Tulemusvaldkondade 2024. a tulemusaruannete kinnitamine - Rahandusministeerium

Failid

Tulemusvaldkondade 2024. a tulemusaruannete kinnitamine (energeetika ning põllumajandus ja kalandus).asice1518 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 03.06.2025 nr 1-2/25/234 Tulemusvaldkondade 2024. a tulemusaruannete kinnitamine (energeetika ning põllumajandus ja kalandus) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikele 1 kinnitan: 1. energeetika tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruande (lisa 1); 2. põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2024. a tulemusaruande kalanduse ühisprogrammi Kliimaministeeriumi tegevuste ja eelarve ülevaate osas (lisa 2). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Kinnitatud 03.06.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/234 Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna 2024. aasta aruanne Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo ............................................................................................................... 4 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud ........................................................................................................... 5 3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes ................................................ 6 4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ............................................................................. 6 5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ................................................................................................. 7 6. Hindamised ja tõhustamiskavad ....................................................................................................... 9 7. Põllumajandus, toit ja maaelu programm .......................................................................................... 9 7.1 Programmi mõõdikud ............................................................................................................... 10 7.2 Programmi olukorra analüüs ..................................................................................................... 14 7.2.1 Põllumajandus ja toiduainetööstus..................................................................................... 14 7.2.2 Toiduohutus ...................................................................................................................... 17 7.2.3 Maaelu .............................................................................................................................. 19 7.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs ..................................................................................... 20 7.3.1 Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine .............................. 20 7.3.2 Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine ............................. 24 7.3.3 Programmi tegevus – Toiduohutus..................................................................................... 31 7.3.4 Programmi tegevus – Maakasutus ..................................................................................... 37 7.3.5 Programmi tegevus – Maaparandus ................................................................................... 37 7.3.6 Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ........................................... 38 7.3.7 Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus.......................................................... 39 7.3.8 Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime ......... 40 7.3.9 Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus ....................................................................... 42 7.3.10 Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö .................................................................. 42 7.3.11 Programmi tegevus – Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal............................. 43 7.3.12 Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand .......................................... 44 7.3.13 Programmi tegevus – Mahepõllumajandus ....................................................................... 45 7.3.14 Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine ................................................ 46 7.4 Aruandeaasta programmi tegevuse eelarve täitmine .................................................................. 48 8. Kalanduse programm ..................................................................................................................... 54 8.1 Programmi mõõdikud ............................................................................................................... 54 8.2 Programmi olukorra analüüs ..................................................................................................... 56 8.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs ..................................................................................... 57 8.3.1 Programmi tegevus – Kutseline kalapüük ........................................................................... 58 2 8.3.2 Programmi tegevused – Vee-elusressursside töötlemine ja vesiviljelus ............................... 58 8.3.3 Programmi tegevused – Kalavarude haldamine ja kaitse ning kalavarude kaitse ja -püügi haldamise korraldamine (KLIM) .................................................................................................. 59 8.4 Aruandeaasta programmi tegevuse eelarve täitmine .................................................................. 61 LISA 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse .......................... 63 3 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Tulemusvaldkonnaga on enim seotud strateegia „Eesti 2035“ neli sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused jms) Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Programm arengukava aastani 2030 „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027“ Programm „Kalandus 2024–2027“ „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“1 (PõKa 2030) seob tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arengusuunad. Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi valdkondadevaheliseks koostööks. Esimese alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda. Teine alaeesmärk „Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise“ hõlmab ühte tegevussuunda. Arengukava eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega. Horisontaalsed arendusteemad hõlmavad biomajandust, eksporti ning keskkonda ja maapiirkondade terviklikku arengut. Arengukava alaeesmärkide saavutamiseks on koostatud programmid: „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027“ ning „Kalandus 2024–2027“. Programmide kaudu panustab põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkond ka mitmesse Eesti 2035 arengustrateegia sihti, näiteks „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. 2024. a lõppesid maa- ja ruumiloomepoliitika korrastamise ettevalmistamistööd. Üks osa sellest protsessist oli Maa- ja Ruumiameti loomine, et koondada kõik maapoliitika rakendusülesanded kokku ühe juhtimise alla, et oleks üks keskne rakendusüksus, mis käsitleks ruumi ja maa küsimusi kui tervikut. Ka 1 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee) 4 maaparanduspoliitika rakendamise ülesandeid hakkab 2025. aasta 1. jaanuarist täitma Maa- ja Ruumiamet senise Põllumajandus-ja Toiduameti asemel. 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud2 Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 2030 Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus 35762 40176 41783 34700 35000 29100 hõivatu kohta kolme aasta liikuv keskmine, eurot Põllumajandussaaduste ja toidukaupade 0,89 0,83 0,81 0,80 0,81 0,82 ekspordi ja impordi väärtuse suhe Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti 61 - 59 75 75 75 tarbijate osakaal, % Toiduohutuse baromeeter 99,63 100,69 99,34 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 Kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, 2,38 2,60 - ≤ 2,5 ≤ 2,5 ≤ 2,5 tonni tuhande euro kohta3 Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 80,3 80,5 80,4 78,7 78,7 80,5 tööhõive määr, % 2 Tulemusvaldkonna mõõdikutega seotud lisandmaterjaliga on võimalik tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel Lisandmaterjal. „"Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärgid ja mõõdikud (agri.ee) 3 Kasvuhoonegaaside heite inventuuri tehakse aasta n–2 kohta ehk 2024. aasta põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite väärtus saadakse 2026. aasta inventuurist. 5 3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes Eelarve jaotus programmide lõikes (tuhat €) 14 068 411 376 Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus Joonis 1. Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes 4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna ja programmi eelarve täitmine (tuhat €) • • Esialgne eelarve • Lõplik eelarve • Täitmine • Põllumajandus ja kalandus • 499 987 • 425 444 • 403 707 • Kulud • 499 987 • 425 444 • 403 707 • Põllumajandus, toit ja maaelu • 482 969 • 411 376 • 390 784 • Kulud • 482 969 • 411 376 • 390 784 • Kalandus • 17 018 • 14 068 • 12 923 • Kulud • 17 018 • 14 068 • 12 923 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil kujunes 2024. aasta lõplikuks eelarveks 421 miljonit eurot, millest kasutamata jäi 21 miljonit eurot. 2024. aasta piirmääraga vahendite tegevuskulude lõplikuks eelarveks kujunes 77 630 756 eurot, kasutamata jäi 9 678 679 eurot. 2025. aastasse kantakse 8 908 605 eurot ja Vabariigi Valitsuse reservi tagastatakse 72 727 eurot. Täpsem programmi tegevuste kaupa selgitus on peatükkides 7.4 ja 8.4. 6 5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Majanduskasvu seisukohalt on väga oluline ettevõtete tootlikkuse kasvatamine. Investeeringud uude tehnoloogiasse ja tehnikasse aitavad suurendada loodavat lisandväärtust ja suurendada efektiivsust. 2024. aastal oli põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta kolme aasta liikuva keskmisena 41 783 eurot. Sellega ületati ka 2024. aastaks ette nähtud sihttaset. Inflatsioonist tingitud hinnatõusud võimaldasid ettevõtetel müüa oma tooteid kõrgema hinnaga, suurendades seeläbi nende tulusid ja lisandväärtust. Siiski tuleb märkida, et liiga kiire inflatsioon võib kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid. Kiire inflatsioon raskendab tulevaste kulude ja tulude prognoosimist, mis võib vähendada investeeringute atraktiivsust ja tõsta riske. Seetõttu on oluline, et inflatsioon oleks mõõdukas ja prognoositav. Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal on langenud 61%-lt (2022. a) 59%-le. Toidukaupade kiirel hinnatõusul on mõju ka tarbijate ostukäitumisele. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5 protsenti ning indeksit mõjutasid 2024. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 3,2 protsenti. 2024. aastal viis Eesti Konjunktuuriinstituut läbi uuringu4, mille tulemused näitavad, et kuigi Eesti tarbijad hindavad jätkuvalt kohalikku toitu, on elukalliduse tõus suurendanud hinnatundlikkust ning kodumaise toidu eelistamine on langenud kahe aasta taguse ajaga 2 protsendipunkti. Viimastel aastatel on ostuotsuste tegemisel olulisemale kohale tõusnud toidukauba soodne hind ja sooduspakkumised. 71% tarbijatest peab toidu hinda ostuotsuse tegemisel väga oluliseks. See on 7 protsendipunkti võrra rohkem, kui 2022. aastal. Ka sooduspakkumiste tähtsus ostuotsuste langetamisel on kasvanud 65 %-lt 70%-le. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe oli 2024. a 0,81, mis oli veidi rohkem kui planeeritud siht 0,80. Kaubavahetuse puudujääk oli 512 mln eurot, mis oli 107 mln euro võrra suurem kui aasta varem. Eestist eksporditi 2024. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,1 mld euro (~12% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 2,6 mld euro eest. Võrreldes 2023. aastaga suurenes eksport 6% ja import 9%. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 8%, kuid re-ekspordi ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu jäi eelmise aasta tasemele. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% ekspordist. Oluline on, et suureneks töödeldud toodete osakaal ekspordis. Piimatööstuses tootmisvõimsuste lisandumine võimaldas rohkem piima väärindada ja seeläbi suurendada eksporti. 2024. aastal suurenes kõige enam juustu eksport (+53%). Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toidutööstustega on oluline roll eestimaalaste toiduga varustamisel. Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada, mida on viimaste aastate väljakutsed jätkuvalt tõestanud. Isevarustatuse tase on piisav teravilja, piima ja liha osas ning peaaegu piisav kartuli osas. Ülejäänud valdkondades, sh sool, suhkur, maitseained, puuviljad toetume täna kaubavahetusele. Üle poole tarbitavast toidust ja tootmissisenditest tuleb täna piiriülese kaubandusena. Põllumajandust ja toidutootmist mõjutasid teist aastat järjest ebasoodsad ilmastikutingimused - 2023/2024 aasta talveperioodi vähene lumikate ja tugevad miinuskraadid tekitasid talvekahjud taliviljadele ja vaarikaistandustele, maikuu tugev öökülm hävitas suure osa puuviljade ja marjade saagist Kesk- ja Kagu-Eestis ja tekitas kahjusid ka teistele varase kevade tõttu kasvu alustanud kultuuridele. Suve alguse põud mõjus negatiivselt juba niigi kurnatud taimedele. Tugevad hoovihmad juulis ja augustis kahjustasid põllu- ja avamaaköögiviljakultuure, kuna kohati jäid põllud vee alla. Samuti oli taimekahjustajate (taimehaigused ja -kahjurid) levik sooja ja sademeterohke ilma tõttu erakordselt laialdane. 4 Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud, Eesti Konjunktuuriinstituut, 2024 7 2024. aastal rakendati mitmeid olulisi erakorralisi toetusmeetmeid kriisidega toimetulemiseks: • 2023. aastal toetati piimatoomist, kitse- ja lambakasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust 3,5 mln euroga, (millest poole andis Euroopa Komisjon ja pool lisati Eesti eelarvest), et aidata leevendada muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid. Toetus maksti välja 2024. aasta jaanuaris. • 2024. aastal andis Euroopa Komisjon Eesti põllumajandusettevõtjatele erakorralist toetust summas 3,3 miljonit eurot ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Erakorralist toetust said puuvilja- ja marjakasvatajad, õunakasvatajad, avamaaköögiviljakasvatajad, kartulikasvatajad ning rapsi- ja rüpsikasvatajad. Toidu varustuskindluse tagamine on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi üks riigikaitselistest ülesannetest. 2023. aastal koostati koostöös suuremate toidutootjate ning erialaliitudega toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. 2024. aastal alustati strateegia tegevustega, alustati kriisipoodide arendusega, parandati kütusevaru hajutatust, pakkudes esmatootjatele toetust oma territooriumile kütusemahutite rajamiseks ja tarneahela osapooltega loodi kriisikommunikatsiooni võrgustik ja -mudel. Olulisemad tarneahela ettevõtted lisati prioriteetsete elektritarbijate nimekirja ja parandati kriitilise tehnika juurdepääsu kriisiaegsele vedelkütusele ja koordineeriti kriitilise tehnika vabastamist riigikaitselistest kohustustest. Enamik neid ülesandeid on jätkuvad ja arenevad, kuid jõuline algus on tehtud ning Eesti inimeste võime ka rasketes kriisides paremini hakkama saada on seeläbi tõusnud. Roheüleminek, kliimamuutuste pidurdamine ja elurikkuse säilitamine on sektori jaoks oluliseks väljakutseks, kuid pakub ka võimalusi keskkonnahoidlike ärimudelite kasutuselevõtuks. Hea keskkonnaseisund panustab Eesti kui atraktiivse elukeskkonna ja kvaliteetse toidu tootja kuvandisse. Nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus eeldab, et toidu tootmisel arvestataks keskkonnaga ning selle täiendavaks tagamiseks soodustatakse peamiselt ÜPP toetuste abiga põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist. 2023. aastal pärines Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest ligikaudu 13% põllumajandusest. Võrreldes varasema aastaga on koguheide vähenenud (2022. a oli 1581.18 ja 2023. a 1532.51 t CO2 ekv). Samuti on langenud põllumajandustoodangu väärtus ning sellest tulenevalt on kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta kasvanud (2023. aastal 2,6 t CO2 ekv/tuh EUR). Tarbitava toidu ohutus ja kvaliteet ning võimalus teha teadlikke ja tervist toetavaid toitumisvalikuid on olulised elanikkonna tervist mõjutavad tegurid. Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel, hõlmates erinevaid etappe toidutarneahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Võtmesõnad on teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. Sealjuures on toiduohutuse tagamisel oluline nii ELi sisene kui ka ülemaailmne koostöö. Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2024. aastal 99,34. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. Toiduohutuse baromeeter näitas 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust. Programmi tegevus „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Eesti rahvaarv oli 2024. aastal 0,6% võrra suurem kui eelneval aastal. Ka maapiirkonna 8 elanike arv kasvas eelmisel aastal. Maalises asustuspiirkonnas elas 2024. aasta 1. jaanuari seisuga 402 385 inimest, mis on 1648 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige suurema kasvuga on olnud jätkuvalt Harjumaa (1,6%) ja Tartumaa (1,3%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. 2024. aastal oli vanuses 20-64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 80,5%. Võrreldes eelmise aastaga on tööhõivemäär langenud 0,4 protsendipunkti võrra. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile. Tähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule, arvestades kalavaru seisundit ja ressursi piiratust. Heas seisus kalavarude osakaal oli 2023. a 45 %, varude seisund on halb ja jääb alla seatud sihttasemele 61%. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid ja vähendada püügikoormust rannapüügis. Teadmistepõhise poliitikakujunduse lahutamatu osa on rakendusuuringute elluviimine strateegiliselt olulistes valdkondades. 2024. aastal saavutati Euroopa Komisjoni töögruppides kokkulepe uute aretustehnikate (UAT) kasutuselevõtuks. Avanenud võimaluste rakendamiseks Eestis anti koostöös Eesti Teadusagentuuriga välja 2 miljoni euro suurune sihttoetusgrant, et tõsta Eesti sordiaretuse uurimisrühmade võimekust täppisaretustehnikate kasutuselevõtul. Lisaks algatati koostöös Eesti Teadusagentuuri ja Kliimaministeeriumiga agrometeoroloogia rakendusuuringuid, mille kogueelarve on 1,2 miljonit eurot. Nende uuringute eesmärgiks on välja töötada ettevõtjatele kliimamuutustega kohanemist toetavad teenused. 6. Hindamised ja tõhustamiskavad Aruandeaastal ei viidud läbi hindamisi ega koostatud tõhustamiskavasid. 7. Põllumajandus, toit ja maaelu programm Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond Strateegia „Eesti 2035“ Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, sh „Tervist hoidev siht (alasihi täpsusega) inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“ Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, sh „Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha.“ (vt PõKa 2030, ptk 3.6, sh Leader) Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, sh „Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus“ ja „Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“. 9 Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, sh “Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil“ ja Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abi“. Programmi periood 2024–2027 Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Maaelu Teadmuskeskus (METK), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi valitsemisala asutused) Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 7.1 Programmi mõõdikud Tabel 3. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Kasutuses oleva põllumajandusmaa 986 206 987 785 982 440 990 000 990 000 pindala (ha) Tarbija kindlustunde - 69 - 69 69 indeks, %* Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse 6,6 osatähtsus kogu 6,4 - 7,2 7,2 ettevõtlussektori (2021) lisandväärtuses, % Keskkonnasõbralikult majandatava maa 87,97 91,10 92,59 80 80 osakaal, % Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama 26,65 26,17 26,11 27,76 27,76 vanusegrupi noorte üldarvus, % Programmi tegevus Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele 99 99,8 99 95 95 vastamine, % 10 Püsirohumaade osakaal 29.05 29.05 kogu 23,93 27,67 27,49 põllumajandusmaast, % Programmi tegevus Toiduohutus Toiduohutuse 99,63 100,69 99,34 ≥100 ≥100 baromeeter Tarbija teadlikkuse - 65,8 - 72,4 - baromeeter Programmi tegevus Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine Ohtlike taimekahjustajate 3 1 3 4 4 puhangute arv Eriti ohtliku loomataudi 1 (SAK 2 2 1 1 esinemine, arv metssigadel) Programmi tegevus Maakasutus Toetatud Natura 2000 67 875 67 862 erametsamaa pindala 67 077 66 920 68 614 aastas (ha) Programmi tegevus Maaparandus Kuivendatud maatulundusmaa pind 1 388 246 1 392 143 1 400 495 1 396 300 1 397 300 (ha) Programmi tegevus Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Sertifitseerimise läbinud 87 90 85 95 95 partiide suhtarv, % Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud 95 84 81 90 90 köögiviljaseemnepartiide arvust, % Tuulekaeraga saastunud 132 275 -5 - 150000 - pind, ha 5 Alates 2023. a enam ei seirata, sest Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lõpetati tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel riiklik sekkumine. Põllumajandustootjate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud kahjudest on järjepidevalt kasvanud ja praegu reguleerib turg tuulekera tõrjumist tõhusalt. Selle tulemusena on tuulekaera laialdane levik peatunud ja toimub tuulekaera leviku vähenemine. 11 Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate 315 297 213 300 300 ettevõtete arv Uute Eestis aretatud Sordilehte võetud sortide 2 3 1 3 3 arv aastas Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud 93 97 90 95 95 tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest Programmi tegevus Põllumajandusloomade aretus Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv (tõuti): Eesti hobune 2651 2940 2969 2630 2640 Eesti raskeveohobune 324 344 329 360 360 Tori TA (hobune) 570 586 559 615 615 Vana-Tori (hobune) 32 36 17 33 34 Eesti maatõug (veis) 909 894 812 910 915 Kihnu maalammas 1288 1894 1432 960 970 3726 4467 4739 Eesti vutt 3750 3770 (aretuses) (aretuses) (aretuses) Programmi tegevus Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu 37 131 (2020- 35 659 (2021- aastaühiku kohta (kolme - 28 284 28 991 2022) 2023) aasta liikuv keskmine, FADN) Toiduainetööstuste netolisandväärtus 36 382 42 283 42 586 36 200 37 300 töötaja kohta Programmi tegevus Põlvkondade vahetus Noorte (kuni 40- 17 (2020) 22 - 17 17 aastaste) juhtide 12 osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes, % Programmi tegevus Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku kohta (3 24 003 21 885 19 300 17 425 18 000 aasta liikuv keskmine) (EAA alusel) Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha arv 0,05 0,05 0,52 4 4 põllukultuuride pinnast, % Programmi tegevus Ühistegevus ja koostöö Kvaliteedikavadega 87 79 89 108 109 liitunud tootjate arv Põllumajandus- ühistutesse koondunud põllumajandustootjate - - 23 22 22 osakaal FADNi põllumajandustootjate üldkogumist, % Programmi tegevus Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi 34 3 30 20 22 defitsiidi langus võrdluses algtasemega (2018), % Kodumaise toidukauba eelistamine 61 - 59 75 75 toiduostudes, % Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi 79 71 85 14 16 väärtuse kasv võrdluses algtasemega (2018), % Programmi tegevus Mahepõllumajandus Tunnustatud ettevõtete 2398 2461 2382 2400 2400 arv 13 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu 9 - 10 12 15 regulaarselt (vähemalt kord nädalas), % Programmi tegevus Maa- ja rannapiirkonna arendamine Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste noorte osatähtsus sama 26,65 26,2 26,1 27,76 27,76 vanusegrupi noorte üldarvus, % Maapiirkonnas töötavate inimeste arv 189 000 193 100 192 400 189 000 189 000 põhitöökoha asukoha alusel Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha 27,8 27,6 27,3 27,4 27,4 alusel, % (Statistikaamet, TT210) Kui andmed puuduvad või pole andmeid antud aastal kogutud, on lahtrisse märgitud „-„. 7.2 Programmi olukorra analüüs Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu“ eesmärk on tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. 7.2.1 Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on sektorid, mis katavad meie toidulaua, kuid annavad ka olulise panuse Eesti majandusse, eksporti ja tööhõivesse. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest, ~11% Eesti päritolu toodete ekspordist ja seal töötab ~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut ehk 9% maapiirkonna hõivatutest. Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb suurte kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid. Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala ja suurenevat nõudlust mahetoodangu järele ELis, on Eestis mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja uuenduslikes põllumajandusettevõtetes. Suurte ja väikeste ettevõtete tootlikkuse erinevus suureneb. Esialgsel hinnangul oli 2024. a põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus6 1,29 mld eurot, mida oli võrreldes eelmise aastaga 1,9% vähem. Toodanguga seotud toetused moodustasid 6 Väärtus alushindades (koos tootetoetustega) 14 kogutoodangust 2%. Kogutoodangu väärtusest moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodang ~40%, loomakasvatussaaduste kogutoodang ~48% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~12%. Kogukulud ületasid kogutoodangu väärtust tootjahinnas ehk turult saadavas hinnas (ilma toetusteta) 27%. Tootetoetuseid, mis kajastuvad kogutoodangu väärtuses (28,4 mln €), ja tootmistoetuseid (205 mln €) määrati 2024. aastal kokku 9% rohkem kui 2023. aastal. Toodangu väärtuse ja toetuste summa suhtena kogukuludesse on 0,94, mis tähendab, et vaatamata toetuste toele ületavad kulud tulusid (-104 mln €). Maailmas kasvava nõudluse rahuldamine toiduainete ja muude põllumajandustoodete järele ning piisava toiduvarustuse tagamine on oluline väljakutse. Toiduga kindlustatuse, majandusliku jätkusuutlikkuse, ressursitõhususe, keskkonnahoiu ja innovatsiooni tagamiseks on väga oluline põllumajanduse kogutootlikkuse suurendamine. Kõrgem tootlikkus aitab rahuldada kasvavat toidunõudlust, parandada põllumajandustootjate majanduslikku olukorda, säästa loodusressursse ja vähendada põllumajanduse keskkonnamõju. Selle saavutamiseks on oluline investeerida teadusuuringutesse, arendada uusi tehnoloogiaid ja edendada teadmiste jagamist põllumajandussektoris. Samal ajal on oluline arvestada toidutootmise jätkusuutlikkust, vähendada keskkonnamõjusid ja suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Tootmise efektiivsuse suurendamine võimaldab toota rohkem toiduaineid ja muud põllumajandustoodangut sama tööjõuressursi kasutamisel. Parem ning ressursitõhusam tehnoloogia ja targemad töötajad võivad aidata vähendada tootmiskulusid. Aastate 2022-2024 keskmine netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku kohta oli 19 300 eurot, mis ületab küll sihttaseme, kuid võrreldes eelmise perioodiga (2021-2023) pöördus langusele. Mõjutajaks on kahe viimase aasta tagasihoidlik majandustulemus, mis tulenes kiiresti kasvavanud sisendite hinna ja ebasobivate ilmastikutingimuste koosmõjul. Netolisandväärtus vaadeldaval perioodil vähenes, kuid kasutatud tööjõuühikud jäid samale tasemele. Eesti töötlevas tööstuses on toiduainetööstus (sh joogitootmine) pikaajaliste traditsioonidega haru, kus töötab umbes ~2% hõivatutest ning sektor annab ~2% Eestis loodud lisandväärtusest. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2024. aastal toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ligi 2,4 mld euro eest toodangut. Toiduainetööstuse toodangu väärtus moodustas vaadeldaval perioodil 18% töötleva tööstuse kogutoodangu väärtusest. Suurima osa Eesti toiduainetööstuse toodangu väärtusest annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (17%). Toiduainetööstuse toodangu väärtusest rohkem kui kolmandik (ligi 930 mln €) eksporditi, see moodustas töötleva tööstuse ekspordist peaaegu kümnendiku. Aastases võrdluses oli toiduainetööstuse kogutoodangu väärtus ~5% suurem kui eelmisel aastal. Tegevusalade lõikes vaadates suurenes kõige enam joogitööstuse väärtus (+14%), mis tulenes toodangu kallinemisest, sest toodangu maht jäi eelmise aasta tasemele. Piimatööstuste toodangu väärtus suurenes aastaga 10% (maht +11%), mõjutajaks lisandunud tootmisvõimsused. Vaatamata toodangumahu kasvule vähenes toodangu väärtus teravilja põhitoorainena kasutavates tööstustes, nt jahu ja tangainete tootmises (maht +10%; väärtus -12%) ja valmis loomasööda tootmises (maht +3%; väärtus -11%), mis tulenes teravilja hinnalangusest. Eestis oli ebasobivate ilmastikuolude tulemusel kaks viimast aastat (2023-2024) väike rapsisaak, mis mõjutas õlitööstuse tooraine varumist. Taimse õli toodangu maht jäi 2024. aastal 15% ja toodangu väärtus 12% väiksemaks võrreldes eelneva aastaga Seni pole toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks EL riikide keskmisele tasemele, kuid aasta-aastalt vahe väheneb. PõKa tegevussuuna 5 üks eesmärk on: Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul, mille ühe mõõdikuna on välja toodud toiduainetööstuses loodav lisandväärtus töötaja kohta kasvab kiiremini kui EL keskmine. Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja kohta 2024. a oli 42 586 eurot, jäädes siiski kolmandiku võrra madalamaks EL keskmisest. Eesti majandus on viimased aastad languses. Majanduslik ebakindlus muudab ettevõtted ettevaatlikumaks ja sunnib neid kokku hoidma kulusid, et rahavoogude juhtimine oleks jätkusuutlik. Kulude kokkuhoiu eesmärgil lükatakse edasi investeeringud tööjõu arendamisse, tehnoloogia uuendamisse või infrastruktuuri täiendamisse. Sellised investeeringud on aga otseselt seotud 15 tööviljakuse kasvuga, kuna uued tehnoloogiad ja tõhusamad tööprotsessid aitavad tõsta töötajate tootlikkust. Kogu tarneahela — põllumajanduse, toidutööstuse, toitlustamise ja kaubanduse, tõhus toimimine nõuab tihedat koostööd kõigi osapoolte vahel ning pidevat tarneahela toimimise jälgimist ja täiustamist, et tagada toidukauba kvaliteet, ohutus ja kättesaadavus tarbijatele. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja tootmise automatiseerimine võimaldavad ettevõtetel efektiivsemalt toota, jälgida tarneahelat ja kohandada tooteid vastavalt tarbijate eelistustele. Toidutrendid on muutunud tervislikuma, orgaanilisema ja jätkusuutlikuma toidu suunas, mis sunnib ettevõtteid pakkuma kvaliteetsemaid ja innovaatilisemaid tooteid ning teenuseid. Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses 2023. aastal oli 6,6%. 