dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 25. juuli 2023
Viit
9-1/1119-1
Registreeritud
25. juuli 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9 Välisesinduste ning rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
9-1 Kirjavahetus EL otsustusprotsessis osalemisega seotud küsimustes
Toimik
9-1/2023 EL otsustusprotsessis osalemisega seotud dokumendid
Vastutaja
Heili Jõe
Lahendamise tähtaeg
24. august 2023

Failid

  • 📎2-7-23-120-1_-_Riigikogule_esitatavad_EL_dokumendid_ja_ligipääsetav_informatsioon.asice118 KB
  • 📎ELAK_25072023.pdf118 KB

Sisu (failidest)

Kaja Kallas Riigikantselei Ministeeriumid .07.2023 nr 2-7/23-120/1 Riigikogule esitatavad ELi dokumendid ja ligipääsetav informatsioon Hea minister Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni praegune koosseis on tegutsenud kolm kuud ning juba esimesel komisjoni istungil kinnitati, et komisjonile on oluliseks teemaks informatsiooni ligipääsetavus.1 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus (RKKTS) sätestab ELi asjade Riigikogule esitamise valitsuse poolt. Valitsus esitab Riigikogule seisukohavõtuks sellised ELi õigusaktide eelnõud (RKKTS § 152¹ lg 1), mille vastuvõtmisega kaasneb oluline majanduslik või sotsiaalne mõju või mille reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist. RKKTS paneb valitsusele kohustuse esitada Riigikogule koos ELi õigusakti eelnõuga seletuskiri, milles selgitatakse eelnõu eesmärki, ELi institutsioonides menetlemise korda ja ajakava. Koos seletuskirjaga esitab valitsus mõjude analüüsi, informatsiooni kaasamisest ja analüüsi eelnõu vastavusest subsidiaarsuse põhimõttele. On tavaks, et mõjuanalüüs ja kaasamise tabel esitatakse Riigikogule seletuskirja lisadena. Valdavalt on dokumendipõhises menetluses Riigikokku jõudvad materjalid avalikud. Pöördun teie poole sooviga, et lisaks eelnevalt nimetatule saaks edaspidi heaks tavaks Riigikogule esitatavate EL õigusaktide (direktiivid ja määrused) materjalidele hulgas oleks ka lihtsas keeles selgitav üheleheline kokkuvõte, mis võimaldab ilusas eesti keeles asjast ja mõjudest Eestis aru saada ka neil, kes varem sellest teemast midagi kuulnud ei ole. Kokkuvõttes võiks esitatud olla dokumendi peamine eesmärk, lahendatavate murekohtade loetelu ning peamised lahendusteed. Palume välja tuua mõjud Eestile EL õigusakti vastuvõtmise korral – kes peab mida tegema, midagi oma tegevustes muutma ning mis see maksab ja kes maksab. Maailm muutub aina keerulisemaks ja ka avaliku sektori dokumendid on tihti sedavõrd keeruliste sõnastustega, et osadel inimestel on nendest raske aru saada ning seetõttu neil tegelikkuses puudub ligipääs informatsioonile. Leian, et selline kokkuvõte aitaks kaasa ühiskonna paremale kaasatusele ja arusaamisele EL asjades. Demokraatia saab toimida ainult siis, kui kõik osapooled asju mõistavad. Ootame Riigikogule esitatavate EL õigusaktide üheleheküljelisi kokkuvõtteid alates 1. septembrist. 1 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 21.04.2023 istungi protokoll nr 1 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta esimees Mona Ly Eesalu 631 6463 [email protected] Kaja Kallas Riigikantselei Ministeeriumid .07.2023 nr 2-7/23-120/1 Riigikogule esitatavad ELi dokumendid ja ligipääsetav informatsioon Hea minister Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni praegune koosseis on tegutsenud kolm kuud ning juba esimesel komisjoni istungil kinnitati, et komisjonile on oluliseks teemaks informatsiooni ligipääsetavus.1 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus (RKKTS) sätestab ELi asjade Riigikogule esitamise valitsuse poolt. Valitsus esitab Riigikogule seisukohavõtuks sellised ELi õigusaktide eelnõud (RKKTS § 152¹ lg 1), mille vastuvõtmisega kaasneb oluline majanduslik või sotsiaalne mõju või mille reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist. RKKTS paneb valitsusele kohustuse esitada Riigikogule koos ELi õigusakti eelnõuga seletuskiri, milles selgitatakse eelnõu eesmärki, ELi institutsioonides menetlemise korda ja ajakava. Koos seletuskirjaga esitab valitsus mõjude analüüsi, informatsiooni kaasamisest ja analüüsi eelnõu vastavusest subsidiaarsuse põhimõttele. On tavaks, et mõjuanalüüs ja kaasamise tabel esitatakse Riigikogule seletuskirja lisadena. Valdavalt on dokumendipõhises menetluses Riigikokku jõudvad materjalid avalikud. Pöördun teie poole sooviga, et lisaks eelnevalt nimetatule saaks edaspidi heaks tavaks Riigikogule esitatavate EL õigusaktide (direktiivid ja määrused) materjalidele hulgas oleks ka lihtsas keeles selgitav üheleheline kokkuvõte, mis võimaldab ilusas eesti keeles asjast ja mõjudest Eestis aru saada ka neil, kes varem sellest teemast midagi kuulnud ei ole. Kokkuvõttes võiks esitatud olla dokumendi peamine eesmärk, lahendatavate murekohtade loetelu ning peamised lahendusteed. Palume välja tuua mõjud Eestile EL õigusakti vastuvõtmise korral – kes peab mida tegema, midagi oma tegevustes muutma ning mis see maksab ja kes maksab. Maailm muutub aina keerulisemaks ja ka avaliku sektori dokumendid on tihti sedavõrd keeruliste sõnastustega, et osadel inimestel on nendest raske aru saada ning seetõttu neil tegelikkuses puudub ligipääs informatsioonile. Leian, et selline kokkuvõte aitaks kaasa ühiskonna paremale kaasatusele ja arusaamisele EL asjades. Demokraatia saab toimida ainult siis, kui kõik osapooled asju mõistavad. Ootame Riigikogule esitatavate EL õigusaktide üheleheküljelisi kokkuvõtteid alates 1. septembrist. 1 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 21.04.2023 istungi protokoll nr 1 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta esimees Mona Ly Eesalu 631 6463 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel