Muudatusettepanekud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (633 SE) kohta

Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Meie 08.06.2025 nr 1.1-10.1/1718-2 Muudatusettepanekud väärtpaberituru seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (633 SE) kohta Austatud proua Akkermann Esitame ettepanekud väärtpaberituru seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse 633 SE kohta. Käesolevad ettepanekud on koostatud eelkõige huvigruppidelt saabunud tagasiside põhjal. 1. Eelnõu § 1 punktis 10 sätestatud väärtpaberituru seaduse § 2296 lõikes 9 jätta välja sõna „tehingu“; Selgitus. Väärtpaberituru seaduse § 2296 reguleerib lõpetamisel toimuvat tasaarvestust maksejõuetus-, likvideerimis- või täitemenetluse korral. Selle §-i lõige 9 näeb omakorda ette (lihtsustatult), et antud paragrahvi kohaldatakse kriisiennetus- ja kriisilahendusmeetme kohaldamisel niivõrd, kui see ei ole finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatuga. Lõikes 9 sisaldub hetkel sõna „tehingu“. Kuna aga juba eespool §-s 2291 on sätestatud, et lõpetamise all peetakse silmas kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevate eseme üleandmise õiguste ja kohustuste ning makseõiguste ja -kohustuste lõpetamist, siis on ebavajalik või isegi mõnevõrra eksitav siin lihtsalt sõna „tehingu“ kasutamine. Seepärast jäetakse see sõna antud lõikest välja. 2. Eelnõu § 1 punktis 21 nimetatud paragrahvi number „23791“ asendada paragrahvi numbriga „23793“; Selgitus. Eelnõuga on sätestatud §-s 23791 vastutus rohevõlakirja emitentidele rohevõlakirjade määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. Kuigi vastutuse sätte sisu jääb samaks, soovib ministeerium muuta paragrahvi numeratsiooni, sest Eesti Vabariigi presidendile on saadetud väljakuulutamiseks väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (n-ö börsiettevõtete soolise tasakaalu eelnõu)1, milles on väärtpaberituru seaduse §-d 23791 ja 23792 kasutusse võetud. Kuivõrd börsiettevõtete soolist tasakaalu käsitlev eelnõu jõustub varem, kui käesolev eelnõu, võib tekkida vastuolu sätete numeratsiooni vahel või ekslik arusaam, et tuletis- ja repotehingute eelnõuga soovitakse §-i 23791 muuta. 3. Eelnõu §-i 4 sisu muuta ja sõnastada see järgmiselt: „Hasartmänguseaduse § 2 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Hasartmänguna ei käsitata tehingute tegemist tuletisinstrumentidega kauplemiskoha väliselt või kauplemiskoha vahendusel väärtpaberituru seaduse tähenduses.““; 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/864a4f36-c09e-47c1-be33- e00c01cd45e5/vaartpaberituru-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Selgitus. Hetkel on §-s 4 sätestatud sõnastus mõnevõrra ebaselge või ebatäpne, mille kohaselt, hasartmänguna ei käsitata tuletisinstrumentidega kauplemist väärtpaberituru seaduse tähenduses – võib jääda mulje, et tuletisinstrument võiks ise olla hasartmäng. Asjakohasem on seda aga täpsustada, et hasartmänguna ei käsitata just tehinguid tuletisinstrumentidega ning mida peetakse silmas kauplemise all. Lisatud sõnastuse kohaselt peetakse kauplemise all silmas tuletisinstrumentidega kauplemist kas kauplemiskoha väliselt (OTC tehingud) või kauplemiskoha (näiteks väärtpaberibörsi või alternatiivbörsi) vahendusel. 4. Eelnõu § 7 punktis 7 sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 84 lõiked 1 ja 2 muuta ning sõnastada järgmiselt: „(1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja Eestis asutatud filiaali tegevuse üle, kontrollides käesoleva seaduse § 38 lõikes 1, § 47 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2, § 50 lõikes 2, §-des 51, 531 ja 77 ning § 78 lõikes 1, reklaamiseaduse §-s 29, tarbijakaitseseaduse 3. peatüki 2. jaos ning võlaõigusseaduse §-des 4033, 4035, 406 ja 409, § 416 lõikes 4, § 417 lõigetes 11–2 ning sätestatud nõuete täitmist. (2) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendajalt, kes on Eestis asutanud filiaali, nõuda käesoleva seaduse § 38 lõikes 1, § 47 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2, § 50 lõikes 2, §-des 51, 531 ja 77 ning § 78 lõikes 1, reklaamiseaduse §-s 29, tarbijakaitseseaduse 3. peatüki 2. jaos ning võlaõigusseaduse §-des 4033, 4035, 406 ja 409, § 416 lõikes 4 ning § 417 lõigetes 11–2 sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist või tarbijavaidluse lahendamisel koostöö tegemist.“; Selgitus. Ettepanek on koostatud Finantsinspektsiooni kirja põhjal. Krediidiandjate ja - vahendajate seaduse § 84 lõiked 1 ja 2 näevad ette Finantsinspektsiooni pädevuse teise EL liikmesriigi hüpoteekkrediidivahendaja Eestis asutatud filiaali tegevuse üle järelevalve teostamisel. Eelnimetatud muudatuste aluseks on hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 34 lõige 2, mille kohaselt teeb vastuvõtva liikmesriigi järelevalve asutus hüpoteekkrediidivahendaja, kes on nimetatud riigis asutanud filiaali, üle järelevalvet vaid piiratud ulatuses, täpsemalt direktiivi artikli 7 lõikes 1 ja artiklites 8, 9, 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 20, 22 ja 39 nimetatud kohustuste osas. Finantsinspektsiooni järelevalvepädevus on siiski antud normide puhul osutanud siiski liialt laiaks – seepärast jäetakse käesoleva muudatusega välja Finantsinspektsiooni järelevalvepädevus VÕS § 4034 lõigete 3–5 ja KAVS § 50 lõigete 1 ning 3–6 osas, kuna viimased seonduvad krediidivõimelisuse hindamise läbiviimisega, mis on hüpoteekkrediididirektiivi ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse konteksti arvestades krediidiandja kohustuseks. Säilib aga viide § 50 lõikele 2, mis näeb ette krediidivahendaja kohustuse edastada krediidiandjale tarbija kohta kogu teadaolev teave, mis on kogutud lepingueelsete läbirääkimiste käigus ning mis on vajalik tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Ehk selles osas nähakse ette Finantsinspektsiooni järelevalvepädevus. 5. Eelnõu § 8 punktis 20 sätestatud krediidiasutuste seaduse paragrahv 1151 täiendamine lõikega 51 sissejuhatav osa muuta ja sõnastada järgmiselt: ,,(51) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes:“; Selgitus. Krediidiasutuste seaduse § 1151 reguleerib krediidiasutuse tervendamismeetmete suhtes kohaldatav õigust. Uue lisatava lõike 51 näol nähakse ette, mida tuleb arvestada 2 käesoleva eelnõuga lisanduvate tasaarvestuskokkulepete, repotehingute jms puhul. Antud lõike sissejuhatavas on kasutatud konstruktsiooni „tagajärgedega seoses“, kuid konstruktsiooni „tagajärgede suhtes“ kastumine on asjakohasem. 6. Eelnõu § 11 punktis 1 sätestatud saneerimisseaduse § 6 lõike 2 punkt 2 sõnastada järgmiselt: „2) väärtpaberituru seaduse § 2294 lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud kvalifitseeruva finantstehingu kiirendamisele, lõpetamisele või muutmisele;“; 7. Eelnõu § 11 punktis 2 sätestatud saneerimisseaduse § 112 lõike 2 punkt 2 sõnastada järgmiselt: „2) väärtpaberituru seaduse § 2294 lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud kvalifitseeruva finantstehingu kiirendamisele, lõpetamisele või muutmisele;“. Selgitus (punktide 6 ja 7 kohta). Muudetavad saneerimisseaduse §-d 6 ja 11 käsitlevad lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe tühisusust ning õiguskaitsevahendite kohaldamise piirangut lepingute puhul. Kuna aga käesolevaga väärtpaberituru seaduses ettenähtuga, mis puudutab tuletis- ja repotehinguid ning nendega seotud tasaarvestust, on tegemist erikorraga, siis n-ö tavapäraseid saneerimissätteid nende tehingute puhul ei kohaldata. Eelnõus olevate vastavate saneerimisseaduse sätete muudatuste sõnastus on aga veidi ebamäärane. Muudatustega täpsustatakse sõnastust nii, et silmas peetakse konkreetselt tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehinguid (muuhulgas tehakse viide väärtpaberituru seaduse § 2293 asemel §-le 2294). 8. Eelnõud täiendada §-ga 14 järgmises sõnastuses: ,,§ 14. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 8 punkt 11 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.“. Selgitus. Eelnõu § 8 punktiga 11 muudetakse krediidiasutuste seaduse § 8650 lõiget 8. Selle lõikega on kehtivas krediidiasutuste seaduses sätestatud volitusnorm Eesti Panga presidendile, millega ta on kehtestanud määrusele nr 13 ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord”. Euroopa Komisjon on juhtinud tähelepanu, et määruse § 3 lõikes 4 esinevad teatud ebaselgused. Täpsemalt puuduvad lõike 4 loetelus sätestatud punktides viited kriisilahendusdirektiivi artiklitele 45c ja 45d, mis käsitlevad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramist üldisel tasemel globaalsetelt süsteemsete ettevõtjate ning nende tütarettevõtjate jaoks. Eesti Pank on leidnud, et määruse muutmise asemel tuleks see uuendatud kujul välja anda rahandusministri määrusena, kuivõrd ministeerium vastutab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning krediidiasutuste seaduse koostamise ja muutmise eest. Seega on käesolevas eelnõus asendatud Eesti Panga presidendi volitusnorm ministri omaga. Samas on vaja ette näha uue määruse jõustumiseks lisaaeg, sest uus määrus on veel väljatöötamisel ja tuleb esitada seejärel ka avalikule konsultatsioonile. Seega tehakse käesolevaga ettepanek, et vastav volitusnorm jõustuks uuel kujul 2026. a. 1. jaanuaril. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister 3