2023. aastaks seatud sihttaset (7,2%) ei saavutatud. Sihttaseme täitumist mõjutas majanduslik ebakindlus. Nõrk majandus suurendab ebakindlust, kuna ettevõtted ei suuda enam täpselt ennustada, kuidas turud, tarbijate käitumine ja sisendid muutuvad. Kõrge inflatsiooni tulemusel on Eestis kiiresti tõusnud kaupade ja teenuste hinnad, mis pärsib tarbijate ostujõudu. Madalam tarbimine tähendab vähem nõudlust toodete ja teenuste järele, mis omakorda vähendab ettevõtete toodangut ja müüki, vähendades lisandväärtuse loomise võimalusi. Tarbijate osakaal, kes ostab mahetoitu kord nädalas, on kasvanud ühe protsendipunkti võrra – 2022. oli vastav näitaja 9% ja 2024. aastal 10% (2018. aastal 19%, 2020. aastal 13%). Mahetoidu mitteostmise peamiseks põhjuseks toovad küsitluses osalejad välja selle kõrge hinna (2024. a 55%, 2022. a 52%). Teise olulise põhjusena tuuakse viimastel aastatel välja asjaolu, et ei tunnetata mahetoidu erinevust tavatoidust (2024. a 38%, 2022. a 54%). Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis 2024. aastal hinnanguliselt 1,6 mld euroni. Võrreldes 2023. aastaga suurenes eksport 119 mln euro võrra ehk 8%. Kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist moodustab Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ~14%. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu veeti sisse 2024. aastal 2,6 mld euro eest, 2023. aastaga võrreldes kasvas impordi väärtus 9%. Kui 2023. aastal suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk võrreldes algtasemega (2018. a) 3%, siis 2024. aastal 30%. 2024. aasta defitsiidi suurenemise taga on eelkõige impordi väärtuse kasv ja teravilja ja õliseemnete langenud eksport ning ka teravilja madalam hind. Ligi kolmandiku ekspordist moodustab endiselt tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja seega ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas on majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem ekspordi vähest kasvuootust. Kallinenud energiahinnad, sisendite hinnakasv, ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu ning lähiturgude majandusarengud ja inflatsiooni kontrolli alla saamine rahapoliitiliste otsuste abil mõjutavad kaubavahetust. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks leida uusi turustusvõimalusi väärindatud toodetele, mis aitaks maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist mõjutatud ettevõtete seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata. Eestis on põllumajandusmaana kasutuses 982 440 hektarit (2024. a), mida on 5345 hektarit vähem kui eelmisel aastal. Põllumajanduslikule maakasutusele on avaldamas üha enam survet puu- ning põõsaistandike rajamine ning metsastamine. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumajandusettevõtjate kasvanud keskkonnateadlikkus ja vabatahtlikud tegevused. Samuti on kasvanud ühiskonna üldine teadlikkus keskkonnaküsimustes. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele. 16 Kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, loomatervise, taimekaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Keskkonnasäästlikult majandatava maa (maa, millele on määratud ökokava- või keskkonnatoetust ning püsirohumaa säilitamise kohustuses arvesse läinud püsirohumaa väljaspool eelnimetatuid) osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2024. aastal 92,59%.7 Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks on Eestis tõhus järelevalve, mille raames keskendutakse peamistele ohukohtadele, mis eelnevatel aastatel on ilmnenud või mis on kõige suurema mõjuga. Kehtivatest nõuetest kinnipidamise järelevalve raames kontrollitakse taimekaitsevahendite korrektset kasutust, seadmete tehnilise kontrolli läbimist ja vihjeid. Oluline on tagada taimekaitsevahendite turustamise järelevalve, et Eesti kasutajatele oleksid kättesaadavad vaid kvaliteetsed tooted, mis on läbinud hindamise ja lubatud turule. Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime säilitamiseks ning piisava koguse kvaliteetse kodumaise tooraine tootmiseks on vajalik tõsta taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise protsessi võimekust. Euroopa Liidu üleselt on kitsaskohaks toimeainete keelustamine, vähene uute ja efektiivsete toimeainete ja toodete turule lubamine, samuti heitlikud ilmastikuolud, uute kahjustajate levik ning uued algatused ja nõuded, mis lisavad põllumajandustootjatele töökoormust. Tervete ja hea saagikusega taimede kasvatamiseks on üheks eelduseks nende piisav ja korrektne väetamine. Väetiste turule lubamisel kontrollitakse, et turustatavad väetised omaksid positiivset mõju taimede kasvule ning ei põhjustaks nõuetekohasel kasutamisel lubamatut ohtu inimeste ja loomade tervisele, varale ega keskkonnale. Eestis on lubatud turustada neid väetisi, mis on kantud Eesti väetiseregistrisse või kannavad CE märgist ja on kantud ELi väetisetoodete nimekirja. Taimetervise olukorda Eestis võib jätkuvalt lugeda heaks. 2024. aasta seirete käigus ühtegi uut karantiinset taimekahjustajat ei leitud, tuvastati kolm juba varem Eestis leitud ohtlikku taimekahjustajat. Ohtlike taimekahjustajate puhanguid esineb, kuid tõhusate tõrjemeetmete rakendamise tulemusel on kahjustajate edasine levik tõkestatud. 2024. aastal esines Eestis eriti ohtlikest loomataudidest sigade Aafrika katk. Eesti loomakasvatusettevõtetes eriti ohtlike loomataudide juhtumeid ei olnud. Üldine sigade Aafrika katku riskifoon metsades oli tõusuteel. Metssigade seireuuringuga tuvastati sigade aafrika katku (SAK) viiruse esinemine kokku 43 metsseal kuues maakonnas: Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa, Viljandimaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa. EL liikmesriikides levis laialdaselt lindude gripp ja esines väikemäletsejaliste katku juhtumeid. 7.2.2 Toiduohutus Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2023. aastal 69%. Selle alusel võib öelda, et 66% kuni 72% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. See osakaal ei ole suures plaanis võrreldes 2019. (68,3%) ja 2021. (67,4%) aastaga muutunud. Järgmine tarbija kindlustunde hindamine toimub 2025. Toiduohutuse baromeetri näitaja võrrelduna eelmise perioodiga on langenud ja on 2024. a 99,34. Eesmärgiks on, et see näitaja oleks vähemalt 100. Toidutekkelistesse nakkustesse haigestumine oli aastatel 2020−2021 ebatavaliselt madal seoses COVID- 19 pandeemiaga. Alates 2022. aastast hakkas näitaja tõusma COVID-eelsele tasemele ja on 2024. a jõudnud tagasi COVID-19 pandeemia eelsesse aega (2019−161,1; 2024−164,1). Haigestumist on soodustanud eeskätt inimeste suurem liikuvus, aga ka eksimused toiduhügieeni põhimõtte vastu. Haigustekitajad ja bakterid satuvad inimese organismi peamiselt määrdunud käte tõttu. Samal ajal jäid toidutekkeliste nakkushaiguste puhangud võrrelduna eelneva aastaga sarnasele tasemele (2023−7; 2024−6). Eestis on peamised toidutekkelised nakkushaiguste puhangute põhjustajad Salmonella spp ja 7 Täpsemalt käesoleva aruande peatükis 7.3.1 17 Campylobacter spp. 2024. aastal langes salmonelloosi haigestumine võrreldes eelmise aastaga 39%, kuid kampülobakterenteriiti haigestumine on jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. Võrreldes 2023. aastaga suurenes haigestumine märkimisväärselt šigelloosi (71,4% võrra) ja Yersinia enterocolitica enteriiti (40,4% võrra). Toiduohutuse ennetavate meetmete osas ei ole tulemused märkimisväärselt muutunud. Ennetavate meetmete näitajatest on endiselt nõuete vastavuse osas kõige madalamal tasemel ettevõtete ohu ja riski analüüs (HACCP8-i nõuete kontroll) ja eeltingimuste programm (2023–67,3%; 2024–66,7%). Jälgitavuse osas on toimunud aasta-aastalt olukorra paranemine (2022–80,4%; 2023–88,7%; 2024–90,4%). Jälgitavus aitab toidu liikumist käitlemisahelas jälgida ning toetab vajaduse korral ohtliku toidu sihipärast turult kõrvaldamist või tagasikutsumist. Mida rohkem ja täpsemaid andmeid käitlejal on, seda lihtsam ja kiirem on tuvastada nõuetele mittevastavat toitu ning see turult kõrvaldada ja tagasi kutsuda. Keemiliste riskide osas on 2024. a tulemus võrreldes eelneva perioodiga mõnevõrra langenud. Kõige rohkem mõjutas tulemust toiduga kokkupuutuvate materjalide (TKM) valdkond, kus 2024. a võeti 8 proovi, millest nõuetekohaseks osutus 75%. Kuna 2023. a järelevalve käigus TKMi proove ei võetud, siis mõjutasid 2024. a tulemused baromeetri näitu oluliselt (mõju baromeetrile -1,26%). 2024. aastal taastati toidu lisaainete seire proovide arv samale tasemele, mis oli enne 2023. a. 2024. a võeti 46 proovi, millest nõuetele vastas 91,3%. Mittevastavused olid tingitud antioksüdandi piirnormi ületamisest tuunikalas ning toiduvärvide kasutustingimuste rikkumistest. Kuna 2023. a oli väga väike proovide arv (14 proovi), millest kõik vastasid nõuetele, mõjutab 2024. a tulemus nõuetele vastavuse määra osas baromeetri tulemust oluliselt. Jätkuvalt on suhteliselt madal nõuetele vastavate proovide osakaal polüaromaatsete süsivesinike (PAH-ide) sisalduste korral lihatoodetes (79,2%), kuigi nõuetele mittevastavate proovide osakaal on taas mõnevõrra vähenenud on võetavate proovide arv vähenenud pea poole võrra. PAH-ide sisaldust toodetest on võimalik vähendada head tava järgides ning jätkuvalt tuleb tõsta nii praktilisi teadmisi suitsutustehnoloogiast kui ka teadlikkust PAH-ide vältimise ja vähendamise meetmetest. Toidualase teabe kontrolli nõuetele vastavuse olukord on 2024. a sarnane 2023-le aastale, jäädes ka üldises pildis nõuete vastavuse osas väga madalaks (68,4%). Toidualase teabe kontrollide arv 2024. a oli 5663, mis on 5% väiksem kui 2023. a ja 15% väiksem kui 2022. aastal. Nõuetele vastava tulemusega kontrollide osakaal oli ühe protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem ja nelja protsendipunkti võrra väiksem kui 2022. a. Kontrollide arvu ja nõuetele vastavuse osakaalu langus võrreldes kahe varasema aastaga on ootuspärane ja põhjendatav muutunud kontrolli planeerimisega. Alates 2023. a muudeti toidualase teabe kontrolli planeerimist eesmärgiga vähendada kontrollisagedust ettevõtetes, kus eelmisel toidualase teabe kontrollil puudusi ei tuvastatud. Kõige vähem puudusi on tuvastatud pakendamata toidu müügikohas esitatud toidualase teabe osas, kus nõuetele vastavuse osakaal 82% on sarnane kahe varasema aastaga (2023. a 81% ja 2022. a samuti 82%). Ka müügipakendi märgistuse nõuetele vastavuse osakaal 61% ning toidualane teave e-poes ja kodulehel, mis on hinnatud nõuetele vastavaks 57% kontrollidest, on sarnane kahe varasema aastaga. Jätkuvalt on kõige rohkem tuvastatud puudusi toitumis- ja tervisealaste väidetega toidualase teabe osas, mis on esitatud kas müügipakendi märgistusel või e- poes, kodulehel või mujal. Nõuetele vastavuse osakaal väidetega teabe osas on 24%, mis võrreldes 2023. ja 2022. a on vähenenud 13 protsendipunkti võrra. 2024. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmine, toidualase teabe ning e-kaubanduse ning toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnad. Eriti vajab toidualase teabe valdkonnas tähelepanu toitumis- ja tervisealaste väidete osa, kuna siin on nõuetele vastavus erakordselt madal. Vaja on tõsta nii käitlejate teadlikkust nõuetest, kui ka parandada nende praktilisi toidukäitlemise oskusi ning probleemsed valdkonnad tuleb hoida suuremas järelevalvefookuses. 8 Kriitiliste kontrollpunktide ohuanalüüs 18 Tarbija teadlikkuse baromeeter9 – tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati viimati 2023. a ning tulemuseks oli 65,8%, mis tähendab, et teadlikkus võrreldes 2019. aastaga (tulemus 69,4%) on pisut langenud (-3,6%). Järgmine tarbija teadlikkuse hindamine on planeeritud 2027. Tarbijate teadlikkuse taseme hoidmiseks ja parandamiseks on vajalik jätkata teavitustegevustega. Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud, kuid seda ajakohastatakse järjepidevalt lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest, nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne. Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja paljud erinevad IT- lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid), mis vajavad aga järjepidevat arendamist. Järelevalveasutuste prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised nakkushaigused). Pikaajalise mõjuga riske (nt saasteained, lisaained, GMO) hinnatakse ebapiisavalt. Toidu ohutuse järelevalve, sh tööjõuressurss ja kompetentsid vajavad kohandamist tegelemaks uute riskidega (nt uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokku puutuvate materjalide valdkonnas, toidu reformuleerimine, toidulisandite üha laienev turg, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjutused) ning seirete ulatuse ja mahu suurendamist. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis kestlikumaks10. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on kasvanud eeldatavasti tänu toiduohutuse valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi tõhusale tegevusele, kuid on veel ebaühtlane. Positiivsena võib välja tuua, et osa neist on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Teadmiste edendamine jätkus 2024. a teadmussiirde pikaajalises programmis põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas. Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha kestlikke, sh tervist toetavaid valikuid. Oluline on üldsust teavitada toiduohutusega seotud riskidest ning tugevdada avalikkuse usaldust toiduohutussüsteemi vastu. EL toiduseaduse (määrus 178/2002) hindamise (REFIT 2018) peamine järeldus oli, et „riskikommunikatsiooni ei peeta üldiselt piisavalt tõhusaks” ning sellel on olnud mõju tarbijate usaldusele riskianalüüsi protsessi tulemuste suhtes. Läbipaistvusmäärusega on kehtestatud üldised riskidest teavitamise eesmärgid ja põhimõtted ning määrus rõhutab koordineeritud teabevahetuse tähtsust riskihindajate ja riskijuhtide vahel. 7.2.3 Maaelu Maapiirkonnas elab kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Hoolimata riigi pakutavatest toetustest ja sekkumistest nii töökohtade loomisel kui elutingimuste parandamisel, on maapiirkonnas elavate noorte (vanuses 21–40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust jätkuvalt languses, olles 2023. aastal 26,11%. See jääb alla 2030. aastaks seatud PõKa eesmärgile (27,76%). Seega on veelgi enam vaja suunata tähelepanu võrdsete võimaluste ning sobilike elu- ja ettevõtluskeskkonna loomisele kõikjal Eestis. Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkond pakub tööd 27,6%-le koguhõives osalejale, so 193 100 inimesele. See on 3,6 protsendipunkti 9 Tarbija teadlikkuse baromeeter on välja töötatud 2019. a Eesti Maaülikooli, Maaeluministeeriumi ja ekspertide paneeli koostöös. Baromeeter hõlmab 8 alanäitajat, mida mõõdetakse sotsioloogilise küsitlusega. Baromeeter näitab positiivseks loetavate vastuste %. 10 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada piisav, ohutu ja tervist toetav toit, samal ajal tootes süsinikuneutraalselt ja elurikkust säilitades ning tootmise konkurentsivõime. 19 kõrgem, kui PõKa-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2023. aastal oli vanusegrupis 20-64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 82,9%. Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa- asulates oli 2005. aastal 15,1%, 2010. aastal 11,3%, 2015. aastal 10,8%, 2023. aastal 7,6%), sõltub maapiirkondade majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas sekundaar- ja tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest, hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja toimivatest kohalikest kogukondadest. Hõive languse primaarsektoris on tänaseks maapiirkonnas kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus on aastatega stabiilselt kasvanud ning on 2023. aasta seisuga 59,8%. Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Suur erinevus on elanike sissetulekutes ka maakonniti. Kui Harjumaal on palgatöötaja kuu keskmine brutotulu Statistikaameti andmetel 1835,20 eurot, siis Valgamaal 1284,88 eurot. Maapiirkonnas on tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv suurem, kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata uute hästi tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele ning kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele. 7.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs 7.3.1 Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Programmi tegevuse eesmärk on asjakohastel juhtudel vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine. Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal • Toiduvarustuskindluse ja põllumajandustootjate konkurentsivõime säilitamiseks on vajalikud efektiivsed taimekaitsevahendid taimekahjustajate tõrjumiseks. Kahjuks ei ole Eestis kättesaadaval paljude kahjustajate tõrjeks sobivaid vahendeid. Kirjeldatud kitsaskoha leevendamiseks on suurendatud PTA taimekaitsevahendite ja toimeainete hindajate meeskonda, kirjeldatakse paremini protsessi11 ning algatatud on nii diskussioonid taotlejatega, uuringud kui ka vajalikud õigusaktide muudatused. • Koostasime taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis saadetakse kooskõlastamisele 2025. aastal. Taimekaitse valdkonnas soovitakse ajakohastada taimekaitsevahendite ja toimeainete riigilõivude ja tasude, taimekaitsekoolituste ja -seadmete, kontrolltehingu tegemise õiguse ja õhusõidukite kasutamist puudutavaid sätteid. • Mesilaste hukkumisest teavitati seitsmel korral. Ühelgi juhul ei saanud tõestust hukkumise seos taimekaitsevahendite sihipärase kasutamisega või nende nõuete rikkumisega. Tänu kõigi osapoolte (põllumehed, mesinikud ja valdkonna ametnikud) ühistele pingutustele ei ole Eestis taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba viimased kuus aastat. • Jõustus „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024-2029“12, mille koostamisel konsulteeriti erinevate huvigruppidega. Tegevuskava üldine eesmärk on kooskõlas Vabariigi Valitsuse seisukohtadega Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ kohta. Üldeesmärgi saavutamist toetavad tegevuskava tegevusvaldkondade alaeesmärgid. Peamiste 11 https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/taimekasvatus/taimekaitse 12 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-06/tegevuskava-taimekaitsevahendid-2024-2029.pdf 20 alaeesmärkidena on nimetatud teadlikkuse tõstmist ning alternatiivsete tõrjevõtete rakendamise tulemusena asjakohastel juhtudel taimekaitsevahendite kasutuse vähenemist. • Valmisid METKi poolt uuendatud integreeritud taimekaitse (ITK) ja tõrjekriteeriumite suunised enamlevinud kultuuridele13. • Valmis METKi uuring „Teraviljadel ja rapsil levivate taimekahjustajate pestitsiidiresistentsuse ja bioloogiliste taimekaitsevahendite uuring“14. • Eesti Maaülikoolil on töös köögiviljade ja marjade integreeritud taimekaitse suuniste uuendamine ning tõrjekriteeriumite väljatöötamine, valmimistähtaeg 2025. • Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesandest „Analüüs ja ettepanekud põlevkivi töötlemisel tekkivate jäätmete kasutamise võimaluste kohta väetisena“ tulenevalt telliti Eesti Maaülikoolilt eksperthinnangud: „Eksperthinnang põlevkivituha ümbertöötlemisel tekkiva kõrvalsaaduse sobivuse kohta lubiväetiseks“15 ja „Eksperthinnang Püssi tuhamäes ladestatud materjali sobivuse kohta lubiväetiseks“16. Nende alusel on kavas muuta ministri määrust. • 2024. a rakendati kõiki ÜPP strateegiakava I ja II samba põllumajanduslikke keskkonnatoetusi, mis on kas üheaastase kestusega (otsetoetuste ökokavad) või viie järjestikuse kalendriaastase kohustuseperioodiga (maaelu arengu keskkonnatoetused). Põllumajanduslike keskkonnatoetuste ja püsirohumaa säilitamise kohustusega oli 2024. aastal hõlmatud 92,59% kasutuses olevast põllumajandusmaast. • Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse puhul rakendus uue kohustusliku nõudena e- põlluraamatu pidamine. Põllumajandustootjatel on veeseadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, näiteks põllul kasutatavate sisendite või põllul tehtavate tegevuste ülesmärkimiseks võimalus kasutada tasuta PRIA e-põlluraamatut. Seda saavad kasutada ka need põllumehed, kes toetust ei taotle. E-põlluraamatu kasutamine võimaldab põllumajandustootjal mitte ainult planeerida ja ellu viia põllul tehtud tegevusi, vaid kasutada lisaks soovituskalkulaatoreid, mis aitavad põllumehel teha keskkonnateadlikumaid valikuid. 2025. a on eelnimetatud toetuses kohustus koostada lämmastikubilanss, seda esialgu ainult nisupõldude kohta. Lämmastikubilanss annab põllumehele teada, kas ta majandab puudu- või ülejäägiga, ning sellest lähtuvalt saab kohandada oma põldudel lämmastiku kasutamist. • 2024. a Euroopa Komisjoni poolt algatatud lihtsustamisettepanekutest tulenevalt muudeti tingimuslikkuse süsteemi nõudeid. Üheks olulisematest neist oli HPK 8.1 ehk ökoalade jätmise nõude kustutamine, mis võimaldas juba samal aastal rakendada lihtsustatud süsteemi tingimusel, et liikmesriigil on vastavasisuline ökokava välja töötatud ning rakendatud. Kuna Eesti rakendas ökoalade toetust alates 2023. aastast, muudeti ka seda toetusskeemi sidudes selle lahti senistest HPK 8.1 kohustuslikest baasnõuetest ning vähendades ökoalade lävendit senise 10%-i asemel 7%-le, et motiveerida põllumajandustootjaid senisest veelgi enam keskkonnasäästlikke põllumajanduspraktikaid rakendama. • 2024. aastal jõustus Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist. Määrusega on seatud taastamise eesmärgid agroökosüsteemidele, tolmeldajatele, kaitstavatele elupaigatüüpidele ja kaitstavate liikide elupaikadele maismaal, mere elupaikadele, linnaökosüsteemidele, jõgede sidususele ja metsaökosüsteemidele. Agroökosüsteemide taastamisel tuleb kehtestada eesmärgid ja meetmed vähemalt kahe järgneva agroökosüsteemide näitaja kohta a) rohumaaliblikate indeks; b) orgaanilise süsiniku varu mineraalsetes põllumuldades; c) mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaal. Samuti tuleb kehtestada meetmed põllumajandusmaastike linnustiku indeksi suurenemiseks ja põllumajanduslikus kasutuses turvasmuldade taastamismeetmeteks, sh 13 https://metk.agri.ee/integreeritud-taimekaitse-suunised 14 https://dhsavalik.agri.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=51301733&desktop=10016&u=20250319142302 15 https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2025/03/Polevkivituha_korvalsaaduse_eksperthinnang.pdf 16 https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2025/03/Pussi_polevkivituha_eksperthinnang.pdf 21 märjutamine. Taastamiskava tuleb koostada ja esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 1.09.2026. Taastamiskava koostamisega alustatakse Kliimaministeeriumiga koostöös 2025. aastal. • 2024. a koostati EMÜ välja töötatud metoodika alusel ministri määruse „Lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise üle arvestuse pidamise nõuded ja kord“ eelnõu, mille vastuvõtmine jäi 2025. aastasse. Toiteelementide standardiseeritud bilansi tulemused annavad üldise hinnangu tootmissisendite kasutamise tõhususe ja võimaliku keskkonnamõju kohta. Eesti põllumajandusmaa keskmisena on mulla lämmastiku bilanss OECD metoodika põhjal olnud mõõdukalt positiivne (2008.‒2012. aasta keskmisena +30 kg N/ha), samas on fosforibilanss tugevalt negatiivne (‒5,5 kg P/ha). • 2024. a valmis REM tellimusel EMÜ uuring „Sõnniku arvestuslike väärtuste kaasajastamine“. Uuringu tulemuste alusel on plaanis 2025. a ajakohastada maaeluministri 30.09.2019 määrust nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. • 2024. a inventeeriti Pärandkoosluste Kaitse ühingu poolt üle 6000 ha püsirohumaid, millest suurem osa hinnati väärtuslikeks püsirohumaadeks. Väärtuslikele püsirohumaadele on võimalik taotleda väärtusliku püsirohumaa hoidmise toetust. • 2024. aastal jätkus maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine, et lihtsustada maaparandussüsteemide ehitusloamenetluse ja kooskõlastamise protsessi ning vähendada seoses sellega bürokraatiat ning töö- ja halduskoormust. • 2023. ja 2024. a andsime kohaliku omavalitsuste üldplaneeringute koostamise protsessi sisendit väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste kohta. Enamikesse üldplaneeringutesse on seatud või seadmisel tingimus, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse muudatuse kehtestamise korral kehtivad antud seadusest tulenevad nõuded. Valmistame ette ka vastava seaduse muudatust, et väärtusliku põllumajandusmaa kohta seataks lõplikud kaitse- ja kasutustingimused õigusakti tasemel. Selle eesmärk on tagada üldplaneeringuga määratud väärtuslike põllumajandusmaade kaitsele ühelt poolt võimalikult kõrge õiguskindlus, kuid teiselt poolt püüda välistada juba koostatud üldplaneeringute ulatuslikku muutmist (aja- ja ressursikulukas). Sellisel viisil on tagatud nii väärtuslike põllumajandusmaade õiguslik kaitse kui ka kohaliku omavalitsuse autonoomia. • Põllumuldade kaitset ja kestlikumate majandamisviiside kasutamist edendatakse mitmel eri moel: ÜPP strateegiakava pindala- ja investeeringutoetuste, AKIS-tegevuste, uuringute, seiretegevuste, mullaproovide analüüsimise, digitaalsete tööriistade loomise jm abil. Muldade kaitset tervikuna koordineerib riigis 2023. aastast Kliimaministeerium (KLIM), kellega REM teeb väga tihedat koostööd. Koostöös esitati ka seisukohad EL mullaseire direktiivi 2024. a läbirääkimistele, kus ekspertteabe andmisel on oluline sisend tulnud Maaelu Teadmuskeskusest (METK). Direktiivis muudetakse kohustuslikuks muldade seisundi seire ja hindamine, reguleeritakse muldade kestliku majandamise saavutamist (peamiselt teadus-arendustegevuste ja toetuste abil), maahõive leevendamist ja saastatud alade küsimust. 2024. a juunis lepiti kokku üldine lähenemisviis, 2024. a lõpus toimus esimene poliitiline triloog ja 2025. a aprillis jõudsid Nõukogu ja Euroopa Parlament direktiivi suhtes esialgsele kokkuleppele, kus säilitatakse püüeldav mittesiduv eesmärk saavutada mulla hea seisund 2050. aastaks. Mõlemad institutsioonid peavad siiski kokkuleppe veel kinnitama. • KLIM-REM ja Keskkonnaagentuuri (KAUR) koostöös viiakse 2024.-2027. a ellu 5,7 miljoni eurose eelarvega maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekti, mille tulemusena luuakse riigile innovaatiline ja ressursikestlik maa- ja mullakasutuse seire- ja juhtimissüsteem, mis on edaspidi terviklike ja kvaliteetsete maahõive ruumiotsuste planeerimise ja suunamise aluseks. 1) Esimese olulise tegevusena sõlmis KAUR 2024. a juulis METKi, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastest koosneva konsortsiumiga lepingu Eesti mullastikukaardi üleriigiliseks ja -pinnaliseks uuendamiseks. Mullastikukaart on baasiks väga paljudele maakasutusega seonduvatele otsustele, alustades maa hinna määramisest ja toetusõiguslikkuse hindamisest kuni kasvuhoonegaaside voogude hindamise ning maahõivega seonduvate planeerimisotsuste tegemiseni. Lepingu eelarve on 1,4 miljonit 22 eurot. Mullastikukaardi uuendamise peamine eesmärk on välja töötada teekaart ja kaasaegsed metoodilised lahendused mullastikukaardi kaasajastamiseks. Eesmärgi saavutamiseks korrastatakse ja täiendatakse olemasolevat mullastiku vektorkaardi andmebaasi (sh luuakse vastavused rahvusvahelise WRB klassifikatsiooni ja lõimise jaotustega), parandatakse muldade leviku- ja atribuutandmeid ja lisatakse senisel mullastikukaardil määratlemata mullastikuareaalid linna-, taristu- ja kaevandusaladel. 2) Projektiga panustame ka kasvuhoonegaaside (KHG) aruandluse teaduspõhisesse täiustamisse. 2024. a oktoobri seisuga on projekti raames valminud põllumajanduse ja LULUCF sektori kasvuhoonegaaside seire ja aruandluse täiustamise võimaluste ülevaateraport. Töö eesmärk oli kaardistada hetkeolukord ja leida võimalused KHG seire ja aruandluse täiustamiseks, sh prioriseerides teatud kiireloomulisemaid arendusi ning pannes need kiiremas korras töösse mulla- ja maakasutuse teadus-arendusprojekti raames. Ühtlasi oli töö eesmärk parendada koostööd ja infovahetust eri osapoolte vahel. Valminud kaardistuse alusel plaanime hakata neid ettepanekuid ellu viima, sh otsides erinevatest allikatest võimalusi arenduste rahastamiseks ning eri projektide ja andmekihtide vahelise sünergia ja ristkasutatavuse suurendamiseks. Töö jätkub arendusprioriteetide kaardistamise ning teadlastelt teadus-arendustööde tellimisega. 3) 2024. a oktoobri seisuga oleme alustanud aruteludega maa- ja mullakasutuse, sh maahõive valdkonna vajaduste kaardistamiseks. Esimese sammuna kaardistame laiapõhjalise huvi- ja sidusrühmade kaasamise abil keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seonduvat maa- ja mullakasutust, sh maahõivet mõjutavad rahvusvahelised, riiklikud ja kohalikud eesmärgid ning kohustused. Loome seosed majanduslike eesmärkide ja vajadustega ning sidustame need hetkel töös olevate ja teostatud algatustega. Koondame kogutud info ülevaateks, milles on välja toodud nii keskkonna-, kliima kui ka majanduslike eesmärkide võimalikud vastuolud kui ka koostoimed maahõive ja maakasutuse vajaduste ja sihtide kontekstis. Tehtud kaardistuse alusel loome rakendusplaani maa- ja mullakasutuse, sh maahõive nii ruumilisele kui ka õiguslikule vaatele. Kokkuvõtvalt saame ülevaate, milline on nii Eesti riigi maa- ja mullakasutuse, sh maahõive tulevikku vaatav vajadus kui ka keskkonna-, kliima- ja majanduspoliitikat toetav ja maakasutuse seisukohast mõistlik reaalsus. Töö tulemus on aluseks järgnevatele tegevustele, sh võimalikele ja vajalikele suuremamahulistele analüüsidele. • Mullakaitselisi tegevusi suunatakse ka EL mullamissiooni eesmärke silmas pidades ning seal on koordinaatori rolli endale võtnud METK. METK on ellu kutsunud mullaHUBi kohtumiste sarja, mille eesmärgiks on tuua kokku ja toimida koostööplatvormina teadlaste, põllumeeste, poliitikakujundajate ja teiste huvigruppide vahel leidmaks koostöös kestlikud ja toimivad lahendused, et meie mullad oleks hoitud ja heas seisukorras. • Olulise 2024. a initsiatiivina tuleb märkida ka AKIS-tegevuste alt toetatud MTÜ Northern Rootsi korraldatud taastava põllumajanduse alaseid konverentse. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sh kliimamuutuste leevendamisega ja samas toidu varustuskindlusega seotud riskide maandamine on valdkonna oluline kompleksne väljakutse. Muld on tõenäoliselt looduse kõige alahinnatum osa, mille tähtsusele ja funktsioonidele ei pöörata hariduses ja ühiskonnas laiemalt piisavalt tähelepanu. Muldade kaitse ja kestliku majandamise ja ka teiste keskkonnavaldkondade eesmärkide saavutamiseks on olulised just laiapõhjalised teadmised mullast, selle toimimisest ja ülesannetest. Muld on otseselt seotud elurikkuse, kliima (sh LULUCF), veekaitse jt küsimustega, maakasutusega seotud majandusega ja seega laiemalt rohepöörde eesmärkide täitmisega. Seda kõike ja mullateaduse perspektiivikust tuleb ühiskonnas selgemalt teadvustada. Mullaalaste eesmärkide saavutamise üks kõige piiravamaid faktoreid on mullateadlaste vähesus ja nende 23 suur hõivatus seoses 2024. a lisandunud mitmete suurte algatuste (sh mullastikukaardi uuendamine) tõttu. 7.3.2 Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: Taimetervis • Taimetervise olukorda Eestis võib jätkuvalt lugeda heaks. 2024. aasta seirete käigus ühtegi uut karantiinset taimekahjustajat ei leitud, tuvastati kolm juba varem Eestis leitud ohtlikku taimekahjustajat: EL karantiinsete taimekahjustajate nimekirja kuuluvad taimekahjustajad valkjas kartuli-kiduuss (Globodera pallida) ja kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis) ning EL erimeetmetega reguleeritud kahjustaja Tomato brown rugose fruit virus. Viimati nimetatud kahjustaja seiret on tehtud Eestis alates 2020. a, varasemad leiud on aastatest 2021 ja 2022. Alates 2025. a seire lõpetatakse, kuna erimeetmed on lõpetatud ja kahjustajale on ELis antud reguleeritud mittekarantiinse kahjustaja staatus (peamiseks põhjuseks kahjustaja laialdane levik). • 2024. aastal valmis taimetervise valdkonnaülene situatsiooniplaan, mis sisaldab teavet otsustusprotsessi ja järgitavate menetlustoimingitute kohta ohtliku taimkahjustaja tuvastamisel. Iga prioriteetse taimekahjustaja kohta on koostatud eraldi kahjustajaspetsiifiline tõrjemeetmeid sisaldav situatsiooniplaan. • Ohtlike taimekahjustajate avastamisel on oluline roll ka üldisel teavitustegevusel ja teadlikkuse tõstmisel. Rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamisega oleme viimasel kolmel aastal juhtinud tähelepanu eelkõige laste ja noorte teadlikkuse tõstmisele. 