Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024. aasta tulemusaruanded

Rahandusministeerium 2.06.2025 nr 5.1-2.3/25/1 Riigikontroll Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024. aasta tulemusaruanded Saadame teile Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024. aasta tulemusaruanded. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ tulemusaruanne on koostatud koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Kliimaministeeriumiga. Haridus- ja teadusministri allkiri on kehtiv tulemusvaldkonna üldosale ning peatükkidele „Teadussüsteemi programm“ ja „Teadmussiirde programm“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Parts strateegia- ja finantsosakonna juhataja Lisa: Haridus- ja Teadusministeeriumi 2024. aasta tulemusaruanded Meelis Aunap 735 0105 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2024. aasta tulemusaruanne Tartu 2025 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................3 Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuskeskkond 2024. aastal ............................................................3 1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ...................................................................................5 2024. aasta olulisimad edusammud tulemusvaldkonnas .................................................................7 2024. aasta olulisimad kitsaskohad tulemusvaldkonnas .................................................................8 2. Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide saavutamine .................................................................. 10 Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus ............................................................................. 10 Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad ................................................. 14 Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed .......................................................................... 18 Meede 4. Noortevaldkonna arendamine........................................................................................ 21 3. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 24 LISA 1: mõõdikute tabelid tegevuse tasandi mõõdikutega ................................................................... 27 2 Sissejuhatus Käesolev Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) aruanne annab 2024. aasta kohta ülevaate tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ eesmärkide täitmisest, olulisematest saavutustest eesmärkide suunas liikumisel ning eelarve täitmisest. Lisaks on aruandes peatutud olulisematel valdkonna kitsaskohtadel. Aruandes on samuti välja toodud seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisega. Joonisel 1 on näha strateegiadokumendid, millest tulemusvaldkonna tegevus lähtub. Joonis.1 HTM strateegiadokumendid Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuskeskkond 2024. aastal Pärast valitsuse vahetust 2024. aasta juulis seadis uus koalitsioon prioriteediks ka haridusreformid, sealhulgas eestikeelsele õppele ülemineku, kohustusliku õpiea pikendamise, kutsekeskhariduse nelja- aastaseks muutmise, koolivõrgu ümberkorraldamise ja väikeste maakoolide toetamise. Samuti oli riigieelarve keerulisest olukorrast hoolimata tähelepanu all õpetajate palgatõus. 2023. aastal alanud palgavaidlused viisid 2024. aasta alguses õpetajate streigini, mis tõi lisaks palgaküsimusele avalikkuse ette probleemid õpetajate töökoormuse ja karjäärimudeliga. Kuigi riigieelarve seis ja majanduse väljavaated andsid Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) õpetajate palgaküsimuses vähe manööverdamisruumi, oli positiivne, et jõuti uuele tasemele läbirääkimiskultuuris HTM ja partnerite vahel. 2023. aastal langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolm protsenti, mis oli käesoleva kriisi suurim langus. Ehkki 2024. aasta lõpuks pöördus SKP väiksele tõusule, oli 2008. aasta finantskriisist alates tegu kõige laiapõhjalisema majanduslangusega, mis mõjutas kogu avalikku sektorit. Geopoliitilise olukorra üha süvenev pingestumine tõi kaasa vajaduse suurendada kaitsekulutusi, mis omakorda mõjutas riigieelarvet ja tekitas kärpevajaduse muudes valdkondades, sh hariduses. Ka HTM koos oma allasutustega kärpis toetuste ja tegevuskulude eelarvet haridus- ja noortevaldkonnas. 2024. aastal registreeriti rekordmadal sündide arv. Demograafilised muutused tõid taas selgelt esile vajaduse koolivõrk vastavalt rahvastikuprognoosidele ümber korraldada. Muutuvas majanduskeskkonnas tuleb tagada tööturu vajadustele vastav haridus nii noortele kui täiskasvanutele. Käivitunud on kutsehariduse reform, mis seab eesmärgiks kutsehariduse kandepinna laiendamise ning keskendub OSKA 3 uuringuraportitest lähtudes selliste oskuste arendamisele, mida on vaja majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks. Tehisintellekti laialdasem levik mõjutab otseselt haridussüsteemi, nõudes uusi lähenemisviise õppetöös. Haridus- ja teadusminister on asunud eestkõneleja rolli, teadvustamaks tehisintellekti kasutamise võimalusi ja riske hariduses. Teisalt on tehnoloogia areng, sotsiaalmeedia laialdane kasutus ja noorte vähenev füüsiline aktiivsus teravdanud noorte vaimse tervise probleeme, mis nõuavad erilist tähelepanu nii haridus- kui ka sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis. 4  1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine Mida tahame saavutada? Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikute ülevaade Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2035 Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24aastaste osakaal (%), kokku 8,5 9,8 10,8 9,7 11 9,3 9,1 7,5 Allikas: Eesti tööjõu-uuring Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24aastaste osakaal (%), mehed 10,7 12,0 14,3 11,4 13,3 11,5 11,1 9 Allikas: Eesti tööjõu-uuring Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24aastaste osakaal (%), naised 6,3 7,6 7,5 7,8 8,6 6,7 6,6 6 Allikas: Eesti tööjõu-uuring Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal (%) 74,1 73,5 74,7 74,9 74,1 75,2 75,7 80* Allikas: Eesti tööjõu-uuring Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr formaal- ja mitteformaalõppes (%), nelja 17,1 18,4 21,1 23,2 23,3 21,4 21,7 25* nädala metoodika Allikas: Eesti tööjõu-uuring Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr informaalõppes (%), nelja nädala Ei mõõdetud 57,9 59,9 - - kasvab* metoodika Allikas: Eesti tööjõu-uuring Aasta pärast lõpetamist nutika Andmed spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute 12,9 27,31 26,7 27,0 2025 29 30 33 osakaal kõigist hõivatutest (%) III kv Allikas: Edukus tööturul Ennastjuhtiv õppija2 32,4 32,2 Allikas: Riiklik rahuloluküsitlus Ei mõõdetud 27,2 26,7 kasvab kasvab kasvab 38,7 39,8 Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), - - 10,6 - - - 16,3 20 funktsionaalne lugemisoskus Allikas: PISA Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), - - 13,1 - - - 18,6 25 matemaatiline kirjaoskus Allikas: PISA 1 2022. a muudeti nutika spetsialiseerumise kasvualade loetelu muutumise tõttu näitaja arvutamise metoodikat. 2021. aasta tase on mõõdetud juba uue metoodika järgi. 2 Mitmeosaline mõõdik, mida arvutatakse ennastjuhtiva õppija faktorite „akadeemiline taastenõtkus“, „agentsus“ ja „õpilaste autonoomiavajaduse tajutud toetamine“ kohta esitatud väidetele 8. kl õpilaste antud vastuste põhjal, kasutades riikliku rahuloluküsitluse andmeid. 5  Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 2035 Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), - - 11,6 - - - 14,9 20 loodusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA Õpetajate keskmine töötasu, võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%), lasteaiaõpetajad 85 81 81 92 90 92 92 100 Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet Õpetajate keskmine töötasu, võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%), üldhariduskooli 112 106 105 120 118 120 120 120 õpetajad Õpetajate keskmine töötasu, võrreldes Eesti 110 103 102 117 115 120 120 120 keskmise töötasuga (%), kutseõppe õpetajad Noorte usaldus riigi vastu (%) - - 57 - - - - * Tegemist on ka pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24aastaste osakaal on viimased viis aastat kasvanud nii meeste kui naiste hulgas. Kuna tegu on valikuuringu andmete ja väikse sihtrühmaga, on kõikumised ootuspärased, kuid trendi tuleb jätkuvalt seirata. Murettekitavalt on ühtlasi kahanenud keskhariduse omandanute osakaal (vt meede 1 mõõdikud). Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal on viimastel aastatel püsinud muutumatult 74−75% juures. Senine trend ei anna lootust, et 2035. aastaks oleks võimalik saavutada „Eesti 2035“ strateegia siht 80%. Sihi poole liikumist peaks aga positiivselt mõjutama õppimiskohustuse ja kutsehariduse reform. Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest on pärast näitaja arvutamise metoodika muudatust püsinud viimasel kolmel aastal stabiilselt 27% juures. Ennastjuhtiva õppija näitajat on seiratud kahel viimasel aastal. Kuna aegrida on veel lühike, on vara mõõdiku tasemete muutumisele hinnanguid anda. 2024. aastal PISA uuringut ei toimunud (järgmine uuring viiakse läbi 2025. aastal ja tulemused avaldatakse 2026). Üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu moodustas 2024. aastal esialgsetel andmetel 118% Eesti keskmisest töötasust (2023. a 120%). 2024. aastal tõsteti õpetajate palga alammäära 4,06% ja arvestuslik keskmine palk kasvas 6,64% (alammäär + diferentseerimise osa 20%). Õpetajate tööjõukuludeks eraldati lisavahendeid kokku 37,3 mln eurot. Eesmärgi saavutamist (120% keskmisest) mõjutas Eesti keskmise palga aastane kasv (+8,13%), mis ületas õpetajate palga kasvu. Ka lasteaiaõpetajate ja kutseõppeasutuste õpetajate suhteline palgatase on aastatagusega võrreldes veidi langenud. 6 2024. aasta olulisimad edusammud tulemusvaldkonnas Eestikeelsele õppele Reformi raames pakub riik vajalikku keeleõpet ja metoodilisi koolitusi üleminekuga algas õpetajatele, toetatakse õppevara soetamist ning 2024. a said Ida- suurim haridusreform Virumaal eesti keeles õpetavad õpetajad palgalisa kokku ca 15 mln euro taasiseseisvunud Eesti eest. Tänu tugimeetmetele ja palgalisale liitus 2024. a sügisel Ida- Vabariigis Virumaa haridusasutustega üle 400 uue õpetaja ja tugispetsialisti. Sõlmiti hariduslepe Sõlmiti hariduslepe, mille eesmärk on kindlustada üldhariduse õpetajate karjäärivõimalused, töötasu ja töökoormus, säilitades samas Eesti haridussüsteemi paindlikkuse ja koolide autonoomia. Haridusleppes lepiti kokku õpetaja neljaastmelise karjäärimudeli ning õpetaja tööaja ja töötingimuste üldine raamistik. Töötati välja Reformi eesmärk on toetada iga õppija haridustee jätkumist pärast õppimiskohustuse põhikooli ja vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et reform kõik noored püsiksid õppes vähemalt täisealiseks saamiseni. Nii jääks neile avatuks võimalus jätkata haridusteed ja omandada kutse või kraad. Koolikohustus asendub õppimiskohustusega ning pikeneb seniselt 17. eluaastalt 18. eluaastani. See tähendab, et kõigil põhikoolilõpetajatel on õigus ja kohustus jätkata oma haridusteed vähemalt 18. eluaasta täitumiseni või kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Käivitus kutsehariduse Käivitus kutsehariduse reform, mille eesmärk on koosmõjus reform õppimiskohustuse reformiga muuta kutsekeskharidus atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks alternatiiviks üldkeskharidusele. Reformi raames töötatakse välja uued kutsekeskhariduse õppekavad, seostatakse need OSKA tööjõuvajaduse prognoosiga, töötatakse välja tasulise kutseõppe regulatsioon täiskasvanud õppuritele ning luuakse haridusvõrku korrastavad hariduskeskused (ühendõppeasutused kutsekoolide ja gümnaasiumide baasil). Võeti vastu Võeti vastu alusharidusseadus, mille eesmärk on luua terviklik alusharidusseadus alushariduse süsteem ning tagada kõigile lastele kvaliteetne alusharidus lastehoius ja lasteaias. Muudatustega lõimitakse alusharidussüsteemi lapsehoiuteenus, mida varem reguleeris sotsiaalhoolekande seadus, ning võimaldatakse lastehoiu- ja lasteaiakohad lähtuvalt laste ja perede vajadusest. Kohalikud omavalitsused peavad 1,5–3-aastastele lastele tagama koha lastehoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias, arvestades vanema soovitud asukohta. Muudatusega ühtlustatakse lastehoidude ja lastesõimede nõuded ning väheneb bürokraatia seoses lasteaia või lastehoiu koolituslubade taotlemisega. 7  Valmistati ette Valmistati ette täiskasvanute koolituse seaduse muudatused , millega täiskasvanute koolituse kehtestatakse alused mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks ja seaduse muudatused täpsustatakse nõudeid täiskasvanute täienduskoolitustele. Mikrokvalifikatsioonid võimaldavad täiskasvanutel omandada tervikoskusi, õppides väiksemate moodulitena, ja hõlbustavad liikumist erinevate haridusteede vahel, suurendades õppe paindlikkust. Muudatuste tulemusena tõuseb pakutavate koolituste kvaliteet, lihtsustub töötajatele täienduskoolituse pakkumine ning paraneb hariduse ja tööturu sidusus. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud ja senise arengu jätkudes on pikaajalises arengustrateegias 2035. aastaks seatud siht 25% teostatav. HTM jätkas koolivõrgu Kohtumistel väikeseid gümnaasiume pidavate kohalike korrastamisega omavalitsustega arutati omavalitsuste tulevikuplaane, et vastavalt sellele sihitada riigi investeeringuplaane. Liiguti edasi täiskasvanute gümnaasiumide riigi pidamisele võtmisega ja valmisid mitmed uued koolihooned. Keskhariduse taseme koolivõrgu osas on siiski vaja täpsemalt kokku leppida vastutuse jaotus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Kaasav haridus on Viimased aastad näitavad, et kaasav haridus on püsivalt juurdumas ning püsivalt juurdumas erivajadustega laste kaasatus tavakooli suureneb. Kaasamise määr varieerub siiski tugevalt eelkõige aja jooksul kinnistunud praktikate tõttu. Siiski on õpilastele pakutav tugi peaaegu kõikides kohalikes omavalitsustest aasta-aastalt paranenud. 2024. aasta olulisimad kitsaskohad tulemusvaldkonnas Õpetajate palk Riigieelarve keerulise olukorra tõttu on endiselt probleemiks õpetajate palk. Kuigi palga alammäär kasvas 2024. aastal 4,06% ja arvestuslik keskmine 6,64%, jääb see endiselt alla arengukavas seatud sihttaseme. Rahulolematus palga ja töötingimustega ohustab pikemas perspektiivis õpetajaskonna järelkasvu ja viib kvalifikatsioonita õpetajate osakaalu suurenemiseni. Puuduvad kokkulepped Puuduvad kokkulepped kõrghariduse rahastamise pikas plaanis, et kõrghariduse tagada ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusõppele ja eestikeelse rahastamise pikas kõrgharidusõppe jätkusuutlikkus. Pikemaajalises rahastamisplaanis plaanis tuleks kokku leppida ühiskonna ja tööturu vajadustele vastava kõrghariduse rahastamise põhimõtted ning üliõpilaste omavastutuse ulatus tulevikus. 8 Kvalifikatsiooniga Kvalifikatsiooninõuetele vastavate üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajate osakaal õpetajate osakaal langeb jätkuvalt. Ainsana on 2024/2025. õppeaastal väheneb tõusnud kutseõppeasutustes töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal. Osakaalu langus on tingitud mh eestikeelsele õppele üleminekust, kuivõrd eesti keele oskus on kvalifikatsiooni üks põhinõue. Seetõttu ilmneb probleem eriti teravalt Ida-Virumaal, kus keeleoskusnõuetele vastavate õpetajate osakaalu langus on olnud kõige drastilisem. Paljudel juhtudel on ametist lahkunud õpetajate asemele värvatud õpetaja, kes vastab küll keeleoskusnõuetele, aga mitte teistele kvalifikatsiooninõuetele. Õppeprotsessis Õppeprotsessis osalejate (nii õpilaste kui õpetajate) rahulolu on osalejate rahulolu on viimaste aastatega vähenenud ja eriti suur on rahulolematus 8. klassi viimaste aastatega õpilaste seas, kus kooliga pigem rahul või täiesti rahul on vaid viiendik. vähenenud Rahulolematuse üks põhjusi võib olla koolides sagedasti esinev kiusamine. Probleemi osaliseks väljenduseks võib olla ka viimastel aastatel suurenenud tüdrukute väljalangevus kolmandas kooliastmes. Tüdrukutel on koolis poistest sagedamini ka vaimse tervise probleeme. Teema vajab lähemat analüüsi ning võimalikke uusi või suuremas mahus tugimeetmeid. LTT erialade lõpetanute LTT erialade lõpetanute osakaal kõrghariduses on aastaid püsinud osakaal kõrghariduses sisuliselt samal tasemel (ca 27%). IT õppesuuna lõpetanute arv on küll tõusnud, aga see pole tegelikku tööjõuvajadust ja mõõdikute sihttasemeid arvestades piisav. Kitsaskoha lahendamiseks on käivitatud Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia tegevused kõrghariduses ning kutse- ja üldhariduses. Probleemid eksamite E-eksamitele üleminek eeldab ühelt poolt, et tehnoloogia toimib infosüsteemiga (EIS) ja tõrgeteta. Teiselt poolt peab õpilastel olema piisavalt aega uudset e-eksamite keskkonda tundma õppida ja näidisülesandeid lahendada. Vajalik on korraldamisega EISi arendus uue versioonina. Et tagada süsteemi tõrgeteta toimimine, on üleminek e-eksamitele seetõttu poliitilise otsusega aasta võrra edasi lükatud. Mitteõppivate, Mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET) mittetöötavate ja noorte osakaal püsib 15−29 aastaste vanuserühmas 11% juures. See koolitustel tähendab, et Eestis on ligikaudu 23 000 noort väljaspool mitteosalevate (NEET) haridussüsteemi ja tööturgu. Varases eas ühiskonnaelust kõrvale noorte osakaal jäämine kahandab noorte eduvõimalusi tulevikus ja suurendab survet sotsiaalsüsteemile. 9  2. Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide saavutamine Tabel 2. Haridus- ja noorteprogrammi ülevaade Programmi nimi Haridus- ja noorteprogramm (HNP) 2024−2027 Programmi eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja täpsusega) (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks. Tegus inimene saab hästi hakkama ning on ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik, panustades nii enda, pere- ja kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul. Programmi periood 2024-2027 Peavastutaja (ministeerium) Haridus- ja Teadusministeerium Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet, Keeleamet Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Meetme eesmärk: õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Tabel 3. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 3a kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud koolieelses lasteasutuses (%) 91,6 91,2 91,6 88,2 87,6 92,5 92,5 Allikas: EHIS, Statistikaamet Vähemalt keskharidusega 20−24a osakaal (%) 85,7 85,9 83,2 83,3 80,9 85,6 85,8 Allikas: Eurostat Kolmanda taseme haridusega 25−34a osakaal (%)* 43,1 43,2 43,9 43,5 42,7 43,6 43,7 Allikas: Eesti tööjõu-uuring Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute osakaal (%) 2,3 6,9 8,0 - - Allikas: EHIS Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal (%) 8,3 8,0 6,7 7,3 9,7 9,3 9,5 Allikas: EHIS * Eesti 2035 mõõdik. Sihttase 2035: 45%. Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1. 10 2024. aasta olulisemad edusammud Mitmendat aastat järjest on vähenenud õppetöö katkestajate osakaal mittestatsionaarses üldharidusõppes (2022. a väljalangevuse määr 32%; 2023. a 26,3%; 2024. a 25%). Õpingute esimesel aastal kõrgharidusest väljalangejate määr on pikemat aega vähenenud, 2024. aastal langes see 11,2%-ni (aasta varem 13,2%). Samuti on kasvanud nominaalajaga kõrghariduse lõpetanute osakaal (vt lisa 1, tegevus 1.3). Doktorikraadi kaitsjate arv kasvas 262ni, mida on 2024. aastaga võrreldes 25 võrra rohkem. Siiski on sihttase (300 doktorikraadi kaitsmist aastas) endiselt kaugel (vt lisa 1, tegevus 1.3). Kasvanud on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr, seda nii formaal- ja mitteformaalõppes (viimase kolme aastaga 21,1% -lt 23,3%-ni, kui mõõta osalemist viimase nelja nädala jooksul) kui ka informaalõppes (viimase kolme aastaga 59,6%-lt 69,4%-ni, kui mõõta osalemist 12 kuu jooksul) (vt lisa 1, tegevus 1.4). Kutseõppes ja kõrghariduses on kasvanud lühiajalises õpirändes osalenute arv. Sh õpirändes osalenud kutseõppe lõpetajate osakaal suureneb kolmandat aastat ning on jõudnud 2024. aastal 8%- ni. Võrreldes eelmise aastaga on õpiränne kasvanud enim IKT (6%-lt 12%-le) ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas (8%-lt 11%-le). Mis vajab tähelepanu? Vähenenud on vähemalt keskharidusega 20−24a osakaal, samuti keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist, mis on viimasel aastal kahanenud 80%-ni (2023. a ületas see 82%, vt lisa 1). Koos madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu suurenemisega on tegu murettekitava pöördega, mis toonitab õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformide vajalikkust ja õigeaegsust. Teist aastat järjest on kahanenud kolmanda taseme haridusega 25−34 aastaste inimeste osakaal, mis on ühtlasi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ mõõdik. Ka see viitab vajadusele aidata rohkem noori vähemalt keskhariduse omandamiseni, mis avab neile õpiteed edasiseks. Endiselt jätkub välisüliõpilaste osakaalu langus, mis sai alguse juba pandeemia ajal (alates 2020. aastast). Trendi pöördumisest ei ole märke. Soovitud 11% asemel oli välisüliõpilaste osakaal 2024. aastal 8,7% kõigist immatrikuleeritud õppuritest. Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal ei ole kahjuks vähenenud, vaid on viimase aastaga tõusnud 8,6%-lt 9,6%-le (vt lisa 1, tegevus 1.2). 2024. a olulisimad arengud Koolivõrk 2024. aastal anti esimest korda toetust kodulähedastele 6-klassilistele algkoolidele ja 6-klassilistele tegevuskohtadele. Toetust sai 18 algkooli ja tegevuskohta (14 kohalikus omavalitsuses) kokku 1,3 miljoni euro ulatuses. Toetuse eesmärk on aidata kohalikel omavalitsustel säilitada kodulähedasena kahte esimest kooliastet. 11 2024. aasta esimesel poolaastal kohtuti väikeseid gümnaasiume pidavate kohalike omavalitsustega. Kohtumiste eesmärk oli saada ülevaade omavalitsuste tulevikuplaanidest, et planeerida riigi edasisi investeeringuid (nt õpilaskodude rajamine). 2024. aastal alustati ka seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse (VTK) ettevalmistustega, et täpsustada riigi ja kohalike omavalitsuste vastutuse jagunemist keskhariduse eest. VTK eesmärk on avada probleem, miks ei saa jätkata senise keskhariduse segavastutuse süsteemiga, ning pakkuda välja lahendusviisid, sh tuua esile HTM eelistatav lahendus (keskhariduse riigi vastutusele võtmine 2035. aastaks) ja selle mõjud. Laienes riigiüldhariduskoolide võrk – riigi pidamisele võeti täiskasvanute gümnaasiumid Narvas ja Kohtla-Järvel, läbirääkimisi järgmiste täiskasvanute gümnaasiumide ülevõtmiseks alustati Saaremaa valla ja Viljandi linnaga. Uued riigikoolide hooned valmisid Narvas (Narva Eesti Riigigümnaasium ja Narva Eesti Põhikool) ja Rael (Rae Gümnaasium). Sellega lõppesid eelmise perioodi EL struktuuritoetustest rahastatud tegevused koolivõrgu korrastamisel. Lisaks alustati riigi pidamisel olevate hariduslike erivajadustega õpilaste koolide ümberkorraldamist. Keskharidustaseme riigikoolide võrgu muudatuste eesmärk oli tagada ligipääs kvaliteetsele keskharidusele. Erivajadusega õpilaste riigikoolide ümberkorraldamise eesmärk on tõhustada juhtimist ja vähendada bürokraatiat. Esialgsete prognooside järgi säästetakse ümberkorralduste tulemusel igal aastal juhtimiskuludelt ca 300 000 eurot, mida kasutatakse teiste koolitöötajate töötingimuste parandamiseks. Allkirjastati EL struktuurifondide Ida- Virumaa põhikoolivõrgu investeeringute käskkiri, tänu millele korrastatakse 2029. aastaks täielikult Ida- Virumaa koolivõrk ja viide omavalitsusse kerkivad uued põhikoolihooned. Alusharidusseaduse vastuvõtmine 11.12.2024 võeti vastu alusharidusseadus, millega tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks ehk HTM haldusalasse. Kohalikele omavalitsustele kehtestatakse nõue tagada kõigile lastele vanema taotlusel koht lasteasutuses kahe kuu jooksul alates avalduse esitamisest. Samuti märgitakse seaduses, et alusharidust tuleb lasteaias ja lastehoius korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb alles üksnes suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Vanema taotlusel peab kohalik omavalitsus tagama elukohajärgse koha kõigile 1,5−3aastastele lastele lastehoius ja 3−7aastastele lasteaias. KOVid võivad osta seda teenust eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded eralasteaiale. Teenust võib pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalikud omavalitsused selles kokku lepivad. Alusharidusseaduse muutmisega tõusevad lasteasutuse direktori kvalifikatsiooninõuded: direktoril peab olema vähemalt magistritasemel kõrgharidus. Lapsehoidjate senine haridusnõue − kesk- või kutseharidus − asendub vähemalt 4. kutsetaseme nõudega, samuti kehtestatakse nõuded abiõpetajale, kellel peab olema vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus. Võeti vastu õppimiskohustuse seaduste pakett Haridus- ja Teadusministeerium algatas õppimiskohustuse reformi ning koostöös partnerorganisatsioonidest moodustatud töörühmadega pandi kokku muudatuste pakett, mis võeti vastu 04.12.2024. Põhilised seadused, mida uuendused puudutavad, on haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kutseõppeasutuse seadus. Muudatused toovad kaasa õppimiskohustuse ea pikendamise 18. eluaastani ja kutsehariduse reformi. 