Vaidlustus

05.06.2025 VAIDLUSTUS Vaidlustaja: Lelle 22 Holding OÜ registrikood: 12786616 aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Eesti Energia AS registrikood: 10421629 aadress: Lelle tn 22, 11318 Tallinn e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Tuvastada lepingu tühisus, mille Eesti Energia AS on sõlminud uue üüripinna hankimiseks. 2. Jätta Lelle 22 Holding OÜ menetluskulud Eesti Energia AS kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. Eesti Energia AS (hankija) on alates 2023. aasta novembrist üritanud hankida uut üüripinda. Selleks viis ta läbi kaks konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust: riigihange „Tallinna kontori üüripinna rentimine“ (vr 270064) ja riigihange „Büroopinna üürimine Tallinnas“ (vr 280484). Mõlema riigihanke alusdokumentidele esitati vaidlustus. Mõlemad vaidlustused rahuldati osaliselt. Mõlema vaidluse tulemusel tunnistas hankija riigihanke kehtetuks. 1.2. Hankija põhjendas teise riigihanke kehtetuks tunnistamist nõnda: „Põhjendatud vajadus selleks tuleneb asjaolust, et tulenevalt haldusasjast 3-24-2374 on hankemenetluse läbiviimine alates juulist 2024 vaidluste tõttu veninud. Riigihanke esemeks on üüripind uues või renoveeritavas hoones, et hankija saaks üüripinna kasutusele võtta hiljemalt 30.04.2027. Arvestades asjaoluga, et hankemenetlus on tänaseks etapis, milles taotlused on esitatud ning pakkumuste esitamise tähtaega pole veel seatud, võib hankemenetluse toiminguteks kuluda veel mitmeid kuid. Samuti võib eeldada vaidlustuste esitamist ka järgmistes hankemenetluse etappides. Sellises olustikus ei ole tõenäoliselt võimalik praeguste riigihanke tingimuste najal, mis eeldavad uue või renoveeritud üüripinna pakkumist, saavutada tulemit, et hankija saaks üüripinna kasutusele võtta hiljemalt 30.04.2027. Seda riski ei saa hankija aga võtta. Seetõttu on hankija vajadused sedavõrd muutunud, et käesoleva hankemenetlusega ei saa jätkata ning hankija peab kaaluma võimalusi leida üüripind muul moel, kui antud hankemenetlusega.“ 1.3. 26.02.2025 saabus Lelle 22 Holding OÜ-le (vaidlustaja) üüripinna päring (lisa 1 ). ääring oli hankija sõnul tingitud järgnevast: „Tulenevalt asjaolust, et Lelle 22 Holding OÜ ja Eesti Energia vahel sõlmitud üürileping lõpeb 31.12.2026, siis on Eesti Energia kaardistamas erinevaid võimalusi sobivaima üürikinnisvara leidmiseks. Eesti Energia soovib enda Tallinna töötajatele tagada Advokaadibüroo TGS Baltic AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  keskkonnasõbraliku, innustava ja kaasaegsetele nõuetele vastava töökeskkonna. /…/ Eesti Energia soovib tutvuda Teie ettevõtte plaaniga Lelle 22 kontorihoone kaasaegsematele tingimustele ja nõuetele viimisel ja kontorihoone renoveerimisel.“ 1.4. 12.05.2025 andis hankija vaidlustajale teada, et tema pakkumus ei osutunud edukaks. Vaidlustajale oli see üllatuslik, kuna ta ei olnud teadlik, et hankija on asunud võtma võistlevaid pakkumusi uue büroopinna saamiseks ilma riigihanget korraldamata. 1.5. 14.05.2025 esitas vaidlustaja hankijale teabenõude (lisa 2). Vaidlustaja soovis saada vastuseid järgmistele küsimustele: „Miks ei korraldanud Eesti Energia uue üüripinna leidmiseks riigihanget? Millisele õiguslikule alusele tugines Eesti Energia riigihanke korraldamata jätmisel? Mitmelt pakkujalt küsis Eesti Energia rendipinna pakkumist? Mitu rendipinna pakkumist esitati Eesti Energiale? Mille alusel tegi Eesti Energia kindlaks eduka pakkumuse? Mis olid põhjused, miks taotleja pakkumust ei valitud? Palun tooge muu hulgas välja põhjused, mille poolest jäi taotleja pakkumus edukast pakkumusest madalamale. Milline oli valitud üüripinna hind (euro/m2 kalendrikuu kohta)? Kas Eesti Energia on sõlminud üürilepingu pakkujaga, kelle pakkumus osutus edukaks? Millal on vastav leping sõlmitud või planeeritud sõlmida?“ 1.6. 