Vaidlustaja täiendav seisukoht

05.06.2025 TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ viitenumber: 286703 Vaidlustaja: Askend Estonia OÜ registrikood: 14133207 aadress: Tartu mnt 80f, 10112 Tallinn Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus registrikood 70009244 aadress: Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn Esindaja: Kairi Osolainen, riigihangete juht e-post: [email protected] Kolmas isik: AKTSIASELTS HELMES registrikood: 10364097 aadress: Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn Esindaja: Kadri Matteus, vandeadvokaat Advokaadibüroo Matteus e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Mõista Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt Askend Estonia OÜ kasuks välja menetluskulud kokku 5510 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv ja 4230 eurot lepingulise esindaja kulu. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Askend Estonia OÜ (vaidlustaja) vaidlustus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (hankija) riigihankes „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (vr 286703) (riigihange). Menetlusse on kaasatud AKTSIASELTS HELMES (kolmas isik). 1.2. 29.05.2025 esitas hankija vastuse vaidlustusele. 1.3. 30.05.2025 esitas kolmas isik vastuse vaidlustusele. 1.4. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohtasid kuni 05.06.2025. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustaja ei nõustu hankija ega kolmanda isiku seisukohtadega. Hankija otsus ei ole proportsionaalne (ptk A). Seadus võimaldab pakkujal tugineda ka raamlepingule (ptk B). A. HANKIJA OTSUS EI OLE PROPORTSIONAALNE 2.2. Nii hankija kui kolmanda isiku seisukohad on põhimõtteliselt taandatavad ühele lausele: kuna hanketingimustes on kirjas, et raamlepingutele ei saa viidata, oli hankija ainus võimalus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata. 2.3. Taolist üdini formalistlikku lähenemist on vaidlustus- ja kohtupraktikas läbi aastate kritiseeritud. Kumbki osapool ei väida, et vaidlustaja pole hankepassis viidatud raamlepingute alusel nõutud kvalifikatsiooni omandanud.1 Märgiline on seejuures, et ühe hankepassis viidatud raamlepingu puhul (riigihange viitenumbriga 246185) on tellijaks hankija ise. Selle raamlepingu alt on sõlmitud üle 70 hankelepingu, millest 11 on maksumusega vähemalt 100 000 eurot.2 Eelnevale lisanduvad ülejäänud neli hankepassis viidatud raamlepingut, mille alt on samuti nõutud kvalifikatsioon omandatud. Seega ei saanud olla hankijal otsuse tegemise ajal tegelikku kahtlust kvalifikatsiooni olemasolus. 2.4. Kolmas isik väidab, et hankija otsus on kaalutlusotsus. 3 Kaalutlusõiguse teostamise keskmes on proportsionaalsuse põhimõte. Sellest hoolimata ei käsitle kolmas isik ega hankija vastuses vaidlustusele sõnagagi otsuse proportsionaalsust. Proportsionaalsuse põhimõtte olulisust on eriti rõhutatud just kvalifikatsiooni kontrollimisel, kuna selle eesmärk ei ole kontrollida pakkuja vormide täitmise või dokumentide esitamise oskust, vaid sisulist võimekust hankelepingut täita.4 Vaidlusalusel juhul on etteheidetav viga puhtalt vormiline. 2.5. Mis tahes puudus hankepassi täitmisel ei tähenda seda, et pakkuja tuleb jätta kvalifitseerimata. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleb hankijal arvestada nii kvalifitseerimise tingimuste tõlgendamisel, asjaolude arvestamisel kui ka puuduste olulisuse kaalumisel. 5 Kui pakkuja eksib hankija kehtestatud nõudele esitada hankepassis kõik referentslepingute andmed suurte tähtedega, puudub tõenäoliselt tõsiseltvõetav vaidlus selles, et hankija ei saa jätta pakkujat kvalifitseerimata. Seda hoolimata asjaolust, et ükski pakkuja seda tingimust ei vaidlustanud. 2.6. Kolmas isik tugineb vastuses vaidlustusele Euroopa Kohtu nn Esaprojekt lahendile.6 See lahend ei toeta hankija ega kolmanda isiku positsiooni, vaid vaidlustaja oma. Viidatud vaidluses soovis ettevõtja pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva tugineda sellise ettevõtja kogemusele, keda algses pakkumuses ei olnud nimetatud. Pakkuja esitas ka tagantjärele dokumendi, milles alltöövõtja andis nõusoleku vahenditele tuginemiseks. Nagu Euroopa Kohus õigesti selgitas: „Sellised täpsustused ei ole kaugeltki pelk selgitus või ilmsete tehniliste vigade parandus, vaid on tegelikult esialgse pakkumuse sisuline ja märkimisväärne muudatus.“7 2.7. Esaprojekti lahendis käsitletu on vaidlusaluse olukorraga võrreldamatu. Vaidlustaja ei tuginenud uutele lepingutele ega kaasanud pakkumusse uut ettevõtjat, vaid täpsustas oma kvalifikatsiooni nende raamlepingute raames, mille esitas hankepassis. Hankija saab küsida selgitusi lepingute kohta, millele on pakkuja hankepassis viidanud.8 Tegemist ei ole olukorraga, kus hankepassis esitatud andmed kinnitavad, et kvalifikatsioon puudub. 9 1 Kolmas isik teeb küll vastuse p-s 2.3.1 mööduva vihje, et ka see asjaolu on vaidluse all, kuid ühtegi sisuliselt selgitust ei esita. Seega saab seda väidet käsitleda vaid kolmanda isiku põhimõttelise soovina mitte nõustuda ühegi teise poole seisukohaga. 2 Register: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4152308/contracts. 3 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 2.5.8. 4 RHSK § 98/43. 5 RHSK § 98/42. 6 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 2.5.7. 7 EKo C-387/14, p 42. 8 VAKO 235-24/285420, p 12. 9 RKHKo 3-3-1-24-1, p 23. 2/5 2.8. Asjakohatu on ka kolmanda isiku viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr 3-19- 631.10 Viidatud juhul oli pakkuja jätnud hankepassis referentslepingute kohta mis tahes andmed esitamata (pakkuja väitis väheusutavalt, et tal polnud võimalik neid andmeid hankepassi vormile sisestada). Nagu Esaprojekti lahendi puhul, ei ole asjaolud võrreldavad vaidlusaluse olukorraga, kus vaidlustaja esitas hankepassis andmed raamlepingute kohta, mille raames on nõutud kogemus omandatud. 2.9. Kokkuvõttes: isegi kui vaidlustaja hankepass on puudusega – vaidlustaja sellega ei nõustu –, ei ole see viga taolise kaaluga, et õigustab vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist. B. SEADUS VÕIMALDAB PAKKUJAL TUGINEDA KA RAAMLEPINGULE 2.10. Nii hankija kui kolmas isik väidavad, et raamlepingule tuginemine on juba olemuslikult võimatu, kuna selle jõustamiseks on vaja sõlmida hankelepinguid. 11 See seisukoht on ekslik. 2.11. RHS § 101 lg 1 p 2 võimaldab hankijal nõuda andmeid „lepingute“ kohta. Raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping (RHS § 4 p 15), nii nagu on leping ka hankeleping (RHS § 8 lg 1). Kui raamlepingutele tuginemine ei ole võimalik, peaks taoline keeld olema seaduses sõnaselgelt kirjas. 2.12. Raamleping vastab „hankija kindlaksmääratud tunnustele“ (RHS § 101 lg 1 p 2), kui raamlepingu alusel on täidetud hankelepinguid, mis nendele tunnustele vastavad (vt referentslepingute nõude sõnastus: „kaks lepingut, mille alusel /…/“). Raamleping ja selle alusel sõlmitud hankelepingud on omavahel vältimatult seotud. Kogemus, mille omandab pakkuja raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kaudu, on pakkuja omandanud ühtaegu ka raamlepingu kaudu, kuna hankelepingute sõlmimise aluseks on raamleping. 2.13. Vaidlustusasjas nr 21-24/273853 oli vaidluse all pakkuja kvalifitseerimine, kusjuures riigihankes oli kasutusel sama sisuga keeld tugineda raamlepingutele (sama hankija). Kuigi vaidlustus jäi rahuldamata, ei näinud VAKO probleemi selles, et pakkuja tugineb raamlepingule. Vaidlustus jäi rahuldamata seetõttu, et riigihangete registrist ei olnud näha, et vaidlustaja oleks raamlepingu täitmisel osalenud. 2.14. Kolmas isik viitab Esaprojekti lahendile järgmise väitega: „Pelk fakt, et pakkuja on sõlminud raamlepingu (või on liidetud dünaamilise hankesüsteemiga) ei anna talle kogemust, millele tugineda).“ 12 Tegemist on eksitamisega. Euroopa Kohus ei väitnud, et raamleping ei sobi referentsiks. Kohus selgitas, et pakkuja ei omanda lepingut referentsina, kui ta selle täitmises sisuliselt ei osale.13 See kohtu väide on praeguses vaidluses asjassepuutumatu. Vaidlustaja on osalenud tuginetavate raamlepingute (ja nende alusel sõlmitud hankelepingute) täitmisel, see asjaolu pole vaidluse all. 2.15. Märgiline on, et hankija ega kolmas isik ei ole vastanud järgmisele punktile vaidlustusest: „Hankija otsuse ebaproportsionaalsus avaldub eriti ilmekalt Raamlepingu nr 3 puhul. Tegemist on ühe pakkujaga sõlmitud raamlepinguga, kus valdava osa tööde jaoks (üle 90%) ei vormistatud eraldi n-ö hankelepingu dokumenti, vaid lepingut täideti jooksvalt tellimuste täitmise teel („Tellimused 19.04.2023-18.04.2024“ moodustas lepingu maksumusest 903 797,73 eurot). Hankija tõlgenduse õigsus tähendaks, et taolistele ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele ei olegi võimalik kvalifikatsiooni tõendamisel tugineda, kuna üksikute tellimuste maht jääb alla 100 000 euro.“14 10 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 2.5.2. 11 Hankija vastus vaidlustusele, lk 2; kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 2.4.2. 12 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 2.4.5. 13 EKo C-387/14, p 63: „[Ettevõtja omandab] kogemuse mitte lihtsa asjaolu tõttu, et ta on ettevõtjate ühenduse liige sõltumata tema panusest sellesse, vaid üksnes otseselt osaledes hankelepingu – mille kogutäitmine on selle ühenduse ülesanne – vähemalt ühe osa täitmises.“ 14 Vaidlustus, p 2.15. 3/5 2.16. Hankija ja kolmas isik on tõenäoliselt jätnud selle tähelepanuta teadlikult, kuna mõistavad taolise tõlgenduse absurdsust. Pakkuja võib olla täitnud kolme aasta jooksul ühe pakkujaga sõlmitud arendustööde raamlepingut väärtuses 10 miljonit eurot jooksvate tellimuste näol, millest ükski ei ületa 100 000 eurot. Kuigi see leping näitaks kahtlemata võimekust, mille tarbeks kvalifitseerimise tingimus on sätestatud, ei ole justkui pakkujal võimalik sellele raamlepingule tugineda. Hankija tõlgenduse järgi kannab pakkuja kahju ainult sellest tulenevalt, et hankija on otsustanud sõlmida raamlepingu, mitte hankelepingu. 2.17. Tõele ei vasta hankija ja kolmanda isiku väited, nagu kehtib raamlepingutele tuginemise keeld igal juhul, kuna seda pole vaidlustatud.15 Kvalifikatsiooni puudutavad sätted ei võimalda nõuda, et pakkuja on täitnud hankelepinguid (RHS § 98 lg 3). Seadus räägib vaid „lepingutest“ (RHS § 101 lg 1 p 2). Põhimõte, mille kohaselt kehtib RHAD ka siis, kui see on õigusvastane, ei ole vaidlusalusel juhul asjakohane. Hankija ei saa RHADis sätestada, et üks või teine seaduse säte ei kohaldu. Nagu juba öeldud vaidlustuses: hankija tõlgenduse järgi võiks ta sätestada riigihankes ka seda, et kohustuslikke kõrvaldamise aluseid ei kontrollita, ja pakkujate kontrollimisel sellest ka reaalselt lähtuda. 2.18. Kokkuvõttes on selge, et seadus võimaldab pakkujal tugineda raamlepingutele ja hankija ei saa tugineda hanketingimusele, mis seda keelab. Siiski on hankija otsus õigusvastane ka juhul, kui vaidlustaja pakkumus on puudusega, kuna puudus ei ole sisuline. 3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 3.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest 28,2 töötunni ulatuses summas 4230 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot. Seega kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 5510 eurot. 3.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1 ). Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Tähtaegsus. VAKO võimaldas esitada täiendavaid seisukohtasid kuni 05.06.2025. Seisukoht on tähtaegne. 4.2. Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 15 Hankija vastus vaidlustusele, lk 4; kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 2.4.4. 4/5 LISAD Lisa 1 Ajaaruanne 5/5  Ajaaruanne Riigihange: „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber: 286703) Klient: Askend Estonia OÜ Teenused Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid 19.05.2025 3,00 450,00 Nõupidamine: P. Laanoja. Vaidlustuse esitamise perspektiivi analüüs. 19.05.2025 1,50 225,00 Küsimusele vastamine riigihankes nr 289241. 22.05.2025 6,80 1020,00 Hankija otsuse analüüs. Riigihanke alusdokumentide analüüs. Vaidlustuse koostamine. 23.05.2025 5,00 750,00 Nõupidamine kliendiga. Vaidlustuse koostamine. Lepingute ülevaatus. Riigilõivu tasumise korraldamine. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine. 28.05.2025 1,00 150,00 VAKO päringule vastamine. Menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine. 02.06.2025 2,00 300,00 Hankija ja kolmanda isiku vastuse analüüs. 05.06.2025 5,40 810,00 Täiendava seisukoha koostamine. 05.06.2025 3,50 525,00 Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le ning menetlusosalistele edastamine. Kokku h 28,20 Kokku KM-ta 4230,00 Keskmine tunnihind KM-ta 150,00 Kulu 1280,00 Riigilõiv Kokku teenus KM-ta: 5510,00 1/1