Hankija täiendav seisukoht

Pr Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn 09.06.2025 nr 1.1-5/061-5-1 [email protected] Hankija: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, registrikood: 70009244 Hankija esindaja: Kairi Osolainen e-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustaja: Askend Estonia OÜ, registrikood: 14133207 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Erki Fels e-post: [email protected] Kolmas isik: AKTSIASELTS HELMES, registrikood: 10364097 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus e-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE Riigihange: „Riigihangete registri (RHR) arendus- ja hooldustööd“ (edaspidi riigihange) Riigihanke viitenumber: 286703 Vaidlustuskomisjon on palunud menetlusosalistel mitte korrata juba esitatut, kuid kuna vaidlustaja on 05.06.2025 täiendavate seisukohtadega esitanud ebaõigeid andmeid, peab hankija vajalikuks need ümber lükata, sest need ei vasta tõele. Punktis 2.3 on jõutud järeldusele, justkui oleks vaidlustaja viidanud hankepassis raamlepingule, kus tellijaks on hankija ise. Nii see ei ole. Leping, millele vaidlustaja viitab punktis 2.3 (riigihange viitenumbriga 246185), oligi ainuke hankeleping, millele vaidlustaja hankepassis tugines. Hankepassis esitatud andmed on hankelepingu, mitte raamlepingu omad. • Vaidlustaja esitas hankepassis hankijaga sõlmitud hankelepingu, viidates nii sõnale „hankeleping“ kui esitades ka konkreetse hankelepingu numbri: hankeleping nr 2.1-4/23/00053-46 (lepingu viimane number viitab, et tegemist on 46. hankelepinguga, mis raamlepingu alusel sõlmiti); • Vaidlustaja esitas hankepassis hankelepingu maksumuse: 839 808 eurot (raamlepingu kogumaksumus oli 10 000 000 eurot); • Vaidlustaja esitas hankepassis hankelepingu täitmise perioodi: 19.06.2024 - 25.11.2024 (raamleping ise kehtib 48 kuud alates 13.07.2022). Eeltoodust tulenevalt esitas vaidlustaja andmed konkreetse hankelepingu kohta, mille alusel sai hankija kontrollida, kas selle lepinguga on täidetud riigihankes pakkujatele seatud Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn / [email protected] / www.rmit.ee / registrikood 70009244  2 (3) kvalifitseerimistingimused. Lisaks tööde sisule, maksumusele, täitmisajale sai hankija kontrollida ka seda, kas tööd on tellija poolt vastu võetud nagu nägi ette kvalifitseerimistingimus. Raamlepingu(te) puhul sellist kontrolli hankepassis esitatud andmete suhtes teostada ei saa. Vaidlustaja eeldab, et hankija peaks vaidlustaja poolt hankepassis esitatud kõikide raamlepingute puhul tuvastama selle alusel sõlmitavad hankelepingud, mis vastaks hankes esitatud kvalifitseerimistingimustele. Vaidlustaja ise märgib, et ainuüksi ülalviidatud hankelepingu sõlmimise aluseks oleva „raamlepingu alt on sõlmitud üle 70 hankelepingu, millest 11 on maksumusega vähemalt 100 000 eurot“. Selle asemel, et esitada ise hankepassis kvalifitseerimistingimustele vastav leping, paneb vaidlustaja hankijale kohustuseks tuvastada 77 (!!!) hankelepingu hulgast need lepingud, millele vaidlustaja võis soovida tugineda. Seejuures peaks hankija tuvastama, kas maksumuse poolest sobiva ja tingimustele vastava hankelepingu tööde sisu ka vastab riigihankes seatud tingimustele ning kas hankeleping on täidetud ja tööd ka üleantud-vastuvõetud. Ehk hankija peaks ise hakkama pakkuja pakkumust sisustama. Hankija ei saa sellega nõustuda. Kvalifitseerimiseks vajalike ja õigete andmete esitamise kohustus on pakkujal, mitte hankijal. Kvalifitseerimistingimused nägid sõnaselgelt ette, et referentslepinguks ei saa esitada sõlmitud raamlepinguid. Lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse 3-19-1501 punktist 22 ja ka Euroopa Kohtu otsuse asjas nr C- 336/12: Manova, punktist 40 peab hankija rangelt kinni pidama enda poolt riigihanke alusdokumentides kindlaks määratud tingimustest. Vastasel juhul ei oleks tagatud riigihankes osalevate pakkujate võrdne kohtlemine. Punktis 2.13 on vaidlustaja väitnud, et vaidlustusasjas nr 21-24/273853 oli hankija esitanud riigihankes sama sisuga nõude - keeld tugineda raamlepingutele, kuid vaidlustuskomisjon ei näinud probleemi selles, et pakkuja tugineb raamlepingule ja et vaidlustus jäi rahuldamata seetõttu, et riigihangete registrist ei olnud näha, et vaidlustaja oleks raamlepingu täitmisel osalenud. Päris nii see siiski ei olnud. Punktis 2.13 viidatud vaidlustus ei puudutanud sugugi seda, kas riigihangete registris oli/ei olnud näha vaidlustaja osalemine lepingu täitmisel, vaid seda, kas vaidlustuse esitajal oli mingigi seos referentslepinguks esitatud lepinguga. Kuid ka selles vaidlustuses võttis vaidlustuskomisjon seisukoha raamlepingule tuginemise osas kvalifitseerimistingimuste täitmisel. Nimelt on vaidlustuskomisjon oma otsuse punktis 20 sedastanud: „RHS § 104 lg 7 kohaselt võib hankija nõuda [---] kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. [---]. Käesoleval juhul ei saa rääkida Vaidlustaja Hankepassis esitatud dokumentide sisu selgitamisest, kuna Hankepassis Tingimuse kolmandale nõudele vastavuse kohta esitatud andmed, eelkõige Raamleping, ei tõenda Vaidlustaja vastavust Tingimusele, ning uut lepingut (Alltöövõtuleping), millele Vaidlustaja Hankepass ei viita, ei oleks Hankija saanud Vaidlustaja Tingimusele vastavuse kontrollimisel enam arvestada, isegi kui Hankija oleks selgitusi Raamlepingu esitamise kohta Vaidlustajalt küsinud ja Vaidlustaja oleks vastuseks Hankija küsimusele esitanud Alltöövõtulepingu.