12 Reformi eesmärk on toetada iga õppija haridustee jätkumist pärast põhikooli ning vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et kõik eesti noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni. Nii jääks neile avatuks võimalus jätkata haridusteed ja omandada kutse või kraad. Muudatustega töötati välja ka selgem alus mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega, mis toetab haridusvaldkonna arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamist. Õppimiskohustus rakendub alates noortest, kes 2025. aasta sügisel alustavad õpinguid 9. klassis. Tulemuste saavutamiseks on vaja kohaliku tasandi haridus-, noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning erinevate ministeeriumide panust õpilaste karjääriõppe ja -nõustamise süsteemi loomisel. Kutsehariduse reform Õppimiskohustuse reformi seaduste paketi vastuvõtmine detsembris 2024 võimaldab ellu viia ka kutsehariduse reformi. Reformi peamine eesmärk on muuta kutsekeskharidus gümnaasiumile võrdväärseks ja atraktiivseks alternatiiviks, mis võimaldab nii jätkata õpinguid (rakenduslikus) kõrghariduses kui rakenduda edukalt tööturul. Kutseharidusõpe muutub senisest paindlikumaks, suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid ning luuakse 4-aastased rakendusliku gümnaasiumi õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le. Vähemalt 17 uut 4-aastast kutsekeskhariduse õppekava avatakse vastuvõtuks juba 2025. aasta septembris. Kutseõppeasutustes saab edaspidi lisaks mittestatsionaarsele üldharidusõppele viia läbi ka statsionaarset üldharidusõpet. Samuti kasvab kutsekeskhariduses üldharidusõpingute maht, ent suurendatakse ka valikõpingute mahtu, täpsustatakse nende fookust ja valikupõhimõtteid. Kutseõppe pakkumine viiakse OSKA raportite põhjal kooskõlla tööjõuturu vajadustega – koolidele antakse õppekavade lõikes suunised, millistel õppekavadel tuleb võrreldes eelmise õppeaastaga 2025/26. õa riigi poolt rahastatavat vastuvõttu vähendada ja millistel suurendada. Sel moel saab viia ellu OSKA soovitused ning tööjõuvajadus ja koolituspakkumine liiguvad tasakaalupunktile lähemale. Luuakse esimesed hariduskeskused – ühendõppeasutused kutsekoolide ja gümnaasiumide baasil, koondamaks põhiharidusjärgsed õpiteed ühte asutusse. Hariduskeskuste formaat võimaldab jagada ressursse – õpetajaid ja ruume − ning pakkuda nii õppijatele valikurohkemaid õpiteid. Kõrgharidus 2024/2025. õppeaastast jõustusid kõrgharidusseaduse muudatused, millega täpsustati tasuta kõrgharidusõppe tingimusi, et soodustada kõrghariduseta inimeste ligipääsu kõrgharidusõppele. Muudatustega piiratakse teist ja enamat korda tasuta õppimist samal kõrgharidustasemel ning edaspidi saavad need, kel juba on kõrgharidus, uuesti tasuta kõrgharidusõppes õppida kümne aasta möödudes sama astme õpingute lõpetamisest. Muudeti ka tasuta samaaegselt mitmes erinevas kõrgkoolis või ühe kõrgkooli erinevatel õppeastmetel õppimise võimalusi ning edaspidi saab tasuta õppida vaid ühe kõrghariduse õppekava alusel, sõltumata õppeastmest. Ministeerium valmistas ette ja saatis partneritele arvamuse avaldamiseks kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille peamine eesmärk on muuta õppelaenu võtmine õppijate jaoks atraktiivsemaks ja lihtsamaks, et kõrgharidusõpe oleks kättesaadav ka vähem kindlustatud peredest pärit noortele. Uus eelnõu peaks valmima 2025. aastal. Kõrghariduse rahastamise aruteluks kutsus ministeerium kokku kõrghariduspoliitika töörühma, kuhu on kaasatud nii kõrgkoolide, tööandjate kui üliõpilaste esindajad. Töörühma ülesanne on välja töötada 13 kõrghariduse rahastamise pikk plaan, milles lepitakse kokku riigi ja tööturu vajadustele vastavad rahastuspõhimõtted ja üliõpilaste omavastutuse ulatus tulevikus. Täiskasvanuharidus Täiskasvanute koolituse seaduse muudatuste, sh mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtu ettevalmistamine. Muudatused valmistati 2024. aastal ette ja saadeti Riigikokku. Seadus on nüüdseks vastu võetud ja valmis rakendamiseks. Peamine muudatus on seadusesse mikrokvalifikatsiooniõppe kontseptsiooni lisamine, mis annab täiskasvanud õppijatele paindliku võimaluse omandada lisaeriala või erialane pädevus kitsamas valdkonnas. See muudatus võimaldab arendada tööturu vajadustele vastavaid konkreetseid teadmisi ja oskusi ilma, et peaks astuma uuesti tasemeõppesse. Lisaks täpsustatakse täiskasvanute koolitajatele seatud ootusi. Täiskasvanute koolitajal ei piisa vaid erialastest teadmistest ja oskustest, vaid talle on oluline ka oskus neid teadmisi täiskasvanutele edasi anda. Hea koolitamisoskus aitab tagada koolituste kvaliteeti, muuta õppeprotsessi tõhusamaks ning kohandada õpetamisviise vastavalt õppijate vajadustele ja õppimisstiilile. Seadus täpsustab ka koolitusteabe avalikustamist ja täiskasvanuõppe mõisteid. Ajakohane ja üheselt mõistetav eestikeelne koolitusteave võimaldab õppijal ja tellijal teha sobivaid valikuid vastavalt nende vajadustele ja eesmärkidele. 2024. a käivitus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) programm „Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine“ (VÕTI), mille eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes, eelkõige suuremat lisandväärtust andvate oskuste arendamise ning täiend- ja ümberõppe võimaluste loomisega. Tegevuste eelarvest moodustab suurima osa riiklik täienduskoolitustellimus (RKT), aga lisaks populariseeritakse elukestvat õpet, rahastatakse OECD PIAAC uuringut ja selle alusel tehtavaid detailsemaid uuringuid ning tehakse teisi täiskasvanuhariduse valdkonna arendustegevusi. 2024. a leiti ka partner elukestva õppe populariseerimise ja võrgustikutegevuste eluviimiseks: Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) Andras. Avalikustati rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC tulemused ja neid kokku võttev riiklik raport. PIAAC andmetel on Eesti täiskasvanute, eriti nooremate vanusegruppide, oskused rahvusvahelises võrdluses väga head. Väga heade oskustega inimeste osakaal on võrreldes eelmise uuringulainega kasvanud ning matemaatilise kirjaoskuse keskmine tulemus on ühena kolmest riigist paranenud. Murettekitav on aga madala lugemisoskusega täiskasvanute suur osakaal (20%) ning selle kasv viimase kümne aasta jooksul. Lisaks on mõtlemapanev kiire oskuste langus 35+ vanuses ning suured ja kasvavad hariduslikud, vanuselised, piirkondlikud ja sotsiaalmajanduslikud lõhed. PIAAC kajastab väga kompleksselt hariduse, koolituse, oskuste taseme, oskuste kasutamise ja tööturunäitajate seoseid, andes olulist sisendit haridus- ja tööturupoliitikasse. Lähiaastatel analüüsitakse uuringu tulemusi põhjalikumalt temaatilistes aruannetes. Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Meetme eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. 14 Tabel 4. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 PISA uuringus alla kolmanda tasemei saavutanud õpilaste osakaal (%), funktsionaalne lugemisoskus - - 36,2 - - - 31,0 Allikas: PISA PISA uuringus alla kolmanda taseme saavutanud õpilaste osakaal (%), matemaatiline kirjaoskus - - 38,2 - - - 30,0 Allikas: PISA PISA uuringus alla kolmanda taseme saavutanud õpilaste osakaal (%), loodusteaduslik kirjaoskus - - 32,0 - - - 29,0 Allikas: PISA Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16−24a Täpsus- osakaal (DESI) (%) - 47,5 - 61,1 - - tamisel Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI) Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal (%), 8. 24,4 24,6 23 20,1 20,2 25 26 klass Allikas: Rahulolu-uuring Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal (%), 11. 35,4 39,6 33,4 30,1 34 40 41 klass Allikas: Rahulolu-uuring Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal (%), - 54,8 52,7 45 45,4 55 56 kutsekeskharidus Allikas: Rahulolu-uuring Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate osakaalii (%) - 84,2 - - 80,1 85 85 Allikas: Rahulolu-uuring Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1- taseme saavutanute osakaal (%) - 57,9 55,6 52,3 53,5 68 70 Allikas: EHIS, EIS Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B2- taseme saavutanute osakaal (%) uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Allikas: EHIS, EIS Õpetaja kutsekindlus: õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast lõpetamist õpetajana töötanud viiel 51 55 62 56 60 56 57 järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS Õpetaja kutsekindlus: esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on pärast ametisse asumist õpetajana töötanud 50 51 50 52 46 52 52 viiel järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1. 2024. aasta olulisemad edusammud Tavakooli ja tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest on järjepidevalt kasvanud (vt lisa 1, tegevus 2.2), mis näitab kaasava hariduse järjepidevat juurdumist. 15  Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele on viimastel aastatel pisut suurenenud (lisa 1, tegevus 2.3). Andmed osutavad, et rakendatud meetmed − õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamine ja õpetajakoolituse üliõpilaste stipendium − on hakanud vilja kandma. Mis vajab tähelepanu? Õpetaja kutsekindluse indikaatorid ei näita selget kutsekindluse paranemise ega ka langustrendi. Seetõttu on keeruline õpetajate ametis hoidmiseks ellu kutsutud tegevustele hinnangut anda. Pidevalt on kõikunud nende õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel õppeaastal. 2024. aasta tegelik näitaja ületab 2024. a sihttaset ja ka 2023. aasta näitajat nelja protsendipunkti võrra. Esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal on võrreldes 2024. a sihttaseme ja 2023 tegeliku näitajaga langenud kuue protsendipunkti võrra. Sisseastumise infosüsteemi andmed viitavad õpetajakutse populaarsuse tõusule – konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele kasvas ka 2024. aastal. Ükski rahulolu-uuringu põhjal seiratavatest õpetajate mõõdikutest3 ei ole 2024. aastal oodatud sihttaset saavutanud. See osutab, et kutsekindlust mõjutavaid tegureid on keerukas mõõta ja see nõuaks eraldi analüüsi. Kutsekeskhariduse õpilaste rahulolu õppeprotsessiga püsib pärast eelmise aasta langust (8% võrra) 2024. aastal endiselt vaid 45% juures. Õpilaste rahulolu püsiva languse põhjused vajavad põhjalikumat analüüsi, kuid kindlasti avaldab mõju see, et koolikiusamise määr ei ole vähenenud (nende õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud, on eelmise aasta tasemel, 82%). 2024. a olulisimad arengud Valmisid ajakohastatud kooli õppekava koostamist ja õpetajat õppeprotsessis toetavad metoodilised materjalid. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikke õppekavasid toetav materjal jõudis koolideni jaanuaris 2024 ning põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava toetav materjal aprillis 2024. Märtsis ja aprilli alguses toimusid materjale tutvustavad infotunnid koolidele. Eespool kirjeldatud kutsehariduse reformi raames alustati 4-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade arendamist. Uued õppekavad jõustuvad 2025. aastal. Sellega suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid ning luuakse 4-aastased rakendusliku gümnaasiumi õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le. Kutseõppeasutustes saab edaspidi lisaks mittestatsionaarsele üldharidusõppele viia läbi ka statsionaarset üldharidusõpet. Samuti kasvab kutsekeskhariduses üldharidusõpingute maht, ent suurendatakse ka valikõpingute mahtu, täpsustatakse valikõpingute fookust ja valikupõhimõtteid. 2024. aastal algas üleminek eestikeelsele õppele. Tegemist on ühe suurima haridusreformiga taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Üleminek täielikult eestikeelsele õppele algas lasteaedades ning 1. ja 4. klassides. Põhihariduses kestab üleminek aastani 2029. Vajaminevate õpetajate leidmine eestikeelsele õppele üleminevatesse klassidesse ja lasteaiarühmadesse on nõudnud koolidelt suurt pingutust. Ka kohalikud omavalitsused on teinud jõupingutusi õpetajate leidmisel ning täitmata on peamiselt 3 Tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate osakaal; õpetajate osakaal, kes on tajunud kiusamist; õpetajate osakaal, kes on saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja toetamiseks jt mõõdikud 16 tugispetsialistide ametikohad. Tugispetsialistide puudus omakorda pole üksnes üleminekuga seotud väljakutse. Esmakordselt pidid 1. augustist 2024 oma ametikohalt lahkuma õpetajad, kelle keeleoskus ei vasta ametikohale kehtestatud keelenõudele. Juulis andis valitsus erandi õpetajatele, kellel on B1- keeleoskustase, kuid peaks olema B2-tase. Erand sai tehtud, sest need õpetajad õpetavad peamiselt vene keeles ja nende mõju ülemineku elluviimisse ei ole märkimisväärne. Uus tähtaeg on seatud 1. augustiks 2025. Lisaks rakenduvad alates 1. augustist 2026 keeleoskusnõuded abiõpetajatele. Lasteaias töötavate abiõpetajate keeleoskusnõue saab olema B2 ja koolis C1. 2024. a said Ida-Virumaa õpetajad palgalisa kokku ca 15 mln eurot. Toetust sai pea 1400 õpetajat ja tugispetsialisti. Meetmel on selge mõju, sest kalendriaasta jooksul liitus Ida-Virumaa haridusasutustega üle 400 uue õpetaja ja tugispetsialisti. Esmakordselt eraldati kõigile koolide ja lasteaedade pidajatele täiendavat toetust eestikeelse õppevara soetamiseks. Toetust eraldati iga lapse eest, kelle kohta oli EHISes märge, et lapse emakeel on eesti keelest erinev. Toetuse suurus ühe lapse kohta oli 100 eurot ja kokku eraldati toetust 2,3 mln eurot. Eelmainitud meetmed jätkuvad ka 2025. aastal. 2024. a sooviti märkimisväärselt suurendada metoodilisi täiendõppevõimalusi õpetajatele. Kui varem pakuti aastas mahukamaid koolitusi ca 800-le õpetajale, siis eelmisel aastal rohkem kui 2500 õpetajale. HTM olulisemateks partneriteks olid Tartu Ülikool (sh Narva Kolledž), Tallinna Ülikool ja Eesti Keele Instituut. Õpetajad ja koolijuhid 2024. aasta detsembris sõlmiti hariduslepe, mille eesmärk on kindlustada üldhariduse õpetajate karjäärivõimalused, töötasu ja töökoormus, säilitades samas Eesti haridussüsteemi paindlikkuse ja koolide autonoomia. Lepe sündis aastapikkuse läbirääkimise tulemusel omavalitsuste, erakoolipidajate, õpetajate esindusorganisatsioonide, koolijuhtide esindusorganisatsiooni ja ministeeriumi vahel. Haridusleppes lepiti kokku õpetaja neljaastmelise karjäärimudeli ning õpetaja tööaja ja töötingimuste üldine raamistik. 2024. aastal valmis seaduse väljatöötamiskavatsus koolijuhtide atesteerimissüsteemi loomiseks. Haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendamise ettepanekuteks oli moodustatud töörühm, kuhu kuulusid nii ministeeriumi, partnerite kui ülikoolide esindajad. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridusjuhtimise akadeemia eestvedamisel töötati aasta lõpuks välja haridusjuhtide arengu toetamise ja hindamise raamistik ning seaduseelnõu esmane versioon. Muudatused on kavandatud jõustuma 2026. aastaks. Euroopa Liidu kaasrahastatud tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ raames käivitati Õpetajate Akadeemia ning Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool alustasid partnerluslepingute alusel täiendusõppe pakkumist. Õpetajate Akadeemia on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostööprogramm, mille üldeesmärk on suurendada ülikoolide akadeemiliste töötajate ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate järelkasvu ning teadus-arendustöö võimekust neljas fookusvaldkonnas – loodusteaduste didaktika, matemaatika didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus. Asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks ja organisatsioonikultuuri arendamise toetamiseks taaskäivitati Tallinna Ülikooli eestvedamisel alustavate koolijuhtide arenguprogramm ning esmakordselt avati alustavate koolieelsete lasteasutuse juhtide arenguprogramm. Lisaks nendele programmidele alustasid ülikoolid professionaalse arengu võimaluste pakkumist lähtuvalt uuest haridusjuhi kompetentsimudelist. 17 Valmis haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja ametite atraktiivsuse kasvu kontseptsioon, mille alusel koostati kommunikatsioonistrateegia ja alustati tegevuste elluviimist. Viidi läbi iga-aastane aasta kooli konkurss. 2024. aasta alguses viidi koolides läbi OECD poolt korraldatav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS 2024. Uuringu tulemused avalikustatakse 7. oktoobril 2025. Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Meetme eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele Tabel 5. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20– Andmed 34a inimeste hulgas üks aasta pärast lõpetamist (%) 73,5 75,2 78,9 76,1 2025 III 77 78 Allikas: „Edukus Tööturul“ kv Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20– Andmed 34a inimeste hulgas viis aastat pärast lõpetamist (%) 72,5 73,9 75,1 73,7 2025 III 75 76 Allikas: „Edukus Tööturul“ kv Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16– 74a osakaal (%)* - 27,7 34,8 - 30 Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI) Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika väljatöötamisel Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1. 2024. aasta olulisemad edusammud Meetme mõõdikute puhul pole veel avaldatud uusi tasemeid, mille põhjal hinnanguid anda. Programmitegevuse mõõdikutest on IT õppesuuna lõpetanute arv nii kõrghariduses kui ka kutsehariduses pööranud tõusule. IT õppesuuna lõpetajate arv kutsehariduses kasvab kolmandat aastat: 2022. a 424 lõpetajat, 2024. a juba 536 (vt lisa 1). Viimase aasta kasvu puhul saab õppeasutustest esile tõsta Tartu Rakendusliku Kolledži, kus lõpetajate arv suurenes 44 võrra. Mis vajab tähelepanu? Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega inimeste (vanusegrupp 20−34a) hulgas on 2023. aasta andmetel langenud u 2% võrra nii lühi- kui pikemas perspektiivis (1 aasta vs 5 aastat pärast lõpetamist). Üheks põhjuseks võib olla majanduslanguse tõttu kahanenud tööjõunõudlus. Ehkki 2024. a kasvas kõrghariduses LTT-erialade lõpetanute osakaal võrreldes möödunud aastaga poole protsendipunkti ulatuses, on see sisuliselt püsinud aastaid samal tasemel ega ole oluliselt ületanud 28%. Võrreldes teiste OECD riikidega on 27−28% siiski väga kõrge tase, mida ületab vaid kolm riiki. IT-õppesuuna lõpetanute arv on nii kutse- kui kõrghariduses küll mõnevõrra tõusnud, aga sellest ei piisa LTT erialade lõpetanute mõõdiku sihttaseme saavutamiseks. 18  Töökohapõhises õppes osalejate ja lõpetajate osakaal kutsehariduses on viimasel kolmel aastal märkimisväärselt langenud. Lõpetajate osakaal on aastaga vähenenud just madalamatel astmetel (teise taseme kutseõppes 4%-lt 0%-ni, kolmanda taseme kutseõppes 24%-lt 7%-ni) ning suurenenud kõrgematel astmetel (neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes 43%-lt 47%-ni ja viienda taseme kutseõppe esmaõppes ja jätkuõppes vastavalt 15%-lt 21%-ni ning13%-lt 16%-ni). Languse taga on ESF+ rahastatud töökohapõhise õppe toetusmeetme lõppemine kahe toetusperioodi vahel. Edaspidi peaks mõõdik taas tõusma hakkama. 2024. a olulisimad arengud Uute EL toetuse andmise tingimuste käivitamine ja rakendamine 2024. a käivitusid ESF+ rahastatud programmi „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ tegevused. Eesmärk on koostöös tööandjatega ajakohastada inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades kõrghariduse tasemeõppe sisu ning suurendada nende valdkondade populaarsust ja kandepinda, et vastata tööturu vajadustele ja suurendada inseneride järelkasvu. Kõrgkoolid korraldasid erinevaid kooliõpilastele suunatud tegevusi (info- ja karjääripäevad, töötoad jne), et suurendada üliõpilaskandidaatide arvu inseneeria õppekavadele. Sarnase sisuga programm käivitati ka kutse-, üld- ja huvihariduse suunal. Käivitusid ka uue ESF+ programmi PRÕM+ tegevused. PRÕM+ eesmärk on, et kutse- ja kõrgharidusõpe vastaks ühiskonna vajadustele. Programmi raames arendatakse ja laiendatakse kutse- ja kõrgkoolides koostöös ettevõtetega töökohapõhist õpet ja praktikat, et see lähtuks enam töömaailma vajadustest. Ühtlasi loodi alus tookohapõhise õppe pakkumiseks ja rahastamiseks ka kõrghariduses. PRÕM+ vahenditest rahastatakse töökohapõhist õpet magistriõppes ja kõrghariduse esimesel astmel tervise õppesuuna õppekavadel. Täiskasvanute oskuste arendamiseks pakuti mitmekesiseid võimalusi mitteformaalõppes. ESF+ programmi VÕTI toel sai üle 10 300 täiskasvanu ligi 40 erialavaldkonnas oskusi täiendada 585 koolitusel, taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF Rohe) programmi kaudu jõudsid roheoskuste koolitused (69) ca 1400 täiskasvanuni. Eraldi tähelepanu suunati Ida-Virumaa piirkonnale, kus õiglase ülemineku fondi toel loodi 78 koolitusel osalemisvõimalused ca 1300 täiskasvanule. Koolitusi pakkusid kutseõppeasutused ja kõrgkoolid ning osalejaile olid need tasuta. Üle Eesti toimunud koolitustel sai digibaasoskusi omandada ligi 350 täiskasvanut. Taaste- ja vastupidavusrahastu ettevõtete rohepöörde toetamise tegevuse raames töötati HTM kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduse valdkondade koostöös välja mudel, kus õppekavaarenduses suunati koostööd tegema kõrgkoolid, kutseõppeasutused ja ettevõtjaid esindavad kutse- ning erialaliidud. Koostöövormiks olid konsortsiumid ja kokku tegutses neid 2023. a juunist 2024. a oktoobrini üheksa. Konsortsiumid sõnastasid valdkondade ja horisontaalsed roheoskused, analüüsisid olemasolevaid õppekavu, sõnastasid õpiväljundid roheoskuste õppeks, töötasid välja uued roheoskuste õpetamiseks vajalikud ained/moodulid, sh täienduskoolituste ja mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavad, tegid ettepanekud kutsestandardite ja oskusprofiilide täiendamiseks rohepöördeks vajalike kompetentsidega ning kaardistasid kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste pedagoogiliste töötajate koolitusvajaduse. 2024. aastal algas ka konsortsiumitegevuste II etapi – õppematerjalide ja metoodiliste juhiste loomise ettevalmistus. Tegevused viiakse ellu Harno kutse ja kestlikkuse keskuse koordineerimisel. Samuti toetati 19 prioriteetsetes valdkondades mitte-IT õppekavadesse digioskuste sisseviimist ja valikmoodulite väljatöötamist kõrg- ja kutsekoolides RRF ettevõtete digipöördeks oskuste arendamise tegevusest. Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava raames töötati välja koostöömudel „Kohalik omavalitsus kui partner täiskasvanute õppimise toetamisel“ ja selle pilootprogrammis „Täiskäik“ osales 14 kohalikku omavalitsust. 2025. a programm jätkub ja sellesse kutsutakse osalema juba uusi KOVe. Tegevuse viib ellu ETKA Andras. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) arendustegevused ESF+ programmi VÕTI toel jätkusid koostöövõrgustiku seminaride ja baaskoolitustega nõustajatele ja hindajatele. Uue tegevusena lisandusid töötukassa karjäärinõustajatele ja kutseandjatele suunatud VÕTA seminarid. Arendustegevuste tagasiside põhjal loodi lisaks infolistile kogemuste vahetamiseks VÕTA koostöögrupp EPALE keskkonnas. Õppijate teadlikkuse suurendamiseks viidi ERRis ja erameediakanalites läbi kaks meediakampaaniat „VÕTA õpitu ja kogetu kaasa“ ning valmisid klipid ja visuaalid, mida õppeasutused saavad teavitustöös kasutada. Algatati uuring „VÕTA kasutamise probleemid õppija ja kutsetaotleja vaates“. Kutsesüsteemi reform Kutsesüsteemi reformi käivitamiseks viidi läbi mitmeid aruteluseminare partneritega, et koguda sisendit aasta lõpuks valminud kutseseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseks. Asuti välja töötama kutsesüsteemi tulemusindikaatorit, milleks saab OSKA uuringutes esitatud ettepanekute rakendumise osakaal. Aktiivselt tegutseb ja kutsetunnistusi väljastab 105 kutse andjat. Väljastati ligi 16 500 kutsetunnistust (neist 10 875 töömaailma taotlejatele ja 5578 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile), 1006 osakutsetunnistust (neist 797 töömaailma taotlejale ja 209 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile) ja 2 431 koolilõpudokumendile kantud kutset (neist 1503 kõrgkooli lõpetajaile ja 928 kutseõppe lõpetajaile). 2024. aastal toimus 32 kutseõppeasutuses kokku 742 kutseeksamit. Kutset taotles 7699 kutseõppe lõpetajat, eksamil osales 7512, osalenutest sooritas eksami 6634 õppurit. Kutseõppe lõpus kutseeksami edukalt sooritanute osakaal 2024. aastal oli 87%. Oskuste prognoosisüsteem OSKA Eesti tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA analüüsides uuritakse, kui palju ja milliste oskustega töötajaid on Eestis tulevikus vaja ning kuidas oskuste vajadus on kooskõlas hariduspakkumisega. Lisaks valdkondlikele uuringutele koostatakse OSKA tööjõuvajaduse üldprognoose, vaadatakse üleilmseid tulevikutrende ning kitsamaid tööjõu ja oskuste vajadusega seotud teemasid. 2024.a uuendati OSKA andmemudeli, üldprognoosi, temaatiliste uuringute ja seire metoodika. Kokku avalikustati 2024. a kaheksa OSKA tööjõuvajaduse tulevikuvaate uuringut: arvestusala ja ärinõustamine, logistika, perearstiabi, transport, ehitus, farmaatsiatööstus, tervishoid, IKT seiretulemuste aruanne ning temaatiline uuring „Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused“. Toimus OSKA IKT-valdkonna 2021. a uuringu seire, mille käigus lisaks tavapärasele seireküsitlusele kasutati muid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid, et saada täiendavat infot sektori arengutest. Läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga lepiti kokku projekti „Strengthening skills forecasting and skills governance system in Estonia“ tegevuskava järgnevaks kolmeks aastaks. Projekti tulemusel luuakse terviklik oskuste ökosüsteemi mudel, mis soodustab sektorite vahelist koostööd, pakub rakendatavaid 20 lahendusi hariduse, koolituse ja tööjõuarenduse vallas ning toetab tõenduspõhiseid poliitikaid ja tegevusplaane, mis aitavad tõhusamalt lahendada oskuste puudujääke. Jätkus arendustöö oskuste klassifikaatori ja kataloogi loomisel ning rahvusvahelist kogemust (sh ESCO klassifikaator) arvestades loodi metoodika oskuste kirjeldamiseks. Aasta lõpuks oli Eesti oskuste registris kirjeldatud 2833 oskust, mis on seostatud ligi 400 ametiprofiiliga. Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Meetme eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Tabel 6. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuste osakaal (%) 15 20 24 40,5 30 45 50 Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1. 2024. aasta olulisemad edusammud Kohalikke omavalitsusi, kus noortevaldkond (sh nii noorsootöö kui ka huviharidus) on Rahandusministeeriumi väljatöötatud omavalitsuste teenuste hindamisinstrumendi järgi edasijõudnu või eeskujulikul tasemel (st täidetud on nii ootuspärased eeldused valdkonna toimimisele kui ka tehtud lisapingutusi valdkonna parima toimimise tagamiseks), oli 2023. aastal4 56% kõikidest omavalitsustest. Pärast selle näitaja suurt langust 2021. aastal (34%-ni tingituna nt uute indikaatorite lisamisest noorsootöö valdkonna kategooriasse) on näitaja taastunud ja umbes pooled omavalitsused said 2023. a noortevaldkonna korraldamisega hakkama keskmisel või eeskujulikul tasemel. Mis vajab tähelepanu? Liiga palju on kohalikke omavalitsusi, kus noortevaldkonna kvaliteedihindamine ei ole edenenud soovitud tempos. Hindamise on viimase nelja aasta jooksul läbi viinud 24 omavalitsust, mis on umbes 10 võrra vähem kui seatud siht. Eesmärk on toetada omavalitsusi noorsootöö ja huvihariduse kvaliteedi hindamisel vähemalt iga nelja aasta järel. See annaks regulaarse ja ajakohase ülevaate piirkonna võimalustest ja puudujääkidest noortele mõeldud arendavates tegevustes. Languse üheks põhjuseks võib pidada ESF+ rahastusel arendatud kvaliteedihindamise digitaalse keskkonna valmimist 2023. a lõpuks ning tellija piiranguid keskkonnas hindamiste läbiviimisele esimesel kasutusaastal. 2024. aastal eeldati keskkonna kasutajatelt varasemat kvaliteedihindamise kogemust. 4 Aruandeaastal raporteeritakse eelnenud kalendriaasta tulemusi, kuna andmed avalikustatakse juunikuus ehk pärast aruande ilmumist. 21  Mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET) noorte osakaal on kasvanud. Vanuserühmas 15−29 on ühiskonnast kõrvalejäänud noorte osakaal Statistikaameti andmetel 11%, s.o 1,4 protsendipunkti enam kui eelmisel aastal. Kuigi näitaja kahel eelneval aastal langes, püsib NEET-staatuses noorte osakaal antud vanuserühmas pikemas vaates (alates 2017. a) 11% juures. See tähendab, et ligi 23 000 noort on ootuspärastest ühiskonnas osalemise protsessidest väljas – nad ei ole tööturul ega haridussüsteemis. Noores eas ühiskonnast eemale jäämine vähendab võimalusi tulevikus edukaks hakkamasaamiseks ning suurendab seeläbi koormust sotsiaalsüsteemile. NEET- staatusesse sattumise põhjuseid avab Statistikaameti analüüs. Toimivate noorte osaluskogudega KOV-de osakaal on endiselt madal ja langes aruandeaastal veel mõne protsendipunkti võrra. Kuigi osaluskogusid on üle Eesti 85, tegutsevad aruandeaastal noorte huvide eest seisvad osaluskogud aktiivselt 59% omavalitsuste juures. Vaatamata üldarvu langusele on positiivseid muutusi osaluskogude tegevuses: aasta jooksul on kaheksa omavalitsuse mitteformaalsemast noorte aktiivist saanud noortevolikogu. Noorsootöös ja huvihariduses (v.a laagrikasvatajad) ei ole ühtseid riigi poolt sätestatud kvalifikatsiooninõudeid noortega töötavatele spetsialistidele. Tööks vajalike kompetentside, samuti laste ja noortega töötamiseks vajalike isikuomaduste kontrolli vastutus on kohalikel omavalitsustel ja tööandjatel, kellel on õigus seada kandidaatidele nõudeid. Vähene riiklik regulatsioon paneb suurema vastutuse valdkonna tööandjatele ja omavalitsustele, kes saavad vastavalt tegevustele ja teenustele (nt noortekeskustes pakutav avatud noorsootöö teenus või instrumendiõpe huvikoolis) ning piirkonna eripäradele (nt suurem erivajadustega noorte hulk) nõudeid luua ja kehtestada. Teiselt poolt võimaldab ühtsete üleriigiliste baasnõuete puudumine palgata huvihariduse ja noorsootöö spetsialistide ametikohtadele erialaste oskuste ja kompetentsideta isikuid ning maksta neile madalamat töötasu (loe rohkem töötingimuste ja kvalifikatsiooninõuete uuringust). Jõudmaks noortevaldkonna arengukavas seatud eesmärgini tagada noorsootöö ja huvihariduse kaudu kvaliteetsed ja mitmekülgsed arenguvõimalused kõigile noortele, olenemata nende elukoha piirkonnast, on vaja senisest tõhusamaid mehhanisme, kindlustamaks noortega töötavate isikute professionaalsus. Koostöös valdkonna esindusühingutega on väljatöötamisel kvalifikatsiooninõuded noortega töötavatele spetsialistidele ning ministeerium on alustanud noorsootöö seaduse ja huvikooli seaduse muutmise ettevalmistamist. 2024. a olulisimad arengud HOOG Andekate noorte süsteemsemaks toetamiseks valmis 2024. aastal HTM strateegilise partneri MTÜ Talendikeskuse eestvedamisel teadusanalüüsi ning ekspertide sisendi põhjal andekuse mõiste definitsioon, milles määratleti andekuse tunnused. Andekuse definitsiooni ja tunnuste selge määratlemine on alus andekate õppijate tuvastamiseks haridusasutustes ja paremaks vajaduspõhiseks toetamiseks. OSA Noorte osaluskogude töö tõhustamiseks valmis Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel ja ministeeriumi toel digitaalne noortevolikogude kvaliteedi hindamise mudel. Mudeli kvaliteedinäitajad aitavad tuvastada tugevusi ja leida parandustegevusi vajavaid aspekte noortevolikogude toimimises, et 22 osaluskogude töö edendaks võimalikult tõhusalt noorte demokraatlikku osalust. Hindamise tehniliseks läbiviimiseks loodi Haridussilma kvaliteedi hindamise mooduli juurde noortevolikogude kvaliteedimudel. ISE Valmis uuring „Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine noortevaldkonnas töötamiseks: välisriikide noortevaldkondade ja Eesti sidusvaldkondade kogemuste analüüs samasisuliste reformide elluviimisel“. Praxise eksperdid analüüsisid Malta ja Wales’i noortevaldkonna töötajatele ning Eestis treeneritele, koolieelsete lasteasutuste töötajatele ning lastekaitsetöötajatele kvalifikatsiooninõuete kehtestamise protsessi. Koostati neli võimalikku poliitikavalikut Eestis kvalifikatsiooninõuete kehtestamiseks noortevaldkonna töötajatele. Uuring on sisendiks poliitikakujundajatele, -rakendajatele ning valdkonna töötajaskonna aruteluks noorsootöös ja huvihariduses täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamiseks. Ministeeriumi eestvedamisel kutsuti kokku partnerorganisatsioonidest moodustatud töörühm ning osaletakse Riigikantselei koosloome arengukiirendis. Rohkem infot kvalifikatsiooninõuete kohta leiab siit. Valmis mobiilse noorsootöö kontseptsioon, mille eesmärk on luua ühtne arusaam mobiilsest noorsootööst, toetada omavalitsusi mobiilse noorsootöö korraldamisel ja aidata laiendada seda igasse Eesti piirkonda. Kontseptsioonist lähtuva mobiilse noorsootöö rakendamine kõikjal Eestis loob eelduse tasandada ebavõrdsete olude (sh piirkondliku, sotsiaalmajandusliku) mõju noorte eluteele ning vähendada ühiskonnast kõrvalejäänud noorte osakaalu. Viimastel andmetel on selliseid noori ligikaudu 23 000 (11% 15−29 aastastest). Kontseptsiooni valmimine on oluline alus mitteõppivate ja mittetöötavate noorte süsteemsemaks tagasitoomiseks haridussüsteemi ja/või tööturule suunamiseks. Valmis haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja ametite atraktiivsuse kasvu kontseptsioon, mille eesmärk on sõnastada ühised ootused osapoolte rollide ja vastutuse suhtes, et toetada professionaalide väärtustamist ja ametite atraktiivsuse kasvu. Noortevaldkonna õigusloome hõlmas 2024. aastal nelja noorsootöö seaduse rakendusakti ajakohastamist – sh eelkõige aasta alguses kehtima hakanud uuendatud noorsootöötaja kutsestandardite põhjal muudeti noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuete määrust, millega võimaldati mh ka 7. taseme kutse omanikel töötada laagrikasvatajana, ning kehtestati ühetaoline ja universaalne esmaabikoolituse läbimise nõue kõikidele laagrikasvatajatele ja -juhatajatele. Samuti jätkati noorsootöö seaduse ja huvikooli seaduse muutmise ettevalmistamisega. KINDLUS ESF+ programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames töötati HTM ja Tallinna ja Tartu ülikooli koostöös välja kvaliteedijuhtimise koolitusprogramm ning alustati programmi pilootetapi elluviimist. Koolitusprogrammi sihtrühm on kohalike omavalitsuste noortevaldkondade juhid, kes koolituse tulemusel on võimelised seadma ja rakendama kvaliteedinõudeid oma piirkonnas noortele pakutavates teenustes. Alates 2024. aastast saavad omavalitsused noortevaldkonna korralduse kvaliteeti hinnata veebikeskkonnas. See võimalus on esimeste kasutajate hinnangul muutnud hindamist lihtsamaks. Positiivset tagasisidet on saanud eeltäidetud hindamisvormid, kus kuvatakse keskselt kogutud asjakohaseid andmeid hindamist läbiviiva omavalitsuse kohta. 2024. aastal täiendati ja korrigeeriti vastavalt esimeste kasutajate tagasisidele ka noortevaldkonna korralduse kvaliteedinäitajaid, mis valmisid 2023. a lõpus. 23  3. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Haridus- ja noorteprogrammi kulude maht oli 743 mln eurot, millest piirmääraga ehk Riigikogu limiidiga kinnitatud eelarvevahendite kasutus oli 625,7 mln eurot ning piirmäärata ehk välistoetuste ja asutuste omatulude arvelt kasutatud eelarve 117,4 mln eurot. Programmi eelarvesse kuuluvad 25 riigi kutseõppeasutust, 5 riigi rakenduskõrgkooli ja 51 riigi üldhariduskooli. Riigi õppeasutuste kulud kokku olid 272,3 mln eurot. Tegelikest kuludest moodustasid suurima osa toetused: 388,5 mln eurot (sh avalik-õiguslike ülikoolide ja erakoolide tegevustoetused, sihtfinantseerimised ja liikmemaksud). Sotsiaaltoetuste maht oli 33,7 mln eurot (õpilaste õppe-, sõidu- ja toitlustustoetused, stipendiumid jms). Asutuste tööjõu- ja majandamiskulude maht (sh välistoetuste arvelt) oli 297 mln eurot, sh riigikoolidel 241,4 mln eurot, Haridus- ja Noorteametil 21 mln eurot ja ministeeriumil 29,4 mln eurot (sh ametnike tööjõu- ja asutuste ülalpidamiskulu, kvaliteedihindamiste, riigieksamite jms-ga seotud kulud). Amortisatsioonikulu oli 23,7 mln eurot. Esialgse ja lõpliku eelarve kulude vahe suurenes 132 mln eurot, millest piirmäärata ehk välisvahendite ja omatulude lõplik eelarve suurenes 91,2 mln eurot ning piirmääraga kulude eelarve maht suurenes 40,8 mln eurot. Välisvahendite suure kasvu põhjustab Erasmus+ ja Euroopa Sotsiaalkorpuse (ESC) lõpliku eelarve suurenemine 75,9 mln euro võrra. Igal aastal sõlmib Erasmus+ ja ESC agentuur (EEA) Euroopa Komisjoniga uue lepingu toetusvahendite kohta. Pärast lepingu sõlmimist kannab EK esimese ettemaksena EEAl-e 70% toetuse vahenditest ja 100% võrgustike ja juhtimiskulude vahenditest ning seetõttu on kumulatiivne toetuse jääk küllalt suur. Kasutamata lepingujäägid kantakse EK-le tagasi pärast lepinguperioodi lõppu, kui EK esitab maksetaotluse. Üks leping võib olla avatud 5−7 aastat. Piirmääraga kulude eelarvet muutsid 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud vahendid: 48,9 mln eurot. Lisaeelarvega vähendati eelarvemahtu 4,8 mln eurot. Riigieelarve seaduse muudatusega vähendati kulude eelarvet 3,7 mln eurot. Vabariigi Valitsuse reservist suunati vahendeid programmi eelarvesse 0,4 mln eurot. Programmi investeeringute eelarve maht suurenes 7,8 mln eurot, sh piirmääraga vahendite maht 5,5 mln eurot. 2023. aastast 2024. aastasse toodi üle 8,6 mln eurot, mh kinnisvara halduseks ja korrashoiuks ette nähtud vahendeid. Seadusemuudatusega vähendati investeeringuid 3,4 mln eurot. Vabariigi Valitsuse reservist suunati investeeringutesse täiendavalt 0,3 mln eurot. 2024. aasta eelarve jäägiks kujunes koos välisvahenditega 211,8 mln eurot, millest piirmääraga kulud on 82,2 ja investeeringud 5,8 mln eurot. Kõige suurema osa programmi piirmääraga kulude jääkidest moodustavad tegevustoetused ja investeeringutoetused: 66,8 mln eurot, sh eestikeelsele haridusele üleminek 42,9 mln eurot, mis tuleb kanda edasi aastatele 2026−2029, et katta reformiga seotud eelarvevajadus; KOV-idele ja eraüldhariduskoolide pidajatele ühekordne toetus arvutite ostmiseks 11 mln eurot, et toetada koolide valmisolekut e-eksamiteks. Taotlusvoor korraldati ja lepingud sõlmiti 2024. aastal, soetused toimuvad 2025. aastal; 24 HTM valitsemisalas on 86 asutust, sh 81 kooli. Koolid täitsid oma kulude eelarvest 98,1%, jääk on 4,3 mln. Koolide puhul võib eelarve kasutamise vajadus muutuda ka kahe eelarveaasta vahel, mis jäävad samasse õppeaastasse. Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on Haridus- ja teadusministri käskkirja „2024. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskirjas. Tabel 7. Haridus- ja noorteprogrammi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Haridus- ja noorteprogramm Esialgne Lõplik Täitmine Täitmine eelarve eelarve % Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus 669 362 782 500 649 894 83% 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kulud 26 814 29 887 25 156 84% Investeeringud 10 814 11 113 7 921 71% 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Kulud 298 124 319 736 290 673 91% Investeeringud 1 502 2 369 1 461 62% 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kulud 273 953 280 303 274 207 98% Investeeringud 1 545 4 887 2 764 57% 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja Kulud 16 129 19 228 7 048 37% õppimisvõimaluste loomine Investeeringud 0 5 5 92% 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime Kulud 40 480 114 854 40 538 35% edendamine Investeeringud 0 118 118 100% Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - 111 837 135 482 78 801 58% keskkonnad 2.1 Õppekava ja koolikorralduse Kulud 28 746 32 046 25 778 80% arendustegevused Investeeringud 1 913 4 706 3 128 66% 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Kulud 71 820 92 115 45 300 49% Investeeringud 0 195 25 13% 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu Kulud 9 275 6 407 4 560 71% toetamine Investeeringud 83 13 12 91% Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed 37 229 37 841 21 400 57% 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste Kulud 4 327 3 557 3 438 97% prognoosisüsteem OSKA 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Kulud 32 902 34 060 17 739 52% Investeeringud 0 223 223 100% Meede 4. Noortevaldkonna arendamine 12 329 14 735 8 662 59% 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste Kulud 2 570 5 479 1 772 32% toetamine (HOOG) Investeeringud 0 8 8 100% 25 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste Kulud 853 1 122 760 68% kaitsmine (OSA) 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi Kulud 4 642 5 213 4 371 84% arendamine (ISE) Investeeringud 0 5 5 100% 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste Kulud 4 263 2 909 1 747 60% tagamine (KINDLUS) Haridus- ja noorteprogramm kokku Kulud 814 900 946 916 743 085 78% Investeeringud 15 857 23 643 15 672 66% 26 LISA 1: mõõdikute tabelid tegevuse tasandi mõõdikutega Meede 1 tegevusmõõdikud Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 158 158 156 154 155 153 Riigigümnaasiumide arv (tk)* 16 18 20 25 28 27 27 * Mõõdiku järele ei ole edaspidi vajadust, sest 2014−2020 toetusperiood on lõppenud ja eesmärk saavutatud. Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja. Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%), kokku 0,2 0,25 0,3 0,34 0,36 0,3 0,25 Allikas: EHIS Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%), poisid 0,3 0,3 0,4 0,38 0,43 0,4 0,3 Allikas: EHIS Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%), tüdrukud 0,1 0,2 0,2 0,3 0,29 0,2 0,2 Allikas: EHIS Gümnaasiumist väljalangejate määr esimesel õppeaastal (%)* 0,7 0,9 1,2 1,3 0,95 1,2 1,1 Allikas: EHIS Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%)* 9,4 8,9 10,7 8,6 9,6 9 8,5 Allikas: EHIS Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist 82,1 81,9 81,2 82,1 80 82 83 Allikas: EHIS Kutsehariduse** omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli lõpetamist (%) 22,4 22,3 21,6 21,2 22,0 22,9 23 Allikas: EHIS * Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja, sest ei anna kasutatavat infot. Kaalutakse asendamist õppimiskohustuse täitmise mõõdikuga. ** Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõpet, mitte jätkuõpet. Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel aastal) (%) 15,2 14,5 15,1 13,2 11,2 16,0 16,0 Allikas: EHIS Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 221 222 250 237 262 300 300 Allikas: EHIS 27  Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%) 52,3 55,0 56,1 54,8 56,8 54 54,5 Allikas: EHIS Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ja õpetamise 79,6 ning juhendamisega* - 81,4 - - - 83 (2019) Allikas: Vilistlaste uuring * Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja ja seda seiratakse edaspidi programmiväliselt. Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 25−64a madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr* (%) 6,5 8,6 10,7 9,95 10,7 11,5 12,3 Allikas: Eesti tööjõu-uuring Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses õppijate osakaal keskhariduseta andmed 4,6 4,8 4,5 4,7 4,7 4,8 19−64aastaste hulgas (%) Allikas: EHIS ja mais Statistikaamet Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes** (%) 28 30 32 26,3 25 29,4 28,9 Allikas: EHIS Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 kuu jooksul (%) formaal- ja - - 48,1 - 53,7 49,2 49,9 mitteformaalõppes*** Allikas: Eesti tööjõu-uuring Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr Täpsus- Täpsus- viimase 12 kuu jooksul (%) informaalõppes**** - 59,6 62,6 67,8 69,4 tamisel tamisel Allikas: Eesti tööjõu-uuring * Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0−2). ** Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes *** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, v.a juhendatud töökohapõhine õpe **** Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel, giidiga ekskursioonidel, õppekeskustes. Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 11,6 11,4 11,0 9,7 8,7 11,0 11,0 Allikas: EHIS Meede 2 tegevusmõõdikud Tegevus 2.1. Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv* 148 148 184 205 213 204 214 Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm 28  Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahuliii (%), 4. klass 31,6 31,8 30,7 31,7 31,9 32 33 Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%), 8. klass 14,7 16,3 16,1 15,5 17,3 17 17 Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%), 11. klass 16,3 15,8 15,5 16,5 17,9 16 17 Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), 4. klass 67,8 66,0 63,5 60,9 61,6 66 67 Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), 8. klass 74,2 79,3 76,7 69,9 71 80 81 Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), 11. klass 89,1 92,4 90 88,1 88,3 92 93 Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), kutseõppeasutuste õppijad - 92,4 87,8 86 81,9 92 93 Allikas: Rahulolu-uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, lapsevanemate, - 87,5 - - 84,8 89 - kolleegide poolt) (%)** Allikas: Rahulolu uuring Andeka õppija toetamine uus mõõdik, metoodika töötatakse välja * Programm lõppes, mõõdik pole enam asjakohane ja jääb alates 2026−2029 programmist välja. ** Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja ja seda seiratakse edaspidi programmiväliselt. Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal põhihariduses (%) 72 74 76 75,2 76,5 77 78 Allikas: EHIS Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest (%) 32,1 34,4 36,2 39,4 40,3 36 36 Allikas: EHIS Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest (%) 64,9 68,4 70,8 72,8 76,8 71 72 Allikas: EHIS Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami keskmine tulemus* - 65 60 59,1 60,4 75 75 Allikas: EHIS, EIS Eesti keele kui teise keele gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus* 74 73 67 68,9 66 75 75 Allikas: EHIS, EIS Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi statsionaarses õppes (%) 83,1 77,3 75,5 74,6 69,7 77 78 Allikas: EHIS, EIS Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal eesti keelest erineva 5,9 10,8 õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga, - - vs - - vs loodusteadused 13,3 19 29  Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Allikas: PISA Tipptasemel oskustegaiv õpilaste osakaal eesti keelest 7,3 12 erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga, - - vs - - vs lugemisoskus 11,6 20,5 Allikas: PISA Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal eesti keelest erineva 7,8 13,5 õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga, - - vs - - vs matemaatika 14,7 23,7 Allikas: PISA Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku - õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks, 46,3 - - 46,8 47 - alusharidus Allikas: Rahulolu uuring Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks, 43 - - 42,6 44 - üldharidus Allikas: Rahulolu uuring Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad erivajadustega 59,2 - - 58,8 60 - laste toetamisel head koostööd** Allikas: Rahulolu uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad hariduslike 65,3 - - 58,5 67 - erivajadustega laste toetamisel head koostööd** Allikas: Rahulolu uuring Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga andmed hästi ette valmistatud õpetamiseks mitmekultuurilises või - - - - - sügisel 20 - keelses keskkonnas 2025 Allikas: TALIS * Mõõdik jääb 2026−2029 programmist välja, kuna ei anna olulist infot lisaks B1- ja B2-taseme saavutanute osakaalu mõõdikutele. ** Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja ja seda seiratakse edaspidi programmiväliselt. Tegevus 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Koolijuhtide osakaal, kes võtsid meetmeid, toetamaks andmed õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate - - - - sügisel 55 - väljaarendamisel (%) 2025 Allikas: TALIS Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%)* 27,0 26,5 26,4 26,4 26,7 28 28 Allikas: EHIS Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele 1,0 1,2 1,1 1,2 1,3 1,3 1,4 Allikas: SAIS, EHIS Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et õpetajaamet on andmed ühiskonnas väärtustatud* - - - - sügisel 35 - Allikas: TALIS 2025 Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus õpetanud andmed koos teise õpetajaga (%) - - - - sügisel 25 - Allikas: TALIS 2025 30 * Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja ja seda seiratakse edaspidi programmiväliselt. Meede 3 tegevusmõõdikud Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Mõõdik(ud) väljatöötamisel Mõõdik töötatakse välja 2025. a Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%) 80,3 70,6 75,1 84,6 74,7 81 81,5 Allikas: Eurostat 1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanud 20−34- aastaste tööhõive määr 85,7 92,4 87,3 96,7 95,2 88 88,5 Allikas: Eurostat LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses (%) 27,4 28,1 27,5 26,5 27 30 30 Allikas: EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kõrghariduses 766 975 847 793 889 975 975 Allikas: EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kutsehariduses 486 499 424 496 536 520 520 Allikas: EHIS Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega, bakalaureuseõpe (%)* - - 66,2v - - - 63 Allikas: Vilistlaste uuring Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega, magistriõpe (%)* - - 58,8vi - - - 68 Allikas: Vilistlaste uuring Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%)* 15,2 17,2 13,2 11,6 10,4 21 23 Allikas: EHIS * Mõõdik jääb alates 2026−2029 programmist välja ja seda seiratakse edaspidi programmiväliselt. 31 Meede 4 tegevusmõõdikud Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine (HOOG) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 18-26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest 4,05 3,6 4,7 3,7 3,9% 3 3,4 mittetulundusühingutest (%) Allikas: Statistikaamet Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–26- andmed aastastest noortest (%) 30,3 32,3 32,9 32,7 33,2 33,5 mais Allikas: EHIS, Statistikaamet Noorte omaalgatusprojektide arv (ja toetatud > 168 > 168 projektide osakaal (%)) 179 32 168 111 198 (vähemalt (vähemalt Allikas: Harno, Eesti Avatud Noortekeskuste (74%) (50%) (42%) (69%) (45%) 50) 50) Ühendus6 Noorte ettevõtjate osakaal 18–26-aastastest noortest 4,0 4,3 4 4,1 4% 5,0 5,3 Allikas: Statistikaamet Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Osalusvormide arv 82 91 92 89 85 ≥79 ≥79 Allikas: Eesti Noorteühenduste Liit Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste vähemalt vähemalt osakaal kõigist omavalitsustest (%) 94,0 92,0 68 62 59 90% 90% Allikas: Eesti Noorteühenduste Liit 18−26a kandidaatide osakaal kõigist kohalike omavalitsuste volikogu valimiste kandidaatidest (%) - 5,4 - - - - 7,9 Allikas: Statistikaamet 15−26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%) - 22 26,5 27,2 26,5 >23 24 Allikas: Statistikaamet Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootööteenused Andmed on vähemalt edasijõudnu tasemel (%) 69,6 34,2 39,2 55,7 40 >45 juunis7 Allikas: RM, minuomavalitsus.ee Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) 90 - - - - - - 5 2024.a korrigeeris Statistikaamet perioodi 2020−2023 andmeid. Varasemad andmed näitasid märkimisväärset langust, ca 2%-ni, kuid korrigeeritud andmetel on noorte juhitud MTÜde osakaal perioodil 2017−2023 püsinud u 4% juures. 6 Alates 2023. aastast viib noorte omaalgatuste taotlusvooru läbi strateegilise partnerluse raames Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus. 7 Aruandeaastal raporteeritakse eelnenud aasta tulemust, kuna aruandeaasta andmed avaldatakse peale käesoleva aruande ilmumist. 32  Allikas: Uuring „Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga“ Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2024 2025 15−26-aastaste noorte osakaal, kes hindavad, et tugi on kättesaadav (%) - 91,7 89,7 91,5 90 ≥90 ≥90 Allikas: Statistikaamet 15−29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) (%) 11,7 11,2 10,6 9,6 11 10,8 10,5 Allikas: Statistikaamet i Mõõdetakse skaalal 1−6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. ii Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. iii Allikas: Rahulolu uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul st õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma.) nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4−5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust „pigem olen nõus“ ning 5 „olen täiesti nõus“). iv PISA 5. ja 6. tase v 2022. a näitajas kajastuvad ISCEDi 6. taseme lõpetajate andmed (nii bakalaureuseõppe kui ka rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud). vi 2022. a näitajas kajastuvad ISCEDi 7. taseme lõpetajate andmed (nii magistriõppe kui ka integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanud). 33  Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ 2024. aasta tulemusaruanne 2025 1 Kaanefoto: Erik Karits Sissejuhatus Siinne Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) tulemusaruanne annab 2024. aasta kohta ülevaate tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ eesmärkide täitmisest, olulisematest saavutustest eesmärkide suunas liikumisel ning eelarve täitmisest. Lisaks on aruandes peatutud valdkonna olulisematel probleemidel ja väljakutsetel ning toodud esile panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisse. Tulemusvaldkonda panustab „Eesti keele arengukava 2021–2035“, mille lähtekoht on eesti keele staatus riigikeelena, mis on tagatud põhiseaduse, keeleseaduse ning muude keeleoskust ja -kasutust reguleerivate õigusaktidega. Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Arengukava eesmärkide elluviimiseks on kinnitatud keeleprogramm, mida koostatakse ja muudetakse igal aastal eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise raames ning milles on arengukava struktuuri järgides esitatud meetmed ja programmi tegevused. Tulemusvaldkond „Eesti keel ja eestlus“ Eesti keele arengukava 2021–2035 HTMi keeleprogramm Joonis 1. Tulemusvaldkond ja selle elluviimise strateegilised dokumendid HTMi juhitava keelevaldkonna toimimiskeskkonda iseloomustasid 2024. aastal kolm suuremat mõjutegurit: 1) valitsuse üks peamisi prioriteete minna üle eestikeelsele õppele; 2) vajadus arendada ja korrastada täiskasvanute eesti keele õppe valdkonda ning 3) ühiskonnas tekkinud vajadus uuendada keelevaldkonna õigusruumi. 3 Eestikeelsele õppele üleminek algas 2024. aasta sügisel. 2024. aastal tähendas see laialdasi tegevusi ülemineku ettevalmistamiseks ja üleminekuga alustamiseks, sh keelevaldkonnas haridustöötajate keeleõppest koolituste, eri toetuste jm meetmete väljatöötamise ja rakendamiseni. 2024. aastal jätkusid ministeeriumide jt seotud asutuste arutelud täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna toimimise ja korrastamise üle. Nõudlus eesti keele õppe järele on suur, suureneb ka eesti keele tasemeeksamitel osalemiste arv. Valdkonnas on vaja korrastada õppe pakkumist, samal ajal tegeleda õppevõimaluste laiendamisega, digiteerida tasemeeksameid jm. Ühiskonnas toimunud arengud (nt tehnoloogia areng, rändesurve, muudatused haridussüsteemis) on tinginud arutelu eesti keele kasutamist ja oskust reguleeriva õigusruumi osas. Nii avalikes esinemistes kui ka poliitilistes debattides on muret tuntud eesti keele kasutusala ahenemise üle. Näiteks üha enam kõlavad võõrkeelsed sõnumid avalikus ruumis, igas eluvaldkonnas pole võimalik saada eestikeelset teenindust ning kasvanud on järelevalvele tehtavate kaebuste hulk. 2024. aastal valmis keeleseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. Selle koostamise käigus analüüsiti lähiriikide praktikaid ja toimusid arutelud huvirühmadega, et kaardistada kitsaskohti ja võimalikke lahendusi. Aasta lõpuks valmis eelnõu koos seletuskirjaga. Keeleseaduse muutmine on kavandatud 2025. aastasse. 1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine Tulemusvaldkonna eesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud kolm strateegilist eesmärki: 1) eesti keele staatus on kindel ja maine on hea; 2) eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult; 3) kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust. 4 Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud „Eesti 2035“ Mõõdik Algtase 2024 tegelik sihttase Üldeesmärgi mõõdikud 16–65-aastaste Eesti elanike 57,5% (2012) 61% (2023) funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91 (2021) 91,5 > 91 rahvastikust* 1. strateegilise eesmärgi „Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea“ mõõdikud** Eesti keele maine ühiskonnas: eesti emakeelega inimeste hulgas 5,2 (arvutatud 2024. a) 5,2 eesti keele oskus ja maine eesti 4,4 (arvutatud 2024. a) 4,4 keelest erineva ema- või kodukeelega inimeste hulgas 2. strateegilise eesmärgi „Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult“ mõõdikud Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja 150 (2021) Ei arvutatud viidatavus*** Mitmekeelsete terminibaaside hulk**** 70 (2020) 139 Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline (2020) Osaline 3. strateegilise eesmärgi „Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“ mõõdikud Eesti keele kui teise keele õppekorralduse Puudub (2020) Puudub keskkond täiskasvanud õppijale Algtase puudub, esmakordselt Eesti elanike enesehinnanguline mõõdeti 2024. a. 56% võõrkeeleoskus Sihttasemed täpsustatakse. * Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. ** Allikas: Eesti keele maine uuring. 2024. aastal toimus uuring esimest korda. *** Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (v.a teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1) hulka ja viidatavust. 2024. aastal mõõdeti publikatsioonide hulka ning andmed on 2024. aasta oktoobri seisuga. **** Mõõdetakse, kui paljude erialade oskussõnavara arendatakse keskselt koordineeritavas terminihalduskeskkonnas Ekilex. 5 HTM hindab tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärkide poole liikumist üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide mõõdikute järgi (vt tabel 1). Arengukava üldeesmärgi mõõdik (ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdik) näitab, et 2024. aastal oli eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91,5%. Paaril eelneval aastal on eesti keelt kasutatavate inimeste osakaal vähehaaval tõusnud, kuid tõus peatus 2024. a. 2024. aasta seisuga oli riigi keskselt arendatavas Ekilexi terminihalduskeskkonnas 139 terminibaasi. Aastaga lisandus terminoloogiaprogrammi koostajate kaudu 14 uut terminibaasi, samuti imporditi mitu terminibaasi. Nende hulgas on pikalt muul platvormil paiknenud EKI terminibaas Esterm, aga ka näiteks haridussõnastik, huviharidussõnastik, ususõnastik ja merendussõnastik. Asjaolud, et 2024. aastal oli senisest enim terminibaaside koostajaid ning et aasta-aastalt on aktiveerunud üha rohkemate valdkondade terminikomisjonid, osutavad sellele, et valdkondliku terminitöö ning eestikeelse terminivara kinnistamise ja ühtlustamise järele on endiselt suur vajadus. 2024. aasta lõpus viidi läbi küsitlus eesti keele maine teemal, et selgitada välja Eesti inimeste keelehoiakud (nt kodukandi keele kasutamine, keelevead, eestikeelne kõrgharidus) ja keelekasutusvaldkondade (nt internetist teabe otsimine, teeninduskeel) eelistused. Kokku oli uuringus 13 väidet, mida tuli hinnata 7 palli skaalal. Eesti keele maine indikaatori tulemused arvutati väidete keskmiste tulemuste põhjal. Seega mida kõrgem arv, seda tugevam on eesti keele maine, sealjuures on indikaatori maksimaalne väärtus 7. Aastal 2024 oli eesti keele maine eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas 5,2, mis näitab, et eesti keelel on hea ja tugev maine. Muu emakeelega inimeste seas oli eesti keele maine 4,4. Edaspidi on eesmärk eesti keelt emakeelena kõnelejate seas keele mainet vähemalt samal tasemel hoida ning muu emakeelega inimeste seas tõsta, et vähendada erinevust kahe rühma vahel. 6 „Eesti 2035“ Keelevaldkonna elluviidud tegevused toetavad järgmiste „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide strateegiliste sihtide täitmist. suunas liikumine „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ – hea keeleoskus on harituse märk ja võimaldab inimestel ühiskonnas tõhusalt tegutseda. Mitu keeleprogrammi tegevust on suunatud sellele, et Eesti elanike keeleoskus võimaldaks neil täielikult osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus. 2024. aastal algas eestikeelsele õppele üleminek, mida toetab mitu keeleprogrammi tegevust. „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ – oluline on eesti keelest erineva emakeelega inimeste keeleline lõimumine (sh eestikeelsele õppele ülemineku abil), mis loob kõigile elanikele võrdsed võimalused osalemaks majandus- ja kultuurielus. Mitmekeelsus ja võõrkeelte valdamine suurendavad ühiskonna avatust ja võimekust teha rahvusvahelist koostööd. Jätkati täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe valdkonna edendamist eesmärgiga suurendada elanikkonna riigikeele oskust. „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ – Eestis valitsev eestikeelne teaberuum soosib eestlaste naasmist kodumaale, samuti arvestatakse keeleliste erivajadustega inimeste ja nende hakkamasaamisega. „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ – keeleprogrammi raames tehakse tööd keeletehnoloogia, nüüdisaegse terminoloogia jm alal. Keeleoskuse ja keeletaristu arendamine hoiavad eesti keelt ja kultuuri. 7 2024. aasta olulisemad edusammud tulemusvaldkonnas 2024. aastal koostati keeleseaduse väljatöötamiskavatsus ning sellele saadud tagasiside põhjal keeleseaduse eelnõu. Eelnõus tehakse mitu ettepanekut eesti keele staatuse, kasutuse ja oskuse tugevdamiseks avalikus ruumis ja ühiskonnas laiemalt. Viidi ellu mitu olulist tegevust eesti keele maine ja staatuse kindlustamiseks: koostöös Eesti keelenõukoguga korraldati seminarid, arutlemaks Eesti keelekorralduse ja eesti keele emakeelena õpetamise üle, samuti uuendati Eesti õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) tegevuskava. Eesti Keele Instituudi (EKI) juures alustati haridustöötajate eesti keele õppe pakkumist programmi „Keelesamm“ raames. Haridustöötajatele pakutakse õpet B1-, B2- ja C1-tasemel, samuti pakutakse keeleõpet toetavaid tegevusi (nt keelelähetus) ning toetatakse haridustöötajaid eesti keele tasemeeksamiks valmistumisel. Haridustöötajate keeleõppe tulemuslikkus on eduka eestikeelsele õppele ülemineku üks põhieeldus. Mitmekeelsuse edendamisel kandis 2024. aastal vilja B-võõrkeelte õppe laiendamise reform. Koolid on B-võõrkeelte õpet tugevalt laiendanud ja mitu võõrkeelt on õppijaid juurde saanud (eelkõige saksa, hispaania ja soome keel). 2024. aastal valmis reformi rakendumise esimese aasta analüüs. 8 Tulemusvaldkonna olulisemad kitsaskohad Keeletehnoloogia arendamiseks vajalik õigusruum: eestikeelse keeletehnoloogia arendamiseks on vaja hulgaliselt keeleandmestikke. Praegune õigusruum võimaldab koguda tekstiandmeid ja keelekorpuseid teadus- ja arendustöö tegemiseks, kuid piirab tulemuste edasist kasutamist. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi ning EKI-ga on kavas töötada vajaduse korral välja õigusaktide muudatused ning luua ja rakendada keeletehnoloogia juhtimismudel. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna korrastamine: vastutuse täpsustamine ministeeriumide vahel, sihtrühmade prioriseerimine ja õppe pakkumise korrastamine riigieelarve piiranguid arvestades. Süsteemi laiema korrastamise ootel on eri arendustööd, sh täiskasvanute eesti keele õppe võimalusi ja õpet puudutavaid andmeid koondava infosüsteemi loomine. Järelevalve tõhustamine, et tagada keeleseadusega kehtestatud nõuete täitmine: keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse analüüs osutas, et mitme huvirühma hinnangul pole järelevalve piisavalt tõhus. Sunnimeetmeid tuleb tõhustada ja nende rakendamist intensiivistada. 9  2. Keeleprogrammi Keeleprogrammi 2024–2027 eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja eesmärkide saavutamine suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Programmi on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, et eesti keelt saaks kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Programmiga arendatakse eesti keele kui emakeele ja teise keele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi, samuti toetatakse mitmekeelsuse arengut. Programmi eesmärkide saavutamine, olulisemad edusammud ja kitsaskohad kattuvad tulemusvaldkonna omadega (vt eespool). Tabel 2. Keeleprogrammi ülevaade Programmi nimi Keeleprogramm 2024–2027 Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse Programmi eesmärk mitmekeelsust. Strateegiline üldsiht: „Demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja Strateegia „Eesti 2035“ siht sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur“ (alasihi täpsusega) Siht: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ Programmi periood 2024–2027 Peavastutaja (ministeerium) Haridus- ja Teadusministeerium Kaasvastutajad (oma valitsemisala Keeleamet, Eesti Keele Instituut asutused) 10  2.1. Eesmärkide saavutamise ülevaade tegevuste lõikes Tabel 3. Meetme „Keelevaldkonna arendamine“ mõõdikud ja sihttasemed 2024 2025 Mõõdik 2021 2022 2023 2024 Sihttase 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles - - 61% - -* -* Allikas: PIAAC uuring Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust 91,0 91,2 91,7 91,5 91 91 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus - - - 56% -** -** Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring * Ei seata iga-aastaseid sihte, kuna uuring toimub 10-aastase intervalliga. ** Sihttasemeid pole seatud, esimene mõõtmine toimus 2024. aastal 11  Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Tegevus hõlmab eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ja väärtustavaid tegevusi ning keelepoliitikaalast rahvusvahelist koostööd. Tabel 4. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamise tegevuse mõõdikud 2024 2025 Mõõdik 2021 2022 2023 2024 Sihttase Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja tunnustusüritused* 50 50 50 50 50 50 Allikas: HTM Eesti keele maine ühiskonnas eesti emakeelega inimeste hulgas 5,2 - - - - - eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas 4,4 Allikas: Eesti keele maine uuring * Alates 2026−2029 programmist jääb see mõõdik välja. Mõõtmist jätkatakse programmiväliselt. Maine ja staatuse tegevust mõõdetakse programmi kaudu ellu kutsutud ja läbi viidud keeleürituste ning Eesti elanike keelehoiakute kaudu. 2024. aastal toimusid kõik planeeritud keeleüritused, mis olid piisavalt mitmekesised, et tõsta inimeste keeleteadlikkust, populariseerida keeleteadust, keeletehnoloogiat ja keeleõpet ning tunnustada keeleuurijaid, keeleõpetajaid, eestikeelsete kõrgkooliõpikute autoreid, piirkondlike keelte ehk murrete ning soome-ugri keelte ja kultuuride eestkõnelejaid, vabatahtlikke algatusi jm. Keelevaldkonna teemad olid meedias pidevalt kajastatud. Läbi viidi eesti keele maine uuring, et selgitada välja Eesti inimeste keelehoiakud ja keelekasutusvaldkondade eelistused. 12 Selleks, et tugevdada eesti keele mainet ja staatust, viidi ellu järgmised olulised tegevused. Viidi ellu eesti keele mainetegevusi, mis tõstavad elanike huvi eesti keele õppimise, kasutamise või uurimise vastu. Korraldati keeleüritusi õpilastele ja õpetajatele: 2024. aastal peeti koolides 96 eesti keele teemalist külalistundi, millest võttis osa ligikaudu 3000 õpilast. Lisaks viidi läbi Sõnaveebi ja ÕSi tutvustavaid üritusi eri sihtrühmadele. Jätkusid ametnikele ja haridustöötajatele suunatud keelekoolitused, viidi läbi keeleõpetajate teabepäev, keeletoimetamise seminarid, jätkus noorlingvistide klubi, viidi läbi emakeeleolümpiaad, kirjandusvõistlus, Vikipeedia keeletoimetamistalgud jm. Korraldati eesti keele ja kirjanduse õpetajate sügiskonverents (nii kohapeal kui ka veebis), kus osales ligi 120 õpetajat. Korraldati keeleüritusi üldsusele, selgitati välja aasta parimad keeleteod ja anti välja riigi F. J. Wiedemanni keelepreemia. Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav. Osaleti rahvusvahelises keelepoliitikaalases koostöös: jätkus töö CLARIN ERIC-us, mis pakub rahvusvahelisel tasandil nõuandeid ja tehnilist tuge digitaalsete keeleressursside haldamisel ja arendamisel. Keeleõppevaldkonnas tehakse koostööd Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega (ECML). Teostati järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Keeleamet jälgis keeleseaduse täitmist kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud valdkondades (avaliku ja erasektori töötajate keelekasutus, ametlik keelekasutus vastavalt eesti kirjakeele normile jm). Selle tulemusena on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. Samas pole sunnimeetmed ja järelevalvetegevused piisavalt tõhusad, sest 2023. aastal täitis ettekirjutuse vaid 7% järelkontrolli võetud inimestest. Järelevalve tõhusust analüüsiti ka keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel. Ajakohastati eesti keele oskuse nõudeid, sh ajakohastati haridustöötajate keeleoskusnõudeid eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks. 13 Tagati eesti keele keelekorraldus ja keelehoole. Soovijatele anti keele- ja termininõu ning arendati keeleportaali Sõnaveeb, et igaüks leiaks keeleinfot võimalikult kiiresti ja mugavalt. Korraldati seminare ja koolitusi ametiasutustele ja üldhariduskoolidele. EKI annab pidevalt keele- ja termininõu ning koolitab ja toetab terminikomisjone. 2024. aastal korraldati varasemast enam terminibaaside koostajaid toetavaid üritusi, sh mitmel korral terminitöö põhimõtteid ning tööriista Ekilex tutvustavaid töötube ja koolitusi ning terve teise poolaasta vältel kaks korda kuus konsultatsioonitunde terminibaaside koostajatele. Samuti värskendatakse ja korrastatakse keelehooldeallikaid. Jätkub avalik arutelu kirjakeele normi ja keelekorralduse üle. Korraldatud on arvukaid üritusi keelekorralduse teemal, sh keelenõukogu vastavasisuline seminar. 2023. aastal algatasid seto ja võru kogukonnad taas arutelu, et nende murdekeeli võiks iseseisvate keeltena tunnustada. Ka Eesti keelenõukogu märkis, et seto ja võru keelte elujõulisuse tagamiseks on vaja tagada neile tugevam õiguslik staatus. HTMi palvel valmis 2024. aasta alguses keeleteadlaste hinnang, milliseid keeli võiks pidada murdekeelteks. Keeleteadlaste hinnangul on keele tunnustamine eelkõige poliitiline valik, kuid keeleteaduslikust seisukohast võiks kaaluda lõunaeesti keele eraldi nimetamist keeleseaduses, et toetada lõunaeesti keele nelja murde (võru, seto, tartu ja mulgi) säilimist. 14  Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Tegevus hõlmab keeleressursside loomist, keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia vahendite kasutuselevõttu, keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks. Eesti keelt käsitlevate keeleressursside (tekstikorpuste ja sõnastike) variatiivsus on säilinud, suurem osa neist täieneb pidevalt (nt terminikogud ja veebitekstide sõelumisel saadud sõnakogud). Keeleressursside olemasolu ja kättesaadavus on äärmiselt oluline nii eesti keeletehnoloogia arendamisel, keeleteaduslikus töös kui ka keeleõppevahendite loomiseks. Tabel 5. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamise tegevuse mõõdikud 2024 2025 Mõõdik 2021 2022 2023 2024 Sihttase Keeleressursside variatiivsus Korpused 115 120 160 184 130 135 Sõnavararessursid 85 88 120 128 100 105 Allikas: Eesti Keele Instituut Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk Ei Ei ja viidatavus 150 157 167 172 mõõdetud mõõdetud Allikas: HTM Mitmekeelsete terminibaaside hulk 70 100 115 139 100 100 Allikas: HTM (2020) Eesti keele keeletehnoloogiline tugi - Osaline Osaline Osaline - - Allikas: HTM 15 Terminikomisjonide aktiivsus tõusis 2024. aastal märkimisväärselt (45-lt 2023. aastal 59-le 2024. aastal). Terminoloogiaprogrammist toetatud komisjonid lisasid 2024. aastal Sõnaveebi terminibaasidesse üle 6000 mõistekirje. Samuti oli 2024. aastal terminitöö toetuse taotlejate seas viimaste aastate arvestuses kõige enam selliseid komisjone, kes alles alustasid terminibaasi koostamist – 15. See osutab, et Sõnaveebis täieneb nii seal varem olnud valdkondade oskussõnavara kui lisandub ka uute erialade terminoloogiat. Huvi ja aktiivsuse kasvu võib selgitada muu hulgas sellega, et töökeskkond Ekilex on kõigile komisjonidele tasuta kättesaadav ning info tööriista ja programmi kohta levib hästi. Selleks, et tagada keelekasutajatele ajakohased vahendid keele kasutamiseks, õpetamiseks ja uurimiseks, viidi ellu järgmised olulised tegevused. Loodi suurte keelemudelite võrgustik. 2024. aasta alguses kutsus EKI kokku suurte keelemudelite võrgustiku – inimesed erinevatest asutustest, kes tegelevad ja puutuvad kokku suurte keelemudelitega, tahavad sel teemal mõtteid ja kogemusi jagada ning üheskoos valdkonda eesti keele ja kultuuri kontekstis edasi viia. Võrgustikul on regulaarsed kohtumised ning aasta jooksul välja kujunenud ühised töösuunad. Võrgustik võimaldab kiirelt infot vahetada ning nii valdkonna arengutele kui ka ühiskonnas esile kerkinud teemadele reageerida. Tõlkevärava platvorm läks aktiivsesse kasutusse. Õigusaktide jm avaliku sektori dokumentide tõlkimisel võeti kasutusele tõlkeprojektide halduskeskkond ja tõlkimise platvorm Tõlkevärav. Jätkub Tõlkevärava arendustöö tehisintellekti ja suurte keelemudelite lõimimiseks tõlkeprotsessi. Alguse sai riiklikult rahastatud suure keelemudeli arendus. Riikliku keeletehnoloogia programmi rahastusel käivitati Eestis esmakordselt suure keelemudeli projekt „Eesti keele toetus suurtes generatiivsetes vabavaralistes keelemudelites“, mille eesmärk on lisada eesti keele tugi vabavaralistele mudelitele. Seni on eesti keele tugi olnud peamiselt tasulistes ja suletud süsteemides, kuid projekt uurib võimalusi, kuidas ka vabavaralised mudelid saaksid eesti keelt mõista ja kasutada. Kasutatakse erinevaid treeningmeetodeid ja peenhäälestust eestikeelsetel andmetel. See on oluline samm eesti keele iseseisvuse tagamiseks keeletehnoloogias ja püsimajäämiseks digiajastul. 16 Keeleandmete Teadustaristu (KeTa) lisati Eesti teadustaristu teekaardile. EKI on võtnud üle juhtrolli senises Eesti Keeleressursside Keskuses, uue nimega Keeleandmete Teadustaristus (KeTa). KeTa on keeleandmeid kasutav teadus- ja arendustegevust toetav teadustaristu, mis pakub teenuseid eesti keele andmete kogumiseks, säilitamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks ja taaskasutamiseks nii andmekogumitena kui ka erinevate digitööriistade abil. KeTal on kandev roll koondada kvaliteetset keeleandmestikku suurte keelemudelite asendamiseks ja hindamiseks. 2024. aastal nimetas ETAG KeTa järgmiseks viieks aastaks teadustaristu teekaardile. Teekaardile saamine avab olulised ja varasemast suuremad rahastusmeetmed keeleandmete taristu arendamiseks. Koostati Eesti Keele Instituudi eesti viipekeele valdkonna arendamise tegevuskava aastateks 2025–2027. Eesmärk on propageerida eesti viipekeele kasutamist, suurendada teadlikkust sellest ja selle kasutajaskonna vajadustest, uurida ja arendada eesti viipekeelt ning sellega seotud keeletehnoloogiaid. 2024. aastal käivitas EKI koostöös Riigikantseleiga projekti „Eesti viipekeelne tõlkerobot“, mille jaoks on ette nähtud 1 miljon eurot. Lisaks valmis 2024. aastal EKIs viipekeele stuudio, mis võimaldab kvaliteetsete viipekeelsete materjalide salvestamist ja analüüsi. See on osa laiemast püüdlusest luua esimene eesti viipekeele korpus, mis on oluline samm eesti viipekeele uurimiseks ja õppematerjalide arendamiseks. Keeletehnoloogia keeleõppevaldkonnas koguti ja koondati uusi õppijakeelematerjale. Koondati nii tasemetööde kui ka riigi- ja tasemeeksamite materjale, mille alusel valmistati ette õppijakeele uurimiseks sobivad andmestikud (pseudonüümitud, grammatiliselt märgendatud koos käsitsi lisatud veamärgendusinfoga). Materjale anti kasutusse nii õppijakeele uurimiseks kui ka seda puudutavaks keeletehnoloogiliseks arendustööks. Materjale kasutatakse õppijakeelele tasemeti omaste konstruktsioonide uurimisel, eesti keele grammatikakorrektori arendamisel ning kasutati MultiGEC projektis mitme keele õppijakeelele (sh eesti) rakendatavate grammatikakorrektorite arendamisel. Koostöö Kaitseväe Akadeemiaga. Koostöös Kaitseväe Akadeemiaga käivitus teadus- ja arendusprojekt „Tehisintellekti rakendamine riigikaitseterminoloogia valdkonnas“, mille käigus valmis 2024. aasta lõpus esimene terminitööd toetava tehisintellektil baseeruva tööriista prototüüp. 17 Loodi ja arendati avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi. Lisaks arendati eesti viipekeelt, sh erialaviipeid, ja katsetati viibete automatiseerimist. Selle tulemusena on keeleportaali Sõnaveeb koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest ning keeleinfo on kasutajatele leitav peamiselt ühe kanali kaudu. Sõnaveeb sisaldab mahukat ja pidevalt täienevat EKI ühendsõnastikku ja üle 130 oskussõnastiku. Arendati eesti terminivara ja teaduskeelt. Koordineeriti eesti terminitööd ja tagati eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomine, et oskussõnavara oleks pidevalt arendatud ja ajakohane. Korraldati terminitööd toetavaid ja populariseerivaid seminare, infopäevi ja konsultatsioonitunde, arendati terminihalduskeskkonda Ekilex. Kaasati uusi terminikomisjone, kes oma valdkonna termineid loovad ja levitavad. Viidi läbi avatud taotlusvoorud terminitöö arendamiseks ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamiseks. Taotlusvoorude tulemusel arendatakse aktiivselt vähemalt 57 erialast terminibaasi ning toimus 19 terminoloogiateemalist sündmust, mis soodustasid eestikeelsete terminite levikut ja suurendasid teadlikkust terminitööst. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme toel ilmus 2024. aastal kuus kõrgkooliõpikut ning algatati kuus uut õpikuprojekti. Jätkati hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamist. Hõimurahvaste programmi kaudu toetati soome-ugri keelte ja kultuuride kestmiseks ja/ või hoidmiseks ette võetud tegevusi. Soodustati rahvusvahelist koostööd nii hõimurahvaste esindajatega kui ka selle valdkonna uurijate ja kultuuriedendajatega. Seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukrainas on koostöösuhted Venemaa Föderatsiooniga jätkuvalt katkestatud ning see mõjutab ka hõimurahvaste programmi. 2024. aastal toetati 15 kultuuri- ja haridusprojekti, sh ingerisoomlaste, maride, vepslaste, udmurtide ja mordvalaste tegevusi oma kultuuri ja keele hoidmisel ja levitamisel. Teadus- ja arendusprojektide voorust toetati nelja projekti. Auhindadega tunnustati inimesi, kelle tegevus on andnud hoogu hõimuliikumisele ja aidanud kaasa hõimurahvaste keelte ja kultuuride järjepidevale uurimisele, arendamisele ja populariseerimisele. Programmist toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist. 18 Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele kui riigikeele õpet ja eesti keele õpet välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus oli 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes kõrgem (60,2% vs 58% vastavalt). See tulemus on võrreldav eelmiste aastate omadega, kuid jääb mõneti alla sihttasemele (64%). Tulemus osutab vajadusele edendada eesti keele õpetuse metoodikaid ja täiendada õpetajate professionaalseid oskusi. Eesti keele tasemeeksami edukalt sooritanute osakaal on 2023. ja 2024. aasta võrdluses jäänud suuresti samaks, olles jätkuvalt madalam kui eelmistel aastatel. Sihttasemele ei ole õnnestunud läheneda. Languse taga on eri tegurid, mis 2023. ja 2024. aastal suuresti kattusid. A2taseme eksam on populaarne, sest see tase on osale sihtrühmadest vajalik riigis viibimiseks. Kõrgematel tasemetel (B2 ja C1) on eksamitel osalenud palju haridustöötajaid, kellel on eestikeelsele õppele üleminekuga seoses vaja tõendada vastava taseme keeleoskust. Tasemeeksamitel osalemiste arv tervikuna on väga palju suurenenud. 2024. aastal osales nelja taseme eksamitel kokku rekordarv inimesi – 10 540 (2023. aastal 8088 ja 2022. aastal 5208). Mida suurem on väliste tegurite (riigis viibimine, töötamise jätkamine) surve, seda enam tuleb ette, et eksamile tullakse vajadusest saada konkreetse taseme tunnistus, mitte seetõttu, et keeleoskus on eksamil edukaks sooritamiseks piisaval tasemel. Võõrkeele riigieksamil saavutas vähemalt B2-keeleoskustaseme 76,4% eksamil käinutest, seega on sihttase ka 2024. aastal saavutatud ja tugevalt ületatud. Valdav enamik võõrkeele riigieksami tegijatest valib inglise keele, kusjuures suur arv gümnasiste kasutab inglise keele oskuse tõendamiseks rahvusvahelist keeleeksamit (enamasti riigi poolt tasuta võimaldatavat eksamit Cambridge Assessment English C1 Advanced, millel osales 2023/2024. õppeaastal 4758 õpilast). Noorte huvi inglise keelt õppida ja kasutada aitab kaasa sellele, et võõrkeele riigieksami tulemused on oodatust kõrgemad. Õpilased saavad võõrkeele riigieksami asendusena esitada ka teiste keelte rahvusvaheliste eksamite tunnistusi, sh prantsuse, saksa ja soome keele tunnistusi, kuid seda võimalust kasutatakse pigem vähe. 19 Tabel 6. Eesti keele õppe toetamise ja oskuste hindamise ning mitmekeelsuse toetamise tegevuse mõõdikud 2024 2025 Mõõdik 2021 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100)* 61,6 62,4 58 60,2 ≥64 ≥64 Allikas: EHIS, Eksamite infosüsteem Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) 57,6 56,1 51,7 51,9 ≥ 60 ≥ 60 Allikas: Haridus- ja Noorteamet Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas) 5000 5300 5300 5300 5350 5400 Allikas: Eesti Keele Instituut Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)* - 74,8 77,8 76,4 ≥ 64 ≥ 66 Allikas: Haridus- ja Noorteamet Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale - - puudub puudub - - Allikas: HTM * Alates 2026−2029 programmist jäävad need mõõdikud välja. Mõõtmist jätkatakse programmiväliselt. Väliseestlaste osaluse mõõdikus on arvestatud nii välismaal HTMi toel keelt õppivaid lapsi kui ka emakeelepäevadel osalevaid inimesi, samuti noortelaagrites osalevaid väliseesti noori. Eesti keele õppes osales 2024. aastal 5300 väliseestlast. Stabiilset tuge saab HTMi rahastamisel umbes 82 õpetuskohta välismaal, sh kolm päevakooli ja kaks lasteaeda. Peamiselt pakutakse eesti keele õpetust mänguringide formaadis. Eesti keele ja kultuuri õpet toetavaid õppematerjale on jagatud ca 35 õpetuskohta välismaal. Alicantes (Hispaania) toimusid 14. emakeelepäevad eesti keele ja kultuuri õpetajatele, kus osales ca 80 õpetajat välismaa õpetuskohtadest. Toimusid keele ja kultuuri õpetamise teemalised veebikoolitused, mille salvestused on tehtud kõigile huvilistele kättesaadavaks. Taas toimus keeleõpetajatele suvekool Eestis, kus osales 60 õpetajat üle maailma (sh Põhja- Ameerikast). 2024. aastal alustati väliseesti õpetajate tunnustamisega. Välja antakse noore õpetaja, elutöö, pikaajalise õppetöö ja aasta projekti tunnustus. Kõige suurema õpilaste arvuga on Üleilmakool, kus 12. tegutsemisaastal õpib 300 õpilast 37 riigist. Õppetegevust pakutakse 32 ainekursusel 1.−9. klassis. Lisandunud on keeleõpe C1-tasemel. 20 Eesti keele õppe ja mitmekeelsuse toetamiseks viidi 2024. aastal ellu järgmised tegevused. Jätkati tööd täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna e-teenuste arendamiseks. Olulisemate projektidena olid töös täiskasvanute eesti keele õppe teenuseid koondava elektroonilise keskkonna loomine ja B2- taseme e-õppe kursuse arendamine. E-keskkonda soovitakse koondada ja ühtlustada täiskasvanutele pakutavad eesti keele õppe teenused, et seeläbi vähendada nende killustatust, parandada teenuste kättesaadavust ja anda poliitikakujundamiseks ülevaade teenuste kasutamisest ja tulemuslikkusest. Keskkonna arendamise foonil on eri ministeeriumide ja asutuste vahel jätkunud arutelud täiskasvanute eesti keele õppe pakkumisest (sihtrühmade jaotus, pakutava õppe mahud ja tingimused). Eduka eestikeelsele õppele ülemineku üks eeltingimus on haridustöötajate eesti keele oskus. 2024. aastal oli haridustöötajatel võimalik endiselt eesti keelt õppida nii Töötukassa kui ka Integratsiooni Sihtasutuse pakutavatel kursustel. Alustasid EKI juures pakutavad eesti keele kursused B1-, B2- ja C1-tasemel. 2024. aastal osales EKI keelekursustel 538 haridustöötajat. Lisaks pakutakse keelelähetust (osalejaid 20), et eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajad saaksid stažeerida eestikeelses töökeskkonnas. Jätkati eesti keele tasemeeksamite korraldamist A2-, B1-, B2- ja C1- tasemeil, kus 2024. aastal osales rekordarv eksaminande (sh korraldati kevadel B2- ja C1-taseme lisaeksamid haridustöötajatele). Alustati tasemeeksamite digiteerimist, et tulevikus saaks eksameid läbi viia ning (osaliselt) hinnata ka digitaalselt. Alustati sõeltesti arendamist, mis võimaldaks kasutajatel saada esmase hinnangu oma eesti keele oskusest, et sellest lähtuvalt valida sobiv keeleõppeteenus või eksami tase. Jätkus strateegiline partnerlus kultuuriinstituutidega ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga, et toetada võõrkeelte õpet ja edendada mitmekeelsust. Mh soodustatakse haridusasutustes eri võõrkeelte õpetamist ja võõrkeelte valiku laiendamist, pakkudes selles tuge koolidele ja (alustavatele) võõrkeeleõpetajatele, korraldades ühisüritusi ja koolitusi, nõustades õppematerjali jm osas. Koolide seas läbi viidud küsitluse põhjal valmis B-võõrkeele õppe laiendamise esmane analüüs. 21 Tunnustati tulemuslikku võõrkeeleõpet (nt jätkusid CertiLingua programmi tegevused, rahvusvahelised keeleeksamid, välja anti Euroopa keeleõppe tunnuskirjad). Jätkati koostööd Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmis avati 2024. aasta uus õpetuskoht Kanadas Toronto Ülikoolis. Kokku on lähetatud õppejõududega õpetuskohti 10 ning lisaks on tihe koostöö veel 18 ülikooliga. Väliseesti emakeeleõpetajate võrgustiku kohtumised on populaarsed. EKI eesvedamisel on ühte võrgustikku koondatud õpetajad Austraaliast Põhja- Ameerikani. Võrgustikus tegutseb 250 õpetajat. 22  3. Keeleprogrammi eelarve täitmine Keeleprogrammi 2024. aasta kulude maht oli 13,7 mln eurot, millest piirmääraga ehk Riigikogu limiidiga kinnitatud eelarvevahendite kasutus oli 7,9 mln eurot ning piirmäärata ehk välistoetuste ja asutuste omatulude kasutatud kulude eelarve 1,5 mln eurot. Programmi lõpliku eelarve piirmääraga kulude jäägiks kujunes 1,9 mln eurot, sh Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudsete kulude jääk 0,2 mln eurot. Jäägi suurust mõjutas 2024. aastal kokkuhoiu ülesandena valitsemisala asutustele rakendatud tegevuskulude kärbe ning samuti avaldus eelarve kokkuhoiuna järgnevatele aastatele juba teadaolev kärbe, kuna asutused tegid ettevaatavalt otsuseid, et tulla toime tegevuskulude vähenemisega. Tabel 7. Keeleprogrammi eelarve täitmise ülevaade (tuhandetes eurodes) Esialgne Lõplik Keeleprogramm Täitmine % eelarve eelarve Meede 1. Keelevaldkonna arendamine 12 326 14 024 9 624 69% Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse Kulud 1 022 1 082 1 009 93% tugevdamine Kulud 5 786 6 553 5 465 83% Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Investeeringud 157 322 170 53% Tegevus 1.3. Eesti Kulud 4 427 6 052 2 965 49% keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Investeeringud 935 15 15 100% Kulud 11 235 13 688 9 439 69% Keeleprogramm kokku Investeeringud 1 092 337 185 55% KOKKU 12 326 14 024 9 624 69% 23 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamiseks planeeritud eelarve jääk on 73 000 eurot, millest 23 000 eurot moodustab kärpeülesandena asutustele algselt kavandatud eelarvest välja suunatud eelarve, 32 000 eurot EKI keeleteavituse tegevuste teadlik kokkuhoid, et leevendada kärpe mõju 2025. aasta tegevustele, ning 12 000 euro ulatuses Keeleameti majandamiskulude kokkuhoid. Jääki on 2025. aastal planeeritud kasutada Keeleameti eestikeelsele haridusele ülemineku järelevalve mahtude suurenemisega seotud kulude katteks ning EKI turundus- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimiseks eelkõige eestikeelsele haridusele ülemineku kontekstis. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamiseks kavandatud programmi otsekulude jääk 0,8 mln eurot sisaldab 0,2 mln euro ulatuses eestikeelsete kõrgkooliõpikute, hõimurahvaste ja terminoloogiaprogrammi taotlusvoorudest rahastatud tegevuste lepingute ettemaksetega võetud kohustusi ning kasutatakse kohustuste katmiseks 2025. aastal. Asutustele kokkuhoiuülesandena rakendatud tegevuskulude kärpe ja teadliku tegevuskulude kokkuhoiu tulemusena tekkinud jääk suunatakse 2025. aastal ühekordseteks arendustegevusteks, milleks kärpe tõttu vahendid puuduvad, paberkandjal ÕS-i väljaandmiseks, infosüsteemide suurenenud majutuskulude katteks. Eesti keele õppe toetamise ja oskuste hindamise ning mitmekeelsuse lõpliku eelarve piirmääraga kulude jääk on 1 mln eurot, millest 0,2 mln eurot on kohustustega kaetud, sh lepingute ettemaksed haridustöötajatele suunatud eesti keele ja kultuuri täienduskoolituste korraldamiseks ja välisõppekohtade toetuslepingud. Osaliselt jäi kasutamata eesti keele tasemeeksamite ja kodakondsuseksamite eelarve seoses eksamite infosüsteemi arenduste peatamisega ning kavandatud kodakondsuseksami muutuste mittejõustumisega. Uue infosüsteemi loomine ja planeeritud eksami katsetused lükkusid edasi 2025. aastasse. Prognoositud mahus ei suurenenud eesti keele e-õppe kursuste õpetajatoe teenuse kasutamise maht ja eesti keele tasemeeksamite sooritajate arv. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe ja väliseesti kogukondades toimuva eesti keele ja kultuuri õppe toetusmeetmetes kavandatud toetusi kokkuhoiu eesmärgil ei suurendatud. Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on haridus- ja teadusministri käskkirja „2024. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2025. aastasse“ seletuskirjas. 24  RA aruanne 2024 Tulemusvaldkond: Tõhus riik (Rahvusarhiiv) Arhiivindusprogrammi eesmärk: ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine 1. Programmi eesmärkide täitmine 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2022 2023 2024 sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on 44 63 88 55 60 70 80 Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 88 88 87 88 88 88 88 Arhivaalide koguhulk 10 501 265 arhivaali (1.12.2024 seisuga) Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit kujutist* 33,6 36,2 38,9 34,5 35,5 37 38 *Arvestatud on kõiki kujutisi, mis pole filmid, helid, fotod ega kaardid • Viimasel kahel aastal on digiarhivaalide üleandmine hüppeliselt suurenenud. Lisandunud on 25 uut asutust, kes digisisu üle andsid. Kokku anti 2024. aastal digitaalseid arhivaale üle 40 korral, neist osad asutused andsid enam kui ühel korral aastas. Kindlasti on seda mõjutanud üleandmistähtaja saabumine, inspektorite hea töö, aga ka Rahvusarhiivi vastuvõtukeskkonna ASTRA arendused. Viimasel aastal on eranditult kõik digiarhivaalid vastu võetud ASTRA kaudu. • Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal on üldjoontes jäänud samaks. 1% vähenemine on tingitud rutiinsest säilikute ümbertõstmisest hoidlates, mis on ettevalmistav töö arhivaalide Endla tn hoonesse kolimisel. Pärast Endla hoonesse kolimist saavad kõik Rahvusarhiivi arhivaalid hoiustatud nõuetekohastes tingimustes. • Arhivaalide kättesaadavust veebis õnnestus prognoosituga võrreldes pigem suurendada. Kasutusse jõuab juba lõppenud digitaalse kultuuripärandi tegevuskava 2018–2023 raames digiteeritud arhiivimaterjal (massdigiteerimise koostööprojektid Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga). 2. Ülevaade meetme elluviimisest Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Meetme eesmärk: arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine. 2024 2025 2026 2027 Mõõdik 2022 2023 2024 sihttase Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest 5442 11857 16551 5000 5000 5000 5000 aastas) Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln 1,5 1,67 1,81 1,5 1,5 1,5 1,5 korda) Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk aastas) 8 8 7 7 7 7 7 Arhiivi haridusprogrammides osales rekordiline 16 551 inimest, mis oli planeeritust oluliselt rohkem. Erinevad arhiivitunnid, ekskursioonid, filmiprogrammid ja töötoad on olnud tulemuslikud. Eraldi tasub märkimist Noora maja värske püsinäitus „Kust sa tead?“. Veebikülastusi kogunes Rahvusarhiivi kõigi  RA aruanne 2024 kasutuskeskkondade peale kokku 1,8 miljonit, mis on kõigi aegade rekord. Kõige populaarsemad on endiselt VAU (561 000 külastust), Saaga (384 000) ja arhiivi koduleht (247 000). Järgnevad AIS (177 000), Meediateek (101 000) ja Arkaader (98 000). Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv vastas prognoositule: neid avaldati seitse. Olulisemad tegevused 2024. aastaks seatud kolmest prioriteedist e-riigi toetamise valdkonnas saavutati selget edu kahes. Digisündinud teabe vastuvõtmise võimekus on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud, mitmes lõigus on suudetud jõuda heas mõttes rutiinini. Märkimisväärselt liiguti edasi andmekogude pidajatele mõeldud nõuete komplekti väljatöötamisel, samuti saab edenemist tähendada ASTRA vastuvõtukeskkonna arendamisel. Valmis arhiivieeskirja uus eelnõu, mis vähendab asutuste halduskoormust arhiivinduses ja loob selgemad reeglid digisündinud teabe haldamiseks. Teine suurem ülesanne, Endla hoone rajamine on jõudnud finišisirgele. Haridus- ja Teadusministeeriumi jõulisel toel loodi kõik eeldused kolimiseks ja hoone sisustamiseks 2025. aastal. Üsna kindlalt saab täna väita, et 2025. a jooksul saavad arhiivi kogud 100% ulatuses nõuetekohastesse säilitustingimustesse. See on suur ja põhimõtteline areng võrreldes Rahvusarhiivi loomisel ajaga 1999. aastal, mil kohastes tingimustes hoiti 2% arhivaalidest. Vt ka: https://www.ra.ee/rahvusarhiiv-kolib/ Kolmanda tähtsama ülesande – arhiivisüsteemide lõimine ja konsolideerimine – edenes samuti, tõsi küll plaanitust ja loodetust aeglasemas tempos. Situatsioonis, kus praktiliselt kõik arhiivi tööprotsessid ja teenused on digitaalsed, annab üha enam tunda arendustiimi nappus ja ülekoormatus. Prioriteetsete ülesannete teises plokis (avatud asutus ja kogukondade partner) saab suuremat ja mõõdetavat edu täheldada samuti kahes eesmärgiseades kolmest. 2024. a käivitas Rahvusarhiiv kokku viis laiaulatuslikku digiteerimisprojekti: kolm partnerluslepingu alusel Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde raames ja kaks koostöölepingu alusel ühendusega FamilySearch. Teiseks avati filmipärandi voogedastusplatvormi Arkaader koolidele suunatud haridusliides, mida on hakanud kasutama üle 600 õpetaja rohkem kui 250 õppeasutusest. Kolmanda tähtsama sihiseade – tehisintellekti rakendamine digiteabe avamisel – osas veel käegakatsutava tulemuseni ei jõutud. Küll aga loodi eeldused teemaga otseselt tegelema hakata järgmisel aastal. Nimelt koostati mitme partneri toel Interregi Kesk-Läänemere programmi raames arhiivindusliku tehisaru-teemalise projekti taotlus, mis on edukalt läbinud esimese hindamisvooru ja loodetavasti käivitub 2025. aastal. Arhiivindusprogrammi tegevuse 2024. a eelarve täitmine (tuhat eurot) Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Tegelik Kulud 9 874 13 772 9 759 Investeeringud 50 3076 176 Rahvusarhiivile eraldati 2024. aastal riigieelarve seaduse muudatusega 2,5 mln eurot Rahvusraamatukogu hoone sisustamiseks, kolimist ettevalmistavateks tegevusteks ja kolimiskuludeks ning 2,9 mln eurot kolimisega seotud investeeringuteks. Kuna ehituse valmimine ja sissekolimine on edasi lükkunud, tuleb kolimiskulude eelarve jääk üle kanda 2025. ja 2026. aastasse, mil tegevused tegelikult realiseeruvad. 3. Hinnang programmi tegevuste tulemuslikkusele 2024. aasta oli Rahvusarhiivile varasematest tuntavalt keerulisem. Majanduskeskkonnast ja eelarvekärpest johtuvalt tuli veelgi hoolikamalt prioriseerida tegevusi, leida kokkuhoiukohti ja loobuda mõnest aasta algul eesmärgiks seatud tegevusest. Kõigele vaatamata ühegi Rahvusarhiivile seadusega pandud ülesande osas järeleandmisi ei tehtud.  RA aruanne 2024 2024. aastal mõõdeti Rahvusarhiivi tulemuslikkust kahes vaates. Kasutajate rahulolu arhiivi teenustega nii veebis kui kohapeal on üle 90% ning töötajate üldine rahulolu võrdlusgrupiga võrreldes hoomatavalt suurem. Küllap peegeldab seda ka kõigi aegade madalaim personali voolavuse määr (0,5%). LISA: Lühikokkuvõte riigi 2024. a majandusaasta koondaruande jaoks Positiivsed arengud Liiguti edasi andmekogupidajatele mõeldud nõuete väljatöötamisega ja arendati oluliselt ASTRA vastuvõtukeskkonda. Valmis arhiivieeskirja uus eelnõu, mis vähendab asutuste halduskoormust arhiivinduses ja loob selgemad reeglid digisündinud teabe haldamiseks. Teise suurema saavutusena jõuti lõpusirgele Tallinna Endla tn hoone rajamisega, HTMi toel loodi kõik eeldused sissekolimiseks ja hoone sisustamiseks 2025. aastal, mis omakorda võimaldab saada kõik arhiivi kogud lõpuks nõuetekohastesse säilitustingimustesse. Samuti saab edukaks pidada digiteerimistegevusi – 2024. aastal käivitas Rahvusarhiiv kokku viis laiaulatuslikku digiteerimisprojekti: kolm partnerluslepingu alusel Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde raames ja kaks koostöös ühendusega FamilySearch. Lisaks avati filmipärandi voogedastusplatvormi Arkaader koolidele suunatud haridusliides, mida on hakanud kasutama üle 600 õpetaja rohkem kui 250 õppeasutusest. Kitsaskohad Majanduskeskkonnast ja eelarvekärpest johtuvalt tuli hoolikamalt prioriseerida tegevusi, leida kokkuhoiukohti ja loobuda mõnest aasta algul eesmärgiks seatud tegevusest. Väljakutsena võib esile tuua ka arhiivisüsteemide lõimimise ja konsolideerimise, millega edeneti algselt plaanitust mõnevõrra aeglasemas tempos. Kuna praktiliselt kõik arhiivi tööprotsessid ja teenused on digitaalsed, annab tunda arendustiimi nappus ja ülekoormatus.  Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2024. aasta TULEMUSARUANNE Koostatud 21.05.2025 Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Kliimaministeeriumis 1 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo ......................................................................................................... 3 2. Toimimiskeskkond .................................................................................................................... 4 3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine .............................................................................. 5 Positiivsed arengud ........................................................................................................................ 7 Väljakutsed .................................................................................................................................... 9 4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine .............................................................................. 10 Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes....................................................................................... 11 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ......................................................................... 11 5. Teadussüsteemi programm ..................................................................................................... 12 Programmi üldinfo........................................................................................................................ 12 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 12 Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 14 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 15 6. Teadmussiirde programm ........................................................................................................ 17 Programmi üldinfo........................................................................................................................ 17 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 17 Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 20 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 22 7. Ettevõtluskeskkonna programm ............................................................................................... 25 Programmi üldinfo........................................................................................................................ 25 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 25 Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 28 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 29 8. Ehituse programm ................................................................................................................... 33 Programmi üldinfo........................................................................................................................ 33 Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs...................................................................................... 33 Programmi tegevuste täitmise analüüs.......................................................................................... 36 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ................................................. 42 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Valdkonna Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava arengukavad ja 2021–2035 (TAIE) strateegiad Teised strateegilised dokumendid: - Turismistrateegia 2022−2025 - Ehituse pikk vaade 2035 - Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia Programmid 1. Teadussüsteemi programm (HTM) 2. Teadmussiirde programm (HTM, MKM) 3. Ettevõtluskeskkonna programm (MKM) 4. Ehituse programm (alates 01.07.2023 KLIM)1 Vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ministeeriumid Kliimaministeerium Seos „Eesti 2035“ Primaarne: Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus sihtidega Sekundaarsed: - Eestis on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik (teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna programmid) - Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond (ehituse programm) 1 Alates 2025. aastast kuulub ehituse programm tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“. 3 2. Toimimiskeskkond 2024. aastal kahanes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 0,3 protsendi võrra, mis oli oluliselt vähem kui aasta varasem kolmeprotsendiline langus. Hinnatõusu tõttu kasvasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski edasi. Balti riikide pingereas oli Eesti teisel kohal, kuna Läti langus oli 0,1 protsendi võrra sügavam, Leedu aga suutis ka mullu oma SKP-d kasvatada. Jooksevhindades oli SKP 2024. aastal 39,5 miljardit eurot, mida oli 1,3 miljardi euro võrra rohkem kui aasta varem. Tegevusaladest olid 2024. aastal suurima positiivse panusega kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning põllumajandus. Majanduskasvu aeglustumist mõjutas enim suuremate tegevusalade – ehituse, töötleva tööstuse ja kaubanduse – madalseis. Eratarbimise osas lõppes aasta positiivselt, aga investeeringud vähenesid aasta teises pooles. Viimane oli suuresti tingitud 2023. aasta kõrgest võrdlusbaasist. Nii ettevõtete lisandväärtus kui ka eksport kahanesid aastaga 1,1 protsendi võrra peamiselt nõrga aasta alguse tõttu. Aasta viimastel kuudel oli enamik ettevõtlust puudutavaid makronäitajaid juba positiivse trendiga. Pikaajaline majanduslangus on mõjutanud kogu avalikku sektorit, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse rahastust. Pärast mitut aastat, mil riiklik teadusrahastus püsis ühe protsendi tasemel, langes selle osakaal SKP-st 2024. aastal alla ühe protsendi piiri. See seab surve alla nii juba käivitatud reformid kui ka uute algatuste elluviimise. Venemaa agressioon ja laiem julgeolekukriis mõjutavad Eesti teadus- ja arendustegevuse suundi ning ettevõtete tegevusvaldkondi. Esile on kerkinud uued strateegiliselt olulised sektorid, nagu kaitsetööstus, millel on suur innovatsioonipotentsiaal, ent ka märkimisväärne ressursivajadus. Muutunud olud on tõstatanud küsimuse, kas TAIE arengukavas kokku lepitud prioriteedid vajavad täiendamist või ümberhindamist. Kriisid mõjutavad ka Eesti teadus- ja arendustegevuse fookusi ning siinse majanduse struktuuri laiemalt. Tehisintellektil ja keeletehnoloogial põhinevate tööriistade kättesaadavus on toonud kaasa nõudluse uute oskuste, teadussuundade ja koostöövormide järele. Tormilised muutused ootavad kiiret kohanemist, ent pakuvad ka võimalusi arenguhüppeks. 4 3. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 2035 Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) 1 1 0,96 ≥1 ≥1 ≥1 Allikas: Riigieelarve seletuskiri Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)* 0,99 1,06 −** 1,3 1,5 2*** Allikas: Statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) 80,7 77,5 −** 90 92 110*** Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (koht Mõõdukas Mõõdukas Tugev Tugev Tugev Tugev tulemusrühmas) innovaator innovaator innovaator innovaator innovaator innovaator (12. koht) (12. koht) (14. Koht) Allikas: Euroopa Komisjon * Vastavalt TAIE mõõdiku metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet, tabel TD052) ** Tegelikku taset ei ole veel avaldatud *** Üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava mõõdikud on ühtlasi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused osakaaluna SKP-st; 2) tööjõu tootlikkus EL võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud teadlaste ja inseneride arv 1000 elaniku kohta. Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel 1 protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku stabiilsust. Riigieelarve kärbete ja aastate vaheliste ümbertõstete tõttu langes 2024. aasta eelarves TAI rahastus aga üle mitmete aastate alla sihttaseme ning jäi samale tasemele (0,96% SKP-st) ka 2025. aasta riigieelarves. Lähiaastatel kasvab riigieelarves eeskätt ettevõtete innovatsioonivõimekust toetavate vahendite maht, mis on majanduse olukorda ja vajadusi arvestades ka mõistetav. Samas prognoosib riigi eelarvestrateegia 2025−2028 TAI riigieelarvelise rahastuse vähenemist 0,86%-ni SKPst aastaks 2028, mis seaks süsteemi kestlikkuse ja käivitatud meetmete mõju tõsise surve alla ka innovatsiooni osas. 5  2023. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused kokku Eestis 702 miljoni euroni, s.o 1,84% SKPst2. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja, mis viitab esmajoones TA valdkonna kasvavale tähtsusele majanduses. Kulutustest suurem osa ehk 406 miljonit eurot (1,06% SKPst) tehti ettevõtlussektoris (kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot). Varasematel aastatel on riik ja ettevõtted panustanud teineteise teadus- ja arendustegevusse üsna võrdselt – riik on toetanud ettevõtete teadustööd umbes samas mahus, kui siinsed ettevõtted on panustanud ülikoolide ja teadusasutuste tegevusse. Viimastel aastatel on see tasakaal aga muutunud. 2023. aastal panustas erasektor avaliku sektori teadusasutustesse ligi kaks ja pool korda vähem kui riik ettevõtete teadusvõimekuse kasvatamisse. Kui ettevõtete tellimus teadusasutustele jääb ka edaspidi tagasihoidlikuks, võib kujuneda olukord, kus Eesti teadusasutused ja ettevõtted tegutsevad kõrvuti, aga mitte koos, mis tähendab, et akadeemilistes teadusasutustes tehtava teaduse mõjud majandusse endiselt ei jõua. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel seitsmel aastal suurenenud, sh on oluliselt kasvanud erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine. 2024. aastal raporteeris Statistikaametile 2023. aasta kohta teadus- ja arendustegevuse kulutusi 468 ettevõtet, mis on läbi aegade suurim arv. Ligi pooled teadus- ja arendustegevusse panustavatest ettevõtetest on suured ehk 250 ja enama hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete panus. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2023. aastal 412 miljonit eurot (1,08% SKPst), mida oli 44 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Tegemist on olulise võtmeindikaatoriga, mis on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdik. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel olnud pigem langustrendis. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega (samuti „Eesti 2035“ mõõdik). See näitaja tõusis kuni 2021. aastani ja lähenes EL keskmisele, kuid on järgnevatel aastatel on langenud 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). 2024. aastal halvenes tootlikkuse suhe Euroopa Liidu keskmisesse tõenäoliselt veelgi, kuna hõive püsis endiselt kõrgel ja majanduskasv jäi Euroopa Liidu keskmisele alla. Euroopa innovatsiooni tulemustabelis õnnestus Eestil 2024. aastal jõuda tugeva innovaatori tasemele. Eesti punktisaak küll vähenes, aga metoodikast tulenevalt jõudsime tugeva innovaatori kategooriasse. Raporti kohaselt on Eesti tugevusteks kaubamärgitaotlused, avaliku ja erasektori ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal, samas kui ressursitootlikkus, riigi otse- ja kaudne toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnaga seotud tehnoloogiad on nõrgad. Alates 2017. aastast on märkimisväärselt kasvanud välisdoktorantide osakaal, innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid, kuid samal ajal on langenud keskkonnaga seotud tehnoloogiate, innovaatiliste väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) koostöö ning kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete eksport. Alates 2023. aastast on kiiresti suurenenud inimeste digioskused, elukestvas õppes osalemine ja välisdoktorantide osakaal, samas kui innovaatiliste VKE-de koostöö, keskkonnaga seotud tehnoloogiad ja VKE-de äriprotsessi uuendused on vähenenud. 2 2024. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2025. aasta detsembriks. 6 Positiivsed arengud TAIKS jõudis Riigikogu Uue alusseadusena loob teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni menetlusse korralduse seadus (TAIKS) ühtsema raamistiku, käsitledes esmakordselt teadus- ja innovatsioonisüsteemi tervikuna ja hõlmates ka teadmussiiret, teaduseetikat ja avatud teadust. Käivitati toetusmeetmed Temaatilised teadus- ja arendusprogrammid (TemTA) keskenduvad teadusasutuste teadusvõimekuse arendamisele TAIE neljas fookusvaldkonnas, mida teadmussiirde iseloomustab kõrge majanduslik potentsiaal. Nõudluse poole võimekuse kaasamiseks loodi nn turutõmbe ekspertkomisjonid, mille ülesanne on kasvatamiseks suunata rahastatud uuringute fookust ja kasvatada nende vastavust ühiskonna ning majanduse vajadustele. ASTRA+ programmi kaudu toetatakse innovatsiooniteenuste arendamist ja spin-off potentsiaaliga projektide elluviimist teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides. Nende kahe meetme kaudu suunab HTM lähiaastatel enamiku teadmussiirde arendamise vahenditest. Valmis neljas Teekaardile koondati 28 Eesti ühiskonna ja majanduse seisukohalt olulist teadustaristu teekaart teadustaristu objekti. Esmakordselt on neile kavandatud riigieelarveline toetus püsikulude katteks, mis tagab taristu stabiilse kasutuse ja vähendab sõltuvust välisrahastusest. Kinnitati 2025. aasta Majanduse ja tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks kinnitas majanduskasvu kava ja Vabariigi Valitsus 2024. aasta lõpus majanduskasvu kava (2025. aasta käivitati valitsuse tegevuskava majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamiseks). majanduskabinet Lisaks käivitati alates 3. oktoobrist 2024 Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamiste formaat, mille fookuses on majanduse konkurentsivõime ja kasvuga seotud küsimused. Investeeriti Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse rakendusuuringute esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis keskuse ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, biorafineerimise droonitehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute ärisuunda keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. Käivitati ettevõtja Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks teadus- ja käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele arendustöötaja toetus suunatud arendustoetuste rakendamine, sh rakendusuuringute programmi kaudu ettevõtete toetamine. Käivitati Eesti Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua Kaitsefond mahuga 100 innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale miljonit eurot globaalsele nõudlusele. 7 Otsustati luua Vabariigi Valitus otsustas luua 160 miljoni euro suuruse toetusmeetme toetusmeede suuremahuliste investeeringute soodustamiseks eesmärgiga toetada suuremahuliste investeeringute tegemist Eesti majandusse, suurendada eksportivate investeeringute ettevõtete konkurentsivõimet, ekspordivõimekust ja lisandväärtuse kasvu. soodustamiseks Valmis Eesti turismi pikk Turismisektoriga koosloomes valmis Eesti turismi pikk vaade 2025−2035. vaade aastani 2035 Turismisektori lisandväärtuse kahekordistamiseks keskendutakse aastaringsele atraktiivsusele, headele ühendustele, pakkumisele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena. Loodi Maa- ja Koostöös teiste ministeeriumidega valmistati ette ruumiloome Ruumiamet kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti käivitamine 1. jaanuaril 2025 koos elukeskkonna tervikliku ruumilise arengu eest vastutava riigiarhitekti positsiooniga. Tuues kokku ruumiloomevaldkonna digiteenused ja andmed arendab amet andmepõhist ruumiloomet. Jätkati e-ehituse Ehitusvaldkonna protsesside tõhustamiseks ja läbipaistvamaks platvormi arendamist muutmiseks jätkati e-ehituse platvormi arendamist. Valmis meretuuleparkide ühendloa tehniline lahendus, et lühendada menetlusperioodi kümnelt aastalt kahele. Uus tase digitaliseerimises on kasutajateni jõudnud võimalus taotleda automaatkontrollidepõhist (BIM- põhist) ehitusluba. Eesti on esimene riik maailmas, kes sellist teenust veebipõhiselt pakub. Arendati ka Eesti 3D-kaksikut, lisandus näiteks hoonete analüütika ja kõrghaljastus. Algatati tingimuste Elukeskkonna kvaliteedi arendamiseks uuendati ehitusseadustiku eelnõu, loomine elukeskkonna valmistati ette ligipääsetavuse eelnõu, alustati TA tegevust tänavaruumi kvaliteedi tõstmiseks kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja viidi kvaliteetse ruumi põhimõtted nii ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudesse. Valminud ehitusgiid annab lihtsa ja visuaalse ülevaate ehitusnõuetest. Panustati hoonete Algas hoone elukaare süsinikujalajälje arvutusmetoodika väljatöötamine energiatõhususse ja hoonetele reaalaja energiamärgise loomine; uuendati hoonete energiatõhususe määruseid. Toetati lasterikaste Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 miljonit eurot, perede kodusoetamist korterelamute rekonstrueerimiseks 185 miljonit eurot ja väikeelamute ning elamute rekonstrueerimiseks 19,5 miljonit eurot. Toetustingimusi täiendati renoveerimist elukeskkonna terviklikuma arendamise nimel ja tagati toetuste regionaalne tasakaalustatus. Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid renoveerimislahenduste infomaterjalid, kliimakindluse tagamise raportid ning arendati piirkonnapõhist renoveerimist. 8 Väljakutsed Teadus- ja Ootused teadus- ja arendustegevuse mõjule kasvavad, kuid tulemuste innovatsioonisüsteemi saavutamine eeldab aega ning muutusi töökultuuris ja jätkusuutlikkuseks on majandusstruktuuris. Kuigi avaliku sektori TA rahastus on viimastel vaja stabiilset rahastust aastatel püsinud tasemel 1% SKPst, langes see 2024. aastal riigieelarve kärbete tõttu alla selle ja eesmärgi täitmine on ohus ka edaspidi. Et alustatud muutuste mõju kestaks, on vaja tagada stabiilne rahastuse jätkumine. Ohus on teadlaste Vähene huvi doktoriõpingute ja teadlase elukutse vastu ohustavad järelkasv ja doktorikraadi teadussüsteemi kestlikkust. Doktoriõpinguid ei peeta sageli praktiliseks, väärtus ühiskonnas kuna töövõimalused väljaspool akadeemiat on endiselt piiratud. Madal tööturunõudlus peegeldab nii vähest arusaama teadus- ja arendustegevuse kasust kui ka vajadust kohandada doktoriõpet paremini ühiskonna ootustega. Murettekitavalt väheneb eesti keelt valdavate doktorantide osakaal, mis seab ohtu nii eestikeelse kõrghariduse kui teadmussiirde kestlikkuse. Tellimuse puudumine Selge tellimuse puudumine muudab rakendusuuringute tegemise pidurdab teadustöö teadusasutustes keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase tulemuste rakendamist alusteaduse juurde. Rahvusvaheline kogemus näitab, et lisaks tugeval majanduses tasemel teaduspakkumisele on majandusliku mõju saavutamiseks vaja teadmusmahukate lahenduste teadlikku tellimist ja kasutamist. Teadmussiirde Kuigi teadmussiirde toetamiseks on käivitatud mitmeid algatusi, toetusmeetmed ei rahastatakse endiselt kas teadusasutusi või ettevõtteid, mitte nende edenda teadusasutuste ja koostööd. Rahvusvaheline kogemus näitab, et suurim mõju sünnib ühiste ettevõtete koostööd mõlemalt poolelt sihipäraselt toetatud tegevuste kaudu. Selleks on vaja parandada nii teadmussiirde meetmete disaini kui ka valdkondadevahelist koostööd, mille arendamisel on hoolimata mõningasest edasiminekust veel selge kasvuruum. Eesti majanduse Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- konkurentsivõime ja arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete tootlikkus on vähenenud rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st. Ekspordi, investeeringute Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge ning turismi mahud ei ole ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks. taastunud Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamist, toetamaks täituvust madalhooajal, ning suurendada välisturistide arvu. 9 Ettevõtjate aruandlus Selleks tuleb asutuste üleselt jätkata riigi kogutavate andmete ühtse riigile vajab süsteemi loomisega, teha investeeringuid masinloetavate andmete kaasajastamist ja reformi vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. Reformi vajavad Suurendada tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantsinstrumentide finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada ettevõtetele pakutavate pakkumise põhimõtted finantsteenuste ning instrumentide valikut. Hoonete Strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et rekonstrueerimise renoveerimine toimuks ühtlases ja järjepidevalt kasvavas tempos. pikaajalise strateegia elluviimine on ohus Ehitusvaldkonna Välisvahendite lõppemise tõttu vajab valdkond riigieelarve rahastuse digitaliseerimine vajab tõusu. jätku Eesti kestlik Selleks tuleb koostöös Maa- ja Ruumiametiga läbivalt rakendada ehituskultuur ja kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtteid. Oluliselt vajab elukeskkond vajavad soodustamist ehituse ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja edendamist arendustegevus (sh loomeuurimus) ja selle tulemuste rakendamine. Elukeskkonda tuleb Selleks tuleb luua strateegiline plaan, mis ühendab maapoliitika, ruumilise kujundada terviklikult planeerimise, liikuvuse ja ehituse. 10 4. Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine Eelarve lõplik jaotus programmide lõikes Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna 2024. aasta tegelike kulude jaotus programmide lõikes oli järgmine: 45 20 Teadussüsteemi programm Teadmussiirde programm Ettevõtluskeskkonna programm Ehituse programm Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 85% (tabel 2), enim vastab täitmine lõplikule eelarvele ehituse (95%) ja teadussüsteemi programmides (94%). Täpsemalt on programmide eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides. Tabel 2. 2024. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve täitmine programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes Esialgne Lõplik Täitmine Täitmine eelarve eelarve Tulemusvaldkond kokku 681 404 526 759 448 864 85% Teadussüsteemi programm 215 495 214 458 202 491 94% Teadmussiirde programm 130 962 130 408 82 935 64% Ettevõtluskeskkonna programm 169 529 102 290 87 911 86% Ehituse programm 165 418 79 603 75 527 95% 11 5. Teadussüsteemi programm Programmi üldinfo Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Strateegia „Eesti 2035“ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik siht Programmi periood 2024−2027 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 3. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) 8,6 9,4 10,5 8,9 9,2 Allikas: European Innovation Scoreboard Positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta (eurodes) 40 404 39 271 −* 38 077 39 278 Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed, Statistikaamet Meede 1 Teadussüsteemi järjepideva toimimise Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. kindlustamine Tegevus 1.1. Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, tegevusi, toetamine sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv 1,5 1,4 −* 1,4 1,4 teadlaste ja inseneride arvu kohta 12  Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahu 3. koht 4. koht (273) 3. koht (376) Top 5 Top 5 alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL = 100) (296) Allikas: eCorda, Eurostat EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv 99 156 186 118 143 Allikas: eCorda Tegevus 1.2 Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. kindlustamine Ei Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes mõõdetud, töötavate teadurite arv 1101 1176 kuna SF − − Allikas: EL fondide toetusmeetme aastaaruannete periood alusel. Meede lõppes 2023. a. lõppes * Mõõdiku väärtust pole veel avaldatud. Teadusartiklid. Teadustöö kvaliteeti näitav enimtsiteeritud artiklite osakaal on märkimisväärselt tõusnud, ent kuna teadustulemuste levik on ajas kõikuv, ei tohiks sellest veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Samas toetab kvaliteeti kindlasti teadusrahastuse kasv alates 1% kokkuleppe rakendamisest 2021. a. Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta. Näitaja 2023. aastal võrreldes aasta varasemaga pisut langes, kuigi positiivselt evalveeritud TA asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht tegelikult kasvas 8,5% (104,9 mln 2022. a.→ 113,8 mln eurot 2023. a.). Näitaja languse põhjuseks on akadeemiliste töötajate arvu kasv kõrgharidussektoris – varasemad doktorandid vormistatakse doktoriõppe reformi tulemusel nooremteaduriteks. Kuigi suhtarv langes, ületab see nii 2023. kui ka 2024. aasta sihttaset. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride kohta on viimasel kahel aastal mõnevõrra langenud, püsides siiski TAIE arengukava eesmärgi tasemel. Langus on ootuspärane, kuna teadlaste arv on kasvanud ennekõike erasektoris, kus publitseerimine pole nii oluline. Rahvusvaheline teaduskoostöö. EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont on Eesti teadlased jätkuvalt edukad, olles toetuste mahu suhtelt SKP-sse teist aastat järjest kolmandal kohal ja ületades EL keskmist kolmekordselt. Projektides osalevate Eesti organisatsioonide kumulatiivne arv on alates Euroopa Horisondis osalemise algusest tõusujoonel. Tõus on tulnud just erasektori ja riigiasutuste arvelt, mille nimel on ka tööd tehtud. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse näitaja on uuendamisel. Lepime uue näitaja kokku arengukava vahehindamise järel 2025. aasta lõpuks. 13 Programmi tegevuste täitmise analüüs Suure mõjuga tegevused 2024. aastal: Nagu kogu avalikku sektorit, mõjutasid ka teadussüsteemi 2024. aastal oluliselt riigieelarve kärped. Negatiivsest riigieelarvest jäid puutumata teadussüsteemi põhiinstrumendid – uurimistoetused, baasfinantseerimine ja tippkeskuste rahastus – ning tagati ka doktoriõppe reformi lõpuleviimiseks vajalik vahendite maht. Samas jäi kõrghariduse rahastuse kasv väiksemaks kui kavandatud, mis avaldab mõju ka teadussüsteemile. Mitmed väiksemad teadusrahastuse meetmed tuli üle vaadata ja mõned ka ajutiselt peatada. Riigikogule üle antud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) eelnõu muudab mitmeid teadussüsteemi korralduse aluseid, sh teaduseetika korraldust, teadusasutuste rahastamist ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist. Valmis Eesti teadustaristu neljas teekaart, mis koondab teaduse, majanduse ja ühiskonna jaoks strateegiliselt olulised laborid, andmebaasid, uurimiskeskused ja koostöövõrgustikud. Teekaardile valiti 28 riiklikku ja rahvusvahelist objekti, millel on õigus saada riiklikku teadustaristu toetust. Riikliku toetuse saamise eelduseks on teadustaristu avamine ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Valikuprotsessi kaasati teadlasi, ettevõtjaid ja riigiametnikke, et tagada valikuprotsessi mitmekesisus ja valdkondlik tasakaal. Teaduseetika riikliku korralduse muutmiseks vajalikud ettevalmistused toimusid suures osas 2024. aastal, kuigi vastava määruse saab vastu võtta TAIKSi vastuvõtmise järel. Süsteemne teaduseetika korraldus tagab Eestis tehtava teadustöö usaldusväärsuse, kaitstes samal ajal ka uuringutes osalejate õigusi ja heaolu. Teadus- ja innovatsioonisüsteemi partnerite ja riigi koostöös valmisid Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tuleviku kohta (2028–2034). Kuigi raamprogrammi tulevane formaat ei ole veel selge, on Eesti aktiivne osalemine ettevalmistusprotsessis taganud, et Eesti seisukohti kuulatakse. Eestile väikeriigina on oluline säilitada Euroopa teadusruumi mitmekesisus ning tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute ning innovatsiooni rahastamise vahel. Viidi läbi teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine, mille käigus hinnatakse teadustöö kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja panust ühiskonda. Positiivne evalveerimine tagab asutusele ligipääsu teadussüsteemi rahastamise põhiinstrumentidele. Evalveerimise tulemused kinnitatakse järgmisel aastal. Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes: Teadussüsteemi kvaliteedi ja kestlikkuse paneb olulise surve alla prognoositav riikliku rahastuse vähenemine alates 2027. aastast – riigi eelarvestrateegia näeb teadus- ja arendustegevuse rahastuse langust 0,86%-ni SKPst 2028. aastaks. See pärsiks oluliselt ülikoolide ja teadusasutuste võimekust hoida teadustöö senist taset ja jätkata alustatud struktuurseid muudatusi (doktoriõppe reform, karjäärimudeli rakendamine jm). 14  Teaduse rahastuse killustatus on kujunemas oluliseks väljakutseks. Viimastel aastatel on rahastusinstrumentide arv oluliselt kasvanud, tänu teadusrahastuse 1% kokkuleppele ka teiste ministeeriumide kaudu, mis on toonud kaasa erinevad reeglid, vähese läbipaistvuse ja suurema halduskoormuse. Olukorra parandamiseks tuleks teha rahastusmeetmete revisjon ja otsida võimalusi rahastusinstrumentide koondamiseks ja reeglite ühtlustamiseks. Kuigi doktoriõppe reform on toonud positiivseid tulemusi, ei ole praegune doktorikohtade maht teadlaste järelkasvu taastootmiseks piisav ja eesti keelt emakeelena rääkivate doktorantide arv on endiselt liiga väike. Noorteadlaste osakaal teadussüsteemis väheneb, teadlaskond tervikuna vananeb. Rahastuse suurendamist lähiaastatel ei võimalda ka riigi eelarvestrateegia, mis seab piirid nii doktoriõppe laiendamisele kui karjääristabiilsuse suurendamisele pärast kraadi omandamist. Ülikoolidel ei ole välist survet doktoriõppe sisu muuta, sest erasektori nõudlus doktorikraadiga töötajate järele on endiselt madal. See kõik pärsib oluliselt teadlaskarjääri atraktiivsust. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Programmi kulud kokku 215 495 214 458 202 491 94% Teadusasutuste ja teadlaskonna 200 104 196 783 186 350 95% arengu toetamine Teadustaristu kvaliteedi ja 15 391 17 675 16 140 91% kättesaadavuse kindlustamine Teadussüsteemi programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 214,5 miljonit eurot. Sellest 92% kasutati tegevuse „Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine“ ja 8% tegevuse „Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine“ eesmärkide täitmiseks. Lõplikust eelarvest moodustasid 95% piirmääraga vahendid ning 5% piirmäärata vahendid ehk välistoetused. Võrreldes esialgse eelarvega suurenes piirmääraga vahendite maht 1,3 miljoni euro võrra, samas kui piirmäärata vahendite osakaal vähenes 2,4 miljonit eurot. Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest tekitasid järgnevad muudatused: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 29 mln võrra; negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 5,6 mln võrra; seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 22 mln, millest 14 miljonit suunati riigieelarve reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu), 3 miljonit investeeringuteks ja 5 miljonit õpetajate palgatõusuks; välisvahendite kulud jäid planeeritust väiksemaks, mis vähendas eelarvet 2,4 mln. 15 Teadussüsteemi programmi eelarve täitmine ulatus 94%-ni ja jagunes kahe tegevusvaldkonna vahel järgmiselt: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamise eelarve täitmine oli 95 . Kasutamata vahendite maht oli 8,75 mln eurot, millest 57% (umbes 5 miljonit eurot) moodustas hoonete energiatõhusust tõstvate nutikate investeeringutoetuste ettemaks. Nende investeeringutoetuste abikõlblikkuse periood lõpeb 31. detsembril 2025. Eesti Keele Instituudi teadus- ja arendustegevuse jääk oli 1 miljon eurot, mis koosnes peamiselt kasutamata keeletehnoloogia toetuste ettemaksetest. Suuremad jäägid tekkisid veel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas (0,4 mln eurot), Haridus- ja Teadusministeeriumi haldus- ja juhtimiskuludest (0,67 mln) ning haridusteaduste programmi toetustest (0,36 mln). Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamise eelarve täitmine oli 91%. Sellest suurema osa – 1,4 miljonit eurot – moodustasid piirmääraga vahendid, piirmäärata vahendite jääk oli 0,1 miljonit eurot. Piirmääraga vahendite jäägist moodustas 71% (1 mln) teadusraamatukogude teavikute soetamise eelarve. Need vahendid on säästetud järgnevate perioodide puudujäägi katteks, kuna riigieelarve kärbetest tulenevalt ei ole riigieelarvest võimalik järgmistel aastatel toetust teadusasutustele vajalikus mahus anda. IKT valdkonna eelarve jääk oli 0,41 mln eurot (29%). Jääk tekkis, sest Tallinn-Helsingi kaablikiu aastane kasutusõiguse kulu oli planeeritust väiksem, soetamata jäid planeeritud tarkvara (Gitlabi) litsentsid ja edasi lükkus algselt planeeritud tarnijate hinnatõus, mis realiseerub järgnevatel aastatel. See jääk on kavandatud 2025. aasta IKT eelarve puudujäägi katmiseks. 16 6. Teadmussiirde programm Programmi üldinfo Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Strateegia „Eesti 2035“ Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus siht Programmi periood 2024−2027 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) AS Metrosert AS SmartCap Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 5. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta 1,92 2,28 − 2,1 2,3 Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse 3,3% 3,6% 3,2% 3,5 osakaaluna SKP-st, % (eurodes) −* (1,2 mld) (1,4 mld) (1,1 mld) (1,3 mld) Allikas: Statistikaamet Meede 1 Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI- Ettevõtete TAI-mahukuse ja mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et teadmussiirde võimekuse töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. suurendamine (MKM) Innovaatiliste ettevõtete osakaal,% 53 − −*** >75 >75 17 Allikas: The Community Innovation Survey (CIS)** Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. rohepöörde soodustamine (MKM) Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse), %** 9,7 − −*** >16 >16 Allikas: Statistikaamet Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms)**** 13. − − Top 10 Top 10 Allikas: DESI Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi Teadus- ja tehnoloogiamahuka arengut. iduettevõtluse arendamine (MKM) Riskikapitali maht eurodes 1333 453 353 >500 >500 Allikas: Startup Estonia Kiirendites osalevate ettevõtete arv 53 51 −* 40 40 Allikas: Startup Estonia Meede 2 Ühiskonna ja majanduse vajadustele Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) Programmi tegevus 2.1. Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse Sektoritevahelise teadmussiirde võimekuse kasvatamine toetamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, % 6,9 5,9 − 9,0 10,5 Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta 3,7 3,8 ***** 3,45 3,5 Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine 198 183 187 189 195 = 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard 18  Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest, % 25 - 28 28 Allikas: Statistikaamet, HTM * Mõõdiku tegelikku väärtust ei ole veel avaldatud. ** Avaldatakse üle aasta. *** 2024. aasta andmeid alles kogutakse ja tulemused avaldatakse tõenäoliselt 2026. aastal. **** DESI enam ei avaldata. ***** 2024. Aasta tulemused avaldatakse 2025. a teises pooles Teadlased ja insenerid. Teadlaste ja inseneride arv erasektoris on viimastel aastatel mõõdukalt kasvanud, ületades 2023. aastaks seatud sihttaseme. 2024. aasta tulemused avaldatakse 2025. aasta detsembris. OSKA uuringute järgi on aga erasektoris nõudlust ennekõike madalama haridustasemega teadus- ja arendustöötajate järele, samas kui kõrgtehnoloogilisele majandusele üleminekuks oleks vaja pigem magistri- ja doktoriharidusega tippspetsialiste. Ettevõtete investeeringud immateriaalsesse põhivarasse on aasta aastalt kasvanud ning 2023. aastal ületati ka 2025. aasta eesmärk. Samas on näitaja küllaltki ebastabiilne ning kiire SKP kasv võib osakaalu alla tuua. 2023. aastal tuli kasv teadus- ja arendustegevuse arvelt, kus maht kasvas aastaga ligi 11%. Arvutitarkvara ja andmebaaside investeeringud vähenesid 0,6%. 2024. aasta andmed tulevad 2025. aasta sügisel. Teadmussiire ja innovatsioon. Uute toodete ja teenuste müügitulu ning innovatiivsete ettevõtete osakaalu indikaatoritega ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on siin ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75 protsendini on innovaatiliste ettevõtete osakaal jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides. 2022. aastal kukkus innovaatiliste ettevõtete osakaal allapoole Euroopa Liidu keskmist ehk 53 protsendini. Müügitulu uutest toodetest ja teenustest langes 9,7 protsendini. 2023. ja 2024. aasta andmed ettevõtete innovaatilisuse kohta tulevad 2026. aasta kevadel. Riskikapitali investeeringutes 2024. aastal langus jätkus ning maht vähenes aastaga 100 mln euro võrra. Seda põhjustas nii ülemaailmne intressimäärade tõus kui ka Eesti paiknemine sõjapiirkonna läheduses. Investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning oluliselt on kasvanud suhteliselt riskivabade riiklike võlakirjade eelistamine. Samas on kasvamas süvatehnoloogiatesse tehtavate investeeringute maht, mis moodustas 2024. aastal juba 63% kõigis riskikapitaliinvesteeringutest. Ettevõtete digitaliseerituse kohta senisel kujul enam andmeid ei avaldata, kuid 2024. aastal toimunud küsitluste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus paranes. Kõrge digitaliseerituse tasemega ettevõtete osakaal kasvas 29 protsendini, mis on ca 2 protsenti kõrgem EL keskmisest. Samas suurusjärgus vähenes väga madala digitaliseeritusega ettevõtete osakaal, mis jäi siiski kõrgemaks EL keskmisest. Kiirendites osalevate ettevõtete arv on püsinud viimastel aastatel stabiilsena ja ületanud eesmärgiks seatud arvu. Näha on, et ettevõtetel on huvi kiirendites osaleda. Erasektori rahastatud avaliku sektori TA kulutuste osakaal on mitmendat aastat langustrendis. Samal ajal, kui riik on kiirelt suurendanud oma toetusi erasektori teadus- ja arendustegevusse, ei ole loodud mehhanisme toetamaks erasektori koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. 2023. aastal ületas riigipoolne erasektori TA rahastus (44,1 mln) erasektori poolset avaliku sektori TA rahastust (18,4 mln) 2,4 korda. Selline suundumus võimendab teadusasutuste alarahastust ja ei saa olla jätkusuutlik. Veel mõned aastad tagasi olid riigi ja erasektori panus tasakaalus. 19 Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv jätkab mõõdukat kasvu, ületades küll seatud sihttaseme, kuid jäädes paljudele Euroopa riikidele endiselt alla. Tõenäoliselt tuleneb kasv sisserändest, kuna doktorantide arv Eesti ülikoolides on viimasel kümnendil vähenenud ja ka kaitsmiste arv püsib stabiilsena. Doktoriõppe atraktiivsust piirab asjaolu, et doktorikraadiga spetsialistidel on väljaspool akadeemilist sektorit endiselt vähe rakendust. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide näitaja on viimastel aastatel veidi langenud, jäädes 2024. aastal alla seatud sihttaseme. Tegemist on indikaatoriga, mille puhul esineb ka loomulikku aastast kõikumist. Samas võib mõningane langus viidata koostöö vähenemisele. Seda peegeldab ka erasektori vähenenud panus avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse rahastusse. Programmi tegevuste täitmise analüüs Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal: 2024. aastal käivitati TAIE fookusvaldkondade juhtimine ja seire, mille keskseks osaks on fookusvaldkondade ekspertkomisjonid. Komisjonid, kuhu kuuluvad ministeeriumide, ettevõtete, esindusorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade eksperdid, aitavad suunata teadustegevust vastavusse ühiskonna ja majanduse vajadustega. Ekspertkogud täidavad turutõmbe funktsiooni, jälgides projektide arengut ja tehes vajadusel sisulisi soovitusi tegevuste muutmiseks. Käivitati TemTA programmi (temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid) projektid, mis tugevdavad teadusasutuste võimekust TAIE arengukava fookusvaldkondades. Meetmest toetatakse teadusteemade arendamist ühiskonna ja majanduse vajadustele lähemale, et parandada koostööd teadlaste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel. Projektide kaudu panustatakse ka teadlaste ja inseneride järelkasvu nutika spetsialiseerumise suundades. Kokku rahastatakse programmi raames 102 miljoni euro ulatuses teadusprojekte kuni aastani 2029. Kinnitati ASTRA+ toetuse andmise tingimused. ASTRA+ eesmärk on tugevdada ülikoolide, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Toetust on võimalik kasutada teadusasutuste ülesteks tegevusteks, teadlastele suunatud teadmussiirde teenuste käivitamiseks ja innovatsiooniküpsuse kasvatamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades. Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine. Eesti sai CERNi täisliikmeks, mis avab Eesti ettevõtetele mh võimaluse osaleda CERNi hangetes. Rahvusvahelist ettevõtlust ja teaduskoostööd edendati ka Artemise kokkulepete allkirjastamisega, mis avab Eesti ettevõtetele võimalusi osaleda NASA ja teiste riikide kosmoseuuringute projektides. Lisaks käivitati Brasiilias ja Ühendkuningriigis iduettevõtete kaasamise programmid, et aidata Eesti ettevõtetel laieneda uutele turgudele. Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse 20  eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. AS Smartcapi juures käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot. Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale globaalsele nõudlusele. Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes: Eesti ühiskonnas ja majanduses on vähe nõudlust TA järele ja piiratud usaldus teadlaste võimekusse lahendada ettevõtete ja ühiskonna ees seisvaid praktilisi probleeme. Selge tellimuse puudumine muudab rakendusuuringute tegemise keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase alusteaduse juurde. Samuti puudub teadusasutustes traditsioon tellimuspõhise teadustöö tegemiseks, mistõttu valmisolek praktilistele vajadustele vastata on piiratud. Teadusasutustel on ootus, et rahastaks rohkem rakendusuuringuid, kuid ilma selge tellijata ei jõua need rakendusse. Suurt osa teadmussiirde tegevustest rahastatakse EL struktuuritoetustest, mis oma piirangute ja bürokraatia tõttu ei ole innovatsiooni ja teadmussiirde jaoks sobiv allikas. Piirangute tõttu viib teadusasutustele suunatud teadmussiirde projektikonkursse läbi RTK, mis on tehniline läbiviija ja sisulist tuge ei paku. Väiksemate teadusasutuste toetamiseks peab teadmussiirde pädevus tekkima ka Teadusagentuuris, kuid tänane korraldus seda ei toeta ja eelarveolukord lisaraha eraldada ei võimalda. Riigiabi reeglite kohaldamine avalik-õiguslike ülikoolide teadmussiirde tegevustele on vastuolus nii nende ärimudeli kui ka seadusest tulenevate ülesannetega. Riigiabi rakendamine vähendab otseselt ülikoolides töötavate teadlaste huvi sisulise muutuseni jõuda, sest ettevõtlustulu teenimine toob kaasa toetuse tagasimaksmise või kohustuse teha esialgne investeering muude põhitegevuste arvelt. Ministeeriumide koostöö teadus- ja arendustegevuses on jätkuvalt killustunud – arendatakse paralleelseid, vähe seotud süsteeme. Et arendada ökosüsteemi tervikuna, mitte üksikuid meetmeid, on vaja senisest koordineeritumat ja sisulisemat lähenemist. Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10−12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st. 21 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Teadmussiirde programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Programmi kulud kokku 130 962 130 408 82 935 64% Programmi tegevus . . Ettevõtete 110 882 109 926 63 809 58% innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine (MKM) Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja 2 897 1 771 1 462 83% arendusmahuka iduettevõtluse arendamine (MKM) Programmi tegevus 2.1. 17 183 18 712 17 664 94% Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM) Teadmussiirde programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 130,4 miljonit eurot, sellest 84% tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide täitmiseks. Lõplikust eelarvest moodustasid 66% piirmääraga vahendid ning 34% piirmäärata vahendid ehk peamiselt välistoetused. Võrreldes esialgsega vähenes programmi eelarve aasta jooksul 0,6 miljonit eurot. Teadmussiirde programmi kolme tegevuse eelarve täitmine oli 64%. Järgnevalt on detailsemalt selgitatud iga tegevuse eelarve kujunemist, täitmist ja jääkide kasutamist. Programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ lõplik eelarve jäi ühe miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks järgmiste muudatuste tõttu: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 36,3 miljoni euro võrra; negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 3 miljoni võrra; 2024. aasta eelarve korrigeerimisega vähendati eelarvet 25,2 miljonit eurot: sellest 25 miljonit suunati riigieelarve reservi (aastate vahelise ümberplaneerimise tõttu) ja 0,2 miljonit tõsteti ümber teiste valitsemisalade eelarvetesse; lisaks korrigeeriti ministri liigendusega kulumudeli jaotusreegli viga, millega suurendati eelarvet 0,4 miljoni euro võrra; välisvahendeid kasutati planeeritust 9,5 miljoni võrra vähem. Tegevuse eelarvet täideti 58% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 50,4 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 13,4 miljonit. Piirmääraga vahendeid jäi kokku kasutamata 33,7 miljonit, millest 33,3 miljonit kantakse 2025. aastasse üle ja 0,4 miljonit anti valitsemisalade töö ümberkorraldustest tingituna üle Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalale (RIA tegevuskulud). Enamik tegevuse eelarvest jagatakse ettevõtjatele konkurentsipõhiselt 22 toetustena EIS-i rakendatavate meetmete ja taotlusvoorude kaudu. Alates 2022. aasta teisest poolest on EIS võtnud kohustusi ligi 92 miljoni euro ulatuses: 145 projekti rahastusotsused eri meetmetes. Sellest umbes 85 miljonit eurot on rakendusuuringute programmi erinevate alategevustes tehtud otsuste maht. Arvestades, et rakendusuuringute programmi suuremahuliste projektide toetus on kuni 2 miljonit eurot projekti kohta, võib mõne projekti ärajäämine või väljamaksete kuhjumine projekti lõppu põhjustada suuri erinevusi eelarve prognoosi ja reaalsete väljamaksete vahel. Seetõttu tekib mõnel aastal eelarve alatäitumus ja teisel võib tekkida puudujääk. Nende ebaühtluste tasandamiseks on vaja kanda eelmise aasta jääke üle järgmisesse eelarveaastasse ning tõsta ühelt aastalt ümber teisele. Selle kohta on MKM esitamas Vabariigi Valitsusele taotlust 2026−2029 RES-i koostamise protsessis. Toetuste kasutamine sõltub vahel ka välistest teguritest. Näiteks ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase rahvusvahelise koostöö toetusskeemis osutus probleemiks asjaolu, et Euroopa Komisjon on andnud kvaliteedimärgise projektidele, millel puudub vajalik omafinantseering. Seetõttu rahastatakse neid kõrvaltingimusega (vaja on enne kaasata raha turult). Lisaks rahastatakse uusi projekte kindlasummalise makse alusel, mistõttu kulud tekivad oluliselt pikema ajavahemiku jooksul kui kuludokumentide alusel kulude hüvitamisel. Euroopa strateegiliste väärtusahelate ja IPCEI projektide toetusmeetmes on kaks ettevõtet toetuse kasutamisega hilinenud, sest riigiabi loa ja teiste otseste partnerite rahastamisotsuste viibimise tõttu ei ole projektid planeeritud tempos käivitunud. Nimetatud vahendid saavad kasutatud 2025. aasta jooksul. Üliõpilaste inseneeria valdkonna arendusprojektide toetuse taotlemise voor avati 2024. aastal, selle jäägi ulatuses võeti kohustusi üles ka 2025. aasta veebruaris. Programmi tegevuse jäägi hulgas on ka üks miljon eurot rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude vahendeid, millega kaetakse 2025. aastal ESA ja CERN-i liikmemaksude võimalik suurenemine. Veel jäi eespool kirjeldatud põhjustel kasutamata 12,2 miljonit eurot CO2 kvooditulust rahastatava üleeuroopalist huvi pakkuva teadus- ja arendustegevuse projekti toetamisel. Vahendite kasutamist jätkatakse 2025. aastal. Programmi tegevuse „Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine“ lõplik eelarve jäi 1,1 miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks ja seda põhjustasid järgnevad muudatused: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 0,1 miljoni euro võrra; Välisvahendeid kasutati planeeritust 1,2 miljoni võrra vähem. Tegevuse eelarvet täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,2 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 1,2 miljonit. Kasutamata jäi 0,3 miljonit eurot piirmääraga vahendeid. Jäägi tekkimise põhjuseid on kirjeldatud eelmise programmi tegevuse juures. Vahendid kantakse 2025. aastasse üle ja jätkatakse nende kasutamist samal eesmärgil. Programmi tegevuse “Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine” lõplik eelarve oli 18,7 miljonit eurot, mis on 1,5 miljoni võrra suurem kui esialgne eelarve. Suurendamine tulenes välisprojektide lisanduvast eelarvevajadusest, ei jõutud ära kasutada planeeritud ajal. Eelarvest moodustasid piirmääraga vahendid 10% (1,8 miljonit eurot) ning piirmäärata ehk välistoetused 90% (16,9 miljonit eurot). Sektoritevahelise teadmussiirde toetamise eelarve täitmine oli 94%. Riigieelarvevahendid on täidetud 100%, jääk üks miljonit eurot on seotud SF 2021+ meetmega 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse 23 suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks. Jääk tekkis, kuna hankemenetluste protsess kujunes planeeritust pikemaks ning investeeringute väljamaksed ei toimunud planeeritud ajal. Investeeringuteks kavandatud eelarve kasutatakse ära hiljemalt 30.04.2026. 24 7. Ettevõtluskeskkonna programm Programmi üldinfo Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Strateegia „Eesti 2035“ Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti on siht (alasihi täpsusega) uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Programmi periood 2027−2027 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS) valitsemisala asutused) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht edetabelis)* − − − − − Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) 30,9 29,7 30,1 30 31 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) 62,4 57,4% −** 62,05 62,5 Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP) Meede 1 Ettevõtluskeskkonna arendamine, Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad rahvusvahelistumise toetamine ja kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. investeeringute soodustamine 25 Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse 22. 25. 31 21. 20. efektiivsus“6 Allikas: IMD konkurentsivõime raport Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris (Eesti koht DESI indeksis)*** 13. −- − 12. 11. Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)7 Tark ja õiglane tarbimiskeskkond (Eesti näitaja EL tarbijatingimuste indeksis)**** − − − − − Allikas: Euroopa Komisjon, Tarbijatingimuste tulemustabel Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne. Ettevõtluse arendamise soodustamine Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot 1256 1417 -** 1400 1500 (kolme aasta keskmisena) Allikas: Äriregister Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 20. 20. -** 24. 22. Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport) Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt. ekspordi edendamine Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt, % Kasv oli kiirem Kasv oli kiirem Kasv oli kiirem Kiirem kasv Kiirem kasv (2020 kuni sihtaasta) +15 +7,9 +4,4 +0,1 +0,1 Allikas: Eurostat ***** Turismiteenuste eksport (mld/EUR) 1,6 1,7 2,2 2,1 2,4 Allikas: Statistikaamet Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 110,2 98,4 94,4 110 115 Allikas: Statistikaamet Programmi tegevus 1.3. Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule Tehnoloogia- ja arendusmahukate finantseerimisele ja kapitalile. investeeringute soodustamine Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse 3,2 3,5 3,9 4 4,2 (jooksevhindades, lühiaajastatistika mld (1,1 mld) (1,3 mld) eurot) 26 Allikas: Statistikaamet Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 4 3,6 3,5 4,2 4,5 Allikas: Eesti Pank8 * Andmeid ei avaldata enam. Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu. ** Andmeid ei ole veel avaldatud. *** DESI enam ei avaldata. **** Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata. ***** Seoses andmete korrastamisega ja võimaldamaks RaMi juhiste järgi automaatset esitust, on mõõdik ümber sõnastatud ja esitatud ühe numbriga. See tähendab, et kui varasemalt esitati eraldi numbritena Eesti ekspordihinna muutus ja Euroopa keskmise ekspordihinna muutus, siis nüüd näidatakse seda erinevusena. Nt, kui Euroopas kasv +1,6%, Eestis langus -4,4%, siis väärtus on -6% (kasv on aeglasem). Sihttase on kiirem kasv, mistõttu näidatakse seda positiivse arvuna (+0,1%) ehk tegelikud tasemed 0 või negatiivne tähendavad, et sihttase ei ole saavutatud. Eelnevaid aastaid on samuti korrigeeritud vastavalt Eurostati korrigeerimistele. Programmi eesmärkide täitmine on majandus- ja julgeolekuolukorrast tulenevalt kõikunud – osas näitajates on läinud hästi, osas halvasti. 2024. aasta oli Eesti majanduse jaoks taastumise aasta. Kuigi SKP langes kogu aasta lõikes 0,3 protsenti, toimus viimases kvartalis aasta võrdluses 1,2-protsendiline kasv. Kõige tugevamalt oli langust tunda tööstussektoris, kus toodangumaht langes 2020. tasemega võrreldes 5,6 protsendi võrra ning jäi oluliselt alla ootustele. Seejuures vähenes väljaspool Harjumaad loodud SKP inimese kohta 2023. aastal 57,4%ni EL keskmisest ning suure tõenäosusega jätkus vähenemine ka 2024. aastal. Seda põhjustas Eesti SKP aegalasem kasv võrreldes EL keskmisega. 2024. aasta alguses oli nõudlus Eesti toodete järele nõrk, kuid aasta lõpus olukord muutus. Sügisel hakkas lisaks teenustele kasvama ka kaupade eksport, mis Eesti konkurentsivõime parenemisele välisturgudel. Tugevat kasvu näitas turismiteenuste eksport, mis suurenes aastaga 17 protsenti. Tugev nõudlus oli ka Eesti IT teenuste järele, kuid vähenes nõudlus logistikateenuste järele. Eesti ekspordiühiku hinnad kasvasid 2024. aastal aeglasemalt kui Euroopa Liidu keskmine, kuid võrreldes baasaastaga (2020) on kasv siiski kiirem ja seatud sihttase on täidetud. 2024. aasta tulemused ei ole veel teada, kuid uusi ettevõtteid loodi juba 2023. aastal veidi rohkem kui on 2024. aasta sihiks seatud. Selle põhjus võib olla inflatsiooni jätkuvalt kõrge tase, mistõttu on lihtsam ületada ka seatud 200 000-eurost aastakäibe piiri. Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis langes Eesti 2024. aastal kuus kohta ning jäi veelgi rohkem alla planeeritud sihttaseme. Talentide atraktiivsuse osas ei saa muutuseid hinnata, kuna 2024. aasta tulemustabelit ei ole aruande kirjutamise ajaks veel avaldatud. Kohalike investeeringute seisukohalt vastasid arengud suures osas ootustele. Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse ulatusid esialgsetel andmetel 4,2 miljardi euroni, mida oli oluliselt rohkem kui prognoositud. Aastaga kasvasid investeeringud 5%, mis on märkimisväärne saavutus. Seevastu välisinvesteeringute osas jäi töötleva tööstuse sektor oodatust 0, miljardi euro võrra tagasihoidlikumaks. Arvestades üldist majanduskeskkonda ja globaalseid arenguid, võib tulemust siiski heaks pidada. Eesti geograafiline lähedus Venemaale ja peamiste kaubanduspartnerite majanduste langustendentsid teevad välisinvesteeringute kaasamise keeruliseks. Seetõttu võib ootustest ainult kümnendiku võrra maha jäävat 27 tulemust pidada rahuldavaks. Siiski tuleb tähele panna, et järgnevatel aastatel võib investeeringute kaasamine jääda keeruliseks. Programmi tegevuste täitmise analüüs Olulisemad/suure mõjuga tegevused 2024. aastal: Õiglase ülemineku fondi raames avati viimased ettevõtluse toetamise meetmed, millega luuakse Ida- Virumaale kolm inkubaatorit (tööstusinkubaator Narvas, digi- ja meediainkubaator ning loometööstuse inkubaator Jõhvis) ning rakendatakse maakonnas täiendavaid nõustamisteenuseid. Valitsuselt saadi mandaat ja tehti vajalikud ettevalmistused 160 miljoni euro mahuga suuremahuliste investeeringute toetusmeetme avamiseks, et soodustada suurte, alates 100 miljoni euroste investeeringute tegemist Eesti majandusse, toetada eksportivate ettevõtete konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu. Koostati turismi pikaajaline visioonidokument (2025−2035). Sellega seati sihiks saavutada turismisektori lisandväärtuse kahekordne kasv keskendudes aastaringsele atraktiivsusele, headele ühendustele, pakkumusele väljaspool tõmbekeskusi, sektori atraktiivsusele ettevõtlusvaldkonnana ja tööandjana ning nutikusele ja kestlikkusele konkurentsieelisena. Team Estonia eksporditegevustele pikaajaliste eesmärkide sõnastamiseks käivitati ekspordistrateegia koostamise protsess. Valitsuselt saadi mandaat ja alustati tööd ettevõtete esindusorganisatsioonidele suunatud ekspordi toetusmeede loomisega. 2025. aastal avatav meede toetab erialaliitude võimekust arendada oma sektori eksporditegevusi ning suunata ressursse nutikate ja lisandväärtust loovate toodete ja teenuste välisturgudele viimisel. Andmepõhise aruandluse raames jätkati asutuste ülese (enam kui 20) ühtse taksonoomia loomist rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi suhtluses riigiga. Jätkus ka laiapõhjaline andmete, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu-, vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmete korrastamine ja standardiseerimine, mis on aluseks kestlikkusaruandluse esitamise lihtsustamiseks tulevikus. 2024. aastal standardiseeriti kõigis asutustes kokku 70 aruannet. Regulatsioonide ettevõtjasõbralikumaks muutmiseks koostati seaduste väljatöötamiskavatsused gaasimahutite kasutuselevõtu võimaldamiseks, reklaamiseaduse nõuete selgemini mõistetavaks muutmiseks ning ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmiseks. Probleemid/väljakutsed planeeritud olulistes tegevustes: Ekspordi-, investeeringute ja turismimahud ei ole taastunud. Mahtude suurendamiseks on oluline pakkuda ettevõtetele tuge ekspordiga alustamiseks ja turgude mitmekesistamiseks. Välisinvesteeringute aktiivse meelitamise kõrval tuleb fookus seada ka jätkuinvesteeringute Eestis hoidmisele. Turismiarenduse fookuses tuleb hoida äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamine, et toetada täitumust madalhooajal ning suurendada välisturistide arvu. 28  Ettevõtjate aruandlus riigile vajab kaasajastamist ja reformi. Selleks tuleb jätkata riigi kogutavate andmete ühtse süsteemi loomisega asutuste üleselt, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. Samuti vajavad reformi finantsinstrumentide pakkumise põhimõtteid: suurendada tuleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse võimekust finantseerida suuremahulisi projekte ja laiendada ettevõtetele pakutavate finantsteenuste ja instrumentide valikut. Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Tuleb jätkata ettevõtjatele suunatud info ja teenuste koondamisega maksimaalses ulatuses ja kasutajatele mugavalt eesti.ee ettevõtja digiväravasse. Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2024. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Programmi kulud kokku 169 529 102 290 87 911 86% Programmi tegevus 1.1. 32 990 31 575 26 112 83% Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevus 1.2. 127 827 59 347 54 345 92% Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevus 1.3. 8 711 11 368 7 453 66% Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Ettevõtluskeskkonna programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 102,3 miljonit eurot. Sellest 58% moodustas tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja 31% tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eelarve. Lõpliku eelarve erinevuse esialgsest eelarvest summas 67,2 miljonit tekitasid järgnevad muudatused: 2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 19,1 miljoni euro võrra; negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 6,2 miljoni võrra (sh antavad toetused 5,9 miljonit ja valitsemisala asutuste tegevuskulud 0,2 miljonit); seadusemuudatuste tõttu vähenes eelarve kokku 1,5 miljonit eurot. Sellest üks miljon eurot suunati EIS-i e-residentsuse programmist HTMi valitsemisala eelarvesse õpetajate palgatõusuks. 0,2 miljonit tõstis TTJA oma tegevuskuludest investeeringuteks. 0,3 miljoni ulatuses korrigeeris MKM oma tugiteenuste kulude jaotust erinevate programmide tegevuste vahel; 29  Vabariigi Valitsuse reservidest saadud vahendid suurendasid eelarvet 1,3 miljoni euro võrra. Vahendeid saadi välistoetuste mitteabikõlblike kulude katmiseks (0,1 miljonit) ja reisiparvlaev Estonia uuringutega jätkamiseks (1,2 miljonit); ministri liigendusega vähendati programmi eelarvet 0,4 miljoni euro võrra. Sellega parandati kulumudeli jaotusreegli viga, mis suunas osa teadmussiirde programmi kuludest ekslikult ettevõtluskeskkonna programmi eelarvesse; välisvahendite kulud jäid planeeritust 79,6 miljoni võrra väiksemaks. Programmi tegevuste eelarve täitmise jääke ja nende kasutamise vajadust selgitatakse järgnevalt tegevuste kaupa. Programmi tegevuse „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ eelarve täideti 83% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 22,7 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvet 3,3 miljonit. Kasutamata jäi 5,5 miljonit eurot, mis koosneb 4,9 miljoni euro ulatuses piirmääraga vahenditest ja 0,6 miljonit välisvahenditest. Piirmääraga vahendite jääkidest on osa juba kohustustega kaetud, peamiselt tekkisid jäägid: 0,7 miljonit EISile eraldatud tegevustoetustest e-residentsuse programmis, millest 0,3 miljonit eurot on juba kohustusega kaetud ja ülejäänud jääki taotletakse kasutamiseks 2025. aastal, et rahastada EISi infosüsteemide arenduspartnerit ning hoida reservi biomeetria hankeks, mille lõplik maksumus ei ole teada; 0,3 miljonit eurot EISile eraldatud tegevustoetustest programmis Work in Estonia. Kuna majanduskasvu ei olnud, ei suurenenud oodatud mahus ka välistööjõu värbamine ning majandustrende arvestades vähendati turundus- ja kommunikatsioonitegevusi. Vahendite kasutamist taotletakse 2025. aastaks, et teha välisturundust ja –kommunikatsiooni mh uutele turgudele sisenemiseks ning infotehnoloogia ja inseneeria valdkonna välistalentide värbamiseks; 2,2 miljonit eurot EVK-le eraldatud sihtotstarbelistest vahenditest varude soetamiseks, mis on kohustustega kaetud – sõlmitud on generaatorite tarneleping ning välja on kuulutatud järgmine hange kriisipoodidele generaatorite ostmiseks. Lisaks kantakse 2025. aastasse üle alla 0,2 miljoni euro MKMi tööjõu- ja majandamiskulusid, mis tekkisid keskmisest kõrgemast personalivoolavusest ja sellest tulenevast tegevuste edasilükkumisest. Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest jäi Ohutusjuurdluse Keskusel kasutamata 0,8 miljonit eurot reisiparvlaeva Estonia õnnetuse uute asjaolude hindamise projektis. Kuna ajakava järgi lõpevad tööd 2025. aastal, kantakse jääk üle 2025. aastasse. TTJA-l tekkis 0,5 miljonit eurot tööjõukulude jääki, mida soovitakse 2025. aastal kasutada tööjõuvoolavuse leevendamiseks, tulemusjuhtimise täiustamiseks, kriisiolukordades ületundide lisatasustamiseks ja muudeks lisakohustuste täitmiseks. Lisaks tekkis TTJA-l 0,2 miljonit eurot majanduskulude jääki seoses reaalajamajanduse projektide edasilükkumisega. Välisvahenditest jäi kõige enam kasutamata projektide „Ettevõtja sündmusteenus ja digivärav“ (0,2 miljonit eurot), „Rail Baltic 1435 mm raudtee arendamine Eestis (TTJA) VI rahastus“ (0,1 miljonit eurot) ja TTJA valdkondliku digipöörde eelarvest (0, 1 miljonit eurot). Tegevustega jätkatakse 2025. aastal. 30 Programmi tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eelarvest täideti 92% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvest 14,5 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 39,8 miljonit. Kasutamata jäi 5,0 miljonit eurot, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud tegevustoetustest riiklike programmide elluviimiseks. Suurimad jäägid tekkisid turismivaldkonna programmis ja toetusmeetmetes, sh: 0,7 miljonit eurot turismiarenduse, nõudluse suurendamise ja turismi sihtfinantseeringuid läbirääkimiste venimise tõttu, kuid 0,6 miljonit eurot sellest on eelläbirääkimisega juba kaetud; 0,9 miljonit eurot suurkontsertide sihtfinantseerimisest, millest 0,9 miljonit on kohustusega juba kaetud; 2,4 miljonit eurot turismisihtkohtade juhtorganisatsioonide sihtfinantseerimisest tekkepõhise eelarve süsteemi tõttu ehk kulu tekib 2025. aastal; 0,1 miljonit eurot turismisektori digilahendustega liitumise toetustest, mille osas on kohustused juba võetud. Programmi tegevuse „Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine“ eelarvest täideti 66%, sh piirmääraga vahendite eelarvest 7,4 miljonit eurot ja tuludest sõltuvate vahendite eelarvest 0,1 miljonit. Kasutamata jäi 3,9 miljonit eurot piirmääraga vahendeid, mis koosneb peamiselt EIS-ile eraldatud riiklike programmide jääkidest: 3,0 miljonit eurot on suurinvestori investeeringutoetus, mis jäi täies mahus kasutamata, kuna meetmes oli vahepeal kriisidest tulenev seisak ja uusi projekte rahastamiseks ei esitatud. Jäägist 1,5 miljonit eurot jäetakse üle kandmata, kuna see on juba 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud eelarve ja seda ei kasutatud ära − juba võetud kohustuste väljamaksed on edasi lükkunud, projektide elluviimine on veninud. 2025. aastasse kantakse üle 1,5 miljonit eurot. EIS on praeguseks kohustusi võtnud 3,8 miljonit euro eest, aga kuna 2025. aasta eelarve selles toetusmeetmes on vaid 1,3 miljonit, on jäägi ülekandmine väga vajalik. Toetusmeetme tingimusi on käesoleval aastal muudetud, et tekitada investorites rohkem huvi ja võimalusi toetuse kasutamiseks; 0,7 miljonit eurot jäi EIS-il kasutamata välisinvesteeringute kaasamise programmis. Seoses RESi 2025.−2028. a kärbetega pani EIS pausile vabade töökohtade täitmise ning USA välisesindaja lahkumise järel ei värvatud sinna uut inimest. Kasutamata jäänud vahendeid plaanitakse 2025. aastal kasutada VIP visiitide suurenenud mahu katmiseks, suuremahuliste investeeringute meetme käivituskuludeks ning välisinvesteeringute keskuse ülemineku rahastamiseks investeeringute keskuseks. 31 MKM-il jäi 0,2 miljonit eurot kasutamata tööjõu- ja majandamiskuludest, sest osa tegevustest osutus planeeritust odavamaks ja osa nihkusid 2025. aastasse. Majandus- ja innovatsioonivaldkonna 52 ametikohast oli 2024. aastal keskmiselt täidetud 47,5 (personalivoolavus 17,5% aastas). 2025. aastal jätkatakse vahendite kasutamist samal otstarbel, milleks need olid planeeritud möödunud aastal. 32 8. Ehituse programm Programmi üldinfo Programmi nimi Ehituse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. täpsusega) Programmi periood 2024−2027 Peavastutaja (ministeerium) Kliimaministeerium (KliM) Kaasvastutajad (oma valitsemisala Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) asutused) Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Programmi mõõdikud ja olukorra analüüs Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase 2022 2023 2024 2024 2025 Sektori tööjõutootlikkus EL 62% * −* −* 66% 69% keskmisega võrreldes Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja 6 TWh 5,9 TWh −* 5,2 TWh 5,1 TWh soojusenergia tarbimine Allikas: Statistikaamet 33  Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL keskmisele tasemele. Sektori tööjõutootlikkus EL 62%* −* −* 66% 69% keskmisega võrreldes Allikas: Eurostat Programmi tegevus 1.1 E-ehitus Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti. Ehitusloa menetlemise aeg 37 päeva 32 päeva 27 päeva (25 28 päeva 26 päeva päevades alates selle päeva ilma sisestamisest ehitisregistrisse Tallinnata) Allikas: Ehitisregister Programmi tegevus 1.2 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Eesmärk: Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on kvaliteetne sisekliima. Uute nõuetele vastavate 7127 tk 9960 tk 6502 tk 7000 tk 7000 tk eluruumide lisandumine, Allikas: Ehitisregister Meede 2 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole erasektorile atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile oluline positiivne mõju. Otsustes tuginetakse ehituse Jah Jah Jah Jah Jah pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale Allikas: Kliimaministeerium Programmi tegevus 2.1 Eluasemepoliitika Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Riiklike toetuste abil 7060 tk 5942 tk 656 tk 6897 tk 7604 tk rekonstrueeritud eluruumid Allikas: Kliimaministeerium * Andmed ei ole avaldatud 34 Ehituse programm panustab strateegia Eesti 2035 sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna tulemused. Lisaks panustab programm ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate tegevuste kaudu ka Eesti 2035 sihti “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik”. 2022−2024 viidi läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, mille eesmärk oli ette valmistada elukeskkonna arengukava algatamine vabariigi valitsuses kinnitamiseks. Töö lähtub Eesti 2035 koostamise käigus kujunenud arusaamast, et elukeskkonna areng peab hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja elukeskkonna kujundamine peab olema terviklikult organiseeritud. Eesti ehitussektori tööjõutootlikkus Euroopa liidu keskmise suhtes, mis seni järjepidevalt tõusis (2019: 63% ja 2020: 64%), langes 2021. aastal 61%-le, kuid tõusis 2022. aastal taas 62%-le. Seoses erinevate kriisidega on vaadeldaval perioodil kahanenud ehitusettevõtete kasum ning vähenenud investeeringud võrreldes Euroopa liidu keskmisega. Lisaks ehituse ja elukeskkonna osakonna tegevusele sõltub see mõõdik väga tugevalt ka majandustsüklitest. Visioonidokument „Ehituse pikk vaade 2035” toob ära 7 suurt sammu sektori tootlikkuse tõusuks, mille lahendamisega järjepidevalt tegeletakse nii ministeeriumide kui ka teiste seotud organisatsioonide eestvedamisel. Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimise väärtusi 2024. a kohta Statistikaamet veel esitanud pole. Statistiliste andmete puhul tuleb jälgida pikemaajalist trendi. Elektri- ja soojusenergia tarbimine aasta lõikes sõltub mitmest tegurist, sh nii energia hinnast kui ka välistemperatuurist. Kodumajapidamiste soojus- ja elektrienergiatarbimise vähenemist 2022. ja 2023. aasta võrdluses võib tõenäoliselt selgitada 2023. a väga kõrgete energiahindadega ning sellega seotud tarbimisharjumuste muutusega – tarbijad vähendasid energiatarbimist kulude kokkuhoiuks. Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse üldise tendentsina selgelt langeb. See tähendab, et kuigi pärast uuele ehitisregistri rakendusele üleminekut 2022. aastal menetlusajad andmeprobleemide tõttu ajutiselt pikenesid, on uude süsteemi tehtud investeeringud end ära tasunud. Lähtudes Eesti elanikkonna suurusest peaks elamufondi taastootmiseks aastas lisanduma 7000 uut eluruumi. 2024. aastal sai kasutusloa 6502 uut nõuetele vastavat eluruumi. 2023. aastal oli kasutusloa saanud lausa 9960 uut eluruumi. Aastate lõikes vastab lisanduvate uute eluruumide hulk elamufondi taastootmise vajadusele, kuid suureks probleemiks on regionaalne ebavõrdsus ja eluasemete kallidus. Nende küsimuste lahendamiseks oleme asunud koostama eluasemepoliitika strateegiat. Eluruumide rekonstrueerimine on seni toimunud välisrahastuse toel. 2024. aastal oli kortermajade ja väikeelamute rekonstrueerimise toetuseks kasutada struktuurifondide vahendid, taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendid ning Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) vahendid. Kõik 2024. aastaks ette nähtud vahendid võeti kasutusse. Rahastusmeetmete disainimisel oli eesmärk tagada, et vahendid jõuavad igasse maakonda ning erilises fookuses oli Ida-Virumaa. Programmi mõõdik “Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale” on täidetud. Viiakse ellu ehituse pika vaate eesmärke, sh parandatakse elukeskkonna kvaliteeti. Soodustatakse eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust üle Eesti, sh integreeritakse toetuste tingimustesse renoveerimisteemalise TA programmi Life IP BuildEST tulemusi. 35 Renoveerimistoetuste määr on piirkonniti diferentseeritud. Alustatud on eluasemepoliitika strateegia koostamist. Ehitusvaldkonna innovatsiooni arendatakse näiteks tehaselise renoveerimise ja valdkonna digitaliseerimise kaudu. 2024. aasta programmis kirjeldatud väljakutseid arvestades on tehtud samme tervikliku ja kvaliteetse ruumiloome arendamiseks. Endiselt vajavad kokkuleppimist ruumiloomevaldkonna eesmärgid ning tegevused tuleb koondada ühtseks maa-, ruumiplaneerimis-, ehitus- ja transpordipoliitikaks. Digitaliseerimine on ehitusvaldkonna tõhustamise, konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamise võti – seni on seda tehtud peamiselt välisrahastuse toel, kuid digitaliseerimine vajab suuremat panust riigieelarvest. Kuna 2026. aastal lõpevad korterelamute välistoetused, on edaspidi vaja riigieelarvest toetada ka elamute renoveerimist. Tervikuna vajab tähelepanu ehituse- ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus ning tulemuste elluviimine. Kvaliteetse ruumi põhimõtetest on oluline lähtuda investeeringute tegemisel ning juurutada neid põhimõtteid Eesti ruumiloomes. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevus 1.1 E-ehitus Peamised tegevused 2024. aastal jätkus e-ehituse platvormi arendamine. Platvorm koondab ühte keskkonda ehitusvaldkonna avalikud teenused, hõlbustab süsteemide kooskasutamist ning andmete ja tarkvarakomponentide ristkasutust, väldib avaliku raha kulutamist analoogsete süsteemide arendamisele KOVides ja erinevates asutustes ning lühendab kasutajate õpikõverat, kuna erinevad süsteemid on sarnase kasutusloogikaga. Tänu platvormile tõhusamad protsessid hoiavad kokku tööaega nii pädevates asutustes (92 000 tundi või 1,1 milj eurot aastas) kui erasektoris ja võimaldavad nügida kõiki osapooli suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust on hinnanguliselt kuni 750 milj eurot aastas, riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168 milj eurot). 2024. a tegevused keskendusid suuresti platvormisiseste protsesside ja arenduskvaliteedi tõstmisele – nt korrastati andmehalduse- ja arendusprotsesse ning arenduskeskkondi –, st loodi alus tarkvaraprojektide tõhusaks läbiviimiseks. Olulisemad arendustööd: 2024. a veebruaris jõudis kasutajateni BIM-põhise ehitusloa rakendus. 2024. a aprillis valis koostöös Päästeametiga veevõtukohtade ja hüdrantide informatsiooni halduse rakendus. 2024. a juunis toodi vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest uude üle energiamärgised. Selle käigus ühtlustati energiamärgiste andmekoosseis EHRi andmestikega ja integreeriti töö märgistega EHRi menetlusprotsessidesse, mis suurendas oluliselt andmete läbipaistvust. Vanast ehitisregistri (EHR) rakendusest toodi uude üle ka arestid/keelud, KOV otsused, omaniku teatis. Lisaks ehitus, kasutusloa ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine. Seejärel vana rakendus suleti. 36  Valmistati ette e-ehituse platvormi kasutajaliidese komponentide väljavahetamine mobiilisõbralikuma ja VEERA-disainisüsteemiga kokkusobiva teegi vastu (rakendatakse 2025. a II kvartalis). Arendati hoonestuslubade ja ühendloa menetlemise võimekust ja alustati käimasolevate menetluste või juba antud lubade migratsiooni. Meretuuleparkide ühendloa lahenduse juurutamisega loodi tehnilised eeldused menetlusperioodi lühendamiseks kümnelt aastalt kahele aastale. Valmistati ette võimekus väiksemate andmekogude ja infosüsteemide EHRi integreerimiseks. Esimene integreeritav register on Raudteeregister 2025. aastal, samuti luuakse EHRi baasil uus maaparandussüsteemide infosüsteem. Maa-ameti juhtimisel ning KEMITi, RIA ja MKMi osalusel alustati ettevalmistustega 2D/3D võimekusega kaardiakna kasutajakogemuse ja -vaate loomiseks VEERA disainisüsteemi baasil. Eesmärk on luua ühised printsiibid Eesti avaliku sektori kaardirakendustele. E-ehituse platvormi 3D kaksikus tekkis kasutajate jaoks võimalus saada visuaalne ülevaade piirkonna hoonetest eri parameetrite – nt ehitusaasta, kasutusotstarve või kütteallikas – järgi (hoonete analüütika). Tiheasustusalal kuvatakse kaksikus üksikpuid, hajaasustusalal metsaregistri andmeid metsaeraldiste kohta. Parandati kaksiku kasutajamugavust ning valmistati ette analüüse järgmisteks arendusetappideks. 2024. aasta lõpus avanes ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi ehituse e-hüpe III voor, mille maht on umbes 850 000 eurot. Eesmärk on toetada innovaatiliste digitaalsete tööriistade arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute teenustega. Kokku on programmi maht 4,5 milj eurot tänu Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastule (RRF) Next Generation EU. Organisatoorselt valmistuti kolima loodavasse Maa- ja Ruumiametisse, mis võimaldab tänu maa- ja ruumiandmete ning -teenuste tihedamale integratsioonile suuremat tõhusust, läbipaistvust ja lihtsust kõigi seotud rakenduste kasutajatele. Väljakutsed RRFi ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse vähenedes ja lõppedes on vaja tagada valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023.−2027. a mahus 2,2 milj eurot aastas (võrreldes eelmise tulemusaruandega õnnestus rahastusvajadust vähendada tänu täiendavate allikate leidmisele ja arendusprotsesside efektiivsuse tõusule). Rahastus on vajalik ennekõike platvormi jooksvaks ajakohasena hoidmiseks (sh turvauuendusteks) ja hädavajalikeks arendustöödeks, mida tingivad nt muudatused õigusaktides, aga ka tööprotsesside ja kasutajasõbralikkuse järjepidevaks optimeerimiseks. 37 Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Peamised tegevused Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistati ette ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti loomine. Vastavalt valitsuse otsusele hakkas amet tegutsema 1. jaanuarist 2025. Ruumiloome tervikvaadet koondav amet suunab strateegiliselt riigi ruumiloomet ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, on nõuandvaks ja analüüsivaks partneriks KOVidele, koondab ja väärindab ruumiandmeid ning tagab tänu ruumilisele tervikpildile ressursside parema haldamise ja ettevõtluskeskkonna. Maa- ja ruumiametis hakkab tegutsema ka elukeskkonna tervikliku arendamise eest vastutav riigiarhitekt oma meeskonnaga. Koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusega käivitus tänavaruumi giidi koostamine (valmib 2025) ning tehti ettevalmistusi giidile tugineva tänavaruumi standardi koostamiseks (valmib eeldatavalt 2027). Laia ekspertideringi poolt loodav tänavaruumi giid koondab soovitused kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele tugineva tänavaruumi loomiseks. Eesmärk on oluliselt tõsta Eesti avaliku ruumi kvaliteeti ning vähendada autostumisest tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid. Jätkus 2022. a käivitatud teadusarendusprojekt LIFE IP BuildEST. 2024. a valmisid renoveerimislahendusi tutvustavad infomaterjalid ja mitu kliimakindluse tagamise temaatilist raportit. Jätkusid Tartu ja Võru renoveerimise õpilaborid, mis naabruskonnapõhiselt töötavad välja sekkumismudeleid piirkonnapõhiseks rekonstrueerimiseks. Kõik eelpool nimetatud teadusuuringud annavad sisendi poliitikate kujundamisse ning toetavad rekonstrueerimismeetmetes väljatöötamist ja rakendamist. Kredexi kaudu suunati kohalikele omavalitsustele kasutusest välja langenud ehitiste lammutamiseks toetust 0,5 milj eurot. 2024. a suvel avalikustati ehitusgiidi rakendus, mis pakub lihtsat ja visuaalset ülevaadet ehitusnõuetest erinevate ehitiste ja tegevuste kaupa. See teeb nõuete ja juhendite leidmise, mõistmise ja järgimise lihtsamaks ettevõtetele, omavalitsustele ja kõigile huvitatud inimestele. Hiljem täiendati koostöös MKM-iga giidi planeeringuid puudutava informatsiooniga, mis avalikustatakse 2025. a märtsis. 2025. a kevadel leiab giid ka püsiasukoha e-ehituse platvormil. 2022. a sügisel alustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium (täna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga) ja Keskkonnaministeeriumi (täna Kliimaministeeriumiga) Riigikantselei juhtimisel koostööd auditi koostamisel taastuvenergia ehitiste kiirendamiseks. 2023. aastal koostati ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis võeti vastu 2024. a teises kvartalis. Sellega loodi ühendloa võimalus merel paiknevate taastuvenergia rajatiste puhul ning muudeti keskkonnamõjude hindamise protsesse lühemaks. Taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks on energeetikaosakonna eestvedamisel välja töötatud taastuvenergia direktiivi ülevõtmise sätteid sisaldav eelnõu. Selle raames on ehitisregistrisse vaja arendada ka kontaktpunkti võimekus, mis valmib eelduslikult 2025. a ning mille raames luuakse ajajoone funktsioon ka ülejäänud menetlustele. 38 Menetluste kiirendamise eesmärki kannab ka algatus “Roheline koridor”, mida juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning kuhu teiste ministeeriumide seas panustab ka Kliimaministeerium. Analüüsitakse erinevate kõrge lisandväärtusega ehitiste rajamiseks vajalike menetluste tervikpilti. Jätkus töö ehitusseadustiku muutmisega. Varem oli läbi viidud uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“ ning tellitud õiguslik analüüs, hindamaks kvaliteetse ruumi kriteeriumite ehitusseadustikku sisse viimise vajalikkust ja võimalusi. 2024. a jooksul koostati eelnõu, mis esitati 2025. a jaanuaris sektorile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Eelnõu peaks eeldatavalt jõustuma 2025. a lõpus. Jätkus 2023. a alanud töö määrusega „Nõuded ehitusprojektile“. Tegemist on ehitusõiguse ühe kõige olulisema dokumendiga, mis muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. 2024. aastal viidi läbi uuring määruse muutmise põhimõttelistes küsimustes ning koostati uuringu tulemusel määruse kavand, mida tutvustati sektorile 2025. a alguses. Ministeerium jätkab määrusega tööd 2025. a sügisel, sest vahepeal tegeletakse ehitisregistri andmete ja nendega seotud õigusloomega. Jätkus 2023. a alanud määruse “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” uue tervikteksti loomise protsess. Vaadati üle kehtiva määruse sätted, praktikas esinevad probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hinnati ligipääsetavuse rakkerühma lõpuaruandes toodud regulatiivseid ettepanekuid. Määruse tekst läks 2025. a märtsis sektorile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Lisaks peab määrus läbima tehnilisest normist teavitamise protseduurid. Planeeritud jõustumisaeg on 2025. a lõpp. 2022. a märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 305/2011. 2024. aasta kevadest sügiseni oli tekst parandusmenetluses, mille käigus korrigeeriti sõnastust ilma sisulisi muudatusi tegemata. 2024. a sügisel kiitsid Euroopa Parlament ja seejärel Euroopa Nõukogu parandatud eelnõu teksti heaks. 2025. a koostab Kliimaministeerium täpsema ülevaate, kas on vaja muuta õigusnorme. 2024. a mais avaldati hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) uustöötlus ning algasid tööd selle ülevõtmiseks Eestis 29. maiks 2026. EPBD kohaselt tuleb saavutada kliimaneutraalne hoonefond aastaks 2050 ning luua riiklik hoonete renoveerimiskava 2026. a lõpuks (mustand aasta varem); direktiivis sätestatakse olemasolevate hoonete renoveerimise ja uute püstitamise, taastuvenergialahenduste kasutuselevõtu soodustamise, hoonetes fossiilkütuste kasutamise lõpetamise ning elektriautode laadimistaristu rajamise nõuded. Aastatel 2023−2024 uuendas Kliimaministeerium hoonete energiatõhususega seotud ministri määruseid (EIM määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, MTM määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning MTM määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“). Arvestades, et suur osa Eesti hoonetest on vähesoojustatud ning Eesti hoonefondi energiatarbimine moodustab ligi poole energia lõpptarbimisest, on võimalik hoonesektoris energiasäästu märkimisväärselt suurendada. Olemasolevaid hooneid renoveerides, uusi hooneid tõhusalt ja säästlikult projekteerides ja ehitades on võimalik vähendada oluliselt 39  energiatarbimist, suurendada hoonete energiatõhusust ning seeläbi avaldada võimalikult väikest mõju keskkonnale ja kliimale. 2024. a käivitus Riigikantselei innovatsioonifondi rahastatud projekt „Hoone indikatiivse energiaklassi reaalajas määramine ja energiatõhususe järelevalve automatiseerimine“. Selle eesmärk on luua täpsem ülevaade hoonete energiakasutusest, määrates pilootalade hoonete näitel indikatiivseid energiaklasse. Fookuses on hooned, mis on liitunud elektri, gaasi või kaugkütte võrguga, võimaldades reaalajalähedaste andmete kogumist. Lahendus aitab kaardistada ka hooneid, millel puudub energiamärgis, ning pakub omanikele soovitusi energiatõhususe parandamiseks. Innovatsiooniprojekti õnnestumise järel saab lahendust rakendada üle Eesti. Lisaks otsitakse koostöös TTJAga võimalusi energiamärgiste (ETA) kvaliteedi tõstmiseks, automatiseerides kasutusloa menetlusprotsessi. See aitab vähendada energiaarvutuste vigu ning parandada ehituskvaliteeti ja märgiste usaldusväärsust. 2024. aastal alustas Kliimaministeerium püstitatavate hoonete süsinikujalajälje arvutamise metoodika eelnõu koostamist, tegevus jätkub 2025. a. EPBD-ga kooskõlas oleva Eesti eesmärgi kohaselt tuleb alates 2028. aastast hoone olelusringi süsinikujalajälge arvutada suuremate kui 1000 m2 pinnaga uute hoonete puhul ning laiendada arvutust kõikidele püstitatavatele hoonetele koos süsinikujalajälje piirväärtuste kehtestamisega alates 2030. aastast. Hoone olelusringi jalajälje hindamine võimaldab võimalikult varases projekteerimisetapis vähendada keskkonnamõju ja optimeerida materjalide kasutamist. Lisaks soodustab see ringmajandust ja ehitusjäätmete vähendamist. Tulemused Tähelepanu pöörati elukeskkonna terviklikule arendamisele, mis tagab ka elukeskkonna kestlikkuse ja ressursside säästmise. Selleks käivitati ruumiloome kompetentsi ja andmeid ühendav Maa- ja Ruumiamet. Elukeskkonna terviklikkust tagavad kvaliteetse ruumi põhimõtted kajastati nii ehitusseadustiku kui ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõudes, alustati TA tegevust tänavaruumi kavandamise põhimõtete kokkuleppimiseks ja koostati ehitiste ligipääsetavuse eelnõu. Suurendatakse ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb taastuvenergia ehitiste ehitamine ning suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi läbipaistvus ja väheneb halduskoormus. Ehitusõigus muutub selgemaks, praktikas ilmnenud kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab lihtsamalt norme selgitada. Ehitusvaldkonnas võetakse järk-järgult kasutusele ringmajanduse põhimõtted (vastavalt Eesti 2035 tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade kaevandamisele kui ka jäätmetekkele. Hoone olelusringi süsinikujalajälje arvutamise metoodika väljatöötamine on esimene samm süsinikujalajälge arvutamiskohustuse rakendamisel Eestis. Olelusringi süsinikujalajälje arvutamine suunab juba hoone projekteerimisfaasis vähendama hoone ja selle ehituse mõju keskkonnale, optimeerima materjalikasutust ja vähendama jäätmete teket. Mida energiatõhusam on Eesti hoonefond, seda vähem kulub ressursse hoonete kütmisele ja jahutamisele, misläbi on võimalik vähendada sektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja negatiivset mõju kliimale. Kliimaministeerium alustas 2024. a (ja jätkab 2025) hoonete energiatõhususe direktiivi uustöötluse ülevõtmist. Uuendused toetavad Eestit nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil seatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Lisaks energiatõhususele 40  ja kliimamõjude vähendamisele on ehitussektoril oluline roll kliimamuutustega kohanemisel, aga ka tervisliku sisekliima tagamisel. 2024. a uuendatud (ja 2025. a jõustuvate) energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtuti kuluoptimaalsetest energiatõhususe tasemetest, arvestati muutustega tehnoloogias, täpsustati arvutusmetoodikat. 2025. a jõustuvad uuendatud kliimaandmed, mille abil on võimalik suurendada hoonete kliimakindlust, tuues hoone projekteerimisel selgelt esile hoone jahutusvajaduse ning võimaldades senisest paremini arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja/või aktiivseid jahutuslahendusi hea sisekliima saavutamiseks kasutada. Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika Peamised tegevused 2024. a augustis ühines Eesti Chaillot' deklaratsiooniga, milles lepiti koos kümnete teiste riikidega kokku sammud ehitusvaldkonna ja elamumajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Deklaratsiooniga seati elamuvaldkonnas prioriteediks kestliku renoveerimise, kvaliteetse ja kliimamuutusi arvestava ehituse ning taskukohaste eluasemevõimaluste edendamine. 2024. a kevadel avati RRFist finantseeritav Ida-Virumaa korterelamute osalist ja terviklikku rekonstrueerimist toetav meede kogumahus 9,4 milj eurot. 2024. a kevadel avati samuti RRFist toateatav väikeelamute rekonstrueerimise toetuste voor kogumahus kuni 33 milj eurot. 2024. a oktoobris avati ELi struktuurivahenditest rahastatav üle-eestiline kortermajade rekonstrueerimise toetuste voor kogumahus 170 milj eurot. 2024. a oktoobris avati Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatav Ida-Virumaa kortermajade rekonstrueerimist toetav voor mahus 15 milj eurot. Lasterikaste perede kodutoetuseks suunati 2,6 milj eurot. 2024. a lõpus kuulutas ministeerium välja hanke elamupoliitika kujundamiseks. Tulemused 2024. a jooksul avatud toetusvoorud olid aasta lõpu seisuga endiselt avatud, mistõttu ei ole andmed lõplikud. 2025. a märtsi seisuga oli kolmest korterelamutele suunatud meetmest tehtud kokku 480 rahastusotsust. Oktoobris 2024 avatud toetusvoorus on võimalik toetust taotleda kuni 2025. a oktoobrini. Oktoobris 2024 avatud taotlusvoor oli seni suurim korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor, mille kogumaht oli 185 milj eurot. Toetuste eelarve jaotati erinevate sihtrühmade, piirkondade ja tegevuste vahel. Eraldi eelarved määrati suurte korterelamute (vähemalt 100 eluruumi) rekonstrueerimiseks, naabruspõhiseks rekonstrueerimiseks, tehaseliseks rekonstrueerimiseks ning kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimiseks. Lisaks eraldati eraldi eelarved kõikidele maakondadele ning Tallinna ja Tartu linnale. Vooru toetusmäärad ulatusid 30–50%-ni. Täiendavat toetust võimaldati 41  miljööväärtuslikel ja muinsuskaitsealadel asuvatele hoonetele ning ehitismälestistele, tehaselisele rekonstrueerimisele ning korterelamutele, mis on väiksemad kui 18 eluruumi. Struktuurivahenditest rahastatud meetmete kõrval oli võimalik kasutada ka kitsama fookusega finantsvahendeid, nagu RRF ja ÕÜF. Mõlemast meetmest toetati Ida-Virumaa korterelamute rekonstrueerimist. Kokku sai 2024. aasta jooksul nendest meetmetest positiivse rahastusotsuse 38 korterelamut. RRFi vahenditest toetati 2024. aastal ka väikeelamute rekonstrueerimist. Kevadel 2024 avatud toetusvoor suleti 2025. a veebruaris. Meetme raames esitati 2269 taotlust kogusummas üle 39 milj euro. 2024. a lõpuks oli positiivse rahastusotsuse saanud 1126 väikeelamut kogusummas 19,5 milj eurot. Rekonstrueerimistööde teostamise tähtaeg on 2025. a lõpp ning meetme tulemuste kokkuvõte tehakse 2026. a. Vaatamata ajalooliselt suurtele toetusvoorudele on korterelamute rekonstrueerimine jätkuvalt alarahastatud. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kohaselt peaks rekonstrueerimise aastane maht selle kümnendi jooksul kahekordistuma, et saavutada eesmärk renoveerida kõik seda väärivad korterelamud aastaks 2050. 2024. a alustati riikliku rekonstrueerimiskava koostamist, mis tuleneb uuest hoonete energiatõhususe direktiivist. Rekonstrueerimiskava erineb varasematest strateegiatest oma eesmärkide ja põhjalikkuse poolest. Kava eesmärk on saavutada heitmevaba hoonefond aastaks 2050. Selleks määratakse rekonstrueerimise tempo, vajalikud meetmed ja rahastusallikad. 2024. a teisel poolel alustas osakond uue elamupoliitika koostamist, keskendudes eluaseme kättesaadavusele ja taskukohasusele kogu Eestis. Esimese sammuna viidi läbi hange olemasoleva olukorra kaardistamiseks. Selle võitis Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühispakkumine. Uuring viiakse ellu 2025. a esimesel poolel. Uue elamupoliitika kujundamise eesmärk on esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud lühi- ja pikaajalisteks meetmeteks, et tagada taskukohased eluasemed Eestis. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine, tuhandetes eurodes Ehituse programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine Ehitus 165 418 79 603 75 527 95% E-ehitus 5 361 3 056 2 556 84% Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi 1 538 4 163 5 281 127% arendamine Eluasemepoliitika 158 518 72 384 67 690 94% 42 Lõplik eelarve võrreldes esialgse eelarvega vähenes eelkõige seetõttu, et esialgses eelarves oli kavandatud oluliselt suuremas summas kasutada välisvahendeid. Kui esialgses eelarves planeeriti välisvahendeid 154 193 tuh eurot, siis lõplikuks välisvahendite eelarveks kujunes 59 469 tuh eurot. Välisvahendeid kasutati programmi tegevustes 58 559 tuh eurot. Kasvuhoonegaaside heitkoguse kvoodi müügitulude (CO2) arvelt tehti kulusid 8 234 tuh eurot (ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamise programmi tegevuses). Nimetatud programmi tegevuses oli eelarve täitmine võrreldes lõpliku eelarvega suurem seetõttu, et täitmises kajastub loodusmaja investeeringutoetus, milleks vahendid eraldati CO2 vahenditest, mis olid planeeritud programmi tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ all. Piirmääraga eelarvevahenditest (eelarve liik 20) oli esialgne eelarve 5 287 tuh eurot, lõplikuks eelarveks kujunes 13 825 tuh eurot. Eelarve muudatus tulenes sellest, et eelmisest aastast kanti jääke üle 4 275 tuh eurot ning 2024. aastal eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist 3 146 tuh eurot eluasemepoliitikaga seotud välistoetuste mitteabikõlblike kulude (toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu summa kokku) katteks. Eluasemepoliitika programmi tegevuses sisaldab eelarve kasutamata jääk põhiosas Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kaudu antavaid toetusi. EIS kaudu jagatavate toetuste jääkides sisalduvad ka toetuste andmisega kaasnevate tugitegevuste katteks planeeritud jäägid. Toetuste avamiste määrustega on EIS-le muuhulgas pandud kohustused toetada taotlejaid erinevate tegevustega, sh korterelamute rekonstrueerimistoetuste puhul taotleja asemel ehitushangete (ostumenetluste) tegemine. Näiteks korterelamute rekonstrueerimistoetuse voor algas alles 28.10.2024, mistõttu 2024. aastal ei jõutud veel tegevusi ellu viia. Seda tehakse olulises mahus 2025. aastal. Korterelamute meetme hangete läbiviimise kohustus on aktuaalne ka 2025. ja 2026. aastal. Toetuste määrustes kehtestatud kohustuste täitmiseks on vaja jäägid üle kanda. Üheski EISi meetmes ei ole olnud taotluste mahu alatäituvust, jäägid tekivad tulenevalt meetmete ülesehitusest ja määrustes sätestatust, kui toetused makstakse välja eri aastatel. 43