Pr Ulvi Reimets
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85
10115 Tallinn 09.06.2025 nr 1.1-5/061-5-1
[email protected]
Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, registrikood: 70009244
Hankija esindaja: Kairi Osolainen
e-post:
[email protected];
[email protected]
Vaidlustaja: Askend Estonia OÜ, registrikood: 14133207
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Erki Fels
e-post:
[email protected]
Kolmas isik: AKTSIASELTS HELMES, registrikood: 10364097
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus
e-post:
[email protected]
HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE
Riigihange: „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (edaspidi riigihange)
Riigihanke viitenumber: 286703
Vaidlustuskomisjon on palunud menetlusosalistel mitte korrata juba esitatut, kuid kuna vaidlustaja
on 05.06.2025 täiendavate seisukohtadega esitanud ebaõigeid andmeid, peab hankija vajalikuks
need ümber lükata, sest need ei vasta tõele.
Punktis 2.3 on jõutud järeldusele, justkui oleks vaidlustaja viidanud hankepassis raamlepingule, kus
tellijaks on hankija ise. Nii see ei ole. Leping, millele vaidlustaja viitab punktis 2.3 (riigihange
viitenumbriga 246185), oligi ainuke hankeleping, millele vaidlustaja hankepassis tugines.
Hankepassis esitatud andmed on hankelepingu, mitte raamlepingu omad.
• Vaidlustaja esitas hankepassis hankijaga sõlmitud hankelepingu, viidates nii sõnale
„hankeleping“ kui esitades ka konkreetse hankelepingu numbri: hankeleping nr
2.1-4/23/00053-46 (lepingu viimane number viitab, et tegemist on 46. hankelepinguga, mis
raamlepingu alusel sõlmiti);
• Vaidlustaja esitas hankepassis hankelepingu maksumuse: 839 808 eurot (raamlepingu
kogumaksumus oli 10 000 000 eurot);
• Vaidlustaja esitas hankepassis hankelepingu täitmise perioodi: 19.06.2024 - 25.11.2024
(raamleping ise kehtib 48 kuud alates 13.07.2022).
Eeltoodust tulenevalt esitas vaidlustaja andmed konkreetse hankelepingu kohta, mille alusel sai
hankija kontrollida, kas selle lepinguga on täidetud riigihankes pakkujatele seatud
Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn /
[email protected] / www.rmit.ee / registrikood 70009244
2 (3)
kvalifitseerimistingimused. Lisaks tööde sisule, maksumusele, täitmisajale sai hankija kontrollida ka
seda, kas tööd on tellija poolt vastu võetud nagu nägi ette kvalifitseerimistingimus. Raamlepingu(te)
puhul sellist kontrolli hankepassis esitatud andmete suhtes teostada ei saa.
Vaidlustaja eeldab, et hankija peaks vaidlustaja poolt hankepassis esitatud kõikide raamlepingute
puhul tuvastama selle alusel sõlmitavad hankelepingud, mis vastaks hankes esitatud
kvalifitseerimistingimustele. Vaidlustaja ise märgib, et ainuüksi ülalviidatud hankelepingu sõlmimise
aluseks oleva „raamlepingu alt on sõlmitud üle 70 hankelepingu, millest 11 on maksumusega
vähemalt 100 000 eurot“. Selle asemel, et esitada ise hankepassis kvalifitseerimistingimustele vastav
leping, paneb vaidlustaja hankijale kohustuseks tuvastada 77 (!!!) hankelepingu hulgast need
lepingud, millele vaidlustaja võis soovida tugineda. Seejuures peaks hankija tuvastama, kas
maksumuse poolest sobiva ja tingimustele vastava hankelepingu tööde sisu ka vastab riigihankes
seatud tingimustele ning kas hankeleping on täidetud ja tööd ka üleantud-vastuvõetud. Ehk hankija
peaks ise hakkama pakkuja pakkumust sisustama. Hankija ei saa sellega nõustuda. Kvalifitseerimiseks
vajalike ja õigete andmete esitamise kohustus on pakkujal, mitte hankijal. Kvalifitseerimistingimused
nägid sõnaselgelt ette, et referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid. Lähtudes
Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse 3-19-1501 punktist 22 ja ka Euroopa Kohtu otsuse asjas nr C-
336/12: Manova, punktist 40 peab hankija rangelt kinni pidama enda poolt riigihanke
alusdokumentides kindlaks määratud tingimustest. Vastasel juhul ei oleks tagatud riigihankes
osalevate pakkujate võrdne kohtlemine.
Punktis 2.13 on vaidlustaja väitnud, et vaidlustusasjas nr 21-24/273853 oli hankija esitanud
riigihankes sama sisuga nõude - keeld tugineda raamlepingutele, kuid vaidlustuskomisjon ei näinud
probleemi selles, et pakkuja tugineb raamlepingule ja et vaidlustus jäi rahuldamata seetõttu, et
riigihangete registrist ei olnud näha, et vaidlustaja oleks raamlepingu täitmisel osalenud.
Päris nii see siiski ei olnud. Punktis 2.13 viidatud vaidlustus ei puudutanud sugugi seda, kas
riigihangete registris oli/ei olnud näha vaidlustaja osalemine lepingu täitmisel, vaid seda, kas
vaidlustuse esitajal oli mingigi seos referentslepinguks esitatud lepinguga.
Kuid ka selles vaidlustuses võttis vaidlustuskomisjon seisukoha raamlepingule tuginemise osas
kvalifitseerimistingimuste täitmisel. Nimelt on vaidlustuskomisjon oma otsuse punktis 20 sedastanud:
„RHS § 104 lg 7 kohaselt võib hankija nõuda [---] kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud
kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või
selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. [---]. Käesoleval juhul
ei saa rääkida Vaidlustaja Hankepassis esitatud dokumentide sisu selgitamisest, kuna Hankepassis
Tingimuse kolmandale nõudele vastavuse kohta esitatud andmed, eelkõige Raamleping, ei tõenda
Vaidlustaja vastavust Tingimusele, ning uut lepingut (Alltöövõtuleping), millele Vaidlustaja
Hankepass ei viita, ei oleks Hankija saanud Vaidlustaja Tingimusele vastavuse kontrollimisel enam
arvestada, isegi kui Hankija oleks selgitusi Raamlepingu esitamise kohta Vaidlustajalt küsinud ja
Vaidlustaja oleks vastuseks Hankija küsimusele esitanud Alltöövõtulepingu.“ Seega jõudis
vaidlustuskomisjon ka selles lahendis järeldusele, et juba ainuüksi raamlepingu esitamine
hankepassis tõendab seda, et isik ei vasta tingimustele.
Vaatamata eeltoodule on hankija seisukohal, et käesoleva vaidlustuse lahendamisel ei oma tähtsust
asjaolud, mis olid aluseks ühe või teise vaidlustuse lahendamisel. Vaidlustuskomisjon on korduvalt
rõhutanud, et ühe riigihanke tingimused, pakkumuse dokumendid või hankija otsused ei kandu üle
teise riigihankesse. Hankija on seisukohal, et isegi juhul, kui vaidlustaja ongi kvalifitseeritud või jäetud
kvalifitseerimata mõnes riigihankes vääralt, ei tähenda see sugugi seda, et hankija peaks tegema
täpselt sama otsuse uuesti (kui see eeldaks näiteks ebaõige praktika jätkamist).
Punktis 2.15 heidab vaidlustaja menetlusosalistele ette, et kolmas isik ega hankija ei ole vastanud
vaidlustaja punktile, mis käsitleb ühe pakkujaga raamlepingute täitmist tellimuste alusel, kus
hankelepinguid ei sõlmitagi. Jättes kõrvale fakti, et ka selle lepingu puhul on hankijale kvalifikatsiooni
tõendamiseks esitatud hankepassis vaid raamlepingu andmed, mida hanketingimuste kohaselt
esitada ei tohtinud, siis avades viidatud raamlepingu sõlmimise aluseks oleva riigihanke
alusdokumendid (riigihanke viitenumbri 259652), mille hulgas on ka vaidlustajaga sõlmitud
raamlepingu projekt, on sealt tuvastatav järgmine:
3 (3)
• Raamlepingu punkt 6.1: Tööde teostamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankeleping
loetakse sõlmituks nii tellimuse esitamisel ja tellija poolt pakkumuse aktsepteerimisel kui ka
hankelepingu sõlmimisel konkreetsel vormil. (seega ka tellimuste aktsepteerimist loetakse
hankelepingu sõlmimiseks);
• Raamlepingu punktid 6.3 ja 6.4: Tööde teostamine toimub tellimuses fikseeritud tehnilise
kirjelduse alusel, milles on määratud tööde sisu ja üle antavad tulemid (tööde loetelu),
võimalusel tööde maht, ajalised ja eelarvelised piirangud jm olulised tingimused. Tellimus on
täitjale esitatav kirjalik pöördumine tööde teostamiseks, kas tellimuskirjana, mille järel
sõlmitakse hankeleping kindlal vormil või tööde halduskeskkonna (nt Jira) kaudu. (seega iga
tellimus on konkreetne töö, millel on konkreetse sisu, maksumus ja tähtaeg ehk andmed, mis
vaidlustaja oleks saanud esitada hankepassis);
• Raamlepingu punkt 6.9: Hankeleping mahuga alates 20 000 eurot käibemaksuta sõlmitakse
alati hankelepingu vormil ja allkirjastatakse poolte poolt. (seega vaidlustaja poolt punktis
2.15 viidatud „tellimused perioodil 19.04.2023-18.04.2024“ olid siiski väikse mahuga
tööülesanded, millest ükski ei ületanud 20 000 eurot ehk ükski tellimus ei saanud juba
ainuüksi maksumuse tõttu vastata riigihankes seatud kvalifitseerimistingimusele).
RHS § 83 lõige 3 võimaldab igal hankijal esitada raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute andmed
koondina pärast iga 12 kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. Antud sätte rakendamine
hankijate poolt ei võta pakkujatelt kohustust esitada riigihangetes nõutud vajalikud ja asjakohased
andmed hankepassis enda kvalifikatsiooni tõendamiseks. Olenemata sellest, kas need tellimused on
tehtud ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingute alusel või mitte, on küsimus tellimuse, mis on
võrdsustatud hankelepinguga, sisus – tellimusega tellitud tööde mahus, maksumuses ja tööde
tegemise ajas. Pakkuja võib olla täitnud sadu väiksemahulisi tellimusi, mis ei pruugi üleüldse vastata
vaidlusaluse riigihanke kvalifitseerimistingimusele ja seega ei näita nende tellimuste täitmine ka
vaidlustaja suutlikust täita tulevikus vaidlusaluse riigihanke tingimustele vastavaid sarnaseid
lepinguid. Seega vaidlustaja soov tugineda sellistele tellimuste koonditele ja leida, et need tõendavad
vaidlustaja vastavust riigihankes esitatud tingimustele, on absurdne (kasutades vaidlustaja sõnu).
Käesoleval juhul on hankija lisaks kõigele veendunud, et sellist detektiivitööd ei peaks tegema ükski
hankija, et tõendada mõne pakkuja vastavust riigihankes seatud kvalifitseerimistingimustele. See on
ebamõistlik ja halduskoormav.
Kokkuvõttes jääb hankija seisukohale, et vaidlustaja pakkumuse koosseisus olnud hankepassis esitatud
andmete põhjal ning pärast nende andmete sisulist kontrolli, ei olnud hankijal muud võimalust kui
jätta vaidlustaja kvalifitseerimata. Lähtuvalt antud selgitustest ja põhjendustest palub
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus jätta vaidlustaja poolt esitatud vaidlustus
rahuldamata ja kulud vaidlustaja kanda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kairi Osolainen
Riigihangete juht