3. isiku vastus

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 04.06.2025 Menetlusdokument: Leonhard Weiss Viater OÜ vastus vaidlustusele riigihankes „Rapla valla teede suvehooldus 2025-2028“ (viitenumber 292243) Kolmas isik: Leonhard Weiss Viater OÜ Registrikood 10406105 Vesse tn 8, 11415 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Vaidlustaja: AS TREV-2 Grupp Registrikood 10047362 Mäealuse tn 2/4, 12618 Tallinn Hankija: Rapla Vallavalitsus Registrikood 77000312 Tallinna mnt 14, 79513 Rapla Telefon: +372 489 0510 E-post: [email protected] Kolmanda isiku taotlused: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista vaidlustajalt välja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud. I SISSEJUHATUS 1. Faktilised asjaolud 1.1 Rapla Vallavalitsus (edaspidi: hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget “ Rapla valla teede suvehooldus 2025-2028“ (viitenumber 292243) (edaspidi: Hange). 1.2 AS TREV-2 Grupp on esitanud vaidlustuse hankija 19.05.2025 korraldusele nr 187 osas, millega Leonhard Weiss Viater OÜ (edaspidi ka: kolmas isik) pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks ning 19.05.2025 korraldusele nr 195, millega kolmas isiku kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata. II VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE 2. Sissejuhatavad märkused 2.1 Käesolevaga esitab kolmas isik vaidlustusele vastuse. Vaidlustus põhineb kokkuvõtlikult kahel argumendil. Esiteks väidab vaidlustaja, et riigihangete registrist nähtuvalt ei ole kolmanda isiku pakkumus kõige soodsam, mistõttu on see pakkumus tunnistatud ebaõigesti vastavaks ja edukaks. Teiseks leiab vaidlustaja, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal RHS § 115 lg 2 p 1 tähenduses. Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 2.2 Vaidlustaja sellised väited ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Kolmas isik selgitab enda vastuväiteid järgmiselt. 3. Vaidlustuse põhjal jääb ebaselgeks, milles seisneb kolmanda isiku pakkumuse mittevastavus 3.1 Sissejuhatavad märkused. Vaidlustaja on pidanud vajalikuks vaidlustada korraldust nr 187 ka osas, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks. 3.2 Vaidlustaja ei ole välja toonud, milles seisneb mittevastavus. Samas, kui lugeda vaidlustuse põhjendusi, eelkõige selle punkte 6 – 12, siis võib nendest kokkuvõtlikult järeldada, et vaidlustajale jääb ebaselgeks, miks on kolmanda isiku pakkumus tunnistatud edukaks olukorras, kus selle maksumus ei olnud riigihangete registris avaldatu järgi kõige madalam. Samas, vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi väidet selle kohta, millel põhineb kolmanda isiku pakkumuse mittevastavus Hanke alusdokumentides toodud nõuetele. Kuna vaidlustaja etteheide põhinebki üksnes väitel, et kolmanda isiku pakkumust on ebaõigesti hinnatud, siis ei ole tegemist etteheitega kolmanda isiku pakkumuse vastavuse osas ning oleks piisanud korralduse nr 187 vaidlustamisest üksnes edukaks tunnistamise osas. Seetõttu, kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas on vaidlustus esitatud igal juhul põhjendamatult. 3.3 Põhjendamatult madalat maksumust vaidlustatakse vaid edukuse kaudu. Juhul kui kolmas isik vaidlustas korralduse nr 187 kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas seoses vaidlustaja alternatiivse argumendiga, et kolmanda isiku pakkumus oli põhjendamatult madal, siis ka sellisel juhul ei olnud vajalik vaidlustada kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist. Nimelt, nagu VAKO ja kohtupraktikas on selgitatud, pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust vaidlustatakse pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu. 3.4 Kokkuvõttes – vaidlustus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas on põhjendamatu ning korraldus nr 187 on selles osas õiguspärane. 