Regionaalministri 22. veebruari 2024. a määruse nr 15 „Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmine

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/432 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 22. veebruar 2024. a määruse nr 15 „Perioodi 2023-2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, kuna määruse rakendamine on olnud peatatud ning eelnõu vastuvõtmine on vajalik toetuse andmise jätkamiseks. Määruse kiire jõustumine võimaldab meetme uuesti avada ning tagada, et ettevõtjad saaksid alustada toetatavate tegevuste elluviimist vastavalt oma tegevuskavadele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_Kvaliteedikava_arendamine_muudatus.pdf; 2. Seletuskiri, SK_Kvaliteedikava_arendamine_muudatus.pdf. Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Sven Valliste 5692 4461 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  aotl EELNÕU 29.05.2025 MÄÄRUS ….2025 nr…. Regionaalministri 22. veebruari 2024. a määruse nr 15 „Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. Regionaalministri 22. veebruari 2024. a määruses nr 15 „Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ettevõtja juhendamise,“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) täienduskoolitus peab vastama täiskasvanute koolituse seadusele ja koolituse peab läbi viima sama seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele vastav täienduskoolitusasutus;“; 3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „inimest“ tekstiosaga „lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavat osalejat“; 5) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Toetuse määr, suurus ja vorm (1) Toetust antakse kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. (2) Ettevõtja juhendamise korral on ühe või mitme ettevõtja samaaegse juhendamise tasu maksimaalne suurus 58 eurot juhendamisele kulunud tunni kohta. (3) Põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolli tegemise ühikuhind on 518 eurot osaleja kohta aastas. (4) Auto kasutamisel antakse toetatavate tegevuste elluviimiseks toetust kuni 0,50 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot taotleja kohta ühes kalendrikuus. (5) Tegevuskava elluviimisega seotud haldamis- ja projektijuhtimiskulud võivad moodustada kokku seitse protsenti § 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude maksumusest. (6) Toetuse maksimaalne suurus kvaliteedikava kohta on 100 000 eurot ühel kalendriaastal elluviidud tegevuste eest. (7) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punktide a, b ja d ning lõike 2 punktide a ja c kohaselt toetuse saajal tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamise, ühikuhinna ja ühtse määra alusel.“; 6) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on tegevuse elluviimiseks vajalikud lõigetes 2–6 sätestatud kulud ning § 3 lõike 1 punktis 7 sätestatud põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimise ja punktis 8 sätestatud kvaliteedikava arendamise tegevuskava haldamise ja projektijuhtimise kulu, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 77 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. (2) Infopäeva, konverentsi ja täienduskoolituse korraldamise korral on abikõlblikud osalejate arvule vastava ruumi üüri- või rendikulu, esitlustehnika üüri- või rendikulu, koolitusmaterjali kulu, lektori ja korraldaja sõidu- ja majutuskulu, lektoritasu, tõlkekulu, toitlustamise kulu ning tasu autoriõiguse eest. (3) Osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimuva infopäeva, konverentsi või täienduskoolituse puhul on lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele abikõlblik ka vastava veebikeskkonna kasutamise või selle litsentsi soetamise kulu. (4) Õppereisi korraldamise korral on abikõlblikud osalejate ja korraldaja ühe esindaja sõidu- ja majutuskulu, tõlkekulu, ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni külastustasu, messi ja näituse piletitasu ning lektoritasu. (5) Õpiringi korraldamise korral on abikõlblikud juhendaja tasu, õpiruumi üüri- või rendikulu ja koolitusmaterjalide maksumus. (6) Ettevõtja juhendamise korral on abikõlblikud ettevõtja juhendamise tasu, juhendamiseks vajaliku ruumi üüri- või rendikulu, koolitusmaterjalide maksumus ja juhendaja sõidukulu. (7) Sõidukulude puhul on abikõlblik ka auto kasutamise kulu tingimusel, et auto kasutamise üle peetakse arvestust. (8) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 2) sularahamakse, lepingu sõlmimise või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu; 3) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud; 2 4) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 5) enne taotluse esitamist tekkinud kulu; 6) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. (9) Kui tegevuskava raames toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, koostab taotleja taotluse esitamiseks toetatava tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi ja korraldab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist ostumenetluse §-s 131 sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed toetava toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.;“; 7) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse arv „30“ arvuga „50“; 8) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses: „§ 131. Ostumenetlus (1) Toetuse saaja peab kvaliteedikava arendamistegevuste raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. (2) Kui arendamistegevuste eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, kuid tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat pakkumust. (3) Toetuse saaja võib küsida alla kolme pakkumuse, kui kolme pakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või soetatava vara pakkujate paljusus. (4) Pakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. (5) Lõikes 4 sätestatud nõuet ei kohaldata ettevõtja juhendamise korral. Sellisel juhul koostab toetuse saaja ettevõtja juhendamise kohta hinnakalkulatsiooni koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega ning esitab vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi, mis sisaldab teavet tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse ja koguse kohta. (6) Kui arendamistegevuste eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse saaja korraldama ostumenetluse riigihangete registris. (7) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamise korral avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtuvad tellitava töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised andmed ning majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamiskriteeriumid ja pakkumuste esitamise tähtpäev; 2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 3 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll. (8) Pakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, pakkuja nime ja kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või soetatava vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (9) Toetuse saaja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või soetatava vara pakkujate paljusus. (10) Toetuse saaja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks tegevuskava raames tellitavat tööd, teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada tegevuskava raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.“; 9) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kalendriaasta viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt järgneva kalendriaasta jaanuaris.“; 10) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „21) teave elluviidud toetatava arendamistegevuse maksumuse ja täieliku tasumise kohta; 22) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;“; 11) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Koos maksetaotlusega esitatakse järgmised tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetatava vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) paragrahvi 131 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja pakkumuste ärakirjad või § 131 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja pakkumuse ärakiri koos selgitusega, miks ei olnud võimalik saada omavahel võrreldavaid pakkumusi; 4) osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimunud tegevuse puhul kuvatõmmis, veebikeskkonda logimise andmed või muu asjakohane tõend, millelt nähtuvad tegevuses osalenute arv ja nimed; 5) sõidukulusid tõendav dokument, sealhulgas ühissõiduki kasutamist tõendav sõidupilet, kütuse eest tasumist tõendav dokument ning auto sõidupäevik, mis sisaldab autot kasutava isiku ees- ja perekonnanime, auto riikliku registreerimismärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu, sõidu kuupäeva ja eesmärki“; 12) paragrahvi 14 lõike 5 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: 4 „Põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolli tegemise kulude hüvitamiseks lõikes 21 sätestatud dokumente ei esitata. Koos maksetaotlusega esitatakse järgmised tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:“; 13) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „45 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja tegevuse elluviimist tõendavate nõuetekohaste dokumentide esitamisest“ tekstiosaga „60 tööpäeva jooksul arvates §-s 14 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.“. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 5  SELETUSKIRI regionaalministri 22. veebruar 2024. a määruse nr 15 „Perioodi 2023-2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse regionaalministri 22. veebruari 2024. a määrust nr 15 „Perioodi 2023– 2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ (edaspidi määrus). Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetust (edaspidi toetus) võib taotleda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 93 alusel tunnustatud riikliku kvaliteedikava (edaspidi kvaliteedikava) arendamiseks, mis vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/1261 artiklis 47 sätestatud nõuetele. Toetatakse riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid, et innustada kvaliteedikava rakendavat tootjarühma kvaliteedikavast info jagamisele ja uute liikmete värbamisele. Toetuse andmise eesmärk on kvaliteedikavade arendamistegevuste kaudu suurendada kvaliteedikavade turujõudu ja seeläbi tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Vastavalt riiklikule regulatsioonile, loetakse kvaliteedikava rakendavaks tootjarühmaks aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing, kes töötab kvaliteedikava välja ja tegeleb selle rakendamisega. Toetuse sihtgrupiks on kvaliteedikavasid rakendavad tootjarühmad. Toetust antakse taotleja poolt koostatud tegevuskavale, mis on kooskõlas toetuse andmise eesmärgiga. Hetkel on Eestis kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava: „Rohumaaveise liha tootmine“ ning „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja - lammas“. Toetust antakse kvaliteedikava arendamiskuludeks (sh koostöökuludeks) ja kontrollikuludeks. Eelnõuga muudetakse § 3 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud toetatavate tegevuste puhul toetuse andmise vormi, kuna toetuse rakendamise käigus on ilmnenud, et lihtsustatud kulumeetodi alusel rakendatavate ühikuhindade väljatöötamisel aluseks võetud kontrollandmed vajavad täiendavat analüüsimist. Seni kasutati nimetatud tegevuste maksumuste hüvitamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21152 artikli 83 lõike 1 punkti b alusel ühikuhindasid, edaspidi antakse toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamise vormis. Lihtsustatud kulumeetodite rakendamist jätkatakse kvaliteedikava arendamise tegevuskava haldamise ja projektijuhtimisega seotud kulude hüvitamisel ühtse määra alusel ning põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolli tegemise kulude puhul rakendatakse jätkuvalt ühikuhinda. 1 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, 7. detsember 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 Täiendava muudatusena tõstetakse taotluste hindamisel taotluse rahuldamiseks vajalike hindepunktide summa miinimumnõuet. Edaspidi peab taotlus saama miinimumnõuetele vastamiseks vähemalt 50% maksimaalsetest hindepunktide summast. Sellega tagatakse, et heakskiidu saavad vaid sellised taotlused, mis on piisavalt kõrge kvaliteediga, et tagada toetuse eesmärkide saavutamine. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Sven Valliste (5692 4461, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse paragrahv 5 lõike 1 punkti 1 sõnastust põhjusel, et senine nõue teavitada PRIA-t elektrooniliselt ettevõtja juhendamise koha ja aja kohta samamoodi nagu infopäeva ja muude tegevuste puhul, vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse toimumist, oli taotleja jaoks liialt koormav. Lisaks on PRIA-l võimalik juhendamise nõuetele vastavust kontrollida maksetaotluse etapis esitatud dokumentide alusel, mistõttu ei ole eelnev teavitamiskohustus vajalik. Seetõttu jäetigi välja kohustus PRIA-t eelnevalt ettevõtja juhendamisest teavitada. Eelnõu punktis 2 sõnastatud muudatusega täpsustatakse, et täienduskoolitus peab vastama täiskasvanute koolituse seadusele ning seda võib läbi viia üksnes täienduskoolitusasutus, mis vastab nimetatud seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Selline täpsustus tagab, et koolituse kvaliteet ja koolitajate pädevus vastavad riiklikult kehtestatud standarditele, suurendades usaldusväärsust ning läbipaistvust toetuse kasutamisel. Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 5 lõike 1 punkt 8 põhjusel, et osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimuva tegevuse puhul ei piisa üksnes elektrooniliselt registreeritud osalejate nimekirjast, vaid täiendavalt on vaja ka tõendada, et veebikeskkonnas osales nõutud arv nõuetele vastavaid osalejaid. Vastav nõue on sisse viidud määruse § 14 lõike 21 punkti 4. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse § 5 lõike 1 punkti 10 sõnastust, et selle mõte oleks üheselt mõistetav. Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „inimest“ tekstiosaga „lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavat osalejat“, mis tähendab, et konverentsist peab osalejate nimekirja alusel osa võtma vähemalt 30 osalejat, kes on põllumajandustoodete tootmise või töötlemisega tegelevad füüsilisest isikust ettevõtjad, tema töötajad või põllumajandustoodete tootmise või töötlemisega tegeleva eraõigusliku juriidilise isiku osanikud, aktsionärid, liikmed, juhtorgani liikmed või tema töötajad. Muudatus on vajalik, et toetuse taotlejatele oleks üheselt selge, millised isikud lähevad tegevuses osalejatena arvesse. Näiteks eraõiguslikku juriidilist isikut saavad esindada vaid ettevõtja töötajad, kes on registreeritud töötajate registris, osanikud, liikmed, juhtorgani liikmed, aktsionärid, see tähendab ainult need, kes vastavad määruse nõuetele. Eelnõu punktiga 5 kehtestatakse määruse § 6 uues sõnastuses. Muutmine on tingitud toetuse andmise vormi üleminekust lihtsustatud kulumeetodilt tegelike kulude hüvitamisele, kuna lihtsustatud kulumeetodi alusel rakendatavate ühikuhindade võrdlevad kontrollandmed olid ebapiisavad. Määruse §-s 6 täpsustatakse nõuded toetuse määra, suuruse ja vormi kohta. Toetust makstakse tegelikult tekkinud ja välja makstud abikõlblike kulude, ühtse määra ning ühikuhinna alusel kulude hüvitamise vormis. Taotleja esitab toetuse taotlemiseks tegevuskava, milles kombineerib erinevaid toetavaid arendamistegevusi, mis aitavad saavutada kavandatud eesmärgi. Määruse § 6 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksimaalne määr. Toetuse määraks võib olla kuni 100% abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et taotlejalt ei eeldata omafinantseeringu olemasolu. Määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ettevõtja juhendamise tasu hüvitatakse kulusid tõendavate dokumentide alusel, kuid arvestusega mitte rohkem kui 58 eurot juhendamisele kulunud tunni kohta. Tasu juhendamise või nõustamise eest arvestatakse vastavalt tegelikult osutatud teenuse kestusele tundides. See piirmäär tugineb määruses „Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ sätestatud maksimaalsele abikõlblikule kulule – 53 eurot ühe nõuandeteenuse tunni kohta. Tunnihind on korrigeeritud vastavalt tarbijahinnaindeksi 9% kasvule, mis on toimunud 2023. aasta I kvartalist kuni 2025. aasta I kvartalini, lähtudes Statistikaameti andmetest. Juhendamise tunnihind sisaldab ka juhendamise ettevalmistamiseks kulunud aega. Kulupiirang on põhjendatud, kuna toetatava juhendamise sisu ja eesmärk on võrreldav nimetatud määruses sätestatud juhendamis- ja nõuandetegevusega: mõlemal juhul on tegemist sisulise nõustamisega, mida osutavad vastava valdkonna teadmiste ja kogemustega spetsialistid. Eestis toimub nõuandetegevus peamiselt põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas, kuid erinevalt teistest elualadest (nt meditsiin, õigus, haridus, majandus), kus nõustamisteenuste hinnatase on kõrgem ja turuinfo kergemini kättesaadav, puuduvad põllu- ja maamajanduse valdkonnas piisavad andmed teenusepakkujate arvu ja hindade kohta. Seetõttu on põhjendatud kasutada avaliku sektori varasemates meetmetes rakendatud maksimaalseid tunnihindu võrdlusalusena, et tagada kulude proportsionaalsus ning vahendite mõistlik kasutamine. Määruse § 6 lõike 3 kohaselt jätkatakse põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolli tegemisega kaasnevate kulude hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi alusel. Vastavuse kontrolli ühikuhinnaks on määratud 518 eurot osaleja kohta aastas. Määruse § 6 lõikes 4 sätestatakse auto kasutamisega seotud kulude hüvitamine toetuse raames. Lõike kohaselt võib toetust anda auto kasutamisel toetatavate tegevuste elluviimiseks kuni 0,50 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot taotleja kohta ühes kalendrikuus. Toetuse määramisel on võrdlusandmetena kasutatud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrust nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” ning tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2. Autona käsitatakse autot liiklusseaduse § 2 punkti 3 tähenduses, milleks on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. Tegemist võib olla isiku omandis või tema kasutuses oleva autoga. Määruse § 6 lõikes 5 kehtestatud projekti juhtimise ja haldamisega seotud kulude puhul kasutatav ühtne määr on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punktile c ja see on kooskõlas kohaldamisnormidega vastava ühtse määra alusel rahastamise kohta, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast liiki tegevuste suhtes. Säte, et tegevuskava elluviimisega seotud haldamis- ja projektijuhtimiskulud võivad moodustada kokku seitse protsenti § 3 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude maksumusest, kehtestatakse Euroopa Komisjoni määruse EL määruse (EL) 2021/1060 art 54 taande a3 alusel. Nimetatud kulusid võib käsitada ka kaudsete kuludena, kui need ei ole seotud konkreetsete kuluridadega, vaid toetavad projekti elluviimist üldiselt. Kaudsete kulude määramine ühtse protsendimäärana aitab lihtsustada aruandlust ja vähendada halduskoormust. Määruse § 6 lõikes 6 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus. Toetust antakse kvaliteedikavale koostöökulude, kontrollikulude ning rakendatud tegevuste kulude katmiseks maksimaalselt 100 000 eurot ühel kalendriaastal elluviidud tegevuste eest. Tegelik toetuseks määratud summa kujuneb tegevuste alusel, mis on taotluses tegevuskavaga üheks aastaks ette nähtud. Kui taotlejal on koostatud mitmeaastane tegevuskava, võib ta selle rakendamise ajal tulla uue tegevuskava alusel toetust taotlema, aga toetuse maksimaalne suurus kvaliteedikava kohta on ka sellel juhul kuni 100 000 eurot ühel kalendriaastal ellu viidud tegevuste eest kokku. Määruse § 6 lõikes 7 tuuakse välja, et toetust antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punktide a, b ja d ning sama artikli lõike 2 punktide a ja c alusel. See tähendab, et toetuse maksmisel kasutatakse kolme erinevat kulude hüvitamise viisi: tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine, ühikuhindade ning ühtsete määrade rakendamine. Viidatud määrus sätestab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning kehtestab alused erinevate kulumeetodite rakendamiseks. Eelnõu punktiga 6 lisatakse määrusesse § 61, milles sätestatakse abikõlblikud kulud. Määruse § 61 lõikes 1 sätestakse, et abikõlblikud kulud on need, mis on vajalikud tegevuste elluviimiseks vastavalt lõigetes 2–6 toodud määratlusele. Määruse § 3 lõike 1 punktis 7 on sätestatud toetatava tegevusena põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarne kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimine, mille puhul kasutatakse ühikuhinda, mis on sätestatud määruse § 6 lõikes 3. Määruse § 3 lõike 1 punktis 8 on sätestatud, et toetatav tegevus on kvaliteedikava arendamise tegevuskava haldamise ja projektijuhtimise kulu, mille puhul kasutatakse ühtset määra, mis on kindlaks määratud vastavalt § 6 lõikele 5. Määruse § 61 lõikes 2 nimetatud infopäeva, konverentsi ja täienduskoolituse korraldamisega seotud abikõlblikud kulud on järgmised: 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid 1. Ruumide üüri/rendikulu – kulud, mis on seotud ürituse toimumiseks vajalike ruumide üürimise või rentimisega. Kulude suurus sõltub osalejate arvust, et tagada piisav ruum kõigile osalejatele. 2. Esitlustehnika üüri/rendikulu – kulud esitlustehnika rentimiseks või üürimiseks, näiteks projektorite, ekraanide, mikrofonide ja muude vajalike seadmete kasutamiseks ürituse läbiviimiseks. 3. Koolitusmaterjali kulu – kulud, mis on seotud jaotusmaterjalide (nt brošüürid, õppematerjalid) valmistamise, koostamise ja osalejatele jagamisega ürituse ajal. 4. Lektorite ja korraldaja sõidukulud – kulud, mis on seotud lektorite ja korraldajate sõiduga ürituse toimumispaika, juhul, kui nende kohalolek on vajalik. 5. Lektoritasu – kulud, mis on seotud lektoritele makstava tasuga nende esinemise eest. 6. Tõlkekulud – kulud, mis on seotud tõlketeenuste kasutamisega üritusel, sealhulgas tõlkide töö eest makstav tasu või tõlketeenuste hind. 7. Korraldaja ja lektorite majutuskulud – kulud, mis on seotud korraldaja ja lektorite majutamisega. Siia kuuluvad hotellimajutuse või muu majutuse kulud. 8. Toitlustamise kulu – kulud, mis on seotud osalejatele kohvipauside ja toidukordade pakkumisega ürituse kestel. 9. Kulud, mis on seotud autoriõiguste tasu maksmisega, kui üritusel kasutatakse autoriõigusega kaitstud materjale. Määruse § 61 lõikega 3 sätestatakse, et osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimuva infopäeva, konverentsi või täienduskoolituse puhul on lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele abikõlblikud ka vastava veebikeskkonna soetamise või kasutamise litsentsikulu. Kui üritus toimub osaliselt veebis ja osaliselt kohapeal, siis võib lisaks arvestada ka selliseid kulusid nagu näiteks ruumide rent, mis on samuti abikõlblik. Küll aga ei ole täielikult veebikeskkonnas toimuva ürituse puhul põhjendatud ruumi üüri- või rendikulu ega toitlustamisega seotud kulud. Määruse § 61 lõikes 4 sätestatakse, et õppereiside korraldamiseks on abikõlbulikud järgmised kulud: 1. Osalejate ja korraldaja sõidukulud – kulud, mis on seotud osalejate ja korraldaja ühe esindaja osalemisega õppereisil kogu selle toimumise ajal, sealhulgas busside, rongide, lendude ja muu transpordi näiteks taksosõidu, kasutamisega. 2. Majutuskulud – kulud, mis on seotud osalejate ja korraldaja majutamisega õppereisi kestel, sealhulgas hotellide või muude majutusasutuste kasutamisega. 3. Tõlkimise kulud – kulud, mis on seotud tõlketeenuste kasutamisega õppereisi ajal, et tagada sujuv suhtlus osalejate ja kohalike esindajate vahel. 4. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide külastustasud – kulud, mis on seotud külastatavates ettevõtetes, asutustes või organisatsioonides osalemise tasudega, mis võivad sisaldada sissepääsu tasusid, ekskursioonide või tutvustuste maksumusi. 5. Näituste ja messide piletitasud – kulud, mis on seotud õppereisi ajal külastatavatel näitustel või messidel osalemise tasudega. 6. Lektoritasud – kulud, mis on seotud lektorite tasustamisega, kes jagavad oma teadmisi või viivad läbi seminare, koolitusi või tutvustusi õppereisi raames. Määruse § 61 lõikes 5 sätestatakse õpiringide korraldamiseks järgmised abikõlbulikud kulud: 1. Juhendaja tasu – kulud, mis on seotud juhendaja tasustamisega õpiringi läbiviimise eest, sealhulgas lektoritasud või muud seotud honorarid. 2. Õpiruumi rent/üür – kulud, mis on seotud õpiruumi rentimise või üürimisega, et tagada sobiv keskkond õpiringi läbiviimiseks. 3. Koolitusmaterjalide maksumus – kulud, mis on seotud õpiringi jaoks vajalike materjalide, nagu näiteks töölehtede või muud õppematerjalide valmistamise, koostamise ja hankimisega. Määruse § 61 lõikes 6 sätestatakse, et ettevõtjate juhendamiseks on abikõlbulikud järgmised kulud: 1. Juhendaja tasu – kulud, mis on seotud juhendaja tasustamisega ettevõtjate juhendamise eest, sealhulgas juhendamise või nõustamise tasud. 2. Ettevõtjate juhendamise ruumi rent/üür – vajadusel kulud, mis on seotud sobiva ruumi rentimise või üürimisega, kus toimub ettevõtjate juhendamine, tagamaks, et keskkond on sobilik ja mugav tegevuse läbiviimiseks. 3. Koolitusmaterjalide maksumus – kulud, mis on seotud kirjalike materjalide, nagu jaotusmaterjalide, brošüüride või muu õpetliku sisu valmistamise, koostamise ja jagamisega osalejatele juhendamise ajal. 4. Juhendaja sõidukulu. Juhendaja sõidukulude puhul on abikõlblik ka isikliku auto kasutamise kulu tingimusel, et auto kasutamise üle peetakse arvestust. Isikliku autona käsitatakse juhendaja kasutuses olevat autot. Määruse § 61 lõikes 7 sätestatakse, et sõidukulude puhul on abikõlblik ka auto kasutamise kulu tingimusel, et auto kasutamise üle peetakse arvestust. Lõike eesmärk on võimaldada abikõlblike sõidukulude hulka lugeda auto kasutamise kulud kõigi asjakohaste sõitude puhul, eeldusel et auto kasutamise kohta peetakse korrektset arvestust See aitab katta vajalikke liikumiskulusid, kui muud transpordivahendid ei ole otstarbekad või kättesaadavad. Määruse § 61 lõikes 8 sätestatakse kulud, mis ei ole abikõlblikud: 1. Käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav – toetuse raames ei ole käibemaks abikõlblik, välja arvatud juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. See tähendab, et käibemaks on abikõlblik üksnes siis, kui toetuse saajal ei ole võimalust seda riigilt tagasi saada. Käibemaks ei ole abikõlblik ka juhul, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane, kuid omab kõiki võimalusi käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks ja riigilt käibemaksu tagasisaamiseks. Käibemaksu abikõlblikkuse kontrollimisel tuleb lisaks käibemaksukohustuslasena registreerimisele võtta arvesse ka teisi käibemaksu tagastamist reguleerivaid käibemaksuseaduse sätteid. 2. Sularahamakse, lepingu sõlmimise või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu – kulud, mis on seotud sularahamaksete, lepingute sõlmimisega, kindlustusega, intresside, tagatismaksete või muu finantsteenuste kasutamisega, kuna need ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega. 3. Riigilõiv, trahv, finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud – kulud, mis on seotud riigilõivude, trahvide, finantskaristuste, vaide või kohtumenetlusega seotud kuludega. 4. Kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest, või muud tagastamatut riigiabi – kulud, millele on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või Euroopa Liidu fondidest või muudest välisvahenditest, samuti muud tagastamatut riigiabi, kuna need on juba kaetud teiste rahastamisallikate poolt. 5. Enne taotluse esitamist tekkinud kulu – kulud, mis on tekkinud enne taotluse esitamise kuupäeva, ei ole abikõlblikud, kuna need ei ole seotud toetuse saamise perioodiga 6. Toetatava tegevuse elluviimise seisukohalt põhjendamatu kulu – kulud, mis ei ole otstarbekad ega põhjendatud tegevuse elluviimise seisukohalt, st need kulud, mis ei toeta toetuse eesmärkide täitmist või ei ole kooskõlas tegevuskavas kirjeldatud tegevustega. Määruse § 61 lõikes 9 sätestatakse, et kui tegevuskava raames toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, koostab taotleja taotluse esitamiseks prognoosi ja korraldab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist ostumenetluse §-s 131 sätestatud viisil. Prognoosis esitatavad andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta peavad olema adekvaatselt põhjendatud, piisava detailsusega kirjeldatud, vastama tegelikkusele ning olema vajaduse korral dokumentaalselt tõendatavad. Eelnõu punktiga 7 muudetakse taotluste hindamise etapis senist miinimumnõuet, mille kohaselt oli taotluse rahastamise eeltingimusena vaja saada vähemalt 30% maksimaalsest võimalikust hindepunktide summast. Uue korra kohaselt peab taotlus hindamiskriteeriumite alusel koguma vähemalt 50% võimalikust kogupunktide arvust, et see saaks rahastamise otsuse. Muudatuse eesmärgiks on tugevdada toetuse sihipärast ja kvaliteedipõhist rakendamist, välistades madala kvaliteediga või nõrgalt põhjendatud taotluste rahastamise. Hindamiskriteeriumid hõlmavad muuhulgas tegevuste läbimõeldust, realistlikkust, mõju toetuse eesmärkide saavutamisele ning kooskõla tegeliku turuvajadusega. Varasema 30% künnise puhul võis toetuse saada ka taotlus, mille tegevuskava ei olnud piisavalt kvaliteetne, et efektiivselt toetuse eesmärkide saavutamist toetada. 50% lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad ainult need projektid, mis vastavad vajalikule tasemele ja mille elluviimine toetab otseselt meetme eesmärke. Selline lävend toimib kvaliteedikontrollina ja suurendab nii hindamissüsteemi usaldusväärsust kui ka taotlejate motivatsiooni esitada sisult tugevamaid ja paremini põhjendatud taotlusi. Muudatus aitab kaasa toetuse tulemuslikumale rakendamisele, tõstab esitatavate taotluste üldist kvaliteeti ning tagab toetuse tõhusama ja sihipärasema kasutamise. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määrust §-ga 131, milles sätestatakse ostumenetlus. Kui toetatava arendustegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse saaja toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse §-s 131 sätestatud viisil riigihangete registris enne tegevuse elluviimisega alustamist. Kui toetuse taotleja esitab taotluse, siis põhinevad esitatud kulud prognoosidel. Taotleja võib otsustada korraldada ostumenetluse juba enne taotluse esitamist, hankides vähemalt kolm pakkumust ja viies protsessi läbi riigihangete registris, aga arvestades, et tegemist võib olla mitmeaastaste tegevuskavadega, ei pruugi olla võimalik kõikide teenuste ja tööde hankeid ette planeerida. Seetõttu on taotluses esitatud maksumused prognoosipõhised ja need peavad olema realistlikud, tuginedes saadaolevale turuinformatsioonile, näiteks veebilehtede hinnakirjadele või taotleja varasematele kogemustele. Samuti tuleb arvestada, et prognoositud maksumused võivad erineda lõpliku pakkumise alusel, kuna võimalik on hindade muutumine turul. Seetõttu on oluline, et taotleja koostaks oma prognoosid objektiivselt ja kaalutletult, et tagada projektitegevuste rahastamise sobivus ning vältida hilisemaid kulude ületamisi või ebatäpseid hinnangute andmisi. Kui toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on väiksem kui 30 000 eurot, kuid tegevuskava arendustegevuse raames tellitava töö või teenuse käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, selgitab toetuse saaja kulude mõistlikkuse välja enne tegevuse elluviimisega alustamist selles paragrahvis sätestatud viisil. Juhul, kui toetatava tegevuse raames tehtava kulu käibemaksuta maksumus ületab 5 000 eurot, peab toetuse saaja olema tehtava kulu kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat pakkumust. Selleks võib toetuse saaja või toetuse saaja pöörduda otse pakkujate poole, kuid alternatiivselt on võimalik viia ostumenetlus läbi riigihangete registri vahendusel §-s 131 sätestatud viisil. Ostumenetluse läbiviimisega RHR-i vahendusel on tagatud piisav läbipaistvus ning sel juhul ei ole nõudeid pakkumuste arvule. Juhul, kui taotlejal ei ole võimalik saada kolme võrreldavat hinnapakkumist, on tal põhjendatud juhtudel, näiteks kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, kohustus saada vähemalt üks hinnapakkumus. Samas peab taotleja sellisel juhul esitama taotluses sellekohase põhjenduse. Toetuse saaja peab tagama, et ostumenetluse läbiviimisel ei tekiks huvide konflikti olukordi, mis võiksid kahjustada menetluse läbipaistvust, õiglust ja sõltumatust. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul – näiteks töötajal, juhatuse liikmel või muul esindajal –, kes on seotud ostumenetluse ettevalmistamise, korraldamise või tulemuse mõjutamisega, on selliseid finantsilisi, majanduslikke või isiklikke huvisid, mis võivad mõjutada tema erapooletust ja sõltumatust. Sellise olukorra tekkimisel peab toetuse saaja astuma asjakohaseid samme huvide konflikti vältimiseks. Säte toetab toetuse sihipärast, ausat ja läbipaistvat kasutamist. Toetuse saajal ei ole lubatud pakkumuste küsimisel pöörduda isikute poole, kes on temaga seotud tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. Selle eesmärk on vältida huvide konflikti ning tagada kulude põhjendatus ja läbipaistvus. Erand kehtib juhul, kui pakkumine on seotud ettevõtja juhendamisega või juhendaja leidmisega. Sellisel juhul tuleb juhendajal koostada juhendamise kohta hinnakalkulatsioon koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega. Lisaks tuleb tal esitada vähemalt üks dokument, milleks võib olla näiteks võrdlev hinnapakkumine või varasem sarnane leping, mis tõendab kulude mõistlikkust ja sisaldavad teavet tellitava töö või teenuse maksumuse ning koguse kohta. Dokument esitatakse koos maksetaotlusega, sarnaselt teiste kulu tõendavate dokumentidega, mitte taotluse esitamise faasis. Eesmärk on tagada kulude põhjendatus toetuse väljamaksmise etapis, säilitades samas paindlikkus juhendaja leidmisel Erandi vajadus tuleneb asjaolust, et kvaliteedikava rakendavate tootjarühmade puhul ei ole alati võimalik leida professionaalset ja vastava pädevusega juhendajat väljaspool organisatsiooni. Paljudel juhtudel on erialane kompetents, praktilised kogemused ning vajalikud teadmised koondunud tootjarühma enda liikmete või nendega seotud isikute hulka. Seetõttu võib osutuda otstarbekaks ja sisuliselt põhjendatuks kaasata juhendajana just seesama seotud isik, kellel on olemas spetsiifilised teadmised ja oskused, mida on vaja kvaliteedikava nõuetekohaseks rakendamiseks. Sellistes olukordades võimaldab erandi tegemine tagada, et juhendamine oleks asjakohane, tõhus ja vastaks toetuse eesmärkidele, säilitades samal ajal kulude põhjendatuse ja läbipaistvuse nõuded läbi nõutava hinnakalkulatsiooni ja kuludokumentide esitamise. Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab vastama kehtestatud nõuetele. Ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse registris ostuteade, milles esitatakse tellitava töö või teenuse kirjeldus, vastavad tehnilised andmed ning pakkumuste hindamiskriteeriumid, mille alusel selgitatakse välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Samuti märgitakse teates pakkumuste esitamise tähtaeg, mis peab olema vähemalt 15 kalendripäeva. Teade ostumenetluse kohta peab olema avalik. Kogu ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkujate vahel, sealhulgas juurdepääs ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub üksnes riigihangete registri kaudu. Pakkumuste vastuvõtmine ja avamine toimub samuti registris. Lisaks tuleb tagada PRIA esindajale vaatleja roll vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punktile 19. Pakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või soetatava vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. Toetuse saaja võib loobuda konkureerivate pakkumuste küsimisest või ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud. See tähendab, et taotleja või toetuse saaja võib küsida alla kolme pakkumuse, kui kolme pakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. Küll aga peab toetuse saaja vajadusel selgitama ja põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline küsida konkureerivaid pakkumusi või jätta korraldamata ostumenetlus riigihangete registris. Toetuse saaja ei või kolme pakkumuse nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jagada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse osadeks üksnes juhul, kui selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate tööde või teenustega, mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia. Näiteks juhul, kui tegevuskava raames on kavandatud ühel aastal neli täienduskoolitust, kuid need on oma sisult täiesti erinevad ja eeldavad erinevaid korraldajaid ja lektoreid, siis on õigustatud selle teenuse osadeks jaotamine. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse §-i 14 lõikega 11, mille kohaselt kalendriaasta viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt järgneva kalendriaasta jaanuari lõpuks. Toetuse maksimaalne suurus kvaliteedikava kohta on kuni 100 000 eurot ühel kalendriaastal elluviidud tegevuste eest. Kalendriaasta viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt järgneva kalendriaasta jaanuari lõpuks. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse §-i 14 lõiget 2 punktidega 21 ja 22. Lisatud punktid on olulised täpsustamaks nõudeid maksetaotlusele. Eelnõu punktiga 11 lisatakse §-i 14 lõige 21, millega sätestatakse maksetaotluse juurde esitatavad dokumendid, mis tõendavad, et toetuse saaja on tegevuse ellu viinud ja selle eest ka tasunud. Toetuse maksmise aluseks on maksetaotluse esitamine koos nõutavate tõendavate dokumentidega, mis kinnitavad tegevuse tegelikku elluviimist ning abikõlblike kulude tegemist. Esiteks tuleb esitada arve või arve-saateleht, mille on väljastanud teenuse, töö või vara pakkuja, kellelt toetuse saaja vastava teenuse tellis või vara soetas. See dokument tõendab, et vastav tegevus on tellitud ning kulu on tekkinud. Teiseks tuleb esitada makset tõendav dokument, näiteks maksekorraldus, selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte, millelt nähtub, et arve alusel esitatud rahaline kohustus on reaalselt tasutud. Kolmandaks, juhul kui rakendub hinnapakkumuste küsimise kohustus, tuleb maksetaotlusele lisada vähemalt kolme hinnapakkuja pakkumuste ärakirjad vastavalt § 131 lõikele 2 või erandina vähemalt ühe hinnapakkuja pakkumus koos kirjaliku selgitusega, miks ei olnud võimalik saada omavahel võrreldavaid pakkumisi nagu on sätestatud § 131 lõikes 3. Neljandaks on oluline, et osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimunud tegevuse puhul esitatakse kuvatõmmis, veebikeskkonda logimise andmed või muu asjakohane tõend, millelt nähtuvad tegevuses osalenute arv ja nimed. See nõue on vajalik, et PRIA-l oleks võimalik kontrollida, kas tegevustes osalejad vastavad § 5 lõikes 2 või 3 esitatud nõuetele. Viiendaks sätestatakse, et sõidukulusid tõendava dokumendina käsitletakse sealhulgas ühissõiduki kasutamist tõendavat sõidupiletit, kütuse eest tasumist tõendavat dokumenti ning auto sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama autot kasutava isiku ees- ja perekonnanime, auto riikliku registreerimismärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu, sõidu kuupäeva ja eesmärki. Auto kasutamisel saab toetust kuni 0,50 eurot sõidetud kilomeetri kohta, olenemata sellest, kas kasutatakse isiklikku või ettevõtja autot. Ühistranspordi kasutamise kulu, näiteks sõidupiletihinna ja muu sellega seonduvat kulu (sõidupileti ettetellimise kulu, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud), tõendab eelkõige sõidupilet. Eelnõu punktiga 12 täpsustatakse §-s 14 lõikes 5, et kui toetuse saaja soovib taotleda toetust põllumajandustootja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimise kulude katmiseks, siis ei ole tal koos maksetaotlusega vaja esitada lõikes 21 loetletud dokumente. Selle asemel esitab ta maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega, mis kinnitavad tegevuse elluviimist: 1) nimekiri põllumajandustootjatest, kes osalevad kvaliteedikavas ja kelle nõuetele vastavuse kontrollimise eest toetust taotletakse; 2) dokumendid, mis tõendavad nõuetele vastavuse kontrollimise teostamist. Eelnõu punktis 13 muudetakse §-i 16 lõiget 2 selliselt, et PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 60 tööpäeva jooksul arvates §-s 14 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. Maksetaotluse menetlemise aega on vaja varasemalt kehtinud menetlemise ajaga pikendada, sest lihtsustatud kulumeetodi kasutamisel ei olnud vajalik kuludokumente kontrollida. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); 3) Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, 21. detsember 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205); 4) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94); 5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1475, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta (ELT L 232, 07.09. 2022, lk 8– 36). Nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur- lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Muudatustega lahendatakse määruse rakendamisel ilmnenud kitsaskohti. Eelnõuga muudetakse § 3 lõike 1 punktides 1-6 nimetatud toetatavate tegevuste puhul toetuse andmise vormi, kuna toetuse rakendamise käigus on ilmnenud, et lihtsustatud kulumeetodi alusel rakendatavate ühikuhindade väljatöötamisel aluseks võetud kontrollandmed vajavad täiendavat analüüsimist. Kuna tegevus on ajamahukas, siis minnakse selleks, et meetme rakendamine saaks võimalikult kiiresti jätkuda, osaliselt üle toetuse saajal tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamisele. Lihtsutatud kulumeetodite rakendamist jätkatakse kvaliteedikava arendamise tegevuskava haldamise ja projektijuhtimisega seotud kulude hüvitamisel, mille puhul kasutatakse ühtse määra rakendamist, ning põllumajandustootjast kvaliteedikavas osaleja regulaarse kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrolli tegemise kulude puhul rakendatakse endiselt ühikuhinda. Täiendavalt tõstetakse taotluste hindamisel vajalike hindepunktide summa miinimumnõuet. Edaspidi peab taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastamiseks saama vähemalt 50% maksimaalsetest hindepunktide summadest. Sellega tagatakse, et heakskiidu saavad vaid sellised taotlused, mis on piisava kvaliteediga, et tagada toetuse eesmärkide saavutamine. Muudatused on tehtud selleks, et tagada toetusraha sihipärane ja läbipaistev kasutamine ning tootjarühmade poolt rakendatavate tegevuskavade kooskõla toetuse eesmärgiga. Ülejäänud muudatused on tehnilist ja täpsustavat laadi, millega ei kaasne muudatusi administratiiv- ja halduskoormuses. Määruse muudatustel ei ole otsest ja olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju. Määruse muudatustega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ning välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvelistest vahenditest ega otsest mõju PRIA majandamiskuludele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le ja riiklikult tunnustatud kvaliteedikavasid „Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ rakendavatele tootjarühmadele. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0610 - Regionaalministri 22. veebruari 2024. a määruse nr 15 „Perioodi 2023–2027 kvaliteedikava arendamise toetus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91958c5a-5039-4058-86f3-52ef04edd8ba Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91958c5a-5039-4058-86f3-52ef04edd8ba?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main