Taotlusele arvamuse küsimine

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal 28. märts 2024 Tallinn (täiendatud 16.04.2024) Deep Wind Offshore AS Øvregata 124 5527 HAUGESUND Norra 28. märts 2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal See taotlus on vastus 30.01.2024 teatele hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest seoses UAB "IGNITIS RENEWABLES" 13.11.2023 esitatud hoonestusloa taotlusega meretuulepargi rajamiseks Saare 2.2 alal, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on avaldanud oma veebilehel (aadress: Riigimaale hoonestusõiguse seadmise teated | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee)) Deep Wind Offshore AS (edaspidi Deep Wind Offshore, taotleja või ettevõte), esitab käesolevaga TTJAle konkureeriva taotluse (edaspidi taotlus) hoonestusloa saamiseks ehitusseadustiku (EhS) § 1133 kohaselt ja kooskõlas EhS § 1139 lõikes 2 esitatud nõuetega, et koormata avalik veekogu käesolevas taotluses kirjeldatud meretuulepargiga ja seotud rajatistega, mis ehitatakse ligikaudu 88,45 km2 suurusele Saare 2.2 alale, mis on osa Eesti mereala planeeringu1 (edaspidi MTP) tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks alaks määratletud piirkonnast nr 2 (edaspidi Saare 2.2 ala). Taotlus vastab kehtivale õigusraamistikule ja annab põhjaliku selgituse EhS § 1139 lõikes 2 esitatud kriteeriumide täitmise kohta. Taotleja kavatseb olla projekti käitaja selle arendus-, ehitus- ja käitamisetapis. Taotleja ootab taotlusele positiivset otsust. Vajaduse korral esitab ettevõte meeleldi lisateavet taotleja, kavandatava lahenduse või muude käesoleva taotluse elementide kohta. Lugupidamisega Hans Petter Dahl Øvrevik juhatuse liige 1 Kättesaadav planeeringu portaalis: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf (viimati vaadatud 20.03.2024) Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Sisukord Mõisted ja lühendid ..............................................................................................................3 1. Taotluse esitamise õiguslik alus ja viis.................................................................5 2. Taotleja ....................................................................................................................5 2.1. Taotleja nimi, asukoht ja kontaktandmed ..................................................................5 2.2. Taotleja majandustegevuse sisu, kompetentsid ja majandusvõimekus .....................6 3. Projekti kontseptsioon ja peamised tehnilised aspektid .....................................6 3.1. Projekti kontseptsioon ...............................................................................................6 3.2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus .................9 3.3. Elektrijaama potentsiaalne võimsus ........................................................................10 3.4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala ..........................................11 3.5. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus .................................................................12 3.6. Kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste asukohaplaan .........14 4. Muud projekti jaoks olulised tehnilised andmed ................................................17 4.1. Kaalutavad aluskonstruktsioonid.............................................................................17 4.2. Vesiniku tootmise ja transportimise võimalused ......................................................19 4.3. Perspektiivne vesiviljeluse pilootprojekt ..................................................................20 5. Projekti ajakava.....................................................................................................20 5.1. Hoonestusloa taotletav kestus ................................................................................20 5.2. Projekti etapid ja peamised eeldused......................................................................21 6. Projekti kooskõla MTP, õigusaktide ja arengudokumentidega .........................22 6.1. Kooskõla MTPga ....................................................................................................22 6.1.1. Projekti kooskõla MTP eesmärkidega .....................................................................22 6.1.2. Projekti vastavus MTPs sätestatud keskkonna- ja sotsiaalsetele tingimustele ........22 6.1.3. Projekti vastavus muudele MTPs toodud suunistele ja tingimustele ........................23 6.2. Projekti vastavus peamistele õigusaktidele ja arengudokumentidele ......................24 7. Keskkonnamõju ....................................................................................................26 7.1. Sissejuhatus ...........................................................................................................26 7.2. Ehitusetapp.............................................................................................................27 7.3. Käitamisetapp .........................................................................................................27 7.4. Ehitise veekogust eelmaldamise etapp ...................................................................28 7.5. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha ...................................................................................28 8. Sotsiaalne mõju ....................................................................................................30 8.1. Sissejuhatus ...........................................................................................................30 8.2. Energiajulgeolek .....................................................................................................30 1 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal 8.3. Sotsiaalne heakskiit ................................................................................................31 8.4. Kohalike kogukondade kaasamine .........................................................................31 8.5. Sotsiaalsete aspektide kokkuvõte ...........................................................................32 9. Teave finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist .................................32 10. Lisad ......................................................................................................................33 2 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Mõisted ja lühendid Nimetus Selgitus/kirjeldus AIS Automaatne identifitseerimissüsteem AI TI – tehisintellekt Capex Investeeringukulud ehk projekti ehitusetapiga seotud kulud CfD Hinnavaheleping COD Tuulepargi majandamise alguskuupäev CTV Tööperelaev Devex Arenduskulud ehk projekti arendusetapiga seotud kulud ehitusloa saamiseks Laenuteeninduse kattekordaja – näitab rahavoogu, mis on kättesaadav jooksvate DSCR võlakohustuste tasumiseks EBIDTA EBITDA – kasum enne intresside, maksude, kulumi ja amortisatsiooni mahaarvamist EIA KMH – keskkonnamõju hindamine EEZ Majandusvöönd EPCI Projekteerimine, hankimine, ehitamine ja paigaldamine ESG Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisega seotud teemad EYA Energiatõhususe hinnang FEED Põhiprojekt FID Lõplik investeerimisotsus FIDIC Fédération Internationale Des Ingénieurs-Conseils – lepingu tüüp ft Jalg, 1 jalg = 0,3048 m FTE Täistööajale taandatud GDP SKT – sisemajanduse kogutoodang GIS GIS – geoinfosüsteem HVAC Kõrgepinge vahelduvvool HVDC Kõrgepinge alalisvool HSE Tervishoid, ohutus, keskkond IRR Sisemine tulumäär LC Kohalik sisend LCOE Energia tasandatud kulu LCOH Vesiniku tasandatud kulu LH2 Veeldatud vesinik MSP MTP – mereala planeering OEM Originaalseadmete tootja Tegevuskulud – projekti käitamisetapiga seotud kulud kuni ehitise veekogust eemaldamise Opex alguseni 3 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Nimetus Selgitus/kirjeldus OSS Avamere alajaam P2G Elektri jõul gaasi tootmine P2G2P Elektri jõul toodetud gaasist elektri tootmine R&D Uurimis- ja arendustegevus Repowering Vanemate elektrijaamade asendamine uute elektrijaamadega ROV Kaugjuhitav seade SEA KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine SES Hõljuk SPV Projekti elluviimiseks loodav äriühing SOV Tuulepargi teeninduslaev T&I Transport ja paigaldus TRL Tehnoloogilise valmiduse tase TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet UN ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon UXO Tuvastamata lõhkekehade uurimine WTG Tuulik 4 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal 1. Taotluse esitamise õiguslik alus ja viis See taotlus on vastus 30.01.2024 teatele hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest seoses UAB "IGNITIS RENEWABLES" 13.11.2023 esitatud hoonestusloa taotlusega meretuulepargi rajamiseks Saare 2.2 alal, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on avaldanud oma veebilehel (aadress: Riigimaale hoonestusõiguse seadmise teated | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee)) EhS § 1131 lõike 1 kohaselt on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole kaldaga püsivalt ühendatud. Kuna meretuulepark ei ole kaldaga püsivalt ühendatud, tuleb avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga taotleda hoonestusluba. EhS § 1133 lõike 1 kohaselt esitatakse hoonestusloa taotlus pädevale asutusele, milleks on TTJA. See taotlus saadetakse TTJA e-posti aadressile: [email protected]. Taotluse ülesehitus kajastab täielikult EhS § 1133 lõikes 2 ja § 1139 lõikes 2 sätestatud ning 2023. aasta detsembris TTJA avaldatud juhendis „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine (versioon 3)" esitatud nõudeid. Taotlus põhineb selle esitamise ajal teadaolevatel andmetel; tuulepargi täpsed seadmed, nende mõõtmed, ühendamisviis jne määratakse kindlaks projekti arendamise käigus arvestades keskkonna- ja muude uuringute, KMH tulemusi ning projekti projekteerimise etapi ajaks välja töötatud ja olemasolevat tehnoloogiat. 2. Taotleja 2.1. Taotleja nimi, asukoht ja kontaktandmed Taotluse esitaja on Norras registreeritud ettevõte Deep Wind Offshore AS, registrikoodiga: 925 544 590, aadressil Øvregata 124, 5527 HAUGESUND, Norra, mille eesmärk on põhikirja kohaselt avamere tuuleenergeetika projektidesse investeerimine ja nende arendamine, sealhulgas osalus teistes sarnase eesmärgiga ettevõtetes. Taotleja kontaktandmed seoses käesoleva taotlusega on järgmised: Nimi: Hans Petter Dahl Øvrevik e-post: [email protected] Taotleja kinnitab, et Norra äriregistrile esitatud ja käesolevale taotlusele lisatud teave, sh teave taotleja aktsionäride ja tegelike kasusaajate kohta on täielik ja täpne. Norra äriregistri väljavõte ingliskeelne tõlge Deep Offshore Wind AS kohta on esitatud taotluse lisas 1. Andmed taotleja tegelike kasusaajate kohta on nähtavad lisast 22. 2 Selgitame, et Norra ametiasutused alles töötavad välja infotehnoloogilist lahendust, mis võimaldab tegelike kasusaajate registreerimist, mistõttu taotleja ei saa esitada eraldi registriväljavõtet tegelike kasusaajate kohta. Norra õiguse kohaselt peavad Norra ettevõtted ise pidama loetelu oma tegelike kasusaajate kohta, see on esitatud lisas 2. 5 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal 2.2. Taotleja majandustegevuse sisu, kompetentsid ja majandusvõimekus Deep Wind Offshore on rahvusvaheline avamere tuuleenergia arendaja, kellel on projekte Norras, Rootsis ja Lõuna-Koreas, riikides, kus on tohutud tuulevarud ja kus avamere tuuleenergia on valitsuse poolt tugevalt toetatud. Ettevõte eesmärk on ehitada 2032. aastaks avamere tuuleparke mahuga 10 GW, kusjuures 2 GW on ainuüksi Lõuna-Koreas arendamisel. Deep Wind Offshore asutati Norras 2021. aasta jaanuaris ja ta on sellest ajast alates kiiresti kasvanud mitmes riigis ning on teinud koostööd suurte energiaettevõtetega, nagu EDF Renewables ja bp. Deep Wind Offshore'i missioon on anda kohalikele kogukondadele võimalus kasutada avameretuult. Deep Wind Offshore'il on 50 töötajat, kellest 30 asub Haugesundis, Norras. Deep Wind Offshore töötab paindlikult mitmesuguste projektide kallal üle kogu maailma. Taotlejat toetavad tööstusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted laevatööstuse sektorist ja kommunaalteenuste sektorist. Äriühingu omanikeks on Knutsen OAS, Haugaland Kraft, Sunnhordland Kraftlag ja Octopus Energy. Detailsem teave taotleja, tema majandustegevuse, kompetentside, pädevuste, kogemuste, osaluse struktuuri ja majandusvõimekuse kohta on esitatud taotluse lisas 3, mis on selles sisalduva teabe tundlikkuse tõttu märgitud asutusesiseseks kasutamiseks. 3. Projekti kontseptsioon ja peamised tehnilised aspektid 3.1. Projekti kontseptsioon See taotlus on seotud Saare 2.2 alale (joonis 1 allpool) kavandatava projektiga, mis hõlmab ligikaudu 88,45 km2, millest 77,04 km2 on plaanis kasutada avamere tuulepargi arendamiseks koguvõimsusega kuni 840 MW ja mis koosneb kuni 56 tuulikust ning perspektiivse vesiniku tootmise ja uuendusliku vesiviljeluse pilootprojektiga, millel on täiemahuline äriline potentsiaal. Kontseptsiooni seisukohalt on projekti peamine eesmärk arendada tõhusa rohelise energia allikana laiaulatuslikku fikseeritud vundamendiga avamere tuuleparki, mis on võimeline konkureerima rahvusvahelistel energiaturgudel. Ärilisest vaatenurgast on projekti põhieesmärgid järgmised: a. töötada välja kulutõhus fikseeritud vundamendiga tuuleenergeetika lahendus Läänemere tingimustes (jääkoormus, geotehnilised aspektid jne), et toota taastuvenergiat ja/või vesinikku või muid alternatiivkütuseid, mille tasandatud kulu (LCOE) vastab majanduslikus mõttes mõistlikule energiatootmisele ja tarnimisele selles piirkonnas ja rahvusvahelistel turgudel; b. rajada alusinvesteeringute suunamiseks kohaliku tarneahela loomisse ja lõppkokkuvõttes luua töökindel kohalik tarneahel ärilisel tasandil. Projekti elluviimisel peetakse silmas tõhusat ruumikasutust koos vesiviljeluse või muude lahenduste juurutamisega, tagades seejuures kõrgeimatele standarditele vastava tööohutuse ja keskkonnakaitse. 6 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Joonis 1. Saare 2.2 ala asukoht Allikas: taotleja, avalikult kättesaadava teabe alusel Tehnilisest vaatest on projekti põhielemendid järgmised: 1. Lähtemudel – fikseeritud vundamendiga meretuulepark, mis liidetakse Eesti põhivõrguga ja mis koosneb järgmisest: a. 33 kuni 56 tuulikut koguvõimsusega 840 MW, millele võidakse sõltuvalt lõplikust valitud tehnoloogiast ja projekti konfiguratsioonist paigaldada rajatised vesiniku tootmiseks, säilitamiseks ja edastamiseks; b. Kuni 2 avamere alajaama (kõrgepinge vahelduvvool või kõrgepinge alalisvool sõltuvalt valitud energiaekspordi lahendusest), mille peamine ülesanne on koguda tuulikute juures toodetud elektrit, suurendada pinget ja võimaldada elektri ülekannet maismaale või edastada elektrit vesinikutankla(te)sse vesiniku tootmiseks või otse ekspordiks. Eelduslikult saab avamere alajaamadele lisada uurimis- ja mõõtmisseadmed, mis toetavad teadus- ja arendustegevust Eestis; c. Pargisisene elektrivõrk (pargisisesed kaablid), mis ühendavad üksikuid tuulikuid nende kõrval asuvate tuulikute või avamere alajaama(de)ga; d. Kuni 3 energia ärajuhtimise kaablit, mis kulgevad avamere alajaama(de)st sobivasse liitumispunkti; 2. Perspektiivne vesiniku tootmine avamerel: a. Kuni 2 avamereplatvormi vesinik-/alternatiivkütuse tootmiseks – platvormide võimsus selgub edasistest uuringutest; b. pargisisene vesinik-/alternatiivkütuse võr; c. torujuhe vesinik-/alternatiivkütuse transportimiseks, mis ühendab avamereplatvormi (platvorme) vesinik-/alternatiivkütuse tootmiseks ja vastavat kollektorit; 7 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal 3. Perspektiivne vesiviljeluse pilootprojekt, mis koosneb kuni 6 avamererajatistest vetikate jaoks. Lisaks võib kaaluda kalakasvatuse juurutamist projektialal. Praegu katsetatakse ja valideeritakse uusi tehnoloogiaid, mis ennetavad kalade põgenemist, saastumist ja vähendavad haiguste, vetikate ja meretäide levimise ohtu3. Need võivad pakkuda lisaväärtust Eesti mereala kasutusele andmisel. Kokkuvõttes võtab taotleja praeguses etapis arvesse mitmeid projekti stsenaariume, mis hõlmavad võrgu varustamist elektriga, vesinik- või muude alternatiivkütuste tootmist avamerel või nende kahe kombinatsiooni võimalusega mereruumi muul viisil ära kasutada. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning eesmärki vähendada kulusid ja keskkonnamõju, lähtutakse projekti lõpliku konfiguratsiooni ja kasutatavate tehnoloogiate valikul muu hulgas järgmistest kriteeriumidest: a. valitud turupõhine lähenemisviis ja projekti/toote konkurentsivõime turul, mis on praegu lahtine ja mida tuleb taotleja eriteadmisi kasutades täiendavalt uurida; b. tulemused, mis saadakse KMH, merepõhja geofüüsikaliste ja geotehniliste uuringute ning okeanograafiliste uuringute jms käigus; c. põhiprojekti ajal olemasolevad tehnoloogiad; d. Eesti tarneahela kättesaadavus ja valmisolek; e. süsteemi üldise tootmise ja kulude optimeerimine, sealhulgas keerisjälje ja energiatõhususe hinnang, tuulikute toodangu tasakaalustamine energiaekspordi süsteemi ja alternatiivkütuste tootmisvõimalustega. Projekti elluviimisel võetakse muu hulgas arvesse Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ning kohalikke projekteerimis-, ehitus-, ohutus- ja keskkonnakaitsealaseid nõudeid. Projekti määrav element on selle arendus- ja ehitusgraafiku kulude ja mahu optimeerimine, mille kohaselt projekt peaks esmakordselt energiat tootma orienteeruvalt 2037. aastal. Projekt vastab planeeringutele (eelkõige MTPle) ja olulistele õigusaktidele ning toetab selliste arengudokumentide ja poliitikate rakendamist, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja energiaturu turvalisust Eestis. Lähtemudel ja lisa toovad Eestisse viimaste teadusuuringute ja uuenduslike saavutuste tulemusel loodud uusimaid tehnoloogiaid. Võimalikke keskkonnamõjusid hinnatakse nõuetekohaselt KMH käigus, mis järgib MTPs sätestatud tingimusi. Kavandatud ehitiste kasutusotstarve määruse nr 514 kohaselt on toodud allpool tabelis 1. 