2024. aastal Tartu Loodusmajas toimunud taimetervise päeval sai osa võtta „Seiklushundi orienteerumispäevakust“, kus kõik liikumishuvilised said läbida erineva pikkusega orienteerumisraja. Kõikidele radadele oli lisatud ka taimetervisega seotud punktid, mida läbides said orienteerujad proovile panna oma teadmised taimekahjustajatest ja teha tutvust erinevate taimekahjustajate püünistega. Tartu Loodusmajas kohapeal sai tutvuda nii meil levinud kohalike taimekahjustajatega kui ka ohtlike ehk karantiinsete taimekahjustajatega. Teadmisi taimetervisest jagasid PTA, METKi ja EMÜ eksperdid. • 2023. ja 2024. aastal võtsime osa EFSA poolt koordineeritud taimetervise teemalisest teavituskampaaniast #PlantHealth4Life, mille tegevused jätkuvad ka 2025. aastal. Tegemist on mitmeaastase kampaaniaga, mille algatajaks on Euroopa Komisjon ning mis põhineb EL riikides tehtud põhjalikul analüüsil, kus uuriti taimetervisega seotud arusaamasid ja käitumismustreid. Sihtrühmadeks on reisijad, hobiaednikud ja noored lapsevanemad. Kampaania jaoks loodi kõigile osalevatele riikidele koduleht, kampaania väliplakatid ning muu visuaalne identiteet. Kampaania raames on viimasel kahel aastal toimunud tele- ja raadioesinemisi, avaldatud taimetervise- teemalisi artikleid, kaasatud erinevaid mõjuisikuid ning tehtud reklaami lennujaamas ja sotsiaalmeedia platvormidel. • Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga avaldati 2022. aasta teenusedisaini arenguprogrammi raames esimene taimetervise valdkonda käsitlev infokiri „Terve taim“. Infokirja koostamisega tegeleme aktiivselt ka tänaseni ning 2024. aastal ilmus kaks uut väljaannet. Infokirja eesmärgiks on koondada taimetervist käsitlev teave ja juba ilmunud kajastused ning pakkuda olulist infot PTA taimetervise registris olevatele ettevõtjatele. Lisaks tutvustatakse taimekahjustajaid, nende seiret ja tõrjet nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus, antakse eelinfot taimetervise valdkonda reguleerivate õigusaktide muudatustest, jagatakse soovitusi ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja peatamiseks ning palju muud põnevat. 24 • REMi, METKi, PTA ja EMÜ koostööl valmisid 2024. aastal uus enesekontrollisüsteemi juhend ning eeltäidetud enesekontrolliplaani vormid, mis hõlbustavad tootjatel ja turustajatel enesekontrollisüsteemi paremat läbimõtlemist ja sisseseadmist. Uued juhised ja vormid loodi selleks, et tõsta ettevõtjate teadmisi ohtlikest taimekahjustajatest ja aidata neil mõista, kuidas enesekontrolli abil on võimalik ettevõttes takistada ja minimeerida taimekahjustajate levikut ning nende poolt tekitatavat kahju. Tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamine on tähtis osa taimetervise hea seisundi hoidmisel ja tootjate konkurentsivõime parandamisel. • 2023. aastal koostasime taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus ja viisime läbi avaliku konsultatsiooni ning 2024. aastal jätkasime eelnõu väljatöötamisega. Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel tekkinud kitsaskohti, sh uuendada järelevalvetasu regulatsiooni ja laiendada selle kohaldamisala ning ajakohastada riigilõivumäärasid riigilõivuseaduses. Lisaks sätestatakse eelnõuga kontrolltehingu tegemise alused ja uus väärteokoosseis taimetervise valdkonnas. Samuti täpsustatakse taimekaitsetunnistuse tähendust ja selle väljastamise eeldusi. Täiendatakse professionaalse kasutaja kohustust taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamisel ja lisatakse sätted, mille korral kontrollitud ja hinnatud juhtudel ei ole taimekaitsevahendite kasutus välistatud muudelt õhusõidukitelt (droonidelt). Loomatervis • 2024. aasta detsembris jõustus marutaudi tõrje ennetamise ja tõrje täpsemate meetmete määruse muudatus. Määrusega laiendasime vaktsineerimiskohustusega loomaliikide loetelu. Kui siiani oli Eestis kohustuslik marutaudi vastu vaktsineerida ainult koeri ja kasse, siis alates 2024. aasta detsembrist lisandusid sinna nimekirja ka valgetuhkrud. Valgetuhkrute puhul on tegemist marutaudile vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomadega. Kuna valgetuhkrud on marutaudi viirusele samamoodi vastuvõtlikud nagu koerad ja kassid ning nende lemmikloomana pidamine on küllalt levinud, siis peab ka valgetuhkrute suhtes kehtima marutaudivastase vaktsineerimise kohustus. Samuti tuleb kohaldada valgetuhkrute puhul kõiki marutaudi kahtluse puhul võetavaid meetmeid.2024. aasta detsembris laiendati nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava. Muudatuse kohaselt kuuluvad nimetatud loomaliikide loetellu edaspidi ka veised (nii piima- kui lihaveised), välja arvatud juhul, kui neid peetakse kodumajapidamises oma tarbeks. Varasemalt oli bioturvalisuse kava koostamise kohustus sea- ja kodulinnupidajatel ning kalade ja koorikloomade pidamisel vesiviljelusettevõttes. Bioohutuskavas näidatakse ära rakendatavad bioturvameetmed ja peetakse jooksvalt arvestust nende rakendamise üle. • 2024. aastal alustasime ka veterinaarseaduse muudatuste ettevalmistamisega. Peamised muudatused keskenduvad riikliku lemmikloomaregistri loomisele, lemmikloomade üleriigilise kiipimiskohustuse kehtestamisele ja veterinaarseaduse rakendamise käigus välja tulnud murekohtade lahendamisele. Ühtsete reeglite kehtestamine lemmikloomade pidamisel on olnud arutelu all juba pikemat aega. Hetkel on olukord, kus iga KOV on kehtestanud oma reeglid ja peab oma registrit, kus peetakse lemmikloomade üle arvestust. Eelnõu eesmärgiks on reeglite ühtlustamine ja teatud osas ülesannete ülevõtmine KOVidelt. Eelnõu on olnud seni 2025. aasta VVTP osa ja on plaanis Riigikokku esitada 2025 II poolaastal. • 2024. aastal sai teist korda taotleda ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ toetust. 2024. aastal määrati toetus 113 põllumajandusettevõtjale ja välja maksti 1 998 629,42 eurot, loomühiku hinnaks oli 33,73 eurot. Võrdluseks 2023. aastal määrati toetus 105 ettevõtjale ja välja makstud summa oli 2 534 272 eurot ja loomühiku hind oli 45 eurot. • 2024. aastal sai esimest korda taotleda ÜPP perioodi 2023–2027 sekkumise „Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetuse“ toetust. Toetust taotles Eesti Tõulooma Kasvatajate Ühistu, kes koordineerib infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja veiste viirusdiarröa (VVD) kontrolli- või likvideerimisprogrammide koostamist ja rakendamist piima- ja 25 lihaveisekarjades. Esimese voorus on esitatud taotlus 20 loomapidamisettevõtte nimel – 18 piimaveise- ja 2 lihaveisekasvatajat. Esimene väljamakse toimub 2025. aasta mais. • 2024. aasta lõpus kinnitati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel Eesti antimikroobse resistentsuse ohjamise strateegia 2025-2030 ehk riiklik AMRi strateegia. 2024. aastal uuendatud „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2024–2030“ on osa riiklikust AMR strateegiast. Veterinaarmeditsiini valdkonna AMRi tegevuskava (TK) panustab loomatervise valdkonda, lähtudes "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ ühest eesmärgist – tõkestada AMRi edasist levikut, mis on tihedalt seotud antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ravimite kasutamisega põllumajandus- ja lemmikloomadel. Oluline on tõsta üldist teadlikkust antibiootikumide kasutamisest, tõhustada järelevalvet antibiootikumide kasutamise üle ning tõhustada antibiootikumide kasutamisest teavitamise süsteemi. Antibiootikumide e-andmekogusse esitas 2024. aastal andmeid 150 veterinaararsti 904 tegevuskoha kohta. Kõige enam on 2024. aastal antibiootikume kasutatud sigadel 2775.7 kg, järgmisel positsioonil on veised 1311.4 kg ja kolmandal kohal kanad 1.6 kg. Kõige enam kasutatavad toimeained 2024. aastal olid doksüstükliin (976.2 kg), tiamuliin (971.4 kg) ja amoksitsilliin (821.4 kg). • 2024. aastast on veterinaararstidel kohustus esitada antibiootikumide kasutamise e-andmekogu lisamoodulisse teostatud vaktsineerimiste andmed. 2024. aastal esitas vaktsineerimisandmeid 246 veterinaararsti järgmiste loomaliikide kohta: kanad (11 989 340 vaktsineerimist), veised (90 891 vaktsineerimist), koerad (30 829 vaktsineerimist), kassid (22 352 vaktsineerimist), hobused (4656 vaktsineerimist), küülikud (394 vaktsineerimist) ja tuhkrud (11 vaktsineerimist). Kanu vaktsineeriti nelja taudi vastu (lindude nakkav bronhiit, Gumboro haigus, Newcastle haigus ja salmonelloos), hobuseid hobuste gripi vastu, veiseid VVDV, IRT ja salmonelloosi vastu, kasse, koeri ja valgetuhkruid marutaudi ning küülikuid müksomatoosi vastu. Vaktsineerimisandmete kogumine on oluline loomataudide ja zoonooside ennetuseks ning kaubanduspartneritele rakendatavate meetmete tõenduspõhiseks esitamiseks. Lisaks produktiivloomade vaktsineerimisandmete sisestamisele sisestatakse andmekogusse ka lemmikloomade marutaudi vastase vaktsineerimise andmeid. Need andmed annavad meile indikatsiooni, kui palju Eestis elavaid lemmikloomi on marutaudi vastu vaktsineeritud. Kuna oleme piiririik, siis on meile väga tähtis marutaudi vaba riigi staatuse säilitamine ja sellele aitab kaasa lemmikloomade vaktsineerimine. • Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiametiga jätkus õigusruumi ja võimaluste kaardistamist, et veterinaarias võtta kasutusele digiretsept. Digiretsepti eesmärk on ravimite väljakirjutamise ja sellega seotud jaemüügi protsessi lihtsustamine ning mugavamaks muutmine ja loomapidajale loomade raviks kasutatavate ravimite apteegi kaudu toimuva müügi soodustamine. Samuti on digiretsepti kasutuselevõtmine üks osa AMR vähendamise meetmetest, mis aitab kaasa antibiootikumide kasutamise andmete paremale laekumisele ja andmete usaldusväärsuse tõusule. • 2024. a jätkus Eesti Maaülikoolilt uuring „Lemmikloomadelt (sh linnud, tuhkrud ja eksootilised lemmikloomad) isoleeritud E. coli, Staphylococcus spp., Pseudomonas aeruginosa ja metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) AMR uuring seoses „Üks Tervis“ lähenemisega ja neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“. Tegu on teadusliku läbilõikeuuringuga lemmikloomadena peetavatelt loomadelt isoleeritud haigustekitajate resistentsusest. Eesmärgiks on muuhulgas hinnata antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse seoseid Eestis. Uuringule tuginedes koostatakse lemmikloomadele ravijuhised. Uuringu valmimistähtaeg on 2025. aastal. • 2024. telliti Eesti Maaülikoolilt uuring: „Väikestes kodumajapidamistes peetavate põllumajanduslindude karjade terviseuuring seoses ”ÜksTervis” lähenemisega“. Põllumajanduslindude pidamine kodumajapidamistes on Eestis märgatavalt kasvanud. Paljud kodumajapidamised peavad linnukarju eesmärgiga turustada otse tarbijale mune, linnuliha ja paljundusmaterjali. Eriti tähelepanuväärne on põllumajanduslindude väikeste karjade (hobilinnukarjade), suurusega 10-200 lindu, hulga suurenemine. Paraku pole riigil selliste linnukarjade terviseseisundi kohta piisavalt teavet. Uuringu eesmärkideks on tuvastada looma- ja inimtervise riskid, saada teavet lindude 26 ravimisest, vaktsineerimisest ja haigustest, selgitada välja linnukasvatajate teadlikkus linnuhaigustest ja bioturvalisusest ning uurida karjadest pärinevate mikroobide antibiootikumide resistentsust. Uuring lõpeb 30.11.2026. 2024. aastal toimusid ettevalmistustööd uuringu läbiviimiseks. • ReMi tellimusel jätkas LABRISe riskihindamisüksus 2024. aastal kolme seireprojektiga, mille käigus saadakse ülevaade lihaveistelt, väikemäletsejalistelt ja piimaveistelt pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega. Piimavesitel esinevad mikroobiliigid, mille AMR hindamine on oluline nii inim- kui loomatervise seisukohalt. Lihaveiste ja väikemäletsejaliste karjatamine ning selle mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuid puuduvad uuringud nimetatud loomaliikidelt pärineva normaalmikrofloorasse kuuluvate enterobakterite AMR kohta. Nimetatud uuringud toetavad AMR tegevuskava rakendamist ja antibiootikumide kasutamises vajalike muutuste elluviimist. • Juba 2022. aastal lõppes loomatervise baromeetri väljatöötamine, mille eesmärgiks oli luua tööriist PõKa loomatervise ja –heaolu eesmärkide ja meetmete mõju hindamiseks ning tagada andmete võrreldavus aastate lõikes. 2024. aastal koostas ReM koostöös PRIAga 2022. ja 2023. aasta baromeetris sisaldavate andmete esmase analüüsi. 2024. aasta andmed laekuvad koostajatele 2025. aasta alguses ja pärast seda esitatakse andmed koos analüüsiga avalikkusele. Baromeetri kasu ei ole mitte ainult poliitikakujundamisele, vaid ka loomakasvatajatele, toidukäitlejatele ja PTAle, et hinnata ja põhjendada EL tauditõrje programmide ja abimeetmete vajalikkust. Lisaks saab baromeetrist sisendit PTA järelevalve paremaks korraldamiseks ning ReM õigusloome mõjude hindamiseks. Söödaohutus • Suuri söödaohutuse probleeme ei esinenud. 2024. a menetleti 4 söödalast RASFF teadet, kus tegemist oli saastunud söödapartii tagasikutsumise või turult kõrvaldamisega ning koostati 2 RASFF teadet ohtliku sööda kohta. 2024. aasta lõpu seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 4597 söödakäitlejat, neist 18 tegevusloaga. Aasta jooksul lisandus 582 söödakäitlejat. Suurema osa Eestis toodetavast söödast kasutavad ära Eesti loomapidajad. 81% söödakäitlejaid tegeles esmatootmise tasandil sööda käitlemisega ja toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade söötmisega. Lisaks tööstuslikult toodetavale söödale toodetakse arvestatav osa loomade söötmiseks kasutatavast söödast põllumajandusettevõttes kohapeal, sh kasvatatakse teravilja ja heina, valmistatakse silo või segasööta. Eestisse imporditakse peamiselt proteiinirikkaid söödamaterjale (nt mais, rapsikook, sojasrott) ja söödalisandeid, millest toodetakse loomaliigile vajalik segasööt. 2024. aastal menetleti 386 avaldust sööda vabasse ringlusesse lubamise kohta. Eestisse imporditi peamiselt söödamaterjale Ukrainast ja Venemaalt. • 2024. a muudeti põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a määrust nr 64 „Sööda esmatoodangu väikesed kogused ning nende turuleviimise nõuded“. Arvestades tehnoloogia arengut ja põllumajandusettevõtetes toimunud uuendusi nii loomakasvatuses kui ka põllukultuuride kasvatamisel, loobuti sööda esmatoodangu väikse koguse täpsest koguselisest määratlusest ja seoti sööda esmatoodangu väike kogus põllukultuuride kasvupinnaga. Sööda esmatoodangu väikeseks koguseks on selline sööda kogus, mis on saadud kuni viiehektariselt kasvupinnalt. • Aasta-aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. 2024. a anti või pikendati 85 ohutu ja efektiivse söödalisandi kasutusluba. Seoses ohutusprobleemidega ei antud kasutusluba taimsest Illicium verum Hook.f. saadud tähtaniisi terpeenidele. • Järjepidevalt tegeldakse söödas leiduvate soovimatute ainete suhtes võetud meetmete ülevaatamisega ning täiendavate meetmete võtmisega, et tagada ohutu sööt turul. 2024. aastal oli jätkuvalt fookuses loomade kokkupuute piiramine PFAS-idega, mis võivad üle kanduda näiteks mullast, mida karjamaal toituvad põllumajandusloomad alla neelavad, või loomade joogiveest või söödast. Teise olulise teemana oli jätkuvalt fookuses mükotoksiinide piirmäärade arutelu söödas. 2023. a otsustati, et mükotoksiinide lubatud maksimumsisaldusi edasi ei arutata, kuna lubatud maksimumsisalduste kehtestamise osas ei saavutanud liikmesriigid konsensust. Seetõttu 27 ajakohastatakse mükotoksiinide soovituslikud sisaldused ning kaalutakse täiendavaid meetmeid soovituslike sisalduste paremaks rakendamiseks. Aruteludega jätkatakse. • Koostöös Põhja- ja Baltimaadega jätkati 2024. a suunise koostamist mikroobse biomassi kasutamise kohta söödana. Valminud suunis esitatakse Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Põhja- ja Baltimaade koostööformaadi raames kujundatakse regiooniülesed seisukohad sööda tootmise, turustamise, kasutamise ja kontrolliga seotud küsimustes. • 2024. a kiideti heaks EL ülese segasööda märgistamise hea tava juhendi muudatused, mis olid seotud sööda rohemärgistusega. Muudatus aitab kaasa keskkonnamärgistamise tava ühtlustamisele kogu EL-is. Rohemärgistus on vabatahtlik. • 2024. a alustati söödamaterjalide kataloogi ülevaatamist ja muudatusettepaneku koostamist. Ajakohastamisel on nii tootmisviisid, kui ka söödamaterjalide loetelu, sh mikroorganisme puudutav osa. Söödamaterjalide kataloog on loodud Euroopa Liidu söödamaterjalide omaduste teabe levitamiseks. Kataloogis on kirjas tooted, mida söödetakse loomadele seda täiendavalt töötlemata (nt silo) või mida kasutatakse sööda valmistamisel (nt rasvhapped). • 2024. a töötati välja EL ülene juhenddokument sööda homogeensuse ning soovimatute ainetega ristsaastumise kontrollimise kohta. Dokumendi eesmärk on ühtlustada EL-i tasandil reeglid ning see on mõeldud kasutamiseks pädevatele asutustele hindamaks sööda tootmisel kasutatavate segamis- või tootmisseadmete segamise täpsust ning sööda käitlejate poolt ristsaastumise hindamiseks ja kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid • Sööda käitlemise valdkonnas teostas PTA 2024. aastal kokku 235 kontrolli, mis moodustab 81% aastaplaanist. E-kaubanduse valdkonnas viidi läbi 19 kontrolli. Sööda nõuetekohasuse hindamiseks võeti kokku 183 proovi, mis jäi samale tasemele 2023. aastaga. 668-st teostatud analüüsist tuvastati mittevastavusi 33 analüüsi korral. 2024. a tehti söödakäitlejatele 58 ettekirjutust. Sööda ja söödaohutuse valdkonnas tuvastati nõuetele mittevastavuse osas rikkumisi peamiselt sööda märgistamisnõuete ja söödahügieeni nõuete osas. • Söödaohutuse-alast teavet avaldati asutuste kodulehtedel. Maablogis avaldati artikkel, mis käsitles inimestele sobimatu toidu kasutamist söödaks. Artikkel selgitas, mida ja kuidas saab söödaks kasutada. • 2024. a jätkati projektiga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“, kus eesmärgiks on määrata riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ja riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud teraviljades. Teisel projekti tegevuse aastal koguti ja uuriti proovidest enniatiinide (B, B1, A, A1), boveritsiini, sterigmatotsüstriini, alternaria toksiinide (tentoksiin, tenuasoonhape, alternariool, alternarioolmonometüül, altenueen) ning fumonisiinide (B1, B2) sisaldust. Projekt lõppeb 2026. aastal. Loomade heaolu • Inimeste ootus ja tähelepanu loomade heaolule nii lemmik- kui põllumajandusloomade pidamisel on ühiskonnas tunnetuslikult tõusnud. Avalik diskussioon loomade heaolu teemadel on suurendanud inimeste teadlikkust PTAst kui asutusest, millel on esmane ja juhtiv roll selles valdkonnas järelevalve tegemisel. Neid asjaolusid ilmestab PTA-le esitatud vihjete arvu jätkuv tõusutrend, mis on omakorda suurendanud ka kontrollide arvu. Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, on endiselt oluline tõsta ühiskonna teadlikkust loomade heaolu arvestava loomapidamise kohta ja parandada sellega loomapidamiskultuuri Eestis. • 2024. aasta mais avaldasime loomakaitseseaduse (LoKS) VTK, milles analüüsisime seaduse muutmisvajadusi. Teemad, mida VTK käsitles olid järgmised: lemmikloomade pidamine – loomade hulgaga seotud probleemid (ühes majapidamises palju koeri või kasse), teised pidamisega seotud probleemid (tulenevalt loomade hulgast ei suudeta tagada õigeaegne ravi), tegevusloa nõude kehtestamine varjupaikadele; lemmikloomana peetavate loomaliikide nimekirja kehtestamine, koerte ketispidamise keelustamine ja zoofiilia keelustamine. Järelevalve poolelt analüüsisime näiteks asendustäitmise nõude rakendumist, karistusi ja loomaheaolu nõuete 28 täitmist, kui avaliku korra täitmist. Lisaks analüüsisime VTKs ka statistilist andmete kogumist katseloomade kasutamise kohta, mille soovime üle viia PTAsse. 2025. aastal on planeeritud LoKS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine. • 2024. aasta II poolaastal valmistasime ette loomakaitseseaduse muutmise seaduse, millega soovisime keelustada munakanade pidamise täiustatud puurides alates 2035. aastast. Tegemist on algatusega, mis sai kokkulepitult sektoriga muutuse ellukutsumiseks üleminekuajaga 10 aastat. Kümne-aastane üleminekuperiood on koostöös hinnatud piisavaks, et ettevõtjad jõuaksid oma tootmist kohandada ja teha vajaminevad investeeringud. Lisaks anti eelnõuga piirang, et alates 2026. aastast ei tohi rajada uusi loomapidamisettevõtteid, kus oleks kasutusel puurispidamine. Tulenevalt „Talust taldrikule“ strateegiast on Euroopa Komisjonis käsil loomaheaolu õigusraamistiku läbivaatamine (loomade vedu, loomade pidamine, loomade hukkamine ja loomaheaolu märgistus), mille eesmärk on õigusaktid viia vastavusse uusimate teadusandmetega. 2024. aasta alguses kaasasime sektori esindajad ja valdkonnaga seotud asutused loomade veo algatusele Eesti seisukohtade kujundamiseks. Eesti seisukohad kiideti heaks mais. Töögruppide tasandil algasid arutelu 2024. aasta suvel ja jätkuvad 2025. aastal. • 2024. aastal tutvustas Euroopa Komisjon koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse õigusakti eelnõu. Eelnõu loomise aluseks on EL kodanike ootused loomaheaolule, liikmesriikide erinevad nõuded ja standardid, lemmikloomade illegaalne kaubandus ja puuduvad heaolunõuded imporditud loomadele. Koostöös lemmikloomasektori ja PTAga koostasime Eesti seisukohad ja need said heakskiidu märtsis 2024. 2024. aastal toimusid arutelud ekspertgruppide tasandil ja eelnõu edasine menetlemine jätkub. • Lemmikloomade pidamisega seonduvalt teostas PTA 2024. aastal 461 vihjepõhist kontrolli, 11 plaanilist kontrolli ja 155 järelkontrolli. Kõrvalekaldeid tuvastati 54% kontrollidest. Loomade heaolu valdkonnas on enim tuvastatud puudusi seoses lemmikloomade pidamiseks kasutatavate alade/ruumide suuruse, nende sisseseade sobivuse ning puhtusega. Sagedased on ka ettekirjutused seoses välitingimustes peetavate lemmikloomade ebapiisavate varjetingimustega ning sageli ei ole olnud lemmikloomale tagatud sobiv hooldus. Loomatervise valdkonnas tuvastatakse lemmikloomade pidamisnõuete kontrollimisel enim vajakajäämisi seoses vaktsineerimiskohustuse mittetäitmise, loomade identifitseerimise ja tegevuskohtade registreerimiskohustuse mittetäitmisega. Lemmikloomade nõuetekohane pidamine võeti 2024. a üle 381 isendi puhul, kes valdavalt olid koerad ja kassid ning lisaks mõned puurilinnud, küülikud, kalad jt. • Põllumajandusloomade pidamise valdkonnas on 2024. a teostatud 1728 kontrolli, millest 155 järelkontrollid ja 186 vihjekontrollid. Kontrollide raames leiti mittevastavusi 24% kontrollitud tegevuskohtadest, kus esines kokku 466 tuvastatud puudust. Loomade heaolu valdkonnas on põllumajandusloomade pidamisel enim puudusi seotud sobiva hoolduse tagamisega. Analoogiliselt õuespeetavate lemmikloomadega puuduvad ka põllumajandusloomadel nõuetekohased varjevõimalused ebasobivate ilmastikutingimuste eest, esinevad puudused seoses pidamiseks kasutatavate ehitiste ja/või ruumidega ning esineb puudusi ka põllumajandusloomade söötmise ja jootmisega. Loomatervise nõuete rikkumise valdkonnas on tuvastatud enim puudusi seoses PRIA põllumajandusloomade registriandmetega, palju on tuvastatud ka puudusi seoses loomade identifitseerimisnõuete täitmise ja peetavate loomade üle arvestuse pidamisega. Põllumajandusloomade puhul võeti 2024. a loomade nõuetekohane pidamine üle 59 isendi puhul, enim lambaid ja kitsi. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: Taimetervis • Taimekahjustajate seirekava kaasrahastus väheneb, mis teeb seiretegevuse kvaliteedi hoidmise keeruliseks. Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda kaasrahastust seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015–2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud 29 ning kõikide kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu. See tähendab, et kohustuslike seirete läbiviimiseks tuleb riigi poolt katta ka varem kaasrahastuse toel kaetud seirekulud. Perioodiks 2023-2027 on kaasrahastust vähendatud 60%. Karantiinsete jt ohtlike taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda nende edasi levimist ning hilisemat veelgi ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist • Eestis on kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus) haiguskollete arv küll märgatavalt vähenenud alates 2010. aastast, kuid seirete käigus leitakse endiselt veel haigustekitajat. Viimati tuvastati haiguskolle 2019. ja 2022. aastal Viljandimaal. 2023. ja 2024. aasta seirete käigus tuvastati kartuli-ringmädanik, mis oli seotud 2022. aasta leiu ning sama asukohaga, kus kehtivad tõrjeabinõud. Lisaks kartuli-ringmädanikule on 01.01.2024. aseisuga 8 kollase kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis) ja 2 valkja kartuli-kiduussi (G. pallida) kollet, kus on kehtestatud piirangud kartuli tootmisel. 2024. a tuvastati ühes mullaproovis kollase kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis) üks elujõuline tsüst. Proov oli võetud planeeritavalt seemnekartuli põllult. Kartuli kahjustajate levikut aitab tõkestada sertifitseeritud seemnekartuli kasvatamine, samuti peavad tarbekartuli tootjad igal aastal uuendama 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud seemnekartuliga. • Taimekahjustajate levikut mõjutavad nii inimtegevus sh reisimine ja kaubandus kui ka kliimamuutused. Oluline on asutustevaheline koostöö ning toimiv riiklik järelevalve ja taimekahjustajate seire, usaldusväärsed analüüsitulemused, samuti koostöö teadusasutustega erinevate riskide võimalikult varajaseks tuvastamiseks. • Taimetervises on METK taimetervise ja mikrobioloogia laboril viis referenttegevuse valdkonda, milles igal aastal toimuvad kõigis valdkondades võrdluskatsed. Loomatervis • AMR TK eesmärgi täitmiseks on loodud antibiootikumide loomaliigiti kasutamise e-andmekogu Riikliku Veterinaararstide registri juurde. Andmekogu on kasutusel alates 2023. aastast. Andmekogu paremaks kasutamiseks ja andmete valideerimiseks on vajalik tema pidev ajakohastamine ja täiustamine. Vajalik on lisada toimeainepõhine andmete liitmine ja põhjalikumad võimalused andmeid analüüsida ja võrrelda nii loomaarstide kui loomapidaja vaates. Vajalik on valmisoleku loomine väikeloomaarstide aruandluse alustamiseks 2028. aastast. Antibiootikumide müük võrreldes 2022. aastaga suurenes 2023. aastal 3 % (6 360 kg-lt 6 553 kg-le). Samas antibiootikumide kasutamine taandatult loomühikule langes (täpseid andmeid ei ole veel ametlikult avalikustatud). • 2024. aastal meil põllumajandusloomadel eriti ohtlikke loomataude ei registreeritud. Ka metslindudel ei tuvastatud seire käigus võetud linnugripi proovidest ühtegi positiivset juhtu. Sigade Aafrika katku (SAK) on metssigadel jätkuvalt tuvastatud. JAHIS-es (jahilubade infosüsteem) on interaktiivne kaart jahipiirkonniti proovide võtmise kohustuse kohta. Möödunud aasta algul oli see kohustus ainult lõunapoolsetes maakondades, aga hakkas siis kiiresti laienema põhjapoole. Möödunud aastal uuriti metssigade proove ainult viirusele, antikehade uuringuid enam ei tehtud. Metsloomade puhul on taudijuhtude varajasel tuvastamisel ja leviku tõkestamisel oluline roll jahimeeste, PTA, LABRISe ja Keskkonnaameti omavahelisel koostööl. 2024. a tuvastati viiruspositiivseid metssigu kokku 43, neist 30 kütitud ja 13 surnuna leitud. Surnuna leitud metssigade proovide väike arv on oluline riskikoht taudi varaseks tuvastamiseks. 2024. a levivad Euroopas mitmed ohtlikud loomataudid, mis senini on olnud ainult hüpoteetilised – suu- ja sõrataud Saksamaal, lammaste- ja kitsede rõuged ja väikemäletsejaliste katk Lõuna- Euroopas ning lammaste katarraalne palavik, ehk sinikeel diagnoositi meile kõige lähemalt Rootsis. Lisaks diagnoositi Eestis ühel metslinnul ka Lääne Niiluse viirus, mida senini ei ole meie laiuskraadil esinenud Seetõttu on eriti oluline bioturvameetmete järjepidev rakendamine loomataudide ärahoidmiseks. • Loomatervise, loomaheaolu aga ka toiduohutuse tagamisel on tõstatatud võimaliku probleemina veterinaararstide vähesus. 2024. aasta aprillis arutas ka Riigikogu maaelukomisjoni algatusel 30 oma täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena veterinaaria tulevikku. Loomaarstide koolitustellimus on olnud juba mitmeid aastaid sama, kuid lõpetajate arv on aasta-aastalt vähenenud. Sektori hinnangul on tekkinud olukord, kus vajadus on suurem kui koolitatute arv. See võib viia olukorrani, kus langeb suutlikkus tagada piisavalt kõrget loomatervise ja –heaolu taset, mis mõjutab ka inimeste tervist ja meie tarbitava toidu ohutust. • 2024. aastal tõusetus uuesti päevakorda järelevalvesüsteemi tõhus korraldus – loomatervises on aastaga kerkinud üles palju uusi riske, eeskätt loomataudid, mis levivad tulenevalt kliimamuutustest ja loomade liikumistest neisse riikidesse, kus neid varem ei ole olnud. Seetõttu tuleb järelevalvesüsteemi kohandada ja selleks võib olla vajalik lisaraha leidmine PTA eelarvesse. Söödaohutus • Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide haldamiseks söödast. Aasta-aastalt käitlejate arv kasvab, kuid läbiviidavate kontrollide hulk langeb. IT lahenduste laiem kasutuselevõtt aitaks toetada järelevalve korraldust ning tõhustada olemasolevate ressursside juhtimist. • Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt dioksiinid, mükotoksiinid, looduslikud toksiinid, raskmetallid, ohtlikud botaanilised lisandid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Ametliku kontrolli käigus võetavate proovide analüüsimise planeerimisel lähtutakse eeskätt eelarvelistest võimalustest ning riskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%. • Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi söödaohutuse osas. Varasematel aastatel on teadmussiirde pikaajalise programmi (loomakasvatuse tegevusvaldkond) raames korraldatud infopäevi söödaohutuse teemal, kus on antud osalejatele teavet aktuaalsetest teemadest valdkonnas, nt muudatused õigusaktides, järelevalve asutuse kontrollitulemused, uuringute tulemused, valminud infomaterjalide tutvustused jmt. Viimastel aastatel selliseid infopäevi ei ole korraldatud. Teemakohase infopäeva korraldamine võimaldab järjepideva valdkonna teabe edastamist sihtrühmale. Teabeedastuse formaat võimaldab osalejatel saada vastuseid tekkinud küsimustele jooksvalt. • Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu on oluline tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Riigi poolt investeeringute tegemiseks vahendite eraldamine on olnud ebastabiilne ning seetõttu on investeeringuvajadused kuhjunud. Loomade heaolu • Vihjete arv loomade heaolu ja pidamisnõuete rikkumiste kohta on jätkuvalt väga suur ja järelevalveametnike töökoormus kõrge. Efektiivse järelevalvesüsteemi toimimiseks peab PTA suurendama ressursitõhusust kasvava töökoormusega toime tulekuks ning sihistatumalt planeerima nii rikkumisi ennetavaid kui ka rikkumistele järgnevaid tegevusi. 7.3.3 Programmi tegevus – Toiduohutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbijad on toiduohutusest teadlikud. 31 Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: Uuringud ja ekspertarvamused • 2024. aastal valmis LABRIS-es toidulisandite ja magusainete teemaline uuring. Lisaks on LABRIS koostanud 9 ekspertarvamust REM-i või PTA tellimusel jooksvalt üleskerkinud teemadel. • 2024. a jätkus rakendusuuring mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomisega. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures aitab see tõhusamalt võidelda toidupettustega seoses mee võltsimisega. • 2024. a jätkati projektiga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“, kus eesmärgiks on määrata riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ja riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud teraviljades. Teisel projekti tegevuse aastal koguti ja uuriti proovidest enniatiinide (B, B1, A, A1), boveritsiini, sterigmatotsüstriini, alternaria toksiinide (tentoksiin, tenuasoonhape, alternariool, alternarioolmonometüül, altenueen) ning fumonisiinide (B1, B2) sisaldust. Projekt lõppeb 2026. aastal. • 2024. a alustati uuringu „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“ ellu viimist, mis sisaldab endas ka pestitsiide jääkide biomonitooringut. 2024. aastal tegeldi ettevalmistavate tegevustega nagu küsimustike, infolehtede ja kontroll-lehtede koostamine, materjalide keeletoimetamine ja tõlkimine vene keelde, uuringu valim ja proovivõtu kava koostamine ning uuringule saadi Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee poolt kooskõlastus. Uuringu teostamise ajaks on planeeritud 36 kuud lepingu sõlmimise ajast arvates. Uuringu tellijateks on SOM ja REM. • 2024.a toimusid rahvastiku põhise toitumisuuringu ettevalmistustööd. Selleks alustati pilootuuringu läbiviimisega Tervise Arengu Instituudi poolt, 2024. a viidi läbi välitööd. Pilootuuring valmib lõplikult 2025. a kevadel. Samuti tegeleti põhiuuringu läbiviimiseks rahastuse leidmisega, milleks koostati uuringu lähteülesandeid. • 2024. a valmistati ette avaliku sektori asutuste toitlustuse riigihangete keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja tingimusi analüüsiva uuringu lähteülesannet. Õigusloome • 2024. a võeti vastu toiduseaduse muutmise seadus, mille eesmärk oli tagada toiduseaduse parem kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Seadusega kehtestati toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise loakohustus, võttes sellega täpsemalt üle direktiivi 1999/2/EÜ. Samuti täpsustati volitatud laborina tegutsemise volituse andmist sellisele laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis, ning riikliku referentlabori tegutsemise alust, tagades sellega määruse (EL) 2017/625 parem rakendamine. • Tunnistati kehtetuks põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määrus nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks“, et tagada kooskõla EL õigusega. Nõuded värske liha ametlikuks kontrolliks (sh värske liha märgistamise nõuded) on kehtestatud vahetult kohalduva komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/627, mistõttu puudub vajadus sellekohaseks riigisiseseks õigusaktiks. • 2024. a jätkus maaeluministri määruse „Põllumajandusministri määruse nr 2417 „Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ eelnõu ettevalmistus. Eelnõus kavandatavad nõuded on vajalikud tarbijate paremaks teavitamiseks ja toidualase teabe esitamise nõuete lihtsustamiseks müügipakendisse pakendamata toidu ümberjagamisel tarbijale. • REM töötas 2024. a välja memorandumi avaliku sektori asutuste toitlustamises kohaliku ja mahepõllumajandusliku toidu osakaalu suurendamiseks, tervist toetava toitumise edendamiseks 17 RT I, 13.03.2015, 19. 32 ning toidu raiskamise vähendamiseks. 2. mail 2024. a toimunud Vabariigi Valituse nõupidamisel otsustati edasi liikuda järgmiste tegevussuundadega: keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid riigihangetes, avaliku sektori toitlustamises esitatud nõuete ülevaatamine ja koolitoidu teekaardis kokkulepitud tegevuste elluviimine. • Osaleti EL otsustusprotsessis toiduseaduse reguleerimisala ulatuses (toidu keemilised ja bioloogilised riskid, töötlemisviisid, toidugrupi nõuded jm), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine lähtuvalt uutest teadusandmetest ja loataotlustest. • EFSA avaldas 2023. a bisfenool A (BPA) kasutamisele toiduga kokkupuutuvates materjalides ohutushinnangu, mille kohaselt sellega kokkupuude toidu kaudu on terviseoht kõigi vanuserühmade tarbijate jaoks ning peamine terviseoht on mõju immuunsüsteemile. Sellekohane määrus võeti vastu 2024. a. • Toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutatavat ringlusse võetud plasti käsitleva määruse (EL) 2022/1616 kohaselt tuleb teatud ringlussevõtuprotsessidele anda luba. Kokku on esitatud Euroopa Komisjonile ligikaudu 350 taotlust polüetüleentereftalaadi ringlussevõtu protsessi lubamiseks. 2024. a sügisel võttis komisjon vastu 51 polüetüleentereftalaadi (PET) mehhaanilise ringlussevõtuprotsessi luba. Ettevõtjale suunatud otsus sisaldab nõudeid sisendplasti kogumisele ja sortimisele, saastest puhastamisele, protsessi kontrollimisele, protsessist saadud ringlusse võetud PETi kasutamisele (kas seda tohib toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastis sisalduda 100% või vähem, millist tüüpi toiduga tohib selline plast kokku puutuda ja mis tingimustes) ning rPETi sisaldava plasti märgistusel esitatavatele kasutusjuhistele. • TKMi valdkonnas võeti vastu Komisjoni määrus, millega muudeti plastimääruse (EL) 10/2011, ringlussevõetud plasti määrust (EL) 2022/1616 ja hea tootmistava määrust (EÜ) 2023/2006. Plastimääruse olulisemad muudatused on seotud kasutatavate ainete kõrge puhtusastme määratlemisega, ümbertöötlemiseks ettenähtud plasti kasutamise täpsustamisega, määruse biotsiidimäärusega kooskõlla viimisega ning nõuetele vastavuse katselise kontrollimise üksikasjade täpsustamisega. Ringlussevõetud plasti määruse muudatusena täpsustati, et plastimääruse 10/2011 kõrge puhtusastmega aine nõuet kohaldatakse üksnes ringlussevõtul lisatud mis tahes aine, selle reaktsioonisaaduse või laguprodukti suhtes. Hea tootmistava määrust täiendati sätetega, mille eesmärk on vältida plastist kõrvalsaaduste kasutamist eesmärkidel, milleks need ei sobi, ning plastist kõrvalsaaduste saastumist nende tekkimisest kuni ümbertöötlemiseni. • Võeti vastu Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 seoses sinepi ja sinepist valmistatud toodetega. Muudatuse sisuks on teatud emulgaatorite – E 470a, E 471, E 477 – tootmisel kasutatava beheenhappe (saadakse sinepiseemnetest), väljaarvamine allergiat põhjustada võivate ainete loetelust. • 2024. aastal võeti meetmeid EL üleselt deoksünivalenooli (DON), T-2 ja HT-2 toksiinide, ergotalkaloidide, kloropropanoolide, perkloraadi ning pestitsiidijääkide saadavuse piiramiseks toidust. • 2024. a ei pikendatud EL-is kaheksa praegu kasutada lubatud suitsutuspreparaadi-esmatoote (koodid SF-001, SF-002, SF-003, SF-004, SF-005, SF-006, SF-008, SF-009) kasutamise luba. Tulenevalt 16. novembril 2023 avaldatud EFSA ohutushinnangutest ei saa neist ühegi puhul välistada genotoksilisust ning seega ei saa pidada nende kasutust ohutuks. Kahe varem kasutada lubatud suitsutuspreparaadi-esmatoote (SF-007 ja SF-010) kasutamise loa uuendamiseks taotlust ei esitatud ja neid ei saanud alates 2024. a enam kasutada. Suitsutuspreparaatide- esmatoodete kasutamine keelustatakse järk-järgult üleminekuperioodi jooksul, et anda suitsutuspreparaatide-esmatoodete tootjatele ja neid kasutavatele toidukäitlejatele aega keelustamisega kohanemiseks. Kui suitsutuspreparaati-esmatoodet kasutatakse traditsioonilise suitsutamise asendamiseks (nt singid, kala, juustud), siis on üleminekuperiood viis aastat ehk kuni 1. juulini 2029. Kui suitsutuspreparaati-esmatoodet lisatakse toidule maitse lisamiseks (nt supid, krõpsud, kastmed), siis on üleminekuperiood kaks aastat ehk kuni 1. juulini 2026. • 2024. a võeti vastu nn hommikusöögidirektiivide muutmise direktiiv, millega muudetakse mooside, mee, mahlade ning piimapulbrite ning kondenspiimade direktiive. Muudatused 33 käsitlevad peamiselt mee päritolu esitamist, vähendatud suhkrusisaldusega puuvilja- ja marjamahlade uusi tootekategooriaid ning puuvilja- ja marjasisalduse suurendamist džemmides ja ekstra džemmides. • Liikmesriikide algatusel suurendati paindlikkust päritoluettevõttes loomade tapmisele ja 2024. a võeti vastu vastav EL toiduhügieeninõuete määruse muudatus. Ettevõttes, kus looma kasvatatakse, on nüüd lubatud tappa lisaks piiratud arvul veistele, sigadele ja kodukabjalistele ka lambaid ja kitsi. Sellise paindlikkuse võimaldamise eesmärgiks oli vähendada loomade stressi ja vältida hügieeniprobleeme, mis tekivad loomade tapamajja transportimisel. Lisaks aitab see vältida loomade vigastusi transpordi ajal, näiteks kui tapamajja tuleb saata loomi, kes on olnud vabapidamisel, ei puutu suurema osa aastast kokku inimestega ega ole seetõttu nendega harjunud. • Täpsustati Listeria monocytogenes'e piirnormi valmistoidus (määrus (EÜ) nr 2073/2005). Valmistoidu puhul, milles Listeria monocytogenes paljuneda võib, kohaldatakse alati tootmisest turustamiseni toiduohutuskriteeriumit „Listeria monocytogenes’t ei ole 25 g-s avastatud“, kui kõnealust toitu viiakse turule selle kõlblikkusaja jooksul ja selle tootnud toidukäitleja ei ole suutnud pädevale asutusele piisavalt tõendada, et toidu kõlblikkusaja jooksul ei ületa Listeria monocytogenes’e sisaldus 100 cfu/g. Uut nõuet kohaldatakse alates 1. juulist 2026. • Euroopa Komisjon avaldas kestliku toidusüsteemi monitooringusüsteemi, mis sisaldab toiduahela kestlikkuse aspekte hindavaid indikaatoreid. See on avalik virtuaaltahvel, mis näitab toidusüsteemi liikumist kestlikkuse suunas. • 2024. a ajakohastati EL-i ülest juhendit liittoidu kohta. Juhenddokumendi eesmärk on saavutada liikmesriikides ühesugune arusaamine selle kohta, mis on liittoit, kuidas otsustada kas liittoidu turustamiseks on vaja ettevõtjal taotleda tegevusluba või piisab majandustegevusteate esitamisest. Samuti selgitatakse impordi- ja transiidikontrolli korra rakendamist kolmandatest riikidest pärinevatele liittoodete saadetistele jmt. • Osaleti FAO/WHO rahvusvaheliste toidustandardite programmi Codex Alimentarius komiteede töös. EL, sh EE huvi on EL nõuetega arvestamine rahvusvaheliste standardite kehtestamisel ning kestliku toidusüsteemi teema edendamine. Teavitustegevused • Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ressursside abil jätkati koordineeritud kommunikatsiooni põhimõtete väljatöötamist ja rakendamist toiduohutuse valdkonnas. 2024. aastal osales Eesti EFSA rätsepatöö tegevusena liikmesriigi koordineeritud kommunikatsiooni projektis, kuid koordineeritud kommunikatsiooni spetsialisti roll oli erinevalt 2023. aastast ajutiselt jaotatud LABRISe ja REMi vahel. LABRIS keskendus toiduohutuse valdkonna riskihinnangutest teavitamisele ja EFSA taimetervise kampaania koordineerimisele riigis. REMi rolliks oli EFSA Safe2Eat kampaania läbiviimise korraldamine Eestis ja selle sisu loomisse panustamine ning koordineeritud kommunikatsiooni eesmärgil loodud valdkonna kommunikatsioonispetsialistide koostöövõrgustiku töö korraldamine. 2025. aastal jätkab EFSA koordineeritud kommunikatsiooni arendamise rahastamist liikmesriikides. • Teadmussiirde pikaajalises programmis toidu ja toiduohutuse valdkonnas (Ühend-PIP 2) viidi läbi toiduohutuse alaseid teabepäevi, koolitusi ja konverentse (kokku 36 üritust) toidukäitlejatele. 2024. a valmis ka 5 videoloengut ning koostati teabematerjal „Nõuded alkohoolse joogi väikekäitlejatele“. Lisaks toimus koostöös Kalanduse teabekeskusega toiduohutuse alane infopäev kalakäitlejatele ning koostöös SOM ja KLIM-ga omavalitsustele suunatud seminar „Austa toitu jäägitult!“. • Toiduohutuse alast teavet laiemale avalikkusele on avaldatud erinevate kanalite kaudu: ajalehed, ajakirjad, avaldatud on pressiteateid ning sotsiaalmeedia ja blogi postitusi toiduohutuse teemadel. 2024. aastal osaleti üleeuroopalises Safe2EatEU kampaanias, kus eesmärgiks oli suurendada inimeste teadlikkust toiduohutusest. Eestis hõlmas kampaania nelja teemat – lisaained, toidupakendite märgistus, toidutekkelised haiguspuhangud, kuumtöötlemine. Kampaania raames avaldati reklaame erinevates kanalites, avaldati teemakohaseid artikleid 34 (Delfi, Postimees) ning tehti koostööd kahe mõjuisikuga. Lisaks leidis laiemat kajastust suitsutuspreparaatide kasutamise keelustamise teema nii meediakajastuste kui sektorile suunatud teavitustegevuste kaudu ning jätkus toidu märgistuse ja teksti paigutuse hea tava kommunikatsioon. Hea tava aitab muuta toidupakenditel esitatava teabe tarbija jaoks paremini loetavaks. Läbimõeldud ja hästi kujundatud märgistus teeb teabe leidmise ja lugemise lihtsamaks ning loob olulise eelduse selleks, et tarbijad märgistusi loeksid. • Maablogis selgitati järgmisi teemasid: looduslike taimetoksiinide vältimine toidus, pestitsiidide toimeainete jääkide aruande ülevaade 2022. aasta kohta ning avalikus sektoris tellitava toidu tervislikumaks ja keskkonnahoidlikumaks muutmise võimaluste kohta. 2024. aastal jätkus II ja III kooliastme õpilastele SA Eesti Maaelumuuseumi õppeprogramm „Toidu eluring“, milles lapsed õpivad hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Lisaks alustati uue haridusprogrammi „Tervislik toitumine rännates ajas“ läbiviimist, milles tutvustatakse Eesti toidukultuuri ning jagatakse teadmisi tervislikust toitumisest. Septembris tutvustati õpilastele Tagasi kooli programmi raames toidu märgistuse teemat. • 2024. aastal avalikustati AMR seire, loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritud saasteainete seire ning taimekaitsevahendi jääkide seire tulemused. Seirearuannetega antakse muuhulgas ülevaade Eesti toidu ning Eestis tarbitava toidu ohutusest ning nõuetekohasusest. Järelevalve • Toiduohutuse järelevalve eesmärgiks on tulemusliku kontrolli teostamisega kaasa aidata, et tarbijani jõuab ohutu ja nõuetekohane toit ning toidu käitleja rakendab kõiki temast olenevaid abinõusid toidu käitlemise ja toidu nõuetekohasuse tagamiseks. 2024. aasta prioriteetseteks teemadeks olid jätkuvalt toiduohutuskultuuri ning toidu tagasikutsumise nõuete kontroll. 2024. aastal rakendati uut salmonellooside tõrje eeskirja ning teostati seiret vastavalt paika pandud kontrollikava kohaselt. Ajakohastati teavet PTA kodulehel, nt putukate käitlemise juhisdokumenti, keelustatud suitsutuspreparaatide informatsiooni ning vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsete koguste juhisdokumenti. Ametnike pädevuse tõstmiseks on järjepidevalt korraldatud ja osaletud nii välis- kui sisekoolitustel ning toidukäitlejate teadlikkuse tõstmiseks on panustatud erinevatesse teavitustegevustesse (ümarlaudadel, infopäevadel, teabematerjalide koostamises osalemine, kodulehe uuendused, jms). • 2024. aastal oli fookuses toidutarneahela üleste pettuste (agri-food fraud) avastamise süsteemi loomine. Antud tegevuse käigus kaardistati võimalikke pettusekahtluse uurimise meetodeid, uurimise läbiviimise meetodeid ning meetmete rakendamist, samuti koostööd ning teabe vahetust erinevate osapooltega. Lisaks kaardistati võimalikke toidutarneahela pettusi, mida on asjakohane Eestis uurida, näiteks mitte Eesti päritolu toodete turustamine Eesti toodete nimel (nt „Eesti maasikas“, „Eesti küüslauk“); toidulisanditel märgistusest erinev vitamiinide sisaldus (nt madalam C-vitamiini sisaldus); toote säilivusaja ning värskuse teadlik mittetagamine (nt säilivusaja teadlik pikendamine ilma tõenditeta; nitritite lisamine kalale) jm. Antud tegevuse tulemiks on terviklik süsteemi kirjeldus, mida saab aja jooksul vastavalt trendidele ning võimalustele (erinevate IT võimaluste lisandumisel) täiendada. • 2024. a lõpu seisuga oli toidukäitlemise tegevuskohtade arv 16702. 2024. a oli planeeritud 7337 kontrolli, millest teostati 6994 kontrolli ning tegemata jäi 4,7% plaanilistest kontrollidest. Planeeritud kontrolle jäi teostamata eelkõige nendes valdkondades, kus on jätkuvalt ametnike puudus. Enim teostati kontrolle keskmise riskiga tegevuskohtadele (3757 kontrolli) ja seejärel kõrge riskiga tegevuskohtadele (1560 kontrolli). Lisaks lisandus aasta jooksul üle 1300 kontrolli, mille raames teostati kas järelkontrolli, menetleti RASFF-teadet, kontrolliti vihjet/kaebust vms. 2024. a jooksul esitati 564 vihjet, mis on mõnevõrra vähem vihjeid kui aasta varem. Esitatud vihjetest 153 (27%) olid põhjendatud. 2024. a koostati 700 ettekirjutust erinevate toiduohutuse nõuete rikkumisele. Prioriteetsetest teemadest kontrolliti toiduohutusekultuuri nõudeid 370 korral, millest 29,5% juhtudest tuvastati mittevastavusi ning toidu tagasikutsumist 3747 korral, millest 11% juhtudest tuvastati mittevastavusi. Aasta varasemaga võrreldes on mõlemal juhul 35 nõuet kontrollitud rohkem ning mittevastavusi tuvastatud vähem – millest võib järeldada, et käitlejate teadlikkus ning nõude täideviimine on kasvanud. 2024. a jooksul võeti 10708 toiduproovi, millest 873 ei vastanud nõuetele (8,2%). 2024. aastal võetud proovide ning mittevastavuste arv on tõusnud, viimane lausa 50%. See on tingitud 2024. aastal rakendatud uuest salmonellooside tõrje programmist, mille tõttu lisandus üle 2500 proovi tapamajades ning antud proovid on ka mittevastavate proovide tõusu vedajad. Lisaks algas lisaainete ning lõhna- ja maitseainete pilootseire (EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid), mille raames võeti 46 proovi ja tuvastati 3 mittevastavust. • 2024. a leiti teenusepakkuja teisest ELi liikmesriigist, kes täidab Eesti riikliku toidutekkeliste viiruste referentlabori ülesandeid. Eestil tuleb leida teenusepakkujad mõnest teisest ELi liikmesriigist valdkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või siseriikliku laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh andmeanalüüsi ja riskihindamisega. • Tänases toidujärelevalve süsteemis kasutusel olevad IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid) vajavad olulist ajakohastamist ning edasiarendamist. Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad eelkontrolli võimalused, nt e-kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste väidete valdkondades. • Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt pestitsiidide, antibiootikumide jääkide jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes, toidupettused, päritolu, eksportturgude avamisega seonduvad seired). • Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus peab olema järelevalve asutusele operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu tuleb pidevalt kaasajastada labori seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule ning võimaldaks kasutusele võtta uusi metoodikaid. Oluline on tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Laborianalüüside läbiviimisega seotud kulud on ajas kasvanud, kuid teenustega seotud rahastus ei ole viimase 10 aasta jooksul suuresti muutunud. Riigi poolt investeeringute tegemiseks vahendite eraldamine on olnud ebastabiilne ning seetõttu on investeeringuvajadused kuhjunud. Samuti tuleb uuesti luua riigis teenuse pakkumise võimekus nt töötlemisel tekkivate toidu saasteainete, toiduga kokkupuutuvate materjalide analüüside pakkumiseks. See nõuab investeeringuid nii inimestesse, seadmetesse kui ka laboriruumidesse. • Eestis on enamik vajalikest referentlaboritest määratud, kuid teatud valdkondades on Eestil jätkuvalt referentlaboratooriumid määramata. Referentlaborid on määramata valdkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor (näiteks tööstuslikult tekkivad saasteained, toiduga kokkupuutuvad materjalid) või siseriiklik laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas (näiteks merelised biotoksiinid). Teenusepakkujate leidmine mõnest teisest ELi liikmesriigist on ressursikulukas tegevus, arvestades, et teiste ELi liikmesriigi laboritel puudub huvi teenust osutada või hinnatakse hankeprotsessi bürokraatlikuks. • Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine (laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest ning toiduga kokkupuutuvatest materjalidest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring). 36 • Oluline on üldsuse teavitamine toiduohutusega seotud riskidest ning riigi kommunikatsiooni alase võimekuse tõstmine. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vaja kujundada süstemaatiline toiduohutuse teemaline teavitusprogramm. 7.3.4 Programmi tegevus – Maakasutus Maakasutuse programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine. Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala püsib stabiilsena. Toetusega hüvitatakse erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. 2024. aastal määrati toetust 68 619 hektarile erametsamaale. Samuti valmistati ette muudatust, millega 2025. aastast tõsteti rangemate looduskaitseliste piirangutega erametsades Natura 2000 erametsatoetus 134 eurolt 160 eurole hektari kohta. Toetusega hoitakse elupaiku ja soodsat kasvukohta erametsades üle 2000-le kaitsealusele loomaliigile, üle 4000-le kaitsealusele taimeliigile ning 90-le kaitsealusele seene- ja samblikuliigile. • 2024. aastal töötati välja ÜPP SK alusel rakenduvad kõik maaparanduse ja metsanduse toetuste tingimused. Maaparandustoetuse I taotlusvoor uuel ehk lihtsustatud kujul toimus 2024. a aprillis. Erateede arenduse ja metsataimla taotlusvoor oli detsembris Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Maa kui piiratud ressursi kasutusele on konkurents, kus tervikliku maakasutuspoliitika vaate puudumisel võivad erinevate valdkondlike poliitikate eesmärkide ja huvigruppide poolt seisukohad vastanduda (sh põllumajandus- ja metsandussektoris). Seetõttu on oluline teha roheülemineku alaseid otsuseid kõigi asjakohaste poliitikate ja ühiskonna kui terviku huvidest lähtudes, võttes seejuures aluseks laiapõhjalised mõjuhinnangud. Kogu roheülemineku protsessis tuleb poliitika toetuseks koguda kaasaegsete meetodite abil kõrge kvaliteediga keskkonnaandmeid. • Olemasolev mullastikukaart on suure väärtusega, ent see vajab nii muldade kaitse ja kasutamise kui kõigi teiste keskkonnavaldkonna otsuste parendamise seisukohalt uuendamist. Eesti mullastiku kaarti ehk Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaarti ei ole selle loomisest saadik ca 30 aasta jooksul ajakohastatud. Sisuliselt on mullastikukaardi näol tegemist staatiliste, ühekordse projekti raames kogutud andmetega. Tänaseks on mullastikukaart osaliselt nii tehniliselt kui sisuliselt vananenud ja vajab ajakohastamist. 7.3.5 Programmi tegevus – Maaparandus Maaparanduse valdkonna eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • Maaparandussüsteemide kogupind suurenes võrreldes 2023. aastaga 8352 ha võrra eelkõige seni registrisse kandmata metsakuivenduse arvele võtmise tõttu. Maaparandussüsteemide pind kujunes 2024. aastal plaanitust 4195 ha võrra suuremaks, millega saavutati ja ületati 2024. aasta eesmärgi siht. Maaomanikel, eelkõige metsamaa omanikel, on huvi maaparandussüsteemide arvele võtmiseks, sest enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemi, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata, võib lihtsustatud korras kanda maaparandussüsteemide registrisse 2026. aasta 1. jaanuarini ning seda võimalust kasutatakse väga aktiivselt. • Uute kuivendussüsteemide osatähtsus korrastatud maaparandussüsteemidest on marginaalne. 2024. a uusi maaparandussüsteeme ei rajatud. 37 • Põhiliselt keskenduti maaparandussüsteemide korrastamisele, millega parandati 2024. aastal 17 374 ha maatulundusmaa viljelusväärtus. See on aga 562 ha võrra ehk 3% vähem kui 2023. aastal. Korrastatud maaparandussüsteemid hõlmasid 24% erametsa- ja põllumajandusmaad ning 76% riigimetsamaad. • Põllumajandus- ja Toiduamet korraldas riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrastamist 2024. aastal 372 km ulatuses, sellest toetusega (MAK investeeringumeetme 4.3.1 kaudu) uuendati 163 km. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrastamine kallines, mistõttu uuendati riigi poolt korras hoitavaid ühiseesvoolusid aasta jooksul vähem, kui vajadus oleks. • Muudeti maaeluministri 19. septembri 2018. a määrust nr 56 „Maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõuded“, millega leevendati maaparanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate juures töötavate vastutavate spetsialistide täienduskoolituse nõudeid (koolituse sisu ning sellest tingitud ka õpiväljundite ja mahu nõudeid), et viia need kooskõlla tegeliku olukorraga maaparandusalaste koolituste valdkonnas. Maaparandusseaduse kohaselt on koolitusnõude kehtestamise eesmärk tõsta vastutava spetsialisti erialast võimekust. Määruse muudatusega on tagatud järjepidev ehitustegevus maaparanduse valdkonnas ja esitatakse nõuded vaid nende koolitusteemade kohta, mis on vältimatult vajalikud maaparandusalal tegutsevate vastutavate spetsialistide erialateadmiste värskendamiseks ja omandamiseks. Vähendati määruses nõutud koolitusteemasid nagu juhend- ja abimaterjalid ning standardid, millega on vastutaval spetsialistil võimalik tutvuda ka iseseisvalt. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Maaparandus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisem on muutuvad kliimatingimused, mistõttu on suurem vajadus kuivendussüsteemi investeeringuteks, sh nende ümberehitamiseks kahepoolseks veerežiimi süsteemiks, et kohaneda ekstreemsete ilmastikuoludega. Ebapiisav ja mitte terviklik maaparandushoid ei maanda piisavalt ilmastikuriske põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Samuti on vaja investeeringuid veekaitseliste ja elurikkuse eesmärkide saavutamiseks. • Oluline on ka maaparandusalal tegutsevate isikute järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete lahendamiseks tuleb panustada inimvõimekuse tõstmisse. Järjest olulisem on maaomanike keskkonnasäästliku maaparandusehituse- ja hoiu alane nõustamine ja maaparandusalase teabe kättesaamise lihtsustamine. 7.3.6 Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • Seemnete sertifitseerimises partiidest puhtuse nõuetele vastavuse osakaal on püsinud stabiilselt kuni 90%. Paranemisele on oluliselt kaasa aidanud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse 2019. aastal jõustunud muudatus, mille kohaselt tasub sertifitseerimise taotleja seemnete analüüsimise eest otse seemnekontrolli laborile. 2024. aastal oli sertifitseerimise läbinud seemne partiide suhtarv 85%. • 2023. aasta seemnesaagi sertifitseerimise perioodil (01.07.2023–30.06.2024) tootis 66 ettevõtet kokku 38 348 tonni seemet. See jääb samale tasemele võrreldes 2022. aastaga. 2023. a sertifitseerimisperioodi jooksul väljastati 1435 seemnepartiile sertifitseerimise otsus ja seemnepakendi etiketid. Etikette väljastati selle perioodi jooksul kokku 89819 tükki, nendest ettevõtjaile trükkimiseks PDF failina 36964 tükki ehk 41%. Osakaal on viimase kahe aasta jooksul kasvanud. Seitse seemne pakendamise ettevõtet omavad õigust trükkida etikette enda ettevõttes. See kiirendab nende ettevõtete jaoks oluliselt seemnete sertifitseerimise protsessi 38 ning vähendab PTA kulu etiketipaberile ja postiteenusele. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse kohaselt on PTA-l kohustus sertifitseerimist tõendavad dokumendid väljastada ning ettevõtjal on teatud tingimustel ja soovi korral õigus need välja trükkida. Alates 1. jaanuarist 2025 on ka seemnekartuli tarnijatel võimalus etikette ise trükkida. • Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muudatusega loodi alates 1. jaanuarist 2025 võimalus väikestes kogustes vanade sortide (pärandsortide) seemnete ja paljundusmaterjali tootmiseks ning turustamiseks. Seni oli see lubatud vaid rohevahetusena, aga ainult oma tarbeks kasvatamisel ja kasutamisel on hakanud vanad sordid paraku kaduma. • Euroopa Liidu taimse paljundusmaterjali (PRM) määruse eelnõu esimene lugemine lõpetati. Kuna tegemist on kümne direktiivi ühendamisega üheks määruseks ja see on väga tehniline eelnõu, siis kulus selleks aasta ja neli kuud. • Euroopa Liidus ettevalmistusel olev uute aretustehnikate määruse eelnõu (UAT) jõudis triloogide etappi. Eelnõu eesmärk on täppisaretusmeetoditega paljundusmaterjali ettevalmistamise lubamine. Pärast UAT vastuvõtmist tegeletakse siseriiklike õigusaktide kohaldamisega. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnoloogia meetodite kasutuselevõtt (ja selle lubamine tavaaretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus kasvatatavate sortide info kogumiseks. Järjest olulisem on tootjate keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine. 7.3.7 Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • 2024. aastal valmis 2022. aastal alustatud loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programm aastateks 2024–2030. Samuti alustati 2024. aastal programmi täitmise tegevuste kavandamist. Esimesel aastal kavandatakse peamiselt ettevalmistavaid tegevusi programmi rakendamiseks, kuid plaan on alustada ka geneetilise materjali kogumist. Selleks tuleb sõlmida hankelepingud nii materjali võtjate, kui ka materjali säilitamise teenust pakkuvate osapooltega. Samuti on vajalik leida andmete säilitamiseks turvalised võimalused. • Samuti kuulutati 2024. aastal välja uuesti hange eesti raskeveohobuse populatsiooni olukorra uuringu teostaja leidmiseks. 2024. aastal saadi küll pakkumused, kuid hanke edasine menetlus jätkub 2025. aastal • 2024. aastal töötati välja põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu tulenevalt vajadusest võtta üle hobuste võistlusi reguleeriv direktiiv. Eelnõu võeti seadusena vastu 12.03.2025. • 2024. aastal oli vaja uuendada andmed FAO andmebaasis DAD-IS eesti peetavate loomatõugude kohta. Selleks koguti andmeid, analüüsiti neid ning sisestati need vastavasse andmebaasi. • 2025. aasta põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise eelnõu ettevalmistamiseks tehti analüüs võttes arvesse 2024. aasta toetuse taotlemise andmeid ning uute aretusprogrammide heakskiitmise järgselt tekkinud murekohti. Töötati välja määruse muutmise eelnõu ning see jõustus enne 2025. aasta toetuste taotlemise perioodi algust. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Eesti raskeveohobuse uuringu pakkumiste hindamine ning pakkujatelt lisaküsimustele vastuste saamine on võtnud oluliselt rohkem aega kui planeeritud. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik 39 lepingute sõlmimiseni jõuda 2024. aastal. Menetlusaega on pikendatud ning see jätkub 2025. aastal. Tegemist on väga vajaliku uuringuga, kuna eesti raskeveohobuse populatsiooni olukord on muret tekitav ning vajab teaduslikul alusel põhinevat säilitus- ja aretustegevust. • Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi väljatöötamine on olnud keeruline protsess, kuhu kaasati võimalikult palju osapooli. Tulenevalt sellest oli vajadus korraldada rohkem töökohtumisi, et kuulata ära erinevate osapoolte arvamused ning leida kompromisse programmi dokumenti. Dokument on küll valmis, aga suurem töö programmis kehtestatud tegevuste elluviimiseks seisab ees. Programmi tegevuste elluviimiseks on vajalik püsiv rahastus, mis võimaldaks geneetilise materjali kogumist ning selle uurimist ja säilitamist. 7.3.8 Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime valdkonna eesmärk on tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul. Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • Jätkati tootmiskohustusega seotud otsetoetuste maksmist piimakarja-, lihaveise-, ute ja kitse, puu- ja köögivilja, tera- ja kaunvilja kasvatamise sektoris ning kartulikasvatusele seemnekartuli toetamiseks. • Jätkati põllumajandustootjate tulemuslikkuse meetme, väikeste põllumajandusettevõtete arendamise meetme, mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme, keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme, mesilaspere toetuse ja mesindussektorisse sekkumise toetuse ning koolikava toetuse rakendamist. • Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse muudatuste alusel saavad alates 1. jaanuarist 2023 erimärgistatud diislikütust (EDK) osta ainult juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel ostuõigus ning nende esindajad, kellel on esindusõigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks. Eesmärk on vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist. Erimärgistatud diislikütuse näol on põllumajandus- ja kalandussektori konkurentsivõime seisukohast tegemist olulise soodustusega (ligikaudu 30 mln eurot aastas). • Koostöös Kliimaministeeriumiga valmis Eesti ringbiomajanduse teekaart ja piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamise metoodika, mille alusel alustati Lääne- ja Kesk-Eestis piirkondlike teekaartide koostamist. Tehti RRFi bioressursside väärindamise toetuse rahastamisotsused ja valmistati ette sarnast sekkumist ÜPP SK raames. • Tallinna Ülikooli eestvedamisel valmis piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamise metoodika, mille alusel koostati 2024. aastal Eesti Maaülikooli juhtimisel piirkondlikud ringbiomajanduse teekaardid kahes Eesti piirkonnas (Lääne- ja Kesk-Eestis). Piirkondlikud teekaardid on loodud selleks, et suunata arendusi ja initsiatiive, mis püüavad leida lahendusi ja praktikaid suure keskkonnajäljega toorme asendamiseks taastuvatega ning võimendada kohalike biomajanduse arengut toetavate algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid, tööstussümbioos jms) teket. • Bioressursside, sh kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks on taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) käivitatud investeeringutoetus kogueelarvega 23,8 mln eurot. Lisaks avati RRF REPowerEU raames 2024. aasta I poolaastal investeeringutoetus biometaani tootmise suurendamiseks (eelarve ca 20 mln eurot), mille abil rajatakse 2026. aasta keskpaigaks Eesti erinevatesse piirkondadesse viis uut biometaani tootmisüksust. Selle tulemusel kasvab Eestis toodetava biometaani kogus märkimisväärselt. 40 • Kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamise investeeringuteks avanes 2024. aasta lõpus ÜPP SK 2023–2027 sekkumine, kus esimese vooru taotluste maht oli ligikaudu 740 000 eurot. 2024. aastal algatati Eesti Maaülikooli juhtimisel uuring „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine“, mille eesmärgiks on luua metoodika, et saada tervikpilt Eestis tekkivatest bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste tekkest ning luua süsteem, mis aitab täpsema andmestiku põhjal planeerida vastavat teadus- ja arendustegevust, logistilisi- ja töötlemislahendusi ning toetusmeetmeid. • Euroopa Horisondi ringbiomajanduse partnerluse (CBE JU) 2024. aasta taotlusvoorus olid edukad mitmed Eesti partneriga projektid, mis puudutavad nii bioplaste, -polümeere kui ka -kemikaale, aga ka põllumajanduslikest kõrvalsaadustest bioaktiivsete ainete tootmist • Maaelu Teadmuskeskus (METK) keskendus 2024. a nn AKIS keskuse teenuste arendusele ja järkjärgulisele juurutamisele. Tegevuste eesmärk on suurendada põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) sidusust ning arendada ja koordineerida teadmussiirde- ja nõustamisteenuseid, tagada teadmussiirde- ja nõustamistegevuste kättesaadavus ning täita muid Euroopa Liidu õigusaktidest ja ÜPP strateegiakavast tulenevaid ülesandeid. • Alustati toimepideva jaekaubanduse võrgustiku loomist, mis peab olema võimeline ka pikemate massiivsete elektriga varustatuse häirete korral kaupa sisse võtma ning müüma, sh tagama jahelettide töö. Viimane on oluline siseriikliku tootmise mahu ära kasutamiseks, sest märkimisväärne osa isevarustatusest on liha- ja piimatooted. Kriisipoodide võimearendus jätkub ka lähiaastatel. 2024. aastal algab reageerimisvarude süsteemi välja töötamine, mille eesmärk on kasvatada eelhoiatuse peale riigis oleva toidu varusid ning tootmise võimekust. • Jätkati ettevõtjate ja teadlaste innovatsioonikoostöö toetamisega. Toimus uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse viimane taotlusvoor (MAK periood). Samuti toimus esimene arendusosaku toetuse taotlusvoor (ÜPP periood), mis on planeeritud toimuma igal aastal, et võimaldada ettevõtjatele kiiremat võimalust innovaatiliste ideede katsetamiseks ja testimiseks koostöös teadlastega. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Põllumajanduse majandusarvestuse 2024. aasta esialgse prognoosi järgi on ettevõtja tulu juba teist aastat negatiivne. Kulud püsisid endiselt kõrgel tasemel ja põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus jäi 2024. aastal isegi koos toetustega madalamaks kui tootmiseks tehtud kulud. Toodangu väärtuse vähenemine (-1,9%) samaaegselt kulude kasvuga (+0,9%) avaldas mõju ka ettevõtjatulule ja sarnaselt 2023. aastaga oli ettevõtjatulu negatiivne (-104 mln eurot; 2023. a -85 mln eurot). Taimekasvatuse toodangu maht 2024. aastal küll suurenes 8% (madal võrdlusbaas), kuid hind jäi kümnendiku võrra madalamaks. Taimekasvatustoodangu tulemust mõjutasid ebasoodsad ilmastikutingimused - 2024. aasta alguse tugevad külmad, kevadised öökülmad, kuivus mais ja juuni alguses, kuumalaine ning suvised intensiivsed sajuhood. Erakordselt suur oli ka kahjurite levik ning probleemiks on sobilike taimekaitsevahendite puudus. Loomakasvatustoodang küll suurenes (+1%), kuid hinnad olid aastases võrdluses madalamad (- 4%). • Põllumajandussektori finantsolukord on jätkuvalt raske ja sellele otsitakse lahendusi. Väga oluline on, et põllumajandusmaaressurss jääks põllumajandustootjatele, kuid tekkinud võlgade tasumiseks on hakatud kasutama põllumajandusmaad, kas seda müües või pantides tingimustel, mis tekitavad väga suuri lisakulusid tulevikus. Rendimaade osakaalu tõusuga väheneb tulevikus põllumajandussektori kasumlikkus veelgi ja tekkinud võlgnevustest välja saamine pikeneb. Võlgnevuste ja kahjumite tõttu on pankadest laenuraha kättesaamine raske ja samas on ka suur laenukoormus, mis aeglustab oluliselt investeeringute tegemiseks nii ressursitõhusese kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. • Kriisivalmidus koos toidu varustuskindlusega on kõrge prioriteediga teema, mille tagamine nõuab laiemat koostööd erinevate osapoolte vahel (ministeeriumid, ministeeriumite valitsemisala asutused), kuid nii rahaline kui ka inimressurss on selleks piiratud. On oluline, et kriisivalmidus 41 koos toiduvarustuskindluse ja selle järjepidevusega oleksid üleriigiliselt läbivaks teemaks kõigi poliitikate kujundamisel koos piisava ressursi ja investeeringutega. 7.3.9 Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus Põlvkondade vahetuse valdkonna eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris. Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • Jätkus põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja toetuse meetme rakendamine ja noore põllumajandustootja otsetoetuse maksmine. • Alates 2024. aastast suurendati noore põllumajandustootja otsetoetuse hektarilist piirangut 100- lt hektarilt 260- hektarini ning lisaks suurendati ka toetuse ühikumäärasid. See tähendab, et alates 2024. aastast oli noorel põllumajandustootjal võimalik saada toetust suuremale põllumajandusmaa hektarite arvule suurema ühikumääraga. • 2024. aastal valmistati ette noorte põllumajandus- ja toidutootjate arenguprogramm, mis käivitub 2025. aastal. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: Arvestades väljakujunenud põllumajandussektori struktuuri, on noortel uue ettevõtjana sisenemine sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. 7.3.10 Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • Jätkati ka tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse meetme rakendamist. • Jätkus põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks rakendamine, mille raames valmib uus ühistuline piimatööstus. • 2024. aastal tunnustati üks tootjaorganisatsioon, mis tegutseb teraviljasektoris. Koos varasematel aastatel tunnustatud organisatsioonidega on 2024. aasta lõpu seisuga kokku seitse tunnustatud tootjaorganisatsiooni, millest kolm tegutsevad piimasektoris, kaks veiselihasektoris ja üks lambalihasektoris. • Jätkati ÜPP strateegikava sekkumise „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ rakendamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada tunnustatud tootjaorganisatsioonide juhtimisvõimekust ning seeläbi tagada nende jätkusuutlik areng. Toetust antakse kuni kolme aasta eest viie aasta jooksul arvates tootjaorganisatsiooni esmakordsest tunnustamisest. Toetuse eelarve on 2,45 mln eurot. • Kvaliteedikavades osalemine võimaldab tootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate konkurentsivõime tõstmisel. Eestis on 2024. aasta seisuga kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava – „Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“. Mõlemad kavad keskenduvad rohumaal kasvatatud loomade liha tootmisele. Kuna seni on Eestis kvaliteedikavade võimalusi tagasihoidlikult kasutatud, on oluline jätkuvalt toetada kvaliteedikavade arendamist ning tõsta laiema avalikkuse teadlikkust kvaliteedikavade olemusest. Selleks, et tõsta kvaliteedikavades osalejate arvu ja suurendada nende turujõudu, rakendatakse mitmeid erinevaid toetusmeetmeid. 2024. aastal jätkus „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 3 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad” tegevuse liigi 3.1 alusel põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavas osalemise toetuse rakendamine. Uue toetusmeetmena avati ÜPP strateegiakava alusel perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetus, mille alusel esitasid mõlemad riiklikult tunnustatud kvaliteedikava rakendavad tootjarühmad viie aasta pikkuse tegevuskava, 42 mille eesmärk on kvaliteedikavade arendamistegevuste kaudu suurendada kvaliteedikavade turujõudu ja seeläbi tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. 2024. aastal töötati välja ka perioodi 2023–2027 kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetus, mille taotlusvoor avaneb 2025. aastal. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Kvaliteedikavas osalejate arvu muutumist mõjutab otseselt turuolukord. Viimase viie aastaga (2020/2024) võrreldes on lihatõugu lehmade arv vähenenud 4309 võrra, kuna turult saadav tulu ei kata tootmiseks tehtud kulusid. 2024. aastal oli lihatõugu lehmi aastatagusega võrreldes 1487 võrra vähem. Ka loomapidajate arv väheneb juba kuuendat aastat järjest. Et seda trendi leevendada, on loodud mitmed toetusskeemid, mis panustavad kvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate turupositsiooni tugevnemisse. 7.3.11 Programmi tegevus – Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • ÜPP strateegikava raames jätkati põhisissetulekutoetuse ja ümberjaotava toetuse rakendamist. Lisaks täiendati otsetoetuste raames aktiivse tootja mõistet. Kui varasemalt pidid püsikultuuridega majandajad tõendama aktiivseks tootjaks olemist läbi kulude esitamise ja tõendamise, siis uus muudatus võimaldas aktiivseks tootjaks olemist tõendada automaatselt ka läbi püsikultuuride aluse maa omamisega lisaks põllumaale. • 2022. aastal töötati välja meede „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ eesmärgiga toetada selliste investeeringute tegemist, mis aitavad tagada toidu tarneahela varustuskindlust ja toiduainetööstuse toimepidevust ning senisest suuremal määral toiduainetööstuse energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest, sealhulgas Venemaa fossiilsetest kütustest. Energia varustuskindluse tagamiseks antav toiduainetööstuse investeeringutoetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse alaliik. Toetust antakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ning „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel. Ka 2023. aastal jätkus nimetatud meetme rakendamine. Taotlusvooru eelarve 2023. aastal kokku oli 4 000 000 eurot, mis jaguneb vastavalt ettevõtete suurusele kaheks: mikro- ja väikeettevõtjatele 2 000 000 eurot ning keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele 2 000 000 eurot. • 2023. aastal töötati välja erakorralise toetuse tingimused, millega toetati piimatootmist, kitse- ja lambakasvatust, lihaveisekasvatust ning õuna- ja sõstrakasvatust, et aidata leevendada muutlikest ilmastikutingimustest tulenevaid mõjusid. Toetuse eelarve oli 3,5 mln eurot, millest pool laekus EL vahenditest ja teine pool Eesti riigi eelarvest. Toetus maksti välja 2024. a jaanuaris. • 2024. aastal andis Euroopa Komisjon Eesti põllumajandusettevõtjatele erakorralist toetust summas 3,3 miljonit eurot ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Erakorralist toetust saavad puuvilja- ja marjakasvatajad, õunakasvatajad, avamaaköögiviljakasvatajad, kartulikasvatajad ning rapsi- ja rüpsikasvatajad. Toetus makstakse välja 2025. aasta aprillis. • 2024. aastal alustas Maaelu Teadmuskeskuses (METK) turuinfo kogumise, töötlemise, säilitamise ja avalikustamisega, mis on samm liikumaks eesmärgi poole vähendada põllumajandusettevõtjate halduskoormust andmete esitamisel. Samuti suureneb METKi võimekus viia läbi erinevaid maamajandust puudutavaid uuringuid ja analüüse. Eestil on kohustus koguda ja Euroopa Komisjonile esitada põllumajandustoodete koguste ja hinna (turuinfo) kohta teavet. Turuinfo kogumise eesmärgiks on põllumajandustoodete turu läbipaistvuse suurendamine ja analüüs. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmete rakendamine eeldab turuolukorra pidevat jälgimist, kuna otsuseid erinevate meetmete rakendamise kohta tehakse liikmesriikides kogutava turuinfo põhjal. 2021. aastal jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (edaspidi PTEKS), millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, 43 mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Seadus aitab kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Sellega keelustatakse 16 erinevat ebaausat kaubandustava, millest 9 on alati keelatud ja 7 on keelatud juhul, kui lepingu pooled pole selles kokku leppinud. Enne PTEKSi jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügilepingud tuli seadusega kooskõlla viia 12 kuu jooksul alates seaduse avaldamisest Riigi Teatajas ehk 2022. aasta 21. septembriks. Konkurentsiamet algatas 2024. aastal omal algatusel viis menetlust, 2023. aastal algatati üks menetlus, mis lõpetati 2024. aastal. • Jätkus põllumajanduskindlustuse meetme rakendamine, mille raames toetati ka saagikindlustust ja loomakindlustust. 2024. aastal esitati põllumajanduskindlustuse taotlusvoorus 23 saagikindlustuse taotlust ja kaks loomakindlustuse taotlust, mille eest maksti kahele taotlejale loomade kindlustamise eest kokku 33 880,99 EUR ning saagikindlustuse eest on määratud 22 taotlejale kokku 275 190,06 EUR. Kokku määrati põllumajanduskindlustuse toetust 309 071,05 EUR. 2024. a suurenes saagikindlustuse alune põllukultuuride pindala võrreldes eelmise aastaga 4705,12 ha võrra kokku 5094,35 ha-ni. 2024. a voorus taotleti toetust järgmistele kindlustusobjektidele kokku: talinisu 2166,99 ha, talioder 1082,54 ha, taliraps 905,47 ha, talioder 506,76, talirukis 94,58 ha, talitriticale 88,87 ha, hernes 72,97 ha, suviraps 63,09 ha, suvinisu 58,91 ha, suvikaer 35,01 ha, veised 7 021 tk. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Eesti põllumajandustootjad on keerulises olukorras, kuna nende sissetulekud on tänases majandusolukorras vähenenud, tootmise omahind sisendite ja muude kulude suurenemise tõttu oluliselt kasvanud. Ebastabiilsus tegevuste planeerimisel on oluliselt suurenenud tulenevalt ebasoodsatest ilmastikutingimustest (talvekahjud, põuad, öökülmad, liigsed sademed), taimehaiguste ja -kahjurite leviku tõttu (teatud taimekaitsevahendite puudus), muudest kriisidest, sõjast ja kliimaeesmärkide täitmise vajadustest. Põllumajandus on riigi jaoks strateegiliselt oluline sektor, mis tagab meie elanikkonna toidujulgeoleku ja moodustab olulise osa ka Eesti päritolu kaupade ekspordis. Oluline on, et põllumajandustootjad tuleksid majandusraskustest välja ja selle läbi säiliks pikaajaline ja piirkondlik toidutootmise potentsiaal. 7.3.12 Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • 2024. aastal jätkati visioonidokumendi „Eesti toit 2022–2025“ raames erinevate tegevuste rakendamist, mille eesmärk on Eesti toidu mainekujundus ja toidukultuuri edendamine, ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmine ja tarbijate harimine. • Visioonidokumendis „Eesti toit 2022–2025“ on koduturu lähiaastate suurima väljakutsena kirjeldatud toidusüsteemide kestlikkuse arendamist ja kohaliku toidu väärtustamist tarbijate poolt. Visioonidokumendi üks eesmärk on tõsta elanikkonna toidualast teadlikkust, kaasates olulise sihtgrupina lapsi ja noori, et tarbija oskaks teha teadlikke valikuid. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2024. aastal tehtud tarbijate ostueelistuste uuringu kohaselt on kasvanud teadlikkus toidumärgiste osas ning järjest enam pöörab tarbija ostuotsuste tegemisel tähelepanu tervislikkuse aspektidele ning toidukauba koostisosadele. 73% tarbijatest kasutab pakendil olevat teavet kodumaise päritolu määramiseks. Toote esmakordsel ostmisel loeb pakendilt teavet selle koostisosade kohta 97% tarbijaist. Kuigi kodumaise toidu eelistamine on viimastel aastatel langenud, näeme tarbijate kasvavat tähelepanu tervislikkusele, kvaliteedile ja läbipaistvusele. See on positiivne trend, mis kinnitab, et teadlik tarbimine on kasvamas. • Eesti toidu eelistamine on kõige madalam just noorte vanuserühmas (18-29-aastased). Viimase kahe aastaga on see näitaja siiski paar protsendipunkti tõusnud. Mitmed projektid on sihtinud tegevusi ja kampaania sõnumeid just noorte vanusegruppi. Noorte teadlikkus on oluline, sest nemad on tuleviku tarbijad ja trendide kujundajad. 44 • Koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega viidi koolides läbi projekt „Peakokad kooli“. SA Eesti Maaelumuuseumid rakendas lastele suunatud toidu- ja maaelu teemalisi haridusprogramme ning korraldas haridusliku sisuga maaelu ja toidu teekonda tutvustava laagriprogrammi. Kümnendat korda tähistati septembris Eesti toidu kuud. Eesti toidu kuu tähistamise eesmärk on tõsta kohalik toit ja toidukultuur tähelepanu keskpunkti ja väärtustada tööd ja maaelu, mille kaudu toit meie lauale jõuab. 14. – 18. oktoober oli pühendatud toidutööstustele. Videote vahendusel oli võimalik tutvuda viie Eesti toidutööstuse tegemistega ning tähelepanu all olid tegemised, mis panustavad toidutootmise kestlikumaks muutumisse. Eesti toidupiirkonnaks valiti 2024. aastal Saaremaa, Muhu ja Ruhnu. Samuti panustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti kokkade meeskonna erialasesse ettevalmistamisse rahvusvahelisteks kokandusvõistluseks Bocuse d´Or ning IKA Culinary Olympics. • Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade (v.a tooraine ja mittesöödav kaup ) eksport on nelja aastaga kasvanud üle 40%. Kasvu on vedanud eelkõige eestimaise juustu, pagaritoodete ning rapsiõli ekspordi kasv. Et tegemist on töödeldud toodete ekspordiga, näitab kasv ka meie töötlemisvõimekuse ning lisandväärtuse suurenemist. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusdefitsiidi langus on algtasemega (2018. a) võrreldes langenud 30%. Oluline on välja tuua riigi tugi eksporditegevustele – fookuses on institutsionaalne koostöö ja sünergia. Turuarendustoetuse raames oli võimalik sektori esindusorganisatsioonidel taotleda toetust rahvusvahelistel toidumessidel ühisstendide korraldamiseks, messide külastamiseks ja turundusürituste korraldamiseks. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Turuarendustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, mille eesmärk on suurendada teadlikkust põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete omadustest, parandada nende turustusvõimalusi ja tõsta põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet. Turuarendustoetuse raames on võimalik toetada järgmisi tegevusi: 1) välisturgu käsitleva turu-uuringu tegemine; 2) Eestis toimuval messil osalemise korraldamine või Eestis kohapeal või virtuaalselt toimuva messi korraldamine; 3) põllumajandustoote ja sellest töödeldud toote teavituskampaania korraldamine; 4) välisriigis või rahvusvahelisel virtuaalselt toimuval messil osalemise korraldamine; 5) välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva turundusürituse korraldamine ja 6) välisriigis või rahvusvahelise virtuaalselt toimuva messi külastamine. Viimased 10 aastat on turuarendustoetuse eelarve pidevalt vähenenud. 2020. aastaga võrreldes on 2024. aastaks turuarendustoetuse eelarve vähenenud ca 39%. See on toonud kaasa olukorra, kus piiratud eelarve tingimustes ei ole olnud võimalik jätkata kõikide tegevuste toetamist. Viimased kolm aastat – 2022, 2023 ja 2024 on toetatud vaid välisriikides toimuvatel messidel osalemise korraldamist, välisriikides toimuvate messide külastamist ja välisriigis turundusürituste korraldamist, mis on Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet silmas pidades olnud kriitilise tähtsusega. Ent vajalik oleks võimaldada toetuse taotlemist ka teavitustegevuste elluviimiseks koduturul, mis võimaldaks ka toidusektoril toetust taotleda teavitus- ja müügiedendustegevusteks, et tõsta tarbijate teadlikkust ja panustada kohaliku toidutootmise väärtustamisse. 7.3.13 Programmi tegevus – Mahepõllumajandus Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 kinnitati 2023. aasta juulis. Tegevuskava eesmärk on edendada mahepõllumajanduse arengut Eestis, aidates seeläbi kaasa mahepõllumajandusliku tootmise ja töötlemise laiendamisse, suurendada kohaliku mahetoidu tarbimist, tõsta riigisisest koostöövõimet ning edendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. 2024. aastal jätkati tegevuskava rakendamist. Toimusid mitmed kohtumised sektori esindajatega, kohtuti mahepõllumajanduse teemat oma õppekavades käsitlevate kutsekoolide esindajatega, valiti parim mahetootja ja parim mahetoode. 45 • 2022. aasta septembrist alates rakendus toetusmeede haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetusmeede on suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui enne toetuse rakendamist oli 2021. aastal mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2024. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 204 haridusasutuses (ligikaudu 28% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulud haridusasutuste pidajatele. Lastele mahepõllumajandusliku toidu pakkumine aitab kaasa toidutootmise kestlikkusele ning laste teadlikkuse suurendamisele mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust laiemalt. Toetuse rakendamine aitab kaasa ka kohaliku mahepõllumajandussektori arengule, suurendades mahepõllumajandusliku toodangu turunõudlust. Mahepõllumajanduslikku toitu pakkuvad haridusasutused tagavad stabiilse ja kasvava nõudluse kohalike mahepõllumajandussaaduste järele ning annavad tootjatele suurema kindlustunde mahetootmisega jätkamiseks või sellega alustamiseks. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Maheettevõtete arv ja mahepõllumajandusmaa suurus on viimasel 2 aastal hakanud vähenema. 2024. aastal lõpetas mahetootmise 175 põllumajandustootjat, mahesektoriga liitujaid oli aga ainult 91. Peamiste põhjustena on toodud välja ebakindel majanduslik olukord, keerukad mahepõllumajanduse nõuded ning oma mõju on ka põlvkondade vahetusel. • Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta Põllumajandus- ja Toiduameti suutlikkust tegeleda erinevate riskidega. Järelevalve kompetents vajab tõstmist, et anda sektorile eksperthinnanguid mahepõllumajandusliku tootmise jaoks. Mahepõllumajanduse valdkonnas jõuab turule järjest enam erinevate tootenimetuste ja koostisega väetisi ja taimekaitsevahendeid, mida mahepõllumajandustootjad soovivad kasutada. Enne on aga vaja veenduda, et need tooted on mahepõllumajanduses kasutamiseks sobilikud. 7.3.14 Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Eesmärgi täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • 2024. aasta lõpu seisuga on LEADER meetmes kasutatud ligi 99% planeeritud eelarvest ning välja makstud umbes 94% planeeritud eelarvest. Senised tulemused LEADER rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023-2027 rahaliste vahendite kasutamine algas 26 kohaliku kohaliku tegevusrühma strateegiate alusel. LEADERi rakendusmääruse uus versioon jõustus 31.08.2024. Paralleelselt uue rahastusperioodi vahendite kasutuselevõtuga toimus eelmise rahastusperioodi vahendite kasutamine. 2024. aasta sügisel tehti muudatusi ligi kümnes strateegias, mis kinnitati vastavate regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjadega. • ÜPP strateegiakava 2023–2027 rakendamisega seoses on jätkanud tööd ka ÜPP võrgustik, kes jätkab senise Maaeluvõrgustiku tegevust. Lähtudes ÜPP võrgustikule seatud ülesannetest jätkati erinevate tegevustega sidusrühmade kaasatuse suurendamisel ÜPP strateegiakavade rakendamisel, toetati ministeeriumi ja PRIA-t ÜPP strateegiakava rakendamisel ning teavitati üldsust ja võimalikke toetusesaajaid ÜPPst ja rahastamisvõimalustest. • Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014– 2020 meedet „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“ ja ÜPP 46 strateegiakava 2023–2027 sekkumist „Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“. 2024. aastal maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme raames enam uusi taotlusi vastu ei võetud, vaid toimus varasematel aastatel rahuldatud taotluste raames projektide elluviimine ja toetuse välja maksmine. 2024. aasta lõpu seisuga oli toetus määratud kokku 1050 projektile summas 64,7 miljonit eurot. Väljamakseid oli tehtud summas 57,6 miljonit eurot. 2023. aastal loodi nimetatud meetmega 234 uut töökohta, sh 76 töökohta naistele ja 158 töökohta meestele. Kokku on loodud meetme raames 831 uut töökohta. Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse raames alustati taotluste vastuvõttu 2024. aasta augusti lõpus. Esimesed taotluste rahuldamise otsused tehti 2024. a neljandas kvartalis. Seisuga 11.03.2025 oli rahuldatud 13 taotlust kokku 1,6 miljoni euro ulatuses. Varasemaga võrreldes on sekkumise juures kaks olulist lihtsustust. Esiteks on ettevõtetel võimalik taotlusi esitada jooksvalt just siis, kui see on ettevõttele kõige otstarbekam. Teiseks rakendatakse toetuse maksmisel kindlasummalist makset eelnevalt kokku lepitud eelarve alusel, mis võimaldab toetuse välja maksta kokkulepitud tulemuse saavutamisel ilma kuludokumente kontrollimata. • Rahastamisvahendid ehk finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid rahastamisvahendeid. Möödunud, 2024. aastal sõlmis MES 243 käenduslepingut 30,36 miljoni euro ulatuses, mis võimaldas ettevõtjatel pankadest laene saada 51,37 miljoni euro ulatuses. Ettevõtete tegevusalad, mille juures enim MES-i käendust kasutati, olid põllumajandus, puidutöötlus, tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ja toiduainetööstus. 2024. aastal sõlmis MES 268 laenulepingut 22,65 miljoni euro ulatuses. Ettevõtjad tegid MES-i laenude abil möödunud aastal maapiirkonnas investeeringuid 13,79 miljoni euro ulatuses. Sihtasutus väljastas laene nii omakapitalist kui ka finantskorraldusvahendite sihtfondidest Omakapitalist laenati 19,92 miljonit eurot, sellest 2,47 miljonit eurot põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele põllumajandusmaa ostuks ja mittetulundusühingutele ning sihtasutustele toetuste sildfinantseerimiseks. Põllumajandusmaa kapitalirent väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele võimaldab põllumeestel käibevahendite puudust leevendada, kuid säilitada oma põllumaa. 2024. aastal sõlmiti 22 põllumajandusmaa kapitalirendi lepingut summas 3,91 miljonit eurot. Kapitalirendi lepingutega on renditud 2909 hektarit põllumaad. Seoses 2023. aasta erakorralistest ilmastikuoludest põhjustatud raske majandusliku olukorraga põllumajandussektoris ning sektori ajutiste makseraskuste leevendamiseks avati laenumeede „Ebasoodsate majandusolude kriisilaen“. Laen oli mõeldud mikro-, väikese ja keskmise suurusega põllumajandustoodete esmatootjatele, kelle majandustegevus on saanud kahju ebasoodsate majandusolude tõttu. Tegemist on käibelaenuga, mille tagasimakse aeg on kuni 3 aastat. 2024. aastal sõlmiti 54 kriisilaenu lepingut, kokku summas 3,47 miljonit eurot. Eluaseme kaaslaenu eesmärk on kapitalile ligipääsu parandamine eraisikutele kodu rajamiseks maapiirkonda. Koostöös pankadega antav eluaseme kaaslaenu meede aitab lahendada kinnisvara madala tagatisväärtuse probleemi, mis võib tekkida ostes, ehitades või renoveerides maja väljapoole Eesti suuremaid linnu ja asulaid. MES jätkas 2024. aastal eluaseme kaaslaenu väljastamist maapiirkonnas kodu ehitamiseks või renoveerimiseks. Pilootprojektina rakendatakse kaaslaenu alla 1000 elanikuga asustusüksustes, v.a Harjumaal ja teatud Tartumaa valdades. Sihtasutuse kaaslaenu maksimaalne summa on 100 000 eurot. Krediidiasutuste kaaslaenu summa oli 11,08 miljonit eurot ning laenu saajate omafinantseering 2,42 miljonit eurot. Laene on väljastatud kõigis sihtpiirkonda kuuluvates maakondades, kõige rohkem on väljastatud laene Lääne-Virumaal (1,17 miljonit eurot, 16 lepingut), Raplamaal (1,14 miljonit eurot, 16 lepingut) ning Järvamaal (1,12 miljonit eurot, 19 lepingut). 47 Eesti maaelu arengukava (MAK) rahastamisvahendi laene on MES-i kaudu välja antud kokku 56,79 miljonit eurot. 2024. aastal sõlmiti sihtfondist 25 laenulepingut kokku summas 2,66 miljonit eurot. Rahastamisvahendi võimalusi saavad ettevõtjad kasutada majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas (meede 6.4); põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks (meede 4.1) ja investeeringuteks, mis on mõeldud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks (meede 4.2). • Täiendavalt on maa- ja rannapiirkondade arengule kaasa aidatud läbi kahe INTERREG Euroopa projekti osaluse. Maaeluga arvestamise rakendamiseks keskenduva rahvusvahelise koostööprojekti (Coop4RuralGov) eesmärgiks on parandada piirkondlikku ja riigiülest juhtimist läbi maaeluga arvestamise, hinnates õigusloome mõju maa-, ranna- ja mägipiirkondadele sihiga tagada elanikele võrdsed võimalused. Majandusliku ja sotsiaalse ümberkujundamise maapiirkondades läbi tööstusliku innovatsiooni, rõhuasetusega põllumajandus- ja toiduainesektorile (ORIGINN) projekti eesmärgiks on tutvuda eri riikides kasutusel olevate poliitikainstrumentidega ja heade tavadega. Omandatud teadmiste najal saab arendada poliitikainstrumente, mille abil soodustada innovatsioonipõhist lähenemist ning uudsete tehnoloogiate ja targa tööstuse (märksõna 'tööstus 4.0') elementide laiemat kasutust maapiirkondades tegutsevates ettevõtetes, eelkõige toidutootmisega seotud valdkondades. Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade tekkeks ja ning kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel. • Venemaa agressioon Ukrainas ning sellega seonduvad takistused (nt tarneahelate muutused) ning majanduslik ebakindlus on takistanud investeeringute elluviimist ning võivad suurendada katkestatud projektide arvu. • Kahe programmiperioodi täies mahus rakendamine paralleelselt on osutunud oodatust keerukamaks. Suurenenud on nii koormus õigusloome protsessis kui rakenduslikus pooles. Vahendite efektiivset kasutust on pärssinud ka üldine ebakindlus majanduses, mille tulemusena on vähenenud nii esitatud taotluste arv, kui ka elluviidavate projektide arv. Teatud sekkumiste valguses olnud raskusi ka IT-süsteemide ning menetluslike protseduuridega, mis on takistanud uute meetmete sujuvat rakendamist. 7.4 Aruandeaasta programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine, tuhat eurot. Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Põllumajanduskeskkonna 64 892 57 651 55 527 hea seisundi tagamine Kulud 64 892 57 651 55 527 Taimetervise, loomade 26 827 28 158 23 979 tervise ja heaolu tagamine Kulud 26 827 28 158 23 979 Toiduohutuse tagamine 11 588 14 262 11 943 Kulud 11 588 14 262 11 943 48 Maakasutus 10 250 9 986 9 260 Kulud 10 250 9 986 9 260 Maaparandus 12 142 10 831 9 829 Kulud 12 142 10 831 9 829 Sordiaretus ja taimne 12 568 16 087 13 181 paljundusmaterjal Kulud 12 568 16 087 13 181 Põllumajandusloomade 5 231 5 331 5 182 aretus Kulud 5 231 5 331 5 182 Põllumajandustootjate ja 116 129 75 325 73 204 toiduainetööstuste konkurentsivõime Kulud 116 129 75 325 73 204 Põlvkondade vahetus 17 395 12 947 12 626 Kulud 17 395 12 947 12 626 Riskijuhtimine ja 118 566 118 444 117 719 põllumajandusturgude tasakaal Kulud 118 566 118 444 117 719 Ühistegevus ja koostöö 2 538 1 552 1 322 Kulud 2 538 1 552 1 322 Ekspordivõimekus ja 2 015 1 887 1 583 Eesti toidu kuvand Kulud 2 015 1 887 1 583 Mahepõllumajandus 36 418 31 581 29 936 Kulud 36 418 31 581 29 936 Maa- ja rannapiirkonna 46 411 27 333 25 494 arendamine Kulud 46 411 27 333 25 494 Välisrahastus: 49 Tulemusvaldkonna lõplikuks eelarveks kujunes 421 miljonit eurot, kasutamata jäi ligikaudu 21 miljonit eurot, sellest enamiku moodustasid välisvahendid. Suurim jääk oli programmi tegevusel põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime. Jääk tekkis suures osas mitmeaastaste investeeringutoetuste meetmete avamisest, jääk on juba ümberplaneeritud ja kasutatakse toetuse andmisel ära välistoetuste kasutamise perioodi vältel. Teine suurem jääk oli programmi tegevuses taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine. Jääk tekkis loomataudide seire välisrahastuse planeerimisest, aga raha kasutati vastavalt vajadusele (seireid tehti vähem kui esmaselt planeeritud). Piirmääaraga vahendid: Toiduohutuse tagamine Kulude jäägist suurem osa on kaetud eraldustunnuseta valdkondlike teadus- ja arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate valdkondlike teadusuuringutega seotud kulude katteks. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 861 KOKKU 1329 Maakasutus Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude jääk, mis on kaetud valdkondlike teadus- ja arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate valdkondlike teadusuuringutega seotud kulude katteks. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Maaparandus Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude (tööjõu- ja majanduskulude) jääk mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 23 KOKKU 491 50 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude jääk, mis on kaetud valdkondlike teadus- ja arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Jääki kasutatakse 2025. aastal jätkuvate valdkondlike teadusuuringute lepingutega seotud kulude katteks. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 5 KOKKU 473 Põllumajandusloomade aretus Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude (tööjõu- ja majanduskulude) jääk, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 5 KOKKU 473 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude jääk, mis on kaetud valdkondlike teadus- ja arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate valdkondlike teadusuuringutega seotud kulude katteks. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Põlvkondade vahetus Kulude jäägist suurema osa on eraldustunnuseta tegevuskulude (tööjõu- ja majanduskulude) jääk, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks. 51 Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Kulude jäägist suurema osa on eraldustunnuseta tegevuskulude jääk, mis on kaetud valdkondlike teadus- ja arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate valdkondlike teadusuuringute lepingutega seotud kulude katteks. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 54 KOKKU 522 Ühistegevus ja koostöö Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude (tööjõu- ja majanduskulude) jääk. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 26 KOKKU 495 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Kulude jäägist suurem osa on eraldustunnuseta tegevuskulude jääk, mis on kaetud valdkondlike teadus- ja arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate valdkondlike teadusuuringutega seotud kulude katteks. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 25 52 KOKKU 493 Mahepõllumajandus Kasutamata jäägist on suurem osa koolide ja lasteaedade jaoks ettenähtud mahetoetuse jääk summas 1 170 198 eurot põhjusel, et suurem koolide ja lasteaedade liitumine toetusskeemiga toimus alles 1V kvartalis. Jääki kasutatakse 2025. aastal jätkuvalt koolides ja lasteasutustes mahetoidu toetuste maksmiseks. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 Rahandusministri KK 130 SR080130 PTA Energia tõhustustööd 22 KOKKU 490 Maa- ja rannapiirkonna areng Suurima kasutamata jäägi moodustavad eraldustunnuseta toetusteks planeeritud vahendid summas 416 881 eurot, millele taotlejad ei jõudnud tähtaegselt toetuse kasutamise aruandeid esitada. Vahendite jääki kasutatakse 2025. aastal samade toetuste kulude kajastamiseks. Eraldustunnusega IN080027 „C.R.J. Talumuuseumi elamu-peahoone investeering“ sisaldub jäägis 12 849 eurot, mis lükkus tööde vastuvõtmise hilinemise tõttu 2025. aastasse. Jääk sisaldab sihtotstarbelisi vahendeid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa, eraldise kood tuhat eurot Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 468 53 8. Kalanduse programm Programmi nimi Kalanduse programm Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Strateegia „Eesti 2035“ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. siht (alasihi täpsusega) Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programmi periood 2024–2027 Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja (valitsemisala asutused) Toiduamet (PTA), Keskkonnaamet (KeA) 8.1 Programmi mõõdikud Tabel 4. Programmi (nimetus) ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega 34 190 45 675 - 29 000 29 500 (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine), € Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega 1823 1757 - 1855 1875 (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine) Heas seisus 42 45 - 61 61 kalavarud, % Programmi tegevus Kutseline kalapüük 54 Ranna- ja siseveekogude kalapüügi sektoris 54 54,9 54 54 54 hõivatute keskmine vanus Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine 84,5 72,6 - 85 88 palk (suhe Eesti keskmisesse), % Kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu, 75,5 mln 86,9 mln - 67,7 mln 68,7 mln (EUR) Programmi tegevus Vee-elusressursside töötlemine Eesti päritolu eksporditavate 153,8 mln 152,9 mln 177,7 mln 155 mln 160 mln toodete koguväärtus, € Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg inimese kohta) 17 17,5 - 17 18 Kalatöötlemise lisandväärtus 27 100 33 504 - 22 500 23 000 sektoris töötaja kohta, € Programmi tegevus Vesiviljelus Vesiviljelusettevõtete 4,9 mln 5,7 mln - 7 mln 8 mln müügitulu, € Vesiviljelussektori 801 918 - 1200 1400 toodang, tonni Programmi tegevus Kalavarude haldamine ja kaitse Madalas seisus 22 17 - 15 15 varude arv Jõgedel avatud rändetakistuste arv 118 125 129 130 135 (tk) Programmi tegevus Kalavarude kaitse ja -püügi haldamise korraldamine (Kliimaministeerium) 55 Tulemiga ``vastab nõuetele`` kontrollide Tase ei ole Tase ei ole 74 - 72 osakaal kalakaitses, langenud langenud % 8.2 Programmi olukorra analüüs Kalanduse programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Programmi eesmärkide täitmist jälgitakse tabelis 3 toodud mõõdikutega. Tegemist on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi ühisprogrammiga. Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kasutada võimalikult efektiivselt maa- ja veeressurssi kalakasvatamisel. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus – need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaid loov. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2024. aasta seisuga tegutseb sektoris 1578 püügiloa omanikku ning 2241 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem. Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega. Majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole ning kalapüügivõimalused vähenevad, mistõttu tuleb püügitegevust viljeleda senisest tunduvalt säästlikumalt ning majanduslikult kasumlikumalt. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada kalavaru kasutamise koormust tervikuna kõigi selle varu kasutajate hulgas (kutselised kalurid, harrastuskalurid, hülged, kormoranid) ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku ja teatamata kalapüügi ohjamiseks, püütud eluvõimetu kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki vähendavate püügimeetodite ja -vahendite kasutusele võtuks. Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest, mistõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise kõrval ka majanduslikult elujõuliste rannikukogukondade areng. Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale, et tagada vastavus elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kuna Eestis püütakse kala kordades rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase sektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks on vaja toetada vee-elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste 56 väljatöötamist ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu. 8.3 Programmi tegevuste täitmise analüüs Kalanduse programm on ühisprogramm Kliimaministeeriumiga ja sinna kuulub kuus programmi tegevust: kutseline kalapüük, vee-elusressursside töötlemine ja turustamine, vesiviljelus, EMKVF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine, kalavarude haldamine ja kaitse ning kalavarude kaitse ja -püügi haldamise korraldamine (KLIM). 57 8.3.1 Programmi tegevus – Kutseline kalapüük Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • 2023. aastal kehtestati Vabariigi Valitsuse määrus nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“, millega rakendatakse elektroonilist andmeesitust alates 2024. aasta 1. juulist. • 2024. aastal jätkus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2023. a jõustunud uus püügikorraldus, st püügivõimalused on jaotatud (5 liiki - koha, ahven, haug, latikas, rääbis) aastasaagina individuaalsete lubatud püügivahendite põhiselt. Püügikorralduse muutuse esialgsetel tulemustel on püügidünaamika stabiilsem ning esmakokkuostu hinnad tõusnud. • Kalanduse kohalikele tegevusrühmadele võimaldati EMKVF rahalisi vahendeid, et suurendada kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranna-, sisevete- ja saarte kalanduskogukondade suutlikkust kavandada ja koostada kohaliku arengu strateegiat. • Kaugpüügis Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni veealal toimus üleminek elektroonilisele andmevahetusele (ERS süsteem), mis lihtsustab oluliselt infovahetust Euroopa Komisjoni ja kalandusorganisatsiooni lepingu poolte ning sekretariaadiga. Peamised kitsaskohad haldusalas, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Seoses lausalise üleminekuga kutselise kalapüügiga seotud andmete elektroonilisele esitamisele alates 1. juulist 2024. aastast, tuleb palju rõhku pöörata teavitustegevustele sektoris, vastavate juhendmaterjalide pakkumisele ja kalurkonna koolitamisele ja nõustamisele. Ranna- ja siseveekogude kalurkond on suhteliselt vanemaealine, mis pärsib kiiret andmete esitamise üleminekut ja nõuab rohkem aega ja panustamist selgitamisse ja koolitamisse. 2024. aastal viidi läbi kokku 42 PERK teemalist koolitust. Grupikoolitustel osales 590 kalurit. Kontoris on personaalselt nõustatud 360 inimest. Telefoni teel on nõustatud üle 2600 korra. Koolituste korraldamist jätkab Põllumajandus- ja Toiduamet. • Kutselises kalapüügis on väljakutseks EL nõuete tagamine, mis muuhulgas sätestavad kontrollide % kogu püügitegevusest. Seetõttu püsib ka selle valdkonna kontrollide arv stabiilsel tasemel. 2022. aastal alanud Venemaa agressioon Ukrainale piiras oluliselt koostööd Venemaaga Peipsi järve kalavarude haldamisele – läbirääkimised kalavarude haldamiseks toimuvad ekspertide tasemel virtuaalselt ainult esmatähtsates küsimustes. • Sisendhindade tõus koos tööstuste poolse tooraine nõudluse suurenemisega vedas kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu kasvu, kuid samas mõjutas ka lõpptoote hindu tarbijatele negatiivses suunas. 8.3.2 Programmi tegevused – Vee-elusressursside töötlemine ja vesiviljelus Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • Valdkonna teadus- ja arendustegevuse teadmussiirde edendamisele aitas kaasa EMKVF rahaliste vahendite toel loodud Kalanduse Teabekeskus, mis aitab tõsta valdkonnas tegutsevate ettevõtjate teadmiste taset selleks, et suurendada majanduslikku ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust, edendada valdkonnas tegutsejate ning teadus- ja arendusasutuste vahelist koostööd, parendada kalanduse mainet ja laiema avalikkuse teadlikkust kalandusest. • Selleks, et aidata kaasa uute toodete tootmisele, ressursitõhususe suurendamisele ja taastuvenergia kasutuselevõtmisele, et leevendada töötlemisprotsessi keskkonnamõjusid ning soodustada säästvamatele ja taastuvatele energiaallikatele üleminekut ja digitaliseerimist, töötati koostöös kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjatega välja vastavasisuline EMKVF meede, mille rahaliste vahendite toel nimetatud tegevusi viia ellu. • 2024. a on Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogused aastaga mõnevõrra küll kasvanud, samas jäävad eeskätt külmutatud kala ekspordikogused märkimisväärselt alla 2022. a eelnenud ekspordimahtudele (2022. a kogueksport 82 909 tonni vs 71 077 tonni 2024. a). 58 Madalamatest ekspordimahtudest hoolimata on Eesti päritolu toodete ekspordi koguväärtus suutnud püstitada varasemaga võrreldes uue rekordi, mis on 2024. a kokku 177,7 miljonit eurot. • Viimastel aastatel langustrendis olnud ekspordimahtudest hoolimata suudeti välisturgudelt saada kauba eest suurem väärtus kui varasematel aastatel. Seda ilmestab eeskätt külmutatud kalatoodete väärtuse kasv kogu Eesti päritolu kalatoodete ekspordist. Kui 2023. a mõjutasid pelaagiliste kalade töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid kalaõli- ja jahu maailmaturul tõusnud hinnad, siis 2024. a kasvas ka inimtoiduks püütud kala väärtus. • Koostöös riigi- ja teadusasutustega ning kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatega töötati välja riiklik uuringute programm, et tagada terviklik ja praktiline lähenemine uuringute teemadele, mis hõlmavad kalapüügi, vesiviljeluse, keskkonna ja vee-elusressursside väärindamise valdkonda. Eesmärk on suunata Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori arengut, toetada innovatsiooni ja teadmiste põhiste otsuste tegemist, mida plaanitakse rahastada EMKVF vahenditest. • Suurendamaks teadlikkust kalapüügi- ja vesiviljelustoodete omadustest, laiendada nende toodete turustusvõimalusi ning tõsta nende toodete tootmise ja töötlemise konkurentsivõimet, aidates kaasa toiduga kindlustatusele ning luua kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele võimalusi uutele välisturgudele sisenemiseks ning hoida avatuna juurdepääs olemasolevatele välisturgudele, mis koos vähendavad nende ettevõtjate sõltuvust üksikutest välisturgudest töötati välja meetmed, mida rahastatakse EMKVF vahenditest. Peamised kitsaskohad haldusalas, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Jätkuv Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ning Euroopa Liidu ja tema rahvusvaheliste partnerite kehtestatud sanktsioonid ning Venemaa vastumeetmed neile tekitasid sõja algusest märkimisväärset majanduslikku ebakindlust, mis osaliselt häirisid kaubavoogusid ja toidu tarneahela toimimist ning tõid kaasa viimaste aastakümnete suurima ootamatu toidu tootmiseks vajalike sisendite hinnatõusu ning see tendents jätkus, põhjustades mõningaid turuhäireid ja mõjutades nii kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjate kui ka töötlejate käekäiku. Kuigi ettevõtjad on ajas olukorraga püüdnud kohaneda, siis Venemaa sõjalise agressiooniga kaasnev ja jätkuv olukord võib avaldada mõju välisturgudele. • Merevesiviljeluse arengu peamiseks takistuseks on Läänemere kesine seisund liigsete toitainete sisalduse tõttu, mistõttu on vajalik välja töötada ja riiklikul tasemel kokku leppida sellised meres kalakasvatamisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmed, mis on ka majanduslikult kestlikud. 2023. a tõusid mõnevõrra vesiviljelustoodete müügimahud, samas mõjutab tootmist kallinenud sisendihinnad (energia, sööt). Kasvatatud kala keskmine kilohind püsis 2024. a võrreldes möödunud aastatega samas suurusjärgus, mis tooraine nõudluse suurenemisel soosib endiselt valdkonna arengut ja võimaldab kasumlikult toota. 8.3.3 Programmi tegevused – Kalavarude haldamine ja kaitse (REM) ning kalavarude kaitse ja -püügi haldamise korraldamine (KLIM) Olulisemad tegevused ja arengud 2024. aastal: • Sotsiaalmajanduslik mõju 2022. aastal ühe harrastaja kohta aastas oli tõusnud 323 euroni. Selle mõõdiku tulemused selguvad üle aasta ja uue uuringu tulemused 2024. a kohta selguvad aprill/mai 2025. 2020. a oli see näitaja 210 eurot ja ilmselt andsid siin osalise tagasilöögi rangelt kehtestatud koroonapiirangud. See mõõdik on otseselt seotud Eesti majanduse üldise taseme ja heaoluga. Kui majanduse üldnäitaja paraneb, suurenevad ka kulutused harrastuspüügile, ja vastupidi. • Kalade rändetakistusi oli 2024. aastaks lõheliste jõgedel avatud kokku 129 tk. 2024. aastal avati neist neli: Ruila pais Vasalemma jõel, Püssi pais Purtse jõel, Aarike II pais Tatra jõel ja Hendrikhansu kivivare Hendrikhansu ojal. Rändetakistuste likvideerimine on pidev töö ning käib aktiivne lahenduste otsimine koostöös teadlaste ning haldusala asutustega. Rändetakistused 59 avaldavad negatiivset mõju nii kaladele (nt kasvukiirus, toitumis- ning rändevõimalused) kui ökosüsteemile laiemalt. • Kalandusuuringud kalavarude seisundi hindamiseks on läbi viidud nii siseveekogudel kui ka merel ning vastavad soovitused on esitatud. Läbi on viidud 17 uuringut. • Kalanduse valdkonna kontrollide (harrastuspüük, keelualad ja -ajad, kutseline kalapüük) tulemustest vastas 2024. nõuetele 72%, viimaste aastate tase on stabiilne. • Selleks, et aidata kaasa kalavarude olukorra paranemisele ning keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning tagada tõhus kalanduse kontrolli ja õigusnormide täitmise süsteem, suurendades sealjuures kalanduse valdkonnas kontrolli ja järelevalve ülesandeid täitvate riigiasutuste administratiivset suutlikkust töötati välja vastavad meetmed, mida rahastatakse EMKVF vahenditest. • 2024. aasta sügisel leppisid KeA ja teadusasutuste esindajad kokku angerja asustamise põhimõtted, et võimaldada angerjate asustamine 2025. aasta alguses kuni angerja majandamiskava uuendamiseni. • 01.01.2025 võttis Keskkonnaamet kasutusele uuendatud andmekogu OKAS2, kuhu muuhulgas talletatakse ka kalandusalase järelevalve käigus kogutud informatsioon. Uuendatud andmekogus jäädvustatakse olulisel määral andmeid kujul, mis on masintöödeldavad ning regulaarsete päringutega (vähemalt 1 kord ööpäevas) saavad nii inspektorkoosseis kui ka nende juhid ülevaate teostatud järelevalvetoimingutest ja tulemustest. Operatiivsete ülevaadete olemasolu annab võimaluse järelevalveressurssi oluliselt paremini suunata ja kasutada. Peamised kitsaskohad haldusalas, mis takistasid tulemuste saavutamist: • Laiapõhjalised kalakaitsemeetmed nõuavad tugevat poliitilist tahet (püügivahendite piirarvu korrigeerimine, püügivahendite silmasuuruse korrigeerimine, kalade rändeteede avamine). • 2023. a oli 45% kalavarudest vaid heas seisus. Seega võib varude seisundit pidada halvaks. Üks suur teema, millega peame jätkuvalt tegelema, et seda kurssi muuta on püügikoormuse vähendamine rannapüügis, st et püügivahendeid on liiga palju võrreldes kala populatsiooni suurusega (nõuab head koostööd kaluritega). Vajalik on pidev kalavarude seisundi hindamine ja vastavalt sellele kaitsemeetmete ajakohastamine. 2024. aastal tõusid haugi ja ahvena alammõõdud, uuendati vooluveekogude püügikeelualasid, viidi sisse harrastuspüügil päevalimiidid vimmale ja säinale. Eesmärgiks on tõsta 65% kalavarudest heale tasemele 2030. aastaks. Heas seisus ja madalas seisus kalavarude kohta puuduvad praeguse seisuga 2024. a andmed. Mõlemad mõõdikud on omavahel seotud ja 2024. a tulemus selgub juunis 2025, kui vastavad aruanded on esitatud. • Kalatoiduliste lindude ja loomade populatsioonide kasv, mis suurendavad kisklust, eelkõige hallhülge ja kormorani populatsioonid on jõudsalt kasvanud ning nende mõju kalavarudele on samas suurusjärgus kutselise rannapüügiga (ca 10 000 t kumbki). Oluline on vähendada mereimetajate ja lindude mõju kalavarudele. 2024. a alustati kormorani munade õlitamisega ning 2025. aastal jätkub see samas või suuremas mahus. Probleemkohaks on siis huvigruppide vastasseis (kalurid ja ornitoloogid). 2024. a täitus hallhüljeste küttimise limiit praktiliselt täies mahus. Probleemkohaks on siin liiga madal küttimise kvoot (ca 60 isendit – 1% viimase kolme aasta loendatud isendite arvust). • Rändetakistuste avamine toimus 2024. a tagasihoidlikumalt, sest EMVFi vastav toetusvoor avanes planeeritust hiljem ning läbirääkimised osapooltega (KeA, RMK, paisuomanikud) s.h lahenduste leidmine võttis planeeritust enam aega. • 2024. aastal angerjate asustamise kitsaskohad näitasid angerja majandamiskava uuendamise vajadust, milleni siiski sel aastal ei jõutud. • Kalanduse valdkonna töökorralduse killustatus: 2023. aastal liikus kalanduse valdkonna poliitika kujundamine täies mahus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse, ainsaks erandiks kalapüügi korraldamisel KPS kohaselt on harrastuspüügi kalastuskaartide andmine ja harrastuspüügiandmete kogumine, mis on endiselt Keskkonnaameti kohustus. Ministrite 60 vaheline kokkulepe nägi ette ülesannete jaotuse täpsustamise ReM eestvedamisel, mis on aga siiani tegemata, tulemuseks jätkuv rollide ebaselgus. • Keskkonnaameti järelevalve võimekus kontrollida kala käitlemist (kala käitlevad ettevõtted, kala jaemüügikohad ja kala transport) on jätkuvalt madal. Kala ja kalandustoodete käitlemise nõuetele vastavuse üle teevad järelevalvet eelkõige Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet, ametite järelevalves esineb dubleerimist (nt kalaga kaasa liikuvate dokumentide kontroll), infovahetus on halb. Jätkuvalt on ebaselge, millise etapini kala käitlemisel peaks ulatuma Keskkonnaameti järelevalve. Kehtiv seadusandlus ei võimalda kala käitlemist tõhusalt kontrollida. 8.4 Aruandeaasta programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine, tuhat eurot Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kutseline kalapüük 5 264 3 191 3 143 Kulud 5 264 3 191 3 143 Vee-elusressursside töötlemine 3 331 1 912 1 888 Kulud 3 331 1 912 1 888 Vesiviljelus 1 042 451 433 Kulud 1 042 451 433 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete 2 637 1 397 1 372 rakendamine Kulud 2 637 1 397 1 372 Kalavarude haldamine ja kaitse 1 065 2 776 2 330 Kulud 1 065 2 776 2 330 Kalavarude kaitse ja -püügi haldamise korraldamine (KLIM) 3 679 4 341 3 757 Kulud (KLIM) 3 679 4 341 3 757 Kalavarude kaitse ja -püügi haldamise korraldamine Lõplik eelarve ületab esialgset seetõttu, et eelmisest aastast kanti üle kasutamata jääke 866 000 eurot ning Keskkonnaametil ei olnud esialgses eelarves planeeritud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 perioodist kasutada olevaid välisvahendeid summas 649 000 eurot. Välisvahenditest jäi kasutamata 119 000 eurot. Piirmääraga vahenditest jäi kasutamata 458 000 eurot, kuna järelevalveks planeeritud tööjõukuludest kaeti osaliselt EMKVFi toetustest. Kulude maht oleneb välisreidide arvust ning kestvusest. Jääke kasutatakse 2025. aastal järelevalve tegevusteks. 61 Kalavarude haldamine ja kaitse Piirmääraga kulude jäägist suurem osa on kaetud eraldustunnuseta valdkondlike teadus- ja arendustegevuste lepingutega võetud kohustustega. Vahendeid kasutatakse 2025. aastal jätkuvate valdkondlike teadusuuringute lepingutega seotud kulude katteks. Suurim välisvahendite jääk on tekkinud Euroopa Liidu andmekogumise programmi meetmes. Tegevusi ja uuringuid (kokku hetkel 7) prognoositi suuremas mahus kui jõuti välja maksta, rahastus kasutatakse ära välisvahendite perioodi jooksul. Programmi tegevuste „EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine“, „Kutseline kalapüük“. „Vee- elusressursside töötlemine“ ja „Vesiviljelus“ piirmääraga jäägid on eraldustunnusteta tegevuskulude (tööjõu- ja majandamiskulud) jääk, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks. Lisaks sisaldab programmi tegevuse „Kutseline kalapüük“ jääk sihtotstarbelisest reservi vahendid, mida kasutatakse 2025. aastal samaks otstarbeks: Alus Sihtotstarbelise Sihtotstarbelise eraldise sisu Summa eraldise kood Rahandusministri KK 109 SR080109 KT küberturvalisuse kulud 2024 2 62 LISA 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Valdkonna arengukavad: Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Tulemusvaldkonda kuuluvad programmid: Põllumajandus, toit ja maaelu Kalandus Tulemusvaldkonnaga seotud valitsemisalad: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Kliimaministeeriumi valitsemisala TULEMUSVALDKONNA ÜLEVAADE Positiivsed arengud • Toidu varustuskindluse tagamine on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi üks riigikaitselistest ülesannetest. 2023. aastal koostati koostöös suuremate toidutootjate ning erialaliitudega toidu varustuskindluse strateegia ja tegevuskava. Defineeriti põhilised ohud, võimelüngad ning vajalikud tegevused nii riigi kui erasektori poolt. Olulisemad strateegia tegevuskava tegevused, mis 2024. aastal alguse said on nn kriisipoodide arendus, hajutatud kütusevaru suurendamine esmatootmise juures, tarneahela osapooltega kriisikommunikatsiooni võrgustiku ja -mudeli loomine, tehtud sai olulisemate tarneahela ettevõtete prioriteetse elektritarbijate nimekirja lisamine, kriitilisele tehnikale juurdepääsu tagamine kriisiaegsele vedelkütusele ning kriitilise tehnika riigikaitselistest kohustustest vabastamise koordineerimine. Enamik neid ülesandeid on jätkuvad ja arenevad, kuid jõuline algus on tehtud ning Eesti inimeste võime ka rasketes kriisides paremini hakkama saada on seeläbi tõusnud. • 2024. aastal möödus teine ÜPP strateegiakava 2023-2027 rakendamise aasta, mille jooksul rakendusid kõik Eesti ÜPP strateegiakava I samba toetused ning ka osa II samba toetustest. Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2024. aastal toetusi kokku ~335 mln eurot. • Kalandussektori arenguks maksti 2024. a toetusi välja 2,6 mln eurot. Eesti kalandussektori arenguks on oluline Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rakendamine. See aitab kaasa kalandussektori jätkusuutlikule arengule, toetab keskkonnahoidu, edendab kohalikku arengut ja suurendab sektori konkurentsivõimet. 2024. aastal avati täiendavalt 8 uut meedet ja tehti kalandussektoriga ulatuslikku koostööd, et 2025. aastal avada suur enamus fondi meetmetest. Nii ongi koostöös PRIAga 2025. aasta toetuse ajavasse planeeritud 23 uue EMKVFi meetme avamine, millest osad on juba aasta alguses avanenud. • Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja kasutamise jätkamist ühise põllumajanduspoliitika toetuste abil. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal kasutuses olevast põllumajandusmaast oli 2024. aastal 92.59 protsenti. 63 • Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2024. aastal 99,34. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Toiduohutuse baromeeter näitas 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga toiduohutuse olukorra kerget langust. • Teadmistepõhise poliitikakujunduse lahutamatu osa on rakendusuuringute elluviimine strateegiliselt olulistes valdkondades. 2024. aastal saavutati Euroopa Komisjoni töögruppides kokkulepe uute aretustehnikate (UAT) kasutuselevõtuks. Avanenud võimaluste rakendamiseks Eestis anti koostöös Eesti Teadusagentuuriga välja 2 miljoni euro suurune sihttoetusgrant, et tõsta Eesti sordiaretusega uurimisrühmade võimekust täppisaretustehnikate kasutuselevõtul. Lisaks algatati koostöös Eesti Teadusagentuuri ja Kliimaministeeriumiga Agrometeoroloogia rakendusuuringuid, mille kogueelarve ulatub 1,2 miljonini eurot. Nende uuringute eesmärgiks on välja töötada ettevõtjatele kliimamuutustega kohanemist toetavad teenused. Väljakutsed • Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab teadmuspõhist lähenemist, järjepidevat kohanemist ühiskonna ootustega riskide maandamisel ja laiapõhjalist järelevalvet ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja oluliselt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja –kommunikatsiooniga. • Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on langenud viimase 10 aastaga 35%, kuid vähenemine on peatumas. 2023. aastal müüdud toimeainete kogus võrreldes eelneva aastaga tõusis vähesel määral. Antibiootikumide kasutamisega kaasneb mikroorganismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus (AMR). AMR regulaarset seiret sigadel ja kodulindudel ning nende saadustel teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. Seiretulemused näitavad, et AMR esinemise kasvutrend ilmneb ka Eestis. • 2024. aastal Eesti loomakasvatusettevõtetes eriti ohtlike loomataudide juhtumeid ei olnud. Vaatamata sellele positiivsele tulemusele oli olukord siiski keeruline. Üldine sigade Aafrika katku riskifoon metsades on tõusuteel. • Peamised probleemid maapiirkonda elama asumisel on teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohtade vähesus ning probleemid elamumajandusega. MES jätkas 2024. aastal eluaseme kaaslaenu väljastamist maapiirkonnas kodu ehitamiseks või renoveerimiseks. Pilootprojektina rakendatakse kaaslaenu alla 1000 elanikuga asustusüksustes, v.a Harjumaal ja teatud Tartumaa valdades. Sihtasutuse kaaslaenu maksimaalne summa on 100 000 eurot. Krediidiasutuste kaaslaenu summa oli 11,08 miljonit eurot ning laenu saajate omafinantseering 2,42 miljonit eurot. • Põllumajandussektori ettevõtete kohanemine roheülemineku väljakutsetega, sh kliimamuutuste leevendamisega ja samas toidu varustuskindlusega seotud riskide maandamine on valdkonna oluline kompleksne väljakutse, millele lahenduste leidmiseks on koostatud „Roheülemineku teekaart neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas“ ning rakendatud eri meetmeid toidu varustuskindluse tagamiseks koostöös eraettevõtetega. Samuti toetab roheülemineku väljakutse lahendamist ka uuendatud Rohepöörde tegevusplaan 2023–2025. • Toidusektori konkurentsivõime ja eksport. 2024. aasta uuring Eesti elanike toidukaupade ostueelistuste ja hoiakute kohta näitab selgelt, et Eesti tarbijad hindavad jätkuvalt kodumaist toitu, kuid elukalliduse tõus on suurendanud hinnatundlikkust ja seadnud uusi väljakutseid nii tarbijatele kui ka toidutootjatele. 2024. aasta uuringu kohaselt eelistab 59% Eesti elanikest kodumaist toitu. Võrreldes 2022. aastaga, kui nimetatud uuring viimati läbi viidi, on vastav näitaja veidi langenud. 64 • Heas seisus kalavarude osakaal oli 2023. a 45 %, varude seisund on halb ja jääb alla seatud sihttasemele 61%. Kalavarude seisundi parandamiseks tuleb jätkuvalt ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid, vähendada püügikoormust rannapüügis. 65 Kinnitatud 03.06.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/234 Energeetika tulemusvaldkonna 2024. aasta tulemusaruanne Tallinn 2025 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo .................................................................................................. 3 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud ................................................................................................ 5 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ..................................................................... 7 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ....................................................................................... 7 5. Programmi üldinfo ..............................................................................................................15 6. Programmi mõõdikud ..........................................................................................................16 7.2 Meede “Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises” 23 7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ 25 7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2025-2029 26 7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek: .................................................................................. 26 7.4.2. Taastuvenergia..................................................................................................................... 28 7.4.3 Energiatõhusus ..................................................................................................................... 28 7.4.4 Maapõueressursid ................................................................................................................. 29 8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine ............................................29 LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse .........................31 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Energeetika Tulemusvaldkonna Energeetika rohepöörde läbiviimine viisil, et tagatud oleks majanduse eesmärk pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja varustuskindlus Valdkonna Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1, Maapõuepoliitika arengukava põhialused aastani 20502 Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2024-2027 Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte Programmi periood 2024-2027 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Eesti Geoloogiateenistus valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Ei ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Energeetika tulemusvaldkonda panustab energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärkide saavutamiseks. Energeetika tulemusvaldkond hõlmab energeetika ja maavarade valdkondade tegevusi, mis on seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet, jaotamist ja tarbimist, maapõueressursside (sh maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja 1 https://valitsus.ee/media/323/download 2 https://kliimaministeerium.ee/media/909/download programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. Maapõue valdkond ja maavarade kasutuselevõtt on tihedalt seotud riigi keskkonna-, majandus- ja julgeolekupoliitikaga. Eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm, sh vastutavad Tulemusvaldkond (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused ministeeriumid jms) Energeetika ja maavarade Energeetika Energiamajanduse arengukava aastani 2030 programm 2024-2027 (Kliimaministeerium) Energeetika ja maavarade Energeetika Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 programm 2024-2027 (Kliimaministeerium) Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Programmi ellu viimine on prognooside kohane, mida näitab 2024. aastal täidetud meetmete mõõdikud: Meede „Energiavarustuse Meede „Primaarenergia tõhusam Meede „Maapõue- tagamine ja energiaturu kasutus ja taastuvenergia osakaalu ressursside uurimine ja korraldus“ suurendamine lõpptarbimises“ kasutamine“ 2024. sihttaseme meetmete mõõdikud - Tagatud on energiataristu n-1 - Energia lõpptarbimine, - Tagatud on kriteerium ja energiaturu tõhus TWh*(2023=30,4 TWh) maapõueressursside toimimine (Täidetud) - Primaarenergia sisemaine tarbimine, kasutamise koordineerimine - Tagatud on elektri- ja gaasituru TWh* (2023=47,8 TWh) ning nende kasutamise toimimine Eestis (Täidetud) potentsiaali jätkusuutlik uurimine Allikas: Elering AS ja (Täidetud) Konkurentsiamet Allikas: Eurostat Allikas: KLIM *2024. aasta andmed avaldatakse kahe aastase viibega, 2023. aasta seisuga on mõõdikud saavutatud ENMAK 2030 mõõdikud on suures osas täidetud. 2024. aasta kohta puuduvad statistilised andmed primaarenergia tarbimise, energia lõpptarbimise ja taastuvate energiaallikate osatähtsuse kohta. Võimalik on toetuda toodanguandmetele, mille kohaselt 2024. aastal toodetud sisemaisest elektrienergiast moodustas taastuvenergia osakaal 63%3. Tuginedes Eurostati viimastele avaldatud andmetele 2023. aasta seisuga, olid primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise 2024. aasta sihid 2023. aastal saavutatud. Strateegia Eesti 2035 näeb ette aastaks 2050 energiajulgeoleku tagamise kliimaneutraalse energiatootmisega. Vastavalt ENMAK 2035 koostamise ettepanekule4 koostati 2024. aastal ENMAK 2035 kaks tööversiooni (21.03.2024 ja 13.11.2024) ja koostamisel on seonduvad mõjude hindamised5. Energeetika ja ENMAK 2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja neis koostatud programmid. Järgnevaid ENMAK 2030 meetmeid käsitletakse transpordi ja ehituse valdkondade programmides ja tulemusaruannetes: • Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine. Tõhus sõidukipark • Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine • Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine Lisaks on ENMAK 2030-s meede avaliku sektori eeskuju, mis sisaldab meetmeid nii keskvalitsusele kui kohalikele omavalitsustele ning mida planeeritakse ja viiakse läbi mitmes asutuses. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses järjepidevalt tegeleda taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamisega ning energiajätkusuutlikkuse, sh energiajulgeoleku tagamisega. Maapõueressursside kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisele. 2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesti energiamajanduse visiooni kohaselt on aastal 2050 Eestist kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnahoidlilike tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Riigil on välja töötatud kindel 3 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos 4 Dokumendid | Energiatalgud 5 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium ja pikaajalise visiooniga ressursside omanikupoliitika, mis toetab Eesti tööstussektori arengut. Energiaressursside kasutamise eest saadav riigi omanikutulu suunatakse peamiselt kestliku energiavarustuse edendamise programmidesse, kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse jätkumise pärast fossiilkütuse varude ammendumist6. ENMAK 2030 visioonist ja üldeesmärgist lähtudes on tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks valitud Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 2035 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia ABA ABA ABA ABA ABA kättesaadavus tarbijale** Allikas: Maailma Energeetikanõukogu * Eesti2035 märgitakse täiendavalt juurde juhul kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga ** Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. Seni tehtud ja kavandatud tegevuste tulemusel on energeetika põhinäitajate sihttasemete (2024. aastal uuendatud) täitmine, sh strateegia Eesti 2035 mõõdik taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimises aastaks 2030 saavutatav, vt joonis 1. 6 Ptk 2.2, tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee) Joonis 1. Energeetika põhinäitajad 2030. aasta sihttasemega Allikas: Eurostat ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus 3. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Energeetika tulemusvaldkonnas on üks programm „Energeetika ja maavarade programm 2024-2027“. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine on esitatud tabelis 2, mis on ühtlasi ka programmi eelarve täitmine, kuna valdkonda panustab üks programm. Programmi eelarve kulude jaotus tegevuste kaupa on esitatud peatükis 8. Tabel 2. Energeetika tulemusvaldkonna 2024. aasta eelarve ja selle täitmine tuhandetes eurodes. Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud 80 658 € 77 301 € 47 771 € 4. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index. Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. 2022. aastal oli Eesti koos Lätiga 101 riigi järjestuses 9. kohal (ABA), 2023. aastal 126 riigi järjestuses 7. kohal (ABA7)8. 2024. aasta kohta uut indeksit ei avaldata, tulenevalt muudatusest Maailma Energeetikanõukogu avaldamistsüklis. Järgmine Energy Trilemma Index avaldatakse 2026. aastal, mistõttu jätkab Eesti hetkel 7. kohal (ABA) 126 riigi järjestuses, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Koondindeksi heasse tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea. ENMAK 2030 ja Eesti 2035 tegevuskavas9 toodud vajaliku muutuse saavutamisel on kõige suuremad väljakutsed energeetikas: 1. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks kriitilise energia infrastruktuuri vastupanuvõime kasvatamine, energiataristu arendamine kasvava hajatootmise ja salvestuse nõudlusele vastavaks, piisavas mahus juhitava tootmisvõimsuse olemasolu tagamine, võttes selleks vajadusel meetmeid 2. Taastuvenergia väljakutse on uute tootmisvõimsuste (ennekõike tuuleenergia) koosmõjus salvestusega kiirelt turule toomine tagades soodsa lõpphinna. Eelistatud on turupõhised mehhanismid (sh taastuvelektri pikaajalised ostulepiungud), kavandamisel on vähempakkumine. 3. Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks hoonete kavandatud rekonstrueerimismahtude realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste kasutuse vähendamine. Direktiivi elluviimine eeldab senisest suuremat valdkondade ülest riigipoolset sekkumist ja kõigi sektorite panust, tagamaks direktiivist tulenevaid nõudeid. 4. Maapõue temaatikas on suurimaks väljakutseks teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema maapõueressursside majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. 7 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy- trilemma-index-2022) 8 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) 9 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus Energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine Jätkuva Ukrainas toimuva Venemaa agressioonisõja taustal on Eesti energia julgeoleku vaatest 2024. aastal oluline välja tuua järgmised peamised arengud. Gaasivarustuskindluse tagamiseks säilitati Inčukalnsi hoidlas 1 TWh strateegilist varu (27% aastasest tarbimisest). Läti võimaldas 2024. aasta novembris Eesti varude hoidmist eritariifi alusel kuni 2030. aastani. Täiendavalt on Pakrineeme haalamiskail paigaldatud laadimiskäpp ning tagatud on tehniline vastuvõtuvõimekus teenindamaks erinevat tüüpi ja suuruses FSRU-sid. Täiendavat kindlust annavad GIPL ühendus, regionaalsed LNG terminalid (Klaipėda ja Inkoo) ja koostöölepingud Läti ja Soomega. Elektrisüsteemis valmis kolmas sünkroonkompensaator ning rekonstrueeriti EE-LV elektriühendus, mis olid olulised sammud Balti riikide liitmiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta alguses. Loodi ajutised riigikaitseobjektid, tugevdati ka kriitilise taristu füüsilist ja küberturbe võimekust. Detsembris 2024 esitati Riigikogule elektrituruseaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas luuakse alates 2026. aastast võimalus rakendada juhitava võimsuse tööshoidmise rahastamise meedet (saartalitluse meede). Valmistatakse ette reservvõimsuse mehhanismi rakendamist alates 2027. aastast. Uue juhitava võimsuse rajamiseks kuulutas Elering välja sagedusreservide hanke, millega rahastatakse kuni 500 MW uue juhitava võimsuse rajamist. Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Valminud uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ andis vajalikud täiendavad lähteandmed edasiste tegevuste planeerimiseks. Läbi Keskkonnauuringute Keskuse on toetatud uute katlamajade rajamist, vanade renoveerimist ning soojusvõrkude uuendamist. Taastuvenergiale üleminek Esialgsetel andmetel oli taastuvenergia tootmine 2024. aastal (3,40 TWh) suuremal tasemel võrreldes 2023. aastaga (2,61 TWh)10. Taastuvenergeetikas on vastu võetud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus, mille kohaselt on taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 65% riigisisesest energia summaarsest tarbimisest (sh elektrienergia tarbimisest vähemalt 100%). Võeti vastu õigusaktide muudatused merel ja maismaal tuuleenergeetika arendamisest saadava keskkonnahäiringu hüvitamise tasu määramise kohta (kogukonna kasu). Muudatused kohustavad alates 1. juulist 2023. a tuuleelektrijaamade rajajaid omavalitsusele ja kohalikele elanikele (kohalikele elanikele makstakse maismaa tuuleparkidelt keskkonnahäiringu hüvitamise tasu KOVile makstavast summast kuni 50% ulatuses) maksma tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist. Taastuvenergia kiirema arendamise 10 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos põhifookus on tuuleenergial ning soovitakse kiirendada eelkõige juba arenduses olevaid projekte, et tõsta taastuvenergiale ülemineku tempot. Vabariigi Valitsus otsustas, et tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade kasutamiseks viiakse läbi enampakkumised, mis annavad tähtajalise õiguse kasutada maad tuulepargi rajamiseks. Enampakkumisele pannakse eri piirkondade peale kokku ligikaudu 85 km² riigimaad, millele hinnanguliselt oleks võimalik paigutada kuni 1000 MW tuuleenergia tootmisvõimsusi. Sobivatel aladel tuleb enne tuulepargi rajamist läbida planeerimis- ja loamenetlus või aladel, kus planeerimisprotsess hetkel ei käi, menetlus algatada. Tehti ettepanek hoogustada ammendunud kaevandusaladel taastuvenergia tootmist. Planeeritav seadusemuudatus loob võimaluse kiiremini korrastada ja kasutada kaevandatud alasid, aidates samal ajal kaasa riigi keskkonna- ja majanduseesmärkide täitmisele. Eelnõukohase seadusega luuakse võimalus anda kehtiva kaevandamisloaga riigimaa, kus maavara on ammendunud või asub KeTS § 9 1 mõistes energeetilisi maavarasid, kasutusse taastuvenergia ehitise ehitamiseks, sh taastuvenergiajaamade rajamiseks ja taastuvenergia tootmiseks. Eelnõus sätestatakse kaevandamisloakohasel mäeeraldisel taastuvenergia ehitise ehitamise lubamise põhilised tingimused ja nõue maa-ala kliimaneutraalseks korrastamiseks. 2024. aastal avati Aidu tuulepark Ida-Virumaal, mis koosneb 17 tuulikust koguvõimsusega 75 MW. Lisaks valmis Sopi-Tootsi tuulepark Põhja-Pärnumaal, mille koguvõimsus ulatub 255 MW-ni. Töötati välja seadusemuudatuste eelnõu, mille järgi muutub taastuvenergia projektidele lubade andmise protsess lihtsamaks, luuakse taastuvenergia eelisarendusalad ja täpsustatakse metsast pärit biomassi kasutust. Plaanitava muudatuse kohaselt hakkavad säästlikkuse nõuded kehtima suuremale hulgale soojus-, elektri- ja jahutusenergiat tootvatele ettevõtetele, mis kasutavad tahkeid biomasskütuseid. Kui varem kehtisid nõuded 20 MW tootmisvõimsusega ettevõtetele, siis edaspidi rakendatakse neid juba alates 7,5 MW tootmisvõimsusest. Samuti pannakse eelnõuga alus taastuvenergia eelisarendusaladele, mille alla liigituvad Eestis ainult tuuleenergia arendamiseks sobilikud maismaa alad. Eelisarendusalad on alad, kus puudub eeldatavalt oluline keskkonnamõju, välistatud on näiteks Natura 2000 alad, kaitsealad, püsielupaigad, vääriselupaigad jne. Väljaspool eelisarendusalasid tehakse muudatuste tulemusel varasema mitme keskkonnamõju hinnangu asemel üks. Samuti lihtsustakse taotleja tööd loaks vajalike lubade menetlemisel ja valmistatakse ette juhendmaterjalid, mis aitavad arendajat vajalike taotluste kohesel esmasel korrektsel esitamisel. Energiatõhususe suurendamine 2024. aastal raporteeris Eesti Euroopa Komisjonile seni seatud energiatõhususe eesmärkide täitmist. Järgmine fookus on 2021-2030 perioodi energiatõhususe eesmärkide täitmine. Euroopa Tehnilise toe instrumendi11 kaudu rahastatud uuringu põhjal koostati energiatarbimise sihttasemete saavutamise meetmete paketid aastaks 2030, kuidas seatud eesmärke kõige optimaalsemalt saavutada. Uuring valmis 2024 I kvartalis12. Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Kujundatakse jätkuvalt maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine – nii maavarade üldgeoloogilised uuringud kui ka näiteks geotermaalenergia kasutamine energeetikas (nii maa süvaenergia kui ka põhjavee energia). Valmis keskkonnatasude seaduse ja maapõuseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus, milliste kavandatavate seadusemuudatuste eesmärk on tagada maavarade kaevandamise valdkonnas tasakaal majanduse ja keskkonna vahel, samuti tagada ühiskonna heaolu kasv ja majanduse jätkusuutlikkus. Jätkati fosforiidi ja teiste kriitiliste maavarade mahukad uuringud. Järgmise nelja aasta (2025-2029) suurimad väljakutsed on: • Kolme Balti riigi elektrisüsteemide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimisega seonduvad tegevused (juhitava võimsuse tagamine, süsteemiteenuste turgude ülesehitus (nt sageduse hoidmine)). Balti süsteemihaldurid käivitasid sagedusreservide turu 2025. aasta alguses. • Kriitilise energiataristu turbevõime kasvatamine (sh merealuse taristu seire- ja kaitsevõime loomine, taristu kiirema parandamise võimekuse loomine ja lepingute sõlmimine, kriitiliste seadmete varu tekitamine, küberjulgeoleku tagamine, droonitõrje võimekuse loomine, jm). • Piisavas mahus juhitavate võimsuste tagamine varustuskindluse jaoks. Juhitavad põlevkivijaamad ei ole turu vastu seoses oma kõrgete tootmishindadega enam konkurentsivõimelised, samas uued juhitavad elektritootmisvõimsused vajavad aega ja meetmeid, et turule tulla. Saartalitusvõimekuse meetme ja strateegilise reservi loomisega on võimalik hoida üleval olemasolevaid tootmisvõimsusi kuni uute tootmisvõimsuste tulekuni. Uut 11 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support- instrument/technical-support-instrument-tsi_et 12 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" juhitavat tootmisvõimsust toova võimsusmehhanismi Vajadus tekib tõenäoliselt 2035 aastast. Võimsusmehhanismi analüüs ja väljatöötamine, sealhulgas riigiabi loa taotlemine on pikk protsess, analüüs peab algama juba 2025. aastal. • Elektrituru disaini direktiivi ülevõtmine. Elektrituru disaini pakett toob uued lähenemised elektrituru ja -süsteem vaatest, näiteks energiajagamise põhimõtte. • Vesiniku- ja gaasituru direktiivi ülevõtmine. Antud direktiiv toob olulisi muudatusi gaasiregulatsiooni, aga tingib ka täiesti uue vesinikuregulatsiooni väljatöötamise. • Salvestuse- ja tarbimise juhtimise edendamine. Taastuvelektri suuremas mahus võrku integreerimine vajab kõrvale ka oluliselt salvestusmahtusid. Lisaks on varustuskindluse ja sagedusreservide tagamise vaatest oluline suurendada elektrisüsteemi juhitavust ja paindlikkust. • Elektrivõrkude arengu tagamine. Uute elektri tootmisvõimsuste ja salvestusmahtude suuremahuline lisandumine elektrivõrkudesse nõuab elektrivõrkude teatavat ringi struktureerimist ja investeeringute suunamist. Põhivõrgus on 2026. aastal plaanis rakendada fikseeritud liitumistasu ja võrgu ettearendust arenduskohustuse raames. Jaotusvõrk vajab suuri investeeringuid ja arutelu all on ka kas on vaja muuta võrgutariifi metoodikat, selle eelduseks on ka seadusemuudatus. Jaotusvõrgu seisukorra ja arengusuundade paremaks rihtimiseks on plaanis koostöös Konkurentsiametiga läbi viia analüüs. • Taastuvelektri tootmise potentsiaali realiseerimine ja taastuvenergeetika kasutuselevõtul kohalikes omavalitsustes on jätkuvalt väljakutseks tuuleparkidele sobivaimate asukohtade leidmine, planeerimis- ja loamenetluste lõpuleviimine, sh kogukondade kaasatus otsuste tegemisse ja kohaliku kasu teadvustamine, tugevalt organiseerunud tuulikutevastaste tegevus, sh eksitava info levitamine, ning lubasid menetlevate asutuste piisav ressurss taastuvenergeetika taotluste menetluse prioriseerimiseks. Riigi tegevus peab edaspidi veelgi enam keskenduma eri valitsusasutuste selgete seisukohtade ja teaduspõhise info jagamise kaudu planeeringute menetlemise toetamisele. • Kaugkütte peamine väljakutse tulevikus on kaugküttes salvestuse, keskkonna- ja heitsoojuse, madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine kliimaneutraalse kütte- ja jahutusmajanduse saavutamiseks. • Avaliku sektori kohustuste täitmine, sh keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimisele seatud eesmärgi täitmine on väljakutse. Avalikul sektoril on kasvavalt oluline roll võetud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ning kohustus näidata eeskuju enda tarbimisvalikutega. Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana on olla eeskujuks turuosalistele, samas on osutunud väljakutseks näiteks elektrienergia rohehanke käivitamine Riigi Kinnisvara AS-i poolt. • Energiatõhususe direktiivi täitmine, mille eest vastutab Kliimaministeeriumis elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus. Suurimaks väljakutseks on energiatõhususe meetmete horisontaalne rakendamine valdkondade üleselt ning avaliku sektori suurema panusega. 2023. aastal koostatud uuringu Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia kohaselt on energiatõhususe direktiivist Eestile 2030. aastaks tulenevate energiatarbimise sihttasemete täitmiseks vajalik hoonefondi, transpordi, teeninduse, tööstuse ja põllumajanduse energiatõhususe meetmetesse panustada aastani 2030 Eestis kokku 13,3 mlrd eurot, sh avaliku sektori rahastust 5 mlrd eurot13, 2030. aastaks kogu kumulatiivne energiasääst on 21,28 TWh. Eelpool toodud uuringus oli ühe meetmena mootorsõiduki maks ning registreerimistasu, mis aastal 2024 välja töötati ning mis rakendus 2025. aasta algul. Mootorsõiduki maksu eeldatav sääst 2025-2030 on 800 GWh. Siiski on eesmärgist puudu ~ 6 TWh energiasäästu meetmeid. • Teadmisbaasi suurendamine suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades, eelkõige kriitiliste maavarade uurimisel. Samuti on jätkuv teema maapõueressursside võimalik majandamine sellises olukorras, kus arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tuleb tagada ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. • Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel eesmärgiga saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel, mida aitab lahendada kontsessioonimehhanismi sisseviimine maapõueseadusesse. • Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine, et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös. • Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle kaasavate aruteludega kõigi mõjutatud osapooltega (kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega), kuna hoonete energiatõhususe saavutamine ja teede korrashoid eeldab kasvavat ehitusmaavarade kasutuselevõttu on fookuses taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine. 13 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud • Jätkuv dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle – plaanis on konstruktiivsed arutelud ettevõtjate, kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega, et leida lahendusi olukorras, kus ehitusmaavarade teemaplaneeringud on veel koostamisel. Tulemusvaldkonna areng on tugevalt seotud strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavaga14. Energeetika tulemusvaldkonna tegevused panustavad eeskätt strateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning täpsemalt tegevuskava teemakimbu „Majandus ja kliima“ muutuse E „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“ saavutamisse. Lisaks panustab tulemusvaldkond strateegia "Eesti 2035" tegevuskava teemakimbu "Ruum ja liikuvus" muutuse D "Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu" ning läbi maapõuepoliitika elluviimise muutuse B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajadustega arvestades“. 14 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus 5. Programmi üldinfo Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Strateegia „Eesti Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik 2035“ siht (alasihi täpsusega) Programmi periood 2024-2027 Peavastutaja Kliimaministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Eesti Geoloogiateenistus valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Ei ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Energeetika ja maavarade programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika) eesmärkide saavutamiseks. Joonis 2. Energiamajanduse osaliste panus ENMAK kaudu rohepöördesse. Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises meede on muudetud ja energiatõhususe teemad 2025. aastal üle viidud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonda. 2024. aasta programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad tegevused (elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi). Energeetika ja maavarade programm panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. 6. Programmi mõõdikud Programmi mõõdik energeetika osas ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga. Tabelis 3 esitatakse programmi tegevuste mõõdikud. Tabel 3. Energeetika ja maavarade programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav ABB ABA ABA ABA ABA kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale Elektri- ja gaasivarustuse tagamine Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 29,1% 31,9% * 32% 35% summaarsest lõpptarbimisest, %15 Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 218,6 419,2 * < 110 <100 minutites tarbimiskoha kohta aastas, minut16 Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh 49,66 55,3617 * <60 <60 Allikas: Elering AS Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga Teostatud aastaks 2025 Teostami Teostami Teostami Teostami 2025 aasta sel sel sel sel Allikas: Elering AS algus Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: Elering AS Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4028 4064 * 3500 3500 kodutarbijate müük Transpordikütuste valdkonna reguleerimine Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 8,5 9,1 * 13% 14% lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat % Transpordikütuste turul enam kasutatavate kütuste kvaliteet tagatud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: Keskkonnaministeerium Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 65,4 66,7 * 59% 60% Allikas: Eurostat Energiatõhususe suurendamine Energia summaarne lõpptarbimine, TWh 32,6 30,2 * 32,5 32,3 15 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 16 https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 17 Elering_VKA_2024.pdf lk 68 Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Allikas: Eurostat18 Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,7 47,7 * 51,5 51,1 Allikas: Eurostat19 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 29,1 31,9 * 32% 35% summaarsest lõpptarbimisest, %20 Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 8,5 9,1 * 13% 14% lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat % Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse 65,4 66,7 * 62% 63% summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents Mõõtkavas 1:50000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega 36 40 * 44 50 kaetud ala % Eesti territooriumist Teavitusürituste arv 5 6 * 5 5 Seireprojektide arv 4 4 * 4 4 Allikas: EGT *Andmed viibega 2 aastat 18 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en 19 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en 20 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares andmete koondamine toimub kahe aastase viibega 7. Programmi tegevuste täitmise analüüs Oluliste tegevuste 2024–2027 eesmärkide täitmine Perioodi 2014–2020 EL rahastusest toetatavate meetmete lõpetamine • Soojustorustike renoveerimine ja rajamine – 2024. aastal otsustas KIK toetada 85 projekti 19 miljoni euro väärtuses, millest 14 miljonit eurot läks kaugküttetrasside rekonstrueerimisse või laiendamisse. • Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütusevahetus – 2024. aastal otsustas KIK toetada 85 projekti 19 miljoni euro väärtuses, millest 5 miljonit eurot läks kaugküttetrasside rekonstrueerimisse või laiendamisse. • Elektribusside pilootprojekt ühistranspordis – 2,6 miljonit eurot CO₂ vahenditest, eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu transpordis. 2024. aastal projekt lõppes ja eesmärk täideti. • 2021–2027 EL rahastusperioodi meetmete elluviimine • Taastuvenergia tootmise võrku integreerimise võimekuse suurendamine elektri jaotusvõrgus – 38 miljoni euro eraldamine taastuvelektri tootmisseadmete liitmise kiirendamiseks, milleks nii tõstetakse võrkude töökindlust kui ka luuakse võrku vaba tootmisvõimsust juurde. Elektrilevi ei ole veel avalikustanud täpsemat vahearuannet sihtfinantseeringu kasutamise kohta. • Ülekandevõrgu tugevdamine Lääne-Eestis – 36 miljoni euro suurune toetus, et võimaldada rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita. Rahastust kasutatakse, et hõlbustada kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminekut ehk suurendatakse liinide läbilaskevõimet ja tõstetakse võrkude tormikindlust. Ehitustöödega alustati 2022. aastal ning viimaste tööde lõpptähtaeg on Eleringi andmetel 2026. aasta juuni. • Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) koostamine – 2024. aastal jätkus arengukava koostamine ja mõjude hindamine. Vabariigi Valitsusele on arengukava heaks kiitmiseks kavas esitada 2025. aasta lõpus. 2024. aastal alanud uued meetmed: • Eesti geotermaalenergia potentsiaali uuringud – rahastamine CO₂ vahenditest 1,25 miljonit eurot, kestus 2024–2026. Projekti esimese etapi raames tuleb välja valitud pilootprojektide potentsiaalsed asukohtades teostada katsepuurimised. 2024. aastal valmisid järgmised analüüsid • Gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalused Eestis – Euroopa Komisjoni rahastatud analüüs (0,5 miljonit eurot). • Elektrisalvestuse mõju hindamise analüüs – oluline dokument, et planeerida edasisi samme. Jätkuvad tegevused aastatel 2025–2026 • Maapõueuuringud – Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuring (6,1 miljonit eurot). 2025. aasta jooksul laekuvad välisriikide laborite tulemused ja saab hakata ette valmistama kokkuvõtteid. • EGTTWINN projekt geoloogiauuringute arendamiseks – EL Horizon programmist rahastatud (1,5 miljonit eurot), projekt kestab 2023–2025. • Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni koostamine – Euroopa Komisjonile lõppversiooni ettenähtud tähtajaks 30.06.2024 ei esitatud. 7.1. Meede “Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus” 2024. aastal stabiliseerusid energiahinnad võrreldes eelnevate aastatega. Aasta keskmine elektribörsihind oli 87,27 €/MWh, mis oli madalam kui 2023. aastal, mil keskmine hind oli 90,78 €/MWh21. Hinnalangust toetas eelkõige taastuvenergia toodangu kasv. Päikeseseadmete toodang kasvas jätkuvalt, jõudes 2024. aastal 1005 GWh-ni, mis on märkimisväärne tõus võrreldes 2023. aasta 693 GWh-ga22. Taastuvelektri toodang (63%) ületas taas ja veelgi enam fossiilkütustel põhineva elektri tootmise (37%)23. Elektritarbimine 2024. aastal oli koos võrgukadudega suurusjärgus 8,26 TWh24, mis on 1,2% suurem kui 2023. aastal (8,16 TWh). Elektri tiputarbimine ulatus 4. jaanuaril 2024 rekordilise 1599 MW-ni, mis oli Eesti tarbimise kõigi aegade rekord. Gaasi tarbimine Eestis jäi 2024. aastal samasse suurusjärku, mis oli ka 2023. aastal. 2022-2023 Ukraina sõjaga kaasnenud energiakriisiga kaasnes tarbimise hüppeline langus. Samuti sätestati seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2017/1938 tingimused gaasivarudele ning ka tarbimise vähendamise eesmärgid. 2024. aastal oli gaasi tarbimine Eestis 3,4 TWh. Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud Soome Vabariigi ja Läti Vabariigiga, kelle gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud ning Eesti Varude Keskus hoiustab 1 TWh gaasivaru 21 Elering Live (hinnad ilma käibemaksuta ja täiendavate tasudeta) 22 Toodang ja prognoos | Elering 23 Toodang ja prognoos | Elering 24 https://www.elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine Inčukalnsi gaasihoidlas. 2024. aasta novembris võimaldas Läti Vabariik hoiustada Incukalnsi hoidlas Eesti julgeoleku jaoks vajaminevaid gaasivarusid (strateegiline ja kaitstud tarbijate gaasivaru) eritariifiga kuni 2030. aastani. Antud gaasikogus vastab ligikaudu 27% Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest. Täiendavalt on Pakrineeme haalamiskail paigaldatud laadimiskäpp ning tagatud on tehniline vastuvõtuvõimekus teenindamaks erinevat tüüpi ja suuruses FSRU-sid. Täiendav gaasiühendus Poola ja Leedu vahel (GIPL) ning Inkoo (Soome) maagaasiterminal panustavad täiendavalt ka Eesti gaasivarustuskindluse tagamiseks. Samas regioonis olevad LNG terminalid (Klaipeda ja Inkoo) on piisava mahuga, et tagada regiooni, sh Eesti varustatus LNG baasilt. 2023. aastal toimus oktoobris õnnetus välise jõu tulemusel (ankruga lohistamine), mille tõttu oli 2024. aprilli keskpaigani tööst väljas Balticconnector. Eesti varustuskindlus on tagatud nimetatud teistele ühendustele ja kokkulepetele. Täiendavalt tegeletakse kodumaise biometaani tootmise ja tarbimise arendamisega, mille kaudu järk-järgult asendatakse fossiilse päritoluga gaasi kodumaise biometaaniga. Elektrisüsteemis jätkusid olulised ettevalmistavad tegevused Baltikumi Mandri-Euroopa sünkroniseerimise ettevalmistamisega. Eestis valmis kolmas ehk viimane sünkroonkompensaatorjaam Viru alajaama juures Narva lähistel. Kompensaatorjaamad on olulised täiendused Eesti elektrisüsteemile, võimaldades hoida sagedust ehk elektrisüsteemi kõige olulisemat parameetrit stabiilsena ka kriitilistes olukordades. Lisaks valmis 2024 aasta lõpuks ka kolmanda EE-LV elektriühenduse rekonstrueerimine. 2024. aastal toimusid ettevalmistused, et alates 2025. aastast saaks Balti süsteemihaldurid alustada elektrisüsteemi ühise sagedusreservide turuga, et tagada elektrisüsteemi toimimine ja varustuskindlus pärast Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimist mandri-Euroopa sünkroonalaga. Taristu turbe vaatest tehti samuti erinevaid ettevalmistusi nii füüsilise kui küberturbe võimekuste tõstmiseks sünkroniseerimise perioodiks ja ka pidevalt sealt edasi. Loodi ajutised Riigikaitseobjektid, mille püsivaks muutmisega tegeletakse edasi 2025. aastal. Algatati Merehundi projekt merealuse taristu seirevõimekuste arendamiseks. Tihendati koostööd Soomega ja sõlmiti ühiste huvide memorandum merealuse taristu vastupanuvõime tõstmise osas koostöö tegemiseks. Balti ja Poola vahel tihendati kriitilise maismaa energiataristu alast koostööd ja toetati süsteemihaldureid selle jaoks ühise projekti kokkupanekul, millega saaks sünkroniseerimise projekti raames minna tugevdama sünkroniseerimise projekti jaoks vajalikku kriitilist taristut ja küsida selleks CEF toetust 2025. aasta taotlusvoorus. Varustuskindluse analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei ole Eesti põlevkivielektrijaamad enam elektriturul konkurentsivõimelised. Selle põhjuseks on jaamade suured tootmiskulud, mis tulenevad nii jaamade vanusest (1960ndatest), suurest kütusekulust (CO2 hind) ja seega on tootmishind nii kõrge, et jaamad pääsevad turule väga vähestel tundidel ja ei suuda selle tuluga enam püsikulusid ära katta. 2024. aasta Eesti tootmise tulemused näitavad juba praegu selle trendi kiirenemist. Põlevkivist elektrienergia tootmise vähenemisel tagavad elektri varustuskindluse uued tootmisvõimsused ning ühendused naaberriikidega. Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks luuakse Eestis võimalus kohaldada reservvõimsuse mehhanismi alates 2027. aastast, juhul kui esineb probleeme varustuskindluse normi täitmisel. Samuti on oluline Eesti elektrisüsteemi iseseisev toimimine saartalitluse olukorras. Selle tagamiseks tehti ettevalmistusi 2024. aasta lõpus elektrituruseaduse muutmise näitel, et 2026. aastast oleks võimalik saartalitlusvõime tagamise teenust rakendada. Saartalitlusvõime tagamise teenusega makstakse valmisoleku eest ca kuni 1000 MW ulatuses tootmisvõimsuste pakkujale. ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist üks väiksemaid. Lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia: biomass, tuul, päike ja energiatõhususe kasv energia tootmisel, edastamisel ja tarbimisel. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on seni taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Edasiste arengutele on sisendiks uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ ning koostöös Konkurentsiameti ja turuosalistega on planeeritud läbi viia kaugküttereform tagamaks jätkusuutliku, süsinikuheite vähenemise Eesti soojus- ning jahutusmajanduses. Reformi käigus muudetakse kaugkütte ja ehitusvaldkonna regulatsiooni selliselt, et senisest kiiremas tempos vähendada sektori kasvuhoonegaaside (ennekõike CO2) heidet ning suurendada jääk- ning heitsoojuse kui emissioonivaba soojuse osakaalu kaugküttes. Salvestuse ja tarbimise juhtimise edendamiseks algatati 2024. aastal eelnõu, mille eesmärk on kaotada salvestuse topeltmaksustamine ja seeläbi oluliselt soodustada salvestuse turule tulekut. Antud eelnõu raames minnakse faasidepõhiselt mõõtmiselt üle turuperioodi siseselt tasandatud mõõtmisele, mis võimaldab mikrotootjatel oma toodetud elektrienergiat eeskätt tarbida ja ainult ülejäägi võrku müüa, vähendades oluliselt kohapeal ka tootvate aktiivsete tarbijate kulusid ja edendades tarkvõrgu lahenduste kasutuselevõttu. Võrkude piisavalt kiire arengu ja jätkusuutlikkuse tagamiseks olukorras, kus lähiaastatel on võrku lisandumas suures mahus taatsuvenergiat, mis vajab võrgu teatud ringi struktureerimist, algatati 2024. aastal eelnõu eesmärgiga tutvustada põhivõrgus fikseeritud liitumistasu kontseptsiooni ning võrgu ette arendamist arenduskohustuse raames. Olulised tegevused 2024. aastal varustuskindluse valdkonnas: • Gaasivarustuskindluse osas saavutati Pakrineeme sadama haalamiskai täielik valmisolek erinevat tüüpi FSRU vastuvõtmiseks. 2024. veebruaris paigaldati selleks ka Eleringi poolt laadimiskäpp. • Sünkroniseerimise kiirendamine valmimisega 2025. aasta algusesse. 2024. aastal sai paigaldatud kolm sünkroonkompensaatorit kolmest ning lõpetatud EE-LV kolmanda liini rekonstrueerimine. Täiendavat tähelepanu pöörati kriitilise taristu kaitsele, sh kriitiliste energiataristu objektide kaardistamisele ja turvele. • Detsembris 2024 esitati Riigikogule varustuskindluse eelnõu 555 SE, mis loob seadusandliku raamistiku saartalitlusvõime tagamise teenuse loomiseks. • 2024. aasta novembris võimaldas Läti hoiustada Eesti jaoks olulisi hädaolukorra varusid edaspidi soodsama eritariifiga kuni 2030. aastani (strateegiline ja kaitstud tarbijate gaasivaru). • 2024 lükati merealuse kriitilise taristu seire ja kaitselahenduste väljatöötamise töövoog projekti „Merehunt“ näitel. Tõuke andis selleks 2023. aasta oktoobris toimunud Balticconnectori gaasitoru kahjustamise intsident, mis toimus välise jõu (ankruga lohistamine) tulemusel. 7.2 Meede “Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises” Taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki panustas 2023. aastal läbi viidud taastuvenergia vähempakkumine, mille tulemusel kinnitati 2024. aasta alguses toetused täiendavale taastuvelektri tootmisele 720 GWh ulatuses ja tootmise alustamise tähtpäev on 01.07.2027. Järgmiste taastuvelektri arenduste soodustamiseks eraldatud RePowerEU meetme eelarvet on võimalik kasutada 2026. aasta 31. märtsini. Nende vahendite abil luuakse eeldused loamenetluste ja arenduste kiirendamiseks läbi avaliku sektori andmete korrastamise ning täiendavate uuringute. Käivitatud on tuuleprojektide arenduste kvartaalne seire, koondatakse infot tuuleparkide mõjust elektri hinnale, tervisele, ja raadiosidele, teaduspõhise info jagamiseks on loodud Keskkonnaportaali taastuvenergia leht, sh korduma kippuvad küsimused, hangitud on andmekvaliteeti parandavaid seadmeid ja toetatud tuuleenergia projektide kiiremat menetlemiseks lisatööjõu palkamist. ENMAKi üldeesmärgi täitmisesse sh programmi sihtidesse panustavad peamised olulised tegevused 2024. aastal olid: • Eesti-Läti neljanda 330 kV pingeastmel elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati 2024. aasta veebruaris. Välisühenduste loomine ning Eesti regionaalne kaetuse (sh mereala) parandamine 330kV ühendusega suurendab täiendavalt Eesti varustuskindlust, panustab regionaalsesse arengusse (võimaldab piirkonda luua energiamahukaid ettevõtmisi) ning võib võimaldada meretuulikuid tulevikus kasutusele võtta. • 2024. aasta talvel saatis Vabariigi Valitsus Riigikogule elektrituruseaduse muudatuse 556 SE, eesmärgiga muuta põhivõrguga liitumise kontseptsooni selliselt, et olemasoleva elektrivõrguga liituda soovivate tootjate liitumise kuludest poole katavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad ning eraldi kehtestatakse fikseeritud hinnakiri. Samuti laiendatakse elektrivõrguettevõtja arenduskohustuse ulatust võimaldamaks ettenägelikke investeeringuid, mis võimaldab kiiremalt uusi tootmisvõimsusi võrku liita. • 2024. aastal eraldati riigieelarvest Elektrilevile 13,7 miljonit eurot Eesti suursaatel ilmastikukindla elektrivõrgu ehitamiseks. Eesmärgiks seati tugevdada ligi 300 km elektrivõrku ning seeläbi parandada 14 500 elektritarbija varustuskindlus ning vähendada rikete arvu. Eesti on taastuvenergia tootmise elektrivõrku integreerimise võimekuse suurendamiseks ja võrgu ilmastikukindlamaks muutmiseks juba eelnevalt otsustanud suunata taastekava kaudu avaliku sektori toetust kokku 74,2 miljonit eurot. Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks viidi ellu vastav meede kogumahus 9 miljonit eurot. • Viidi ellu energia salvestamise piloteerimise meede (kogumahus 7,8 miljonit eurot). 2024. aasta panus energiatõhususe valdkonna edendamiseks hõlmas peamiselt järgnevaid tegevusi: • Energiatõhususe uuringu läbiviimine, mida rahastas Euroopa Liit25. Uuring valmis 2024 I kvartalis. Uuringu eesmärk oli leida täiendavad ja kulutõhusad meetmed Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist tulenevate ambitsioonikamate sihttasemete täitmiseks ning kaardistada selleks vajalikud tegevused, sh tulemuste seirega seonduv, võimalikud seadusemuudatused energiasäästukohustuse täitmiseks, arvestades energiatõhususe direktiivid tulenevate sihttasemete ja eesmärkidega26. • 2023. aasta novembris uuendati energiasäästukohustuse jaotuskava, mille peamine ülesanne on energiamajanduse korralduse seaduse § 16 lõike 2 alusel määrata Eesti üldise energiatõhususkohustuse maht ja meetmed, millega üldist energiatõhususkohustust täidetakse. Uuendatud jaotuskava võtab juba arvesse uue energiatõhususe direktiivi kumulatiivset energiasäästu eesmärki mis suurenes 14, 767 TWh-lt 21,280 TWh-le (kasv ~44%). Jaotuskavaga fikseeritakse Eestis rakendatavate poliitikameetmete loetelu, millega täidetakse seaduses sätestatud riigi üldist energiatõhususkohustust. Poliitikameetmete rakendamise perioodi vältel hindab Kliimaministeerium energiasäästu koordinaatorina meetmete 25 https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support- instrument/technical-support-instrument-tsi_et 26 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud - Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" tulemuslikkust riikliku energia- ja kliimakava eduaruannete raames ja teeb vajadusel ettepanekuid uute poliitika- meetmete rakendamiseks. Üheks energiasäästu meetmeks on maksumeetmed. 2025. aasta algul rakendus mootorsõiduki registreerimistasu ja aastamaks, ning käibemaksu muudatused rakenduvad 2025. aasta suvel. Mootorsõiduki maksu ning käibemaksu muudatustega on täiendav energiasääst ~2 TWh, See ei ole siiski piisav kogu kumulatiivse energiasäästu kohustuse täitmiseks, puudu on jätkuvalt ~6 TWh säästu. • Kliimaministeeriumi moodustamisega seoses muutus 2023. aastal ministeeriumide ümberkorraldusega EnKS kohane energiasäästu koordinaator, kelleks alates 1.07.2023 on Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse põhiüksus. 7.3 Meede „Maapõueressursside uurimine ja kasutamine“ • Maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. Eesti Geoloogiateenistusel jäi kasutamata 2 119 tuh eurot, millest 2025. aastasse ülekantav summa on 813,3 tuh eurot ning seda kasutatakse uurimis- ja arendustööde teostamiseks vastavalt taotletavatele üldgeoloogiliste uurimistööde lubadele ning meretöödeks, mis nihkusid edasi ilmastikuolude ja sobiva aluse puudumise tõttu. Lisaks kasutatakse jääke 2025. aastal täiendavate töökohtade loomisega seotud majandamiskuludeks, mis seoses maavarade registri haldamise ja sellega seotud avalike teenuste osutamisega anti üle Maa-ametist. Kasutamata jääk sisaldab ka sihtotstarbeliselt nn "skänneri" investeeringust ülejäänud summat 226 tuhat eurot. • Valmis analüüs ja ettepanekud rohepöördeks vajalike kriitiliste toormete võimaliku kaevandamise ja tootmise kohta. Vabariigi Valitsus eraldas tulevikumaavarade teadus- ja arendusuuringuks 6 112 000 eurot, millest 2024. aastaks oli planeeritud 2 090 000 eurot. Sellest eelarvest 987 tuhat eurot jäi kasutamata. Kuna eelpoolnimetatud jääk seostus ainult VV TANi poolt sihtotstarbeliselt eraldatud fosforiidiuuringute teadus- ja arendustegevustega, siis muuks otstarbeks seda kasutada ei saanud. Geoloogiateenistuse hinnangul need kõik õnnestuvad täita ilma antud ülejääva summata. Need ülejäävad 987 436,91 eurot tagastati reservi 2024. aasta lõpul. Uuringu valmimise tähtaeg on 2025. aasta lõpp, aga kuna ministeeriumite ümberstruktureerimise käigus sai uuringuga alustada alles novembrist 2023 ja lepingute sõlmimine on võtnud planeeritust enam aega, siis on uuring valmimas 2026 aasta suvel. Uuringu eesmärk on majanduslikult efektiivse ja keskkonnasäästliku kriitiliste toormete (sh fosforiidi ja haruldaste muldmetallide) eraldamise lahenduse leidmine. Majandusliku otstarbekuse korral tuleb leida viise kaasnevate ressursside (vanaadium, uraan, kaalium, lubjakivi, turvas, tööstusjäätmed) kompleksseks väärindamiseks. Uuringu tulemused võimaldavad otsustada, kas ja kuidas oma ressursse kasutada. • Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents. Teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Viiakse läbi ka geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. • Valmis järjekordne Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskuse puursüdamike hoidla. 7.4 Valdkondlikud peamised väljakutsed 2025-2029 Valdkondlikud peamised väljakutsed on tihedalt seotud erinevate majandusharudega ning on strateegilise tähtsusega kliimaeesmärkide saavutamiseks. Allpool nimetatud väljakutsed olid sisendiks rohereformi tegevusplaanile27. Tegevusplaan on koostatud lähima kolme aasta vaates, et hoida fookust tegevustel, mille elluviimisest sõltub kõige enam pikaajaliste sihtide saavutamine. 7.4.1 Varustuskindlus ja energia julgeolek: • Elektrisüsteemi edukas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga toimus 8.-9. veebruaril 2025 Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaa kontrollitavast elektrisüsteemist ja liitmine Mandri-Euroopa vastava sagedusala ja elektrisüsteemiga on Euroopa Liidu energiapoliitika strateegiline eesmärk ja prioriteet. See viib Balti riikide elektrivõrkude täielikule koostööle Euroopa elektrivõrkudega, mis tagab Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku, vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest ning aitab kaasa elektrituru kiiremale arengule ja ausamale konkurentsile elektriturul. Uued ühendused loovad uusi ärivõimalusi ja elektritootjate ning -müüjate jaoks paraneb ekspordipotentsiaal, suurema ja paindlikuma turuga kaasnevad uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. • Elektrisüsteemi varustuskindluseks vajaliku juhitava võimsuse tagamine. Juhitava võimsuse tagamiseks on vajalikud täiendavad regulatiivsed muutused saartalitusvõimekuse loomiseks ning tuleb lõpule viia riigiabi loa taotlus strateegilise reservi loomiseks. Plaanis on 27 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/tegevusplaan?view_instance=0&current_page=1 alustada ka uue võimsusmehhanismi analüüse ja ettevalmistust, mis võimaldaks tuua uut juhitavat tootmisvõimsust elektrisüsteemi 2035+ vaatest. Lisaks piisavate reservide olemasolu tagamisele on oluline ühise sagedusreservide turu hea toimimine, et tagada elektrisüsteemi varustuskindlus ja elektrihinna taskukohasus ka uues Mandri-Euroopa sünkroonalas. • Taastuvelektri kasutuselevõtt ja selle kasvavateks mahtudeks ettevalmistuste tegemine. Taastuvelektri osakaalu kasv on vajalik aasta keskmise börsielektri hinna langetamiseks. Otsitakse võimalusi elektrienergia toodangut kasvatada taastuvenergia ja salvestuse baasil, et tulevikus tagada soodsam elektrihind. Tuleb hinnata arendajate ja tarbijate turgu, uurida elektrienergia otseostulepingute ja rahvusvaheliste koostööprojektide võimalusi ning erinevate riskimaandusvõtete lisamist selleks, et vähendada koormat tarbijale ja maksumaksjale. • Tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali efektiivsem kasutuselevõtt Salvestustehnoloogiad saavad pakkuda lisaks salvestamisele ka muid teenuseid elektrisüsteemis, nt sageduse hoidmine, reservvõimsus jne. Salvestus ja tarbimise juhtimine on olulised ressursid uutel sagedusreservide turgudel, kuhu on vaja juurde rohkem pakkujaid, et uued turud muutuksid stabiilsemaks, nii varustuskindluse kui hinna vaatest. Turumudeli ning andmevahetuse toimimise arendamine ja loomine, vastavad regulatsioonimuudatused, turgude kaasatus nii kohalikul kui regionaalsel tasandil vajavad hoolikat ning põhjalikku protsessi juhtimist. Eelduslikult suureneb ka võrgu paindlikkus, kui võrguinvesteeringute asemel pakuvad vajalikku teenust turuosalised ning paraneb tarbijate teadlikkus ja kaasamine (tarbimise juhtimine ja salvestus). • Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Soojus- ja jahutusmajanduses on Eestis eeskujulik taastuvenergia kasutaja, mis baseerub peamiselt biomassi kasutamisel. Valminud analüüsid on toonud välja võimalikud lahendused soojus- ja jahutusmajanduse üleminekuks süsinikneutraalsusele, andes vajaliku alternatiivi biomassi kasutusele. Tänaseid suundumusi arvestades - biomassi kasutamise kriteeriumite täiendamine järjest suurenev nõudlus biomassi ressursi kasutusele – on tegevuste ettevalmistamine strateegiliselt oluline eeltöö kindlustamaks soojus- ning jahutusmajanduse jätkusuutlikkust kliimaneutraalses Euroopas. • Gaasisüsteemi dekarboniseerimise tegevuste ettevalmistamine ja rakendamine Eesti on osa Põhja-Balti gaasiturust. 2021. ja 2022. aasta energiakriis näitas ilmekalt, et fossiilsele gaasile ei saa edukat ja konkurentsivõimelist majandust rajada. Seetõttu on vajalik rakendada kogu regioonis tegevusi, mille raames on võimalik suurendada regioonis taastuvgaaside toodangut ning järk-järgult minna üle taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside, sealhulgas vesiniku kasutamisele. Oluline on luua võimalusi biogaasi sisestusteks olemasolevasse gaasivõrku. • Võrgukvaliteedi näitajate parandamine. Võrgukvaliteedi parandamiseks on plaan läbi vaadata määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused28 kvaliteedinõuete rikkumise korral”, mille raames vaadatakse üle varustuskindluse ja pingekvaliteedi mõõdikud. 7.4.2. Taastuvenergia • Meretuule- ja salvestuse potentsiaali kasutuselevõtu toetava raamistiku loomise vajaduse hindamine (regulatsiooni väljatöötamine ja sobiliku investeerimiskeskkonna loomine). • Taastuvenergia arendamise kiirendamine elektrisüsteemis. Täiendavad taastuvenergia vähempakkumised nii maismaa- kui meretuule rajamise toetamiseks on arutelu all eesmärgiga saavutada soodsam elektrihind moel, mis vähendab arendajate riski, kuid ei tekita märkimisväärset kulu tarbijale, maksumaksjale ega lõpptarbijale . • Taastuvenergia planeerimise ja lubade menetluse protsessi kiirendamine, arendamisele seatud bürokraatia vähendamine. Taastuvenergia projektide menetluskorda on kiirendatud ja järgmiseks väljakutseks on kohaliku vastuseisu kasv, mis pikendab planeeringute menetlusi. • Avaliku sektori järkjärguline üleminek taastuvenergiale. Avaliku sektori (keskvalitsus, KOV) roll taastuvenergia tarbijana ei ole veel realiseerunud märkimisväärses ulatuses. Roheelektri hangete praktikat tuleks arendada Riigi Kinnisvara AS-i kogemuse põhjal edasi ning rakendada edaspidi ka teiste energialiikide suhtes nii transpordisektoris kui hoonetes. 7.4.3 Energiatõhusus • Energiatõhususe direktiividega seatud eesmärkide valdkondade ülene täitmine. Energiatõhususe direktiivist tulenevate eesmärkide täitmise eest vastutav energiasäästu koordinaator on Kliimaministeerium (alates 01.07.2023, varasemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond), täpsemalt elukeskkonna ja 29 ringmajanduse põhiüksus. Koostamisel olev ENMAK 2035 eelnõu näeb ette energiatõhususe meetmete käsitlemist vastavate sektorite arengudokumentides, mitte enam energiamajanduse arengukavas. Energeetika arengudokumendi kaudu energia lõpptarbimise suunamine pole piisav energiatarbimisega seotud eesmärkide täitmiseks. Energiatõhususe eesmärgid (peamiselt energiasäästukohustus) perioodil 2014-2020 olid seni täidetud, kuid energiatõhususe direktiivi muudatustega seatud 2030. aasta eesmärkide ja sihttasemete täitmiseks on vajalik 28 Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral–Riigi Teataja 29 Energiamajanduse arengukava | Kliimaministeerium energeetikaosakonna eestvedamisel projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia“30 raames välja töötatud meetmed rakendada erinevates sektorites, mh seonduvate rahastusallikate leidmisega. 7.4.4 Maapõueressursid • Rohepöörde võtmes vajalike ressursside teema koordineerimine ja hoidmine sh näiteks fookuse hoidmine kriitiliste maavarade ja sekundaarse toorme projektidel; maapõueseaduse täiendamine tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi peatükiga. Eesmärgiks on saavutada oluline edasiminek strateegiliste ehk tulevikumaavarade ja maapõue muude ressursside uurimisel ja kasutuselevõtu edendamisel. • Taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade jätkusuutlik ja samal ajal säästlik kasutamine Et saavutada kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtul ja kohalike omavalitsuste huvide vahel, jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine ministeeriumide üleses koostöös. • Dialoogi hoidmine ühiskonnas maavarade kasutamise üle - kõiki mõjutatud osapooli kaasavad arutelud kohaliku kogukonna, asutuste ja arendajatega 8. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 4. Programmi (Energeetika ja maavarade programm 2024-2027) ja programmi tegevuste 2024. aasta. eelarve täitmine (tuh eurot) Lõplik Programm Esialgne eelarve Täitmine eelarve Energeetika ja maavarade programm 80 658 € 77 301 € 47 771 € Lõplik Programmi tegevuse nimetus Esialgne eelarve Täitmine eelarve Elektri- ja gaasivarustuse tagamine 539 € 1 522 € 1 311 € Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 262 € 377 € 264 € Transpordikütuste valdkonna reguleerimine 147 € 272 € 235 € Energiatõhususe suurendamine 5 388 € 1 038 € 793 € Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 69 276 € 64 781 € 40 247 € 30 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 3 017 € 5 950 € 2 118 € Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents 2 029 € 3 360 € 2 803 € Lõplik eelarve võrreldes esialgse eelarvega vähenes eelkõige seetõttu, et esialgses eelarves oli kavandatud oluliselt suuremas summas kasutada välisvahendeid. Kui esialgses eelarves planeeriti välisvahendeid 73 029 tuh eurot, siis lõplikuks välisvahendite eelarveks kujunes 25 658 tuh eurot. Välisvahendeid kasutati 25 227 tuh eurot. Kasvuhoonegaaside heitkoguse kvoodi müügitulude (CO2) arvelt ei olnud esialgses eelarves vahendeid planeeritud, kuid aasta jooksul avati energeetika ja maavarade programmis CO2 vahendite eelarvet 17 201 tuhat eurot, millest kasutati 8 611 tuhat eurot. Piirmääraga eelarvest (eelarveliik 20), kus esialgne eelarve oli 7 396 tuh eurot ja lõplik eelarve 24 745 tuh eurot, kasutati 2024.aastal 13 349 tuh eurot. Seega jäi kasutamata 11 397 tuh eurot. Piirmääraga eelarve suurenes võrreldes esialgsega, et eelmisest aastast kanti jääke üle 3 564 tuh eurot ning Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist saadi 15 700 tuh eurot elektri jaotusvõrkude kliimakindluse suurendamiseks. LISA Tulemusvaldkonna sisend riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruandesse Positiivsed arengud: • Elektri ja gaasi varustuskindlus. Gaasivarustuskindluse tagamiseks on tagatud 1 TWh strateegiline gaasivaru Inčukalnsi gaasihoidlas. Läti võimaldas 2024. aasta novembris hoida Eesti gaasivarusid eritariifiga 2030. aastani. Täielikult valmis Pakrineeme haalamiskai erinevat tüüpi FSRU ujuvterminalide teenindamiseks, sh paigaldati maagaasi laadimiskäpp. Eesti varustuskindlust toetavad ka Klaipėda ja Inkoo LNG terminalid ning Poola-Leedu GIPL ühendus. • Ettevalmistustegevused elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga. 2024. aastal toimus oluline, aktiivne ja ajamahukas tegevus selleks, et 2025. aasta 9. veebruaril saaks toimuda Balti elektrisüsteemide edukas liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Eestis valmis kolmas sünkroonkompensaator ning lõpetati EE-LV kolmanda liini rekonstrueerimine. Mais kinnitas Riigikogu strateegilise reservi seadusandlik pool ning detsembris esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule varustuskindluse eelnõu (555 SE), mille alusel saab 2026. aastast rakendada saartalitlusvõime teenust. Tugevdati kriitilise taristu kaitset ning algatati merealuse taristu seirevõimekuse arendamine (projekt „Merehunt“). • Taastuvenergia osakaal elektritoodangus kasvas 2024. aastal 63%-ni. Käivitati taastuvenergia vähempakkumise tulemusel täiendavate tootmisvõimsuste lisamine 720 GWh ulatuses. Valmisid uued tuulepargid: Sopi-Tootsi (255 MW) ja Aidu (75 MW). Edendati tuuleparkide arendamist sobivatel riigimaadel ning tehti ka ettepanek hoogustada ammendunud kaevandusaladel taastuvenergia tootmist. • 2024. aastal liiguti edasi Energiamajanduse arengukava aastani 2030 koostamisega vastavalt asjaomaste asutuste, turuosaliste, juhtkomisjoni ja mõjuhindajate ettepanekutele. Ettepanekute alusel tehtud täiendused puudutavad üldeesmärgi sõnastust; alaeesmärke, mõõdikuid ja aastaks 2035 seatavaid sihttasemeid; kavandatud tegevuste täpsustusi; elektri, soojuse ja gaasi tarbimise prognoose; võimsuste ja toodangu prognoose; energiahinna prognoose; kliimakindla majanduse seaduse eelnõus sätestatud nõudeid elektri- ja soojusenergia tootmisele ja nii edasi. 2024. aasta jooksul koostati ning koostamisel on seonduvad mõjude hindamised (sealhulgas keskkonnamõju strateegiline hindamine). 2025. aasta aprillis tunnistas energeetika- ja keskkonnaminister arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise vastavaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. • Energiatõhususe alane koostöö. Viidi läbi Euroopa Komisjoni rahastatud olemasolevate ja uute energiatõhususe meetmete uuring, milles kaardistati kulutõhusad poliitikameetmed, mis aitavad riigil täita 2030. aasta kumulatiivse energiasäästu eesmärke. Uuring hõlmas nii energiasäästu täitmisega seotud tegevusi kui ka võimalikku seadusandluse täiendamist. • Maapõueressursside uuringud. 2024. aastal jätkus fosforiidi ja teiste kriitiliste maavarade ulatuslik uurimine. Valmis järjekordne Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere maapõue uuringukeskuse puursüdamike hoidla. Väljakutsed: • Piisavas mahus juhitavate võimsuste tagamine varustuskindluse jaoks. Juhitavad põlevkivielektrijaamad ei ole turu vastu enam konkurentsivõimelised, samas uued juhitavad elektritootmisvõimsused vajavad aega ja meetmeid, et neid rajada ja et need saaks turul osaleda. Olemasolevate tootmisvõimsuste säilitamiseks hakatakse rakendama strateegilist reservi ja saartalitlusvõime teenust. Uue võimsusmehhanismi vajadus tekib tõenäoliselt 2035. aastast, kuid analüüsi ja riigiabi loa taotlusega tuleb alustada juba 2025. aastal. • Taastuvenergia arendamise takistused. Väljakutseks on tuuleparkide sobivate asukohtade leidmine, kogukondade vastuseis ning piiratud planeerimisressurss. Vajalik on kiirendada liitumisprotsesse, võrguarendust ja loamenetlusi ning leida lahendused kohalike omavalitsuste vastuseisule tuuleparkide rajamiseks. • Elektrienergia salvestamise ja tarbimise juhtimise lahenduste kasutusele võtmise edendamine suuremahuliselt lisanduvale taastuvelektrile üleminekuks. Salvestamine võimaldab elektritootmist nihutada ajalt, mil elektrit on üle, ajale, mil elektrit on puudu. See aitab vähendada elektrihindade volatiilsust, alandada hindasid ning vältida elektrivõrgu ülekoormust. Tarbimise juhtimine seevastu võimaldab elektritarbimist nihutada ajale, mil tootmist on üle või puudu ning panustab seeläbi elektrisüsteemi tasakaalu. Salvestus ja tarbimise juhtimine panustavad varustuskindlusesse läbi tarbimise ja tootmise tasakaalu hoidmise ehk aitavad tagada elektrisüsteemi sageduse (50 Hz) stabiilsuse. Sageduse hoidmiseks hangib süsteemihaldur Elering sagedusreserve, mille piisavuse ja madala hinna tagamiseks on vaja täiendavat salvestus- ja juhtimisvõimekust. Vajalik on edasi arendada salvestuse ja tarbimise juhtimise kasutuselevõttu toetavat turumudelit ja andmevahetust, et salvestus ning tarbimise juhtimine muutuks turupõhiseks lahen-duseks. Salvestuse investeeringute põhiliseks barjääriks täna on kallid opereerimiskulud, mis tulenevad näiteks võrgutariifi topeltmaksmisest. Tarbimise juhtimist omakorda pärsivad puudulikud elektriturureeglid, mis ei võimalda hetkel tarbimise juhtimist elektriturul müüa. • Kaugkütte arendamine. Väljakutseks on salvestuslahenduste ja heitsoojuse laialdasem kasutamine ning madalatemperatuurilise kaugkütte rakendamine. • Avaliku sektori eeskuju. Taastuvenergia kasutamine avalikus sektoris saab olla suurem. Rohehangete süsteem ja taastuvenergia ostud vajavad strateegilist arendust ning laiendamist teistele energialiikidele. • Energiatõhususe eesmärkide täitmine. Uute direktiivide sihttasemete täitmiseks on 2030. aastaks vaja täiendavat ~6 TWh energiasäästu. Meetmete elluviimine eeldab suuremat horisontaalset koostööd ja sektoriülest koordineerimist. • Maapõueressursside kasutuse arendamine. Fookuses on kriitiliste maavarade ja sekundaarsete toormete uuringud ning kontsessioonimehhanismi loomine. Jätkuma peab ehitusmaavarade säästlik kasutus ja maakondlike teemaplaneeringute koostamine. Vajalik on hoida konstruktiivset dialoogi ühiskonnas maavarade kasutamise teemal.

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →