Kiri

Vastavalt jaotuskavale 12.07.2023 nr 1-14/23/3125 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks esitamine Austatud menetlusosaline Kliimaministeerium1 esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 42 lõikest 2 tulenevalt kooskõlastamiseks Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande. KEVADe arengukava koostamise eesmärk on toetada Eesti ja Euroopa Liidu pikaajaliste strateegiliste sihtide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning erinevate keskkonnavaldkonna strateegiliste dokumentide integreerimine üheks tervikuks. Arengukava koostamisel püütakse saavutada laiapõhjaline kokkulepe looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnaministeerium algatas KEVADe KSH keskkonnaministri 25.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/164 vastavalt KeHJS § 33 lõike 1 punkti 1 ning § 35 lõigete 1, 2 ja 5 alusel. Kuna KEVADe mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, siis viidi arengukavale koos KSH-ga läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine (kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud) ning koostati ühine mõjude hindamise aruanne. KEVADe eelnõu ning KEVADe KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek toimus 05.-27.04.2023 ning avalik arutelu 04.05.2023. Palume Teil KeHJS § 42 lõige 3 alusel kooskõlastada KEVADe KSH aruanne hiljemalt 31.08.2023. Vajadusel kaasake seisukoha kujundamiseks oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KEVADe KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande kohta ühtne seisukoht. 1 Vastavalt 1. juuli 2023. aasta jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele, millega korraldati ümber osade ministeeriumit tööd, kuulub antud teema menetlemine Kliimaministeeriumi pädevusse. Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ 626 2802/ [email protected]/ www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Pärast kooskõlastuste saamist kontrollib ministeerium KSH aruannet 30 päeva jooksul ning teeb vastavalt KeHJS § 42 lõikele 6 KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Teavitame Teid otsusest 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kirjale on lisatud KEVAD 2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne ning ülevaade KSH aruande kohta laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest (aruande lisad 4, 5.1, 5.2 ja 5.3). Teised KSH aruande lisad ja KEVADe 2030 kavand (seisuga 10.02.2023), mille kohta KSH aruanne on koostatud, on leitavad Kliimaministeeriumi veebilehelt https://kliimaministeerium.ee/kevad. KEVADe 2030 arengukava on avalikustamisel laekunud ettepanekute osas täiendamisel ning kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt alates 4.08.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Pirso Eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Lisad: 1. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 2. Lisa 4 Aruande kohta esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused neile 3. Lisa 5.1 Aruande avaliku arutelu PROTOKOLL 04.05.2023 4. Lisa 5.2 Tagasiside kiri KEVAD 2030 KSH aruande kohta esitatud ettepanekutele 5. Lisa 5.3 Avalikustamise käigus aruande kohta esitatud ettepanekud ja vastused neile Kristy Käärid, 626 0742, [email protected] Krista Tõnisson, 626 0727, [email protected]  KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 30.05.2023 Sisukord Lühendid ja mõisted ........................................................................................................................................................ 5 1 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................... 6 2 KEVADe lühikirjeldus.............................................................................................................................................. 8 3 Mõjude hindamise metoodilised alused..................................................................................................... 12 4 Keskkonnavaldkonna hetkeolukord ............................................................................................................. 14 4.1 Elurikkus (sh muld ja maastikud) .......................................................................................................... 14 4.2 Kliimapoliitika ............................................................................................................................................... 17 4.2.1 Kliimamuutuste leevendamine ................................................................................................ 17 4.2.2 Kliimamuutustega kohanemine .............................................................................................. 19 4.3 Ringmajandus............................................................................................................................................... 20 4.4 Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine ......................................................................... 23 4.5 Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine ................................................ 25 4.6 Maavarade kestlik uurimine, kasutamine ja kaitse korraldamine ............................................ 28 4.7 Välisõhu kaitse ............................................................................................................................................. 32 4.7.1 Välisõhu kvaliteedi otsemõõtmised ....................................................................................... 32 4.7.2 Sademete keemiaseire ................................................................................................................ 33 4.7.3 Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine ........................................ 34 4.7.4 Keskkonnamüra ............................................................................................................................. 34 4.8 Kiirgusohutuse tagamine ......................................................................................................................... 36 4.9 Jäätmekäitluse korraldamine ................................................................................................................. 36 4.10 Keskkonnateadlikkuse kujundamine ................................................................................................... 40 4.11 Keskkonnaharidus....................................................................................................................................... 41 4.12 Maakasutus (sh maatoimingud) ........................................................................................................... 42 4.13 Keskkonnaandmed (sh ruumiandmed) .............................................................................................. 43 4.14 Ilmateenuste tagamine ............................................................................................................................. 46 4.14.1 Ilmateenused .................................................................................................................................. 46 4.14.2 Ilmaseire............................................................................................................................................ 46 4.14.3 Ilmaprognoos- ja hoiatusteenus ............................................................................................. 47 4.15 Keskkonnakorraldus, keskkonnaload (sh tööstusheide) ja keskkonnatasud ....................... 48 4.16 Metsanduse korraldamine ...................................................................................................................... 50 5 KEVADe mõjude hinnang ................................................................................................................................. 52 5.1 Elurikkus, maastikud ja mullad .............................................................................................................. 52 5.1.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele ............................................................................. 52 5.1.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 54 5.1.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 59 5.2 Kliima ............................................................................................................................................................... 61 5.2.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 61 5.2.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 65 5.2.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 66 5.3 Ringmajandus (sh jäätmed) .................................................................................................................... 69 5.3.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 69 5.3.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 73 5.3.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 75 5.4 Veekeskkond (sh merekeskkond) ......................................................................................................... 76 2  5.4.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele ............................................................................. 76 5.4.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 78 5.4.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 81 5.5 Maavarade uurimine, kaevandamine ja kasutamine .................................................................... 82 5.5.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 82 5.5.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 83 5.5.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 88 5.6 Välisõhk (sh müra) ...................................................................................................................................... 89 5.6.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 89 5.6.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 91 5.6.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 93 5.7 Kiirgusohutus................................................................................................................................................ 95 5.7.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele ............................................................................. 95 5.7.2 Mõjude hinnang ............................................................................................................................ 96 5.7.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ............................................................................... 97 5.8 Keskkonnateadlikkus (sh keskkonnaharidus)................................................................................... 99 5.8.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ................................................................................. 99 5.8.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................100 5.8.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................101 5.9 Maakasutus ja maatoimingud ............................................................................................................ 101 5.9.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................101 5.9.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................103 5.9.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................104 5.10 Keskkonnaandmed .................................................................................................................................. 105 5.10.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................105 5.10.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................106 5.10.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................108 5.11 Ilmateenused ............................................................................................................................................. 110 5.11.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................110 5.11.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................110 5.11.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................111 5.12 Majandusvaldkond .................................................................................................................................. 111 5.12.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................111 5.12.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................117 5.12.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................118 5.13 Metsanduse korraldamine ................................................................................................................... 119 5.13.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................119 5.13.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................121 5.13.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................121 5.14 Regionaalareng ......................................................................................................................................... 122 5.14.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................122 5.14.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................125 5.14.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................127 5.15 Sotsiaal- ja kultuurivaldkond ............................................................................................................... 129 5.15.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................129 3  5.15.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................130 5.15.3 Ettepanekud KEVADe täpsustamiseks, leevendavad meetmed ...............................131 5.16 Keskkonnatervis ........................................................................................................................................ 132 5.16.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................132 5.16.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................133 5.16.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................135 5.17 Ruumiloome .............................................................................................................................................. 137 5.17.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................138 5.17.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................142 5.17.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................144 5.18 Riigi julgeolek ja välissuhted ............................................................................................................... 145 5.18.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele ...............................................................................145 5.18.2 Mõjude hinnang ..........................................................................................................................146 5.18.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud .............................................................................147 5.19 Üldisemad ettepanekud ja tähelepanekud .................................................................................... 147 6 Ülevaade mõjude hindamise korraldusest, osapoolte kaasamine ................................................. 153 6.1 Mõjude hindamise protsessi osapooled......................................................................................... 153 6.1.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja .................................................................153 6.1.2 Mõjude hindamise eksperdirühm ........................................................................................153 6.1.3 Asjaomased asutused ................................................................................................................154 6.1.4 Muud huvitatud osapooled ....................................................................................................155 6.2 Seisukohtade küsimine .......................................................................................................................... 155 6.3 Avalikustamine .......................................................................................................................................... 156 6.4 Ülevaade hindamise käigus esinenud raskustest ........................................................................ 156 7 Leevendavad meetmed ja seire .................................................................................................................... 158 8 Kokkuvõte ............................................................................................................................................................. 160 LISAD Lisa 1. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programm Lisa 2. Kontrollküsimustik Lisa 3. Muud huvitatud osapooled Lisa 4. Aruande kohta esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused neile Lisa 5. Avalikustamise käigus aruande kohta esitatud ettepanekud ja vastused neile, avaliku arutelu protokoll 4 Lühendid ja mõisted Tabel 1. KEVAD 2030 mõjude hindamise aruandes kasutatavad olulisemad lühendid ja mõisted Mõiste Selgitus KEVAD Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Arengukava kestus 2023–2030. KEVADe Keskkonnaministeerium, kes vastutab KEVADe koostamise eest ja kellel on KSH koostamise menetluses vastutav roll. korraldaja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Selle alusel viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja hindamise menetlus. KeHJS Muude oluliste mõjude hindamine on liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise aruandesse. KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KeHJS 2. peatükk 2. jagu). KSH aruande koostamise kava, milles selgitatakse tõenäoliselt olulised mõjud KSH programm ning nende mõjude hindamise metoodika. Mõjusid hinnatakse aruande etapis. KSH programmi nõuded on sätestatud KeHJS §-s 36. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemus, mis koostatakse lähtudes KSH KSH aruanne programmist (nt olulised mõjud, metoodika). KSH aruandele kehtivad nõuded on esitatud KeHJS §-s 40. Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise strateegilise hindamise programm. programm Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise strateegilise hindamise aruanne. aruanne Mõjude KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamine strateegiline hindamine. KeHJS § 22 kohaselt on Keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Strateegilisel tasandil võib oluline keskkonnamõju tekkida olukorras, kus näiteks KEVADe Oluline mõju eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, Euroopa Liidu või Eesti strateegilistele eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ellu viia.1 Sellisel juhul laiendatakse seda mõistet keskkonnapoliitika dokumentide kõrval ka teiste valdkondade arengukavadele ja strateegiatele. 1 Peterson jt 2017 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 5 1 Sissejuhatus Käesoleva strateegiliste mõjude hindamise objektiks on Keskkonnaministeeriumi poolt koostatav valdkondlik arengukava Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD). Arengukava koostamine algatati 11. märtsil 2021 heaks kiidetud KEVADe koostamise ettepanekuga.2 KEVAD seab Eestile keskkonna valdkonna sihid aastani 2030 ning korrastab valdkonna strateegilist planeerimist. KEVAD asendab seni kehtinud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna erinevad alavaldkonnad (vt ptk 2). Keskkonnaministeerium algatas KEVADe keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) 25.03.2021 ministri käskkirjaga nr 1-2/21/164. KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõigete 1, 2 ja 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 2021 istungi protokollilise otsusega koostada KEVAD ja Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ §-ga 11. Lähtuvalt KeHJS §-st 311 on KSH eesmärk: • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. Välja kujunenud praktikas on KSH ülesanne keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat.3 Kuna KEVADe mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, tehakse lisaks KSHle sama protsessi käigus ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule ka kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena. Seetõttu lähtub mõjude hindamine lisaks KeHJSes sätestatud nõuetest ka Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodika mõjude määratlemise kontrollküsimustikust (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri; edaspidi kontrollküsimustik).4 Mõjude hindamine on jaotatud kahte etappi. Esmalt koostati mõjude hindamise programm (vt Lisa 1). See läbis KeHJSe kohase protseduuri ning tunnistati nõuetele vastavaks 31.05.2022 (Keskkonnaministeeriumi 31.05.2022 kiri nr 1-14/22/1125-30). 2 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi Lisa 1 – KEVAD 2030 koostamise ettepanek. Keskkonnaministeerium 3 Peterson jt 2017 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat käsiraamat 4 Mõjude hindamise abimaterjal – Mõjude määratlemise kontrollküsimustik. Riigikantselei 6 Käesolev aruanne kajastab mõjude hindamise teist ja viimast etappi. Selle käigus hinnatakse mõjusid vastavalt kinnitatud mõjude hindamise programmile, järgides KeHJSe kohast KSH aruande koostamise ja avalikkuse kaasamise protseduuri. Peamine ja põhjalik mõjude hindamine koostati mõjude hindamise eksperdirühma poolt KEVADe eelnõule seisuga 12. oktoober 2022. Edasise protsessi käigus tehti mõjude hindamisse vajadusel täiendusi ja täpsustusi tulenevalt asjaomaste asutuste seisukohtadest, 10. veebruari 2023 seisuga KEVADes tehtud täiendustest ja aruande avalikustamisel saadud tagasisidest. 7 2 KEVADe lühikirjeldus5 Seni on olnud keskkonnavaldkonna katusdokumentiks Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (koostatud 2007. aastal), kuid selles ei käsitleta enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ega kaeta terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. Lisaks on tulenevalt rahvusvaheliste konventsioonidega liitumisest ja Euroopa Liidu direktiividest kohustuslik ning neis sätestatud nõuete täitmiseks vajalik koostada mitu Keskkonnaministeeriumi valitsemisala strateegilist arengudokumenti (nt riigi jäätmekava, looduskaitse arengukava, veemajanduskavad, üleujutustega seotud riskide maandamiskava, nitraaditundliku ala tegevuskava, Eesti merestrateegia meetmekava). Hetkel on need erineva detailsusastmega ega pruugi olla kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse määruses „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ esitatud nõuetega. Sellega seoses hakkab KEVAD kehtivat Eesti keskkonnastrateegiat asendama. Seejuures integreeritakse KEVADe koostamisega erinevad keskkonnavaldkonnas seni kehtinud ja koostatavad strateegilised dokumendid üheks tervikuks, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid, olulisemad tegevused ja mõõdikud aastaks 2030. Sellega täidetakse ühest küljest erinevate väliskohustuste sisu- ja vorminõudeid, kuid omandatakse ka riigisiseselt keskne vaade keskkonnavaldkonnale tervikuna. KEVADe koostamine on seega osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest (mille eesmärk on tulemusvaldkonna juhtimine reeglina ühe strateegilise arengudokumendiga ning mis on aluseks tegevuspõhisele eelarvestamisele) – selle käigus viiakse tulemusvaldkonna „Keskkond“ juhtimine üle kahele valdkondlikule arengukavale: Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ja Metsanduse arengukava 2021–2030. KEVADes planeeritav mõjutab erineval määral ka teisi tulemusvaldkondi ning teised tulemusvaldkonnad peavad panustama riigina ühiselt seatud keskkonnaeesmärkide ja võetud kohustuste täitmisesse. Arengukava on seotud paljude tulemusvaldkondadega, näiteks tihedamalt „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“, „Tõhus riik“ ja „Infoühiskond“. KEVAD on visiooniks seadnud: „Puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti!“ Sellest lähtuvalt on KEVADe üldeesmärk aastaks 2030 järgnev: „Teadvustame keskkonna taluvuspiire – majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse neid järgides. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena, kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil.“ Visiooni ja üldeesmärgi saavutamise mõõdikuteks on keskkonnatrendide indeks (sihttase 78) ja keskkonnateadlikkuse indeks (sihttase 60). 5 Kuna viimane KEVADe eelnõu versioon, mida mõju hindamises läbivalt hinnati, oli 10. veebruari 2023 seisuga, on ka käesolev lühikirjeldus koostatud KEVADe eelnõust 10. veebruari 2023 seisuga. Hiljem tehti KEVADes protsessi käigus saadud tagasiside põhjal veel vajadusel täpsustusi, aga ei tehtud enam muudatusi, millega kaasneks oluline keskkonnamõju. 8 KEVAD jaotub 16-ks keskkonnavaldkonna alamvaldkonnaks ehk alaeesmärkideks. Need omakorda jaotuvad valdkonnaülesteks poliitikateks (3), sisuvaldkondadeks (8) ning keskkonnavaldkonna arengut toetavateks tugivaldkondadeks (5). Järgnevalt on toodud kõik alaeesmärgid koos täpsemate eesmärkide ja poliitikainstrumentidega. Valdkonnaülesed poliitikad Alaeesmärk 1: Elurikkus ja maastikud – Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega. 1. Edendame elurikkuse kaitset kõigil tasanditel ja integreerime elurikkuse hoiu kõikidesse sektoritesse. 2. Kujundame toimiva rohevõrgustiku, mis aitab tagada elupaikade ökoloogilist sidusust ning nendevaheliste liigilevikukoridoride piisavust. 3. Tagame inimestele mitmekesised võimalused Eesti looduses viibimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. 4. Rakendame ökosüsteemiteenuste seisundi muutuste mõõtmise metoodikad, tugevdame keskkonnaga arvestavat ettevaatusprintsiipi elurikkuse hoiul ning sisustame looduse iseväärtuse olemuse. 5. Algatame arutelu ja otsime täiendavaid lahedusi, kuidas rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet tõhusamalt elurikkuse kaitseks. 6. Leiame ja rakendame uudsed lahendused, sh innovaatilised finantslahendused, mis võimaldavad ka erainvestoritel elurikkuse kaitse eesmärkidesse pikaajaliselt investeerida ning motiveerivad maaomanikke vabatahtlikult kaitseväärtusi kaitsma ja taastama. Alaeesmärk 2: Kliimapoliitika – Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude kaitse ja ühiskonna toimimise äärmuslike ilmanähtuste korral. 1. Lepime kokku erinevate valdkondade panused ja rakendame neid 2030. ja 2035. aasta kliimaeesmärkide saavutmiseks. 2. Lõimime kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegilisse planeerimisse kõigil tasanditel. 3. Loome kliimaeesmärkide täitmist soodustava keskkonna ja tugiteenused riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele. 4. Tagame usaldusväärsed ilmaandmed ja -teenused inimelude ja vara kaitseks, erineval tasandil otsuste tegemiseks ning kliimateenuste arendamiseks. Alaeesmärk 3: Ringmajandus – Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem. 1. Rakendame vajalikke meetmeid ringmajanduse mudelile üleminekuks. 2. Rakendame ringmajanduse põhimõtteid terviklikult asjakohastes õigusaktides. Sisuvaldkonnad Alaeesmärk 4: Looduskaitse – Omamaiste liikide, ökosüsteemide ja maastike seisund on paranenud – Eesti on looduspositiivne. 1. Säilitame ja parandame omamaiste liikide ja elupaikade ning elurikkuse seisukohalt võtmetähtsusega maastikukomponentide nagu väikeveekogude jt märgalade, ranniku- ja kaldaalade ning loodus- ja põlismetsade, sh vääriselupaikade, seisundit. 2. Tagame aja- ja asjakohase ülevaate eluslooduse seisundist looduskaitseotsuste tegemiseks, kasutame mh senisest enam innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi ja rakendusuuringute tulemusi ning uuendame ja täiendame andmebaase ja veebirakendusi. 9  3. Tõhustame kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi, et tagada operatiivne tagasiside rakendatud looduskaitsemeetmetele. Alaeesmärk 5: Veekeskkond – Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud. 1. Uuendame ja viime ellu pinna- ja põhjavee kaitse, taastamise ja kasutamise meetmed. 2. Töötame välja ja viime ellu jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia. 3. Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud riskid. Alaeesmärk 6: Merekeskkond – Eesti mereala on heas keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal kasutada mereökosüsteemi teenuseid. 1. Viime ellu merekaitse reformi. 2. Loome mere kestliku kasutuse tagamiseks säästva sinimajanduse tegevuskava. 3. Rakendame vajalikud meetmed inimtegevusest tulenevate koormuste vähendamiseks, vajadusel täpsustades lubatud koormuse. 4. Viime ellu digimere kontseptsiooni. Alaeesmärk 7: Maavarad – Maavarade kaevandamisel ei ületata keskkonna taluvuse piire ja tagatakse kaevandatud alade korrastamine. 1. Töötame välja ning rakendame maavarade uurimise, kaevandamise ja kaitse uued põhimõtted. 2. Loome maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilised planeeringud. 3. Haldame maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjusid. Alaeesmärk 8: Välisõhk – Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa tervena elatud aastate kasvule. 1. Tõstame välisõhu kaitse alast teadlikkust. 2. Vähendame õhusaastet. Alaeesmärk 9: Kiirgusohutus – Eestis on tagatud optimaalne kiirgusohutus. 1. Tõstame inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja ohtude vähendamise meetoditest. 2. Vähendame radioaktiivsetest jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid ohtusid. 3. Minimeerime looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohud. Alaeesmärk 10: Jäätmekäitlus – Jäätmetekke vältimine ja toodete korduskasutamine ning parandamine on igapäevase käitumise osa ning jäätmetest luuakse uut väärtust toormena. 1. Loome ja rakendame jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi ning tagame süsteemse järelevalve. 2. Tagame jäätmevaldkonna andmete kvaliteedi, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse. Alaeesmärk 11: Mullakaitse – Tagada muldade hea seisund, et selle kaudu hoida elurikkust, säilitada süsinikureservuaari ja tagada mulla pakutavad ühiskonnale vajalikud hüved. 1. Kujundame mullapoliitika elluviimiseks sihistatud keskse õigusliku ja keskkonna ja maakasutuse vajadustest lähtuva muldade kasutamise käsitluse. 2. Lepime kokku muldade kasutust oluliselt mõjutavate maahõive aluspõhimõtted ja seame sellele sihid. 3. Täpsustame ja arendame mullaseiret ja muldade seisundi hindamiseks vajalikke metoodikaid 4. Kaasajastame süsteemselt Eesti suuremõõtkavalise mullastikukaardi. 10 Tugivaldkonnad Alaeesmärk 12: Keskkonnateadlikkus ja -haridus – Keskkonnateadlik mõtteviis ja käitumine on saanud normiks kõigis eluvaldkondades. 1. Loome keskkonnateadlikkuse kompetentsikeskuse, mis koordineerib ja korraldab valdkondlike tegevusi ja erinevate osapoolte koostööd. 2. Töötame välja ja viime ellu riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi. 3. Toetame ja tunnustame avaliku sektori, ettevõtete, kodanikuühenduste ja üksikisikute tooteid, teenuseid ja tegevusi, mis loovad võimalusi keskkonnahoidlikuks käitumiseks. Alaeesmärk 13: Maakasutus ja maatoimingud – Maakasutuste otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega. 1. Lepime kokku ja rakendame maakasutuspoliitika põhimõtted. 2. Korrastame maatoimingute õigusaktid, rakendame õigusakte ning arendame maatoimingute eest vastutavaid asutusi terviklikult. 3. Viime maatoimingud ellu lihtsalt ja digitaalselt. Alaeesmärk 14: Ruumiandmed – Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist. 1. Hõivame, töötleme, analüüsime ja avalikustame ruumiandmeid ning arendame aja- ja asjakohaseid ruumiandmeteenuseid, sh rakendame 3D- ja tehisintellekti lahendusi. 2. Tagame ruumiandmete kui avaandmete koostoimelisuse ja leitavuse, sh Eesti geoportaali ruumiandmete kataloogi kaudu. 3. Kesksete lahenduste rakendamine avaliku sektori arendustes aluskaarditeenuse, asukohaotsingu ja kaardiakna osas. Alaeesmärk 15: Keskkonnakorraldus – Keskkonnakorralduslikke meetmeid rakendatakse kui tööriistakasti, et tagada hea keskkonnaseisundi ja tõhusa keskkonnakasutuse jaoks vajalik raam ning tuua sidusalt kokku majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnakaalutlused. 1. Arendame KMH/KSH protsesside tõhusust ja korrastame õigusruumi. 2. Rakendame keskkonnakasutuse reguleerimise raamistiku terviklikku lähenemist. 3. Loome õigusraami, mille kaudu arendatakse edasi keskkonnakestlikkust toetavat tarbimise, tootmise ja rahastamise mudelit ning töötatakse välja rohepesu kaitsemehhanismid. 4. Tõhustame keskkonnakaitselubade süsteemi tegevusala- ja riskipõhiselt. 5. Läheme üle reaalajamajanduse põhisele andmevahetusele ettevõtete ja riigi keskkonnaandmete vahetamisel ja tagame andmepõhiste otsuste automatiseerimise. Alaeesmärk 16: Keskkonnaseire ja -andmed – Keskkonnaandmed on kogutud järjepidevalt, need on usaldusväärsed ja kõrge kvaliteediga, keskkonnateave on (digitaalselt) kättesaadav. 1. Koostame andmeallikate/andmekogude analüüsi valdkondade kaupa. 2. Analüüsime võimalusi uudsete seiremeetodite ja -metoodikate kasutamiseks nii seires kui analüüsis/hindamises. 3. Käsitletakse uusi seire- ja hindamismeetodeid ja metoodikaid. 4. Täpsustatakse valdkondlike andmete koosseisu ja kvaliteedinäitajaid. 5. Analüüsitakse keskkonnaseire seaduse reguleerimisulatuse muutmisvajadust ja tehakse vastavad ettepanekud. 11 3 Mõjude hindamise metoodilised alused Käesoleva mõjude hindamise ulatus ja metoodilised alused kirjeldati ja lepiti kokku mõjude hindamise programmi etapis ning on kajastatud ja kinnitatud (KeHJSe terminoloogia järgi: nõuetele vastavaks tunnistatud) programmis (vt Lisa 1). Alljärgnevalt on esitatud täiendavalt olulisemad selgitused. Käesolev mõjude hindamine täidab kahte eesmärki: 1. Esmalt on tulenevalt KeHJSest vajalik KEVADele läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Nõuded KSH sisule ja protsessile on sätestatud KeHJSes, mida käesolevas mõjude hindamises järgiti. Sellest tulenevalt järgib ka käesolev aruanne KeHJSega KSH aruandele seatud nõudeid. (Seejuures võib välja tuua, et antud juhul on tegemist mõnevõrra ebatavalise KSHga – kuna KEVADe arendatavad valdkonnad on suuresti samad, mida tavapäraselt KSH käigus hinnatakse, siis hindab käesolev KSH seda, kuidas KEVAD mõjutab enda eesmärgiks olevaid valdkondi, ehk teisisõnu teeb KEVADele „kvaliteedikontrolli“.) 2. Kuna aga KEVADe mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, tehti lisaks KSHle sama protsessi käigus ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule ka kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Seega, käesolev mõjude hindamine käsitles kõiki puudutatud eluvaldkondi. Selleks et tähelepanuta ei jääks ükski potentsiaalselt oluline mõju, on mõjude kaardistamiseks kasutatud Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikas esitatud kontrollküsimustikku6, mis katab kõiki eluvaldkondi. Seejuures tuleb tähele panna, et mõjude hindamine on samas lahutamatu ja oluline osa poliitikavalikute kujundamise (arengukava koostamise) protsessis, mida näeb ette Vabariigi Valitsuse reglemendi § 5 lõige 1. Käesolev mõjude hindamine ei täida kogu seda (arengukava koostamise protsessis sisalduvat mõjude hindamise) rolli. See on arengukava koostaja ülesanne ja selleks on KEVADe koostamise juurde loodud ja töösse kaasatud ka valdkondlikud töörühmad. Käesoleva mõjude hindamise eksperdirühm on KEVADe koostamise töögrupi kõrval täiendavaks konsultatsioonimeeskonnaks (nö partneriks), kes juhib tähelepanu riskidele (oluline vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja teeb vajaduse korral ettepanekuid KEVADe tõhustamiseks. 6 Mõjude hindamise abimaterjal – Mõjude määratlemise kontrollküsimustik. Riigikantselei 12 Käesolevas mõjude hindamises lähtuti kahest erinevast metoodilisest lähenemisest (esitatud ka eraldi alapeatükkidena mõju hindamise peatükis 6): 1. KEVADe tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on eelkõige tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele ja eesmärkidele. Seda analüüsiti vastavusanalüüsi käigus. Vastavusanalüüsi puhul on peamiseks hindamisküsimuseks see, kas KEVADega kavandatav on erinevate asjakohaste strateegiliste eesmärkidega kooskõlas ja aitab eesmärkide saavutamisele kaasa või töötab neile vastu. 2. Teiseks lähenemiseks on välismõjude analüüs, mille käigus prognoositakse KEVADega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid. Mõlemal juhul on vajadusel esitatud ettepanekud ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude võimendamiseks. Seejuures lähtub mõju hindamine hinnatava dokumendi (strateegilisest) tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse. KEVADega seatud eesmärgid, mõõdikud ja tegevussuunad on vastavalt dokumendi strateegilisele tasandile üldised, suunda näitavad ega lasku tegevuskava tasemele, kus nähakse ette konkreetseid projekte, investeeringuid, õiguslike sätete muudatusi jm. Tihti on võimalik püstitatud alameesmärke ellu viia ja mõõdikutena seatud sihte saavutada erinevate tegevustega. Seega ei ole ka mõju hindamise käigus võimalik väljendada konkreetseid otseseid mõjusid alameesmärkide ja tegevuste kaupa (eriti veel kvantitatiivselt), vaid viidata saab eelkõige eeldatavatele suundumustele. Oluline on läbivalt arvesse võtta KEVADe kui terviku mõjusid, arvestades nii üldeesmärke, valdkondlikke eesmärke kui tegevusi ning vajadusel ka nendevahelisi seoseid ja võimalikku koosmõju. KEVAD on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt (nt maakond, vald, küla). Mõju hinnatakse Eesti-üleselt laskumata piirkondade eripärasse. Hindamise ajaline ulatus kattub KEVADe kestuse ulatusega. Mõju hindamine hõlmab ka hinnanguid võimaliku piiriülese mõju kohta. Samas ei ole käesoleva hindamise käigus leitud, et kavandatav tegevus tooks endaga kaasa olulist piiriülest mõju, mis tingiks piiriülese KSH(sh naaberriikide kaasamise) vajaduse KeHJS § 46 mõistes. Piiriülene mõju on ohjatud rahvusvahelistest strateegilistest dokumentidest ja kokkulepetest riiklikul tasandil kinni pidamisega. KEVADet koostatakse Eesti jaoks ja peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavadega ja võetud kohustustega. Vastavalt KeHJSele peab KSH aruanne sisaldama ka ülevaadet alternatiivsete arengustsenaariumite käsitlusest strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning alternatiivsete stsenaariumite võrdlust. Seda on võimalik teha ainult juhul, kui alternatiivseid arengustsenaariumeid käsitletakse ka hinnatava arengudokumendi koostamisel. KEVADe koostamisel on lähtutud ühest, eelduslikult tõenäolisemast arengurajast ja erinevaid terviklikke (kogu valdkonda hõlmavaid) alternatiivseid arengustsenaariumeid ei käsitletud, mistõttu ei saa seda teha ka KSH aruanne. 13 4 Keskkonnavaldkonna hetkeolukord7 Kuna keskkonnavaldkonna hetkeolukorra kirjeldus koostati esmalt juba mõjuhindamise programmi etapis, lähtub käesolev peatükk samast struktuurist (alapeatükid), mis programmis. Mõjuhindamise ja aruande koostamise etapis on kirjeldustesse vajadusel tehtud sisulisi täpsustusi. (Asjakohasel juhul ja konteksti andmiseks on olemasoleva olukorra kirjeldust vajadusel põimitud osaliselt ka aruande ptk 5 mõju hinnangute teksti.) 4.1 Elurikkus (sh muld ja maastikud) Elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse moodustavad ökosüsteemide, liikide ja nende elupaikade ning geenide mitmekesisus.8 Maailmaperspektiivis on umbes 75% maismaa ökosüsteemidest ja 40% merekeskkonnast inimtegevusest oluliselt mõjutatud.9 Eesti looduse mitmekesisuse kogumiku põhjal on enam kui saja-aastase järjepideva looduskaitse tulemusena Eesti territooriumist umbes viiendik kaitse all (19,4% maismaast ja 18,7% territoriaalmerest koos majandusvööndiga).10 Tuuakse ka välja, et range kaitse all on maismaast 11%, millest loodusreservaadid moodustavad 0,2% ja sihtkaitsevööndid 10,8%. Viimase (aastatel 2017– 2019) ohustatuse hindamise järgi on 12 399-st hinnatud liigist Eestis soodsas seisundis 49%, ohustatud 8% ja ohulähedasi 4%.11 Eestis on 60 Euroopa Liidus ohustatud elupaigatüüpi ning 100 Euroopa nõukogu loodusdirektiivi 92/43/EMÜ lisadesse kantud liiki.12 Neist ebasoodsas seisundis on 43% elupaikadest ja 37% liikidest, kusjuures 7% liikide seisund on seni teadmata.13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu linnudirektiivi 2009/147/EÜ kantud Eestis pesitsevatest lindude populatsioonidest on languses 48% (langeva lühiajalise populatsioonitrendiga on 36%, pikaajaline populatsioonitrend on langev 48% linnuliikidest).14 Euroopa Keskkonnaagentuuri raporti kohaselt on Eesti elupaikade/-rikkuse seisund Euroopa keskmisest parem, kuid suures plaanis on Eesti trendid muude Euroopa piirkondadega sarnased.15 Kõige suuremad probleemkohad on kuivendus, raied (eelkõige lageraie16), rohumaade majandamise lakkamine, koosluste liigilise koosseisu muutumine (sh 7 Tulenevalt KeHJS § 40 lõike 4 punktist 3 peab KSH aruanne sisaldama eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust, kuid käesoleva valdkondliku strateegilise dokumendi puhul on see sisuliselt valdkonna hetkeolukorra ülevaade. 8 Elurikkus. Ökosüsteemid. Euroopa Keskkonnaagentuur 9 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 10 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 11 Eesti Punane Nimestik. Keskkonnaministeerium 12 Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ Artikkel 17 National Summary Factsheet - Estonia 13 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 14 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 15 EEA Report No 10/2020. State of nature in the EU. Results from reporting under the nature directives 2013–2018. European Environment Agency 16 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 14 (invasiivsete) võõrliikide levik17), põllumajandusreostus ja veekogude seisundi 18 muutumine. Nende tulemusel võib oluliselt väheneda Eesti elurikkus, keskkonna kestlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja/või kvantiteet. Pikas perspektiivis ei ole praegune ekspansiivne majandusmudel kestlik ega suuda tagada inimkonna ja looduskeskkonna heaolu. Ringmajanduse19 rakendamine aitab kulutada vähem loodusressursse ning seeläbi toetada loodusliku mitmekesisuse säilimist. Ka kliimapoliitika seisukohast on oluline rakendada looduspõhiseid lahendusi (nt märg- ja turbaalade kaitsmine ja taastamine ning linnade kliimamuutustele vastupanu parandamine) ning ressursside kestlikku majandamist elurikkuse seisukohalt olulistel aladel (nt veekogudes, metsades, põllumajandusmaastikes). Tähelepanu tuleb pöörata ka mullatervisele ja mullakaitsele. Muld on maismaaökosüsteemide keskne osa ja omab väga olulist rolli ökosüsteemide toimimises ja seeläbi ka ühiskonnale hüvede pakkumises. Mulla omadustest sõltub taimede kasv, liigiline koosseis, koosluste kujunemine, mis omakorda mõjutab erinevate liigirühmade elupaiku ja elutingimusi ning üldisemalt kõiki ökosüsteeme. Olulised ohud mullastikule on põllumajandus (mullaharimine, väetamine, veerežiimi reguleerimine jm), mulla katmine (ka eemaldamine) ja ka tööstus (muldade pH muutused). Üha enam on tegeletud elupaikade seisundi parandamisega. Keskkonnaagentuuri koostatud kogumiku Eesti looduse kaitse aastal 202020 põhjal on tänaseks on taastatud rohkem kui 10 000 ha sookooslusi (alustatud on ka madalsoode taastamisega) ja umbes 40 000 ha poollooduslikke kooslusi on hoolduses. Selle tulemusena on saavutatud 2020. aastaks seatud soode taastamise eesmärgid, kuid pärandniitude puhul oli puudujääk eesmärgist üle 5000 ha ulatuses. Panustatud on ka rändetakistuste eemaldamisele vooluvetes.21 Eduka näitena tasub välja tuua ka väljasuremisohus oleva kõre (Epidalea calamita) arvukuse, mis on riikliku seire andmetel hakanud kasvama kõigis suuremahuliselt taastatud elupaikades.22 Samuti on globaalselt kriitilises seisundis oleva euroopa naaritsa (Mustela lutreola) taasasustamine Hiiumaale olnud edukas.23 Keskkonnaseisundi paranemise tulemusena on ka Eesti suurkiskjate populatsioonid ühed Euroopa elujõulisemad.24 Elurikkuse säilitamisel on kesksel kohal ka maastikud ja nende läbimõeldud kaitse, korraldus ja planeerimine. Erinevate looduslike, poollooduslike ja inimtekkeliste koosluste ja alade (nagu põllud, metsad, märgalad, linnad jms) paiknemine, suurus ja kuju mängib olulist rolli nii keskkonnast hangitavate ressursside (ökosüsteemiteenuste25) jätkusuutlikkusel kui ka 17 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 18 Euroopa looduskeskkonna raport: elurikkuse edulugu ikka liiga väike. Keskkonnaministeerium 19 Ringmajandus. Keskkonnaministeerium 20 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 21 Vooluveekogude projektid. Keskkonnaministeerium 22 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 23E Landing 2017 Euroopa naaritsa (Mustela lutreola) reintrodutseerimise edukus maailmas ja Eestis. Eesti Maaülikool 24 Keskkonnaagentuur 2020 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus 25 Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused. Keskkonnaministeerium 15 ümbritsevate ökosüsteemide käekäigus.26 Sellest tulenevalt sõltuvad maastikust erinevad ühiskonna kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku heaolu aspektid. Maastikumustrite muutused tulenevalt linnastumisest ning hajaasustuse struktuursetest ja funktsionaalsetest muutustest (sh majandusest ning ruumilisest planeerimisest) mõjutavad vähemal või rohkemal määral seega elurikkust ka juba ökosüsteemide tasemel. Seetõttu on looduse mitmekesisuse kaitses üha enam rõhk ökosüsteemide kui terviku kaitse tagamisel ja sellest tulenevalt ka maastikumastaabilisel (vrd üksiku ökosüsteemi või populatsiooni põhine jne) lähenemisel. Lisaks konkreetsetele kaitstavatele aladele on olulisel kohal ka rohekoridorid tagamaks maastikulist mitmekesisust ja elupaikade sidusust. Viimaste puhul on oluline, et erimastaabilised ruumilise planeerimise instrumendid oleks kooskõlas mh looduskeskkonna vajadustega ning järgiks kestlikkuse põhimõtteid. Siinkohal omab olulist tähtsust ka elurikkuse ning maastiku sidususe ja mitmekesisuse tagamine tehiskeskkonnas. Lisaks rohevõrgustikele on oluline elupaigamuster tervikuna eri mastaapides ja aspektides (nt puiesteed, tiigid, kraavid, koduaiad, sisehoovid, haljastuslikud väikeelemendid). Maastikumustrid linnakeskkonnas (maastikuelementide paigutus ja koosseis) on ühed olulisemad faktorid ka linna kuumasaarte aspektist27 omades seega läbi linna maastikuökoloogia (ingl urban landscape ecology) ja maastikuplaneerimise rakendusvõimaluste suurt potentsiaali ka kliimamuutustega kohanemisel. Alates 1. juunist 2018 jõustus ka Eesti suhtes Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon.28 See kokkulepe on suunatud maastike kaitse, korralduse ja planeerimise edendamisele, kuid ei sea täiendavaid kohustusi või piiranguid. Eesti maastikupoliitilised eesmärgid on hetkel kõige otsesemalt seatud Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030. Sellest tulenevalt on maakasutuse muutustega kaasnevad põhiprobleemid Eestis: väärtuslike maastike ja koosluste, sh elupaikade hävimine ja killustumine; jäätmaade (soostunud ja võsastunud alade) tekkimine; rannikualadel tiheasustuse laialdane levimine; maastike risustatus (mahajäetud tehnogeensed objektid); elustiku liigirikkuse vähenemine. Kokkuvõttes võib öelda, et maastike mitmeotstarbelisuse ja sidususe säilitamine ning elurikkuse tagamine on omavahel tihedalt seotud omades olulist rolli ökosüsteemide toimimisel. Kestlikud ökosüsteemid pakuvad inimkonnale mitmesuguseid vajalikke 29 ökosüsteemiteenuseid : (i) tugiteenused (nt toimiv aineringe, mullateke, elupaigad); (ii) reguleerivad teenused (mõjutavad näiteks kliimat, vee ja õhu kvaliteeti; tolmendamine); (iii) varustusteenused (nt toidu-, puiduressurss); (iv) kultuuriteenused (nt lõõgastumispaik, teaduslike uuringute sisend). Kliimapoliitika valguses on toimivatel ökosüsteemidel oluline roll kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamisel ja nendega kohanemisel (nt vegetatsioon 26 GT Duarte, PM Santos, TG Cornelissen, MC Ribeiro ja AP Paglia 2018 The effects of landscape patterns on ecosystem services: meta-analyses of landscape services. Landscape Ecology, 33(8), 1247–1257 27 Q Yang, X Huang ja J Li 2017 Assessing the relationship between surface urban heat islands and landscape patterns across climatic zones in China. Scientific Reports 2017 7:1, 7(1), 1–11 28 Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 29 Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused. Keskkonnaministeerium 16 kaitseb erosiooni eest, rannikuökosüsteemid puhverdavad üleujutusi, boreaalse regiooni sood ja metsad talletavad suurima osa Euroopa süsinikuvarudest).30 4.2 Kliimapoliitika 4.2.1 Kliimamuutuste leevendamine Eesti kliimapoliitika on kujunenud Euroopa Liidu õigusraamistikus, mis omakorda juhindub rahvusvahelistest kokkulepetest, mille rakendamise suurim proovikivi on Eestis põlevkivitööstus. Kogu energeetikasektori (sh transport) heide moodustab 81.9% kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) koguheitest.31 Riikide edetabelis on Eesti positsioon paranenud süsinikuheites nii SKT kui ka inimese kohta tingituna põlevkivienergeetika kiirest vähenemisest perioodil 2019–2020, kuid Eesti kuulub mõlemas suhtarvu arvestuses endiselt suhteliselt suurema kliimamõjuga riikide sekka.32 Eestil pole olnud tänu süsinikuheite arvestuse lähteaastale (1990, mil Eesti oli osa NSV Liidu majandussüsteemist) ja taastuva soojusenergia kasutusele probleeme ei Pariisi kokkuleppe ega ka Euroopa Liidu kliimakohustuste täitmisega33. Kuid kui maakasutuslik-metsandusliku CO2 sidumine on LULUCF arvestuses aastast 2011 järjest vähenenud, siis alates 2020. aastast pöördus see heiteks. Pakett „Eesmärk 55“ õigusaktide jõustumine toob kaasa rangemad kliimaeesmärgid, kuid ka need ei ole piisavad kliimaneutraalse kursi võtmiseks. 2025. aastast laieneb mitmes etapis heitmekaubandus maanteetranspordile ja ehitistele, millega määratakse tarbimisele lubatavad kütusemahud. Heitekvoodid seatakse merelaevandusele. Jõustamisel on metaanistrateegia. Kliimapoliitika eesmärkide saavutamist mõjutab väga oluliselt põlevkivienergeetika (laiemalt ka põlevkivitööstus). Põlevkivi kasutus energeetikas on viimastel aastatel järsult vähenenud. Samas on eeskätt põlevkivitööstuse ja -energeetika tõttu Eesti energiatootlikkus34 endiselt keskmiselt poole madalam „vanast“35 Euroopast (üksikute eranditega) vaatamata teenusemajanduse edenemisele ja uue põlvkonna tootmismajandusele ning energiatootlikkuse kasvule36. Eesti kesine seis kajastub ka süsinikutootlikkuses37 (CO2 hulk 30 M Sall jt 2012 Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest. SA Säästva Eesti Instituut/Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 31 Kasvuhoonegaasid Eestis | Keskkonnaministeerium 32 Greenhouse gas emissions per capita. Eurostat 33 Eesti 8. kliimaaruanne 34 Näitaja tuleneb sisemajanduse koguprodukti (SKP) jagamisest kalendriaasta koguenergiaga. See mõõdab energiatarbimise tootlikkust ja annab ülevaate sellest, mil määral on energiatarbimine SKP kasvust lahutatud. (Energia tootlikkus - Data Europa EU) Ehk teisisõnu – energiatootlikkus näitab, kui palju lisandväärtust luuakse primaareenergia sisemaise kasutuse abil. (Majanduse energiatootlikkus | Energiatalgud) 35 EL-15 36 KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD. Statistika andmebaas 37 Süsinikutootlikkus kirjeldab, mitu lisandväärtuse eurot on majanduses loodud ühe tonni kasvuhoonegaaside emiteerimise kohta riigi territooriumil. (Majanduse süsinikutootlikkus | Energiatalgud) 17 sisemajanduse kogutoodangu suhtes). Põllumajanduslik kasvuhoonegaaside heide on alates 2003. aastast taas tõusuteel.38 Suures osas kasutamata heite vähendamise potentsiaal sisaldub märg- ja turbaalade taastamises, kuid ka agrotehnilistes võtetes (nt viljavahetus, mullaharimine), mis võimaldaks suurendada mulla orgaanilise süsinikuvaru mineraalmuldadel. Lisaks mängib olulist rolli ka inimeste toitumisharjumuste kujundamine. Sellele annab tunnistust asjaolu, et ligi 70% Euroopa Liidu põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogusest on pärit loomakasvatussektorist.39 Eestis on 2020. aasta seisuga 32 loomakasvatussektori osakaal põllumajanduslikust heitest 50%. Siseriiklik transpordisektori heide ja autostumine on jätkunud.32 Transpordi ja teiste valdkondade elektrifitseerimine (v.a raudteetransport) võib lükkuda järgmisesse kümnendisse (aastad 2031–2040). Ka vesinikuenergeetika tulek sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja tehnoloogilisi takistusi. Seda eelkõige puuduva vesinikutaristu tõttu, aga ka selle sobimatusest Eesti hõredasse hajaasustusse. Hajaasustuses tingib tarbijaskonna vähesus klassikaliste turumajanduse põhimõtete järgi kõrge hinna toote/teenuse pakkumisel. Samas on seal aga väiksem ostujõud. Lisaks on probleemsed piirkonnad, kus vajalikku taastuvenergiat ei toodeta ning puudub ka infrastruktuur selle tarneks. Tuule-energia tootmist pole võimaldanud piisavas mahus suurendada õiguslikud ja planeeringulised takistused. Järjest teravamat ühiskondlikku arutelu tekitab biomassi energeetiline kasutamine – seda puidujäätmete, madalakvaliteedilise puiduressursiga metsa ning võsastumise osas. Looduslike ökosüsteemide sidumisvõimet määrab ametlik heitearvestus maakasutuse, selle muutuse, statistilise metsainventuuri ja osalt ka teiste riikide mudelite alusel, mis ei hõlma suurt määramatust looduslikes tingimustes ja antud aastal. Euroopa Komisjoni tellimusel 2020. a valminud uuring40 näitab, et suurem osa metsa biomassi energeetikas kasutamise viise ning kavandatavaid võtteid suurendab riske süsinikuneutraalsuse saavutamisel, kahjustab bioloogilist mitmekesisust või osutub korraga mõlemal moel ebasobivaks. Küll aga on võimalik suurendada süsiniku sidumispotentsiaali nii muldades ja juurestikes kui ka suunatuma maakasutusega ja agrotehniliselt nn süsinikupõllunduses. Laiem teema heaolu kasvus on energia lõpptarbimise suurenemine, mis on senini väljendunud nii kodumajapidamiste energiatarbimise kasvus41 kui ka jätkuvas autostumises42. Ringmajandusele on pandud samuti suuri ootusi materjaliringluseks, mis on piiratud nii rahva väikese arvu kui ka majandusprofiili tõttu. Kliimariskid võivad mõjutada metsaressursi kasutust, veekasutust ja mullastikku. Kõik see eeldab süsteemseid muutusi majanduses, sealhulgas tarbimises, millega kaasnevat muutust ja selle mõjude hindamist peab KEVAD hõlmama. 38 EEA greenhouse gases — data viewer — European Environment Agency (europa.eu) 39 Special Report 16/2021: Common Agricultural Policy (CAP) and climate (europa.eu) 40 A Camia jt 2020 The use of woody biomass for energy production in the EU. Euroopa Komisjon 41 Disaggregated final energy consumption in households – quantities. Eurostat. 42 Taasiseseisvunud Eestit iseloomustab autostumine ja mootorrataste suur levik. Statistikaamet. 18 Investeeringud kliimapoliitika elluviimisesse on kasvanud. Kindlasti on seda jätkuvalt toetamas uute tehnoloogiate kiirem ja laialdasem turuküpsus ning ka täiesti uued läbimurdetehnoloogiad (nt vesinikuenergeetika) kui ka järjest nutikamad süsteemid (asjade internet, tehisintellekt, nutikad energiavõrgud). Teisalt pole sel kümnendil näha Eestisse tulemas läbimurdelist energia-kliimainvesteeringut. Ka näiteks Paldiski energiasalv ei valmi kõrge maksumuse ja projektiplaani hilinemise tõttu 2030. aastaks.43,44 Oluliseks arenguks on poliitikate täpsustamine valdkondlikult, näiteks ehituses hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ja ehituse pika vaate raames. Järjest laialdasemalt ja eesmärgistatumalt käib kliimapoliitika elluviimine kohalikes omavalitsustes, kes on asunud koostama kohaliku tasandi kliima- ja energiakavasid ning võtavad kliimaküsimusi tõsiselt arvesse koostatavates üldplaneeringutes. Kahtlemata on kliimaeesmärkide saavutamise üheks võtmeks maksupoliitika, seda nii energiaaktsiisidena, taastuvenergiatasudena, keskkonnamaksudena, aga ka põhimõttelise muutusena auto- ja kinnisvaramaksud.45 Käesolev KEVADe mõjude hindamine hõlmab ka kliimameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist. 4.2.2 Kliimamuutustega kohanemine Ehkki äärmuslikud ilmaolud on sagenenud ja õhutemperatuur on Eestis tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt, on siin kliimamuutuste mõjud seni avaldunud malbelt ja kliimariskid suhteliselt madalad.46 Põhiliselt avaldub kliimamuutus soojade ja lühemate talvedena. Sagenenud on suvised kuumalained. Kliimamuutusel on mõju kogu loodusele, mille tagajärjel võib väheneda elurikkus ning toimuvad muutused ökosüsteemides ning taimehaiguste ja võõrliikide levikus. Tõenäoliselt sagenevad erakordsed ilmaolud, liigniiskuse (ka üleujutuste) ja põuaperioodid ning kasvab kahjurite rohkus. See tekitab probleeme põllumajanduses (kannatavad ka talikultuurid) ning mõjutab laiemalt ka teisi ökosüsteeme. Põua sagenemisel väheneb joogivee kättesaadavus, mis on avaldunud mitmetes piirkondades (nt Viimsi, Lääne- Harju) juba praegu. Samas võib kliimamuutustes näha ühiskonnale ja majandusele ka teatavat positiivset mõju (nt küttevajaduse vähenemine, vegetatsiooniperioodi pikenemine, metsakasvu kiirenemine). Veelgi kriitilisemad on Eestile kliimamuutuste välismõjud. Globaalselt kasvab kliimapagulaste arv, massimmigratsiooni laine jõuab paraskliimaga Eestisse pigem varem kui hiljem.47 Kliimariskide suurenemist peab KEVAD nii strateegilistes eesmärkides kui ka tegevuste planeerimisel seadma nii läbivalt kui ka üksikutes keskkonnateemades esmatähtsaks. KEVADe raames peab eritähelepanu osutama linnakeskkonnale, kus avalduvad kliimariskid sagenevad ja intensiivistuvad, iseäranis kuumalainete ja linnade soojussaare efekti kui ka valingvihmadest 43 Energiasalve juhatuse esimees Peep Siitam kinnitab, et Paldiski energiasalv valmib 2031. aastaks. Terevisioon | ETV | ERR – aeg 0:59 44 Avaleht - Energiasalv 45 Keskkonnahoidu mõjutavad maksud Eestis 2021. Riigikogu Arenguseire Keskus. 46 A Roose (toim) 2015 Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks? Tartu Ülikool 47 A Roose (toim) 2015 Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks? Tartu Ülikool 19 ja rannikumere või siseveekogude veetaseme tõusust tingitud üleujutuste tõttu.48 Soojussaare efekti leevendamiseks on vaja linnadesse rohkem sini- ja rohetaristut, eriti kõrghaljastust, kuid Eesti linnu ja asustust arendatakse pigem rohealadel, mitte pruunaladel linnamaid taaskasutades. Seega avalduvad mõjud kõigis Kliimamuutustega kohanemise arengukavas 2030 käsitletud valdkondades: tervis ja päästesuutlikkus, maakasutus ja planeerimine, looduskeskkond, biomajandus, majandus, ühiskond, teadlikkus ja koostöö, taristu ja ehitised, energeetika ja varustuskindlus. Kliimamuutustega kohanemisel on oluline roll kliima- ja keskkonnateenustel, mis eeldab ka nende reaalset rakendamist maakasutuse suunamisel, asustuse arendamisel ja elukorralduses. Eesti elanike kliimateadlikkus on küll kasvanud viimasel viiel aastal, kuid on ometi Euroopa Liidu madalaimate seas. See võib osutuda üheks takistuseks ka kliimapoliitika leevendamise kui kohanemistegevuste üldsusele põhjendamisel ja elluviimisel. Ennetustegevused kliimamuutustega kohanemiseks ei ole alati piisavad, mille üheks kinnituseks oli 2021. aasta suvise kuumalaine aegne ja järgne liigsuremus.49 Suhteliselt rohkem on investeeritud üleujutusriskide maandamisse ning suurendatud on päästesuutlikkust.50 Kokkuvõttes, kliimamuutuse mõju Eesti majandusele ja inimestele on kõikehõlmav, mõjud on mitmetahulised ning seotud kõigi majandus- ja keskkonnavaldkondadega otseselt ja ka kaudsemalt pikkades mõjuahelates. 4.3 Ringmajandus 2020. aastal esitles Euroopa Komisjon roheleppe51 osana ringmajanduse tegevuskava52. Tegevuskava sisaldab ettepanekuid kestlikuks tootedisainiks, jäätmete vähendamiseks ja kasutusvõimaluste parandamiseks (nt kaupade parandamisvõimaluse loomine). Klassikaliselt erineb ringmajandus lineaarmajandusest selle poolest, et tarbimise järel suunatakse toode uude kasutustsüklisse, mitte ei kõrvaldata kasutuselt jäädavalt 53 jäätmeladestusse või muul viisil (vt joonis 1). 48 A Roose (toim) 2015 Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks? Tartu Ülikool 49 Kuumalaine tõi juulis liigsuremuse. ERR 50 Üleujutused. Keskkonnaministeerium 51 Green Deal: key to a climate-neutral and sustainable EU. Euroopa Parlament 52 New Circular Economy Action Plan. Euroopa Komisjon 53 Closing the loop: new circular economy package. Euroopa Parlament 20  kasutud jäätmed tooraine (lineaar- majandus) kasutuselt tootmine kõrvaldamine kasutamine Joonis 1 Ringmajanduse võrdlus lineaarmajandusega Ringmajanduse põhimõtete kasutamine võimaldab erinevate eesmärkide täitmist54: 1. keskkonnakoormuse vähendamine (nt vee ja õhu saastamise ning maavõtu tõttu looduslike elupaikade kadumise juhtudel keskkonnamõju vähendamise võimalusena); 2. toorainete varustuskindluse hoidmine (vähendades toormaterjali saadavusest, hinna kõikuvusest ja impordist sõltuvusest tulenevat ebastabiilsust); 3. konkurentsivõime suurendamine (parandades ressursitõhusust); 4. innovaatilisuse suurendamine (protsesside uuendamine ringlussevõtu võimaldamiseks); 5. töökohtade kasv (uued lahendused vajavad tööjõudu). Eesti peab ringmajanduses oluliseks järgmisi põhimõtteid55: • uued ärimudelid (sealhulgas mitme osalise, näiteks ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid), nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine); • kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele kohalike ressursside (näiteks põllumajanduses, metsanduses) kestliku ja ökoinnovaatilise kasutamise või sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamise kaudu (linnade, külade, MTÜde algatused); • tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiliselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sealhulgas tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks transpordis), tekkekohal kogutakse jäätmeid liigiti; • tooteid ja teenuseid on disainitud, arvestades kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi; 54 Closing the loop: new circular economy package. Euroopa Parlament 55 Eesti ringmajanduse arendamise protsess. Ringmajandus. Keskkonnaministeerium 21  • toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine; • korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks saavad kohalikud omavalitsused motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega; • tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine (kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele); • avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist; • erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid); • ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaalmajanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. Ringmajanduse arengusuundade väljatöötamiseks on Keskkonnaministeerium tellinud metoodika.56 Muude oluliste väljundite seas on selles välja pakutud indikaatorid, mille põhjal hinnata ringmajanduse olukorda ja arengut Eestis. Indikaatorid lähtuvad järeldusest, et Eestile on iseloomulik majandusstruktuur, kus tegutsevad suured välisomandis olevad ettevõtted, kellel on oma teadus- ja arendustegevuse võimalused; kohalikud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes jäävad tootlikkuses ning uurimis- ja arendustegevuses maha; kus ettevõtete vaheline koostöö on vähene; ning tööturul on pigem madalamad palgad ja madalama väärtusega töökohad. Seega tuleks ka ringmajandust määratleda selle järgi, kuidas on ettevõtted võimelised tegelema teadus- ja arendustegevusega; looma innovaatilisi tooteid ja teenuseid, et lahendada kohalikke sotsiaalmajanduslikke probleeme; rakendama uuenduslikke ärimudeleid; looma kvalifitseeritud töökohti; suurendama tootlikkust; ning kaasama erinevaid huvirühmi (ettevõtjad, poliitika kujundajad, ühiskond tervikuna). Eesti oludele vastavaid indikaatoreid on välja pakutud 29. Need jagunevad sisendi (6), tegevuste (9), väljundi (6) ja tulemuste (8) indikaatoriteks. Aastal 2021 tehtud uuringuga57 selgitati ringmajanduse olukord kuues sektoris – ehitus, plast, tekstiil, toit, mets ja puit, teenindus. Ringmajanduse edukuse hinded (viie palli süsteemis) 56 K Eljas-Taal jt 2019 Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamine. Lõpparuanne 57 Eesti ringmajanduse arendamise protsess. Ringmajandus. Keskkonnaministeerium 22 sektoritele erinevate indikaatorite lõikes varieeruvad valdavalt 0 ja 3 vahel. Erisuseks on metsa ja puidutööstus ning teenindussektor, kus on antud ka hindeid 4 ja 5. Võrdluseks ülejäänud Euroopa Liiduga on kuigivõrd võimalik kasutada eco-innovation indeksit.58 Selle põhjal on Eesti 28 Euroopa Liidu liikmesriigi seas 17. kohal. Eesti koht ülemaailmses kestliku arengu indeksis 2019. aastal oli 12. ning 2020. aastaks oli saavutatud 10. koht. Kõige nõrgem tulemus oli Eestil just alamvaldkondades „vastutustundlik tootmine ja tarbimine“ ning „kliimaeesmärgid“. Kliimaeesmärkide alamkategoorias on antud kõige negatiivsem hinnang, mille kohaselt peamised väljakutsed on jäänud alles. Trendi hinnangut vastutustundlikule tootmisele ja tarbimisele pole antud, kuid kliimamuutuste vallas on arengut hinnatud stagneerunuks. Ringlusse võetava materjali määr on plaanis kasvatada praeguselt 15%-lt (2019) 30%-ni (2035). Kohaliku ressursi väärindamise ressursitootlikkus oli 2017. aastal 0,56 eurot/kg, 2019. aastal 0,64 eurot/kg. Aasta 2035 sihiks on 0,90 eurot/kg. 4.4 Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine Veekogude majandamist ja kaitset reguleerivad Euroopa tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu vee raamdirektiiv 2000/60/EÜ ja üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ. Lisaks on veel mitmeid Euroopa Parlamendi ja/või nõukogu veekeskkonda kaitsvaid direktiive, millest juhindutakse veemajanduse planeerimisel: nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ, joogiveedirektiiv 2020/2184, põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ, asulareoveedirektiiv 91/271/EMÜ, suplusveedirektiiv 2006/7/EÜ jne. Liikmesriigid määravad kindlaks endale olulised veekogud ja põhjaveekihid ning liigitavad need majandamisüksusteks ehk veekogumiteks. Eesti on moodustanud 744 pinnaveekogumit59 ja 31 põhjaveekogumit60. Nende majandamiseks koostatakse veemajanduskavasid61 ja 62 üleujutustega seotud riskide maandamiskavasid . Eesmärk on saavutada veekogumite hea seisund 2027. aastaks ning vähendada inimesele kahjulike üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Aasta 2020 seisuga on hea seisund saavutamata 47% pinnaveekogumitest ning 26% põhjaveekogumitest. Kolmas veemajanduskavade pakett kinnitati 7. oktoobril 2022. aastal ning teine üleujutusriskide maandamiskavade pakett aastateks 2022–2027 8. juunil 2022. aastal. 58 The Eco-Innovation Scoreboard and the Eco-Innovation Index. Euroopa Komisjon 59 Pinnavesi. Keskkonnaministeerium 60 Põhjavesi. Keskkonnaministeerium 61 Veemajanduskavad. Keskkonnaministeerium 62 Üleujutused. Keskkonnaministeerium 23 Nii Eestis kui ka mujal Euroopas on probleemiks seatud eesmärkide ambitsioonikus ja sellest tulenevalt eesmärkide saavutamise suutlikkus. Eelmiste veemajandusperioodide jooksul on palju ära tehtud. Märkimisväärseim saavutus on nõukogude ajast pärit reovee- ning heitveelahenduste uuendamine, mis on viinud heitveest põhjustatud koormuse võimaliku miinimumi lähedale. Sellegipoolest on ees veel mitmeid väljakutseid. Pinnaveekogumite peamisteks hea seisundi saavutamist takistavateks teguriteks on põllumajandusest tulenev koormus ning veekogude tõkestamine paisudega. Märkimisväärselt on probleeme ka ohtlike ainete ülemäärase sisaldusega veekeskkonnas, setetes ja elustikus. Paljuski on ohtlike ainete liigne sisaldus seotud ajaloolise tegevusega, vähem hetkel aset leidva keskkonnakasutusega. Oluliseks koormuseks põhjaveekogumite keemilisele ja koguselise seisundile võib nimetada põlevkivi kaevandamise mõju Ida-Virumaal. Olulisteks koormusteks osades põhjaveekogumites on ka põllumajandusest tulenev hajukoormus ja põhjaveevõtt. Mitme koormuse piiramisel on vaja leida tasakaal hea seisundi saavutamise ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise vahel. Näiteks, millistel juhtudel ja kuivõrd on õigustatud mingi inimgrupi meeleheaks veekogu paisutamine, kui sellega põhjustatakse veekogu ebasoodne seisund. 63 Nõuetekohase joogivee ja reovee teenuse kättesaadavus on inimeste üks põhivajadustest, millest sõltub nii inimeste tervislik seisund, heaolu kui ka reostuskoormus keskkonnale. Eestis kasutab 86,7% elanikest ühisveevärgiteenust ja 83% ühiskanalisatsiooniteenust. Täna iseloomustab vee-ettevõtteid killustatus, mis ei võimalda veeteenust osutada mõistliku hinnaga pikas perspektiivis, kuna väike kliendibaas ei võimalda veetaristut kestlikult majandada. Seetõttu vajab vee-ettevõtlus ümberstruktureerimist, et tulevikus saaksid vee- ettevõtted isemajandavaks, tagades veeteenuse järjepidevuse ja nõuetekohasuse ka tulevastele põlvedele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu joogivee direktiivist 2020/2184 tulenevalt on vaja edaspidi ellu viia riskipõhine joogivee kvaliteedi järelevalve (hinnata ja ohjata riske joogiveele alates veevõtu valgalast, veevarustussüsteemist kuni kraanini), parandada juurdepääsu joogiveele ja edendada kraanivee kasutamist (et vähendada pudelivee tarbimist). Eraldi regulatsioon tuleb ka joogiveega kokkupuutuvatele kontaktmaterjalidele. Tähelepanu pööratakse mikroplasti, PFAS (nn igaveste kemikaalide) jm uutele ilmnevatele ohtudele seoses joogivee tarbimisega. Üleujutuste poolest on Eestis mõned probleempiirkonnad (nt Tartu, Kärdla), kus ohtu saab ennetada tehniliste võtetega. Üleujutuste mõju ennetamiseks rakendatakse ka administratiivseid meetmeid, millest lihtsaimaks on elamuehituseks piirangualade kehtestamine ja ehitustingimuste seadmine. See välistab olukordi, kus riigil tuleb hiljem üleujutuste korral tegeleda päästetöödega ning varaomanikul üleujutuste kahjude taastamisega. Veemajanduse ja üleujutuste seisukohast muutub järjest olulisemaks kliimamuutustega kohanemise vajadus. Probleemiks on ekstreemsete ilmastikuolude sagenemine – intensiivsed 63 Põhjaliku ülevaate veemajandusprobleemide ja koormuste kohta annavad Veemajanduskavad 24 vihmahood, pikad põuaajad. Suurte sademete esinemisel tuleb tagada valmisolek vara ja igapäevaelu kaitseks. Põuaajad lisavad veelgi koormust veevõtule, mis üksikutes kohtades (nt Viimsi) on juba kriitiline. Viimastel aastatel on üles kerkinud ka mitmeid konfliktikohti riiklike või Euroopa Liidu tasandi ambitsioonides. Probleemiks on näiteks Linnamäe paisul muinsuskaitse seisukohast võetud eesmärk säilitada paisutus, veekaitse seisukohast võetud eesmärk tagada tõkestamatus ning looduskaitse seisukohast võetud eesmärk saavutada Natura ala soodne seisund. Konflikt vajaduste ja eesmärkide vahel on ka näiteks Vasavere veehaardel, mis on vajalik piirkonna elanikkonna varustamiseks veega, kuid samas takistab võetud Natura eesmärkide saavutamist. Mitte üksnes veekeskkonna seisukohast, vaid laiemalt kogu keskkonnavaldkonnas on väga oluline tähelepanu pöörata seatavate ambitsioonide ja eesmärkide jõukohasusele ning teostatavusele. 4.5 Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele Euroopa Liidu riikidele lisaks veekeskkonda puudutavatest õigusaktidest (vt ptk 4.4) ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu merestrateegia raamdirektiivist 2008/56/EÜ (edaspidi MSRD). MSRD näeb ette, et liikmesriigid koostavad oma merealade hea seisundi saavutamiseks merestrateegiad, mis koosnevad kolmest etapist: seisundi hinnangust koos hea keskkonnaseisundi määratluste ja keskkonnaalaste sihtidega, seireprogrammist ja meetmekavast, mida ajakohastatakse iga kuue aasta järel. Lisaks peavad merestrateegiate osad olema sidusad ning piirkondlikult koordineeritud. Merestrateegia osade piirkondlik koordineerimine toimub läbi Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOM. Sellega on ühinenud kõik Läänemere-äärsed riigid Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. HELCOMi eesmärk on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni elluviimine, mis hõlmab põllumajandusest pärinevat reostust, kalandust, tööstus- ja munitsipaalheitmeid, kaitstavaid alasid, mereala ruumilist planeerimist, merekeskkonna seiramist ja seisundi hindamist, nafta- ja muude kemikaali reostustele reageerimise valmisoleku tagamist, liikide ja nende elupaikade kaitset, laevandust ning mereprügi ja -müra. Rahvusvahelisel tasandil tegeletakse laevanduse ja atmosfäärireostuse ennetamisega Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) juhtimisel, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) agentuur. Rahvusvaheliselt on merekeskkonna reostuse vältimist reguleeritud kuue reostusallika kaupa: maismaal paiknevatest allikatest pärinev reostus, siseriiklikule jurisdiktsioonile alluvas merepõhjas toimuvast tegevusest tulenev reostus, süvamerepõhjas toimuvast tegevusest tulenev reostus, kaadamisest tulenev reostus, laevadelt 25 pärinev reostus ja atmosfäärist pärinev või selle kaudu leviv reostus. IMO egiidi all on sõlmitud arvukalt rahvusvahelisi merekeskkonna kaitse konventsioone. Eesti mereala keskkonnaseisundi hinnangu põhjal ning võttes aluseks hinnangu käigus ajakohastatud keskkonnaalased sihid on Eesti koostanud merestrateegia meetmekava.64 „Eesti mereala keskkonnaseisundi 2018“ Keskkonnaministeeriumi aruande põhjal on peamisteks Läänemere heale keskkonnaseisundile survet avaldavateks inimtegevuse probleemideks: • Eutrofeerumine – peamine survetegur nii Läänemeres tervikuna kui ka Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt pärinev liigne toitainete koormus. Praegu on toitained põhiliselt pärit hajureostustest, eeskätt väetiste (nii mineraalsete kui orgaaniliste) kasutusest. • Saasteainete esinemine – peamiseks koormuse surveteguriks on nende ainete juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. Atmosfäärikande osatähtsus on märkimisväärne. • Kalade väljapüük – peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamiku tööstuslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi taset saavutatud, on kalandusest tulenev surve. • Võõrliikide sissetoomine – võõrliikide surve vähendamiseks on tähtsaim uute võõrliikide invasiooniriski maandamine. Potentsiaalselt kõige olulisemaks levikuteeks on laeva ballastvee mahutite vahendusel levivad võõrliigid, mis tähendab, et selle surveteguri puhul on kõige olulisem laevandusega seotud riskide ohjamine. Neid probleeme põhjustavad järgmised inimtegevused: • Rannikukaitse ja üleujutuste vastu kindlustamine. Rannikukaitse ehitised rajatakse üleujutusmõjude leevendamiseks, loodusliku erosiooni vähendamiseks ja rannikualade lainedünaamika muutmiseks. • Süvendamine ja materjali kaadamine. Peamine süvendamine on sadamate hooldussüvendamine, kus süvendatavaks materjaliks on valdavalt liiv ja peeneteraline sete. • Loodusvarade (liiv, ravimuda) kaevandamine. Mereala kasutatakse ka taastuvate loodusressursside hankimiseks. Eestis kaevandatakse merepõhjast enamasti ehitusliiva. Lisaks kaevandatakse Eestis ravimuda, mida kasutatakse meditsiinis, kosmeetika tootmises ja ka ravimassaažimisel. Kaevandamine mõjutab merepõhja terviklikkust, kuid võimalikud mõjud võivad esineda ka teistele looduskaitseväärtustele (kaitsealad, hoiualad). • Energiatootmine. Eesti merealal on arvukalt kaabelliine – nii elektri- kui sidekaableid. Merre taristu rajamine ja selle opereerimine suurendavad survet merekeskkonnale. Tuulepargid võivad mõjutada lindude, kalade jt veeorganismide ning imetajate liikumist ja toitumisalasid. 64 Eesti merestrateegia. Keskkonnaministeerium 26 • Elusressursside ammutamine. Elusressursside väljapüük mõjutab mereelustikku otseselt, häirides nende populatsiooni struktuuri ja looduslikku taastootmisvõimet: o Kalapüük. Majanduslikult tähtsamad liigid Eesti jaoks on räim, ahven, koha, meritint, lest, tuulehaug, särg, hõbekoger ja vimb. Kalapüük vähendab püütavate liikide arvukust, teatud püügivahendite, näiteks põhjatraalide kasutamine kahjustab merepõhja elustikku. Kalapüügiga võib kaasneda mittesoovitud kalaliikide, mereloomade ning lindude kaaspüük ja hukkumine. o Meretaimede korjamine. Lisaks kalapüügile tegeletakse Eesti merealal meretaimede, eeskätt punavetika kogumisega, mida kasutatakse näiteks toiduaine- ning farmaatsiatööstuses. • Elusressursside kasvatamine: o Vesiviljelus. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Kalakasvatus võib veekogule olla oluline reostuskoormuse allikas. o Põllumajandus. Eesti asub Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajukoormusest pärinevaid toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist. Lisaks pärineb hajukoormus ka muudest maismaalistest tegevustest, näiteks maaparandusest, metsandusest jm. • Meretransport. Meretranspordiga kaasnev mõju väljendub peamiselt saasteainete atmosfääri sattumise, tekitatud meremüra ja heitmete merre sattumise kaudu ning naftareostusohuna, mis võib häirida mereelustikku: o Laevandus. Laevade ballastveemahutite kaudu võivad levida võõrliigid, mis mõjutavad kohalikku ökosüsteemi, viies selle tasakaalust välja. Pidev laevaliiklus põhjustab ka veealust müra, mis võib põhjustada füsioloogilisi ja käitumuslikke muutusi mereimetajatel, kaladel ja lindudel. o Sadamad. Laevade opereerimiseks on vaja ehitada sadamaid, süvendada laevateid ja akvatooriume. Nende tegevustega kaasnevad setete kaadamine, ehitusmaavarade ammutamine sadamarajatiste tarbeks, kütuste põletamisega kaasnevate kahjulike ainete heitmine välisõhku ja nende sadenemine merekeskkonda, aga ka ehitustöödega kaasnev meremüra ja laevaliiklus. o Laevaehitus. Laevu ehitatakse peamiselt maal, seetõttu selle mõju merekeskkonnale on suhteliselt väike. Vaatamata sellele võib see tegevus tekitada heitmeid õhku, jäätmeid ja heitvett, mis reostavad merd ohtlike ainete ja toitainetega. • Mere riigikaitseline kasutamine. Eesti mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja miinitõrje, kasutades mereala harjutusalana manöövrite tegemiseks ja laskeharjutusteks. Mere riigikaitselise kasutamisega kaasnevad tegevused, nagu miinide ja laskemoona laskude ja lõhkemise meremüra, plahvatuste lööklaine ning laskemoona 27  toimimisel vabanenud kemikaalide sattumine merevette, mis avaldavad survet mereelustikule. • Turism ja vaba aeg. Turismiga kaasneb heitmete sattumise oht merre ja laeva- või muu liikumisvahendi sõiduga kaasnev meremüra. Lisaks mõjutab inimeste kohalolek ja tegevus mereäärsetel aladel sealset looduskeskkonda, häirides näiteks looma- ja linnuliike, või kaudsemalt inimeste olmest ja tegevusest lähtuva prügi, müra jmt kaudu. Maismaalt tulevaid koormusi on käsitletud ka veemajanduskavade koostamiseks tehtud vesikonna koormuste ülevaates65. Bioloogiline mitmekesisus, mereökosüsteem ja toiduvõrgud ei ole saavutanud head keskkonnaseisundit eespool loetletud tegurite koosmõju tagajärjel. Elustiku puhul on tegu keeruliste tunnustega, mis sõltuvad paljude olemasolevate ökoloogiliste ja inimtekkeliste survetegurite koosmõjust, millest mõned on tänaseni ebaselged. Teatud liikide puhul sõltub nende seisund kliimateguritest (näiteks viigerhüljes). Lindude seisundit mõjutavad lisaks põhiasurkondade ja pesitsusalade olukord väljaspool Eesti mereala. Sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel on raportis jõutud järeldusele, et tulevikus võivad suure tõenäosusega kasvada meretranspordi, turismi, merevesiviljeluse ja energeetikaga seotud merekasutus. Samuti on täna trend põllumajandusest tuleneva lämmastiku ja fosfori hajukoormuse suurenemiseks. Sellega seoses võib suureneda surve eutrofeerumise, ohtlike ainete ja võõrliikide valdkonnas. Samuti võib kasvada surve taristu rajamisest. Juhul, kui eutrofeerumise tase jääb kõrgeks ning saasteainete sisaldus meres ei vähene, halveneb üldine inimeste heaolu ja tervis. Ühtlasi kaasneb halva keskkonnaseisundiga oluline negatiivne majanduslik mõju näiteks mereturismiga seotud majandussektorile, kalandusele, vesiviljelusele. See tähendab, et juba kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks on vaja rohkem pingutada. Eesti vetes on uputatud erinevaid laevu. Neist paljude puhul võib kütus ning määrdeained vrakkide degradeerumisel üha suurema tõenäosusega suurtes kogustes lekkima hakata. Lisaks võivad sõjalaevade vrakid kujutada keskkonnaohtu neil leiduvate lõhkekehade ning varasematel põhjatraalpüügi aegadel laevadele takerdunud kummitusvõrkude tõttu. 4.6 Maavarade kestlik uurimine, kasutamine ja kaitse korraldamine Eestis kaevandatavad maavarad jaotuvad kasutusotstarbe põhjal kolmeks: energeetilised maavarad (põlevkivi ja hästilagunenud turvas), ehitusmaavarad (lubjakivi, dolokivi, kruus, liiv, savi) ja turvas, mida kasutatakse peamiselt aianduses. Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20 mln tonni (Maapõueseadus § 46). Aastal 2020 kaevandati pisut üle 9 mln tonni.66 Viimastel aastatel on kaevandamise intensiivsust 65 Veemajanduskavad 2022-2027. Vesikonna koormuste ülevaade | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 66 Koondbilanss seisuga 31.12.2021. Maa-amet 28 vähendanud Euroopa Liidu rakendatud CO2 heitkogustega kauplemise süsteem.67 See muudab fossiilsete kütuste põletamise kallimaks, mistõttu saab vabal elektriturul68 eelise taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter. Samuti on mitmed energiaplokid amortiseerumas, ilma puhastusseadmeteta energiaplokkide lubatud kasutamistunnid on ammendatud ning seetõttu on vähenenud elektritootmiseks tarbitava põlevkivi kogus. Arvestades roheleppe69 eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 ning selleks, et Euroopast saaks 2050. a maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu, on ette näha põlevkivielektri osakaalu vähenemist. Olukorra muudab pingelisemaks peamiselt Euroopa Liidu riikide energiaallikate impordi ümberkorraldamine nii, et sellest jääks Venemaa eksport välja. Lisaks energeetikale kasutatakse põlevkivi keemiasektoris (vt Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Eesti Energia). Toodetakse põlevkiviõli, vaikusid, alküülresortsiine ja muud. Nendel toodetel puudub ühene seos roheleppe eesmärgiga (sõltub toodete kasutusest) ning võib juhtuda, et põlevkivi kasutamine jätkub ka pärast aastat 2050. Põlevkivi kaevandamine ja ka kasutamine põhjustab olulist keskkonnamõju. Kaevandamise olulisem mõju on põhjavee koguselise ning keemilise seisundi halvenemine70, mäeeraldiste peal ja kuivendusvee eesvooluks olevate pinnaveekogude hüdromorfoloogiline häirimine71 (liigkuivenemine, liiga suured vooluhulgad), mõjualas olevate elupaikade muutumine72,73 (langatustest põhjustatud vajumised, veerežiimi muutused) ning mõju maakasutusele (tulenevalt häiringutest – nagu nt langatusest põhjustatud vajumised, veerežiimi muutused, mulla degradeerumine – maa kasutamisel maatulundusmaana). Põlevkivisektori (mitte ainult kaevandamine) mõjusid tervisele on erinevate meetoditega uuritud ning tehtud 74 ettevalmistavaid töid jätku uuringuteks. Kaevandamise mõjude leevendamise ja kompenseerimise võimalusi otsitakse keskkonnamõjude hindamise protsessi abil. Vaja on hinnata põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivset mõju loodusele, majandusele ja sotsiaalkeskkonnale ning püstitatavate keskkonna ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Sarnaselt põlevkivi kaevandamisele on seoses roheleppega toimumas muutused ka turba kaevandamises. Energeetilise turba kaevandamise osakaal on viimaste aastate jooksul langenud võrreldes hoogustunud aiandusturba kaevandamisega. Seisuga 31. detsember 2021. a asub Eestis 280 maardlat, mille põhimaavara on turvas. Kaevandamisega on mõjutatud 62 maardlat, millel asuvatele turbatootmisealadele on antud 128 kaevandamisluba. 2021. aastal 67 EU Emissions Trading System (EU ETS). Euroopa Komisjon 68 Nord Pool Group 69 Euroopa roheline kokkulepe. Euroopa Komisjon 70 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014- 2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 71 Veemajanduskavad 2022-2027 72 Tamm, I., Metsur, M. 2016. Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal. Maves AS 73 EESTI KESKKONNAKASUTUSE VÄLISMÕJUDE RAHASSE HINDAMINE, ANALÜÜS 2018 Keskkonnaministeerium 74 Biomonitooringu_läbiviimine_põlevkivi_sektoriga_kokku_puutuva_elanikkonna_seas 2020 Terviseamet 29 kaevandati 563 300 tonni vähelagunenud turvast, mis moodustab koos hästilagunenud turba kaevandamisega 905 800 tonni. Rohelepe seda konkreetselt välja ei too, kuid kindlate huvirühmade (välismaised kliimaaktivistid, looduskaitsjad) taotlus on lõpetada turba energeetiline kasutamine ja muuta turbatootmisalad märgalaks, et vähendada turbatootmisega kaasnevat KHGde heidet. Küll aga leiab märg- ja turbaalade kaitse käsitlemist erinevates roheleppe algatustes. Samuti on kaalumisel ka õiguslikult siduvate eesmärkide kehtestamine. Lahendusi turbatootmisest tekkivate kliimamõjude vähendamiseks otsitakse tootjate, teadlaste ning Turbaliidu tasemel erinevatest projektidest ja koostööprogrammidest, näiteks WaterLANDS projektist75 ja LIFE Peat Restore kliimamuutuste leevendamise projektist76. Selguse huvides tuleb riigil leida siht või vähemalt stsenaariumid, mille suunas järgmistel aastakümnetel liigutakse. Ehitusmaavarasid kaevandatakse vajaduse põhiselt ning üldiselt kasutuskoha läheduses. Üle- eestilises mastaabis ei ole suurt maavarade defitsiiti veel ette näha, kuid probleeme on piirkondliku varustuskindlusega. Olukorras, kus kvaliteetse maavara leiukohti võib isegi jätkuda, on tihti takistuseks looduskaitselised tingimused või kohalike omavalitsuste ja -elanike tugev vastuseis. Eesti Geoloogiateenistus on teinud ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise uuringud Harju, Pärnu ja Rapla maakonnas ning teinud ettepanekud ehitusmaavarade uurimiseks ja varustuskindluse tagamiseks.77 Uuringutes on määratud perspektiivsed alad, kus tulevikus maavara uurida ja kaevandada. Paraku keskenduvad uuringud üksnes vajadustele ja tehnilistele võimalustele ega ole arvestanud sotsiaalseid asjaolusid. Selgelt on näha vajadus ehitusmaavarade uurimise ja kaevandamise ruumilise plaanimise järele, kas maakonna põhisel või muul vähemalt sama mastaapsel jaotusel, kus on arvestatud majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonna asjaolusid. Vabariigi Valitsus algatas 23. detsembri 2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja 5. jaanuari 2023 korraldusega nr 20 Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu koostamised (sh ka keskkonnamõju strateegilised hindamised). Maavarade ruumilise planeerimise eesmärgiks on kogu maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavara uurimiseks ja kaevandamiseks. Lisaks paremale läbipaistvusele aitavad teemaplaneeringud kohalikele omavalitsustele ja -elanikele selgitada maavarade uurimise ja kaevandamise vajalikkust. Üldiselt on kaevandamise keskkonnamõju seda väiksem, mida kiiremini maavara väljatakse (pikka aega kestev väike mõju vs lühike intensiivsem mõju). Näiteks, mida pikemalt toimub mäeeraldise kuivendamine, seda pikem on mõju veekeskkonnale, või mida kauem on mäeeraldis avatud, seda hiljem taastub elupaik. Kehtiv ressursitasude süsteem soosib olukorda, 75 WaterLANDS: Uus Euroopa Rohelise Kokkuleppe (Green Deal) projekt, mille eesmärgiks on Euroopa märgalade laiaulatuslik taastamine. Tootsiturvas 76 LIFE Peat Restore 77 Ehitusmaavarad. Eesti Geoloogiateenistus 30 kus üksteise lähedal on aastaid avatud mitmed sama maavara kaevandavad mäeeraldised. Kaevandamise intensiivsus nendes on aga madal. Võib olla aastaid, kus mõnes mäeeraldises ei kaevandata üldse. Tuleb leida võimalusi probleemi lahendamiseks. Üheks võimaluseks on järk-järguline või osaline kaevandamine ja korrastamine. See tähendab, et kaevandamiseks valmistatakse ette üksnes osa mäeeraldisest. Selle ammendumise eel valmistatakse ette järgmine osa, mille kaevandamise ajal korrastatakse juba kaevandatud osa. Lisaks on vaja üle vaadata ressursitasu ka ringmajanduse eesmärke arvestades nii, et soodustatud oleks mõistlik taaskasutus. Taaskasutus on mõistlik juhul, kui see täidab eesmärgi esmase maavaraga võrreldes samaväärselt. Sealjuures arvestades majandusliku kulu kõrval ka mõju looduskeskkonnale ning sotsiaalsele keskkonnale. Kvaliteetsemad materjalid võivad tõsta nii ehitamise maksumust kui samaväärselt ka ehitise eluiga ning vähendada hoolduskulusid (nt sisse ostetud tugevam ehitusmaterjal võrreldes kodumaise toorega). Lisaks praegu kaevandatavatele maavaradele on Eestis maavarana arvel fosforiit, mere- ja järvemuda (raviotstarbel ja põlluväetiseks), järvelubi ning aluskorra ehituskivi (graniit, gneiss). Viimastel aastatel on kaevandatud vähesel määral ka järve- ja meremuda. Varasematel aastatel on ka fosforiiti kaevandatud78. Fosforiidi varasemast kaevandamisest ja töötlemisest on jäänud mitmed keskkonnamõjud Maardu linna endise väetisetehase piirkonda, aga ka kaevandatud aladel on keskkonnaprobleeme (nt vee- ja õhureostus, varingud)79. Tehasekompleksi tekitatud keskkonnareostust ja keskkonnamõju likvideeritakse veel tänapäeval. Fosforiidi kaevandamise ja väärindamise võimalik tulevikupotentsiaal on hetkel uurimisel tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega. Sellega kaasnevad võimalikud mõjud ja inimeste hirmud tuleb selgitada ning leevendada ja maandada. Kui on selgunud, et olulised mõjud on leevendatavad ja inimeste hirmud on neile arusaadaval viisil ja mõistlike jõupingutustega maandatavad, saab liikuda edasi kaevandamise planeerimise etappi. Fosforiidi kui maavara uuringutega on algust teinud Eesti Geoloogiateenistus80 ning 2023. a on valmimas ka ETAGi maapõueressursside väärindamisega seotud uuringud81, mis annavad infot fosforiidis oleva fosfori ning haruldaste muldmetallide sisalduse ja jaotumise kohta, samuti ka graptoliitargilliidis esineva vanaadiumi leviku ja selle eraldamise tehnoloogiate võimaluste kohta. Oluline on selgitada maavarade kasutuselevõtmisega kaasnevaid võimalikke mõjusid nii loodus- kui ka elukeskkonnale laiemalt ning leida võimalused mõjude leevendamiseks. Oluline on, et jätku-uuringutes käsitletakse enam keskkonnaaspekte ning antakse infot erinevate kaevandamise ja ka töötlemistehnoloogiate plusside ja miinuste kohta. Samuti ka selle kohta, millised tehnoloogiad on võimalikult efektiivsed ja keskkonnaaspektidest vaadatuna 78 Fosforiit kui Eesti loodusvara 2012 Eesti Loodus 79 Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015 Kroodi oja jääkreostuse ohutustamise eelprojekt 2015 Eesti Keskkonnauuringute Keskus 80 Joosu, L., Vind. J., Lumiste, K. 2022 Osa I. Koondaruanne, uurimuses: Fosforiidi perspektiivsete uuringualade määratlemine ja mäenduslik ning hüdrogeoloogiline analüüs. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 81 https://etag.ee/rahastamine/programmid/resta/ 31 sobivaimad. Lisaks eespool nimetatud maavaradele on vajalik uurida ka metallitoorme kasutuselevõtmise perspektiivsust. Oluline on maavaarde maksimaalne väärindamine Eestis ning põlevkivi ja fosforiidi kõrval tuleb eesmärgiks võtta ka teiste maavarade nagu lubjakivi, dolokivi, turvas, savi jt maavarade maksimaalne väärindamine, mis toetab kohalike ressursside väärindamist ja seeläbi Eesti majandust laiemalt. Näiteks tehnoloogilisest dolokivist magneesiumi tootmine. Maapõueressursside uurimise prioriteetsed arengusuunad on kirjeldatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava“ kohalike ressursside 82 väärindamise teekaardis . Ressursside väärindamise valdkonna eesmärk on teaduse ja ettevõtluse koostöös luua lahendusi, mis võimaldaksid kasutada kohalikke ressursse kestlikult ja lisandväärtust luues, võimendades samal ajal ringmajandust. Maavarade kasutamisega seotud mõjud ei piirdu vaid maavarade kaevandamisega. Neile lisanduvad transpordist põhjustatud mõjud. Viimaseid hinnatakse maavarade kaevandamise lubade taotluste keskkonnamõjude hindamiste käigus. 4.7 Välisõhu kaitse 4.7.1 Välisõhu kvaliteedi otsemõõtmised Välisõhu kvaliteeti seiratakse reaalajas pidevseirejaamades ning täiendatakse pisteliste mõõtmistega. Eestis on üheksa riiklikku seirejaama. Linnaõhujaamad asuvad Tartus, Kohtla- Järvel, Narvas ja kolm jaama Tallinnas (Liivalaia tänava transpordisaaste mõõtejaam, tööstuse saastet jälgiv mõõtejaam Koplis ning linnaõhu taustajaam Õismäel). Maapiirkonna taustajaamad asuvad Vilsandil, Lahemaal ja Saarejärvel, neist esimesed kaks on rahvusvahelise seireprogrammi EMEP jaamad. Riiklikult rahastatud seiret täiendavad ettevõtete omaseirejaamad Muuga sadama ümbruses ja Ida-Virumaal. Kõik seiretulemused on nähtavad reaalajas Eesti välisõhu kvaliteedi portaalis (vt www.ohuseire.ee). Lisaks mõõdetakse õhukvaliteeti reaalajas Tartu Ülikooli ja EKUKi koostöös Tahkuse seirejaamas Pärnumaal ning Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös Järvseljal. EKUK teeb vajaduspõhiseid õhusaastemõõtmisi kahe mobiilse seirejaamaga Mobair ja mõõtekonteineritega, näiteks piirkondades, kus on palju kaebuseid, või kampaania korras lühiajaliste mõõtmistena, et tuvastada võimalikud seni tähelepanuta jäänud õhukvaliteedi probleemid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ kohaselt on Eesti jaotatud õhukvaliteedi piirkondadeks (Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti) ning õhukvaliteedi hindamispiiride ja asutustiheduse 82 https://www.taie.ee/media/504/download 32 alusel linnastuteks (Tallinn ja Kohtla-Järve). Praegune seirevõrk täidab kõiki rahvusvahelisi nõudeid. Samas on seirejaamadega katmata Kagu-Eesti maapiirkonnad. Samuti pole ühtegi seirejaama väikelinnades ega alevites. Puiduküte põhjustab seal oletatavasti arvestatavaid saastetasemeid, sest kohtküttel asumite suurus ja asustustihedus on sarnane pidevseirega kaetud Tartu Karlova piirkonnaga, kus puiduküte on samuti valdav. See on tõsine puudujääk õhusaaste tervisemõjude üldpildis. NEC direktiiviga (teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/2284) määratud prioriteetsetest õhusaasteainetest on Eestis püsiseirega katmata ammoniaak (NH3), mille mõõtevalmidus on vaid Lahemaa taustajaamas. See on tõsine puudus, sest just ammoniaagiheite vähendamise eesmärgi saavutamisega on Eestil probleeme. Mittemetaanseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid seiratakse Kundas ja teatud orgaanilisi ühendeid (benseen, tolueen, etüülbenseen – ained, mis esinevad mootorikütustes ja mida kasutatakse plastikute tootmise toorainena ning lahustites) üksteisest eristatuna Õismäel, kuid mitte maataustajaamades. Välisõhu kvaliteet Eestis on Euroopa üldisel foonil hea. Eestis ja Euroopa Liidus kehtivaid õhukvaliteedi piirväärtusi83 (ÕPV) ei ületata. Maailma Tervise Organisatsiooni (WHO) 2021. aasta septembris avaldatud soovituslikud piirnormid on tunduvalt rangemad.84 Need lähtuvad saastetasemest, millest alates on tõenduspõhiselt kinnitatud negatiivne tervisemõju. WHO soovituslike piirnormide valguses on olukord Eestis normeeritud saastainetest (SO2, NOx, PM2.5, PM10, CO) laitmatu vaid vääveldioksiidi (SO2) ja süsinikoksiidi (CO) korral. Siiski tuleb möönda, et WHO soovituslike piirnormidele vastavad tasemed ei ole ülemaailmses plaanis lähiaastatel linnakeskkonnas saavutatavad. Samas tuleb nentida, et märkimisväärse välisõhu kvaliteedi paranemise toovad kaasa erinevad kliimameetmed nii suurtes käitistes kui ka transpordiheite vähendamiseks. Vastavalt riikliku keskkonnaseire programmi välisõhu seire allprogrammile kuuluvad välisõhu valdkonda ka sademete keemiaseire ja raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline seire.85 4.7.2 Sademete keemiaseire Selle seireliigi eesmärk on saada ülevaade sademetega langevast saastekoormusest ja kauglevi teel liikuvatest saasteainetest, nende olekust, püsivusest ja mõjust keskkonnale. Sademete keemilist koostist seiratakse lisaks riiklikele vajadustele (õhusaaste koormuse mõju hindamine veekogudele, mullaviljakusele ja ökosüsteemidele) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni rahvusvahelise koostööprogrammi EMEP (Lahemaa ja Vilsandi seirejaamad) ning ICP Integrated Monitoring nõuete täitmiseks (Vilsandi ja Saarejärve seirejaamad). Seire toimub 11 jaamas, 83 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” Lisa 1 84 Ambient (outdoor) air pollution. WHO 85 Keskkonnaseire. Keskkonnaagentuur. 33 lisaks kahes jaamas kompleksseire allprogrammi raames ning kuues jaamas metsaseire allprogrammi raames. Programmi uuendamise käigus on hiljutistel aastatel seirejaamade arvu vähendatud, põhjendades seda Eesti väiksuse ja õhusaaste probleemide vähenemisega. Sademetest määratakse põhilised anioonid ja katioonid, pH, elektrijuhtivus, leelisus ning eri jaamades erinevaid raskmetalle (Cd, Cu, Pb, Zn, As, Ni, Hg) ning muid lisandeid (fosfor, ainult Lahemaal PAH, BCB ja kloororgaanilised pestitsiidid). Enamikus jaamades analüüsitakse kuu keskmisi sadeveeproove, mis on kogutud päeva kaupa. 4.7.3 Raskmetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine Seda seiret tehakse sammalde raskemetallide sisaldust mõõtes. Sammaldel põhinev bioindikatsiooni meetod sobib eriti hästi raskmetallide pikaajalise suhtelise saastekoormuse mõõtmiseks. Raskmetallide sadenemise bioindikatsioonilist hindamist sammalde abil tehakse rahvusvahelise koostööprogrammi ICP Vegetation nõuete täitmiseks (kaardistatakse üle Euroopa viieaastase seiresammuga). Eestis määratakse sammaldest ICP Vegetation koostööprogrammis nõutud raskmetalle Al, As, Cd, Cr, Cu, Fe, Hg, Ni, Pb, Sb, V ja Zn ning lisaks lämmastikku (N). Lähtuvalt ICP Vegetation koostööprogrammi nõuetest kogutakse kahte liiki metsasambla proove: harilik palusammal (Pleurozium schreberi) või harilik laanik (Hylocomium splendens) vastavalt nende levikule. Nüüdseks on loobutud aastatel 2000–2014 aastate kaupa rotatsiooni korras tehtud tihendatud punktide võrguga seirest Kirde-Eestis, Tallinna piirkonnas ja nelja suurema linna (Tartu, Pärnu, Viljandi ja Kohtla-Järve) ümbruses. Seda põhjendatakse Eesti põhivõrgu piisava tihedusega, kuigi ka selle võrgupunktide arvu vähendati 99-lt 73-le (umbes pooled proovid kogutakse ühel ja pooled järgmisel aastal, korrates tsüklit viie aasta pärast). Detailsemast seirest loobumist tuleb suuremate linnade ümbruses kompenseerida, kombineerides erinevate seirete (nt sademed, veekeemia, õhuseire, õhusaaste leviku mudelarvutuste) tulemusi. Juhul kui need indikeerivad suurenenud raskmetallide saastet, tuleks analüüsida, mida on võimalik saaste vähendamiseks ette võtta. Vajaduse korral tuleks teha täpsustav uuring. 4.7.4 Keskkonnamüra Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangu86 kohaselt on müra tervisemõjusid varem pigem alahinnatud. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrgete müratasemete tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Pikaajaline mürasaaste võib muuhulgas põhjustada enneaegseid surmasid ja südame isheemiatõbe, kroonilisi unehäireid ja 86 Environmental noise in Europe — 2020. Euroopa Keskkonnaagentuur 34 keskendumisraskusi.87 Liiklusmüra võib suurendada ka kuulmislanguse riski88, ent kas selline risk esineb ka Eestis, vajaks täiendavaid uuringuid. Välisõhus leviva keskkonnamüra puhul võib kõige olulisema teguri ning müraallikana välja tuua transpordisektori. Nii maanteede kui ka linnatänavate liikluskoormused näitavad jätkuvalt kasvutrendi, mis on muu hulgas põhjustatud nii autostumise kasvust kui ka valglinnastumisest. Samas võib välja tuua, et praktilised olukorrad muudavad sageli keerukaks müraalase seadusandluse nõuete üks-ühele rakendamise just liiklusmüra kontekstis. Näiteks võivad tekkida järgmised küsimused/vaidlused: müratundlik hoone ja maantee (või linnatänav) on ajalooliselt paiknenud lähestikku, kuid liikluskoormus on järk-järgult suurenenud ning põhjustab tänaseks müra piirväärtuse ületamist; elanikud on teadlikult valinud elukohaks maantee läheduse (või tiheda liiklusega linnakeskkonna), kuid jätnud arvesse võtmata (või alahinnanud) võimalikku mürahäiringut; kõige tõhusamad liiklusmüra tõkestamise meetmed (müratõkkeseinad89) ei ole linnakeskkonnas reeglina eelistatud lahendus; kes on müra tekitaja – kas tee omanik, kelleks on üldjuhul Transpordiamet (või kohalik omavalitsus) või tee kasutajad; riiklik rahastus müra leviku piiramise meetmete rakendamiseks (nt müratõkete rajamiseks) seab piirangud iga-aastaselt rahastatavatele müra vähendamisega seotud projektidele. Raudteetransport võib samuti olla lokaalselt oluline müraallikas, kuid suures pildis esineb mõjutatud elanikke oluliselt vähem kui autoliiklusega kaasneva müra puhul. Samuti võib mingis konkreetses asukohas esineda probleeme tööstusobjektidest (tehased, mäeeraldised, tehnoseadmed, tuulikud jne) tingitud müraga, kuid mõjutatud elanikke on siiski suhteliselt vähe võrreldes transpordisektoriga. Üksikobjektide (nt konkreetne ettevõte või müra tekitav tehnoseade) müra on reeglina ka lihtsam reguleerida (konkreetne müra tekitaja on üheselt tuvastatav) ning vajaduse korral saab ette näha meetmed asjakohaste normtasemete tagamiseks (vajadusel kaasates järelevalvet teostav Terviseamet). Transpordisektori müra negatiivset mõju püütakse vähendada näiteks iga viie aasta järel koostatavate suuremate linnade (Tallinn, Tartu) ja suurema liikluskoormusega maanteelõikude strateegliste mürakaartide ning nende alusel koostatavate müra vähendamise tegevuskavade raames. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti kohustatud iga 5 aasta järel esitama välisõhu strateegilisi mürakaarte peamiste riigi territooriumil asuvate müraallikate kohta (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ nõuetele). Strateegiliste mürakaartide alusel koostatavate müra vähendamise tegevuskavade raames meetmete planeerimisel arvestatakse, et meetme tulemusena väheneks müratase eelkõige seal, kus on võimalik mürahäiringut vähendada korraga võimalikult paljudel elanikel, lisaks peetakse oluliseks seni 87 T Veber, T Tamm, M Ründva, HK Kriit, A Pyko, ja H Orru 2022 Health impact assessment of transportation noise in two Estonian cities. Environmental Research, 204(Pt C) 88 TC Wang, TY Chang, RS Tyler, BF Hwang, YH Chen, CM Wu, CS Liu, KC Chen, C der Lin ja MH Tsai 2021 Association between exposure to road traffic noise and hearing impairment: a case-control study. Journal of Environmental Health Science and Engineering, 19(2), 1483 89 T Lahti 2010 Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine 35 vaiksetes piirkondades mürataseme suurenemise vältimist. Strateegilised mürakaardid on teemakaartidena kättesaadavad ka Maa-ameti GIS-kaardirakenduses. Samuti on väiksematel (elanike arvust lähtuvalt) omavalitsustel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud nõuded vajadusel – nt elanike põhjendatud kaebuste (mõõtmistega kinnitust leidnud häiringud) ja/või pädevate ametiasutuste (nt Terviseameti) ettepaneku korral – koostada kohaliku omavalitsuse mürakaart ning müra normtasemete ületamise korral ka müra vähendamise tegevuskava. Kohaliku omavalitsuse müra vähendamise tegevuskavade raames on võimalik juba detailsem ehk objektipõhine lähenemine, mille korral tuvastatakse ka lokaalsed müraallikad ning vajadusel seatakse nõuded konkreetses piirkonnas lokaalse müraprobleemi lahendamiseks (meetmete rakendamiseks). Lisaks hinnatakse liiklusmüra mõju uute teeprojektide (sh teede rekonstrueerimisprojektide) raames ning nähakse ette meetmed kõige kriitilisema müratasemega piirkondades. Projektipõhine lähenemine aitab parandada kõige kriitilisema müratasemega aladele jäävate elanike elutingimusi, kuigi statistiliselt ei too see kaasa mürast mõjutatud elanike arvu märkimisväärset kahanemist. Müraaspektiga arvestatakse üha enam ka eri tasandite planeerimisprotsessides, sealhulgas pööratakse üldplaneeringute koostamise raames tähelepanu konfliktse maakasutuse vältimisele (millele aitab kaasa üldplaneeringuga protsessi raames kohaliku omavalitsuse mürakaartide koostamine) ennetamaks tulevikus esile kerkida võivad müraprobleeme. Transpordisektoriga (ehk peamise mürahäiringu põhjustaja) seotud mürast mõjutatud elanike arvu märkimisväärsed muutused (mõjutatud elanike arvu vähenemise suunas) saavad aset leida eelkõige pikema aja jooksul, lähtudes strateegilistest otsustest (nt autokasutuse vähendamise soosimine), tehnoloogia arengust (nt vaiksemad tehnoloogiad) ning inimeste igapäevaste harjumuste muutustest. 4.8 Kiirgusohutuse tagamine Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline järjepidev ja tasakaalustatud tegevus ja ennetustöö riskantsetes valdkondades meditsiinis, tööstuses ning kiirgussündmuste puhul. Võimalik kiirgusrisk võib avalduda kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramisel ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Arvestatav oht võib tekkida avariidest naaberriikide tuumaelektrijaamades ja radioaktiivsete ainete ebaseaduslikul käitlemisel. Vähemaks on jäänud oht leida nõukogude ajast pärinevaid kiirgusallikaid. Radioaktiivsed jäätmed pärinevad peamiselt nõukogude ajast. Jätkata tuleb Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringuid ja tegevusi ning maandada jätkuvalt sealseid riske. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 alusel tuleb tähelepanu osutada Tammiku RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlale (tänaseks on jäätmed viidud radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaika, ala vabastamise protsess on veel poolel) ja 36 Sillamäe NORM-jäätmete hoidla võimalikele mõjudele, mis võivad avalduda eeskätt hädaolukorra tulemusel pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivse saastumisena. Siiski pole regulaarse seire (al 2002. aastast) tulemuste alusel Sillamäe radioaktiivsete jäätmete osas märkimisväärseid puudusi või defekte lõppkatte ehituses seni tuvastatud. Kõik keskkonnaparameetrid ja indikaatornäitajaid on oodatud vahemikus ning enamik neist ei näita pikaajalisi tõusu- või langustrende. Sõltuvalt meie pinnases leiduvatest looduslikest radioaktiivsetest elementidest on Eesti keskmisest suurema radooniriskiga riik. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 põhjal on kolmandik Eesti maismaa pindalast kõrge (>50 kBq/m³) või eriti kõrge (>250 kBq/m³) Rn-riski tasemega. Kambriumi-vendi veeladestu põhjavee looduslike radionukliidide sisaldus on normikohasest suurem. Kui kasutada seda vett radionukliididest puhastamatult joogiveena, tekitab see elanikkonnale täiendava kiirgusdoosi. Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõude ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogiveeproovide analüüsimeetodid. Joogiveest saadava indikatiivdoosi kontrollväärtuseks on 0,1 mSv. Indikatiivdoosi kontrollväärtuse ületamist esineb piirkondades, kus joogivee allikana kasutatakse Kambrium-Vendi veekihi põhjavett. Aastatel 2004–2005 võttis Eesti Geoloogiakeskus (EGK) kuuskümmend põhjaveeproovi ning analüüsis nende raadiumi- (Ra- 226, Ra-228), uraani- (U-238), tooriumi- (Th-232) ja triitiumisisaldust (H-3). Arvutatud efektiivdoosid jäid vahemikku 0,061– 0,64 mSv ning ületasid täiskasvanuile lubatud väärtust kuni kuus korda. Enamiku (75 %) uuritud puurkaevude vesi andnuks lubatust suurema efektiivdoosi. 2019. aastal koostati Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027, Radooni riikliku tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis käsitleb aktuaalselt kiirgusohutuse tegevustikku ja võimalikke kaasnevaid mõjusid. KEVAD peab silmas pidama kiirgusohu suhteliselt suurt riski, mille esinemise tõenäosus on väga väike. Küll vajavad tähelepanu radoonirisk ning ka joogivees leiduvate looduslike radionukliidide sissevõtust tulenev risk, mis mõjutavad otseselt elanikkonda. Samuti on Eesti kiirgusohutuses olulisel kohal mitteioniseeriv kiirgus, millega tegeleb Terviseamet. Terviseameti Keskkonnatervise osakonna põhiülesanneteks on järelevalve käigus joogi-, loodusliku mineraal-, ujula- ja suplusvee, koolide- ja koolieelsete lasteasutuste ja noortelaagrite terviseohutuse ning elukeskkonnas esineva müra, vibratsiooni ja mitteioniseeriva kiirguse kohta kogutud teabe analüüsimine ning oma tegevusvaldkonnas terviseohtude riskianalüüsi korraldamine ja tegemine90. Mitteioniseeriva kiirguse kohta kehtib Sotsiaalministri määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“, vastu võetud 21.02.2002. Avalikkusele kehtestatud elektromagnetväljadega kokkupuute piirmäärad ja kehtivad normid vajavad ajakohastamist, kuna neid ei ole 90 Terviseameti põhimäärus 37 kohandatud pärast Euroopa Nõukogu 12. juuli 1999 soovitust 1999/519/EC, mis põhines Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjoni (ICNIRP) soovitustel. ICNIRP on 2020. a välja tulnud uuendatud soovitustega, mis tuleks Eesti nõuete ajakohastamisel arvesse võtta. Samuti tuleks nõuete ajakohastamisel kaaluda Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rahastatud uuringu „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“91 tulemusel tehtud soovitusi. TAltechi uurimistöö tõi selgelt välja, et soojusliku mõju kõrval on ammu leidnud usaldusväärset kinnitust ka nõrga välja mittesoojuslik mõju. Elektromagnetväljad, sõltumata sagedusest, võivad avaldada mõju bioloogilistele protsessidele. Samas peaks mitteioniseeriva kiirguse foon lähiaastatel seoses 5G kasutuselevõtuga vähenema. Taltechi eelnimetatud uuringu kokkuvõttes on märgitud, et tehnoloogia arenguga kaasnev vanemate generatsioonide (2G, 3G) väljalülitamine vähendab oluliselt raadiokiirguse taset. Uuringu aruandes järeldub, et võimaliku terviseriski ja kiirgustaseme alandamiseks tuleb liikuda mitte uuemate generatsioonide (5G) keelustamise, vaid just vanemate generatsioonide väljavahetamise suunas. Lisaks on mitteioniseerivat kiirgust käsitletud ka Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud Rahvastiku tervise arengukavas 2020– 2030. 4.9 Jäätmekäitluse korraldamine Üleminek kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele eeldab suuri ja põhimõttelisi muutusi nii jäätmekäitluses kui ka tootmises ja tarbimises. Siinkohal on oluline, et riik oleks suunanäitaja, käitudes nn targa tellijana, kes kujundab keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit tõhusaid ja uuenduslikke keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Soodustades samal ajal ka tegevusi toetavate digilahenduste väljatöötamist. Ringmajanduse üks oluline osa on jäätmekäitluspoliitika. Jäätmemajandus ringmajanduse osana peab lähtuma põhimõtetest, mille lahutamatud osad on jäätmetekke vältimine, jäätmete korduskasutuseks ettevalmistus ning ringlussevõtt. Eesmärk on kasutada jäätmeid kui ressurssi ehk saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada seeläbi nõudlust uute loodusvarade järele. Samuti on ringmajanduse kontekstis oluline võtta kasutusele ökodisaini põhimõtted. Kandev roll ringmajanduse arendamisel (sh jäätmemajanduse tõhustamisel) on ka teadlikkuse parandamisel. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse jäätmehierarhiast (esitatud joonisel 2). Selleks, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid, tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida. Juhul, kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks. Järgmise prioriteedina tuleb need ringlusse võtta. Juhul, kui eelnev pole teostatav, tuleb püüda jäätmeid muul viisil taaskasutada. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmete 91 Projekti 5GEMF1 lõpparuanne, Taltech 38 raamdirektiivist 2008/98/EÜ lähtuva põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Joonis 2 Jäätmehierarhia joonis92 Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava on Riigi jäätmekava 2014–2020 (pikendatud kuni 2022. a lõpuni). Selle strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Sealjuures on rõhk eelkõige jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose katkestamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel. Uus riigi jäätmekava (2022–2028) on koostamisel, sealhulgas on koostamisel jäätmekava 93 keskkonnamõju strateegiline hindamine . KEVAD KSH käesolevas etapis on valmimas jäätmekava tööversioon, mis integreeritakse KEVAD 2030 arengukavasse protsessi käigus. Käesolevas etapis on teada jäätmekava esialgne lühikokkuvõte.94 Euroopa Liidus tekitatakse igal aastal üle 2,5 miljardi tonni jäätmeid.95 Statistikaameti andmetel oli Eestis 2021. a jäätmete koguteke 19,36 miljonit tonni, sellest prügilasse ladestati 6,52 miljonit tonni.96 Riigisisene olmejäätmete teke Statistikaameti andmetel oli samal aastal 525 000 tonni ning olmejäätmete ringlussevõtu määr 30,4%. Jäätmete taaskasutuse üldkogus 2021. aastal oli 13,40 miljonit tonni. Täiendavalt vajavad tähelepanu põlevkivijäätmed, arvestades, et kogu jäätmetekkest moodustab nende osakaal ca 80%. Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava üheks osaks oli jäätmetega seotud direktiivides muudatuste tegemine.97 4. juulil 2018 jõustusid kuue direktiivi muudatused, mis tuli liikmesriikide õigusesse üle võtta. Muudeti direktiive prügilate, jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete, patareide ja akude, autoromude ning elektroonikaromude kohta. Sealhulgas 92 Jäätmed ressursiks. Keskkonnaministeerium 93 Riigi jäätmekava 2022-2028 KSH programm. Keskkonnaministeerium 94 Riigi jäätmekava 2022–2028 lühikokkuvõte. Keskkonnaministeerium 95 EU waste management: infographic with facts and figures. Euroopa Parlament 96 Jäätmed ja ringmajandus. Statistikaamet 97 New Circular Economy Action Plan. Euroopa Komisjon 39 üks olulisemaid muudatusi oli tekkinud kohustus, mis puudutab jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55%-ni, aastaks 2030 juba 60%-ni ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta 65%. Samas kehtestati piirang prügilasse ladestamisele – aastaks 2035 ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10% tekkivatest olmejäätmetest. Lisaks jäätmetekke vältimise edendamisele, on jäätmevaldkonna muudetud direktiivides oluline eesmärk jäätmete liigiti kogumise süsteemide arendamine ja ühtlustamine koos kvaliteetsete ringlussevõtu lahenduste edendamisega. Jäätmetekke vältimise eesmärkide seadmisel tuleks eelkõige keskenduda selliste jäätmete vältimisele, mille ringlussevõtt ei ole võimalik. Kvaliteetse teisese toorme tagamiseks on vaja soodustada investeeringuid jäätmekäitlusesse ja ümbertöötlemisega seotud tootearendusse. Sealhulgas on vaja leida ja toetada uusi lahendusi ja meetmeid põlevkivijäätmete ringlussevõtuks. Oluline on täpsustada jäätmete lakkamise üle otsustamise protsessi ning hinnata, millistel tingimustel peetakse teatavaid uuesti ringlusse võetud jäätmeid juba toodeteks. Täiendava muudatusena kehtestati direktiivide muudatustega jäätmetekke vältimise meetmed. Sealhulgas jõustus kohustus ettevõtjatele lisada Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teave turule lastud toodetest, mis sisaldavad väga ohtlikke aineid. Puhtas ringmajanduses on oluline edendada ümbertöödeldud tooraine tootmist ja kasutuselevõttu ning tagada, et nii esmased kui ka teisesed materjalid ja tooted on alati ohutud. 4.10 Keskkonnateadlikkuse kujundamine Keskkonnateadlikkuse edendamisega tuleb ühiskonnas tegeleda pidevalt, kujundamaks Eesti inimeste ning külastajate hoiakuid ja käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuse otsest või kaudset mõju loodusele. On oluline, et keskkonnahoidlik käitumine laieneks ka Eestit väisavatele külastajatele. EAS ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond on välja töötanud Kestliku reisielamuse sõnumistrateegia98, mille eesmärk on viia välisturistideni info, et Eesti ootab külastama vastutustundlikke, meie looduskeskkonnast ja kogukondadest hoolivaid inimesi. Seeläbi tagatakse ühiskonnas läbivalt arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetab elurikkuse säilitamist ja teiste ökosüsteemi hüvede hoidmist ning aitab leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuse mõjuga. Alates 2008. aastast tehtavad keskkonnateadlikkuse uuringud99 näitavad, et Eesti elanike huvi keskkonnateemade vastu on üldiselt suur ning hoiakud loodushoidlikud. Siiski on vajaka süsteemsest mõtteviisist ning oskusest seostada oma igapäevaseid valikuid globaalsete keskkonnaprobleemidega. Ka Eurobaromeetri küsitlustulemused100 näitavad, et Eesti elanikud näevad kliimamuutusi Euroopa Liidu 98 Kestliku reisielamuse sõnumistrateegia. EAS ja Kredexi ühendasutus 99 Keskkonnateadlikkuse alased uuringud. Keskkonnaministeerium 100 Special Eurobaromeeter_513. Climate Change. Estonia. Euroopa Komisjon 40 keskmisega võrreldes vähem olulise globaalse probleemina ning peavad siinkohal iseenda käitumise muutmisest tähtsamaks riiklikke regulatsioone. Keskkonnateadlikkuse edendamisel on oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus keskkonnahoidlikke otsuseid ja valikuid. Selleks, et keskkonnainfo oleks hõlpsamini kättesaadavam ja kasutatavam, arendab Keskkonnaagentuur koos Keskkonnaministeeriumiga keskset Keskkonnaportaali101, mis pakub „väravat“ eri andmebaasides paiknevatele keskkonnaandmetele. Tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrval on aga oluline luua võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda, sealhulgas suunduda keskkonnakahju tagajärgedega tegelemiselt (näiteks jäätmete sorteerimine) nende ennetamisele. Samuti on vaja pöörata tähelepanu keskkonnateabe kättesaadavusele eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmades. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on moodustatud juhtrühm ministeeriumi ja haldusala esindajatest, et kujundada ministeeriumi strateegiline vaade, kuidas ühiskonnas keskkonnateadlikkust suurendada, töötada välja selle hindamiseks vajalikud mõõdikud ning planeerida edasised tegevused. „Vastutustundliku ettevõtluse ja tarbijakäitumise kujundamise uuring 2020“ toob välja ka vajaduse väärtustada vastutustundlikku ettevõtlust, mis aitab tagada tõhusa infovahetuse (sh keskkonnateadlikkuse) nii tarneahelas kui ka ettevõttes endas. Keskkonnateadlikkuse edendamiseks toetatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmist igal aastal tegevusi, mis edendavad kestliku keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimist. 2022. aastal on programmi eelarve 1 850 000 eurot. 4.11 Keskkonnaharidus Keskkonnahariduse, mida käsitleme kui kestlikku arengut toetavat haridust, olukord Eestis on hea. Eesti õpilaste teadmised ja oskused loodusteadustes on OECD riikide parimad.102 Koolid ja lasteaiad lähtuvad riiklikest õppekavadest (põhikooli riiklik õppekava, gümnaasiumi riiklik õppekava, koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava). Koolide õppekavades on eraldi kirjeldatud õppekava läbiva teemana „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ja lasteasutuse õppekavades valdkond „Mina ja keskkond“. Üldpädevustena tuuakse välja matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus ja loodusliku mitmekesisuse väärtustamine. Samuti viidatakse õppimisvõimalustele avatud ja mitmekesistele õppekeskkondadele. Koolieelsete lasteasutuste õppekavas ja üldhariduse õppekavades on hetkel toimuva õpitulemuste kaasajastamise käigus uuendatud ka keskkonna ja ökoloogia teemad ning eraldi rõhutatakse keskkonnaalaste 101 Avaleht | Keskkonnaportaal 102 OECD 2018. aasta rahvusvaheline õpilaste õpitulemuste uuring 41 teadmiste tähtsust rohepöörde õnnestumiseks. Siiski ei ole kestliku arengu teema lõimimine õppeainetesse valdav, põhjuseks nii õpetajate pädevuse kui ka toimevõime puudus. Probleemiks on ka loodusainete õpetajate järelkasv – OSKA uuringuaruanne (2018)103 toob välja, et huvi eriala vastu on väike, samas aga õpetajate vajadus suur ning töötavate õpetajate keskmine vanus kõrge. Seoses kõrghariduse alarahastusega võib eeldada negatiivset mõju ka keskkonnaerialade pakkumisele ülikoolides. Kogu Eestit katab keskkonnahariduskeskuste võrgustik, mille pakutavates õppekavades osalemist toetatakse süsteemselt KIKi kaudu. Keskuste ja õppekavade informatsioon on kõigile kättesaadav Keskkonnaameti hallatavas infoportaalis (vt www.keskkonnaharidus.ee). Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on vastu võetud Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava 2019–2022, millele toetudes on alustatud süsteemset mitteformaalhariduse kvaliteedi parandamist. Alates 2019. aastast on Eesti Keskkonnahariduse Ühing vedanud eest õppekavade kvaliteedikriteeriumite väljatöötamist ja kvaliteedihindamist, mille kaudu omistatakse kriteeriumitele vastavatele haridusprogrammidele kvaliteedimärgis „Läbimõeldud programm“. Kvaliteediprogrammi järgmist etappi keskkonnahariduskeskuste juhendajate kompetentsimudeli ja enesehindamisvahendi väljatöötamiseks alustati 2021. a sügisel. Oluline on tagada nende protsesside jätkuvus ning seotus formaalharidussüsteemi arengutega. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üheks aluspõhimõtteks on ühiskonna ja looduskeskkonna kestlik areng. Samas tuuakse välja, et formaalõppes peaksid tekkima võimalused paremini arvestada avatud õppekeskkondades, sealhulgas keskkonnahariduskeskustes, õpituga. Tähelepanu tuleks pöörata ka 2021. a kevadel UNESCO konverentsil vastu võetud kestliku arengu hariduse Berliini deklaratsioonis (Berlin Declaration on education for Sustainable Development) toodud soovitustele, sealhulgas kestliku arengu hariduse integreerimisele elukestva õppe võimalustesse ja erinevatesse haridustasemetesse, samuti õpetajaharidusse. 4.12 Maakasutus (sh maatoimingud) Maa on üha suureneva väärtusega piiratud ressurss. Seetõttu ka nõudmised maa ja sellega seotud info kvaliteedile ja kättesaadavusele (nt avaandmed ja digilahendused) kasvavad ajas. Järjest enam on tarvilik suunata maakasutust paindlikult, tõhustada maakorraldustoiminguid, rakendada maakasutuses säästlikke võtteid ning teha ruumilise planeerimise otsuseid lähtudes tervikust, et kohaneda keskkonnamuutustega (sh kliimamuutustest tulenevate tagajärgedega). Maakasutuses (ja laiemalt maapoliitikas) tehtavad otsused mõjutavad suuremal või väiksemal määral kõiki keskkonnavaldkondi, sh eriti elurikkust ja kliimat. Märkimisväärne seos on ka 103 Kutsekoda 2018 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus 42 majandusvaldkonnaga (nt läbi maahõive võimaluste tagatuse või maamaksu korralduse), kuid ka sotsiaalse ja kultuurilise valdkonnaga (nt läbi ruumiloome). Seega on oluline suunata maakasutust kestlikult, tõhusalt ja erinevate valdkondade toimimist arvesse võttes. Maatoimingute korraldamise valdkond on otseselt seotud ka kvaliteetse ruumi ja selle ruumilise planeerimise suunisdokumentidega, kus rahvusvahelised põhimõtted (sh OECD, UNECE ja muud Euroopa Liidu suunised) on kokku võetud Eesti üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ (kehtestatud 2012). Üleriigilise planeeringu kehtestamise järgselt on 2017. aastal koostatud OECD poliitikasoovitused maakasutuse strateegiliseks juhtimiseks, mis olulise maapoliitika suunisena soovitab suuremat paindlikkust toetamaks maakasutuse suunamise vastuvõtlikkust uutele väljakutsetele, fiskaalinstrumentide rohkemat kasutamist maakasutuse suunamiseks, eelkõige maakasutuse tihendamiseks, maakasutuspoliitika tihedamat sidumist teiste valdkondade poliitikatega: maksu-, transpordi-, põllumajandus-, energiapoliitikaga. Oluline on ka UNECE poolt 2019. aastal välja antud dokument „Poliitikasoovitused kinnisvaraturu jätkusuutlikkuseks“, kus suunatakse riike harmoniseerima planeerimise ja kinnisvaraõiguse valdkondi, õiguslikke regulatsioone, infosüsteeme, suurendama kinnisvara väärtuse info ja hindamise läbipaistvust. Maakasutuspoliitika korraldamise tõhusus ja lihtsus sõltub otseselt maatoimingute läbiviimise tõhususest. Need maakatastritoimingud jm maaga seotud tehingud on seni olnud ajamahukad ja keerulised ressursinõudlikud protsessid, millel on märkimisväärne mõju halduskoormusele. Maatoimingute alast kompetentsi ja pikaajalist kogemust omab Eestis peamiselt Maa-amet, mis pakub vajalikke teenuseid muu hulgas paljudele riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele (nt maa omandamine, hindamine, riigimaade haldamine, lepingute sõlmimine, maakorraldus). Samas ei toeta projektipõhine rahastus ja ühtse poliitilise koordineerituse puudumine järjepidevat praktikat, püsivat kompetentsi ning teenuste arendamist. Koondades maa füüsilised, õiguslikud ja majanduslikud andmed, regulatsiooni, tööprotsessid ja infosüsteemi teenused ühtseks maatoimingute platvormiks, suudetaks paremini tagada kinnisomandi otstarbekam ja kestlikum planeerimine, kasutamine ning majandamine. Sellel on omakorda märkimisväärne potentsiaal lihtsustada ja tõhustada riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tööd, ning suures pildis aidata kaasa selgemale ja kõikehõlmavamale eri aspekte (sh eriti elurikkuse säilimist, kliimamuutustega toimetulemist ning majanduslikku heaolu) arvestavale maakasutuspoliitika kujundamisele ja rakendamisele. 4.13 Keskkonnaandmed (sh ruumiandmed) Poliitikate elluviimiseks ja ruumiotsuste tegemiseks, sealhulgas kõikide planeeringutasemete (üleriigilisest planeeringust detailplaneeringuni) ja liikide (nt eriplaneering, teemaplaneering) juures, aga ka operatiivtasandil (nt kiirabi, pääste, riigikaitse jpm), on vajalik otsuste aluseks olevate andmete kättesaadavus, kvaliteet ja kasutatavus. Füüsilist keskkonda puudutavate andmete puhul on eelkõige oluline andmete olemasolu ruumikujul. Täna on otsuste aluseks 43 olev põhiline looduskeskkonna ja inimese loodud keskkonna (nt hooned, teed, elektriliinid) ruumiinfo juba kättesaadav (nt Maa-ameti erinevad avalikud kaardirakendused ja Keskkonnaagentuuri looduskaitselised kaardiandmed e KRATT). Arvestades, et nii looduskeskkonna kaitse kui ka planeerimisvaldkonna küsimused lähevad järjest spetsiifilisemaks ja kohapõhisemaks, on oluline tagada erinevate osapoolte loodavate uute ruumiandmete avalik kättesaadavus, ühildatavus ja koostoime. Ruumiandmete avaliku kättesaadavuse vajadus puudutab KEVADe teemasid läbivalt, mitte üksnes eraldiseisvalt ruumiandmete tegevussuunda. Maakattetüüpide ja tehislike objektide info aluseks on Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK). See on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja geoinfosüsteem, mis on oluline osa Maa- ameti andmebaasipõhises topograafiliste andmete ja kaartide tootmisprotsessis. ETAKi vektorandmetest toodetakse Eesti põhikaarti, kaardirakenduste hübriidkaarti jne. Suures osas põhineb ETAKi stereofotogramm-meetrilisel kaardistusel. Igal aastal korraldatakse Eestis ülelende, mille tulemusel luuakse ortofotod ning tehakse aerolaserskaneerimine. Selle tulemusena uueneb Eesti ortofoto kaart ja reljeefikaart iga nelja aasta tagant. Lisaks eelnimetatutele tehakse ülelendudel kaldaerofotosid (võimaldab objekte täpsustada nurga alt vaadatuna), mis on osutunud väärtuslikuks töövahendiks ruumilistele planeerijatele, mõju hindajatele ja teiste valdkondade esindajatele. Teemakaartidena pakub Maa-amet geoloogilist informatsiooni (sh maardlate andmestikku), ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni, keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni ja palju muud. Pakutav ruumiandmestik on rikkalik. Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et kogu informatsiooni jagatakse tasuta, see on lihtsalt ligipääsetav ja kooskasutatav veebirakenduse kaudu ühest kohast ning suures osas alla laetav või kasutatav veebiteenusena, nagu WMS või WFS. Maa-ameti kaardirakendus on Eesti keskne ruumiandmete infoallikas, mida kasutavad paljude töövaldkondade inimesed, nagu notarid, planeerijad, keskkonnakonsultandid, põllumajandustootjad jne. Euroopa Parlamendi ja nõukogu INSPIRE direktiiv 2007/2/EÜ toetab ühtse ligipääsu põhimõtte rakendamist, mis tähendab, et kõikidele ruumiandmetele pääseb ligi ühest punktist. Eestis on selleks kontaktpunktiks ette nähtud Maa-amet. Seega tuleb tagada, et praegu mujal esitatavad ja hoitavad ruumiandmed (miks mitte ka seire jm andmed) oleks leitavad ka Maa-ameti platvormil. Lisaks Maa-ameti kaardirakendustes toodud infole jagab alla laetaval viisil ruumiandmeid Keskkonnaagentuur, kes valdab peamiselt looduskaitsespetsiifilist informatsiooni (nt kaitstavate liikide täpsemad andmed, reostunud objektid, veemajanduskavadega seotud informatsioon). Osa infost on vabalt alla laetav, ülejäänule pääseb juurde üksnes registreerides ja huvi põhjendades. Keskkonnavaldkonnas on loodud veel mitmeid andmebaase, milles talletatakse ruumiliselt esitamisvõimalikku informatsiooni. Peamiselt on selleks seireandmed. Spetsiifilisemate vajaduste rahuldamiseks on ruumiandmete kättesaadavust võimalik veelgi parandada. Probleemiks on kohatine keskkonnaandmebaaside paljusus (keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, veekataster VEKA, veespetsialisti töölaud Keskkonnaministeeriumi 44 veeveebis, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire andmebaas, Keskkonnaportaal jne), kuna see killustab keskkonnamõju puudutavat informatsiooni, muudab pildi segaseks ning vähendab erinevate andmete omavahelise sünergia saavutamise võimalust. Mõningane probleem on keskkonnalubade põhjal esitatavate seireandmete kättesaadavusega. Osati esitatakse need endiselt aruandena, mitte sissekannetena andmebaasi, ja seetõttu ei ole need automaatselt andmetöötluses kasutatavad. Tihti aga omab seireandmete kogum olulist väärtust (saab hinnata muutusi piirkonnas, mitte ainult objektil, saab hinnata trende, mitte üksnes hetkeolukorda jm) võrreldes eraldi kannetena üksikaruannetes. Sünergiavõimalusi on ka väljaspool keskkonnavaldkonda. Näiteks kogub veeseireandmeid ka Terviseamet, põllumajandustegevuse andmeid aga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (vt PRIA Veebikaart), Põllumajandusuuringute Keskuse mulla kaardirakendused, Ehitisregister ja Teeregister. Laiemalt tuleks vaadata ka ühise rahvusvahelise taksonoomia rakendamist, et oleks vähem tõlkimist ja sellest tulenevat müra andmete vahetamisel. Analüüsimist vajab andmebaaside osalise koondamise vajadus. Näiteks võib see aidata vähendada andmete kogumisele kuluvat ressurssi (nt osaliselt ühendada joogivee ja põhjaveeseiret). Lisaks tuleb kaaluda võimalust suurema osa info avaldamist ühe akna (veebirakenduse) kaudu, mis võimaldab huvirühmadel lihtsamalt kätte saada neile olulist informatsiooni (nt põllumajandustootjatele kõikide veekaitsepiirangute ruumilised andmed ühest kohast). Lõpule tuleb viia riigi kogutud ruumiandmete metaandmete koondamine Ruumiandmete kataloogi. Andmebaaside koondamisel tuleb arvestada andmebaasi optimaalse suurusega. On mõistlik teatud keskkonna teemad hoida ühes, teised teises baasis ning tagada andmete mugav liikumine läbi teenuste. Lõpptarbijale on võimalik andmed mugavalt kättesaadavaks teha ka juhul, kui need pärinevad erinevatest andmebaasidest, aga pakutakse kliendile ühest pöördumispunktist/teenusest. Ühe pöördumispunkti kasutamine võimaldab andmeid omavahel ühtlustada. Lepitakse kokku andmete esitamise standard, mis annab kindluse, et erinevate osapoolte loodud andmed on vaadeldavad samadel tingimustel (ühtsed täpsusastme põhimõtted, sama koordinaatsüsteem, sama kõrgussüsteem, samad alusandmed jne). Standardiseerimine ja andmete korrektne kuvamine eeldab kompetentsi, mis on olemas Maa- ametil. Töövoogude jaotus (kes loob, kes kogub, kes esitab ja kes kuvab) tuleb kokku leppida teemade kaupa asutuste kompetentsi ja ülesannete põhjal. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium on juhtinud tähelepanu keskkonnatoetuste info hajutatusele (KIK, Kredex, PRIA). Kaalumist väärib keskkonna valdkonda puudutavate toetuste info koondamine nt Keskkonnaministeeriumi all-lehena. 45  4.14 Ilmateenuste tagamine 4.14.1 Ilmateenused Teenuste osutamine jaguneb kaheks suhteliselt eraldiseisvaks, kuid kaudselt seotud osaks: ilmavaatlusteenus ning ilmaprognoos- ja hoiatusteenus. Seireandmed saadakse Keskkonnaagentuuri seirevõrgust (maapealsed vaatlusjaamad, raadiosondid, ilmaradarid). Ilmaprognoos saadakse numbrilisest ilmamudelist neljamõõtmeliste (kolm ruumimõõdet ja aeg) andmehulkadena, mis sisaldab regulaarselt paiknevate ruumipunktide ilmaparameetreid, nagu õhurõhk, temperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus ja suund jne. Väljundfaili standard on Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) GRIB-formaat. Seireandmed, mis edastatakse WMO globaalse vaatlussüsteemi GOS (Global Observing System) kaudu prognoosikeskustesse, on sisendiks prognoosmudelitesse. Mudel arvutab ilmastikutingimuste hetkeolukorrast ja füüsikaseadustest lähtudes prognoosi lähemateks ööpäevadeks. Oluline on seejuures teada, et atmosfääri üleilmse liikumise tõttu vajatakse prognoosiks ka üleilmset andmehõivet, mistõttu ainult Eesti seireandmetele tuginedes Eesti ilma prognoosida ei saa. Seega on Keskkonnaagentuuri seireandmetel prognostiline väärtus GOS globaalse andmehõive osana. Keskkonnaagentuuri seireandmetel on oluline roll kohaliku prognoosi täpsuse suurendamisel, kliimaanalüüside jaoks, riigisiseste ilmaga seotud riskide hindamise jaoks ning paljuks muuks riiklikuks otstarbeks. Nimekiri rahvusvahelistest projektidest, organisatsioonidest ja konsortsiumitest, milles Keskkonnaagentuur Eesti esindajana osaleb: • Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) • Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) • Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) • Euroopa meteoroloogiateenistuste ühendus (EUMETNET) • Numbrilise ilmaprognoosmudeli konsortsiumid HIRLAM (kuni 2025)/ACCORD (al 2021 ühendatud) • NORDMET/United Weather Centres (UWC)/MetCoop 4.14.2 Ilmaseire Eestis vastutab meteoroloogilise seire korraldamise eest Keskkonnaagentuur, kelle seirevõrgus on 108 jaama, mille hulgas on 26 WMO standardile vastavat põhivõrgu meteoroloogiajaama, ranniku-, hüdromeetria-, sademete mõõtejaamad, lennumeteoroloogia jaamad ning kaks ilmaradarit (Tallinn-Harku ja Sürgavere). Tallinn-Harku jaamas lastakse kord ööpäevas üles raadiosonde. Maapealse WMO seirevõrgu territoriaalne katvus on valdavalt hea. Aarhusi konventsioon ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaandmete direktiiv 2019/1024 näevad ette, et keskkonnaandmed, sealhulgas ilmaandmed peaksid olema tasuta avalikult 46 kättesaadavad, kuid Keskkonnaagentuuril ei ole andmete allalaadimiseks vastavat keskkonda. Rakendusliidese loomine avaandmete nõuete järgimiseks on töös. 104 Keskkonnaagentuuri ilmateenuste veebilehel saab andmetabeleid näha tunnise vaatlussammuga, arhiveeritud andmeid saab küsida teabenõude korras. Varasemate aastate tunniandmed on staatiliste tabelitena kättesaadavad rubriigis ajaloolised ilmaandmed.105 4.14.3 Ilmaprognoos- ja hoiatusteenus Ilmaprognoos- ja hoiatusteenuse tagamise eest vastutab Eestis Keskkonnaagentuur. Praegu saab Keskkonnaagentuur prognooside koostamiseks vajalikud mudelarvutuse tulemused otse Euroopa Keskpika Ilmaprognoosi Keskuselt (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts, ECMWF), mille liige Eesti on. Prognooside aluseks on ECMWF globaalmudel106, mille horisontaalne võrgulahutus (võrgupunktide vahekaugus, mis määrab mudelis käsitletavate nähtuste minimaalse ruumilise ulatuse) on umbes 9 km ja võrgupunktid paiknevad atmosfääri 137 kihis). Lisaks kasutatakse koostöös Soome, Rootsi ja Norra ilmateenistustega (MetCoOp – Meteorological Co-operation on Operational NWP) piiratud ala mudeli MEPS väljundit (horisontaalne võrgulahutus on 2,5 km ja vertikaalselt 65 kihti). KEVAD keskendub suuresti ekstreemsete ilmanähtuste prognoosimisele ja varajasele hoiatussüsteemile kliimamuutuse olukorras. Selleks on vajalik piirkondliku väga kõrge võrgulahutusega (500m või enam) ilmaprognoosmudeli arendamine (nowcasting model – ülilühiajalise prognoosi mudel). Ülilühiajalise prognoosi mudel võimaldab anda prognoosi lähima 12 tunni kohta, et tagada õigeaegsed hoiatused suurte sademete, äikesetormide, trombide ja muude kiirestiarenevate ning ohtlike ilmastikunähtuste kohta Eesti piirkonnas. Ülilühiajalise prognoosimise võime suurendamiseks osaleb KAUR MetCoOp koostöös, mille raames arendatav kõrgema võrgulahutusega MEPS katab suurel määral ka Eesti vajaduse. Numbriliste mudelite arenduseks kasutab Keskkonnaagentuur ECMWF arvutusressurssi ning otsib koostöövõimalusi akadeemiliste teadusasutustega mudeliarenduse vallas. Ilmateenuste tagamise tegevussuunas on peamiseks probleemiks ebastabiilne ja suuremalt jaolt projektipõhine rahastus, mis pärsib nii prognooside täiustamiseks vajalikke IT-lahendusi (sh ilmamudeli arendust, lahenduste ülalpidamiskulusid) kui ka seirevõrgu plaanipärast arendamist. Lisaks on projektipõhine rahastus vastuolus pika planeerimisahelaga (ilmavaldkonna spetsiifilised IT-lahendused nõuavad koostööd eri asutuste vahel – Keskkonnaministeerium planeerib eelarvet, KeMIT hangib ja tellib KAURile sobivaid lahendusi). Samuti napib tippspetsialiste ilmamudelite arendamiseks (sh ECMWF ressursside laiemaks kasutuselevõtuks ja/või eraldi vajaliku arvutusressursi soetamiseks endi vajadusteks), kaugseireks, andmebaaside ja rahvusvahelise (teadus)koostöö arendamiseks. Kriitilisel kohal on ebaatraktiivsed palgad. 104 Tunniandmed. Keskkonnaagentuur. 105 Ajaloolised ilmaandmed. Keskkonnaagentuur. 106 Global forecasts. ECMWF. 47  4.15 Keskkonnakorraldus, keskkonnaload (sh tööstusheide) ja keskkonnatasud Keskkonnakorraldus on seotud keskkonnanormide, -standardite, -ekspertiiside, -auditite korraldamise ja keskkonnamõju hindamiste ning keskkonnalubade ja -tasude kaudu kõigi KEVADes käsitletud teemadega. Keskkonnakorralduse kaudu on võimalik toetada nii elurikkuse, kliimapoliitika kui ka ringmajanduse valdkonna edendamist. Keskkonnakorralduslike meetmete eesmärk on luua selline raamistik, mille sees oleks soodustatud keskkonnakestlikum tootmine ja tarbimine ning seda võimaldavate tehnoloogiate arendus. Seda soodustatakse näiteks vastavate teavituse ja protsesside juhtimise meetmetega (ökomärgised ja keskkonnahoidlikud riigihanked, samuti sektorite/organisatsioonide vaba tahte lepingud). Keskkonnakorraldus hõlmab ka õiguslike raamide seadmist keskkonnakaitselubade ja eriti spetsiifiliste tegevuste puhul komplekslubade nõuetega. Mõjude piiramisele eelneb keskkonnamõjude või strateegiline keskkonnamõjude hindamine, et tuvastada tegevuse kõige tõhusamad keskkonnakestlikud alternatiivid. Keskkonnaseisundit seiratakse keskkonnaseire meetmetega nii riiklikul, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtte tasandil. Lisaks traditsioonilisele keskkonnakaitseloa regulatsioonile on üha olulisem hinnata ringmajanduse põhimõtete järgimist – sisendressursi kasutamise efektiivsust (asendades võimaluse korral ressursse teisese toormega), kemikaalide kasutust ja tekkinud toote hilisemaid kasutusvõimalusi kas korduskasutusena või uuesti sisendressursiks ümbertöötlemise kaudu. Uus ja ilmselt majandust struktuurselt ümber kujunema suunav mehhanism on ka kestliku rahastuse meetmete pakett, mis finantsinstitutsioonide tegevuse kaudu edendab peamiselt keskkonnakestlikke projekte ja tegevusi. Ühtne raamistik iga tegevusala jaoks selle kohta, mis on pikaajaliselt keskkonna jaoks kestlik, loob võimaluse võtta ühiseid samme kiiremini ja leida selleks vajalikud rahalised vahendid finantssektorist. Varem väljastati Eestis valdkondlikke keskkonnalube: välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, maavara kaevandamise luba, KHGde kauplemise luba ja lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsents. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel koondati 2019. aastal kõik varasemad loatüübid üheks keskkonnaloaks. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutamiseks, paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks, jäätmete käitlemiseks ja maavara kaevandamiseks.107 Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise õigusega keskkonnaluba reguleerib muuhulgas ka KHGde emissiooni, mis on kliimapoliitika valdkonnas keskne teema. Keskkonnaluba ei anta tegevuseks, milleks on vajalik keskkonnakompleksluba. Keskkonnakomplekslubasid (edaspidi kompleksluba) väljastatakse tööstusheite seaduse alusel suure keskkonnaohuga tööstuslikeks tegevusteks, et ennetada ja vähendada kaasnevaid 107 Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri 23.10.2019 vastu võetud määrus nr 56. 48 keskkonnamõjusid. Kompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkonnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses. Kompleksloa andmisel hinnatakse kavandatava tegevusega tekkivate heidete mõjusid keskkonnaelementidele kompleksselt. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, välisõhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, välisõhk ja pinnas) teise ning on kaudselt seotud ka elurikkuse säilimisega. Kompleksloa omajal on kohustus kasutada parimat võimalikku tehnikat (tööstusheite seadus § 8) ja järgida heite piirväärtusi. Keskkonnatasude eesmärk on vähendada võimalikku kahju, mis tekib loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega (keskkonnatasude seadus § 4 lg 1). Lisaks on selliste tasude rakendamise eesmärk suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, mis on otseselt seotud ringmajanduse edendamisega, kuid ka elurikkusega (nt elupaikade säilimise või intensiivse kalapüügi ohjamise kaudu). Tulenevalt keskkonnatasude seadusest jaguneb keskkonnatasu loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks (keskkonnatasude seadus § 3 lg 3). Viimasel on otsene seos kliimapoliitikaga tulenevalt KHGde heitele rakendatavast saastetasust (keskkonnatasude seadus 3. ptk), kuid samuti ka elurikkusega (elukeskkonna kvaliteet, eriti aktuaalne veekogude eutrofeerumist põhjustavate fosfor- ja lämmastikühendite puhul, sealhulgas õhu kaudu leviv ammoniaak), ning ringmajandusega (suund saaste vähendamisele näiteks koristusjääkide ja biojäätmete ning reoveesette ringlussevõtu kaudu). Kolmandaks keskkonnatasude eesmärgiks on riigile tulu teenimine (KeTS § 4 lg 1). Majandusmeetmete ja keskkonna kokkupuutealalt võib teiselt poolt välja tuua, et vastavalt Riigikontrolli 2022. aasta analüüsi108 põhijäreldusele ei ole Eestis välja selgitatud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevaid majandusmeetmeid (sh keskkonnatasud) ega hinnatud nende mõju. Ka ei ole seatud eesmärki neid meetmeid – juhul kui sellised meetmed eksisteerivad – muuta või järk-järgult kaotada. Riigikontrolli aruanne sõnastab lahendamist vajava probleemina: „Mitmed Eestis kehtivad toetusskeemid, maksuerisused, soodustused jm majandusmeetmed töötavad vastu riigi enda võetud keskkonnaeesmärkidele ning võivad olla ka majanduslikult ebatõhusad.“ Keskkonnakorraldus on tihedalt seotud ka seireandmete olemasoluga (nt keskkonnamõju hindamise raames), mida mitmes valdkonnas on siiski seni veel puudulikult (nt süsinikku siduvate orgaaniliste muldade vananenud mullakaart; ilmaseire andmed ei ole hõlpsasti alla laaditaval kujul; päikesekiirgust vaadeldakse, kuid, erinevalt teistest ilmaseireandmetest, ei kuvata lähi-reaalajas (vt ptk 4.14). Seega on jätkuvalt üheks keskkonnaseire „pudelikaelaks“ seireandmete kasutatavaks tegemine. Suure hulga keskkonnaandmete taaskasutamine on raskendatud, kuna olemasolevatele andmetele liigipääs avaliku sektori eri asutuste vahel või ka kolmandatele osapooltele on piiratud. Seetõttu nähakse KEVADes olulisena üha arenevas 108 Riigikontroll, Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed, 2022 49 digiriigis avaandmete kaudu andmete ligipääsu lihtsustamist. Keskkonnamõju analüüsimisel ja poliitikate elluviimisel on vaja ka kvaliteetseid ruumiandmeid, mis eeldab muuhulgas andmete digitaliseerimist, standardiseerimist, kättesaadavust ja ajakohasust. 4.16 Metsanduse korraldamine Eesti metsandust korraldatakse metsanduse arengukava kaudu. Hetkel kehtiv Metsanduse arengukava 2011–2020 näeb eesmärkidena ette: • tagada metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine; • luua eeldused metsasektori ettevõtete konkurentsi- ja kohanemisvõime ning arenguvõimaluste parandamiseks, sealhulgas töökohtade säilitamiseks ja loomiseks; • suurendada investeeringuid metsamajandusse ning teadus- ja arendustegevusse; • tugevdada metsasektori identiteeti ja mainet; • mitmekesistada puhke- ja vaba aja veetmise võimalusi metsades; • tõhustada erametsade majandamist. Uus Metsanduse arengukava 2021–2030 (edaspidi MAK) valmis 2022. aasta sügisel, kuid seda ei ole veel 2023. aasta kevade alguseks vastu võetud. Peamiseks põhjuseks on poliitilisel tasandil suutmatus otsustada raiemahu üle. Kava üldeesmärk on Eesti metsanduse kestlikkuse tagamine. KEVADe aruande koostamisaegse hetkeseisuga väljatöötatud MAKi alaeesmärgid on: • Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga, indikaatoriteks: o soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaikade ja metsaliikide arv o halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala (ha/a) o turbe- ja valikraiete pindala osakaal küpsete metsade raiete pindalast (%) • Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline, indikaatoriteks: o puitu töötleva tööstuse kulutused teadus- ja arendustegevustele (tuhat eurot/a) o metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv (%) o tulundusmetsade osakaal metsamaast (%) • Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega, indikaatoriteks: o riigimetsa külastatavus (miljon külastust) o kohalikest arengusuundumustest ning vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala (ha) o osakaal kihelkondadest, kus ajaloolised looduslikud pühapaigad on inventeeritud (%) 50 Uue arengukava silmapaistvaimaks erisuseks on eesmärk panustada metsanduse lisandväärtuse loomisele. Eelduslikult annab see märkimisväärse panuse Eesti majandusnäitajatesse. Ühtlasi põhjendab see paremini metsamajandusega põhjustatud keskkonnakoormust. Muutused metsanduses ei mõjuta üksnes looduskeskkonda ja majandust, vaid ka sotsiaal- ning kultuurikeskkonda. Nende mõjude hindamiseks oli uue metsanduse arengukava koostamisse kaasatud erialaeksperdid, kes viisid läbi keskkonnamõju strateegilise ja muude oluliste mõjude hindamise. Töö oli sisult sarnane KEVADe protsessi raames läbiviidava mõjude hindamisega. Kuna metsanduse arengukava koostati eraldiseisva dokumendina ja ka mõju hinnati KEVADest eraldi, ei ole põhjust KEVADe raames metsanduse mõju põhjalikult hinnata. KEVADe koostamisel võetakse arvesse MAKist saadav tulem ning metsanduse tegevussuunda käsitletakse KEVADes sellega kooskõlas. 51 5 KEVADe mõjude hinnang Alljärgnevalt on esitatud mõjude hindamise eksperdirühma hinnangud. Mõjude hindamise eksperdirühma sisuline pädevus (kaasatud ekspertide valik) lähtus KeHJSe nõuetest ja Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud hangete (mõjude hindamise programmi hange ja mõjude hindamise aruande hange) nõuetest nii, et see kataks kõik mõjude hindamise kontrollküsimustiku teemad, ning seda täpsustati programmi menetlemise käigus. Käesolevas peatükis on hinnangud esitatud hindamises osalenud ekspertide pädevusvaldkondade-teemade kaupa. Hinnatavad valdkonnad on väga erinevad nii mahult, konkreetsusastmelt kui ka sisult (võrdle nt keskkonna-alavaldkonnad, mille edendamine KEVADe enda eesmärgiks vs majandusvaldkond). Seetõttu ei ole hinnanguid kunstlikult ühte etteantud vormi pandud (ega nt vastavusanalüüsi ühte tabelisse koondatud), kuigi üldjoontes on iga teema käsitluses järgitud sarnast struktuuri, alljärgnevalt: Hinnangute andmiseks on kasutatud kaht erinevat metoodilist lähenemist (vt pikemalt ptk 3): • Esiteks on vastavusanalüüsi käigus analüüsitud KEVADe vastavust teemavaldkonna teiste asjakohaste strateegiliste dokumentide ja eesmärkidega; • Teiseks on prognoositud KEVADe mõjusid käsitletud teemavaldkonnale (kasutades selleks kontrollküsimustikku Lisas 2 ning vajadusel hinnanguid aruandes laiendades). Kolmandas alapunktis on vajadusel esitatud valdkonna eksperdi ettepanekud KEVADe täiendamiseks, täpsustamiseks ning leevendavateks meetmeteks. Peamine ja põhjalik mõjude hindamine koostati mõjude hindamise eksperdirühma poolt KEVADe eelnõule seisuga 12. oktoober 2022. Edasise protsessi käigus tehti mõjude hindamisse vajadusel täiendusi ja täpsustusi tulenevalt asjaomaste asutuste seisukohtadest, 10. veebruari 2023 seisuga KEVADes tehtud täiendustest ja aruande avalikustamise käigus saadud tagasisidest. 5.1 Elurikkus, maastikud ja mullad 5.1.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele Kuna elurikkus ja maastikud on üks KEVADe läbivatest teemadest ning mulla valdkond oluliseks põhivaldkonnaks, on ka käesoleva vastavusanalüüsi aluseks esmalt KEVADe enda aluseks olevad elurikkuse ja maastike ning mulla valdkondade kestliku edendamisega seotud dokumendid: 52  • rahvusvahelised: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärgid109, Euroopa Liidu elurikkuse eesmärgid, ÜRO Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon, Elurikkuse strateegia aastani 2030, • Eesti strateegiad: Eesti 2035, Säästev Eesti 21, Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Nimetatud strateegiatega olulisi vastuolusid ei tuvastatud. Lisaks eelpooltoodutele, puudutavad elurikkuse ja maastike ning mulla valdkonna eesmärke veel järgmised strateegilised dokumendid: • Berni konventsiooni eesmärk on kõigi looduslike taime- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitse. KEVAD on oma eesmärkide ja tegevuste kaudu konventsiooni eesmärkidega kooskõlas. • Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, mida ähvardab kuivendamise, reostuse ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu kadumine. KEVAD on oma eesmärkide ja tegevuste kaudu konventsiooni eesmärkidega kooskõlas. • Euroopa Liidu mullastrateegia 2030. aastaks Strateegia peamised eesmärgid on vähendada mulla degradeerumist, taastada süsinikutalletuse potentsiaal ja saavutada maasektoris kliimaneutraalsus 2035. aastaks, vähendada keskkonnasaastet ning tagada pinna- ja põhjavee hea seisund. KEVADe eesmärgid on kooskõlas mullastrateegia eesmärkidega. • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) Eesti strateegiakava aastateks 2023– 2027 Suund on kestlikul arengul ja loodusvarade (vesi, muld, õhk) kestlikul ja tõhusal majandamisel. Soovitakse panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke. Seega on KEVADe eesmärgid kooskõlas põllumajanduspoliitika strateegiakavaga. • Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava eesmärk on toetada Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori peamiste eesmärkide saavutamist Euroopa Liidu Ühise Kalanduspoliitika rakendamisel. Selle strateegilised eesmärkideks on nii keskkonna ja kalavarude seisundi paranemine, kliimamuutustega kohanemine, kalapüügi ja vesiviljeluse (majanduslik) jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kui ka teadusarendus, teadmussiire ja innovatsioon. KEVADe eesmärgid on kooskõlas nende eesmärkidega. • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030), mille eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise 109 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Developmental Goals) 53  mitmekesisuse säilimisele. Seega on KEVADe eesmärgid kooskõlas nimetatud arengukavaga. • Turismistrateegia 2022–2025 Strateegia visiooniks on muu hulgas tagada Eesti kui turismisihtkoha kestlikkus. Sellega soovitakse saavutada turismi rohepööre ja selle tagajärjel kestlik loodusturism. KEVADega on seos otsene looduskeskkonna toimimise tagamise ja looduskeskkonna ressursside kui turismitoodete kasutamise kaudu. Tuleb aga märkida, et ka loodusturismi korraldus nõuab hoolikat kavandamist ja asjakohaseid majandamisvõtteid, et hallata mõju elurikkusele ja seetõttu võib mõju olla praktikas mitmesuunaline (nii positiivne kui negatiivne). • Euroopa territoriaalse koostöö programmid (Interegg) Kõik need rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud strateegiad on seotud KEVADega ja toetavad keskkonnalaseid tegevusi (nii teadlikkuse suurendamist, rakendusuuringuid kui ka investeeringuid). Strateegiates tuuakse välja ökosüsteemide (sh elurikkuse, veestiku ja mullastiku) kaitse olulisus, mida toetavad ka KEVADe eesmärgid. • Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (eelnõu; hetkel kehtib versioon perioodiks 2014–2020) Rakenduskava seostest elurikkusega tuleb esile tõsta Eesti eesmärk suurendada linnapiirkondades elurikkust. Seda toetavad ka KEVADe eesmärgid. • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Visiooniks on inimsõbraliku ja majanduslikult konkurentsivõimelise hajaasustuse tagamine, milleks on vajalik eeskätt looduslähedane keskkond ja sidus asulate võrgustik. Leitakse, et ökoloogiliselt puhas põllumajandus ja metsandus pakuvad traditsioonilisi töökohti ja kindlustavad koos kultuuri- ja loodusturismiga Eesti kultuurmaastike ja rohevõrgustike säilimise ning ressursside kestliku kasutamise. Samuti nähakse potentsiaali merealade kasutuses. Üleriigilisel planeeringul otsene puutumus suurema osa KEVADes käsitletavate teemadega, sealjuures on KEVADe eesmärgid planeeringuga kooskõlas. 5.1.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnangul elurikkuse, maastike ja mulla mõjuvaldkonnas on lähtutud kontrollküsimustiku küsimustest (vt Lisa 2). Elurikkuse valdkond on KEVADes üheks kolmest kesksest teemast kliimapoliitika ja ringmajanduse kõrval. Elurikkuse laiapindne käsitlus, arengusuundade (üldine) määratlemine ning ambitsioonikate eesmärkide deklareerimine avaldab looduslikule mitmekesisusele (sh ka kaitstavatele loodusobjektidele) tõenäoliselt positiivset mõju. Lisaks toetavad paljud põhivaldkonnad elurikkuse kaitse teemat. Erinevate tegevusvaldkondade omavaheline suhestamine ja kooskõlastamine loob eelduse, et riigisiseselt suudaksime oma looduskeskkonnaga enam arvestada. 54 Merekeskkonna ja vee kaitse alameesmärkide poliitikainstrumendid mõjutavad eeldatavalt ka vee-elustikku. Näiteks veekogumite hea seisundi saavutamisega paraneb ka vee-elustiku seis. Kaudsemalt on ka keskkonnateadlikkuse edendamisel elustikule positiivne mõju (nt läbi keskkonnahoiu, niidukoosluse kujundamise koduaedades ja õppetegevusena putukahotellide loomise). Oluline on keskkonna kasutamisel leevendusmeetmete rakendamine (rohetaristu rajamine, süsinikutalletuse soodustamine, koosluste taastamine). Ringmajandus võimaldab kasutada vähem loodusressursse ja seeläbi toetada elurikkust (nt elupaikade püsimajäämise kaudu). Kliima soojenemine aitab üldjuhul kaasa (invasiivsete) võõrliikide levikule, mistõttu kliimapoliitikal võib olla kaudne mõju nende ohjamisele ja seeläbi ka kodumaisete liikide liigirikkuse säilitamisele. Elurikkuse säilitamise vast üheks olulisemaks vahendiks on riiklikul tasemel kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, liigid jne) võrgustiku olemasolu ja nende hea seisundi säilitamine. Kaitstavate loodusobjektide kaitse tugineb vastaval seadusandlusel (looduskaitseseadus, kaitse-eeskirjad jm) ning kaitsekorralduslikel dokumentidel (kaitsekorralduskavad, liigikaitse tegevuskavad). Läbi nende on looduse kaitse hästi reguleeritud ja eeldatavalt täidab oma laiemat eesmärki – säilitada elurikas keskkond läbi loodusväärtuste kaitse. KEVAD toetab kaitstavate loodusobjektide kaitset, seades looduskaitse üheks oma põhivaldkonnaks. Selle põhieesmärgiks on liikide, ökosüsteemide ja maastike seisundi parandamine. Tuleb aga välja tuua, et olulist rolli tervikliku looduskaitse eesmärkide täitmisel mängib ka ökosüsteemide toimimine ja hea seisukord kaitsealade väliselt. Elurikkuse ja liikide soodsa seisundi tagamise vaatepunktist on oluline tähelepanu pöörata ka (rangelt) kaitstavate alade (elupaikade) vahelisele sidususele. See aitab tagada head populatsioonide vahelised levimisvõimalused, vältida killustatust, isoleeritust jne. KEVADes on üheks läbivaks teemaks (valdkonnaüleseks poliitikaks) elurikkus ja maastikud. Teema põhiliste poliitikainstrumentide hulgas on ka otseselt elupaikade sidususe säilitamist ja saavutamist toetavaid eesmärke (nt Kujundame toimiva rohevõrgustiku, mis aitab tagada elupaikade ökoloogilist sidusust ning nendevaheliste liigilevikukoridoride piisavust.). Lisaks on seatud numbripõhised mõõdikud (heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ning heas seisundis loodusmaastike sidusus). Samuti on KEVADes looduskaitse sisuvaldkond eesmärgiga: Omamaiste liikide, ökosüsteemide ja maastike seisund on paranenud – Eesti on looduspositiivne. Seega on KEVAD ja selles seatud eesmärgid, sihid ja tegevused kaitstava looduse ja liikide kaitset toetav. KEVADe puhul (nagu ka teiste strateegiliste dokumentide puhul) tuleb olla tähelepanelik eesmärkide konfliktide osas. Mitmete tegevuste üldpõhimõte on elurikkuse põhimõtteid toetav, kuid palju sõltub konkreetsete tegevuste kavandamise kvaliteedist, sh leevendavate ja toetavate meetmete osas, ja järelhindamisest. Näiteks kliimaeesmärke toetavad tegevused (tuulepargid, päikesepargid) ei pruugi kavandamisel alati elurikkuse eesmärke toetada ja siin peab ühiskond olema valmis olukorraks, kus ühte eesmärki saavutatakse teise eesmärgi arvelt. Üheks aktuaalseks näiteks on meretuuleparkide rajamine, mis võib oluliselt mõjutada lindude 55 rändeteid ja linnukogumike peatumisalasid või kujutada endast riske mereressurssidele laiemalt (peamiselt kalastikule).110 Lisaks heale planeerimisele aitaks seda probleemi vältida innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste (nt talavabad tuulegeneraatorid, mis sobivad nii nõrga tuulega kui ka asulate lähedastesse piirkondadesse111,112) kasutuselevõtt. Samuti võib päikeseparkide alale integreerida liigirohkeid niite (mh ka koos karjatamisvõimalusega), mis toetaks ka tolmendajate arvukust.113 Võimaliku konfliktkoha näitena võib tuua ka inimeste heaolu soodustavad rohealade rekreatsiooniga seotud tegevused (mh ka loodusturism), mille puhul jääb alati teatud risk häirida elusloodust. Seda aitab alandada elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärk suunata selliseid tegevusi loodusväärtuste kaitset toetavalt ning läbimõeldud ja hoolikas planeerimine. Mulla teema on siiani Eestis suhteliselt vähe kajastatud, vaatamata sellele, et tegemist on maailma mastaabis aina aktuaalsema teemaga. Kuna KEVADe eesmärgid juhinduvad ka Euroopa Liidu elurikkuse strateegiast aastani 2030, on suund mullatervise seisundi parandamisele (saastunud mullaga maade tervendamine, pestitsiidide vähendamine, mahekasvatus), et mullad oleksid heas keemilises bioloogilises ja füüsikalises seisundis ning suudaksid pidevalt osutada võimalikult paljusid ökosüsteemiteenuseid (nt üleujutuste riski vähendamine, pinnavee filtreerimine, süsiniku talletamine). KEVADega plaanitakse arendada mullaseiret, millest tulenevalt uuenenud andmetel põhinev maakasutuse regulatsioon võib mõjutada maakasutust. Antud juhul pole eeldada olulist ebasoodsat mõju, kuna ajakohasem ning täpsem informatsioon võimaldab teha paremaid otsuseid ning KEVADe üldine suund on maakasutuse tõhustamine nii loodusressursside kestlikkuse kui ka majanduse mõistes. Keskkonnakorralduse tegevusvaldkonna suundadest lähtuvad potentsiaalselt rangemad (sh läbimõeldumad) piirangud võivad kaasa aidata muuhulgas ka pinnasesaaste vähendamisele. Ehkki toitainetena käsitletavate reoainete puhul võib kohatine mõju olla teatud liikide (nt inimtervisele ohtlike vetikate114) arvukusele toetav, omab keskkonnareostuse (sh nii väetiste kui ka pestitsiidide ja herbitsiidide) vähenemine tervikuna samuti laialdast positiivset mõju elurikkusele (vt nt 115,116). Rõhutada tuleb, et mitte kõik väetised või pestitsiidid ei oma ebasoodsat mõju mullale. Orgaaniliste väetiste kasutamine võib elurikkust sageli hoopis soodustada. Näiteks on võimalik orgaaniliste väetistega suurendada mullaseente elurikkust, kellel on oluline osa muldade toitainete ringluses ja orgaanilise süsiniku sidumises. Teisalt tuleb 110 Eesti mereala planeering – mõjude hindamise aruanne (hendrikson.ee) 111 Good vibrations: bladeless turbines could bring wind power to your home. The Guardian 112 N Aravindhan jt 2022 Energy & Environment 0(0) Recent developments and issues of small-scale wind turbines in urban residential buildings - A review 113H Blaydes jt 2022 Environ Res Lett 17 044002 Solar park management and design to boost bumble bee populations 114 P M Glibert 2017 Marine Pollution Bulletin 123(2), 591-606 Eutrophication, harmful algae and biodiversity — Challenging paradigms in a world of complex nutrient changes 115 O E Sala jt 2000 Science 287, 1770 Global Biodiversity Scenarios for the Year 2100 116 N Dudley ja S Alexander 2017 Biodiversity 18:2-3, 45-49 Agriculture and biodiversity: a review 56 tähelepanu pöörata ka sellele, et väetiste mõju mullaelustikule ja seeläbi ka näiteks kliimamuutustele on kompleksne ning nõuab ettevaatlikkust.117 Siiski võiks valdkonna käsitlus arengukavas veelgi rohkem ühiskonnas teadvustada muldade olulisust ja paremini suunata nende säästlikku kasutust. KEVADe mullakaitse valdkonna eesmärgiks on Tagada muldade hea seisund, et selle kaudu hoida elurikkust, säilitada süsinikureservuaari ja tagada mulla pakutavad ühiskonnale vajalikud hüved. Hea seisundi definitsioon vajab mõtestamist, et mõista lähte- ja sihttasemeid (kus oleme praegu ja kuhu tahame jõuda). Maastikud on koos elurikkusega üheks KEVADe valdkonnaüleseks poliitikaks, kuid seejuures keskendub KEVAD läbivalt eelkõige loodusmaastikele. Kultuurmaastikud on KEVADes väga vähe käsitlemist leidnud (võibolla osaliselt ka seetõttu, et teema on Eestis võrreldes teiste loodus- ja kultuuriväärtustega mõnevõrra leebemalt reguleeritud) – kultuurmaastikke mainitakse KEVADes vaid ühes lauses ja seda ka rohevõrgustiku poliitikainstrumendi all elurikkuse suurendamise kontekstis. Elurikkuse seisukohalt on seejuures olulisim pärandmaastike teema, kuna neil esinevad pärandkooslused on väärtuslikuks elupaigaks paljudele liikidele. On ju näiteks Eesti Laelatu puisniit vihmametsade kõrval üks maailma liigirikkaim kooslus.118 Ent inimtekkeliste maastikena vajavad puisniidud säilimiseks inimese abi edasise degradatsiooni leevendamiseks.119 Lisaks puisniitudele on elurikkuse seisukohalt olulised pärandmaastikud nii karjatamise tulemusena kujunenud pärandniidud kui ka aiad, pargid ja teised inimtekkelised poollooduslikud elupaigad. Elurikkuse, rohevõrgustike, loodusturismi jm edendamise kaudu on KEVADel tõenäoliselt kaudne positiivne mõju ka kultuurmaastikele (sh pärandmaastikele), samuti toetab pärandmaastike teemat kaudselt ka kvaliteetsete ruumiandmete tagamine, võimaldades maastikuplaneerimises teadlikemaid otsuseid teha. Sellegi poolest vääriks käesoleva aruande koostanud ekspertide hinnangul maastikuväärtuste säilitamine eraldi poliitikainstrumenti, mis sätestaks erinevate maastike kaitset reguleerivate instrumentide (kaitsekorralduskavad, rohestruktuuride ja väärtuslike maastike teemaplaneeringud, muinsuskaitse eritingimused jne) põhjal koordineeritud lähenemist. Samuti soovitame maastikukaitse tagamiseks tervikliku praktilise metoodika väljatöötamist ja rakendamist ning selle integreerimist mõju hindamise ja planeerimise süsteemi. Maavarade kasutus mõjutab maastikke ning mulda kui ressurssi ja eeldatavalt on sel KEVADe sisuvaldkonnal oluline mõju. Maavarade kaevandamisega kaasneb maa hõivamine looduslikust seisust inimkasutusse, millega omakorda kaasneb muldade degradeerumine. Kaevandamine on tihedalt seotud maakasutuse muutustega, mis avaldab elurikkusele ja sageli ka kaitstavatele liikidele olulist mõju. Kaevandamisega kaasneb paratamatult maahõive ja seal asunud 117 C Lazcano, X Zhu-Barker ja C Decock 2021 Effects of Organic Fertilizers on the Soil Microorganisms Responsible for N2O Emissions: A Review. Microorganisms 2021, Vol. 9, Page 983, 9(5), 983 118 J B Wilson jt 2012 Journal of Vegetation Science 23(4): 796–802 Plant species richness: the world records 119 M Sammul jt 2008 Agricultural and Food Science 17(4):413–429 Wooded meadows of Estonia: Conservation efforts for a traditional habitat 57 loodusmaastik muutub ning olemasolevad elupaigad hävivad. Mäeeraldiste puhul on suures plaanis tegu ajutise tegevusega. Enam tuleks rõhku panna mäeeraldiste ammendamise järel kaevandatud alade taastamisele. Oluline pole ilmtingimata taastada eelnev olukord või sellega sarnanev olukord. Pigem tuleks vaadata, kuidas tekitada looduskeskkonnale võimalikult palju kasu, nt kujundama maastiku mingitele olulistele liigirühmadele (nt kahanenud arvukusega liigid) elupaigana sobivaks. Suletud mäeeraldised on sageli potentsiaalsed elupaigad kahepaiksetele, kivisisalikule, lindudele jt, kuid vajavad spetsiaalset elupaiga kujundamist (nt kahepaiksete sigimisveekogud, lindude pesitsussaared veekogudele jms). Kokkuvõttes, KEVADes toodud meetmete (maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise valdkonna olulisemad tegevussuunad) rakendamine võiks potentsiaalselt kaasa aidata mullale ja maastikele avalduvate ebasoodsate mõjude vähendamisele tulevikus. Kokkuvõtteks võib öelda, et KEVADe rakendamine arengukavas kirja pandud viisil ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju elurikkusele, mullale ega maastikele. 5.1.2.1 Mõjud Natura 2000 aladele Natura hindamise põhimõtete kohaselt hinnatakse mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele enamasti ka erinevate kõrgema tasandi strateegiliste dokumentide puhul. Viimasteks on erineva taseme ruumilised planeeringud aga ka erinevad valdkondlikud arengukavad, kui neil võib olla oluline mõju Natura alale. Välistatud on üldjuhul vaid poliitilist tahet väljendavad dokumendid (sh teatud juhtudel suunavad poliitilist tahet arengukavad ja strateegiad). Sellest tulenevalt toodi ka KEVADe programmis välja, et Natura 2000 kaitsealade võrgustikule viiakse KEVADe rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine läbi vastavalt vajadusele ja vajalikus ulatuses. KEVAD on keskkonnavaldkonna kõrgeim arengukava ning selle suurest üldistustasemest tulenevalt ei seata kavas konkreetseid ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi ega tegevusi. KEVADes sõnastatud (kuid ilma ruumilise vm täpsema väljundita) valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on liiga üldised, et hinnata nende rakendamisega kaasnevaid mõjusid konkreetsete Natura võrgustiku aladele tavapärase Natura eel- ja asjakohase hindamise vormis. KEVAD sarnaneb pigem kavadega, mis suunavad edasisi arengudokumente ja planeeringuid läbi sõnastatud üldpõhimõtete ning ei kvalifitseeru seega Natura (eel)hindamise läbiviimise vajadusega strateegiliseks dokumendiks. KEVAD on oma olemuselt looduskeskkonda ja selle hea seisundi säilimist ja saavutamist toetav strateegiline dokument, mille visioon (Puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti!) ja sellest lähtuv üldeesmärk (Teadvustame keskkonna taluvuspiire – majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse neid järgides. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena, kõik inimesed mõistavad oma rolli keskkonna mõjutegurina ja seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil.) ei ole põhimõttelises vastuolus Natura 2000 võrgutiku kaitse tagamise ega säilitamisega. Visioonist ja üldeesmärgist lähtuvalt seatakse KEVADes käsitletavate valdkondade (16 tk) kaupa valdkondlikud eesmärgid ja olulisemad poliitikainstrumendid sihtide saavutamiseks. Ühegi KEVADes käsitletud valdkondliku poliitikainstrumendi puhul ei ole 58 seatud eesmärke ega tegevusi, mille rakendamisel võiks olla otsene seos mõne Natura ala kaitse-eesmärgi mõjutamisega või võiks eeldada otseselt või kaudselt olulise (ebasoodsa) mõju esinemist Natura 2000 alade võrgustiku kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele. Enamik KEVADes sõnastatud valdkondade eesmärke ja tegevusi võib pidada üheselt keskkonda, elurikkust jms toetavaks ning seega kaudselt ka Natura 2000 võrgustikku, selle kaitse-eesmärke, terviklikkust ning võrgustiku sidusust toetavaks. Potentsiaalselt võiksid Natura 2000 võrgustiku seisukohalt olla konfliktsed erinevad keskkonnakasutusega seotud valdkonnad (nt maavarade kaevandamine jms). KEVADes käsitletud keskkonnakasutuste osas (nt maavarade kaevandamine) on välja toodud mh ka keskkonna- ja kliimaeesmärkidega arvestamise vajadust. Samuti rõhutatakse erinevate looduskeskkonna ressursside (maavarad, vesi, merekeskkond) kestliku kasutamise vajadust, mida võib näha Natura 2000 võrgustiku seisukohalt kaudselt positiivsena. Mitmeid Natura 2000 võrgutiku seisukohalt olulisi keskkonnakasutusi KEVAD ei käsitle või käsitleb põgusalt (kalandus, metsandus). Seda seetõttu, et nende osas on koostatud/koostamisel eraldi arengukavad120 ja KSHd, mis käsitlevad ka Natura temaatikat. KEVADe rakendamine arengukavas kirja pandud viisil ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele. Arvestades asjaolu, et KEVADes sõnastatud valdkondlikud eesmärgid ja poliitikainstrumendid on kas otseselt või kaudselt suunatud keskkonnaseisundi parandamisele, elurikkuse suurendamisele, kestlikule keskkonnakasutusele jne, siis võib eeldada, et Natura 2000 võrgustiku aladele omab KEVAD ja selle rakendamine läbi edasiste arengukavade/planeeringute kaudselt pigem positiivset mõju. 5.1.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Elurikkuse (sh maastikud ja mullad) valdkonnast lähtuvalt on mõjude hindamise tulemusena tehtud käesolevas alapeatükis esitatud ettepanekud ja soovitused. Aruande koostajad tõdevad, et kõik järgnevad ettepanekud ei pruugi ilmtingimata kaasa tuua KEVADe dokumendi muutmise vajadust (juhul kui soovitatud meetmed ja tegevused väljuvad KEVADe reguleerimisalast), sellegipoolest soovitab käesolev hindamine kirjeldatud asjaoludele tähelepanu pöörata riigi edasisel arengul, et võimalikke ebasoodsaid mõjusid leevendada ning soodsaid võimendada. Võimalusel on kajastatud (➔ märgiga) ka seda, kas/kuidas on KEVADe 10. veebruari 2023 redaktsioonis ettepanekutega juba arvestatud. • KEVADe puhul (nagu ka teiste strateegiliste dokumentide puhul) tuleb olla tähelepanelik eesmärkide konfliktide osas. Seega on soovitatav rakendada kava koostajatel eesmärkide konfliktide analüüs, mis võimaldab nimetatud vastuolusid paremini välja tuua ja vajadusel lahendada. (Kuigi väljendatud siinkohal seoses 120 „Metsanduse arengukava aastani 2030“ ja „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 59  elurikkusega, on tegemist ka üldisema ettepanekuga, mis kajastub ka üldisemate tähelepanekute all, ptk 5.19.) • Konfliktide püsima jäämisel tuleb tagada konkreetsete tegevuste kavandamise kvaliteet, sh leevendavate ja toetavate meetmete asjakohasus, ja järelhindamine (vt ka tuulegeneraatorite ja loodusturismi puudutavat osa ptk 5.1.2). • Kava on keskendunud maapoliitika võimalustele pigem vähe (kuigi suund on maakasutust suunata säästlikkusele ja loodussõbralikkusele) – võiks läbi maakasutusega seotud meetme selgemini välja tuua aspekte (nt kestliku põllumajanduse soodustamine, sh niiduribad põldude ääres, põllukultuuride rotatsioon; linnade rohetaristu edendamine, sh katuseaiad ja roheseinad; linnalähedaste rohealade rekreatsiooni edendamine), mis omaks positiivset mõju elurikkusele. (Vt ka teemakäsitlus ptk 5.9.) ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes ettepanekuga osaliselt arvestatud, maakasutuse ja maatoimingute temaatika on oluliselt täienenud. Aga KEVADe Maakasutuse ja maatoimingute valdkonna poliitikainstrument 1 mainib pika jutu keskel elurikkuse arvestamist vaid väga põgusalt, kahe sõnaga. Soovitame, et viidatud instrument võiks veelgi selgemalt välja tuua elurikkuse edendamise vajadusega arvestamist maakasutuspoliitika põhimõtete kujundamisel. • Soovitame KEVADes enam ja süsteemsemalt tähelepanu pöörata maastikuväärtuste (sh kultuurmaastike, pärandmaastike) säilitamisele ning näha selleks ette eraldi poliitikainstrument, mis sätestaks erinevate maastike kaitset reguleerivate instrumentide (kaitsekorralduskavad, rohestruktuuride ja väärtuslike maastike teemaplaneeringud, muinsuskaitse eritingimused jne) baasil koordineeritud lähenemist. Samuti soovitame maastikukaitse tagamiseks tervikliku praktilise metoodika väljatöötamist ja rakendamist ja selle integreerimist mõju hindamise ja planeerimise süsteemi. • Mäeeraldiste ammendamise järel tuleb enam rõhku panna maa-alade taastamisele. Oluline pole ilmtingimata taastada eelnev olukord või sellega sarnanev olukord. Pigem tuleks vaadata, kuidas tekitada looduskeskkonnale võimalikult palju kasu, nt kujundama maastiku mingitele olulistele liigirühmadele (nt kahanenud arvukusega liigid) elupaigana sobivaks. • Mõtestada muldade hea seisundi definitsioon, et mõista lähte- ja sihttasemeid (kus oleme praegu ja kuhu tahame jõuda). See aitaks ka paremini teadvustada ühiskonnas muldade olulisust ja suunata nende säästlikku kasutust. • Võiks kaaluda ka mulla peatüki ümbersõnastamist mullakaitseks. ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes ettepanekuga arvestatud. 60 Natura 2000: • Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda arengukava rakendamise ja eesmärkide elluviimise järgmistes etappides (st valdkondlikud arengukavad, planeeringud jne), mil kavandatavad tegevused täpsustuvad (ruumiline ulatus, lahendused, aeg jm) ning vajadusel läbi viia vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. • Arengukava rakendamisel ja eesmärkide elluviimisel järgmistes etappides (st valdkondlikud arengukavad, planeeringud jne) tuleb välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning mitte lubada tegevusi, millega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist. • Soovitame looduskaitse valdkonna mõõdikute hulka lisada mõõdiku „Paranenud seisundiga loodusdirektiivi liikide osakaal“ (hetkel on KEVADes vaid loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal). Ka liikide osakaalu mõõdikuna kasutamine annaks terviklikuma ülevaate looduskaitse edendamisest (eesmärgi „Omamaiste liikide, ökosüsteemide ja maastike seisund on paranenud – Eesti on looduspositiivne“ täitmisest). Loodusdirektiivi liikide osakaalu info on ka lihtsasti kättesaadav, kuna selle hindamist nõuab Euroopa Liit Natura alade kaitse tagamise ja korraldamisega regulaarselt. ➔ Ettepanek on tehtud 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele. 5.2 Kliima 5.2.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Kliimapoliitika vastavusanalüüsis on probleemiks teema horisontaalsus (igal teemal teatav seos) ning kauge – 2050. aastaks – kliimaneutraalsuse suureesmärk võib tekitada ideoloogilist ja vormilist lähenemist. KEVAD hoiab rangelt 2030. aasta arenguvaadet, kuid peaks tundlikumalt võtma arvesse pika-ajaliste üleilmsete, aga kohalike, juhuslike loodusmuutuste riske. Lisaks esineb seonduvates strateegilistes dokumentides mõneti pehmemat, aga ka aegunud positsioone. Seda ei saa tingimata pidada mittevastavuseks, kuivõrd uued dokumendid on koostamisel või ülevaatamisel. Euroopa roheline kokkulepe ja Pakett „Eesmärk 55“ raamistik eeldab arvukate Euroopa Liidu kliima-, energia-, maksundus- ja transpordivaldkonna õigusaktide kohandamist ning nende kehtivus ja ülevõtmine Eesti õigusruumi on tekitanud paljude valdkondade strateegilises planeerimises kas pika-ajaliste eesmärkide aegumist, vasturääkivusi või ümberhindamisi. Et kliimapoliitika kui horisontaalne teema puudutab praktiliselt kõiki ühiskonna-, elu- ja majandusvaldkondi, siis on ühelt poolt lahenduseks strateegiliste dokumentide jooksev uuendamine järelseire raames ning teiselt poolt tuleb säilitada tervemõistuslik paindlikkus. Kuigi KEVAD nimetab kliimapoliitika keskkonnavaldkonna üleseks, ületab riikliku strateegilise planeerimise raamistikus selles arengudokumendis käsitletav kliimapoliitika nö valdkondlikku 61 mandaati ning määratleb riigi kliimakohustuste täitmise kasvuhoonegaaside heite vähendamisel teistele sama tasemevaldkonnapoliitikate ja nende alusdokumentide suhtes. Pakett „Eesmärk 55“ kiirpealetung sisuliselt kõigis valdkondades võib omakorda tingida nii poliitikute, ametnike kui ekspertide seas tormakust ning võimalike vastuolude ja vastasseoste mõjuanalüüsis teadlikku või mitteteadlikku alatähtsustamist või läbilükkamist poliitiliste eesmärkide ja strateegiaprotsessi üldise sujuvuse nimel. Antud hindamistöö varal võiks ka laiemalt küsida, mil määral tänane riigi tasandi keskkonnahindamise metoodika suudab katta ühiskondlike protsesside dünaamikat ja kiiresti muutuvat reaalsust ning suuremõjulisi ettenägematuid sündmuste nö musta luike. KEVAD selgelt innustab õigussubjekte keskkonnavastutust võtma, kuid kindlasti peab see sisaldama otsest regulatiivset või turusurvet. Kokkuvõttes võib öelda, et KEVADe eesmärgid soodustavad Euroopa rohelise kokkuleppe, sh paketi „Eesmärk 55“, eesmärkide poole püüdlemist. Euroopa kliimamäärus seab liikmesriikidele õiguslikult siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ja vahe-eesmärgina 2030 kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. Sellega seoses on käimas lausaline õigusraamistiku uuendamine „Eesmärk 55“ paketis, saavutamaks Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärke teel kliimaneutraalsuseni. Eesti on juhindumas oma kliimategevustes Euroopa Liidu regulatsioonidest, pidades oluliseks puhta, taskukohase ja tarnekindla energia turule toomist. Tagasilööke puhta energia kasutuselevõtul on põhjustanud energiakriis, mille tõttu on Eestis tarnekindlust tõstmas ja ühtlasi süsinikuheite koguseid suurendamas põlevkivielekter ja kütteõli. KEVADe kliimaeesmärkide valdkondliku jaotuse küsimus võib taanduda võtmesektorite majanduslikule kestlikkusele, elanikele energia kui baasvajaduse tagamisele ning elutähtsate ja üldhuviteenuste toimimisele. Energiakriisis ja inimeste toimetuleku majandusprobleemides on tõstetud esmaseks varustuskindlus ja energiajulgeolek – seda Eesti põlevkivienergeetika toel ja kasvava KHG heitega. Üldiselt aga toetab KEVAD Euroopa kliimamääruses seatud sihtide saavutamist. Strateegia „Eesti 2035“ väljendab selgelt Eesti kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050, samuti kliimamuutustega kohanemist: „Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.“ Eesti 2035 raamistab läbivalt nii KEVADe kliimapoliitika kui ka teised valdkonnad, kuid on osaliselt siiski väljendamas EL roheleppe eelseid eesmärke. KEVAD täpsustab ja toetab igati „Eesti 2035“ eesmärke. Alus-visioonidokumendiks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP). KPP esimeses seirearuandes121 sedastatakse, et summaarne KHGde heitekogus püsib tänasega suhteliselt samal tasemel kuni 2030. aastani, sestap „…tuleb nii 2030. kui 2050. aasta kliimaeesmärkideni jõudmiseks rakendada täiendavaid meetmeid.“ Samas väljendab aruanne 2030. aasta 121 Ülevaade „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest. Aruanne. Periood 2017–2021. Keskkonnaministeerium. 62 transpordisektori KHG heite prognoosi paranemist viiendiku võrra, seda seoses Rail Balticuga. Selles eelduses võib kahelda, kuivõrd tänaseks on kinnitatud Rail Balticu valmimist 2030. aastaks vaid Tallinn-Pärnu lõigul.122 Seoses tööstuste sulgemistega jätkub tööstusliku KHG heite vähenemine. Teatavaid riske on ka põllumajandusliku heite vähendamisel, seda tingituna sektori intensiivsusest nii maaviljeluses kui loomakasvatuses. Põllumajandusmaa pindala on kasvutrendis.123 Ka väetiste124,94 ja taimekaitsevahendite125 kasutamine suureneb. Samuti suureneb loomade arv ja ka farmides kasvab loomühikute kontsentratsioon.94 Samas on vähenenud 2019. aasta seisuga püsirohumaa pindala üle 5%.126 Samuti on Euroopa Kontrollkoda universaalselt järeldanud 2017. aastal, et: „…rohestamistoetus ei too märkimisväärset kasu keskkonnale ja kliimale, peamiselt poliitikavaldkonda mõjutava suure tühimõju tõttu. Kontrollikoja hinnangul aitas rohestamistoetus kaasa põllumajandustavade muutmisele vaid 5% puhul kogu ELi põllumaast.“127 Suurimaks probleemiks kliimaneutraalsuse ja ambitsioonikate vahe-eesmärkide täitmisel on maakasutus-metsandussektori (LULUCF) muutumine netosidujast netoheitjaks. Ilma metsaraie ja põllumajandustootmise vähendamiseta pole aga võimalik tagada Eestile „Eesmärk 55“ paketi raames määratud maakasutusliku netosidumise (vähemalt 2,545 miljonit tonni 2030. aastaks128) kohustuse täitmist. Maakasutusliku ja loodusliku süsinikuringe suunamine siduvaks peab olema KEVADes kliimapoliitika suhtes täpselt eesmärgistatud ennekõike maastike, looduskaitse, maavõtu129 ja maapoliitika (mitte kitsalt maatoimingute) ning mullapoliitika tegevusuundades – seda kehtiva arvestuse raamistikus, mitte teadushüpoteeside või huvirühmade konjunktuursete näidete või juhtumuuringute varal (vt ka sama teema käsitlust ptk 5.9.2). Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) näeb ette üleüldist fossiilkütuste kasutamise vähendamist, sh majandussektorite ja hoonete energiatõhususe tõstmist, maanteetranspordi energiasäästu ja elektriautode kasutuselevõttu. Kriitilise tähendusega on põlevkivitööstus, aga ka laiemalt majanduse, sh iseäranis energiamajanduse süsinikuintensiivsuse vähendamine. Eelmine valitsus lubas 2035. aastaks loobuda põlevkivist elektri tootmisest ja 2040. aastaks ka põlevkiviõli tootmisest. Põlevkivitööstuse innovatsioon on suunatud tugevalt süsinikuheite vähendamisele ja sidumisele protsessides. Tugevalt mõjutab heite vähendamist Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis olevates Eesti energia- ja tööstuskäitistes lubatud heitekvoodi ühiku turuhind. KEVAD toetab REKK2030 täitmist ning määratleb kliimaeesmärke rangemalt ja täpsemalt. REKK 2030, KPP ja mitmed 122 Rail Balticu projekti Eesti osa vahearuande tutvustus 2022 Riigikogu 123 Projekti "Põllumajandusloomade ja väetiste osas integreeritud KHG ja õhusaasteainete prognoosimise süsteemi loomine" lõpparuanne_2022 Maaeluministeerium 124 Consumption of inorganic fertilizers. Statistics | Eurostat (europa.eu) 125 Eesti peab taimemürkide müügiarveid konfidentsiaalseks, kuid Läti näitel võib eeldada mitmekordistumist (tõsi, hektari kohta on näitaja madal). (Pesticide sales. Statistics | Eurostat (europa.eu)) 126 Special Report 16/2021: Common Agricultural Policy (CAP) and climate (europa.eu) 127 EU support to timber-producing countries under the FLEGT action plan (europa.eu) 128 Revision of the LULUCF Regulation (europa.eu) 129 Maavõtu all mõeldakse põllumajandusliku, metsa ja muude poollooduslike alade asendumist linnastumise või muu tehiskeskkonnaga. (Land take in Europe — European Environment Agency (europa.eu)) 63 teised strateegilised dokumendid väljendavad rohelise kokkuleppe eelset kliimapoliitika ajastut, mis peaks tähendama nende arengudokumentide joondumist KEVADe järgi. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 väljendab põlevkivi kaevandamise ülemmäära ning seab seeläbi piiri sektori süsinikuheitele. Osalt väljendab põlevkivistrateegia aegunud (2010. aastate alguse ja keskpaiga) positsioone, milles kliimapoliitikat ei nimetata – vastupidi – on toodud võimalus hoopis laiendada põlevkivi kaevandamist ja kasutamist. Kliimamõju ei käsitleta ei strateegilistes eesmärkides ega keskkonnamõju all. Sellest tulenevalt on KEVADe (uuemad) eesmärgid vastuolus nimetatud arengukavaga. Tänase Euroopa Liidu kliimapoliitika kohaselt tuleb põlevkivi arengukava kas uuendada või tühistada. KEVAD väljendab olulist põlevkivi kaevandamise vähendamist väljumisaastatega 2035 elektritootmisest ja 2040 õlitootmisest. Seetõttu tuleb leida põlevkivile kui maapõuevarale uusi väärindamise võimalusi, millest tekkiv heide ei ohusta kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050. Riiklik energiamajanduse arengukava aastani 2030 kehtib kuni valmib uus Energiamajanduse arengukava aastani 2035. Seetõttu on energiamajanduse strateegilised eesmärgid kui tegevustik, mis suuresti määratleb kliimapoliitika, alles välja töötamisel. Kehtiva arengukava positsioonid on aga madalama ambitsiooniga. Koostava dokumendiga seatakse ühiskonna ja majanduse süsinikuheite vähendamise tegevuskavad, samuti seatakse täpsemad valdkondlikud energiatõhususe ning taastuvenergia laiendamise eesmärgid, sh kohalike biokütuste kasutamises, mis kõik vastab KEVADe eesmärkidele ja tegevustikule. Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette liikumisviiside muutumist keskkonnahoidlikumaks autoliikluse arvelt: jalgrattaliiklus, kergliiklus ja ühiskondlik transport (sh kergrööbastransport), mis kõik vähendab KHG heidet. Kogu transpordi energiakulust peavad 2035. aastaks taastuvad energiaallikad katma 24% ja energiakulu vähenema 9,4-lt TWh-lt 8,3-le. Sellest tulenevalt on KEVAD vastavuses arengukava eesmärkidega. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia sisaldab sihipärast ja laialdast tegevusplaani hoonete energiatõhususe tõstmisel 53,9 miljoni ruutmeetri ulatuses, sellest aastani 2030 7,6 miljonit ruutmeetrit. Valdkondlikult on see seni täpseim kliimapoliitika elluviimise allosa kütuste tarbimise ja süsinikuheite vähendamiseks. Sellega on ka KEVADe eesmärgid kooskõlas. Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 väljendab samu eesmärke KEVADega, mis peab teiseks oluliseks kliimasuunaks muutuste leevendamise kõrval kliimamuutuste mõjuga kohanemist kõigil tasanditel. Samuti on mitmed teised KEVADe loodushüvesid pakkuvad ja võimendavad valdkonnad otseselt ja kaudselt kliimakohanemist toetamas, pakkudes looduslikke mitmeotstarbelisi lahendusi rohe- ja sinivõrgustikes. Metsanduse arengukava 2021–2030 (MAK) koostamine on väldanud kavandatust kauem, metsapoliitika alused on paljuski täienenud kliimapoliitika tõttu nii Euroopa Liidu tasandil kui riiklikult. Seosed keskkonnaga, siinkohal konkreetselt kliimaküsimustega leiavad käsitlemist MAKi mõjuhindamisel. KEVAD otseselt metsanduse valdkonna arengut ei suuna (ja vastupidi), kuid samas ei ole võimalik lahutada või rangelt jagada ei kliimaküsimusi ega ka elurikkust ja 64 mitmeid teisi loodushüvede teemasid KEVADes MAKi valikutest. MAK määratleb eelnimetatud küsimustes ühtlasi ja olulisel määral keskkonna valdkonna arenguid. Põllumajanduse ja kalanduse arengukava kuni 2030 on paljudes oma tegevussuundades seotud kliimapoliitika elluviimisega, seda ka sidusalt KEVADega, eriti seoses põllumajandusmaa ja muldade kaitsega ning biomajandusega, mis otseselt määrab maakasutusliku ja loodusliku süsinikuringe (LULUCF). KEVADe eesmärgid on kooskõlas nimetatud arengukavaga. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 nõuab rohkem tähelepanu pööramist kliimamuutustega sagenevatele metsatulekahjudele ja valmistumist ekstreemsetest ilmaoludest põhjustatud kriisideks, õnnetusteks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. Sellega on KEVAD kooskõlas. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 on 7. prioriteediks seatud tervist toetav keskkond, milles on täpsemalt käsitletud kliimakohanemist: „korraldusmudelite ja regulatsioonide puhul on valmisolek ja vajalik paindlikkus loodud, et arvestada kliimamuutuste mõjudega tervisele ja neile reageerida.“ Samuti hõlmab kava sise- ja väliskliima parandamist, seda nii seoses hoonete ja siseruumidega kui ka kliimamuutustega. Juhitakse tähelepanu asjaolule, et äärmuslikud ilmastikunähtused võivad suurendada ühiskonnas ebavõrdsust ning ohustada lapsi, eakaid ja krooniliselt haigeid. KEVAD on eelnevaga kooskõlas. 5.2.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud on esmalt kaardistatud kontrollküsimuste kaupa aruandele lisatud mõjude hindamise küsimustikus (vt Lisa 2). Alljärgnevalt on hinnangut laiendatud. Kliimapoliitika on KEVADe üks keskkonnavaldkonna ülestest poliitikatest elurikkuse ja maastike ning ringmajanduse kõrval. Suures pildis on KEVADega kaasnevad kliimapoliitika mõjud eeldatavalt positiivsed, kuna eesmärgiks on toetada Eesti eesmärki saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Sellest tulenevalt on KEVADe eesmärkideks panustada kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril ning tõsta kliimamuutuste mõjule vastupidavust. Otsene positiivne mõju on kliimamuutustega kohanemises ning kliimariskidega arvestamises ja loodushüvedega maandamises. Elurikkuse hoidmise vajaduse prioriteediks seadmine toob endaga kaasa ka mitmeid kliimapoliitikat soodustavaid mõjusid (nt mulla süsinikuvarude suurendamine läbi puude liigirikkuse ja biomassi tõstmise metsades130 või – laiemalt – toimivate ökosüsteemide tähtsus kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel131,132). Kliimapoliitikat soodustab ka ringmajandusele üleminek, mis vähendab kliimamõju terviklikus toote-teenuse olelusringis, mitte ainult lõppkasutuses. Tervikuna saab luua KEVAD eeldusi maakasutuslikuks süsinikusidumiseks. Näiteks, maaparandusel ja kuivendamisel on oluline mõju süsinikuringele, 130 L Augusto ja A Boča 2022. Tree functional traits, forest biomass, and tree species diversity interact with site properties to drive forest soil carbon. Nature Communications 2022 13:1, 13(1), 1–12 131 Biodiversity and Climate Change - Environment - European Commission (europa.eu) 132 Biodiversity - our strongest natural defense against climate change | United Nations 65 eriti turvasmuldadega maadel. Samas püsib suur sidumise-heite muutlikkus tingituna looduslikest ja klimaatilistest tingimustest. Ehkki EL kesksuse seirelaual on Eestis kliimaküsimustes haavatavus madal ning 133 kohanemisvõime kõrge , pakub KEVAD olulisi arenguid kliimamuutustega kohanemisel. Senisest olulisemal määral on kavas tõsta vastupanuvõimet kasutades ära looduse poolt pakutavaid võimalusi (nn loodushüvelisi lahendusi sadevete immutamisel, kõrghaljastus linna mikrokliima reguleerijana, puudealleed ja hekid jne). Ekstreemsete ilmanähtuste prognoosi ja reageerimist arendatakse edasi Keskkonnaagentuuris, lisades nii nutikat seiretaristut kui ka rakendades ja täiustades prognoosmudeleid. Paremad kliima- ja ilmateenused on aluseks, et kliimapoliitilised otsused kõigil tasanditel ja valdkondades muutuks täpsemaks, ajakohasemaks, probleeme-riske ennetavaks või maandavaks. Samuti aitab sedalaadi info kaasa kaalutlustes otsuste hinna- jm otstarbekuse osas. Keskkonnateadlikkusel ja -haridusel on oluline roll keskkonnariskideks, sh kliimariskideks, valmisolekuks. Sellegi poolest jäävad KEVADe rahvusvahelisest eeskujust võetud kliimaambitsioonid suures osas toeta, kuna eksperdi hinnangul puudub KEVADes piisavalt konkreetne realistlik viis nende ellu viimiseks – nt vastav õiguslik tugi, konkreetsed tegevused, selged seiremeetodid, objektiivsed, esinduslikud ja mittetunnetuslikud mõõdikud. Keskkonnahalduses ja -korralduses on kasvuhoonegaasid välisõhu kaitses ja õhusaasteloas endisel tasemel nagu ei oleks kliimapoliitikas Kyoto protokollist tulenevalt 1990-ndatest midagi muutunud. CO2 saastetasu määr on alates 2010. aastast endiselt 2 €/t. Seega on kliimakahju hind kukkunud inflatsiooni kohaselt 68%. Kliimapoliitika KEVADes on deklaratiivne ja retooriline, sest see eeldab mitte ainult kliimapoliitikas oluliste valdkondade (energeetika, tööstus, põllumajandus, tarbimine, avalikud teenused jne) märkimisväärset panust muudatuste elluviimisel, vaid ka kliimapoliitika raamseadust ning valitsuse tasandi kogu ühiskonda puudutavate protsesside juhtimist. Eksperdi hinnangul ei ole KEVAD tõenäoliselt võimeline tagama ühiskondlike muudatuste suunamist väljakujunenud standarditelt ja tavadelt kliimapositiivseks. Samuti on võimatu piiritleda, hinnata ja prognoosida KEVADe panust ja sekkumisulatust kliimapoliitika elluviimisel. Isegi, kui KEVAD koostab valdkondade ja teemade lõikes süsinikuheite vähendamise plaani, jääb selle täitmise sisuline korraldamine teiste valdkondade ja kogu ühiskonna ülesandeks. 5.2.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Eelnevast tulenevalt on mõjuhindamise käigus tehtud soovituslikke ettepanekuid kliimapoliitiliste tegevuste konkretiseerimiseks ja positiivsete kliimamõjude soodustamiseks. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade tehtud ettepanekutest, kajastades (➔ märgiga) võimalusel ka seda, kas/kuidas on KEVADe 10. veebruari 2023 redaktsioonis ettepanekutega arvestatud. 133 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/strategic-planning/strategic-foresight/2020-strategic- foresight-report/resilience-dashboards_en 66 Käesolevas alapeatükis on esitatud ettepanekud ja soovitused, mis seonduvad otsesemalt hinnatud KEVADe eelnõu dokumendiga. Lisaks on kliimaga (kui KEVADe ühe läbiva teemaga) seotud ka mitmed üldisemad soovitused ja tähelepanekud, mis on esitatud aruande ptk 5.19. Järgnevad KSH käigus tehtud ettepanekud on 10. veebruari 2023 seisuga integreeritud KEVADesse, st eksperdi hinnangul on nendega piisavalt arvestatud: • Eristada kliimapoliitika peatükis rangelt (selgemalt) leevendamine ja kohanemine (hetkel räägitakse neist üsnagi läbisegi), sh kliimariskide hindamisel ja hoiatussüsteemide arendamisel ning pika-ajaliste kliimamõjude hindamisel, sest leevendamine sõltub teistest (riigi ja valdkonnapoliitikatest), kohanemine on kohapõhine, sõltub keskkonnaoludest ja siin saab olla KEVADes tugevam poliitika suunamine ja sekkumine. KEVAD peab võtma suurema ja selgema rolli kohanemises ning jagama vastutust leevendamises. • Selgitada KEVADes lahti mõiste „kliimateenused“. Selgitada, milliseid kliimateenuseid ja kuidas kasutatakse kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks. • Täpsustada kliimapoliitika eesmärki järgnevalt: „Panustame kliimamuutuste pidurdamisse, vähendades kasvuhoonegaaside heidet vähemalt riiklike kohustuste mahus, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude ja vara kaitse äärmuslike ilmanähtuste korral.“ Kaaluda leevendamiseesmärgi ja kohanemiseesmärgi lahutamist, kuivõrd tegevustik erineb. • Kliimapoliitika kolmanda poliitikainstrumendi sõnastust soovitame muuta järgnevalt: „Loome riikliku ja valdkondliku kliimakindluse hindamise süsteemi riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele.“ Soovitame siia juurde lisada ka näiteid (kliimaauditid, kriteeriumid jm). • Täpsustada kliimapoliitika neljanda poliitikainstrumendi kirjeldust järgnevalt: „Töötame välja ja rakendame usaldusväärsete andmete ning operatiivsete teenuste tagamiseks üleriigilised seire- ja hoiatussüsteemid. Tõstame nende ruumilist, ajalist ning sisulist täpsust kasutusotstarvetes (jäide, torm jne).“ • Lauses „Ilmavaatlused, -prognoosid, ohtlike ilmanähtuste hoiatused ning vaatlusandmetel põhinevad kliimaanalüüsid on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel.“ eemaldada sõnapaar „ja leevendamise“. Järgnevad ettepanekud on jätkuvalt asjakohased 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele (osaliselt on varasema mõjuhindamise protsessi raames tehtud ettepanekuid ka täpsustatud ja laiendatud): 67 • KEVAD võiks rohkem ette võtta kliimaplaanide ja aruandluse süsteemi arendamist, seiresse täppisuuringute kaasamist (nt mulla süsiniku sidumisvõimekuse teemal, mida osaliselt toetab KEVADe keskkonnaseire ja -andmete valdkond) ning kliima (sh ka kliimamõju hinnangute ja heitearvutuste, kliimaauditite) liitmist keskkonnalubade (nt kompleksloa) ja keskkonna hindamise süsteemi (nt keskkonnamõju hindamised ehk KMHd jms). Kliimakohanemises ja maakasutuses, kus sekkumine on otsesem, tuleb selgemaid sihte seada, mis väljendavad riskide maandamist iseäranis loodushüvedega. ➔ Kuigi 10. veebruari seisuga on KEVADes selle ettepanekuga osaliselt arvestatud ja poliitikainstrumendi selgitust pisut täpsustatud, põhjendades ülejäänud ettepanekuga mittearvestamist sellega, et detailne tegevuste loend liigitub programmi tasandile, siis eksperdi hinnangul jääb siiski konkreetsusest puudu, kuna kliimaarvestuse süsteem tuleb tervikuna üles ehitada (pelgalt õhusaasteloa raames ei saa jätkata). • Kohendada mõõdikuid esinduslikumaks, vältida tunnetuslikke (arvamus)mõõdikuid: ➔ Juhime tähelepanu, et alljärgnevaid ettepanekuid on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). o Kohanemise põhimõõdik „Kliimariske teadvustavate ja vastavaid kliimameetmeid kasutusele võtnud inimeste %“ on sotsioloogiline. Mõõta tuleks kohanemisreaalsust ja -praktikat (kahju vähenemisest ja vähendamisest sekkumiste tulemusena), mitte tunnetuslikku informeeritust. See, subjektiivne taju üksiku, suhteliselt väikese valimiga küsitluse raames on ainus kliimakohanemise mõõdik. Kogu kliimakohanemise poliitikate mõõtmine taandub küsitletava tunnetele ja tujule, mitte füüsilisele kahjule või riske ennetavate või reageerivate tegevuste, toimingute statistikale. o Lisada mõõdik „Suvine liigsuremus” – kas selle muutus, suremus suvekuudel (juuni–august) või suremus kuumalainetega suvedel. Tõdeme, et liigsuremusel on mitmeid tegureid, mistõttu mõõdik vajab teaduslikku, analüütilist arendamist. o Lisada mõõdik „Kindlustuste poolt välja makstud tormi-, maastiku- ja metsapõlengute ja üleujutuskahjud“. Või maastiku- ja metsatulekahjude arv või pindala. o Mõõdik „LULUCFi sidumise eesmärk“ nimetada otsesõnu „Maakasutuse- metsanduse (LULUCF) sidumiseks“. Soovitame algtasemeks võtta 2020. a seisu, kuna see esindab kõige värskeimat süsinikubilanssi. Tuleb nõustuda, et pikem periood sobib arvestuse aluseks. Kaaluda viisaastakut 2016-2020 (mitte 2016- 2018 keskmine); ning rakendada täpselt Eestile pandud Eesmärk 55 sidumiskohustust 2,545 tonni netosidumist (2030). • Üha enam on käiku läinud Euroopa Liidu poolt reguleeritud „do no significant harm“ ehk DNSH hinnangud ja „climate proofing“ ehk kliimakindluse hinnangud. Teeme 68  ettepaneku käsitleda neid instrumente ka KEVADes ja suunata nende praktikas elluviimist (näiteks eriheite tegurite arvestusmetoodika ja seaduslik kehtestamine, energiakandjate kaalumistegurite asendamine reaalsete heiteteguritega). Nimetatud tööriistad (sh heite inventuurid jm kliimamõju arvutused) tuleb liita keskkonnalubade ja keskkonnamõju hindamise (nt KMHd jms) süsteemi. Seejuures peaks kasvuhoonegaaside panuse arvutamise nõudmisel tagama selged juhised, mida modelleeritud ja arvutatud numbritega peale hakata (künnisväärtused, kompenseerimine, tõenäosuslikkus jne). Seda kõike, mis lisandumas eelmise põlvkonna keskkonnastandarditele ja -hindamistele, nimetada nt „kliimaauditiks“. ➔ 10. veebruari seisuga on KEVADes ettepanekuga arvestatud vaid osaliselt tuues põhjenduseks, et ettepanek laskub liigselt detailidesse. Siiski, kliimaarvestus ootab hädasti kaasaegset süsteemi, reformi, ja seda mitte ainult ÜRO ja EL aruandluse täiustamise kohaselt või eelmise põlvkonna keskkonnaloastamise süsteemis. Eksperdi hinnangul on vajalik struktuurne kliimahindamise reform, mida KEVAD hetkel ei luba. • Selleks, et mitte jääda liiga üldiseks ametkondlikuks sõnapruugiks ja muuta tegevuste sisu konkreetsemaks, teeme ettepaneku lisada kliimapoliitika teise poliitikainstrumendi kirjeldusse: „Viia kliimakindluse hindamine (sh kliimaauditid) sisse valdkondlikesse poliitikatesse ning kohaliku tasandi strateegilise ja ruumilise planeerimise protsessidesse.“ ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). 5.3 Ringmajandus (sh jäätmed) 5.3.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Euroopa Liidu ringmajanduse üldine eesmärk on vältida olukorda, kus tarbimine ületab Maa vastupanuvõimet. Seda tehakse läbi materjali ringluses hoidmise suurendamise ja heidete vähendamise. Euroopa Liidu tasandil on sõnastatud järgmised eesmärgid134: • Võimaldada tervemat planeeti ja vähendada saastet • Vähendada survet loodusvaradele, nagu vesi ja maakasutus • Vähendada heitkoguseid, et aidata Euroopa Liidul saada esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks • Luua uusi ärivõimalusi ja kohalikke kvaliteetseid töökohti 134 Circular economy. Euroopa Komisjon 69  • Võimaldada vastupidavamaid väärtusahelaid Euroopa Liidu tasandil on ringmajanduse rakendamiseks koostatud ringmajanduse tegevuskava.135 Ringmajanduse algatus on üks roheleppe136 peamisi koostisosi. Eesti ringmajanduse arengudokumendiks on „Ringmajanduse valge raamat“137. Eesti riik on visiooniks seadnud: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem ning oleme nutikas ringmajandust eest vedav riik“. Toimimispõhimõteteks on: • Vajaduspõhine tootmine ja tarbimine • Ringdisaini põhimõtetest lähtumine • Parima võimaliku lähenemise kasutamine • Jäätmehierarhiast lähtumine • Kestlike valikute toetamine Prioriteetsed arengusuunad on: • Ressursse kasutatakse vastutustundlikult ja nõudlusest lähtuvalt, ressursikasutus on läbi mõeldud ja jäätmeteke on viidud miinimumini • Eesti ettevõtete ärimudelid on jätkusuutlikud ja ringmajandussuunitlusega • Eestis on ringmajanduse rakendamiseks vajalik oskusteave ja eksperdid ning toimiv koostöö erinevate valdkondade ja sektorite vahel • Loodud on toimivad digitaalsed IT lahendused ringmajanduse toetamiseks ning tagatud on kvaliteetsed andmed olukorra hindamiseks • Ringmajandus on riiklikul tasandil hästi koordineeritud ning loodud on ringmajandust toetav õigus- ja majanduskeskkond • Juurdunud on keskkonnateadlik mõtteviis ja keskkonnahoidlik käitumine KEVADe eesmärgid ja tegevused on nendega kooskõlas. Strateegia „Eesti 2035“ seab üldised põhimõtted ringmajanduse, sh jäätmemajanduse valdkonnas, oluline on ohutu materjaliringluse arendamine, teisese toorme kasutamise suurendamine ja keskendumine kohalike omavalitsuste jäätmekäitluse arendamisele. KEVADe eesmärkidel puudub vastuolu strateegia nimetatud põhimõtetega. 135 Euroopa Komisjoni teatis COM(2020). Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel 136 A European Green Deal. Euroopa Komisjon 137 Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur 2022 Ringmajanduse valge raamat 70 KEVAD asendab seni kehtinud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Võrreldes selle dokumendiga on KEVAD jäätmete valdkonnas selgemini välja toonud vajaduse vältida jäätmeteket ja soodustada ringsemat jäätmekäitlust ega keskendu otseselt jäätmehierarhias viimasel kohal oleva jäätmete ladestamise vähendamisele. Samas on säilitatud lähenemine, mille kohaselt on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, st majanduskasv ei tohi põhjustada loodusvarade kasutamise, jäätmekoguste ning ebasoodsa keskkonnamõju suurenemist. Endiselt on olulisel kohal seire- ja järelevalvesüsteemi arendamine, sh lisandina digitaliseerimine, et tagada usaldusväärsed ja kättesaadavad andmed jäätmevoogude ja -käitluse osas. Kuigi Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 on eesmärkidena olulisel kohal ohtlike jäätmete tekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, ei too KEVAD seda eraldi välja. Jäätmekäitluse korraldamine reguleeritakse läbi Riigi jäätmekava, mis muude teemade hulgas käsitleb ka jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamist, sh ohtlikke jäätmete tekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamist, ning nende vähendamise nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Käesoleva KEVADe mõjude hindamise aruande etapi ajal on Riigi jäätmekava 2022– 2028 koostamisel (eelnõu on eelduslikult valmimas 2023. aasta esimeses pooles). Samuti on koostamisel jäätmekava KSH, mille programm on tunnistatud nõuetele vastavaks Keskkonnaministeeriumi 16.02.2022 kirjaga nr 9-2/21/6100-11.138 Seetõttu ei ole võimalik hinnata lõplikult KEVADe sidusust uue Riigi jäätmekavaga. KEVADe raames on võimalik anda hinnang üksnes Riigi jäätmekava 2022–2028 lühikokkuvõttele ning jäätmekava KSH programmis esitatule.. Riigi jäätmekava 2022–2028 KSH programmi pt 4.4. „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ on välja toodud, et jäätmete kasutamine energiamajanduses aitab saavutada taaskasutuse eesmärke ja ühtlasi sobivate jäätmeliikide valikul aitab kaasa taastuvate energiaallikate ja roheenergia kasutamisse. Jääb selgusetuks, millisel määral pärineb jäätmete energiamajanduses kasutamise potentsiaal ja selle läbi võimalik taaskasutamise eesmärkide saavutamine Riigi jäätmekavast (2022–2028). Kindlasti ei saa jäätmete kasutamine energiamajanduses olla eesmärk omaette, vaid üksnes jäätmetekke vähendamisel ja ringlussevõtu suurendamisel viimane võimalik taaskasutamise alternatiivne käsitlus sellistes jäätmegruppides, millistel puudub muu taaskasutamise väärtus. Oluline on märkida, et ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt on alternatiivide käsitlusel eraldiseisvalt tähelepanu saanud Riigi jäätmekavas 2022–2028. Siiski pole käesoleval ajal võimalik hinnata, millises ulatuses jäätmekava lõplik versioon vastavat olulist alateemat käsitleb. Riigi jäätmekava KSHs on ptk 4.4. välja toodud seotult ENMAK2030ga, et heaks näiteks on siinkohal nii tava- kui ka ohtlikest jäätmetest valmistatud jäätmekütuse energeetilise potentsiaali kasutamine. Taaskord ei tule KSH dokumendist välja, kas vastav energeetiline 138 Riigi jäätmekava 2022–2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine 2022 Keskkonnaministeerium 71 potentsiaal on välja toodud Riigi jäätmekavas ning mis ulatuses on kavas seda täiendavalt käsitleda. Riigi jäätmekava 2022–2028 strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine ning seejärel korduskasutuse arendamine. Seejuures on ka KEVADe jäätmekäitluse valdkonna eesmärk aastaks 2030 jäätmetekke vältimine ja toodete korduskasutamine ning parandamine, mis on igapäevase käitumise osa. Seejuures luuakse jäätmetest uut väärtust toormena. Alaeesmärk 10: Jäätmekäitlus on märgitud, et kui ringlussevõtt pole võimalik, siis tuleb eelistada muul viisil taaskasutamist, sh sektoriülest ressursside ristkasutamist, et võimalikult vähe suunata jäätmeid põletusse või ladestada neid prügilasse. Välja on toodud, et jäätmete põletusse suunamine on vähim eelistatud käitlusviis koos ladestamisega, seega tekib vastuolu Riigi Jäätmekava 2022-2028 KSH programmis esitatud infoga (kuigi pole käesolevaga selge, kas KSH programmis olev pärineb Riigi jäätmekavast). Võttes aluseks jäätmehierarhia, tuleb siiski eelistada jäätmete energeetilist taaskasutamist lõppladestamisele, kuid sellisel juhul vajab ka KEVAD täpsustamist, millisel juhul on aktsepteeritud jäätmete põletamine. Näitena saab suurendada selliste jäätmete põletamist energeetilisel eesmärgil, millel puudub muu alternatiivne taaskasutamise potentsiaal ning mis tavapärases olukorras leiaks tee ladestamisele. Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna mõõdikuna välja toodud olmejäätmete ringlussevõtu sihttase on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ ning riigi jäätmeseaduses toodud sihttasemega (60% aastaks 2030). Uues Riigi jäätmekavas 2022–2028 on neli põhisammast: • kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine; • jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; • ohutu materjaliringluse suurendamine; • jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Olemasoleva info põhjal on KEVAD vastavuses Riigi jäätmekava 2022–2028 põhimõtetega. Jäätmeid (jäätmekütusena) on käsitletud ka Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 (ENMAK 2030), milles on välja toodud, et üheks jäätmete taaskasutamise võimaluseks on jäätmetes sisalduva energia muundamine ning selle kas soojuse või elektrina kasutusse tagasi suunamine. Seejuures on märgitud, et Iru Elektrijaam suudab segaolmejäätmetest sisalduvast energiast muundada kasulikuks elektriks või soojuseks enam kui 80%. Jäätmete energeetilist väärtust arvesse võttes näeb ENMAK 2030 jäätmetel täiendavat potentsiaali. KEVAD (ja Riigi jäätmekava 2022–2028) prioriteediks on eelkõige jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu võimekuse tõstmine ehk jäätmekäitlus peab lähtuma jäätmehierarhiast, milles jäätmete põletamine kuulub küll taaskasutamise alla, kuid asetseb hierarhias eelviimasel kohal 72 enne jäätmete kõrvaldamist (vt jäätmehierarhia joonis 2 ptk 4.9). See tähendab, et eelkõige tuleb leida võimalused toodete korduskasutuseks, jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks või materjalina ringlussevõtuks ning selgelt peab vähenema selliste (olme)jäätmete teke, mida on vajalik suunata põletamisele (veel vähem ladestamisele). Sellega tekib vastuolu ENMAK 2030 välja toodud jäätmete täiendava energeetilise potentsiaali käsitlusega ehk tekib vastuolu, kus üks sektor näeb jäätmeteket kui võimalust, teise sektori eesmärk on toota vähem jäätmeid. Samas jääb igal juhul ka jäätmete sorteerimisel alles teatav kogus selliseid jääkjäätmeid, millel ringlussevõtu väljund puudub ning mis tavapäraselt leiavad tee põletamisele või ladestamisele. Arvestades jäätmeseaduses kehtivaid ja tulevikus jõustuvaid piiranguid prügilasse 139 ladestatavatele jäätmetele , on oluline leida väljund ka lõppladestuse ootel olevatele jäätmetele. Üheks võimaluseks jääb nende energeetiline taaskasutamine. Jäätmete energeetilist taaskasutamist on oluline kindlasti käsitleda ka koostamisel olevas ENMAKis 2035. KEVAD koostatakse keskkonnaseisundi parandamiseks (ja ühe osana ka ringmajanduse ning kestliku jäätmemajanduse edendamiseks) ning seetõttu on see juba olemuselt üldiselt ringmajanduse ja kestliku jäätmemajanduse põhimõtteid toetav ja vastupidi – ringmajanduse ja kestliku jäätmemajanduse põhimõtted toetavad KEVADet. Vastavusanalüüsi käigus tuvastati teatav KEVADe vastuolu ENMAKiga 2030, mida tuleb täiendavalt käsitleda ENMAKs 2035. Palju sõltub ka sellest, milliste tegevustega eesmärke ellu viiakse ja sihttasemeid saavutatakse. 5.3.2 Mõjude hinnang Ringmajandus on põhimõtteliselt mõtteviis vähendamaks inimtegevuse mõju keskkonnale. See mõtteviis on kõiki valdkondi läbiv ning nõuab iga liigutuse juures küsimist, kas vajadust on võimalik rahuldada keskkonnale sõbralikumalt. Tähtis on aru saada mõiste „vajadus“ sisust. Näiteks maavara kaevandamine ei ole vajadus, vaid tegevus tee ehitamise vajaduse rahuldamiseks. Seega tuleb hinnata, kas maavara kaevandamise asemel leidub teisi keskkonnale vähem kahjulikke võimalusi. Kusjuures teiste võimaluste kaalumisel tuleb omakorda arvestada saadud tulemuse kogu elutsükli mõju. Kui taaskasutatud materjali kasutamine lühendab toote eluiga või kvaliteeti, võib kogumõju osutuda hoopis negatiivsemaks kui algse toormaterjali kasutamisel. Vältida tuleb ka ristmõju (cross media effect)140. Vajadust kui sellist saab vaadelda erinevatel tasanditel. Kui kaevandamise seisukohast on vajaduseks näiteks tee ehitamine, siis strateegilisel tasandil võib tee ehitamine olla üks lahendustest kaupade ja inimeste transportimisel ning teiseks lahenduseks näiteks raudtee või 139 Alates 2030. aasta 1. jaanuarist on prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille ladestamine prügilas annab käesoleva seaduse § 221 lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse (JäätS § 134 lg 2). Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogus ületada 10 massiprotsenti samal aastal tekitatud olmejäätmete üldkogusest (JäätS § 134 lg 3). 140 Alternatiivne lahendus, millega vähendatakse mõju ühele keskkonna osale (nt vesi) aga sellega kaasneb oluline mõju keskkonna teisele osale (nt õhk). 73 mingi kombineeritud variant. Ringmajanduse põhimõtte kasutamine on oluline, aga seda on võimalik teha üksnes juhul, kui on õigesti ja selgelt sõnastatud vajadus. Ringmajanduse põhimõtet ja eesmärke tutvustavatest materjalidest võib tihti lugeda väidet nagu muuhulgas toob see endaga kaasa ettevõtluses kulude kokkuhoidu ja uusi ärimudeleid. Suures pildis toimetavad ettevõtted konkurentsitingimustes ning ebaefektiivne tootja süüakse teiste tootjate poolt välja. Selle tõttu on käesolevat hindamist läbi viiv ekspert ringmajanduse ja majandusliku kokkuhoiu seose väidete osas pigem skeptiline. Ekspert ei näe põhjust vältida hinnangu andmist, et ringmajandus võibki olla kulukas, aga see on vältimatult vajalik. Märksa tulemuslikum on ühiskonnas arutleda ringmajanduse vajalikkuse üle, kui selle üle, et keskkonnakaitse on odav141. KEVADes ringmajandust puudutava osa esimeses lauses on väide nagu ringmajandus tõstab ettevõtete konkurentsivõimet. Selline väide vajab viidet või dokumendis endas selgitust, mida selle all mõeldakse. Võib üsna kindlalt väita, et täna töötavad ettevõtted on konkurentsi tõttu oma tootmise optimaalsele tasemele tõhustanud, sest iga ebatõhus euro muudab konkureerimise keerulisemaks. Seetõttu jääb selgusetuks, millist ebatõhusust silmas peetakse, mida soovitakse ringmajandusega parendada. Rohkem võib nõustuda üldise hinnanguga, et ringmajandus toob endaga kaasa uusi ärimudeleid, sest kui vana moodi tegevus keelatakse, tuleb välja mõelda uut moodi tegutsemine. Sama, eesmärki kirjeldav lõik, näeb vajadust ringmajanduse keskmesse asetada digitaalsed lahendused ja uued ärimudelid. Eksperdi hinnangul on nende näol tegemist lahendusega, mitte eesmärgiga. Kui neid osi säilitada eesmärkide loetelus, tuleks selgitada, mis eesmärk eraldiseisvalt on digitaalne lahendus või uus ärimudel. Vajadusest lähtuva mõtteviisi kasutamine on eriti oluline, et vältida ringmajanduse rakendamist ringmajanduse enda pärast. Sellist ohtu sisaldab KEVAD ringmajanduse valdkonnas toodud mõõdik „ringleva materjali määr“. Sihttaseme saavutamiseks võib (aga ei pruugi) tekkida kiusatus keskenduda üksnes ringleva materjali osakaalu tõstmisele jättes kõrvale hinnangu, kas sellega kaasneb ka soodne mõju või näiteks kulub teiseseks kasutamiseks ettevalmistamisele ülemäära palju energiat, see võib saada kitsaskohaks keskendumisel teistele samaväärselt olulistele ringmajanduse põhimõtetele nagu vajaduspõhine tootmine või kestlike valikute toetamine. Ringmajanduse eesmärgi detailne kirjeldus ja mõõdiku seadmine on keeruline, sest see mõtteviis on valdkonnaülene. Eksperdi seisukohast on ringmajanduse üldiseks mõõdikuks keskkonnaseisundi paranemine (vt KEVADe eelnõus erinevate valdkondade mõõdikuid). Arvestades „Ringmajanduse valge raamatu“142 olemasolu, jääb KEVADes toodud ringmajanduse käsitluse mõte arusaamatuks. Arengusuunad ja strateegilised valikud (teise nimega eesmärgid?) on valges raamatus sõnastatud ja üsna hästi arusaadavad. Arvestades seal toodut: „Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles tuuakse välja 141 Väga pikas vaates keskkonnakaitse ongi odav, sest rikutud keskkonna taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine. 142 Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur 2022 Ringmajanduse valge raamat 74 erinevate valdkondade tegevused ja mõõdikud.“, tekib küsimus, kas KEVADes käsitletu peakski olema tegevuste kava? Sellisel juhul on KEVAD hetkel selgelt liiga üldine. Kui see ei peaks olema tegevuste kava, siis mis see on ja kuidas see asetub ringmajanduse süsteemse edendamise raamistikku? Jäätmekäitlus on lahutamatult seotud ringmajandusega, seejuures on oluline jäätmestaatusesse jõudmise vältimine ning toodete ringlussevõtt, et vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna oluliste tegevustena toodud jäätmehierarhiat võimaldava õigusruumi loomisel ja rakendamisel ning valdkonna digitaliseerimisel on positiivne mõju jäätmemajandusele. Seejuures on arvestatud, et süsteemse järelevalve tagamine peab olema ühtlasi toetav tegevus ning etapina järgneb vastava õigusruumi/andmebaaside loomisele.. Ilma selge ja läbipaistva õigusruumi ning kasutajasõbralike andmesisestuskeskkondade (andmete genereerimise keskkondade) olemasoluta võib süsteemne järelevalve pärssida jäätmehierarhia rakendamist. 5.3.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Eelnevast tulenevalt on mõjuhindamise käigus tehtud ettepanekuid ringmajanduse ja jäätmete valdkonnas. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade tehtud ettepanekutest, kajastades (➔ märgiga) võimalusel ka seda, kas/kuidas on KEVADe 10. veebruari 2023 redaktsioonis ettepanekutega arvestatud. • Kaaluda läbi ja kirjutada, kuidas KEVADes käsitletud ringmajanduse valdkond asetub ringmajanduse süsteemse edendamise raamistikku (vt pikem selgitus eelneva alapeatüki all). Kui praegusel kujul esitatu on ebaselge, tuleks ringmajanduse valdkond KEVADes ümber mõtestada nt eesmärgiga hinnata kõikide teiste valdkondade arvestamist ringmajanduse põhimõtetega. Tuleks viidata „Ringmajanduse valgele raamatule“ kui selle valdkonna raamdokumendile ja selgitada, et tegevused ning mõõdikud töötatakse välja eraldi. ➔ KEVADe 10. veebruari 2023 täiendatud versioonis on viide „Ringmajanduse valgele raamatule“ küll toodud, kuid endiselt jääb arusaamatuks, kuidas KEVAD sellesse planeerimise süsteemi asetud. • Arvestades ringmajanduse haardeulatust, jätab KEVADes toodud eesmärk ning selle üksik (ja mitte kõige õnnestunum) mõõdik ebatäieliku mulje. Tulenevalt eelnevast soovitame kaaluda eesmärgi ja eriti mõõdiku sobivust. ➔ KEVADe 10. veebruari 2023 täiendatud versioonis on endiselt mõõdikuks ringleva materjali määr. Ekspert tõdeb, et nii laiahaardelise eesmärgi nagu ringmajandus tulemuslikkuse ühte ja head kvantitatiivset mõõdikut ongi võimatu luua. Seetõttu tuleb rahulduda välja pakutud mõõdikuga, aga seda tuleb mõtestada väga teadlikult, et vältida vastupidise mõjuga tulemust (nt keskkonnaseisund hoopis halveneb, mitte ei parane). 75  • Soovitav on ringmajanduse eesmärk ja selle kirjeldus läbi vaadata mõttega, et sisse ei jääks küsitavaid või lahtiseid soovitusi, millest on raske aru saada või pole võimalik üheselt järgida. Näiteks, mida tähendab ringmajandusega ettevõtete konkurentsivõime parandamine, kas digitaalsed lahendused ja uued ärimudelid on eesmärk või lahendus mingi eesmärgi saavutamiseks, milliseid eksperte ja mille saavutamiseks soovitatakse koolitada? ➔ Ettepanek on esitatud 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele. • Jäätmekäitluse korraldamise valdkonna olulisemad tegevused on kaldu poliitikakujundamise ja kontrolli-kohustuste suunas. Jäätmehierarhia põhimõtete tugevam juurutamine eeldab tegevuste puhul laiemapõhjalist lähenemist ning sarnaselt eelnevalt märgitule – mõtestada selliselt, et jäätmehooldust oleks võimalik korraldada kõigi valdkonna tasanditel – kohalikud omavalitsused, ettevõtjad, tootjad, elanikkond. Ettepanekuks on lisada oluliste tegevuste hulka lisaks „piitsale“ ka „präänik“ ehk tuua välja jäätmetekitaja jaoks toetavad meetmed/võimalused eelkõige ringlussevõttu soodustamiseks. ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes ettepanekuga piisavalt arvestatud. • Lahendamist vajab ka mõningane vastuolu ENMAK 2030ga, seoses jäätmete kasutamisega energia tootmiseks (vt käsitlust ülal ptk 5.3.1, sama teemat käsitleb ka üldisem ettepanek ptk 5.19). Järgmises punktis on esitatud täiendav ettepanek vastuolu leevendamiseks ja selgitamiseks. • Jäätmete energeetilist taaskasutamist tuleb eelistada lõppladestamisele. 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele teeme ettepaneku täiendada Alaeesmärk 10: Jäätmekäitlus peatükki infoga, millisel juhul on aktsepteeritud/eelistatud jäätmete põletamine (energeetilisel otstarbel). Näiteks: „Kui ringlussevõtt pole võimalik, siis tuleb eelistada muul viisil taaskasutamist, sh sektoriülest ressursside ristkasutamist, et võimalikult vähe suunata jäätmeid põletusse või ladestada neid prügilasse. Jäätmete energeetilist potentsiaali suurendada üksnes selliste jäätmeliikide abil, millel puudub alternatiivne taaskasutamise potentsiaal ning mis tavapärases olukorras leiaks tee ladestamisele (nt sorteerimise jääkjäätmed vmt). Jäätmetest toormena väärtuse loomine asendab toormaterjali kasutuselevõttu.“ ➔ Ettepanek on esitatud 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele. 5.4 Veekeskkond (sh merekeskkond) 5.4.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust vee- ja merekeskkonna valdkonna strateegilistele dokumentidele. 76 Veemajanduskavade 2022–2027, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi veepoliitika raamdirektiivile 2000/60/EÜ, eesmärgiks on pinna- ja põhjavee hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. KEVADe eesmärgid on kooskõlas veemajanduskavade eesmärkidega. Veemajanduskavade koostamine ja ellu viimine on otseselt seotud KEVADe eesmärkidega „Uuendame ja viime ellu pinna- ja põhjavee kaitse ja kasutamise meetmed“ ning „Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud riskid“ veenappuse osas. Nende eesmärkide saavutamine sõltub suuresti veemajanduskavade täitmisest. Üleujutustega seotud riskide maandamiskavade 2022–2027, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi üleujutuste direktiivile 2007/60/EÜ, eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme. KEVADe eesmärgid on kooskõlas üleujutustega seotud riskide maandamiskavade eesmärkidega. KEVADe eesmärgi „Maandame üleujutuse ja veenappusega seotud riskid“ saavutamine sõltub suuresti üleujutustega seotud riskide maandamiskava täitmisest. Nitraaditundliku ala tegevuskava 2021–2024, mis on koostatud vastavalt Euroopa Nõukogu nitraadidirektiivile 91/676/EMÜ, eesmärk on kaitsta põhja- ja pinnavett põllumajandusest pärit nitraatide eest. KEVADe eesmärgid on kooskõlas nitraaditundliku ala tegevuskavaga ja tegevsuskava täitmine on otseselt seotud KEVADe eesmärgiga „Uuendame ja viime ellu pinna- ja põhjavee kaitse ja kasutamise meetmed“. Merestrateegia, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu merestrateegia raamdirektiivile 2008/56/EÜ, põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Igal Euroopa Liidu riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. KEVADe eesmärgid on kooskõlas merestrateegia eesmärkidega. Läänemere tegevuskava, mis on koostatud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni (HELCOM) poolt, eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda, sealhulgas merepõhja, igasuguse reostuse eest. Tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemus on hea ökoloogiline keskkond ning kestlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. KEVADe eesmärgid on kooskõlas Läänemere tegevuskava eesmärkidega. Vastavalt Euroopa Liidu elurikkuse strateegiale ja HELCOMi uuendatud tegevuskavale on eesmärk võtta kaitse alla vähemalt 30% kogu merealast (sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd), millest kolmandik (10% merealast) peaks olema rangelt kaitstud. KEVAD peab arvestama Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärke, sh kaitsta vähemalt 30% merealast. KEVADe teisele redaktsioonile (10. veebruar 2023) on lisatud merekaitse reformi läbiviimine, mille üheks eesmärgiks on Euroopa Liidu Elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine. 77 Euroopa Parlamendi ja nõukogu joogivee direktiivi (EL) 2020/2184 nõuded võeti üle veeseadusesse 2023. aastal.143 Selle eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Lisaks on eelnõu eesmärk kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, et vähendada plasti tootmist, jäätmeteket ja seeläbi säästa keskkonda. KEVADe eesmärgid on kooskõlas joogivee direktiivi eesmärkidega. KEVAD eesmärgid on kõikide nimetatud strateegiliste dokumentide ja nende eesmärkidega kooskõlas ning kõik nimetatud dokumendid on KEVADe eesmärkide saavutamiseks olulised, sest eesmärkide saavutamine sõltub tegevuskavade ellu viimisest ja neis toodud meetmete rakendamisest ning nõuete täitmisest. 5.4.2 Mõjude hinnang KEVADe vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna eesmärgi (Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud.) täitmine mõjutab veekeskkonda ja veevarusid eeldatavalt positiivses suunas – parandab veekogude seisundit, sh parandab pinnavee ja põhjavee kvaliteeti, suurendab veevarude, sh joogivee varude hulka. Lisaks võivad veekeskkonda positiivses suunas mõjutada ka teised KEVADe eesmärgid, mis on suunatud keskkonnakaitsele - nt kasvuhoonegaaside heite vähendamine, mis on üheks KEVADe eesmärgiks kliimapoliitika osas, aitab pidurdada CO2 merevette sidumisest põhjustatud merede hapestumist. Alljärgnevalt on analüüsitud KEVADe eelnõus sisalduvad vee- ja merekeskkonnaga seotud mõõdikuid ning antud nendele hinnang (tabel 2 ja 3). Tabel 2. Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamisega seotud mõõdikud ja hinnang neile Mõõdik Algtase Sihttase Hinnang Vähemalt heas 75% 93% (2030) Veemajanduskavad 2022–2027 on seadnud seisundis olevate (2020) (realistlikuks) eesmärgiks saavutada põhjavee hea põhjaveekogumite seisund 2027. aastaks 84% põhjaveekogumitel (26 osakaal kogumil 31st). KEVADe sihttase eeldab, et vaid 2 põhjaveekogumit (eeldatavalt nr 7 ja 27) jääb halba seisundisse. Veemajanduskava eesmärke arvestades tähendab see, et kolme (nr 2, 15 ja 24) põhjaveekogumi hea seisund saavutatakse ajavahemikul 2028–2030, mis võib olla liialt ambitsioonikas eesmärk, sest põhjavee seisundi saavutamine pärast vajalike meetmete rakendamist võib võtta kauem aega. 143 Veeseadus–Riigi Teataja (redaktsioon jõustus 17.02.2023) 78  Vähemalt heas 53% 76% Veemajanduskavad 2022–2027 on seadnud seisundis (2020) (2030)144 (realistlikuks) eesmärgiks saavutada pinnavee hea pinnaveekogumite seisund 2027. aastaks 68% pinnaveekogumitel (506 osakaal kogumil 744st). See, et järgmise perioodi veemajanduskavade rakendamisel saavutatakse kolme aastaga (2028–2030) hea seisund veel 8% (59) pinnaveekogumitel, eeldab jõulist meetmete rakendamist ning veekogumite nimekirja üle vaatamist ja nende eesmärkide ümber hindamist järgmise veemajandusperioodi alguseks. Ühisveevärgist 98,8% 99,5% Eesmärgi (99,5%) täitmine sõltub eelkõige sellest, nõuetekohast (2021) (2030) kui palju ollakse valmis suunama ressursse joogivett saavate väikestesse asulatesse, kus veetarbijaid on viimaste isikute osakaal aastakümnete jooksul jäänud väheseks, kuid kus veevarustussüsteemid on amortiseerunud.. Vee kaitse tagamise ning kasutuse korraldamisega seotud tulemuslikkust mõõdetakse veekogumite seisundi hindamise alusel. Veekogumid ei ole aga kõik veekogud – veekogumid on vaid olulised veekogud. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav või nende osa, siirdevesi või rannikuvee osa. Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Vete paremaks majandamiseks on veekogud jagatud veekogumiteks. Veekaitsenõuded kehtivad aga kõigil veekogudel ning veekasutus ei tohi halvendada veekogumite seisundit. Põhjaveekogumite heasse seisundisse saamine eeldab suuri investeeringuid seirevõrkudesse (uute seirepuurkaevude rajamine ja vanade likvideerimine), jääkreostusobjektide uuringuid ja jääkreostuse likvideerimist, saasteainete uuringuid, hüdrogeoloogilisi uuringuid, põhjaveevarude hindamisi, veehaarete toiteala projektide koostamist, reovee kohtkäitlussüsteemide parendamist ja nende andmebaasi koostamist, kõrgendatud järelevalvet veekaitsenõuetest kinni pidamise üle kaitsmata põhjaveega aladel. Eestis on pinnaveekogumeid väga palju ja osad neist on väga väikesed. Pinnaveekogumite hea seisundi saavutamise võtmeküsimus on meetmete rakendamine ning veekogumite nimekirja üle vaatamine ja eesmärkide ümber hindamine. Varasemalt on olnud meetmete rakendamise juures suureks probleemiks see, et rakendajad pole teadlikud neile veemajanduskavade meetmeprogrammis määratud kohustustest. 2022–2027 veemajanduskavade meetmete rakendamise juures on oluline valgalaametnike ametikohtade loomine, kelle peamine ülesanne on meetmete rakendamise koordineerimine ja rakendajate nõustamine. Järgmise veemajanduskava koostamise käigus on vaja veekogumeid kokku koondada ja seada tegelike tunnuste alusel realistlikud eesmärgid, sest olemasolevate kogumite majandamine on liialt ressursimahukas ja seetõttu üle jõu käiv ning eesmärgid ei vasta tegelikele kogumite 144 KEVADe esimeses redaktsioonis (12. oktoober 2022) oli eesmärgiks 87%. 79 tunnustele. Nii valgalaametnike töökohtade loomine kui ka kogumite koondamine ja eesmärkide üle vaatamine on veemajanduskava meetmete hulgas, mida tuleb veekogumitega seotud eesmärkide saavutamiseks täita esmajärjekorras. Veekeskkonna ja elupaikade kaitse osas tuleks arengukavas rohkem tähelepanu juhtida maaparandusele. Maaparandusega kaasnevad küll teatud negatiivsed mõjud (näiteks toitainete kiirem ärakanne, veekogu kehv hüdromorfoloogiline seisund, kuivendusega seotud mõju kliimale145), kuid maaparandussüsteemide säilimine ja hooldamine on oluline üleujutuste vältimiseks ja maakasutuse säilimiseks nii metsa-, põllu- kui ka elamualadel. Looduskaitsele keskendudes kiputakse unustama, et Eestis on sademete hulk aurumisest suurem ja seetõttu pole võimalik maaparandusest loobumisel säilitada olemasolevat maakasutust (kogupindala). Viimastel aastatel on teravnenud keskkonnaorganisatsioonide ja maaparandussüsteemide uuendajate vahel. Leitakse, et kaitsealadel tuleb igasugune kuivenduse mõju välistada. See tähendab sisuliselt kaitsealade ümbruses, kaitsealade piiridest väljaspool, teatud alal maaparanduse hooldamisest ja seega ka praegusest maakasutusest loobumist. See konflikt tuleb lahendada Keskkonnaministeeriumi tasandil. Tuleb saavutada kokkulepe looduskaitse ja maaparanduse vahel, kus kohas ja mis mahus maad kuivendatakse ja kus kaitstakse loodust (arvestades seejuures ka märgalade olulisust süsiniku sidujatena ning kliimamuutuste ja kuivendamise koosmõju puistutele ning põllukultuuridele). Praegu käib hindamine objekti kaupa (keskkonnamõju eelhinnangute koostamine maaparandussüsteemide uuendamise või rekonstrueerimise projektidele) ja puudub ühtne lähenemine, mis on ebamõistlikult ressursikulukas. Tabel 3. Merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamisega seotud mõõdikud ja hinnang neile Mõõdik Algtase (2018) Sihttase Hinnang Heas seisundis 50% 75% Eesmärk kattub merestrateegia olevate valdkonnaülese sihiga („Primaarsete primaarsete survetegurite indikaatoritest 75% näitavad survetegurite head seisundit ning 25% näitavad osakaal paranemistrendi“. Saavutamise aasta - 2028). Paranemistrendi Võrreldes 2018.a 25% Eesmärk kattub merestrateegia näitavate seisundihinnangutega valdkonnaülese sihiga („Primaarsete primaarsete (survetegurite 54 survetegurite indikaatoritest 75% näitavad survetegurite primaarset head seisundit ning 25% näitavad osakaal indikaatorit ehk 50% paranemistrendi“. Saavutamise aasta - 2028). halvas seisundis) 145 Mõjusid kliimale käsitletakse põhjalikumalt peatükis 5.2 80 Eesti mereala toitainete maksimaalsete reostuskoormuste määramine ja digimere kontseptsiooni ellu viimine eeldavad suure hulga vajalike andmete olemasolu, mis võib takistada eesmärkide saavutamist. Kokkuvõttes, võib anda hinnangu, et vee- ja merekeskkonna eesmärgid (sihttasemed) on ambitsioonikad ja eeldavad ka vastavat rahastust. Kui rahastust pole võimalik tagada, tuleb seada madalamad eesmärgid. 5.4.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Eelnevast tulenevalt on mõjuhindamise käigus tehtud ettepanekuid vee- ja merekeskkonna valdkonnas. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade tehtud ettepanekutest, kajastades (➔ märgiga) võimalusel ka seda, kas/kuidas on KEVADe 10. veebruari 2023 redaktsioonis ettepanekutega arvestatud. • KEVADes võiks olla välja toodud, mis tegevusi seatud vee- ja merekeskkonna eesmärkide saavutamiseks juba tehakse – mis aitavad sihttasemete saavutamisele kaasa. ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes ettepanekuga piisavalt arvestatud. • Teeme ettepaneku täpsustada, kust pärinevad mõõdiku “Ühisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate isikute osakaal” alg- ja sihttasemed ja miks on Statistikaametis 2021. aasta kohta teistsugused andmed ning põhjendada sihttaseme valikut. ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes ettepanekuga piisavalt arvestatud. • Soovitame hinnata vee- ja merekeskkonna mõõdikute realistlikkust (vt detailsem hinnang eelmises alapeatükis). ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes muudetud veekeskkonna pinnavee mõõdikut, kuid merekeskkonna ja põhjavee mõõdikud jäid samaks. Viimaste osas ettepanek kehtib endiselt. • 12. oktoobri 2022 seisuga KEVADele tehti ettepanek tuua KEVADes välja kaks eriti olulist meedet veemajanduskavade meetmeprogrammist, mille täitmine on eesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega ja mis tuleks täita esmajärjekorras: Administratiivse suutlikkuse tõstmine (veemajanduskavade meetmeprogrammi tabel 1 meede 209, mis sisaldab valgalaspetsialistide ametikohtade loomist) ja Vesikonna tunnuste analüüs, sh veekogumi tüüpide ja kogumite ülevaatuse tegemine (veemajanduskavade meetmeprogrammi tabel 1 meede 166). ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes mainitud administratiivse suutlikkuse tõstmist, kuid kehtima jääb ettepanek mainida ära ka vesikonna tunnuste analüüs koos veekogumi tüüpide ja kogumite ülevaatusega. • Soovitame arengukavas juhtida rohkem tähelepanu maaparandusele. Maaparanduse toimimine on oluline maakasutuse säilimiseks. Tuleb lahendada konflikt 81  keskkonnakaitse ja maaparanduse vahel leppides kokku, kus kohas, mis tingimustel ning mis ulatuses kuivendusest loobutakse ja mis hinnaga (maade praegusest kasutusest välja jäämisega kaasnev saamata jäänud tulu jne), arvestades seejuures ka märgalade olulisust süsiniku sidujatena ning kliimamuutuste ja kuivendamise koosmõju puistutele ning põllukultuuridele. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepaneku sõnastust on 30. mai 2023 seisuga aruandes täpsustatud (võrreldes aruande varasema versiooniga), tulenevalt aruande avalikustamisel saadud tagasisidest. 5.5 Maavarade uurimine, kaevandamine ja kasutamine 5.5.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Maavarade kaevandamise ja kasutamise kohta puuduvad keskkonnakaitset puudutavad rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi strateegilised eesmärgid või kokkulepped, millel oleks seos KEVADega. Loodud on küll algatusidee146, kuid sellest kaugemale jõutud ei ole. Eesti tasandil on maapõue kasutuse katusstrateegiaks Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Maapõuepoliitika visioon ja eesmärk on järgmised: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.“ ning „Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Koostamisel on Maapõueressursside väärindamise valdkonna teekaart, kuid 2023. aasta varakevadel on sellest saadaval üksnes mustand.147 Võib väita, et KEVADe maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise valdkonna eesmärgid ja mõõdikud ei ole vastuolus maapõuepoliitikaga. Omaette küsimus on, kas KEVAD võiks olla ambitsioonikam, et liikuda jõulisemalt maapõue poliitika sihtide suunas. Seda teemat käsitletakse lähemalt järgnevas oluliste mõjude hinnangu peatükis. Arengukavast ei selgu, kas see peaks asendama ka Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 või jääb 2030. aastani siiski kehtima olemasolev strateegia. KEVAD on oma ainsa mõõdiku (aheraine kasutamise määra sihtase 80%) kaudu põlevkivi kaevandamise arengukavast kaks korda ambitsioonikam. Aheraine kasutamise määr sõltub olulisel määral nõudlusest. Nõudluse muu hulgas määrab materjali kvaliteet (aheraine kvaliteet ehitusmaterjalina on väga madal) ja transpordi kaugus (maksimaalseks optimaalseks 146 EU Responsible mining demonstrations: best practice and capacity building (europa.eu) 147 TAIE fookusvaldkonnad | Haridus-ja Teadusministeerium (hm.ee) 82 kauguseks hinnatakse 50 km). Tänu viimaste aastate suurprojektidele on aheraine kasutusmäär olnud väga kõrge, aga need projektid on lõppenud. Jääb selgusetuks, milliste mehhanismidega plaanib riik tekitada nõudlust aheraine kvaliteediga materjali järgi. Põlevkivi kaevandamise arengukava muid eesmärke KEVADes kajastatud ei ole. 5.5.2 Mõjude hinnang Maavarade kaevandamise (ja kasutuse) teema eristub KEVADe teistest valdkondadest sellega, et kuulub keskkonnakasutuse kategooriasse, mitte keskkonnaseisundit kirjeldavasse kategooriasse. Seetõttu on maavarade kaevandamise valdkond keskkonna mõjutaja ja teiste valdkondade eesmärgiks on keskkonna kaitse. Maavarade uurimise, kaevandamise ja kasutamisega kaasneva mõju norme sätestakse komplekselt läbi looduskaitse, õhu-, jäätme- ja veekaitse, mis on KEVADe raames eraldi käsitlusvaldkonnad ja millel on ka rahvusvahelised ja siseriiklikud strateegilised eesmärgid ning kokkulepped. Kaevandamine ei tohi ohtu seada nende eesmärkide saavutamist, kuid selleks, et ühiskond tervikuna toimiks, peaksid keskkonnakaitse-eesmärgid arvestama ka kaevandamisvajadusega. Näiteks kohalikul tasandil mõjude vältimine võib endaga kaasa tuua märkimisväärseid mõjusid laiemalt. Maavarade transportimine kauge maa tagant põhjustab erinevaid mõjusid, muu hulgas ehituste kallinemist, kasvuhoonegaaside heidet, rohkemate teekilomeetrite lagundamist. See tähendab, et kaevise transport liiga kaugelt toob endaga kaasa täiendavaid mõjusid. KEVADe eelnõu analüüsi tulemusena võib väita, et teistes valdkondades seatud eesmärgid kaevandamist ei välista, kuid põhjendatult seavad väljakutseid. Alljärgnevalt on antud hinnang KEVADe läbivate teemade eesmärkidele ja mõõdikutele kaevandamise vaatest lähtuvalt (tabel 4). Tabel 4. KEVADe läbivate teemade eesmärgid ja mõõdikud ning hinnang neile maavarade uurimise ja kaevandamise aspektist Mõõdik Kommentaar Elurikkuse valdkonnas eesmärk: Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega Mõõdikud: Mastaapseimat survet avaldab põlevkivi kaevandamine vee kõrvaldusega ja selle tõttu veerežiimi muutmisega. Mõjude tuvastamiseks on tehtud erinevaid uuringuid . Käimas on mitme 148;149;150 põlevkivikaevanduse (Aidu III, Estonia II, Uus-Kiviõli, Uus-Kiviõli II) 148 M Vainu jt 2019 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus 149 J Terasmaa jt 2015 Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk. TLÜ Ökoloogia Instituut 150 J Paal jt 2015 Rakendusuuring kaevandamistundlikkuse määramiseks. Maves AS 83  Heas ja keskmises seisundis avamise uuringud. Lisaks uuritakse ja planeeritakse teiste maavarade maismaaökosüsteemide mäeeraldisi (ehitusmaavarad, turvas). Kõigi nende avamise eelduseks pindala ja osakaal: ↔ on olulise keskkonnamõju vältimine. Elurikkuse seisundi stabiliseerimise eesmärk on uute mäeeraldiste planeerimisel Heas seisundis arvestatav. Olulist tähelepanu tuleb pöörata mäeeraldiste loodusmaastike sidusus: ↔ korrastamisel loodussõbraliku keskkonna loomisele. Lahendamist vajavad nö igavesed mäeeraldised, kus luba pikendatakse ja kaevandatud alade maastik jääb aastakümneid korrastamata. Kliimapoliitika valdkonna eesmärk: Panustame kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril ning oleme kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades inimelude ja vara kaitse äärmuslike ilmanähtuste korral. Mõõdikud: Kliimariskide teadlikkus kaevandamist olulisel määral ei mõjuta. Kliimariske teadvustavate ja Kasvuhoonegaaside sidumine sh LULUCF eesmärgid puudutavad enim vastavaid kliimameetmeid turba kaevandamisest tekkiva CO2 heite vähendamist ja muudatust kasutusele võtnud inimeste maakasutuses. Jätkupüsiv meede KHGde suuremaks sidumiseks on %↑ kuivendatud alade taassoostamine151. See eeldab konkreetses rabamassiivis turba kaevandamise lõpetamist, sest paralleelselt turvast Kasvuhoonegaaside heide kaevandada ja taassoostada on tehniliselt keeruline ning kulukas. jõupingutuste jagamise Looduskaitse seisukohast taastamist vajavate soode nimekiri ja määrusega kaetud tegevusplaan aastani 2023 on koostatud 152. See kuigivõrd aitab kaasa sektorites kt CO2 ekvivalenti ka kliimaeesmärkide saavutamisele aga mõistlik on taastamisalade ↑ nimekiri üle vaadata ka kliimaeesmärkide valguses. LULUCFi sidumise eesmärk ↑ Kliimamõõdikutele kaasa aitamine eeldab turbatootmisalade paremat majandamist, näiteks et võimaldada rohkemaid alasid taassoostada ja metsastada. See tähendab, et vältida uute tootmisalade avamist aladel, mis ei ole kaevandamisest mõjutatud ja selle asemel võimaldada uute mäeeraldiste avamist aladel, mis juba on inimtekkeliselt mõjutatud. Selle valguses üle vaadata ka kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri153 Ringmajanduse valdkonna eesmärk: Eestis on toimiv ringse tootmise ja tarbimise süsteem. Ringleva materjali määr: ↑ Kaevandamine tooraine taaskasutuse määra ei mõjuta. Pigem on seos sedapidi, et mida suurem on taaskasutuse määr, seda väiksem võib olla kaevandamine. Põhjus on selles, et suure taaskasutuse tõttu võib toormaterjali vähem vaja minna. 151 Lühikeses vaates on süsiniku sidumine teostatav ka metsa raie vähendamisega, kuid metsa küpsuse saavutamisel sidumine lakkab ja üldjoontes süsiniku bilanss läheb nulli. Majandusmetsas sõltub sidumismäär metsamaterjali kasutusviisist. 152 Keskkonnaministeerium 2015 Kaitstavate soode tegevuskava 153 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri 84  Teoorias on võimalik materjali taaskasutust jõustada kaevandamismahu piiramisega, aga praktikas toob see tõenäoliselt endaga kaasa märkimisväärseid probleeme, sest on võrdlemisi keeruline selgitada, mis võiks olla sobiv piir, et vältida üldist materjali nappust (nii esmase kui teiseise toormaterjali), talumatut hinnatõusu (teisese materjali ettevalmistamise kulu) ja täiendavat keskkonnamõju (teisese materjali ettevalmistamine võib, aga ei pruugi olla esmase tooraine saamisest suurema keskkonnamõjuga). Eraldi teemaks on kaevandamise ja maavara töötlemise tagajärjel tekkinud jäätmete taaskasutus. Suurimaks kaevandamisjäätmete tekitajaks on põlevkivi rikastamine ja kasutamine. Põlevkivi rikastamiseltekib rikastusjääk ehk aheraine. Aheraine tekkekogus on ligikaudu 50% väljatud materjalist. Viimastel aastatel on aheraine taaskasutus olnud märkimisväärne. Seda taset on aidanud tõsta nt Aidu mäeeraldise täitmine või aheraine mäe nimetamine päikesepaneelide aluseks. Kui sellised ühekordsed taaskasutusviisid kõrvale jätta, siis igapäevane ehitusmaterjali asendamine aherainega on suhteliselt väike võrreldes selle tekkega. Probleemiks on aheraine kehvemad tehnilised omadused võrreldes vajadustega. Aheraine kasutamise kvoodi seadmine nt riigihangetes võib endaga kaasa tuua rajatise lühema eluea või ressursi raiskamise suurte distantside tagant transportimise vajaduse tõttu. Seetõttu on aheraine taaskasutusel oluline jälgida, et taaskasutus ei toimuks taaskasutuse pärast vaid see kannaks keskkonnakaitse eesmärki. Aheraine kasutamisvõimalusi tuleb kaaluda projektipõhiselt. Aheraine kasutamise võimaluste kaalumine projekteerimisel on parem tegevus, kui ehitushangetele aheraine kasutamise ühetaolise kvoodi rakendamine. Kokkuvõttes: maavarade kaevandamine on seotud pea kõikide KEVADe põhivaldkondadega, vähemal määral ka toetavate valdkondadega. Teistes KEVADe valdkondades seatud keskkonnaeesmärgid ja mõõdikud seavad maavarade kaevandamisele piiranguid, kuid ei ole põhjust prognoosida, et need põhjustaksid tõrkeid maavarade varustuskindluses. Alljärgnevalt toob ekspert täiendavalt välja kaevandamist puudutavad probleemkohad, mida KEVADe dokumendis otseselt ei ole käsitletud, kuid on kaevandamistegevuse paremaks korraldamiseks olulised. Poliitikainstrument „Töötame välja ning rakendame maavarade uurimise, kaevandamise ja kaitse uued põhimõtted.“ deklareerib vajaduse arvestada (loodus)keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja julgeoleku aspekte, kuid ei lähe lahendamist vajavate probleemide kirjeldamisel täpsemaks. 85 Erinevatele maavarade kaevandamislubadele on antud maksimaalne lubatud kestus (Maapõueseadus § 60). Kaevandamisluba on võimalik pikendada sama aja võrra nagu on määratud algseks kestuseks (Maapõueseadus § 67). See tähendab, et kui on väljastatud 15 aastane kaevandamisluba, siis seda võib pikendada veel 15 a lisaks. Kindlates olukordades on see põhjendatud, kuid hetkel kipub kaevandamisloa pikendamine olema pigem tava kui erand ja pikendamise klausel kaotab oma mõtte (miks siis mitte kohe võimaldada pikemat luba?). Mäeeraldised on kohalikele pea alati ebameeldivad ning selline võimalus põhjustab määramatust ning veel rohkem vastuseisu. Ilmselt on üheks probleemi põhjuseks motivatsioonimehhanismi puudumine maavara ammendamiseks nominaalse aja jooksul ning liialt lihtne pikendamise protsess. Maavarade uuringu ja kaevandamislubade taotluste menetluse üheks osaks on kohaliku omavalitsuse seisukoha küsimine. Kusjuures kohaliku omavalitsuse nõusolekuta luba anda ei või (Maapõueseadus § 35 ja § 55). Kohaliku omavalitsuse keeldumise põhjuste kriteeriume ette antud ei ole. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse otsustusruum on lai ning võib sõltuda paljudest mõjutajatest. Kohalike omavalitsuste vaatest võib kehtivat reeglit lugeda põhjendatuks ja lihtsasti kasutatavaks. Samas kipuvad kohaliku omavalitsuse seisukohad olema asukohakesksed ning jääb välja regionaalne või riiklik vaade. See tähendab, et omavalitsus jätab hindamata, kas sõltumata ebasoodsast asukohast on kaevandamine siiski vajalik maavara varustuskindluse seisukohast. Kaevandamislubade keskkonnamõjude hindamisel hinnatakse konkreetse mäeeraldise kaevandamisloa mõjusid. See sisuliselt välistab võimaluse hinnata asukohaalternatiive (kas kaevandamine on põhjendatud konkreetsel mäeeraldisel, naabermäeeraldisel või naabermaardlas). Riik on (KEVADes) hakanud probleemi lahendama poliitikainstrumendiga „Loome maavarade uurimise ja kaevandamise ruumilised planeeringud.“ Selle, iseenesest hea algatuse juures tuleb aga tagada, et lahendus ei jääks poolikuks. Maakonna tasandil kaevandatavate alade kokku leppimisel, kaasates kohalikke omavalitsusi, tuleb hinnata lisaks looduskeskkonnale ka sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Vältida tuleb lahendust, kus planeeringuga kehtestatakse kaevandatavad ja mitte kaevandatavad alad. Planeeringu heaks väljundiks on kaevandatavate alade pingerida (esimene järk, teine järk, kolmas järk, jne, välistatud alad). See võimaldab planeeringu tulemust rakendada paindlikult ka aja möödudes, kui olukord on muutunud (nt mingil põhjusel on esimese järgu piirkonnad osutunud kasutamatuks). Maakonna teemaplaneering on sisuliselt ka asukohavaliku eest ja täidab selle tühimiku, mis praegu kaevandamisloa taotluste mõjude hindamisel on tekkinud. Teemaplaneeringud peaks kohalike omavalitsuste kaasamisega ja ühise kokkuleppe saavutamisega lahendama kohaliku omavalitsuse tasandil puuduva regionaalse ja riikliku vaate puudumise probleemi. Selle valguses tuleb üle vaadata ka tingimused, mille korral oleks kohalikul omavalitsusel õigus kaevandamisloa taotlusega mitte nõustuda. Maakonna ja kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega nähakse ette maa kasutuse juhtotstarbed ning need põhimõtteliselt peaks mõjutama maavara kaevandatavuse kategooriaid (Maapõueseadus § 23). Hetkel aga eksisteerib justkui kaks üksteisest sõltumatut 86 maailma. Kohaliku omavalitsuse (või regionaalne) maakasutuse nägemus ning riigi poolt hinnatud maavarade kaevandatavus. Need maailmad ei ole praegu üksteisest sõltuvuses ning on tihti omavahel konfliktis. Näiteks kohalik omavalitsus on näinud ette kõrge puhkeväärtusega ala, aga samas on riigi jaoks alal maavara aktiivne tarbevaru. Ühest küljest kohalik omavalitsus ei pruugi näha regionaalset või üleriiklikku varustuskindluse vajadust, kuid teisest küljest ei ole seni riigil olnud ka paindlikkust varude kategooriaid vastavalt kohalike vajadusele üle vaadata. See omakorda tekitab olukorra, kus kaevandaja lähtub varu kategooriast ja satub üsna kohe vastuollu kohaliku omavalitsusega. Tulemuseks võib olla keelduv otsus kohaliku omavalitsuse poolt ja halvemal juhul ka Vabariigi Valitsuse poolt. Kulutatud on energiat, aega ja raha, kuid tulemust ei ole. Maakondade ehitusmaavarade teemaplaneeringud on selle probleemi lahendus (varustuskindluse vaade, kohalike omavalitsuste vajadused ja muud asjaolud), kuid planeeringu tulemus peab kajastuma ka maavarade kategooriates. Aastaid on arutletud kaevandatud alade hülgamise riski üle, kuid seni ei ole jõutud toimiva süsteemi rakendamiseni. Osalt leevendatakse mõjusid keskkonnamõjude hindamistes antavate soovitustega või kaevandamislubades toodavate tingimustega, kuid puudub läbiv süsteem. Pole põhjust väita, et enamus kaevandjaid väldivad maavara ammendumisel kaevandatud alade korrastamise kohustust, kuid neid olukordi juhtub ja garantiisüsteemi puudumine tekitab ebakindlust ka mäeeraldiste ümbruses elavates inimestes. Ilmselt on kohalikel inimestel ja ka loodusel kaevandamise mõjusid lihtsam taluda, kui kaevandatud alade korrastamine toimuks etapiviisiliselt juba kaevandamise käigus. Täna on pigem tavaline olukord, kus kaevandaja saab endale hektarite suuruse ala, mis jääb kogu ulatuses käigus olevaks tootmisalaks kuni (pikendatud?) kaevandamisloa lõpuni. See üldiselt tähendab ühte või mõnda inimpõlve. Oluliselt leebem oleks olukord, kus inimene saab aja jooksul jälgida kaevandamist aga ka kaevandatud ala taastamist. Arusaadavalt ei ole võimalik kõiki mäeeraldisi korrastada etapiliselt (nt järved), kuid etapiviisisuse rakendamine peaks olema norm, mitte erand. Ehitusmaavarade uurimine ja kaevandamine on Eestis korduvalt läbi käidud protsess ning rollid arendaja ja riigi vahel hästi teada. Ülal toodud mõjude kirjelduse põhjal on neid võimalik parandada, kuid suures plaanis süsteem toimib ning on usaldusväärne. Eestis on lisaks kaevandatavatele maavaravarudele ka suured fosforiidivarud, mis on keerukatele mäetehnilistele tingimuste tõttu arvele võetud passiivse maavaravaruna. Aastate eest püüti erasektori algatusel fosforiidi kaevandatavuse uuringuid algatata, kuid see sumbus üldise vastuseisu tõttu. Tõenäoliselt oli üheks probleemiks üldine umbusk erasektori uuringu objektiivsuse vastu (kahtlus, et kasu nimel nähakse võimalikke mõjusid optimistlikumalt kui need tegelikult avalduda võiksid). Sellest sõltumata on fosforiit Eesti rikkus ning riigil oleks mõistlik omada ülevaadet selle kaevandatavusest. Fosfor on muu hulgas Euroopa Liidu tasandil liigitatud kriitiliseks tooraineks.154 Riigi poolt läbi viidavad uuringud põhjustaksid vähem umbusku ja ei tooks endaga kaasa ka põhjendatud või põhjendamata ootust nende kaevandamiseks. 154 Critical raw materials. Euroopa Komisjon 87 Sellele lisaks leidub Eestis kriitiliseks toormeks nimetatud grafiiti hästilagunenud turbas. Teadusuuringute maapõueressursside teekaardis155 nähakse perspektiivse tulevikusuunana turbast sünteesitud süsinikmaterjalide arendamist ja tootmist. Sõltuvalt tehnoloogiast, nõudlusest ja muudest tingimustest võib tootevalik ulatuda aktiivsöest ja filtermaterjalidest kuni sünteesitud nanosüsinikuni. Aktiivsöe aastane tarve on väga suur, ulatudes 10 miljoni tonnini ning selle vajadus kasvab 12–16% aastas. Eriti hinnatud on väga puhas, elektrokeemilisteks rakendusteks vajalik mikro-meso-makropoorne süsinik. Eesti soode hästilagunenud turbast saab toota süsinikku, mida saab kasutada superkondensaatorite tootmiseks. Sellest sünteesitud ja järelaktiveeritud materjalide baasil on võimalik koostada keskmise energia- ja võimsustihedusega elektrilise kaksikkihi kondensaatoreid ning osaliselt grafitiseeritud turba süsinikud sobivad Na-ioon patareide negatiivselt laetud elektroodideks. 5.5.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Mõjude hindamise tulemusena soovitas ekspert KEVADe maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise valdkonda täiendada järgmiste eesmärkidega ja täpsustustega, mis aitavad vältida praeguseid kitsaskohti (ettepanekud on pikemalt lahti seletatud eelnevas alapeatükis): • Hinnata üle kaevandamislubade maksimaalsed nominaaltähtajad (aidates kaasa praeguse lubade pikendamise “tavapraktika” kaotamisele). Sh kaaluda põhjendatust siduda tähtajad maavara hulgaga ja mäeeraldise suurusega. Töötada välja süsteem, mis motiveeriks kaevandajaid järgima nominaaltähtaega (nt kaevandamismahust sõltumatu, piisavalt motiveeriv mäerent) ning selle ületamisel võimaldada kohalikele lisanduva häiringu kompenseerimist (nt kindel osa mäerendist kohalikule omavalitsusele). • Tagada, et maakondade ehitusmaavarade kaevandamise teemaplaneeringud ei jaotaks maavarasid kaevandatavateks ja mitte kaevandatavateks vaid moodustaksid aladest kaevandatavuse järkusid. • Siduda maakondade ehitusmaavarade kaevandamise teemaplaneeringud maavaravarude kategooriatega (Maapõueseadus § 23) nii, et kaevandajatel oleks selge signaal, kuhu on põhjust maavara uuringu ja kaevandamisloa taotlust esitada ja kuhu mitte. • Siduda maakondade ehitusmaavarade kaevandamise teemaplaneeringud kohalike omavalitsuste poolt uuringu- ja kaevandamisloa taotlustele esitatavate nõusolekutega nii, et kaevandamiseks kokkulepitud piirkondades keeldumine saab olla põhjendatud üksnes seadusest tulenevate asjaoludega (nt mingite normide ületamine). • Analüüsida ja rakendada reeglistik, mis tagab kaevandatavate alade etapiviisilise korrastamise juba kaevandamise (nt enne kolmandasse etappi sisenemist peab olema 155 Lisa 6. Kohalike ressursside väärindamine (maapõuressursid).pdf, hm.ee 88  esimene etapp korrastatud) ajal, luua garantiid ning motivatsioon korrastamise läbi viimiseks (nt korrastamisfond). • Võtta plaani fosforiidi ja kaasnevate muude seni kaevandamata maavarade uuringud, et riigi poolt hinnata nende kaevandatavaust järgmise mõnekümne aasta jooksul. • Kasvuhoonegaaside sidumise eesmärkide valguses vaadata üle kaevandamisega rikutud rabade nimekiri, mida oleks võimalik taastada ja millise ajakava alusel. • Täpsustada, mida soovitakse maavarade uurimise, kaevandamise ja kaitse uute põhimõtete välja töötamisega ja rakendamisega saavutada. Selles poliitikainstrumendi kirjelduses on kirjeldatud valdkondi, mida käsitletakse, kuid ei ole võimalik aru saada suunast, mille poole liigutakse. ➔ Ettepanek on tehtud 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele. • Maavarade uurimise ja kaevandamise ruumiliste planeeringute loomise selgitavasse ossa on mõistlik lisada, et see aitab leevendada keskkonnamõjusid läbi selle, et võimaldab viia läbi sisuliselt kaevandatavate alade asukohavalikut, ja leida looduskeskkonnale, sotsiaalkeskkonnale ja majanduskeskkonnale parim võimalik lahendus, mis tänases olukorras on keeruline, kui mitte võimatu. ➔ Ettepanek on tehtud 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele. • KEVADest ei selgu üheselt, kas see peaks asendama ka Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 või jääb põlevkivi kasutamise eesmärkide osas 2030. aastani siiski kehtima olemasolev strateegia. Juhul kui Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 jääb endiselt iseseisvalt kehtima, palub ekspert selle info selgesõnaliselt KEVADesse sisse kirjutada. ➔ Ettepanek on tehtud 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele. • Kaaluda KEVADe mõõdiku „Põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise määr“ sihtaseme otstarbekust. Jääb selgusetuks, milliste mehhanismidega plaanib riik tekitada nõudlust aheraine kvaliteediga materjali järgi, kui seatakse aheraine kasutuse määraks 80%. ➔ Ettepanek on lisatud 30. mai 2023 seisuga aruandesse avalikustamiselt saadud tagasiside tulemusena. 5.6 Välisõhk (sh müra) 5.6.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust välisõhu valdkonna strateegilistele dokumentidele. 89 Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (1979) elluviimiseks on loodud Euroopas õhusaaste seiresüsteem EMEP, millesse kuulub ka osa Eesti õhuseiresüsteemist (Lahemaa ja Vilsandi seirejaamad). KEVAD näeb ette õhukvaliteedi seirevõrgu arendamist, mis panustab positiivselt selle konventsiooni täitmisse. Õhusaaste temaatikaga on läbi KHGde tekke paratamatult seotud ka kliimapoliitika. KEVADe seoseid kliimaeesmärkidega analüüsitakse käesolevas aruandes eelkõige kliimapoliitika peatükis 5.2, aga siinkohal on välja toodud õhusaaste temaatikat puudutav. Euroopa kliimamäärus seab liikmesriikidele õiguslikult siduva eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ja vahe-eesmärgina KHGde netoheite vähenemine 55% võrreldes 1990. aastaga. Sellest lähtuvad kaks järgnevat Eesti riigisisest dokumenti. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) näeb ette fossiilkütuste kasutamise vähendamist hoonete energiatõhususe tõstmise, maanteetranspordi energiasäästu ja elektriautode ning biometaani osakaalu tõstmise kaudu – kuna fossiilkütuste põletamine on ka peamiste õhusaasteainete allikaks, siis toetavad need meetmed ka KEVADe välisõhu eesmärki ja KEVAD toetab REKK 2030 eesmärke. Samad tegevussuunad on ette nähtud ka Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050. Lisaks nähakse selles ette vähendada ammoniaagiheidet põllumajandusest, mis on hetkel kasvutrendis, ning sellega on KEVADe eesmärgid kooskõlas. Põlevkivi suurem väärindamine tõenäoliselt samuti vähendab õhusaaste heiteid. Samas leidub ka vastuolusid. Suuniste hulgas on biomassi, sh „madalakvaliteedilise“ puidu kasutamine taastumatute kütuste asemel.156 See võib suurendada osakeste (PM10 ja PM2.5) heidet näiteks juhul, kui sellega asendatakse looduslikku gaasi. Keskkonnaagentuuri arengukava aastateks 2022–2025 seab ülesandeks koguda õhusaasteallikate andmeid (sh rahvusvaheliste aruannete tarbeks), anda otsustajatele sisendit välisõhu seisundi kohta ja teha siseriiklikku teavitustööd. KEVAD on kooskõlas nende tegevussuundadega. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 osutab märkimisväärsetele õhusaaste probleemidele ja tervisemõjudele põlevkivitööstuse aladel ja näeb üldsõnaliselt ette hindamismeetodite täpsustamist, eriti lõhnahäiringu osas, tagamaks rangemat kontrolli välisõhu heitkoguste üle. Välisõhu heitkoguste kontrolli alla saamise (vähendamise) põhimõttega on KEVAD kooskõlas. Põlevkivi kasutamise arengukava üks tulevikustsenaarium kolmest, nn maksimumstsenaarium, näeb ette põlevkivi kaevandamise ja kasutamise (eriti põlevkiviõli tootmiseks) olulist laiendamist, mis tõenäoliselt tõstaks õhuheiteid ja saastetaset (mis oleks selge vastuolu KEVADega), kuid peale kava kinnitamist juba toimunud arengud (Euroopa rohepööre, süsinikuheite kvootide hinnatõus) annavad alust arvata, et see stsenaarium ei realiseeru. Mõlemad ülejäänud stsenaariumid vähendavad nii saasteainete kui 156Vastuolu ka kliimapoliitika all: Euroopa Komisjoni teadusuuring on tunnistanud biomassist tööstusliku energiatootmise suuremalt jaolt mitte süsinikuneutraalseks. JRC Publications Repository 2020 The use of woody biomass for energy production in the EU 90 süsinikdioksiidi heiteid õhku, seega eeldatavalt on Põlevkivi arengukava ja KEVAD omavahel ühildatavad. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 seab prioriteedid jätkata ja laiendada välisõhu kvaliteedi seiret, täiustada terviseriskide hindamist ja teha vastav info inimestele paremini kättesaadavaks. KEVAD on kooskõlas nende eesmärkidega. Eesti säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ sõnastatakse 2030. aastaks soovitud keskkonnaseisundi üheks eesmärgiks: „Oluliselt on vähenenud saasteainete (sealhulgas atmosfääri heitmed, pakendid jne) osakaal toodetud materiaalsetes väärtuses.“ Selle 2004. aastal väljatöötatud dokumendi ajastule omases keelekasutuses esitatud visiooni kinnitab ja täpsustab nüüd KEVAD õhusaaste vähendamise eesmärkide ja vahenditega. Seega on KEVAD strateegiaga kooskõlas. Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 prognoositakse peente osakeste taseme hooajalist tõusu metsatulekahjude tõttu, osooni intensiivsemat teket kuumalainete ajal ja suurima terviseohuna allergeense õietolmu, sh meie aladel uute liikide õietolmu levikut, nägemata ette spetsiifilisi meetmeid nende aspektidega toimetulekuks. Need on globaalse protsessi tagajärjed, mitte õhusaaste probleemid, mida saaks lokaalselt lahendada. KEVAD täiendab kliimakava kliimamuutustega seotud probleemidega toimetuleku osas, ilma vastuoludeta. Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (aastateks 2021–2035) on KEVADel ühisosa eelkõige transpordivaldkonnast tulenevate heitmekoguste ja keskkonnajälje vähendamise küsimuses. Transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärkide seas on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje (sh õhusaaste ja müraga seotud negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale) vähendamine. Lisaks on ette nähtud, et hästi läbimõeldud ruumiotsused, eelkõige tiheasustusega piirkondades, ning nendest tulenev kvaliteetne ruumikeskkond ja transporditaristu (planeerimise liikuvushierarhia: jalgsi, jalgrattaga, ühissõidukiga ja seejärel muul moel) parandavad inimeste heaolu ning vähendavad õhusaaste ja müraga seotud negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale, toetades ühtlasi majanduse arengut. Nimetatud põhimõtetega on KEVAD kooskõlas. Aga üldiselt ei tegele KEVAD otseselt transpordivaldkonna õhusaaste suunamisega. 5.6.2 Mõjude hinnang Kuna välisõhk on üks KEVADe valdkondadest eesmärgiga tagada puhta õhu olemasolu Eestis, on KEVADel välisõhu aspektist eeldatavalt positiivne mõju. Mõjude hindamise käigus ei tuvastatud oluliste ebasoodsate mõjude avaldumise ohtu. Otsesemalt tegeleb KEVAD välisõhu saaste teemaga. Välisõhu valdkonna eesmärk aastaks 2030 on sõnastatud järgnevalt: „Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa tervena elatud aastate kasvule“, ning poliitikainstrumentideks välisõhu kaitse alase teadlikkuse tõstmine ning õhusaaste vähendamine. Konkreetsete meetmetena loetletakse õhusaaste vähendamisel tiheasustuspiirkondades asuvate eramute ühendamine kaugküttevõrguga või tahkekütuse 91 kütteseadmete uuendamist, saasteainete heidete vähendamise tegevuskavasid, õhukvaliteedi parandamise ja lõhnaaine esinemise vähendamise kavasid. Need meetmed on täielikus vastavuses õhukvaliteedi parandamise eesmärgiga. Välisõhus levivat müra adresseerib KEVAD mõnevõrra kaudsemalt. Valdkonna peatüki sissejuhatuses küll öeldakse, et „Välisõhu kvaliteeti tagatakse ka läbi konkreetsete toetusmeetmete, mille eesmärk on saasteainete ja müra vähendamine ning läbi teavituste inimeste teadlikkuse tõstmine“, aga konkreetsete poliitikainstrumentide all mainitakse vaid mürahäiringute hindamise vajadust ja müra vähendamise tegevuskavade rakendamise jälgimist. Samas võib ka välja tuua, et kogu valdkonda suunava üldise arengukavana on KEVADe käigus sageli ka keeruline ette näha väga konkreetseid meetmeid ja tegevusi välisõhukvaliteedi parandamiseks ja müra vähendamiseks. KEVAD peab andma suunised, aga konkreetsed tegevused erinevates valdkondades nähakse ette vastavate valdkondade arengukavade ja täpsemate tegevuskavade raames (sh ka KEVADest sõltumatult). Näiteks transpordipoliitikas (transpordi arendamisega seotud täpsemad arengukavad) pannakse juba suurt rõhku efektiivse ja mugava ühistranspordisüsteemi ning ohutu ja loogiliselt seotud kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamisele, mis peaks perspektiivis oluliselt vähendama liikumisvajadust sõiduautodega ning vastavalt ka liiklusmüra mõjuulatust. Lisaks aitab transpordimõjusid (nii müra kui ka õhusaaste näol) vähendada hübriid- ja elektriautode üha laialdasem kasutuselevõtt. Informatiivselt võib aga välja tuua, et transpordipoliitiliste meetmetega on siiski üpris keeruline müraolukorras kiiret paranemist esile kutsuda. Nt selgelt tajutavaks muutuseks müraolukorras (ehk muutus ca 3 dB võrra) peab kogu liikluskoormus (nii sõiduautod kui ka raskeliiklus) vähenema juba ca. 50% võrra, mida on praktikas ülimalt keeruline (üldjuhul võimatu) saavutada. Seega võib öelda, et liikluskoormuste vähenemisega kaasnevad positiivsed muutused müraolukorras ilmnevad üldjuhul pika aja jooksul ning eelkõige suuremahuliste liikluskoormuste muutuste korral. Ühtlasi tuleb nentida, et väiksemad liikluskoormuste muutused (nt kasv või langus suurusjärgus 10%) ei oma märkimisväärset mõju müraolukorrale. Suuremates linnades (kus nii müra kui õhusaaste peamiseks tekitajaks on just liiklus) võib lähiaastatel siiski jätkuvalt prognoosida liiklussageduste teatud määral suurenemist (suurematest keskustest kaugemal ei ole märkimisväärset kasvu siiski ette näha). Samal ajal suureneb ka surve elamuehituseks (sh müra mõjust lähtuvalt mõnevõrra ebasoodsates kuid linnaehituslikult atraktiivsetes piirkondades), mis võib kokkuvõttes kaasa tuua ka mürast mõjutatud elanike arvu mõningase suurenemise lähikümnendil. Vastukaaluna liiklussageduse kasvu mõjule võib aga prognoosida mõnevõrra vaiksemate uute sõidukite laialdasemat kasutuselevõttu (sh elektri- ja hübriidautod), mis koostöös transpordipoliitika prioriteetidega (ühistranspordi- ja kergliikluse eelisarendamine) aitab negatiivsete mõjude suurenemist vähendada või isegi vältida ning pikas perspektiivis olukorda parandada. Kirjeldatud arengud 92 leiavad aset ka sõltumata KEVADest, aga tuleb nentida, et müraolukord suuremates linnades ei pruugi kiiresti paraneda ning selleks ei näe ka KEVAD ette konkreetseid tegevusi. Ehitussektoris juba ellu viidavad (samuti KEVADest sõltumatud) programmid (nt Ehituse pikk vaade 2035 ja Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia) aitavad eelkõige kaasa keskkonnasäästlikkuse ning energiatõhususe suurendamisele, kuid sageli kaasneb hoonete energiatõhususe suurendamisega ka positiivne efekt hoonete heliisolatsiooni tõhususele, millel on otsene mõju inimeste elukvaliteedi paranemisele (nt une kvaliteet), samuti väheneb kõrge tasemega mürast mõjutatud elanike hulk. Tihti ongi linnasiseselt ainsaks reaalseks mürahäiringu vähendamise võimaluseks (mis võib kaasa tuua ka selgelt tajutava efekti) hoonete teepoolse välispiirde helipidavuse parandamine (müratõkked ei ole nt korrusmajade puhul reeglina efektiivsed ning tõkked ei pruugi ka esteetilistel kaalutlustel linnaruumi sobida). KEVADes on välja toodud, et maavarade uurimise ja kaevandamise tegevused (samuti muud tööstusobjektide arendusprojektid) tuleb läbi viia selliselt, et ei ületataks kohaliku keskkonna ja sotsiaalse taluvuse piire. Oluline on seejuures kaevandamise ruumiline planeerimine ning kohaliku kogukonna kaasamine vältimaks negatiivsete mõjude (sh müra, õhusaaste) ilmnemist mäeeraldiste lähiümbruses ning uute konfliktalade teket. Sellised küsimused lahendatakse mõjude hindamise käigus projektitasandil, kus vajadusel tuleb ette näha häiringute vähendamise meetmed ja/või kaaluda mõjude hüvitamise mehhanismi väljatöötamist. KEVADes on ühe olulise välisõhu valdkonna poliitikainstrumendina ette nähtud ka välisõhu kvaliteedi alase teadlikkuse tõstmine, millel on samuti kaudne positiivne mõju õhukvaliteedi paranemisele. Keskkonnamüra seisukohast aitab sellele kaasa strateegiliste ja kohalike mürakaartide avalikustamine ühtses andmebaasis või GIS-rakenduses (nt strateegilised mürakaardid on juba avalikult kättesaadavad Maa-ameti kaardirakenduses). Õhusaaste osas tasub mainimist EKUKis käimasolev operatiivsete õhusaaste kaartide projekt (tähtajaga juuni lõpp 2023). Kokkuvõttes võib öelda, et teiste (täpsemate) valdkondlike arengu- ja tegevuskavade ning tegevuste kõrval on KEVADel valdkonna arengut suunava dokumendina oma roll pikaajalises õhukvaliteedi parandamise ja keskkonnamüra vähendamise strateegias ja selle mõju õhuvaldkonnale on positiivne. 5.6.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Eelnevast tulenevalt on mõjuhindamise käigus tehtud järgnevad ettepanekud välisõhu ja müra valdkonnas: • Vastavusanalüüsi käigus tuvastati KEVADe mõningane vastuolu nii Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050 kui ka Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016–2030. Eeldatavalt on mõlema puhul tegemist juba tänaseks selles osas sisuliselt vananenud dokumentidega. Siinkohal on siiski asjakohane välja tuua, et KEVADe elluviimisel tuleks 93  selliste vananenud eesmärkide järgimine välistada. Nimetatud vastuolud on seotud eelkõige kliimaeesmärkide temaatikaga ning vastavat teemat on täiendavalt käsitletud ka ptk 5.19. Õhusaaste seisukohast võib välja tuua, et kui Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 on nimetatud „madalakvaliteedilise“ puidu kasutamist taastumatute energiaallikate asemel, siis KEVADe kontekstis oleks vaja seda täpsustada. KEVADes peaks ette nägema, et küttepuude kvaliteediga puidu ja puidujäätmete kasutamist kütusena tuleks (mh ka energiajulgeolekut silmas pidades) soodustada vaid kodumajapidamistes ja väiksemates kaugküttesüsteemides ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades, mis tagavad kõrge energiaefektiivsuse. Puitu tuleb kütteks kasutada kestlikult, arvestades taastuvuse määra. Puidu kasutust üksnes elektrienergiat tootvates seadmetes peaks vältima – selleks on võimalikeks alternatiivideks tuule- ja päikeseenergia. Õhusaaste seisukohast (õhuheite suurenemise ärahoidmiseks) on puidu põletamisel vaja kasutada ka piisavalt tõhusaid puhastusseadmeid (näiteks elektrifiltrid). ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). • KEVADe välisõhu valdkonna mõõdikute hulka (lisaks juba KEVADes sisalduvale mõõdikule – Liiklusmürast tingitud kaotatud eluaastad) võib kaaluda ka täiendava mõõdiku „Kõrge tasemega mürast mõjutatud elanike arvu vähenemine“ lisamist. Vastav info (mürast mõjutatud elanike arv ja vastava arvu muutused) on lihtsasti kättesaadav nt iga 5 a järel koostatavate strateegiliste mürakaartide andmetest. • Mõõdikut „Õhukvaliteedi tase (mõõdetuna PM2,5)“ oleks vaja täpsustada: „Õhukvaliteedi tase (mõõdetuna PM2,5 aastakeskmine kontsentratsioon).“ Täpne sõnastus on vajalik, sest üldtuntud ja seadusega normeeritud on lisaks ka PM2,5 maksimaalne ööpäeva keskmine kontsentratsioon. KEVADes nimetatud tase 5 g/m3 on täidetud Eesti seirejaamade keskmisena, kusjuures erinevused jaamade vahel on väikesed. 2022. aastal oli see tase napilt ületatud Tartu (5,6 g/m3 ) ja Lahemaa (5,1 g/m3 ) seirejaamas. 2030. aasta eesmärgina on selle taseme hoidmine ja soovitavalt range täitmine kõikjal mõistlik ja realistlik. Teised välisõhu kvaliteedi mõõdikud on täpsed ja eesmärgipärased. ➔ Ettepanek on tehtud 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele. • Soovitame KEVADe välisõhu valdkonna ühe poliitikainstrumendina kaaluda ka õhukvaliteeti puudutavate EKUKi pisteliste mõõtmiste tulemuste üle-Eestilist koondamist ühtsesse avaandmeid hõlmavasse andmebaasi. See aitaks tagada parema ülevaatlikkuse ning teadlikkuse õhukvaliteediga seotud väljakutsetest ja olukorrast. ➔ Ettepanek on tehtud 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele. 94  5.7 Kiirgusohutus 5.7.1 Vastavus strateegilistele dokumentidele Kiirgusohutuse arengu strateegilised suunised põhinevad suuremalt jaolt Euroopa Nõukogu direktiivil 2013/59/EURATOM, mille põhjal on Eestis korrigeeritud kehtivat Kiirgusseadust ning töötatud välja Kiirgusohutuse arengukava 2018–2027 (KORAK) koos oma lisadega: „Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava“ ja „Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava“. Euroopa Nõukogu direktiivis 2013/59/EURATOM on esmakordselt eraldi välja toodud radooni olulisus neeldumisdoosi157 põhjustajana. Samuti on seal kehtestatud siseruumide õhu radoonisisalduse ja ehitusmaterjalidest pärineva siseruumide gammakiirguse viitetasemed (so aastas saadava efektiivdoosi väärtus, millest kõrgema näitaja korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist kiirgusega kokkupuute vähendamiseks158). Eraldi on KORAK-s välja toodud Eesti joogiveega seonduv: Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõude ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid. Joogiveest saadava indikatiivdoosi kontrollväärtuseks on 0,1 mSv. KORAK-i alusel esineb indikatiivdoosi kontrollväärtuse ületamist piirkondades, kus joogivee allikana kasutatakse Kambrium-Vendi veekihi põhjavett. Selle vee tarbimisel saadavad efektiivdoosid jäid vahemikku 0,061– 0,64 mSv ning ületasid täiskasvanuile lubatud väärtust kuni kuus korda. Enamiku (75 %) uuritud puurkaevude vesi andnuks lubatust suurema efektiivdoosi. Kiirgusvaldkonda on käsitletud ka Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis, kus kohustutakse teatama ka üksnes tuumakütuse tootmiseks või rikastamiseks, kiiritatud tuumakütuste töötlemiseks või radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks, hävitamiseks ja töötlemiseks mõeldud seadmete kasutuselevõtust. Kuna Riigi jäätmekava 2014–2020 (pikendatud kuni 2022 aasta lõpuni) hõlmab jäätmekategooriaid, mis on jäätmeseaduse ja pakendiseaduse reguleerimisalas, puuduvad kahetsusväärselt ohtlike jäätmete loetelust radioaktiivsed jäätmed, olgugi et NORM-jäätmeid (so Naturally Occuring Radioactive Material ehk looduslikke radionukliide sisaldavad jäätmed) tekib meie tööstuses, eriti veepuhastusjaamades, piisavalt. NORM-jäätmed kuuluvad kiirgusseaduse reguleerimisalasse. 2018. aasta seisuga oli sisendandmetest puudu joogivee efektiivdoos (mis filtermaterjalisse välja filtreeritakse) ning joogiveest radionukliidide eraldamisel tekkivate NORM-jäätmete käitlemise kulud. Käesoleval hetkel on põhimõtteliselt võimalik joogivee efektiivdoosi ning NORM-jäätmete käitlemise kulude kohta täpsemaid järeldusi teha. NORM-jäätmete käitlemise kulud on eelduseks terviseriskihinnangu metoodika rakendamisel. Metoodika rakendamiseks teavitab Terviseamet joogivee käitlejaid metoodika valmimisest ning palub käitlejatel teha 157Neeldumisdoos on inimkeha koe või elundi keskmine doos neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta. (Kiirgusseadus § 23 lg 4) 158Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase 95 vastavad metoodikas esitatud kulu-tulu arvutused. Arvutuste tulemusena selgunud vajaduse korral saab Terviseamet joogivee käitlejatele teha ettepaneku joogivee puhastamiseks radionukliididest, kui see on põhjendatud. Riigikaitse arengukava 2017–2026 käsitleb kiirgusohutust Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017 alusel. KEVAD puudutab kiirgusohutuse aspekte üldiselt vastavuses ülaltoodud dokumentidega, vastavusanalüüsi tulemusel olulisi puudujääke või konfliktkohti ei leitud 5.7.2 Mõjude hinnang Otseselt kiirgusohutusele suunatud küsimused kontrollküsimustikus (Lisa 2) puuduvad. Osaliselt on kiirgusohutusega seotud eelkõige alljärgnevad küsimused. Küsimus 1.3.1.1 Kas eelnõu mõjutab õhu kvaliteeti, sh suurendab või vähendab õhusaastet? Mõju kiirgusohutuse aspektist on õhu kvaliteedile eeldatavalt positiivne, kuna üheks KEVADe põhivaldkonnaks on tagada kiirgusohutus (sh suurendada teadlikkust, vähendada radioaktiivsete jäätmete käitlemisest tulenevaid ohtusid ning minimeerida looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohud). Muuhulgas on KEVADe üheks kiirgusohutuse tagamise mõõdikuks radioaktiivset saastumist väljendavate indikaatorisotoopide sisaldus õhus, mis on ühtlasi kõige otsesem õhu radioaktiivsuse saastatuse näitaja. Radioaktiivsete isotoopide sisaldus õhus saadakse Harku, Narva-Jõesuu ja Tõravere õhukogumisjaamades õhufiltrile kogutud radioaktiivse saaste analüüsimisel. Kuna Eestis puuduvad töötavad tuumarajatised, tuleneb radioaktiivse õhusaaste risk eelkõige välisriikidest saabuvatest õhumassidest. Probleemiks on aga see, et seni on katmata eelhoiatuse lääne suund, mistõttu võiks Eestisse lisada ka neljanda filterseadme katmaks just lääne suunda. Küsimus 1.3.1.3. Kas eelnõu mõjutab mulla ja pinnase kvaliteeti, sh suurendab või vähendab pinnase saastet, või kasutuskõlbliku pinnase suurust, sh maakasutuse muudatused (nt ehitustegevus, rohealade säilimine)?; küsimus 1.3.2.4. Kas eelnõu mõjutab elukeskkonna kvaliteeti, sh saaste, müra, vibratsiooni suurenemist või vähenemist (nt maakasutuse muutmise tõttu)?; küsimus 1.3.2.8. Kas eelnõu mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või vähenemist? Mõju kiirgusohutuse aspektist (sh kiirgust tekitavate ainete saastele ja jäätmekäitlusele) on eeldatavalt positiivne, kuna üheks KEVADe põhivaldkonnaks on tagada kiirgusohutus (sh suurendada teadlikkust, vähendada radioaktiivsete jäätmete käitlemisest tulenevaid ohtusid ning minimeerida looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohud). Lisaks on KEVADes toodud maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimise kohustus. Selle käsitlusse kuulub ka varasemal ajal Maardus fosforiiditootmisest tekkinud võimalikud NORM-jäätmed. Samuti soosib KEVAD ringmajandust, mis ka Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 Lisa 1 „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskavaga“ (KEVADe valmides edaspidi osana 96 KEVADest) kooskõlas suunab NORM-jäätmete taaskasutuse või ringlussevõtu eelistamist ning alles seejärel jäätmete ladustamist tava- või ohtlike jäätmete prügilas. Küsimus 1.3.2.7. Kas eelnõu mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi? KEVADes plaanitud riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi väljatöötamine tõstaks eelkõige kodanike kiirgusteadlikkust ja sellest tulenevalt arusaamist käitumisjuhistest kiirgusõnnetuste olukorras ja selle likvideerimisel. Sellel on positiivne mõju nii keskkonnateadlikkusele kui ka sellest tulenevalt kiirgusohutuse tagamisele. Kokkuvõttes, kuna kiirgusohutuse tagamine on üks KEVADe valdkondadest, on KEVADel kiirgusohutuse aspektist eeldatavalt positiivne mõju. Mõjude hindamise käigus ei tuvastatud oluliste ebasoodsate mõjude avaldumise ohtu. Küll aga esitame täiendavad ettepanekud positiivsete mõjude võimendamiseks, et parandada KEVADe tõhusust kiirgusohutuse valdkonna edendamisel. 5.7.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Mõjude hindamise tulemusena on tehtud soovitused kiirgusohutusega seotud tegevuste täpsustamiseks. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade tehtud ettepanekutest, kajastades (➔ märgiga) võimalusel ka seda, kas/kuidas on KEVADe 10. veebruari 2023 redaktsioonis ettepanekutega arvestatud. • KEVADesse võiks lisaks kiirgusohutuse mõõdikule „Radioaktiivset saastumist väljendavate indikaatorisotoopide sisaldus õhus“ lisada ka mõõdiku: „Välisõhu radioaktiivseid indikaatorisotoope kandvate aerosoolide filterseadmete analüüsivõimekus“. Algtase võiks sel juhul olla kolm filterseadet Harkus, Tõraveres ja Narva-Jõesuus (2021. a seisuga) ning sihttase neli filterseadet lisaseadmega Läänemaale või saartele (nt Vilsandile) aastaks 2030. Neljanda seadme lisamine suurendab oluliselt meie valmisolekut õigeaegselt kiirgusohtu märgata. Näiteks tuumavarii korral on filterseade tundlikkus asendamatu – see võimaldab määrata saaste isotoopkoostise, mis omakorda võimaldab hinnata saaste päritolu ning prognoosida edaspidist vajalikke meetmete kasutuselevõtuks. Proovi kogumise aega saab oluliselt lühendada vastavalt olukorrale. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). • Arengukavas võiks selgemini välja tuua kooli õppekavades kiirgusohtusid lahtiseletava materjali (nt nii looduslikku kui ka tehislikku, sh meditsiinilist, ioniseerivat kiirgust puudutav, kui ka radioaktiivse saaste teema) käsitlemise olulisuse. Senini on teemat käsitletud põhikooli õppekavas (Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” Lisa 4). KEVADe teksti saaks täiendada näiteks järgnevalt: 97  „Harime elanikkonda põhilistes kiirguskaitselistes põhimõtetes (viies mh läbi teabepäevi elanikele), et informeerida ja harida Eesti inimesi viimastest muudatustest ja aktuaalsetest teemadest kiirguskaitse valdkonnas. Üldharidusliku kooli baasil selgitame õpilastele kiirguse olemust ning erinevust radioaktiivse saaste ja radioaktiivse (ioniseeriva) kiirguse vahel. Eelnevate teadmiste ja informeerituse põhjal kindlustame, et teabepäevadel esitatu on auditooriumile arusaadav.“ ➔ Ettepanekuga on (10. veebruar 2023 seisuga KEVADes) piisavalt arvestatud, lisades KEVADe kiirgusohutuse valdkonna 1. poliitikainstrumendi tegevustesse: „Eesmärk on ka jagada kiirgusalaseid teadmisi rohkem kooliõpilastega“ selgitamaks paremini kiirguse olemust üldharidusliku kooli baasil õpilastele, ning selgitades, et KeM viib koostöös Keskkonnaametiga läbi kiirgusalaseid teabepäevi iga-aastaselt. • Eestis peab olema tagatud kõrgharidusega kiirgusohutuse spetsialistide koolitamine (mitte pelgalt kursuste baasil koolitamine), mis on vajalik selleks, et riik saaks nende pädevusele loota. Praegu see puudub. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). • Vajalik on ka projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamine teemaga, mis aitab õppijal võtta tulevases töös arvesse loodusliku kiirguse ja radooni mõju ning seda hinnata. • Teeme ettepaneku täpsustada KEVADe teksti järgnevalt: „Teiseks viime läbi üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu, mis on oluliseks sisendiks väike- ja korterelamute rekonstrueerimise toetuse meetmete välja töötamiseks, ning koos vastavate hoonete ehitusliku analüüsiga arhitektidele uute projekteeritavate hoonete radoonikindluse tõhustamiseks.“ Üleriigiline siseruumide radooniuuring ning vastavate hoonete ehituslik analüüs võimaldab hinnata, millised ehituslikud lahendused alandavad radooniriski enim – selline info aitab tulevikku vaatavalt arhitektidel tõhustada uute projekteeritavate hoonete radoonikindlust. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). • Teeme ettepaneku lisada KEVADesse täiendava tegevusena kiirgusohutuse valdkonna töö edasiarendamise ja tõhustamise. Seejuures oleks vajalikud konkreetsemad tegevused nt järgmised: o Eestisse tuleks luua kiirgusmõõteseadmete kalibreerimisvõimalusi, mis soodustaks mh ressursikokkuhoidu ning kvaliteedi parandamist. Eestis puuduvad käesoleval ajal vastavad akrediteeritud laboratooriumid. o Tuleks luua kavakindel süsteem meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse hindamiseks, mis oleks tervishoiuteenuse osutajatele suuniseks 98  üksikute protseduuride põhjendatuse tagamisel ja järelevalveasutustele meditsiinikiirituse sihipärase kasutamise kontrollimisel. o Tuleks luua Veterinaar- ja Toidulaboratooriumile võimalus Eestisse sisseveetavate toiduainete radioaktiivsete isotoopide sisalduse seireks ka Euroopa Liitu kuuluvatest riikidest. Praegu aktsepteeritakse toiduga kaasasolevaid sertifikaate (mis ei pruugi olla usaldusväärsed) ning uuritakse ainult Eestis kohapeal toodetut (mitte aga vabakaubanduse tingimustest teistest riikidest Eestisse saabunud produkte). ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). o Tuleks luua võimalus Eestis elanikele teha rutiinset „kogukeha“ mõõtmist või bioloogilist analüüsi – hindmaks/kaardistamaks meie elanike keskmist radioisotoopide sisaldust, mis on tingitud tarbitava toidu ja joogi saastatusest radionukliididega. Kohukehaskänneri soetamine oleks asjalik just tavaolukordades – eriolukordade puhul on selleks liiga hilja. Lisaks võimaldaksid elanike rutiinsel skaneerimisel saadavad taustaandmed hinnata avariiolukorras inimeste saastumist. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). o Tuleks sisse seada elanikudoosi taseme hindamine (ja nt patsiendidoosi arvestus kodaniku tervisregistris). o Tuleks Eestisse luua kiirgusohutuse teadusliku uurimisega (justnimelt baasuuringutega) tegelev laboratoorium kas iseseisvana või KeM KA Kiirgusosakonna juurde. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). 5.8 Keskkonnateadlikkus (sh keskkonnaharidus) 5.8.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust haridus- ja teadusvaldkonna strateegiliste dokumentidega. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 on põhimõtte ja väärtusena välja toodud ühiskonda ja looduskeskkonda säästev areng. Lisaks on eesmärkidena kirjeldatud teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamist, mis muuhulgas võimaldavad toetada üleilmset säästvat arengut. Samuti on läbivalt rõhutatud nn tulevikku vaatavat õpet, mille sihiks on õppekavade kujundamine 99 ühiskonna ja tööturu vajadusi arvestades. Sellega seotud tegevustena on kirjeldatud õppeprotsessi ja õppe sisu kohandamist säästva arengu põhimõtteid järgivaks. Üheks rõhukohaks on paindlikud õpivõimalused, mis võimaldavad kujundada individuaalset õpiteed, sh toetada õpiharjumuste kujundamist, täiskasvanute õpet, hariduse- ja tööelu paremat sidustamist jne. Tegevuste elluviimisel on kirjeldatud ressursitõhususe suurendamist haridussüsteemis (nt energiatõhusad õpperuumid ja taristu). KEVADe eesmärgid ja tegevused on kooskõlas eelkirjeldatud väärtuste, eesmärkide ning tegevussuundadega. Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035 on kirjeldatud erinevaid eesmärke ja tegevusi, mis on suunatud noorte mitmekülgsele võimestamisele, sh nii formaal- kui ka mitteformaalhariduses, huvitegevustes jm. Ühe strateegilise eesmärgina kirjeldatakse ligipääsu, osalusvõimaluste ja kvaliteedi tagamist noorte MATIK (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide valdkonnal tuginev praktilise kallakuga õpe; ing k STEM) ning keskkonnateaduste alaste huvide suurendamiseks. KEVADe eesmärgid ja tegevused ei lähe vastuollu eelkirjeldatud eesmärkide ja tegevussuundadega. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE). Tegevussuunaks on toetava ettevõtluskeskkonna loomine, milles mh planeeritakse soosida ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris. Lisaks on pädevusena kirjeldatud keskkonnasäästlikkuse ja vastutuse oskused (nt Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava), mis haakuvad keskkonna kestlikkuse tagamise põhimõtete/väärtustega. KEVAD on kooskõlas nimetatud arengukavaga. Kokkuvõttes on KEVAD vastavuses haridus- ja teadusvaldkonna strateegiliste dokumentidega. 5.8.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) valdkonnas on kaardistatud mõjude hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). KEVADes planeeritud tegevustel on eeldatav positiivne mõju hariduse ja teadlikkuse suurendamisele: kuigi teatud keskkonnaalaste pädevuste omandamine on kirjeldatud formaalharidust reguleerivates alusdokumentides, annab KEVAD aluse süsteemseks ja mitmetasandiliseks lähenemiseks keskkonnahariduse ja -teadlikkuse suurendamisele. Sealjuures käsitleb see ka õpetajate täiendõppe ning õppematerjalide loomise temaatikat keskkonnateadlikkuse õpetamiseks haridusasutustes. Täiendkoolituste pakkumine toetab praeguseid spetsialiste nüüdisaegse õpikäsitluse rakendamisel. Selline tugi on ühtlasi oluline olukorras, milles uuringute kohaselt (nt OSKA „Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadustele: haridus ja teadus“) on iseäranis loodusteaduslike ainete õpetajate pealekasv formaalhariduses väiksem kui tarvilik. Tegevused, mis on suunatud nii formaal- kui ka mitteformaalharidusele, samuti ühiskonna kujundamisele (kampaaniad, keskkonnahoidlikku käitumist toetavad algatused, teenused vms) on suunatud keskkonnaalase teadlikkuse suurendamisele ja sellise käitumise normaliseerumisele ühiskonnas (ehk nii haridussüsteemis kui ka väljaspool seda). Juba praegu 100 on keskkonnapoliitikat iseäranis hakanud eest vedama mitteriiklikud, mitteformaalsed ja kohalikud tegijad, lobbistid, anonüümne väliskapital, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, kogukonnad, algatusrühmad, noored jne. Tegevuse koordineerimine, koostöö suunamine ning kitsaskohtade lahendamine (nt sihitatud arendusprojektide kaudu) kompetentsi koondava keskuse kaudu aitab keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevusi ning teadmisi süstemaatiliselt juhtida. Käitumisnormide muutumine on sellegipoolest pikaajaline protsess (teadlikkus ei pruugi kohe väljenduda käitumises), mille tulemusi on märgata suure ajalise nihkega. 5.8.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Mõjude hindamise tulemusena tehti järgnev ettepanek keskkonnateadlikkuse edendamiseks: • Kuigi keskkonnaalase teadlikkuse ja harituse suurendamine on aluseks käitumise muutumisele – inimesed saavad sisendi individuaalsete teadvustatud otsuste tegemiseks – on käitumisharjumuste muutumine pikaajaline protsess. Harjumuste muutumise (kiiremaks) toetamiseks võiks kaaluda täiendavalt inimeste valikuid konkreetsemalt suunavaid tegevusi (nt keskkonnahoidlike toodete, teenuste ja valikute kättesaadavuse suurendamine ning mitmekesiste ja kestlike lahenduste tekkimise toetamine), mis oleks kooskõlas teiste KEVADe valdkondadega. ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes adresseeritud keskkonnasõbralike toodete, tegevuste ja teenuste loomise toetamise ning tunnustamise vajadust, et luua inimestele võimalusi keskkonnasäästlikumaks tarbimiseks. Selle koha pealt on ettepanekuga suurepäraselt arvestatud. Sellegi poolest juhime tähelepanu, et see tegevus peab olema süsteemne ja jätkusuutlik ning püsivad muutused käitumises, sh teadlikud otsused, vajavad samaaegselt ka tuge haridussüsteemist (formaalharidus ja mitteformaalne õpe) ning ühiskonnast (normide loomine ja võimendamine) ehk üksnes rohkemate võimaluste pakkumine ei (pruugi) olla hiljem "tõlgitud" teadmistesse, mistõttu need kaks elementi peaksid käima kindlasti koos. 5.9 Maakasutus ja maatoimingud 5.9.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele • OECD Poliitikasoovitused maakasutuse strateegiliseks juhtimiseks Dokument soovitab suuremat paindlikkust toetamaks maakasutuse suunamise vastuvõtlikkust uutele väljakutsetele ning fiskaalinstrumentide rohkemat kasutamist maakasutuse suunamiseks, eelkõige maakasutuse tihendamiseks ja maakasutuspoliitika tihedamat sidumist teiste valdkondade poliitikatega: maksu-, transpordi-, põllumajandus-, energiapoliitikaga. Nende suundadega on KEVAD kooskõlas, kuna KEVADe maakasutuspoliitika lähtub ühiskonna kui terviku huvidest ning suund on terviklikul 101  lähenemisel maakasutuslike ja ruumiloomeliste otsuste tegemisel. Sealhulgas soodustatakse KEVADega maakasutuspoliitika jätkusuutlikkust. • UNECE Poliitikasoovitused kinnisvaraturu jätkusuutlikkuseks Dokument suunab riike harmoniseerima planeerimise ja kinnisvaraõiguse valdkondi, õiguslikke regulatsioone, infosüsteeme, suurendama kinnisvara väärtuse info ja hindamise läbipaistvust. KEVADe maatoimingute, kuid ka keskkonnaandmete digitaliseerumise eesmärgid toetavad mainitud dokumendi suundasid. • Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni eesmärgiks on edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd. KEVAD on kooskõlas nimetatud eesmärkidega. • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) Eesti strateegiakava aastateks 2023– 2027 Suund on põllumajanduse kestlikul arengul ja loodusvarade (vesi, muld, õhk) kestlikul ja tõhusal majandamisel. Muuhulgas soovitakse panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke. KEVADe maakasutuse ja -toimingute suuna tegevused on sellega kooskõlas. • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Visiooniks on inimsõbraliku ja majanduslikult konkurentsivõimelise hajaasustuse tagamine, milleks on vajalik eeskätt looduslähedane keskkond ja sidus asulate võrgustik. Leitakse, et ökoloogiliselt puhas põllumajandus ja metsandus pakuvad traditsioonilisi töökohti ja kindlustavad koos kultuuri- ja loodusturismiga Eesti kultuurmaastike ja rohevõrgustike säilimise ning ressursside kestliku kasutamise. Üleriigilisel planeeringul on otsene puutumus suurema osa KEVADes käsitletavate teemadega, sh maapoliitikaga. Sealjuures on KEVADe maatoimingute, maakasutuse ja üldisemalt maapoliitika suuna tegevused planeeringuga kooskõlas. • Ehituse pikk vaade 2035 Arengudokument seab visiooni ehitusvaldkonna tulevikust eesmärgiga määratleda kokkuleppelised tingimused Eesti ehitatud keskkonna ja ehitussektoriga seotud ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks. KEVAD, suunates nii tõhusamat maakasutust ja sellega seotud maatoiminguid kui ka üleüldist keskkonnavaldkonna kestlikkust ja rohepööret, toetab rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu ja on kooskõlas nimetatud arengudokumendiga. • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Arengukava eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega toetab arengukava ka kestliku maapoliitika edendamist ja vastupidi – KEVADe suundumus kestlikule maapoliitikale aitab omakorda nimetatud eesmärkidele kaasa. 102  • Digiühiskonna arengukava 2030 on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. See on seotud maa-andmete digitaliseerimisega ja maatoiminguid puudutavate digiteenuste turvalise ja tõhusa arendamisega ning KEVADe maakasutuse ja maatoimingute valdkonna eesmärkidega kooskõlas. • Maa-Ameti arengukava aastateks 2018–2021 on praeguseks aegunud, kuid KEVADes planeeritavad maatoiminguid puudutavad tegevused (maatoimingute lihtsustamine, andmete kättesaadavuse parandamine, maa otstarbekas kasutamine ja majandamine) on sellega kooskõlas. 5.9.2 Mõjude hinnang KEVADel on üldiselt pigem positiivne mõju (kestlikule) maapoliitikale159, sh maakasutusele ja sellega seonduvatele maatoimingutele. Selle edendamiseks on KEVADes eraldi toetav valdkond “Maakasutus ja maatoimingud”. Lisaks aitavad kestlikule maakasutusele kaasa mitmed teised säästlikkusele ja väärtuste säilitamisele suunatud tegevused. Kuigi nt elurikkuse ja kliimapoliitika toetamine võib olulisel määral mõjutada maakasutuse planeerimist (sh ruumiloomet, vt ka ptk 5.17 Ruumiloome) ja seda mõneti vähemalt alguses raskendada (eriti majanduslikus võtmes, nt innovatiivsete ja tulusate võimaluste leidmise vajadusel, kuid ka planeerijate ja kohalike omavalitsuste ümberõppimisel ning kohanemisel), võib eeldada, et maapoliitikale ja maakasutuse arengule on sel siiski pikas perspektiivis positiivne mõju – eriti arvestades, et ka Eesti Keskkonnastrateegia 2030 toob välja, et maakasutuses (ja maapoliitikas üldisemalt) on üha olulisem kestlikkuse tagamine. KEVADes on eesmärgiks maa netohõivet vähendada ja kokku leppida maahõivehierarhia, et maa hõivamise põhimõtted oleks selgelt arusaadavad ja järgitavad. Nii maapoliitikas kui mullakaitses on aktuaalne ja Euroopa Liidu regulatsioonidega lähiaastail rakendamisel maakasutuse kliimaraamistik. Kestlikule maakasutusele aitab kaasa ka eesmärk taastada kasutuseta maa looduslik seisund, samal ajal olemasolevat asustust keskkonnasõbralikult tihendades. Eesti hõre asustus ning osaliselt ekstensiivne ja (pool)looduslik maakasutus pakub siin hulgaliselt optimeerimis- ja kaalutlusvõimalusi senise maakasutuse funktsioonide ümberhindamisel. Ühtlasi eeldab see käsitluste sidusust maaelu, metsanduse jt valdkondadega. Sellele kõigele aitab kaasa KEVADe eesmärk lihtsustada maapoliitika rakendamist – seda näiteks läbi õiguslikult selgemalt koordineeritud maakasutuse korraldamise ning maatoimingute tõhustamisega kasutajasõbralike digilahenduste abil. Eeldatavalt toetab õigusliku regulatsiooni uuendamine maatoimingute läbiviimist, lihtsustades sh ka riigi ja kohalike omavalitsuste vahelisi protsesse. Sellele aitab kaasa andmete kättesaadavuse ja digiteenuste arengu edendamine, mis on üheks maakasutuse ja maatoimingute valdkonna 159 KEVAD defineerib maapoliitika kestliku maakasutuspoliitikana, mis on “riiklike abinõude kompleks, mille eesmärk on tagada maa majanduslikult otstarbekas, kuid samas keskkonnasõbralik ja ühiskonnakeskne kasutus, mis on aluseks ruumilisel planeerimisel ja maakasutuse otsuste tegemisel”, ning toob välja, et maakasutuspoliitika lähtub ühiskonna kui terviku huvidest. Sellisel suunal on maapoliitika ka laiemalt (KEVADe väliselt) arenemas. 103 prioriteediks. Maatoimingute kompetentsikeskustel ja ühtse platvormi loomisel on samuti eeldatavalt positiivne mõju valdkondade ühendamisel ka maapoliitika kestlikkuse eesmärgile laiemalt. Nii tõhustatakse maatoimingute tegemist ning maa majandamist (mh nt võivad ühtlasema kujuga katastriüksused tõhustada ressursikasutust). Samuti võivad digiteenused toetada kinnisvara käibe kasvu ja seeläbi soodustada kestlikku maakasutust majanduse perspektiivist lähtudes.160 KEVADe varasemas eelnõu versioonis (12. oktoober 2022) oli „Maakasutuse ja maatoimingute“ valdkonna asemel „Maatoimingute“ tegevussuund. Tegelikkuses oli käsitlus pelgalt maatoimingutest tunduvalt laiem, kaasates ühtlasi ka maakasutuse ning üldisemalt maapoliitika teemasid.161 KEVADe teises redaktsioonis (10. veebruar 2023) on nimetatud teemasid oluliselt täpsustatud ja seega ei ole varasemalt toodud asjaolud enam suuresti aktuaalsed. 5.9.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Alljärgnevad ettepanekud maakasutuse ja maatoimingute temaatika täiendamiseks KEVADes tehti 12. oktoobri 2022 seisuga KEVADe eelnõule. ➔ (KEVADe täiendamisel ettepanekutega otseselt ei arvestatud. Küll aga on uues redaktsioonis (10. veebruar 2023) KEVADe maakasutuse ja maatoimingute temaatika oluliselt (ja piisavalt) täienenud, teemakäsitlus selgem ning alljärgnevad ettepanekud pole sellisel kujul enam asjakohased. Mõju hindamise tulemusena täiendavaid ettepanekuid ei tehta.) • Soovitame KEVADes laiendada maatoimingute käsitlust ning nimetada see kestlikuks maapoliitikaks – eriti, kuna maatoimingute valdkond KEVADes hõlmab juba praegu nii maakasutust kui üldiselt maapoliitikat. Maatoimingud on liiga kitsas ning piirab olulise maapoliitika teema seostamist teiste strateegiate ja välismõjudega. • Muuta valdkonna eesmärgi (Maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse kooskõlas maapoliitika põhimõtetega) sõnastust ambitsioonikamaks ja suunatumaks, nt 160 Eelmise KEVADe redaktsiooni (12. oktoober 2022) põhjal oli varasemalt hinnatud: „Samas jääb ebaselgeks, kuidas plaanitakse toetada maatoimingute lihtsustamist viisil, mis saavutaks varasemast tõhusamalt eesmärke – maatoimingute lihtsustamine, maa otstarbekas kasutamine ja majandamise soodustamine oli eesmärgiks ka juba ca. 10 a tagasi Maa-ameti arengukavas aastateks 2018–2021.“ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVAD selles osas oluliselt täienenud, hõlmates ka selgemat teemakäsitlust. 161 Sellest tulenevalt oli antud teemal varasem mõjuhinnang järgnev: „Samas jäädakse sellega [maakasutuse ja maapoliitika teemade käsitlusega] (just maapoliitika kestlikkuse poole suunamisega) poolele teele. Näiteks on sõnastatud eesmärk “Maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse kooskõlas maapoliitika põhimõtetega”, aga selle põhimõtte eesmärk jääb mõnevõrra laialivalguvaks. Esimese tegevusena on välja toodud “Lepime kokku ja rakendame maapoliitika põhimõtted”, mille all on küll loetletud mitmeid häid taotlusi (nt pidurdame looduskeskkonna asendumist tehiskeskkonnaga, soodustame olemasoleva asustuse tihendamist, samal ajal arvestame elurikkuse ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist toetavate rohealade vajadusega ning taastame kasutuseta maa looduslikus seisundis), aga ebaselgeks jääb nende suuniste süsteemsus, rakendatavus ja prioriteetsus (nt konfliktsete eesmärkide korral). Sellest tulenevalt teeme ettepaneku maapoliitika käsitlust KEVADes konkretiseerida, et seda selgemalt kestlikkuse suunas juhtida. (Vt ka sama teema käsitlust KEVADe kliimapoliitika peatükis: Maakasutusliku ja loodusliku süsinikuringe suunamine siduvaks peab olema KEVADes kliimapoliitika suhtes täpselt eesmärgistatud ennekõike maastike, looduskaitse, maavõtu ja maapoliitika (mitte kitsalt maatoimingute) ning mullapoliitika tegevusuundades.)“ 104  “Maapoliitika on kestlik ning maatoimingud ja maakasutuse otsused tehakse sellega kooskõlas.” • Tegevuse “Lepime kokku ja rakendame maapoliitika põhimõtted” all tuua selgemalt välja prioriteedid, millele maapoliitika peaks vastama, et see oleks kestlik (vt ka hinnangut eelmise alapeatüki all). Maapoliitika selge suunamine kestlikkuse suunas mängib võtmerolli ka kliimaeesmärkide täitmisel ja elurikkuse säilitamisel). 5.10 Keskkonnaandmed Käesolevas töös jagab ekspert keskkonnaandmed kolme gruppi: • seireandmed – erinevad mõõdetud ja geograafiliselt positsioneeritud andmed (kindlas punktis mõõdetud õhu kvaliteet, veetase, pinnases ainete sisaldus jne); • ruumiandmed – inim- ja looduskeskkonnas olevad füüsilised objektid või piirkondade jaotus (Eesto topograafiline andmekogu, administratiivne jaotus, katastriüksused, kaitstavate alade piirid, puurkaevud jne); • keskkonnainfo – kõik muud keskkonnaandmed, mis ei liigitu seireandmeteks või ruumiandmeteks (erinevate seireandmete põhjal hinnatud keskkonnaseisund, mudeldatud keskkonnaseisund, keskkonnakasutusega seotud objektid, keskkonnaeesmärgid, keskkonnauuringud nagu keskkonnamõju hindamised, jne). KEVAD eelnõu 10. veebruari 2023 versioonis on teema jagatud kahe tugivaldkonna vahel – ruumiandmed (alaeesmärk 14) ja keskkonnaandmed (alaeesmärk 16). 5.10.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Hiljuti on ÜRO välja tulnud maailma keskkonnaandmete strateegia kontseptsiooniga.162 Eesmärk on andmete hea kättesaadavusega parandada teadlikkust, mis aitab teha läbimõeldud otsuseid ja ellu viia hästi sihitud tegevusi. Kontseptsioonis toodud ajakava järgi valmib strateegia aastaks 2030. Euroopa Liidu tasandil kõiki keskkonnaandmeid hõlmavat strateegiat ei ole. Ruumiandmete osas võib strateegiliseks dokumendiks nimetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu INSPIRE direktiivi 2007/2/EC. INSPIRE on loodud Euroopa Liidu tasandil andmevormide ühtlustamiseks, et need oleksid piiriüleselt kasutatavad. Lisaks ühtlustamise ülesandele loetleb direktiivi lisa III üles ka andmed, mida tuleb koguda. INSPIRE rakendamisega tegeleb Maa-amet. Eesti tasandil keskkonnaandmeid puudutavat strateegiat seni olnud ei ole. 162United Nations Environment Programme 2021 Conceptual Framework for the Development of a Global Environmental Data Strategy 105 Arvestades eeltoodut, võib väita, et KEVADel puudub vastuolu strateegiliste planeerimisdokumentidega. Seda peamiselt põhjusel, et vastavad strateegiad pigem puuduvad. 5.10.2 Mõjude hinnang Keskkonnaandmetega otseselt seotud küsimused kontrollküsimustikus (Lisa 2) puuduvad. Võimalikud mõjud sellele hinnatavale valdkonnale on toodud alljärgnevalt. Olulisimaks probleemiks keskkonnaandmete osas on seni olnud ühtse strateegilise nägemuse puudumine, mis sisaldaks vajadusi, võimalusi ja lahendusi. Keskkonnaandmed on sisult toetav teenus, mille ülesanne on aidata teostada kaalutletud otsuseid. Praegu keskkonnaandmeid küll kogutakse, kuid kõigi andmete osas puudub selge analüüs, mille jaoks neid kogutakse, kas hetkel toimuv kogumise viis on parim ja toimiv ning kas on otsuste tegemiseks puudu andmeid, mida tuleks veel koguda. Või on andmeid, mida kogutakse aga mida otsuste tegemiseks ei kasutata. Kõige paremini on korraldatud ruumiandmete kogumise ja jagamise süsteem. Võib väita, et valdav osa Maa-ameti poolt pakutavaid ruumiandmeteenuseid on väga heal tasemel. Teemakaartide ehk ruumiandmete nimekiri laieneb ja info on kättesaadav ühelt platvormilt. Teada on, et Maa-amet juurutab tänapäevasemaid lahendusi nagu 3D või andmete vektorkujul jagamine (WFS). Ruumiandmete osas on ka parendamiskohti. Näiteks juba aastaid on ühes maanteedega rajatud ka kergliiklusteid, kuid nende paiknemise kohta kaardiinfo puudub. Selle edasiarendusena võiks kaaluda rattamatkamarsruutide pakkumist vastavalt kasutaja ette antud parameetritele (ainult kergliiklusteede kasutus, teekonna pikkus, piirkond jne). Mittetoimiva andmekogumise näiteks on Maa-ameti Ehitusgeoloogia Fond. Vastavalt määrusele163 tuleb ehitusgeoloogilise uuringu aruanne esitada Maa-ametile. Maa-amet peab üleval Eesti Ehitusgeoloogia Fondi, kuhu teostatud uuringud sisestatakse ning on kõigile vaatamiseks. Ehitusgeoloogiliste uuringute tulemused on vaadatavad ka Maa-ameti kaardirakenduses. Eesti piirkondade geoloogilise info saamiseks on üles seatud hea ja lihtne süsteem. Kui tutvuda ehitusgeoloogia fondi esitatud tööde statistikaga, siis näiteks 2022. aasta oktoobri seisuga on fondi esitatud 37 uuringut ja uuringuid on esitanud kolm ettevõtet. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti Majandustegevuse registri põhjal viib Eestis ehitusgeoloogilisi uuringuid läbi 66 ettevõtet. Nendest vähemalt seitse tegeleb aktiivselt ehitusgeoloogiliste uuringute teenuse pakkumisega ja eksperdi hinnangul toodetakse aastas sadu uuringuaruandeid. Seega riik on loonud andmebaasi, seadnud panustamise kohustuse eraettevõtetele, aga ei oma mingitki kontrolli kohustuse täitmise osas. Sarnase puuduslikkusega keskkonna andmebaase võib olla veelgi, kuid see vajab kaardistamist. 163 Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded 106 Probleemseks on osutunud paljude kogutavate seireandmete killustatus erinevate andmebaaside vahel ning tihti ka ebakõla. Olemasoleva olukorra kohta võib anda üldistava hinnangu, et üsna heas seisus on nende andmete kogumine ja jagamine, mida kasutatakse laialdaselt (peamiselt Maa-ameti teenused) ja olulist parendamisruumi on selliste andmete kogumise ning jagamise osas, mida kasutab kitsam ringkond (kindla valdkonna ametnikud, keskkonnaeksperdid). Samas peab see kitsam ringkond tegema nende andmete põhjal laiemat ühiskonda mõjutavaid otsuseid (eesmärkide seadmine, piirangute kehtestamine jm). Vähe analüüsitud või üldse analüüsimata on andmevajadus ning keskkonnavaldkonna sisene või teiste valdkondade võimalus neid vajadusi katta. Näiteks keskkonnajärelevalve tegemine põllumajanduses, kus peaks kaaluma satelliitinfo kasutamise võimalusi, Maaeluministeeriumi haldusalas kogutavate andmete kasutamise võimalusi või registrite loomist (põllupõhine toitainebilanss, põllumajanduslike taimekaitsevahendite kasutamine jm). Maaeluministeeriumi valitsemisala valitsusasutusel – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) – on olemas oluline ajalooline ning masinloetav andmestik põllumajandusliku maakasutuse kohta läbi toetustaotluste. Samuti on olemas ajalooline põllumajandusloomade andmekogu. PRIAs on käimas põllumajanduslike suurandmete süsteemi ja nende baasil loodavate teenuste arendamise projekt. Selle üheks teenuseks on ka toidutootjate, põllumajandusettevõtete rohefoori teenus, mis hindab automaatselt ettevõtja seisundit ja arenguvajadusi erinevate keskkonnaalaste nõuete täitmisel, võttes aluseks erinevate andmekogude infot ja vajadusel ka ettevõtja tarkvaradega otseliidestuvat infot. Samuti on käimas keskse e-põlluraamatu projekt. See hakkab elektrooniliselt koguma järgmist infot: • põllumajandusega tegelev isik; • põld – põllu tähis, pindala, kasutusviis, viide põllumassiivile, kaart; • põllul tehtud tegevused – alguse ja lõpetamise kuupäevad, pindala; • kasutatud materjalid – väetised, taimekaitsevahendid; • liigid ja kogused; • loomade karjatamine – periood, loomade liik ja arv, karjamaa asukoht, sõnnikus sisalduv lämmastik ning karjatamise pindala; • mullaproovid – analüüside andmed; • sõnnikuaunad – periood, laotamise kuupäev ning paiknemise koht kaardil; • maaparanduse hooldustööd – periood, koht kaardil. Alates 2023. aastast arendab PRIA ka 100% pinnaseiresüsteemi, mille esimene fookus on 100% automatiseeritult ja 100% pindade suhtes seirata ja tagada ennetavalt põllumajandusliku maakasutuse abikõlblikkust. Pinnaseire ja selle analüüsi kompetentsi saab ära kasutada kogu Eesti territooriumi ulatuses maakasutuse seiresüsteemi loomiseks. Alates 2023. aastast on PRIAs olemas ka kogu põllumajandusliku tegevusega seotud erimärgistatud diislikütuse kasutamise andmebaas tootjate/ettevõtjate lõikes. Eelkirjeldatu tõhusal käivitumisel on järgmise sammuna mõistlik rakendada põllu toitainebilanssi, mis oleks oluliseks sisendiks 107 põllumajandusest põhjustatud toitainekoormuse dünaamika hindamisel ja vajalike meetmete rakendamisel. Keskkonnainfo (uuringud, mudeldused) heade näidetena saab tuua välisõhu kvaliteedi mudelit AIRVIRO164 ning keskkonnamõju hindamise aruannete andmebaasi. Viimane sobib heaks näiteks kahel põhjusel. Esiteks on eksperdi andmetel see andmebaas ideest teostuseni ellu viidud ühe ametniku (Irma Pakkonen) eestvedamisel, mis on tänuväärne, aga ei väljenda keskkonnainfo süsteemse kogumise vajadust või riigi poolt püstitatud eesmärki. Teiseks loodi see Keskkonnalubade Infosüsteemi (edaspidi KLIS) andmebaasi lisana. KLIS on tänaseks likvideeritud165 ja eksperdil ei õnnestunud 2022. aasta sügisel leida kohta, kuhu on sattunud keskkonnamõju hindamise aruannete andmebaas166. Erinevate keskkonnauuringute (mitte ainult keskkonnamõju hindamised) koondamine ühtsesse andmebaasi on oluline info jagamise viis ja võimaldab vältida kas topelt uurimist (keegi juba uuris, aga info puudub) või väheste andmete põhjal otsuste tegemist. See aitab hoida ka ajaloolist mälu, mille põhjal üks või teine otsus on tehtud. Keskkonnauuringute andmebaasi heaks näiteks on Eesti Geoloogiateenistuse Geoloogiafond, mis koondab endas geoloogilisi andmeid (maavarade uuringud, hüdrogeoloogilised uuringud jne), ning kus on aruandeid võimalik otsida kas kaardil näidatava piirkonna või töö parameetrite (valdkond, aasta, nimi jne) alusel. Keskkonnainfo süstematiseerimisel tuleb tähelepanu pöörata ka andmete koondamisele ühtsesse andmebaasi ja selle hooldamisse. Tundub, et hetkel toimub andmebaaside loomine projektipõhiselt, vastavalt sellele, kust ja kui suures ulatuses rahastust saab. Selle tulemusena luuakse mingile kindlale andmestu osale oma andmebaas, mis heal juhul suhtleb mõne teise andmebaasiga. Andmebaasi hooldus või arendamine tunduvad olema vaevalised. Toimiv andmebaas eeldab pidevat rahastust, arendust ning läbi mõeldud terviksüsteemi. Pikas perspektiivis annab märkimisväärselt parema tulemuse, kui algselt kulutada palju aega ja raha läbimõtlemisele ning siis otsast pihta hakkamisele, selle asemel, et luua eraldiseisvaid osi, mis vähemalt näiliselt igaüks elavad oma elu. 5.10.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Mõjude hindamise tulemusena soovitati KEVADes eraldi tähelepanu pöörata keskkonnaandmete (mitte ainult ruumiandmete) temaatika arendamisele. 10. oktoobri 2022 seisuga KEVADele tehti järgnevad ettepanekud: • Probleemi lahendamise minimaalne tase on seada KEVADes keskkonnaandmete eraldiseisva suuna loomise eesmärk/tegevus. Probleemi lahendamise ambitsioonikam tase on keskkonnaandmete valdkonna peatüki koostamine olemasolevasse KEVAD dokumenti. 164 Eesti välisõhu kvaliteet. Eesti Keskkonnauuringute Keskus 165 Keskkonnaload on viidud nüüd andmebaasi KOTKAS, mis tundub olevat õnnestunud süsteem keskkonnalubade haldamiseks (taotlemine, muutmine, haldamine). 166 2023. Aasta alguseks on keskkonnamõju hindamise aruannete andmebaas tõstetud KOTKAS keskkonda. Paraku see sisaldab üksnes Keskkonnaameti poolt algatatud ja heaks kiidetud mõjude hindamisi. 108  ➔ Ettepanekuga on 12. veebruari 2023 seisuga KEVADes piisavalt arvestatud (lisatud on keskkonnaseire ja -andmete peatükk, mis suures osas käsitleb mõju hinnangus kirjeldatut). • Keskkonnaandmete eesmärgi mõõdikuteks pakume: ➔ (Kuna KEVADes pole tugivaldkondadele (milleks on ka keskkonnaseire ja -andmete peatükk) mõõdikuid ette nähtud, siis ekspert tõdeb, et vastavate mõõdikute soovitusliku ettepanekuga ei saa arvestada. Siiski märgime siinkohal need soovitused ära juhuks, kui KEVADe koostaja leiab, et vastavasisulise infoga saab peatükki täiendada.) − Kogutavate keskkonnaandmete süstematiseerimine, mis sisaldaks olemasoleva olukorra ülevaadet, vajaduste ja võimaluste kaardistamist – aastaks 2025 − Keskkonnaandmete kogumise süsteemi ja kohustuste jaotamine ning andmebaaside loomise ja/või hooldamise rahastusallikate määratlemine – aastaks 2027 Keskkonnaandmete strateegiliste eesmärkide, mõõdikute ja tegevuste sõnastamine – aastaks 2029 Täiendavalt tehti ettepanekud uuele, 12. veebruari 2023 seisuga KEVADe keskkonnaseire- ja andmete peatükile: • KEVADe eelnõu probleemi kirjeldavas osas on soovitatav ümber mõtestada lause „Seoses järjest suureneva ja laiema keskkonnaandmete vajadusega otsuste tegemisel tuleb laiendada seireandmete (sh kaugseire andmete) kogumist ja kasutamist nii KeMi haldusalas kui ka koostöös teiste asutustega ehk kolmandate osapooltega ning vabatahtlikega“ selliselt, et järjest suureneva vajaduse tõttu tuleb läbi analüüsida kogutavate seireandmete eesmärgipärasus (sh masinloetavus) ning puudused, vajadusel ette näha seireandmete kogumise laiendamine. Probleemi kirjeldavas osas ei ole laiendamise vajadust sisuliselt põhjendatud ja ilmselt ei ole KEVADe formaadis selleks ka piisavalt ruumi, kuna eeldabki põhjalikumat analüüsi. Ette pandud ümber mõtestamine annab võimaluse kõigepealt analüüsida ning siis tegutseda. See oleks kooskõlas ka poliitikainstrumendiga. • Nagu teistes tugivaldkondades, puudub ka keskkonnaseire ja -andmete osas mõõdikute loetelu. Ekspert ei vaidlusta sellist lähenemist, aga mõõdikute puudumisel oleks kava tõhusam, kui mingil viisil siiski oleks kirjeldatud, millisesse etappi konkreetselt plaanitakse 2030. aastaks jõuda. Nt andmete vajadused, võimalused on analüüsitud ning lahenduste kava välja töötatud, andmebaaside täiendamiseks ja ehitamiseks rahastus tagatud. Järgmises etapis saab asuda rajama. 109  5.11 Ilmateenused 5.11.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust ilmateenuste valdkonna strateegilistele dokumentidele. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) käsitleb ilmastikuseire infosüsteemide arendamist, eriti äärmuslike ilmanähtuste ettenägemise kontekstis, KEVAD on sellega kooskõlas. Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 nähakse ette tagada taristu toimimine mis tahes kliimasündmuste korral, mis eeldab ilmateenuste tõrgeteta kättesaadavust, KEVAD on sellega kooskõlas. Keskkonnaagentuuri arengukava aastateks 2022–2025 näeb ette nii operatiivsete ilmateenuste tagamist kui kliimaandmete talletamist ja kättesaadavaks tegemist (sh ühtse digiportaali loomist), millega ühtivad ka KEVADe eesmärgid. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 käsitleb kliimamuutustest tingutud tormidest, üleujutustest ja kuumaperioodidest tingitud negatiivset tervisemõju, viidates seega kaudselt ka KEVADes prioritiseeritud operatiivsete ilmateenuste kättesaadavusele, mis on vajalik nende olukordade leevendamiseks. Seega KEVAD on nimetatud arengukavaga kooskõlas. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 nõuab rohkem tähelepanu pööramist kliimamuutustega sagenevatele metsatulekahjudele ja valmistumist ekstreemsetest ilmaoludest põhjustatud kriisideks, õnnetusteks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks, mis eeldab tõhusamat ilmateenuste tagamist. KEVAD on nende suundadega kooskõlas. Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 prognoositakse kliima trendide jätkumist: temperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine ja äärmuslike ilmanähtuste, sh tormide, ekstreemsadude ja kuumalainete sagenemine. Ette on nähtud meede 1.1. „Info-, seire- ja tugisüsteemide arendamine ning tegevusplaanide koostamine kliimamuutustest tingitud terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja maandamiseks“, mis vastab KEVADe ilmateenuste seire- ja hoiatussüsteemide arendamise meetmele ja täpsustab seda. Vastavusanalüüsi käigus ei leitud vastuolusid ilmateenuseid suunavate arengudokumentide ja KEVADe vahel. 5.11.2 Mõjude hinnang Ilmateenuseid on KEVADes väga kesiselt puudutatud vaid kliimapoliitika peatükis, kus ühe poliitikainstrumendina on välja toodud: „Tagame usaldusväärsed ilmaandmed ja -teenused inimelude ja vara kaitseks, erineval tasandil otsuste tegemiseks, kliimateenuste arendamiseks ning majanduse edendamiseks.“ Sellega soodustab KEVAD ilmateenuste valdkonna arengut. 110 Siiski on ilmateenuste käsitlemine üksnes kliimapoliitika peatükis kaheldava väärtusega lähenemine, sest ilmateenustel on iseseisev tähendus ka väljaspool kliimamuutuste konteksti. Näiteks ka Arhusi konventsiooni kontekstis on tegemist keskkonnainfo alavaldkonnaga. Vajadus täpsema lühiajalise ilmaprognoosi järele oli aktuaalne minevikus ja on aktuaalne ka tänapäeval. Samuti võib see vajadus veel mõnevõrra suureneda ohtlike ilmanähtuste sagenemise tõttu. Operatiivsed ilmaseire andmed on võrdselt vajalikud nii kliimatrendide jälgimiseks, kui ka lähipäevade ilma prognoosivate mudelite varustamiseks WMO andmehõivesüsteemi kaudu. 5.11.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Eelnevast tulenevalt on mõjuhindamise käigus tehtud ettepanek käsitleda ilmateenuste kui keskkonnainfo alavaldkonda KEVADes laiemalt (kui ainult kliimamuutustega kohanemise kontekstis). Hetkel on ilma käsitlus piiratud kliima kontekstiga, kuid peaks olema selgelt välja öeldud, et ilmavaatlused on (1) operatiivse ilmainfo lähipäevade ilmaprognoosi tagamiseks (sh mitte ainult erakorraliste ilmastikuolude hoiatuseks) ja (2) kliimatrendide seiramiseks. Ilmaprognooside suutlikkuse arendamine peaks olema ka keskkonnavaldkonna arengu osa – operatiivsed ilmavaatluste andmed on võrdselt vajalikud nii kliimatrendide jälgimiseks, kui ka lähipäevade ilma prognoosivate mudelite varustamiseks WMO andmehõivesüsteemi kaudu. Võimalus on laiendada ruumiandmete tagamise peatükki (ilmaprognoosil ja EKUKi initsiatiivil arendatava õhukvaliteedi prognoosil on puutepunkte ruumiandmetega) keskkonnaandmete tagamise peatükiks, kaasates sinna nii seireandmed kui ka kõik muud keskkonnaandmed, mis ei liigitu ei ruumi- ega seireandmete hulka. (See ettepanek läheb kokku ka käesoleva aruande keskkonnaandmete ptk 5.10.3 ettepanekuga.) Potentsiaalselt saaks ilmateenuste tagamist käsitleda ka KEVADe olemasolevat seire peatükki laiendades, kuna ilmaandmete kogumine kuulub olemuslikult seire alla. ➔ Antud ettepanekuga on 10. veebruari 2023 KEVADe eelnõus osaliselt arvestatud – varasemat seire valdkonda on laiendatud Keskkonnaandmete ja -seire valdkonnaks. Siiski pole ilmateenuste temaatikat KEVADes vastavalt ettepanekule laiendatud. Juhime ka tähelepanu, et ettepanekut on täiendatud (võrreldes 13. oktoobri 2022 KEVADele tehtud ettepanekuga). 5.12 Majandusvaldkond 5.12.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide ja tegevuste vastavust majandusvaldkonna strateegiliste dokumentidega. 111 Riikliku energia ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) REKK 2030 on teatis Euroopa Komisjonile, mis koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud meetmeid (71 meedet). REKK koostatakse kehtivate arengudokumentide alusel, sh ka näiteks siin järgnevalt käsitletav ENMAK 2030. REKK 2030 eesmärgid haakuvad hästi KEVADega, kuna oluliseks eesmärgiks on muuhulgas vähendada CO2-heidet ja suurendada energiatõhusust, kuid seoses kiirete arengutega Euroopa Liidu kliimapoliitikas on REKK 2030 väljendamas rohelise kokkuleppe eelset kliimapoliitika ajastut ning suuresti või osaliselt aegunud. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) ENMAK 2030 eesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on seatud energiajulgeoleku suurendamine kohapealse energiatootmise kaudu, sh kasutades ka puitset biomassi, kui taastuvat energiaressurssi. Näiteks on eesmärgiks olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine sh biokütuste ja turba kasutamine. KEVAD toob välja Euroopa Liidu poolt seatud LULUCF sektori CO2e sidumise minimaalse eesmärgi, milleks on ca -2 miljonit tonni. Üks võimalus seda eesmärki täita on läbi raiemahtude, kuid raiemahtudega KEVAD otseselt ei tegele – selleks on Metsanduse arengukava 2030 (MAK2030). Metsade olulisust LULUCFis näitab see, et kui aastal 2010 sidus Eesti metsamaa 5,6 miljonit tonni CO2e ja LULUCF kokku sidus 4,8 mln tonni, siis aastal 2020 emiteerisid metsad 0,14 miljonit tonni CO2e, ning LULUCF kokku 1,3 mln tonni. Õhusaaste vähendamiseks peetakse KEVADes oluliseks, et tiheasustuspiirkondades asuvad elamud ja korteriühistud liituksid kaugküttevõrkudega – see suunis on pigem kooskõlas ENMAK sihtidega. Jäätmemajanduses on oluliseks põletamise asemel jäätmetekke vältimine või siis ringlusse võtmine ja korduvkasutamine ehk vähem tuleks kasutada jäätmeid energeetilisel otstarbel – ENMAK 2030 näeb jäätmetel täiendavat potentsiaali energeetikas (vt ptk 3.6.5.3), samas kui KEVADe eesmärgiks on materjalide suurem ringlussevõtt. Vastuolu on käsitletud ka ringmajanduse (sh jäätmed) peatükis 5.3.1. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa2030) PõKa 2030 seab eesmärgid põllumajandussektorile aastani 2030, käsitleb toidutootmist ja - julgeolekut ning keskkonda ja elurikkust. Arengukava üldeesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Põllumajanduse arengukava puudutab ka maakasutust, sh sätestab näiteks ka meetmete vajalikkust, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist. KEVADe üks põhivaldkondi on mullad, mis toetab PõKa 2030 eesmärke. 112 Pinnaveekogude seisund sh mereala seisund on aga olulised kalanduse kestlikkuse tagamiseks, mida samuti KEVAD toetab. PõKas tuuakse välja, et Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti suhteliselt hästi bioressurssidega varustatud, aga suurim kitsaskoht on madal lisandväärtus – endiselt on suur osatähtsus töötlemata või vähetöödeldud teravilja, toorpiima ja ka puidu ekspordil. Ressursside kasutamise suurem efektiivsus – siia kuulub ka ressurssidest suurema lisandväärtuse saamine – on kaudselt seotud ka KEVADe eesmärgiga suurendada loodusressursside kestlikku kasutamist (KEVADe 1. alaeesmärk: Elurikkus ja maastikud) ehk sellega toetab KEVAD ka PõKa eesmärke. Ehituse programm aastateks 2021–2024, „Ehituse pikk vaade 2035“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ Programmi kestliku ehituse ja planeerimise meetme eesmärk on muuhulgas tagada ehitiste võimalikult keskkonnasäästlikud ja energiatõhusad lahendused. Sealjuures edendatakse ehitatud keskkonna kestlikku arengut. Programm on lähedalt seotud KEVADe kliimapoliitika ja ringmajanduse valdkonnaga, kuid ka maavarade valdkonnaga ning majanduse seisukohalt konflikte kahe strateegia vahel ei tuvastatud. Teatud määral võib KEVAD seada piiranguid maavarade kaevandamisele – valdkonna eesmärk on „Maavarade kaevandamisel ei ületata keskkonna taluvuse piire ja tagatakse kaevandatud alade korrastamine“ – mis võib muuta ehituses kasutatavate maavarade kättesaamise keerulisemaks ja kallimaks. Seega tuleks täiendavate piirangute kehtestamise korral nende mõjud põhjalikult läbi analüüsida, sh ka ehituse seisukohalt. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 TAIE arengukava tähelepanu on suunatud teadmus- ja tehnoloogiasiirdele, milles on kesksel kohal koostöö teadlaste, ettevõtjate ja valitsusasutuste vahel – et teadustulemused jõuaksid rakendusteni ja pakuks reaalseid lahendusi majanduses ja ühiskonnas. TAIEl on viis fookusvaldkonda: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja -teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. TAIE arengukava kohaselt nihkub ettevõtete toetamisel fookus ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile, lisandväärtuse kasvatamisele. Arengukava tegevuste raskuskese on teadmussiirde suunal, kus kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Kokkuvõtlikult võib hinnata, et KEVAD ei avalda ebasoodsat mõju TAIE arengukava eesmärkide saavutamisele. Teatud KEVADe meetmete mõjul võib loodusressursside kasutamine muutuda 113 kallimaks (nt „saastaja ja kasutaja maksab“ printsiipide ulatuslikuma rakendamise kaudu). See aga eeldab, et olulisemaks muutuvad teadusuuringud ja innovatsioon ning tulemusena olemasolevate ressursside parem kasutamine ja lisandväärtuse kasvatamine. TAIE arengukava eesmärke toetab ka ringmajandusele ülemineku eesmärk KEVADes, et siduda majanduskasv lahti esmase toorme kasutamisest. Samuti on KEVADe eesmärk suurendada digilahenduste kasutamist keskkonnatoimingutes. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 (aegunud) Kuigi nimetatud strateegia on praeguseks aegunud, sisaldas see miteid häid põhimõtteid majandusvaldkonna edendamiseks. Strateegia keskendus tootlikkuse tõstmisele, ettevõtlikkuse ergutamisele ja innovatsioonile julgustamisele. Üldeesmärgi määramisel lähtuti kahest katuseesmärgist: 1. Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni. 2. Tõsta tööhõive määr vanusegrupis 20-64 aastat 76% tasemele. Tugevalt rõhutati Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamise vajadust. Suurt kasvupotentsiaali nähti muuhulgas ressursside efektiivsema kasutuse valdkonnas. Nägemuse kohaselt toodavad Eesti ettevõtted efektiivselt ning ressursisäästlikult kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. KEVAD haakub nimetatud põhimõtetega eelkõige läbi ringmajanduse ja korduvakasutuse eesmärkide. Seeläbi toetab KEVAD eesmärgiks seatud majanduskasvu lahti sidumist esmase toorme kasutusest. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused. Üks tegevussuund näeb ette, et suurendatakse transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendatakse seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendatakse selle keskkonna jalajälge ning muudetakse taristul liiklemise ohutumaks. Teise tegevussuuna kohaselt tuuakse ühistransport inimestele lähemale ning muudetakse selle kasutamine mugavamaks targema planeerimise ja nutikama piletimüügikorralduse abil. Arengukavas on suur rõhk keskkonnahoiu ja loodusressursside säästliku kasutamise teemadel, mis on olulised ka KEVADes. Tuuakse välja ka uute teenuste tekkeks eelduste loomine näiteks mehitamata õhusõidukite opereerimise võimaldamise kaudu, mis aitab muuhulgas kaasa keskkonnaga seotud järelevalve- ja kontrolltegevuse arendamisele – näiteks on KEVADes eesmärk saada aja- ja asjakohast ülevaadet eluslooduse seisundist looduskaitseotsuste tegemiseks, kasutades mh senisest enam innovaatilisi seirelahendusi. Transpordis on suund võetud elektrisõidukite osakaalu kiirele suurendamisele – KEVAD toetab seda läbi välisõhule valdkonnale (mis hõlmab kaudselt ka mürareostuse vähendamist) seatud eesmärkide. Digiühiskonna arengukava 2030 (ka Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia) Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on tegemisel Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. 114 Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Visiooniks on „Eesti täis digiväge“. Digiväelises Eestis on eesmärkideks, et digilahendused on lihtsad ja kättesaadavad nii inimeste elukorralduses kui majanduses. KEVADe üks eesmärk on tagada inimestele mitmekesised võimalused Eesti looduse nautimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks. See toetab digiühiskonna arengukava eesmärki suurendada looduskeskkonna puhkekasutuse ja turisminduse teenuste digitaliseerimist ja laiemat kättesaadavust ning kasutamist (matkarajad, vaatamisväärsused, ööbimiskohad, lõkkekohad jt). Samuti on KEVADes mitmeid valdkondi, mis seonduvad digilahendustega, näiteks: • üleriigilised seire- ja hoiatussüsteemide arendamine • senisest enam kasutada innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi ja rakendusuuringute tulemusi, uuendame ja täiendame andmebaase ja veebirakendusi; • viiakse ellu digimere kontseptsioon; • digitaliseerimine jäätmevaldkonnas ning andmete kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine; • maatoimingute korraldamisel arendada digitaalseid teenuseid. Uute digilahenduste väljatöötamisega toetab KEVAD Eesti IT sektori ja selle kaudu ka digiühiskonna arengut. Eesti digiühiskonna arengukavaga haakub teatud osas ka Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia. Viimane keskendub siiski rohkem majandusteemadele, kuid toob näiteks välja ka eesmärgi tagada parem juurdepääs digitaalsele infosisule (eelkõige autoriõiguste kontekstis). Keeruline on välja tuua Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia ja KEVADe vahel selliseid kattuvaid osi (peale üldise digikeskkonna arendamise eesmärgi), millest võiks vastastikune mõju tekkida. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 ÜPP peamiseks majanduslikuks eesmärgiks on tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse. Sotsiaalmajanduslikuks eesmärgiks on maapiirkondade majandusliku olukorra parandamine. Olulisel kohal ÜPPs on ka kliimaeesmärk. KEVAD strateegia haakub positiivselt ÜPPga, kuna mõlemas on üheks eesmärgiks edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid. Plaanitakse panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Kattuvad ka suunad, mis on seotud kestliku arenguga ning loodusvarade (vesi, muld, õhk) kestliku ja tõhusa majandamisega. Mõlemad strateegiad panustavad elurikkuse kaitsesse, edendavad ökosüsteemi teenuseid ning soovivad säilitada elupaiku ja maastikke. 115 Seega toetab KEVAD eelkõige ÜPP keskkonnaeesmärkide saavutamist, kuid loodusressursside tõhusa ja säästva majandamise toetamisega aidatakse kaasa ka ÜPP majanduslike eesmärkide saavutamisele. Meremajanduse valge raamat 2022-2035 Raamat tegeleb visioonide ja eesmärkide seadmise, olukorra kaardistamise ning lahenduste otsimisega meremajanduse valdkonnas. Meremajandus on mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vajalike teenuste osutamise. Meremajanduse valge raamat käsitleb eelkõige teemasid, mis puudutavad laevandust ja meretransporti ning ettevõtluskeskkonda. Eesti mereala ulatub küll ainult kuni territoriaalmere välispiirini, kuid merendus on rahvusvahelise mõjuga ning merendusega seotud tegevused peavad toimuma rahvusvahelises koostöös. Looduskeskkonnaga on otseselt seotud valge raamatu arengusuund, mis sätestab, et meremajandus peab olema keskkonnasäästlik, kestlik, turvaline ja ohutu. Majanduse valdkondades on raamatu märksõnadeks rahvusvaheline konkurentsivõime, innovatsioon ja ettevõtluskeskkond. Lisaks käsitletakse teadus- ja arendustegevust, mereharidust, elukeskkonda (rannikualadel), kultuuripärandit ja riigikaitset. Eesti laevandus ja meretööstus peavad arenema kooskõlas keskkonnahoiuga. Kuna eesmärgiks on kaubamahtude ja reisijate arvu suurendamine, seega ka laevaliikluse tihendamine ja sadamate arendamine, siis kasvab surve ka keskkonnale. Konfliktide vältimine majanduse ja keskkonna vahel eeldab investeeringuid keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse ning protsesside optimeerimist, kasutades tarku lahendusi. Meretööstuse (nt laevaehitus) väljakutsena nähakse karmistuvaid keskkonnanõudeid, tootmissisendite hindade tõusu ja tõrkeid tarneahelates, mis nõuavad uute ärimudelite ja toodete arendamist. KEVADe eelnõus on toodud eesmärk, mille kohaselt Eesti mereala peab olema heas keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal kasutada mereökosüsteemi teenuseid. Selleks reformitakse merekaitset (sh kaitsealade võrgustik), luuakse nn sinimajanduse tegevuskava (sh reguleeritakse merekeskkonna kasutusega seotud tasusid ning majandus- ja fiskaalmeetmeid), määratakse toitainetele maksimaalsed reostuskoormused ja luuakse digimere kontseptsioon. Seega on KEVADes planeeritud meetmed tulevikus meremajanduse olulised mõjutajad ning meremajandusel tuleb nendega arvestada ja kohaneda. Samas on meremajanduse valges raamatus teadvustatud keskkonnahoiu vajadus ning asjaolu, et meremajanduse areng peab keskkonnahoiuga arvestama ja rohepöördega kohanema. 116 5.12.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud majandusele on kaardistatud mõjude hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). Siinkohal on esitatud olulisemad järeldused ja täiendavad selgitused: • KEVADe meetmete otsest ja olulist ebasoodsat mõju leibkondade sissetulekutele ei tuvastatud. Kaudselt võib ebasoodne mõju tekkida läbi ettevõtete juhul, kui töökohad kaovad (või positiivne mõju töökohtade lisandumisel), samuti metsaomanikele (ka energeetikale, puidu- ja metsatööstusele) juhul, kui raiemahud muutuvad. Samas ei ole LULUCF sektori CO2 sidumise numbriline eesmärk seatud KEVADe poolt. Mõõdikuks on võetud Euroopa Liidu poolt määratud miinimumkohustus Eesti riigile. Läbi „saastaja maksab“ põhimõtte ulatuslikuma rakendamise võivad ebasoodsad mõjud kanduda ka majapidamistesse, näiteks energiakandjate, kütte ja transpordi kallinemise kaudu. • KEVADe mõju ettevõtetele on eeldatavalt pigem positiivne läbi innovatsiooni soodustamise ringmajanduse, materjalikasutuse ja ressursitõhususe valdkondades. Lühikeses ja ka keskmises perspektiivis võivad siiski esineda kohanemisraskused ja mõned ettevõtted võivad sattuda raskustesse, kuid arvestades majanduse üldist suundumust, on kesk-pikas vaates muutustega kaasa minemine konkurentsivõime säilitamise seisukohalt paratamatu. Teatav majandustegevust piirav mõju võib tekkida elurikkuse säilitamise eesmärkidest ning „saastaja maksab“ põhimõtte laialdasemast rakendamisest. Planeeringute ja nende alusel investeeringute tegemine võib venida ja kallineda ning mõjutada eelkõige kinnisvara, ehituse, põllumajanduse ja tööstuse tegevusalasid. Keskkonnahoiu tugevdamine võib piirata (eeldatavalt lühikeses vaates) ka loodusressursside kasutamisega seotud arengueelduste realiseerimist majandustegevuses. Konkurentsivõime säilitamine ja kasvatamine eeldab küllalt mahukaid investeeringuid keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse ja ärimudelitesse. • Infoühiskonnale ja Eesti IT sektorile avaldavad mõju plaanid mitmetes keskkonna valdkondades digitaliseerimise suurendamine, mis võiksid parandada teenuste kvaliteeti ja andmete kättesaadavust ning vähendada halduskoormust. Oluline on siinjuures arusaadavate kasutusjuhendite väljatöötamine ja väljaõppe korraldamine uute lahenduste sujuvaks kasutuselevõtuks. • Põllumajanduse arengut toetab KEVAD soodustades ökosüsteemiteenuste säilitamist ja parandamist, mis aitab ka säilitada/parandada muldade kvaliteeti. Samuti võiks tekkida positiivne mõju kalandusele pinnaveekogude, sh merealade, seisundi hoidmisel/parandamisel. • Riigi ja kohalike omavalitsuste suhted ning asutuste struktuurid võivad muutuda, kui jagatakse ümber kohustusi riigi ja kohalike omavalitsuste vahel või kui selle vajaduse tingib halduskoormuse muutmine (nt jäätmemajanduses). Suuri muutusi selles osas KEVADe eelnõus ei tuvastatud, aga sellegipoolest soovitame võimalike ebasoodsate mõjude leevendamisele siinkohal tähelepanu pöörata. 117  • Avaliku sektori kulutusi võib suurendada toetuste võimalik kasv (ringmajanduse ja ressursitõhususe projektid) ning teadmiste arendamisega seotud tegevused (keskkonnaharidus, keskkonnateadlikkuse kompetentsikeskused). Samas riigi tulud võivad kasvada, kui saavutatakse ettevõtete konkurentsivõime kasv (ressursitõhusus, materjalikasutus jm). Kokkuvõttes võib KEVADe mõju majandusele hinnata üldjuhul positiivseks. Võimalikud ebasoodsad mõjud on hallatavad, kuid võivad lühikeses ja keskmises perspektiivis kaasa tuua kulude kasvu ning raksusi teatud valdkondade ettevõtetele. Samas on kesk-pikas perspektiivis rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamise seisukohalt keskkonnasõbralike muudatuste tegemine paratamatu. Oluline on, et Euroopa Liidu tasandil rakendatakse poliitikaid, mis piiravad ebavõrdset konkurentsi riikidest, kus kehtivad leebemad keskkonnanõuded. KEVAD pigem toetab rohepööret167 majanduses ning sellega seotud Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet – teatud muutused peaksid aga olema vähemalt Euroopa Liidu ülesed, et mitte liigselt kahjustada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Esitame ka täiendavaid ettepanekuid positiivsete mõjude võimendamiseks ja võimalike ebasoodsate mõjude vältimiseks, et soodustada kooskõla KEVADe suundade ja majandusvaldkonna vahel. 5.12.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Alljärgnevad ettepanekud tehti 12. oktoobri 2023 seisuga KEVADele. Kuigi 10. veebruari 2023 redaktsiooniga KEVADes järgnevate ettepanekute osas otseselt täiendusi tehtud pole, on KEVADe koostaja ettepanekutega nõus ning nendega lubanud arvestada edasiste tegevuste raames. Mõju hindamise tulemusena täiendavaid ettepanekuid ei tehta. • Keskkonnaeesmärkidest tulenevate piirangute sisseviimisel ning ettevõtete kulusid tõstvate meetmete (nt elurikkust hoidva eesmärgi ja „saastaja maksab“ põhimõtte järgimine) rakendamisele eelnevalt tuleb läbi viia mõjuanalüüsid ning konsultatsioonid ettevõtlusorganisatsioonidega. • Halduskoormust suurendavate protsesside ning neist tulenevate menetlustoimingute suurenemise mõjude leevendamiseks tuleb välja töötada koormust vähendavaid digilahendusi. • Loodusressursside kättesaadavust piiravate reeglite ja neid (maavarad, turvas või puit) kulukamaks muutvate otsuste vajadus tuleb põhjalikult läbi kaaluda. Tuleb leida meetmeid, et vähendada ebasoodsat mõju ettevõtetele tulenevalt tegevuste piiramisest ja tegevuskeskkonna muutumisest, nt: - Soodustada ressursside importi tööstustele, kõrvaldades võimalikke takistusi; - Toetada kohaliku ressursi suurema vääridamise tehnoloogiate kasutuselevõttu vms. 167 Rohepööre on majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta majandus nüüdisaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks. (Rohepööre (europa.eu)) 118  • Teenuste digitaliseerimisel tekib uute infotehnoloogiliste oskuste ja eriliste seadmete soetamise korral vajadus nende kasutusõpetuse järele. Nende protsesside sujuvamaks kulgemiseks tuleks välja töötada toetusmeetmeid, mis toetaks uute digilahendustega kohanemist. • Kohalikele omavalitsustele täiendavate kohustuste andmise korral tuleb tagada, et sellega kaasneksid ka vajalikud rahalised ressursid ja oskusteave. Enne uute/täiendavate protseduuride sisseviimist tuleb need põhjalikult läbi mõelda (sh hinnata vajaliku personali leidmise ja koolitamise vajadust või võimalusi; hinnata täiendavat rahastamise vajadust ja leida vajadusel katteallikad) ning leida lahendusi (nt digitaalseid) nende sujuvamaks korraldamiseks. See aitab ära hoida ebasoodsaid mõjusid uute asutuste või struktuuriüksuste loomisel ja ümberkorraldamisel, mis omakorda mõjutab asutuste töökorraldust, koolitusvajadust ja eelarvete kestlikkust. • Kliima soojenemisega kohanemise või selle leevendamise meetmete kaalumisel on (majanduslikus vaates) soovitatav arvestada ka kulude võrdlust (näiteks globaalsel tasandil ületab leevendamisest saadavad tulud IPCC hinnangul üldjuhul 168 leevendusmeetmete kulu , samas on kliimakahjud Eestis suhteliselt tagasihoidlikud ja haavatus kliima seisukohalt madal). ➔ Ettepanek on lisatud 30. mai 2023 seisuga aruandesse avalikustamiselt saadud tagasiside tulemusena. 5.13 Metsanduse korraldamine 5.13.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele KEVADe eelnõu teise versiooni koostamise ajaks on lõppenud Metsanduse arengukava 2030 (MAK) koostamine kuid arengukava vastu võetud ei ole. See on KEVADest eraldiseisev dokument, mis muu hulgas kirjeldab rahvusvaheliselt võetud kohustusi, nendega vastavuse saavutamise tegevusi ning siseriiklikult olulisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi. MAKile teostati käesoleva tööga sarnane mõjude hindamine. Vastavalt KEVADe ülesandepüstitusele metsanduse valdkonda KEVADes dubleerivalt ei käsitleta. MAKiga juhitakse laias laastus kahte tüüpi vajaduste rahuldamist169: • mets kui majandusressurss; • mets kui looduskeskkond. 168 IPCC. (2023) Synthesis Report of the IPCC Sixth Assessment Report. Summary for Policymakers. – C.2.4. 169 Lisaks on ka sotsiaal- ning kultuurikeskkond, kuid need ei ole metsanduses majanduse ja looduskeskkonnaga võrreldavalt probleemsed. 119 Üldiselt on need vajadused vastandlikud, mis tähendab, et kui rõhutada neist ühte, survestab see teist. Põhimõtteliselt ei ole võimalik mõlema vajaduse ambitsioonikaid plaane korraga ellu viia. MAK on panustanud tasakaalu leidmisse mõlema vajaduse vahel. Seetõttu MAK väljundina on olulisemateks: • Raiemahu säilitamine või väike langetamine aga panustamine puidu väärindamisse. See tähendab, et oma edasise kasvu saab metsandussektor teha eelkõige raiutud materjalile lisandväärtuse tõstmise läbi, mitte raiemahtude suurendamise läbi. • Kaitstavate alade (peamiselt Natura alad) pindala säilitamine ja olemasolevate alade seisundi parendamine. See tähendab, et koormust looduskeskkonnale leevendatakse olemasolevate kaitstavate alade kvaliteedi tõstmisega, mitte kaitstavate alade pindala kasvatamisega. Lisaks eeltoodule on metsale ootusi pandud seoses rohepöörde eesmärgiga170. Üks rohepöörde osa on kliimamuutustega võitlemine, mis sisaldab muuhulgas süsiniku sidumise eesmärki. Rohepöörde rakendusdokumendiks on Pakett „Eesmärk 55“, mille üheks osaks omakorda on LULUCF171. Sellega seatakse metsade süsinikusidumisele kindlad eesmärgid. Tänaseks ei ole veel Eestis kindlaid reegleid Euroopa Liidu tasandil ette nähtud süsiniku sidumise eesmärgi saavutamiseks. Olgu see siis metsadega seoses või keskkonnas laiemalt. Kuigi KEVAD ei võta eesmärgiks metsanduse valdkonda otseselt suunata, võib leida mõned kokkupuutepunktid KEVADe ja MAKi vahel. KEVAD dokumendis on välja toodud metsapõlengute roll kliimamuutuste kiirendajana. See teema on käsitletud ka MAK dokumendis. MAK näeb ette põudade tõenäolise sagenemise tõttu sellele rohkem tähelepanu pööramist. KEVADe elurikkuse ja maastike valdkonnas on välja toodud, et vastavalt Euroopa Liidu elurikkuse strateegiale peetakse vajalikuks seada elupaikade taastamise eesmärgid muuhulgas ka majandatavale metsale. Kooskõla MAKiga on selles osas olemas, et MAKis nähakse ette metsamajanduse loodussõbralikkuse tõstmist läbi erametsaomanike teadlikkuse tõstmise (KEVADest otseselt seda välja ei loe). Aga metsandussektorile otsese mõju vältimiseks tuleks KEVADes siiski tähele panna, et välditaks kaitstavate aladega sarnaste piirangute kehtestamist majandusmetsades. Majandusmetsades peaks piirduma põhimeetmetega nagu kevadine raierahu. KEVAD dokumendi muldade valdkonnas tuuakse esile metsade majandamise roll metsamuldade säilitamisel. Tegevusena nähakse ette „Kujundame mullapoliitika elluviimiseks sihistatud keskse õigusliku ja keskkonna ja maakasutuse vajadustest lähtuva muldade kasutamise käsitluse“. MAK mullatemaatikat sellisel viisil ei käsitle. Pole selge milliseid piiranguid metsandusele õiguslik käsitlus kaasa tuua võib. Kooskõla MAKiga on võimalik 170 Rohepööre. Eesti Vabariigi Valitsus 171 LULUCF. Keskkonnaministeerium 120 saavutada õigusliku käsitluse välja töötamise ajal, kaasates protsessi metsanduse eesmärkide eest vastutavad üksused. 5.13.2 Mõjude hinnang KEVADe ei võta eesmärgiks metsanduse valdkonda otseselt suunata, vaid käsitleb seda valdkonda kooskõlas eraldi koostatava MAKiga (ja selle mõjuhinnanguga). KEVADes toodud eesmärgid ja tegevused ei ole üles tõstnud metsanduse seisukohast uusi teemasid, mis põhjustaks vastuolu. Seni teada probleemides on KEVAD jäänud piisavalt üldsõnaliseks, et mitte sattuda metsanduse muude vajadustega vastuollu. Peamine riskikoht väljendub (juba ka ülal kirjeldatud) juhul, kui elurikkuse või looduskaitse eesmärke hakatakse pingutama teisi valdkondi eirates. Siinkohal võib näiteks välja tuua ka KEVADe elurikkuse mõõdiku „Heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal“. Seejuures tuleks vältida olukorda, kus mõõdiku soovitava sihttaseme saavutamiseks hakatakse nt kergekäeliselt laiendama kaitstavaid alasid (piirates sellega metsamajandust). Looduskaitses tuleb ennekõike keskenduda olemasolevate kaitstavate elupaikade vähemalt hea seisundi saavutamisele. Alles selle saavutamisel on põhjust kaaluda kaitstavate alade või looduskaitse piirangute laiendamise vajadust. 5.13.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Metsandussektorile avaldatava mõju leevendamiseks tuleks KEVADe rakendamisel arvestada järgnevaga: • Süsiniku sidumise eesmärgid ei pruugi olla lahendatavad peaasjalikult raiemahtude vähendamisega, vaid tuleb aktiivselt otsida ka teisi, majandust vähem mõjutavaid, lahendusi. • Metsandussektorile otsese mõju vältimiseks tuleb majandatavate metsade kaitsel juhinduda MAKis toodud eesmärkidest ja tegevustest ja ambitsioone mitte lisada (vältida kaitstavate aladega sarnaste piirangute kehtestamist majandusmetsades). Keskenduda olemasolevate kaitstavate alade seisundite parendamisele, mitte alade laiendamisele. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). 121  5.14 Regionaalareng 5.14.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Eesti regionaalse arengu eesmärgid ja põhimõtted on üldisel strateegilisel tasandil määratletud Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ ning Strateegias „Eesti 2035“. Kehtiv regionaalse arengu strateegia alates 2020. aastast Eestil puudub (varasemalt kehtis “Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020”). Rahandusministeeriumi poolt koostatud ja 2022. aasta alguseks valminud „Regionaalse arengu tegevuskava“ iseseisvaid sisulisi regionaalpoliitilisi eesmärke ei püstita. Tegevuskava seab eesmärgiks panustada „Eesti 2035“ regionaalset arengut puudutavate arengusihtide elluviimisse, tugevdades selleks valdkonnapoliitikate tegevusi riigi regionaalarengu võtmeväljakutsete lahendamisel ning luues aluse nende protsesside edasiseks seireks. Strateegia „Eesti 2035“ ei sisalda terviklikku strateegilist vaadet regionaalsele arengule, kuid strateegia aluspõhimõtted ning temaatilised strateegilised sihid kirjeldavad muuhulgas ka soovitud arengute regionaalset iseloomu. Strateegia läbivalt korduvaks regionaalpoliitiliseks põhimõtteks on arengu piirkondlik tasakaalustatus ja võrdsed võimalused kõikjal – rahvastikuarengus (aluspõhimõtete osa sisaldab vastavat mõõdikut), inimeste eneseteostuse ja ühiskonnaelus osalemise võimalustes, ettevõtete rahastamisvõimalustes, majandusarengus, heas elukeskkonnas, teenuste kvaliteedis ja kättesaadavuses, avaliku sektori tööjõu olemasolus. KEVADe eelnõus regionaalpoliitilised kaalutlused eesmärkide ja poliitikainstrumentide tasandil puuduvad. Need on kõik sõnastatud kogu Eesti territooriumi kohta üldiselt. Formaalsel tasandil tähendab see, et arengut soovitakse saavutada ja keskkonnakaitselisi nõudeid sätestada kõikjal üheväärselt ning seda, et KEVAD ja Strateegia „Eesti 2035“ on regionaalse arengu keskse põhimõtte tasandil kooskõlalised. Sisulises vaates on kooskõlalisuse hindamisel oluline KEVADe kui keskkonna valdkonna strateegia territoriaalselt mitteeristatud eesmärkide ja tegevusuundade potentsiaalselt eristuv mõju piirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule ning inimeste ja organisatsioonide tegevusvõimalustele erinevates regioonides. Selles vaates sisaldab KEVADe eelnõu (lisaks arenguvõimalustele ka) mitmeid riske ja väljakutseid Eesti territooriumi regionaalse arengu tasakaalustatusele ning konkreetsete regioonide ja asulate arenguväljavaadetele. Suurimad riskid Eesti regionaalse arengu tasakaalustatusele on seotud kliimapoliitika, elurikkuse ja maastike ja looduskaitse valdkondade eesmärkide ja poliitikainstrumentidega, mille territoriaalne fookus on sotsiaalmajanduslikult nõrgematel piirkondadel (KHG heidete mahukas energiatootmine Ida-Virumaal, traditsiooniline intensiivne ja elurikkust vähendav põllu- ja metsamajandus maalistes piirkondades, sh Kagu- ja Kesk-Eestis, kus tööhõives ja loodud lisandväärtuses on kõrge primaarsektori ja loodusressurssidel põhineva tööstuse osakaal) ning monofunktsionaalsetel tööstusasulatel (nt KHG mahukas tootmine Kundas). Küsimus ei ole siiski KEVADe keskkonnaalaste eesmärkide ja poliitikainstrumentide muutmises, vaid vajaduses kavandada asjakohaseid leevendavaid ja kompenseerivaid meetmeid, mis 122 toetaksid rohepööret nendes majandussektorites. Et sellised meetmed peaksid sisalduma eelkõige “teistes” valdkondlikes arengukavades, siis nõuab negatiivsete regionaalpoliitiliste mõjude vältimine KEVADe strateegiliste lahenduste (eesmärkide ja tegevusuundade) koordineeritust riiklike arengukavade üleselt. Koordineerimise ülesannet lihtsustab see, et Euroopa Liidu tasandil on rohepoliitika välismõjude (sh mõjud regionaalsele sotsiaalmajanduslikule arengule) küsimus strateegilisel tasandil lahendatud ning Euroopa Liidu poliitikate kaudu on leevendavad ja kompenseerivad meetmed osaks ka Eesti arenduspoliitikas – kõige olulisemana Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rakenduskava õiglase ülemineku prioriteedis (seoses kliimapoliitika mõjuga Ida-Virumaa majandusele ja tööhõivele) ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 (PÕKA) (seoses maakasutuse kliimamõju, elurikkuse ja looduskaitse eesmärkidega). Valitsemise valdkonnas eesmärgistab Strateegia „Eesti 2035“ piirkondliku valitsemisvõimekuse ja omavastutuse tõstmist regionaalses arengus – kohaliku omavalitsuse üksuste rolli suurendamist (keskvalitsuse ülesannete) detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamisega, samuti riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste partnerlust. KEVADe eelnõu hetkeolukorra kirjelduse osas tõstatatakse “ebapiisav koostöö riigi, kohalike omavalitsuste, teadusasutuste ja erasektori vahel” kui probleem, kuid valdkondade käsitluses nähakse kohalikes omavalitsustes pigem keskvalitsuse keskkonnapoliitika objekti kui keskvalitsuse partnerit. Keskvalitsuse ülesannete detsentraliseerimist kohalike omavalitsuste üksustele ei kavandata. Arengukava juhtimises kohalike omavalitsuste üksuste esindajate osalust ei tähtsustata ning strateegia maksumuse prognoosis kohalik omavalitsus tegelikult eeldatud kaasfinantseerimise mahte ei käsitleta. Kokkuvõttes saab väita, et KEVAD on koos asjakohaste leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamisega kooskõlas (või vähemalt puudub vastuolu) Strateegia „Eesti 2035“ piirkondliku tasakaalustatuse läbiva põhimõttega, kuid ei ole kooskõlas strateegias sisalduva detsentraliseerimise eesmärgiga, mis võimaldaks tõsta piirkondlikku võimekust ja omavastutust kestliku arengu tagamisel. Võimalike ebasoodsate mõjude leevendamiseks soovitame eristada KEVADe rakendamise meetmete disainil kohalike omavalitsuste ja teiste piirkondlike kasusaajate puhul kaasfinantseerimise määrasid sellisena, et sotsiaalmajanduslikult nõrgemate piirkondade kasusaajate kaasfinantseerimise määr oleks madalam kui tugevamates piirkondades rakendatav määr. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ koostati aastatel 2010–2012 ning kehtestati aastal 2012. Sarnaselt Strateegiale „Eesti 2035“ lähtub Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ piirkondliku tasakaalustatuse ideaalist, seades peamiseks arengueesmärgiks elamisvõimaluste tagamise igas asustatud paigas. Selles visioneeritud hajalinnastunud ruumi kontseptsioon on kaasaegses vaates (vt nt OECD 2022 aruanne „Shrinking smartly in Estonia. Preparing Regions for Demographic Change”) energiamahukas ning raskesti ühildatav ressursisäästu ja kliimamõju vähendamise eesmärkidega. Sellisena ei ole küsimus mitte KEVADe kooskõlas Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ ruumilahendusega vaid selles, et uues üleriigilises planeeringus 123 (algatatakse eeldatavalt 2023. aasta kevadel) tuleb rohkem arvesse võtta (muuhulgas ka KEVADes sisalduvaid) rohepoliitilisi eesmärke ja põhimõtteid. Kehtiva Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ neljast prioriteetsest valdkonnast on KEVAD suurimas kooskõlas prioriteediga „rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine”. Ka „energiataristuga varustatuse” prioriteedi eesmärgipüstituses sisaldub KEVADe kliimapoliitika osa sisuga kooskõlalised taastuvenergia osakaalu suurendamise ja soovimatu kliimamõju vältimise eesmärgid. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ heade ja mugavate liikumisvõimaluste ning tasakaalustatud ja kestliku asustuse arengu prioriteetide kooskõlalisus sõltub KEVADe alusel kehtestatavatest täpsematest piirangutest maakasutusele, transporditaristu ehitamiseks vajalike maavarade kavandamisele, looduskaitsealade laiendamisest jms, mis võivad hajalinnastunud asustuse arengut ja mugavate liikumisvõimalusi tagava transporditaristu väljaehitamist takistada. KEVADe eelnõu olemasolevas täpsusastmes otsesed lahendamatud vastuolud nende Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ prioriteetidega siiski puuduvad. Üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“ täiendab 2022. aastal kehtestatud „Eesti mereala planeering”, milles määratletakse keskse strateegilise lahendusena mereala kooskasutuse põhimõte kui pööre senises mere kasutamise viisis. KEVAD sisaldab merekaitse kõrval küll ka merealade (kestliku) kasutuse poliitikainstrumente (sinimajanduse tegevuskava kujul), kuid merealade kooskasutuse kontseptsioon käsitlust ei leia. Riigi strateegiliste tegevuste kooskõlalisuse huvides tuleks KEVADes merealade kooskasutuse põhimõtet rakendada või siis täpsemalt adresseerida selle pöördelise põhimõtte võimalikke probleeme (negatiivne koosmõju) merealade kaitse seisukohast. Euroopa Liidu tasandil on keskseks regionaalarengut suunavaks arengudokumendiks Territoriaalse arengu tegevuskava (Territorial Agenda 2030), mida täiendavad Linnalise arengu tegevuskava (Urban Agenda) erinevad dokumendid – olulisimana Amsterdami (2016) ja Ljubljana (2021) kokkulepped ning Uus Leipzigi Harta (2020). Territoriaalse arengu tegevuskava rõhutab territoriaalse arengu tasakaalustatuse (suurem regioonide vaheline ja sisene võrdsus, riigipiiri kui sotsiaalmajandusliku takistuse mõju vähendamine piirialadele) kõrval samaväärsena territoriaalse arengu keskkonnahoiu aspekti. Rohelise Euroopa „arengutelje” raames on territoriaalse arengu prioriteetideks tervislik elukeskkond, (kohalik) ringmajandus ja kestlikud ühendused. KEVADe eelnõu on kooskõlas kõigi nende prioriteetidega. Euroopa Liidu linnalise arengu prioriteetsete teemade hulka kuuluvad Amsterdami kokkuleppe alusel õhukvaliteet, ringmajandus, kliimamuutustega kohanemine, energiapööre, kestlik maakasutus ja looduspõhised lahendused, millele Ljubljana kokkuleppest tulenevalt lisandusid linnade rohestamine. Euroopa Liidu linnalist arengut koordineeriv Uus Leipzigi harta sätestab Euroopa linnade 3 arengudimensiooni – õiglus, rohelisus ja tootlikkus. Rohelise linna tunnuseks on vastupanuvõime kliimamuutusele, kõrge õhu-, vee-, mullastikukvaliteet ja säästlik maakasutus, samuti energiasääst ja süsinikuneutraalsus elanike hea juurdepääs rohealadele, 124 panus elurikkusele ja ökosüsteemide kaitsele. Kõik need linnalise arengu tegevuskava valdkonnakohased teemad leiavad KEVADes käsitlust. Kokkuvõttes saab seega väita, et KEVAD on teemakäsitluselt kooskõlas Euroopa Liidu territoriaalse arengu strateegiliste prioriteetidega ning et KEVADe kooskõla territoriaalse arengu strateegilise käsitlusega Euroopa Liidu tasandil on suurem võrrelduna territoriaalse arengu käsitlusega teistes Eesti strateegilistes arengudokumentides. 5.14.2 Mõjude hinnang KEVADe eelnõus sisalduvate eesmärkide suunas liikumine või nende täitmine ning poliitikainstrumentide elluviimine võib Eesti regionaalsele arengule avaldada olulist ebasoodsat või soodsat mõju järgnevates aspektides: (a) elukeskkonna elukvaliteet; (b) piirkondade majanduslik konkurentsivõime ning piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste ärakasutamise võimalused, mis omakorda kujundavad töövõimaluste piirkondlikku tagatust; (c) elanike liikumisvõimalused; (d) kohalike omavalitsuste finantssuutlikkus. KEVADe eelnõu on tervikuna suunatud loodusliku keskkonna parandamisele ja ökosüsteemi teenuste väärtuse kasvatamisele. Sellisena omab arengukava läbivat positiivset mõju inimeste elukeskkonnale, mille oluliseks osaks looduslik keskkond ja sellel põhinevad ökosüsteemi teenused on. Spetsiifilist regionaalselt tasakaalustavat käsitlust pakuvad vee ja välisõhu valdkonnad, milles on sõnastatud probleemid seoses piirkondliku veepuuduse, kiirgusohu ja õhukvaliteediga, millega kavandatakse tegeleda. Eelnõu mõju piirkondade majanduslikule konkurentsivõimele on mitmesuunaline. Elurikkuse ja maastike, kliimapoliitika, looduskaitse ning veekaitse valdkondade raames eesmärgistatav ja kavandatav omab piiravat mõju tavapärasele intensiivsele põllu- ja metsamajandusele, mis on Eesti maapiirkondadele, eelkõige suhteliselt vähemarenenud Kagu- ja Kesk-Eesti väikemaakondadele oluliseks otseseks või kaudseks (nt primaartoormel põhinev puidu- ja toidutööstus) töökohtade pakkujaks. Põllumaa ja metsad on ühtlasi nende piirkondade olulisimaks piirkonnaspetsiifiliseks arengueelduseks. Karmistuvad keskkonnanõuded ning laienevad looduskaitselised piirangud kasvatavad valdkonna ettevõtete kulusid ning vähendavad konkurentsivõimet. Konkurentsivõime säilitamine või taastamine eeldab uute „rohelisemate“ ärimudelite ja tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu, vastavate investeeringute tegemist ning neid toetavate meetmete rakendamist. Kliimapoliitika rakendamise tulemusel kaotab Ida-Virumaa põlevkivil põhinev KHG heite mahukas energiatööstus aja jooksul oma konkurentsivõime täielikult. Selle mõjude leevendamiseks kavandatakse Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 õiglase ülemineku prioriteedi raames investeerida Ida-Virumaale 340 miljonit eurot. Kliimapoliitika regionaalse mõju üldhinnang sõltub hinnangust kavandatud investeeringute piisavuse osas asendamaks traditsioonilise süsinikumahuka põlevkivisektori poolt loodavat väärtust regiooni ja Eesti jaoks tervikuna. Arvestades rahvamajanduse arvepidamise andmeid 125 ning põlevkivisektori poolt tellitud analüüse moodustavad ÕÜF poolt 7 aasta jooksul investeeritavad vahendid mitte enam kui poole põlevkivisektori iga-aastaselt loodud majanduslikust lisandväärtusest. Seega on regionaalsete mõjude leevendamiseks vajalik tagada pikemaajaline rahastatus õiglase ülemineku fondist, luua soodne ärikeskkond toetustest sõltumatute täiendavate erainvesteeringute kaasamiseks ning leida võimalusi ka põlevkivisektoris keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamiseks, esmajoones põlevkivikeemias. Tõhusa keskkonnapoliitika tulemusel maakasutuse ja maatoimingute ning mulla valdkondades, seostatuna Euroopa Liidu mullastrateegias sätestatud maa netohõive puudumise eesmärgiga, väheneks linnalähedaste alade elamuarendusele ja tootmiskinnisvarale (nö põlluarendustele) keskendunud kinnisvaraettevõtete konkurentsivõime ning suureneks linnasisest maakasutust edendava kinnisvarasektori konkurentsivõime. KEVADe eelnõus sisalduva väga üldise käsitluse alusel on siiski keeruline hinnata, millises ulatuses kavandatakse maakasutust suunavat õigusruumi muuta ja seega ka seda, kas võimalikud muutused omaksid olulist mõju kinnisvaraarenduse piirkondlikule iseloomule. Regionaalse tasakaalustatuse seisukohast omaks maa netohõive pidurdamine, olemasoleva asustuse tihendamine ning valglinnastumise pidurdamine positiivset mõju. Merekeskkonna valdkonna poliitikainstrumentide rakendamine omab olulisimat mõju Eesti saartele ja rannikupiirkondadele, regionaalselt Lääne-Eestile. Mõju iseloom regionaalsele majandusele sõltub kaitse- ja kasutusmeetmete proportsioonist, eelnõus nimetatud sinimajanduse tegevuskava sisulisest kvaliteedist ning selle kava rahastamise mahtudest. KEVADe eelnõu mitmetes valdkondades kavandatu loob eeldusi loodusturismi konkurentsivõime kasvuks. Tegevusvaldkonna mõju regioonide majanduslikule konkurentsivõimele ning tööturule jääb sektori olemuse tõttu tõenäoliselt siiski väikseks ning kavandatud positiivne mõju võib avalduda üksikutes kohtades, hõreasustusega piirkondades. Inimeste liikumisvõimaluste tagatust mõjutavad olulisemana lahendused kliimapoliitikas (KHG heitega kütuseid kasutavate transpordivahendite kasutuse piiramine; liikuvustaristu ehitamise KHG heitest tulenevad piirangud ja lisakulud), maavarade kaevandamise ja kaitse korraldamisel (liikuvustaristu ehitamiseks kaevandatavate maavarade piisavus ja lähedus ning sellest tulenev hind), välisõhu kaitses (õhusaaste, müra ja vibratsiooni vähendamise tegevused). Olemasolevate tehnoloogiate ja nende majandusliku kättesaadavuse ning inimeste liikumisharjumuste kontekstis vähendab KEVADe eelnõus kavandatu inimeste liikumisvõimalusi. Regionaalselt on liikumisvõimaluste tagatus ning tagatuse muutus olulisim hõreasustuse piirkondades elavatele inimestele ning seal paiknevatele ettevõtetele. Teisest küljest on keskkonnateadlikkuse ja –hariduse meetmetega võimalik muuta inimeste ja ettevõtete liikumisviise keskkonnasõbralikumaks. Mitmete valdkondade (kliimapoliitika, ringmajandus, keskkonnakorraldus, maatoimingud, ruumiandmed) puhul on KEVADe eelnõus kavandatud kohalikele omavalitsustele suunatud tugiteenuseid (nt digitaalsed registrid) ja meetmeid. Need kõik toetavad kohaliku 126 omavalitsuse üksuste finantssuutlikkust teenuste kvaliteedi ja tõhususe suurendamisel. Üldiste üleriigiliste meetmete suhteline positiivne mõju on üldjuhul tugevam väiksemate ja perifeersemate kohalike omavalitsuste üksuste jaoks ning need toimivad kui regionaalset arengut ühtlustavad meetmed. Kohalike omavalitsuste teenuste kvaliteedi piirkondlikuks tasakaalustatuseks loob eeldusi vee kaitse ja kasutuse korralduse valdkonnas seatud eesmärk motiveerida vee-ettevõtjaid tegema koostööd, sh liituma. Maakasutuse ja maatoimingute valdkonnas sõnastatud põhimõte, et maamaksust laekuv tulu peab toetama kohalike omavalitsuste võimekust suunata maakasutust ja hoida elukeskkonna kvaliteeti, suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste finantssuutlikkust ja -autonoomiat veelgi otsesemalt. Kohalike omavalitsuste keskkonnavaldkonna teenuste arendamise ning kohalike keskkonnainvesteeringute (vee, jäätmete, elurikkuse jms valdkondades) teostamise vajadustega kaasneb samas ka lisakoormus kohalike omavalitsuste eelarvetele. Kuivõrd oluline see on kohalike omavalitsuste finantssuutlikkuse seisukohast, on raske hinnata, sest arengukava maksumuse prognoos kohalike omavalitsuste poolse kaasfinantseerimise mahu prognoosi ei sisalda. Samuti sõltub see iga kohaliku omavalitsuse üksuse spetsiifilistest arenguvajadustest. 5.14.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Regionaalarengu valdkonnast lähtuvalt on mõjude hindamise tulemusena tehtud käesolevas alapeatükis esitatud ettepanekud ja soovitused. Aruande koostajad tõdevad, et järgnevad ettepanekud ei pruugi ilmtingimata kaasa tuua KEVADe dokumendi muutmise vajadust (juhul kui soovitatud meetmed ja tegevused väljuvad KEVADe reguleerimisalast), sellegipoolest soovitab käesolev hindamine kirjeldatud asjaoludele tähelepanu pöörata riigi edasisel arengul, et võimalikke ebasoodsaid mõjusid leevendada ning soodsaid võimendada. KEVADe eelnõus kavandatu omab olulisi pikemaajalisi ebasoodsaid mõjusid sotsiaalmajanduslikule regionaalsele arengule üksnes juhul, kui Eesti regioonide ettevõtted ja organisatsioonid ei suuda kaasa minna rohepöördega selle avaras tähenduses. • Seetõttu on KEVADest tulenevate võimalike ebasoodsate regionaalsete mõjude vältimise ja ületamise üldlahenduseks majanduse rohepööret (keskkonnahoidlikud ja ressursisäästlikud praktikad, tehnoloogiad ja ärimudelid) toetavate meetmete kasutuselevõtt. Ühtlasi eeldab konkurentsivõime säilitamine ja kasvatamine majanduse rohepöördelise restruktureerimise käigus küllalt mahukaid investeeringuid, mida samuti tuleb toetada. Traditsioonilise põllu- ja metsamajandusega maapiirkondade (Kagu-Eesti, Kesk-Eesti) töökohtade säilumise riskide maandamiseks on vajalik teha investeeringuid, vähendamaks järjest enam keskkonnakoormusest sõltuvaid tootmise sisendkulusid (nt energiahinnad, tootmise kasvuhoonegaaside heite ning maakasutuse kasvuhoonegaaside heite ja -sidumisega seotud tasud) ning tagamaks oma toodetele ligipääs ja konkurentsivõime kõrgete rohenõuetega (lähi)turgudele (nt erinevad 127  keskkonna jalajälge hindavad sertifikaadid kui ettevõtete vahelise koostöö ja kaubavahetuse tingimused). Elanike liikumisvõimaluste ebavõrdsuse suurenemise ära hoidmiseks on vajalik hajaasustuse spetsiifika arvestamine liikuvusteenuste arendamisel ja elektritranspordile üleminekul. Vastavate meetmete kavandamise sobivaks asukohaks ei ole siiski mitte KEVAD, vaid üleriigiline planeering ja teised riiklikud valdkondlikud arengudokumendid, mh Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE), Transpordi ja liikuvuse arengukava, Põllumajanduse ja kalanduse arengukava (PÕKA), Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) Eesti strateegiakava aastateks 2023– 2027, energiamajanduse arengukava jm, aga ka Ida-Virumaa Õiglase ülemineku territoriaalne kava ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). Soovitame jätkuvalt ka 10. veebruari 2023 seisuga KEVADe puhul kaaluda, kas ka KEVADes oleks võimalik veelgi enam suunata vastavate mõjude leevendamist. KEVADe Eesti keskkonnavaldkonna visiooni loogika, kus keskkonna taluvuspiirid seatakse nö baasväärtuseks, millega kooskõlaliselt majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu luuakse, peaks samuti tähendama seda, et vastavat (sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist) arengut kavandavad riiklikud valdkondlikud arengukavad peavad oma eesmärkides, prioriteetides ja meetmete valikutes võtma aluseks KEVADe poolt kavandatud keskkonnahoiu raamistiku. • Selle keskkonna taluvuspiiride primaarsuse loogika rangel järgimisel tuleks peale KEVADe vastu võtmist ülal loetletud riiklikud arengukavad riigi keskkonnaeesmärkide valguses üle vaadata ja vajadusel neid muuta, sh tagades kavandatud regionaalpoliitiliste mõjudega sotsiaalmajanduslike meetmete kooskõla keskkonnahoiu põhimõtetega. (Sisuliselt sama ettepanek – seoses KEVADe vastuoludega teiste valdkondadega – on sõnastatud üldisemalt ka ptk 5.19.) Lisaks eelnevale: • Soovitame seoses olulise negatiivse mõjuga finantskoormusele KEVADe raames põhilise regionaalse arengu tasakaalustatust toetava lahendusena eristada KEVADe rakendamise meetmete disainil kohalike omavalitsuste ja teiste piirkondlike kasusaajate puhul kaasfinantseerimise määrasid sellisena, et sotsiaalmajanduslikult nõrgemate piirkondade kasusaajate kaasfinantseerimise määr oleks madalam kui tugevamates piirkondades rakendatav määr. • Soovitame seoses koostöö käsitluse puudumisega ja selle võimalike negatiivsete mõjudega kaaluda KEVADe läbivate teemade ja valdkondade kaupa, kui oluline on rahvusvaheline (sh piiriülene) koostöö KEVADes seatud eesmärkide saavutamiseks. (Vt ka sellesisuline ettepanek ptk 5.19.) Vajadusel tuleks täiendada KEVADe eelnõud asjakohaste poliitikainstrumentidega (mis soodustaks rahvusvahelist koostööd) – kas 128  vastava teemade ja valdkonnaga seonduvalt või eraldiseisva täiendava keskkonnavaldkonna arengut toetava tegevusena. • Riigi strateegiliste tegevuste kooskõlalisuse huvides tuleks KEVADes rakendada Eesti mereala planeeringus sisalduvat merealade kooskasutuse põhimõtet või siis täpsemalt adresseerida selle pöördelise põhimõtte võimalikke probleeme (negatiivne koosmõju) merealade kaitse seisukohast. ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADet selle ettepaneku alusel ka täiendatud. 5.15 Sotsiaal- ja kultuurivaldkond 5.15.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas on olulisemateks strateegilisteks dokumentideks Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), Kultuuri arengukava 2021–2030, Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 ja Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ning alljärgnevalt vaadeldakse KEVADe kooskõla nendega. Sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas on ka mitmeid rahvusvahelisi strateegiad (Transforming our world: the 2030 Agenda for Sustainable Development, Political Guidelines for the Next European Commission 2019–2024, A New Strategic Agenda for the European Union, 2019–2024, The European Pillar of Social Rights Action Plan), mis annavad üldisema tasandi suuniseid, aga siinkohal neid eraldi ei käsitleta, kuna nendega on Eesti arengudokumentide koostamise faasis juba arvestatud. Heaolu arengukava 2023–2030 eesmärgiks on Eesti, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu. KEVAD ei ole sellega vastuolus ja samuti pole vastuolusid Heaolu arengukavas 2023–2030 toonitatud põhimõtetega (sh väärikus, koostöö, säästev areng, toimepidevus jne). Lähtuvalt KEVADe sisulisest fookusest on rohkem seoseid Heaolu arengukavas 2023–2030 sõnastatud väärtustega, mis käsitlevad avalike ressursside säästlikku kasutamist ning digilahenduste suuremat kasutuselevõttu. Samuti seda, et poliitika kujundamisel tuleb arvestada keskkonnasäästlikkuse ning hea elukvaliteedi põhimõtetega. Eraldi tegevussuunana on heaolu arengukava eelnõus seoses tööelus osalemisega välja toodud ka vajadus täita kliimaeesmärgid ja saavutada tasakaalustatud regionaalne areng. Selleks on ette nähtud töötajate koolitamine, täiend- ja ümberõpe (eelkõige Ida-Viru piirkonnas) ning piirkondlike investeeringute suurendamine. KEVAD on eelkirjeldatud väärtuste ning tegevussuundadega vastavuses. Kultuuri arengukava 2021–2030 eesmärk on tagada Eesti kultuuri elujõulisus, arenemine ja maailmale avatus ning kultuuri osalus iga inimese elus. KEVAD ei ole vastuolus kultuuri arengukava üldeesmärgiga ning mitmed selles arengukavas välja toodud eesmärgid ja tegevussuunad seostuvad KEVADega ka otseselt. Kultuuri arengukavas on kirjeldatud vajadust edendada säästlikku turismi, hinnata kultuuriürituste keskkonnaalast mõju, juurutada ringmajanduse põhimõtteid kultuurivaldkonnas ning tagada elurikkuse säilimine 129 kultuurmaastikel. Neid vajadusi käsitletakse ka KEVADes ja KEVAD on vastavuses Kultuuri arengukava 2021–2030 eesmärkide ja tegevussuundadega. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 üheks fookusvaldkonnaks on elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. KEVAD ei ole sellega vastuolus ning arengudokumendid toetavad teineteist, seda eeskätt TAIE fookusvaldkonna inimesekeskse ja teadmistepõhise riigivalitsemise ja inimesekeskse ja sotsiaalkultuuriliste mõjudega arvestava majanduse ja tehnoloogia aspektides. Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 peamiseks eesmärgiks on sidusa ja kaasava ühiskonna ning hea elukeskkonna loomine kõikidele ühiskonnagruppidele. KEVAD ei ole selle eesmärgiga vastuolus. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 määratleb peamiste eesmärkidena, et valdav osa elanikest liigub ja spordib, liikumine ja sport on oluline majandusharu, tööandja, liikumine ja sport on sidususe, vaimsuse ja positiivsete väärtushinnangute kandja, ning Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. KEVAD ei ole nende sihtidega vastuolus. Lisaks, arvestades KEVADe sisulist fookust, toetab KEVADe rakendamine spordipoliitika punkti „spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel keskkonnasäästlike põhimõtete järgimine“. Eksperthinnangul on KEVAD vastavuses peamiste sotsiaal-kultuuriliste strateegiliste dokumentidega. 5.15.2 Mõjude hinnang KEVADe sotsiaal-kultuurilised mõjud on täpsemalt lahti seletatud kontrollküsimustiku tabelis (kus mitmed kontrollküsimused käsitlevad seda valdkonda). Olulisemad mõjusuhted on välja toodud ka alljärgnevalt. KEVADes planeeritud tegevustel võib olla mitmesuunaline mõju tööturul valitsevatele suundadele: väike mõju võib avalduda töötajate liikumisele, tööjõu nõudlusele, sh kindlate tegevusalade tööjõu nõudlusele. Mõju on nendes valdkondades väike, kuna muudel teguritel on suure tõenäosusega määravam roll (nt klientide arvu kasv või vähenemine, tehnoloogilised muutused toodete ja teenuste pakkumisel jms). Seejuures on oluline arvestada, et mõnede sektorite puhul võib mõju tööhõivele olla vähemalt lühiajaliselt negatiivne, kuna näiteks kasvuhoonegaaside eelarve jõuline rakendamine võib tähendada vajadust märkimisväärselt muuta toimivaid ärimudeleid neis sektorites, millelt oodatakse suuremat panust, või laialdasemad looduskaitselised piirangud piiravad ühtlasi majanduslikku aktiivsust (nt merekaitse reformi kontekstis), ja seega võib ka tööjõu nõudlus väheneda. Teisalt, mõnedes sektorites, sh neis, mis aitavad täita KEVADes määratletud eesmärke (nt rohetehnoloogiate arendamine, ringmajanduse hoogustamine, digiteenuste loomine ja kasutusele võtmine, keskkonnahariduse edendamine), tõenäoliselt vajadus tööjõu järele kasvab. 130 Kuigi KEVADe otsesed mõjud tööhõivele, inimeste liikumisele, tarbimisele jne ei ole tõenäoliselt drastilised, siis on vaja tähelepanu pöörata sellele, et kaasnevad muudatused ei annaks hoogu ebavõrdsuse kasvule. Näiteks, kui kliimaeesmärkide täitmine toob kaasa tarbimise märkimisväärse kallinemise, siis on tähtis tagada, et madalama sissetulekuga ja muul moel haavatavamas olukorras inimeste vaesusrisk ei suureneks. KEVADel on positiivne mõju inimeste koolitusvõimaluste paranemisele, kuna arengukavas plaanitud tegevused loovad juurde võimalusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks arengukavas käsitletud teemadel. Arvestades seda, et Eesti tööturg liigub kõrgema automatiseerituse taseme ja uute tehnoloogiate ning digilahenduste kasutuselevõtu suunas (nagu on kirjeldatud ka hiljutises uuringus „Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027“), siis on KEVADel sellele trendile positiivne mõju, kuna KEVADes on samuti rõhutatud digilahenduste suuremat kasutuselevõttu keskkonnaga seotud valdkondades. KEVADes planeeritud tegevustel on ka teatud positiivne mõju inimestele turvalise elukeskkonna tagamisel kliimamuutustega kohanemise kontekstis ning positiivne mõju inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele ning elukeskkonnale, mh tänu sellele, et senisest rohkem pööratakse tähelepanu puhkemaastike ja rohealade loomisele ja arendamisele ning nende loodust hoidvale kasutamisele. Lisaks on sotsiaalsele keskkonnale avalduvad majanduslikud, regionaalsed ja tervise valdkonda puudutavad mõjud on käsitletud siinse aruande peatükkides 5.12 (majandus), 5.14 (regionaalareng) ja 5.16 (keskkonnatervis). 5.15.3 Ettepanekud KEVADe täpsustamiseks, leevendavad meetmed Arvestades, et üleminek rohemajanduslikele172 põhimõtetele muudab Eesti tööturgu ja töötajatelt oodatavaid oskusi, siis võiks KEVADes pöörata praegusega võrreldes rohkem tähelepanu töötajate ümber- ja täiendõppele ja selle toetamisele (nt arvestades mere ja maavarade kestlikku ja säästlikku kasutamist). Siinkohal on oluline täpsustada, et see ei tähendaks näiteks haridus- või majanduspoliitiliste eesmärkide dubleerimist, vaid lähtuvalt KEVADe eesmärkidest nende toetamist, et võimendada edu ja optimaalsete tulemuste saavutamist. ➔ 10. veebruari seisuga pole ettepanekuga KEVADes arvestatud, tuues põhjenduseks, et vastavaid eesmärke kajastatakse teiste valdkondade arengukavades. Soovitame seda siiski silmas pidada, kuna töötajate ümber- ja täiendõppe arendamine ja toetamine KEVADe sihtide alusel aitab rohkematel inimestel saada vajalikke teadmisi ja oskusi, mis suurendab tõenäosust jõuda KEVADes määratletud peaeesmärkideni. 172 Rohemajanduse mõistega viidatakse üldjuhul majandusele, kus kõikide tootmis- ja tarbimisvalikute tegemisel peetakse silmas ühiskonna heaolu ja keskkonna üldist seisundit. (Majandus: ressursitõhusus, rohemajandus ja ringmajandus — Euroopa Keskkonnaagentuur (europa.eu)) 131  5.16 Keskkonnatervis 5.16.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) tegeleb valdkonna tegevuste korrastamise ja parema strateegilise planeerimisega, millega paraneks elukeskkond ning selle kaudu inimeste tervis ja heaolu. Kuna tervis ja heaolu on oluline erinevaid valdkondi läbiv teema, siis on ta teatud määral esindatud pea kõikides KEVADe strateegia lisas 1 viidatud Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes dokumentides, poliitika põhialustes ning Eesti arengukavades. Kõigi nende dokumentide eesmärk on parandada olukorda vastavates valdkodades, millega paraneks ka elanikkonna elukeskkond, tervis ja heaolu. Kuna sama eesmärk on ka KEVADel, siis on KEVAD tervisemõjude osas teiste erinevate valdkondade pikemaajaliste dokumentide ja eesmärkidega üldiselt heas kooskõlas. Kõige otsesemalt on tervise ja heaolu temaatika esindatud Rahvastiku tervise arengukavas 2030, Heaolu arengukavas 2016–2023 ning ka hetkel loodavas Heaolu arengukavas 2023–2030. Rahvastiku tervise arengukava 2030 raames on käesoleva KSH kontekstis käsitletud keskkonnatervishoiu arengusuunda, mis on keskendunud välisõhu ja joogivee kvaliteedi parandamisele ning mürareostuse ja kiirgusega kokkupuute vähendamisele. Nende samade riskitegurite vähendamine on seatud eesmärgiks ka KEVADes. Küll on nimetatud arengukavas vähem tähelepanu pööratud keskkonna rekreatiivsele potentsiaalile, sh suplusveele, rohealadele, ja mitmetele teistele riskidele (sh mulla valdkonnaga seotud), mida KEVADes seatud eesmärgid võiksid vähendada. Rahvastiku tervise arengukava 2030 raames on sarnaselt KEVADele läbiva teemana mainitud kliimamuutuseid ning nende mõju tervisele, sh valmisolekut ja vajalikku paindlikkust arvestada kliimamuutuste mõjudega ja neile reageerida. Hetkel kehtestamisel olevas Heaolu arengukavas 2023–2030 on rõhutatud ÜRO säästva arengu eesmärke, Euroopa Liidu kliimaeesmärke ja suuremat keskkonnasäästlikkust. Arengukavas seotud eesmärkide täitumisel tekiks elanikele paremad elutingimused ja suureneks heaolu. Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Lisaks sellele parandada tervist ja pikendada eluiga, tulla toime kliimamuutustega, luua parem elu-, õpi-, vaba aja veetmise ja töökeskkond ning soodustada keskkonnahoidlikke valikuid. Kõige sellega on KEVADe eesmärgid samuti kooskõlas. Kõigis kolmes siin käsitletud arengukavas on käsitletud ka tervishoiuteenuste kättesaadavust ja inimkesksust. Kuigi KEVADes välja toodud tegevused võiksid parandada keskkonda ja vähendada seeläbi haigestumust, mille kaudu väheneks ka vajadus tervishoiuteenuste järele, on siin seosed kaudsemad. Kokkuvõttes ei tuvastanud vastavusanalüüs vastuolusid KEVADe ja teistes arengukavades sisalduvate tervist puudutavate eesmärkide vahel. 132 5.16.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud keskkonnatervise valdkonnas on kaardistatud mõjude hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). Keskkonnatervise aspektist on käesoleva keskkonnamõju ja muude mõjude strateegilise hindamise raames oluliseks mõjuvaldkonnaks sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud ning tähtsaks mõjuvaldkonna alajaotuseks tervishoiukorraldus ja inimeste tervis. Muuhulgas hinnati keskkonnamõjude ja looduskeskkonna kontekstis seda, kas eelnõu mõjutab elukeskkonna kvaliteeti. KEVADe eesmärk on parandada keskkonda, mille kaudu võiks paraneda elanike tervis. Keskkonnavaldkonna arengukavas on toodud kolm läbivat teemat ning kaheksa põhivaldkonda. Järgnevalt analüüsime, kuidas eelnõu mõjutab nendes valdkondades haiguste või tervisekahjustuste riskitegureid ning selle kaudu otseselt või kaudselt inimeste vaimset ja füüsilist tervist, sh suremust ja haigestumust. Esimeseks läbivaks teemaks KEVADe eelnõus on „Elurikkus ja maastikud“. Need omavad olulist rolli tervislikku elukeskkonna tagamisel, mis tagavad elanikele puhtama elukeskkonna ning paremad võimalused vaba aja veetmiseks. Muudest elurikkusega seotud terviseriskidest on olulisim võõrliikide laiem levik, millega võivad meieni jõua uued haigustekitajad173 ning teistsuguse allergeensusega õietolm174. Arengukava eelnõus märgitud eesmärk on olemasoleva olukorra säilitamine, millega pole oodata olulist ebasoodsat mõju tervisele. Ka looduskaitse kaudu väheneb oht keskkonna saastumiseks ning säilib suurem hulk loodusalasid, mis tagavad puhtama elukeskkonna ja paremad võimalused vaba aja veetmiseks (nt matkamiseks, sportimiseks). Sellest tulenevalt on eeldada elanike suremuse ja haigestumuse vähenemist ning vaimse tervise paranemist. Küll aga on ekspertide arvates antud arengukava eelnõu raames käsitletud elurikkuse ja maastiku ning looduskaitse teemat keskkonnatervise aspektist liiga kitsalt. Enam tähelepanu võiks arengukavas pöörata tiheasutusalade rohealadele ja looduskaitsele, millel on väga otsene seos rahvatervisega175. Sellega seotud ettepanekud on esitatud järgnevas alapeatükis. Teiseks läbivaks teemaks on „Kliimapoliitika“. Kliimamuutustel on väga otsene ja mitmefaktoriline mõju tervisele.176 Neid riske on võimalik vähendada arengukavas mainitud laialdasema kliimapoliitikaga (eeskätt paremate kohanemismeetmetega). KEVADe eelnõu teemadest kuuluvad siia alla kindlasti äärmuslike ilmaolude prognoosi- ja hoiatussüsteemid, mille arendamisega on neid terviseriske võimalik vähendada. Kolmas läbiv teema on „Ringmajandus“, mille seosed tervisega on kaudsemad. Näiteks võiks ringmajandus vähendada ressursikasutust, millega võiks väheneda keskkonna saastatus ja selle 173 W Leal Filho, L Ternova, SA Parasnis, M Kovaleva, GJ Nagy 2020 Climate change and zoonoses: a review of concepts, definitions, and bibliometrics. Int J Environ Res Public Health, 14;19(2):893 174 D S Chapman jt 2017 Ecology 98:1671-1680 Mechanistic species distribution modeling reveals a niche shift during invasion 175 WHO 2016 Urban green spaces and health 176 WHO 2021 Climate change and health 133 kaudu ka negatiivsed mõjud tervisele.177 Samas ei ole arengukavas toodud detailsuses seda mõju võimalik täpsemalt hinnata. Ringmajandusega lähedalt seotud jäätmete käitluse korraldamise osas puudub samuti otsene mõju tervisele, ent ka jäätmetest tingitud ohtude minimeerimisel on võimalik tagada kaudne positiivne mõju rahvatervisele. Veekvaliteedi osas keskendub KEVAD peaasjalikult ühisveevärkidest pärinevale joogiveele, ent suur osa Eesti elanikke tarbib erakaevude ja salvkaevude vett, mis on tugevalt ümbritsevast keskkonnast mõjutatud. Lisaks on inimtervise seisukohast olulised erinevad rekreatiivset väärtust omavate veekogude (puhke- ja supluskohad) kvaliteet. Merekeskkonna kaitse säilitab omakorda elanikkonna mereökosüsteemi teenuste (näiteks kalapüük ja rekreatsioon) kättesaadavust. Nii vee- kui ka merevaldkonna eesmärk KEVADes on olemasoleva seisundi säilitamine, millega ei suureneks suremus ja haigestumus ning ei halveneks vaimne tervis. KEVADes käsitletud maavarade temaatika kontekstis ei halvene eelnõu kohaselt keskkonnasõbralikuma kaevandamise puhul elukeskkond nii suurel määral kui traditsioonilise kaevandamise puhul ja seega võiks kestlikul maavarade kasutusel olla väikesemad ebasoodsad mõjud rahvatervisele. Lisaks sellele on tihti on välja toodud, et kaevandamine suurendab rahvuslikku koguprodukti, millega võivad suureneda sissetulekud ja heaolu. Küll peab arvestama sellega, et majanduskasv ei suurenda heaolu lõputult. Üheks oluliseks heaolu mõjutavaks komponendiks on ka elukeskkonna kvaliteet. Kuigi uued kaevandused on keskkonnasõbralikumad, mõjutavad need siiski negatiivselt nende läheduses elavate inimeste elukeskkonna kvaliteeti ja looduskeskkonda. Seega võib siit järeldada, et uue kaevandused mõjutavad lähedal elavate inimeste elukvaliteeti pigem negatiivselt (kuigi vähemal määral kui varasemalt) ning kaevandustest kasu saavatel ent kaugemalt elavatel inimeste elukvaliteeti pigem positiivselt. Küll peaks kestlik kaevandamine vähendama olukorda, kus arenevad välja monofunktsionaalsed kaevandamispiirkonnad, millel on mitmeid sotsiaalseid probleeme. Lisaks tuuakse KEVADes olulise eesmärgina välja muldade kvaliteedi säilitamise, mis tagab toidu kättesaadavuse ning säilitab toiduohutuse (saasteained ei jõua mullast toitu). KEVADe välisõhu valdkonnas on välja toodud õhukvaliteedi parandamine ja müra vähendamine, millega võiks langeda suremus ja haigestumus ning paraneda vaimne tervis. KEVADe eelnõus on ka viide tervisemõjusid puudutavatele seiresüsteemide parandamisele ja info jagamisele (asukohapõhine teavitussüsteem), ent selle raames tuleks arendada ka õhukvaliteedi prognoosi- ja hoiatussüsteeme. KEVADe kiirgusohutuse valdkonnas on rõhk kiirgusallikatest tingitud ohtude (eeskätt radoonist johtuva kiirgusega seotud) minimeerimisel. Sellel on positiivne mõju nii inimeste füüsilisele (nt kopsuvähi riski vähenemine), kui ka vaimsele tervisele (nt hirmu vähenemine nähtamatute kiirgusriskide osas). Üheks oluliseks vajalikuks tegevuseks oleks radoonist tingitud 177 WHO 2018 Circular economy and health: opportunities and risks 134 kopsuvähijuhtude välja selgitamine Eestis kasutades tervisemõjude hindamise metoodikat178. Seda on Eestis eelnevalt rakendatud õhusaaste ja müra tervisemõjude väljaselgitamisel. Kiirgusega seotud on ka valgusreostus, mille mõjud olulise teemana on siiski Eestis seni vähe tähelepanu saanud. Esimest korda uuritakse seda Eestis ENLIGHTENme projekti179 raames, kus partneriteks on Tartu Ülikool ja Tartu linn. KEVADes on valgusreostust märgitud vaid globaalsete suundumuste all, kus on märgitud, et linnastumisega kasvab inimeste tervist ja heaolu mõjutav õhusaaste ning valgus- ja mürareostus. Teiste sotsiaalsete (sh demograafiliste mõjude) osas on KEVADel vaid kaudne mõju tervisele. Näiteks oleks elukeskkonna parendamisel põhivaldkondade lõikes ja selle kaudu haigestumise vähendamisega võimalik vähendada elanikkonna vajadust tervishoiuteenuste järele. KEVADe eelnõu ei käsitle tervishoiuteenuste pakkumist, mida võivad keskkonnateguritest mõjutada äärmuslikud ilmaolud läbi kasvava vajaduse või vähenenud võimaluse pakkuda kõrgete sisetemperatuuride korral kõiki teenuseid. Eelnõul võib olla kaudne mõju tervishoiusüsteemile läbi selle kestlikkuse suurendamise, sest tervishoiuasutused tarbivad suurel määral erinevaid ressursse. Käsitletud teemadest on siin olulised tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed ja ringmajandus, diagnostikaseadmetega kaasnev kiirgusrisk ning kvaliteetse (puhas õhk ja vesi ning piisavalt rohealasid) keskkonna tagamine tervishoiuasutuste ümbruses. Käesoleva eelnõuga seatakse eesmärgiks jäätmete tekke vähendamine, kus on tervishoiusüsteemil suhteliselt suure jäätmete tekke tõttu oluline roll. Alaeesmärk 12 all on kirjeldatud küll keskkonnateadlikkusest, ent arvestama on jäetud terviseteadlikkus, mis motiveerib inimesi olema enam keskkonnahoidlik ning saamast aru keskkonna saastamise võimalikust mõjust elanike tervisele. Need aspektid võiks olla paremini välja toodud (vt ptk 5.16.3). Kokkuvõttes võib väita, et KEVADe mõju inimese tervisele läbi keskkonna on pigem positiivne. 5.16.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Kuigi arengukava eelnõus puudub keskkonnatervise kontekstis oluline ebasoodne mõju, tehti mõjuhindamise käigus soovituslikke ettepanekuid, millega veelgi suuremal määral võimalikke terviseriske leevendada ning soodustada keskkonnatervist. Alljärgnevad ettepanekud tehti 12. oktoobri 2022 seisuga KEVADele: • KEVADe arengukava eelnõus on rohealasid käsitletud ühelt poolt elurikkuse ja maastike kontekstis ja teiselt poolt looduskaitse all, ent ebaselgeks jääb kuidas arengukava toetaks elukohalähedaste rohealade säilimist. Keskkonnatervise kontekstis oleks oluline täiendava mõõdiku lisamine, mis hindab rohealade hulka elanike elukoha läheduses. Selleks võiks olla kas kaugseire andmetel põhinev normaliseeritud taimkatte erinevuste 178 Ajrouche jt., 2017. Quantitative health risk assessment of indoor radon: a systematic review. Radiat Prot Dosimetry 177(1-2):69-77 179 Tartu | ENLIGHTENme (enlightenme-project.eu) 135  indeks (NVDI) või kaardiandmetel põhinev rohealade osakaal elanike elukohast näiteks 250 m või 500 m raadiuses. • Kliimamuutustega seotud tervisemõjudest olulisimad on äärmuslike ilmaolude mõjud. Nende vähendamist toetavad KEVADe eelnõus mainitud hoiatussüsteemid, ent hetkel puudub info, kui tõhusad need hoiatussüsteemid on, ja milline on käesoleval hetkel äärmuslike ilmaolude mõju tervisele. Täpsemalt võiks uurida, kui paljude inimesteni hoiatused jõuavad ja kas nad on selle alusel oma käitumist muutnud ning uuendada uuemate andmetega tervisemõjude uuringuid. • Eelmisele punktile sarnaselt tuleks samu aspekte arvestada välisõhu valdkonnas asukohapõhise terviseriski hindamise ja elanikkonna õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest teavitamise süsteemi väljatöötamisel. ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVAD vastavalt ettepanekule eksperdi hinnangul piisavalt täienenud. • Veekvaliteedi osas võiks olla tähelepanu pööratud lisaks ühisveevärgi vee kvaliteedi tõstmisele ka erakaevude ja salvkaevude vee kvaliteedi tõstmisele. Ka võiks fookusesse tõsta veekogude hea seisundi säilitamise suplusveekogude rekreatiivse väärtuse tagamise aspektist. • Maavarade kestliku uurimise ja kaevandamise konteksti võiks lisada mõõdiku (nt häiringute vähenemise protsent), mis hindab seda elukeskkonna muutuste kontekstis. Elanike mure seoses elukeskkonna võimaliku halvenemisega on väga suur ja nendel tegevustel võib olla mõju elanike tervisele. • Lisaks võiks arengukavasse lisada muldade kvaliteedi säilitamise olulisuse ka rahvatervise aspektist, mis on vajalik toidu kättesaadavuse ning toiduohutuse tagamiseks. Alljärgnevad ettepanekud on täiendavalt tehtud 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele: • Välisõhu valdkonnas on oluliseks tegevuseks õhusaaste tervisemõju hindamine väljendatuna varajaste surmade arvus õhusaaste tõttu. Mitmel korral on Eestis seda metoodikat rakendatud ka mõjude kvantifitseerimisel.180,181,182 Soovitame lisada KEVADe aruandesse metoodika alla täpsustuse „Välisõhu kvaliteedi tervisemõju hindamine johtuvalt eelnevates mõjuhinnangutes väljatöötatud metoodikast“. 180 Orru jt. 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool 181 Orru jt. 2016. Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja tervisemõjude hinnang. Tartu Ülikool 182 Orru jt. 2011. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele – peentest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eesti lõikes. Tartu Ülikool 136  • Oluline oleks ka keskkonnatervise alase teadlikkuse suurendamine läbi keskkonna- ja tervisehariduse. See peaks olema täpsemalt sõnastatud „Alaeesmärk 12: Keskkonnateadlikkus ja -haridus“ all. Iga inimene võiks olla teadlik võimalikest keskkonnamõjudest oma tervisele. Mida teadlikum ta on, seda enam ta oma otsustes võiks vältida riske (näiteks õhusaaste mõju tervisele vm.) Samas on äärmiselt oluline riskide adekvaatne hindamine, et ei tekiks asjatut hirmu terviseohtudest, kuna selline hirm on juba ise suureks terviseriskiks. • Suurendada tuleks ka valgusreostuse keskkonna- ja tervisemõjude alast teadlikkust. Tegemist on probleemiga, millele KEVADe sissejuhatuses on viidatud, ent see tuleks täpsemalt välja tuua ka võimalike tegevuste all näiteks alapeatükis „Tõstame välisõhu kaitse alast teadlikkust“. 5.17 Ruumiloome Ruumiloome mõiste puhul on käesolevas aruandes tuginetud Ruumiloome ekspertrühma lõpparuandes toodud definitsioonile (2019)183: Ruumiloome on ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamine ja elluviimine. Ruumiloome on kompleksne protsess, mis sünnib eri sektorite ja paljude valdkondade ja osaliste koosmõjus. Seetõttu võib ruumiloome olla nii teadlik ja eesmärgipärane tegevus kui ka juhuslik, mõne teise eesmärgi saavutamisest johtuv tulemus. Ruumiloome kvaliteedi määravad sageli otsused, mis langetatakse enne ruumilise planeerimise või projekteerimisprotsessi algust ning millesse ruumipädevusega spetsialistid – ruumivaldkondade asjatundjad – enamasti kaasatud ei ole. Ruumivaldkonnad on eelkõige ruumi kavandamisega seotud erialad nagu ruumiline planeerimine, arhitektuur, sisearhitektuur, maastikuarhitektuur ja disain. Ruumi on vaja analüüsida ühelt poolt kolmemõõtmelisena, ent veelgi enam on vaja seda vaadelda inimmõõtmelisena ja arvestades inimese vajadusi. Hinnatavas KEVADes seonduvad ruumiloome valdkonnaga enamik arengukavas käsitletavate valdkondade (eelkõige aga maakasutuse ja maatoimingute, elurikkuse ja maastike, kliimapoliitika ning mullakaitse) eesmärgid ja poliitikainstrumendid, mille ellurakendamisel edaspidistes ruumiotsustes on otsesed seosed ruumiloome valdkonna arenguga. Samas pole KEVADes eraldi ruumiloome valdkonna (sh ehitatud ruumi-tehiskeskkonda, liikuvust) eesmärke ja poliitikainstrumente käsitletud, ehkki kõigi kolme KEVADe valdkonnaülese poliitika – elurikkus ja maastikud; kliimapoliitika; ning ringmajandus – eesmärgid on ehitatud keskkonna tulevikusuundumustega tihedalt põimunud. 183 Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne, 2019: https://riigikantselei.ee/et/ekspertruhmad. Ruumiloome ekspertrühm tegutses Riigikantselei juures 2017. a juulist 2018. a septembrini. Ekspertrühma ülesanne oli selgitada välja ruumiloome olukord riigi avalikus sektoris ja teha ettepanekuid olukorra parandamiseks. Ruumiloome ekspertrühm oli esimene laiapõhjaline pikaajaline foorum ruumiloome probleemistiku analüüsimiseks ja lahenduste pakkumiseks. 137 5.17.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Käesolevas alampeatükis analüüsiti KEVADe vastavust strateegilistes planeeringutes jm arengudokumentides toodud eesmärkidele, ning mõjusid elukeskkonnale ja maakasutusele peamiselt ruumiloome aspektist lähtuvalt. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Peamine riiklik arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Sellest lähtudes on Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 sõnastatud järgmiselt: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Eestile juba omane elukeskkonna looduslähedus ja mitmekesisus, elamiseks sobiva vaba maa rohkus ja tihe teedevõrk tuleb muuta teadlikult arendatavateks tugevateks külgedeks. Üleriigiline planeering näeb ette, et linnade planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud maid. Vähemalt linnakeskustes tuleks keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele. Üleriigiline planeering sätestab, et vältida tuleb tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumaad jms). Üheks eesmärgiks energeetikavaldkonnas on, et tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Samuti on üheks Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” eesmärgiks ka tagada rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Rohetaristu strateegia seab eesmärgiks säilitada või taasluua toimivate rohealade ja -rajatiste süsteem, mis on erinevatel geograafilistel tasanditel sidusad ja piisavalt kompaktsed, võimaldavad liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda, rikastavad inimese elukeskkonda ning toetavad ökosüsteemiteenuseid ja hüvesid. Rohetaristu toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad puhta vee, õhu, tootliku maapinna, elurikkuse, atraktiivsete puhkepiirkondade ja muuga seotud ökosüsteemi- teenused. Üleriigilises planeeringus on toodud, et sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi ning tagada tuleb riigi rohevõrgustiku suurte struktuuride terviklikkus ja toimivus. Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada kaevandatud alade korrastamise või asendusalade leidmise kaudu. On oluline, et rohevõrgustik 138 seoks olemasolevad kaitstavad alad hästi omavahel, moodustades katkematu süsteemi, mis aitab kaasa kaitsealade säilimisele ja toimimisele, liikide rändele jne. Tähelepanu tuleb pöörata rohevõrgustiku ökoloogilisele sidususele. Väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine teenivad osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. KEVAD arengukava koostamisel on nende põhimõtetega arvestanud. Eelkõige seonduvad üleriigilise planeeringu eesmärkidega elurikkuse ja maastike, kliimapoliitika, maakasutuse ja maatoimingute, looduskaitse, veekeskkonna kaitse tagamise ja kasutuse korraldamise valdkondade eesmärgid ja poliitikainstrumendid. Mitmekesist ja puhast looduskeskkonda käsitletakse väärtusena elukvaliteedi parandamiseks. Nähakse ette, et kõikide tasandite otsused peavad olema elurikkust, ökosüsteemide head seisundit ja loodusressursside ning ökosüsteemiteenuste säästlikku kasutust toetavad ning vajaduse korral nende taastamist ja taastumist edendavad. Samuti on KEVADes toodud, et arvestades elupaikade ja liikide seisundit, tuleb senisest enam tähelepanu pöörata maastikele, ökosüsteemide omavahelistele seostele ja sidususele ning terviksüsteemide sh veerežiimi toimimisele, et tagada ökosüsteemiteenuste säilimine. Ette on nähtud tõhustada elurikkusega arvestamist planeeringute protsessis, et säilitada elurikkus ka väljaspool kaitstavaid maastikke, ning soodustada igaühe looduskaitset. KEVADes on toodud ka, et kliimamuutuste mõju leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine toimuvad sektorite koostöös ja teadmispõhiselt ning viisil, mis toetab ühiskonna heaolu, ökosüsteemide hea seisundi saavutamist ja elurikkuse hoidmist. Kliimamuutuste mõjuga kohanemine on ette nähtud lõimida strateegilisse planeerimisse kõigil tasanditel. Looduskaitsevaldkonnas on eesmärgiks looduse seisundi paranemine, milleks on lisaks konkreetsete loodusobjektide kaitsele vaja senisest enam tähelepanu pöörata ka nende omavahelistele seostele ja sidususele ning terviksüsteemide toimimisele. Veekeskkonna valdkonna eesmärk „Eesti põhja- ja pinnavee seisund on hea, inimestele on tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid on maandatud.“ seondub samuti üleriigilise planeeringu eesmärkide ja ruumiloomega. KEVADe maakasutuse ja maatoimingute valdkonna eesmärkidena on eraldi välja toodud, et maakasutuspoliitika arvestab planeerimisseaduse ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega, strateegiliste planeeringutega, ehituse pika vaatega jt asjakohaste strateegiatega, moodustades nendega ühtse terviku. Kokkuvõttes saab öelda, et KEVADe koostamisel on arvestatud riiklikul tasemel välja töötatud suunistega ning arengukava on heas kooskõlas üleriigilise planeeringuga. Samuti on KEVADe maakasutuse ja maatoimingute valdkonna eesmärkide raames jätkutegevusena kokku lepitavad maapoliitika põhimõtted planeeringuid (sh üleriigilist planeeringut) toetavaks alusdokumendiks, mille alusel maakasutuse otsuseid tehakse. Eelkõige võiks maapoliitika olla abiks võimalike vastuolude ja konfliktide lahendamisel. 139 Eesti mereala planeering Vabariigi Valitsus kehtestas Eesti mereala planeeringu 12. mail 2022. a. Eesti mereala planeeringuga luuakse pikaajalised merekasutuse alused, arvestades hea keskkonnaseisundiga merekeskkonna saavutamise ja säilitamise vajadust, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimise eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Mereala üheks olulisemaks uueks kasutusviisiks on tuuleenergeetika, millele planeering määrab lisaks suunistele ja tingimustele ka ruumilised arendusalad asukohapõhiselt. Mere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks arvestati Eesti mereala planeeringulahenduse väljatöötamisel nii rahvusvaheliselt kui riiklikult kaitstavate looduslike alade võrgustikuga (Natura 2000), sh kavandamisel olevate (EELISes projekteeritavad kaitsealad) aladega ning neile aladele välistati ruumiliselt kavandatavad uued mereala kasutusviisid, st eelkõige tuuleenergeetika arendusalad, mis võiksid avaldada ebasoodsat mõju keskkonnale. Rakendati tundlike alade, mida võib pidada ka „sinisteks koridorideks“ säilitamise printsiipi, mida võib väljendada ka maastikulise sidususe tähtsustamises. Samas tehti mereala planeeringu koostamise ajal ettepanekud avamere kaitsealade moodustamiseks, mis osaliselt kattus planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika arendusalaga. Paljude kasutusvaldkondade puhul (kalandus, vesiviljelus, meretransport, merepääste, reostustõrje, riigipiiri valve, merepõhjas paiknev taristu, mereturism ja rekreatsioon, looduskaitse, merekultuur, riigikaitse, maavarad ja kaadamine jne) mereala planeering olulisi ruumilisi muudatusi ette ei näinud ning seati kavandatava tegevuse järgmistesse etappidesse tingimused ja suunised. Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering 2016. a kehtestatud planeering sätestab Hiiumaaga piirneva mereruumi üldised kasutustingimused. Käsitletakse laevatransporti, torujuhtmeid ja kaableid, jääteid, maavarade kaevandamist, agarikupüüki, kalapüüki, rekreatsiooni, määratakse tuuleenergeetika ja vesiviljeluse arengualad (vesiviljelust on võimalik tingimuste järgi arendada ka väljaspool määratud alasid). Riigikohtu 08.08.2018 otsusega on Hiiu maavanema planeeringu kehtestamise korraldus nr 1- 1/2016/114 tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering 2017. a kehtestatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on määratud mereruumi kasutus, mis arvestab tasakaalustatult merel esinevaid erinevaid huve ja ruumilise arengu vajadusi. Planeeringu ajahorisondiks on aasta 2030+. Nii Eesti mereala planeeringu kui ka Hiiumaa ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringute üldeesmärk on, et mereala ruumilise planeerimisega tagatakse mereala hea 140 keskkonnaseisundi säilimine ja saavutamine, mis seondub KEVADes toodud merekeskkonna kestliku kasutamise tagamiseks toodud eesmärkide ja põhimõtetega. KEVADes toodud merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: Eesti mereala on heas keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal kasutada mereökosüsteemi teenuseid. KEVADes on toodud, et merekeskkonna kestliku kasutamise tagamiseks peavad merel toimuvad tegevused olema keskkonnale ohutud, eriti arvestades järjest suurenevaid arendussoove nii tuuleenergeetika kui vesiviljeluse valdkondades. KEVADes on toodud, et mereala ruumiline planeering annab merekasutuse erinevatele arendustegevustele selleks vajalikud suunised ja juhised, kuid merealal toimuvate tegevuste realiseerumise peamiseks probleemiks on nende tegevuste kumulatiivse mõju prognoosi puudumine. KEVADes on märgitud, et mereala planeeringus puudub info, milline on kavandatud erinevate tegevuste tegelik ning nende kumuleeruv keskkonnamõju lähiaastatel. KEVADes on toodud, et seetõttu on vajalik uute arendustegevuste rakendamisel tähelepanelikult hinnata mõjusid ja koosmõjusid teiste olemasolevate või uute arendustegevustega, seda eeskätt merekalakasvatuste rajamisel. Mereala planeering ja Hiiumaa ning Pärnu merealade planeeringud omavad otsest puutumust mitme KEVADes käsitletava teemavaldkonnaga, eelkõige merekeskkonna kestliku kasutamise tagamiseks toodud eesmärkidega, samuti elurikkuse- ja veevaldkonnaga. KEVADes toodud merekeskkonna kaitse tagamise ning kasutuse korraldamise valdkonna olulisemad tegevused aastani 2030 täpsustavad ja seonduvad Eesti mereala planeeringus, Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringus ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringus ning koostatavates merealade planeeringutes toodud kavandatavate arendusalade (eelkõige tuuleenergeetika ja vesiviljelus) järgmistesse etappidesse seatavate tingimuste ja suunistega. Näiteks näeb KEVAD ette ühe eesmärgina, et tuleb välja töötada terviklik merekaitsealade võrgustiku kaitsekontseptsioon, valmistada ette ja jõustada merekeskkonnakaitse seadus, ajakohastada ja täita merestrateegia ja teised rahvusvahelised merekaitse kohustused ning viia läbi mere loodusväärtuste inventuur. Nähakse ette ka, et uute arendustegevuste rakendamisel tähelepanelikult hinnata mõjusid ja koosmõjusid teiste olemasolevate või uute arendustegevustega, seda eeskätt merekalakasvatuste rajamisel. Kokkuvõttes on Eesti mereala, Hiiumaa ja Pärnu merealade planeeringute üldeesmärgid kattuvad (tagatakse mereala hea keskkonnaseisundi säilimine ja saavutamine), kuid KEVAD annab täpsustavad soovitused edasisteks arendustegevusteks: „tähelepanelikult hinnata mõjusid ja koosmõjusid teiste olemasolevate või uute arendustegevustega“. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused. Arengukava üheks suunaks on nutikas ja andmepõhine taristu planeerimine, mis on seotud kestliku maakasutuse ja 141 transpordikorraldusega. Taristu planeerimisel kaalutakse ka digialternatiive (nt ummikute vähendamiseks juhtida liiklust nutikamalt). KEVAD näeb ette ühe keskkonnavaldkonna arengut toetava tegevusena ruumiandmete tagamise, mis hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist teenuste abil ning sellega KEVAD toetab kirjeldatud Transpordiarengukava põhimõtet. 5.17.2 Mõjude hinnang Eksperthinnangul ei tuvastatud KEVADel olulisi ebasoodsaid mõjusid ruumiloome valdkonnale. Seevastu leiti mitmeid positiivseid mõjusid, mis ilmnevad, kui KEVADes toodud eesmärgid ja poliitikainstrumendid rakenduvad edaspidistes ruumiotsustes. 5.17.2.1 Mõjud elukeskkonnale KEVADes toodud eesmärgid ja poliitikainstrumendid on muuhulgas suunatud elurikkuse kaitsele, väärtuslike maastike hoidmisele ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisele. Elurikkuse ja maastike valdkonna sihiks on, et kõigis valdkondades (sh planeeringud, mõju hindamised, lubade väljastamine, toetusmeetmed) ja kõigi taseme otsustes hakatakse arvestama elurikkuse hoidmise vajadusega, kuna majandus ja maakasutus saavad toimida vaid looduse poolt etteantud piirides. KEVADes on toodud ka välja, et elurikkus ja selle kaudu pakutavad ökosüsteemiteenused on olulised elukeskkonna kvaliteedi seisukohast. Samuti märgitakse, et inimestele tuleb tagada mitmekesised võimalused Eesti looduse nautimiseks ja tundma õppimiseks ning aktiivseks puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. Linnaelanikele loodushüvede pakkumiseks ning linnade laienemisest tingitud looduslike elupaikade killustumise vähendamiseks tuleb suurendada ka linnakeskkonna elurikkust (sh vastavad tegevused linnade kaupa kavandada). Samuti on vaja vältida looduslike rohealade kadumist suurte inimasumite lähistelt ning soodustada “linnametsade” loomist ja säilimist. Linnade rohealade arendamisega seotud tulevikusuundumuste eesmärkideks on muuhulgas rohealade väärtustamine ning säästlik ja kvalitatiivne arendamine, linnadele omanäoliste maastike kultuuriväärtuste säilitamine, linnaruumi kliimamuutustega seotud probleemidele reageerimine (temperatuuri alandamine, vihmavee käitlemine), bioloogilise mitmekesisuse suurendamine jne. Kasvava elanikkonnaga linnades on elurikkuse suurendamisel ka kliimamuutustega toimetulekul oluline roll. Rohealade ja veekogude võrgustik aitab linnadel paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja valingvihmade – ebasoodsate mõjudega. Selline ökoloogiline võrgustik aitab linnasid jahutada ja kõrvaldada liigset sademevett. Vahetu kontakt „päris“ loodusega ja elurikkuse suurendamine linnades omab väga suurt positiivset mõju inimeste liikumisharjumustele ja vaimsele tervisele, selle olulisust stressi ja ülekaalulisuse vähendamisel, mõju linnade majanduslikule ja sotsiaalsele edukusele ning kuritegevuse vähendamisele. Elurikkamates linnades elavad inimesed kauem ja suurema 142 taimede liigirikkusega piirkondades kannatavad elanikud vähem allergiate käes (vt täpsemalt ptk 5.16 Keskkonnatervis). Eelkõige on olulised lastele sagedased ja vahetud kontaktid eluslooduse eri komponentidega. KEVADe kohaselt tuleb täiendada põhimõtteid, kuidas kavandada ja kasutada taristuid loodusmaastike sidusust ja elurikkust oluliselt kahjustamata ning plaanida meetmeid kultuurmaastike elurikkuse suurendamiseks. Rohevõrgustik tuleb kujundada toimivate rohealade ja -rajatiste sidusa süsteemina, mis võimaldab liikidel levida ja kliimamuutustega kohaneda, et rikastada muuhulgas inimeste elukeskkonda ja parandada ökosüsteemiteenuste kättesaadavust. Asustuse laienemise mõju elurikkusele on ebasoodne, ennekõike olemasolevate elupaikade hävimise, killustamise ja kahanemise tõttu. Seetõttu tuleb loodusliku elurikkuse hoidmist linnades ja kompaktse hoonestusega aladel ja nende vahetus ümbruses prioriteetseks pidada. Tulevikus võib paljude liikide käekäik sõltuda just sellest, kui hästi linnades ja kompaktse hoonestusega aladel elustikku toetada ja suurendada õnnestub. Üldised linnaplaneerimise trendid lisaks valglinnastumise vältimisele, asustuse kompaktsena hoidmisele, keskuste arendamisele koos atraktiivse avaliku ruumiga, jalgsi ja jalgrattaga liikumise eelisarendamisele, on luua ja säilitada mitmekesise haljastusega rohealasid. Suurem kõvakattega maapinna osakaal ning kõrgem ja tihedam hoonestus võib suviste kõrgete temperatuuridega kaasa tuua nn kuumasaarte tekkimise (eelkõige on see arvestamist vajav aspekt linnades). KEVADe maakasutuspoliitikaga (ja ka mullakaitse valdkonnaga) küll soodustatakse olemasoleva asustuse tihendamist, kuid sealjuures tuuakse välja ka rohealade olemasolu tähtsus. Linnasiseste rohealade ja linna ümbritsev kõrghaljastus pakub asustuse tihendamisega seotud elurikkuse ja kliimamuutustega seonduvatele riskidele olulist looduslikku leevendust. Seega on kõik eelpool kirjeldatud KEVADes toodud elurikkuse ja maastike (aga ka kliimapoliitika, maakasutuse ja mullakaitse valdkonna) sihid ja põhimõtted positiivse mõjuga elukeskkonnale ja haakuvad ruumilise planeerimise tulevikutrendidega. Samuti on need soodsa mõjuga inimeste tervisele. 5.17.2.2 Mõjud maakasutusele KEVADes on toodud järgmised ruumilist planeerimist mõjutavad arengusuunad, mis kaudselt mõjutavad nii maakasutuse planeerimist kui ka maatoiminguid, kuid on samas reguleeritud ka reeglina teiste strateegiliste arengudokumentide ja seadusandlusega: üleujutusohuga arvestamine (üleujutusohu vältimise meetmete rakendamine); rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku aladega arvestamine ruumilisel planeerimisel; looduskaitselised piirangud (sh merekaitsealade kontseptsiooni väljatöötamine), muldade väärtustamine (väärtuslike põllumajandusmaade hoidmine). Arengukava mõjud ehitiste, maastiku, linnapildi või kultuuriliselt väärtuslikele aladele ja objektidele on kaudsed ning positiivne mõju rakendub siis, kui KEVADes toodud elurikkuse ja maastike, kliima ning maakasutuse ja maatoimingute valdkonna olulisemad poliitikainstrumendid võetakse ruumiliste planeeringute ja projektide koostamise aluseks. 143 Ruumiline planeerimine kahaneva elanikkonnaga Eesti maapiirkondades eeldab lähenemist, mille puhul tuleb suuresti loobuda traditsioonilisest, kasvule orienteeritud, planeerimisest ehk uutele (elamute) arendusaladele asukohtade leidmisest. Selle asemel tuleb keskenduda kohalike väärtuste (loodusväärtused, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud, kultuuripärand, väärtuslikud põllumajandusmaad, rohealad) ja traditsioonide säilitamisele ning kohalike ressursside kasutamisele. Elukeskkonna kvaliteedi säilitamine maapiirkondade elanikkonna kahanemise tingimustes eeldab tegevuste ruumilist koondamist ja olemasolevate väärtustega arvestamist. Asustuse tihendamisel tuleks ruumilises planeerimises eelistada soodsa asendiga piirkondi, arvestades sealjuures olemasolevat asustusstruktuuri ning sotsiaalse ja tehnilise taristu kättesaadavust. Vältida tuleks tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele. Antud põhimõtet täidavad KEVADes maakasutuse ja maatoimingute valdkonna eesmärkide ja poliitikainstrumentide korraldamise põhimõtted. KEVADe maakasutuse ja maatoimingute (ning mullakaitse) valdkonna eesmärk on pidurdada maa netohõivamist ja looduskeskkonna asendumist tehiskeskkonnaga, taastada kasutuseta maa looduslik seisund, soodustada olemasoleva asustuse tihendamist, samal ajal arvestades elurikkust ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist toetavate rohealade vajadusega. Selleks on KEVAD võtnud suunaks, et maakasutus korraldatakse juba planeerimise protsessis ning otsuste rakendamist tõhustatakse kiirete ja paindlike maatoimingutega. Toodud on, et eesmärkide täitmiseks on vajalik maakasutuse põhimõtete rakendamine kõikide valdkondade poolt, kes tegelevad maakasutust mõjutavate ruumiotsustega ning vajalik on kokku leppida maahõivehierarhia ehk mis põhimõtetest maa hõivamisel lähtutakse ja mida tuleb kohaldada ruumiplaneerimisel. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab ruumiotsuste ruumilist haldamist, eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. KEVADes tähtsustatud elurikkuse, rohelise võrgustiku ja maastike ja kliimapoliitika valdkonna eesmärgid ja poliitikainstrumendid on positiivse mõjuga maastikupildile, kuid mõjutavad seda pigem kaudselt ja annavad täpsustavaid soovitusi edasisteks arendustegevusteks. Seda juhul, kui need tingimused tuuakse sisse edaspidistesse ruumilistesse planeeringutesse ja projektidesse. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteks on kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus – hea ruumilahendus arvestab kliimamuutustega. Samuti on hea lahendus keskkonnasõbralik. See näeb looduskeskkonnas väärtuslikku ühisressurssi, ning hoiab, arendab ja võimendab ruumilise keskkonna looduslikke komponente, pakkudes lahendusi elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks. KEVADe eesmärgid arvestavad kvaliteetse ruumi kliimakohasuse ja keskkonnasõbralikkuse aluspõhimõtetega. 5.17.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ➔ Juhime tähelepanu, et alljärgnevad ettepanekud on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). 144 Juhul kui KEVADe taotluseks on suunata ka ruumiloomet (sh ehitatud ruumi, liikuvust), tuleks see arengukavas põhjalikumalt sisustada – eraldi välja tuua kvaliteetse ruumiloome temaatika (mõtestades mh lahti kvaliteetse ruumiloome põhimõtted), autokesksete tänavate ümbermõtestamise, hoonete säästlike lahenduse kavandamise, pikaealisuse, materjalide taaskasutuse, ehitusjäätmete teke jne. Samuti võiks arengukavasse lisada linnade ehituse ja planeerimisega seotud tulevikusuundumustega arvestamise põhimõtted. Käesolev mõjude hindamise aruanne teeb ettepaneku tuua arengukavas konkreetsed tingimused ruumiloome (sh ehitatud keskkonna ja liikuvuse) suunamiseks lähtudes KEVADe valdkonnaüleste poliitikate eesmärkidest (sh maakasutus ja maatoimingud) ja kaasata arengukava koostamisse ruumivaldkonna asjatundja. KEVADes on toodud, et valdkonnaülesed poliitikad on keskkonnavaldkonnad, mis on järgnevatel aastatel eriliselt fookuses nii ülemaailmselt kui ka Eestis, mistõttu on eriti oluline analüüsida ehitatud keskkonna ja liikuvuse tulevikusuundumisi seostatult kliima- ja elurikkuse eesmärkidega. Alternatiivina tuleks KEVADes välja tuua, millises koostatavas arengudokumendis ehitatud keskkonna ja liikuvuse tegevussuundi seonduvalt kliima- ja elurikkuse eesmärkidega käsitletakse. KEVADe Lisa 1 ptk Arengukavad ja teised strateegilised arengudokumendid lk 53 öeldud, et: „KEVAD on seotud [kultuuri arengukavaga] eelkõige läbi ruumiotsuste tegemise, kus järgitakse kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid, hinnates kultuuripärandit ja luues heade ruumilahendustega uusi kultuuriväärtusi.“ Tegelikkuses aga KEVADe sisu nendele väidetele ei vasta. KEVADes pole ehitatud keskkonna ja kvaliteetse ruumiloome põhimõtetega (ega kultuuripärandiga) erilisi seoseid. Arengukavaga muutuste toetamine ruumiloome valdkonnas jääb pigem kaudseks. Viidatud sõnastus tuleks parandada. (Juhul kui need teemad ei ole KEVADe käsitlusalas, eemaldada KEVADe tekstist ülal viidatud eksitavad väited ning tuua pigem selgelt välja, et KEVAD on eelkõige looduskeskkonna arengukava, mis ehitatud keskkonna ja sellega seotud ruumiloomega ei tegele.) 5.18 Riigi julgeolek ja välissuhted 5.18.1 Vastavus strateegilistele eesmärkidele Riigi julgeoleku võib jagada kaheks: • sisejulgeolek • välisjulgeolek (riigikaitse) Välissuhted on riigi julgeoleku kõrval eraldiseisvalt käsitletav alamõjuvaldkond. Sisejulgeoleku raamdokumendiks on Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Kokkupuude keskkonna valdkonnas on läbi kliimamuutuste ja kiirgusohutuse. Kliimamuutustega seonduvalt nähakse võimalikku immigratsioonisurvet, kuna mingites maailma piirkondades võivad keskkonnatingimused muutuda ebamugavamaks ning teisena vajadust arvestada 145 kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordadega nagu metsatulekahjud. KEVAD on sõnastanud vajaduse olla kliimamuutustega võitlemisel solidaarne ja järgida rahvusvahelisi kohustusi. Kliimamuutustega kohanemise küsimusi lahendab Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Kiirgusohutuse osas viitab Siseturvalisuse arengukava Kiirgusohutuse riiklikule arengukavale 2018–2027. Eksperdi kõige parema teadmise kohaselt hakkab seda asendama KEVADe kiirgusohutuse tagamise valdkond. Seega on Siseturvalisuse arengukava nõustunud sellega, et kiirgusohutust juhitakse Keskkonnaministeeriumi vastava arengukava kaudu ja ei ole sellele valdkonnale seadnud täiendavaid nõudmisi. Siseturvalisuse arengukava on oma mõjude hinnangus (Lisa 5) jõudnud järeldusele, et sellel puudub mõju looduskeskkonnale. Kokkuvõttes, KEVADel ei ole selgeid mittevastavusi sisejulgeolekueesmärkidega. Riigikaitse arengukavas 2022–2031 olulisi mõjusid elu- ja looduskeskkonnale”. Teada on, et riigikaitse vajadustest lähtuvalt soovitakse suurendada harjutusväljade alasid, mis võivad põrkuda looduskaitsehuvidega. See tähendab, et soovitakse laieneda kaitstavatele loodusaladele või kaitstavate liikide aladele. KEVAD kaitstavate alade laiendamist ei planeeri. Keskendutakse olemasolevate alade seisundite parendamisele. See tähendab, et strateegilisel tasandil võivad kaks kava omavahel vastuolus olla kuid praktilisel tasandil lahendatakse riigikaitsega kaasnevate mõjude leevendamine või kompenseerimine praeguses õigusraamistikus. Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 eesmärkidega on KEVADel mõningaid kokkupuutepunkte, kuid selget vastuolu välja lugeda pole põhjust. Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 eesmärk 2.1 „Eesti inimeste heaolu kasvab soodsama välismajanduskeskkonna toel, mille tagab kaubandustõkete vähendamine, ekspordi edendamine ja välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv“ mõõdikuteks on muuhulgas tööjõutootlikkus Euroopa Liidu keskmisest ja eksport kolmandatesse riikidesse. Tootmiseks vajaliku tooraine kättesaadavust mõjutavad muu hulgas looduskaitsepiirangud, aga samas ei ole KEVADest näha piirangute laiendamist. Pigem taotletakse selguse loomist, mis on hea ka tööstusele. 5.18.2 Mõjude hinnang KEVADega eeldatavalt kaasnevad mõjud riigi julgeoleku ja välissuhete valdkonnas on kaardistatud mõjude hindamise kontrollküsimustikus (vt Lisa 2). KEVADega ei ole planeeritud tegevusi, mis üheselt mõistetavalt võiksid avaldada olulist ebasoodsat mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. Võimalikku ohtu näeb ekspert liiga ambitsioonikate eesmärkide võtmise korral, mis takistaks rahvusvaheliste kohustuste täitmist. Eesti on seni olnud usin kokkulepitud kohustuste üle võtja. Mingis osas ehk isegi liiga usin. Rahvusvaheliste kokkulepete täitmiseks tehtud rutakad otsused võivad kaasa tuua probleeme. Näiteks aastakümnete eest toimunud Natura alade välja valimisel jäi hindamata piirangute seadmisega kaasnev majanduslik ja sotsiaalne mõju, mis omakorda on endaga kaasa toonud 146 konfliktseid olukordi184. Rohepöörde ja sellega kaasnevate eesmärkide püstitamisel ning kokkulepete sõlmimisel on oluline vanadest vigadest õppida. Esiteks asetada ülemaailmselt või EL tasandil sõnastatud probleemid ja eesmärgid Eesti konteksti ja hinnata nende rakendamisega kaasnevaid mõjusid meie riigile. Teiseks võtta piisav aeg kokku lepitud eesmärkide täitmiseks vajaliku plaani koostamisele, mis sisaldab kõikide, sh majanduslike ja sotsiaalsete mõjude käsitlust ning kompenseerimisvajaduste ja -põhjuste selgitamist. Sellisel juhul, isegi kui eesmärgid saavutatakse viimasel minutil või natuke hiljem, on need hästi läbi mõeldud ja arusaadaavad. Võib üsna suure kindlusega väita, et pigem vähemate, kuid selgelt jõukohaste ülesannete võtmine jätab Eestis välispoliitikas parema mulje, kui optimistlikult eesrindlikud ülesanded, mille mitte saavutamise põhjenduste otsimisega peab hiljem vaeva nägema. 5.18.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Eeltoodust lähtuvalt soovitab ekspert KEVADe elluviimisel lähtuda põhimõttest, et siseriiklike ja rahvusvaheliste eesmärkide võtmisel ning ajakava määramisel pigem jääda optimaalseks ja konservatiivseks (ning hoolikalt analüüsida riigi võimekust endale kohustusi võtta) kui olla optimistlik ja eesrindlik. See ei tähenda, et liiga leebed eesmärgid oleksid põhjendatavad optimaalsuse või konservatiivsusega. 5.19 Üldisemad ettepanekud ja tähelepanekud KEVADe näol on tegemist üldise tasandi (strateegilise) arengukavaga, mis sisaldab hulgaliselt üldiseid põhimõtteid ja vähem konkreetseid tegevusi. Keskkonnavaldkonna arengukavana on enamus neist põhimõtetest ja tegevustest loomulikult keskkonnavaldkonnale pigem soodsa mõjuga. Aga keskkonnakriisi(de) situatsioonis (kus hetkel oleme) reaalse arengu suunamiseks ei piisa vaid põhimõtete sõnastamisest, vaja on tagada ka nende süsteemne ja struktuurne elluviimine. Seega võib reaalne areng (mõju) deklaratiivsete eesmärkide ja poliitikainstrumentide sõnastamise asemel hoopis enam sõltuda ka arengudokumendi sisemisest sidususest, süsteemsusest, suuna selgusest ja eelkõige ka ambitsioonist valdkonna väljakujunenud korraldust muuta. Selleks tuleks struktuursemad muudatused arenguvajadustena välja tuua ning anda otsustav tõuge nende käivitamiseks arengukava elluviimise raames. Kestlikkus, keskkond ja kliima on järjest enam globaaltrendidena ühiskonna ja majanduse pärisosaks. Senise klassikalise riikliku, ametliku struktuuriga on seda kogumit järjest keerulisem korraldada. 184 Nt Vasavere joogiveehaardele moodustatud Kurtna loodusala, mille tõttu nõutakse umbes 40 000 inimest varustava joogiveehaarde sulgemist, samas pakkumata võimalust sellega kaasnevate kulude kompenseerimiseks. Teisisõnu, jääksid laiapõhjaliselt läbi mõtlemata Natura eesmärkide saavutamise kulud kanda 40 000 Ida-Viru elanikule (uue veehaarde rajamise maksumus lisatakse veeteenuse hinda). 147 Seega eksisteerib senise keskkonnakorralduse süsteemi jätkumisel oht, et olulist arengut soovitud suunas ei saavutata ning et täitmata võivad jääda ka rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad (keskkonna)eesmärgid. Selleks, et varasemaid väljakujunenud ja sisseharjunud standardeid muuta ja riigi poolt seda kogumit (kestlikkus, keskkond, kliima) veelgi enam korraldada, tuleks KEVADe tugitegevustesse lisada oluliselt nähtavamalt institutsionaalset arendamist, uute poliitika- ja valitsemismehhanismide loomist ning tuua sisse innovatsiooni kogu keskkonna valdkonnale laiemalt. Keskkonnakorraldust tuleb kiiremini, ladusamalt ja täpsemalt uuendada, võttes aluseks teadmistepõhise riigi, õigusriigi ja e-riigi lahendused ja vahendid. Praeguses (10.02.2023 seisuga) redaktsioonis jääb KEVADe keskkonnakorralduse osas kõlama positiivne motiiv majanduslahendustest ja -kaalutlustest kuni otsuste automatiseerimiseni, mitte rangemate keskkonnanõuete ja kliimaeesmärkide jõustamisest. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 30. mai 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). Lisaks eelnevale on käesolevasse peatükki täiendavalt kogutud mõjude hindamise käigus tekkinud üldisemad tähelepanekud ja kommentaarid, mida kas ei olnud võimalik seostada vaid mõne konkreetse KEVADe peatükiga või mis kerkisid üles laiemas tähenduses mitmete teemade hindamisel. Siiski peame oluliseks lisada need ettepanekutena KEVADele, kaalumaks, kas ja kuidas saaks arengudokumenti täiendada arengu selgemaks ja tõhusamaks suunamiseks. (Soovitused on esmalt sõnastatud KEVADe eelnõule seisuga 12. oktoober 2022. Hiljem on lisatud täpsustavaid kommentaare (tähistatud ➔ märgiga), võttes arvesse ka 10. veebruari 2023 seisuga KEVADesse tehtud täiendusi.) Temaatilised mõisted (mõisteväljad). Kolm läbivat teemat – elurikkus ja maastikud, kliimapoliitika, ringmajandus – vahetavad tekstis ja struktuuris kohti ning sisulist tähendust. Selguse huvides teeme ettepaneku nimetada läbivad teemad „sõlmteemadeks“ või „põhiteemadeks“. Põhivaldkondade sisu avaks enam termin „keskkonnavaldkonnad“ ja toetavate tegevuste“ sisu termin „tugivaldkonnad“. ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes ettepanekuga osaliselt arvestatud. Täiendavalt: kantseliitliku „valdkonnaülesed poliitikad“ asemel võiks kaaluda veel eestikeelse termini „sõlmteema“ kasutamist. (Nendes kolmes teemas sõlmitakse kokku keskkonnavaldkonnad.) Soovitame arvestada, et antud dokument võiks olla strateegiline, normeeriv ja teedrajav ka keskkonnavaldkonna erialakeele arendamisel (ka EL õigustõlked – eeskujuna - on lasknud latti alla, paistab tugevalt masintõlget). Kriisimõisted. Kuigi KEVAD kasutab paaril korral mõistet „kliimakriis“ (paaril korral leidub ka „elurikkuse kriis“), kasutatakse läbivalt pigem terminit „kliimamuutused“, mis arengukava lugedes näiliselt vähendab, neutraliseerib probleemi. Teeme ettepaneku tuua läbivalt 148 globaalset kliimamuutust väljendava alusmõistena teksti „kliimakriis“. Samas võtmes ja stiilis kasutada läbivalt alusmõistetena „elurikkuse kriis“ ning „loodusressursside kriis“. ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes ettepanekuga osaliselt arvestatud. Aga jätkuvalt soovitame ettepanekut ka edasisel KEVADe teksti toimetamisel silmas pidada. Eesmärgiks ei ole olukorda dramatiseerida, vaid anda kvalitatiivne tähendus. Pikaajaline stsenaariumite põhine ja arenguraja (ingl k pathway) käsitlus. Kliimamuutusest tulenevad pikaajalised, võimalik, et ka pöördumatud muutused. Arengu paremaks suunamiseks peaks KEVAD käsitletavates allteemades rõhutama toimuvaid kliimamuutuse tegureid ja tagajärgi mitte ainult KEVADe tegevuste kavandamisel nüüdiskliimas ja lähiperioodil (kuni 2030), vaid suunama keskkonnavaldkonna arenguid kliimamuutuse kesk- pikas (2050) ja kauges vaates kuni selle sajandi lõpuni (2100). Selle kohta tehakse IPCC ja teaduskeskuste poolt pikaajalisi stsenaariume ja mõjuhinnanguid ning kohaldatakse neid Eesti piirkonnale. Eelkõige tuleb arvestada kliimakriisi võimendavat rolli elurikkuse kriisile, elurikkuse vähenemisele, tulenevalt kliimategurite muutusest, eelkõige soojenemisest ja niiskusrežiimi muutusest, mis avaldub kas pikemate põuaperioodidena või vastupidi liigniiskusena. Konfliktkohad teiste valdkondadega. Käesolevas hinnangus leiti mitmeid konfliktkohti KEVADe ja teiste valdkondade suunisdokumentide vahel. Kõige teravamaid konflikte leiti eelkõige seoses kliimapoliitika suunisdokumentidega, aga võimalikke konflikte leiti ka teiste valdkondade mõjude hindamisel, nt regionaalarengus (vt ptk 5.14) ja ringmajanduses (vt ptk 5.3). Seoses kiirete arengutega Euroopa Liidu kliimapoliitikas on mitmed teised strateegilised dokumendid väljendamas Euroopa rohelise kokkuleppe eelset, rohkem energiapoliitika rõhuasetusega poliitikat ning suuresti või osaliselt aegunud. Ühe näitena võib välja tuua Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016–2030, mille üks stsenaariumitest, nn maksimumstsenaarium, näeb ette põlevkivi kasutamise olulist laiendamist. Tabel 3 keskkonnamõjust üldse ei käsitle kliimamõju, samas on selge, et kõige massiivsem keskkonnamõjude seas on KHG heitest tingitud kliimamõju. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise laiendamine ei ole KEVADe kontekstis vastuvõetav ning tuleks KEVADe eesmärkide täitmiseks välistada. Soovitame täiendavalt läbi kaaluda, kas valdkondade vahelised (ja ülesed) käitumisjuhised sellisteks puhkudeks väljenduvad KEVADes piisava selgusega, et edasist arengut üheselt suunata. Antud näite puhul, kas kõigile on üheselt selge, et KEVAD on selles küsimuses Põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast ülem. KEVADe sissejuhatuses on küll põhimõtteliselt öeldud, et „teadvustame keskkonna taluvuspiire ning loome majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist heaolu neid järgides“ ning elurikkuse ja maastike peatüki sissejuhatuses „inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi taluvuspiiridesse“, aga lahtiseks jääb, kuidas see tagatakse. Sisustamata on ka „taluvuspiiri“ mõiste, millest võib jääda väheseks reaalsete valdkonnaüleste vastuolude kerkimisel. 149 Keskkonnateemade ja korralduslik „olelusvõitlus“. Hulgaliselt leidub konflikte ka KEVADe enda alavaldkondade vahel. Soovitame KEVADE koostamisel läbi viia konfliktide analüüs (nagu tehti väga põhjalikult MAKis) ning välja tuua kliimakriisi, elurikkuse kriisi ja ressursikriisi sisemised vastuolud ja võimalikud kompromissikohad. Näiteks: hetkel aktuaalne vastuolu taastuvenergialahenduste (tuuleparkide) rajamise ja looduskaitse vahel. Loodusliku süsinikusidumise eesmärk võib minna vastuollu liigirikkuse tõstmisega, kui asuda maakasutust liiga laialdaselt muutma. Märgalade taastamine võib viia muutustele seni kuivendatud kooslustes. Kalade seisundi parandamiseks plaanitavad jõgede taastamised seavad ohtu kaitstavate lindude elupaigad märgaladel. Uus energeetika (maismaa ja avamere tuulepargid, suurpäikesepargid, vesinikuenergeetika, tuumaenergeetika jne) ja uus transporditaristu (Rail Baltic, kiirteed) on senistest insenerilahendustest suuremad, teistlaadsed ja füüsilis-massiivsed, tekitades tehnogeensema maastiku, mis võib survestada keskkonda kuhjuvalt ja uutes avaldusvormides ning vajada täiesti eraldi sätteid, mitte ainult olulise ruumilise, keskkonna- ja kliimamõjuga objekti tasandil, vaid ka eesmärgistamist ja keskkonnakorralduse süsteemi olelusringi põhimõttel. Keskkonnakorraldus peab vältima ebaoluliste ja tagasihoidlike mõjude ülekorraldamist ning olema valmis ohverdusteks ja kompensatsioonivõteteks suurmõjude puhul. Vastuolude lahendamisega tuleb aktiivselt tegeleda, lootus, et ehk laheneb probleem ise või keegi teine lahendab, murendab riigi usaldusväärsust. Konfliktide püsima jäämisel tuleb tagada konkreetsete tegevuste kavandamise kvaliteet, sh leevendavate ja toetavate meetmete asjakohasus, ja järelhindamine. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 20. märts 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). Võitlus kliimabürokraatia ja rohepesuga. Arendada juriidilises, normi-tehnilises ja protseduurilises korraldamises e-riigi jm vahenditega edasi valdkonna organisatsiooni, otsustusprotsesse ja asjaajamist, mille enda kliimamõju avalikus halduses kui ka erasektoris ei põhjustaks ebamõistlikku ja ülemäärast kliimamõju nn ülekorraldamisena (nt: Kiirendada taastuvenergiakäitiste lubade ja planeeringute menetlust, sest iga viivitus tähendab fossiilkütuste põletamisel kliimamõju. Tegeleda kohanemisküsimustega, kui riskid on madalad või üldse puuduvad, argument ei saa olla Euroopa moodi tegemine – et teised Euroopa Liidu riigid tegelevad põhjalikult jne). Osaliselt aitab bürokraatia „jalajälje“ vähendamisele kaasa KEVADega soodustavate digilahenduste (nt digitehnoloogiate, tehisintellekti) areng, mis võimaldab infot tõhusamalt käidelda – eriti juhul, kui seda tehakse kestlikkuse põhimõtteid järgides. Ainult sellest siiski ei piisa. Keskkonnavaldkonnas on asjaajamise lihtsustamisega tegeletud, aga kindlasti on see valdkond oma olemuslikult üks bürokraatlikumaid, milles iga lisanduv asjaajamine võib tähendada kliimamõju suurenemist. Tehnilise järelevalve ja majanduse asutused ei ole pädevad ohjeldama rohepesu. Keskkonna- ja kliimahindamise pädevus on keskkonnasüsteemis. 150 Samuti tuleb järjest tõsisemalt võtta keskkonnapoliitika elluviimisel arvesse keskkonnahoiakute ja suhtumiste radikaleerumist, keskkonnaprobleemidest põhjustatud protestiliikumisi ja kodanikuallumatust. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 30. mai 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). Üleilmastunud maailmas ja globaalmajanduses on geopoliitika, välispoliitika ja välismõjud kordades määravamad kui riiklikud arenguplaanid. Mõelda KEVADe koostamisel täiendavalt, kas/mis võtmes rahvusvahelistumist sisse tuua. Näiteks: kas kaitsealused liigid käivad üle piiri või on asualasid massiliselt teistes riikides. Mida tähendavad kliimakohanemise välismõjud jne. Aktuaalseks näiteks on tasuta atmosfääriressursside (tuul, päike) asukohapotentsiaali ja ressursi väärindamine globaalmajanduslikult, kohalik kasu naeruväärne). ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes ettepanekuga osaliselt arvestatud, aga geopoliitiline mõõde globaalprobleemides on sisse toomata. Suurenenud julgeolekuriskide tähendus keskkonna valdkonnale ja keskkonnakorraldusele on täielikult avamata. Globaalsed probleemid vs meie probleemid. Samas peab olema teadlik, et kuigi oleme osa maailmast ja peame solidaarselt panustama maailmaprobleemide lahendamisse, siis nendesse pühendumise määr peab sõltuma kohalikust kaemusest. Kui maailmas on probleem akuutne, aga meil samas sellega üle keskmise hästi, ei peaks olema veel ambitsioonikamate eesmärkide seadmisel eesrindlik, vaid pigem kaasakõndija ja keskenduma sisemiselt probleemsematele teemadele. Kõik KEVADes kirjeldatud maailmaprobleemid võiksid olla varustatud ka selgitusega, kuidas ja kui oluline see meie kohalikust vaatest on. Kestlikkuse temaatikas on järjest kesksemaks ja sisulisemaks sügavamaks muutunud geo- ja välispoliitika elluviimisel keskkonnadiplomaatia. Ka neid rahvusvahelisi, ametkondlikke ja erialaarenguid tuleb sidustada valdkondlikult. ➔ Juhime tähelepanu, et ettepanekut on 30. mai 2023 seisuga aruandes täiendatud (võrreldes aruande varasema versiooniga). Riskihinnangud. Väljendada kliimakriisi mõjude ja seoste olulisust keskkonnateemadele tõenäosuslikkusena ja riskihinnangutes (võttes eeskuju nt IPCC suunistest185). Muutused ja mõjud hakkavad avalduma paljudes avaldusvormides, mitmekesisemalt, mõjude intensiivsus kasvab.186 Kliimakriis muudab suure tõenäosusega nii ökosüsteemide struktuuri, liigilist koosseisu kui ka fenoloogiat, seda nii maismaa-, magevee- kui mere ökosüsteemides. Arengu suunamine, selle tegevustik ja hindamine ei peaks olema fokusseeritud ainult kahjulikkuse ja ebasoodsa vältimisele, vaid esitama ka kasulikkust – võimendama sünergiaid, pakkuma 185 Uncertainties Guidance Note. IPCC. 186 Sixth Assessment Report. IPCC. 151 kompromisse ja soodustama positiivset kõrvalmõjude ülekannet ehk nn spillover efekti, kus tuuakse oma tegevusega kasu ja luuakse lisandväärtust. ➔ 10. veebruari 2023 seisuga on KEVADes ettepanekuga osaliselt arvestatud, kuid üldisem riskide hindamise raamistik ei ole leidnud lisandamist. Kui ei jõua tervet, tee pool aga korralikult. Eesti on võtnud kohati kõrgeid ambitsioone, jäänud nendega jänni ja seejärel pidanud põhjendama, miks seis ei ole nii nagu me oleme lubanud (jäätmekäitlus jne). Ei ole liiast üle korrata, et oluliselt usutavamad oleme nii väljaspoole kui ka siseriiklikult, kui võtame jõukohased eesmärgid ja tõsimeeli töötame nende saavutamise nimel. Austust väärib tunnistus, et mingi probleemiga hetkel ei tegeleta, kuna ressurss puudub ja see ei ole esmajärguline. Lisaks juhime tähelepanu, et KEVADe visiooni Puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti! Mõõdikuks olev keskkonnatrendide indeksi sihttase 78 on pigem liiga madal. Arvestades, et 2021. aasta tase on juba 75187 ja 2035. aastaks on strateegia „Eesti 2035“ eesmärk saavutada keskkonnatrendide indeksi tase 87188, soovitame ka 2030. aastaks KEVADe puhul eesmärgiks võetud sihttaset tõsta. ➔ Ettepanek on tehtud 10. veebruari 2023 seisuga KEVADele. KSH aruande avalikustamisel tegid SA Keskkonnaõiguse Keskus, Pärandkoosluste kaitse ühing, Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Roheline Liikumine ettepaneku lisada aruandesse soovitused kodanike ja kodanikeühenduste sisuliseks ning aktiivseks kaasamiseks KEVADe erineva taseme otsustusprotsessidesse. KSH töörühm ei saa otsustada, kas KEVADe valdkondlik olemus ja kõrge üldisusaste pakub võimalust selliseid läbivaid valitsemiskorralduslikke põhimõtteid lisada. Aga toetame mõtet, et kodanike ja kodanikeühenduste sisuline kaasamine on oluline ja soovitame kaaluda, kas on vajadust ja võimalust KEVADe täiendamiseks selles osas. ➔ Ettepanek on lisatud 30. mai 2023 seisuga aruandesse avalikustamiselt saadud tagasiside tulemusena. 187 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee) 188 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 152 6 Ülevaade mõjude hindamise korraldusest, osapoolte kaasamine 6.1 Mõjude hindamise protsessi osapooled 6.1.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja Keskkonnaministeerium Paldiski maantee 96, Tallinn 13522 Üldtelefon: 626 2802 Faks: 626 2801 E-post: [email protected] Esindaja: Krista Tõnisson, 626 0727, [email protected] Pressiesindaja: Agnes Aaslaid, 626 2910, [email protected] Keskkonnaministeerium on ka käesoleva mõjude hindamise töö tellijaks. Ühtlasi on Keskkonnaministeerium KSH protsessis otsustajaks KeHJSe mõistes. 6.1.2 Mõjude hindamise eksperdirühm Mõjude hindamise meeskond koosnes projektijuhist (Maarja Kõrkjas, Hendrikson & Ko), KSH juhteksperdist (Jaak Järvekülg, Hendrikson & Ko), juhteksperdi metoodilisest partnerist (Karl Kupits, Maves) ja valdkonnaekspertidest. KSH juhtekspert Jaak Järvekülg vastab KeHJS § 34 lõike 4 punktides 1–5 ning mõjude hindamise aruande hankes esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Juhteksperdi metoodilise partnerina juhteksperdile oluliste otsuste üle arutamisel ja tegemisel abiks olev Karl Kupits vastab samuti mainitud KSH juhteksperdi nõuetele. Mõjude hindamise eksperdirühma sisuline pädevus (kaasatud ekspertide valik) lähtub KeHJS § 34 nõuetest ning Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud hangete (mõjude hindamise programmi hange ja mõjude hindamise aruande hange) nõuetest, nii et see kataks kõik mõjude hindamise kontrollküsimustiku teemad. Lisaks arvestati programmi menetlemise käigus täpsustatud nõuetega eksperdirühma koosseisule. Käesoleva programmi koostanud eksperdirühm on esitatud alljärgnevas tabelis. 153 Tabel 5. Mõjude hindamise aruande koostanud eksperdirühma koosseis valdkondade kaupa Hinnatav valdkond Ekspert(id) Elurikkus, maastikud ja mullad Heikki Kalle (valdkonna vastutav ekspert, Hendrikson & Ko), Artto Pello (muld, Maves), Maarja Kõrkjas (elurikkus, Hendrikson & Ko), Kaile Eschbaum (Natura, Hendrikson & Ko) Kliima Antti Roose (Tartu Ülikool, Tartu Regiooni Energiaagentuur) Ringmajandus (sh jäätmed) Tuuli Vreimann (valdkonna vastutav ekspert, Maves), Katri Järvekülg (jäätmed, Hendrikson & Ko) Veekeskkond (sh merekeskkond) Kadri Normak (Maves) Maavarade uurimine, kaevandamine ja Karl Kupits (Maves) kasutamine Välisõhk (sh müra) Marko Kaasik (valdkonna vastutav ekspert, Tartu Ülikool), Veiko Kärbla (müra, Hendrikson & Ko) Kiirgusohutus Rein Koch (Tartu Ülikool) Keskkonnateadlikkus (sh Marvi Remmik (valdkonna vastutav ekspert, Tartu keskkonnaharidus) Ülikool), Helen Urmann (Tartu Ülikool) Maakasutus ja maatoimingud Heikki Kalle (Hendrikson & Ko) Keskkonnaandmed Karl Kupits (Maves) Ilmateenused Marko Kaasik (Tartu Ülikool) Majandusvaldkond Olavi Grünvald (Finantsakadeemia) Metsanduse korraldamine Karl Kupits (Maves) Regionaalareng Veiko Sepp (Tartu Ülikool) Sotsiaal- ja kultuurivaldkond Siim Espenberg (Tartu Ülikool) Keskkonnatervis Hans Orru (Tartu Ülikool) Ruumiloome Kerttu Kõll (Sfäär Planeeringud) Riigi julgeolek ja välissuhted Karl Kupits (Maves) 6.1.3 Asjaomased asutused Vastavalt KeHJS §-le 401 lg 1 peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja küsima strateegilise hindamise aruande sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Lähtuvalt KEVAD 2030 kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. • Haridus- ja teadusministeerium • Justiitsministeerium • Kaitseministeerium 154  • Kultuuriministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium • Maaeluministeerium • Rahandusministeerium • Siseministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja palub ministeeriumitel oma seisukoha kujundamiseks kaasata vastavalt vajadusele oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KSH programmile ühtne seisukoht. 6.1.4 Muud huvitatud osapooled Vastavalt KeHJS §-le 41 teavitab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja strateegilise hindamise aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest muuhulgas isikuid ja asutusi, keda KEVADe alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu. Huvitatud osapoolte nimekiri on esitatud lisas 3 „Muud huvitatud osapooled“. 6.2 Seisukohtade küsimine Peamine ja põhjalik mõjude hindamine koostati mõjude hindamise eksperdirühma poolt KEVADe eelnõule seisuga 12. oktoober 2022. Peale seda suunati mõjude hindamise aruanne asjaomastele asutustele seisukohtade küsimiseks (vastavalt KeHJS §-le 401). Lähtuvalt KEVADe kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest, on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid (vt ptk 6.1.3). Sellest tulenevalt küsis Keskkonnaministeeriumi kantsler detsembris 2022 asjaomastelt asutustelt (koos nende valitsemisalas tegutsevate asutustega) seisukohta käesoleva aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Asjaomastelt asutustelt laekunud seisukohad ja ettepanekud on kättesaadavad käesoleva aruande lisas 4 „ Aruande kohta esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused neile“, kus kirjeldatakse (ja vajadusel põhjendatakse) nendega arvestamist/mittearvestamist. Mõjude hindamise aruannet täiendati vastavalt saadud seisukohtadele ja lisas 4 täpsustatule. 155  6.3 Avalikustamine Vastavalt KeHJS §-le 41 ja sellest tulenevalt §-le 37 keskkonnamõju ja muude mõjude strateegilise hindamise aruanne avalikustati. Avalik väljapanek toimus 05. – 27. aprill ja avalik arutelu 04. mai 2023. Avalikustamise käigus aruande osas saadud ettepanekud ja küsimused, koos vastuste ja selgitustega, kuidas nendega on arvestatud, on lisatud aruandele Lisas 5 „Avalikustamise käigus aruande kohta esitatud ettepanekud ja vastused neile, avaliku arutelu protokoll“. Samuti on Lisas 5 lisatud avaliku arutelu protokoll. Aruannet täiendati vastavalt saadud ettepanekutele (ja nendele antud vastustele). 6.4 Ülevaade hindamise käigus esinenud raskustest Mõjude hindamise töörühma hinnangul ei esinenud mõjude hindamise läbi viimisel raskusi, mis oleks takistanud selle eesmärgi täitmist. Töö käigus valiti asjakohased meetodid ning anti hinnangud ning soovitused, arvestades hinnatava arengukava täpsusastet. Samas võib välja tuua, et peamine metoodiline väljakutse käesoleva mõjude hindamise puhul tuleneski arengukava kui hinnatava dokumendi väga üldisest iseloomust. Mõjude hindamine strateegilisel tasandil sisaldab alati määramatust ja võib ka tekitada vaidlusi potentsiaalse mõju olemasolus või puudumises. Erinevatel KEVADe koostamise ja mõjude hindamise protsessi osapooltel (sh avalikkusel) võib olla ootus, et mõjude hindamine (KSH) kirjeldab hinnatava dokumendiga kaasnevaid mõjusid üheselt ja konkreetselt. Antud juhul on seda aga tulenevalt KEVADe üldistustasandist võimatu teha. Dokumendi sisu jääb strateegilisele tasandile ning jääb lahtiseks, milliste tegevustega ja kuidas konkreetselt seatud eesmärke ja alameesmärke saavutatakse. KEVAD sisaldab palju põhimõtteid, mille järgimisel kaasneb keskkonnale eeldatavasti pigem soodne mõju. Samas, kirjeldatud põhimõtete detailsemat kavandamist nähakse ette läbi erinevate programmide ja tegevuskavade. Seega hakkavad reaalne areng ja mõjud sõltuma pigem mitte niivõrd praeguses arengukavas sisalduvatest positiivsetest põhimõtetest, vaid sellest, kui tõhusalt neid ellu hakatakse viima. Seda, milliseid valikuid tehakse järgnevates etappides ja dokumentides, mõjutavad suuresti ka arengukava välised asjaolud, nagu rahaliste vahendite kättesaadavus, poliitiline tahe jms. Teise, oluliselt konkreetsema ja praktilisema väljakutsena võib nimetada käesoleva mõjude hindamise kiiret ajagraafikut. Olukorras, kus mõjude hindamise protsessi soovitud lõpptähtaeg oli kõrgemalt otsustustasandilt ette antud ning kus samas tuleb järgida KeHJSes sätestatud KSH menetlusnõudeid, tekkisid paratamatult järgmised kitsaskohad: 156  • Mõjude hindajad kaasati KEVADe protsessi võrdlemisi hilises arengukava koostamise etapis (kus nt ei olnud võimalik enam kaasa rääkida arengukava eesmärkide seadmises, vaid pigem neid aruandes tagantjärgi kommenteerida/hinnata) – kuigi reaalses elus on sellisel kujul paraku tegemist pigem tavapraktikaga, ei saa seda pidada ideaalseks lahenduseks. • Samas, esmane mõjude hindamine (aruande koostamine) tuli teostada töö mahukust ja eksperdirühma suurt koosseisu arvestades võrdlemisi lühikese aja (kahe kuu) jooksul. • Mõjude hindamise (aruande vormistamise) töö algushetkeks sisaldas hinnatav KEVADe eelnõu veel sisulisi lünki, mistõttu ei saanud kõige osas hinnanguid anda. • Kuigi positiivne on lähenemine, et arengukava ja mõjude hindamist koostatakse paralleelselt, siis kiire ajagraafiku korral võib see tekitada mõningat segadust erinevate töö versioonide vahel (nt olukord, kus osapooltele tutvustatav mõjude hindamise aruanne käsitleb arengukava eelnõud mingi varasema kuupäeva seisuga, aga paralleelselt on mõjude hindamise aruande valmimise hetkeks juba olemas ka uuendatud sisuga arengukava versioon). Need keerukused lahendati KSH protsessi jooksul jooksva infovahetuse ja selgituste abiga. 157 7 Leevendavad meetmed ja seire Keskkonnavaldkonna arengukavana on KEVADel keskkonnale eeldatavalt pigem positiivne mõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõistes olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Ebasoodsate mõjude avaldumist võib prognoosida eelkõige majanduse, metsanduse korraldamise ja regionaalarengu valdkondades, kus olulisi ebasoodsad mõjusid on samuti võimalik vältida ning seda tuleb teha KEVADe elluviimise järgnevates etappides meetmete ja tegevuste konkreetsemal planeerimisel. Hindamise käigus ekspertide poolt tehtud ettepanekud ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude võimendamiseks on esitatud aruandes ptk 5 teemade kaupa, iga alapeatüki kolmanda punktina. Lisaks on ptk 5.19 kogutud mõjude hindamise käigus tekkinud üldisemad ettepanekud ja kommentaarid, mida kas ei olnud võimalik seostada vaid mõne konkreetse KEVADe peatükiga või mis kerkisid üles laiemas tähenduses mitmete teemade hindamisel. Sealjuures tehti ettepanekud esmalt 10. oktoobri 2022 seisuga KEVADe eelnõule ning hiljem ettepanekuid vajadusel täiendati, tulenevalt täienenud KEVADe eelnõust seisuga 12. veebruar 2023 ning tulenevalt asjaomaste asutuste seisukohtadest ja aruande avalikustamisel saadud tagasisidest. Aruande koostajad tõdevad, et hindamise tulemusena tehtud ettepanekud ei pruugi ilmtingimata kaasa tuua KEVADe eelnõu muutmise vajadust – juhul, kui soovitatud meetmed ja tegevused väljuvad KEVADe reguleerimisalast või on põhjendatult ebavajalikud. Sellegipoolest soovitab käesoleva mõjude hindamise eksperdirühm kirjeldatud asjaoludele tähelepanu pöörata riigi edasisel arengul leevendamaks võimalikke ebasoodsaid ning võimendamaks võimalikke soodsaid mõjusid. Vastavalt KeHJSe § 40 lg 4 p 13 peab KSH aruanne sisaldama ka strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust. Võib selgitada, et seire temaatika avaldub KEVADes ja käesolevas mõjude hindamises läbivalt ja üsnagi erinevates kontekstides. Kõigepealt on keskkonnaseire lahutamatu osa keskkonnakorraldusest. Keskkonnaseisundit seiratakse keskkonnaseire programmide ja meetmetega nii riiklikul, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtete tasandil. Neid temaatikaid on käesolevas aruandes kajastatud eelkõige peatükis 4 läbivalt, vastavate sisuteemade juures, vajadusel on viidatud olemasolevatele kitsaskohtadele (nt puudujääke välisõhu seires on käsitletud käesoleva aruande ptk 4.7.1–4.7.3; seireandmete kättesaadavust (ja selle võimalikku parandamist) on käsitletud ptk 4.13 ja ptk 5.10.2). Keskkonnaseire on ka teemaks, mida KEVAD ka ise oluliselt reguleerib – „Seire“ on KEVADes eraldi peatükk (toetav tegevus); KEVADe „Keskkonnakorralduse“ peatükis nähakse muuhulgas ette ka reformi keskkonnaseires, keskkonnaseire seaduse muutmist ja riigi keskkonnaseire 158 ulatuse, korralduse ja andmekogumise põhimõtete üle vaatamist; lisaks sisaldavad ka mitmed teised KEVADe alavaldkonnad seire arendamise tegevusi (sh innovaatilisi seirelahendusi, automatiseerimist jne). Osad käesolevas aruandes tehtud ettepanekud on samuti seire temaatikaga seotud (nt kliimaeesmärkide saavutamisega ja kliimamuutustega kohanemisega seotud seire olulisuse osas tehakse ettepanekud KEVADe poliitikainstrumentidele ptk 5.2.3; kiirgusohutuse valdkonnas tehakse ptk 5.7.3 ettepanek luua võimalus Eestisse sisseveetavate toiduainete radioaktiivsete isotoopide sisalduse seireks). Ülal mainitud KeHJSe punkti (§ 40 lg 4 p 13) kontekstis on aga oluline eelkõige see, kas mõju hindamine määrab täiendavaid seiremeetmeid otseselt arengukava põhjustatud oluliste keskkonnamõjude seireks. Kuna KSH käigus olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud, siis selliseid seiremeetmeid käesolev aruanne ei paku. Kuna tegemist on keskkonnavaldkonna arengukavaga, siis sisaldab KEVAD juba ise keskkonnamõju seireks kavandatud mõõdikuid ja soovitud sihttasemeid, mille saavutamist/elluviimist hinnatakse vähemalt kaks korda arengukava kestel. Vahehindamistes analüüsitakse muu hulgas seda, kas programmis kavandatu on piisav arengukava eesmärkide saavutamiseks ja kas arengukava sekkumised on kohased või vajavad ümberhindamist. Hindamise järel tehakse vajaduse korral muudatused arengukavasse. Selle tõttu ei ole mõistlik üles seada täiendavaid keskkonnamõõdikuid kui need, mis juba KEVADesse endasse jäetakse. Küll aga on oluline jälgida, et KEVADe elluviimise edasised tegevused (tegevuskava ja muud rakenduslikud tegevused) ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine on välja toonud. Selle lahenduseks on soovitatav: • tegevuskava koostamisel käesolevas aruandes esitatud leevendusmeetmetega arvestamine; • regulaarselt (kord aasta või kahe tagant) KEVADe raames rakendatud ja rakendatavate tegevuste üle vaatamine ning leevendusmeetmete vastu võrdlemine. Kui selgub, et siiski mõni tegevus on plaanitud või rakendatud vastuolus leevendusmeetmetega, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid (või vähemalt läbi mõelda ja põhjendada, kui see ei ole vajalik). Ülevaatusteta ja korrigeerivate tegevusteta on suur oht, et KEVAD muutub fiktiivseks ja areng hakkab toimuma sõltumata KEVADest. Lisaks tuleb rõhutada, et arvestades KEVADe üldist sisu on oluline, et KEVADe rakendamise edasised tegevuskavad sisaldaksid oluliselt konkreetsemalt (nii siseriiklikke kui rahvusvahelisi) eesmärke ning konkreetseid teid/tegevusplaane nende eesmärkide saavutamiseks. ➔ Viimasele juhiti korduvalt tähelepanu erinevate osapoolte poolt ka KSH aruandele seisukohtade andmise ja avalikustamise protsessis. 159 8 Kokkuvõte Käesolevas aruandes kajastatakse Keskkonnaministeeriumi poolt koostatava valdkondliku arengukava Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste (sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike) mõjude strateegilise hindamise tulemused. Mõjude hindamine lähtus lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele (vt KeHJS 2. jagu Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine) ka Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodika mõjude määratlemise kontrollküsimustikust (mis katab kogu asjakohaste mõjude spektri).189 Mõjude hindamine lähtus mõjude hindamine KEVADe strateegilisest tasandist ja jäi samasse täpsusastmesse. Mõjude hindamise ulatus ja metoodilised alused kirjeldati ja lepiti kokku käesolevale mõjude hindamisele eelnenud mõjude hindamise programmi koostamise etapis (programm tunnistati nõuetele vastavaks 31.05.2022 kirjaga nr 1-14/22/1125-30). Vastavalt programmis sätestatule, KEVADes käsitletavatele valdkondadele ja kontrollküsimustiku teemadele, jagunesid hinnatavad mõjuvaldkonnad järgnevalt: • elurikkus, maastikud ja mullad (programmis190 elurikkuse ja looduse mitmekesisuse valdkond); • kliima; • ringmajandus (sh jäätmed); • veekeskkond (sh merekeskkond); • maavarade uurimine, kaevandamine ja kasutamine (programmis maapõueressursside uurimise ja kasutamise valdkond); • välisõhk (sh müra); • kiirgusohutus; • keskkonnateadlikkus (sh keskkonnaharidus); • maakasutus ja maatoimingud (programmis maatoimingute korraldamise valdkond); • keskkonnaandmed; • ilmateenused (programmis ilmainfo tagamise valdkond); • majandusvaldkond; • metsanduse korraldamine; • regionaalareng (programmis puuduolev191); • sotsiaal- ja kultuurivaldkond; • keskkonnatervis (programmis puuduolev); • ruumiloome; • riigi julgeolek ja välissuhted (programmis puuduolev). 189 Mõjude hindamise abimaterjal – Mõjude määratlemise kontrollküsimustik. Riigikantselei. 190 KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programm 191 Hinnatav valdkond tulenes KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmis seatud nõudest katta lisaks programmis toodud hinnatavatele mõjuvaldkondadele ekspertide pädevusega ka Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodika mõjude määratlemise kontrollküsimustiku mõjuvaldkonnad. 160 Mõjude hindamisel kasutati kaht erinevat metoodilist lähenemist: 1. esmalt hinnati KEVADe kooskõla iga valdkonna asjakohaste strateegiliste dokumentide ja eesmärkidega ning 2. teiseks prognoositi KEVADega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatavatele mõjuvaldkondadele. Mõlemal juhul esitati vajadusel ettepanekud ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja/või soodsate mõjude võimendamiseks. Samuti toodi mõjude hindamise käigus välja, kui leiti, et mõned hinnatavad valdkonnad võiks KEVADes olla käsitletud laiemalt (nt maapoliitika, keskkonnaandmed, ilmateenused). Hindamise tulemusena leiti, et keskkonnavaldkonna arengukavana on KEVADel keskkonnale eeldatavalt pigem positiivne mõju. KeHJSe mõistes olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Ebasoodsate mõjude avaldumist võib prognoosida eelkõige majanduse, metsanduse korraldamise ja regionaalarengu valdkondades, kus olulisi ebasoodsad mõjusid on samuti võimalik vältida ning seda tuleb teha KEVADe elluviimise järgnevates etappides meetmete ja tegevuste konkreetsemal planeerimisel. Lisaks tuleb välja tuua, et kuna KEVADe puhul on tegemist üldise tasandi (strateegilise) arengukavaga, siis sisaldab mõjude hindamine paratamatult omajagu määramatust. Võib karta, et reaalne areng ja mõjud hakkavad sõltuma pigem mitte niivõrd arengukavas sisalduvatest positiivsetest põhimõtetest, vaid sellest, kui sihitult suudetakse neid põhimõtteid ka järgida ning kui tõhusalt hakatakse neid ellu viima. Seda, milliseid valikuid tehakse järgnevates etappides ja dokumentides, mõjutavad suuresti ka arengukava välised asjaolud, nagu rahaliste vahendite kättesaadavus, poliitiline tahe jms. Selleks on ka KEVADe kehtimise ajal oluline pidevalt jälgida, et keskkonnavaldkonna edasised tegevused ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine on välja toonud. Lisaks tuleb rõhutada, et arvestades KEVADe üldist sisu on oluline, et KEVADe rakendamise edasised tegevuskavad sisaldaksid oluliselt konkreetsemalt (nii siseriiklikke kui rahvusvahelisi) eesmärke ning konkreetseid teid/tegevusplaane nende eesmärkide saavutamiseks. (Sellele vajadusele juhiti korduvalt tähelepanu erinevate osapoolte poolt ka KSH aruandele seisukohtade andmise ja avalikustamise protsessis.) 161 LISAD Lisa 1. KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programm Lisa 2. Kontrollküsimustik Lisa 3. Muud huvitatud osapooled Lisa 4. Aruande kohta esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused neile Lisa 5. Avalikustamise käigus aruande kohta esitatud ettepanekud ja vastused neile, avaliku arutelu protokoll 162  KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise aruande kooskõlastamine asjaomaste asutustega KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise aruande eelnõule tehtud ettepanekute arvestamise tabel Nr Asutus Ettepanek/kommentaar Ettepanekutega arvestamine/mittearvestamine 1 HTM Read 1191-1196. Koolid ja lasteaiad lähtuvad riiklikest õppekavadest Ettepanekuga on arvestatud. Mõjude hindamise aruande eelnõu on täiendatud (põhikooli riiklik õppekava, gümnaasiumi riiklik õppekava, koolieelse vastavalt ettepanekule. lasteasutuse riiklik õppekava). Koolide õppekavades on eraldi kirjeldatud õppekava läbiva teemana „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ja lasteasutuse õppekavas valdkond „Mina ja keskkond“. Üldpädevusena tuuakse välja matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus loodusteaduslik pädevus ja loodusliku mitmekesisuse väärtustamine. Samuti viidatakse õppimisvõimalustele avatud ja mitmekesistes õppekeskkondades. 2 HTM Rida 2332 (ringleva materjali määr viimane ettepanek tabelis) Kas võiks Ettepanekuga ei ole arvestatud. soovitada mingite soodustavate meetmete väljatöötamist ja lisamist KEVADe mõjuhindamine sellekohast soovitust ei tee. Eksperdi hinnangul ei ole nendele, kes seda projektipõhiliselt teevad (motivatsiooni tõstmiseks). motivatsioonipaketi väljatöötamine pigem tõhus. Sellisel juhul peavad olema selgelt paigas ka tingimused, mille täitmisel soodustusi jagatakse, aga need on igal projektil erinevad. Ringmajanduse nimelise peatüki olemasolu projekti seletuskirjas tõenäoliselt ei taga eesmärki. Pigem peaks olema kontroll riigi tasandil (tellija küsimused projekteerijale, et kas ja kuidas oleks võimalik keskkonnasäästlikumalt lahendada). 3 HTM Rida 2693 „kooliprogrammides“ asendada sõnadega „kooli õppekavades“ Ettepanekuga on arvestatud. Mõjude hindamise aruande eelnõu tekstis tehti vastav asendus. 4 HTM Rida 2696 „põhikooli õppeprogrammis“ asendada sõnadega „põhikooli Ettepanekuga on arvestatud. õppekavas“ Mõjude hindamise aruande eelnõu tekstis tehti vastav asendus. 5 HTM Rida 2792 kommentaar - väga konkreetsed ettepanekud saavad tulla Ettepanekuga on arvestatud. Mõjude hindamise aruandesse lisati viidatud koostöös teiste KEVADE valdkondadega (keskkonnahoidlike toodete, soovitusele täpsustus, et täiendavad tegevused peavad olema välja töötatud teenuste ja valikute kättesaadavuse suurendamine ning mitmekesiste ja koostöös teiste KEVADe valdkondadega. kestlike lahenduste tekkimise toetamine). Ettepanek on suunatud KEVADele ning võtame ettepaneku KEVADe eelnõu täiendamise etapis arutlusele. 6 HTM Rida 3678 Kas peaks kuskil käsitlema ka valgusreostuse mõju tervisele või Ettepanekuga on arvestatud. keskkonnale laiemalt? Keskkonnatervise peatüki (5.16.2) mõjuhinnangut ja ettepanekuid (5.16.3) täiendati valgusreostuse teemal. 7 HTM Rida 3678 Siin peatükis võiks välja tuua ka seose keskkonnateadlikkuse- ja Ettepanekuga on arvestatud. haridusega. Iga inimene võiks olla teadlik keskkonnamõjudest tervisele, mida Peatüki 5.16.2 mõjuhinnangut täiendati: teadlikum ta on, seda enam ta püüab valikutes, otsustes vältida riske (näiteks “Alaeesmärk 12 all on kirjeldatud küll keskkonnateadlikkusest, ent arvestama radioaktiivsete ainete mõju tervisele vm.) on jäetud terviseteadlikkus, mis motiveerib inimesi olema enam keskkonnahoidlik ning saamast aru keskkonna saastamise võimalikust mõjust  elanike tervisele.“ Samuti lisati peatükki 5.16.3 kaks ettepanekut vastaval teemal. 8 HTM Rida 2762 TAIE arengukava alla on sattunud allolev õppekavu kirjeldav lause Ettepanekuga on arvestatud. (e-kiri) „Lisaks on väärtustena kirjeldatud keskkonna kestlikkuse tagamine Nimetatud lause sõnastati selgemaks: „Lisaks on pädevusena kirjeldatud formaalhariduse seadusandluses (nt Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi keskkonnasäästlikkuse ja vastutuse oskused (nt Põhikooli riiklik õppekava, riiklik õppekava), milles on erinevates haridusastmetes omandavate Gümnaasiumi riiklik õppekava), mis haakuvad keskkonna kestlikkuse tagamise pädevustena välja toodud keskkonnasäästlikkuse ja vastutuse oskused. põhimõtete/väärtustega.“ KEVAD on kooskõlas nimetatud arengukavaga.“ 9 KUM Lisa 4 Lisada kaastavate asutuste hulka Muinsuskaitseamet ja Eesti Ettepanekuga on arvestatud. (e-kiri) Arhitektide Liit Nimetatud asutused lisati kaasatavate osapoolte nimekirja. 10 RaM Rida 357. On tervitatav, et KEVAD mõju laiapõhjaliseks hindamiseks tehti Teadmiseks võetud. lisaks KSHle sama protsessi käigus ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine, mis hõlmab kõiki puudutatud eluvaldkondi ja nende kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Samuti saab positiivselt esile tuua, et mõjude kaardistamiseks on kasutatud Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikas esitatud kontrollküsimustikku. 11 RaM Rida 1498. Rahandusministri 3.01.2022 kirjas nr 1.1-11/9783-3 „Metsanduse Ettepanek on suunatud KEVADele, mitte mõjude hindamise aruandele. KEVADe arengukava aastani 2030“ on esitatud märkus, et tuleb näidata, kuidas eelnõusse on lisatud KEVADe ja MAKi seoste kirjeldus. metsanduse arengukava sobitub keskkonna tulemusvaldkonna planeerimise tervikpilti ja suhestub koostatava KEVAD arengukavaga. Metsanduse arengukavas 2030 leidsid mitmed keskkonnavaldkonnaga seonduvad aspektid küllaltki nappi arvestamist, seda mh ka MAK 2030 KSH aruandes tehtud ettepanekutega võrreldes. Teeme ettepaneku KEVAD käsitluse ulatuslikumaks ja sidusamaks laiendamiseks metsandusele võrreldes esitatud eelnõu p 5.16. 12 RaM Read 1657-1658, 1758, 1742-1772 Asjakohane on hinnang (r 1657-1658), et Mõjude hindamise eksperdid ei pea vajalikuks mõjude hindamise aruande KEVAD keskendub läbivalt eelkõige loodusmaastikele ja kultuurmaastikud on täiendamist, kuna maastike teemakäsitlus kajastub aruandes selgelt ja KEVADes väga vähe käsitlemist leidnud. Ka meie hinnangul on käsitlus liialt piisavalt. Keskkonnateadlikkuse kontekstis (peatükis) viitab keskkonna ja vähene, arvestades mh seda, et Eesti on ühinenud Euroopa inimese vaheline suhe muuhulgas ka suhtele “maastikuga”. maastikukonventsiooniga, kus Eestit esindab Keskkonnaministeerium. Ettepanek on eelkõige suunatud KEVADele ning võtame ettepaneku KEVADe Keskkonna maastikukäsitlus on ühinemise perioodiga võrreldes Eestis liialt eelnõu täiendamise etapis arutlusele. vähest tähelepanu saanud ja jäänud töörühma kitsaks teemaks. Samas tajub ja väärtustab inimene looduskeskkonda ja igapäevase loodushoiu vajadust eelkõige maastike, sh ka kultuurmaastikes paikneva looduskomponendi kaudu. Maastike tunnetatud väärtustamisel on seega otsene positiivne mõju keskkonnaalasele teadlikkusele. Nimetatud aspekti tuleb senisest enam esile tuua nii arengukavas kui ka mõju hindamisel. Sellest tulenevalt toetame leevendavate meetmete ettepanekut maastike osas (r 1758), aga samuti teisi seonduvaid ettepanekuid (r 1742-1772). 13 RaM Rida 2331 Toetame maavarade kaevandamise mõjude hindamisel tehtud Ettepanek on eelkõige suunatud KEVADele ning võtame ettepaneku KEVADe järeldusi (r 2331) tabelis 4. ning asjakohaste leevendavate meetmete eelnõu täiendamise etapis arutlusele. ettepanekuid p 5.5.3. 14 RaM Rida 1751 Toetame hinnangut (r 1751), et arengukava on pigem vähe Ettepanek on eelkõige suunatud KEVADele ning võtame ettepaneku KEVADe keskendunud maapoliitika võimalustele maakasutuse suunamisel elurikkuse eelnõu täiendamise etapis arutlusele. säilitamisele positiivsel viisil, samuti leevendavate meetmete ettepanekut selliseid võimalusi rohkem esile tuua. 15 RaM Read 2885-2899 Toetame kestliku maapoliitika temaatika täiendamise Ettepanek on eelkõige suunatud KEVADele ning võtame ettepaneku KEVADe ettepanekutega p 5.9.3 (r 2885-2899). Maakasutuse korraldamine hõlmab ka eelnõu täiendamise etapis arutlusele. teiste valdkondade ruumilise arengu huvidega arvestamist. Teeme Mõjuhindamise eksperdi hinnangul on viide ruumipoliitikale sisuliselt küll õige, ettepaneku, et maapoliitika käsitlust tuleks veelgi süvendada ja laiendada aga oluline on rõhutada mõjude hindamise aruandes ka maapoliitika aspekti ruumipoliitikale laiemalt. (maa kui väärtus ja selle väärtusega säästliku ümberkäimise olulisus). Selles osas täiendati maakasutuse ja maatoimingute peatükki aruandes minimaalselt, kuid see-eest ruumiloome peatükki (sh sealset ettepanekut) märkimisväärselt. Tasub ka märkida, et konkreetselt peatükis 5.9.3 olevad ettepanekud ei ole uuendatud KEVADe kontekstis enam sellisel kujul asjakohased. 16 RaM Rida 2867 Toetame, et tuleb kindlasti arvestada, et „mullakaitses on Ettepanek on suunatud KEVADele ning võtame ettepaneku KEVADe eelnõu aktuaalne ja Euroopa Liidu regulatsioonidega lähiaastail rakendamisel täiendamise etapis arutlusele. maakasutuse kliimaraamistik“ (lk 88 ülal, r 2867). Rahandusministeerium andis Riigikantselei kaudu EK konsultatsioonile („Ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta „võimaliku mulla seisundit käsitleva ELi õigusakti üle, et tegeleda ELi muldade kaitse, kestliku majandamise ja taastamisega“) toetavad seisukohad 26.08.2022 kirjaga nr 15-46760-1. 17 RaM Leiame, et täiendavalt tuleb analüüsida mulla peatükis olevate maakasutuse Ettepanek on suunatud KEVADele ning võtame ettepaneku KEVADe eelnõu seire vajaduste ühildamise vajadusi ja võimalusi maatoimingute täiendamise etapis arutlusele. (maapoliitika) valdkonnaga. 18 RaM Rida 1873 Juhime tähelepanu ebatäpsusele p 5.2.1 lk 57 (r 1873). Riigi Ettepanekuga on arvestatud. jäätmekava 2022-2028 kehtivust on pikendatud 2022. aasta lõpuni, õige on: Mõjude hindamise aruande teksti on parandatud. Riigi jäätmekava 2014-2020 kehtivust. 19 RaM Rida 3878 Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu osas on lk 116 (r Ettepanekuga on arvestatud. 3878) toodud, et planeeringuga määrati mh tuuleenergeetika arengualad. Sõna “tuuleenergeetika” tähistati kursiivis. Hiljem on täpsustatud, et Riigikohtu otsusega on tuuleenergeetika osa tühistatud. Parema arusaadavuse huvides teeme ettepaneku real 3878 sõnad „tuuleenergeetika ja“ eristuvalt tähistada. 20 RaM Eelnõu mõju regionaalarengule on hinnatud vastavalt programmis toodud Ettepank on teadmiseks võetud. hindamiskavale üldjoontes ammendavalt (tabel Lisa 2), samas on aruande Selgituseks: Hüplik on koond sellepärast, et ka argumendi loogika on pisut põhitekstis vastavatest mõjudest esitatud koond küllaltki hüplik. keerulisem. Mitte kõiki negatiivseid regionaalseid mõjusid ei pea leevendama, pigem käsitleda KEVADes kavandatut muutusena, millega kohaneda, millest lähtudes restruktureerida.  Siiski üritasime lisada regionaalarengu peatükki mõningad selgitavad täiendused. 21 RaM Peatükk 5.14.1 Nõustume aruande regionaalarengu mõju peatüki 5.14.1 Ettepanekuga arvestatud osaliselt. järeldustega, et eelnõus regionaalpoliitilised kaalutlused eesmärkide ja Kirjeldatud riski käsitlust laiendati peatüki 5.14.3 soovituste all. Samas ei ole ka tegevussuundade tasandil puuduvad ning need on sõnastatud kogu Eesti põhjendatud nimetatud aspekti oluliselt jõulisemalt esiletoomine, kuna valdav territooriumi kohta üldiselt. Sellele vaatamata on nendel potentsiaalselt osa lahendusi on paraku KEVADe välised (ei saa reguleerida otseselt eristuv mõju piirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule ning inimeste ja KEVADega). organisatsioonide tegevusvõimalustele erinevates regioonides. Seetõttu sisaldab eelnõu mitmeid riske ja väljakutseid Eesti territooriumi regionaalse arengu tasakaalustatusele ning konkreetsete regioonide ja asulate arenguväljavaadetele. Leiame, et siinkohal võiks KSH aruanne selle aspekti jõulisemalt esile tuua ja KEVADE eelnõu koostajate tähelepanu regionaalsetele erisustele juhtida. Samuti on oluline tuletada meelde, et kui tegevuste kavandamisel ja elluviimisel läbivalt ei arvestata regionaalsete erisuste ja vajadustega või sekkumisvaldkonnaga seotud probleemistiku võimaliku koondumisega kindlatesse piirkondadesse, võib selliste tegevuste territoriaalselt ühetaolise rakendamisega kaasneda regionaalset ebavõrdsust või teatud arenguprobleemide regionaalset koondumist soosiv mõju. 22 RaM Riigi valdkondlike arengukavade eesmärkidega vastavuse hindamisel on KSH Ettepanekuga arvestatud osaliselt. aruandes õige lähtekoht, et alates 2020 enam eraldiseisvat regionaalarengu Peatüki 5.14.1 esimesse lõiku lisati Regionaalse arengu tegevuskava puudutav strateegiat ei ole ja seetõttu regionaalarengu mõju hindamisel on arvestatud täiendus. seoseid „Eesti 2035“ regionaalarengut puudututavate strateegiliste sihtide ja Samas märgime, et nii nagu tegevuskavas sõnastatud eesmärk ja tegevuskava üleriigilise planeeringuga. Siiski soovitame nimetada regionaalarengu tabel 1 kirjeldavad, ei lisa tegevuskava strateegiliste eesmärkide mõttes mõjude hindamise ja leevendamismeetmete ettepanekute seotust 2022.a Strateegiale Eesti 2035 midagi juurde. Tegevuskavana ei peagi seda tegema. valminud regionaalse arengu tegevuskavaga. Tegevuskava toob välja 10 (Juur)probleemipõhine hindamine ei oleks peatükis „Vastavus strateegilistele peamist regionaalarengu juurprobleemi, mis väljendavad piirkondlikke eesmärkidele“ asjakohane. Seetõttu leiavad eksperdid, et Eesti 2035 keskne arenguerisusi, seab nendes edasised regionaalse arengu tasakaalustamise lähenemine on piisav ja korduv hindamine (lisaks strateegiale Eesti 2035 ka sihi ja koondab sellese panustavad eri valitsemisalade tegevused. tegevuskava) on ebavajalik. 23 RaM Peatükk 5.14.3 Leiame, et KSH aruande peatükis 5.14.3 „Leevendavad Tähelepanek teadmiseks võetud, kuid pigem ei ole ettepanekuga nõus. meetmed ja ettepanekud“ puudutab regionaalarengule negatiivse mõju Ekspertrühma hinnangul seostuvad kõik ettepanekud selgelt regionaalse leevendamist või positiivse mõju võimendamist vaid peatüki tagantpoolt mõjuga. kolmas ettepanek. Ülejäänud punktid ei käsitle regionaalarengu mõjusid Täiendavalt sõnastati peatüki 5.14.3 esimest ettepanekut selgemaks. arusaadaval moel. Selgituseks: selle sisu on rõhutada loodusressursside intensiivsel kasutamisel põhineva majanduse restruktureerimise vajadust rohepöörde nõuetest ja lahendustest lähtuvalt. Sellise ettevõtluse (ja laiemalt, iga organisatsiooni tegutsemise) toimimismudeli kujundamine on kõige tähtsam asi, mida seoses KEVADe (potentsiaalsete) mõjudega saab ja tuleb teha. Sisuliselt ei peaks riigi pikaajaline poliitika keskenduma keskkonnahoiu eesmärkide ja nõuete kasvust tulenevate mõjude leevendamisele ja kompenseerimisele ettevõtetele ja teistele majanduslikele toimijatele (nt. kütusekompensatsioonid põllumeestele jms, mis võib lühiajaliselt ju ka vajalik olla), vaid nimelt rohepöördelisele  restruktureerimisele ettevõtluses. (Sama ülesandega tegeleb ka Regionaalse arengu tegevuskava rakendusplaani peatükk 7.2.) Ettepanek lähtub üldisest põhimõttest, et (tõhusad) regionaalpoliitilised sekkumised peavad kohanema keskkonnahoiu eesmärkide ja nõuete muutusega, mitte vastupidi – et keskkonnapoliitika peaks lähtuma regionaalpoliitilistest eesmärkidest ja nõuetest. Regionaalarengu teooriate mõttes on taustaks regionaalse säilenõtkuse teooria ning selle uuem suund, et vastupanu keskkonnamuutustele on vähemtulemuslik/soovitav kui kohanemis- ja muutumisvõimekuse loomine. Kaalutletud kõrvalekalded sellest üldpõhimõttest on loomulikult mõistlikud. 24 RaM Lehekülgedel 102-103 ning 107 on toodud iseenesest asjakohane soovitus Ettepanekuga ei ole arvestatud. regionaalarengu mõju suunamiseks: „võimalike ebasoodsate mõjude Regionaalpoliitiliselt võib selline meetmepõhine lähenemine anda soovitule leevendamiseks soovitame eristada KEVADe rakendamise meetmete disainil vastupidiseid tulemusi. Toimijate (nt ettevõtete) võimekuse ja toimekeskkonna kohalike omavalitsuste ja teiste piirkondlike kasusaajate puhul piirkondlikud erisused, ning seega ka nende võime kohaneda ja uueneda kaasfinantseerimise määrasid sellisena, et sotsiaalmajanduslikult nõrgemate meetmetele tuginedes, avalduvad toimijale (nt KOV-üksus, ettevõte) tervikuna, piirkondade kasusaajate kaasfinantseerimise määr oleks madalam kui sekkumisvaldkondade ja meetmete ülesena. Ettevõtted ja KOVid hakkavad tugevamates piirkondades rakendatav määr“. prioriteetsena lahendama probleeme, mis on riigi arvates olulised piirkonnale, Siinkohal on oluline soovitust täiendada, et meetmete elluviimisel kõrgemaid mitte neile endile. Muuhulgas vähendab (või vähemalt eksitab) selline detailne toetusmäärasid või muid erisusi tuleb kaaluda eelkõige piirkondades, kus sekkumisvaldkonna põhine lähenemine KOV autonoomiat. Meetmepõhine konkreetse meetme sekkumisvaldkonnas on suurem arengumahajäämus, lähenemine võib olla hea muudest eesmärkidest lähtudes, kuid siin on kuhu on probleemistik teravamalt koondunud või kus meetme valdkonnas tegemist regionaalpoliitilise soovitusega. ilmneb muid piirkonna eripärast tulenevaid sekkumis- või ressursivajadusi. 25 RaM Read 2369-2371. Lk 74 toodud soovitusele „Maakonna tasandil Ettepanekuga on arvestatud. kaevandatavate alade kokku leppimisel, kaasates kohalikke omavalitsusi, Viidatud lauset täiendati vajadusega hinnata ka majanduslikke mõjusid. tuleb hinnata lisaks looduskeskkonnale ka sotsiaalseid mõjusid“ juures Regionaalarengu mõjud peaksid mahtuma kolme suure valdkonna (loodus, soovitame lisada, et on vaja hinnata ka majanduslikke ja regionaalarengule sotsiaal ja majandus) sisse. avalduvaid mõjusid. 26 RaM Lisas 2 mõjude hindamise tabelis p 3.3.1.1 on toodud hinnang: „Mõju Ettepanekuga on arvestatud. töövõimalustele sõltub suure keskkonnakoormusega majanduse Täiendati kontrollküsimustiku küsimuse 3.3.1.1. põhjendust ning peatüki 5.14.3 restruktureerimise võimekusest, keskkonnahoidlike lahenduste juurutamise esimese ettepaneku all täpsustati ka soovitusi riskide maandamiseks. võimekusest, rohepöörde sujuvusest ja õigeaegsusest neis sektorites. Suurimad piirkondlikud riskid seonduvad Ida-Virumaa ning traditsioonilise põllu- ja metsamajandusega maapiirkondade (Kagu-Eesti, Kesk-Eesti) töökohtade säilumisega“. Teeme ettepaneku täpsemalt kirjeldada mõjuahelat, milles vastav risk traditsioonilise põllu- ja metsamajandusega maapiirkondadele täpsemalt seisneb. 27 RaM Lisa 2, p 3.3.1.2, aruanne lk 97 Soovitame täiendada lisas 2 p. 3.3.1.2 toodud Ettepanekuga arvestatud osaliselt. mõjuhinnangut eri piirkondade majandusliku konkurentsivõime tagatusele Küsimuse 3.3.1.2. vastust täpsustati. hinnanguga sellele, kas ja mil määral mõjutab loodusressursside tõhusa ja Aga nii majanduse kui regionaalarengu ekspertide hinnangul kirjeldab säästva majandamise toetamise tegevussuund (mõju hindamise aruande lk olemasolev põhjendus juba üsna täpselt ja piisavalt mõjusid, mis tekivad 97) eripäraselt Eesti maapiirkondade ettevõtluse arengut ja lisandväärtuse nõuetest loodusressursside kasutamisele. Mõju põhjusena on nimetatud kasvu.  “keskkonnahoiu tugevdamist”, mis haarab sisuliselt ka seda, et loodusressursse tuleks tõhusalt ja säästvalt majandada. 28 RaM Lisas 2 p 3.3.2.7 on toodud hinnang „Eelnõu rakendamisel kaasneb oht Ida- Ettepanekuga on arvestatud. Virumaa kui kaevandus-, põlevkivi- ja energiatööstuse piirkonna Esimeses lauses on silmas peetud ohtu säilumisele. (mitte)säilumisele. … Merealade kooskasutuse põhimõttest lähtuva Lisaks pöörame tähelepanu, et kultuuri kadu ei saa leevendada, see lihtsalt sinimajanduse arendamine rannikupiirkondades viib suurel määral lõpule asendub uuega, muutunuga (toimub areng). rannarahva kultuuri eksistentsi selle traditsioonilisel kujul“. 3.3.2.7. vastuses täiendati antud hinnangut. Teeme ettepaneku lühidalt selgitada mõjuahelat, kuidas mereala kooskasutusel põhinev sinimajanduse arendamine viib hindajate arvates lõpule rannarahva kultuuri eksistentsi traditsioonilisel kujul, ning pakkuda vajadusel välja leevendusmeetmeid selle võimaliku negatiivse mõju kompenseerimiseks. Samuti vajab täpsustamist, kas esimeses lauses on peetud silmas ohtu Ida- Virumaa põlevkivi- ja energiatööstuspiirkonna säilumisele või mittesäilumisele. 29 RaM Lisa 2 p 4.3.1.1, 4.3.1.2 Juhime tähelepanu, et mõjude hindamise tabelis (lisa Ettepanekuga on arvestatud. 2) on punktis 4.3.1.1 märgitud, et eelnõuga ei kaasne mõju KOVde ja Muudeti Lisa 2 punkti 4.3.1.1. – mõju KOVide ja riigiasutuste tööjaotusele võib riigiasutuste tööjaotusele. Samas on punktis 4.3.1.2 nähtud sellele teatud tingimustel siiski esineda ning lisati ka vastav põhjendus. Muudeti ka hinnangule vastupidiselt võimalikku kohustuste ümberjagamist riigi ja KOV Lisa 2 p 4.3.1.2. põhjenduse teksti – välja on võetud viide võimalikule asutuste vahel, tuues kaasa riigi- ja KOV asutuste struktuurseid muudatusi. kohustuste ümberkorraldamisele riigi ja KOV-ide vahel, kuna sellistele Kuna sellel muutusel oleks selge mõju ka KOV ja riigiasutuste senisele võimalustele KEVADes otsesed viited puuduvad. tööjaotusele, on need kaks hinnangut omavahel teatavas vastuolus, mida arvestada aruande täiendamisel. 30 MKM Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruanne ei käsitle Ettepanekuga ei ole arvestatud. kavandatava tegevuse alternatiive. Kuna alternatiivsete stsenaariumite Nagu selgitatud juba programmi etapis (ja kajastub selgelt ka aruande aluseks kavandamist ei nähta ette KEVADe koostamisel, võib järeldada, et neid peaks olevas, nõuetele vastavaks tunnistatud programmis), saab KSHs käsitleda ja koostama KSH raames. Kuigi KeHJS § 40 ei täpsusta, kes alternatiivsed võrrelda arengustsenaariumeid, mida strateegilise planeerimisdokumendi stsenaariumid peab välja töötama, siis selle paragrahvi kohaselt peab KSH koostamisel ka reaalselt käsitletakse. KSH ei saa ise stsenaariumeid luua ja välja aruanne sisaldama mh eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust töötada, sel juhul koostaks KSH juba ise strateegilist planeerimisdokumenti strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal ja alternatiivsete (mitte ei hindaks). See ei vastaks väljakujunenud tavale ega ka parimale arengustsenaariumide elluviimise korral, sealhulgas alternatiivide võrdlust ja praktikale. tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. Käesoleval juhul võib KeHJS § 40 mõistes alternatiivsete alamstsenaariumitena KSH käigus alternatiivide käsitlemist toetab ka see, et arengukava sisule käsitleda ka KSH ettepanekuid lahendada KEVADes mõnd konkreetset teemat esitatud nõuetes, mis on seatud Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr teisiti (paremini), selliseid ettepanekuid on mõju hindamise käigus vajadusel 117, ei ole toodud alternatiivide käsitlemise kohustust. läbivalt ka tehtud. 31 MKM Hetkeolukorra, mille baasil saaks mh kujundada ka ühe võimaliku Arvamus teadmiseks võetud. alternatiivse stsenaariumi, kirjeldus vajab olulist täiendamist. Arvesse on võetud spetsiifilisemad tähelepanekud, mis on toodud MKMi järgnevates ettepanekutes. Käesolev (nr 31) ettepanek on üldsõnaline ning sellele on keeruline konkreetselt reageerida. 32 MKM Üleüldiselt on mõjude hindamises, kirjeldamises ja spetsiifilisemates väidetes Arvamus teadmiseks võetud. olulisi puudusi, sh majandusliku mõju hindamises.  Arvesse on võetud spetsiifilisemad tähelepanekud, mis on toodud MKMi järgnevates ettepanekutes. Käesolev (nr 32) ettepanek on üldsõnaline ning sellele on keeruline konkreetselt reageerida. 33 MKM Puudub selge ülevaade, millised on eeldatavad ebasoodsad olulised mõjud Selgitame: Nagu öeldud aruande peatükis 7: “...KeHJS mõistes olulisi ning nendega seotud leevendavad meetmed koos seiremeetmetega. ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Ebasoodsate mõjude avaldumist Ebaselgeks jääb ka leevendavate meetmete väljatoomine mõjude osas, kus võib prognoosida eelkõige majanduse, metsanduse korraldamise ja olulist ebasoodsat mõju ei leitud (nt keskkonnamõjud). regionaalarengu valdkondades, kus olulisi ebasoodsad mõjusid on samuti võimalik vältida ning seda tuleb teha KEVADe elluviimise järgnevates etappides meetmete ja tegevuste konkreetsemal planeerimisel.” (Sama asi on öeldud selgelt ka aruande kokkuvõttes.) Kõigi teemade jaoks, kus Lisa 2 kontrollküsimustikus tuvastati olulise ebasoodsa mõju avaldumise oht, on aruande peatükkides 5.X.3 (5. peatüki iga alapeatüki 3. punkt) soovitatud leevendavad meetmed olulise ebasoodsa mõju vältimiseks. Täiendavalt on peatükkides 5.X.3 esitatud soovitused soodsate mõjude võimendamiseks (nagu samuti selgitatud peatükis 7). 34 MKM Lisaks tuleb arvestada, et mõjuhindamine on tehtud KEVADe eelnõu KEVADe eelnõule esitatud ettepanekutele vastused saadeti veebruaris koos versioonile, millele omakorda esitasime hulgaliselt märkusi ning ei ole teada, täiendatud KEVADe eelnõuga ettepanekute esitajatele. Järgmine mõjude kuidas nendega arvestatakse. 12. jaanuaril 2023 toimunud KEVADe juhtkogus hindamise aruande tagasisidestamise võimalus on avaliku väljapaneku raames. anti ka teada, et KEVADe eelnõu on plaanis täiendada lähtuvalt esitatud aruandest. Kuna sellest võib järeldada, et mõlemaid dokumente on plaanis oluliselt täiendada, siis soovime enne mõjude hindamise aruande avalikule kooskõlastusele saatmist võimalust veelkord esitada oma seisukoht nii uuele KEVADe eelnõule kui ka aruandele. 35 MKM Rida 315 (aruanne lk 10) „sh Eesti geoportaali ruumiandmete kataloogi Ettepanek on suunatud KEVADele ning võtame ettepaneku KEVADe eelnõu kaudu.“ Täiendada: sh Eesti avaandmete teabevärava ja Eesti geoportaali täiendamise etapis arutlusele. ruumiandmete kataloogi kaudu.“ Riigi keskne teabevärav avaandmete Mõjude hindamise aruandes (KEVADe ülevaate peatükis) on tsiteeritud leitavuse tagamiseks on avaandmete teabevärav, hetkel on rõhutatud KEVADe sõnastust hetkel hinnatava versiooni (12. veebruar 2023) seisuga. geoportaali, mille kaudu on tagatud leitavus. 36 MKM Rida 279-282 (aruanne lk 10) Lisada poliitikainstrument: „3. Tagame Ettepanek on sõnastatud mõjude hindamise aruande kohta, aga juhime õhukvaliteeti puudutavate andmete ja teabe kogumise ja elanikkonnale tähelepanu, et ainuüksi mõjude hindamise aruandes ei saa soovitud muudatust kättesaadavuse.“ Käesolevalt ei ole õhukvaliteeti puudutav teave ja andmed teha, kuna viidatud aruande peatükk 2 on kokkuvõte KEVADest (seisuga üle-Eestiliselt kogutud ega masinloetavalt kättesaadavad. Selleks, et tekiks 12.02.2023), kus nimetatud poliitikainstrumenti ei sisaldunud. teadlikkus õhukvaliteediga seotud väljakutsetest, hetkeolukorrast, on vajalik süsteemsemalt ja laiapõhiselt koguda õhukvaliteeti puudutavaid andmeid EKUKi kogutud seireandmed (www.ohuseire.ee) on kättesaadavas vormis ja ning muuta need kõigile osalistele avaandmetena kättesaadavaks. Seire all eeskujuks paljude teiste andmete (nt ilmavaatlusandmete) avaldamisel. on kaudselt kaetud, aga teema olulise tõttu võiks seda eraldi välja tuua. Sellegipoolest võiks EKUKi pisteliste mõõtmiste tulemused olla ühtselt koondatud (mitte ainult üksiktööde aruannete vormis) ja avalikult kättesaadavad – pistelised tulemused võiksid olla kättesaadavad samadel alustel püsiseirega. Näiteks on benso(a)püreeni mõõtmised suure tähelepanu all, kuna Euroopa sihtväärtust mõnes kohas ületatakse. Lisasime vastava soovituse ka mõjuhindamise aruandesse välisõhu valdkonna peatükki 5.6.3. 37 MKM Rida 414-420. Aruanne lk 13: "Vastavalt KeHJSele peab KSH aruanne Ettepanekuga ei ole arvestatud. sisaldama ka ülevaadet alternatiivsete arengustsenaariumite käsitlusest Nagu selgitatud juba programmi etapis (ja kajastub selgelt ka aruande aluseks strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning alternatiivsete olevas, nõuetele vastavaks tunnistatud programmis), saab KSHs käsitleda ja stsenaariumite võrdlust. Seda on võimalik teha ainult juhul, kui võrrelda arengustsenaariumeid, mida strateegilise planeerimisdokumendi alternatiivseid arengustsenaariumeid käsitletakse ka hinnatava koostamisel ka reaalselt käsitletakse. KSH ei saa ise stsenaariumeid luua ja välja arengudokumendi koostamisel. KEVADe koostamisel on lähtutud ühest, töötada, sel juhul koostaks KSH juba ise strateegilist planeerimisdokumenti eelduslikult tõenäolisemast arengurajast ja erinevaid terviklikke (kogu (mitte ei hindaks). See ei vastaks väljakujunenud tavale ega ka parimale valdkonda hõlmavaid) alternatiivseid arengustsenaariumeid ei käsitletud, praktikale. mistõttu ei saa seda teha ka KSH aruanne" Käesoleval juhul võib KeHJS § 40 mõistes alternatiivsete alamstsenaariumitena KSH aruanne peab käsitlema kavandatava tegevuse (tegevussuundade) käsitleda ka KSH ettepanekuid lahendada KEVADes mõnd konkreetset teemat alternatiive täitmaks KeHJS nõudeid. teisiti (paremini), selliseid ettepanekuid on mõju hindamise käigus vajadusel läbivalt ka tehtud. Valdkonna arengukava koostamisel ei nähta ette alternatiivsete stsenaariumide kavandamist (§3 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005), mistõttu võib järeldada, et alternatiivsed (keskkonnale paremad) arengustsenaariumid peaks koostama KSH raames, kuigi KeHJS §40 ei täpsusta, kes alternatiivsed stsenaariumid peab välja töötama (KeHJS §40 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama mh eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal ja alternatiivsete arengustsenaariumide elluviimise korral, sealhulgas alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida). 38 MKM Rida 486. Aruanne lk 16 ptk 4.2.1. pealkiri täpsustada. Pealkiri peaks Ettepanekuga on arvestatud. peegeldama ptk sisu, kuid selgusetuks jääb, mis on tänased tegevused, mis Peatükkide 4.2.1 ja 4.2.2 pealkirjad nimetati ümber vastavalt “Kliimamuutuste kliimamõju leevendavad. leevendamine” ja “Kliimamuutustega kohanemine”. Peatükid annavad ülevaate hetkeolukorrast vastavates teemades, arvestades KEVADe strateegilist tasandit. 39 MKM Rida 500-502. Aruanne lk 16: "Eesti tööstused on üldiselt suure Ettepanekuga on arvestatud. energiaintensiivsusega, Teemakäsitlust on täpsustatud viidatud peatükis. mis väljendub ka Eesti madalas energiatootlikkuses." Väitele tuleks lisada viide, milliste andmete alusel antud üldistus on tehtud. Eurostati definitsiooni kohaselt arvutatakse energiatootlikkus sisemajanduse kogutoodanguna (mitte ainult tööstuse) energiaühiku kohta https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_30/default/table?l ang=enElekt Elektrointensiivsed ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjad on defineeritud https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022022, neid väga palju pole ehk sellist üldistust päris teha ei saa. Energiatootlikkus on järjest kasvanud https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__energeetika__energia- tehususe-naitajad/KE36 40 MKM Rida 524-526. Aruanne lk 17: "Ringmajandusele on pandud samuti suuri Ettepanekuga on arvestatud. ootusi materjaliringluseks, mis on piiratud nii kui ka majandusprofiili tõttu. Peatükis 4.2.1 on täpsustatud viidatud sõnastust. Suured ootused on ka kliimariskide suhtes tundlike ressursside kestlikumal kasutamisel." Täpsustada sõnastust esimeses lauses pärast sõna "nii" ja teises lauses "tundlike ressursside" juurde selgitusega, nt sulgudes või allmärkusena. Esimese lause teises pooles on mingi sõna puudu. Tundlikud ressursid tuleks täpsustada, jääb segaseks, millised ressursid Eestis on tundlikud kliimariskide suhtes. 41 MKM Rida 532-533. Aruanne lk 17: "Ka näiteks Paldiski energiasalv ei valmi kõrge Ettepanekuga on arvestatud. maksumuse ja projektiplaani hilinemise tõttu 2030. aastaks" Viited lisatud. Täpsustada see väide ja varustada viitega. Energiasalve portaal väidab, et valmib enne 2030 https://energiasalv.ee/ 42 MKM Rida 579-580. Aruanne lk 19: "See eeldab KEVADes süsteemset ja põhjalikku Ettepanekuga on arvestatud. hindamisprogrammi." Täpsustada sõnastust, mille hindamisprogrammi peaks Aruandest eemaldati viidatud lause. KEVAD sisaldama. Kliimamuutuste mõju hindamise programmi? Tekitab segadust, kuna arengukava koostamisel pole nõutud hindamisprogramme, vaid programme arengukava ellu viimiseks https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 43 MKM Rida 652-653. Aruanne lk 21: "Eesti koht ülemaailmses kestliku arengu Ettepanekuga ei ole arvestatud. indeksis 2019. aastal oli 12. ning 2020. aastaks oli saavutatud 10. koht." Kestliku arengu indeks on hulga laiem mõõdik kui pelgalt keskkonnavaldkonna Teha ettepanek, et antud näitajat võiks kasutada KEVAD üldeesmärgi arengut ilmestav mõõdik. Peale keskkonnavaldkonna käsitleb see ka mõõdikuna (KEVAD eelnõu lk 10) vastava alg- ja sihttasemega: 2020=10 koht sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku valdkonda (ja neid mitte ainult ja 2030=? koht. keskkonnaaspektist lähtudes). Sustainable Development Report 2022 (sdgindex.org) Eesti globaalne positsioon kestlikus arengus võimaldab järeldada, et üldjoontes on keskkonna-, majandus- ja sotsiaalmõjud suhteliselt heas tasakaalus. Puhta ja elurikka keskkonna saavutamiseks peab KEVAD täpsemalt kirjeldama keskkonnataluvuspiirid, mille raames kestlik areng tagada ning antud positsiooni hoida. 44 MKM Aruanne lk 24. Puudub rahvusvaheline mõõde. Lisada kohe algusesse ja tuua Ettepanekuga on arvestatud. välja ka seosed IMO strateegiate ja lähenemistega. Merekeskkonda Peatükki 4.3 lisati kolmas lõik IMO-st. kaitstakse ka lisaks ELile rahvusvahelisel IMO tasandil. 45 MKM Aruanne lk 24. Hetkeolukorra kirjeldus terviklikult puudulik. Kajastada Ettepanekuga ei ole arvestatud. pikemalt hetkeolukorda ja kõiki teemasid sh punkerdamine ja jäätmete Merekeskkonna hetkeolukorra kirjeldus pärineb Eesti mereala üleandmine merel jne. keskkonnaseisundi ülevaatel, mis annab üldise suurema pildi seisundist ja Dokumendi hetkeolukorra kirjeldusest ei leia neid probleeme, millega probleemidest. Punkerdamine ja jäätmete üle andmine merel on osa igapäevaselt tegeleme. Näiteks punkerdamine ja jäätmete üleandmine meretranspordiga seotud probleemidest, ei ole põhjust neid (praegusel üldisel merel. Hetkeolukorra kirjeldus on lahendatud märksõnade väljatoomisega, tasandil) eraldi välja tuua. seega on väga keeruline aimata, mida ja mis põhjustel mõjutab. Samuti, kus seisneb probleem. 46 MKM Rida 773-776. Aruanne lk 25: "Energiatootmine. Eesti merealal on arvukalt Ettepanekuga ei ole arvestatud. kaabelliine - nii elektri- kui sidekaableid. Merre taristu rajamine ja selle Peatüki 4.5 eesmärk on anda ülevaade olemasolevast olukorrast opereerimine suurendavad survet merekeskkonnale. Tuulepargid võivad merekeskkonna kaitse ja kasutuse korraldamise valdkonnas ning tuua välja mõjutada lindude, kalade jt veeorganismide ning imetajate liikumist ja peamised probleemid just merekeskkonna seisukohast ning inimtegevused, toitumisalasid." mis on nende probleemide põhjustajateks. Siin peaks täpsustama, milline surve ja mõju (sh oluline) on merekeskkonnale Selles peatükis ei ole vaja tegevusi õigustada, sest need on nagunii vajalikud. tänaseks kaablite ja tuuleparkidega kaasnenud, lisada vastavad viited. Selgelt Tuuleenergia kasutamise, seal hulgas meretuuleparkide rajamise ja kasutamise peaks välja tooma, kas ja milliseid OLULISI mõjusid on seni või võib tulevikus mõjude hindamine on energiamajanduse arengukava mõjude hindamise kaasneda. teema. Nt mereala planeeringu KSH hinnangu kohaselt "Taastuval mere-energeetikal on laiem positiivne ja pikaajaline mõju. Tuuleparkide kavandamisel on oluline mõju riiklike taastuvenergeetika eesmärkide saavutamisele ja süsinikneutraalse majanduse suunale. Samuti on tuuleenergeetikal oluline roll majandusliku ja sotsiaalse innovatsiooni loomises ja edasikandmises ning täiendava tööhõive võimalustes (vt ka energiatootmise mõjusid majanduskeskkonnale ptk 4.6.4)." lk 161 https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/2021-11- 01_MSP_MH_aruanne_avalikustamisele.pdf 47 MKM Rida 817-820. Aruanne, lk 26: „Turism ja vaba aeg. Turismiga kaasneb Ettepanekuga ei ole arvestatud. heitmete sattumise oht merre ja laeva- või muu liikumisvahendi sõiduga Peatüki 4.5 eesmärk on anda ülevaade olemasolevast olukorrast kaasnev meremüra. Lisaks mõjutab inimeste kohalolek ja tegevus merekeskkonna kaitse ja kasutuse korraldamise valdkonnas ning tuua välja mereäärsetel aladel sealset looduskeskkonda, häirides näiteks looma- ja peamised probleemid just merekeskkonna seisukohast ning inimtegevused, linnuliike, või kaudsemalt inimeste olmest ja tegevusest lähtuva prügi, müra mis on nende probleemide põhjustajateks. Peatüki eesmärgiks ei ole hinnata jmt kaudu.“ mõjusid, prognoosida tulevikku, õigustada tegevusi või välja pakkuda Täiendada lõiku lausega "Samas võimaldab turism pakkuda alternatiivset lahendusi. majandustegevust ja hõivet teistele, mere- ja rannikualade looduskeskkonda enam kahjustada võivatele majandusharudele (sh kalandus, vesiviljelus ja põllumajandus)". Pigem on loodusturismi mõju keskkonnale, eriti selle keskkonnasõbraliku planeerimise ja rakendamise korral, väiksem kui muud majandusharud, mis keskkonda enam mõjutavad ning turism võimaldab pakkuda nende harude töötajatele alternatiivset töö- ja teenimisvõimalust. 48 MKM Aruanne lk 26. Puudub hinnang mõjudele. Tuuakse välja probleemid, aga Ettepanekuga ei ole arvestatud. lahendusi ei pakuta, samas ei kajastata mõjusid erinevatest asjaoludest Peatüki 4.5 eesmärk on anda ülevaade olemasolevast olukorrast lähtuvalt. Aruannet lugedes jääb mulje, et kõik, mis merel tehakse on merekeskkonna kaitse ja kasutuse korraldamise valdkonnas ning tuua välja kahjulik, aga kordagi ei tooda välja, et kas liigne tegevus vms on kahjulik või peamised probleemid just merekeskkonna seisukohast ning inimtegevused, mida teha, et kõik osapooled merel tegutseda saaksid. mis on nende probleemide põhjustajateks. Peatüki eesmärgiks ei ole hinnata Ainus lause, mille mõjude kohta leidsin on: „See tähendab, et juba mõjusid, prognoosida tulevikku, õigustada tegevusi või välja pakkuda kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks on vaja rohkem pingutada.“ Siit lahendusi. ootaksin edasi lahendusettepanekuid, mida ja kuidas tegema peaks, et merekeskkonnaseisundi hea tase saaks saavutatud. 49 MKM Rida 955-958. Aruanne lk 30: "Samas on seirejaamadega katmata Kagu-Eesti Ettepanekuga on arvestatud. maapiirkonnad. Samuti pole ühtegi seirejaama väikelinnades ega alevites. Sõnastust peatükis 4.7.1 täpsustati. Kuna puiduküte põhjustab seal arvestatavaid õhusaastetasemeid, siis viimati mainitu on tõsine puudujääk õhusaaste tervisemõjude üldpildis." Korrigeerida sõnastust. Kui väikelinnades ja alevikes puuduvad seirejaamad, siis kuidas saab väita, et puidukütte põhjustab seal arvestatavaid õhusaastetasemeid? 50 MKM Rida 1156-1158. Aruanne, lk 36: „Keskkonnateadlikkuse edendamisega tuleb Ettepanekuga on arvestatud. ühiskonnas tegeleda pidevalt, kujundamaks Eesti inimeste hoiakuid ja Ettepanekus soovitud täiendused viidi aruandesse. käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuse otsest või kaudset mõju loodusele.“ Täiendada lauset: „Keskkonnateadlikkuse edendamisega tuleb ühiskonnas tegeleda pidevalt, kujundamaks Eesti inimeste ja külastajate hoiakuid ja käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuse otsest või kaudset mõju loodusele.“ Lisada lõik "EAS ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond on välja töötanud Kestliku reisielamuse sõnumistrateegia (https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/koolitused-  seminarid-ja-konverentsid/kestliku-reisielamuse-teemastrateegia), mille eesmärk on viia välisturistideni info, et Eesti ootab külastama vastutustundlikke, meie looduskeskkonnast ja kogukondadest hoolivaid inimesi)." Enne COVID pandeemiat 2019. aastal külastas Eestit üle 6 miljoni turisti. Oluline on tõsta ka nende teadlikkust, et nad Eestis viibides käituksid keskkonna suhtes vastutustundlikult. 51 MKM Rida 1248-1250. Aruanne, lk 39: „Ruumiandmete avaliku kättesaadavuse Ettepanekuga ei ole arvestatud. vajadus puudutab KEVADe teemasid läbivalt, mitte üksnes eraldiseisvalt Riigikaitse küsimustega tegeleb siseministeerium ja kaitseministeerium. ruumiandmete tegevussuunda.“ Riigikaitse seisukohast andmete tundlikkuse hinnang ja kontroll on nende Täiendada lõiku lausega "Samas on kerkinud ülesse julgeolekuga seotud ministeeriumite vastutusalas. Sellise otsustuskohustuse võtmine (või andmine) kaalutlused, mis võivad piirata ruumiandmete kättesaadavust. See nõuab Keskkonnaministeeriumi poolt võib endaga kaasa tuua olukorra, kus põhjalikult analüüsimist, millises ulatuses saavad ruumiandmed olla kõigile avalikkusele huvi pakkuvaid andmeid hakatakse asjata varjama. osalistele kättesaadavad." Kuna Keskkonnaministeerium on enda eelnõudes hakanud viimasel hetkel lisama juurdepääsupiiranguid senini avaandmetena olnud andmetele, mis ei ole alati kooskõlas tänase EL seadustega, on oluline süsteemselt ja põhjalikult analüüsida majanduslikku, sotsiaalset ja julgeolekuga seotud mõju, mõelda läbi riskistsenaariumid ja sekkumisvajadus. 52 MKM Rida 1281-1284. Aruanne, lk 40: "Näiteks on probleemiks kohatine Ettepanekuga on arvestatud. keskkonnaandmebaaside paljusus (keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, Ruumiandmete tagamise tegevussuuna hetkeolukorra kirjelduse peatüki lõppu veekataster VEKA, veespetsialisti töölaud Keskkonnaministeeriumi veeveebis, lisati MKMi tähelepanek nimetatud kitsaskohale. Ning täiendavalt pakuti välja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire andmebaas, võimalus luua KeM kodulehele vastav infoleht. Keskkonnaportaal jne)." Siin tuleks juurde tuua ka meetmete andmebaaside paljusus (KIK, RTK, Kredex, PRIA jms) ja nende konsolideerimise/koondamise vajadus. Nt võiks see võimaldada tulevikus kasutada keskkonnaandmebaase toetusmeetmete eeldatava koondmõju jms hindamisel. Erinevad meetmed panustavad mh keskkonda (nt energiatoetused) ja toetusmeetmetega seonduvat mõju tuleb nt hinnata ja raporteerida riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 raames. Erinevad andmebaasid (sh toetused) tuleks omavahel siduda ning nende kasutamine kasutajasõbralikuks teha, et oleks võimalik tulevikukindlaid otsuseid teha (mh KEVAD-s elurikkusega arvestamiseks otsustustes). 53 MKM Rida 1475: Aruanne, lk 45: "Uus Metsanduse arengukava 2021–2030 Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. (edaspidi MAK) valmib eeldatavasti 2022. aastal." Metsanduse arengukava seisu kirjeldati vastavalt 2023. aasta varakevade Täpsustada MAK valmimine ja kogu ptk sisu: lisada hetkeolukord. Ptk 4 peaks teadmistele. andma ülevaate hetkeolukorrast metsanduses - arvestades KEVAD Metsade olukorraga on arvestatud nt elurikkuse ja muude KEVAD eesmärkide üldeesmärki, kas ja kuidas on säästev metsamajandamine tagatud? püstitamisel. Metsanduse olukorra ümber kirjutamine KEVAD dokumenti ei ole Ajakohastada ning sisustada tekst hetkeolukorra infoga. Nt pole veel täna mahu mõttes mõistlik. Seda saab lugeda Metsanduse arengukavast. tagatud biomassi säästlikkuse kriteeriumide tõendamine, mis võib tähendada  mh nt puitkütustega seotud KHG heite arvestamist ja taastuvenergia eesmärkide täitmises mittearvestamist aruandluses. 54 MKM Rida 1462-1464. Aruanne, lk 45 "Keskkonnamõju analüüsimisel ja poliitikate Ettepanekuga on arvestatud. elluviimisel on vaja ka kvaliteetseid ruumiandmeid, mis eeldab muuhulgas Soovitatud täiendus viidi sisse. andmete digitaliseerimist, kättesaadavust ja ajakohasust." Täiendada sõnastust: Keskkonnamõju analüüsimisel ja poliitikate elluviimisel on vaja ka kvaliteetseid ruumiandmeid, mis eeldab muuhulgas andmete digitaliseerimist, standardiseerimist, kättesaadavust ja ajakohasust.“ Lk 40 ja ka sama lõigu keskel räägitakse, et andmed ei ole üheselt mõistetavad ning soovitatakse kasutada rahvusvahelisi taksonoomiaid. Sellega seoses ei piisa ka viimases lauses ainult andmete digitaliseerimisest ja kättesaadavaks tegemisest, kui nad ei ole üheselt mõistetavad. 55 MKM Rida 1519-1523. aruanne, lk 47: "Hinnangute andmiseks on kasutatud kaht Nagu selgitatud juba programmi etapis (ning kajastub ka nõuetele vastavaks erinevat metoodilist lähenemist (vt pikemalt ptk 3): tunnistatud programmis ja selle lisades): Mõjusid hinnati KEVADe kui terviku • Esiteks on vastavusanalüüsi käigus analüüsitud KEVADe vastavust osas – st asjakohases mahus ja detailsuses arvestati nii üldeesmärkide, teemavaldkonna teiste asjakohaste strateegiliste dokumentide ja alameesmärkide kui ka eesmärkidega; tegevussuundadega. Aga see ei tähenda, et mõjude kirjeldus peaks olema ilmtingimata nende järgi struktureeritud. Pigem võib mõjude hindamine eraldi • Teiseks on prognoositud KEVADe mõjusid käsitletud teemavaldkonnale tegevussuundade kaupa mõju hinnangut killustada. Näiteks iga tegevussuund (kasutades selleks kontrolliküsimustikku Lisas 2 ja vajadusel hinnanguid eraldi võib anda väikese ja üksikuna võttes mitteolulise panuse mingile mõjule aruandes laiendades)." (nt regionaalareng, majandus). Kõik valdkonnad koos (ehk terve KEVAD) aga Täpsustada, mida ja kuidas on hinnatud KEVAD puhul oluliste mõjude võivad anda märkimisväärse ja hindamist vajava mõju. tuvastamiseks. KEVAD eelnõus on toodud tegevussuunad, tuleb täpsustada, Mõjusid hinnati tuginedes valdkonnaekspertide ekspertteadmisele ja kooskõlas kas hinnati tegevussuundade võimalikke mõjusid ja millele tuginedes lisaks programmiga ning asjakohases täpsusastmes arvestades KEVADe strateegilist muude arengukavadega seoste tuvastamisele. tasandit. 56 MKM Rida 1557. Aruanne, lk 48: „Turismistrateegia 2022–2025 (eelnõu).“ Ettepanekuga on arvestatud. Eemaldada sõna „eelnõu“. Strateegia on kinnitatud. Teksti parandati. 57 MKM Rida 1626-1630. Aruanne, lk 50: "Näiteks kliimaeesmärke toetavad Ettepanekuga ei ole arvestatud. tegevused (tuulepargid, päikesepargid) ei pruugi alati kavandamisel Vastava teksti eesmärk on välja tuua KEVADe võimalikud eesmärgikonfliktid. elurikkuse eesmärke toetada ja siin peab ühiskond olema valmis olukorraks, Taastuvenergeetika arendamisel on elurikkuse argumendid praktikas ühed kus ühte eesmärki saavutatakse teise eesmärgi arvelt. Üheks aktuaalseks olulisemad piirajad (nt Mereala planeeringu mõjuhindamise aruandeski on näiteks on meretuuleparkide rajamine, mis võib oluliselt mõjutada lindude öeldud, et kuigi tuuleenergeetika arendusala vähendamine omab negatiivset rändeteid ja linnukogumike peatumisalasid." majandusmõju ja vähendab kliima-eesmärkide täitmise võimalusi, tuleb siiski Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu alternatiividele, sh kas ja mil määral on olulisemaks pidada linnustikule avalduvaid mõjusid). tänane põlevkivi jm fossiilkütuste baasil energitootmine ja -kasutus väiksema Suuname tähelepanu ka sellele, et KEVAD oma eesmärkidega ei suuna riiki mõjuga elurikkusele kui toodud näited. Kui ei, siis tuleks see välja tuua selle põlevkivi ja fossiilkütuseid kasutama, mistõttu antud juhul pole seda käsitleda asemel, et näidata oluliselt puhtamaid ja ohutumaid energialahendusi asjakohane (ei tekita eesmärgikonflikti). negatiivsetena. Seda enam, et tuule- ja päikseparkide mõju hinnangute baasil tuleb olulised negatiivsed mõjud ennetada. Mõju hindamine peab andma tervikpildi, mis on mh kavandatava tegevuse alternatiivid ja eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud, seonduvad  leevendavad meetmed. Tuleb anda võrdlus, millised on põlevkivil põhineva energiamajanduse vs taastuvenergial, sh kütusevabadel energiallikatel põhineva energiamajanduse mõjud objektiivse võrdlusena (st mh mis juhtub siis elurikkusega, kui kaasaegsetele energialahendustele tegevuslubasid mitte anda ja jätkata nt põlevkivil). 58 MKM Rida 1735-1736. Aruanne, lk 53: "KEVADe rakendamine arengukavas kirja Ettepanekuga on arvestatud. pandud viisil ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku Peatükki 5.1.2 lisati kokkuvõttev hinnang nii elurikkuse, mulla, maastike kui ka alade kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele" NATURA aladele avalduva mõju kohta. Sarnane hinnang lisada ptk 5.1.2 igasse alalõiku (elurikkuse, mulla, Natura hindamise peatüki number parandati. maastikute). Ptk 5.1.2 on kaks korda: 5.1.2 mõjude hinnang lk 49 ja ptk 5.1.2 mõjud Natura 2000 aladele. KSH peab andma ülevaate olulistest mõjudest, seetõttu on oluline järelduste arusaadav ja läbipaistev (kuidas antud järeldusele jõuti) esitamine. 59 MKM Rida 1741. Aruanne, lk 53: Leevendavad meetmed ja ettepanekud. Ettepanekuga ei ole arvestatud. Täpsustada, millise olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja Mõju hindamise käigus ei tuvastatud olulist ebasoodsat keskkonnamõju leevendamiseks toodud meetmed ja ettepanekud on esitatud. Nt jääb (KeHJS) mõistes (see on selgelt välja öeldud ka aruande peatükis 7). selgusetuks, miks ja milliseid eesmärkide konflikte hindaja on mõelnud, kus Sellekohased leevendavad meetmed puuduvad. Küll aga tehti täiendavalt need kirjas on. KeHJS konfliktide analüüsi ei nõua, kuid mõjude hindamise ettepanekuid ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude metoodika ühe osana oleks mõju hindaja võinud konfliktsed teemad võimendamiseks, seda arvestades KEVADet kui tervikut. selgemini välja tuua. Sh tuleks täpsustada, millised olulised mõjud kaasnevad Peatüki 5.1.2 kuuendas lõigus on kaks olulisemat eesmärgikonflikti (elurikkus kui KEVAD tegevussuunad jäävad teostamata. vs taastuvenergia; elurikkus vs loodusturism) KEVADe täpsusastet arvestades välja toodud. §40 aruanne peab sisaldama mh strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010 60 MKM Rida 1900. Aruanne, lk 57: Mõjude hinnang. Ettepanakuga on arvestatud osaliselt. Täpsustada oluline mõju - kas ja milline on kaasnev mõju KEVAD Peatükk 5.2.2 ja kontrollküsimustik juba sisaldas hinnangut KEVADe mõjust kliimapoliitika rakendamisel ja mitte rakendamisel. KSH peab andma ülevaate kliimavaldkonnale. olulistest mõjudest, seetõttu on oluline järelduste arusaadav ja läbipaistev Tulenevalt ettepanekust täpsustati peatükki 5.2.2i veelgi: „Otsene positiivne (kuidas antud järeldusele jõuti) esitamine. mõju on kliimamuutustega kohanemises ning kliimariskidega arvestamises ja loodushüvedega maandamises. Elurikkuse hoidmise vajaduse prioriteediks seadmine toob endaga kaasa ka mitmeid kliimapoliitikat soodustavaid mõjusid (nt mulla süsinikuvarude suurendamine läbi puude liigirikkuse ja biomassi tõstmise metsades või – laiemalt – toimivate ökosüsteemide tähtsus kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel). Kliimapoliitikat soodustab ka ringmajandusele üleminek, mis vähendab kliimamõju terviklikus toote-teenuse olelusringis, mitte ainult lõppkasutuses.“ 61 MKM Rida 1932. Aruanne, lk 58: Leevendavad meetmed ja ettepanekud. Ptk 5.2.3 Ettepanekuga ei ole arvestatud. ühtegi leevendavat meedet ei sisalda, toodud on rida erinevaid soovitusi Nagu kirjeldatud ka aruande peatükis 7: “KeHJS mõistes olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid ei tuvastatud.” KEVADega kaasnevad kliimapoliitika mõjud  sidumata neid olulise mõjudega, millele tuleb kavandada leevendavad on eeldatavalt positiivsed. Viidatud ettepanekud on tehtud eesmärgiga meetmed. soodsaid mõjusid võimendada. §40 aruanne peab sisaldama mh strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut https://www.riigiteataja.ee/akt/103 62 MKM Rida 1922-1925. Aruanne, lk 58: "Sellegi poolest jäävad KEVADe Ettepanekuga ei ole arvestatud. rahvusvahelisest eeskujust võetud kliimaambitsioonid suures osas toeta, Ettepanekus tsiteeritud KSH hinnangus juhitakse tähelepanu KEVADe kuna KEVADes puudub realistlik viis nende ellu viimiseks - nt vastav õiguslik piiratusele, mis paratamatult tuleneb ka strateegilise tasandi üldisest tugi, konkreetsed tegevused, selged seiremeetodid, objektiivsed, iseloomust ja teema valdkondade-ülesusest. Seda ei saagi konkreetselt ja esinduslikud ja mittetunnetuslikud mõõdikud.“ Ja järgnevad leevendavad lõplikult lahendada piiritletud ettepanekutega vaid ühe teemapeatüki (ega ühe meetmed. mõjuhindamise) lõikes, vaja on süsteemi muutmist laiemalt, sh väljaspool Vaadata üle ja täiendada leevendavaid meetmeid, sest praegu esitatud KEVADe skoopi ja mõju. Sellegipoolest teeb KSH ka sellekohaseid ettepanekuid meetmed ei suuda lahendada esitatud järeldust. Toodud leevendavad KEVADe soodsate mõjude võimendamiseks antud teemal, sh konkreetsemad meetmed ei ole piisavad kliimaambitsioonide elluviimiseks ning see peaks ettepanekud peatükis 5.2.3 ja üldisemad ettepanekud peatükis 5.19. selgemalt aruandest välja tulema. Leevendavad meetmed ei käsitle ei järelduses toodud realistlikku viisi eesmärgi elluviimiseks ega eesmärgi kitsendamist selliselt, et keskkonnavaldkonnas rakendatavad realistlikud viisid võimaldaksid seda täita. 63 MKM Rida 2089-2090. Aruanne, lk 63: „Jäätmete energeetilist taaskasutamist on Ettepanek on suunatud KEVADele ning võtame ettepaneku KEVADe eelnõu oluline kindlasti käsitleda ka koostamisel olevas ENMAKis 2035.“ Siinkohal täiendamise etapis arutlusele. tuleb KEVAD-s täpsustada, millise jäätmete prognoosiga saaks energeetikas, ENMAK 2035 puhul arvestada aastani 2035. Sisend jäätmete tekkest, mida oleks võimalik vaadeldavas perspektiivis kasutada energeetikas peaks tulema KEVAD-st, mitte vastupidi. 64 MKM Rida 2109-2110. Aruanne, lk 63: "Vastavusanalüüsi käigus tuvastati teatav Ettepanekuga on arvestatud. KEVADe vastuolu ENMAKiga 2030, mida tuleb täiendavalt käsitleda ENMAKs KSH aruande peatükki 5.3.1. lisati vastuolu täpsem selgitus. 2035." Lühidalt: ENMAK 2030 näeb jäätmetel täiendavat potentsiaali (energeetilist Täpsustada, millist vastuolu silmaspeetakse ning lisada vastavad viited. väärtust). KEVAD (ja Riigi jäätmekava 2022–2028) prioriteediks on eelkõige jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu võimekuse tõstmine. See tähendab, Praegusel kujul pole võimalik aru saada, millist vastuolu peaks ENMAK 2035 et eelkõige tuleb leida võimalused jäätmete korduskasutamiseks või täiendavalt käsitlema. materjalina ringlussevõtuks ning selgelt peab vähenema selliste (olme)jäätmete teke, mida on vajalik suunata põletamisele (veel vähem ladestamisele). Vastuolu tulenes sellest, et üks sektor näeb jäätmeteket kui võimalust (energeetiline väärtus), teise sektori eesmärk on toota vähem jäätmeid. Täiendav ettepanek on täpsustada, milliste jäätmete energeetilist taaskasutamist tuleb eelistada lõppladestamisele (vt ka ettepaneku nr 63 vastust). 65 MKM Aruanne, lk 64: Kõik mõju hinnangute ja leevendavate meetmete ptk-d. Selgitame: Täpsustada, millised on olulised mõjud, millele leevendavad meetmed Nagu kirjeldatud aruande peatükis 7: “...KeHJS mõistes olulisi ebasoodsaid kavandatud. keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Ebasoodsate mõjude avaldumist võib  §40 aruanne peab sisaldama mh strateegilise planeerimisdokumendi prognoosida eelkõige majanduse, metsanduse korraldamise ja regionaalarengu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja valdkondades, kus olulisi ebasoodsad mõjusid on samuti võimalik vältida ning leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava seda tuleb teha KEVADe elluviimise järgnevates etappides meetmete ja tõhususe hinnangut https://www.riigiteataja.ee/akt/103 tegevuste konkreetsemal planeerimisel.” (Sama asi on öeldud selgelt ka aruande kokkuvõttes.) Kõigi teemade jaoks, kus Lisa 2 kontrollküsimustikus tuvastati olulise ebasoodsa mõju avaldumise oht, on aruande peatükkides 5.X.3 (5. peatüki iga alapeatüki 3. punkt) soovitatud leevendavad meetmed olulise ebasoodsa mõju vältimiseks. Leevendavate meetmete tõhusus lähtub peamiselt KEVADe (kui dokumendi) välistest teguritest - uute regulatsioonide, süsteemide ja halduse kvaliteedist ning sõltub ka edasiste arutelude, kaalutluste ja tähtajalisuse edenemisest. 66 MKM Rida 2166-2168. Aruanne, lk 65 "Ilma selge ja läbipaistva õigusruumi ning Ettepanekuga on arvestatud. kasutajasõbralike andmesisestuskeskkondade olemasoluta võib süsteemne Manuaalne andmesisestus tänapäeva digitaalses maailmas on “oma aja ära järelevalve pärssida jäätmehierarhia rakendamist." elanud” ja tagurlik. Lähtuvalt tänastest (e-)keskkondadest ja andmete edastuse Kasutajasõbralikud andmesisestuskeskkonnad on tulevikkuvaadates üsna vormidest/viisidest antud lõik mõjuhindamisse sai lisatud. tagurlik. Ettevõtjate (sh jäätmekäitlussektoris toimetavate ettevõtjate) Kasutajasõbralike andmesisestuskeskkondade all on mõeldud selliseid suunal me liigume ikkagi masinloetavate ja automaatselt otse ettevõtja keskkondasid/lahendusi, kus inimesel on üha väiksem roll ning andmete süsteemidest liikuvate/esitatavate andmete suunas. Manuaalne edastus toimub maksimaalselt süsteemist/väliselt genereerimise tulemusena. andmesisestus kuskil väga kasutajasõbralikus keskkonnas on hea Samas ei näe me lähiaastatel täielikku (ka oluliselt suuremas osas) üleminekut üleminekuks, kuid tulevikuvaade peaks olema ikkagi automatiseeritud automatiseeritud süsteemidele. Nähes erinevate jäätmetega seotud andmevahetus. Seda suunda juhib konkreetsete tegevustega ka KeM keskkondade (näitena KOTKAS, PROTO) arengut ja arvestades KEVAD kestvust jäätmearuandluse automatiseerimise ja andmete standardiseerimise suunal - (2030) on oluline välja tuua vastavate keskkondade loomise/arendamise sellega seoses muutub ka sektor läbipaistvamaks nii kodanikule kui ka KOVile vajaduse ja mõju usaldusväärsete andmete saamisel. ja riigile, mis omakorda mõjutab inimeste usaldust ja teadlikkust ning nügib Selguse huvides on vastavat lõiku peatükis 5.3.2 täpsustatud järgnevalt: liigiti koguma. „Ilma selge ja läbipaistva õigusruumi ning kasutajasõbralike andmesisestuskeskkondade (andmete genereerimise keskkondade) olemasoluta võib süsteemne järelevalve pärssida jäätmehierarhia rakendamist.“ 67 MKM Rida 2191. Aruanne lk 66: Vastavus strateegilistele dokumentidele. Ettepanekuga ei ole arvestatud. Taaskord on puudu rahvusvaheline IMO mõõde. Jääb mulje nagu koostaja Ebaselgeks jääb, millised olulised dokumendid konkreetselt puudu on? IMO poleks kursis, et merekeskkonnakaitsega tegeletakse ka rahvusvaheliselt. lisamisel mõju hindamise järeldus ei muutu. Läänemere ääres on kõige Palume kajastada valdkond tervikuna, alustades rahvusvahelistest olulisem HELCOMi järgi tegutseda. lähenemistest, liikudes regionaalsete lähenemisteni. 68 MKM Rida 2236. Aruanne lk 67: Mõjude hinnang. Ettepanekuga ei ole arvestatud. Puudub teave merekeskkonna mõjude hinnangule. Lisada merekeskkonna Merekeskkond on ka veekeskkond. Mere- ja veekeskkonna mõjude hindamine mõjude hinnang. Tundub, et töö teostajal on segadus, mis on veekeskkond ja koos on täiesti kohane. Merekeskkonda ja veekeskkonda (märkuse autori mis merekeskkond. arvates siis vist veekeskkond on pinna- ja põhjavesi, aga mitte merevesi?) ei saa käsitleda täiesti eraldi, sest merekeskkonna seisundi hoidmisel ja parendamisel on oluline osa maismaal aset leidvatel tegevustel ja maismaalt tuleneval reostusel. Vooluveekogude valgaladel kogunev vesi jõuab ikka lõpuks merre. 69 MKM Rida 2191. Aruanne lk 66: Vastavus strateegilistele dokumentidele. Ettepanekuga ei ole arvestatud.  Tuua eraldi välja vee- ja merekeskkonna dokumendid. Hetkel on neid Eksperdid ei näe vajadust neid eraldi käsitleda, kuna suures pildis tulebki mere- käsitletud koos ja see tekitab segadust. ja veekeskkonda koos vaadata. (Vt ka vastus ettepanekule 68.) 70 MKM Rida 2289-2299. Aruanne lk 70: „Maavarade kasutamise kohta puuduvad Ettepanekuga ei ole arvestatud. rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi strateegilised eesmärgid või Viidatud direktiiv (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) kokkulepped.“ 2017/821, 17. mai 2017, millega kehtestatakse konflikti- ja riskipiirkondadest Maavarade kasutamise kohta on vastu võetud ja ka väljatöötamisel pärit tina, tantaali, volframi ja nende maakide ning kulla liidu importijatele rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi strateegilised eesmärgid või tarneahelaga seotud hoolsuskohustus) käsitleb maavarasid, mida Eestis ei kokkulepped. Hetkel juhindume teatud maavarade puhul mh Euroopa Liidu kaevandata ega praeguste teadmiste juures ka tähtsust omavas koguses ei konfliktmaavarade direktiivist nr (EL) 2017/821 ning ettevalmistamisel on leidu. KEVAD käsitleb maavarasid, mida Eestis kaevandatakse või mida Eestis kriitiliste toormete määrus. võib teoreetiliselt kaevandatavana leiduda. 71 MKM Rida 2300-2301. Aruanne lk 70: „Eesti tasandil on maapõue kasutuse Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. katusstrateegiaks Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ Viide teekaardile lisati, kuid paraku on see teekaart 2023 aasta varakevadel Maapõuepoliitika s.o maapõueressursside kasutamise ja väärindamise veel mustand. aluseks on TAIE maapõueressursside väärindamise teekaart. 72 MKM Rida 2352-2354. Aruanne lk 73: „Ilmselt on üheks probleemi põhjuseks Ettepanekuga ei ole arvestatud. motivatsioonimehhanismi puudumine maavara ammendamiseks nominaalse Nõudlus on ajas muutuv kuid kogenud taotlejal ja loa väljastajal mingil määral aja jooksul ning liialt lihtne pikendamise protsess.“ siiski ka prognoositav. Pigem on tegemist prognoosimise oskusega ja liiga Täiendad lauset: „Ilmselt on üheks probleemi põhjuseks paljude igaks juhuks avatud kaevandustega kui nõudluse ootamatu langusega. motivatsioonimehhanismi ja ka nõudluse puudumine maavara ammendamiseks nominaalse aja jooksul ning liialt lihtne pikendamise protsess.“ Nõudlus maavara järele on ajas muutuv, sõltudes näiteks ka teede-ehituseks riigieelarvest eraldatud vahenditest. 73 MKM Rida 2448-2449. Aruanne lk 76: „Võtta plaani fosforiidi maavara uuringud, et Ettepanekuga on arvestatud. riigi poolt hinnata nende kaevandatavaust järgmise mõnekümne aasta Täiendus lisatud aruandesse. jooksul.“ Täiendad lauset: „Võtta plaani fosforiidi ka kaasnevate maavarade uuringud, et riigi poolt hinnata nende kaevandatavaust järgmise mõnekümne aasta jooksul.“ EGT (Eesti Geoloogiateenistus) on äsja saanud TA-rahastust veidi üle 6 mln fosforiidi ja kaasnevate maavarade, sh haruldaste muldmetallide uuringuks. 74 MKM Rida 2608-2612. Aruanne lk 80: „…puidu, eelistatult puidujäätmete, Ettepanekuga on arvestatud. kasutamist kütusena tuleks soodustada vaid üksnes väiksemates Peatükis 5.6.3 sõnastust täiendati järgnevalt: kaugküttesüsteemides ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades, mis „KEVADes peaks ette nägema, et küttepuude kvaliteediga puidu ja tagavad kõrge energiaefektiivsuse. Puitu tuleb kütteks kasutada kestlikult, puidujäätmete kasutamist kütusena tuleks (mh ka energiajulgeolekut silmas arvestades taastuvuse määra.“ pidades) soodustada vaid kodumajapidamistes ja väiksemates Siinkohal tuleks täpsustada, millised on tänase puitkütuste kasutuse kaugküttesüsteemides ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades, mis keskkonnasõbralikumad alternatiivid energiajulgeoleku (ka kriisides) tagavad kõrge energiaefektiivsuse. Puitu tuleb kütteks kasutada kestlikult, tagamisel. Energeetikasse jõuab puit eelkõige puidutööstusest pärit jäätmete arvestades taastuvuse määra. Puidu kasutust elektrienergia tootmiseks peaks ja raiejäätmete, ka raiest küttepuidu baasil saadud hakkena, vältima – selleks on võimalikeks alternatiivideks tuule- ja päikeseenergia.“ kodumajapidamistes, väiksemates kateldes ka halgudena. Küttepuit moodustab 1/3 raiest ja seni kuni sellele pole alternatiivset kasutust leitud on energeetiline kasutus ainuvõimalik. Täna kasutatakse soojuspumpasid paralleelselt puitkütustega, EKUK abiga võiks selle täpsustada kui palju on paralleelselt kasutuses hoonetes nii ahjud/kaminad kui soojuspumbad. 75 MKM Rida 3602-3604. Aruanne lk 93:"Järgnevalt on hinnatud KEVADe eesmärkide Ettepanekuga on arvestatud. ja tegevuste vastavust majandusvaldkonna strateegiliste dokumentidega. Täpsustus on peatükki 5.12.1 sisse viidud. Riikliku energia ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)" Võiks täpsustada, et REKK 2030 on teatis Euroopa Komisjonile. REKK 2030 pole siseriiklik strateegiline dokument, see on teatis Euroopa Komisjonile Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide ja meetmete kohta (mis on kavandatud siseriiklike arengudokumentidega). https://mkm.ee/energeetika- ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava 76 MKM Rida 3084-3087. Aruanne lk 94: "Jäätmemajanduses on oluliseks põletamise Ettepanek on suunatud KEVADele ning võtame ettepaneku KEVADe eelnõu asemel jäätmetekke vältimine või siis ringlusse võtmine ja korduvkasutamine täiendamise etapis arutlusele. ehk vähem tuleks kasutada jäätmeid energeetilisel otstarbel – ENMAK 2030 näeb jäätmetel täiendavat potentsiaali energeetikas (vt ptk 3.6.5.3), samas kui KEVADe eesmärgiks on materjalide suurem ringlussevõtt." KEVAD-s tuleks läbivad välja tuua, kas ja kui palju 10 aasta perspektiivis jäätmeid on võimalik energeetiliselt kasutada. Selliselt on võimalik vastuolusid erinevate arengukavade vahel vältida. KSH aruandes lk 63 on öeldud, et "Jäätmete energeetilist taaskasutamist on oluline kindlasti käsitleda ka koostamisel olevas ENMAKis 2035." 77 MKM Rida 3229-3234. Aruanne lk 98: „Kokkuvõttes võib KEVADe mõju Ettepanekuga on arvestatud. majandusele hinnata üldjuhul positiivseks, võimalikud negatiivsed mõjud Tulenevalt ettepanekust ja ka KEVADe uues versioonis tehtud muudatustest on pole märkimisväärsed ning on hallatavad. KEVAD pigem toetab rohepööret KSH aruande teksti peatükis 5.12.2 mõnevõrra ümber sõnastatud. Samuti on majanduses ning sellega seotud Eesti ettevõtete rahvusvahelist mõnevõrra muudetud peatüki 5.12.2. koondhinnangut, rõhutades rohkem ka konkurentsivõimet. Küll aga esitame täiendavad ettepanekud positiivsete võimalikku ebasoodsat mõju majandusele. mõjude võimendamiseks ja võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks, et Antud ettepaneku juures saab täiendavalt selgituseks välja tuua järgmised soodustada kooskõla KEVADe suundade ja majandusvaldkonna vahel.“ aspektid: Täiendada mõjuhinnangut majandusele ja ettevõtlusele. Ebaselgeks jääb 1. KEVADe uues versioonis on LULUCF sidumise numbriline eesmärk võrreldes kokkuvõttev väide, et võimalikud negatiivsed mõjud ei ole märkimisväärsed. eelneva versiooniga esitatud uuel kujul ja tasemel. Aastaks 2030 peab nüüd LULUCF võrreldes 2016-2018 aasta keskmisega (sidumine 1 600 tuh t CO2e)  Näiteks on mõju hinnatud LULUCF sektori sidumise eesmärgist tulenevalt siduma 434 tuh t rohkem CO2e ehk kokku 2 034 tuh t CO2e aastas (2020.a võimaliku raiemahu muutuse kaudu vaid metsaomanikele, kuid puudub mõju emiteeris 1 297 tuhat tonni). Uue informatsioonina on ka välja toodud, et see hinnang metsatööstustele ja selle panusele riigi majanduses. Juhime eesmärk on ELi poolt seatud minimaalne tase, mida aga veel täpsustatakse tähelepanu, et tänased LULUCF prognoosid näitavad sama palju heidet, kui pärast sektorite panuste määramist üldisse eesmärki. Seega ei ole LULUCFi ELis pakutud sidumine ning ei ole selge selle saavutatavus. Veelgi enam, vale sidumise number mitte pelgalt KEVADe seatud eesmärk. See on küll võetud on ka väide lk 100, et LULUCF seab metsade süsinikusidumisele kindlad KEVADe mõõdikuks, aga Eesti kohustus ei muutu sellest, kui KEVADesse eesmärgid, kuivõrd LULUCF hõlmab maakasutust laiemalt kui vaid mets ja väiksem sidumise eesmärk kirjutada. Kui KEVAD oleks seadnud eesmärgiks metsamaa. suurema LULUCFi sidumise numbri, siis võiks ilmselt rääkida KEVADe otsesest mõjust. 2. Metsandusega seotud eesmärgid – sh raiemaht – on metsanduse arengukava 2030 (MAK2030) teema. MAK2030s toodud raiemahtude eesmärgid suunavad tulevikus metsanduse, puidutööstuse ja energeetika sektoreid ning MAK2030le on tehtud ka mõjuhinnangud. 78 MKM Rida 3229-3230. Aruanne lk 98: "Kokkuvõttes võib KEVADe mõju Ettepanekuga on arvestatud. majandusele hinnata üldjuhul positiivseks, võimalikud negatiivsed mõjud Detailsem mõjude hinnang antakse aruande Lisas 2 (kontrollküsimustik), pole märkimisväärsed ning on hallatavad. " aruande põhitekst toob ära ainult olulisema ja seda kokkuvõtlikult. Aruande Arusaamatuks jääb toodud hinnang: Lisas 3 toodud esineda võivad 9 olulist alapeatükis 5.12.3. on loetletud leevendavad meetmed, mis katavad kõik Lisas majandusmõju tuleb, kas a. selgelt välja tuua ja neile esitada leevendavad 2 välja toodud ebasoodsad mõjud, mis majandusele eeldatavalt tekivad. meetmed ptk 5.12.3 või b. muuta hinnangud lisas 3 mitte oluliseks. Järgnevates MKMi ettepanekutes on välja toodud ka konkreetsemaid §40 aruanne peab sisaldama mh strateegilise planeerimisdokumendi ettepanekuid Lisa 2 täiendamise osas – nendele kommentaaridele on allpool elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vastatud. leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut https://www.riigiteataja.ee/akt/103 Mõnevõrra on muudetud ka aruande peatüki 5.12.2. koondhinnangut, rõhutades rohkem ka võimalikku ebasoodsat mõju. 79 MKM Rida 2375-2376. Aruanne lk 99: „Kaitstavate alade (peamiselt Natura alad) Ettepanekuga on arvestatud. pindala säilitamine aga olemasolevate alade seisundi parendamine.“ Teksti parandati. Kohendada lauset: Kaitstavate alade (peamiselt Natura alad) pindala säilitamine ja olemasolevate alade seisundi parendamine. Lause sellisel kujul (pisut) segane. 80 MKM Rida 2446. Aruanne lk 104: Mõju hinnang. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. Arusaamatuks jääb toodud hinnang: Lisas 3 toodud esineda võivad 5 olulist Kõikidele kontrollküsimustikus tuvastatud võimalikele olulistele ebasoodsatele regionaalarengu mõju ja 9 olulist mõju riigisektorile tuleb, kas a. selgelt välja mõjudele on läbivalt aruande leevendusmeetmete peatükkides pakutud välja tuua ja neile esitada leevendavad meetmed ptk 5.12.3 või b. muuta ka leevendusmeetmeid – nii ka regionaalarengut ja riigisektorit puudutavatele hinnangud lisas 3 mitte oluliseks. võimalikele ebasoodsatele mõjudele. §40 aruanne peab sisaldama mh strateegilise planeerimisdokumendi KEVADe 12. veebruar 2023 redaktsioonist tulenevalt täiendati mõjuhinnanguid elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja ja vastavaid leevendusmeetmeid veelgi. leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut https://www.riigiteataja.ee/akt/104 81 MKM Rida 3785. Aruanne lk 114: Ruumiloome. (Mõeldud on Lisa 2.) Ettepanekuga on arvestatud osaliselt.  Lisa 3 ruumiloome mõju ei käsitle, täpsustada mille alusel ptk 5.17 koostatud. Ruumiloome valdkonna käsitlemise vajadus kaardistati mõjuhindamise Aruandes toodud mõjuhinnangud peavad olema selgelt esitatud: programmi etapis ning nõuetele vastavaks tunnistatud programm näeb ette ka kas toetuvad lisas 3 toodud hinnangule või millele. ruumiloome valdkonna hindamist. Selgitus: eesmärk oli hinnata mõjusid võimalikult laialt, st kui ekspert tundis, et kontrollküsimustik ei puudutanud mõnda olulist teemat, käsitles ta seda aspekti lisaks peatükis 5.x.2. Ka aruande peatüki 5 alguses on selgitatud, et mõjusid käsitletud teemavaldkondadele prognoositi “kasutades selleks kontrollküsimustikku Lisas 2 ja vajadusel hinnanguid aruandes laiendades”. Täiendavalt lisati aruande peatükki 5.17 algusesse “ruumiloome” mõiste lahtikirjutuse ja lühikese sissejuhatuse-selgituse peatükile. 82 MKM Rida 4060. Aruanne lk 121: Julgeolekule ja välissuhtlusele mõju hinnang. Ettepanekuga ei ole arvestatud. Arusaamatuks jääb toodud hinnang: Lisas 3 toodud esineda võiv 1 oluline Selgitus: aruandes ei sisaldu vastuolu. mõju tuleb, kas a. selgelt välja tuua ja neile esitada leevendavad meetmed Lisa 2 kontrolliküsimustikus on välja toodud, et oluline ebasoodne mõju ptk 5.12.3 või b. muuta hinnangud lisas 3 mitte oluliseks. Olulised mõjud ja rahvusvahelistele suhetele võib esineda “juhul kui KEVAD põhjustab liiga seotud leevendavad meetmed tuleb arusaadavalt esitada. ambitsioonikate eesmärkide võtmist”. Aruande peatükis 5.18.2 on seda hinnangut pikemalt selgitatud ning peatükis 5.18.3 on esitatud leevendava meetmena soovitus, et võimalikku ebasoodsat mõju leevendada. 83 MKM Rida 4086. Aruanne lk 122: "KEVADe näol on tegemist üldise tasandi Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. arengukavaga" Viidatud lausesse on lisatud (ning ka peatüki 8 “Kokkuvõte” sarnasesse pigem "strateegilise planeerimise raamistikus valdkonna arengukavaga" lausesse) sulgudesse täpsustus, et tegemist on strateegilise dokumendiga. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- Vastavad laused räägivad KSH (mõjuhindamise) metoodilisest poolest, planeering/arengukavad misjuures on eelkõige oluline välja tuua dokumendi detailne või üldine iseloom. (Täpsustus, et tegemist valdkonna arengukavaga ja ka sellele esitatud Üldine tasand jääb arusaamatuks, valdkonna arengukava ja selle KSH nõuete täpsustamine ei ole antud kontekstis oluline.) koostamisele on esitatud konkreetsed nõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010 84 MKM Rida 4391. Aruanne lk 133: Kokkuvõte. Ettepankutega ei ole arvestatud. Kokkuvõttes esitada, missugune on KEVAD tegevussuundade mõju mh KSH mõjuhinnangud on kirjeldavad, kuna sellise üldise tasemega dokumendi majandussektoritele, sh energeetikale, nt kokkuvõtva maatriksina (KEVAD) mõjusid ei ole võimalik numbriliselt mõõta, kvantitatiivselt hinnata tegevussuundadega kaasnevate mõjude kohta erinevate majandussektorite ega ka konkreetselt põhjus-tagajärg meetodil üheselt määratleda. KEVADe kaupa. Nt võivad jääda täitmata riiklikud taastuvenergia eesmärgid, kasvada mõjud on eri suunalised, mitmetahulised, erineva tugevusega ja ka fossiilkütuste kasutus, kui tegevussuunad majandustegevusi väga radikaalselt tingimuslikud. mõjutavad. Praegu puudub kokkuvõtlik ülevaade KEVAD erinevatest Sh mõju majandusele võib üldjuhul kirjeldada hinnanguga „võib esineda“, st mõjudest, sh majandusmõjust (sh energiaobjektidele ja -kuludele), olulisest mõju sõltub täpsematest asjaoludest, kuidas ja millisel määral poliitikaid hiljem mõjust. rakendatakse (st paljust muust kui vaid KEVADe dokumendist). Verbaalselt sõnastatud hinnanguid ei ole võimalik MKMi ettepanekus toodud maatriksisse viia, kuna seal ei saa anda ühest, täpset ja arusaadavat sõnumit. Lisaks tekiks sellise maatriksi koostamisel mitmeid muid metoodilisi küsimusi. Arengukava üldisele tasandile vastav hinnang mõju olulisuse osas on peatükis 8 kokkuvõtlikult ka esitatud “Ebasoodsate mõjude avaldumist võib prognoosida  eelkõige majanduse, metsanduse korraldamise ja regionaalarengu valdkondades, kus olulisi ebasoodsad mõjusid on samuti võimalik vältida ning seda tuleb teha KEVADe elluviimise järgnevates etappides meetmete ja tegevuste konkreetsemal planeerimisel.” 85 MKM Aruanne lk 117-119. 3 peatükki on numereeritud sama numbriga 5.17.2 Ettepanekuga on arvestatud. Numeratsioon läbi mõelda ja korrigeerida. Arengukava numeratsioon on Eeldame, et “arengukava numeratsiooni” all mõeldi aruande numeratsiooni. eksitav. Teksti parandati. 86 MKM Aruanne, lk 131-132 "Keskkonnavaldkonna arengukavana on KEVADel Selgitame täpsustuseks, et aruandes on öeldud, et “...KeHJS mõistes olulisi keskkonnale eeldatavalt pigem positiivne mõju. Keskkonnamõju hindamise ja ebasoodsaid KESKKONNAmõjusid ei tuvastatud. Ebasoodsate mõjude keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõistes olulisi ebasoodsaid avaldumist võib prognoosida eelkõige majanduse, metsanduse korraldamise ja keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Kuna KSH käigus olulisi ebasoodsaid regionaalarengu valdkondades, kus olulisi ebasoodsad mõjusid on samuti keskkonnamõjusid ei tuvastatud, siis selliseid seiremeetmeid käesolev võimalik vältida ning seda tuleb teha KEVADe elluviimise järgnevates etappides aruanne ei paku." meetmete ja tegevuste konkreetsemal planeerimisel.” Täpsustada antud hinnangut või lisas 3 veerus F toodud hinnanguid. Samuti Kõigi teemade jaoks, kus Lisa 2 kontrollküsimustikus tuvastati olulise seda, miks on pakutud välja leevendavaid meetmeid, kui olulisi mõjusid ebasoodsa mõju avaldumise oht (veerg F), on aruande peatükkides 5.X.3 (5. aruande põhjal KEVAD-ga ei kaasne. Arusaamatuks jääb antud lõppjäreldus, peatüki iga alapeatüki 3. punkt) soovitatud ka leevendavad meetmed olulise kuna lisas 3 on mitmeid esineda võivaid olulisi mõjusid veerus F toodud. ebasoodsa mõju vältimiseks. KeHJS §40 kohaselt tuleb käsitleda mh "strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut" 87 MKM Kontrollküsimustik 1.3.1.4. Arvamus teadmiseks võetud, kuid ei saa nõustuda esitatud arvamusega. Mõjude analüüsimine ei ole piisavas mahus läinud detaili, ega mõistnud mida Selgituseks: mõjude hindamine ei saa olla oma detailsuselt oluliselt erinev kava erinevad tegevused eelnõus kaasa toovad. Mõjude hindamise põhjendused detailsusastmest. (Vt ka vastus ettepanekule 84.) Seda on selgelt öeldud ka on pigem vähedetailsed ja ei käsitle kõiki tegevusi mis eelnõus on välja nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programmis ja aruande metoodika toodud, vaid käitlevad valikuliselt üksikuid. kirjelduse peatükis. Mõjude hindamine on hinnanud KEVADe kui terviku (sh kõigi asjakohaste tegevuste) mõjusid, strateegilisele hindamisele vastavas täpsusastmes. 88 MKM Kontrollküsimustik 1.3.2.1; 1.3.2.2; 1.3.2.6; 2.3.1.1; 2.3.1.2;2.3.1.3; 2.3.2.1; Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. 2.3.2.8; 2.3.5.3; 3.3.2.1; 3.3.2.5; 3.3.2.6; 4.3.2.1; 5.3.3.1; 6.3.2.3; 6.3.9.4; Kõik kontrollküsimuste vastused vaadati uuesti läbi ja täiendati võimalusel. 6.3.9.5. Mõned konkreetsemad tähelepanekud: Jääb mulje, et mõjude analüüsijad ei mõista teatud juhtudel täpselt eelnõu sisu ja kaasnevaid tegevusi ning pole piisavalt lahti mõtestanud võimalikke Maakasutuse hierarhiast. Maakasutuse hierarhia põhiprintsiipe ei ole mõjusid, mistõttu ei ole mitmetel juhtudel piisavalt arvestatud kaasnevate KEVADes kirjeldatud selleks, et hinnata selle võimalikku mõju majandusele. mõjudega. KEVAD toob küll välja vajaduse maahõive hierarhias kokku leppida aga pole seda täpsemalt sisustanud. Siiski viidi see mõiste ja sellest tulenevad võimaliku Käia üle kontrollküsimused ja täiendada mõjusid ja selgitusi: 1.3.2.1; 1.3.2.2; mõjud aruandesse sisse (lisa 2, punkt 2.3.2.8.). 1.3.2.6; 2.3.1.1; 2.3.1.2; 2.3.1.3; 2.3.2.1; 2.3.2.8; 2.3.5.3; 3.3.2.1; 3.3.2.5; 3.3.2.6; 4.3.2.1; 5.3.3.1; 6.3.2.3; 6.3.9.4; 6.3.9.5. Maatoimingutest tekkivat võimalikku majanduslikku mõju (maa väärtuse Täiendada järgmistest aspektidest: langust) tuleb KEVADe kohaselt hakata hüvitama, mis peaks teoreetiliselt leevendama ka maakasutuse hierarhiast tekkivat mõju. Fossiilsete energiaallikate/kütuste asendamine on õhusaaste vähendamise KEVADe maksumusest. KEVADe maksumuse mõju on mainitud KSH Lisas 2 eesmärkide täitmiseks vajalik- seda vajab samuti kirjeldamist. Energialiikide punktis 4.3.2.1 – seda punkti on nüüd ka mõnevõrra täiendatud. Uues KEVADe kasutamise osakaal muutub. versioonis on maksumuse hind mõnevõrra langenud – 1,2 miljardit eurot. Pole Maakasutuse hierarhia ju hakkab mõjutama? Samuti maapoliitika täpselt selge, kas sealt saab maha arvestada tulud, mis eelmises KEVADe põhimõtted mis mh ütlevad, et soodustatakse olemasoleva asutuste versioonis olid välja toodud– ca 380 miljonit eurot. KEVADe kohaselt kaetakse tihendamist ehk tiheasutuse laienemist. Regionaalpoliitika vaates võib rahavajadust muuhulgas ka ELi jm välisvahenditest aga pole täpsustatud, kui tegemist olla oluliselt ebasoodsa mõjuga. suur osa välisvahenditest saadakse. Samuti pole teada, kui palju rahastatavate Konkreetselt on kirjas, et lepitakse kokku maakasutuse hierarhia, mis hakkab valdkondade vajadus muutub võrreldes eelnevate aastatega, sest maa hõivamist mõjutama. keskkonnaprojekte on ka varem finantseeritud. KEVADest ei saa otseselt välja lugeda või eeldada ressursi- ja keskkonnatasude muutmist. Kava maksab 1,6 miljardi eurot - kas saame väita, et kulud ei suurene? Kust need vahendid tulevad? Ma loen välja vajaduse suurendada ressursitasusid - Saastaja maksab põhimõtte rakendamise majanduslikku mõju on see vajaks siin mainimist. kontrollküsimustikus nüüd hinnatud (vt Lisa 2, punktid .2.3.2.2. ja 2.3.2.3.). "Saastaja maksab" printsiip eeldab juba täiendavat maksustamist/tasustamist vms viisil rahaliselt keskkonnamõjude Otseselt ei tuvastatud KEVADes ka meetmeid, mis põhjustaksid kütuste olulist leevendamist. kallinemist. Seda võib siiski teha „saastaja maksab“ printsiibi rakendamine ning Innovaatiliste fiskaallahenduste rakendamine -> kusagilt peavad vahendid see mõju on nüüd leibkondade kulude küsimuse (Lisa 2, punkt 2.3.1.1.) juures selleks tulema. Vahendid saavad tulla elanike taskust. See vajaks samuti lahti välja toodud. selgitamist. Maavarade kaevandamisega kaasnev kahjude ja pärandmõju hüvitamine Innovaatilistest fiskaallahendustest võib tekkida täiendav kulu juhul, kui eeldab samuti lisakulu. investeering ei too kaasa piisavalt tulusid. Sellised kulud on eelarvestatud Avaliku sektori tegevusega kaasnenud kinnisasja väärtuse suurenemisega KEVADe maksumuse prognoosi ja finantseerimine toimub osaliselt ka võib kaasneda kinnisasja omanikule kohustus tagastada teenimata tulu välisvahenditest. avalikule sektorile (public value capture) -> sel on kindlasti mõju "keskkonnakasutaja maksab" printsiip samuti mõjutab leibkondasid ja Maavaradega seotud mõjusid ettevõtetele on Lisas 2 kirjeldatud punktides ettevõtete sissetulekuid negatiivselt. 2.3.2.5., 2.3.2.6. ja 2.3.2.7. Kliimaeesmärkide täitmine eeldab täielikult tarbimisstruktuuri ümber Kinnisasjade väärtuse muutustega seotud võimalikud lisakulud (nii riigi kui ka kujundamist, mis omakorda mõjutab enim väiksema sissetulekuga ja maaomanike) on nüüd aruandesse (Lisas 2) sisse kirjutatud. maapiirkonnas elevat elanikkonda - see vajaks kindlasti detailselt lahti kirjutamist. Ilma leevendusmeetmeteta julgeks väita, et mõju võib olla „Keskkonnakasutaja maksab“ printsiipi on KEVADes ühe korra mainitud, aga mõningatel juhtudel oluliselt ebasoodne. seda ei ole täpsemalt sisustatud. Pole päris selge, kui palju see kattub juba Tarbimiskäitumist mõjutab oluliselt kogu kava. Seda küll positiivses suunas. eelnevalt käsitletud „saastaja maksab“ printsiibiga ja milliste See vajab põhjendamist. keskkonnaressursside kasutamist täiendavalt maksustatakse. Loen välja, et keskkonnatasud ja -maksud suurenevad -> kas ebasoodne on „Keskkonnakasutaja maksab" põhimõtte võimalik mõju lisati nüüd Lisa 2 suurem maks/tasu või väiksem? – ei vasta tõele, et KEVADe tulemusena punktide 2.3.2.2. ja 2.3.2.3. põhjenduste lahtritesse. maksud/tasud ei suurene. Aga maakasutuse nõuetest tulenevad piirangud? Hinnangu käigus ei tuvastatud olulist ebasoodsat mõju tarbimiskäitumisele Kas kütuste kallinemine ei mõjuta? ning tarbimise struktuurile. Vajalikud muudatused tarbimiskäitumises loodetakse saavutada hariduslike meetmetega, ei planeerita sunnimeetmeid. Ida-Virumaa ja sealsed elanikud? Asutuste tihestamine? Täiendatud on põhjendust Lisa 2 punkti 2.3.1.3. juures, mis on seotud Mõjude analüüsimine ei ole piisavas mahus läinud detaili, ega mõistnud mida leibkondade tarbimiskäitumisega. erinevad tegevused eelnõus kaasa toovad. Mõjude hindamise põhjendused  pigem vähedetailsed ja ei käsitle kõiki tegevusi mis eelnõus on välja toodud, Suuremad keskkonnatasud ja -maksud oleksid võimalikud vahendid KEVADe vaid käitlevad valikuliselt üksikuid. tegevuste finantseerimiseks ja „saastaja maksab“ jm põhimõtete rakendamiseks. Viimaseid on juba eelnevalt käsitletud, maksude/tasude suurendamise kohta KEVADes selgeid viiteid ei ole. Deklareeritud eesmärk maakasutuse osas on „… tagada maa majanduslikult otstarbekas, kuid samas keskkonnasõbralik ja ühiskonnakeskne kasutus …“. Hinnangu käigus ei tuvastatud maakasutuse meetmeid, mis võiksid avaldada ebasoodsat mõju majandusele. Samuti sõnastatakse KEVADe maakasutuspoliitikat käsitleva esimese poliitikainstrumendi eesmärk: “pidurdada maa netohõivamist ja looduskeskkonna asendumist tehiskeskkonnaga … soodustada olemasoleva asustuse tihendamist…”. Seega tihendamise eesmärk ruumi-, maa- ja mullapoliitika mõttes on tehisalade maahõive minimeerimine. See on kõige olulisem suuremate linnade valglinnastumiste pidurdamiseks ning omab sellisena positiivset regionaalset mõju. Vastavalt lisati viide ja täpsustav lause maakasutuse poliitikale peatüki 5.14.2 viiendasse lõiku. Kliimaeesmärkide mõju transpordile ja (hajaasustuse) elanike liikumisvõimalustele (millest on juttu aruande peatükis 5.14.2. kaheksandas lõigus) kajastati täiendavalt kontrollküsimustikus (3.3.1.1.) ning aruande peatüki 5.14.3 teises lõigus. 89 MKM Kontrollküsimustik 2.3.1.1 kuni 2.3.5.7. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. Tuua välja mõjude ulatus kasvõi siis, kui tegemist on oluliste mõjuga, eelistatult aga alati. Täiendada analüüs sh põhjendustega. Selgitus: võimatu on mõõta ja anda hinnangut strateegilise kava mõjudele kvantitatiivselt, kuna sellised kavad ise on oma olemuselt üldsõnalised. "Näide 1 (rida 2.3.2.9): "Kas eelnõu mõjutab (edendab või takistab) Mõjuhinnang saab oma täpsusastmelt jääda hinnatava dokumendiga sarnasele innovatsiooni ehk uute tootmismeetodite, toodete ja teenuste tasemele. (Vt ka vastus ettepanekule 84.) väljatöötamist, samuti uurimis- ja arendustegevust?" Vastus: "Jah. Eelnõu (nt läbi MAK2030) rõhutab tugevalt innovatsiooni ja väärindamise vajadust." Mõjude hindamise selline lähenemine selgitati ja lepiti kokku juba mõjude Tegemist ei ole põhjaliku korraliku vastusega. Pelgalt "rõhutamine" ei ole hindamise programmis (vt ka aruande peatükk 3: “Käesoleva mõjude veel "mõju". hindamise ulatus ja metoodilised alused kirjeldati ja lepiti kokku mõjude Näide 2 (2.3.2.3): "Tegevuste piiramine ja tegevuskeskkonna muutmine muul hindamise programmi etapis…”). moel mõjutab ettevõtete tegevuse profiili või ka nende tegutsemise jätkumist." Mis ulatuses? Kui paljud võivad pankrotistuda? Kui paljud Näiteks innovatsiooniga seotud Lisa 2 küsimus 2.3.2.9. – mõjuhinnangus muudavad profiili? Mis sektorid? toodud positiivse mõju hinnang põhineb osaliselt näiteks sellisel KEVADe lausel Siin ja mujal peaks olema põhjendatud, analüüsitud, kirjeldatud. Sama nagu: „Võtmetähtsusega on avaliku sektori, ettevõtluse ning teaduse pidev probleem on läbivalt olemas punktide 2.3.1.1 kuni 2.3.5.7 puhul. " koostöö.“ (vt KEVADe alaeesmärki 3). Kui palju või mis ulatuses tähendab “võtmetähtsusega”? Lisaks, MKMi käesolevas ettepanekus ei ole toodud tegelik vastus küsimusele 2.3.2.9. Lisas 2 on järgmine põhjendus: „Eelnõu mõjutab positiivselt  ringmajanduse ja materjalide käitlemisega seotud teenuste arengut ning koostööd teadusasutustega nendes valdkondades. Plaanitakse soodustada ka innovatiivsete finantslahenduste pakkumist, mis võimaldavad erainvestorite osalemist elurikkuse kaitsel.“ Ka punkti 2.3.2.3. vastuse põhjendus on tegelikult põhjalikum, kui siinjuures välja on toodud. Seda punkti on aruande viimases versioonis ka veelgi täiendatud. 90 MKM Kontrollküsimustik veerg F: Olulised mõju esinemine. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. Nt rida 17 on analüüsimata, milline on mõju leibkondadele (energiakuludele), Põhjendust küsimusele 2.3.1.1. on nüüd täiendatud ja välja on toodud kui tegevussuundadest tulenevate majandustegevuste piirangute tõttu „saastaja maksab“ põhimõtte võimalik mõju energia hindadele. jäävad nt tuulepargid rajamata ja puitkütuste kättesaadavus oluliselt väheneb, taastuvenergia eesmärgid täitmata. Kontrollküsimustiku metoodika Eksperdid ei tuvastanud KEVADe võimalikku (olulist) ebasoodsat mõju põhjal peaksid olema olulised mõjud põhjalikumalt analüüsitud ja tuuleparkide rajamise võimalustele. Puitkütuste kättesaadavus on pigem kvantifitseeritud, sh millised sihtrühmad, kui suurt osa elanikkonnast ja MAK2030 teema ehk on seotud raiemahtudega. kuidas (toimetulek) tegevussuundade rakendamine mõjutab. Kvantitatiivse mõjuhinnangu võimalikkuse osas KEVADe hindamisel on selgitus toodud juba eelnevate ettepanekute (nr 84, 89 vastustes): mõjuhinnang saab oma täpsusastmelt jääda hinnatava dokumendiga sarnasele tasemele. 91 MKM Huvitatud osapooled. Ettepanekuga on arvestatud. Lisada: MTÜ Eesti Maaturism, [email protected]; Ettevõtluse ja Nimetatud asutused lisati kaasatavate osapoolte nimekirja. Innovatsiooni Sihtasutus, [email protected] Mõjutatud loodusturismi korraldamise vaatest. 92 MKM Käsitleda ja hinnata mõju TAIE arengukava fookusvaldkondade eesmärkide Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. saavutamisele, sh kohalike ressursside kättesaadavuse ja väärindamise osas. Selgitus: teekaardid on pigem arengukava nn tegevuskava osa, mis on KEVADe Ei KEVADe eelnõus ega aruandes TAIE fookusvaldkondadele ja nende vastavusanalüüsi skoobist hulga detailsem. Eksperdid nõustuvad, et TAIE on eesmärkide saavutamiseks koostatud teekaartidele viiteid ei ole. on meie riigi KEVADe valdkondadega vähemal või rohkem määral seotud, kuid eelkõige eelisarendatavate suundade juhised aastani 2035. Kohalike ressursside hariduse (teadussüsteem, teadmussiire) ja majanduse (ettevõtlus) väärindamise fookusvaldkonna teekaartides (toit, puit, maapõueressursid valdkondadega. Sellest tulenevalt on KEVADe vastavust TAIEga nüüd hinnatud ning teisene toore, jäätmed; kinnitati nov.2022) toodu on aga väga tihedalt Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonna, Majandusvaldkonna, ning ka seotud KEVADega. Sotsiaal- ja kultuurivaldkonna peatükkides. 93 MeM Kuigi hetkeolukorra kirjeldus koostati mõjuhindamise programmi etapis, oli Ettepanekuga on arvestatud. aruande koostamise etapis võimalik teha sisulisi täpsustusi. Seetõttu palume Hetkeolukorra kirjelduses peatükis 4.1 täiendati maastike ja mulla käsitlust. hetkeolukorda kirjeldades kajastada elurikkuse teema kõrval ka maastikke. Lisaks sidususele on elurikkuse jaoks oluline ka maastike mitmekesisus. Samuti on puudu ühe olulise põhivaldkonna „mullad“ hetkeolukorra kirjeldus, kuid täname koostajaid muldade olulist rolli märkamast ja neile tekstis läbivalt tähelepanu pööramast. 94 MeM Rida, 426, 473. Elurikkuse hetkeolukorras on rõhuasetus põhjendatult Ettepanekuga ei ole arvestatud. looduskaitsel, kuid selgemalt võiks olla välja toodud ka olukord väljapool Peatükis 4.1 viidatud lõigus on juttu siiski mitte ainult looduskaitseliselt kaitstavaid alasid (agro- ja metsaökosüsteemides jt), rõhutades seal sarnaselt kaitstud väärtustel vaid looduskeskkonnal, mis definitsiooni kohaselt dokumendi lk 49 viimases lõigus toodule ka nende alade olulisust elurikkuse  hoidmisel. Oluline on, et lugejale antakse info edasi nii, et mainitud alasid ei vastandub tehiskeskkonnale, kuhu kuuluvad ka majandatud alad (nt loetaks tehiskeskkonnaks (KSH rida 473: „Siinkohal omab olulist tähtsust ka põllumajandusmaastik). elurikkuse tagamine tehiskeskkonnas.“). 95 MeM Rida 443, 474. KSH real 443 on märgitud, et kõige suuremad probleemkohad Ettepanekuga ei ole arvestatud. on kuivendus, raied (eelkõige lageraie), rohumaade majandamise lakkamine, Hinnang toetub Euroopa Keskkonnaagentuuri raportile (viide selle koosluste liigilise koosseisu muutumine (sh (invasiivsete) võõrliikide levik), kokkuvõttele lause lõpus), kus ohutegurid on välja toodud just sellises põllumajandusreostus ja veekogude seisundi muutumine. järjekorras ja ekspertidel pole põhjust uuringus toodud probleemkohtade Elurikkuse seisukohast on suurimate probleemkohtade loetelus märgitud järjestust muuta. esimesena kuivendus. Leiame, et teatud maastike ja mullastike seisukohast võib kuivendamine elurikkust ebasoosivalt mõjutada, kuid väide, et kuivendus on suurimaks probleemkohaks, ei ole mõistetav ja õige. Nagu on väljendatud leheküljel 15 real 474, siis lisaks rohevõrgustikule on oluline elupaigamuster tervikuna eri mastaapides ja aspektides (nt puiesteed, tiigid, kraavid, koduaiad, sisehoovid, haljastuslikud väikeelemendid). Kuivendussüsteem kui üks maaparanduse liikidest sisaldab endas ka kraave, suublaid, maastikuelemente, keskkonnakaitserajatisi, mis kõik soodustavad ja rikastavad elurikkust. Kui siiski leitakse, et maaparandus tuleb suurima probleemkohana välja tuua, tuleks täpsustada ka asjaolud, mille puhul on maaparandus elurikkuse seisukohast suurim probleem. 96 MeM Rida 496. Kliimapoliitika hetkeolukorra juures real 496 võiks ajakohastada Ettepanekuga on arvestatud. väidet „Üldiselt on selleks kümnendiks võetud kliimapoliitika alleesmärkide Teksti täiendati järgnevalt: „2025. aastast laieneb mitmes etapis täitmine siiski realistlik, kuid Pakett „Eesmärk 55“ õigusaktide jõustumine heitmekaubandus maanteetranspordile ja ehitistele, millega määratakse võib kaasa tuua rangemad kliimaeesmärgid.“ tarbimisele lastavad kütusemahud. Heitekvoodid seatakse merelaevandusele. Jõustamisel on metaanistrateegia.“ 97 MeM Rida 540. Real 540 on toodud, et „Käesolev KEVADe mõjude hindamine Ei nõustu ettepanekus esitatud hinnanguga aruandele. hõlmab ka kliimameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist.“ Selgitus: kliimapoliitikat ja -meetmeid ei peagi kirjeldama KSH, seda kirjeldab Samas ei ole KSH aruandes toodud välja kliimameetmeid ega nende eelkõige KEVAD ise (alaeesmärk 2 - kliimapoliitika). sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Ning (KEVADe kui terviku, SH kliimapoliitika poolt põhjustatud) asjakohased sotsiaalmajanduslikud mõjud on KSH aruandes välja toodud vastavates alapeatükkides (nt 5.12, 5.15 jne). KEVADe kliimameetmetes ei tuvastatud selliseid, millega võiks kaasneda oluline ebasoodne mõju majandusele. KEVAD võtab kliimapoliitika mõõdikuteks – sh LULUCF sektori KHG sidumine – ELi poolt seatud kohustuslikud sihttasemed ehk need ei ole KEVADe poolt seatud mõõdikud ning KEVAD ei saa neid mõjutada (see on nüüd välja toodud ka aruande peatükis 5.12.2 esimeses punktis; vt ka vastust ettepanekule nr 77). Vastavalt KEVADele: „ELi poolt seatud siduvate eesmärkide täitmata jätmine toob läbi heitkoguste ühikute ostmise kohustuse kaasa lisakulu riigieelarvele.“ KEVAD keskendub kliimapoliitika osas peamiselt kliimamõju leevendamisele, mis peaks avaldama majandusele soodsat mõju.  Sotsiaalkultuurilisest vaatepunktist saab öelda, et meetmetel võib olla väike mõju töötajate liikumisele, tööjõu nõudlusele, sh kindlate tegevusalade tööjõu nõudlusele, aga muudel teguritel on suure tõenäosusega määravam roll (nt klientide arvu kasv või vähenemine, tehnoloogilised muutused toodete ja teenuste pakkumisel jms). Samuti on positiivne mõju inimestele turvalise ja tervisliku elukeskkonna tagamisel. Vt ka aruande peatükk 5.15.2. 98 MeM Rida 1667. Soovitame poollooduslike koosluste asemel kasutada mõistet Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. pärandniidud, mis on ka teistes dokumentides kasutusel. Leheküljel 51 real Rannaniidud asendati pärandniitudega. Poollooduslikud kooslused on aga 1667 toodud näites võiks viidata mitte ainult rannaniitudele, vaid hulga laiem mõiste kui pärandniit, mistõttu selline asendus ei ole asjakohane. pärandniitudele üldiselt. Kõik pärandniidud säilivad ainult tänu inimtegevusele ja on väärtuslikud liigirikkad kooslused. 99 MeM Rida 502. Real 502 lauses „Ka pole heidet vähendatud transpordivaldkonnas Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. ja põllumajanduses.“ tuleks põllumajanduse osa eraldi lausena käsitleda, Vastavat lõiku peatükis 4.2.1 on märkimisväärselt täiendatud, tuues välja, et nii kuna seal on heite vähendamine toidu tootmist (eelkõige loomade arv) transpordi- kui ka põllumajandussektoris on alates 1990. aastast vähendamata väga keeruline. Kui EL-i põllumajanduse kasvuhoonegaaside kasvuhoonegaaside heide küll vähenenud, kuid siiski paistab trend olevat heitmed on 2020. aastaks vähenenud 20% võrreldes 1990. aastaga, siis Eestis tõusuteel. Samuti täpsustasime põllumajandussektori puhul, millised võtted on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused samal perioodil oleks olulise heite vähendamispotentsiaaliga. vähenenud 42,5%. Eestis peetavate loomade arv on viimase 30 aasta jooksul vähenenud kolm korda. Eesti põllumajanduse loomkoormus on Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige madalamate hulgas. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise aluseks olev 2005. aasta on meie põllumajandusele äärmiselt ebakohane võrdlusaasta, sest olime siis oma põllumajandustootmisega madalpunktis. Seega pole põllumajanduses selle eesmärgi saavutamisse panustamine ilma toidu tootmist vähendamata praktiliselt võimalik ja seda palume selgitada. 100 MeM Rida 513 ja 520. Arusaamatuks jäi real 513 olev lause "Järjest teravamat Ettepanekuga on arvestatud. ühiskondlikku arutelu tekitab biomassi energeetiline kasutamine ning Peatükis 4.2.1 täpsustati ettepanekus viidatud lauset ja viidi sisse soovitud seonduvalt looduslike ökosüsteemide sidumisvõime, mida ametlik sõnaasendus. heitestatistika taandab maakasutusele, statistilisele metsainventuurile ja osalt ka teiste riikide mudelitele." Tundub, et tahetakse edasi anda biomassi energeetilise kasutamise ja heitestatistikas looduslike ökosüsteemide sidumisvõimet ning nende omavahelist seost. Soovitame seda mõtet rohkem avada ja lauset täpsustada. Lisaks on selles küsimuses meie hinnangul peamine probleem erametsade ja 70 aasta vältel iseeneslikult metsastunud maade väheses majandamises ja sellelt metsamaalt saadava puidu madalas kvaliteedis. Real 520 palume sõna „pinnases“ asendada sõnaga „muldades“. 101 MeM Read 545-561. Viited 33-35 (kliimamuutustega kohanemine) on aastast 2015, Ettepanekuga ei ole arvestatud. eeldatavasti saaks kasutada ka värskemaid ja 2015. a seisukohti täpsustavaid Arvestades Eesti kliima suurt varieeruvust merelise ja mandrilise kliima viiteid. vahelises üleminekutsoonis, ei ole asjakohane antud ülevaatlikus osas tuua sisse numbrilisi täpsustusi. Samuti on oht tekstiliselt jätta olulisim info nüansside ja detailide varju. 102 MeM Rida 795. Ei saa nõustuda real 795 toodud väitega nagu maaparandus oleks Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. eraldiseisev tegevus põllumajandusest ja metsandusest. Maaparandus on Eksperdid on väitega põhimõtteliselt nõus, kuid kuna tegemist on väljavõttega põllumajanduse ja metsanduse arenguks vajalik tegevus, sisult on tegemist mereala keskkonnaseisundi ülevaatest, siis ei hakkaks seda muutma. neid sektoreid toetava ehk teenindava teenusega, mida tehakse Maaparandusest lisati peatükki 5.4.2 kuues lõik. põllumajandusmaa kasutamise ja metsamaa majandamise eesmärgil. 103 MeM Rida 844, 861. Peatüki 4.6 real 844 tuleks turba juures täiendada, et Ettepanekuga on arvestatud. kasutatakse „peamiselt aianduses“. Sama peatüki real 861 „mõjualas olevate Täiendused lisati aruandesse. elupaikade muutumine“ palume lisada „ja maakasutuse“, pidades silmas ka häiringuid (langatustest põhjustatud vajumised, veerežiimi muutused) sellise maa kasutamisel maatulundusmaana. Kaevandatud aladel muld degradeerub. 104 MeM Rida 1641, 1642. Real 1641 kasutatud „mulla kvaliteedi“ termini asemel Ettepanekuga on arvestatud. teeme ettepaneku kasutada „mullatervise seisund“ mõistet. Samas võiks Mulla kvaliteet asendati mullatervise seisundiga. sulgudes oleva osa real 1642 „(saastunud mullaga maade tervendamine, Informatiivsuse mõttes jäeti sulgudes oleva osa siiski alles, kuid lisati pakutud pestitsiidide vähendamine, mahekasvatus)“ asemel välja tuua täiendus eesmärgi osas. mullastrateegias toodud mullatervise alase eesmärgi: et mullad oleksid heas keemilises, bioloogilises ja füüsikalises seisundis ning suudaksid pidevalt osutada võimalikult paljusid ökosüsteemi teenuseid (soovi korral neid ka nimetades). 105 MeM Rida 1651. Real 1651 on väetiste ning ka pestitsiidide ja herbitsiidide Ettepanekuga on arvestatud. kasutamine loetud keskkonnareostuseks, millega sellises üldistusastmes ei Vastavasisulise täiendus lisati peatüki 5.1.2 seitsmendasse lõiku: „Rõhutada saa nõustuda. Orgaaniliste väetiste mõistlikul kasutamisel on sellel tuleb, et mitte kõik väetised või pestitsiidid ei oma ebasoodsat mõju mullale. elurikkusele hoopis positiivne mõju. Orgaaniliste väetiste kasutamine võib elurikkust sageli hoopis soodustada. Näiteks on võimalik orgaaniliste väetistega suurendada mullaseente elurikkust, kellel on oluline osa muldade toitainete ringluses ja orgaanilise süsiniku sidumises. Teisalt tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et väetiste mõju mullaelustikule ja seeläbi ka näiteks kliimamuutustele on kompleksne ning nõuab ettevaatlikkust.“ 106 MeM Rida 1679. Real 1679 „Maapõueressursside kasutus mõjutab“ juures tuleks Ettepanekuga on arvestatud. välja tuua ka, et see mõjutab mulda kui ressurssi (hetkel mainitud pinnast). Soovitud täiendus on sisse viidud. Sellega kaasneb maahõive ja muldade degradeerumine. 107 MeM Rida 1827. Real 1827 on toodud, et „Teatavaid riske on põllumajandusliku Ettepanekuga on arvestatud. heite vähendamisel, seda tingituna sektori intensiivsusest nii maaviljeluses Peatükis 5.2.1 viidatud lõiku on täiendatud järgnevalt: „Põllumajandusmaa kui loomakasvatuses.“. Palume selgitada, mida mõeldaks sektori pindala on kasvutrendis.[1] Ka väetiste[2],94 ja taimekaitsevahendite[3] intensiivsuse all ning võimalusel seda arvnäitajatega ilmestada või kui kasutamine suureneb. Samuti suureneb loomade arv ja ka farmides kasvab tuginetakse uuringu tulemustele, siis palume lisada viited uuringule. loomühikute kontsentratsioon.94 Samas on vähenenud 2019. aasta seisuga püsirohumaa pindala üle 5%.[4] Samuti on Euroopa Kontrollkoda universaalselt järeldanud 2017. aastal, et: „…rohestamistoetus ei too märkimisväärset kasu keskkonnale ja kliimale, peamiselt poliitikavaldkonda mõjutava suure tühimõju tõttu. Kontrollikoja hinnangul aitas rohestamistoetus kaasa põllumajandustavade muutmisele vaid 5% puhul kogu ELi põllumaast.“[5]“  [1] Prognoosimudel_lopparuanne_PMK_230322.pdf (agri.ee) [2] Consumption of inorganic fertilizers. Statistics | Eurostat (europa.eu) [3] Eesti peab taimemürkide müügiarveid konfidentsiaalseks, kuid Läti näitel võib eeldada mitmekordistumist (tõsi, hektari kohta on näitaja madal). (Pesticide sales. Statistics | Eurostat (europa.eu)) [4] Special Report 16/2021: Common Agricultural Policy (CAP) and climate (europa.eu) [5] EU support to timber‑producing countries under the FLEGT action plan (europa.eu) 108 MeM Rida 2968. Peatükis 5.10.2 "Mõjude hinnang" real 2968 on toodud, et "Vähe Ettepanekuga on arvestatud. analüüsitud või üldse analüüsimata on andmevajadus ning Tekst lisati, kuid jäeti välja hinnang, milleks PRIA võimekusi keskkonna keskkonnavaldkonna sisene või teiste valdkondade võimalus neid vajadusi valdkonnas kasutada saab. Selle hinnangu peaks andma keskkonna valdkonna katta. Näiteks keskkonnajärelevalve tegemine põllumajanduses, kus peaks ametkond. kaaluma satelliitinfo kasutamise võimalusi, Maaeluministeeriumi haldusalas kogutavate andmete kasutamise võimalusi või registrite loomist (põllupõhine toitainebilanss, põllumajanduslike taimekaitsevahendite kasutamine jm)." Teeme ettepaneku täiendada lõiku vastavalt: Maaeluministeeriumi valitsemisala valitsusasutusel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (PRIA) on olemas oluline ajalooline ning masinloetav andmestik põllumajandusliku maakasutuse kohta läbi toetustaotluste. Samuti on olemas ajalooline põllumajandusloomade andmekogu. PRIA-s on käimas põllumajanduslike suurandmete süsteemi ja nende baasil loodavate teenuste arendamise projekt, kus üheks teenuseks on ka toidutootjate, põllumajandusettevõtete rohefoori teenus, mis hindab automaatselt ettevõtja seisundit ja arenguvajadusi erinevate keskkonnaalaste nõuete täitmisel, võttes aluseks erinevate andmekogude infot ja vajadusel ka ettevõtja tarkvaradega otseliidestuvat infot. Samuti on käimas keskse e- põlluraamatu projekt, mis hakkab elektrooniliselt koguma järgmist infot: põllumajandusega tegelev isik; põld - põllu tähis, pindala, kasutusviis, viide põllumassiivile, kaart; põllul tehtud tegevused - alguse ja lõpetamise kuupäevad, pindala; kasutatud materjalid - väetised, taimekaitsevahendid; liigid ja kogused; loomade karjatamine - periood, loomade liik ja arv, karjamaa asukoht, sõnnikus sisalduv lämmastik ning karjatamise pindala; mullaproovid - analüüside andmed; sõnnikuaunad - periood, laotamise kuupäev ning paiknemise koht kaardil; maaparanduse hooldustööd - periood, koht kaardil. Alates 2023. aastast arendab PRIA ka 100% pinnaseiresüsteemi, mille esimene fookus on 100% automatiseeritult ja 100% pindade suhtes monitoorida ja tagada ennetavalt põllumajandusliku maakasutuse abikõlblikkust. Pinnaseire ja selle analüüsi kompetentsi saab ära kasutada kogu Eesti territooriumi ulatuses maakasutuse seiresüsteemi loomiseks, mh ka kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju seiramiseks. Näiteks tekib võimalus arendada riigiüleselt ühtse metoodika alusel nii inimtekkelise kui ka loodustekkelise süsiniku sidumise või emissiooni info seiret, mis on sisendiks  vastavale aruandlusele, aga ka e-teenustele erinevate valdkondade lõikes (nt metsanduses, ehitustegevuses jne). PRIA-sse tekkiva kaugseire kompetentsikeskuse võimekust on võimalik kasutada laiemalt kui vaid põllumajanduse pindade seireks, seda näitab ka teiste EL riikide kogemus (nt Belgia Flaami makseagentuuri kogemus). Alates 2023. aastast on PRIA-s olemas ka kogu põllumajandusliku tegevusega seotud erimärgistatud diislikütuse kasutamise andmebaas tootjate/ettevõtjate lõikes, mida saab kasutada samuti sisendinfona fossiilsete kütuste kasutuse ja selle dünaamika jälgimiseks koosmõjus teiste eeltoodud andmestikega. 109 MeM Rida 3090. Real 3090 on toodud, et PõKa 2030 seab eesmärgid Ettepanekuga on arvestatud. põllumajandussektorile aastani 2035, käsitleb toidutootmist ja -julgeolekut Parandus viidi sisse. ning keskkonda ja elurikkust. Juhime tähelepanu, et PõKa seab eesmärgid aastani 2030 ning palume see tekstis parandada. 110 MeM Rida 3322. Real 3322 on toodud leevendavad meetmed ja ettepanekud Ettepanekuga ei ole arvestatud. metsandussektorile. Arusaamatuks jääb, kas nimetatud ettepanek puudutab Selgitus: et ettepanek puudutab kogu KEVADet, st kõiki KEVADe valdkondi ja üksnes metsanduslikke tegevusi või on see seotud ka teiste sektorite tegevusi. tegevustega. Palume ettepanekut täpsustada ja kui see puudutab ka teisi sektoreid, siis kajastada ettepanek kliima peatükis real 1945. Ettepanek on tehtud metsandusele mõju leevendamiseks. Ning mõju metsandusele ja sellekohased soovitused on esitatud metsanduse peatükis. Kliima peatükis analüüsitakse mõju kliimale (ja kliimamuutustega kohanemisele) ning esitatakse sellekohased soovitused. Kuigi viidatud mõjuhindamise soovitus on seotud ka kliimamõjuga, lähtub see eelkõige siiski mõjust metsandusele ja on seetõttu esitatud ka metsanduse peatükis. 111 MeM Rida 3325. Real 3325 peaks selgemalt välja tulema punkti 5.12.2 järeldus, et Ettepanekuga on arvestatud. keskenduda tuleks olemasolevate kaitsealade hea seisundi saavutamisele. Soovitud järeldus lisati ettepanekule. 112 MeM Palume uuendada aruandes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Ettepanekuga on arvestatud. (ÜPP) nimetust ning kasutada läbivalt nimetust „Euroopa Liidu ühise Nimetust uuendati läbivalt. põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“. 113 MeM Rida 1557. Tänaseks on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Euroopa Ettepanekuga on arvestatud. Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021-2027, mida Peatüki 5.1.1 vastavusanalüüsis käsitleti vastavat rakenduskava. saab kajastada KEVAD strateegilise hindamise aruande eelnõus vastavuses strateegilistele dokumentidele (nt lisada reale 1557). 114 MeM Read 3371, 3545. Kaaluda „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti Ettepanekuga on arvestatud. strateegiakava aastateks 2023–2027“ lisamist ridadele 3371 ja 3545 Soovitud täiendused viidi sisse. toetavate strateegiate loetellu. 115 MeM Rida 282. Real 282 on välja toodud, et Eestis on tagatud optimaalne Ettepanekuga on arvestatud. kiirgusohutus. Teemat on avatud ja tutvustatud väga kitsalt. Mitteioniseeriva Kiirgusohutuse hetkeolukorra kirjelduse lõppu peatükki 4.8 lisati täiendav lõik. kiirguse, müra-, vibratsiooni-, ultra- ja infraheli taseme piirväärtuseid uuendati viimati 2002. aastal. Avalikkusele kehtestatud elektromagnetväljadega kokkupuute piirmäärad ja kehtivad normid on aegunud, kuna neid ei ole kohandatud pärast Euroopa Nõukogu 12. juuli  1999 soovitust 1999/519/EC, need ilmselgelt ei võta arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid või rangemaid standardeid. Teatavasti arvestavad praegused Eestis kehtivad mitteioniseeriva kiirguse piirnormide ICNIRPi/WHO EMVde juhised ainult soojuslikku mõju. Soojusliku mõju kõrval on ammu leidnud usaldusväärset kinnitust ka nõrga välja mittesoojuslik mõju. Elektromagnetväljad, sõltumata sagedusest, võivad avaldada mõju bioloogilistele protsessidele. Arvestades, et kiirgusfoon on lähiaastatel oluliselt suurenemas, aga selle mõju elusloodusele pole arvestatud, on oluline hinnata mitteioniseeriva kiirguse pikaajalist mõju loodusele ja bioloogilistele protsessidele. 116 SoM Real 695 (lk 22-23) on lause „Eestis kasutab 85% elanikest Ettepanekuga on arvestatud. ühisveevärgiteenust ja 83% ühiskanalisatsiooniteenust.“ Õige number Parandus viidi sisse. ühisveevärgiteenusele on 86,7% (allikas: Terviseameti joogivee 2021. a aruanne). 117 SoM Rida 1012. Keskkonnamüra alapeatüki juures võiks võimalusel välja tuua ka Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. asjaolu, et suurenev liiklus- ja keskkonnamüra on üheks põhjuseks ka Liiklusmüra ja kuulmislanguse temaatilisi uuringuid on maailmas vaid üksikuid suurenevale vaegkuuljate arvule, mis on tõusutrendis. (ning ka need on väikesemahulised ja enamasti Aasia väga mürarikastes linnades). Sotsiaalministeeriumi väitele puudub hetkel tõendus ning millisele uuringule või statistikale on siin tuginetud, jääb ebaselgeks. Eesti vaegkuuljate liit on pakkunud vaegkuuljate arvuks umbes 200 000. Samas ligipääsetavuse rakkerühm on selgelt väitnud, et Eestis puuduvad andmed selle kohta, kui paljudel on kuulmislangus. Teame vaid, et ametliku statistika kohaselt on Eestis määratud kuulmispuue 2160 inimesele (2019. a seisuga) ning kuuldeaparaadi on aastatel 2016-2019 saanud 20 030 inimest. Kui lisada aruandesse soovitud väide ilma vastava usaldusväärse uuringuta, on suur oht, et väide hakkaks hiljem ebamõistlikult “oma elu elama”. Teema markeerimiseks lisati peatükki 4.7.4 järgnev: “Liiklusmüra võib suurendada ka kuulmislanguse riski, ent kas selline risk esineb ka Eestis, vajaks täiendavaid uuringuid.“ 118 SoM Aruande lisas nr 3 (kontrollküsimustik) on välja toodud, et mõju soolisele Ettepanek on suunatud KEVADele ja selle rakendamise tegevustele ning aspektile puudub või on vähene. Soovime tähelepanu juhtida, et võtame ettepaneku KEVADe eelnõu täiendamise etapis arutlusele. keskkonnateadlikkuse valdkonnas on soolised erinevused märkimisväärsed (nt soolised erinevused jäätmete sorteerimisel jne). Palume arengukava ellu Ettepanek on teadmiseks võetud. rakendamisel ning meetmete/tegevuste edasisel kavandamisel soolistele Samas märgime, et uuringuid on selles osas, kuivõrd keskkonnaharidus erinevustele keskkonnateadlikkuse tõstmise valdkonnas tähelepanu pöörata. peegeldub keskkonnakäitumises, väga vähe, sh väikese valimiga uuringud ei näita, et keskkonnateadlikkuse ja -haridusega seotud programmidel oleks soopõhist efekti teadlikkusele ja käitumisele. Keskkonnahariduse eesmärgiks on luua keskkonna suhtes uusi käitumismustreid.  Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) mõjude hindamise aruande avalik arutelu PROTOKOLL Asukoht: MS Teams (veebikohtumine) Toimumise aeg: 04.mai 2023. a, kell 14:00–15:35 Osalejad: nimekiri protokolli lõpus Protokolli koostaja: Katrin Roosileht (KeM) Päevakava: 1. Ülevaade KEVADe koostamisest (Krista Tõnisson) 2. Ülevaade KEVADe eelnõule saabunud ettepanekutest (Helen Biin) 3. Ülevaade mõjude hindamise aruande hetkeseisust, saabunud ettepanekutest ja edaspidistest tegevustest (Jaak Järvekülg) 4. Küsimused-vastused Keskkonnaministeeriumi (KeM) eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja Andrus Pirso tegi sissejuhatuse, milles tõi välja, et KEVAD on oluline dokument, mis määrab keskvalitsuse tegevused ja arengusuunad järgnevateks aastateks tuginedes keskkonnavaldkonna arenguvajadustele. KEVAD on osa riigi strateegilise planeerimise süsteemist, keskvalitsuse tööriist keskkonnapoliitika planeerimisel ja rakendamisel. KEVAD ei oma otseselt seaduslikku mõju, vaid on suunanäitaja ka teistele sektoritele. KEVAD lähtub strateegiadokumendis Eesti 2035 sätestatud sihtidest ja arengusuundadest. Tänusõnad kõikidele, kes on KEVADe eelnõu ja mõjude hindamise aruande koostamisel aktiivselt osalenud ning ettepanekuid saatnud. Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna nõunik Krista Tõnisson tegi KEVADe hetkeseisu tutvustava ettekande. Civitta esindaja Helen Biin tegi ülevaate KEVADe eelnõule saabunud ettepanekutest (kokku 538). Mõjude hindamise aruande koostamise juhtekspert Jaak Järvekülg (Hendrikson & Ko) tegi mõjude hindamise aruande koostamise hetkeseisu ja avalikustamiselt saadud tagasisidet tutvustava ettekande. Küsimused-vastused: Küsimus: Aveliina Helm – Palun tooge välja 2-3 peamist vastuolusid esiletõstvat teemat, mille kohta saabus kõige enam ettepanekuid ning mille puhul mõjuhindamise tulemusel tuleb KEVADet muuta. Pean silmas horisontaalseid teemasid ja mõjusid. Näiteks elurikkuse teemal. Vastus: Jaak Järvekülg – Otseseid kriitilisi vastuolusid ei tuvastatud, aga samas toodi mõjude hindamise tulemusena välja, et on määramatu või ebaselge, kas KEVAD on piisav mõnede eesmärkide saavutamiseks. Sellest tulenevalt tegime ka ettepanekuid KEVADe koostajatele. Näiteks on vaja suuremaid muutusi teha valdkonna juhtimises, et saavutada soovitud muutused. Üldiselt on mõjuhindamise ettepanekud sarnased KEVADele saabunud muudatusettepanekutega. Oleme välja toonud riskid, nende maandamine peab tulema KEVADest endast. Tuleb jälgida, kas poliitikainstrumendid toimivad. Kui ei, siis tuleb neid muuta. Marko Kaasik – toon välja vastuolu Põlevkivi arengukavaga, mis on 7 aastat vana ja kus on üks stsenaarium, mis näeb ette põlevkivi kaevandamise ja põletamise suurendamist. Helena Gailan (KeM) – Põlevkivi arengukavas on ka miinimum stsenaarium, mitte ainult maksimum stsenaarium. Oleme nõus, et Põlevkivi arengukava on aegunud, me hetkel ei tea, mis selle tulevik on, kas vajab muutmist või kehtetuks tunnistamist. Plaanis on muutmise vajaduse analüüs läbi viia. Lähtuvalt kliimaeesmärkidest tuleb üle vaadata miinimum ja maksimum stsenaariumid, arengudokumendid peavad ühendsuundumusega olema. Küsimus: Leo Filippov – Mida analüüsiti metsanduse korraldamise hindamisel? Kas ja kuidas on kavandatud KEVADe ja MAK2030 kooskõla/mittekooskõla analüüsimine? Millal on kavas seda analüüsi teha? Vastus: Jaak Järvekülg – KEVAD metsanduse valdkonda ei reguleeri ja metsandust käesoleva hindamise käigus ei käsitlenud. Tõime välja majanduse poolelt võimalikke seoseid. Karl Kupits – KEVAD metsandusele täiendavaid eesmärke ei sea. Leo Filippov – Huvitav! Metsamajanduse mõju elukeskkonnale on valdkondade ülene ja nüüd KEVAD ei sea eesmärke metsamajanduslikule tegevusele. Karl Kupits – KEVADe eesmärgid on seotud ka metsandusega. Probleem on näiteks selles, kui looduskeskkonnas seisund on halb, siis nähakse lahendusena kaitsealade juurde tegemist, kuid me ei ole suutnud oma praeguste kaitsealade seisundit heaks teha. KEVAD ei ole seadnud ülesannet kaitsealade juurde loomiseks, vaid olemasolevate alade seisundi parandamiseks. Sarnane eesmärk on ka metsanduse arengukavas. Positiivne oleks kui esmalt parandaksime olemasolevate kaitsealade seisundit ning seejärel analüüsiksime alade laiendamise vajalikkust ja võimalusi. Aveliina Helm – KEVAD väljendab üldiselt tunnustatud ja EL direktiivides väljendatud seisukohta, et heas seisus loodus peab olema tagatud igal pool, ka väljaspool kaitsealasid, sest sellest sõltuvad väga paljud looduse hüved, mida me ei vaja ainult rahvusparkides, vaid iga pool, kus me ka majanduslikult toimetame. Karl Kupits – kaitsemeetmeid on nii põllumaadel kui ka majandatavatel metsamaadel, aga peame arvestama, et majandataval alal on fookus majandamisel. Oluline, et majandataval alal majandataks keskkonnasõbralikult. Aveliina Helm – meil on vähe reservaate, kus majandada ei või. Meil majandatakse ka kaitsealadel. Peab liikuma rohkem integreeritud lähenemise suunas maastiku kasutuses. Jaak Järvekülg – Nõus. Mõjude hindamise aruande elurikkuse peatükk kirjeldab põhjalikult, et elurikkuse kaitse peab olema tagatud maastikel tervikuna ja selleks meetmeid rakendada on õigustatud ja soodustatud. Küsimus: Allan Niidu – Kas meil on vaja kõikide riiklike arengukavade koosmõju analüüsida? Vastus: Antti Roose – (Mõjude hindamise käigus) tegime vastavusanalüüsi kõigi riiklike arengukavade kohta. Paljud kliimapoliitika eesmärgid on eest ära jooksmas ja me peame olema teistpidi täpsed, et riske taastuvenergia edendamise ja elurikkuse tõstmise vahel kuidagi suudaksime väljendada kvalitatiivses positsioonis. Põhimõttelised vastuolud on hindamise aruandes üsna hästi väljendatud. Oleme neid aspekte mõjude hindamisel arvestanud. Küsimus: Kaia Oras – Kuidas on seotud Riigikantselei rohepöörde tegevusplaan ja KEVADe arengukava. Vastus: Andrus Pirso – Rohepöörde tegevusplaan on valitsemisalade üleselt koostatud tegevuskava, kus on kirjas milliseid tegevusi tuleb rohepöörde saavutamiseks ellu viia. Tõenäoliselt viiakse tegevuskava Valitsusse ja kiidetakse Valitsuse poolt heaks, aga see dokument ei ole arengukava staatuses, vaid on pigem tööplaan. KEVADe eesmärgid ja rohepöörde eesmärgid lähevad omavahel kokku. KEVADe kolm valdkondade ülest teemat (kliima, elurikkus ja ringmajandus) on ka rohepöörde suured teemad. KEVADes plaanime kliima, elurikkuse ja ringmajanduse teemasid? sisukamaks kirjutada. Küsimus: Aveliina Helm – Mõjuhinnangud KEVADe vastavuse kohta rahvusvaheliste konventsioonidega. Kas mõjuhinnang peaks hindama, kas KEVADega saab saavutada rahvusvaheliste konventsioonide täitmist? Vastus: Jaak Järvekülg – KEVADe üldistustase ei võimalda anda ühest hinnangut, kas eesmärgid täidetakse või mitte, see sõltub ka paljudest kõrvalistest teguritest. Oleme selle riskina välja toonud. Antti Roose: KEVADes elurikkuse indikaatorite täitmist näiteks on keeruline hinnata (heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal; heas seisundis loodusmaastike sidusus). KEVADes rakendatakse juhtindikaatoreid, et oleks lihtsam ja selgem. Aveliina Helm – loetletud keeruliste mõõdikute jaoks on metoodikad olemas. Küsimus: – Rein Koch – Kas saan ma aru õigesti, et meie käsitletud valdkonnad KEVADes on kõik sama prioriteetsusega? Vastus: Krista Tõnisson – Jah. Küsimus: Kaia Oras – Millised on seosed 8. EL keskkonna tegevusprogrammiga? Vastus: Krista Tõnisson – see seos on hetkel KEVADe rahvusvaheliste dokumentide loetelust välja jäänud. Kindlasti paneme sisse ning vaatame ka mõõdikud selle valgusel uuesti üle. Küsimus: Allan Niidu – Kas tööstus sobitub KEVADega? Vastus: Olavi Grünwald – Ringmajanduse teema sobitub. Märksõnadeks on innovatsioon ja väärindamine. KEVADes eriti rõhutatud elurikkusega võib muidugi vastuolu tekkida. Krista Tõnisson tänas kõiki arutelul osalejaid ja KEVADele ning mõjuhindamisele ettepanekute tegijaid. Osalejad: Aire Rihe (KeM); Allan Niidu (TalTech); Andro Truuverk (KeM); Andrus Pirso (KeM); Anette Iital (Keskkonnauuringute Keskus); Antti Pääsukene (KeM); Antti Roose (Tartu Regiooni Energiaagentuur); Artu Ellmann (Maa-Amet); Aveliina Helm (TÜ); Birgit Parmas (KeM); Ene Jürjens (MKM), Eva-Ingrid Rõõm (KIK), Eve Külmallik (MeM); Harry Kuivkaev (KeM); Hans Orru (TÜ); Helen Biin (Civitta); Helen Allik (KeM); Helena Gailan (KeM); Helena Täär (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda); Helve Hunt (Maaeluministeerium); Imbi Henno; Imre Aruoja (VKG); Indrek Oja (Maa-Amet); Irje Möldre (MKM); Irma Pakkonen (KeA); Jaak Järvekülg (Hendrikson & Ko); Jaan Lindmäe (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit); Jüri Rass (MKM); K. Künnis; Kadri; Kady Mäesalu (Hendrikson & Ko); Kai Rosin (KAUR); Kaia Oras (Statistikaamet); Karin Kroon (KeM); Karin Närep (Kultuuriministeerium); Karl Kupits (Maves); Katri Järvekülg (Hendrikson & Ko); Katrin Roosileht (KeM); Kiur Kalme; Krista Tõnisson (KeM); Kristy Käärid (KeM); Laura Remmelgas (KeM); Leo Filippov (Eesti Looduskaitse Selts); Liia Varend (Haridus- ja Teadusministeerium); Liina Tarkus (KeM); Maari Helilaid (Civitta); Marilin Palts; Margit Kuulmann (Kiili Vallavalitsus); Marika Lillemets (KeM); Marjaliis Kivisaar (Tartu Vallavalitsus); Marko Kaasik (TÜ); Meelis Seedre (KeM); Merilin Keerme (VKG); Merilin Kriisk (VKG); Merit Otsus (KeM); Merje Krinal (Maa-Amet); Merje Põlma, Olavi Grünwald (Finantsakadeemia); Oliver Eglit (KeM); Ott Kasuri (Eesti Linnade ja Valdade Liit); Paavo Kaimre (EMÜ); Ragne Vaarik (Civitta); Raili Allmäe (KeM); Raili Kärmas (Eesti Vee-ettevõtete Liit); Ramon Nahkur (SoM); Raul Savimaa (Eesti Looduskaitse Selts); Reeli Sildnik (KeM); Reelika Piik (Maa-Amet); Reet, Roosalu (Maa-Amet); Reet Talkop (KeM); Reigo Lehtla (Eesti Linnade ja Valdade Liit); Rein Koch (TÜ); Rene Reisner (KeM); Siim Espenberg (TÜ); Svetlana Pudova (KAUR); Taimi Eesmäe (Jõgeva VV); Tiit Kaasik (Eesti Geoloogiateenistus); Veiko Sepp (TÜ); Vello Keppart; VK; Ülle Luiks (KeM)  Vastavalt jaotuskavale 01.06.2023 nr 1-14/23/2378 Tagasiside Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kohta esitatud ettepanekutele Austatud koostööpartner Täname Teid ettepanekute esitamise eest Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) avaliku väljapaneku ajal. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 41 ja § 37 lõikest 6 saadame Teile Keskkonnavaldkonna arengukava KSH aruande kohta esitatud ettepanekute arvesse võtmise selgitused või arvestamata jätmise põhjendused. Teavitame Teid, et leiate kõik KSH aruande avalikustamise perioodil laekunud KSH aruandele esitatud ettepanekud koos Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 koostajate ja KSH eksperdi vastustega käesolevale kirjale lisatud dokumendist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Pirso Eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Lisa: Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 KSH aruande avalikustamise käigus KSH aruandele esitatud seisukohad ja nendega arvestamine Krista Tõnisson, 626 0727 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Lisa 5. Avalikustamiselt tulnud ettepanekud mõjude hindamise (sh KSH) aruandele ja vastused neile Nr Asu- Ettepanek/kommentaar Vastus ning selgitus, kuidas ettepanekuga mõjude hindamise tus aruandes arvestatud on. Vajadusel kommentaar. Keskkonnaamet 1 KeA Keskkonnaamet esitas 19.01.2023 kirjaga nr 6-5/22/4818-6 (19.01.2023 kiri) Keskkonnaministeeriumile oma Arvestatud. seisukoha aruande eelnõu kohta. Aruande täiendamisel on Keskkonnaameti ettepanekutega valdavalt See küsimus on juba avalikustamisele läinud aruandes arvestatud. Keskkonnaamet märkis 19.01.2023 kirja p-s 7, et aruandes toodud tabelis 4 tuleks korrigeerida parandatud. Nimisõnana on kasutatud “turbatootmisala”, mõisteid, kuna turba kaevandamisel saab rääkida turbatootmisaladest, mitte turbakaevandusest. tegusõnana “turba kaevandamine”. Keskkonnaministeeriumi 17.04.2023 e-kirja kohaselt ettepanekuga ei ole arvestatud viidates maapõueseaduse § 56 lõikele 1. Märgime, et kui mõeldud on turba kaevandamist kui tegevust, siis on mõiste „kaevandamine“ kindlasti korrektne (vt ka maapõueseaduse § 6 lõige 1, § 45). Keskkonnaamet osundas oma ettepanekuga mitte kaevandamisele kui tegevusele, vaid kaevandusele kui tegevuse kohale (tegemist nimisõnaga ja see sisaldab ka viidet osaliselt kaevandamistehnoloogiale, kaevanduse mõiste viitab allmaakaevandusele). Sellisel juhul on õige mõiste „turbatootmisala“. Palume materjalid selles osas üle vaadata. Transpordiamet 2 TRAM Arengukava alaeesmärgis 7 ja KSH aruande eelnõus on maavarade kaevandamisega seonduvas osas jäetud Ettepanek on esitatud ka arengukavale, kus seda teemat on täielikult käsitlemata maavarade karjäärist väljaveoga seonduv. Väljavedu (kaevandatud materjalide transport) vajadusel võimalik selgemalt välja tuua. on kaevandamisega lahutamatult seotud ja selle mõjusid tuleks arvestada koos kaevandamise mõjudega. Sh võib olla vajalik rajada maavara väljaveo teid, arvestada veotee äärde jäävate elanikega jne. Ei piisa ainult KSH aruandes on ettepanekuga arvestatud osaliselt. maavara kaevandamisest vaid materjal peab jõudma ka tarbijani. Kuna materjalide väljaveost tulenevad mõjud KSH töörühm nõustub, et transport maavarade kaevandamisel avalduvad paikselt just põhiliselt ainult karjääride läheduses, ei tohiks vastavaid spetsiifilisi mõjusid lugeda põhjustab mõju, nagu ka iga muu raskevedu. Maavarade tavapärase transpordivõrgu üldisemate mõjude alla ning nende mõjude ennetus- ega leevendusmeetmete kaevandamisega kaasnevat transpordi mõju (kuni suuremate rakendamist ei ole õige muuta transpordivõrgustiku (teede) haldajate kohustuseks. teedeni) üldiselt konkreetsete objektide keskkonnamõjude Märgime, et üldjuhul puutuvad maavara väljaveoteed riigiteedega, vajades selleks täiendavalt riigitee ristmike hindamistes ka arvestatakse. Lisasime aruandesse ptk 4.6 ümberehitamist liiklusohutuse tagamiseks ja väljaveotee tolmuvaba katte alla viimist, mõnedel juhtudel aga ka selleteemalise lõigu. teede kandevõime tõstmist või muul viisil kohandamist raskeliiklusele. Teeme ettepaneku täiendada esitatud eelnõu maavarade käsitlusest maavara väljaveoteede käsitlemisega. Arvestada tuleks mõjudega loodusele, õhukvaliteedile ja ka inimesele (liiklusohutus), samuti tuleks anda ettepanekud seadusandluse korrastamisele antud küsimuses. SA Keskkonnaõiguse Keskus, Pärandkoosluste kaitse ühing, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine 3 KÕK 4.2.1 Kliimamuutuste leevendamine Arvestatud. KSH aruandes on öeldud: “Eesti on olnud tänu süsinikuheite arvestuse lähteaastale (1990, mil Eesti oli osa NSV Lõik ümber sõnastutud: Liidu majandussüsteemist) ja taastuva soojusenergia kasutusele nii Pariisi kokkuleppe kui ka Euroopa Liidu “Riikide edetabelis on Eesti positsioon paranenud kohustuste täitmisel seni eeskujulik” (lk 17). Palume täiendada peatükki 4.2.1 (“Kliimamuutuste leevendamine” süsinikuheites nii SKT kui ka inimese kohta tingituna lk 17–19) ka hinnanguga sellele, kui “eeskujulik” on Eesti seni olnud maailma süsinikueelarvest enda õiglase osa põlevkivienergeetika kiirest vähenemisest perioodil 2019– piiresse jäämisel. Näiteks 2018. aastaks alles jäänud maailma süsinikueelarvest on Eesti tänaseks juba ära 2020, kuid Eesti kuulub mõlemas suhtarvu arvestuses endiselt kasutanud enda proportsionaalse osa, arvestamata Eesti süsinikuheidet elaniku kohta, mis on ajalooliselt olnud suhteliselt suurema kliimamõjuga riikide sekka. Eestil pole märgatavalt suurem maailma keskmisest. olnud tänu süsinikuheite arvestuse lähteaastale (1990, mil Eesti (Sepp, T. et al. (2018) Kust sa tead, et kliima soojeneb? – Riigikogu Toimetised 38/2018. oli osa NSV Liidu majandussüsteemist) ja taastuva https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Kust-sa-tead-et-kliima-soojeneb.- soojusenergia kasutusele probleeme ei Pariisi kokkuleppe ega Sepp-K%C3%B6ster-K%C3%BCngas.pdf, lk 225) ka Euroopa Liidu kliimakohustuste täitmisega.” 4 KÕK 5.2 Kliima Arvestatud. Palume peatükis 5.2 hinnata ka KEVADe vastavust Pariisi kokkuleppega võetud kohustuste täitmisele, sh 4.2.1. lõiku täpsustatud nimetatud asjaoludes rangematest, kohustusele hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires, pingutada kliimamuutuste leevendamiseks nii palju kui kuid siiski kliimaneutraalsuseks ebapiisavatest eesmärkidest. võimalik (Pariisi kokkuleppe art 4(3)) ning jätkata arenenud riigina kliimamuutuste leevendamise juhtrolli Kuivõrd kliimapoliitikat viiakse ellu ELs ühistel, aga paindlikel kandmist (Pariisi kokkuleppe art 4(4)). alustel, siis lähtub ka KEVAD nendest põhimõtetest. Ka Eesti 2035 osas on 5.2.1. hinnangut täpsustatud: “Eesti 2035 Palume KMH aruandes tuua välja, et nii “Eesmärk 55” paketis kui ka sellel põhinevates alama astme aktides ette raamistab läbivalt nii KEVADe kliimapoliitika kui ka teised nähtud meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ei ole piisavad, et hoida üleilmse temperatuuri tõusu Pariisi valdkonnad, kuid on osaliselt siiski väljendamas EL roheleppe leppega (mille osaline on ka Eesti) sihiks seatud 1,5 kraadi piires. eelseid eesmärke.” (https://climateactiontracker.org/countries/eu/) Samuti palume välja tuua, et arengustrateegia “Eesti 2035” eesmärk vähendada KHG netoheide 8 mln tonnini aastaks 2035 ei ole kooskõlas Pariisi kliimaleppe 1,5 kraadi eesmärgi saavutamise teaduspõhise trajektooriga: IPCC viimase raporti kohaselt peab maailm Pariisis kokkulepitud soojenemise piires püsimiseks kärpima KHG heidet 2035. aastaks 60% võrreldes aastaga 2019; "Eesti 2035" 8 mln/t eesmärk võrreldes 2019. a tasemega on aga 49%. Seega hinnates tegevuse kooskõla strateegiliste arengudokumentidega, tuleb silmas pidada, et kooskõla arengudokumendiga ei tähenda veel kooskõla Pariisi leppega, mida Eestil on kohustus täita. 5 KÕK 5.4.2 Mõjude hinnang Arvestatud. Palume lisada ptk 5.4.2, et lisaks juba mainitud negatiivsetele mõjudele (“toitainete kiirem ärakanne, veekogu kehv hüdromorfoloogiline seisund”, lk 77) kaasneb kuivendamisega ka märkimisväärne kasvuhoonegaaside Ptk 5.4.2 viidatud lausesse lisati, et maaparandusega kaasneb heide. Kuivendamise mõju kliimale, märgalade olulisust süsiniku sidujatena ning kliimamuutuste ja ka kuivendusega seotud mõju kliimale ning ettepanekus kuivendamise koosmõju puistutele ning põllukultuuridele tuleb samuti arvestada, kui otsitakse kokkulepet tõstatatud teemad mainiti kokkuleppe otsimist käsitlevas “looduskaitse ja maaparanduse vahel, kus kohas ja mis mahus maad kuivendatakse ja kus kaitstakse loodust” (lk lauses. 78).  Kliima peatükki 5.2.2 lisati täiendav hinnang “Tervikuna saab luua KEVAD eeldusi maakasutuslikuks süsinikusidumiseks. Näiteks, maaparandusel ja kuivendamisel on oluline mõju süsinikuringele, eriti turvasmuldadega maadel. Samas püsib suur sidumise-heite muutlikkus tingituna looduslikest ja klimaatilistest tingimustest.” 6 KÕK 4.4 Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine Mitte arvestatud. Tekst on väga ebamäärane ja üldsõnaline. Näiteks: “Pinnaveekogumite peamisteks hea seisundi saavutamist Veekeskkonna koormusi on põhjalikult käsitletud takistavateks teguriteks on põllumajandusest tulenev koormus ning veekogude tõkestamine paisudega. veemajanduskavades. Märkimisväärselt on probleeme ka ohtlike ainete ülemäärase sisaldusega veekeskkonnas, setetes ja elustikus. Viidatud lõigu juurde lisati allmärkus viitega Paljuski on ohtlike ainete liigne sisaldus seotud ajaloolise tegevusega, vähem hetkel aset leidva veemajanduskavadele: “Põhjaliku ülevaate keskkonnakasutusega” (lk 24). Palume siin kindlasti olulisemate väidete juurde lisada kvantitatiivsed näitajad: veemajandusprobleemide ja koormuste kohta annavad lämmastiku ja fosfori koormus põllumajandusest ja selle trendid, paisude arv ja palju on viimastel aastatel maha Veemajanduskavad”. võetud või kalateede abil läbitavaks tehtud; loetleda konkreetsed ained ja kus nende sisaldus on kõrgenenud ning milliste ainete osas on suudetud vähendada; mis ajaloolist tegevust mõeldakse jne. Samal leheküljel palume käsitleda PFAS laiemalt, sest see probleem ei piirdu üksnes joogiveega. 7 KÕK 4.4 Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine Mitte arvestatud. Pestitsiidijääkide probleemist põhjavees on üle libisetud, sh kloridasoon-disfenüüli küsimus. Palume seda Vt eelmist vastust. põhjalikumalt käsitleda. 8 KÕK 4.4 Vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine Arvestatud osaliselt. Palume käsitleda ka kliimamuutustest põhjustatud Läänemere hapestumist ning kas ja kuidas aitavad KEVADes Sellekohane hinnang lisati peatükki 5.4.2: “Kasvuhoonegaaside kavandatud meetmed seda probleemi leevendada. heite vähendamine, mis on üheks KEVADe eesmärgiks kliimapoliitika osas, aitab pidurdada CO2 merevette sidumisest põhjustatud merede hapestumist.” 9 KÕK 4.5 Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine Arvestatud osaliselt. MSRD 2018. aasta aruannet on refereeritud väga pealiskaudselt. Asjakohane on välja tuua eutrofeerumisega Aruandesse pikema teemakäsitluse lisamist ei pea ekspert seoses taimetoitainete koormused ja ohtlike ainete juures see, millised on probleemiks jne. Inimtegevuste vajalikuks. Aga peatükki 4.5 lisati lõik: “Maismaalt tulevaid juures palume välja tuua, milliseid probleeme need põhjustavad ja välja tuua olulisemad. koormusi on käsitletud ka veemajanduskavade koostamiseks tehtud vesikonna koormuste ülevaates.” Ning viide Veemajanduskavad 2022-2027 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 10 KÕK 5.4.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud Mitte arvestatud. KSH aruandes on öeldud: “Soovitame arengukavas juhtida rohkem tähelepanu maaparandusele. Maaparanduse Esiteks märgime, et käesoleva puhul pole tegu ainult KSH-ga, toimimine on oluline maakasutuse säilimiseks. Tuleb lahendada konflikt keskkonnakaitse ja maaparanduse vahel vaid kõigi asjakohaste (sh majanduslike) mõjude hindamisega. leppides kokku, kus kohas, mis tingimustel ning mis ulatuses kuivendusest loobutakse ja mis hinnaga (maade Arvestades KEVADe üldistustasandit on mõju hindamise praegusest kasutusest välja jäämisega kaasnev saamata jäänud tulu jne)” (lk 79). Väga kummaline ettepanek tulemusena tehtud ettepanek kirjeldatud vastuoluga tegeleda. Meetmed ja võimalused selleks peab ette nägema arengukava  arvestades, et tegu on KSH-ga. Palume leevendavate meetmete juures arvestamada märgalaviljeluse võimalusi, (või sellele järgnevad konkreetsemad mille abil saaks ühitada kuivenduse mõju leevendamist ja maa majandamist. tegevuskavad/programmid), ühe konkreetse meetme ette andmine käesolevas aruandes tundub eksperdile siinkohal etteruttav. Küll aga lisasime viidatud soovitusele täienduse “arvestades seejuures ka märgalade olulisust süsiniku sidujatena ning kliimamuutuste ja kuivendamise koosmõju puistutele ning põllukultuuridele” (kooskõlas ettepanekuga 5 ülal). 11 KÕK 4.11 Keskkonnaharidus Arvestatud (täpsustustega). KSH aruandes on öeldud: “Keskkonnahariduse, mida käsitleme kui kestlikku arengut toetavat haridust, olukord Keskkonnahariduse andmise kohta üldharidussüsteemi Eestis on hea. Eesti õpilaste teadmised ja oskused loodusteadustes on OECD riikide parimad.” (lk 40) Samas kontekstis ei saa teha järeldusi uuringu põhjal, mille valimiks on Eesti keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel aduvad vähem kui pooled Eesti inimesed argitegevuste mõju 15-74-aastased inimesed (kellest suur osa ei ole kokku keskkonnale (Turu-uuringute AS: (2022) Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, lk 53. ) ning Eesti inimesed on oluliselt vähem puutunud tänapäevase üldharidussüsteemiga, millesse on mures kliimamuutuste pärast kui Euroopa inimesed keskmiselt (58% vs. 76% rahvastikust).(Euroopa sotsiaaluuring 2016. teemasid lõimitud). Sel juhul räägime kehvast keskkonnaalasest Euroopa Komisjon; haritusest, mitte haridusest. https://www.europeansocialsurvey.org/data/themes.html?t = climatech ) Küll aga lisasime teie poolt viidatud hinnangud aruandesse Lisaks on KSH aruandes endas märgitud, et “Siiski ei ole kestliku arengu teema lõimimine õppeainetesse valdav, eraldi lõiguna ning lisasime lause “Kuigi Eesti õpilaste põhjuseks nii õpetajate pädevuse kui ka toimevõime puudus” (lk 41). Seega hoolimata tõsiasjast, et teadmised ja oskused loodusteadustes on OECD riikide õppekavades käsitletakse kestlikku arengut kui läbivat teemat, ei ole tagatud, et iga õpilane saab sel teemal parimad, võib nende ellurakendamine argiellu üldiselt mitmekülgse hariduse. Nende puudujääkide pärast ei saa nimetada keskkonnahariduse olukorda Eestis heaks. ühiskondlikult pigem madala keskkonnaharituse tõttu jääda Palume seda hinnangut KSH aruandes muuta. puudulikuks.” 12 KÕK 5.12.2 Majandusvaldkond. Mõjude hinnang Arvestatud. Riigikontroll on välja toonud, et riik toetab keskkonnakahjulikke tegevusi paljude majandusmeetmetega, sh Viidatud Riigikontrolli aruande kokkuvõtlik järeldus ja toetab riik keskkonnatasude erisustega keskkonnaressursside suuremaid tarbijaid (Riigikontroll. (2022) probleemi sõnastus lisati ptk 4.15. Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed. Tallinn, lk 16.). Nõnda on riik läinud vastuollu keskkonnatasude Seevastu mõjude hindamise täiendamise vajadus puudub - eesmärkidega, milleks on keskkonnakahju vähendamine, keskkonnakasutajate suunamine säästlikkusele ning mõjuhindamise käigus ei tuvastatud KEVADe eelnõus riigile tulu teenimine (KeTS § 4 lg 1). Palume lisada selle kohta info peatükki 4.15 (“Keskkonnakorraldus, majandusmeetmeid, millel võiks olla potentsiaalselt keskkonnaload (sh tööstusheide) ja keskkonnatasud”). Samuti palume lisada, et üks kolmest keskkonnatasude keskkonnakahjulik mõju. Samuti ei ole KEVADes ka otseselt eesmärgist on riigile tulu teenimine (KeTS § 4 lg 1) ning nõnda võib KEVADe elluviimine riigi tulu kasvatada (lk viiteid keskkonnatasude võimaliku muutmise või erisuste 113). laiendamiste/muutmiste kohta. Keskkonnatasude käsitlus võiks kuuluda KEVADe keskkonnakorralduse valdkonna (KEVAD eelnõu ptk 4.3.4.) alla, kuid ka seal ei ole keskkonnatasusid ja nende muutmist otseselt mainitud. 13 KÕK Üleilmselt on rohkem kui 2-kraadise kliimasoojenemisega kohanemine kulukam kliimasoojenemise piiramisest 2 Arvestatud osaliselt. kraadini. (IPCC. (2023) Synthesis Report of the IPCC Sixth Assessment Report. Summary for Policymakers. – Kahe võimaliku alternatiivse lähenemise (kas (1) kohanemine https://www.ipcc.ch/report/ar6/syr/downloads/report/IPCC_AR6_SYR_SPM.pdf, C.2.4.) või (2) leevendamise/piiramine (ehk KHG heite vähendamine)) Palume anda hinnang sellele, kas KEVADes kliimamuutuste leevendamiseks ette nähtud meetmete rakendamine kulude võrdlemine ei ole KEVADe üldistustasandi ja seal toodud on kooskõlas kliimasoojenemise piiramisega 2 kraadini ning kas need ületavad rohkem kui 2-kraadise andmete põhjal võimalik – puuduvad võrdlemist võimaldavad kliimasoojenemisega kohanemise kulu. kvantifitseeritavad alusandmed. KEVADe eelnõus tuuakse paralleelselt välja nii leevendamise kui ka kohanemise vajadus (nt ptk 4.1.2.) ning neid ei käsitleta üksteist välistavate alternatiividena ehk neid võib ka kombineerida. Lisaks juhime tähelepanu, et ettepanekus esitatud viide vastab globaalses mastaabis tõele, kuid Eestis on KHG heite vähendamise kulud hinnanguliselt kaks suurusjärku kõrgemad siinsetest kohanemiskuludes. Kliimakahjud on Eestis ühed tagasihoidlikumad maailmas ja Euroopas, perioodil 1980-2020 246 miljonit eurot, millest hüvitati kindlustuse poolt 36 miljonit eurot (https://www.eea.europa.eu/publications/economic- losses-and-fatalities- from#:~:text=Between%201980%20and%202020%2C%20total, of%20these%20losses%20were%20insured). Eesti haavatavus kliimaküsimustes on pigem madal ning kohanemisvõime kõrge (https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/strategic- planning/strategic-foresight/2020-strategic-foresight- report/resilience-dashboards_en).. Täiendame KSH aruannet (ptk 5.2.2.) järgmise soovitusega: „ Kesksuse seirelaual on Eestis kliimaküsimustes haavatavus madal ning kohanemisvõime kõrge https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/strategic- planning/strategic-foresight/2020-strategic-foresight- report/resilience-dashboards_en Kliima soojenemisega kohanemise või selle leevendamise meetmete kaalumisel on (majanduslikus vaates) soovitatav arvestada ka kulude võrdlust (näiteks globaalsel tasandil ületab leevendamisest saadavad tulud IPCC hinnangul üldjuhul leevendusmeetmete kulu, samas on kliimakahjud Eestis suhteliselt tagasihoidlikud ja haavatus kliima seisukohalt madal).“ 14 KÕK 5.16.2 Keskkonnatervis. Mõjude hinnang Arvestatud. KSH aruandes on öeldud: “Samas suurendab kaevandamine rahvuslikku koguprodukti, millega suurenevad Aruandes oli pigem võrreldud keskkonnasõbralikumat sissetulekud ja heaolu” (lk 129). Palume täpsustada, et majanduskasv ei ole heaolu kasvamiseks ainuvajalik ning kaevandamist (kuhu me KEVADe raames püüdleme) majanduskasv ei suurenda heaolu lõputult. traditsioonilise kaevandamisega. Nõustume täiesti, et ka keskkonnasõbralikumalt kaevandamisel on tegelikult negatiivne mõju lähedal elavate inimeste heaolule. Kuigi kaugemalt elavate inimeste heaolule on mõju pigem positiivne. Aruande parandatud versioonis on antud lõike täiendatud ning need aspektid välja toodud. 15 KÕK Palume aruandes välja tuua, et KEVADes “kodanikele, kodanikeühendustele mingit aktiivset rolli erineva taseme Arvestatud. otsustusprotsessides ei nähta ning omaalgatusi ei eeldata” (KEVAD KSH Lisa 2, küsimus 3.3.3.1). Teisisõnu on Selgitame, et ettepanekus viidatud lausega ei olnud mõeldud, kavas jätta kodanikud ja kodanikuühendused välja KEVADe elluviimise sisulisest suunamisest, mis läheb et KEVAD ilmtingimata peaks vastavat rolli täiendavalt andma. muuhulgas vastuollu Riigikantselei koostatud “Avatud valitsemise teekaardiga”. KEVADe valdkondlik olemus ja kõrge üldisusaste ei paku hetkel Samuti palume lisada aruandesse soovitused kodanike ja kodanikeühenduste sisuliseks ning aktiivseks head asukohta tekstis, kuhu selliseid läbivaid kaasamiseks KEVADe erineva taseme otsustusprotsessidesse. valitsemiskorralduslikke põhimõtteid lisada. Vale mulje vältimiseks kustutasime selle lause Lisa 2 tabelist. Küll aga KSH töörühm nõustub, et kodanike ja kodanikeühenduste sisuline kaasamine on oluline, seetõttu lisasime aruandesse ptk 5.19 ettepaneku KEVADele seda kaaluda. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 16 MKM Üldine kommentaar ja merekeskkonna kaitse tagamine Mitte arvestatud. Lisada tuleks terviklikult täpsem kirjeldus keskkonnanõuete kohta, st kohustuste kohta, mis tulevad Strateegilisel tasandil olulised kokkulepped peavad sisalduma erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumisest ja vastavatest välislepingutest. Seejärel ka EL (ja Eesti) strateegilistes dokumentides (igat poliitilist kokkulepet ei saa arengukavas eraldi analüüsida). tuleb analüüsida, kuidas me nende nõuete täitmise tagame ja kus on meie ambitsioon suurem ja mis selleks on Lisaks selgitame, et arvestades arengukava üldist tasandit (ja vaja. Antud dokumendi põhjal me tegelikult ei tea, millised täpsemad kohustused keskkonna vaates on tulemas. poliitikainstrumentide üldist iseloomu) ei oleks ka võimalik Merekeskkonna osas on mainitud IMO (the International Maritime Organization), aga tegelikult on lisaks anda ühest hinnangut millised kokkulepped saavad täidetud. välislepinguid, mis ei tule IMO-st. See ei sõltu niivõrd KEVADe üldiste põhimõtete sõnastusest, vaid pigem sellest, kui sihitult suudetakse neid põhimõtteid ka järgida ning kui tõhusalt hakatakse neid järgnevates otsustes reaalselt ellu viima (arvestades ka rahaliste vahendite kättesaadavust, poliitilist tahet jms). Neid asjaolusid on juba käsitletud muuhulgas aruande ptk 6.4 ja 7. Tulenevalt  eelnevast on aruandes selgelt välja toodud ka oht, et positiivseid eesmärke ei suudeta täita (ptk 5.19). Ettepanekus konkreetsemalt mainitud merekeskkonna osas on eksperdi hinnangul olulisim aruandes käsitletud kõike hõlmav Merestrateegia, mis peab juba sisaldama olulisi väliskokkulepetest tulenevaid kohustusi. Globaliseerimisel on ka keskkonnadiplomaatia muutunud järjest suuremaks osaks välispoliitikast. Kuivõrd välispoliitikat viiakse suures osas ellu EL tervikuna, siis taandub osa kohustusi liidule kui tervikule ega ole riiklikult kvantifitseeritav ja detailides eristatav. 17 MKM Kliimapoliitika Arvestatud. Soovitame aruannet täiendada ptk 5.2.2, et toodaks välja vajadus täiendada KEVADe kliimapoliitika eesmärgi Mõjude hindamise töörühm sisuliselt nõustub ettepanekus elluviimiseks kavandatud poliitikainstrumente selliselt, et oleks tagatud: esiteks, fossiilkütuste (eelkõige esitatud täiendusettepanekutega KEVADele, seda on aruandes põlevkivi ja transpordikütuste) kasutuse, F-gaaside, karjakasvatusega (sh lihatööstuse ja -tarbimisega), ka juba väljendatud, peatükkides 5.2.2 ja 5.2.3. Samuti on märgaladega (eelkõige rekultiveerimata turbakaevanduste alad) seotud KHG heite vähendamine, vältides samal laiemad poliitikaseosed ja kriitilisemad asjaolud käsitletud ajal mõjude kandumist mujale (nt biokütuste tootmisel hävitatud troopilised metsad jms) ning teiseks, peatükis 5.19. kliimakohanemine sellega seonduvates olulisimates valdkondades. Samuti palume täpsustada aruandes lk 63, Ettepanekus viidatud aruande lk 63 sõnastus on viidud milliseid KEVAD eesmärke on selles lauses silmas peetud „KEVADe eesmärkideks vähendada KHG heitkoguseid, vastavusse KEVADega. hoida ja suurendada maakasutuslikku süsinikusidumist (LULUCF regulatsioon) ning suunata nii tootmist kui tarbimist keskkonna-kliimateadlikele otsustele.“, kui KEVAD kliimapoliitika alaeesmärke aastaks 2030 on üks ja Sellegipoolest ei saa hindamisaruanne määrata see on täiesti teises sõnastuses. poliitikainstrumente ega saa ka (tulenevalt arengukava üldistusastmest) hinnata üheselt nende mõjumäära, mis sõltub Selgitus ja puudused: Kliimapoliitika alaeesmärgi all on KEVADe eelnõus lk 19 selgitus „KEVAD annab eeskätt meetme sekkumisulatusest, tingimustest ja nö majandusvaldkondade ülesed tegevussuunised, millest edaspidi lähtuda erinevate valdkondade (sh transpordi, rakendamise massist (finantsressursid jne). Ka muutused põllumajanduse, energeetika, ruumilise planeerimise) arendamisel.“, kuid nimetatud tegevussuuniseid pole majandusolukorras on tõestanud olulist otsest ja kaudset mõju eelnõus toodud. Kuigi üldteada on, et peamiselt on kasvuhoonegaaside heite allikateks fossiilkütuste kliimapoliitika rakendamisel. KEVAD seab eesmärgiks põletamine, F-gaasid, karjakasvatuses tekkiv metaan ja märgalad, ei täpsusta eelnõu vastavate heiteallikatega põhimõtted rangemaks sekkumiseks regulatiivselt, seotud eesmärke ega instrumente, KEVAD jääb pigem üldsõnaliseks ja seega vastavate heiteallikate normatiivselt, piirmäärade ja keskkonnatasudega. vähendamise asemel pigem kaudsematele lahendustele toetuvaks lükates vastutuse sellega justkui tavatarbijale ja kohalikele omavalitsustele eelkõige põlevkivil elektrist, fossiilsetest autokütustest ja lihatarbimisest loobumisel ning turbaalade rekonstrueerimisel. Täpsustamata on valdkonnad, kus kliimakohanemise tegevused on kriitilisemad. 18 MKM Elurikkus ja maastikud Ettepanekus esitatud kommentaarid konkreetsete Palume täpsustada aurande ptk 5.1, esitades mõjuhinnangu alaeesmärkide ja poliitikainstrumentidega poliitikainstrumentide osas on käsitletavad kui ettepanekud seostatult, sh välja tuues, kas ja millised on kõigi tasandite otsustes elurikkusega arvestamise mõju, kuidas, arengukavale. millele (sh maastikud) ja mis ajaraamis see avaldub ning seonduvad mõõdikud. Lk 53 on toodud aruandes KSH aruande täiendamisel arvestatud osaliselt. toodud näited, seostamata neid ühegi poliitikainstrumendiga ja rakendamise mõjuga. Arusaamatuks jääb ka Üldiselt mõjude hindamise töörühm nõustub esitatud toodud näide „Näiteks kliimaeesmärke toetavad tegevused (tuulepargid, päikesepargid) ei pruugi kavandamisel hinnanguga, et arengukava on sageli üldsõnaline (väljendatud alati elurikkuse eesmärke toetada ja siin peab ühiskond olema valmis olukorraks, kus ühte eesmärki aruandes läbivalt, kõige kontsentreeritumalt ptk 5.19, ptk 6.4 ja saavutatakse teise eesmärgi arvelt.“. Taastuvenergia kasutuselevõtt on kavandatud tänase fossiilidel põhineva ptk 7) ja toetab ettepanekut kaaluda, kas poliitikainstrumente energiatootmise asendamiseks. Palume täpsustada lk 53, kas KSH eksperdi hinnangul oleks elurikkuse on võimalik konkreetsemaks sõnastada (sel juhul oleks võimalik eesmärkide täitmiseks eelistatum siiski jätkata põlevkivil elektri tootmisega, võrreldes kavandatavate tuule- ja ka mõju täpsemalt prognoosida). päikeseparkide mõjuga elurikkusele ning millel vastav võrdlus põhineb. Elurikkuse ja maastiku osas sõltub palju kehtivatest Selgitus ja puudused: Elurikkuse ja maastike alaeesmärk on KEVADe eelnõus järgmine „Eesti loodus on hoitud ja planeeringutest, mis üldjuhul ja suunduvalt muudavad elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“ Täiendavalt on selgitatud, otstarbeid ja maakasutuse tingimusi intensiivsemaks, et „kõigi taseme otsustes hakatakse arvestama elurikkuse hoidmise vajadusega“. Viidatud vajadused on tehnogeenseks, väheste seadusandlike, sh NATURA piirangute konkreetselt ja arusaadavalt sõnastamata, sh täpsustamata seonduv KeHJS muutmise vajadus (KMH ja KSH on raames. Maakasutusõiguste muutus on õiguslikult pikaldane ja täna looduse-, laiemalt keskkonnakasutusega seotud otsuste aluseks). Poliitikainstrumendi (PI) nr 1 all on seotud vaidlustega. täpsustamata, millised konkreetsed tegevused sektorites rakendatakse ehk mida mõeldakse soodustamise ja Ettepanekus viidatud lk 53 (täiendatud aruandes lk nr tõhustamise all elurikkuse integreerimiseks kõigis sektorites. PI nr 2 jääb segaseid, milliseid põhimõtteid muutunud) lauses ei ole loomulikult julgustatud põlevkivil täiendatakse (kus need kirjas) ja milliseid elurikkust soosivaid standardeid luuakse infrastruktuuri objektidele elektri tootmist, vaid viidatud võimalikule konfliktile KEVADe (kas võetakse nt ISO standardeid üle). PI nr 3 juures on välja toomata, kuidas ikkagi looduslikud rohealad enda siseste eesmärkide vahel ja vajadusele sellele tähelepanu inimasumite lähedal säilitatakse (reaalsus midagi muud) ehk kas riik plaanib eraomandis olevad rohealad ära pöörata ja vajadusel meetmeid rakendada ebasoodsate osta jääb selgusetuks, PI nr 4 jääb selgusetuks, kas plaanis on otsuste registri loomine ja otsuste seire, seejuures, kaasmõjude vältimiseks. milliste otsuste (valitsuse, kohaliku omavalitsuse, ettevõtete juhatuse või mis instantsi otsuseid mõjutada ja Ettepanekus viidatud ptk 5.1.2 sõnastust (elurikkuse seirata plaanitakse), PI nr 5 on desorienteeriv, kuna elurikkuse vähenemist ei mõjuta ainult „maksev saastaja“, st arengusuundade, mere- ja veekeskkonna tegevussuundade kas nt tuule- ja päikesepargid saab selle põhjal elurikkust mitte vähendavateks objektideks kategoriseerida ja määramise kohta) täpsustati, et see vastaks täpsemalt seonduvates otsustes pole eraldi elurikkusega arvestada, PI nr 6 puhul jääb selgusetuks, kas nt infrastruktuuri arengukava üldisele iseloomule. objektide elurikkust vähendavat mõju tuleb seonduvate otsuste puhul kompenseerida arendajal rahaliselt, et see sama raha kasutada siis elurikkuse kaitses. Aruandes ei ole elurikkuse ja maastike alaeesmärgi ja Lisaks selgitame mõjude hindamise aruande osas järgmist: instrumentidega seotud mõju hinnatud, st ptk 5.1 on kokku pandud elurikkuse, maastike ja mulla valdkonnad Nagu ka ettepanekus välja toodud, on mõjude hindamise ning aruandes on toodud vastavus seotud teiste arengudokumentide eesmärkidega, lisas 2 pole hinnatund käigus hinnatud arengukava eelnõu mõju tervikuna. See on kooskõlas lähenemisega, mis fikseeriti juba nõuetele vastavaks poliitikainstrumentide mõju, vaid eelnõu mõju tervikuna ehk seetõttu poliitikainstrumentide elluviimisega tunnistatud programmis ja selle lisades. Mõjude hindamine eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud pole hinnatud ja teada edasiste otsuste aluseks (kuigi antud alaeesmärgi eraldi poliitikainstrumentide kaupa võib mõju hinnangut põhifookus on kõigi tasandi otsustesse elurikkuse arvestamise sisse viimine). Aruande ptk 5.1.2 on nimetatud killustada ja kontekstist välja võttes anda vale indikatsiooni.  elurikkuse arengusuundade, mere- ja veekeskkonna tegevussuundade määramist, mida KEVAD eelnõust ei leia (Näiteks iga poliitikainstrument eraldi võib anda väikese ja ja jääb segaseks, mille alusel mõjuhinnang on antud. Ptk 5.1 puhul pole aluseks võetud eelnõu alaeesmärke ega üksikuna võttes mitteolulise panuse mingile mõjule, mitmed poliitikainstrumente, mõjuvaldkonnad on seostamata täpsemalt eelnõuga. või kõik poliitikainstrumendid koos (ehk terve KEVAD) aga võivad anda juba märkimisväärse või olulise mõju.) Samuti on aruandes juba eelnevalt selgitatud, et tulenevalt KEVADe üldisest tasandist ja sõnastusest on enamasti võimatu mõjusid väga üheselt ja täpselt prognoosida. 19 MKM Ringmajandus Täname tähelepanu juhtimast. Juhime tähelepanu, et aruandes lk 72 on lõik „Arvestades „Ringmajanduse valge raamatu“132 olemasolu, jääb KEVADes toodud ringmajanduse käsitluse mõte arusaamatuks. Arengusuunad ja strateegilised valikud (teise Selgitame, et tegemist pole tahtmatult aruandesse jäänud tekstiga. Kogu peatükk 5.3.2 on eksperdi arutlus KEVADes oleva nimega eesmärgid?) on valges raamatus sõnastatud ja üsna hästi arusaadavad. Arvestades seal toodut: sisu üle. Üks arutluse teema on ringmajanduse kontseptsiooni „Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles tuuakse välja erinevate valdkondade ja eesmärkide riiklik struktuur ning KEVAD vastava peatüki tegevused ja mõõdikud.“, tekib küsimus, kas KEVADes käsitletu peakski olema tegevuste kava? Sellisel juhul on sobitumine sellesse. Ekspert on jõudnud järeldusele, et KEVAD hetkel selgelt liiga üldine. Kui see ei peaks olema tegevuste kava, siis mis see on ja kuidas see asetub struktuur on segane ning tuleks selgelt kirjeldada, kuidas ringmajanduse süsteemse edendamise raamistikku?“, mis tekitab ebaselgust ja jääb mulje nagu oleks kellegi KEVAD sellesse paigutub (vt pt 5.3.3). kommentaar tahtmatult faili jäetud. 20 MKM Ringmajandus, merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine ja jäätmekäitluse korraldamine Tegemist on eelkõige ettepanekuga arengukavale, kuna hetkel Jäätmekäitluse ja ringmajanduse osas on vajalik sisse viia, et ka laevad annavad jäätmeid ära ja see on osa on see temaatika KEVADes käsitlemata. Mõjude hindamise riigi terviklikust jäätmemajandusest ning ka ringmajandusest. Sellest tulenevalt mõjutavad jäätmemajandust töörühma poolt toetame mõtet, et laevanduse jäätmekäitlus võiks saada ka KEVADes markeeritud (nt viitega valdkonna ka ÜRO/IMO jt nõuded ja välislepingud, kuid praegu räägitakse ainult EL regulatsioonist. Eesti Vabariigi käsitlemise kohta Riigi jäätmekavaga 2022-2028 ning territooriumi osa on ka territoriaalmeri ja sealt lähtuvad jäätmed. valdkonna õigusaktidega). Oma mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ). Eesti riik on võtnud kohustuse täita mitmeid rahvusvahelisi merekeskkonnakaitse õigusakte, sh ÜRO mereõiguse konventsioon, IMO konventsioonid jm. Sh on regulatsioonid seotud jäätmete ja merereostuse vältimisega. Tegemist on valdkonnaülese teemaga, mis siseriiklikult on üle võetud mh veeseaduse, jäätmeseaduse, sadamaseadusega (nimekiri on pikem). Tuleb tähele panna, et KEVADe näol on tegemist üldise tasandi strateegilise dokumendiga. Käesolevas mõjude hindamises on viidatud probleemistiku strateegiline katus kaetud - ptk 5.4 on  esitatud vastavuse hindamine Merestrateegia ja HELCOMiga; ptk 5.3 on käsitletud ringmajanduse ja jäätmete valdkonna osas ka Riigi jäätmekava. Strateegilisel tasandil vastuolusid ei leitud. Teema täpsem reguleerimine käib juba valdkonna konkreetsemate dokumentidega. KSH töörühma poolt lisame täiendavalt selgituseks: Riigi uues jäätmekavas (2022-2028, aruande eelnõu) on uue teemana kajastatud prügistamise, sh mereprügi vältimise osa, seejuures oluline rõhk on plastijäätmetel. Mereprügi meetmed on eraldi välja toodud jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2022-2028 rakenduskava eelnõu“. Riigi jäätmekava 2022-2028 KSH aruande eelnõu 7. ptk on toodud jäätmekava vastavus olulisemate ELi õigusaktidega, sh EL merestrateegia raamdirektiiv (2008/56/EÜ). Välja on toodud, et “Riigi jäätmekavaga haakub laevajäätmete käitlemise temaatika ja võimaliku reostuse tekitamise eest määratavad sanktsioonid.” Antud kava tugineb regionaalselt välja töötatud HELCOMi mereprügi tegevuskaval. Kõikide eelpool mainitud olulisemate Euroopa Liidu õigusaktidega on kooskõlas ning aitab neis toodud muudatuste ellu rakendamisele kaasa ka Riigi jäätmekava. 21 MKM Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine (Jaak ja Katrin) Tegemist on ettepanekuga arengukavale. KEVADe eelnõus toodud digikaksiku loomine merest on igati tervitatav ning nutipoide võrgustiku loomine toetab kindlasti andmete kogumist, kuigi eraldi küsimus on see, kas ja mis ulatuses see teostatav on. Märkusena Mõjude hindamises on täiendavalt juhitud selle teema põhjaliku läbi mõtlemise vajadusele tähelepanu peatükis 5.4.2 tuleks ikkagi täiendada eelnõu osa, mis puudutab kestlikkuse teemasid, sest eelnevalt tuleb ära kaardistada, järgmise lausega: “Eesti mereala toitainete maksimaalsete milliseid survetegureid on võimalik mõjutada tulenevalt merenduse õiguslikust staatusest ning millise tasandi reostuskoormuste määramine ja digimere kontseptsiooni ellu kaudu neid üldse saab mõjutada. Paraku ei saa keset merd tõmmata joont rahvusvahelise laevaliikluse vaates viimine eeldavad suure hulga vajalike andmete olemasolu, mis ning nendega seotud survetegurite mõjutamiseks on vaja sekkumismehhanismi ka ÜRO tasandilt. Hetkel on võib takistada eesmärkide saavutamist”. välja toodud ainult HELCOM’i tasand. 22 MKM Samuti tuleb merekeskkonna strateegilistele eesmärkidele vastavust hinnata ka meremajanduse Juhime tähelepanu, et ettepanek käsitleb ka KEVADe eelnõud - strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt, sh Meremajanduse valge raamatu aastateks 2022-2035 seosed välja tuua ka arengukavas. [https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/merendus] eesmärkidest. Ka tuleb täiendada KEVADe eelnõud, Mõjude hindamise aruande osas arvestatud. seostades arengukava kõigi meremajanduse strateegiadokumentidega – sh tuleb arvestada, et meremajanduse  arendamisel tuleb arvestada keskkonnaeesmärkidega ja vastupidi. Sarnaselt viidatakse eelnõus ja mõjude Aruande peatükki 5.12.1 lisati Meremajanduse valge raamatu hindamise aruandes ju ka Ringmajanduse valgele raamatule. käsitlus. 23 MKM Keskkonnaandmed Ettepanek on esitatud arengukava tekstile. Kuigi KEVADe raames pole andmete blokile ettenähtud eraldiseisvaid eesmärkide mõõdikuid, tuleks Lähenemise ambitsioonikus on KEVADe koostaja (KeM, sellegipoolest ambitsioon seada oluliselt kõrgemaks praegu pakutust. Aruande lk 106 “Keskkonnaandmete otsustaja) otsustada. Mõju hindamise töörühm on ka oma aruandes varasemalt strateegiliste eesmärkide, mõõdikute ja tegevuste sõnastamine – aastaks 2029” asemel tuleks lähiaastatel paika ettepaneku teinud pöörata keskkonnaandmete valdkonna panna strateegilised eesmärgid, mõõdikud ja neist lähtuvalt tegevused, mis aitavad eesmärke seada. Andmed edendamisele ja süstematiseerimisele enam tähelepanu. on läbiv tugifunktsioon KEVADe eesmärkide saavutamiseks ja andmete targem kasutamine võimaldaks ka Käesoleva MKM-i ettepanekule mõjude hindamise töörühmal tõhusamalt tegevusi ellu viia ning eesmärkide saavutamist seirata. See nõuab oluliselt ambitsioonikamat vastulauseid ei ole. lähenemist valdkonnale. Ka teiste pakutud eesmärkide mõõdikute puhul pole tegemist kliendi- ja ärispetsiifikat silmas pidavate mõõdikutega („Kogutavate keskkonnaandmete süstematiseerimine, mis sisaldaks olemasoleva olukorra ülevaadet, vajaduste ja võimaluste kaardistamist – aastaks 2025“, „Keskkonnaandmete kogumise süsteemi ja kohustuste jaotamine ning andmebaaside loomise ja/või hooldamise rahastusallikate määratlemine – aastaks 2027“). Mõõdikud peaksid olema iga-aastased ja lähtuma KEVADe üldeesmärkidest. Näiteks, andmete valdkonna vaatest oleks mõistlik mõõta “kodanike ja ettevõtjate andmete kasutatavust”, “avalikustatud avaandmete arvu”, “andmete kvaliteeti”, “andmete kirjelduste ajakohasust”, “lõppkasutajate rahulolu” või muud. 24 MKM Keskkonnakorraldus Arvestatud osaliselt. Palume aurandes täpsustada mõju keskkonnakorralduse alaeesmärgis keskkonnakorralduslike meetmete poliitikainstrumentide rakendamise kiirendamisel, sest hetkel see mõjuhinnang eraldiseisvalt puudub. Selgitame, et aruandes “mõju täpsustada” ei ole praegusel kujul (ja üldistustasandil) koostatud KEVADe kontekstis Keskkonnakorralduse alaeesmärk näeb ette kiirendatud korras keskkonnakorralduslike meetmete rakendamise võimalik. KEVAD jääb liiga üldiseks ja ümmarguseks, et kestlikusse arengusse panustavate tegevuste eelistamiseks, samal ajal sidumata neid teiste KEVADe eelnõus konkreetset ja ühest mõju prognoosida. seatud alaeesmärkidega, sh elurikkusega ja elurikkuse arvestamisega kõigis otsustes. Eelnõu lk 42 on kirjas: „Keskkonnakorralduslikud meetmed on vahendid kõigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide suunas liikumise KSH töörühma poolt nõustume, et ebaselgeks jääb täpselt kiirendamiseks“. Sellest saab järeldada, et KEVAD keskendub seatud eesmärkide täitmise kiirendamiseks “kuidas ja milliste riskide alusel toimub” keskkonnakorralduse vahendite leidmisele, st vahendid poliitikainstrumentide kiirendamiseks - KMH/KSH protsesside arendamine edasine arendamine. (seejuures on lk 43 täpsustamata, mis on „roheülemineku kesksed suunad“, kuidas ja milliste riskide alusel Aruandes on KEVADe üldisest iseloomust tulenevad riskikohad välja toodud (eelkõige ptk 5.19, aga ka nt ptk 5.2.2 ja 5.2.3). toimub „optimeerime menetlust vastavalt riskidele“), keskkonnakasutuse reguleerimine, keskkonnakestlik tarbimine, lubade süsteemi tõhustamine, automaatotsustele üleminek. Lisaks täiendasime aruande ptk 5.19, ptk 7 ja ptk 8 sõnastusi, et see hinnang veel selgemalt välja tuua. 25 MKM Nii KEVADe eelnõus kui mõjude hindamise aruandes tuleb reaalajamajanduse põhisele andmevahetusele Tegemist on eelkõige ettepanekuga arengukavale. üleminekus selguse huvides eristada paremini „Keskkonnaluba 3.0“ eesmärke ja muud valdkondlikku otsustamist (aruandes lk 11 eesmärk 15 punkt 5: “Läheme üle reaalajamajanduse põhisele andmevahetusele  ettevõtete ja riigi keskkonnaandmete vahetamisel ja tagame andmepõhiste otsuste automatiseerimise”). Mõju hindamise töörühm nõustub, et keskkonnakorraldust Kindlasti loob reaalajamajanduse põhimõtete rakendamine teadmised andmetel põhinevateks otsusteks. tuleb kiiremini, ladusamalt ja täpsemalt uuendada, võttes aluseks teadmistepõhise riigi, õigusriigi ja e-riigi lahendused ja vahendid. (Viimane lause lisati täiendavalt ka aruande ptk 5.19.) Praeguses (10.02.2023 seisuga) redaktsioonis jääb KEVADe keskkonnakorralduse osas kõlama positiivne motiiv majanduslahendustest ja - kaalutlustest kuni otsuste automatiseerimiseni, mitte rangemate keskkonnanõuete ja kliimaeesmärkide jõustamisest muuhulgas seire ja kontrolli meetoditel kuni õiguslike vaidlusteni. 26 MKM Nii KEVADe eelnõus kui mõjude hindamise aruandes peaks strateegiliste eesmärkide hindamisel võtma arvesse Juhime tähelepanu, et ettepanek käsitleb ka KEVADe eelnõud. ka Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia eesmärke [https://eur-lex.europa.eu/legal- Mõjude hindamise aruandes on ettepanekuga arvestatud. content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52015DC0192], kuivõrd eesmärk on ju tuua ka ettevõtjate keskkonnaalased Aruande alapeatüki 5.12.1. “Digiühiskonna arengukava 2030” kaalutlused ja ärilised/finantsilised otsused kokku. Üldiselt KEVAD järgib reaalajamajanduse printsiipe. juurde lisati ka Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia käsitlus. Viimane keskendub siiski rohkem majandusele ning on keeruline leida selle dokumendi ja KEVADe vahel kattuvaid osi, millest võiks oluline vastastikune mõju tekkida. 27 MKM Maavarade uurimine, kaevandamine ja kasutamine Mitte arvestatud. Maavarade osa võib vajada laiendamist, kui soovitakse katta detailsemalt laia spektri maavarad. Sel juhul Selgitame, et tooraine saamine välismaalt ei ole ole seotud tuleb integreerida ka majanduslik ja ruumiline mõõde ja potentsiaal. Eesti keskkonnamõjuga kuivõrd majandusmõjuga. Samas majanduslike mõjude osas ei ole sellel olulist seost KEVADega. Täpsustasime aruandes viidatud lauset: “Maavarade Aruande lk 80 on kirjas: „Maavarade kasutamise kohta puuduvad rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi kasutamise kohta puuduvad rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu strateegilised eesmärgid või kokkulepped.“ Tegime varasemalt uue sõnastuse ettepaneku: „Maavarade tasandi strateegilised eesmärgid või kokkulepped, millel oleks kasutamise kohta on vastu võetud ja ka väljatöötamisel rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi strateegilised seos KEVADega.” eesmärgid või kokkulepped. Hetkel juhindume teatud maavarade puhul mh Euroopa Liidu konfliktmaavarade direktiivist nr (EL) 2017/821 ning ettevalmistamisel on kriitiliste toormete määrus.“ Ettepanekut ei arvestatud (kooskõlastustabelis MKM rida 70) põhjendades, et viidatud direktiivis ja määruses (segane sõnastus) käsitletakse maavarasid, mida Eestis ei kaevandata ega praeguste teadmiste juures ka tähtsust omavas koguses ei leidu.“ Täiendame oma ettepanekut, et siiski võiks EL direktiivile (2017/821) viitamine olla õigustatud, sest hoolimata sellest, et see direktiiv ei käsitle Eestis kaevandatavaid maavarasid, käsitletakse seal ikkagi maavarasid, mida Eestisse imporditakse ja/või mida siin ka töödeldakse (näiteks tantaal NEO Silmetis). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on kohustus teostada järelkontrolli ettevõtete üle, kes direktiivis  nimetatud maavarasid sisse toovad üle kokkulepitud piirmäära. Samuti on liikmesriikidele juba saadetud Euroopa Liidu kriitiliste toormete määruste eelnõu. 28 MKM Ka KEVADe eelnõus tuleb teksti täiendada, selle lk 30 on kirjas: „Samas leidub Eestis veel teisigi maavarasid, Ettepanek on esitatud arengukava tekstile. mida praegu ei kaevandata. Nendeks on näiteks fosforiit, graniit, graptolliitargiliit ja rauamaak.“ Sõna Mõjude hindamise töörühma poolt sellele vastulauseid või „maavarad“ ette tuleb lisada sõna „potentsiaalseid“, sest kogu loetelu ei ole meil veel maavarana arvel, näiteks täiendusi ei esitata. graprolliitargilliit. Graniidi asemel on parem kasutada sõnastust „kristalse aluskorra kivim“, sest lisaks graniidile (mis on tardkivim), võib potentsiaalse maavarana tulla arvesse gneiss (mis on moondekivim). Gneiss on eriti aktuaalne Energiasalve projekti juures. 29 MKM Mõjude hindamine seoses Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavaga Arvestatud osaliselt. 2021–2035 Leiame, et aruande lk 110 on TAIE arengukava 2021–2035 suhtes mõjusid puudulikult hinnatud. Puudub Ettepanekus viidatud vastavusanalüüsi (ptk 5.12.1) käigus antud hinnangut muuta pole alust. Otseseid konflikte KEVADe usutav selgitus väitele “Kokkuvõtlikult võib hinnata, et KEVAD ei avalda ebasoodsat mõju TAIE arengukava strateegiliste eesmärkide ja TAIE strateegiliste eesmärkide eesmärkide saavutamisele.”, mistõttu tuleb see kustutada. TAIE üheks põhieesmärgiks on tootlikkuse vahel ei tuvastatud. kasvatamine 110%-ni EL-27 keskmisest. Tootlikkuse üks komponent on ärikasum ja kui KEVADe elluviimise tulemusena muutuvad Eesti ettevõtete jaoks mingid sisendid kallimaks või väheneb nende kättesaadavus, siis Küll aga on ettepanekus viidatud võimalikke mõjusid ja tähendab see otsest negatiivset mõju TAIE peaeesmärgile. Lisaks on TAIE üheks fookusvaldkonnaks kohalike riskikohti juba väljendatud mõjude hindamise peatükis 5.12.2. ressursside väärindamine. See eeldab suuremat juurdepääsu kohalikele ressurssidele, peamiselt maavaradele ja (nt “Keskkonnahoiu tugevdamine võib piirata (eeldatavalt puidule, ning juhul kui KEVADe rakendamine peaks ühel või teisel moel seda piirama, siis võib ka seda lugeda lühikeses vaates) ka loodusressursside kasutamisega seotud arengueelduste realiseerimist majandustegevuses.“). negatiivseks mõjuks TAIEle. Lõigus 5.12.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ei ole välja toodud ühtegi Strateegilisel tasandil tehtud meetmete ja ettepanekute leevendavat meedet, et vältida ressursside kättesaadavuse vähenemist, vaid on lihtsalt nenditud, et tuleb leida sõnastus paraku saabki jääda vaid üsna üldiseks, aga meetmed: “Loodusressursside kättesaadavust piiravate reeglite ja neid (maavarad, turvas või puit) kulukamaks täiendasime siiski aruande ptk 5.12.3. loodusressursside muutvate otsuste vajadus tuleb põhjalikult läbi kaaluda. Tuleb leida meetmeid, et vähendada ebasoodsat mõju kättesaadavuse piiramisega seotud leevendusmeedet järgmiste ettevõtetele tulenevalt tegevuste piiramisest ja tegevuskeskkonna muutumisest.” Seega tuleb näidetega: leevendusmeetmete osas aruannet täiendada, sest hetkel ei ole lahendusi negatiivsete mõjude leevendamiseks. - Soodustada ressursside importi tööstustele, kõrvaldades võimalikke takistusi; - Toetada kohaliku ressursi suurema vääridamise tehnoloogiate kasutuselevõttu. 30 MKM Aruande lisas 2 veerus F ja G toodud mõju olulisuse kirjelduses palume täpsustada reas 17: esiteks, milliste Arvestatud. energiakandjate maksumust KEVADe poliitikainstrumendid võivad mõjutada (energiahind on mõjutatud Rida 17 hinnangut täpsustati: Keskkonnakasutaja ja -saastaja eelkõige nafta, gaasi, puidu turuhinnast) ja tesieks, mida mõeldakse „keskkonnakasutaja maksab“ ulatuslikuma maksab printsiipide rakendamise viiside osas puudub KEVADe eelnõus siiski täpsem kirjeldus, seetõttu ei ole võimalik ka rakendamise all (milliseid tasusid on siinkohal mõeldud, mis võiksid nt energia hinda mõjutada). Samuti palume nende rakendamise mõjusid täpsemalt hinnata, aga leibkondi täpsustada reas 23, kuidas elurikkuse hoid ja „keskkonnakasutaja maksab“ põhimõte ettevõtjate võimekust puudutavad eelkõige sõidukikütused (diisel, bensiin), maagaas nimetatud valdkondades täpsemalt piirata võib. Hetkel jääb segaseks, mis täpsemalt võib ebasoodsat mõju nii toidu valmistamiseks kui ka kütmiseks ning kaugküttes  tekitada, kas nt maakasutuse võimalikud piirangud või mis täpsemalt lähtuvalt KEVADe rakendamisest. Palume kasutatavad erinevad fossiilsed energiakandjad, seega võib täpsustada ka reas 33, kas mh nt elurikkuse arvestamine kõigi tasandi otsustes vastavalt elurikkuse mõju avalduda läbi nende kütuste hindade kasvu. alaeesmärgile võib tuua kaasa täiendavaid töö- ja haldusprotsesse. Rida 23 hinnangut täpsustati: Ebasoodne mõju võib eelkõige esineda põllumajanduses, metsa- ja puidutööstuses, transpordis ja energeetikas - seda juhul kui kasutatavad meetmed vähendavad potentsiaalselt ettevõtete kasumlikkust ning kreeditorid sellele reageerivad (nt suuremate laenumarginaalidega, laenulimiitide vähendamisega). Rida 33 hinnangut täpsustati: Näiteks võib täiendavaid töö- ja haldusprotsesse kaasa tuua elurikkuse arvestamine erinevate tasandite otsustes vastavalt elurikkuse alaeesmärgile. Sotsiaalministeerium 31 SoM Arvestatud. Lk 36 viimane lõik algab lausega: „Samuti on Eesti kiirgusohutuses olulisel kohal mitteioniseeriv kiirgus, millega Ameti nimetus parandatud, lõiku sisuliselt täiendatud. tegeleb Sotsiaalministeeriumi Keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse amet (küll aga ei tegele nad avalikus ruumis elektromagnetväljade seirega).“ Sotsiaalministeeriumil ei ole Keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse ametit. Sotsiaalministeeriumil on Rahvatervise osakond ning SoM-i allasutus on Terviseamet, kus on olemas Keskkonnatervise osakond ja Kemikaaliohutuse osakond. Lause eesmärk jääb samuti arusaamatuks. Palume sõnastust korrigeerida nii, et oleks arusaadav, mida tahetakse lausega öelda ja ka asutuste nimed oleksid korrektsed. 32 SoM Arvestatud. -Lk 36 on märgitud: „Avalikkusele kehtestatud elektromagnetväljadega kokkupuute piirmäärad ja kehtivad Sõnastust parandatud. Lisatud info viidatud Taltech uuringust. normid on aegunud, kuna neid ei ole kohandatud pärast Euroopa Nõukogu 12. juuli 1999 soovitust 1999/519/EC – need ilmselgelt ei võta arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguid või rangemaid standardeid. Teatavasti arvestavad praegused Eestis kehtivad mitteioniseeriva kiirguse piirnormide ICNIRPi/WHO EMVde juhised ainult soojuslikku mõju. Soojusliku mõju kõrval on ammu leidnud usaldusväärset kinnitust ka nõrga välja mittesoojuslik mõju. Elektromagnetväljad, sõltumata sagedusest, võivad avaldada mõju bioloogilistele protsessidele. Kiirgusfoon on lähiaastatel oluliselt suurenemas, kuid selle mõju loodusele ja bioloogilistele protsessidele on arvestamata“. Pakutud sõnastus „Ilmselgelt ei võta arvesse“ on meie hinnangul ebasobiv sõnakasutus. Oleme nõus et kehtivad normid vajad ajakohastamist ja teeme ettepaneku kasutada järgmist sõnastust: „Avalikkusele kehtestatud elektromagnetväljadega kokkupuute piirmäärad ja kehtivad normid vajavad ajakohastamist, kuna neid ei ole kohandatud pärast Euroopa Nõukogu 12. juuli 1999 soovitust 1999/519/EC, mis põhinevad Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjoni (ICNIRP) soovitustel. ICNIRP on 2020. a välja tulnud uuendatud soovitustega, mis tuleb Eesti nõuete ajakohastamisel arvesse võtta. Samuti tuleb nõuete ajakohastamisel kaaluda Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi  rahastatud uuringu „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“ tulemusel tehtud soovitusi.“ -Lisaks ICNIRP soovitused (mille alusel on kehtestatud praegused kehtivad elukeskkonna mitteioniseeriva kiirguse normid) arvestavd mh ka mittesoojuslikke mõjusid (allikas: https://www.icnirp.org/en/rf- faq/index.html, „Does ICNIRP consider non-thermal effects of RF EMF on health?“ „Yes, ICNIRP considers all potential adverse health effects, and sets restrictions to ensure that none occur, regardless of the mechanism of interaction between the exposure and the body. The lowest exposure levels that can cause adverse health effects are due to thermal mechanisms, and so restrictions have been set based on the thermal effects, as these will protect against any other effects that could occur at higher exposure levels.“ Seega väide „Teatavasti arvestavad praegused Eestis kehtivad mitteioniseeriva kiirguse piirnormide ICNIRPi/WHO EMVde juhised ainult soojuslikku mõju.“ on eksitav ja tuleks tekstist välja jätta. -Lisaks, märgitud on, et kiirgusfoon on lähiaastatel oluliselt suurenemas, kuid selle mõju loodusele ja bioloogilistele protsessidele on arvestamata. Arusaamatuks jääb, mida mõeldakse selle all, et kiirgusfooni mõju on arvestamata? Palume seda täpsustada. Taltechi eelnimetatud uuringu kokkuvõttes on märgitud, et tehnoloogia arenguga kaasnev vanemate generatsioonide (2G, 3G) väljalülitamine vähendab oluliselt raadiokiirguse taset. Uuringu aruandes jätkab, et võimalikku terviseriski ja kiirgustaset alandada, tuleb liikuda mitte uuemate generatsioonide (5G) keelustamise, vaid just vanemate generatsioonide väljavahetamise suunas. Ehk uuringu kohaselt kiirgusfoon peaks, vastupidi, tulevikus vähenema. Terviseamet 33 TA KEVAD eelnõus lk 31 on toodud järgmine lause: „Inimese kaitsel liigse kiirguse eest tuleb kindlasti arvesse võtta Arvestatud. ka looduslikku kiirgust, näiteks hoonete siseõhu radoonisisaldust või joogivees sisalduvaid radionukliide.“. See on Ptk 4.8 lisati info radionukliidide kohta joogivees. ainus koht, kus KEVAD eelnõus on kajastatud radionukliide. KSH aruandes lk 36 punktis 4.8 on toodud kiirgusega seonduv, kuid seal all ei ole radooni kõrval jätkuvalt käsitletud loodusliku kiirguse poolelt radionukliide joogivees. KEVAD 2030 mõjude hindamise programmis oleme toonud ettepanekuna radooni kõrval käsitleda ka radionukliide joogivees, kuid ameti ettepanekuga ei olnud arvestatud. 34 TA KSH aruandes lk 75 punkti 5.4.1. viimases lõigus mainitud veeseadus on vastu võetud. Vajadusel on seaduse uus Arvestatud. link: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023052?leiaKehtiv Viide asendatud. 35 TA KSH aruandes lk 92 punktis 5.7 kiirgusohutuse all on põgusalt mainitud joogivee puhastusjaamades filtermassist Arvestatud. tekkivate NORM jäätmetega seonduvat. Ameti hinnangul peaks selle teema juures olema välja toodud ka Ptk 5.7 täiendati, et ettepanekus nimetatud teemasid paremini joogivee efektiivdoos (mis filtermaterjalisse välja filtreeritakse) ning sellega tegelemise vajadus. Üheks katta.  võimaluseks on KeM poolt koostada tulu/kulu analüüs (kui seda juba KORAK-is pole või sealt siia ei taheta kõike tuua). 36 TA KEVAD eelnõus lk 44 on toodud järgmine lause: „Eesmärgiks on, et toodetud andmed on koostalitlusvõimelised, Arvestatud. avatud, kergesti ligipääsetavad, masinloetavad ja digitaalselt turvalised.“. Eelnõus lk 63 on toodud eraldi Mõju hindamise töörühm nõustub, et andmete edasisel punktina reaalmajandus ja selle kontekstis ka mainitud masinloetavat andmestikku. KSH aruandes lk 102 punktis kogumisel ja töötlemisel on asjakohane arvestada kindlasti ka 5.10 on käsitletud keskkonnaandmetega seonduvat, amet leiab, et selles peatükis võiks olla toodud ka reaalajamajanduse sh masinloetavate andmete vajadusi ja reaalmajanduse sh masinloetavate andmete vajadusi/mõtteid/suundumusi. suundumusi (see hinnang lisati ka peatükki 5.10.2). Samas, teema käsitluse üldine tasand KEVADes ei võimalda anda ka detailsemaid hinnanguid. Aruande peatükis 5.10.3 andmete analüüsi puudutavas ettepanekus täiendati, et analüüsida tuleb ka andmete masinloetavust. Viru Keemia Grupp AS 37 VKG KEVADe alaeesmärk 7: maavarade peatükis, lk 29: Küsimus on esitatud arengukavale. 1. Mõõdikute tabelis kahe mõõdiku „Kaevandamisloa lõppedes on kaevandatud ala korrastatud“ ja „Kaevandamistegevustega seotud mõjude ja häiringute piirnormidest kinni pidamine“ algtasemed on „välja Mõju hindamise töörühma poolt täiendavaid kommentaare töötamisel“. Millal on plaanis välja töötada mõõdikute algtasemed ja kas toimub eelnevalt kooskõlastamine pole. Vajadus aruannet täiendada puudub. huvigruppidega? 38 VKG 2. Mõõdikute tabelis on märgitud põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise määra algtasemeks 40% ja Küsimus on esitatud arengukavale. sihttasemeks 80%. 80% on vastuolus Põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016-2030 (edaspidi PAK) ja KEVAD KSH-ga, sest KSH aruande peatükis 5.5.1 lk 80 on kirjutatud: „KEVAD on oma ainsa mõõdiku (aheraine Mõjude hindamise aruande töörühm toetab ettepanekut kasutamise määr jääb tasemele 40%) kaudu põlevkivi kaevandamise arengukavaga kooskõlas, sest ka selles on küsimuses tõstatatud sihttaseme otstarbekkust kaaluda. Vastav ette nähtud sama eesmärk.“ Puudub selgitus 80% sihttaseme kohta ja jääb selgusetuks, kust on number tulnud teemakäsitlus ja soovitus lisatud mõjude hindamise aruandele. ja kuidas saavutatakse sihttaseme täitmine. 80% sihttase on viimastel aastakümnetel saavutatud vaid üksikutel aastatel seoses konkreetsete riigiettevõtete tellitud suurprojektidega. Kui riik on huvitatud põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise püsivast suurendamisest, siis tuleks riigil seda soodustada, kas regulatiivselt või luues ettevõtetele pikaajaliste projektide investeerimiskindluse (nt VKG Kaevandused OÜ taotlused taastuvenergia tootmise lahenduste arendamiseks). Juhime tähelepanu, et aheraine kasutamist piiravad selle omadused. PAK kohaselt saab aherainekillustikku üldjuhul kasutada väiksema liikluskoormusega teede teatud elementide ehitamiseks, kuid see ei sobi kõrge teeklassi magistraalide ehitamiseks. Seega ei saa aherainekillustikku kasutada kvaliteetse ehituskillustiku asendajana igal pool. Samas sobib aherainekillustik madala klassi betooni valmistamiseks. Tänaseni on taoliste tegevuste jaoks riigis kasutatud valdavas osas lubjakivikaevandustest pärinevat killustikku, mille hind koos transpordiga on tööde tellijatele soodsam. Seega ilma tururegulatsioonide ja/või püsiva riigipoolse tellimuseta pole ette näha võimalusi põlevkivi aherainet pikema aja vältel kasutusse võtta oluliselt rohkemal määral kui 40%.  Ettevõte on seisukohal, et põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise sihttase 80% on põhjendamatu, algtasemeks ja sihttasemeks tuleb vastavalt PAK-ile ja KEVAD KSH-le jätta 40% ning KEVAD aruannet tuleb vastavalt korrigeerida. Statistikaamet 39 SA Ettepanekud KEVADE eelnõule „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (lähtuvalt ka 7.03.2023 esitatutest) Tegemist on ettepanekutegaga arengukavale. 1) Keskkonnatrendide indeks: Paranevate trendide osakaal kõigi Eesti keskkonnavaldkonda UN SDG (ÜRO (Mõjude hindamise aruande töörühmal omalt poolt säästva arengu eesmärkide) näitajate trendide hulgas. Näitaja baastaseme väärtus on õige, kui baasaasta on täiendavaid kommentaare pole.) 2020. Peab lisama baasaasta määratluse. 2) Ringleva materjali määr: Eurostat arvutab riikliku keskkonnastatistika ja väliskaubandusstatistika alusel, meil on see ka Tõetammel. Näitaja baastaseme väärtus on vale, peab olema 15,6 % 2020 osas. Lingid: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/cei_srm030/default/table?lang=en ja https://tamm.stat.ee/tulemusvaldkonnad/keskkond/indikaatorid/204 40 SA Tegemist on ettepanekuga arengukavale. EL 8. keskkonna tegevusprogrammi klassikalisi keskkonnameetmete mõõdikuid (https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022DC0357&from=EN), mida Statistikaamet arvestab ja Mõjude hindamise töörühm üldiselt toetab nii keskkonna- kui avaldab (Keskkonnastatistikast: keskkonnakaitsekulutuste trend, keskkonnasektori (rohemajanduse) suurus, EL poliitikamõõdikute ühtlustamist ja standardiseerimist. keskkonnamaksude osakaal), ei ole KEVAD arengukavade mõõdikute hulka kaasatud. Samas KEVADe Samas tuleb arvestada ka Eesti konteksti. Näiteks seirevaldkonna tekst siiski ise kinnitab, et „Arvestatakse Euroopa üldiseid suundumusi ja naaberriikide kogemusi kliimakohanemise osas jäävad 8. keskkonnaprogrammi keskkonnateemade käsitlemisel keskkonnaseire osas“ (lk 46 KESKKONNASEIRE JA -ANDMETE OLULISEMAD mõõdikud Eestis nõrgaks (kliimaga seotud majanduslik kahju POLIITIKAINSTRUMENDID) ning sama käib ka energiastatistika osas taastuvenergia, põllumajandusstatistika osas marginaalne, aastane kõikumine juhuslik). maheda osakaal, kaasamise osas, mis on samuti 8. EAP-s mõõdikud (võibolla on veel mõni näitaja). 41 SA Tegemist on ettepanekuga arengukavale. Statistikaamet üldine seisukoht on, et näitajad peavad olema numbriliselt mõõdetavad, kuid näitajate hulgas on „tegevus tehtud“ tüüpi mõõdik(uid), mille osas töörühm juba avaldas arvamust, et need ei sobi. (Näiteks: lk KSH töörühma poolt toetame ettepanekut kaaluda protsentide 56. Heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal. Metoodika: Nelja peamise kasutamist vastava ökosüsteemi tüübi kogupindalast. maismaaökosüsteemi seisund on määratletud iga ökosüsteemispetsiifilise indikaatorite komplekti alusel. Samas Täiendavalt lisame, et hetkel jääb ebaselgeks, kust täpselt on teksti sees tabelis (lk 15) on ka baastaseme andmestik probleemidega, vt allpool esimene näide. KEVAD-e tabelisse algtaseme pindalad ja protsendid võetud. „Heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal“. Maa-ameti järgi oleks Eesti maismaapindala 4 346 633 ha (liidetud maakondade pindala), selle tabeli järgi KEVAD-s oleks see 4 354 481 (lk 15). Protsent vastava ökosüsteemi tüübi kogupindalast, mitte kogu Eesti pindalast, oleks arusaadavam ja asjakohasem. 42 SA Statistikaamet üldine seisukoht on, et näitajad peavad olema numbriliselt mõõdetavad, kuid näitajate hulgas Tegemist on ettepanekuga arengukavale. on „tegevus tehtud“ tüüpi mõõdik(uid), mille osas töörühm juba avaldas arvamust, et need ei sobi. KSH töörühma poolt nõustume, et „Jäätmeteke inimese kohta „Jäätmeteke inimese kohta v.a põlevkivijäätmed“ (lk 33) tuleks arvutada ja avaldada eraldi - pole tavapärane v.a põlevkivijäätmed“ pole tavapärane näitaja. Sagedasem näitaja ja seda Eestis ning ka rahvusvaheliselt praegu ei avaldata. võrdlus on olmejäätmete teke inimese kohta. Lisaks märgime, et Riigi Jäätmekavas 2022-2028 (hetkel eelnõu faas), mis seab jäätmekäitluse eesmärgid, on välja toodud rohkem mõõdikuid, mida oleks võimalik kaaluda (JK eelnõu lk 122). 43 SA Statistikaamet üldine seisukoht on, et näitajad peavad olema numbriliselt mõõdetavad, kuid näitajate hulgas Tegemist on ilmselt kommentaariga arengukavale. on „tegevus tehtud“ tüüpi mõõdik(uid), mille osas töörühm juba avaldas arvamust, et need ei sobi. KSH töörühma poolt saame täiendavalt täpsustuseks lisada, et „Põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise määr“ (lk. 29) – KOTKAS-e andmete põhjal oli 2021.a lähtuvalt valdkonna (piloot)projektide kogemusest aheraine mittemaaksete maavarade kaevandamise jäätmete taaskasutus suurem kui teke, aga seal kaasatud ka muud taaskasutamisel on tõenäoline, et Kotkas andmed näitavad jäätmed, mille osakaal väike. Seega ilmselt taaskasutati ka eelmiste perioodide jäätmeid. eelmiste perioodide tekkekoguste taaskasutamist. Võib eeldada, et KEVADes toodud Põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise määr (algtase 40%, sihttase 80%) arvestab lähiaastate arendusprojektide potentsiaali. 44 SA Arvestatud osaliselt. Allikale viitamine. Palume võimalusel dokumendi „Keskkonnamõjude strateegilise KEVAD 2030 Ettepanekus välja toodud viidetele lisati asjakohasel juhul, et keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne“ osas ajakohaseid andmeid avaldab Statistikaamet, mittetöötav viidata Statistikaameti poolt avaldatud ja Statistikaameti andmete puhul Statistikaametile. Antud dokument Eurostat link kustutati. Eurostat pakub hindajale kohe viitab mitmel korral Eesti andmete puhul Eurostat-i veebiandmebaasile (näiteks taimekaitsevahendite osas lk 61 võimaluse riikidevaheliseks võrdluseks, pluss selged ja märkus 116; kasvuhoonegaaside heitkogused lk 17 märkus 31; väetiste kasutamine lk 61 märkus 115, graafilised kuvad. ressursitootlikkuse osas punkt 4.3 lk 23 viimane lõik). Statistikaametile otse viitamine tagaks suurema korrektsuse ja ajakohasuse, kuna Statistikaametil on Eesti osas avaldatud kas uuemad või ka täpsemad andmed Statistikaameti andmebaasis ja veebis. Samuti vähemalt osadel juhtudel Eurostati vastav link andmebaasi ei tööta. 45 SA Arvestatud. Statistikaameti kontakti muutmise vajadus. Aadressil https://envir.ee/kevad avaldatud dokumentide Lisas 3 on Lisas 3 kontaktandmed uuendatud. huvitatud osapoolte/kaasatavate isikute ja asutuste tabelis real 149 toodud ära Statistikaameti kontaktidena järgnev: [email protected]; [email protected]; [email protected]. Palume asendada kaie.koskaru- [email protected] kontakt Jaana Taela omaga järgnevalt [email protected], tulenevalt muutustest asutuse koosseisus.