Adressaat Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post
[email protected] Riigihanke viitenumber 291278 Menetlusdokument Transpordiameti täiendav seisukoht Hankija Transpordiamet Registrikood 70001490 Esindaja Vandeadvokaat Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co E-post
[email protected] Vaidlustaja AS TREF Nord Registrikood 10217746 Esindaja Advokaat Märk Mürk Advokaadibüroo EMERALDLEGAL E-post
[email protected] Kolmas isik KMG OÜ Registrikood 16196755 E-post
[email protected] Infragreen OÜ Registrikood 16740489 e-post
[email protected] Hankija taotlused Hankija palub: j ätta vaidlustus rahuldamata. mõista lisaks 28.05.2025 esitatud menetluskulude nimekirja s toodule vaidlustajalt hankija kasuks välja veel ka 695,40 eurot hankija täiendava menetluskuluna vaidlustaja 28.05.2025 seisukoha analüüsil ja sellele vastamisel. Hankija ei soovi täiendada enda käsitlust riigihanke eesmärgist ning üldpõhimõtetest ega VAKO ning kohtute praktikast. Nendes küsimustes ei sisaldu vaidlustaja 28.05.2025 menetlusdokumendis võrreldes vaidlustuses tooduga hankija hinnangul midagi uut, mis nõuaks hankijalt vastamist. Hankija arvates on ta juba enda 22.05.2025 seisukohas need teemad piisava põhjalikkusega avanud . Hankija jääb selle juurde, kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine oli hanke eesmärgi ja üldpõhimõtetega kooskõlas, kuid kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamine rikuks hanke eesmärki ja üldpõhimõtteid oluliselt. Samuti jääb hankija selle juurde, et siinse vaidluse asjaolud on niivõrd oluliselt teistsugused võrreldes senises VAKO ja kohtute praktikas analüüsitud asjaoludega , et antud juhul tule b asuda seisukohale, et garantiikirja tähtaja lõpukuupäev 15.08.2025 (reede) pakkumuste jõusoleku lõpukuupäevaks oleva 17.08.2025 (pühapäev) asemel ei tähenda pakkumuse tagasi lükkamist tingivat sisulist mittevastavust. Hankija töökorralduse reeglite mõjust garantiikirja perioodi mittesisuliseks puuduseks pidamisele . Vastuses vaidlustusele selgitas hankija, et tulenevalt tema organisatsioonis kehtestatud töökorraldusest on tööajaks esmaspäev kuni reede ehk laupäev ja pühapäev pole töö päevad . Seetõttu tulenevalt tema töökorraldusest saab hankija pangagarantii alusel nõudekirju välja saata samuti esmaspäevast reedeni ehk mitte laupäeval ega pühapäeval. Vaidlustaja on sellele argumendile vastuseks otsinud hankija avalikust dokumendiregistrist näiteid, kus hankija töötajad on allkirjastanud erinevaid kooskõlastusi või volikirju nädalavahetuse päevadel. Hankija tuginetud töökorraldusreeglid ei tähenda, et hankija töötajatel on keelatud nädalavahetus tel tööga seotud toiminguid teha. Kui keegi soovib mingil põhjusel töö ga seotud allkirja anda nädalavahetusel, siis võib ta seda teha. Põhjuseid võib siinjuures olla erinevaid. Hankija argumendi mõt t e ks on, et kui garantiikirja kehtivuse lõpukuupäev o leks 17.08.2025 (pühapäev) ja isegi kui garantiikirja tekstist endast tulenevalt oleks selle alusel nõudekirja saatmine hiljemalt samal päeval ehk pühapäeval veel lubatav, siis hoolimata sellest peaks hankija oma töökorralduse reeglitest tulenevalt saatma selle välja reedel, mil on hankija viimane tööpäev nädalas. Laupäev ja pühapäev pole hankija organisatsioonis tööpäevadeks, mistõttu hankija töötajad reeglina ei koosta ega allkirjasta laupäeviti ega pühapäeviti nõudekirju. Hankija ei saa oma töötajatelt nõuda nõudekirjade koostamist, allkirjastamist ega saatmist laupäeval ega pühapäeval, sest need pole hankija organisatsioonis tööpäevad. Seega, t ulenevalt hankija töökorralduse reeglitest , ei saa hankija planeerida nõudekirjade koostamist, allkirjastamist ega saatmist laupäeva ega pühapäeva, vaid see peab toimu ma hiljemalt reedel. Tegemist on praktilise aspektiga, mis antud juhul kinnitab , et arvestades hankija töökorralduse reegleid, ei saa garantiikirja kehtivus e lõp pkuupäev pühapäeva asemel reedel olla hankija jaoks sisuliseks puuduseks. T ah teavalduse kättetoimetamise reeglite mõjust garantiikirja perioodi mittesisuliseks puuduseks pidamisele . Hankija selgitas vastuseks vaidlustusele, et tulenevalt TsÜS § 69 lõike 2 suhtes kehtivast kohtupraktikast võib asuda seisukohale, et kui pangagarantii kehtivuse lõppkuupäev langeb nädalavahetusse, siis tuleks sellise pangagarantii alusel esitada nõue hiljemalt nädalavahetusele eelneval tööpäeval, sest nädalvahetusel saadetud nõude puhul võib pank asuda väitma, et tal tekkis mõistlik võimalus nõudega tutvuda alles nädalavahetusele järgneval esimesel tööpäeval, mistõttu nõue on esitatud hilinenult. Vaidlustaja väide, et sellisel juhul rakendub hoopis TsÜS § 136 lõige 8, mis võimaldab tahteavalduse esitada nädalavahetusele järgneval tööpäeval, pole õige, sest pangagarantiides on spetsiifiliselt kirjas, et garantiitingimustele vastav nõue peab olema garandi poolt kätte saadud garantiikirja kehtivuse lõpukuupäeval. Kui selleks on 17.08.2025, siis järelikult peab nõue olema panga poolt kätte saadud samuti 17.08.2025. Kui see alles esitatakse 18.08.2025, siis järelikult pole kahtlust, et pank ei saa seda olla kätte saanud juba 17.08.2025. V aidlusküsimuseks saab olla, kas pühapäeval 17.08.2025 e-kirja teel saadetud nõue on samal päeval panga poolt kätte saadud või loetakse see kättesaaduks alles esmaspäeval 18.08.2025, mil pangal tekib esimest korda mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tulenevalt hankija poolt 22.05.2025 vastuses vaidlustusele viidatud Riigikohtu praktikast esineks hankijal tõsine risk, et pühapäeval 17.08.2025 esitatud nõudekir ja ei loeta panga poolt samal päeval kätte saaduks, mistõttu see on esitatud hilinenult, mistõttu selle riski vältimiseks peab hankija esitama nõudekirja hiljemalt reedel 15.08.2025. Vaidlustaja on hankija vastusele esitatud vastuse punktis 25 väitnud, et kuna kolmanda isiku esitatud Luminor Bank AS-i garantiikirja punktis 4 on sätestatud, et nõue loetakse garandi poolt kättesaaduks , kui see on saadetud allkirjastatult garandi e-postiaadressile, siis loetakse nõue kättesaaduks selle saatmisega, mistõttu hankija viited TsÜS § 69 lõikele 2 ei oma tähtsust. Hankija vaidleb sellisele vaidlustaja seisukohale vastu kahel argumendil: Esiteks, vaidlustaja tõlgendus pole kooskõlas hankija viidatud Riigikohtu seisukohaga. Seega juhul, kui garantiikirja kehtivuse lõpukuupäev olnuks pühapäev 17.08.2025 ja hankija oleks esitanud sel kuupäeval nõude, siis võinuks pank asuda kõnealusele Riigikohtu seisukohale tuginedes ikkagi väitma, et meilitsi saadetud tahteavaldus loetakse kättesaaduks arvates hetkest, mil pangal oli mõist l ik võimalus sellega tutvuda ehk esmaspäeval 18.08.2025. Teiseks, tegemist on üksnes hüpoteetilise aruteluga, sest antud juhul on garantiikirja väljastanud pank kolmanda isiku poolt 22.05.2025 VAKO-le väljastatud kinnituskirjas teatanud, et ta ei väljastagi garantiikirju kehtivusajaga, mis langevad puhkepäevale (riigipühad, rahvuspüha ja nädalavahetus). Tekib küsimus, miks ta seda ei tee. Ainsaks loogiliseks vastuseks saab olla, et vältida vaidlusi küsimuses, millal tuleb lugeda kättesaaduks garantiikirja alusel esitatud nõue. Kuna pank on kinnitanud, et väljastab garantiikirju kehtivuse lõpukuupäevaga tööpäeval, siis järelikult kehtib ka vaidlustaja poolt viidatud garantiikirja punkt 4, mis loeb garantiinõude kättesaaduks selle meilitsi esitamisega samuti üksnes tööpäevadel esitatud garantiinõuete puhul. Sellist tingimust poleks nädalavahetusel saabuva kehtivuselõpukuupäevaga garantiikirjas, sest pank selliseid üldse ei väljastagi. Kui ka väljastaks, siis eelduslikult sellist tingimust seal poleks, sest nädalavahetusel saadetud nõuetega tekib pangal võimalus tutvuda alles esmaspäeval. Hankija on kokkuvõtlikult seisukohal, et tulenevalt TsÜS § 69 lõike 2 rakenduspraktikast oleks tema pidanud 17.08.2025 (pühapäev) lõpukuupäevaga garantiikirja puhul esitama garantiinõude igal juhul hiljemalt pühapäevale eelnenud viimasel tööpäeval, milleks oli 15.08.2025 (reede) . Seetõttu pole kolmanda isiku poolt pangagarantii esitamine kehtivuskuupäevaga 15.08.2025 jätnud hankijat ilma ühegi päeva ulatuses garantiikaitsest. Seetõttu peab hankija kehtivuskuupäevaga kuni 17.08.2025 (pühapäev) asemel kehtivuskuupäevaga kuni 15.08.2025 (reede) pangagarantii esitamist mittesisuliseks rikkumiseks, mis võimaldas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnista da . Täiendav menetluskulude väljamõistmise taotlus. Lisaks hankija poolt 28.05.2025 esitatud taotlusele on hankija pidanud kulutama õigusabile veel täiendavad 695,40 eurot, millele vastab 3h õigusabi tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks, sest käibemaks on hankija jaoks kulu. Kõnealune 3h sisaldab vaidlustaja 28.05.2025 menetlusdokumendi analüüsi, küsimuste püstitamist hankijale, arutelu hankijaga ja siinse vastuse koostamist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raiko Lipstok Vandeadvokaat Transpordiameti lepinguline esindaja