Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Regionaal ja Põllumajandusministeerium 06.06.2025 nr 1-4/25/2673 Taristuministri määruse „Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium edastab kooskõlastamiseks taristuministri määruse „Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Ühikuhinnad (metoodika) Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Morek IT OÜ, MultiCharge OÜ, Enefit AS, Eleport OÜ, AS Terminal, Ignitis Eesti OÜ, OÜ Alexela, Elektrum Eesti OÜ, Circle K Eesti AS, Neste Eesti AS, Electric Terminal OÜ, Diotech OÜ, MTÜ Saarte Energiaagentuur, Energex OÜ, Snabb OÜ, Viru Elektrivõrgud OÜ, Elektrilevi OÜ, Olerex AS. Ülle Rätsep, 5344 8013 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 06.06.25 MÄÄRUS Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja üldpõhimõtted (1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2025–2028 lisa 5 kohase meetme „Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. (2) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet, kulu- ja muid dokumente ning aruandeid esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna. E-toetuse keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja toetuse saajale kätte toimetatuks. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on luua Eesti transpordisektoris elektrisõidukite laadimistaristu, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni. (2) Toetuse andmise tulemusel suureneb elektrisõidukite laadimisvõimekus ning projekti väljund on rajatud laadimispunkt. (3) Toetusest rahastatav projekt peab aitama vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust, mille mõõteandmete esitamiseks kasutatakse Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) kodulehel avaldatud vormi. § 3. Meetme tegevuse elluviija Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustab, makseid ja järelevalvet projekti üle teeb KIK. § 4. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) abikõlblik kulu – projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis tekib § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuse käigus; 2) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning abikõlblik kulu tekib; 3) avalik laadija – elektrisõiduki aku laadija, mis asub kohaliku omavalitsuse üksuse kasutuses oleval maatükil mitte kaugemal kui 300 meetrit toimiva korteriühistuga kortermajast ja millele on avalik juurdepääs; 4) dünaamiline koormusjaotuse süsteem – seadeldis või süsteem, mis võimaldab laadimispunkti dünaamilist koormuse juhtimist selleks, et olemasolevat elektrivõrku ei koormataks üle elektriautot laadides; 5) laadija – elektrisõiduki aku laadimise seade, mis asub korteriühistu kasutuses oleval maatükil ja millele on juurdepääs korteriühistu loal, või avalik laadija; 6) laadimispunkt – laadija liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit; 7) projekt – käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt; 8) taastuvenergia – taastuvenergia Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) mõistes. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse paragrahvis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks elektriautode laadimispunktide rajamiseks ja selle toimimiseks vajaliku võimsuse omandamiseks. (2) Ühe taotluse raames toetatakse 4–20 laadimispunkti rajamist. Paragrahvi 7 lõike 1 punkti 5 kohase kiirlaadija soetamisel toetatakse ühe taotluse raames 2–20 laadimispunkti rajamist. (3) Laadimispunktis tuleb kasutada ainult taastuvenergiat. (4) Paragrahv 8 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab toetust taotleda vaid avaliku laadija rajamiseks, mis peab olema § 7 lõike 1 punkti 5 tähenduses kiirlaadija. (5) Paragrahv 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja poolt rajatav laadimistaristu peab sisaldama dünaamilist koormusjaotussüsteemi. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuse kuupäeval ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. Projekti abikõlblikkuse periood võib olla kuni 24 kuud. (2) Taotluse rahuldamise otsusest nelja kuu jooksul peab toetuse saaja esitama ehitusloa taotluse või ehitusteatise. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 30. november 2032. (4) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul, kuid tingimusel, et toetuse andmise oodatav tulemus ei vähene, võib KIK pikendada lõikes 1 nimetatud abikõlblikkuse perioodi, ületamata lõikes 3 sätestatud tähtpäeva. § 7. Toetuse summa ja abikõlblikud kulud (1) Toetuse summa ja abikõlblikud kulud on: 1) 757 eurot projekteerimiseks ja ehitamiseks ühe laadimispunkti kohta, kui rajatakse 2–10 laadimispunkti; 2) 370 eurot projekteerimiseks ja ehitamiseks ühe laadimispunkti kohta, kui rajatakse 11–20 laadimispunkti; 3) 615 eurot, et omandada üks laadija, mille võimsus on kuni 21 kW; 4) 1612 eurot, et omandada üks laadija, mille võimsus on 22 kW või võimsam ja millel on rohkem kui üks vähemalt 11 kW laadimispunkt; 5) 11 300 eurot, et omandada üks kiirlaadija, mille võimsus on üle 40 kW; 6) 199 eurot ühe ampri kohta laadimispunktiga ühendatud peakaitsme elektrivõimsuse juurde ostmiseks projekti raames rajatava laadija kasutuse jaoks vajalikus lisamahus; 7) 370 eurot, et omandada ja paigaldada dünaamiline koormusjaotuse süsteem. (2) Käibemaks on abikõlblik kulu ja lisatakse toetuse summale, kui toetuse saajal ei ole õigust käibemaksu riigilt tagasi saada. (3) Kulu on abikõlblik tingimusel, et laadimispunkti kasutusteatis on esitatud ja elektri kasutamise leping teenuseosutajaga sõlmitud. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 8. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus; 2) äriregistrisse kantud korteriühistu. (2) Taotleja ja projekti kinnistu asukoht on Eesti, välja arvatud Tallinna linn, Tartu linn ja Tallinna linnapiirkond. Tallinna linnapiirkonnaks loetakse Maardu linna, Viimsi valda, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Loo alevikku, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla, Kiisa alevikku, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevikku, Luige alevikku, Kiili alevit, Vaela küla, Keila linna ja Lääne-Harju valla Kulna küla. (3) Korteriühistu hallatava kortermaja, mille jaoks rajatakse projekti käigus laadimispunktid, teenindamiseks peab kortermaja kasutuses oleval kinnistul olema minimaalselt kümme parkimiskohta. (4) Korteriühistu hallatava kortermaja püstitamiseks või rekonstrueerimiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. (5) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 3) taotleja on täitnud toetuse tagasimakse nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud; 4) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. § 9. Nõuded taotlusele (1) Nõuded taotlusele: 1) taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonnas oleva taotlusvormi andmeväljadest ja taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad andmeväljad peavad olema korrektselt täidetud; 2) taotluses esitatud andmed, sealhulgas taotlusele lisatavad tõendavad dokumendid, peavad olema täielikud ja õiged; 3) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) taotleja nime, aadressi ja registrikoodi; 2) projekti nime ja projekti kinnistu aadressi; 3) projekti eesmärgi kirjeldust ja tulemust, mis vastavad §-s 2 nimetatud tulemusele ja eesmärgile; 4) projekti tegevuste kirjeldust, sealhulgas projekti käigus rajatavate laadijate ja laadimispunktide arvu ja laadimisvõimekust; 5) toetuse kasutamise ajakava (edaspidi rahastamiskava), mis peab olema reaalselt elluviidav ning mille kohaselt projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil; 6) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid ning omafinantseeringut; 7) ülevaade projekti kõigist rahastamisallikatest; 8) projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik KIKi veebilehel avaldatud vormil; 9) asendiplaan, kust nähtub vastavus § 8 lõikes 4 sätestatud nõudele ja laadijate asetus ning kui parkimiskohad ei asu korteriühistu hallatava kortermaja kinnistul, siis tuleb lisada maaomanikuga maa kasutusõiguse kokkulepe, mis kehtib vähemalt viis aastat taotluse esitamisest; 10) kohaliku omavalitsuse kinnitus taotleja vastavuse kohta § 8 lõikes 5 sätestatud nõudele; 11) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 12) kinnitus, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. 