Hankija vastus vaidlustusele

03.06.25, 13:40 Meil – Olga Lobjak – Outlook Outlook Re: Järelpäring riigihanke 247331 tulemusena sõlmitu hankelepingu täitmisel kohaldatud õiguskaitsevahendi kohta Saatja Anu Lõhmus <[email protected]> Kuupäev E, 10.02.2025 10:45 Adressaat Olga Lobjak <[email protected]> Tere! Täname pöördumise eest! Kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 8 oli lepingu lõpetamise aluseks hankelepingu olulise tingimuse oluline rikkumine (ehitise konstruktsioonide projekteeritud lahenduse tõttu ei oleks olnud ehitatav ehitis ohutu), mille tulemusel taganes hankija osaliselt lepingust (st tellis tööd teiselt projekteerijalt) ja on nõudnud Projektibüroolt ka tekitanud kahju hüvitamist. Olulise rikkumise tuvastas hankija ekspertarvamusega, mis üheselt kinnitas hankija etteheiteid, mille kohaselt vastutas Projektibüroo OÜ puuduse eest ja projekti järgi ehitamise korral ei oleks valmiv ehitis olnud ohutu. Tänaseks on konstruktsioonide osas ekspertarvamusega nõustunud ka isik, kes algselt teostas projektile ekspertiisi, kes nõustus, et arvestades ilmnenud vigade rohkust Projektis ning nende kõrvaldamise ebaõnnestumist, ei olnud Infragate hinnangul Projekteerija võimeline ise mõistliku aja jooksul puudusi kõrvaldama ega nõuetekohast Projekti koostama. Projektis esinenud puuduste tõttu on oluliselt lükkunud edasi ka ehitise valmimise tähtaeg ning seeläbi on tekitatud hankijale suur rahaline kahju. Projektibüroo OÜ ei ole vaidlustanud kohtus lepingust osalist taganemist, kuid on kohtuväliselt esitanud vastuväite. Lugupidamisega Anu Lõhmus Juhatuse liige Tallinna Ettevõtlusinkubaator [email protected] +372 5646 5868 Koduleht LinkedIn Facebook Instagram From: Olga Lobjak <[email protected]> Date: Thursday, 6. February 2025 at 18:03 To: TEI Info <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Subject: Järelpäring riigihanke 247331 tulemusena sõlmitu hankelepingu täitmisel kohaldatud õiguskaitsevahendi kohta Mõnedele selle sõnumi saanud inimestele ei saadeta aadressilt [email protected] meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline https://outlook.office.com/mail/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AzrFeSXEStEqcBfAbAgzjwAAHjr8cFAAA?nativeVersion=… 1/2 03.06.25, 13:40 Meil – Olga Lobjak – Outlook Tere Lp Anu Lõhmus Saadan Teile järelpärimise lähtuvalt meievahelisest telefonivestlusest, riigihanke 247331 tulemusena sõlmitu hankelepingu täitmisel kohaldatud õiguskaitsevahendi kohta. Rae Vallavalitsusel on hindamisel riigihange "Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine peatöövõtt", viitenumber 283634. Ühe pakkujana osaleb hankemenetluses ka Projektibüroo OÜ. RHR andmetest nähtub, et riigihanke viitenumber 247331 hankelepingu "Projekteerimise töövõtuleping“ nr 23.05.2022“ täitmisel kohaldati Projektibüroo OÜ suhtes õiguskaitsevahendina osalist lepingust taganemist. Teie poolt RHRi sisestatud informatsioonist nähtub, et lepingust taganeti osaliselt, sest Projektibüroo OÜ poolt projekteeritud projekti konstruktsioonide osa ei vastanud lepingu esemele esitatud tingimustele. Tellija korduvatele teavitustele lepingu eseme puudustest ning puuduste kõrvaldamise nõuetele ettevõte ei reageerinud. Lepingu osalisel taganemisel tugines tellija projekti kohta tehtud ekspertiisi tulemustele. Eeltoodust tulenevalt palun informatsiooni ulatuses, mida Teil on võimalik eelpool nimetatud lepingu täitmise ja rikkumise kohta väljastada. Millised oli või on konstruktsioonide projekti puudused? Milline oli ekspertiisi teostanud eksperdi seisukoht nimetatud puuduste osas? Kas tellija poolne õiguskaitsevahendi kasutamine on Projektibüroo poolt vaidlustatud kohtus? Ette tänades! Lugupidamisega Olga Lobjak Rae Vallavalitsus jurist Telefon: +372 5593 2512 E-mail: [email protected] Veeb: www.rae.ee https://outlook.office.com/mail/id/AAkALgAAAAAAHYQDEapmEc2byACqAC%2FEWg0AzrFeSXEStEqcBfAbAgzjwAAHjr8cFAAA?nativeVersion=… 2/2 V-13 Projekti eskpertiisi vorm Versioon: 1 Kinnitatud: 12.09.2018 LASNAMÄE SOTSIAALMAJUTUSÜKSUSE HOONE EHITUSPROJEKT JÄRELEKSPERTIIS JÄRELEKSPERTIISI ARUANNE Töö number: 2022.09.15 PR JÄR EKS Tellija: Tallinn Linnavaraamet Staadium: Tööprojekt Töövõtja: Infragate Eesti AS Arhitektuuri spetsialisid: Toomas Adrikorn / Kristi Merilo (Lumia OÜ) Konstruktsioonide ja tuleohutuse spetsialist: Maksim Zelenski (Structure Engineering OÜ) KVJ-VK SV spetsialist: Kaspar Tennokese (Nordest Ekspert OÜ) Elektripaigaldise spetsialist: Andrus Pihel (OÜ Inseneritööd) Nõrkvoolu ja tuleohutuse spetsialist: Tarmo Puskar (OÜ Inseneritööd) Teede spetsialist: Veiko Juudas (Dream Vision OÜ) 07.10.2022 Tallinn SISUKORD 1. ÜLDOSA ............................................................................................................. 3 1.1. Ehitusprojekti ekspertiisi tellija ........................................................................... 3 1.2. Ehitusprojekti ekspertiisi tegev ettevõtja ............................................................. 3 1.3. Ehitusprojekti ekspertiisi lähtealused ................................................................... 4 2. EKSPERTIISI OBJEKTIKS OLEVATE EHITISTE LÜHIISELOOMUSTUS ........................... 9 2.1. Ehitusregistri andmed (www.ehr.ee) ................................................................... 9 3. EHITUSPROJEKTI EKSPERTIISI ARUANNE ............................................................... 9 3.1. Lühiiseloomustus .............................................................................................. 9 3.2. Projekti ekspertiisi aruanne .............................................................................. 12 4. LISAD .............................................................................................................. 12 4.1. Lisa 1 – Lasnamäe SMÜ ehitusprojekti ekspertiisi märkuste koondtabel ................. 12 4.2. Lisa 2 – Määruse nr 28 enesekontrolli leht_2022-05-02 ....................................... 12 5. KOKKUVÕTLIK ÜLDINE HINNANG EHITUSPROJEKTILE ........................................... 13 Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 2/13  1. ÜLDOSA 1.1. Ehitusprojekti järelekspertiisi tellija Tellija nimi: Tallinna Linnavaraamet Esindaja: Sven Mäe Kontaktandmed: 5860 5561 Registrikood: 75023757 Aadress: Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146 e-mail: [email protected] 1.2. Ehitusprojekti järelekspertiisi tegev ettevõtja AS Infragate Eesti (registrikood 10845129, omab kvaliteedi alal ISO 9001:2008 ja keskkonnajuhtimise alal ISO 14001:2004 sertifikaate ning on registreeritud Majandustegevuse registris (http://mtr.mkm.ee/) sh: Reg.nr Reg.kp. Tegevusala FPR000238 22.06.2009 Projekteerimine TEL001090 29.10.2008 Elektritööd EEG000024 03.03.2005 Ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud EK10845129-0001 08.01.2003 Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine EP10845129-0001 08.01.2003 Projekteerimine EO10845129-0001 08.01.2003 Omanikujärelevalve Järelekspertiisi teostanud: 1. Pädev isik kütte-, Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8. ventilatsiooni-, vee-, Kutsetunnistus nr 158839, hoone veevarustus ja kanalisatsioon. kanalisatsiooni- ja Valitud kompetentsid: *Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni jahutussüsteemi audit; *Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti ekspertiis; projektiosade järelekspertiisi *Omanikujärelevalve. koostamisel Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, Kaspar Tennokese kutsetunnistus 131625, välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8, kutsetunnistus 162251. Valitud kompetents: Ehitusjuhtimine. Kaugküttetorustiku Tehnilise Järelevaataja Pädevustunnistus nr TJ329. Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener, tase 8, kutsetunnistus 166408. Valitud kompetents: *Ehitusjuhtimine; *Omanikujärelevalve; *Sisekliima tagamise süsteemi audit; *Sisekliima tagamise süsteemi projekti ekspertiis. 2. Pädev isik elektripaigaldise Pädevustunnistus, B pädevusklass. Tunnistuse nr EP-1683-20-B. nõrkvoolu projektiosa ja Turvasüsteemide projekteerija, tase 6. Kutsetunnistus nr tuleohutuse osa 142506. järelekspertiisi koostamisel Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5. Kutsetunnistus nr Tarmo Puskar 142491. 3. Pädev isik arhitektuuri Volitatud arhitekt, tase 7. projektiosade järelekspertiisi Kutsetunnistus nr 117322 koostamisel Toomas Adrikorn 4. Pädev isik elektripaigaldise Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7. Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 3/13  tugevvoolu projektiosa Kutsetunnistus nr 130310. järelekspertiisi koostamisel Andrus Pihel 5. Pädev isik ehitusprojekti Tuleohutuseekspert, tase 6. tuleohutuse ja Kutsetunnistuse nr 166217. konstruktsioonide osa järelekspertiisi koostamisel Volitatud ehitusinsener, tase 8. Valitud kompetentsid: *Ehitise Maksim Zelenski audit; *Ehitusprojekti ekspertiis; *Hoone ehitusprojekti koostamine. Kutsetunnistuse nr 173951 6. Pädev isik ehitusprojekti Diplomeeritud teedeinsener, tase 7. teede ja platside osa Kutsetunnistuse nr 129249. järelekspertiisi koostamisel Veiko Juudas Järelekspertiisi aruande allkirjastamisega kinnitavad järelekspertiisi tegemises osalenud isikud, et nad on ehitusprojekti koostaja(te)st sõltumatud. 1.3. Ehitusprojekti järelekspertiisi lähtealused 1) Detailplaneering - Ei ole esitatud, ei käsitleta antud töös. 2) Projekteerimistingimused: - Ei ole esitatud, ei käsitleta antud töös. 3) Ehitusprojekt, mis on ehitusprojekti järelekspertiisi tegemiseks, esitatud digitaalselt. Köide 1. ARHITEKTUUR, ASENDIPLAAN, SISEARHITEKTUUR JA EHITUSKONSTRUKTSIOONID Töö nr 2109 Staadium: Tööprojekt Valmimise aeg: 26.05.2022, 20.05.2022 ja 25.05.2022 Ettevõtte andmed: Projektibüroo OÜ, registrikood 14426010. Projekteerimine. MTR majandustegevusteate nr EEP004195. Vastutavad spetsialistid: • Jane Teresk. Volitatud arhitekt, tase 7. Kutsetunnistuse nr 166912. Volitatud sisearhitekt, tase 7. Kutsetunnistuse nr 156423. • Nikolai Korb. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7. Alleriala: Hoonete ehitus. Ametialad: *Projekteerimine; *Projekteerimise juhtimine. Kutsetunnistuse nr 139439. Vahekokkuvõte: Ettevõte omab vastavaid registreeringuid projekteerimiseks. Vastutavatel isikutel on projekteerimise pädevus tõendatud. Köide 2. KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS Töö nr 2109 Staadium: Tööprojekt Valmimise aeg: 27.05.2022 Ettevõtte andmed: Märt Falk FIE, registrikood 11863141. Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 4/13  Projekteerimine. MTR majandustegevusteate nr EP00096FIE-0001. Vastutav spetsialist: Märt Felix Falk. Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener, tase 8. Valitud kompetentsid: *Omanikujärelevalve; *Projekteerimine. Kutsetunnistuse nr 139518. Vahekokkuvõte: Ettevõte omab vastavaid registreeringuid projekteerimiseks. Vastutaval isikul on projekteerimise pädevus tõendatud. Köide 3. AUTOMAATIKA, TUGEVVOOL JA NÕRKVOOL Töö nr 2110 Staadium: Tööprojekt Valmimise aeg: 31.01.2022 Ettevõtte andmed: OÜ A&K Elektriinsener, registrikood 14464602. Elektritööd. MTR majandustegevusteate nr TEL003248. Tuleohutuse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine. MTR majandustegevusteate nr FPR000633. Vastutavad spetsialistid: • Andrei Fomin. Pädevustunnistus, A pädevusklass. Tunnistuse nr EL-174-18. Diplomeeritud elektriinsener elektriautomaatika alal, tase 7. Valitud kompetentsid: *Projekteerimine; *Arendus ja juhtimine; *Ehitus, käit ja järelevalve. Kutsetunnistuse nr 178320. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6. Valitud kompetentsid: *Suitsutõrjesüsteemi projekteerimine; *Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimine. Kutsetunnistuse nr 165574. • Jekaterina Fomina. Pädevustunnistus, A pädevusklass. Tunnistuse nr EL-009-21. Vahekokkuvõte: Ettevõte omab vastavaid registreeringuid projekteerimiseks. Vastutavatel isikutel on projekteerimise pädevus tõendatud. Köide 4. ENERGIATÕHUSUS Töö nr 2021084 Staadium: Tööprojekt Valmimise aeg: jaanuar 2022 Ettevõtte andmed: OSÜHING Ollmann GR, registrikood 10420155. Projekteerimine. MTR majandustegevusteate nr EP10416977-0001. Vastutav spetsialist: Olavi Tutt. Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7. Kutsetunnistuse nr 129574. Vahekokkuvõte: Ettevõte omab vastavaid registreeringuid projekteerimiseks. Vastutaval isikul on projekteerimise pädevus tõendatud. Köide 5. ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS Töö nr 2109 Staadium: Tööprojekt Valmimise aeg: 31.08.2022 Ettevõtte andmed: ViaVelo Inseneribüroo OÜ, registrikood 11712139. Liikluskorralduse projekti tegemine. MTR majandustegevusteate nr ELK000063. Projekteerimine. MTR majandustegevusteate nr EEP003424. Vastutav spetsialist: Jaak Viitmann. Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 5/13  Diplomeeritud teedeinsener, tase 7. Alleriala: Teeehitus ja -korrashoid. Ametiala: Projekteerimine-planeerimine. Kutsetunnistuse nr 137989. Vahekokkuvõte: Ettevõte omab vastavaid registreeringuid projekteerimiseks. Vastutaval isikul on projekteerimise pädevus tõendatud. Köide 6. PÄIKESEELEKTRIJAAM Töö nr 01622-E Staadium: Põhiprojekt Valmimise aeg: 22.02.2022 Ettevõtte andmed: aktisaselt Eleväli, registrikood 10274158. Elektritööd. MTR majandustegevusteate nr EL10274158-0001. Vastutav spetsialist: Rein Pius. Diplomeeritud energiainsener, tase 7. Kutsetunnistuse nr 164926. Pädevustunnistus, A pädevusklass. Tunnistuse nr EP-1047-18-A Vahekokkuvõte: Ettevõte omab vastavaid registreeringuid projekteerimiseks. Vastutaval isikul on projekteerimise pädevus tõendatud. Köide 7. SOOJUS Töö nr 476/22 Staadium: Põhiprojekt Valmimise aeg: 31.01.2022 Ettevõtte andmed: SP Soojusprojekt OÜ, registrikood 12706461. Projekteerimine. MTR majandustegevusteate nr EEP003179. Vastutav spetsialist: Silver Plamus. Diplomeeritud soojustehnikainsener V. Valitud kompetents: Soojusvarustus. Kutsetunnistuse nr 051742. Vahekokkuvõte: Ettevõte omab vastavaid registreeringuid projekteerimiseks. Vastutaval isikul on projekteerimise pädevus tõendatud. Köide 8. KAUGKÜTE Töö nr SV-2109 Staadium: Tööprojekt Valmimise aeg: 14.02.2022 Ettevõtte andmed: OÜ DEM Projekt, registrikood 11111412. Projekteerimine. MTR majandustegevusteate nr EEP000272. Vastutav spetsialist: Richard Havi. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7. Spetsialiseerumine: Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid. Kutsetunnistuse nr 174366. Vahekokkuvõte: Ettevõte omab vastavaid registreeringuid projekteerimiseks. Vastutaval isikul on projekteerimise pädevus tõendatud. Köide 9. TULEOHUTUS Töö nr 2109 Staadium: Tööprojekt Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 6/13  Valmimise aeg: 30.05.2022 Ettevõtte andmed: Tuletark Konsultatsioonid OÜ, registrikood 14441564. Tuleohutusteenus. MTR majandustegevusteate nr FOT000033. Vastutav spetsialist: Rivo Neuhaus. Tuleohutusekspert, tase 6. Valitud kompetents: Tuleohutuskoolituste ja -õppuste ettevalmistamine ning läbiviimine. Kutsetunnistuse nr 178366. Vahekokkuvõte: Ettevõte omab vastavaid registreeringuid projekteerimiseks. Vastutaval isikul on projekteerimise pädevus tõendatud. Köide 10. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS, VESI JA KANALISATSIOON Töö nr 2109 Staadium: Tööprojekt Valmimise aeg: 29.05.2022 Ettevõtte andmed: P. P. Projekt OÜ, registrikood 12875152. Projekteerimine. MTR majandustegevusteate nr EEP003496. Vastutav spetsialist: Valdur Vabamäe. Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7. Allaeriala: Hoone veevarustus ja kanalisatsioon. Ametialad: *Projekteerimine; *Projekteerimise juhtimine. Kutsetunnistuse nr 131630. Vahekokkuvõte: Ettevõte omab vastavaid registreeringuid projekteerimiseks. Vastutaval isikul on projekteerimise pädevus tõendatud. TEOREETILISED ALUSED 4) Allpool on toodud peamised asjakohased õigusaktid ja normdokumendid, millest lähtutakse ehitusprojekti järelekspertiisi teostamisel. a. Ehitusseadustik b. Toote nõuetele vastavuse seadus c. Seadme ohutuse seadus d. Tuleohutuse seadus e. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ f. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ g. Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ h. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51. „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ i. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" j. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ k. Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ l. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" m. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" n. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 7/13  o. Siseministri 7.01.2013.a määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ 5) Asjakohased normdokumendid a. EVS 932 Ehitusprojekt b. EVS 812 Ehitiste tuleohutus c. EVS 843 Linnatänavad d. EVS 894 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides e. EVS-EN 12464 "Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus" f. EVS 844 Hoone kütte projekteerimine g. EVS 860 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni teostus h. EVS 835 Hoone veevärk i. EVS 846 Hoone kanalisatsioon j. EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk k. EVS 921 Veevarustuse välisvõrk l. EVS 906 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017 m. EVS-EN 16798-1 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Eesti standardi rahvuslik lisa n. EVS-EN 16798-2 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4) o. EVS-EN 16798-3 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4) p. EVS 812-2 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid q. EVS 919 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid r. EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. s. EVS 812-6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. t. EVS-EN 12845 Paiksed tulekustutussüsteemid. Automaatsed sprinklersüsteemid. Projekteerimine, paigaldamine ja hooldus u. EVS 871 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused v. EVS 840 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes w. EVS 842 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest x. EVS-EN ISO 6949 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus. Arvutusmeetodid y. EVS 908-1 Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire z. EVS-EN 1990:2002+NA:2002 EUROKOODEKS. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused aa. EVS-EN 1991 EUROKOODEKS 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osad 1-7 bb. EVS-EN 1992 EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osad 1-2 cc. EVS-EN 1993 EUROKOODEKS 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osad 1‑10 dd. EVS-EN 1995 EUROKOODEKS 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2 ee. EVS-EN 1996 EUROKOODEKS 6: Kivikonstruktsioonie projekteerimine. Osad 1-2 ff. EVS-EN 1997 EUROKOODEKS 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1-7 gg. EVS-EN 61439 Madalpingelised aparaadikoosted. hh. EVS-HD 60364 Madalpingelised elektripaigaldised ii. EVS-EN 12464-1 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad jj. EVS-EN 1838 Valgustehnika. Hädavalgustus. kk. EVS-EN 50172 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid ll. EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest mm. EVS-EN 50110 Elektripaigaldiste käit Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 8/13  nn. EVS-EN 50525 Juhtmed ja kaablid. Tugevvoolujuhtmed ja -kaablid nimipingega kuni 450/750V oo. EVS-EN 62040 Katkematu toite süsteemid pp. EVS 720:2015 Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel qq. EVS-EN 61000 Elektromagnetiline ühilduvus rr. EVS-EN 50130-4 Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna standard: Häiringutaluvuse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide, videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja isiklike appikutsesüsteemide komponentidele ss. EVS-EN 50131 Häiresüsteemid. Sissetungi- ja paanikahäire süsteemid tt. EVS-EN 62676 Turvarakendustes kasutatavad videovalvesüsteemid uu. EVS-EN 50134 Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid vv. EVS-EN 50136 Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed ww. EVS-EN 50083 Televisiooni-, heli- ja interaktiivse multimeedia signaalide kaabeljaotus-süsteemid xx. EVS-EN 54 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem yy. Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 zz. Eesti Vabariigis aksepteeritud Soome Vabariigi Ehitusmäärustiku osa D1-2007, 2010 – Kiinteistöjen vesi- ja viemärilaitteistot. Määräykset ja ohjeet – Kinnitute vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Määrused ja juhised aaa. Eesti Vabariigis aksepteeritud Soome Vabariigi Ehitusmäärustiku osa D2-2012 – Rakennusten sisäilmasto ja ilmanvaihto. Määräykset ja ohjeet - Hoonete sisekliima ja õhuvahetus. Määrused ja juhised bbb. Eesti Vabariigis aksepteeritud Soome Vabariigi Ehitusmäärustiku osa D4-1978 – LVI-piirosmerkit. Ohjeet – KVVK-tingmärgid. Juhised ccc. Tehnosüsteemide ehitamise üldised kvaliteedinõuded 2002 - Talotekniikka RYL2002. Talotekniikan rakentamisen yleiset laatuvaatimukset 2002 ddd. ETEL ja EKSL poolt välja töötatud "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse eeskiri“ Järelekspertiisi aruande järgnevates osades on õigusaktidele, standarditele ja juhendmaterjalidele viidates toodud ära õigusakti/dokumendi nimetus reeglina ilma täpsustavate andmeteta. 2. JÄRELEKSPERTIISI OBJEKTIKS OLEVATE EHITISTE LÜHIISELOOMUSTUS Objekti nimi: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse hoone Objekti aadress: Punane tn 48b, Tallinn, Harju maakond 2.1. Ehitusregistri andmed (www.ehr.ee) Objekti aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Punane tn 48b Katastritunnus: 78401:101:5859 Ehitise üldised olulised tehnilised andmed: täpsed andmed puuduvad. 3. EHITUSPROJEKTI JÄRELEKSPERTIISI ARUANNE 3.1. Lühiiseloomustus 3.1.1. Asendiplaan – Projekteeritud hoone on paigutatud detailplaneeringuga ettenähtud hoonestusalasse. Hoone kuju ja asukohta vastavad detailplaneeringule. 3.1.2. Arhitektuur – Hoone maht koosneb kolmest hooneplokist. Kõige suurem hoonemaht on kolmekorruseline majutusüksus (A- korpus), kahekorruselises hoonemahus on planeeritud päevakeskus (B- korpus), Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 9/13  koos vajalike ruumidega ja ühekorruselises hoonemahus on supiköök koos vajalike ruumidega (C- korpus). 3.1.3. Sisearhitektuur – Hoone sisearhitektuurne üldpilt lähtub kaasaegsete siseruumide loomise põhimõtetest arvestades hoone funktsioonist tulenevate eripärade ja nõuetega. Hoone sisearhitektuur on tagasihoidlik, avar ja moderne. Hoonete sisearhitektuurses kontseptsioonis ei kasutata liigselt palju erinevaid materjale. Ruumide akustilistest nõuetest tulenevalt paigaldatakse lakke akustilisi laeplaate või kasutatakse akustilist ripplage. Sisearhitektuuris on kasutatud heledaid toone, aktsendiks on vastupidavad tamme puitu imiteerivad kõrgsurvelaminaadiga uksi. A- ja B- korpuses paremini orienteerumiseks on eri värvi uksed, tumehallid ja tamme puitu imiteeriva tooniga. 3.1.4. Automaatika – Hoone varustatakse hooneautomaatikasüsteemiga, millele peab olema tagatud täisfunktsionaalne ligipääs nii kohapealt kui ka väljastpoolt hoonet üle interneti. 3.1.5. Tuleohutusautomaatika – Hoonesse paigaldatakse analoog-adresseeritav automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Süsteemi keskseade paigaldatakse 1. korrusele ruumi A-101. Tulekahju avastamiseks kasutatakse iga ruumi keskkonnatingimustele sobivaid andureid. Tulekahju teatenupud paigaldatakse evakuatsioonipääsude kõrvale. 3.1.6. Soojus – Hoone on uus ehitis, mille küttesüsteem lahendatakse kaugküttesüsteemi baasil. Selleks rajatakse tehaseline täisautomaatne plaatsoojusvahetitega soojuskeskus. Ehitamise käigus paigaldatav soojuskeskus paigaldatakse 1 korrusele selleks ettenähtud tehnoruumi, mis peab olema lukustatud ja valgustatud. Hoonet hakatakse varustama soojusenergiaga AS Utilitas soojusvarustuse süsteemist. Projekteeritud soojuskeskuse dimensioneerimisel on lähtutud AS Utilitase projekteerimistingimustes antud trassivee temperatuuridest, lubatud rõhkude vahest soojussõlme sisendis ning projekteeritava hoone soojuskoormustest. 3.1.7. Konstruktsioonid – Terve kompleks rajatakse lintvundamendile. Kolmekorruselise hoone osa põhikonstruktsioonideks on kandvad välis- ja siseseinad monteeritavatest sandwich tüüpi raudbetoonelementidest. Kahe ja ühekorruselisele hoone osale on planeeritud kandvaks osaks monteeritav raudbetoonseinad ning välias viimistluseks on vastupidav fassaadikomposiitplaat. Vahe- ja katuslaed õõnespaneelidest. Esimese korruse põrandaplaat rajatakse pinnasele monoliitsest raudbetoonist. Sisetrepid on projekteeritud raudbetoon konstruktsioonidele. Välistrepid tehakse monoliitsest raudbetoonist ja kaetakse plaatidega. Varikatused projekteeritakse alumiiniumkomposiidist. 3.1.8. Küte – Hoonele on ette nähtud kahetoruline radiaatorküttesüsteem v.a san. ruumides, kuhu paigaldatakse elektripõrandküte. Radiaatorkütte soojuskandjaks on vesi, arvutuslike temperatuuridega 60/40°C, ringlus tagatakse soojussõlmes oleva ringluspumbaga. Radiaatorid paigaldada akende alla, minimaalse kõrgusega 150 mm põrandast. Küttekehadena tuleb kasutada terasplaatradiaatoreid tingtöörõhuga PN10 bar (Purmo). 3.1.9. Ventilatsioon – SV-1 - plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseade, mis teenindab majutusüksust ning asub 3. korruse ventilatsioonikambris. Orienteeruv õhuhulk +/- 1.6 m³/s. (vt 2109_TP_KV-7-01_v01_SV1-pm-sk) SV-2 - rootorsoojusvahetiga ventilatsiooniseade, mis teenindab päevakeskust ning asub 2. korruse ventilatsioonikambris (ruum A-208). Orienteeruv õhuhulk +/- 1,6 m³/s. Ventilatsioonisüsteem on varieeruva Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 10/13  õhuhulgaga (vt VAV ja CAV klappide toimimine ja SV-2 põhimõttelist skeemi 2109_TP_KV-7-02_v01_SV2-pm-sk). SV-3 - plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseade, mis teenindab supiköögi ruume ning asub 2. korruse väiksemas ventilatsioonikambris (ruum B- 222). Õhuhulk +/- 0,5 m³/s SV-3 köögikubu sissepuhke ja väljatõmbe torudel on mootorsulgklapid (max 100% proj. õhuhulk, min 20% õhuhulgast). Sulgklappide juhtimine käib ON/OFF lülitist. Süsteemi köögikubu on kavandatud osonaatoriga. 3.1.10. Jahutus – Vastavalt suvisele ruumiõhu temperatuuri kontrollile vajavad hoones lisajahutust ainult 2 ruumi: B-205 ja B-221. Lisaks on jahutus ette nähtud ka ruumi A-119, kuhu planeeritakse server (talvevarustusega). 3.1.11. Veevarustus – Arvutuslikud majapidamis- ja joogivee vooluhulgad: Külm vesi: 3,39 l/s Soe vesi: 2,06 l/s Ööpäevane vee tarbimine: 11 m3/d Tunnine 2,75 m3/h. 3.1.12. Kanalisatsioon – Hoone kanalisatsioon on lahendatud isevoolselt viie väljaviigu kaudu ja ühendatakse projekteeritud olmekanalisatsioonitrassiga õues. Arvutuslikud vooluhulgad: Sekundiline Qa = 8,0 l/s. Qd=11 m³/d 3.1.13. Elektrivarustus – Vastavalt tehnilistele tingimustele nr. 383553 Elektrilevi projekteerib ja ehitab välja liitumispunkti 3x250 A Punane tn 48b kinnistu piirile. Punane 48b projekteeritud hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid võimsusega 125 kW. 3.1.14. Kaugküttetorustik – Projekteeritud kaugküttetorustik on täiskompenseeritud ja ei nõua eelkuumutamist. Soojuslikud pikenemised kompenseeritakse soojustorustiku nurkades. Olemasolevale peatorustikule 2xDN100/225 paigaldatakse T-hargnemised DN100/250-DN65/180, DN100/225-DN65/160. Peale hargnemisi paigaldatakse sulgarmatuurid DN65/180, DN65/160 koos ühepoolse tarbija poole suunatud abiarmatuuriga. Kaugküttetorustik eelisoleeritud torudest DN65/180/160on projekteeritud kuni tõusupõlvedega sisendini Punane tn 48bhoonesseja lõpetatakse kuulkraanidega DN65 3.1.15. Energiatõhususe arvutustulemused – Hoones tarbitav kütte netoenergia: o ruumide küte 66 554 kWh/a; 22,96 kWh/(m2 a) o ventilatsioonisüsteemide sissepuhkeõhu soojendamine 33 121 kWh/a; 11,43 kWh/(m2 a). Lokaalse taastuvenergia tootmine: o PV-paneelide aastane elektritoodang 105 514 kWh/a. 3.1.16. Päikesepaneelid – Päikesepaneelid paigaldatakse hoone katusele 15 kraadise nurga all alumiiniumist kinnitustarvikutele ning fikseeritakse ballastiga. Inverter paigaldatakse hoone katusele. Inverteri juures on võimalik tagada alalis- ja vahelduvpinge kaitselahutus, mis vajalik hädaolukorra tekkimisel või hooldustööde ajal. Päikeseelektrijaama peamine funktsioon ja eesmärk on ehitist teenindada ja tagada toimimine, kasutamine ja ohutus. 3.1.17. Liikluskorraldus – Sotsiaalkeskuse juurdepääs on antud Punaselt tänavalt. Hoone põhja küljel on 16-kohaline sõiduautode parkla. 