. (PM10) alla 10-mikromeetrise (PM10) diameetriga eri koostisega väga Säästva väikeste tahkete osakeste ja piiskade segu. Peenosakesed võib 2020: 8,9 tuhat arengu riiklik Peenosakeste heide pärinevad eeskätt pinnasest, teekattest ja tööstusettevõtetest. ↓ mõjutada tonni strateegia Peenosakesed välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ↓ ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga. 3. november 2023 23 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Mõõdiku ENMAK Mõõdik Mõõdiku selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Eriti peenete osakeste heide (PM2,5) Alla 2,5-mikromeetrise (PM2,5) diameetriga eri koostisega väga väikeste tahkete osakeste ja piiskade segu atmosfääris. Eriti Säästva võib peenete osakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, 2020: 5,9 tuhat arengu riiklik Peenosakeste heide ↓ mõjutada põlemine ja keemilisedreaktsioonid atmosfääris. Peenosakesed tonni strateegia ↓ välisõhus põhjustavad hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendavad keskmist oodatavat eluiga. Protsent näitab, kui suur on vähemalt heas seisundis Säästva võib pinnaveekogumite osa kõigis pinnaveekogumites. arengu riiklik Pinnavee seisund 2021: 52% ↑ mõjutada Pinnaveekogumite seisundit hinnatakse ökoloogilise ja keemilise strateegia ↓ seisundi järgi.26 Säästva võib Põlevkivi 2021: 9 208,8 arengu riiklik Aasta jooksul kaevandatud põlevkivi kogus. ↓ mõjutada kaevandamine tuhat tonni strateegia ↓ Protsent näitab, kui palju on rangelt kaitstavat metsamaad kogu metsamaa hulgas. Range kaitse alla kuuluvad loodusreservaadid, Säästva võib Rangelt kaitstavad looduslikud ja hooldatavad sihtkaitsevööndid, püsielupaiga arengu riiklik 2021: 17,6% eesmärk: ↑ mõjutada metsamaad sihtkaitsevööndid, esimese kaitsekategooria kaitstavate liikide strateegia ↓ elupaigad, vääriselupaigad (VEP) ja kavandatavad kaitsealad planeeritud režiimi järgi. Eesti 2035 eesmärk võib Säästva Ringleva materjali Näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu 2021: 15,1% 2035: 30 mõjutada arengu riiklik määr materjalikasutuses. EL 2021: 11,7 ↓ strateegia 26 Siin käsitletakse ka põhjavee kvaliteeti üldisel tasandil (maasoojuse mõju põhjaveele). Tõetammes ei ole eraldi põhjavee kvaliteediga seotud mõõdikut. 3. november 2023 24 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Mõõdiku ENMAK Mõõdik Mõõdiku selgitus Algväärtus Eesmärk allikas 2035 mõju Protsent näitab, kui paljudel inimestel on tiheasustusega aladel Säästva väga hea ligipääs avalikele rohealadele. Avalikud rohealad on võib arengu riiklik Rohealad linnades rohumaad, metsad, rabad ja muud rohealad (kalmistud, pargid, 2021: 85% ↑ mõjutada strateegia põõsastikud), mis ei ole eraomandis ja mille pindala on vähemalt ↓ 0,5 ha. Säästva Protsent näitab, kui suur osa Eestis leiduvatest Euroopa Liidu võib Soodsas seisundis arengu riiklik tähtsusega elupaigatüüpidest on soodsas looduskaitselises 2022: 57% eesmärk: ↑ mõjutada elupaigatüübid strateegia seisundis. ↓ Säästva võib Soodsas seisundis Protsent näitab, kui suur osa Eestis leiduvatest Euroopa Liidu arengu riiklik 2022: 56% eesmärk: ↑ mõjutada liigid tähtsusega liikidest on soodsas seisundis. strateegia ↓ Transpordisektoris kütuste põletamisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkogus CO2 ekvivalenttonnides. Transpordisektori 2020: 2 232,54 võib Transpordisektor hõlmab Eesti-sisest maantee-, raudtee-, vee- ja eesmärk Eesti 2035 kasvuhoonegaaside tuhat tonni CO2 mõjutada õhutransporti. Rahvusvahelistes vetes sõitvate laevade ja 2035: 1700 heide ekvivalenti ↓ rahvusvahelistel lennuliinidel lendavate lennukite heidet ei arvestata. 3. november 2023 25 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 5 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU 5.1 Mõju looduskeskkonnale Üldiselt võib ENMAK 2035 mõju pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid (ilmastik, mõju liikidele). Oluline on läbi analüüsida võimalikud lühemas vaates avalduvad mõjud ning nende tuvastamisel hinnata leevendamise võimalusi. Võimalikke mõjusid hinnatakse Tõetammes välja toodud Eesti 2035 ja Säästva arengu riikliku strateegia keskkonna valdkonna indikaatorite vastu. Need on esitatud käesoleva aruande lisas 1 „Tõetamm ja hindamise meetodid“. Lisas 1 toodud tabelis on hinnatud, kas ENMAK 2035 rakendamine võib indikaatorite väärtusi muuta või mitte. Need indikaatorid, mille puhul leiti, et ENMAK 2035 nende väärtust ei mõjuta ja mis on vastavas lahtris (veerus F MÕJUTAB/EI MÕJUTA) värvitud halliks, jäävad edasisest mõju hindamisest välja. Tabelis (Tabel 1) on esitatud vaid need indikaatorid, mida ENMAK 2035 ellu viimisega tõenäoliselt mõjutatakse ja mida KSH käigus hindama hakatakse. Hinnatavad Eesti 2035 indikaatorid on järgmised: • Elamute ja mitteelamute energiatarve • Kasvuhoonegaaside netoheitkogus • Keskkonnatrendide indeks • Ringleva materjali määr • Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide ENMAK 2035 stsenaariumite ellu viimiseks kasutatavad tehnoloogiad toovad endaga kaasa maavõttu (tuulikute, päikeseparkide jm alla jääv maa), mis võib, aga ei pruugi endaga kaasa tuua olulist mõju liigilisele mitmekesisusele. Mõju võib avalduda maismaa liikidele ja elupaikadele, mere elupaikadele ja lindude rändele, mereliikidele, vooluveekogude liikidele, nahkhiirte rännetele ning ökosüsteemi terviklikule toimimisele. Mõju ilmnemine on oluliselt seotud kasutatavate seadmete omadustest (nt kõrgus, asetus), mida ENMAK 2035 sellises täpsusastmes ei käsitle. Seetõttu tuleb arvestada, et mõju hinnang lähtub olemasolevatest analoogiatest ja toob välja asjaolud, millele täpsemates planeerimisetappides tähelepanu pöörata. 3. november 2023 26 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade kasutamist (nt vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade maht sedavõrd suur, et nõudlus muutuks tuntavalt. Omaette küsimus on taastuvenergiarajatiste vajadus maa järele ning seetõttu potentsiaalne konflikt maavarade kaevandatavusega (nt tuule- ja päikesepargid maavarade alal)27,28. Seda küsimust ei ole ENMAK 2035 tasandil võimalik täpselt hinnata, kuna rajatiste asukohtasid arengukavaga ei kavandata. Maavarade kaevandatavus tagatakse kehtiva õiguse raames (asukohtade kooskõlastamine, kaevandamiskategooriate järgmine).29 Lisaks on riik järjest tellimas maakondade maavarade kaevandamise teemaplaneeringuid, millega ka selliseid ruumi küsimusi lahendatakse30. ENMAK 2035 jõustamine võib endaga kaasa tuua energeetiliste maavarade, põlevkivi ja turba kaevandamise vähenemise, mis avaldab soodsat keskkonnamõju. Seetõttu seda teemat KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. Energeetilise maavara mõjusid on käsitletud mitmete uuringutega (keskkonnamõjude hindamised, valdkonnauuringud). ENMAK 2035 jõustamine soodustab kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete (nagu näiteks peenosakeste) heite vähendamise, mis parendab Eesti suhteliselt head õhukvaliteeti veelgi. Ringmajanduse seisukohast on vaja anda hinnang kasutusele võetavate tehnoloogiate elueale ja ringse kasutuse võimalustele. Jäätmete ladustamine ei ole üldjuhul aktsepteeritud lahendus, mistõttu tuleb tehnoloogiate rakendamisel arvestada nende eluea lõpus taaskasutuseks ettevalmistamisega ja taaskasutuse vajadusega. 27 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651. 28 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549. 29 Senini ei olnud ehitiste püstitamine maardla aladele reeglina lubatud, mis piiras oluliselt võimalusi taastuvenergia alade valikul. Seadusemuudatus võimaldab edaspidi teatud tingimustel tähtajaga kuni 35 aastaks taastuvenergia tootmist maardlaaladel juhul, kui eelnev analüüs kinnitab, et maardla alal leiduvat maavara ei ole riigil plaanis rajatava taastuvenergia seadme tehnilise eluea jooksul kasutusele võtta. Maapõueseadus–Riigi Teataja § 14. lõige 21. 30 Töös on Harju maavarade teemaplaneering, hankimisel on Pärnu ja Rapla maakondade planeeringud. 3. november 2023 27 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 5.2 Mõju inimese tervisele Lähtuvalt KSH põhimõttest hinnatakse inimese tervisele avalduvat mõju läbi looduskeskkonnale avaldunud mõju31. ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim eeldatav muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju. Keskkonnaministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt tehtud kõiki valdkondi hõlmavas välisõhu kvaliteedi mõju uuringus32 leiti, et kui võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud eluaastatena vähenenud 29% ning 2030. aastaks on oodata vähemist veel 8%. Energeetikast põhjustatud õhusaaste tervisemõju on hinnatud ülipeente osakeste alusel (PM2.5) ENMAK 2030 koostamisel33. Uuringus leiti, et valdkondadest on üle- Eestiliselt suurima ülipeente osakeste sisaldusega kohtküte, millele järgneb transport. Olulise osa annab lisaks muu lokaalküte ning kaugküttega koos moodustab soojamajandus 62 % koguekspositsioonist. Elektri tootmise ekspositsioon ja põlevkiviõli tootmise PM2.5 ekspositsioon on üle-Eestiliselt nendega võrreldes üsna madal, kuid kontsentreerub saaste peamiselt Ida-Virumaale. KSH käigus õhukvaliteedi muutuse kaudu inimese tervisele avalduvat positiivset mõju ei hinnata kuna see ei täida eesmärki ära hoida negatiivset mõju. Mõjusid inimese tervisele, (sh müra) ja loodulikule mitmekesisusele (sh Natura 2000 alad) hinnatakse konkreetsete arenduste keskkonnamõju hindamise käigus. Tuuleparkide rajamisel lepitakse tuulikute kaugus hoonetest kokku planeeringute koostmaise käigus. 31 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017. 32 Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2022 33 Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames (Orru,_H._ENMAK_2030._Õhusaaste_tervisemõju.pdf (energiatalgud.ee)) 3. november 2023 28 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 5.3 Piiriülese keskkonnamõju võimalikkus ENMAK 2035 keskne eesmärk on muuta energiatootmine ja kasutamine kliimaneutraalseks, mis avaldab kliimale positiivset mõju. Kliimamõju on piiriülene. KeHJS järgse piiriülese mõju hindamise eesmärk on naaberriikidele potentsiaalselt avalduva negatiivse mõju korral need riigid mõju hindamisse kaasata, et selgitada mõju olemus ning vältimise või kompenseerimismeetmete rakendatavus. ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda oluliselt ei mõjuta.34 Võimalikud täpsemad piiriülesed mõjud (nt meretuulepargid) tuleb hinnata konkreetsete projektide käigus. 34 Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruandes (https://www.fin.ee/mereala-planeering; https://fin.ee/media/3054/download) jõutakse järeldusele, et otsene piiriülene mõju (planeeringul) puudub, kuid võimalikku piiriülest mõju tuleb täpsustada ja hinnata iga projekti tasandi keskkonnamõju hindamise protsessi käigus (lk 234). Samas Taastuval mere-energeetikal on laiem positiivne ja pikaajaline mõju (lk 161). 3. november 2023 29 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 6 MÕJU HINDAMISE METOODIKA ENMAK 2035 tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise esmane eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib ENMAK 2035 töögrupi kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega) ja teeb ettepanekuid ENMAK 2035 tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et ENMAK 2035 eesmärk on suunata Eesti energiamajandust ja ENMAK 2035 esmane eesmärk ei ole kaasa aidata teiste strateegiliste dokumentide eesmärkide saavutamisele. Küll aga ei tohi ENMAK 2035 teiste eesmärkide saavutamist takistada. Kui ilmneb lahendamatu vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendiga, jääb edasine tegevus ENMAK 2035 koostajate otsustada (jõustada vastuolus olev ENMAK 2035, seda muuta või taotleda võrreldud dokumendi muutmist). Mõjude prognoosimine on jaotatud kahte ossa: • ENMAK 2035 koostajate nõustamine KSH eksperdirühma teadmiste ja teiste strateegiliste planeerimisdokumentide põhjal. Hinnang on kvalitatiivne. Hinnatakse ENMAK 2035 kui tervikut. • ENMAK 2035 stsenaariumite ja nendes kasutatud tehnoloogiate mõju Tõetamme35 looduskeskkonda puudutavatele Eesti 2035 ja Säästva arengu riikliku strateegia mõõdikutele (lisa 1). Antakse hinnang erinevate stsenaariumite mõjust riigi mõõdikutele. Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid ENMAK 2035 tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt ENMAK 2035 eesmärkidele. See aga ei ole eksperdirühma põhiülesanne ja ettepanekuid tehakse juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti. ENMAK 2035 eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku. Eesmärkide seadmine on riigi poliitiline otsus ning eksperdirühma ülesanne on üksnes kirjeldada kaasnevaid mõjusid. Ette on näha, et erinevate stsenaariumide rakendamine toob endaga kaasa erinevaid positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Mõju hindamine toob need välja, kuid stsenaariumi valik jääb ENMAK 2035 töörühmale arvestades ka muid, looduskeskkonnaväliseid, asjaolusid. 35 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu. Statistikaamet. 3. november 2023 30 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Mõjude hindamise aruande täpsusaste vastab ENMAK 2035 täpsusastmele. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus ENMAK 2035 esitab eesmärkide suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitatakse ka mõjude hindamises prognoos kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal kvantitatiivsel tasemel ja täpsusastmes. Kogu mõjude hindamise väljundiks ei ole mingi kindla lahendusvariandi (alternatiivi) valimine vaid ENMAK 2035 raames välja töötatud tehnoloogiate ning poliitikainstrumentide mõjude kirjeldus. Ei ole põhjust eeldada, et riik võtab ühe nn alternatiivi (nt elektri tootmine tuulikutega) ja hakkab seda ellu viima. Turumajanduslikus keskkonnas saab lahenduseks olema erinevate tootmisviiside segu ja mõju hindamine kirjeldab nende tootmisviiside võimalikke riske ning leevendusmeemteid. KSH raames hinnatakse ENMAK 2035 mõjusid muu hulgas arvestades jätkusuutliku investeeringu (do no significant harm)36 ja kliimakindlate infrastruktuuriprojektide37 mõjude hindamise komponente. Juhis on loodud tehniliste projektide hindamiseks. ENMAK 2035 on strateegiline planeerimisdokument ja seetõttu oluliselt üldisem. Seega kasutatakse üksnes metoodika asjakohaseid põhimõtteid, ja ei hinnata üks- üheselt vastavalt juhisele. Mõju hindamine juhindub KeHJS nõuetest. Mõju hindamise väljundiks on aruanne, mis kirjeldab toimunud mõjude hindamise protsessi, tuvastatud riske ja rakenduslikke välja töötatud lahendusi, hinnangut lõplikult välja töötatud ENMAK 2035-le ning ettepanekuid võimalike riskide vältimiseks ja võimaliku olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja/või leevendamiseks ning riigi teiste eesmärkidega sünergia tekitamiseks. KSH aruandes kaalutakse Natura hindamise läbiviimise vajalikkust. Juhul kui selgub vajadus hindamine läbi viia, siis viiakse Natura hindamine läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KeHJS-e § 45 alusel. Natura hindamisel tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide 36 „do no significant harm“ ehk DNSH põhimõte on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrustes jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris (EL) 2019/2088, taksonoomiamääruses (EL) 2020/852, ELi ühissätete määruses (EL) 2021/1060 Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide väljatöötamisel jm asjakohastes dokumentides, vt ka 2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_technical_guidance_by_the_commission.pdf (europa.eu) 37 Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure projects - Regional Policy - European Commission (europa.eu) 3. november 2023 31 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“38 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"39. Natura hindamine viiakse KSH aruandes läbi vajalikus täpsusastmes, s.t esmalt tehakse vajadusel Natura eelhindamisel kindlaks, millised ENMAK 2035 kavandatud tegevused võivad avaldada tõenäoliselt ebasoodsat mõju ja mis vajavad seega eelkõige täiendavat tähelepanu Natura asjakohase hindamise etapis. Kui Natura eelhindamise tulemusena selgub, et arengukava elluviimise mõju Natura 2000 võrgustikule ei ole välistatud, tuleb KSH käigus jätkata Natura asjakohane hindamise etapiga. Sealjuures on oluline välja tuua, et Natura asjakohase hindamise läbiviimisel lähtutakse eelpool viidatud juhendites toodud põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju Natura aladele hinnatakse strateegilisel tasandil – hindamise eesmärk on jõuda veendumusele, kas ENMAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi (2009/147/EÜ) eesmärkidega. Ülevaate KSH koostamisest annab Joonis 2. 38 Euroopa Komisjon, Brüssel, 28.09.2021, „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 39 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 3. november 2023 32 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Joonis 2. KSH koostamise skeem 3. november 2023 33 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 7 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU ENMAK 2035 on kõiki eluvaldkondi mõjutav arengukava. Isegi, kui KSH on looduskeskkonna keskne võib ametiasutuste ettepanekuid mõju hindamise osas oodata kõikidelt ministeeriumitelt. Sarnaselt riigisektorile, võib era- ning mittetulundussektoris olla huvi ENMAK 2035 mõjude hindamise kohta olla väga laialdane. Üldiselt on võimalik KSH-le kaasa rääkida avalikustamise etapis, mis järgneb seisukohtade küsimise etapile. Seisukohtade küsimise etapis keskendutakse riigisektorile ning suurematele ühendustele ja katusorganisatsioonidele: Asjaomased asutused:40 • Haridus- ja teadusministeerium • Justiitsministeerium • Kaitseministeerium • Kliimaministeerium (Keskkonnaministeerium)41 • Kultuuriministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium41 • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Maaeluministeerium)42 • Rahandusministeerium • Siseministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium • Riigikantselei 40 Teadaolevalt ministeeriumite struktuur ja nimed on muutumas. Pärast muutuse toimumist nimekirja korrigeeritakse. 41 Alates 1. juulist 2023. aastal moodustati Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja Keskkonnaministeeriumist Kliimaministeerium, kuid asutuste seisukohtade küsimise ajal olid need veel eraldi ministeeriumid. 42 Alates 1. juulist 2023. aastal nimetati Maaeluministeerium ümber Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. 3. november 2023 34 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Teadus- ja haridusasutused: • Eesti Maaülikool; • Tartu Ülikool; • Tallinna Tehnikaülikool; • Tallinna Ülikool; • Eesti Teaduste Akadeemia; • Eesti Kunstiakadeemia. Organisatsioonid: • Eesti Keskkonnaühenduste Koda; • Eesti Linnade ja Valdade Liit; • Eesti Taastuvenergia Koda; • Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda; • Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda; • Tööandjate Keskliit; • Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon; • Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing; • Eestimaa Looduse Fond; • Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit; • Eesti Elektritööstuse Liit; • Eesti Soojuspumba Liit; • Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon; • Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon; • Eesti Biokütuste Ühing; • Eesti Biogaasi Assotsiatsioon; • Eesti Vesinikuühing; • Eesti Transpordikütuste Ühing; • Eesti Gaasiliit. 3. november 2023 35 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA Allolevas tabelis on toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise ajakava koos strateegilise hindamise ajakavaga. ENMAK 2035 TEGEVUS KSH TEGEVUS TÄHTAEG Asjaomased asutused annavad 06.2023 seisukoha programmi kohta Kliimaministeerium annab 07.2023 hinnangu esitatud seisukohtadele ja esitab asjakohased seisukohad KSH eksperdile Alusdokumendi täiendamine ja Programmis paranduste tegemine 07.2023 parandamine vastavalt vastavalt Kliimaministeeriumi arvestatavatele asjakohastele seisukohale, seisukohtadega seisukohtadele arvestamise selgitamine ja arvestamata jätmise põhjendamine Kliimaministeerium kontrollib 07.2023 täiendatud programmi ja teavitab avalikust väljapanekust Avalik väljapanek 08.2023 Avalik arutelu 09.2023 Alusdokumendi täiendamine ja Avaliku väljapaneku tulemuste 10.2023 parandamine vastavalt sisseviimine programmi, arvestatavatele asjakohastele ettepanekutega arvestamise ettepanekutele selgitamine ja arvestamata jätmise põhjendamine, küsimustele vastamine ENMAK 2035 esimese eelnõu Programmi nõuetele vastavuse 11.2023 kokku panemine kontroll Kliimaministeeriumi poolt 3. november 2023 36 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ENMAK 2035 TEGEVUS KSH TEGEVUS TÄHTAEG KSH programmi nõuetele 11.2023 vastavusest teavitamine ENMAK 2035 eelnõu KSH aruande koostamine 01.2024 täiendamine ja parandamine vastavalt KSH tulemustele Kliimaministeerium kontrollib 02.2024 aruande eelnõu vastavust sisunõuetele (kohustuslike osade olemasolu) Asjaomaste asutuste seisukoha 03.2024 andmine KSH aruande kohta Kliimaministeerium annab 04.2024 hinnangu esitatud seisukohtadele ja esitab asjakohased seisukohad KSH eksperdile ENMAK 2035 eelnõu Aruandes paranduste ja 04.2024 täiendamine ja parandamine täienduste tegemine vastavalt vastavalt arvestatavatele Kliimaministeeriumi seisukohale, asjakohastele ettepanekutele seisukohtadega arvestamise selgitamine ja arvestamata jätmise põhjendamine Aruande eelnõu kontroll 04.2024 Kliimaministeeriumi poolt ja avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teavitamine Avalik väljapanek 05.2024 Avalik arutelu 05.2024 3. november 2023 37 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ENMAK 2035 TEGEVUS KSH TEGEVUS TÄHTAEG ENMAK 2035 eelnõu Paranduste ja täienduste 06.2024 täiendamine ja parandamine sisseviimine, küsimustele vastavalt arvestatavatele vastamine asjakohastele ettepanekutele Kooskõlastamine asjaomastele 07.2024 asutuste poolt Kliimaministeerium kontrollib KSH 08.2024 vastavust KeHJS § 42 toodule ja teeb otsuse Otsusest teatamine 08.2024 Strateegilise 09.2024 planeerimisdokumendi kehtestamine 3. november 2023 38 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 9 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA JA PROGRAMMI KOOSTANUD JUHTEKSPERT Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Kliimaministeerium kontaktisik Irje Möldre email: [email protected] KSH programmi koostanud ekspert: Karl Kupits (Maves OÜ) email: [email protected] KSH programmi ja aruande koostamisel kaasatavad eksperdid: NIMI MÕJUVALDKONNAD KVALIFIKATSIOON Karl Kupits KSH juhtekspert sh Vastab KeHJS § 34 lõikele 4 teemad, mis ei ole all (allkirjastatud kinnitus on toodud loetletud ekspertidega programmi lisas 2). kaetud Artto Pello maismaaelupaikade ja MSc maastike ökoloogias, viieaastane ornitoloogia ekspert kogemus ornitoloogiaalastes uuringutes. Kadri Normak veemajanduse ekspert MSc keskkonnatehnikas. 10 aastane kogemus veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega seotud uuringutes. Antti Roose kliimamõjude ekspert PhD geoinformaatikas (2005), alates 2014 juhtinud Eesti ja Läänemerepiirkonna kliima- energiauuringuid, KOHAK mitme peatüki juhtekspert, KEVAD ja ÜRP kliimaekspert. 3. november 2023 39 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm NIMI MÕJUVALDKONNAD KVALIFIKATSIOON Kaile Natura mõjude hindamise BSc zooloogias (võrdsustatud Eschbaum ekspert magistrikraadiga), enam kui 15 a kogemus keskkonnakorralduse valdkonnas (mh Natura hindamises) 3. november 2023 40 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Asjaomastelt asutustelt laekunud kirjade koopiad on toodud lisas 3. Alljärgnevas tabelis on toodud asjaomaste asutuste kommentaarid ja ettepanekud ning vastused. 3. november 2023 41 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Dokument, millele on Asutus/saatja Kuupäev Ettepanek või kommentaar Vastus tagasiside suunatud Eesti 10.07.2023 KSH tabeli rida 3 sõnastusest saame järeldada, et taastuvenergia osatähtsust Arvestatud. Mõju välisõhu kvaliteedile siiski hinnatakse (vt tabeli read 10-12). Rea 3 Elektritööstuse programm 2035 energia lõpptarbimises ei ole tarvis hinnata, kuivõrd antud indikaator indikaatoriks on koht riikidevahelises edetabelis, mis tõesti ei anna ühest ülevaadet mõjust Liit, Tõnis Vare ei ole otseses seoses mõjuga Eesti looduskeskkonnale. Leiame seda, et Eesti looduskeskkonnale. taastuvenergia osakaalu suurendamisel on ikka otsene positiivne mõju, näiteks välisõhu kvaliteedile. Taastuvenergia osakaalu tuleks käsitleda eraldi indikaatorina ja püüda selle mõju hinnata. Eesti 10.07.2023 KSH tabeli ridadel 22-32 eeldatakse, et meretuulepargid mõjuvad kahjustavalt Arvestatud. Ridadel 20-25 (indikaator "kudekarja biomass") hindamiseks vajalike andmete Elektritööstuse programm kudekarja biomassile. Kuivõrd viiteid konkreetsetele teadusandmetele ei ole, lahtris täiendati järgmise sõnastusega: "Eelnevalt selgitatakse meretuuleparkide ja kudekarja Liit, Tõnis Vare siis jääb meile mulje, et see on programmi koostaja poolt püstitatud biomassi vaheline seos.". subjektiivne hüpotees. Neutraalsem hinnang oleks asjakohasem, kuni ei ole teaduslikku fakti ühe või teise hüpoteesi paikapidavuse kohta. Eesti Metsa- ja 13.07.2023 ENMAK 2035 EMPLi hinnangul pole kahjuks Energiamajanduse arengukvava 2035 Arvestatud. Biomass on ENMAK2035 juures üks olulisi teemased. KSH programmi lisas 1 Puidutööstuse mõju keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi eelnõus käsitletud ridadel 7 ja 32 käsitletud biomassi läbi biojäätmete. Liit (EMPL), Jaan hindamiste biomassi aspektist ühtegi meedet ega instrumenti seonduvalt maagaasi Suurtootjatel on võimalik taotleda ettevõtte ressursitõhususe toetust Euroopa Lindmäe kavandamise asendamiseks tööstuses biomassi jäätmetel põhineva energiatootmisega. Regionaalarengu Fondist Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu alusdokument Leiame, et fossiilse maagaasi kasutamise vähendamine tööstuses biomassi (https://kik.ee/et/toetavad-tegevused/ettevotete-ressursitohusus). Kliimaministeeriumi jäätmeid kasutades haakub täiuslikult Euroopa Liidus vastu võetud energeetikaosakond kaalub meetme täiendamist koostöös KIK-ga. Selleks on vajalikud eesmärkidega suurendada EL tasandil fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist täpsemad sisendid. ja energiavarustuse mitmekesistamise kaudu suurendada ühtlasi liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet http://publications.europa.eu/resource/cellar/509800a9-b70d-11ed-8912- 01aa75ed71a1.0007.02/DOC_1 . Eeltoodust tulenevalt palume täiendada nii KSH programmi eelnõud ja selle Lisasid 4 ja 1, märkides ära maagaasi asendamise biomassiga nii kasvuhoonegaaside vähendamise, energiajulgeoleku, taastuvenergiale ülemineku, poliitikainstrumentide kui tehnoloogiate peatükkides ja punktides. Eelmainitud täiendused on seda olulisemad, et tööstuse kasutuses on käesoleval ajal praktiliselt mõõdetavad ja Eesti tasemel arvestatava mõjuga lahendused, mis toetavad nii Eesti kui ka Euroopa EL kliimaeesmärkide täitmist. 3. november 2023 42 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Dokument, millele on Asutus/saatja Kuupäev Ettepanek või kommentaar Vastus tagasiside suunatud Eesti Tööandjate 18.07.2023 ENMAK 2035 Kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid ja indikaatorid on märgitud nii Arvestatud. Biomass on ENMAK2035 juures üks olulisi teemased. ENMAK 2035 kavandamise Keskliit (ERKL), mõju KSH programmi eelnõus kui selle Lisades 4 ja 1. Vaatamata sellele, et alusdokumendis ja KSH programmi lisas 1 ridadel 7 ja 32 on biogaasi käsitletud. Arto Aas hindamiste tööstusel on oluline roll nii ühiskondliku kasu nii kasvuhoonegaaside kavandamise võimaluste vähendamisel kui energiajulgeoleku suurendamisel, pole alusdokument dokumentides ühtegi meedet ega instrumenti tööstuses maagaasi asendamiseks biomassi jäätmetel põhineva energiatootmisega. Tööstuses maagaasi kasutamise vähendamine biomassi jäätmeid kasutades haakub ka EL-is hiljuti vastu võetud eesmärkidega suurendada liidu tasandil fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise ja energiavarustuse mitmekesistamise kaudu liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet. Seetõttu palume vastavalt täiendada nii KSH programmi eelnõud kui selle Lisasid 4 ja 1, märkides ära maagaasi asendamise biomassiga nii kasvuhoonegaaside vähendamise, energiajulgeoleku, taastuvenergiale ülemineku, poliitikainstrumentide kui tehnoloogiate peatükkides ja punktides. Täiendus on seda olulisem, et tööstusel on juba täna teada mõõdetava ja Eesti tasemel arvestatava mõjuga lahendused, mis toetavad nii Eesti kui Euroopa Liidu eesmärke. Eestimaa 20.07.2023 KSH Lk. 8: “Energiajulgeoleku tagamiseks välja töötatud stsenaariumid Arvestatud osaliselt. Võrgutariifi jms kaudu on võimalik tarbimist mõjuta. Tarbimise juhtimise Looduse Fond programm panustavad ühtlasi primaarenergia tarbimise vähenemisse taastuvenergia ja lahendused kavandatakse nt poliitikainstrumendi EJ1 all. Lõpptarbimise sektorite (ELF), Ingrid energiatõhususe poliitikainstrumentide kaudu.” Palume KSH programmis arengukavades (nt transport ja liikuvus, elukeskkonnaarengukavas hoonete Nielsen kajastada ka seda, et fossiilkütustest loobumine ning tarbimisharjumuste energiatõhususega seonduv, ettevõtluse ja tööstuse arengudokumendid) peab sisalduma muutumine on vajalik selleks, et primaarenergia tarbimise kahanemine läbi eelkõige tarbimisharjumuste muutmine. taastuvenergia kasutuselevõtu ja energiatõhususe oleks võimalik. Eestimaa 20.07.2023 KSH Lk. 23: Palume täiendada lauset: "Mõju võib avalduda maismaa liikidele ja Arvestatud. Lauset täiendati vastavalt ettepanekule. Looduse Fond programm elupaikadele, mere elupaikadele ja lindude rändele" puuduolevaga: (ELF), Ingrid “mereliikidele, vooluveekogude liikidele, nahkhiirte rännetele ning Nielsen ökosüsteemi terviklikule toimimisele.” Eestimaa 20.07.2023 KSH Palume lisada väitele “ENMAK 2035 jõustamine toob endaga kaasa Arvestatud osaliselt. Lauset täiendati väitega, et võib kaasa tuua vähenemise. Looduse Fond programm energeetiliste maavarade, põlevkivi ja turba kaevandamise vähenemise, mis Samas on see siiski seoseliselt loogline kuna kliimaneutraalse energia osakaalu kasv ja (ELF), Ingrid avaldab soodsat keskkonnamõju” viide vastavale allikale (arvutustele, eelistamine toob endaga kaasa energeetiliste maavarade kasutamise vähenemise. See ei Nielsen eksperthinnangule, stsenaariumile vms). tähenda, et nende kasutamine lõppeks sootuks, kuna kasutatakse ka muul otstarbel (keemiatööstus, aiandusturvas). Eestimaa 20.07.2023 KSH Leiame, et on oluline meeles pidada, et energiatootmise ning levitamisega Mitte arvestatud. Kui antud ettepanekuga on mõeldud energia tarbimisega kaasnevaid Looduse Fond programm avalduv mõju on ka kumulatiivne ning KSH programm peaks sisaldama mõjusid, siis energia tarbimist ENMAK 2035 ei planeeri. Planeeritakse muutusi energia (ELF), Ingrid hilisemates etappides kumulatiivsete mõjude hindamise kavatsust. tootmises ja energiakokkuhoius. Mõelemat on KMH programmis käsitletud. Nielsen 3. november 2023 43 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Dokument, millele on Asutus/saatja Kuupäev Ettepanek või kommentaar Vastus tagasiside suunatud Eestimaa 20.07.2023 KSH Väide, et “ENMAK2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga Arvestatud. Lisati lause "Võimalikud täpsemad piiriülesed mõjud (nt meretuulepargid) tuleb Looduse Fond programm kaasa positiivse piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia hinnata konkreetsete projektide käigus." (ELF), Ingrid piiriülest mõjude hindamise protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruandes (https://www.fin.ee/mereala- Nielsen looduskeskkonda ei mõjuta,” on meie hinnangul ennatlik. Kuigi on tõsi, et planeering; https://fin.ee/media/3054/download) jõutakse järeldusele, et otsene piiriülene kliimaneutraalsuse saavutamine on positiivse piiriülese mõjuga, siis nt. mõju (planeeringul) puudub, kuid võimalikku piiriülest mõju tuleb täpsustada ja hinnata iga meretuuleparkide massilise arendamise mõjud on Läänemere elurikkusele, projekti tasandi keskkonnamõju hindamise protsessi käigus (lk 234). Samas Taastuval mere- selle tervisele ja toimimisele pigem kahjuliku loomuga. Kuigi ENMAKi KSH energeetikal on laiem positiivne ja pikaajaline mõju (lk 161). raames piiriülest mõju täpselt hinnata ei saa, peaks vastav tähelepanek siiski KSH programmis sisalduma. Haridus- ja 07.07.2023 ENMAK 2035 Jäi silma lisas 4 „ENMAK 2035 eesmärgid, poliitikainstrumendid, Lühidalt vastates tuleb käsitleda mõlemat, tasemeõpet kui ka täiendkoolitusi. Eesmärk on Teadusministeer mõju stsenaariumid ja tehnoloogiad“. Lk 6 tabel 3: „Kaugkütte ja -jahutuse tagada piisavate ekspertide olemasolu, tekitada ettevõtetele motivatsioon enda töötajate ium, Stella hindamiste poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad“ üks täiendõppesse investeerimisele jne. Timmer kavandamise poliitikainstrumentidest: „Kutseoskuste parandamine. Tarneahelapõhine Seatud süsinikneutraalsuse eesmärk ja muud seotud tegevused, peavad tagama turuosalistele alusdokument koostöö, haridus ja sertifitseerimine, teadus-arendustöö.“ piisava nõudluse antud valdkonnas tegutsemiseks, oma tegevuste arendamiseks. Kas Te saaksite palun täpsustada, kas siin on kutseoskuste parandamise all peetud silmas tasemeõpet või ka täiendkoolitusi? Või siis, kas tabelit peaks lugema sedasi, et peetakse silmas tegevusi, mis tulenevad tabelis väljatoodud õigusaktidest: taastuvenergia direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus. Kultuuriministee 12.07.2023 KSH Lk 13 on lause „Energiatõhususe tõstmine tähendab samuti kaasnevaid Arvestatud. Mõju hindamise käigus uuritakse esitatud väidet põhjalikumalt. Sõnastust rium, Maiu programm mõjusid ehitussektori poolt.“ Oleme lausega väga nõus, aga see ei pruugi parandati järgmiselt: "Energiatõhususe tõstmine tähendab samuti hoonete Marihein, Mihkel olla selles kontekstis kuigi arusaadav, kuivõrd tõhususe teema jääb siin üksi. rekonstrueerimisest põhjustatud ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid." Kaevats Kui teemat avada, soovime omaltpoolt lisada, et hoone kogu elukaare heitebilanssi arvesse võttes on kõige säästlikum olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmine, kui uute hoonete ehitamine. See tuleneb asjaolust, et 70% hoone heitest tekib ehitusel ja lammutamisel ning ainult 30% ekspluateerimisel ja renoveerimisel. Kui see ei ole asjakohane (ENMAK keskendub energia tootmisele ja võrgule, mitte hoonetele), on meie ettepanek teile loodetavasti lihtsalt huvitavaks teadmiseks. Ehitismälestiste ja taastuvenergiarajatiste teemal oleme nüüdse regionaalministeeriumi ruumiplaneerimise kolleegidega kohtunud ja otsustanud, et iga ehitismälestise puhul tuleb teemat eraldi kaaluda – selleks annab KOV üldplaneering ka võimaluse. Oleme põhimõtteliselt huvitatud mitte üksnes näiteks mõisate energiatõhususe tõstmisest, vaid ka nende omanikel peaks olema mõistlik võimalus taastuvenergiat toota. 3. november 2023 44 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Dokument, millele on Asutus/saatja Kuupäev Ettepanek või kommentaar Vastus tagasiside suunatud Narva 08.08.2023 KSH Narva linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet on esitatud Mitte arvestatud. Juhime tähelepanu, et KSH keskendub looduskeskkonnale avalduvale linnavalitsus programm materjalidega tutvunud ning leiab, et keskkonnamõju strateegilise mõjule ja seetõttu sotsiaalmajanduslikke teemasid ei käsitleta. hindamise programm on puudulik, kuna ei ole kajastatud kõiki hindamist vajavid aspekte. Seetõttu ei saa Narva Linnavalitsus anda objektiivset seisukohta ega nõustuda esitatud programmiga. Oleme seisukohal, et keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis puudub sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine nii Ida-Viru inimeste heaolule kui kogu regiooni arengule. Seoses sellega, et Narvas (nagu kõigis teisteski Ida- Viru omavalitsustes) on Kaitseministeeriumi poolt piiratud taastuvenergia allikate kasutuselevõtt (päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid), toob taastuvenergiale üleminek mujal Eestis meie piirkonnale sh Narvale kaasa olulisi sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mida tuleks kindlasti ka hinnata. Rahandusminist 25.07.2023 KSH P 5.3 Piiriülese keskkonnamõju võimalikkus on eelnõus kirjas: „ENMAK 2035 Arvestatud osaliselt. Peatükki täiendati viitega merealade planeeringu mõjude hindamise eerium, Mari programm toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese järelduste kohta ning lausega "Võimalikud täpsemad piiriülesed mõjud (nt meretuulepargid) Lahtmets kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise tuleb hinnata konkreetsete projektide käigus." protsessi.“ Samas on KSH teemas piiriülene keskkonnamõju (mitte üksnes kliimamõju). Ei ole välistatud, et nt meretuuleparkide, Läänemere energiavõrgu vmt objektide kavandamise ja rajamisega kaasneb piiriülene keskkonnamõju naaberriikidele. Ehkki koondmõju KHG heitkogustele peaks olema positiivne, ei saa välistada, et ajutine (sh mitte ainult lühi-, vaid teatud aspektides ka pikemaaegne) mõju teistele keskkonnakomponentidele (sh merekeskkonnas) võib olla ka negatiivne. Seepärast on asjakohane ja põhjendatud vähemalt mõjutatavate riikide teavitamine ENMAK 2035 koostamisest ja selle KSH tegemiselt, eelistatult ka neilt kommentaaride- ettepanekute küsimine.“ Rahandusminist 20.07.2023 KSH Juhime tähelepanu vaadata üle punkt 4.3 esimene lõik leheküljel 11, mõte Arvestatud osaliselt. Poolikut lauset on täiendatud. eerium, Marju programm on jäänud poolikuks. Samas punktis palun kaaluda ka strateegia Eesti 2035 Lõigu sõnastust on parandatud järgmiselt: "Eesti 2035 paneb paika riigi strateegilised sihid, Saar aluspõhimõtetest elukeskkonna, täpsemalt strateegias lk 15 viidatud mille täitmiseks koostatakse valdkondlikud arengukavad. Paljudes valdkondlikes kvaliteetse ja liigirikka elukeskkonna hoidmise välja toomist. Samuti sihi arengukavades on kasutatud Eesti 2035 eesmärke ja mõõdikuid." „elukeskkond“ komponendi „elukeskkond on kvaliteetne“, mis näeb ette, et Vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõttele, keskendutakse elukeskkonda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt, looduskeskkonnale avalduvale mõjule. Elukeskkonnaga rahulolu võib olla seotud vastastikmõjude analüüsi kajastamist programmis sarnaselt looduskeskkonnale avalduva mõjuga, kuid seos ei ole kindlasti ühene. Elukeskkond on laiem Keskkonnavaldkonna arengukavaga 2030. Sihi „elukeskkond“ üks näitaja on mõiste sisaldades lisaks looduskeskkonnale ka inimtekkelist keskkonda aga KSH otseselt mõju „elukeskkonnaga rahulolu“, palun kaaluda nimetatud näitaja kajastamist inimtekkelisele keskkonnale ei hinda. punktis 5.1 hinnatavate Eesti 2035 näitajate all. 3. november 2023 45 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Dokument, millele on Asutus/saatja Kuupäev Ettepanek või kommentaar Vastus tagasiside suunatud Regionaal- ja 17.07.2023, KSH Heas seisundis muld on üks peamine lahendus suurtele probleemidele, nt Arvestatud osaliselt. ENMAK 2035 otsesem mõju mullale on läbi maavõtu. Seda on Põllumajandusm kiri nr 4.1- programm kliimaneutraalsus ja kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamine, puhta indikaatorina ka käsitletud (vt lisa 1). Riigi püstitatud eesmärgid on võetud Tõetammest, mis inisteerium 5/1046-1 ja ringluspõhise (bio)majanduse arendamine, elurikkuse vähenemise kätkeb endas kogu riigi spektrit. Eksperdi hinnangul ei ole mõistlik seda muutma hakata kuna tagasipööramine, inimeste tervise kaitsmine, kõrbestumise peatamine ja siis tekib segadus, et miks ühes valdkonnas on eesmärke juurde lisatud aga mõnes teises mulla degradeerumise tagasipööramine. EL mullastrateegia 2030 kohaselt näiteks mitte. Lisaks on maavõtuga mullale avalduv mõju kaetud, arvestades KSH üldsusastet. peaksid 2050. aastaks kõik ELi mullaökosüsteemid olema heas seisundis ja seega vastupidavad. Eksperdid on välja toonud, et muld on ÜRO säästva arengu eesmärkide keskmes, kuna on otseselt seotud 17st eesmärgist 11 eesmärgi täitmisega. Seetõttu peab ENMAK 2035 KSH programm hõlmama ka muldi ja nende kaitset. Palume Lisa 1 peatükis 3 mõjutatavate ja hinnatavate keskkonnakomponentide hulgas eraldi välja tuua ka muld (mullatervis, muldade seisund) ja maastikud (sh põllumajandusmaastik), mida ei saa lugeda otseselt teiste keskkonnakomponentide osaks ning mille hindamine on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi seadus) kohaselt kohustuslik. Seejuures tuleks sõna „pinnas“ asemel kasutada asjakohases tekstis sõna „muld“, mullastik“ jmt. Juhime tähelepanu faktile, et Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD) eelnõu struktuuris on ühe valdkonnaülese eesmärgina toodud elurikkus ja maastikud ning mullakaitse koos asjakohase 2030. aastaks seatud eesmärgiga on samuti KEVADe eelnõu struktuuri osa. Regionaal- ja 17.07.2023, KSH Seaduse kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Arvestatud osaliselt. EL keskkonnakaitseliste eesmärkide välja toomiseks on KSH programmis Põllumajandusm kiri nr 4.1- programm sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, käsitletud Euroopa Liidu rohelist kokkulepet. See on kõige uuem ja kõikehaaravam inisteerium 5/1046-1 Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas strateegiline kokkulepe. neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise Uuringust "Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud. Kuna KSH keskendub peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed" (Takkis, K. & Helm, A. looduskeskkonnale avalduvale mõjule, milleks loetakse ka muld, tuleks 2023. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. https://landscape.ut.ee/wp- ENMAK 2035-ga seotud ja looduskeskkonda käsitlevate strateegiliste content/uploads/2023/01/Paikeseelektrijaamad_moju_loodusele_isbn.pdf) tuleb välja, et planeerimisdokumentide hulka koos asjakohase sisukirjeldusega Lisa 1 päikeseparkide mõjudeks on mullapinna häiring taimestiku eemaldamise või tasandamise peatükis 4 lisada ka EL elurikkuse strateegia 2030 ning EL mullastrateegia tõttu, mulla tihenemine tallamise tõttu, mulla keemiliste ja füüsikaliste omaduste muutumine, 2030. Samuti on põllumajandusmaad ja põllumajanduskeskkonda millega kaasneb erosioonioht jne. Pärast päikesepargi lammutamist mulla funktsioonid puudutavad eesmärgid seatud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna taastuvad, selle kiirendamiseks saab rakendada meetmeid. Mõju ulatus piirdub päikesepargi arengukavas aastani 2030 (edaspidi PõKa), mis tuleks ka mõjutatava alla jääva maaga. ENMAK 2035 mõju mullale on kõige paremini väljendatav läbi maavõtu, mis tegevuse tõttu planeerimisdokumentide hulka lisada (ENMAK 2035 ei tohi on mõju hindamises üks peamisi indikaatoreid. teiste eesmärkide saavutamist takistada). 3. november 2023 46 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Dokument, millele on Asutus/saatja Kuupäev Ettepanek või kommentaar Vastus tagasiside suunatud Regionaal- ja 17.07.2023, KSH ENMAK 2035 põhjal rakendatavad tegevused toovad kaasa ka maakasutuse Mitte arvestatud. ENMAK 2035 ei oles asukohapõhine vaid riigiülene, mistõttu ei ole ka KSH Põllumajandusm kiri nr 4.1- programm muutusi ja maahõive (maavõtu). Seetõttu tuleks KSH programmis vaadelda raames põhjust (ja võimalust) minna täpsemaks, et hakata hindama ning tegema ettepanekuid inisteerium 5/1046-1 maakasutust ja selle muutusti nö klassikalise looduskaitse kõrval laiemalt, et konkreetsete piirkondade maavõtule. Need küsimused lahendatakse ruumiliste planeerimiste tagada maakasutuse, sellega seotud elurikkuse ja maastike mitmekesisus. etappides (maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud). Maahõivet on käsitletud nii EL mullastrateegias 2030 kui ka äsja avaldatud EL mullaseire seaduse ettepanekus (edaspidi mullaseire seaduse eelnõu), mistõttu peab KSH programm käsitlema mullakaitse kontekstis eraldi ka maahõivet, et säiliks muldade võime pakkuda võimalikult paljusid ökosüsteemi teenuseid. Mullaseire seaduse eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et maa hõivamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: a) vältida või vähendada nii palju kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik mulla võimet pakkuda erinevaid ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas toidu tootmine: i) maa-ala mõjutatava ala vähendamine nii palju kui võimalik ja ii) piirkondade valimine, kus ökosüsteemi teenuste kadu oleks minimaalne ja iii) maahõive viisil, mis minimeerib negatiivset mõju mullale. (b) kompenseerida nii palju kui võimalik maahõivega kaasnenud mulla ökosüsteemide teenuste pakkumise kadu. Regionaal- ja 17.07.2023, KSH Lisa 1 6. peatükis toodud mõjude hindamise metoodikas tuleb ära tuua ka Arvestatud osaliselt. KSH programmi lisati Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse alla Põllumajandusm kiri nr 4.1- programm teistes planeerimisdokumentides toodud asjakohased olulised mõõdikud (nt alapeatükk Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavast. KSH aruandes antakse inisteerium 5/1046-1 PõKas seatud kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala). hinnang kuivõrd võib ENMAK 2035 olla kokkupuutes põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava looduskeskkonda puudutavate eesmärkidega ning asjakohasel juhul mis võiksid olla negatiivset mõju vältivad või vähendavad meetmed. Regionaal- ja 17.07.2023, KSH Lisa 1 lehekülg 11 peatüki 4.3 esimese lõigu viimane lause on jäänud Arvestatud. Lõigu sõnastust on parandatud järgmiselt: "Eesti 2035 paneb paika riigi Põllumajandusm kiri nr 4.1- programm poolikuks. Palume lauset parandada, kuna hetkel ei ole mõte arusaadav. strateegilised sihid, mille täitmiseks koostatakse valdkondlikud arengukavad. Paljudes alama inisteerium 5/1046-1 astme strateegiates on kasutatud Eesti 2035 eesmärke ja mõõdikuid." Sotsiaalministee 24.07.2023 KSH ENMAK 2035 KSH programmi peatükis 5.2 käsitletakse mõju inimese Arvestatud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatakse neid mõjusid, mis rium, Ramon programm tervisele järgmiselt: avalduvad läbi looduskeskkonnale avalduva mõju. Seega ei ole muul viisil avalduvad mõjud Nahkur keskkonnamõjude strateegilise hindamise osa. Küll aga käsitletakse müra mõjusid üldiselt. „Lähtuvalt KSH põhimõttest hinnatakse inimese tervisele avalduvat mõju läbi Varjutus ja müra ei kaasne ainult tuulikute rajamisega, vaid ka teiste tootmiste rajamisega. looduskeskkonnale avaldunud mõju. ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev Neid käsitletakse detailsemalt vastavate objektide keskkonnamõju hindamiste käigus. olulisim muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite Tuulikute kaugused hoonetest lepitakse kokku teemaplaneeringute koostamise käigus eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele avalduvat arvestades olemasolevaid tingimusi ja prognoositavat müra levikut. negatiivset mõju. KSH käigus õhukvaliteedi muutuse kaudu inimese tervisele avalduvat positiivset mõju ei hinnata kuna see ei täida eesmärki ära hoida negatiivset mõju. Looduslik mitmekesisus (sh Natura 2000 alad) ja ringleva materjali määr on inimese tervisega pigem liiga kaudselt ja teoreetiliselt seotud ja seetõttu neid mõjusid inimese tervisele hindama ei hakata.“ 3. november 2023 47 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Dokument, millele on Asutus/saatja Kuupäev Ettepanek või kommentaar Vastus tagasiside suunatud Kas muudes valdkondades siiski mõju inimese tervisele KSHga hinnatakse? Seda võiks käsitleda nii KSH programmis kui ka KSH aruandes. Näiteks tuuleenergia juurutamine võib kaasa tuua mürakaebustega (sh ka varjutusega) seotud kaebused ja häirituse. See ei ole seotud looduskeskkonnaga ja seega ei saa hinnata inimese tervise mõju üksnes läbi looduskeskkonnale avaldunud mõju, nagu on KSH programmis märgitud. Sotsiaalministee 24.07.2023 ENMAK 2035 Samuti, kas ENMAK2035 lahendab ka tuumaenergia kasutuselevõtu Arvestatud osaliselt. ENMAK 2035 käsileb ka võimalikku tuumaenergia kasutust. Samas tuleb rium, Ramon mõju küsimusi (millega kaasnevad ioniseeriva kiirguse riskid mh inimese arvestada, et ENMAK ja selle KSH on üldine strateegilise tasandi dokument, kus ei minda Nahkur hindamiste tervisele)? erinevate objektide põhiseks. Tuumajaamal on omad ohud ja need sõltuvad muu hulgas kavandamise valitud tuumajaamast ning asukohast. alusdokument KSH käsitleb ohtusid ja võimalusi üldiselt aga ei esita ettepanekut tuumajaama rajamise või mitterajamise osas. Sotsiaalministee 24.07.2023 KSH ENMAK 2035 KSH programmis on märgitud veel mõjutatavad Arvestatud osaliselt. KSH tasandil hinnatakse mõjusid üldiselt tasemel, kas suureneb või rium, Ramon programm keskkonnakomponendid: ENMAK 2035 elluviimiseks kasutatavad väheneb, kas läheb vastuollu mõne teise strateegilise eesmärgiga. Seega mõju tervisele Nahkur tehnoloogiad võivad mõjutada kõiki keskkonnakomponente: kliima, välisõhk, hinnataskse kaudselt läbi looduskesskonnas toimuvate muudatuste aga KSH raames ei viida vesi, maapõu, elusloodus. Ühes või teises aspektis võivad need komponendis läbi tervisemõjude hindamisega sarnanevat uuringut. eraldi ka inimese tervist mõjutada sõltumata keskkonnale avalduvast mõjust. Tallinna 17.07.2023 KSH MKM 15.06.2023 kirja nr 17-1/21-0395/3260-1 lisa 1 „Energiamajanduse Arvestatud osaliselt. Olulisi negatiivseid mõjusid ei ole ette näha ja seetõttu neid ei kaaluta. Keskkonna- ja programm arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi Menetlusse on kaasatud Terviseamet läbi Sotsiaalministeeriumi kaasamise. Kommunaalame eelnõu“ punkti 5 Eeldatav kaasnev oluline mõju alapunktis 5.2 Mõju inimese t, Toomas tervisele (lk 25) on märgitud järgmist: Haidak „ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju. KSH käigus õhukvaliteedi muutuse kaudu inimese tervisele avalduvat positiivset mõju ei hinnata kuna see ei täida eesmärki ära hoida negatiivset mõju.“ Kuigi ENMAK 2035 jõustamisega eeldatavalt paraneb õhukvaliteet, mis vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju, teeb KEKO ettepaneku kaaluda muude võimalike negatiivsete mõjude ilmnemist inimese tervisele ning kaasata selleks ENMAK 2035 KSH protsessi Terviseamet. Tallinna 10.07.2023 KSH ENMAK KSH programmi lk 11 on lause lõpp lendu läinud: Arvestatud. Lõigu sõnastust on parandatud järgmiselt: "Eesti 2035 paneb paika riigi Strateegiakeskus programm „Eesti 2035 on katusstrateegia teistele Eesti valdkonna strateegiatele. See strateegilised sihid, mille täitmiseks koostatakse valdkondlikud arengukavad. Paljudes , Pille Arjakas käsitleb Eesti elu kõikide valdkondades ühes seatud eesmärkidega ja valdkondlikes arengukavades on kasutatud Eesti 2035 eesmärke ja mõõdikuid." mõõdikutega. Paljudes alama astme strateegiates on eesmärkidena ma mõõdikutena“ 3. november 2023 48 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Dokument, millele on Asutus/saatja Kuupäev Ettepanek või kommentaar Vastus tagasiside suunatud Tallinna 10.07.2023 KSH Ainult üks norimine: „gaasi, vesiniku ja elektritanklate taristu laiendamine“. Arvestatud. Sõnastust parandati vastavalt soovitusele. Strateegiakeskus programm Minu arusaamas oleks täpsem formuleering: “gaasi-, vesiniku- ja , Pille Arjakas elektrikütuste tankimise taristu laiendamine“ , aga see pole ka otsatult tähtis. Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 KSH programmi lõik V. Lk. 7. Ptk 2. Lisa 1. Päike ja tuul on ka primaarenergia. Mitte arvestatud. Eesmärgi sõnastust ei muudetud. Sotsiaalmajanduslik mõju on oluline mõju, Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju Primaarenergia tarbimise vähendamine inimkonna kasvu kontekstis on mida hinnata, ja seda hinnatakse muude mõjude hindamise käigus. Seda pole põhjust eraldi Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste vastuolus loodusseadustega. Alameesmärgiks võiks olla „tõhusam eesmärgina välja tuua. kavandamise primaarenergia tarbimine ja sellega seotud keskkonnamõjude alusdokument vähendamine“. Puudu on üks oluline alameesmärk, milleks on sotsiaalmajanduslik jätkusuutlikkus, milleta kaob ära suurem vajadus panustada ka energiajulgeolekusse. Tallinna 14.07.2023, KSH KSH programmi lk. 14. Ptk. 4.5.1. III lõik. Lisa 1. Väide „Iga püstitatud võimsus Arvestatud. Lausesse lisati "oluliseks mõjuks elurikkusele." Tehnikaülikool, kiri nr 11- programm ei ole ohuks elurikkusele“ on väär. Iga püstitatud võimsus mõjutab elurikkust Tiit Lukk 2/947-2 negatiivselt. Küsimus on, milliseid liike need mõjutavad, kui olulisel määral ja kas see mõju on tänaste teadmiste juures määratav. Tallinna 14.07.2023, KSH KSH programmi lk. 23. V lõik. Lisa 1. Väide „ENMAK 2035 stsenaariumite ellu Arvestatud. Lausesse lisati "olulist mõju liigilisele mitmekesisusele." Tehnikaülikool, kiri nr 11- programm viimiseks kasutatavad tehnoloogiad toovad endaga kaasa maavõttu Tiit Lukk 2/947-2 (tuulikute, päikeseparkide jm alla jääv maa), mis võib, aga ei pruugi endaga kaasa tuua mõju liigilisele mitmekesisusele“ on väär. Mistahes tehnoloogia kasutamine toob endaga alati mõju looduskeskkonnale ja liigilisele mitmekesisusele, seades osa looma - ja taimeliike võrreldes teistega eelisolukorda. Sellekohaseid uurimistöid on kümneid. Pigem sõnastada „mõju looduskeskkonnale ja liigilisele koosseisule ebaselge“. Tallinna 14.07.2023, KSH KSH programmi lk. 25. Ptk. 5.3. III lõik. Lisa 1.Väide „ENMAK 2035 toob Arvestatud osaliselt. Lisatud, et ENMAK 2035 ei avalda olulist negatiivset piiriülest mõju. Tehnikaülikool, kiri nr 11- programm kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese Vajadusel hinnatakse piiriülest mõju konkreetsete projektide keskkonnamõju hindamiste Tiit Lukk 2/947-2 kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise käigus. Arvestades varasemaid töid (ENMAK 2030 KSH-s modelleeriti ja võrreldi erinevate protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda ei mõjuta“ energiatehnoloogiate mõju, selle kohaselt on taastuvlahendused ka tehnoloogia elukaart on väär. Taastuvenergiatehnoloogiate valmistamisega seotud ressursside arvestades väiksema mõjuga võrreldes fossiillahendustega (graafikud 2 ja 3), piiriülest olulist kasutamisel ja utiliseerimisel on selge keskkonnamõju, mis avaldub mõju ei kaasne ja antropogeensed heited pigem vähenevad (ptk 8.3.5) kolmandates riikides, põhjustades seal keskkonna- ja tervisekahjusid https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/7/7e/ENMAK_2030_KSH_aruanne.pd inimestele, loomadele ja taimedele. Täiendada sõnastust „mõju f. Jäätmemajandusega peab olema mh tagatud maksimaalne jäätmete taas- ja korduskasutus. looduskeskkonnale ja liigilisele koosseisule on keeruline hinnata kolmandate Piiriülest olulist mõju tehnoloogiate kasutustsüklist ei teki. Eesti merealade planeeringu riikidega seotud andmete puudulikkuse tõttu.“ mõjude hinamise aruanne https://fin.ee/media/3054/download jõuab järeldusele, et otsene piiriülene mõu puudub, kuid võimalikku piiriülest mõju tuleb täpsustada ja hinnata iga projekti tasandi keskkonnamõju hindamise protsessi käigus) pole põhjust eeldada olulist piiriülest mõju, mida antud täpsusastmes oleks võimalik hinnata. 3. november 2023 49 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Dokument, millele on Asutus/saatja Kuupäev Ettepanek või kommentaar Vastus tagasiside suunatud Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 Rida EJ3. Veerg „Tehnoloogiad“, Tabel 1. Lisa 4. Mitte arvestatud. Regiooni elektrisüsteemis on tuumajaamad käsitletavad juhitavatena, nt Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju jälgitakse ja arvestatakse tuumajaamade opereerimise elektrihinda. Vastasel juhul ei saaks ka 1) Tuumaelektrijaam ei ole juhitav ehk tasakaalustav elektrijaam, vaid Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste põlevkivijaamu käsitleda juhitavatena. Tuumajaamu käsitleme ENMAK 2035 kontekstis baaskoormusel töötav elektrijaam. Ebaselged on kulutused, mis tuleb teha kavandamise juhitavatena, sh kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku stsenaariumide uuringus. tuumaenergeetika kasutuselevõtuks, sh inseneride puudus pidurdab kogu alusdokument töötleva tööstuse arengut. Samuti on ebaselged kulutused, mis on seotud tulevaste keskkonnamõjudega, sh kütuse utiliseerimisega. Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 Rida EJ3. Veerg „Tehnoloogiad“, Tabel 1. Lisa 4. Mitte arvestatud. ENMAK 2035 kontekstis käsitleme biotoodete tehast ja koostootmisjaamu Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju juhitava võimsusena. Elektrisüsteemi vaates saab tehas teenust pakkuda nt tunni jooksul 2) Biotoodete tehase ülejääkidest elektrit tootvat jaama ei saa käsitleda Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste üleskoormamise vajaduse katmisel. Juhitav tähendab ENMAK 2035 kontekstis mh seda, et juhitava võimsusena, sest selle töö sõltub olulisel määral tehase kavandamise antud võimsusi saab kasutada oludes, kus tuule- ja päikeseenergia pole kasutatav. tootmistsüklist sisendressursi ja tõhusa koostootmise vaates. Lisaks kõigele alusdokument on tegemist hüpoteetilise elektrijaamaga, mille rajamine sõltub konkurentsivõimelise hinnaga ressursi olemasolust ja investori huvist tehast rajada. Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 Rida EJ3. Veerg „Tehnoloogiad“, Tabel 1. Lisa 4. Mitte arvestatud. Kliimaneutraalse elektritootmise uuringus vaatasime kliimaneutraalseid Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju lahendusi, sh taastuvgaasi stsenaarium, maagaasijaamu ei arvestatud kliimaneutraalsele 3) Puudu on julgeoleku vaates kiirelt reageerivad gaasil (LNG, CNG) töötavad Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste energiatootmisele ülemineku võimaluste analüüsimisel elektrijaamad, mis on odavad ning suudavad elektrisüsteemi paindlikkuse ja kavandamise https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704 julgeoleku tagada, kuna võimaldavad ka sünteesgaasi ja biogaasi kasutada. alusdokument Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 Rida EJ3. Veerg „Tehnoloogiad“, Tabel 1. Lisa 4. Mitte arvestatud. Kliimaneutraalse elektritootmise uuringus need välja ei tulnud tasuvate Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju lahendustena, neid polnud tehnoloogiate valikus 4) Kaaluda võiks lisaks veel ühte võimalikku tulevikutehnoloogiat ehk Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704. Vastavalt antud uuringu tulemustele kütuseelement-elektrijaama. kavandamise selles ajahorisondis neid turule ei tule. alusdokument Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 Rida EJ4. Veerg „Tehnoloogiad“, Tabel 1. Lisa 4. Puudu energiasalvestus- ja Arvestatud. Jaotusvõrkudes paindlikkusteenuste kaudu on salvestus poliitikainstrumentides Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju IKT tehnoloogiad, mida tuleb elektrikvaliteedi ja paindlikkusteenuste olemas EJ1, ka salvestuse turule tuleku soodustamise poliitikainstrumendis EJ2. Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste tagamiseks alajaamadesse ja elektrivõrku lisada. Eelmainitud tehnoloogiaid kavandamise võib nimetada „Elektrivõrgus elektrikvaliteedi ja paindlikkuse tagamise alusdokument tehnoloogiad“. Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 Rida EJ8, Tabel 3, Lisa 4. Maagaas soojuses 2030=2GWh – on väga väike Arvestatud. Ühiku viga on parandatud (2TWh). Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju number. Kust see number on võetud? Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste kavandamise alusdokument 3. november 2023 50 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Dokument, millele on Asutus/saatja Kuupäev Ettepanek või kommentaar Vastus tagasiside suunatud Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 Tabel 3, Lisa 4. Koma näitab komakohta ja on ka tuhandete eraldamiseks, Arvestatud. Komad on kustutatud. Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju näiteks 2050=2,355 km ja siis hiljem 0,9 TWh. Palun korrastada dokumenti. Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste kavandamise alusdokument Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 EJ13 (Õigusaktid) Tabel 3, Lisa 4. Taastuvenergia direktiiv, energiamajanduse Arvestatud. Kutseoskuste parandamiseta vajalikus mahus taastuvaenergia võimsusi pole Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju korralduse seadus ei ole otseselt seotud EJ13-ga. võimalik paigaldada. Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste kavandamise alusdokument Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 EJ14 (Õigusaktid) Tabel 3, Lisa 4. Siia saab lisada ka energiatõhususe Arvestatud. Tabelit on täiendatud energiatõhususe direktiiviga. Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju direktiivi. Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste kavandamise alusdokument Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 Investeeringud tootmistehnoloogiasse ja Investeeringud Arvestatud. Summad on korrigeeritud. Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju kaugküttetaristusse. Tabel 4, Lisa 4. Investeeringute summa on väga suur, 53 Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste miljardit kuni 2274 miljardit. Esitatud allikas on teised summad. Palun kavandamise korrigeerida või täpsustada. alusdokument Tallinna 14.07.2023, ENMAK 2035 Rida ET6. Tabel 6. Lisa 4. Lingid ei tööta, jääb arusaamatuks, millisele Arvestatud. Link on korrigeeritud. Tehnikaülikool, kiri nr 11- mõju algallikale tuginetakse. Tiit Lukk 2/947-2 hindamiste kavandamise alusdokument 3. november 2023 51 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 11 AVALIKUSTAMINE KSH programmi avalik väljapanek toimus 23.08.