02.06.2025 esitas hankija teabenõudele vastuse (lisa 3). Hankija keeldus sisuliselt teabenõudele vastamast: „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus ei anna alust nõuda infot riigile kuuluva äriühingu mistahes tegevuse ja lepinguliste suhete kohta, kuivõrd viidatud õigusakt annab õiguse nõuda teavet, kuidas on riigile kuuluv äriühing riigi eelarvelisi vahendeid kasutanud. Eesti Energia selgitab, et riigihangete seaduse § 11 lg 1 punktist 7 ei ole hankija kohustatud rakendama riigihangete seadust kui hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist. Eesti Energia selgitab muuhulgas ka seda, et LH poolt selgitustaotluses küsitud informatsioon hõlmab endas nii konfidentsiaalset informatsiooni kui ka Eesti Energia ja kolmandate isikute ärisaladusi, mistõttu ei ole võimalik Eesti Energial LH-le avaldada informatsiooni, mis on seotud üürikinnisvara ning sellega seonduvate detailidega (üürihind jms).“ 1.7. Hankija on jätnud õigusvastaselt vaidlustajale vastamata. Vastusest võib välja lugeda aga seda, et hankija on välja valinud eduka pakkumuse, sõlminud lepingu ja tugineb riigihanke korraldamata jätmisel RHS § 11 lg 1 p-s 7 sätestatud erandile. 1.8. RHS § 185 lg 4 p 3 järgi on ettevõtjal õigus vaidlustada hankeleping, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet ja hanketeate esitamata jätmine ei olnud lubatud. Sellisel viisil sõlmitud leping on tühine (RHS § 121 lg 1 p 1). 1.9. Vaidlustaja ei tea, kellega ning millal on hankija lepingu sõlminud, kuna hankija seda informatsiooni ei avalda. 2. PÕHJENDUSED 2.1. RHS § 11 lg 1 p 7 võimaldab jätta RHSi rakendamata, kui hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist. 2.2. Hankija on tuginenud uue üüripinna hankimisel sellele erandile ekslikult. Ilmselt on sellest tegelikult teadlik ka hankija ise, kuna viimased kaks riigihanget viis ta läbi konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena. 2/4 2.3. Seadusandja eesmärgiks oli RHS eelnõu seletuskirjast lähtuvalt eristada ühelt poolt mis tahes õiguslikul alusel olemasoleva ehitise omandamist ja teisalt kinnisasja või sellega seotud õiguse omandamist koos ehitustöö teostamisega vastavalt hankija soovidele. Teisel juhul tuleks käsitada lepingut RHS mõttes mitte erandiga hõlmatud kinnisasjatehinguna, vaid ehitustööde hankelepingu või kontsessioonina, mille suhtes erand ei kohaldu. 1 2.4. Kui tutvuda kahe viimase riigihanke tehnilise kirjeldusega, on selge, et hankija ei tee kinnisvaratehingut, vaid sõlmib ehitustööde lepingu. Nõnda kvalifitseeris riigihankeid ka hankija ise. Ehitustööde hankeleping hõlmab ehitustööde tellimist ükskõik kelle poolt ja ükskõik milliste vahendite arvel, tingimusel, et nõuded töödele seab hankija, kellel on otsustav mõju ehitustööde või projekteerimise üle (RHS § 8 lg 5). Viimane riigihange sisaldas ruumiplaane, materjalide kvaliteedinõudeid ja 12 lehekülje jagu üksikasjalikke tehnilisi tingimusi (vt riigihanke 280484 alusdokumendid). 2.5. Veel enam: ringkonnakohus on sama riigihanke kontekstis öelnud, et erand ei ole kohaldatav: „Kui hankija soovib sõlmida lepingut kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, siis RHS kohaldamisele ei kuuluks (RHS § 11 lg p 7). Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest hankija on pidanud võimalikuks ka soovitava büroohoone ehitamist.“2 2.6. Teisisõnu ei ole erandiga tegemist olukorras, kus hanketingimused võimaldavad mh büroohoone ehitamist, kuigi hankeleping võidakse lõpptulemusena sõlmida ka sellise pakkujaga, kelle pakutav büroohoone vastab hanketingimustele ka ilma ehitustöödeta. Üüripinnale esitatud põhitingimused 3 ei jäta kahtlust selles, et leping ei ole hõlmatud erandiga: „äakutava büroohoone kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb tagada: /…/“. Arvestades tehniliste tingimuste arvukust ja üksikasjalikkust, suunaski hankija pakkujaid ehitama uut büroohoonet. Mis tahes kahtluseta oli aga büroohoone esitamine „võimalik“ – juba sellest tulenevalt ei ole erand ringkonnakohtu praktika järgi kohaldatav. 