2024. aasta tulemusaruannete kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 30.05.2025 nr 100 2024. aasta tulemusaruannete kinnitamine Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 6 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: kinnitan Kultuuriministeeriumi 2024. aasta „Kultuur ja sport“ tulemusaruande (lisatud) ning „Sidus ühiskond“ 2024. tulemusaruande Kultuuriministeeriumit puudutava osa (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  TULEMUSVALDKONNA „KULTUUR JA SPORT“ 2024. AASTA TULEMUSARUANNE Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Valdkonna „Kultuuri arengukava 2021–2030“ arengukava „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Tulemusvaldkonna Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav eesmärk ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Programmid ja Kultuuriprogramm 2024–2027: Kultuuripoliitika eesmärk on nende eesmärgid kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordiprogramm 2024–2027: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. 2 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 4 Tulemusvaldkonna üldinfo ....................................................................................................................... 5 Tulemusvaldkonna mõõdikud .................................................................................................................. 6 Tulemusvaldkonna kulude lõplik eelarve jaotus programmide lõikes ..................................................... 6 Tulemusvaldkonna eelarve täitmine ........................................................................................................ 6 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ....................................................................................................... 6 Hindamised ja tõhustamiskavad ............................................................................................................ 13 Ülevaade programmide elluviimisest ..................................................................................................... 14 Programm: Kultuuriprogramm 2024-2027 ............................................................................................. 14 Programmi mõõdikud ............................................................................................................................ 15 Programmi olukorra analüüs ................................................................................................................. 15 Programmi meetmete ja tegevuste elluviimine 2024. aastal ................................................................. 18 MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine .................................... 18 MEEDE 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise .................................................... 22 toetamine ja arendamine ....................................................................................................................... 22 MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja ............................................................ 23 rahvusvahelistumine .............................................................................................................................. 23 Kultuuriprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine ................................................................ 27 Programm: Spordiprogramm 2024 – 2027 ........................................................................................... 29 Programmi mõõdikud ............................................................................................................................ 29 Programmi olukorra analüüs ................................................................................................................. 29 Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2024. aastal .................................................................. 30 MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine ............................................................................................... 30 MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine .................................................................. 33 Spordiprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine .................................................................. 34 3 Sissejuhatus Käesolev tulemusaruanne annab ülevaate riigi eelarvestrateegias 2024–2027 kinnitatud tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eesmärkide saavutamisest, sh riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” tegevuskava elluviimisest ning tulemusvaldkonna eesmärki panustavate kultuuriprogrammi ja spordiprogrammi eelarve täitmisest. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Kultuuri arengukavas 2021–2030“ ja Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võetud spordivaldkonna pikaajalises strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). „Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule ülevaate selle elluviimisest. Seega saab spordivaldkonna tegevuste detailse ülevaate, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.01.2024.–31.12.2024. dokumendist „Ülevaade „Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ elluviimisest 2024. aastal“1. Käesolevas aruandes tuuakse välja kultuurivaldkonna ja spordivaldkonna olulisemad positiivsed arengud ning ülevaade väljakutsetest. Tulenevalt sellest, et osasid indikaatoreid mõõdetakse 2-4 aastase intervalliga läbiviidavate uuringutega, puuduvad nende täitmise andmed aastate kohta, millal vastavat uuringut läbi ei viidud. Kultuuriprogrammis kajastuvad ka Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum. Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sh Eesti Kultuurikapital, oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes. Spordiprogrammi Kultuuriministeeriumi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ning pakutavad teenused. Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. 2021. a alates teostab Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe SA-s ning 2022. aastast alates on Kultuuriministeerium Audentese Koolide SA riiklikuks partneriks, kellega on Kultuuriministeeriumil sõlmitud hankeleping, millega ostetakse andekate noorsportlaste koolitus- ja treenimisteenust. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), millel on 01.01.2024 seisuga 123 liiget, sh 68 spordialaliitu, 20 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 16 füüsilist isikut. 1 Aruande elektroonilise versiooni koos lisaga leiab: https://www.spordiregister.ee/aruanne/ 4 Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonna eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm, sh vastutavad strateegiadokumendid ministeeriumid Kultuur ja sport Kultuuri arengukava 2021- 2030 Kultuuriprogramm, Kultuuriministeerium Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Spordiprogramm, Kultuuriministeerium 5 Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030 Statistika- Elanike kultuurielus osalemine, % - 79 - - - 802 amet Liikumisharrastusega regulaarselt Tervise (2 x nädalas 30 min) tegelevate Arengu inimeste osakaal 16-64 45,2 - 44,1 50 - 60 Instituut vanusegrupist, % Tulemusvaldkonna kulude lõplik eelarve jaotus programmide lõikes Lõplik eelarve 2024, eurodes Spordiprogramm ; 63014147; 14% Kultuuriprogramm ; 388390873; 86% Joonis 1. Tulemusvaldkonna kulude lõplik eelarve jaotus programmide lõikes3 Tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (eurodes) Esialgne eelarve 2024 Lõplik eelarve 2024 Täitmine 2024 Kulud 342 802 709 451 405 020 360 725 166 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs 2 Eesti2035 mõõdik, sihttase 80% 3 Tegemist on Riigikontrolli poolt auditeerimata andmetega. Kulud ei sisalda investeeringuid, ega käibemaksukulu. 6 Eesti 2035 sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevused panustavad otseselt eelnimetatud aluspõhimõtete tagamiseks. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine ning kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad. Eesti 2035 strateegiline siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne, vastutustundlik. Eesti 2035 ja Kultuur 2030 arengukava kohaselt on eesmärgiks, et Eesti elanikest 80% osaleb kultuurielus. 2015. aastal osales viimase 12 kuu jooksul kultuurielus 84,4%, 2017. aastal 78,7% ja 2020. aastal 73,8% 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Peale vahepealseid erinevatest kriisidest mõjutatud aastaid, näeb 2023. aastal olulist tõusu meie kultuurielus osalemises – 2023. aastal osales kultuurielus 79% Eesti elanikest, olles tagasi 2017. aasta väga tugeval tasemel. Kultuurielus osales 2023. a 891 100 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Enamikes maakondades on inimesed hakanud taas rohkem kultuurielus osalema, kuid regionaalne ebavõrdsus maakondade vahel kultuurielus osalemisel on jätkuvalt suur, ulatudes Tartumaa rekordiliselt 84 protsendilt Ida-Virumaa 66 protsendini. Viimastel aastatel on kultuurivaldkonda mõjutanud mitmed kriisid: koroonakriis, Ukraina sõja mõjude tõttu tekkinud energiakriis ja jätkuv majanduskeskkonna ebastabiilsus. Kriisid on raskendanud nii kultuurielus osalemist, kultuuri loomist kui ka rahvusvahelist suhtlust ja tõestanud, et kriisivalmiduse toetamine peab olema prioriteet. Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka teadliku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet, mille eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi. 2024. jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist. Aasta lõpus tegi Kultuuriministeerium Riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku laiapõhjalise kultuuripoliitilise arutelu algatamiseks poliitikavalikute üle. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga toimusid arutelud sotsiaalmaksu rulluva arvestuse korraldamiseks. Loovisikute õiguste tagamiseks ja toimetuleku parandamiseks suurendati 2024. aastal Autorihüvitisfondi 1 miljoni euro võrra. Samaväärselt oluline süsteem on riigieelarvest loomeliitude kaudu loometoetuste ja –stipendiumide maksmine. Suure valdkondliku tähtsusega otsus tehti 2024. aasta sügisel, kui 2025. aasta eelarvesse nähti ette raha Kunstihoone renoveerimiseks Tallinnas Vabaduse väljakul. Ehitustööd algasid 2025. aasta alguses ning näitusemaja avatakse publikule taas 2026. aasta lõpus. Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30% Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud ettepaneku töötada edasi voogedastusplatvormide regulatsiooniga, nn kohaliku sisu tasu loomisega, mille eesmärk on mitmekesisuse tagamine voogedastusplatvormidel ja lisavahendite leidmine Eesti audiovisuaaltööstuse toetamiseks. Meediateenuste seaduse muudatuse väljatöötamine jätkub. Koostati ja kooskõlastusringi läbis Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, mille alusel on koostamisel eelnõu. Eesmärk on ajakohastada Eesti Rahvusringhäälingut puudutav regulatsioon nii, et Eesti Rahvusringhääling saaks täita vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetele avaliku meediateenuse osutaja rolli võimalikult laia spektriga nii informatsioonilisel, hariduslikul kui ka meelelahutuslikul eesmärgil sisu pakkumisel mistahes ajal, kohal ja platvormil. Jätkus erameedia ja Eesti Rahvusringhäälingu täiendav toetamine venekeelsete Eesti elanike toomiseks ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi. Toetuse abil on loodud meediamajades uusi töökohti, suurendatud ja mitmekesistatud ajakirjandusliku meediasisu pakkumist ning toetatud meediaväljaannete levikut, mille tulemusena kasvab ka venekeelse elanikkonna hõlmatus Eesti infovälja. Ajakirjandusliku sisu tarbimise harjumuste ja hoiakute muutmine on pikaajaline protsess ning selleks, et venekeelse auditooriumi huvi ning usaldus Eestis toodetud kvaliteetse meediasisu vastu püsiks ja kasvaks, kavatseb Vabariigi Valitsus jätkata Eesti venekeelsete erameediakanalite toetamismeetmega ka järgnevatel aastatel. 7 Kultuuriministeerium osales koostöös teiste ministeeriumitega Maa- ja Ruumiameti (MARU) moodustamisel, mille koosseisu loodi ka riigiarhitekti ametikoht ja ruumiloome üksus. Amet käivitus 2025. aasta alguses. Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks on väljatöötatud ja käivitatud eraldi toetusmeede maakondlike laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks. 2024. jätkati rahvaraamatukogude arendusprojektide toetusmeetme „Raamatukogude kiirendi” rakendamist, et parandada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada ruumide kohandamist kogukonnategevusteks ning tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust. 2024. aastal jätkati rahvaraamatukogude reformi ettevalmistamist, sh vastavate õigusaktide väljatöötamist. Vabariigi Valitsus sai 2024. aasta juunis ülevaate museaalide hoiustamise teenuse konsolideerimisest ja vajadusest tegeleda pärandi hoiutingimuste parandamisega. Pärandihoidlate rajamine on kultuuripärandi säilimiseks kriitiline, valdkonna tõhusust tõstev ja keskkonnajalajälge vähendav reform, mida tuleb käsitleda investeeringuvajadusena riigi eelarvestrateegia protsessis vastavalt riigiülesele investeeringukavale. Muuseumid hindasid 2024. aasta alguses Muinsuskaitseameti juhendamisel oma hoidlaruumide sobilikkust museaalide pikaajaliseks säilitamiseks. Sobilikuks osutus 1/3 kõigist hoidlaruumidest – hoidlate kogupinnast moodustab see u 44%. Lisaks kaardistati tegevused, mis võimalikult väikse kuluga parandaksid muuseumikogude säilimist praegustes tingimustes kuni pärandihoidlate rajamiseni. Nendeks tegevusteks eraldas Kultuuriministeerium 2024. aastal erakorraliselt u 0,5 mln eurot, et vähendada museaalide kahjustus- ja hävimisriske 18-s riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavas muuseumis oma haldusalas. Kultuuriministeerium on alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Eesmärk on otsida muuseumivaldkonnas tervikuna efektiivsuse tõstmise võimalusi, tegemata seejuures järeleandmisi teenuste sisulises kvaliteedis. Seoses koroonakriisiga protsess peatus, kuid jätkus 2024. aastal, kui sihtasutuse vormis alustasid tegevust kolm endist riigimuuseumi (SA Eesti Arhitektuurimuuseum, SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ja SA Tartu Kunstimuuseum) ning toimusid ettevalmistused SA Viljandi Muuseum asutamiseks (asutati veebruaris 2025). Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et sihtasutus on muuseumide jaoks sobivaim tegevusvorm ning muuseumide juhtimiskvaliteet ja omatulu on seeläbi suurenenud. 2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab Muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust. 2024. aastal kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt kolm uut kaitsekorda. Uute kaitsekordade kehtestamine on vajalik, kuna seni kehtivate põhimäärustega võrreldes annavad uued kaitsekorrad suurema paindlikkuse, on palju informatiivsemad ja täpsemad. Suurem selgus ja paindlikkus annab rohkem võimalusi ja lahendusi nii omanikule, projekteerijale kui ka ametnikele. 2024. alustati "Kultuuripärandi digitegevuskava 2024–2029" rakendamist, mille eesmärgiks on teha Eesti kultuuripärand kõigile huvilistele digitaalsena kättesaadavaks, mugavalt kasutatavaks ning tagada kultuuripärandi turvaline säilimine. Tegevuskava tulemusel on 2029. aastaks meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist digitaalsena kättesaadav 55% ning prioriteetsetest kinnismälestistest digitaalsena kättesaadav 21%. Tulenevalt Euroopa Komisjoni 10.11.2021. a soovitusest (EL) 2021/1970 alustatakse tegevuskava raames kultuuripärandi koordineeritud 3D-digimisega. Digipärandi väärindamine ja uute kasutusviiside väljatöötamine toetab kultuuri- ja majanduskeskkonda, aitab kaasa Eesti identiteedi elujõulisena püsimisele ning on ka oluliseks julgeolekugarantiiks. Tegevuskava raames kujundatakse Eestis seisukohad ja otsitakse lahendusi digipärandi pikaajalise säilitamise korraldamiseks väljaspool riigipiiri Euroopa Liidus. Eelmise "Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023" tegevuskava raames avas Eesti Rahvusraamatukogu üleriigilise e-väljaannete laenutusplatvormi, arendati Muuseumide Infosüsteemi MuIS ning kombineerituna varasemalt digiteeritud pärandiga sai digitaalsena avalikult kättesaadavaks 42% meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist. 2024. viidi koostöös Tartu linnaga edukalt läbi Euroopa kultuuripealinna programm. Eesti rahvusvahelise koostöö olulisim prioriteet on Venemaa sõjalise rünnaku all kannatava Ukraina jätkuv toetamine. Seisame selle eest, et Euroopa Liidu tasandi Ukraina ülesehitamiseks eraldatavates vahendites ja toetusfondides oleks kultuurivaldkond esindatud. Ukraina kultuuri- ja pärandisektorit abistatakse järgmiste tegevuste kaudu: 1. Ukraina kultuuri- ja spordiprojekte toetatakse erakorralise Ukraina fondi kaudu, 2. osaletakse Ukraina ülesehitusprojektides koos Eesti Rahvusvahelise arengukoostöö keskusega ja Eesti Arhitektide Liiduga, 8  3. kaitstakse ja toetatakse Ukraina kultuuripärandit rahvusvaheliste organisatsioonide, sh UNESCO ja EL-i kaudu, 4. blokeeritakse kultuuri- ja spordikoostööd Venemaa ja Valgevenega ning takistatakse nende propaganda levitamist nii Eestis kui rahvusvaheliselt. 2024. a detsembris lisati UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kaks Eestiga seotud kultuurinähtust: mulgi pudru söömine ja valmistamine Mulgimaal ning Eesti ja Ukraina ühise taotluse alusel põssanka lihavõttemunade kaunistamise traditsioon. Töötati välja avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmise toetamise meede, mille rahastus tuleb CO2 kvoodi müügist. Kolme aasta jooksul (2024-2026) toetatakse meetmest avaliku funktsiooniga ehitismälestisi või ajaloomälestisena kaitse all olevaid või muinsuskaitsealal asuvaid hooneid kokku 24 miljoni euroga. Lisaks töötati välja meede mahus 9 miljonit eurot etendusasutuste energiasäästlikele valgustuslahendustele üleminekuks, et lõpetada hõõglampidega seadmete kasutamine etendus- ja proovisaalides ning asendada need LED-seadmetega. Loomemajanduse edendamise valdkonnas korraldati koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) ambitsioonikate eesmärkide ja kasvupotentsiaaliga loomeettevõtjatele reaalajamajanduse ja digitaliseerimise teine meistriklass, rõiva- ja tekstiilitööstuse tulevikuseminar Roheline Laine ning turismi- ja loomeettevõtete koostöö häkatonid ühisprojektide leidmiseks. Esmakordselt toetati Eesti mängutööstuse delegatsiooni osalemist Ameerika Ühendriikides toimuvatel maailma suurimatel valdkondlikel üritustel Game Developers Conference (GDC) ja PAX ning Saksamaal toimuval GamesCom’il. Disainivaldkond sai EISilt tuge New Yorgi disaininädalal osalemiseks. Jätkus ambitsioonikate eesmärkide ja kasvupotentsiaaliga loomeettevõtjate ekspordivõimekuse kasvatamise ning arenguplaanide elluviimise projektide toetamine. Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uute innovatiivsete teadmiste loomiseks valdkonnas jätkati loovuurimuse meetmest loovuurimuse projektide rahastamist. Taotlusvooru läbiviimine viidi üle Eesti Teadusagentuuri. Vooru laekus 16 taotlust, neist lävendi ületas 9 ja rahastuse sai 5 projekti. Eesti Teadusagentuur rakendusasutusena viis läbi Kultuuriministeeriumi ellu kutsutud eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi 2024. a. taotlusvooru mahus 1,03 mln eurot. 2023. aasta taotlusvoorus rahastatud neli projekti jätkusid 2024. aastal eelarvemahus 440 000€. TA-programmi eesmärgiks on tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel, tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ning teiste organisatsioonide vahel, luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja laiemalt ühiskonna arengusse. 2024. tugevdati ministeeriumi kriisijuhtimisvõimekust, sh võeti üle elutähtsa teenuse korraldaja ülesanded, sest alates 2024. aastast on ministeeriumi haldusalas kaks elutähtsa teenuse korraldajat – Eesti Rahvusringhääling ja AS Levira. Erilist tähelepanu pöörati kultuuri- ja spordi ligipääsetavuse edendamisele, valmis eraldi veebileht, kuhu on koondatud oluline info, samuti viidi läbi koolitustsükkel, mille materjale saab ka edaspidiselt kasutada. Väljakutsed: - loovisikute ja kultuuritöötajate, sh huvihariduses hõivatute, töötingimuste parandamine; - kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja eestvedajate, töö suurem väärtustamine, sh kohaliku omavalitsuse tasandil; - kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt; - erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tarbimisele; - kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digitaalse säilitamise tagamine, sh pärandihoidlate rajamine; - Ukraina loomesektori toetamine, koostöö soodustamine Eestiga ning riigi toetamine rahvusvahelisel tasandil. Eelnimetatud väljakutsed on seotud Eesti 2035 muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. „Sport 2030“ määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete 9 sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Liikumisharrastuse edendamisel on märksõnaks koostöö, seda nii kogukondade, kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. 2022. aastal leppisid Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeerium kokku ühise liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamises. Tegevuskava on rulluv dokument, millel lõpptähtaega ei ole. 2024. aasta ühe arenguna saab kindlasti välja tuua selle, et tegevuskava jõudis veebi ja on kõigile avalikult kättesaadav. (www.liigume.ee/tegevuskava). 2024. aastal viis Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus läbi uuringu5, mille eesmärgiks oli kaardistada koolide sportimistingimused põhikoolides ja gümnaasiumides. Keskmiselt korraldavad koolid oma tegevust 9 sportimispaigas, millega rahulolu 61% koolidest hindab kas heaks või väga heaks. Enamus koolidest korraldab õuesõppe tunde ja liikumispause ainetundides, samuti on loodud õpilastele võimalused kasutada vahetunni ajal spordivahendeid ning võimlat. 85% koolihoovidest on avalikkusele avatud. Liikuma Kutsuva Kooli programmiga ühinenud koolides rakendatakse keskmiselt 13% rohkem liikumist toetavaid tegevusi. Pooled koolid hindavad rahulolu olemasoleva spordivarustusega heaks või väga heaks, mis osutab vajadusele leida lahendusi ja luua toetavaid meetmeid koolidele varustuse saamiseks. Olenemata, et enamus koole korraldavad tunniväliseid spordiringe, on nendesse kaasatud vaid 11% õpilaste koguarvust. Liikumisõpetusele üleminekuga kaasnevateks kõige suuremateks väljakutseteks on koolide jaoks spordivahendite puudus ja ainekava rakendamine. Kultuuriministeerium eraldas 2024. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 42,5 miljonit eurot, millest 39,8 miljonit eurot eraldati spordiorganisatsioonidele tegevus- ja projektitoetusteks ning 2,7 miljonit eurot investeeringuteks spordiobjektidesse. Kultuuriministeerium spordivaldkonna eelarvest moodustavad 70% toetused spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomiteele, treenerite tööjõukulu toetusele ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetusele. Sporditegevusega seotud organisatsioonid maksid 2024. aastal riiklikke makse 48 miljonit eurot ja tööjõumakse 39,2 miljonit eurot, olles sellega jätkuvalt enim riiklikke makse maksev kultuurivaldkond. Aasta jooksul kasvas maksude laekumine 6,1 miljonit (15%) ja tööjõumaksude tasumine 3,4 miljonit eurot (10%). Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud harrastajate arv jätkas 2024. aastal kasvu, küündides aasta lõpuks 241 895 harrastajani. Võrreldes 2023. aastaga suurenes harrastajate arv 16 047 inimese võrra ehk 7%. Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud noorte (5-19-aastased) harrastajate arv kasvas 5209 võrra, jõudes aasta lõpuks 127 776 harrastajani. Samaealisest elanikkonnast moodustasid organiseerunud noored harrastajad 55%. Eesti spordiregistris oli 2922 spordiorganisatsiooni, kellest aktiivselt tegutsevad 93%. Spordi harrastamisega tegelevaid organisatsioone oli 2055 (70%), ülejäänute fookus oli suunatud spordiürituste korraldamisele või sporditegevuse toetamisele. Spordiorganisatsioonide haldussuutlikkus paraneb iga aastaga – 2024. aastal esitas Eesti spordiregistrile andmed rekordilised 95% organisatsioonidest. 2024. aastal koostas Kultuuriministeerium analüüsi ja ettepanekud tervisespordikeskuste üleriigilise võrgustiku arendamiseks liikumisvõimaluste pakkumisel vabas õhus. Eesti Spordiregistri andmetel on Eestis 203 sportliku liikumise püsirada, mille alla kuuluvad näiteks rulluisu-, tervise-, matka- ja suusarajad. 2024. aastal külastati neid radu üle 7,6 miljoni korra ning enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas, teistes suurtes linnades ja nende lähiümbruses. Külastusstatistika näitab, et kohalike elanike seas on tegu populaarsete sportimis- ja liikumispaikadega, kus pakutakse palju erinevaid võimalusi. Analüüsi raames kogutud tagasiside näitab, et regionaalsete tervisespordikeskuste toetamine ja arendamine on ennast õigustanud ning seda tuleks ka tulevikus jätkata. 2024. aastal tähistas treenerite tööjõukulu toetusmeede oma kümnendat toimimisaastat. Kümne aastaga on sellest meetmest kujunenud üks olulisemaid Eesti spordi tugisambaid, mis tagab täiskohaga töötavale treenerile sotsiaalsed garantiid ning tema tööandjale lisasissetuleku noorte ja laste sportimis- ja liikumistegevuste pakkumisel, aidates hoida teenuste hinnad madalad, ning treenitavatele ja nende lähedastele kindlustunde, et treeneril on tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud. 2024. aastal eraldas riik treeneri tööjõukulu toetust kokku 12,2 miljonit eurot, mis jagunes 1 484 treenerile, kes töötasid 440 erinevas organisatsioonis ja treenisid kokku 46 934 last või noort. Kõik eelpool välja toodud 10 numbrid on toetusmeetme ajaloo suurimad. Samas oleme olukorras, kus treenerite palk oli nii eelmisel kui ka käesoleval aastal 1400 eurot. Aasta lõpu seisuga oli kehtivate treenerikutsete arv rekordiliselt kõrge - 4253. Aasta jooksul omistati 1142 kutset, millest 369 olid taotlejad, kellel varem treenerikutse puudus. Aasta jooksul sai Eesti kaks uut kõrgeima kategooriaga treenerit – käsipallitreener Kalmer Musting ja vehklemistreener Peeter Nelis – ning nüüd on 8 ehk kõrgema kutsetasemega treenereid kokku 10. Kutseomanikest oli 56% meessoost ja 44% naissoost ning kutseomanike keskmine vanus oli 41,4 aastat. 2024. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kokku 42 spordialal 273 medalit – 80 kulda, 73 hõbedat ja 120 pronksi. Enim medaleid saadi purjetamises (45), kulturismis ja fitnessis (33) ning sumos (32). Esikohtade poolest olid edukaimad alad purjetamine (17), veemootorisport (10) ning sõudmine (7) ja orienteerumine (7). Kuigi Pariisi olümpiamängudelt ei õnnestunud medaleid tuua, siis MM- ja EM- võistlustelt pääseti olümpiaaladel esikolmikusse seitsmel korral. Märkimisväärne on uute medalialade esilekerkimine ja erinevate spordialade lai haare – medalile küündisid kuue erineva spordialaliidu sportlased. Viimati saime nii mitmel olümpiaalal medali 2006. aastal. XVII suveparalümpiamängud toimusid 2024. aasta 28. augustist 8. septembrini Pariisis. Eestit esindasid viis parasportlast. 2024. aasta oli nii Eesti Paralümpiakomitee jaoks tervikuna kui ka kommunikatsiooni vaates murranguline. Aasta keskseks sündmuseks olid Pariisi suveparalümpiamängud, mis jõudsid esmakordselt otsepildi vahendusel Eestimaa inimesteni, seda Eesti Paralümpiakomitee, Delfi, Eesti Rahvusringhäälingu ja Levira vahelises koostöös. 2024. aastal tehti oluline muudatus Team Estonia noorsportlase toetuses. Kui varasemalt toetati noorsportlasi vanuses 14-22, siis alates 2024. aasta 1. jaanuarist toetatakse noorsportlasi vanuses 18- 22 aastat talialadel ning alates 1. detsembrist suvealadel. Peamine eesmärk on edaspidi toetada noorsportlasi kõige kriitilisemal perioodil ehk pärast keskkooli. 2024. aastal rakendati esimest korda taotlusvooru spordivaldkonna suurvõistluste korraldamise toetamiseks. Taotlusvooru eesmärk on tuua Eestisse nii välisraha kui ka tutvustada Eestit turismisihtkohana meediakanalite kaudu. Kuigi meede on uus, on see end juba õigustanud, sest on andnud pikemalt ette kindlustunde mitmete võistluste korraldamiseks, näiteks: 5. autoralli maailmameistrivõistluste etapp 2025. ja 2026. aastal; 2. iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused 2025. aastal; 3. laskesuusatamise maailmakarikasarja etapp 2026. aastal; 4. laskesuusatamise maailmameistrivõistlused 2027. aastal. Toetatud võistlustest toimus 2024. aastal autoralli Euroopa meistrivõistluste etapp. Riigi toetus oli 1,1 mln eurot ja üritus tõi majandusliku mõju analüüsi kohaselt Lõuna-Eestisse 2,4 mln eurot välisraha, millelt käibemaksu laekus riigile vähemalt 0,4 mln eurot. Ürituse meediakajastuse väärtuseks hinnatakse 2,9 mln eurot. 2024. aastal astuti Eestis oluline samm spordieetika tagamisel. Eesti Olümpiakomitee võttis vastu Eesti Spordieetika reeglid, mis kehtestavad ühtse lähenemise kogu Eesti spordivaldkonnas. Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule menetlemiseks spordiseaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas täiendatakse dopinguvastaste reeglite järgimise sätet, mis reguleerib edaspidi ka muude spordieetika reeglite järgimise kohustust. Samuti täpsustatakse isikute ringi, kes neid reegleid järgima peavad ning luuakse regulatsioon reeglite rikkumise korral toetuste tagasinõudmiseks. Aasta 2024 oli märgiline spordivaldkonna juhtimises. Eesti Olümpiakomitee liikmed valisid oktoobris uue juhtkonna. Presidendiks sai Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Lähiaastatel on jätkuvalt vaja tähelepanu pöörata treenerite töö väärtustamisele, liikumisharrastuse ja saavutusspordi edendamisele ning spordi ja spordiobjektide toetusmehhanismide korrastamisele. Väljakutsed: - Saavutusspordi edendamine läbi Team Estonia programmi, Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamise ja treenerite tööjõukulu toetuse tõstmise. - Liikumisharrastuse edendamine läbi Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi nelja-aastase liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimise ja treenerite tööjõukulu toetuse tõstmise. 11 - Riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtete väljatöötamine ning rahastamisallikate otsimine. - Saavutusspordis ja liikumisharrastuses osalejatele eetilise ning turvalise keskkonna loomine. 12 Hindamised ja tõhustamiskavad 2020. aastal algatati Rahandusministeeriumi, OECD ja valdkonna organisatsioonide eestvedamisel muuseumide valdkonna tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest" läbiviimine. Kava koostamisel analüüsiti muuseumide võrgustikku, juhtimise korraldust, tegevuste eesmärgistatust ja kehtivat rahastust ning tehti ettepanekud tulemuspõhisema rahastamissüsteemi loomiseks ja muuseumivõrgu ümberkorraldusteks. Muuseumide valdkonna tõhustamiskava koos ettepanekutega arutati valitsuskabineti 28.04.2022. nõupidamisel. Ühe olulise otsusena andis Vabariigi Valitsus ülesande muuseume haldavatele ministeeriumidele sõnastada oma haldusala muuseumidele riigi ootused hiljemalt 2024. detsembriks. 13 Ülevaade programmide elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade tulemusvaldkonna programmide elluviimisest. Esitatud on mõõdikute saavutustasemed 2024. aastal, programmide olukorra analüüs ja programmide tegevuste täitmise analüüs ning teave programmide eelarve ja programmide tegevuste eelarve täitmise kohta. Programm: Kultuuriprogramm 2024-2027 EESMÄRK: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. STRATEEGIA “Eesti 2035” siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. PEAVASTUTAJA: Kultuuriministeerium KAASVASTUTAJAD: Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum. 14 Programmi mõõdikud Tabel 3. Kultuuriprogrammi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed4 Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris, % - 94,7 - - - Statistikaamet Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk Eesti 78 80 78 - - Statistikaamet keskmisest palgast, % Rahulolu kultuuri kättesaadavusega, % - 66 - - - Statistikaamet Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel, % - 25 - - - Statistikaamet Eesti elanike 60 (100 kultuuripäranditeadlikkus - palli - - - Kultuuriministeerium skaalal) Eesti kultuuri uurimise Kultuuriministeerium jätkusuutlikkus - 10,5% 1,275% - - Eesti kultuuri Elcano globaalse kohalolu rahvusvaheline nähtavus 84. 