–13.09.2023 Kliimaministeeriumi veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh. Avaliku väljapaneku teated avaldati Ametlikes Teadaannetes 21.08.2023 ning ajalehes Postimees 22.08.2023. KSH programmi kohta sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni 13.09.2023 (k.a). KSH programmi avalik arutelu toimus 21.09.2023 kell 14–17 virtuaalselt veebikeskkonnas MS Teams. Avaliku arutelu protokoll on kättesaadav veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh. Avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjadele saadeti vastus Kliimaministeeriumi poolt 01.11.2023 kirjaga nr 21-1/23/3803-8. Kiri koos laekunud ettepanekute ja vastuste tabeliga on Kliimaministeeriumi dokumendiregistris avalikult kättesaadav. 3. november 2023 52  Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Lisa 3: asjaomastelt asutustelt laekunud kirjad Sisukord Eesti Elektritööstuse Liit, Tõnis Vare (10.07.2023) 2 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), Jaan Lindmäe (13.07.2023) 3 Eesti Tööandjate Keskliit (ERKL), Arto Aas (18.07.2023) 5 Eestimaa Looduse Fond (ELF), Ingrid Nielsen (20.07.2023) 6 Haridus- ja Teadusministeerium, Stella Timmer (07.07.2023) 8 Kultuuriministeerium, Maiu Marihein, Mihkel Kaevats (12.07.2023) 9 Narva linnavalitsus (08.08.2023) 10 Rahandusministeerium, Marju Saar, Mari Lahtmets (25.07.2023) 11 Rahandusministeerium, Marju Saar (20.07.2023) 12 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (17.07.2023, kiri nr 4.1-5/1046-1) 13 Sotsiaalministeerium, Ramon Nahkur (24.07.2023) 15 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Janne Teder, Toomas Haidak (17.07.2023) 16 Tallinna Strateegiakeskus, Pille Arjakas (17.07.2023) 17 Tallinna Tehnikaülikool, Tiit Lukk (14.07.2023, kiri nr 11-2/947-2) 18 1 From: Tõnis Vare <[email protected]> Sent: Monday, July 10, 2023 1:49:44 PM To: Irje Möldre <[email protected]> Cc: Rein Vaks <[email protected]> Subject: Re: ENMAK 2035 KSH programmi asjaomastele asutustele Tere! Saadame Eesti Elektritööstuse Liidu poolt paar kommentaari: 1) tabeli rida 3 sõnastusest saame järeldada, et taastuvenergia osatähtsust 2035 energia lõpptarbimises ei ole tarvis hinnata, kuivõrd antud indikaator ei ole otseses seoses mõjuga Eesti looduskeskkonnale. Leiame seda, et taastuvenergia osakaalu suurendamisel on ikka otsene positiivne mõju, näiteks välisõhu kvaliteedile. Taastuvenergia osakaalu tuleks käsitleda eraldi indikaatorina ja püüda selle mõju hinnata; 2) tabeli ridadel 22-32 eeldatakse, et meretuulepargid mõjuvad kahjustavalt kudekarja biomassile. Kuivõrd viiteid konkreetsetele teadusandmetele ei ole, siis jääb meile mulje, et see on programmi koostaja poolt püstitatud subjektiivne hüpotees. Neutraalsem hinnang oleks asjakohasem, kuni ei ole teaduslikku fakti ühe või teise hüpoteesi paikapidavuse kohta. Tervitades, Tõnis Vare Eesti Elektritööstuse Liit tegevjuht +372 58 60 5357 www.elektriliit.ee www.facebook.com/elektritoostuseliit www.eurelectric.org www.smagrinet.eu 2 e-post: [email protected] [email protected] Arvamus Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõule Eesti Metsa- ja Puidutööstus Liit (edaspidi EMPL) on seisukohal, et tööstusel on väga oluline roll rohepöörde elluviimisel ning kasvuhoonegaaside tõhusal vähendamisel, mistõttu peame vajalikuks avaldada arvamust seoses energiamajanduse arengukava KSH programmi eelnõuga. EMPLi hinnangul pole kahjuks Energiamajanduse arengukvava 2035 keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi eelnõus käsitletud biomassi aspektist ühtegi meedet ega instrumenti seonduvalt maagaasi asendamiseks tööstuses biomassi jäätmetel põhineva energiatootmisega. Leiame, et fossiilse maagaasi kasutamise vähendamine tööstuses biomassi jäätmeid kasutades haakub täiuslikult Euroopa Liidus vastu võetud eesmärkidega suurendada EL tasandil fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist ja energiavarustuse mitmekesistamise kaudu suurendada ühtlasi liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet (Vt alltoodus link ja screenshotid). Eeltoodust tulenevalt palume täiendada nii KSH programmi eelnõud ja selle Lisasid 4 ja 1, märkides ära maagaasi asendamise biomassiga nii kasvuhoonegaaside vähendamise, energiajulgeoleku, taastuvenergiale ülemineku, poliitikainstrumentide kui tehnoloogiate peatükkides ja punktides. Eelmainitud täiendused on seda olulisemad, et tööstuse kasutuses on käesoleval ajal praktiliselt mõõdetavad ja Eesti tasemel arvestatava mõjuga lahendused, mis toetavad nii Eesti kui ka Euroopa EL kliimaeesmärkide täitmist. L_2023063ET.01000101.xml (europa.eu) 3 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Õigusloome teemajuht Jaan Lindmäe 4 Kristen Michal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 15.06.2023 nr 17-1/21-0395/3260-1 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas Seisukoht energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile Austatud minister, Täname, et kaasasite Eesti Tööandjate Keskliitu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi seisukoha kujundusse. Kuna ENMAK ise on alles koostamisel, siis KHS programmile on laekunud mõõdukas tagasiside. Tööandjad toetavad Euroopa Liidu tasandil fosiilkütustest sõltuvuse vähendamist, kuid soovime pöörata tähelepanu maagaasi asendamisele biomassi jäätmetel põhineva energiatootmisega. Kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid ja indikaatorid on märgitud nii KSH programmi eelnõus kui selle Lisades 4 ja 1. Vaatamata sellele, et tööstusel on oluline roll nii ühiskondliku kasu nii kasvuhoonegaaside võimaluste vähendamisel kui energiajulgeoleku suurendamisel, pole dokumentides ühtegi meedet ega instrumenti tööstuses maagaasi asendamiseks biomassi jäätmetel põhineva energiatootmisega. Tööstuses maagaasi kasutamise vähendamine biomassi jäätmeid kasutades haakub ka EL-is hiljuti vastu võetud eesmärkidega suurendada liidu tasandil fossiilkütustest sõltuvuse vähendamise ja energiavarustuse mitmekesistamise kaudu liidu energiasüsteemi vastupanuvõimet. Seetõttu palume vastavalt täiendada nii KSH programmi eelnõud kui selle Lisasid 4 ja 1, märkides ära maagaasi asendamise biomassiga nii kasvuhoonegaaside vähendamise, energiajulgeoleku, taastuvenergiale ülemineku, poliitikainstrumentide kui tehnoloogiate peatükkides ja punktides. Täiendus on seda olulisem, et tööstusel on juba täna teada mõõdetava ja Eesti tasemel arvestatava mõjuga lahendused, mis toetavad nii Eesti kui Euroopa Liidu eesmärke. Täpsustame oma ettepanekuid ning panustame ENMAK eelnõu kooskõlastamisse ka edaspidi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht 5  Irje Möldre [email protected] Rein Vaks Teie: 15.06.2023 nr 17-1/21-0395/3260-1 [email protected] Meie: 20.07.2023 nr 126-1/23 Eestimaa Looduse Fondi tagasiside ENMAK 2035 KSH programmile Suur tänu võimaluse eest anda tagasisidet ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile. Eestimaa Looduse Fondi kommentaarid on allpool. - Lk. 8: “Energiajulgeoleku tagamiseks välja töötatud stsenaariumid panustavad ühtlasi primaarenergia tarbimise vähenemisse taastuvenergia ja energiatõhususe poliitikainstrumentide kaudu.” Palume KSH programmis kajastada ka seda, et fossiilkütustest loobumine ning tarbimisharjumuste muutumine on vajalik selleks, et primaarenergia tarbimise kahanemine läbi taastuvenergia kasutuselevõtu ja energiatõhususe oleks võimalik. - Lk. 23: Palume täiendada lauset: "Mõju võib avalduda maismaa liikidele ja elupaikadele, mere elupaikadele ja lindude rändele" puuduolevaga: “mereliikidele, vooluveekogude liikidele, nahkhiirte rännetele ning ökosüsteemi terviklikule toimimisele.” - Lk 24: Palume lisada väitele “ENMAK 2035 jõustamine toob endaga kaasa energeetiliste maavarade, põlevkivi ja turba kaevandamise vähenemise, mis avaldab soodsat keskkonnamõju” viide vastavale allikale (arvutustele, eksperthinnangule, stsenaariumile vms). - Leiame, et on oluline meeles pidada, et energiatootmise ning levitamisega avalduv mõju on ka kumulatiivne ning KSH programm peaks sisaldama hilisemates etappides kumulatiivsete mõjude hindamise kavatsust. - Lk 25: Väide, et “ENMAK2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda ei mõjuta,” on meie hinnangul ennatlik. Kuigi on tõsi, et kliimaneutraalsuse saavutamine on positiivse piiriülese mõjuga, siis nt. meretuuleparkide massilise arendamise mõjud on Läänemere elurikkusele, selle tervisele ja toimimisele pigem kahjuliku loomuga. Kuigi ENMAKi KSH raames piiriülest mõju täpselt hinnata ei saa, peaks vastav tähelepanek siiski KSH programmis sisalduma. 6 Lugupidamisega Silvia Lotman juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Kontakt: Ingrid Nielsen, taastuvenergia ekspert, [email protected] 7 From: Stella Timmer <[email protected]> Sent: Friday, July 7, 2023 5:21 PM To: Irje Möldre <[email protected]> Subject: RE: ENMAK 2035 KSH programmile seisukoha küsimine Tere Irje, Kirjutan seoses ENMAKi KSH programmi eelnõuga. Oleme HTMis selle üle vaadanud ja saame kooskõlastada. Samas jäi silma lisas 4 „ENMAK 2035 eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad“. Lk 6 tabel 3: „Kaugkütte ja -jahutuse poliitikainstrumendid, seonduvad õigusaktid ja tehnoloogiad“ üks poliitikainstrumentidest: „Kutseoskuste parandamine. Tarneahelapõhine koostöö, haridus ja sertifitseerimine, teadus-arendustöö.“ Kas Te saaksite palun täpsustada, kas siin on kutseoskuste parandamise all peetud silmas tasemeõpet või ka täiendkoolitusi? Või siis, kas tabelit peaks lugema sedasi, et peetakse silmas tegevusi, mis tulenevad tabelis väljatoodud õigusaktidest: taastuvenergia direktiiv, energiamajanduse korralduse seadus. Heade soovidega Stella Timmer Strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Haridus- ja Teadusministeerium tel: 735 4037 | mob: 5568 2327 [email protected] |Skype: Stella Timmer www.hm.ee | fb.com/haridusministeerium | twitter.com/haridusmin 8 Saatja: Maiu Merihein <[email protected]> Saatmisaeg: kolmapäev, 12. juuli 2023 12:48 Adressaat: Karl Kupits <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Koopia: Mihkel Kaevats <[email protected]> Teema: ENMAK 2035 KSH programm Tere! Teavitan, et kultuuriministeerium kooskõlastab energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi vaikimisi. Küll aga edastan ühe meiepoolse mõtte, mis programmi eelnõu lugedes tekkis. Lk 13 on lause „Energiatõhususe tõstmine tähendab samuti kaasnevaid mõjusid ehitussektori poolt.“ Oleme lausega väga nõus, aga see ei pruugi olla selles kontekstis kuigi arusaadav, kuivõrd tõhususe teema jääb siin üksi. Kui teemat avada, soovime omaltpoolt lisada, et hoone kogu elukaare heitebilanssi arvesse võttes on kõige säästlikum olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmine, kui uute hoonete ehitamine. See tuleneb asjaolust, et 70% hoone heitest tekib ehitusel ja lammutamisel ning ainult 30% ekspluateerimisel ja renoveerimisel. Kui see ei ole asjakohane (ENMAK keskendub energia tootmisele ja võrgule, mitte hoonetele), on meie ettepanek teile loodetavasti lihtsalt huvitavaks teadmiseks. Ehitismälestiste ja taastuvenergiarajatiste teemal oleme nüüdse regionaalministeeriumi ruumiplaneerimise kolleegidega kohtunud ja otsustanud, et iga ehitismälestise puhul tuleb teemat eraldi kaaluda – selleks annab KOV üldplaneering ka võimaluse. Oleme põhimõtteliselt huvitatud mitte üksnes näiteks mõisate energiatõhususe tõstmisest, vaid ka nende omanikel peaks olema mõistlik võimalus taastuvenergiat toota. Kui teil on ülaltoodud kommentaari osas küsimusi, siis palun pöörduge otse Mihkel Kaevatsi poole (lisatud kirja koopiareale). Heade soovidega Maiu Merihein arendusnõunik Strateegia- ja innovatsiooniosakond Kultuuriministeerium 628 2255 Suur-Karja 23 |15076 Tallinn |Eesti www.kul.ee Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. 9 Majandus- Ja Kommunikatsiooni- Teie 15.06.2023 nr 17-1/21- ministeerium 0395/3260-1 [email protected] Meie 08.08.2023 nr 4.2-17/7827-1 Seisukoha andmine Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile Esitasite Narva Linnavalitsusele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 361 alusel seisukoha saamiseks Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi. Programmi koostamise aluseks on olnud dokument „ENMAK 2035 eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad“. Narva linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet on esitatud materjalidega tutvunud ning leiab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on puudulik, kuna ei ole kajastatud kõiki hindamist vajavid aspekte. Seetõttu ei saa Narva Linnavalitsus anda objektiivset seisukohta ega nõustuda esitatud programmiga. Oleme seisukohal, et keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis puudub sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine nii Ida-Viru inimeste heaolule kui kogu regiooni arengule. Seoses sellega, et Narvas (nagu kõigis teisteski Ida-Viru omavalitsustes) on Kaitseministeeriumi poolt piiratud taastuvenergia allikate kasutuselevõtt (päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid), toob taastuvenergiale üleminek mujal Eestis meie piirkonnale sh Narvale kaasa olulisi sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mida tuleks kindlasti ka hinnata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Tambu peaarhitekt (direktori asetäitja) direktori ülesannetes Jelena Molodtsova 3599173 10 From: Marju Saar Sent: Tuesday, July 25, 2023 9:11 AM To: 'Irje.Mö[email protected]' <Irje.Mö[email protected]> Cc: Rando Kängsepp <[email protected]> Subject: FW: ENMAK 2035 KSH programmi eelnõu kommentaarid Tere Irja, Edastan veel hilinemisega RAMi täiendavad kommentaarid (M. Lahtmetsa kommentaarid, ettepanekud manuses) edasi. Loodan, et need jõuavad veel õigeaegselt siin puhkuste ajal. Olulisima neist toon siinkohal välja: P 5.3 Piiriülese keskkonnamõju võimalikkus on eelnõus kirjas: „ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise protsessi.“ Samas on KSH teemas piiriülene keskkonnamõju (mitte üksnes kliimamõju). Ei ole välistatud, et nt meretuuleparkide, Läänemere energiavõrgu vmt objektide kavandamise ja rajamisega kaasneb piiriülene keskkonnamõju naaberriikidele. Ehkki koondmõju KHG heitkogustele peaks olema positiivne, ei saa välistada, et ajutine (sh mitte ainult lühi-, vaid teatud aspektides ka pikemaaegne) mõju teistele keskkonnakomponentidele (sh merekeskkonnas) võib olla ka negatiivne. Seepärast on asjakohane ja põhjendatud vähemalt mõjutatavate riikide teavitamine ENMAK 2035 koostamisest ja selle KSH tegemiselt, eelistatult ka neilt kommentaaride- ettepanekute küsimine.“ Parimat Marju Saar  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. 11 From: Marju Saar <[email protected]> Sent: Thursday, July 20, 2023 1:56:23 PM To: Irje Möldre <[email protected]>; Rein Vaks <[email protected]> Cc: Rando Kängsepp <[email protected]> Subject: ENMAK KSH programm Tere, Edastasite meile seisukoha saamiseks energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele §361. Juhime tähelepanu vaadata üle punkt 4.3 esimene lõik leheküljel 11, mõte on jäänud poolikuks. Samas punktis palun kaaluda ka strateegia Eesti 2035 aluspõhimõtetest elukeskkonna, täpsemalt strateegias lk 15 viidatud kvaliteetse ja liigirikka elukeskkonna hoidmise välja toomist. Samuti sihi „elukeskkond“ komponendi „elukeskkond on kvaliteetne“, mis näeb ette, et elukeskkonda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt, vastastikmõjude analüüsi kajastamist programmis sarnaselt Keskkonnavaldkonna arengukavaga 2030. Sihi „elukeskkond“ üks näitaja on „elukeskkonnaga rahulolu“, palun kaaluda nimetatud näitaja kajastamist punktis 5.1 hinnatavate Eesti 2035 näitajate all. Lugupidamisega Marju Saar Nõunik | Riigieelarve osakond | Strateegiatalitus Rahandusministeerium tel 58 851 438 [email protected] www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee 12 Kristen Michal Teie: 15.06.2023 nr 17-1/21- Kliimaministeerium 0395/3260-1 Meie: 17.07.2023 nr 4.1-5/1046-1 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile seisukoha esitamine Austatud härra Michal Esitasite Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha saamiseks energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi. Tutvusime esitatud KSH programmiga ning saadame järgmised kommentaarid:  Heas seisundis muld on üks peamine lahendus suurtele probleemidele, nt kliimaneutraalsus ja kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamine, puhta ja ringluspõhise (bio)majanduse arendamine, elurikkuse vähenemise tagasipööramine, inimeste tervise kaitsmine, kõrbestumise peatamine ja mulla degradeerumise tagasipööramine. EL mullastrateegia 2030 kohaselt peaksid 2050. aastaks kõik ELi mullaökosüsteemid olema heas seisundis ja seega vastupidavad.1  Eksperdid on välja toonud, et muld on ÜRO säästva arengu eesmärkide keskmes, kuna on otseselt seotud 17st eesmärgist 11 eesmärgi täitmisega2. Seetõttu peab ENMAK 2035 KSH programm hõlmama ka muldi ja nende kaitset. Palume Lisa 1 peatükis 3 mõjutatavate ja hinnatavate keskkonnakomponentide hulgas eraldi välja tuua ka muld (mullatervis, muldade seisund) ja maastikud (sh põllumajandusmaastik), mida ei saa lugeda otseselt teiste keskkonnakomponentide osaks ning mille hindamine on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi seadus) kohaselt kohustuslik. Seejuures tuleks sõna „pinnas“ asemel kasutada asjakohases tekstis sõna „muld“, mullastik“ jmt. Juhime tähelepanu faktile, et Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD) eelnõu struktuuris on ühe valdkonnaülese eesmärgina toodud elurikkus ja maastikud ning mullakaitse koos asjakohase 2030. aastaks seatud eesmärgiga on samuti KEVADe eelnõu struktuuri osa.  Seaduse kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud. Kuna KSH keskendub looduskeskkonnale avalduvale mõjule, milleks loetakse ka muld, tuleks ENMAK 2035-ga seotud ja looduskeskkonda käsitlevate strateegiliste 1 EL mullastrateegia 2030 2 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2352009421000432 Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 13  planeerimisdokumentide hulka koos asjakohase sisukirjeldusega Lisa 1 peatükis 4 lisada ka EL elurikkuse strateegia 2030 ning EL mullastrateegia 2030. Samuti on põllumajandusmaad ja põllumajanduskeskkonda puudutavad eesmärgid seatud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 (edaspidi PõKa), mis tuleks ka mõjutatava tegevuse tõttu planeerimisdokumentide hulka lisada (ENMAK 2035 ei tohi teiste eesmärkide saavutamist takistada).  ENMAK 2035 põhjal rakendatavad tegevused toovad kaasa ka maakasutuse muutusi ja maahõive (maavõtu). Seetõttu tuleks KSH programmis vaadelda maakasutust ja selle muutusti nö klassikalise looduskaitse kõrval laiemalt, et tagada maakasutuse, sellega seotud elurikkuse ja maastike mitmekesisus. Maahõivet on käsitletud nii EL mullastrateegias 2030 kui ka äsja avaldatud EL mullaseire seaduse ettepanekus3 (edaspidi mullaseire seaduse eelnõu), mistõttu peab KSH programm käsitlema mullakaitse kontekstis eraldi ka maahõivet, et säiliks muldade võime pakkuda võimalikult paljusid ökosüsteemi teenuseid. Mullaseire seaduse eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et maa hõivamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: a) vältida või vähendada nii palju kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik mulla võimet pakkuda erinevaid ökosüsteemi teenuseid, sealhulgas toidu tootmine: i) maa-ala mõjutatava ala vähendamine nii palju kui võimalik ja ii) piirkondade valimine, kus ökosüsteemi teenuste kadu oleks minimaalne ja iii) maahõive viisil, mis minimeerib negatiivset mõju mullale. (b) kompenseerida nii palju kui võimalik maahõivega kaasnenud mulla ökosüsteemide teenuste pakkumise kadu.  Lisa 1 6. peatükis toodud mõjude hindamise metoodikas tuleb ära tuua ka teistes planeerimisdokumentides toodud asjakohased olulised mõõdikud (nt PõKas seatud kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala).  Lisa 1 lehekülg 11 peatüki 4.3 esimese lõigu viimane lause on jäänud poolikuks. Palume lauset parandada, kuna hetkel ei ole mõte arusaadav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Sandra Salom 625 6145 [email protected] Kadri Kask 625 6141 [email protected] Robert Kond 625 6208 [email protected] Eike Lepmets 625 6564 [email protected] 3 Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on Soil Monitoring and Resilience_COM_2023_416_final.pdf (europa.eu) 2 (2) 14 From: Ramon Nahkur Sent: Monday, July 24, 2023 1:40 PM To: '[email protected]' <[email protected]>; Irje Möldre <[email protected]> Subject: Energiamajanduse arengukava KSH programmi eelnõu Tere Täname, et saatsite meile seisukoha võtmiseks Energiamajanduse arengukava (ENMAK) 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu! ENMAK 2035 KSH programmi peatükis 5.2 käsitletakse mõju inimese tervisele järgmiselt: „Lähtuvalt KSH põhimõttest hinnatakse inimese tervisele avalduvat mõju läbi looduskeskkonnale avaldunud mõju. ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju. KSH käigus õhukvaliteedi muutuse kaudu inimese tervisele avalduvat positiivset mõju ei hinnata kuna see ei täida eesmärki ära hoida negatiivset mõju. Looduslik mitmekesisus (sh Natura 2000 alad) ja ringleva materjali määr on inimese tervisega pigem liiga kaudselt ja teoreetiliselt seotud ja seetõttu neid mõjusid inimese tervisele hindama ei hakata.“ Kas muudes valdkondades siiski mõju inimese tervisele KSHga hinnatakse? Seda võiks käsitleda nii KSH programmis kui ka KSH aruandes. Näiteks tuuleenergia juurutamine võib kaasa tuua mürakaebustega (sh ka varjutusega) seotud kaebused ja häirituse. See ei ole seotud looduskeskkonnaga ja seega ei saa hinnata inimese tervise mõju üksnes läbi looduskeskkonnale avaldunud mõju, nagu on KSH programmis märgitud. Samuti, kas ENMAK2035 lahendab ka tuumaenergia kasutuselevõtu küsimusi (millega kaasnevad ioniseeriva kiirguse riskid mh inimese tervisele) ? ENMAK 2035 KSH programmis on märgitud veel mõjutatavad keskkonnakomponendid: ENMAK 2035 elluviimiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad mõjutada kõiki keskkonnakomponente: kliima, välisõhk, vesi, maapõu, elusloodus. Ühes või teises aspektis võivad need komponendis eraldi ka inimese tervist mõjutada sõltumata keskkonnale avalduvast mõjust. Vabandame märkuste hilinemise tõttu. Lugupidamisega Ramon Nahkur nõunik | Rahvatervise osakond | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee 15 Saatja: Janne Teder <[email protected]> Saatmisaeg: esmaspäev, 17. juuli 2023 17:36 Adressaat: [email protected] Teema: FW: ENMAK 2035 KSH programmi asjaomastele asutustele Lugupeetud Rein Vaks, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Rait Pihelgase palvel (vt e-kiri allpool) edastan Teile ELVL- ile saadetud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ettepaneku ENMAK 2035 KSH programmi kohta. Lugupidamisega, Janne Teder Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti linnakeskkonna ja taristu kavandamise osakonna arengudokumentide koordinaator Tel. 640 4307 From: Janne Teder Sent: Monday, July 17, 2023 5:23 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Cc: Toomas Haidak <[email protected]>; Angelika Kallakmaa-Kapsta <Angelika.Kallakmaa- [email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Subject: FW: ENMAK 2035 KSH programmi asjaomastele asutustele Lugupeetud Kalle Toomet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (KEKO), tutvunud energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmiga, on seisukohal, et KSH programm vastab KeHJS nõuetele. KEKO-l on hetkel üks ettepanek KSH programmi täiendamiseks. MKM 15.06.2023 kirja nr 17-1/21-0395/3260-1 lisa 1 „Energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu“ punkti 5 Eeldatav kaasnev oluline mõju alapunktis 5.2 Mõju inimese tervisele (lk 25) on märgitud järgmist: „ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju. KSH käigus õhukvaliteedi muutuse kaudu inimese tervisele avalduvat positiivset mõju ei hinnata kuna see ei täida eesmärki ära hoida negatiivset mõju.“ Kuigi ENMAK 2035 jõustamisega eeldatavalt paraneb õhukvaliteet, mis vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju, teeb KEKO ettepaneku kaaluda muude võimalike negatiivsete mõjude ilmnemist inimese tervisele ning kaasata selleks ENMAK 2035 KSH protsessi Terviseamet. Lugupidamisega, Toomas Haidak Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja 16 Saatja: Pille Arjakas <[email protected]> Saatmisaeg: esmaspäev, 10. juuli 2023 13:12 Adressaat: Rein Vaks <[email protected]> Teema: RE: ENMAK KSH Tere Üldjuhul täielik ja täiuslik dokument (programm koos lisadega). Üks tähelepanek veel, võib-olla pole asjakohane. Ainult üks norimine: „gaasi, vesiniku ja elektritanklate taristu laiendamine“. Minu arusaamas oleks täpsem formuleering: “gaasi-, vesiniku – ja elektrikütuste tankimise taristu laiendamine“ , aga see pole ka otsatult tähtis. Vaimusilma ette kerkis kujutuspilt, kuidas lähen kahe kanistriga tanklasse ja palun ühte vesinikku ja teise elektrit. „Täis palun“. Jaksu ja energiat! Pille From: Pille Arjakas Sent: Monday, July 10, 2023 12:00 PM To: 'Irje Möldre' <[email protected]> Subject: ENMAK KSH Tere Sõbralikult juhin tähelepanu, et ENMAK KSH programmi lk 11 on lause lõpp lendu läinud: „Eesti 2035 on katusstrateegia teistele Eesti valdkonna strateegiatele. See käsitleb Eesti elu kõikide valdkondades ühes seatud eesmärkidega ja mõõdikutega. Paljudes alama astme strateegiates on eesmärkidena ma mõõdikutena“ Võib ka olla, et ma lihtsalt ei saa aru. Lugupidamisega Pille Arjakas koordinaator rohepöörde büroo strateegilise planeerimise teenistus Kaarli pst 1, Tallinn 11019 640 4797 513 2484 Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. 17 Hr Kristen Michal Teie 15.06.2023 nr 17-1/21-0395/3260-1 Kliimaministeerium [email protected] Meie 14.07.2023 nr 11-2/947-2 Tallinna Tehnikaülikooli ettepanekud energiamajanduse arengukava 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõule Lugupeetud hr Michal Täname, et olete aktiivselt tegelemas energiamajanduse arengukava (edaspidi ENMAK 2035) ajakohastamisega ning olete selle protsessi raames saatnud meile arvamuse avaldamiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. ENMAK 2035 saab olema oluline teekaart Eesti energiapoliitika suunamisel ja erinevate sekkumiste planeerimisel. Alljärgnevalt esitame tabeli, millesse oleme koondanud ülikooli kommentaarid ja ettepanekud keskkonamõju strateegilise programmi osas. Kommenteeritav lõik vastavas Ettepanek/kommentaar dokumendis (1) Lõik V. Lk. 7. Ptk 2. Lisa 1. Päike ja tuul on ka primaarenergia. Primaarenergia Energiamajanduse arengukava 2035 tarbimise vähendamine inimkonna kasvu kontekstis on keskkonnamõju strateegilise hindamise vastuolus loodusseadustega. Alameesmärgiks võiks olla programmi eelnõu. Juuni 2023 „tõhusam primaarenergia tarbimine ja sellega seotud keskkonnamõjude vähendamine“. Puudu on üks oluline alameesmärk, milleks on sotsiaalmajanduslik jätkusuutlikkus, milleta kaob ära suurem vajadus panustada ka energiajulgeolekusse. (2) Lk. 14. Ptk. 4.5.1. III lõik. Lisa 1. Väide „Iga püstitatud võimsus ei ole ohuks elurikkusele“ Energiamajanduse arengukava 2035 on väär. Iga püstitatud võimsus mõjutab elurikkust keskkonnamõju strateegilise hindamise negatiivselt. Küsimus on, milliseid liike need mõjutavad, programmi eelnõu. Juuni 2023 kui olulisel määral ja kas see mõju on tänaste teadmiste juures määratav. (3) Lk. 23. V lõik. Lisa 1. Energiamajanduse Väide „ENMAK 2035 stsenaariumite ellu viimiseks arengukava 2035 keskkonnamõju kasutatavad tehnoloogiad toovad endaga kaasa strateegilise hindamise programmi maavõttu (tuulikute, päikeseparkide jm alla jääv maa), eelnõu. Juuni 2023 mis võib, aga ei pruugi endaga kaasa tuua mõju liigilisele TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee 18  mitmekesisusele“ on väär. Mistahes tehnoloogia kasutamine toob endaga alati mõju looduskeskkonnale ja liigilisele mitmekesisusele, seades osa looma - ja taimeliike võrreldes teistega eelisolukorda. Sellekohaseid uurimistöid on kümneid. Pigem sõnastada „mõju looduskeskkonnale ja liigilisele koosseisule ebaselge“. (4) Lk. 25. Ptk. 5.3. III lõik. Lisa 1. Väide „ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele Energiamajanduse arengukava 2035 suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest programmi eelnõu. Juuni 2023 mõjude hindamise protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda ei mõjuta“ on väär. Taastuvenergiatehnoloogiate valmistamisega seotud ressursside kasutamisel ja utiliseerimisel on selge keskkonnamõju, mis avaldub kolmandates riikides, põhjustades seal keskkonna- ja tervisekahjusid inimestele, loomadele ja taimedele. Täiendada sõnastust „mõju looduskeskkonnale ja liigilisele koosseisule on keeruline hinnata kolmandate riikidega seotud andmete puudulikkuse tõttu.“ (5) Rida EJ3. Veerg „Tehnoloogiad“, Tabel 1) Tuumaelektrijaam ei ole juhitav ehk tasakaalustav 1. elektrijaam, vaid baaskoormusel töötav elektrijaam. Lisa 4. Hinnatavad energiamajanduse Ebaselged on kulutused, mis tuleb teha eesmärgid, poliitikainstrumendid, tuumaenergeetika kasutuselevõtuks, sh inseneride stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. puudus pidurdab kogu töötleva tööstuse arengut. Energiamajanduse arengukava aastani Samuti on ebaselged kulutused, mis on seotud 2035 mõju hindamiste kavandamise tulevaste keskkonnamõjudega, sh kütuse alusdokument. MKM. Mai 2023 utiliseerimisega. 2) Biotoodete tehase ülejääkidest elektrit tootvat jaama ei saa käsitleda juhitava võimsusena, sest selle töö sõltub olulisel määral tehase tootmistsüklist sisendressursi ja tõhusa koostootmise vaates. Lisaks kõigele on tegemist hüpoteetilise elektrijaamaga, mille rajamine sõltub konkurentsivõimelise hinnaga ressursi olemasolust ja investori huvist tehast rajada. 3) Puudu on julgeoleku vaates kiirelt reageerivad gaasil (LNG, CNG) töötavad elektrijaamad, mis on odavad ning suudavad elektrisüsteemi paindlikkuse ja julgeoleku tagada, kuna võimaldavad ka sünteesgaasi ja biogaasi kasutada. 4) Kaaluda võiks lisaks veel ühte võimalikku tulevikutehnoloogiat ehk kütuseelement-elektrijaama. (6) Rida EJ4. Veerg „Tehnoloogiad“, Tabel 1) Puudu energiasalvestus- ja IKT tehnoloogiad, mida 1. Lisa 4. Hinnatavad energiamajanduse tuleb elektrikvaliteedi ja paindlikkusteenuste eesmärgid, poliitikiinstrumendid, tagamiseks alajaamadesse ja elektrivõrku lisada. stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. Eelmainitud tehnoloogiaid võib nimetada Energiamajanduse arengukava aastani „Elektrivõrgus elektrikvaliteedi ja paindlikkuse tagamise 2035 mõju hindamiste kavandamise tehnoloogiad“. alusdokument. MKM. Mai 2023 (7) Rida EJ8, Tabel 3, Lisa 4. Maagaas soojuses 2030=2GWh – on väga väike number. Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, Kust see number on võetud? poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument. MKM. Mai 2023 19  (8) Tabel 3, Lisa 4. Koma näitab komakohta ja on ka tuhandete eraldamiseks, Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, näiteks 2050=2,355 km ja siis hiljem 0,9 TWh. Palun poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja korrastada dokumenti. seonduvad tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument. MKM. Mai 2023 (9) EJ13 (Õigusaktid) Tabel 3, Lisa 4. Taastuvenergia direktiiv, energiamajanduse korralduse Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, seadus ei ole otseselt seotud EJ13-ga. poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument. MKM. Mai 2023 (10) EJ14 (Õigusaktid) Tabel 3, Lisa 4. Siia saab lisada ka energiatõhususe direktiivi. Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikiinstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument. MKM. Mai 2023 (11) Investeeringud Investeeringute summa on väga suur, 53 miljardit kuni 2274 tootmistehnoloogiasse ja Investeeringud miljardit. Esitatud allikas on teised summad. Palun kaugküttetaristusse. Tabel 4, Lisa 4. korrigeerida või täpsustada. Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikiinstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument. MKM. Mai 2023 (12) Rida ET6. Tabel 6. Lisa 4. Hinnatavad Lingid ei tööta, jääb arusaamatuks, millisele algallikale energiamajanduse eesmärgid, tuginetakse. poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mõju hindamiste kavandamise alusdokument. MKM. Mai 2023 Soovime edukat ENMAK 2035 väljatöötamist ja tulevast rakendamist ning teadmistepõhist poliitikakujundamist Kliimaministeeriumis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lukk teadusprorektor Koopia: [email protected]; [email protected] Aleksander Vukkert 620 3628 [email protected] 20  Töö nr 22004434 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 Natura hindamise aruanne KSH LISA 2 Tartu 2024 Kaile Eschbaum | Natura hindamise ekspert Sisukord 1. NATURA HINDAMINE ....................................................................................................................... 1 1.1. Natura eelhindamine ................................................................................................................ 1 1.1.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega .......................................................... 1 1.1.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus ..................................................................................................................................... 2 1.1.3. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmärkidele.. 3 1.1.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldused.................................................................. 11 1.2. Natura asjakohane hindamine ................................................................................................ 11 1.2.1. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ning leevendavate meetmete kavandamine ................................................... 11 1.2.2. Natura asjakohase hindamise tulemused ..................................................................... 23 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 1 1. Natura hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“1 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"2. Strateegilise planeerimisdokumendi Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Natura hindamise läbiviimine kõrgema tasandi strateegiliste planeerimisdokumentide (sh valdkonna arengukavad) puhul aitab välja selgitada kavandatavate tegevuste potentsiaalsed mõjud ja minimeerida võimalike konfliktide riski Natura ala võrgustikule ja kaitse-eesmärkidele üksikprojektide tasandil. Üldiste strateegiliste arengudokumentide Natura hindamine toimub küll projekti tasandi Natura hindamisega samade protseduuri etappide ja sammude alusel. Natura hindamise läbiviimisel on arvestatud, et kõik hinnatavad ENMAK 2035 tegevused on kavandatud lähtudes arengukava eesmärkidest, mis omakorda lähtuvad Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele. ENMAK 2035 kõik tegevused on kavandatud lähtudes kliimaneutraalsuse eesmärgist, sh kavandatavad tegevused aitavad kaasa energiatõhususele ja energiasäästule, fossiilsete energiaallikate kasutamise ja KHG heite vähendamisele jm ning seeläbi esineb ENMAK 2035 rakendamisel kaudne positiivne mõju looduskeskkonnale ja seeläbi ka Natura 2000 võrgustikule. ENMAK 2035 rakendamine ei ole vastuolus loodusdirektiivi ega linnudirektiivi põhimõtetega. Järgnevalt viiakse ENMAK 2035 arengukavas kavandatud tegevustele läbi Natura eel- ja asjakohane hindamine. 1.1. Natura eelhindamine 1.1.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega ENMAK 2035 väljatöötamine ja rakendamine ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. 1 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 2 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 2 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 1.1.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus ENMAK 2035 koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas sisalduvad suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. ENMAK 2035 käsitleb täpsemalt järgmisi valdkondi: elektrivarustuse tagamine, gaasivarustuse tagamine ning kütte- ja jahutuse tagamine. Nimetatud valdkondade alamtegevused suunavad osadel juhtudel ka tegevusi, mis võivad olla seotud muutustega looduskeskkonnas ja edasistes etappides potentsiaalselt mõjutada Natura 2000 võrgustikku. Nimetatud valdkondadele viiakse läbi Natura eel- ja vajadusel ka asjakohane hindamine (ptk 1.1. ja 1.2). Lisaks käsitleb arengukava kavandatud alaeesmärkide ja poliitikainstrumentide täitmisel nn horisontaalseid tugiteemasid (õigusaktid, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, avaliku sektori eeskuju, rahvusvaheline koostöö, kriisideks valmisolek, digitaliseerimine ja andmehõive, kliimamõjude leevendamine, kliimakohanemine, kutseoskuste parandamine). Need regulatiivsete ja korralduslikud tegevused, mis seostu ka Natura 2000 võrgustiku ega selle võimaliku mõjutamisega. Seetõttu ei ole tugitegevusi asjakohane Natura hindamises käsitleda. Ülevaate kogu kavandatavast tegevusest annab ENMAK 2035 eelnõu3. ENMAK 2035 on üleriigiline valdkondlik arengukava, mille potentsiaalne võimalik mõjuala on kogu Eesti territoorium (sh mereala). Eesti Natura 2000 alade võrgustik on moodustatud 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüübi, 53 II lisasse kuuluva looma- ja taimeliigi ning 129 linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliigi ja rändlinnuliigi kaitseks. Eesti Natura 2000 võrgustikku kuulub 66 linnuala ja 541 loodusala kogupindalaga 14 859 km2. Eesti maismaast kuulub Natura 2000 võrgustikku 19,4% ning merealast 18,7%. Natura 2000 võrgustiku paiknemist illustreerib järgnev joonis. 3 Energiamajanduse arengukava aastani 2035. Hindamise aluseks oli eelnõu 21.03.2024 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 3 Joonis 1-1 Eesti Natura 2000 võrgustik Euroopa komisjonile viimasel aruandlusperioodil (2013–2018) esitatud andmetest selgub, et Eestis on soodsas seisundis elupaiku ca 57% (34 elupaika) ja ebasoodsas e ebapiisavas seisundis 37% (22 elupaika) ning 7% ehk neli elupaigatüüpi on ebasoodsas e halvas seisundis. Nendeks on vanad loodusmetsad (9010*), soo-lehtmetsad (9080*), puisniidud (6530*) ja liigirikkad madalsood (7230). Teadmata seisundis elupaigatüüpe Eestis ei ole. 4 Loodusdirektiivi liikidest on aastatel 2013–2018 Eestis hinnatud 56% (54 liiki) soodsas seisundis olevateks; ebasoodsas seisundis e ebapiisavas seisundis on 26% (25 liiki) ning ebasoodsas e halvas seisundis on 10% ehk 10 liiki. Lisaks on teadmata seisundiga liike 7% e 7 liiki. Linnudirektiivi kohta on aruandlusperioodil 2013–2018 esitatud aruandes5 pesitsevate liikide populatsioonide lühi- ja pikaajalised trendid. Lühiajaline arvukuse trend on langev 36% (79 liiki) ja pikaajaliselt 48% (104 liiki) linnuliikidest. Stabiilses seisundis on lühiajaliselt 45% (97 liiki) ja pikaajaliselt 21% (46 liiki) pesitsevate lindude populatsioonidest. Tõusva arvukusega linnuliikide populatsioone on lühiajaliselt hinnatud 15% (33 liiki) ja pikaajaliselt 27% e (58 liiki) pesitsevatest linnuliikidest. Lisaks on liike, kelle arvukus on kõikuv või teadmata. 1.1.3. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse- eesmärkidele ENMAK 2035-ga kavandatu osas viiakse esmalt käesolevas peatükis läbi Natura eelhindamine, mis tuvastab arengukavaga kavandatu ja Natura 2000 võrgustiku alade omavahelise seose ning 4 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/natura-2000 5 Article 12 National Summary Factsheet – Estonia. This factsheet provides statistics presenting the main results from the Member State Article 12 report from the reporting period 2013 – 2018 4 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne prognoosib kas ja milliste kavandatavate tegevuste (poliitikainstrumentide) puhul on tõenäoline arengukava rakendamisega kaasnevate ebasoodsate mõjude teke ning on vajalik liikuda edasi asjakohase hindamise etappi. Mõju prognoos on esitatud Tabel 1-1. ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 5 Tabel 1-1 ENMAK 2035+ mõjude prognoosimine (värviliselt markeeritud tegevused, mille puhul tuleb jätkata asjakohase hindamisega) Tegevus Natura eelhindamise Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine (poliitikainstrument) tulemus 3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE 3.1 Elektrienergia Tegevus on suunatud elektritarbimise Elektritarbimise juhtimisega kavandatakse regulatiivseid ja Ebasoodne mõju tarbimise juhtimise juhtimisele, mille eesmärk on korralduslikke tegevusi, mis ei too kaasa arendusi ega suuna Natura 2000 turule tuleku vähendada elektrihinda tarbijale; alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku aladele ja soodustamine suurendada varustuskindluse taset; võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkidega tegevusel seos puudub. nende kaitse- vähendada juhitavate võimsuste eesmärkidele on vajadust jne. Peamiselt hõlmab see välistatud. Asjakohase tegevustena vastava tururaamistiku hindamise läbiviimine loomist, tariifisüsteemide ja ei ole vajalik. sagedusturgude arendusi, paindlikkusteenuste osutamist. 3.2 Elektrienergia Põhitegevusteks turubarjääride Tegemist on valdavalt regulatiivsete ja korralduslike tegevustega (nt Mõju ei ole välistatud, salvestuse turule tuleku eemaldamine. Regulatiivsed salvestust soosivate sätete kohaldamine Eesti õigusesse, õigusaktide jätkata Natura soodustamine muudatused ja garantiimehhanismi muutmine, salvestuse mahtude mõõtmise reeglite sätestamine jm), asjakohase analüüs, aga ka salvestusseadmete millel puudub otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 hindamisega. rajamine. võrgustikuga. Tegevus suunab aga ka konkreetsete arenduste elluviimist, nt salvestusseadmete rajamist, millel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises. 3.3 Elektrisüsteemi Varustuskindluse normi täitmiseks Tegemist on valdavalt regulatiivsete ja korralduslike tegevustega (nt Mõju ei ole välistatud, toimimiseks vajalike vajalike tootmisvõimsuste tagamine, analüüsid, regulatsioonide loomised jm), millel puudub otsene seos jätkata Natura juhitavate võimsuste vajadusel võimsusmehhanismi (sh looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab aga asjakohase olemasolu tagamine strateegilise reservi) rakendamine ja ka varustuskindluse normi tagamist läbi konkreetsete arenduste: hindamisega. selleks vähempakkumise läbiviimine, tipukoormuste katmist nt läbi gaasi/vesiniku elektrijaamade; tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ja salvestusvõimsuste kasvatamist nt läbi tuumaenergia kasutuselevõtuga pumphüdroakumulatsioonijaamade, akuparkide rajamise või seonduva regulatsiooni loomine. tuumajaama rajamise. Rajataval taristul võib olla seos konkreetsete 6 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne Tegevus Natura eelhindamise Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine (poliitikainstrument) tulemus Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohase hindamises. 3.4 Ülekande- ja Võrgu 10-aastased arengukavad Kavandatavatel regulatiivsetel ja korralduslikel tegevustel (nt Mõju ei ole välistatud, jaotusvõrgu taristu jaotusvõrkude ja põhivõrgu poolt, võrgu võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, liitumistasudega seotud jätkata Natura arendamine arengukavades paindlikkuse kasutamine tegevused, loamenetlused jm) puudub otsene seos looduskeskkonna, asjakohase võrguinvesteeringute alternatiivina, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab muuhulgas ka hindamisega. võrgu arenduskohustuse laiendamine konkreetsete taristuobjektide kavandamist: Nt täiendavad merevõrgu hajatootmisega, fikseeritud liitumistasu välisühendused ESTLINK-3, ESTLAT-4; Eesti-Läti IV ühenduse e lahenduste analüüsimine, ülekandeliini rajamine jm. Rajataval taristul võib olla seos liitumisvõimsuste optimeerimine, konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik kasutajasõbralikumad liitumistaotlused, detailsem käsitlus Natura asjakohase hindamises. võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, hübriidohtudega toimetulek, merevõrgu arendus, EstLink 3, EstLat 4. 3.5 Elektri turukorralduse Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (jaeturgude Ebasoodne mõju arendamine ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi ühtlustamise vajadus ja sellega seonduvad analüüsid ning õigusruumi Natura 2000 loomise, liitumine Euroopa reservide loome; liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga jm), millel puudub võrgustiku aladele ja turgude platvormidega (MARI ja otsene seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus nende kaitse- Picasso) ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi eesmärkidele on looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- välistatud. Asjakohase eesmärkidega tegevusel seos puudub. hindamise läbiviimine ei ole vajalik. 3.6 Kütusevabade Menetlusprotsesside kiirendamine, Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi Mõju ei ole välistatud, energiaallikate osakaalu asukohtade kavandamine, (menetlusprotsesside kiirendamine, toetused, koostöö jm), millel jätkata Natura suurendamisega seotud vähempakkumised kuni 2025, avaliku puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus asjakohase tegevused sektori üleminek taastuvenergia suunab aga ka konkreetseid tegevusi nagu maismaa- ja hindamisega. suuremale kasutamisele, taastuvenergia meretuuleparkide ning kaasneva elektrivõrgu rajamine. Rajataval projektide jooksev progressi taristul võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse- kaardistamine ning järelhindamine. eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises. ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 7 Tegevus Natura eelhindamise Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine (poliitikainstrument) tulemus Päikeseenergia osas keskendub ENMAK hoonete potentsiaali kasutamisele, mis ei ole seotud Natura 2000 võrgustiku kaitse- eesmärkide mõjutamisega ning ei vaja täpsemat käsitlust Natura asjakohases hindamises. 3.7 Taastuvelektri Elektri müügilepingute sõlmimine, Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (õiguslik Ebasoodne mõju tootmise ja kasutusega elektritariifide erisused, hüvitused, raamistik, hüvitised, garantiid jm), millel puudub seos Natura 2000 seotud riskide garantiid, päritolutunnistused, koosluste looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa võrgustiku aladele ja maandamine ja taastuvelektri kombineeritud arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi nende kaitse- lahendused jms looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- eesmärkidele on eesmärkidega tegevusel seos puudub. välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. 3.8 Kogukonnaenergeetika platvormil Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (turuosaliste Ebasoodne mõju Kogukonnaenergeetika erinevate osapoolte tegevuste rollide täpsustamine (sh riigi sekkumised), vajaliku reeglistiku (sh KOV- Natura 2000 käivitamisele kaasa täpsustamine ga) ja juhendite loomine, aruandluse ja seire korraldamine), millel võrgustiku aladele ja aitamine puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus nende kaitse- ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi eesmärkidele on looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- välistatud. Asjakohase eesmärkidega tegevusel seos puudub. hindamise läbiviimine ei ole vajalik. 4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE 4.1 Gaasi turukorralduse Ühtne Soome-Balti hulgituru ja Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (gaasiturgude Ebasoodne mõju arendus tariifitsooni laienduse edasiarendus ja ühtsesse tariifitsooni haaramine, et tagada parem hind; bilansitsooni Natura 2000 jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse laiendamine), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustiku aladele ja õigusruumi ning gaasisüsteemi järk- võrgustikuga. Tegevus ei too kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, nende kaitse- järguline dekarboniseerimine. mis tekitaksid muutusi looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku eesmärkidele on alade ja kaitse-eesmärkidega tegevusel seos puudub. välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. 8 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne Tegevus Natura eelhindamise Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine (poliitikainstrument) tulemus 4.2 Gaasiinfrastruktuuri Kodumaine taastuvgaaside tootmine ja Tegevus suunab mh gaasivarustuse ja varu tagamisega seotud taristu Mõju ei ole välistatud, ja riikliku gaasivaru gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide arendamist. Taristu arendamisel võib olla seos konkreetsete Natura jätkata Natura olemasolu tagamine piisavus regioonis ja ujuvterminalide alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus asjakohase vastuvõtuvõimekuse tagamine Eestis, Natura asjakohases hindamises. hindamisega. tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine, gaasi strateegilise varu olemasolu, hübriidohtudega toimetulek. 4.3 Taastuvgaaside turule Gaasivõrgu dekarboniseerimine, sisend Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (hinnapoliitika, Mõju ei ole välistatud, tuleku soodustamine metaani heite tegevuskavasse, toetus, regulatsioonid, toetused, standardid jm), millel puudub seos jätkata Natura hinnapoliitika, regulatsioon, biometaani looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab asjakohase kvaliteedi standard, vesiniku teekaart ja kaudselt ka konkreetseid tegevusi nagu gaasivõrgu hindamisega. tegevuskava, õigusruumi kujundamine, dekarboniseerimisega seotud gaasiinfrastruktuuri arendamine; käimasolevate pilootide tulemuste vesinikutootmise käivitamine. Rajataval taristul võib olla seos alusel edasiste tegevuste kavandamine. konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises. 5. KÜTTE JA -JAHUTUSE TAGAMINE 5.1 Kaugkütte taristu Elektrist toodetud soojuse võrku Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi Mõju ei ole välistatud, arendamine toetamaks müümise võimalus, tiheasustuses (päritolutunnistuste süsteem, toetused, motiveerivad meetmed, jätkata Natura üleminekut kaugkütte eelisarendamine, nutikad madalatemperatuurilise kaugkütte kasutuselevõtt jm), millel puudub asjakohase süsinikneutraalsusele arvestid andmete kasutuseks võtmine seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Taristuobjektide hindamisega. keskses andmebaasis arendamisel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises. 5.2 Kaugküttes Reservkütuse kohustus, soojuspumpade Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi, millel puudub Ebasoodne mõju keskkonna- ja heitsoojuse kasutus kaugküttes, turukorraldus ja seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus ei too Natura 2000 kasutusele võtt pilootprojektid heitsoojuse kasutuseks, kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid muutusi võrgustiku aladele ja heitsoojuse kasutusele võtu nõuete looduskeskkonnas. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse- nende kaitse- täpsustamine palju energiat vajavatele eesmärkidega tegevusel seos puudub. eesmärkidele on ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 9 Tegevus Natura eelhindamise Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine (poliitikainstrument) tulemus info- ja kommunikatsioonisüsteemi välistatud. Asjakohase lahendustele. hindamise läbiviimine ei ole vajalik. 5.3 Katlamajade (sh Moderniseerimine, sh pilootprojektide Kavandatakse tegevusi küttevõrkude energiatõhususe Mõju ei ole välistatud, koostootmisjaamade) käivitamine, kütuseelementide jm suurendamiseks; renoveerimist; soojustorustike ehitamist jm. jätkata Natura ning kaugküttevõrkude kasutuselevõtt. Kaugküte on seotud valdavalt tiheasustusealadega ja enamasti ei neil asjakohase energiatõhususe piirkondadel puudub ruumiline seos Natura 2000 võrgustikuga. hindamisega. suurendamine (s.h Küttetaristu renoveerimine ja/või rajamise puhul ei saa Natura alade üleminek mõjualasse jäämist välistada juhul, kui tegevus toimub Natura alal või madalatemperatuurilisele selle vahetus läheduses. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases soojuskandjale) hindamises. 5.4 Fossiilkütuste Regulatsioonide ja maksude Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (nt Ebasoodne mõju asendamine täiendamine, kliimaseadus täpsustab seadusloome, aktsiisi- ja maksumäärad jm), millel puudub seos Natura Natura 2000 taastuvenergiaga fossiilkütustest väljumise tähtajad. 2000 võrgustiku alade ja nende kaitse-eesmärkidega. Tegevus ei too võrgustiku aladele ja Maagaasil täna aktsiis sõltub kaasa arendusi ega suuna alamtegevusi, mis tekitaksid võimalikke nende kaitse- aktsiisimäärade jm maksumuudatustest. ebasoodsaid muutusi looduskeskkonnale ja sellega seoses ka Natura eesmärkidele on aladele. välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. 5.5 Soojussalvestite Regulatsiooni täiendamine, vajadusel Kavandatakse regulatiivseid ja korralduslikke tegevusi (nt toetused Ebasoodne mõju rajamine toetuse kavandamine. jm), millel puudub seos looduskeskkonna, sh Natura 2000 Natura 2000 võrgustikuga. Soojussalvestite rajamine on seotud valdavalt võrgustiku aladele ja tiheasustusaladega ja puudub ruumiline seos Natura 2000 nende kaitse- võrgustikuga. Natura 2000 võrgustiku alade ja kaitse-eesmärkidega eesmärkidele on tegevusel seos puudub. välistatud. Asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. 5.6 Kaugjahutuse Jahutus büroohoonetes, väiksema CO2 Kavandatavatel regulatiivsetel ja korralduslikel tegevustel (nt Mõju ei ole välistatud, arendamine jalajäljega jahutusainete kasutusele arengukavadesse jahutuse integreerimine jm) puudub otsene seos jätkata Natura võtt, jahutuse integreerimine looduskeskkonna, sh Natura 2000 võrgustikuga. Tegevus suunab aga 10 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne Tegevus Natura eelhindamise Tegevuse lühikirjeldus Mõju prognoosimine (poliitikainstrument) tulemus soojusmajanduse arengukavadesse, ka konkreetsete kaugjahutustorustike kavandamist linnades, mis asjakohase pilootprojektid. baseeruvad jõgede/merevee kasutamisel. Rajataval taristul ja hindamisega. looduslike veekogude vee kasutamisel võib olla seos konkreetsete Natura alade või nende kaitse-eesmärkidega. Vajalik detailsem käsitlus Natura asjakohases hindamises. ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 11 1.1.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldused Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et ENMAK 2035 rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine arengukavas kavandatud paljude regulatiivsete ja korralduslike tegevuste (poliitikainstrumentide) puhul. Need poliitikainstrumendid ei kavanda ega suuna alamtegevusi, mis võiksid kaasa tuua muutusi looduskeskkonnas, sh Natura aladel või nende mõjualas. Täpsemalt, 17-st arengukavas kavandatud tegevusest 8 puhul (vt Tabel 1-1 tegevused, mis ei ole värviliselt markeeritud) on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele välistatud ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et ENMAK 2035 rakendamisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustikule arengukavas kavandatud 9 tegevuse e poliitikainstrumendi puhul. Täpsemalt, need tegevused suunavad järgmistes etappides planeeringute ja projektidega tegevusi (erineva energiataristu rajamine), mille puhul ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist ja jätkata tuleb Natura asjakohase ehk täishindamisega, mis viiakse vastavalt strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmele läbi järgnevalt. 1.2. Natura asjakohane hindamine 1.2.1. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ning leevendavate meetmete kavandamine ENMAK 2035 on kõrgeim valdkondlik arengukava, mis ei oma ruumilist väljundit, vaid dokument suunab energiamajanduse arenguvisioone, eesmärke ja tegevusi kõige üldisemal tasemel. Sellest täpsusastmest lähtub ka Natura hindamine ja seetõttu ei ole antud hinnanguid konkreetsete Natura alade kohta ega kaardistada tundlikke alasid vms, vaid kaardistatud on riskid konkreetsete ENMAKis suunatud tegevuste mõjude tekke osas. Lähtudes eelhindamise tulemustest on asjakohases hindamises käsitlemist vajavad erinevad energiataristu osad (elektri tootmise, salvestamise, transportimisega seotud taristu; gaasi-, kaugkütte- ja jahutustaristu jm), mille kavandamist ENMAK kaudselt läbi järgmiste etappide (planeeringud ja projektid) suunab. Nende tegevuste osas on välja toodud võimalikud riskid ja konfliktid ning antud soovitused, mida arvesse võtta järgmistes arendustegevuste etappides, et vältida või minimeerida võimaliku mõju teket Natura 2000 võrgustikule. Natura asjakohane hindamine on läbi viidud järgnevas tabelis. ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 13 Tabel 1-2 ENMAK 2035 mõjude hindamine Natura 2000 võrgustikule6 Natura asjakohase Tegevus (poliitika- Tegevuse hindamise järeldus Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas instrument) lühikirjeldus7 (eeldusel, et rakendatakse meetmeid) 3. ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE 3.2 Elektrienergia Tegevus suunab mh ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse ENMAK 2035 osas salvestuse turule konkreetsete eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate meetmete rakendamise tuleku arenduste alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: kavandatavate vajadus puudub. soodustamine elluviimist, nt salvestusseadmete rajamise, nt pumphüdroelektrijaamade (PHEJ), aga ka akuparkide, salvestusseadmete mahtsoojussalvestid jm seotud planeeringute/projektide raames. Kavandatavale Paldiski PHEJ-le on Võimaliku ebasoodsa mõju rajamist. hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH) läbi viidud ja lähedal asuvatele Natura 2000 ilmnemise tõenäosust võrgustiku aladele (Pakri linnu- ja loodusala) mõju ei tuvastatud.8 ENMAKi suunatavate Salvestusseadmete mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub seadmete asukohaga või vahetu alamtegevuste lähedusega. (salvestusseadmed nagu PHEJ; akupargid vm) puhul Peamised riskid ja leevendamise meetmed: on võimalik ära hoida või - Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) minimeerida järgmistes rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura etappides (planeerimine, 2000 võrgustiku (mõju)alasid. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede. projekt) läbi asukohavaliku, - Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse keskkonnaaspektide ning levila mõjutamine. Mõjusid saab vältida ja minimeerida kavandades seadmed arvestamise ning vajadusel asukohtadesse, kus häiriva mõju aspektid ei ulatu Natura 2000 aladeni või ei ohusta meetmete rakendamisega. sidususteid alade vahel. Vajadusel saab lisaks rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood, kalade kudeaeg), müra vähendavad ehitustehnilised lahendused jm. - Veeressursi kasutus, veerežiimi ja kvaliteedi (hapniku- ja heljumisisaldus jm) muutused PHEJ- de puhul, kui kasutakse vett Natura aladega seotud veekogudes või alade lähedal. Võimalik ära hoida planeerimisel Natura aladest ja nende mõjualast välja. Võimalik kasutada lisaks 6 Numeratsioon tabelis vastab ENMAK 2035 aruande numeratsioonile 7 Tabelis on toodud Natura asjakohase hindamise kontekstis asjakohaste tegevuste kirjeldused ENMAK 2035 aruandest (siin tabelis ei kajastu ENMAK 2035 tegevused, mille puhul Natura eelhindamine mõju välistas) 8 Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH). Skepast&Puhkim, 2018 14 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne Natura asjakohase Tegevus (poliitika- Tegevuse hindamise järeldus Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas instrument) lühikirjeldus7 (eeldusel, et rakendatakse meetmeid) tehnilisi meetmeid projekti koostamisel (nt kasutatud vee veekogusse tagasi suunamisel vee aereerimine jms). Salvestusseadmete vajadus ei ole massiline ning võimalike seadmete tüübid (nt akupargid, PHEJ-d) ning sellest tulenevalt on ka mõjud erinevad ning asukohapõhised ja tuleb täpsustada edasistes etappides. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks mõju vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Salvestusseadmed kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või ka võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid. 3.3 Elektrisüsteemi Tegevus suunab mh ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse ENMAK 2035 osas toimimiseks varustuskindluse eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate meetmete rakendamise vajalike juhitavate normi tagamist läbi alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: kavandatavate vajadus puudub. võimsuste konkreetsete elektrijaamade rajamise planeeringute/projektide raames. Kavandatavale Paldiski PHEJ-le on Võimaliku ebasoodsa mõju olemasolu arenduste: hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH) läbi viidud ja lähedal asuvatele Natura 2000 ilmnemise tõenäosust tagamine tipukoormuste võrgustiku aladele (Pakri linnu- ja loodusala) mõju ei tuvastatud.9 Eestis tegeletakse tuumajaama ENMAKi suunatavate katmist läbi rajamise eeltöödega, nt on mh keskkonnakaitseliste kriteeriumite alusel läbi viidud esialgne alamtegevuste (gaasi/ gaasi/vesiniku potentsiaalselt sobivate piirkondade uuring, kus nt olid välistavateks kriteeriumiteks Natura 2000 vesiniku elektrijaamad; elektrijaamade aladel olevad elupaigatüübid ja kaitsealused liigid.10 salvestusseadmed nagu rajamise; PHEJ; akupargid vm) puhul Elektrijaamade või salvestusseadmete mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub seadmete salvestusvõimsuste on võimalik ära hoida või asukohaga või vahetu lähedusega. kasvatamist nt läbi minimeerida järgmistes PHEJ-de, Peamised riskid ja leevendamise meetmed: etappides (planeerimine, akuparkide või - Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) projekt) läbi asukohavaliku, tuumajaama rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura keskkonnaaspektide rajamise. 