2.7. Erandi ja ehitustööde hankelepingu piiritlemise aluseks tuleks võtta küsimus, kas selline ehitis oleks püstitatud ka ilma hankija tellimuseta ja kas ilma hankija tellimuseta oleks see võidud ehitada märkimisväärselt erinevana. Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija poolt ehitise nõuete kindlaksmääramine eeldab, et hankija oleks võtnud meetmed, et määratleda ehitist iseloomustavad omadused või vähemalt, et avaldada otsustavat mõju selle kavandamisel. 4 Kui hankija poolt kinnisasja või -õiguse omandamine koos tema soovidele vastava ehitisega mõjutas projekti rohkem kui kosmeetiliselt, on tegemist ehitustööde hankelepinguga. 5 Näiteks on piisavalt detailseteks nõueteks peetud tulevase kohtumaja rendikonkursil antud lähteandmeid kohtuasjade ja -istungite arvu, töötajate arvu, kabinettide, saalide jne hulga kohta. 6 2.8. Vaidlustaja ei ole teadlik, millise tehnilise kirjelduse esitas hankija teistele ettevõtjatele. Samas on juba vaidlustajale endale edastatud tehnilise kirjelduse pinnalt selge, et leping ei saa olla erandiga hõlmatud. Näiteks soovis hankija hoone valgustuse ja automaatika projekteerimist ja ehitamist (lisa 1, p 1.2), parkimisala ehitustöid (p 1.3.1), laadijate paigaldamist (p 1.3.2—1.3.4), uue sisekujunduse ja ruumiplaani projekteerimist ja ehitamist (p 1.4), uute abiruumide projekteerimist ja ehitamist (p 1.5). Tegemist ei ole kosmeetiliste parendustega, vaid ulatuslike rekonstrueerimistöödega. 1 RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 28. 2 TlnRKo 3-24-70, p 11. 3 Riigihanke „Büroopinna üürimine Tallinnas“ (vr 280484) alusdokument „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“. 4 EK C-451/08, p 67. 5 P. Trepte 2007, lk 245 än 4.131 ja 4.135. Komisjoni teatis „äublic ärocurement and Community Financing, OJ 1989 C22, väljendas EL õiguse mõtet juba aastal 1989 (lk 49): Hankelepinguks tuleb lugeda igasugust hankija poolt võetud kohustust omandada hiljem ehitis, mida ei ehitataks, kui hankija sellist kohustust ei võtaks ja ehitise omadusi ei määraks. 6 EK C-213/13,p-d 45-48. 3/4 2.9. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et need nõuded esitas hankija vaidlustajale, kes on praegune üürileandja. Tehniline kirjeldus, mille esitas hankija teistele ettevõtjatele, pidi hõlmama minimaalselt samu nõudeid. Tõenäoliselt hõlmas teistele ettevõtjatele saadetud tehniline kirjeldus aga rohkemgi nõudeid, kuna teiste ettevõtjate poolt pakutavate hoonete omaduste kohta ei tea hankija midagi. Näiteks vaidlustaja puhul soovis hankija „jätta muutmata“ kandevkonstruktsioonid, tehnosüsteemide šahtid, trepikojad, liftid, tualetid ja köökide/puhkeruumide asukohad (p 1.4.2). Teistele ettevõtjatele saadetud tehnilised kirjeldused pidid hõlmama ka nõudeid sellele loetelule. 2.10. Hankija avaldas vaidlustusmenetluses, et „tema nõuetele“ vastava hoone ehitamise või olemasoleva hoone renoveerimise kulud võivad jääda vahemikku 9—21 miljonit eurot. 7 Seejuures riigihanke eeldatav maksumus oli ca 24 miljonit eurot. Seega on hankija väga hästi teadlik sellest, et uue büroopinna hankimisega kaasnevad olulised ehitus- või renoveerimistööd, et tagada vastavus hankija nõuetele. Selles olukorras on kummastav, et hankija on otsustanud asuda uut büroopinda hankima erandi alusel, mis on põhimõtteliselt nähtud ette olemasoleva, renoveerimise vajaduseta hoone või büroopinna üürimiseks. 2.11. Hankija tegevus kujutab endast väga olulist riivet kõikide riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Hankija ei kasuta ära konkurentsi, vaid otsustab sisuliselt oma suva järgi, kellele suunab kümneid miljoneid avalikke vahendeid endale uue büroopinna ehitamiseks, kellega sõlmib seejärel pikaajalise üürilepingu. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 1280 eurot (RLS § 258 lg 1 p 2) (lisa 4). 3.2. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.3. Tähtaegsus. Vaidlustuse esitamise tähtaeg on 6 kuud alates lepingu sõlmimisest (RHS § 189 lg 8). Arvestades asjaolude kronoloogiat (hankija andis 12.05.2025 teada, et ta on valinud välja eduka pakkuja), pole võimalik, et tähtaeg on möödunud. 3.4. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 3.5. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel ([email protected]). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Üüripinna päring Lisa 2 Teabenõue Lisa 3 Eesti Energia vastus teabenõudele Lisa 4 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 7 VAKO 133-24/280484, p 5.1.2 4/4  Üüripinna päring Lp. Lelle 22 Holding OÜ esindaja Lelle 22 Holding OÜ ja Eesti Energia AS (edaspidi: Eesti Energia) vahel on 30.01.2013 sõlmitud üürileping nr KV-HAL-132-2. Tulenevalt asjaolust, et Lelle 22 Holding OÜ ja Eesti Energia vahel sõlmitud üürileping lõpeb 31.12.2026, siis on Eesti Energia kaardistamas erinevaid võimalusi sobivaima üürikinnisvara leidmiseks. Eesti Energia soovib enda Tallinna töötajatele tagada keskkonnasõbraliku, innustava ja kaasaegsetele nõuetele vastava töökeskkonna. Eesti Energia on rohelise tuleviku teerajaja, tagades tulevikukindluse läbi jätkusuutlikult toodetud energia. Eesti Energia eesmärk on luua rohelist energiat aina nutikamalt ning teha see läbi innovaatiliste energialahenduste kõigile kättesaadavaks. Eesti Energia on enda klientidele aktiivne energiapartner, pakkudes klientidele väärtustloovaid lahendusi ning terviklikku kliendikogemust. Eesti Energia kasutab ka ise uudseid energialahendusi, mis aitavad vähendada nii energiakulusid kui ka keskkonna jalajälge. Uue bürooga soovib Eesti Energia anda igale töötajale suurema võimaluse panustada kontserni ühisesse roheteekonda. Lelle 22 Holding OÜ on pöördunud Eesti Energia poole ettepanekuga pikendada üürilepingut nr KV-HAL-132-2 vähemalt 5 aastase perioodi võrra (s.o alates 2027. aastast kuni 2031. aastani). Lähtuvalt eeltoodust edastab Eesti Energia Lelle 22 Holding OÜ-le üüripinna päringu. Eesti Energia poolt üürile võetava pinna suurus on ligikaudu 7700m², millest abiruumid (laod, riietusruumid) moodustavad ligikaudu 400m² ning fuajee- ja teeninduspind ligikaudu 200m². Eesti Energia soovib kontoripinda üürida 10 aastaks. Osaliselt tegevuspõhisesse ja poolavatud lahendusega büroosse soovib Eesti Energia mahutada ligikaudu 600 töökohta, lisaks erineva suurusega nõupidamisruumid, focus-room’id, köök-puhkeruumid jms. Parkimisvajadus Eesti Energia autopargi, töötajate ja külaliste jaoks on ligikaudu 250 kohta, millest ligikaudu 1/4 on vajalikud elektriautode laadimiseks. Eesti Energia soovib üürilepingu sõlmida 2025. aasta mai kuu jooksul ja renoveeritud kontorit kasutama hakata alates 2027. aastast. 1 1. Üüripinna pakkumus Eesti Energia soovib tutvuda Teie ettevõtte plaaniga Lelle 22 kontorihoone kaasaegsematele tingimustele ja nõuetele viimisel ja kontorihoone renoveerimisel, mis on seotud ajas muutunud kontoritrendidega ning üürniku muutunud äriliste vajadustega. Lähtuvalt eeltoodust palume esitada Lelle 22 üüripinnale pakkumus. Palume esitada üüripäringu punktide 1.1-1.10 (üüripinna üldised ja tehnilised kriteeriumid) osas pakkumine ja Teie poolt pakutud lahenduste ja tegevuste kirjeldus alljärgnevas: ÜÜRIPINNA ÜLDISED NÕUDED JA TEHNILISED KRITEERIUMID 1.1. Hoone energiamärgise/energiatõhususe klassi parandamine ning muud planeeritavad rohesertifikaadi (LEED/ BREEAM), keskkonnasäästu lähtekohad, mida omanik on valmis hoone väärtusesse investeerima. 1.2. Üüripinna eriosad/tehnilised parameetrid, mis vajavad parendamist, projekteerimist ja välja ehitamist alljärgnevas: 1.2.1. valgustus: valgustitena kasutatakse LED valgusallikaid ja DALI juhtimissüsteemi (tööruumides kohaloleku ja päevavalguse, multiandureid, üldaladel liikumisandurid); 1.2.2. hoone automaatika (BMS): Siemens Desigo CC kaasajatamine ja täielik automatiseerimine. 1.3. Parkimislahenduse ja parkimissüsteemi kaasajastamine Piima 4 parkimismajas/Lelle 22 garaažis ja parkimismajas, mis tähendab ka numbrituvastussüsteemi kasutusele võtmist. Numbrituvastussüsteemi kasutusele võtmine võimaldaks parkimiskohtade ristkasutust ja efektiivsemat parkimiskorraldust. Muuhulgas peame parkimislahenduse ja parkimissüsteemi uuendamise all silmas: 1.3.1. külalistele mõeldud parkimisala välisilme parandamine (parkimisala asfalteerimine, piirded, märgistus). Parkimisala välisilme parandamise raames peab olema võimalik eristada avalikku elektriautode laadimiseks mõeldud varjualusega ala; 1.3.2. külaliste parkimisalal DC kiirlaadijad, 8 parkimiskohta liitumispunkti võimsusega u. 550A; 1.3.3. Piima 4 parkimismajas/Lelle 22 garaažis AC poolkiired laadijad (2x22kW), ligikaudu 50 parkimiskohta peakaitsevõimsusega u. 530A (üheaegsuskoefitsient 0,33); 1.3.4. elektriautode laadijad hangib ja paigaldab Eesti Energia. 1.4. Sisearhitektuuri/-kujunduse ja ruumilahenduse ümberkujundamine ja välja ehitamine, mis toob kaasa korruste eriosade/tehnosüsteemide projektide muudatused, mis sisalduvad üürihinnas. 2  1.4.1. uue sisekujundusprojekti (korruste ruumi-, viimistlus-, laeplaanid jms) loomine toimub koostöös üürnikuga ja sisaldub üürihinnas; 1.4.2. muutmata jäävad kandevkonstruktsioonid, tehnosüsteemide šahtid, trepikojad, liftid, tualetid ja köök/ puhkeruumide asukohad; 1.4.3. sõltuvalt korruse büroopinnast planeerida korrusele 50-65 töökohta; 1.4.4. viis korrust planeerida avatud lahendusega- ja viis korrust planeerida poolavatud lahendusega büroopinnaks, kus on 2 nõupidamisruumi (4- ja 8 kohaline), 1-2 juhikabinetti, 4-5 focus-room'i ja üks garderoobiala; 1.4.5. konverentsikorrus vajab osalist ümberprojekteerimist (suur saal ca 140m²); 1.4.6. näidis korruse eskiisplaan, koos ca pindalaga (m²); 1.4.7. sisekujundusprojekti ulatuse kirjeldus, ehk palume pakkumuses kirjeldada, millise etapini katab üürniku poolt makstav üürihind sisekujundusprojektis kasutatavate viimistus materjalide kulu (hinnaklass). 1.5. Eesti Energia köetavate abiruumide vajadus on alljärgnev: 1.5.1. laoruumid (umbes 250 m²) on omavahel jaotatud metallvõrgust vaheseinte ja ustega suuremateks ja väiksemateks boksideks; 1.5.2. olmekorpus (umbes 120m²), kus paikneksid riietusruumid, mis jagunevad alljärgnevalt: meeste riietusruumis ligikaudu 120 kappi ja naiste riietusruumis ligikaudu 40 kappi koos tualettide, duššide ja saunaga (optsioon). 1.6. Eeldatav ajakava, ehk olulisemad projektietapid, mis selgitavad ettevalmistust uue sisekujunduse osas kuni ehitustööde ja lõpptulemuse valmimiseni. 1.7. Hoone renoveerimistööde võimalikult täpne protsessi kirjeldus, sealhulgas kontorihoone kasutamine renoveerimistööde ajal. Palume kirjeldada, kuidas on planeeritud töötajate ümberpaigutamine renoveerimistööde perioodil jms. 1.8. Projekti realiseerimise olulisemad partnerid (finantseerija, sisekujundaja, projekteerija, ehitaja, projektijuhi CV). 1.9. Üürimaht ja -hinnad esitada vormi 1. alusel. 1.9.1. Pakutav üürihind peab sisaldama kõiki projekteerimis-, ehitus- ja renoveerimistöid (punktid 1.1-1.8) ning vajadusel töötajate ümberpaigutamisega tekkinud kulusid. 1.10. Olulised lepingulised tingimused (näiteks muudatuste käsitlemine, sealhulgas pinna tagastamine/optsiooni kasutamine, indekseerimine, kõrvalkulud jm lepingu tingimused). Võimalusel palume esitada üürilepingu projekt. 2. Pakkumuse esitamine 2.1. Täpsustavad küsimused üüripäringu kohta palume esitada e-posti teel aadressile: [email protected]. 2.2. Pakkumus palume esitada digitaalselt allkirjastatuna (digikonteineris) hiljemalt 17.03.2025 kell 13:00. 2.3. Eesti Energia ei hüvita pakkumise tegemiseks tehtud kulutusi. 3 3. Konfidentsiaalsuskohustus Käesoleva päringu adressaadina on Teil konfidentsiaalsuskohustus, mille kohaselt ei ole Teil lubatud Eesti Energia konfidentsiaalset teavet avaldada. Ka käesolevas päringus edastatud informatsioon ja teave on konfidentsiaalne ning kuulub konfidentsiaalsuskohustuse hulka. Konfidentsiaalne teave hõlmab muuhulgas Eesti Energia ja Eesti Energiaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja ärisaladust, oskusteavet, tehnoloogiaid, meediastrateegiat, andmebaase, arvutiprogramme, mudeleid, tehnilisi lahendusi, kontseptsioone, ideid, meetodeid, protseduure, äri- või turustamisplaane, ärikontakte, ettepanekuid, finantsteavet, aruandeid, kirjavahetust, klientide andmeid, teadus- ja arendustegevuse sisu ja tulemusi, tarkvara ning sellega seonduvat dokumentatsiooni, äritegevuse ja/või lepingupartneritega seotud informatsiooni ja andmeid, muud kaitstud või kaitsmata intellektuaalomandiga seotud informatsiooni ja mistahes muud teavet, mida Eesti Energia või Eesti Energia esindaja annavad Teile või Teie esindajale suulises, kirjalikus, elektroonses või muus vormis. Käesolevas päringus võrdsustatakse Eesti Energia poolt teabe edastamine Eesti Energiaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja ja tema esindaja poolt teabe edastamisega. Lugupidamisega Tanel Murakas Töökeskkonna halduse juht Eesti Energia AS 4  Eesti Energia AS 14.05.2025 Lelle tn 22, 11318 Tallinn [email protected] SELGITUSTAOTLUS Lelle 22 Holding OÜ (registrikood 12786616, LH) pöördub Eesti Energia AS (registrikood 10421629, Eesti Energia) poole selgituste saamiseks seoses Eesti Energiale uue üürikinnisvara leidmisega. 26.02.2025 edastas Eesti Energia LH-le üüripinna päringu Lelle 22 üüripinna pakkumise tegemiseks (päring, lisa 1). Päringu kohaselt oli Eesti Energia kaardistamas erinevaid võimalusi sobivaima üürikinnisvara leidmiseks põhjusel, et LH ja Eesti Energia vahel 30.01.2013 sõlmitud üürileping lõpeb 31.12.2026. Uue üürilepingu, mis hakkaks kehtima alates 01.01.2027, soovis Eesti Energia sõlmida 10 aastaks 2025. a maikuu jooksul. 17.03.2025 edastas LH Eesti Energiale üüripinna pakkumuse nr 1 (lisa 2) ja üüripinna pakkumuse nr 2 (lisa 3). 30.04.2025 edastas LH Eesti Energiale korrigeeritud üüripinna pakkumuse (lisa 4) tulenevalt asjaolust, et LH oli hinnanud ehitust efektiivsemaks. Projekteerimis-, ehitus- ja renoveerimistööde hinnanguline maksumus oli: 1) pakkumuse nr 1 järgi 5 884 620 eurot, millest tulenevalt kujuneks pakutavaks üürihinnaks 19,66 eurot/m2 kohta kalendrikuus; 2) pakkumuse nr 2 järgi 1 533 149 eurot, millest tulenevalt kujuneks pakutavaks üürihinnaks 13,75 eurot/m2 kohta kalendrikuus; 3) korrigeeritud pakkumuse järgi 2 000 000 eurot, millest tulenevalt kujuneks pakutavaks üürihinnaks 11,50 € /m2 kohta kalendrikuus. 12.05.2025 teavitas Eesti Energia, et LH pakutav üürikinnisvara ei osutunud valituks. Käesoleva selgitustaotlusega soovib LH saada Eesti Energialt selgitused seoses uue üürikinnisvara leidmiseks läbi viidud menetlusega. Eesti Energia on riigi ainuomandis olev aktsiaselts, kes on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 5 kohaselt selgitustaotluse adressaadiks teabe puhul, mis puudutab riigi eelarveliste vahendite kasutamist. Riik on eraldanud riigieelarvest vahendeid Eesti Energia tegevuse jaoks, suurendades Eesti Energia aktsiakapitali.1 Järelikult on Eesti Energia MSVS § 2 lg 5 tähenduses selgitustaotluse adressaat tulenevalt riigi eelarveliste vahendite kasutamisest oma tegevuses. Avalike vahendite kasutamise tõttu peab Eesti Energia tegevus olema läbipaistev. Riigi raha läbipaistvat kasutamist aitab muuhulgas tagada riigihangete korraldamine. Eesti Energia on hankijaks riigihangete seaduse (RHS) § 5 tähenduses, millest tulenevalt on Eesti Energia ka varasemalt välja kuulutanud riigihankeid üüripinna leidmiseks.2 1 Nt on riik 28.03.2020 otsusega suurendanud aktsiakapitali 125 miljoni euro suuruse rahalise sissemaksega. Link. 2 Vt nt „Eesti Energia otsib suurt üüripinda Tallinnas“. Link; „Eesti Energia tahab keerulisest ajast hoolimata moodsamale pinnale kolida, aga hanked on järjest vaidlustatud“. Link. 1 Arvestades, et Eesti Energia kasutab oma tegevuses avalikke vahendeid, peab Eesti Energia tegevus vastama läbipaistvuse nõuetele. Seetõttu soovib LH saada Eesti Energialt selgitusi seoses uue üürikinnisvara leidmiseks läbi viidud menetlusega. Täpsemalt palub LH Eesti Energialt selgitusi alljärgnevates küsimustes: 1) Miks ei korraldanud Eesti Energia uue üüripinna leidmiseks riigihanget? Millisele seaduses sätestatud alusele tugines Eesti Energia riigihanke korraldamata jätmisel? 2) Mitmele pakkujale tegi Eesti Energia päringu üüripinna pakkumuse esitamiseks? Mitu üüripinna pakkumust Eesti Energiale esitati? 3) Millistest kaalutlustest lähtus Eesti Energia parima üüripinna pakkumuse välja selgitamisel? Millistel põhjustel ei osutunud valituks LH pakkumus? Palume muuhulgas esile tuua, milliste kaalutluste osas jäi LH pakkumus alla valituks osutud pakkumusele. 4) Kui suur oli valituks osutunud üürikinnisvara üürihind (eurot/m2 kohta kalendrikuus)? 5) Kas Eesti Energia on sõlminud üürilepingu pakkujaga, kelle üüripinna pakkumus osutus valituks? Millal vastav leping sõlmiti või plaanitakse sõlmida? MSVS § 6 kohaselt vastatakse selgitustaotlusele võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul selle registreerimiseks. Vastuse selgitustaotlusele palume edastada e- posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Joel Soomer Lisa 1 Eesti Energia päring; Lisa 2 üüripinna pakkumus nr 1; Lisa 3 üüripinna pakkumus nr 2; Lisa 4 korrigeeritud üüripinna pakkumus. 2  Saatja: Joel Soomer <[email protected]> Saaja: Margus Kluge, Erki Fels | TGS Baltic, Gregor Saluveer | TGS Baltic, Karin Marosov | TGS Baltic, Roberto De Silvestri, Priit Roosimägi Teema: Fwd: Eesti Energia AS-i vastus selgitustaotlusele Tere Edastan Eesti Energia vastuse meie selgitustaotlusele. Panen siia kohe ka google tõlke: I am forwarding Eesti Energia's response to our request for clarification. I will also immediately post the Google translation here: Hello Lelle 22 Holding OÜ (hereinafter LH) forwarded to Eesti Energia AS (hereinafter Eesti Energia) on 16.05.2025 a request for clarification, in which it requests clarification from Eesti Energia regarding the procedure carried out to find new real estate. Specifically, LH requests clarification from Eesti Energia on five questions. The Act on Responding to a Memorandum and Request for Clarification and Submission of a Collective Appeal does not provide grounds to request information about any activities and contractual relationships of a state-owned company, as the referenced legal act provides the right to request information about how a state-owned company has used state budget funds. Eesti Energia explains that pursuant to clause 7 of section 11(1) of the Public Procurement Act, the contracting authority is not obliged to apply the Public Procurement Act if the procurement contract is concluded for the acquisition or use of an immovable property, an existing building or rights related thereto, regardless of the type of contract. Eesti Energia also explains, among other things, that the information requested by LH in the request for clarification includes both confidential information and business secrets of Eesti Energia and third parties, which is why it is not possible for Eesti Energia to disclose to LH information related to the rental property and related details (rental price, etc.). Best regards Kristiina Arnus Lawyer Lugupidamisega Joel Soomer Üürisuhete juht Tel: +372 507 9460 E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> Colonna Varahaldus OÜ Tartu mnt 10 10145 Tallinn, Eesti www.colonna.ee <http://www.colonna.ee/> <https://www.colonna.ee/> ---------- Forwarded message --------- Saatja: Kristiina Arnus <[email protected] <mailto:[email protected]> > Date: E, 2. juuni 2025 kell 14:25 Subject: Eesti Energia AS-i vastus selgitustaotlusele To: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> >, [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Urmas Uiboaid <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Tanel Murakas <[email protected] <mailto:[email protected]> >, Armin Alt <[email protected] <mailto:[email protected]> > Tere Lelle 22 Holding OÜ (edaspidi LH) edastas Eesti Energia AS-ile (edaspidi Eesti Energia) 16.05.2025 selgitustaotluse, milles soovib Eesti Energialt selgitusi, seoses uue kinnisvara leidmiseks läbi viidud menetlusega. Täpsemalt palub LH Eesti Energialt selgitusi viiele küsimusele. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus ei anna alust nõuda infot riigile kuuluva äriühingu mistahes tegevuse ja lepinguliste suhete kohta, kuivõrd viidatud õigusakt annab õiguse nõuda teavet, kuidas on riigile kuuluv äriühing riigi eelarvelisi vahendeid kasutanud. Eesti Energia selgitab, et riigihangete seaduse § 11 lg 1 punktist 7 ei ole hankija kohustatud rakendama riigihangete seadust kui hankeleping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist. Eesti Energia selgitab muuhulgas ka seda, et LH poolt selgitustaotluses küsitud informatsioon hõlmab endas nii konfidentsiaalset informatsiooni kui ka Eesti Energia ja kolmandate isikute ärisaladusi, mistõttu ei ole võimalik Eesti Energial LH-le avaldada informatsiooni, mis on seotud üürikinnisvara ning sellega seonduvate detailidega (üürihind jms). Lugupidamisega Kristiina Arnus Jurist Eesti Energia AS <https://www.linkedin.com/company/eesti-energia> <https://www.facebook.com/EnefitEesti/> <https://www.instagram.com/enefiteesti/> +372 53418000 | [email protected] <mailto:[email protected]> Lelle 22, 11318 Tallinn | www.energia.ee <http://www.energia.ee/> <https://www.energia.ee/et/avaleht> Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Maksekorraldus Payment order Платёж Number / Номер 144 Makse kuupäev / Payment value date / Дата платежа 05.06.2025 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal code or registration number / Имя, личный код или регистрационный код плательщика LELLE 22 HOLDING OÜ 12786616 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN / IBAN плательщика EE902200221061542700 Maksja pank / Payer Bank name / Банк плательщика Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address / Имя, личный код и адрес получателя RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN / IBAN получателя EE932200221023778606 Saaja pank / Beneficiary´s bank / Банк получателя Swedbank AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency/ Сумма платежа и валюта EUR 1 280.00 Makse selgitus / Details of payment / Пояснение платежа riigilõiv Viitenumber / Reference number / Номер ссылки 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority / Стоимость услуги и тип платежа 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data / Дополнительная информация по платежу Makse unikaalne tunnus / End to end ID / Уникальный код платежа Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического плательщика Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического получателя 1/2  Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Kinnitus / Confirmation / Подтверждение • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. • Подписанием настоящего платежного поручения подтверждаю, что я ознакомился(-ась) и согласен(-на) с действующими в Swedbank AS прейскурантом и условиями осуществления платежных операций. Allkirjad / Signatures / Подписи Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Remitter’s name and Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, surname, signature / Имя, фамилия и подпись плательщика and signature of the bank's representative / Имя и фамилия представителя банка, подпись 2025060501834442 Swedbank AS Liivalaia 8, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2