3. isiku repliik

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn 10115 10.06.2025 Esitatud e-kirja teel HELMES AS REPLIIK JA MENETLUSKULUD Riigihange: „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 286703) Vaidlustaja: Askend Estonia OÜ Registrikood 14133207 Aadress Tartu mnt 80f, 10112 Tallinn Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Erki Fels Vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic Kaluri tn 2, 51004 Tartu E-post [email protected] Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Registrikood 70009244 Aadress Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 aadress Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus OÜ Maakri 30, 10145 Tallinn E-post [email protected] TAOTLUSED: 1 Mõista Askend Estonia OÜ-lt välja AKTSIASELTS HELMES menetluskulud perioodil 06.06.2025- 10.06.2025 summas 997,50 eurot käibemaksuta. SENINE MENETLUSKÄIK 1.1 Vaidlustaja esitas 23.05.2025 vaidlustuse, millest VAKO teavitas kolmandat isikut 26.05.2025. Kolmas isik vastas vaidlustusele 30.05.2025 ja hankija 29.05.2025. 02.06.2025 tegi VAKO kirjaliku menetluse teate, milles määras ka edasise menetluskäigu ja tähtajad. 1.2 Vaidlustajale anti aega hankija ja kolmanda isiku vaidlustuse vastustele seisukohti esitada kuni 05.06.2025 ning samaks ajaks peavad kõik vaidlustuse pooled esitama ka menetluskulude  nimekirja. Kolmas isik esitaski 05.06.2025 menetluskulude nimekirja ning vaidlustaja esitas samaks ajaks ka seisukoha. Käesolevaga esitab kolmas isik repliigi vaidlustaja 05.06.2025 seisukohale ning täiendava menetluskulude nimekirja. TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 2.1 Vaidlustaja on rikkunud oma hoolsuskohustust ning puudus hankepassis on sisuline 2.1.1 Kolmas isik ei nõustu vaidlustaja järeldusega, et kolmanda isiku ja hankija seisukohad on võimalik taandada ühele lausele: „kuna hanketingimustes on kirjas, et raamlepingutele ei saa viidata, oli hankija ainus võimalus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata.“ Raamleping oma olemuselt ei too kaasa tööde tellimise kohustust hankijale, mistõttu institutsionaalselt ei ole tegemist hankelepingu või muu eraõiguslike lepingutega sarnase lepinguga ehk hankijal on õigus ka RHAD-s piirata üksnes raamlepingu kasutamist referentsi näitamiseks.. 2.1.2 Ühtlasi ei ole asjakohane mõttekäik, mille kohaselt ei ole vaidluse all vaidlustaja kvalifikatsioon. Kolmas isik ei märkinud vastuse p-s 2.3.1 möödaminnes, et vaidluse all on vaidlustaja kogemus, vaid väljendas väga selgelt, et hankepassis esitatud andmete alusel puudub võimalus selle olemasolu kontrollida. On väga põhimõtteline vahe, kas kogemus on olemas ja seda on võimalik ka kontrollida pakkumuse koosseisus esitatud andmete alusel või mitte. Riigihanke alusdokumentides märgitud nõuete täitmist peab tõendama pakkuja, mitte ei pea hankija asuma erinevatest allikatest kokku otsima vajalikku informatsiooni kontrolli teostamiseks. Vastupidisel juhul tekiks väga ohtlik praktika, kus pakkujal puuduvad mistahes kohustused hankija küsitud andmeid pakkumuse raames esitada ning hiljem vastavalt soovile ja vajadusele siis pakkumust täiendada. See on ilmne ja põhjendamatu eelis teiste pakkujate suhtes, kes pidasid andmete esitamisel kinni hankija seatud tähtajast. Vaidlustaja faktiliselt ei esitanud hankepassis andmeid, mis võimaldaksid hankijal kontrollida riigihanke alusdokumentides märgitud kvalifitseerimistingimuse täitmist. 2.1.3 Riigihanke viitenumbriga 246185 puhul ei ole asjakohane viide, kuna viide oli hankelepingule, mis ka vastas hankija hinnangul nõuetele. Kolmas isik nõustub siin hankijaga, et hankija soovis näha konkreetselt siduvat referentslepingut (hankeleping või mõni muu erasektori leping), mille alusel on täidetud kõik nõutud tingimused. Vaidlustaja selliseid hankelepinguid piisavas koguses ei märkinud ning leiab nüüd vaidlustusmenetluses, et hankija pidanuks ise valima erinevate hankelepingute seast sobilikud. Selline argumentatsioon ei ole kooskõlas pakkuja hoolsuskohustusega – vaidlustaja kohustus oli märkida sobilikud lepingud hankepassis ning faktiliselt vaidlustaja seda ei teinud. 2.1.4 Kaalutlusõigusel on tõepoolest mitu erinevat tahku ning oluline on tähele panna, et üldpõhimõtete kollisiooni korral tuleb üldpõhimõtteid kohaldada vastastikuses mõjus ja seoses, üht või teist põhimõtet esiplaanile seadmata.1 Seega ei ole võimalik käesoleval juhul vaidlustaja eelistuse alusel tõsta esile proportsionaalsuse põhimõtet, kuna see rikuks seejuures teisi olulisi üldpõhimõtteid. Proportsionaalsuse põhimõtte abil leitakse tasakaal riigihanke üldpõhimõtete vahel. 2 Ühtlasi on õiguskirjanduses leitud, et läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted on proportsionaalsuse põhimõttest kaalukamad, sest EK on neid põhimõtteid proportsionaalsuse põhimõttele eelistanud. 3 1 TlnRKo 3-14-51156, p 16; TlnHKo 3-21-168, p 38. 2 Carina Risvig Hamer in European Public Procurement: Commentary on Directive 2014/24/EU, edited by Roberto Caranta, and Albert Sanchez-Graells, Edward Elgar Publishing Limited, 2021, p 196. 3 M. Steinicke in M. Steinicke, P.L. Vesterdorf. Brussels Commentary on EU Public Procurement Law. Verlag C.H. Beck: 2018, p 325–326, 328. 2 2.1.5 Läbipaistvusnõude täitmiseks peab hankija enda seatud hanketingimustest täpselt kinni pidama. 4 Hankija ei saa proportsionaalsusele tuginedes riigihankes sätestatud kriteeriumist hälbimist õigustada: see oleks vastuolus läbipaistvusnõude ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. 5 Seega näiteks olukorras, kui hankija on näinud RHAD-s ette pakkuja riigihanke menetlusest kõrvaldamise imperatiivse aluse, ei ole võimalik proportsionaalsusele viidates jätta aluse olemasolul pakkujat kõrvaldamata.6 Samuti peab hankija RHAD-s avaldatud hankekriteeriume kogu riigihanke menetluse käigus samamoodi tõlgendama7 ega tohi anda RHAD-ga vastuolus olevaid või selle tingimusi muutvaid selgitusi. Seega olukorras, kus kõik pidid mõistma RHAD-d selgelt – raamlepingutele ei ole võimalik tugineda referentslepingute puhul – ei ole võimalik hankijal teha vaidlustaja erisust ning lubada siiski raamlepingutele tugineda ainuüksi proportsionaalsusele tuginedes, kuivõrd see riivaks selgelt läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid koos võrdse kohtlemise põhimõttega. Kolmas isik on seisukohal, et hankija on teinud kohase ja vägagi põhjaliku kaalutluse ilma ilmsete vigadeta. 2.1.6 Vaidlustaja püüab leida Esaprojekt lahendist endale meelepärasemat tõlgendust, kuid põhimõte jääb samaks – hankelepingud, millele vaidlustaja tugineda soovis, ei olnud hankepassis nimetatud. Samamoodi oli ka Tallinna Ringkonnakohtu asjas nr 3-19-631. Mistahes konkreetsetele hankelepingutele viitamine peale pakkumuste esitamise tähtaega on pakkumuse muutmine, sest pakkumuse koosseisus neid ei sisaldunud. Pakkumuse koosseisus olid viited üksnes neljale raamlepingule ning mitte ühelegi hankelepingule nende alusel. Viidatud raamlepingute alusel on sõlmitud hankelepinguid palju, kuid pole ilmne, mis on nende sisu ega ka vastavus kvalifitseerimistingimustele. Kolmas isik jääb seisukohale, et selliste andmete esitamine, mis võimaldaks hankijal sisuliselt kontrollida kvalifitseerimistingimustele vastavust käesoleval juhul eeldab pakkumuse sisulist muutmist ega ole seetõttu ka lubatav. 2.2 Raamleping on riigihanke vahend ega ole võrdsustatav hankelepinguga 2.2.1 Vaidlustaja käsitlus RHS § 101 lg 1 p 2 nimetatud sõnast „leping“ irdub täielikult sätte mõttest ja algupärast. Raamleping ei ole võrdsustatav hankelepinguga, kuivõrd raamleping on riigihanke vahend ning seda kinnitab nii RHS kui ka hankedirektiivi sõnastus terminoloogiliselt kui ka ideoloogiliselt. Vaidlustaja püüd näidata raamlepingut hankelepinguna ei ole asjakohane – raamleping on kõigest riigihankevahend ja see ei muutu ühegi kasutusviisi korral, täpselt nagu ei muutu hankelepinguks dünaamilises hankesüsteemis liitumine. Raamleping, dünaamiline hankesüsteem jt riigihankevahendid „ärkavad ellu“ siis, kui sõlmitakse siduv hankeleping. Siduv (hanke)leping on leping, mida RHS § 101 lg 1 p 2 silmas peab ja mida hankija ka RHAD-s küsis. Kolmas isik jääb muus osas vaidlustuse vastuses märgitu juurde seoses raamlepingu institutsiooniga ega hakka seda kordama. 2.2.2 RHS § 101 lg 1 p 2 aluseks on direktiivi 2014/24/EL art 58 lg 4 teise lõigu esimene lause: „Avaliku sektori hankija võib eelkõige nõuda, et ettevõtjatel on piisavalt kogemusi, mida kinnitavad sobivad viited varem täidetud lepingutele.“ Raamlepingut kui riigihanke vahendit ei ole võimalik „täita“, kuivõrd täita saab hankelepinguid RHS § 8 mõttes, milleks võivad olla ka tellimused ilma eraldi vormistatud ja allkirjastatud „hankelepinguta“. RHS ei pea peale RHS § 4 ja 8 sätestatud terminoloogiat edaspidi seaduses viitama eraldiseisvalt raam- ja hankelepingule, kuivõrd on ilmne, et riigihanke vahend (RHS § 4 lg p 15) ei ole leping. Hankelepingul on kolm defineerivat tunnust: 4 EK C-496/99, p-d 115–121; TlnHKo 3-21-1384, p 11.4; VAKO 19.11.2019, 176-19/214231, p 9.2; 22.04.2019, 40-19/206052, p 14. 5 EK C-171/15, p-d 37–44; C-27/15, p 39; C-336/12, p 40; C-42/13, p-d 42–43; C-496/99, p 115. 6 EK C-171/15, p-d 40–44. 7 EK C-19/00, p 43. 3  (i) poolteks on hankija(d) ja ettevõtja(d); (ii) sisuks on toodete hankimine või teenuste või ehitustööde tellimine; (iii) lepinguga kaasneb rahaline huvi.8 Raamlepingul kõiki neid omadusi pole. 2.2.3 Vaidlustaja poolt seisukoha p-s 2.13 viidatud asjas ei olnud fookus raamlepingul endal, vaid sellega seotud esitatud andmetel. Seega VAKO ei pidanudki sisuliselt kaaluma kvalifitseerimistingimuse sisu või olemust selles küsimuses. Hankija on aga asjakohaselt 09.06.2025 seisukohas viidanud, et kaudselt võttis VAKO ka selles asjas seisukoha, et raamlepingu kohta esitatud andmed ei tõenda pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele ja kolmas isik toetab seda. 2.2.4 Vaidlustaja märkis seisukoha p-s 2.14, et Esaprojektile viited ei ole korrektsed, kuna kohus ei käsitle sama asja, kuid kolmas isik viitaski sellele lahendile üksnes analoogia korras. On fakt, et pelgalt raamlepingu sõlmimine ei anna vaidlustajale kogemust – kogemuse annavad selle alt sõlmitud hankelepingud, millele vaidlustaja aga tuginenud ei ole hankepassis. Täpselt sama olukord on ka ühe pakkujaga raamlepingute puhul – raamleping ise ei anna kompetentsi, annavad selle alt tehtud tellimused ehk sõlmitud hankelepinguid ja kui igaüks neist ei ole hankija nõutud mahus, siis neid lepinguid referentsina esitada ei saa. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud ei muutu üheks suureks hankelepinguks, vaid nagu hankija korrektselt märkis, siis neid üksnes esitletakse RHR-is vastavalt, kui hankija ei pea vajalikuks ükshaaval lepingu aruandeid esitada. Lisaks ei pruugi hankija kvalifitseerimistingimuse abil kontrollida üksnes konkreetses rahalises mahus tehtud töid, vaid ka võimekust vajalikus mahus projekti algusest lõpuni vedada. See tähendab, et vajalik on tuvastada võimekus lepingu algusest lõpuni täitmist vajalikus 100 000€ mahus, mitte näiteks kümne pisema, 10 000€ suuruse, tellimuse täitmist. Vaidlustaja saab teha valiku oma kogemuste seast, mida esitada hankepassi ja kui ta jätab selle tegemata või teeb ebakorrektselt, siis see on risk, mida kannab pakkuja ise. 2.2.5 Kolmas isik jääb selle positsiooni juurde, et RHS § 98 lg 3 mõte ei seisne raamlepingu lubatavuses, vaid keelus välistada erasektoriga sõlmitud lepingud. Säte viitab konkreetselt RHS §-le 8, mitte §- le 29, mis käsitleb raamlepingut. Seega sätte sisuks on konkreetselt ja piiratult „Hankija ei või jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud käesoleva seaduse § 8 tähenduses.“ Kui seadusandja soovinuks käsitleda selles kontekstis ka riigihanke vahendist raamlepingut, olnuks sätte viide ka vastav. 2.3 Kokkuvõte 2.3.1 Kokkuvõtlikult on kolmas isik seisukohal, et vaidlustaja on selgelt eksinud hankepassis vajalike ja nõutud andmete esitamisel, esitades küsitud (hanke)lepingute asemel raamlepingud. Esitatud info alusel ei olnud võimalik hankijal esiteks kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele ning teiseks oli hankija selgelt tingimuse seadmisel pakkujate tähelepanu pööranud asjaolule, et raamleping üksi ei tõenda vajalikku referentsi. 2.3.2 Hankija on teostanud sisulise ja põhjaliku kaalutluse, kuulates ka vaidlustaja ära ning teinud asjakohase otsuse, millega jättis vaidlustaja kvalifitseerimata. Hankija kaalutlustes puuduvad ilmsed vead ning otsus on kooskõlas üldpõhimõtetega. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI PERIOODIL 06.06.2025-10.06.2025 3.1 Kolmas isik taotleb vaidlustajalt täiendavate lepingulise esindaja kulude summas 997,50 EUR (ilma km-ta) välja mõistmist. Tegemist on perioodil 06.06.2025-10.06.2025 tekkinud menetluskuludega. 8 M. A. Simovart, RHS § 8/4. M. A. Simovart, M. Parind. (koost.) Riigihangete seadus. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2019. 4  Lepinguline esindaja on teinud kokku tööd 5h15min. Töö tasuks on 190,00 eurot tunnis ilma km- ta. 3.2 Kokku on menetluskulud summas 3845,50 EUR (ilma km-ta) 20h15min töö eest. 3.3 Kolmanda isiku lepingulise esindaja detailne kulude nimekiri on lisatud lisana 1. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat AKTSIASELTS HELMES lepinguline esindaja LISAD: 1 Aruanne 5