Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

11.06.2025 VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „Hariduslike erivajadustega laste kool-kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ viitenumber: 290316 Vaidlustaja: Projektibüroo OÜ registrikood: 14426010 aadress: Vana-Lõuna tn 39a-12, 10134 Tallinn Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Rae Vallavalitsus registrikood: 75026106 aadress: Aruküla tee 9, 75301 Rae vald Esindaja: Kalev Aavik, vandeadvokaat Advokaadibüroo Koch & Partnerid e-post: [email protected] Kolmas isik: AS Infragate Eesti registrikood: 10845129 aadress: Mäealuse tn 2/3, 12618 Tallinn Esindaja: Mart Parind, vandeadvokaat Advokaadibüroo NOVE e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Mõista Rae Vallavalitsuselt Projektibüroo OÜ kasuks menetluskulud summas 5320 eurot käibemaksuta, mis koosneb riigilõivust summas 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulust summas 4040 eurot. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Projektibüroo OÜ (vaidlustaja) vaidlustus Rae Vallavalitsuse (hankija) riigihankes „Hariduslike erivajadustega laste kool- kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ (vr 290316) (riigihange). Menetlusse on kaasatud AS Infragate Eesti (kolmas isik). 1.2. 06.06.2025 esitasid hankija ja kolmas isik vastuse vaidlustusele. 1.3. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohtasid kuni 11.06.2025. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustaja ei nõustu hankija ega kolmanda isiku seisukohtadega. Hankija on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest (ptk A). Hankija ei ole kaalunud kõiki asjaolusid (ptk B). A. HANKIJA ON LÄHTUNUD EBAÕIGETEST KAALUTLUSTEST 2.2. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et hankija otsus põhineb osaliselt rikkumistel, mis on aegunud (RHS § 95 lg 5). Kuna hankija otsus põhineb osaliselt ebaõigetel kaalutlustel, on otsus tervikuna õigusvastane.1 2.3. Hankija on ootuspäraselt asunud väitma, et otsus tegelikult aegunud rikkumistel ei põhine. Otsus põhineb hankija väitel vaid Ettevõtlusinkubaatori, mitte Tartu ega Tallinna lepingute rikkumisel.2 Hankija väide on otsitud. 2.4. Otsusest ei tulene mingil moel, et hankija tegelikult Tartu ega Tallinna lepingute rikkumisele ei tugine. Otsuse punktis 5 väidab hankija, et vaidlustajal esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus. Otsuse punktis 5.1 on seejärel loetletud kolm rikkumise märget ja põhjused, miks kohaldati leppetrahvi. 2.5. Tallinna lepingu kohta on hankija kirjutanud ka järgmist: „Rikkumise asjaolude välja selgitamiseks tutvuti Tallinna Linnavaraameti ja Projektibüroo OÜ poolt koostatud dokumentidega antud asjas, mis on kättesaadavad Tallina Linnavaraameti dokumendiregistrist.“ 2.6. Kui hankija ei tugineks kõigile kolmele rikkumise märkele, miks tuua need otsuses esile? Milleks loetleda otsuses, mis põhjustel leppetrahvi kohaldati, kui rikkumised on niikuinii aegunud? Lõppeks, miks väita otsuses, et hankija on „rikkumise asjaolude välja selgitamiseks“ tutvunud tellija dokumendiregistriga? 2.7. Kolmas isik viitab HMS §-le 58, mille kohaselt hankija viga ei too kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna „lõppjäreldus on õige“. 3 Esiteks, lõppjäreldus ei ole õige (vt allpool). Teiseks, Riigikohtu praktika järgi peab kohus olema HMS § 58 kohaldamiseks veendunud, et rikkumine ei mõjutanud asja sisulist otsustamist. 4 Kui kohus ei saa veenduda, et rikkumine ei mõjutanud otsustamist, ei saa HMS §-i 58 kohaldada.5 2.8. VAKO-l ei ole võimalik veenduda, et hankija ei lähtunud otsuse tegemisel ka aegunud rikkumistest. Seda pole võimalik välja lugeda otsusest – otsus viitab vastupidiselt, et hankija võttis neid rikkumisi arvesse – ja hankija pole ka vastuses vaidlustusele millegagi tõendanud, et ta tegelikult aegunud rikkumistest ei lähtunud. VAKO ei saa kohaldada HMS §-i 58 hankija paljasõnalise väite alusel. B. HANKIJA EI OLE KAALUNUD KÕIKI ASJAOLUSID 2.9. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et hankija peab pakkuja kõrvaldamiseks väidetavaid rikkumisi sisuliselt hindama, sealjuures pakkuja vastutust. 6 Midagi taolist otsusest ei nähtu. Hankija ei saanudki rikkumise asjaolusid hinnata, kuna ta pole andnud vaidlustajale võimalust esitada selgitusi. 2.10. Vastuses vaidlustusele väidab hankija, et ta võttis kõrvaldamise otsuse tegemisel arvesse Tallinn Ettevõtlusinkubaatori selgitust, järelekspertiisi aruannet ja vaidlustaja hankepassis esitatud selgitusi.7 Hankija eksib. 1 Vaidlustus, p-d 2.4—2.8. 2 Hankija vastus vaidlustusele, p 5. 3 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 11. 4 RKHKo 3-3-1-35-13, p 27. 5 RKHKo 3-3-1-49-14, p 26. 6 Vaidlustus, p-d 2.9—2.14. 7 Hankija vastus vaidlustusele, p-d 7—9. 2/5  ▪ Hankija ei saa tugineda vaid teise hankija seisukohtadele 2.11. Hankija väidab otsuses: „Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid hinnangul oli tegemist olulise lepingu rikkumisega.“8 Vastuses vaidlustusele esitab hankija tellija seisukoha rikkumise osas täismahus, andmata sellele mis tahes enda poolset hinnangut.9 2.12. Hankija ei saa tugineda üksnes teise hankija seisukohale lepingu rikkumise osas. Ainult asjaolust, et hankija on tellijaga ühendust võtnud, ei saa järeldada tema uurimiskohustuse täitmist. Teised hankijad ei tee hankija eest otsuseid. Hankija peab enda kõrvaldamise otsuses selgelt ära näitama, milles seisneb varasema(te) hankelepingu(te) rikkumine ning hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada asjaomase lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. 10 Kõrvaldamise kaalumiseks peavad olema hinnatud kõik hankelepingu rikkumisega seotud asjaolud. 11 2.13. VAKO on Euroopa Kohtu12 ja Eesti kohtupraktikale13 tuginedes selgitanud: „Tegemist on üksnes ühe hankija antud hinnanguga. Kui hankija peab temaga sõlmitud hankelepingu rikkumist selliseks, mis vastab RHS § 95 lg 4 p-i 8 kõrvaldamise alusele, ei tähenda see automaatselt, et järgmises riigihankes saab teine hankija sellest hinnangust lähtuda. RHS § 98 lg 4 p 8 paneb seda pakkuja suhtes kohaldavale hankijale mh kohustuse hinnata hankelepingu(te) rikkumise asjaolusid. Hankija ei saanud seega olla automaatselt seotud teiste hankijate antud hinnangutega Vaidlustaja poolt hankelepingute täitmisele ja Hankija pidi andma Vaidlustajale võimaluse esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid. Juba ainuüksi selle tegemata jätmine Hankija poolt on aluseks tunnistada Otsus kehtetuks.“14 2.14. Seega, hankija otsus on õigusvastane juba ainuüksi seetõttu, et ta pole andnud võimalust vaidlustajale omapoolsete selgituste ja tõendite esitamiseks. ▪ Hankija viide projekti järelekspertiisi aruandele on asjakohatu 2.15. Hankija esitab vastuses vaidlustusele lihtsalt aruande kokkuvõtte, seostamata seda konkreetselt vaidlustajaga ja selgitamata sisuliselt, milles rikkumised seisnesid ja kes nende eest vastutas. 15 Hankija ei saa tsiteerida teiste isikute kirjutusi ja pidada seda piisavaks ettevõtja kõrvaldamisel. 2.16. Lisaks jätab hankija tähelepanuta, et ekspertiis on tellitud tellija poolt ja selle on koostanud AS Infragate Eesti – vaidlustaja konkurent, kes on ühtlasi kolmas isik selles vaidlustusasjas. Sellele dokumendile kandva tähenduse omistamine vaidlustaja kõrvaldamisel tähendab sisuliselt, et vaidlustaja konkurent samas riigihankes kirjutab hankijale kõrvaldamise otsuse ette. Seejuures vaidlustajale endale hankija sõna pole andnud. 2.17. Veel enam, sellest kokkuvõttest ei ole võimalik välja lugeda vaidlustaja süüd. Esiteks, ekspertiis teeb kindlaks üksnes vead, mitte ei anna õiguslikku hinnangut vastutusele. Seda peab Riigikohtu praktika järgi tegema hankija.16 Teiseks, vaidlustaja tööülesanded antud lepingus olid piiratud arhitektuuri, asendiplaani, sisearhitektuuri ja ehituskonstruktsioonidega. Sellele lisaks kätkes leping kütet, ventilatsiooni, jahutust, automaatikat, tugevvoolu, nõrkvoolu, energiatõhusust, liikluskorraldust, päikeseelektrijaama, soojust, kaugkütet, tuleohutust, vett ja kanalisatsiooni. Vaidlustaja oli üks ettevõtja kümnest. Hankija peab kõrvaldamise otsuses arvestama ka vastutuse jaotust.17 8 Otsus, p 5.2. 9 Hankija vastus vaidlustusele, p 7. 10 VAKO 37-24/273122, p 7.2. 11 VAKO 223-24/282827, p 16.1. 12 EKo C-41/18, p 32; EKo C-267/18, p 27. 13 TlnRnKo 3-20-80, p 23. 14 VAKO 37-24/273122, p 7.3. 15 RKHKo 3-21-1733, p 15. 16 RKHKo 3-21-1733, p 21. 17 RKHKo 3-21-1733, p 15. 3/5  ▪ Hankija ei ole arvestanud vaidlustaja seisukohtadega 2.18. Pahatahtlik on hankija argumentatsioon, justkui oleks ta vaidlustaja vastuväidetega arvestanud. 18 Hankija pole midagi sellist teinud. 2.19. Vaidlustaja tsiteerib enda hankepassi: „Projektibüroo OÜ on põhjalikult selgitanud hankijale oma seisukohti ja õiguslikku positsiooni selles hankeasjas tekkinud vaidluses. Riigihangete registris olev märge, nagu oleks ekspertiis ühemõtteliselt tuvastanud taganemise aluseks oleva puuduse, on Projektibüroo OÜ hinnangul vale. Hankelepingu eesmärki ei õnnestunud saavutada mitte Projektibüroo OÜ rikkumiste tõttu, mida ei esinenud, vaid esmajoones hankijapoolsete rikkumiste, st hankijapoolse puuduliku lähtematerjali, puuduliku sisendi ja puuduliku ning asjatundmatu koostöö tõttu.“ 2.20. Hankija väidab selle kohta lakooniliselt: „Nimetatud selgitustest ei nähtu midagi sellist, mis seaks kõnealuses hankes hankijaks olnud Tallinna Ettevõtlusinkubaatori seisukohad või tsiteeritud ekspertiisi järeldused tõsiseltvõetava kahtluse alla.“19 2.21. Kuidas hankija niisugusele järeldusele on jõudnud, jääb arusaamatuks. Hankija ei ole teinud kindlaks, millised on vaidlustaja sisulised vastuväited. Vaidlustaja ei esitanud hankepassis oma vastuväiteid ammendavalt, vaid andis nendest ülevaate. Selleks, et saada sisuliselt aru, kas tellija andis puudulikku lähtematerjali ja sisendit, pidanuks hankija vaidlustaja poole pöörduma selgitustaotlusega. Hankija peab kõrvaldamise otsuses tegema kindlaks, kas esinesid rikkumisi õigustavad asjaolud.20 Hankija pole seda teinud. 2.22. Riigikohus on Euroopa Kohtu praktikale21 tuginedes selgitanud: „Kui rikkumise põhjustasid varasema hankelepingu pooled ühiselt või nad olid kokku leppinud realiseerunud riskide jagamises, ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine välistatud, kuid neid asjaolusid tuleb pakkuja usaldusväärsuse hindamisel mõistlikult arvestada. /…/ Hankija peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest.“ 2.23. Hankija ei näi mõistvat, millise kaaluga on ettevõtja jaoks kõrvaldamise otsus. Tsiteerides ringkonnakohut: „Otsustus [pakkuja kõrvaldada] oleks raskete tagajärgedega ja peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele.“ 22 Eriti markantselt väljendub hankija ükskõiksus järgmises väites: „Samuti puudub mõistlik põhjus sellele, miks hankija peaks asja uuesti otsustamisel Tallinna Ettevõtlusinkubaatori seisukohtade ja neid kinnitava ekspertiisiaktiga nõustumise asemel nõustuma vaidlustaja paljasõnaliste rikkumise kaalu pisendavate ja/või seda õigustavate, ent mitte selle olemasolu eitavate seisukohtadega, ja tegema teistsuguse otsuse.“23 2.24. Põhimõtteliselt küsib hankija, miks peaks ta vaidlustaja seisukohtasid arvesse võtma. Hankija peab seda tegema ainuüksi juba seetõttu, et nii ütleb Riigikohtu praktika.24 Hankija ei saa jätta asjaolusid kindlaks tegemata põhjusel, et sellega kaasneb ajakulu või ebamugavus. Veel olulisem - põhiseaduse järgi on igaüks kaitstud riigivõimu omavoli eest (§ 13 lg 2). Kui hankija on valmis ettevõtja riigihanke menetlusest kõrvaldama, peab ta olema ka valmis rikkumise asjaolud välja selgitama ja tegema selle kohta kaalutletud otsuse, kus ta teeb kindlaks ettevõtja vastutuse. 18 Hankija vastus vaidlustusele, p 9. 19 Hankija vastus vaidlustusele, p 9. 20 VAKO 37-24/273122, p 7.3. 21 EKo C-267/18, p 29. 22 TlnRnKm 3-25-33, p 15. 23 Hankija vastus vaidlustusele, p 11. 24 RKHKo 3-21-1733, p 19. 4/5 3. KULUDE NIMEKIRI 3.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest 21 töötunni ulatuses summas 4040 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot. Seega kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 5320 eurot. 3.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1 ). Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Tähtaegsus. VAKO määras täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäevaks 11.06.2025. Seisukoht on tähtaegne. 4.2. Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Ajaaruanne 5/5  Ajaaruanne Riigihange: „Hariduslike erivajadustega laste kool-kompetentsikeskuse projekteerimise peatöövõtt“ (vr 290316) Klient: Projektibüroo OÜ Teenused Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid 29.05.2025 1,00 180,00 Hankija otsuse analüüs. Vaidlustamise perspektiivi hindamine. 02.06.2025 5,80 1044,00 Vaidlustuse koostamine. 02.06.2025 3,50 770,00 Alusdokumentidega tutvumine. Hankija otsusega tutvumine. Vaidlustuse koostamine. Nõupidamine kliendiga. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine. 10.06.2025 2,00 360,00 Hankija ja kolmanda isiku seisukohtade analüüs. 11.06.2025 5,70 1026,00 Täiendava seisukoha koostamine. 11.06.2025 3,00 660,00 Hankija ja kolmanda isiku seisukohtadega tutvumine. Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le ja menetlusosalistele edastamine. Kokku h 21,00 Kokku KM-ta 4040,00 Keskmine tunnihind KM-ta 192,38 Kulu 1280,00 Riigilõiv Kokku teenus KM-ta: 5320,00 1/1