EELNÕU 05 .0 7 .2023 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi s 1 asendatakse sõna d „finants sanktsiooni kohaldamise “ sõna de ga „sanktsiooni kohaldamise “ ; 2) seadust täiendatakse § -ga 2 1 järgmises sõnastuses: „ § 2 1 . Isikuandmete töötlemine (1) Käesoleva seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kohaldamisel võib isikuandmeid töödelda üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik sanktsiooni eesmärgi täitmiseks ning asutuste vahel tulemusliku koostöö tagamiseks, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks, riigi julgeoleku tagamiseks või rahvusvahelise või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel võib piirata muu hulgas järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest; 2) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 3) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta.“; 3) paragrahvi 4 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Vabariigi Valitsuse sanktsioonile kohaldatakse rahvusvahelise sanktsiooni kohta sätestatut, arvestades käesoleva seaduse 4. peatükis ettenähtud erisusi.“; 4) paragrahvi 5 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „rakendavas õigusaktis“ tekstiosaga „üldise tunnuse või nimekirjaga“; 5 ) seadust täiendatakse § -ga 6 1 järgmises sõnastuses: „ § 6 1 . Vastutuse piiramine (1) Füüsiline või juriidiline isik vastutab rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamata jätmise või rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavast või rakendavast õigusaktist tulenevate muude kohustuste rikkumise eest üksnes siis, kui kohustust on rikutud süüliselt. (2) Füüsiline või juriidiline isik, kes täida b heas usus käesolevast seadusest tulenevat teavitamiskohustust, ei riku seaduse või lepinguga ettenähtud konfidentsiaalsusnõuet ning teabe avaldamise eest õigusakti või lepinguga ettenähtud vastutust ei kohaldata. Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.“; 6 ) paragrahvi 8 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ajutine rakendamine“ tekstiosaga „ja kohaldamine“; 7 ) paragrahvi 8 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse l õikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsiooni on ajutise rakendamise ajal kohustatud kohaldama kõik füüsilised ja juriidilised isikud viivitamata.“; 8 ) paragrahvi 8 1 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „sanktsiooni subjektiks“ tekstiosaga „ja sanktsiooni subjektide loetelust eemaldamiseks“; 9 ) paragrahvi 9 täiendatakse l õikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud ajutise rakendamise aja l on rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioon.“; 10 ) paragrahvi 10 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist koordineerib Välisministeerium, kes: 1) jälgib rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamist, muutmist ja lõpetamist ning teavitab neist rakendamise eest vastutavaid ministeeriume ja pädevaid asutusi; 2) kujundab Eesti sanktsioonipoliitikat koostöös teiste ministeeriumi t e ja pädevate asutuste ga ; 3 ) korraldab rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seotud teabe vahetamist välisriikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 4 ) teavitab avalikkust rahvusvahelistest sanktsioonidest oma veebilehe ja muude teavituskanalite kaudu. (2) Ministeeriumid Vabariigi Valitsuse seadusega kehtestatud ministeeriumi valitsemisalas: 1) algatavad rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajalik ud õigusaktid ja annavad nende õigusaktide kohta selgitusi; 2) tagavad rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamiseks vajalikud tingimused; 3) teevad Välisministeeriumiga koostööd rahvusvahelise sanktsiooni nõuetekohaseks rakendamiseks ; 4) teevad Välisministeeriumile ettepanekuid Eesti huvide kaitsmiseks rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamisel.“; 1 1 ) paragrahvi 11 l õige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Seaduses või muus õigusaktis valdkonna eest vastutavaks määratud pädev asutus vastab rahvusvahelise sanktsiooniga seotud päringutele ning annab haldusakte ja teeb toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis.“; 1 2 ) paragrahvi 11 lõike 3 p unkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „finantssanktsiooni“ tekstiosaga „ja riigihangetega seotud keelu“; 1 3 ) paragrahvi 11 lõike 3 p unkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 1 4 ) paragrahvi 11 l õiget 3 täiendatakse p unktidega 6 −10 järgmises sõnastuses: „6) arvepidamis-, audiitor-, raamatupidamis-, maksunõustamis-, ärinõustamis-, juhtimiskonsultatsiooni-, suhtekorraldus-, arhitekti-, inseneri-, õigusabi-, turismi-, meedia-, infoühiskonna- ja reklaamiteenuste, turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste teenuste, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenuste ning IT-alase nõustamisteenustega seotud piirangu korral Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 7) laeva või õhusõidukiga seotud piirangu korral Transpordiamet; 8) sadamatesse sisenemisega seotud keelu korral Kaitsevägi; 9) juriidilise isiku registreerimise ja osalusega seotud keelu korral Registrite ja Infosüsteemide Keskus; 10) elutähtsa teenuse osutajaga seotud keelu korral hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutus.“; 1 5 ) paragrahvi 11 l õige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui pädevat asutust ei ole õigusaktide alusel võimalik kindlaks määrata, teeb valdkonna eest vastutav ministeerium ettepaneku pädeva asutuse määramiseks Välisministeeriumile ja vastab kuni pädeva asutuse määramiseni rahvusvahelise sanktsiooni kohta esitatud p öördumis tele. Pädev asutus määra takse Välisministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse korralduse või määrusega.“; 1 6 ) seadust täiendatakse § -ga 11 1 järgmises sõnastuses: „ § 11 1 . Ministeeriumide ja pädevate asutuste vaheline teabevahetus (1) Ministeerium ja pädev asutus on kohustatud talle teatavaks saanud rahvusvahelise sanktsiooniga seotud teavet, v.a seaduse alusel piiratud juurdepääsuga teavet , jagama viivitamata teiste asjassepuutuvate asutustega. (2) Pädev asutus kogu b ja esita b rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise kohta andmeid rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis ettenähtud korras.“; 1 7 ) paragrahvi 13 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 13. Loa taotlemine, andmine ja keeldumine “; 1 8 ) paragrahvi 13 l õige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Pädev asutus annab käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud loa või keeldub loa andmisest 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest . Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. Pädev asutus võib põhjendatud juhul taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva võrra. Tähtaja pikendamise st tea tatakse kirjalikult taotlejale. Loa andmine kooskõlastatakse Välisministeeriumiga.“; 19 ) paragrahvi 13 lõikest 4 jä etakse välja tekstiosa „ või selle andmisest keeldumisel “; 20 ) paragrahvi 13 täiendatakse l õikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Pädev asutus keeldub loa andmisest, kui loa andmine on vastuolus rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusakti tingimustega või kui Välisministeerium ei kooskõlasta loa andmist.“; 2 1 ) paragrahvi 13 täiendatakse l õikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Füüsili n e või juriidili n e isik, kellele teenuse osutamiseks või kellega tehingu või toimingu tegemiseks on pädev asutus andnud loa, on teenuse osutamisel või tehingu või toimingu sooritamisel kohustatud järgima loas sätestatud tingimusi.“; 2 2 ) seadust täiendatakse § -dega 13 1 −13 3 järgmises sõnastuses: „ § 13 1 . Registripidaja kohustused (1) Rahvusvahelist sanktsiooni kohaldavad oma pädevuse kohaselt järgmiste registrite pidajad või vastutavad või volitatud töötlejad (edaspidi registripidaja ): 1) Eestis kehtivate Euroopa patentide register; 2) kasulike mudelite register; 3) kauba- ja teenindusmärkide register; 4) kinnistusraamat; 5) laevakinnistusraamat; 6) esimene laevapereta prahitud laevade register; 7) teine laevapereta prahitud laevade register; 8) tegelike kasusaajate andmekogu; 9) mittetulundusühingute ja sihtasutuste register; 10) patendiregister; 11) riiklik liiklusregister; 12) tööstusdisainilahenduste register; 13) Eesti väärtpaberite register; 14) õhusõidukite register; 15) äriregister. (2) Registripidaja keeldub tegemast rahvusvahelist sanktsiooni rikkuvat kannet. (3) Registripidaja teavitab pädevat asutust sanktsiooni subjekti või rahvusvahelist sanktsiooni rikkuva teenuse, tehingu või toimingu tuvastamisest. (4) Registripidaja määrab isiku, kes korraldab oma pädevuse piires rahvusvahelise sanktsiooni rakendamist, ja edastab tema kontaktandmed § 11 lõikes 3 märgitud pädevale asutusele. § 13 2 . Seadusliku esindaja kohustused Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava isiku rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmise või keelu järgimise. § 13 3 . Rahvusvahelise s anktsiooni rikkumisest teavitamine Krediidiasutusel on kohustus teavitada ja edastada talle teatavaks saanud andmed kaubaga seotud rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kahtluse või ohu korral Maksu- ja Tolliametile ning Rahapesu Andmebüroole ning teenusega seotud rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kahtluse või ohu korral Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, samuti vastata nimetatud asutuste päringutele.“; 2 3 ) paragrahvi 14 l õike 1 p unkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kohustatakse külmutama“ tekstiosaga „nimekirjaga määratud“; 2 4 ) paragrahvi 14 l õike 1 p unkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „keelatakse“ tekstiosaga „nimekirjaga määratud“; 2 5 ) paragrahvi 14 täiendatakse p unktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel keelatud kauba või teenuse rahastamine;“; 2 6 ) paragrahvi 14 tekst loetakse l õikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse l õikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud nimekirjaga määratud rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt on: 1) rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis nimeliselt määratud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes on kehtestatud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohustus; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikuga seotud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes on rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis toodud juhul ja tingimustel selle seose tõttu kehtestatud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohustus.“; 2 7 ) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 16. Ülevaade finantssanktsioonidest “; 2 8 ) paragrahvi 16 l õige 1 tunnistatakse kehtetuks; 2 9 ) paragrahvi 16 l õi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahapesu Andmebüroo koostab ja avaldab vähemalt üks kord aastas koondülevaate finantssanktsioonide rakendamise st Eestis . “ ; 30 ) paragrahvi 17 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „kui tema“ tekstiosaga „või temaga seotud tehingu“; 31 ) paragrahvi 17 täiendatakse pärast tekstiosa „k elle“ tekstiosaga „või kellega seotud tehingu“; 32 ) paragrahvi 18 l õike 1 p unkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „finantssanktsiooni subjekt“ tekstiosaga „või kas tema tehing on seotud finantssanktsiooni subjektiga“; 3 3 ) paragrahvi 18 l õige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rahapesu Andmebüroo teavitab käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud taotluse esitajat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli tulemustest kahe tööpäeva jooksul. Rahapesu Andmebüroo teavitab käesoleva seaduse § 19 lõike 3 ning § 21 lõigete 1 ja 4 kohase teate esitajat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli tulemustest juhul, kui finantssanktsiooni on kohaldatud õigusvastaselt, kahe tööpäeva jooksul.“; 3 4 ) seadust täiendatakse § -ga 19 1 järgmises sõnastuses: „ § 19 1 . Finantssanktsiooni kohaldamise tagamise meetmed (1) Kui Maksu- ja Tolliametil on kahtlus, et kauba suhtes, mis on tollijärelevalve all Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) , artikli 5 punkti 27 tähenduses, tuleb kohaldada käesoleva seaduse § 14 punktis 2 nimetatud finantssanktsiooni, esitab Maksu- ja Tolliamet käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud teate Rahapesu Andmebüroole. (2) Kuni käesoleva seaduse §-s 18 nimetatud kontrolli tulemuste selgumiseni võib Maksu- ja Tolliamet lõikes 1 nimetatud kaupa finantssanktsiooni kohaldamise tagamiseks kinni pidada.“; 3 5 ) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse p unktidega 6 −12 järgmises sõnastuses: „6) hasartmängu, välja arvatud kaubanduslik loterii, korraldaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ; 7) kinnisasja ostu ja müügi vahendaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses; 8) väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetallid ja vääri s metalltooted, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelev isik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ; 9) vandeaudiitor audiitorteenuse osutamisel ja raamatupidamisteenuse pakkuja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ; 10) raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkuja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ; 11) usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkuja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ; 12) notar, advokaat, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses.“; 3 6 ) paragrahvi d 25 ja 26 tunnistatakse kehtetuks; 3 7 ) paragrahvi 27 l õige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . “; 38) paragrahvi 2 7 täiendatakse l õi getega 1 1 , 1 2 j a 1 3 j ärgmises sõnastuses : „(1 1 ) Vabariigi Valitsusele teeb sanktsiooni kehtestamise ettepaneku Välisministeerium valdkonna eest vastutava ministeeriumi algatusel. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus jõustub järgmisel päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (1 2 ) Va bariigi Valitsuse sanktsiooni kohta annab selgitusi selle algatanud valdkonna eest vastutav ministeerium . “ ; 3 9 ) paragrahvi 27 l õiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „minister käskkirjaga“ tekstiosaga „juhul, kui Vabariigi Valitsuse määruses on ette nähtud sanktsiooni subjekti de määramine nimekirjaga“; 40 ) paragrahvi 2 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4 1 ) paragrahvi 27 täiendatakse l õikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Pädev asutus võib Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rakendamiseks teha rahvusvahelist koostööd välisriigi pädeva asutusega.“; 4 2 ) paragrahvi 28 pealkirja ja lõikeid 1 , 2 ning 4 täiendatakse enne tekstiosa „Vabariigi Valitsuse“ tekstiosaga „Nimekirjaga määratud“; 4 3 ) paragrahvi 29 täiendatakse l õikega 5 järgmises sõnastuses : „(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata, kui Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjektid ei ole määratud nimekirjaga.“; 4 4 ) seadus t täiendatakse 4 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 4 1 . peatükk Rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara kasutamine kahjuhüvitise ettemaksuna § 29 1 . Rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara kasutamine kahjuhüvitise ettemaksuna (1) Välisministeerium võib, pidades silmas käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud eesmärke, otsustada kasutada rahvusvahelise sanktsiooni subjekti rahalisi vahendeid või muud vara (edaspidi vara ) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõikest 4 tuleneva relvastatud jõu kasutamise keelu rikkumise või relvastatud jõu õigusvastase kasutamise käigus toimunud sõjapidamisnormide rikkumisega (edaspidi õigusvastane tegu ) mõnele välisriigile tekitatud kahju hüvitamise ettemaksuna. (2) Vara kasutamise eelduse d on õigusvastase teo toimepanemisega tekitatud kahju, kahju tekitanud välisriigile kahjustatud välisriigi esitatud kahju hüvitamise nõue, selle nõude osaliselt või täielikult mõistliku aja jooksul täitmata jätmine kahju tekitanud riigi poolt ning kahjustatud välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või nõudega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanismi sellekohane palve. (3) Meedet võib kohaldada õigusvastase teoga kahju tekitanud ja kahju hüvitamise nõude saanud välisriigi: 1) üksuse või selles riigis asutatud juriidilise isiku suhtes, kes on selle riigi kontrolli all või kellest üle 50% kuulub selle riigi omandisse ning kes on toetanud rahaliselt või materiaalselt õigusvastase teo toimepanemist; 2) füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle seos õigusvastase teo toimepanemises või sellele kaasaaitamises on kindlaks tehtud ja piisavalt tõendatud . § 29 2 . K ahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise loa taotlus (1) Vara kasutamiseks kahjuhüvitise ettemaksuna taotleb Välisministeerium halduskohtult loa halduskohtumenetluse seadustiku § -s 264 sätestatud korras. (2) Halduskohus kontrollib käesoleva seaduse §-s 29 1 sätestatud eeldusi vara kasutamiseks kahjuhüvitise ettemaksuna, tehes kindlaks järgmised asjaolud: 1) õigusvastase teoga on tekitatud kahju, mis on tõendatud ja mis tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitada , ning kahjustatud välisriik on esitanud vastava nõude kahju tekitanud välisriigile, mida ei ole mõistliku aja jooksul täidetud , ning kahjustatud välisriik, rahvusvaheline organisatsioon või nõudega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanism on esitanud sellekohase palve; 2) piisavalt on tõendatud käesoleva seaduse § 29 1 lõikes 3 nimetatud isiku seos sanktsiooni kohaldamise aluseks olnud õigusvastase teo toimepanemise või sellele rahaliselt, materiaalselt või muul viisil kaasaitamisega, ning; 3) ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu isiku huvid kaaluvad üles vajaduse meedet rakendada. (3) Kui isiku, kelle suhtes loa andmist taotletakse, kaasamine menetlusse on tema elu- või asukoha tõttu ebamõistlikult koormav, võib kohus anda loa isiku osaluseta. § 29 3 . Kahjuhüvitise ettemaksuna kasutatava vara haldamine ja müümine (1) Halduskohtult saadud loa alusel korraldab Välisministeerium rahaliste vahendite valdamist kuni kahjustatud välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või nõudega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanismile üleandmiseni. Muu vara müüb Välisministeeriumi korraldusel kohtutäitur avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (2) Vara hindab kohtutäitur, lähtudes sellise vara harilikust väärtusest. Kui kohtutäituril ei ole võimalik vara hinda määrata, laseb kohtutäitur hindamise korraldada eksperdil. (3) Vara müügist saadud tulemist arvatakse maha vara hoidmise kulud ja täitekulud ning ülejäänud summa antakse üle kahjustatud välisriigile , rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanismile . Vara hoidmise kuludeks loetakse nii Välisministeeriumi kui ka kohtutäituri kantud kulud. § 29 4 . Nõudeõiguse üleminek (1) Käesoleva seaduse § 29 1 lõikes 3 nimetatud isik, kelle vara on kasutatud kahjuhüvitise ettemaksuna, omandab kahjuhüvitiseks kasutatud vara väärtuse summa ulatuses vabalt võõrandatava ja päritava nõudeõiguse õigusvastase teoga kahju tekitanud välisriigi poolt kahjustatud välisriigile võlgnetava hüvitise suhtes. (2) Nõudeõiguse kasutamise tingimused lepitakse kokku Eesti Vabariigi ja kahjustatud riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või nõudega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanismi vahelise kokkuleppega.“; 4 5 ) paragrahvi 30 l õige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebüroo teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet finantssanktsiooni ning riigihangetega seotud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 4 6 ) paragrahvi 30 l õiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 13 1 lõike 1 punktides 1–3, 6, 7 ja 10–14 nimetatud registripidajate poolt rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle tehakse järelevalvet teenistusliku järelevalve korras. (3) Käesoleva seaduse § 13 1 lõike 1 punktides 4, 5, 8, 9 ja 15 nimetatud registripidajate poolt rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle tehakse järelevalvet kohtute seaduse §-s 45 sätestatud korras.“; 4 7 ) paragrahvi 30 täiendatakse l õigetega 6 −9 järgmises sõnastuses: „(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punktis 6 nimetatud teenuseid reguleeriva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käe s oleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle käesolevas seaduses sätestatud korras. (7) Transpordiamet teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punktis 7 nimetatud piiranguid reguleeriva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käe s oleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle käesolevas seaduses sätestatud korras. (8) Maksu- ja Tolliamet teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punktis 4 nimetatud juhtusid reguleeriva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käe s oleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle käesolevas seaduses, tolliseaduses ja tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud liidu õigusaktides sätestatud korras. (9) Kaitsevägi teeb riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punktis 8 nimetatud piiranguid reguleeriva rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle riigipiiri seaduses sätestatud alusel ja korras.“; 4 8 ) paragrahvi 31 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „järelevalve erimeetmed“ tekstiosaga „ja erisused“; 4 9 ) paragrahvi 31 l õige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebüroo võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 , 31, 32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; 50 ) paragrahvi 31 täiendatakse l õ igete ga 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Transpordiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 , 31, 32 ja 49 , 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.“ (1 2 ) Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 , 31, 32, 33, 34 ja 44 , 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras tolliseaduses ning tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud liidu õigusaktides sätestatud erisustega.“; 5 1 ) paragrahvi 31 l õiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riiklikku järelevalvet tegev asutus võib korrakaitseseaduse §-s 50 ettenähtud tingimustel siseneda erikohustustega isiku, õigusteenuse osutaja ning registripidaja asu- ja tegevuskohta ning tema valduses olevasse hoonesse ja ruumi ning meedet võib kohaldada kontrollitava isiku, tema esindaja või töötaja juuresolekul. (3) Riikliku järelevalve tulemusi kajastab Rahapesu Andmebüroo rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 68 sätestatud korras.“; 5 2 ) paragrahvi 31 täiendatakse l õikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Maksu- ja Tolliamet võib kohaldada kauba suhtes, mille kohta on kehtestatud sisse- või väljaveo keeld, tolliseaduse ja tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud liidu õigusaktide sätteid kauba riigi omandisse ülemineku, võõrandamise ja hävitamise kohta.“; 5 3 ) paragrahvi 32 l õiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „isiku määramiseks“ tekstiosaga „ käesoleva seaduse §-s 22 1 sätestatud nõuetele vastava rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi loomiseks“; 5 4 ) paragrahvi 32 l õiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt : „(2) Finantssanktsiooni või riigihangetega seotud keelu rikkumise kahtluse korral võib Rahapesu Andmebüroo ettekirjutusega nõuda asjaomaselt isikult lisa teavet või rikkumise kahtlusega tehingu või toimingu peatada või kohustada võtma sanktsiooni kohaldamiseks vajalikke meetmeid. (3) Kui Rahapesu Andmebürool on kahtlus, et tehinguga rahasta takse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud kauba või vara käsutamist või nendega seotud teenuseid või tasutakse nende eest või tasutakse rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud teenuse eest või rikutakse riigihangetega seotud keeldu, võib ta ettekirjutusega nõuda isikult lisa teavet või tehingu peatada.“; 5 5 ) seadust täiendatakse § -ga 32 1 järgmises sõnastuses: „ § 32 1 . Rahapesu Andmebüroole esitatavad aruanded (1) Erikohustusega isikud on kohustatud esitama Rahapesu Andmebüroole käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikke lisa andmeid. (2) Rahapesu Andmebüroole esitatavate andmete koosseisu, esitaja ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 5 6 ) paragrahvi 33 täiendatakse l õikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti või Transpordiameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule kuni 5000 ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.“; 5 7 ) paragrahvi 34 l õiked 1 −3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Finantsinspektsioon või käesoleva seaduse § 11 l õikes 3 nimetatud pädev asutus või §-s 30 nimetatud järelevalve tegija tuvastab olukorra, mille tunnused osutavad finantssanktsiooni rikkumisele või selle kahtlusele või viitavad käesoleva seaduse nõuete rikkumisele, teatab ta sellest viivitamata Rahapesu Andmebüroole. (2) Finantsinspektsioon, Eesti Advokatuur ja Notarite Koda on kohustatud esitama Rahapesu Andmebüroole 15. aprilliks teabe eelmisel kalendriaastal: 1) läbi viidud järelevalvemenetluste arvu ja järelevalvega hõlmatud isikute arvu kohta nende liikide kaupa; 2) järelevalve tegemisel avastatud rikkumiste arvu ja selliste isikute arvu kohta, kelle suhtes kohaldati väärteomenetlust või muid meetmeid, ning nende õigusliku aluse isikute kaupa. (3) Vajaduse korral edastab Rahapesu Andmebüroo käesolevas seaduses ettenähtud kohustuste täitmise käigus kogutud teabe, sealhulgas panga- ja ärisaladust sisaldavad andmed Välisministeeriumile, Kaitsepolitseiametile, Finantsinspektsioonile või muule pädevale asutusele.“; 5 8 ) paragrahvi 34 l õige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Rahapesu Andmebüroo võib teavitada pädevat järelevalveasutust, õiguskaitse- või julgeolekuasutust või rahvusvahelist organisatsiooni või institutsiooni käesoleva seaduse nõuete rikkumisest või edastada neile asjakohase taotluse alusel Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmeid, analüüse ja hinnanguid ulatuses, mis ei riku seaduse, välislepingu või rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud nõudeid, kui see on vajalik rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks või sellega seotud rikkumiste takistamiseks või pädeva järelevalveasutuse või õiguskaitse- või julgeolekuasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või käesoleva seaduse eesmärkide saavutamiseks. Teavituse tegemise ja taotlusele vastamise üle otsustab Rahapesu Andmebüroo.“; 5 9 ) seadust täiendatakse § -dega 35 6 ja 35 7 järgmises sõnastuses: „ § 35 6 . Lisateabe hankimise ja teavitamiskohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 19 lisateabe hankimise või teavitamiskohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 35 7 . Aruandluskohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 32 1 alusel kehtestatud aruandluskohustuse raames teabe esitamata jätmise, mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“. § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku § 93 1 täiendatakse l õikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83² sätestatule.“. § 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 88 l õige 4 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4 3 ) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust: 1) Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel; 2) Maksu- ja Tolliametile rahvusvahelise ning Vabariigi Valitsuse sanktsiooni ga keelatud kauba sisse- ja väljaveo või muu kaubaga seotud keelu rikkumise kahtluse või ohu korral; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile rahvusvahelise ning Vabariigi Valitsuse sanktsioonina kehtestatud teenuse osutamise keelu rikkumise kahtluse või ohu korral.“; 2 ) paragrahvi 88 l õike 5 p unkti 11 täiendatakse pärast tekstiosa „Järelevalve Ametile“ tekstiosaga „rahvusvahelise sanktsiooni seaduses,“. § 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku § 126 l õige 2 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2 2 ) Konfiskeerimise tagamiseks arestitud väärtusetu või väheväärtusliku asja, piraatkauba, võltsitud või sanktsiooniga keelatud sisse- või väljaveetava kauba võib omaniku nõusolekuta hävitada või seaduses sätestatud juhul ümber töötada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui nende hoidmise kulu on ebamõistlikult suur.“. § 5. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 l õiget 1 täiendatakse p unktiga 25 1 järgmises sõnastuses: „25 1 ) ministeeriumi d ele, pädevale asutusele rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 tähenduses ja strateegilise kauba komisjonile selles seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;“. § 6. Riigipiiri seaduse muutmine Riigipiiri seaduse § 14 l õige 3 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3 1 ) Välisriigi laev, mis on kantud Euroopa Liidu Nõukogu asjakohase määrusega nende laevade loetellu, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, või millele kohaldatakse rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni, ei või sisemerre siseneda sadamasse sisenemiseks, punkerdamiseks või laevalt laevale ümberlaadimiseks, välja arvatud juhul, kui sadamasse sisenemine või punkerdamine on vajalik vääramatu jõu korral suurema hädaohu ärahoidmiseks või reostusohu vältimiseks.“. § 7. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 48 l õike 1 p unkt is 9 asendatakse sõna „või“ semikooloniga ; 2) paragrahvi 48 l õike 1 p unkti 10 täiendatakse pärast tekstiosa „välistavad asjaolud“ tekstiosaga „või“; 3) paragrahvi 48 l õiget 1 täiendatakse p unktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt.“; 4) paragrahvi 65 l õiget 2 täiendatakse p unktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt.“; 5 ) paragrahvi 10 8 l õike 1 p unkt is 8 asendatakse sõna „või“ semikooloniga ; 6 ) paragrahvi 10 8 l õike 1 p unkti 9 täiendatakse pärast tekstiosa „ on esitanud võltsitud dokumente “ tekstiosaga „või“; 7 ) paragrahvi 108 l õiget 1 täiendatakse p unktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt.“. § 8. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 2 l õike 2 p unkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „või 1 1 “; 2) paragrahvi 28 2 täiendatakse l õikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel Eestisse siseneda ja teeb tema kohta sisenemiskeelu otsuse, kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt.“. § 9 . Rakendussäte Registripidaja määrab rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 13 1 lõi kes 4 nimetatud isiku kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest alates. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................202 3 . a A lgatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................202 3 . a allkirjastatud digitaalselt
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS ) viimane terviktekst jõustus 1. jaanuaril 2020 . aastal ja seda on seejärel muudetud kolmel korral. Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused on järgmised: 1) täpsustatakse riigisiseselt sanktsioone rakendavate pädevate asutuste loetelu ja nende ning ministeeriumide ülesandeid; 2) nähakse ette kõigi sanktsioonitüüpide järelevalve korraldus ja järelevalveasutus(ed) ning järelevalvemenetluse vahenditena erimeetmed ja sunniraha määrad; 3) täiendatakse kohtupraktikast tulenevalt Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamise tingimusi; 4) nähakse ette riigisis es e d reeglid sanktsioonidega külmutatud varade kasutamiseks kahjuhüvitise ettemaksuna. 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa Föderatsioon i (edaspidi Venemaa ) relvajõudude provotseerimata laiaulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse ning Valgevene Vabariigi (edaspidi Valgevene ) kaasumine Ukraina - vastasesse agressiooni on muutnud julgeoleku olukorda nii Euroopa Liidus (edaspidi EL ) kui ka Eestis. Praeguseks on EL kehtestanud reaktsioonina Venemaa ja Valgevene suhtes 11 sanktsioonipaketti , mis hõlmavad majandussanktsioone, isikulisi piiravaid meetmeid ning piiranguid teatavate Ida-Ukraina territooriumidega kauplemisele ja investeeringutele. Peamised sanktsioonid on tehingute tegemise keelud (sh nafta hinnalagi, impordi- ja ekspordipiirangud), transpordikeelud, isikute ja ettevõtete varade külmutamine (finantssanktsioonid) ning reisikeeldude ja sissesõidupiirangute seadmine. Ka Eesti valitsusel on võimalus kehtestada RSanS -i alusel riigisiseseid sanktsioone. Venemaa le on kehtestatud ajaloo seni kõige ulatuslikumad sanktsioonid, mis moodustavad olulise osa Ukraina toetusest. RSanS reguleerib kõigi rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisest rakendamist. Rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisese rakendamise ja koordineerimise käigus on selgunud mitmed EL-i kehtestatud piiravate meetmete ja RSanS -i rakendamise kitsaskohad ning seaduse täiendamise vajadus. EL - i õiguse kohaselt tuleb rahvusvahelist sanktsiooni viivitamata ja korrektselt rakendada, kuid sanktsioonide rakendamise ja asjakohase järelevalve valdkond on praktikas spetsiifiline ja nii ametkonnale, isikutele kui ka ettevõtjatele raskesti mõistetav. Seetõttu on v iimase 1,5 aasta kogemusele toetudes vaja Eesti õigusruumi korrastada, et tõhustada asutuste pädevus t ja volitusi sanktsioonide rakendamisel ja järelevalves. Kehtivas seaduses puuduvad normid, mille alusel saaks teha järelevalvet EL -i piiravate meetmete (v.a finantssanktsioonid) kohaldamise nõuetele vastavuse üle ja vajaduse korral ebapiisava nõuetele vastavuse eest vastutusele võtta. Probleeme on ilmnenud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel , rakendusasutuste määramisel ja koostöö korraldamisel ning sanktsiooni rikkumiste menetlemisel. Mõned probleemid seonduvad kehtiva õigus aktidega , teised selle puudumisega. Sellest tulenevalt muudetakse ka karistusseadustikku, krediidiasutuste seadust, kriminaalmenetluse seadustikku, maksukorralduse seadust, riigipiiri seadust, välismaalaste seadust ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust. Lisaks luuakse e elnõuga riigisisene, kuid rahvusvahelise õigusega tihedalt põimunud mehhanism, et tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest. Sellise mehhanismi olemasolu tõstab agressiooni hinda, iseäranis kui sarnase i d lahendus i kasutatakse ka teistes riikides ja EL - i s tervikuna . Eelnõu uus peatükk, mis reguleerib rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara kasutamist kahjuhüvitise ettemaksuna, on vastuseks 24 . veebruaril 2022 alanud Venemaa relvajõudude provotseerimata laiaulatuslikule sõjalisele sissetungile Ukrainasse ning Valgevene kaasumisele Ukraina - vastasesse agressiooni. Vastukaaluks Venemaa ja Valgevene tegevusele on EL vastu võtnud piiravaid meetmeid (majandussanktsioonid, finantssanktsioonid ja sissesõidupiirangud konkreetsetele isikutele j ne ). Muu hulgas on muudetud Euroopa Liidu Nõukogu määrust (EL) nr 269/2014 , mis näeb ette finantssanktsioonide rakendamise isikute ja üksuste suhtes, kelle tegevust võib pidada otseselt või kaudselt Venemaa sõjalist agressiooni toetavaks. Samuti on Eesti valitsus kehtestanud Venemaa ja Valgevene suhtes sanktsioonid (sissesõidupiirangud, majandussanktsioonid). M ääruse (EL) nr 269/2014 artikli 2 alusel külmutatakse kõik selles loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid. 28. oktoobri 2022 seisuga oli EL- i s külmutatud Vene maa päritolu eravarade kogusumma ligi 17, 6 miljardit eurot. Eestiga on seotud paarikümne isiku vara , mille väärtus on hinnanguliselt 40 miljoni t euro t . Külmutatud rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks määruses loetletud isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks. Varade külmutamine on vaid üks ajutine meede, mille eesmärk on sundida Venemaad lõpetama rahvusvahelise õiguse rikkumine. Külmutamine iseenesest ei muuda vara omandiõigust ega too kaasa varade äravõtmist. Pärast vara vabastamist sanktsioonide alt peab olema vara omanikul võimalik oma vara ise kasutada. Venemaa on sõjategevusega jämedalt rikkunud rahvusvahelist õigust (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO ) põhikirja artikli 2 lõige 4, ÜRO Peaassamblee 2 . märtsi 2022 . aasta resolutsioon „Agressioon Ukraina vastu“ (A/ES-11/L.1)). Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil kohustus heastada oma õigusvastase käitumisega põhjustatud kahju. Seda kinnitavad suures osas tavaõigust kajastavad riigi vastutuse reeglid (28 . jaanuaril 2002 ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga heaks kiidetud ÜRO Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni 53 . istungil vastu võetud rahvusvahelist tavaõigust kodifitseeriv eelnõu riigivastutuse kohta rahvusvahelise õiguse rikkumise eest), mis n äevad ette , et riik peab täielikult heastama oma rahvusvahelise õiguse rikkumisega põhjustatud kahju. Ka ÜRO Peaassamblee on tunnustanud Venemaa kohustust hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju (14 . novembri 2022 . aasta resolutsioon (A/RES/ES-11/5). Ukrainal on võimalik nõuda Venemaalt sõjareparatsioone kahe rikkumise tõttu: 1) ÜRO põhikirja artikli 2 lõikes 4 sisalduva relvastatud jõu kasutamise keelu ( ius ad bellum ) rikkumine. Ilmselgelt on Venemaa rünnak vastuolus rahvusvahelise õigusega, mistõttu peab Venemaa võtma vastutuse rünnaku tagajärgede eest ja hüvitama selle õigusrikkumise tagajärjel tekkinud kahjud ; 2) r ahvusvahelise humanitaarõiguse ehk relvakonfliktiõiguse reeglite rikkumine ( ius in bello ). Nii Haagi konventsioon maasõja seaduste ja tavade kohta kui ka Genfi konventsioonide esimene lisaprotokoll sätestavad, et riik peab hüvitama kahjud, kui ta on rikkunud nendest lepingutest tulenevaid kohustusi (sh pannud toime sõjakuritegusid). Venemaa on süstemaatiliselt rikkunud sõjapidamise reegleid ning põhjustanud teadlikult ja ulatuslikult kahju tsiviilobjektidele ja keskkonnale. See kahju on väljaarvutatav ja sissenõutav. Sellistel põhjustel hüvitise nõudmise õigust ja tasumise kohustust on muus kontekstis kinnitanud ka ÜRO Julgeolekunõukogu (vt nt SC Res 262 (1968); SC Res 387 (1976); SC Res 598 (1987); SC Res 687 (1991)). Siiski jääb alati küsimus, kuidas hüvitis reaalselt kätte saada, kui kahju tekitanud riik ei ole nõus tekitatud kahju täielikult hüvitama. Rahvusvahelist sunnimehhanismi selleks ei ole. Seetõttu otsitakse nii Euroopas kui ka välja s pool õiguslikke lahendusi, kuidas kasutada agressorriigi ja tema õigusvastast tegevust otseselt või kaudselt toetavate isikute vara Ukrainas tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega on eelnõu eesmärk luua riigisisene meede, et mõjutada ÜRO põhikirja artikli 2 lõikest 4 tulenevat relvastatud jõu kasutamise keeldu ja sõjapidamisnorme rikkunud riigi käitumist ja tegevust ning isikuid hoiduma selliste õigusvastaste tegude otsesest või kaudsest toetamisest. Mee tme eesmärk on ärgita d a õigusvastaselt käitunud riiki täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja see annab võimaluse kasutada selle riigi õigusvastastele tegudele kaasa aidanud isikute varasid ettemaksuna kahjude eest, mida õigusrikkuja võlgneb kahju kannatanud riigile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Välisministeerium koostöös Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Justiitsministeeriumiga. Samuti olid kaasatud Rahapesu Andmebüroo, Maksu- ja Tolliamet, Finantsinspektsioon ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna riigisisese õiguse büroo jurist Merike Alep (
[email protected]) ning sanktsioonide ja strateegilise kauba kontrolli osakonna peaspetsialist Andres Siplane (
[email protected]). Seaduse muudatuse , mis käsitleb külmutatud varade kasutamis t kahjuhüvitise ettemaksuna, koosta misel osale sid Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo vanemjurist Tim Kolk ja Euroopa Liidu õiguse büroo direktor Nele Grünberg ning Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja sama talituse nõunik Mariann Salomets. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo toimetaja Piret Tamme . Eelnõu koostamise tehnilise töö vähendamiseks on kasutatud Justiitsministeeriumi, Riigikantselei ja Riigikogu Kantselei koostöös loodavat riigi koosloome keskkonna IT-lahenduse pilootkeskkonda. 1.3. Märkused Lähtu des hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti de st 1 ja 5 , ei ole seaduseelnõu jaoks koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. Eelnõu menetlus on kiireloomuline, sest Eestil lasub kohustus rahvusvahelisi sanktsioone viivitamata ja tõhusalt rakendada. Kõigil rahvusvahelise sanktsiooni rakendamisega tegelevatel ministeeriumi d el ja asutustel oli võimalik esitada ettepanekuid RSanS -i muutmiseks. Esitatud ettepanekute ja lahendamist vajavate küsimuste arutamiseks toimusid kohtumised välisministri moodustatud sanktsioonide juhtrühmas , kuhu kuuluvad ministeeriumi d e ja pädevate asutuste esindajad , samuti konsulteeriti asutustega eelnõu koostamise käigus. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Liit on kehtestanud 11 sanktsioonipaketti seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Euroopa Liidu kehtestatud piiravaid meetmeid rakendatakse ilma täiendavaid rakendusakte vastu võtmata, mistõttu tuleb asutuste pädevuse, töökorralduse, teabevahetuse ja järelevalve küsimused lahendada riigisiseselt . Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kahe punktiga . Vabariigi Valitsuse 18 . mai 2023 . aasta korraldusega nr 131 kinnitatud „ Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 “ punkti 2 „ Välispoliitika ja Ukraina toetamine “ alapunkti 2.2 „ Ukraina toetamine “ punktis 2.2.1. nähakse ette valitsuse üldeesmärgi ja valitsusliidu aluspõhimõttena Euroopa Liidus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise pooldamine ja Ukraina toetamine nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Selle eesmärgi täitmiseks anti välisministrile koos kõigi ministritega oma vastutusvaldkonnas ülesanne: rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu sanktsioonidest kõrvalehiilimise vältimiseks ja järelevalve tõhustamiseks. Valitsuse tegevusprogrammi p unkti 2.2.5 kohaselt jätkab Eesti rahvusvahelist koostööd, et võtta Venemaa ja Putini režiimi võtmeisikud agressioonikuritegude eest vastutusele . Samuti tuleb tagada, et konfiskeeritud Venemaa varasid saaks kasutada Ukraina ülesehitamiseks. Välisministrile koos justiitsministriga anti ülesanne töötada välja ja esitada seaduseelnõu külmutatud varade kasutuselevõtuks. Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone avaldamismärkega . 1) r ahvusvahelise sanktsiooni seadus ( RT I, 30 .0 6 .202 3 , 6 1 ) 2) k aristusseadustik ( RT I, 06.01.2023, 4 ) 3) k rediidiasutuste seadus ( RT I, 17.03.2023, 15 ) 4) k riminaalmenetluse seadustik ( RT I, 11.03.2023, 26 ) 5) m aksukorralduse seadus ( RT I, 11.03.2023, 66 ) 6) r iigipiiri seadus ( RT I, 03.02.2023, 37 ) 7) v älismaalaste seadus ( RT I, 11.03.2023, 40 ) 8) v äljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ( RT I, 11.03.2023, 43 ) Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamus t , sest eelnõuga muudetakse m uu h ulgas ka kriminaalmenetluse seadustikku, mis sätestab kuritegude kohtumenetluse korra. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS ) § 104 lõike 2 punkt i 14 järgi on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kui muudetakse kohtumenetlust reguleerivat seadust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Seaduse muutmise eesmärgid Seaduseelnõu koostamise eesmärk on täpsustada rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste vahelist pädevusjaotust ning anda pädevatele asutustele sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selged õiguslikud alused. Sanktsioonide paremaks rakendamiseks on vaja tagada asutuste vahel toimiv teabevahetus, anda asutustele õiguslikud alused tegutsemiseks ning pakkuda või laiendada võimalusi rikkumiste menetlemiseks ja järelevalveks. Rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seotud probleem e on püütud lahendada kõigepealt arutelu de ja tiheda koostöö kaudu rakend us asutustega, et leppida kokku, kuidas olemasolevat regulatsiooni paremini rakendada, kuid selle ga ei ole võimalik lahendada kõiki ilmnenud ja eelkõige järelevalvepädevust puudutavaid probleeme. Samuti on e elnõu eesmärk luua riigisisene meede, et mõjutada ÜRO põhikirja artikli 2 lõikest 4 tulenevat relvastatud jõu kasutamise keeldu ja sõjapidamisnorme rikkunud riigi käitumist ja tegevust ning isikuid hoiduma selliste õigusvastaste tegude otsesest või kaudsest toetamisest. Eelnõuga sätestatakse võimalus kasutada Eesti jurisdiktsiooni all olevat rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara (konkreetsel juhul Venemaa isikute vara) riigi poolt rahvusvahelise õiguse vastaselt tekitatud kahjude hüvitamise ettemaksuna, kui õigusvastaselt kahju tekitanud riik ei hüvita seda kahju kannatanud riigile ning isiku seos riigi õigusvastaste tegudega on piisavalt tõendatud. 2.2 Senine regulatsioon ja praktika Rahvusvahelisi sanktsioone rakendavate ja kohaldavate asutuste pädevuse jaotus on ebaselge ning järelevalve pädevus ja riikliku järelevalve meetmed ei hõlma kõiki sanktsioonitüüpe. Eri sanktsioonitüüpide rakendamise eest vastutavad asutused on kindlaks määratud RSanS § 11 lõikes 3, kuid kuna sanktsioonid muutuvad ajas ning reaktsioonina Venemaa agressioonile Ukrainas on kehtestatud mitmeid uudseid sanktsioone , on kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone üha raskem liigitada RSanS - i s nimetatud tüüpideks. EL -i piiravad meetmed ei lange kokku riigisiseste ministeeriumi d e ja asutuste pädevusega sanktsioonide rakendamisel ega ministeeriumile või asutusele Vabariigi Valitsuse seaduses või valdkondlikus seaduses määratud haldusalaga. Kehtestatud meede võib ka hõlmata mitme asutuse tegevusvaldkondi. Eelnõu eesmärk on täpsustada sanktsioone rakendavate asutuste pädevus selliselt, et iga ministeerium ja selle haldusalas tegutsev asutus tagaks oma vastutusvaldkonnas rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise ning ükski sanktsioon ei jääks rakendamata . Sanktsiooni rakendamine hõlmab nii selgituste andmist kui ka asjakohast nõustamist sanktsioonide rakendamise kohta nende valdkonnas , koostööd teiste asutustega, konkreetsete juhtumite asjaolude hindamist ja lubade menetlemist juhul, kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt võimaldab piirangust erandi tegemist . Senine sanktsioonitüüpidel põhinev pädevusjaotus on praktikas tekitanud olukor di , kus mõni sanktsioon hõlmab mitme asutuse tegevusvaldkonda või ei puuduta otseselt ühegi asutuse senist tegevusvaldkonda, mis on tekitanud pädevuse küsimusi ka isikute jaoks , kes ei oska tuvastada, millise ametiasutuse poole tuleb sanktsiooni rakendamise küsimustes pöörduda . A sutuste määramine RSanS- i s loob selguse nii turuosalistele kui ka asutustele ja väldib teadaolevate sanktsioonitüüpide puhul võimalikke pädevusvaidlusi. Eelnõus säilitatakse pädevate asutuste nimekir i praeguseks levinumate sanktsioonitüüpide kaupa. Pädevuse jaotus RSanS - is peaks olema piisavalt selge, et sanktsiooni järgimiseks kohustatud isiku d saaksid tuvastada, kelle poole sanktsiooni rakendamisega seotud küsimuste ja taotlustega pöörduda . Seletuskirja lisas 1 on esitatud EL -i piiravate meetmete ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonide üldistatud nimekiri, milles on loetletud 36 kehtivat sanktsiooni. Tegemist on näitliku loeteluga, sest mitmed sanktsioonid puudutavad mitme asutuse tegevusvaldkondi. Sanktsioone rakendavad asutused on asunud neid täitma ja rakendama kohe pärast nende jõustumist . Näiteks Rahapesu Andmebüroo (edaspidi ka RAB ) on praeguseks külmutanud üle 38 miljoni euro väärtuses sanktsioneeritud isikute rahalisi vahendeid. Samuti on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA ) tuvastanud 2022. aastal 1553 sanktsioonirikkumist ja 2023. aasta esimeses kvartalis juba 1208 rikkumist. Kokku on alustatud 30 kriminaalasja. Olemasolevad õigusaktid (karistusseadustik, tolliseadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus j ne ) on paraku rakendamisküsimustes napid või lünklikud , et tagada sanktsioonirikkumiste nõuete kohane menetlemine. S anktsioon e on eri tüüpi ja nende rakendamine nõuab väga erineva s mahus panustamist. Mõned nõuavad igapäevast järelevalvet (nt kaubandus es ), mõned vaid ühekordset sekkumist (nt Venemaa kodanike osalemine ühingute juhtimises). Sellest tulenevalt on ka eri asutuste koormus sanktsioonide rakendamisel erinev – Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo puhul on see juba praegu väga suur . Üsna mahukas roll sadamate ja nafta hinnalage puudutavate sanktsioonide jõustamisel on ka m ereväel. P rognoosi de kohaselt suureneb teenuseid puudutavate sanktsioonide tõttu ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Transpordiameti koormus . Samas on sanktsioonide maht ja valdkonnad pidevas muutumises ning riigiasutuse d peavad säilita m a paindlikkust nende kohaldamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. S ätete selgitused § 1 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muudatused: § 1 p 1 – k ehtiva seaduse reguleerimisala § -s 1 on rahvusvahelis t e sanktsioonide järelevalve piiratud finantssanktsiooniga. Sanktsioonide üle järelevalve tõhustamiseks ja selle teostamise laiendamiseks kõigile pädevatele asutustele kõigi sanktsioonitüüpide puhul (nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA ) teenustega seotud piirangute puhul ) on vajalik laiendada seaduse reguleerimisala. § 1 p 2 – r ahvusvahelise sanktsiooni, mille subjektiks võib olla ka füüsiline isik, kohaldamiseks tuleb koguda ja töödelda isikuandmeid. Isikuandmete töötlemiseks aluse andmiseks täiendatakse seadust §-ga 2 1 . RSanS -is on seni reguleeritud vaid §-s 22 erikohustusega isiku õigus töödelda isikuandmeid sanktsiooni kohaldamise eesmärgil, kuid isikuandmeid töötlevad ka sanktsiooni kohaldavad asutused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 6 lõike 1 punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks . N imetatud töötlemise alus kehtestatakse liidu või liikmesriigi õigusega (art ikli 6 l õi g e 3). Kuigi Euroopa Liidu piiravaid meetmeid käsitlevates määrustes on üldjuhul sätestatud, et isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning üksnes niivõrd, kui võrd see on vajalik määruse kohaldamiseks ning määruse kohaldamisel liikmesriikide endi või liikmesriikide ja komisjoni vahel tehtava koostöö tulemuslikkuse tagamiseks, siis Vabariigi Valitsuse kehtestatava sanktsiooni ja riigisisese isikuandmeid puudutava teabevahetuse kohta R S anS- i s regulatsioon puudub. Kuna isiku andme te kaitse üldmäärusest tuleneb andmesubjekti üldine õigus saada teada, kas ja mi lliseid tema andmeid töödeldakse, siis tuleb eriseaduses ette näha erand teabe avaldamisest keeldumise kohta . RSanS-i täiendatakse § 2 1 lõike s 2 andmesubjekti õiguste piiramise sättega, et tagada sanktsiooni kohaldavate asutuste võimekus täita seadusest tulenevaid ülesandeid rahvusvahelise või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kohaldamiseks. Isikuandmete kaitse üldmääruse art ikli 23 lõike 1 punktide a, e ja i kohaselt võib artiklites 12–22 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust liikmesriigi õiguses seadusandliku meetmega piirata , kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada riigi julgeolek, liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. Paragrahvi 2 1 l õikega 3 sätestatakse andmesubjekti õiguste näitlikustav loetelu, mida sanktsiooni kohaldav asutus võib isikuandmete kogumisel ja töötlemisel (ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 alusel) piirata. Nimetatud andmesubjekti isikuandmete töötlemise õiguse piiramine võib olla vajalik esmalt rahvusvahelise või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamiseks, aga ka riigi julgeoleku tagamiseks ning teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks. Piiramise eesmärk on vältida olukorda, kus sanktsiooni kohaldamise käigus kogutud ja töödeldud teabe avalikustamise tagajärjel võidakse teada saada teavet, mis kahjustab sanktsiooni eesmärgi saavutamist. § 1 p 3 – RSanS §-s 4 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse sanktsioon on sarnaselt rahvusvaheli sele sanktsioon ile välispoliitika meede ning praegu kehtiva § 27 lõike 5 kohaselt kohaldatakse Vabariigi Valitsuse sanktsioonile rahvusvahelise sanktsiooni kohta sätestatut, arvestades seaduse 4. peatükis ettenähtud erisusi. Praktikas on tekitanud segadust olukord, kus alles § 27 lõpus selgub, et rahvusvahelise sanktsiooni kohta sätestatut kohaldatakse ka Vabariigi Valitsuse sanktsiooni suhtes. Eelnõuga muudetakse nimetatud § 27 lõike 5 regulatsiooni asukohta ning sätestatakse see seaduse üldsätete peatükis § 4 lõikes 2. Selline muudatus on vajalik, kuna HÕNTE § 8 kohaselt tuleb seaduse üldsätetes esitada kohaldamise sätted, mille asukoht seaduse alguses tagab seaduse rakendajale seadust lugema asudes õigusselguse. § 1 p 4 – e elnõuga täpsustatakse §- s 5 sanktsiooni subjekti terminit , mis viiakse kooskõlla rahvusvahelise praktikaga . Sanktsioonitüübist tulenevalt määratakse rahvusvahelise sanktsiooni subjekt kas nimekirja või üldis t e tunnuste alusel. Sanktsiooni subjektid määratakse nimekirjaga eelkõige siis, kui seda kohaldatakse kindla isiku suhtes või seda nõuab sanktsioonitüüp (finantssanktsioonina nn varade külmutamine). Kui sanktsioonitüüp seda võimaldab, võivad sanktsiooni subjekti tunnused olla kindlaks määratud sanktsiooni kehtestavas õigusaktis, pannes sellega sanktsiooni kohaldavale asutusele kohustuse sanktsiooni subjektiks olev füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus iseseisvalt tuvastada. Mitmed EL-i piiravad meetmed on kehtestatud üldise tunnuse kaudu määratud isikutele. Näiteks määrus (EL) nr 833/2014 näeb ette EL-i piiravad meetmed, mis on suunatud konkreetse riigi elanikkonnale ning asutustele ja ühingutele. Vabariigi Valitsuse 8 . aprilli 2022 . aasta määrusega nr 42 (edaspidi määrus nr 42 ) „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ nähti ette piirangud Venemaa ja Valgevene kodanikele viisade ja elamislubade andmisel e . Piirangu rakendamisega seotud kohtuasjades on tõusetunud küsimus, kas saab kehtestada sanktsioon i , mis ei eelda selle subjektide määramist eraldi nimekirjaga. RSanS § 27 alusel on võimalik kehtestada V abariigi V alitsuse sanktsioon nii vahetult V abariigi V alitsuse määrusega (üldnormiga) kui ka nimekirjapõhiselt, mille puhul V abariigi V alitsuse määruse alusel kinnitab välisminister käskkirjaga subjektide nimekirja (üldnorm koos haldusakt iga ). RSanS § 27 lõigetega 1 ja 2 on ette nähtud võimalus kaheetapiliseks menetluseks, kus V abariigi V alitsuse määruses määratakse kindlaks sanktsiooni (meetme) sisu ja selle subjektide määratlemise üldtingimused ning sanktsiooni subjektid määrab minister käskkirjaga. Sanktsioonide seadmise eesmärgist tulenevalt ei tohiks RSanS § 27 lõikeid 1 ja 2 koosmõjus tõlgendada nii, et sõltumata V abariigi V alitsuse määruse sõnastusest ja detailsusastmest ei teki isikutele sanktsioonist tulenevaid keelde ega kohustusi ilma, et välisminister oleks käskkirjaga määranud konkreetse isiku, organisatsiooni või muu üksuse nimeliselt sanktsiooni subjektiks. Selline tõlgendus välistaks V abariigi V alitsuse sanktsiooni kehtestamise Eesti julgeolekut ohustavate riikide ja nende kõigi kodanike suhtes, sest nimekirja kehtestamiseks puuduvad Eesti riigil teiste riikide kodanike andmed. Siinjuures tuleb meeles pidada, et riik on juriidiline konstruktsioon ning tegutseb ja kannab vastutust oma inimeste, ennekõike kodanike kaudu. Kaubanduspiirangute, kaubaga seotud teenuse osutamise või teatud tehingute ja investeeringute tegemise keelu korral piiraks kohustuslik subjektide nimekirja kinnitamine mõjusate meetmete kohaldamist, sidudes meetme või keelu rakendamise üksnes nimekirja kantud isikutega. R iigi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni, ühenduse või rühmituse suhtes sanktsiooni kehtestamise korral nõuaks nimekirja kehtestamine lisaks V abariigi V alitsuse määrusele samasisulist ministri käskkirja, mis tekitaks selgusetust, oleks eba vajalik ja ebapraktiline . Et tagada õigusselgus, täiendatakse § 5 nii, et sanktsiooni subjekt i saab kindlaks määrata nii üldise tunnuse abil kui ka nimekirjaga. § 1 p 5 – kehtivast RSanS- i st ei tulene vastutuse piiranguid juhuks, kui füüsiline või juriidiline isik käitub heas usus ja tema tegevusega tekitatud kahju ei ole süüline. Financial Action Task Force’i (edaspidi FATF ) soovituse nr 6 kohaselt on riikidel kohustus tagada tõhusad kaitsemeetmed isikutele, kes on tegutsenud oma kohustusi täites heas usus. Analoogne säte on esitatud määruse (EL) nr 269/2014 artikli 10 lõigetes 1 ja 2. S ellele puudusele on juhitud tähelepanu ka Moneyvali raportis (p 161) . Seetõttu täiendatakse seadust §-ga 6 1 , mille lõige 1 sätestab füüsilise või juriidilise isiku vastutuse piirangu ning sätestab, et vastut use rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamata jätmise või rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavast või rakendavast õigusaktist tulenevate muude kohustuste rikkumise eest üksnes siis, kui kohustust on rikutud süüliselt . RSanS § 26 näeb ette, et seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 ning § 21 lõigetes 1 ja 4 sätestatud teavitamiskohustuse täitmine ei riku seaduse või lepinguga ettenähtud konfidentsiaalsusnõuet ning teabe avaldamise eest õigusakti või lepinguga ettenähtud vastutust ei kohaldata ning nimetatud sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Selline vastutusest vabastamise piirang kehtib praegu üksnes finantssanktsioonist teavitamise juhtudel, kuid tegelikkuses teavitavad isikud heas usus pädevaid asutusi ka teiste sanktsioonide rikkumiste kahtlustest ja juhtudest. Ka n eil juhtudel on põhjendatud teavitajate vastutusest vabastamine. Eeltoodust tulenevalt tunnistatakse RSanS § 26 kehtetuks ja täiendatakse seadust § 6 1 lõikega 2 . § 1 p 6 – p aragrahvi 8 pealkirja muudetakse ja täpsustatakse, sest paragrahv sisaldab pärast täiendamist lõikega 2 ka ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsiooni kohaldamise erisusi. § 1 p 7 – p aragrahvi 8 praegune tekst loetakse lõikeks 1 ja lisatakse teine lõige, mis täpsustab ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonide rakendamist. ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonide kohaldamisel on Eestile ette heidetud, et seaduses puudub füüsilistel ja juriidilistel isikutel kohustus ning seega õiguslik alus ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonidega kehtestatud piiranguid viivitamatult kohaldada. Seda erinevalt EL -i piiravatest meetmetest , kus on näiteks määrustes (EL) nr 269/2014 (art 18) ja (EL) nr 833/2014 (art 14) sätestatud, et määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Et jõustunud ÜRO sanktsioonide kohaldamisala oleks kõikidele isikutele ühetaoliselt selge ja arusaadav ning et kohustused võivad isikutele tulla otse sanktsiooni kehtestavast õigusaktist, täiendatakse § 8 lõikega 2 ja sätestatakse sõnaselgelt , et jõustunud ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsiooni on kohustatud viivitamata ning eelneva hoiatuseta kohaldama kõik füüsilised ja juriidilised isikud sanktsiooni olemuse ning selle kohaldamise eesmärgi kohaselt ja seda ka enne asjakoha s e Euroopa Liidu Nõukogu määrus e ajakohasta mist või vastu võtmist . § 1 p 8 – RSanS § 8¹ pealkirjast ei ole praegu selgelt aru saada, et paragrahvi lõike 2 alusel on võimalik teha ettepanek ka füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse eemaldamiseks rahvusvahelise sanktsiooni subjektide loetelust. Seetõttu täiendatakse seaduse § 8¹ pealkirja selliselt, et oleks üheselt aru saada, et paragrahv sisaldab ka regulatsiooni selle kohta, kuidas toimub füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse eemaldamine rahvusvahelise sanktsiooni subjektide loetelust. § 1 p 9 – t ulenevalt RSanS § 8 täiendamisest teise lõikega täpsustatakse ka §-s 9, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon loetakse selle ajutise rakendamise perioodil riigisiseselt rahvusvahelist sanktsiooni rakendavaks õigusaktiks. Kuna pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmist ja enne Euroopa Liidu Nõukogu määruse vastuvõtmist peavad füüsilised ja juriidilised isikud kohaldama sanktsiooni vahetult ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni alusel, siis on sel perioodil rahvusvahelist sanktsiooni rakendavaks õigusaktiks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon. § 1 p 10 – s eaduse § 10 lõikes 1 esitatakse selgelt Välisministeeriumi kui koordineeriva ministeeriumi ülesanded rahvusvahelise sanktsiooni riigisisesel rakendamisel . EL -i piiravate meetmete riigisisene rakendamine on näidanud, et on vaja selgemalt määratleda, mida mõistetakse koordineerimise ja riigisisese rakendamise all. Kui seni oli lõikes 1 märgitud, et Välisministeerium ko ordineerib riigisisest rakendamist, siis edaspidi on selle tegevuse sisu järgnevates punktides lahti kirjutatud. Välisministeeriumil ei ole pädevust teha otsuseid teiste ministeeriumi d e ja asutuste eest ega anda neile ülesandeid. Välisministeeriumi roll on koondada teavet, aidata koostöös teisi ministeeriume ja asutusi sanktsioonide rakendamise ja kohaldamise küsimustes ning kujundada Eesti sanktsioonipoliitikat , suheldes välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Paragrahvi 10 l õike 1 p unktis 1 sätestatakse Välisministeeriumi infovahenda ja roll , kes edastab teavet kehtestatud, muudetud või lõpetatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohta asjakohaste le asutustele . Tegemist on rahvusvahelistest organisatsioonidest lähtuva infovoo suunamisega riigisiseste ametiasutuste vahel. Paragrahvi 10 lõike 1 p unktis 2 sätestatakse, et Välisministeeriumi koordineeriv roll hõlmab riigisisestelt sanktsioonide rakendajatelt teabe kogumist ning selle alusel ettepanekute tegemist Eesti sanktsioonipoliitika kujundamiseks. Se lles sättes on sõnastatud põhimõte, et Välisministeeriumi roll on korraldada riigisiseselt infovahetust sanktsioonide rakendamise teemal , samuti kujundada sanktsioonipoliitikat . Paragrahvi 10 lõike 1 p unkt i 3 kohaselt käib teabe vahetus välisriikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Välisministeeriumi kaudu. Selle ülesande täitmiseks koondab Välisministeerium riigisiseselt sanktsioonide rakendamist puudutavat infot, süstematiseerib seda ja vahendab mõlemal suunal. Paragrahvi 10 lõike 1 p unkti 4 kohaselt korraldab Välisministeerium riigisisest teavitust rahvusvahelistest sanktsioonidest ning avaldab need oma veebilehe ja muude teavituskanalite kaudu. Tegemist on riigisisese teavitusega avalikkuse le , ettevõtjate le või muude le huvi rühmadele . Paragrahvi 1 0 lõikes 2 täpsustatakse teiste ministeeriumi d e ülesandeid sanktsioonide riigisisesel rakendamisel. Ministeerium kui valitsusasutus tegutseb Vabariigi Valitsuse seaduses määratud valitsemisalal. Lõike 2 kohaselt otsustavad ministeeriumid kui oma valdkonna asjatundja d, kuidas oma tegevusvaldkonnas riigisisese õiguse alusel sanktsiooni rakendada ning tagavad rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud tingimused. Kehtiva RSanS § 10 l õike 2 kohaselt algatab rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajalike õigusaktide menetluse ministeerium, kelle vali t semisalasse sanktsiooniga kehtestatav meede kuulub. See, kuidas riigisisese õiguse alusel sanktsiooni rakendada, on valdkonda tundva ministeeriumi otsustada. Eelnõu koostatakse Välisministeeriumi ja vastava ministeeriumi koostöös. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3 kohaselt annab riigiasutus tasuta selgitusi tema väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Nimetatud regulatsioonid e koosmõju on põhjustanud praktikas segase olukorra, kus kehtestatud sanktsiooni tihti väga spetsiifilise sisu üle otsustab ja selle rakendamise kohta omab kõige rohkem teavet valdkondlik ministeerium, kuid sanktsioonide rakendamist koordineerib Välisministeerium. Isikud ei tea, millise riigiasutuse poole tuleks pöörduda , et saada selgitusi sanktsiooni kohta. Ku na valdkonna teadmised on valdkonna eest vastutavas ministeeriumis, siis on mõistlik , et huvitatud isikute nõustamist korraldab sama ministeerium. Seetõttu täpsustatakse p aragrahvi 10 lõike 2 punktis 1, et valdkonna eest vastutav ministeerium algatab sanktsioonide rakendamiseks vajalike õigusaktide muudatus ed ning jagab nende õigusaktide kohta ka selgitusi. Paragrahvi 10 lõike 2 punkt 2 sätestab , et valdkonna eest vastutav ministeerium tagab ka oma valitsemisalas sanktsioonide kohaldamiseks vajalikud tingimused. N äiteks kui pädev asutus on ministeeriumi valitsemisala asutus, siis on ministeeriumi kohustus korraldada nende ja registripidajate töö selliselt, et sanktsioonide kohaldamine oleks viivitamatu, korrektne ja kooskõlas sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusaktiga. P aragrahvi 10 lõike 2 p unkti 3 kohaselt on valdkonna eest vastutava ministeeriumi ülesanne teha igakülgset koostööd koordineeriva ministeeriumi ehk Välisministeeriumiga. P aragrahvi 10 lõike 2 p unkt 4 näeb ette valdkonna eest vastutava ministeeriumi ülesandena ka Välisministeeriumile (kui koordineerivale ministeeriumile) ettepanekute tegemise Eesti huvide kaitsmiseks rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamisel. Valdkonda tundev ministeerium saab anda uute sanktsioonide üle peetavatele läbirääkimistele oma panuse , analüüsides läbiräägitavate meetmete rakendamise võimalikkust Eestis ja tehes vajaduse korral ettepanekuid uuteks meetmeteks. § 1 p 1 1 – p aragrahvi 11 lõikes 1 täpsustatakse, et olenevalt sanktsioonitüübist rakendab seda seaduste ja muude riigisiseste õigusaktidega määratud valdkonnas pädev asutus, kes on ühtlasi pädev asutus ka EL -i piiravaid meetmeid kehtestavate määruste mõttes. Seaduse ja õigusaktide all peetakse silmas eelkõige valdkondlikke seadusi , nagu tolliseadus, lennundusseadus jne , aga ka seaduste alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse ja ministri määrusi, mi lle s on sätestatud asutuste pädevus. § 1 p 1 2 – m ääruses (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, on ette nähtud piirangud Venemaa osalusega üksusega hankelepingute sõlmimisel e ja täitmisel e ning võimalus sõlmida erandina pädeva asutuse antud loal teatud valdkondades hankeleping või selle täitmist jätkata. Rahandusministeerium teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle ning viib läbi väärtegude kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud korras ja ulatuses. R iigihan getega seotud sanktsioonide osas tehingute suhtes piirangute kohaldamise hindamisel ning hanke- või kontsessioonilepingute sõlmimiseks või nende täitmise jätkamiseks loa andmisel nimetatakse § 11 lõike 3 punktis 3 pädevaks asutuseks Rahapesu Andmebüroo. RAB määratakse pädevaks asutuseks järgmistel põhjustel: kõnealused tehingud on tavaliselt rahalised , st tasu eest majandusressursside võõrandamise tehingud , ja hõlmavad peale üldtunnuse alusel kindlaks määratud isikute ka nimekirjades olevaid sanktsiooni subjekte ning seega võib neis leida kõige enam sarnaseid jooni finantssanktsioonidega (RSanS § 14), RAB- i l on varasem kogemus ja teadmised finantssanktsioonide erandi lubade andmisel ning tehingute hindamisel. Eriti oluline on järelevalve riigihangetega seotud sanktsioonide järgimi sel , kui see puudutab alltöövõtjaid, tarnijaid ja üksusi, kelle suutlikkusele tuginetakse riigihankedirektiivide tähenduses, kui nende osakaal moodustab lepingu maksumusest üle 10%. § 1 p 1 3 – RSanS -i muudatustes nähakse ette, et ministeeriumid kujundavad oma tegevusvaldkonnas sanktsioone ja tagavad nende rakendamise ja kohaldamise, kuid pädevateks asutusteks määratakse ministeeriumi d e hallatavad asutused. RSanS § 11 l õike 3 punkti 5 praeguse teksti kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , Kliimaministeerium või Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastavalt oma valitsemisala le määratud muu kui finants- ja kaubandusteenuse osutamise keelu korral pädeva asutusena. Arvestades RSanS § 11 lõike 3 täiendusi , ei ole ministeeriumi de nimetamine pädeva asutusena enam vajalik, sest vastavaid ülesandeid hakkavad täitma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (p 6) ja Transpordiamet (p 7) ning § 11 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks . § 1 p 1 4 – RSanS § 11 reguleerib sanktsioonitüüpide kaupa sanktsioonide riigisisese rakendamise pädevust, andes nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele teavet asutuse kohta, kelle poole konkreetset piirangut puudutavas küsimuses pöörduda . Lõikes 3 on nimetatud peamised sanktsioonitüübid ja vastavad pädevad asutused. Praktikas on EL kehtestanud laiaulatuslikud piiravad meetmed ja uusi mitut valdkonda hõlmavaid sanktsioonitüüpe lisandub pidevalt. Ka ei ole ette teada, millised meetmed ja sanktsioonitüübid võiksid olla tulevikus vajalikud. Seetõttu tekib ja võib tekkida riigisiseselt kehtivate õigusaktidega katmata valdkondi. Ka isikud ei tea tihti, millise asutuse poole pöörduda. N äiteks mitme tehinguid keelava EL -i piirava meetme rakendamisel on keeruline välja selgitada, kes on pädev asutus, kuivõrd RSanS ei ole otsesõnu selliseid sanktsioonitüüpe ette näinud ja riigisisesed valdkondlikud seadused ei näe ette ka asutuste pädevust selliste sanktsioonide kohaldamisel. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib pädevaks asutuseks olla nii ministeerium kui ka ministeeriumi hallatav asutus, kelle ülesandeks on vastata rahvusvahelise sanktsiooniga seotud päringutele, võtta vastu haldusakte ja teha toiminguid, milleks kohustab rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt. Pädev asutus peaks ka j ärelevalveasutus ena te gema ma riiklikku järelevalvet eelkõige sanktsiooni sätestava õigusakti, samuti RSanS - i ja selle alusel kehtestatud õigusakti ga kehtestatud nõuete täitmise üle. Kuna RSanS § 30 eesmärk on sätestada finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve tegemis e reeglid , siis on kehtivas RSanS - is järelevalveasutustena silmas peetud eelkõige RAB - i ja Finantsinspektsiooni (edaspidi ka FI ) . Olles analüüsinud erinevaid teenuste osutamist piiravaid meetmeid, on vaja reguleerida riikliku järelevalvega seotud aspekte , eelkõige teatud teenuste puhul. Ministeerium id ei teosta riiklikku järelevalvet, vaid üksnes koordineeri vad seda V abariigi V alitsuse seaduses ettenähtud valitsemisalades . T urismi-, meedia-, infoühiskonna- ja reklaamiteenusega seotud piirangute korral oleks otstarbekas, et nii pädeva asutuse kui ka järelevalveasutuse ülesandeid täidaks TTJA , ning seaduse § 11 lõiget 3 täiendatakse seetõttu punktiga 6 . TTJA täidab praegu tema pädevuses olevaid ülesandeid infoühiskonna, tarbimis-, tehis- ja ettevõtluskeskkonna tegevusvaldkondades. TTJA teeb riiklikku järelevalvet mitmes valdkonnas, mis on reguleeritud eriseadustega (sh elektroonilise side ja meediateenus, infoühiskonnateenus, turismiteenus, reklaamiteenus). Samuti on TTJA-l oskusteave tehnilistes valdkondades , mis on seotud talle pandud ülesannetega ehitusvaldkonnas. TTJA-l on kogemus i sanktsioneeritud meediateenuste levitamise tuvastamise l ja asjaomaste kanalite sulgemise algatamise l . Meediateenuste valdkonnas on TTJA-l pikaajaline vilumus nii lubade menetlemisel kui ka meediateenuste järelevalve tegemisel ning tuntakse meediaturgu. Arvestades TTJA ülesandeid erinevates valdkondades, on ametil märkimisväärne oskusteave ja eeldused sanktsioonide tõhusaks rakendamiseks ka meedia-, reklaami-, turismi, äri- ja muude teenuste valdkonnas . TTJA pädevuse osas parema selguse tagamiseks on otstarbekas piiritleda RSanS - is kõige levinumad teenused, mille puhul TTJA pädeva asutuse funktsioone täidab. Näiteks on EL-i tasandil kõnealuseid teenuseid puudutavad piirangud sanktsioonina sätestatud nõukogu määruses (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Paragrahvi 11 lõike 3 täiend amisel punktiga 7 lisatakse lennunduse (sealhulgas õhusõiduki käitamisega), veonduse ja laevandusega seotud piirangu korral pädevate asutuste nimekirja Transpordiamet . Näiteks on Euroopa Liidu tasandil kõnealused piirangud sanktsioonina sätestatud nõukogu määruses (EL) nr 833/2014. Laevaga seotud teenuse osutamise piirangud võivad olla tingitud laeva lipuriigist, laeva omanikust, operaatorist või prahtijast, samuti laeva lastist. Nii võib teatud riigis registreeritud või kindlaksmääratud registri sertifitseeritud laevale olla keelatud sadamatesse sisenemine. Teenuste osutamine laevale võib olla keelatud, kuna selle omaniku, operaatori või prahtija suhtes on kehtestatud sanktsioon. Samuti võivad laevale osutatavate teenuste kitsendused tuleneda laeva lastist, sest teatavate kaupade puhul võib olla piiratud nii transpordi- kui ka muude teenuste pakkumine. Sellistele laevadele ei tohi osutada tehnilist abi, vahendusteenuseid, rahastamist või rahalist abi ega muid teenuseid, nagu laeva punkerdamine, hooldus, varustamine, jäätmete vastuvõtt, remont jms. Transpordiamet on elektroonilise mereinfosüsteemi volitatud töötaja ning teavitab selle kaudu regulaarselt ettevõtjaid sanktsioonidena kehtestatud keeldudest ja muudest piirangutest. Sanktsioonide subjektiks olevate isikute ja üksustega seotud teadaolevate laevade puhul on elektroonilises mereinfosüsteemis tehtud automaatne eelhoiatus nii laevaagentidele kui ka riigiasutustele, et tegemist on sanktsioneeritud ettevõtja laevadega ja neile ei tohi teenuseid osutada. Muudatusena sätestatakse samuti, et Transpordiamet on pädev asutus õhusõidukite ja nende käitamisega seotud sanktsioonide rakendamisel. EL-i lennundusohutuse alusmääruse 2018/1139 artikli 3 punkti 13 kohaselt on õhusõiduki käitaja juriidiline või füüsiline isik, kes käitab või soovib käitada üht või mitut õhusõidukit. Käitamine tähendab lihtsustatult lennutegevust õhusõidukiga mis tahes eesmärgi l , ka hõlmab see nii ärilist kui mitteärilist lennutegevust (nt erapilootide lennud isiklikul otstarbel). Sama artikli punkti 24 kohaselt on äriline lennutransport õhusõidukite käitamine reisijate, kauba või posti veoks rahalise või muu tasu eest. K äimasoleva sõjalise konflikti raames kehtestatud sanktsioonid puudutavad lennundust regulaarliikluse peatamisest kuni hooldusteenuseni, muu hulgas on keelatud Venemaa l registreeritud ja Venemaa kontrollitud õhusõidukitel EL-is maandumine, õhkutõusmine ja ülelennud olenemata lennu eesmärgist (erandeid võib teha humanitaar- ja meditsiinilistel eesmärkidel). Sanktsioonid hõlmavad nii õhusõidukeid, õhusõidukite käitamist kui ka käitamisega seotud teenuseid (sealhulgas õhuruumi kasutamine, õhusõiduki rent, hooldus, jätkuv lennukõlblikkus). Transpordiamet jätab kooskõlastamata ülalkirjeldatud õhusõidukite lennuplaanid, samuti kontrollib juba Eestisse saabunud õhusõidukeid, nende päritolu, meeskonnaliikmeid ja varustust lennuväljal seisuplatsil, ning sanktsiooni alla kuulumise korral ei luba õhusõidukil lahkuda. Var em on Transpordiameti kokkupuude lennundusvaldkonna sanktsioonidega piirdunud peamiselt õhusõiduki registri pidamisega seotud toimingutega, kontrollides õhusõiduki registreerimisel õhusõiduki ja selle omanike päritolu ning kodakondsust (eelkõige Venemaa ja Valgevene kodanike ning näiteks Iraani isikute puhul). EL on kehtestanud piiravad meetmed (määrus (EL) nr 833/2014, art 3ea), mi llega keela takse siseneda liidu territooriumil asuvatesse sadamatesse ja lüüsidesse ning nähakse ette võimalus teha pädeva asutuse loal meetmetest erandeid . Eestis ei ole veel selliseid sanktsioone rakendav at asutus t määratud . Kuna riigipiiri seaduse ( edaspidi RiPS ) § 8 kohaselt on merel piirirežiimi tagamise ülesanne pandud Kaitseväele ning § 14 kohaselt kooskõlastab Kaitsevägi sisemere läbimis t , sisenemis t ja väljumis t , samuti sadamasse sisenemis t , siis on otstarbekas määrata Kaitsevägi ka RSanS § 11 lõike 3 punktiga 8 pädevaks asutuseks sadamasse sisenemisega ning laevalt laevale ümberlaadimisega seotud keeldude ja erandite kohaldamisel. EL on kehtestanud piiravad meetmed (määrus (EL) 833/2014, art 5m), mille kohaselt on keelatud registreerida usaldushaldust või samalaadset õiguslikku üksust ja pakkuda sellele registrijärgset asukohta, äritegevuse või haldusaadressi ja juhtimisteenuseid, kui selle asutaja või soodustatud isik on Venemaa kodanik, Venemaal elav füüsiline isik või Venemaal asutatud või sellega seotud juriidiline isik. Juriidilise isiku registreerimise küsimus ja seega märgitud sanktsioon kuulub e-äriregistri ehk Registrite ja Infosüsteemid e Keskuse ( edaspidi RIK ) tegevusvaldkonda. Juriidilise isiku registreerimisel laekub registreerimiskande avaldus esmalt RIK-i, kes saab vajaduse korra l teiste ametiasutuste abil kontrollida sanktsiooni võimalikku rikkumist ja rikkumise korral keeldud a äriregistris kande tegemisest. EL on kehtestanud piiravad meetmed (määrus (EL) 833/2014 art 5o), mille kohaselt on 27 . märtsist 2023 . aastal Venemaa kodanikel või Venemaal elavatel füüsilistel isikutel keelatud tegutseda elutähtsa taristu või Euroopa elutähtsa taristu omanike või käitajate või elutähtsa teenuse osutajate juhtorgani liikmena. Hädaolukorra seaduse § 36 määratleb elutähtsate teenuste toimepidevust korraldavad asutused. Nendeks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank ning kohalikud omavalitsused. Nimetatud asutused loetakse pädevateks asutusteks elutähtsa teenuse osutajale seatud keeldude osas § 11 lõike 3 punktis 10 . § 1 p 1 5 – EL on kehtestanud mitmeid piiravaid meetmeid , mille jaoks ei ole RSanS §-s 11 Eesti pädevat asutust määratud ja mille osas ei ole võimalik määrata pädevat asutust ka muude riigisiseste õigusaktide põhjal. Tihti selgub see alles siis, kui erasektori sanktsiooni kohaldajal on tekkinud sanktsiooni kohaldamise kohta küsimusi või kui ta soovib saada pädeva asutuse väljastatavat sanktsiooni erandi luba. Paragrahvi 11 lõike 4 sõnastuse muudatuse kohaselt peab uute sanktsioonide lisandumisel Vabariigi Valitsuse seaduses valdkonna eest vastutavaks määratud ministeerium koostöös Välisministeeriumiga veendu m a , et kõigi õigusaktis sätestatud uute piirangute osas on ministeeriumi valdkonnas Eestis pädev asutus olemas ja määratud. Kui ei ole, tuleb valdkonna ministeeriumi( d e)l koostöös Välisministeeriumiga esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek pädeva asutuse määramiseks. § 1 p 1 6 – a rvestades, et erinevat tüüpi sanktsioonide rakendamist puudutav teave on eri riigiasutuste valduses ning et sanktsioonide rakendamine ja rikkumiste ennetamine ning tuvastamine muutuks palju tõhusamaks juba ainuüksi siis, kui ühe le asutusele teatavakssaanud teave jõuaks kohe teise asjassepuutuva asutuseni, tuleks tagada asutuste vahel süsteemne ja pidev teabe vahetus. Selleks tuleks m uu h ulgas suurendada asutuste sanktsioonide rakendamisega seotud teenistujate teadlikkust ja muuta teabe edastamine tööprotsessi rutiinseks osaks. Uus § 11 1 näeb ette kohustuse pädevate asutuste omavahelise ja pädevate asutuste ning Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO ) , FI j a muude järelevalveasutuste vaheliseks teabevahetuseks. Lõikes 2 märgitakse, et kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis on ette nähtud andmete kogumise ja edastamise kohustus, siis teevad seda pädevad asutused, kellel on olemas asjakohane teave. § 1 p 1 7 – p aragrahvi 13 pealkirja sõnastust täpsustatakse, et see vastaks paragrahvi sisule. Paragrahvis reguleeritakse ka loa andmisest keeldumise küsimusi. § 1 p 1 8 – p aragrahvi 13 kehtiv sõnastus näeb ette taotluse esitamisel üksnes loa andmise võimaluse, kuid ei too selgelt välja, et pädev asutus võib taotluse saamisel ka loa andmisest keelduda. Õigusselguse huvides o n mõistlik tuua sättes välja nii loa andmise kui ka andmisest keeldumise võimalus taotluse esitamisel. Paragrahvi 13 lõike 2 teises lauses täpsustatakse taotluse menetlustähtaja kulgemise algusaega. Täpsustus on vajalik, kuna loa taotlemiseks tuleb sageli esitada suur hulk dokumente ja andmeid, mille piisavuse hindamine võib võtta aega. Selleks, et pädev asustus saaks hakata sisuliselt taotlust lahendama, on oluline, et kõik vajalikud andmed ja dokumendid oleks hindamise alguseks pädevale asutusele esitatud. Pädev asutus on kohustatud lahendama taotluse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu on oluline, et igasugune viivitus, mis on tingitud puudustega esitatud taotlusest , ei vähendaks taotluse menetlusele kuluvat aega. See põhimõte ei ole uu s tingimus, sest sarnane põhimõte on sätestatud ka majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 20 lõikes 1 ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 71 lõikes 1. Lõike k olmanda lausega luuakse pädevale asutusele põhjendatud juhtudel võimalus taotluse menetluse tähtaega kuni 60 päeva võrra pikendada. RAB on taotluste menetlemise käigus juba puutunud kokku juhtumi tega , kus loa menetlemine on võtnud kauem aega, kui seaduses sätestatud 30 päeva. Ka menetluse kestel edastatakse palju lisa materjale kas võõrkeel es või on taotluse esitanud isikul raskusi dokument ide õigeaegse hankimisega lepingupartneri lt . Samuti on pädev asutus mõne loa andmisel kohustatud tegema tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga , mis võib omakorda menetluse aega pikendada. Tähtaja pikendamine põhjendatud juhtudel on lubatud seaduse § -s 17 esitatud taotluse ja § 19 lõikes 3 ning § 21 lõigetes 1 ja 4 esitatud teadete menetlemisel. Sarnane menetlustähtaja pikendamise võimalus põhjendatud juhtudel peaks olema tagatud ka loamenetluse raames. T aotluse lahendamise tavapärane tähtaeg on siiski 30 päeva ja üksnes erandjuhtudel, kui taotluse lõplik lahendamine ei ole mõne lisa dokumendi esitamise või mõnel muul olulisel asjaolul võimalik, on pädeval asutusel võimalus taotluse menetlemise tähtaega pikendada. Pädev asutus selgitab menetlustähta j a pikendamisega seonduvaid asjaolusid taotluse esitajale. Menetlustähtaja pikendamisel rakendatakse minimaalsuse põhimõtet ehk tähtaega pikenda takse ulatuses , mis on vajalik konkreetse taotluse lahendamisega seotud asjaolu sid arves se võttes . § 1 p unktid 1 9 ja 20 – p aragrahvi 13 lõike 4 kohaselt lähtutakse loa andmisel või selle andmisest keeldumisel rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusakti tingimustest. Kuivõrd RSanS § 13 l õike 2 kohaselt tuleb loa andmine kooskõlastada Välisministeeriumiga, kes hindab ja kaalub loa andmise kooskõlastamisel selle vastavust Eesti välispoliitilistele huvidele, täiendatakse paragrahvi lõikega 4 1 , mi s näeb ette, et pädev asutus keeldub loa andmisest, kui see on vastuolus rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusakti t ingimuste ga ja ka juhul , kui Välisministeerium jätab loa andmise kooskõlastamata. Muudatusest tulenevalt jäetakse lõikest 4 välja loa andmisest keeldumise regulatsioon. § 1 p 2 1 – p aragrahvi 13 lisatava lõike 7 eesmärk on sätestada kohustus isikutele, kellele on pädev asutus andnud loa. Loas ettenähtud tingimustest tuleb lähtuda tehingute tegemise l, toimingu sooritamisel ja teenuste osutamisel. Luba ei kohusta isikut teenust osutama ega ostma või tehingut või toimingut sooritama, vaid annab võimaluse seda teha, kuid üksnes loas sätestatud tingimustel. Olukordades, kus isikud on loa tingimustest kõrvale kaldunud ja neid rikkunud, võib pädev asutus teha järelevalvet. § 1 p 2 2 – s eadust täiendatakse §-ga 13 1 , mis loetleb registripidajad, kes kohaldavad oma pädevuse piires rahvusvahelisi sanktsioone, ja kehtestab nende kohustus ed . Kehtivas RSanS -i s on registripidajate kohustus ed seoses finantssanktsioonidega kindlaks määratud § -s 25 seaduse kolmandas finantssanktsiooni reguleerivas peatükis. Pärast Ukraina sõja algust on kehtestatud ka muid sanktsioone, mille kohaldamisega võib registripidajatel olla kokkupuude. Seetõttu muudetakse seaduses sätte asukohta ning nähakse ette, et registripidajatel tuleb kohaldada ka teisi rahvusvahelisi sanktsioone. Registripidajad peavad hoiduma sanktsiooni rikkuvate kannete tegemisest, teavitama pädevat asutust sanktsiooni subjekti või sanktsiooni rikkuva teenuse, tehingu või toimingu tuvastamisest ning määrama sanktsioonide kohaldamise eest vastutava isiku. Pädevate asutuste teavitamine võib toimuda vabas vormis. Uues §- s 13 2 sätestatakse juriidilise või füüsilise isiku seadusliku esindaja kohustused järgida rahvusvahelisi sanktsioone ja sellest kohustusest tulenev vastutus . Rahvusvaheliste sanktsioonidega seatud keeldudest kinnipidamine sõltub suuresti juriid i liste isikute tegevusest. Juriidilise isiku poolt avalik-õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda üldjuhul seda, et sama kohustust oleksid isiklikult rikkunud ka selle juriidilise isiku seaduslikud esindajad ehk juhatuse liikmed. Seadusliku esindaja vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult. Nii on avalikus õiguses norme, mis panevad juhatuse liikmele kohustuse tegutseda, et taga da juriidilise isiku teatud kohustuse täitmine (nt MKS § 8 lg 1). ( V t ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. märtsi 2017. a otsus nr 3-1-1-84-16, p 39; 17. novembri 2017 otsus nr 4-16-5811/27, p 12 . ) RSanS § 20 kohaselt on krediidiasutused erikohustusega isikud, kes peavad kontrollima, et nende klientide kavandatavad või tehtavad tehingud ei rikuks finantssanktsioone (RSanS § 14) ning vajaduse korra l koguma selle kontrollimiseks lisadokumente, -andmeid või muud usaldusväärset teavet (RSanS § 21). Nimetatud kontrolli tegemise või tavapärase rahapesu, terrorismi rahastamise või massihävitusrelvade leviku tõkestamisele suunatud hoolsusmeetmete rakendamise käigus saavad krediidiasutused sageli teavet, mis viitab võimalikule muule , näiteks kaubandussanktsiooni rikkumisele. Väljakujunenud praktika kohaselt lükkavad krediidiasutused sellise ohu tuvastamisel vastava makse tagasi ja teavitavad sanktsiooni kohaldamisest RAB-i. RAB-i statistika kohaselt on koguni neljandik 2022 . aastal krediidiasutustelt laekunud rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise teadetest seotud just kaubaga seotud sanktsioonide rakendamisega. Kauba sisse- või väljaveo keeld või muu kaupu puudutav keeld (nt keelatud kauba ostu finantseerimi ne või kauba veoteenuse pakkumi ne (tehniline abi, vahendusteenused, rahastamine või rahaline abi ) ) ei ole aga finantssanktsioon. RSanS § 11 kohaselt on kauba sisse- ja väljaveo keelu korral pädevaks asutuseks Maksu- ja Tolliamet, kes kontrolli b kaupade liikumis t üle riigipiiri. Samas ei sätesta RSanS ega ükski muu seadus krediidiasutuste jaoks kohustust te a vitada RAB-i või MTA- d kaubandus- või muu sanktsiooni rikkumisest ega ka täpset teavitamise korda. Muu sanktsiooni (sh kaubandussanktsioonide) rikkumisest teavitamise kord on esitatud üksnes RAB-i poolt 25.04.2022 kinnitatud juhendis kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Kehtivad seadused (eeskätt krediidiasutuste seaduse ( edaspidi KAS ) § 88 ja RSanS) ei kohust a krediidiasutusi teavitama MTA- d tehingutest või tehingukatsetest, mis viitavad võimalikule kaubaga seotud sanktsiooni rikkumisele või rikkumise kavatsusele. Samuti ei anna RSanS § 34 RAB-ile õigust krediidiasutustelt laekunud teavet MTA-le edastada. Teabe edastamisel tuleb arvestada ka andmete ühekordse esitamise põhimõttega. Pangasaladuse avaldamise küsimusega seotud samalaadne teema lahendati krediidiasutuste seaduse § 88 täiendamisel uue lõikega 43 ja jäädi senise RSanS § 11 l õike 3 punkti 4 sõnastuse juurde (KAS § 88 lg 43: k rediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel ning Maksu- ja Tolliametile rahvusvahelise sanktsiooni alla kuuluva kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtluse või ohu korral.) . KAS - is sätestati panga õigus esitada andmeid, samuti Maksu- ja Tolliameti võimalus ja õigus küsida pangalt andmeid. S eadust täiendatakse §-ga 13 3 selliselt, et krediidiasutustel oleks kohustus edastada asjakohast teavet kaupadega seotud sanktsioonide rakendamise kohta seaduses nimetatud asutusele ja MTA-le ning vastata riiklikku järelevalvet tegevate asutuste päringule. § 1 p unktid 2 3 ja 2 4 – p aragrahvi 14 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 täpsustatakse sellise finantssanktsiooni tingimusi, millega külmutatakse sanktsiooni subjekti ja temaga seotud isikute varad või keelatakse nende kättesaadavaks tegemine. Sellised isikud määratakse nimeliselt rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamisel või selle rakendusaktis sanktsiooni subjektide nimekirjaga. § 1 p 2 5 – p aragrahvis 14 täiendatakse finantssanktsiooni terminit punktiga 2 1 ja nähakse ette, et finantssanktsioon on ka sanktsioon, millega keelatakse kauba või teenuse rahastamine , mille all mõeldakse omavahendite andmist (laen, kindlustus, investeering, garantii jne) . M ääruse (EL) nr 833/2014 artikl i 4 lõike 3b kohaselt on keelatud kauba rahastamise keeld eraldi välja toodud, kuid RSanS-i kehtivas redaktsioonis ei ole see keeld selgelt sätestatud . Vastav täiendus on vajalik, et keelata näiteks massihävitusrelvade rahastamine . § 1 p 2 6 – p aragrahvi 14 senine lõige loetakse esimeseks lõikeks ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mis täpsustab nimekirjaga kindlaksmääratud finantssanktsiooni subjekti. Oluline on lõike 2 punktiga 2 tehtud täiendus, mille kohaselt on finantssanktsiooni subjekt peale nimekirjaga kindlaksmääratud isiku ka selle isikuga seotud füüsiline või juriidiline isik, kui sanktsiooni kehtestavas õigusaktis on see nii väljendatud. § 1 p 2 7 – k una edaspidi ei kehtesta § 16 enam operatiivset finantssanktsioonist teavitamis e kohustus t, vaid üldist finants s anktsioone puudutava teabe avaldamist ja edastamist, siis muudetakse ka paragrahvi pealkiri selle sisule vastavaks. § 1 p 2 8 – p aragrahvi 16 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Kui kehtiva § 16 lõike 1 kohaselt pidi R AB teavita m a viivitamata oma veebilehel finantssanktsiooni kehtestamisest, muutmisest ja lõpetamisest, siis § 10 lõikes 1 nähakse eelnõuga ette, et esmase teavitamise kohustus kõigi sanktsioonide kohta on Välisministeeriumil kui riigisisesel rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise koordineerijal. R AB avaldab oma veebilehel finantssanktsioonide kohaldamisega seotud olulist teavet. § 1 p 2 9 – p raegu on RSanS § 16 lõike 2 kohaselt RAB -i kohustus koostada ja avaldada vähemalt üks kord aastas koondülevaade finantssanktsioonide rakendamise st Eestis , mis sisaldab muu hulgas teavet tuvastatud finantssanktsiooni subjektide, kohaldatud finantssanktsioonide ja finantssanktsioonist erandi tegemise või loa andmise kohta. RAB on seda kohustust täitnud ja andnud asjakohase ülevaate oma aastaraamatutes. Kuigi sellise koondülevaate koostamine on kahtlemata väärtuslik, ei ole otstarbekas ega proportsionaalne seaduses üksikasjalikult reguleerida, millise i d andmeid peaks asutus täpselt selles ülevaates kajastama. F inantssanktsiooni de kohaldamise ja ka finantssanktsioonist erandi tegemise ja erandi tegemiseks antud lubade maht on v iimase 1,5 aasta jooksul kordades kasvanud ning nende kohta ammendava ülevaate andmine oleks äärmiselt ressursimahukas lisategevus ega täidaks samas teavitamise eesmärke, st niivõrd detailse ülevaate andmine ei ole vajalik. Selle üle, milliseid andmeid ja millisel hulgal finantssanktsioonide rakendamise koondülevaates avaldada, otsustab R AB . § 1 p unktid 30 ja 31 – p raegu kehtiva § 17 sõnastuse kohaselt puudub võimalus esitada taotlust sanktsiooni kohaldamise õiguspärasuse kontrollimiseks isikul, kes on teinud finantssanktsiooni subjektiga tehingu. Selline võimalus taotluse esitamiseks on ainult isikul, kelle suhtes on finantssanktsiooni kohaldatud, et R AB kontrolliks, kas tema suhtes on finantssanktsiooni kohaldatud õiguspäraselt. O luline on anda võimalus taotluse esitamiseks ka isikutele, kelle tehingu suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, kuna RAB -i praktikas on tulnud ette olukordi, kus isik, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni , ei ole huvitatud taotluse esitamisest ja seetõttu on jäänud isikud, kelle tehingu suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, ilma seaduse § 17 kohasest taotluse esitamise õigusest. Paragrahvi täiendatakse vastavalt. § 1 p 32 – p aragrahvi 18 lõike 1 punkti 1 täiend amine tuleneb § 17 muudatusest ning R AB saab kohustuse kontrollida sanktsiooni subjekti ka sellise isiku taotluse alusel, kes ise ei ole finantssanktsiooni subjekt, kuid kelle tehingu suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni. Praegu ei ole seadus es selgelt sätestatud , et RAB-il on õigus kontrollida ka finantssanktsiooni subjektiga tehingu teinud isiku taotlusel, kas sanktsiooni kohaldamine on olnud õiguspärane või mitte. § 1 p 3 3 – p raegu kehtiv § 18 lõi g e 3 kohustab R AB-i teavitama talle esitatud taotluste ja teadete kontrolli tulemusest igal juhul, sealhulgas ka siis, kui kontrolli tulemusel jõuab R AB järelduseni, et finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäraselt. Töö koormuse vähendamiseks on mõistlik esitada RSanS § 19 lõike 3 ning § 21 lõigete 1 ja 4 kohase teate esitajatele kontrolli tulemus ainult nendel juhtudel, kui finantssanktsiooni on kohaldatud õigusvastaselt. Seda seisukohta toetab ka FATF -i soovitus 6 (aitab tuvastada valepositiivset ja kohustab RAB-i sekkuma juhul, kui finantssanktsiooni on kohaldatud õigusvastaselt). RSanS §-s 17 nimetatud taotluse esitajat teavitatakse jätkuvalt igal juhul ka siis, kui finantssanktsiooni on RAB -i hinnangul kohaldatud õiguspäraselt. § 1 p 3 4 – uues §- s 19 1 nähakse ette f inantssanktsiooni kohaldamise tagamise meetmed , kuna praegu sellised meetmed puuduvad. RSanS § 11 l õike 1 järgi on pädeva asutuse kohustus vastata rahvusvahelise sanktsiooniga seotud päringutele ning anda haldusakte ja teha toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis. Sama paragrahvi l õike 3 p unkti 4 kohaselt on kauba sisse- ja väljaveo keelu korral pädevaks asutuseks MTA. Kuna RSanS - i 5 . peatükis ei sätestata kaubaembargo (sisse- ja väljaveo keeld) kontrollimiseks ja riikliku järelevalve tegemiseks MTA - le halduse erimeetmeid, tuleneb MTA pädevus kaupade sisse- ja väljaveo (nt import, eksport, transiit) kontrollimisel, samuti tõkestavate meetmete võtmisel tollialastest õigusaktidest. Need on eelkõige otsekohalduvad EL - i määrused ja Eesti tolliseadus. Samuti tuleb termineid kauba sissevedu ja kauba väljavedu kasutada tollialaste õigusaktide tähenduses, sest RSanS ei anna neile tollivaldkonna terminitele uut tähendust. RSanS §-s 14 defineeritud finantssanktsioon, sh majandusressursside külmutamine ja nende käsutamise keelamine, ei ole kauba sisse- ja väljaveo keeld. Need on kaks eraldi sanktsiooniliiki. Kaubaembargo alla kuuluvad kaubad ning kaupadega seotud keelatud tolliprotseduurid sätestatakse otsekohalduvates EL - i piiravate meetmete määrustes, samamoodi sätestatakse otsekohalduvates EL - i piiravate meetmete määrustes isikud, keda tuleb pidada finantssanktsiooni subjektideks. Haldusmenetluse raames saab MTA tollialastes õigusaktides sätestatud meetmeid võtta kauba suhtes , mis on tollijärelevalve all. Kõik kaubad, mis tuuakse kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile , on saabumisest alates tollijärelevalve all, toll võib neid kontrollida ja tolli loata on neid keelatud esimesest saabumiskohast (nt piiripunkt) ära viia. Kauba võib edasi toimetada vaid tolli loal ja tolli suuniseid järgides. Tollijärelevalve kauba üle kestab seni, kuni kõik tolliformaalsused on täidetud , st tollivormistus on lõpetatud ja kaup lubatakse vabasse ringlusse. Tolliformaalsuste käigus kontrollib MTA kaubanduspoliitiliste meetmete täitmist (nt kaubaga seotud eriload, päritolusertifikaadid, litsentsid, kvoodid) ja seda, kas tegemist on keelatud või piirangutega kaubaga. Kui kõik kaubaga seotud nõuded on täidetud, peab MTA kauba viivitamata vabastama. Haldusmeetmena ei ole tollialastes õigusaktides sätestatud sellist instituuti nagu kauba kinnipidamine. Kauba kinnipidamisele vastab sisult kauba mittevabastamine. Kui tolliformaalsusi ei saa lõpetada, sest tollialastest õigusaktidest tulenevad nõuded ei ole täidetud, siis toll ei vabasta kaupa ja see jääb tolli järelevalve alla. Kauba kinnipidamine ehk arestimine ja asitõendina hoiule võtmine on võimalik vaid süüteomenetluse raames. Tolliseaduses on üks erimeede sularaha kinnipidamiseks kolmeks tööpäevaks (TS § 661). Sularaha kinnipidamine tolli poolt on vajalik eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pädevusega järelevalveasutuse jaoks, kellel on selle aja jooksul võimalik otsustada, kas on alust süüteomenetluse alustamiseks ja kas sularaha võetakse tolli käest üle. Kui alused puuduvad, vabastab toll sularaha. Sarnase erimeetme leiab vedelkütuse seaduse §-st 242, mille alusel võib MTA kahtluse korral kütuse kinni pidada. Kauba kinnipidamiseks ei ole alust tolliseaduses, vaid loodud on erinorm eriseaduses. Et põhiõigusi riivav haldusmeede peab olema seaduses, on kinnitanud ka Riigikohus. Põhiseaduse § 3 l õike 1 esimeses lauses on väljendatud parlamendireservatsioon i ehk olulisuse põhimõte t , mille kohaselt on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused. Täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid peavad olema seda üksikasjalikumad, mida intensiivsem on põhiõiguste riive (Riigikohtu lahendid 3-4-1-42-13, p 41; 4-20-1588, p 19). Riigikohus on tollikontrolli puudutavas asjas (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-71-09, p 10) leidnud, et toll on ekslikult tõlgendanud EL - i õigusakti (komisjoni määrus e (EMÜ) 2454/92 art 195), mis paneb pädevale asutusele kohustuse kontrollida EL - i saabuvate lennureisijate salongipagasit, kui leiab, et pagasi läbivaatuse võib teha pelgalt viidatud üldise sätte alusel. Osutatud sätte adressaadiks on üksnes liikmesriigid ja see ei saa olla vahetult isiku põhiõiguste piiramise alus. Seadusandjal on õigus ja kohustus kehtestada meetmed, mis võimaldavad pagasi tõhusat tollikontrolli. See norm ei anna aga tollile õigust rakendada otstarbekuse kaalutlusel ise selliseid tollikontrolli meetmeid, mida seaduses ei ole ette nähtud. Kui kaubad kui vallasvara on käsitatavad majandusressursina, mis kuuluvad finantssanktsiooni subjektile ja mille käsutami st tuleks tõkestada, siis eelnevat kokku võttes ei ole MTA jaoks finantssanktsiooni subjekti vara käsutamise tõkestamiseks praegu selgeid piisavaid haldusmeetmeid. Kuna tollieeskirjadega ei ole sellist meedet kehtestatud, näha kse selline eraldi meede ette RSanS - i uue § 19 1 lõikes 1. MTA kohta täpsustatakse § 19 1 lõikes 2 , et finantssanktsiooniga seotud majandusressursside külmutamise tagamise meede on kauba ajutine kinnipidamine. § 1 p 3 5 – paragrahvis 20 täiendatakse erikohustusega isikute ringi ja lisatakse paragrahvi lõikesse 1 punktid 6 – 12. FATF on märkinud soovituses (nr 6), et praegune RSanS-is toodud erikohustusega isikute ring on liiga kitsas. FATF -i rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamist ennetavad soovitused käsitlevad m uu h ulgas vajadust nimetada erikohustusega isikute ringi ka DNFBP-d . Siinkohal on o luline märkida, et sellele puudusele on viidatud ka M oneyval i Eesti hindamise käigus 2022 . aastal ning selle ja muude tehniliste soovituste edu hindamine toimub 2024 . aasta detsembris. Peale selle , et Eesti täidab erikohustustega isikute ringi laiendades FATF - i nõudeid, on viimastel aastatel oluliselt kasvanud sanktsiooniriskid, mis on seotud mitme RSanS -i erikohustustega isikute loetellu eelnõuga lisatava sektoriga. Esimesse sektorisse kuuluva d rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses: hasartmängu, välja arvatud kaubanduslik loterii, korraldajad; kinnisasja ostu ja müügi vahendajad , sh kinnisvaraga tehingutega seotud maaklerid; väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavad väärismetallid ja vääri s metalltooted, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevad isikud; notar, advokaat, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel. Mitmete alates 2022 . aastast EL - i kehtestatud keeldude puhul on sanktsiooni reaal sed rakendaja d neis sektorites tegutsevad turuosalised. See on oluline muutus ja toonud kaasa selle, et nimetatud turuosalised võivad muutunud olukorras tunduvalt sagedamini puutuda kokku sanktsiooni kohaldamisega. Nimetatud sektorite intensiivsemat kokkupuudet sanktsiooni de kohaldamisega näitab ka statistika. Kui õiguse ja auditi valdkonnas tegutsevad professionaalid esitasid 2021 . aastal RAB- i le vaid ühe sanktsiooni kahtluse teate , siis 2022 . aastal esitasid samad turuosalised juba 37 teadet. Teadete arvu hüppeline kasv näitab, et sektori kokkupuude sanktsiooni de kohaldamise olukordadega on märkimisväärselt sagenenud. Samuti on mitmed sanktsioonist kõrvalehoidmise uued tü übid seotud just eeltoodud sektoritega. Näiteks kasutavad Vene maa oligarhid ja ka teised sanktsiooninimekirjadesse lisatud isikud oma vara varjamiseks vahendite paigutamist kinnisvarasse . Nimetatud kinnisvaraga seotud tü übi puhul võidakse kasutada mitme ee s pool toodud turuosalise teenuseid, näiteks notarid, advokaadid ning kinnisasja ostu ja müügi vahendajad. Seetõttu on vajalik, et eeltoodud sektoritel oleksid kasutusel konkreetsed lahendused ja kehtestatud protseduurid, mis aitaksid sanktsiooni de kohaldamise olukordi tuvastada. Sarnaselt kinnisvarale kasutatakse sanktsioonist kõrvalehoidmiseks ja vara varjamiseks üha enam väärismetalle . Lisaks on määruse (EL) nr 833/2014 artikl i 3o alusel keelatud osta või importida või üle anda Venemaalt pärit kulda . Nende arengu suundade tõttu on ka väärismetallide kauplemisega seotud sektorites sanktsioonist kõrvalehoidmise risk oluliselt kasvanud. Teise sektorisse kuuluvad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses: vandeaudiitor audiitorteenuse osutamisel ja raamatupidamisteenuse pakkuja; raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkuja; usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkuja. Enamiku e eltoodud sektorites tegutsevate turuosaliste pakutavate teenuste pakkumine Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustel e on määruse (EL) nr 833/2014 artikl i 5n alusel keelatud. Keeld suurendab oluliselt eeltoodud sektorites sanktsioonidega seotud riske. Rahvusvaheliste ja Eestis tuvastatud sanktsioonist kõrvalehoidmise tüüpide põhjal kasutatakse nimetatud teise sektori pakutavaid teenuseid muu hulgas selleks, et luua juriidilisi isiku i d, keda kasutatakse sanktsioonist kõrvalehoidmiseks. Selleks võib olla näiteks keeruka omandistruktuuri ülesseadmine ja haldamine , et varjata tegelik k u kasusaajat, kelle suhtes kehtivad sanktsioonid . Lisaks on sektorite teenused nn võimaldaja d , mille kaudu on sanktsioonidega hõlmatud isikutel endiselt võimalik juhtida enda ettevõtte tegevust ja varasid, mis peaksid olema külmutatud. Kuna ka praegu on kõigil füüsiliste l ja juriidilistel isikutel kohustus sanktsioone kohaldada , siis turuosaliste kohustuste vaates on erikohustusega isikute hulka kuulumisel vaja täiendada sisemisi protseduure ja kontrolle. Eelnõuga lisatakse erikohustusega isikute ringi üksnes ne ed isikud, kes on juba rahapesu tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS ) kohaselt kohustatud isikud. RahaPTS- i järgi on nimetatud isikud juba praegu kohustatud järgima hoolsusmeetmeid (koguma lisateavet ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning kontrollima seda). Kehtiv RSanS -i protseduur näeb ette, et erikohustusega isikutel on kohustus kontrollida, kas isik on finantssanktsiooni subjekt. Samuti tuvastab erikohustusega isik hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusena finantssanktsiooni subjekti või et tema kavandatav või tehtav tehing või toiming ei rikuks finantssanktsiooni. Kui hoolsusmeetmete kohaldamisel saadud lisateave ei võimalda seda kindlaks teha , teavitab erikohustustega isik sellest ja kohaldatud finantssanktsioonist RAB-i. RAB on koostanud ka oma juhendi erikohustusega isikutele sanktsioonide rakendamiseks, mida peab kohaldama see turuosa, kes ei ole praegu erikohustusega isikute ringis. Samas näitab analüüs, et erikohustusega isikute protseduurid on võrdlemisi sarnased nende kohustustega, mida DNFBP-d juba RahaPTS -i alusel kannavad. Enamik ul uu test erikohustustega isiku test on rahapesu tõkestamise vastavusraamistiku raames juba süsteem id ja lahendus ed olemas , mistõttu on uutel RSanS -i lisanduvate l erikohustustega isikutel võimalik liita finantssanktsioonidega seotud tegevused terviklikku finantskuritegevuse tõkestamise süsteemi. § 1 p 3 6 – RSanS § 25 sätestab registripidajate kohustus ed seoses finantssanktsioonidega seaduse kolmandas finantssanktsiooni erisusi reguleerivas peatükis. Pärast Venemaa sõja algust Ukrainas on kehtestatud ka muu sisuga sanktsioone, mille kohaldamisega võib registripidajatel olla kokkupuude. Seetõttu muudetaksegi seaduses registripidajate tegevuse re eglite asukohta ja registripidajate kohustused nähakse ette seaduse teises peatükis, mis käsitleb kõigi rahvusvahelise sanktsiooni riigisise s e rakendamise küsimusi ning riigiasutuste tegevust, ning § 25 tunnistatakse kehtetuks . Paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks, kuna seni vaid finantssanktsiooni kohta käiv teavitamiskohustus laieneb ka muudele sanktsioonitüüpidele. Seaduse täiendamisel §-ga 6 1 vabastatakse isik, kes täidab heas usus teavitamiskohustust, õigusakti või lepinguga ettenähtud vastutusest teabe avaldamise eest. § 1 p 3 7 – RSanS § 27 l õi g e 1 muudetakse nii, et see sisaldab edaspidi üksnes volitusnormi Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamiseks. Seni teises lauses sätestatud Vabariigi Valitsuse määruse jõust u mi s e erisus reguleeritakse paragrahvi uues lõikes 1 2 . § 1 p 3 8 – RSanS § 27 täiendatakse lõi gete ga 1 1 , 1 2 ja 1 3 . L õi kes 1 1 nähakse ette, et Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamiseks valmistab õigusakti eelnõu ette v aldkonna eest vastutav ministeerium k oos Välisministeeriumiga ning l õike 1 3 kohaselt annab õigusakti ettevalmistanud ministeerium selle kohta selgitusi märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel. RSanS § 27 lõi k e 1 teise lause kehtiva sõnastuse kohaselt jõustub määrus, millega Vabariigi Valitsus kehtestas sank tsiooni, järgmisel päeval pärast kehtivas korras avaldamist. Seda selleks, et seaduses ettenähtud välispoliitika meedet saaks kasutada kiiret reageerimist nõudvates olukordades. Mõne sanktsiooni puhul on aga vajadus või võimalus, et sellega tutvumiseks ning korralduslikuks eeltööks antakse vajalik aeg. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS ) § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seadustes võib ette näha juhud, kui määrus jõustub üldisest tähtajast varem (HMS § 93 lõike 2 teine lause). Lõikes 1 2 h ilisema jõustumise tähtaja võimaluse andmine annab adressaatidele ja sanktsiooni kohaldavatele asutustele võimaluse uue õigusliku olukorraga tutvumiseks ja kohanemiseks, suurendades nii õigusselgust ja -kindlust . § 1 p 3 9 – p aragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse tingimusega, et välisminister määrab Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjektid nimekirjaga üksnes juhul, kui seda näeb ette valitsuse määrus. Kohtupraktikas on vaidlusi tekitanud Vabariigi Valitsuse sanktsioonid, milles on määratud isikud, kelle suhtes sanktsiooni rakendatakse üldise tunnuse alusel , ning eraldi sanktsiooni subjektide nimekirja ei ole kehtestatud. Sanktsiooni adressaadid määratakse nimekirjaga eelkõige siis, kui seda kohaldatakse kindla isiku suhtes või seda nõuab sanktsioonitüüp (nt RSanS § 14 p-d 1 ja 2). Kui sanktsioonitüüp seda võimaldab, võivad sanktsiooni subjekti tunnused olla kindlaks määratud sanktsiooni kehtestavas V abariigi V alitsuse õigusaktis, pannes sellega sanktsiooni kohaldavale asutusele kohustuse sanktsiooni subjektiks olev füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus iseseisvalt tuvastada. Vt ka eelpool § 1 punkti 4 kohta antud selgitusi. § 1 p 40 – paragrahvi 27 lõige 5 , mis sätestab, et Vabariigi Valitsuse sanktsioonile kohaldatakse rahvusvahelise sanktsiooni kohta sätestatut, arvestades seaduse 4. peatükis ettenähtud erisusi, tunnistatakse kehtetuks, sest sama reegel kehtestatakse õigusselguse huvides seaduse üldsätetes § 4 lõikes 2. § 1 p 4 1 – V abariigi V alitsuse kehtestatud sanktsioon i rakendamiseks on vajalik koostöö ja teabevahetus ka teiste riikide pädevate asutustega. Paragrahvi 27 täiendamine lõikega 6 annab pädevatele asutustele õigusliku aluse, mis võimaldab küsida välisriigi asutustelt abi Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rakendamisel ning sellega täita ka Moneyvali hindamise nõue, mis peab vajalikuks näha riigisiseses seaduses ette koostöö teiste riikide asutustega riigisisese sanktsiooni rakendamiseks . § 1 p 4 2 – p aragrahv 28 annab isikule, kes on nimeliselt määratud Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjektiks, õiguse esitada päringuid enda sanktsiooni subjektiks määramise põhjuste kohta (l õige 1) ja põhjendatud juhul taotluse nimekirjast eemaldamiseks (l õi g e 2). Kui isikud on aga määratud sanktsiooni subjektis üldise tunnuse alusel (nt Venemaa kodanikud; Venemaal asutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused) ja asjakohast nimekirja ei ole kehtestatud , siis ei ole ka isikust lähtuvaid põhjuseid tema subjektiks määramise kohta ning isikut ei ole võimalik nimekirjast välja arvata. Sellisel juhul § 28 sätted ei kohaldu ja isikul on õigus pöörduda märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel Välisministeeriumi või valdkondliku ministeeriumi poole ning saada selgitusi väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (§ 3). Paragrahvi 28 pealkirja s ja lõi getes 1, 2 ning 4 täpsustatakse kasutatud terminit ning sätestatakse, et se da paragrahvi kohaldatakse n imekirjaga määratud Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti le . § 1 p 43 – paragrahvi 29 uues lõike s 5 nähakse ette, et k ui sanktsiooni subjekt määratakse kindlaks üldise tunnuse alusel ega määrata välisministri käskkirjaga, siis ei kohaldata § 29 lõikeid 3 ja 4, mis näevad ette võimaluse konkreetse isiku suhtes põhjendatud taotluse, ettepaneku alusel või muul põhjendatud juhul sanktsioon peatada ja ta nimekirjast eemaldada. § 1 p 44 – s eadust täiendatakse uue peatükiga 4 1 , mis kehtestab reeglid sanktsiooni subjekti vara kasutamis ele kahjuhüvitise ettemaksuna. Paragrahvi § 29 1 lõikes 1 on sätestatud uus õiguslik mehhanism, mille eesmärk on näha ette võimalus mõjutada rahvusvahelise õigusvastase tegevusega kahju tekitamisega seotud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti – üksust ja isikut – ja riiki ning kasutada nende vara agressorriigi poolt võlgnetava kahjuhüvitise ettemaksuks. Meetme üksikjuhul rakendamine on riigisisene välispoliitiline kaalutlusotsus ehk võimalus, mitte kohustus. Meetme eesmärk on tagada, et rahvusvahelist õigust rängalt rikkunud riik täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi (peaks kinni ÜRO põhikirjas sätestatud jõu kasutamise keelust, järgiks sõjapidamisnorme) , sealhulgas hüvitaks rahvusvahelise õigusvastase tegevusega tekitatud kahju (täidaks rahvusvahelisest tavaõigusest tulenevat kahju hüvitamise kohustust) . Seega toimiks see reageerimismeetmena agressorriigi tegevusele, aidates kaasa rahu taastamisele ja rahvusvahelise õiguse järg i misele. Tegemist on abinõuga vastutuse tagamiseks ja meetme rakendamine peaks aitama viia sarnase tulemuseni, milleni rikkunud riik oleks oma rahvusvaheliste kohustuste täitmisega jõudnud. Rahvusvaheliste sanktsioonide eesmärk on ärgitada täitma rahvusvahelist õigust , mitte karistada rikkuvaid riike või isikuid. Käesoleval juhul ei ole samuti tegemist karistusõigusliku meetmega ega ka konfiskeerimisega karistusõiguse mõttes. Meedet ei rakendata sõjakahjude küsimuses otse Eesti riigi poole pöördunud eraisikute esitatud üksikute tsiviilõiguslike kahjuhüvitamise nõuete lahendamiseks. Lõige 2 näeb meetme rakendamise kohustuslike eeldustena ette järgmised asjaolud: a) välisriik (nt Venemaa) on õigusvastaste tegudega tekitanud kahju, mis tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitada; b) kahju olemasolu on tõendanud kahju kannatanud riik (nt Ukraina), muu riigi kohus või tunnustatud rahvusvaheline kompensatsioonimehhanism; c) kahju kannatanud riik on esitanud õigusvastaselt kahju põhjustanud riigile õiguslikult põhjendatud nõude kahju hüvitada (nt registris kajastatud kahjude põhjal) ning märkinud ka kahju summa, kuid nõude saanud riik ei ole seda täitnud; d) kui kahjunõude saanud riik ei täida kahju hüvitamise kohustust mõistliku aja jooksul ja kahju kannatanud riik, rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline kompensatsioonimehhanism on pöördunud Eesti poole , siis on olemas õigustus võtta osa teatud isikute varast hüvitise ettemaksuna kasutusele . Meetme kasutamine eeldab, et loodud on kas rahvusvaheline kompensatsioonimehhanism ehk kahjude register, nõuete lahendamise komisjon ja hüvitisfond, mille kaudu toimub hüvitise maksmine välisriigile ja isikute nõudeõiguste üle arvepidamine , või on hüvitamise protsessi puudutavad küsimused lahendatud kahju kannatanud riigi ja Eesti vaheliste kokkulepetega (vt § 29 4 sel gi tus allpool) . Lõikes 3 käsitletakse subjektidena, kelle vara suhtes seda meedet on võimalik kohaldada, isikuid ja üksusi, kellel on seos õigusvastase teo toime pannud ja sellega kahju tekitanud riigi (agressorriigi) poliitika kujundamises või selle elluviimisele kaasaaitamises. Sellis ed isiku d on õigusvastast tegu mistahes vahenditega (materiaalselt või muul viisil) toetanud agressorriigi üksused ja agressorriigis asutatud juriidilised isikud, kes on riigi kontrolli all või kellest üle 50% kuulub riigi omandisse. Samuti füüsilised ja juriidilised isikud, kelle puhul on kindlaks tehtud ja tõenda tud piisav seos, et nad on kaasa aidanud sanktsiooni kohaldamise aluseks olnud õigusvastasele teole (nt Ukraina territoriaalse terviklikkuse, sõltumatuse ja iseseisvuse kahjustamine või ohustamine). Füüsiliste isikute suhtes on meetme rakendamine piiratud asjaolu ga , et vara on vajalik füüsilise isiku või tema ülalpeetavate pereliikmete hädavajalike põhivajaduste rahuldamiseks (sh toiduainete, elu aseme üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks). Seega ei ole tegemist igaühe ega tingimata kogu isiku vara kasutamise küsimusega ning meede ei puuduta kuidagi isikuid, kelle tegevus ei ole seotud õigusvastase teoga. Meedet rakendatakse lõikes 3 nimetatud tunnustele vastava isiku vara , s t rahaliste vahendite (nt (EL) määruses nr 269/2014 märgitud igasugused finantsvarad ja tulud, sealhulgas, aga mitte ainult: sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseviisid; hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused; avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, ostutähed, võlaväärtpaberid ja tuletislepingud; intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu; krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused; akreditiivid, veokirjad, ostukirjad ning fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid ) , registrisse kantud vara (eelkõige registritesse kantud kinnisvara, aga ka n äiteks sõidukid) ja muu vara suhtes . Rahaliste vahendite ja registritesse kantud vara olemasolu on võimalik kindlaks teha ning vara omandikuuluvust piisavalt tõendada. Vallasvara, mida ei kanta registrisse, kuid mi llel on oluli ne väärtus kahjustatud riigile võlgnetava kahjuhüvitise seisukohast, olemasolu ja omaniku võib tuvastada ka muul viisil, nt kemikaalide puhul pädevalt järelevalveorganilt saadud teabe alusel. Sellisel juhul tuleb vara olemasolu ja selle omandikuuluvus protokollida haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 18 sätestatud korras. Paragrahv 29 2 näeb ette kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise taotlemise menetluse. Meetme kohaldamise menetluses osalevad Välisministeerium ja halduskohus. Välisministeerium: a) viib läbi haldusmenetluse (HMS -i alusel), milles selgitab välja kõik §-s 29 1 märgitud asjaolud ja kogub vajalikku teavet, sh teeb kindlaks meetme kohaldamise eeldused, tunnustele vastavad isikud, kelle roll õigusvastases tegevuses on piisavalt tõendatud , ning selgitab välja ja määratleb neile kuuluva vara (identifitseerib ja kirjeldab (koosseis , sh liik, väärtus, asukoht; vara ühisomandi küsimused jm); b) võimalusel kaasab menetlusse meetme subjekti (see ei pruugi olla võimalik olukorras, kui isik ei viibi Eestis ning tema asukoh t a ja kontaktandmeid ei ole Eesti registrite kaudu võimalik kindlaks teha); c) kogutud tõendite põhjal otsustab pöörduda haldus kohtu poole, et taotleda luba vara kasutamiseks jõu kasutamise keeldu rikkunud riigi võlgnetava kahjuhüvitise ettemaksuks; d) haldus kohtult loa saamisel korraldab vara valdamise ja kohtutäituri kaudu müümise. Meetme kohaldamiseks esitab paragrahvi 29 2 lõike 1 kohaselt Välisministeerium kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 kohase kirjaliku põhistatud taotluse koos vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohus annab Välisministeeriumile loa vara kasutamiseks võlgnetava kahju hüvitamiseks ettemaksuna (st toimingu tegemiseks) HKMS § 264 alusel. Käesoleval juhul on halduskohtu eelkontroll riigivõimu tegevuse seaduslikkuse üle vajalik, arvestades meetme erakordset konteksti ja omandiõiguse riive intensiivsust. Kohtu osalemine suurendab kohaldatava meetme usaldusväärsust ja vähendab tugevaima menetlusliku tagatisena põhiõiguste riive intensiivsust, näitab pühendumist vähimagi kuritarvituse ja omavoli vältimisele , eriti olukorras , kus asjaomane isik ei pruugi olla meetmest teadlik ja ei osale menetluses. Neil põhjustel leiti eelnõu koostamise käigus, et p õhiõiguste tagamiseks ei ole käesoleval juhul piisav haldustegevuse kohtulik kontroll tagantjärele. Seega jäeti kõrvale variant, kus eelkontrolli üldse ei toimu ja meetme kohaldamise otsustab üksnes haldusorgan. Eelkontrolli mehhanismi puhul kaaluti ka spetsiifilise kohtuliku erimenetluse kehtestamist. Sellest loobuti siiski juba olemasoleva haldustoiminguks loa andmise menetluse kasuks, mida saab kohandad a vastavalt praeguse meetme vajaduste le . HKMS § 264 lg 1 sätestab, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja kui seadus es ei ole sätestatud teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4 esimene lause ). Lihtmenetluse sätete kohaselt tuleb menetlusosalist teavitada õigusest olla ära kuulatud. Menetlusosaliseks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse (HKMS § 264 lg 3). Seega on menetlusosaliseks Välisministeerium. Isik, kelle vara suhtes loa andmist taotletakse , kaasatakse juhul, kui ta asub/elab Eestis ja tema kontaktandmed on kättesaadavad. Kui isik ei ole mõistlike pingutustega kättesaadav, võib kohus anda loa isiku osaluseta. Parema ülevaate sanktsiooni subjekti vara kahjuhüvitisena kasutamisest annab seletuskirjale (lisa 2) lisatud skeem. Lõike 2 kohaselt kontrollib haldus kohus RSanS- i s märgitud menetluslike ja materiaalsete eelduste täitmist , sh tuvastab , kas on rikutud relvastatud jõu kasutamise keel d u või sõjapidamisnorm e , kahju on tekkinud, asjassepuutuvad riigid on kahjunõudega tegelenud, kahjustatud riik on esitanud kahju põhjustanud riigile kahjunõude ning Eesti Vabariigile on esitatud kahjustatud riigi , rahvusvahelise organisatsiooni või nõudega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanismi sellekohane palve. Kahjustatud välisriigi nõude üle Eesti kohtus vaidlust ei toimu. Samuti uurib kohus , kas meedet kohaldatakse õige isiku suhtes, kas vara on selle isiku oma jne. Kohus hindab loa andmisel m uu h ulgas vara kasutamise proportsionaalsust, st kas vara on vajalik subjekti enda esmavajaduste rahuldamiseks, nt kui tegemist on füüsilise isiku koduga või kui suures summas on vaja rahalis i vahend e id isiku esmavajaduste rahuldamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kui kohus tuvastab, et ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu isiku huvid võiksid üles kaaluda vajaduse meedet rakendada , võib kohus teha otsuse kasutada vara osaliselt hüvitisena või vara müügi korral arvata müügi tulemist maha isikule igapäevasteks kulutusteks vajaliku osa. Kohus annab tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel Välisministeeriumile loa konkreetse isiku või üksuse vara kasutamiseks (haldustoiminguks) ja selle müümiseks ning müügist saadud vahendite kasutamiseks kahju põhjustanud riigi võlgnetava kahjuhüvitise ettemaksuks. Isikul, kelle vara suhtes on luba antud, on kohust atud täitma kohtu lubatud toiminguid. Välisministeeriumi tegevus vara kasutamisel pärast kohtult loa saamist on haldusmenetluse mõttes käsitletav toiminguna ja taotletud luba on haldustoimingu õiguslik alus. Täiendavat haldusakti selle toimingu tegemiseks vastu ei võeta. Sanktsiooni subjektil on õigus vaidlustada tema vara suhtes antud kohtu luba ja ka Välisministeeriumi tegevus t selle loa alusel HKMS- i s sätestatud tavapärases korras. HKMS § 265 lõike 5 kohaselt võib haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Menetluse, sh kohtumenetluse ettevalmistuse ajal võivad olla kahju hüvitamiseks kasutatavad varad eelduslikult külmutatud EL -i piiravate meetmete või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni alusel, kuid need on võimalik vabastada, kui kohus on andnud loa. Paragrahv 29 3 reguleerib pärast kohtult loa saamist vara haldamist ja müümist. Loa alusel korraldab Välisministeerium vara valdajana rahaliste vahendite valdamist (kasutamist) kuni kahjustatud välisriigile , rahvusvahelisel organisatsioonile või rahvusvahelisele kompensatsioonimehhanismile üleandmiseni. Registrisse kantud vara (kinnisvara ja registrisse kantava vallasvara) või muu vallasvara müüb Välisministeeriumi korraldusel kohtutäitur avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. Kohtu antud luba tuleb seejuures käsitleda avalik-õigusliku rahalise nõude täitedokumendina TMS § 2 l õike 1 p unkti 2 mõttes. Vara müügist saadud tulemist arvatakse maha vara hoidmise kulud ja täitekulud ning ülejäänud summa antakse üle kahjustatud välisriigile , rahvusvahelisel organisatsioonile või rahvusvahelisele kompensatsioonimehhanismile sarnaselt rahaliste vahendite ülekandmisele. Kui varade müüki korraldab sõltumatu isik ehk kohtutäitur , tagab ta toimingu läbipaistvuse ja järgib väljakujunenud menetluskorda. Vara omanik kaasatakse täitemenetlusse TMS- i s sätestatud korras. Raha kandmine kahjustatud riigile ja vajalikud arveldused eeldavad asjakohase kokkuleppe sõlmimist Eesti ja kahjustatud riigi (nt Ukraina) , rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanism i vahel. Riikidevahelises kokkuleppes tuleb m uu h ulgas kokku leppi da hüvitise kasutamise eesmä rk (kasutatakse riigi üldistes huvides , ehitatakse näiteks koolimaju ja lasteaedasid või jagatakse kahju kannatanud riigi kodanikele nende kahjude hüvitamiseks) ja välista d a topelthüvitise saami ne samade kahjude hüvitamiseks, samuti tagatiskokkulepped, et meedet rakendav riik ei jääks muude kahjuhüvitamise kokkulepete sõlmimisel kahjutekitaja eest vastutajaks . Paragrahv 29 4 reguleerib vara kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamise eest tagatava hüvitise küsimusi. Õ iglane hüvitis (omandipõhiõiguse piiramise mõttes) ning m eetme a jutisus ja tagasipööratavus (sanktsioonide mõttes) tagatakse kahju tekitanud riigi makstava kahjuhüvitise suhtes tekkiva nõudeõigusega. See annab isikule tulevikus võimaluse oma raha tagasi saada. Teisisõnu lükatakse isiku vaatest hüvitis e täielik realiseerumine edasi ja lahendatakse tulevikus riikide ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitavate kokkulepete raames (nt Euroopa Nõukogu raames asutatud Ukraina sõjakahjude registri põhikirja (ministrite komitee 12 . mai 2023 . a resolutsiooni CM/Res(2023)3 lisas) artikkel 3.2, mis annab volitused vastavate kokkulepete sõlmimiseks, artikkel 2.5, milles on visandatud tulevase kompensatsioonimehhanismi põhijooned. Eesti on registri asutajaliige alates 16 . maist 2023 . aastal ( Vabariigi Valitsus kiitis kokkuleppe eelnõu heaks 4 . mai 2023 korraldusega nr 114 . ) . Kokkuleppe eesmärk on asutada Venemaa Föderatsiooni agressiooni tulemusel Ukrainas tekitatud kahjude register, mis kogub, analüüsib ja säilitab andmeid ning mis edaspidi võiks kujuneda kompensatsioonimehhanismi osaks. Sõjakahjude registri ülesandeks saab tõendite ja kahjunõuete dokumenteerimine m uu h ulgas digitaalsel platvormil ning see moodustaks aluse ka tulevasele kompensatsioonimehhanismile. Register hakkab koondama, analüüsima ja hoiustama Venemaa agressiooni põhjustatud kahjude tõendeid ja kahjunõudeid pärast 24. veebruari 2022 . aastal . Register kogub ja registreerib nõuded, kuid ei otsusta kompensatsiooniküsimusi. Register välistab topeltnõuded ja maandab ühtlasi korruptsiooniriskid. Meetme kohaldamisel antakse isikule, kelle vara kasutatakse kahjuhüvitise ettemaksuna, tema vara väärtuse ulatuses nõudeõigus tulevikus oma vara rahaliste vahenditena tagasi saada. Vara omanikule väljastatakse tähtajatu väärtpaber (sertifikaat), mi s võimaldab tal oma vara arvelt tehtud ettemaks tagasi saada, kui õigusvastaselt kahju tekitanud välisriik täidab oma kohustused ja hüvitab tekkinud kahjud. Seega, kuigi vara on teisele omanikule üle antud, on kehtestatav meede olemuslikult ajutine ja tagasipööratav. Selleks, et see juhtuks, tuleb ka isikul tegutseda seni selle nimel, et kahju tekitanud riik täidaks oma kahju hüvitamise kohustust. See on ka üks meetme rakendamise eesmärkidest. Nõudeõiguse üle arvepidamine ja õiguste realiseerimine toimub keskse kompensatsiooni mehhanismi kaudu või lepitakse nõudeõiguse ülemineku ja kasutamise tingimused kokku Eesti ja kahjustatud riigi vahelise kokkuleppega. Nende kokkulepete alusel läheb kahju kannatanud riigi nõudeõigus kahju tekitaja vastu Eesti vahendusel üle isikule, kelle vara on kahju hüvitamiseks kasutatud. Isik omandab kahju kannatanult nõudeõiguse kahju tekitaja vastu, kas Eesti või Eesti ja rahvusvahelise kahju hüvitamise mehhanismi kaudu . Sellega, et kahju kannatanule on hüvitis tasutud, kahju tekitaja varalisest vastutusest ei vabane – rahvusvaheliste kokkulepete alusel muutub ainult tema kohustuse õigustatud subjekt. Eesti riik on oma hüvitamiskohustuse isiku ees täitnud talle nõudeõiguse ülekandmisega ning selle arvepidamise ja kasutamise tingimuste tagamisega. § 1 p 4 5 – s eaduse 5. peatük k i ehk järelevalve korralduse sätteid täiendatakse selliselt, et kõikide sanktsiooni liikide puhul tehakse järelevalvet ning määratletakse järelevalveasutused, kellel on võimalik kohaldada erimeetmeid , s t teha ettekirjutus ja määrata sunniraha. Rahvusvahelisi sanktsioone kohaldavad kõik Eestis asuvad füüsilised ja juriidilised isikud, kuid riiklik järelevalve nende sanktsioonide rakendamise üle on osaline ja põhineb praegu peamiselt muudel seadustel (näiteks tolliseadus). Sanktsioonide rikkumise eest on ette nähtud kriminaalvastutus ja erikohustusega isikutele väärteovastutus , kuid see ei ole praegu enam piisav sanktsioonide tõhusaks rakendamiseks. J ärelevalve piirdub praegu asjakohaste seadus t e ja nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise järgimisega . RSanS-i 5. peatükk reguleerib üksnes finantssanktsioonide järelevalvet ja teiste sanktsiooni d a täitmise üle riiklik k u järelevalvet RSanS ette ei näe. Kuna RSanS on rahvusvaheliste sanktsioonide osas valdkonna eriseadus, siis on otstarbekas sätestada riikliku järelevalve pädevus ja selle ga seotud ülesanded just selles õigusaktis. Euroopa Liit on kehtestanud laiaulatuslikud piiravad meetmed ja RSanS § 11 l õikes 3 on loetletud eri liiki sanktsioonide jaoks pädevad asutused. Pädev asutus annab haldusakte ja teeb toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis. Ainult RAB i l kui pädeval asutusel on finantssanktsiooni osas osaline järelevalve. E ri sanktsiooni liikide jaoks on vaja määrata järelevalveasutused, et sanktsioonide rakendamine oleks järgitav ja toimiv. Juhul, kui Eestis asuv isik või äriühing teeb keelatud tehinguid sanktsiooni subjekti ga rahaliste ülekanneteta ning teine isik või riigiasutus tuvastab sanktsiooni rikkumise, siis ei ole selget pädevat asutust, kes sellise rikkumise tõkestaks ja teeks järelevalvet sellise rikkumise üle. Isik või asutus saab teavitada võimalikust kuriteost õiguskaitseasutust, kuid kui puudub sanktsiooni rikkumise kuriteo koosseis (tahtlik sanktsiooni rikkumine), siis ei ole õiguskaitseasutusel pädevust sanktsiooni rikkumisega edasi tegeleda. RSanS § 31 järgi on võimalik kohaldada korrakaitseseaduses nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid seaduses sätestatud järelevalve tegemiseks. Korrakaitseseaduse kohaselt teeb riiklikku järelevalvet korrakaitseorgan. Korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik (KorS 6 lg 1). Seega tuleb järelevalve tegemiseks volitatud asutus määrata seaduses. P aragrahvi 30 lõi k e s 1 määratakse R AB lisaks finantssanktsiooni le järelevalve tegijaks ka riigihangetega seotud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning RSanS -i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle . § 1 p 4 6 – p aragrahvi 30 lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse viited registripidajate tegevust reguleerivale uuele paragrahvile § 13 1 ning sätestatakse, et järelevalvet tehakse nii rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava kui ka rakendava õigusakti ning RSanS -i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. § 1 p 4 7 – paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 6−9 , mis sätestavad pädevate asutuste järelevalve pädevuse. TTJA järelevalve pädevus on praegu piiratud ameti peamisi tegevusvaldkondi (infoühiskonna, tarbimis-, tehis- ja ettevõtluskeskkonna) reguleerivates seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise järgimisega. Sanktsioonina kehtestatud piiravate meetmete täitmise üle riiklik k u järelevalvet need õigusaktid ette ei näe. Sellest tule n evalt on vaja määrata teenuseid puudutavate sanktsioonide osas riikli k ku järelevalve ülesannet täitma TTJA. Juba kehtivate, eelkõige EL -i piiravate meetmete kohaldamisega seotud ülesannete täitmine toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul TTJA - le kaasa töökoormuse suurenemise . TTJA- l oleks pädevus kontrollida nii rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavast (nt nõukogu otsus) ja rakendavast õigusaktist (nt EL -i Nõukogu määrus) kui ka Vabariigi Valitsuse määrusest tulenevate reklaami-, turismi- meedia- ja muude RSanS § 11 lg 3 punktis 6 nimetatud teenuseid puudutavate kohustuste, piirangute ja keeldude täitmist. Nagu TTJA puhul, on Transpordiameti riikliku järelevalve teostamise pädevus seni määratletud ameti tegevusvaldkondi reguleerivates seadustes, kuid laevandus - ja lennundusvaldkonnas sanktsioone kehtestavate õigusaktide nõuete täitmise kontroll otseselt hõlmatud ei ole. Muudatusega antakse Transpordiametile pädevus teha riiklikku järelevalvet rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks oleva laeva ja õhusõiduki ning õhusõiduki käitamise üle. Lõikes 8 antakse järelevalvepädevus Maksu- ja Tolliamet ile, kes teeb seda lisaks RSanS- i le ka tolliseaduses ja tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud liidu õigusaktides sätestatud korras. RSanS § 11 lõikes 3 määratakse sanktsioone rakendavaks pädevaks asutuseks sadamatesse sisenemisega seotud keelu korral Kaitsevägi (merevägi). Õigusselguse huvides on vaja luua selge seos RSanS - i ja RiPS - i vahel, mistõttu on peale pädevuse andmise vaja sätestada ka see , millise seaduse alusel teeb Kaitsevägi järelevalvet ja annab erandlikult loa sanktsiooni alla kuuluva laeva sisene miseks Eesti sisemerre ja sadamasse. Sellest tulenevalt lisatakse RSanS - i § 30 uus lõige 9, millega sätestatakse, et Kaitsevägi teeb riiklikku järelevalvet RiPS - i alusel ja võib kohaldada selleks muu hulgas RiPS - is loetletud erimeetmeid. § 1 p 4 8 – RSanS §-s 31 laiendatakse riikliku järelevalve tegemisel kasutatavate korrakaitseseaduses ettenähtud riikliku järelevalve meetmete kasutamise õigust ning muudetakse kasutatavate erimeetmete osa kõigile järelevalveasutustele. Paragrahvi p ealkirja tä psustatakse ja märgitakse, et lisaks järelevalve erimeetme tele sisaldab paragrahv ka nende erisus i. § 1 p unktid 4 9 ja 50 – kehtiv RSanS § 31 sätestab korrakaitseorgani õiguse kohaldada riikliku järelevalve tegemisel korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud erimeetmeid, milleks on küsitlemine ja dokumentide nõudmine ning valdusesse sisenemine. Seni oli finantssanktsio oni kohaldamise üle järelevalvet teostav korrakaitseorgan RSanS -i tähenduses üksnes RAB. Kuna käesoleva eelnõuga määratakse riikliku järelevalve tegijateks ka muud asutused ja olenevalt sanktsiooni liigist antakse neile õigus kasutada erinevaid erimeetmeid, siis sätestatakse asjakohased õigused iga asutuse jaoks eraldi lõigetes. Nagu varemgi, reguleerib § 31 lõige 1 RAB -i pädevust. Kehtiva RSanS -i § 31 l õike 1 kohaselt võib korrakaitseorgan riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 ettenähtud erimeetmeid. KorS §-s 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ja §-s 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud erimeetmed ei ole piisavad, et tuvastada tulemuslikult sanktsioonina ettenähtud keeldudest ja piirangutest kõrvalehoidumine või rikkumine. Peale eelnimetatute on kohane ja vajalik kohaldada veel selliseid KorS- i s märgitud erimeetmeid nagu kutse ja sundtoomine (§ 31), isikusamasuse tuvastamine (§ 32), vallasasja läbivaatus (§ 49) ja hoiulevõtmine (§ 52) ning valduse läbivaatus (§ 51). Eelnimetatud erimeetmed on omavahel seotud ja nende meetmete rakendamise kaudu saavad järelevalvet tegevad asutused (nt TTJA ja Transpordiamet) eelnimetatud pädevuse kohaselt teha tõhusat järelevalvet rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti ning RSanS - i alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Erimeetmete kohaldamisel on oluline silmas pidada KorS §-s 7 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Paragrahvi 31 l õikes 1 1 laiendatakse riikliku järelevalve tegemisel kasutatavate korrakaitseseaduses ettenähtud riikliku järelevalve erimeetmete kasutamise õigust ka T TJA- le ning Transpordiametile. Lõikes 1 2 sätestatakse M TA õigus kohaldada rahvusvaheliste sanktsioonide järelevalves KorS §-des 30–34 ja 44–52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras tolliseaduses ning tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud liidu õigusaktides sätestatud erisustega. Tollialaste õigusaktidena on mõeldud nii tolliseadust kui ka EL -i t olliseadustikku koos selle nn tööriistakastiga. § 1 p 5 1 – k una RSanS §-s 30 on kasutatud terminit järelevalveasutus ja määratakse järelevalve t tegevad asutused, siis on selguse huvides õigem kasutada KorS- i s kasutatava termini korrakaitseorgan asemel § 31 lõi getes 2 ja 3 terminit riiklikku järelevalvet tegeva d asutuse d . § 1 p 5 2 – paragrahvi 31 lõike s 4 antakse MT A-le õigus kohaldada sisse- või väljaveo keel uga kauba suhtes tolliseaduse ja tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud liidu õigusaktide sätteid kauba riigi omandisse ülemineku, võõrandamise ja hävitamise kohta . § 1 p 5 3 – RAB kontrollib finantssanktsiooni kohaldamise järelevalve käigus m uu hulgas seda, kas erikohustustega isik on loonud RSanS §-s 22 1 ettenähtud rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi ning kas see süsteem vastab samas paragrahvis ettenähtud nõuetele. S eaduse tõhusama täitmise tagamiseks peab RAB-il muu hulgas ka selle kohustuse osas ettekirjutuse tegemiseks olema seaduslik alus ning selleks tehakse täiendus paragrahvi 32 lõi kes 1 . § 1 p 5 4 – p aragrahvi 32 lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse tulenevalt § 11 lg 3 punkti 3 muudatusest RAB-i pädevust ettekirjutuste tegemisel. RAB- i le antakse õigus küsida ettekirjutusega lisa teavet, et teha sisukamalt ja edukamalt n - ö juhtumipõhist kontrolli sanktsioonide kohaldamise üle. Teabe küsimine enne tehingu peatamist või sellega paralleelselt on vähem piirav meede kui tehingu peatamine, kuid aitab samas langetada informeeritumaid otsuseid. § 1 p 5 5 – RAB teeb RSanS § 30 lõike 1 kohaselt riiklikku järelevalvet finantssanktsiooni kohaldamise ja asjakohaste õigusaktide nõuete täitmise üle erikohustustega isiku poolt. RSanS -i 5 . peatükis sätestatakse järelevalve tegemise põhimõtted, kuid selles ei ole seni reguleeritud riikliku järelevalve tegemiseks vajaliku teabe saamist. Selleks, et teha järelevalvet ja tagada, et majandusressursse ja rahalisi vahendeid ei tehtaks sanktsiooni subjektidele kättesaadavaks ega kasutataks sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks, ning hinnata sellega seonduvat riskipilti, on vaja saada näiteks krediidiasutustelt lisa teavet selle kohta, kui palju on finantssanktsioonide alusel Eestis eri ajahetkedel varasid külmutatud või muid meetmeid kohaldatud. A rvestades ka seda, kui palju on RAB -i poolt erandi alusel antud luba sid külmutatud rahaliste vahendite vabastamiseks, vajab RAB regulaarset ülevaadet sanktsiooni subjektide konto dest . See teave aitab muu hulgas tuvastada võimaliku rahvusvahelise finantssanktsiooni rikkumise ja kontrollida finantssanktsiooni kohaldamise õiguspärasust. Lisaks on RSanS § 11 l õike 3 p unkti 3 alusel RAB pädev asutus, kes vastab finantssanktsiooniga seotud päringutele ning annab finantssanktsiooni osas haldusakte ja teeb toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis. Nimetatud toiminguteks on muu hulgas Eesti kohustused teavitada Euroopa Komisjoni j a muid institutsioone finantssanktsioonide kohaldamisest. Näiteks tuleb Eestil määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, artikli 12 kohaselt teavitada teisi liikmesriike ja Euroopa Komisjoni määruse alusel võetud meetmetest ja jagada määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet määruse artikli 2 alusel külmutatud rahaliste vahendite ja määruse alusel antud lubade kohta. ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioone kehtestavate resolutsioonide alusel tuleb ÜRO Julgeolekunõukogu teavitada nimetatud resolutsioonide rakendamiseks tehtud sammudest. Erikohustustega isikute esitatav teave on ka selliste ülevaadete andmiseks möödapääsmatu sisend. Seni on RAB vajaduse korral küsinud erikohustustega isikutelt teavet ettekirjutuste alusel, kuid regulaarselt teabe saamiseks tuleb seaduses ette näha ka regulaarse aruandluse kehtestamise võimalus. Sarnane kohustus on sätestatud RahaPTS §-s 54 1 . Uues paragrahvis 32 1 nähakse ette võimalus , et rahandusminist er võib vajaduse korral määrusega ette näha vajalike andmete koosseis u , esitaja ja nende esitamise kor ra . § 1 p 5 6 – RSanS §-s 33 on seni sätestatud RAB - i tehtava järelevalve korral sunniraha rakendamiseks sunniraha määr. Uue lõikega 4 nähakse ette sunniraha rakendamise määrad ka M TA , T TJA või Transpordiameti ettekirjutuse täitmatajätmise korral. RSanS -is märgitud riiklik k u järelevalvet tegevate pädevate asutuste läbiviidava järelevalve osas ei ole vaja eraldi kehtestada järelevalve üldmeetmena ettekirjutuse tegemist, vaid kohaldatakse KorS § 28 lõikes 1 sätestatu t . Eriseaduses sätestamata juhul on KorS § 28 lõikest 2 tulenev sunniraha suurus (igakordse kohaldamise ülemmäär 9600 eurot) sanktsioonide mittejärgmise korral liiga väike, mistõttu on teinud järelevalveasutused ettepaneku sunniraha määra suurendamiseks nende pädevusse kuuluvates valdkondades. Sarnaselt RSanS §-s 33 sätestatud määr a dele oleks see füüsiliste isikute puhul kuni 5000 ja juriidiliste isikute puhul kuni 32 000 eurot. Kõrgem sunniraha ülemmäär võimaldaks järelevalveasutustel sekkuda tõhusa ma lt ettekirjutusega kehtestatud nõuete rikkumise korra l. § 1 p 5 7 – p raegu kehtiv § 34 lõike 1 sõnastus kohustab üksnes FI-d või §-s 30 nimetatud järelevalve tegijat teavitama R AB-i finantssanktsiooni rikkumisest või selle kahtlusest või RSanS -i nõuete rikkumisest. Ka RSanS §-s 11 nimetatud pädev asutus võib vastavad asjaolud tuvastada. Eeltoodust tulenevalt lisatakse ka §-s 11 nimetatud pädevad asutused § 34 lõikes 1 toodud loetellu. Kuna seaduse § 30 täiendatakse järelevalveasutustega, siis § 34 lõikes 2 täpsustatakse, et üksnes Finantsinspektsioon, Eesti Advokatuur ja Notarite Koda on kohustatud esitama R AB- i le teavet eelmisel kalendriaastal läbiviidud järelevalvemenetluste kohta. Paragrahvi 34 lõikesse 3 lisatakse RAB- i le võimalus edastada vajadusel oma kohustuste täitmise käigus kogutud teavet ka teistele pädevatele asutustele, näiteks FI-le või ka M TA- le. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus R AB saab oma ülesannete täitmisel teavet, mis on oluline kauba sisse- ja väljaveole kehtestatud sanktsioonide rakendamise seisukohalt, kuid seaduses puudub praegu alus selle teabe Maksu- ja Tolliametile edastamiseks. R AB- i l o n finantssanktsiooni osas pädeva asutusena (RahaPTS § 11 lg 3 p 3) olulist infot selle valdkonna probleemkohtadest, sh konkreetsest kaasusest. FI-l on RSanS § 30 l õike st 11 tulenevalt kohustus teha järelevalvet RSanS-is sätestatud finantssanktsiooni kohustuste täitmise üle enda järelevalvesubjektide poolt. FI järelevalve all olevate subjektide süsteemsete riskide tuvastamisel on R AB- i ga teabe vahetamine väga vajalik. Seaduse p raegu kehtiv sõnastus on teabevahetuse osas ühepoolne ehk FI teavitab R AB-i (RSanS § 34 lg 2). Lõikes 3 laiendatakse teabe saajate ringi ja märgitakse neist olulisemad , nähes ette võimaluse edastada teavet vajaduse korra l ka teistele pädevatele asutustele. § 1 p 5 8 – p aragrahvi 34 lõiget 5 täiendatakse selliselt, et RAB võib finantssanktsiooni andmeid edastada riigisiseselt õiguskaitseasutusele. Politsei- ja Piirivalveamet i (edaspidi PPA ) ja KAPO vahelise uurimisalluvuse määruse kohaselt teostab KarS § 93 1 kohast kohtueelset menetlust KAPO. Prokuratuur võib KrMS § 212 lõike 5 alusel vajaduse korra l muuta kahe asutuse vahelist uurimisalluvust ja määrata konkreet s e menetlus e teisele asutusele. Samuti või b olla vajalik, et teine asutus vaatab menetluse alustamise otsustamiseks läbivaadatavad materjalid enne läbi . Seejärel saab võtta seisukoha menetluse alustamise ja edasis e menetluse kohta . Uurimisalluvuse muutmise põhjused võivad olla erinevad ja seda on varasematel aastatel ka teiste kuritegude puhul korduvalt tehtud (näiteks on seotud isik kas Keskkriminaalpolitsei huviorbiidis või menetluses teise asjaga; töökoormust puudutav küsimus; riiklikust ohuolukorrast tingitud põhjusel vms). Olukorras, kus pärast 24 . veebruari 2022 on võrreldes varasemaga kehtestatud suur hulk erinevaid sanktsioone, mis puudutavad Eestiga külgnevat Venemaad, on potentsiaalselt suurenenud ka sanktsioonirikkumiste arv, mida võib olla vaja kriminaalkorras menetleda. Kui KAPO menetlusressurss KarS § 93 1 kohasteks menetlusteks peaks ammenduma, võib tekkida vajadus kaasata PPA rahvusvahelise sanktsiooni rikkumiste lahendamisse . Sellisel juhul puuduks ilma vastava muudatuse tegemiseta RAB- i l õigus edastada PPA-le kui õiguskaitseasutusele materjale . Kehtiv sõnastus ei võimalda riigisisest koostööd RAB - i ja julgeolekuasutuse vahel ega anna volitusi andmete vahetuseks , kuivõrd selles erista takse järelevalveasutust ja õiguskaitse - ja julgeolekuasutust. S eaduse praeguse sõnastuse kohaselt võib RAB teavitada välisriigi õiguskaitseasutust , aga mitte riigisisest õiguskaitseasutust, mis loob kummalise olukorra. Andes laiemad võimalused teabe jagamiseks, luuakse paindlikum lahendus ning võimekus reageerida adekvaatselt elulistele olukordadele ja ohule. § 1 p 5 9 – seadust täiendatakse väärteokoosseisuga, mille kohaselt karistatakse RSanS §-s 19 sätestatud lisateabe hankimise või teavitamiskohustuse rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot. RSanS §-s 35 sätestatud vastutuse ulatus piir d u b ainult erikohustatud isikute ringiga (§ 21 l õigete 1 ja 4 osas), kuid RSanS-i väärteokoosseisud ei võimalda vastutusele võtta füüsilis i ja juriidilis i isiku id , kes ei ole kogunud vajalikku lisateavet või ei ole teatanud finantssanktsiooni subjektist või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest. Nii § 35 6 kui ka § 35 7 lisatavad väärteokoosseisud ja nende eest ettenähtud karistused on meetmena analoogsed praegu RSanS-is sisalduvate meetmetega RSanS-ist tulenevate kohustuste täitmatajätmise või rikkumise korral ja RahaPTS-is sisalduvate meetmetega analoogsete kohustuste täitmatajätmisel. Kui ettekirjutuse ja sunniraha meetmete eesmärk on lõpetada rikkumi ne , siis väärteo eest määratud karistus on vajalik juba toimunud rikkumise eest karistamiseks, mis omakorda aitab tagada hilisemate rikkumiste vähenemist. Eelnevast tulenevalt on nimetatud rikkumiste puhul väärteokoosseisu kehtestamine nii vajalik kui ka proportsionaalne ning panustab Eesti rahvusvaheliselt võetud kohustuste senisest edukamale täitmisele. Seni puuduv väärteokoosseis, mis on nimetatud uues §-s 35 6 (lisateabe hankimise või teavitamiskohustuse rikkumine) , on üks puudus Eesti vastavuses FATF-i nõuete täitmisel e ja sellele on viidatud ka M oneyval i hindamise käigus. Seoses RSanS-i täiendamisega §-iga 32 1 , millest tuleneb RAB-i õigus nõuda erikohustatud isikutelt aruannete esitamist, täiendatakse ka seaduse 6 . peatükki ja lisa takse §-ga 35 7 uus väärteokoosseis aruandluskohustuse rikkumise juhtumiteks. Aruandluskohustuse teabe esitamata jätmise, mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Sätte sisu ja määrade kehtestamisel on lähtutud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud määradest. Eelnõuga seadusesse lisatav uus aruandluskohustus §-s 32 1 ja sellega seotud väärteokoosseis uues §-is 35 7 on analoogne RahaPTS §-s 54 1 sisalduva kohustuse ning sellega seotud väärteokoosseisu ja selle eest määratava karistuse suurusega §-s 94 3 . Muudatus on vajalik, sest olemasolevad meetmed, sh väärteokoosseisud , ei ole piisavad , et mõjuta da isikuid oma teabekohustusi täitma. § 2 Karistusseadustiku muudatused Karistusseadustiku §-i 93¹ täiendatakse lõikega 4, mis annab kohtule võimaluse kohaldada rahvusvahelise või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 83² sätestatule. Nii nagu salakaubaveole on ka rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisele vaja ette näha laiendatud konfiskeerimine , sest süstemaatiline sanktsiooni rikkumine ja selle organiseerimine võib väga tõenäoliselt kujuneda mõne isiku oluliseks elatusallikaks. Võib esineda juhtumeid, kus Eesti kodanikud või rahvusvahelises kaubanduses tegutsevad äriühingud kasutavad sanktsioonidest möödahiilimiseks sanktsioneeritud kaupade veoks ja kauba eest maksmiseks süstemaatiliselt ja kavatsetult välisriikide ning eelkõige E uroopa Li idu väliseid ettevõtteid ja maksmise viise ning kriminaalne tulu lõimitakse tagasi Eestisse. Samuti võib esineda juhtumeid, kus Eestis asuvad isikud ja ettevõtted käitlevad varjatult sanktsioneeritud isikute rahalisi vahendeid ja majandusressursse , suunates neid edasi välisriikidesse , lõigates sellest majanduslikku kasu ja luues endale sellega p eamise sissetulekuallika. Sellistel juhtudel ei ole Eestis sanktsioneeritud kaupa või sanktsioonialuste isikute rahalisi vahendeid või majandusressursse, mida on võimalik arestida ja hiljem konfiskeerida, kuid Eestis asub kuriteo eest saadud vara, mis vastab laiendatud konfiskeerimise tingimustele. § 3 Krediidiasutuste seaduse muudatused Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lõiget 4 3 muudetakse selliselt, et krediidiasutusel, kes on määratletud erikohustusega isikutena RSanS - i tähenduses, oleks õigus avaldada pangasaladust sisaldavaid andmeid ka TTJA-le, kui nad kahtlustavad rahvusvahelise sanktsioonina kehtestatud teenuse osutamise keelu rikkumi st või sellise rikkumise oh t u. Pangasaladusena käsitatakse kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta (KaS § 88 lg 1). Sanktsioonide rakendamisel lahendati pangasaladuse avaldamise küsimusega seotud samalaadne teema 2023 . aasta alguses KAS § 88 täiendamisel lõikega 4 3 ning jäädi RSanS § 11 l õike 3 punkti 4 sõna stuse juurde (KAS § 88 lg 4 3 : Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel ning Maksu- ja Tolliametile rahvusvahelise sanktsiooni alla kuuluva kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtluse või ohu korral) . KAS - is sätestati panga õigus esitada andmeid, samuti Maksu- ja Tolliameti võimalus küsida pangalt andmeid. KAS § 88 lõike 5 punkti 11 täiendus on vajalik selleks, et TTJA saaks vajadusel krediidiasutustelt vastuseks oma järelepärimisele arvelduskontodel toimunud tehingute kohta teavet , mille abil on näiteks võimalik tuvastada, kas ülekandeid on tehtud sanktsiooniga keelatud teenuste osutamise ks . § 4 Kriminaalmenetluse seadustiku muudatused Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 126 sätestab konfiskeeritava vara suhtes võetavad meetmed. Kriminaalmenetluses on võimalik sanktsiooniga keelatud sisse- või väljaveetava kauba kui võimaliku konfiskeeritava vara suhtes toimida mitmel viisil. Kaupa on võimalik anda asitõend ina vastutavale hoiule või teatud tingimustel võõrandada (KrMS § 126 lg-d 1 1 , 1 2 , 2 1 ). Juhul, kui kriminaalmenetluses ei ole sanktsioonidega hõlmatud kaupa otstarbekas või võimalik vastutavale hoiule anda või võõrandada, siis võib selline kaup näiteks jääda määramata ajaks keskkonda kahjustama . Kui Eestisse on Venemaalt toodud sanktsioonidega keelatud kaupa, mis on mõeldud EL- i s sisetöötlemiseks või reekspordiks ning see kaup on riigi poolt kinni peetud, saab sellise kauba omanik taotleda kauba riigi omandisse andmist või Maksu- ja Tolliamet võib kau ba hävitada. Sellise kaubaga ei saa teha majanduslikke toiminguid , st Eestis majanduslikult töödelda või saata Eestist välja. Seetõttu esitatakse eelnõus ettepanek täiendada KrMS § 126 lõiget 2 2 , et kriminaalmenetluses oleks võimalus sanktsiooniga keelatud kaup hävitada või ümber töödelda prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui sellise kauba hoidmise kulu on ebamõistlikult suur. § 5 Maksukorralduse seaduse muudatused RSanS § 10 paneb Välisministeeriumile kohustuse koordineerida rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamist ja ministeeriumidele kohustuse algatada enda valitsemisalas rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajalike õigusaktide menetlusi. 2022 . aastal kehtestas Vabariigi Valitsus gaasi- ja kütusesanktsiooni. Õigusaktide eelnõud valmistasid ette Välisministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõude mõjuhinnangu tegemisel ilmnes andmete töötlemisel, eeskätt tollistatistika analüüsimisel , takistus. Kuna tollideklaratsioon on maksudeklaratsioon ja maksukorralduse seaduse § 26 l õike 1 kohaselt piiratud kasutusega, ei ole M TA- l alust maksusaladust sisaldavat teavet RSanS §-s 10 nimetatud asutustega jagada. Sarnane andmete jagamise probleem on ilmnenud RSanS §-s 11 nimetatud pädevate asutuste ga , näiteks vajab R AB finantssanktsiooni üle järelevalve teostamisel maksusaladust sisaldavat teavet. Ka teenuste sanktsioonide tõhus järelevalve eeldab ligipääsu maksu- ja pangatehingute andmetele ning oskust neid ja muid raamatupidamisandme i d tõlgendada ja analüüsida. TTJA-l puudub juurdepääs maksu- ja pangasaladusele , et kontrollida rahvusvaheliste sanktsioonide täitmis t . Tõhusaks järelevalveks on oluline luua seaduslik alus ligipääsuks maksuandmetele. M TA- l on võimalik luua oma andmekogus (maksukohuslaste register) automaatne päring konkreetsete tunnuste alusel, mille tulemusena jagatakse pädeva asutusega regulaarselt maksuandmeid. Teenuste sanktsioonide järelevalvet teostav asutus vajab regulaarset teavet käibemaksu deklareerimise kohta sanktsioneeritud riikidega ja võimalike kolmandate riikidega, mille kaudu teadaolevalt sanktsioonidest kõrvalehoidumiseks teenuste eest tasutakse . RSanS - is sätestatud ülesannete täitmiseks on põhjendatud maksusaladuse jagamine RSanS §-s 10 ja §-s 11 asutustega. RSanS - is kasutatakse terminit pädev asutus ja peaasjalikult hõlmab see mõnda § 11 lõikes 3 nimetatud asutust. RSanS § -s 12 on aga pädeva institutsioonina nimetatud ka strateegilise kauba komisjoni. Et vältida küsimust, kas ministeeriumid ja Välisministeeriumi juures tegutsev strateegilise kauba komisjon ( strateegilise kauba seaduse § 8) on „pädev asutus“, ning arvestades ka 1. septembril 2023 jõustuva MKS § 29 punkti 64 sõnastust, kus tuuakse T TJA kõrval eraldi institutsioonina välja ka välisinvesteeringukomisjon, tehakse eelnõus ettepanek täiendada MKS § 29 punktiga 25 1 , mis võimaldab maksusaladust sisaldavat teavet avaldada RSanS -is sätestatud ülesannete täitmiseks RSanS §-des 10, 11 ja 12 märgitud asutustele. § 6 Riigipiiri seaduse muudatused Kuna RSanS § 11 lõikes 3 määratakse sanktsioone rakendavaks pädevaks asutuseks sadamatesse sisenemisega seotud keelu korral Kaitsevägi (merevägi), siis lisatakse riigipiiri seadusse (RiPS) sarnaselt seadust rikkunud kalalaevadega, kui need vastavad EL -i määrusega kehtestatud tingimustele, sanktsioonidest tulenev sadama te sse sisenemise keeld. Selleks täiendatakse § 14 lõiget 3 1 nii, et ka need laevad, mille suhtes kohaldatakse rahvusvahelis t või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni , lisatakse nende laevade hulka, kellel on üldjuhul sadamasse sisenemise keeld . S amuti märgitakse, et sanktsioonide keeldudest tulenevalt ei või teha sisemeres laevalt laevale ümberlaadimist. Sadamasse võib siiski siseneda juhul, kui tegemist on sisuliselt hädaolukorraga, et ära hoida kas keskkonnareostus või muu meresõiduohutust ohustav juhtum. § 7 Välismaalaste seaduse muudatused Välismaalaste seaduse (VMS) § 123 punkti 6 kohaselt keeldutakse välismaalasele tähtajalise elamisloa väljastamisest, kui seda näeb ette rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. VMS ei näe ette sõnaselget alust keelduda v iibimisaja pikendamisest , pikaajalise viisa andmisest ja lühiajalise töötamise registreerimise st Eestis . VMS -i täiendused tagavad ühelt poolt õigusselgus e, sätestades viibimisaja pikendamisest, pikaajalise viisa andmisest ja lühiajalise töötamise registreerimisest keeldumiseks sama aluse nagu on tähtajalisel elamisloal , ning samas võimaldavad need tulevikus Eestil korrektselt ja viivitamata rakendada rahvusvahelisi sanktsioone, ilma et rakendamiseks oleks vaja võtta vastu täiendavaid õigusakte. Eelnõu § 7 punktiga 1 muudetakse VMS § 48 lõikes 1 viibimisaja pikendamisest keeldumiste aluste loetelus sidesõna „või“ asukohta ja jäetakse see välja punkti 9 lõpust , sest eelnõu § 7 punkti 3 järgi täiendatakse loetelu viibimisaja pikendamisest keeldumise uue alusega punktiga 11 . Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 7 punktiga 2 muudetakse VMS § 48 lõikes 1 viibimisaja pikendamisest keeldumiste aluste loetelus sidesõna „või“ asukohta ning lisatakse see punkti 10 lõppu , sest eelnõu § 7 punkti 3 järgi täiendatakse loetelu viibimisaja pikendamisest keeldumise uue alusega. Tegemist on tehnilise muudatusega. Paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11. V MS § 48 lõige 1 sätestab Eestis viibimisaja pikendamisest keeldumise alused . Üheks selliseks põhjuseks võib olla ka rahvusvaheline või Vabariigi Valitsuse kehtestatud sanktsioon, millega seatakse piirangud välismaalaste Eestis viibimisele. Paragrahv 65 näeb ette pikaajalise viisa andmisest keeldumise alused. VMS § 66 kohaselt teavitatakse välismaalast viisa andmisest keeldumise korral keeldumise õiguslikust alusest (lg 1), kuid välismaalasele ega muule isikule ei avaldata viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet (lg 2). Küll peab isikule olema eelkõige teada konkreetne keeldumispõhjus (keeldumise alus), sh alternatiivsete aluste korral konkreetne alternatiiv. Näiteks kui viisa andmisest keeldumisel on märgitud lahter, et isik kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele, siis tuleb märkida konkreetne alus, s.o kas avalik kord, riigi julgeolek, rahvusvahelised suhted või rahva tervis. Pikaajalise viisa andmisest keeldumise alused on sätestatud VMS §-s 65 ning välismaalasele võib viisa andmisest keelduda, kui välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele (VMS § 65 lg 2 punkt 6). Vastupidi tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise regulatsioonile, mis kohustab elamisloa andmisest keelduma, kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt, siis VMS § 65 sellist keeldumise alust praegu ette ei näe. Õigusselguse tagamiseks nähakse V M S -is ette alus keelduda viisa andmisest ka juhul , kui seda näeb ette rahvusvahelise julgeoleku toetuse ja Eesti julgeoleku kaitse eesmärgil kehtestatud sanktsioon. Paragrahvi 108 uue lõikega 10 sätestatakse, et välismaalase Eestis lühiajalise töötamise registreerimisest keeldutakse, kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. Keeldumise aluste loetelu täiendamisest tulenevalt muudetakse loetelus ka sidesõna „või“ asukohta. § 8 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused Paragrahvi 7 2 lõike 2 punkti 5 muudetakse seoses eelnõu järgmise muudatusega, millega nähakse ette selge alus välismaalasele sisenemiskeelu otsuse tegemiseks , kui seda näeb ette sanktsioon. Seaduse § 7 2 lõikes 2 on sätestatud alused, millistel juhtudel võib lahkumisettekirjutuse sundtäita. Kehtiva seaduse järgi sundtäidetakse lahkumisettekirjutus , kui välismaalase kohta on tehtud riigipiiril sisenemiskeelu otsus seaduse § 28 2 lõike 1 alusel. Õigusselguse eesmärgil tuleb lahkumisettekirjutuse sundtäitmise alusena näha ka käesoleva eelnõuga lisatava § 28 2 lõiget 1 1 . Seaduse § 28 2 täiendatakse lõikega 1 1 , mis näeb ette selge aluse, et välismaalasele tehakse sisenemiskeelu otsus , kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (edaspidi Schengeni piirieeskirjad ). Kui välismaalane ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, väljastatakse talle Schengeni piirieeskirjade V lisa B-osas näidatud standardvormil sisenemiskeeld. Vabariigi Valitsuse sanktsioon on välispoliitiline meede, mida võib lisaks rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamise eesmärkidele kehtestada Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks. Seega kattuvad sanktsiooni kehtestamise eesmärgid ja Schengeni piirieeskirjade V lisa B-osas näidatud standardvormi alus „I“ (avalik kord, sisejulgeolek, rahvatervis, rahvusvahelised suhted). § 9 Rakendussäte Registripidajatele antakse eelnõus §-s 9 ülemineku tähtaeg RSanS § 13 1 lõike 4 rakendamiseks. Nimetatud sätte kohaselt tuleb neil määrata kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest alates , kes korraldab oma pädevuse piires rahvusvahelise sanktsiooni rakendamist, ja edastab tema kontaktandmed § 11 lõikes 3 märgitud pädevale asutusele. 3. 2 . Põhiseaduspärasuse analüüs 3. 2 .1. Vabariigi Valitsuse pädevus kehtestatava sanktsiooni valikul Sanktsiooni sisu on kellegi või millegi (nt agressorriikide kodanike) ebasoodsam kohtlemine võrreldes kellegi teisega, et mõjutada riikide või isikute käitumist välispoliitilistel eesmärkidel , või muuta neile kättesaamatuks ressursid, millega nad saaksid vastuvõetamatut tegevust jätkata. Sanktsiooni valik ja kehtestamine on osa välispoliitikast, mille elluviimine on PS § 87 p unkti 1 kohaselt V abariigi V alitsuse pädevuses ning mille kujundamisel on riigil väga avar otsustusruum. Otsustusruumi kasutatakse olenevalt konkreetse meetme eeldatavast välispoliitilisest mõjust nii sellele, mida soovitakse suunata, kui ka Eestile ja EL-ile, samuti selle elulise rakendatavuse ja muude aspektide alusel (nt mõnda väga mõjusat sanktsiooni ei pruugi olla poliitiliselt võimalik kokku leppida). RSanS konkretiseerib PS-i kohaselt V abariigi V alitsuse pädevuses oleva välispoliitika küsimuse lahendamist. Valitsuse avar otsustusruum sanktsioonipoliitika kujundamisel eeldab üldisemat volitusnormi. Kõigi vajalike põhiõiguste riivamise võimaluste detailne ettenägemine RSanS-is sanktsioonide kehtestamiseks ei ole maailma muutuva julgeoleku olukor ra tõttu võimalik. Mõjusate välispoliitiliste meetmete elluviimi seks pea vad V abariigi V alitsuse l olema laialdased volitus ed ja ulatuslik kaalutlusõigus sanktsioonirežiimi kujundamisel Riigikogu vastuvõetud RSanS-i alusel ning üldaktiga sanktsioonide kehtestamisel. RSanS ei näe ette kõiki sanktsioonitüüpe, kuna neid lisandub ajas ning ei ole võimalik ette näha, millised meetmed ja sanktsioonitüübid võiksid olla tulevikus vajalikud, et need mõjutaksid maksimaalselt neid, kelle tegevuse tõttu need kehtestatakse. RSanS-i kohaselt võib sanktsiooniga seada erinevaid keelde või kohustusi (sanktsioonitüübid) , nagu sanktsiooni subjekti riiki sisenemise keelamine, rahvusvahelise kaubanduse ja rahvusvaheliste tehingute piiramine j ne (§ 3 lg 2). Praktikas võib V abariigi V alitsuse l olla vajadus võtta vastu välispoliitilisi otsuseid ja kehtestada sanktsioone keerulises ning suure julgeolekuohuga ja/või kiiresti muutuvas olukorras, mis nõuab väga kiiret reageerimist ning mille ga omakorda kaasneb vajadus rakendada, muuta või lõpetada piiranguid kiiresti. Meetmete kehtestamisega viivitamine võib kaasa tuua olulise julgeolekuohu (nt agressorriigi sõjaväekohustuslike isikute saabumine naaberriiki; agressorriigi kodanike saabumine riiki, kuhu on ajutiselt elama asunud rünnatava riigi sõjapõgenikud jne). Olukorras, kus kohase ja toimiva välispoliitilise (sanktsiooni)meetme valik nõuab täitevvõimult samal ajal paljude erinevate huvide ja asjaolude arvessevõtmist, nagu see on välispoliitika kujundamisel vältimatu, on jäiga normistiku asemel põhjendatud üldine ja paindlik volitusnorm, mis võimaldab sanktsioone kehtestada nii konkreetsete isikute kui ka üldise tunnuse alusel. Seega on põhjendatud jätta valitsusele V abariigi V alitsuse sanktsioonide kehtestamisel ulatuslik kaalutlusõigus ka sanktsioonitüübi valimisel. RSanS § 27 l õike 2 muudatus võimaldab V abariigi V a l itsusel kehtestada sanktsioone, mis ei eelda sanktsiooni subjektide (adressaatide) kindlaksmääramist nimekirjaga. Nii ei ole nimekirja kantud sanktsiooni subjekti näiteks kaubanduspiirangute või teatud tehingute või investeeringute tegemise keelu korral. RSanS § 27 l õige 2 on seega kooskõlas ka nn olulisuse põhimõttega, mis tuleneb PS § 3 l õike 1 esimesest lausest. 3. 2 .2. Sanktsiooni subjekti vara kasutami ne kahjuhüvitise ettemaksuna Uues peatükis 4 1 kavandatav meede on käsitatav omandi võõrandamisena ilma omaniku nõusolekuta põhiseaduse § 32 l õike 1 teise lause tähenduses. Seda põhjusel, et meetme rakendamine jätab isiku ilma oma omanikupositsioonist, riivates seetõttu intensiivselt omandipõhiõigust, mis on sätestatud PS § 32 l õike 1 esimeses lauses. PS § 32 l õike 1 teine lause sätestab kolm tingimust omandi võõrandamiseks ilma omaniku nõusolekuta . See saab toimuda ainult 1) seaduses sätestatud juhtudel ja korras, 2) üldistes huvides ning 3) õiglase ja kohese hüvituse eest. O mandi nõusolekuta võõrandamist võimaldavad seadusesätted ja võõrandamise iga üksikjuht peavad olema kooskõlas ka PS § 11 teise lausega. Selle sätte kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kooskõla s PS § 11 teise lausega on Riigikohus hinnanud proportsionaalsuse põhimõte t (vt nt Riigikohtu üldkogu 31 . märtsi 2011 . a otsus asjas nr 3-3-1-69-09, p 59) ehk kontrollides riive eesmärgi legitiimsust, meetme sobivust ja vajalikkust eesmärgi saavutamiseks ning mõõdukust (vt nt Riigikohtu üldkogu 22 . aprilli 2014 . a otsus asjas nr 3-3-1-51-13, p-d 78-81). Vara kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamiseks sätestab juhud ja korra käesolev seadus koostoimes üksikute teiste seadustega. Kõnealune meede on kehtestatud üldistes huvides ehk sellel on legitiimne eesmärk (vt allpool p 3. 2 . 2. 1.1). Meede on sobiv ja vajalik (vt p 3. 2 . 2 .1.2 ja 3. 2 . 2. 1.3). Tegemist on eesmärki arvestades mõõduka meetmega, muu hulgas seetõttu, et meetme rakendamise käigus on tagatud konteksti arvestades piisavalt õiglane ja kohene hüvitis (vt p 3. 2 . 2. 1.4). 3. 2 .2.1. Riive proportsionaalsus 3. 2 .2.1.1. Eesmärgi legitiimsus Vara kahjuhüvitise ettemaksu na kasutamise eesmärk on mõjutada ÜRO põhikirjast tulenevat jõu kasutamise keeldu ehk rahvusvahelist õigust tõsiselt rikkunud riiki teatud isikute ja eelkõige nende varalise positsiooni kaudu täitma rahvusvahelisest tavaõigusest tulenevat kohustust hüvitada õigusvastaste tegudega põhjustatud kahju, mõjutades lõpp kokkuvõttes seda riiki kahju põhjustavat tegevust lõpetama ning isikuid loobuma või hoiduma agressorriigi otsesest või kaudsest toetamisest. Niisuguse mehhanismi olemasolu tõstab agressiooni hinda ka tulevikus, iseäranis juhul, kui sellest saab riikideüleselt tunnustatud lahendus. Rahvusvahelise õiguskorra kaitsmine riigisiseste meetmetega (omandiõiguse omaniku nõusolekuta piiramine) ei ole eesmärgina oma sisult Eesti õiguses uus nähtus. Juba täna on Eesti ühiskonnas õigushüvena kaitstud rahu riikide ja rahvaste, samuti erinevate ühiskonna rühmade vahel. Seetõttu on ka praegu Eestis keelatud m uu hulgas agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil (KarS § 151 1 ). Samuti on keelatud nii sõjapropaganda (KarS § 92) kui ka vaenu õhutamine (KarS § 151). Ka neil meetmetel võib olla oluline mõju omandile. Eelnõus sisalduv meede järgib rahvusvahelise sanktsiooni üldisi eesmärke. Rahvusvaheline õiguskord on Eesti õiguskorra lahutamatu osa ning selle rikkumine ja kahjustamine välisriigi poolt mõjutab Eesti ühiskondlikku meelsust ja tulevikku. Seetõttu on ka rahvusvahelise sanktsiooni eesmärgid Eesti põhiseadusega kooskõlas (vt RSanS § 3 lg 1). Käesoleva eelnõu eesmärgiga seoses on o luline teadvustada, et ühe välisriigi sõjaline agressioon teise riigi suhtes võib kahjustada rahvusvahelist rahu ja kanda endas laiemalt inimväärikusega vastuolus olevat ideoloogiat, mis omakorda ei ole kooskõlas Eesti põhiseadusliku korraga. Selline meede võimaldab taastada rahvusvahelis e rahu, tagada rahvusvahelise õiguse normide järgmi s e ja viia riikide vaheli s e suhtlus e paremini kooskõlla Eesti ühiskonna ootustega, tagades rahvusvahelise ja Eesti riigi julgeoleku ning suunates lõpetama rahvusvahelist õigust rikkuvaid ja kahjustavaid tegusid. Kokkuvõttes on vara kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamise puhul tegemist üldistes huvides ja legitiimsel eesmärgil kavandatava abinõuga. 3. 2 .2.1.2. Abinõu sobivus Eelnõuga ette nähtud abinõu on sobiv, sest uus norm ja volitused rahvusvahelise sanktsiooni subjekti omandisse sekkumisel toetavad eelnõu eesmärki. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikuid avaliku võimu tarbetu sekkumise eest (vt nt R iigikohtu üldkogu 3 . jaanuari 2008 . a otsus nr 3-3-1-101-06, p 27). Praegusel juhul ei ole sekkumine tarbetu, kuna see suunab rahvusvahelise sanktsiooni subjekte Eestis nende omandis oleva ja Eestis paik n eva vara kaudu lõpetama rahvusvahelise õiguse rikkumise toetamist ja õigustamist. Oluline on, et meede on igal juhul sobiv , isegi kui see aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Seega ei pea valitud meede olema parimal võimalikul kujul sobiv, vaid piisab, kui see toetab taotletava eesmärgi saavutamist. Meede on üldjuhul sobiv juba siis, kui see kasvõi osaliselt toetab taotletavat eesmärgi, st on samm õiges suunas. Regulatsioon, mis võimal dab ilma nõusolekuta võõrandada isikute omandit, suunab neid isikuid üle vaatama ja ümber hindama enda vaateid agressorriigi (nt Venemaa) sõjalisele agressioonile ning viima oma tegevuse kooskõlla rahvusvahelise õigusega. Meetmel on ka hoiatav mõju . Meetme rakendamise võimalus peaks mõistlikult eeldades juba ettevaatavalt mõjutama isikuid hoiduma rahvusvahelist õigust mittejärgiva riigi sellise tegevuse toetamisest kas finantsiliselt või oma tegevuse kaudu. Jõu kasutamise keeldu rikkunud riigi tegevust toetavate füüsiliste ja juriidiliste isikute vara kasutamine keelu rikkumisega tekitatud kahju eest võlgnetava hüvitamise ettemaksuna aitab täiendava mõjutusvahendina ärgitada sellist riiki oma rahvusvaheliste kohustuste täitmisele. Meetme rakendamisega kaasnev oodatav mõju avaldub tõenäoliselt ka kahju põhjustanud riigi isikute surve kaudu riigile , mis võib vii a selleni, et riik tasub võlgnetava kahjuhüvitise ja selle arvelt rahuldatakse ka hüvitise ettemaksuks kasutatud vara omanike nõuded. Seetõttu saab eelnõuga kavandatavat abinõu lugeda sobivaks. 3. 2 . 2 .1.3. Abinõu vajalikkus Eelnõu väljatöötamise ajendiks olnud Venemaa relvajõudude provotseerimata laiaulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse ja Valgevene kaasumine Ukraina - vastasesse agressiooni on tinginud mitme erineva ranguse ja mõjuga piirava meetme rakendamise (nt majandussanktsioonid, finantssanktsioonid, sissesõidupiirangud konkreetsetele isikutele jms), mille eesmärk on mõjutada Venemaad lõpetama rahvusvahelise õiguse räige rikkumine. Ükski nendest abinõudest ei ole seni osutunud piisavalt tõhusaks. Selleks, et vältida tulevikus võimalike rahvusvahelise sanktsiooni subjektide poolt rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist ning vaenu õhutamist, on vaja sätestada võimalus ka rahvusvahelise sanktsiooni subjekti omandi nõusolekuta võõrandamiseks Eesti territooriumil. Muud leebemad abinõud, sh eeskätt rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara külmutamine , ei oleks sama tõhus, sest see võimaldab vara omanikul jääda äraootavale seisukohale, eeldades , et tema omandipiirangu d kaovad kunagi tulevikus. Samas on vaja tegutseda viivitamatult, et vältida viivitusest tuleneva t võimalikku kahju ühiskonna turvalisusele või kaitsta avalik k e huv e. Lisaks ei ole teada muid meetmeid, millega saaks tõhusalt mõjutada kahju tekitanud riiki täitma kahju hüvitamise kohustust. Eelnõuga kavandatav meede on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik. Praeguses olukorras puuduvad muud abinõud, mis saavutaksid samaväär s e tulemus e , kuid oleks samal ajal isikule vähem koormavad kui eelnõuga kavandatav meede. Igal juhul tuleb vajalikkuse hindamisel arvestada ka seda, et erinevate välispoliitiliste meetmete kehtestamise valikul tuleb tunnistada seadusandja avarat otsustusruumi. 3. 2 .2.1.4. Abinõu proportsionaalsus kitsamas mõttes (mõõdukus) Meetme mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust (vt nt Riigikohtu üldkogu 3 . jaanuari 2008 . a otsus nr 3-3-1-101-06, p 27). Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Ülemäärane (ebaproportsionaalne) oleks meede, millega taotletav eesmärk ei kaalu selgelt üle sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Vara kasutamine kahjuhüvitise ettemaksuna on mõõdukas meede. See ei too isikule kaasa sedasorti ebasoodsat tulemust, mis oleks taotletava eesmärgi suhtes omaniku seisukohalt ebaproportsionaalselt koormav. Vahend ja sellest põhjustatud omandipõhiõiguse riive ning eesmärk on siinkohal tasakaalus, sest vara omaniku puudutatud huvi ei kaalu oluliselt üles meetme taga seisvat eesmärki ja üldisi huve. Seega on taotletav eesmärk (sh selle taga olev väärtus tagada rahvusvaheline rahu ja rahvusvahelise õiguse fundamentaalsete normide järgimine ) kooskõlas sekkumise intensiivsusega. Mis puudutab meetme intensiivsust, siis kuivõrd isik jääb omandist ilma, on tegemist väga intensiivse omandipõhiõiguse riivega. Meetme rakendamisel kaotab subjekt omandiõiguse talle kuuluvale varale . Samas omanda b ta selle vastu varaliselt hinnatava, vabalt võõrandatava ja päritava nõudeõiguse rahvusvahelis e õigus e tõsise rikku misega kahju tekitanud riigi makstava kahjuhüvitise vastu. Sellist väga intensiivset riivet õigustab praeguses olukorras ka väga kaalukas eesmärk. Üldine huvi rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara omaniku nõusolekuta võõrandamiseks ja selle kasutamiseks rahvusvahelise õiguse tõsiste rikkumistega kahju põhjustanud riigi poolt võlgnetava hüvitise ettemaksuna seisneb vajaduses mõjutada kahju põhjustanud riiki täitma oma rahvusvahelisest tavaõigusest (rahvusvahelise riigivastutuse sätetest) tulenevat kohustust hüvitada õigusrikkumisega tekitatud kahju ja lõpp kokkuvõttes ka loobuda õigusvastasest jõu kasutamisest. Üldisemalt toetatakse sellega rahvusvahelist julgeolekut ja rahu säilimist. Selle eesmärgi saavutamine ei ole välistatud meetme kohaldamisalasse langevate isikute, kes toetavad agressiooni, varalise seisundi mõjutamise kaudu. Tegemist on ühega paljudest vahenditest (sh EL -i tasandi piiravad meetmed, Vabariigi Valitsuse sanktsioonid, isikute vastutusele võtmine), millega panna agressorriiki vastutama õigusvastase tegevuse ja kahju eest ning täitma oma rahvusvahelisi kohustusi. Ülekaaluka eesmärgi ja väga intensiivse riive vahel valitseb aga aktsepteeritav tasakaal. Seda ka põhjusel, et riive on materiaalõiguslikult täpselt piiritletud ja raamistatud rangete menetlusõiguslike tagatistega. Võõrandamise eest on ette nähtud põhiseadusega nõutav hüvitis. Meetme rakendamise korral on võimalik hinnata selle proportsionaalsust konkreetse isiku puhul. Eelnõu sisald ab materiaalõiguslik ke ja menetluslik ke tagatis i , mis ohjavad ja tasakaalustavad riivet ja selle intensiivsust . Meetme rakendamine ei ole eelnõu kohaselt meelevaldne. Selle kohaldamine piirdub reaktsiooniga kõige tõsisemale rahvusvahelise õiguse rikkumisele ehk õigusvastasele jõu kasutamisele ja selle käigus sõjapidamisnormide rikkumisele. Seda saab kohaldada kindlate isikute kategooriate suhtes, kelle puhul võib eeldada mingit seotust agressioonisõda pidava riigiga. Isikute huvides on seatud piirangud sellele, kui ulatuslikult on võimalik vara kasutusse võtta. Eelnõu puhul ei ole tegemist üldise õiglusliku alusega võtta mingite välispoliitiliste lahkhelide lahendamiseks või iga rahvusvahelise õiguse rikkumise korral rahvusvahelise sanktsiooni subjektidelt vara ära. Menetluslikest tagatistest on olulisim kohtulik eel- ja järelkontroll. Kavandatava meetmega kaasneva riive intensiivsust ja erakordsust arvestades on vaja enne meetme rakendamis t taotleda halduskohtult luba. Seda eelkõige põhjusel, et meetme subjekt ehk isik, kelle vara kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamiseks luba taotletakse, ei pruugi erinevatel objektiivsetel põhjustel olla menetlusest teadlik. Lisaks on mõistagi tagatud võimalus vaidlustada meetme rakendamist isiku enda initsiatiivil (PS § 32 lg 1 kolmas lause). PS § 32 l õike s 1 nimetatud omaniku nõusolekuta võõrandamise põhiseaduspärasuse kolmandaks eelduseks on õiglane ja kohene hüvitis. E elnõus on omandi kaotuse kompenseerimine lahendatud selliselt, et rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks olev isik, kelle vara võõrandatakse rahvusvahelist õigust rikkunud riigi võlgnetava hüvitise ettemaksuks, omandab vara väärtusele vastava , vabalt võõrandatava ja päritava nõudeõiguse rahvusvahelise õiguse vastase tegevusega kahju tekitanud riigi võimaliku tulevase kahjuhüvitise vastu. Omandi kaotuse kompenseerimine nõudeõigusega rahvusvahelist õigust tõsiselt rikkunud riigi vastu on asjakohane ja põhjendatud, kuna varast ilmajäämine on tingitud vajadusest kasutada vara või selle müügist saadud tulu just agressorriigi poolt kahju kannatanud riigile võlgnetava kahjuhüvitise ettemaksuna. Agressorriik ei vabane samas kahju hüvitamise kohustusest. Muutub üksnes tema kohustuse õigustatud subjekt. Kõnesolev nõudeõigus muutub täielikult sissenõutavaks tulevikus, kui jõu kasutamise keeldu rikkunud ja sellega kahju tekitanud riigi varaline vastutus on täiel määral realiseerunud kahju hüvitamise kohustuse täitmise teel (võimalusel rahvusvaheliselt tunnustatud kahju hüvitamise mehhanismi kaudu ) . Õiglase ja kohese hüvitise maksmise kohustus lasub meedet rakendava haldusorgani kaudu Eestil . E nne meetme kohaldamist tuleb seetõttu kahju kannatanud riigi ja Eesti ning olenevalt olukorra st ka rahvusvahelise kahju hüvitamise mehhanismi vahel kokku leppida kahjuhüvitiseks antud vara väärtuse ulatuses kahju tekitaja vastu nõudeõiguste üleminek kahju kannatanud riigilt Eestile ning vabalt võõrandatava ja päritava nõudeõiguse arvepidamise ja kasutamise tingimused. PS § 32 l õike 1 teises lauses nimetatud õiglas e ja kohese hüvitis e nõuet ei ole Riigikohus tõlgendanud kui absoluutset nõuet maksta kohe turuväärtusele vastav rahasumma . Riigikohus on selles näinud põhimõtet, mis võib olla enamal või vähemal määral täidetud. Näiteks 18 . märtsi 2005 . a otsuses asjas nr 3-2-1-59-04, p 19, selgitab Riigikohus, et ehkki üldjuhul saab õiglaseks hüvitiseks lugeda asja turuväärtust, võib põhiseadusega kooskõlas olla ka väiksem hüvitis, kui täielik hüvitamine ei ole sundvõõrandamise asjaolusid arvestades põhjendatud, ning et hüvitise õiglusele hinnangu andmiseks tuleb üksikisiku huve kaaluda üldiste huvidega (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6 . juuni 2023 . a otsus nr 5-22-15/13, p 46). Ka EIK on mitmes lahendis rõhutanud, et kuigi omandi võõrandamine hüvitise eest, mis ei ole selle väärtusega mõistlikult seotud, kujutab endast üldjuhul konventsiooni esimese protokolli artikli 1 rikkumist, ei taga see artikkel siiski õigust kompensatsioonile turuväärtuse ulatuses kõikidel juhtudel (vt nt EIKo 09.12.1994, 13092/87; 13984/88, Monasteries vs. Kreeka, p 71; 08.07.1986, 9006/80; 9262/81; 9263/81; 9265/81; 9266/81; 9313/81; 9405/81 Lithgow jt vs. Ühendkuningriik, p 121). Tasakaalu leidmisel avalike ja erahuvide vahel tuleb seetõttu arvesse võtta nii võõrandatava vara iseloomu kui ka võõrandamise asjaolusid (vt EIKo 08.07.1986, 9006/80; 9262/81; 9263/81; 9265/81; 9266/81; 9313/81; 9405/81 Lithgow jt vs. Ühendkuningriik, p 121). Lisaks on Riigikohus märkinud, et omandi omaniku nõusolekuta võõrandamise hüvitamine ei tohiks tekitada uut ebaõiglust ühiskonna kui terviku suhtes (vt RKÜKo 18.03.2005, 3-2-1-59-04, p-d 26, 30, 37). Seetõttu on seadusandja õigustatud tegema otsus eid hädavajalike sundvõõrandamiste kohta ning kehtestama erilisi ja ühiskondlike suhete ümberkujundamise seisukohalt õiglaseid hüvitamise viise, mis ei pea tagama vara omanikule vara turuväärtuse täielikku hüvitamist (vt RKÜKo 18.03.2005, 3-2-1-59-04, p 25). Kuigi tavaliselt hüvitatakse omandi kaotus rahas, siis PS § 32 l õige 1 ei piira iseenesest kompenseerimise viisi valikut. Näiteks on Riigikohus pidanud võimalikuks omandi omaniku nõusolekuta võõrandamise kompenseerimist ka hüvitusväärtpaberites (vt R iigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16 . septembri 2003 . a otsus nr 3-4-1-6-03, p 26). Ka praegusel juhul asendab rahas makstavat hüvitist varaliselt hinnatav, vabalt võõrandatav ja päritav nõudeõigus. Arvestades mõne isiku panust kahju tekitanud sündmusse , või b tema puhul esineda kaaluka i d põhjuse i d hüvitise vähendamiseks koguni nullini. Sellist võimalust on jaatanud nii Riigikohus kui ka Euroopa Inimõiguste Kohus, kes on leidnud , et PS § 32 l õige 1 ja EIÕK lisaprotokolli nr 1 artikkel 1 ei taga kõikidel juhtudel õigust saada omandi kaotamise korral turuväärtusele vastavat hüvitist. See tähendab, et mõnel üksikjuhul ei pruugigi riigil lasuda põhiseadusest tulenevat kohustust tagada omandi nõusolekuta võõrandamise eest hüvitis. Seadusega tagatud nõudeõigus oleks neil üksikjuhtudel põhiseadusega nõutavast ulatuslikum hüvitis. Viidatud Riigikohtu ja EIK -i kohtupraktika alusel on põhjendatud isikute vara võõrandamine ilma omaniku nõusolekuta selleks, et kasutada seda kahju hüvitamiseks , kuna sellisel juhul on tõendamist leidnud piisav seos asjaomase isiku ja agressorriigi õigusvastase teo vahel. Seega peab isikutele kuuluvat vara saama õiglaselt omaniku tahte vastaselt võõrandada olukorras, kus see on vajalik avalikes huvides subjekti kaasosalusel kolmandale isikule tekitatud kahjude hüvitamiseks ning avalik huvi kahju hüvitamiseks kaalub üles isiku huvid. Avalik huvi kaalub sanktsiooni subjekti huvid üles eelkõige siis, kui on olemas vajadus tema enda kaasvastutusel korda saadetud ülekohtu heastamiseks ühiskonnas ning ilma sundvõõrandamiseta tuleks kahjude hüvitamise koormat kanda hoopis asjaga mitteseotud isikutel (nt Eesti või muude riikide maksumaksja tel ). Seega on kokkuvõttes tegemist olukorraga, kus riik tegutseb omandit nõusolekuta võõrandades õiguspäraselt ja kaaluka õigushüve kaitsmise nimel, ent riivatav omandipõhiõigus ei kaalu üles kaitstavat õigushüve. Teg u on Eesti õiguskorda läbiva põhimõttega (m uu hulgas lähtub kogu ohutõrjeõigus põhimõttest, et paratamatult kaasnevaid õiguspäraseid sekkumisi kaalukamate ohtude tõrjumisel eraldiseisvalt ei hüvitata). Ka kehtivast õigusest võib tuua näiteid omandipõhiõiguse riivetest, mille faktiline mõju ulatub omandi nõusolekuta võõrandamiseni, kuid millega ei kaasne hüvitise maksmist. Näiteks korrakaitseseaduse §-d 52 ja 53 sätestavad erimeetmena , et korrakaitseorgan võib kaalukama ohu tõrjumisel volituse vallasasja hoiule võtta ning seaduses sätestatud juhtudel müüa või riigi omandisse pööra ta . Viidatud erimeedet võib rakendada juhul, kui vallasasi ise või selle asumine omaniku või valdaja valduses kujutab mingil viisil ohtu avalikule korrale. Hoiulevõetud vallasasja müümisel kaasneb kohustust maksta asja endisele omanikule välja müügist saadud tulem, millest on maha arvatud vara hoidmise ja müümisega kaasnenud kulud. Kui aga hoiulevõetud asja ei ole võimalik müüa või kui müümine ei ole õnnestunud , tuleb asi hävitada või pöörata riigi omandisse. Viimasel juhul ei ole asja omanikule nähtud ette õigust saada hävitamisele kuuluva või riigi omandisse pööratava asja eest hüvitist. Seega on omandi kaotuse kompenseerimine nõudeõigusega kahju tekitanud riigi poolt makstava kahjuhüvitise suhtes põhjendatud ja kooskõlas PS § 32 l õike ga 1 ning Riigikohtu seisukohtadega. Samuti on PS § 32 l õike ga 1 kooskõlas eelnõus ettenähtud hüvitise lõpliku väljamaksmise sidumine jõu kasutamise keeldu rikkunud riigi kahju hüvitamise kohustuse täitmise ajaga. K õnesoleva meetme väljatöötamise eesmärke ja selle rakendamise konteksti arvestades on eelnõus ette nähtud hüvitise lõpliku väljamaksmise sidumine jõu kasutamise keeldu rikkunud riigi kahju hüvitamise kohustuse täitmise ajaga kooskõlas ka PS § 32 l õi kes 1 väljendatud põhimõttega , et omandi omaniku nõusolekuta võõrandamise korral makstav hüvitis oleks kohene . Hüvitise väljamaksmise edasilükkamise võimalusele viidatakse ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2012, lk 401), kus leitakse, et omandi omaniku nõusolekuta võõrandamisel makstava hüvitise tasumine pärast võõrandamise lõpuleviimist võib olla õigustatud erandlike asjaolude esinemisel. Näiteks võib hüvitise maksmine omandi omaniku nõusolekuta võõrandamise hetkest ajaliselt hiljem tulla kõne alla kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks vajaliku asja riigi omandisse sundvõõrandamise korral (vt riigikaitse seaduse § 87 6 ). Ka käesolev a eelnõu väljatöötamise ja sellega sätestatud meetme rakendamise põhjuseid võib pidada sellisteks erandlikeks asjaoludeks, mis õigustavad hüvitise lõpliku maksmise edasilükkamist kuni meetmega taotletava eesmärgi (mõjutada kahju tekitanud riiki hüvitama tekitatud kahju) saavutamiseni. Samas tuleb arvestada, et Eesti riik on hüvitamiskohustuse täitnud isikule nõudeõiguse üleandmisega. Lisaks omab meetme rakendamisega kaasneva hüvitise väljamaksmisel määravat tähendust asjaolu, et meedet kohaldatakse isikute suhtes, kellele on kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid või muud piiravad meetmed, millega on nende varad külmutatud. See tähendab, et üldiselt ei tohi sellised isikud saada kasu sellest, et nende vara kohtuotsuse alusel sanktsiooni alt vabastatakse, kuna sanktsioonide kehtestamise üheks eesmärgiks on vältida mingi välispoliitilise mõju avaldamiseks varade kasutamist sanktsioneeritute poolt. Seetõttu on külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamine lubatud erandlike l juhtudel, näiteks liikmesriigi kohtuotsusega tunnustatud nõuete rahuldamiseks (vt nt määruse (EL) nr 269/2014 artikli 5 l õike 1 p unkt c). Sellisel juhul tuleks nõuete rahuldamisest üle jäänud osa sanktsiooni alt vabastatud vara müügist saadud tulust uuesti külmuta da . Seega kuuluks ka käesoleva meetme rakendamisel PS § 32 l õike 1 kohaselt nõutav hüvitis n-ö külmutamisele vähemalt kuni sanktsioonide kehtimiseni selle isiku suhtes, kelle vara suhtes meedet kohaldati. Eelduslikult kehtivad Venemaa agressiooniga seotud piiravad meetmed seni, kuni Venemaa hüvitab Ukrainale tekitatud kahjud. Kokkuvõttes, võttes arvesse riivet õigustavate põhjuste kaalukust , on eelnõuga kavandatav omandipõhiõiguse riive proportsionaalne ja PS § 32 l õike ga 1 kooskõlas. Eelnõuga on haldusorganile ja kohtutele jäetud piisav kaalutlusruum , et taga d a üksikjuhul meetme põhiseaduspärane rakendamine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ja eelnõu seletuskirjas on kasutatud termineid, mida on juba kasutatud RSanS- i s ja mida on lähemalt selgitatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (721 SE) eelnõu seletuskirjas (lk 61–64). RSanS §-s 5 kasutatud terminit rahvusvahelise sanktsiooni subjekt on eelnõu § 1 punktis 3 täiendatud selliselt, et see vastaks tegelikule kasutusele ning annaks sõnaselgelt võimaluse määrata subjektid kas eraldi nimekirjaga või üldise tunnuse alusel. Eelnõus on kasutatud analoogiana võlaõigusseaduses kahju hüvitamisega seoses kasutatavaid termineid (nt kahju tekitaja , kahjustatud riik (isik) jt). Rahvusvaheliselt tunnustatud kompensatsioonimehhanism i all mõeldakse rahvusvaheliselt kokkulepitud agressorriigi põhjustatud sõjakahjude registreerimise, väljamõistmise ja hüvitamise mehhanismi . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas rahvusvahelise ja EL - i õigusega ning vajalik , et täita Eesti EL - i õigusaktide st tuleneva rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise kohustus t . EL - i õigus kohustab Eestit EL -i kehtestatud piiravaid meetmeid tõhusalt rakendama, mistõttu on oluline asjakohase riigisisese õigusliku regulatsiooni olemasolu. EL -i kehtestatud piiravad meetmed on otsekohalduvad ja seetõttu on nende rakendamiseks vajalik riigisisene asutuste pädevuse jaotus, teabevahetus ja järelevalvevõimalused võimalikult täpselt kindlaks määrata. Eelnõu regulatsioon, mis näeb ette vara kasutamise kahjuhüvitise ettemaks u na , on EL - i õigusega kooskõlas . Kui vara on külmutatud EL -i piirava meetme alusel, tuleb selle kasutamiseks see esmalt EL -i õiguse kohaselt piirava meetme alt välja viia (vabastada). EL -i piiravad meetmed näevad ette erinevaid aluseid külmutatud varade vabastamiseks ning on tavaline, et pädevad asutused võivad anda loa külmutatud varade vabastamiseks juhul , kui see on vajalik näiteks kohtuotsuse või haldusotsuse täitmiseks ning kui neid vahendeid kasutatakse otsusega tunnustatud nõuete täitmiseks. Eestis annab nimetatud loa külmutatud varade vabastamiseks Rahapesu Andmebüroo. Näiteks võib tuua määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Igasugused toimingud määruse (EL) nr 269/2014 alusel külmutatud varadega on rangelt reguleeritud ja lubatud üksnes määruses sätestatud erandite alustel. Määruse (EL) nr 269/2014 artikl i 5 lõige 1 sätestab, et liikmesriikide pädevad asutused võivad erandina artiklist 2 anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused: a) vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või nende kohta on tehtud liidu kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva; b) rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires; c) otsus ei ole tehtud I lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning d) otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga. Kui riigisisest varade kasutamise meedet kohaldatakse kohtuotsuse alusel (nt haldustoiminguks kohtu loa andmise menetluse tulemusena tekkiva lahendi alusel või muul moel), siis on võimalik selle otsuse alusel vara EL -i piiravate meetmete alt vabastada, et seejärel kohaldada viivitamata riigisisest meedet ning tegemist ei oleks enam EL -i piiravate meetmete alusel külmutatud varaga. Kuni Eesti kohtu otsuseni oleks vara külmutatud EL -i piirava meetme alusel. Ka muud artikli 5 lõike 1 tingimused on eelduslikult võimalik täita, kui kohus teeb otsuse selleks, et hüvitada näiteks Ukrainale Venemaa poolt rahvusvahelise õiguse rikkumistega põhjustatud kahju rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt (p unkt b) ja piiravate meetmete adressaadid ei saa sellest kasu (p unk t c). 6. Seaduse mõjud 6.1 Riigi asutuste pädevuse täpsustamine RSanS - i muutmisega seotud mõjud ei ole olulised. RSanS-i muudatusega ei kehtestata ühtegi uut sanktsiooni ega võeta muid kohustusi. Kõik EL -i kehtestatud sanktsioonid on otsekohalduvad ja seega Eesti ametiasutustele juba praegu kohustuslikud . Seaduseelnõu määratleb paremini Eesti ametiasutuste pädevus ed , annab neile tegu t se mise ks selgemad õiguslikud alused ja tagab seega juba kehtivate sanktsioonide parema rakenda mi se. Eelnõuga määratakse RSanS-s juba praegu kehtivaid sanktsioone rakendavad asutused, kes teevad oma valdkonnas ka riiklikku järelevalvet , ning sätestatakse selgesõnaliselt nende järelevalvepädevus sanktsioonidest kinnipidamise üle. Muudatused mõjutavad riigiasutuste korraldust, majandust, riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu analüüsitakse neid mõjusid järgnevalt muudatuste kaupa. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Muudatused mõjutavad peamiselt RAB, MTA, TTJA, Transpordiameti ja Kaitseväe tegevust, eelkõige muudatustega kohanemise perioodil. Samuti tuleb seni vaid finantssanktsioonidega puutumust omanud registripidajatel ka teiste sanktsioonide tõhusaks rakendamiseks oma tegevus läbi mõelda ning kehtestatud sanktsioonidega seatud piirangutega tutvuda. RSanS peaks tagama sanktsioonide tõhusa rakendamise ja nägema ette tõhusad meetmed (haldussunnivahendid) rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise tagamiseks. Tekkida ei tohiks olukord, kus sanktsiooni rikkumisele ei ole võimalik reageerida. Muudatuse eesmärk ei ole asutustevaheliste suhete ja rahvusvaheliste sanktsioonidega seotud ülesannete või pädevuse oluline muutmine, mistõttu ei too see võrreldes kehtiva regulatsiooniga ametiasutuste tegevuses kaasa olulisi ümberkorraldusi. Muudatuse eesmärk on RSanS - i täiendamine ja täpsustamine selliselt, et see oleks ühelt poolt isikutele, ministeeriumidele ja asutustele selge ja üheselt mõistetav ning teiselt poolt piisavalt paindlik, et seaduse alusel oleks võimalik pidevalt arenevaid sanktsioonirežiime tõhusalt ja korrektselt rakendada. Muudatusel on positiivne mõju nii rahvusvahelisele julgeolekule kui ka Eesti välissuhetele, sest Eesti kui ÜRO ja EL - i liikmesrii k peab sanktsioonide rakendamise järelevalve kohta esitama regulaarselt eri vormis aruandeid või teisi liikmesriike teavitama. Arvestades rahvusvaheliste sanktsioonide olulisust Eesti välispoliitikas, edendab riigisisene korrektne ja ajakohastatud regulatsioon riigi mainet välissuhtluses, sed a eriti olukorras, kus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid e osas on Eestil suuresti eeskõneleja roll. Seega kõige rohkem mõjutavad muudatused avaliku võimu kandjate töökoormust ja -jaotust ning kohustusi, sest sanktsioonide rakendamine ning järelevalve tuleb tagada pädevatel asutustel. Mõju turvalisusele, julgeolekule ja välissuhetele Pädevate asutuste määramisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Rahvusvaheliste s anktsioonide eesmärk on muuhulgas vähendada agressorriigi sõjatööstuse ja sõjalise võimekuse potentsiaali – seda nii eelarvetulude kahandamise kaudu, kui ka sõjatööstuse toodangu jaoks vajalike komponentide või tehnoloogia ekspordikeelu. Piiririigina peab Eesti sanktsioonide rakendamisel olema tõhus. Kuna rahvusvahelised sanktsioonid on oluline osa Eesti välispoliitikast, siis aitavad RSanS muudatused , mis täpsustavad asutuste pädevust ning võimaldavad teha riiklikku järelevalvet, paremini täita Eesti rahvusvahelisi kohustusi riigisisesel sanktsioonide rakendamisel. J ärelevalve pädevuse täpsustamine ja järelevalve tegemine sanktsiooni rikkunud välisriigi isikute üle võib olenevalt rikkumisest kaasa tuua välispoliitilise surve , millega tuleb ka arvestada . Mõju majandusele Rahvusvahelise sanktsiooni korrektne kohaldamine ja tõhus riigisisene järelevalve ning Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine võivad mõjutada välisinvestorite suhtumist Eesti turul tegutsemisele, kuid on ääretult olulised Eesti ettevõtete rahvusvahelise äritegevuse ning s eega Eesti majanduse toetamiseks. Seega on muudatusel Eesti majandusele positiivne mõju. Positiivne mõju on isikute halduskoormusele keeldudega seotud küsimustes, kuna täpsemalt määratud asutuste pädevus lihtsustab sanktsioonidest erandite tegemise k s ja lubade taotlemiseks vajalike teabepäringute ning pöördumiste edastamist õigele asutusele. Isikud teavad , millise riigiasutuse poole pöörduda seoses konkreetse piirangu kohaldamisega või erandi tegemiseks loa taotlemisega. Tõhus teabevahetus ja õige asutuse poole pöördumine soodustab olukorda, kus piirangutest peetakse kinni. Mõju r iigieelarve ja riigihaldus ele Pädevate asutuste tegevus jaguneb kaheks . E simene osa hõlmab isikute päringutele vastamist ning asjaolude selgitamist ning teine kontrolli isikute tegevuse üle järelevalveasutusena, et tuvastada , kas on rikutud rahvusvahelist sanktsiooni , ning tagada heidutus. Käesoleva eelnõu mõju riigieelarvele ja riigihaldusele ei ole oluline, kuna sanktsioonid kehtivad juba praegu enne seadusemuudatuste vastuvõtmist ning ministeeriumid oma valitsemisalas on kohustatud juba praegu neid rakendama. Ministeeriumide tööjaotus toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, kuid pädevate asutuste täpsustamine toob tõenäoliselt kaasa muutusi teenistujate tööülesannetes ja vastutusalades. Ministeeriumide roll rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel saab edaspidi olema oma valitsemisalas koordineeriv, korraldav ja tingimusi loov ning sanktsioonide kohaldamine jääb RSanS -i alusel pädevaks asutuseks määratud valitsusasutuste kätte. Kui seaduses ettenähtud pädevuste jaotus rakendatakse praktikas läbimõeldult, on sellel oluline positiivne mõju riigi asutuste töökorraldusele ja sanktsioonide tõhusamale rakendamisele. Eelnõu mõju riigieelarvele ja -haldusele on positiivne, kuna hõlbustab ja annab selgema õiguskeskkonna sanktsioonide rakendamiseks. Muudatuste tulemusena peaks sanktsioonide rikkumiste avastamine muutu ma tänu paremale teabevahetusele kiiremaks , sanktsioonirikkumiste menetlemine muutu ma tänu selgemale pädevusele ja järelevalvele jaotusele paindlikumaks ning tõhusam järelevalve ja parem teavitus peaks vähenda ma edaspidi motivatsiooni sanktsioonidest mööda hiili da . T õhus järelevalve ja riigi intensiivsem sekkumine võib vähendada mõne Eesti ettevõtte käivet ja tulusid . 6.2 Erikohustusega isikute ringi laiendamine Erikohustusega isikute ringi laiendatakse tulenevalt FATF rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamist ennetavatest soovitustest. Ka M oneyval on 2022. aastal Eesti hindamise käigus sellele tähelepanu juhtinud ning selle ja teiste tehniliste soovituste eduhindamine toimub 2024. aasta detsembris. Seega on muudatused olulised, et täita esitatud nõudeid. Mõju majandusele Alates 2022. aastast EL kehtestatud keeldude puhul on sanktsiooni reaalseks rakendajaks neis sektorites tegutsevad turuosalised ning paljude teenuste pakkumine Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele on üldse keelatud. See on oluline muutus ning toonud kaasa selle, et neis sektorites tegutsevad turuosalised võivad muutunud olukorras tunduvalt sagedamini puutuda kokku sanktsiooni kohaldamisega. Samuti on mitmed sanktsioonist kõrvalehoidmise uued tüpoloogiad seotud just muudatustega lisatud sektorites. Kuna eelnõuga erikohustustega isikute loetellu lisatavate sektoritega seotud sanktsiooni riskid on oluliselt kasvanud, siis võivad probleemid rahvusvaheliste sanktsioonide järgimisel põhjustada ettevõtjatele probleeme teiste riikide ettevõtetega tehingute tegemisel. Seega soovitakse muudatustega tagada, et seaduses erikohustustega isikuteks määratud suudaks tuvastada sanktsiooni subjektid ja kohaldada õigusaktides sätestatud meetmeid, hindamaks oma tegevuses ja suhetes rahvusvaheliste sanktsioonidega seotud riske sarnaselt sellega, mida erikohustustega isikud teevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskide korral. See aitab vähendada sanktsioonide rikkumisi ja erikohustustega isikute ärakasutamist sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Eelnõuga lisatakse erikohustusega isikute ringi üksnes need isikuid, kelle tegevuse suhtes kohaldatakse RahaPTS ning kes on selle seaduse kohaselt kohustatud isikud. Kuna kõigil füüsiliste ja juriidilistel isikutel on kohustus rahvusvahelisi sanktsioone rakendada, siis turuosaliste kohustuste vaates on erikohustusega isikute hulka kuulumisel vajalik muudatuste jõustumisel täiendada sisemisi protseduure ning kontrolle. RahaPTS kohaselt on nimetatud isikud juba praegu kohustatud järgima hoolsusmeetmeid (koguma lisateavet ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning kontrollima seda). Kehtiv RSanS protseduur näeb ette, et erikohustusega isikutel on kohustus kontrollida, kas isik on finantssanktsiooni subjektiks, seega ei lisandu oluliselt täiendavaid tegevusi. Sanktsioonidest kõrvalehoidmise vältimiseks on vajalik, et lisatud sektorites oleksid kasutusel selged lahendused ja kehtestatud protseduurid, mis aitaksid sanktsiooni kohaldamise olukordi tuvastada. RAB on koostanud ka omapoolse juhendi erikohustusega isikutele sanktsioonide rakendamiseks, mida ka see turuosa, kes praegu ei ole erikohustusega isikute ringis, peab rakendama. Kui hoolsusmeetmete kohaldamisel saadud lisateave ei võimalda finantssanktsiooni subjekti ja sanktsiooni rikkumist kindlaks teha , teavitab erikohustustega isik sellest ja kohaldatud finantssanktsioonist RAB-i. Erikohustusega isikute protseduurid on võrdlemisi sarnased nende kohustustega, mida tuleb juba RahaPTS alusel teha. Enamik uusi erikohustustega isikuid omavad rahapesu tõkestamise vastavusraamistiku raames süsteeme ja lahendusi, mistõttu on uutel RSanS lisanduvate erikohustustega isikutel võimalik liita finantssanktsioonidega seotud tegevused terviklikku finantskuritegevuse tõkestamise süsteemi. S eega s uureneb küll erikohustusega isikute arv, kuid seaduse mõju kohustatud isikutele on ebaoluli ne, ning seaduse muudatuste mõju sektorile on vähene, sest kehtivaid sanktsioone peavad kohaldama ja hoolsusmeetmed ning riskide hindamist peavad RahaPTS alusel kõik asjaga puutumust omavad isikud tegema juba praegu. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatustel on positiivne mõju Eesti julgeolekule ja välissuhetele. Kui Eestis tegutsevaid ettevõtjaid on võimalik ära kasutada sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks ning ettevõtete tegevusele ei ole kehtestatud ennetavat regulatsiooni, oleks võimalik Eesti ettevõtluskeskkonda ja finantssüsteemi ära kasutada finantssanktsioone rakendavate ja kehtestavate õigusaktide nõuete täitmisest kõrvalehoidmiseks. Seda jälgib ka M oneyval . Rahvusvahelised sanktsioonid on oluline osa Eesti välispoliitikast ja seega peab riigisiseselt tagama olemasolevate sanktsioonide korrektse ja viivitamatu rakendamise. Nõuded erikohustusega isikutele tagavad põhjalikuma kontrolli lisatud sektorites tegutsejate üle, mis aitab kaasa riigi majanduse läbipaistvusele ning rahvusvaheliste sanktsioonide paremale rakendamisele. Muudatus tagab M oneyval i nõuete täitmise ning parema hinnangu, mis kinnitab Eesti läbipaistvust, head mainet ja usaldusväärsust maailmas. Madalam M oneyval i hinnangu tulemus mõjutaks välissuhteid ja riigi julgeolekut. Mõju eelnõu rakendamisel on positiivne, mõju olulisust on raske hinnata, kuid mitterakendamisel on negatiivne mõju oluline. 6. 3 Sanktsiooni subjekti vara kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamise Rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara kasutamine agressorriigi võlgnetava kahjuhüvitise ettemaksuna mõju ta b eeldatavalt riigi julgeolekut ja välissuhteid, majandust ning riigiasutuste korraldust. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Seadusemuudatusega kaasneb positiivne mõju Eesti riigi välispoliitilisele veenvusele agressiooni ohvriks langenud riigi ( Ukraina ) abistamisel ja sõjakahjude hüvitamisel. Välispoliitiliselt ja riigi julgeolekut silmas pidades on Eesti olnud Venemaa agressiooniga seonduvatel teemadel väga aktiivne ja vedanud mh sõjakahjude hüvitamise reguleerimise vajadust. Aktiivsus nimetatud teemadel on välispoliitiliselt oluline rahvusvahelise õiguse järgimise, sh karistamatuse aspektist, kuid kaugemale vaatavalt tagab see Eesti riigi julgeoleku. Sõjakahjude hüvitamise riigisisene reguleerimine on üks reaktsioon sõjale ja oluline osa selle tagamisel , et kõik Ukrainale tekitatud sõjakahjud saaksid hüvitatud , ning on eeskujuks ja julgustuseks teistele Euroopa riikidele samalaadsete regulatsioonide kehtestamisel. Oluline on , et Eesti annaks heidutussignaal i , et agressioon ei jää karistamata ja agressiooni tagajärjel tekkinud kahjud korvamata ning et agressorriigi piirinaaber ei jäta agressioonile reageerimata. Siinkohal tuleb arvestada, et mistahes riik on juriidiline konstruktsioon ning tegutseb ja kannab vastutust oma inimeste kaudu. Agressorriigi, kes oma tegevusega ohustab ka Eesti ja kogu Euroopa julgeolekut, agressioonile kaasa aidanud isikute ilmajätmine nende koduriigist väljaspool asuvatest varadest on praeguses olukorras põhjendatud , sest üle 80 aasta toimub Euroopa südames sõda, mis otsustab pikaks ajaks Euroopa julgeolekuarhitektuuri . Iga üksiku isiku suhtes meetmete kohaldamine saabki lõpptulemusena mõjutada ka agressorriigi poliitilist juhtkonda või rahvast tegema õigeid valikuid, s t järgima rahvusvahelist õigust. Mõju majandusele Kuna majandust mõjutab isikute kindlustunne, siis võib teise riigi ettevõtete ja isikute vara võõrandamine mõjutada majanduskliimat ning teha isikute käitumise ärisuhetes ja vara omandamisel ettevaatlikumaks olukorras, kus riik võib juhul, kui nad omavad vara Eestis , otsustada selle võõrandada ja kasutada omaniku soovist erineval eesmärgil. Meetme kehtestamisel ja rakendamisel ei ole välistatud, et sellest mõjutatud riigid astuvad vastusamme või rakendavad survemeetmeid nendega ärisuhteid omavate Eesti isikute suhtes. Seega võib meetme kehtestamisel olla mõju riigi finantsstabiilsusele. Mõju riigiasutuste korraldusele Seadusemuudatusega kaasnevad lisa ülesanded Välisministeeriumile kahjude hüvitamise menetluse läbiviimisel ja varaga seotud toimingute tegemisel ning kohtutele loa andmise menetluses. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse muudatus t e rakendamisega ei kaasne riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele olulisi kulusid ega olulist tulude laekumist riigieelarvesse või kohalike omavalitsuse üksuste eelarvetesse. Siiski on arutelud sanktsioonide rakendamise üle viinud küsimusteni täiendavast ressursivajadusest. Seaduse tõhus kohaldamine ja eelkõige järelevalveks vajalikud tegevused lisavad pädevatele asutustele täiendavaid tegevusi. Rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine ning nende järgimise üle järelevalve tegemine muutub seadusemuudatuste vastuvõtmisel tõhusamaks, tagades nii Eesti rahvusvaheliste ja ELi tasandil võetud kohustuste täitmise. Kuna tegemist on valdkonnaga, mis on Venemaa agressiooni tõttu toonud kaasa ulatusliku töökoormuse kasvu, siis on sanktsioone rakendavatel asutusel puudus ressurssidest ja kvalifitseeritud spetsialistidest . Kuigi s eaduseelnõu jõustumisega otseselt lisa kulusid riigieelarvele ei kaasne , toob määruse (EL) nr 833/2014 artikli 5n jõustumi ne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas TTJA-le kaasa lisa ülesanded, mille täitmine eeldab ministeeriumi hinnangul lisavahendeid. Sanktsioonide kohaldamise järelevalve ga seotud ülesannete täitmine too b pädevaks asutuseks määratavale TTJA-le kaasa töökoormuse suurenemise ja vajaduse lisa ressursside järele, et TTJA saaks talle pandavaid ülesandeid ka tegelikult tõhusalt täita. Arvestades RSanS § 11 l õike 3 punkti 6 muudatustes nimetatud teenuseid, on Eestis 2021 . aasta äriregistri andmetel põhitegevusala alusel enam kui 30 000 ettevõtjat, kes tegutsevad kõnealuste teenuste pakkujatena. Eesti Panga 2021 . aasta andmete kohaselt oli teenuste tehingute maht Vene maaga umbes 365 miljonit eurot ja Valgevenega umbes 40 miljonit eurot aastas. Esialgsel hinnangul on eelnimetatud teenuseid puudutavate sanktsioonide tõhusaks järelevalveks vaja luua viis täiendavat ametikohta. Neist: a. üks ametikoht, mis teostaks andmeanalüüsi ja meediasanktsioonide täitmise järelevalvet; b. kolm ametikohta, mis teostaks maksuandmete, pangatehingute ja muude raamatupidamisandmete auditeerimist; c. üks ametikoht, mis tagaks sanktsioonide järelevalve õigusliku korrektsuse. Täiendavate ametikohtade tegevuskulu oleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul 260 000 eurot aastas. Ülesannete täitmiseks tuleb ametikohad mehitada avaliku värbamise teel ja tagada väljaõpe, mis mõlemad on ajakulukad protsessid. Praegu e i ole TTJA - s ametikohti, kus oleks olemas asjakohane oskusteave, seega on vaja kogu teenus üles ehitada ja käivita da . Seetõttu tuleb inimesi värvata ja koolitada juba enne , kui TTJA-le lisa pädevusi andva d normid jõustu vad . T õhus järelevalve eeldab tõenäoliselt ka kasutuslitsentside soetami st andmebaasidele, mis koondavad infot ettevõtjate kohta, et aidata hinnata nii riske kui ka hoolsuskohustuse täitmist. M ääruse (EL) nr 833/2014 artikli te 3d, 3e ja 3ea rakendamine on too nud Transpordiametile kaasa kohustusi seoses lennunduse ja laevaliikluse valdkonna sanktsioonidega. Sanktsioonide rakendamisega seotud ülesannete ja järelevalvepädevuse andmine Transpordiametile suurendab ameti töökoormust. Võttes arvesse tavapärast lennuliiklust ja tihedat laevaliiklust Läänemerel ning Soome lahe piirkonnas, on senine praktika näidanud, et laevade puhul tuleb järelevalvetoiminguid teha iga päev ja sõltumata kellaajast. Transpordiameti hinnangul on järelevalve tõhusaks tegemiseks vaja luua kaks uut töökohta – keskne koordinaator, kes oleks ühtlasi ameti kontaktpunkt , ja valdkonnaspetsialist. Alates 01.01.2024 o leks kahe ametniku lisandumise aastane kulu (2024 . aastal, igal järgneval aastal palgakulu tõus minimaalselt 6% ning koolituste ja lähetuste kulu kallinemine 15%) 125 659 eurot, millest 111 554 eurot moodustavad palgakulud ning ülejäänu, st 14 105 eurot, kulub koolitustele ja lähetustele. 8 . Rakendusaktid Eelnõu sisaldab ühte volitusnormi – RSanS § 32 1 lõikes 2, mille kohaselt võib rahandusminister määrusega kehtestada seaduse täitmiseks erikohustusega isikutelt Rahapesu Andmebüroole esitatavate andmete koosseisu, esitaja ja esitamise korra. 9 . Seaduse jõustumise selgitused Seadus jõustub üldises korras. Eelnõuga ei ole kehtestatud isikutele või asutustele olulisi lisakohustusi võrreldes kehtiva RSanS - iga, mis vajaks lisa aega muudatustega tutvumiseks või mille tõttu peaksid isikud oma tegevuse põhjalikult ümber kujundama. 10 . Kooskõlastamine ja kaasamine Eelnõu esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja arvamuse andmiseks Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangaliidule . Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu s eletuskir ja lisa 1 Viide EL või VV määrusele Sanktsiooni sisu Ministeerium Rakendaja 269 / 2014 art 2 Raha ja maj ressursi külmutamine RAM RAB 269 / 2014 art 8 lg 1 Kolmandate isikute teavituskohustus listitud isikute raha ja maj ressursside kohta VäM VäM 269 / 2014 art 8 lg 1b Raha ja maj ressursi kohta raporteerimine RAM RAB 269 / 2014 art 11 Tegemist on äraspidise sanktsiooniga – listitud isikuga lepingus ettenähtud trahvid vmt ei kuulu täitmisele JuM Juriidiline ja füüsiline isik 269 / 2014 art 12 Teabevahetus rakendamise kohta VäM KOM, LR 269 / 2014 art 14 Listitud isiku teavitamise kohustus VäM Nõukogu 269 / 2014 art 15, 833 2014 art 8 Õigusnormide kehtestamine sätete rikkumise eest JuM, Riigikogu JuM, Riigikogu 269 / 2014 art 15 Rikkumisest saadud tulu konfiskeerimine JUM Kohus pärast süüdimõistvat otsust 269 / 2014 art 16 Pädevuste jaotus ja avaldamine veebis VäM VäM 833 / 2014 art 2, art 2a Kahesuguse kauba müügi, ekspordi jne keeld RAM, VäM MTA, SKK 833 / 2014 art 2aa Tulirelvade müügi, ekspordi jne keeld RAM, SiM, VäM MTA, RAB, PPA, SKK 833 / 2014 art 2b Kahesuguse kauba ekspordi erand VäM SKK 833 / 2014 art 2e Riikliku rahastamise keeld RU suunal RaM Kõik riigiasutused 833 / 2014 art 2f Sisu edastamise keeld MKM TTJA 833 / 2014 art 3, art 3b, art 3c, art 3f, art 3g, art 3h, art 3k, art 3m, art 3o Kauba, teenuste ja tehnoloogia müügi, ekspordi, finantsteenuste, rahastamise jne keeld RAM MTA, RAB, Transpordiamet, SKK 833 / 2014 art 3a Osaluse omandamine RU üksustes, laenu ja krediidi andmise vm rahastamise, uute ühisettevõtete asutamise, investeerimisteenuste pakkumise keeld JuM, RaM RIK; RAB (ainult laenu ja krediidi andmise keeld (RSanS § 14 p 3) ja rahastamise keeld 833 / 2014 art 3d, art 3e Lennukite maandumis- ja ülelennukeeld KliimaM Transpordiamet 833 / 2014 art 3ea RU lipuga aluste sadamakeeld KaM, KliimaM Kaitsevägi, Transpordiamet 833 / 2014 art 3i, art 3j, Impordikeeld RU-st RAM MTA 833 / 2014 art 3l RU autoveo-ettevõtjate kasutamise keeld KliimaM, SiM, RAM PPA, MTA 833 / 2014 art 3m (2), art 3n RU naftamüügi rahastamise, teenindamise jne keeld RAM, KliimaM RAB, Transpordiamet 833 / 2014 art 4 Laenu, kindlustuse, rahalise abi keeld seoses sõjaliste kaupadega RAM, VäM RAB, SKK 833 / 2014 art 5, art 5a, art 5f RU suunalised väärtpaberite tehingud RAM RAB 833 / 2014 art 5aa, art 5b RU üksustega tehingute keeld MKM, KliimaM, RAM, JuM TTJA (teenused), RAB, notar, Transpordiamet 833 / 2014 art 5b, art 5c, art 5d RU suunaline hoiuste keeld RAM RAB 833 / 2014 art 5g RU suunaliste hoiuste aruandlus RAM FI, RAB 833 / 2014 5h RU suunaline finantssõnumiteenuse osutamine RAM RAB 833 / 2014 5i Pangatähtede tarnimise, müügi jne keeld RAM MTA 833 / 2014 5j Krediidireitinguteenuste osutamise keeld RAM 833 / 2014 5k Riigihangete, riiklike toetuste piirangud RAM RAB 833 / 2014 art 5l EL toetuste keeld RAM Toetuse andjad 833 / 2014 art 5m Äriühingute registreerimise keeld JUM RIK 833 / 2014 art 5n Äri-, suhtekorraldus- jne teenuste keeld RU suunal MKM, RAM, JUM TTJA, notarid, advokatuur 833 / 2013 art 5o RU kodanike keeld osaleda elutähtsate teenuste osutajate juhtimises MKM, KliimaM, RAM, SoM, KOV Eto-t korraldav asutus 833 / 2014 art 9 Pädevate asutuste määramine VV, Riigikogu Vastavalt valitsemisalade jaotustele VVS-is 833 / 2014 art 12b Äritegevuse lõpetamine RU-s (kauba osas MTA, raha osas RAB) RAM MTA, RAB 512 / 2014 art 4p Nafta hinnalaega seonduv RAM MTA KarS § 93 1 Rahv sanktsiooni rikkumise kriminaalmenetlus SiM, JuM Kaitsepolitseiamet, Prokuratuur VV määrus nr 92 Maagaasi ostu keeld RAM, KliimaM MTA VV määrus nr 65 Sissesõidukeeld SIM PPA VV määrus nr 40 Yandexi keelamine MKM TTJA VV määrus nr 42 Viisa ja elamisloa piirangud SIM, VäM, HTM, MKM PPA, VäM s eletuskirja lisa 2 Rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara kasutamine kahjuhüvitise ettemaksuna
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiitsministeerium
Kaitseministeerium 06.07.2023 nr 15.1-2/4374
Kliimaministeerium
Kultuuriministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Välisministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse
avaldamiseks rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Palun eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada hiljemalt 11. augustiks 2023.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Tsahkna
minister
Lisad:
1. rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 13-l
lehel;
2. seletuskiri 51-l lehel.
Arvamuse avaldamiseks: Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit
Merike Alep, 637 7422,
[email protected]
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 /
[email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: VÄM/23-0950 - Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.08.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6597b3ec-e3de-46eb-8f90-805fff27d7ec
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6597b3ec-e3de-46eb-8f90-805fff27d7ec?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main