Vaidlustus

02.06.2025 VAIDLUSTUS Riigihange: „Hariduslike erivajadustega laste kool-kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ viitenumber: 290316 Vaidlustaja: Projektibüroo OÜ registrikood: 14426010 aadress: Vana-Lõuna tn 39a-12, 10134 Tallinn Esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Rae Vallavalitsus registrikood: 75026106 aadress: Aruküla tee 9, 75301 Rae vald e-post: [email protected] Kolmas isik: AS Infragate Eesti registrikood: 10845129 aadress: Mäealuse tn 2/3, 12618 Tallinn e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks Rae Vallavalitsus 23.05.2025 otsused: 1.1. kõrvaldada Projektibüroo OÜ; 1.2. tunnistada AS Infragate Eesti pakkumus edukaks; 1.3. jätta AS Infragate Eesti kõrvaldamata. 1.4. kvalifitseerida AS Infragate Eesti. 2. Jätta Projektibüroo OÜ menetluskulud Rae Vallavalitsuse kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 05.02.2025 avaldas Rae Vallavalitsus (hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Hariduslike erivajadustega laste kool-kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ (vr 290316) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Riigihanke esemeks on tehnilise kirjelduse (TK) järgi hariduslike erivajadustega laste kool- kompetentsikeskuse projekteerimine. 1.2. 23.05.2025 tegi hankija otsused, millega mh kõrvaldas Projektibüroo OÜ (vaidlustaja), tunnistas AS Infragate Eesti (kolmas isik) pakkumuse edukaks ning kvalifitseeris ja jättis kolmanda isiku kõrvaldamata. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1.3. Eelviidatud hankija otsused on õigusvastased, mistõttu taotleb vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu nende otsuste kehtetuks tunnistamist. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustaja esitas majanduslikult soodsaima pakkumuse. Hankija on vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamise järel vaidlustaja riigihankest väidetavate varasemate hankelepingute rikkumiste tõttu kõrvaldanud (RHS § 95 lg 4 p 8). Hankija tunnistas seejärel edukaks kolmanda isiku pakkumuse. 2.2. Vaidlustaja kõrvaldamine on õigusvastane (ptk A). Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine on õigusvastane (ptk B). Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine ja kolmanda isiku kvalifitseerimine on õigusvastane (ptk C). A. VAIDLUSTAJA KÕRVALDAMINE ON ÕIGUSVASTANE 2.3. Hankija tugineb aegunud rikkumise märkele (p 2.4 jj). Hankija ei küsinud vaidlustajalt selgitusi ega ole kaalunud kõiki asjaolusid (p 2.9 jj). Hankija ei ole selgitanud, milles seisneb vaidlustaja ebausaldusväärsus (p 2.15 jj). ▪ Hankija tugineb aegunud rikkumise märkele 2.4. RHS § 95 lg 4 p 8 annab hankijale õiguse kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. 2.5. Hankija on vaidlustaja kõrvaldamisel tuginenud kolmele rikkumise märkele: a. Tartu Linnavalitsuse riigihanke „Tartu Kroonuaia Kooli Ploomi 1 õppehoone projekteerimine“ (vr 224742) tulemusena 12.04.2021 sõlmitud leping (Tartu leping), mille täitmisel määrati leppetrahv; b. Tallinna Linnavaraameti riigihanke „Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse (Punane tn 48b) uue hoone projekteerimine“ (vr 233943) tulemusena 29.05.2021 sõlmitud leping (Tallinna leping), mille täitmisel määrati leppetrahv; c. Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid riigihanke „Tallinna loome- ja ringmajanduskeskuse loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise projekteerimine“ (vr 247331) tulemusena 23.05.2022 sõlmitud leping (Ettevõtlusinkubaatori leping), millest tellija osaliselt taganes. 2.6. Varasemale hankelepingu rikkumisele on võimalik tugineda vaid siis, kui rikkumine on leidnud aset riigihanke algamisele eelnenud kolme aasta jooksul (RHS § 95 lg 5). Tartu lepingu puhul nii pole: lepingu täitmise tähtpäev oli 24.08.2021, vaidlustaja täitis lepingu kuupäevaks 03.02.2022. Kuigi vaidlustaja ei nõustu, et lepingu täitmine on viibinud tema süül, ei saanud hankija sellele rikkumise märkele seega niikuinii tugineda. 2.7. Hankija otsus on juba ainuüksi sel põhjusel õigusvastane. Vabatahtlikud kõrvaldamise alused põhinevad kaalutlusõigusel, mida tuleb teostada mh kooskõlas volituse piiridega ja arvestades olulisi asjaolusid (HMS § 4 lg 2). Riigikohtu hinnangul on kaalutlusveaga tegemist iseäranis siis, kui haldusorgan on lähtunud lubamatust kaalutlusest. 