3 Nt BlueGreen Aquaculture’s “Marine Donut” (https://bluegreengroup.no/en/services/marine-donut) 4 Majandus- ja Taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu. 8 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Tabel 1 – Kavandatud ehitiste koodid kooskõlas määrusega 51 Ehitis Määruses nr 51 sätestatud kood Tuuleelektrijaama rajatis 23023 66-2205 kV avamere alajaam või jaotusseade 22145 Muu energiatööstuse rajatis (vesinik) 23029 Muu kohalik elektrijaotusvõrgu või sideliini rajatis 22249 Elektri merekaabelliin 22244 Merivetikate kasvatamise tarind 24232 Allikas: taotleja, avalikult kättesaadava teabe alusel Nende ehitiste täpsem kirjeldus ja arv on esitatud taotluse peatükkides 3 ja 4. 3.2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus Taotlus on esitatud Saare 2.2 alale, mille koordinaadid on esitatud allpool Tabel 2; need koordinaadid on samad, mis UAB "IGNITIS RENEWABLES taotluses, mille alusel TTJA avaldas teatise. Saare 2.2 ala hõlmab ligikaudu 88,45 km2 ja moodustab lahutamatu osa MTPs esitatud tuuleenergeetika arendamiseks sobivatest arendusaladest. Kuna vastavalt MTP peatükile 5.6.5 ”Tuuleenergia suunised ja tingimused” peab Saare 2.2 ala ja külgnevate alade vahel olema puhver, eraldatakse Saare 2.2 alast 77,04 km2 avamere tuulepargi arendamiseks, arvestades 11,41 km2 suuruse puhveralaga. Koordinaadid ja puhverala graafiline kujundus on esitatud tabelis 3 ja joonisel 2 allpool. Tabel 2 – Saare 2.2 koordinaadid Punkt X [m] Y [m] 1 6440517.9641 346562.7217 2 6442242.1439 338541.4583 3 6446043.4642 332950.8019 4 6447873.5900 334115.6900 5 6450815.3500 335341.5800 6 6452134.1497 341584.2958 Allikas: taotleja, avalikult kättesaadava teabe alusel 5 Pargisisese võrgu tegelik pingetase ja energia ärajuhtimise kaablid sõltuvad tuulepargi projekteerimise ajal valitud tehnilistest lahendustest. 66-220 kV avamere alajaam on välja toodud kehtivate lahenduste alusel, mis võivad tulevikus ette näha näiteks 66-275 kV või 132-275 kV või 132 kV – 420 kV alajaama. 9 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Tabel 3 – Saare 2.2 puhverala koordinaadid Punkt X [m] Y [m] 1 6449945.5726 336062.4802 2 6447488.9327 335038.7495 3 6447336.6283 334959.2966 4 6445480.9289 333778.1307 5 6446043.4642 332950.8019 6 6447873.5900 334115.6900 7 6450815.3500 335341.5800 8 6452134.1497 341584.2958 9 6451196.9333 341985.9648 Allikas: taotleja Joonis 2. Saare 2.2 puhverala Allikas: taotleja, avalikult kättesaadava teabe alusel Saare 2.2 keskmine sügavus on 41 m minimaalse ja maksimaalse sügavusega vastavalt 34 m ja 50 m. Seega sobib ala paremini fikseeritud vundamendiga tuulikute jaoks. 3.3. Elektrijaama potentsiaalne võimsus Taotleja soovib ehitada majanduslikult kõige mõistlikuma projekti, võttes arvesse projekti kõigi parameetrite, sealhulgas projekti asukohaplaani (tuulikute arv, asukoht ja vahekaugus) ning tuulikute suuruse optimeerimist. 10 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Taotleja kavandab Saare 2.2 alale projekti maksimaalse koguvõimsusega kuni 840 MW, mis koosneb kuni 56 tuulikust. Tuulikute täpne arv sõltub valitud tuuliku võimsusest, mis praeguste teadmiste ja tehnoloogia arengusuunda arvestades võib jääda 15 MW – 25 MW vahemikku. Seega on ühe tuuliku maksimaalne kavandatud võimsus 25 MW. Põhivõrguettevõtja (Elering) tehnilised tingimused elektrijaama ühendamiseks ülekandevõrguga on esitatud taotluse lisas 4. 3.4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Allpool tabelis 4 on esitatud ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala seoses lähtemudeliga võimsusega kuni 840 MW. Tabel 4 – Lähtemudeli ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Nr Meretuulepargi ehitis Väärtus / kirjeldus 1 Tuulegeneraatorid 1.1 Tuulikute maksimaalne arv 56 1.2 Ühe fikseeritud vundamendiga tuuliku ehitisealune 2 100 pindala (eeldades, et kasutatakse erosioonitõkketa nelinurkset sõrestikvundamenti, mille maksimaalne küljepikkus on ligikaudu 45 m) [m2] 1.3 Maksimaalne ehitisealune pindala [m2] 117 600 2 Avamere alajaam(ad) 2.1 Avamere alajaamade maksimaalne arv 2 2.2 Ühe alajaama ehitisealune pindala kui alajaamu on 2 [m2] 2 000 (eelduslikult 40m*50m) 2.3 Ühe alajaama ehitisealune pindala kui on 1 alajaam [m2] 4 200 (eelduslikult 60m*70m) Allikas: taotleja Allpool tabelis 5 on esitatud perspektiivse vesinik-/alternatiivkütuse tootmiseks avamerejaama ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala. Tabel 5 – Vesinik-/alternatiivkütuse avamerejaama ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Nr Ehitis Väärtus / kirjeldus 3.1 Tootmisplatvormide maksimaalne arv 2 3.2 Ühe tootmisplatvormi ehitisealune pindala [m 2] 22 500 (eelduslikult 150m*150m) 3.3 Kahe platvormi maksimaalne ehitistealune pindala 45 000 Allikas: taotleja Allpool tabelis 6 on esitatud vesiviljeluse pilootprojekti ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala. 11 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Tabel 6 – Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala seoses lisaga Nr Ehitusobjekt Väärtus / kirjeldus 1 Objektide arv 6 2 Ehitisealune maksimaalne kogupindala ühe objekti kohta [m 2] 54 000 3 Maksimaalne ehitistealune kogupindala maksimaalse arvu 324 000 objektide puhul [m2] Allikas: taotleja 3.5. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus Ehitiste maksimaalne ja minimaalne kõrgus ja sügavus ning lähtemudeliga seotud tehnilised näitajad on esitatud allpool tabelis 7 (arvestusega, et tuulikute arv sõltub valitud tuuliku võimsusest). Lahendus mille kohaselt tuuliku võimsus on 20 MW on esitatud võrdlusalusena, kuna seda on kasutatud asukohaplaani (vt joonis 1 ja 3) ja äriplaani koostamisel. Välja toodud tehnilised parameetrid tähistavad võimalike lahenduste ligikaudseid piire, mida võidakse rakendada, võttes arvesse nii tulevast tehnoloogilist arengut kui ka arengu- ja käitamisriske. Tuulikute ja muude ehitiste täpsed mõõtmed täpsustatakse projekteerimise etapis. Tabel 7 – Erinevate võimsustega tuulikute spetsifikatsioonid Tuuliku Tuulikute Rootori Maksimaalne Minimaalne kaugus tuuliku Vundamendi võimsus arv diameeter kogukõrgus laba madalaima positsiooni maksimaalne [MW] [m] keskmisest ja merepinna keskmise sügavus merepinnast kõrgtaseme vahel merepõhja [m] (merepinna keskmine tase setetes koos vastava mereala [m] keskmise lainekõrgusega) 6 [m] 15 56 250 285 25 80 20 42 275 310 25 80 25 33 330 365 25 80 Allikas: taotleja Muude lähtemudeliga seotud ehitiste maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised näitajad on esitatud allpool tabelis 8. Tabel 8 – Muude lähtemudeliga seotud ehitiste maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised näitajad Nr Meretuulepargi ehitis Väärtus / kirjeldus 1 Avamere alajaam(ad) 1.1 Avamere alajaamade maksimaalne arv 2 1.2 Alajaama maksimaalne võimsus [MW] 840 1.2 Avamere alajaama suurim kõrgus keskmisest merepinnast [m] 110 (mastita) 1.3 Vundamendi liik merepõhja kinnitatud 6 Lubatud vähimat kõrgust saab täpsustada (vajadusel suurendada 30 või 35 meetrini) loamenetluse käigus läbi viidava uuringu alusel. 12 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Nr Meretuulepargi ehitis Väärtus / kirjeldus 1.4 Vundamendi maksimaalne sügavus merepõhja setetes [m] 80 2 Pargisisene elektrivõrk (pargisisesed kaablid) 2.1 Maksimaalne matmissügavus (merepõhja aluspinnases) [m] 3 3 Energia ärajuhtimise kaablid 3.1 Energia ärajuhtimise kaablite maksimaalne arv 3 3.2 Maksimaalne matmissügavus (merepõhja aluspinnases) [m] 3 Allikas: taotleja Allpool tabelis 9 on esitatud ehitiste maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised näitajad seoses perspektiivse vesinik-/alternatiivkütuse tootmisega Tabel 9 – Vesinik-/alternatiivkütuse tootmisega seotud ehitiste maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised näitajad Nr Ehitis Väärtus / kirjeldus 1 Perspektiivne avamerejaam vesinik-/alternatiivkütuse tootmiseks 1.1 Tootmisplatvormide maksimaalne arv 2 1.2 Alternatiivkütuse tootmisplatvormi maksimaalne kõrgus 150 keskmisest merepinnast [m] 1.3 Vundamendi liik merepõhja kinnitatud 1.4 Vundamendi maksimaalne sügavus pinnases [m] 80 2 Perspektiivne pargisisene vesinik-/alternatiivkütuse võrk 2.1 Torujuhtmed arendusjärgus tehnoloogia 3 Perspektiivne torujuhe vesinik-/alternatiivkütuse transportimiseks 3.1 Vesinik-/alternatiivkütuse torujuhtmete maksimaalne arv 1 3.2 Maksimaalne matmissügavus (merepõhja aluspinnases) [m] 3 (torujuhe paigutatakse põhiosas merepõhja, matmine toimub ainult tundlikel aladel) Allpool tabelis 10 on esitatud ehitiste maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised näitajad seoses perspektiivse vesiviljeluse pilootprojektiga, millel on täismahuline äriline potentsiaal. Tabel 10 – Vesiviljeluse pilootprojekti parameetrid (maksimaalne kõrgus, sügavus ja muud tehnilised parameetrid) Nr Meretuulepargi ehitis Väärtus / kirjeldus 1 Kavandatavate merevetikaliinide maksimaalne arv (pilootprojekt) 6 2 Vetikakonstruktsiooni maksimaalne pikkus [m] 120 3 Vetikaliinide, sealhulgas kinnitusliinide maksimaalne pikkus [m] 350 4 Vetikakonstruktsiooni maksimaalne laius [m] 15 5 Konstruktsiooni maksimaalne kõrgus merepinnast [m] 2,5 6 Vundamendi liik merepõhja kinnitatud või ankurdatud 13 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Nr Meretuulepargi ehitis Väärtus / kirjeldus 7 Vundamendi maksimaalne sügavus pinnases [m] 10 Allikas: taotleja 3.6. Kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste asukohaplaan Kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste asukohaplaan on esitatud joonisel 3 ja joonisel 4, mis on üksnes illustratiivsed. Joonisel 3 on esitatud lähtemudeli (20MW tuulik), perspektiivse vesinik-/alternatiivkütuse avamerejaama tootmisplatvormide ja perspektiivse vesiviljeluse pilootprojekti illustratiivne asukohaplaan Saare 2.2 alal võimsusega kuni 840 MW. Joonisel 3 on: i. 42 tuulikut; ii. 2 avamere alajaama; iii. 2 vesinik-/alternatiivkütuse tootmisplatvormi; iv. vesiviljeluse pilootprojekt nagu eespool kirjeldatud. 14 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Joonis 3. Projekti asukohaplaan. Kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste asukohaplaan Allikas: taotleja tehniline konsultant, avalikult kättesaadava teabe alusel Joonisel 4 on esitatud elektrienergia ärajuhtimise trassi ja perspektiivse vesiniku torujuhtme võimalik asukoht. See on kavandatud kooskõlas MTP skeemiga 5.6.6.1, millel on kujutatud tuuleenergeetika arendusalade elektriülekandesüsteemide põhimõttelised asukohad ja ühendused maismaa energeetika-võrgustikuga. Lõplik trassi asukoht valitakse välja uuringuandmete ja võrguühenduse tingimuste põhjal projekti arendusetapis. 15 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Joonis 4. Projekti asukohaplaan. Energia ärajuhtimise trassi võimalik asukoht Allikas: taotleja, avalikult kättesaadava teabe alusel Joonisel 5 allpool on esitatud projekti illustratiivne asukohaplaan maksimaalse tuulikute arvu puhul (ühe tuuliku võimsus 15MW). 16 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Joonis 5. Projekti asukohaplaan. Kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste asukohaplaan maksimaalse tuulikute arvu puhul (ühe tuuliku võimsus 15MW). Allikas: taotleja tehniline konsultant, avalikult kättesaadava teabe alusel 4. Muud projekti jaoks olulised tehnilised andmed 4.1. Kaalutavad aluskonstruktsioonid Selles etapis kaalub taotleja kolme liiki fikseeritud vundamenti, mis on esitatud allpool. 17 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal a. Vaivundament – koosneb kolmest põhiosast: 1) vai, 2) vundamendi ja torni vaheline ülemineku osa, ja 3) paadi maabumiskoht. Üleminekuosa vahetamisega saab vundamenti hõlpsasti kohandada erineva läbimõõduga tornide jaoks. Vaivundamendi saab merepõhja kinnitada kas vaiade rammimise või puurimise teel või nimetatud töövõtete kombineerimise abil. Vundamendi diameeter ja ankurdussügavus leitakse tuuliku koormuse, geotehniliste tingimuste, veesügavuse ning tuule- ja meretingimuste alusel. Selliseid vundamente kasutatakse tavaliselt 20–50 meetri sügavusel; sellest sügavamal muutuvad vundamendi mõõtmed nii suureks, et vajalike komponentide valmistamine on praeguste võimaluste korral tehniliselt raskendatud või ei suuda konkureerida maksumuse osas sõrestikvundamendiga. b. Sõrestikvundament – kasutatakse sügavamas vees kui vaivundamenti; tänu konstruktsioonilisele kasutegurile on sõrestikvundament parem valik väga suurte tuulikute ja nendega kaasnevate koormuste jaoks. Selle peamine kandev element on terasvarrastest sõrestik. Sõrestikvundamendil on üldiselt kolm või neli jalga. Konstruktsioon kinnitatakse merepõhja rammitud või puuritud vaiade külge. Väiksema läbilõikega torude tõttu on sõrestikvundament lainetusele vastupidavam kui muud vundamendid. c. Gravitatsioonivundament – merepõhjal seisev betoonkonstruktsioon, mille suurus ja kaal hoiavad tuulikut püsti. Gravitatsioonivundament koosneb tavaliselt ballastiga (kivimaterjal või liiv) täidetud betoon- või teraskorpusest ja kaalub kuni mitu tuhat tonni. Seda vundamenti saab kasutada ainult tasasel pinnal ja hea kandevõimega pinnases, kus vesi pole liiga sügav (tavaliselt 30–35 m). Mida sügavam vesi, seda suurem on konstruktsiooni suurus ja kaal, eriti seoses tuulikute võimsuse suurenemisega. Gravitatsioonivundamendi kasutamiseks tuleb pinnas sobivalt ette valmistada. 18 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Joonis 6. Lähtemudeli jaoks kaalumisel olevad fikseeritud vundamendid Allikas: taotleja, DNVGL-SE-0190 tuuleelektrijaamade projekti sertifikaadi alusel Lähtemudelis kasutatavat vundamenditehnoloogiat ei ole hetkel välja valitud. Lõppotsuse tegemisel võetakse arvesse tegevuslubade käigus ja esialgse põhiprojekti koostamise käigus tehtud uuringute tulemusi. 4.2. Vesiniku tootmise ja transportimise võimalused Taotleja kaalub võimalust toota lähtemudeliga kavandatud meretuulepargis vesinikku (või muud alternatiivkütust) elektrolüüsiseadmetes, mis on paigaldatud tuulikute juurde või eraldi avamere vesinikuplatvormi(de)le, mis asuvad projekti alal, kui turg on selleks valmis ja see on ärilistel kaalutlustel mõistlik. Sellega seoses analüüsib taotleja mitmeid lahendusi, mis võivad hõlmata järgmist: 1. vesiniku edastamine kaldale gaasilisel kujul torujuhtme kaudu (ühendada nt Euroopa vesinikuvõrguga); 2. vesiniku edastamine kaldale vedelal kujul spetsiaalse veeldatud vesiniku transpordilaevaga; 3. muu sünteetilise kütuse võimalus, mis võib projekti arendamise käigus kättesaadavaks muutuda. Tehnilisest seisukohast hõlmab vesiniku tootmisrajatis sealhulgas järgmisi elemente: 1. magestamise ja veepuhastusjaam; 2. hapniku eraldamise süsteem; 3. elektrolüüsiseade; 4. vesiniku puhastusüksus; 5. vesiniku kokkusurumise üksus; 19 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal 6. vesinikuhoiusüsteem; 7. abiseadmed, sh elektrisüsteem, kontrollisüsteem, väline jahutussüsteem. Kooskõlas eelkirjeldatuga viib taotleja arendusprotsessi raames läbi põhjaliku analüüsi energiaülekande lahenduse (elektrienergia, vesinik, muu) kulutasuvuse kohta erinevatele turgudele, et valida kulude mõttes optimaalseim variant, võttes muu hulgas arvesse nõudlust eri riikides, muid tingimusi, tehnilisi piiranguid ning transpordivõimalusi. Analüüs hõlmab põhjalikku arusaama Euroopa vesinikuvõrgu arendamisega kaasnevatest võimalustest, eritis seoses D-koridoriga Põhjamaade ja Balti riikide regioonis, kuhu on 2040. aastaks planeeritud kaks liini7. Teine kaalumisel olev uuenduslik vesinikutehnoloogia hõlmab vesiniku säilitamist ja transportimist pärast selle veeldamist ülimadalal temperatuuril. Eeltoodud tehnoloogia peamine eelis on see, et ladustatud ja transporditava vesiniku maht väheneb märkimisväärselt; selle puuduseks on aga vajadus kasutada suurel hulgal energiat selle jahutamiseks, mis tekitab täiendavaid kulusid, eriti võrreldes vesiniku transpordiga torujuhtme kaudu. Kolmas lahendus on kasutada vesinikku kütusena olemasolevate tehnoloogiate alusel. Tuleb arvestada, et vesinik on maailma kergeim gaas ja seda ladustatakse ja transporditakse väikeste vahemaade taha praegu enamasti kokkusurutud gaasina, tavaliselt väikestes mahutites ja balloonides. Ülaltoodud lahendust kasutatakse tänapäeval osaliselt vesinikuautodes. Pärast tootmise suurendamist saab vesinikku kasutada kütusena ka tööperelaevade, hõljukite või muude laevade jaoks. 4.3. Perspektiivne vesiviljeluse pilootprojekt Projekti kavandamise ja projekteerimise etapis selgub merevetikate kasvatamise võimalus ja vajalike rajatiste konstruktsiooni tüüp (merepõhjale fikseeritud või ankurdatud konstruktsioon) ning tehnoloogia. Näiteks merepõhjale fikseeritud struktuur kuni 6 x 100-120-meetriste võrkudega 35-45 meetri sügavusel, et ala potentsiaali täielikult ära kasutada. Iga vetikavõrk oleks 330-350 meetri pikkune ja 10-15 meetri laiune, kusjuures struktuuri (postide) maksimaalne kõrgus merepinnast oleks 2,5 meetrit. Kuna vastavad teadusuuringud on käimas, ei välista taotleja, et vesiviljeluse majandusliku elujõulisuse tõestamiseks võidakse kasutada muud vesiviljeluse tehnoloogiat / struktuuri. See võib hõlmata näiteks ankurdatud konstruktsiooni või muu projekti arendamise ajal juhtiva tehnoloogia kasutamist või partnerluse loomist mõne tuntud vesiviljeluse arendajaga, et kasutada ära juba tehtud uuringuid ja tõestatud meetodeid. 5. Projekti ajakava 5.1. Hoonestusloa taotletav kestus EhS § 11314 lõike 1 kohaselt taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks. Taotleja ei välista võimalust, et hoonestusloa kehtivust võidakse EhS § 11314 lõike 2 alusel pikendada kuni 50 aasta võrra. 