4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine § 10. Taotlusvoor (1) Taotluste esitamiseks korraldatakse taotlusvoor. Taotlusi võetakse vastu taotlusvooru avamisest kuni taotlusvooru rahalise mahu ammendumiseni või kuni 30. novembrini 2031. (2) Taotleja esitab §-s 9 sätestatud nõuetele vastava, esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga taotluse e-toetuse keskkonnas. (3) Informatsioon taotlusvooru rahalise mahu ning avamise aja kohta avaldatakse hiljemalt seitse kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust KIKi veebilehel. (4) Taotlusvooru rahalise mahu kinnitab taristuminister käskkirjaga. (5) KIK sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või käskkirja alusel. Taotlusvooru sulgemisest teatatakse KIKi veebilehel. § 11. Taotluse menetlemine (1) KIK menetleb ja rahuldab taotlusi nende laekumise järjekorras kuni taotlusvooru sulgemiseni. (2) Taotluste menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) nõutud dokumentide olemasolu kontrollimine; 3) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine; 4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. (3) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist või muutmist või mille kohta tuleb esitada lisadokumente. (4) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale, näidates ära, millised puudused tuleb kõrvaldada. (5) KIK annab lõigetes 3 ja 4 nimetatud taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10-tööpäevase tähtaja. (6) KIK menetleb taotluse 60 päeva jooksul e-toetuse keskkonnas taotluse esitamisest arvates. Periood võib pikeneda eelmises lõikes toodud juhul ja aja võrra. (7) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja taotlejat täiendavalt ära kuulamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. (8) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele. (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 9 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse §-s 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ja tulemuse saavutamiseks; 3) toetust taotletakse §-s 5 nimetatud toetatavale tegevusele ja §-s 7 nimetatud kulude katteks; 4) toetuse summa ei ületa §-s 7 sätestatut. § 13. Taotluse rahuldamine (1) KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotlusvooru eelarve võimaldab taotluse rahuldada. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) toetuse summa ja rahastamiskava ning projekti abikõlblikkuse periood; 3) toetuse saaja nimi, õigused ja kohustused; 4) laadimispunktide sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 5) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 6) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete, sealhulgas projekti lõpparuande ja järelaruande esitamise tähtajad ja kord; 7) paragrahvi 18 lõikes 8 sätestatud taastuvenergia kasutuse tõendite esitamise kord; 8) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord; 9) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 10) otsuse muutmise tingimused; 11) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. § 14. Taotluse rahuldamata jätmise otsus (1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 2) taotleja, taotlus või projekti tegevus ei vasta kas või ühele käesolevas määruses esitatud nõudele; 3) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 4) taotleja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste asukohas taotluse käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontrolli; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) toetuse taotleja andmed; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise kord. § 15. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele pärast tingimuse täitmist. 5. peatükk Toetuse kasutamine ja maksmine § 16. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta lõpparuande ja järelaruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Lõikes 1 nimetatud projekti lõpparuande ja järelaruande vormid kehtestab KIK ja avalikustab need e-toetuse keskkonnas. (3) Toetuse saaja esitab KIKile projekti lõpparuande pärast laadimistaristu valmimist. Projekti lõpparuanne esitatakse hiljemalt kahe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu. (4) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi; 2) projekti tegevuste elluviimise tulemused; 3) andmed projekti elluviimisel tehtud tööde kohta; 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) vajaduse korral pädeva asutuse antud kasutusloa andmed; 6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (5) Toetuse saaja esitab KIKile järelaruande üheaastase perioodi kohta alates lõppmakse tegemisest (edaspidi järelaruande periood). Järelaruanne esitatakse 30 tööpäeva jooksul nimetatud perioodi lõpust arvates. (6) Projekti järelaruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti nimi ja number, toetuse saaja nimi; 2) paragrahvi 18 lõikes 8 nõutud teave; 3) järelaruande perioodil registreeritud laadimistundide koguarv ja laaditud elektrienergia (kWh) maht kilovatttundides, mis esitatakse KIKi veebilehel avaldatud vormil. (7) Aruannete esitamise tähtaegu võib KIK põhjendatud juhul pikendada. § 17. Toetuse maksmise kord (1) Toetus makstakse toetuse saajale pärast projekti elluviimist ja lõpparuande esitamist abikõlblike kulude katteks. (2) Toetus makstakse maksetaotluse alusel toetuse saajale 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. (3) Maksetaotlus tuleb esitada KIKile koos lõpparuandega või pärast lõpparuande esitamist. (4) Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel ja sellele lisatakse: 1) laadimispunkti kasutusteatis; 2) laadija ja laadimispunkti vastuvõtmist tõendavad dokumendid ja foto; 3) leping elektrimüüja või võrguteenuse osutajaga. (5) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. (6) Kui maksetaotluse menetlemise käigus tuvastatakse mõni § 19 lõikes 4 nimetatud asjaolu, siis peatatakse maksetaotluse menetlemine. § 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt. (3) Laadimispunktid peavad olema kasutuses taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemise hetkest arvates. (4) Toetuse saaja kohustub viivitamata vastama KIKi küsimustele toetuse saaja, toetuse kasutamise, soetatud vara ja selle kasutamise kohta. (5) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või Kliimaministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, mis on KIKi või Kliimaministeeriumi hinnangul tähtsad, et hinnata toetuse nõuetekohast kasutamist. (6) Toetuse saaja peab andma KIKi või Kliimaministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul arvates sellekohase nõude saamisest. (7) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti toetuse abil soetatud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. (8) Toetuse saaja kasutab toetuse abil rajatud laadimispunktides ainult taastuvenergiat ja esitab seda tõendavad, päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise lepingu ja tarbimisandmed või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed KIKile koos järelaruandega või KIKi nõudmisel. (9) Toetuse saaja esitab projekti lõpp- ja järelaruande vastavalt §-le 16. (10) Toetuse saaja teavitab avalikkust rahastamisallikast, tagades toetuse eest soetatud laadija juures info, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine ja see on põhjendatud. (2) KIK tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole abikõlblikkuse perioodil võimalik; 3) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta. (3) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 kohaselt ning teha taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsus. (4) KIK võib teha toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja seda ei heastata; 3) toetuse saaja on toetuse kasutamise kohta esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid; 4) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu katteks. (5) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. (6) Kui toetuse saaja ei täida § 18 lõikes 3 nimetatud kohustust, siis nõuab KIK toetuse proportsionaalselt tagasi. (7) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 90 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele. 7. peatükk Vaide esitamine § 20. Vaide esitamine Käesoleva määruse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel võib toetuse taotleja või toetuse saaja enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetluse, kui isikul on haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise õigus. Vaie esitatakse KIKile.  06.06.2025 Taristuministri määruse „Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. Määrusega reguleeritakse elektriautode laadimistaristu rajamise toetuse andmist kortermajade piirkonda, millega antakse muude riiklike meetmetega koosmõjus tõuge elektriautode laialdasemaks kasutuselevõtuks Eestis. Määrusega panustatakse arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärkide ja eelkõige mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ja „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ saavutamisse. Samuti panustatakse sellega riigieelarve tulemusvaldkonda „Kliima, energeetika ja elurikkus“, programmi „Transpordi ja liikuvuse programm“ ning selle tegevusse „Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine“, mille tegevuse üks eesmärkidest on ellu viia keskkonnahoidlikku liikuvust soodustavaid tegevusi. Niisamuti on „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ põhifookus transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärke 2030. ja 2050. aastaks. Kliimakindla majanduse seaduse väljatöötamisel on transpordisektorit puudutavas jõutud arusaamale, et ühistransport peab olema kvaliteetne ja minimaalse heitega, sõidu- ja kaubaveoautod keskkonnasäästlikumad ning ratta- ja jalgteede võrgustik soodustama erinevaid liikumisviise. Kiireid muutusi on hetketeadmise alusel võimalik saavutada säästlikumate kütuste ja sõidukite kasutuselevõtu soodustamise, sealhulgas vastava laadimistaristu arendamise abil, kuna käitumuslike muutuste saavutamine on keerulisem. Kuna transpordisektori kasvuhoonegaaside heitest tuleb ligikaudu 95% maanteetranspordist, millest omakorda ligikaudu 65% tuleb sõiduautodest, 15% veoautodest, 14% väikekaubikutest ning 6% bussidest, siis kliimakindla majanduse seaduse eelnõus peaksid seatavad eesmärgid ning väljapakutavad meetmed enim panustama maanteetranspordi kui suurima kasvuhoonegaaside heitega alasektori heite vähendamisse. Lisaks tuleb arvestada, et suur osa sektori heitest ei tulene äritegevusest, mistõttu on heite vähendamiseks vaja arendada säästvate liikumisviiside kättesaadavust ja kvaliteeti ning tegeleda inimeste liikumisharjumuste muutmisega. (Kliimaministeerium, 2024) Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi (edaspidi ka KliM) liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Ülle Rätsep ([email protected]; 5344 8013) ja ekspert Ursula Sarnet ([email protected]; 715 3404) ning Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) toetuste ja teenuste osakonna projektikoordinaator Lilian Olle ([email protected]; 5880 0238). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud KIKi jurist Jaanika Vilde ([email protected]; 5880 0207), KliMi jurist Rene Lauk ([email protected]; 626 2948) ja KliMi peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova ([email protected]; 5885 1057). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]; 5886 1210). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja kahekümnest paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus; 3) nõuded taotlejale ja taotlusele; 4) taotluse esitamine ja menetlemine; 5) toetuse kasutamine ja maksmine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine; 7) vaide esitamine. Määruse 1. peatükis sätestatakse üldsätted, sh määruse kohaldamisala ja üldpõhimõtted, toetuse andmise eesmärgid ja tulemused, meetme tegevuse elluviija ning terminid. Määruse § 1 Lõikes 2 sätestatakse kohustus esitada ja vastu võtta kõik toetusega seotud dokumendid Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas. Sealsamas ka kõik dokumendid säilitatakse. Määruse § 2 Paragrahvis sätestatakse, et toetuse andmise eesmärk on Eesti transpordisektoris kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamist toetavate elektrisõidukite laadimistaristu loomine. Laadimistaristu on kogu elektrisõiduki laadimiseks vajaminev infrastruktuur, sealhulgas laadija, laadimispunkt, dünaamiline koormusjaotussüsteem, varustav elektrisüsteem jne. Toetuse andmise tulemusel suurenevad elektrisõidukite laadimisvõimekus ning elektrisõidukite arv. Projekti väljund on rajatud laadimispunktide arv. Toetusest rahastatav projekt peab aitama vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust ja mõõtmiseks kasutatakse KIKi kodulehel avaldatud dokumenti „Hinnanguline elektriautode laadimistaristu KHG ja taastuvenergia arvutuse vorm“. Antud vormis on KHG heite vähenemine tegevuse tulemusel arvutatav etteantud metoodika alusel, taotleja peab lisama vaid laadimispunktide tehnilised parameetrid ja prognoositava kasutusaja aastas. Eeldatavasti rajatakse ühe miljoni euroga vähemat 19 kiirlaadimispunkti või vähemalt 100 tavalaadimispunkti üle Eesti. Määruse § 3 Paragrahvis sätestatakse, et toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustab, makseid ning projekti üle järelevalvet teeb KIK. KIK toetuse andjana nõuab vajaduse korral atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 alusel toetuse tagasi määruse §-s 19 sätestatud tingimustel ja korras. KIK tegutseb halduslepingu alusel. Meetme töötas välja Kliimaministeerium. Määruse § 4 Paragrahvis sätestatakse määruses kasutatavad terminid: 1) abikõlblik kulu on projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on vajalik määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks; 2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad; 3) avalik laadija on elektrisõiduki aku laadija, mis asub kohaliku omavalitsuse üksuse kasutuses oleval maatükil mitte kaugemal kui 300 m toimiva korteriühistuga (edaspidi ka KÜ) kortermajast ja millele on avalik juurdepääs. Korteriühistu toimivust hinnatakse selle äriregistri kande kehtivuse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 kohaselt on maatükk ehk kinnisasi maapinna piiritletud osa, mis on üldjuhul kantud kinnistusraamatusse. KOV saab toetust taotleda vaid avaliku laadija rajamiseks ning sealjuures peab tegemist olema kiirlaadijaga ehk laadijaga, mille võimsus on üle 40 kW; 4) dünaamiline koormusjaotuse süsteem on seadeldis või süsteem, mis võimaldab laadimispunkti dünaamilist koormuse juhtimist selleks, et olemasolevat elektrivõrku ei koormataks üle elektriautot laadides; 5) laadija on elektrisõiduki aku laadimise seade, mis asub korteriühistu kasutuses oleval maatükil, millele on juurdepääs korteriühistu loal, või avalik laadija; 7) laadimispunkt on laadija liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit; 8) projekt on käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulude hüvitamist osaliselt toetatakse; 9) taastuvenergia ehk taastuvatest energiaallikatest toodetud energia on taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotoelektriline päikeseenergia), geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia. Sellise energia allikas on vesi, tuul, ümbritsev keskkond, päike, lained, looded, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, sõnnik, läga, reoveesetted, toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidujäätmed. Taastuvus tähendab seda, et näiteks päikese, vee, tuule jmt abil on võimalik järjepidevalt toota energiat, ilma et need ühel hetkel otsa saaksid. Taastuvenergia defineeritakse määruses läbi taastuvenergia direktiivi vastava mõiste. Määruse 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus. Määruse § 5 Paragrahvis 5 sätestatakse, et määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ja tulemuse saavutamiseks antakse toetust, et rajada laadimispunkt ning omandada selle toimimiseks vajalik võimsus. Ühe taotluse raames toetatakse nelja kuni kahekümne laadimispunkti rajamist vajaduse korral erinevates asukohtades. Alla nelja laadimispunkti rajamist ei toetata sellepärast, et väheste laadimispunktide rajamise kulud on elektrisüsteemile üldjuhul talutavad ja seetõttu piisavalt soodsad, et riigi toetust ei vajata. Toetust ei soovita suunata üksikute korteriomanike vajaduste rahuldamiseks. Toetatakse alates neljast laadimispunktist, mida võiks pidada kompleksseks lahenduseks märkimisväärsele hulgale korteriühistu liikmetest. Alla nelja laadimispunkti ehitamine ei oma tõenäoliselt mõju elektriautode kasutuselevõtu suurenemisele, kuna on pigem suunatud olemasolevate sõidukite vajaduste rahuldamisele. Piirang kuni 20 laadimispunktile on kehtestatud eesmärgiga tagada nende jaotumine erinevatesse piirkondadesse ning vältida ülearu ühte asukohta koondumist. Kiirlaadijate soetamist toetatakse alates kahest laadimispunktist. Kiirlaadijate osas kehtestatakse erand seoses nende kalli hinnaga ja suure elektritarbega. Laadijate arvu ei ole sätestatud. Sätestatud on ainult laadimispunktide arv. Laadimispunktis tuleb kasutada taastuvenergiat, kuna CO2 direktiiv sätestab selgelt, et lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud tulu võib kasutada investeerimiseks sellistesse transpordiliikidesse ja ülemineku kiirendamine sellistele transpordiliikidele, mis aitavad märkimisväärselt kaasa sektori süsinikuheite vähendamisele – aga seda nõuet ei täideta, kui kasutatakse taastumatutest energiaallikatest toodetud, näiteks põlevkivist toodetud, elektrienergiat. Selleks on laadimispunktide rajamiseks kaks peamist moodust: 1. Laadimistaristule rajatakse eraldi liitumispunkt elektrivõrguga. Sellisel juhul laetakse sõidukeid üksnes elektrivõrgust tarbitud elektriga. Elektrivõrgust tarbitud elektri päritolu tõendamiseks kasutatakse päritolutunnistusi, mis tõendavad, et tarbitud elekter on toodetud taastuvetest energiaallikatest. Päritolutunnistuste süsteemi eest vastutab Eestis Elering AS, veebileht: https://elering.ee/elektri-paritolutunnistused. 2. Laadimistaristu ühendatakse olemasolevasse liitumispunkti, milles võib lisaks laadimistaristule olla tarbimine, tootmine ja salvestamine. • Elektri päritolu saab tõendada päritolutunnistustega. Sellisel juhult tuleb päritolutunnistustega tõendada vähemalt laadimistaristu kaudu tarbitud elektri kogus. Päritolutunnistustega tõendamine toimub kuu/aasta kaupa. • Laadimistaristuga on läbi otseliini ühendatud salvestus ja taastuvenergia tootmine. Sellisel juhul arvestatakse kuupõhiselt, et taastuvenergia toomisüksusega toodetud elektriga kaetakse laadimistaristu nõudlus, kuid üksnes selle taastuvenergia koguse ulatuses, millele ei ole väljastatud päritolutunnistusi. • Elektri päritolu saab tõendada KÜ siseselt toodetud elektrienergiaga. Kui KÜ siseselt toodetud taastuvenergiale ei väljastata päritolutunnistusi, siis sellisel juhul tohib laadimistaristus tarbitud elektri tasaarveldada 1 tunni lõikes. Näiteks kui KÜ katusel olev päikesepaneel tootis vahemikus 12.00–13.00 10 kWh elektrit ja laadimistaristu kaudu tarbiti sel vahemikul 15 kWh elektrit, siis 10 kWh mahus elektrit tohib kasutada päritolu tõendamiseks. Alternatiiv: kui KÜ siseselt toodetud taastuvenergiale ei väljastata päritolutunnistusi, siis sellisel juhul tohib laadimistaristus tarbitud elektri tasaarveldada 1 kuu lõikes. Mõlemal juhul tuleks tagada, et taastuvelektrile ei ole antud päritolutunnistusi. • Kui riigisisesesse õigusesse võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1711 artikkel 15a, siis saab elektrienergia päritolu tõendada ka jagatud elektriga. KOV saab toetust taotleda üksnes avaliku kiirlaadija rajamiseks, et soodustada avalikku kasutust võimaldava laadimistaristu arengut. See aitab kaasa elektriautode kasutuselevõtule avalikus ruumis, kiirendades ja parandades laadimisvõimaluste kättesaadavust ka nende elanike jaoks, kelle korteriühistul puudub võimalus laadija paigaldamiseks. Avalik laadija on määruse § 4 punkti 3 kohaselt elektrisõiduki aku laadija, mis asub kohaliku omavalitsuse üksuse kasutuses oleval maatükil mitte kaugemal kui 300 meetrit toimiva korteriühistuga kortermajast ja millele on avalik juurdepääs. Kiirlaadija on määruse § 7 lõike 1 punkti 5 tähenduses laadija, mille võimsus on üle 40 kW. Korteriühistu poolt rajatava laadimistaristu puhul on dünaamilise koormusjaotussüsteemi kasutamine kohustuslik, kuna see võimaldab olemasoleva elektrivõrgu tõhusat ja ohutut kasutamist. Dünaamiline koormusjaotuse süsteem tähendab seadeldist või süsteemi, mis juhib laadimiskoormust reaalajas vastavalt hoone üldisele elektritarbimisele. Ilma sellise lahenduseta võib elektriautode samaaegne laadimine põhjustada võrgu ülekoormust, mis võib omakorda tuua kaasa elektrikatkestusi või vajaduse teha kulukaid võrguvõimsuse suurendamisi. Seega on dünaamiline koormusjaotus oluline, et tagada taristu töökindlus, energiasääst ja madalamad investeerimiskulud. Sõltuvalt sellest, kuhu KOV rajab oma laadimispunktid, võib dünaamiline koormusjaotussüsteem olla abikõlblik ka KOV projektide puhul, kuid selle rajamine ei ole alati toetuse kasutamisega kaasnev kohustus. Määruse § 6 Paragrahvis sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. Projekti abikõlblikkuse periood võib olla kuni 24 kuud, kuid mitte hilisem kui 30.11.2032. Samas võib mõjuval põhjusel 24-kuulist abikõlblikkuse perioodi ületada, kui projektiga saavutatav tulemus ei vähene ning projekt lõpeb enne 30. novembrit 2032. Projekti tulemusel peab elektrisõidukite laadimisvõimekus suurenema. Kui objekt on kaetud ehitus- või kasutusloaga, siis KIKile ehitus- ega kasutusteatiseid esitada ei tule. Määruse § 7 Paragrahvis sätestatakse toetuse suurus ehk summa ning abikõlblikud kulud tegevuste lõikes. Toetust antakse standardiseeritud ühikuhinna alusel. Ühikuhinna väljatöötamise metoodikat on kirjeldatud seletuskirja lisas. Toetuse osakaal on 60% metoodikas toodud standardiseeritud ühikuhinnast. Kui toetuse saajal ei ole õigust käibemaksu riigilt tagasi saada, siis lisatakse toetusele käibemaksu summa. Toetust ei maksta välja enne, kui elektri kasutamise leping on teenuseosutajaga sõlmitud ehk laadimispunkt on kasutusvalmis. Määruse 3. peatükis sätestatakse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded. Määruse § 8 Paragrahvis sätestatakse, et taotlejad saavad olla kas korteriühistud või kohaliku omavalitsuse üksused üle Eesti, välja arvatud Tallinna ja Tartu linn Eesti haldusjaotuse tähenduses ning Tallinna linnapiirkond, mille koosseisu kuuluvad asustusüksused on nimetatud määruses. Linnapiirkondade määratlemisel lähtutakse Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikast“. Tartu ja Tallinna linna ja selle linnapiirkonna kinnistutele toetust ei anta, lähtudes Konkurentsiameti veebruaris 2025 koostatud dokumendis „Ülevaade kergsõidukite avaliku laadimistaristu turust Eestis“ toodud soovitustest. Vastavalt 2024. aasta 31. mai seisuga tuvastas Konkurentsiamet Eestis 592 avalikul kinnistul asuvat elektriautode laadimisjaama, millest kõige rohkem asus Harjumaal (327) ja Tartu maakonnas (84) (vt Joonis 1). Joonis 1. Avalikel kinnistutel asuvate elektriautode laadimisjaamade jagunemine Eestis Allikas: Konkurentsiamet, 2025 Lisaks toob Konkurentsiamet oma uuringus välja, et ettevõtjate arv varieerub maakondade lõikes märkimisväärselt. Tallinnas ja Tartus tegutseb kaheksa turuosalist – see number hõlmab kõiki 2024. aasta 31. mail tegutsevaid ettevõtjaid Eestis. Uuringu leheküljelt 86 leiame soovituse: laadimistaristu äärealadele rajamise toetamine. Laadimistaristu rajamine äärealadele ei pruugi olla ettevõtjatele lühiajaliselt kasumlik, kuid see aitab luua laiemat konkurentsi ja toetab tarbijate liikumisvabadust üle Eesti. Riik ja omavalitsused võiksid kavandada meetmeid või toetusi, mis suurendaksid ärimudelite tasuvust ka madalama nõudlusega piirkondades ning soodustaksid konkurentsi selliselt, et ka hajaasustusega piirkondades tegutseks mitu teenuseosutajat (vt peatükk 3.2 ja 4.4). Samadel põhjustel ei toetata laadimistaristu rajamist Tallinna linnapiirkonna asustusüksustes. Korteriühistu võib taotleda toetust juhul, kui hallatava kortermaja, mille jaoks rajatakse projekti käigus laadimispunktid, teenindamiseks on minimaalselt kümme parkimiskohta. Juhul, kui parkimiskohad ei asu KÜ hallatava kortermaja kinnistul, siis tuleb taotlusele lisada maaomanikuga sõlmitud maa kasutusõiguse kokkulepe, millest nähtub, et korteriühistu liikmetel on õigus parkimiskohti kasutada. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 651 tuleb laadimistaristu paigaldada juhul, kui parkimiskohti on kavandatud rohkem kui kümme. Rohkem kui kümne parkimiskohaga elamu püstitamisel tuleb kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga. Sellega on tagatud, et parkimiskohtade omanikud saavad vajaduse korral hõlpsalt paigaldada elektriauto laadimispunkti. Rakendamist reguleerib ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, mille kohaselt elektriauto laadimistaristut ei pea paigaldamata hoonetes, mille püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on ehitusloa taotlus esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Lähtudes seadusandja tehtud valikutest toetatakse määruse alusel samuti üle kümne parkimiskohaga kortermaju, kuid vaid selliseid, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks, sealhulgas parkla või elektrisüsteemi, on esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Kui maja on ehitatud või renoveeritud hiljem (arvestades ehitusloa taotluse või teatise esitamisest), siis kehtis seadusest tulenev kohustus rajada vastavad parkimiskohad ja selliseid korteriühistuid meetmest ei toetata. Määruse § 9 Paragrahvis sätestatakse nõuded taotlusele ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu, sealhulgas taotleja andmete, projekti nime, eesmärgi ja tulemuste esitamise kohta. Lisaks tuleb taotluses esitada laadimispunktide arv ja laadimisvõimekus, rahastamiskava ning kogueelarve koos kululiikide ja rahastamisallikatega. Kui taotleja tegutseb volituse alusel, tuleb lisada volikiri ning taotleja peab kinnitama, et projekti kuludeks ei ole taotletud toetust muudest allikatest. Määruse 4. peatükis sätestatakse taotluse esitamine ja menetlemine, sh taotlusvoor, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll, taotluse rahuldamine, taotluse rahuldamata jätmine, taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine. Määruse § 10 Paragrahvis sätestatakse taotluse esitamise ning taotlusvooru korraldamise kord. Taotluste esitamiseks korraldatakse taotlusvoor. Taotlusi võetakse vastu taotlusvooru avamisest kuni taotlusvooru rahalise mahu ammendumiseni või kuni 30. novembrini 2031. Projekt peab samas lõppema hiljemalt 30. novembril 2032 (abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg), st sellisel juhul jääb projekti rakendamiseks 12, mitte 24 kuud. Nõuetele vastav, esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas. Taotlusvooru rahalise mahu kinnitab taristuminister käskkirjaga. KIK sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või taristuministri kirja alusel. Taotlusvooru rahalise mahu jäägist, ammendumisest ning taotlusvooru sulgemisest teatatakse KIKi veebilehel. Määruse § 11 Paragrahvis sätestatakse taotluste menetlemise kord. Määruse § 12 Paragrahvis sätestatakse, et taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK ning taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele. Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui see on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras. Määruse § 13 Paragrahvis sätestatakse taotluse rahuldamise alused ja taotluse rahuldamise otsuse minimaalsed sisunõuded. Taotluse rahuldamise otsus on haldusakt ja peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Määruse § 14 Paragrahvis sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused. Taotluse rahuldamata jätmise otsus on haldusakt ja peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Otsust on võimalik vaidlustada, esitades vaide KIKile. Määruse § 15 Paragrahvis sätestatakse taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Taotluse rahuldamise otsuse võib haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses teha ka kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Sellisel juhul tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele alles pärast tingimuse täitmist. Määruse 5. peatükis sätestatakse toetuse kasutamine ja maksmine, sh toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine, toetuse maksmise kord, toetuse saaja õigused ja kohustused. Määruse § 16 Paragrahvis sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Toetuse saaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta lõpparuande ja järelaruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel e-toetuse keskkonna kaudu. Järelaruanne esitatakse üheaastase perioodi kohta, mis algab lõppmakse tegemisest ja kestab üks aasta. Järelaruanne esitatakse pärast selle perioodi lõppu 30 tööpäeva jooksul. Järelaruande vorm on leitav KIKi kodulehelt. Järelaruandes esitatakse andmed järelaruande perioodil registreeritud laadimistundide koguarvu ja laaditud elektrienergia (kWh) mahu kohta ning toetuse abil rajatud laadimispunktides taastuvenergia kasutamise tõendid. Toetuse abil rajatud laadijates tohib kasutada ainult taastuvenergiat, vastasel korral ei aita toetus kaasa meetme eesmärgi täitmisele. Määruse § 17 Paragrahvis sätestatakse toetuse maksmise kord. Peamine eeldus on, et toetus makstakse toetuse saajale pärast projekti elluviimist ja lõpparuande esitamist maksetaotluse alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Toetust makstakse ainult abikõlblike kulude katteks määruse §-s 7 sätestatud toetuse summade kohaselt. Maksetaotluse esitab toetuse saaja esindusõiguslik isik ja see tuleb esitada KIKile e-toetuse keskkonna vahendusel ning sellele lisatakse: 1) laadimispunkti kasutusteatis või viide, kust avalikust andmekogust see on leitav; 2) laadija ja laadimispunkti vastuvõtmist tõendavad dokumendid ja foto rajatud laadijast; 3) leping elektrimüüjaga või võrguteenuse osutajaga. Kui toetuse saajal toodab ise taastuvelektrit tootmine, näiteks päikesepaneelide abil, mis katab laadija elektrivajaduse, siis tuleb seda tõendada ja sel juhul ei nõuta elektrimüüja või võrguteenuse osutajaga sõlmitud lepingu esitamist. Määruse § 18 Paragrahvis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saaja peamine õigus on saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saaja peab: 1) tagama projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt; 2) tagama, et laadimispunktid on kasutuses taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemise hetkest arvates; 3) viivitamata vastama KIKi küsimustele toetuse saaja, toetuse kasutamise, soetatud vara ja selle kasutamise kohta; 4) säilitama ja võimaldama KIKi või Kliimaministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, mis on KIKi või Kliimaministeeriumi hinnangul tähtsad, et hinnata toetuse nõuetekohast kasutamist; 5) andma KIKi või Kliimaministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul arvates sellekohase nõude saamisest; 6) teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti toetuse abil soetatud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi; 7) kasutama toetuse abil rajatud laadimispunktides ainult taastuvenergiat ja esitama seda tõendavad, päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise lepingu ja tarbimisandmed või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed KIKile koos järelaruandega või KIKi nõudmisel; 8) esitama projekti lõpp- ja järelaruanded vastavalt §-le 16; 9) teavitama avalikkust rahastamisallikast, tagades toetuse eest soetatud laadija juures info, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest ja KIKi juhiste kohaselt. Määruse 6. peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõike 5 alusel. Määruse § 19 Paragrahvi kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine ja selleks on olemas põhjendused. Lõikes 2 on sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused, mille kohaselt näiteks võib KIK tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks juhul, kui toetuse saaja ei vii projekti ellu taotluse juurde esitatud rahastamiskava kohaselt. Samas, kui toetuse saaja ei täida määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 kohaselt. Kui toetust on makstud mitteabikõlblike kulude katteks, siis nõutakse see tagasi. Tagasinõutava toetuse suurus oleneb rikkumise raskusest. Kui laadimispunktid ei ole kasutuses taotluses kirjeldatud viisil vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemise hetkest arvates, siis nõuab KIK toetuse tagasi, arvestades laadijate sihipärase kasutuse ajalist proportsiooni. KIK peab toetust tagasi nõudes tegema kaalutlusotsuse ja põhjendama tagasinõutava toetuse suurust. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses ka taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, mistõttu ei saa toetuse saaja tagasinõutavat summat oma projektis kasutada. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 90 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele. Määruse 7. peatükis sätestatakse vaide esitamine. Määruse § 20 Paragrahvis sätestatakse, et määruse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel võib toetuse taotleja või toetuse saaja enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetluse, kui isikul on haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise õigus. Vaie esitatakse KIKile ja vaide lahendab KIK. Täpsemalt sätestatakse vaide esitamise kord taotluse rahuldamise otsuses. 3. Määruse terminoloogia Määruses kasutatakse üldkeeles arusaadavaid mõisteid ja §-s 4 sisustatud termineid. 4. Määruse vastavus ELi õigusele Direktiivi (EL) 2003/87/EÜ artikkel 10 (3) kohaselt on liikmesriikidel õigus otsustada selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud tulu. Seejuures loetleb direktiivi artikkel 10 (3) eesmärgid, millest üks või mitu peavad olema täidetud. Artikli 10 (3) (f) kohaselt võivad seejuures liikmesriigid kasutada kõnealust tulu näiteks investeeringuteks sellistesse transpordiliikidesse ja ülemineku kiirendamiseks sellistele transpordiliikidele, mis aitavad märkimisväärselt kaasa sektori süsinikuheite vähendamisele. Vastav direktiiv on riigisisesesse õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ja selle alusel kehtestatud määrustega. Lisapiiranguid viidatud regulatsioonidest vahendite kasutamisele ei tulene. 5. Riigiabi Konkurentsiameti veebruaris 2025 koostatud analüüsis „Ülevaade kergsõidukite avaliku laadimistaristu turust Eestis“ selgitatakse, et hajaasustusega piirkondades on vähe investeeringuid ja laadimisvõimaluste kasvu ning arvestades analüüsi raames selgunud asjaolusid, soovitab Konkurentsiamet turuolukorra parandamiseks riigil ja KOVidel toetada näiteks laadimistaristute rajamist äärealadele ning kavandaksid meetmeid, mis suurendaksid tasuvust ka madalama nõudlusega piirkondades. Arvestades analüüsis toodud soovitusi ja asjaolusid, on välja töötatud toetusskeem, mille raames eraldatakse KOVile ja KÜle laadijate rajamiseks toetust, et soodustada laadijate rajamist väljapoole Tallinna ja Tartu linna. Väljapool Tallinna ja Tartu linna kuulub korteritest 6,3% äriühingutele Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel. ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Konkurentsi moonutamise ja liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamise tingimuste hindamisel peab tuvastama üksnes seda, kas abi võib kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust ja moonutada konkurentsi. Kehtib eeldus, et riigi poolne rahaline eelis liberaliseeritud sektoris moonutab konkurentsi.[1] Kuivõrd laadimistaristu turg on konkurentsile avatud, siis antud tõlgendusreeglitest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et toetus KOVile või KÜle avaliku laadimistaristu rajamiseks mõjutab konkurentsi. Kuigi, pigem võib eeldada, et KÜd ei soovi rajada avalikke laadimispunkte ning kui mõni KÜ, kelle liikmete hulgas on ka äriühing sooviks, siis eelpoolviidatud Konkurentsiameti ülevaade viitab, et turuolukorda tuleks parandada. KÜle antav toetus mitte avaliku laadimistaristu rajamiseks laadimistaristu turgu mõjutada ei saa. Avaliku sektori toetus ettevõtjatele kujutab endast riigiabi vaid ulatuses, kus see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellega seoses ei ole vaja aga tõendada, et abil on tegelik oluline mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, vaid üksnes seda, kas riigiabi võib kaubandust kahjustada.[2] [1] Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01) (riigiabi mõiste teatis), p 187. [2] Riigiabi mõiste teatis, p 190. Korteriühistu (KÜ) moodustatakse vaid konkreetse elamu korrashoiuks, mistõttu KÜ poolt oma korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine on selgelt ja ainult kohaliku iseloomuga ning piiratud geograafilise ulatusega ning korteriühistul puudub igasugune mõju liikmesriikide turgudele, kuna tegevus on piiratud vaid ühe konkreetse ehitisega, mistõttu KÜ kinnistule rajatav laadija, millele on juurdepääs vaid KÜ loal, ei saa kahjustada kaubandust, sh ei meelitaks investeeringuid või teiste liikmesriikide kliente. Kui KÜ rajab avalikult kasutava laadija, siis selle toetamine ei mõjuta samuti liikmesriikide vahelist kaubandust, kuna laadijaid rajatakse peamiselt piirkonna elanike ja läbisõitvate turistide teenindamiseks ning on niivõrd piirkondliku mõjuga ja ebausutav on, et antud toetuse abil rajatud laadijad meelitaks kohale teiste riikide kodanikke, mistõttu ei saa see mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kuivõrd antud juhul on tegu riigipoolse abiga investeerimaks kohaliku laadimistaristu rajamisse, siis võib asuda seisukohale, et nimetatud toetus KOVile või KÜle on kohaliku mõjuga, ning see ei kahjusta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonutada konkurentsi. 6. Määruse mõju Määruse üldine mõju Toetus on suunatud elektriautode laadimistaristu arendamisele, et parandada laadimisvõimaluste kättesaadavust ning soodustada seeläbi elektriautode laialdasemat kasutuselevõttu. Laadimistaristu arendamine on oluline eeldus, et toetada elektrisõidukite kasutamise kasvu, aidates kaasa nii keskkonnaeesmärkide täitmisele kui ka säästlikumatele ja jätkusuutlikumatele liikumisviisidele üleminekule. Elektriautode laadimistaristu toetamise meede on osa Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärkide täitmisest, mille siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada taastuvenergia kasutamist transpordisektoris. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 kohaselt peab Eesti vähendama transpordisektori heitkoguseid vähemalt 13% võrreldes 2005. aastaga. Elektriautode ja vastava taristu arendamine aitab saavutada 2040. aastaks oluliselt madalamaid heitkoguseid. Kuna 2020. aastal moodustas transpordisektor ligikaudu 17% Eesti koguheitest ning maanteetransport põhjustas 97,4% sektori emissioonist, on elektrisõidukite laialdasemal kasutamisel oluline osa, et liikuda kliimaneutraalsuse suunas. Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt keskkonnahoiu ja tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Määruse edukal rakendamisel on oodata, et elektriautode laadimistaristu rajamine kortermajade piirkonda annab koos muude riiklike meetmetega tõuke elektriautode laialdasemaks kasutuselevõtuks. Prognoosida võib, et 2030. aastaks on elektriautode osakaal Eestis märgatavalt suurenenud ning Eestisse sisse toodavad sõidukid on keskmiselt väiksema süsinikuheitega. 2040. aastaks on suurem osa sõidukeid nullheitega. Meetme prognoositav minimaalne mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele on 3407 tonni (CO2) aastas ja minimaalne täiendav taastuvenergia kasutuselevõtt transpordisektoris on 4517 MWh aastas. Mõju halduskoormusele Määrusega ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees. Toetuse saamisega kaasneb kohustus toetuse kasutamisest aru anda. Mõju majandusele ja ettevõtluskeskkonnale Laadimistaristu laienemine aitab kaasa tasakaalustatumale arengule, parandades elektriautode kasutusvõimalusi ka väljaspool suuremaid keskusi. Elektriautode laialdasem kasutuselevõtt hoogustab kodumaise taastuvelektri tootmist. Elanike ja leibkondade üldine majanduslik olukord eeldatavasti paraneb, sest tänu säästlikumatele ja efektiivsematele transpordilahendustele kasvab kokkuhoid auto- ja kütusekuludelt. Hetketeadmise järgi on elektriauto ülalpidamiskulud ca 20% madalamad kui sisepõlemismootoriga auto puhul. Laadimistaristu rajamine loob otseseid ja kaudseid töökohti nii ehituse, elektritööde kui ka hooldusteenuste sektoris. Laadimisvõimaluste suurenemine annab kindlustunde elektrisõidukite soetamiseks, mis omakorda kasvatab nõudlust uute ja kasutatud elektriautode turul. Pikemas perspektiivis aitab laadimistaristu areng kaasa elektrisõidukite laialdasemale kasutuselevõtule, mis vähendab sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning toetab kodumaise taastuvenergia tootmist ja tarbimist transpordisektoris. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Käesolevat määrust rahastatakse CO2 eelarvest 1 000 000 euroga. Toetust makstakse ühikuhindade alusel ehk keskmise hinna alusel. Toetuse summa kehtestamisel on arvestatud, et toetuse määr on 60%. Toetuse saajate omafinantseering moodustab vähemalt 40% projektide abikõlblikust kogumaksumusest. Rakendamisega seotud kulude katmiseks (nt toetuse andmise tingimuste ettevalmistamiseks, teavitamiseks, kontrollideks, seireks, hindamiseks, väljamaksete tegemiseks jm) on sama meetme eelarvest ette nähtud 9,97%. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal katta. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK), Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Korteriühistute Liidu ning laadimistaristu arendajatega. Seletuskirja lisa: Ühikuhinnad (metoodika)  Elektriautode laadimistaristu rajamise maksumuse ühikuhinnad 6.06.2025 1. Kliimaministeerium on välja töötanud toetusmeetme elektriautode laadimistaristu rajamiseks. Toetust antakse äriregistrisse kantud korteriühistutele ja kohaliku omavalitsuse üksustele. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse määrusega atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Toetust antakse standardiseeritud ühikuhinna alusel. 2. Koostöös Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on Kliimaministeerium toetuse suuruse määramiseks välja selgitanud ühikuhinnad toetatavate tegevuste lõikes. Toetuse määr on 60% leitud ühikuhinnast. Ühikuhinnad on leitud asjade ja teenuste käbemaksuta maksumusest ning toetuse summale lisatakse käibemaks, kui toetuse saajal ei ole õigust käibemaksu riigilt tagasi saada. 3. Toetuse andmise eesmärk on soodustada elektriautode laadimistaristu rajamist, et vähendada transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning saavutada Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärgid. Meede aitab parandada laadimispunktide kättesaadavust väljaspool Tartu ja Tallinna linna, soodustada üleminekut elektriautodele ja suurendada elektriautode laadimisvõimekust üle Eesti. Meetme raames toetatakse 4–20 laadimispunkti rajamist, kiirlaadija puhul toetatakse 2–20 laadimispunkti rajamist. 4. Ühikuhinna alusel toetuse andmine täidab toetuse saajate ja KIKi jaoks olulist administratiivkoormuse vähendamise eesmärki. Toetuse suuruse määramiseks ei ole vaja võtta ennetavalt hinnapakkumisi ega tõendada toetuse kasutamisel ostude tegemist turukonkurentsi ära kasutades. Korteriühistud (edaspidi KÜ) vastutavad mõistliku ostusumma väljaselgitamisel oma liikmete ees ja kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV) peavad järgima riigihangete seadust. Välja töötatud ühikuhind tagab toetuse saajate võrdse kohtlemise ja annab selged suunised, et turul meetme vahendite kasutamisel ühtlasemate hindadega tegutseda. 5. Toetuse andmise tingimuste määruses ja käesolevas dokumendis kasutatakse termineid järgmiselt: - dünaamiline koormusjaotuse süsteem – seadeldis või süsteem, mis võimaldab laadimispunkti dünaamilist koormuse juhtimist selleks, et olemasolevat elektrivõrku ei koormataks üle elektriautot laadides; - laadija – elektrisõiduki aku laadimise seade, mis asub korteriühistu kasutuses oleval maatükil ja millele on juurdepääs korteriühistu loal, või avalik laadija; - laadimispunkt – laadija liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit; - laadimistaristu – kindlal parkimiskohal elektrisõiduki laadimiseks tarvilik taristu. Metoodika põhimõtted 6. Laadimistaristu rajamise ühikuhindade väljaselgitamiseks kasutatud metoodikat on kirjeldatud käesolevas dokumendis. Et metoodika alusel ühikuhinda kujundada, tehti 2024. aasta IV kvartalis turu-uuring turuosaliste seas, kes pakuvad Eestis laadimispunktide projekteerimise ja väljaehitamise teenust. 7. Eestis jõustus 1. juulil 2020 ehitusseadustiku § 651, mille kohaselt on kohustus elamute juurde paigaldada elektriautode laadimistaristu juhul, kui parkimiskohti on kavandatud rohkem kui kümme. Rohkem kui kümne parkimiskohaga elamu püstitamisel tuleb kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga. Sellega on tagatud, et parkimiskohtade omanikud saavad vajaduse korral hõlpsalt paigaldada elektriauto laadimispunkti. Rakendamist reguleerib ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, mille kohaselt elektriauto laadimistaristut ei ole kohustuslik paigaldada hoonete juurde, mille püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on ehitusloa taotlus esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Meetmest ei toetata korteriühistuid, mille hallatava kortermaja püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud pärast 2021. aasta 10. märtsi, sest sel juhul kehtib neile kohustus rajada laadimistaristu. EIS (varasem Kredex) on toetanud laadimistaristu rajamist koos kortermajade renoveerimistoetusega. Eelnevast tulenevalt on ühikuhindade väljatöötamisel lähtutud vanemate kortermajade vajadustest. 8. Kortermaja suuruse määramise aluseks võeti tunnetuslikult keskmise kortermaja pikkus meetrites, et leida laadija ja kaabelduse komplekti hind (jooksevmeetrid arvutati ümber komplekti hinnaks tulenevalt kortermaja keskmisest pikkusest). 9. Ühikuhinna kujundamiseks jagati tegevused põhikomponentideks, mille täpsem loetelu on toodud hinnapäringus (nt laadimisjaama seadmed, paigaldustööd, kaevetööd, elektrisüsteemi ühendustasud), ja küsiti turuosalistelt hinnapakkumised konkreetsete komponentide lõikes. 10. Kuna laadimispunkti maksumus sõltub olulisel määral võimsusest, siis on ühikuhinnad määratud enim levinud võimsustega 11 kW, 22 kW ja üle 40 kW seadmetele. 11. Ühikuhinna leidmisel kasutati esitatud hinnapakkumiste maksumuste aritmeetilisi keskmisi, kuid seejuures jäeti pakkumuste madalaima ja kõrgeima hinnaga toiming arvestusest välja, et äärmused ei omaks suurt mõju keskmisele hinnale. Pakkujatele anti teada küsimise eesmärk, ei olnud võimalik anda teada konkreetset kortermaja, mistõttu ei ole mõistlik eeldada, et alati oli arvestatud kõikide kulukomponentidega. Hinnapakkumised esitanud ettevõtted võisid püstitatud lähteülesandest erinevalt aru saada ning jätta hinnapakkumisse lisamata komponente või töid (nt tarkvara uuendused, paigaldusjärgne testimine vms), mis võivad hiljem projekti kulusid suurendada. Ühikuhinna leidmise alus 12. Ühikuhinna kujundamisel tugineti turul tegutsejate kogemusele. Selleks küsiti hüpoteetilised hinnapakkumised võimalikult paljudelt konkreetses turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt. Küsitletud ettevõtjate valimi koostamisel võeti aluseks avalik info vastavas turusektoris tegutsevate ettevõtjate kohta. Laadimistaristu rajamise tegevused ja kulud on üldjoontes sarnased olenemata asukohast. Seetõttu ei olnud vajalik võtta valimi koostamisel eesmärki, et teenuseosutajad oleks esindatud igast maakonnast. 13. Hinna kujundamisel paluti pakkujatel arvesse võtta ehitustööde ja tehnoloogia maksumus ning tehnoloogilised eripärad. Hinnapäringus paluti esitada maksumus arvestusega, et töö tuleb teha paekivisse kaeviku rajamise teel ja mitte paepinnases. Elektriliitumiste maksumust ei arvestatud, kuna seda meetmest ei rahastata. 14. Hinnapäringud ja lähteülesanne saadeti 11 ettevõtjale 4. oktoobril 2024. Hinnapakkumise esitasid Morek IT OÜ, MultiCharge OÜ, Enefit AS, Eleport OÜ ja AS Terminal. Hinnapäringu sisu 15. Laadimistaristu rajamise hind sõltub erinevatest komponentidest ja näitajatest. Kuna kortermaja suurus võib erineda, siis on ka kortermajade vajadused erinevad, eelkõige laadijate ja laadimispunktide arvu poolest. Kortermaja elektrisüsteemi võimsus ja vananenud elektripaigaldised omavad samuti mõju laadimistaristu rajamise maksumusele. Nutikad laadimisseadmed võimaldavad dünaamilist koormuse juhtimist, et olemasolevat elektrivõrku ei koormataks üle, kõik saaks laadida võrdsetel tingimustel ning hallata laadimise kasutamist mobiilirakenduses. 16. Toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tegevused ja kulud jaotati kululiikideks ja toiminguteks. Kululiikidena nimetatakse toetatavad tegevused ja toimingutena komponendid, millest kululiigid koosnevad. 17. Laadimistaristu rajamise maksumuse väljaselgitamiseks liigendati rahastatavad tegevused ja kulud järgmiselt (kululiigid): a. 4–10 laadimispunkti projekteerimine ja väljaehitamine, ühe laadimispunkti kohta; b. 11–20 laadimispunkti projekteerimine ja väljaehitamine, ühe laadimispunkti kohta; c. ühe laadija omandamine, mille võimsus on kuni 21 kW; d. ühe laadija omandamine, mille võimsus on 22 kW või võimsam ja millel on rohkem kui üks vähemalt 11 kW laadimispunkt; e. ühe kiirlaadija omandamine, mille võimsus on üle 40 kW; f. dünaamilise koormusjaotuse süsteemi (hõlmab seadmeid ja tarkvara) omandamine ja paigaldamine. 18. Selleks, et hindade kujunemises selgust saada, paluti hinnapäringus hinnastada tegevused järgmiste olulisemate toimingute kaudu (toimingud): g. elektriprojekti koostamine; h. kilbi paigaldus välistingimustes; i. seadmed (paluti nimetada); j. elektritööd elektrikilpides; k. kaabel koos kaitsekõri ja paigaldusega; l. mõõdistused ja audit; m. kaevetööd paepinnases; n. kaevetööd (ei ole paepinnas); o. tagasitäide; p. laadija; q. laadija vundament jm; r. laadija posti paigaldus. 19. Hinnapäringus paluti arvestada järgmiste tingimustega: a. hind peab sisaldama nii materjale kui ka nende paigaldamist; b. laadija asub KÜ/KOVi kinnistul; c. projektijuhtimine, dokumentatsiooni koostamine, sh kooskõlastuste võtmine, ei kuulu tööde mahtu; d. juriidiliste küsimuste lahendamine ei kuulu tööde mahtu; e. katendi ja haljasala taastamistööd ei kuulu tööde mahtu; f. „ei ole paepinnas“ tähendab, et kõik muud pinnased on võimalikud; g. transport, utiliseerimine ja muud tööd ei kuulu tööde mahtu. 20. Hinna kujundamiseks koguti andmed tööde maksumuse kohta nimetatud toimingute lõikes. Kululiigi hind saadi asjakohaste toimingute maksumuste liitmisel. Ühikuhindade arvutamisel võeti arvesse erandeid, mis võivad tuleneda piirkonna spetsiifikast, nagu paepinnas. 21. Hinnapakkumised esitati netohindadena, millele lisandub käibemaks. Saadud ühikuhind on samuti ilma käibemaksuta. Alltoodud tabelisse on koondatud pakkumise esitanud ettevõtete vastused.  Tabel 1. Ettevõtete esitatud hinnapakkumused kululiikide kaupa Ühikhind vastavalt mahule 4–10 laadimispunkti projekteerimiseks ja ehitamiseks KESKMINE Projekteerimine tk 600,00 2 500,00 1 550,00 Kilbi paigaldus tk välistingimustel 600,00 700,00 1 000,00 2 550,00 3 500,00 1 670,00 Seadmed komplekt 500,00 900,00 420,00 900,00 680,00 Elektritööd komplekt elektrikilpides 200,00 500,00 450,00 383,33 Kaabel koos kaitsekõri jm*50 ja paigaldusega 950,00 750,00 750,00 800,00 1 750,00 1 000,00 Mõõdistused ja audit tk 350,00 450,00 750,00 430,00 1 100,00 616,00 Kaevetööd jm*15 (paepinnases) 750,00 675,00 600,00 825,00 712,50 Kaevetööd (ei ole jm*35 paepinnas) 1 050,00 1 400,00 700,00 1 925,00 1 050,00 1 225,00 Tagasitäide jm*50 1 500,00 750,00 500,00 1 250,00 1 000,00 Kokku 6 300,00 5 075,00 5 470,00 7 555,00 9 475,00 2 500,00 8 836,83 11–20 laadimispunkti projekteerimiseks ja ehitamiseks KESKMINE Projekteerimine tk 800,00 2 500,00 1 650,00 Kilbi paigaldus tk välistingimustel 800,00 900,00 1 500,00 2 600,00 1 450,00 Seadmed komplekt 900,00 420,00 1 070,00 796,67 Elektritööd komplekt elektrikilpides 350,00 500,00 450,00 433,33 Kaabel koos kaitsekõri jm*75 ja paigaldusega 1 425,00 1 125,00 1 125,00 1 200,00 2 625,00 1 500,00 Mõõdistused ja audit tk 450,00 750,00 1 000,00 430,00 1 800,00 886,00 Kaevetööd jm*15 (paepinnases) 750,00 675,00 600,00 825,00 712,50 Kaevetööd (ei ole jm*35 paepinnas) 1 050,00 1 400,00 700,00 1 925,00 1 050,00 1 225,00 Tagasitäide jm*50 1 500,00 750,00 500,00 875,00 906,25 Kokku 6 775,00 6 100,00 6 595,00 8 175,00 7 175,00 2 500,00 9 559,75 22. Elektriautode laadimistaristu hinnapäring tõi välja kulude jaotuse ning pakkumiste varieeruvuse. 23. Hinnapakkumiste alusel tehti ühikuhinna kujundamiseks järgmised järeldused: a. küsimustikule saadud vastustest on võimalik tuletada elektriautode laadimistaristu osade keskmisele turuhinnale vastav maksumus; b. pakkumiste varieeruvus: hinnad erinevad pakkujate lõikes kohati märkimisväärselt, mis tõenäoliselt on tingitud asjaolust, et soodsaim pakkumine mõne toimingu lõikes ei pruugi sisaldada kõiki vajalikke seadmeid, materjale või tööetappe, mis võivad mõjutada laadija tehnilist ja regulatiivset vastavust. Kalleima pakkumuse puhul võib hinnavahe olla tingitud lisaseadmete, kallimate materjalide või täiendavate tööetappide kaasamisest, mis võib tagada laadija parema tehnilise vastavuse, kuid samas võib see tuleneda ka mõningate tööde ülehinnatud maksumusest, mis mõjutab pakkumuse koguhinda. 24. Otsustati arvesse võtta esitatud keskmine pakutud maksumus iga eristatava toimingu lõikes. Välja jäeti pakkumuste madalaima või kõrgeima hinnaga toimingu maksumus, kui see erines keskmisest märkimisväärselt (üle 40%) ning pakkumusi oli rohkem kui kolm. 25. Saadud eristatud toimingute keskmised maksumused liideti toetusest rahastatavate kululiikide lõikes, võttes arvesse vastava kululiigi toimingute keskmine maksumus. 26. Eelkirjeldatud viisil selgitati välja turu keskmine hind (ühikuhind) iga toetusest rahastatava kululiigi jaoks. 27. Ühikuhind ei sisalda: a. projektijuhtimist, dokumentatsiooni koostamist, sh kooskõlastuste võtmine; b. juriidiliste küsimuste lahendamist; c. katendi ja haljasala taastamistööd; d. transporti, utiliseerimist; e. omanikujärelevalve kulu; f. elektriliitumise maksumust. 28. Nimetatud kulusid TAT alusel ei hüvitata, need kulud teeb toetuse saaja omavahenditest, kui selleks on vajadust. Selgitused 29. Elektriprojekti koostamiseks esitas pakkumise vaid kaks ettevõtet, sest selle maksumust on kõige keerulisem hinnata. Elektriprojekti maksumus sõltub sellest, kas tellijal on olemas digitaalsed joonised parkla kohta, korterite arvestite asukohast jne. Elektriprojekti koostamisel selgub reaalne olukord, mitu laadijat ja laadimispunkti on vaja projekteerida ning kas on vajalik ja võimalik olemasolevat peakaitset suurendada ampreid lisades. 30. Viiekorruseliste paneelmajade puhul jääb hoone tüüpiline pikkus vahemikku 40–60 meetrit, mistõttu metoodika koostamisel võeti aluseks keskmine kortermaja pikkus – 50 meetrit. Arvestades, et osa ühikuhinna komponente on esitatud jooksevmeetri (jm) alusel, korrutati need 50 meetriga, et leida keskmise kortermaja põhjal komplektihind kaablile koos kaitsekõri ja paigaldusega ning tagasitäitele. Kui parkimiskoha tavaline laius on 2,5–3 meetrit, siis laadimispunktide paigaldamisel tuleb arvestada, et kaabel tuleb vedada läbi kogu parkimisala. Mida rohkem laadimispunkte rajatakse, seda pikemaks kujuneb kaabli paigaldustee. Seetõttu on 11–20 laadimispunkti komplektihinna arvutamise puhul lisatud 50 jm kaablit koos kaitsekõri ja paigaldusega, kokku 75 jm, et tagada kõigi punktide ühendus. 31. Kaevetööde maksumuse arvutamisel rakendati jaotust, kus kaevetööd, mis ei toimu paepinnases, moodustavad 70% ja paepinnases kaevetööd 30% kogumahust. See osakaal põhineb eeldusel, et enamik projektide raames tehtavaid kaevetöid toimub pehmemates pinnastes, kuid arvestati ka paepinnase esinemisega. Selline jaotus  võimaldab määrata tasakaalustatud ühikuhinna, mis kajastab realistlikult tegelikke töötingimusi ning tagab kulude õiglase jaotuse. 32. Hinnapäringu tulemuste analüüsimisel jäeti välja pakkumised, kus elektritööd elektrikilpides olid esitatud tunnihinnana, ning arvesse võeti vaid need pakkumised, kus maksumus oli esitatud komplektihinnana. Komplektihinnad võimaldavad vältida ettearvamatuid lisakulusid, mis võivad tekkida töömahu varieerumise tõttu, ning aitavad kehtestada läbipaistvama ja prognoositavama ühikuhinna, mis toetab metoodika rakendatavust erinevate projektide puhul. 33. Koondatud hinnad näitasid, et kuigi teatud kulukomponendid suurenevad koos laadimispunktide arvu kasvuga, ei ole see kasv alati lineaarne ega ühtlane. 34. Kulude jaotus laadimispunktide arvu järgi: a. 4–10 laadimispunkti: keskmine kulu ühe laadimispunkti kohta – 1262,40 eurot + km. b. 11–20 laadimispunkti: keskmine kulu ühe laadimispunkti kohta – 616,76 eurot + km. 35. Ühe laadimispunkti maksumus saadi kõigi pakkumise teinud ettevõtete esitatud 4–10 ja 11–20 laadimispunkti olulisemate toimingute aritmeetiliste keskmiste summeerimisel ja seejärel leiti keskmine kulu ühe laadimispunkti kohta. Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel selgus vajadus rahastada kiirlaadijaid alates kahest laadimispunktist, mitte neljast. Keskmine kulu ühe laadimispunkti projekteerimise ja ehitamise kohta ei saa märgatavalt erineda sõltuvalt sellest, kas paigaldatakse 2 või 4 või rohkem kiirlaadijat, mille võimsus on üle 40 kW. Eeldada võib, et 2 kiirlaadija paigaldamise projekteerimine ja kommunikatsioonide ehitamise ühikuhind ei saa olla soodsam kui 4+ kiirlaadija, mistõttu liigne toetamine on välistatud. Seetõttu pärast vastava tingimuse leevendamist kiirlaadijate toetamise küsimuses uusi hinnapakkumusi ei küsitud. Mastaabiefektid suurendavad küll kogukulusid 11–20 laadimispunkti korral, kuid vähendavad ühe laadimispunkti keskmist maksumust. Kõigi saadud keskmiste maksumuste ühtlustamiseks ja metoodilise järjepidevuse tagamiseks rakendati ümardamise reegleid, mille kohaselt iga väärtus ümardati lähima täisarvuni. Ümardamine tagab andmete selguse ja lihtsustab ühikuhinna kasutamist toetuste määramisel ning eelarvestamisel. Selline lähenemine aitab vältida ebaolulisi erinevusi, mis võivad tuleneda murdarvude täpsusest, ning toetab standardiseeritud ja läbipaistvat hinnakujundust. 36. Kulude jaotus laadijate võimsuse järgi: a. kuni 21 kW: ühe laadija, hoolimata laadimispunktide arvust, rajamise keskmine kulu – 1024,50 eurot; b. 22 kW või võimsam: ühe laadija, hoolimata laadimispunktide arvust, rajamise keskmine kulu – 2685,95 eurot; c. üle 40 kW: ühe laadija, hoolimata laadimispunktide arvust, rajamise keskmine kulu – 18 832,74 eurot. 37. Võimsuse keskmise maksumuse määramisel on aluseks võetud OÜ Elektrilevi vastava teenuse hind, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Eesti suurima võrguoperaatori fikseeritud ühikhinna, 331 eurot ampri kohta, rakendamine võimaldab vältida piirkondlikke erinevusi ja tagada, et hinda on arvestatud ka infrastruktuuri arendamiseks vajalikud kulud, mis võivad madalama hinnaga pakkumiste puhul jääda esialgu varjatuks, kuid hiljem tellijale lisakuludena avalduda. Erinevad võrguoperaatorid rakendavad erinevaid hinnamudeleid, mistõttu võib esialgne hind tunduda soodsam, kuid tegelikkuses võivad sellele juurde tulla lisakulud, näiteks suurema võimsuse või kaugema liitumispunkti korral rakendatav kulupõhine arvestus. Seetõttu on tõenäoline, et 331 eurot ampri kohta kajastab ka kaudseid kulusid, sealhulgas võrgu arendusega seotud investeeringuid. 38. Dünaamiline koormusjaotuse süsteem reguleerib automaatselt laadimisvõimsust vastavalt hoone elektritarbimisele, vältides ülekoormust ja tagades võrgu stabiilsuse elektriauto laadimisel. See võimaldab nutikalt hallata maja energiakasutust, jaotades koormust efektiivselt ning vähendades vajadust kallite võrguühenduste täienduste järele. Seetõttu peaks see olema kohustuslik kõigis suuremates laadimislahendustes, et tagada taristu tõhus ja jätkusuutlik kasutamine. Dünaamilise koormusjaotuse süsteemi maksumus leiti esitatud pakkumuste keskmise maksumuse väljaarvutamise teel. Tabel 2. Ettevõtete esitatud hinnapakkumused laadijate võimsuste kaupa ning dünaamilisele koormusjaotuse süsteemile Ühikhind vastavalt mahule Ühe laadija omandamiseks, mille võimsus on kuni 21 kW KESKMINE Laadija tk 600,00 650,00 680,00 818,52 631,50 676,00 Laadija vundament jm tk 230,00 200,00 200,00 331,97 700,00 429,00 348,50 Kokku 830,00 850,00 880,00 1 150,49 700,00 1 060,50 1 024,50 Ühe laadija omandamiseks, mille võimsus on 22 kW või võimsam ja millel on rohkem kui üks vähemalt 11 kW laadimispesa Laadija tk 2 300,00 1 100,00 1 649,51 3 500,00 3 054,45 2 320,79 Laadija vundament jm tk 230,00 300,00 200,00 331,97 700,00 429,00 365,16 Kokku 230,00 2 600,00 1 300,00 1 981,48 4 200,00 3 483,45 2 685,95 Ühe kiirlaadija omandamiseks, mille võimsus on üle 40 kW Laadija tk 19 000,00 17 000,00 16 750,00 13 895,08 23 000,00 17 900,00 17 924,18 Laadija vundament jm tk 560,00 800,00 400,00 982,79 1 800,00 908,56 Kokku 19 560,00 17 800,00 17 150,00 14 877,87 24 800,00 17 900,00 18 832,74 Dünaamilise koormusjaotuse süsteemi (hõlmab seadmeid ja tarkvara) ost ja paigaldamine Seade tk 300,00 325,00 127,05 310,70 265,69 Seade tk 350,00 350,00 Kokku 300,00 325,00 477,05 310,70 615,69 39. Laadija võimsuste ühikuhinna arvutamisel jäeti toimingust Laadija posti paigaldus tulenevad kulud arvestusest välja, kuna tegemist on ehitustööga, mis ei ole otseselt seotud laadija maksumusega. Ehitustööd, sealhulgas postide paigaldamine, sõltuvad objekti eripäradest, pinnase omadustest ja muudest infrastruktuuri teguritest, mistõttu nende maksumus võib erineda sõltuvalt projektist. Lisaks pakuvad laadijate tarnijad  reeglina paigalduse tasuta teenusena osana terviklahendusest, mis muudab eraldi hinnastamise mittevajalikuks. Seetõttu keskenduti ühikuhinna määramisel ainult laadijate ja nendega seotud elektritööde kuludele, et tagada metoodiline järjepidevus ning võrreldavus erinevate võimsusklasside lõikes. Ühikuhinnad Tegevus Maksumus eurodes 4–10 laadimispunkti projekteerimine ja väljaehitamine, ühe laadimispunkti maksumus ning sama ühikuhinda 1262 kohaldatakse ka 2 kiirlaadimispunkti rajamisel 11–20 laadimispunkti projekteerimine ja väljaehitamine, ühe 617 laadimispunkti maksumus Üks kuni 21 kW laadija (üks laadimispunkt) 1025 Üks 22 kW või võimsam laadija (rohkem kui üks 2686 laadimispunkt) Üks üle 40 kW kiirlaadija (üks laadimispunkt) 18 833 Elektrivõimsuse juurde ostmine, ühe ampri kohta 331 Üks dünaamiline koormusjaotuse seade (süsteem) 616 Toetussumma 40. Toetuse osakaal on 60% leitud standardiseeritud ühikuhinnast. Seega korrutatakse leitud ühikuhind numbriga 0,6. 41. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui toetuse taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega lisatakse toetusele 24% käibemaksu katteks, kui toetuse saaja ei saa käibemaksu riigilt tagasi. 42. Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest ehitushindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Toetuse summa toetatavate tegevuste lõikes on (TAT § 7): a. 757 eurot projekteerimiseks ja ehitamiseks ühe laadimispunkti kohta, kui rajatakse 4–10 laadimispunkti ning sama ühikuhinda kohaldatakse ka 2 kiirlaadimispunkti rajamisel; b. 370 eurot projekteerimiseks ja ehitamiseks ühe laadimispunkti kohta, kui rajatakse 11–20 laadimispunkti; c. 615 eurot ühe laadija omandamiseks, mille võimsus on kuni 21 kW; d. 1612 eurot ühe laadija omandamiseks, mille võimsus on 22 kW või võimsam ja millel on rohkem kui üks vähemalt 11 kW laadimispunkt; e. 11 300 eurot ühe laadija omandamiseks, mille võimsus on üle 40 kW; f. 199 eurot ühe ampri kohta laadimispunktiga ühendatud peakaitsme elektrivõimsuse juurde ostmiseks projekti raames rajatava laadija kasutuse jaoks vajalikus lisamahus; g. 370 eurot dünaamilise koormusjaotuse süsteemi omandamiseks ja paigaldamiseks. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0638 - Elektriauto laadimispunktide rajamise toetamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82e66858-1f9a-4bc9-bb50-57f00cb2279d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82e66858-1f9a-4bc9-bb50-57f00cb2279d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main