MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 8 delta_docName \* MERGEFORMAT Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimis - ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse: 1) kultuuriväärtusega asja (edaspidi asi ) museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise toimingute vormistamise nõuded; 2) museaali ja muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asja (edaspidi hoiule võetud asi ) märgistamise ja säilitamise kord; 3) museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks andmise, muuseumikogust väljaarvamise ja õigustatud isikule tagastamise toimingute vormistamise nõuded. (2) Määrust kohaldatakse muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud muuseumide andmekoguga (edaspidi infosüsteem ) liitunud muuseumile, välja arvatud käesoleva määruse § 15 lõige t 3 ja § 16, mida kohaldatakse riigimuuseumile ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile. § 2. Muuseumikogu korralduse põhimõtted (1) Muuseumi juht kinnitab muuseumikogu korralduse põhimõtted, milles sätestatakse muuseumisisene töökorraldus käesolevast määrusest ning muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri määruse st „Muuseumide andmekogu põhimäärus “ (edaspidi infosüsteemi põhimäärus ) tulenevate nõuete täitmiseks. (2) Muu hulgas sätestatakse muuseumikogu korralduse põhimõtetes: 1) infosüsteemi kasutajate õigused ja kohustused käesolevas määruses ning infosüsteemi põhimääruses sätestatud toimingute puhul ; 2) hoiule võetud asjade eest vastutajad või nende määramise kord; 3) hoidlate ja näituseruumide säilitustingimuste andmete, sealhulgas temperatuuri- ja niiskusrežiimi registreerimise kord; 4) hoidlate kasutamise kord; 5) muuseumikogu füüsilise ja digitaalse kasutamise, sealhulgas kasutajate teenindamise ja päringutele vastamise kord; 6) digiteerimistööde korraldus; 7) riskianalüüsi tegemise kord ning ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava, s ealhulgas muuseumikogu evakuatsiooniplaani koostamise ja rakendamise kord; 8) vajaduse korral museaale puudutava teabe süstematiseerimiseks kasutatavate muuseumisiseste andmekogude pidamise kord. § 3. Toimingute vormistamine (1) Käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud toimingute vormistamisel kantakse infosüsteemi käesoleva määruse 2. ja 3. peatükis nimetatud andmed, koostatakse infosüsteemis eelnimetatud andmete põhjal dokument või kinnitatakse toiming infosüsteemis. (2) Kui toimingu t ei ole võimalik infosüsteemis tehnilistel põhjustel vormistada , koostatakse dokument väljaspool infosüsteemi. (3) Toimingu vormistamiseks koostatud dokument allkirjastatakse digitaalselt või selle võimaluse puudumisel paber il . (4) Toimingu vormistamiseks koostatud dokument või selle skaneeritud ja PDF-formaadis salvestatud koopia säilitatakse infosüsteemis. 2. peatükk Asja esmane dokumenteerimine, museaalina arvele võtmine ja muuseumisse hoiule võtmine ning muuseumikogust väljaarvamine ja tagastamine § 4. Asja esmane dokumenteerimine Asja esmasel dokumenteerimisel kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed: 1) asja nimetus; 2) teose korral autor; 3) asja asukoht esmase dokumenteerimise hetkel; 4) asja esmane lühikirjeldus, taustateave ja üleandmise või hoiule võtmise tingimused; 5) asja seisund ja olemasolu korral kahjustused; 6) üleandja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed; 7) vastuvõtja nimi, isikukood ja kontaktandmed; 8) omandiõiguste üleandmise asjaolud; 9) autoriõiguste olemasolu või puudumine; 10) varaliste autoriõiguste kuuluvus ja nende üleandmise tingimused; 11) isikuandmete avaldamise tingimused ja piirangu kehtivus ; 12) hoiule võtmise korral tagastamise kavandatud kuupäev. § 5. Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon (1) Muuseumi juht moodustab asja museaalina arvele võtmise ning muuseumisse hoiule võtmise otsustamiseks käskkirjaga vähemalt kolmeliikmelise muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni (edaspidi komisjon ), kuhu võivad kuuluda muuseumi töötajad ning muud eksperdid. (2) Komisjon teeb asja kohta museaalina arvele võtmise, muuseumisse hoiule võtmise või omandamata jätmise põhjendatud otsuse kolme kuu jooksul alates asja muuseumile üleandmisest. (3) Komisjoni koosoleku kohta kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed: 1) toimumise kuupäev ja koht; 2) komisjoni esimehe nimi ja isikukood; 3) komisjoni liikmete nimed ja isikukoodid; 4) protokollija nimi ja isikukood; 5) hinnang iga asja kultuuriväärtuse kohta; 6) ostu korral müügihind; 7) otsus asja museaalina arvele võtmise, muuseumisse hoiule võtmise või omandamata jätmise kohta. § 6. Asja museaalina arvele võtmine (1) Muuseum võtab asja museaalina arvele üldjuhul kolme kuu jooksul alates komisjoni sellekohasest otsusest. (2) Asja museaalina arvele võtmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi lisaks käesoleva määruse §-s 4 sätestatule järgmised andmed: 1) püsiasukoht (vähemalt ruumi täpsusega); 2) museaali number; 3) digitaalse museaali puhul selle fail. (3) Teise muuseumi muuseumikogust välja arvatud museaali arvele võtmisel määratakse museaalile infosüsteemis uus number. (4) Kui muuseum on määratud arheoloogilisi leide säilitavaks asutuseks muinsuskaitseseaduse alusel, võetakse leid museaalina arvele, arvestades Muinsuskaitseameti hinnangut leiu kultuuriväärtusele. (5) Riigimuuseumi muuseumikogu vastuvõtmisel muuseumiseaduse §-s 10 sätestatud juhul võib museaalid arvele võtta komisjoni otsuseta. § 7. Museaali muuseumikogust väljaarvamine (1) Museaal arvatakse muuseumikogust välja muuseumiseaduse §-s 11 sätestatud korras. (2) Museaali muuseumikogust väljaarvamisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed: 1) väljaarvamise põhjus; 2) pärast väljaarvamist tehtav toiming ja vastuvõtva asutuse nimi, kui tegemist on üleandmisega. § 8. Asja muuseumisse hoiule võtmine ja tagastamine (1) Asja muuseumisse hoiustamise eesmärgil hoiule võtmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi lisaks käesoleva määruse §-s 4 sätestatule hoiule võetud asja numbri. (2) Hoiule võetud asja hoiuleandjale või muule õigustatud isikule tagastamisel kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed: 1) õigustatud isiku nimi ja isikukood või registrikood ja kontaktandmed; 2) asja seisund tagastamise ajal; 3) tagastamise kuupäev. (3) Infosüsteemis võib arvestust pidada ka nende asjade üle, mis on muuseumisse hoiule võetud muul eesmärgil kui hoiustamine, ning sel juhul lähtub muuseum käesoleva paragrahvi nõuetest. (4) Teiselt muuseumilt laenatud museaali või abikogu asja ei loeta hoiule võetud asjaks, vaid selle kasutamine vormistatakse käesoleva määruse §-s 11 sätestatud korras. (5) Kui komisjon otsustab jätta asja muuseumile omandamata, siis kantakse asja tagastamisel infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed. § 9. Asja abikogusse arvamine Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogu asja ja selle kohta kogutud andmete kohta, määrab infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht juhindudes käesolevast peatükist. 3. peatükk Museaali kirjeldamine ning museaali ja hoiule võetud asjaga tehtavad toimingud § 10. Museaali kirjeldamine (1) Museaali kirjeldatakse p ärast asja museaalina arvele võtmist . Selle käigus kontrollitakse ja täiendatakse museaali kohta infosüsteemi kantud andmeid eesmärgiga muuta muuseumikogu analüüsitavaks ja uuritavaks. (2) Museaali kirjeldamisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed nende olemasolu korral: 1) identifitseerivad andmed; 2) füüsiline kirjeldus; 3) seisukorra ja eritingimuste andmed; 4) märgid ja tekstid objektil; 5) asja valmistamise, kogumise ja temaatilise kirjeldusega seotud taustainfo; 6. seosed teiste objektidega ja viited välistele allikatele; 7) museaali digitaalne koopia infosüsteemi nõuete ja Muinsuskaitseameti koostatud juhendi kohaselt; 8) osade olemasolul nende kirjeldused. (3) Museaali kirjeldatakse infosüsteemis esma selt üldjuhul ühe aasta jooksul alates asja museaalina arvele võtmisest. § 11. Museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks saamise taotlemine ja kasutamiseks andmine (1) Teise muuseumi muuseumikogusse kuuluva museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks saamise taotlemisel kannab taotlev muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed: 1) kasutusaja kavandatud algus- ja lõppkuupäev; 2) kasutuseesmärk; 3) kasutuskoht. (2) Museaali ja hoiule võetud asja teisele asutusele või isikule kasutamiseks andmisel kannab kasutamiseks andev muuseum selle kohta infosüsteemi järgmised andmed: 1) kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed; 2) kasutusaja kavandatud algus- ja lõppkuupäev; 3) kasutuseesmärk; 4) kasutuskoht 5) seisund kasutamiseks andmise ajal; 6) kasutamise tingimused, sealhulgas turvalisuse ja säilimise tagamise nõuded. (3) Museaali või hoiule võetud asja kasutamiseks saanud muuseum kannab infosüsteemi museaali või hoiule võetud asja ajutise asukoha muuseumis. (4) Kasutamise lõpetamisel kannab museaali või hoiule võetud asja kasutamiseks andnud muuseum infosüsteemi museaali või hoiule võetud asja asukoha ja seisundi tagastamise ajal. § 12. Museaali ja hoiule võetud asja muuseumisisene kasutamine (1) Museaali ja hoiule võetud asja muuseumisiseseks kasutamiseks andmisel kannab muuseum selle kohta infosüsteemi käesoleva määruse § 11 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ja määrab infosüsteemis museaalile või hoiule võetud asjale uue asukoha. (2) Muuseumisisese kasutamise lõpetamisel kannab muuseum infosüsteemi museaali või hoiule võetud asja seisundi tagastamise ajal ning asukoha. § 13. Abikogusse arvatud asjaga tehtavad toimingud Kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogu asjaga tehtavate toimingute kohta, määrab infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht juhindudes käesolevast peatükist. 4. peatükk Museaali ja hoiule võetud asja märgistamine ja säilitamine § 14. Museaali ja hoiule võetud asja märgistamine (1) Museaal ja hoiule võetud asi märgistatakse enne nende hoidlasse paigutamist. (2) Museaali märgistus koosneb üldjuhul muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse muuseumi liitumisel infosüsteemiga, ja museaali numbrist. (3) Hoiule võetud asja märgistus koosneb üldjuhul muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse muuseumi liitumisel infosüsteemiga, hoiule võetud asjade üldisest tähtlühendist ja hoiule võetud asja ajutisest numbrist. (4) Muuseumikogust väljaarvatud museaali ja hoiuleandjale tagastatud asja numbrit ei kasutata uue museaali ja hoiule võetud asja tähistamiseks. (5) Museaalile kantakse selle numbrile vastav märgistus viisil, mis ei kahjusta museaali välimust ega seisundit. (6) Museaali, mi da on tehniliselt võimatu märgista da , ning hoiule võetud asja puhul kasutatakse märgistussedeleid või kantakse märgistus museaali ja hoiule võetud asja ümbrisele. (7) Digitaalse museaali puhul kantakse märgistus faili nimesse. § 15. Museaali ja hoiule võetud asja säilitamine (1) Muuseumi hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused ning museaali ja hoiule võetud asja vedamise korraldus peavad tagama museaali ja hoiule võetud asja säilivuse. (2) Säilitustingimuste loomisel arvestatakse riskianalüüsi ja ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava. (3) Riigimuuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi hoidlates ja näituseruumides on kohustuslik elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem. (4) Muuseumi relvakollektsiooni säilitatakse ja eksponeeritakse relvaseaduse § 27 1 lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt . (5) Hoiule võetud asja säilitamise ja kasutamise tingimused lepivad kokku hoiuleandja ja muuseum. (6) Kui museaal ja hoiule võetud asi viiakse nende püsiasukohast muuseumis ajutiselt teise asukohta või nende püsiasukohta muuseumis muudetakse, määratakse infosüsteemis museaalile ja hoiule võetud asjale uus asukoht. § 16. Museaalide ja hoiule võetud asjade inventuur riigimuuseumis ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavas muuseumis (1) Museaali ja hoiule võetud asja allesoleku ja seisundi kontrollimiseks teeb riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum inventuure arvestusega, et kõik museaalid ja hoiule võetud asjad oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. (2) Muuseumi põhjendatud taotluse korral võib Muinsuskaitseamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega käskkirjaga pikendada. (3) Muuseumi juht moodustab inventuuri tegemiseks käskkirjaga komisjoni, mis koosneb vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik, kinnitab inventuuri tegemise aja ja määrab inventuuri eest vastutava isiku või isikud. (4) Inventuuri tehakse museaalide ja hoiule võetud asjade nimekirja alusel. (5) Museaali ja hoiule võetud asja inventuuri ja selle käigus kontrollitud museaali ja hoiule võetud asja kohta kannab muuseum infosüsteemi järgmised andmed: 1) komisjoni esimehe nimi ja isikukood; 2) komisjoni liikmete nimed ja isikukoodid; 3) inventuuri algus- ja lõppkuupäev; 4) märge museaali ja hoiule võetud asja allesoleku või puudumise kohta; 5) kui museaali ja hoiule võetud asja seisund on muutunud, siis uus seisund ; 6) olemasolu korral museaali ja hoiule võetud asja uued kahjustused. 5. peatükk Rakendussäte § 17. Määruste kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri 8. juuli 2013 . a määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ ja kultuuriministri 8. juuli 2013 . a määrus nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Heidy Purga delta_coSignerTwoName \* MERGEFORMAT Tarvi Pürn m inister s pordi asekantsler kantsleri ülesannetes
Kultuuriministri määruste „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ ja „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja m ärgistamise ja säilitamise kord“ eelnõu de seletuskirja juurde Lisa 1 Märkuste tabel kultuuriministri määruste „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ ja „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ eelnõudele J rk nr M ärkuse tegija ja sisu Arvestamine/mittearvestamine Riigi Infosüsteemi Amet Muuseumide andmekogu põhimääru s : 1. Eelnõu § 8 sätestab, et isikuandmeid töödeldakse muuseumiseaduse §-s 16 sätestatud korras. Muuseumiseaduse § 16 kätkeb endas kõigest museaalil või seda kirjeldavates andmetes sisalduvaid isikuandmeid, mitte ülejäänuid isikuandmeid. Näiteks veebiliidese kasutajaandmed, külastajate andmed jne. Arusaadavalt talletatakse ka nende kohta infosüsteemis erinevat informatsiooni, mistõttu on ka neile vaja sätestada reeglistikud (sh. säilitamistähtajad). A rvestatud . Täiendasime eelnõu § 8 ja seletuskirja. Selgitame täiendavalt, et m useaali kirjeldavate andmete hulka loetakse ka selle kirjelduse tegijate ja museaaliga seotud toi mingute tegijate isikuandmed , sest kultuuriväärtuslik ei ole mitte ainult museaal ise, vaid tema elukaar tervikuna (st kes on kirjeldusi teinud , kes on erinevaid toiminguid teinud) . Lisaks on museaalide kadumise korral oluline tuvastada, kes sellega viimase toimingu tegi . A valiku veebilehe külastajate andmeid isikustatult ei koguta. 2. Eelnõu § 13 sätestab andmete logimist. Lisaks andmete infosüsteemi kandmisele ja muutmisele tuleks logida ka andmete kustutamist, tutvumist ja väljastamist. Vastasel juhul ei ole võimalik tagada, et andmekogu ei väärkasutata ning samuti pole võimalik andmesubjektile vastata, et kellele tema andmeid on väljastatud. Hea variant on kasutada andmejälgijat. Arvestatud. § 13 tervikuna ümber sõnastatud ja seletuskirja täiendatud. Andmejälgija on plaanis kasutusele võtta MuIS 2.0 arendustööde III etapis (praegu lõppes I etapp). 3. Eelnõu § 13 sätestab ka muuhulgas, et logisid säilitatakse tähtajatult. Isikuandmeid sisaldavaid logisid ei saa säilitada tähtajatult ja neile tuleb määrata säilitamistähtajad. A rvestatud . § 13 tervikuna ümber sõnastatud ja seletuskirja täiendatud. 4. Eelnõu § 13 lõikes 2 jääb arusaamatuks tehniliste ja andmebaasi logide erinevus. Lisaks eeldusel, et andmebaasi logides sisalduvad isikuandmed, siis pole korrektne kirjutada, et logisid säilitatakse minimaalselt kuus kuud. Tuleb sätestada maksimaalne mõistlik määr säilitamiseks. Vastasel korral unustatakse nende andmete kustutamine sootuks. Arvestatud . § 13 tervikuna ümber sõnastatud ja seletuskirja täiendatud. Andmekaitse Inspektsioon Muuseumide andmekogu põhimääru s : 1.1. Põhimääruse eelnõu § 7 lõike 3 järgi säilitatakse andmekogu andmeid alaliselt. Samas ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast, miks on vajalik säilitada alaliselt andmekogusse andmete esitajate, vastuvõtjate, komisjoni esimehe ja liikmete isikuandmeid. Samuti ei ole aru saada kasutajaõigust omavate kasutajate, kelleks põhimääruse § 5 lõike 1 järgi on vastutava ja volitatud töötleja ametnikud ja töötajad, muuseumide töötajad ning muud isikud, kellel on õigustatud huvi (nt vabatahtlikud, kodu-uurijad, üliõpilased) andmete alalise säilitamise vajadus. Kuigi põhimäärusest ega ka seletuskirjast ei nähtu, milliseid andmeid kasutajate kohta kasutajaõiguste andmisel andmekogusse kogutakse, siis ilmselt on tegemist isikuandmetega. Lisaks nähtub põhimääruse § 13 lõikest 1, et andmete andmekogusse kandmine, sh muutmine logitakse ning logis säilitatakse muu hulgas teavet, mis võimaldab tuvastada kande või päringu teinud isikut. Seega sisaldavad ka logid isikuandmeid, mida eelnimetatud sätte kohaselt säilitatakse tähtajatult. Märgime, et EL isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Antud juhul jääb arusaamatuks, miks on kasutajate, andmete esitajate, vastuvõtjate ja komisjoni liikmete isikuandmeid, aga ka logisid vaja säilitada alaliselt. Isikuandmete säilitamise osas peavad säilitustähtajad olema konkreetselt reguleeritud, ideaalis peaks 2 (2) lausa volitusnorm ette nägema vähemalt säilitamise maksimaalse aja ja see ei saa olla tähtajatu. Seega vajab isikuandmete säilitamist puudutav osa täiendamist. Arvestatud . Täiendasime eelnõu § 7, 8 ja 13 ja seletuskirja. 1.2. Põhimääruse eelnõu § 7 lõike 2 järgi esitatakse andmekogu detailne koosseis määruse lisana. Samas ei ole eelnõu lisas toodud andmekoosseisust võimalik aru saada, milliseid andmeid kogutakse kasutajate, asja üleandja, vastuvõtja, autori, komisjoni esimehe või liikmete kohta. Näiteks põhimääruse lisa punkt 1.18 näeb ette, et muuseumi- või abikogu täiendamise eesmärgil esmasel dokumenteerimisel esitatakse andmed vastuvõtja kohta, kuid loetelust ei selgu, milliseid andmeid tegelikult andmekogule vastuvõtja kohta esitatakse. Küll aga on asja üleandja ning komisjoni esimehe ja liikmete kohta andmekogusse kantavad andmed loetletud kultuuriministri määruse „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ eelnõus. Peame vajalikuks selgitada, et avaliku teabe seaduse § 435 lõige 1 näeb ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sh andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Seega peab andmekogu põhimäärus sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest, seejuures peab loetelust selguma, kelle kohta milliseid andmeid kogutakse. Arvestatud. Täiendasime lisa . Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord : 1.1. Eelnõu 2. ja 3. peatükis nimetatud andmed, mis tuleb kanda muuseumide andmekogusse, ei kajastu andmekogu põhimääruse eelnõu lisas toodud andmekoosseisus. Nagu eelnevalt selgitatud, siis tuleb andmekogu põhimääruses loetleda andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis. Arvestatud. Suures osas eelnõu 2. ja 3. peatükis nimetatud andmed kajastusi d põhimääruse lisas toodud andmekoosseisus, kuid kohati oli kasutatud erinevaid mõisteid ning järjekord ei olnud kahes dokumendis sama , mis tegi võrdlemise keeruliseks . Ühtlustasime mõisteid ning viisime kaks dokumenti kooskõlla. Osaliselt on määruse eelnõus andmed üldistatud kujul ning detailsemalt lahti kirjutatud andmekoosseisus. Lisasime kasutajaõigustega isikute kohta kogutavate andme te loetelu . Muuseumid Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord : 1. § 6 lg 4 Kui muuseum on määratud arheoloogilist leidu säilitavaks asutuseks muinsuskaitseseaduse § 30 lõike 1 punkti 1 alusel, võetakse leid museaalina arvele, arvestades Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude komisjoni hinnangut leiu kultuuriväärtusele. Arvi Haak, Tartu Linnamuuseum : Peaks olema mitmuses, nii nagu seadusetekstis, st arheoloogilisi leide säilitavaks asutuseks.... Ulla Kadakas, Eesti Ajaloomuuseum : toetan Arvi märkust Arvestatud. § 6 lg 4 ümber sõnastatud. 2. § 6 lg 4 Kui muuseum on määratud arheoloogilist leidu säilitavaks asutuseks muinsuskaitseseaduse § 30 lõike 1 punkti 1 alusel , võetakse leid museaalina arvele, arvestades Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude komisjoni hinnangut leiu kultuuriväärtusele. Arvi Haak, Tartu Linnamuuseum : viidatud seadusepunkt sätestab, et muuseum ( üldmõistena ) saab olla arheoloogilisi leide säilitav asutus. Siin tekib erisus üksikleidude ja välitööde leidude vahel. Üksikleidude osas teeb otsuse lause teises pooles nimetatud komisjon ning selle kohta oleks kohane viidata MuKS § 24 lg 2 ja uuringuteatise alusel toimuvate välitööde leidude puhul MuKS § 30 lg 2, st sel juhul määratakse leide säilitav asutus uuringuteatisega ning kinnitatakse uuringuaruande heakskiitmisega. Minu arvates peaks siin olema sarnane täiendus kui on järgmise punkti juures, st Sellisel juhul [kui on olemas otsus ja muuseumi nõusolek] võib museaalid arvele võtta komisjoni otsuseta. Ulla Kadakas, Eesti Ajaloomuuseum : toetan Arvi märkust Osaliselt arvestatud. § 6 lg 4 ümber sõnastatud ja jäetud välja viide konkreetsele paragrahvile, mis väldib määruse muutmise vajadust, kui peaks muudetama muinsuskaitseseaduse sätteid . Sel juhul on hõlmatud nii üksikleiud kui ka välitööde leiud. Sisulises mõttes võiks tõepoolest sellistel juhtumitel ka komisjoni otsuste t a arvele võtta, kuid MuIS tehniliselt seda praegu ei võimalda ning see küsimus lahendatakse järgmistes arendusetappides .
Kultuuriministri määruse „ Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 5 lõike 5 ja § 6 lõike 3 alusel. Eelnõu eesmärk on tagada museaalide ja hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamise ning nende säilitamise ja märgistamise ühtne korraldus. Eelnõu s nähakse ette kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise , museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks andmise ning muuseumikogust väljaarvamise ja õigustatud isikule tagastamise toimingute vormistamise nõuded , sh muuseumide infosüsteemi MuIS (edaspidi infosüsteem ) kantava te andme te loetelud , toimingute tähtajad ja muud t öökorralduslikud tingimused . Samuti muuseumikogu ja hoiule võetud asjade märgistamise ja säilitam ise (sh inventuuride tegemi s e) tingimused ning muuseumi juhi kinnitatavate mu useumikogu korralduse põhimõt ete kohustuslikud osad. Hetkel reguleerivad muuseumikogude valdkonda järgmised kultuuriministri määrused: 8. juuli 2013. a määrus nr 30 „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“ ; 8. juuli 2013. a määrus nr 31 „Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ ; 8. juuli 2013. a määrus nr 32 „Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ . Kõiki neid määrusi on vaja muuta, sest muuseumiseaduse 1. mail 2023 . a jõustunud muudatuste kohaselt muutuvad museaalide muuseumikogust väljaarvamise alused ja kord ning hoiule võetud asja definitsioon. Ühte määrusesse liidetakse seni eraldi kehtestatud määrus te nr 30 ja 31 regulatsioon , sest need on omavahel seotud ja nii saab vältida dubleerimist . Lisaks tuuakse määrusesse selguse huvides üle seni andmekogu põhimääruse s (määrus nr 32 ) sätestatud vormistamise nõuded (peatükid 4 ja 5). Need normid on seotud just käesoleva määruse reguleerimisalaga, mitte niivõrd andmekogu pidamise normidega. Selle tulemusena tekib terviklik ülevaade kogudega seotud nõuetest ühes õigusaktis. Võrreldes kehtivate määrustega nõudeid leevendatakse ja regulatsiooni lihtsustatakse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja o n ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa (
[email protected], 628 2335 ) ja personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (
[email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatava kultuuriministri määrusega „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ . 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõikes 1 sätestatakse, et määrusega kehtestatakse kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise, museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks andmise ning muuseumikogust väljaarvamise ja õigustatud isikule tagastamise toimingute vormistamise nõuded. Samuti kehtestatakse muuseumikogu ja hoiule võetud asjade märgistamise ja säilitamise kord. Võrreldes kehtiva määrusega on välja jäetud kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmise otsustamisel ja muuseumiseaduse § 5 lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhimõtete arvestamisel rakendatavad nõuded , mis on väljas ka 01.05.2023 jõustunud muuseumiseaduse redaktsioonist. Samuti on välja jäetud hoiule võetud asja mõiste eest määratlus „kauemaks kui aastaks“, sest vastavalt muuseumiseaduse muudatustele ei eristata hoiule võetavaid asju enam hoiule võtmise perioodi järgi ( varem: kuni üheks aastaks vs. kauemaks kui üheks aastaks) . Määr usega on reguleeritud ja infosüsteemis peab edaspidi dokumenteerima asjad, mis võetakse hoiule hoiustamise eesmärgil, kuid mitte neid, mis võetakse hoiule näitusele. Samas ei ole näitusele võetavate asjade haldamine infosüsteemis keelatud. Seaduses on ka täpsustatud, et hoiule võetud asjaks ei loeta teiselt muuseumilt laenatud museaali või abikogusse arvatud asja. Lõikes 2 tuuakse õigusselguse eesmärgil esile , et kui gi määrust kohaldatakse infosüsteemiga liitunud muuseumidele, siis erand on inventuuride regulatsioon ning hoidlates ja näituseruumides elektroonili s e valvesignalisatsioonisüsteem i ja automaat s e tulekahjusignalisatsioonisüsteem i nõue, mida kohaldatakse ainult riigimuuseumile ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile . Paragrahvis 2 nähakse ette, mis teemad peavad olema kajastatud muuseumi juhi kinnitatava tes muuseumikogu korralduse põhimõt etes. Need on muuseumisisesed kogude korralduse reeglid, kus muuseumil on võimalik enda spetsiifikast lähtudes detailsemalt reguleerida käesolevas määruses toodud üldnõudeid. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud nõue, et põhimõtted peavad sisaldama ka muuseumikogu evakuatsiooniplaani koostamise ja rakendamise kord a. Samuti on täpsustatud, et muuseumikogu kasutamise kord peab hõlmama nii füüsilist kui ka digitaalset kasutamist. Paragrahvi s 3 sätestatakse kõigi toimingute vormistamise üldnõuded. Võrreldes kehtiva määrusega on lisandunud võimalus, et kõigi toimingute puhul ei pea vormistata eraldi dokumenti, vaid sisestatud andmed kinnitatakse infosüsteemis. 2. peatükk Asja esmane dokumenteerimine, museaalina arvele võtmine ja muuseumisse hoiule võtmine ning muuseumikogust väljaarvamine ja tagastamine Paragrahvi s 4 kehtestatakse andmete loetelu, mis tuleb infosüsteemi kanda , kui muuseumile on üle või hoiule antud asi eesmärgiga see museaalina arvele võtta või tähtajalisele hoiule võtta . Tegemist on asja esmase dokumenteerimisega, mis on sisendiks muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjonile. Paragrahvis 5 kehtestatakse eelnimetatud komisjoni moodustamise kord ning kohustus teha otsus kolme kuu jooksul alates asja muuseumile üleandmisest. Samuti kehtestatakse andmete loetelu, mis tuleb komisjoni koosoleku kohta infosüsteemi kanda. Paragrahv 6 reguleerib asja museaalina arvele võtmist. Võrreldes kehtiva määrusega leevendatakse arvelevõtmise vormista mise tähtaja nõuet. Keh tiva korra kohaselt tuleb arvelevõtmine vormistada kolme kuu jooksul alates komisjoni sellekohasest otsusest ning erandjuhul võib seda tähtaega pikendada muuseumi juhi otsusega ühekordselt kuni ühe aastani. Ä ra on võetud pikendamise võimalu s , kuid kolme kuu nõuet on täiendatud sõnaga „üldjuhul“. Järelevalve tegemisel säilib seega endiselt võimalus teha ettekirjutus, kui selgub, et reeglist ei ole kinni peetud ning puuduvad mõjuvad põhjendused. Muudetakse ka failide lisamise nõudeid. Kui kehtiva määruse järgi tuleb museaali digitaalne kujutis lisada igal juhul infosüsteemi arvelevõtmise etapis, siis edaspidi tuleb selles etapis lisada fail siis , kui tegemist on algupäraselt digitaalse , mitte füüsiliselt eksis t eeriva museaaliga (nt digifoto, audiofail, videofail) . Museaali digitaalse koopia (st analoog kujul museaal viiakse digitaalsele kujule) võib aga lisada alles museaali kirjeldamise etapis. Failide tehnilisi nõudeid ei kehtestata paindlikkuse huvides enam määruse ga , vaid Muinsuskaitseameti koostatava juhendiga. Uue sättena on lisatud lõige 4 , mis kohust ab muuseumi arheoloogiliste leidude puhul arvestama Muinsuskaitseameti hinnangut leiu kultuuriväärtusele, kui muuseum on määratud arheoloogilis i leid e säilitavaks asutuseks muinsuskaitseseaduse alusel . Paragrahv 7 reguleerib museaali muuseumikogust väljaarvamist . Protsessi üldreeglid on kehtestatud muuseumiseaduse §-s 11 ning neid määruses üle ei korrata , kehtestatakse vaid andmete loetelu, mis tuleb väljaarvamisel infosüsteemi kanda. Paragrahv 8 kehtestab asja muuseumisse hoiule võtmise ja tagastamise korra. Võrreldes kehtiva määrusega on muudetud seda, et kohustu slik on infosüsteemis kajastada ainult hoiustamise eesmärgil hoiule võetud asju , kuid mitte neid, mis võetakse hoiule muul eesmärgil (üldjuhul näitusele ) . Samas ei ole näitusele võetavate asjade haldamine infosüsteemis keelatud. Vastavalt muuseumiseaduse muudatustele ei eristata hoiule võetavaid asju enam hoiule võtmise perioodi järgi (varem: kuni üheks aastaks vs. kauemaks kui üheks aastaks). Paragrahv 9 sätestab, et kui muuseum on otsustanud pidada infosüsteemis arvestust abikogu asja ja selle kohta kogutud andmete kohta, määrab infosüsteemi kantavate andmete koosseisu ja kandmise korra muuseumi juht käesolevas peatükis nimetatud andmete ja korra piires. See tähendab, et muuseumil ei pea üldse olema abikogu, aga kui on, siis ta võib, selle üle arvestust pida d a infosüsteemis. 3. peatükk Museaali kirjeldamine ning museaali ja hoiule võetud asjaga tehtavad toimingud Paragrahv 10 kehtestab museaali kirjeldamise nõuded. Võrreldes kehtiva määrusega leevendatakse esmase kirjeldamise tähtaja nõuet. Kehtiva korra kohaselt tuleb esimese etapi lõpetamine fikseerida infosüsteemis hiljemalt ühe aasta jooksul alates asja museaalina arvele võtmisest ning erandjuhul võib seda tähtaega pikendada muuseumi juhi otsusega ühekordselt kuni kahe aastani. Ä ra on võetud pikendamise võimalus, kuid ühe aasta nõuet on täiendatud sõnaga „üldjuhul“. Järelevalve tegemisel säilib seega endiselt võimalus teha ettekirjutus, kui selgub, et reeglist ei ole kinni peetud ning puuduvad mõjuvad põhjendused . Paragrahv 1 1 kehtestab museaali ja hoiule võetud asja kasutamiseks saamise taotlemise ja kasutamiseks andmise nõuded. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Paragrahv 12 kehtestab museaali ja hoiule võetud asja muuseumisisese kasutamise reeglid. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Paragrahv 13 on sarnaselt §-le 9 abikogu puudu tav säte. 4. peatükk Museaali ja hoiule võetud asja märgistamine ja säilitamine Paragrahv 14 kehtestab museaali ja hoiule võetud asja märgistamise korra. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Sätestatakse, millest koosneb museaali ja hoiulevõetud asja märgistus ning millisel moel kantakse numbrile vastav märgistus museaalile ja hoiulevõetud asjale. Lõike 1 kohaselt museaal ja hoiule võetud asi märgistatakse enne nende hoidlasse paigutamist. Lõike 2 kohaselt museaali märgistus koosneb üldjuhul muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse muuseumi liitumisel infosüsteemiga, ja museaali numbrist. Uuendus on sõna „üldjuhul“ lisamine „muuseumi nime unikaalse lühendi“ ette, sest Eesti Rahva Muuseumis on ajalooliselt tavaks olnud, et üldjuhul muuseumi nime lühendit märgistusele ei lisata. Lõike 3 kohaselt koosneb hoiule võetud asja märgistus üldjuhul muuseumi nime unikaalsest lühendist, mis määratakse muuseumi liitumisel infosüsteemiga, hoiule võetud asjade üldisest tähtlühendist ja hoiule võetud asja ajutisest numbrist. Lõike 4 kohaselt ei kasutata muuseumikogust väljaarvatud museaali ja hoiuleandjale tagastatud asja numbrit uue museaali ja hoiule võetud asja tähistamiseks. Lõike 5 kohaselt kantakse museaalile selle numbrile vastav märgistus viisil, mis ei kahjusta museaali välimust ega seisundit. Lõike 6 kohaselt kasutatakse museaali, mille märgistamine on tehniliselt võimatu, ning hoiule võetud asja puhul märgistussedeleid või kantakse märgistus museaali ja hoiule võetud asja ümbrisele. Lõike 7 kohaselt kantakse digitaalse museaali puhul märgistus faili nimesse. Paragrahv 1 5 kehtestab museaali ja hoiule võetud asja säilitamise nõuded . Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Üldpõhimõte on, et muuseumi hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused ning museaali ja hoiulevõetud asja vedamise korraldus peavad tagama museaali ja hoiulevõetud asja säilivuse (lg 1). Lõike 2 kohaselt arvestatakse säilitustingimuste loomisel riskianalüüsi ja ohuplaani või hädaolukorra lahendamise kava. Lõike 3 kohaselt on riigimuuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi hoidlates ja näituseruumides kohustuslik elektrooniline valvesignalisatsioonisüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Muuseumi relvakollektsiooni säilitatakse ja eksponeeritakse vastavalt relvaseaduse § 27 1 lõike 3 alusel kehtestatud korrale (lg 4). Hoiule võetud asja säilitamise ja kasutamise tingimused lepivad kokku hoiuleandja ja muuseum (lg 5). Lõike 6 kohaselt kui museaal ja hoiule võetud asi viiakse nende püsiasukohast muuseumis ajutiselt teise asukohta või nende püsiasukohta muuseumis muudetakse, määratakse infosüsteemis museaalile ja hoiule võetud asjale uus asukoht. Paragrahv 16 reguleerib museaalide ja hoiule võetud asjade inventuuride tegemise korda riigimuuseumides ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavates muuseumides. Teised muuseumid peavad inventuuride tegemisel lähtuma muuseumikogu omaniku nõuetest , s eejuures kehtib kohalik ele omavalitsus tele rahandusministri 11.12.2003 määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ . Er amuuseumide puhul on omanikul vaba valik , kas ja kuidas ta inventuure teeb. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei ole. Lõiget 3 on täpsustatud, et inventuuri läbiviimise komisjoni liikmed ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutav ad isik ud. Siin ei ole mõeldud koguhoidjaid ega kuraatoreid, kes vastutavad teatud alakogude eest sisulises mõttes, vaid ainult neid isikuid, kellega on sõlmitud kirjalik varalise vastutuse kokkulepe töölepinguseaduse mõistes. 5. peatükk Rakendussäte Paragrahviga 17 tunnistatakse praegu valdkonda reguleerivad määrused kehtetuks. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4 . Määruse mõjud Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, majandust, keskkonda ega regionaalarengut. Tuvastatud on mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning sotsiaalsed mõjud. Neid hinnati juba muuseumiseaduse muutmisel ning käesoleval määrusel ei ole sellele täiendavat mõju. 5 . M ääruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud MuIS 2.0 I etapi arendustö id rahastati Euroopa Liidu tõukefondidest (projekti lõpp 28.04.2023) ning määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid . Muuseumitöötajate koolitus te , mis on seotud infosüsteemi uuenduste tutvustamisega , korraldamise kulud kaetakse Muinsuskaitseameti 2023. aasta tavapärasest eelarvest ning nendega on juba eelarve koostamisel arvestatud. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Kultuuriministeerium kaasa s eelnõu ettevalmistamisesse huvirühmade esindajaid. Toimu s kohtumi ne infosüsteemi kasutavate muuseumide peavarahoidjatega (02.03.2023) ning määruste kavandid saadeti neile eelnevaks tutvumiseks ja kommenteerimiseks . Eelnõu valmi s koostöös Muinsuskaitseametiga. Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile , Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Siseministeeriumile kui infosüsteemi kasutavaid muuseume haldavatele ministeeriumidele, samuti Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Eelnõu saadet i arvamuse avaldamiseks infosüsteemi kasutavatele muuseumidele, Tartu Ülikoolile, Eesti Muuseumiühingule , Eesti Muuseumide Liidule ja ICOM Eesti Rahvuskomiteele . Muuseumidelt laekus kaks märkust, millega on osaliselt arvestatud. Teised osapooled märkusi ei esitanud. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ka Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile ja Statistikaametile, kellest esimene kooskõlastas eelnõu märkusega. Vt lisa 1 „Märkuste tabel kultuuriministri määruste „Muuseumide andmekogu põhimäärus“ ja „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ eelnõudele“.