2000 võrgustiku (mõju)alasid. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede. arvestamise ning vajadusel - Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse meetmete rakendamisega. ning levila mõjutamine. Mõjusid saab vältida ja minimeerida kavandades seadmed 9 Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH). Skepast&Puhkim, 2018 10 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 15 Natura asjakohase Tegevus (poliitika- Tegevuse hindamise järeldus Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas instrument) lühikirjeldus7 (eeldusel, et rakendatakse meetmeid) asukohtadesse, kus häiriva mõju aspektid ei ulatu Natura 2000 aladeni või ei ohusta sidususteid alade vahel. Vajadusel saab lisaks rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood, kalade kudeaeg), müra vähendavad ehitustehnilised lahendused jm. - Veeressursi kasutus, veerežiimi ja kvaliteedi (hapniku- ja heljumisisaldus jm) muutused PHEJ- de puhul, kui kasutakse vett Natura aladega seotud veekogudes või alade lähedal. Võimalik ära hoida planeerimisel Natura aladest ja nende mõjualast välja. Võimalik kasutada lisaks tehnilisi meetmeid projekti koostamisel (nt kasutatud vee veekogusse tagasi suunamisel vee aereerimine). Hüdroelektrijaamade rajamist looduslikele jõgedele, mis võiksid muuta veerežiimi ja kalade rändevõimalusi (sh Natura jõgedel) ENMAK 2035 ei kavanda. Tuumajaama puhul jahutusvee tarve ja soojuse eraldumine tuumareaktori jahutamisel. Erilist tähelepanu on vaja pöörata jahutusvee keemilistele ja füüsilistele omadustele ning suubla vee-elustikule, s.h Natura võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Konkreetsed meetmed töötatakse välja projekti raames. - Heited õhku. Nt tuumajaama puhul radioaktiivsed ja mitteradioaktiivsed õhu-heited. Konkreetsed meetmed töötatakse välja projekti raames. Juhitavate võimsustega elektrijaamade vajadus ei ole massiline ning võimalike seadmete tüübid ning sellest tulenevalt on ka mõjud erinevad ning asukohapõhised ja tuleb täpsustada edasistes etappides. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Juhitavad elektritootmised kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustikku või ka võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid. 3.4 Ülekande- ja Tegevus suunab mh ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse ENMAK 2035 osas jaotusvõrgu taristu konkreetsete eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate meetmete rakendamise arendamine taristuobjektide alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: kavandatavate vajadus puudub. kavandamist: Nt salvestusseadmete rajamise, nt merekaablite (ESTLINK3, ESTLAT-4) ja maismaa elektriliinide (kolmas Võimaliku ebasoodsa mõju täiendavad Eesti-Läti 330 kV õhuliin Tallinna ja Riia vahel) jm seotud planeeringute/projektide raames. ilmnemise tõenäosust merevõrgu ENMAKi suunatavate 16 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne Natura asjakohase Tegevus (poliitika- Tegevuse hindamise järeldus Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas instrument) lühikirjeldus7 (eeldusel, et rakendatakse meetmeid) välisühendused Kaablite mõju on lokaalne ja piirdub kaabli asukohaga või vahetu lähedusega ning on peamine alamtegevuste ESTLINK3, ESTLAT- ehitusaegselt. Õhuliinide mõjuala võib olla suurem seoses mõjuga linnustikule ja nahkhiirtele. (elektrikaablid ja õhuliinid) 4; Eesti-Läti IV Peamised riskid ja leevendamise meetmed: puhul on võimalik ära hoida ühenduse e või minimeerida järgmistes ülekandeliini - Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) etappides (planeerimine, rajamine jm. rajatavate objektide (kaablid, õhuliinid) tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega projekt) läbi asukohavaliku, väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid, Natura aladele vaid siis, kui ei ole konflikti kaitse- keskkonnaaspektide eesmärkidega. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede. arvestamise ning vajadusel - Elupaikade killustamine, mida eeskätt elektri õhuliinid lindudele võivad tekitada, kui need meetmete rakendamisega. paigaldatakse olulistele lennuteedele (nt toitumisala ja pesa vahele). - Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse ning levila mõjutamine. Häiriva mõju aspektid on peamised ehitusaegselt ja vajadusel saab rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood või rändeaeg) jm. - Õhuliinide puhul mõjud lindudele ning võimalik, et ka nahkhiirtele (kokkupõrked, hukkumine). Oluline on mitte kavandada õhuliine Natura alade kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide rände- ja sidususkoridoridele või muudele regulaarsetele lennuteedele (nt pesa ja toitumisala vahel). Vajadusel leevendada nt liinide märgistamisega, asendada maakaabelliiniga vm. Teadaolevalt on lindude kokkupõrgete negatiivne mõju ilmnenud Väikese väina tammil asuval kõrgepingeliinil (asub Väinamere linnualal) ning kavandamisel on selle asendamine merekaabliga (eeldatavalt 2024 sügiseks), et mõjusid lindudele ära hoida. - Vee kvaliteedi (heljumisisaldus jm) mõjutamine merekaablite rajamise puhul, mis mõjutab elupaiku ja tingimusi vee-elustiku jaoks. Tegemist on siiski lühiajalise ehitusaegse mõjuga, mida saab vajadusel leevendada asukohavalikuga (kavandatakse eemale tundlikest Natura väärtustest) või ehitustööde ajastamisega (väljapoole kalade kudeaega) jne. Konkreetsed meetmed töötatakse vajadusel välja projekti raames. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks elektritaristu asukohavalik. Taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või Natura aladele vaid sellisel juhul kui on kindlaks tehtud konflikti puudumine kaitse- ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 17 Natura asjakohase Tegevus (poliitika- Tegevuse hindamise järeldus Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas instrument) lühikirjeldus7 (eeldusel, et rakendatakse meetmeid) eesmärkidega. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid. Juhul kui mitmed energia ülekande taristu objektid (eeskätt elektri õhuliinid) kavandatakse ühte piirkonda (nt elektri õhuliinid lindude regulaarsetele lennuteedele linnuala ümber) ei saa teoreetiliselt välistada kumulatiivsete mõjude teket. Need selgitatakse edasistes etappides konkreetsete projektide puhul ning vajadusel leevendatakse. Elektri ülekandetaristu planeerimise ja projektide puhul Natura mõjude hindamisel on abistavaks materjaliks Euroopa Komisjoni juhendmaterjalid, mh „Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation“11. 3.6 Kütusevabade Tegevus suunab mh ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse ENMAK 2035 osas energiaallikate konkreetseid eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate meetmete rakendamise osakaalu tegevusi nagu alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides: mere- ja vajadus puudub. suurendamisega maismaa- ja maismaatuuleparkide; päikesejaamade ning kaasneva taristu planeeringud ja projektid. Koostatud on seotud tegevused meretuuleparkide Eesti mereala planeering12, mis ühe valdkonnana käsitles ka tuuleenergeetikat ja planeeris Võimaliku ebasoodsa ning kaasneva tuuleenergeetika kavandamiseks sobilikud merealad. Viimased kujunesid arvestades mh erinevaid mõju ilmnemise tõenäosust elektrivõrgu elustikurühmi ja kaitstava looduse väärtusi, sealjuures ka Natura 2000 võrgustiku alasid ja nende ENMAKi suunatavate rajamine, samuti kaitse-eesmärke (tuulenergeetika aladele viidi läbi Natura hindamine). Maismaa osas puudub taoline alamtegevuste (tuulepargid, päikese- üleriigiline tuulenergeetika kavandamise visioon ja kava. Tuuleparkide arendamine käib peamiselt läbi päiksejaamad ja kaasnev elektrijaamad eri- ja üldplaneeringute, kus Natura aladele neid ei kavandata. Arvestades, et tuulikud on väga taristu) puhul on võimalik massiivsed ja liikuvad tehislikud objektid, siis tuleb ka väljapoole Natura alasid kavandatavate ära hoida või minimeerida tuuleparkide puhul arvestada võimalike mõjudega Natura alade kaitse-eesmärkidele. järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi Päikese-elektrijaamade puhul on mõju lokaalsem ja piirdub pargi asukohaga või vahetu lähedusega. asukohavaliku, Peamised riskid ja leevendamise meetmed: keskkonnaaspektide - Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) arvestamise ning vajadusel rajatavate objektide (tuulikud, päikesejaamad) tõttu. Võimalik ära hoida objektide meetmete rakendamisega. kavandamisega väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid, mida senise praktika kohaselt tuuleparkide planeerimisel ka järgitakse. Natura aladele on võimalik rajada päikesejaamu, 11 Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. European Commission, 2018 12 Eesti mereala planeering, 2021 18 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne Natura asjakohase Tegevus (poliitika- Tegevuse hindamise järeldus Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas instrument) lühikirjeldus7 (eeldusel, et rakendatakse meetmeid) elektriliine ja -kaableid vaid siis, kui ei ole konflikti kaitse-eesmärkidega. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede. - Elupaikade killustamine, mida eeskätt tuulepargid/elektri õhuliinid lindudele võivad tekitada, kui need paigaldatakse olulistele lennuteedele (nt tuulikud linnuliikide toitumisala ja pesa vahele). - Häirimine (müra, vibratsioon jm) ja sellega seotud liikide peletamine ning asustustiheduse ning levila mõjutamine. Häiriva mõju aspektid on peamised ehitusaegselt ja vajadusel saab rakendada häirimist vähendavaid meetmeid nagu ehitustööde ajastamine väljapoole tundlikku perioodi (nt lindude pesitsusperiood või rändeaeg) jm. - Tuulikute/elektri õhuliinide puhul on võimalik lindude (ja nahkhiirte) hukkumine ja vigastused. Oluline on mitte kavandada tuulikuid/õhuliine Natura alade kaitse-eesmärkideks olevate linnuliikide rände- ja sidususkoridoridele või muudele regulaarsetele lennuteedele (nt pesa ja toitumisala vahel). Vajadusel leevendada nt liinide märgistamisega, asendada maakaabelliiniga vm. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks tuuleparkide/päiksejaamade ja kaasneva taristu asukohavalik. Objektid kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või Natura aladele vaid sellisel juhul kui on kindlaks tehtud konflikti puudumine kaitse-eesmärkidega. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid. Juhul kui mitmed suured tuuleenergeetika projektid (eeskätt oluline maismaatuuleparkide planeerimisel, kuna merealal on kumulatiivsust arvestatud juba mereala planeeringu raames) kavandatakse ühte piirkonda ei saa teoreetiliselt välistada kumulatiivsete mõjude teket. Need selgitatakse edasistes etappides (eriplaneering, üldplaneering) vajadusel leevendatakse, s.t valitakse asukohad ja mahud, mille puhul kumulatiivne mõju ei osutu oluliseks. Tuuleenergeetika planeerimise ja projektide puhul Natura mõjude hindamisel on abistavaks materjaliks Euroopa Komisjoni juhendmaterjalid, mh „Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation“13. 13 European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union, 2020 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 19 Natura asjakohase Tegevus (poliitika- Tegevuse hindamise järeldus Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas instrument) lühikirjeldus7 (eeldusel, et rakendatakse meetmeid) 4. GAASIVARUSTUSE TAGAMINE 4.2 Tegevus suunab mh ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse ENMAK 2035 osas Gaasiinfrastruktuuri gaasivarustuse ja eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate meetmete rakendamise ja riikliku gaasivaru varu tagamisega alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete vajadus puudub. olemasolu seotud taristu taristuprojektide raames. Gaasitaristu mõju on eeldatavalt enamasti lokaalne ja piirdub selle Võimaliku ebasoodsa mõju tagamine arendamist. asukohaga või vahetu lähedusega. ilmnemise tõenäosust Peamised riskid ja leevendamise meetmed: ENMAKi suunatavate - Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) alamtegevuste (gaasitaristu) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura puhul on võimalik ära hoida 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei või minimeerida järgmistes saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede. etappides (planeerimine, projekt) läbi asukohavaliku, Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende keskkonnaaspektide mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju arvestamise ning vajadusel vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Gaasitaristu kavandada eelistatult väljapoole Natura meetmete rakendamisega. 2000 võrgustiku alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid. 4.3 Taastuvgaaside Tegevus suunab ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse ENMAK 2035 osas turule tuleku kaudselt ka eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate meetmete rakendamise soodustamine konkreetseid alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete vajadus puudub. tegevusi nagu taristuprojektide raames. Taastuvgaasi tootmise ja taristu rajamise mõju on eeldatavalt enamasti gaasivõrgu lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega ning eeldatavasti ei ole neil seoseid Natura Võimaliku ebasoodsa dekarboniseerimise aladega. mõju ilmnemise tõenäosust ga seotud Peamised riskid ja leevendamise meetmed: ENMAKi suunatavate gaasiinfrastruktuuri alamtegevuste (taastuvgaasi arendamine; - Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) tootmine ja taristu vesinikutootmise rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura rajamine) puhul on võimalik käivitamine. 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei ära hoida või minimeerida saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede. järgmistes etappides (planeerimine, projekt) läbi 20 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne Natura asjakohase Tegevus (poliitika- Tegevuse hindamise järeldus Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas instrument) lühikirjeldus7 (eeldusel, et rakendatakse meetmeid) Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende asukohavaliku, mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju keskkonnaaspektide vältimise meetmeks seadmete asukohavalik. Taastuvgaaside tootmine ja taristu kavandada eelistatult arvestamise ning vajadusel väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja meetmete rakendamisega. kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid. 5. KÜTTE JA -JAHUTUSE TAGAMINE 5.1 Kaugkütte Tegevus suunab mh ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse ENMAK 2035 osas taristu arendamine kaugkütte eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate meetmete rakendamise toetamaks taristuobjektide alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete vajadus puudub. üleminekut süsinik- arendamist. taristuprojektide raames. Kaugkütte arendamise (kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine jm) neutraalsusele mõju on lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega. Kuna kaugküte on valdavalt Võimaliku ebasoodsa seotud tiheasustusaladega, kus enamasti Natura võrgustiku alad puuduvad, siis puudub ka mõju. mõju ilmnemise tõenäosust Üksikutel juhtudel on aga Natura alasid ka tiheasustusaladel võimaliku kaugkütte arenduse ENMAKi suunatavate piirkonnas, mis tõttu tuleb arvestada võimalike riskidega ja vajadusel mõju leevendada: alamtegevuste - Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) (kaugküttetorustiku rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura rajamine/renoveerimine) 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei puhul on võimalik ära hoida saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede. või minimeerida järgmistes etappides (planeerimine, Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende projekt) läbi asukohavaliku, mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju keskkonnaaspektide vältimise meetmeks taristuobjektide (nt kaugküttetorustiku) asukohavalik. Taristu kavandada arvestamise ning vajadusel eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku ning valida asukohad, kus taristu rajamise ja meetmete rakendamisega. kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid. 5.3 Katlamajade Tegevus suunab mh ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse ENMAK 2035 osas (sh koos- kaugküttetaristu eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate meetmete rakendamise tootmisjaamade) alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete vajadus puudub. ning taristuprojektide raames. Kaugkütte arendamise (katlamajade, kaugküttetaristu renoveerimine/ ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 21 Natura asjakohase Tegevus (poliitika- Tegevuse hindamise järeldus Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas instrument) lühikirjeldus7 (eeldusel, et rakendatakse meetmeid) kaugküttevõrkude renoveerimist rajamine jm) mõju on lokaalne ja piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega. Kuna kaugküte on Võimaliku ebasoodsa energiatõhususe ja/või rajamist. valdavalt seotud tiheasustusaladega, kus enamasti Natura võrgustiku alad puuduvad, siis puudub ka mõju ilmnemise tõenäosust suurendamine (s.h mõju. Üksikutel juhtudel on aga Natura alasid ka tiheasustusaladel võimaliku kaugkütte arenduse ENMAKi suunatavate üleminek madala- piirkonnas, mis tõttu tuleb arvestada võimalike riskidega ja vajadusel mõju leevendada: alamtegevuste temperatuurilisele - Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) (kaugküttetorustiku soojuskandjale) rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide kavandamisega väljapoole Natura rajamine/renoveerimine) 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja liikide elupaigad ei puhul on võimalik ära hoida saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv meede. või minimeerida järgmistes Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende etappides (planeerimine, mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju projekt) läbi asukohavaliku, vältimise meetmeks taristuobjektide (nt katlamajade, kaugküttetorustiku) asukohavalik. Taristu keskkonnaaspektide kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku ning valida asukohad, kus taristu rajamise ja arvestamise ning vajadusel kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu meetmete rakendamisega. rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid. 5.6 Kaugjahutuse Tegevus suunab mh ENMAK 2035 rakendamisel otsene mõju puudub, läbi energiasäästu, - tõhususe ja kliimaneutraalsuse ENMAK 2035 osas arendamine konkreetsete eesmärkide poole liikumise on tegemist kaudse positiivse mõjuga. Konkreetsete ENMAKi suunatavate meetmete rakendamise kaugjahutustorustik alamtegevuste osas on võimalik mõju täpsustada ja leevendada järgmistes etappides e konkreetsete vajadus puudub. e kavandamist taristuprojektide raames. Kaugjahutuse arendamise (kaugjahutustorustik jm) mõju on lokaalne ja linnades, mis piirdub selle asukohaga või vahetu lähedusega. Lisaks on võimalikud mõjud läbi looduslike veekogude Võimaliku ebasoodsa baseeruvad veekasutuse juhul kui need kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Kuna kaugjahutus on valdavalt seotud mõju ilmnemise tõenäosust jõgede/merevee tiheasustusaladega, kus enamasti Natura võrgustiku alad puuduvad, siis puudub eeldatavalt enamasti ENMAKi suunatavate kasutamisel. ka mõju. Üksikutel juhtudel on aga Natura alasid ka tiheasustusaladel võimaliku kaugjahutuse alamtegevuste arenduse piirkonnas, mis tõttu tuleb arvestada võimalike riskidega ja vajadusel mõju leevendada: (kaugjahutustorustiku - Otsesed füüsilised mõjud (elupaigatüüpide või liikide elupaikade kadu või kahjustamine) rajamine) puhul on võimalik rajatavate objektide tõttu. Võimalik ära hoida objektide (jahutustorustik) kavandamisega ära hoida või minimeerida väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid või ka Natura alade piires selliselt, et elupaigad ja järgmistes etappides liikide elupaigad ei saaks kahjustada. Asukohavalik on peamine ja hästi toimiv mõju vältiv (planeerimine, projekt) läbi meede. asukohavaliku, keskkonnaaspektide - Veeressursi kasutus ja sellega seotud veetemperatuuri tõus, kui kasutatakse Natura arvestamise ning vajadusel võrgustikku haaratud veekogusid. Veetemperatuuri tõus muudab tingimusi Natura ala meetmete rakendamisega. 22 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne Natura asjakohase Tegevus (poliitika- Tegevuse hindamise järeldus Hinnang mõjule ja ettepankud mõju vältimise/leevendamise osas instrument) lühikirjeldus7 (eeldusel, et rakendatakse meetmeid) kaitse-eesmärkide jaoks. Konkreetsed meetmed vee temperatuuri muutuse minimeerimiseks töötatakse vajadusel välja projekti raames. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide (kaugjahutustorustik) asukohavalik. Taristu kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku ning valida asukohad, kus taristu rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Natura alade piires taristu rajamine on võimalik, kui ebasoodsad mõjud (nt veetemperatuuri muutusstest tulenevad) konkreetse Natura ala kaitse-eesmärkidele välistatakse. Vajadusel saab mõjude minimeerimiseks rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid. ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne 23 1.2.2. Natura asjakohase hindamise tulemused ENMAK 2035 Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et arengukava rakendamisel ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustikule arengukavas kavandatud 9 tegevuse ehk täpsemalt nende suunatavate alamtegevuste puhul ja jätkata tuli Natura asjakohase ehk täishindamisega. Asjakohane hindamine viidi üheksale kavandatavale tegevusele läbi vastavalt strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmele (vt tabel 1.2). Natura asjakohase hindamise läbinud üheksa ENMAKis kavandatud tegevust olid järgmised: ▪ elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine (võimalikud järgmistes etappides kavandatavad objektid on nt pumphüdroelektrijaamad (PHEJ), akupargid, mahtsoojussalvestid jm); ▪ elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine (nt gaasi/vesiniku elektrijaamad; PHEJ-d, akupargid, tuumajaam jm); ▪ ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine (nt elektri merekaablid, maismaa õhuliinid jm); ▪ ▪ kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt tuulepargid, päikseelektrijaamad jm); ▪ gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine (nt gaasitaristu, torustikud jm); ▪ taastuvgaaside turule tuleku soodustamine (nt gaasitaristu arendamine, vesinikujaamad jm); ▪ kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinik-neutraalsusele (nt kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine); ▪ katlamajade (sh koos-tootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamine (nt katlamajad, kaugküttetaristu jm); ▪ kaugjahutuse arendamine (nt kaugjahutustorustik jm). Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kava sisu. Arengukava rakendamine toob kaasa kaudse positiivse mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise. ENMAKis kirjeldatud ja Natura asjakohase hindamise läbinud 9 tegevust on aga sellised, mis suunavad alamtegevusi, mille väljundiks on järgmistes etappides konkreetsed energiataristu projektid (erinevad elektri tootmise, salvestamise ja transportimisega seotud taristu; kütte- ja jahutustaristu jne). Nende üheksa alamtegevuse puhul on vajalik mõju täpsustamine järgmistes etappides e kavandatavate taristuobjektide rajamise planeeringute/projektide raames ning vastavalt vajadusele võimalik ka mõjude leevendamine. Meetmed mõju vältimiseks või minimeerimiseks ENMAK 2035 rakendamisel järgmistes etappides on järgmised: ▪ ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest tulenevalt tuleb arengukava elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. ▪ Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri transpordi taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja jahutusseadmed jne) rajamine Natura 2000 aladele 24 ENMAK 2035 Natura hindamise aruanne ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või ka võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni. Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude (nt elupaikade kadu ja kahjustamine) minimeerimiseks ka muude mõjude nagu häirimine, elupaikade killustamine, heitmete jm mõjude leevendamiseks. ▪ Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada lisaks projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (nt ajastada ehitustegevusi väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele; tehnoloogia valikul eelistada konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (nt Natura linnualadel eelistada maakaablit õhuliinile jne)). ▪ Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides arvestada parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega14,15,16,17 jne. Toodud meetmete rakendamine tagab kõikide Natura võrgustiku alade terviklikkuse säilimise ning seega puudub ENMAK 2035 arengukava rakendamisel ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele. Käesoleva Natura hindamise järeldus koos meetmetega tuleb integreerida energiamajanduse arengukava 2035 dokumenti. 14 Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation. European Commission, 2018 15 European Commission, Directorate-General for Environment, Guidance document on wind energy developments and EU nature legislation. Publications Office of the European Union, 2020. 16 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 17 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.  LISA 4 MÕJUDE KIRJELDAMISEKS KASUTATUD NÄITAJAD JA NENDE ALLIKAD Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) 1 PEENOSAKESTE HEIDE Kui palju heitgaase põhjustab põlevkivist elektritootmine täna aastas? Alljärgnevas tabelis on arvestatud on järgnevate elektrijaamade keskkonnakaitselubades toodud heitkogustega: • Balti elektrijaam keskkonnakaitseluba nr L.KKL.IV-137279 • Auvere elektrijaam keskkonnakaitseluba nr KKL/324417 • Eesti elektrijaam keskkonnakaitseluba nr L.KKL.IV-172516 Lubatud CAS nr Nimetus Aastas Mõõtühik heitkogus 05.09.7446 Vääveldioksiid 26807,18 t 04.06.7783 Vesiniksulfiid 0,006 t 10102-44- Lämmastikdioksiid t 0 13867,06 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) mg 882,352 1633419 124-38-9 Süsinikdioksiid t 0 124-38-9- Süsinikdioksiid biomassist t bio 900201,9 1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) 91,903 mg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 1302,263 mg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 5132,235 mg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 3921,279 mg 50-32-8 Benso(a)püreen kg 29574,83 630-08-0 Süsinikmonooksiid t 12573,83 Plii ja anorgaanilised ühendid, 7439-92-1 kg ümberarvutatuna pliiks 3385,973 Mangaan ja ühendid, 7439-96-5 kg ümberarvutatuna mangaaniks 299,564 Elavhõbe ja ühendid, 7439-97-6 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 634,769 3. aprill 2024 1 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) Lubatud CAS nr Nimetus Aastas Mõõtühik heitkogus Nikkel ja lahustavad ühendid, 7440-02-0 kg ümberarvutatuna nikliks 2318,419 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 7440-38-2 kg ümberarvutatuna arseeniks 3103,387 Kaadmium ja anorgaanilised 7440-43-9 ühendid, ümberarvutatuna kg kaadmiumiks 388,104 Kroomi (VI) ühendid, 7440-47-3 kg ümberarvutatuna kroomiks 2914,231 Vask ja anorgaanilised ühendid, 7440-50-8 kg ümberarvutatuna vaseks 3505,539 Vanaadium ja ühendid, 7440-62-2 kg ümberarvutatuna vanaadiumiks 136,665 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 7440-66-6 kg tsingiks 18192,82 7647-01-0 Vesinikkloriid 957,033 t 7664-39-3 Vesinikfluoriid 0,047 t 7664-41-7 Ammoniaak 199,037 t Seleen ja anorgaanilised ühendid, 7782-49-2 kg ümberarvutatuna seleeniks 8592,649 Aromaatse Aromaatsed süsivesinikud t d 0 Mittemetaansed lenduvad NMVOC t orgaanilised ühendid 665,37 PCDD/PCD Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid mg F ja dibensofuraanid 419,117 PCDD/PCD Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid mg F ja dibensofuraanid 419,117 PM10 Peened osakesed (PM10) t 1598,529 3. aprill 2024 2 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) Lubatud CAS nr Nimetus Aastas Mõõtühik heitkogus PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) t 855,971 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed t 2934,319 3. aprill 2024 3 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) 2 PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE Mõõdik: Aasta jooksul kaevandatud põlevkivi kogus 2021: 9208,8 tuhat tonni Andmed pärit tõenäoliselt statistika andmebaasist: KK91: KODUMAISE TOORME KASUTUS TOORME LIIGI JÄRGI 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 põlevki 15 027 14 959 14 908 12 691 15 632 15 944 12 127 9 194 9 208 10 707 vi* ,7 ,2 ,4 ,4 ,7 ,0 ,6 ,7 ,8 ,5 Mõõtühik: tuhat tonni 2000.-2021. aasta andmed on korrigeeritud 21.12.2023. ..Põlevkivi* Sisaldab tööstusliku toorainena kasutatud põlevkivi. Viimase 10 aasta põlevkivi aastane kogus elektri tootmiseks? Ülevaate saab Statistikaameti andmebaasist: KE033: ELEKTRIJAAMADE TOODANG JA ENERGIA TOOTMISEKS TARBITUD KÜTUS Väljavõtte saab eraldi teha põlevkivi kohta, aga nimekirjas on ka nt põlevkivikütteõli, põlevkivigaas. Samuti on võimalik eraldi soojus ja elektrienergia toomise andmeid saada. Lisan siia joonise, kus pigem rohkem andmeid ja numbrite lugemine keeruline, aga annab kiire ülevaate. Excelisse saab väljavõtte ise teha. 3. aprill 2024 4 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) 3 JÄÄTMETEKE Mis on tuuliku, päikesepaneeli, aku eluiga? Tuuliku eluiga on erinevate allikate1, 2, 3, 4, 5, 6 andmetel 20-35 aastat, tuuliku labade eluiga on valdavalt hinnatud kuni 20 aastat. Päikesepaneelide elueaks peetakse7, 8,9, 10, 11 25-30 aastat. Energiasalvestite (akude) eluiga oleneb kasutatavast tehnoloogiast ja jääb vahemikku 10-20 aastat12, 13, 14, 15, 16, 17. 1 https://polendmaatuulepark.ee/korduvad-kusimused/ 2 https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia/ 3 https://energy5.com/analyzing-the-lifespan-and-replacement-costs-of-wind-turbines 4 https://www.researchgate.net/publication/376289267_Durability_and_Damage_Tolerance_Analysis_App roaches_for_Wind_Turbine_Blade_Trailing_Edge_Life_Prediction_A_Technical_Review 5 https://www.researchgate.net/publication/376737719_Life_cycle_cost_analysis_of_a_floating_wind_farm _in_the_Norwegian_Sea 6 https://ny1.com/nyc/all-boroughs/weather/2022/08/15/what-happens-to-end-of-life-windmill- blades- 7 https://sunly.ee/et/mis-saab-kui-paikesepaneelide-eluiga-on-labi/ 8 https://roofit.solar/et/paikesepaneelide-eluiga-turvalisus/ 9 https://paikesevagi.ee/paikesepaneelide-eluiga/ 10 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0301421520307734 11 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0307904X24000568 12 https://energiapada.ee/wp-content/uploads/2022/09/TAICO-48V-200Ah-LiFePo4-Battery.pdf 13 https://www.windandsun.co.uk/cdn/shop/files/Rolls-Battery-Renewable- Energy.pdf?v=18022276053925781738 14 https://www.sunrun.com/go-solar-center/solar-articles/what-is-the-life-expectancy-of-a-solar- battery 15 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0959652623026902 16 (PDF) A Comprehensive Review on Energy Storage Systems: Types, Comparison, Current Scenario, Applications, Barriers, and Potential Solutions, Policies, and Future Prospects (researchgate.net) 17 Energy storage systems: a review - ScienceDirect 3. aprill 2024 5 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) Andmekillud • Põlevkivitööstuse jäätmete alla arvestame järgnevad jäätmeliigid18: 1) mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed (jäätmekood 01 01 02); 2) fenoole sisaldavad vesipõhised jäätmed (fenoolvesi) (05 06 96*); 3) põlevkivi poolkoks (05 06 97*); 4) põlevkivi pigijäätmed („fuussid“) (05 06 98*); 5) põlevkivikoldetuhk (10 01 97*); 6) põlevkivilendtuhk (10 01 98*). • KAUR ülevaade jäätmetekkest on vabalt kättesaadav perioodi 2020-2022 kohta: https://tableau.envir.ee/views/Avalikud_pringud_2020- 2022/Riigitasand?%3Aembed=y&%3Aiid=4&%3AisGuestRedirectFromVizporta l=y • Riigi jäätmekavas toodud ülevaade perioodi 2014-2020 kohta. 18 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021- 12/j%C3%A4%C3%A4tmed/J%C3%A4%C3%A4tmek%C3%A4itluse%20trendid%202014-2018.pdf 3. aprill 2024 6 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) 4 HAPPEVIHMAD Hindamiseks vajalikud andmed: SO2, NOx, heite vähenemine. Kas Energiatalgud.ee kodulehel või kuskil EKUK aruandes on prognoositud mingite tulevikustsenaariumite heitkoguste vähenemist? „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030“ ajakohastamine19 Eestil on kohustus vähendada teatud õhusaasteainete (sh NOx ja SO2) koguseid aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega Vähendamise Vähendamise Vähendamise Saasteaine eesmärk 2020, % eesmärk 2025, % eesmärk 2023, % NOx 18 24 30 SO2 32 50 68 BAU - baasstsenaarium ÕVP - lisameetmetega stsenaarium 19 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise- programm 3. aprill 2024 7 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) NB! Prognoosid on tehtud teatud eeldustega Eraldi on toodud ka andmed energeetika valdkonna kohta. 3. aprill 2024 8 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) 3. aprill 2024 9 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) 5 TEHNOLOOGIAD 5.1 Tuulepargid Mis on praeguste tuuleparkide maavõtt ühe megavati püstitatud võimsuse kohta? Tuuleparkide üldpindala arvestades on see 30,94 MW/km2; 0,032 km2/MW Kui arvestada üksiku tuuliku alust pinda on see 520,80 MW/km2; 0,002 km2/MW Erinevad andmekillud: • 2022. aasta seisuga on paigaldatud tuulest elektrit tootvaid võimsuseid 310 MW ja päikesest tootvaid 607 MW20. • Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ülevaade installeeritud tuuleenergiast Eestis: https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia-eestis/ • Ülevaade tuuleparkide paiknemisest kaardi kujul (KAUR 2023 Tuuleenergeetika hetkeseis)21: https://tableau.envir.ee/views/Tuuleparkidemonitooring/Olemasolevadjalisand uvadplaneeringud?%3Aembed=y&%3AisGuestRedirectFromVizportal=y#2 • https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-planeeritav-vs-hinnanguline- voimsus-eestis • https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/tuuleparkide-arenduste-ulevaade-naitab- et-2030-aastaks-suudavad-maismaa-tuulepargid-toota-kogu-eestis- vajamineva-elektrienergia/ • Capacity density, CD, is a leading metric for evaluating land area requirements. In theory, it is a simply defined metric that describes the amount of land area that is needed to support a megawatt of installed capacity. It is computed as follows: CD=C/A where C is the installed capacity in megawatts and A is the land area in square kilometers. Its units are MW km−2. Typically, the land area quantity, A, that is used to inform capacity density is inclusive of all lands contained within the outermost bounds of a wind plant, which we refer to throughout this paper as the 'footprint.'22 20 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia 21 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-planeeritav-vs-hinnanguline-voimsus-eestis 22 https://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/ac5f2c 3. aprill 2024 10 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) • https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/analuusid-ja- uuringud?view_instance=0&current_page=1#taastuvenergia • Erinevate uuringute põhjal vajab tuuleenergeetikas uks installitud MW umbes 200–5000 m2 maad. Ühe turbiini maavajadus on umbes 1600 m2.23 23 Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamat. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn), 2020 3. aprill 2024 11 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) Installeeritud Võimsus Tootja Tuulikute Tuulikute Asukoht Kogu Ligikaudne elektrituulikud MW arv tootja tuulepargi üksiku tuuliku maahõive, maahõive, km2 km2 Läätsa tuulepark 3 Telewind AS 6 Siemens XY: 0,241 0,002 6448474.95, 395339.42 Nasva tuulepark 1,6 Baltic Wind 2 Vestas XY: 0,024 0,002 Energy OÜ (1,2 6454547.13, võrku) 404167.40 Türju tuulikud 0,3 Rotorline OÜ 3 XY: 0,040 0,002 6428986.22, 383132.59 Nasva tuulik I 2,3 Baltic 1 Siemens XY: 0,004 0,004 Workboats AS 6454106.05, 405535.04 Aseriaru tuulepark 24 Enefit Green AS 8 Winwind XY: 1,205 0,007 6593977.25, 660028.59 3. aprill 2024 12 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) Installeeritud Võimsus Tootja Tuulikute Tuulikute Asukoht Kogu Ligikaudne elektrituulikud MW arv tootja tuulepargi üksiku tuuliku maahõive, maahõive, km2 km2 Paldiski tuulepark 45 Enefit Green AS 18 GE Energy XY: 1,895 0,006 6581285.64, 504754.61 Nasva tuulik II 3,6 Baltic 1 Siemens XY: 0,001 0,001 Workboats AS 6453632.51, 405707.87 Salme II tuulepark 3 Eleon AS 1 Eleon XY: 0,006 0,006 6449032.14, 395005.28 Torgu 0,66 Meritreid OÜ 1 Vestas XY: 0,004 0,004 tuulegeneraator24 6422897.66, 386484.74 24 https://et.wikipedia.org/wiki/Torgu_tuulepark - Vastavalt Vikipeedia artiklile on esialgu olnud alal kolm tuulikut, millest kaks liikvideeriti ja rajati asemel üks. Vastavalt Maa-ameti ortofotole ja kaldaerofotodele on ajavahemikul 2017-2023 rajatud juurde veel kaks tuulikut, mille tehniliste parameetrite infot ei õnnestunud leida. Seega käsitletud siin tabelis vaid ühte (kõige põhjapoolsemat) 2015. aastal rajatud generaatorit. 3. aprill 2024 13 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) Installeeritud Võimsus Tootja Tuulikute Tuulikute Asukoht Kogu Ligikaudne elektrituulikud MW arv tootja tuulepargi üksiku tuuliku maahõive, maahõive, km2 km2 Tooma II tuulepark 7,05 Enefit Green AS 3 Enercon XY: 0,037 0,006 6497657.09, 474155.65 Purtse 21 Enefit Green AS 5 Vestas XY: 0,467 0,005 6587984.14, 667170.19 Saarde 39 Utilitas Wind 9 Vestas XY: 0,940 0,005 OÜ 6446988.34, 567529.99 KOKKU 150,51 4,864 0,05 3. aprill 2024 14 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) 5.2 Päiksepargid Mis on praeguste päikeseparkide maavõtt ühe megavati püstitatud võimsuse kohta? See on 28,18 MW/km2; 0,04 km2/MW Enefit – maapealse päikesepargi rajamiseks vajaliku maa-ala pindala25 • Eestis oli 2022. aasta alguseks ligi 10 000 päikeseenergia väiketootjat ja ligi 500 megavatti väikeseid päikeseelektrijaamasid. Installeeritud päikeseenergia võimsus on kasvanud 128 megavatilt (1. jaanuar 2020) 335 megavatile (oktoober 2021).26 25 https://www.energia.ee/ari/taastuvenergia/paikesepaneelid?solar-service=solar-power 26 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/paikeseenergia 3. aprill 2024 15 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) Installeeritud päikesepargid Võimsus Arendaja Asukoht Päiksepargi maahõive27, km2 Paldiski päiksepark28 989 kW Enefit Green AS XY: 6580201.80, 504619.60 0,180 Kasepargi29 712,8 kW Sunly AS XY: 6513234.13, 630533.29 0,012 Aidu29 1166,4 kW Sunly AS XY: 6511817.19, 627003.76 0,021 Vahi29 1166,4 kW Sunly AS XY: 6478444.80, 658726.08 0,021 Aasanurme29 66 kW Sunly AS XY: 6494158.28, 686121.93 0,003 Ruusa päiksepark30 10,5 MW Kaamos Energy XY: 6438137.70, 694318.54 0,260 Rääma päiksepark 4 x 990kW Pärnu Päikesepargid XY: 6474190.99, 530783.78 0,174 Kärdla31 1,10 MW XY: 6540393.05, 428898.01 0,026 27 Pindala määramisel on lähtutud ETAK õuemaa kihist (302), millel on toodud päikseparkide alad, va Ruusa päiksepark 28 https://www.energia.ee/paldiskituur/?language=et 29 Sunly koduleht 30 https://majandus.postimees.ee/7843941/ruusal-alustas-tood-louna-eesti-uks-suuremaid-paikeseparke 31 https://solar4you.ee/reference/kardla-900-kw-3/ 3. aprill 2024 16 Uuringu nimetus (soovi korral pealkirja alla iseloomustav foto või pilt) Installeeritud päikesepargid Võimsus Arendaja Asukoht Päiksepargi maahõive27, km2 Aruküla32 400 kW Estiko Energia XY: 6580474.94, 561859.57 0,015 KOKKU 32 https://sonumitooja.ee/aru%C2%ADkul%C2%ADla-tuleb-pai%C2%ADke%C2%ADsee%C2%ADlekt%C2%ADri%C2%ADjaam/ 3. aprill 2024 17 Purtse tuulepark Saarde tuulepark – koosneb kolmest lahustükist Tooma II tuulepark Torgu tuulegeneraator Türju Salme II Läätsa Nasva II Nasva I Nasva Aseriaru tuulepark Paldiski tuulepark