3. isiku vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 04.06.2025 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Osaühing Bergland vaidlustusele riigihankes nr 288958 „Tallinna Kase 61, Sisekaitseakadeemia varutoite ehitustööd“ Kolmas isik: Powergen OÜ Registrikood: 14356108 Sinikivi tee 12, 75306 Rae vald Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Osaühing Bergland Registrikood: 10992824 Neeme tn 27-4, 11711 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111 Tallinn tel: 640 0900 e-post: [email protected], [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Registrikood: 10788733 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post: [email protected] 1/4 Kolmanda isiku taotlused: 1. jätta vaidlustus rahuldamata; 2. mõista vaidlustusega seotud kolmanda isiku menetluskulude välja vaidlustajalt. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi „hankija“) avaldas 13.01.2025 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tallinn Kase 61, Sisekaitseakadeemia varutoite ehitustööd“ (viitenumbriga 288958) (edaspidi„ riigihange“) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi „RHAD“). 1.2. Riigihankes esitas pakkumuse 2 pakkujat – Powergen OÜ (edaspidi „kolmas isik“) ja Osaühing Bergland (edaspidi „vaidlustaja“). Kolmanda isiku pakkumus tunnistati riigihankes edukaks, kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata. Nimetatud otsustele esitas vaidlustaja vaidlustuse. 1.3. 30.05.2025 teatega nr 12.2-10/132 teavitas riigihangete vaidlustuskomisjon hankijat ja kolmandat isikut vaidlustuse esitamisest ning palus esitada enda seisukohad vaidlustusele hiljemalt 04.06.2025. 1.4. Kolmas isik leiab, et vaidlustus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik põhistab enda seisukohti järgnevalt. 2. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD 2.1. Vaidlustaja vaidlustus põhineb kokkuvõtlikult järgmisel:  vaidlustaja on veendunud, et kolmas isik on hankijat eksitanud;  vaidlustaja on veendunud, et kolmas isik on pakkunud generaatorit „EMA E BD MC 1250 BAUDOUIN Series“, millise generaatori avalikult kättesaadava tootelehe kohaselt on sellise generaatori mõõdud suuremad, kui hankija poolt kehtestatud maksimaalsed mõõdud. Selliselt ei saa kolmanda isiku pakkumus olla vastav;  kolmanda isiku väide, et pakutav generaator on eriprojekt ei saa olla usutav, sest generaatori kõrgus kestaga ei saa olla väiksem, kui 2927 mm, kuna kest ei saa olla väiksemate mõõtudega, kui generaator ise;  usutav ei ole väide, et generaator valmistatakse eriprojektina, kuna olukorras, milles generaatorit ja selle väidetavat kesta alles projekteeritakse, siis pole hankijale teada, kas generaator on mürakindel. 2.2. Pooltel ei ole vaidlust hankes kehtestatud tingimuste ja nende kehtivuse osas. Ükski hankest huvitatud isik hanketingimusi enne pakkumuste esitamise tähtaega ei vaidlustanud, mistõttu on need kehtivad just sellises kogumis nagu hankija on need hankedokumentides sätestanud. 2.3. Küll aga on vaidlus selles, kas kolmanda isiku pakkumuses esitatud generaator vastab riigihankes kehtestatud tingimustele. 2.4. Vaidlustaja vaidlustuses esitatud etteheidetega ei nõustu. Tutvudes vaidlustaja seisukohas esitatuga, esineb selles mitmeid põhimõttelisi eksimusi. 2.5. Esiteks, jääb kolmandale isikule ebaselgeks vaidlustaja mõttekäike kolmanda isiku poolt pakutud generaatori mittevastavusest, s.h millisel õiguslikul alusel vaidlustaja vastav seisukoht põhineb. Nimelt tuleneb vaidlustaja seisukohast arusaam justkui saanuks riigihankes pakkuda vaid riiultooteid ja ei ühtegi muulaadset toodet, s.h erilahendusena toodetud tooteid. Millisest alusdokumendi punktist selline väidetav piirang tuleneb, vaidlustaja ei viita. Vaidlustaja seda aga teha ei saakski, sest sellist piirangut riigihanke alusdokumentides kehtestatud ei olnud. 2.6. Nimetatule lisaks ei ole vaidlustaja arusaam üksnes riiultoodete sobivusest kooskõlas praktikaga, kuna pärsiks märkimisväärselt innovatsiooni ja takistaks uute ning oluliselt parendatud toodete kasutuselevõttu. See ei ole aga riigihangete eesmärk. 2.7. Euroopa Kohus on järjepanu rõhutanud, et hanked ise, aga ka loodav tehniline kirjeldus peab tagama, et ei loodaks põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile ning võimaldataks ettevõtjatel võrdsetel alustel riigihangetes osaleda (vt selle kohta 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Roche Lietuva, 2/4  C-413/17, EU:C:2018:865, punktid 29–33). Lisaks peab riigihankelepingu sõlmimiseks koostatud tehniline kirjeldus võimaldama riigihanke avatust konkurentsile ja seega võimaldama esitada pakkumusi, mis kajastavad eelkõige turul olevate tehniliste lahenduste mitmekesisust (vt selle kohta 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Roche Lietuva, C-413/17, EU:C:2018:865, punkt 36, ja 24. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Obshtina Pleven, C-513/23, EU:C:2024:917, punkt 36). Euroopa kohus on sedastanud sedagi, et avaliku sektori hankija peab vastavalt direktiiviga 2014/24 taotletavale konkurentsile avatuse eesmärgil kohaldama pakkumuste hindamise kriteeriume erinevatele pakkumustele, mis võivad hõlmata nii neid, kes pakuvad tooteid, mis koosnevad materjalist, mille kasutamine on asjaomases sektoris tavaline, kui ka neid, kes pakuvad tooteid, mis koosnevad vähem tavapärastest või isegi uuenduslikest materjalidest. Avaliku sektori hankija annab seega huvitatud ettevõtjatele võimaluse tõendada niisuguste materjalide samaväärsust (vt selle kohta 16. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus DYKA Plastics, C-424/23, EU:C:2025:15, punkt 61). Samaväärsus aga on tavatähenduses kas millegi sama väärtus või ülesanne (vt selle kohta 27. oktoober 2022. aasta kohtuotsus Iveco Orecchia, liidetud kohtuasjas C-68/21, C-84/21, EU:C:2022:835, punkt 83). 2.8. Vaidlustaja on ise vaidlustuses kinnitanud, et hanketingimuste kohaselt oli hankija võimaldanud esitada samaväärseid lahendusi, kui need vastavad hankija kehtestatud miinimumnõuetele, s.h mõõtude ja müratugevuse osas. Hankija on selliste asjaolude vastavust kontrollinud ning veendunud esitatud pakkumuste sobivuses. 2.9. Teiseks, on ebaõige vaidlustaja arusaam nagu oleks kolmas isik hankijat enda pakkumuses eksitanud ning pakutav toode ei saaks olla riigihankes kehtestatud tingimustele vastav. Sellise seisukoha esitamisel on vaidlustaja viidanud generaatorile kehtestatud nõuetele, millised hõlmasid endas kesta mõõte 2100x5810x3650 ning mürakindlust. Kolmas isik rõhutab siinkohal veelkord, et kolmanda isiku tooted vastavad riigihankes nõutud tingimustele ning hankija on seda ka kontrollinud. 2.10. Hanketingimustes ei olnud kindlaks määratud seda, kuidas toote vastavust tuleb tõendada. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et „kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid“ (RKHKo 3-19-1464, p 16). Nimetatud lahendis ei olnud hankija nõudnud spetsiifiliste kinnituste esitamist, mistõttu tuli Riigikohtu hinnangul piisavaks lugeda see, kui pakkuja kinnitab kõigi tingimuste ülevõtmist ja vastavust. Samuti on kohtud leidnud, et kui riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste kohasel oli hankijal õigus usaldada pakkujate kinnitusi ja piirduda pakkumuste vastavuse kontrollimisel tootespetsifikatsioonide, vastavustabelites toodud info ja pakkujate kinnituste võrdlemisel, siis ei saa hiljem esitada muid nõudeid, näiteks demoseadmete ekspertiise (Tln Rngko 3-24-1566, p 12). 2.11. RHS § 114 lg 1 esimesest lausest ja lõikest 2 tuleneb, et hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Riigikohus on antud sätte valguses selgitanud, et hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada ning kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3, § 175 lg-d 2 ja 4, § 178 lg 3 p 2) (RKHKo 3-19-1464, p 16). Seega, kui näidisseadme (või muu sellega sarnane) esitamine ei ole riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste kohaselt kohustuslik ja sellega seoses pakkumuse osaks, siis on pakkumuse kontroll hankes nõutud dokumentide ja kinnituste põhjal alati õiguspärane ja sisuline (Tln HKo 3-24-1566, p 19). Hankemenetluses on keskse tähtsusega põhimõte, mille kohaselt peab hankijatel olema võimalus usaldada pakkujate kinnitusi ning tootjate väljastatud dokumente. Usalduse põhimõte laieneb ka tootjate kinnitustele ja sertifikaatidele. Hankijal on õigus usaldada pakkujate esitatud tõendeid, mistõttu ei pea ta asuma täiendavaid tõendeid koguma (Tln Rngko 3-24-1566, p 12). 2.12. Ka vaidlusaluses riigihankes oli hankija nõudnud üksnes kinnituste esitamist. Riigihankes kehtestatud tingimuste kohaselt tuli pakkujatel vormiga 2 ning vastavustingimusega nr 1 kinnitada, et nende esitatud pakkumus vastab kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja nõuetele. Kolmas isik on sellised kinnitused andnud, hankija on kinnituste osas küsinud ka täiendavat teavet, mis on hankijal õigesti loonud arusaama, et hankijal puudub alus kinnituste õiguspärasuses kahelda. 2.13. Kolmas isik esitab alljärgnevalt täiendavad selgitused generaatori vastavuse kohta. Kuna tegemist on kolmanda isiku ärisaladusega, siis esitab kolmas isik selgitused tervikversioonis ning eemaldab selgitused ja lisad kaetud versioonis. Kolmas isik palub vaidlustajale esitada üksnes kaetud versiooni kolmanda isiku seisukohast. 2.14. [Ärisaladus] 3/4 2.15. [Ärisaladus] 2.16. Hankija on nimetatut pidanud piisavaks ning tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks. Hankija otsus on kooskõlas riigihankes kehtestatud tingimustega, s.h pakkumuse vastavuse kontrolli osas. 2.17. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole hankija kolmanda isiku pakkumuse vastavuse hindamisel eksinud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustaja vaidlustus jätta tervikuna rahuldamata. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Taotlus ärisaladuse kaitse alla kuuluva teabe kolmandatele isikutele mitte väljastamiseks ning vaidlustuskomisjoni otsuses katmiseks. EKSTÄSK § 5 lg 1 ja 2 kohaselt ei ole lubatud avaldada ärisaladust ilma teabe üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta, kusjuures loetakse ärisaladuseks teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, sellele on kaubanduslik väärtuse oma salajasuse tõttu ning selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et seda salajas hoida. 3.2. Kolmas isik on käesolevas menetlusdokumendis esitanud teavet ja lisad, millele laieneb EKSTÄKSi regulatsioon, s.o milline info on vaidlustaja ärisaladus. Kolmas isik on sellise teabe salajasust rõhutanud ka hankijale esitatud vastustes, selgitades turul leiduvat konkurentsi ja riski lahenduste kopeerimisele, kui sellised lahendused saavad avalikult kättesaadavaks. Sellest tingituna on kolmas isik sellise teabe esitatavas dokumendis varjanud ning sellised lisad konfidentsiaalsusmärkega nende nimes viidanud. 3.3. Sellest johtuvalt palub kolmas isik mitte avaldada vaidlustajale käesolevat menetlusdokumenti selle originaalkujul (tervikteksti) ja selle lisasid 1 ja 2. Samuti palub vaidlustaja nimetatud teave hoida kaetuna ka vaidlustuskomisjoni otsuses. 3.4. Kolmas isik esitab käesolevast menetlusdokumendist ka kaetud versiooni vaidlustajale esitamiseks. 3.5. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Kolmas isik soovib vaidlustuse kirjalikku menetlemist. 3.6. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Powergen OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) Kirjavahetus hankijaga 2) Generaatori joonised 4/4