83. 85. - - aruanne Eesti elanike elukeskkonnaga Regionaal- ja 73,5 - 72 - - rahulolu (rahuloluindeks) Põllumajandusministeerium Programmi olukorra analüüs Järgnevalt väljatoodud programmi täitmise analüüs on seotud Eesti 2035 muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Eesti kirjanduse osas on palju valikuvõimalusi ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute kättesaadavus väheneb. Oluline on suurendada raamatukogude teavikute osturaha, et uuem kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Keskenduda tuleks just laste- ja noortekirjanduse ostudele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele. Alates 2024. aastast toetab Kultuuriministeerium uue riikliku tähtpäeva – eesti kirjanduse päeva tähistamist – ning emakeeleõpetaja preemia väljaandmist. 2024. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku. Pärast külastatavuse langust 2020. ja 2021. aastal on etendusasutuste külastatavus taas tõusutrendis jõudes 2022. aastal 1,14 ja 2023. aastal 1,3 miljoni külastajani. 2022. a uuendatud etendusasutuste seaduse eesmärgiks on olnud paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh korrastada rahastamissüsteem. Oluliselt täpsustati eeskätt era- ja munitsipaalteatrite rahastamise tingimusi. Era- ja munitsipaalteatrite rahastamise süsteem muutus oluliselt läbipaistvamaks ning rahastusettepanekute kujunemine selgemaks. 2024. aastal oli kinokülastusi 2,47 miljonit, mis näitab kinokülastuste langust peale 2023. aastat (2,8 mln). Eesti filmide turuosa oli 2024. aastal 13% (2023. a 22%). Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30% Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. 2022. läbiviidud analüüsi kohaselt loodi 2021. a tänu tagasimaksefondile 189 töökohta ning toodi 2,7 mln eurot maksutulu. 60% filmivõtete kuludest tehakse väljaspool filmitootmise sektorit ja iga meetme toel investeeritud euro kohta (ilma otsese maksutuluta) luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust. 2023. 4 Programmi mõõdikute sihttasemed on seatud aastaks 2030., vahetasemeid ei ole seatud. 5 Metoodika muutus. 15 aastal oli Film Estonia meetme netomõju Eesti majandusele 8,67 miljonit eurot. 2024. aastal valmis koostöös Läti ja Itaaliaga esimene Eesti telesari, millel on rahvusvaheline levitaja. "Von Focki” toetati Euroopa Nõukogu filmifondi Eurimages uuendusliku telesarjade pilootprojekti raames. Eesti voogedastusplatvormidel oli varasemal filmipärandil kokku 165 306 vaatamist. Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Alates 2022. aastast on toetatud venekeelset erameediat ühtse inforuumi tagamise eesmärgil seoses Ukraina sõjaga. Muusikavaldkonnas näitab publiku kontsertide külastamise arv taastumise märke, kuid säilinud on ettevaatlikus eelmüügist ostetavate piletite osas. Kontserdipaikade, festivali- ja kontserdikorraldajate jaoks kasvasid oluliselt kõigi teenuste hinnad, samal määral ei olnud aga võimalik tõsta kontserdipiletite hinda ning muusikute honorare. Taastunud on rahvusvaheline kontserdielu ning toimus mitmeid kontsertturneesid ning plaadistusi rahvusvaheliselt mainekatele plaadifirmadele. Kunstinäitusi toimus 2024. aastal üle Eesti kokku 876. Kunstivaldkonna suur arengupotentsiaal, rahvusvaheline nähtavus ja kunstielu kodumaine mitmekülgne kättesaadavus on kriiside ja inflatsiooni järel ohus. Valdkonna jätkusuutlikkus sõltub peamiselt mitteriiklikest organisatsioonidest. Loometöö tasustamine, sh näitusetasud kunstnikele, on valdkonna prioriteet ja lähiaastate võtmeteema. Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine. Kriitilises seisus on kesksete näitusekorraldajate taristu (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liidu galeriid, jmt). Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine. Loodud on uus organisatsioon – Maa- ja Ruumiamet. Disain tähendab tellija jaoks üha enam kasutajasõbralikke, hästi töötavaid, kliendi vajadustele vastavaid teenuseid ja tooteid, ning on saamas kõigi toimingute lahutamatuks osaks. Selleks, et ettevõtteid ja riigiasutusi veel enam ja teadlikumalt disaini rakendama õhutada, tuleb tegeleda aga süsteemsemalt riigihangete süsteemi parandamise ja avaliku sektori eeskuju, disainipädevuse tõstmise ja targa tellija kasvatamise, ning edulugude ja parimate praktikate jagamisega. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2024. aasta seisuga 101 muuseumi (ilma filiaalideta), 2023. a 103 ilma filiaalideta)6, milles säilitati kokku 7,1 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2024. aastal 2,6 miljonit, mida on enam kui 2023. aastal (2,464 mln). Muuseumides töötas 1496 töötajat (2023. a 1437). Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2024. aasta lõpu seisuga sisestatud u 4,2 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 2,4 miljonit on digitaalse kujutisega. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg ja halb ligipääsetavus. 2024. aasta märtsi seisuga oli Eestis 27 174 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Umbes kolmandik (30%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Kultuuriministeeriumi juhtimisel viiakse ellu projekti LIFE heritageHOME, mille eesmärk on leida lahendusi pärandhoonete energiatõhususe parandamiseks. Projekti maht on pea 1,5 miljonit eurot ning see kestab kolm aastat. LIFE heritageHOME on pärandhoonete omanikele suunatud teadusarendusprojekt, mis keskendub riikliku või kohaliku kaitse all olevatele ajalooliste hoonete renoveerimise väljakutsetele ja võimalustele. Eesmärk on kaasata ka kaitse all olevad hooned renoveerimismaratoni viisil, mis hoiab energiakulu kokkuhoidu otsides hoonete eripära ja väärtuseid. 2024. aastal oli Eestis 874 raamatukogu (2023. a 879) (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogusid oli 2024. aastal 480 (2023. a 493). Raamatukogude füüsilisi külastusi oli 2024. a 7,2 miljonit (2023. aastal 6,6 miljonit). Aastast 2022. on käivitatud Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma“ e „Minu raamatukogu (MIRKO)“, mille raames on loodud kaasaegne tsentraalselt toimiv logistikateenus teavikute kättetoimetamiseks lugejatele. 2023. aastal avati MIRKO platvormil üleriigilise teenusena e-laenutus (e- raamatud, audioraamatud, perioodika). 6 Statistikaameti 2023. aasta küsimustiku puhul täpsustati muuseumi määratlust ning osa asutustest liikus teaduskeskuse või ekspositsiooni kategooriasse, kuhu lisandus ka varem valimisse mitte kuulunud asutusi. 16 Alates 2023. aastast on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded: säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada nägemispuudega ja lugemishäirega või selle temaatika vastu huvi tundvaid lugejaid. Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks on väljatöötatud seitse piirkondlikku toetusmeedet. 2024. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 566 harrastajat. Alates 2021. aastast rakendatakse kollektiivijuhtide palgatoetussüsteemi. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeriti dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid. Tegevuskava tulemusel oli 2023. aasta lõpuks digitaalsena kättesaadav 42% mäluasutustes olevast kultuuripärandist. 2024. aastal toimus “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024 - 2029” elluviimine, eesmärgiga teha 2029. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 45% Eesti mäluasutustes (muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides) talletatavast kultuuripärandist, parandada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust kasutades innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid ning jätkata mäluasutuste koostööd pikaajalise digitaalse säilitamise taristu arendamisel. Lisaks dokumendi-, trükise, foto- ja filmipärandi 2D digiteerimisele alustatakse koordineeritult ka eseme- ja ehituspärandi 3D digiteerimist. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikafondidest 2024. aastal algavatele projektidele saadi Kultuuriministeeriumi digipöörde raames toetus summas 4 083 813 eurot. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks valdkondlikele teabe- ja arenduskeskustele on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesandeks on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Erinevate saatkondade juures tegutsevad kultuuriesindajad Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis ja New Yorgis. Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuurikoostöölepped ligi 50 riigiga. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata kultuuri rahvusvahelistumise eesmärkide selgemale sõnastamisele, erinevate organisatsioonide rollidele, omavahelisele koordinatsioonile nii valdkonnas sees kui ka valdkonnaväliste asutustega, samuti toetusvõimaluste paremale vastavusele kultuuriorganisatsioonide tegelikele vajadustele. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. 17 Programmi meetmete ja tegevuste elluviimine 2024. aastal Kultuuriprogramm 2024-2027 koosneb kolmest meetmest ja 15 tegevusest. MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine Tabel 4. Meetme 1 mõõdikud Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi Eesmärk loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks. Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkonna valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste Meetme kirjeldus koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 Teatrikülastuste arv 1,1 1,3 - 0,9 0,9 Eesti Teatri Agentuur Eestis (mln) Laste- ja noorteetenduste 28 24 - 30 30 Eesti Teatri Agentuur külastajate osakaal kõigist külastustest, % 2,33 2,8 2,47 2,8 3,1 Eesti Filmi Instituut Kinokülastuste arv (mln) Eesti elanike osakaal, - 69 - - - Statistikaamet kes loevad raamatuid, % Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste osakaal - 26 Kaasaegse Kunsti Eesti 20 20 20 kõigist Eestis korraldatud Keskus näitustest, % Edasijõudmine „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste protsentuaalne hulk, mis kasutavad disaini 21 - - 23 Kultuuriministeerium „disainiredeli“ IV astmel, % Eesti meediavabaduse 8. koht7 6. koht ≤TOP108 ≤TOP10 Piirideta Reporterid indeks 9,26 7 Metoodika muutus. 8 Metoodika muutus. 18  Kontserdil käinute arv (tuhandetes) - 987 - - 5399 Statistikaamet Arhitektuuriettevõtete eksport, mln eurot 4,0 2,5 - 3,2 4,3 Kultuuriministeerium Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise saavutamiseks on programmi tegevusteks loovisikute toetamine ja tunnustamine ning kirjanduspoliitika, etenduskunstide poliitika, audiovisuaalpoliitika, meediapoliitika, muusikapoliitika, kunstipoliitika ning arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine. Programmi tegevus 1.1. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika osaks on arhitektuuripoliitika. Riigi, sh Kultuuriministeeriumi, roll ning elluviidavad ülesanded määratletakse riigi strateegilistes arengudokumentides, mis saavad sisendiks ettepanekuid disainivaldkonna arengukavast. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist.  Arendati ruumiharidust, sh viidi läbi 23 üldhariduskoolis ruumihariduse valikkursust ning ruumihariduse õpetajakoolitusi viidi läbi 1. Programmi tegevus 1.2. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. Kultuuriministeerium toetab väärtfilmikinode kaudu väärtfilmide kättesaadavaks tegemist, mis toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku. Ministeerium toetab põhjamaade ainsat A- kategooria filmifestivali PÖFF.  Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel toetati mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. 2024. a toetati 24 filmi tootmistoetusega.  Esilinastus 19 toetust saanud filmi.  Laste ja noorte osakaal kinokülastustest oli 2024. aastal 40%. Programmi tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Rahvusvahelisi tegevusi toetatakse rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide taotlusvooru kaudu. Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks on toetusi jaganud Eesti Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele). Lisaks toetatakse Eesti Tantsuagentuuri soodsa stuudiopinna rentimiseks tantsukunstnikele. 9 Metoodika muutus. 19   Laste- ja noortelavastuste osakaal oli 24% uuslavastustest. Programmi tegevus 1.4. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Kirjanduse väärtustamiseks Kultuuriministeerium kujundab valdkonnapoliitikat ning loob ja rakendab toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse Teabekeskusel kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel. Samuti toetatakse Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist.  2024. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku.  Sihtasutus Kultuurileht andis jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti (15): Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht.  Jätkati lugemise populariseerimist, sh Eesti Lastekirjanduse Keskuse programmide ja tegevuste kaudu. Programmi tegevus 1.5. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse, rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse, kuid valdkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka mäluasutustel suur roll. Rahvusvahelisi kunstisuhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ), kes saavad ministeeriumilt oma tegevuseks osalist tegevustoetust. Rahvusvaheline nähtavus on oluline kunstiklassika uurimise ja tutvustamise kontekstis, mistõttu on ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust.  SA Kunstihoone (tegutseb ajutisel pinnal) poolt korraldati 2024. aastal 10 näitust, mida külastas 18 364 külastajat.  Eesti kunstnikud said osaleda 3 residentuuris välismaal läbi lepinguliste kohtade.  Kunstnikupalka maksti 20 kunstnikule MTÜ Eesti Kunstnike Liidu kaudu. Programmi tegevus 1.6. Loovisikute toetamine ja tunnustamine Selleks, et loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, antakse loomeliitudele toetust, kasutamaks seda seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks. Suur osa loomevaldkondadest toimivad valdavalt kollektiivse loomingu põhiselt ja on põhiosas institutsionaliseerunud – riik on loonud etendusasutusi ja kontserdiorganisatsioone, mis tagavad neis valdkondades stabiilsed loometöö võimalused. Et võimaldada ainult vabakutseliste loometööl põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt, on riik loonud täiendavalt süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade maksmist.  2024. oli tunnustatud loomeliite, kellega leping sõlmitud, 17. 20   Lisaks anti välja riigi kultuuripreemiad (8) ja rahastati riigi kultuuristipendiume. Programmi tegevus 1.7. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa. Eestis on meediateenuste seadusega reguleeritud olnud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused. Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke.  2024. aastal oli ERRi usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna seas 83% ja eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna seas 47%. Programmi tegevus 1.8. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonda EASi rakendatava loomemajandusmeetme toetuste kaudu.  Toimus 204 Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannet. 21 MEEDE 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Tabel 5. Meetme 2 mõõdikud Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh Eesmärk kultuuriväärtusliku keskkonna ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide, elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse Meetme kirjeldus kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi ning teavikute ja infokandjate soetamist. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste tegevuskeskkonna ajakohastamiseks ja arendamiseks. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 Muuseumikülastuste arv, Statistikaamet mln 2,45 2,46410 2,6 3,2 2,5 Eesti rahvaraamatukogude Statistikaamet laenutuste arv, mln 9,46 9,56 9,41 10 10 Eesti raamatukogude Eesti füüsiliste külastuste arv, mln 7 6,6 7,2 8,8 7 Rahvusraamatukogu Rahvakultuuriharrastajate Rahvakultuuri arv 78 320 78 792 78 566 78 500 79 000 Keskuse andmekogu Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal, % 77 75 71 77 78 Muinsuskaitseamet Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi elujõulisuse ja säilimise tagamine saavutatakse läbi programmi järgmiste tegevuste: muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine, raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine ning rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine. Programmi tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Eestis oli 2024. aastal avatud 101 muuseumi. Kõige rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (62), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (37) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (35). 2024. aasta märtsi seisuga oli Eestis 27 174 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Statistika näitab, et muinsuskaitseliste hoonete olukord on pidevalt halvenenud. Samas kehtib muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest. Hüvitisi kombineeritakse toetustega, sh omandireformi reservfondist.  Rakendati taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“ muuseumide tegevuskeskkonna ajakohastamise ja ekspositsioonide uuendamise toetamiseks ning muuseumide poolt avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteedi, sihistatuse ja kättesaadavuse parandamiseks. 10 Valim muutus. 22   Muuseumide hoidlapinna osakaal, mis vastab pikaajalise säilitamise nõuetele, oli hoidlate kogupinnast 44%.  Heas ja rahuldavas seisukorras ehitismälestisi oli 2024. aastal 63%.  Toimus muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamine. Muinsuskaitseamet on koostanud uued kaitsekorrad 11-le muinsuskaitsealale, millest kinnitatud on 8, ülejäänud jõuavad kinnitamiseni 2025.  Muinsuskaitseameti teenustega rahulolu oli 67% (koondrahulolu 6 teenusega, millest 2 teenuse soovitusindeks oli alla 30%). Programmi tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. 2024. aastal oli Eestis 874 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud).  Toimus rahvaraamatukogu seaduse ajakohastamine, et luua rahvaraamatukogudele efektiivsem üleriiklike teenuste koordinatsioonisüsteem ning tagada sellega üle-eestiline võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus ja raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine.  Jätkus Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine.  Rahulolu raamatukoguteenustega oli üle-Eestiliselt 9,74 palli (10-palli skaalal).  0-19.-aastaste laenutuste arv oli 2,5 miljonit. Programmi tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus.  Rakendati kogukondade toetuseks piirkondlikke toetusmeetmeid.  Toetati olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone.  Rakendati laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide riikliku palgatoetussüsteemi ja kollektiivide toetussüsteemi.  Tehti ettevalmistusi rahvakultuuri andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri uuendamiseks.  2024. aastal käivitus uus toetusmeede „Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord“, mille eesmärk on laulu- ja tantsupeo liikumise jätkusuutlikkuse kindlustamine. MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Tabel 6. Meetme 3 mõõdikud 23  Kultuuri, sh loomeettevõtluse, toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise Eesmärk kaudu on loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas. Kultuuri- ja loomevaldkondades oleva potentsiaali ettevõtlusega sidumine soodustab uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstab valdkonna ekspordivõimekust ning loob teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust. Edendada ja Meetme kirjeldus toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat ning osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides. Väärtusliku kultuuripärandi digiteerimine ja vajadus tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 Digitaalse DIGAR ja MUIS kultuuripärandi osakaal 49 53 56 51 54 kogude suurusest, % Kultuuri, sh loomeettevõtluse toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu eelduste loomiseks Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas, rakendatakse järgmiseid tegevusi: kultuurivaldkonna digiteerimine, kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus ning loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine. 24 Programmi tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine 2024. alustati "Kultuuripärandi digitegevuskava 2024–2029" rakendamist, mille eesmärgiks on teha Eesti kultuuripärand kõigile huvilistele digitaalsena kättesaadavaks, mugavalt kasutatavaks ning tagada kultuuripärandi turvaline säilimine. Tegevuskava tulemusel on 2029. aastaks meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist digitaalsena kättesaadav 55% ning prioriteetsetest kinnismälestistest digitaalsena kättesaadav 21%. Tulenevalt Euroopa Komisjoni 10.11.2021 soovitusest (EL) 2021/1970 alustatakse tegevuskava raames kultuuripärandi koordineeritud 3D-digimisega.  Digitaalse kultuuripärandi säilitamiseks väljaspool riigipiiri lahenduse leidmiseks viis Kultuuriministeerium läbi esmase kaardistuse EL liikmesriikide seniste praktikate ja plaanide väljaselgitamiseks ning kutsus Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu juurde kokku digisäilitamise töörühma. Programmi tegevus 3.2 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik toetusvahendeid nii taotlusvooru kaudu kui ka otsetoetusi valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. Eestil on kultuuriesindajad kuues välisriigis, et toetada kultuuri rahvusvahelistumist ning Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmist.  „Tartu 2024“ kui Euroopa Kultuuripealinna programmi toimumisele kaasa aitamine.  Eesti kultuuri rahvusvahelistumise osas oli aktiivne koostöö 2024. a 25 riigiga.  Osaleti aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides tagamaks Eesti huvide esindatus.  2023. a alguse saanud koostöö Namiibiaga loomemajanduse valdkonnas jätkus 2024. aastal ESTDEVi rahastatud projektiga. Koostöösse on kaasatud MTÜ Loov Eesti, UNESCO rahvuslikud komisjonid Eestis ja Namiibias, UNESCO Windhoeki kontor, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ning Namiibia ülikool. Koostöö raames toimus 2024. aastal Windhoekis kõrgetasemeline konverents ja ülikoolide õppejõudude koolitusprogramm, Eestis käisid visiidil Namiibia partnerite esindajad, kes tutvusid siinsete pärandi- ja kultuuriasutustega, mis on tegevad loomemajanduse valdkonnas ning Eestis UNESCO programmides ja võrgustikes.  Toimus pidev suhtlus Botswana ja UNESCO harukontoritega ja valmisid koostööplaanid 2025. aastaks.  2024. a toimus Tallinnas rahvusvaheline UNESCO koolitus kultuuriväärtuste kaitsest relvakonflikti korral. UNESCO, Eesti Kaitseväe, Kaitseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, UNESCO ERKi ja Muinsuskaitseameti koostöös läbiviidud koolituse raames keskenduti kultuuriväärtuste kaitse parimatele praktikatele ja Eesti pärandivaldkonna kriisivalmidusele. Koolitus aitas kaasa tsiviil- ja militaarkoostöö tõhustamisele Eestis. Programmi tegevus 3.3. Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Alates 2022. aastast on Kultuuriministeeriumi poolt võetud suund laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamisele, rakendades loovuurimuse taotlusvooru ning „Elujõulise Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi“. 25   Kultuuriministeerium eraldas õpilaste teadustööde konkursil kaks eripreemiat kultuurivaldkonna teadustöö populariseerimiseks ja väärtustamiseks noorte seas. Erakorraliselt eraldati kultuuririkkuse aasta tähistamise puhul täiendavalt kaks eripreemiat kultuurilise mitmekesisuse teemat käsitlevatele õpilastöödele.  2024. aastast alates toetab Kultuuriministeerium valdkondliku TA vahenditest üleriigilise tegevusväljaga teadustöö kohustusega muuseumide teadusprojekte, et tagada teadustöö võimekuse areng muuseumides ning tõhustada koostööd evalveeritud teadusasutustega. Programmi tegevus 3.4 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine EL 2021-2027 finantsperioodi meetmest „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ rahastatavate tegevuste ja projektide eesmärk on siduda loomemajanduse ja sidusvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja kestlike ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.  EL 2021-2027 eelarveperioodi tulemusraamistiku vahe-eesmärgid on loomemajanduse arendamise meetme osas täidetud ning mitterahalist abi saavate alustavate ettevõtjate arvu ning kasusaajate koguarvu osas ületatud. Rahalist ja mitterahalist abi on toetusmeetme raames kumulatiivselt (2023-2029) saanud 762 ettevõtet.  Käivitus kuues Eesti loomemajanduse olukorra kaardistus ja uuring, mille eesmärk on selgitada välja sektori värskeimad peamised majandus-statistilised näitajad, analüüsida sektori olulisust Eesti majanduses ja tuua välja tulevikusuundumused. Uuringu tulemused valmivad 2025. aasta suveks. 26 Kultuuriprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 7. Programmi ja programmi tegevuste 2024. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Programmi eelarve täitmine 2024 esialgne 2024 lõplik 2024 eelarve eelarve eelarve täitmine Programmi kulud (kokku) 296 253 388 391 300 927 Tegevused Loovisikute toetamine ja tunnustamine Kulud 3 559 3 559 3 455 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 10 410 10 691 10 350 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 48 281 54 401 48 214 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 20 604 23 211 18 341 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 18 472 19 127 18 689 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 5 983 6 447 6 320 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 2 630 2 672 2 594 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 44 176 45 289 45 244 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 53 071 116 218 58 784 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 37 129 45 815 39 093 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 11 414 12 313 11 281 Kultuurivaldkonna digiteerimine Kulud 20 2 197 889 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Kulud 7 621 7 989 7 546 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 1 830 36 596 28 260 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Kulud 31 054 36 596 28 260 Riigikontrolli poolt auditeerimata andmed. Kulud ei sisalda investeeringuid, ega käibemaksukulu. 27 Lõplik eelarve sisaldab lisaks esialgsele eelarvele eelmisest aastast ülekantud vahendeid, lisaeelarvega eraldatud vahendeid, Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendeid ning muid tuludest sõltuvaid vahendeid (välistoetus, hasartmängumaksu laekumine jmt). 28 Programm: Spordiprogramm 2024 – 2027 EESMÄRK: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist STRATEEGIA “Eesti 2035” siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed VASTUTAJA: Kultuuriministeerium Programmi mõõdikud Tabel 8. Programmi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 Harrastajate arv spordiklubides ja 193 274 225 848 241 985 230 000 235 000 Eesti spordiregister spordikoolides Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate noorte (5-19- 52 54 5511 59,5 61 Eesti spordiregister aastased) osakaal kogu vanusegrupist, % Treenerikutsete arv 4006 4200 4253 4250 4250 Eesti spordiregister Programmi olukorra analüüs Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2024. aastal 2924 spordiorganisatsiooni, 507 spordikooli, 241 895 organiseerunud harrastajat ja 4253 treenerikutsega treenerit. Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha faktidel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme. EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“ eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Järgmine samm on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt kohalike ja liikumisharrastuse projektide toetamiseks ning tunnustamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine. 2024. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 42 spordialaga kokku 273 medalit – 80 kulda, 73 hõbedat ja 120 pronksi. „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2024. a 44,1% (2022. a 45,2%, 2020. aastal 45,2% ja 2018. aastal 41,2%). Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt, et aktiivne 11 Näitaja arvutamise aluseks on Statistikaameti rahvaarv vanusegrupis 1. jaanuar 2023 ja klubides sporti harrastavate noorte arv 31. detsember 2023. aasta seisuga. 29 eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises. Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75% (Liikumisuuring 2022). Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa laste rasvumise seire, TAI 2018/19). „Sport 2030“ raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele. Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest koostööd. Kompetentsikeskus vedas ka liikumisaastat, mis tähendas, et läbi terve 2023. aasta korraldati erinevaid üritusi, töötubasid ja treeninguid. Uuring näitas, et 44% Eesti täiskasvanud rahvastikust oli liikumisaastast teadlik (Eesti elanike liikumisharrastustega tegelemine 2023, Turu-uuringute AS). Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2024 seisuga oli see arv 241 895. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2024. aastal 55%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2926 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone ). Nende andmete põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega. Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE), kes alates 2020. aastast täidab Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel muuhulgas ka spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses kontaktpunkti rolli. 2024. aastal võttis EOK täiskogu vastu Eesti spordieetika reeglid, mis aitavad tagada Eesti spordis ühtse raamistiku spordieetika tagamisel ning rikkumiste, nt väärkohtlemise, kokkuleppemängude või hea juhtimistava rikkumiste, menetlemisel Reeglid rakenduvad 1. juunist 2026, mistõttu 2025 tuleb tagada, et EADSE valmisolek spordiorganisatsioonide toetamiseks nende reeglite jõustamisel ning spordivaldkonna kurssi viimine. 2025. aastal viiakse läbi ka kokkuleppemängude leviku uuring, mida seekord planeeritakse teha rahvusvaheliselt koos mõnekümne teise riigiga nn Kopenhaageni grupist. Uuringu tulemused peaksid andma ka vastuse, kas 2022. aastast alates, millal sarnane uuring ainult Eestis läbi viidi, on tehtud edusamme kokkuleppemängude vastases võitluses. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Rahvusvahelistest võistlustest toimusid 2025. a traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton, Horse Show ja Simple Session ning mitmed teised võistlused. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Samas vajab taristu jätkuvalt edasiarendamist. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel pakutakse Eestile ka järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel. Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2024. aastal Spordiprogramm 2024-2027 koosneb kahest meetmest ja kolmest tegevusest. MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine Tabel 9. Meetme 1 mõõdikud 30 Eesmärk Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud Meede jaguneb kaheks tegevuseks: saavutusspordi toetamine ja arendamine Meetme kirjeldus ning ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine, mille raames osutatakse kokku viite avalikku otsest ja kaudset teenust Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 Täiskasvanute Eesti tiitlivõistlustel spordiregister olümpiamängude 34 30 38 36 36 distsipliinidel saavutatud kohad 1-10 Täiskasvanute Eesti tiitlivõistlustel mitte spordiregister olümpiamängude 402 366 381 260 250+ distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1-10 Noorte ja juunioride Eesti tiitlivõistlustel spordiregister olümpiamängude 129 139 155 86 86+ distsipliinidel saavutatud kohad 1-10 Täiskasvanute Eesti tiitlivõistluste spordiregister finaalturniiridel osalenud 1 2 0 1 3 suurekoosseisuliste võistkondade arv Noorte ja juunioride Eesti tiitlivõistluste spordiregister finaalturniiridel osalenud 0 5 1 3 4 suurekoosseisuliste võistkondade arv Eestis läbiviidud Eesti rahvusvaheliste 38 24 25 40 40 spordiregister tiitlivõistluste arv Meetmes kujundatakse ja viiakse ellu saavutusspordi poliitikat ja toetatakse ning luuakse tingimusi spordiga tegelemiseks, milles on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega koostöös on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Toetatakse spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. Meetme teise tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Programmi tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine Kutsega treenerite arv, olles püsinud aastaid stabiilsena, on teinud viimastel aastatel suure hüppe, kasvades 4253ni. Suurt rolli on selles mänginud treenerite pidev riiklik toetamine, eriti kriisi ajal. Treeneritele väärilise töötasu tagamine on üks prioriteetseid valdkonna eesmärke. Jätkuvalt on eesmärk viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetase) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on tõusnud toetust saavate treenerite arv, mistõttu 31 tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi poolt toetatavate treeningtundide arvu tagamaks, et spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. Kui keskmise palgani jõudmiseks 2024. aastal oleks pidanud riigieelarvesse leidma ligikaudu 4,5 miljonit eurot lisavahendeid, siis arvestades Eesti Panga viimast majandusprognoosi tuleb juba 2026. aastal keskmise palgani jõudmiseks leida riigieelarvesse täiendavalt 6,2 miljonit eurot, sest arvestada tuleb lisaks pidevalt tõusva keskmise palgaga ka suureneva nõudlusega treeningtundide tasustamiseks. 2023. aastal analüüsis Kultuuriministeerium treenerite kutsete andmise ja uuendamise süsteemi ning läbiviidud analüüsi tulemusena selgus, et täiend- ja tasemekoolituse valdkonnas on mitmeid võimalusi tõhustamiseks ja innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmiseks ja spordialadeülese koostöös soodustamiseks. Sarnased spordialad saaksid süsteemsema lähenemise korral koolitusi ühiselt korraldada, seeläbi nii koolituste kvaliteeti tõsta kui ka ressursse kokku hoida. VÕTA-süsteemi efektiivsemaks rakendamiseks on võimalik kaasata eksperte, kes aitaksid süsteemi ka spordivaldkonnas senisest paremini kasutada. Üheks lahenduseks, kuidas kutsesaamise protsessi inimeste jaoks mugavamaks ja lihtsamaks muuta, oleks keskse veebipõhise koolitusplatvormi loomine. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Tehvandi Spordikeskuse SA kooseisu kuulub Tehvandi Spordikeskus Otepääl, Kääriku spordikeskus Käärikul ning Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas. Riik on läbi aegade arendanud eelpool nimetatud keskusi ning kujundanud nendest kõrgel tasemel rahvusvaheliselt tunnustatud mitmekesised treening- ja võistluskeskused nii saavutussportlastele kui harrastussportlastele. Selleks, et olla atraktiivne ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste riikidega, on vaja keskusi jätkuvalt arendada. Selleks, et Tehvandi spordikeskuses tagada valmisolek korraldada rahvusvahelisi talispordivõistlusi sõltumata ilmast ning pikendada võistluste ja laagrite hooaega, on vaja jätkuvalt panustada kunstlume tootmisvõimekuse tõusule ja taristu arendamisse. Alustatud on tugiteenuste keskuste rajamisega, ning rajamist ootab telepildi tootmise ala ja parkimisvõimaluste parendamine, mis kõik on eelduseks, et 2027. a oleks Tehvandi spordikeskuses võimalik korraldada laskesuusa MMi. Lisaks on vaja laiendada peamaja/hotelli. Tartumaa Tervisespordikeskus on olnud läbi aegade oluline koht laskesspordiga tegelemiseks, kuid sealne taristu on amortiseerunud ning vajab uuendamist. Samuti on oluline parandada piirkonnas tingimusi liikumisharrastusega tegelemiseks. Jõulumäe Tervisespordikeskuses on vaja kaasajastada tänaseks amortiseerunud peahoone ja infrastruktuur, ehitada multifunktsionaalsed spordimaja, väikemajade kompleks, arendada välispordiobjekte ning laiendada asfaltkattega liikumisrada. Kultuuriministeerium toetab alates 2024. aastast kolme toetusmeetme kaudu rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamist kokku ligikaudu 6 mln euroga aastas. Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike eesmärkide saavutamisele nii spordi-, turismi-, majanduse- kui ka regionaalpoliitika valdkonnas. Seega on oluline jätkata rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist. Puuetega inimeste liikumisharrastuse ning spordiga tegelemise tingimuste parandamiseks on vajalik luua valdkondade eest vastutavatele organisatsioonidele head tingimused, et neil oleks võimalik viia ellu valdkonna jaoks olulisi muudatusi ning tegeleda arendustööga. Praegu on probleem puuetega inimeste integreerimine tavapärasesse liikumisharrastusse ning spordisüsteemi, mis on vajalik erinevatele ühiskonnagruppidele võrdsete tingimuste loomiseks ühiskonnaelus osalemiseks. Tuleb suurendada puudega inimeste nähtavust spordis ning käsitleda neid alati tavaühiskonna osana. Erinevalt riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest puudub praegu riiklikult tähtsate spordiobjektide rajamiseks ja renoveerimiseks pikaajaline rahastamise süsteem. Selleks, et täita Riigikogu poolt seatud spordivaldkonna strateegilisi eesmärke, tuua Eestisse välisraha ja seeläbi elavdada majandust ning vältida seda, et rahvast ühendavad spordi- ja kultuurisündmused Eestist mööda lähevad, on vajalik sporditaristu arendamine praegusest suuremas mahus. Sporditaristusse panustamine on investeering, mis lisaks otsesele majanduslikule tulule toob kaudset tulu nii läbi rahvatervise paranemise, Eesti nähtavuse suurenemise maailmas kui ka rahva ühtsustunde suurenemise, kui üheskoos hinge kinni hoides järjekordse olümpiasangari medaliteekonnale kaasa elame. Spordiobjektid saavad potentsiaalselt täita olulist rolli ka riigikaitse aspektist – nt kogunemiskoha, varjumiskoha või meditsiinikeskusena. Programmi tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine 32 Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Nimetatud valdkondi reguleerivad mitmed konventsioonid, millega Eesti on liitunud. Kultuuriministeeriumi peamine roll on antud konventsioonide töörühmades Eesti huvide kaitsmine ja siseriiklikult konventsioonide põhimõtete ning kohustuste täitmise tagamine. Kokkuleppemängude vastases võitluses juhinduvad riigid Euroopa Nõukogu konventsioonist spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta. Eesti allkirjastas konventsiooni 2016. aastal, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud. Küll aga on Eesti liitunud nn Kopenhaageni grupiga, mis on kokkuleppemängude vastase võitluse riiklike platvormide ühine mitteametlik töörühm. Väärkohtlemise vastases võitluses spordi valdkonnas eraldiseisvat rahvusvahelist lepingut ei ole. Spordivaldkond lähtub oma tegevustes laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlevast Euroopa Nõukogu konventsioonist, Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning Eestis kehtivatest õigusaktidest ja regulatsioonidest. Ennetamaks kokkuleppemänge, väärkohtlemist ja teisi spordieetikaga seotud küsimusi võeti 2024. aastal sarnaselt dopinguvastastele reeglitele vastu kogu spordivaldkonnale kehtivad spordieetika reeglid. Eesti spordieetika reeglid aitavad tagada Eesti spordis ühtse raamistiku spordieetika tagamisel ning rikkumiste, nt väärkohtlemise, kokkuleppemängude või hea juhtimistava rikkumiste, menetlemisel Reeglid rakenduvad 1. juunist 2026, mistõttu 2025 tuleb tagada, et EADSE valmisolek spordiorganisatsioonide toetamiseks nende reeglite jõustamisel ning spordivaldkonna kurssi viimine. Muuhulgas tuleb koostöös EADSE’ga tuvastada, missugused kompetentsid peaksid reeglite jõustumiseks olema tugevdatud, nt uurimisvõimekus, k.a. juristikompetents, või koolitus. 2025. aastal viiakse läbi ka kokkuleppemängude leviku uuring, mida seekord planeeritakse teha rahvusvaheliselt koos mõnekümne teise riigiga nn Kopenhaageni grupist. Uuringu tulemused peaksid andma ka vastuse, kas 2022. aastast alates, millal sarnane uuring ainult Eestis läbi viidi, on tehtud edusamme kokkuleppemängude vastases võitluses. MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Tabel 10. Meetme 2 mõõdikud Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on Eesmärk loodud Meetme all on organiseeritud liikumisharrastuse edendamise tegevus, mille Meetme kirjeldus raames toetatakse organiseeritud liikumisharrastust Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 Liikumisharrastusega regulaarselt (4x nädalas 30 Tervise min) tegelevate inimeste 18,3 - 17,7 23 - Arengu osakaal 16–64 Instituut vanusegrupist Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks/liikumisharrastuseks soodsa õigusruumi loomine. Tegevuse raames 33 rakendatakse regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust liikumisharrastusse. 2022. aastal asutati Eesti Olümpiakomitee poolt SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mis on riigi peamine partner liikumisharrastuse valdkonna edendamisel. Kompetentsikeskus panustab läbi koordineerivate, koolitus-, teadus- ja kommunikatsioonialaste tegevuste inimeste liikumisaktiivsuse tõusu. Kultuuriministeeriumi ülesanne on tagada elanikele võimalikult head tingimused organiseeritud liikumisharrastusega tegelemiseks, mis on üks oluline osa elanikkonna liikumisaktiivsuse suurendamisest. Eesti inimeste liikumisaktiivsuse suurendamiseks on vajalik tõhus valdkondade ülene koostöö, et aidata erinevate valdkondade tegevused omavahel kooskõlla viia ning seeläbi võimaldada terviklikumat ning efektiivsemat lähenemist liikumisaktiivsuse probleemi lahendamisel. Oluline on ellu viia ja edasi arendada 2022. aasta sügisel koos Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga alustatud ühist liikumisaktiivsuse tegevuskava. Edasises plaanis on vajalik kaasata ka järgmisi valdkondi, näiteks kaitse ja sisejulgeolek. Eesti Kultuurkapitali rahalised vahendid oleks vaja vabastada liikumisharrastuse ja teiste projektipõhiste liikumis- ja sporditegevuste jaoks, et kujundada Eesti Kultuurkapitalist peamine fond, mille kaudu rahastab riik liikumisharrastuse projektipõhiseid üritusi, rohujuuretasandi sporti jt samasisulisi projekte. Praegune probleem on tippspordi püsirahastuse suur osakaal (ligikaudu 1,2 mln eurot) Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali eelarvest. Oluline on panustada senisest tugevamalt koolilaste kehalise aktiivsuse edendamisse. Laste kehaline aktiivsus on madal nii koolipäeva jooksul kui ka nädalavahetustel. 2021. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt käivitatud “Sport Koolis” projekti eesmärgiks on tekitada esimese kooliastme lastes huvi sportimise vastu läbi selle, et nad saavad koolipäeva raames erinevaid spordialasid katsetada. Projekt on koolide ja lastevanemate poolt väga hästi vastu võetud, kuid piiratud vahendite tõttu on sellega liitunud vaid 43 kooli (2024/25 õppeaastal). 2024. aastal viidi läbi küsitlus, mis näitas, et projektis osalenud laste vanemad, koolid ja treenerid on sellega väga rahul. Järgmise sammuna on EOK eestvedamisel plaanis läbi viia ka mõju-uuring. Lähiaastatel on vaja lisavahendeid, et jätkata regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeetmega. 2023. aastal ühekordse meetme, mahuga 3 miljonit, raames läbiviidud taotlusvooru esitati 19 taotlust ning rahastati 7 projekti. Samas on teada, et osad olme- ja teenindushoone rajamisest huvitatud regionaalsed tervisespordikeskused jätsid eelarve kitsikuse tõttu taotluse esitamata. Spordiprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 11. Programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Programmi eelarve täitmine 2024 esialgne eelarve 2024 lõplik eelarve 2024 eelarve täitmine Programmi kulud (kokku) 46 549 63 014 59 798 Tegevused Saavutusspordi toetamine ja arendamine Kulud 42 942 46 222 43 391 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine 34 Kulud 360 371 360 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Kulud 3 247 16 422 16 047 Riigikontrolli poolt auditeerimata andmed. Kulud ei sisalda investeeringuid, ega käibemaksukulu. 35  SIDUS ÜHISKOND 2024. AASTA TULEMUSARUANNE 1 Sisukord SISSEJUHATUS JA TULEMUSVALDKONNA ÜLDTEAVE 3 TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4 OLUKORRA LÜHIANALÜÜS 5 ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST 8 PROGRAMM „LÕIMUMIS-, SH KOHANEMISPROGRAMM 2024–2027“ 9 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 10 Olukorra analüüs 10 Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal 12 KOKKUVÕTE 20 Olulisimad edusammud 2024. aastal 20 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 21 TEGEVUSKAVA „ÜLEILMNE EESTLUS“ 22 Tegevuskava mõõdikud 22 Olukorra analüüs 22 Tegevuskava suundade elluviimine 2024. aastal 24 KOKKUVÕTE 26 Olulisimad edusammud 2024. aastal 26 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 26 PROGRAMM „KOGUKONDLIK EESTI“ 27 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 28 Olukorra analüüs 29 Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal 32 KOKKUVÕTE 40 Olulisimad edusammud 2024. aastal 40 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 40 PROGRAMM „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS“ 43 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 44 Olukorra analüüs 45 Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal 47 KOKKUVÕTE 48 Olulisimad edusammud 2024. aastal 49 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 49 PROGRAMM „ERAKONDADE RAHASTAMINE“ 53 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 53 Olukorra analüüs ja programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal 53 2 Sissejuhatus ja tulemusvaldkonna üldteave Tulemusvaldkond Peavastutaja: Siseministeerium Sidus ühiskond Tegevuskava „Üleilmne eestlus“1: väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Valdkonna arengukava Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja „Sidusa Eesti arengukava 2030“ väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti po- sitiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, Tulemusvaldkonna eesmärk edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul Eesti on sidus ja kaasav ühiskond. määral toetatud. Peavastutaja: Välisministeerium Programmid ja nende eesmärgid, vastutavad Tulemusaruandes antakse ülevaade tulemusvald- ministeeriumid konna „Sidus ühiskond“ eesmärkide saavutami- sest ja selleks koostatud programmide eelarve täit- Programm „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm misest. 2024–2027“: Eesti ühiskond on lõimunud ja sot- siaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ pikaajalised inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jaga- arengueesmärgid on kokku lepitud „Sidusa Eesti vad demokraatlikke väärtusi ning ühist kultuuri-, arengukavas 2030“, mille kinnitas Vabariigi Valitsus info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. 18. novembril 2021. Selleks, et edendada „Sidusa Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud võrd- Eesti arengukava 2030“ teemasid, on varem olnud sed võimalused edukaks iseseisvaks toimetule- mitu arengudokumenti. Lõimumispoliitika valdkon- kuks ja heaoluks. Peavastutaja: Kultuuriministee- nas kehtis 2020. aastani arengukava „Lõimuv Eesti rium 2020“. Uussisserändajate kohanemise valdkonda ja rahvastikutoimingute poliitikat suunati 2020. Programm „Kogukondlik Eesti“: Eesti on inimese- aastani „Siseturvalisuse arengukavaga 2015– keskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna 2020“ ning kodanikuühiskonna arengut „Ko- arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud danikuühiskonna arengukavaga 2015–2020“. ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning Üleilmse eestluse valdkonna suunamiseks oli va- aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus rem „Rahvuskaaslaste programm aastateks tegevuses parandavad elukeskkonda. 2014–2020“. Peavastutaja: Siseministeerium „Sidusa Eesti arengukavas 2030“ on leitud nende Programm „Nutikas rahvastikuarvestus“: inimeste teemade ühisosa ning sellega aidatakse saavu- elusündmustega seonduvad toimingud on muga- tada ka „Eesti 2035“ üldeesmärki ja strateegilisi vad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automa- sihte: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoid- tiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning vad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöö- on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti ela- meelne ja avatud“, „Eestis on kõigi vajadusi arves- nike lihtsal asjaajamisel. tav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti Peavastutaja: Siseministeerium on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- Programm „Erakondade rahastamine“: Riigikogus keskne riik“. esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad. 1 Tulemusaruandes on antud ülevaade ka üleilmse eestluse valdkonnast, sest see on üks „Sidusa Eesti arengukava 2030“ alaeesmärkidest, kuid selle kohta ei ole kinnitatud programmi, vaid tegevuskava alates 2022. aastast. 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud2 ja eelarve täitmine Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030 Tugeva või keskmise tu- gevusega riigiidentiteedi Ei mõõ- Ei mõõde- Eesti integratsiooni 73% ≥ 79% ≥ 79% ≥ 90% kandjate osakaal, eestla- detud tud monitooring (EIM) sed Tugeva või keskmise tu- gevusega riigiidentiteedi Ei mõõ- Ei mõõde- Eesti integratsiooni 89% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 90% kandjate osakaal, teised detud tud monitooring (EIM) rahvused Eesti väliskogukon- Välismaal elavate eest- Ei mõõ- Ei mõõde- Ei mõõde- dade ja tagasipöör- laste ühtekuuluvustunne ≥ 85% ≥ 87% ≥ 90% detud tud tud dumisega seonduv Eestiga uuring Rahulolu elanike kaasa- Rahandusministee- misega kohalikus omava- – – – > 38% > 38% ≥ 50% riumi tellitud rahul- litsuses olu uuring Rahvastikuregistri e-tee- Recommy, rahvasti- nuste rahulolu soovitu- 75 77 78 > 72 > 72 > 72 kuregister sindeks Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine ning peamised kitsaskohad ja kõrvalekalded planeeritust Valdkonna eelarve täitmine3 2024. a esialgne eelarve 2024. a lõplik eelarve 2024. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud (Kultuuriministeerium) 16 535 19 979 14 058 Kulud (Siseministeerium) 17 759 19 538 16 749 Siseministeeriumi valitsemisala panustab tulemus- ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve valdkonda „Sidus ühiskond“ programmide „Kogu- seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §- kondlik Eest“, „Nutikas rahvastikuarvestus“ ja „Era- le 11 kantakse tulemusvaldkonnas „Sidus ühiskond“ kondade rahastamine“ kaudu. 2024. eelarveaastast 2025. eelarveaastasse üle ra- halisi vahendeid kuludeks (ülekantavad) summas Tulemusvaldkonnas „Sidus ühiskond“ kasutati 1845 tuhat eurot. Üle kantakse kasutamata piirmää- 2024. aastaks planeeritud kulude eelarve 86%-di raga vahendid. ulatuses ära. Eelarve kasutamata osa põhjendused on esitatud vastava programmi eelarve täitmise juu- Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna programmi te- res. gevuste kasutamata eelarve kantakse valdavalt üle nende programmi tegevuste eelarvetesse, kus ka- Vastavalt riigieelarve seaduse §-ga 591 ja Vabariigi sutamata eelarve tekkis. Väiksemal määral planee- Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 ritakse ülekandmisel programmi tegevustel tekki- „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhus- nud kasutamata eelarve 2025. aastal ümber ning tamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite 2 Tulemusvaldkonna mõõdikutena on esitatud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ mõõdikud. 3 Tabelis on teave tulemusvaldkonda kuuluvate Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi programmide eelarvete kohta. Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on esitatud „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes. 4 seejuures ei ületata 2024. aasta riigieelarve sea- duse § 5 alusel ministrile antud õigusi. „Programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ Siseministeeriumi valitsemisala 2024. aasta üle- eelarve täitmine oli 70%. Plaanitust väiksemas ma- kantav eelarve on 2025. aastal kaetud kohustustega hus kulus eelarvelisi vahendeid kohanemisprog- või planeeritud kriitiliste vajaduste katteks. Ülekan- rammi, sh täiskasvanute eesti keele õppe korralda- tav eelarve on tekkinud ka teadlikust kulude kokku- miseks, kus teenuse ostmisel on hindamiskriteeriu- hoiust, et tulla toime jätkuvate hinnakasvude ning miks madalam hind. riigiasutuste eelarvekärbete tingimustes. Siseminis- teeriumi valitsemisalal ei ole ülekantavat eelarvet, millel puudub 2025. aastaks reaalne vajadus. 4 Olukorra lühianalüüs Lõimumine Eesti kultuuriruumi kaitsmises, teisalt on pea sama suur osa neid, kes on sellele vastu. Viiendik muust rahvusest elani- 2024. aastal mõjutasid Eesti ühiskonna sidusust kest jääb kõhklevale seisukohale. Seejuures ei kõige enam kestev Venemaa täiemahuline sõda mängi otsustavat rolli muust rahvusest elanike ko- Ukraina vastu ja alanud üleminekuprotsess eesti- dakondsus, vaid nende üldine lõimumisaste. keelsele õppele Eesti haridussüsteemis. Olulisel määral mõjutas ühiskonda ka kolmandate riikide Peale riiklike teenuste pakkumise mängis põgenike kodanike (ja määratlemata kodakondsusega ini- kohanemise toetamisel tähtsat rolli asjaolu, et pü- meste) valimisõiguse piiramise eelnõu arutelu ning sielanikud suhtusid sõjapõgenike toetamisse ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku lahuta- abistamisse hästi. Toetus Ukraina sõjapõgenike mise eelnõu Moskva Patriarhaadist. Meelestatust vastuvõtmisele ja abistamisele on endiselt suur – ühiskonnas määrab ka üldine sotsiaalmajanduslik ka need, kes üldiselt Eesti riigi toetust sõdivale Uk- hakkamasaamine, sh üldine elukalliduse tõus, uute rainale väga kõrgelt ei hinda, siiski valdavalt toeta- maksude rakendamine ja jätkuv inflatsioon. vad sõjapõgenike abistamist. Ukraina sõja kaud- seks mõjuks võib pidada ka seda, et tunduvalt on Venemaa agressioon Ukrainas tõi Eestile kaasa kasvanud nende eestlaste osakaal, kes suhtuksid mitu tagajärge, sealhulgas jätkuvalt uute sõjapõge- negatiivselt sellesse, kui Eesti järgmiseks peami- nike saabumise Ukrainast ja viimaste aastate jook- nistriks saaks (eesti)venelane. Ka muu rahvuse sul siia jõudnud sõjapõgenike kohanemise toeta- seas on see osakaal tõusnud, kuid sellise hoiakuga mise. muust rahvusest inimesi on siiski väga vähe. Muu Riiklikud institutsioonid, kohalikud omavalitsu- rahvus on eelkõige arvamusel, et rahvus ei ole sel- sed ja vabaühendused pakkusid eri programme ja les ametis oluline. teenuseid, et aidata Ukraina sõjapõgenikel leida Vaadates sisserändajate koosseisu muutumist Uk- oma koht Eesti ühiskonnas. Kultuuriministeerium rainast tulnud sõjapõgenike saabumisega, võib pakkus nii ukrainlastest ajutise kaitse, kui ka rah- öelda, et enamik neist – umbes kolm neljandikku – vusvahelise kaitse täiendava kaitse saanutele ko- on Eestis hästi kohanenud. Halvasti kohanenud sis- hanemisprogrammi, mis koosnes ühepäevasest serändajate osakaal on viimase kahe monitooringu baasmoodulist ja A1-tasemel keeleõppest, samuti puhul püsinud vaid 5–6% juures. Sisserändajad on jätkati Ukraina sõjapõgenikest kuni 19-aastaste oma eluga Eestis rohkem rahul kui püsielanikud. noorte ukraina keele ja kultuuri säilimise toetamist taotlusvooru kaudu. Enamik uussisserändajatest (79%) peab oma elukvaliteeti Eestis paremaks kui enda päritolurii- Eesti integratsiooni monitooringust, mis viidi läbi gis. See hinnang ei hõlma ainult majandusaspekte, 2023. ja avalikustati 2024. aastal, selgus, et Eesti vaid ka turvalist ja stabiilset elukeskkonda ning püsielanikest 37% nendib, et Venemaa sõda Ukrai- puhta looduse olemasolu. Paljud hästi kohanenud nas on nende elu otseselt mõjutanud. Eestlaste sisserändajad kavatsevad siduda oma elu pikemalt seas on see osakaal 32% ja muust rahvusest ini- Eestiga, olles valmis siin püsima või pendelrännet meste hulgas 46%. Valdavalt tunnevad muust rah- harrastama. vusest inimesed sõja mõju enam kui eestlased. Mõju eri aspektide osas tuntakse enim seda, et Tuleb aga märkida, et sisserändajad ei ole ühtlane sõda on lõhkunud kogu turvalise maailma, milles rühm ja osa neist ei ole Eestis sama edukalt koha- seni elati. Enamasti nõustutakse ka väidetega, et nenud. Näiteks Ukraina sõjapõgenikud on vähem sõda on halvendanud suhtumist vene keele kasu- rahul oma tööturupositsiooniga, kus töötuse määr tamisse ning Lääne ja Venemaa sõjaline vastas- on keskmisest kõrgem, samuti on nad sagedamini seis paneb inimesi pooli valima. üle kvalifitseerunud, vähem rahul palgaga ning vä- hem kindlad töö leidmise võimalustes. Neile on Uuring näitas, et sõjaolukorras on tugevnenud vene- töökoha leidmine ja eluase suuremad katsumused keelsete elanike identiteedivalik Eesti (ja Lääne) ka- ning neil esineb sagedamini majandusraskusi. suks. 43% muust rahvusest vastajaist tunnistas, et sõda on sundinud neid tegema selle suhtes selge- Hoolimata nende raskustest hindab enamik (63%) mat valikut. Ukraina sõjapõgenikest oma kohanemist Eestis heaks ja üldiselt peavad nad Eestit külalislahkeks rii- Sõja ja riigikaitsega seotud hoiakute poolest on ve- giks. nekeelne elanikkond selgesti polariseerunud: ühelt poolt toetab üle 40% muust rahvusest elanikke 1. septembril 2024 algas koolieelsetes lasteasutus- Eesti riigi tegevust Ukraina sõjalisel abistamisel tes ning 1. ja 4. klassides üleminek eestikeelsele õp- ning on vajaduse korral ise valmis osalema Eesti pele. Paljud haridusasutused on selleks valmistu- 5 des oma meeskondi uuendanud ja erinevaid etteval- et mitte arvuline suurenemine, vaid tegevuse kvali- mistusi teinud. Üleminekuprotsess vältab haridus- teet ja mõjukus saavad edaspidi võtmeteguriteks. süsteemis kuni 2030. aastani. Kodanikuühiskonna arengule suunati 2024. aastal Eesti integratsiooni monitooring näitas üldist poo- mitmeid algatusi. Vabatahtliku tegevuse ning va- lehoidu reformi suhtes. Vastajad leiavad, et ülemi- baühenduste võimekuse uurimiseks alustati ma- nek eestikeelsele õppele toetab venekeelsete hukat analüüsi vabaühenduste ja vabatahtliku tege- noorte sulandumist eestikeelsesse kultuuriruumi vuse arengusuundumuste kohta, mille tulemused ja tööturule sisenemist. Venekeelsete vanemate peaksid aitama kujundada riiklikku poliitikat ja mure on suurem seoses praktiliste ettevalmistus- toetusskeeme efektiivsemalt. Samuti jätkusid ko- tega, nagu õppematerjalide ja -vahendite kättesaa- gukonnakeskse valitsemisviisi ja elanikkonnakaitse davus ning õpetajate väljaõpe mitmekeelses klas- arendamise meetmed, et tugevdada vastupidavust sis õpetamiseks. kriisiolukordades ja suurendada kohalike omavalit- suste rolli turvalisuse tagamisel. Eestikeelsetele vastajatele on olulisemad reformi psühholoogiline külg ja võimalikud väärtuste konf- Eesti elanike osalus vabatahtlikus tegevuses on liktid. Nad näevad takistustena pigem hirme ja jäänud 20% tasemele, aga annetamine on endiselt eelarvamusi, mitte praktilisi probleeme. Eestlastele märkimisväärsel tasemel. 2023. aastal annetati teeb muret venekeelsete koolide õpilaste ja õpeta- kokku 78 miljonit eurot, mis küll ei ületanud varase- jate ebapiisav eesti keele oskus ning erinevuste mat rekordtaset, kuid näitab jätkuvat valmisolekut mõistmine koolikultuuris. toetada ühiskondlikke algatusi. Seejuures on üha olulisemaks muutunud pikaajalised ja valdkondli- Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvus- kult suunatud annetused, näiteks tervishoiu ja hari- tunde suurendamine Eestiga duse toetamine. Statistikaameti andmetel elab väljaspool Eestit ligi Üldpilt viitab, et Eestis on vähem formaalselt regist- 200 000 eestlast ehk märkimisväärne hulk eestlaste reeritud, kuid passiivseid organisatsioone, samas koguarvust. 2024. aastal jätkas Välisministeerium kui tegutsevad vabaühendused on muutunud sihi- koostöös partneritega, sh Kultuuriministeeriumiga, pärasemaks ja mõjuvõimsamaks. Tulevikus tuleb tööd väljatöötatud üleilmse eestluse tegevuskava enam keskenduda kogukondade ja vabatahtlike tu- raames, et kasvatada välismaal elavate eestlaste gevdamisele, osalusdemokraatia arendamisele ühtekuuluvustunnet ja kaasata neid enam Eesti ning jätkusuutlike rahastusmudelite loomisele, et ühiskonnaellu. 2024. aastal keskenduti varase- tagada kodanikuühiskonna elujõulisus ja pikaaja- mast enam välismaal elavate noorte kaasamisele line mõju. ja kommunikatsioonitegevustele. Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha Diasporaapoliitikas tuleb pöörata tähelepanu neile olulisem Eesti ühiskondlikele ja elukeskkonna aspektidele, 2024. aastal suurenes rahvastikuregistrisse tehtud mis mujal maailmas ei puugi olla samaväärsel ta- päringute arv 53 miljoni võrra (2023. aastal 201 semel või ligipääsetavad. Nendeks peetakse sageli miljonit, 2022. aastal 177 miljonit). Päringute arvu Eesti kultuuri, kooliharidust ja looduskeskkonda, kasv näitab, et suurenenud on vajadus kasutada aga ka hõlpsat asjaajamist ja lihtsat ettevõtluse rahvastikuregistri andmeid. Sellega kaasnevad aga arendamist koos digiriigi võimalustega. lisaootused taristu ja muude tugitegevuste suh- tes, mida on vaja näiteks selleks, et teha andmetele Viimastel aastatel on naasnud välismaalt Eestisse juurdepääsu otsuseid ning väljastada andmeid. enam kui 6000 Eesti juurtega inimest aastas ja see 2023. aastal kinnitatud rahvastikuregistri visiooni trend on jätkuv. Integratsiooni Sihtasutus pakub ta- elluviimine toetab edasiste arenduste süsteemset gasipöördujatele erinevaid tugiteenuseid nagu realiseerimist. nõustamine, kogemuskohtumised võrgustumise Rahulolu rahvastikuregistri e-teenustega oli 2024. eesmärgil ning teatud juhtudel ka tagasipöördu- aastal jätkuvalt kõrge – 78% ning on aastatega üha mistoetust. enam kasvanud (2023. aastal 77%, 2022 aastal Edendati kohaliku tasandi osalust 75%). Põhitähelepanu on pööratud sellele, et muuta teenused kodanikele mugavamaks. Näiteks 2025. aasta veebruariks oli Eestis registreeritud 22 alustati automaatotsuste tegemist e-rahvastikure- 652 mittetulundusühingut ja 781 sihtasutust, mis gistri portaalis esitatud elukohateadete ja sünni re- on mõnevõrra vähem kui aasta varem. See langus gistreerimise avalduste alusel (otsused ilma amet- tuleneb peamiselt äriregistri korrastamisest, mille nikuta), e-teenuste keskkonnas täiendati teavitus- käigus eemaldati mittetöötavad juriidilised isikud. süsteemi, mis edastab inimestele teateid nende Samas registreeriti üle tuhande uue MTÜ, mis kin- andmete ja menetluste muudatuste kohta, e-rah- nitab, et kodanikualgatused ja aktiivne kaasamine ühiskonnas on jätkuvalt olulisel kohal. See näitab, 6 vastikuregistrisse lisati võimalus tellida mitme- keelse standardvormiga tõendeid ja väljavõt- teid kättesaamise võimalusega välisesindustest, 01.12.2024 käivitus abielulahutuse avalduse esita- mise e-teenus, jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline rahvastiku re- gistreerimise kokkulepe ning vahetati esmased komplektid andmeid. Eesmärk on arendada muga- vaid, automaatseid ja elektroonilisi teenuseid edasi. Suur edusamm tehti ka rahvastikuregistri andmete kvaliteedi parandamisel – 2024. aastal tehti rahvas- tikuregistris 143 erinevat kvaliteeditööd, mille käi- gus kontrolliti ja tehti korda inimeste andmeid, sh viidi läbi järelevalvet andmeandjate edastatud and- mete üle. Tööde käigus kontrolliti ja korrastati rah- vastikuregistri andmeid rohkem kui 76 000 inime- sel. 7 ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST Ülevaade programmide elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade programmide elluviimisest. Esita- tud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute saavutustasemed 2024. aastal, olukorra kirjeldus ja teave eelarve kasutamise kohta. 8  Foto: INSA PROGRAMM „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2024–2027“ PROGRAMM „Lõimumis-, sh koha- nemisprogramm 2024–2027“ Peavastutaja: Kultuuriministeerium 2. 2024. aastal avalikustati Eesti ühiskonna lõimu- mismonitooring. Lõimumismonitooringu avali- Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja kud esitlused toimusid mh Tallinnas, Tartus ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga Narvas. Lisaks nendele toimusid eraldiseisvad inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jaga- monitooringu tutvustused (nt ajakirjanikele ja vad demokraatlikke väärtusi ning ühist kultuuri-, Eestis resideeruvale diplomaatilisele korpusele). info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud võrd- 3. Koostöös Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi sed võimalused edukaks iseseisvaks toimetule- INSA), Eesti Rahvakultuuri Keskuse (edaspidi kuks ja heaoluks. ERK) ja SA-ga Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) alustati ESF+ projekti elluvii- „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja mist, mille eesmärk on toetada ja suurendada tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hoo- uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga liv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuen- inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogu- dusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. konnaelus. Programmi kirjeldus: „Lõimumis-, sh kohanemis- 4. 2024. aastal pakkus INSA eesti keele õppeks programm 2024–2027“ toetab sidusa ühiskonna 12 743 õppekohta, sh 1 378 õppekohta INSA teket ning aitab luua Eesti ühiskonnas elanikkonna- eesti keele majas ja 11 365 õppekohta keelte- gruppide vahel ühtekuuluvustunnet ja suurendada koolidest koostööpartnerite juures. 1 760 õppe- Eesti elanike teadlikkust eri kultuuridest ja keeltest. kohta olid mõeldud püsielanikele ja tagasipöör- dujatele, 9 154 kohta kohanemisprogrammi Programmis on kaks meedet, mis koosnevad ka- Settle in Estonia kursustel ning 451 kohta koda- hest programmi tegevusest: nikulepingu raames. Keeleõpet toetavates tege- 1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujunda- vustes osaleti 3485 korral. mine ja rakendamine; Kohanemisprogrammi baas- ja teemamooduli- 2. Rahvuskaaslaste toetamine. tes osaleti kokku 5422 korral. 5. Aasta jooksul andis INSA enam kui 27 000 kor- 2024. aasta olulisimad edusammud ral nõu keeleõppe ja kohanemise teemal. 1. 2024. aastal oli Kultuuriministeeriumi teema- 6. Kaardistati „Eestis kohanemine“ infoteenuse aastaks Eesti kultuuririkkuse aasta. Teema- personaliseerimise võimalused ning lisati veel aasta raames pöörati tähelepanu nii Eestis ela- üks osateenus – pangakonto loomine ja tulude vate eri rahvuste mitmekesisele kultuurile ja deklareerimine. traditsioonidele kui ka Eesti oma ainulaadse- 7. Koostöös Statistikaametiga valmis tele kultuuriruumidele ja -kogukondadele. juhtimislaud „Arengukava Sidus Eesti”. 9 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030 Tugeva või keskmise Eesti integrat- Ei mõõ- Ei mõõ- tugevusega riigiidentiteedi 73% ≥ 79% ≥ 79% ≥ 90% siooni monitoo- detud detud kandjate osakaal, eestlased % ring (EIM) Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi Eesti integrat- Ei mõõ- Ei mõõ- kandjate osakaal, teisest 89% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 90% siooni monitoo- detud detud rahvusest ring (EIM) inimesed % Eesti väliskogu- kondade ja tagasipöördumi- Välismaal elavate eestlaste Ei mõõ- Ei mõõde- Ei mõõ- Ei mõõ- sega seonduv ≥ 85% ≥ 90% ühtekuuluvustunne Eestiga detud tud detud detud uuring (VäM 2021) Programmi eelarve täitmine (tu- 2024. a esialgne 2024. a lõplik eelarve 2024. a eelarve täitmine handetes eurodes) eelarve Kulud kokku 16 535 19 979 14 058 Programmi tegevus 1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine 16 310 19 677 13 884 Programmi tegevus 2. Rahvuskaaslaste toetamine 225 302 174 Programmi tegevuse 1. „Lõimumis-, sh kohanemis- Programmi tegevuse 2. „Rahvuskaaslaste toeta- poliitika kujundamine ja rakendamine“ eelarve täit- mine“ eelarve täitmine erines samuti planeeritust. mine oli 71%. Programmi tegevuse eelarve kujunes Programmi tegevuse eelarve täitmine oli 58%. väiksemaks programmi eelarve kirjeldustes esile Programmi tegevuste eelarve jäi osaliselt kasuta- toodu tõttu. mata nt edasiantavate toetuste väiksemate välja- maksete määra tõttu Olukorra analüüs Rahvastikuregistri 01.01.2025 andmete kohaselt 2024. aastal mõjutas rännet jätkuvalt kestev Vene- elab Eestis 1 370 925 elanikku, kellest 1 128 020 on maa täiemahuline sõda Ukraina vastu. Esialgsete Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega andmete kohaselt (Statistikaameti andmetel) saa- inimesi, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 60 bus Eestisse 2024. aastal 13 826 inimest ja siit lah- 227 (4,4% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kus 13 278, ehk rändesaldo oli 548 inimesega posi- kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 182 678 tiivne. Ca 6 200 ehk 45% kõigist sisserännanutest (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni koda- olid Ukraina kodakondsusega. Võrreldes aasta va- nikel (78 186), järgnevad Ukraina kodakondsusega rasemaga vähenes Ukraina kodakondsusega sis- isikud (52 391). serännanute arv poole võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina kodanike arv on 2023. aastaga võrreldes 2024. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisat- kaks korda väiksem, on see siiski kordades suurem siooni korras 751 inimest, kellest 409 olid määrat- kui enne täiemahulise sõja algust (2020: 2374, lemata kodakondsusega isikud ja 200-l inimesel oli 2021: 3047, 2022: 33 217, 2023: 13 082). Eestist Venemaa kodakondsus. 2024. aasta taotluste ma- lahkus registreeritud rände andmetel 2024. aastal hud langesid võrreldes varasema aastaga 17%, sel- 5 300 Ukraina kodanikku. lest lähtuvalt tehti ka otsuseid vähem. 10 Alates sõja algusest on ajutise kaitse staatust taot- Samal ajal on pea 20 protsendipunkti vähenenud lenud 31.12.2024 seisuga 56 747 inimest. Kehtivad nende muust rahvusest elanike osakaal, kes tunne- ajutist kaitset omavad 31.12.2024 seisuga 35 755 vad, et on kursis Venemaal toimuvaga (69%-lt 44%- inimest ja sellest on loobunud 8182 inimest. le), ja on võrdne nende osakaaluga, kes leiavad, et nad on muust maailmast hästi informeeritud. Rahvusvahelist kaitset (v.a ajutist kaitset) on pe- rioodil 24.02.2022–31.12.2024 taotlenud kokku Aktiivse eesti keele oskusega muust rahvusest ini- 8261 inimest, kellest 7614 on Ukraina kodanikud. meste osakaal on 15 aasta jooksul pidevalt tõus- nud ja on tänavu jõudnud 46%-ni ning keelt üldse 2024. aastal püsis riikliku kohanemisprogrammi mitte valdavate inimeste osakaal on langenud 20%- Settle in Estonia töömaht enamasti samal kõrgel ta- lt 4%-le. Kui aktiivse eesti keele oskusega inimeste semel, kui eelmisel aastal. Kohanemisprogrammi arv ei ole kasvanud planeeritud tasemel (2023. a pakuti kolmele sihtrühmale: Eestis tähtajalise ela- sihttase oli 50%), siis keeleoskamatute inimeste arv misloa ja -õigusega viibivatele välismaalastelele on vähenenud planeeritust kiiremini (2023. a siht- ehk nö tavarände alusel Eestisse saabunud uussis- tase oli 8%). serändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele (täiendava kaitse või põgeniku staatusega) ning Sõda Ukrainas on 54% Eesti elanike hinnangul mõ- ajutise kaitse saajatele. jutanud suhteid teiste inimestega. Ukraina sõda on teravdanud maailmavaatelisi ja kultuurikonflikte, Viimastel aastatel on hakanud kasvama islami- kuid on samas suurendanud solidaarsust ja turva- taustaga riskiriikidest pärit Eestisse elama asunud lisuse väärtustamist ning sundinud tegema selge- välismaalaste arv, 2023. aastal oli selliseid inimesi maid valikuid Ida ja Lääne orientatsiooni vahel, mis 9204. Kuue aastaga (2015–2023) on nende ini- võib lõimumisprotsesse kiirendada. meste hulk neljakordistunud. 76% uussisserändajatest peab end hästi kohane- Jätkuv sihtrühma kasv sunnib leidma rohkem res- nuks, kuid 6% ei tunne, et nad oleksid hästi kohane- sursse lõimumisteenuste pakkumiseks. Samal ajal nud. suureneb surve kokkuhoiuks ja vajadus riigi res- sursse tõhusamalt ära kasutada. See viib teenuste 2023. aasta lõimumismonitooringu tulemuste alu- suurema diferentseerimise ja digitaliseerimiseni, sel võib kinnitada, et püsib 2020. aasta uuringust sealhulgas personaalse riigi kontseptsiooni ilmnenud trend, et muust rahvusest inimeste jaoks https://www.mkm.ee/personaalneriik rakendami- on Venemaa (tele)meedia asemel olulisimate in- seni. foallikate pingereas kõrgema koha võtnud kohalik venekeelne meedia. Nooremates vanuserühmades Iga kolme aasta järel tellib Kultuuriministeerium lõi- on pingereas kõige kõrgemal kohal sotsiaalmeedia mumispoliitika seireks ja valdkondliku arengukava platvormid ja ka eestikeelsed uudiste portaalid, va- tulemuste jälgimiseks süvauuringu, Eesti integrat- nema põlvkonna seas domineerib ETV+. Selle kõr- siooni monitooringu. Värskeim monitooring tehti val on veelgi kahanenud Venemaa meediakanalite 2023. aastal, selle andmed avaldati 2024. a märtsis. jälgimine ja usaldusväärsus. Samas on Venemaa Monitooringust selgub, et tugeva riigiidentiteediga sissetungile Ukrainasse järgnenud infosõja foonil isikute osakaal teistest rahvustest inimeste hulgas langenud hinnangud kõigi infokanalite olulisuse ja on võrreldes 2020. aastaga kasvanud 4% võrra usaldusväärsuse kohta, Eesti infokanaleid (ETV+, (39%-lt 43%-le) ja keskmise riigiidentiteediga isi- kohalikud venekeelsed uudiste platvormid, piir- kute osakaal on jäänud samaks (46%). Eestlaste kondlikud ja kohalikud ajalehed) peab usaldusväär- seas tugeva riigiidentiteediga inimeste osakaalu in- seks alla poole muust rahvusest Eesti elanikest, sa- deks vähenes 2% võrra (22%-lt 20%-le) ja keskmise mas kui eestlastele on ETV endiselt tugev ankurka- riigiidentiteediga isikute osakaal vähenes 56%-lt nal, mille pakutavale teabele julgetakse tugineda 53%-le. (usaldajate osakaal 86%). Muutus ei ole suur, kuid tendentsina tähelepanu- Monitooringust selgub, et Eesti muust rahvusest väärne kui tunnistus sellest, et Ukraina sõjal on lõi- elanikud ei moodusta ühtset kogukonda, vaid on mumisele asümmeetriline mõju, lähendades vene- killustunud väiksemateks rühmadeks. keelset kogukonda Eesti riigile ja samas nõrgenda- des eestlaste lõimumisvalmidust. Oma informeeritust Eestis toimuvast hindas heaks või väga heaks 90% eestlastest ja 89% muust rah- vusest inimestest. Eestlaste puhul on toimunud mõningane tagasiminek (2020. aasta tulemus oli 93%, sihttase 2023. aastaks 95%), teisest rahvu- sest inimeste puhul on toimunud kasv 2 protsendi- punkti võrra ja seega on sihttase (88%) täidetud. 11 Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal Programmi tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika ja kujundamine4 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine toi- 2024. aasta lõpus allkirjastas kultuuriminister „Lõi- mub läbi Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitme- mumist edendavate kogukondlike tegevuste toeta- kesisuse osakonna (edaspidi KMO) tegevuste. mine“ toetuste andmise tingimused ning käivitus rakendamine. „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks moo- dustati kultuuriministri 4. jaanuari 2022. aasta Vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele käskkirjaga nr 2 lõimumise, sh kohanemise vald- suunatud poliitika kujundamiseks tehti koostööd konna juhtrühm, mille esimees on kultuurilise mit- rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa mekesisuse asekantsler. rahvusühenduste ümarlauaga. 2024. aastal toimus Kultuuriministeeriumi eestve- Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõi- damisel kaks juhtrühma koosolekut, kus vaadati mumise nõukoda on koostöö- ja infovahetusplat- üle programmi 2023. aasta tulemused ja 2024. ja vormiks. 2024. aastal kogunes nõukoda ühel kor- 2025. aasta prioriteedid, tehti kokkuvõtted ESF eel- ral. mise perioodi lõimumismeetme ja kohanemis- Märtsis 2024 sõlmiti partnerlusleping Statistikaa- meetme tulemustest ning anti ülevaate Šveitsi- metiga, mille alusel käis aasta jooksul töö kahe sta- Eesti koostööprogrammi toetusmeetmest „Sot- tistika juhtimislaua, “Arengukava Sidus Eesti 2030” siaalne kaasatus“. ja “Ränne”, visualiseeritavate näitajatega. Juhtimis- 2024. aastal toimus Šveitsi-Eesti koostööprog- laud “Arengukava Sidus Eesti” sai aasta lõpuks val- rammi toetusmeetme allkirjastamine ning käivitus mis ning avati kasutamiseks jaanuaris 2025. toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Juhtimislaual on hetkel 23 diagrammi kokku 46 programmikomponendi „Kultuuriline ja keeleline näitajaga, nende seas nii arengukava mõõdikud kui lõimumine“ elluviimine. 2024. aastal toimus ka ka olulised taustanäitajad. Juhtimislaud on loodud koostööprogrammi juhtrühma esimene kohtumine selleks, et näidata võimalikult ülevaatlikul moel, koos programmi avasündmusega Narvas. milline on meie ühiskonna sidususe hetkeseis ja millised on eesmärgid. Töö rändestatistika juhti- mislauaga jätkub 2025. aastal. Programmi tegevust viidi ellu kuue teenuse kaudu Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohane- Jätkus uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi mis- ning lõimumisteekondade arendamine ja andmevahetuslahenduse https://www.settlei- nestonia.ee/ arendamine. 2024. aastal jätkus “Eestis kohanemine” infotee- nuse edasiarendamine ning personaliseerimise INSA arendas edasi iseteenindusportaali võimaluste kaardistus. Infoteenus koondab ühte https://iseteenindus.integratsioon.ee, mille abil kohta kogu vajaliku teabe uussisserändajatele saavad kliendid registreeruda sobivatele keelekur- mõeldud olemasolevatest teenustest. Teenus sustele, leida huvitavaid sündmusi oma suhtlus- koosneb kaheksast osateenusest: elukoha regist- keele praktiseerimiseks, sortida keeleõppevõima- reerimine, perearsti leidmine, lusi keeletaseme, asukoha või perioodi järgi, näha ülevaadet läbitud tegevustest ja saada meeldetule- kohanemisprogramm, juhiloa vahetus, eesti keele tusi eesootavate sündmuste kohta. õpe, üldharidus, peretoetused ning pangakonto loomine ja tulumaksude deklareerimine. Infotee- Samuti lõi INSA „Kohanemise teekaardi“ https://in- nus arendatakse tulevikus proaktiivseks sündmus- tegratsioon.ee/kohanemise-teekaart, mis on põh- teenuseks. Kokku külastati “Eestis kohanemise” jalik ja praktiline juhend, loodud toetama Eestisse erinevaid lehekülgi viie kuu jooksul ligi 16 000 saabuvate ja siin elavate uussisserändajate koha- korda. nemist. 4 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 12 Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommuni- Sotsiaalkampaaniate raames tõstatatud sõnu- katsiooni- ja inforuum meid viib edasi ristmeediaprogramm “Mitme näoga Eesti”. Ristmeediaprogrammi raames aval- Ukraina sõja tagajärjel on Eesti meedias toimunud dati alates 2024. aasta novembrist telesaateid, raa- suured muutused. 2022. aastal lõpetati Eestis 51 diosaateid, artikleid, samuti temaatilisi saatelõike Venemaa telekanali edastamine ja suleti juurde- ja muud lisamaterjali, mis ilmusid peale esmakord- pääs 195 veebilehele. set eetrisse minekut koondatult veebilehel kultuuri- Selleks, et pakkuda venekeelsele auditooriumile al- rikkus.kanal2.ee. Ristmeediaprogramm tutvustas ternatiivi, on Vabariigi Valitsuse otsusega neli Eesti Eesti mitmekesist kultuuriruumi ning siin elavaid venekeelset erameediakanalit (Postimees, Delfi, inimesi, kellel on erinev kultuuriline ja keeleline Delovyje Vedomosti ning Põhjarannik) saanud aas- taust, ning julgustab inimesi suhtlema teise kultuu- tatel 2022–2024 riikliku lisatoetuse. 2024. aastal ritaustaga inimestega. Detsembris avaldatud kolm eraldati kvaliteetse venekeelse ajakirjandussisu telesaadet on saanud väga positiivset vastukaja, loomiseks erameediakanalitele 1 miljon eurot.5 üks neist jõudis top 30 vaadatavate saadete nime- kirja, ning selle reiting ületas 9 punkti 10 punkti 2024. aasta oli pühendatud Eesti kultuuririkkusele. skaalal. Kultuuriministeeriumi teema-aasta eesmärgiks oli, et Eesti inimesed teadvustaks ja väärtustaks seni- 10. augustil 2024. aastal viidi Arvamusfestivali Kul- sest enam Eestit kui traditsiooniliselt kultuuriliselt tuurialal läbi kultuuririkkuse arutelupäev. Koostöös mitmekesist ühiskonda. partneritega (nt Integratsiooni Sihtasutus, Statisti- kaamet, ÜRO Pagulasamet, Fenno-Ugria sihtasu- Kultuuririkkuse aasta programmiga hoogustati tus) korraldati mitu arutelu, mille raames arutleti Eesti erinevate kogukondade ja rahvusvähemuste kohanemise, lõimumise, rände ja nende teema- omavahelist suhtlemist ning toetati nende tradit- dega seotud hoiakute üle. Arutelude raames toodi sioonide ja kultuurisündmuste laiemat nähtavust. esile nii edulugusid kui väljakutseid, arutelud olid Aasta sündmustest ja seotud uudistest anti üle- suunatud erinevatele sihtrühmadele ning vastavalt vaate veebilehel kultuuririkkus.ee, mis sisaldas ligi ülesehitatud (nt mälumäng laiale avalikkusele, 1000 sündmust, omavalitsuste arutelu ametnikele, jne). Vaatamata vihmasele ilmale oli aruteluala läbivalt populaarne. 2024. aastal kasutati aktiivselt kultuuririkkuse aasta visuaalset identiteeti, mis tõmbas tähele- 2024. aastal käivitus Šveitsi-Eesti koostööprog- panu ning tõi ühise nimetaja alla Eesti kultuurilist rammi toetusmeede, mille eesmärk on parandada mitmekesisust tutvustavad üritused, temaatilised Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaus- ettevõtmised ja teemakohased sõnumid (sh all kir- taga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivse- jeldatud sotsiaalkampaania ja ristmeediaprog- maks osalemiseks, keskendudes lõimumise, sh ko- rammi). Logo ja kujundusmallid olid kõigile kasuta- hanemise, hariduse, sotsiaalhoolekande teenuste miseks kättesaadavad, mis aitas omakorda laien- kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning dada kasutusala ning mõju ulatust. Aasta lõpus toi- sotsiaalse innovatsiooni edendamisele. KMO koor- mus üleminek valdkonna visuaalsele identiteedile, dineerib programmikomponenti „Kultuuriline ja mille puhul on logo sama ning tekst on teema- keeleline lõimumine“, mille tegevuste hulgas on lõi- aasta nimetuse asemel “Kultuuririkas Eesti”. Ka mumisvaldkonna digiteenuste ja nõustamistee- see logokomplekt on kõigile soovijatele kasutami- nuse arendamine, vabatahtlike kaasamine ja Eesti seks kättesaadav ning kannab edasi kultuuri- kultuuriruumi tutvustamine. Lisaks viib osakond rikkuse sõnumit. ellu partnerluses Rahvusraamatukoguga eakatele suunatud meediapädevuse tegevust üleriigiliselt. 2024. aastal viidi läbi kaks omavahel terviku moo- dustanud sotsiaalkampaaniat koondpealkirjaga “Minu näoga Eesti”, üks mais-juunis ja teine sep- tembris-oktoobris 2024. Kampaaniate eesmärgiks oli tuua tähelepanu keskpunkti Eesti ühiskonna kul- tuuriline mitmekesisus ning toetada hoiakuid, mis soodustavad kultuurilise mitmekesisuse mõist- mist, hoomamist ja väärtustamist. 5 Need tegevused on eelarveliselt Kultuuriprogrammis. 13 2024. aasta II poolaastal toimus kolm koolitust ko- Tööjõulähetusprogrammiga pakuti avalikus sekto- halikes meedia- ja infokanalites töötavatele ajakir- ris töötavatele ebapiisava eesti keele oskusega ini- janikele, et suurendada nende võimekust kajastada mestele keelepraktikat sama valdkonna eestikeel- rändemaastikul toimuvat, Eesti mitmekesisust ses organisatsioonis teises linnas või maakonnas. ning edendada Eesti ühiskonna sidusust: "Globaal- Programmi sisuline tegevus algas 2024. aastal. Kui sed konfliktid kohalike mõjudega: miks välis- peamiselt pakuti keelepraktikat Ida-Virumaa ja Har- maailm tuleb meie koduõuele ja miks see peaks jumaa haridustöötajatele, siis aasta teises pooles meile korda minema“ (ühepäevane kontaktkooli- lisandusid ka tervishoiutöötajad ja politseiametni- tus), kaks online koolitust (eesti ja vene keeles) kud. Programmis osales 158 inimest. "Kuidas orgaaniliselt kasvatada sotsiaalmeedia au- Uuendusena algatati praktikaprogrammi lühifor- ditooriumi" ning kahepäevane konverents-koolitus maadi ehk töövarjuprogrammi, millega pakuti tu- „Kommunikatsioon ja kohalik meedia multikultuur- dengitele võimalust teha avaliku sektori organisat- ses ühiskonnas“. sioonides vaatluspraktikat. Kokku osales tegevu- Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete ses aasta jooksul 30 üliõpilast. Aasta lõpus toimu- kontaktide soodustamine nud töövarjupäevadele eelnes infopäev ministee- riumide ühishoones. Järeltegevusena osalesid töö- Kinnitati Euroopa Sotsiaalfondi+ toetuse andmise varjuks käinud üliõpilased minihäkatonil, kus otsiti tingimused (TAT) „Lõimumist edendavate kogu- lahendusi avaliku sektori asutuste probleemidele. kondlike tegevuste toetamine“, mille elluviijaks on KMO ning partneriteks INSA, ERK ja KÜSK. Projekti 2024. aastal toimus XI. Ida-Virumaa kultuurifoo- eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri rum ürituste sarjana. Formaadi laiendamise ees- keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasi- märk oli jõuda võimalikult paljude inimesteni ja pöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes. anda arteludele laiem kandepind. Esimene, noor- Sõlmiti partnerluslepingud ning alustati tegevuste sootööle ja noorte kaasatusele kultuuri- ja ühiskon- planeerimisega. naellu pühendatud kultuurifoorum toimus märtsis Lõimumist edendavatele Ida-Virumaa kultuuri- ja Kiviõli rahvamajas. Aprillikuine Kohtla-Järve kultuu- spordisündmustele, mis aitasid parandada Ida-Vi- rifoorum keskendus loomemajanduse ja kultuuri rumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike si- rollile piirkonna majanduse mitmekesistamisel dusust Eesti kultuuriruumiga, eraldati 2023. aastal ning sidusa ühiskonna loomisel. Sarja viimane kul- erakordselt miljon eurot. INSA korraldatud taotlus- tuurifoorum leidis aset 8. mail, Euroopa päeva eel, vooru kaudu sai toetust 11 projekti, neist kaks viidi Narva kolledžis, teemadeks piirilinn Narva ajalugu, ellu 2023. aastal, ülejäänud üheksa 2024. aastal. identiteet ja tulevik. Foorumite eesmärk on aidata kaasa lõimumisele läbi kultuuri ja aktiivse ko- Üle-eestiliste lõimumist edendavate kultuuri- ja danikuühiskonna, leida kokkupuutepunkte ka hari- sporditegevuste voorus toetati 13 projekti kogu- dus- ja noorsootöö, majandus- ja ettevõtlusvald- summas 100 000 eurot. Toetussummad ühe pro- konnaga, anda kodanikuühiskonna ja kohaliku jekti kohta jäid vahemikku 2550–9996 eurot. Toe- omavalitsuse tasandilt tagasisidet ka poliitikaku- tust said Võrumaa jooksu- ja kõnnisari, Narva tant- jundajatele. supidu ja Narva poeesiapäevad, Maardu jooksu- võistlus ja mitmed kogukondlikud projektid erine- Soome-ugri rahvastele pühendatud oktoobrikuiste vates maakondades. hõimupäevade, mille eesmärk on väärtustada ühist pärandit ja toetada nende kultuurilisi püüdlusi, rõ- Selleks, et noortel, kuni 19-aastastel Ukraina sõja- huasetus oli 2024. aastal Ida-Virumaal. Hõimupäe- põgenikel ei kaoks ka võõrsil olles side oma keele vade programm pealkirjaga «Silda mööda kulgeb ja kultuuriruumiga, toetati 10 projekti summas tee...» pakkus mitmekesiseid ja värvikirevaid üri- 100 000 eurot. INSA andis toetust ukraina keele ja tusi. Fenno-Ugria hõimupäevade konverents toi- kultuuri õppeks, ukrainakeelsete kultuurisünd- mus Jõhvi Kontserdimajas ning see oli pühenda- muste korraldamiseks ning ukrainakeelse laste ja tud Kirde-Eesti soome-ugri pärandile. Soomeugri- noorte kirjanduse väljaandmiseks. Näiteks rahas- lastega seotu saab Ida-Virumaal tähelepanu osali- tati noorte linnalaagreid, ajakirja Täheke ukraina- seks ka 2025. aastal, mil Narva kannab soome-ugri keelset erinumbrit, loomingulisi töötubasid. kultuuripealinna tiitlit. Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga si- toetamine deme suurendamine Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel, uussisse- Nõustamine rändajatel ning tagasipöördujatel võib kohane- Aasta jooksul andis INSA enam kui 27 000 korral mine Eesti tööturul kujuneda keerukaks. Protsessi nõu keeleõppe ja kohanemise teemal. Nõustati sujuvamaks muutmiseks pakub INSA neile tööjõu- mitmel moel: lähetus- ja praktikaprogrammi. 14  1. Tallinna ja Narva eesti keele majas viidi läbi Alates 2024. aastast taastati kohanemisprog- 313 süvanõustamist; rammi pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele. 2. nõustamispostkasti info@integratsiooniinfo Pakuti 14 keelekursust, millest võttis osa 242 rah- laekus 5816 pöördumist; vusvahelise kaitse saajat, sh täiendava kaitse ja pa- gulasstaatusega isikud: A1-tasemel 230 inimest ja 3. vastasime programmi „Settle in Estonia“ A2-tasemel 12. Peamiselt ukrainlastest täiendava postkasti [email protected] laekunud kaitse saajatele töötati välja kohanemisprogrammi 14 659 pöördumisele; lühimoodul, mille kestus on 8 akadeemilist tundi ja 4. tasuta infotelefoni 800 9999 kaudu vastati milles osales 548 rahvusvahelise kaitse saajat. 5726 kõnele; Neljapäevase baasmooduli rahvusvahelise kaitse 5. Eesti Rahvusvahelises Majas abistati koha- saajatele läbis 27 põgeniku staatusega rahvusva- peal 82 inimest; helise kaitse saajat. 6. korraldati kolm veebiseminari 223 inime- sele; Keeleõpe 7. viidi läbi üheksa infotundi 179 inimesele; 8. jagati personaliseeritud tuge keeleõppe kor- Eesti keele õppeks pakuti püsielanikele ja tagasi- raldamiseks seitsmele tööandjale. pöördujatele keelemajas Tallinnas ja Narvas 2024. aasta peale kokku 3184 õppekohta, õpet korralda- Iseteenindussüsteemi kliendiandmebaas kasvas sid INSA ning INSA keeleõppepartnerid. 2024. aas- aastaga 7 180 kliendi võrra, kokku oli andmebaasis tal tehti koostööd Algus OÜ, Folkuniversitetet Esto- 2024. aasta lõpu seisuga 29 180 kasutajat. nia MTÜ, OÜ Keeltekeskus Kaja, OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus, Multilingua Keeltekeskus OÜ, Rei- Kohanemisprogramm ting PR OÜ, Sola Integra MTÜ ja SA Tartu Rahvaüli- Eestisse saabunud välismaalastel aitab siin end kool. Eesti keele kursusi pakuti tasemel A1–B1.2. kergemini sisse seada kohanemisprogramm Settle 2024. aastal lisandusid tunniplaani uued erikursu- in Estonia. Programm koosneb koolitustest, mille sed – mängustatud keeleõpe, taimede digikursus, käigus saab ülevaate Eesti riigi ja ühiskonna toimi- suhtlemis- ja lugemiskursus „Lõpuks leidsin sind“. misest ning igapäevasest elukorraldusest, samuti Populaarseks osutus erikursus „Riik ja inimesed“, pakutakse eesti keele õpet. Uussisserändajaid suu- mille raames külastavad õppijad ka Riigikogu. nab kohanemisprogrammist osa võtma Politsei- ja Terve õppeaasta jooksul pakkus INSA 2 hääldus- Piirivalveamet. Rahvusvahelise kaitse, sh ajutise kursust, mis oli suunatud haridustöötajatele ja õpe- kaitse saanutel on kohustus neile mõeldud kooli- tajatele. tustel osaleda. Alates 2023. aastast on kohanemis- programmi elluviija INSA. Ajutise kaitse saanud isi- INSA struktuuriüksusena tegutsev eesti keele maja kutele pakub kohanemisprogrammi baasmoodulit pakub keeleõpet ka väljaspool suuremaid keskusi, Kultuuriministeerium. sealhulgas Lääne-Harju ja Lüganuse vallas, et toe- tada keeleõppe kättesaadavust laiemalt. Lüganuse Lisaks kohanemisprogrammi baasmoodulile pa- vallas toimus 5 auditoorset keelekursust, milles kuti töötamise, õppimise, teaduse, perekonna ja et- osales kokku 80 õppijat. Arvestades sihtrühma tevõtluse teemamooduleid. Baas- ja teemamoo- eelistusi, viidi suurem osa keeleõppest läbi veebi- dulite kohanemisprogrammi koolitustel osales ta- kursustena, võimaldades osalejatel õppida paindli- varände sihtrühm kokku 1278 korral. kult ja mugavalt oma kodust. Tavarände raames läbis programmi Settle in Esto- Keeleõpet toetavad tegevused nia raames keeleõppe 1248 inimest (tasemetel A1- B1). INSA ja tema partnerid pakuvad tegevusi ka ini- mestele, kes keelekursustel ei osale, kuid sooviksid INSA pakub eesti keele A1-tasemel kohustuslikku siiski oma keeleoskust parandada. Eesti keele õpet ka ajutise kaitse saajatele. Selleks valitud kee- maja korraldatud keeleõpet toetavates tegevustes leõppepartnerite juures sai 2024. aastal õpet 3918 osaleti aastas 3485 korral. Tehti väljasõite, külas- inimest. Samuti hakati ajutise kaitse saajatele pak- tati kultuuriasutusi, korraldati filmi- ja lauamän- kuma eesti keele kursusi A2- ja B1-tasemel, mille guõhtuid, laulukolmapäevakuid, käsitöötube jpm. läbis 739 inimest (A2-tasemel – 673 ja B1-tasemel – 66). Kultuuriministeeriumi tellitud ühepäevase Populaarseks osutus Narvas ellu kutsutud uus baasmooduli ajutise kaitse saajatele läbis 3569 ini- vestlusõhtu formaat „Kellaviietee“, kus kohtuti kord mest. kuus kohvikus, et mängida keelemänge, teha teste ja improülesandeid. Menukad olid „Mokalaada“ veebikohtumised ja kokkusaamised inspireerivate inimestega. Kooslaulmist jätkas Narvas mõne aasta eest loodud tandemkoor, kes tegi koostööd projektiga „ViruLAUL24“ ning esines ka mujal. 15 Uue tegevusena hakati pakkuma lihtsas eesti kee- vestelda vabatahtlike eesti keele mentoritega ja les haridusprogramme kultuuriasutustes. Selle abil harjutada suhtluskeelt. Viiendal hooajal osales on osalejatel võimalik tutvuda Eesti kultuuri ja aja- programmis 1637 keelesõpra (810 mentorit ja 827 looga ning samal ajal aktiivselt eesti keelt prakti- keeleõppijat), kellest moodustati 827 vestluspaari. seerida. Võrreldes aasta varasemaga kasvas osalejate arv 35%.Vabatahtlike osalus on väga oluline ka vir- Haridusprogramme pakkusid Eesti Vabaõhumuu- tuaalsete lühivestluste sarjas „Keelerulett“, kus nad seum, Tartu Ülikooli muuseum, A. H. Tammsaare osalesid nii mentorite kui ka vestluspartneritena. muuseum Vargamäel ja Albu mõis, Narva Muu- Aastas toimus 20 „Keeleruleti“ kohtumist, osalus- seum, Eesti Politseimuuseum, Okupatsioonide ja kordi kogunes 746. Aasta varasemaga võrreldes vabaduse muuseum Vabamu, TYPA trüki- ja pabe- on seda 15% rohkem. rikunsti keskus, Tallinna Linnamuuseum ning Eesti Ajaloomuuseum. Rahvusvähemuste toetamine Programmidest sai aasta jooksul osa 908 inimest. Lõimumistegevuste kõrval on oluline luua soodsad Teenuse paremaks pakkumiseks valmis praktiline tingimused rahvusvähemuste kultuuriliseks enese- juhend „Lihtsas keeles haridusprogrammid eesti teadvustamiseks ja traditsioonide hoidmiseks. Sel- keele õppijatele“. leks, et kultuuriseltside tegevusvõimekust suuren- dada, toetab Eesti riik 17 rahvusvähemuste katu- 2024. aastal toimusid traditsioonilised keelekümb- sorganisatsiooni ja nende liikmeks olevat enam kui luslaagrid nii noortele kui ka täiskasvanutele. 238 260 kultuuriseltsi. 2024. aasta oli kolmeaastase ra- noort ja täiskasvanut õppis keelt laagrikeskkonnas. hastamisperioodi 2022–2024 viimane aasta. Rah- Eesti keele julgemaks kõnelemiseks toetati keele- vusvähemuste katusorganisatsioonid said 2024. kohvikute ning keele ja kultuuri tundmise klubide aastal rahastuseks 502 700 eurot. korraldamist. 180 inimest kasutas seda võimalust. Katusorganisatsioonide kaudu saadavale rahastu- Kodanikuõpe sele lisaks toetati Eestis tegutsevate rahvusvähe- Novembris tähistati kodanikupäeva. Sel puhul sai muste kultuuriseltside algatusi, et aidata kaasa INSA kodulehel osa võtta traditsioonilisest kodani- rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele kupäeva viktoriinist. Nädala jooksul sai vastata 35 ning tutvustamisele. Rahastati 23 projekti kogu- küsimusele Eesti ühiskonna kohta. E-viktoriinist summas 83 050 eurot. Suurematest projektidest võttis osa 4095 inimest, vastata sai eesti, vene ja said toetuse XIV Etnolaat ja Eestimaa Rahvuste inglise keeles. XXXVI Foorum, traditsioonilised festivalid „Ukraina lilled“ ja „Multikultuurne Pärnu“. Lisaks toimusid Harjumaal toimusid kodanikuhariduse teemalised rannarootsi, läti ja leedu kultuuripäevad. seminarid ligi sajale inimesele. Seminaride ees- märgiks oli tugevdada osalejate sidet Eesti riigi ja Kultuuriministeerium toetas soome ja rootsi vähe- kultuuriruumiga, tõsta usaldust riigiinstitutsioonide musrahvuse kultuuriomavalitsust, et täita kultuu- vastu ja suurendada kodanikupädevusi. Semina- riomavalitsuse eesmärke, mis tulenevad vähemus- ride käigus toimusid kodanikuteemalised ettekan- rahvuse kultuuriautonoomia seadusest: rahvusvä- ded, kohaliku omavalitsuse esindajate tutvustused, hemuse kultuuri edendamist ja emakeelse õppe maailmakohviku formaadis arutelud, digipädevuse korraldamist. tund ja õppereis. Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus Viidi läbi riigikaitse ja kodanikuhariduse teemalisi sai tegevuste elluviimiseks 57 500 eurot ning Eesti- koolitusi noorteorganisatsioonide juhtidele ja ak- soomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus 36 tiivsetele liikmetele. Analüüsiti sihtrühma huvisid ja 100 eurot. Oktoobris 2024. aastal lõpetati Vabariigi vajadusi ning korraldati pilootkoolitus. Valitsuse otsusega soome vähemusrahvuse kul- tuuriomavalitsuse tegevus, kuna soome vähemus- Ida-Virumaa elanikele korraldati õppereis, millega rahvuse rahvusnimekirja andmetel on Eestis alali- külastati Eesti Politseimuuseumi ja Riigikogu. Nar- selt elavate soome vähemusrahvusse kuuluvate vas toimus Eesti mitmekesisust esile tõstev üritus isikute arv viimase viie aasta jooksul olnud alla „Mitmekesine Eesti“ ja Sisekaitseakadeemias peeti 3000 ning viimastel soome vähemusrahvuse kul- arutelu, kus keskenduti kriisivalmidusele ja koos- tuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valmistel on tööle kohalike elanike ning julgeolekuspetsialistide osalenud vähem kui pool valijate nimekirjadesse vahel. Neist tegevustest sai osa 150 inimest. kantud isikutest. Vabatahtlike kaasamine Vabatahtlikud löövad kaasa mitmes INSA tegevu- ses. Kõige suurem on nende roll „Keelesõbra“ prog- rammis, mille kaudu saavad eesti keele õppijad 16 Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste vahel, pakutakse roma lastele ja noortele oma kul- partnerlussuhete arendamine tuuriga tegelemise võimalusi ja õpituge kooliko- hustuste täitmisel ning tehakse koostööd lapseva- ESF+ projektis „Kohalike omavalitsuste toetamine nemate ja koolidega. Valga Roma Noortekeskuse lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pak- töös osalevate noorte romade koolikohustuse kumisel“, mille elluviijaks on Eesti Linnade ja Val- täitmine on 2024. aastal paranenud. Keskus toimib dade Liit, suurendati partnerite ringi – lisaks Tallin- mentoriteenuse osana. nale, Tartule, Rakverele, Pärnule ja Saaremaa val- lale sõlmiti või valmistati ette partnerluslepingud 2024. aasta II pooles viis INSA koostöös MTÜ Jõhvi, Haapsalu ja Kohtla-Järvega. Kõigi partnerite Bagoly Koolituskeskusega läbi kolm koolitussemi- juures on tööl lõimumiskoordinaatorid, kes kaar- nari roma noortele Pühajärvel, Narva-Jõesuus ja distavad sihtrühma vajadusi, arendavad ja korral- Värskas. Koolitused keskendusid ene- davad kohaliku tasandi tugiteenuste pakkumist. sejuhtimisoskuste, projekti- ja MTÜ KOV töötajatele ja ametnikele toimusid koolitused ja infopäevad rände- ja lõimumisteemadel, samuti juhtimisoskuse, kultuurilise identiteedi ja noorte or- õppereis Taani. Elluviija palgale asus teenusdisai- ganiseerumise teemadele. ner, kes hakkas eest vedama teenusdisaini prot- MTÜ Euroopa Romade Foorum Eestis (edaspidi sessi, et koostöös partnerite ja sihtrühmaga kaar- ERFE) viis läbi romade holokausti päeva mäles- distada ja arendada kohaliku tasandi teenuseid. tustseremoonia Kalevi-Liival 2. augustil 2024. aas- Roma kogukonna toetamine tal ning sellele järgneva ümarlaua Tallinna Kultuu- Kuna 2023. aastal lõppes Euroopa Liidu kodanike, rikeskuses Kaja. Lisaks korraldati kaks roma nais- võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi tele suunatud seminari. Tegevusi rahastas Kultuu- rahastusel algatatud roma platvormi väljaarenda- riministeerium. misprojekt ESTROM 3, toetasid 2024. aasta jook- Kuna üheks olulisimaks romadega seotud väljakut- sul Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusmi- seks lõimumisvaldkonnas on romade vähene hõi- nisteerium täiendavalt 2023. aastal avatud Valga vatus tööturul, kõrge tööpuudus, madala kvalitee- Roma Noortekeskuse mentorteenuse väljaarenda- diga tööhõive ja hõive vähenemine traditsioonilis- mist. tes ametites, valmistas INSA 2024. aastal ette ja esitas Riigi Tugiteenuste Keskusele projekti ro- Lisaks pakub Integratsiooni Sihtasutus romadele made tööle saamise võimaluste parandamiseks. suunatud lõimumis-, sh kohanemistegevusi Valgas Tegevuste elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ning aitab seeläbi kaasa romade sotsiaalmajan- (ESF+). Projektiga seotud tegevused algavad 2025. duslikule toimetulekule. Mentorteenuse kaudu toe- a märtsis ja vältavad kuni 2027. aastani. tatakse Valga romade lõimumist, edendatakse koostööd roma perede ja kohaliku omavalitsuse Programmi tegevus 1.2. Rahvuskaaslaste toetamine 6 Programmi tegevust viidi ellu kahe teenuse kaudu. Eesti identiteeti edendamine ja säilitamine vä- INSA korraldas Välisministeeriumi toel 2024. aasta lismaal IV kvartalis eduka infovärava lugejaskonna kasva- tamise teavituskampaania, mille tulemusel tõusis Välismaal elavate eestlastega hoitakse ühendust unikaalsete külastajate arv eelmise aastaga võrrel- üleilmse infovärava globalestonian.com kaudu, des 9%. Aasta lõpu seisuga oli portaali uudiskirjal mis annab võimaluse hoida kursis Eestis toimu- 3435 tellijat. Kampaania käigus kujundati uued ja vaga, osaleda keeleõppes ning edendada kultuuri atraktiivsed infovärava visuaalid, loodi rubriik „Eks- ja ärisuhteid, samuti saada praktilisi nõuandeid ta- pert vastab“ ja käivitati pilootprojektina globalesto- gasipöördumissoovi korral. Infovärava arendus- nian.com sõprade klubi, laiendati infovärava rek- töid ja haldamist toetavad Kultuuriministeerium ja laamimisplatvorme. Välisministeerium. 6 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 17 INSA korraldas välisriigis elavatele 13–18 aastas- tele eesti juurtega noortele Viljandimaal 2024. aas- tal kolm suvelaagrit. Igas laagrivahetuses osales 22 väliseesti ja 8 kohalikku noort. Laagrit rahasta- vad Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusmi- nisteerium. Lisaks toimus suvine kohtumine eesti juurtega 18– 30-aastastele noortele Tallinnas. Mitmekülgsest programmist sai osa 20 eesti juurtega noort, kaasa lõi ka kümme kohalikku noort. Tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Noori osales ühistegevustes 19 välisriigist üle kogu maailma. Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga taas- kohanemise toetamine INSA pakub Eestisse tagasipöördujatele igakülgset tuge. Põhjalik teave tagasipöördumisega seotud küsimustes on leitav sihtasutuse veebilehtedelt in- tegratsioon.ee/tagasipöördujale ja portaalist glo- balestonian.com. Lisaks nõustab sihtasutus taga- sipöördujaid oma kontoris, veebis, meili ja telefoni teel. 2024. aastal nõustati 386 tagasipöördujat, koos pereliikmetega ulatus info saanute hulk 644 inimeseni. Võttes arvesse ka INSA kogemuskohtu- mistel osalenuid, sai infot tagasipöördumise kohta ligi tuhat inimest. Eestisse pöörduti tagasi erinevatest riikidest üle maailma, sh USA-st, Kanadast, Venemaalt, Soo- mest, Inglismaalt, Saksamaalt ja Rootsist. Suure- nenud on pöördumiste arv Soomest ja teistest Põhjamaadest. INSA pakub Eestisse tagasi pöörduvatele lastega peredele tagasipöördumistoetust, et vältida pere sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemist seoses kolimisega. Tagasipöördumistoetust saavad taot- leda ka osalise või täieliku töövõime puudumisega isikud ja kuni 40-aastased noored, kes on välismaal läbinud magistri- ja doktoriõppe. 2024. aastal oli taotlejaid varasemast rohkem. Tagasipöördumis- toetust sai 59 inimest, tagasipöördumistoetusi maksti kogusummas 48 906 eurot. INSA viis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga 2024. aastal läbi ka teenusedisaini projekti "Kuidas toetada Eestisse tagasipöördujad?", mille tulemu- sena pakuti välja erinevaid võimalusi väljaspool Eestit elavetele inimestele teenuste arendamisel. 19 KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2024. aastal 1. 2024. aastal oli Kultuuriministeeriumi teema-aastaks Eesti kultuuririkkuse aasta. Teema-aasta raames pöörati tähelepanu nii Eestis elavate eri rahvuste mitmekesisele kultuurile ja traditsioonidele kui ka Eesti oma ainulaadsetele kultuuriruumidele ja -kogukondadele. 2. 2024. aastal avalikustati Eesti ühiskonna lõimumismonitooring. Lõimumismonitooringu avalikud esitlu- sed toimusid mitmel pool Eestis. Lisaks toimusid eraldiseisvad monitooringu tutvustused erinevatele hu- vigruppidele (näiteks ajakirjanikele ja Eestis resideeruvale diplomaatilisele korpusele). 3. Koostöös Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja SA-ga Kodanikuühiskonna Sihtkapi- tal alustati ESF+ projekti elluviimist, mille eesmärk on toetada ja suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogukonnaelus. 4. Kohalike omavalitsuste lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumise projektis (ESF+) alustati teenusdisaini protsessidega, et koostöös sihtrühmaga (uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning tagasipöördujad) ja erinevate huvirühmadega kaardistada ning arendada KOV teenuseid. 5. Kaardistati „Eestis kohanemine“ infoteenuse personaliseerimise võimalused ning lisati veel üks osatee- nus – pangakonto loomine ja tulude deklareerimine. 6. 2024. aastal osalus INSA teenustes: 6.1. eesti keele õppes osales kokku 12 743 inimest, sh kohanemisprogrammi kursustel 9154 inimest, püsielanikele ja tagasipöördujatele mõeldud kursustel 1760 inimest, kodanikulepingu raames 451 inimest ning INSA eesti keele majas 1378 inimest; 6.2. aasta jooksul andis INSA enam kui 27 000 korral nõu keeleõppe ja kohanemise teemal; 6.3. kohanemisprogrammi baas- ja teemamoodulites osaleti kokku 5422 korral. 7. Koostöös Statistikaametiga valmis juhtimislaud „Arengukava Sidus Eesti“. 8. INSA algatas 2025. aastal käivituva kolmeaastase Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Romade tööle saamise võimaluste loomine ja parandamine“. 20 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 1. Arendame infoteenust „Eestis kohanemine” personaalseks sündmusteenuseks. 2. Jätkame kohanemisprogrammi pakkumist, muutes seda personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks, luues e-õppe formaadi ning digitaliseerides teenuseid. 3. Viime koostöös Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Rahvakultuuri Keskusega ellu suuremaid ja väiksemaid kogukondlikke koostöösündmusi üle Eesti. KÜSK kaardistab ja loob vabaühendustele arenguprogrammi, et kaasata tegevustesse rohkem eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi. 4. Teeme koostööd kohalike omavalitsustega lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamisel ning omavalit- suste ametnike ja töötajate valdkondliku pädevuse tõstmiseks. 5. Jätkame tööd meediapädevuse ning ühise inforuumi arendamisel. Toetame meediakanaleid (sh kohalikke meediaväljaandeid), ajakirjanikke, kommunikatsiooniinimesi ning vastavate erialade tudengeid lõimumis- teemade mõistmisel ning kultuurilist mitmekesisust ja ühiskondlikku sidusust soodustavate teemade ka- jastamisel. Selleks korraldatakse koolitusi, õppereise ja võrgustumiskohtumisi. Koostöös Riigikantseleiga tagame riigiinfo kättesaadavuse ka vene ja inglise keeles ning tõstame Eesti riigi ja kultuuri kohalolu taju- mist eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanike hulgas. 6. Jätkame Šveitsi-Eesti koostööprogrammi tegevuste rakendamist luues eri keele- ja kultuuritaustaga ini- mestele võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks, keskendudes digipöörde toetamisele, va- batahtlike kaasamisele, nõustamisteenuse, sealhulgas keeleõppe nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmisele, Eesti kultuuriruumi tutvustamisele ja meediapädevuse tõstmisele 7. Jätkame tagasipöördumist toetavate teenuste (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasi- pöördumistoetus) pakkumist. 8. Viime ellu tegevusi, et soodustada romade sotsiaal-majanduslikku lõimumist ning mõjutada positiivselt kogukonna suhtes levinud negatiivseid stereotüüpe. 21 TEGEVUSKAVA TEGEVUSKAVA „Üleilmne eestlus“ 7 „Üleilmne eestlus“ Peavastutaja: Välisministeerium ja välisesindused8 Üleilmse eestluse tegevuskava jaguneb kolmeks põ- Tegevuskava eesmärk: väljaspool Eestit asuv eest- hiliseks tegevussuunaks: laskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühis- 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine vä- konna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtusta- lismaal; vad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühis- kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada konna ellu ja arengusse, koostöö edendamine majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse ta- ning kvaliteetsete teenuste tagamine gasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toe- 3. Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga tatud. (taas)kohanemise toetamine. Tegevuskava visioon: eestlased välismaal on osa Eesti ühiskonnast ja Eesti esindajad maailmas ning 2024. aasta olulisimad edusammud üheks osaks pehmest julgeolekust. 1. „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimi- „Eesti 2035“ sihid: „Eesti ühiskond on hooliv, koos- seks jätkub pidev koostöö Välis-, Sise- ja Kul- töömeelne ja avatud“, „Eesti on uuendusmeelne, tuuriministeeriumi vahel ning „Üleilmse eest- usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti luse tegevuskava 2022–2025“ raames üle- majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- maailmse eestluse koostöökomisjoniga. Li- tundlik“. saks panustavad Haridus-ja Teadusminis- Tegevuskava kirjeldus: tegevuskavaga keskendu- teerium ning mitmed Eesti rakendusasutu- takse üleilmse eestluse valdkonna arendamisele. sed. Sihid aastaks 2030 on järgmised: 2. Tähtis on teadvustada, et Eesti väliskogu- 1. välismaal elavad eestlased kannavad Eesti konnad on laiemalt Eesti pikaajalise arengu identiteeti; ja konkurentsivõime võimalikud tugevdajad. Lisaks klassikalisele majanduslikule aspek- 2. Eesti side välismaal elava eestlaskonna ja Eesti tile (ressursid ja investeeringud) saavad sõpradega tugevneb pakutavate teenuste eestlased toetada välismaal Eestit oma laiendamise ning kvaliteedi parandamisega, heade ideede, tavade ja oskuste jagamise kasvatades nende panust ühiskonna aren- ning sotsiaalkapitaliga. Tegevuskava tugev- gusse; dab sidemeid rahvuskaaslaste ja Eesti sõp- 3. toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse jää- radega, suurendab Eesti ühiskonna sidusust mine. ning teeb Eestit suuremaks, sest rahvus- kaaslaste kogukonnad ja Eesti sõbrad on rii- gile väärtuslikud koostööpartnerid, kellega ühiselt seatud eesmärke ellu viia. 8 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused ja Eesti side eestlaskonnaga välismaal, sh on selles planeeritud täpsemalt Välisministeeriumi ees- märgid ja tegevused üleilmse eestluse valdkonnas. 22 Tegevuskava mõõdikud9 Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas Tegevuskava mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 2030 Välismaal elavate eest- Eesti väliskogukon- laste ühtekuuluvustunne 83%10 – – ≥ 85% ≥ 85% ≥ 90% dade ja tagasipöördu- Eestiga misega seonduv uuring Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemis-prot- Eesti ühiskonna integ- sessiga ratsiooni monitooring - eestlased – – –11 ≥ 92% ≥ 92% ≥ 94% (EIM) - teised rahvused – – – ≥ 85% ≥ 87% ≥ 80% Välismaal elavad eestla- Välismaal elavate eest- sed, kes on huvitatud osa- – – – ≥ 80% ≥ 80% ≥ 85% laste küsitlusuuring, Vä- lemisest Eesti ühiskonnae- lisministeerium lus Olukorra analüüs Ühine infovoog võõrsil elavate eestlastega lel 3000. Portaalil oli enne kampaaniat 47 000 ka- sutajat; peamised tarbijad on 67% naised kesk- Ühine inforuum on oluline, et tuua ja lõimida kokku mise vanusega 35-44a. ülemaailmsed eesti kogukonnad ning eestluse ni- mel tegutsejad ja tegutseda soovijad, sh Eesti riik- Väliseesti meedia toetamiseks jätkus kommuni- likud organisatsioonid, vabatahtlikud ja erialavõr- katsiooni töörühma koostöö ning meediaväljaan- gustikud. nete taotlusvoor. Viimases sai rahalist tuge 11 pro- jekti: kogukondadele Rootsis, USAs, Kanadas, Soo- Kommunikatsiooni tõhustamiseks jätkusid veebi- mes, Belgias, Šveitsis, Saksamaal ja Austraalias. värava Global Estonian arendamine koostöös In- Riigi toetuse mõju oleme näinud läbi aastate Aust- tegratsiooni Sihtasutuse (INSA) ja KuMiga. Toetu- raalia eestlaste meediaprojektis, kus kohaliku alga- des varasemale uuringule piloteeriti 2024. aastal tusena arenenud idee sai tuge Eesti ekspertidelt „ekspert vastab“ rubriiki pakkudes välismaal elava- 2022. aastal ja on kasvanud 2024. aastal arvesta- tele eestlastele spetsialistide nõuandeid eesti keele tavaks infokanaliks Austraalias elavatele eestlas- õppe, tööturu, isikuandmete korrastamise ja kon- tele. sulaarvaldkonnas. Suuremat kasutegurit kogukon- dadele pakub portaalis sündmuste kalender, kuhu Meediasilla ehitamise nimel algas 2024. aastal et- on tekkinud põnevate tegevuste kuulutused kui tevalmistus Eesti ajakirjandustudengite kaasami- Eesti muusikute ja kunstnike üleastumised maail- seks Tallinna Ülikoolist väliseesti meediasse. Pro- mas. Lisandus rubriik „Eesti Toit“ kus on pesa leid- jekti realiseerub 2025. aastal Vaba Eesti sõna nud nii Armeenias tegutsev Muhu pagar, Jaapanis juurde USA-sse praktiseeriva ajakirjandustudengi tegutsev eesti toidu pood kui eestlastest cateringi saatmisega. pakkujad USAs, Kanadas ja Soomes, et eesti mait- Loe täpsemalt „Lõimumis-, sh kohanemisprog- seid maailmas üles leida. Portaalis ilmuvat mater- ramm 2024–2027“ Rahvuskaaslaste toetamise jali kajastavad ning jagavad omakorda väliseesti peatükist. väljaanded. Sihtrühma teavitamiseks viis Välisministeerium koostöös INSAga läbi kampaania riikides, kus elab enim eestlasi. Kampaania kasvatas portaali sise- nejate arvu 2,5 korda ning Global Estonian FB järgi- jate arv jõudis 3000ni. Global Estonian igakuise uudiskirja numbreid on ilmunud 44, tellijaid on sel- 9 Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on esitatud „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes. 10 https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Eesti-valiskogukonnad.pdf 11 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring viiakse läbi 2026. aastal. 22 Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine vä- seminari, mis võeti sihtrühma poolt väga hästi lismaal vastu. Üleilmne eestlus ei püsi, kui eesti keele oskus pere- Noortele olid suunatud mõlemad 2024. aasta vir- des ei säili ega seda lastele edasi ei anta. Seepärast tuaalfoorumid, teemadeks Eesti haridussüsteem ja on hädavajalik toetada välismaal eesti keele õpet. võimalused Eestis. Kuna Eesti loo rääkimine on üks Alates suvest 2024 muutus eesti keele õppe korral- võimsaimaid motivaatoreid oma Eesti-sideme damine välismaal, koordinatsioon läks Eesti Keele hoidmiseks, pakkusime noortele eestlastele välis- Instituuti. Koostöös haridusministeeriumiga on maal võimalust veebikoolituse teel täiendada oma loodud ülevaade eesti keele õpetuskohtadest ja meediaoskusi INSAga loodud koolitusprogram- nende vajadustest üle maailma, mis võimaldab mis „Global Estoniani sõprade klubi“. Suvel toimu- neid sihipärasemalt toetada. Hetkel on üle ilma 82 sid teismeliste eesti keele ja meele laagrid ning 18- eesti kooli/õpetuskohta, 250 õpetajat ja õppetöös 35 aastastele suunatud Eesti karjääri- ja õppimis- osaleb ca 3500 last. 2024. aasta seisuga on eesti võimaluste kogemusreis Eestisse, lisandus ajaloo- keele õpet pakkuvad üldhariduskoolid: Riia Eesti suunitlusega suvekooli väliseesti noortele, korral- Kool, Stockholmi Eesti Kool, Petseri Lingvistiline dajaks Eesti Mälu Instituut. Gümnaasium, Latokartano põhikool Helsinkis, kus 2024. aasta võõrsil elavate noorte eestlaste prakti- osa õppetööst toimub eesti keeles. Lisaks Annila kaprogrammis osales 16 noort üle ilma, praktisee- lasteaed Helsinkis ja Stockholmi Eesti Lasteaed rides Eestis avalikus sektoris, vabaühendustes, pakuvad lastele regulaarset eestikeelset õpet. Li- teadusasutustes, meditsiinis, IKT valdkonna ette- saks õpetatakse eesti keelt ülikoolides, koordinee- võteteni. Välismaal elavate eesti noortele suunatud rijaks Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise väli- praktikastipendiumite taotlusvoor viidi läbi uue sõppe nõukogu EKKAV (Haridus- ja Noorteametis partneri, ESTDEViga, tehes seda tihedas koostöös toetusvoorud). Eesti keelt saab lisaks õppida 23 üli- Work in Estonia meeskonnaga et pakkuda noortele koolis üle maailma. Edukalt tegutseb Üleilmakool, nende profiili ja haridusega sobivaid praktikakohti. mis annab enam kui 300 lapsele 35st riigist eesti- keelset veebiõpet eesti õppekavade alusel, toeta- Eesti Mälu säilitamine ja mõtestamine des noori ka eesti keele taseme- ja riigieksamitega. Mõtestatud töö ajaloopärandiga on väliskogukon- Traditsiooniks on muutunud Euroopas tegutsevate dadele üks viisidest, kuidas eestlust hoida ja kogu- eesti keele õpetajate iga-aastased seminarid ja kond kokku tuua. Rahvuskaaslaste vaimse ja ma- 2024. aastal jätkus Haridus- ja Teadusministee- teriaalse kultuuripärandi kogumine, säilitamine, riumi ning Eesti Keele Instituudi korraldusel vahe- peal katkenud eesti keele õpetajate suvekursus kättesaadavaks tegemine ja uurimine on seetõttu Eestis. endiselt oluline töölõik. 2024. aastal toimusid Eesti Mäluinstituudi ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu On oluline märkida et väliskogukondade korralda- egiidi väga eriilmelised projektid, mis tähistasid 80 tud kultuuri- ja muude eestlust hoidvate ürituste aastat saatuseaastast 1944 möödumist. Projek- toetuseks saab raha taotleda omaalgatusvoorust tiga kaasusid mitmed Eesti mäluasutused, koolid (Välisministeerium/INSA, maht 110 000 eurot). nii Eestis kui võõrsil, mitmed kodanikualgatused, et Eelistuse saavad projektid, millest saab osa või- malikult suur arv eestlasi, mis aitavad suurendada mõtestada ajaloos toimunut seminaridel, konve- Eesti nähtavust asukohariigis, kõnetavad noori ja rentsidel, näitustel ja rahvakogunemistel. Välismi- kasvatavad eesti kogukonna sidusust. nisteerium korraldas mälestustseremoonia Vaba- dussõja mälestussamba juures eesti väliskogu- Kodanike identiteedi ja rahvadiplomaatia tööriis- kondade esindajatele ja diplomaatilisele korpusele. tade paremaks kasutamiseks toimusid mitmed Eesti Mälu Instituut tutvustas 2022. aastal alusta- koolitusprojektid ja infoseminarid. Jätkus Soomes kogukondade koostööpäeva formaat mis toetab tud tööd - Teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud vabatahtlikkuse alusel panustavate isikute moti- inimeste andmekogu - avades avalikkusele and- vatsiooni. Siiski ressursside nappusel jäi ära Eesti mebaasi 65 000 eestlase elusaatusega. Inimesed Mardilaat. Käib töö, et pikaaegne Eesti tutvusta- saavad teha sinna omapoolseid parandusi kuna mise suurprojekt jätkub Helsingis 2025. aastal. Vä- endiselt paljude inimeste lugudes on halle laike. lisminister tunnustas kodanikupäeval 19 rahvadip- Eesti Mäluinstituudi projekti patrooniks on Eesti lomaati. Vabariigi president Alar Karis. Esmakordselt piloteeris Välisministeerium täiskas- Saatuseaasta 1944 raames valmisid ERRis: Ave- vanud kodanike kaasamise ideed Iisraelis, kus on Marleen Rei veetud raadiosaadete sari Kanada kiirelt kasvanud 3-4 põlvkonna Eesti juurtega ini- eestlastest läbi mitme põlvkonna ning Maarja Me- meste soov saada Eesti Vabariigi pass. Korralda- sime värskelt passisaanud täisealistele kodanikele rivoo-Parro dokumentaalfilm "Eesti on vaataja sil- mades: pagulasena Saksamaal". Kanada noored 23 filmisid oma verisooni põgenike mälestustega lühi- Arhiivipärandi kasutatavaks tegemine nõuab endi- filme. Pärnus avati 80 aasta taguse suure põgene- selt mitmesuguseid ressursse nagu aega, raha, mise mälestusmärk. Annetuste toel valminud mo- digi-teadmisi. Saatkondade ning kogukondade numendi püstitamist vedas ülemaailmne Eesti kaasabil valmis välismaale maetud Eesti ühis- Kesknõukogu, kes kinkis selle Pärnu linnale. konna tegelaste haudade seisukorda kaardistus ning materjal tehti Eesti välisteenistusele kättesaa- davaks. Tegevuskava suundade elluviimine 2024. aastal „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks jät- Lisaks klassikalisele majanduslikule rahasiirdele kub pidev koostöö Välisministeeriumi, Siseminis- või investeeringutele saavad eestlased arendada teeriumi ja Kultuuriministeeriumi vahel ning välismaal Eesti elu ka muul viisil, näiteks ideede, „Üleilmse eestluse tegevuskava 2022–2025“ raa- heade tavade ja oskuste jagamise ning sotsiaalka- mes ülemaailmse eestluse koostöökomisjoniga. pitali, nagu võrgustikud ja Eesti edulugude tutvus- tamine, kaudu12. Tähtis on teadvustada, et Eesti väliskogukonnad on laiemalt Eesti pikaajalise arengu ja konkurentsi- võime võimalikud tugevdajad. Tegevuskava suund 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal13 Olemasoleva rahvadiplomaadi tööriistakasti ajako- hastamine koostöös erinevate ametkondadega ja erinevate võrgustike toetamine. Tegevuskava suund 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse14 Üleilmse eestluse tegevuskava 2026-2029 etteval- uueks perioodiks: kuidas toetada üleilmse eestluse mistamine koostöös Eesti ametkondade ja võõrsil valdkonna omaalgatusprojekte, diasporaa väljaan- asuvate kogukondadega, seda olukorras, kus on deid, eesti keele, meele ja identiteedi hoidmist, vähenenud erinevate ministeeriumide seni kasu- noorte tegevusi ja mälu kättesaadavamaks tege- tada olnud ressursid valdkonnale. 2025. aastal toi- mist ning ühist inforuumi. mub seniste prioriteetide ülevaatamise protsess Tegevuskava suund 3. Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine15 Viimaste aastate jooksul on Eestisse kolinud või ta- keele- ja kultuuritaustaga inimesi kui tagasipöördu- gasi pöördunud palju eestlasi, kes elasid välismaal. jaid paremini kaasata kogukondlikesse tegevus- Integratsiooni Sihtasutus jätkab neile nii ennetava tesse. kui järgse nõustamisteenuse pakkumist ja tugivõr- gustiku loomist. Vastav rõhuasetus on fikseeritud INSA strateegias. Lisaks olemasolevale mudelile, on uuel perioodil võimalik tagasipöördujate vaja- dusi rahastada ka ESF Euroopa vahenditest, mida haldavad ELVL, Rahvakultuuri keskused ning INSA Ida- Virumaal, võimaldades uussisserändajaid, eri 12 Lisateavet leiab aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/326062019003?leiaKehtiv. 13 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 14 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega A „Tagame elujõulise kultuuriruumi“. 15 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 24 KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2024. aastal 1. Ühine infovoog võõrsil elavate eestlastega: Välisministeerium jätkas Globalestonian.com portaali rahas- tamist ja arendamist koostöös INSA ja KuMiga ning tugevdas sidemeid diasporaa väljaannete ja kommu- nikatsioonikanalite võrgustikuga. Kommunikatsiooni töögrupi, kus liikmed asuvad kogukondades üle ilma, tegevus jätkus veebikohtumiste kaudu, arendades võrgustikku edasi. Hästi on käivitunud Austraalia eestlaste meediakanal. 2. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal: Põhirõhk on noorte kaasamisel suvekoolides ja laag- rites ning praktikavoorus, samuti võrgustike edendamises. Sisse töötatud omaalgatusprojektide voorus sai toetust 42 projekti ja väljaannete voorus 11 meediaprojekti. Alates 2024. koordineerib Eesti Keele Ins- tituut eesti keele õpet. Tunnustati 19 rahvadiplomaati üle ilma ning jätkus kogukonna võimestamine Soo- mes. Esmakordselt viidi läbi täiskasvanute esmase passi taotlejatele pilootprojekt „kodanikukool“ Iisraelis. 3. Eesti mälu säilitamine ja mõtestamine: „Saatuseaasta 1944“ mõtestamine toimus koostöös Eesti mälua- sutuste ja kogukondadega nii kodumaal kui võõrsil, hõlmates näitusi, seminare, põgenike andmebaasi loomist, raadio- ja telesaateid ning lühifilme. Jätkub Eesti ühiskonnategelaste matmiskohtade kaardista- mine välismaal. Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 1. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse. Üleilmse eestluse tegevuskava 2026-2029 ettevalmistamine koostöös Eesti ametkondade ja võõrsil asuvate kogukondadega. Vähene- nud riigieelarve ressursside analüüs ja prioriteetide kohandamine. 2. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal. Olemasoleva tööriistakasti kaardistamine ja ajako- hastamine koostöös erinevate ametkondadega. 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine. Lisaks olemasolevale mudelile Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega tagasipöördujate suurem kaasamine Eesti kodanikuühiskonda lõimu- misel. 26  Foto: Siseministee- rium Foto: Siseministeerium PROGRAMM „Kogukondlik Eesti“ PROGRAMM „Kogukondlik Eesti“ Peavastutaja: Siseministeerium Programmi eesmärk: Eesti on inimesekeskne ning 2024. aasta olulisimad edusammud kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soo- 1. Käivitus Šveitsi-Eesti koostööprogramm, mille siv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, eesmärk on parandada Eestis elavate, eel- jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osa- kõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste lusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osa- parandavad elukeskkonda. lemiseks, keskendudes lõimumise, hariduse, „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti ühiskond on ja kvaliteedi parandamisele, sotsiaalse inno- hooliv, koostöömeelne ja avatud“. vatsiooni edendamisele ning kodanikuühis- konna võimekuse tõstmisele sotsiaalse sidu- Programmi kirjeldus: programmis keskendutakse suse toetamisel. kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja aren- gu toetamisele, et saavutada 2030. aastaks järgmi- 2. Algatati kirikute ja koguduste seaduse muut- sed eesmärgid: mine, et tagada usuliste ühenduste sõltuma- tus välismõjutustest ja toetada rahumeelset 1. eri vanuses Eesti elanikud osalevad ühiskond- usulist teenimist. likus elus ja kodanikuhariduses; 3. Euroopa Sotsiaalfondi toel käivitus meede ko- 2. kogukonnad on võimekad ja hoolivad; danikuühiskonna mõju suurendamiseks ja 3. vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on arengu toetamiseks laste ja noorte aktiivsuse oma eesmärkide saavutamisel võimekad ning kasvatamise kaudu. jätkusuutlikud; 4. Siseministeerium on üks väheseid riigiasutusi, 4. poliitikakujundamine on läbipaistev ja kaasav; mis kasutab strateegilise partnerluse for- 5. kehtivas õiguskorras on tagatud usuvabadus. maati, et koos vabakonnaga kujundada ja viia ellu kodanikuühiskonna poliitikat. Lõppes Programmis on üks meede, mis koosneb kahest nelja-aastane partnerlusperiood, mis tõstis programmi tegevusest: teadlikkust ühiskonnaelus osalemisest, aren- 1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine; das sotsiaalset ettevõtlust ja tugevdas koha- liku tasandi koostööd. 2. Usuvabaduse tagamine. 5. Alustati teadusprojektiga Eesti kodanikühis- konna arengusuundumuste uurimiseks. 27 Programmi mõõdikud16 ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030 Vabatahtlikus tegevu- Vabatahtlikus tegevu- – –17 – ≥ 49% ≥ 50% ≥ 50% ses osalemise määr ses osalemise uuring Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole Eesti integratsiooni võimalust mõjutada – 59% –18 < 48% < 48% < 48% monitooring (EIM) ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus) Ameerika Ühendriikide Eesti vabaühenduste – –19 – ≤ 2,1 2,0 1,9 arengukoostöö agen- elujõulisuse indeks tuur (USAID) Programmi tegevus 1: kogukondliku arengu toetamine Püsivabatahtlike osa- Uuring „Vabatahtlikus – – – 33% 33% 33% kaal elanikkonnast tegevuses osalemine“ Püsiannetajate osakaal Annetamishoiakute – 17,3% – 25% 25% 25% elanikkonnast uuring Rahulolu elanike kaasa- misega kohalikus oma- Rahandusministee- 39,37% – 47,2%20 > 38% > 38% > 38% valitsuses (pigem rahul rium ja väga rahul) Vabaühenduste panus – –21 2% 2% 2% 2% Majandusaasta aruan- SKP-sse ded, Sotsiaalsete Ette- Sotsiaalsete ettevõtete 36,4 40,422 32,9 mln võtete Võrgustik kasvab kasvab kasvab müügitulu mln € mln € € Programmi tegevus 2: usuvabaduse tagamine Usulistele ühendustele Siseministeeriumi eelar- vest läbipaistvalt eral- 100% 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium datud ja sihipäraselt ka- sutatud toetuste määr 2024. a esialgne 2024. a lõplik 2024. a eelarve Programmi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) eelarve eelarve täitmine 16 Programmiga kinnitatud mõõdikute 2024. aasta tulemused on tulemusaruande esitamisel puudu, kuna osa tulemusi kogutakse 2024. aastal ja osa tulemusi möödunud aasta kohta selgub 2025. aasta jooksul. Seetõttu on programmi olukorra analüüsimiseks kasutatud teisi olemasolevaid mõõdikuid ja antud hinnang elluviidud tegevuste mõjususele. 17 Kavas on tellida uuring, järgmised andmed 2024/2025. aasta kohta. 18 Metoodika on ülevaatamisel. Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud uuringu andmetel on kodukoha arengu mõjutamise rahuloluindeks 34,6 (Eesti keskmine). 19 2023. aastast (s.o alates 2022. a kohta) USAID enam selle indeksi läbiviimist Eestis ei rahasta. Ettevalmistamisel on uuringu tellimine, mis muu hulgas annaks uue(d) elujõulisuse mõõdik(ud). 20 Metoodika on ülevaatamisel. Rahandusministeeriumi läbiviidud 2024. aasta küsitlusuuringust lähtudes on mõõdiku 2024. aasta tegeliku täitmisena on välja toodud Eesti keskmine, mistõttu võrdlus varasema perioodiga ei pruugi olla võimalik. Sama uuringu alusel on kogukon- naelust osavõtu Eesti keskmine rahuloluindeks 35. 21 Metoodika on ülevaatamisel. Senisel kujul andmekorjet pole toimunud, mõõdik on kavas korrigeerida 3025 tellitava uuringu raames. 22 Allikas: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, https://sev.ee/andmebaas/. Andmeid ei saa üks ühele võrrelda 2021. aastaga, sest 2022. aastast analüüsitakse sotsiaalsete ettevõtete müügitulu ehk maksustatavat käivet kvartaalselt. 2022. ja 2023. a kohta on esitatud vastava aasta IV kvartali käivete summa. 28 Kulud kokku 5 215 4 988 4 509 Programmi tegevus 1.Kodanikuühiskonna arengu toeta- 4 410 4 106 3 630 mine Programmi tegevus 2.Usuvabaduse tagamine 805 883 879 Siseministeeriumi valitsemisalas programmis „Ko- Toetuste eelarvest kantakse riigieelarvesse tagasi gukondlik Eesti“ jäi 2024. eelarveaastal kasuta- 58,3 tuhat eurot tuhat eurot, sest vastavalt riigiee- mata planeeritud eelarvekuludest 479,3 tuhat eu- larve seaduse § 591 lg 1-le ei ole vahendeid võima- rot. Sealhulgas piirmääraga kulude eelarvest jäi ka- lik teistkordselt üle kanda. Ülejäänud toetuste sutamata 466,7 tuhat eurot. eelarve kasutatakse 2025. aastal. Piirmääraga kulude kasutamata eelarve sisaldab 2023. aastast 2024. aastasse ülekantud vahendid peamiselt toetuste eelarvet. kasutati aasta jooksul, va eelnimetatud riigieelar- 2024. aastaks planeeritud toetusi jäi kasutamata vesse tagastatud toetus. 427,7 tuhat eurot. Toetuste eelarve jäi osaliselt ka- Piirmäärata kulude eelarvest jäi kasutamata 12,6 sutamata, sest toetuste saajad ei kasutanud toe- tuhat eurot. Kasutamata osa tuleneb peamiselt vä- tusi planeeritud mahus või ajal ning ei esitanud toe- listoetustest ja on seotud tehnilise abi kuludega. tusesaajale vajalikku aruandlust. Välistoetuste eelarve kasutatakse ära 2025. aastal. Olukorra analüüs 2025. aasta veebruari seisuga on Äriregistri andme- Rahvusvahelise heategevusuuringu „World Giving tel Eestis registreeritud 22 652 MTÜ-d ja 781 sihta- Index“23 andmetel osales 2023. aastal Eestis vaba- sutust. See on 2239 MTÜ-d ja 52 sihtasutust vä- tahtlikus tegevuses Eestis teadlikult 20%, annetas hem kui 2024. aastal. See statistiline langus ei ole 41% ja aitas võõrast inimest 55% elanikest. Selle omane ainult mittetulundusühingutele ja sihtasu- näitajaga asub Eesti 142 riigi võrdluses 84. kohal, tustele, vaid tervikuna registrisse kantud juriidilis- langedes aastaga 35 kohta. Languse põhjuseks tele isikutele. Kui kuni 2024. aastani juriidiliste isi- võib lugeda annetamise erakordsust 2022. aastal kute koguarv igal aastal kasvas, siis 2024. aastal Ukraina toetuseks, mis alates 2023. aastast näitab toimus langus. Selle põhjuseks võib pidada 2023. langustrendi. Sellest hoolimata on Eesti elanikud a jõustunud äriregistri seadusemuudatust, mis an- muutunud aasta-aastalt üha heatahtlikumaks. Mu- dis registripidajale senisest paremad võimalused rekohaks on ennekõike vabatahtlikus tegevuses järelevalveks ning võimaldas registrist kiiremini osalemine, mis on jõudnud platoole, kust tõusut- kustutada mittetegutsevad juriidilised isikud. Sel- rendi hetkel näha ei ole. Kui 2022. aasta oli anne- lest hoolimata kanti 2024. aastal registrisse 1135 tuste kogumises rekordaasta, mil vabaühendus- uut mittetulundusühingut ja 25 sihtasutust. Olgugi tele annetati kokku ca 96 miljonit eurot, siis 2023. et registreeritud vabaühenduste arv üksi ei taga ko- aastal seda tulemust korrata ei õnnestunud. Siiski danikuühiskonnast tervikpilti, võimaldab see saada annetati 2023. aastal kokku ca 78 miljonit eurot, mis siiski olulise sissevaate vabaühenduste aktiivsu- on tunduvalt kõrgem võrreldes sõjaeelse perioo- sele, tegutsemisvaldkondadele, vabatahtlikule te- diga (2021. aastal koguti annetusi ca 56 miljonit gevusele, piirkondlikest eripäradest jne. eurot). Annetusi deklareerinud ühinguid on Eestis üle 1600 näidates väikest kasvutrendi. Mõttekoja 2024. aastal kuulutas Eesti Teadusagentuur Sot- Praxis analüüsi kohaselt annetasid 2023. aastal siaalministeeriumi ja Siseministeeriumi tellimusel enim üksikisikud (ca 32 miljonit eurot), millele järg- välja konkursi eesmärgiga viia läbi uuring teemal nesid ettevõtted (ca 17 miljonit eurot) ja anonüüm- „Vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse arengu- sed annetajad ning välisannetused (ca 29 miljonit suundumused ja võimalused. Analüüs ja ettepane- eurot). Valdkondade lõikes moodustasid enim an- kud poliitika või sekkumiste kujundamiseks“. Uuring netusi kogunud esikolmiku usulised ühingud (32%), koosneb kolmest osast: seiremetoodika väljatöö- tervishoid (12%) ning haridus ja teadus (11%). tamine, arengusuundumuste analüüs, riiklike polii- tikate elluviimise kaasamispraktikate analüüs ja Lõppes siseministeeriumi strateegiline partnerlus soovituste andmine. Uuringu lõpptulemusi on perioodil 2021-2024 Vabaühenduste Liidu ja MTÜ- oodata 2025. a lõpuks. ga Maakondlikud Arenduskeskused, MTÜ-ga Sot- siaalse Innovatsiooni Labor ja MTÜ-ga Sotsiaal- 23 https://www.cafonline.org/docs/default-source/inside-giving/wgi/wgi_2024_report.pdf?fbclid=IwY2xjawIrrJ1leHRuA2FlbQIxMAAB- HTPwW08xzbiaC3TqVTTvZlnI77VqAGkD2KUaVdHHT4frpMjYDoUS--5P0w_aem_w6XsYAxroPmUIPX8HZPwoA 29 sete Ettevõtete Võrgustik. Nimetatud partnerid vii- siaalse Innovatsioonifond+ toetusel elluviidav sot- sid ellu tegevusi, mis panustasid „Kogukondliku siaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse jätkup- Eesti“ programmi järgmistesse suundadesse: rojekt aastateks 2024–2028, mille eesmärk on tu- teadlikud ja aktiivsed elanikud, hoolivad ja võime- gevdada kompetentsikeskuse ja võrgustiku suut- kad kogukonnad, võimekad vabaühendused. või- likkust ning edendada koostööd sotsiaalse inno- mekad sotsiaalsed ettevõtted. 2024. aasta lõpus vatsiooni ökosüsteemis tegutsejate vahel. Projekti alustas Siseministeerium uue partnerlusperioodi raames töötatakse välja kompetentsikeskuse stra- ettevalmistustega, mille tulemusena leitakse part- teegia, viiakse läbi erinevaid uuringuid ning arenda- nerid eelduslikult 2025. aasta esimeses pooles, et takse rahvusvahelist koostööd. Teine oluline alga- edendada kodanikuharidust, arutelukultuuri, vaba- tus, Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse konna elujõulisust ja kodanikuruumi. Tööd jätkavad kaasatuse toetamine“, keskendub kodanikuühis- ka senised partnerid MTÜ-d Eesti Külaliikumine Ko- konna ja sotsiaalse innovatsiooni edendamisele. dukant ning Eesti Rahvaülikoolide Liit koostöös Programmi vastutav elluviija on KÜSK, kes toetab MTÜ-ga Maakondlikud Arenduskeskused. Mõle- sotsiaalse innovatsiooni kaudu kodanikuühis- mad partnerid viivad ellu piirkondlikele kogukonda- konna sotsiaalse sidususe suurendamist ning kaa- dele mõeldud praktilisi tegevusi, et rakendada ko- savat ühiskonda edendavate algatuste tugevda- gukonnakeskse lähenemisviisi mudelit, ning ka- mist. vandavad, korraldavad ja viivad kogukondades läbi KÜSK jätkas Euroopa Sotsiaalfondist toetatava te- elanikkonnakaitse kriisivalmiduse ja kodaniku- gevuse „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja kaitse koolitusi koostöös eri osaliste, sh kohalike arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse kas- omavalitsuste ja riigiasutustega. Siseministeerium vatamise“ elluviimist. 2024. aastal viidi läbi etteval- peab strateegilise partnerluse formaati oluliseks mistavad töögruppide kohtumised, kaardistati instrumendiks avatud ja kaasaval valitsemisel ning valdkonna vajadused ning korraldati hanked leid- koosloomelises poliitikakujundamises. Eesmärk maks arenguprogrammi ja koolituste läbiviijad. on laiendada seda enamate avaliku sektori asutus- Maakondlike Arenduskeskuste vabaühenduste teni. konsultantidele ning kohalike omavalitsuste amet- 2024. aastal jätkus kodanikuühiskonna innovat- nikele suunatud arenguprogrammi elluviijaks valiti sioonifondi töö, mille strateegiline eesmärk on suu- DD Akadeemia ning vabaühendustele mõeldud nata kohalikke omavalitsusi ja kogukondi looma ja koolitusi ning tööriistakasti loomist viib ellu Mõtte- arendama koostöö- ja kaasamisvorme kogukonna- koda Praxis. 2025. aasta veebruariks on mõlema keskse valitsemisviisi24 põhimõtetest lähtuvalt. Sa- tegevussuunaga aktiivselt alustatud, liikudes edasi muti on selle eesmärk edendada osalusdemokraa- kodanikuühiskonna arendamise ja noorte kaasa- tiat ning toetada elanike heaolu, turvatunnet ja mise tugevdamise suunas. koostööd inimeste ja ametkondade vahel. 2024. Ülemaailmne kodanikuühiskonna ühendusi ja liite aastal jätkus fookusteemana elanikkonnakaitse ja koondav võrgustik Civicus liigitab kodanikuruumi selle võimekuse suurendamine kohalikul tasandil. Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital Eestis avatuks (skoor 93 p 100-st). European Civic (KÜSK) koordineeritavast fondist on samade ees- Forum Civic Space Report 2024 toob välja, et Eesti märkide tarbeks võimalik raha taotleda ka 2025. kodanikuruumi olukorda hinnatakse keskmisest pa- aastal. Möödunud aastal oli fondi baaseelarve remaks, kuid tuuakse välja murettekitavaid trende, 875 000 eurot ja toetusi sai taotleda igast koha- nt vabaühenduste rahastamine ning selle piiratus, likust omavalitsusest. avatud valitsemise kvaliteet suhetes vabakonnaga, Jätkus sotsiaalse innovatsiooni valdkonna sihipä- vähemusgruppide diskrimineerimine ning vaenu- rane arendamine, mille raames käivitati kaks olulist kõne seaduse eelnõu diskussioon ühiskonnas ning Siseministeeriumi poolt kaasrahastatavat projekti. poliitikute seas. Kuigi oleme juhtivate demokraa- Esimene neist on Euroopa Sotsiaalfond+ ja Sot- tiate hulgas maailmas25, on demokraatia tervis Ees- 24 Kogukonnakeskne valitsemisviis on koostöömeetod, mille kohaselt selgitatakse kohaliku omavalitsuse eestvedamisel välja sõltumata valdkonnast inimeste heaolu häirivaid probleeme ja leitakse neile lahendus. Seda tehakse koos kohalike elanikega piirkondliku kogukond- likkuse järgi. Kesksel kohal on piirkondlike kogukondade moodustamine (olemasolu), nende osalus ja kaasatus kogukonnaesindajate kaudu eri vormis nii probleemide väljaselgitamisse, kirjeldamisse kui ka võimalike lahendusvariantide väljatöötamisse ja otsustusprotses- sidesse ning seejärel ka elluviimisesse, et kujundada oma elu- ja toimekeskkonna heaolu. 25 V-Dem Institute, 2024, https://v-dem.net/documents/43/v- dem_dr2024_lowres.pdf?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR1eyaVIKXiVm2O- EAo9uxivGo2LmV6YaTC7CHmvjiwx4y3pG0vFnlXpaBc_aem_B1omu5u3tMgfz-W4cneWmQ 30 tis jäänud viimastel aastatel suuresti samale tase- OECD keskmisega samal tasemel. Näitajad poliiti- mele ning Eesti kõrge koht pingereas olnud pigem lise süsteemi kohta on OECD keskmisega tundu- demokraatia vähikäigu tulemus teistes riikides. valt madalamad: inimeste kaasa rääkimise võimal- Eesti elanike tunnetus oma võimalustest ühis- damine (17% vs 30% OECD) ja valitsuse poolt ko- konda mõjutada viimase paari aasta jooksul ei ole danike konsultatsioonilt saadud sisendi kasuta- drastiliselt muutunud26. Samas võimalus oma ar- mine (20% vs 32% OECD).27 vamust avaldada kohalikes küsimustes (41%) on Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal Programmi tegevus 1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine28 Oodatav tulemus 1.1. Teadlikud ja aktiivsed kui osalusdemokraatia vormi, tuues esile selle ra- elanikud kendamisel ilmnenud takistused. Hiljutise arva- musküsitluse kohaselt on vähemalt korra allkirjas- 2024. aastal seadis siseministeerium fookusesse tanud mõne algatuse 27% Eesti elanikest. Taro sõ- noorte osaluse suurendamise ja nende aktiivsema nul on Eestis probleemiks kodanikuõpetuse olu- kaasamise kodanikuühiskonda. Lisaks Euroopa kord, kuna paljudel puudub teadmine, millised küsi- Sotsiaalfondi toetatud tegevusele „Kodanikuühis- mused kuuluvad Riigikogu pädevusse ning millised konna mõju suurendamine ja arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse kasvatamise“ tihen- mitte. Samuti on algatuste menetlemine kohalikes dasime koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi omavalitsustes olnud keeruline. noorte- ja andepoliitika ekspertidega, et paremini 26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva. koordineerida noortele suunatud algatusi ja vältida Kodanikupäeval tõstetakse esile tegusate ja ette- poliitikavaldkondade eraldatust. Samuti analüüsi- võtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengusse. sime Siseministeeriumi noortenõukogu loomise 26. novembril 2024 toimus kodanikupäeva pidulik vajadust ja võimalikku mõju. tänuüritus, kus anti üle 15 kodanikupäeva aumärki 18. novembril 2024 toimus Riigikogus Eesti ko- aktiivsetele ja hoolivatele kodanikele ning kuulutati danikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) ra- aasta kodanikuks Iti Aavik. 2024. aastal esitati era- kendamise raames põhiseaduskomisjoni, sotsiaal- kordselt palju kandidaate aumärkidele ja aunimetu- komisjoni ja kultuurikomisjoni avalik kodanikuühis- sele. Kandidaatidest paljud tegutsevad haridus- ja konna arengu teemaline istung „Tugev ko- noortevaldkonnas. Kodanikupäeva konkurss on ka danikuühiskond kui demokraatia alustala. Kollektiiv- hea võimalus näha ja näidata, kui mitmekesine on kodanikuühiskond – aumärgi saajate hulgas on va- sete pöördumiste roll ja mõju“. Istungid toimuvad batahtlikke päästjaid, kohaliku elu edendajaid ja iga kahe aasta tagant, lähtudes põhiseaduskomis- neid, kelle südameasjaks on neid ümbritseva kogu- joni algatusel kehtestatud põhimõttest käsitleda konna inimeste murede lahendamine. Sedalaadi kodanikuühiskonna arengut kui riiklikult olulist kü- tunnustussündmuste korraldamine aitab toetada simust. Istungil andis siseminister Lauri Lääne- Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning mets ülevaate kodanikuühiskonna arengust ja väl- tagada siseturvalisust. Kodanikupäeva paiku toi- jakutsetest Eestis. Tallinna Ülikooli ühiskonnatea- musid ka maakondlikud tunnustussündmused, duste instituudi poliitilise sotsioloogia kaasprofes- mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused. sor Dr. Mari-Liis Jakobson analüüsis Eesti demok- Järjekordse World Giving Indexi (2024) põhjal osa- raatia hetkeseisu. Kuna kollektiivsete pöördumiste les vabatahtlikus tegevuses teadlikult (2023. aasta) võimalus tähistas Eestis 10 tegutsemisaastat, kä- 20% elanikest. Viimase 4 aasta jooksul võib seega sitles Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse inno- näha kerget tõusutrendi või stabiilset taset. Riikide vatsiooni ja valitsemise instituudi teadmussiirde võrdluses oleme selle näitajaga enam-vähem kesk- juht Dr. Külli Taro kollektiivsete pöördumiste õigust 26 Riigikantselei, 2024. Avaliku arvamuse seireuuring. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2024-04/Avaliku%20arvamuse%20seireuuring%20%2821.%20- %2025.%20m%C3%A4rts%202024%29.pdf 27 OECD, 2024. Survey on Drivers of Trust in Public Insitutions 2024 Results - Country Notes: Estonia. https://www.oecd.org/en/publi- cations/oecd-survey-on-drivers-of-trust-in-public-institutions-2024-results-country-notes_a8004759-en/estonia_767c2818-en.html 28 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Majandus ja kliima“ muutusega C „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodus- tab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitse- mise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“. 32 misel tasemel. Vabatahtliku tegevuse arendami- sidususe ja kodanikuaktiivsuse tõstmisel ning va- seks nõustas Siseministeeriumi strateegiline part- baühenduste jätkusuutlikkuse tagamisel, eriti eeso- ner Vabaühenduste Liit igapäevaselt organisat- levatel kärpeaastatel. Annetamistalgute etteval- sioone ning arendas võrgustikku. Vabatahtliku te- mistusena korraldas liit neli töötuba: annetamiste gevuse võrgustik kasvas 2024. aasta jooksul 2 trendid ja viimase viie aasta uuringute ülevaade, liikme võrra (nimekiri siin). Paraku koondas liit va- eraraha kaasamine, annetuste kogumise heast ta- batahtliku tegevuse valdkonna juhi rahastuse vähe- vast uutele liitujatele ja uute annetajate kaasamine nemise tõttu 2024. aasta kevadel. Liit hoidis küll püsitoetajateks. Aasta lõpus liitus seoses anneta- võrgustikku toimimas, ent aktiivset teemavald- mistalgutega hea tava võrgustikuga ligi 20 uut or- konna edendamist 2024. aasta teises pooles enam ganisatsiooni. Probleemiks on organisatsioonide ei toimunud. Siseministeeriumi hinnangul vajab madal kaasatus ja osalemishuvi, samas hinna- vastava võrgustiku senine toimimine ja kontsept- takse Vabaühenduste Liidu panust annetamis- sioon uuesti mõtestamist ning kokkuleppeid. kultuuri ja heategevusvaldkonna suunajana ning võrgustiku liikmed pöörduvad liidu poole huvikait- Viimaste aastate kriisid (COVID-19 kriis, Ukraina seteemade ja tagasisidega. Liitu nähakse kui koos- sõda ja sellest tingitud põgenike kriis) on (üm- tööpartnerit ja organisatsiooni, kes seisab heatege- ber)kujundanud Eesti vabatahtliku tegevuse maas- vusvaldkonna edendamise eest. tiku. Mõlema kriisi ajal muutus nähtavaks spon- taansete vabatahtlike roll. Ka informaalsed vaba- Selleks, et soodustada kodanikuühiskonna järel- tahtlikud ja mitteorganiseerunud vabatahtlikud ehk kasvu, jätkas KÜSK 2024. aastal Euroopa Sotsiaal- inimesed, kes kriiside ajal tulevad hätta jäänutele fondi ja Siseministeeriumi projekti „Toetuse and- appi, olenemata oma varasemast ettevalmistusest mise tingimused kodanikuühiskonna mõju suuren- või seotusest valdkonnaga. damiseks ja arengu toetamiseks“. Projekti eelarve on pisut üle 2 miljoni euro, millest 70% on Euroopa Tartu Ülikooli poolt viidi läbi uuring „Vabaühenduste Sotsiaalfondi toetus ja 30% Eesti kaasfinantsee- ja vabatahtliku tegevuse arengusuundumused ja ring. Tegevustega alustati 2024. aastal ning nende võimalused. Analüüs ja ettepanekud poliitika või eesmärk on koolitada maakondlike vabaühenduste sekkumiste kujundamiseks“, mille tellijateks on konsultante ning suurendada maakondades laste Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium. Uuringu ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasa- esmased tulemused viitavad, et vabatahtlike osku- misoskust. sed ja panus on aidanud spetsialistidel paremini toime tulla kriiside lahendamisega, nii Ukraina sõja Täpsemalt tegeleb KÜSK projekti raames järgmi- kontekstis riiki saabunud põgenikega kui ka erine- sega: vate teiste keskkonnakriiside (metsatulekahjud, 1. arendab süsteemset ja kogukonnapõhist laste rannikureostus jmt) tagajärgedega. Ekspertide hin- ja noorte kaasamismudelit (tagab ko- nangul on spontaansed vabatahtlikud oluline res- danikuühiskonna järelkasvu); surss kriisidega toimetulemisel. 2. parandab laste ja noortega tegelevate va- 2023. aastal annetati Vabaühenduste Liidu tellimu- baühenduste kaasamis- ja osalemisoskusi sel ja Praxise poolt analüüsitud andmetel tulumak- (loob võimalusi vabaühenduste arendamiseks, susoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele arendab ja tugevdab vabaühendusi, keskendu- kokku 77,7 miljonit eurot. des laste ja noortega tegelevatele vabaühen- Toimusid traditsiooniks saanud annetamistalgud, dustele). mille fookuses oli annetamise usaldusväärsus. Tal- 2024. aastal lõppes Erasmus+ rahastus kogukon- gutele said registreerida vaid organisatsioonid, kes napraktika tegevusteks. Kogukonnapraktika raa- järgivad annetuste kogumise head tava. Osalejaid mes toimus kokku kümmekond sündmust ligi 300 oli seetõttu varasemasest vähem, kuid osalenud õpilasele. Kogukonnapraktika sündmuste korralda- organisatsioonid tõestasid ennast võimekate an- mist jätkatakse eraldiseisva MTÜ Kogukonnaprak- netuste kogujatena – kokku annetati 170 630 eurot, tika kaudu. millest 40 000 eurot on Swedbanki toetus MAA (Ma Armastan Aidata) keskkonna organisatsioonidele. 2024. aastal autasustas Siseministeerium koos- Annetamistalgutel osales ligi 100 organisatsiooni, töös haridusliku koostööprogrammiga „Proovikivi“ mis jäi küll alla 2022 ja 2023. aastate osalejate ar- koolinoorte konkursi „Koos suudame“ viienda vule. Samas olid osalenud organisatsioonid võime- hooaja võitjaid. Sel hooajal said parimad osalejad kad annetuste kogujad, sest sündis annetamistal- erilise võimaluse esitleda oma projekte oktoobris gute ajaloo paremuselt kolmas tulemus. Talgute toimunud jätkusuutliku ettevõtluse festivalil Impact raames pöördus korraldaja Vabaühenduste Liit Va- Day. Festival andis noortele võimaluse esineda bariigi Valitsuse poole, et juhtida tähelepanu anne- suure auditooriumi ees ja tutvustada oma algatusi, tamiskultuuri edendamise vajadusele Eestis. Pöör- demonstreerides nende mõju ning väärtust. Sügi- dumises rõhutati annetamise tähtsust ühiskonna sel 2024 uut „Koos suudame“ konkurssi välja ei kuulutatud. Otsus tulenes vajadusest põhjalikult 32 läbi mõelda noortele suunatud konkursi või sarn- 3. kogukonna kriisiplaani koostamise kooli- aste algatuste vajadused ning ootused. Eesmärk tuse korraldamise. on tagada, et see haakuks ja toetaks 2025. aastal Kogukonnatöö olulisuse nähtavaks tegemist aitas valmivat noorte kodanikuühiskonnas osaluse suu- korraldada ka koostöö Maakondlike Arenduskes- rendamise kontseptsiooni ja raamistikku. kustega (MAK), kelle abil kaardistati omavalitsus- Oodatav tulemus 1.2. Võimekad ja hoolivad ko- tes kogukonna tööd tegevad ametnikud ja komisjo- gukonnad nid. 2024. aastal jätkus kodanikuühiskonna innovatsioo- Liit alustas ressursipõhist ehk tugevuste põhist ko- nifond, mille strateegiline eesmärk on toetada ja gukondade arendamise (ABCD ehk Asset Based suunata kogukondi ning kohalikke omavalitsusi Community Development) mudeli testimist seitsme välja töötama ja kasutama koosloomelisi kaasa- kogukonnaga: Mikitamäe kogukond Võrumaalt, mis- ja koostöövorme. Innovatsioonifondi maht Nõuni kogukond Valgamaalt, Koidu Keskus Tartu 2024. aastal oli üle 1 miljoni euro. Iga kohaliku oma- linnas, Loodna külakogukond Raplamaalt, Leisi ko- valitsuse kohta oli ette nähtud maksimaalne toe- gukond Saaremaalt, Tudulinna kogukond Ida-Viru- tussumma, mille piires said selle omavalitsuse ter- maalt ning Meeste Koja Haapsalu Kuur Lääne- ritooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha maalt. Tegevuse raames valmis ka juhendmaterjal taotleda. Kokku esitati 103 taotlust 65-st kohalikust „Ressursipõhise kogukonna arendamise ehk ABCD omavalitsustest. Enim taotleti vahendeid generaa- mudeli põhimõtted ja rakendamine“. torite ja nendega seotud tarvikute soetamiseks, 2024. aastal keskendus Siseministeeriumi stratee- kriisivarustuse tagamiseks, koolitusteks ja õppuste giline partner MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor läbiviimiseks ning kriisiplaanide koostamiseks. (SiLab) peamiselt kogukonnapõhise valitsemisviisi Suurem osa taotlusvoorus osalejatest teevad ak- arendamisele ja juurutamisele ehk Kogukonnala- tiivset koostööd Päästeametiga ning taotlejatel on bori elluviimisele. 2024 hooajal liitusid Kogukonna- suur huvi nii taotlusvooru kui elanikkonnakaitse või- laboriga omavalitsused, kes soovisid edendada mekuse suurendamise vastu oma kogukonnas. koostööd kogukondadega kohalike probleemide la- Toetatud projektidega saab tutvuda KÜSK-i kodule- hel https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhen- hendamisel, . Programmi läbis täies mahus 5 KOVi. dustele/taotlusvoorud/ah24/. Innovatsioonifond Omavalitsuste peamiseks väljakutseks osutusid ti- jätkub 2025. aastal ja see on kavas avada aasta esi- heasustusega piirkonnad, kus pole kogukondlikku meses pooles. tegevust välja kujunenud ja kus ei ole samasugu- seid selge mandaadiga kogukonda esindavaid Siseministeeriumi strateegiline partner kogukon- eestvedajaid nagu on külade puhul külavanemad. dade suunal Eesti Rahvaülikoolide Liit koos MTÜ- ga Maakondlikud Arenduskeskused kasvatas eri Selliste nn valgete laikude ehk omavalitsuse jaoks osapoolte teadlikkust kogukonnakeskse valitse- anonüümsete piirkondadega tegelemine on kogu- misviisi olemusest, võimalustest ja vajalikkusest. konnapõhise valitsemisviisi, avatud valitsemise, Korraldati erinevaid avalikke üritusi, sh inspiratsioo- aga ka kriisivalmiduse seisukohast omavalitsuse nipäeva, mille raames külastas 2024. aastal Eestit jaoks üks suurimaid väljakutseid. SiLabi tegevuste kogukonnateadlane Cormac Russell. Kogukonna- tulemusena on vähemalt 24-s KOVis käivitatud veebis avaldati järjepanu uusi materjale29. Läbi koostööformaadid kogukondadega ning vähemalt strateegilise partnerluse tegevuste elluviimise on 26-s on kogukonnad kaardistatud. loodud eeldusi kogukonna mõiste ja kogukonna määratlemise protsessi ühtlustamiseks. Loodud Toetamaks kogukondade võimekuse suurenda- on Eesti kogukonna arendajate kui praktikute kogu- mist, kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamist kond, mis võimaldab omavaheliste suhete arenda- ja kogukondade kriisivalmidust, jätkas strateegiline mist, uute koostööpartnerite leidmist ning toetab partner Eesti Külaliikumine Kodukant tegevusi foo- iga osaleja individuaalset arengut kogukondade kusega elanikkonnakaitsel, koostööl ja kriisivalmi- võimestamisel. Liit tegeles aktiivselt KOVi töötaja- dusel. Korraldati üle-maakondlikke kohtumisi (KOV, tega, et suurendada nende teadmisi ja oskusi kogu- kogukonna ja Päästeameti juhid), nendest inspiree- kondadest ja nende kaasamisest läbi: rituna toimus hulk jätkutegevusi külade ja omava- 1. KOVidele suunatud arenguprogrammi litsuste tasandil ning need jätkuvad ka edaspidi. „Dialoog kogukonnaga“ elluviimise; Kodukandi algatusel toimus 2024. aastal maakon- 2. KOV kriisikomisjoni liikmetele suunatud ka- dades kokku 26 koolitust ja infoseminari, kus kokku hepäevaste koolituste korraldamise; 29 www.kogukonnaveeb.ee 33 osalejaid oli 806. Lääne maakonnas korraldati ko- Oodatav tulemus 1.3. Võimekad vabaühendu- gukondades kriisiks valmisoleku küsitlus ja valmis sed ja sotsiaalsed ettevõtted kriisiennetuse töövihik30. Pärnumaal toimus juba IX siseturvalisuse mäng. Kolme osapoole (kogukond, Võimekate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõ- Päästeamet, KOV) kriisiennetuse teemalised info- tete valdkonnas on oluline roll KÜSK-i tegevustel, mille asutajaõigusi teostab Siseministeerium. päevad toimusid Hiiumaal, Harjumaal, Ida-Viru- maal, Läänemaal, Pärnumaal, Jõgevamaal, Rapla- Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete või- maal, Tartumaal ja Viljandimaal. mekuse kasv on KÜSK tegevustes (taotlusvoorud, välisprojektid, tugisündmused) läbivalt oluline Kogukondade ja KOVide teadlikkusega kohaliku teema ühiskonna üldise heaolu ja jätkusuutlikkuse omavalitsuse ja kogukondade koostöövõimlaus- tagamiseks. Vabaühenduste soov tõsta oma päde- test tegeles aktiivselt ka MAK võrgustiku vabaühen- vusi ja võimekust näitab suur huvi KÜSK taotlus- duste konsultandid, kellel on laialdased teadmised voorude vastu ning pigem suurenev taotlejate arv. maakonna kogukondadest, vabaühendustest, eest- Arenguhüpet ettevalmistavasse taotlusvooru vedajatest ja „sädeinimestest“. Teenuse pakku- (AHE24) https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vaba- mise käigus viivad konsultandid kokku erinevaid uhendustele/taotlusvoorud/ahe24/ esitati 58 taot- lust, edukalt lõpetas projekti 30 toetuse saajat. osapooli erinevates sektoritest nii valdkondadesi- Arenguhüppe taotlusvooru (AH24) seselt kui -vaheliselt. Sündmuste korraldamise ning https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendus- eriilmelistel üritustel osalemisega viivad konsultan- tele/taotlusvoorud/ah24/ esitati 107 taotlust. did osapooli kokku, räägivad võimalustest ja julgus- 2024. aasta arenguhüppe toetuse osaliseks said tavad koostööd tegema. Läbi iseenda eeskuju pea- 17 vabaühendust. Arendamiseks valitud võimeku- lehakkamises, koostöö tegemises ja teadmiste va- sed keskendusid põhitegevuse sisulisele arenda- hetamises innustavad nad olema aktiivsed koos- misele, uute tegevuste algatamisele, turunduse ja tööpartnerite ja lahenduste leidmises. Konsultan- kommunikatsioonivõimekuse tõstmisele, inimeste did osalevad erinevatel ümarlaudadel (KOV-põhi- arendamisele organisatsioonis jt. AH22 taotlusvoo- sed, kultuurialased jne), kriisiplaani koostamise rust toetust saanud 21 ühingut lõpetasid 2024. aas- kokkusaamistel. Konsultandid märgivad, et koha- tal oma organisatsiooni arenguhüpped tulemusli- liku tasandi ja kogukondade koostöö sõltub väga kult ja eesmärgipäraselt. Arendati kommunikat- palju ametnikust, kes antud valdkonna eest KOVis siooni ja turundusvõimekust, inimesi oma organi- satsioonis, sisulisi põhitegevusi ning leiti võimalusi vastutab, samuti sõltub teadlikkuse kasv koha- tuluallikate mitmekesistamisele. Riigile vajaliku likust ametkonnast, kas soovitakse oma tead- partnerluse tekkeks oluliste ühiskondlike teenuste likkust tõsta või peetakse seda tüütuks ja liigseks ja funktsioonide täitmiseks vabakonna/ko- tööülesandeks. danikuühiskonna poolt, on finantsiline tugi va- baühendustele (sh sotsiaalsed ettevõtted) nende Jätkus kogukonna eestvedaja stipendiumikonkurss võimekuste kasvu toetamiseks jätkuvalt oluline ja KÜSK-i juures, mis on mõeldud inimesele, kelle sü- prioriteetne suund. dameasi on juhtida oma kogukonnas toimuvat ja kaasata teisi. Stipendiumi eesmärk on tunnustada Rahvusvahelise suuna konkursside – reisitoetused, motiveeritud ning kogukonna arendamiseks vaja- välisprojektide toetamine, rahvusvaheliste katusor- like oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedajat, ganisatsioonide suursündmuste toetamine – taot- kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengu- lemine oli 2024. aastal võrreldes varasemate aas- sammude innustaja. Kogukonna eestvedaja sti- tatega aktiivsem. Konkursid avanesid märtsis ning pendiumi statuudi koostamisel tehti 2024. aastal sulgusid mais eelarve ammendumise tõttu, mis koostööd Eesti Mentorite Kojaga. Taotlusi esitati näitab rahvusvahelise koostöö raames kõrget taot- kokku 63, mis on paraku poole vähem kui varase- lemis- ja tegutsemisaktiivsust. Võib eeldada, et mal aastal. Kokku rahuldati 21 taotlust kogusum- KÜSKi kogetud aktiivsuse nähtav kasv on mõjuta- mas 105 000 eurot. Konkursi täpsemad tulemused tud CERV (vt järgmine lõik) kontaktpunkti tööst on avaldatud KÜSK-i kodulehel https://kysk.ee/toe- KÜSKis, mille raames nõustatakse aktiivselt CERV- tuste-ajalugu/. Konkurss jätkub 2025. aastal. programmi välisrahastust ja KÜSKi rahvusvahelise Kokkuvõtvalt, hoolimata eelkirjeldatud edukatest suuna toetusmeetmeid. tegevustest, vajab mõiste kogukond ja kogukonna- keskne lähenemine/valitsemisviis endiselt järjepide- Alates 2021. aastast tegutseb KÜSK Euroopa Liidu vat selgitustööd. „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk CERV (Citizens, Equality, Rights and 30 https://kklm.ee/wp-content/uploads/2024/05/kogukonna-kriisitoovihik.pdf 34 Values) programmi kontaktpunktina. KÜSK-i üle- professionaalset reklaamvideot, mida levi- sanne kontaktpunktina on vahendada toetus- tatakse erinevatel sotsiaalmeediakanalitel meetme teavet ja nõustada vabaühendusi taot- ja Digiõps MTÜ kodulehel luste ettevalmistamisel. Selleks jagatakse jooks- (https://digiops.ee/). Digiõps MTÜ andme- valt infot veebilehel www.kysk.ee/cerv, korralda- baas on suurenenud ca 50 õpetajani. takse infotunde ning esinetakse eri üritustel ja sot- siaalmeedias. 2023. aastal toimunud voorudest on Alates 2016. aastast on NULA inkubaatori läbinud programmist toetust saanud ja toetuse andmise le- 78 erinevat ühiskondlikku algatust. pingu allkirjastanud (peapartnerina, tavapartne- rina) 20 organisatsiooni Eestist (9 MTÜd või sihta- 2024. aastal jõudsid lõpule Vabaühenduste Liidu sutust, 8 riigiasutust või kohalikku omavalitsust, alustavate juhtide kiirendi ja kogenud juhtide kovi- üks eraettevõte ja kaks avalik-õiguslikku ülikooli). sioonigrupid, mis osutusid osalejaid võimestava- Kolm organisatsiooni on saanud toetust mitme teks ja väärtuslikeks. Osalejad rõhutasid nende al- projektiga. Kokku saadi toetust summas 1,15 mil- gatuste jätkamise vajadust, kui vahendid seda või- jonit eurot ja 19 projekti ellu viimiseks. Peataotleja maldavad. Mõlema programmi järeldus kinnitas, et rollis olid Eesti organisatsoonid kahel korral. 2024. sellised algatused on olulised vabaühenduste juh- aastal avanenud voorude tulemused avalikustas tide toetamiseks ja sektori üldise juhtimiskvaliteedi Euroopa Komisjon kaheksa meetme osas (10 tõstmiseks vajalikud ja vähendavad vabaühen- vooru oli kokku). Neljas voorus neist sai Eesti toe- duste juhtide üksinda tegutsemise tunnet. tuse (2 riigiasutust ja peataotlejad ning kaks va- Vabaühenduste Liit nõustas ja koolitas vabaühen- baühendust partneritena). Kokku summas 449 tu- hat eurot. Võrreldes eelneva perioodiga on kaetud dusi ning hoidis ühenduste võimekuse tõstmise ka EL õiguste ja harta meede ning toetuste kogu- raames rahalisel võimekusel teadlikku tähelepanu. summa, mis Eestisse jõudis on 1,3 korda suurem Liit tõstatas taas sotsiaalsete ettevõtete võrdse kui 2022. aastal. Rohkem infot kõikide perioodil kohtlemise teema, keskendudes vajadusele või- 2021 kuni 2024 toetusmeetmetest raha saanud maldada ka neile ligipääsu ettevõtlustoetustele ja - projektide kohta on leitav siin: https://kysk.ee/taot- laenudele sarnaselt teistele ettevõtetele. Majan- lejale/cerv/cerv-eesti-toetus27/. CERV programm dus- ja kommunikatsiooniministeerium leidis, et on seotud nii Siseministeeriumi, Justiitsministee- sotsiaalsed ettevõtted väärivad võrdseid võimalusi, riumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- ent jäid erimeelsused, kas kõiki samu võimalusi teeriumi tulemusvaldkondadega. saab ja tuleks sotsiaalsetele ettevõtetele pakkuda. Nupukate lahenduste ehk NULA inkubaatori konkur- Teema jääb edasiseks lahendamiseks, et tagada sile, mida viib ellu KÜSK koostöös Heateo Sihtasu- sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlik areng ja võrd- tusega, esitati 2024. aasta ideekorjesse rekordarv sed võimalused ettevõtluskeskkonnas. ideid – kokku 102. Suurem osa ideedest oli sot- siaalvaldkonnast (sh vaimne tervis, lapsevanemate 2024. aastal lõppes Siseministeeriumil strateegiline väljakutsed ja sõltuvusteemad), veerand panustas partnerlus MTÜ-ga Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgus- hariduse temaatikasse, 15 oli keskkonnavaldkon- tik (SEV), kes jätkas ka 2024. aastal aktiivselt tegut- nast ja veel kaheksa ideed esitati muudel teemadel. semist selle nimel, et kasvatada jätkusuutlike sot- 2024. aastal lõpetasid NULA programmi (inkubaa- siaalsete ettevõtete, tugiorganisatsioonide ja vald- tor + starditoetus) kaks kodanikuühiskonnast al- konda arendavate organisatsioonidega kogu- guse saanud uut koostöö- ja koosloomelist alga- konda, soodustada laiemat mõju loovate tegevuste tust, mis on toetuse abiga kasvanud iseseisvateks elluviimist ning suurendada Eesti elanike seas ja mõjusateks ühinguteks: teadlikkust sotsiaalsetest ettevõtetest ja nende rol- 1. Arusaamise Agentuur tegeleb keerulise lidest. Lisaks panustati olulisel määral koostöösu- keele probleemidega ühiskonnas, koolitab hete loomisse ja arendamisse rahvusvaheliste spetsialiste, teeb lihtsas keeles sisuloomet partneritega. ja avaldab arvamusliidrina teemakohaseid artikleid. Avalikkuseni jõudmiseks on ühin- Siseministeeriumi, SEV-i, KÜSK-i ja teiste partnerite gul loodud kolm veebilehte: https://lihtsas- koostöös osaletakse aastatel 2024-2028 ESF+ keeles.ee, https://arusaamiseagentuur.ee, ning SI+ rahastatava rahvusvahelise projekti Natio- koolitused leiab https://koolitus.arusaami- nal Competency Centres for Social Innovation jätkup- seagentuur.ee/ rojektis European Social Innovation Alliance (ESIA), 2. Digiõps MTÜ koondab kvalifitseeritud õpe- mis keskendub sotsiaalse innovatsiooni kompe- tajad, kes viivad läbi digitaalseid reaalajas tentsikeskuste jätkusuutlikkusele ning sotsiaalse in- toimuvaid kontakttunde koolides või eravii- novatsiooni valdkonna arendamisele. Projekt oli siliselt täiendavat toetust vajavatele õpi- 2024. aastal käivitamisfaasis, kuid toimus ka erine- lastele. Ühendus on läbi viinud 1500 tundi vaid sisutegevusi. Varasema projektiperioodiga enam kui 130 õpilasele. Valminud on kolm 35 võrreldes pannakse käesoleval perioodil veel enam 6. Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvata- rõhku ka rahvusvahelisele koostööle. mine (ühingu tegevuste rahastamise nõusta- mine): 241 Kokkuvõttes mängis 2024. aastal SEVi tegemistes 7. Muu: 190 ja saavutustes keskset rolli: 8. KOV nõustamine: 28 1. Uuringute läbi viimine, mis annavad vaja- Konsultandid on nõustanud inimesi ja ühinguid ka likku sisendit sotsiaalse ettevõtluse vald- erinevatel rahastusvõimaluste ja projektide teemal, konnale. Sellel aastal võeti ette uus oluline sh KOP programm, LEADER toetusmeetmed, KOV teema – sotsiaalselt vastutustundlikud rii- toetusmeetmed, KULKA, Erasmus jms toetusmeet- gihanked. Viidi läbi sotsiaalselt vastutus- med. Kuna teenuse kvaliteetseks pakkumiseks esi- tundlike riigihangete teadmiste ja kommu- neb jätkub palgasurve, on oluline analüüsida, milli- nikatsiooni teemaline uuring. Samuti ku- seid ülesandeid vabaühenduste konsultandid li- jundati uuringu alusel koolitusplaan ning saks täidavad ning kas neile on ka täiendav ra- viidi läbi mitmeid sisendikorje kohtumisi ja hastusallikas olemas. koolitus sotsiaalselt vastutustundlike riigi- hangete teemal Eestis; Peale nõustamisteenuse toimib edukalt ka infopor- 2. Jätkati sotsiaalse ettevõtluse andmebaasi taal www.mtyabi.ee, mis pakub kirjalikke juhiseid ja täiendamisega, mis annab kvartaalse või nõuandeid kodanikuühiskonna algatustele. Portaali aastase täpsusega ülevaate sotsiaalsete külastas 2024. aastal kokku 28 678 kasutajat (üle ettevõtete ja sotsiaalse ettevõtluse sektori 3000 võrra rohkem kui aasta varem). Lehekülgede käekäigust kirjeldades selle olulisemaid in- vaatamisi oli ca 64 000 (u 6000 võrra rohkem kui dikaatoreid; aasta varem). Populaarseimad teemad, mille vastu portaalis huvi tunti, olid juhtimine/töösuhted/kä- 3. Fookuses oli ka rahvusvahelist koostööd ja sundusleping, organisatsiooni asutamine/MTÜ laiemalt sotsiaalset ettevõtlust ja ettevõt- asutamine ning ühingu lõpetamine/MTÜ lõpeta- teid arendavate projektide jätkamine ja käi- mine. vitamine; 4. Ka sellel aastal korraldati Impact Day festi- Oodatav tulemus 1.4. Läbipaistev ja kaasav val, mis toimus 9.-12. oktoobril Tallinnas ja poliitikakujundamine kuhu kogunes üle 2660 osaleja, sh 30st vä- 2024. aastal uuendati vabaühenduste rahastamise lisriigist. Festivalil esinesid 170+ esinejat, analüüsikeskkonda mtyraha.heakodanik.ee riigi- korraldati 92 sündmust. 50+ ettevõtet tut- asutustelt saadud andmete alusel 2021-2022. vustas oma tegevust EXPO-l. Impact Day aasta andmetega ning alustati 2023. aasta and- tõi kokku avaliku, era- ja mittetulundussek- mete ettevalmistusega. tori partnerid ning suurendas teadlikkust jätkusuutlikest ja sotsiaalsetest ettevõtlus- Vabaühenduste Liit piloteeris 2024. aastal huvikait- lahendustest. Kokku jõuti meedia vahen- sevõimekuse mõõtmise tööriista, milleks viidi läbi dusel umbes 3,3 miljoni inimeseni üle Eu- esmalt huvikaitsevõimekuse enesehindamise pi- roopa. lootuuring. Olulisemana võib välja tuua, et organi- satsioonid, kus töötab huvikaitsespetsialist, pea- vad end kõige edukamaks huvikaitsevõimekuse ta- Vabaühenduste võimekust, kohaliku tasandi aktiiv- gamisel. Suurimat tuge vajavad aga need, kus hu- sust ja koostööd ning kogukondlikkust toetavad vikaitsemeeskond puudub. Organisatsioonid tun- MAK võrgustiku vabaühenduste konsultandid. Sei- nevad end enesekindlamalt väljapoole suunatud te- suga 31.12.2024 töötab Eestis 17 vabaühenduste gevustes (osalemine, esindamine), kuid vajavad konsultanti, neist kolm vene töökeelega ja seitse arengut komplekssemate oskuste alal (eesmärkide konsultanti pakuvad nõustamist inglise keeles. seadmine, mõõdikud, partnerlus) ning huvikaitset 2024. aastal oli kokku 1809 nõustamist, mis on mõ- toetavate tingimuste loomisel (rahastus, töötajate nevõrra rohkem kui 2023. aastal (1739). 1809 nõus- arv). Rahastusprobleemid on paljude väljakutsete tamisel on nõustatavaid olnud kokku 6031. Inglise peamine põhjus. keeles oli 20, vene keeles 327 ja eesti keeles 1462 nõustamist. Nõustamisteenuse liikide järgi jagune- European Civic Forum Civic Space Report 2024 toob vad nõustamised: välja, et Eesti kodanikuruumi olukorda hinnatakse 1. Eestvedajate inspireerimine: 41 keskmisest paremaks, kuid tuuakse välja murette- 2. Organisatsiooni asutamine: 299 kitavaid trende, sh avatud valitsemise kvaliteet su- 3. Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvata- hetes vabakonnaga. Vabaühenduste Liit kesken- mine (juhtimise korraldamise nõustamine): 286 dus 2024. aasta kaasamisprobleemide lahendami- 4. Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvata- sele, nt koostati kliimaseaduse väljatöötamise mine (ühingu projektide nõustamine): 619 protsessi kaasamisanalüüs, mis tõi välja puudu- 5. Organisatsiooni arendamine: 105 jääke osapoolte kaasamises. Tulemusi plaanitakse 36 kasutada näidete ja õppematerjalidena avatud riigi- Koostöös riigikantseleiga levitatakse kaasamise valitsemise arendamisel. Riigikohtu põhiseadus- häid ja halbu näiteid, mida kasutatakse riigiamet- likkuse järelevalve käigus juhtis VÜL tähelepanu nike koolitamiseks ja reaalsete kaasamispraktikate sellele, et seaduseelnõus ei kaasatud mõjutatud analüüsimiseks. vabaühendusi ega hinnatud mõju vabakonnale. 37 Programmi tegevus 2. Usuvabaduse tagamine31 Riigieelarvelised toetused võimaldavad parandada Kõrgema Usuteadusliku Seminari korraldamisel usuliste ühenduste laste- ja noortetöö kvaliteeti, tõ- valmisid 11 originaalset Piiblit tutvustavat vee- hustada sotsiaalvaldkonna teenuseid, tegelda pere- biloengut eestlastest koolitajatega, mis on käesole- nõustamisega ning vähendada perevägivalla ilmin- val aastal veel piloteerimisel Seminari korraldataval guid. Nende eesmärkide saavutamiseks korraldati e-piiblikooli kursusel. Peale esimest aastat pakume koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usutea- neid ka teistele soovijatele, sh üldhariduskoolide duse Instituudiga laste- ja noorsootöötajatele hin- ajaloo, kultuuriloo, usundiõpetuse õpetajatele. gehoidjakoolitusi, kus käsitleti järgnevaid teemasid: Riigikogu tunnistas 06.05.2024 Moskva Patriar- lapse- ja noorukiea psüühikahäired, lein ja leina- haadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni nõustamine, hingehoid palliatiivses ravis. Kooli- toetavaks institutsiooniks. Nii Ukrainas, Prantsus- tuste eesmärk oli nõustada leinaprotsessiga toime- maal, Lätis kui Moldovas on tehtud julgeolekuvaja- tulemise abistajaid ja leinas olevate perede toeta- dustest tulenevalt muudatusi usuelumaastikul. Ve- jaid, juhendada leinava lapse toetajaid ning selgi- nemaa on kasutanud Moskva patriarhaadi alla kuu- tada leinarühmade läbiviimise põhimõtteid. luvat Moldova õigeusu kirikut otseseks sekkumi- Riskide maandamiseks korraldati usulistele ühen- seks 2024. aastal toimunud Moldova EL-i referen- duste esindajatele koolitusi „Grupiprotsessid, gru- dumisse ja presidendivalimistesse. Lisaks on tähel- pijuhtimine ja mentorlus“, kus räägiti koguduse töö- datud koostööd Vene Õigeusu Kiriku kohalike ha- tegijate ning hingehoidjate töövõime ja vaimse ter- rude ja Vene Föderatsiooni julgeolekuasutuste va- vise hoidmisest. hel Rootsis, Norras, USA-s, Tšehhis ja Bulgaarias. Nagu varasematel aastatel korraldati koolitus usu- Eesti põhiseadus ütleb, et igaühel on südametun- liste ühenduste vaimulikele abielu sõlmimise õiguse nistuse-, usu- ja mõttevabadus. Riik ei reguleeri ei saamiseks. Usulisi ühendusi nõustati nende enese- usu ega veendumuse sisu. Riigi ülesanne on aga korralduse asjus, muu hulgas põhikirjade või põhi- kujundada õigusruum, kus need vabadused, sh kirjamuudatuste ettevalmistamises registrisse usuvabadus on kaitstud ning on välistatud oht, et kandmiseks. usulisi ühendusi kasutatakse vaenulike riikide või välisriikides tegutsevate äärmusorganisatsioonide Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapai- poolt sõltumata usundist. Seetõttu algatas Sisemi- kade ekspertnõukogu töös osalemise kaudu aidati nisteerium 2024. aastal kiireloomuliselt kirikute ja kaasa looduslike pühapaikade kui oluliste mäluob- koguduste seaduse muutmise (KiKoS), et kaitsta jektide säilimisele ja mittekaitsealuste pühapaikade inimeste vabadus uskuda ilma vaenuliku mõjutus- kaitse alla võtmisele. Ajalooliste looduslike püha- tegevuse ohvriks sattumata. Seaduseelnõu ees- paikade kaitsel on peale kultuuriloolise tähenduse märk on korrastada ja ajakohastada senist seadust, oluline usuvabaduse tagamise mõõde, kuna maau- arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti, usuliste sulistele on need objektid sakraalse tähendusega. ühenduste mitmekesistumist ning ka riskidest jul- Ühiskonna religiooniteadlikkuse suurendamine on geolekule, mis kaasnevad religiooni radikaliseeru- vahetult seotud nii teadmispõhiste otsuste vastu- mise või poliitilise instrumentaliseerimisega. Tahe võtmisega kui ka eri religioonidesse eelarvamusva- on välistada usuorganisatsiooni kasutamine vaenu bama suhtumise kasvuga. Selleks pakuti nõusta- või vägivalla õhutamiseks mõne teise rahvuse, usu mist, koolitusi jms, et suurendada riigiasutuste ja või kultuuriruumi vastu. Eelnõu puudutab mh kohaliku omavalitsuse spetsialistide teadlikkust usuorganisatsioonide juhtimist ja ka nimevalikut. Eestis tegutsevatest usulistest ühendustest. KiKoSe muudatus ei too automaatselt ühegi kiriku sulgemist ega ka ühegi usundi keelustamist Eestis. Eesmärgi saavutamiseks on kasutusel veebiloengu Kuid eelnõu toob selgemalt välja riigi ja meie ühis- sari Eesti usuelust, mida saab vaadata Siseminis- konna ootused siin tegutsevatele usuorganisat- teeriumi kodulehe kaudu. Samuti on veebis kasuta- sioonidele, kes peavad igal juhul tegutsema Eesti miseks teatmik „Kirik keset küla“, mille eesmärk on seaduste alusel. aidata kujundada usuorganisatsioonide koostööd eri tasanditel, sh avaliku sektoriga. Kuna kavandatav seadusemuudatus puudutab het- kel ennekõike Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu 31 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“. 38 Kirikut (MPEÕK), alustas Siseministeerium paral- rahvustest elanikest peab seda sammu õigusta- leelselt läbirääkimisi MPEÕK-iga, et kogudused ju- tuks 23%, kuid 59% mitte.32 riidiliselt Vene Õigeusu Kirikust lahti siduda. Sarna- Oluline on saavutada turvalisem ühiskond, kus nii sed konsultatsioonid on toimunud Pühtitsa stavro- kogukondlik elu kui ka keskkond oleksid korralda- pigiaalse (vahetult Moskva patriarhile alluva) tud viisil, mis vähendaks negatiivsete nähtuste te- kloostriga. ket juba varakult ja võimaldaks usuvabadust nii in- Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku administ- dividuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil kehtiva õi- ratiivset lahti sidumist Vene Õigeusu Kirikust pidas guskonna raames. 2024. aastal 59% elanikest õigustatuks ja 26% mitte õigustatuks – eestlastest 77% ja muudest 32 Riigikantselei, 2024. Avaliku arvamuse seireuuring. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/2024%2012%20AA%2021%20seire%20raport%20%20-%20%20avaldamiseks.pdf. 39 KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2024. aastal 1. Käivitus Šveitsi-Eesti koostööprogramm – eesmärk on parandada Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks, keskendudes lõi- mumise, hariduse, sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, sot- siaalse innovatsiooni edendamisele ning kodanikuühiskonna võimekuse tõstmisele sotsiaalse sidu- suse toetamisel. 2. Algatati kirikute ja koguduste seaduse muutmine – eelnõu eesmärk on korrastada ja ajakohastada olemasolevat regulatsiooni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti, usuliste ühenduste mitmeke- sistumist ning julgeolekuolukorda maailmas ja Eestis, et tagada usuliste ühenduste sõltumatus välis- mõjutustest ja usuvabadus ning toetada rahumeelset usulist teenimist. 3. Käivitus meede kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks – noored on üks sihtgrupp, kellel on küll teadmised ühiskonnaelus osalemiseks, kuid praktikas need tihtipeale ei ra- kendu. Samuti on väljakutseks piisav noorte järelkasv kodanikuühiskonnas. Nende kitsaskohtade la- hendamiseks alustati Euroopa Sotsiaalfondi toel 2024. aastal tegevusi laste ja noorte ühiskondliku aktiivsuse kasvatamiseks. Projekti lõppeesmärgiks on töötada välja süsteemne kogukonnapõhine kaasamismudel ja tõsta laste ning noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisvõi- mekust. 4. Edukas strateegiline partnerlus vabaühendustega – Siseministeerium on üks väheseid riigiasutusi, mis kasutab strateegilise partnerluse formaati, et koos vabakonnaga kujundada ja viia ellu kodanikuühis- konna poliitikat. Lõppes nelja-aastane partnerlusperiood, mis tõstis teadlikkust ühiskonnaelus osale- misest, arendas sotsiaalset ettevõtlust ja tugevdas kohaliku tasandi koostööd. 5. Alustati teadusprojektiga Eesti kodanikuühiskonna tervise hindamiseks ja uurimiseks – Tartu Ülikooli teostusel ning partnerluses Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuriga ellu kutsutud uuringu eesmärkideks on analüüsida vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse arengusuundumusi ja -võima- lusi, töötada välja tööriist, mille abil hinnata poliitikate tulemuslikkust ning analüüsida kodanikuühis- konna ja avaliku sektori võimalusi koostöö edendamiseks. Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 1. Heategevuse aktiveerimise ettepanekute jõustamine. World Giving Indexi andmetel osales vabatahtli- kus tegevuses 2023. aastal Eestis teadlikult 20%, 41% vastanutest annetanud ning 55% aidanud võõ- rast inimest.33 Nende näitajatega asub Eesti 142 riigi võrdluses 84. kohal, langedes aastaga 35 kohta. 2022. aasta oli Eesti heategevusele rekordaasta, mil vabaühendustele annetati kokku 96 miljonit eurot. 2023. aastal annetati Eesti vabaühendustele mõnevõrra vähem – kokku 77,7 miljonit eurot. 2023. aas- tal varjutasid Eesti heategevusmaastikku mitu annetuste võimaliku väärkasutusega seotud juhtumit. Analüüsi ning uut lähenemist vajavad hetkel kehtivad maksusoodustused ja regulatiivne raamistik hea- tegevuseks raha annetamiseks – kas need on endiselt asjakohased või pärsivad annetuste kasvu ja 33 World Giving Index 2024, https://shorturl.at/wZpO0. 40  heategevuseks valmis olevate inimeste ja ettevõtete potentsiaali annetada. Läbi üksikisikute ja ettevõ- tete annetuste on võimalik paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus on va- jadus. Üksikisikud ja ettevõtted on võimelised otsustama toetuse üle oluliselt kiiremini kui riik, seega oluline on kujundada annetusi puudutav regulatiivne raamistik rohkem annetusi suunavaks ja soodus- tavaks. Vabatahtliku osalemine on laiemalt muutustrendis ning senine pikaajaline panustamine on asendunud/asendumas vabatahtlike „ampsudega“. Oleme vabatahtliku tegevuse soodustamisel jõud- nud platoole, kus vabatahtlikuna osalemine püsib stabiilsena, kuid on nt Põhjamaade võrdluses endi- selt madal. Samal ajal seab riik suuremaid ootuseid vabatahtlusele nii siseturvalisuses kui kriisivalmi- duses, elanikkonnakaitses ja sotsiaalhoolekandes. 2. Kodanikuühiskonna kriisikindlus ja kerksus. Kogukonnad ja kodanikuühiskond pole piisavalt valmistu- nud erinevateks kriisideks ja hädaolukordadeks. Eesmärk on tugevdada Eesti kodanikuühiskonna si- dusust, kerksust ja kriisideks valmisolekut, edendades kogukonnakeskset ja kaasavat valitsemisviisi. See suurendab inimeste usaldust riigi vastu, vähendab sotsiaalset võõrandumist ning toetab demok- raatlike väärtuste püsimist ning ühiskondlikku osalust. Kavandatavad tegevused arendavad ko- danikuühiskonna ja kogukondade võimekust kriisidega toimetulekul, parandades ligipääsu ressurssi- dele ja teabele ning toetades elanike kaasatust ja väärtustatust. 3. Spontaanne ja virtuaalne vabatahtlik tegevus. Eestis on küll olemas tugev organiseerunud vabatahtlike praktika, kuid vähene teadmine ja kogemus organiseerumata vabatahtlike kaasamisel kriisireguleeri- misse. Viimane ei ole omane vaid Eestile, vaid ka teistes Euroopa riikides on võrdlemisi vähe teada, mil määral ja ulatuses on organiseerumata vabatahtlikud kaasatud riiklikkesse kriisireguleerimise meet- metesse. Üks kaasaegseid trende vabatahtlikus tegevuses on virtuaalne vabatahtlikkus – vabatahtlik töö, mida tehakse veebikeskkondades. Oluline on leida võimalused kohanemiseks uute trendidega va- batahtluse maastikul, et suurendada elanikkonna eesmärgistatud, turvalist ja sidusat osalust ühiskon- nas. 4. Kodanikuruum ja ühenduste elujõulisus. Ülemaailmne kodanikuühiskonna ühendusi ja liite koondav võrgustik Civicus liigitab kodanikuruumi Eestis avatuks (skoor 93 p 100-st).34 European Civic Forum Civic Space Report 2024, toob välja, et kuigi Eesti kodanikuruumi olukorda hinnatakse keskmisest pa- remaks, esineb murettekitavaid trende, sh vabaühenduste rahastamine ning selle piiratus, avatud va- litsemise kvaliteet suhetes vabakonnaga jne.35 Kuigi kodanikuühiskonna rahastamine on paranenud (strateegiline partnerlus kui üks positiivne näide), on ühenduste finantsstabiilsus ja -võimekus vägagi erinevad. Kui riigipoolse toe kipuvad saama suuremad, kogenumad ja professionaalsemad ühendused, siis paljud ühendused toimivad annetuste, vabatahtliku panuse ja missioonitunde najal. Riikliku rahas- tamise laiem küsimus on, kas soovime jätkuvalt tugevdada tugevaid organisatsioone või anda võim- alus alustavatele ühendustele kompetentsi ja võimekuse kasvatamiseks ning kuidas tõsta ühenduste finantsvõimekust ja -iseseisvust. Siseministeeriumi tegevuste eesmärgiks strateegilise partnerluse kaudu on toetada avatud valitsemist kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul, kodanikuühiskonna suut- likkust oma huve süsteemselt esindada ning mitmekülgset demokraatlikku kodanikuruumi, milles on tagatud õigus ühineda, rahumeelselt koguneda ning võimalus oma mõtteid vastutustundlikul ja teisi arvestaval viisil väljendada. 5. Vabaühenduste tegutsemist toetava õigusruumi korrastamine. Kehtivas seadusandluses on mitmed ajale jalgu jäänud piirangud vabaühenduste tegevust reguleerivates õigusaktides, mille muutmine ai- taks kaasa vabaühenduste tegevuse paindlikkusele. Kehtiv MTÜs ja SAs ei võimalda näiteks juriidilise isiku tegutsemisvormi muuta, sihtasutustel on kohustus auditeerida majandusaasta aruandeid alates 15 000 € aastakäibest, mis toob kaasa liigset bürokraatiat ja kulusid sihtasutustele, jne. 6. Ühiskondlik polariseeritus ja arutelukultuur ning (täiskasvanute) kodanikuharidus. Mitmete tegurite koosmõjul on Eesti „jõudnud kodanikuühiskonna arengus punkti, kus inimesed soovivad üha enam elukeskkonna arengus kaasa rääkida, oma hoiakuid väljendada ning oskusi ja teadmisi rakendada“. 36 Aktiivset osavõttu ühiskonna ja poliitilises elus mõjutavad lisaks muudele võimalustele ja takistustele arutelukultuur ja -ruum. Eestis tooni andev afektiivne ehk üliemotsionaalne ja kiirelt sildistav avalik arutelu ei võimalda pidada ühiskondlikku dialoogi ning toetab väärinfo levikut ning tõrjudes erinevate 34 Civicus Monitor 2024, https://monitor.civicus.org/globalfindings_2023/. 35 Civic Space Report 2024, Estonia, https://civic-forum.eu/wp-content/uploads/2024/05/CIVIC-SPACE-REPORT-2024-ESTO- NIA.pdf. 36 Eesti Inimarengu Aruanne, 2019/2020. https://2020.inimareng.ee/aktivism-avaliku-ruumi-koosloomes.html 41  elanikkonnagruppide esindatust aruteludes, eriti noorte seas. 37 Arendamist vajab Eesti arutelukultuur tervikuna ning inimeste oskused aruteludes osaleda ja diskussiooni pidada. Inimeste oskuste arenda- miseks on võimalik näiteks pakkuda erinevaid interaktiivseid kodaniku- ja kodanikuühiskonna koolitusi ning kursuseid, sealhulgas demokraatiatrenne38 ja arutelusid39. Samuti on oluline seada fookusesse (täiskasvanute) kodanikuharidus, mille raames viia ellu tegevusi, mis aitavad tõsta Eesti elanike koda- nikupädevusi ja osaluskultuuri, sealhulgas teadlikkust, teadmisi, oskusi, algatusvõimet ja usaldust ko- danikuühiskonnas osalemiseks ja kodanikualgatuse edendamiseks ning mis väärtustavad ning aita- vad tõsta heategevuses osalevate Eesti elanike ja organisatsioonide osakaalu. 7. Kirikute ja koguduste seaduse muudatuste vastu võtmine ja rakendamine ning usurahu taastamine õigeusumaastikul. Riigi soov ei ole MPEÕK-ile alluvaid kogudusi või Pühtitsa kloostrit sulgeda või ko- guduste tööd takistada. Kindlasti ei kavatse riik vene õigeusu traditsiooni järgivate õigeusklike usuellu sekkuda. Kirikud ja kogudused peavad saama vabalt toimetada ja inimesed oma usku praktiseerida. Ohtlikest välissidemetest hoidumine ja nende katkestamine vaid aitab kaasa usuvabadusele Eesti Va- bariigis. 37 Inimarengu Aruanne 2019/2020, https://www.2020.inimareng.ee/sissejuhatus-4.html. 38 https://www.democracyfitness.eu/ 39 https://www.timeoutdialogue.fi/ 42  Foto: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“ PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“ Peavastutaja: Siseministeerium 2024. aasta olulisimad edusammud: Programmi eesmärk: inimeste elusündmustega 1. Jätkati 2023. aasta Vabariigi Valitsuses kinni- seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kätte- tatud rahvastikuregistri visiooni ülesannete la- saadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvas- hendusettepanekute väljatöötamist, kokku- tikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks ava- leppimist ja täitmist. like ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal as- jaajamisel. 2. Alates 01.01.2024 võeti kasutusele rahvasti- „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja kuregistri andmeladu. tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti on hooliv, 3. Alustati automaatotsuste tegemist e-rahvas- koostöömeelne ja avatud“. tikuregistri portaalis esitatud elukoha-teadete Programmi kirjeldus: programmis kavandatakse ja sünni registreerimise avalduste alusel (ot- tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sh tege- sused ilma ametnikuta). vusi, mis tagavad, et rahvastikuandmed on kvali- teetsed ning toetavad riigi, kohalike omavalitsuste 4. E-teenuste keskkonnas täiendati teavitussüs- ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastiku- teemi, mis edastab inimestele teateid nende registri teabe taaskasutamist. Samuti suurenda- andmete ja menetluste muudatuste kohta. takse rahvastikuregistri töökindlust ja teenuste ka- sutusmugavust. 5. E-rahvastikuregistrisse lisati võimalus tel- lida mitmekeelse standardvormiga tõendeid Programmis on üks meede, mis koosneb kahest ja väljavõtteid kättesaamise võimalusega vä- programmi tegevusest: lisesindustest. 1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine; 6. 01.12.2024 käivitus abielulahutuse avalduse 2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse paran- esitamise e-teenus. damine. 7. Jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Va- bariigi valitsuse vaheline rahvastiku registree- rimise kokkulepe ning vahetati esmased komplektid andmeid. 43 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030 Rahvastikuregistris olevate elu- kohaandmete tegelikkusele vas- 78% 78% 79% > 75% > 75% > 75% Statistikaamet tavate andmete osakaal Siseministee- Rahvastikuregistrisse tehtud pä- 177 201 254 ≥ 174 ≥ 200 ≥ 119 rium, rahvastiku- ringute arv (miljonites) register Siseministee- Rahvastikuregistri e-teenuste 16 17 18 > 16 > 18 > 15 rium, rahvastiku- arv register Rahvastikuregistri e-teenuste ra- Recommy, rah- 75 77 78 > 72 > 72 > 72 hulolu soovitusindeks (SI) vastikuregister Programmi tegevus 1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine Rahvastikuregistris olevate elu- kohaandmete tegelikkusele vas- 78% 78% 79% ˃ 75% > 75% ˃ 75% Statistikaamet tavate andmete osakaal Programmi tegevus 2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine Siseministee- Rahvastikuregistrit kasutavate 501 48840 498 ≥ 500 ≥ 500 ≥ 500 rium, rahvastiku- asutuste arv register Siseministee- Rahvastikuregistrisse tehtud pä- 177 201 254 ≥ 176 ≥ 200 ≥ 119 rium, rahvastiku- ringute arv (miljonites) register Programmi eelarve täitmine (tuhandetes 2024. a lõplik 2024. a esialgne eelarve 2024. a eelarve täitmine eurodes) eelarve Kulud kokku 7 357 9 363 7 053 Programmi tegevus 1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõst- 4 001 5 032 3 872 mine Programmi tegevus 2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse pa- 3 356 4 330 3 181 randamine Siseministeeriumi valitsemisalas programmis „Nu- Tööjõukulude eelarve jäi kasutamata peamiselt tikas rahvastikuarvestus“ jäi 2024. aastal kasuta- haiguspäevade, vakantside või värbamise viibi- mata planeeritud eelarvekuludest 2310 tuhat eu- mise tõttu. rot. Sealhulgas piirmääraga kulude eelarvest jäi ka- Majandamiskulude eelarve jäi kasutamata peami- sutamata 1448 tuhat eurot ja piirmäärata kulude selt tarnete ning hangete viibimise või edasilükku- eelarvest 862 tuhat eurot. mise tõttu. Piirmääraga eelarvekulude kasutamata osa sisal- 2023. aastast 2024. aastasse ülekantud vahendid dab peamiselt tööjõukulude ja majandamiskulude kasutati aasta jooksul. eelarvet. Piirmäärata kulude eelarvest jäi kasutamata 862 tuhat eurot. 40 Asutuste arv vähenes juurdepääsude lõpetamise tõttu, kuna teenuseid enam ei vajatud, sest ettevõte lõpetas tegevuse või ühines teise ettevõttega. Samuti tehti 2022. aasta lõpus vaimulike asutuste juurdepääsu inventuur – suleti nende juurdepääs, kes polnud menetlus- tarkvarasse päringuid teinud. 44 Kasutamata eelarve tekkis peamiselt rahvastikure- gistrile majandustegevusest laekunud tuludest, mis jäid kasutamata eesmärgiga katta järgmise aasta rahvastikuregistri kriitilisi vajadusi. 41 Olukorra analüüs 2024. aastal tehti rahvastikuregistrisse 254 miljo- liku omavalitsuse ja riigi teenused. 2024. aasta lõ- nit päringut, mis on 53 miljonit rohkem kui aasta puks oli registreeritud 32 146 sõjapõgeniku Eesti varem. Päringute arvu kasv näitab, et jätkuvalt suu- elukoht. Samuti kanti pidevalt rahvastikuregistrisse reneb rahvastikuregistri andmete kasutamise vaja- sõjapõgenike perekonnaseisuandmeid, et teha dus. Sellega kaasnevad lisaootused taristu ja need rahvastikuregistri kaudu kättesaadavaks teis- muude tugitegevuste suhtes, mida on vaja näiteks tele asutustele ning võimaldada seeläbi teenuste selleks, et teha andmetele juurdepääsu otsuseid osutamist inimestelt korduvalt dokumente küsi- ning väljastada andmeid. 2023. aastal kinnitatud mata. Lisaks korrastati järjekindlalt Ukraina sõjapõ- rahvastikuregistri visioon toetab edasiste aren- genike muid andmeid, nt lisa-aadresse ning kon- duste süsteemset elluviimist. taktandmeid. Rahvastikuregistri e-teenuse kasutajate tagasiside 2022. aastal allkirjastati Eesti Vabariigi valitsuse ja oli ka 2024. aastal väga positiivne. Tagasiside saa- Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku re- miseks saadeti küsimustik ca 91 000 korral, vastas gistreerimise kokkulepe, mille eesmärk on laien- 9 393 inimest ehk 10,3% küsimustiku saanutest. dada isikute ringi, kelle kohta andmeid vahetatakse Teenuste keskmine soovitusindeks oli kõrge - 78%. ning hakata vastastikku edastama oma kodanike Elukohateate esitamise soovitusindeks oli 80%, perekonnasündmuste andmeid. 2024. aasta 1. sünni registreerimise avaldusel 85%, tõendi tellimi- mail nimetatud kokkulepe jõustus ja toimus esi- sel 78% ja abieluavalduse esitamisel 83%. Alates mene ühekordne andmevahetus, millega edastati 1.12.2024 kasutusse võetud abielu lahutamise e- vastastikku teise riigi kodanike andmed lepingu teenusel oli soovitusindeks oli kõrgeim - 88%. Ka- jõustumise hetke seisuga. Nii Eesti kui ka Soome sutajate tagasiside on jätkuvalt väga oluline tee- viisid oma rahvastikuregistrites läbi kvaliteedikont- nuste edasisel arendamiseks. rolli, et tuvastada isikuid ning varakult avastada andmekvaliteedivead. Tööd lepingu täielikuks ra- Rahvastikuregistri teenuste arendamisel on visioo- kendamiseks jätkusid eesmärgiga alustada isikute nist tulenevaks eesmärgiks luua mugavaid, auto- surmaandmete vahetamist 2025. aasta aprillis maatseid ja elektroonilisi teenuseid. E-rahvastikure- ning rändajate laiendatud andmevahtust 2025. gistri portaalis loodi elukohateadete ja sünni regist- aasta lõpus. 2024. aasta septembris teavitati kir- reerimise avalduste alusel osaline automaatot- jaga Eesti kodanikke, kellel on samaaegselt kehtiv suste tegemine, samuti käivitati teavitusteenus, elukoht nii Eestis kui Soomes, et nad aegsasti oma mis edastab inimestele teateid nende andmete ja elukoha andmed korda teeksid selliselt, et mõlema menetluste muudatuste kohta. riigi rahvastikuregistrites oleks nende kohta ühe ja Rahvastikuregistri iseteeninduskeskkonnas e-aval- sama riigi elukoha andmed. duse esitamine on populaarsem kui kohalikus oma- 2024. aastal jätkati rahvastikuregistri visiooni tege- valitsuses kohapeal paberavalduse esitamine. vuste analüüsi, läbitöötamist ja partneritega kohtu- 2024. aastal esitati e-avaldusi sünni registreerimi- misi ja arutelusid. Toimusid korduvad kohtumised sel 87% kõikidest avaldusest, ruumi omaniku õi- erinevate asutustega (näiteks Justiits- ja Digiminis- gustatud nõudmisel 81 %, elukoha registreerimisel teerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Rah- 77% ja abiellumisel 58%. Rahvastikuregistri välja- vusarhiiv, Haridus-ja Teadusministeerium, Kultuu- võtte ja tõendi tellimise e-avalduste osakaal oli vas- riministeerium, Rahandusministeerium, Maksu- ja tavalt 57% ja 56%, kuid nende teenuste puhul vaja- Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet jt) ja lepiti takse enamasti välisriiki esitamiseks paberil doku- kokku jätkutegevused. menti, mille järgi tuleb nagunii kohalikku omavalit- susse kohapeale minna, mistõttu ei anna e-avaldus Tulenevalt visioonist toetub rahvastikuregistri tege- võimalust täielikuks e-teenuseks. vus järgmistele väärtustele: Võrreldes 2023. aastaga tehti 2024. aastal rahvas- 1. rahvastikuregister on inimesekeskne; tikuregistrisse 53 miljonit päringut rohkem (kokku 254 miljonit). Rahvastikuregistrisse tehtud pärin- gute arvu pidev kasv näitab, et jätkuvalt rahvastiku- registri andmete kasutamise vajadus. Samal ajal käivad tegevused päringute optimeerimiseks ja otstarbekusele vastavaks viimiseks. Jätkub pidev ja mahukas töö Eestisse saabu- nud Ukraina sõjapõgenike elukoha andmete kand- miseks rahvastikuregistrisse, et tagada neile koha- 45 2. rahvastikuregistriga seotud teenuseid arenda- E-abielu ja e-lahutuse protsessi toetamiseks val- takse digiväeliselt41; mis kohalikele omavalitsustele ka abielu ja lahu- tuse sündmusteenuste raames aja broneerimissüs- 3. andmeid kogutakse ja hallatakse kvaliteetselt; teemi teine etapp. Selle tulemusena saab nüüd 4. andmeid hoitakse turvaliselt; abielluja või lahutaja broneerida aja ametniku juurde abielu (ja lahutuse) kinnitamiseks ka e-tee- 5. andmeid kasutatakse eesmärgipäraselt. nuses. See muudab inimese jaoks protsessi muga- Visioonis määratletud teemavaldkonnad vajavad vamaks ning toetab sündmusteenuste eesmärki nii koostööpartnerite kui ka rahvastikuregistri aren- pakkuda proaktiivselt inimesele teenuseid, millega dusi. Elukoha andmete tegelikkusele vastavuse tema suhtlus riigiga mugavamaks ja kiiremaks suurendamiseks on vajalik analüüsida mitme õi- muutub. Vabad vastuvõtuajad kuvatakse inimesele gusliku tähendusega elukoha registreerimise või- välja esialgu vaid uues lahutuse e-teenuses ülebro- malust; andmete õigsuse ja ajakohasuse hoidmi- neeringu kontrollsüsteemiga liitunud kohalike seks on vaja inimese poolt andmete regulaarne omavalitsuste puhul. 2025. aastal lisandub sama kontrollimine ja kinnitamine; kohtulahendite and- mugavus ka abielu e-teenusesse. mete kvaliteedi tagamiseks ja inimressursi kokku- 2024. aasta esimesel poolaastal alustas elukoha ja hoiuks rahvastikuregistrisse lahendite andmete sünni registreerimise e-teenustes automaatotsus- edastamise automatiseerimine, et tagada nende tusprotsess, mis toimib ilma ametniku lisakontrol- andmete kvaliteet ja inimvara kokkuhoid; välismaa- lita. Märtsist alates, mil automatiseerimine järk-jär- laste tuvastamiseks Eesti isikukoodi kasutusele gult käivitus, tehti ametnikuta elukohakandeid ca võtmine riigi kõigis registrites ja isikukoodide moo- 28 000 (40,7% elukohateadetest) ja sünnikandeid 5 dustamine neid pidavate asutuste poolt, et isikuid 500 (66,2% avaldustest) menetluses. Sellega hoiti oleks võimalik erinevates registrites otsida ja si- suurel määral kokku nii kohalike omavalituste kui duda. Välisministeeriumi (sh saatkondade) ametnike 2023. aastal kooskõlastati rahvastiku toimingute tööaega, samuti välditakse konkreetsest amet- valdkonnaga seotud seaduste muutmise seaduse nikust ning tema teadmistest ja kogemustest tule- eelnõu väljatöötamise kavatsus. Selle põhjal koos- nevaid võimalikke menetluse läbiviimise erinevusi tati 2024. aastal rahvastikuregistri seaduse ja pere- ja vigade tegemise ohtu. Inimese jaoks auto- konnaseisutoimingute seaduse eelnõu, mis menet- maatotsused palju kiiremad ja mugavamad. Sa- letakse lõpuni ja jõustub 2025. aastal. muti tagab see andmete kohese aktuaalsuse rah- vastikuregistris, mille tulemusel on andmete kasu- 2024. aastal täienesid portaali rahvastikuregister.ee tajatel õiged andmed koheselt pärast taotluse esi- teenused. Valmis teavitusteenus, millega edasta- tamist ja automaatotsuse tegemist kättesaada- takse inimestele ajakohaseid teateid rahvastikure- vad. Kui arvestada, et teenus võeti kasutusele alles gistris nendega seotud andmete muudatuste, aga märtsist ning erinevaid automatiseerimise võima- ka menetluste ja toimingute kohta. Perekonna- lusi lisati teenusesse järk-järgult kuni oktoobrini, sündmuse tõendeid ja rahvastikuregistri väljavõt- kasvab tulevikus automaatmenetluste osakaal teid saab nüüdsest automaatselt alla laadida PDF- veelgi, tuues kaasa ametike poolt läbiviidavate me- vormingus, millele on lisatud digitempel. Lisan- netluste vähenemist ning KOV-ide töökoormuse dus võimalus saada e-keskkonnast automaatne di- langust. gitempliga väljavõte surmafakti kohta. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks tagati 1. detsembrist 2024 käivitus lahutuse avalduse rahvastikuregistri andmete alusel valijate arves- elektroonselt esitamise võimalus, mis muudab la- tus – koostati valijate nimekiri, saadeti Eestis ela- hutusprotsessi algatamise inimese jaoks kiire- vatele teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodani- maks ja mugavamaks. Varasema kahe korra ase- kele teated võimaluse kohta hääletada Eestis ja mel, mil tuli kohalikku omavalitsusse kohale minna, kõigile valijatele valimiste teabelehed. Välisriigis tuleb nüüd ametniku juures vaid kord, lahutuse kin- elavatele Eesti kodanikele saadeti ca 78 tuhat nitamiseks kohtuda. Sõnumivahetus menetluse elektroonset teabelehte, Eestis elavatele valijatele info edastamiseks eesti.ee-sse abielu ja lahutuse postitati paberil ca 60 tuhat ja elektroonselt 825 tu- teenuse kohta valmib märtsis 2025. hat teabelehte. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele loodi uus e- teenus Euroopa Parlamendi valimistel Eesti valijate 41 Tegemist on arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ (DÜAK) kasutatud mõistega. DÜAK selgitus: „vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks kolmesajast vanimast eesti keele sõnast. See sobib väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: tahame hoida seni ehitatud väärtuslikku, kuid usume, et Eesti digiühiskonda saab veelgi parendada. Eesti on maailmas juba tuntud kui tugev digiühis- kond, kuid me suudame enamat. 46 nimekirja kandmise taotluse esitamiseks. Teenus Töötati selle nimel, et luua Euroopa Liidu kodani- võeti kasutusele märtsis ja rakendati 2024. aasta kele võimalus tellida Euroopa Liidu ühtse digivärava Euroopa Parlamendi valimistel. Eestis elavad teiste ehk Single Digital Gateway (SDG) raames rahvasti- Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kes soovi- kuregistri iseteeninduskeskkonnast sünni- ja eluko- sid enda kandmist Eesti valijate nimekirja, võtsid hatõendit ning esitada elukoha registreerimise koheselt e-teenus omaks ning neist 98% esitas avaldust. Arendustööd jätkuvad 2025. aastal. enda soovi e-teenuse vahendusel. Programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal Programmi tegevus 1.1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine42 2024. aastal tehti rahvastikuregistris 143 erine- väljatöötamist, kokkuleppimist ja täitmist eesmär- vat kvaliteeditööd, mille käigus kontrolliti ja tehti giga tagada kõikide lahendite ulatuses automaatne korda inimeste andmeid, sh viidi läbi järelevalvet andmevahetus 2027. aasta lõpuks. Esmajärjekor- andmeandjate edastatud andmete üle. Tööde käi- ras on täiskasvanunule eestkostja määramise koh- gus kontrolliti ja korrastati rahvastikuregistri and- tulahendi andmete edastamine. Lisaks automati- meid rohkem kui 76 000 inimesel. Korraldati kam- seeritud andmevahetusele kontrollitakse üle ka paaniaid ja otsepostitusi, et inimesed oma elu- rahvastikuregistris olemasolevad kohtulahendite koha- või kontaktandmeid korrastaks. Kõige enam andmed, et tagada rahvastikuregistri andmete kva- tegeleti kontaktandmete (e-post ja telefoninumber) liteet terviklikumana. kvaliteedi parandamisega, samuti KOV-täpsusega elukoha ning viibimiskoha andmetega. Kontak- Isikukoodide laialdasema väljastamise süsteemi ja tandmete kvaliteedi tagamine rahvastikuregistris põhimõtete välja töötamine tuleneb samuti rahvas- on ülioluline, kuna vigased või aegunud andmed tikuregistri visioonist, tähtajaga 2026. aasta lõpp. mõjutavad mitte ainult rahvastikuregistri usaldus- Selle tegevusega muudetakse praegust olukorda, väärsust, vaid ka riigi, omavalitsuste ja teenusepak- kus Eestiga seotud välismaalaste andmeid hoi- kujate võimekust pakkuda tõhusaid e-teenuseid. takse mitmetes infosüsteemides konkreetse re- gistri identifikaatorite alusel. See ei võimalda kesk- Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmiseks set inimeste andmete ühendamist ja andmevahe- korraldati teavituskampaaniaid, nt 18-aastaste kon- tust. Eesmärk on kaotada eri registrite unikaalsed taktandmete uuendamiseks ja vaid kohaliku oma- isiku tuvastamise koodid ning koguda ja säilitada valitsuse täpsusega elukohaga inimeste teavitami- isikuandmeid keskselt rahvastikuregistris. 2024. seks. Koostöös KOV-idega tegeleti inimestega, kel- aastal kohtuti selleks parteritega, koguti infot ning lel üldse rahvastikuregistri puudusid kontaktand- analüüsiti erinevaid lahendusvõimalusi. Leitud la- med. hendust tutvustatakse 2025. aastal partneritele ning alustatakse arendustöödega. Suur töö tehti aadressiandmete korrastamisel – koostöös Maa- ja Ruumiameti, KOV-ide ja Sisemi- Elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks läbi vii- nisteeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega dud RITA projekti „Mobiilne eluviis, avalike teenuste kontrolliti ja parandati elukoha- ja lisa-aadresse. 38 tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“ et- 000 lisa-aadressi, mis ei vastanud aadressiand- tepanekud on pärast projekti lõppu partnereid kaa- mete nõuetele, tehti kehtetuks. Süstemaatiliselt sates läbi töötatud ja analüüsitud, et leida võimalu- kontrolliti ja parandati ka välisriikide lisa-aadresse. sed ettepanekuid elukoha andmete kvaliteedi tõst- miseks kasutada. Kuigi koheselt ei ole olnud või- Kohtulahendite andmete kvaliteedi tagamiseks ja malik neid kõiki kasutusse võtta, on ettepanekuid inimressursi kokkuhoiuks on kohtulahendite and- valdkonna arendamisel jätkuvalt arvestatud. 2024. mete rahvastikuregistrisse edastamise automaat- aastal koostati eelnõu, mis hõlmab mh ka rahvas- seks muutmine rahvastikuregistri visiooni üle- tikuregistri seaduse elukoha regulatsiooni. Loodud sanne. Selleks alustati 2024. aastal partneritega – on mugavamaid teenuseid. Üheks projekti poliitika- Justiits- ja Digiministeerium ning Registrite ja Info- soovituseks oli kahe õigusliku tähendusega elu- süsteemide Keskusega - lahendusettepanekute koha registreerimise võimaldamine, mis on välja toodud ka visioonis. Peavastutaja Regionaal- ja 42 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ning B „Parandame riigi ja KOV-i teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 47 Põllumajandusministeerium käsitles teemat tule- mima 2024. aasta detsembriks. Analüüsi tule- viku kohaliku omavalitsuse mudeli alternatiivide muste selgumisel saab teema edasist elluviimist analüüsis, mis esialgse prognoosi kohaselt pidi val- planeerida. Programmi tegevus 1.2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine43 2022. aastal algatatud rahvastikuregistri andmelao hävitamiseks, et parandada rahvastikuregistri and- arendamise projekt jõudis lõpusirgele 2024. aasta mete kasutamise läbipaistvust ning teenuste kvali- alguses, mil Tableau’ tarkvaras tehti kasutajatele teeti läbi töökindluse ning jõudluse tõstmise. (kohalik omavalitsus, SMIT ja SIM) kättesaadavaks Kasutusele võeti rahvastikuregistri haldusandmete enim kasutatavad aruanded ja juhtimislaud. 2024. rakendus, milles hallatakse tarkvara ja klassifikaa- aastal jätkus andmelao arendamine, samuti uute toritega seotud koode, häälestusparameetreid, re- vajaduste selgitamine, samas parendati ka juba gistriga seotud asutusi ja koha-aadressi struktuu- olemasolevate aruannete kasutajamugavust. And- rielemente ning edastatakse nende kohta andmeid melaos oli 2024. aasta lõpuks 58 aruannet ning vajalikku rakendusse ja selle keskkonda. 2024. aas- 209 kasutajat. Kasutajatele viidi läbi koolitusi, tal võeti kasutusele klassifikaatorite haldamisega täiendati kasutuskorda, lisatud näidisvaateid ning seotud moodul ning järgmiste moodulite arendus enamlevinud kasutusjuhtudega õppevideod. 2025. toimub 2025. aastal. Rahvastikuregistri rakendus- aastal jätkub andmelao arendamine ja vajaduste tes kasutatakse haldusandmeid nii vajaduse järgi selgitamine järgmise projekti jaoks. kui ka dubleerimiseks. Samuti saab esitada rahvas- 2024. aastal alustati arendustegevusi, et minna tä- tikuregistri andmeid rahvastikuregistri kasutajatele nastelt rahvastikuregistri SOAP X-tee teenustelt infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. kaasaegsamate REST X-tee teenuste pakkumisele. 01.01.2024 jõustus abieluvõrdsus ning 2023. aastal Uued teenused on kaasaegsemad, paindlikumad, läbi viidud arenduste tulemusel sai alates 2024. ja võimaldavad vältida liiasusega andmete päri- aastast registreerida ja rahvastikuregistrisse mist ning väljastamist. Esimesed uued teenused kanda samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu- valmivad ja saavad partneritele kasutatavaks sid. Abieluvõrdsusega seotud rahvastikuregistri 2025. aastal. arendused hõlmasid abielu, lahutuse, sünni regist- 2024. aastal panustati 2025. aastal kasutusse võe- reerimise, elukoha, tõendite ja väljavõtete muuda- tavasse andmekasutuse järelevalve lahen- tusi ning välisriigi- ja kohtudokumentide kandmise dusse. See on eraldiseisev lahendus rahvastikure- muudatusi. gistri ja tema kõikide rakenduste poolt tehtavate päringute logide hoidmiseks, aruandluseks ning KOKKUVÕTE 43 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ning B „Parandame riigi ja KOV-i teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 48 Olulisimad edusammud 2024. aastal 1. Rahvastikuregistri töökindluse, jätkusuutlikkuse, jõudluse ja turvalisuse tagamiseks ning Kubernetese võimaldamiseks viidi rahvastikuregistris Progress Open-Edge platvorm uuele versioonile. 2. Jätkati 2023. aastal Vabariigi Valitsuses kinnitatud rahvastikuregistri visiooni ülesannete lahendusette- panekute väljatöötamist, kokkuleppimist ja täitmist. 3. Alates 01.01.2024 võeti kasutusele rahvastikuregistri andmeladu, mille kaudu on kohalikele omavalit- sustele kättesaadavaks tehtud aruanded ja juhtimislaud. 4. Alustati automaatotsuste tegemist e-rahvastikuregistri portaalis esitatud elukohateadete ja sünni re- gistreerimise avalduste alusel (otsused ilma ametnikuta). Kasutajatele tehti uued teenused kättesaada- vaks 2024. aasta veebruaris ja aprillis. 5. E-teenuste keskkonnas täiendati teavitussüsteemi, mis edastab inimestele teateid nende andmete ja menetluste muudatuste kohta (nt ruumi omanikule teade inimeste saabumise/lahkumise kohta). 6. Elukoha registreerimisel loodi õigusaktiga erand kõrvalist abi vajavatele inimestele, kelle elukoha aad- ress on erihoolekandeasutuste reorganiseerimise tõttu muutunud, et nad oleks registreeritud õigesse KOVi. 7. Täiendati andmevahetust Politsei- ja Piirivalveametiga, millega tagatakse pärast elamisloa või -õiguse lõppemist inimese rahvastikuregistris subjektina hoidmine viibimisõiguse ajal. 8. E-rahvastikuregistrisse lisati võimalus tellida mitmekeelse standardvormiga tõendeid ja väljavõtteid kät- tesaamise võimalusega välisesindustest. 9. Muudeti e-teenuseid, infomaterjale ja kodulehekülgi seoses riigilõivu muudatustega alates 01.01.2025. 10. Kaasaegse rahvastikuregistri arendamise digipöörde projekti raames arendati haldusandmete raken- dus klassifikaatorite haldamiseks ja päringute logimiseks. 11. E-rahvastikuregistrisse lisandus võimalus saada automaatne digitempliga väljavõte surmafakti kohta. 12. 01.12.2024 käivitus abielulahutuse avalduse esitamise e-teenus, mis võimaldab esitada avaldust ilma ametniku juurde minemata. 13. Valmis lahutuse infoteenus eesti.ee keskkonnas, kus inimene saab tutvuda lahutuseks vajalike tege- vuste, sammude ja menetlusega. 14. Loodi broneerimissüsteem lahutuse ja abielu menetluses asutuse (KOV) teenuste ja vabade vastuvõt- tude nähtavaks tegemiseks. Vabad vastuvõtuajad kuvatakse inimesele e-teenuses, ametnik muudab ja jälgib aegu menetlustarkvaras. 15. Jõustus Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline rahvastiku registreerimise kok- kulepe ning vahetati esmased komplektid andmeid. 16. Euroopa Parlamendi valimisteks loodi Euroopa Liidu kodanikele uus e-teenus valijate nimekirja kand- mise taotluse esitamiseks. 17. Korrektselt ja tulemuslikult tagati valijate arvestus 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, valijatele saadeti teabelehed ja koostati ning hoiti ajakohasena valijate nimekiri. Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad arendus- ja tegevuseesmärgid järgmistel aastatel 1. Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine. Rahvastikuregistri tehnoloogilise baasi ja arhitektuuri uuenda- miseks on loobutud osaliselt Progress OpenEdge programmeerimiskeelest (ABL). Praegune rahvasti- kuregistri tarkvara on aegunud ega võimalda luua tänapäeva ootustele vastavaid IT-lahendusi. Samal ajal on aga rahvastikuregister Eesti e-riigi süda, mis toetab nii era- kui ka avalikku sektorit kokku 230 teenuse pakkumisel, kusjuures teenuste arv üha kasvab. Seetõttu on rahvastikuregistri toimepidevus äärmiselt oluline ja selle tagamiseks on vaja maandada võimalikke riske, et inimeste andmed oleksid igas olukorras kaitstud ning teenuste toimimine tagatud. Uuele andmebaasi keelele üleminek aitab ta- gada rahvastikuregistri jätkusuutlikkuse ja selle rakenduste arendamise enamlevinud tehnoloogias. Nii saab muuhulgas kindlustada kompetentse tööjõu ja arendusressurssi olemasolu. 2. Rahvastikuregistri menetlustarkvara uuendamine. Eesmärk on luua maksimaalse kasutusmugavuse ja efektiivsusega tarkvara, mis aitab kasutajatel töötada kiiremini ja tõhusamalt ning ennetada tööprot- sesside käigus tekkida võivaid inimlikke vigu. Tööde tulemusena arendatakse uus menetlustarkvara, mis võimaldab läbi viia perekonnasündmuste, elukoha, isikukoodi jm menetlusi, toetab ja lihtsustab ametnike tööprotsesse, võimaldab menetluste automatiseerimist, toetab e-teenuste paremat pakku- mist ning on lihtsamalt uuendatav. Eesmärk on luua maksimaalse kasutusmugavuse ja efektiivsusega tarkvara, mis aitab kasutajatel töötada kiiremini ja tõhusamalt ning ennetada tööprotsesside käigus tek- kida võivaid inimlikke vigu. Esimese, disainietapiga töötatakse välja uue menetlustarkvara visuaal ja 49  protsesside disain (töölaua tegevused, dokumendiotsing, elukohamenetlus, isikukoodi loomise menet- lus). Teises etapis luuakse tarkvaraplatvorm, mis võimaldaks järgmistes etappides luua konkreetsed menetlused. 3. Jätkuvad tööd rahvastikuregistri mikroteenusteks jagamiseks vajalike eelduste loomiseks ja sealt abis- tavate andmete ehk haldusandmete välja viimiseks ja päringute logimise lahenduse uuele platvormile viimiseks. Nende tööde tulemusel saavutatakse olukord, kus rahvastikuregistri andmebaasis talletata- vad andmed tagavad rahvastikuregistri eesmärkide täitmise ja käideldavust, sest andmebaasist eemal- datakse mittevajalikud andmed. 4. Rahvastikuregister liigub tänastelt SOAP X-tee teenustelt REST X-tee teenustele, et pakkuda uusi seni- sest kaasaegsemaid ja paindlikumaid teenuseid, mis võimaldaksid vältida liiasusega andmete pärimist ning väljastamist. Esimene tööde etapp valmib 2025. aasta märtsis ning selle kasutajaliides 2025. aasta augustis. Uute X-tee teenuste kasutuselevõtmine toob kaasa rahvastikuregistri andmesaajate kasutu- ses olevate seniste rahvastikuregistri X-tee päringute asendamise uutega ning andmesaajate seniste juurdepääsude ümbervormistamise. 5. Euroopa Liidu struktuurivahendite toel on loodud uus rahvastikuregistri menetlustarkvara, mille prae- gune versioon on vananenud ja ülevalpidamine kulukas ning keeruline. Uue menetlus-tarkvara arenda- mise eesmärk on kaasajastada tööprotsesse, et need vastaksid tänapäevastele nõuetele ning oleksid kasutajale mugavad. Tegemist on ühe osaga rahvastikuregistri kaasajastamise töödest. 2025. aastal töötatakse välja täiustatud ja kasutajasõbralik menetlustarkvara töölaua vaade, sh luuakse teenusdi- saini põhimõtetest lähtuv stiiliraamat ja klikitav prototüüp ning võetakse fookusesse otsingute analüüs ja menetlustarkvara üldised funktsionaalsused, mis on vajalikud menetlustarkvara kasutusele võtmi- seks. 6. Kasutusele on võetud andmekvaliteedi monitooringu tarkvara, mille abil saab kiiremini reageerida rah- vastikuregistris tekkivatele andmekvaliteedi vastuoludele, kui ka uue andmekasutuse järelevalve lahen- dus, mis on eraldiseisev rahvastikuregistri erinevate rakenduste poolt tehtavate päringute logide hoid- miseks, aruandluseks ning hävitamiseks. Andmekasutuse järelevalve lahenduse kasutuselevõtt paran- dab rahvastikuregistri andmete kasutamise läbipaistvust ning teenuste kvaliteeti läbi töökindluse ning jõudluse tõstmise. 7. Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmise eesmärk on luua mugavad, lihtsa ülesehitu- sega ja loogiliselt seotud. On veel teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmekvaliteeti. Loome paremaid teenuseid, nagu automaat- ja sündmusteenused ning e-tee- nused. Erinevate teenuste ehitamisel tugevdame partnerlust teiste riigiasutustega ja andmeandjatega, eesmärgiga tõsta ka rahvastikuregistri andmekvaliteedi. 8. Ette on valmistamisel teenuste osutamise tingimuste muutmine. Nt antakse alaealistele alates 15. eluaastast võimalus oma rahvastikuregistri andmetega tutvuda, seada oma aktuaalsetele andmetele juurdepääsupiirang, esitada ütluspõhiseid ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse. Sama eelnõuga plaanitakse lõpetada alla 15-aastaste kontaktandmete kogumine rahvastikuregistrisse, kanda kuni 10- aastase lapse hariduse andmed rahvastikuregistrisse automaatselt, Võimaldada surnute andmetele juurdepääs avaandmetena, lubada EL-i kodanikul edaspidi saada isikukood elukoha registreerimise me- netluse käigus ilma eraldi isikukoodi andmiseks taotlust esitamata. Samuti võimaldame EL-i kodanikul Eestist välisriiki elama asudes esitada oma välisriigi elukoha andmed lihtsustatud kujul. Loome selge- mad reeglid elukoha registreerimise menetlustes, et tagada õigete andmete olemasolu rahvastikure- gistris. Loetletud muudatusi kehtestav eelnõu jõustumine ja arenduste teostamine on planeeritud hilje- malt 2025. aasta lõpus. 9. Teenused ja rakendused on vigadeta töös hoitud. Kuna teenuseid, sh e-teenuseid, on väga palju ning erinevate tingimustega, on oluline, et tarkvara seda toetaks ning välditaks vigade tekkimist. Lisaks on e- teenuste osakaalu pideva kasvu ja automaatteenuste loomise tõttu aina enam kasvanud rahvastikure- gistri iseteenindusportaali olulisus ja pideva töökindluse tagamine. Keerukust lisab ka sõltuvus riigi kesksetest süsteemidest ja teenustest, mis mõjutavad rahvastikuregistri rakenduste ja teenuste toimi- mist. 10. Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamiseks on muudetud nimeseadust ja pere- konnaseisutoimingute seadust ning perekonnasündmuste registreerimine lihtsamaks. Kolmandate rii- kide kodanikele luuakse võimalus, et nad saaksid sünni registreerimise menetluses määrata lapse ko- dakondsuse andmed. Sellega vähendatakse laste arvu, kelle kodakondsuse andmed jääksid rahvastiku- registris mõneks ajaks tühjaks. Kodusündide lihtsamaks registreerimiseks on eelnõus regulatsioon, et isikukoodita laste andmed jõuaksid kiiremini rahvastikuregistrisse. 50  11. Sünni registreerimise pädevusega kohalike omavalitsuse üksuste arv on vähendatud 79-lt (kõik KOV-id) 16-le (ainult maakonnakeskuse KOV ja Narva linn). Sünde registreerivate asutuste vähendamine tuleneb 2024. aastal tööd alustanud automaatkannete tulemusel kohalike omavalitsuste töölauale jõudvate me- netluste arvu olulise vähenemisest. Sünni registreerimise pädevuse koondamine väiksemasse arvu KOV-idesse võimaldab hoida kokku perekonnaseisuametniku koolitamise ja töölhoidmise kulu ülejää- nud KOV-ides. 12. Rahvastikuregistri seaduses sätestatud rahvastikuregistri andmete juurdepääsu regulatsiooni on muu- detud, mille eesmärgiks on viia rahvastikuregistri seadus paremini kooskõlla isikuandmete kaitse üld- määrusega. 2014. aastal viis advokaadibüroo Nove Siseministeeriumi tellimusel läbi mahuka õigusa- nalüüsi „Rahvastikuregistri seaduse juurdepääsuregulatsiooni vastavus isikuandmete kaitse üldmääru- sele44“, mis on sisendiks 2025. aastal välja töötavatele rahvastikuregistri muudatustele. Muudatuste eesmärgiks on viia rahvastikuregistri seadus paremini kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega 45. 13. Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamine lepingu sõlmimine ja andmevahetuse korralda- mine. Koostöö näiteks Soome, Läti või Leeduga annab täpsema ülevaate Eesti kodanikest ja nende elu- sündmustest. Läbi viiakse mitmeaastast Soome-Eesti andmevahetuslepingu rakendamise projekti, et Soome ja Eesti rahvastikuregistrites ei oleks inimesi, kellel on korraga mõlema riigi elukoht. Soomega surmaandmete ning Eesti ja Soome vahel kolivate isikute andmete vahetamisega alustamine ning ka- hes riigis erinevaid elukoha andmeid omavate isikute teavitamine ja nende elukoha osas otsuste tege- mine on lähiaja kõrge prioriteediga ülesanded. 14. Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi parandamine. Eesmärk on ajakohastada rahvastikure- gistri kontaktandmeid ja parandada nende kvaliteeti ning luua eeldus proaktiivsete teenuste osutami- seks ja isikuga suhtlemiseks, lähtudes isiku ajakohastest riiklikest ehk rahvastikuregistri andmetest. 2023. aastal viidi koostöös teiste riigiasutustega läbi rahvastikuregistri kontaktaadresside ajakohasta- mise analüüs, mille käigus valiti välja RIA pakutud lahendus Postkast 2.0 rakendamiseks, mis võimal- daks inimestel ajakohastada ja valideerida rahvastikuregistri kontaktandmeid ja lisa-aadresse. RIA loo- dud riikliku postkasti üheks osaks on tulevikus võimalus lisada, kontrollida ja uuendada ja valideerida oma kontaktandmeid ja muuta ja lisada lisa-aadresse. RIA riikliku postkasti kasutuselevõtt lihtsustab kontaktandmete kogumise protsessi, kuna rakendus on planeeritud kasutusele võtta kõigis vajalikes asutustes. Lahendus võimaldab ajakohastada ja tagada kontakt- ja elukohaandmete kvaliteedi rahvas- tikuregistris, et luua eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks. Samuti jätkub koostöö Maa-ameti ja KOV-idega elukohaandmete kontrollimise ja järelevalve osas. 15. 2025. a kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks ja 2027. a Riigikogu valijate arvestuse tagamine. Elektroonilisse valijate nimekirja on kantud kõik hääleõiguslikud kodanikud ja teabelehed on valijatele välja saadetud. Oluline roll on siin ka nendeks tegevusteks kasutatavate andmete olemasolul ja õigsusel rahvastikuregistris – et kõigil valijatel oleks olemas e-posti aadress elektroonilise teabelehe saamiseks ning et välisriigis elavatel Eesti kodanikel oleksid olemas vajalikud andmed neile Riigikogu valimistel valimisringkonna määramiseks. See eeldab eelnevat andmekvaliteedi monitooringut ja võimalikke kvaliteeditöid. 16. Rahvastikuregistri visiooni rakendamine. Visioonis esile toodud tegevuste elluviimine on korraldatud koostöös teiste vastutavate asutustega (kohtulahendite kandmine jne). 17. Teenuseid on pakutud Eesti isikukoodita inimestele. Eesmärgiks on välismaalaste tuvastamiseks Eesti isikukoodi kasutuselevõtmine riigi kõigis asutustes, et isikuid oleks võimalik erinevates registrites otsida ja siduda. Selleks on vajalik, et asutused hakkaksin ise enda menetlustes isikukoode looma. Selle toeta- miseks luua tuginedes 2023. aastal tehtud analüüsile, on arutelu all Eestisse keskse komponendi „Vas- tendaja“ loomine koos selle juurde kuuluva otsustusmudeliga (vastutav asutus pole veel kokku lepitud), mis teeks tihedat koostööd rahvastikuregistriga. 18. Nime muutmise e-teenus on loodud - viimane RRF-rahastusega sündmusteenus (esimesed olid abielu ja lahutuse e-avaldused). Loodav e-teenus annab võimaluse ka nime muutmise menetluses teha automaatotsuseid ja -kandeid. Planeeritav jõustumine on 2025. aasta detsembris. Lisaks toimub olemasolevate sündmusteenuste ühendamine PPA isikut tõendavate dokumentide tellimise ahelasse, 44 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-11/Rahvastikuregistri%20seaduse%20juur- dep%C3%A4%C3%A4suregulatsiooni%20vastavus%20isikuandmete%20kaitse%20%C3%BCldm%C3%A4%C3%A4rusele.pdf 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja sell- iste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) – ELT L 199, 04.05.2016, lk 1-88. 51 et võimaldada dokumendi tellimist läbi PPA süsteemi kohe pärast nime vahetamist abielus, lahutuses või nimemuutmisel. 35  Foto: Erik Peinar, Riigikogu PROGRAMM „Erakondade rahastamine“ PROGRAMM „Erakondade rahastamine“ Peavastutaja: Siseministeerium üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel Programmi eesmärk: Riigikogus esindatud erakon- saadud kohtade arvuga. Samuti määratakse eral- nad on tegutsemisvõimekad. dis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja mis ei ületanud valimiskünnist. tervist hoidvad inimesed“ ning „Eesti ühiskond on Programmis on üks programmi tegevus: erakon- hooliv, koostöömeelne ja avatud“. dade rahastamine. Programmi kirjeldus: programmi üldeesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% hääl- test kogunud erakondade tegutsemisvõimekust. 2024. aasta olulisimad edusammud Selleks on töötatud välja erakondade rahastamise 100% eraldatud toetusest maksti erakondadele süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele välja. 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õi- gus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdik Allikas 2022 2023 2024 2024 2025 2030 Eraldatud toetuste osa- Siseministeerium 100% 100% 100% 100% 100% 100% kaal Programmi eelarve täitmine 2024. a esialgne eelarve 2024. a lõplik eelarve 2024. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 5 187 5 187 5 187 Olukorra analüüs ja programmi tegevuste elluviimine 2024. aastal Programmi eesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutse- misvõimekust. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. 53 Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Rii- gikogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti määratakse riigieelarvest eraldis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, mis ei ületanud valimis- künnist, kuid kogusid: 1. vähemalt 2%, kuid alla 3% häältest – 30 000 eurot aastas; 2. vähemalt 3%, kuid alla 4% häältest – 60 000 eurot aastas; 3. vähemalt 4%, kuid alla 5% häältest – 100 000 eurot aastas. Eraldis kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kes on praegu Sise- ministeerium, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud, mitu kohta on era- konnad Riigikogu valimistel saanud. 2024. aastal anti riigieelarveline eraldis Eesti Keskerakonnale, Eesti Kon- servatiivsele Rahvaerakonnale, Eesti Reformierakonnale, Eestimaa Ühendatud Vasakparteile, Erakonnale Eesti 200, Erakonnale Isamaa, Erakonnale Parempoolsed ning Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale. Programmi tegevuse „Erakondade rahastamine“ oodatav tulemus on, et erakonnad, mis on kogunud Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest, on tegutsemisvõimekad. Kuna eraldatud toetuste osakaal oli 2024. aastal 100%, võib öelda, et oodatav tulemus on saavutatud. 54