7 ehb-report-220428-17h00-interactive-1.pdf 20 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal 5.2. Projekti etapid ja peamised eeldused Taotleja prognoosib, et projekt viiakse ellu kontseptsiooni kohaselt allpool ja joonisel 7 esitatud etappide kaupa: 1. etapp (lähtemudel) – selle etapi ajakava jaguneb järgmisteks osadeks: a. arendamine eesmärgiga: i) viia läbi keskkonnamõju hindamine ja saada hoonestusluba, ii) valida sobivaim turuleviimise viis ja tehniline lahendus selle teostamiseks ning käitamise alguseks, ii) hankida täiendavad load ja sertifikaadid äriliseks kasutamiseks mõeldud tuulepargi ehitamiseks ja käitamiseks, iii) kavandada ja teostada tuulepargi osade ostud, iv) leida ja tagada sobivate tootmis- ja monteerimisrajatiste õigeaegne valmisolek; b. ehitamine eesmärgiga: i) toota ja paigaldada kõik tuulepargi elemendid kooskõlas kehtestatud turule jõudmise strateegiaga; c. käitamine ja hooldus – lähtemudeli käitamine ja hooldus kuni 39,54 aasta jooksul8, kusjuures seadmete ajakohastamine/uuendamine toimub tõenäoliselt 29.–30. kasutusaastal kooskõlas kehtivate tehniliste lahenduste ja turutingimustega; d. ehitise veekogust eemaldamine eesmärgiga komponendid veekogust eemaldada ja ringlusse võtta kooskõlas keskkonnakaalutluste ja veekogust eemaldamise ajal kättesaadava tehnoloogiaga. Ehitise veekogust eemaldamine ei tohiks võtta kauem kui kaks aastat. 2. etapp – kui perspektiivse vesinik-/alternatiivkütuse tootmise või uuendusliku vesiviljeluse pilootprojekti kohta tehakse positiivne otsus, rajatakse see samaaegselt või pärast 1. etapi lõpetamist. Seda etappi ei ole näha allpool joonisel 7. Projekti ehitiste ja eelkõige lähtemudeli ehitiste projekteeritud tööiga on tootjate antud garantii põhjal hinnanguliselt 30 aastat. Eeldusel, et taotleja saab pärast keskkonnamõju hindamise läbiviimist 2028. aasta detsembris hoonestusloa 50 aastaks, lõpeb see 2078. aasta detsembris, mis tähendab, et lähtemudeli alusel rajatavat meretuuleparki saab käitada orienteeruvalt 39,54 aastat, kui arvestada 2,5a ajakohastamise/uuendamise ja 2a veekogust eemaldamise perioodi. Taotleja võib enne lähtemudeli alusel projekteeritud meretuulepargi tööea lõppu, mis peaks saabuma orienteeruvalt aastal 2067, pikendada tuulepargi tööiga või viia läbi tuulepargi uuendamise. Eelnimetatud otsus sõltub muu hulgas valitsevatest turutingimustest ja nende prognoosidest investeerimisotsuse tegemise ajal, tuuleparkide tehnilistest ja õiguslikest kaalutlustest ning enam kui 40 aasta pärast saadaolevast tehnoloogiast. Sellest tulenevalt on taotleja endiselt huvitatud 2065. aasta paiku kättesaadavatest tehnilistest lahendustest pargi tööea pikendamiseks/ajakohastamiseks/uuendamiseks. Projekti üldist ajakava on graafiliselt kujutatud alltoodud joonisel. 8 39,54 tegevusaasta eeldus on see, et hoonestusluba saadakse 2028. aastal 50 aastaks ja projekti käitamine algab 2037.a juunis. 21 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Joonis 7. Projekti esialgne ajakava (ajajoon) Allikas: taotleja 6. Projekti kooskõla MTP, õigusaktide ja arengudokumentidega 6.1. Kooskõla MTPga 6.1.1. Projekti kooskõla MTP eesmärkidega Eesti valitsus kehtestas MTP 12. mail 2022. MTP on riigi tasandi strateegiline ruumilise arengu alusdokument, mis kavandab põhimõttelisi arenguid mereruumis. Projekt on täielikult kooskõlas MTPs esitatud eesmärkide ja suunistega ning Eesti mereala pikaajalise visiooniga. Lisaks edendab taotleja projekti tööea jooksul head keskkonnaseisundit, mitmekülgset ja tasakaalustatud kasutust ning säästva sinimajanduse kasvu, nagu on kirjeldatud MTP peatükis 3 „Mereala suundumused, visioon ja ruumilise arengu põhimõtted“. 6.1.2. Projekti vastavus MTPs sätestatud keskkonna- ja sotsiaalsetele tingimustele Projekt järgib täielikult MTPs sätestatud piiranguid, sealhulgas sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja tehnilisi piiranguid. MTPs kirjeldatud sotsiaalsest ja keskkonnaalasest vaatenurgast on Saare 2.2 ala viidud rannikust kaugele9 , nii et see ei kattu veeliiklusaladega10 ja lindude rändekoridoridega11. Saare 2.2 ala ei kattu olemasolevate ja kavandatud kaitsealadega ning asub kaugel viigerhülge liikumisaladest. Lisaks ei esine märkimisväärset ebasoodsat sotsiaalmajanduslikku mõju ranniku- ja harrastuskalapüügile, sest tuulikud on kavandatud palju kaugemale kui kuus meremiili rannikust, et säilitada kalandust. 9 Saare 2.2 ala jääb Saaremaa läänerannikust kaugele (ligikaudu 34km) ja lähemal asuvate tuuleparkide taha. 10 Veeliiklusala asub Saare 2.2 alast vahetult ida pool, kuid ei kattu sellega. 11 Mereala ruumilise planeerimise käigus viidi läbi lindude peatuspaikade ja rändeteede analüüs, mille põhjal jäävad kavandatavad tuuleenergeetika arendusalad 1 ja 2 ning innovatsiooniala eemale lindude jaoks tundlikest merealadest. 22 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal KMH käigus võetakse arvesse kõiki neid elemente. Eelduslikult ei avalda projekt neile märkimisväärset mõju. Eeltoodut arvesse võttes vastab projekt MTPs sätestatud sotsiaalsetele ja keskkonnatingimustele. Taotluse peatükis 7 „Keskkonnamõju“ ja peatükis 8 „Sotsiaalne mõju“ käsitletakse lähemalt sellekohaseid kaalutlusi ning tõdetakse, et projekti nõuetekohase arendamise korral peaks olema võimalik rajada meretuulepark ilma negatiivsete keskkonna- ja sotsiaalsete mõjudeta või minimaalsete negatiivsete mõjudega. 6.1.3. Projekti vastavus muudele MTPs toodud suunistele ja tingimustele Projekti kontseptsioon ning selle tulevane projekteerimine ja arendamine vastab kõigile kohaldatavatele suunistele ja kõigile tingimustele, mida on üksikasjalikult kirjeldatud näiteks MTP peatükkides 5.6.2 „Tuuleenergeetika arendamise lähtekohad“, 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ ja 5.6.6 „Kaablikoridorid tuuleenergeetika arendusaladelt maismaale“. Kuna suuniseid ja tingimusi on käsitletud taotluse erinevates asjakohastes osades, esitatakse järgnevalt mõned valitud näited suuniste ja tingimuste täitmise kohta: a. tuuliku suurus ja tuulepargi asukohaplaan – tuuliku mõõtmete ja tuulepargi asukohaplaani puhul võetakse arvesse MTP peatükis 5.6.2 esitatud tehnilisi näitajaid, arvestades seejuures tuulegeneraatorite tehnilist arengut, keerisjälje simulatsioonide tulemusi ja keskkonnapiiranguid. Sellest tulenevalt kasutab taotleja optimaalse majandustulemuse tagamiseks uusimat tehnoloogiat, mis on kättesaadav projekti projekteerimise ajal, kui see ei ole vastuolus keskkonna- või muude piirangutega; b. positiivne sünergia ja tõhus ruumikasutus – võimalikult tõhusa ruumikasutuse tagamiseks arvestatakse projektis vesiviljeluse võimaliku arendamisega (lisa). See võib tulevikus hõlmata (sõltuvalt tegelikest tingimustest) uuenduslikku karbi- ja vetikakasvatust, mida arendatakse MTP KMH aruandes esitatud suuniste kohaselt. Projektile võib kasuks tulla praegune ja tulevane teadus- ja arendustegevus ning selle raames võidakse juurutada muid hübriidahendusi; c. puhvertsoon kahe erineva meretuulepargi vahel – projekt järgib MTP punktis 5.6.5. sätestatud suunist, mille kohaselt peab tuuleparkide vaheline minimaalne kaugus olema ligikaudu 8 hiljem lisanduva tuulepargi tuuliku rootori diameetrit, minimaalselt 2 km. Kuna hoonestusloa menetluse algatamist kavandatakse korraga Saare 2.1, Saare 2.2 ja Saare 3 alade osas ja taotleja esitab konkureerivaid taotlusi kõigile eelnimetatud aladele, eeldatakse käesoleva taotluse koostamisel et 2km puhverala jagatakse võrdselt alade vahel. Teisisõnu moodustatakse puhver alade ühispiiril, st Saare 2.2 alal moodustatakse 1km puhverala ja külgneval alal moodustatakse 1km puhverala (mis moodustavad kokku 2km puhverala). d. elektriülekandesüsteemide põhimõttelised asukohad – projekti kontseptsioonis võetakse arvesse tuuleenergeetika arendusala elektriülekandesüsteemide põhimõtteliste asukohtadega ja ühendustega maismaa energeetikavõrgustikuga, mis on esitatud MTP skeemil 5.6.6.1. Joonisel 3 ja joonisel 4 on kujutatud kaablikoridori põhimõtteline asukoht. Taotleja on välja pakkunud võimaliku elektriülekandesüsteemi asukoha ja ühenduse maismaa energeetikavõrgustikuga, mis on kooskõlas MTP peatükis 5.6.6 sätestatuga (vt täpsemalt joonis 4). See ei tohiks avaldada märkimisväärset ebasoodsat mõju elusloodusele ega ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele, mida uuritakse põhjalikult KMH käigus projekti arendusetapis. 23 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal 6.2. Projekti vastavus peamistele õigusaktidele ja arengudokumentidele Projekt on kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega. Saare 2.2 asub majandusvööndis. Ehitust Eesti majandusvööndis reguleerib majandusvööndi seadus (RT I, 19.03.2019, 101). Eestil on õigus uurida, hõlvata ja hallata merepõhja katvas vees, merepõhjas ja selle all asuvas maapõues asuvaid elus ja eluta loodusvarasid ning teha muid tegevusi majandusvööndi uurimisel ja kasutamisel. Eestil on ainuõigus tegeleda majandustegevusega selles vööndis. Rannikualade kaitset mõjutab kõige otsesemalt „Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon“ (RT II 1995, 11, 57), mis kohustab konventsiooni osapooli kaitsma loodust ja bioloogilist mitmekesisust. Konventsiooni osapooled rakendavad Läänemere ja selle poolt mõjutatavate ranniku ökosüsteemide suhtes nii üksikult kui ühiselt kõiki vajalikke meetmeid, et säilitada taime- ja loomakoosluste elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning kaitsta ökoloogilisi protsesse. Konventsiooni rakendab selle alusel moodustatud komisjon (HELCOM), mis on andnud mitmeid soovitusi ranniku- ja merealade kaitseks. Projektis on neid soovitusi arvesse võetud (vt peatükk 7 „Keskkonnamõju“). Merestrateegia raamdirektiiv 2008/56/EÜ sätestab raamistiku, mille raames liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et saavutada või säilitada oma mereakvatooriumi hea keskkonnaseisund hiljemalt 2020. aastaks. Direktiiv ei piira meretuuleparkide arendamist. Selle eesmärk on aidata saavutada merekeskkonda mõjutavate erinevate poliitikate, lepingute ja seadusandlike meetmete ühtsus ning tagada keskkonnaküsimuste lõimimine sellistesse poliitikatesse, lepingutesse ja meetmetesse. Alltoodu näitab projekti vastavust järgmistele õigusaktidele ja arengudokumentidele: 1. riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ 2. üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ 3. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 4. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ 5. „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ 6. „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ 7. „Euroopa Liidu Läänemere strateegia“ 8. „Eesti merestrateegia“ 9. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava“ 10. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ 11. „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ – Eesti olukorra analüüsi ja üleilmsete arengusuundade järgi on vaja peaaegu kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme praeguse seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks. Majanduse ja kliima valdkonnas on eesmärk võtta kasutusele uusi lahendusi, et julgustada teadus- ja arendustegevust ning uuendustegevust ärisektoris, mis on avatud ja toetab uusi lahendusi, nagu avamere tuuleenergia. Projekt aitab otseselt kaasa strateegia rakendamisele, edendades avamere tuuleenergiat ja selle seotud alternatiivseid uuenduslikke lahendusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks, nagu vesiniku tootmine ja vesiviljelus. 24 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ – üleriigiline planeering kehtestab üldiseks aluseks vajalikud ruumilised suundumused. Selles rõhutatakse mereala tõhusat ja jätkusuutlikku kasutamist, Eesti avatust merele ning sätestatakse üldised juhised selle saavutamiseks olulise teemaarendusena. Energiatootmise valdkonnas näeb üleriigiline planeering ette tuuleenergeetika, sealhulgas avamere tuuleenergia tugevat arengut. See on muu hulgas oluline energiajulgeoleku suurendamiseks. Sobivaimad alad tuuleparkide arendamiseks asuvad Lääne-Eesti merealal. Saarte varustuskindluse parandamiseks ja kohalike taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks on seatud eesmärgiks luua Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin, mis võimaldab paremini meretuuleparke võrku ühendada. Eelnevat arvesse võttes vastab projekt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ – kliimapoliitika visiooni kohaselt on Eesti 2050. aastaks konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandusega. Tagatud on riigi valmisolek ja võime vähendada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid ja kasutada parimal viisil ära selle positiivseid mõjusid. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel tuleb Eestil kasvuhoonegaaside heidet vähendada 2030. aastaks orienteeruvalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Projekt aitab otseselt kaasa selle poliitika elluviimisele. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ – arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Eesti liigub kliimaneutraalse majandusmudeli suunas, rakendades selleks muu hulgas uusimaid teaduslikke arengusaavutusi ja uuendusi. Seda on peetud energia- ja kliimakava üheks peamiseks eesmärgiks. Lisaks on ühe peamise eesmärgina määratletud teadus- ja arendustegevuse ning uuenduslikkuse kasutamine majanduse konkurentsivõime säilitamiseks, märkides, et energiamajanduse teadus- ja arendustegevuse programmi rakendamine võimaldab võtta teadussaavutustel ja uuendustel põhinevaid meetmeid. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele. „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ – peamised eesmärgid on Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050, taastuvenergia osakaalu tagamine energia summaarsest lõpptarbimisest (aastaks 2030 peab olema vähemalt 42%) ja energiajulgeoleku tagamine. Kuna projekti peamine eesmärk on taastuvenergiaallika - avamere tuulepargi - arendamine, aitab see otseselt kaasa eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele. Seega aitab projekt otseselt kaasa kava elluviimisele. “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” – peamine eesmärk on tagada tarbijatele energiavarustus vastuvõetava hinnaga. Kava seab eesmärgiks, et taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine peab moodustama 50% sisemaisest elektri lõpp-tarbimisest ja 80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikate baasil. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele. „Euroopa Liidu Läänemere strateegia“ – strateegia ühendab kaheksat Läänemere-äärset ELi liikmesriiki: Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani. Strateegia eesmärk on kaitsta merd, ühendada piirkonda, suurendada heaolu ning käsitleda mitmesuguseid poliitilisi ja valdkondadevahelisi küsimusi, mis tulenevad erinevatest eesmärkidest, sealhulgas kliimamuutustest ja ruumiplaneerimisest. Selles rõhutatakse mere head keskkonnaseisundit ja kalavarude säilitamise tähtsust. Kavas on määratud veeteed ja kajastatud laevateed. Kava tingimuste kohaselt on välistatud potentsiaalselt takistavate rajatiste (nt tuulegeneraatorite) ehitamine laevateedele. Meresõiduohutust mõjutavatele olulistele valdkondadele (nt tuuleenergeetika, vesiviljelus) kehtivad tingimused, et täpsustada sünergiat loa taotlemise protsessi käigus. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus. 25 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal „Eesti merestrateegia“ – direktiivi 2008/56/EÜ peamine eesmärk on säilitada või saavutada mereakvatooriumi hea keskkonnaseisund hiljemalt 2020. aastaks, mida on võimalik saavutada riiklike meetmete võtmise kaudu. Iga riik peab välja töötama ja rakendama oma merevaldkonna merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. Direktiivi alusel on praegu käimas merealade riikliku tegevuskava uuendamine. Kava eelnõu kohaselt on planeeritud meetmed veealuse müra reguleerimiseks ja merekaitsealade võrgustiku loomiseks Eesti majandusvööndis. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava“ – poliitika elluviimise seisukohast on arengukava üks eesmärk, et Eesti areng tugineks teadmuspõhistele ja uuenduslikele lahendustele. Selleks peab riik arendama tegevusi, mis soodustavad uuenduslikkust ja looma ettevõtluse tugisüsteemi. Strateegias toob riik eraldi välja, et innovatsioonisuutlikkuse toetamiseks tuleks Eestis edendada energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ – strateegia eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegiat rakendatakse erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade kaudu, et aidata kaasa Eesti säästvale arengule. Eesti säästva arengu eesmärkideks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal, mida võib seostada taastuvenergia suuremast kasutamisest saadavate hüvedega. Projekt aitab otseselt kaasa strateegia elluviimisele. „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ – strateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Strateegia valdkonnad on „Keskkond, tervis ja elukvaliteet“, „Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine“, „Kliimamuutuste leevendamine ja õhukvaliteet“ ja „Keskkonnakorraldus“. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus, aitab loodusvarasid säästlikult kasutada ja võidelda kliimamuutustega. 7. Keskkonnamõju 7.1. Sissejuhatus Taotleja soovib projekti arendada kohaldatava Eesti (ja rahvusvahelise) õiguse ning teistelt turgudelt õpitud heade tavade ja kogemuste alusel. Hoonestusloa menetluse raames viiakse läbi KMH, et tuvastada võimalikud mõjud, hinnata neid ja töötada välja asjakohased leevendusmeetmed. Sellele protsessile eelnevad keskkonnauuringud ja seireprogramm, et tuvastada keskkonnatingimused Saare 2.2 alal ja selle ümbruses. Kõik see koos projekti nõuetekohase arendamisega peaks aitama rajada sellise meretuulepargi, millel puudub negatiivne keskkonnamõju või mille keskkonnamõju on minimaalne. MTP koostamise ajal ja enne seda, kui Saare 2.2 ala määrati üheselt taastuvenergia eesmärgil kasutamiseks, tehti KSH. Seega võib eeldada, et kavandatav projekt on kooskõlas varasemate uuringutega ja põhimõtteliselt teostatav. Arvestades arenduse varajast etappi, sai keskkonnamõju käsitleda ainult üldistatult ja seepärast on allpool esitatud olulisemad keskkonnakaalutlused. 26 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Selles peatükis esitatakse lühiülevaade projekti võimalikest keskkonnamõjudest selle olelusringi eri etappides. Mõjude kõrvaldamiseks või minimeerimiseks vastuvõetava tasemeni töötatakse välja ja rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid. 7.2. Ehitusetapp Ehitusetapp on projekti olelusringi kõige lühem, kuid tõenäoliselt kõige intensiivsem periood. Selles etapis tehtavad tööd võivad häirida merepõhja seoses uuringu- ja ettevalmistavate töödega, ehitustöödega, ala puhastamise käigus vajadusel rahnude ja kivide ning põhjasetete kihtide eemaldamisega. Merepõhja setete liigutamine või vee hägususe suurenemine võib mõjutada vee kvaliteeti. Sõltuvalt kohaldatavatest õigusaktidest võib ala olla kalanduse jaoks osaliselt või täielikult suletud ning kalapüük võib olla ehitiste tõttu takistatud. Avariiolukorras võib toimuda naftaainete juhuslik sattumine vette. Õhku võivad mõjutada sisepõlemismootorite heitmed (kui need mootorid on ehitamise ajal endiselt kasutusel) koostoimes laevade suurenenud liiklemisega. Müra tase võib suureneda ja see võib mõjutada mereimetajaid, kui selle leevendamiseks ei võeta nõuetekohaseid meetmeid (nt mullakardinate kasutamine vaiade mürarikka paigaldamise ajal). Saare 2.2 ala asukoha tõttu ei mõjuta projekt maastikuvaadet, aga see võib olla oluline takistus lindude rände seisukohalt, mida tuleks vastavalt hinnata ehitusele eelneva linnustiku seire käigus. Ehitusetapi keskkonnamõju on loomult ajutine, enamasti tagasipööratav ning selle lühiajalisus soodustab asjakohaste leevendusmeetmete rakendamist. Üldiselt on ehitusetapi keskkonnamõju ajutine ja mööduv ning puudutab peamiselt ehitusetapi osa, mis on seotud vundamentide ja kaabliühendustega. Tuleb rõhutada, et merepõhja ja sealse elupaiga eeldatav hävitamine ja muud seotud mõjud on peaaegu kogu kavandatava projekti ala ulatuses (välja arvatud vundamentide, erosioonikaitse ja kaablikaitsesüsteemide asukohad) väga põgusad ja nende mõju on tagasipööratav. Pärast ehitusetappi naaseb elustik ümberkujundatud merepõhja elupaikadesse ja taastuvad projektieelsed tingimused. 7.3. Käitamisetapp Käitamisetapis avaldavad suurimat mõju hoolduslaevade liikumine ja hooldustööde teostamine. Kütuse põletamisel võivad eralduda saasteained. Sõltuvalt kohaldatavast õigusest ja muust (nt uuringute tulemustest) võidakse ala osaliselt või täielikult kalanduse jaoks sulgeda, mille tagajärjel võib suureneda kalapüük ümbritsevatel aladel; rajatav taristu võib mõjutada erinevate kalaliikide esinemist. Avariiolukorras võib toimuda naftaainete juhuslik sattumine vette. Maastikku võivad mõjutada teenindavate laevade liikumine ja tuulikud ise, mis on nähtavad lähedalasuvatelt laevateedelt (joonis 8). Töötav tuulepark ei tohiks oluliselt mõjutada mereimetajaid. Konstruktsioonid võivad aga mõjutada lindude liikumist, mistõttu tuleb jälgida nende tegelikku mõju, et kontrollida, kas ehitamiseelne hinnang lindudele avalduvale mõjule peab paika. Joonis 8. Saare 2.2 ala laevaliikluse intensiivsuse kontekstis (laevateed, kalapüük jne) 27 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Allikas: taotleja, avalikult kättesaadava teabe alusel 7.4. Ehitise veekogust eelmaldamise etapp Ehitise veekogust eemaldamise etapp ja ehitusetapp võivad avaldada sarnast mõju, sest ehitise veekogust eemaldamise käigus taristu tavaliselt demonteeritakse ja viiakse ära, taastades ala arenduseelne seisund. See mõjutab merepõhja ja sealseid setteid, tekitab müra, põhjustab ajutiselt saasteainete väljutamist töödeks kasutatavatest laevadest ja masinatest õhku ning suurendab laevaliiklust. 7.5. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 5 kohaselt on tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis eeldab KMH tegemist. KMH käigus selgitatakse välja kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline mõju ja töötatakse välja asjakohased keskkonnameetmed, millega saab vältida või vähendada kahjulikku keskkonnamõju. KMH käigus hinnatakse kõiki olulisi mõjusid, sealhulgas mõju kaitstavatele loodusobjektidele, lindudele jne ning ka tegevuse kumulatiivset mõju (sealhulgas MTPs ettenähtud mõju naaberaladele). KMH menetlus toimub kooskõlas eelnimetatud seaduse §-g 32, mis on kujutatud allpool joonisel 9. Kõik vajalikud keskkonnamõju hindamise valdkonnad lisatakse KMH programmi, mis koostatakse eelnimetatud seaduse § 13 kohaselt. Joonis 9. KMH menetluse illustratsioon kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-ga 32 28 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal Allikas: taotleja, avalikult kättesaadava teabe alusel Olemasoleva kirjanduse esialgne analüüs näitas, et kavandatava ala keskkonda on uuritud üsna piiratult. Seetõttu kavatsetakse enne projekti ehitusetapi alustamist korraldada üksikasjalikud ja põhjalikud uuringud. Uuringute eesmärk on kirjeldada keskkonna biootilisi ja abiootilisi tingimusi ning saadud tulemusi kasutada KMH aruande koostamisel. Loodusväärtusega alad ja liigid märgitakse ära ning seda teavet võetakse arvesse kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju minimeerimisel. Lubade andmise menetluses / KMH tasandil tuulikute asukoha ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel hindab KMH tulevase meretuulepargi võimalikke mõjusid MTP kohaselt kirjanduse, kättesaadavate andmete ja kohapealsete uuringute põhjal. Tulevaste uuringute põhielemendid on järgmised: a. batümeetria; b. mereala meteoroloogilised uuringud, sealhulgas tuule-, laine- ja jääolude seire; c. erinevad abiootilise keskkonna elemendid: i. merepõhja setted ja geofüüsika; ii. hüdroloogilised ja hüdrokeemilised tingimused; iii. maavarade maardlate kontrollimine; Ülalolevate uuringute raames määratakse setete keemilised (ohtlikud ained, toitained) ja füüsikalised omadused. Uuringud hõlmavad kelaatsete setete moodustumise ja leviku modelleerimist, et hinnata tuulepargi mõju kalade kudemisaladele, kudemisele ja rändele, ning merevee kvaliteedi uurimist. d. erinevad biootilise keskkonna elemendid: i. ihtüofauna (kalad); ii. avifauna (linnustik); iii. mereimetajad; iv. käsitiivaliste fauna (nahkhiired); v. põhjaelustik (planktonilaadsed organismid); vi. teatud ulatuses taimestik; Põhjaelulise loomastiku (planktonilaadsete organismide) uuringud annavad samuti ülevaate merepõhja elupaigatüüpidest, samas kui kalade uuringud hõlmavad kudemisalasid ja kalade rännet. e. veealused arheoloogilised uuringud, sealhulgas vrakkide, ajalooliste lõhkeainete ja muude ohtlike objektide olemasolu uuritaval alal / ehitusalal; 29 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal f. müra uuringud (ehitamise, käitamise ja ehitiste veekogust eemaldamise ajal, erilise tähelepanuga veealusele mürale ja vibratsioonile); g. eralduva soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni mõju hindamine; h. sotsiaalmajanduslik analüüs; i. visuaalse mõju hindamine; j. mereliiklusele avalduva mõju hindamine; Lisaks avamere tuulepargile (lähtemudel) hõlmab see taotlus ka vesiniku tootmise ja vesiviljeluse võimalusi. Taotleja mõistab, et juhul kui mõni neist võimalustest valitakse, võib nende mõju analüüsimiseks olla vajalik ka keskkonnamõju hindamine. Kui vesinikutootmine hõlmab ka vee kasutamist (vee võtmine, vee merre tagasi laskmine), võib sõltuvalt tegevuse täpsest ulatusest ka selle tegevuse puhul olla keskkonnamõju hindamine vajalik (KeHJS § 6 lg 1 p 19 ja § 11 lg 3). Potentsiaalsetes kaablikoridoride asukohtade jaoks luuakse samuti setete moodustamise mudel ja leviku modelleerimine ning viiakse läbi merepõhja setete, elustiku ja elupaigatüüpide (samuti kalanduse) uuringuid, mis võimaldaks valida ja hinnata kaablikoridoride kõige optimaalsemaid asukohti. Kui otsustatakse vesinik-/alternatiivkütuste tootmise kasuks, viiakse uuringud läbi ka piirkondades, kus vastav vajalik torujuhe hakkab paiknema. Taotleja korraldab kõik vajalikud uuringud, mis kajastuvad tulevases KMH programmis. Praegu ei näe taotleja olulisi keskkonnaalaseid piiranguid, mis võiksid projekti mõjutada. 8. Sotsiaalne mõju 8.1. Sissejuhatus Sotsiaalsed aspektid on olulised iga avamere tuuleenergia projekti arendamisel. Need puudutavad konkreetse projektiga tihedalt seotud küsimusi ja neil on sektori kui terviku kontekstis märksa laiem tähendus. Järgmistes alapeatükkides arutatakse investeeringute mõju ühiskonnale üldisemalt ja oluliseks peetud küsimuste kontekstis. 8.2. Energiajulgeolek Lähtemudeliga kavandatud projekt täidab kõige olulisemat sotsiaalset funktsiooni, võimaldades suurendada energeetikas taastuvenergia osakaalu, mis omakorda parandab Eesti energeetika trilemma skoori12, mille raames hinnatakse riike kolme näitaja alusel: 1) energiajulgeolek, 2) taskukohasus ja 3) keskkonnasäästlikkus. Maailma Energeetikanõukogu 2022. aasta andmete kohaselt oli Eesti trilemma skoor ABA , mis tagas Eestile väga kõrge 9. koha (91 loetletud regiooni hulgas), kusjuures olukord on märkimisväärselt paranenud just viimasel ajal. Samal ajal kui energiajulgeoleku näitajad üldiselt kasvavad, impordisõltumatuse tegur väheneb. Taskukohasuse puhul on lõviosa teguritest püsinud viimastel aastatel muutumatuna, aga elektrienergia hind on tänastes tingimustes kindlasti murekoht. Keskkonnasäästlikkus on viimaste aastate jooksul tasapisi 12 WEC Trilemma: riigi profiil (worldenergy.org) 30 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal suurenenud, kuid selle üks komponentidest – vähese CO2-heitega elektritootmine – vajaks tõenäoliselt parandamist. Suuremahulised meretuulepargid nagu see projekt, mis on suhteliselt tõhusamad (tõenäoliselt tõhusamad kui teised taastuvenergia allikad Eestis), toetavad ja parandavad eespool nimetatud tegureid, tagades Eesti energiajulgeoleku ja luues märkimisväärsed võimalused elektrienergia eksportimiseks. 8.3. Sotsiaalne heakskiit Ühiskondlikku suhtumist meretuuleenergiasse võib vaadelda kahel tasandil. Ühelt poolt peab ühiskond seda energiatootmise tehnoloogiat väga positiivseks. Teisalt näevad ühiskonnad avamere tuuleenergiat paljulubava lahendusena riigi energiasüsteemi muutmise kontekstis, et võidelda kliimamuutuste vastu, mida kinnitavad uuringud ja analüüsid. Siit võib järeldada, et avamere energeetikasektor üldiselt ja eriti just käesolev projekt vastavad hästi sotsiaalsetele ootustele, mis on seotud energiasüsteemi vältimatu ümberkujundamisega. Seejuures tuleb märkida, et sotsiaalne heakskiit ei ole lõplik ning see on oluline nii tööstusharu tasandil kui ka eraldi projektide jaoks. Taotleja kavatseb avamereenergiasektori ja ühiskonna vahelise suhte kujundamisel tegutseda kahel viisil: esiteks ühineda tööstusharu liitude riiklike kampaaniatega (kui need on projekti väljatöötamise ajal olemas) ja teiseks korraldada oma teavituskampaaniaid ning suhelda otse kohalike kogukondadega. Täna käitamisetapis olevate meretuuleparkide vajaduste analüüs näitas, et kohalike kogukondade mõjuvõimu suurendamine on vajalik, et vältida sotsiaalsete konfliktide tekkimist (sellest tuleb juttu hiljem). 8.4. Kohalike kogukondade kaasamine Võttes arvesse tööstusharu seniseid kogemusi, peavad avamere tuuleenergia investorid kohalikke kogukondi – nii kohalikke omavalitsusi kui ka konkreetsete piirkondade elanikke – olulisteks huvigruppideks, kellega arutada laiemalt avamere tuuleenergia teemal ja konkreetsete projektide üle. Kavandatud projekti peamised huvigrupid on Saaremaal, eriti selle läänerannikul, kuid tõenäoliselt teisteski piirkondades elavad kogukonnad. Kogukonna kaasamine on miinimumnõue, olgu selleks siis konsultatsioonide korraldamine või osalemine keskkonnaalaste otsuste või ehituslubadega seotud menetlustes. Taotleja kavatseb järgida parimaid tavasid seoses koostöö tegemisega kohalike kogukondadega. Tuginedes uurimistulemustele, mis käsitlevad kohalike omavalitsuste ootusi seoses võimalike meretuuleparkide ehitamisega, võtab taotleja meetmeid, et arvestada kohalike kogukondade ootusi ja vajadusi, eelkõige seoses kavandatud projektiga. See hõlmab teabe jagamist investeeringu ja selle mõju kohta inimestele ja keskkonnale (materjalide levitamine, veebileht, teabepunkt, õppekäigu korraldamine tegutsevasse tuuleparki ja kogemuste vahetamine kogukondadega, kus sellised projektid juba töötavad, haridusalane tegevus erinevatel tasanditel). Kõiki neid teemasid käsitletakse huvigruppide ohjamise kavas ja seotud kommunikatsiooniplaanis, mis mõlemad kuuluvad avamere tuuleenergia projektide arendamise standardtegevuste hulka. Projekt avaldab kohalikele kogukondadele majanduslikku mõju. Taotleja eesmärk on kasutada projekti arendus-, ehitus- ja käitamisetapis võimalikult suures osas Eesti tarneahelat. See tähendab tootva tööstuse (asub tavaliselt rannikualadel) arengu soodustamist ja toetamist ning teenindusbaasi rajamist olemasoleva sadamataristu juures. Kohalike kogukondade seisukohast tundub eriti oluline just viimane punkt, kuivõrd see võimaldab uute tegevuste arendamist piirkonnas (näiteks laevastiku paigutamist meeskonnavahetuseks või 31 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal meretuulepargi teenindus- ja käitamisbaasi rajamist ja juhtimist). Kõigi meetmetega kaasneb majanduslik tõuge, maksutulu ja uued töökohad, millel on selgelt positiivne sotsiaalne mõju. Täiendav teave kohaliku tarneahela kavandatava kasutamise ja sellega seotud eeldatavate teenuste ja kaupade kohta on esitatud lisas 3. 8.5. Sotsiaalsete aspektide kokkuvõte Kaalutud on projekti ja erinevate sotsiaalsete küsimuste vastastikust mõju. Mõningaid neist kirjeldati eespool, kuigi paljusid tuleb käsitleda hilisemas etapis. Taotleja on valmis selleks, kui peaks tekkima vajadus täpsustada või laiendada üksikuid elemente. Avamere tuuleenergia sotsiaalne mõju võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Kõiki neid küsimusi analüüsides saab järeldada, et avamere tuuleenergia laiem sotsiaalne mõju on positiivne, sest see võib aidata lahendada mitmeid tänapäeva maailmas aktuaalseid probleeme. Näiteks võidelda kliimamuutuste vastu, kujundada ümber energiasüsteemi ja parandada energiajulgeolekut. Kohalikud kogukonnad saavad investeeringutest teataval määral kasu ning projekti majanduslik tõuge ja kohaliku tarneahela kaasamine tootmise ja teenuste mõttes on vaieldamatult positiivne ning võib tuua kasu kogu ühiskonnale, eelkõige rannikualadele. Näib, et ebasoodsad mõjud ja võimalikud sotsiaalsed konfliktid on nüüdseks teada ning teiste turgude ja nendega seotud tööstusharude kogemuste põhjal on olemas viisid, kuidas nendega toime tulla. Kokkuvõttes on kavandatav projekt sotsiaalselt kasulik ning selle võimalikud negatiivsed mõjud saab minimeerida vastuvõetava tasemeni. 9. Teave finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse projekti rahastada on esitatud lisas 3. Taotleja ja tema omanike viimase 3 aasta auditeeritud finantsaruanded on esitatud taotluse lisas 5 (fail sisaldab mitu aruannet, iga aruande kohta on loodud järjehoidja, mis võimaldab hõlpsasti tutvuda dokumendi konkreetse osaga). 32 Deep Wind Offshore AS Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 2.2 alal 10. Lisad Taotlusele on lisatud järgmised dokumendid: 1. Lisa 1. Norra äriregistri väljavõte Deep Wind Offshore AS kohta 2. Lisa 2. Deep Wind Offshore AS tegelike kasusaajate nimekiri 3. Lisa 3. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave ja selle lisa 4. Lisa 4. Projektile väljastatud Eleringi tehnilised tingimused 5. Lisa 5. Deep Wind Offshore AS ja tema omanike viimase 3 aasta auditeeritud finantsaruanded (fail sisaldab mitu aruannet, iga aruande kohta on loodud järjehoidja, mis võimaldab hõlpsasti tutvuda dokumendi konkreetse osaga) 33  Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Saare Rannarahva Selts [email protected] Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected]  Nimekirja alusel Teie: 28.03.2024 Meie: 17.04.2024 nr 16-7/24-04561-005 Deep Wind Offshore AS hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine (Saare 2.2 ala) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Deep Wind Offshore AS (Norra registrikood 925 544 590) esitas 28.03.2024 TTJA-le hoonestusloa taotluse Saare 2.2 alale meretuulepargi, vesiniku tootmise rajatiste ning vesiviljelusrajatiste rajamiseks. Taotlust on viimati täiendatud 16.04.2024. Taotletav Saare 2.2 mereala asub Eesti mereala planeeringu kohasel tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal Saaremaast läänes. Hoonestusloa taotluse kohaselt on kavandatava tuulepargi võimsus kuni 840 MW. Taotlus ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) nr 16-7/24-04561 all. Deep Wind Offshore AS Saare 2.2 mereala hoonestusloa taotlus konkureerib antud alal Estonia Offshore Wind DevCo OÜ 27.03.2024 (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-04455) ja OÜ Utilitas Wind 01.04.2024 (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-04612) esitatud hoonestusloa taotlustega. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga. Põhjendatud arvamus palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 08.05.2024. Kui Te antud tähtaja jooksul arvamust ei esita, lahendab TTJA taotluse Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 1. Deep Wind Offshore AS Saare 2.2 ala hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri Viktoria Burtin +372 620 1751 [email protected]