Järelevalvemenetluse alustamine ja selgituste küsimine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 30.05.2025 kehtiv kuni 30.05.2030 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Rae Vallavalitsus Meie 02.06.2025 nr 12.2-1/2582-1 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamine ja selgituste küsimine Austatud hankija Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VaKo) edastas 27.05.2025 kirjaga nr 12.2.-10/130 Rahandusministeeriumile ettepaneku riikliku järelevalve teostamiseks, et tuvastada, kas Rae Vallavalitsusel (edaspidi ka hankija) esinesid õiguslikud alused lastehoiukohtade soetamiseks avaliku konkursi korraldamiseks (ja riigihankemenetluse korraldamata jätmiseks). Rae Vallavalitsuse 29.04.2025 korralduse nr 632 alusel korraldati avalik konkurss kuni 200 lastehoiukoha leidmiseks ajavahemikul 01.09.2025-31.08.2026 viitega 01.09.2025 jõustuva alusharidusseaduse (AHS) § 5 lg-le 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-ides 339-360 sätestatule. Konkursi teade on avaldatud Rae Vallavalitsuse veebilehel 02.05.2025. VaKo on juhtinud tähelepanu, et AHS § 5 lg-st 1 ei tulene kohaliku omavalitsusüksuse õigust korraldada lastehoiukohtade soetamiseks avalikku konkurssi. Ilmselt on Rae Vallavalitsus lähtunud AHS § 5 lg-st 5, mis sätestab muuhulgas: /…/ Eralastehoiu ja eralasteaia pidajaga ning teise kohaliku omavalitsuse üksusega halduslepingu sõlmimise korral ei kohaldata halduskoostöö seaduse (HKTS) §-s 13 sätestatut. VaKo arvates on Rae Vallavalitsus eksinud ka väites, et konkurss korraldati kooskõlas VÕS §-ides 339-360 sätestatud nõuetega, mis hõlmavad konkursi korraldamise üldpõhimõtteid, pakkumiste esitamise ja hindamise korda. VÕS §-id 339-360 käsitlevad rendilepingut ega oma mingit puutumust antud konkursi korraldamisega. Praegu kehtiva HKTS § 13 lg 1 kohaselt kuuluvad halduslepingud, v.a. HKTS § 13 lg-s 11 sätestatud halduslepingud, sõlmimisele riigihangete seaduses (RHS) teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustel ja korras, arvestades HKTS §-s 13 sätestatud erisusi. Kehtiv koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) ei näe ette halduslepingu sõlmimist.1 AHS § 63 alusel täiendatakse HKTS-i § 13 lg 11 punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) alusharidusseaduse § 5 lõigetes 1 ja 5 nimetatud haldusleping;”. 1 Alusharidusseaduse 419 SE eelnõu seletuskiri, lk 17. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 AHS § 5 lg 5 sätestab: Kohaliku omavalitsuse üksus võib lastehoiukoha tagada munitsipaal- või eralastehoius või munitsipaal- või eralasteaia hoiurühmas ning lasteaiakoha munitsipaal- või eralasteaias. Lapsele lastehoiukoha ja lasteaiakoha võimaldamiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus anda haldusakti või sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Eralastehoiu ja eralasteaia pidajaga ning teise kohaliku omavalitsuse üksusega halduslepingu sõlmimise korral ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut. Rahandusministeeriumi on seisukohal, et nimetatud sätted viitavad ka võimalikule õiguslikule vastuolule, kuna ühelt poolt sätestab AHS § 5 lg 5 viimane lause selgesõnaliselt, et eralastehoiu ja eralasteaia pidajaga ning teise kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud halduslepingutele ei kohaldata HKTS § 13 sätteid. Teisalt aga täiendatakse HKTS § 13 lõiget 11 punktiga 13, mille alusel kohaldatakse HKTS § 13 just nimelt nendele samadele halduslepingutele, mille puhul AHS välistab selle kohaldamise. Seoses HKTS §-s 13 sätestatuga selgitame, et selles loetletud erandeid ei tohi automaatselt rakendada, vaid kaaluda tuleb iga lepingu eripära. Vähimagi kahtluse korral tuleb kontrollida halduskoostöö seaduses sätestatud erireeglite kooskõla Euroopa Liidu riigihankeõigusega.2 Näiteks võimaldab HKTS § 13 lõike 11 punkt 4 sõlmida otselepingu kiirabi teenuste tellimiseks, kuigi Euroopa Kohtu praktikast3 ning direktiivist 2014/24 tuleneb, et kui kiirabi teenuste tellimiseks sõlmitav piiriülest huvi pakkuv leping vastab hankelepingu tunnustusele, tuleb selle sõlmimiseks korraldada riigihange.4 Rahandusministeerium nõustub VaKo-ga, et kuivõrd AHS §-i 80 kohaselt jõustub AHS 2025. aasta 1. septembril, ei saa see kaasa tuua õiguseid ega kohustusi praegu avalikku konkurssi korraldades. Kuidas menetlust läbi viia, tuleb hankijal otsustada aga hiljemalt siis kui ta otsustab vastavat menetlust alustada (vt EKo C-402/18 p 29). See tähendab, et lastehoiukohtade soetamise teenuse tellimiseks menetluse korraldamisel ja lepingu sõlmimisel peab hankija järgima RHS-is sätestatud menetluskorda. RHS-i mõttes on lastehoiuteenuse lepingud vaadeldavad, kui teenuse tellimise lepingud. Lastehoiuteenuse puhul on tegemist sotsiaal- ja eriteenusega (CPV kood 85312110-3- Laste päevahooldusteenused), mille tellimiseks saab korraldada erimenetluse RHS § 126 alusel. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korraldamise kohustus tekib hankijal siis, kui sõlmitava sotsiaalteenuse hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne või suurem kui 300 000 eurot ja sõlmitava eriteenuse hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne või suurem kui 60 000 eurot (vt RHS § 14 lg 2 p-d 1 ja 3 koostoimes § 15 lg-ga 3). Rahandusministeerium ülesandeks on teostada avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180 p 6 ja § 203 lg 1). Järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus tuleb lõpetada, kui esineb RHS § 206 lg-s 1 loetletud järelevalvemenetlust välistavad asjaolu. Käesoleval juhul ei esine RHS § 206 lg-s 1 nimetatud menetlustakistusi järelevalvemenetluse alustamiseks ja hankija tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks seoses riigihanke korraldamata jätmisega. RHS § 208 lg 1 järgi võib Rahandusministeerium enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud RHS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja 2 M.A.Simovart, N.Parrest. Põhimõttest lex specialis derogat legi generali riigihankeõiguse näitel. Juridica 4/2018, lk 229-230 ja seal viidatud kohtupraktika. 3 Vt EKo C-113/13, p 43-45; EKo C-160/08. 4 Direktiivi 2014/24 preambuli p 28 art 10. 2 ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. Järelevalvemenetluse läbiviimiseks ja ettekirjutuse tegemiseks puudub vajadus, kui järelevalvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavakstegemist. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes RHS §-st 203, § 205 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, teavitame, et Rahandusministeerium alustab järelevalvemenetlust hankija tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks seoses riigihanke korraldamata jätmisega lastehoiukohtade soetamiseks. Palume hankijal esitada üksikasjalikult põhjendatud seisukoht eelnevalt välja toodud rikkumise kahtluse kohta hiljemalt 09.06.2025 ning vastata järgmistele küsimustele: 1) Mis alusel on hankija korraldanud avaliku konkursi lastehoiukohtade soetamiseks? 2) Milline on lastehoiukohtade soetamise teenuse eeldatav maksumus? 3) Kas hankija kavatseb jätkata avaliku konkursi korraldamist sooviga sõlmida leping või kavatseb tunnistada selle menetluse kehtetuks ja korraldada nõuetekohase riigihanke menetluse? 4) Kui hankija soovib avaliku konkursi menetlust jätkata, palume põhjendada, miks leiate, et see oleks antud asjaoludel õiguspärane? Juhime tähelepanu, et RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud järelevalvemenetluse korral hankija anda nõustumust lepingu sõlmimiseks enne järelevalvemenetluse lõppemist. Nimetatud keeldu rikkudes sõlmitud leping on seadusest tulenevalt automaatselt tühine. Hankija poolt riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine on järelevalvemenetlust välistav asjaolu RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt, mistõttu nimetatud juhul lõpetab Rahandusministeerium alustatud järelevalvemenetluse ilma hankijale ettekirjutust tegemata lähtudes RHS § 73 lg 3 p 6 ja § 206 lg 1 p 4. Analoogia korras on eelnev kohaldatav ka juhul kui hankija tunnistab omal algatusel kehtetuks avaliku konkursi. Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] ja [email protected]. Järelevalvemenetlust puudutavate täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel 5885 1394, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete valdkonna juht Kertu Kuiv 58851394 [email protected] 3 4