(EIS) algatatud kooskõlastamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/23-0907 - Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikogu; Riigikohus; Riigikogu Kantselei; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 17.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3fd1bb3b-e468-4cbb-a4dc-a858c5b7d58a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3fd1bb3b-e468-4cbb-a4dc-a858c5b7d58a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kõik ministeeriumid Meie 02.07.2023 nr 8-3/4703-1 Valimisseaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (e-hääletamine) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Palume Teie tagasisidet 10 tööpäeva jooksul arvates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: Riigikohus Riigikogu Õiguskantsleri Kantselei Vabariigi Valimiskomisjon Tartu Ülikool Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond ISAMAA Erakond Erakond Eesti 200 Sotsiaaldemokraatlik Erakond Keskerakond Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Mariko Jõeorg-Jurtšenko 53955340 [email protected]  29.06.2023 Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava Sissejuhatus Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) raames püütakse leida lahendusi valimiste korraldamisesse kaasatud asutuste küsimuses ning elektroonilise hääletamise regulatsiooni täpsustamiseks parema õigusselguse huvides. I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1.1 Elektroonilise hääletamise reeglistik on killustunud ja see raskendab selle mõistmist Seadusandja on kehtestanud elektroonilise hääletamisega seonduva regulatsiooni riigikogu valimise seaduses, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Euroopa Parlamendi valimise seaduses ja rahvahääletuse seaduses. Lisaks on Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) võtnud vastu mitmeid otsuseid ning riigi valimisteenistus (RVT) korraldusi elektroonilise hääletamise reguleerimiseks. Lõpptulemusena on reeglistik tugevalt kaldu seadusest alamalseisvate aktide poole, killustunud ja ei ole piisavalt ülevaatlik. Ka Riigikohus on otsuses 5-23-20 viidanud, et reeglistikust ülevaate saamine võib olla keeruline ka heade õigusteadmistega isikutele. Põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 kohustab seadusandjat otsustama kõik olulised küsimused, delegeerimata nende lahendamist alamalseisvatele organitele. Teisest küljest ei näe PS ette, et valimisreeglistik peaks olema kehtestatud ainult seaduse tasemel, see tähendab, et kooskõlas olulisuse põhimõttega on teoreetiliselt võimalik anda volitusnorm regulatsiooni kehtestamiseks ka määrusega. Valimisreeglistik aga ei näe ette määruste andmise võimalust. Kuigi VVK otsused avaldatakse Riigi Teataja kolmandas osas (§ 2 lg 4 p 8), ei ole nad otsinguga lihtsasti leitavad, samuti ei avaldata VVK otsused terviktekstidena (§ 3). 1.2. Ebapiisav õigusselgus RIA kaasamisel valimiste korraldamisse Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimene lause sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seaduslikkuse printsiip tähendab seda, et haldusorgan lähtub oma tegevuses seadusest. Seadusest peavad nähtuma ülesanded ja volitused, millest haldusorgan oma tegevuses lähtub. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 15 lõige 1 sätestab riigi valimisteenistuse (RVT) ülesanded ning § 15 lõikes 2 nähakse ette nende ülesannete täitmiseks volitused. Praktikas on tekkinud õigusselguse probleem, sest RKVS ei näe selgesõnaliselt ette, et RVT võib kaasata oma ülesannete täitmisesse teisi asutusi. 1 Küsimust, kas RVT-l on õigus kaasata valimiste korraldamisesse Riigi Infosüsteemide Ametit (RIA) käsitles Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asjas nr 5-17-35: „Kolleegium mõistab elektroonilise hääletamise korraldamise pädevust KOVVS § 19 lõike 1 punkti 1 tähenduses selliselt, et see hõlmab eelkõige elektroonilise hääletamise juhtimist (sh kõigis hääletamise korraldust puudutavates olulistes küsimustes otsuste langetamist, mille tegemist ei ole antud Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse), kontrolli hääletamise korraldamisse kaasatud organite ja isikute tegevuse üle ning vastutust elektroonilise hääletamise õiguspärase korraldamise eest. Samas ei tulene KOVVS § 19 lõike 1 punktist 1, et riigi valimisteenistus peaks täitma kõiki elektroonilise hääletamise korraldamiseks vajalikke ülesandeid ise“ (p 18). Riigikohus leidis ka, et „Kooskõlas käesoleva otsuse punktis 18 antud tõlgendusega ei ole kolleegiumi hinnangul välistatud, et Vabariigi Valimiskomisjon kaasab elektroonilise hääletamise korraldamisse ka muid organeid või isikuid lisaks riigi valimisteenistusele ning tegemist ei ole RIA-le elektroonilise hääletamise korraldamise üleandmisega KOVVS § 19 lõike 1 punkti 1 tähenduses.“ (p 19). Ka lahendis nr 5-17-38 leidis Riigikohus, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole volitanud elektroonilise hääletamise korraldamist riigi valimisteenistuselt edasi RIA-le ning et RVT ei ole andnud elektroonilise hääletamise korraldamise pädevust ega vastutust kellelegi teisele üle ning vastutab kogu protsessi eest algusest lõpuni (p 11). Seega on teiste osapoolte kaasamine valimiste korraldamisse Riigikohtu hinnangul õiguspärane kui valimiste korraldamise pädevus ehk juhtimine, kontroll ja vastutus jääb RVT-le. Samas näitab valimiskaebuste praktika, et selles osas puudub piisav õigusselgus seaduse tasemel. RIA ja RVT praegune rollijaotus Selleks, et selgemalt määratleda RIA rolli valimiste korraldamisel, täiendati enne 2019. a valimisi RIA põhiülesannete loetelu RIA põhimääruses (muudatus jõustus 29.07.2018). Põhimääruse § 8 lõike 3 punkt 1 sätestab, et riigi infosüsteemi valdkonnas amet korraldab Eesti teabevärava eesti.ee, valimiste infosüsteemide, infosüsteemide andmevahetuskihi, riigi infosüsteemi haldussüsteemi, asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi ning autentimist, digitaalallkirjastamist ja krüpteerimist võimaldava tarkvara ja internetipõhise autentimis- ja allkirjastamissüsteemi ning riigivõrgu elektroonilise side teenuse arendamist, haldamist ja majutamist ning koordineerib nende kasutamist. RKVS § 482 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestas Vabariigi Valimiskomisjon otsusega nr 4 elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjelduse, mille kohaselt RVT arendab elektroonilise hääletamise süsteemi koostöös RIA-ga (p 8) ning RIA on kogumisteenuse osutaja, kes kasutab selleks otsuse punktis 2.3 nimetatud koguja komponenti ning vastutab selle toimimise eest (p 10). Lisaks sätestati otsuses, et RIA tagab otsuse punktis 4 nimetatud klienditoe teenuse osutamise (p 14). RIA ja RVT vahel on lisaks sõlmitud koostööleping eelnimetatud ülesannete täitmiseks. Seega täidab RIA faktiliselt nii praegu kui ka tulevikus valimistega seotud ülesandeid, kuna otstarbekas on selleks kasutada RIA-s olemasolevat professionaalset ametnikkonda. Tegemist ei ole valimiste korraldamisega ja valimiste korraldajaga RKVS § 13 mõttes, vaid RIA pakub RVT-le valimiste korraldaja ülesannete täitmiseks vajalikku tuge. Järelevalve ja rahastamine Ressursside tagamine ja järelevalve (sh igapäevaste tegevuste tagamine), kui RVT kaasab valimiste korraldamisse teisi asutusi (näiteks RIA-t) on ebaselge. KPMG teostatud valimiste infosüsteemide 2 audit1 tõi välja ühe probleemina infosüsteemide arendamise jätkusuutlikkuse. Audit tõi riskikohana välja, et ressursside ebapiisavus võib viia süsteemi ja protsessi nõrkusteni, mis võivad mõjutada e- valimiste efektiivsust ja turvalisust (nt ühilduvusprobleemid). RKVS § 14 lõikest 5 tuleneb, et RKVS-ga sätestatud ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Vabariigi Valimiskomisjon. Valimiskomisjonil on § 9 lõike 2 punktist 1 tulenevalt õigus teha valimiste korraldajale ettekirjutus RKVS §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks. Valimiste korraldajad on nimetatud RKVS § 13 lõikes 1: riigi valimisteenistus; valla- ja linnasekretärid; jaoskonnakomisjonid; häältelugemiskomisjonid. RKVS § 14 lõike 4 järgi on valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest ning sisaldab valimisseadustest tulenevate ülesannete jaoks vajalikke investeeringuid ja tegevuskulusid. RIA põhimääruse kohaselt on RIA aruandekohustuslik majandus- ja kommunikatsiooniministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ja teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet. Põhimääruse järgi ameti eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib minister. Riiklike valimiste tehnoloogilise võimekuse tagamiseks vajalikud kulud ei olnud varem RIA baaseelarves - 2019 ja 2021 valimiste eel taotles RIA puuduvaid vahendeid VV reservfondist. 2023 aastast alates sisalduvad valimiste korraldamisega seotud infotehnoloogia kulud RVT 2023. aasta eelarves. Vastavalt koostöölepingus tehtud tööde mahule vormistatakse riigieelarveliste vahendite ülekandmine RIA-le. Kokkuvõte Hoolimata sellest, et RIA ülesanded valimistel on määratletud nii RIA põhimääruses, VVK otsuses elektroonilise hääletamise organisatsiooni kohta kui ka RIA ja RVT vahelises koostöölepingus, ei ole seaduse tasemel RIA valimistega seonduvaid ülesandeid sätestatud. Praktikas on RIA-l elektroonilise hääletuse korralduse protsessis oluline roll, mistõttu tuleks kaaluda selle seaduse tasandil reguleerimist. See suurendaks selgust ning annaks RIA-le kindluse oma tegevuste ja ressursside planeerimisel. 1.3. Elektroonilise hääletamise regulatsiooni vähene detailsus seaduses ei taga piisavat läbipaistvust ja õigusselgust Võrreldes nn tavahääletusega on elektroonilise hääletamise regulatsioon valimisseadustes vähem detailselt reguleeritud. Üksikasjalikuma regulatsiooni puudumine seaduses võimaldab elektroonilist hääletamist kui üha enam kasutamist leidvat hääletamisviisi rünnata vähese läbipaistvuse ja vähese kontrollitavuse argumentidega. Riigikohus juhtis pärast 2019. aasta Riigikogu valimisi tähelepanu vajadusele elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid sätestada selgemalt õigustloovates aktides (vt 27. märtsi 2019. aasta otsused asjades nr 5-19-18 ja 5-19-20.) Asjas nr 5-19-18 tehtud otsuses märkis Riigikohus: „Elektrooniliste häälte lugemine toimub praegu Riigikogu valimise seaduses ja RKVS § 482 lõike 3 kohaselt Vabariigi Valimiskomisjoni otsustes paika pandud reeglite järgi, mitmeid küsimusi reguleerivad riigi valimisteenistuse RKVS § 483 lõike 4 alusel antud korraldustega kinnitatud dokumendid (elektroonilise hääletamise dokumentatsioon, mis on avalikustatud leheküljel https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/dokumendid). Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et põhiseaduslike valimisõiguse printsiipide ja õigusriigi põhimõtte paremaks tagamiseks oleks vajalik 1 KPMG „Valimiste infosüsteemide ja nendega seotud protsesside turvalisuse terviklik auditeerimine ja hindamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“ aruanne, 2022, tähelepanek nr 5 lk 20-21 3 elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid sätestada selgemalt õigustloovates aktides.“ (otsuse punkt 17). Riigikohus juhtis pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi tähelepanu seadusandjal lasuvale kohustusele näha valimisseadustes ette piisavalt tihe regulatsioon kõigis valimisi pudutavates olulistes küsimustes, tagamaks organisatoorsete, menetluslike ja materiaalõiguslike seadusenõuete abil seadusandja kontroll ja avalikkuse usaldus valimiste vastu (vt 30. märtsi 2023. aasta otsus asjas nr 5-23-30, punkt 83). 2. Sihtrühm Sihtrühmi, keda VTK-ga hõlmatud küsimused otseselt mõjutavad, on kaks: 1) kõik valimiste korraldamisega tegelevad, neid abistavad ja järelevalvet teostavad organid ja asutused, alates riigi valimisteenistusest kuni jaoskonnakomisjonideni Vabariigi valimiskomisjon (7 liiget), riigi valimisteenistus (ca 10 töötajat), valla ja linna valimiskomisjonid (15 linna ja 64 valda), jaoskonnakomisjonid (igas jaoskonnas vähemalt 5 liiget, jaoskondade arv ca 400-500), Riigi Infosüsteemi Ameti valimiste infosüsteemide arenduse osakond (ca 6 töötajat). 2) valimistel osalejad ehk hääleõiguslikud isikud. Viimastel Riigikogu valimistel (2023) oli valijate arv 966 129, viimastel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (2021) oli see number 1 074 046 ning viimastel Euroopa Parlamendi valimistel (2019) oli 885 417 valijat. Valijate arv (hääleõiguslike isikute) arv moodustab rahvaarvust ligikaudu 70% (Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valmistel) või 80% (kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel) ehk tegemist on suure sihtrühmaga. 3) valimistel osalejad ehk kandidaadid. Viimastel Riigikogu valimistel (2023) oli kandidaate kokku 968, viimastel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (2021) osales 10 025 kandidaati ja viimastel Euroopa Parlamendi valimistel (2019) 66 kandidaati. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärk on tagada õigusselgus ja avalikkuse usaldus elektroonilise hääletamise kui avaliku teenuse suhtes. 3.1. Näha valimisseadustes ette volitusnormid elektroonilise hääletamise regulatsiooni kehtestamiseks alamalseisvate õigusaktidega Elektroonilise hääletamise reeglistiku puhul ei ole tegemist olukorraga, kus PS-st tuleneks otse, et seda küsimust saab lahendada üksnes seadusandluse kaudu. Seega saab kaaluda, milliseid põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi seoses valimistega tuleb reguleerida seadusandluse kaudu ja mida saab delegeerida täitevvõimule. Riigikohus korduvalt olulisuse teooriaga seonduvalt viidanud, et seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja. Riigikohus on märkinud, et põhiseaduses ette nähtud pädevus- ja vorminõuete eesmärgiks on tagada põhiseaduse kandvate printsiipide (õigusselguse, õiguskindluse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte) järgimine ja tõhusam põhiõiguste kaitse. 4 Samas otsuses leidis kohus, et kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne. Põhiseaduse mõttest ja sättest tuleneb, et vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. Elektroonilise hääletamisega seoses saab seadustes ette näha volitusnormi Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks. Vabariigi Valitsuse ja mitte ministri määruse seetõttu, et tegemist on regulatsiooniga, mis on mitme ministeeriumi pädevuses ( JuM, MKM, SiM). 3.2. Luua õigusselgus, millised on RIA ülesanded seoses nende infosüsteemidega, mida kasutatakse valimiste korraldamiseks Seaduse täiendamine on vajalik tagamaks valimisteks stabiilne tugi, mis ei toetuks pelgalt koostööleppele RVT ja RIA vahel, ning tagada stabiilne rahastamine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Selleks tuleb näha ette, et valimiste tehnoloogilise võimekuse tagamise toetav roll on täitevvõimu organi (RIA) ülesanne, mis tuleneb seadusest ja mis seetõttu ei asetu teisejärguliste ülesannete hulka. Õigusselguse huvides ja vältimaks edasisi vaidlusi küsimuses, millised on RIA ülesanded ja vastutus valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, tuleb seadust täpsustada. Ka praegu näeb RKVS ette ülesandeid kolmandatele osapooltele, kes ei ole valimiste korraldajad RKVS § 13 lõike 1 mõttes. RKVS § 13 lõiked 4 ja 6 eristavad valimisi korraldavat ja abistavat isikut. RKVS § 20 lõige 1 näeb ette valijate arvestuse pidamise rahvastikuregistris, selleks on seaduses nähtud ette ülesanded rahvastikuregistri vastutavale töötlejale (RKVS § 21 lg 1, § 22 lg 1, § 49 lg 4). RKVS § 49 lõige 1 sätestab, et hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused. Valla- või linnasekretäri ja jaoskonnakomisjoni teenindamise korraldab vastavalt RKVS § 171 lõikele 3 ja RKVS § 193 lõikele 2 valla- või linnavalitsus. RKVS § 18 lõige 1 sätestab, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse organ ning ameti- ja muu asutus on kohustatud oma pädevuse piires valimiste korraldajat valimiste korraldamisel abistama. Ülalviidatud ülesandeid täitvad organid ei ole valimiste korraldajad. Nende funktsioon on kas abistav või nad täidavad seaduse alusel kindlaid ülesandeid. Vastutus valimiste korraldamise eest on valimiste korraldajatel (vt ka eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendeid). Nende tegevusele ei laiene ka valimisseadustes sätestatud järelevalve kord, samuti kaebemenetluse kord. Ülaltoodust tulenevalt tuleks valimisseadusi (RKVS, KOVVS, EPVS, RahS) täiendada selliselt, et oleks sätestatud RIA ülesanded valimisprotsessis. Seaduses tuleks sätestada analoogilises sõnastuses kehtivas RIA põhimääruses sätestatuga, et RIA ülesanne on pakkuda tehnilist tuge RVT-le valimiste infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning infosüsteemide majutuse korraldamisel. Lisaks tuleb seaduses sätestada RIA ülesandena toetada RVT-d valimiste küberturvalisuse tagamisel. Küberturvalisuse seaduse § 3 lg 4 p 6 kohaselt on riigi valimisteenistus teenuse osutajaks selle seaduse mõistes. Olukorras, kus RVT kui valimiste korraldaja kaasab teisi asutusi valimiste korraldamisesse, jääb siiski vastutajaks valimiste korralduse eest üldises mõttes RVT. Iga kaasatud asutuse vastutus saab piirduda ainult konkreetselt tema tehtud toimingute õiguspärasusega. Täiendavalt võib ühe alternatiivina olla vajalik täpsustada ka valimiste korraldamise kulude osas (RKVS § 64), et RIA infosüsteemide arendamise, haldamise ja majutusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. Kehtiv RKVS § 64 lõige 1 sätestab, et Riigikogu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest, ning lõiked 4 ja 5, et valijate arvestusega ja välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse vastavalt Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. Seaduses kuludega seonduva selgesõnaline sätestamine annab MKM-le aluse püsivaks ning piisavaks riigieelarveliseks rahastuseks, mis on hädavajalik eeldus nõuetele vastava teenuse osutamiseks. 3.3. Luua suurem õigusselgus valimisseadustes elektroonilise hääletamise sätete täpsustamise abil E-hääletamise reeglistiku terviklikkus ja selgus tagab kõigile ühiskonnagruppidele parema arusaadavuse ning seeläbi ka avaliku teenuse usaldusväärsuse. Elektroonilise hääletamise läbiviimise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlaks tegemise korda tuleks seaduses täpsustada, et tagada nii paremini elektroonilise hääletamise toimingute arusaadavus ja kontrollitavus. Seaduse regulatsioon ei saa samas olla liiga palju tehnilisi üksikasju sisaldav, sest tehnilised lahendused võivad aja jooksul muutuda. Elektroonilise hääletamise süsteemi toimimise tehnilise kirjeldus tuleks edaspidigi ette näha seadusest alamal seisvates dokumentides. Elektrooniline hääletamine koosneb etappidest, millest igaüks on seaduses reguleeritud. Ent seda regulatsiooni tuleks täiendada ja täpsustada. Esimene etapp on elektroonilise hääletamise ettevalmistamine. Kehtivat seadust tuleks täiendada proovihääletamise sätetega. Proovihääletamise käigus on võimalik testida elektroonilise hääle andmist, RVT loodud elektroonilise hääletamise süsteemi ligipääsuvahendite toimimist ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist. Proovihääletamine võimaldab valimiste korraldajatel, audiitoritel ja vaatlejatel (kõigil soovijatel) veenduda, et elektroonilise hääletamise süsteem töötab korrektselt ning hääletamistulemus tehakse kindlaks õigesti. Proovihääletuse tulemuste kohta koostab RVT protokolli. Seaduses tuleb ette näha, et neid samu, proovihääletamisel kasutatud süsteemi ning ligipääsuvahendeid tuleb kasutada ka elektroonilise hääletamise läbiviimisel. Teine etapp on elektrooniline hääletamine. Seadus ei reguleeri, kuidas ning kuhu liigub valija antud hääl. RKVS näeb käesoleval ajal ette üksnes selle, et valija saab pärast hääletamist teate hääle vastuvõtmise kohta. Seadust tuleks täiendada sätetega valija antud elektroonilise hääle registreerimise ja kogumise kohta. Hääle registreerimine tähendab valija antud hääle (kui valija hääletab mitu korda, siis kõigi antud häälte) salvestamist kogujas ning elektroonilise hääle andmise fakti salvestamist sõltumatu registreerimisteenuse osutaja poolt. Koguja on elektroonilise hääletamise rakendustest ja teenustest koosnev süsteem, mis aitab valijal elektroonilist häält anda ning mis salvestab elektroonilised hääled. 2023. aasta Riigikogu valimistel oli koguja majutusteenuse pakkujaks VVK 03.02.2021 otsuse nr 4 „Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus“ kohaselt Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Fakti, et valija on elektroonilise hääle kinnitanud, andes selle kohta digitaalallkirja, registreerib registreerimisteenuse osutaja, kelleks VVK 03.02.2021 otsuse nr 4 kohaselt oli 2023. aasta Riigikogu valimistel SK ID Solutions AS. Samamoodi oli see ka 2019. aastal. Seaduses tuleks sätestada, et 1) valija antud elektrooniline hääl talletatakse elektroonilise hääletamise süsteemis, 2) tagatud peab olema, et kõik antud hääled salvestatakse ning et elektroonilise hääletamise süsteemist ei eemaldata ühtegi häält (RVT kontrollib seda registreerimisteenuse osutaja andmete põhjal), 3) pärast elektroonilise hääletamise lõppu annab elektroonilise hääletamise süsteemi majutusteenuse pakkuja elektrooniliste häälte kogumi üle RVT-le. Nende muudatuste eesmärk on näha seaduse tasemel ette nõuded, mida elektroonilist hääletamist läbi viies tuleb täita, et tagada iga elektroonilise hääle salvestamine ning elektrooniliste häälte kogumi terviklus, ning muuta seeläbi protseduur läbipaistvamaks ja kontrollitavamaks. 6 Kolmas etapp hõlmab toiminguid, mis tehakse pärast hääletamisperioodi lõppu ja enne elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist. Seadus ei reguleeri detailselt, millised toimingud tehakse enne elektrooniliste häälte lugemisega alustamist. Elektroonilise hääletamise dokumentatsiooni järgi on need toimingud järgmised. Kõigepealt tehakse elektrooniliste häälte kogumi (elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektroonilised hääled) tervikluse kontroll, mis tähendab, et kontrollitakse iga elektroonilise hääle kinnitamiseks valija antud digitaalallkirja ja selles leiduva ajamärgendi vastavust registreerumisteenuse osutaja salvestatud andmetele. Peale selle kontrollitakse kõigi registreerimisteenuse osutajalt saadud ajamärgendite olemasolu elektrooniliste häälte kogumis. Kui valija on hääletanud elektrooniliselt mitu korda, eemaldab RVT elektrooniliste häälte kogumist sama valija korduvalt antud elektroonilised hääled selliselt, et kogumisse jääb üksnes viimasena antud elektrooniline hääl. Need elektroonilised hääled koondatakse eraldi andmefaili (kogumisse). Enne elektrooniliselt antud häälte lugemisele asumist tühistab RVT hääletamissedeliga hääletamisel muudetud elektroonilised hääled ning eraldab lugemisele minevad elektroonilised hääled valija isikuandmetest (anonüümib elektrooniliste häälte kogumi). Häälte tühistamise ja anonüümistamise protseduur on kehtivas seaduses ette nähtud. Ent seaduses tuleks sätestada koguja majutusteenuse pakkuja poolt RVT-le üle antud elektrooniliste häälte kogumi tervikluse kontroll ning korduva hääletamise tulemusel elektrooniliste häälte kogumisse salvestatud sama valija korduvate häälte eemaldamine nii, et kogumisse jääks üksnes tema poolt viimasena antud elektrooniline hääl. Neljas etapp on elektrooniliste häälte lugemine. Anonüümitud hääled (valija isikuandmetest eraldatud hääled) miksitakse (krüpteerituna ja ümber järjestatuna, selleks et oleks tagatud hääletamise salajasus), avatakse selleks ettenähtud häälte avamise võtmega ning hääled summeeritakse. Pärast elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist valimispäeva õhtul loetakse elektroonilised hääled teist korda miksitud kujul kokku ja kontrollitakse teisel lugemisel saadud tulemuste vastavust esimese lugemise tulemustele. Seejärel kontrollivad audiitor ja RVT elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, s.t seda, kas kõik arvesse minema pidanud hääled võeti arvesse muutmata kujul ning kas hääled on õigesti kokku loetud. Anonüümitud elektrooniliste häälte kogumi terviklust on võimalik kontrollida kõigil soovijatel. Seaduse kehtivas redaktsioonis on sätestatud elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli nõue. Seaduses tuleb täpsustada, milles tervikluse kontroll seisneb, ning sätestada, et tervikluse kontrolli on igal soovijal õigus ka ise läbi viia selliselt, et säiliks häälte anonüümsus. Anonüümsuse tagamiseks kasutatav meetod, sõltuvalt tehnilistest võimalustest, jääks VVK määrata. See võib olla näiteks miksimise või hääletamistulemuse kontrollimine RVT poolt määratud seadmeid kasutades. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad 1. Valimiste korraldusega seonduvat reguleerivad Riigikogu valmise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus ning rahvahääletuse seadus. 2. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 3.2.8 kohaselt tuleb koostada Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (e-hääletamine). 3. OSCE /ODIHR valimiste ekspertrühma aruandes Riigikogu valimiste kohta, mis avaldati 27. juunil 2019, tehti mitmeid soovitusi. 2023. aasta aruanne ei ole veel avaldatud. 7 4. Küberturvalisuse tagamisel juhindutakse riiklikust küberturvalisuse strateegiast, milles kirjeldatakse valimisi mõjutavaid ohte. Küberturvalisuse strateegias (2019-2022) tuuakse välja demokraatlike protsesside mõjutamine (sh valimised) küberoperatsioonide kasutamise kaudu teiste riikide soovitud strateegiliste eesmärkide või mõju saavutamiseks (lk 8). Turvaliste e-valimiste läbiviimisele osundatakse küberturvalisuse strateegias (seosena „Infoühiskonna arengukavaga 2020“) ka täpsemalt: „Igasugune valimistehnoloogia peab olema testitud, auditeeritud, turvaline ja vastama valimistele esitatavatele seaduslikele nõuetele. Valimised ja laiemalt demokraatia toimimine on küberruumi kontekstis viimaste aastate jooksul muutunud kriitilise infrastruktuuri kõrval teiseks riigi julgeoleku vaates olulisemaks ründeobjektiks.“ (lk 14). 5. Tehtud uuringud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel toimus 2022. aasta maikuus Valimiste infosüsteemide ja nendega seotud protsesside turvalisuse tervikliku auditeerimine. Audit kinnitas, et Eesti e-valimistel on tagatud väga kõrgel tasemel hääletamise salajasus, infosüsteemide vastupidavus, turvaskeemide tugevus ning hääletaja sõltumatus. Audit andis ka soovitusi, kuidas seniseid tööprotsesse tõhusamaks ja veelgi turvalisemaks muuta. Näiteks rahastamist puudutavas osas toodi auditis välja, et „/…/ hetkel ei ole tagatud süsteemi hoolduse ja arendamise jaoks piisav ning jätkusuutlik rahastamine. Vabariigi Valitsus ei ole eraldanud valimiste süsteemi hoolduse ja arendamise jaoks piisavalt ressursse, mis võimaldaks jätkusuutlikku arendamist pikemas vaates. Valimiste perioodiks (passiivne periood 6 kuud enne valimispäeva ja aktiivne periood valimiste ajal) raha eraldamine testimiste ja arenduste läbiviimiseks ei ole jätkusuutlikku arengut võimaldav lahendus. Lisaks eelnevale on oluline, et RIA ja RVT ülesanded oleksid valimisi reguleerivates seadustes selgelt ja üheselt mõistetavalt piiritletud.“ (lk 13). 6. Kaasatud osapooled Peamised kaasatud osapooled on riigi valimisteenistus, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemi Amet. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine Valimiste organisatsiooni puudutavaid probleeme ei ole võimalik lahendada avalikkuse teavitamise või rahastuse suurendamise teel, kuna tegemist on õiguslikku regulatsiooni puudutavate küsimustega. E- hääletamise läbipaistvuse ja usaldusväärusega seonduvaid küsimusi on võimalik olulisel määral avalikkuse senisest parema teavitusega lahendada. 8 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Üks valikuvariante on olemasoleva olukorra säilitamine. Sellisel juhul jätkuks valimiste korraldamine kehtiva seaduse alusel ning ka edaspidi võivad vaidluste lahendamisel kerkida analoogsed küsimused. Elektroonilise hääletamise osas on olemas Riigikohtu seisukohad, mille kohaselt tuleks seadust täpsustada. Senise regulatsiooni parem rakendamine Osa probleemidest on tekkinud regulatsiooni ebapiisavusest, seega ei ole neid probleeme võimalik lahendada olemasoleva regulatsiooni parema rakendamisega. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Justiitsministeerium leiab, et senise regulatsiooni säilitamine ei aitaks kaasa VTK-s esile toodud probleemide lahendamisele. Seega seda varianti Justiitsministeerium ei poolda. Avalikkuse teavitamise, rahastuse suurendamise ja regulatsiooni senisest tõhusama rakendamise teel ei oleks samuti võimalik kõigi probleemide lahendamisele kaasa aidata. Seega on ainsaks võimaluseks kehtiva regulatsiooni muutmine. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Eestiga võrreldavas mahus ja viisil elektroonilist hääletamist ei kasutata lähiriikides, seega ei ole otsest võrdluspraktikat, mida analüüsida. Justiitsministeerium uurib ja analüüsib eelnõu koostamisel täiendavalt, kas võib siiski leiduda Eesti kontekstis huvipakkuvaid asjakohaseid välisriikide regulatsioone. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1) RKVS-i lisada volitusnormid Vabariigi Valitsuse määruste kehtestamiseks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste asemel. 2) Valimisseadustes (RKVS, EPVS, KOVVS, RaHS) sätestatakse, et RIA ülesanne on valimiste infosüsteemide arendamine ja haldamine ning infosüsteemide majutuse korraldamine. Sellest tulenevalt sätestatakse ka, et infosüsteemide arendamise, haldamise ja majutusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. Võimalikud sõnastused Riigikogu valimise seaduses 1) seadust täiendada paragrahviga 195 järgmises sõnastuses: „§ 195. Valimiste infosüsteemide korraldus ja küberturvalisuse tagamine 9 (1) Riigi Infosüsteemi Amet abistab riigi valimisteenistust valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi (edaspidi valimiste infosüsteemid) arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisel ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisel.“; 2) paragrahvi 64 täiendada lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Valimiste infosüsteemide arendamise ja haldamise, majutuse korraldamisega ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamise abistamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves selleks ettenähtud rahast.“. 2) E-hääletamine koosneb üksteisele järgnevatest loogilistest etappidest, millest iga kohta on seaduses olemas vastav regulatsioon. Suurendamaks läbipaistvust ja regulatsiooni terviklikkust on etappe seaduse tasandil võimalik täpsustada. Esimene etapp on e-hääletamise ettevalmistamine. RKVS § 483 ei sisalda proovihääletamise läbiviimise sätteid, kuid kehtivat seadust tuleks täiendada proovihääletamise sätetega. Teine etapp on elektrooniline hääletamine, so toiming, mida teeb valija RKVS § 484 alusel. Seadus ei reguleeri, kuidas ning kuhu liigub valija antud hääl. RKVS näeb käesoleval ajal ette üksnes selle, et valija saab pärast hääletamist teate hääle vastuvõtmise kohta. Seadust tuleks täiendada sätetega valija antud elektroonilise hääle registreerimise ja kogumise kohta. Kolmas etapp on elektrooniliselt antud häälte töötlemine - toimingud, mis tehakse pärast hääletamisperioodi lõppu ja enne häälte kokku lugemist ning seda reguleerib RKVS § 60 1 . Seaduses tuleks sätestada koguja majutusteenuse pakkuja poolt RVT-le üle antud elektrooniliste häälte kogumi tervikluse kontroll ning korduva hääletamise tulemusel elektrooniliste häälte kogumisse salvestatud sama valija korduvate häälte eemaldamine nii, et kogumisse jääks üksnes tema poolt viimasena antud elektrooniline hääl. Neljas etapp on häälte lugemine - seaduse kehtivas redaktsioonis on sätestatud elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli nõue. Seaduses tuleb täpsustada, milles tervikluse kontroll seisneb, ning sätestada, et tervikluse kontrolli on igal soovijal õigus ka ise läbi viia selliselt, et säiliks häälte anonüümsus. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid 1) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lõike 1 esimene lause sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse § 60 lõige 5 näeb ette, et Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Valimiste korraldamisega seoses toiminguid tegevad organid peavad olema sätetatud seaduses ning selleks nähakse ette seaduste täiendamine RIA ülesannetega valmiste korraldamisel. 2) Tagamaks Põhiseaduse §-st 10 tulenevat õigusriigi põhimõtet ning §-st 60 tulenevaid valimisõiguse põhiseaduslikke printsiipe, on vajalik täiendada elektroonilise hääletamise sätteid, et kõik elektroonilise hääletamise olulised etapid oleksid üheselt arusaadavad ning kontrollitavad. 3) Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 on sätestatud üldine võrdsusõigus ja diskrimineerimise keeld. 10 PS §-de 56 ja 57 kohaselt teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega või rahvahääletusega ning hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. PS § 60 kohaselt on valimised vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed - see tähendab, et kodanikel on õigus otsustada, kas osaleda valimistel või mitte; kodanikul on võimalus valida, millisel viisil ta hääletab (kas e-hääletamisel, eelvalimistel või valimispäeval). Lisaks on oluline põhimõte, et iga hääletaja peab saama hääletada salajaselt ehk hääletamist peab valimisruumis saama läbi viia privaatselt. Kõikidel valijatel on õigus teostada valimisõigust võrdsetel alustel. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatused 1 ja 3 - RKVS-i lisada volitusnormid Vabariigi Valitsuse määruste kehtestamiseks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste asemel. - täpsustada valimisseadustes elektroonilise hääletamise sätteid ning tagada seeläbi elektroonilise hääletamise kui hääletamisviisi suurem läbipaistvus ja kontrollitavus Elektroonilise hääletamise tulemuste kindlaks tegemise reeglistiku terviklikkus ja selgus tagab kõigile ühiskonnagruppidele avaliku teenuse parema arusaadavuse ning seeläbi ka usaldusväärsuse. E- hääletamise kui alternatiivse hääletamise võimaluse pakkumine, lisaks traditsioonilisele valimisjaoskonnas hääletamiskabiinis hääletamisele, on oluline ja valijate poolt omaks võetud (viimastel Riigikogu valimistel hääletas elektrooniliselt 50,9% hääletanutest) meede valimisaktiivsuse toetamisel. Muudatuse sihtrühm: Kõik valimisõiguslikud isikud ehk valijad. Muudatusega kaasnevad mõjud: avalikkusele, avaliku sektori korraldusele. Mõju avalikkusele, ehk valijatele. Muudatuse tulemusena suureneb elektroonilise hääletamise kui avaliku teenuse läbipaistvus ning usaldusväärsus. Mõju avaliku sektori korraldusele ja kuludele. Muudatus ei avalda otsest mõju avaliku sektori korraldusele ega kuludele. Eesti on nende väheste riikide hulgas, kes on loonud valimistel elektroonilise hääletamise võimaluse. Peame tagama, et pakutav avalik teenus oleks kõigile nõuetele vastav. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju on pigem väike, kuna muudatuse peamise sihtrühma ehk valijate jaoks ei muutu hääletamise kord. Muudatusel on teatav mõju valijaskonna usaldusele e-hääletamise suhtes, kuna regulatsioon muutub seaduse tasandil täpsemaks ja seega läbipaistvamaks. 11.2. Kavandatav muudatus 2 11 Sätestada valimisseadustes RIA ülesanded seoses nende infosüsteemidega, mida kasutatakse valimiste korraldamiseks Valimisseadusi (RKVS, KOVVS, EPVS, RahS) tuleb täiendada selliselt, et oleks sätestatud RIA ülesanded ja pädevus valimistel. Seaduses tuleb sätestada analoogilises sõnastuses kehtivas RIA põhimääruses sätestatuga, et RIA ülesanne on abistada riigi valimisteenistust valimiste infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning infosüsteemide majutuse korraldamisel. Samuti küberturvalisuse eest vastutamisel. Täiendavalt tuleb täpsustada ka valimiste korraldamise kulude osas (RKVS § 64), et RIA infosüsteemide arendamise, haldamise ja majutusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. Kehtiv RKVS § 64 lõige 1 sätestab, et Riigikogu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest, ning lõiked 4 ja 5, et valijate arvestusega ja välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse vastavalt Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. Seaduses kuludega seonduva selgesõnaline sätestamine annab MKM-le aluse püsivaks ning piisavaks riigieelarveliseks rahastuseks, mis on nõuetele vastava teenuse osutamise vältimatuks eelduseks. Muudatuse sihtrühm: riigi valimisteenistus, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemide Amet. Muudatusega kaasnevad mõjud: avalikkusele, avaliku sektori korraldusele ja kuludele ja e-riigile. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Mõju avalikkusele. Muudatus suurendab avalikkuse usaldust riigiorganite tegevuse suhtes, kuna seaduses määratletakse selgemalt valimiste korraldus. Selgem rollide määratlus toob endaga kaasa läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning seeläbi ka avalikkuse silmis usaldusväärsuse kasvu. Mõju avaliku sektori korraldusele ja kuludele. Mõju avaldub valimiste korraldamisega tegelevatele asutustele endile, kuna nende tegevus muutub ka seaduse tasandil selgemaks ning läbipaistvamaks. Muudatus ei avalda suurt mõju avaliku sektori korraldusele, kuna RIA on ka varasemalt tegelenud valimiste korraldamisel abistavate ülesannetega. Mõju e-riigile. Muudatus mõjutab valimiste infosüsteemide arenduste jätkusuutlikkust läbi RIA ja RVT ülesannete ja rahastamise täpsustamise. Selgem ülesannete jaotus ja piisav rahastus aitavad tagada valimiste tehnoloogilise võimekuse. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju on pigem väike, kuna muudatuse sihtrühm ei pea oma tegevust oluliselt ümber korraldama vaid see saab jätkuda samal moel. Võib muutuda rahastamise korraldus, mis eeldab sihtrühmalt (mõjutatud riigiasutustelt) väiksemaid ümberkorraldusi tööprotsessides. Arvestades, et avalduva mõju ulatus on oma olemuselt väike ja otseselt enim mõjutatud sihtrühm on riigi asutused, siis võib avalduvat mõju pidada ühiskonna tasandil väheoluliseks. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatused ei too enesega kaasa muutusi halduskoormuses. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud 12 Muudatusega kaasnevad kulud, mis seonduvad RIA ülesannete täitmisega – juhul, kui otsustatakse muuta RIA rahastusmudelit. Mis eelkõige tähendaks rahastuse püsivaks muutumisteelarveaasta põhine), võrreldes praeguse RVT-le eraldatava rahastusega. 14. Edasine mõjude analüüs Täiendavat andmekorjet ning analüüsi ei ole plaanis teha. Juhul, kui eelnõu käigus tekib selleks vajadus, siis jätkatakse tavapärase mõjuanalüüsiga. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Väljatöötamiskavatsuse koostajad toetavad lahendustena esitatud muudatusi. Lahendustele ei ole VTK koostamise käigus leitud alternatiivseid regulatiivseid võimalusi, seetõttu alternatiive VTKs võrreldud ei ole. Iga muudatuse elluviimise praktiline alternatiiv on muudatust mitte ellu viia. 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise x seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Muudatusi ei ole sedavõrd palju, et peaks töötama välja uue tervikseaduse eelnõu 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Riigikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, ravahääletuse seadus. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu ja seletuskiri saadetakse eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Õiguskantslerile, Vabariigi Valimiskomisjonile, Riigikohtule, Riigikogule, Tartu Ülikoolile ja kõigile Riigikogus esindatud erakondadele. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Kuna kavandatava eelnõuga ei kaasne olulisi mõjusid, siis edasist mõjuanalüüsi ei planeerita. Uute teemade või muudatuste lisandudes teostatakse vajalik mõjuanalüüs eelnõu koostamise käigus. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Kontseptsiooni ei ole kavas kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostada. koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise 2023 III kvartal aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2024 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Mariko Jõeorg-Jurtšenko Mariko.joeorg- [email protected] 13