4. Vaidlustaja pakkumus oli majanduslikult kõige soodsam ning hankija tunnistas selle õigesti edukaks 4.1 Sissejuhatavad märkused. Vaidlustuse punktis 8 on etteheide, et korralduse nr 187 põhjendustest ei selgu, miks ei ühti selles toodud pakkumuste maksumused riigihangete registris avaldatud pakkumuste maksumusega. Vaidlustaja spekuleerib, et hankija on pakkumuste maksumusi omal algatusel muutnud ning oletab punktis 9, et ebakõla võib olla selgitatav asjaoluga, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on jagatud neljaga, kuivõrd korralduses nr 187 on välja toodud pakkumuse aastamaksumus. Vaidlustaja selline järeldus, et põhjuseks on aastamaksumuse väljatoomine, ei olegi ebaõige, aga vaidlustaja väiteid ebaõige hindamise või hinna korrigeerimise osas ei ole põhjendatud. 4.2 Pakkumuse kogumaksumus tuli esitada 48-kuulise perioodi kohta. Hankedokumentide osaks olevates vastavustingimustes oli selgitatud, et pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. See tuli täita riigihangete registris pakkumuse koostamisel, kui pakkuja oli täitnud välja „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Sealjuures tuli arvestada, et riigihangete registris avaldatud informatsiooni järgi on hankelepingu täitmise periood 48 kuud, s.o. 4 aastat. Ka hankedokumentide koosseisus avaldatud hankelepingu projekti „Lepinguprojekt Rapla valla teede suvehooldus 2025-2028“ punktis 2.3 on sätestatud, et hankelepingu esemeks olevate tööde tegemise periood jaguneb neljaks etapiks – 2025, 2026, 2027 ja 2028 ning algab 2025 (lepingu jõustumisest) ja kestab kuni 30.11.2028. Hankedokumentides ei olnud nõutud, et pakkumuse koostamisel ja esitamisel tulnuks pakkumus esitada ühe aasta maksumuse kohta või et esitada tulnuks ühikuhind või ühikuhinnad. Täiendavalt kinnitab seda ka riigihangete registris märgitud hankelepingu eeldatav maksumus – 1 400 000 eurot, mida hankija on ilmselgelt eeldanud 4-aastase perioodi kohta. Seetõttu, võttes arvesse hankelepingu täitmise perioodi, tuli pakkumuse kogumaksumus esitada kogu 4-aastase perioodi kohta. Esitame selle kohta eraldi ka kuvatõmmise riigihangete registrist kolmanda isiku pakkumuse kohta, millest  Lk: 3 on näha, et seda kolmas isik ka tegi, sisestades pakkumuse maksumuse summas 1 034 987,42 eurot (käibemaksuta) kogu 4-aastase perioodi kohta (vt Lisa 1). Sealjuures ei nähtu ka riigihangete registrist, et pakkumuse maksumus tulnuks esitada mingil muul viisil, näiteks ühe aasta kohta. 4.3 Töömahu loendis toodud maksumus ei olnud pakkumuse kogumaksumus. Ühes pakkumusega tuli eraldi täita ja esitada ka hankedokumentide koosseisus olev tabel „Töömahu loend“, milles olid eraldi lehed püsimaksega tööde ja eraldi ühikhinna põhjal tellitavate tööde kohta ning seejärel eraldi leht, milles nende maksumus oli kokku arvutatud. Esimesel kahel lehel oli eeltäidetud tööde eeldatav maht lepinguperioodi ühel aastal. Püsimaksega tööde kohta tuli pakkujatel iga töö kohta lahtrisse E sisestada vastava tööliigi maksumus lepinguperioodi ühe aasta kohta ning tellitavate tööde kohta tuli lahtrisse E sisestada ühikuhind, mille põhjal tabelisse sisestatud valemiga arvutati lahtris F automaatselt iga töö maksumus lepinguperioodi kohta. Selle tabeli põhjal oli hankijal võimalik kontrollida, kuidas on püsimaksega pakutavate tööde maksumuse hind kujunenud ning millised on ühikinna põhjal tellitavate tööde maksumused iga tööliigi kaupa. Samuti, hankedokumentide osaks oleva hankelepingu projekti punktist 1.2.2 nähtuvalt on see tabel ka Hanke tulemusel sõlmitava töövõtulepingu lahutamatuks osaks ning punktist 6.1 tuleneb, et lepingu hind põhineb pakkumuses esitatud kuupõhisel püsimaksel ning ühikhindadel. Seega oli antud tabelil kaks eesmärki: võimaldada hankijal kontrollida pakkumuse maksumuse kujunemist ning tagada, et hankelepingu sõlmimisel on tellitavate teenuste hinnad siduvalt kokku lepitud. Küll aga ei tähendanud see, et pakkumuse esitamisel oleks tulnud kogumaksumus märkida üheaastase perioodi kohta. 4.4 Erinevalt vaidlustajast sai kolmas isik hankedokumentidest õigesti aru. Vaidlustusest võib aru saada selliselt, et tulenevalt tabelist „Töömahu loend“ tuli ka pakkumuse koostamisel ja esitamisel sisestada vaid ühe aasta pakkumuse maksumus, kuid selline käsitlus on ebaõige. Nagu selgitasime, pakkumuse kogumaksumus tuli esitada 4-aastase, mitte üheaastase perioodi kohta. Vaidlustuse punktis 7 on viidatud vaidlustuse lisana 3 esitatud pakkumuse avamise andmetele, mille põhjal on vaidlustaja teinud nähtavasti järelduse, et kuna kolmanda isiku pakkumuse maksumus ühe aasta kohta oli 1 034 987,42 eurot, kuid tema pakkumuse maksumus ühe aasta kohta 304 825,54 eurot, siis pidanuks majanduslikult soodsaim olema vaidlustaja pakkumus. Selline vaidlustaja arutluskäik on ekslik, kuna on ilmselge, et muuhulgas vaidlustaja oli esitanud pakkumuse vaid üheaastase lepinguperioodi kohta. See oli ebaõige, kuna pakkumus tulnuks esitada 4-aastase lepinguperioodi peale kokku, nagu selgitasime. 4.5 Hankija ei muutnud pakkumuste maksumusi. Samuti on asjakohatu vaidlustuse punktis 8 toodud järeldus, et hankija on pakkumuse maksumusi omal algatusel muutnud ning hinnanud eduka pakkuja väljaselgitamisel teistsuguse hinnaga pakkumusi võrreldes nendega, mille pakkujad ise esitasid. Nagu selgitasime, on ilmselge, et muuhulgas vaidlustaja oli ebaõigesti aru saanud pakkumuse maksumuse esitamisest. Küll aga, sellest sõltumata oli hankijal võimalik välja arvutada, milline on vaidlustaja pakkumuse maksumus 4-aastase perioodi eest ning omakorda tuvastada, milline oli kolmanda isiku pakkumuse maksumus üheaastase perioodi eest. See ei eeldanud pakkumuste maksumuse sisulist muutmist, kuna esimesel juhul tuli teha korrutustehe neljaga ja teisel juhul jagamistehe neljaga. Kumbki tehe ei muutnud pakkumuste maksumust vastavalt üheaastase või 4-aastase perioodi kohta, vaid võimaldas võrrelda pakkumuste maksumust sama perioodi kohta, olgu selleks siis üheaastane perioodi või 4- aastane periood. Nagu korralduse nr 187 punktist 1 nähtub, on hankija otsustanud võtta aluseks üheaastase perioodi ning jaganud seetõttu kolmanda isiku esitatud pakkumuse kogumaksumuse neljaga. Lisades sellele käibemaksu, saame tulemuseks 1 034 987,42 : 4 x 1,22 = 315 671,16 eurot. Vaidlustaja pakkumuse maksumus, mis oli ekslikult sisestatud ühe aasta kohta, kujuneb ühe aasta kohta koos käibemaksuga 304 825,54 x 1,22 = 371 887,16 eurot. Seega, korralduse nr 187 punktis 1 toodud pakkumuste maksumused ühe aasta kohta koos käibemaksuga on õiged. 4.6 Hankija ei ole pakkumusi ebaõigesti hinnanud. Eelnevast tulenevalt on iseenesest õiged vaidlustuse punktis 9 sisalduvad oletused, et hankija oli jaganud muuhulgas kolmanda isiku poolt esitatud 4-aastase perioodi kohta esitatud pakkumuse maksumuse neljaga ning lisanud korralduse nr 187 punktis 1 pakkumustele käibemaksu. Küll aga on ebaõige vaidlustuse punktis 10 märgitu, et hankija on pakkumuste maksumusi lubamatult muutnud. Nagu selgitasime, oli  Lk: 4 kolmas isik erinevalt vaidlustajast esitanud pakkumuse kogumaksumuse õigesti. Samuti, asjaolu, et hankija oli pakkumuste hindamisel lähtunud pakkumuste maksumuse üheaastasest perioodist, ei tähenda pakkumuste maksumuste muutmist ega ebaõiget hindamist. Ebaõige olnuks hankija käitumine juhul, kui näiteks vaidlustaja pakkumust oleks hinnatud üheaastase perioodi maksumuse põhjal ning kolmanda isiku pakkumust 4-aastase perioodi põhjal. On ilmselge, et pakkumusi saab hinnata võrdsetel alustel üksnes juhul, kui võrrelda sama pika lepinguperioodi maksumust. Olukorras, kus pakkumuse kogumaksumus tuli esitada kogu 4- aastase perioodi kohta ning muuhulgas vaidlustaja esitas pakkumuse maksumuse ebaõigesti vaid üheaastase perioodi kohta, olnuks selliste maksumustega pakkumuste võrdlemine ebaõige ning ilmselgelt vastuolus RHS § 3 p-ga 2, kuna vaidlustaja saanuks õigustamatu eelise. Seetõttu, kuigi pakkumuste kogumaksumus tuli esitada 4-aastase perioodi kohta, ei käitunud hankija iseenesest ebaõigesti, kui võttis pakkumuse võrdlemisel aluseks üheaastase maksumuse perioodi. See ei muutnud lõpptulemust. Samamoodi, kui hankija oleks pakkumuste võrdlemisel võtnud aluseks 4-aastase perioodi, pidanuks vaidlustaja pakkumuse korrutama neljaga ning tulemuseks olnuks 304 825,54 x 4 = 1 219 302 eurot. Ka sellisel juhul olnuks kolmanda isiku pakkumus majanduslikult kõige soodsaim. 4.7 Hankija ei rikkunud RHS § 117 lg-t 3 ega § 3 p-d 1. Eeltoodu põhjal on asjakohatu ja põhjendamatu ka vaidlustuse punktis 11 väidetu, et hankija on muuhulgas kolmanda isiku pakkumuse osas teinud RHS § 117 lg 3 alusel arvutusvea parandamise. Kolmas isik esitas pakkumuse õigesti, nagu oleme selgitanud, mistõttu puudus hankijal vajadus arvutusvea parandamiseks. Samuti, eelnevalt kirjeldatud pakkumuste hindamisel tehtud arvutustehe (neljaga korrutamine või jagamine) ei ole RHS § 117 lg 3 kohane arvutusvea parandamine. RHS § 117 lg 3 alusel arvutusvea parandamise vajadus tekib olukorras, kus pakkuja on pakkumuse maksumuse esitamisel teinud ebaõige arvutustehte. Eelkõige olukorras, kus pakkumuse kogumaksumus põhineb mitme hinnaühiku või osamaksumuse korrutamisel ja/või liitmisel ning pakkuja on sellise tehte teinud ebaõigesti. Käesoleval juhul ei olnud sellise olukorraga tegemist, kuna kolmas isik esitas pakkumuse kogumaksumuse õigesti. Ühes sellega ei ole põhjendanud ka vaidlustaja etteheide, et hankija ei ole tegutsenud Hanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt, nagu nõuab RHS § 3 p 1. Nagu eelnevalt välja tõime, on võimalik hõlpsasti aru saada ning kontrollida, kuidas on hankija pakkumuste maksumusi võrrelnud ja välja selgitanud eduka pakkumuse. Korraldus nr 187 vastab seetõttu RHS § 3 p 1 nõutele. 4.8 Käibemaksuga arvestamine ei muutnud hindamise tulemust. Ühes sellega ei oma tähtsust ka asjaolu, et hankija on korralduse nr 187 punktis 1 välja toonud üheaastase perioodi maksumused koos käibemaksuga. RHS ei keela sellisel viisil pakkumuste maksumuse esitamist pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsuses. Ei ole vaidlust selles, et hankija on lisanud käibemaksu kõikide pakkumuste maksumusele. Seega, käibemaksu lisamine ei muutnud pakkumuste hindamise tulemust ning vaidlustuse punktis 12 esitatud sellekohane etteheide on asjakohatu ja põhjendamatu. 4.9 Kokkuvõttes – vaidlustus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas on põhjendamatu ning korraldus nr 187 on selles osas õiguspärane. 5. Hankija ei ole rikkunud RHS § 115 lg-t 1 ja kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madal 5.1 Sissejuhatavad märkused. Vaidlustuse punktis 13 on esitatud alternatiivselt ka väide, et isegi kui kolmanda isiku pakkumust on õigesti hinnatud, on selle maksumus põhjendamatult madal RHS § 115 lg 2 p 1 järgi, kuna on 15,1% odavam vaidlustaja pakkumusest ning 27,7% vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest. Vaidlustaja sellised väited on alusetud. 