(EIS) algatatud kooskõlastamine

Kooskõlastamiseks: 6.07.2023 nr 8-2/23/3185 Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine““ elluviimiseks eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Eelnõu lisa.pdf 3. Seletuskiri.pdf 4. Riskihindamise tabel.pdf 5. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamsie kontroll-leht.pdf Helna Karu 735 0108 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine““ elluviimiseks Tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lg 2 ja 4 (edaspidi ÜSS 2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse „Keeleprogrammi“ ja meetmete nimekirja meetme 21.4.7.3 „Keelevaldkonna arendamine“ ning „Haridus ja noorteprogrammi“ ja meetmete nimekirja meetme 21.4.7.1 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad“ tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi TAT). 1.2. Meetmete rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele. 1.3. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“. Tegevus panustab otseselt „Eesti 2035“ mõõdikusse „eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutavate inimeste osakaal“, kuid mõjutab ka teisi „Eesti 2035“ mõõdikuid, nagu „tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös osalemine“, „täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (sh informaalõpe)“ ja „ühiskonnarühmade vahelised kontaktid“. Samuti panustatakse tegevusega „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ eesmärkide saavutamisse, mida mh mõõdetakse mõõdikutega „täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“ ja „eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamil vähemalt B1/B2-taseme saavutanute osakaal“. Tegevusega panustatakse „Eesti keele arengukava 2021–2035“ eesmärkide saavutamisse, mida mh mõõdetakse „Eesti 2035“ mõõdikuga „eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutavate inimeste osakaal“. Lisaks panustab tegevus „Eesti keele arengukava 2021–2035“ mõõdikutesse „eesti keele maine ühiskonnas“ ja „eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevustega aidatakse edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust, panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „tööjõus osalemise määr (15–74a)“, „täiskasvanute (25– 64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „ligipääsetavuse näitaja“. TAT aitab ellu viia eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava. 1 1.4. Toetuse andmise eesmärk 1.4.1. Toetuse andmise eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega isikute eesti keele õpet, eestikeelse õppe kvaliteedi hoidmist ja tõstmist ning parandada keelevaldkonna e-teenuste kättesaadavust tegevuste sihtrühmadele olenemata nende soost, vanusest, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast. 1.4.2. Toetuse andmise tulemusena on paranenud keeleõppe kvaliteet ja laienenud keeleõppe võimalused nii õpilastele kui ka täiskasvanud õppijatele; arendatud on hindamise, testimise, keeleõppe metoodika jm alast kompetentsi keeleõppevaldkonnas, sh keeletehnoloogilisi võimalusi kasutades. 1.5. Mõisted Täiskasvanud eesti keele õppija – täisealine muu ema- või kodukeelega isik, kes õpib eesti keelt teise või võõrkeelena väljaspool formaalharidust. Eesti keele õppe valdkonna töötaja – avaliku sektori töötaja, kelle tööülesanded on seotud eesti keele õppe korraldamise, kavandamise või seiramisega muu emakeelega õppijatele. Eesti keele kui teise keele õppija – alus- ja üldhariduse, kutsekeskhariduse või kutsehariduse tasemeõppes eesti keelt teise keelena õppiv muu ema- või kodukeelega õpilane, sh rändetaustaga õpilane. Eesti keele õppe teenuse pakkuja – asutus, kes pakub eesti keele õpet ja/või õpet toetavaid teenuseid eesti keelest erineva emakeelega isikutele. Haridustöötaja – alus-, üld- ja kutseharidusasutuse aineõpetaja ja kutseõpetaja, kutseõppeasutuse eriala juht, juhtiv õpetaja, õppedirektor, õppeala juhataja, koolijuht, õppeasutuse tugispetsialist, kohaliku omavalitsuse huvihariduskooli ja noortekeskuse õpetaja ja noorsootöötaja. Keelevaldkonna ekspert – ekspert, kellel on teadmised ja kogemused keeleõppe korraldamisest ja läbiviimisest, õppevara koostamisest, keeletehnoloogia valdkonnast või keelevaldkonna teadustööst ning üldharidust, kutseharidust ja täiskasvanute haridust reguleerivatest õigusaktidest või kellel on oskused asjakohaste ja eesmärgipäraste hindamisvahendite loomiseks ja kasutamiseks. Keeleõppe mentor – haridustöötaja või haridusvaldkonnas töötav eesti keelt vähemalt C1- tasemel oskav inimene, kes aitab eesti keelest erineva emakeelega isikutel harjutada kõnelemist nendega regulaarselt suheldes, arendades sh lõimitult ka aine-, eriala- või valdkonnaalast sõnavara ning keeleõppe õpioskusi vastavalt sihtrühma keeleoskuse tasemele ja vajadusele. Keeleõpetaja – eesti keele õpetaja, eesti keele kui teise või võõrkeele õpetaja, võõrkeele õpetaja. Koostöövõrgustik – haridustöötajaid ühendav ameti-, eriala,- ja/või aineliit või ühendus. Õpisündmus – koondnimetus täiendusõppe raames läbiviidavatele erinevatele õpivormidele (seminar, koolitus, töötuba, konverents, arenguprogramm, õppevisiit, õppereis jne, sh veebi vahendusel toimuvad digiõppe õpisündmused, samuti rahvusvahelised ja/või välisriikides toimuvad õpisündmused). 2. Toetatavad tegevused Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. Toetatavad tegevused jagunevad neljaks üle-eestiliseks tegevuseks, millega mh panustatakse Ida-Virumaal asuvate õpilaste eesti keele kui teise keele ja eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajate eesti keele oskuse parandamisse ning Ukraina sõjapõgenike keelelisse 2  lõimumisse. Tegevuste sihtrühmad on kirjeldatud punktis 7. Antav toetus ei ole riigiabi. Tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele1, avaliku teabe seaduse § 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse2 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid3. Õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas tagatakse ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele.4 Sündmused ja koolitused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis5 toodut. Riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike kriteeriume6. Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“7 ja „Puuetega inimeste õiguste konventsioonis“8 toodud õigustega arvestamine. 2.1. Hindamisvahendite loomine ja hindamiskompetentsi arendamine Töötatakse välja asjakohased ja rahvusvahelistele standarditele vastavad, valdavalt e- hindamisvahendid nii formaalhariduse õppijate kui ka täiskasvanud eesti keele õppijate keeleõppe toetamiseks ning tagasisidestamiseks; keeleoskuse tõendamiseks eksamitel nii üld- ja kutsehariduses kui ka täiskasvanute keeleõppes, kasutades selleks tõenduspõhiseid teadmisi hindamisvahendite loomisest ja rakendades ka keeletehnoloogilisi lahendusi. Arendatakse hindamisekspertide pädevust ja koostatakse hindamisvahendite rakendamiseks vajalikke materjale. 2.2. Haridustöötajate eesti keele õpe Hangitakse eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajate eesti keele õpet, mis lähtub sihtrühma eripärast ja vajadustest ning mille sihiks on mh riiklikuks tasemeeksamiks ettevalmistamine. Korraldatakse koolimeeskondadele ja kohaliku omavalitsuse haridusspetsialistele kogemuste ja heade praktikate vahetamise õpisündmusi, et aidata toetada haridustöötajate keeleoskuse paranemist ja keeleteadliku töökeskkonna loomist. 2.3. Keeleõppeteenuste arendamine Hangitakse ja arendatakse välja eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe 1 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded ja https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/veebilehtedele-ligipaasetavusest 2 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 3 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) ja https://envir.ee/media/9111/download 6 Keskkonnahoidlikud riigihanked https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked 7 Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 8 Puuetega inimeste õiguste konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 3  teenuseid koondav e-keskkond, mis koondab riigi poolt pakutavad keeleõppeteenused. Hangitakse ja arendatakse täiskasvanud eesti keele õppijate iseseisva õppe uued e-kursused ja arendatakse edasi olemasolevaid e-kursusi. 2.4. Keeleõppe tõhustamine 2.4.1. Keeleõppealase kompetentsi tõstmine Hangitakse ja korraldatakse keeleõpetajatele, haridustöötajatele ja keelevaldkonna ekspertidele õpisündmusi keeleõppe metoodilise ja didaktilise võimekuse ning lõimumisalase kompetentsi tõstmiseks koolikeskkonnas. 2.4.2. Keeletehnoloogia arendamine keeleõppeks Arendatakse keeleõppeks mõeldud vajaduspõhiseid keeletehnoloogilisi lahendusi ja e- vahendeid (rakendusi) ning integreeritakse neid olemasolevatesse ja uutesse e-teenustesse, luuakse keeleõppijatest lähtuvad andmekogud, viiakse läbi vajaduste analüüs ja keeletehnoloogiliste vahendite loomiseks vajalikud uuringud. 2.4.3. Õppevara loomine Hangitakse ja luuakse üldhariduse ja kutsekeskhariduse eesti keel kui teise keele õppe metoodilised juhendid, kaasaegsele tõenduspõhisele metoodikale vastavad tasemekohased õppekomplektid ja kohandatud lugemisvara. Luuakse metoodilised materjalid õppekeelest erineva emakeelega põhikooli õpilaste emakeeleõppe toetamiseks. Täiendatakse ja arendatakse Sõnaveebi portaalis olevaid keeleõpetaja tööks vajalikke mooduleid, tööriistu, juhendmaterjale, harjutusvara ja iseseisva keeleõppija keeleoskuse arengut toetavaid materjale. 2.4.4. Alus- ja rakendusuuringute läbiviimine keelevaldkonnas Hangitakse riigihankena või tellitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 p 19 sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel teadus- ja arendusasutustelt ja ülikoolidelt keelevaldkonna suuremahulisi alus- ja rakendusuuringuid „ülevalt alla“ põhimõttel, mis lähtuvad riiklikest keelepoliitilistest prioriteetidest ja vajadustest. Uuringute tulemused aitavad lahendada ühiskonna ees seisvaid keelevaldkonna väljakutseid, kujundada poliitikat ja sekkumisi. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud alategevuste elluviimise tulemusena:  on loodud tasemepõhised, kvaliteetsed, toimivad ja ligipääsetavuse nõuetele vastavad, valdavalt elektroonilised hindamisvahendid, koostatud hindamiste juhendmaterjalid ning arendatud hindamiste korraldajate, testikoostajate ja hindajate hindamisalast kompetentsi;  on parandatud eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajate eesti keele oskust ja loodud võimalused nende keeleoskuse vastavusse viimiseks neile kehtestatud keeleoskusnõuetega;  on arendatud keeleõppeteenuseid, sh loodud täiskasvanute eesti keele õppe keskkond ning arendatud e-kursusi iseseisvaks eesti keele õppeks eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutele;  on arendatud keeletehnoloogilisi lahendusi keeleõppeks ja nende baasilt on kujundatud uued keeleõppe e-vahendid (rakendused) ning võimalused; tõstetud haridustöötajate ja keelevaldkonna ekspertide keeleõppealast kompetentsi; loodud õppevara ning läbi viidud alus- ja rakendusuuringuid keelevaldkonnas. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse meetmete nimekirja ja TATi spetsiifiliste näitajatega. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad: 4 Meetmete Näitaja nimetus ja Algtase Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimekirja mõõtühik (2022) (2024) (2029) näitajad Tulemus- Haridustöötajad, kes 70% (2020) Ei kohaldu 75% Metoodika näitaja näitaja said koolituse lõppedes passist (seirejuhendi kvalifikatsiooni lisa, (protsent) Rahandusministeerium (edaspidi RM). Elluviija Eesti Keele Instituut (edaspidi EKI) vastutab andmete kogumise eest. Väljundnäitaja Keeleõppe ja 0 2500 10 000 Metoodika näitaja lõimumisega seotud passist (seirejuhendi koolitustel (maht lisa, RM). vähemalt 32 ak tundi) Summeerub kokku osalenud TATi spetsiifilistest haridustöötajate arv näitajatest 2.2 ja 2.4.1. (osaluskord) Elluviija EKI vastutab andmete kogumise eest. Väljundnäitaja Loodavate e-keeleõppe 0 0 4* Metoodika näitaja teenuste arv (uus passist (seirejuhendi teenus) lisa, RM). Teenuste loetelu: B2- taseme veebikursus; C1-taseme veebikursus; eesti keele õppe keskkond; täiskasvanutele mõeldud hindamisvahendid (5 tk = kokku 1 ühik). Summeerub kokku TATi spetsiifilistest näitajatest 2.1 ja 2.3. Partner Haridus- ja Teadusministeerium, (edaspidi HTM) ja partner Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno) vastutavad andmete kogumise eest. TATi Näitaja nimetus ja Algtase (2022) Vahesihttase Sihttase Selgitav teave spetsiifilised mõõtühik (2024) (2029) näitajad Näitaja Loodavate 0 0 8* Täiskasvanutele on tegevusele 2.1. hindamisvahendite loodud ≥5 hindamisvahendit 5  arv (arv) (täidetult panustab ühe ühikuna meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Loodavate e- keeleõppe teenuste arv“). Üldharidusele on loodud ≥3 hindamisvahendit. Partner Harno vastutab andmete kogumise eest. Näitaja Haridustöötajate eesti 0 1000 2500 Panustab meetmete tegevusele 2.2. keele õppes (maht nimekirja vähemalt 32 ak väljundnäitajasse tundi) osalenute arv „Keeleõppe ja (osaluskord) lõimumisega seotud koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridustöötajate arv“. Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja esitatakse vähemalt kord aastas vahearuannetega. Elluviija EKI vastutab andmete kogumise eest. Näitaja Loodavate e- 0 0 3* Panustab meetmete tegevusele 2.3. keeleõppe teenuste nimekirja arv (arv) väljundnäitajasse „Loodavate e- keeleõppe teenuste arv“ (üks ühik= üks e-keeleõppe teenus). Loetelu: B2-taseme veebikursus; C1- taseme veebikursus; eesti keele õppe keskkond. Partner HTM vastutab andmete kogumise eest. Näitaja Keeleõppe didaktika 0 1500 7500 Panustab meetmete alategevusele ja metoodika ning nimekirja 2.4.1. lõimumisega seotud väljundnäitajasse koolitustel (maht „Keeleõppe ja vähemalt 32 ak lõimumisega seotud 6  tundi) osalenud koolitustel (maht haridustöötajate arv vähemalt 32 ak (osaluskord) tundi) osalenud haridustöötajate arv“. Andmeid kogutakse kumulatiivselt ja esitatakse vähemalt kord aastas vahearuannetega. Elluviija EKI vastutab andmete kogumise eest. Näitaja Eesti keelest erineva 1 3* Valmis alategevusele emakeelega isikute keeletehnoloogiliste 2.4.2. eesti keele e-vahendite arv õppimiseks ja õppe keeleõppijale ja toetamiseks loodud õpetajale. keeletehnoloogiliste Elluviija EKI e-vahendid (arv) vastutab andmete kogumise eest. Näitaja Loodud 0 1 6* 3 õppekomplekti alategevusele õppekomplektide arv põhikoolile ja 3 2.4.3. (arv) õppekomplekti kutseharidusele. Elluviija EKI vastutab andmete kogumise eest. Näitaja Läbiviidud 0 0 3 Viiakse läbi alategevusele suuremahuliste alus- vähemalt kolm 2.4.4. ja rakendusuuringute uuringut, mis arv (arv) vastavad oma mahult, sisult ja mastaabilt uuringute läbiviimise tingimustele (sätestab elluviija). Elluviija EKI vastutab andmete kogumise eest. * e-teenuste, e-vahendite, hindamisvahendite, õppekomplektide jms puhul peavad sihttaseme veerus näidatud ühikud olema vastava aasta lõpuks loodud, kasutusvalmis ja vastama kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele. 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja/või partner(id) 5.1. Tegevuse elluviija on Eesti Keele Instituut. 5.2. Punktis 2.1. nimetatud tegevust viib partnerina ellu Haridus- ja Noorteamet, et tagada 7  tegevuste kvaliteet ja kooskõla teiste riigi poolt arendatavate hindamisvahenditega. 5.3. Punktis 2.3. nimetatud tegevust viib partnerina ellu Haridus- ja Teadusministeerium, et tagada tegevuste laiahaardelisus, eri sihtrühmade ootustele vastavus, tehnoloogiliselt kõrge kvaliteet, katsetamine, uuendused, majutus ning toimimine ja vastavus kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele. 6. Juhtimine Tegevuste sidususe tagamiseks valdkondlike arengukavadega, keelepoliitiliste suundumuste ja eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavaga luuakse juhtnõukogu, kes on elluviijale nõuandev organ. Juhtnõukogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, elluviija ja partnerite esindajad ning Keeleameti esindaja. Juhtnõukogu põhikoosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 6.1. Juhtnõukogu ülesanded on: 6.1.1. teha elluviijale ettepanekuid tegevuste sidususe tagamiseks „Eesti keele arengukava 2021–2035“, „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“, eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava ning keelepoliitiliste suundumustega; 6.1.2. kooskõlastada elluviija ja partnerite iga-aastane tegevuskava, ajakava ja eelarve; 6.1.3. tutvuda vahearuannetega (punkt 14), eelhinnata vahearuannetes kajastatud tegevuste tulemuslikkust vahe- ja sihttasemete saavutamise vaates, anda elluviijale ja partneritele soovitusi edasisteks tegevusteks ja kooskõlastada vahearuanne enne rakendusasutusele esitamist; 6.1.4. teha ettepanekud keelevaldkonna alus- ja rakendusuuringute (punkt 2.4.4.) prioriteetsete uurimissuundade valikuks, lähteülesande ja uurimisküsimuste kirjeldamiseks, uuringute ajakava ja tegevuste eelarve sätestamiseks; 6.1.5. teha ettepanekud elluviija poolt nimetatud alus- ja rakendusuuringute uuringu juhtrühma kuuluvate ekspertide nimetamiseks; 6.1.6. kooskõlastada alus- ja rakendusuuringute uuringuettepanekute vormid ja juhendid; 6.1.7. kooskõlastada TATi iga-aastane hankeplaani ja vajadusel riigihangete tehnilised kirjeldused. 7. Sihtrühm Sihtrühm Tegevus 2.1. 2.2. 2.3. 2.4.1. 2.4.2. 2.4.3. 2.4.4. Eesti keele kui teise keele õppijad X X X Täiskasvanud eesti keele õppijad X X X Eesti keele õppe valdkonna X X töötajad Eesti keele õppe teenuste pakkujad X X Haridustöötajad X X X X Hindamiseksperdid X X X X Keeleõpetajad X X X X X Keeleõppe mentorid X X Keelevaldkonna eksperdid X X X X X X X Koostöövõrgustikud X X X Teadus- ja arendusasutused X X X Alus-, üld- ja kutseharidusasutused X X X X X X Ülikoolid, sh nii õppejõud kui ka X X X X üliõpilased 8 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.08.2029. 9. Tegevuste eelarve Tegevuste eelarve jaguneb kahe meetme vahel: meede nr 21.4.7.3. ja meede nr 21.4.7.1. Meetme 21.4.7.3. tegevuste kogumaksumus on 15 985 714 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist 11 190 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 795 714 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest). Meetme 21.4.7.3. eelarve on planeeritud kogusummas ära kuni 2029. a lõpuni. Meetme 21.4.7.1. tegevuste kogumaksumus on 30 000 000 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist 21 000 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 9 000 000 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest). Toetuse andmise tingimustega kehtestatakse meetmele 21.4.7.1. detailne eelarve 2029. a lõpuni. Meetme 21.4.7.1. eelarvesse jäetakse jaotamata reserv 7 000 000 eurot. Rakendusasutus hindab 2025. a planeeritud tegevuste edenemist, sh tõhusust ja mõjusust, vahesihttasemete saavutamist, toetuse eelarve kasutamist, täpsustab tegevuste eelarve suurendamise, täiendavate tegevuste lisamise vajaduse ning kinnitab vajadusel uue eelarve. Meetme TATi Tegevus Toetatavate sh nr tegevuse tegevuste partnerite nr eelarve eelarve 21.4.7.3. 2.1-2.3 Meetme tegevus nr 21.4.7.3. kokku 15 985 714 9 451 000 21.4.7.1. 2.4 Meetme tegevus nr 21.4.7.1. kokku 23 000 000 0 21.4.7.1 Jaotamata eelarve meetme tegevuses 7 000 000 0 21.4.7.1 TAT kokku 45 985 714 9 451 000 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 15 ja käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 10.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 10.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lg 3; 10.2.2. välislähetuste kulud; 10.2.3. tegevuse 2.4.4. alus- ja rakendusuuringute kulud; 10.2.4. hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitluste ning tulemuste levitamise kulu; 10.2.5. juhendite, õppevara, koolitusmaterjalide, sh digiõppematerjalide, videote ja veebipõhiste juhendmaterjalide koostamise, tootmise, tõlkimise, toimetamise, kujundamise, avalikustamise, levitamis- ja kirjastamiskulud; kirjanduse ja teadusartiklite tõlkekulud; õiguste omandamise kulud, trükiste kirjutustõlke, kirjeldustõlke kulud; viipekeeletõlke kulud; videote ja veebipõhiste materjalidele subtiitrite lisamise kulud; 10.2.6. Eestis ja välisriigis toimuvate õpisündmustel osalemise ja/või korraldamise kulud, sh õpisündmuse läbiviimiseks vajalikke õppematerjalide loomise ja hankimise kulu; veebikoolituste ja õpikeskkondade loomise ja tootmise kulu; hübriidõpisündmuse (sh reaalajas õpisündmuse ülekandmise) tehnilise lahenduse ja toe kulu; välisriigi koolitaja või 9  eksperdi lähetuskulud Eestisse ja tagasi sõitmiseks Eestis toimuval õpisündmusel osalemiseks; ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue); 10.2.7.digilahenduste ja digikeskkondade, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu ning korpuste, infosüsteemide, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös hoidmise ja hooldusega seotud kulu; sh hankelepingu alusel tekkivad muud vajalikud kulud; 10.2.8. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega; 10.2.9. kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6. 10.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse § 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 10.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 10.3.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, töötaja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 24−26, § 27 lg 1 p 1 ja § 28 lg 3. 11.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lg 1 p 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lg 3. 11.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12. Elluviija ja partneri kohustused 12.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse § 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 12.1.1. kinnitama TATi elluviimisega seotud majasisesed rakendamise korrad ja juhendid kahe kuu jooksul peale TATi käskkirja kinnitamist või vajadusel kahe kuu jooksul peale TATi muudatuste kinnitamist; 12.1.2. esitama punktis 12.1.1. nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele infoks; 12.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade ja partnerite kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks; 12.1.4. esitama rakendusasutuse nõudmisel TATi eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 12.1.5. esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul peale TATi kinnitamist; esitama järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 12.1.6. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja eelarvele; 12.1.7. kaasama iga-aastase TATi tegevuskava kooskõlastamisse TATi juhtnõukogu; 12.1.8. kooskõlastama iga-aastase TATi hankeplaani TATi juhtnõukoguga; 12.1.9. lähtuma tegevuse 2.4.4. Alus- ja rakendusuuringute läbiviimine keelevaldkonnas uurimisteemade väljakuulutamisel Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteetidest 10  keelepoliitika valdkonnas ja kooskõlastama uurimisteemad TATi juhtnõukoguga; 12.1.10. hindama igakordselt, kas tegevuses 2.4.4. Alus- ja rakendusuuringute läbiviimine keelevaldkonnas on täidetud riigihangete seaduse § 11 lg 1 p 19 mõistes erandi kohaldamise eeldused ning kujundama sellest lähtuvalt seisukoht, kas erandi rakendamise eeldused on täidetud või mitte; kui erandi kohaldamise eeldused pole täidetud, siis tuleb elluviijal korraldada riigihange; 12.1.11. kooskõlastama vajadusel riigihangete tehnilised kirjeldused TATi juhtnõukoguga; 12.1.12. kasutama vajadusel riigihangete koostamisel rakendusüksuse poolt pakutavad eelnõustamist. 12.2. Partnerid (Haridus- ja Teadusministeerium ja Haridus- ja Noorteamet) täidavad tegevuste elluviimisel ühendmääruse § 10 ja 11 nimetatud kohustusi; partner Haridus- ja Noorteamet täidab lisaks elluviijaga sõlmitud partnerluslepingu tingimusi. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab juhtnõukogule ja rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e- toetuse keskkonna kaudu selles kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 13.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 13.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 13.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest; 13.1.5. ettepanekud tegevuste tõhusamaks elluviimiseks elluviija enda vaates ja vajadusel ettepanekud rakendusasutusele käesoleva käskkirja muutmiseks või täiendamiseks. 13.2. Elluviija esitab juhtnõukogule ja rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e- toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule (v.a p 13.1.5.) olema kajastatud järgmine informatsioon: 13.2.1. ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele; 13.2.2. ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust „Eesti keele arengukava 2021–2035“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ning vastavate programmide eesmärkide saavutamisele. 13.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 14. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus 14.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lg 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lg 1 p 5. 11  14.2. Punktis 14.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda osalejate andmeid järgmiste sihtrühmade kohta: 14.2.1. tegevus 2.2. (meetmete nimekirjas meede nr 21.4.7.3.) Haridustöötajate eesti keele õpe – eesti keele õppes osalevad haridustöötajad; 14.2.2. alategevus 2.4.1. (meetmete nimekirjas meede nr 21.4.7.1.) Keeleõppealase kompetentsi tõstmine – keeleõppe ja lõimumisalase kompetentsi tõstmiseks koolitustel osalevad haridustöötajad ja keelevaldkonna eksperdid. 14.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 16. Vaiete lahendamine 16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS 2021_2027 § 31 lg 1 ja § 32 lg 3. 16.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS 2021_2027 § 31 lg 1 ja § 32 lg 2. 16.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 12  EELNÕU 06.07.2023 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ elluviimiseks Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Keeleprogrammi“ ja meetmete nimekirja meetme 21.4.7.3 „Keelevaldkonna arendamine“ ning „Haridus ja noorteprogrammi“ ja meetmete nimekirja meetme 21.4.7.1 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad“ tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ elluviimiseks (lisatud). 2. Määran Eesti Keele Instituudi käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuar 2023. aastast. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamise „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine““ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkiri on antud välja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas keelepoliitika elluviimisel Euroopa Sotsiaalfondist rahastusperioodil 2021–2027 kaasrahastatavate tegevuste korraldamiseks. Rahastatavad tegevused aitavad saavutada „Keeleprogrammi“ ning „Haridus- ja noorteprogrammi“ eesmärke ja panustavad eestikeelsele õppele üleminekusse. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse nii Euroopa Liidu fondide rakendamisele seatud horisontaalseid põhimõtteid kui ka Eesti pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ esitatud aluspõhimõtteid. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- Ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Helna Karu ([email protected], tel 735 0108), peaekspert Pille Põiklik ([email protected], tel 735 0223), peaekspert Viivian Jõemets, peaekspert Pille Kõiv ([email protected], telefon 735 0118), nõunik Sirli Zupping ([email protected], telefon 735 4025), osakonnajuhataja Andero Adamson ([email protected], telefon 735 0225), tehnoloogia juhtimise osakonna tootejuht Marju Saarmets ([email protected], telefon 735 0286), eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov ([email protected], telefon 735 0189), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected], tel 735 0279), välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected], tel 735 0306), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap ([email protected], tel 735 0105), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected], tel 735 0234) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected], tel 735 0161). Eelnõu väljatöötamisse kaasati Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Noorteamet (tegevuses 2.1) ja Keeleamet (tegevuses 2.2). Tegevuse 2.3 koostamise käigus võeti arvesse Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitud „Täiskasvanute eesti keele õppe keskkonna“ töörühma ettepanekuid ja ärianalüüsi1 teostamise käigus sõnastatud soovitusi keeleõppe keskkonna loomiseks. „Täiskasvanute eesti keele õppe keskkonna“ töörühma kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti, Keeleameti, Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa, Riigikantselei innovatsioonitiimi ja Justiitsministeeriumi esindajad. Toetuse andmise eesmärk on panustada „Eesti keele arengukava 2021–2035“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ sihtide täitmisesse, st toetada eestikeelse hariduse kvaliteedi hoidmist ja tõstmist (eesti keele õpe haridustöötajatele ja eesti keele kui teise keele õpe õpilastele, keeleõppealase kompetentsi tõstmine, õppevara loomine, alus- ja rakendusuuringute läbiviimine) ning parandada keelevaldkonna e-teenuste kättesaadavust (eesti keele õppe teenuseid koondav e-keskkond, e-hindamisvahendid, e-keelekursused, keeletehnoloogilised vahendid) kõigi sihtrühmade puhul, kellele on käesoleva toetuse andmise tingimuste tegevused suunatud. Tegevused on suunatud toetuse andmise tingimuste sihtrühmadele ja peavad olema kättesaadavad olenemata nende soost, vanusest, rahvusest, 1 Tellitud riigihanke https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4233688/general-info alusel 1 erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Toetuse andmise tulemusena on paranenud keeleõppe kvaliteet ja laienenud keeleõppe võimalused nii õpilastele kui ka täiskasvanud õppijatele; arendatud on hindamise, testimise, keeleõppe metoodika jm alast kompetentsi keeleõppevaldkonnas, sh keeletehnoloogilisi võimalusi kasutades. Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud käskkirja punktis 1.3, seos rakenduskava erieesmärgiga punktis 1.2. Valikukriteeriumitele ja - metoodikale on viidatud käskkirja punktis 2 ja tegevuste panus meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on kirjas punktis 3. Projekti põhjendatust on selgitatud seletuskirja punktis 1.1. ning käskkirja punktides 1.4; 2; 3. Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud käskkirja punktis 10 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas punktis 10. Elluviija ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia on selgitatud seletuskirja punktis 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on kirjas käskkirja punktist 1.3. 1.1 Tegevuse taust Tegevus on suunatud nii eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe kui ka formaalhariduse eesti keele kui teise keele õppe, eestikeelse õppe ja keeleõppe valdkonna arendamisele. Kavandatud tegevused pakuvad lahendusi valdkonna mitmetele kitsaskohtadele, mida on mh käsitletud „Eesti keele arengukava 2021–2035“ lisas 12 ja „Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2023“3. Keeleõppe valdkonnas osutatakse arengukavades nt vajadusele suurendada õpetajate teadmisi ja oskusi keeleõppe toetamises, arendada (e-)õppevara, parandada õpilaste eesti keele kui teise keele õppe tulemusi formaalhariduses, arendada eesti keele õpetamise metoodikat, toetada täiskasvanute eesti keele õpet (sh parandada õppe kvaliteeti ja vähendada valdkonna ja teenuste killustatust). Tegevused toetavad ka eestikeelsele õppele üleminekut ja selle rakendamiseks koostatud tegevuskava4 elluviimist. Peamine eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, mis suurendab ühiskonna sidusust ja vähendab hariduslikku ja sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni5. Kvaliteetne eestikeelne haridus ja eesti keele õpe on olulised eeldused hariduse edasiseks omandamiseks, toimetulekuks tööturul ja ühiskonnas. Samuti toetab see seda, et Eestis elavad inimesed on ühises info- ja väärtusruumis. Kvaliteetse eesti keele ja eestikeelse õppe arendamise osana on vaja parandada haridustöötajate eesti keele oskust, arendada keeleõpetajate pädevusi, pakkuda õpilastele mitmekülgseid võimalusi eesti keele õppeks, arendada keeleõppeks vajalikku õppevara ja hindamisvahendeid, kaasaegset ja tulemuslikku keeleõpet toetavaid keeletehnoloogilisi vahendeid, iseseisva keeleõppe kursusi jm. Eesti keele õppe valdkonda on aastate jooksul uuritud, sh kaardistatud eesti keele oskuse seisu eri sihtrühmade seas, uuritud hoiakuid eesti keelde ja selle omandamisse, arendatud eri mudeleid eesti keele õppeks ning antud soovitusi valdkonna arendamiseks. Näiteks on 2 „Eesti keele arengukava 2021–2035“, https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid#eesti-keele-arenguka 3 „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“, https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid#haridusvaldkonna-are 4 Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava, https://hm.ee/uleminek 5 „Ühtse Eesti kooli mudeli väljaarendamine Eestis“ (2020), https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/rita_koolimudelid_2.pdf 2 Integratsiooni Monitooring6 osutanud kasvavale nõudlusele eestikeelse hariduse järele ja näidanud elanikkonna toetust eesti keele varajasele õppele. Viimasega seostavad vastanud mh õpilaste eesti keele oskuse paranemist, paremaid kontakte eri rahvuste vahel ja avaramaid haridusvõimalusi. Eestikeelse hariduse kõrgemat kvaliteeti näitavad ka PISA7 tulemused, mille kohaselt on õpilaste õpitulemused eesti õppekeelega koolides kõrgemad kui vene õppekeelega koolides. Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüs8 riigieksamite tulemustest tõi välja, et eesti keele kui teise keele õppes saavutatakse paremad tulemused eestikeelses keelekeskkonnas. Seega tuleb suurendada õpilaste kokkupuudet eesti keelega, seda nii formaalhariduses kui ka klassivälistes tegevustes, nagu keelelaagrid jm projektid või eestikeelne huviharidus ja noorsootöö. Lisaks tuleb muu ema- või kodukeelega õpilasi toetada õppekeele omandamise kõrval ka emakeele arendamisel. Analüüsi järeldustes tõdeti veel, et tervikliku keeleõppekeskkonna kujundamisel on oluline roll koolipidaja ja -juhtkonna hoiakutel ja initsiatiivil. Seega on vajalik toetada koolimeeskondade teadlikkust ja terviklikku lähenemist haridusasutustes. „Eesti keeleseisundi“ uuringu9 aruanne osutab vajadusele suunata eesti keele kui teise keele õppes enam ressursse alusharidusse ja põhikooliastmele, et luua tugev alus eesti keele oskuse arenguks. Sellega seoses rõhutatakse aruandes ka vajadust suurendada õpetajate pädevusi ja parandada õpetamismeetodeid. Täiskasvanute keeleõppes osutatakse keeleseisundi uuringus valdkonna vähesele reguleeritusele ja kvaliteedi ebaühtlusele – kitsaskohad, mida on teiste arenguvajaduste kõrval hiljem välja toodud ka Riigikontrolli aruandes10 ja RITA-RÄNNE projektis11. RITA-RÄNNE projektis kujundatud mudeli REDEL lähtekohaks on vajadus kujundada sihtrühmade vajadusi arvestava keeleõppe ja seda toetavate tegevuste terviklahendus. Ehkki aruanne tegeleb eelkõige uussisserändajate keeleõppe mudeldamisega, iseloomustavad sarnased kitsaskohad ja võimalikud lahendused ka teisi eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe sihtrühmi. Sihtrühma vajadusi on valgustanud ka Balti Uuringute Instituudi auranne kolmandate riikide kodanike eesti keele õppe mõjust12. Kokkuvõtlikult saab tõdeda, et eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele õppe valdkonnas on mitmeid väljakutseid. Nende lahendamiseks on kujundatud käesolevad tegevused. Üks valdkonna arenguvajadus on kaasaegsete ja tasemekohaste hindamisvahendite loomine ja hindamiskompetentsi arendamine. Eestis pakutav keeleõpe on suuresti seotud Euroopa 6 Eesti Integratsiooni Monitooring 2020, https://www.kul.ee/eesti-integratsiooni-monitooring-2020 7 PISA uuringute tulemused, https://hm.ee/pisa#item-1 8 „Gümnaasiumilõpetaja eesti ja võõrkeele oskust mõjutavad tegurid. Riigieksamite analüüs registriandmete põhjal“ (2021), https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/uuringu_aruanne_keeletase.pdf 9 Eesti keeleseisundi uuringu aruanne (2017), https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022- 10/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf 10 Riigikontrolli aruanne „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ (2019), https://www.eurosai.org/handle404?exporturi=/export/sites/eurosai/.content/documents/audit/14386_RKTR_248 4_2-1.4_2232_001-1_audit-report_est.pdf 11 RITA-RÄNNE aruanne „Täiskasvanud uussisserändajate eesti keele õpitee mudel REDEL“, https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/taiskasvanud_uussisserandajate_eesti_keele_opitee_mudel_redel.p df 12 Mõju-uuring „Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele“ (2022), https://integratsioon.ee/sites/default/files/Eesti%20keele%20o%CC%83pe%20kolmandate%20riikide%20kodani kele%20aruanne.pdf 3 keeleõppe raamdokumendi tasemete süsteemi ja -kirjeldustega13. Raamdokumendi tasemetest lähtuvalt on kirjeldatud riiklike õppekavade alusel toimuv eesti keele kui teise keele õpe, samuti täiskasvanutele pakutav eesti keele õpe. Selliselt korraldatud keeleõpe eeldab tasemekohaseid hindamisvahendeid, et täpselt ja usaldusväärselt mõõta õppijate keeleoskust. Seoses muudatustega riiklikes õppekavades (sh uute sihttasemete määratlemine eesti keele kui teise keele õppes eestikeelsele õppele ülemineku raames) on vaja arendada uued hindamisvahendid eesti keele kui teise keele õppetulemuste mõõtmiseks, sh on vajalik välja arendada kahetasemelised eesti keele kui teise keele testid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus kasutamiseks. Samuti on vaja digitaliseerida täiskasvanute eesti keele tasemeeksamid, mida seni korraldatakse pabereksamitena. Eesti keele tasemeeksamid leiavad laialdast kasutust: viimastel aastatel on nelja taseme eksamitele aastas registreerunud umbes 5000 inimest, kuid trend on osalejate arvu olulisele suurenemisele14. Tasemeeksamite digitaliseerimisel saab tõhustada eksamite koostamist ja hindamist, kasutades sh keeletehnoloogilisi ja muid elektroonilisi lahendusi. Haridustöötajate eesti keele oskus on võtmetähtsusega kvaliteetse eesti keele ja eestikeelse õppe pakkumisel. Hea eesti keele oskuseta haridustöötajatel on piiratud võimalused professionaalseks arenguks, seeläbi ka õpilaste keeleoskuse arengu toetamiseks. Eestis on paar tuhat haridustöötajat15, kelle eesti keele oskus ei vasta neile seatud nõuetele16. Õppijate keeleoskus on seotud õpetajate keeleoskusega ja professionaalse võimekusega õppeainet eesti keeles vahendada või huvihariduses ja noorsootöös õppija eesti keele oskust mitteformaalses keskkonnas toetada. Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021. a koostatud analüüs leidis, et mida väiksem osakaal õpetajatest vastab eesti keele oskuse nõuetele, seda väiksem osa eesti keel teise keelena riigieksami teinud õppijatest saavutab eksamil B2-keeleoskustaseme17. See kinnitab varasemaid tulemusi, et õpetajate keeleoskusel ning täiendkoolituses osalemisel on positiivne mõju õpilaste keeleoskusele18. Formaalhariduse kõrval on terviklikule eestikeelsele õppele üleminekuks vajalik suurendada ka huvitegevuse ja -hariduse, noorsootöö rolli eesti keele omandamise toetamises ja eestikeelse keskkonna loomises. Seetõttu on oluline parandada ka nende valdkondade töötajate eesti keele oskust. Seoses üleminekuga eestikeelsele õppele suureneb veelgi haridustöötajate eesti keele õppe vajadus, sest paljud töötajad, kellel on seni töötamiseks piisanud B2-keeleoskustasemest, vajavad tulevikus C1-taseme keeleoskust. Keeleõppeteenuste keskne arendamine vähendab eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna killustatust ja panustab tervikliku keeleõppeteekonna kujundamisse. Eesti keelt oskavad enamal või vähemal määral umbes pooled Eestis elavatest 300 000 eesti keelest erineva emakeelega inimesest, kellest hinnanguliselt 100 000 vajab 13 „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“ (2007), https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-06/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf 14 https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid 15 Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava seletuskiri, https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022- 11/Eestikeelsele%20%C3%B5ppele%20%C3%BClemineku%20tegevuskava%202022_2030%20seletuskiri_2.p df 16 Keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014082?leiaKehtiv 17 „Gümnaasiumilõpetaja eesti ja võõrkeele oskust mõjutavad tegurid. Riigieksamite analüüs registriandmete põhjal“ (2021), https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/uuringu_aruanne_keeletase.pdf 18 „Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus“ (2016), https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/hmin_b1_keele_tase.pdf 4 täiendavat keeleõpet. Tallinna Ülikooli ja Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR läbi viidud uuringus19 toodi õppida soovijate sihtrühma suurusena välja 112 000–143 000 inimest (2018. a seisuga). Vajadus keeleõppe järele ei ole viimastel aastatel vähenenud, mh on seda oluliselt tõstnud 2022. ja 2023. a lisandunud sihtrühm, kelleks on Ukrainast saabunud inimesed. Täiskasvanute eesti keele õppe teenuseid rahastavad Eestis eri ministeeriumid (Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kuni 2023. a juunini Sotsiaalministeerium), Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, samuti Siseministeerium). Ministeeriumide ja nende allasutuste teenused on erinevad, on suunatud eri sihtrühmadele, katavad eri õppevorme ja -mahte ning rakendavad eri mõõdikuid. Mitmekesisus on lubanud tegeleda sihtrühmadega nende vajadusi arvestades, kuid sellel on kitsaskohad. Neid käsitles Riigikontrolli 2019. a auditi aruanne20, mis mh osutas, et keeleõppe killustatus mõjutab õppe kättesaadavust ja kvaliteeti, et keelekoolituste pakkumine ei vasta nõudlusele. Lisaks on probleemiks kvalifitseeritud keeleõpetajate, sh õpetajate järelkasvu puudus, keelekoolituste vähesus ja riigiasutuste ebapiisav koostöö keelekoolituste hankimisel. Ühe lahendusena nähakse eri teenuseid koondavat eesti keele õppe e-keskkonda, millega vähendatakse teenuste killustatust, suurendatakse süsteemset tuge õppijatele ja saadakse parem ülevaade õppe nõudlusest/pakkumisest ja tulemuslikkusest. Lisaks on täiskasvanute eesti keele õppe toetamiseks vaja luua jätkukursused olemasolevatele iseseisva keeleõppe kursustele21. Olemasolevatel kursustel on arvukalt kasutajaid (0–A2-taseme kursusel 2023. a juuni seisuga 45 000 kasutajat, B1-taseme kursusel 11 000 kasutajat), mis osutab vajadusele kursuste valikut laiendada ka kõrgematele tasemetele. Eestikeelse õppe toetamine panustab eestikeelsele haridusele üleminekusse alus-, üld- ja kutsehariduses, samuti noorsootöös ja huvihariduses. Eestikeelse õppe toetamine ei puuduta võrdselt kõiki omavalitsusi ega võimalda kasutada universaalseid lahendusi. Arvestades, et 90% mitte-eestlastest elanikke elab Harjumaal ja Ida-Virumaal.22 ning piirkonniti on haridustöötajate eesti keele oskus ja sellest johtuvalt koolitusvajadused jt eestikeelse õppe toetamise vajadused erinevad, tuleb üleminekul rakendada paindlikke, piirkonna ja koolipõhiseid lähenemisi tihedas koostöös piirkonna koolijuhtide ja kohalike omavalitsustega. Eesti keele keskkonna puudumine Ida-Virumaal ja venekeelse kogukonna suurus ning kontsentratsioon nii Harjumaal kui ka Ida-Virumaal lubab oletada, et haridustöötajatel on nendes piirkondades vaja enam aega, et oma keeleoskus viia vajalikule tasemele ning seetõttu on haridustöötajad nendes piirkondades prioriteetseks sihtrühmaks. Piirkondlikke vajadusi aitavad kaardistada kohalikud omavalitsused, Keeleameti järelevalve tulemused, Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalve õiendid ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHISe) andmed. Koolieelsetes lasteasutustes käis 2021/22. õppeaastal 66 979 last, kellest venekeelsetes rühmades 9456 ja keelekümblusrühmades 372023. Viimasel kümnel aastal on laste osakaal keelekümblusrühmades kasvanud ja venekeelsetes rühmades kahanenud. Need lapsed, kelle lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse keel on eesti keel, saavutavad eesti keele kui teise keele teise 19 „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“, https://centar.ee/tehtud-tood/eesti-keelest-erineva-emakeelega-taiskasvanute-eesti-keele-ope- loimumis-ja-toohoivepoliitikas-kvaliteet-moju-ja-korraldus 20 Riigikontrolli aruanne „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ (2019), https://www.eurosai.org/handle404?exporturi=/export/sites/eurosai/.content/documents/audit/14386_RKTR_248 4_2-1.4_2232_001-1_audit-report_est.pdf 21 https://www.keeleklikk.ee/ 22 Eesti keelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022–2030 seletuskiri. Lisa 2 23 Eesti keelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022–2030 seletuskiri. Lisa 2 5 kooliastme tasemetöös ja põhikooli lõpueksamil paremaid tulemusi kui venekeelses lasteaiarühmas käinud. Samal ajal lasteaias vene keeles õppinute ning põhikooli eesti keeles või eesti keelekümbluses lõpetanute põhikooli eesti keel teise keelena lõpueksami tulemused on keskmiselt sarnased nende laste keskmiste eksamitulemustega, kes lasteaias õppisid eesti keeles, kuid üldhariduskooli lõpetasid vene õppekeeles. Selles, mis õppekeeles lapsed õpivad, võivad rolli mängida nii kodused tegurid kui ka soovitud õppekeelega lasteaiarühma ja/või soovitud õppekeelega üldhariduskooli kättesaadavus. 2021/2022. õa oli üldhariduses Eestis 2 algkooli, 35 põhikooli, 36 keskkooli/gümnaasiumi ja 4 täiskasvanute gümnaasiumi, mille põhimääruses on määratletud õppekeelena vene või eesti ja vene keel. Vene õppekeeles õppis statsionaarses õppevormis 21 079 õpilast ja mittestatsionaarses õppes 76 õpilast.24. PISA tulemused näitavad, et Eesti pakub maailma parimat venekeelset haridust, ometi jääb see eestikeelsest haridusest keskmiselt ühe õppeaasta võrra maha (vahe 42 punkti). Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja riigieksami tulemused on Ida-Virumaa koolides keskmiselt madalamad kui Harjumaa koolides. Kui kahe maakonna koolid keskmiste tulemuste alusel järjestada, on paremate tulemustega koolide hulgas eelkõige Tallinna koolid ning madalamate tulemustega koolide hulgas eelkõige Ida-Virumaa koolid. Põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksami keskmine tulemus on 70 punkti lähedal. Valdavalt kehtib seos: mida suurem osa õpetajatest koolis vastab keeleoskusnõuetele, seda kõrgem on põhikooli lõpueksami keskmine tulemus ja seda suurem osakaal õpilastest saavutab B1-taseme. Ka siin on keelekeskkonnast või muudest teguritest lähtuvaid erandeid – on koole, kus keeleoskusnõuetele vastavate õpetajate osakaal on kõrge, kuid põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksami keskmised tulemused on Eesti keskmisest madalamad, või vastupidi. Eesti keel teise keelena riigieksamit sooritas 2021. a kokku 1534 õpilast, sh Harjumaal kaks korda enam (935 õpilast 2021. a) õpilasi kui Ida-Virumaal (467 õpilast 2021. a). Eesti keskmine tulemus oli 75 palli. Harjumaa õpilaste keskmine tulemus on kolm punkti kõrgem kui Ida-Virumaa sooritajatel. Kuigi gümnaasiumiharidus on olnud juba kümme aastat eestikeelne, ei saavuta märkimisväärne osa (2021. a 23%) õpilastest endiselt eesmärgiks seatud B2-keeleoskustaset. Selle peamiseks põhjuseks on, et varasemad õppetasemed ei ole taganud piisavalt head lähtetaset gümnaasiumis seatud eesmärkide saavutamiseks ning isegi väga heal tasemel õppetöö puhul jääb kolmest keskhariduse aastast väheks, et varasemat tegemata tööd kompenseerida. Selle kinnituseks on ka madal B1-taseme saavutajate hulk põhikoolis (2016‒2019. a keskmine 34%, 2021. a 42%).25 2021/22. õa oli kutsekeskhariduses vene keeles õppijaid 8 õppeasutuses, 1036 õpilast 10 645- st (10%). Ülejäänud õppijad on märgitud õppima eestikeelsel õppekaval. 2700 kutsekeskhariduse õppijat (30%) on põhikoolis õppinud eesti keelt teise keelena, neist 1144 puhul on märgitud võõrkeeleks eesti keel või eesti keel teise keelena. 30% kutsekeskharidusse vastuvõetutest (veidi üle 1000 õpilase) õpib 60/40 proportsioonis eestikeelses õppes. Enim on selliseid õpilasi Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, Tallinna Teeninduskoolis ja Tallinna Polütehnikumis. Suurem 60/40 vastuvõetute osakaal on kaevandamise, keemiatehnoloogia, mehaanika ja elektroonika õppekavarühmades, aga ka pea pooled tarkvaraarenduse kutseõppuritest on 60/40 rühmades. Põhikoolilõpetajate eesti keele oskuse tase ei ole viimastel aastatel oluliselt tõusnud 24 Eesti keelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022-2030 seletuskiri. Lisa 2 25 Eesti keelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022–2030 seletuskiri. Lisa 2 6 ja venekeelsest põhikoolist jõuavad kutsekeskharidusse pigem madala keskmise hinde ja kesise eesti keele oskusega õpilased. Kui põhikooli eesti keele kui teise keele lõpueksami keskmine tulemus on 70 punkti lähedal, siis vene õppekeelega põhikoolidest kutsekeskhariduses jätkanutel on see u 50 punkti (nt 2019. a oli nende kõigi ainete keskmine hinne põhikooli lõpetades 3,7). Alates 2013. a on võimalik kutsekeskharidusõppe vene õppekeelega rühmades lõpetada eesti keele kui teise keele riigieksami kõrval ka eestikeelse kutseeksami või kooli lõpueksamiga. Kutsekeskhariduse lõpetajate eesti keele oskuse mõõtmiseks kasutatakse kompleksindikaatorit, mis näitab nende kutsekeskhariduse lõpetajate osakaalu, kes oskavad eesti keelt erialasele tööle asumist võimaldaval tasemel (eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 60 palli või varasemast B1-tase või kutseeksam eesti keeles positiivsele tulemusele sooritatud). Kutsekeskhariduse vene õppekeeles lõpetanutest oskas 2019. a eesti keelt erialasele tööle asumist võimaldaval tasemel veidi alla poole – 41,7%. Arvestada tuleb ka asjaolu, et parema eesti keele oskusega põhikoolilõpetajad asuvad kutseõppeasutustes üha sagedamini õppima eesti õppekeelega rühmadesse. Koroonapandeemia tõttu oli aastail 2020 ja 2021 eesti keele kui teise keele riigieksam kutsekeskhariduse lõpetajatele vabatahtlik. 2021/2022. õa-ks kehtestati põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega erisus lõpueksamite sooritamise kohustuslikkuse osas, mis laienes ka kutsekeskhariduse õppuritele ning lõpetamiseks eesti keele kui teise keele riigieksamit sooritama ei pidanud.26 Kutsehariduse õpilastel on olnud võimalus tõukefondide perioodil 2014–2020 „Tööturu vajadustele vastava kutse-ja kõrghariduse arendamine“ (tuntud ka kui PRÕM) raames täiendavalt eesti keelt teise keelena õppida nii üldkeele kui ka erialakeele ning lõimingu raames, kus kombineeriti formaal- ja mitteformaalseid õppeviise. Ukraina põgenike kriis on teravalt esile tõstnud vajaduse kasutada klassiruumis senisest enam õppe diferentseerimist ja lõimitud aine- ja keeleõpet ning toetada toimetulekut mitmekultuurilise ja -keelse klassiruumiga, mis nõuab õpetajatelt intensiivselt uusi ja tõhusaid meetodeid, tänapäevast õppevara, sh digiõppevara ning keeletehnoloogilisi lahendusi keeleõppeks ning keeleõppe toetamiseks alus-, üld- ja kutsehariduses. Esile on kerkinud ka vajadus toetada õpilaste keeleõpet huvihariduses ja noorsootöö tegevustes, sest see aitab luua täiendavaid keskkondi, kus eesti keele kasutamine on vajalik ja selle praktiseerimine võimalik. Seetõttu kaasatakse arendustegevustesse ka kohalike omavalitsuste huvihariduse õpetajad ja noorsootöö töötajad. Haridustöötajate kompetents metoodikas ja didaktikas on võtmetähtsusega õpilaste keeleoskuse arenemise toetamisel. RITA-RÄNNE projektis peeti oluliseks uurida metoodilist kompetentsi eesti keele kui teise keele õpetamisel üldhariduskoolides27. Haridustöötajate (sh alus-, üld- ja kutsehariduse, sh aine-, keele- ja erialaõpetajad ning tugipersonal), huvihariduse õpetajate ja noorsootöötajate kaasaegsesse pädevusse kuuluvad oskused õpetada eri keeletasemega, multikultuurse taustaga õpilasi igas aines või moodulis, sh toetada õpilaste keeleoskuse arenemist ka huvihariduses ja noorsootöötegevustes, kus on head võimalused mitteformaalseks keelepraktikaks. Seetõttu peavad kõik haridustöötajad, huvihariduse õpetajad ja noorsootöötajad tundma ja oskama kasutada sobivaid keeleõppemetoodikaid, lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat, lõimingu ja tandemõppe läbiviimise oskusi. Oluline on toetada ka 26 Eesti keelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022-2030 seletuskiri. Lisa 2 27 Eesti keele kui teise keele tundide ja eestikeelsete ainetundide õppemetoodika üldhariduskoolis 7 kogemuste vahetamist ja üksteiselt õppimist, mis võimaldavad mitteformaalselt kolleegide parimatest praktikatest õppida ning neid oma piirkonnas ja õpikeskkonnas kohandada. Keeletehnoloogiliste vahendite arendamine toob keeleõppe valdkonda võimaluse kasutada keeletehnoloogilisi uuendusi, et pakkuda õppijatele ja õpetajatele neile sobivaid tööriistu ning seeläbi tõhustada keeleõpet. (Keele)tehnoloogia vahendite kvaliteet on viimastel aastatel tõusnud tasemeni, et neid on mitmetes protsessides, teenustes ja toodetes kasutusele võetud. Keeletehnoloogia, sh kõnetehnoloogia vahendeid on järjest enam võimalik rakendada ka keeleõppes – õppematerjalide loomisel, iseseisva õppe abistamisel ja hindamisvahendite arendamisel. Eesti keele jaoks on arendatud mitmed keele töötlemise ja analüüsimise baastehnoloogiad (nt masintõlge, kõnetehnoloogiad, tekstianalüüsi vahendid), kuid neid on vaja arendada ja disainida keeleõppe vajadustest lähtuvalt. Selleks kaardistatakse vajalikud keeleõppe protsessid, kus keeletehnoloogia vahendeid on vaja kas edasi arendada või juurde luua, samuti kogutakse ja töödeldakse keeleõppe jaoks olulisi kirjalikke- ja kõneandmestikke. Õppevara loomise võimalused on viimaste aastatega jõudsalt edasi arenenud. Oluline on luua sihtrühmale asja-, ea- ja tasemekohast õppevara, mis motiveerib uusi teadmisi omandama ja on hea abivahend ka õpetajale õppetöö läbiviimiseks. Tasemekohase õppevara loomisel on abiks Euroopa keeleõppe raamdokument28 ja selle 2020. a avaldatud sõsarväljaanne29 (eesti keelde tõlgitud 2023. a alguses), Sõnaveebi keeletehnoloogilised arendused, RITA-RÄNNE projektis loodud käsiraamat „Mitmekeelne erivajadusega õpilane koolis“30, õppevara kaardistused31 ning soovitused õppevara loomiseks32. Uus periood võimaldab õppevara loomisel kasu saada loodud keelekorpustest ja nende analüüsist. Hetkel on puudu eakohasest õppevarast, mida pakkuda muu emakeelega ja rändetaustaga põhikooli õpilasele ning kutseõppeasutuste õpilastele. Keelevaldkonna uuringute ja analüüside läbiviimine on oluline nii poliitikate kujundamise, akadeemilise järelkasvu kasvatamise, keeleõppealase kompetentsi arendamise kui ka rakendustasandi tegevuste planeerimise jaoks. Kogutud on mitmeid keelekorpusi, kuid seni pigem hektilise ja teadlasest lähtuva fookuse tõttu ei ole korpuste ega ka tasemetööde ja eksamitulemuste andmeid sihikindlat uuritud ega analüüsitud. Puudu on koondkorpus. Tegevuse tulemusena suureneb riigi kui teadliku tellija roll teadus- ja arendustegevuses ning ka keelevaldkonna ekspertide poolt tehtud ettepanekute arv olukorra parendamiseks haridusmaastikul. See võimaldab rakendustasandil tõhusamaid sekkumisi planeerida. Samuti suureneb riigi koostöö teadus- ja arendusasutustega ning selliste asutuste omavaheline koostöö. Tegevus võimaldab keelevaldkonna ekspertide järelkasvu – hetkel on ekspertide arv nii hindamisvaldkonnas, õppevara koostamise valdkonnas kui ka teadustöö valdkonna arendamiseks ebapiisav. Mahukad arendustööd keelevaldkonnas, samuti uuringute ja analüüside tulemuste levitamine vajab regulaarset kommunikatsiooni sihtrühmale ja huvigruppidele, mida tegevuste elluviimise toetamiseks tehakse kaudsetest kuludest. Kommunikatsioon tõstab eesti keele õppe mainet ning kajastab haridustöötajate ja keeleõppijate jaoks olulist informatsiooni. Kommunikatsioon ja turundustegevused panustavad ka keelevaldkonna järelkasvu juba gümnaasiumiealistest õpilastest alates. Nii mahukaid sekkumisi keelevaldkonnas pole varem tehtud, kuid analoogiad 28 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-06/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf 29 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-01/S%C3%B5sarv%C3%A4ljaanne_Jaanuar%202023.pdf 30 Käsiraamat „Mitmekeelne erivajadusega õpilane koolis“ 31 Eesti keele kui teise keele infokogu 32 Eesti keele kui teise keele õppematerjalide koostamise ja hindamise juhend 8 eelmiste perioodide haridusvaldkonna tegevuste läbiviimisest on tõendanud, et ulatuslike arendustegevuste ja suurte muudatuste läbiviimisel on kommunikatsioon võtmetähtsusega. 2. Eelnõu sisu Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 17 punktist. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki ja oodatavaid tulemusi ning mõisted. Käesoleva käskkirjaga korraldatakse „Keeleprogrammi“ ja meetmete nimekirja meetme 21.4.7.3 „Keelevaldkonna arendamine“ ning „Haridus ja noorteprogrammi“ ja meetmete nimekirja meetme 21.4.7.1 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad“ tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi TAT). Meetmete rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“. Tegevus panustab otseselt „Eesti 2035“ mõõdikusse „eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutavate inimeste osakaal“, kuid mõjutab ka teisi „Eesti 2035“ mõõdikuid, nagu „tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös osalemine“, „täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (sh informaalõpe)“ ja „ühiskonnarühmade vahelised kontaktid“. Samuti panustatakse tegevusega „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ eesmärkide saavutamisse, mida mh mõõdetakse mõõdikutega „täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“ ja „eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksamil vähemalt B1/B2-taseme saavutanute osakaal“. Tegevusega panustatakse „Eesti keele arengukava 2021–2035“ eesmärkide saavutamisse, mida mh mõõdetakse „Eesti 2035“ mõõdikut „eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutavate inimeste osakaal“ kasutades. Lisaks panustab tegevus „Eesti keele arengukava 2021–2035“ mõõdikutesse „eesti keele maine ühiskonnas“ ja „eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale“. Toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevused panustavad eestikeelsele haridusele üleminekusse. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevustega aidatakse edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „tööjõus osalemise määr (15–74a)“, „täiskasvanute (25– 64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „ligipääsetavuse näitaja“. Tegevuste kavandamisel analüüsiti tegevuste puutumust ja mõju seoses horisontaalsete põhimõtete kriteeriumitega. 9 Toetatavad tegevused on kavandatud üle-eestilisena hoides fookuses Ida-Virumaad, Harjumaad ning riigis elavate eesti keelest erineva emakeelega ning rändetaustaga lapsi, noori ja täiskasvanuid, oluliseks sihtrühmaks on haridustöötajad, sh nii eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajad kui ka eesti keelt emakeelena kõnelevad haridustöötajaid, kes on võtmeisikuteks laste ja noorte haridustee kujundamisel. Viimasest tulenevalt kavandatakse sekkumised nii, et eelpool nimetatud piirkondade haridustöötajatele pakutakse võimalust esmajärjekorras osaleda eesti keele õppes, keelerändes ning koolipõhistes arenguprogrammides, et toetada haridustöötajate eesti keele oskuse paranemist, luua võimalusi erialase oskuskeele omandamiseks ning metoodilise võimekuse tõstmiseks ning toimetulekuks eestikeelsele õppele üleminekul. Tegevuste edukaks läbiviimiseks kaasatakse kohalikud omavalitsused ja koolijuhid, kes loovad haridustöötajatele võimalused täienduskoolituses osaleda. Tegevuste edukust jälgitakse regulaarselt ning toetatakse vajadusel täiendavalt, samuti suunatakse piirkondade õppeasutusi kasutama ka erinevaid riigieelarvelisi vajaduspõhiseid toetusmeetmeid nagu koolijuhtide ja haridustöötajate nõustamisteenused jne. Eesti keele õppe tegevuses on sihtrühmaks eesti keelest erineva emakeelega lapsed, õpilased ja täiskasvanud (sh haridustöötajad). Eesti keele tagasihoidlik oskus Ida-Virumaal ja Harjumaal on oluliseks takistuseks nii võrdsetes võimalustes osaleda laiemalt ühiskondlikes protsessides, elukestvas õppes ning eestikeelses töökeskkonnas toimetulekul ja üldse tööjõus osalemises. Mujal Eestis mõjutab tagasihoidlik keeleoskus nii õpilaste kui ka täiskasvanute osalemist eestikeelses ühiskondlikus elus ning on takistuseks sotsiaalsete kontaktide loomisel, millega võib kaasneda eraldatus või kogukonnast välja arvamine. Tegevuste tulemusena luuakse nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele võimalus oma keeleoskust parandada. Selle tulemusena on eesti keelest erineva emakeelega elanikel paremad võimalused integreeruda ühiskondlikku ellu ning laienevad võimalused osaleda tööhõives. Laste ja õpilaste puhul suurenevad võrdsed võimalused laiemalt, aga ka võimalused edasi õppida järgmisel haridusastmel ning saavutada paremaid õpitulemusi, mis on oluline eeldus hilisemaks edukaks osalemiseks tööjõuturul. Samuti on keeleoskuse paranemisel mõju siseriiklikule turvalisusele, sest elanikel paranevad võimalused olla paremini informeeritud, laienevad võimalused adekvaatse maailmapildi tekkimiseks ja kasvavad sidemed eestikeelse elanikkonnaga, mis omakorda soodustavad sotsiaalset sidusust Eesti eri piirkondade vahel. Varasemate sarnaste meetmete mõju regionaalsele tasakaalustatusele pole selles kontekstis varem hinnatud, kuna taolisi suuremahulisi ja laiahaardelisi sekkumisi pole varem tehtud. Varasemad sekkumised on pigem olnud horisontaalse teemana killustatud erinevate suurte sekkumiste ühe väiksema osana ning tihti jäänud ka seetõttu hindamisfookusest välja. Viimaseid kompaktsemaid sekkumisi tehti näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas varasema struktuurivahendite perioodi raames kahes programmis: „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ (ÕKPAT): kutseõppeasutuste eesti keelest erineva emakeelega õpetajate eesti keele õpe, ja „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM): eesti keelest erineva emakeelega kutseõppeasutuste õpilaste eesti keele kui teise keele täiendav õpe. Mõlemad programmid on lõpetamisel. Küll aga „Eesti Integratsiooni Monitooring 2020“33 on osutanud nõudlusele eestikeelse hariduse järele ning üle poole küsitletutest leiab, et Eestis peab töö- ja materiaalse edu saavutamiseks olema eestlane, mistõttu on regionaalse arengu vaatest vajalik nn klaaslagede 33 Eesti Integratsiooni Monitooring 2020, https://www.kul.ee/eesti-integratsiooni-monitooring-2020 10 lõhkumine. Aruanne „Eesti keeleseisund“ toob välja, et eesti keelt väärtustatakse instrumentaalselt – nii teisest rahvusest noortele kui ka uus-sisserändajatele annab eesti keele õppimine tööturul konkurentsieelise.34 Viimane on taas oluline nüanss regionaalse arengu vaates. Tegevuste tulemuslikkust iseloomustavaid näitajaid (nt tegevustes osalejate arv, osalemise tulemuslikkus ning osalejate tagasiside jms) seiratakse maakondade lõikes jooksvalt ning kajastatakse vähemalt kord aastas tulemusaruandes, sh TATi vahearuannetes (vt punkti 13 selgitust), samuti on plaanis läbi viia toetusmeetme järelhindamine (vt punki 3 selgitust). Seiresse annab sisendi ka tegevustele sätestatud andmekorje kohustus (vt punkti 14 selgitust). Regulaarne seire annab tagasisidet sekkumiste toimimisele regionaalsest vaatest ja aitab korrigeerida sekkumisi regionaalset tasakaalu suurendaval moel. Keeleõppe ja muude õpisündmuste, keeleõppe e-keskkondade ja õppevara loomisel on peamiseks sihtrühmadeks haridustöötajad, keelevaldkonna eksperdid ja eesti keelest erineva emakeelega lapsed ja noored, kaudseks sihtrühmaks on ka eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud eesti keele õppijad. Õpisündmuste kavandamisel analüüsitakse konkreetse õpisündmuse sihtrühma ja kavandatakse tegevuste toimumiskohad ja teekond toimumiskohani vastavalt ligipääsetavuse nõuetele. Samuti kogutakse võimalike erivajadustega osalejate vajaduste kohta informatsiooni juba õpisündmustele registreerumisel. Vajadusel korraldatakse võimalus osaleda õpisündmustel ligipääsetavate veebilahendustega, et oleks tagatud ligipääsetavus ka neile, kes paiknevad keerulisemalt juurdepääsetavamates kohtades või kellel on raskendatud õpisündmustele sõitmine. Professionaalsete koolitajate kasutamine õpisündmuste läbiviimisel aitab välistada vanuse-, religiooni-, rassi-, rahvuse- ja soostereotüüpide levitamist ning tagab kõikide osalejate võrdse kohtlemise, kus iga osaleja arvamus on kuuldud. Aruteludes arvestatakse teiste osalejate seisukohtadega ja võimalusel proovitakse leida kompromisse, arvestatakse osalejate keelelise ja kultuurilise taustaga. Õpisündmuste läbiviimisel täiskasvanutele arvestatakse nii täiskasvanute eesti keele õppe head tava35 kui ka tõenduspõhiseid andragoogilisi aspekte; õpilastele suunatud tegevustes on oluline arvestada eakohasust ja tõenduspõhiseid pedagoogilisi ja metoodilisi aspekte. Keeleõppe keskkondade, õppevara ning muude kirjalike ning turundusmaterjalide loomisel tegevuste sihtrühmadele välditakse kirjalikes tekstides, audio- ja videomaterjalides ning muudes visuaalsetes materjalides stereotüüpseid väiteid, kuvandeid, kallutusi ja diskrimineerivaid hoiakuid. Loodud materjalides arvestatakse eri sihtrühmade vajadusi, eakohasust (st lapsed, noored, täiskasvanud) ning tagatakse veebimaterjalides ja veebikeskkondades ligipääsetavus kuulmis- ja nägemispuude lõikes (arvestatakse nõudega tagada vastavus vähemalt WCAG 2.1 standardi AA tasemel36). Lisaks arvestatakse nii õpisündmuste kui ka materjalide levitamisel keskkonnasäästlikke lahendusi, kus sündmuspõhiselt analüüsitakse, millist materjali on osalejatele vaja ning 34 Aruanne „Eesti keeleseisund“ https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022- 10/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf 35 Täiskasvanute eesti keele õppe hea tava https://integratsioon.ee/hea-tava-taiskasvanutele-eesti-keele- opetamisel 36 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded ja https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/veebilehtedele-ligipaasetavusest 11 võimalusel eelistatakse veebivahendusel levitatud materjale. Samuti analüüsitakse sündmuspõhiselt, kas korraldada osalejatele kontakt-, distantsõpet või veebikoolitusi; sihtrühma paiknemisel samas piirkonnas kaalutakse võimalusi õpisündmuse korraldamiseks sihtrühma juures või paiknemise vahetus läheduses. Soolise võrdõiguslikkuse osas pööratakse õpilaste keeleõppes tähelepanu poiste osalemisele, kuna poiste väljakukkumine õppetööst on tihti seotud tagasihoidlikuma keeleoskusega ja sellest tulenevate tagasihoidlikumate õpioskuste ning -tulemustega. Ei välistata ühegi eesti keelest erineva emakeelega õpilase osalemist tegevustes ning tagatakse, et iga sihtrühma potentsiaalne liige saaks võimaluse oma keeleoskust parandada. Haridustöötajate keeleõppe ja muude haridustöötajatele suunatud õpisündmuste kohta informatsiooni jagades jälgitakse, et informatsioon jõuks iga sihtrühma liikmeni, sh meesõpetajateni, kelle osakaal ja sündmustel osalemise aktiivsus haridustöötajate hulgas on oluliselt madalam kui naisõpetajatel. Eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajateni viiakse vajalik informatsioon eesti keelele lisaks neile arusaadavas keeles suuliselt või kirjalikult või visuaalselt, vajadusel kasutatakse sobivaid kõneisikuid sihtrühmani jõudmiseks. Elluviija edastab vastavad võrdõiguslikkuse juhised õpisündmuste pakkujatele ning õppeasutustele ja seirab tegevustes osalenuid ka soolises lõikes ning vajadusel võtab kasutusele uusi viise, kuidas vähem esindatud sihtrühma kaasata. Tegevused panustavad otseselt Ida-Virumaa regionaalsesse arengusse ning laiemalt Eesti regionaalsesse tasakaalustatusse. Eesti keelest erineva emakeelega laste, noorte ja täiskasvanute eest keele oskuse tõus suurendab võrdseid võimalusi edasi õppimiseks järgmisel haridusastmel või osalemiseks elukestvas õppes, samuti avardab väljavaateid tööjõuturul ning suurendab osalemist tööhõives. Eesti keelest erineva emakeelega õpetajate nõuetekohane eesti keele oskus tagab neile edaspidi töö Eesti haridussüsteemis ning nad on heaks eeskujuks õpilastele, kelle haridusteed nad kujundavad. Keeleoskus suurendab sotsiaalseid kontakte, lõimumist ning panustab erineva kultuuri ja keelega inimeste kaasatusse ühiskondlikku ellu ja vastastikkusesse väärtustamisse Eestis elavate inimeste seas, suureneb hoolivus ja koostöö. Keeleoskusega suureneb võimalus pääseda ligi eestikeelsele inforuumile ning see tõstab usaldust riigi ja selle asutuste vastu, samuti tõuseb siseturvalisus, sest sihtrühm on paremini lõimunud ja kaasatud ühiskondlikku ellu ning pääseb paremini ligi adekvaatsele sise- ja välispoliitilisele infole. Tegevused panustavad soolisse võrdõiguslikkusesse, sh tagatakse, et nii mehed kui ka naised saaksid tegevustes osaleda ning alaesindatud grupi puhul rakendatakse tegevusi, mis võimaldavad grupi paremat kaasamist. Eelanalüüsi andmetel on sihtrühmas vähe erivajadustega inimesi, kuid iga konkreetse tegevuse eel selgitatakse välja, kas on vaja tagada ligipääsetavus mõne konkreetse erivajaduse lõikes. Veebikeskkondades tagatakse vastavus vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele37. Täiendavalt pööratakse õpisündmuste ja materjalide valmistamisel tähelepanu keskkonnasäästlikele lahendustele. Kõikide tegevuste puutumust soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, ligipääsetavuse ja kestlikkuse põhimõtetega jälgivad nii elluviija kui ka rakendusasutus ja vajadusel planeeritakse lisategevusi nende põhimõtetega paremini arvestamiseks. Toetuse andmise eesmärk on panustada „Eesti keele arengukava 2021–2035“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ sihtide täitmisesse, st toetada eestikeelse hariduse kvaliteedi hoidmist ja tõstmist (eesti keele õpe haridustöötajatele ja eesti keele kui teise keele 37 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded ja https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/veebilehtedele-ligipaasetavusest 12 õpe õpilastele, keeleõppealase kompetentsi tõstmine, õppevara loomine, alus- ja rakendusuuringute läbiviimine) ning parandada keelevaldkonna e-teenuste kättesaadavust (eesti keele õppe teenuseid koondav e-keskkond, e-hindamisvahendid, e-keelekursused, keeletehnoloogilised vahendid) kõigi sihtrühmade puhul, kellele on käesoleva toetuse andmise tingimuste tegevused suunatud. Tegevused peavad olema kättesaadavad kõigile toetuse andmise tingimuste sihtrühmadele olenemata nende soost, vanusest, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Toetuse andmise tulemusena on paranenud keeleõppe kvaliteet ja laienenud keeleõppe võimalused nii õpilastele kui ka täiskasvanud õppijatele; arendatud on hindamise, testimise, keeleõppe metoodika jm alast kompetentsi keeleõppevaldkonnas, sh keeletehnoloogilisi võimalusi kasutades. Mõistete valikul ja kirjeldamisel on lähtutud mõistete kasutamisest toetuse andmise tingimuste kontekstis. Defineerimisel on aluseks võetud valdkonna levinud ja tunnustatud dokumendid ning õigusaktid. 2. Toetatavad tegevused Punkt 2 kohaselt jaotuvad toetatavad tegevused neljaks üle-eestiliseks tegevuseks, panustades eestikeelsele haridusele üleminekusse, mh ka Ida-Virumaal asuvate õpilaste eesti keele kui teise keele ja eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajate eesti keele oskuse parandamisse ning Ukraina sõjapõgenike lõimumisse. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusel ei tuvastatud meetmel keskkonnamõju, mis vajaks täiendavate maandamismeetmete kehtestamist. Meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele38, avaliku teabe seaduse § 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549) ja tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise 38 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded ja https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/veebilehtedele-ligipaasetavusest 13 võrdõiguslikkuse39 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid40. Õpisündmuste korraldamisel füüsilises41 või virtuaalses42 keskkonnas tagatakse ligipääsetavus43 nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Sündmused ja koolitused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis44 toodut. Riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike kriteeriume45. Tegevuste elluviimisel tagatakse "Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“46 ja „Puuetega inimeste õiguste konventsioonis“47 toodud õigustega arvestamine. 2.1 Tegevus: Hindamisvahendite loomine ja hindamiskompetentsi arendamine Tegevuse käigus luuakse ja digitaliseeritakse hindamisvahendeid (teste ja eksameid) nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Tegevusi viib läbi Haridus- ja Noorteamet partnerina, kellel lasub põhimäärusega48 kinnitatud tegevusvaldkondadena kohustus teostada õpitulemuste välishindamist, korraldada rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite läbiviimist ja volituste piires tunnistuste väljastamist ning lõputunnistuste ja hindamislehtede plankide tellimist ja jaotamist; ning koostada ja korraldada Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid ja eesti keele tasemeeksameid. Tegevusteks vajalikud hariduspoliitilised suunised annab partnerile ja aitab vajadusi tähtsuse järjekorda seada ning fokusseerida Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakond ja üldhariduspoliitika osakond koostöös elluviijaga (Eesti Keele Instituut), et oleks tagatud toetuse andmise tingimuste raames tehtavate seonduvate tegevuste sidusus ja vajalik kommunikatsioon. Partner koostab ise ja hangib testikoostajate töögruppidelt hindamisvahendite sisu, struktuuri, tasemele vastavuse jms vastavalt koostatavale hindamisvahendile, tagab hindamisvahendite testimise pädevate hindajate kaasamisega, viib testitud hindamisvahenditesse sisse vajalikud korrektuurid ja tagab hindamisvahendite kasutuselevõtu, hindamise korralduse, hindamisvahendite hoolduse ning sihipärase kasutamise sihtrühma poolt elektroonilises hindamisvahendite keskkonnas (testide andmekogus); hindamise tulemuste väljastamise vastavalt kehtivale korrale ja sihtrühmale ning hindamise tulemuste statistika väljastamise seireks, keelepoliitika kujundamiseks, rakendustegevuste elluviimiseks ning avalikku huvi rahuldamiseks vastavalt kehtivale korrale. 39 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 40 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 41 Füüsilises keskkonnas õpisündmuse läbiviimise soovitused ligipääsetavuse tagamiseks https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse- parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele 42 Virtuaalses keskkonnas õpisündmuse läbiviimise soovitused ligipääsetavuse tagamiseks https://epikoda.ee/media/pages/mida-me-teeme/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-tagamise-juhendid-ja- tugimaterjalid/ad8ad2ed86-1675254379/guidelines-for-accessible-information_et.pdf 43 Ligipääsetavusest Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 44 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) ja https://envir.ee/media/9111/download 45 Keskkonnahoidlikud riigihanked https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked 46 Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 47 Puuetega inimeste õiguste konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 48 Haridus- ja Noorteameti põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/119062020035?leiaKehtiv 14 Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud eesti keele õppijad saavad eesti keele oskust tõendada eesti keele tasemeeksamitel. Tasemeeksamite ülesehitust ja läbiviimise korda reguleerib haridus- ja teadusministri määrus49. Tasemeeksamid on neile, kes soovivad taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust ja/või kelle ametikohal on nõutav eesti keele oskuse taseme tõendamine50. Tasemeeksameid koostatakse neljal tasemel (A2, B1, B2 ja C1) lähtudes Euroopa keeleõppe raamdokumendi51 tasemete süsteemist. Seni on tasemeeksamid olnud pabereksamid, kuid teiste hindamisvahenditega ja ühiskonnas toimunud arengute tõttu võetakse tegevusega suund elektrooniliste tasemeeksamite (e-lahenduste) arendamisele. Elektrooniline hindamine võimaldab eesti keele oskuse hindamisel rakendada tehnoloogilisi lahendusi, lihtsustades eksamite korraldamist ja hindamist ning suurendades kasutajate ligipääsu eksamitele ja neid puudutavale infole. Täiskasvanutele suunatud eesti keele hindamisvahendite arendamise käigus töötatakse välja elektroonilised tasemeeksamid vähemalt neljale tasemele: A2, B1, B2, C1. Neljal tasemel koostatavad täiskasvanute eesti keele tasemeeksamid, mis peavad arvestama mh vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetega52 ja vastama Euroopa keeletestijate ühenduse ALTE53 standarditele. Lisaks töötatakse tegevuse raames välja elektroonilise sõeltestimise lahendus täiskasvanud keeleõppijale, mis on suunatud keeleõppija toetamiseks keeleõppe eel, ajal ja järel. Vajadust elektroonilise vabalt kättesaadava sõeltesti järele on välja toonud nii Riigikeele nõukoja54 liikmed kui ka keeleõppijate ja keeleõppeteenuste pakkujad55. Täna on sihtrühmadel võimalik kasutada Integratsiooni Sihtasutuse grammatikat ja sõnavara kontrollivat sõeltesti56, kuid vajadus on mahukama, mitmekülgsema ja tasemete kaardistamisel täpsema hindamisvahendi järele. Elektrooniline sõeltest aitab kasutajal enne keeleõppeteenuse kasutamist (nt enne keelekursuse valimist või enne tasemeeksamile minemist) saada usaldusväärse hinnangu, kas tema keeleoskus on piisav vastava teenuse tarbimiseks. Üldhariduskooli põhikooli ja gümnaasiumi üheks lõpetamise tingimuseks on täna eesti keele või eesti keele kui teise keele eksami sooritamine. Lõpetamise tingimusi reguleerivad Põhikool riiklik õppekava57 ja Gümnaasiumi riiklik õppekava58. Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga ja muudatustega riiklikes õppekavades (sh uute, kõrgemate sihttasemete määratlemine eesti keele kui teise keele õppes eestikeelsele õppele ülemineku raames) on vaja arendada uued kaasaegsed hindamisvahendid eesti keele kui teise keele õpitulemuste hindamiseks B1/B2 ja B2/C1 tasemel. Toetatavate tegevuste raames jätkatakse tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames alustatud hindamisvahendite edasiarendamist (sh hindamisvahendi tagasiside, kirjutamise ja suulise osa hindamisjuhend, adaptiivsus jm). 49 https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020030?leiaKehtiv 50 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072012013?leiaKehtiv; https://www.riigiteataja.ee/akt/127062011001?leiaKehtiv 51 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-06/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf 52 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded ja https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/veebilehtedele-ligipaasetavusest 53 ALTE https://www.alte.org/ 54 https://www.hm.ee/eesti-keel-ja-voorkeeled/eesti-keel/riigikeele-oskus-ja-tasemeeksamid 55 Tellitud riigihanke https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4233688/general-info alusel 56 https://viktoriin.meis.ee/soeltest%C2%A0 57 https://www.riigiteataja.ee/akt/112042022010?leiaKehtiv 58 https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002?leiaKehtiv 15 Rändetaustaga põhikooliealistele muu emakeelega õpilastele töötatakse välja A2-taseme eesti keele kui teise keele test, mis võib vajadusel selle sihtrühma puhul asendada põhikooli eesti keele teise keelena lõpueksamit. Lõpu- ja riigieksamite ülesehitust, korraldust ja läbiviimist reguleerib haridus- ja teadusministri määrus59. Lõpueksameid ja riigieksamid on seni läbi viidud paberil. Toetatavate tegevuste raames loodavad hindamisvahendid rakendatakse elektroonilistena, mis peavad arvestama mh vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetega60. Haridus- ja Noorteamet korraldab üldhariduses eesti keelt teise keelena õppijatele vähemalt kolme hindamisvahendi loomise ja kasutuselevõtu ja täiskasvanud eesti keele õppijatele vähemalt viie hindamisvahendi loomise ja kasutuselevõtu. Tegevuse raames panustatakse hindamisekspertide professionaalsesse arengusse ja järelkasvu (viiakse läbi vajaduspõhiseid õpisündmusi, sh osalemine rahvusvahelist teadmist pakkuvatel õpisündmustel). Kvaliteetsete hindamisvahendite loomisel on oluline hindamisalane pädevus, mis tagab testide tasemekohasuse, sisuvaliidsuse, sobiva korralduse ja hindamise. Tegevuse raames arendatakse nii hindamisvahendite loomise korraldusmeeskonna kui ka laiemalt testikoostajate ja -hindajate (hindamisekspertide) professionaalseid pädevusi. Arvestades testide ja eksamite laia kasutajaringi haridussüsteemis on samuti oluline pakkuda hindamisalast pädevust arendavaid õpisündmusi haridustöötajatele ja keeleõpetajatele. Hindamisalase pädevuse arendamiseks ja hindamisalase tagasiside võimaluste kasutamse teadlikkuse tõstmiseks luuakse, tõlgitakse ja kohandatakse hindamisvaldkonna juhendmaterjale. Hindamisvahendite sisuloomes ning hindamisvahenditega seotud turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse61 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid62. Õpisündmuste korraldamisel füüsilises63 või virtuaalses64 keskkonnas tagatakse ligipääsetavus65 nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. 2.2 Tegevus: Haridustöötajate eesti keele õpe Tegevuse raames hangitakse eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajatele eesti keele õpet erinevates paindlikes õppevormides, kus kombineeritakse formaalset ja mitteformaalset õpet, et tõsta nende eesti keele oskust ja suurendada töötajate arvu, kelle eesti keele oskus vastab nende ametikohale seatud keeleoskusnõuetele66. 59 https://www.riigiteataja.ee/akt/112042022005?leiaKehtiv 60 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded ja https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/veebilehtedele-ligipaasetavusest 61 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 62 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 63 Füüsilises keskkonnas õpisündmuse läbiviimise soovitused ligipääsetavuse tagamiseks https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse- parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele 64 Virtuaalses keskkonnas õpisündmuse läbiviimise soovitused ligipääsetavuse tagamiseks https://epikoda.ee/media/pages/mida-me-teeme/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-tagamise-juhendid-ja- tugimaterjalid/ad8ad2ed86-1675254379/guidelines-for-accessible-information_et.pdf 65 Ligipääsetavusest Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 66 Vabariigi Valitsuse määrus „Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/110082021011?leiaKehtiv 16 Tegevuse raames luuakse 2850 haridustöötajale võimalus oma eesti keele oskust parandada ja viia see kooskõlla kehtivate kvalifikatsiooninõuetega. Keeleameti 2021. a sügisel kogutud andmete ja EHISe andmete kohaselt vajab eesti keele õpet kokku u 2850 haridustöötajat. Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga täieneb haridustöötajate keeleõppe sihtrühm lisaks nende inimeste võrra, kel tuleb eesti keele oskus seniselt B2- keeleoskustasemelt viia C1-keeleoskustasemele. Lisaks on alates 1. augustist 2024. a haridustöötajate kvalifikatsiooninõuetega seotud keeleoskusnõuded67, mistõttu nõuetele mittevastavad haridustöötajad peavad oma keeleoskust tõendama tasemeeksamil. Haridustöötajate eesti keele õpe lähtub sihtrühma eripärast ja vajadustest, pidades silmas vajadust suunata vähemalt osa haridustöötajaid eesti keele tasemeeksamile. Sihtrühma keeleõppe eripära ja vajadusi aitavad määratleda haridustöötajate kutsestandardid ja kvalifikatsiooninõuded. Keelekoolitustel arendatakse kõiki osaoskusi ja tehakse seda Euroopa keeleõppe raamdokumendi68 põhimõtteid ja tasemekirjeldusi järgivalt. Keelekoolituste sisu seotakse haridustöötajate tööalaste vajadustega, st pakutakse võimalusi arendada nii haridusvaldkonna kui ka ainevaldkonna ja kutseõpetajate puhul erialaga seotud sõnavara ja väljendusoskust ning Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaandes kaardistatud vahendustoimingutest ja - strateegiatest tulenevaid oskusi. Haridustöötajatele pakutakse võimalusi formaalse keeleõppe kõrval oma keeleoskust arendada ka mitteformaalses õppes ainevaldkonna ja eriala (kutseõpetajad, tugispetsialistid, noorsootöötajad, huvikoolide õpetajad) spetsiifilistes õppegruppides, muude keeleoskust arendavate ja toetavate mitteformaalsete õpitegevuste kaudu ning õppida keelesõbra, -mentori või kootsi toel. Täiendavalt rahastab haridustöötajate eesti keele oskuse arendamist ja praktiseerimist eestikeelses keskkonnas Kultuuriministeerium (edaspidi KUM) tegevuse „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohenemist toetatavad tegevused“ raames Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) poolt ellu viidavast Tööjõulähetusprogrammist. Tegevuste paremaks koordineerimiseks ja vajaduspõhiseks infovahetuseks haridustöötajatele suunatud tegevustes teeb elluviija EKI koostööd KUMi tegevuse elluviija INSAga. Sihtgrupi suurenenud vajadusest keelerände järgi seoses eestikeelsele õppele üleminekul pakub ka elluviija EKI haridustöötajatele eesti keele õppe raames keelerände võimalusi vahetades vajaduspõhiselt infot KUMi/INSAga, et vältida (ala)sihtrühmade kattuvust ja topeltrahastust, kaasata sihtrühma laiemalt ning pakkuda täiendavaid võimalusi haridustöötajate keelerändeks ning eesti keele praktiseerimiseks eestikeelses töökeskkonnas. Teavet keeleõppe vajadusest seoses eestikeelsele õppele üleminekuga ja kvalifikatsiooninõuete täimisega aitab sihtrühmale edastada Haridus- ja Teadusministeerium läbi kohalike omavalitsuste ja haridusjuhtide. Haridusjuhi ja haridustöötaja koostöös seatakse arengu- või koostöövestluste raames keeleõppe individuaalsed eesmärgid ja kaardistatakse keeleõppesse sisenemise valmidus, koostatakse individuaalne ajaplaan õppe läbimiseks. Isiklike eesmärkide saavutamist aitavad jälgida keeleõppe raames koostatavad eneseanalüüsid ja -hinnangud, mis on osa täiskasvanud teadliku ja ennastjuhtiva õppija õpiprotsessist ja keelekursuste õppetööst. 67 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek) https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022008 68 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-06/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf 17 Sihtrühma keeleõppe esmased vajadused selgitab elluviija välja Keeleametiga koostöös, lisaks aitavad keeleõppe vajadusi selgitada EHISe väljavõtted, temaatilise järelevalve õiendid ning koostöö kohalike omavalitsuste ja haridusjuhtidega. Vajaduste kaardistamine toimub vähemalt üks kord aastas. Õpetajale individuaalselt sobiva keeleõppe grupi selgitab välja elluviija poolt läbiviidav sõeltest, mis asub eksamite infosüsteemis, mida haldab Haridus- ja Noorteamet. Keeleõppe grupid moodustatakse elluviija poolt koostöös kohalike omavalitsuste ja haridusjuhtidega, gruppide loomisel lähtutakse keelepoliitika prioriteetidest ning eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavast. Iga-aastased prioriteedid aitab seada elluviijaga koostöös TATi juhtnõukogu. Keeleõppe gruppide korralduslik teenindamine toimub läbi täienduskoolituste infosüsteemi Juhan69. Keeleõppe edukust seiratakse regulaarselt koostöös haridusjuhtide, keeleõppe teenuse osutaja ning Haridus- ja Noorteametiga, kellel on statistika tasemeeksami sooritamise kohta, ning keeleõppe kursuse lõppemisel kogutud tagasiside kaudu. Vajadusel kaasatakse Keeleametit viima läbi täiendavaid kontrolle haridustöötajate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuete täitmise osas ning teostama järelevalvet eesti keele tasemeeksamiks ette valmistavate keelefirmade tegevuse üle, mis on Keeleameti põhimäärusega70 sätestatud tegevusvaldkonnad. Tegevuse raames töötab elluviija välja, korraldab ja viib läbi koolimeeskondadele ja kohaliku omavalituse haridusspetsialistidele õpisündmusi, et toetada keeleõppe kursusel käivate haridustöötajate keeleoskuse arenemist töökeskkonnas ja keeleõpet toetava organisatsioonikultuuri loomist. Õpisündmustel jagatakse kogemusi ja praktikaid. Keeleõppe kursustega seotud õppevara loomisel, kursustega seotud turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas tagatakse ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Õpisündmuste läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse ja mitmekülgsuse soovitusi. 2.3 Tegevus: Keeleõppeteenuste arendamine Tegevuse üks eesmärk on toetada ühtse keskkonna loomisega eesti keele õppe korraldamisel avaliku sektori asutusi, kelle haldusalas täiskasvanutele eesti keele õpet korraldatakse, pakutakse või teostatakse järelevalvet. Täiskasvanutele eesti keele õpet korraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (kuni 2023. a juunini Sotsiaalministeeriumi) haldusalas, lisaks rahastab täiskasvanute eesti keele õpet Siseministeerium. Ühtse eesti keele õppe teenuseid koondava e-keskkonna loomine annab võimaluse tõhustada koostööd keeleõppeteenuste arendamisel ja pakkumisel, seeläbi muuta nende pakkumist kulutõhusamaks ja tulemuslikumaks ning süsteemsemalt planeerida olemasoleva ressursi kasutamist. E-keskkonna sisuliseks arendamiseks loodi töörühm, kelle hulgas olid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, 69 Täienduskoolituste infosüsteem Juhan https://koolitus.edu.ee/ 70 Keeleameti põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/128072020017 18 Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutuse, Riigikantselei innovatsioonitiimi, Justiitsministeeriumi ja Keeleamet esindajad. Töörühma esmaste kaardistuste baasil tellis Haridus- ja Teadusministeerium keskkonna ärianalüüsi71, mis kirjeldab ühtse keskkonna võimalused ja väljakutsed. Tegevuse partner Haridus- ja Teadusministeerium hangib keeleõppe keskkonna loomise, mis tõstab teadlikkust keeleõppest, võimaldab kasutajatel jälgida oma keeleõppeteekonda, annab teenuste pakkujatele ja avaliku sektori asutustele tagasisidet keeleõppeteenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse kohta. Avaliku sektori asutustel on võimalik keskkonna kaudu kogutava info baasil täiskasvanute eesti keele õppe teenuseid paremini kavandada ja eesmärgistada. Teise tegevusena hangitakse ja luuakse uusi ning arendatakse olemasolevaid keeleõppe e- teenuseid (nt kursused Keeleklikk ja Keeletee72). Juurde loodud täiskasvanute keeleõppe e- teenused (B2 ja C1-taseme e-kursused) katavad sihtrühma laiaulatuslikku vajadust iseseisvalt keelt õppida ja keeleoskust arendada. Digitaliseeritakse seni ilmunud analoogväljaandeid (õpikud, grammatikad, käsiraamatud), mis integreeritakse keeleõppe teenuste juurde. Loodavas keeleõppe e-keskkonnas ja e-teenuste loomisel ja arendamisel kasutatakse keeletehnoloogilisi vahendeid, mis aitavad õppijatel paremini oma keeleoskust hinnata, arendada ja saada vahetumat tagasisidet omandatud oskuste kohta. Eesti keele õppe teenuseid koondav e-keskkond ja keeleõppe e-teenused liidestatakse olemasolevate andmebaaside ja infosüsteemidega, mis võimaldab jälgida õppijate keeleõppes osalemise õpiteid eri pakkujate teenuste lõikes. Loodav e-keskkond ja e-teenused peavad arvestama mh vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetega73. E-keskkonna ja e-teenuste loomisel, sh õppesisu loomisel, teenustega seotud turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. 2.4 Tegevus: Keeleõppe tõhustamine Tegevus koosneb neljast alategevusest, mis toetavad eestikeelset õpet ja eestikeelsele õppele üleminekut alus-, üld- ja kutsehariduses, samuti noorsootöös ja huvihariduses. Alategevus 2.4.1 Keeleõppealase kompetentsi tõstmine Tegevuse raames töötab elluviija välja, korraldab ja viib läbi keskselt ning hangib koolitusturult ja ülikoolidelt haridustöötajatele vajaduspõhiseid keeleõppealaseid ja keeleõpet toetavaid metoodika- ja didaktikaalaseid õpisündmusi, õppevara ja õppematerjali loomist või kohandamist toetavaid õpisündmusi, samuti lõimumise, mitmekultuurilist ja -keelset koolikeskkonda toetavaid ning uut õppevara ja keeletehnoloogilisi vahendeid tutvustavaid õpisündmusi haridustöötajate erialateadmiste ja oskuste (sh laste ja õpilaste keeleoskuse toetamise ja keeleõpet toetava/soosiva õpikeskkonna loomise oskuste) hoidmiseks ja tõstmiseks. 71 Tellitud riigihanke https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4233688/general-info alusel 72 https://www.keeleklikk.ee/ 73 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded ja https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/veebilehtedele-ligipaasetavusest 19 Korraldatakse ja hangitakse keeleõpetajatele seminare ja koolitusi Euroopa keeleõppe raamdokumendi rakendamise võimaluste kohta keeleõppe ning lõimitud õppe läbiviimiseks. Lisaks hangitakse keelevaldkonna ekspertidelt ja keeleõpetajatelt metoodiliste materjalide ja juhendite koostamist, mis toetavad eestikeelesele õppele üleminekut, sh metoodilisi materjale ja juhendeid eesti keelest erineva emakeelega õpilastele emakeele õppe korraldamiseks ja läbiviimiseks. Korraldatakse ja hangitakse keelevaldkonna ekspertidele arenguprogramme, täienduskoolitusi ja kogemuste jagamise seminare. Arenguprogrammidena hangitakse esmajärjekorras nt: 1) õppeasutuste koolimeeskondadele keeleteadliku kooli arenguprogramm, mis toetab keeleteadliku koolikeskkonna kujundamist, eesti keeles õppe läbiviimist ning eestikeelsele õppele üleminekut üldharidus- ja kutseõppeasutuses; 2) keeleõpetaja-metoodiku arenguprogramm, et tõsta õppeasutuste keeleõpetajate ainealast, didaktilist ja metoodilist võimekust, oskust toetada aine- ja erialaõpetajaid lõimitud õppe läbiviimisel, samuti oskust toetada ja/või koordineerida õppeasutuses eestikeelsele õppele üleminekut; 3) eesti keele kui teise keele õpetajate arenguprogramm, et tagada eestikeelesele õppele üleminekuks vajalik eesti keele kui teise keele õpetajate hulk kõrgemate keeletasemete õpetamiseks (B1, B2, C1). Programmi läbinud õpetajad oskavad õpetada eesti keelt teise keelena gümnaasiumis või kutsehariduse õppekavadel õppivatele õpilastele ning vajadusel ka täiskasvanutele, sh haridustöötajatele, kasutades tänapäevast variatiivset ja vajaduspõhist lähenemist ning toetades keeleoskuse arengut sihtrühma vaates efektiivseid metoodikaid rakendades; 4) õppevara loomiseks hangitakse õppevara loojate arenguprogramme, mis toetavad tänapäevase, tasemekohase ja eakohase õppevara loomist. Tegevus panustab õppevara loojate järelkasvu ja toetab puuduva õppevara loomist eestikeelele õppele üleminekul. Vajadusel lisatakse keelevaldkonna arenguprogramme eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks. Lisaks korraldatakse ja hangitakse noorsootöötajatele ja huvihariduse õpetajatele õpisündmusi, mis toetavad keeleõppe lõimimist huviharidusse ja õpilaste keeleoskuse toetamist huvihariduse või noorsootöö tegevuste kaudu. Õpisündmused toetavad koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja abiõpetajate, aineõpetajate/kutseõpetajate ja üldharidusõpetajate koostööoskuste parandamist, ainevaldkondade, erialaainete ja üldharidusainete ja üldpädevuste/võtmepädevuste lõimimiseks keeleõppe valdkonnaga, samuti haridustöötajate oskusi luua tasemele vastavaid ning lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetele vastavaid vajaduspõhiseid, sh diferentseeritud õppematerjale, mis parandavad õpilaste keeleoskuse omandamist nii kontakttundides kui ka individuaalselt. Koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolidele, kutseõppeasutustele koolimeeskondadele (juhid, õpetajad ja tugipersonal) pakutakse kogemuste jagamise seminare mitmekeelses ja - kultuurilises õpikeskkonnas toimetulekuks ning keeleõpet toetava organisatsioonikultuuri loomiseks ning muu emakeelega laste paremaks lõimimiseks eestikeelsesse koolikeskkonda. 20 Korraldatavad ja hangitavad õpisündmused võivad toimuda nii Eestis kui ka välisriigis, sh võib Eestis toimuva õpisündmuse läbiviimiseks kaasata välisriigi keeleõppevaldkonna koolitajaid ja eksperte. Täienduskoolitustega seotud õppesisu ja õppevara loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Õpisündmuste läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse ja mitmekülgsuse soovitusi. Alategevus 2.4.2 Keeletehnoloogia arendamine keeleõppeks Tegevuse raames kogutakse ja luuakse sihtrühmadest (eesti keele kui teise keele õppijad ja täiskasvanud eesti keele õppijad) lähtuvad andmekogud (tekstikorpused, kõnekorpused jm), mida töödeldakse ja analüüsitakse (sh vajaduste analüüs), et kasutada andmeid keeleõppijale mõeldud keeletehnoloogiliste mikroteenuste ja nende baasil arendatud keeletehnoloogiliste e- vahendite (edaspidi ka rakenduste) väljatöötamiseks keeleõppe ja keeleoskuse arenemise toetamiseks. Korpused salvestatakse keeleandmestike repositooriumisse. Korpusi kasutatakse ka alus- ja rakendusuuringute läbiviimisel, mille tulemused aitavad seada keeletehnoloogiliseks tootearendusteks vajalikke sihte. Korpuste baasil luuakse ja arendatakse keeletehnoloogilisi mikroteenuseid ja nende baasil lõppkasutajale mõeldud e-vahendeid (rakendusi) keeleõppeks. Keeletehnoloogia baaskomponendid, on kirjeldatud „Eesti keeletehnoloogia valdkonna arendamise ning keeletehnoloogia vahendite laialdase kasutuselevõtu tegevuskavas 2022– 2024“74 Keeletehnoloogilised e-vahendid (rakendused) keeleõppes on lõppkasutajale (sihtrühmale) mõeldud tehnoloogilised tööriistad või rakendused, mis on mõeldud abistama ja toetama keele õppimist. Need võivad sisaldada erinevaid elemente, sealhulgas tõlkimise tarkvara, kõnetuvastuse ja kõnesünteesi rakendusi ja isegi tehisintellekti põhiseid vestlusroboteid. Teisisõnu on keeletehnoloogiline e-vahend tööriist, mis aitab sihtrühmal (kõneldud või kirjapandud) keelega midagi teha (uurida, töödelda, ühest meediumist teise viia, analüüsida jne). Tegevuse raames luuakse vähemalt kolm lõppkasutajale (sihtrühmale) mõeldud kasutusvalmis e-vahendit, milleks võivad olla nt eesti keele õpetajatele keeleõppe läbiviimise hõlbustamiseks ja erinevatele õppijate rühmadele keeleõppe toetamiseks, enesehindamiseks ja -analüüsiks eri rakendusi. Nii õpetajatele kui ka õppijatele mõeldud rakendused aitavad nt läbi viia kõne, tekstide, sh eri keeletasandite (nt morfoloogia, süntaksi ja sõnavara) hindamist, koostada õppevara, luua vajaduspõhiseid hindamisvahendeid, genereerida reaalajas ja eelsalvestatud subtiitreid, toetada keeleõpet läbi enesehindamise vahendite jm. Täpne e- vahendite (rakenduste) loomise vajadus ja prioriteedid kaardistatakse sihtrühmadel põhineval vajaduste analüüsil. Keeletehnoloogiliste kasutusvalmis rakenduste loomise protsess on ajamahukas ning sisaldab protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas ning tutvustamist sihtrühmale. 74 Keeletehnoloogia tegevuskava 2022-2024 Keeletehnnoloogia tegevuskava 2022-2024.docx (kratid.ee) 21 Tegevuse raames kogutud andmekogudele ja loodud rakendustele tagatakse avatud juurdepääs (ingl open access). Tegevuse tulemusi ja loodud keeletehnoloogilisi vahendeid aitavad sihtrühmadeni viia kommunikatsiooni ja turundustegevused ning punktis 2.4.1 kirjeldatud õpisündmused. Keeletehnoloogiliste mikroteenuste või vahendite integreerimisel keeleõppega seotud e- keskkondadesse või e-õppevarasse arvestatakse mh vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetega75. Alategevus 2.4.3 Õppevara loomine Tegevuse raames hangitakse õppevara ekspertide meeskondadelt õppevara komplekte ja kohandatud lugemisvara. Põhikooliastmele hangitakse taseme- ja eakohane eesti keele kui teise keele õppevara eesti keele kui teise keele õpetamiseks (sh rändetaustaga õpilastele). Arendatakse põhikoolile kohandatud lugemisvara. Õppevara avaldatakse paberkandjal ja/või digitaalselt. Kutseõppeasutuste õpilastele luuakse üldkeele õppevara eesti keel teise keelena õppeks. Kutseõppele luuakse lisaks eesti keel teise keelena erialase eesti keele harjutuste, oskussõnavara ja lugemisvara vihikud. Õppevara avaldatakse paberkandjal ja/või digitaalselt. Ühte õppekomplekti kuuluvad üldjuhul õpik ja töövihik või ühtne tööraamat, õpetaja metoodiline juhendmaterjal, sh diferentseerimise juhendmaterjal, vajadusel lisamaterjalid (nt kuulamisülesanded, videod, keeleõppemängud jne). Õppevara täpse tasemekohasuse ja komplektide mahu aitab elluviijal määratleda olemasolev õppevara kaardistus76 Sõnaveebis, kehtiv seadusandlus, riiklik õppekava, eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavas välja toodud vajadused ning õpilastele eesmärgiks seatud keeleoskustasemed. Loodav õppevara peab jälgima Euroopa keeleõppe raamdokumendi77 (sh selle sõsarväljaande) põhimõtteid ja tasemekirjeldusi ning Eesti Keele Instituudi (EKI) Sõnaveebi täpsustatud tasemekirjeldusi. Õppevara luuakse EKI, ülikoolide keeleõppe ekspertide, tegevõpetajate ja kirjastuste koostöös. Tegevus panustab ka õppevara loojate järelkasvu Eestis ning tõstab õppevara loomise kompetentsi. Tegevuse raames lisatakse EKI Sõnaveebi ka elektroonilist õppevara, keeleõpetaja tööd lihtsustavaid tööriistu, täiendatakse kasutusolukordade moodulit vastavalt raamdokumendi sõsarväljaande suhtlustoimingute liigitusele (teksti vastuvõtt, teksti loome, suhtlus, vahendamine78) ning iseseisva keeleõppija keeleoskuse arengut toetavaid materjale. 75 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded ja https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/veebilehtedele-ligipaasetavusest 76 Õppevara kaardistus Sõnaveebis https://sonaveeb.ee/teacher-tools/#/educational-material 77 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-06/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf 78 Tõlke tööversioon avaldatud 2023. a alguses HTMi kodulehel (https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-01/S%C3%B5sarv%C3%A4ljaanne_Jaanuar%202023.pdf), tõlge ilmub 2023. a jooksul. 22 Õppevara digitaalsel levitamisel jälgitakse materjalide vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele79ja tagatakse ligipääsetavus inimestele nelja peamise erivajaduse (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) lõikes. Õppevara kavandamisel, sisu koostamisel, kujundamisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Alategevus 2.4.4 Alus- ja rakendusuuringute läbiviimine keelevaldkonnas Tegevuse raames hangitakse riigihankena või tellitakse riigihangete seaduse80 § 11 lg 1 p 19 sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel keelevaldkonna alus- ja rakendusuuringuid „ülevalt alla“ põhimõttel. Teadus- ja arendustegevuse korraldust reguleerib teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus81 (TAKS). Lähtuvalt nimetatud seaduse § 13 lg 2 p 1 sätestatust korraldab teadus- ja arendustegevuse valdkonda Haridus- ja Teadusministeerium. Riigihangete seaduse (RHS) § 11 sätestab erandid, mille korral ei ole hankija kohustatud RHS sätestatud korda järgima, nende hulgas teadus- ja arendustegevuse teenuse tellimisega seotud erand. Elluviijal tuleb igakordselt hinnata, kas on täidetud erandi kohaldamise eeldused ja sellest lähtuvalt kujundada seisukoht, kas RHS § 11 lg 1 p 19 erandi rakendamise eeldused on täidetud või mitte. Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamiseks peab tellimus olema liigitatav teadus- ja arendustegevuse alla. Kui erandi kohaldamise eeldused pole täidetud, siis tuleb elluviijal korraldada riigihange. Elluviija lähtub igakordsel hindamisel Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud juhenditest: „Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamine teenuse tellimisel“82 ja „Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kulude määramine“83. Vajadusel annab Haridus- ja Teadusministeerium elluviijale selgitusi TAKS84-i tõlgendamise ja rakendamisega ning teadus- ja arendustegevusega seotud küsimustes. Käesoleva tegevuse raames viiakse teadus- ja arendustegevuse üldmõiste raames läbi kahte tegevust: alus- ja rakendusuuringuid. Alus- ja rakendusuuringu mõistete definitsioonides lähtub elluviija Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendist „Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamine teenuste tellimisel“85, kus: 1) alusuuringud on eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt selleks, et saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita ja 2) rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks, kuid need on suunatud eeskätt kindlale praktilisele eesmärgile. 79 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded ja https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/veebilehtedele-ligipaasetavusest 80 Riigihangete seadus (RHS) https://www.riigiteataja.ee/akt/123022023007 81 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/834781?leiaKehtiv 82 Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamine teenuse tellimisel https://www.hm.ee/korgharidus-ja- teadus/teadus-ja-arendustegevus/teadus-ja-arendustegevuse-riiklik-rahastamine#juhendmaterjalid 83 Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni kulude määramine https://www.hm.ee/korgharidus-ja- teadus/teadus-ja-arendustegevus/teadus-ja-arendustegevuse-riiklik-rahastamine#juhendmaterjalid 84 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/834781?leiaKehtiv 85 Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamine teenuse tellimisel https://www.hm.ee/korgharidus-ja- teadus/teadus-ja-arendustegevus/teadus-ja-arendustegevuse-riiklik-rahastamine#juhendmaterjalid 23 Tegevuse tulemusel suureneb riigi roll keeleõppevaldkonna teadus- ja arendustegevuse strateegilisel suunamisel ja prioriteetide määramisel keelepoliitikast lähtudes. Suureneb keelevaldkonna vajaduspõhiste alus- ja rakendusuuringute maht, mille tulemusi kasutatakse poliitikakujundamisel ning rakendustegevuste läbiviimisel ja keelevaldkonna arendamisel. Tegevusega tõstetakse teadus- ja arendusasutuste, sh ülikoolide võimekust viia läbi keelevaldkonna arengusse panustavaid alus- ja rakendusuuringuid ning seeläbi soodustatakse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste, sh ülikoolide, aga ka haridus- ja valitsusasutuste omavahelist koostööd, samuti koostööd teiste keelevaldkonna ekspertide ja organisatsioonidega, sh keeletehnoloogia, õppevara arendamise, testimise ja hindamise jt keeleõppega seotud valdkondades. Läbi teadus- ja arendusprojektide ning meeskondade arendamise suurendatakse keelevaldkonna akadeemilist ja rakenduslikku järelkasvu. Riigi vajadustest lähtuvad uuringud võivad olla interdistsiplinaarsed, kuid on rangelt keelevaldkonna fookusega. Vajalike alus- ja rakendusuuringute prioriteetsete uurimissuundade valikut aitab elluviijal teha TATi juhtnõukogu lähtudes keelepoliitilistest suundadest ja rakendustasandi vajadustest. Arendatakse riigile olulisi keeleõppevaldkonna teadus- ja arendustöö suundi, nagu õppijakeele uuringud, korpuste loomine ja arendus, keele omandamise seaduspärasused ja erijuhud, õppeprotsesside seire, tasemekohasuse põhimõtete defineerimine keeleõppes, õppevara ja hindamine jms. Tegevusega toetatakse ka teadlaste ja teadustöö võimekusega ekspertide järelkasvu kujunemist nendes teadussuundades, soodustatakse teadustulemuste kasutust valdkondlike probleemide lahendamisel. Uuringud tellib elluviija TATi juhtnõukoguga kooskõlastatud uurimissuundade alusel. Lähteülesande ja uurimisküsimused koostab elluviija ning kooskõlastab need TATi juhtnõukoguga. Uuringuettepanekute vormid ja juhendid koostab elluviija ja kinnitab need juhtnõukoguga eelnevalt kooskõlastades. Elluviija loob valdkonnaekspertidest koosneva uuringu juhtrühma, kes hindab avatud konkursile esitatud uurimisettepanekuid või riigihanke pakkumusena esitatud uurimisettepanekuid. Samuti vastutab uuringu juhtrühm läbi viidava uuringu sisulise jälgimise, sisuaruannete hindamise ja uuringu lõpptulemuste vastuvõtmise eest. Uuringu juhtrühma tööd koordineerib elluviija. Soovitavalt tuleb erandi alusel tellitud uuringute avatud konkurss ja aruandlus korraldada läbi Eesti Teadusinfosüsteemi (ETISe). Riigihanked korraldatakse läbi riigihangete registri. Tegevuse raames valmivad uuringud ja nende tulemused, sh ilmuvad publikatsioonid jm materjalid tehakse nii meediaväljaannetes kui ka muudes e-keskkondades elektrooniliselt teaduskasutuseks tasuta kättesaadavaks. Soovitavalt tuleb tulemuste ja materjalide tasuta levitamiseks kajastada need ka Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). Uuringute tulemuste levitamisel jälgitakse materjalide vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele86 ja tagatakse ligipääsetavus inimestele nelja peamise erivajaduse (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) lõikes. Uuringute ja analüüside kavandamisel, läbiviimisel ning tulemuste levitamisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. 86 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded ja https://www.aki.ee/et/teabe- avalikkus/veebilehtedele-ligipaasetavusest 24 Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid87 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lg 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abi antakse ettevõtjale; - abimeetmel on valikuline iseloom; - abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust ELi riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Tegevust 2.1 viib ellu partnerina Haridus- ja Noorteamet. Haridus- ja Noorteamet on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes on loodud rakendama haridus- ja noortepoliitikat. Ameti põhiülesannete hulka kuulub õpitulemuste välishindamine ja eesti keele tasemeeksamite koostamine ja korraldamine. Vaatamata sellele, et tegemist on valitsusasutusega, võib ka sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Käesoleval juhul töötatakse tegevuse raames välja eesti keele oskuse mõõtmiseks hindamisvahendeid, pakutakse õppeasutustele kasutustuge ja arendatakse hindamiskompetentse. Tegevus on osa riikliku haridusteenuse pakkumisest, mis EK teatise (2012/C 8/02) punkti 26 kohaselt on mittemajanduslik tegevus. Seega tegemist ei ole majandustegevusega toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, tegevused ei ole valikulise iseloomuga. Abimeede ei anna saajale majanduslikku eelist, sest tegemist on valitsusasutusega, kes viib ellu riiklikku haridus- ja noortepoliitikat, sh eesti keele hindamisvahendite koostamist ja hindamise korraldamist. Abimeede ei moonuta konkurentsi ega kahjusta kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegevuse 2.2 puhul on elluviijaks (toetuse saaja) Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Instituut on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi keskne keelvaldkonna teadus- ja arendusasutus, mille ülesandeks on eesti keele hoidmine ja arendamine eesmärgiga tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, sh eesti keele kui riigikeele kestlikkuse kindlustamine. Vaatamata sellele, et tegemist on riigi teadus- ja arendusasutusega, võib ka sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Käesoleval juhul korraldatakse riigihanked, et pakkuda riikliku haridussüsteemi kuuluvate õppeasutuste jm haridusasutuste haridustöötajatele eesti keele õpet keeleoskusnõuete täitmiseks. Ka TAI raamistiku punkt 20 (a)(i) kohaselt on töötajate 87 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 25 (keele)oskuse suurendamiseks ja parandamiseks tehtavad tegevused mittemajanduslik tegevus. Tegemist ei ole majandustegevuse toetamisega ega anta toetust ettevõtjale või õppeasutustele jm haridusasutustele, keda käsitletakse riikliku haridusteenuse pakkujana ning tegevus ei ole valikulise iseloomuga. Abimeede ei anna saajale majanduslikku eelist, sest tegemist on riigi teadus- ja arendusasutusega, kes tegeleb eesti keele kui riigikeele kestlikkuse kindlustamisega. Abimeede ei moonuta konkurentsi ega kahjusta kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegevuse 2.3 puhul on partnerina tegevuse elluviijateks (toetuse saajad) lisaks Eesti Keele Instituudile ka Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas ning ei vii läbi majandustegevust. Käesoleval juhul arendatakse keeleõppeteenuseid, st arendatakse eesti keele õpet toetavat e-keskkonda ja eesti keele õppimise elektroonilisi kursusi täiskasvanutele. Arendatav eesti keele õppe teenuseid koondav e- keskkond koondab õppija jaoks eri keeleõppeteenused, mida pakutakse avalikest vahenditest ja tegevusloaga eraettevõtete poolt. Riigi vaates lahendab keskne riiklik e-keskkond valdkonna killustatuse probleemi. Elektroonilised kursused täiskasvanutele eesti keele õppimiseks täidavad riigi strateegilist eesmärki tagada elanikkonna piisav eesti keele õpe. Tasuta kättesaadavad iseseisva õppe e-võimalused tagavad ligipääsu kvaliteetsele keeleõppele. Tegemist ei ole majandustegevusega toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, tegevused ei ole valikulise iseloomuga. Abimeede ei anna saajale majanduslikku eelist, sest tegemist on valitsusasutusega. Abimeede ei moonuta konkurentsi ega kahjusta kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegevuse 2.4. kõikide tegevuste elluviijaks on (toetuse saaja) Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Instituut on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi keskne keelvaldkonna teadus- ja arendusasutus, mille ülesandeks on eesti keele hoidmine ja arendamine eesmärgiga tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aega, sh eesti keele kui riigikeele kestlikkuse kindlustamine. Vaatama sellele, et tegemist on riigi teadus- ja arendusasutusega, võib ka sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Alategevuse 2.4.1 puhul korraldatakse elluviija poolt ise või hangitakse haridustöötajatele keeleõppe metoodika-, didaktika ja lõimumiskoolitusi keeleõppealase kompetentsi tõstmiseks ning tegu on riikliku haridusteenuse pakkumisega. Tegemist ei ole majandustegevuse toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, tegevused ei ole valikulise iseloomuga. Abimeede ei anna saajale majanduslikku eelist, sest tegemist on riigi teadus- ja arendusasutusega, mis tegeleb eesti keele kui riigikeele kestlikkuse kindlustamisega. Abimeede ei moonuta konkurentsi ega kahjusta kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Alategevuse 2.4.2 puhul arendatakse keeletehnoloogilisi vahendeid keeleõppeks, et pakkuda keeleõpetajatele ja -õppijatele keeletehnoloogiliste vahendite kaudu tuge eesti keele õpetamisel ja omandamisel. Tehnoloogiliste vahendite arendamine ja nende tasuta kasutamiseks andmine riikliku haridusteenuse osana on kvaliteetse hariduse andmise osa. Tegemist ei ole majandustegevuse toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, tegevused ei ole valikulise iseloomuga. Abimeede ei anna saajale majanduslikku eelist, sest tegemist on riigi teadus- ja arendusasutusega, mis tegeleb eesti keele kui riigikeele kestlikkuse kindlustamisega. Abimeede ei moonuta konkurentsi ega kahjusta kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. 26 Alategevuse 2.4.3 puhul arendatakse ja hangitakse eesti keele kui teise keele õppevara ja tegemist on riikliku haridusteenuse pakkumise osaga ning tegu ei ole kauba või teenusega. Tegemist ei ole majandustegevuse toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, tegevused ei ole valikulise iseloomuga. Abimeede ei anna saajale majanduslikku eelist, sest tegemist on riigi teadus- ja arendusasutusega, mis tegeleb eesti keele kui riigikeele kestlikkuse kindlustamisega. Abimeede ei moonuta konkurentsi ega kahjusta kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Alategevuse 2.4.4 puhul hangitakse riigihankena või tellitakse riigihangete seaduse88 § 11 lg 1 p 19 sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel uurimismeeskondadelt keelevaldkonna suuremahulisi alus- ja rakendusuuringuid, mille tulemused toetavad riikliku haridusteenuse kujundamist, sh keelevaldkonna poliitikakujundamist ning vajalikke uudsete sekkumiste kavandamist eesti keele kui teise keele õppe rakendustasandil. Elluviijal tuleb igakordselt hinnata, kas on täidetud erandi kohaldamise eeldused ning sellest lähtuvalt kujundada seisukoht, kas RHS § 11 lg 1 p 19 erandi rakendamise eeldused on täidetud või mitte. Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamiseks peab tellimus olema liigitatav teadus- ja arendustegevuse alla. Kui erandi kohaldamise eeldused pole täidetud, siis tuleb elluviijal korraldada riigihange. Uuringuid hangitakse või tellitakse „ülevalt alla“ põhimõttel. Uuringute tulemustel on kohalik mõju riikliku haridusteenuse kujundamisele keelevaldkonnas ja uuringute tulemusel loodud uudseid materjale (nt riikliku koolitusteenuse täitmiseks välja töötatud uudseid keeleõppe metoodikaid ja meetodeid, keeleõppe mudeleid ja sekkumiste kavasid, õppematerjale, metoodilisi materjale jms) ei võeta kasutusele kommertseesmärgil ja seos ettevõtlusega puudub. Kõik uuringutulemused, publikatsioonid ja koostatud materjalid on avalikult kättesaadavad ja laialdaselt kasutatavad riikliku haridusteenuse paremaks kujundamiseks keelevaldkonnas. Tellitavate uuringute tulemustel on kohalik tähtsus, sest uurimisobjekt ja tulemuste rakendamise kontekst on Eesti haridussüsteem ning eesti keele õpe Eesti haridusasutustes. TAI raamistiku punkti 20(a)(ii)89 kohaselt on sõltumatu teadus- ja arendustegevus teadmiste suurendamiseks ja arusaamise parandamiseks, mistõttu loetakse see mittemajanduslikuks tegevuseks. Juhul kui uuringuid läbi viiv teadus- ja arendusasutus, sh ülikool, tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, tuleb elluviijal tagada, et uuringuid läbi viiv teadus- ja arendusasutus, sh ülikool, eristab nõuetekohaselt kulusid, tulusid ja rahastamist ning tõendab seda nõuetekohaselt. Tegevused on valikulise iseloomuga, sest tegevustes saavad osaleda teadus- ja arendusasutused, sh ülikoolid, kelle põhitegevuseks on sõltumatu teadus- ja arendustegevus (soovitavalt ka keelevaldkonnas). Teadus- ja arendusasutuste, sh ülikoolide uurimismeeskondadel tuleb esitada tegevustes osalemiseks uurimisettepanekud. Valikumenetlus on avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning põhineb objektiivsetel kriteeriumitel. Abimeede ei anna saajale majanduslikku eelist, sest tegemist on teadus- ja arendusasutusega, sh ülikoolidega, kes tegelevad antud tegevustes riigi poolt küll strateegiliselt suunatud, kuid siiski sõltumatu teadus- ja arendustööga teadmiste suurendamiseks ja uudsete lähenemiste kujundamiseks keelevaldkonnas. Tegemist ei ole majandustegevuse toetamisega ega anta toetust ettevõtjale. Olenemata sellest, kas uuringuid hangitakse avatud hankemenetluse raames või tellitakse 88 Riigihangete seadus (RHS) https://www.riigiteataja.ee/akt/123022023007 89 TAI raamistik 28.10.2022 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022XC1028(03)&from=EN 27 avatud konkursi raames erandi alusel, aitab abimeede säilitada eesti keele kui riigikeele kestlikkust, kujundada Eestis riiklikku haridusteenust ja ei moonuta konkurentsi ega kahjusta kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lg 1 ei ole käesoleval juhul nimetatud tegevuste puhul tegemist riigiabi andmisega, sest tegemist ei ole majandustegevuse toetamisega. Punktis 3 kirjeldatakse ja selgitatakse punktis 2 kirjeldatud tegevuste tulemusi. Tegevuste elluviimise tulemusena luuakse hindamisvahendeid ja arendatakse hindamiskompetentsi; pakutakse haridustöötajatele eesti keele õpet; arendatakse keeleõppeteenuseid; toetatakse eestikeelset õpet, sh tõstetakse keeleõppealast kompetentsi arendatakse keeletehnoloogilisi vahendeid; keeleõppeks luuakse õppevara; tellitakse alus- ja rakendusuuringuid keelevaldkonnas ning korraldatakse eesti keele maine ja keeleõppe arendustegevuste kommunikatsiooni. Toetuse andmise tingimuste tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse meetmete nimekirja näitajatega ja TATi spetsiifiliste näitajatega. Meetmete nimekirja näitajate mõõtmismetoodika ja muu detailne info on leitav näitajate passidest (Rahandusministeeriumi seire juhendi lisa90). TATi spetsiifiliste näitajate metoodikat ja mõõtmise eest vastutajaid on kirjeldatud näitajate tabeli viimases veerus „selgitav teave“. Lisaks seirab Haridus- ja Teadusministeerium regulaarselt arengukavade ja programmide eesmärkide ning mõõdikute täitmist. See kajastub kord aastas ministeeriumi tulemusaruannetes. Tulemusaruannete sisendiks on mh TATi vahearuanded (vt punkt 13). Vahearuannetes jälgitakse mh tegevustes (sh õpisündmustel) osalemisi ning nende tulemuslikkust maakondade lõikes, et vajadusel korrigeerida sekkumisi regionaalset tasakaalu suurendaval moel. 2028–2029. a on plaanis läbi viia toetusmeetme järelhindamine, kus vaadeldakse ellu viidud tegevuste tulemuslikkust ja mõju, mh panust arengukavade ja „Eesti 2035“ eesmärkidesse ja mõõdikutesse ning eestikeelsele õppele üleminekusse. Horisontaalseid põhimõtteid jälgitakse pidevalt tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel ning nendesse panustamist analüüsitakse hiljemalt TATi lõpparuandes. Punktis 4 nimetatakse toetatavate tegevuste rakendusasutus ja –üksus. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Punktis 5 käsitletakse elluviijat ja/või partnereid. Toetuse andmise tingimuste elluviijaks on nimetatud Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Instituut valiti tegevuse elluviijaks, sest organisatsioon on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mille ülesandeks on põhimääruse91 üldsätete järgi eesti keele hoidmine ja arendamine eesmärgiga tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti Keele Instituut täidab riigi keskse keeleasutuse ülesandeid ja 90 SF ekstranet: Juhendid> 2021-2027> Seire> Näitajate metoodika 2021-2027 91 Eesti Keele Instituudi põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/120102017002?leiaKehtiv 28 vastutab eesti keele kui riigikeele kestlikkuse kindlustamise ja eestikeelse terminoloogia arendamiseks vajalike tegevuste eest. Eesti Keele Instituudi tegevuse eesmärkideks on kindlustada eesti keele kestlikkus eesti kirjakeele hoolde, korraldamise ja arendamise, riigile ja rahvuskultuurile oluliste sõnaraamatute ja andmekogude koostamise ja ajakohastamisega; edendada eesti keele digitaalset kestlikkust kõne- ja keeletehnoloogiliste rakenduste, terminibaaside ja sõnastikukeskkondade loomise ja arendamisega; aidata kaasa eesti keele õpetamisele ning keeleoskuse mõõtmise ja hindamise kvaliteedi tagamisele; aidata kaasa Eesti nähtavuse tõstmisele üleilmsel teadusmaastikul ning teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelisele lõimimisele. Eesti Keele Instituudi eesmärkidest tulenevad tegevusvaldkonnad ja olemasoleva kompetentsid ühtivad suurel määral „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ 2021–2027. a toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevuste sisuvaldkondadega, mis on tegevuste elluviimise tulemuslikkuse vaates kriitilise tähtsusega. Punktis 2 nimetatud tegevuse 2.1 Hindamisvahendite loomine ja hindamiskompetentsi arendamine viib partnerina ellu Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakond, kelle põhiülesanded põhimääruse92 järgi on õpitulemuste välishindamine, e-hindamise rakendamine ja arendamine ning eesti keele tasemeeksamite koostamine ja korraldamine. Punktis 2 nimetatud tegevuse 2.2 Haridustöötajate eesti keele õpe kavandamiseks, riigihangete tehnilise kirjelduse koostamiseks ning koolituste kvaliteedi tagamiseks kaasab elluviija koostööpartnerina Keeleametit, kes omab tegevuse kavandamiseks vastavat andmestikku, õigust läbi viia järelevalvet ning kompetentsi keeleõppe kvaliteedi kontrollimisel ja tagamisel. Punktis 2 nimetatud tegevuse 2.3 Keeleõppeteenuste arendamine partneriks on Haridus- ja Teadusministeeriumi tehnoloogia juhtimise osakond, et tagada tegevuste laiahaardelisus, erinevate sihtrühmade ootustele vastavus, tehnoloogiliselt kõrge kvaliteet, katsetamine, uuendused, majutus, toimivus ja vastavus kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele. Punktis 6 kirjeldatakse TATi tegevuste juhtimist. Tegevuste elluviimise koordineerimiseks luuakse juhtnõukogu, kelle koosseisu ja töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Eelnõus on kirjeldatud juhtnõukogu ülesanded. Juhtnõukogu on nõuandvas rollis ning pakub elluviijale tuge tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ning suure pildi hoidmisel keelevaldkonna poliitikakujundamise ja neist tulenevate rakendustegevuste kavandamisel. Punktis 7 määratletakse tabelis tegevuste sihtrühmad. Sihtrühmade täpsemad kirjeldused on toodud eelnõu punktis 1.5 Mõisted, mille kirjeldamisel on lähtutud mõistete kasutamisest toetuse andmise tingimuste kontekstis. Defineerimisel on aluseks võetud valdkonna levinud ja tunnustatud dokumendid ning õigusaktid. Punktis 8 sätestatakse tegevuse abikõlblikkuse periood. Tegevused on abikõlbulikud alates 01.01.2023. a ja peavad olema ellu viidud 31.08.2029. a. Käskkirjas kirjeldatud tegevuste ettevalmistamine algas jaanuarist 2023. a seoses riigi prioriteediga pakkuda eestikeelesele õppele ülemineku toetuseks võimalikult kiiresti muu ema- ja kodukeelega haridustöötajatele eesti keele õpet ning tagada haridustöötajatele kui prioriteetsele sihtrühmale esmajärjekorras keeleoskusega seotud kvalifikatsiooninõuete 92 Haridus- ja Noorteameti põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/akt/119062020035?leiaKehtiv 29 täitmine alates 1. augustist 2024. a, sest haridustöötajate keeleoskus on tihedalt seotud õpilaste keeleoskuse toetamise ja arenemisega. 2023. a algusest on haridustöötajate keeleõpet ette valmistatud elluviija, Eesti Keele Instituudi juures koostöös Keeleametiga. Toimunud on sihtrühma arvuline analüüs ja neile vajaliku sisulise keeleõppe vajaduste analüüs, õppegruppide, õppevormide ja keelekursuste eeldisain ning kohtumised seotud osapooltega olemasoleva informatsiooni ja statistika täpsustamiseks. Ette on valmistatud haridustöötajate eeltestimise lahendus, et määrata osalejad neile sobivasse õppegruppi (eksamite infosüsteemis olev sõeltest on kohandatud ja töövalmis seatud). Ettevalmistamisel on riigihangete tehnilised kirjeldused haridustöötajatele eesti keele õppe hankimiseks. Punktis 9 sätestatakse tegevuste eelarve. Tegevuste eelarve jaguneb kahe meetme vahel: meede nr 21.4.7.3 ja meede nr 21.4.7.1. Meetme 21.4.7.3 tegevuste kogumaksumus on 15 985 714 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist 11 190 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 795 714 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest). Meetme 21.4.7.3 eelarve on jagatud kogusummas ära kuni 2029. a lõpuni. Meetme 21.4.7.1 tegevuste kogumaksumus on 30 000 000 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist 21 000 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 9 000 000 eurot (vähemalt 30% kogumaksumusest). Toetuse andmise tingimustega kehtestatakse meetmele 21.4.7.1 detailne eelarve 2029. a lõpuni. Meetmesse 21.4.7.1 jäetakse jaotamata eelarve reserv 7 000 000 eurot. 2025. a hindab rakendusasutus tegevuste edenemist, sh tõhusust ja mõjusust, vahesihttasemete saavutamist, toetuse eelarve kasutamist, täpsustab tegevuste eelarve suurendamise vajadust, täiendavate tegevuste lisamist ning kinnitab vajadusel uue eelarve. Tegevuste eelarve jaguneb nelja tegevuse vahel indikatiivselt järgmiselt. Tegevus 2.1 ehk partner Haridus- ja Noorteameti eelarve on 3 450 000 eurot, millest indikatiivselt 90% on töötasud (sh partneri 4,5 põhikohaga hindamiseksperdi ja osalise ajaga sisutegevuste koordinaatori ning VÕS lepingutega hangitud hindamisvahendite töögruppide liikmete tööjõukulu) ja 10% moodustavad muud tegevuskulud (sh järelkasvu suurendamiseks ja hindamiskompetentsi tõstmiseks korraldatavad õpisündmused ning hindamisvahendite loomiseks vajalikud töökoosolekud). Tegevus 2.2 ehk elluviija eelarve on 5 103 350 eurot, mis koosneb elluviija kahe sisutegevuste koordinaatori tööjõukuludest ning hankelepingu maksumusest eesti keele õppe tellimiseks. Tegevus 2.3 ehk partner Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve on 6 147 352 eurot, mis koosneb elluviija osalise ajaga (0,5) sisutegevuste koordinaatori tööjõukulust, partneri ühe täistööajaga sisutegevuste koordinaatori tööjõukulust ning keeleõppe teenuste arendamise riigihangete kulust, sh vajalikud analüüsid jms. Tegevus 2.4 ehk elluviija eelarve on 21 051 065 eurot, mis koosneb kuuest täiskohaga ja ühe osalise ajaga (0,5) töötava sisutegevuste koordinaatori tööjõukuludest ning korraldatavate ja hangitavate õpisündmuste läbiviimiseks, keeletehnoloogiliste arenduste tegemiseks, alus- ja rakendusuuringute tellimiseks ning õppevara koostamiseks ja loomiseks (sh VÕS lepingu alusel töötavate õppevara koostajate liikmete tööjõukulud) vajalikest kuludest. 30 Meetmesse 21.4.7.1 jäetakse jaotamata eelarve reserv 7 000 000 eurot kaalutlusel, et tegemist on mastaapse ja riigi jaoks kriitilise tähtsusega arendustegevusega eestikeelse õppe juurutamisel ja toetamisel, kus on oluline jälgida eestikeelsele õppele ülemineku tervikpilti ja jõudlust. Rakendusasutus hindab 2025. a planeeritud tegevuste edenemist, sh tõhusust ja mõjusust, vahesihttasemete saavutamist, toetuse eelarve kasutamist, täpsustab tegevuste eelarve suurendamise vajadust, täiendavate tegevuste lisamise vajadust ning kinnitab vajadusel uue eelarve. Reservi kasutatakse täiendavate tegevuste elluviimiseks või olemasolevatesse tegevustesse lisaressursside lisamiseks hankelepingute eeldatavate maksumuste muutumise tõttu koolitusturul seoses kõrge inflatsiooniga, aga ka eestikeelsele õppele ülemineku ulatuslikest muudatustest tulenevast kõrgendatud nõudlusest ja koolitusturu võimekusest pakkuda vastava intensiivsusega koolitusi. Horisontaalsete projektijuhtimise kuludega kogusummas 683 480 eurot, mis jaotub proportsionaalselt kahe meetme vahel, kaetakse kahe elluviija töötaja tööjõukulud, et tagada tegevuste tervikvaade, tegevuste sisuline arendamine, tegevuste tulemuste kõrge kvaliteet ning ühildamine poliitikaeesmärkidega. Ühtse määra (7%) alusel arvestatud kulud kogusummas 2 550 467 eurot jaotuvad tulenevalt otsestest rahastamiskõlblikest kuludest kahe meetme vahel. Tegevuste 2.1-2.4 eelarvetes ei kajastu ühtse määrana arvestatud kaudsete kulude summa, nende jagunemine tegevuste ja partnerite vahel lepitakse kokku partnerluslepingus. Punktis 10 tuuakse välja kulude abikõlblikkus. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimisel tekkivad kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. Abikõlblikud kulud on otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja kaudsed kulud 7% otsestest rahastamiskõlblikest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6 ja muud eelnõus nimetatud kulud. Lisaks ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6 kaetakse ühtse määra alusel saadavast summast elluviija keeleõppe arendustegevuste kommunikatsiooni- ja turundustegevus, töötatakse välja ja viiakse ellu eesti keele õppe maine tõstmise ja keeleõppe arendustegevuste turundus- ja kommunikatsiooniplaan, korraldatakse sihtrühmapõhiseid kommunikatsiooni- ja turundustegevusi, mis on suunatud keelevaldkonna arendustegevuste ja keelevaldkonna järelkasvu karjäärivõimaluste tutvustamisele. Siseriiklike lähetuste kulusid (elluviijale, partnerile või vajadusel VÕS alusel töötavatele töögruppide liikmetele jt projekti jaoks töötavatele ekspertidele) tegelike kulude alusel ei hüvitata, need on eelnõu punkti 11.3.2 kohaselt elluviijale kaetavad ühtse määra alusel saadavast summast või partnerile partnerluslepingu alusel kaetavast ühtse määra summast; samuti kaetakse ühtse määra alusel saadavast summast elluviija ja partneri meeskondade arenduskulud ning juhtnõukogu nõupidamistega seotud koosolekukulud. 31 Punktis 11 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 24−26, § 27 lg 1 punktile 1 ja § 28 lg 3. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lg 3. Kaudsed kulud arvestatakse ja makstakse välja 7% otsestest rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Punktis 12 käsitletakse elluviija ja partneri kohustusi. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse § 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud täitma eelnõu punktis 13 Elluviija ja partneri kohustused nimetatud kohustusi vastavalt punktidele 12.1.1–12.1.12. Partner peab täitma ühendmääruse § 10 ja 11 nimetatud kohustusi ning elluviijaga sõlmitud partnerluslepingu tingimusi. Punktis 13 sätestatakse elluviija kohustused aruandluseks ning tegevuste elluviimise seireks, sh vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu seal kasutataval vormil ning samaaegselt teadmiseks rakendusasutuse üldaadressil [email protected] e-kirja teel (laadides registris täidetud aruande vormi alla ning lisades selle kirjale). Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks vahearuannetes nõutavale põhjalikumalt analüüsida ellu viidud tegevuste mõju TATiga seotud arengukavade ja programmide eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Punktis 14 käsitletakse ESF+ tegevustes osalejate aruandlust. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 artiklis 17 nimetatud ja I lisas loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lg 3. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites.93 Osalejate andmed tuleb koguda ja esitada eelmääratletud (ala)tegevuste ja sihtrühmade kohta, mida täpsustatakse käskkirja punktis 14.2. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub elluviija läbi Sündmuste Infosüsteemi (SIS – projektis osalevate isikute registreerimiseks ja andmekorjeks mõeldud e-keskkond) osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje teostamiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt 93 Euroopa Komisjoni andmekorje juhendid 32 Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhendile „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“94. Osalejate andmekorje läbiviimine, sh tähtajad, andmekoosseis jne toimub vastavalt andmekorje juhendile ning Sündmuste Infosüsteemi juhendile.95 Punktis 15 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja korda. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 § 28−30 ja ühendmääruse § 37−39. Punktis 16 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 ja 32. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja mõjud Meetmete tegevused mõjutavad peamiselt järgmisi sihtrühmasid: 1) täisealisi muu ema- või kodukeelega eesti keele õppijaid, kes õpivad eesti keelt väljaspool formaalharidust; 2) alus- ja üldhariduse ning kutsekeskhariduse õppijaid, kelle ema- või kodukeeleks on eesti keelest erinev keel ning kes õpivad eesti keelt teise keelena; 3) eesti keele õppe valdkonna avaliku sektori töötajaid; alus- ja üldhariduse ning kutsekeskhariduse keeleõpetajaid ja teisi haridustöötajaid; täiskasvanute keeleõpetajaid; 4) keelevaldkonna eksperte, õppejõude, teadlasi ja üliõpilasi, keelevaldkonna aineühendusi ning keelevaldkonna koostöövõrgustikke. Tegevused annavad sisendi ja mõjutavad positiivselt „Haridusvaldkonna arengukava 2021– 2035“ ja „Eesti keele arengukava 2021–2035“ eesmärkide saavutamist ning eestikeelsele õppele ülemineku eesmärkide saavutamist. Tegevustel on mõju horisontaalsete põhimõtete seiresse, mis on nimetatud ja analüüsitud seletuskirja punktis 2. 5. Käskkirja kehtivus Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. a vastavalt selgitusele seletuskirja punktis 9. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga ning saadetakse arvamise avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (rakendusüksus), Eesti Keele Instituudile (elluviija), Haridus- ja Noorteametile (partner), Keeleametile, Integratsiooni Sihtasutusele, Töötukassale ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Andero Adamson 94 Juhend on valmimisel, lisatakse SF ekstranetti 95 Sündmuste Infosüsteemi juhend 33 keelepoliitika osakonna juhataja Lisad: 1) Riskihindamise tabel; 2) Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) kontroll-leht. 34 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0939 - „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine““ elluviimiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/28925f3f-d7f5-44ae-8d0b-8707d4db83d4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/28925f3f-d7f5-44ae-8d0b-8707d4db83d4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main