1 2.8. Tõenäoliselt asub hankija vaidlustusmenetluses väitma, et oleks vaidlustaja kõrvaldanud ka siis, kui teadnuks Tartu lepingu rikkumise aegumisest. VAKO-l ei ole enam praeguses etapis võimalik selle väite tõesuses veenduda, mistõttu tuleb vaidlusalune otsus kehtetuks tunnistada. 1 RKHKo 3-3-1-54-03, p 40. 2/5  ▪ Hankija ei ole kaalunud kõiki asjaolusid 2.9. Hankija on sisuliselt tuginenud kõrvaldamise otsuse tegemisel üksnes riigihangete registri andmetele. Ringkonnakohus on selgitanud, et kõrvaldamise otsuse tegemisel ei saa hankija tugineda üksnes riigihangete registri kandele. Hankija peab asjaolud kindlaks tegema täiendava teabe põhjal, mis kinnitab, et kõrvaldamise alus tõesti esineb. 2 Kõrvaldamise kaalumiseks peavad olema hinnatud kõik hankelepingu rikkumisega seotud asjaolud. 3 2.10. Hankija ei ole saanud hinnata kõiki asjaolusid, kuna hankija ei ole küsinud vaidlustajalt selgitust. RHS § 95 lg 4 p 8 alusel tehtav otsus on ettevõtja jaoks raskete tagajärgede ning ei saa seetõttu tulla kergekäeliselt. Kõrvaldamine eeldab tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema lepingu olulise nõude täitmisel.4 Seetõttu ei ole lepingu olulise rikkumise küsimuses lubatud lähtuda vaid hankija hinnangust, arvestamata pakkuja vastuväiteid.5 2.11. Hankija peab kõrvaldamise otsuses selgelt ära näitama, milles seisneb varasema(te) hankelepingu(te) rikkumine ning hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada asjaomase lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. 6 Hankija ei ole saanud veenduda võimalike rikkumiste olemuses või olemasolus, kuna on teinud otsuse puuduliku informatsiooni pinnalt. 2.12. Tartu ja Tallinna lepingute väidetavate rikkumiste kohta ei ole hankija andnud vähimatki hinnangut. Hankija otsusest ei nähtu, et ta oleks isegi teadlik, milles rikkumised seisnesid. Hankija viitab vaid lepingu tähtaja ületamisele ja leppetrahvi määramisele. Nendes küsimustes on Riigikohus andnud ühemõttelise suunise: „Pakkujat ei saa kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt. /…/ Lepingu olulist rikkumist ei saa järeldada vaid asjaolust, et tööd ei valminud kokkulepitud tähtajaks. /…/ [Igas olukorras] pole põhjendatud asetada kogu riski töö tähtaegse valmimisega seoses töövõtjale.“7 2.13. Ka Ettevõtlusinkubaatori lepingu puhul ei ole hankija küsinud vaidlustajalt selgitust, otsustades piirduda vaid riigihangete registri andmete ja tellija selgitusega. Hankija ei ole seejuures pannud tähele riigihangete registri märget, et hankija nõue on vaidlustatud.8 Selles olukorras nõudnuks proportsionaalsuse põhimõte (RHS § 3 p 1) veel enam, et hankija küsib vaidlustajalt selgitust. Hankija peab hoolikalt ja erapooletult analüüsima, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest.9 Hankija pole seda teinud. 2.14. Vaidlustaja ei asu käesolevas vaidlustuses sisuliselt selgitama, mis põhjustel ei vastuta ta etteheidetavate rikkumiste eest, kuna hankija ei ole täitnud oma uurimiskohustust. Hankijal pole võimalik asuda tagantjärele kaalutlusotsust parandama. Küll aga viitab vaidlustaja sellele, et hankija saanuks juba riigihangete registrist veenduda, et Ettevõtlusinkubaatori lepingu täitmine viibis oluliselt vaidlustajast sõltumatutel põhjustel. 10 Hankija ei ole vaevunud sellega seotud asjaolusid kindlaks tegema ega seda otsuses käsitlema. ▪ Hankija ei ole selgitanud, milles seisneb vaidlustaja ebausaldusväärsus 2.15. Lisaks objektiivsetele eeldustele – lepingu rikkumine peab olema „oluline või pidev“ ja rikutud peab olema „olulist tingimust“ – eeldab RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ettevõtja kõrvaldamine subjektiivsest poolest, et ettevõtja on muutunud hankija jaoks ebausaldusväärseks. Hankija peab 2 TlnRnKo 3-20-80, p 23. 3 VAKO 223-24/282827, p 16.1. 4 RKHKo 3-21-1733, p 12; EKo C-267/18, p 28. 5 RKHKo 3-21-1733, p 19. 6 VAKO 37-24/273122, p 7.2. 7 RKHKo 3-21-1733, p-d 12, 20—21. 8 RHR: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4266328/contracts/7214838. 9 RKHKo 3-21-1733, p 16; EKo C-267/18, p 29. 10 Vt hankelepingu muutmise teade (https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4266328/notices), mille raames pikendati tähtaega 1,5 aasta võrra. 3/5  otsuses esitama kaalutlusel, millistel põhjustel on pakkuja varasem tegevus muutnud ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu.11 2.16. Kuigi hankija otsus on niikuinii õigusvastane juba põhjusel, et ta pole kindlaks teinud väidetavate rikkumistega seotud asjaolusid, on see õigusvastane ka subjektiivsest poolest. Hankija ei saa anda hinnangut pakkuja usaldusväärsuse kohta tema varasema tegevuse tõttu, kui hankija ei ole kindlaks teinud, milline „varasem tegevus“ oli. Kõik rikkumised ei saa tekitada põhjendatud kahtlust ettevõtja usaldusväärsuses seoses tulevikus sõlmitavate hankelepingutega. 12 B. KOLMANDA ISIKU KÕRVALDAMATA JÄTMINE ON ÕIGUSVASTANE 2.17. Kui vaidlustaja suhtes on hankija puuduliku uurimistöö ja lakooniliste põhjenduste alusel vastu võtnud kõrvaldamise otsuse, siis kolmanda isiku suhtes samaväärselt nõrgalt motiveeritud kõrvaldamata jätmise otsuse. Vaidlustajal on seetõttu põhjust kahtlustada, et hankijal on olemas soosik. 2.18. Vaidlustaja puhul tugines hankija ka aegunud Tartu lepingu märkele. Kolmanda isiku puhul piirdus hankija vaid kolme aastaga, mis eelnes riigihanke algamisele. Märgiline on, et neidki rikkumisi on kokku kuus ehk kolm korda rohkem kui vaidlustajal. Koos aegunud märgetega on vaidlustajal rikkumise märkeid üheksa. 2.19. Hankija sisuline hinnang kolmanda isiku rikkumistele on järgmine: „Oluline on, et ühtegi kehtivat lepingu rikkumist ega õiguskaitsevahendi kohaldamist ei esine hoonete projekteerimise lepingutes.“ Teisisõnu tunnistab hankija, et asjaolude sisuline kontroll on piirdunud hankelepingu esemega tutvumises. 2.20. RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus ei ole seotud hankelepingu esemega. Hankija on kohustatud asjaolusid kaaluma ka siis, kui sõlmitava hankelepingu ja rikutud hankelepingute esemed on oluliselt erinevad. Lepingu rikkumine võib olla tingitud hankelepingu esemest sõltumatutest põhjustest (nt ettevõtteülene puudulik kvaliteedikontroll, dokumendihaldus, juhtimisprotseduurid vmt). Hankija ei saa väita, et rikkumised ei kandu üle, kui ta pole rikkumise asjaolusid kindlaks teinud. 2.21. Hankija väidab ka järgmist: „Varasemate rikkumiste kontekst ja ulatus ei mõjuta ettevõtte võimekust täita hoonete projekteerimise lepinguid vastavalt kehtivatele nõuetele ja standarditele.“ Hankija ei saa asuda hindama ettevõtja usaldusväärsust olukorras, kus ta ei ole rikkumise asjaolusid kindlaks teinud. 13 Hankija hinnang on paljasõnaline ega tugine ühelgi kontrollitaval kaalutlusel. C. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMINE JA KOLMANDA ISIKU KVALIFITSEERIMINE ON ÕIGUSVASTANE 2.22. Vaidlustaja on esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse. Kui hankija oleks jätnud vaidlustaja kõrvaldamata, tuleks riigihankes tunnistada edukaks vaidlustaja pakkumus. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on seega õigusvastane. Samuti on õigusvastane kolmanda isiku kui eduka pakkumuse esitanud ettevõtja kvalifitseerimine, kuna õiguspärase hankija tegevuse korral ei ole kolmanda isiku pakkumus edukas. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 1280 eurot (RLS § 258 lg 1 p 2) (lisa 1). 11 VAKO 37-24/273122, p 7.2. 12 RKHKo 3-21-1733, p 15. 13 VAKO 204-23/266677, p 10. 4/5 3.2. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.3. Tähtaegsus. Vaidlustaja sai hankija otsuse kätte 23.05.2025. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 1). 3.4. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 3.5. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel ([email protected]). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 5/5  Maksekorraldus NR D2632 Maksja NIMI Projektibüroo OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 14426010 KONTONUMBER EE427700771003001364 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Makse KUUPÄEV 02.06.2025 SUMMA 1 280.00 EUR SUMMA SÕNADEGA üks tuhat kakssada kaheksakümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER Projektibüroo OÜ vaidlustus (viitenumber 290316) / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2025060257128864 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE