Strobil OÜ täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 Tallinn, 10115 30.05.2025 Kolmas isik: Strobil OÜ Registrikood: 17116422 Gonsiori 10a, 10117 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triin Väljaots Advokaadibüroo Murula OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 telefon: +372 5096658 e-post: [email protected] Hankija: Kaitseliit registrikood: 74000725 Toompea tn 8, 10130 Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja: Lendurai OÜ registrikood: 16918651 aadress: Mäealuse tn 2/4, 12618 Tallinn Defsecintel Solutions OÜ Registrikood: 14514582 Akadeemia tee 21/4, 12618 Tallinn Strobil OÜ SEISUKOHT Lendurai OÜ 27.05.2025 vastuse osas 1. RHAD ei nõua, et hankija viiks pakutavate droonidega iga vastavustingimuse kontrollimiseks läbi testid. Vaidlustaja 27.05.2025 seisukohas väidetakse ebaõigesti ja meelevaldselt, justkui tuleneks RHAD tingimustest hankija kohustus testida pakutavaid droone viisil, kus igat vastavustingimust testitakse eraldi. Sellist kohustust RHAD tegelikkuses üldse hankijale ei kehtesta (vt ka kolmanda isiku 21.05.2025 p-d 11-14). Hankija on üksnes RHAD-s selgitanud, et plaanib korraldada testpäeva, mille raames tal on võimalik pakutavat toodet oma vajadustest lähtudes katsetada. On täiesti tavapärane, et hankija soovib pakutavat toodet ka ise kontrollida, kuid RHAD ei nõua hankijalt testide läbiviimist. See on ka Eestis rahuaja olukorras väga keeruline ja oleks hankijale ebamõistlikult koormav ülesanne. 1 2. RHAD p 10.1 kohaselt „demonstreeritakse vastavust TK-s nõutule“. Nimetatud punkt käsitleb seega testimise korralduslikku külge ning rõhutab, millele hankija testpäeval kontrolli käigus tähelepanu pöörab. Seal ei ole öeldud, et hankija kontrollib iga tehnilise tingimuse punkti korraldades selleks eraldi testid ja fikseerib selle tulemusi. Hankijal on kaalutlusruum otsustamaks, millisel moel ta pakutava toote vastavuses veendub. Niisiis on ebaõige vaidlustaja käsitlus, nagu ei oleks hankija kontrollinud kolmanda isiku pakutavate droonide vastavust TK nõuetele – sellist järeldust ei saa RHAD põhjal teha. 3. Kolmanda isiku pakutavad droonid vastavad RHAD tehnilistele tingimustele (isegi juhul, kui tõlgendada TK tingimusi nii nagu vaidlustaaja seda meelevaldselt teeb). Vaidlustaja järeldus, et kolmanda isiku droonidel puudub TK-s nõutud lennukaugus koos lahingmoonaga, ei vasta tõele. Nagu kolmas isik enda vastuses selgitas, suudavad tema pakutavad droonid sõita oluliselt kaugemale, kui 15 km. Samal ajal on need droonid võimelised kandma laskemoona. Kolmas isik on enda drooni võimekuse kohta esitanud selgitused ja tõendid enda vastuses vaidlustusele. Seega, vastanuks kolmanda isiku droon tingimustele ka vaidlustaja ebaõige tõlgenduse korral. 4. Asjaolu, et kolmas isik ja nähtavasti ka hankija tõid enda vastuses esile vaidlustaja ebaõige tõlgenduse, ei tähenda, et kolmanda isiku droonid ei ole võimelised lendama 15 km koos laskemoonaga. Selline vaidlustaja järeldus ei vasta tõele. Tegelikkuses suudavad enamus 10 tollised droonid viia laengu 15km kaugusele. See nähtub ka vaidlustaja enda viidatud riigihangete registris kehtestatud küsimusest. Pakkuja selgitas seal: „Standardse 6S3P aku kasutamisel, mille mahtuvus on 12 000–15 000 mAh, suudab standardne 10-tolline droon koos lisakoormusega kindlasti läbida 15 kilomeetrit, sõltumata operaatori oskustest ja ilmastikutingimustest. 20 kilomeetri läbimine on tõepoolest võimalik, kuid ainult kvalifitseeritud operaatori juhtimisel ning madala tuule ja mõõduka õhutemperatuuri tingimustes.“ Niisiis ei ole tegelikult kahtlust, et 10 tollised droonid omavad enamus sellist võimekust. Vaidlustaja vastupidine väide ei ole tõsiseltvõetav. 5. Vaidlustaja tõlgendus TK tingimustele on ebaõige. Vaidlustaja väidab eksitavalt, nagu seisneks õiguslik küsimus selles, kas TK nõudeid tuleb tõlgendada kumulatiivselt või mitte. Hinnang, et lennukaugust operaatorist mitte vähem kui 15 km ja sihtmärgi tabamise jälgimine operaatori juhtmooduli ekraanilt tuleks mõõta koos laskemoonale kehtestatud kaalunõudega, on ebaõige ega tulene ei TK-st ega ostetavate droonide olemusest. Lennukauguse miinimumtingimuse nõue ei muutu mõttetuks, kui droon ei kanna samaaegselt laskemoona. Droonide kasutusotstarve ja - olukorrad on väga erinevad ning ka Kaitseliidu droonid ei kanna ega peagi alati kandma lahingumoona (vt selle kohta hankija vastust). 6. Vaidlustaja seisukoha punktis 2.7 toodud näited on täiesti hüpoteetilised ja ebarealistlikud ning ei saa õigustada vaidlustaja ebaõiget järeldust, nagu tuleks droonide lennukaugust hinnata üksnes koos 1,5 kg raskuse laskemoonaga. Selline käsitlus ei tulene TK-st. Droonide lennukaugus sõltub paljudest muutujatest – muu hulgas ilmastikutingimustest (tuule suund ja tugevus, temperatuur), aku laadimise tasemest, kõrgusest ja muust. Seega ei saa käsitleda lennukauguse nõuet kui absoluutset ja konstantset väärtust ainult ühe koormusekonfiguratsiooni alusel. 7. TK-s sätestatud tingimus – lennukaugus vähemalt 15 km – on tegelikult üsna pikk vahemaa. See vastab näiteks vahemaale Tallinna kesklinnast Rohuneeme tippu või kesklinnast Laagrisse. Seega, 2  droonile seatud võimekus 15 km on mõistlik, ning ei muuda ilma laskemoonata tingimust mõttetuks (nagu vaidlustaja püüab ebaõigesti näidata). 8. Hankija on oma seisukohas selgitanud, et TK-s ei nõutud teadlikult, et 15 km lennukauguse nõuet tuleb arvestada koos laskemoonaga., ei nõudnud ta teadlikult TK-s, et droonide lennukaugust 15 km arvestatakse koos laskemoonaga. Vastasel korral oleks hankija selle nõude ka selliselt TK-s sätestanud. Lisaks rõhutab kolmas isik, et täna ei olegi teada, milline tulevikus saab lahingumoon olema, hange selleks on teatavasti alles koostamisel. 9. Vaidlustaja on seega ise loonud endale soodsa tõlgenduse, mõeldes tingimuse tegelikult ise välja. Kui järgida vaidlustaja loogikat, võinuks hankija samahästi nõuda, et lennukaugus tuleb mõõta ka koos teiste hangitavate seadmetega, nagu näiteks siderepiiterid või muud raskemad lisaseadmed, mida hankija samuti käesolevas menetluses hangib. Ka selliseid tingimusi ei ole TK-s ette nähtud. 10. Hankija on enda seisukohas vastanud ka vastanud vaidlustaja p-s 2.9 esitatud retoorilisele küsimusele: „Milleks on vaja 15 km lennukaugust, kui sellele kaugusele ei saa lahingmoona kanda?“ Esiteks, ei vasta tõele, et lahingmoona ei saa kanda 15 km kaugusele – nagu eespool selgitatud, on enamik 10-tollise rootoriga standarddroone selleks võimelised. Teiseks, hankijal ei ole lennukaugust seades ka mingit konkreetset vahemaad, mida droon peaks läbima. Esialgu oli kavandatud veelgi suurem vahemaa, kuid pakkujate tagasiside põhjal otsustas hankija seda lühendada. Vaidlustaja viide hüpoteetilisele näitele, et mõni droon kannab 2500 g raskust lahingmoona vaid 25 meetrit, ei näita mitte kehtestatud tingimuse mõttetust, vaid pigem vaidlustaja asjatundmatust droonitehnoloogia osas. 11. Samamoodi on pakkumuse vastavuse juures asjakohatu vaidlustaja küsimus, et miks on sätestatud nõue lahingmoona kandevõimele, kui samaaegselt ei ole kehtestatud nõuet, et 15 km lennukaugus tuleb saavutada koos lahingmoonaga. Kui vaidlustaja soovis, et hankija oleks sellise kumulatiivse nõude kehtestanud, oleks tal tulnud seda nõuda ja põhjendada enne pakkumuste esitamise tähtaega. Tagantjärele tingimuste uutmoodi tõlgendamine ei ole põhjendatud. Lisaks tuleb märkida, et vaidlustajal ei ole piiramatut õigust dikteerida, millistele tingimustele peab hankija poolt hangitav toode vastama. Hankija määratleb ise oma vajadustest ja otstarbekusest lähtuvalt, millised tehnilised ja funktsionaalsed nõuded on asjakohased. Vaidlustaja katsed anda riigihankele oma sisuline tõlgendus, mis erineb hankija eesmärgist ja vajadustest, ei ole põhjendatud ega õiguspärased. 12. Vaidlustaja väidab enda seisukoha p-s 2.11, et üks riigihankemenetluses esitatud pakkuja küsimus (NB! Mitte hankija vastus) viitavat sellele, et 15 km lennukauguse nõuet tuleks tõlgendada koos 1500 g raskuse laskemoonaga. Selline järeldus on samuti meelevaldne. Esiteks ei käsitle nimetatud küsimus üldsegi mitte laskemoona, vaid räägib lisakoormusest. Lisakoormus võib hõlmata väga erinevaid seadmeid ja objekte – näiteks raadioside kordajat, sensorit, kaamerat, sidesignaali analüsaatorit või ka kergeid granaate. Teiseks – küsimuses esitatud tehniline selgitus näitab selgelt, et standardne 10-tolline droon suudab koos lisakoormusega läbida vähemalt 15 kilomeetrit sõltumata operaatori oskustest ja ilmastikutingimustest. Seega ei toeta see küsimus vaidlustaja 3  tõlgendust, vaid kinnitab hoopis seda, et standardse konfiguratsiooniga droonid on võimelised kehtestatud nõuet täitma ka koos lisakoormusega. 13. Vaidlustaja p-s 2.12 tehtud järeldus justkui lennukauguse muutmine esialgselt 20-lt km-lt 15 km- le, näitab kuidagi, et hankija mõistis tegelikult, et lennukauguse nõue ei ole kehtestatud droonile, vaid see on kehtestatud droonile koos laskemoonaga, on ebaõige. Lennukauguse nõude vähendamise põhjused ei olnud seotud droonile lisatava raskusega. Vaidlustaja vastupidine tõlgendus on meelevaldne ega nähtu ka registri kirjavahetusest. 14. Vaidlustaja seisukoha p-s 2.14 jj väidetakse ebaõigesti, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta ka TK ptk MÕS 3 alap-le 1, mille järgi peab droon olema varustatud autonoomse lõppfaasi sihitamise mooduliga, mis annab piloodile lisavõimaluse lukustada droon soomustransportööri suurusele sihtmärgile vähemalt 300 m kauguselt, misjärel juhib moodul drooni koos moonaga autonoomselt sihtmärgi pihta. Tegelikkuses on kolmas isik hankijale tõendanud, et tema pakutavad droonid vastavad sellele nõudele. Lisaks testpäevale tõendavad just pakkuja kinnitused, tootja (mitte kolmanda isiku dokumentatsioon) ja hankija igapäevane varasem kogemus, et toode on vastav. 15. Vaidlustaja seisukoha p-s 2.22 esitatakse ebaõige väide, et kolmas isik on ise pakutavate seadmete tootja. Kolmas isik müüb Eesti tootja Quadix UAS droone, mistõttu ei vasta tõele, et kolmas isik ise tootja kinnitusi või droonide tehnilisi dokumente koostab. 16. Lisaks märgib kolmas isik, et vaidlustaja seisukoha p-s 2.26 esitatud etteheide kolmanda isiku ja hankija seisukohas esitatud VAKO lahendite osas on asjakohatu – tegemist on vaidlustaja enda esile toodud lahenditega, mis täpsemal süüvimisel aga osutusid hoopis kolmanda isiku ja hankija positsiooni toetavaks. Kolmanda isiku täiendavad menetluskulud 17. Kolmanda isiku esindaja on Lendurai OÜ ja hankija seisukohtade analüüsile ja käesoleva seisukoha esitamiseks kulutanud täiendavad 5 töötundi (vt Lisa 1), kokku summas 1025 eurot, mille palub välja mõista vaidlustajalt. Lisa 1. Arve TV052025_03 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ ______________________ vandeadvokaat Triin Väljaots Strobil OÜ lepinguline esindaja 4 Strobil OÜ Arve nr. TV052025_03 Gonsiori tn 10a, Tallinn 10117 Kuupäev 30.05.2025 Tähtaeg 06.06.2025 Nimetus Kogus Hind Summa Vaidlustus Kaitseliidu riigihankes „Lühimaa 5h 00m 205,00 1 025,00 õhuründe moona droonide ostmine“ (viitenumber 292072) Kokku maksustatav 22%: 1 025,00 Käibemaks 22%: 225,50 Tasuda EUR: 1 250,50 KMS § 27 lõikes 1⁴ sätestatu kohaselt ei ole käesoleva arve saajal kohustust kajastada seda käibedeklaratsiooni lisal (KMD INF). Arve ühepoolne deklareerimine võib tekitada ebakõlasid Maksu- ja Tolliameti andmebaasis, mis võib omakorda kaasa tuua maksuhalduri poolt täiendavate päringute ja kontrolli teostamise. Arve väljastas Triin Väljaots Murula Advokaadibüroo OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 Swedbank registrikood: 14262057 Tel: +372 510 3532 IBAN: EE712200221066946136 Kmkr/VAT no: EE101972901  Lk. 2 / 2 Arve nr. TV052025_03 Spetsifikatsioon Kuupäev Kommentaarid Kogus Vaidlustus Kaitseliidu riigihankes „Lühimaa õhuründe moona droonide 5h 00m ostmine“ (viitenumber 292072) 29.05.2025 Lendurai OÜ ja hankija seisukohtade analüüs. 1h 30m 30.05.2025 Vastuse koostamine vaidlustaja seisukohtade osas. 3h 30m Murula Advokaadibüroo OÜ Turu plats 7-3, Rakvere 44310 Swedbank registrikood: 14262057 Tel: +372 510 3532 IBAN: EE712200221066946136 Kmkr/VAT no: EE101972901