3. isiku täiendav seisukoht

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 03.06.2025 [email protected] Vaidlustaja: Tele2 Eesti AS Registrikood: 10069046 Valukoja 8, Tallinn esindaja: Anna Pauliina Sutt [email protected] Hankija: Haridus- ja Teadusministeerium Registrikood: 70000740 Munga 18, Tartu [email protected] Kolmas isik: Telia Eesti AS Registrikood: 10234957 Mustamäe tee 3, Tallinn esindaja: Kristi Rohtmets [email protected], [email protected] Riigihange: Tartu­Viljandi­Tallinn kiudoptiliste liinide kasutusõigus, viitenumber 289789 KOLMANDA ISIKU TÄIENDAV SEISUKOHT Seoses 29.05.2025 vaidlustaja esitatud täiendava seisukohaga on kolmanda isiku seisukoht alljärgnev: 1. Vaidlustaja on kolmanda isiku seisukohas toodut valesti mõistnud. Kolmas isik ei ole väitnud, et ta peab TK punktis 11.1. toodud nõuet soovituslikuks. TK ei ole soovituslik dokument, vaid selles on kirjeldatud hankija nõuded, mis peavad kõik olema täidetud. Sellest on ka kolmas isik oma pakkumuse koostamisel lähtunud. 2. TK-s esitatud nõuded, et optiline kiud peab vastama hankija nimetatud standardile, ning et tagatud peab olema sumbuvuse suhtes esitatud tingimus, ei ole omavahel vastuolulised. Tegemist on üksteist täiendavate nõuetega, pakutav teenus peab vastama nende nõuete kombinatsioonile. Kolmanda isiku pakkumuse puhul on need tingimused täidetud ja hankija on seda pakkumuste vastavuse kontrolli raames kontrollinud. 3. Õige ei ole vaidlustaja väide, nagu ei omaks standardid, millele vastavalt kaabel on toodetud, ja millele kaabel peab vastama, mingit tähendust. Mistahes teenusepakkuja tingimused ei muuda olematuks seda, milline on kaabli tegelik omadus. Konkreetsele standardile vastav ehitamine võimaldab tagada usaldusvääruse ja veendumuse, et kaabel lubatud näitajatele ka vastab. 4. Pakkumuste vastavuse kontrolli raames kontrollib hankija pakkujate esitatud pakkumusi. Isegi kui keegi pakkujatest plaanib mingis osas kasutada kolmandate isikute (sh ELA SA) ressurssi, ei muuda see fakti, et hankija kontrollib pakkuja esitatud pakkumuse vastavust RHAD-le. St hankija ei pea asuma tuvastama, kas ja millised on võimalikud kolmanda isiku poolt kehtestatud tingimused, oluline ja määrav on, kas pakkuja esitatud pakkumus ja lubatav teenus vastab RHAD tingimustele. Vaidlustaja keskne positsioon, nagu ei oleks võimalik RHAD-le vastavat teenust ELA SA ühendusi kasutades pakkuda, ei ole asjakohane ega õige. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] 5. Vaidlustaja seisukoht, nagu ei võiks hankija TK koosseisus esitada tingimusi, mille täitmist ei saa pakkumuste esitamise hetkeseisuga kontrollida, ei ole samuti õige. Hankija võib kehtestada mistahes nõudeid, mis on hanke eset arvestades asjakohased, põhjendatud ja vajalikud. 6. Asjaolu, et mingile omadusele vastamist ei ole võimalik reaalsete mõõtmistega pakkumuste vastavuskontrolli raames kontrollida, ei tähenda, et hankija ei saa nõuet vastava omaduse kohta üldse kehtestada. Oluline on, mida hankija pakkumuse koosseisus vastava nõude täitmise tõendamiseks on nõudnud – see võib olla hankija poolt ette nähtud dokumentaalne tõend või ka pakkuja kinnitus. 7. Riigikohus on 19.12.2019 otsuse nr 3-19-1464 p-is 16 muuhulgas märkinud, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. Antud juhul ei saa olla vaidlust, et pakkumuse vastavuse kontrollimiseks ei kehtesta seadus mingeid dokumendinõudeid. Seega põhineb pakkumuste vastavuse kontroll sellel, mida hankija on pakkumuse koosseisus nõudnud, st lähtudes sellest, milliseid dokumente ja kinnitusi on pakkujad pidanud pakkumuse koosseisus esitama. 8. Asjaolu, kas lubatud omadused ka lepingu täitmise käigus on reaalselt olemas, võib ja saabki selguda lepingu täitmise käigus. Seetõttu on kohatud vaidlustaja väited, nagu ei oleks hankija tohtinud sumbuvuse kohta nõuet kehtestada. Igati õiguspärane on olukord, kus hankija kehtestab TK-s konkreetse nõude (nt kaabli sumbuvus), pakkujad esitavad selle kohta hankija nõutud kinnitused või tõendid ning hankija kontrollib pakkumuse vastavust neile andmetele tuginedes. 9. See, kui reaalne sumbuvus mõõdetakse lepingu täitmise raames pärast teenuse aktiveerimist, ei muuda sumbuvuse nõuet õigusvastaseks ega ka kolmanda isiku pakkumust tingimuslikuks. Ilmselt esineb ka vaidlustaja enda pakkumuse suhtes sama olukord, kus pakkumuses esitati mh kaablite nõuete vastamise kohta kinnitused, kuid mitte reaalsed mõõtmistulemused. 10. Kui vaidlustaja arvates oli sumbuvuse suhtes kehtestatud nõude puhul tegemist põhjendamatu või võimatu nõudega, oleks tulnud enne pakkumuste esitamist hanke alusdokumendid vaidlustada. Vaidlustaja seda teinud ei ole. Käesoleval hetkel ei saa vaielda selle üle, kas mingi TK nõue oli õiguspärane või mitte. 4. Kokkuvõttes on Kolmas isik endiselt seisukohal, et vaidlustus põhineb meelevaldsetel tõlgendustel ja otsitud järeldustel. Vaidlustaja ei ole esitanud sisulisi ja veenvaid põhjendusi, mis võimaldaksid jõuda järeldusele, et hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks ei ole põhjendatud. Kolmas isik ei ole esitanud tingimuslikku pakkumust. Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel on olnud täielikult õiguspärane. /allkirjastatud digitaalselt/ Lugupidamisega Kristi Rohtmets Jurist Telia Eesti AS 2/2