3. isiku täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 02.06.2025 Esitatud e-kirja teel KMG OÜ JA INFRAGREEN OÜ TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: Riigihange „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5 – 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus“ (viitenumber 291278) Vaidlustaja: AS TREF Nord Registrikood 10217746 Lagedi tee 30, 75325 Veneküla, Rae vald, Harju maakond Lepinguline esindaja: Advokaat Märt Mürk Advokaadibüroo EMERALDLEGAL Ahtri 6A, Tallinn 10151 Telefon +372 5660 1177 E-post [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood 70001490 Valge tn 4/1, 11413 Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond E-post [email protected] Lepinguline esindaja Vandeadvokaat Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni tn 4 // Sakala tn 10, 10116 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond E-post [email protected] Kolmas isik I: KMG OÜ Registrikood 16196755 Betooni tn 28, 13816 Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond E-post: [email protected] Kolmas isik II: Infragreen OÜ Registrikood 16740489 Betooni tn 28, 13816 Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond E-post: [email protected] Kolmandate isikute I ja II Vandeadvokaat Kadri Matteus lepinguline esindaja: Advokaadibüroo Matteus Maakri tn 30, 10145 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond E-post [email protected] TAOTLUSED: 1 Mõista AS-ilt TREF Nord välja KMG OÜ ja Infragreen OÜ menetluskulud perioodil 29.05.2025- 02.06.2025 summas 2617.50 eurot käibemaksuta. SENINE MENETLUSKÄIK 1.1 Vaidlustaja esitas 16.05.2025 vaidlustuse, millest VAKO teavitas kolmandat isikut 19.05.2025. Kolmas isik vastas vaidlustusele 22.05.2025, samaks ajaks vastas ka hankija. 23.05.2025 tegi VAKO kirjaliku menetluse teate, milles määras ka edasise menetluskäigu ja tähtajad. 1.2 Vaidlustajale anti aega hankija ja kolmanda isiku vaidlustuse vastusele seisukohti esitada kuni 22.05.2025 ning samaks ajaks esitasid vaidluse pooled ka menetluskulude nimekirja. Käesolevaga esitab kolmas isik täiendavad seisukohad ja täiendava menetluskulude nimekirja (perioodil 29.05.2025-02.06.2025). PÕHJENDUSED 2.1 Üldpõhimõtete tähtsus hankija kaalutlusotsuse teostamisel 2.1.1 Kolmas isik jääb ka peale vaidlustaja täiendava seisukohaga tutvumist selle juurde, et pakkumuse tagatisel ei esinenud puudust või kui ka esines, siis oli tegemist mittesisulise puudusega RHS § 114 lg 2 teise lause mõttes. Hankija on teinud põhjaliku kaalutlusotsuse, mida on hankija ka väljendanud enda seisukohas. 2.1.2 RHS § 2 lg 1 kohaselt on riigihangete seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Eesmärkidest lähtuvalt tuleb silmas pidada seda, et kuigi riigihankemenetlus on rohkelt reguleeritud, siis ei tohi selle käigus ära unustada ka mõistlikkust. See tähendab, et iga pisimgi viga ei saa tuua kaasa automaatset ja formaliseeritud otsust – hankijale peab jääma kaalutlusõigus, kus seadus seda otsesõnu nullini ei ole kahandanud. Käesolevas vaidluses on seega oluline kaalutleda kõiki üldpõhimõtteid ja eesmärke. Kohtupraktikas on riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele omistatud kolm olulist funktsiooni: 1) olla aluseks normide tõlgendamisel; 1 2) suunata hankijat kaalutlusotsuste tegemisel;2 3) täita regulatsiooni lünki.3 Üldpõhimõtete kollisiooni korral tuleb neid kohaldada vastastikuses mõjus ja seoses, üht või teist põhimõtet esiplaanile seadmata. 4 2.1.3 Halduskohus on leidnud, et riigihankemenetluse eesmärgiks ei ole hangete korraldamine iseenesest.5 Käesoleval juhul lähtus hankija kaalutluse tegemisel ka asjaolust, et kolmanda isiku pakkumus oli ainus, mis jäi hankija eelarve ja riigihanke eeldatava maksumuse piiridesse. Juhul, kui kolmanda isiku pakkumus ei ole ikkagi vastav VAKO või kohtute hinnangul, siis on 1 Nt P. Braun. − PPLR 2000/1, p 48; TlnHKo 3-19-1239, p 18. 2 Nt C. Risvig Hamer, M. Andhov in R. Garanta, A. Sanchez-Graells 2021, p 188; M. Steinicke in M. Steinicke, P.L. Vesterdorf 2018, p 292; EK C-131/16, p 32; C-14/17, p 34. 3 A. Sanchez-Graells. – The Principle of Competition Embedded in EC Public Procurement Directives. 2009, p 13. 4 TlnRKo 3-14-51156, p 16; TlnHKo 3-21-168, p 38. 5 TlnHKo 01.02.2023, 3-22-1927, p 12.5. 2  hankija tõenäoliselt sunnitud ka kõik teised pakkumused RHS § 116 lg 1 p 1 alusel tagasi lükkama ning uue riigihankemenetluse läbi viima. 2.1.4 Hankija kaalutlus lähtus selgelt otstarbekusest ja rahaliste vahendite säästlikust kasutamisest. Õiguskirjanduse kohaselt6 parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ehk value for money saavutamise eesmärgiks on sõlmida hankeleping parimatel võimalikel tingimustel. 7 Selleks peab hankeese vastama optimaalseimal viisil hankija vajadustele. 8 Teisalt peavad hankelepingu tingimused olema hankija jaoks võimalikult soodsad ning hankija välja valitud pakkuja peab olema võimeline hankelepingut selles ettenähtud tingimustel täitma, samuti olema usaldusväärne.9 Hankija on tuvastanud menetluse raames, et kolmas isik on usaldusväärne, tagatisega seonduv kas ei ole üleüldse puudus või on kõrvaldatav ehk formaalne puudus, mis ühelgi viisil ei sea ohtu hankelepingu täitmist, pakkuja usaldusväärsust. Veelgi enam, kolmanda isiku pakkumus on seejuures parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega, vastates selgelt hankija eesmärkidele. 2.1.5 Lisaks sellele ei jätnud hankija tähelepanuta ka konkurentsi efektiivset ärakasutamist, kohaldades seatud tingimusi selliselt, et võimalikult suur pakkujate hulk jääks menetlusse. Konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks on esmalt soovitav, et riigihankes osalevaid ettevõtjaid oleks võimalikult palju.10 2.1.6 Samuti on oluline tähele panna, et vaidlustaja mõistab valesti võrdse kohtlemise põhimõtte olemust. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda seda, et rikkumise korral ei tohi hankija kaalutleda ja selle tulemusel võimaldada mittesisulist viga parandada – vastavalt EK praktikale nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et võrreldavaid olukordi ei tohi kohelda eri viisil ega eri olukordi võrdväärsetena.11 Juhul, kui mõnel pakkujatest oleks veel tekkinud sarnane olukord, pidanuks hankija võrdselt kõikide puhul pidama silmas samu põhimõtteid otsuse tegemisel. Võrdse kohtlemise põhimõtte eesmärk on soodustada riigihankes osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut.12 Seega ei ole hankija kaalutlusotsuse tegemisel ka võrdse kohtlemise põhimõtte vastu eksinud. 2.1.7 Eriti oluliseks on pidanud hankija käesoleval juhul aga proportsionaalsuse põhimõtet. Proportsionaalsuse põhimõtte abil leitakse tasakaal riigihanke üldpõhimõtete vahel. 13 Proportsionaalsuse põhimõte eeldab, et hankija uurib ja hindab riigihankega seotud faktilisi asjaolusid, et välja selgitada, milline toimimisviis on konkreetsel juhul riigihanke üldpõhimõtete täitmiseks sobiv ja vajalik.14 Selleks peab hankija igas konkreetset menetluses ja menetlusotsuse puhul lähtuma just selle hanke ja probleemistiku eripärast – sama kehtib ka käesoleva vaidluse lahendamisega, st arvestama peab just selle konkreetse asja faktoloogiat. 2.1.8 Isegi läbipaistvuse küsimuses on hankija olnud avatud, selgitamaks vaidlustajale kolmanda isiku suhtes vastu võetud otsuseid ning neid ka põhjalikult selgitanud. Lisaks jagas hankija vaidlustajale ka kolmanda isiku ärisaladusega kaetud garantiikirja, mis viitab selgelt ka hankija 6 T. Kuusmann, RHS § 3/70. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 7 TrtHKo 3-15-1268, p 29. 8 TrtRKo 3-18-1987, p 20; VAKO 15.04.2019, 36-19/203610 , p 8; 17.01.2019, 263-18/202671, p 7.6. 9 F. Neumayr. – PPLR 2002/4, p 216;TlnHKo 3-20-334, p 22. 10 EK C-538/07, p 26. 11 EK liidetud kohtuasjad C-21/03 ja C-34/03, p 27; C-336/12, p 30; C-434/02 , p 68; C-210/03, p 70; C- 304/01, p 31. 12 EK C-131/16, p 25; C-496/99 , p 110; C-538/13 , p 33. 13 C. Risvig Hamer, M. Andhov in R. Garanta, A. Sanchez-Graells 2021, p 196. 14 EK C-144/17, p 38; C-538/07 , p 32. 3  läbipaistvusele ja avatusele kogu protsessis. Hankijal oli õigus ja alus tehtud otsust vaidlustajale mitte avaldada koos tõenditega. 2.1.9 Vaidlustaja on selgitanud, et riigihanke menetlus on formaliseeritud menetlus tulenevalt RHS seletuskirjast. Kolmas isik sellega ei nõustu, niisamuti ei nõustu sellega õiguskirjanduses väljendatud seisukohad. Eesti varasemas kohtupraktikas on hankija kohustustest tuletatud nn formaliseerituse põhimõte, mille all peeti silmas hankija kohustust pidada punktuaalselt kinni RHAD tingimustest.15 Ent selline konstrueeritud põhimõte on ekslik ega vasta EL riigihankeõiguse üldpõhimõtete käsitlusele, mille kohaselt tuleb läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte kõrval arvestada ka proportsionaalsuse põhimõtet. Näiteks ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet see, kui hankija annab pakkujatele sarnaste puuduste kõrvaldamiseks ühetaolise võimaluse, samuti kui hankija annab ettevõtjale võimaluse tehnilist laadi puuduste kõrvaldamiseks või loeb vastavaks pakkumuse, milles esinevad puudused on formaalsed (RHS § 114 lg 2 ls 2).16 2.1.10 Riigihankepraktika on pidevas arengus ning regulatsioonid ei jõua praktika arengule alati järele, neil puhkudel saab pidepunktiks võtta üldpõhimõtted. 17 Ka käesoleval juhul ei ole VAKO ega kohtupraktikat, mis oleks täpselt samadel asjaoludel tehtud ning täielikult üle võetav. Seega on oluline just üldpõhimõtete valguses hinnata hankija kaalutlusotsust ning selle mõju. Vaidlustajal ei ole võimalik otsustada, millistest kaalutlustest hankija lähtuma peaks üldpõhimõtete alusel otsuse tegemisel – see õigus on ainuüksi hankijal, kes on seda ka mitmekülgselt põhjendanud ja teostanud. Seega tuleb hankija RHS § 114 lg 2 lg 2 kohast kaalutlusõiguse teostamist hinnata läbi üldpõhimõtete, nagu hankija isegi seda teinud on. Kolmas isik on seisukohal, et hankija kaalutlus on olnud põhjalik, kooskõlas RHS üldpõhimõtetega. 2.2 Kui ka puudus esines, oli tegemist mittesisulise ehk kõrvaldatava puudusega 2.2.1 Lähtudes pakkumuse tagatise kui kõrvalkohustuse eesmärgist ja olemusest jääb kolmas isik selle juurde, et hankija tegevus on olnus õiguspärane. Võimaliku puuduse olemus on formaalne ehk ebaoluline ka hanke eesmärki silmas pidades. Liiatigi on tegemist puuduse tuvastamise korral ilmse ja inimliku eksimusega, millisteks juhtudeks just RHS § 114 lg 2 ls 2 mõeldud on. 2.2.2 EK on leidnud18, et „ Kõnealuse artikliga 2 ei ole siiski vastuolus eelkõige see, kui erandjuhul korrigeeritakse pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. Seega ei ole nimetatud artikliga vastuolus ka see, kui siseriiklikus õiguses on niisugune säte nagu seaduse nr 25/2006 artikli 42 lõige 2, mis näeb sisuliselt ette, et hankija võib kirjalikult nõuda taotlejatelt nende pakkumuse kohta selgitust, kuid ei tohi nõuda või aktsepteerida ühtegi pakkumuse muudatust.“ Viga garantiikirjas on kolmanda isiku hinnangul selline ilmne tehniline viga, mille parandamine ei nõua uue pakkumuse esitamist. 2.2.3 Samas viidatud asjas selgitas EK veel19, et „Hankijal on talle selliselt antud kaalutlusõiguse teostamisel kohustus kohelda eri taotlejaid võrdselt ja lojaalselt, nii et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut selle nõude saanud taotlejat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt. Andmaks eelotsusetaotluse esitanud kohtule 15 RKHKo 3-3-1-24-13, p 19; TlnHKo 3-13-380, p-s 9–10; TlnHKo 3-18-1736, p 23. 16 RKHKo 3-3-1-24-13, p-d 18, 22–23; 3-19-1501, p 17; TlnRKo 3-20-2665, p 16; TlnHKo 3-21-722, p 12; 3-21-172, p 29. 17 A. Sanchez-Graells. – The Principle of Competition Embedded in EC Public Procurement Directives. 2009, p 13 18 EKo C-599/10, p 40-44. 19 Samas. 4  tarviliku vastuse, tuleb lisada, et pakkumuse kohta võib selgitust nõuda vaid pärast seda, kui hankija on kõik pakkumused läbi vaadanud. Lisaks tuleb see nõue saata ühtemoodi kõigile ettevõtjatele, kes on samas olukorras, välja arvatud juhul, kui esineb objektiivselt kontrollitav põhjus, mis selles osas õigustab taotlejate erinevat kohtlemist, seda eriti siis, kui pakkumus tuleb muid asjaolusid arvesse võttes nagunii tagasi lükata. Lisaks peab see nõue kajastama kõiki pakkumuse punkte, mis on ebatäpsed või ei vasta hankedokumentides toodud tehnilisele kirjeldusele, ilma et hankija võiks pakkumuse tagasi lükata selle mõnes aspektis selguse puudumise tõttu, mille kohta selgitust ei nõutud.“ Tegemist ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte riivega, sest hankija on läbi vaadanud kõik pakkumused ning pakkujate erinevat kohtlemist ei ole esinenud, sest samas olukorras olevaid ettevõtjaid, keda oleks teisiti koheldud, ei olnud. 2.2.4 Analoogia korras on paslik vaadata ka kohtupraktikat, mis puudutab täitmistagatise hilisemat esitamist. Kohtud on värskes praktikas ühiselt leidnud, et garantiikirja hilisem esitamine või muu probleemistik ei ole RHS § 123 mõttes oluline lepingu muudatus. 20 Kohus leidis ühes viidatud asjast et „Täitmistagatisega seotud muudatuse näol ei olnud tegemist hankelepingu üldise olemuse muutmisega RHS § 123 lg 1 punkti 1 tähenduses. Hankelepingu üldise olemuse muutmise all peetakse silmas lepingu olemuse ulatuslikke, läbivaid ja terviklikke, mitte mistahes muid sisulisi või lihtsalt silmatorkavaid muudatusi (Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p- d 17 ja 18). Täitmistagatisega seotud muudatus puudutas üksnes töövõtja kõrvalkohustust ning sellega ei muudetud hankelepingu eset, liiki, täitmise tähtaega vms asjaolusid, mis oleksid muutnud hankelepingu teistsuguseks.“ 21 Seega on võimalik ka käesolevas asjas nentida, et sarnase olukorra tekkimisel lepingu perioodiks esitatava garantii kirja korral oleks igal juhul ebaoluline puudus, mistõttu on ka ilmne, et käesoleval juhul on tegemist formaalse puudusega, kui see ka ilmneb. Tegemist on pakkumise tagatisega, mis ei muuda pakkumust sisuliselt teistsuguseks. 2.2.5 Garantiikiri ei kata käesoleval juhul lepingu täitmist ega ole seotud lepingu esemega (tehnilised tingimused, kvaliteet, hind). Tegemist on rangelt pakkumusega seotud kõrvalkohustusega, mille realiseerimise sisuline võimalus lõpeb igal juhul reedel, 15.08.2025. Esiteks tuleneb see hankija töökorralduse reeglitest ja teiseks TsÜS § 69 lg 2 ja kohtupraktika kohaselt22 ei ole mõistlik eeldada, et garantiinõue loetakse pangale kättesaaduks nädalavahetusel, mistõttu nõude tegelik esitamise tähtaeg oleks olnud reede, 15.08.2025. Seega ei oma garantiikirja kehtivuse formaalne kahepäevane erinevus (15.08.2025 vs 17.08.2025) mingit reaalset mõju garantiikirja tegelikule eesmärgile ega funktsioonile. Tegemist on RHS § 114 lg 2 teise lause tähenduses mittesisulise, ebaolulise, ilmse ja kõrvaldatava vormilise kõrvalekaldega, mille alusel pakkumuse tagasilükkamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, vastuolus ka teiste RHS üldpõhimõtetega ning kohtupraktikaga. 2.2.6 Kokkuvõtlikult jääb kolmas isik ka 22.05.2025 menetlusdokumendis esitatu juurde, et olukord on tekkinud tahtmatult ega muutnud kolmandat isikut pakkujana ebausaldusväärseks – see on asjaolu, mida hankija ka kaalutlemisel arvestas. Ringkonnakohus on selgelt leidnud23, et „kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea, tuleb talle anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks.“ Tegemist oli inimliku veaga garantiikirja tellimisel, mis on ka seda tellinud isikule tekitanud vaimse tervise häireid ja töövõimepuuduse. Puudus on käesolevaks hetkeks ka kõrvaldatud pikendatud garantiikirja näol. Oluline on ka asjaolu, et tagatise realiseerimist ei olegi tõenäoliselt reaalselt vajalik teostada ehk tegemist on täielikult hüpoteetilise ja kõrvalkohustusel esineva pisipuudusega. 20 TlnRnKo 21.02.2025, 3-22-889 p 9, 12; TlnRnKo 04.05.2023, 3-21-1711, p 15; TlnHKo 21.05.2024, 3- 23-518, p 24.2.1-24.3.2; TlnRnKo 14.02.2025, 3-22-203 p 16 21 TlnRnKo 21.02.2025, 3-22-889 p 12 22 RKHKo 2-15-6538, p 14 23 TlnRKo 3-21-2664, p 34 5 2.3 Sisulised vastuväited vaidlustaja seisukohtadele 2.3.1 Kolmas isik ei hakka menetlusökonoomia mõttes kordama juba vaidlustuse vastuses esitatud seisukohti vastusena vaidlustaja (suuresti korduvatele) seisukohtadele, kuid peab vajalikuks teatud nüanssidele tähelepanu pöörata vaidlustaja seisukohtades. Kolmas isik selgitab täpsuse huvides, et ei nõustu ühegi vaidlustaja seisukohaga ega tagane ühestki enda varasemast seisukohast. 2.3.2 Vaidlustaja on ekslikult mõistnud kolmanda isiku ja ka hankija selgitusi sellest, milline on pakkumuse tagatise õiguslik olemus ja selle tähtaeg. Kolmas isik ei ole pakkumuse tagatist käsitlenud eraldi pakkumuse jõusoleku tähtajast, vaid on selgitanud üksnes seda, milline on tegelik olukord ja realiseerimise võimalused. Formaalsete nõuete kõrval on äärmiselt oluline mõista olukorda reaalsuses ehk elulise usutavuse võtmes, mistõttu nii panga kui hankija tööajast lähtuvalt on selge, et tagatise puhul sai seda realiseerida viimase päevana just 15.08.2025. On eluliselt ebausutav, et hankija esindaja peaks vajalikuks pühapäeval erandkorras tööle minna ning paluda seda teha ka panga esindajal (kui see üldse võimalik on) realiseerimaks viimasel päeval pakkumuse tagatis. Sellised asjad päriseluliselt lihtsalt ei juhtu ning seda kinnitavad nii hankija kui ka panga esindaja. 2.3.3 Vaidlustaja on pidanud vajalikuks põhjalikult analüüsida hankija dokumendihaldusregistrit, leidmaks sealt üksikuid näiteid tuhandete kõrval, kus mõni hankija töötajatest on nädalavahetusel dokumendi registreerinud või koostanud. On oluline märgata, et leidude seas ei ole ühtki hankelepingut ega muud hankega seotud dokumentatsiooni, mis viitab sellele, et hangetega tegelevad (peamiselt juristid) töötavad siiski tavapärasel tööajal. Mistahes võimalikud erikokkulepped mõne konkreetse töötajaga ei väära seda põhimõtet, et hankija juristidel (kes tõenäoliselt tegeleksid garantiikirja realiseerimisega) puudub mistahes kohustus nädalavahetusel tööd teha. Oleks asjatu koormata käesolevat menetlust vastupidiste näidetega. Samuti ei tõenda esitatud väljavõtted registritest, et nädalavahetusel oleks praktikas olnud võimalik või tavapärane nõude esitamine pangale. Järelikult ei muuda need asjaolud varasemat seisukohta, et 15.08.2025 (reede) oli objektiivselt viimane päev, mil oli tagatud nõude esitamise ja selle kättetoimetamise tegelik võimalus. 2.3.4 Ühtlasi ei ole asjakohane ka vaidlustaja viide sellele, nagu hankija eelarvele ei mõjuks võimaliku formaalse rikkumise tõttu 1 522 780 eurot kallima pakkumise edukaks tunnistamine üksnes seetõttu, et see ei ole hanke eeldatavat maksumust arvestades protsentuaalselt „ebamõistlik“ osa. Tegemist on eluvõõra lähenemisega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Riigi ja seetõttu ka hankija majanduslikku olukorda arvestades on iga sent arvel ning väita, et ca 1,5 miljonit on väheolulise mõjuga, on kohatu. Täna, kus avalik sektor otsib kõige otstarbekamaid ja sotsiaalmajanduslikult kasulikke lahendusi, ei tohiks menetluse fookus liikuda küsimusele, kas tagatis kehtis reedeni või pühapäevani. Proportsionaalsuse põhimõtte rakendamise eesmärk on tagada, et hindamise keskmes oleksid sisulised asjaolud, mitte pelgalt formaalsed erinevused, millel puudub tegelik mõju hankemenetluse tulemile. Seega tuleb siinkohal arvestada selgelt ka otstarbekust ning avalikku huvi. Lisaks on hankija selgelt märkinud vastuses vaidlustusele, et kui kohus peaks tuvastama hankija tegevuse õigusvastasuse, siis on hankijal võimalik RHS § 116 lg 1 p 1 rakendades lükata tagasi kõik ülejäänud pakkumused, kuna need ületavad hanke eeldatavat maksumust ja ilmselt ka hankija eelarvet. Seega ei oleks vaidlustaja hankelepinguni jõudmine käesolevas riigihankes tõenäoline. 2.3.5 Vaidlustaja viitab seisukoha punktis 44 EK seisukohale asjas Connexxion Taxi, mida ei ole võimalik käesoleval juhul selliselt kohaldada, kuivõrd hankija ei ole RHAD-s ette näinud, et tagatisega seotud probleemistik on aluseks pakkumuse tagasi lükkamisele. See tähendab, et hankijal on õigus kaalutleda tagasi lükkamist, mida hankija ka tegi. Kui hankija oleks soovinud piirata oma kaalutlusõigust, siis pidanuks RHAD-s ka sisalduma vastav märge, mis sätestaks, et lühema pakkumuse tagatise korral lükatakse pakkumus tagasi. Ka Manova lahendis rõhutati, 6  et formaalse rikkumise tõttu pakkumuse tagasilükkamine on kohustuslik siis, kui RHAD selle nõnda ette nägi24, kuid praegusel juhul RHAD tagatise mittevastavusega seonduvat otsesõnu ei reguleeri. 2.3.6 Vaidlustaja püüab jätta üldist muljet, nagu võimalikul puudusel oleks oluline mõju, mistõttu kolmas isik ei ole vääriline partner vajalikke töid teostama, kuid nii see selgelt ei ole. Oluline on mõista garantiikirja funktsiooni antud hankemenetluses – see on kui kinopilet, mille kehtivusaeg lõpeb nädalavahetusel, mil kino on niikuinii suletud. Kui inimene isegi kavatses kinno minna, siis pidi ta seda tegema hiljemalt reedel. See näitab selgelt, et piletil olev formaalne kehtivusaeg laupäev-pühapäev on formaalne, mitte sisuline. See analoogia võimaldab hinnata vormilise eksimuse tegelikku mõju: seda ei olnudki. 2.3.7 Euroopa Kohus on mitmes kohtuasjas rõhutanud, et hankemenetluse läbiviimisel tuleb silmas pidada proportsionaalsuse, võrdsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Neil põhimõtetel põhinev praktika kinnitab, et pelgalt formaalse puuduse olemasolu ei ole iseenesest piisav alus pakkumuse kõrvaldamiseks, kui puudus ei mõjuta sisuliselt pakkumuse hindamist ega põhjusta ebaõiglast konkurentsieelist. 2.4 Kokkuvõte 2.4.1 Kolmas isik jääb seisukohale, et kuivõrd garantiikirja ei saanud väljastada 17.08.2025 kehtivusajaga, siis ei ole tegemist puudusega. Kui aga VAKO leiab, et tegemist on puudusega, siis on kolmas isik seisukohal, et 2.4.1.1 (i) paar päeva lühema kehtivustähtajaga garantiikiri ei mõjuta sisuliselt hankija õigusi kahjulikul moel, sest puuduolevad päevad langesid nädalavahetusele ning tegelikku ja reaalset kahju ei oleks ka hüpoteetiliselt tekkida saanud ja; 2.4.1.2 (ii) pakkumuse tagatis ei ole seotud pakkumuse ega hankelepingu esemega ning on oma olemuselt kõrvalkohustus, on tegemist mittesisulise puudusega RHS § 114 lg 2 mõttes, mis on ka tänaseks kõrvaldatud. Lisaks on tegemist sellisel juhul ka ilmse eksimusega, mille parandamine on igal juhul lubatav ja võimalik. 2.4.2 Pakkumuse vastavaks (ja edukaks) tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus riigihanke üldpõhimõttega, mida hankija on põhjalikult ja igakülgselt kaalutlenud ja menetlusökonoomiaga, eriti arvestades asjaolu, et kolmanda isiku pakkumise kõrvaldamisel ei jää konkurentsi piisavalt ning ülejäänud pakkumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust. Kolmandad isikud kinnitavad oma valmisolekut lepingut sõlmida ega kavatse teha toiminguid, mis põhjustaksid tagatise realiseerimist, liiatigi on pank kinnitanud ka igal juhul tagatise olemasolu pikemalt, kui pakkumuste esitamise tähtaeg. 2.4.3 Käesolev vaidlus tuleb lahendada üksnes selle vaidluse asjaolusid arvestades, kuna ühtki sisuliselt samade tehioludega (sh asjaoluga, et pakkumuse tagatis on kõrvalkohustus) vaidlust selles küsimuses varasemalt ei ole olnud. Hankija on teinud põhjaliku ja vigadeta kaalutluse, mida ei väära ka vaidlustaja väited. Puudub õiguslik alus kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamiseks. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI PERIOODIL 29.05.2025-02.06.2025 3.1 Kolmas isik taotleb vaidlustajalt lepingulise esindaja kulude summas 2617.50 (ilma km-ta) välja mõistmist. Tegemist on perioodil 29.05.2025-02.06.2025 tekkinud menetluskuludega. Lepinguline 24 EKo C-336/12, p 40 (Manova) 7  esindaja on sel perioodil teinud kokku tööd 15h ja 15min. Tööd on teinud vandeadvokaat Kadri Matteus ja büroo jurist Merily Rool. Kolmanda isiku 28.05.2025 menetluskulude nimekirja p-s 2.1 oli ekslikult märgitud, et töö tasuks on 190,00 eurot tunnis ilma km-ta. Õiged tunnihinnad kajastuvad menetlusdokumendi lisas ja varieeruvad 150-190 EUR/h. 3.2 Kokku on seega menetluskulud 6710 eurot (39h tööd). 3.3 Advokaadibüroo teise advokaadi/ juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2-18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3‑17‑1495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 3.4 Kolmanda isiku lepingulise esindaja detailne kulude nimekiri on lisatud lisana 1. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat KMG OÜ ja Infragreen OÜ lepinguline esindaja LISAD: 1 Aruanne 8 Aruanne Aruande kuupäev 02/06/2025 Projekt CASE-2025-00137 Are-Nurme 2+ 2 vaidlustus Koostas Klient Advokaadibüroo Matteus OÜ KMG OÜ Reg nr.: 16791280 Betooni tn 28 KMKR nr: EE102643022 13816 Tallinn, Harjumaa Maakri 30 Estonia 10145 Tallinn, Harju maakond Reg nr.: 16196755 Estonia KMKR nr: EE102356568 Osutatud teenused (EUR) Nr Kuupäev Kirjeldus Tunnid Hind Kokku 1 29/05/2025 Täiendavate seisukohtade ja materjalide analüüs 0.50 150.00 € 75.00 € 2 29/05/2025 Kõne kliendiga, täiendava seisukoha kujundamine 0.75 190.00 € 142.50 € 3 30/05/2025 Vaidlustaja seisukoha analüüs, seisukoha koostamine 2.00 150.00 € 300.00 € 4 30/05/2025 Seisukoha koostamine 1.00 190.00 € 190.00 € 5 31/05/2025 Seisukoha koostamine 4.50 150.00 € 675.00 € 6 01/06/2025 Seisukoha koostamine 3.00 190.00 € 570.00 € 7 02/06/2025 Seisukoha koostamine, kohtupraktika analüüs, hankija repliigi analüüs 2.00 190.00 € 380.00 € 8 02/06/2025 Seisukoha koostamine, hankija seisukoha analüüs 1.50 190.00 € 285.00 € Maksmisaeg kokku 15.25 tundi TEENUSTE KOGUSUMMA KM-TA 2 617.50 €