5.2 RHS § 115 lg 2 p 1 on asjassepuutumatu, kuna tegemist ei ole ehitustööde riigihankega. Vaidlustaja viide RHS § 115 lg 2 p-le 1 on käesoleval juhul asjakohatu, kuna seda kohaldatakse vaid ehitustööde hankelepingule. Kuigi käesoleval juhul on riigihangete registris märgitud hanke liigiks „Ehitustööd“, on vaidlustaja teinud sellest nähtavasti eksliku järelduse, et tegemist on ehitustöödega RHS-i mõistes. Nimelt, RHS § 115 lg 2 sisustamisel tuleb juhinduda RHS § 8 lg 5 p-st 1, mille järgi ehitustööde hankelepinguga tellib hankija Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL II lisas või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL I lisas nimetatud ehitustöid või ehitustöid koos  Lk: 5 projekteerimisega. Nende direktiivide viidatud lisades on loetletud, millised tegevused kuuluvad ehituse valdkonda. Seevastu käesoleval juhul on tegemist Rapla vallateede suvehooldusega. Sellise teenuse sisuks on erinevad teehooldusega seonduvad tegevused, mille puhul ei ole tegemist nende direktiivide viidatud lisades loetletud ehitustöödega. Seetõttu on RHS § 115 lg 2 p 1 asjassepuutumatu ning hankija ei pidanud sellest juhinduma. 5.3 Hankijal puudus alus alustada RHS § 115 lg 1 alusel kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrolli. Kuna tegemist ei ole ehitustööde riigihankega, tuli hankijal põhjendamatult madala pakkumuse maksumuse kontrollimisel lähtuda RHS § 115 lg-st 1, millest tulenev kontrollikohustus kaasneb hankijale üksnes juhul, kui tal on tekkinud kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Seejärel tuleb hankijal anda pakkujale võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes. Käesoleval juhul puudus selleks alus. VAKO ja kohtupraktikas on leidnud laialdaselt kinnitamist, selline kahtlus peaks hankijal tekkima üksnes juhul kui erinevus kõige odavama pakkumuse ja järgmise pakkumuse või teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste vahel või erinevus kõige odavama ja eeldatava maksumuse vahel on ca 30% või rohkem. Kõigest 15,1%-line erinevus vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumuste maksumuse vahel ei ole sedavõrd suur, et hankijal pidanuks tekkima RHS § 115 lg 1 alusel kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. Seetõttu ei pidanud hankija alustama ka RHS § 115 lg 1 alusel kontrolli kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kujunemise kohta. 5.4 Kolmas isik osutab Rapla maakonna piirides juba niigi teehoolduse teenust, mille käigus omandatud teadmised võimaldavad pakkuda soodsat hinda. Jäädes eelneva juurde, selgitame täiendavalt, et kolmas isik osutab juba käesoleval ajal Rapla maakonnas Transpordiametile riigiteede nii suve- kui ka talihoolduse teenust, mille mahud ja maksumused on oluliselt suuremad käesoleva Hanke mahtudest ja maksumusest. Samuti osutab kolmas isik samasisulist teenust Rapla maakonnas asuvatele Kehtna ja Kohila valdadele. Seetõttu on kolmandal isikul teada, milliseks kujuneb Rapla maakonnas vastava teenuse osutamise maksumus ning selle põhjal on kolmandal isikul võimalik teha võimalikult soodne pakkumus, kuid arvestusega, et hankelepingust saadav tulu katab kõik teenuse osutamise kaasnevad kulud. Seetõttu, isegi kui hankijal peaks mingil põhjusel tekkima õiguslik alus kontrollida kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kujunemist, jõuaks hankija selle kontrolli tulemusel järeldusele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. 6. Vaidlustajal puudub õigus vaidlustada hankedokumente ning need väited tuleb jätta tähelepanuta 6.1 Vaidlustuse punktis 14 on esitatud ka väited ja kriitika selle kohta, et hankedokumendid on koostatud viisil, mis võimaldab pakkumuse osamaksumustega manipuleerida madalama kogumaksumuse saavutamise nimel selliselt, et suurendada püsimakse osa, kuid pakkuda tellimuse alusel tellitavaid ühikhindu madalamalt, mille tulemusel saab hankija kokkuvõtlikult majanduslikku kahju. 6.2 Sisuliselt üritab vaidlustaja sellega kahtluse alla seada hankedokumentide õiguspärasuse ning väita, et hankedokumendid pidanuks sisaldama ristsubsideerimise keeldu. Samas, praeguses menetlusfaasis ei ole vaidlustajal õigus seda teha, kuna hankedokumente saab vaidlustada üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Seetõttu on vaidlustaja sellised etteheited asjakohatud ning need tuleb jätta tähelepanuta. 7. Kolmanda isiku pakkumuse hinnakujundus on kaitstud ärisaladusega 7.1 Vaidlustuse punktides 15 ja 16 väidab vaidlustaja, et kuna RHS § 461 lg 1 p 1 järgi ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust ega osamaksumusi, on tal õigus tutvuda kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kujunemisega ning seetõttu palub vaidlustaja välja nõuda kolmanda isiku pakkumuse materjalid, et näha, millised olid kolmanda isiku pakkumuses toodud ühikhinnad. 7.2 Vaidlustaja sisustab RHS § 461 lg 1 p-d 1 ebaõigesti, arvates, et see võimaldab avaldata pakkumuse maksumuse kujunemist teistele pakkujatele. Nimelt, eristada tuleb antud sättes nimetatud pakkumuse maksumust, s.o. kogumaksumust või osamaksumusi ning pakkumuse  Lk: 6 maksumuse kujunemist, sh ühikhindu, millest koosneb kogumaksumus. Käesolevas Hankes ei tulnud pakkumuse koostamisel esitada pakkumuse osamaksumusi, vaid tuli esitada kogumaksumus nelja aasta kohta, nagu selgitasime. Ühtlasi, tabelis „Töömahu loend“ toodud tööde maksumus tööde liigi kaupa ning ühikhinnad ei ole osamaksumused RHS § 46 1 lg 1 p 1 mõistes. Nende põhjal ei toimunud pakkumuse hindamisel osakaalude hindepunktide andmist. Seetõttu, tabelis „Töömahu loend“ toodud tööde ja ühikhindade maksumused ei lähe RHS § 461 lg 1 p-s 1 toodud erandi alla, vaid tegemist on kolmanda isiku pakkumuse osaga, mille kolmas isik on määranud ärisaladuseks. Seetõttu puudub vaidlustajal õiguslik alus nõuda sellega tutvumist. 8. Puudub alus teha teavitus Rahandusministeeriumile järelevalve alustamiseks 8.1 Ülaltoodu põhjal on põhjendamatu ka vaidlustuse punktis 20 väidetu, et Hanke alusdokumentides sisalduvate puuduste tõttu peaks VAKO RHS § 195 lg 10 alusel teavitama Rahandusministeeriumi, et viimane peaks alustama järelevalvet ja peatama käesoleva hankemenetluse. 8.2 Nagu oleme selgitanud, käesoleval juhul ei esinenud Hanke alusdokumentides puudusi, vaid vaidlustaja oli pakkumuse esitamisel saanud ebaõigesti aru sellest, et pakkumuse kogumaksumus tuleb esitada üheaastase teenuse osutamise perioodi kohta. Tegelikult tuli pakkumus esitada 4-aastase perioodi maksumuse kohta, nagu kolmas isik oli õigesti teinud. 8.3 Jäädes selle juurde, kuna VAKO on vaidlustaja selle taotluse juba 03.06.2025 ka ära lahendanud, siis on antud küsimus kaotanud nüüdseks ka asjakohasuse. 9. Kokkuvõte ja menetluslikud küsimused 9.1 Ülaltoodu põhjal leiab kolmas isik, et tema pakkumus tunnistati õigesti vastavaks ja edukaks ning ühes sellega on korraldus nr 187 ja ühes sellega ka korraldus nr 195 õiguspärased. Seetõttu palume jätta vaidlustuse rahuldamata. 9.2 Kolmas isik on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 9.3 Kolmandat isikut esindab vandeadvokaat Kaarel Berg, kelle esindusõigust RHS § 190 lg 11 järgi eeldatakse. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat Leonhard Weiss Viater OÜ lepinguline esindaja Lisa: kuvatõmmis riigihangete registrist kolmanda isiku pakkumuse koostamis ja esitamise kohta.