“ Seega jõudis vaidlustuskomisjon ka selles lahendis järeldusele, et juba ainuüksi raamlepingu esitamine hankepassis tõendab seda, et isik ei vasta tingimustele. Vaatamata eeltoodule on hankija seisukohal, et käesoleva vaidlustuse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolud, mis olid aluseks ühe või teise vaidlustuse lahendamisel. Vaidlustuskomisjon on korduvalt rõhutanud, et ühe riigihanke tingimused, pakkumuse dokumendid või hankija otsused ei kandu üle teise riigihankesse. Hankija on seisukohal, et isegi juhul, kui vaidlustaja ongi kvalifitseeritud või jäetud kvalifitseerimata mõnes riigihankes vääralt, ei tähenda see sugugi seda, et hankija peaks tegema täpselt sama otsuse uuesti (kui see eeldaks näiteks ebaõige praktika jätkamist). Punktis 2.15 heidab vaidlustaja menetlusosalistele ette, et kolmas isik ega hankija ei ole vastanud vaidlustaja punktile, mis käsitleb ühe pakkujaga raamlepingute täitmist tellimuste alusel, kus hankelepinguid ei sõlmitagi. Jättes kõrvale fakti, et ka selle lepingu puhul on hankijale kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud hankepassis vaid raamlepingu andmed, mida hanketingimuste kohaselt esitada ei tohtinud, siis avades viidatud raamlepingu sõlmimise aluseks oleva riigihanke alusdokumendid (riigihanke viitenumbri 259652), mille hulgas on ka vaidlustajaga sõlmitud raamlepingu projekt, on sealt tuvastatav järgmine:  3 (3) • Raamlepingu punkt 6.1: Tööde teostamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Hankeleping loetakse sõlmituks nii tellimuse esitamisel ja tellija poolt pakkumuse aktsepteerimisel kui ka hankelepingu sõlmimisel konkreetsel vormil. (seega ka tellimuste aktsepteerimist loetakse hankelepingu sõlmimiseks); • Raamlepingu punktid 6.3 ja 6.4: Tööde teostamine toimub tellimuses fikseeritud tehnilise kirjelduse alusel, milles on määratud tööde sisu ja üle antavad tulemid (tööde loetelu), võimalusel tööde maht, ajalised ja eelarvelised piirangud jm olulised tingimused. Tellimus on täitjale esitatav kirjalik pöördumine tööde teostamiseks, kas tellimuskirjana, mille järel sõlmitakse hankeleping kindlal vormil või tööde halduskeskkonna (nt Jira) kaudu. (seega iga tellimus on konkreetne töö, millel on konkreetse sisu, maksumus ja tähtaeg ehk andmed, mis vaidlustaja oleks saanud esitada hankepassis); • Raamlepingu punkt 6.9: Hankeleping mahuga alates 20 000 eurot käibemaksuta sõlmitakse alati hankelepingu vormil ja allkirjastatakse poolte poolt. (seega vaidlustaja poolt punktis 2.15 viidatud „tellimused perioodil 19.04.2023-18.04.2024“ olid siiski väikse mahuga tööülesanded, millest ükski ei ületanud 20 000 eurot ehk ükski tellimus ei saanud juba ainuüksi maksumuse tõttu vastata riigihankes seatud kvalifitseerimistingimusele). RHS § 83 lõige 3 võimaldab igal hankijal esitada raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute andmed koondina pärast iga 12 kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. Antud sätte rakendamine hankijate poolt ei võta pakkujatelt kohustust esitada riigihangetes nõutud vajalikud ja asjakohased andmed hankepassis enda kvalifikatsiooni tõendamiseks. Olenemata sellest, kas need tellimused on tehtud ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingute alusel või mitte, on küsimus tellimuse, mis on võrdsustatud hankelepinguga, sisus – tellimusega tellitud tööde mahus, maksumuses ja tööde tegemise ajas. Pakkuja võib olla täitnud sadu väiksemahulisi tellimusi, mis ei pruugi üleüldse vastata vaidlusaluse riigihanke kvalifitseerimistingimusele ja seega ei näita nende tellimuste täitmine ka vaidlustaja suutlikust täita tulevikus vaidlusaluse riigihanke tingimustele vastavaid sarnaseid lepinguid. Seega vaidlustaja soov tugineda sellistele tellimuste koonditele ja leida, et need tõendavad vaidlustaja vastavust riigihankes esitatud tingimustele, on absurdne (kasutades vaidlustaja sõnu). Käesoleval juhul on hankija lisaks kõigele veendunud, et sellist detektiivitööd ei peaks tegema ükski hankija, et tõendada mõne pakkuja vastavust riigihankes seatud kvalifitseerimistingimustele. See on ebamõistlik ja halduskoormav. Kokkuvõttes jääb hankija seisukohale, et vaidlustaja pakkumuse koosseisus olnud hankepassis esitatud andmete põhjal ning pärast nende andmete sisulist kontrolli, ei olnud hankijal muud võimalust kui jätta vaidlustaja kvalifitseerimata. Lähtuvalt antud selgitustest ja põhjendustest palub Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus jätta vaidlustaja poolt esitatud vaidlustus rahuldamata ja kulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Osolainen Riigihangete juht