dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

3. isiku vastus

Rahandusministeerium · 6. juuni 2025
Seotud ettevõtted
AS Infragate Eesti (adressaat)
Viit
12.2-10/25-136/167-3
Registreeritud
6. juuni 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Infragate Eesti
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-136
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎vastus.Projektibüroo-Rae-Infragate.2025-06-06.final.asice254 KB

Sisu (failidest)

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 06.06.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kaisa Poller Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE Vaidlustusasja nr: 136-25/290316 Riigihange: „Hariduslike erivajadustega laste kool-kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ (viitenumber 290316) Vaidlustaja: Projektibüroo OÜ Registrikood 14426010 Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels Advokaat Gregor Saluveer e-post [email protected] Hankija: Rae Vallavalitsus Registrikood 75026106 e-post [email protected] Kolmas isik: AS Infragate Eesti Registrikood 10845129 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus osas, mis puudutab vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist, rahuldamata ja ülejäänud osas läbi vaatamata, või alternatiivselt jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 2. Mõista kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt vastavalt kolmanda isiku menetluskulude nimekirjale. NOVE - 2/5 - I ASJAOLUD 1. 05.02.2025 alustas Rae Vallavalitsus („Hankija“) avatud hankemenetlusega riigihanget „Hariduslike erivajadustega laste kool-kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ (viitenr 290316). 2. Tähtajaks (04.03.2025) esitasid pakkumuse üheksa pakkujat (ühispakkujate konsortsiumi), nende seas Projektibüroo OÜ („Vaidlustaja“) ja AS Infragate Eesti („Kolmas isik“). 3. 23.05.2025 võttis Hankija kõnealuses hankes vastu mh järgmised otsused: (i) kõrvaldada Vaidlustaja hankemenetlusest; (ii) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus; (iii) jätta Kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata; (iv) kvalifitseerida Kolmas isik. 4. 02.06.2025 esitas Vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse eelmises punktis nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 5. 03.06.2025 teavitas VAKO Kolmandat isikut vaidlustuse esitamisest ja vaidlustusmenetlusse kaasamisest ning edastas Kolmandale isikule vaidlustuse materjalid. 6. Käesolevaga esitab Kolmas isik oma vastuse vaidlustusele. Kolmanda isiku arvates on vaidlustus kõikides nõuetes alusetu. II SEISUKOHT VAIDLUSTUSE OSAS 7. Vaidlustaja on nõudnud nelja erineva otsuse – nimetatud ülal p-s 3 – kehtetuks tunnistamist. Kolmanda isiku hinnangul on kõik Vaidlustaja nõuded alusetud ja/või sootuks menetluskõlbmatud. Põhjendame seda allpool iga üksiku otsuse ja nõude kaupa eraldi. 8. Üldisena märgime, et Kolmanda isiku arvates on metoodiliselt korrektne alustada vaidlustuse lahendamist Vaidlustaja kõrvaldamise otsusest, sest kui VAKO peaks leidma, et kõrvaldamine on õiguspärane, siis a priori puudub tarvidus sisuliselt vaagida teisi vaidlustatud otsuseid. Nimelt, kui Vaidlustaja on seaduslikult jäetud konkurentsist välja ning ta ei saa sõlmida hankelepingut, siis puudutab tal teiste otsuste suhtes vaidlustamisõigus (RHS § 185 lg 1). A. Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine 9. Kolmas isik ei ole vajaliku teabe omamise mõttes ega menetluslikult positsioonis, et anda põhjalikke selgitusi Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise suhtes. Peamine selgituskoormus lasub siin Hankijal. Küll aga saab Kolmas isik osutada järgmisele. 10. Vaidlustaja väitel olevat Hankija tema kõrvaldamisel tuginenud ühele aegunud rikkumisele. Vaidlustaja arvates on ainuüksi see iseenesest piisav, et lugeda kõrvaldamise otsus õigus- vastaseks.1 Selline seisukoht ei ole õige ning seda isegi siis, kui Hankija peakski olema ekslikult viidanud mh ühele aegunud rikkumisele. (Kolmas isik ei saa viimast ise kontrollida, kuna pelgalt registrist nähtuvate kuupäevade pinnalt ei saa tõsikindlaid järeldusi teha.) Oluline on, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine ei eelda, et rikkumisi oleks minimaalselt kolmes riigihankes vmt. Piisab, kui pakkuja on oluliselt või pidevalt rikkunud ühe hankelepingu olulist tingimust. Seega, isegi kui viide ühele rikkumisele peaks olema aegumise tõttu asjakohatu, tugines Hankija Vaidlustaja kõrvaldamisel veel kahele rikkumisele. See on varuga piisav, et sedastada alust kõrvaldamiseks. 11. Vaidlustaja argumendid „lubamatutest kaalutlustest“ ning kõrvaldamatutest vigadest2 on asjaolusid arvestades kohatud. Nimelt, kui peakski olema, et Hankija üks argument mitmest, mis andis talle aluse pakkuja kõrvaldamiseks, langeb ära, ei tähenda see, et ülejäänud „võrrand“ on fundamentaalselt vale ning ei anna kokku „õiget vastust“ ehk järeldust, et esineb alus Vaidlustaja 1 Vaidlustuse p 2.4–2.8. 2 Vaidlustuse p 2.7 ja 2.8. NOVE - 3/5 - kõrvaldamiseks. Tegu oleks kõige enamal juhul formaalse veaga, mis ei too kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna lõppjäreldus on õige (analoogia HMS §-ga 58). 12. Kolmandal isikul puudub talle teadaoleva info pinnalt alus arvata, et Hankija oleks Vaidlustaja suhtes tehtud rikkumiskandeid hinnanud pinnapealselt või hooletult. Et Vaidlustaja ei soostu tema suhtes riigihangete registrisse („RHR“) tehtud rikkumiskandeid lähemalt avama, on tema enda risk. 13. Selle teema lõpetuseks märgime, et ehkki vaidlustuse järgi on Hankija Vaidlustaja kõrvalda- misel tuginenud viimase poolt toime pandud rikkumistele riigihangetes viitenumbritega 224742, 233943 ja 2473313, siis RHR kuvab Vaidlustaja suhtes veel neljandatki rikkumist – see on riigi- hankes viitenumbriga 266430. 14. Kokkuvõttes leiab Kolmas isik, et Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 8 ning seega õiguspärane. Vaidlustus tuleb asjaomases osas jätta rahuldamata. B. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine 15. Kui VAKO peaks nõustuma, et Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on õigus- pärane, siis ei ole Vaidlustajal RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt õigust vaidlustada Kolmandat isikut puudutavaid otsuseid. Pakkuja, kes on õiguspäraselt edasisest hankemenetlusest kõrvale jäetud, ei saa ilma perspektiivita jõuda ise hankelepinguni vaidlustada konkurendi suhtes tehtud positiivseid otsuseid. Seega tuleb vaidlustus Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise peale RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata jätta. 16. Kui aga VAKO peaks põhjusel või teisel leidma, et vaidlustus Kolmanda isiku hankemenetlu- sest kõrvaldamata jätmise otsuse peale tuleb läbi vaadata, siis on Kolmanda isiku alternatiivne õiguskäsitlus, et Vaidlustaja nõue on sisuliselt ainetu ja tuleb jätta rahuldamata. 17. Sellega seonduvalt märgime esiteks, et Vaidlustaja väide Hankijal „soosiku“ olemasolust4 on paljas spekulatsioon. Kolmas isik saab seda omalt poolt ainult eitada. Kolmandal isikul ei ole Hankijaga mistahes ebakohaseid seoseid või suhteid. Tõik, et Kolmas isik on Hankija õiguspäraste otsuste tulemusena Hankes hankelepinguni jõudmas, ei tähenda, et toimumas oleks midagi keelatut. Igas hankes, kus esitatakse mõni pakkumus, osutub kellegi pakkumus parimaks. 18. Vaidlustaja on pidanud tarvilikuks võrrelda tema ja Kolmanda isiku suhtes tehtud rikkumis- kannete arvu RHR-is.5 See ei ole kohane. Nagu ülal juba öeldud, ei sõltu RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine rikkumiskannete arvust ning ammugi mitte pakkujate vahelisest „võistlusest“ stiilis „kummal on rohkem, kummal vähem“. Hankija hindab iga väidetavat rikkumisepisoodi ning lõpuks kujundab hinnangu pakkuja usaldusväärsuse kohta. Nähtavasti on Hankija antud juhul jõudnud järelduseni – Kolmanda isiku arvates igati põhjendatult –, et Kolmas isik on pakkujana usaldus- väärne ning alus tema kõrvaldamiseks puudub. 19. Vaidlustuse p-s 2.19 esitatud Hankija tsitaadi on Vaidlustaja kontekstist välja rebinud. Ei ole mõistlikult kaheldav, et sõnadega „Oluline on, et ühtegi kehtivat lepingu rikkumist ega õiguskaitse- vahendi kohaldamist ei esine hoonete projekteerimise lepingutes“ ei andnud Hankija mõista, et ta viis läbi pinnapealse kontrolli, ei uurinud ega kaalunud asjaolusid jne. On üpriski selge, et osundatud lause oli Hankija täiendav rõhutus selle kohta, mis on selles asjas lõplikult otsustav. Nimelt, nagu VAKO praktika seda ette näeb, peab hankija eeskätt pakkuja usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtma, kas varasem minetus oli sellises valdkonnas või sellist laadi, mis üldse saab käimasoleva hanke tulemusel sõlmitavas hankelepingus rolli mängida.6 Kolmas isik on mitme- kesise tegevusportfelliga ettevõte, kus tegutseb mitu erinevat üksteisest autonoomset ja erineva personaliga (nii juhtide kui töötajate tasandil) osakonda. Mitte ükski Kolmanda isiku suhtes RHR-i 3 Vaidlustuse p 2.5. 4 Vaidlustuse p 2.17. 5 Vaidlustuse p 2.18. 6 VAKOo 11-23/256589. NOVE - 4/5 - tehtud rikkumiskanne – isegi kui pidada kõiki neid õigeks, mida nad ei ole7 – ei seondu hoonete projekteerimisega, mis on Kolmanda isiku ettevõtte üks eraldi üksus ja ka vaidlusaluse hanke ese. Niisiis on kohatu ja ebaõiglane viidata Kolmanda isiku suhtes tehtud rikkumiskannetele, mis puudutavad hoopis muid tegevusvaldkondi. Võimalik eksimus valdkonnas A ei saa automaatselt näidata pakkuja ebausaldusväärsust valdkonnas B või C. 20. Vaidlustaja etteheited Hankija aadressil nagu too ei oleks Kolmanda isiku suhtes RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alust piisava hoolikusega kontrollinud8, ei ole kohased. Hankija põhjendused vastavad vähemalt minimaalselt nõutavale standardile. Vaidlustaja eksib arvates, et hankija peab riigihankes tehtavaid otsuseid põhjendama sellise põhjalikkusega (nii faktilise detailsuse kui juriidilise argumentatsiooni mõttes), mida võiks oodata ühelt kohtudokumendilt. Niisugust õigusvaidluste ette pidamist seadus hankijalt ei nõua. See muudaks hangete läbiviimise ülimalt koormavaks. Oluline on, et hankija otsusest oleks mõistlikult jälgitav tema siseveendumuse kujunemine ja selle on Hankija antud juhul taganud. Siinjuures on tähtis arvesse võtta sedagi, et Kolmas isik on oma pakkumuse dokumentide hulka lisanud selgituskirja rikkumiskannete ja heastamismeetmete kohta ning ei saa olla kahtlust, et Hankija on selle materjaliga tutvunud, st Hankija on neid asjaolusid ja argumente uurinud ja hinnanud. 21. Oluline on toonitada, et hankijal on nn valikuliste kõrvaldamise aluste kontrollimisel lai kaalutlusruum ning VAKO/kohtu sekkumisruum sellesse on piiratud.9 Ammugi ei saa pettunud pakkuja asuda hankija kingadesse ja öelda, et tema arvates ei saa konkureerivat pakkujat usaldusväärseks pidada. See hinnang on ainult hankija anda10 ning see on vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitav. Pakkujal puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija kõrvaldaks konku- reeriva pakkuja hankemenetlusest põhjusel, et too on varem sõlmitud hankelepingut rikkunud.11 22. Selle teemakäsitluse lõpetuseks peab Kolmas isik oluliseks osutada, isegi need mõned hankijad, kes on tema suhtes teinud RHR-i rikkumiskandeid, on pärast seda sõlminud Kolmanda isikuga hankelepinguid. Teisisõnu – needki hankijad, kes võiksid teoreetiliselt olla kõige norivamad, pole leidnud, et Kolmas isik on pakkujana ebausaldusväärne. Eelöeldu tõesuses on võimalik veenduda, vaadates RHR-ist lepinguid, mis on sõlmitud ühelt poolt Kolmanda isiku ja teiselt poolt Transpordiameti või osaühingu Rail Baltic Estonia või Tallinna Linnavaraameti vahel, ning nende sõlmimise kuupäevi, mis on hilisemad rikkumiskannetest. 23. Kokkuvõttes on Kolmas isik seisukohal, et Hankija on tema suhtes RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemist nõuetekohaselt kontrollinud ja oma avara kaalutlusõiguse piires õiguspäraselt leidnud, et puudub alus Kolmandat isikut kõrvaldada. Ka ei saa Hankijale ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist, otsus on küllaldaselt põhjendatud. C. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine 24. Lisaks on Vaidlustaja vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kolmanda isiku esmase õiguskäsitluse järgi peaks asjaomane nõue jääma läbi vaatamata, sest Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine on õiguspärane ja see võtab temalt vaidlustamis- õiguse konkurentide suhtes tehtud otsuste osas (vt täpsemalt ülal p 15). 25. Kui VAKO ei nõustu, et kõnealune nõue tuleb jätta läbi vaatamata, siis on Kolmas isik seisu- kohal, et see nõue tuleb juba eos rahuldamata jätta. Nimelt näib – ehkki vaidlustus on selles osas mõnevõrra segane –, et Vaidlustaja vaidlustab Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel.12 Kuna aga Hankija on Vaidlustaja õiguspäraselt 7 Selle selgitamine võtaks Kolmandalt isikult mitmeid lehekülgi, mistap Kolmas isik hoidub sellest siin, kuna see pole tegelikult otseselt asjasse puutuv. 8 Vaidlustuse p 2.21. 9 TlnRnKm 10.01.2025, 3-25-33, p 15; TlnHKo 3-24-2717, p 14. Vt ka TlnRnKo 3-22-803, p 27. 10 VAKOo 68-22/246628, p 10.2.4. 11 TlnHKm 07.01.2025, 3-25-33, p 16.2; TlnRnKm 10.01.2025, 3-25-33, p 15. 12 Vaidlustuse p 2.22. NOVE - 5/5 - kõrvaldanud, siis on õige ka Kolmanda isiku pakkumuse kui järelejäävatest parima edukaks tunnistamine. D. Kolmanda isiku kvalifitseerimine 26. Viimaseks on Vaidlustaja vaidlustanud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse. Siingi on Kolmanda isiku esmane õiguskäsitlus, et asjaomane nõue peaks jääma läbi vaatamata, sest Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine on õiguspärane ja see võtab temalt vaidlustamis- õiguse konkurentide suhtes tehtud otsuste osas (vt täpsemalt ülal p 15). 27. Kui VAKO ei nõustu, et kõnealune nõue tuleb jätta läbi vaatamata, siis on Kolmas isik seisu- kohal, et see nõue tuleb juba eos rahuldamata jätta. Vaidlustaja ei ole väitnud, et Kolmas isik ei vasta mõnele Hankes seatud kvalifitseerimistingimusele. Siingi näib Vaidlustaja ainuke argument olevat nn otsuste järgnevuse põhimõte, ent nagu ülal selgitatud, see ei toimi antud juhul, kuna Vaidlustaja kõrvaldamine oli õiguspärane. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 28. Tähtaegsus. Vaidlustusmenetlusse kaasatud kolmas isik peab vaidlustusele vastama kolme tööpäeva jooksul arvates VAKO-lt vaidlustuse koopia saamisest (RHS § 194 lg 6). Antud juhul sai Kolmas isik VAKO-lt vaidlustuse materjalid 03.06.2025, mis tähendab, et vaidlustusele vastamise tähtpäev on 06.06.2025 ning käesolev vastus on esitatud tähtaegselt. 29. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Kolmandat isikut selles vaidlustusasjas esindada. 30. Menetlusliik. Kolmas isik eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 31. Tõendid. Kolmas isik ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vastusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad. 32. Edasine suhtlus. Kolmas isik palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel