Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi edastamine seisukoha andmiseks

Vastavalt nimekirjale 09.06.2025 nr 6-5/25/11457-2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi edastamine seisukoha andmiseks Keskkonnaamet edastab Teile seisukoha esitamiseks1 Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi. Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kavaga (edaspidi kava) seatakse metsaelupaikadele ja metsaliikidele kaitsepõhimõtted. Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei halvendaks Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ning tagaks nende pikaajalise säilimise. Kava KSH algatati Keskkonnaameti peadirektori 06.12.2022 käskkirjaga nr 8-2/22/5425. KSH algatati vastavalt KeHJS § 33 lõike 1 punktile 4 ja § 35 lõikele 2 selle vajadust põhjendamata, sest metsade majandamisega Natura 2000 võrgustiku alal võib kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Palume esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht KSH programmi, sealhulgas selle asjakohasuse ja piisavuse kohta (kontrollides ka eksperdirühma koosseisulist piisavust) hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest e-posti aadressile [email protected]. Samuti on oodatud põhjendatud ettepanekud kava tööversiooni täiendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ester Pindmaa peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo Lisad: 1. Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programm 2. KSH algatamise otsus (programmi lisa 1) 3. Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava (tööversioon) 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 1 lg 1 alusel. Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Sama: Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Maa- ja Ruumiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaagentuur, Anija Vallavalitsus , Harku Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Kose Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Loksa Linnavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Maardu Linnavalitsus, Raasiku Vallavalitsus, Rae Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Viimsi Vallavalitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Hiiumaa Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Narva Linnakantselei, Lüganuse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Sillamäe Linnavalitsus, Toila Vallavalitsus, Jõgeva Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus, Põltsamaa Vallavalitsus, Järva Vallavalitsus, Türi Vallavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Vormsi Vallavalitsus, Haljala Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Rakvere Vallavalitsus, Tapa Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus, Väike-Maarja Vallavalitsus, Kanepi Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus, Räpina Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus, Kihnu Vallavalitsus, Lääneranna Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Tori Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Märjamaa Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Muhu Vallavalitsus, Ruhnu Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Elva Vallavalitsus, Kambja Vallavalitsus, Kastre Vallavalitsus, Luunja Vallavalitsus, Nõo Vallavalitsus, Peipsiääre Vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Otepää Vallavalitsus, Tõrva Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus, Mulgi Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Viljandi Linnavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Antsla Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus, Setomaa Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus, Võru Vallavalitsus Ester Pindmaa 5696 6409 [email protected] 2 (2)  Natura 2000 alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava Keskkonnaamet 2024 SISUKORD 1. Sissejuhatus................................................................................................................................4 1.2 Metsaelupaikade levik ja seisund Eestis ........................................................................................ 5 1.3 Metsaliikide ja metsadega seotud liikide seisund.......................................................................... 7 1.4 Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika ............................................................................................ 11 1.4.1 Loodus- ja linnudirektiiv..............................................................................................11 1.4.2 Elurikkuse strateegia ....................................................................................................13 ...................................................................... 14 1.5.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad.......................................................................14 1.5.2. Metsaseadus ................................................................................................................15 ........................................................15 ............................16 ................................................................................................17 1.6. Inventuurid ja uuringud............................................................................................................... 18 1.7. Riiklik seire.................................................................................................................................... 18 .........................................................................19 ............................................................................................20 ................................ 20 3.2 Kaitsealuste ja kaitse- metsateatiste menetlemisel .................................................................................................................. 26 4. Raiete kumuleerumine............................................................................................................28 5. Teemakaardid..........................................................................................................................29 LISAD...........................................................................................................................................36  - kaitse korraldamiseks koostada kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra 1 alusel koostatakse administratiivsete meetmete rakendamist planeeriv kaitsekorralduskava (nn Loodusdirektiiv e LoD) (nn Linnudirektiiv e LiD) lisas I nimetatud linnu Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor . Teave kava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel. kava kirjeldada metsaelupaikade kaitseks Natura aladel administratiivsete meetmete rakendamiseks; anda terviklik Natura 2000 alade metsaelupai kaitse- . Kavas kirjeldatud kaitsemeetmete piisavuse hindamiseks hindamine (edasipidi KSH) lisada info KSH protsessile, toimunud kaasamiskoosolekute kohta, viidata kava lisas olevatele protokollidele. Kava koostamist koordineeris Keskkonnaameti XX spetsialist XXX (tel:, e-post: [email protected])/ Kava koostas XXX (tel: xxxxxxx, e-post: [email protected]). 1 Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning Riigi Teataja 1. Sissejuhatus Vastavalt loodusdirektiivile ja linnudirektiivile on igal liikmesriigil kohustus kehtestada kaitsealade suhtes kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad ka kaitsekorralduskavad. ning vastama aladel esinevate LoD vajadustele ning LiD lisas I nimetatud linnuliikidele ja selles nimetamata alade kaitse- - ted ning kavandatakse administratiivsed meetmed ja antakse suunised metsaelupaikade ja -liikide kaitseks. Kava loob raamistiku metsa raiest tingitud negatiivseid ala kaitse- Lisaks on tegemist on koondkavaga, mis metsaliikide kaitse- - soodsa seisundi saavutamiseks vajalik. avale viiakse/viidi eskkonna strateegiline hindamine, mille alustele ja meetmetele, sh kas nende rakendamine annab piisava kaitstuse loodus- ja linnualade kaitse- ja ala terviklikkusele. LoD I lisa metsaelupai . Nendeks on: metsastunud 2 luited (2180), vanad loodusmetsad (9010* ), 3) vanad laialehised metsad (9020*), 4) 6) soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*), 7) rusukallete j rakute metsad (9180*), 8) siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), 9) lammi- lodumetsad (91E0*), 10) laialehised lammimetsad kaldavallidel (91F0). s kui andniiduna. Puiskarjamaade levikut ja seisundit hinnatakse 251 kaitsealust metsaliiki ja metsadega seotud liiki3, mi 52 Natura korralduse4 2000 alade kaitse- . Kava metsade kaitset ja majandamist ainult kitsalt metsaraietest (m , v.a raadamine, tulenevate dena kaitse- , mitte laiemalt metsade majandamisega seotud tegevuste (kraavide hooldamine, kuivendamine jne) e avaldumist vad tekkida muu inimtegevuse . s ele ja tingimustele , et Natura ala kaitse- ja teviklikkusele 2 * 3 Lisa 2. . 4 Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldus nr 148 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848 seisundit eelhindamise hindamise (KMH) Keskkonnaameti (KeA) sisemist reguleeriv dokument, mis samas loob raamistiku raietele KMH eelhindamise KMH administratiivsed meetmed on abimaterjalid/suunis metsateatiste menetlemisel. Seega, kavas ja selle KSH aruandes kirjeldatavaid meetmeid on metsateatiste , kas eelhinnangu andmiseks 5 t . Lisaks on kavas kavaga seatud raiepiirangutest ning alap histest kaitse- , mis on seatud metsaliikidele. Kaitse- kavale tehtavast KSH-st, mille jaoks on koondatud kokku kaitsekorralduskavades seatud kaitse- vajadusel on ajakohastatud - . 1.2 Metsaelupaikade levik ja seisund Eestis Natura 2000 loodusaladel on Eestis kokku 188 214 ha metsaelupaiku (EELIS (Eesti looduse 04.07.2024). Neist 35 905 137 249 , reservaatides 3014 ha ja 12 708 ha hoiualadel. 613,7 ha ning riigimaale 27 823 ha. Tegu on ajas muutuva suurusega, sest igal aastal viiakse inventuure, Keskkonnaameti spetsialistid. Viimase (2019) LoD (artikkel 17) aruande ndis kaks rusukallete j rakute metsad (9180*) ja lammi-lodumetsad (91E0). ebapiisav halb antakse, kui seisundikriteeriumist (levila, pindala, struktuur ja funktsioonid on vastava hinnanguga. Peamine miks ebapiisav halb , on tingitud pindala sest i ja funktsioonide ebasoodsast seisundist 6 . p , miks ei ole hinnatud soodsaks, on loodusaladel toimuva majandustegevus (raied), peamiselt kaitsealade . Tuleb arvestada, et LoD aruandluses akse 2000 alasid7. Tabel 1. Loodusdirektiivi artikli 17 aruandes toodud metsaelu Loodusdirektiivi Kirjeldus Levila Pindala Struktuur ja Tulevik Trend kood funktsioonid 2019 2019 9010* Vanad Soodne Ebapiisav Halb Ebapiisav Halb teadmata loodusmetsad 9020 Vanad laialehised Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav halvenev metsad 9050 Rohunditerikkad Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav halvenev kuusikud 9060 Okasmetsad Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav halvenev oosidel 5 2 6 -art17.eionet.europa.eu/article17/ 7 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn. 9080* Soostuvad ja soo- Soodne Soodne Halb Ebapiisav Halb stabiilne lehtmetsad 9180* rusukallete ja Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne stabiilne 91D0* Siirdesoo- ja Soodne Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav stabiilne rabametsad 91E0* Lammi- Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne stabiilne lodumetsad 91F0 Laialehised Soodne Ebapiisav Ebapiisav Soodne Ebapiisav teadmata lammimetsad 2180 Metsastunud Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Halvenev luited 1.3 Metsaliikide ja metsadega seotud liikide seisund Loodus- ja linnudirektiivi aruandluses eraldi metsaliikide ja metsadega seotud liikide seisundit ei 8 ja 9 Keskkonnaagentuuri kaksikbiotoopseid maastiku- ja metsamaastikuliike. Metsamaastikuliigid on need, kes vajavad metsamaal suuremat koduterritooriumi lendorav jne. Teistel juhtudel on liikide pesitsusala mets, aga toitumisala seotud avamaastikuga - -konnakotkas, kaljukotkas jt. EELISes kajastuvad loomaliikide elupaigad on reeglina pesitusaegsed ehk sigimiselupaigad, mis vajadusel onidena Loodusdirektiivi 2019. aasta aruandes (Tabel 2) on kokku 3310 metsaga seotud liiki, millest kolme seisund on teadmata, seitsme seisund ebapiisav, kahe seisund halb ja 11 seisund soodne 11 . Linnudirektiivi 2019. aasta 32 i metsamaastikuliigid kassikakk, kelle suurim surve- ja ohutegur on kisklus, karvasjalg kakul nii kisklus -2017 m) liikide elupaiga 12 . Aruandluse kohaselt seisundiga LoD liikide osakaalu. Kui 2007. aastal oli teadmata seisundiga liike 24 %, siis 2019. aastal vaid 7 %. Nii on kasvanud soodsas seisundis liikide hulk 2007. aastast peaaegu kaks korda, 24 protsendilt 56 protsendini. on Eestis LoD liikide seisundi hinnangud maadega paremad. Euroopa Liidu tervikuna on soodsas seisus 31 kidest aruannete 13 . %. Euroopa Liidus tervikuna on soodsas seisundis 16 %, ebapiisavas 47 %, halvas 30 % ja 14 teadmata seisundiga 7 % 8 (Lisa 2). 9 10 Selles arvestuses pole arvestatud ainult V lisa liikide ja nahkhiirtega. 11 - loodusdirektiivi liikide seisund, 2022. Keskkonnaagentuur. 12 13 - loodusdirektiivi liikide seisund, 2022. Keskkonnaagentuur. 14 k Loodusdirektiivi liikide ja  Tabel 2. LoD metsaliikide ja metsaga seotud liikide seisund15 Loodusdirektiivi liik (53) Eesti nimi II IV V Levila Populatsioon Elupaik Tulevik trend 2019 Agrimonia pilosa Karvane maarjalepp 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Boros schneideri 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Soodne Ebapiisav + Buxbaumia viridis Roheline hiidkupar 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Canis lupus Hunt 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Castor fiber Kobras 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Cinna latifolia Laialehine nestik 1 1 Soodne Soodne Ebapiisav Soodne Ebapiisav = Cladonia (Cladina) subsp. Perekond porosamblik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Coenonympha hero Vareskaera-aasasilmik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Cucujus cinnaberinus -punalamesklane 1 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav + Cypripedium calceolus Kaunis kuldking 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Dianthus arenarius subsp. 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = arenarius Dichelyma capillaceum Juus-kiilsirbik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Dicranum viride Roheline kaksikhammas 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Eptesicus nilsonii -nahkhiir 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Euphydryas maturna Suur-mosaiikliblikas 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Lacerta agilis Kivisisalik 1 Halb Halb Halb Halb Halb - Lepus timidus 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Leucobryum glaucum Harilik valvik 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Ligularia sibirica Harilik kobarpea 1 1 Soodne Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav - Lutra lutra Saarmas 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Lycopodium spp. Sugukond kollalised 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Lynx lynx Ilves 1 Soodne Halb Soodne Soodne Halb = Margaritifera margaritifera 1 1 Halb Halb Ebapiisav Halb Halb = Martes martes Metsnugis 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Moehringia lateriflora Ida- 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Muscardinus avellanarius 1 Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata Mustela lutreola Euroopa naarits 1 1 Ebapiisav Ebapiisav Soodne Soodne Ebapiisav = Mustela putorius Tuhkur 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne = Myotis brandtii 1 Soodne Soodne Teadmata Soodne Soodne + Myotis dasycneme Tiigilendlane 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Myotis daubentonii Veelendlane 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Myotis mystacinus Habelendlane 1 Teadmata Teadmata Teadmata Soodne Teadmata Myotis nattereri Nattereri lendlane 1 Teadmata Teadmata Teadmata Soodne Teadmata Nyctalus noctula Suurvidevlane 1 Soodne Ebapiisav Soodne Soodne Ebapiisav - Oxyporus mannerheimii Must-seenesultan 1 Soodne Ebapiisav Teadmata Teadmata Ebapiisav = Pipistrellus nathusii Pargi-nahkhiir 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Pipistrellus pipistrellus -nahkhiir 1 Soodne Teadmata Soodne Soodne Soodne = Pipistrellus pygmaeus 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Plecotus auritus Pruun- 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Pteromys volans Lendorav 1 1 Halb Halb Halb Halb Halb - Pulsatilla patens Palu-karukell 1 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav = Rana arvalis Rabakonn 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav - Rana temporaria Rohukonn 1 Soodne Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav - Sicista betulina Kasetriibik 1 Soodne Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata = Stephanopachys linearis 1 Ebapiisav Ebapiisav Teadmata Teadmata Ebapiisav x Thesium ebracteatum -linalehik 1 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Triturus cristatus Harivesilik 1 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav = Ursus arctos Karu 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Vertigo angustior Vasakkeermene pisitigu 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav = Vertigo genesii pisitigu 1 Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata Vertigo geyerii Luha-pisitigu 1 Soodne Teadmata Teadmata Teadmata Teadmata Vespertilio murinus -nahkhiir 1 Soodne Soodne Soodne Soodne Soodne + Xyletinus tremulicola mardikas Xyletinus 1 Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav Ebapiisav + 15 -art17.eionet.europa.eu/article17/ Tabel 3. LiD Metsaliikide ja metsadega (pesitsevad) seotud liikide seisund. Articel 12 web tool16. pikk populatsiooni Liik (82) Eesti nimi trend 2019 trend 2019 Accipiter gentilis all others Kanakull stabiilne langev Accipiter nisus all others Raudkull stabiilne stabiilne Aegithalos caudatus Sabatihane stabiilne stabiilne Aegolius funereus Karvasjalg-kakk e laanekakk stabiilne langev Alcedo atthis stabiilne Anthus trivialis Metskiur stabiilne langev Aquila chrysaetos Kaljukotkas Bonasa bonasia langev langev Bubo bubo Kassikakk langev langev Buteo buteo Hiireviu stabiilne stabiilne Carduelis carduelis Ohakalind stabiilne Certhia familiaris Porr langev stabiilne Chloris chloris Rohevint Ciconia nigra Must-toonekurg langev langev Circaetus gallicus Madukotkas stabiilne stabiilne Clanga clanga Suur-konnakotkas langev langev Clanga pomarina -konnakotkas stabiilne Coccothraustes coccothraustes Suurnokk-vint stabiilne langev Columba oenas stabiilne langev Columba palumbus palumbus Kaelustuvi Corvus corax Ronk stabiilne stabiilne Cuculus canorus stabiilne stabiilne Cyanistes caeruleus s. str. Sinitihane stabiilne stabiilne Dendrocopos leucotos Valgeselg- stabiilne Dendrocopos major all others Suur- stabiilne Dryobates minor - langev langev Dryocopus martius stabiilne Emberiza citrinella Talvike stabiilne langev Erithacus rubecula Punarind langev stabiilne Falco columbarius langev langev Falco subbuteo 21 stabiilne stabiilne Ficedula hypoleuca Must- langev langev Ficedula parva - stabiilne Fringilla coelebs all others Metsvint stabiilne stabiilne Garrulus glandarius stabiilne Glaucidium passerinum Grus grus Sookurg stabiilne Haliaeetus albicilla Merikotkas Jynx torquilla stabiilne langev Lanius collurio Punaselg- langev langev Leiopicus medius Tamme- Lophophanes cristatus Tutt-tihane langev langev Loxia curvirostra Kuuse- 16 Article 12 -art12.eionet.europa.eu/article12/ Loxia pytyopsittacus - stabiilne langev Lullula arborea langev langev Lyrurus tetrix tetrix Teder langev langev Muscicapa striata Hall- stabiilne stabiilne Nucifraga caryocatactes stabiilne Oriolus oriolus Peoleo stabiilne stabiilne Pandion haliaetus Kalakotkas Parus major Rasvatihane stabiilne stabiilne Periparus ater all others Musttihane stabiilne stabiilne Pernis apivorus Herilaseviu stabiilne stabiilne Phoenicurus phoenicurus Lepalind Phylloscopus collybita s. str. -lehelind stabiilne langev Phylloscopus sibilatrix Mets-lehelind langev langev Phylloscopus trochiloides s. str. -lehelind stabiilne Phylloscopus trochilus Salu-lehelind langev langev Picoides tridactylus langev stabiilne Picus canus Hallpea- stabiilne Picus viridis s. str. langev langev Poecile montanus stabiilne langev Prunella modularis stabiilne langev Pyrrhula pyrrhula Leevike langev langev Regulus regulus langev langev Scolopax rusticola Metskurvits langev langev Sitta europaea Puukoristaja stabiilne stabiilne Spinus spinus Siisike langev langev Strix aluco Kodukakk stabiilne stabiilne Strix nebulosa Habekakk stabiilne stabiilne Strix uralensis stabiilne stabiilne Sylvia atricapilla Mustpea- stabiilne Sylvia borin Aed- langev stabiilne Sylvia curruca - langev stabiilne Tetrao urogallus all others Metsis langev langev Tringa ochropus Metstilder stabiilne stabiilne Troglodytes troglodytes all others stabiilne Turdus iliacus langev langev Turdus philomelos stabiilne stabiilne Turdus pilaris langev langev Turdus viscivorus stabiilne Turdus merula 1.4 Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika moodustamise ja kaitse - ja linnudirektiiv. Eesti Natura 2000 alad on moodustatud Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisas loetletud pide ja II lisa liikide ning nende elupaikade kaitseks. Loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaiku on Eestis , metsaliikide ja metsadega seotud liikide arv 53 ning linnudirektiivi I lisas metsadega seotud liikide arv on 82 (vt tabel 1 ja 2). Loodus- ja linnudirektiiv ei ole vahetult kohalduvad id, kuid eeldavad elluviimist. LoD II lisa ja LiD I lisa liikide elupaikades moodustatakse loodus- ja linnualasid, et tagada nende LoD IV lisa sisaldab ranget kaitset vajavaid liike, kuid mille jaoks pole vaja moodustada loodusalasid. V lisa liigid on majanduslikku asurkonna seisund ei halveneks. Sellisel juhul on alust piirata nende liikide kasutamist. 1.4.1 Loodus- ja linnudirektiiv Loodusdirektiivi artikli 3 1 ja LiD artikli 4 Euroopa erikaitseala Natura 2000. See koosneb aladest, kus esinevad LoD , II lisas loetletud liikide elupaigad ja LiD I lisas nimetatud liikide elupaigad, mis seisundit nende looduslikul levilal. a liitumise ajaks, aastal 2004, 17 millega seoses esitati Euroopa Komis . Natura 2000 alade laiendamine toimus 2009. ja 2017. aastal. 2000 alade piisavusest anti 2019. aastal. Loodusdirektiivi artikkel 3 looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa seisundi (Favourable Conservation Status) e e vajadust Natura 2000 aladel. Vastavalt loodusdirektiivile loetakse loodusliku elupaiga seisundit soodsaks riigi tasemel, kui laienemas; seisund kohaselt. Artikli 1 punkti i kohaselt on liigi seisund mis pikema aja territooriumil. Liigi seisundit iooni Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) on sisustanud elupaiga ja liigi soodsa seisundi . Liigi 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/790098. olemas piisavalt suur elupaik. Oluline on, et Eesti riik suudaks meetmete soodsa seisundi saavutamise. Loodusdirektiivi artikli 6 1 kohaselt peavad , soodsa seisundi tagamiseks tuleb esmalt 18 konkreetsel alal esinevate liikide ja tagada soodne seisund ka riiklikul tasandil . Kaitsealadel l koloogilised vajadused a ja kohta eraldi. ndardse andmevormi kohaselt alaks19. Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, Vastavalt loodusdirektiivile on liikmesriikidel kohtustus kehtestada erikaitsealade suhtes vajalikud meetmed, kuid annab liikmesriikidele voli neid ise rakendada, kuid kohustus on tagada, et adustele ning tsusega looduslike elupaikade ning looma ja taimeliikide soodsat seisundit. Eesti riik on rakendatud kaitsealadel kaitsemeetmetena kaitsekorralduskavad, millel on meetmed. Kaitsemeetmeteks on veel kaitse-eeskirjad, mis reguleerivad 20 . meetmed on liikmesriikidele kohustuslikud21. Loodusdirektiivi 2. Liikmes erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide Vajalikke meetmeid on kirjeldatud s 1, kuid antud artikli 2 ktiks enne e looduslike elupaikade ja liikide (seisundi) halvenemist ning rakendama selleks ennetavaid meetmeid. Oluline siinjuures on, et liikmesriik suudab kehte ku korra, mis oleks 18 Commission note on establishment conservation measures for Natura 2000 sites. European Commission, Doc. Hab.13-04/05, September 2013 (original version in English). http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/commission_note/comNote conservation measures_ET.pdf. 19 Commission note on setting conservation objectives of Natura 2000 sites. European Commission, Doc. Hab.12- 04/06, November 2012 (original version in English). Reproduction is authorised provided the source is acknowledged. http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/commission_note/commission_note2_ET.pdf. 20 21 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=21A835E6F6276DC61CCAAF384BDCDCCE?text =&docid=61840&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1966087.  22 . Liikmesriikidel on artikli rakendamisel d need peavad seisundi halvenemist ja t23. - kehtestatud Vabariigi Valitsuse kaitstava ala kaitse- korral). Loodusdirektiivi artikkel ida see ala kaitse- kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda kmesriike erikaitsealade kasutusele kontrollmeetmed tagamaks, et liikmesriigi asutused annavad tegevusele loa vaid siis, kui see ei avalda ala tuleb liik 24 viia, kas eraldiseisev Natura hindamine, KMH . Oluline on Loodusd selgitust da sid ( ) tuleks hinnata, kui alale25. Euroopa Kohus on hinnanud, et metsa majandamine ga Natura 2000 aladele26. Linnu- ja Esiteks, moodustavad linnudirektiivi kohaselt valitud linnukaitsealad lahutamatu osa Natura 2000 , kohaldatakse loodus linnukaitsealade suhtes27. seisukohast oluline . 1.4.2 Elurikkuse strateegia 22 Kohtuasi C-241/08, punkt 76. 23 Kohtuasi C-404/09, punkt 126. 24 5.4. 25 Kohtuasi C-127/02 punkt 26. 26 Kohtuasi C-441/17 punkt 127. 27 Euroopa Liidu Teataja IV teave. Teave Euroopa Liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt. Euroopa Komisjon https://eurlex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES. Vastavalt Euroopa Liidu elurikkuse strateegiale ata ja range kaitse Euroopa Liidus veel alles olevad loodus- . Looduskaitse peamised kohustused on, et aastaks 2030 oleks kaitse all. Sellest range kaitse all peab o maismaa ja 10% merealadest28. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia visiooni kohaselt peavad Sealjuures tuleb - smetsad ning neid rangelt kaitsta. Liikmesriigid peaksid seisund ei halveneks. Loodus- inud, loodusliku struktuuriga metsade osas tuleb eeldada ka . Elurikkuse strateegia elluviimiseks Euroopa looduse tegevuste edukust iga kuue aasta tagant kuni rahuldava tulemuse saavutamiseni29 Eestis on kaitstavate alade 30 pindala koos territoriaalmerega 2023. aasta ,6 milj. 31 hektari ehk ca 23% kogu riigi pindalast . Metsamaa kaitsealune pindala on 467 003 ha ehk 19,9% kogu Eesti metsamaast (ETAK). Sealhulgas range kaitse all (SKV ja reservaadid) on 11,1% metsamaast (ETAK)32. Lisades juurde elupaikade33 (edaspidi VEP), Natura elupaikade ja projekteeritavad objektide pindala, kus metsa rangelt kaitstud 18,1%34 (SMI). 1.5 halduslikud meetmed 1.5.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv ei ole liikmesriikidele on direktiivi LKS-i. LKS reguleerib laiemalt kui ainult loodus- objektide, liikide ja elupaikade kaitset. Vastavalt loodusdirektiivi artikkel 4 4 loovad liikmesriigid loodusalad elupaikade ja liikide elupaikade seisundi halvenemist. Eestis on eriloodusalad sellised Natura 2000 Eestis kuulub kaitstavatest aladest ligi 92% 35 28 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN. 29 European Parliament & Council of the European Union, 2024. Regulation on nature restoration . Official Journal of the European Union. https://ec.europa.eu/environment/nature/restoration/ 30 - loodusobjektid. 31 Keskkonnaportaal. Looduskaitse statistika | Keskkonnaportaal 32 https://keskkonnaagentuur.ee/node/1539. 33 Riigimaal ja eramaal lepingutega. 34 https://keskkonnaagentuur.ee/node/1539. 35 .Sirel, K., Pulk, E. 2020. . Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: lk 28-31.  - - - . Omakorda jagun erinevatesse tesse. Kaitsealade kaitse-eeskirjades - LoD ja LiD liigid ja LoD elupaigad. Kaitse-eeskirjad peab tagama Natura alade . Kaitsekorra rakenduslikku osa tegevuskavas. da metsa piiritletakse valdav osa loodusdirektiivi I lisas nimetatud ud (ca 157 000 ha), kus metsade majandamine ei ole lubatud. mate ning siduda kaitseala tervikuks. Pii b samuti loodusdirektiivi metsaelupaiku (ca 42 000 ha) Natura aladel36. LKS uuendus- ja sanitaarraieid. 1.5.2. Metsaseadus Metsa Keskkonnaametile kontrollida ke metsaseaduse ja selle alamaktidega, vaid muuhulgas hinnatakse tegevuse vastavust LKS-le al ulatuses, mida lubab kaitstava ala kaitsekord. Kaitsekord koosneb Vabariigi Valitsuse lubatud b LKS -st 14, 17 ja raietele piirangute seadmis - leiukoht on registreeritud EELIS andmebaasis dokumenteeritud leiukoha andmed ning otsuse tegemise ajaks (raie lubatavuse kohta) on andmed edastatud EELIS andmebaasi haldajale. 1.5.3. Metsade kaitse ja majandamine LKS keelab kaitsealade uuendusraied, puhtpuistute kujundamise ja energiapuistute rajamise. Kaitse- seades tingimused raielangi suurusele ja kujule, raie tegemise ajale ning metsa koosseisule ja metsa vanusele vastavalt metsaseaduses 36 Keskkonnaameti dokumendiregister kiri 07.02.2022 nr 7-4/22/2442 07.02.2022 tegi Keskkonnaamet ettepaneku (edaspidi 07.02.2022 ettepanek) , et tagada loodusdirektiivi elupaikade ja liikide soodne seisund. 000 ha Natura metsaelupaiku. Loodusdirektiivi artikli 17 aruande kohaselt on metsaelupaiga st kaheksa seisund ebasoodne (vt tabel 1). Range kaitse ettepanek kehtib kuni looduskaitseseaduses muudetakse metsaraiete ja tagatakse elupaikade kaitse, seejuures on h ala 37 haldusakti andmine kuni 28 kuuks . ka Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) 000-st hektarist 29 412 ha on riigimaal olevad elupaigad, mille kaitse on tagatud. E 000 ha. Vastavalt 07.02.2022 ettepanekule hinnatakse metsateatiste menetlemisel elupaiga olemasolu olemasolu, kui see kattub EELISe Natura elupaikade kaardikihiga siis metsateatise andmine peatatakse. igsust tuleb esmalt kontrollida kameraalselt (ortofoto, metsaregistrit, mudeldatud elupaiku) ning vajadusel teostada kontroll looduses. Elupaikade olemasolus tuleb veenduda ka juhul, kui metsateatise ala kattub mudeldatud elupaigakihiga (edaspidi elupaigamudel) Elupaigamudel on koostanud Keskkonnaagentuur tuvastamaks alasid, kus varem pole metsaelupaiku inventeeritud. Mudeldatud kiht on 27.09.2021 kokku pandud erinevatest andmekihtidest, mi inventeerimata metsaelupaiku. Mudeli andmekiht koosneb 0,1 ha suurustest pikslitest ja on metsaportaalist38. m kaitse korraldamise ja majandamise juhise tabelist39(edaspidi metsamajandamise tabel). 1.5.4 Riiklikult kui: 1) t k Natura 2000 - selleks otseselt vajalik. - seid tunnuseid, kuid paikade ja liikide haavatavust40. 37 38 Metsaportaal (metsad.ee) 39 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-04/Andmetabel.xlsx 40 RKHKo 3-18-529, p 18  kavaga seatakse metsaelupaikadele ja metsaliikidele ted. Kavale algatati 41 vastavalt KeHJS le le - on ik- otsuste tegemisel (metsateatiste registreerimisel ning KMH eelhinnangute koostamisel) metsade - Keskkonnaamet annab Natura aladel metsateatistele KMH eelhinnangu arendaja (metsateatise esitaja) 1 1 1.5.5.V aiga (edaspidi VEP) puhul on tegemist alaga, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, metsaseaduse v assifikaatori ja valiku juhend on kehtestatud ministri 42 . Riigimetsas asuvad VEP-id on kaitstud k Kokku on Eestis registreeritud 38 660 638 ha (EELIS seisuga 26.09.2024). Eraomandisse 4515 ha VEP- 840,9 ha. Kaitse all olevatest (riigimaa + eraomand lepinguga) VEP-st 12 138 ha asub loodus/linnualal/ ning 22 341 Metsaelupaikade loodusala -ga 359 jaspool metsaelupaiku on VEP registreeritud 34 197 ha. Linnualadel 6033 ha VEP-e. Avalik- 43 . Kui metsaelupaikadele tuleb pidada arvestust loodusdirektiivi artikli 17 alusel ning tagada kaitse vastavalt loodusdirektiivi artikkel 6 sest need VEP-e oleks a, kui Natura metsaelupaiku, kuid selleks puudub hetkel olemasolev juhend. Lisaks riiklikele regulatsioonidele (FSC), vastutustundliku metsamajandamise eest 44 . FSC sertifikaadiga, Natura elupai 41 -2/22/5425. 42 43 1 44 Forest Stewarship Council. Koduleht: https://ee.fsc.org/ee-et 1.6. Inventuurid ja uuringud Metsaelupaikade inventeerimist ja EELISesse kandmist korraldab Keskkonnaamet. Inventuure tellitakse hanke korras ja neid hanketingimustele kvalifitseerinud spetsialistid. V evad inventuure Keskkonnaameti d. Hankega tellitud inventuuride puhul on Keskkonnaametil kontrolliv roll, et andme vastaksid reaalsusele. Metsaelupaikade inventeerimine toimub vastavalt inventeerimisjuhendile45. Tabel 4. pindala sissekanded EELIS-sse46. Aasta Inventeeritud elupaikade pindala (ha) 2023 12 040,06 2022 14 452,48 2021 12 215,55 2020 10 863,65 2019 6 831,53 2018 17 639,48 2017 22 178,17 1.7. Riiklik seire Riiklikku eluslooduse seiret korraldab Keskkonnaagentuur ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire, mis kuulub riikliku keskkonnaseire programmi elustiku mitmekesisuse seire alla. Metsaelupaikade seisundiseiret teostakse iga-aastase juhuvalimi aks taimekoosluste seirele on riiklikus eluslooduse seires ka arvukalt kaitstavaid ja ohustatud ku raames.47. Eluslooduse seire met teostatakse iga-aastaselt, 6- ga esitatakse ka seire koondaruanne, mida kasutatakse loodusdirektiivi artikkel 17 aruande koostamiseks. Seni on (2010-2012; 2014-2018) , peb 2025. aastal. Seirets eelvaliku seirepunktid, 48 jeldatakse . Liike seiratakse riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogrammi kaudu. Liikide ja nende hmade seire jaguneb vastavalt: soontaimed ja samblad, seene- ja samblikuliigid, selgrootud kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ning imetajad 49 . kategooria kaitsealused liigid ning osa II ja III kategooria liikidest ning optimaalne valik rahvusvaheliselt ohustatud liikidest. 45 46 EELISe inventeeritud elupaikade osa 29.05.2024 seisuga 47 https://kese.envir.ee/kese/viewProgramNew.action?uid=473573 48 https://storymaps.arcgis.com/stories/d4e80db07a9045f7baa18e6f4636e0fc 49 Keskkonnaagentuur, 2018. Riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogramm. Tallinn. 2 administratiivsed meetmed pressure) ja ohutegurit (threat). , ning ohutegur on ebasoodne tegur, mis ja meetmete liigitamine tuleneb loodusdirektiivi meetmed kavades. Tabel 5. . Meetme Meede Tegevuse nimetus kood kood raie keeld Metsade majandamise Administratiivne harvendamine PB06 MB05 moodustamine tingimuste meede (v.a lageraie) Metsamajandamise juhise muutmine tingimuste rakendamine Kaitse-eeskirjade ja LKS raietingimuste rakendamine raie keeld Metsade majandamise Uuendusraied Administratiivne moodustamine PB09 tingimuste MB05 meede metsamajandamise juhise muutmine tingimuste rakendamine Kaitse-eeskirjade ja LKS raietingimuste rakendamine Vanade Metsade raie keeld metsade majandamise Metsamajandamise juhise Administratiivne PB14 tingimuste MB05 tingimuste rakendamine meede ja muutmine Kaitse-eeskirjade ja LKS killustumine raietingimuste rakendamine 3. Kaitse korral -s 3. Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle seisund on soodus vastavalt l 2. 50 -iga liitumishetkel ja tegemist peab olema realistliku saavutatava pindalaga. seisundi hinnang ebasoodsaks. Ebasoodne seisund jaguneb omakorda kaheks: ebasoodne-ebapiisav ja ebasoodne- , siis on seisund ebasoodne- seisund ebasoodne- . 3.1. Otsustuspuu Natura 2000 aladel metsateatiste menetlemisel Otsustuspuu (joonis 1) menetluse kulg, et abistada spetsialistil hinnata, kas tegevusloa andmine aladel direktiivide Otsustuspuud esitatud kaitsealale, ala kaitse- ja milline peaks olema metsateatise otsus. Tingimused kehtivad Alternatiiv 2 otsustuspuu (joonis 2) puhul on tegemist metsaseadust ja looduskaitseseadust muutva hoiualal lageraie ja veerraie. Kaitse- va 50 Article 17 of the Habitats Directive Fail Explanatory Notes Art. 17 , lk 93- Habitats Directive Art 17 (europa.eu)  EELISe Natura elupaik kihi Andmekvaliteet Andmekvaliteedi kontrollimisel tuleb hinnata te piisavust, selgitamaks Alusandmete kvaliteet on oluline osa otsustusprotsessis, andmete siis, kui andmed ei ole vanemad kui 10 aastat (alates 2011. aastast, mil koostati uus metsainventuuride juhend) ning seisundi hinnangud Andmeid saab pidada ebapiisavaks, kui on puudu olulised andmed, seisundi hinnangud nt metsa vanuse ja kasvukoha ga. Ebapiisavate andmete puhul tuleb teostada alati (KMH, kameraalne hindamine), alustada teatise menetlust otsustuspuu algusest. andmete kontroll ja inventeerimata Kontrollimiseks tuleb kasutada elupaigamudelit ja kameraalset hindamist. Elupaigamudeli . Kui kattuvust ei tuvastata (liikidest tulenevaid) piiranguid ja raie ei piirdu 30m puhveralaga, olla kameraalne hindamine, mille puhul saab aluseks -elupai . Lisaks on . Kui andmete kontrolli etluspuus kirjeldatule eelhindamise protsessiga andmete kogumine ja Metsateatise k ga ja raieliik Metsateatise kattumisel Natura ala tuleb kohaselt maaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Arvestades, et metsaseadus ega hoiualal sellise raieliigi kohta metsateatise esitamist, siis loa tegevuse piiramiseks KMH protsess on seotud tegevuslubadega. Liinitrasside, teede ja kraavide hooldusalade puhul tuleb arvestada, et tegu on olemasolevate ja selliste aladega kaardistusandmete detailsus trasside ja teekoridoride 51 hooldustingimused on kirjeldatud Keskkonnaameti kodulehel . Selliste raiete puhul KMH . 51 (keskkonnaamet.ee) Raie stamiseks. Loodusdirektiivi artikkel 6 - on seotud otseselt kaitsekorraldusega. selle vaja KMH liigi elupaiga - Hooldusraiete kaasnevad raietegevusega esinduslikkus, struktuur ja funktsioon. Valgustusraiete puhul on tegemist metsamajanduslike vad puude toite- ja valgustingimusi metsas. Raieid tehakse kuni 20- cm keskmise diameetriga puistus ning tegevus ei vaja metsateatise esitamist raiega, mille le te puude kasvu tulevase raie jaoks, siis langeb selliste raiete tegemine otstarbetuks ja liigseks kuluks, kui selliste raiete tegemist ning metsaseadus esitamist, kuid arvestada tuleb, et ntsiibis ei vasta noorendikud iumitele , mis on olnud metsaelupaiga osad valgustusraiete puhul. gid (valikraie, uuendusraied, hooldusraied, raadamine), mis kattuvad Natura omavad struktuuri ja funktsiooni halvendavai sid v hinnata - Andmekvaliteedi hindamine on oluline etapp iga otsuse tegemisel. Hea ja rahuldav kvaliteet annab kindluse otsuse tegemiseks ning suunab menetluspuus vajaliku otsuse tegemiseni. Ebapiisavate - Kattumisel mitte- hinnata elupaiga olulisust/esinduslikkust alal. Vastavalt Euroopa Komisjoni juhisele52 seda esineb alal elupaika, millel pindala on ebapiisav looduskaitse seisukohast, kuna see on mis on nii et Lisaks pidada elupaigad, mis vajakasid taastamist, kuid millel puuduvad asjakohased . (mudelhindamine, kameraalne- , et tegu ei ole kaitse- looduskaits , tuleks metsateatis peatada ning alustada kaitse-eeskirja muutmise menetlust. Raiete m 52 European Commission, 2023. Natura 2000 standard data form explanatory notes, p 3.1.8 pg 14. Raiete 30 m on aitstavate metsafragmentide rakendusuuring 53 , kus leiti, et piirnev ega metsade raiete serva raie servatsoonidest. Niisamuti on utud 30 m punktobjektidena kaardistatud leiukohtade puhv -kordne keskmise puistu est Kuna metsaelupaikade kaardistamine toimub (on ka erisusi) metsakorraldusliku eraldise arvestada majanduskeelu Eraldi ei ole etakse metsaelupai 30 - 30 m ulatuses on raieviisid, mis tekitavad lagedaid alasid, sest need kahjustaksid puhverala struktuuri g , (mis ei ole on tuulemurru ki kahjudega. Sel juhul metsakaitse- ekspertiisi kui olukord on tekkinud looduslike protsesside tulemusena. 20 tihumeetrid puid, mida Eelistatult us . 53 3.2 Kaitsealuste ja kaitse- na Natura 2000 aladel metsateatiste menetlemisel Andmekvaliteet Kui liigiandmete kvaliteet EELISes ei ole otsuse langetamiseks piisav (liiga vanad ( kui 10 aastat) andmed, puudub info asurkonna suurusest, seisundist), siis reeglina teostatakse (inventuur, liigi elupaigamudel kaitsealuse liigi elupaiga olemasolu (lindude pesitsusperiood, taimede vegetatsiooniperiood jms). siis tuleb otsus langetada piirangute rakendamise, tingimuste d (KMH eelhinnangus) da KMH. Metsade majandamise juhise tabel (lisa 2). Tabel sisaldab Eestis I, II ja III kaitsekategooria liike, mis on registreeritud EELIS andmebaasis, kas elupaiga Lisas 2 olevas tabelis majanduspiirangud, mida rakendatakse metsaraiele, kui see kattub liigi elupaigaga. Lisaks on kasvukoha d ning soovitusi. - ja linnualade kaitse- metsaliigid ja lisaks veel direktiivi aruandluses 1 ja joonis 2), v. a. soodsas seisundis liigid. Tabelit haldab ja hoiab Joonis 2. Natura 2000 loodus- ja linnualal liigileiukohtade ja -elupaikade metsateatiste menetlemise otsustuspuu Metsateatis loodusalal ja linnualal Kattub liigi elupaigaga Andmekvaliteet Hea/rahuldav Halb vastavalt metsamajandamise tabeli tingimustele 4. Raiete kumuleerumine Raiete kumuleerumine tekib - Ala terviklikkus on lisaks ala kaitse- 54 . l raietel , siis mitmete raiete Eraldi hindamist raiete kumuleerumise kohta , sest k estatud -eeskirjad, metsamajandamise tabeli tingimused, mis koostoimes istumise Kaitse-eeskirjades metsade majandamise tingimused on suunatud just kaitse- ttes ning , jt kriteeriumeid R s nende majandamise keeld, nende (Lisa 2), millega seatakse metsade majandamisele. Lisaks, kui kaitse- teisiti, kehtivad metsaseadusest tulenevad puistu keskmise vanuse, keskmise rinnasdiameetri, langi suuruse ja metsa uuenemise kriteeriumid. Arvestada tuleb veel asjaoluga, et RMK usraieid ei tee 55 . Kogu kaitsvate alade metsamaast moodustab riigimaa 74,7% i 56 metsamaast 57,2% . Alternatiiv 2 realiseerumisel on raiete kumuleerimise looduskaitseseaduses lage- tes metsaelupaikades majandamise keeld ja elupaikadele b tingimusi metsa (Lisa 2) ja looduskaitseseaduse lisa valik- - . k toodud metsa uuenemise tingimused, maksimaalse raielang va Samuti kehtib alternatiiv 2 puhul RMK arengukava ja otsus s 54 -lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 55 Riigimetsa Majandamise Keskuse arengukava 2024- RMK_arengukava_2024-2028.pdf 56 Keskkonnaportaal LISAD Lisa 1. Natura alade nimekiri Lisa 2. Metsade majandamise juhis ja andmetabel. Metsade VP_majandamise juhis Andmetabel Lisa 3. Kokkulepped metsa sellele rajatud taristust, kuid u transpordimaale (teemaale) esinemisest 1. soovita itada kahjustused ; 2. teele ohtlike puude eemaldamise (eelistatult sanitaarraiena, vajadusel raadamisega) teemaaga piirnevas kaitseala piirangu 3. kusjuures 4. 5. ulatuses, 6. arvestab/kontrollib eraldiste kaupa prognoositud sanitaarraie mahtu objekti kohta tervikuna, 7. ja lendorava pesitsusaega tuleb arvestada perioodil 15.02-31.08), kuid realiseerimist kaalutlusotsusena ka lindude pesitsusaegse piirangu ajaks, kui tegevusega ei aprilli kesk segametsades (laane-, salu- 8. keelab raiutud materjali ladustamise ja pinnase kahjutused (sealhulgas pinnase freesimise) kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades ning pool-looduslikel kooslustel, s. h. keelab I ja II kaitsekategooria taime - ja viljumisperioodi ja pehme pinnasega; 9. ala hooldusniidukiga hooldatav ning pinnasekahjustuste tekitamisel tuleb pinnas tasandada; 10. liiklemist ega ohusta liiklejaid; 11. raadatava ala piires; 12. - ja avariiolukordades, mil piisab Keskkonnaameti teavitamisest; 13. 14. 15. koordineerib teetrasside puhastamise kommunikatsiooni RMK ja Transpordiametiga enne . Erisused: - suse koos , lendorava pesapuude Liinikoridoride hoolda hooldatud. Madalpingeliinid (2+2 m) on . Liinikoridoride rajamise, laiendamise ja hooldamise kokkulepped 1. Elektrilevi esitab olemasolevate liinikoridoride hooldamiseks ja laiendamiseks kaitsealustel loodusobjektidel Keskkonnaametile miseks l aastal teisel poolaastal. 2. olemasolevatesse kai 3. Olemasolevates liinikoridorides masinatega liikumine on looduskaitseseaduse (LKS) alusel - lemasoleva rajatise 4. kinnisasjalt vajab Elektrilevi lisaks maaomaniku teavitamisele kohaselt tegevusele tingimusi. 5. KeA kodulehel esitatud maatriksist. esinemisest (nt I kaitsekategooria linnu- 6. koridoride vajalikud raadatavad reaalsed laiused ning KeA annab tingimused ja kaitseala pa, kandes erinevate ; 7. 8. 9. , ja liinidele a. 10. 11. eeldab, et raadamiste ja raiealade mahtu ei kajastata metsateatistes kogu liinikoridori ulatuses, Elektrilevi informeerib maaomanikke antud juhisest; 12. arvestab/kontrollib eraldiste kaupa prognoositud raiete mahtu objekti kohta tervikuna, kuna 13. - vajadusel metsateatiste realiseerimist kaalutlusotsusena ka lindude pesitsusaegse piirangu ajal. Lindude pesitsemise tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Lindude -, salu- ja soovikumetsades) ning KeA kodulehel esitatud maatriksist, erandite 14. keelab raiutud materjali ladustamise ja pinnase kahjutused (sealhulgas pinnase freesimise) kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades ning pool-looduslikel kooslustel (kaardiinfo avalikus rakenduses X-GIS 2.0 [looduskaitse] (maaamet.ee) - ja viljumisperioodi ja pehme pinnasega; 15. ala hooldusniidukiga hooldatav ning pinnasekahjustuste tekitamisel tuleb pinnas tasandada. de korral mitte 16. ega takista nende hooldust; 17. p. 2); 18. suundpuurimise (mitte kaevamise) meetodil; lubab avatud kaevise meetodit kasutada III kaitsekategooria liikide kasvukohtades; 19. ; 20. 21. 22. 23. koordineerib liinikoridoride puhastamise kommunikatsiooni RMK ja Elektrileviga enne Erisused:  - leida lahenduse, mis tagaks vms.  ustuspaikade loomine elupaikadesse. tuleb metsamajandamisel LKS ja kaitse-eeskiri t ja hoiualal oluliselt k , kuiva pinnasega seda ja kaitsekorra , Esmalt tuleb u ja puidu ladustamist erandina kaaluda tingimusel, et 1. eelistada selleks olemasolevaid trasse (vanad kokkuveoteed, kraavi- looduslikult avatumad alad) ja kohti, kus selleks ei ole vaja teha enam kui 8 cm puittaimestiku raiet, kusjuures ; 2. pinnase kahjustusi, sealjuures ; 3. langeda esinduslikkus. Tekkinud kahjustused ; 4. (KeA kaaluda erisust vastavalt liigi tundlikkusele, ohustatusele, seisundile, kasvukohale); 5. 15.02-31.08); 6. k ; 7. liikumisteed ai on keelatud. tingimustega, et 1. ja kallaste kahjustamise. Paljandite, karstide 1. meetrit 2. 1. v ; 2. p t, et see ei takistaks edaspidi niidu hooldust; 3. metsamaterjali ladustamine on keelatud; 4. nii madalad, et edaspidi oleks ala hooldusniidukiga hooldatav; 5. r cm; 6. le hooldatava niidu on lubatud . Lisa 4 Kaitse korraldust reguleerivate aktide loetelu  Töö number 25000037 Tellija Keskkonnaamet Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 4.06.2025 Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu Versioon 1 Kuupäev 4.06.2025 Koostanud: Eike Riis, Madis Kullamaa, Raimo Pajula Esikaane foto: Allikaline häilurohke Oandu sõnajalakuusik Lahemaa rahvuspargis. Allikas: Kliimaministeerium Projekti nr 25000037 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. KSH OSAPOOLED ............................................................................................... 6 1.1. KSH programmi koostanud eksperdirühm ................................................................ 6 1.2. KSH aruande eksperdirühm ................................................................................... 6 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS .............................................................. 8 2.1. Kava koostamise eesmärk ..................................................................................... 8 2.2. Kava lühikirjeldus ................................................................................................. 8 2.3. Taustainformatsioon ............................................................................................. 9 3. KSH EESMÄRK JA MÕJU HINDAMISE ULATUS .................................................. 11 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 12 4.1. Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika ....................................................................... 12 4.1.1. Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv ............................................................................ 12 4.1.2. Elurikkuse strateegia aastani 2030 ....................................................................... 13 4.1.3. ELi uus metsastrateegia aastani 2030 ................................................................... 14 4.1.4. Looduse taastamise määrus ................................................................................ 14 4.2. Siseriiklikud õiguslikud ja halduslikud meetmed ..................................................... 15 4.2.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad ................................................................. 15 4.2.2. Metsaseadus...................................................................................................... 16 4.2.3. Metsade kaitse ja majandamine piiranguvööndis .................................................... 17 4.2.4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ............................ 18 4.2.5. Vääriselupaikade kaitse....................................................................................... 18 5. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 19 5.1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide hetkeseisust ....... 19 5.2. Natura aladel metsateatiste menetlemise senise praktika kirjeldus ........................... 20 5.3. Raiete võimalik mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele....................................... 21 5.4. Raiete võimalik mõju metsaelupaigatüüpidele ........................................................ 21 6. KSH LÄBIVIIMISEL KASUTATAVAD METOODILISED ALUSED JA UURINGUD .... 23 6.1. Hindamismetoodika ja alternatiivid ....................................................................... 23 6.2. Mõjuallikad, mõjuala ulatus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid ......................... 23 6.2.1. Mõjuala ulatus ja kumulatiivne mõju..................................................................... 24 6.2.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................................................ 25 6.3. Uuringud jm alusmaterjalid ................................................................................. 25 7. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KSH PROGRAMMI MENETLEMISEST .. 27 7.1. KSH menetlusosalised ......................................................................................... 27 7.2. KSH läbiviimise eeldatav ajakava ......................................................................... 28 7.3. Ülevaade KSH programmi avalikustamisest ja asjaomaste asutuste seisukohtadest .... 29 8. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 30 3 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu Lisad Lisa 1. KSH algatamise otsus Lisa 2. Asjaomaste asutuste seisukohad KSH programmi kohta – lisatakse laekumisel (enne avalikku väljapanekut) Lisa 3. Avalikustamise käigus esitatud arvamused KSH programmi kohta ja vastused neile – lisatakse pärast avalikustamist Kasutatud lühendeid EH eelhinnang Kava Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava (metsakava) KeA Keskkonnaamet KliM Kliimaministeerium KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LiD linnudirektiiv LKS looduskaitseseadus LoD loodusdirektiiv MS metsaseadus SKPK Skepast&Puhkim OÜ 4 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu Sissejuhatus Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kavaga (edaspidi kava) seatakse metsaelupaikadele ja metsaliikidele kaitsepõhimõtted. Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei halvendaks Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ning tagaks nende pikaajalise säilimise. Selleks on kavas välja toodud õiguslikud alused (looduskaitseseadus, metsaseadus, kaitse-eeskirjad jm) ning administratiivsed meetmed, mis reguleerivad metsade majandamist Natura 2000 võrgustiku aladel. Kavale algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Keskkonnaameti peadirektori 06.12.2022 käskkirjaga nr 8-2/22/5425. KSH algatati vastavalt KeHJS § 33 lõike 1 punktile 4 ja § 35 lõikele 2 selle vajadust põhjendamata, sest metsade majandamisega Natura 2000 võrgustiku alal võib kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. KSH peamine eesmärk on hinnata kavas välja töötatud tingimuste ja piirangute asjakohasust elupaikadele ja liikidele tagamaks, et kava kohaste tingimuste ja piirangute rakendamisel üksik- otsuste tegemisel (metsateatiste registreerimisel ning KMH eelhinnangute koostamisel) metsade majandamine ei mõjuks negatiivselt Natura 2000 ala kaitse-eesmärkele. Ühtlasi looks kava raamistiku kaitsepõhimõtete rakendamiseks, mille alusel saab edaspidi hinnata raiete mõju KMH eelhindamise või KMH läbiviimiseks. KSH programmi koostamisel on lähtutud KeHJS-e § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetest. 5 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 1. KSH osapooled KSH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (Tabel 1). Muud menetlusosalised, sh asjaomased asutused ja huvitatud/mõjutatud isikud vt ptk 7.1. Tabel 1. KSH osapooled Osapool Asutus / Kontaktisik Kontaktandmed institutsioon Kava koostamise Keskkonnaamet Ester Pindmaa Roheline 64, 80010 Pärnu korraldaja, peaspetsialist tel 5696 6409 koostaja ja (KSH) kinnitaja; KSH [email protected] läbiviimise tel 662 5999 korraldaja ja Gert Enno otsustaja projekti koordinaator (kava) KSH ekspert Skepast&Puhkim Eike Riis Laki põik 2, 12919 Tallinn OÜ1 KSH juhtekspert tel 501 1548 [email protected] 1.1. KSH programmi koostanud eksperdirühm KSH juhtekspert KSH programmi koostamise etapis on Eike Riis, kelle pädevus vastab KeHJS-e § 34 lõikes 4 esitatud nõuetele. KSH programmi koostanud Skepast&Puhkim OÜ eksperdirühma koosseis on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. KSH programmi eksperdirühma liikmed Ekspert Valdkond Ülesanne töörühmas/mõju valdkond Eksperdirühma töö korraldamine; KSH Eike Riis KSH juhtekspert programmi koostamine; KSH programmi menetluses osalemine KSH programmi koostamine; KSH programmi Madis Kullamaa Metsandusekspert menetluses osalemine KSH programmi koostamine; KSH programmi Raimo Pajula Metsaliikide ekspert menetluses osalemine 1.2. KSH aruande eksperdirühm Kava KSH programm ja KSH aruanne koostatakse eraldi hankega. Seetõttu võib KSH aruannet koostav eksperdirühm muutuda, kuid KSH programmis nimetatud valdkonnad peavad olema 1 KSH programmi etapis, sest Skepast&Puhkim OÜ-l on sõlmitud Tellijaga leping vaid KSH programmi koostamiseks. Pärast KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamist kuulutatakse KSH aruande koostamiseks välja eraldi hange. 6 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu eksperdirühma kuuluvate ekspertidega kaetud vastavalt allpool toodule (Tabel 3), st valdkondade mõju hindamiseks tuleb kaasata vajaliku pädevusega eksperdid. Kaasatavad eksperdid peavad omama kas magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni taset vastaval erialal (hinnatavas valdkonnas) ning eelnevat töökogemust, mis on seotud hinnatava valdkonnaga, või on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt ühel korral keskkonnamõju (strateegilise) hindamise või analoogilise protsessi eksperdirühma töös hinnatava valdkonna eksperdina. Sama isik võib KSH käigus hinnata mõju ka mitmes valdkonnas, kui tal on selleks piisav pädevus. Tabel 3. KSH aruandes hinnatavad mõjuvaldkonnad ja eksperdirühma liikmete pädevusnõuded (vastavas mõjuvaldkonnas) Mõjuvaldkond Eksperdi pädevusnõuded KSH juhtekspert Vastab KeHJS § 34 lg 4 nõuetele, sh omab pädevust mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku aladele Metsaelupaigatüüpide kaitse Metsaelupaigatüüpide ekspert (või eksperdid) tagamine Metsaliikide kaitse tagamine Metsaliikide eksperdid – vähemalt peamiste liigirühmade (imetajad, linnud, vee-elustik, roomajad, kahepaiksed, putukad, samblad, samblikud, seened, soontaimed) kaupa, sh Natura- alade kaitse-eesmärgiks olevad metsaliigid Õigusaktide regulatsioonide Keskkonnaõiguse valdkonnale spetsialiseerunud juriidilise hindamine haridusega ekspert Metsanduslikud aspektid Metsamajanduse valdkonna ekspert, kes omab mh metsade majandamise kogemust Natura aladel/kaitsealadel KSH menetlusprotsessi kaasatakse asjaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 7). 7 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus 2.1. Kava koostamise eesmärk Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava koostamise eesmärk on: • kirjeldada metsaelupaikade kaitseks Natura aladel kehtestatud õiguslikke meetmeid; • anda alapõhiseid soovitusi administratiivsete meetmete rakendamiseks; • anda terviklik ülevaade Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide kaitse- eesmärkidest. Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei halvendaks Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ja tagaks nende pikaajalise säilimise. Selleks on kavas välja toodud õiguslikud alused (LKS, MS, kaitse-eeskirjad) ja administratiivsed meetmed, mis reguleerivad metsade majandamist Natura 2000 võrgustiku aladel. 2.2. Kava lühikirjeldus Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 lõikele 1 võib kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks koostada kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra alusel koostatakse administratiivsete meetmete rakendamist planeeriv kaitsekorralduskava, et vältida ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustiku aladele jäävatele nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiivi e LoD) lisas I nimetatud elupaigatüüpidele ja lisas II nimetatud liikidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (nn linnudirektiivi e LiD) lisas I nimetatud linnuliikidele ja selles nimetamata rändlinnuliikidele. Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave kava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel. Tegemist on administratiivsete meetmete rakendamist planeeriva kavaga. Kavas kirjeldatakse ära metsaelupaikade ja metsaliikide kaitse põhimõtted ning kavandatakse administratiivsed meetmed ja antakse üldised suunised metsaelupaikade ja -liikide kaitseks. Kava loob raamistiku kaitse põhimõtete rakendamiseks, mille alusel saab välistada metsa raiest tingitud negatiivseid mõjusid Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Lisaks on tegemist on koondkavaga, mis võtab kokku senised Natura alade kaitsekorralduskavades seatud metsaelupaigatüüpide ja metsaliikide kaitse-eesmärgid ning täpsustab alapõhiseid kaitse-eesmärke, kui see on väärtuste soodsa seisundi saavutamiseks vajalik. Koostatav kava käsitleb kümmet LoD I lisa metsaelupaigatüüpi. Nendeks on: metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (9010*2), 3) vanad laialehised metsad (9020*), 4) rohunditerikkad kuusikud (9050), 5) okasmetsad moreenikõrgendikel (9060), 6) soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), 7) rusukallete ja jäärakute metsad (9180*), 8) siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), 9) lammi- lodumetsad (91E0*), 10) laialehised lammimetsad kaldavallidel (91F0). Nimekirjast on välja jäetud elupaigatüüp puiskarjamaad (9070), mida käsitletakse direktiivis kui metsaelupaika, kuid siseriiklikult pärandniiduna. Puiskarjamaade levikut ja seisundit hinnatakse poollooduslike koosluste inventuuride põhjal. 2 Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 8 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu Kava käsitleb 251 kaitsealust metsaliiki ja metsadega seotud liiki 3, millest ühtlasi 52 on määratud Natura korralduse4 järgi Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks. Kava käsitleb metsade kaitset ja majandamist ainult kitsalt metsaraietest (metsaseaduse § 28), v.a raadamine, tulenevate mõjudena kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele, mitte laiemalt metsade majandamisega seotud tegevuste (kraavide hooldamine, kuivendamine jne) täiendavate mõjude avaldumist, mis võivad tekkida muu inimtegevuse käigus. Seetõttu keskendutakse kavas eelkõige just metsateatiste menetlustes vajalike protsesside läbimisele ja tingimustele, et loa väljastajal oleks veendumus, et planeeritaval raiel puudub negatiivne mõju Natura ala kaitse-eesmärgile ja terviklikkusele. Muud asjaolud, mis võivad liigi või elupaigatüübi seisundit mõjutada, tuleb hinnata eraldiseisva eelhindamise (EH) või keskkonnamõju hindamise (KMH) käigus. Koostatav kaitsepõhimõtete rakendamise kava on Keskkonnaameti (KeA) sisemist töökorraldust reguleeriv dokument, mis samas loob raamistiku raietele KMH eelhindamise või KMH läbiviimiseks. Kavas käsitletav otsustuspuu ja administratiivsed meetmed on abimaterjalid/suunis metsateatiste menetlemisel. Seega, kavas ja selle KSH aruandes kirjeldatavaid meetmeid on edaspidi võimalik kasutada metsateatiste väljastamisel, kas eelhinnangu andmiseks või kui metsateatise menetlemisel olemasoleva KSH käigus asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja tegevus piirneb antud kava raamistikus (ning kavale tehtud KSH ei ole vanem kui 4 aastat), võib jätta eraldiseisva keskkonnamõju hindamise algatamata5. Lisaks on kavas esitatud teemakaardid iga Natura ala kohta, mis sisaldavad ülevaadet kavaga seatud raiepiirangutest ning alapõhistest kaitse-eesmärkidest, mis on seatud metsaelupaigatüüpidele ja metsaliikidele. Kaitse-eesmärkide seadmine käesoleva kavaga on põhjendatud, sest KSH jaoks on kokku koondatud olemasolevates kaitsekorralduskavades seatud olemasolevad kaitse-eesmärgid ning vajadusel on ajakohastatud alapõhiseid kaitse-eesmärke. 2.3. Taustainformatsioon Vastavalt loodusdirektiivile ja linnudirektiivile on igal liikmesriigil kohustus kehtestada kaitsealade suhtes kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad ka kaitsekorralduskavad. Kaitsekorralduskavad peavad olema eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse ning vastama aladel esinevate LoD I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele ning LiD lisas I nimetatud linnuliikidele ja selles nimetamata rändlinnuliikidele. Kava koostatakse tulenevalt Euroopa Komisjoni 9. juunil 2021 algatatud rikkumismenetluse otsusest, mille hinnangul ei ole Eesti Vabariik läbi viinud nõuetekohast mõjude hindamist tegevuste puhul, mis võivad avaldada olulist mõju Natura 2000 aladele. Eelkõige on rikkumismenetluse keskmeks kaitse- eeskirjades lubatud raied kaitsealade piiranguvööndites. Euroopa Komisjoni hinnangul ei piisa asutusesisesest mõjude hindamisest ja analüüsist kaitse-eeskirjadele6. Direktiiv 2011/92/EL on integreeritud siseriiklikku õigusse läbi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS). Asjakohast hindamist käsitleb nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse (edaspidi 3 Vt kava lisa 2. Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis 4 Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korraldus nr 148 „Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” muutmine“. RT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848 5 KeHJS § 11 lg 62 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/92/EL. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0092&from=LV 9 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu loodusdirektiiv) artikli 6 lõige 3, mis kohustab liikmesriike kasutusele võtma kontrollmeetmeid, tagamaks, et liikmesriigi asutused annavad tegevusele loa vaid siis, kui see ei avalda negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Seega loodusdirektiivi ja KeHJS tähenduses oleks vaja igale metsateatisele läbi viia keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH), kui metsateatis esitatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale või on kahtlus, et teatise alusel tehtav raie võib avaldada negatiivset mõju kaitse-eesmärkidele või ala terviklikkusele. KMH on ressursimahukas tegevus ning arvestades Keskkonnaametile esitatavate metsateatiste hulka, pole otstarbekas hinnata iga metsateatise mõju läbi keskkonnamõjude hindamise, vaid pigem koondada senine kaitsekorralduse reeglistik ühe kava alla ning hinnata tegevuste mõjusid üleriigiliselt läbi KSH. Ühtlasi looks kava raamistiku kaitsepõhimõtete rakendamiseks, mille alusel saab edaspidi hinnata raiete mõjusid KMH eelhindamise või KMH läbiviimiseks. Asjakohase hindamise läbiviimiseks on kavas koondatud kokku senised Natura alade kaitsekorralduskavadega seatud kaitse-eesmärgid metsaelupaigatüüpidele ja metsaliikidele, vajadusel kava täpsustab alapõhiseid kaitse-eesmärke, kui see on soodsa seisundi saavutamiseks vajalik. Alapõhised kaitse-eesmärgid on esitatud kavas teemakaartidena iga Natura 2000 võrgustiku ala kohta, juurde on lisatud informatiivsed kaardid alapõhistest raiepiirangutest, mida on kavas meetmetena käsitletud. 10 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 3. KSH eesmärk ja mõju hindamise ulatus KSH eesmärk on hinnata kavas käsitletud õiguslike aluste ja administratiivsete meetmete piisavust, et saavutada alapõhised kaitse-eesmärgid. KSH eesmärgid: • Hinnata õigusaktide regulatsioone Võttes aluseks looduskaitseseaduse (LKS), kaitse-eeskirjade, metsaseaduse (MS), KeHJS-e regulatsioonid ja hinnata, kas olemasolev seadusandlus välistab või leevendab negatiivse mõju avaldumist kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. • Hinnata kavas olevaid meetmeid Kas kavas kehtestatud meetmete rakendamine koosmõjus õiguslike regulatsioonidega välistavad raietest tuleneva ebasoodsa mõju Natura 2000 võrgustiku aladel? Kavas esitatavad meetmed ja praktilised suunised nagu elupaigatüüpide raiekeeld, puhveralade moodustamine elupaigatüüpide ümber, tingimused raietele puhvervööndites, metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhise tingimused koostoimes õiguslike regulatsioonidega, peavad tagama alapõhiselt kaitse-eesmärkide säilimise ning ala terviklikkuse. • Hinnata juhiste piisavust Metsateatiste menetlemiseks määrata menetluse kulg (otsustuspuu), mis abistaks spetsialistil tegevusloa otsuseni jõuda ning välistada seeläbi negatiivse mõju avaldumine. KSH ülesanne on hinnata, kas otsustuspuu kasutamine tagab metsateatiste menetlemisel piisavalt selge reeglistiku raiete lubamiseks või keeldumiseks ning välistab ohu Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Kas otsustuspuu kasutamisel esineb kitsaskohti ja millised on ohud? • Pakkuda välja leevendavaid meetmeid Juhul, kui kavas käsitletavad meetmed ei taga piisavat kaitstust, siis KSH ülesanne on pakkuda välja leevendavaid meetmeid, et vältida ebasoodsa mõju avaldumist. KSH programmi koostamisel on tuginetud kava eelnõule ja kehtivale õigusele. Kava ja KSH-ga ei ole võimalik igat üksikjuhtumit spetsiifiliselt ära lahendada, vaid pigem on eesmärk tüüpjuhtumite lahendamine, alapõhiste kaitse-eesmärkide ja meetmete täpsem selgitamine ning aluse andmine Natura hindamiseks, kui KSH ei anna piisavalt kindlust otsustamiseks. KSH roll on hinnata kavas käsitletud õiguslike aluste ja administratiivsete meetmete piisavust, et saavutada alapõhised kaitse-eesmärgid, sh kas nende rakendamine annab piisava kaitstuse negatiivse mõju vältimiseks Natura 2000 loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Kava koostamisega ei ole võimalik ära lahendada rikkumismenetluse kõiki aspekte. Seetõttu ei eeldata KSH-s täiendavate uuringute läbiviimist. Mõju hindamise ulatus sõltub kava eesmärgist ja sisust. Koostatav kava keskendub metsaelupaigatüüpidele ja metsaliikidele ning nende kaitse tagamisele metsateatiste menetlemisel Natura 2000 võrgustiku aladel (vt täpsemalt ptk 2.2). Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus KSH käigus käsitleda ja analüüsida nö klassikalisi KSH teemavaldkondi nagu taimestik ja loomastik üldisemal tasandil, vääriselupaigad, veestik, rohevõrgustik ning muid teemasid nagu mõju inimese tervisele, kultuuriväärtustele jne. Piiriülese mõju võimalikkus Arvestades kava eesmärki ja kavandatava tegevuse iseloomu ei ole tõenäoline, et sellega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk negatiivne mõju mõne naaberriigi territooriumile. 11 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Järgnevates peatükkides on toodud riigi Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega. 4.1. Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika 4.1.1. Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv Loodusdirektiiv7 (LoD) on Euroopa Liidu (EL) looduskaitselist tegevust korraldav õigusakt, mille põhieesmärk on tagada EL-i jaoks olulise väärtusega looduslike liikide ja elupaikade soodus looduskaitseline seisund. Artikli 2 järgi on direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Direktiivi kohaselt võetud meetmed on kavandatud ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks. Artikli 2 lõike 3 kohaselt võetakse direktiivi kohaselt võetud meetmetes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. LoD artikli 3 lõike 1 kohaselt kuuluvad Natura 2000 võrgustikku ka direktiivi 79/409/EMÜ 8 (linnudirektiivi, LiD) kohaselt klassifitseeritud linnukaitsealad. Üleeuroopaline erikaitsealade sidus ökoloogiline võrgustik Natura 2000 ongi loodud LoD artikli 3 lõike 1 ja LiD artikli 4 kohaselt. See koosneb aladest, kus kaitse-eesmärkideks on seatud LoD I lisas loetletud looduslikud elupaigatüübid, II lisas loetletud liikide elupaigad ja LiD I lisas nimetatud liikide ning rändlinnuliikide elupaigad, mis võimaldab säilitada või vajaduse korral taastada (vt ka ptk 4.1.3) asjaomaste looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsat seisundit nende looduslikul levilal. LoD artikli 6 lõike 3 kohaselt: Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Euroopa Kohus on hinnanud, et metsa majandamine, mis näeb ette raieid Natura 2000 aladel, on vastuolus LoD 6 lõikega 3, kui tegevuse puhul ei ole hinnatud meetmete mõju Natura 2000 aladele 9. Eeltoodust lähtuvalt on Euroopa Komisjon 9. juunil 2021 algatatud rikkumismenetluses jõudnud otsusele, et Eesti Vabariik ei ole läbi viinud nõuetekohast mõjude hindamist tegevuste (eelkõige lubatud metsaraied Natura 2000 võrgustiku alade piiranguvööndites) puhul, mis võivad avaldada olulist mõju Natura 2000 aladele. 7 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31992L0043 8 Nõukogu direktiiv, 2. aprill 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta (79/409/EMÜ), muudetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (kodifitseeritud versioon): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32009L0147 9 Kohtuasi C-441/17 punkt 127 12 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu KSH käigus viiakse läbi sisuline ja juriidiline analüüs, kas koostatavas kavas esitatud administratiivsed meetmed on kooskõlas LiD ja LoD eesmärkidega ning nende põhjal siseriiklikult kehtestatud õigusaktidega ning piisavad direktiividega seatud eesmärkide elluviimiseks. Vajadusel tehakse ettepanekuid kava ning siseriiklike õigusaktide täiendamiseks ja täpsustamiseks. 4.1.2. Elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa Liidu elurikkuse strateegias aastani 203010 tõdetakse, et elurikkuse kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid. Elurikkuse strateegia seab looduskaitse valdkonnas järgmised peamised kohustused 2030. aastani: 1. Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi maismaast ja 30% ELi merealadest ning lõimida tõelisse üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid. 2. Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi. 3. Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrata selleks kindlaks selged kaitse-eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt. Eeltoodu hõlmab ka Natura 2000 võrgustiku alasid. Eesmärgiks on seatud võtta 2030. aastaks kaitse alla vähemalt 30% EL-i maismaast ja merest. Seda oodatakse igalt liikmesriigilt, tegemist on ELi- ülese eesmärgiga. Solidaarselt võrdset panust oodatakse siiski kõikidelt liikmesriikidelt. Strateegia toonitab Natura 2000 metsaalade tähtsust metsade elurikkuse säilitamisel, kuid märgib samas, et selliste piirkondade majandamiseks ja jõustamise tagamiseks on vaja piisavaid rahalisi vahendeid. Strateegia näeb ette, et erilist tähelepanu tuleks pöörata elurikkuse poolest väga suure väärtuse või potentsiaaliga aladele. Need alad on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad ja tuleks võtta range kaitse alla. Seda silmas pidades tuleks range kaitse alla võtta vähemalt kolmandik kaitsealadest, st 10% ELi maismaast ja 10% ELi merealast. Range kaitse alla võtmiseks on väga oluline kindlaks määrata, kaardistada ja seire alla võtta kõik ELis veel alles olevad loodus- ja põlismetsad ning neid rangelt kaitsta (vt ka ptk 4.1.3). Loodus- ja põlismetsad on kõige rikkamad metsaökosüsteemid, mis seovad atmosfäärist süsinikdioksiidi ja säilitavad suurt süsinikuvaru. Strateegia näeb ette, et LiD ja LoD nõuete täitmise tagamisel keskendutakse Natura 2000 võrgustiku rajamise lõpuleviimisele, kõikide alade tulemuslikule majandamisele, liikide kaitse sätetele ning halveneva seisundiga liikidele ja elupaikadele. Strateegia rõhutab, kui oluline on säästva metsamajandamise tasakaalustatud tugevdamine metsa ökosüsteemide tervise, kliimamuutustele vastupanuvõime ja pikaealisuse seisukohast ning metsade multifunktsionaalse rolli säilitamiseks, sealhulgas metsade elurikkuse säilitamiseks, samuti kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks. KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse, kas ja mil määral aitavad kavas rakendatavad administratiivsed meetmed kaasa elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele. Vajadusel tehakse ettepanekuid kava täiendamiseks ja täpsustamiseks. 10 Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030 – toome looduse oma ellu tagasi (2020/2273(INI)): https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021- 0277_ET.pdf; Euroopa Komisjoni teatis: ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Brüssel, 20.05.2020: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN 13 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 4.1.3. ELi uus metsastrateegia aastani 2030 ELi uus metsastrateegia aastani 203011 (menetluses) rõhutab metsade säästva majandamise olulisust. Uus metsastrateegia rõhutab muuhulgas, kui olulised on põlis- ja vanad metsad, mis sisaldavad rohkesti elurikkust ja palju mikroelupaiku, mis on olulised elurikkuse kõrge taseme säilitamiseks, ning toonitab nende võtmerolli elurikkuse kaitsmisel, süsiniku sidumisel ja säilitamisel ning mageveega varustamisel; kordab üleskutset kaitsta kooskõlas ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 (vt ptk 4.1.2) rangelt kõiki allesjäänud vanu ja põlismetsi; rõhutab, et kaitsta tuleb ka põlis- ja vanade metsadega külgnevaid puhvertsoone, et toetada vanade metsatunnuste arengut; rõhutab, et asjakohase kaitse laiendamine puhvertsoonidele parandab suure ökoloogilise väärtusega elupaikade ühenduvust, mis aitab oluliselt kaasa nende säilitamisele ja leevendab killustatuse negatiivset mõju; rõhutab vajadust kaaluda mitmekesist ja terviklikku tunnuste kogumit, tagada paindlikkus, et võtta arvesse biogeograafiliste piirkondade ja metsatüüpide eritingimusi, ning teha nõuetekohaselt vahet vanadel metsadel ja vanematel puistutel, mida majandatakse pika raieringi jaoks; rõhutab, et selliste määratluste osas tuleb kiiremas korras kokku leppida, et need peavad põhinema ökoloogilistel põhimõtetel; samuti tuleb vältida ebaproportsionaalseid majandamisnõudeid seoses naabermetsade ja metsamaadega, ning võimaldada majandamismeetmeid, mis on seotud selliste küsimustega nagu katastroofide ennetamine; juhib tähelepanu rahaliste stiimulite rollile teatavate vanade metsade tulevasel vabatahtlikul arendamisel tootmisest kõrvalejäetud maal. Uus metsastrateegia tuletab meelde, et põlis- ja vanade metsade kaardistamine on täiesti ebapiisav ning peab vajalikuks luua andmebaas kõigi võimalike alade kohta, mis vastavad põlismetsade ja vanade metsade kriteeriumidele. Eeltoodu on tihedalt seotud elurikkuse strateegia põhimõtetega ning Natura aladel kaitstavate metsaelupaigatüüpide kontekstis on põhjendatud vaadata mõlema strateegia eesmärke ja põhimõtteid koos. Seda arvestatakse ka KSH läbiviimisel. 4.1.4. Looduse taastamise määrus Euroopa Liidu Nõukogu võttis 24.06.2024 vastu looduse taastamise määruse 12 ja see kohaldub vahetult kõigis EL-i liikmesriikides. Õigusakti eesmärk on kehtestada meetmed, et taastada 2030. aastaks vähemalt 20% EL-i maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid. Määrusega kehtestatakse konkreetsed õiguslikult siduvad eesmärgid ja kohustused looduse taastamiseks iga loetletud ökosüsteemi jaoks. Määruse eesmärk on leevendada kliimamuutusi ja loodusõnnetuste mõju. See aitab EL-il täita oma rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kohustusi ja taastada Euroopa looduse.13 Määruse kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ja rakendama meetmed, millega taastatakse ühise EL-i eesmärgina 2030. aastaks vähemalt 20% EL-i maismaa- ja merealadest. Vältida tuleb olukorra märkimisväärset halvenemist piirkondades, mis on tänu taastamisele saavutanud hea seisundi. 11 Euroopa Parlamendi 13. septembri 2022. aasta resolutsioon ELi uue metsastrateegia kohta aastani 2030 – Euroopa metsade kestlik majandamine: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2022- 0310_ET.html 12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1991, 24. juuni 2024, looduse taastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (EMPs kohaldatav tekst); Euroopa Liidu Teataja: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401991 13 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2024/06/17/nature-restoration-law-council-gives- final-green-light/ 14 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu Määruses loetletud halvas seisundis elupaikade puhul tuleb liikmesriikidel võtta meetmeid, et taastada: • vähemalt 30% 2030. aastaks; • vähemalt 60% 2040. aastaks; • vähemalt 90% 2050. aastaks. Seos koostatava kavaga on tingitud sellest, et määruse järgi seavad liikmesriigid kuni 2030. aastani taastamismeetmete rakendamisel esikohale Natura 2000 alad. Määrus viitab EL-i elurikkuse strateegiale aastani 2030, mille kohaselt kaitstavatest aladest vähemalt kolmandik peaks olema range kaitse all, sealhulgas kõik allesjäänud loodus- ja põlismetsad. Sellega tuleb kava koostamisel arvestada. Määruse artikkel 12 käsitleb täpsemalt metsaökosüsteemide taastamist. Rakendada tuleb taastamismeetmeid, mis on vajalikud, et suurendada metsaökosüsteemide elurikkust, võttes samas arvesse metsatulekahjude riski. Määrus pöörab metsaliikidest erilist tähelepanu linnustikule. Saavutada tuleb metsalinnustiku indeksi kasvusuundumus. Määrus näeb ette riikliku taastamiskava koostamise ning seire ja aruandluse põhimõtted. Määruse artikli 14 lõike 16 järgi võivad liikmesriigid oma riiklike taastamiskavade koostamisel vastavalt oma riigisisestele ja piirkondlikele tingimustele kasutada taastamismeetmete erinevaid näiteid, mis on loetletud VII lisas, ning uusimaid teaduslikke tõendeid. Metsade taastamisega seoses võib välja tuua määruse VII lisa punktides 10-15 nimetatud taastamismeetmete näiteid: • suurendada metsades ökoloogilisi elemente, nagu suured, vanad ja surevad puud (elupaikpuud) ning lamapuidu ja seisva surnud puidu hulk; • töötada mitmekesise metsastruktuuri saavutamise suunas, näiteks liigilise koosseisu ja vanuse osas, ning võimaldada looduslikku uuendust ja puuliikide suktsessiooni; • aidata kaasa geograafiliste teisendite ja liikide rändele, kui see võib olla vajalik kliimamuutuste tõttu; • suurendada metsade mitmekesisust, taastades muude kui metsaelupaikade mosaiike, näiteks avatud niidu- või nõmmelaike, tiike või kiviseid alasid; • kasutada looduslähedase või püsimetsanduse meetodeid; istutada kohalikke puuliike; • toetada põlismetsade ja küpsete puistute arengut (nt raiest loobumisega või aktiivse hooldamisega, mis soodustab iseregulatsiooni funktsioonide ja asjakohase vastupanuvõime arengut). KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse, kas ja kuidas kavas esitatud administratiivsed meetmed toetavad looduse taastamise määruse rakendamist Eestis. Vajadusel tehakse ettepanekuid kava täiendamiseks nii metsaelupaigatüüpide kui ka metsaliikide seisundist lähtuvalt. 4.2. Siseriiklikud õiguslikud ja halduslikud meetmed 4.2.1. Looduskaitseseadus ja kaitse-eeskirjad Eesti Keskkonnastrateegia aastani 203014 näeb ette, et eelistatud on polüfunktsionaalne mets, mis on stabiilsem ning vastupidavam haigustele ja olude muutustele ning kui majanduslik nõudlus muutub, kiiremini kohaldatav uutele nõudmistele. Polüfunktsionaalsena on mõeldud üheaegselt majanduslikke, sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi vajadusi rahuldavat metsa. Koostatava kava eesmärgiks on kavandatavate raieviiside raamistamine Natura aladel, et vältida vastuolu LKS-i eesmärkidega, mis on loetletud LKS-i §-s 1. KSH käigus hinnatakse kavas toodud raietingimuste 14 Riigikogu 14.02.2007 otsus "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" heakskiitmine 15 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu kooskõla LKS-i ja sama seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadega. Selleks võrreldakse kavas raietele seatud tingimusi LKS-is raietele kehtestatud piirangutega. LKS-i § 12 lõike 2 alusel piiritletakse kaitse-eeskirjaga ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. KSH käigus võrreldakse kavas toodud tingimusi raiete tegemisele kaitse-eeskirjades sätestatuga. • Kaitse-eeskirjadega lubatud raieviiside võimalik mõju Natura kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele. Siseriiklikele kaitsealadele kehtestatud kaitse-eeskirjadega on seatud raietele erinevaid tingimusi. Eesmärk on selgitada nende tingimuste sobivust ja piisavust Natura kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjad on koostatud lähtuvalt nendel aladel seatud kaitse-eesmärkidele, mis hõlmavad ka Natura kaitse-eesmärke. KSH käigus hinnatakse, kas kaitse-eeskirjas lubatud raiepiirangud koostoimes kavas kehtestatud tingimustega tagavad Natura kaitse-eesmärkide saavutamise. • Kaitse-eeskirjadega lubatud raiete võimalik mõju piirnevatele sihtkaitsevööndi aladele. Sihtkaitsevööndid on moodustatud seal asuvate looduslike koosluste säilitamiseks ning seal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Projekteeritavate sihtkaitsevöönditena on määratud ka piiranguvööndites inventeeritud Natura metsaelupaigatüübid. KSH käigus hinnatakse kaitse-eeskirjade alusel lubatud raiete tegemisel tekkivaid servamõjusid. 4.2.2. Metsaseadus Metsaseaduse (MS) §-st 1 lähtuvalt on seaduse eesmärk muuhulgas metsanduse suunamise, metsa korraldamise ja majandamise reguleerimine. MS ei reguleeri eraldi metsade majandamist looduskaitseliste piirangutega aladel, seega tuleb MS-i sätteid arvestada koostoimes LKS-iga. MS- iga on seatud tingimused nii raietööde tegemisele kui ka raiutava metsa pindalale ning sõltuvalt raieviisist ka mahule. MS-i § 28 alusel loetakse raietöödeks puude ja põõsaste langetamist, langetatud tüvede laasimist, tüvede järkamist, metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu ehk kogu töölõiku kasvava puittaimestiku langetamisest kuni ladustamisalale viimseni. Seega on raiete tegemisel võimalik mõju nii puistu koosseisu kujundamisel kui raiealal masinatega liikumisel. KSH käigus võrreldakse kavas toodud piiranguid raietele MS-i sätetega eraldi ja koostoimes LKS-ga. • Erinevate raieviiside võimaliku mõju ulatus raieala ümbruses. Kavas on seatud raiete mõjuala ulatuseks 30 meetrit raieala servast. Tuleb hinnata, kas 30 m mõjuala saab rakendada kõikide raieviiside puhul. Erinevate raieviiside tegemisel muutub puistu täius ja võib muutuda ka liigiline ning vanuseline koosseis. Hooldusraietel ja uuendusraietel, millega tekib lagedaid alasid, võib mõjuala ulatus olla erinev. • Erinevate raieviiside mõju Natura alaga piirnevas majandusmetsas. MS-i alusel tehtud raiete servamõjud Natura alal asuvatele kaitse-eesmärkidele. • Mõju iseloom ja intensiivsus. Erinevate raieviiside puhul erineb ka nende tegemise mõju piirnevatele aladele. Servamõju hulgas on valgustingimuste, tuultele avatuse ja niiskustingimuste muutumine. Lisaks puude raiumisele piirneval alal võib tekkida mõju kokkuveo käigus, kui kokkuveotee asub metsaelupaiga alal. • Püsimetsanduse mõju madalama esinduslikkusega elupaigatüüpides. Leidub elupaigatüübi tunnustele vastavaid puistuid, kus vaatamata varem tehtud väikese mahuga raietöödele on säilinud olulised struktuurielemendid. • Raie elupaigatüübi või liigi elupaiga hoolduseks või taastamiseks. Kaitse-eesmärgi saavutamiseks on võimalik kavandada kujundusraiet, mida MS-i järgi tehakse vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. 16 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu • Uuendusraiete kavandamine varem raiutud lankidega piirnevatel aladel. Metsaseaduse (MS) ja metsa majandamise eeskirja15 (MME) alusel loetakse mets uuenenuks, kui uuendataval alal kasvavad MME § 16 punktis 1 loetletud liikide taimed, mille minimaalne hulk ja kõrgus on samas punktis määratud. Turberaie lankide uuenenuks lugemisel arvestatakse MME § 5 punktides 5 ja 6 sätestatud piirväärtusi. Olemasoleva lageraie või turberaie langiga piirneval alal saab teha järgmise raie, kui olemasolevad langid on MS mõistes nõuetekohaselt uuenenud. Natura võrgustiku aladel kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja elupaikade seisundit võib mõjutada raietööde intensiivsus piirkonnas. Täiendavate tingimuste seadmine uuenenuks lugemisele hajutab piirnevad uuendusraied pikemale perioodile. KSH käigus tuleb hinnata, kas MS ja MME alusel sätestatud piirmäärad metsa uuenenuks lugemisel tagavad sobiva intensiivsusega uuendusraied Natura võrgustiku aladel. 4.2.3. Metsade kaitse ja majandamine piiranguvööndis Piiranguvööndis on metsade majandamisele seatud piirangud kaitse-eeskirja alusel. LKS-i § 31 lõike 4 alusel võib kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid. Kaitse-eeskirjades raietele seatud piirangud on seega erinevad ning sõltuvad alade kaitse- eesmärkidest. KSH käigus hinnatakse kavas kirjeldatud raiete sobivust kaitse-eeskirjadega ja seeläbi ka alade kaitse-eesmärkide saavutamisega. • Kavas raietele seatud tingimuste hindamine piiranguvööndi kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohalt. Kava kohaselt on raietel kuni 30 m kaugusel kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile võimalik negatiivne mõju (vt kava tabel 5). Negatiivse mõju vältimiseks on kavas keelatud elupaigatüübist kuni 30 m kaugusel raied, mille tegemisel tekib lagedaid alasid. Need on lageraie, veerraie, aegjärkse raie viimane järk, häilraie ja sanitaarraie raiejärgse täiusega 50% või enam. KSH käigus tuleb eksperdil hinnata raiete servamõju iseloomu ja ulatust. • Raiete menetlemise otsustuspuu Alternatiivi 1 ja Alternatiivi 2 võimalike mõjude hindamine. Kavas toodud joonise 1 alusel on eristatud, kas matsaelupaigatüüp on kaitse- eesmärgiks või mitte. Metsaelupaigatüüpides, mis pole kaitse-eesmärgiks ning mille pindala on väike, esinduslikkus madal ja taastamine pole võimalik, lubatakse kava alusel raieid. Tuleb täpsustada pindala, millest väiksemal alal võib elupaigatüübi looduskaitse seisukohast pidada ebapiisavaks. KSH käigus tuleb hinnata, kas raied nendel aladel võivad mõjutada kaitse- eesmärkide saavutamist. KliM 26.03.2025 käskkirja nr 1-2/25/140 alusel muudetakse siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirju ja lisatakse kõik metsaelupaigatüübid kaitse- eesmärkideks. Kaitsealuste liikide elupaiga või kasvukoha alal on kavas ette nähtud raietele piirangute seadmine, mis on kehtestatud väärtuspõhise metsade majandamise juhises16 ja selle lisaks olevas andmetabelis17. Kui EELIS-es olevad andmed on vanemad kui 10 aastat või kui andmed ei ole otsuse tegemiseks piisavad, tehakse alade kohta täiendav analüüs või hinnatakse nende seisundit välitööl. 15 Keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88 16 Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. Keskkonnaamet, 2024; vt https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/Metsade%20VP_majandamise%20juhis_2024.pdf 17 Andmetabel on leitav aadressil https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 03/Metsamajandamise%20tabel%2028032025.xlsx 17 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 4.2.4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Metsa majandamine Natura aladel ei ole kaitsekorralduslikult vajalik, seega võib raietöödel olla (negatiivne) keskkonnamõju. KSH eesmärgiks on hinnata Natura aladel kavandatud raiete tegemisel võimalikku olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 tähenduses. Kavas toodud nõuete eesmärk on metsateatiste menetlemisel ja raiete registreerimisel olulist keskkonnamõju vältida. Keskkonnamõju võib raietööde tegemisel tekkida raiealal, raietega piirnevatel aladel ja raiete mõjualas, kus asuvad Natura kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid, liikide elupaigad ja kasvukohad. KSH peab selgitama, kirjeldama ja hindama kavas toodud nõuete elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ning peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades kava eesmärke ja käsitletavat territooriumi. 4.2.5. Vääriselupaikade kaitse Vääriselupaikade kaitse on tagatud MS-iga ja keskkonnaministri 4.01.2007 määrusega nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ (edaspidi määrus nr 2). Määruse nr 2 järgi on keelatud raie avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaigas, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomandis asuvate vääriselupaikade kaitse on vabatahtlik. Vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Kliimaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaiga kaitseks (MS-i § 23 lõige 4). Seega Natura aladel vääriselupaiga kaitseks lepingut ei sõlmita. Kaitsealadel asuvate vääriselupaikade kaitset erametsades aitab saavutada tarneahelate sertifitseerimine, mis takistab muuhulgas vääriselupaikadest hangitud puidu turustamist. Vääriselupaikade seisundit riigimetsas ja avalik-õiguslikus metsas võivad mõjutada raietööd, mille mõjualasse vääriselupaigad jäävad. Erametsas võivad vääriselupaikade säilimist ohustada seal tehtavad raied ja seisundit mõjutada raietööd, mille mõjualasse vääriselupaigad jäävad. Piirnevate raiete ja raiete mõjualas avalduvate servamõjudena on olulisemad valgustingimuste muutumine, puistu avamine tuultele ning niiskustingimuste muutumine. 18 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 5. Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju 5.1. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide hetkeseisust Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203018 alusel kaitstakse Natura 2000 võrgustiku aladel rangelt vähemalt 30% ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki loodus- ja põlismetsi. Metsaelupaigad on kõrge looduskaitselise väärtusega ja loodusliku või looduslähedase struktuuriga puistud, mis on eristatavad teistest oma geograafiliste, abiootiliste või biootiliste omaduste poolest19. Puistu loodusliku struktuuri tunnusteks on vanas metsas eri lagunemisastmes lamapuidu rohkus, erinevas vanuses ja eri rinnetes puude olemasolu koosseisus20. Metsa elupaigatüüpide inventeerimisel hinnatakse nende struktuurielementide olemasolu ja puistu looduslikkust ehk mis määral on selles märgata majandamise mõjusid. Erinevad metsamajanduslikud tööd on elupaigatüübile vastavate tunnustega puistute pindala vähenemise peamine põhjus21. Hooldusraietega eemaldatakse puistust kahjustatud ja kuivanud puud ning lamapuit, uuendusraiete järgselt tekkinud puistud on enamasti ühevanuselised ja kasvavad sageli ühe rindena. Soometsade seisundit mõjutavad kõige rohkem jätkuvalt toimivad kuivendus- ja maaparandussüsteemid ning nende rekonstrueerimine22. Eesti metsades leidub EELIS-es registreeritud inventeerimisandmete alusel 10 loodusdirektiivi23 elupaigatüüpi: metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) (*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0), laialehised lammimetsad (91F0). Viimati, 2019. aastal esitatud loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundiaruande24 põhjal on Eestis soodsas seisundis kaks metsaelupaigatüüpi – rusukallete ja jäärakute metsad (9180*) ning lammi-lodumetsad (91E0). Ülejäänud metsaelupaigatüüpide üldhinnang on ebapiisav või halb25. Üldhinnang „ebapiisav” või „halb” antakse, kui vähemalt üks neljast seisundikriteeriumist (levila, pindala, struktuur ja funktsioonid või seisund tulevikus) on vastava hinnanguga. Peamine näitaja, miks üldhinnang on „ebapiisav” või „halb”, on tingitud pindala vähenemisest või struktuuri ja funktsioonide ebasoodsast seisundist26. Olemasolevate metsaelupaigatüüpide seisund ei ole valdavas osas soodne ning mitmel loodusalal on metsaelupaigatüüpe inventeeritud väiksemal pindalal, kui 18 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Leitav: https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/eu- biodiversity-strategy-for-2030.html 19 Palo. A., 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu 20 Kohv, K.; Liira, J. (2005). Anthropogenic effects on vegetation structure of the boreal forest in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research, 20, 122−134. 21 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn. 22 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn. 23 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50). Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20070101&from=EN 24 Loodusdirektiivi rakendamise aruanne. Allikas: http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports- 20190725-083848.xml&conv=589&source=remote 25 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf (Kliimaministeerium, 2025) 26 Article 17 web tool. Habitat report. Leitav aadressil https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/?period=5&group=Forests&country=EE&region= 19 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu kaitse-eesmärgiks seatud. Statistilise metsainventuuri (SMI) 2014-201827 andmetel asus 65% elupaigatüübiks sobivatest puistutest väljaspool inventeeritud elupaigatüüpe, seega võib olla arvukalt selliseid alasid veel ka inventeerimata. Tuleb arvestada, et loodusdirektiivi aruandluses käsitletakse metsaelupaiku ka väljaspool Natura 2000 alasid28. Statistilise metsainventuuri 2023.a andmetel on metsaelupaigatüüpide pindala kokku 401800 hektarit. Osa inventeeritud elupaigatüüpidest ei vasta SMI andmete põhjal elupaigatüübi tunnustele, seega on osa elupaigatüüpide inventeerimisandmetest ebatäpsed29. EELIS-e andmetel on Natura 2000 võrgustiku alasid Eestis 2025. aasta seisuga kokku 605, sh 66 linnuala ja 539 loodusala. Loodusalasid, mille kaitse-eesmärgiks on metsaelupaikasid, on 366. Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 „Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmine“ Keskkonnaministeeriumile LKS-i § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1 alusel ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Loodusdirektiivi efektiivsemaks rakendamiseks tehti ettepanek moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele osadele uued sihtkaitsevööndid. Eesti Natura 2000 alad on moodustatud 53 II lisasse kuuluva looma- ja taimeliigi ning 136 linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliigi ja rändlinnuliigi kaitseks (Keskkonnaagentuur, 2025). Viimati avaldatud aruande30 põhjal on Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks seatud 47% linnuliikide seisund soodne, muude liikide puhul on heas seisundis 27% liikidest. LKS-is ja kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjades on sätestatud tingimused metsade majandamisele, samuti on metsamajandamise juhiseid toodud liigi kaitse tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades. Keskkonnaamet on lisaks liikide elupaiga vajadustest lähtuvalt koostanud metsade väärtuspõhise majandamise juhise31, mille alusel seatakse tingimusi ja antakse soovitusi raietöödele metsateatiste menetlemisel kaitsealuste liikide elupaikades. Direktiivides ei ole eraldi jaotust liikide kohta, kelle elupaik või sigimisala asub metsas. Kavas on nn metsaliikidena nimetatud liigid, kes on loetletud Keskkonnaagentuuri metsaga seotud linnustiku ülevaates32 ja Keskkonnaameti väärtuspõhise metsamajandamise juhise andmetabelis (Keskkonnaamet, 2025). 5.2. Natura aladel metsateatiste menetlemise senise praktika kirjeldus Natura 2000 võrgustiku alad asuvad kogu ulatuses siseriiklikel kaitstavatel aladel, kus tingimused raietele on sätestatud LKS-i ja kaitse-eeskirjade alusel. Natura alade kohta ei ole enamasti kehtestatud eraldi kaitsekorralduskavasid, kuid nendel aladel kehtivad siseriiklike kaitsealade kaitsekorralduskavad. Raiete registreerimisel lähtutakse õigusaktides sätestatust, milles on kehtestatud piirangud lubatud raieviisidele, langi kujule ja suurusele, puistu täiusele, lubatud ajavahemikele ja tingimused kokkuveo tegemiseks. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 19.09.2022 lahendist nr 3-21-1203 koostab Keskkonnaamet alates 2024. aasta märtsist Natura 2000 võrgustikku 27 Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura 2000 metsaelupaigad) 28 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn 29 Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura 2000 metsaelupaigad) 30 European Commission: Directorate-General for Environment, The state of nature in the EU – Conservation status and trends of species and habitats protected by the EU nature directives 2013–2018, Publications Office of the European Union, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2779/083297 31 Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. Keskkonnaamet, 2024; vt https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/Metsade%20VP_majandamise%20juhis_2024.pdf 32 Leivits, M. Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist, 2019. Keskkonnaagentuur 20 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu kuuluvatel aladel eelhinnangud kavandatud raietele, millel võib olla mõju Natura ala kaitse- eesmärkidele või alade terviklikkusele. Kohtuotsuse põhjal ei taga kaitse-eeskirjas sätestatud tingimustel registreeritud raiete tegemine igasuguse negatiivse mõju puudumist Natura kaitse- eesmärkide täitmisele. Natura metsaelupaigatüüpide alale esitatud metsateatiste menetlus peatatakse 28 kuuks LKS-i § 8 lõike 6 alusel. 5.3. Raiete võimalik mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele Raietööd kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikades võivad ohustada otseselt isendeid, kahjustada elupaiga seisundit või mõjutada sigimisedukust sigimisaegse häirimisega. Raietööde käigus võib kaitse-eesmärgiks olevaid liike ohustada tallamine, kasvukoha või sigimisala rikkumine pinnase kahjustamisega, elupaiga seisundi halvenemine või sobimatuks muutumine järskude muutustega metsamaastikus. Kavandatud raied registreeritakse, kui need on kooskõlas kaitse-eeskirjade ja teiste õigusaktide nõuetega. Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigas kavandatud raietele seatakse vajadusel väärtuspõhise metsamajandamise juhises määratud piirangud, et vältida raietega kaitse- eesmärgiks olevate liikide ja nende elupaikade kahjustamist. Kavandatud raieid, mis võivad kaitse- eesmärgiks olevaid liike ja nende elupaiku ja kasvukohti kahjustada, ei registreerita (koostatakse registreerimisest keelduv otsus). Raiete kumuleerumisel võib siiski tekkida mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikades ja kasvukohtades. Eri aegadel uuendusraiete tegemine võib nende seisundit mõjutada vana metsa osakaalu langemisega või metsamaastiku killustumisega. Raiete kumuleerumise vältimiseks on kavas ette nähtud 30-meetrise ulatusega puhverala ümber metsaelupaigatüüpide, mis võib kattumisel lisada täiendavate raiepiirangutega alasid ka liikide elupaikades. Väärtuspõhise metsamajandamise juhises on määratud kaitse-eesmärgiks olevate (kaitsealuste) liikide elupaikades ja kasvukohtades lubatud raieviisid, nende suurimad lubatud pindalad ja muud piirangud. KSH käigus tuleb hinnata, kas kavas, kaitse-eeskirjades ja väärtuspõhise metsade majandamise juhises seatud piirangud on piisavad, et tagada kaitse-eesmärkideks seatud liikide kaitse ja seega välistada negatiivne mõju Natura võrgustiku aladele. 5.4. Raiete võimalik mõju metsaelupaigatüüpidele Loodusdirektiivi põhjal ei ole Natura aladel majandustegevus keelatud, kuid metsade majandamisel ei tohi kahjustada teadaolevaid elupaigatüüpe. Inventeeritud metsaelupaikades võivad tekkida servamõjud piirnevatel aladel raietööde tegemisel. Raieviisidest on kõige järsema mõjuga lageraie, sest selle käigus raiutakse ühe võttega kogu puistu ning aja jooksul alal kujunenud kooslused hävivad. Lageraiete servamõjudeks on peamiselt valgustingimuste, tuultele avatuse ja niiskustingimuste muutumine raiealadega piirnevates puistutes. Sarnased mõjud tekivad ka veerraiete tegemisel. Selle raieviisi puhul koosneb raieala langi servast kuni metsa keskmise kõrguse laiuselt lagedaks raiutavast veerust ja selle kõrval võib raiuda üksikpuid või häile puistu kõrguse laiuselt nii, et täius ei langeks alla 50%. Metsaelupaigad on enamasti kujunenud puistutes, kus metsakooslus on pikka aega olnud looduslikul arengul või minimaalsete inimtegevuse jälgedega. Servamõjude tekkimine piirnevatel aladel raietööde tegemisel ei ole looduslik häiring, seega sekkutakse elupaigatüübi looduslikku arengusse. Natura aladega piirnevates majandusmetsades tehakse raietöid metsaseaduses sätestatud piirangute kohaselt. Seega võib Natura võrgustiku alade servas asuvaid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku mõjutada suurematel aladel tehtavad lageraied ja ka teised raieviisid, mille käigus raiutakse puistu esimene rinne. Metsaseaduse alusel on lubatud suurima lageraielangi pindala 7 hektarit, olulise metsakahjustusega aladel võib see metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate raietega olla ka suurem. KSH käigus tuleb hinnata, kui oluline on väljaspool Natura alasid tehtavate raiete võimalik mõju ja kas need võivad kahjustada Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärke. 21 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu Kavas toodud joonisel 1 „Natura 2000 loodus- ja linnualal metsaelupaigatüüpide metsateatiste otsustuspuu“ on lubatud raiete registreerimine madala esinduslikkusega metsaelupaikades, mis ei ole kaitse eesmärgiks. Madala esinduslikkusega elupaigatüüp on väikesel pindalal väheste struktuurielementidega ala või on selle kirjelduses märgitud vajadus taastamiseks, kuid elupaigatüübi taastamine sellel alal ei ole võimalik. Tuleb hinnata, kas madala esinduslikkusega ja mitte taastatavate elupaigatüüpide raiumine mõjutab üleriigiliselt konkreetse elupaigatüübi pindala eesmärkide saavutamist. Näiteks on Euroopa Liidu elurikkuse strateegias33 nimetatud võimalus luua tagasiulatuvalt aastal 2020 põlis- ja vanametsa kriteeriumitele vastanud võimalike alade andmebaas ning kehtestada kõigile asjaomastele aladele raietööde ajutine moratoorium, et vältida nende hävimist raietega. Raiete menetlemise otsustuspuu Alternatiivi 1 ja Alternatiivi 2 järgi registreeritakse kuni 30 meetri kaugusel metsaelupaigatüüpidest kavandatud raied, mille tegemisel ei tekki lagedaid alasid. Samuti registreeritakse 30-meetrise ulatusega puhveralas kõik raied kuni 20 tm mahus, raied ohtlike puude eemaldamiseks, liinikoridoride ja teede kaitsevööndite hooldamiseks tehtavad raied ja kaitse- eesmärgist lähtuvad raied (kujundusraied). Kava lisas 3 on loetletud tingimused liinikoridoride ja tee kaitsevööndite hooldustööde ning muude raietööde tegemiseks metsaelupaigatüüpidega piirnevatel ja kattuvatel aladel. KSH käigus tuleb hinnata, kas kavas kehtestatud tingimuste järgi tehtavatel raietel võib olla mõju metsaelupaigatüüpidele. 33 Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030 (2020/2273(INI)) Leitav: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0277_ET.pdf 22 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 6. KSH läbiviimisel kasutatavad metoodilised alused ja uuringud 6.1. Hindamismetoodika ja alternatiivid Hinnatakse kavandatavate kaitsemeetmete rakendamise mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele. Selleks antakse ülevaade Natura alade kaitse-eesmärkidest ja mõjudest, mis võivad tekkida seoses metsaraiega. Mõjude hindamisel lähtutakse KeHJS-e § 40 sätetest ja teistest asjakohastest kehtivatest õigusaktidest. Hindamisel kasutatakse varem läbi viidud uuringute andmeid ning juhteksperdi ja valdkonna ekspertide kogemusi ning kogutud teavet. Kavas on esitatud kaks alternatiivi kavandatud raiete registreerimiseks. Alternatiivi nr 1 puhul on loetletud tingimused kõikide raieviiside registreerimiseks, alternatiivis nr 2 on arvestatud võimaliku LKS-i muudatusega, mille alusel oleksid kaitsealadel lageraied ja veerraied keelatud. Lähteolukorda hinnatakse kehtivates õigusaktides sätestatu põhjal. Antakse ülevaade millised raieviisid on erinevatel Natura aladel lubatud, milliseid piiranguid ja tingimusi seatakse raiete tegemisele. Antakse ülevaade metsamaa osakaalust ja vanuselisest jaotusest, mis on määratud erineva kaitserežiimiga aladele (reservaadid, sihtkaitsevööndid, piiranguvööndid, hoiualad, püsielupaigad). Natura alade kaitse-eesmärkideks olevad metsaelupaigatüübid saavad püsida ja kujuneda vaid vanades (küpsetes) ja looduslähedase struktuuriga puistutes. Elupaigatüüpideks sobivate puistute pindala muutuste tuvastamiseks hinnatakse metsamaa vanuselise jaotuse muutumist kehtivate õigusaktide alusel lubatud raietega. Selleks võrreldakse Natura aladel kasvava metsa vanuselise jaotuse muutumist varasemate andmete põhjal. Raiete mõju hindamiseks kaitse-eesmärgiks olevate metsaga seotud liikide elupaikade seisundile selgub samuti varasemate andmete võrdlemisel. Hinnatakse kehtivate piirangute tulemuslikkust kaitse-eesmärkide saavutamisel, selleks võrreldakse kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpide ja liikide seireandmeid. Kavas on raiete tegemisele ette nähtud täiendavad piirangud kuni 30 meetri kaugusel elupaigatüüpidest, kus on lubatud vaid need raieviisid, mille tegemisel ei teki lagedaid alasid. 6.2. Mõjuallikad, mõjuala ulatus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid Raietöödeks loetakse puude ja põõsaste langetamist, langetatud tüvede laasimist, tüvede järkamist, metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Metsakeskkonnas muutub raiete tegemisel peamiselt puistu täius, mis võib mõjutada raiealal ja piirnevatel aladel asuvaid kaitse-eesmärke. Sõltuvalt raieviisist võib piirnevatele aladele avalduda erineva tugevusega mõju, nt hooldusraiete tegemisel puistute täius oluliselt ei lange, uuendusraiete tegemisel raiutakse korraga (lageraie) või järkudena (turberaied) kogu puistu. Tuleb hinnata erinevate raieviisidega piirnevatele aladele avalduva mõju ulatust, selleks kasutada varem läbi viidud uuringute andmeid. Raietööde tegemisel muutuvad raiealal peamiselt valgustingimused, kasvavad puud jäävad avatumaks tuultele ning muutuvad varem tihedamas puistus kujunenud niiskustingimused. Nende keskkonnaelementide muutumine võib avaldada mõju ka piirnevatel ja mõjualas asuvate kaitse- eesmärgiks olevate ja teiste kaitsealuste liikide elupaikadele. Tuleb hinnata nende keskkonnaelementide (valgustingimused, avatus tuultele, niiskustingimused) muutumise mõju nii raiealal kui ka mõjualas varasemate uuringute andmetel. Kavas on raiete mõjualana kirjeldatud 30 meetrit raieala servast ning selle põhjal on määratud puhverala elupaigatüüpide ümber, kus on keelatud raieviisid, mille tegemisel tekib lagedaid alasid. Selliste raieviisidena on loetletud lageraie, veerraie, aegjärkse raie viimane järk, häilraie ja 23 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu sanitaarraie raiejärgse täiusega 50%. Sanitaarraie puhul on eelnevast loetelust välja arvatud MS-i mõistes hukkunud puistu (elujõuliste puude täius madalam kui 30%) raiumine. Eksperdil tuleb varasemate uuringute põhjal hinnata, kas nende raiete loetelu on ammendav ja kas 30-meetrine puhverala on piisav oluliste mõjude vältimiseks. Olulisteks mõjudeks on kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade/kasvukohtade kahjustamine või seisundi halvemaks muutumine. 6.2.1. Mõjuala ulatus ja kumulatiivne mõju Kava alusel välditakse raiete kumulatiivset mõju administratiivsete meetmetega, milleks on metsaelupaigatüüpide range kaitse, 30-meetrise ulatusega puhveralad ümber metsaelupaigatüüpide ja tingimused, mis seatakse raietele väärtuspõhise metsamajandamise juhise ja selle lisaks oleva andmetabeli alusel. Loetletud meetmed rakendatakse kava alusel lisaks MS-is, LKS-is ja nende alamaktides sätestatud piirangutele. Raiete kumuleerumise all mõeldakse aja jooksul piirkonnas tehtud raiete koondmõju. Selline koondmõju võib avalduda vana (küpse) metsa osakaalu vähenemisena ja üksnes looduslikul arengul olevate puistute pindala vähenemisena. Vana, raieküps mets on eelistatud elupaigaks ja kasvukohaks liikidele, kes sõltuvad looduslähedastest metsadest, kus on mitmekesine struktuur ja inimtegevusest puutumata või vähe mõjutatud ökosüsteem. Küpsetes puistutes kavandatakse peamiselt uuendusraieid, mis ajapikku samasse piirkonda koondudes võivad alal avaldada negatiivset mõju metsamaa killustumisega ja vana (küpse) metsamaa pindala vähenemisega. Õigusaktides (LKS, kaitse-eeskirjad) on sätestatud uuendusraietele piirangud, millega arvestuslikult kaitsealal metsade vanuseline jaotus säilib või oluliselt ei muutu. Riigikontrolli poolt Riigikogule 2023.a esitatud aruandes34 on juhitud tähelepanu, et kuni 2 ha suuruste lageraiete lubamisega saab raieviiside kombineerimisel lagedaks raiuda ulatuslikke alasid ning kaitsealuse piiranguvööndi metsi on võimalik majandada sarnaselt metsadega, mis pole kaitse all. Hooldusraiete (harvendusraie, sanitaarraie) tegemisel puistu esimene rinne säilib ning ka puistu täius oluliselt ei muutu. Seega ei ole hooldusraietel piirnevatele aladele olulist mõju. Hooldusraiete tegemisel sekkutakse siiski puistute looduslikku arengusse, mille tõttu ei kujune seal looduslikku struktuuri. Sanitaarraie tegemisel raiutakse kahjustatud ja kuivanud puud, mille tagajärjel ei tekki puistutes lamapuitu ja tüükaid. Harvendusraiega kujundatakse ühtlase täiusega puistud, enamasti raiutakse ka metsanduslikus mõistes halva fenotüübiga (kõverad, harunenud tüvega, kasvus alla jäänud) puud, mis võiksid vanemas eas aidata kaasa elustiku mitmekesisusele sellel alal. Riigikontrolli 2023. a aruandes on nimetatud põhiliste probleemidena, et kaitsealadel kasvava metsa andmete analüüsimiseks ei ole defineeritud konkreetseid parameetreid. Selline olukord võimaldab andmeid erinevalt tõlgendada ja jõuda järeldusteni, mis ei näita kaitstavate metsade tegelikku pindala. Kavas on määratud 30 m puhver ümber metsaelupaigatüüpide, kus ei ole lubatud teha raieid, mille tulemusel tekivad lagedad alad. See seab raietele täiendavaid piiranguid lisaks kehtivates õigusaktides sätestatule. Lõhmus on 2016. a aruandes35 nimetanud metsa elupaigalist hetkekvaliteeti täpsustavateks tunnusteks eelkõige 1) puistu vanust; 2) kaitstava metsa-ala pindala ja 3) kaitstava metsa-ala isoleeritust teistest kaitstavatest metsadest. Seega metsaelupaigatüüpide seisundi säilimiseks kavas kehtestatud 30 m puhver võib olla asjakohane, sest tekitab lisaks alasid, kus raietega vana metsa osakaal ei vähene. 34 Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“, Tallinn, 2. märts 2023. Leitav: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2550&FileId=17202 35 Asko Lõhmus. Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs. Aruanne. Keskkonnaministeerium, 2016 24 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu KSH käigus tuleb hinnata, kui suure pindala moodustab elupaigatüüpide ümber moodustatav puhverala ning millise osakaalu see moodustab piiranguvööndite ja hoiualade, st majandatavate metsade pindalast. Puhvri pindala on sõltuvuses alade pindalast ja ümbermõõdust, seega kompaktsema, ringikujulise elupaigatüübi puhvri pindala on suhteliselt väiksem kui pikliku ja sopilise kujuga elupaigatüübil. KSH käigus tuleb hinnata, kas elupaigatüüpidele moodustatud puhvri pindalal raietele lisapiirangute seadmine säilitab metsa pindala, millega välistatakse raiete ebasoodne mõju kaitse-eesmärkidele. 6.2.2. Mõjutatavad keskkonnaelemendid Kavas seatakse piirangud raietele, mis on kavandatud kuni 30m kaugusel registreeritud metsaelupaigatüübist, seega võib nendel aladel avalduda raiete mõju järgnevatele keskkonnaelementidele. Raiete mõju maastikule ja metsamaale avaldub peamiselt metsamaa killustumise, looduslikku arengusse sekkumise, servamõjudena. Kava alusel puhveraladel selliste raieviiside tegemine keelatakse, millega tekkib lagedaid alasid. Seega tuleb hinnata, kas kava rakendamisel sellised mõjud vähenevad. Veekogusid mõjutavad eelkõige kaldapuistutes (veekaitsevööndis) tehtavad raied, võivad avalduda veetemperatuuri ja valgustuse muutumisega, võimalik erosiooni suurenemisega. Lisaks võib raietel olla mõju pinnase niiskusrežiimile, sõltuvalt raieviisist. Kaitsealuseid taime- ja loomaliike võivad raied mõjutada sõltuvalt raieviisist liigirühmade kaupa erinevalt (vt Tabel 3). Tabel 3. Raiete võimalik mõju liigirühmade kaupa Liigirühm Võimalik mõju Imetajad Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, sigimisaegne häirimine Linnud Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, pesitsusaegne häirimine Vee-elustik Veekogude kaldapuistutes tehtavate raietega veetemperatuuri ja valgustuse muutumine, vee kvaliteedi muutumine kui kaldapuistu hõrenemisega suureneb pinnase erosioon Roomajad Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, sigimisaegne häirimine, tallamine Kahepaiksed Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, sigimisaegne häirimine, tallamine Putukad Elupaikade killustumine, elupaikade seisundi muutused, sobiva elupaiga pindala vähenemine, servamõjud, tallamine Samblad Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi muutused, servamõjud, tallamine Samblikud Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi muutused, servamõjud, tallamine Seened Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi muutused, servamõjud, tallamine Soontaimed Kasvukohtade killustumine ja pindala vähenemine, kasvukohtade seisundi muutused, servamõjud, tallamine 6.3. Uuringud jm alusmaterjalid KSH ei eelda täiendavate uuringute läbiviimist. 25 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu KSH läbiviimisel lähtutakse asjakohastest andmebaasidest ning uuringutest Eestis ja välismaal, sh: • Statistilise metsainventuuri andmed • Aastaraamat „Mets“ väljaanded (Keskkonnaagentuur) • Märgade metsaelupaigatüüpide (*9080, *91D0, *91E0, 91F0) tegevuskava (eelnõu). • Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS): www.eelis.ee • Natura elupaigatüüpide ja liikide seisundi hinnangud. Article 17 web tool. Leitav: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/ • Euroopa Komisjon, Keskkonna peadirektoraat, Natura 2000 alade kaitsekorraldus: elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Väljaannete talitus, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298 • Runnel, K., Palo, A., Lõhmus, P., Rosenvald, R, Tammekänd, I. 2021. RMK rakendusuuring „Kaitstavate metsafragmentide eesmärgipärasuse suurendamine” • Leivits, M. 2019. Ülevaade Loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundist (2013-2018) elupaigainventuuride ja seireandmete põhjal. Aruanne. Keskkonnaagentuur. • Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura2000-metsaelupaigad). Raport, Keskkonnaagentuur. • Liira, J.; Kohv, K. (2010). Stand characteristics and biodiversity indicators along the productivity gradient in boreal forests: Defining a critical set of indicators for the monitoring of habitat nature quality. Plant Biosystems, 144 (1), 211−220. DOI: 10.1080/11263500903560868. • Paluots, T.; Liira, J.; Leis, M.; Laarmann, D.; Põldveer, E.; Franklin, J.F.; Korjus, H. Long- Term Cumulative Effect of Management Decisions on Forest Structure and Biodiversity in Hemiboreal Forests. Forests 2024, 15, 2035. https://doi.org/10.3390/ f15112035 26 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 7. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KSH programmi menetlemisest KSH programmi menetlemine toimub vastavalt KeHJS-e §§-de 361-39 nõuetele. Menetlust korraldab strateegilise planeerimisdokumendi, antud juhul kava koostamise korraldaja ehk Keskkonnaamet. KSH programmi menetluse etapid ja eeldatav ajakava vt Tabel 4. Pärast KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamist ja hanke läbiviimist KSH aruande koostaja leidmiseks järgneb KSH aruande koostamine vastavalt KeHJS-e §-le 40 ning menetlus vastavalt KeHJS-e §§-le 401-44. 7.1. KSH menetlusosalised Asjaomased asutused, kellelt küsitakse seisukohta KSH programmi (ja järgmises etapis KSH aruande) kohta: • Kliimaministeerium; • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • Rahandusministeerium; • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; • Maa- ja Ruumiamet; • Põllumajandus- ja Toiduamet; • Keskkonnaagentuur; • Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK); • kõik kohalikud omavalitsused. Eeldatavalt mõjutatud ja huvitatud osapooled, keda kaasatakse kava ja selle KSH avalikustamise käigus (nimekiri ei ole lõplik, see võib täieneda menetluse käigus): • Eesti Erametsaliit; • Sihtasutus Erametsakeskus; • Eesti Omanike Keskliit; • Eesti Linnade ja Valdade Liit; • Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ); • Tartu Ülikool; • Eesti Maaülikool; • Tallinna Ülikool; • Keskkonnaühenduste Koda36 (EKO; liikmed: Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus, MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, MTÜ Päästame Eesti Metsad); • MTÜ Eesti Metsa Abiks; • Eesti Looduskaitse Selts; • MTÜ Roheline Pärnumaa; • MTÜ Roheline Läänemaa; • MTÜ Hoiame Loodust. 36 EKO jagab infot oma liikmetele. 27 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 7.2. KSH läbiviimise eeldatav ajakava KSH viiakse läbi paralleelselt kava eelnõu koostamisega. Järgnevalt (Tabel 4) on esitatud KSH läbiviimise eeldatav ajakava lähtudes kava koostamise ajakavast. Silmas tuleb pidada asjaolu, et KSH programmi ja KSH aruande koostamine korraldatakse eraldi hangetega, mistõttu KSH aruande etapi kohta koostatakse ajakava eraldiseisvalt pärast KSH programmi menetluse läbimist. Tabel 4. KSH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Aeg Osapool KSH programmi etapp KSH programmi koostamise lepingu Keskkonnaamet Aprill 2025 allkirjastamine ja avakoosolek (KeA), SKPK KSH programmi eelnõu koostamine, sh Aprill–mai 2025 (7 SKPK, KeA koostöö kava koostajaga nädalat) KSH programmi eelnõu kohta asjaomastelt Juuni 2025 (14 päeva*) KeA asutustelt seisukohtade küsimine 30 päeva jooksul KSH KSH programmi eelnõu kohta asjaomastelt Asjaomased programmi saamisest asutustelt seisukohtade laekumine asutused arvates* Tööks vajaliku aja jooksul KSH programmi täiendamine vastavalt (eeldatavalt 2 nädalat; SKPK laekunud seisukohtadele juuli–august 2025 KSH programmi ja kava eelnõu avalikust August 2025 (14 päeva jooksul KSH programmi KeA väljapanekust teavitamine saamisest arvates*) KSH programmi ja kava eelnõu avalik September 2025 KeA väljapanek (vähemalt 14 päeva*) Tööks vajaliku aja jooksul Seisukohad/vastused ettepanekute (eeldatavalt 4 nädalat; esitajatele ja nende teavitamine avalikust KeA, SKPK september–oktoober arutelust 2025) KSH programmi ja kava eelnõu avalikustamise tulemuste avalikud arutelud 3 päeva (oktoobris 2025) KeA, SKPK Tallinnas, Tartus ja Pärnus Avalikustamisel esitatud ettepanekutele Tööks vajaliku aja jooksul (eeldatavalt 4 nädalat; vastamine ja KSH programmi eelnõu KeA, SKPK oktoober–november täiendamine avalikustamisel esitatu põhjal 2025) KSH programmi esitamine nõuetele November 2025 SKPK vastavaks tunnistamiseks KSH programmi nõuetele vastavaks Detsember 2025 (30 tunnistamise otsuse tegemine ning päeva jooksul KSH programmi saamisest KeA menetlusosaliste ja puudutatud/huvitatud arvates*+14 päeva isikute teavitamine sellest jooksul*) KSH aruande etapp KSH aruande hanke korraldamine ja KSH aruande koostamise KeA läbiviimine ja menetlemise ajakava 28 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu Tegevus Aeg Osapool KSH aruande koostamise lepingu lähtub KeHJS-es seatud KeA, KSH aruande allkirjastamine ja avakoosolek menetlustähtaegadest koostaja ning sõltub hanketulemuste KSH aruande KSH aruande koostamine selgumise ajast ja tööks koostaja vajalikust ajast. Ajakava KSH aruande menetlus (sh kava eelnõu KeA, KSH aruande koostab KSH aruande avalikustamine koos KSH aruande eelnõu koostaja, mõjutatud/ koostaja koostöös kava avalikustamisega) huvitatud osapooled koostamise korraldajaga. KSH aruande kooskõlastamine ja nõuetele Asjaomased vastavaks tunnistamine asutused, KeA KSH aruande tulemuste viimine kavasse KeA Kava kinnitamine KeA * KeHJS-es sätestatud tähtajad Eeltoodud ajakava on indikatiivne ja võib töö käigus muutuda (nt menetlustähtaegade pikenemisest vm asjaoludest) või kui muutuvad kava eelnõu koostamise etapid. 7.3. Ülevaade KSH programmi avalikustamisest ja asjaomaste asutuste seisukohtadest Peatükk sisustatakse pärast KSH programmi avalikustamist ja seisukohtade laekumist. 29 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu 8. Kasutatud materjalid • Aastaraamat „Mets“ väljaanded (Keskkonnaagentuur) • Article 17 web tool. Habitat report: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/?period=5&group=Forests&country=EE&re gion= • Asjakohased Eesti Vabariigi õigusaktid – Riigi Teataja • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 • Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS): www.eelis.ee • EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030. Leitav: https://eur-lex.europa.eu/ET/legal- content/summary/eu-biodiversity-strategy-for-2030.html • Elupaikade seisund 2019. Kliimaministeerium: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 07/Elupaigat%C3%BC%C3%BCpide%20seisund%202019.pdf • Euroopa Komisjon, Keskkonna peadirektoraat, Natura 2000 alade kaitsekorraldus: elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted, Väljaannete talitus, 2019, https://data.europa.eu/doi/10.2779/213298 • Euroopa Komisjoni teatis: ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Brüssel, 20.05.2020: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN • Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade, 17. juuni 2024: Looduse taastamise määrus: nõukogu andis lõpliku rohelise tule • Euroopa Parlamendi 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030 (2020/2273(INI)): https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9- 2021-0277_ET.pdf • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1991, 24. juuni 2024, looduse taastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (EMPs kohaldatav tekst) • European Commission: Directorate-General for Environment, The state of nature in the EU – Conservation status and trends of species and habitats protected by the EU nature directives 2013–2018, Publications Office of the European Union, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2779/083297 • Kohv, K.; Liira, J. (2005). Anthropogenic effects on vegetation structure of the boreal forest in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research, 20, 122−134 • Leivits, M. 2019. Ülevaade Loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundist (2013-2018) elupaigainventuuride ja seireandmete põhjal. Aruanne. Keskkonnaagentuur. • Leivits, M. Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist, 2019. Keskkonnaagentuur • Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura2000-metsaelupaigad). Raport, Keskkonnaagentuur. • Liira, J.; Kohv, K. (2010). Stand characteristics and biodiversity indicators along the productivity gradient in boreal forests: Defining a critical set of indicators for the 30 / 31  Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH programmi eelnõu monitoring of habitat nature quality. Plant Biosystems, 144 (1), 211−220. DOI: 10.1080/11263500903560868. • Loodusdirektiivi rakendamise aruanne: http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_ha bitats_reports-20190725-083848.xml&conv=589&source=remote • Lõhmus, Asko. Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs. Aruanne. Keskkonnaministeerium, 2016 • Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis. Keskkonnaamet, 2024; vt https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/Metsade%20VP_majandamise%20juhis_2024.pdf • Märgade metsaelupaigatüüpide (*9080, *91D0, *91E0, 91F0) tegevuskava (eelnõu) • Natura elupaigatüüpide ja liikide seisundi hinnangud. Article 17 web tool. Leitav: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/ • Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) • Palo. A., 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu • Paluots, T.; Liira, J.; Leis, M.; Laarmann, D.; Põldveer, E.; Franklin, J.F.; Korjus, H. Long- Term Cumulative Effect of Management Decisions on Forest Structure and Biodiversity in Hemiboreal Forests. Forests 2024, 15, 2035. https://doi.org/10.3390/ f15112035 • Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“, Tallinn, 2. märts 2023: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2550 &FileId=17202 • Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn. • Runnel, K., Palo, A., Lõhmus, P., Rosenvald, R, Tammekänd, I. 2021. RMK rakendusuuring „Kaitstavate metsafragmentide eesmärgipärasuse suurendamine” • Statistilise metsainventuuri andmed Viited kasutatud materjalidele on leitavad ka KSH programmi tekstis joonealiste viidetena. 31 / 31  KÄSKKIRI 6. detsember 2022 nr 1-1/22/163 "Metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete rakendamise kava Natura 2000 võrgustiku aladel" keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 8 lõike 2 punkti 18 ja keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõiget 1 ja 2 alusel ning arvestades keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis 4, § 35 lõigetes 1, 2 ja 5 ning looduskaitseseaduse § 25 sätestatut: 1. Algatan „Metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete rakendamise kava Natura 2000 võrgustiku aladel” (edaspidi kava) keskkonnamõju strateegilise hindamise. 2. Kava koostamise eesmärk on tagada, et metsade majandamine ei seaks ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ja säilimist. Tegemist on administratiivsete meetmete rakendamist planeeriva kavaga. Kavas kirjeldatakse ära metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete õiguslikud alused, tuuakse välja ohutegurid ning kavandatakse administratiivsed meetmed ja üldised praktilised suunised metsaelupaikade ja -liikide kaitseks. Kava loob raamistiku kaitsepõhimõtete rakendamiseks, mille alusel saab hinnata metsa majandamise mõjusid Natura 2000 ala kaitse- eesmärkidele. Tegemist on koondkavaga, mis võtab kokku senised Natura alade kaitsekorralduskavades seatud kaitse-eesmärgid ning täpsustab alapõhiseid kaitse-eesmärke, kui see on väärtuste soodsa seisundi saavutamiseks vajalik. Kava koostamise vajadus tuleneb Euroopa Komisjoni 9. juuni 2021 algatatud rikkumismenetluse otsusest, mille hinnangul ei ole Eesti Vabariik läbi viinud nõuetekohast mõjude hindamist tegevuste puhul, mis võivad avaldada olulist mõju Natura 2000 alale. 3. Koostatava kava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 4 ja § 35 lõike 2 kohaselt selle vajadust põhjendamata, kuna metsade majandamisega Natura 2000 võrgustiku alal võib kaasneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. 4. Kava koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Keskkonnaamet (ajutine aadress Pikk 20a, 80011 Pärnu, [email protected]), kontaktisikud: looduskaitse planeerimise spetsialist Gert Enno, telefon 5699 5307, e-post [email protected] (kava koostamine) ja keskkonnakorralduse vanemspetsialist Ester Pindmaa, telefon 5696 6409, e-post [email protected] (keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus). 5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontoris aadressil Kopli 76, Tallinn. Digitaalselt on käskkirjaga võimalik tutvuda Keskkonnaameti avalikus dokumendihaldussüsteemis aadressil https://adr.envir.ee/et/ (pealkirja otsingusõna „kaitsepõhimõtete rakendamise kava”). (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Vakra peadirektor Jaotuskava: Erik Kosenkranius, Leelo Kukk, Taavi Tattar, Kaili Viilma, Olav Etverk, Riina Kotter, Gert Enno, Helen Manguse, Irma Pakkonen, Ester Pindmaa Saata: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, SIHTASUTUS ERAMETSAKESKUS, Keskkonnaagentuur, Maa-amet, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, EESTI ERAMETSALIIT, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Roheline Pärnumaa, Mittetulundusühing Roheline Läänemaa, EESTI LOODUSKAITSE SELTS, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, kõik kohalikud omavalitsused Ester Pindmaa keskkonnakorralduse vanemspetsialist keskkonnakorralduse büroo Gert Enno looduskaitse planeerimise spetsialist looduskaitse planeerimise osakond 2 (2)