2 kohta on ette nähtud puuetega inimeste parkimiseks. Parklasse on kavandatud ka jalgrataste parkla. Jalakäijate liikumiseks on ette nähtud Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 11/13  betoonkivikattega, sõiduteest äärekiviga eraldatud, kõnnitee. Trasside paigaldamise tõttu tuleb sõidu- ja kõnnitee katteid taastada ka Punasel tänaval ja Punane tn 48a kinnistul. 3.2. Projekti järelekspertiisi aruanne Järelekspertiisi ülevaatuse märkused ja tähelepanekud ehitusprojektide kohta on esitatud paremaks jälgimiseks ja lahendamiseks ekspertiisi märkuste koondtabelisse, mis on lisatud käesoleva aruande lisadesse (Lisa 1 – Lasnamäe SMÜ ehitusprojekti järelekspertiisi märkuste koondtabel). Lisaks on ehitusprojektis toodud lahendusi hinnatud vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt 29.05.2018 vastu võetud määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“ ja selleks on ära täidetud TJA poolt koostatud enesekontrolli leht (Lisa 2 – Määruse nr 28 enesekontrolli leht_2022- 09-26). 4. LISAD 4.1. Lisa 1 – Lasnamäe SMÜ ehitusprojekti järelekspertiisi märkuste koondtabel 4.2. Lisa 2 – Määruse nr 28 enesekontrolli leht_2022-09-26 Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 12/13  5. KOKKUVÕTLIK ÜLDINE HINNANG EHITUSPROJEKTILE Ehitusprojekti koostajad omavad vastavaid MTR registreeringuid ja vastutavate isikute pädevused on tõendatud kutsetunnistustega. Järelekspertiisi esitatud ehitusprojektid ei vasta standardis EVS 932:2017 tööprojekti staadiumile esitatud nõuetele ja MKMi määruses „Nõuded ehitusprojektile“ toodud nõuetele. Järelekspertiisi ülevaatuse tulemusel esineb ehitusprojektides endiselt olulisi puudusi ja märkusi, mis on esitatud järelekspertiisi märkuste tabelis (Lisa 1 – Lasnamäe SMÜ ehitusprojekti järelekspertiisi märkuste koondtabel) ja lisaks esineb mittevastavusi puudega inimeste erivajadustega arvestamisel, mille kohta on esitatud enesekontrolli leht (Lisa 2 – Määruse nr 28 enesekontrolli leht:2022-09-26). Olulise kaaluga märkused on seotud arhitektuuri, ehituskonstruktsioonidega, tehnosüsteemide lahendustega või siis nende lahenduste mitte kirjeldamisega (puudumisega). Ehitusprojekte ei tohiks kasutusele võtta enne, kui likvideeritakse projektides esinevad puudused ja/või vastatakse ekspertide poolt püstitatud küsimustele ammendavalt. Ehitusprojekti mudelid on omavahel koordineerimata, tehnosüsteemid on omavahel vastuolus ja asuvad kohati üksteise sees, tehnosüsteemid lõikuvad hoone kandekonstruktsioonidega (sh vahelagede, talade ja sillustega) ning tehnosüsteemid ei mahu kohati ruumidesse (šahtidesse) ära. Mudelite infosisu on puudulik ning ei vasta mudelite kaaskirjades esitatud seletustele. Puudu on välisvõrkude infomudelid (VVK ja SV). Mudelid ei vasta RKASi 2020 tehnilistele ja COBIM2012 nõuetele. Seega ei tohi esitatud mudeleid võtta aluseks edasiste tegevuste teostamiseks enne, kui ehitusmudeleid on olulises mahus korrigeeritud ning kõik vastuolud erinevate mudelite/tehnosüsteemide/konstruktsioonide vahel on likvideeritud. Vormistanud: Kaspar Tennokese Järelekspertiisi teostamise projektijuht Kuupäev: 07.10.2022 Allkiri: /digitaalselt allkirjastatud/ Töö nr: 2022.09.15 PR JÄR EKS Objekti aadress: Punane tn Koostanud: Kaspar 48b, Tallinn Tennokese, Toomas Adrikorn, Andrus Pihel, Tarmo Puskar, Maksim Zelenski, Veiko Juudas Töö nimetus: Lasnamäe Sotsiaalmajutusüksuse Koostaja ärinimi: Kuupäev:07.10.2022 hoone AS Infragate Eesti 13/13  Kontrollnimekiri vastavalt 29.05.2018.a määrusele nr 28 (ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018) Enesekontrolli leht (hoonete ligipääsetavus) Allolev tabel sisaldab nõuete loetelu hoonete ligipääsetavusele vastavalt Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt 29.05.2018 vastu võetud määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Nõuded kehtivad ehitisele või selle osale, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust või mis planeeringu või projekteerimistingimuste kohaselt peab vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele ning millele on ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018. Lihtsama jälgitavuse huvides on lähtutud nõuete järjestamisel määruse struktuurist. Nõudeid teedele, parklatele jt. rajatistele allolev tabel ei kajasta. I. Lift (§13) □ Olemas □ Puudub □ Ei ole vajalik 1. Lift peab olema ligipääsetav puudega inimesele. Nõue on täidetud, kui lift vastab standardi EVS-EN 81-70 või samaväärsetele nõuetele. □ Vastab □ Ei vasta 2. Liftis peavad olema nähtavad teeninduskeskuse kontaktandmed. □ Vastab □ Ei vasta 3. Lift peab olema varustatud häälteavitusega ja kuulmispuudega inimese erivajadust arvestava helivõimendussüsteemiga ning tähistatud vastava piktogrammiga. □ Vastab □ Ei vasta 4. Liftil peab olema visuaalne väljund, mis teavitab häireolukorras kutsungi aktiveerumisest, kutsungile vastamisest ja tegevustest. □ Vastab □ Ei vasta II. Pandus, kaldtee (§14) □ Olemas □ Puudub □ Ei ole vajalik 1. Pandus peab olema kõva ja kareda pealispinnaga. □ Vastab □ Ei vasta 2. Panduse ühenduskoht tasapinnalise teeosaga peab olema sujuv, kuni 5-millimeetriste vahede ja servadega. □ Vastab □ Ei vasta 3. Panduse pikikalle võib olla kuni 6 protsenti. □ Vastab □ Ei vasta 4. Panduse pikikalde puhul üle 5 protsendi on vajalik sirgpanduse puhul vähemalt 1,5 meetri pikkune ja keerdpanduse puhul vähemalt 2 meetri pikkune puhkemade iga kuni 6 meetri pikkuse teelõigu järel. Keerdpanduse mademe pikkust mõõdetakse siseküljelt. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 5. Pandus peab värvitoonilt tasapinnalisest teeosast erinema või pikikalde korral üle 5 protsendi peab panduse algus ja lõpp olema kontrastribaga tähistatud. □ Vastab □ Ei vasta 6. Kui panduse pikikalle on üle 5 protsendi, peavad panduse mõlemal pool olema käsipuud. Panduse käsipuud peavad jätkuma katkematult ka puhkemademetel.  Kontrollnimekiri vastavalt 29.05.2018.a määrusele nr 28 (ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018) □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 7. Viie ja väiksema protsendise pikikaldega pandus peab olema piiratud 50–70 mm kõrguse äärisega. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 8. Kui ei ole võimalik ehitise iseärasuste tõttu 6 protsendi nõuet järgida, võib panduse pikikalle olla kuni 10 protsenti. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 9. Trepiga külgnev pandus eraldatakse trepist alumise käsipuuni ulatuva tiheda varb- või võrkpiirdega. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 10. Panduse külgnemisel hoonega peavad selle kohalt olema ära juhitud katuselt tulevad sademed. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 11. Metallrestist panduse korral ei tohi restiava suurus takistada ratastooli, kepi või karkude kasutamist. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 12. Panduse kohal peab olema vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi. □ Vastab □ Ei vasta 13. Ühesuunalise liiklusega sirgpanduse minimaalne laius on 1,1 meetrit ja kahesuunalisel 1,8 meetrit. Keerdpanduse laiused on samad, ent täispöörde puhul ei tohi laius olla alla 3 meetri. □ Vastab □ Ei vasta 14. Ümberehitatava ehitise puhul, kus panduse rajamine ei ole võimalik, võib hoonesse sissepääsul ja hoone sees kasutada teisaldatavaid tööstuslikke teleskoopseid relss- või plaatpanduseid, mille kandevõime on vähemalt 220 kilogrammi ning mis on ettenähtud ka elektrilisele liikumisabivahendile. Teisaldatava panduse olemasolu ja võimalik alternatiivne sissepääs tähistatakse hoone peasissepääsul piktogrammi, suunanoolte ja vajadusel telefoninumbriga. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu III. Trepp (§15) □ Olemas □ Puudub □ Ei ole vajalik 1. Trepiaste peab olema tasase ja mittelibiseva pinnakattega. □ Vastab □ Ei vasta 2. Trepiaste peab värvitoonilt tasapinnast erinema või trepi esimene ja viimane aste olema tähistatud vähemalt 50 millimeetri laiuste kontrastsete vöötidega astme kogupikkuses. □ Vastab □ Ei vasta 3. Trepiaste peab läbipaistvuse puhul olema tähistatud vähemalt 50 millimeetri laiuste kontrastsete vöötidega astme kogupikkuses või muul märgataval moel. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 4. Trepiaste peab hoones asuva trepi ja kaetud välistrepi puhul olema vähemalt 270 millimeetrit lai ja kuni 160 millimeetrit kõrge. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 5. Trepiaste peab lahtise välistrepi puhul olema vähemalt 400 millimeetrit lai ja kuni 130 millimeetrit kõrge. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 6. Trepiaste peab olema ninadeta ning trepi avatud küljelt vähemalt 20 millimeetri kõrguste põskedega,  Kontrollnimekiri vastavalt 29.05.2018.a määrusele nr 28 (ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018) täisnurkse profiiliga. □ Vastab □ Ei vasta 7. Ühe korrusekõrguse vahel oleval trepil peab olema üks trepimade. Trepimademe kohal peab olema vähemalt 2,3 meetrit vaba ruumi. □ Vastab □ Ei vasta 8. Käsipuu peab olema trepi mõlemal pool ning jätkuma katkematult ka trepimademel. □ Vastab □ Ei vasta IV. Käsipuud (§16) □ Olemas □ Puudub □ Ei ole vajalik 1. Käsipuu peab asuma trepiastme esiservast mõõdetult 900 millimeetri kõrgusel ja dubleeriv käsipuu 700 millimeetri kõrgusel ning seinast või kinnisest piirdest vähemalt 45 millimeetri kaugusel ja olema sellest kontrastselt eristuv. □ Vastab □ Ei vasta 2. Trepipiirde pulkade vahekaugus võib olla kuni 110 millimeetrit. Kui trepipiirdena kasutatakse klaaspaneele, peavad need olema kontrastselt tähistatud. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 3. Käsipuu peab ulatuma mõlemas suunas üle panduse kaldeosa ning üle trepi esimese ja viimase astme tõusu 300–400 mm. □ Vastab □ Ei vasta 4. Käsipuu otsad peavad olema takerdumise vältimiseks painutatud allapoole ja kinnitatud kas põranda külge või ühendatud madalamal asuva käsipuuga. □ Vastab □ Ei vasta 5. Käsipuu peab olema ümara või ristkülikukujulise profiili ja mõõtmetega vastavalt: (1) ümarprofiili läbimõõt 30–40 millimeetrit; (2) ristkülikukujulise profiili paksus 25–30 millimeetrit; (3) ümbermõõt 120–180 millimeetrit. □ Vastab □ Ei vasta V. Hoone üldnõuded (§17) 1. Hoone aadressi või asutuse nimetuse tähistus peab vastama järgmistele nõuetele: (1) teave suunaviidal esitatakse mittepeegelduval ja kontrastsel taustal; (2) kirjatähtede kuju ja suurus peavad tagama teabe nähtavuse mõistlikust kaugusest ka vaegnägijale; (3) kasutatakse rahvusvahelisi tähiseid ja piktogramme. □ Vastab □ Ei vasta 2. Sissepääsutasandini on astmeteta tõus panduse või muu samaväärse lahenduse abil. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 3. Sisenemisala on ühtlaselt ja hästi valgustatud. □ Vastab □ Ei vasta 4. Sissepääsu ukse ees on vaba horisontaalne liikumisruum 1,5 x 1,5 meetrit. □ Vastab □ Ei vasta 5. Nägemispuudega inimesele sissepääsu leidmise hõlbustamiseks peab sissepääsu juures olema kombatav ja kontrastne juhttee, suunav helisignaal või muu tehniline lahendus. □ Vastab □ Ei vasta  Kontrollnimekiri vastavalt 29.05.2018.a määrusele nr 28 (ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018) 6. Tuulekoja sügavus avatud uste vahel on vähemalt 1,5 meetrit ja laius ühesuunalisel liikumisel 1,2 meetrit. □ Vastab □ Ei vasta 7. Jalaresti restiava suurus ei tohi takistada ratastooli, kepi või karkude kasutamist. □ Vastab □ Ei vasta 8. Puudega inimesele kohandatud parkimiskoht, sissepääs ja evakuatsioonitee tähistatakse vastava piktogrammiga ja suunanoolte abil ning vajadusel lisatakse infotelefoni number. □ Vastab □ Ei vasta VI. Hoonesisene liikumistee (§18) 1. Hoonesse sisse- ja väljapääs ning hoonesisene avalikult kasutatav ruum peab olema takistuseta ligipääsetav liikumistee kaudu. □ Vastab □ Ei vasta 2. Kui hoone eri korrustel või eri tasapindadel asuvad avalikult kasutatavad ruumid on omavahel funktsionaalselt seotud hoonesisese ühendustee kaudu, siis peab nende ruumide vahel olema tagatud ühendus liikumisabivahendiga liikujale lifti, panduse või muu samaväärse lahenduse abil. Platvormlifti kandevõime on vähemalt 220 kilogrammi ja mõõdud peavad võimaldama elektrilise liikumisabivahendi teisaldamist. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 3. Hoonesisene liikumistee peab olema tasase ja mittelibiseva pinnakattega. □ Vastab □ Ei vasta 4. Hoonesisene liikumistee peab olema üldjuhul suunavate kombatavate ja kontrastsete juhtteede ja hästi märgatavate ning selgesti loetava teabe või viitadega, millel kasutatakse vastavat piktogrammi ja punktkirja. □ Vastab □ Ei vasta 5. Hoonesisene liikumistee, tasapindade vaheldumise ja ruumide paiknemise märkamise hõlbustamiseks kasutatakse kontrastseid värve, erinevaid põrandakattematerjale, vastavat valgustust, helisignaali või muud samaväärset lahendust. □ Vastab □ Ei vasta VII. Uks, ukse avanemine (§19, §20) 1. Pendel- ja pöördukse kasutamisel peab liikumisteel olema nõuetele vastav kõrvaluks. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 2. Ukse ees peab olema horisontaalne vaba pind ukse laiuses ja pikkusega 1,5 meetrit alates uksest. Kaldpind ei tohi lõppeda vahetult ukse ees. □ Vastab □ Ei vasta 3. Uks peab olema lävepakuta, kuid kui ehituslikult on nõutav lävepaku olemasolu, siis selle kõrgus ei tohi olla üle 50 millimeetri. □ Vastab □ Ei vasta 4. Lävepakk, mille kõrgus on 25–50 millimeetrit, tasandatakse mitteläbivajuva kaldpleki või -liistuga. Tasandus peab olema tehtud kogu ukseava laiuses ning tasanduse pikkus ei tohi olla üle 150 millimeetri. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 5. Ukse piirdelauad, ukseleht või ukselehe ääred peavad olema seinast kontrastselt eristuvad. Täisklaasuks ja suur klaaspind uksel peavad olema kontrastselt tähistatud.  Kontrollnimekiri vastavalt 29.05.2018.a määrusele nr 28 (ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018) □ Vastab □ Ei vasta 6. Ukse valgusava laius peab olema vähemalt 800 millimeetrit ja kõrgus vähemalt 2 meetrit. □ Vastab □ Ei vasta 7. Koridori otsauks nihutatakse koridori keskteljelt võimalikult kõrvale ukse pöördtelje poole. Koridori külgseinas olev uks peab olema otsaseinast vähemalt 600 millimeetri kaugusel. □ Vastab □ Ei vasta 8. Uks peab avanema evakuatsiooni suunas ja vähemalt 90 kraadi. Nõuet ei pea järgima olemasoleva ehitise ümberehitamisel, kui ust ei ole võimalik nõuetekohaselt paigutada. □ Vastab □ Ei vasta 9. Uks peab avanema ja sulguma maksimaalselt 25 njuutoni suuruse jõu avaldamisel või automaatselt. □ Vastab □ Ei vasta 10. Tellitult avaneva ukse lahtiolek peab võimaldama puudega inimesel sellest läbiminekut piisava ajavaruga või olema tellimisel reguleeritav. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 11. Automaatselt liikumisteele avaneva ukse ees peab olema hoiatav tähis liikumistee ulatuses. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 12. Ukse automaatse avanemise nupp, magnetkaardi lugeja ja klaviatuur peavad olema tähistatud puudega inimese erivajadust arvestaval kujul ning põrandast kuni 1,1 meetri kõrgusel seadme keskkohast mõõdetuna ja ukse avanemise poolsel küljel. Nad ei tohi jääda ukselehe pöörderaadiuse sisse ning peaks olema suletud uksest mõistlikus kauguses ja puudega inimesele kasutatavad tema erivajadust arvestades. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 13. Fonosüsteem peab vastama järgmistele nõuetele: 13.1. fonoluku olemasolu peab olema tähistatud piktogrammiliselt, arvestades nägemispuudega inimese erivajadust; □ Vastab □ Ei vasta 13.2. fonolukk peab olema varustatud kuulmispuudega inimese erivajadust arvestava helivõimendussüsteemiga; □ Vastab □ Ei vasta 13.3. fonolukul peab olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest. □ Vastab □ Ei vasta VIII. Ruumide sisustus ja seadmed (§21) 1. Avalikult kasutatava ruumi põrandakate peab olema libisemiskindel, aluspõranda külge tugevasti kinnitatud, võimalikult ühetooniline ja ei tohi olla läikiv ega tekitada staatilist elektrilaengut. □ Vastab □ Ei vasta 2. Ruumi projekteerimisel ja siseviimistlusel kasutatakse tehnoloogiat ja materjale, mis aitavad kaasa ruumi kaja vähendamisele, välja arvatud juhul, kui kaja teke on taotluslik. □ Vastab □ Ei vasta 3. Avalike ürituste toimumispaigas peavad olema ette nähtud ligipääsetavad vaatajakohad puudega inimestele ja  Kontrollnimekiri vastavalt 29.05.2018.a määrusele nr 28 (ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018) liikumisabivahendi kasutajatele – minimaalselt kaks ratastoolikohta 60 istekoha kohta, iga järgneva 60 istekoha kohta üks ratastoolikoht ning juhttee nägemispuudega inimestele. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 4. Ligipääsetavad vaatajakohad peavad paiknema saali eri piirkondades ja tasanditel. Nendesse kohtadesse peab olema tagatud takistuseta ligipääs, 1,5-meetrise läbimõõduga manööverdamisruum, minimaalse pinnaga 900 korda 1200 millimeetrit ühe koha kohta. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 5. Ligipääsetavate vaatajakohtade vahele paigutatakse abistajaistmeid. Ligipääsetavad vaatajakohad tähistatakse kontrastselt ning vastava piktogrammiga ja suunanoolte abil. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 6. Avalike ürituste toimumispaigas peab edastatav heli olema dubleeritud kuulmispuudega inimese erivajadust arvestava helivõimendussüsteemiga. Helivõimendussüsteemi olemasolu tähistatakse vastava piktogrammiga. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 7. Vähemalt üks teeninduslett, -luuk, -kassa ja pileti müügi- ja kontrollimispunkt peab vastama järgmistele nõuetele: 7.1. on ligipääsetav ja kasutamisvõimalusega ka puudega inimesele; □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 7.2. kasutamiskõrgus peab vastama ratastoolis liikuja erivajadusele, olles kõrgusega 0,75–1,4 meetrit; □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 7.3. selle ees peab olema ratastoolis liikujale vaba horisontaalne liikumisruum 1,5 x 1,5 meetrit; □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 7.4. barjääriga piiratud ning helisüsteemiga teenindus- või müügilettidest ja kassadest vähemalt üks peab olema varustatud kuulmispuudega inimese erivajadust arvestava helivõimendussüsteemiga ning edastatav teave dubleeritud tekstilisel kujul vastaval infoekraanil; □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 7.5. juhul kui teenindus- ja müügilett või kassa on eraldatud kõrge, helibarjääri tekitava pinnaga, peab tagama teenindaja nähtavuse; □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 7.6. helivõimendussüsteemi olemasolu tähistatakse vastava piktogrammiga. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 8. Bassein peab olema varustatud tehnilise lahendusega, mis tagab liikumispuudega inimesele turvalise laskumise basseini ja sealt tõusu. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 9. Riietehoius peab olema põrandast kuni 1,4 meetri kõrgusel paiknev riidepuu, põrandast kuni 1,2 meetri kõrgusel paiknev nagi või põrandast 0,7–1,2 meetri kõrgusel paiknev riiul. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 10. Üld- või operatiivinfo peab olema esitatud visuaalselt ja auditiivselt. □ Vastab □ Ei vasta IX. Kohandatud ruum majutushoones (§22) □ Olemas □ Puudub □ Ei ole vajalik  Kontrollnimekiri vastavalt 29.05.2018.a määrusele nr 28 (ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018) 1. Ruumi ukse sulgemispoolsel küljel on lisakäepide. □ Vastab □ Ei vasta 2. Tavakõrguses uksesilm on dubleeritud 1–1,2 meetri kõrgusel oleva uksesilmaga. □ Vastab □ Ei vasta 3. Ruumis on vähemalt 1,2 meetri laiune liikumistee. □ Vastab □ Ei vasta 4. Voodi ees on 1,5-meetrise läbimõõduga manööverdamisruum. □ Vastab □ Ei vasta 5. Voodi päitses on kättesaadav valgustuse lüliti ning häirenupp või -nupu pikendusnöör, sisetelefon või abi kutsumise seade. □ Vastab □ Ei vasta 6. Ruumis on stroboskoopiline valgusti või alarmseade, mida saab häireolukorras juhtida väljastpoolt ruumi. □ Vastab □ Ei vasta 7. Seadmed on kättesaadavad ja kasutatavad, paigalduskõrgusega 750–900 millimeetrit. □ Vastab □ Ei vasta 8. Individuaalne tualett- ja pesemisruum vastab §-des 24 ja 25 sätestatud nõuetele. □ Vastab □ Ei vasta X. Valgustus (§23) 1. Avalikult kasutatava ruumi valgustus peab vastama puudega inimese erivajadusele. Nõue on täidetud, kui valgustus vastab standardi EVS-EN 12464-1 või samaväärsetele nõuetele. □ Vastab □ Ei vasta XI. Tualettruum (§24) □ Olemas □ Puudub □ Ei ole vajalik 1. Kui hoones on avalikuks kasutamiseks määratud tualettruum või tualettruumid, siis peab vähemalt üks neist vastama puudega inimese erivajadusele. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 2. Kogu tualettruumi sisustus peab olema muust ruumist kontrastselt eristuv. □ Vastab □ Ei vasta 3. Tualettruumi ukse välisküljel peab olema reljeefne ja kontrastne tähistus. □ Vastab □ Ei vasta 4. Tualettruumi uks peab avanema väljapoole ja olema ühe käega kergesti avatav. □ Vastab □ Ei vasta 5. Ust peab saama seest lukustada pööratava lukk-käepidemega ja vajadusel väljast avada. □ Vastab □ Ei vasta 6. Ukse siseküljel peab olema horisontaalne lisakäepide uksehingede poolses servas, sellest 100 millimeetri kaugusel. Lisakäepide on 400–600 millimeetri pikkune painutatud metall- või plastkäepide  Kontrollnimekiri vastavalt 29.05.2018.a määrusele nr 28 (ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018) paigalduskõrgusega 850–950 millimeetrit, kuid mitte kõrgemal lukustusest ja ukselingist. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu 7. Tualettruumi vähimad mõõdud on: 7.1. sisemõõdud 2,2 x 2,5 meetrit; □ Vastab □ Ei vasta 7.2. ratastooli jaoks vaba ruumi laius 900 millimeetrit; □ Vastab □ Ei vasta 7.3. ratastooli jaoks vaba pöörde läbimõõt 1,5 meetrit. □ Vastab □ Ei vasta 8. WC-poti kõrgus põrandast prill-laua pealispinnani peab olema 470–500 millimeetrit. □ Vastab □ Ei vasta 9. WC-potil olles peab saama kasutada bideedušši. □ Vastab □ Ei vasta 10. Tagatud peab olema vee äravool põrandalt. □ Vastab □ Ei vasta 11. WC-poti kasutamist hõlbustavad käetoed peavad olema mõlemal pool WC-potti 600-millimeetrise vahega ning asuma põrandast 800 millimeetri kõrgusel. □ Vastab □ Ei vasta 12. Kraanikauss peab asuma põrandast 800 millimeetri kõrgusel. □ Vastab □ Ei vasta 13. Kraanikauss peab asuma seinast sellisel kaugusel, et kraanikausi alla jääks vähemalt 300 millimeetri sügavune ja 670 millimeetri kõrgune ruum põlvedele. □ Vastab □ Ei vasta 14. Kraanikausi suurus peab olema valitud selliselt, et oleks tagatud 1,5-meetrise läbimõõduga manööverdamisruum. □ Vastab □ Ei vasta 15. Kraanisegisti veehulga reguleerimine peab toimuma kergesti ja ühe liigutusega toimiva käsihoova abil ning vee temperatuuri reguleerimine termostaadiga. □ Vastab □ Ei vasta 16. Tualettruumis asuv peegel peab olema paigutatud kraanikausi taha seinale peegli alumise serva kõrgusega põrandast kuni 900 millimeetrit. □ Vastab □ Ei vasta 17. Kätekuivati või -paberi hoidja, seebialus või -dosaator, föön, pistikupesad ning valgustilülitid paigaldatakse põrandast 900–1100 millimeetri kõrgusele. □ Vastab □ Ei vasta 18. Tualettruumis peab olema häiresignalisatsioon, mille häireteavitus on suunatud lähedalasuvasse avalikult kasutatavasse ruumi. Häiret peab saama aktiveerida WC-potil ja põrandal olles. □ Vastab □ Ei vasta  Kontrollnimekiri vastavalt 29.05.2018.a määrusele nr 28 (ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018) 19. WC-poti kõrval asuvale seinale paigaldatakse põrandast 1,2 meetri kõrgusele 2–3 nagi. □ Vastab □ Ei vasta □ Ei kohaldu XII. Pesemisruum (§25) □ Olemas □ Puudub □ Ei ole vajalik 1. Avalikuks kasutamiseks määratud pesemisvõimalusega tualettruumis või pesemisruumis peab puudega inimese tarbeks olema eraldi, erivajadust arvestav pesemisruum või pesemisruumi osa. □ Vastab □ Ei vasta 2. Dušikabiini laius on vähemalt 1,5 meetrit ning sügavus üks meeter. □ Vastab □ Ei vasta 3. Seinale on dušisegistiga risti paigaldatud klapitav ja käsitugedega dušitool paigalduskõrgusega 470–500 millimeetrit. □ Vastab □ Ei vasta 4. Dušisegisti alla ja kõrvale on seinale kinnitatud vähemalt 800 millimeetri pikkused horisontaalsed, paigalduskõrgusega 800–900 millimeetrit, ja vertikaalsed käepidemed, mis on dušitoolil istudes käeulatuses. □ Vastab □ Ei vasta 5. Dušisegisti ja dušiotsak on dušitoolil olles kättesaadavad. □ Vastab □ Ei vasta 6. Ligipääs dušitoolile on tasapinnaline ja takistuseta, pesemisruumi põrandal kasutatakse vähelibisevaid põrandakattematerjale. □ Vastab □ Ei vasta 7. Seinale dušitooli või -segisti lähedusse paigaldatakse põrandast 1,2 meetri kõrgusele vähemalt kaks nagi. □ Vastab □ Ei vasta 8. Sisustusesemed peavad muust ruumist kontrastselt eristuma. □ Vastab □ Ei vasta 9. Avaliku sauna, majutushoone ja sarnase hoone puudega inimese erivajadust arvestava leiliruumi ukse valgusava laius on vähemalt 800 millimeetrit. □ Vastab □ Ei vasta 10. Lava ees on vähemalt 1,5-meetrise läbimõõduga manööverdamisruum. □ Vastab □ Ei vasta 11. Lava alumise istumisastme kõrgus on 470–500 millimeetrit. □ Vastab □ Ei vasta 12. Leiliruumi seintele paigutatakse liikumist ja lavale pääsemist hõlbustavad käepidemed. □ Vastab □ Ei vasta 13. Keris on ohutuspiirdega. □ Vastab □ Ei vasta 14. Leiliruumi sisustusesemed peavad muust ruumist kontrastselt eristuma. □ Vastab □ Ei vasta  Kontrollnimekiri vastavalt 29.05.2018.a määrusele nr 28 (ehitusluba väljastatud alates 03.06.2018) 15. Pesemisruumis peab olema häiresignalisatsioon, mille häireteavitus on suunatud lähedalasuvasse avalikult kasutatavasse ruumi. Häiret peab saama aktiveerida dušikabiinis, leiliruumis ja põrandal olles. □ Vastab □ Ei vasta Täiendavad küsimused ja märkused Hoone avalikes pesuruumides pole eraldi ruumi puudega inimestele. Pesuruum invatoas arvestab puudega inimeste erivajadusi. AS Infragate Eesti selgitused Riigihangete registris kajastuvate hankelepingute rikkumiste kohta viimase kolme aasta vältel ja rakendatud heastamismeetmed RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. RHS § 83 lg 7 1 kohaselt esitab hankija registrile teabe ettevõtjapoolse hankelepingu rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul vastavad RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele. Kohtupraktika on korduvalt kinnitanud, et viidatud normidest ei tulene hankijale õigust teha ettevõtja suhtes kõrvaldamise otsust üksnes selle tõttu, et ettevõtja kohta on kantud riigihangete registrisse märked varasemate hankelepingute rikkumise kohta. Teise hankija hinnang sellele, kas varasema hankelepingu rikkumine RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu täidab, ei ole hankijale siduv ega vabasta hankijat väidetava rikkumise tegelike asjaolude väljaselgitamisest ja hindamisest. Hankija kaalutlusõigus ja -kohustus RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamisel kohustab teda sisuliselt kaaluma pakkuja või taotleja usaldusväärsust. Sealhulgas peab hankija välja selgitama iga varasema rikkumise asjaolud ja hindama selle olulisust ning mõju ettevõtja usaldusväärsusele potentsiaalse lepingupartnerina, võttes arvesse mh rikkumist õigustavaid ja leevendavaid asjaolusid. Euroopa Kohus on otsuses C-41/18 selgitanud, et hankijal peab olema võimalus pakkuja usaldusväärsust vabalt hinnata, ilma et teiste ametiasutuste hinnangud oleksid talle siduvad. Niisuguste eksimuste ulatust, mis kätkevad endas lepingu oluliste nõuete nii rasket rikkumist, et see õigustab usalduse kaotamise tõttu eelneva lepingu lõpetamist, on pädevad hindama hankijad ja ainult nemad. Riigikohus on otsuses nr 3-21-1733 selgitanud: Rikkumise olulisust ei saa hankest kõrvaldamisel hinnata vaid selle kaudu, kui tähtsaks pidas tellija varasemas lepingus rikutud kohustust, millises ulatuses erines lepingu täitmine kokkulepitust ja millised on rikkumise tagajärjed, kuigi neid asjaolusid tuleb hindamisel arvestada. 15. RHS § 95 lg 4 p 8 ja direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g näevad pakkuja kõrvaldamise täiendavate tingimustena ette asjaolu, et võlgniku suhtes on rakendatud õiguskaitsevahendeid. Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3 ei ole õiguskaitsevahendit seoses lepingu rikkumisega võlgniku vastu võimalik rakendada, kui rikkumise põhjustas võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Lisaks sellele poleks vähemalt üldjuhul proportsionaalne lugeda RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel oluliseks rikkumist, mis on VÕS § 103 kohaselt vabandatav tulenevalt asjaolust, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal arvestada. Sedalaadi rikkumine ei saa reeglina tekitada põhjendatud kahtlust ettevõtja usaldusväärsuses seoses tulevikus sõlmitavate hankelepingutega. Kui rikkumise põhjustasid varasema hankelepingu pooled ühiselt või nad olid kokku leppinud realiseerunud riskide jagamises, ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine välistatud, kuid neid asjaolusid tuleb pakkuja usaldusväärsuse hindamisel mõistlikult arvestada. … Hankija omakorda peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest. Riigihangete registri andmetel on AS-i Infragate Eesti kohta kantud Riigihangete registrisse kolm varasemate hankelepingute rikkumist, mis jäävad käesoleva hetke seisuga RHS § 95 lg AS Infragate Eesti / Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn / [email protected] / www.infragate.ee / Telefon 626 7777 / Reg nr 10845129 / KMKRnr EE100745375 / IBAN EE392200221018651770 Swedbank / IBAN EE731010220108212010 SEB Pank 4 p-s 8 sätestatud perioodi sisse ja mille puhul hankijad on otsustanud RHS § 83 lg 7 1 kohaselt rikkumise registrisse kanda. AS Infragate Eesti on seisukohal, et nimetatud rikkumised ei too kaasa tema ebausaldusväärsust lepingupartnerina ega tekita põhjendatud kahtlust tema võimekuses hankelepinguid nõuetekohaselt täita. Käesolevas dokumendis kajastatud varasemate hankelepingute rikkumiste kohta on Riigihangete Vaidlustuskomisjon 27.03.2024 otsuses nr 37-24/273122 leidnud, et need rikkumised ei andnud hankijale alust ettevõtja riigihankest kõrvaldamiseks ilma konkreetsete rikkumiste asjaolusid välja selgitamata. Vaidlustuskomisjon selgitas, et kõigi rikkumiste kohta on esitatud põhjendused, mille valguses ei saanud hankijal tekkida vältimatut kahtlust ettevõtja usaldusväärsuses. RHS § 97 lg 1 kohaselt ettevõtja, kellel esineb mh RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud alus, võib esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Seda kinnitab ühtlasi praktika. AS Infragate Eesti on üle 20-aastase kogemuse ja üle 5 miljoni eurose aastakäibega, sertifitseeritud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteeme rakendav tunnustatud konsultatsiooni- ja inseneriteenuste pakkuja ning üks Eesti projekteerimisteenuste turuliidritest. Infragate sõlmib ja täidab igal aastal riigihangete tulemusena suurusjärgus kuni 100 hankelepingut, millest ülekaalukas enamus on läbi aastate täidetud ilma igasuguste pretensioonideta. AS Infragate Eesti on kõigi Eesti valdkonna suuremate hankijate lepingupartner ja ka hankijad, kes on käesolevas dokumendis kajastatud hankelepingute rikkumiste kohta Riigihangete registrisse märke kandnud, on pidanud AS-i Infragate Eesti järgnevates riigihangetes usaldusväärseks ning vaatamata rikkumise märkele sõlminud temaga uusi hankelepinguid. AS Infragate Eesti on rakendanud oma kvaliteedijuhtimise põhimõtetest lähtudes varasemate riigihankelepingute rikkumiste heastamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks meetmeid, mis tagavad täiendavalt, et hankelepingute täitmise kvaliteet tulevikus on tagatud ja AS Infragate Eesti on lepingupartnerina usaldusväärne. Vajadusel esitab AS Infragate Eesti pikemad põhjendused eraldi failina. Riigihangete vaidlustuskomisjon 6. juuni 2025 Tartu mnt 85, Tallinn 10115 [email protected] Viitenumber 290316 Hankija: Rae Vallavalitsus Registrikood 75026106 Aruküla tee 9, 75301 Rae vald e-post: [email protected] Hankija esindaja: vandeadvokaat Kalev Aavik Advokaadibüroo Koch & Partnerid Tartu mnt 25, 10117 Tallinn tel: +372 55613454 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Projektibüroo OÜ registrikood 14426010 Vana-Lõuna 39a-12, 10134 Tallinn Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Erki Fels Vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Kolmas isik: AS Infragate Eesti registrikood 10845129 Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn e-post: [email protected] VASTUS Projektibüroo OÜ vaidlustusele TAOTLUSED 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista Projektibüroo OÜ-lt Rae Vallavalituse kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud vastavalt edaspidi esitatavale kulunimekirjale. Sissejuhatus ja menetluslikud teated 1. Projektibüroo OÜ (edaspidi vaidlustaja) on esitanud 02.06.2025 vaidlustuse Rae Vallavalitsuse (edaspidi hankija) poolt 23.05.2025 riigihankes viitenumbriga 290316 antud korralduse (edaspidi Korraldus) peale. 2. Hankija hinnangul ei ole vaidlustus põhjendatud ja tuleks jätta rahuldamata. 3. Hankija on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastuväited vaidlustajale Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise õiguspärasus Väidetav tuginemine aegunud rikkumise märkele 4. Vaidlustaja väitel on tema hankest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel õigusvastane, kuna hankija on seejuures tuginenud aegunud rikkumise märkele. See väide ei vasta tõele. 5. Korralduse punktis 5.1 on tõesti välja toodud vaidlustatud varasemad rikkumised, millest ühe toimepanemisest on möödunud üle kolme aasta (p 5.1.1 ja millest teise puhul ei ole pelgalt riigihangete registri andmete põhjal tuvastatav, kas rikkumisest on möödas vähem või rohkem kui kolm aastat (p 5.1.2). Isegi kui need rikkumised oleks olnud korrektne Korralduses mainimata jätta, ei mõjuta need Korralduse õiguspärasust, sest neile ei ole vaidlustaja kõrvaldamisel tuginetud. Vaidlustaja kõrvaldamise põhjendused sisalduvad Korralduse punktides 5.2 kuni 5.4 ning need tuginevad eranditult kolmandale punktis 5.1 mainitud rikkumisele (p 5.1.3), mille puhul rikkumise aegumise küsimus ei tõusetu. Väidetav kõigi asjaolude kaalumata jätmine 6. Vaidlustaja väitel on hankija tema kõrvaldamisel sisuliselt tuginenud üksnes riigihangete registri andmetele, jättes seega hindamata kõik hankelepingu rikkumisega seotud asjaolud. See väide ei vasta tõele. 7. Esiteks on vaidlustaja osalenud ka varasematel hankija poolt läbi viidud projekteerimishangetel ja sellega seonduvalt on hankija juba varem kõnealuse rikkumise kohta täiendavat teavet kogunud. Nimelt osales vaidlustaja riigihankes viitenumbriga 283634, väites seal pakkumist tehes, et tal varasemad rikkumised puuduvad. Asjaolude kontrollimisel pöördus hankija 06.02.2025 Tallinna Ettevõtlusinkubaatori poole, kes 10.02.2025 antud vastuses selgitas järgmist (hankija pöördumine ja sellele antud vastus on käesoleva vastuse Lisa 1): Kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 8 oli lepingu lõpetamise aluseks hankelepingu olulise tingimuse oluline rikkumine (ehitise konstruktsioonide projekteeritud lahenduse tõttu ei oleks olnud ehitatav ehitis ohutu), mille tulemusel taganes hankija osaliselt lepingust (st tellis tööd teiselt projekteerijalt) ja on nõudnud Projektibüroolt ka tekitanud kahju hüvitamist. Olulise rikkumise tuvastas hankija ekspertarvamusega, mis üheselt kinnitas hankija etteheiteid, mille kohaselt vastutas Projektibüroo OÜ puuduse eest ja projekti järgi ehitamise korral ei oleks valmiv ehitis olnud ohutu. Tänaseks on konstruktsioonide osas ekspertarvamusega nõustunud ka isik, kes algselt teostas projektile ekspertiisi, kes nõustus, et arvestades ilmnenud vigade rohkust Projektis ning nende kõrvaldamise ebaõnnestumist, ei olnud Infragate hinnangul Projekteerija võimeline ise mõistliku ajajooksul puudusi kõrvaldama ega nõuetekohast Projekti koostama. Projektis esinenud puuduste tõttu on oluliselt lükkunud edasi ka ehitise valmimise tähtaeg ning seeläbi on tekitatud hankijale suur rahaline kahju. Projektibüroo OÜ ei ole vaidlustanud kohtus lepingust osalisttaganemist, kuid on kohtuväliselt esitanud vastuväite. 2 8. Teiseks esitati Tallinna Ettevõtlusinkubaatori poolt hankijale 10.02.2025 ka dokumendid, mis vaidlustaja rikkumist ja selle olulisust kinnitavad, sealhulgas Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse hoone ehitusprojekti järelekspertiisi aruanne (käesoleva vastuse Lisa 2). Nimetatud ekspertiisi järeldused on järgmised: Järelekspertiisi esitatud ehitusprojektid ei vasta standardis EVS 932:2017 tööprojekti staadiumile esitatud nõuetele ja MKMi määruses „Nõuded ehitusprojektile“ toodud nõuetele. Järelekspertiisi ülevaatuse tulemusel esineb ehitusprojektides endiselt olulisi puudusi ja märkusi, mis on esitatud järelekspertiisi märkuste tabelis (Lisa 1 – Lasnamäe SMÜ ehitusprojekti järelekspertiisi märkuste koondtabel) ja lisaks esineb mittevastavusi puudega inimeste erivajadustega arvestamisel, mille kohta on esitatud enesekontrolli leht (Lisa 2 – Määruse nr 28 enesekontrolli leht:2022-09-26). Olulise kaaluga märkused on seotud arhitektuuri, ehituskonstruktsioonidega, tehnosüsteemide lahendustega või siis nende lahenduste mitte kirjeldamisega (puudumisega). Ehitusprojekte ei tohiks kasutusele võtta enne, kui likvideeritakse projektides esinevad puudused ja/või vastatakse ekspertide poolt püstitatud küsimustele ammendavalt. Ehitusprojekti mudelid on omavahel koordineerimata, tehnosüsteemid on omavahel vastuolus ja asuvad kohati üksteise sees, tehnosüsteemid lõikuvad hoone kandekonstruktsioonidega (sh vahelagede, talade ja sillustega) ning tehnosüsteemid ei mahu kohati ruumidesse (šahtidesse) ära. Mudelite infosisu on puudulik ning ei vasta mudelite kaaskirjades esitatud seletustele. Puudu on välisvõrkude infomudelid (VVK ja SV). Mudelid ei vasta RKASi 2020 tehnilistele ja COBIM2012 nõuetele. Seega ei tohi esitatud mudeleid võtta aluseks edasiste tegevuste teostamiseks enne, kui ehitusmudeleid on olulises mahus korrigeeritud ning kõik vastuolud erinevate mudelite/tehnosüsteemide/konstruktsioonide vahel on likvideeritud. 9. Kolmandaks on vaidlustaja ise esitanud hankepassis tema kõrvaldamise aluseks olnud rikkumise kohta selgitused (vastava väljavõte hankepassist on käesoleva vastuse Lisa 3). Nimetatud selgitustest ei nähtu midagi sellist, mis seaks kõnealuses hankes hankijaks olnud Tallinna Ettevõtlusinkubaatori seisukohad või tsiteeritud ekspertiisi järeldused tõsiseltvõetava kahtluse alla. Pigem jääb mulje, et vaidlustaja on kohtuvälise vastuväite rikkumisele esitanud eelkõige lootuses, et sellise vastuväite olemasolu välistab nende hankest kõrvaldamise RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. 10. Eeltoodut kokku võttes oli hankijal piisavalt informatsiooni, sh vaidlustaja enda selgitus, riigihanke nr 233943 raames toime pandud rikkumise ja selle tõsiduse kohta ning käesoleva hanke raames täiendava teabe kogumine, sealhulgas vaidlustajal täiendavate seisukohtade küsimine ei olnud vajalik. Ehkki Korralduse punktides 5.2 kuni 5.4 sisalduvad põhjendused ei ole väga detailsed, on need väga kaalukad ning nende õigsust kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Olukorras, kus hankelepingust on osaliselt taganetud oluliste puuduste tõttu ehitusprojektis, mille olemasolu ja tõsidust kinnitab eksperthinnang, ning rakendatud sanktsioonile vastu vaielnud töövõtja ei ole enam kui kahe aasta jooksul pidanud vajalikuks oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel kaalukamat tõendit kui kõnealune eksperthinnang. 11. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Isegi kui käesoleval juhul oleks hankija pidanud enne vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamist küsima talt täiendavaid selgitusi või põhjendama täpsemalt tema kõrvaldamise kaalutlusi, sealjuures viidates asjakohastele tõenditele, nagu eelmainitud ekspertiisiakt, siis hankija hinnangul on ilmne, et need võimalikud menetluslikud ja/või vormilised puudused ei võinud mõjutada asja otsustamist. Puudub mõistlik põhjus kahelda selles, et hankija, kes on juba varasemate hangete käigus kõnealust rikkumist puudutavad dokumendid välja nõudnud, nendega tutvunud ja nende põhjal oma seisukoha kujundanud, lähtus neist ka käesoleva hanke puhul. Samuti puudub mõistlik põhjus sellele, miks hankija peaks asja uuesti otsustamisel Tallinna Ettevõtlusinkubaatori seisukohtade ja neid kinnitava ekspertiisiaktiga nõustumise asemel 3 nõustuma vaidlustaja paljasõnaliste rikkumise kaalu pisendavate ja/või seda õigustavate, ent mitte selle olemasolu eitavate seisukohtadega, ja tegema teistsuguse otsuse. Väidetav vaidlustaja ebausaldusväärsuse selgitamata jätmine 12. Vaidlustaja väitel on tema RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamine ning seeläbi ebausaldusväärseks tunnistamine õigusvastane juba seetõttu, et hankija poolt on jäänud kindlaks tegemata, milline see ebausaldusväärsust tingiv „varasem tegevus“ oli. See väide ei vasta tõele. 13. Nagu käesoleva vastuse eelmises alajaotuses toodud põhjendustest ja neid toetavates tõenditest nähtub, oli hankijal selge ülevaade sellest, milline kõnealune rikkumine oli, ning Korralduse punktis 5.4 kajastuv järeldus vaidlustaja ebausaldusväärsuse tuleneb orgaaniliselt selle rikkumise olemusest. Ka siinkohal rõhutab hankija, et isegi kui põhjendused vaidlustaja ebausaldusvääruse osas oleksid võinud olla detailsemad, siis kõnealune võimalik puudus ei saa HMS § 58 järgi olla aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele olukorras, kus see ei võinud mõjutada asja otsustamist. Siinkohal juhib hankija täiendavalt tähelepanu sellele, et eelmainitud ekspertiisiakti kohaselt seisnes projekti õigusvastasus muuhulgas ka selles, et see ei arvesta hoone kasutamise sihtrühma ehk puudega inimeste erivajadustega. Ka käesoleva hange on suunatud erivajadustega inimeste tarbeks hoone ehitamiseks. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise õiguspärasus Kolmanda isiku hankemenetluses kõrvaldamata jätmine ei saa rikkuda vaidlustaja õigusi 14. RHS § 185 lg 1 järgi peab vaidlustatud otsus rikkuma vaidlustaja õigusi. Käesoleval juhul ei saa kolmanda isiku hankemenetluses kõrvaldamata jätmine mitte ühelgi juhul rikkuda vaidlustaja õigusi. 15. Juhul, kui vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine oli õiguspärane, siis ei saa kolmanda isiku hankemenetluses kõrvaldamata jätmine ning muud kolmandat isikut puudutavad otsused mitte kuidagi vaidlustaja õigusi riivata. Vaidlustajal puudub õigus avalikes huvides või teiste hankel osalenud ettevõtjate huvides nõuda, et kolmas isik kõrvaldataks. Seega juhul, kui VAKO nõustub sellega, et vaidlustaja kõrvaldamine oli õiguspärane ning vaidlustus tuleb selles osas jätta rahuldamata, tuleb vaidlustus automaatselt jätta rahuldamata ka muus osas, sest kolmandat isikut puudutavad otsused ei saa rikkuda vaidlustaja õigusi. 16. Juhul, kui vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine ei olnud õiguspärane, osutub kõige soodsamaks mitte kõrvaldatud pakkumuseks vaidlustaja pakkumus, ning tema õigusi samuti riiva see, kas mõni teine pakkuja, sealhulgas kolmas isik, tuleks täiendavalt menetlusest kõrvaldada. Seega juhul, kui VAKO nõustub sellega, et vaidlustaja kõrvaldamine oli õigusvastane ning vaidlustus tuleb selles osas rahuldada, tuleb vaidlustus kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise osas jätta rahuldamata. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine, kvalifitseerimine ja edukaks tunnistamine oli õiguspärane 17. Vaidlustaja väitel oli kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine õigusvastane põhjusel, et hankija põhjendas kolmanda isiku osas RHS § 95 lg 4 p 8 mittekohaldamist vaid sellega, et ükski kehtiv rikkumine ei olnud seotud hoonete projekteerimise lepinguga, seeläbi 4 tunnistades, et asjaolude kontroll on piirdunud asjaomaste hankelepingute eseme tuvastamisega. See väide ei vasta tõele. 18. Korralduse vastavas punktis (p 6.1) on hankija viidanud küll eelkõige varasemate rikkumistega seotud hankelepingute esemele, kuid märkinud ka, et lisaks on oluline seda, et varasemate rikkumiste kontekst ja ulatus ei mõjuta ettevõtte võimakust täita hoonete projekteerimise lepinguid vastavalt kehtivatele nõuetele ja standarditele. See järeldus on kooskõlas riigihangete registrist kõnealuse kuue rikkumise kohta nähtuva infoga. Neist kolm ei puudutanud üldse projekteerimist, vaid omanikujärelevalve teostamist. Riigihankes nr 245132 maksti kokku 1500 eurot leppetrahvi rikkumiste eest, mille täpne sisu riigihangete registrist ei nähtu. Riigihankes nr 255999 maksti kokku 3900 eurot leppetrahvi rikkumiste eest, mille täpne sisu riigihangete registrist ei nähtu. Riigihankes nr 274807 olid rikkumisteks omanikujärelevalvet puudutavat dokumentide hilinenud esitamine ja selle aruannetes sisalduva tööaja osaline vastuolu lepinguga. Ülejäänud rikkumised olid seotud taristu projekteerimisega ning mitte ühegi rikkumise iseloom ei olnud selline, mis seaks kahtluse alla kolmanda isiku usaldusväärsuse projekteerijana. Riigihankes 232543 (tee projekteerimine) ja riigihankes nr 239932 (ristmiku, riigitee ja bussipeatuste ümberehitamise projekteerimine) oli rikkumise sisuks tähtaja ületamine. Riigihankes nr 269782 (roheala projekteerimine), kus algselt anti üle puudustega töö, milles puudused kõrvaldati, oli rikkumiseks lõppastmes samuti tähtaja ületamine. Seega kokkuvõttes ainus rikkumine, mis on vähegi seotud projekteerimise sisuga, oli viimatimainitud roheala projekteerimise käigus toimunud rikkumine, mis seisnes algselt puudustega projekti koostamises, seejuures oli kolmas isik aga suuteline need puudused ise kõrvaldama. 19. Seejuures on kolmanda isiku kõnealustest rikkumistest kolm (riigihangetes nr 239932, nr 245132 ja nr 255999 aset leidnud rikkumist) saanud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise kontekstis saanud juba hinnangu VAKO-lt, kes on nende alusel hankest kõrvaldamise õigusvastaseks lugenud.1 Ka kolmas isik ise esitas pakkumuse lisana rikkumiste kohta selgituse (käesoleva vastuse Lisa 4). Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kõnealuste lepingute eset ja rakendatud sanktsioonide sisu ja ulatust ja/või rikkumiste iseloomu, oli riigihangete registris sisalduv info piisav järeldamaks, et need ei muuda hankijat projekteerijana ebausaldusväärseks ning nende alusel tema kõrvaldamine ei ole põhjendatud, mistõttu puudus vajadus nende kohta täiendavat infot hankida. 20. Ka antud kontekstis on oluline rõhutada, et isegi kui hankija põhjendused kolmanda isiku osas RHS § 95 lg 4 p 8 mittekohaldamisele oleksid võinud olla detailsemad, siis kõnealune võimalik puudus ei saa HMS § 58 järgi olla aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele olukorras, kus see ei võinud mõjutada asja otsustamist. Detailsem info selle kohta, milliste omanikujärelevalve rikkumiste eest kolmandale isikule leppetrahve kohaldati, kui palju kolmas isik teede projekteerimisel hilines või milles seisnes roheala projektis alselt sisaldunud, kuid hiljem kolmanda isiku poolt kõrvaldatud puudus, ei mõjuta hankija seisukohta kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise küsimuses. Lugupidamisega, /digitaalselt allkirjastatud/ Kalev Aavik, vandeadvokaat 1 VAKO otsus vaidlustusasjas nr 37-24/273122 5 Lisad: 1. Hankija ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatori e-kirjavahetus 06.02.2025-10.02.2025 2. Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse hoone ehitusprojekti järelekspertiisi aruanne 3. Väljavõte vaidlustaja hankepassist 4. Kolmanda isiku selgitus rikkumiste kohta 5. Volikiri 6 kuupäev digiallkirjas nr 15-6/3630 VOLIKIRI ÕIGUSTEENUSE OSUTAMISEKS Rae Vallavalitsus (registrikood 75026106), mida esindab põhimääruse alusel vallavanem Tarmo Gutmann (isikukood 37205110268) annab käesolevaga Advokaadibüroo Koch & Partnerid OÜ vandeadvokaat Kalev Aavik´ule (isikukood 37605095216) volituse esindada ennast alljärgneva õigusteenuse osutamisel: • nõustamine ja esindamine riigihanke viitenumbriga 290316 „Hariduslike erivajadustega laste kool-kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ vaidlustusmenetluses VAKO-s ning vajadusel sellele järgnevas halduskohtumenetluses. Käesolev volikiri on antud tähtajatuna. /allkirjastatud digitaalselt/ Tarmo Gutmann vallavanem Aruküla tee 9 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA EE902200001120122757 Registrikood 75026106 Swedbank