Tulemusvaldkondade 2024. a tulemusaruannete kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 03.06.2025 nr 1-2/25/233 Tulemusvaldkondade 2024. a tulemusaruannete kinnitamine (transport ning teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtlus) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikele 1 kinnitan: 1. transpordi tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruande (lisa 1); 2. teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruande Kliimaministeeriumi ehituse programmi ja eelarve ülevaate osas (lisa 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister  Kinnitatud 03.06.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/233 Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2024. aasta TULEMUSARUANNE Koostatud 21.05.2025 Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Kliimaministeeriumis Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo .........................................................................................................3 2. Toimimiskeskkond .....................................................................................................................4 3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ..............................................................................5 Positiivsed arengud ........................................................................................................................7 Väljakutsed ....................................................................................................................................9 4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine ..............................................................................10 Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes .......................................................................................11 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ..........................................................................11 5. Teadussüsteemi programm ......................................................................................................12 Programmi üldinfo ........................................................................................................................12 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs ......................................................................................12 Programmi tegevuste täitmise analüüs ..........................................................................................14 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .................................................15 6. Teadmussiirde programm ........................................................................................................17 Programmi üldinfo ........................................................................................................................17 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs ......................................................................................17 Programmi tegevuste täitmise analüüs ..........................................................................................20 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .................................................22 7. Ettevõtluskeskkonna programm ............................................................................................... 25 Programmi üldinfo ........................................................................................................................25 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs ......................................................................................25 Programmi tegevuste täitmise analüüs ..........................................................................................28 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .................................................29 8. Ehituse programm....................................................................................................................33 Programmi üldinfo ........................................................................................................................33 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs ......................................................................................33 Programmi tegevuste täitmise analüüs ..........................................................................................36 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .................................................42 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkon Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus d Tulemusvaldkon Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad na eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Valdkonna Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavad ja arengukava 2021–2035 (TAIE) strateegiad Teised strateegilised dokumendid: - Turismistrateegia 2022−2025 - Ehituse pikk vaade 2035 - Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia Programmid 1. Teadussüsteemi programm (HTM) 2. Teadmussiirde programm (HTM, MKM) 3. Ettevõtluskeskkonna programm (MKM) 4. Ehituse programm (alates 01.07.2023 KLIM)1 Vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja ministeeriumid Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium Seos „Eesti Primaarne: Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus 2035“ sihtidega Sekundaarsed: - Eestis on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik (teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna programmid) - Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond (ehituse programm) 1 Alates 2025. aastast kuulub ehituse programm tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“. 3 2. Toimimiskeskkond 2024. aastal kahanes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 0,3 protsendi võrra, mis oli oluliselt vähem kui aasta varasem kolmeprotsendiline langus. Hinnatõusu tõttu kasvasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski edasi. Balti riikide pingereas oli Eesti teisel kohal, kuna Läti langus oli 0,1 protsendi võrra sügavam, Leedu aga suutis ka mullu oma SKP-d kasvatada. Jooksevhindades oli SKP 2024. aastal 39,5 miljardit eurot, mida oli 1,3 miljardi euro võrra rohkem kui aasta varem. Tegevusaladest olid 2024. aastal suurima positiivse panusega kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning põllumajandus. Majanduskasvu aeglustumist mõjutas enim suuremate tegevusalade – ehituse, töötleva tööstuse ja kaubanduse – madalseis. Eratarbimise osas lõppes aasta positiivselt, aga investeeringud vähenesid aasta teises pooles. Viimane oli suuresti tingitud 2023. aasta kõrgest võrdlusbaasist. Nii ettevõtete lisandväärtus kui ka eksport kahanesid aastaga 1,1 protsendi võrra peamiselt nõrga aasta alguse tõttu. Aasta viimastel kuudel oli enamik ettevõtlust puudutavaid makronäitajaid juba positiivse trendiga. Pikaajaline majanduslangus on mõjutanud kogu avalikku sektorit, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse rahastust. Pärast mitut aastat, mil riiklik teadusrahastus püsis ühe protsendi tasemel, langes selle osakaal SKP-st 2024. aastal alla ühe protsendi piiri. See seab surve alla nii juba käivitatud reformid kui ka uute algatuste elluviimise. Venemaa agressioon ja laiem julgeolekukriis mõjutavad Eesti teadus- ja arendustegevuse suundi ning ettevõtete tegevusvaldkondi. Esile on kerkinud uued strateegiliselt olulised sektorid, nagu kaitsetööstus, millel on suur innovatsioonipotentsiaal, ent ka märkimisväärne ressursivajadus. Muutunud olud on tõstatanud küsimuse, kas TAIE arengukavas kokku lepitud prioriteedid vajavad täiendamist või ümberhindamist. Kriisid mõjutavad ka Eesti teadus- ja arendustegevuse fookusi ning siinse majanduse struktuuri laiemalt. Tehisintellektil ja keeletehnoloogial põhinevate tööriistade kättesaadavus on toonud kaasa nõudluse uute oskuste, teadussuundade ja koostöövormide järele. Tormilised muutused ootavad kiiret kohanemist, ent pakuvad ka võimalusi arenguhüppeks. 4 3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 2035 Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) 1 1 0,96 ≥1 ≥1 ≥1 Allikas: Riigieelarve seletuskiri Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)* 0,99 1,06 −** 1,3 1,5 2*** Allikas: Statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) 80,7 77,5 −** 90 92 110*** Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni Mõõdukas Mõõdukas Tugev Tugev tulemustabelis (koht Tugev Tugev innovaator innovaator innovaator innovaato tulemusrühmas) innovaator innovaator (12. koht) (12. koht) (14. Koht) r Allikas: Euroopa Komisjon * Vastavalt TAIE mõõdiku metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet, tabel TD052) ** Tegelikku taset ei ole veel avaldatud *** Üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava mõõdikud on ühtlasi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused osakaaluna SKP-st; 2) tööjõu tootlikkus EL võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud teadlaste ja inseneride arv 1000 elaniku kohta. Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel 1 protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku stabiilsust. Riigieelarve kärbete ja aastate vaheliste ümbertõstete tõttu langes 2024. aasta eelarves TAI rahastus aga üle mitmete aastate alla sihttaseme ning jäi samale tasemele (0,96% SKP-st) ka 2025. aasta riigieelarves. Lähiaastatel kasvab riigieelarves eeskätt ettevõtete innovatsioonivõimekust toetavate vahendite maht, mis on majanduse olukorda ja vajadusi arvestades ka mõistetav. Samas prognoosib riigi eelarvestrateegia 2025−2028 TAI riigieelarvelise rahastuse vähenemist 0,86%-ni SKPst aastaks 2028, mis seaks süsteemi kestlikkuse ja käivitatud meetmete mõju tõsise surve alla ka innovatsiooni osas. 5  2023. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused kokku Eestis 702 miljoni euroni, s.o 1,84% SKPst2. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja, mis viitab esmajoones TA valdkonna kasvavale tähtsusele majanduses. Kulutustest suurem osa ehk 406 miljonit eurot (1,06% SKPst) tehti ettevõtlussektoris (kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot). Varasematel aastatel on riik ja ettevõtted panustanud teineteise teadus- ja arendustegevusse üsna võrdselt – riik on toetanud ettevõtete teadustööd umbes samas mahus, kui siinsed ettevõtted on panustanud ülikoolide ja teadusasutuste tegevusse. Viimastel aastatel on see tasakaal aga muutunud. 2023. aastal panustas erasektor avaliku sektori teadusasutustesse ligi kaks ja pool korda vähem kui riik ettevõtete teadusvõimekuse kasvatamisse. Kui ettevõtete tellimus teadusasutustele jääb ka edaspidi tagasihoidlikuks, võib kujuneda olukord, kus Eesti teadusasutused ja ettevõtted tegutsevad kõrvuti, aga mitte koos, mis tähendab, et akadeemilistes teadusasutustes tehtava teaduse mõjud majandusse endiselt ei jõua. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel seitsmel aastal suurenenud, sh on oluliselt kasvanud erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine. 2024. aastal raporteeris Statistikaametile 2023. aasta kohta teadus- ja arendustegevuse kulutusi 468 ettevõtet, mis on läbi aegade suurim arv. Ligi pooled teadus- ja arendustegevusse panustavatest ettevõtetest on suured ehk 250 ja enama hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete panus. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2023. aastal 412 miljonit eurot (1,08% SKPst), mida oli 44 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Tegemist on olulise võtmeindikaatoriga, mis on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdik. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel olnud pigem langustrendis. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega (samuti „Eesti 2035“ mõõdik). See näitaja tõusis kuni 2021. aastani ja lähenes EL keskmisele, kuid on järgnevatel aastatel on langenud 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). 2024. aastal halvenes tootlikkuse suhe Euroopa Liidu keskmisesse tõenäoliselt veelgi, kuna hõive püsis endiselt kõrgel ja majanduskasv jäi Euroopa Liidu keskmisele alla. Euroopa innovatsiooni tulemustabelis õnnestus Eestil 2024. aastal jõuda tugeva innovaatori tasemele. Eesti punktisaak küll vähenes, aga metoodikast tulenevalt jõudsime tugeva innovaatori kategooriasse. Raporti kohaselt on Eesti tugevusteks kaubamärgitaotlused, avaliku ja erasektori ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal, samas kui ressursitootlikkus, riigi otse- ja kaudne toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnaga seotud tehnoloogiad on nõrgad. Alates 2017. aastast on märkimisväärselt kasvanud välisdoktorantide osakaal, innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid, kuid samal ajal on langenud keskkonnaga seotud tehnoloogiate, innovaatiliste väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) koostöö ning kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete eksport. Alates 2023. aastast on kiiresti suurenenud inimeste digioskused, elukestvas õppes osalemine ja välisdoktorantide osakaal, samas kui innovaatiliste VKE-de koostöö, keskkonnaga seotud tehnoloogiad ja VKE-de äriprotsessi uuendused on vähenenud. 2 2024. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2025. aasta detsembriks. 6 Positiivsed arengud TAIKS jõudis Riigikogu Uue alusseadusena loob teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni menetlusse korralduse seadus (TAIKS) ühtsema raamistiku, käsitledes esmakordselt teadus- ja innovatsioonisüsteemi tervikuna ja hõlmates ka teadmussiiret, teaduseetikat ja avatud teadust. Käivitati Temaatilised teadus- ja arendusprogrammid (TemTA) keskenduvad toetusmeetmed teadusvõimekuse arendamisele TAIE neljas fookusvaldkonnas, mida teadusasutuste iseloomustab kõrge majanduslik potentsiaal. Nõudluse poole teadmussiirde kaasamiseks loodi nn turutõmbe ekspertkomisjonid, mille ülesanne on võimekuse suunata rahastatud uuringute fookust ja kasvatada nende vastavust kasvatamiseks ühiskonna ning majanduse vajadustele. ASTRA+ programmi kaudu toetatakse innovatsiooniteenuste arendamist ja spin-off potentsiaaliga projektide elluviimist teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides. Nende kahe meetme kaudu suunab HTM lähiaastatel enamiku teadmussiirde arendamise vahenditest. Valmis neljas Teekaardile koondati 28 Eesti ühiskonna ja majanduse seisukohalt teadustaristu teekaart olulist teadustaristu objekti. Esmakordselt on neile kavandatud riigieelarveline toetus püsikulude katteks, mis tagab taristu stabiilse kasutuse ja vähendab sõltuvust välisrahastusest. Kinnitati 2025. aasta Majanduse ja tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks kinnitas majanduskasvu kava ja Vabariigi Valitsus 2024. aasta lõpus majanduskasvu kava (2025. aasta käivitati valitsuse tegevuskava majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamiseks). majanduskabinet Lisaks käivitati alates 3. oktoobrist 2024 Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamiste formaat, mille fookuses on majanduse konkurentsivõime ja kasvuga seotud küsimused. Investeeriti Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse rakendusuuringute esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis keskuse ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, biorafineerimise droonitehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute ärisuunda keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. Käivitati ettevõtja Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks teadus- ja käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus arendustöötaja toetus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine, sh rakendusuuringute programmi kaudu ettevõtete toetamine. Käivitati Eesti Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua Kaitsefond mahuga innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale 100 miljonit eurot globaalsele nõudlusele. Otsustati luua Vabariigi Valitus otsustas luua 160 miljoni euro suuruse toetusmeetme toetusmeede suuremahuliste investeeringute soodustamiseks eesmärgiga toetada suuremahuliste investeeringute tegemist Eesti majandusse, suurendada eksportivate investeeringute ettevõtete konkurentsivõimet, ekspordivõimekust ja lisandväärtuse soodustamiseks kasvu. 7 Valmis Eesti turismi Turismisektoriga koosloomes valmis Eesti turismi pikk vaade pikk vaade aastani 2025−2035. Turismisektori lisandväärtuse kahekordistamiseks 2035 keskendutakse aastaringsele atraktiivsusele, headele ühendustele, pakkumisele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena. Loodi Maa- ja Koostöös teiste ministeeriumidega valmistati ette ruumiloome Ruumiamet kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti käivitamine 1. jaanuaril 2025 koos elukeskkonna tervikliku ruumilise arengu eest vastutava riigiarhitekti positsiooniga. Tuues kokku ruumiloomevaldkonna digiteenused ja andmed arendab amet andmepõhist ruumiloomet. Jätkati e-ehituse Ehitusvaldkonna protsesside tõhustamiseks ja läbipaistvamaks platvormi arendamist muutmiseks jätkati e-ehituse platvormi arendamist. Valmis meretuuleparkide ühendloa tehniline lahendus, et lühendada menetlusperioodi kümnelt aastalt kahele. Uus tase digitaliseerimises on kasutajateni jõudnud võimalus taotleda automaatkontrollidepõhist (BIM- põhist) ehitusluba. Eesti on esimene riik maailmas, kes sellist teenust veebipõhiselt pakub. Arendati ka Eesti 3D-kaksikut, lisandus näiteks hoonete analüütika ja kõrghaljastus. Algatati tingimuste Elukeskkonna kvaliteedi arendamiseks uuendati ehitusseadustiku loomine elukeskkonna eelnõu, valmistati ette ligipääsetavuse eelnõu, alustati TA tegevust kvaliteedi tõstmiseks tänavaruumi kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja viidi kvaliteetse ruumi põhimõtted nii ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudesse. Valminud ehitusgiid annab lihtsa ja visuaalse ülevaate ehitusnõuetest. Panustati hoonete Algas hoone elukaare süsinikujalajälje arvutusmetoodika väljatöötamine energiatõhususse ja hoonetele reaalaja energiamärgise loomine; uuendati hoonete energiatõhususe määruseid. Toetati lasterikaste Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 miljonit eurot, perede kodusoetamist korterelamute rekonstrueerimiseks 185 miljonit eurot ja väikeelamute ning elamute rekonstrueerimiseks 19,5 miljonit eurot. Toetustingimusi täiendati renoveerimist elukeskkonna terviklikuma arendamise nimel ja tagati toetuste regionaalne tasakaalustatus. Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveerimislahenduste infomaterjalid, kliimakindluse tagamise raportid ning arendati piirkonnapõhist renoveerimist. 8 Väljakutsed Teadus- ja Ootused teadus- ja arendustegevuse mõjule kasvavad, kuid tulemuste innovatsioonisüsteemi saavutamine eeldab aega ning muutusi töökultuuris ja jätkusuutlikkuseks on majandusstruktuuris. Kuigi avaliku sektori TA rahastus on viimastel vaja stabiilset rahastust aastatel püsinud tasemel 1% SKPst, langes see 2024. aastal riigieelarve kärbete tõttu alla selle ja eesmärgi täitmine on ohus ka edaspidi. Et alustatud muutuste mõju kestaks, on vaja tagada stabiilne rahastuse jätkumine. Ohus on teadlaste Vähene huvi doktoriõpingute ja teadlase elukutse vastu ohustavad järelkasv ja teadussüsteemi kestlikkust. Doktoriõpinguid ei peeta sageli doktorikraadi väärtus praktiliseks, kuna töövõimalused väljaspool akadeemiat on endiselt ühiskonnas piiratud. Madal tööturunõudlus peegeldab nii vähest arusaama teadus- ja arendustegevuse kasust kui ka vajadust kohandada doktoriõpet paremini ühiskonna ootustega. Murettekitavalt väheneb eesti keelt valdavate doktorantide osakaal, mis seab ohtu nii eestikeelse kõrghariduse kui teadmussiirde kestlikkuse. Tellimuse puudumine Selge tellimuse puudumine muudab rakendusuuringute tegemise pidurdab teadustöö teadusasutustes keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda tulemuste rakendamist harjumuspärase alusteaduse juurde. Rahvusvaheline kogemus näitab, majanduses et lisaks tugeval tasemel teaduspakkumisele on majandusliku mõju saavutamiseks vaja teadmusmahukate lahenduste teadlikku tellimist ja kasutamist. Teadmussiirde Kuigi teadmussiirde toetamiseks on käivitatud mitmeid algatusi, toetusmeetmed ei rahastatakse endiselt kas teadusasutusi või ettevõtteid, mitte nende edenda teadusasutuste koostööd. Rahvusvaheline kogemus näitab, et suurim mõju sünnib ja ettevõtete koostööd ühiste mõlemalt poolelt sihipäraselt toetatud tegevuste kaudu. Selleks on vaja parandada nii teadmussiirde meetmete disaini kui ka valdkondadevahelist koostööd, mille arendamisel on hoolimata mõningasest edasiminekust veel selge kasvuruum. Eesti majanduse Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- konkurentsivõime ja arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete tootlikkus on rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja vähenenud arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st. Ekspordi, Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge investeeringute ning ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks. turismi mahud ei ole Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka taastunud jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamist, toetamaks täituvust madalhooajal, ning suurendada 9  välisturistide arvu. Ettevõtjate aruandlus Selleks tuleb asutuste üleselt jätkata riigi kogutavate andmete ühtse riigile vajab süsteemi loomisega, teha investeeringuid masinloetavate andmete kaasajastamist ja vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku reformi kiirendamiseks. Reformi vajavad Suurendada tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantsinstrumentide finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada ettevõtetele pakkumise põhimõtted pakutavate finantsteenuste ning instrumentide valikut. Hoonete Strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et rekonstrueerimise renoveerimine toimuks ühtlases ja järjepidevalt kasvavas tempos. pikaajalise strateegia elluviimine on ohus Ehitusvaldkonna Välisvahendite lõppemise tõttu vajab valdkond riigieelarve rahastuse digitaliseerimine vajab tõusu. jätku Eesti kestlik Selleks tuleb koostöös Maa- ja Ruumiametiga läbivalt rakendada ehituskultuur ja kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtteid. Oluliselt vajab elukeskkond vajavad soodustamist ehituse ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja edendamist arendustegevus (sh loomeuurimus) ja selle tulemuste rakendamine. Elukeskkonda tuleb Selleks tuleb luua strateegiline plaan, mis ühendab maapoliitika, kujundada terviklikult ruumilise planeerimise, liikuvuse ja ehituse. 10 4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna 2024. aasta tegelike kulude jaotus programmide lõikes oli järgmine: Teaduss steemi programm Teadmussiirde programm Ettevõtluskeskkonna programm Ehituse programm Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 85% (tabel 2), enim vastab täitmine lõplikule eelarvele ehituse (95%) ja teadussüsteemi programmides (94%). Täpsemalt on programmide eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides. Tabel 2. 2024. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve täitmine programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes Esialgne Lõplik Täitmine Täitmine eelarve eelarve Tulemusvaldkond kokku 681 404 526 759 448 864 85% Teadussüsteemi programm 215 495 214 458 202 491 94% Teadmussiirde programm 130 962 130 408 82 935 64% Ettevõtluskeskkonna programm 169 529 102 290 87 911 86% Ehituse programm 165 418 79 603 75 527 95% 11 5. Teadussüsteemi programm Programmi üldinfo Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Strateegia „Eesti 3 “ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik siht Programmi periood 2024−2027 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 3. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) 8,6 9,4 10,5 8,9 9,2 Allikas: European Innovation Scoreboard Positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta (eurodes) 40 404 39 271 −* 38 077 39 278 Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed, Statistikaamet Meede 1 Teadussüsteemi järjepideva toimimise Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. kindlustamine Tegevus 1.1. Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, tegevusi, toetamine sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta 1,5 1,4 −* 1,4 1,4 Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet 12  Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahu 4. koht 3. koht 3. koht alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL = Top 5 Top 5 (273) (376) (296) 100) Allikas: eCorda, Eurostat EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti 99 156 186 118 143 organisatsioonide arv Allikas: eCorda Tegevus 1.2 Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. kindlustamine Täiustatud uuringutealase taristuga Ei asutustes töötavate teadurite arv mõõdetud, Allikas: EL fondide toetusmeetme 1101 1176 kuna SF − − aastaaruannete alusel. Meede lõppes 2023. periood a. lõppes * Mõõdiku väärtust pole veel avaldatud. Teadusartiklid. Teadustöö kvaliteeti näitav enimtsiteeritud artiklite osakaal on märkimisväärselt tõusnud, ent kuna teadustulemuste levik on ajas kõikuv, ei tohiks sellest veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Samas toetab kvaliteeti kindlasti teadusrahastuse kasv alates 1% kokkuleppe rakendamisest 2021. a. Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta. Näitaja 2023. aastal võrreldes aasta varasemaga pisut langes, kuigi positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht tegelikult kasvas 8,5% (104,9 mln 2022. a.→ 113,8 mln eurot 2023. a.). Näitaja languse põhjuseks on akadeemiliste töötajate arvu kasv kõrgharidussektoris – varasemad doktorandid vormistatakse doktoriõppe reformi tulemusel nooremteaduriteks. Kuigi suhtarv langes, ületab see nii 2023. kui ka 2024. aasta sihttaset. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride kohta on viimasel kahel aastal mõnevõrra langenud, püsides siiski TAIE arengukava eesmärgi tasemel. Langus on ootuspärane, kuna teadlaste arv on kasvanud ennekõike erasektoris, kus publitseerimine pole nii oluline. Rahvusvaheline teaduskoostöö. EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont on Eesti teadlased jätkuvalt edukad, olles toetuste mahu suhtelt SKP-sse teist aastat järjest kolmandal kohal ja ületades EL keskmist kolmekordselt. Projektides osalevate Eesti organisatsioonide kumulatiivne arv on alates Euroopa Horisondis osalemise algusest tõusujoonel. Tõus on tulnud just erasektori ja riigiasutuste arvelt, mille nimel on ka tööd tehtud. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse näitaja on uuendamisel. Lepime uue näitaja kokku arengukava vahehindamise järel 2025. aasta lõpuks. 13 Programmi tegevuste täitmise analüüs Suure mõjuga tegevused 2024. aastal: Nagu kogu avalikku sektorit, mõjutasid ka teadussüsteemi 2024. aastal oluliselt riigieelarve kärped. Negatiivsest riigieelarvest jäid puutumata teadussüsteemi põhiinstrumendid – uurimistoetused, baasfinantseerimine ja tippkeskuste rahastus – ning tagati ka doktoriõppe reformi lõpuleviimiseks vajalik vahendite maht. Samas jäi kõrghariduse rahastuse kasv väiksemaks kui kavandatud, mis avaldab mõju ka teadussüsteemile. Mitmed väiksemad teadusrahastuse meetmed tuli üle vaadata ja mõned ka ajutiselt peatada. Riigikogule üle antud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) eelnõu muudab mitmeid teadussüsteemi korralduse aluseid, sh teaduseetika korraldust, teadusasutuste rahastamist ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist. Valmis Eesti teadustaristu neljas teekaart, mis koondab teaduse, majanduse ja ühiskonna jaoks strateegiliselt olulised laborid, andmebaasid, uurimiskeskused ja koostöövõrgustikud. Teekaardile valiti 28 riiklikku ja rahvusvahelist objekti, millel on õigus saada riiklikku teadustaristu toetust. Riikliku toetuse saamise eelduseks on teadustaristu avamine ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Valikuprotsessi kaasati teadlasi, ettevõtjaid ja riigiametnikke, et tagada valikuprotsessi mitmekesisus ja valdkondlik tasakaal. Teaduseetika riikliku korralduse muutmiseks vajalikud ettevalmistused toimusid suures osas 2024. aastal, kuigi vastava määruse saab vastu võtta TAIKSi vastuvõtmise järel. Süsteemne teaduseetika korraldus tagab Eestis tehtava teadustöö usaldusväärsuse, kaitstes samal ajal ka uuringutes osalejate õigusi ja heaolu. Teadus- ja innovatsioonisüsteemi partnerite ja riigi koostöös valmisid Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tuleviku kohta (2028–2034). Kuigi raamprogrammi tulevane formaat ei ole veel selge, on Eesti aktiivne osalemine ettevalmistusprotsessis taganud, et Eesti seisukohti kuulatakse. Eestile väikeriigina on oluline säilitada Euroopa teadusruumi mitmekesisus ning tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute ning innovatsiooni rahastamise vahel. Viidi läbi teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine, mille käigus hinnatakse teadustöö kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja panust ühiskonda. Positiivne evalveerimine tagab asutusele ligipääsu teadussüsteemi rahastamise põhiinstrumentidele. Evalveerimise tulemused kinnitatakse järgmisel aastal. Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes: Teadussüsteemi kvaliteedi ja kestlikkuse paneb olulise surve alla prognoositav riikliku rahastuse vähenemine alates 2027. aastast – riigi eelarvestrateegia näeb teadus- ja arendustegevuse rahastuse langust 0,86%-ni SKPst 2028. aastaks. See pärsiks oluliselt ülikoolide ja teadusasutuste võimekust hoida teadustöö senist taset ja jätkata alustatud struktuurseid muudatusi (doktoriõppe reform, karjäärimudeli rakendamine jm). Teaduse rahastuse killustatus on kujunemas oluliseks väljakutseks. Viimastel aastatel on rahastusinstrumentide arv oluliselt kasvanud, tänu teadusrahastuse 1% kokkuleppele ka teiste 14  ministeeriumide kaudu, mis on toonud kaasa erinevad reeglid, vähese läbipaistvuse ja suurema halduskoormuse. Olukorra parandamiseks tuleks teha rahastusmeetmete revisjon ja otsida võimalusi rahastusinstrumentide koondamiseks ja reeglite ühtlustamiseks. Kuigi doktoriõppe reform on toonud positiivseid tulemusi, ei ole praegune doktorikohtade maht teadlaste järelkasvu taastootmiseks piisav ja eesti keelt emakeelena rääkivate doktorantide arv on endiselt liiga väike. Noorteadlaste osakaal teadussüsteemis väheneb, teadlaskond tervikuna vananeb. Rahastuse suurendamist lähiaastatel ei võimalda ka riigi eelarvestrateegia, mis seab piirid nii doktoriõppe laiendamisele kui karjääristabiilsuse suurendamisele pärast kraadi omandamist. Ülikoolidel ei ole välist survet doktoriõppe sisu muuta, sest erasektori nõudlus doktorikraadiga töötajate järele on endiselt madal. See kõik pärsib oluliselt teadlaskarjääri atraktiivsust. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Programmi kulud kokku 215 495 214 458 202 491 94% Teadusasutuste ja teadlaskonna 200 104 196 783 186 350 95% arengu toetamine Teadustaristu kvaliteedi ja 15 391 17 675 16 140 91% kättesaadavuse kindlustamine Teadussüsteemi programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 214,5 miljonit eurot. Sellest 92% kasutati tegevuse „Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine“ ja 8% tegevuse „Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine“ eesmärkide täitmiseks. Lõplikust eelarvest moodustasid 95% piirmääraga vahendid ning 5% piirmäärata vahendid ehk välistoetused. Võrreldes esialgse eelarvega suurenes piirmääraga vahendite maht 1,3 miljoni euro võrra, samas kui piirmäärata vahendite osakaal vähenes 2,4 miljonit eurot. Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest tekitasid järgnevad muudatused: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 29 mln võrra; negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 5,6 mln võrra; seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 22 mln, millest 14 miljonit suunati riigieelarve reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu), 3 miljonit investeeringuteks ja 5 miljonit õpetajate palgatõusuks; välisvahendite kulud jäid planeeritust väiksemaks, mis vähendas eelarvet 2,4 mln. Teadussüsteemi programmi eelarve täitmine ulatus 94%-ni ja jagunes kahe tegevusvaldkonna vahel järgmiselt: 15 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamise eelarve täitmine oli 95%. Kasutamata vahendite maht oli 8,75 mln eurot, millest 57% (umbes 5 miljonit eurot) moodustas hoonete energiatõhusust tõstvate nutikate investeeringutoetuste ettemaks. Nende investeeringutoetuste abikõlblikkuse periood lõpeb 31. detsembril 2025. Eesti Keele Instituudi teadus- ja arendustegevuse jääk oli 1 miljon eurot, mis koosnes peamiselt kasutamata keeletehnoloogia toetuste ettemaksetest. Suuremad jäägid tekkisid veel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas (0,4 mln eurot), Haridus- ja Teadusministeeriumi haldus- ja juhtimiskuludest (0,67 mln) ning haridusteaduste programmi toetustest (0,36 mln). Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamise eelarve täitmine oli 91%. Sellest suurema osa – 1,4 miljonit eurot – moodustasid piirmääraga vahendid, piirmäärata vahendite jääk oli 0,1 miljonit eurot. Piirmääraga vahendite jäägist moodustas 71% (1 mln) teadusraamatukogude teavikute soetamise eelarve. Need vahendid on säästetud järgnevate perioodide puudujäägi katteks, kuna riigieelarve kärbetest tulenevalt ei ole riigieelarvest võimalik järgmistel aastatel toetust teadusasutustele vajalikus mahus anda. IKT valdkonna eelarve jääk oli 0,41 mln eurot (29%). Jääk tekkis, sest Tallinn-Helsingi kaablikiu aastane kasutusõiguse kulu oli planeeritust väiksem, soetamata jäid planeeritud tarkvara (Gitlabi) litsentsid ja edasi lükkus algselt planeeritud tarnijate hinnatõus, mis realiseerub järgnevatel aastatel. See jääk on kavandatud 2025. aasta IKT eelarve puudujäägi katmiseks. 16 6. Teadmussiirde programm Programmi üldinfo Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Strateegia „Eesti 3 “ Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus siht Programmi periood 2024−2027 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) AS Metrosert AS SmartCap Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 5. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta 1,92 2,28 − 2,1 2,3 Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse 3,3% 3,6% 3,2% 3,5 osakaaluna SKP-st, % (eurodes) −* (1,2 mld) (1,4 mld) (1,1 mld) (1,3 mld) Allikas: Statistikaamet Meede 1 Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI- Ettevõtete TAI-mahukuse ja mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, teadmussiirde võimekuse et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. suurendamine (MKM) Innovaatiliste ettevõtete osakaal,% Allikas: The Community Innovation Survey 53 − −*** >75 >75 (CIS)** 17  Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. rohepöörde soodustamine (MKM) Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse), %** 9,7 − −*** >16 >16 Allikas: Statistikaamet Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms)**** 13. − − Top 10 Top 10 Allikas: DESI Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi Teadus- ja tehnoloogiamahuka arengut. iduettevõtluse arendamine (MKM) Riskikapitali maht eurodes 1333 453 353 >500 >500 Allikas: Startup Estonia Kiirendites osalevate ettevõtete arv 53 51 −* 40 40 Allikas: Startup Estonia Meede 2 Ühiskonna ja majanduse vajadustele Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Programmi tegevus 2.1. Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse Sektoritevahelise teadmussiirde võimekuse kasvatamine toetamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, % 6,9 5,9 − 9,0 10,5 Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta 3,7 3,8 ***** 3,45 3,5 Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL 198 183 187 189 195 keskmine = 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA 25 - 28 28 eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM * Mõõdiku tegelikku väärtust ei ole veel avaldatud. ** Avaldatakse üle aasta. 18 *** 2024. aasta andmeid alles kogutakse ja tulemused avaldatakse tõenäoliselt 2026. aastal. **** DESI enam ei avaldata. ***** 2024. Aasta tulemused avaldatakse 2025. a teises pooles Teadlased ja insenerid. Teadlaste ja inseneride arv erasektoris on viimastel aastatel mõõdukalt kasvanud, ületades 2023. aastaks seatud sihttaseme. 2024. aasta tulemused avaldatakse 2025. aasta detsembris. OSKA uuringute järgi on aga erasektoris nõudlust ennekõike madalama haridustasemega teadus- ja arendustöötajate järele, samas kui kõrgtehnoloogilisele majandusele üleminekuks oleks vaja pigem magistri- ja doktoriharidusega tippspetsialiste. Ettevõtete investeeringud immateriaalsesse põhivarasse on aasta aastalt kasvanud ning 2023. aastal ületati ka 2025. aasta eesmärk. Samas on näitaja küllaltki ebastabiilne ning kiire SKP kasv võib osakaalu alla tuua. 2023. aastal tuli kasv teadus- ja arendustegevuse arvelt, kus maht kasvas aastaga ligi 11%. Arvutitarkvara ja andmebaaside investeeringud vähenesid 0,6%. 2024. aasta andmed tulevad 2025. aasta sügisel. Teadmussiire ja innovatsioon. Uute toodete ja teenuste müügitulu ning innovatiivsete ettevõtete osakaalu indikaatoritega ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on siin ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75 protsendini on innovaatiliste ettevõtete osakaal jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides. 2022. aastal kukkus innovaatiliste ettevõtete osakaal allapoole Euroopa Liidu keskmist ehk 53 protsendini. Müügitulu uutest toodetest ja teenustest langes 9,7 protsendini. 2023. ja 2024. aasta andmed ettevõtete innovaatilisuse kohta tulevad 2026. aasta kevadel. Riskikapitali investeeringutes 2024. aastal langus jätkus ning maht vähenes aastaga 100 mln euro võrra. Seda põhjustas nii ülemaailmne intressimäärade tõus kui ka Eesti paiknemine sõjapiirkonna läheduses. Investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning oluliselt on kasvanud suhteliselt riskivabade riiklike võlakirjade eelistamine. Samas on kasvamas süvatehnoloogiatesse tehtavate investeeringute maht, mis moodustas 2024. aastal juba 63% kõigis riskikapitaliinvesteeringutest. Ettevõtete digitaliseerituse kohta senisel kujul enam andmeid ei avaldata, kuid 2024. aastal toimunud küsitluste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus paranes. Kõrge digitaliseerituse tasemega ettevõtete osakaal kasvas 29 protsendini, mis on ca 2 protsenti kõrgem EL keskmisest. Samas suurusjärgus vähenes väga madala digitaliseeritusega ettevõtete osakaal, mis jäi siiski kõrgemaks EL keskmisest. Kiirendites osalevate ettevõtete arv on püsinud viimastel aastatel stabiilsena ja ületanud eesmärgiks seatud arvu. Näha on, et ettevõtetel on huvi kiirendites osaleda. Erasektori rahastatud avaliku sektori TA kulutuste osakaal on mitmendat aastat langustrendis. Samal ajal, kui riik on kiirelt suurendanud oma toetusi erasektori teadus- ja arendustegevusse, ei ole loodud mehhanisme toetamaks erasektori koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. 2023. aastal ületas riigipoolne erasektori TA rahastus (44,1 mln) erasektori poolset avaliku sektori TA rahastust (18,4 mln) 2,4 korda. Selline suundumus võimendab teadusasutuste alarahastust ja ei saa olla jätkusuutlik. Veel mõned aastad tagasi olid riigi ja erasektori panus tasakaalus. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv jätkab mõõdukat kasvu, ületades küll seatud sihttaseme, kuid jäädes paljudele Euroopa riikidele endiselt alla. Tõenäoliselt tuleneb kasv sisserändest, kuna doktorantide arv Eesti ülikoolides on viimasel kümnendil vähenenud ja ka kaitsmiste arv püsib stabiilsena. Doktoriõppe atraktiivsust piirab asjaolu, et doktorikraadiga spetsialistidel on väljaspool akadeemilist sektorit endiselt vähe rakendust. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide näitaja on viimastel aastatel veidi langenud, jäädes 2024. aastal alla seatud sihttaseme. Tegemist on indikaatoriga, mille puhul esineb ka loomulikku aastast kõikumist. 19 Samas võib mõningane langus viidata koostöö vähenemisele. Seda peegeldab ka erasektori vähenenud panus avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastusse. Programmi tegevuste täitmise analüüs Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal: 2024. aastal käivitati TAIE fookusvaldkondade juhtimine ja seire, mille keskseks osaks on fookusvaldkondade ekspertkomisjonid. Komisjonid, kuhu kuuluvad ministeeriumide, ettevõtete, esindusorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade eksperdid, aitavad suunata teadustegevust vastavusse ühiskonna ja majanduse vajadustega. Ekspertkogud täidavad turutõmbe funktsiooni, jälgides projektide arengut ja tehes vajadusel sisulisi soovitusi tegevuste muutmiseks. Käivitati TemTA programmi (temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid) projektid, mis tugevdavad teadusasutuste võimekust TAIE arengukava fookusvaldkondades. Meetmest toetatakse teadusteemade arendamist ühiskonna ja majanduse vajadustele lähemale, et parandada koostööd teadlaste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel. Projektide kaudu panustatakse ka teadlaste ja inseneride järelkasvu nutika spetsialiseerumise suundades. Kokku rahastatakse programmi raames 102 miljoni euro ulatuses teadusprojekte kuni aastani 2029. Kinnitati ASTRA+ toetuse andmise tingimused. ASTRA+ eesmärk on tugevdada ülikoolide, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Toetust on võimalik kasutada teadusasutuste ülesteks tegevusteks, teadlastele suunatud teadmussiirde teenuste käivitamiseks ja innovatsiooniküpsuse kasvatamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades. Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine. Eesti sai CERNi täisliikmeks, mis avab Eesti ettevõtetele mh võimaluse osaleda CERNi hangetes. Rahvusvahelist ettevõtlust ja teaduskoostööd edendati ka Artemise kokkulepete allkirjastamisega, mis avab Eesti ettevõtetele võimalusi osaleda NASA ja teiste riikide kosmoseuuringute projektides. Lisaks käivitati Brasiilias ja Ühendkuningriigis iduettevõtete kaasamise programmid, et aidata Eesti ettevõtetel laieneda uutele turgudele. Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. AS Smartcapi juures käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot. Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale globaalsele nõudlusele. Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes: Eesti ühiskonnas ja majanduses on vähe nõudlust TA järele ja piiratud usaldus teadlaste võimekusse lahendada ettevõtete ja ühiskonna ees seisvaid praktilisi probleeme. Selge tellimuse puudumine 20 muudab rakendusuuringute tegemise keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase alusteaduse juurde. Samuti puudub teadusasutustes traditsioon tellimuspõhise teadustöö tegemiseks, mistõttu valmisolek praktilistele vajadustele vastata on piiratud. Teadusasutustel on ootus, et rahastaks rohkem rakendusuuringuid, kuid ilma selge tellijata ei jõua need rakendusse. Suurt osa teadmussiirde tegevustest rahastatakse EL struktuuritoetustest, mis oma piirangute ja bürokraatia tõttu ei ole innovatsiooni ja teadmussiirde jaoks sobiv allikas. Piirangute tõttu viib teadusasutustele suunatud teadmussiirde projektikonkursse läbi RTK, mis on tehniline läbiviija ja sisulist tuge ei paku. Väiksemate teadusasutuste toetamiseks peab teadmussiirde pädevus tekkima ka Teadusagentuuris, kuid tänane korraldus seda ei toeta ja eelarveolukord lisaraha eraldada ei võimalda. Riigiabi reeglite kohaldamine avalik-õiguslike ülikoolide teadmussiirde tegevustele on vastuolus nii nende ärimudeli kui ka seadusest tulenevate ülesannetega. Riigiabi rakendamine vähendab otseselt ülikoolides töötavate teadlaste huvi sisulise muutuseni jõuda, sest ettevõtlustulu teenimine toob kaasa toetuse tagasimaksmise või kohustuse teha esialgne investeering muude põhitegevuste arvelt. Ministeeriumide koostöö teadus- ja arendustegevuses on jätkuvalt killustunud – arendatakse paralleelseid, vähe seotud süsteeme. Et arendada ökosüsteemi tervikuna, mitte üksikuid meetmeid, on vaja senisest koordineeritumat ja sisulisemat lähenemist. Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10−12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st. 21 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Teadmussiirde programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Programmi kulud kokku 130 962 130 408 82 935 64% Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete 110 882 109 926 63 809 58% innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine (MKM) Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja 2 897 1 771 1 462 83% arendusmahuka iduettevõtluse arendamine (MKM) Programmi tegevus 2.1. 17 183 18 712 17 664 94% Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM) Teadmussiirde programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 130,4 miljonit eurot, sellest 84% tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide täitmiseks. Lõplikust eelarvest moodustasid 66% piirmääraga vahendid ning 34% piirmäärata vahendid ehk peamiselt välistoetused. Võrreldes esialgsega vähenes programmi eelarve aasta jooksul 0,6 miljonit eurot. Teadmussiirde programmi kolme tegevuse eelarve täitmine oli 64%. Järgnevalt on detailsemalt selgitatud iga tegevuse eelarve kujunemist, täitmist ja jääkide kasutamist. Programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ lõplik eelarve jäi ühe miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks järgmiste muudatuste tõttu: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 36,3 miljoni euro võrra; negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 3 miljoni võrra; 2024. aasta eelarve korrigeerimisega vähendati eelarvet 25,2 miljonit eurot: sellest 25 miljonit suunati riigieelarve reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu) ja 0,2 miljonit tõsteti ümber teiste valitsemisalade eelarvetesse; lisaks korrigeeriti ministri liigendusega kulumudeli jaotusreegli viga, millega suurendati eelarvet 0,4 miljoni euro võrra; välisvahendeid kasutati planeeritust 9,5 miljoni võrra vähem. Tegevuse eelarvet täideti 58% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 50,4 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 13,4 miljonit. Piirmääraga vahendeid jäi kokku kasutamata 33,7 miljonit, millest 33,3 miljonit kantakse 2025. aastasse üle ja 0,4 miljonit anti valitsemisalade töö ümberkorraldustest tingituna üle Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalale (RIA tegevuskulud). Enamik tegevuse eelarvest jagatakse ettevõtjatele konkurentsipõhiselt toetustena EIS-i rakendatavate meetmete ja taotlusvoorude kaudu. Alates 2022. aasta teisest poolest on EIS võtnud kohustusi ligi 92 miljoni euro ulatuses: 145 projekti rahastusotsused eri meetmetes. Sellest umbes 85 miljonit eurot on rakendusuuringute programmi erinevate alategevustes tehtud otsuste maht. Arvestades, et rakendusuuringute programmi suuremahuliste projektide toetus on kuni 2 miljonit eurot projekti kohta, võib mõne projekti ärajäämine või väljamaksete kuhjumine projekti lõppu põhjustada suuri erinevusi eelarve 22 prognoosi ja reaalsete väljamaksete vahel. Seetõttu tekib mõnel aastal eelarve alatäitumus ja teisel võib tekkida puudujääk. Nende ebaühtluste tasandamiseks on vaja kanda eelmise aasta jääke üle järgmisesse eelarveaastasse ning tõsta ühelt aastalt ümber teisele. Selle kohta on MKM esitamas Vabariigi Valitsusele taotlust 2026−2029 RES-i koostamise protsessis. Toetuste kasutamine sõltub vahel ka välistest teguritest. Näiteks ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetusskeemis osutus probleemiks asjaolu, et Euroopa Komisjon on andnud kvaliteedimärgise projektidele, millel puudub vajalik omafinantseering. Seetõttu rahastatakse neid kõrvaltingimusega (vaja on enne kaasata raha turult). Lisaks rahastatakse uusi projekte kindlasummalise makse alusel, mistõttu kulud tekivad oluliselt pikema ajavahemiku jooksul kui kuludokumentide alusel kulude hüvitamisel. Euroopa strateegiliste väärtusahelate ja IPCEI projektide toetusmeetmes on kaks ettevõtet toetuse kasutamisega hilinenud, sest riigiabi loa ja teiste otseste partnerite rahastamisotsuste viibimise tõttu ei ole projektid planeeritud tempos käivitunud. Nimetatud vahendid saavad kasutatud 2025. aasta jooksul. Üliõpilaste inseneeria valdkonna arendusprojektide toetuse taotlemise voor avati 2024. aastal, selle jäägi ulatuses võeti kohustusi üles ka 2025. aasta veebruaris. Programmi tegevuse jäägi hulgas on ka üks miljon eurot rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude vahendeid, millega kaetakse 2025. aastal ESA ja CERN-i liikmemaksude võimalik suurenemine. Veel jäi eespool kirjeldatud põhjustel kasutamata 12,2 miljonit eurot CO2 kvooditulust rahastatava üleeuroopalist huvi pakkuva teadus- ja arendustegevuse projekti toetamisel. Vahendite kasutamist jätkatakse 2025. aastal. Programmi tegevuse „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ lõplik eelarve jäi 1,1 miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks ja seda põhjustasid järgnevad muudatused: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 0,1 miljoni euro võrra; Välisvahendeid kasutati planeeritust 1,2 miljoni võrra vähem. Tegevuse eelarvet täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,2 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 1,2 miljonit. Kasutamata jäi 0,3 miljonit eurot piirmääraga vahendeid. Jäägi tekkimise põhjuseid on kirjeldatud eelmise programmi tegevuse juures. Vahendid kantakse 2025. aastasse üle ja jätkatakse nende kasutamist samal eesmärgil. Programmi tegevuse “Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine” lõplik eelarve oli 18,7 miljonit eurot, mis on 1,5 miljoni võrra suurem kui esialgne eelarve. Suurendamine tulenes välisprojektide lisanduvast eelarvevajadusest, ei jõutud ära kasutada planeeritud ajal. Eelarvest moodustasid piirmääraga vahendid 10% (1,8 miljonit eurot) ning piirmäärata ehk välistoetused 90% (16,9 miljonit eurot). Sektoritevahelise teadmussiirde toetamise eelarve täitmine oli 94%. Riigieelarvevahendid on täidetud 100%, jääk üks miljonit eurot on seotud SF 2021+ meetmega 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks. Jääk tekkis, kuna hankemenetluste protsess kujunes planeeritust pikemaks ning investeeringute väljamaksed ei toimunud planeeritud ajal. Investeeringuteks kavandatud eelarve kasutatakse ära hiljemalt 30.04.2026. 23 24 7. Ettevõtluskeskkonna programm Programmi üldinfo Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Strateegia „Eesti 3 “ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti on siht (alasihi täpsusega) uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programmi periood 2027−2027 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS) valitsemisala asutused) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht edetabelis)* − − − − − Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) 30,9 29,7 30,1 30 31 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) 62,4 57,4% −** 62,05 62,5 Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP) Meede 1 Ettevõtluskeskkonna arendamine, Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad rahvusvahelistumise toetamine ja kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. investeeringute soodustamine 25 Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse 22. 25. 31 21. 20. efektiivsus“6 Allikas: IMD konkurentsivõime raport Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris (Eesti koht DESI indeksis)*** 13. −- − 12. 11. Allikas: Digitaalmajanduse ja - ühiskonna indeks (DESI)7 Tark ja õiglane tarbimiskeskkond (Eesti näitaja EL tarbijatingimuste indeksis)**** − − − − − Allikas: Euroopa Komisjon, Tarbijatingimuste tulemustabel Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluse arendamise Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne. soodustamine Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot 1256 1417 -** 1400 1500 (kolme aasta keskmisena) Allikas: Äriregister Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 20. 20. -** 24. 22. Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport) Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt. ekspordi edendamine Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt, % Kasv oli kiirem Kasv oli kiirem Kasv oli kiirem Kiirem kasv Kiirem kasv (2020 kuni sihtaasta) +15 +7,9 +4,4 +0,1 +0,1 Allikas: Eurostat ***** Turismiteenuste eksport (mld/EUR) 1,6 1,7 2,2 2,1 2,4 Allikas: Statistikaamet Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 110,2 98,4 94,4 110 115 Allikas: Statistikaamet Programmi tegevus 1.3. Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule Tehnoloogia- ja arendusmahukate finantseerimisele ja kapitalile. investeeringute soodustamine 26 Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse 3,2 3,5 (jooksevhindades, lühiaajastatistika 3,9 4 4,2 mld eurot) (1,1 mld) (1,3 mld) Allikas: Statistikaamet Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 4 3,6 3,5 4,2 4,5 Allikas: Eesti Pank8 * Andmeid ei avaldata enam. Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu. ** Andmeid ei ole veel avaldatud. *** DESI enam ei avaldata. **** Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata. ***** Seoses andmete korrastamisega ja võimaldamaks RaMi juhiste järgi automaatset esitust, on mõõdik ümber sõnastatud ja esitatud ühe numbriga. See tähendab, et kui varasemalt esitati eraldi numbritena Eesti ekspordihinna muutus ja Euroopa keskmise ekspordihinna muutus, siis nüüd näidatakse seda erinevusena. Nt, kui Euroopas kasv +1,6%, Eestis langus -4,4%, siis väärtus on -6% (kasv on aeglasem). Sihttase on kiirem kasv, mistõttu näidatakse seda positiivse arvuna (+0,1%) ehk tegelikud tasemed 0 või negatiivne tähendavad, et sihttase ei ole saavutatud. Eelnevaid aastaid on samuti korrigeeritud vastavalt Eurostati korrigeerimistele. Programmi eesmärkide täitmine on majandus- ja julgeolekuolukorrast tulenevalt kõikunud – osas näitajates on läinud hästi, osas halvasti. 2024. aasta oli Eesti majanduse jaoks taastumise aasta. Kuigi SKP langes kogu aasta lõikes 0,3 protsenti, toimus viimases kvartalis aasta võrdluses 1,2-protsendiline kasv. Kõige tugevamalt oli langust tunda tööstussektoris, kus toodangumaht langes 2020. tasemega võrreldes 5,6 protsendi võrra ning jäi oluliselt alla ootustele. Seejuures vähenes väljaspool Harjumaad loodud SKP inimese kohta 2023. aastal 57,4%ni EL keskmisest ning suure tõenäosusega jätkus vähenemine ka 2024. aastal. Seda põhjustas Eesti SKP aegalasem kasv võrreldes EL keskmisega. 2024. aasta alguses oli nõudlus Eesti toodete järele nõrk, kuid aasta lõpus olukord muutus. Sügisel hakkas lisaks teenustele kasvama ka kaupade eksport, mis Eesti konkurentsivõime parenemisele välisturgudel. Tugevat kasvu näitas turismiteenuste eksport, mis suurenes aastaga 17 protsenti. Tugev nõudlus oli ka Eesti IT teenuste järele, kuid vähenes nõudlus logistikateenuste järele. Eesti ekspordiühiku hinnad kasvasid 2024. aastal aeglasemalt kui Euroopa Liidu keskmine, kuid võrreldes baasaastaga (2020) on kasv siiski kiirem ja seatud sihttase on täidetud. 2024. aasta tulemused ei ole veel teada, kuid uusi ettevõtteid loodi juba 2023. aastal veidi rohkem kui on 2024. aasta sihiks seatud. Selle põhjus võib olla inflatsiooni jätkuvalt kõrge tase, mistõttu on lihtsam ületada ka seatud 200 000-eurost aastakäibe piiri. Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis langes Eesti 2024. aastal kuus kohta ning jäi veelgi rohkem alla planeeritud sihttaseme. Talentide atraktiivsuse osas ei saa muutuseid hinnata, kuna 2024. aasta tulemustabelit ei ole aruande kirjutamise ajaks veel avaldatud. Kohalike investeeringute seisukohalt vastasid arengud suures osas ootustele. Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse ulatusid esialgsetel andmetel 4,2 miljardi euroni, mida oli oluliselt rohkem kui prognoositud. Aastaga kasvasid investeeringud 5%, mis on märkimisväärne saavutus. Seevastu välisinvesteeringute osas jäi töötleva tööstuse sektor oodatust 0,7 miljardi euro võrra tagasihoidlikumaks. Arvestades üldist majanduskeskkonda ja globaalseid arenguid, võib tulemust siiski heaks pidada. Eesti geograafiline lähedus Venemaale ja peamiste kaubanduspartnerite majanduste langustendentsid teevad välisinvesteeringute kaasamise keeruliseks. Seetõttu võib ootustest ainult kümnendiku võrra maha jäävat 27 tulemust pidada rahuldavaks. Siiski tuleb tähele panna, et järgnevatel aastatel võib investeeringute kaasamine jääda keeruliseks. Programmi tegevuste täitmise analüüs Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal: Õiglase ülemineku fondi raames avati viimased ettevõtluse toetamise meetmed, millega luuakse Ida- Virumaale kolm inkubaatorit (tööstusinkubaator Narvas, digi- ja meediainkubaator ning loometööstuse inkubaator Jõhvis) ning rakendatakse maakonnas täiendavaid nõustamisteenuseid. Valitsuselt saadi mandaat ja tehti vajalikud ettevalmistused 160 miljoni euro mahuga suuremahuliste investeeringute toetusmeetme avamiseks, et soodustada suurte, alates 100 miljoni euroste investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate ettevõtete konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu. Koostati turismi pikaajaline visioonidokument (2025−2035). Sellega seati sihiks saavutada turismisektori lisandväärtuse kahekordne kasv keskendudes aastaringsele atraktiivsusele, headele ühendustele, pakkumusele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena. Team Estonia eksporditegevustele pikaajaliste eesmärkide sõnastamiseks käivitati ekspordistrateegia koostamise protsess. Valitsuselt saadi mandaat ja alustati tööd ettevõtete esindusorganisatsioonidele suunatud ekspordi toetusmeede loomisega. 2025. aastal avatav meede toetab erialaliitude võimekust arendada oma sektori eksporditegevusi ning suunata ressursse nutikate ja lisandväärtust loovate toodete ja teenuste välisturgudele viimisel. Andmepõhise aruandluse raames jätkati asutuste ülese (enam kui 20) ühtse taksonoomia loomist rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi suhtluses riigiga. Jätkus ka laiapõhjaline andmete, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu-, vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmete korrastamine ja standardiseerimine, mis on aluseks kestlikkusaruandluse esitamise lihtsustamiseks tulevikus. 2024. aastal standardiseeriti kõigis asutustes kokku 70 aruannet. Regulatsioonide ettevõtjasõbralikumaks muutmiseks koostati seaduste väljatöötamiskavatsused gaasimahutite kasutuselevõtu võimaldamiseks, reklaamiseaduse nõuete selgemini mõistetavaks muutmiseks ning ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmiseks. Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes: Ekspordi-, investeeringute ja turismimahud ei ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks. Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamine, et toetada täitumust madalhooajal ning suurendada välisturistide arvu. 28  Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi kogutavate andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada ettevõtetele pakutavate finantsteenuste ja instrumentide valikut. Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Tuleb jätkata ettevõtjatele suunatud info ja teenuste koondamisega maksimaalses ulatuses ja kasutajatele mugavalt eesti.ee ettevõtja digiväravasse. Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Programmi kulud kokku 169 529 102 290 87 911 86% Programmi tegevus 1.1. 32 990 31 575 26 112 83% Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevus 1.2. 127 827 59 347 54 345 92% Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevus 1.3. 8 711 11 368 7 453 66% Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Ettevõtluskeskkonna programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 102,3 miljonit eurot. Sellest 58% moodustas tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja 31% tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eelarve. Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest summas 67,2 miljonit tekitasid järgnevad muudatused: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 19,1 miljoni euro võrra; negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 6,2 miljoni võrra (sh antavad toetused 5,9 miljonit ja valitsemisala asutuste tegevuskulud 0,2 miljonit); seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 1,5 miljonit eurot. Sellest üks miljon eurot suunati EIS-i e-residentsuse programmist HTMi valitsemisala eelarvesse õpetajate palgatõusuks. 0,2 miljonit 29  tõstis TTJA oma tegevuskuludest investeeringuteks. 0,3 miljoni ulatuses korrigeeris MKM oma tugiteenuste kulude jaotust erinevate programmide tegevuste vahel; Vabariigi Valitsuse reservidest saadud vahendid suurendasid eelarvet 1,3 miljoni euro võrra. Vahendeid saadi välistoetuste mitteabikõlblike kulude katmiseks (0,1 miljonit) ja reisiparvlaev Estonia uuringutega jätkamiseks (1,2 miljonit); ministri liigendusega vähendati programmi eelarvet 0,4 miljoni euro võrra. Sellega parandati kulumudeli jaotusreegli viga, mis suunas osa teadmussiirde programmi kuludest ekslikult ettevõtluskeskkonna programmi eelarvesse; välisvahendite kulud jäid planeeritust 79,6 miljoni võrra väiksemaks. Programmi tegevuste eelarve täitmise jääke ja nende kasutamise vajadust selgitatakse järgnevalt tegevuste kaupa. Programmi tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eelarve täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 22,7 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 3,3 miljonit. Kasutamata jäi 5,5 miljonit eurot, mis koosneb 4,9 miljoni euro ulatuses piirmääraga vahenditest ja 0,6 miljonit välisvahenditest. Piirmääraga vahendite jääkidest on osa juba kohustustega kaetud, peamiselt tekkisid jäägid: 0,7 miljonit EISile eraldatud tegevustoetustest e-residentsuse programmis, millest 0,3 miljonit eurot on juba kohustusega kaetud ja ülejäänud jääki taotletakse kasutamiseks 2025. aastal, et rahastada EISi infosüsteemide arenduspartnerit ning hoida reservi biomeetria hankeks, mille lõplik maksumus ei ole teada; 0,3 miljonit eurot EISile eraldatud tegevustoetustest programmis Work in Estonia. Kuna majanduskasvu ei olnud, ei suurenenud oodatud mahus ka välistööjõu värbamine ning majandustrende arvestades vähendati turundus- ja kommunikatsioonitegevusi. Vahendite kasutamist taotletakse 2025. aastaks, et teha välisturundust ja –kommunikatsiooni mh uutele turgudele sisenemiseks ning infotehnoloogia ja inseneeria valdkonna välistalentide värbamiseks; 2,2 miljonit eurot EVK-le eraldatud sihtotstarbelistest vahenditest varude soetamiseks, mis on kohustustega kaetud – sõlmitud on generaatorite tarneleping ning välja on kuulutatud järgmine hange kriisipoodidele generaatorite ostmiseks. Lisaks kantakse 2025. aastasse üle alla 0,2 miljoni euro MKMi tööjõu- ja majandamiskulusid, mis tekkisid keskmisest kõrgemast personalivoolavusest ja sellest tulenevast tegevuste edasilükkumisest. Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest jäi Ohutusjuurdluse Keskusel kasutamata 0,8 miljonit eurot reisiparvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude hindamise projektis. Kuna ajakava järgi lõpevad tööd 2025. aastal, kantakse jääk üle 2025. aastasse. TTJA-l tekkis 0,5 miljonit eurot tööjõukulude jääki, mida soovitakse 2025. aastal kasutada tööjõuvoolavuse leevendamiseks, tulemusjuhtimise täiustamiseks, kriisiolukordades ületundide lisatasustamiseks ja muudeks lisakohustuste täitmiseks. Lisaks tekkis TTJA-l 0,2 miljonit eurot majanduskulude jääki seoses reaalajamajanduse projektide edasilükkumisega. Välisvahenditest jäi kõige enam kasutamata projektide „Ettevõtja s ndmusteenus ja digivärav“ (0,2 miljonit eurot), „Rail Baltic 1435 mm raudtee arendamine Eestis (TTJA) VI rahastus“ (0,1 miljonit eurot) ja TTJA valdkondliku digipöörde eelarvest (0, 1 miljonit eurot). Tegevustega jätkatakse 2025. aastal. 30 Programmi tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eelarvest täideti 92% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvest 14,5 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 39,8 miljonit. Kasutamata jäi 5,0 miljonit eurot, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud tegevustoetustest riiklike programmide elluviimiseks. Suurimad jäägid tekkisid turismivaldkonna programmis ja toetusmeetmetes, sh: 0,7 miljonit eurot turismiarenduse, nõudluse suurendamise ja turismi sihtfinantseeringuid läbirääkimiste venimise tõttu, kuid 0,6 miljonit eurot sellest on eelläbirääkimisega juba kaetud; 0,9 miljonit eurot suurkontsertide sihtfinantseerimisest, millest 0,9 miljonit on kohustusega juba kaetud; 2,4 miljonit eurot turismisihtkohtade juhtorganisatsioonide sihtfinantseerimisest tekkepõhise eelarve süsteemi tõttu ehk kulu tekib 2025. aastal; 0,1 miljonit eurot turismisektori digilahendustega liitumise toetustest, mille osas on kohustused juba võetud. Programmi tegevuse „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eelarvest täideti 66%, sh piirmääraga vahendite eelarvest 7,4 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 0,1 miljonit. Kasutamata jäi 3,9 miljonit eurot piirmääraga vahendeid, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud riiklike programmide jääkidest: 3,0 miljonit eurot on suurinvestori investeeringutoetus, mis jäi täies mahus kasutamata, kuna meetmes oli vahepeal kriisidest tulenev seisak ja uusi projekte rahastamiseks ei esitatud. Jäägist 1,5 miljonit eurot jäetakse üle kandmata, kuna see on juba 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud eelarve ja seda ei kasutatud ära − juba võetud kohustuste väljamaksed on edasi l kkunud, projektide elluviimine on veninud. 2025. aastasse kantakse üle 1,5 miljonit eurot. EIS on praeguseks kohustusi võtnud 3,8 miljonit euro eest, aga kuna 2025. aasta eelarve selles toetusmeetmes on vaid 1,3 miljonit, on jäägi ülekandmine väga vajalik. Toetusmeetme tingimusi on käesoleval aastal muudetud, et tekitada investorites rohkem huvi ja võimalusi toetuse kasutamiseks; 0,7 miljonit eurot jäi EIS-il kasutamata välisinvesteeringute kaasamise programmis. Seoses RESi 2025.−2028. a kärbetega pani EIS pausile vabade töökohtade täitmise ning USA välisesindaja lahkumise järel ei värvatud sinna uut inimest. Kasutamata jäänud vahendeid plaanitakse 2025. aastal kasutada VIP visiitide suurenenud mahu katmiseks, suuremahuliste investeeringute meetme käivituskuludeks ning välisinvesteeringute keskuse ülemineku rahastamiseks investeeringute keskuseks. 31 MKM-il jäi 0,2 miljonit eurot kasutamata tööjõu- ja majandamiskuludest, sest osa tegevustest osutus planeeritust odavamaks ja osa nihkusid 2025. aastasse. Majandus- ja innovatsioonivaldkonna 52 ametikohast oli 2024. aastal keskmiselt täidetud 47,5 (personalivoolavus 17,5% aastas). 2025. aastal jätkatakse vahendite kasutamist samal otstarbel, milleks need olid planeeritud möödunud aastal. 32 8. Ehituse programm Programmi üldinfo Programmi nimi Ehituse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Strateegia „Eesti 3 “ siht Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne (alasihi täpsusega) elukeskkond. Programmi periood 2024−2027 Peavastutaja (ministeerium) Kliimaministeerium (KliM) Kaasvastutajad (oma Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) valitsemisala asutused) Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase 2022 2023 2024 2024 2025 Sektori tööjõutootlikkus EL 62% * −* −* 66% 69% keskmisega võrreldes Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja 6 TWh 5,9 TWh −* 5,2 TWh 5,1 TWh soojusenergia tarbimine Allikas: Statistikaamet 33  Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL keskmisele tasemele. Sektori tööjõutootlikkus EL 62%* −* −* 66% 69% keskmisega võrreldes Allikas: Eurostat Programmi tegevus 1.1 E-ehitus Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti. Ehitusloa menetlemise aeg 37 päeva 32 päeva 27 päeva 28 päeva 26 päeva päevades alates selle (25 päeva sisestamisest ehitisregistrisse ilma Tallinnata) Allikas: Ehitisregister Programmi tegevus 1.2 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Eesmärk: Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on kvaliteetne sisekliima. Uute nõuetele vastavate 7127 tk 9960 tk 6502 tk 7000 tk 7000 tk eluruumide lisandumine, Allikas: Ehitisregister Meede 2 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole erasektorile atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile oluline positiivne mõju. Otsustes tuginetakse ehituse Jah Jah Jah Jah Jah pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale Allikas: Kliimaministeerium Programmi tegevus 2.1 Eluasemepoliitika Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Riiklike toetuste abil 7060 tk 5942 tk 656 tk 6897 tk 7604 tk rekonstrueeritud eluruumid Allikas: Kliimaministeerium * Andmed ei ole avaldatud 34 Ehituse programm panustab strateegia Eesti 2035 sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna tulemused. Lisaks panustab programm ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate tegevuste kaudu ka Eesti 2035 sihti “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik”. 2022−2024 viidi läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, mille eesmärk oli ette valmistada elukeskkonna arengukava algatamine vabariigi valitsuses kinnitamiseks. Töö lähtub Eesti 2035 koostamise käigus kujunenud arusaamast, et elukeskkonna areng peab hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja elukeskkonna kujundamine peab olema terviklikult organiseeritud. Eesti ehitussektori tööjõutootlikkus Euroopa liidu keskmise suhtes, mis seni järjepidevalt tõusis (2019: 63% ja 2020: 64%), langes 2021. aastal 61%-le, kuid tõusis 2022. aastal taas 62%-le. Seoses erinevate kriisidega on vaadeldaval perioodil kahanenud ehitusettevõtete kasum ning vähenenud investeeringud võrreldes Euroopa liidu keskmisega. Lisaks ehituse ja elukeskkonna osakonna tegevusele sõltub see mõõdik väga tugevalt ka majandusts klitest. Visioonidokument „Ehituse pikk vaade 2035” toob ära 7 suurt sammu sektori tootlikkuse tõusuks, mille lahendamisega järjepidevalt tegeletakse nii ministeeriumide kui ka teiste seotud organisatsioonide eestvedamisel. Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimise väärtusi 2024. a kohta Statistikaamet veel esitanud pole. Statistiliste andmete puhul tuleb jälgida pikemaajalist trendi. Elektri- ja soojusenergia tarbimine aasta lõikes sõltub mitmest tegurist, sh nii energia hinnast kui ka välistemperatuurist. Kodumajapidamiste soojus- ja elektrienergiatarbimise vähenemist 2022. ja 2023. aasta võrdluses võib tõenäoliselt selgitada 2023. a väga kõrgete energiahindadega ning sellega seotud tarbimisharjumuste muutusega – tarbijad vähendasid energiatarbimist kulude kokkuhoiuks. Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse üldise tendentsina selgelt langeb. See tähendab, et kuigi pärast uuele ehitisregistri rakendusele üleminekut 2022. aastal menetlusajad andmeprobleemide tõttu ajutiselt pikenesid, on uude süsteemi tehtud investeeringud end ära tasunud. Lähtudes Eesti elanikkonna suurusest peaks elamufondi taastootmiseks aastas lisanduma 7000 uut eluruumi. 2024. aastal sai kasutusloa 6502 uut nõuetele vastavat eluruumi. 2023. aastal oli kasutusloa saanud lausa 9960 uut eluruumi. Aastate lõikes vastab lisanduvate uute eluruumide hulk elamufondi taastootmise vajadusele, kuid suureks probleemiks on regionaalne ebavõrdsus ja eluasemete kallidus. Nende küsimuste lahendamiseks oleme asunud koostama eluasemepoliitika strateegiat. Eluruumide rekonstrueerimine on seni toimunud välisrahastuse toel. 2024. aastal oli kortermajade ja väikeelamute rekonstrueerimise toetuseks kasutada struktuurifondide vahendid, taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendid ning Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) vahendid. Kõik 2024. aastaks ette nähtud vahendid võeti kasutusse. Rahastusmeetmete disainimisel oli eesmärk tagada, et vahendid jõuavad igasse maakonda ning erilises fookuses oli Ida-Virumaa. Programmi mõõdik “Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale” on täidetud. Viiakse ellu ehituse pika vaate eesmärke, sh parandatakse elukeskkonna kvaliteeti. Soodustatakse eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust üle Eesti, sh integreeritakse toetuste tingimustesse renoveerimisteemalise TA programmi Life IP BuildEST tulemusi. Renoveerimistoetuste määr on piirkonniti diferentseeritud. Alustatud on eluasemepoliitika strateegia koostamist. Ehitusvaldkonna innovatsiooni arendatakse näiteks tehaselise renoveerimise ja valdkonna digitaliseerimise kaudu. 35 2024. aasta programmis kirjeldatud väljakutseid arvestades on tehtud samme tervikliku ja kvaliteetse ruumiloome arendamiseks. Endiselt vajavad kokkuleppimist ruumiloomevaldkonna eesmärgid ning tegevused tuleb koondada ühtseks maa-, ruumiplaneerimis-, ehitus- ja transpordipoliitikaks. Digitaliseerimine on ehitusvaldkonna tõhustamise, konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamise võti – seni on seda tehtud peamiselt välisrahastuse toel, kuid digitaliseerimine vajab suuremat panust riigieelarvest. Kuna 2026. aastal lõpevad korterelamute välistoetused, on edaspidi vaja riigieelarvest toetada ka elamute renoveerimist. Tervikuna vajab tähelepanu ehituse- ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus ning tulemuste elluviimine. Kvaliteetse ruumi põhimõtetest on oluline lähtuda investeeringute tegemisel ning juurutada neid põhimõtteid Eesti ruumiloomes. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevus 1.1 E-ehitus Peamised tegevused 2024. aastal jätkus e-ehituse platvormi arendamine. Platvorm koondab ühte keskkonda ehitusvaldkonna avalikud teenused, hõlbustab süsteemide kooskasutamist ning andmete ja tarkvarakomponentide ristkasutust, väldib avaliku raha kulutamist analoogsete süsteemide arendamisele KOVides ja erinevates asutustes ning lühendab kasutajate õpikõverat, kuna erinevad süsteemid on sarnase kasutusloogikaga. Tänu platvormile tõhusamad protsessid hoiavad kokku tööaega nii pädevates asutustes (92 000 tundi või 1,1 milj eurot aastas) kui erasektoris ja võimaldavad nügida kõiki osapooli suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust on hinnanguliselt kuni 750 milj eurot aastas, riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168 milj eurot). 2024. a tegevused keskendusid suuresti platvormisiseste protsesside ja arenduskvaliteedi tõstmisele – nt korrastati andmehalduse- ja arendusprotsesse ning arenduskeskkondi –, st loodi alus tarkvaraprojektide tõhusaks läbiviimiseks. Olulisemad arendustööd: 2024. a veebruaris jõudis kasutajateni BIM-põhise ehitusloa rakendus. 2024. a aprillis valmis koostöös Päästeametiga veevõtukohtade ja hüdrantide informatsiooni halduse rakendus. 2024. a juunis toodi vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest uude üle energiamärgised. Selle käigus ühtlustati energiamärgiste andmekoosseis EHRi andmestikega ja integreeriti töö märgistega EHRi menetlusprotsessidesse, mis suurendas oluliselt andmete läbipaistvust. Vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest toodi uude üle ka arestid/keelud, KOV otsused, omaniku teatis. Lisaks ehitus, kasutusloa ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine. Seejärel vana rakendus suleti. Valmistati ette e-ehituse platvormi kasutajaliidese komponentide väljavahetamine mobiilisõbralikuma ja VEERA-disainisüsteemiga kokkusobiva teegi vastu (rakendatakse 2025. a II kvartalis). 36  Arendati hoonestuslubade ja ühendloa menetlemise võimekust ja alustati käimasolevate menetluste või juba antud lubade migratsiooni. Meretuuleparkide ühendloa lahenduse juurutamisega loodi tehnilised eeldused menetlusperioodi lühendamiseks kümnelt aastalt kahele aastale. Valmistati ette võimekus väiksemate andmekogude ja infosüsteemide EHRi integreerimiseks. Esimene integreeritav register on Raudteeregister 2025. aastal, samuti luuakse EHRi baasil uus maaparandussüsteemide infosüsteem. Maa-ameti juhtimisel ning KEMITi, RIA ja MKMi osalusel alustati ettevalmistustega 2D/3D võimekusega kaardiakna kasutajakogemuse ja -vaate loomiseks VEERA disainisüsteemi baasil. Eesmärk on luua ühised printsiibid Eesti avaliku sektori kaardirakendustele. E-ehituse platvormi 3D kaksikus tekkis kasutajate jaoks võimalus saada visuaalne ülevaade piirkonna hoonetest eri parameetrite – nt ehitusaasta, kasutusotstarve või kütteallikas – järgi (hoonete analüütika). Tiheasustusalal kuvatakse kaksikus üksikpuid, hajaasustusalal metsaregistri andmeid metsaeraldiste kohta. Parandati kaksiku kasutajamugavust ning valmistati ette analüüse järgmisteks arendusetappideks. 2024. aasta lõpus avanes ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi ehituse e-hüpe III voor, mille maht on umbes 850 000 eurot. Eesmärk on toetada innovaatiliste digitaalsete tööriistade arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute teenustega. Kokku on programmi maht 4,5 milj eurot tänu Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastule (RRF) Next Generation EU. Organisatoorselt valmistuti kolima loodavasse Maa- ja Ruumiametisse, mis võimaldab tänu maa- ja ruumiandmete ning -teenuste tihedamale integratsioonile suuremat tõhusust, läbipaistvust ja lihtsust kõigi seotud rakenduste kasutajatele. Väljakutsed RRFi ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse vähenedes ja lõppedes on vaja tagada valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023.−2027. a mahus 2,2 milj eurot aastas (võrreldes eelmise tulemusaruandega õnnestus rahastusvajadust vähendada tänu täiendavate allikate leidmisele ja arendusprotsesside efektiivsuse tõusule). Rahastus on vajalik ennekõike platvormi jooksvaks ajakohasena hoidmiseks (sh turvauuendusteks) ja hädavajalikeks arendustöödeks, mida tingivad nt muudatused õigusaktides, aga ka tööprotsesside ja kasutajasõbralikkuse järjepidevaks optimeerimiseks. 37 Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Peamised tegevused Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistati ette ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti loomine. Vastavalt valitsuse otsusele hakkas amet tegutsema 1. jaanuarist 2025. Ruumiloome tervikvaadet koondav amet suunab strateegiliselt riigi ruumiloomet ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, on nõuandvaks ja analüüsivaks partneriks KOVidele, koondab ja väärindab ruumiandmeid ning tagab tänu ruumilisele tervikpildile ressursside parema haldamise ja ettevõtluskeskkonna. Maa- ja ruumiametis hakkab tegutsema ka elukeskkonna tervikliku arendamise eest vastutav riigiarhitekt oma meeskonnaga. Koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusega käivitus tänavaruumi giidi koostamine (valmib 2025) ning tehti ettevalmistusi giidile tugineva tänavaruumi standardi koostamiseks (valmib eeldatavalt 2027). Laia ekspertideringi poolt loodav tänavaruumi giid koondab soovitused kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele tugineva tänavaruumi loomiseks. Eesmärk on oluliselt tõsta Eesti avaliku ruumi kvaliteeti ning vähendada autostumisest tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid. Jätkus 2022. a käivitatud teadusarendusprojekt LIFE IP BuildEST. 2024. a valmisid renoveerimislahendusi tutvustavad infomaterjalid ja mitu kliimakindluse tagamise temaatilist raportit. Jätkusid Tartu ja Võru renoveerimise õpilaborid, mis naabruskonnapõhiselt töötavad välja sekkumismudeleid piirkonnapõhiseks rekonstrueerimiseks. Kõik eelpool nimetatud teadusuuringud annavad sisendi poliitikate kujundamisse ning toetavad rekonstrueerimismeetmetes väljatöötamist ja rakendamist. Kredexi kaudu suunati kohalikele omavalitsustele kasutusest välja langenud ehitiste lammutamiseks toetust 0,5 milj eurot. 2024. a suvel avalikustati ehitusgiidi rakendus, mis pakub lihtsat ja visuaalset ülevaadet ehitusnõuetest erinevate ehitiste ja tegevuste kaupa. See teeb nõuete ja juhendite leidmise, mõistmise ja järgimise lihtsamaks ettevõtetele, omavalitsustele ja kõigile huvitatud inimestele. Hiljem täiendati koostöös MKM-iga giidi planeeringuid puudutava informatsiooniga, mis avalikustatakse 2025. a märtsis. 2025. a kevadel leiab giid ka püsiasukoha e-ehituse platvormil. 2022. a sügisel alustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium (täna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga) ja Keskkonnaministeeriumi (täna Kliimaministeeriumiga) Riigikantselei juhtimisel koostööd auditi koostamisel taastuvenergia ehitiste kiirendamiseks. 2023. aastal koostati ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis võeti vastu 2024. a teises kvartalis. Sellega loodi ühendloa võimalus merel paiknevate taastuvenergia rajatiste puhul ning muudeti keskkonnamõjude hindamise protsesse lühemaks. Taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks on energeetikaosakonna eestvedamisel välja töötatud taastuvenergia direktiivi ülevõtmise sätteid sisaldav eelnõu. Selle raames on ehitisregistrisse vaja arendada ka kontaktpunkti võimekus, mis valmib eelduslikult 2025. a ning mille raames luuakse ajajoone funktsioon ka ülejäänud menetlustele. Menetluste kiirendamise eesmärki kannab ka algatus “Roheline koridor”, mida juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning kuhu teiste ministeeriumide seas panustab ka 38 Kliimaministeerium. Analüüsitakse erinevate kõrge lisandväärtusega ehitiste rajamiseks vajalike menetluste tervikpilti. Jätkus töö ehitusseadustiku muutmisega. Varem oli läbi viidud uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“ ning tellitud õiguslik anal s, hindamaks kvaliteetse ruumi kriteeriumite ehitusseadustikku sisse viimise vajalikkust ja võimalusi. 2024. a jooksul koostati eelnõu, mis esitati 2025. a jaanuaris sektorile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Eelnõu peaks eeldatavalt jõustuma 2025. a lõpus. Jätkus 2023. a alanud töö määrusega „Nõuded ehitusprojektile“. Tegemist on ehitusõiguse he kõige olulisema dokumendiga, mis muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. 2024. aastal viidi läbi uuring määruse muutmise põhimõttelistes küsimustes ning koostati uuringu tulemusel määruse kavand, mida tutvustati sektorile 2025. a alguses. Ministeerium jätkab määrusega tööd 2025. a sügisel, sest vahepeal tegeletakse ehitisregistri andmete ja nendega seotud õigusloomega. Jätkus 2023. a alanud määruse “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” uue tervikteksti loomise protsess. Vaadati üle kehtiva määruse sätted, praktikas esinevad probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hinnati ligipääsetavuse rakkerühma lõpuaruandes toodud regulatiivseid ettepanekuid. Määruse tekst läks 2025. a märtsis sektorile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Lisaks peab määrus läbima tehnilisest normist teavitamise protseduurid. Planeeritud jõustumisaeg on 2025. a lõpp. 2022. a märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 305/2011. 2024. aasta kevadest sügiseni oli tekst parandusmenetluses, mille käigus korrigeeriti sõnastust ilma sisulisi muudatusi tegemata. 2024. a sügisel kiitsid Euroopa Parlament ja seejärel Euroopa Nõukogu parandatud eelnõu teksti heaks. 2025. a koostab Kliimaministeerium täpsema ülevaate, kas on vaja muuta õigusnorme. 2024. a mais avaldati hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) uustöötlus ning algasid tööd selle ülevõtmiseks Eestis 29. maiks 2026. EPBD kohaselt tuleb saavutada kliimaneutraalne hoonefond aastaks 2050 ning luua riiklik hoonete renoveerimiskava 2026. a lõpuks (mustand aasta varem); direktiivis sätestatakse olemasolevate hoonete renoveerimise ja uute püstitamise, taastuvenergialahenduste kasutuselevõtu soodustamise, hoonetes fossiilkütuste kasutamise lõpetamise ning elektriautode laadimistaristu rajamise nõuded. Aastatel 2023−2024 uuendas Kliimaministeerium hoonete energiatõhususega seotud ministri määruseid (EIM määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, MTM määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning MTM määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“). Arvestades, et suur osa Eesti hoonetest on vähesoojustatud ning Eesti hoonefondi energiatarbimine moodustab ligi poole energia lõpptarbimisest, on võimalik hoonesektoris energiasäästu märkimisväärselt suurendada. Olemasolevaid hooneid renoveerides, uusi hooneid tõhusalt ja säästlikult projekteerides ja ehitades on võimalik vähendada oluliselt energiatarbimist, suurendada hoonete energiatõhusust ning seeläbi avaldada võimalikult väikest mõju keskkonnale ja kliimale. 2024. a käivitus Riigikantselei innovatsioonifondi rahastatud projekt „Hoone indikatiivse energiaklassi reaalajas määramine ja energiatõhususe järelevalve automatiseerimine“. Selle eesmärk on luua täpsem ülevaade hoonete energiakasutusest, määrates pilootalade hoonete näitel indikatiivseid energiaklasse. Fookuses on hooned, mis on liitunud elektri, gaasi või kaugkütte 39  võrguga, võimaldades reaalajalähedaste andmete kogumist. Lahendus aitab kaardistada ka hooneid, millel puudub energiamärgis, ning pakub omanikele soovitusi energiatõhususe parandamiseks. Innovatsiooniprojekti õnnestumise järel saab lahendust rakendada üle Eesti. Lisaks otsitakse koostöös TTJAga võimalusi energiamärgiste (ETA) kvaliteedi tõstmiseks, automatiseerides kasutusloa menetlusprotsessi. See aitab vähendada energiaarvutuste vigu ning parandada ehituskvaliteeti ja märgiste usaldusväärsust. 2024. aastal alustas Kliimaministeerium püstitatavate hoonete süsinikujalajälje arvutamise metoodika eelnõu koostamist, tegevus jätkub 2025. a. EPBD-ga kooskõlas oleva Eesti eesmärgi kohaselt tuleb alates 2028. aastast hoone olelusringi süsinikujalajälge arvutada suuremate kui 1000 m2 pinnaga uute hoonete puhul ning laiendada arvutust kõikidele püstitatavatele hoonetele koos süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamisega alates 2030. aastast. Hoone olelusringi jalajälje hindamine võimaldab võimalikult varases projekteerimisetapis vähendada keskkonnamõju ja optimeerida materjalide kasutamist. Lisaks soodustab see ringmajandust ja ehitusjäätmete vähendamist. Tulemused Tähelepanu pöörati elukeskkonna terviklikule arendamisele, mis tagab ka elukeskkonna kestlikkuse ja ressursside säästmise. Selleks käivitati ruumiloome kompetentsi ja andmeid ühendav Maa- ja Ruumiamet. Elukeskkonna terviklikkust tagavad kvaliteetse ruumi põhimõtted kajastati nii ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudes, alustati TA tegevust tänavaruumi kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja koostati ehitiste ligipääsetavuse eelnõu. Suurendatakse ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb taastuvenergia ehitiste ehitamine ning suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi läbipaistvus ja väheneb halduskoormus. Ehitusõigus muutub selgemaks, praktikas ilmnenud kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab lihtsamalt norme selgitada. Ehitusvaldkonnas võetakse järk-järgult kasutusele ringmajanduse põhimõtted (vastavalt Eesti 2035 tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade kaevandamisele kui ka jäätmetekkele. Hoone olelusringi süsinikujalajälje arvutamise metoodika väljatöötamine on esimene samm süsinikujalajälge arvutamiskohustuse rakendamisel Eestis. Olelusringi süsinikujalajälje arvutamine suunab juba hoone projekteerimisfaasis vähendama hoone ja selle ehituse mõju keskkonnale, optimeerima materjalikasutust ja vähendama jäätmete teket. Mida energiatõhusam on Eesti hoonefond, seda vähem kulub ressursse hoonete kütmisele ja jahutamisele, misläbi on võimalik vähendada sektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja negatiivset mõju kliimale. Kliimaministeerium alustas 2024. a (ja jätkab 2025) hoonete energiatõhususe direktiivi uustöötluse ülevõtmist. Uuendused toetavad Eestit nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil seatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Lisaks energiatõhususele ja kliimamõjude vähendamisele on ehitussektoril oluline roll kliimamuutustega kohanemisel, aga ka tervisliku sisekliima tagamisel. 2024. a uuendatud (ja 2025. a jõustuvate) energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtuti kuluoptimaalsetest energiatõhususe tasemetest, arvestati muutustega tehnoloogias, täpsustati arvutusmetoodikat. 2025. a jõustuvad uuendatud kliimaandmed, mille abil on võimalik suurendada hoonete kliimakindlust, tuues hoone projekteerimisel selgelt esile hoone jahutusvajaduse ning võimaldades senisest paremini arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja/või aktiivseid jahutuslahendusi hea sisekliima saavutamiseks kasutada. 40 Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika Peamised tegevused 2024. a augustis ühines Eesti Chaillot' deklaratsiooniga, milles lepiti koos kümnete teiste riikidega kokku sammud ehitusvaldkonna ja elamumajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Deklaratsiooniga seati elamuvaldkonnas prioriteediks kestliku renoveerimise, kvaliteetse ja kliimamuutusi arvestava ehituse ning taskukohaste eluasemevõimaluste edendamine. 2024. a kevadel avati RRFist finantseeritav Ida-Virumaa korterelamute osalist ja terviklikku rekonstrueerimist toetav meede kogumahus 9,4 milj eurot. 2024. a kevadel avati samuti RRFist toateatav väikeelamute rekonstrueerimise toetuste voor kogumahus kuni 33 milj eurot. 2024. a oktoobris avati ELi struktuurivahenditest rahastatav üle-eestiline kortermajade rekonstrueerimise toetuste voor kogumahus 170 milj eurot. 2024. a oktoobris avati Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatav Ida-Virumaa kortermajade rekonstrueerimist toetav voor mahus 15 milj eurot. Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 milj eurot. 2024. a lõpus kuulutas ministeerium välja hanke elamupoliitika kujundamiseks. Tulemused 2024. a jooksul avatud toetusvoorud olid aasta lõpu seisuga endiselt avatud, mistõttu ei ole andmed lõplikud. 2025. a märtsi seisuga oli kolmest korterelamutele suunatud meetmest tehtud kokku 480 rahastusotsust. Oktoobris 2024 avatud toetusvoorus on võimalik toetust taotleda kuni 2025. a oktoobrini. Oktoobris 2024 avatud taotlusvoor oli seni suurim korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor, mille kogumaht oli 185 milj eurot. Toetuste eelarve jaotati erinevate sihtrühmade, piirkondade ja tegevuste vahel. Eraldi eelarved määrati suurte korterelamute (vähemalt 100 eluruumi) rekonstrueerimiseks, naabruspõhiseks rekonstrueerimiseks, tehaseliseks rekonstrueerimiseks ning kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimiseks. Lisaks eraldati eraldi eelarved kõikidele maakondadele ning Tallinna ja Tartu linnale. Vooru toetusmäärad ulatusid 30–50%-ni. Täiendavat toetust võimaldati miljööväärtuslikel ja muinsuskaitsealadel asuvatele hoonetele ning ehitismälestistele, tehaselisele rekonstrueerimisele ning korterelamutele, mis on väiksemad kui 18 eluruumi. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete kõrval oli võimalik kasutada ka kitsama fookusega finantsvahendeid, nagu RRF ja ÕÜF. Mõlemast meetmest toetati Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimist. Kokku sai 2024. aasta jooksul nendest meetmetest positiivse rahastusotsuse 38 korterelamut. RRFi vahenditest toetati 2024. aastal ka väikeelamute rekonstrueerimist. Kevadel 2024 avatud toetusvoor suleti 2025. a veebruaris. Meetme raames esitati 2269 taotlust kogusummas üle 39 milj euro. 2024. a lõpuks oli positiivse rahastusotsuse saanud 1126 väikeelamut kogusummas 19,5 milj eurot. Rekonstrueerimistööde teostamise tähtaeg on 2025. a lõpp ning meetme tulemuste kokkuvõte tehakse 2026. a. 41  Vaatamata ajalooliselt suurtele toetusvoorudele on korterelamute rekonstrueerimine jätkuvalt alarahastatud. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt peaks rekonstrueerimise aastane maht selle kümnendi jooksul kahekordistuma, et saavutada eesmärk renoveerida kõik seda väärivad korterelamud aastaks 2050. 2024. a alustati riikliku rekonstrueerimiskava koostamist, mis tuleneb uuest hoonete energiatõhususe direktiivist. Rekonstrueerimiskava erineb varasematest strateegiatest oma eesmärkide ja põhjalikkuse poolest. Kava eesmärk on saavutada heitmevaba hoonefond aastaks 2050. Selleks määratakse rekonstrueerimise tempo, vajalikud meetmed ja rahastusallikad. 2024. a teisel poolel alustas osakond uue elamupoliitika koostamist, keskendudes eluaseme kättesaadavusele ja taskukohasusele kogu Eestis. Esimese sammuna viidi läbi hange olemasoleva olukorra kaardistamiseks. Selle võitis Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühispakkumine. Uuring viiakse ellu 2025. a esimesel poolel. Uue elamupoliitika kujundamise eesmärk on esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud lühi- ja pikaajalisteks meetmeteks, et tagada taskukohased eluasemed Eestis. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Ehituse programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Ehitus 165 418 79 603 75 527 95% E-ehitus 5 361 3 056 2 556 84% Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi 1 538 4 163 5 281 127% arendamine Eluasemepoliitika 158 518 72 384 67 690 94% Lõplik eelarve võrreldes esialgse eelarvega vähenes eelkõige seetõttu, et esialgses eelarves oli kavandatud oluliselt suuremas summas kasutada välisvahendeid. Kui esialgses eelarves planeeriti välisvahendeid 154 193 tuh eurot, siis lõplikuks välisvahendite eelarveks kujunes 59 469 tuh eurot. Välisvahendeid kasutati programmi tegevustes 58 559 tuh eurot. Kasvuhoonegaaside heitkoguse kvoodi müügitulude (CO2) arvelt tehti kulusid 8 234 tuh eurot (ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamise programmi tegevuses). Nimetatud programmi tegevuses oli eelarve täitmine võrreldes lõpliku eelarvega suurem seetõttu, et täitmises kajastub loodusmaja investeeringutoetus, milleks vahendid eraldati CO2 vahenditest, mis olid planeeritud programmi tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ all. Piirmääraga eelarvevahenditest (eelarve liik 20) oli esialgne eelarve 5 287 tuh eurot, lõplikuks eelarveks kujunes 13 825 tuh eurot. Eelarve muudatus tulenes sellest, et eelmisest aastast kanti jääke üle 4 275 tuh eurot ning 2024. aastal eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist 3 146 tuh eurot eluasemepoliitikaga seotud välistoetuste mitteabikõlblike kulude (toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu summa kokku) katteks. 42 Eluasemepoliitika programmi tegevuses sisaldab eelarve kasutamata jääk põhiosas Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kaudu antavaid toetusi. EIS kaudu jagatavate toetuste jääkides sisalduvad ka toetuste andmisega kaasnevate tugitegevuste katteks planeeritud jäägid. Toetuste avamiste määrustega on EIS-le muuhulgas pandud kohustused toetada taotlejaid erinevate tegevustega, sh korterelamute rekonstrueerimistoetuste puhul taotleja asemel ehitushangete (ostumenetluste) tegemine. Näiteks korterelamute rekonstrueerimistoetuse voor algas alles 28.10.2024, mistõttu 2024. aastal ei jõutud veel tegevusi ellu viia. Seda tehakse olulises mahus 2025. aastal. Korterelamute meetme hangete läbiviimise kohustus on aktuaalne ka 2025. ja 2026. aastal. Toetuste määrustes kehtestatud kohustuste täitmiseks on vaja jäägid üle kanda. Üheski EISi meetmes ei ole olnud taotluste mahu alatäituvust, jäägid tekivad tulenevalt meetmete ülesehitusest ja määrustes sätestatust, kui toetused makstakse välja eri aastatel. 43  Kinnitatud 03.06.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/233 Transpordi tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruanne Sisukord 1. TULEMUSVALDKONNA ÜLDINFO 3 2. TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD 4 3. ARUANDEAASTA TULEMUSVALDKONNA EELARVE TÄITMINE (täieneb) 6 4. TULEMUSVALDKONNA OLUKORRA ANALÜÜS 6 5. HINDAMISED JA TÕHUSTAMISKAVAD 12 6. TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROGRAMM 13 6.1. Programmi üldinfo 13 6.2. Programmi mõõdikud 13 6.3. Programmi olukorra analüüs 16 6.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs 21 6.5. Programmi ja programmi tegevuste 2024.a. eelarve täitmine 26 7. ÜHISTRANSPORDI PROGRAMM 28 7.1. Programmi üldinfo 28 7.2. Programmi mõõdikud 28 7.3. Programmi olukorra analüüs 29 7.5. Programmi tegevuste 2024. a. eelarve täitmine 30 8. Transpordi tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse 32 2 1. TULEMUSVALDKONNA ÜLDINFO Tulemusvaldkond: Transport Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Eesti 2035 siht: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Tulemus- Programm, sh vastutavad (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused valdkond ministeeriumid jms) Transport • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021– Transpordi konkurentsivõime ja 2035 (edaspidi TLAK)1 liikuvuse programm aastateks 2024– • Meremajanduse valge raamat 2022–20352 2027 • Riiklik Lennundusohutusprogramm3 • Liiklusohutusprogramm 2016–20254 Ühistranspordi programm aastateks • Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist 2024–2027 suunav tegevuskava aastateks 2021–20285 • Riigiteede teehoiukava 2024–20276 • Veetee hoiukava 2023–20267 Vastutajad: Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Transpordi tulemusvaldkonnas (tulemusvaldkonnad reorganiseeriti 2024. aastal ning uut jaotust rakendatakse programmides ja tulemusaruandluses alates 2025. aastast) 8 on üks arengukava – TLAK, mille eesmärke viidi 2024. aastal ellu kahe programmiga: • Transpordi ja liikuvuse programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; • Ühistranspordi programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab siseriikliku ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib suures osas ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport“. 1 https://www.KliM.ee/media/6865/download 2 https://www.KliM.ee/media/8055/download 3 Lennuohutus | Transpordiamet 4 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm 5 https://www.KliM.ee/media/6948/download 6 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 7 https://www.KliM.ee/media/8425/download 8 Uueks tulemusvaldkonnaks on alates 2025. aastast „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“, mille eesmärke viiakse ellu kuue programmiga (sh transpordi valdkonna senised kolm programmi). 3  2. TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD Tabel 1.Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, kestlikud, kiired ja mugavad liikumisvõimalused Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed 2022 2023 2024 2024 2025 20359 Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme 55 55 59 42 40 30 aasta keskmisena10 Liikluses raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme 367 395 483 12 309 302 187 aasta keskmisena11 2437,94 kt 2437,77 kt CO2 ekv CO2 ekv Transpordi CO2e heite 2291,92 2231,18 (2024.a (2025.a 1700 kt vähenemine 700 kt võrra - kt CO2 kt CO2 inventuurist inventuuris CO2 ekv võrreldes 2018. aastaga13 ekv ekv 2022.a t 2023.a kohta) kohta) Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) 23 31 35 40 75 360 Allikas: Kliimaministeerium Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites 22% 16% 12% 24% 13% 40% võrreldes maanteetranspordiga14 Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu 33 44 44 45 50 50 Allikas: AS Tallinna Lennujaam 9 TLAK 2035. aasta mõõdikud, sh „Transpordi CO e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“, mis on ka „Eesti 2 2035“ mõõdik 10 Allikas: https://transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika 11 Allikas: Transpordiamet (TRAM) 12 Tegemist on prognoosiga. 2024. a andmed laekuvad 2025. aasta juuni teises pooles. 13 Allikas: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kasvuhoonegaasid#kasvuhoonegaaside-in ja EKUK 14 Allikas: Statistikaameti tabel TS121: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__transpordi-uldandmed/TS121 4 Mõõdikute täitmise analüüs: „Liikluses hukkunute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena“ Eesmärgiks seati, et aastate 2022–2024 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte enam kui 42 inimest. Kolme aasta (2022–2024) keskmisena hukkus 59 (piirarv 42) liiklejat. Eesmärk hukkunute arvu vähendamiseks jalakäijate ohutuse tagamise osas täideti. 3-aasta keskmisena ei suudetud mootorsõidukijuhtide (+12), sõitjate (+3) ja jalgratturite (+1) hukkumist kavandatud ulatuses vähendada. 1. Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta (2022–2024) keskmist liiklussurmade arvu kokku lepitud tempos jäi täitmata. 2. Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 lõppeesmärk hukkunute ja raskesti vigastada saanute vähendamise osas jääb saavutamata. 3. Pikemas vaates on positiivne trend liikluses hukkunute ning raskesti vigasaanute arvu vähenemise osas seiskunud. Kavandatust väiksemas mahus rakendatud tegevused ja olulise mõjuga tegevuste rakendamise viibimine ei ole võimaldanud tagada vajalikku ohutuse taset ja mõjutada liiklejaid riskikäitumisest loobuma. Joonis 1. Liikluses hukkunud osalejate lõikes. „Transpordi CO2e heite vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“ – KHG 2030. a prognoos on 2028.10 kt CO2 ekv ja 2035. aastal 1715.71 kt CO2 ekv. Tänaste rahastusega kaetud meetmetega püsime küll trajektooril, kuid ei liigu piisava tempoga ning eelduslikult seatud eesmärke ei saavuta. Teoorias võib prognoositud sihttasemete lähedale jõuda, kui kõik liigub plaanipäraselt: palju oleneb sellest, millal valmib Rail Baltic ja milline selle tegelik mõju saab olema, milline on sõidukite registreerimis-/aastamaksu ja ühistranspordi meetmete tegelik mõju tarbija käitumisele ning kas elektriautod muutuvad populaarsemaks tavatarbijate seas jne. Samas, arvestades seniseid tarbija eelistusi, on soovitud muutus väga raske tulema. Maateetransport on jätkuvalt suurim heitmete emiteerija. „Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega)“ – On jätkunud järjepidevad turundustegevused, mida on ellu viinud Transpordiamet. Koostamisel on laevanduspaketi uus ja täiustatud väljatöötamiskavatsus, toetamaks merendussektori konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Nimetatud Vabariigi Valitsuse tööplaani ülesande valmimise tähtaeg on 01.03.2025. 5 „Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga“ – Raudteekaubaveo osakaal on võrreldes maanteetranspordiga iga-aastaselt vähenenud. Suuremad muutused veomahtudes põhjustasid peamiselt Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid Venemaa jätkuva agressiooni tõttu Ukrainas, mistõttu on ida-lääne suunaline kaubavedu kolmandate riikidega vähenenud alla 1 miljoni tonnini aastas. Seda ei ole suutnud asendada ka põhja-lõuna suunalised veod, kuna tulenevalt erinevast rööpmelaiusest Lääne-Euroopaga ei konkureeri kaubavedu ajaliselt teiste transpordiliikidega. „Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu“ – 2024. aastal teenindasid Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla, Kihnu ja Ruhnu lennujaamad pea 3,6 miljonit reisijat. Tallinna lennujaama läbis 3 491 677 reisijat, mis on läbi aegade parim tulemus. Võrreldes 2023. aastaga kasvas reisijate arv Tallinna lennujaamas 18%. Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Regulaarlendudega lendas pea kolmandik reisijatest suurematesse sõlmjaamadesse: Stockholmi (10,1%), Riiga (9,6%), Helsingisse (9,5%) ja Frankfurti (9,3%). Kõige rohkem reisijaid teenindasid airBaltic (26,6%), Ryanair (18%), Lufthansa (10,2%) ja Finnair (8,7%). Aasta jooksul toimus Tallinna lennujaamas 42 403 lendu, mis teeb keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas ning aastaseks kasvuks 11%. 3. ARUANDEAASTA TULEMUSVALDKONNA EELARVE TÄITMINE Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine, tuhat eurot Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud 887 448 € 1 048 691 € 700 251 € *Täitmise selgitusi vt ptk Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 4. TULEMUSVALDKONNA OLUKORRA ANALÜÜS Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse. Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine, TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic raudteetrassi väljaehitamine, Eesti-sisese raudteevõrgustiku elektrifitseerimine, kaubatranspordi viimine maanteelt raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused peavad olema saavutatud aastaks 2030, mis eeldab lähiaastatel väga suuri investeeringuid nii taristusse, veeremisse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/842 on Eestile seatud eesmärk vähendada transpordist, põllumajandusest, jäätmekäitlusest, tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest ning väikesemahulisest energiatootmisest tulenevat KHG heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga kokku 24%. Panuse jaotamine sektorite vahel on liikmesriikide enda otsustada. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on Eestile seatud eesmärk vähendada transpordist tulenevat KHG heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2022. aastaga. Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 prognoositav 6 transpordisektori heide ca 2028,10 kt CO2 ekv. Euroopa Liidu määrusest tuleneva CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset vajadust hakata puudujäägi katmiseks teistelt liikmesriikidelt üle jäävaid ühikuid soetama. See on lisakoormus eelarvele olukorras, kus kärbete tingimustes on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Arvestades seniseid tarbijate eelistusi, on transpordisektoris muutus paremuse poole väga raske tulema. Joonis 2. Transpordisektori KHG heitmed liigiti aastatel 1990–2023 (EKUK) Heitkoguste vähendamise tempo kiirendamiseks tuleb parandada transpordi energiatõhusust ja vähendada heitemahukust. Ökonoomsem ja väiksem autopark aitaks sellele kaasa. Mootorsõidukimaks, mis jõustus 1. jaanuaril 2025, võib näiteks elektriliste mootorsõidukite kasutuselevõttu soodustada. Selle maksu tulemusel ning nullheitega autoostu toetusega 15 võib elektrisõidukite osakaal uute sõiduautode müügis suureneda. Samas kampaania „Hoov puhtaks! Lase oma autoromu tasuta ära viia!“16 aitab ajakohastada Transpordiametis registreeritud sõidukite arvu, mis eelduslikult kõik ei liigu teedel. 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023055?leiaKehtiv 16 https://www.kliimaministeerium.ee/romusoidukid Kliimaministeerium on koostöös romusõidukite käitlejatega korraldanud kord aastas romude kogumiseks kampaania. Romukampaania raames koguti Kuusakoski ja Eesti Autolammutuste Liidu poolt 2018. aastal 250 romusõidukit, 2019. aastal 430 romusõidukit, 2020. aastal 256 romusõidukit, 2021. a kampaania käigus koguti 104 romusõidukit ja 2023. aastal 389 romu. 2025. aastal toimub kampaania taas. 7 Joonis 3. Elektrisõidukite arv (tk) ja nende kasv aastases võrdluses (%)17 Eestis on 2025. aasta 1. veebruari seisuga 8581 (kasvades ühe kuuga 193 elektriauto võrra) registreeritud elektrisõidukit (kategooriates M1, M1G ning N1 ja N1G).18 Vaatamata Eesti kompaktsele geograafilisele piirkonnale on elektrisõidukite osakaal (1,14%) üks väiksemaid ELis. Elektrisõidukid moodustavad sel juhul kõigist Transpordiametis registreeritud sama kategooria sõidukitest (kokku 755 636) vaid 1,14%. Kui maksupoliitika (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot) on rakendamisele võetud, siis täiendavalt CO2 eesmärkide poole aitab ka üldise paradigma muutumine. Selleks, et paradigma muutust säästva liikuvuse või üleüldiselt kestlike valikute kasuks suunata, tuleb nügida inimesi nende mugavustsoonist välja astuma ja suunata neid tegema kestlikke valikuid, luues riiklikult selleks ka eeldused (nt rattateede arendused, mugavad ümberistumised, kiiremad rongiühendused, paremad ühistranspordi- marsruudid ning sõiduplaanid, aga ka vajaduspõhine sotsiaaltransport jne) ning tegeleda järjepideva teavitustööga. Selleks, et muutused oleksid piisavalt kiired ja efektiivsed, on omakorda vaja kogu riigisektori, aga ka KOVide, haridusasutuste, meedia jt ühist ja järjepidevat jõupingutust inimeste teadlikkuse tõstmisel pikema ajaperioodi jooksul. Näidata riigiasutuste, -äriühingute ja KOVide positiivset eeskuju, toetada ja juhendada inimesi säästlikumate valikute tegemiseks. Põhiline murelaps transpordis on jätkuvalt maanteetransport, mis moodustab ca 97% kogu sektori KHG heitkogusest. Kuigi sõidukid muutuvad ökonoomsemaks (kütuse tarbimine L/100km väheneb), siis sõidukite läbisõit kasvab kiiremini ning samuti eelistatakse jätkuvalt suuremate mootoritega sõidukeid. Ca 50% Eesti teetranspordi läbisõidust toimub Harjumaal (sellest omakorda poole moodustab Tallinn). Tallinnas on keskmise sõidu pikkus ca 3 km, mis tähendab, et pole mugavaid alternatiive liikumiseks, kuigi leibkonna transpordikulud on suurenenud (või tähtsustatakse enam aega ja mugavust, kui rahalist kulu). Liikumiste parandamiseks ehitatakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus aastatel 2025–2029 välisvahendite toel uusi jalg- ja jalgrattateid (Tallinnas ka uusi trammiteid 2026–2029), et säästvat liikuvust soodustada ja luua eeldused inimestele auto asemel säästvaid liikumisviise kasutada. Kui inimesed asendaksid näiteks Tallinnas 17 Allikas: Konkurentsiameti ülevaade kergsõidukite avaliku laadimistaristu turust Eestis 18 Transpordiamet, sõidukite statistika: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika (18.02.2025) 8 päevas vähemalt ühe 3 km autosõidu säästva liikumisviisiga, oleks muutus KHG heitmete vähenemises märkimisväärne. TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest), ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Samas Eesti õigusesse on üle võetud Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. 1. jaanuaril 2024. a jõustunud liiklusseadusega suurendati ja diferentseeriti teekasutustasu määrasid, misjärel saastavamad ja raskemad veokid maksavad proportsionaalselt rohkem kui vähem saastavamad sõidukid. Tasumäärade tõstmisel eeldatakse, et Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused vähenevad eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra aastatel 2024−2025 võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused oleksid jäänud kehtinud tasemele. Lisaks toetatakse elektriliste raskeveokite laadimistaristu rajamist 2024−2025. aastal.19 Raudteetranspordil on märkimisväärne potentsiaal vähendada heitkoguseid. Enamik ronge sõidab siiski veel diislikütusel ja ainult 10% raudteevõrgu 2143 kilomeetrist on elektrifitseeritud, mis on üks madalaimaid Euroopas. Täiemahulised tööd on käimas Tallinna–Tartu20 ja Tapa–Narva raudteeliinide elektrifitseerimisel, kuid 2024. aasta lõpuks seatud 50 km vahe eesmärki siiski ei täidetud, kuna elektrifitseerimine on tihedalt seotud teiste suuremahuliste projektidega raudteel ja rongiliikluse suuremamahulise säilimise vajadusest remonttööde ajal otsustati osa töid lükata 2025. aastasse. Samas võib oodata, et 2025. aastal saab Tallinna–Tartu suund elektrifitseeritud ning avatud uutele liinile saabuvatele elektrirongidele. 2025. aastal avatava Tartu–Riia raudtee otseühenduse puhul on kavas diiselrongides kasutusele võtta HVO kütus. Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine. Ettevalmistamisel on veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on suurema keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma. Seadusemuudatused on plaanis vastu võtta 2025. aastal. Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis peaks valmima 2027. aastal, mis omakorda panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra. Elering ja Riigilaevastik on sõlminud koostöölepingu, et arendada ühiselt välja terviklik süsteem veealuse taristu monitoorimiseks. Projekti eesmärk on luua operatiivne ja efektiivne lahendus veealuse taristu seisundi jälgimiseks ja võimalike vigastuste tuvastamiseks, piloteerides selleks erinevaid tehnoloogiaid. 19 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/eriprojektid/cef-transport#e-raskeveokite-laadi 20 13. veebruari 2025. a õhtul pingestati Aegviidu–Tapa jaamavahel ja Tapa jaamas 25 kV kontaktvõrk. Tegu on olulise hetkega SF elektrifitseerimise projektis, kuna see tähendab, et Škoda ronge hakatakse lähiajal katsetama 25 kV vahelduvvoolu trassil Aegviidust Tapani selleks, et tagada sujuv uute rongide kasutuselevõtt 2025. aasta teises pooles. Raudteelõik on u 20 km pikkune. https://www.linkedin.com/posts/eestiraudtee_t%C3%A4na-%C3%B5htul- pingestati-aegviidutapa-jaamavahel-activity-7295852134305079296-WISB/ 9 Alustatud on pilootprojekti GORSMART, mille käigus arendatakse välja kaks nutikat mereseire platvormi, mis on orienteeritud merereostuse tuvastamisele ning aitavad riikidel koguda reaalajas andmeid merekeskkonna seisundi kohta. Valmimas on Riigilaevastiku uus biometaanil ja elektril liikuv mitmeotstarbeline töölaev. Laeva projekteerib ja ehitab Eesti ettevõte Baltic Workboats ning see valmib 2026. aastal. Käivitatud on projekt “Merehunt”, mille eesmärgiks on rajada nutipoide võrgustik. On alustatud töid, et luua Eestisse laevade moderniseerimise ja kliimasäästlike meretehnoloogiate keskus, et astuda samm veelgi väiksema heitega tehnoloogiate ja kütuste kasutamise poole. Nii Euroopa Liit kui ka Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on võtnud suuna laevandussektori kasvuhoonegaaside vähendamisele. Uuenduslike tehnoloogiate abil on võimalik optimeerida laevade tööd, parandada energiatõhusust ning vähendada heitkoguseid. Kliimaministeerium on koostöös Ukraina partneritega välja töötanud põhjaliku plaani, et taastada Venemaa rünnakutes kannatada saanud sadamaid ja laevastikku. 2024. a alguses reformiti Kliimaministeeriumi struktuuri ning ühendati seni eraldi toiminud (MKM) meremajandusosakond ja (KEM) merekeskkonna osakond. Nimetatud reform oli vajalik omavahelise sünergia suurendamiseks ja suurema sidususe tagamiseks. Algatatud on mitmeid uusi protsesse, sh mereökosüsteemide digikaksiku loomine, kaasaegsete innovaatliste seiresüsteemide arendamine jmt, kuid valdkonda on tugevasti mõjutanud ka 2024. a teravnenud rahvusvaheline olukord (sh veealuse taristu kahjustamised) ja suurenenud julgeolekuriskid merel. Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks ning alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL’i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest, mille järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas seisuajaks ennast kaldaelektrivõrku lülitada. Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid panustavad ESR eesmärkide täitmisesse. Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel. Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. TEN-T põhivõrgu maanteed peavad olema välja ehitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2024/1679 seatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele vastavaks aastaks 2030. Kaubavahetuses on väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole võimalik täita. Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise läbi. 10 Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna hoidmise, sest pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine kriisisituatsioonis, mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast ning jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse. Liiklusohutusprogrammis 2016–2025 sätestatud eesmärkide täitmine. TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt kolmekümne ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2024. aastal (42 ja 309) jääb tegelik tulemus kaugele (59 ja prognoos 483). Liiklusohutusprogramm 2016– 2025 lõppeesmärk hukkunute ja raskesti vigastada saanute vähendamise osas jääb saavutamata. Aastate 2026–2035 liiklusohutusprogramm on hetkel koostamisel. LOPi põhieesmärk aastaks 2035 – lähtudes nullvisiooni põhimõtetest minimeerida liiklusõnnetustes hukkunute ja raskesti vigastatute arv. Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ (TLAK eesmärk) täitmine, kus 2024. aastaks on Eesti lipu all 35 laeva. Jätkuvad järjepidevad turundustegevused. Tabel 3. Panus strateegia „Eesti 2035“ pikaajalistesse sihtidesse „Eesti 2035“ vajalik Positiivsed arengud Väljakutsed muutus (temaatiline kimp „Ruum ja liikuvus“) C. Pakume • Pärnu sild (jalakäijad ja • Raudteetaristu arendamine rongide vajaduspõhist, kõiki jalgratturid). teenindustiheduse ja kiiruste tõstmiseks ja uue transpordiliike • Rattastrateegia koostamine on raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtt. hõlmavat ning jõudnud lõpusirgele. • Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga koostoimivat • Käivitus ümberistumisega Valgas on vaja analüüsida samatasandiliste transporditeenust Tallinn–Tartu–Riia–Vilnius raudteeületuskohtade ohutust ning leida rongiliin 2025. aasta jaanuarist. vahendid nende vastavusse, sh ehitamine • Kasutusele võetud nõudetransport mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud (Saaremaal läbiviidav nõuetega. pilootprojekt nõudepõhise • Uute elektrirongide kasutuspiirkonnas on vaja ühistranspordi uue ümber ehitada lühikesed ooteplatvormid, et korraldusmudeli katseprojektina, tagada teenindamise võimalikkus kõigile rakendamiseks vahemikus 1. juuli reisijagruppidele. 2024 kuni 30. juuni 2026, juhul • Ühistranspordi baaseelarve on külmutatud 2020. kui riigieelarvest vastavad aastast ja seetõttu on tekkinud eelarve vahendid leitakse, et teenindada puudujääk, mis ei võimalda katta sõlmitud sõitjaid, kellel puudub võimalus avaliku teenindamise kohustusi. üldist ühistransporti kasutada. • Vaja on rongi-, kaug-, maakonna- ja kohalike liinide koostoime, mugavate ümberistumissõlmede ja toimepiirkonna ühtse piletisüsteemi arenguhüpet. • Vajalik on parandada ühistranspordi teenindustaset. D. Võtame kasutusele • Edela suunal lõpetatakse 2025. • Pikemas perspektiivis on transpordi ohutu, aastal Rapla–Lelle vahelisel tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO2- keskkonnahoidliku, raudteelõigul reisirongide heitkoguste vähendamine. konkurentsivõimelise, piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 • Kogu Eesti avaliku raudtee elektrifitseerimine ja vajaduspõhise ja km-ni/h raudtee muldkeha ja muu ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse jätkusuutliku pealisehituse rekonstrueerimine. kasvatamine (eelkõige uutes hangetes säästlike transpordi- ja kütuste eelistamine) energiataristu 11  • Kiire ja mugava rongiühenduse • Täiendavate reisirongide möödumist loomine Euroopaga Rail Balticu võimaldavate ehitustöödega Tallinna–Rapla näol. Käib aktiivne ehitustegevus. vahelisel raudteelõigul raudtee läbilaskevõime • 2024. a valmis Tallinna linna suurendamiseks 50% võrra ei ole võimalik Vanasadama trammiühendus, mida seoses SF eelarve ammendumisega edasi minna. riik toetas RRF rahastusega • Riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla summas 36,5 miljonit eurot. suurenemise pidurdamine. LOP tegevuste • 2024. a II poolaastal jõuti rahastamine. Põhimaanteede TEN-T põhivõrgu lõpusirgele 1 miljoni euro suuruse nõuetele vastavaks ehitamiseks rahastuse fondiga (piloot) toetusmeetme leidmine. Teehoiuks eraldatud vahendite maht ja väljatöötamisega kortermajade edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T juurde elektriautode põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinna–Tartu laadimistaristute arendamiseks. teelõigu ja Tallinn–Pärnu–Ikla väljaehitamise Meede avatakse 2025. aastal. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) • 2024. aastal töötati välja ning 2024/1679 sätestatud liiklusohutuse ja 2025. aasta alguses kinnitati keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks. elektrisõidukite ostutoetuse uued • Järgneval kümnendil on suurimaks väljakutseks tingimused, mille kohaselt saab teadlikkuse tõstmine ning tähelepanu suunamine edaspidi taotleda toetust ka keskkonnahoiule ja säästvate liikumisviiside vähekasutatud elektriautode eelistamisele. Selleks tuleb teha olulisi ostmiseks. investeeringuid kestliku taristu rajamiseks, aga • 2024. aasta augustis avati meede töötada välja uusi meetmeid transpordi raskeveokite elektrilaadimistaristu keskkonnajalajälje vähendamiseks. toetamiseks. Aasta lõpus osutus vajalikuks meetme tingimuste mõningane muutmine, et võimaldada taotlejatele suuremat huvi meetme vastu. • 2024 aastal valmisid TEN-T teede põhivõrgul Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa teel Neanurme– Pikknurme 2+1 lõik ja Tallinna– Pärnu–Ikla teel Pärnu–Uulu 2+2 lõik. 5. HINDAMISED JA TÕHUSTAMISKAVAD Aastatel 2023–2024 viis Rahandusministeerium (RaM) läbi perioodi 2014–2020 struktuurivahendite järelhindamist, mis hõlmab muuhulgas ka transpordi investeeringute (sekkumiste kogumaksumus üle 628 miljoni euro, sh Ühtekuuluvusfondi vahendeid ligi 480 miljonit eurot) tõhususe hindamist rakendusperioodi aastatel ning ettepanekuid tulevikuks. Järelhindamise leidusid, mis vajaksid struktuurseid ümberkorraldusi, polnud. Pigem viidati jätkuvale alarahastamisele erinevates valdkondades, sh võimetusele suuremahulisi projekte täies mahus ellu viia. Ekspertide üks ettepanekutest puudutas lisaks säästva liikuvuse ning ÜT taristu arendamisele ka ÜT-korraldust ja ühtset piletisüsteemi: „Planeerida ja rakendada kompleksne transporditaristu, sünkroniseerides raudtee ja bussiliinid, toetades seda ühtse piletisüsteemi ja sõlmpeatuste renoveerimisega. Suuremate linnade lähitagamaal arendada pargi- ja sõidu skeeme (Tallinnas rongipeatustes) ja nende parkimisalade vahetus läheduses linnalähiteeninduskeskusi, et vähendada vajadust autoga linna sõita. Kärknasse ja Tartust lõuna poole rajada võimalusel kiirrongipeatused ja laiendada parkimisalad, et vältida vajadust autoga kesklinna rongile sõita.“ Taristu arendamisel püütakse olemasolevate vahenditega ära teha maksimum. 12 6. TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROGRAMM 6.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Transpordi ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Valdkonna arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Strateegia „Eesti 2035“ Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi siht (alasihi täpsusega) vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse. Programmi periood 2024–2027 Peavastutaja Kliimaministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik valitsemisala asutused) Kaasvastutaja – ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 6.2. Programmi mõõdikud Tabel 4. Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud Tegelik Sihttase kattuvad, need esitatakse Tabelis 1. 2022 2023 2024 2024 2025 Meede 1: Transpordi konkurentsivõime Transpordi energiakulu Tulemus:22 max 8,3 TWh, millest 9,84 TWh 9,43 TWh 9,31 TWh 10,2 TWh - taastuvenergia osakaal (8,48%) (8,74%) (9,65%) transpordis on 24%21 (9,1%) 21 Allikas: KliM energeetikaosakond, Keskkonnaamet (2023. aasta andmed on esialgsed), Statistics | Eurostat (europa.eu) . 22 Peamine energiakulu tuleb maanteetranspordist. Võrreldes 2022. aastaga kasvas sõidukite läbisõit 2023. aastal 2,4%, ulatudes 11,9 miljardi kilomeetrini. Sõiduautod andsid 72,3% kogu läbisõidust, veoautod 13,8% ning bussid ja mootorrattad kokku 2,5%. Põhimaanteedel kasvas läbisõit 2023. aastal 3,3 miljardi kilomeetrini, mis on 61 miljonit kilomeetrit enam kui 2022. aastal. Taastuvenergia osakaal transpordisektoris on suurenenud, peamiselt biometaani kasutuselevõtu tõttu. Näiteks Tartus kasutavad kõik linnaliinibussid biometaani, Tallinnas ületas biometaaniga sõitvate busside osakaal 2023. aastal 50% piiri. Kuigi sõidukite arv ja läbisõit on kasvanud, on samal ajal mõningal määral vähenenud keskkonnamõju just tänu uuemate ja puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtule. 13  2023.a sihttase 9,46 TWh (8,25%) Programmi tegevus 1.1 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European 6,03% 6,12% 17% 24,9% 39,61% Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic23 Ühendusajad Tallinna– Narva, Tallinna-Tartu, Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinna–Viljandi ja Tallinn–Tartu 1h Tallinn–Tartu 1h 56 Tartu 1h Tartu 2h 19 Tartu 2h 22 Tallinna–Pärnu (Rail 56 min min Balticu tulemusena) 56 min min min liinidel paranevad24 Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede - - 79,1km 20km 20km pikkus, km25 (SF väljundindikaator) Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km26 - - - 27 50km 50km (SF väljundindikaator) Programmi tegevus 1.2 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Jäämurde teenuse 100% 100% 100% 100% 100% tagamine28 Mõõdetud Eesti mereala29 73% 74% 74,5% 74% 75% Uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud 0 0 1 0 1 kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk (SF väljundindikaator)30 Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt parvlaevaühenduste nullheitele viimisega 23 Allikas: KLIM (2025. a uus eesmärk on 39,61%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 24 Allikas: Elron (2025. a eesmärk on Tallinn–Tartu 1h 40 min, tulemust kontrollitakse 2026. a) 25 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 20 km, tulemust mõõdetakse 2025. a) 26 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 50 km, tulemust mõõdetakse 2025. a) 27 Suur hulk kontaktvõrku on 2024. a lõpuks valmis ehitatud, kuid elektrifitseerituks saab raudteed lugeda pärast selle pingestamist, s.o Tallinna–Tartu liini puhul 2025. aasta lõpuks. Seetõttu ei saa hetkel kilometraaži välja tuua. 28 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 29 Allikas: KLIM meremajandusosakond, TRAM 30 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2024. a eesmärk on 2 tk, tulemust mõõdetakse 2025. a) 14  (eesmärk 2035.a 12,1 kt vähenemine)31 Programmi tegevus 1.3 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Irdtorni lahendused kasutusel 20% 20% 20% 20% 60% lennujaamades32, % Programmi tegevus 1.4 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine 39% 39% 41% 41% 41% suunas Tallinn–Tartu–Võru- Luhamaa33 (%) Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) 22% 22% 27% 27% 27% põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–Pärnu–Ikla34 (%) Riigiteede võrgu seisundi 2,41 2,42 2,41 2,6 2,6 säilitamine35 (IRI, mm/m) Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede 0 0 15 km 18 km 18 km pikkus – TEN-T36 (km) Programmi tegevus 1.5 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Uue trammitaristu pikkus, 0 0 0 0 0 km37 Uued või uuendatud mitmeliigilised 0 0 0 0 0 sõlmpunktid, tk38 Uus või uuendatud sihtotstarbeline 0 0 1,36 km 0 0 jalgrattataristu, km39 Programmi tegevus 1.6 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 31 Allikas: KLIM (2025. a eesmärk on 11 kt (seotud elektriparvlaeva liinile tulekuga), tulemust mõõdetakse 2026. a) 32 Allikas: KLIM lennundusosakond 33 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 41%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 34 Allikas: Transpordiamet, KLIM (2025. a eesmärk on 28%, tulemust mõõdetakse 2026. a) 35 Allikas: Transpordiamet 36 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), Transpordiamet 37 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 3 km, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus) 38 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 1 tk, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus) 39 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus/ Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) (2029. a eesmärk on 10 km, tulemust mõõdetakse 2029. a lõpus), 2024. aasta lõpuks on esitatud tulemus 1,36 km Pärnu linna Pargi tänava jalg- ja jalgrattatee ehituse projektis. 15  Liikluskäitumise muutuse indeks 40 7,4 7,4 7,4 7,7 7,8 Algtasemega võrreldes indeksi kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste 0,33 0,84 0,82 0,97 0,95 intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt vähenemistrendis41 Laevaõnnetuste koguarv 5 6 11 5 5 aastas ei ületa 5 õnnetust42 Tabelis ei kajastu programmi tegevuse nr 1.6 all enam raudteevaldkonna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) seiratavat indikaatorit „Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja ei ületa 0,2 aastaks 2025“ kuna see liikus seoses ministeeriumide vastutusvaldkondade ümberkorraldustega 2024–2027 programmi mõõdikutest välja. Raudteeohutus on tagatud läbi valminud rajatiste raudteel, mis sisaldab eelkõige täiendavate tõkkepuude paigaldamist ülesõidukohtadele ja ülekäigukohtadele, täiendavate mitmetasandiliste raudteeületuskohtade ehitamist ja uue liiklusjuhtimissüsteemi rajamist. 6.3. Programmi olukorra analüüs Positiivsed arengud • Raudteede juures 2024. aastal jätkati ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimisel ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu elektrifitseerimist. Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul reisirongide piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km-ni/h raudtee muldkeha ja pealisehituse rekonstrueerimist. • Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel. AS Eesti Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukohtadel ei toimunud. • Maanteede puhul viidi 2024. aastal ellu erinevaid teehoiu investeeringuid kokku 1101 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 15 km ulatuses 2+2 ja 2+1 ristlõikega teelõike. Rekonstrueeriti 21 silda ja 19 km ulatuses erinevaid teelõike. Teostati remonttöid 1067 km teelõikudel. Ehitati ümber 14 liiklusohtlikku kohta. • 2024. aastal vähenesid hukkunutega jalakäija õnnetused. Positiivse trendina on vähenenud telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud kiivrit kandvate laste osakaal nii jalgratastel kui ka kergliikuritel. Samuti on paranenud laste nähtavus liikluses – rohkem kasutatakse jalgrattaga sõites helkurveste. • 2024. aastal oli maakonnaliinidel gaasibusse 19% võrra vähem. Gaasibussid asendati biodiiselkütust või HVO II kategooria kütust kasutavate bussidega. Alternatiivkütuseid kasutavate busside osakaal moodustas 44%. Kogu liinivõrgu maht suurenes 0,9%. Kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega 25% ja see moodustab 12 260 tuh km. 40 Allikas: Transpordiamet 41 Allikas: Transpordiamet, 2024. a toimus 2 lennuõnnetust ja 4 tõsist intsidenti 77 442 lennutunni kohta. 42 Allikas: Transpordiamet 16  • Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva43 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib 2026. aastaks. • Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Lennuliiklus Eesti õhuruumis ja ülelennud on taas kasvutrendis. • Rail Baltica ruumiline planeerimine: 2018. aasta veebruaris kehtestati Rail Baltica koridorid Harju, Rapla ja Pärnu maakondades. Riigikohus tühistas 2020. aasta mais osaliselt Pärnu maakonna planeeringu keskkonnakaalutlustel, uut planeeringulahendust tutvustati 2024. a ja uus trassikoridor kehtestati 1. aprillil 2025. • Maa omandamine Rail Baltica tarvis: Trass läbib Eestis 1264 katastriüksust, millest 68% oli 2024. a lõpuks Eesti riigile omandatud (st 703 maaüksust). • Keskkonnamõjude hindamine on lõppenud seitsmel lõigul üheksast. • 2024. a sõlmiti kaheksa põhitrassi alusehituse lepingut. • Allianssleping: Rail Baltic Estonia OÜ korraldas 2024. raudtee ehitustööde lõpetamiseks Alliansshanke, mis on projekti elluviimise mudel, kus projekti võtmeosapooled – tellija, projekteerija ja ehitaja – teevad tihedat koostööd ühise eesmärgi nimel. See tähendab, et nad jagavad vastutust ja riske, töötavad ühtse meeskonnana ning teevad otsuseid alati projekti terviklikku kasu silmas pidades. Eesmärk on saavutada parim võimalik tulemus nii kvaliteedi, ajakava kui ka kuluefektiivsuse osas. Allianssleping sõlmiti 16. mail 2025. aastal. Lepingute maht kokku on hinnanguliselt 726 miljonit eurot, kuid strateegiliste materjalide (nt rööpad, liiprid, pöörangud ja ballast) hankimise lisavõimalusega võib kogumaksumus ulatuda 932 miljoni euroni. Esimene allianssleping hõlmab Ülemiste–Pärnu lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehitust. Selle maksumus on 394 miljonit eurot. Tulemusvaldkonna edukus struktuurivahendite rakendamisel perioodil 2021–2027 (alustamine): • 2024. aasta lõpuga on vajalikud raudteemaad omandatud ning valdav osa rekonstrueerimistööd ja õgvendused teostatud, Aegviidu–Tapa–Tartu suunas valdav osa kontaktvõrgust valmis ehitatud ja fookus läheb peamiselt Jõgeva–Tartu vahelisele lõigule. Veoalajaamade ehitus Tapal ja Jõgeval on käimas ning lisaks käivad sellel liinil ka autotrafopunktide ehitustööd. Lagedi–Aegviidu lõigus on Lagedi–Raasiku kontaktvõrk uuendatud ja käivad järeltööd. Tapa–Narva lõigu elektrifitseerimiseks on leping sõlmitud ja algamas on tööprojektide koostamine. Liitumislepingud veoalajaamade toideteks Eleringiga on sõlmitud. Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul on 2024. aasta lõpuks kogu mahus teostatud pealisehituse tööd, uued raudteeülesõidud, valminud uus ooteplatvorm Keavas ning vähesel määral on rajatud ohutuspiirdeaedu. Lelle jaamas on kõik jaamateed rekonstrueeritud koos uute pöörmete paigaldusega, ehitatud uus ooteplatvorm, teostatud turvangu- ja sidetööd. Rapla jaamas on kõik jaamateed rekonstrueeritud, pöörmete paigaldamiseks 2025. aastal on ettevalmistused tehtud, rekonstrueeritud on Rapla sild, ning teostatud on turvangu- ja sidetööd. 43 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“. 2 17  • 2024. aastal lõppesid ehitustööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu ja riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme teelõikudel. Jätkus riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõigu ehitus. Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekti eelarvest on välja makstud 66% ning tegevustega jätkatakse 2025. a. 2024. aasta seisuga on rekonstrueeritud 56 teeilmajaama ning paigaldatud 36 uut ilmajaama uude asukohta. • „Riigile kuuluvate sadamate kaitserajatiste ehitamine ja rekonstrueerimise“ projekti raames valmis 2024. a Kihnu sadama lainemurdja. Väljakutsed • Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjendused on toodud eelpool KHG heitmete analüüsi juures: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole. TLAKis seatud transpordi energiakulu eesmärke tuleb kas 1) reaalsetele prognoosidele vastavalt korrigeerida (ei lahenda probleemi) või 2) võtta koheselt kasutusele kõige energiatõhusamad lahendused ning mitte oodata 5–10–15 aastat (eeldab täiendavaid investeeringuid, aga ka inimeste valmisolekut). Joonis 4. Transpordisektori kütusetarbimine 1990–2023 (EKUK) • 2024. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi kasvas (2023. a 34,9% ning 2024. a 35,1%), kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%, 2024. a 5,9%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 59%-lt 2023. aastal 59,1%-le 2024. a, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse pole piisavalt panustatud ning praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida. 18  • Inimeste käitumises (ühistranspordi asemel isikliku sõiduauto eelistamine) mõjutab ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus, autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse.44 Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega. Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste sundkulutuste vähendamisega transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ja piletitoodete arendamine linna, maakonna ja rongiliinidega. Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2024. a vaid 2,7 % (aasta varem 2,5%) ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud ning vähendatud asulate piirkiiruseid, mille osas oleks ka Eestil veel areneda. SF programmperioodil 2021–2027 on üks suurimaid väljakutseid seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti linnapiirkondades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Hüppelisemat rattaga tööl käijate osakaalu suurenemist võiks oodata aastatel 2029–2030, kui vastav SF toetusmeede on ellu viidud ning linnades on rajatud terviklikud jalgrattateede põhivõrgud ning asulate piirkiirused ulatuslikumalt vähendatud. • Raudteetaristu jätkuvaks probleemiks on vajadus tagada kaubaveole sobilik taristu, st vajadusel luua täiendavaid võimalusi ühelt transpordiliigilt teisele kaupade kiiremaks liigutamiseks ning rongidele raudteel täiendavaid möödumiskohti, aga ka raudteeohutus raudteeülekäikudel ja -sõidukohtadel45. Kuigi reisijateveod jätkavad iga-aastast kasvamist, näitavad kaubaveoprognoosid iga-aastaseks mahuks 2−3 miljonit tonni, mis on selgelt vähem, kui vajalik raudtee jätkusuutlikuks arendamiseks. Seetõttu on iga-aastaselt kasvanud riigipoolne toetus raudteetaristu majandamiseks. • Rail Baltica osas on vastavalt TEN-T määrusele TEN-T põhivõrgu, sh RB raudteeühenduse, valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel, mis on 1435 mm raudtee ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse RB ehitamine lähtudes prioriteetides, jätkates samal ajal ettevalmistusi RB kogu mahus välja ehitamiseks. Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene ühendus (kolm Balti riiki 44 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika ja statistikaameti andmebaasi tabel: TT230 45 2024. aastal toimus liiklejatega 7 õnnetusjuhtumit, millest 4 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked ülesõidukohtadel AS Edelaraudtee taristul. 19  on omavahel ning Poolaga uue raudtee kaudu ühendatud), mis vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab nii alustada RB trassil kohaliku reisirongiühendusega. Eestisse jääval RB lõigul on investeeringu maksumuse vähendamiseks ning opereerimiskõlbuliku raudtee valmimiseks aastaks 2030 ehk RB ehituse esimese etapis järgmised meetmed: Eesti osas valmis 2023. a strateegia, kuidas tagada raudtee valmimine 2030. aastaks. Esmalt rajatakse Eestis esimeses järjekorras Ülemistelt kuni Läti piirini muldkeha kahe rööpapaari tarbeks, kuid pealisehitus ehk rööpad ja muu vajalik tulevad esialgu üheteelisele raudteele. Samas ehitatakse välja ka möödasõidukohad, et kaubarongid saaks kiiremaid reisironge mööda lubada nagu ka kõik ülesõidud, ökoduktid ja teised ristumised. • Merenduses on peamiseks väljakutseks ebastabiilsed olukorrad maailmas, varilaevastik Läänemerel, ja veealuse taristu kahjustamised, samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendusteemad jagunenud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on merenduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostöö. Oleme läbi viimas merendusreformi, kus vaadatakse üle eri osapoolte kohustused ning pakutakse lahendusi valdkonna tõhusamaks arenguks. • Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas valitsevad olud – rohke nõudluse tingimustes ja teatud õhusõidukite mootorite probleemid ning varuosade puudus takistas sektori kasvu, mis omakorda mõjutas pakkumise vastavust nõudlusele. Suurem osa lennunduse mahtudest ületas pre-COVID-19 eelse aja. Eesti lennundussektor on muutnud ärisuundi ja –mudeleid pärast valdkondlike sanktsioonide ulatuslikku kehtestamist 2022. aastal seoses sõjategevusega Ukrainas. Kuivõrd ka kogu Kesk-Euroopa on nõudlusega ületanud varasemaid tippe, kohtas 2024. aastal taas puudust ka lennujuhtide seas, mis ei võimaldanud sesoonset nõudlust katta. Eestis ei ole seni lennujuhtide puudust tekkinud, ent 2025. aasta mahud võivad oluliselt kasvada seoses ülelendudega, mis võib mõjutada ka aeronavigatsiooni- ja lennujuhtimisteenuste osutamiseks vajaliku personali arvu ning koolitus- ja järelekasvuvajadust. Tervikuna on Eesti lennuettevõtjate ärivõimalused nii allhanketurul kui tellimuslendudel kasvutrendis, kuivõrd Kesk-Euroopa taastunud lennundusturgu mõjutab osaliselt ka välisettevõtete piiratud õhusõidukite arv ja vajadus täiendavate usaldusväärsete allhankijate järele. ▫ Välispoliitilised mõjud seoses Ukraina sõjaga on mõjutanud Eesti õhuruumi regulaarsete kasutajate arvu negatiivselt (Euroopa päritolu ettevõtted ei kasuta Vene Föderatsiooni õhuruumi). See kogumis pikendab lennuteekonda Aasiasse, ent samal ajal võimaldab Aasia ettevõtetel ära kasutada konkurentsieelist sama õhuruumi läbimiseks kiiremini. See on tõstnud ka Eesti õhuruumi kasutajate arvu alates 2024. aasta 2. poolaastast. ▫ Suurenenud lennuliiklus, aga ka parem teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa ka 2632 registreeritud ohutusega seotud juhtumit, sh 2 lennuõnnetust. Võrreldes 2023. aastaga on registreeritud juhtumite arv kasvanud ligi 20%. • Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid ebapiisav, 2024. aastal oli rahastamine üle 25% väiksem kui 2021. aastal. Tulenevalt 20  teehoiuks ettenähtud vahendite vähenenud mahust ja ehitushindade kasvust viimastel aastatel on 2024. aasta töömaht ca 50% väiksem võrreldes 2021. aastaga. ▫ Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-aastaselt vähemalt 213 miljonit eurot. Selline rahastus võimaldaks remondi, rekonstrueerimise ja korrashoiutegevustega tagada teedevõrgu säilimine ning likvideerida 30 aasta jooksul tänaseks tekkinud remondivõlg. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 110 miljonit eurot aastas, mis on veidi üle poole vajalikust rahastusest ning toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine. ▫ TEN-T põhivõrku kuuluvate teede nõuetekohaseks ja kaasaegsetele tingimustele vastavaks väljaehitamine aastaks 2030, välisõhus leviva müra vähendamine, EL ITS määruse täitmine, liiklusohutuse ja säästva liikuvuse parendamine ning kruusateedele katete ehitamine vajab iga-aastaselt ca 150 miljonit eurot. Järgneva 4 aasta jooksul on arendustöödeks võimalik kasutada keskmiselt 68 miljonit eurot aastas. Rahaline puudujääk mõjutab otseselt riiklike eesmärkide ajakohast täitmist. • Liiklusohutuse seisukohast vaadatuna hukkus aastate 2022−2024 keskmisena maanteedel liikluses 59 inimest (2021−2023 keskmisena 55, 2020−2022 keskmisena 55, 2019−2021 keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Kuigi liiklusohutusprogrammi 2024. aasta eesmärk hukkunute arvu vähendamiseks jalakäijate ohutuse tagamise osas täideti, ei suudetud mootorsõidukijuhtide (+12), sõitjate (+3) ja jalgratturite (+1) hukkumist kavandatud ulatuses vähendada. Liiklusohutusprogrammi (LOP) eesmärk vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi täitmata. Kuna kahe aasta (2023 ja 2024) hukkunute summa on juba 128 mis tähendab, et LOP 2023−2025 eesmärgi saavutamine ei ole kuidagi võimalik. 6.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Transpordi konkurentsivõime Programmi tegevus 1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused: • AS Eesti Raudtee alustas raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2023–2028 SF eelarvega kogusummas 226,177 miljonit eurot (eelarvet vähendati 10 mln euro võrra ning suunati kõverate õgvendamiste kallinemiste katmiseks), millest SF vahendid moodustavad 85% ning 48,045 miljonit eurot CO2 vahenditest katmaks SF projekti mitteabikõlblikke kulusid. 2024. a lõpu seisuga on SFist välja makstud 40,167 miljonit eurot. Tallinna–Tartu rongiliinide elektrifitseerimine jõuab lõpule 2025. aasta lõpuks. • Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2 miljonit eurot (2024. aastal CO2 kauplemise vahenditest), mis alustavad reisijate teenindamist Tallinna−Tartu liinil 2025. aastal. 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 vahendeid. 21 • Käimas on Rail Baltica ehitamine. Raudtee muldkeha ehitust jätkatakse rohkem kui 50% trassi ulatusest Eestist (Ülemiste ja Tootsi vahelisel lõigul) ning jätkatakse ettevalmistustööde trassi lõunapoolseimas osas. 2025.a ehituseelarve kasvab suurusjärku 500–600 miljonit eurot. Jätkatakse Ülemiste reisterminali ning teiste kohalike peatuste ehitusega ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. • SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h, suurenenud kogusummas ca 93 miljonit eurot. Rekonstrueerimistöid on teostatud ning kõveraid on 2024. a lõpu seisuga õgvendatud kokku 60,77 miljoni euro mahus. • Lõppemas on Ühtekuuluvusfondi projekt Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimiseks kogusummas 18,25 miljonit eurot, millest enamus on 2024. aasta lõpuga ka välja makstud. Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamise osa on plaanis ÜF projekti koosseisust välja arvata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Sellest tulenevalt lükkub edasi ka rongide taktsõiduplaanile ülemineku algus edela suunal. • Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava tegevusena parendatakse aastatel 2024–2025 raudteetaristut Tapa–Tartu ja Tartu–Valga liinidel 20 miljoni euro ulatuses CO2 kauplemise vahenditest. Ühistranspordi ligipääsetavuse parendamise toetusmeetmest eraldati 4,75 miljonit eurot Nelijärve, Jäneda ja Lehtse ooteplatvormide ümberehituseks ning raudteealuste kergliikluse tunnelite ehituseks. Programmi tegevus 2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused: • 2024. aastal ei jätkatud reisilaevade toetusmeetmega. Toetusmeede aitas seni laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile. Meetmega mittejätkamine toob kaasa töökohtade arvu vähenemise sektoris, võimaliku laevade lipu alt lahkumise tulenevalt ebasoodsatest maksutingimustest laevandusele siinses regioonis ning seega maksutulude vähenemise riigile. • 2024. aastal jätkati veeteetasude vähendatud määraga 15% (hinnanguline vähenemine 4,8 mln 2024– 2027) senise 37,5% (2023) ja 50% (2022), mis aitab mõningal määral Eesti transiidi-sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada. Sanktsioonide tõttu on sektor sattunud kriitilisse seisu, kuna kaubavood on drastiliselt langenud. Lisaks töötati välja uus veeteetasude süsteem, mis lähtub laeva keskkonnamõjudest. Seadusemuudatused on plaanis jõustada 2025. aastal. • 2024. aastal jõuti uue 22 miljonit eurot maksva multifunktsionaalse laeva ehituslepinguni, mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva. Laev valmib 2026. • 2024. aastal kuulutati välja hange 39 miljonit maksva suursaarte parvlaeva ehituseks, mida hakatakse kasutama põhilaevana Virtsu–Kuivastu Liinil. Projekti rahastatakse Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2 kauplemise vahenditest eeldatavas summas 14,6 miljonit eurot. • 2024. aastal investeeritakse 955 000 eurot raadionavigatsiooni, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistu taristu uuendamisesse. • 2024. aastal teostati Rukki kanali süvendustööd. • 2024. aastal alustati nutipoide võrgustiku arendamise ja vajamineva taristu piloteerimisega. Sõltuvalt avaliku sektori innovatsioonimeetme rahastustaotluse tulemusest. • 2024. aastal alustati Virtsu–Kuivastu sadamatesse uue laeva tarvis kaldaelektriühenduseks vajaliku taristu ja sildumiskaide vastavaks ehitamise töödega, mida rahastatakse 3 mln euro ulatuses CEFist ja 8 mln euroga CO2 kvoodirahadest. Taristu peab valmima 2026. aastaks. • Riigi veesõidukite haldamiseks on loodud eraldi asutus (riigilaevastik), kuhu on koondatud erinevate haldusalade veesõidukid, mida asutuses keskselt hallatakse, selle käivitamiseks eraldati 2023. aastal summas 6,67 mln eurot, aga baaseelarve vajadus 2024. aastal on 20,5 mln eurot. Riigilaevastiku baasi 22  puudujääki kaetakse 2024. aastal 2,7 mln euroga seoses lootsitasude alalaekumisega sanktsioonide tõttu. Täiendavalt on vajalik loodud asutuse baasrahastuse puudujäägi katmine summas 11,4 mln eurot. • Talvise navigatsiooni tagamine, 2024. aastal baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas 19 miljonit eurot. 2024. aastal toimusid jäämurdetööd nii Pärnu kui ka Soome lahel. • 2024. aastast viidi merenduse ja lennunduse sanktsioonide rakendamine üle Kliimaministeeriumist Transpordiametisse. Luuakse 3 täiendavat püsivat töökohta, kuna sanktsioone tuleb pidevalt juurde ning nende edukas rakendamine muutub üha töömahukamaks. • SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF 70%-lise toetuse mahus 9,5 miljonit eurot (projekti kogumaksumus 13,57 mln eurot), 2024. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,455 miljonit eurot. Valminud on Kihnu sadama lainemurdja. Programmi tegevus 3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused: • Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, summas 7,52 miljonit eurot aastas. • Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,01 miljonit eurot aastas. • Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga. • Tallinna lennujaama kaubakäitlemise võimekuse kasv sõltub sanktsioonipoliitika leevendamisest. Lähiajal ei võimalda Eesti ja ELi päritolu välisvedajate konkurentsisituatsioon kavandada regulaarse kaubavahetuse ulatuslikku kasvu Aasiaga. • Õhusõidukite elektriga varustamine on tagatud kõigil lennujaama väravaga ühendatud seisupaikadel ja 2030. aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel. Kliimaministeerium eraldab 2024−2028 jooksul 14,40 miljonit eurot ASile Tallinna Lennujaam eesmärgiga vähendada lennunduse taristuga seotud emissioone ning muuta maapealne taristu veelgi keskkonnasõbralikumaks. Programmi tegevus 4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Olulised tegevused ja tulemused: • Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks on perioodil 2024–2027 kokku kasutada 458,2 mln eurot, sellest 2024. aastal kasutati 101,0 mln eurot. 51,9 mln eurot ulatuses algselt 2024. aastasse kavandatud investeeringuid kanti üle 2025. aastasse kuna Libatse–Nurme teelõigu hange nurjus. • Tallinna–Pärnu–Ikla teel viidi 2024. aastal lõpule Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 36,2 miljonit eurot. Jätkus Sauga–Pärnu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 13,3 miljonit eurot. Tallinna– Tartu–Võru–Luhamaa teel viidi lõpule Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitus, kogumaksumusega 8,6 miljonit eurot. • Kaitseministeeriumiga koostöös alustati CEF Military Mobility rahastusotsuse alusel Tallinna–Pärnu– Ikla ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva Kanama viadukti ümberehitust kogumaksumusega 12 mln eurot, sellest 2024. aastal 1,3 mln eurot. • Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt kogumaksumusega 2,1 mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2024. aastal 0,3 mln eurot. • Tallinna ringtee km 0–30 varustatakse struktuurivahendite toel muutuvateabega märkide ja infotahvlitega kogumaksumusega 2,4 mln eurot, sellest 2024. aastal 0,8 mln eurot. • 2023. aastal jõustunud EL Alternatiivkütuste Taristu määrus (AFIR) seab nõuded alternatiivkütuste taristule. Eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks alustati 2023. aasta lõpus alternatiivkütustuste taristu arendamise meetme ettevalmistamist (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomiseks). Meetme tegevused on kavas ellu viia aastatel 2024–2027 ning seda rahastatakse 20,4 miljoni euro ulatuses CO2 23  vahenditest, millest 5 miljonit eurot on kavandatud elektriraskeveokite laadimistaristu arendamiseks Kohalike teede arendamiseks: • Ühtlasi investeeriti 2024. aastal Transpordiameti poolt säästlike liikumisviiside arendamiseks 1,41 mln eurot. • Kokku rajati Transpordiameti poolt 2024. aastal 14,6 km jalgratta- ja jalgteid, sealhulgas 7 km säästvate liikumisviiside toetamiseks. • Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust toetati 2023. aastal 5 mln euroga ning 2024. aastal summas 7,5 mln eurot. Lisaks eraldatakse silla ehituse toetuseks 2025. aastal veel 7,5 mln eurot. • Kohalike teede teehoiutoetust eraldati vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusele nr 16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” kokku 29,3 mln euro ulatuses. Programmi tegevus 5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Olulised tegevused ja tulemused: • Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel46) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algasid 2024. aastal. 2024. aastal oli põhirõhk Pärnu Raba silla jalgratta- ja jalgtee ehitamisel; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2025. aastal Kristiine ühistranspordi sõlme projektis; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot. Sihttase aastaks 2029 on 3 km. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2026. aastal; • RRF vahenditest rajati Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 miljonit eurot, 2024. aastal summas 33 miljonit eurot. Projekt valmis 2024. aastal, uus trammiliin on avatud; • Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 12,1 miljoni euroga. • CO2 vahenditest otsustati toetada 8,5 miljoni euroga (sh KM) meedet, millega parandatakse ligipääsetavust riigiteede ühistranspordipeatustele. 2024. aastal viidi läbi meetme ettevalmistustööd ning viiakse ellu aastatel 2025–2026. Programmi tegevus 6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Olulised tegevused ja tulemused: LOP 2025. aasta elluviimiskava eelnõu on Vabariigi Valituse liikluskomisjonis heaks kiidetud, kuid Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamata. Kuni elluviimiskava kinnitamiseni Vabariigi Valitsuses juhindutakse 2025. aasta tegevuste kavandamisel ja realiseerimisel liikluskomisjonis heakskiidetud elluviimiskava eelnõust. Jätkub perioodi 2026–2035 liiklusohutusprogrammi koostamine. Programmis lähtutakse eeldusest, et 2050. aastal ei hukkuks Eestis liikluses enam ühtki inimest. Selle alusel on arvutatud järgmise Eesti liiklusohutuse strateegilise eesmärgina – mitte enam kui 22 hukkunut aastas (kolme aasta keskmisena).Eesmärgi saavutamine nõuab: valitsuskoalitsioonide üleseid kokkuleppeid ja suuna hoidmist, riigi ja omavalitsuste oluliselt suuremat panustamist liiklusohutuse alasesse tegevusse ja täiendavate 46 Pärnu, Tallinna ja Tartu funktsionaalsed linnapiirkonnad vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“. 24  tõenduspõhiste meetmete rakendamist. Eesmärgi saavutamisel tõuseb Eesti eeldatavasti EL parimate liiklusohutusega riikide ridadesse (2024 Norra tase). Tulemused: Võrreldes viimase kolme aastaga pole liiklejate käitumist iseloomustavate mõõdikute keskmised väärtused muutunud. 2024. aastal toimus liiklejatega Eesti raudteedel 7 õnnetusjuhtumit, millest 4 olid sõiduki ja rongi kokkupõrked ülesõidukohtadel. Neljas Edelaraudtee ASi taristul toimunud õnnetusjuhtumis hukkus üks inimene. Lisaks toimus 3 otsasõitu inimestele, mille tagajärjel said 3 inimest vigastada. Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja on langustrendis (2024. aastal oli vastav näitaja 0,33. 2023. aastal oli vastav näitaja 0,34, 2022. aastal 0,39), küll aga ületavad näitajad planeeritud sihttaset. Lennunduses registreeriti 2024. aastal kokku 2570 raportit ECCAIRS andmebaasis, 2023. aastal oli raportite arv 2106, 2022. aastal 1595 – mis on tõusvas trendis. Lennuõnnetusi toimus 2 (üldlennunduses, inimohvriteta; 2023. ja 2022. aastal vastavalt 1 ja 0), tõsiseid intsidente oli 4 (2023. ja 2022. aastal vastavalt 5 ja 2). Kasvu põhjuseks võib pidada lennuliikluse kasvu ning parenenud raporteerimiskultuuri. Intsidente oli 364 ja vahetu mõjuta juhtumeid 1967. Määramata klassifikatsiooniga juhtumeid 94, tähelepanekuid 128. 2024. aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel 11 laevaõnnetust, registreeriti 6 ohtlikku juhtumit. Nende käigus ühtegi hukkunuga õnnetust ei olnud ja viga sai 2 inimest. Laevaõnnetused jagunesid Eesti lippu (27%) ja välisriigi lippu (73%) kandvate laevade vahel. Põhjustena joonistusid välja eelkõige tehnilised rikked, põhjapuuted ja ankrukaotused. Liikuvuse arendamiseks: • Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine). • Jätkub CEFist rahastatava eFTI4EU projekti raames elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks vajaliku lahenduse väljatöötamisega, mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekti eesmärk on Elektroonilise kaubaveoteabe määruse (EL) 2020/1056 rakendamiseks vajaliku andmevahetusvõimekuse loomine. Kliimaministeerium on projekti peapartner ning projekti on kaasatud 22 partnerit kokku 9-st liikmesriigist47. Projekt kestab aastatel 2023–2026 ning projekti kogueelarve on 22,8 miljonit eurot, millest 50% kaasrahastatakse CEFist. Kliimaministeeriumi eelarve on sellest 1 miljon eurot. Omafinantseeringuks vajalik 50% kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse eelarvest. • Taristuarendused programmi tegevuste 1.1.–1.5. all, mis otseselt parandavad ühistranspordi kättesaadavust, suurendavad jalgrattakasutust jne. • Alustati riikliku rattastrateegia koostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Tähtaeg mai 2025. 47 Eesti, Soome, Leedu, Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Portugal, Belgia partneritena ning Holland, Hispaania ja Iirimaa vaatlejatena 25 6.5. Programmi ja programmi tegevuste 2024.a. eelarve täitmine Lõplik eelarve Esialgne eelarve Täitmine (kulud Programm (kulud tuh (kulud tuh tuhandetes eurodes) eurodes) eurodes) Transpordi ja liikuvuse programm 756 963 € 894 600 € 550 152 € Programmi tegevuse nimetus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 32 312 € 62 910 € 47 056 € Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 10 303 € 10 559 € 10 941 € Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 227 757 € 200 602 € 182 234 € Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond 41 258 € 11 418 € 11 273 € Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 433 139 € 547 874 € 260 021 € Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 12 193 € 61 237 € 38 627 € Selgitus: • Transpordi ja liikuvuse programmis ületab lõplik eelarve esialgset seetõttu, et 2023. aastast kanti üle kasutamata jääke 9 535 tuh eurot, riigieelarve seaduse muudatusega tõsteti investeeringutest tegevuskuludesse 10 200 tuh eurot ning 2024. aastal eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist transpordi tulemusvaldkonda 44 407 tuh eurot, sh: • 28.05.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 70 jäämurdetööde ja talvise navigatsiooni katteks 2 319 tuh eurot; • 24.06.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 75 infoturbe projektidele 5,7 tuh eurot; • 21.10.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 114 ministeeriumite ümberkorraldamise projektidele 13,3 tuh eurot; • 24.10.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 117 IKT küberturvalisuse projektidele 7,3 tuh eurot; • 15.11.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 119 Riigilaevastiku tegevuskuludeks 11 340 tuh eurot; • 27.11.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 122 õigusaktidest tulenevate meetmete rakendamiseks (rahvusvahelise sanktsioonide seadus) 37,2 tuh eurot; • 13.12.2024 rahandusministri käskkirjaga nr 129 Eesti Raudtee kahjumi katmiseks 30 685 tuh eurot. • Kasvuhoonegaaside heitkoguse kvoodi müügitulude (CO2) arvelt planeeriti esialgselt eelarvet 114 858 tuhat eurot, kuid lõplikuks eelarveks kujunes 188 835 tuhat eurot, millest kasutati 32 962 tuh eurot. • Välisvahendeid planeeriti esialgses eelarves 374 810 tuhat eurot, lõplikuks eelarveks kujunes 373 231 tuhat eurot, millest kasutati 208 990 tuh eurot. 26 • Veetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuses jäi kasutamata piirmääraga vahendeid Riigilaevastikul 5 563 mln eurot, mis on kohustustega kaetud: ca 200 tuhande euro ulatuses oli aasta lõpuks aktiga kinnitamata ostuarveid, mille vastuvõtmine jäi tulenevalt tarnete viibimisest 2025. aastasse ning jäägi arvelt kaetakse baaseelarve puudujääk jäämurdja Botnica lepingulise kohustuse täitmiseks, et tagada sadamas valmisolek jäämurdmise teenuse osutamiseks. 15.11.2024 rahandusministeeriumi käskkirjaga nr 119 Riigilaevastikule VV reservi sihtotstarbelistest vahenditest eraldatud vahenditest jäi kasutamata 3 224 tuh eurot, millest kaetakse veesõidukite hooldus- ja remondikulud, sh navigatsioonimärkide uuendamine jm, mis lükkusid 2025.aastasse vahendite hilisema eraldamise tõttu. • Lisaks oli välisvahenditest planeeritud multifunktsionaalse laeva soetamiseks 9 060 tuh eurot, mille hankimine lükkus edasi. • Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuses eelarve alatäitmine on põhiosas tingitud mitterahalisest eelarvest, kus amortisatsiooni tegelik kulu oli 13 201 tuh eurot väiksem võrreldes eelarves planeerituga. Peamiseks mõjuteguriks on uute investeeringute (teede, viaduktide) kasutuselevõtmise hilinemine, millega lükkub edasi ka amortisatsiooni arvestusperioodi algus. • Raudteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuse suurim alatäitmine (161,6 miljonit eurot) tuli Rail Baltica projektist, kus eelarve erinevate finantsallikate lõikes oli küll planeeritud, kuid reaalseid kulusid ei jõutud teha. Sama rea peal olid ka planeeritud CO2 vahendid, kus kestlike projektide (täpsemalt: Tapa–Tartu raudtee rekonstrueerimise ja elektrifitseerimise tööd, Rail Baltica projekti kulud, täiendavate elektrirongide soetus, rongide depoo, sh RB rongide depoo, rajamine) eelarvest 119 miljonit eurot reaalseid kulusid ei jõutud teha. Siin on tegemist kasvuhoone heitkoguse kvoodi müügitulust laekunud vahenditega 2024. aastal, mida jõuabki reaalselt kasutama hakata (kohustusi võtma) alles 2025. aastal. 27 7. ÜHISTRANSPORDI PROGRAMM 7.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Ühistranspordi programm Programmi eesmärk Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem. Valdkonna arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Strateegia „Eesti 2035“ Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi siht (alasihi täpsusega) vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi „Ruumi ja liikuvuse“ all kajastatud muutuste elluviimisse. Programmi periood 2024–2027 Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Transpordiamet valitsemisala asutused) Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 7.2. Programmi mõõdikud Tabel 5. Ühistranspordi programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Ühistranspordiga tööl 16,9 17,8 18,3 18 18,52 käivate liiklejate osakaal, % Ühistranspordiga liiklejate osakaal linnapiirkondades, 35,9 40,2 39,9 22 23 % Programmi tegevus Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Rongireisijate arv tellitud 1,23 1,29 1,29 1,43 1,43 rong/km kohta48 Maakondlike bussiliinide 0,46 0,48 0,45 0,54 0,55 sõitjate arv/lkm kohta49 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha kohta (reisijad 37 42,5 42,4 29 29 reisi istekoha kohta)50 48 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Elron 49 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 50 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 28  Parvlaeva täitumus tellitud reisi kohta (reisijad reisi 82,7 86,0 87,2 97,40 98,7 kohta)51 7.3. Programmi olukorra analüüs Positiivsed arengud: • Maakondlikud bussiliinid muutusid tööealistele taas tasuliseks. • Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga alustati 2024. aastal. Eesmärk on projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes. • 2024. aastal viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange, mille tulemusel sõlmiti uus sõitjateveo leping järgmiseks 7-aastaks praeguse vedaja TS Laevad OÜ-ga ning jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva52 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva kontseptsioon on valminud ning laev valmib 2026. aastaks. • 2024. aastal kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmiseks liinidele Rohuküla–Sviby, Kihnu–Munalaid ja Munalaid–Manilaid, Sõru–Triigi ning Ruhnu–Munalaid, Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare. • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Riigilaevastikuga viib läbi hanke Laaksaare–Piirissaare hõljukiliinide uue keskkonda säästvama hõljuki ostmiseks. • 2024. aastal viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange. • Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi läbiviimise. Ühistranspordi reformi kontseptsioon keskendub ühistranspordi arendamisele. Väljakutsed: • Senist maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel välja töötada uus liinivõrk tuginedes regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõhisusele), mis on eelduseks tõhusale liinide omavahelisele sidumisele. Võrgu ülesehitusel luuakse kolmetasandiline liinide hierarhia, mille eesmärgiks on ebatõhusa liiniläbisõidu vähendamine, töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning ühendusaegade lühendamine. • Töötada välja kestlik ühistranspordi rahastusmudel, kuna alates 2020. aastast on ühistranspordi baaseelarve on külmutatud, kuid lepingud vedajatega on pikaajalised ja indekseeritud, mis tõttu on tegelikud kulud seoses inflatsiooni tõttu suurenenud. 51 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 52 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimine“. 2 29 7.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Programmi tegevus 1. Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Olulised tegevused ja tulemused: • Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus. 2024. aastal oli vajaminev toetus 149 mln eurot. 2024. aastal teenindati 32,6 mln reisijat maakonnaliinidel ja rongiliinidel läbiti 55,1 mln liinikilomeetrit ning laevade ja lennukitega tehti 32,3 tuhat reisi. • Ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamne algab järgmistel aastatel. • Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Alustati ühistranspordikeskuste reformiga, millega nähakse ette konsolideerida tänased piirkondlikud ühistranspordikeskused regionaalseteks. Eesmärgiks säilitada kohalik kompetents ja otsuspädevus liinivõrgu üle, kuid konsolideeritakse eelkõige ülesanded, mida on asjakohasem täita keskselt. Reformi esimeses etapis alustati kohtumisi ÜTK-dega • Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. 2024. aastal alustati Saaremaa nõudepõhise pilootprojektiga. Eesmärk on projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes. • Kaasaegse ühistranspordiregistri välja arendamine. 2024. aastal sõlmiti hankeleping Via Technologies Europe B.V-ga uue tarkvara juurutamiseks. Uus tarkvara vahetab välja ühistranspordiregistri peamise komponendi sõiduplaanide planeerimise tarkvara. Juurutamine on plaanis lõpule viia 2025. aasta sügiseks. 7.5. Programmi tegevuste 2024. a. eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Ühistranspordi programm (kulud tuhandetes (kulud tuhandetes (kulud tuhandetes eurodes) eurodes) eurodes) Programmi kulud 130 485 € 154 091 € 150 099 € Programmi tegevus: Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Ühistransporditeenuse arendamine ja 130 485 € 154 091 € 150 099 € soodustamine Kulud 130 485 € 154 091 € 150 099 € Selgitus: Programmi tegevuste lõplik eelarve oli 154 091 tuhat eurot ning täitmine 150 099 tuhat eurot. 2024. aasta ühistranspordi toetuste prognoosimisel arvestati kütuse hinna tõusuga 1% kvartalis. Tegelikult langes kütus igas kvartalis, aastas kokku -4,4%. Kütuse hinna muutus mõjutas kõiki ühistranspordi liike (buss, laev, lennuk, rong). Kütuse hinna langus vähendas prognoositud kulu oluliselt. Teisalt vähendas 2024. aastal ühistranspordi toetust piletitulu suurem tõus. Esialgu prognoositi piletitulu väiksemat tõusu, sest 2024. 30 aasta alguses tõusis käibemaks 20%-st 22%le, mis vähendas piletitulust saadavat käibemaksuta piletitulu osa. Lisaks prognoositi väiksemat piletitulu tõusu maakonnaliinidel seoses tööealistele piletihinna tagasi toomisega. Tegelikult laekus piletitulu kõikidelt ühistranspordi liikidelt rohkem kui eelneval aastal. Kasutamata jäänud vahendeid kasutatakse 2025. aastal transpordi dotatsioonide kulude katteks. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Rahandusministri Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa käskkirja nr eraldise kood 171 VR080171 Ühistranspordi tegevuse tagamiseks 1 711 849 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 31 332 KOKKU 1 743 181 31 8. Transpordi tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse Positiivsed arengud • Raudteede valdkonnas jätkati 2024. aastal ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimisel ning aasta lõpus alustati Tapa−Narva raudteelõigu elektrifitseerimist. Edela suunal jätkati 2024. aastal Rapla–Lelle vahelisel raudteelõigul reisirongide piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km-ni/h raudtee muldkeha ja pealisehituse rekonstrueerimist. Võrreldes eelneva kahe aastaga vähenesid kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel. AS Eesti Raudtee taristul kokkupõrkeid raudteeülesõidukohtadel ei toimunud. • Rail Baltic põhitrassi osas on ehituslepinguid sõlmitud 2024. a lõpuks 74 km põhitrassi ulatuses, mis tagab raudtee valmimise Eesti osas 2030. a. • Maanteede valdkonnas viidi 2024. aastal ellu erinevaid teehoiu investeeringuid kokku 1101 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 15 km ulatuses 2+2 ja 2+1 ristlõikega teelõike. Rekonstrueeriti 21 silda ja 19 km ulatuses erinevaid teelõike. Teostati remonttöid 1067 km teelõikudel. Ehitati ümber 14 liiklusohtlikku kohta. 2024. aastal vähenesid jalakäijatega õnnetused, milles hukkus inimene. Positiivse trendina on vähenenud telefonikasutus mootorsõidukijuhtide seas ning suurenenud kiivrit kandvate laste osakaal nii jalgratastel kui ka kergliikuritel. Samuti on paranenud laste nähtavus liikluses – rohkem kasutatakse jalgrattaga sõites helkurveste. • Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Lennuliiklus Eesti õhuruumis ja ülelennud on taas kasvutrendis. • Valmis Kihnu sadama lainemurdja. • 2024. aastal oli maakonnaliinidel gaasibusse 19% võrra vähem. Gaasibussid asendati biodiiselkütust või HVO II kategooria kütust kasutavate bussidega. Alternatiivkütuseid kasutavate busside osakaal moodustas 44%. Kogu liinivõrgu maht suurenes 0,9%. Kogu maakonnaliiniveo mahust teenindatakse gaasibussidega 25% ja see moodustab ligikaudu 12,3 miljonit kilomeetrit. • Alustati Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga. Eesmärk on projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes. • Viidi läbi suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange, mille tulemusel sõlmiti uus sõitjateveo leping järgmiseks seitsmeks aastaks praeguse vedaja TS Laevad OÜ-ga. Jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva53 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks. Parvlaeva kontseptsioon on valminud ning laev valmib 2026. aastaks. 53 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimine“. 2 32  • Kuulutati välja sõitjateveo hange vedajate leidmiseks parvlaevaliinidele Rohuküla–Sviby, Kihnu–Munalaid ja Munalaid–Manilaid, Sõru–Triigi ning Ruhnu–Munalaid, Ruhnu–Pärnu ja Ruhnu–Roomassaare. 2024. aastal viidi läbi Ruhnu lennuühenduse hange. • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Riigilaevastikuga kuulutas aasta lõpus välja hanke Laaksaare–Piirissaare hõljukiliinide uue keskkonda säästvama hõljuki ostmiseks. • Vabariigi Valitsus kinnitas ühistranspordi reformi kontseptsiooni, mis keskendub ühistranspordi arendamisele. Eesmärk on suurendada säästlike liikumisviiside osakaalu ja muuta ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade vahel. Väljakutsed • Transpordi energiakulu (TWh) ei vähene loodetud kiirusega, jätkuvalt kasvavad maanteede läbisõidud. • Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega. 2024. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi kasvas (34,9% → 35,1%), kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (6,1% → 5,9%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 0,1%, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse pole piisavalt panustatud ning praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida. Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuse pakkumisega. • Eesmärgiks on rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis oli vastav näitaja 2024. a vaid 2,7% (aasta varem 2,5%) ning mille tegelik potentsiaal on realiseerimata. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik. • Raudteetaristu jätkuvaks probleemiks on vajadus tagada kaubaveole sobilik taristu, luua täiendavaid võimalusi ühelt transpordiliigilt teisele kaupade kiiremaks liigutamiseks ning rongidele raudteel täiendavaid möödumiskohti, aga ka raudteeohutus raudteeülekäikudel ja -sõidukohtadel. Kuigi reisijateveod jätkavad iga-aastast kasvamist, näitavad kaubaveoprognoosid iga-aastaseks mahuks 2−3 miljonit tonni, mis on selgelt vähem, kui vajalik raudtee jätkusuutlikuks arendamiseks. Seetõttu on iga-aastaselt kasvanud riigipoolne toetus raudteetaristu majandamiseks. • Rail Balticu ehitamiseks on olemas rahastus vaid osaliselt, oluline on leida täiendavaid vahendeid, et rongiliikluse saaks avada 2030. aastal. Lisaks taristule on vajalik sõlmida kokkulepped veeremi olemasuoluks uuel raudteel. • Merenduses on peamiseks väljakutseks ebastabiilne olukord maailmas, varilaevastik Läänemerel, ja veealuse taristu kahjustamised, samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendusteemad jagunenud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on merenduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostöö. 33 • Lennunduse tõhusust mõjutasid 2024. aastal enim õhusõidukite hooldusvaldkonnas valitsevad olud – rohke nõudluse tingimustes ja teatud õhusõidukite mootorite probleemid ning varuosade puudus takistas sektori kasvu, mis omakorda mõjutas pakkumise vastavust nõudlusele, aga ka geopoliitiline olukord. Suurenenud lennuliiklus, aga ka parem teavituskultuur tõi 2024. aastal kaasa registreeritud lennuintsidentide arvu kasvu ligi 20 protsenti. • Maanteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu rahastamine on olnud aastaid ebapiisav, 2024. aastal oli rahastamine üle 25% väiksem kui 2021. aastal. Tulenevalt teehoiuks ettenähtud vahendite vähenenud mahust ja ehitushindade kasvust viimastel aastatel on 2024. aasta töömaht ca 50% väiksem võrreldes 2021. aastaga. Arvestama peab asjaoluga, et seisukorra taastamine on oluliselt kulukam kui selle hoidmine. • Aastatel 2022−2024 hukkus keskmisena maanteedel liikluses 59 inimest (2021−2023 keskmisena 55). Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta keskmist liiklussurmade arvu maanteetranspordis kokku lepitud tempos jäi 2024. a täitmata. • Maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel on kavas välja töötada uus liinivõrk, tuginedes regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõhisusele), mis on eelduseks tõhusale liinide omavahelisele sidumisele. • Kavas on välja töötada kestlik ühistranspordi rahastusmudel, kuna alates 2020. aastast on ühistranspordi baaseelarve on külmutatud, kuid lepingud vedajatega on pikaajalised ja indekseeritud, mis tõttu on tegelikud kulud seoses inflatsiooni tõttu suurenenud. 34