Taotlus

Riigikontrolli lisataotluse selgitused 2026. aasta riigieelarve ja 2027.–2029. aasta riigi eelarvestrateegia juurde Riigikontrolli eelarve on võrreldes ministeeriumide valitsemisaladega lihtsa struktuuriga ning koosneb Riigikontrolli tegevuseks vajalikest tööjõukuludest ja majandamiskuludest ning mõnel aastal ka väikeinvesteeringutest. Riigikontrolli eelarve planeerimisel on meie fookus palkade konkurentsivõime tagamisel võrreldes ministeeriumidega. See on meie jaoks kriitilise tähtsusega, et vältida asjatundlike audiitorite lahkumist. Palgakonkurentsis püsimiseks oleme juba aastaid keskendunud koosseisu optimeerimisele, majandamiskulude vähendamisele ning seeläbi hoidnud palgad konkurentsivõimelised suures osas asutusesiseste ümberkorraldustega. Riigikontrolli 2025. aasta majandamiskulud on ligi 28% väiksemad kui 2017. aastal ning ka koosseis oli 2017. aastal tänasest oluliselt suurem. Optimeerimisele vaatamata ei ole me suutnud hoida ministeeriumide palgamuutuste tempot. Perioodil 2017-2024 on Riigikontrolli keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenenud 26,4%, samal ajal, kui ministeeriumide (ilma Sise- ja Kaitseministeeriumita, mis tõstaksid ministeeriumide keskmist veelgi) sama näitaja suurenes 58,1%. Kui võrrelda sama näitaja muutust 2023 vs 2024, siis Riigikontrolli vastav näitaja suurenes aastaga 0,9 protsendipunkti ning ministeeriumide keskmine 3,3 protsendipunkti. Keskmise tööjõukulu töötaja kohta muutus 2024 võrrelduna 2017 70,0% 58,1% 60,0% 50,0% 40,0% 30,0% 26,4% 20,0% 10,0% 0,0% Riigikontroll Ministeeriumid ja Riigikantselei kokku (2024 ilma Kaitse- ja Siseministeeriumita) Kui Riigikontrolli audiitorite keskmine palk on olnud läbi aja oluliselt kõrgem ministeeriumide siseaudiitorite keskmistest palkadest, mis on ka teiste riikide võrdluses tavapärane, siis alates 2023.aastast oleme olukorras, kus mitme ministeeriumi siseaudiitorite keskmine palk on Riigikontrolli audiitorite keskmisest palgast möödunud ja mitmetel möödumas. Erinevalt ministeeriumidest puudub Riigikontrollil ja ka teistel põhiseaduslikel institutsioonidel võimalus asutuse kulusid katta muude vahendite (eraldised, toetused vms) tegevuskuludesse tõstmise arvelt. Põhiseaduslikel institutsioonidel tähendab eelarves tegevuskulude samale tasemele jätmine seda, et tegevuskulud on rangelt fikseeritud. Ministeeriumidel tähendab eelarves tegevuskulude samale tasemele jätmine seda, et tegevuskulusid on võimalik tõsta teiste vahendite arvelt ehk asutustel on erinevad võimalused oma tegevuskulude, sh palkade kujundamiseks. See on põhjuseks, miks vaatamata eelnevatel aastatel väljaöeldud tegevuskulude külmutamisele või kärpimisele on palgakulud ministeeriumides keskmiselt oluliselt suurenenud. Ettepanekud: 1. Teeme ettepaneku, et Riigikogu rahanduskomisjon hindaks 2025. aasta septembrikuus koostöös Rahandusministeeriumiga põhiseaduslike institutsioonide riigieelarve arutelude raames ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide palgapositsioone ning tööjõukulude kujunemist eelnevate aastate jooksul. See analüüs ei omaks tähtsust ainult põhiseaduslike institutsioonide vaates, vaid Riigikontrolli hinnangul on kujunenud probleemiks ka palgatasemete erinevus ministeeriumide vahel, mis tingib olukorra, kus tööjõukulu oluline suurendamine ühes ministeeriumis tekitab automaatse surve riigieelarvele teistes ministeeriumide valitsemisalades. 2. Kui on soov riigiasutuste tegevuskulu ohjata ning vältida olukorda, kus mõne ministeeriumi palgakulude suurendamine muude eelarveridade arvel tekitab lumepallina surve teiste ministeeriumide või asutuste palgakulude suurendamiseks, siis tuleks ministeeriumide tegevuskulud riigieelarve tasandil fikseerida. Samal viisil nagu on riigieelarves fikseeritud põhiseaduslike institutsioonide tegevuskulud. Riigikontroll on sama ettepanekut teinud alates 2021. aastast. 3. Audiitorite palkade konkurentsivõime tagamiseks võrreldes ministeeriumide siseaudiitoritega oleme esitanud indikatiivse lisataotluse. Lisataotlus lähtub üheltpoolt hetkeolukorrast ning teiselt poolt sisaldab senisel praktikal põhinevat hinnangut ministeeriumide võimaliku keskmise palga muutumise kohta 2025. ja 2026. aastal. Riigikontrolli lõplik lisataotlus sõltub punktis 1 nimetatud hindamise tulemustest ning selle tulemustest lähtuvalt täpsustame sügisel oma lisataotlust. Juhul, kui leitakse võimalus ministeeriumide tööjõukulusid koordineeritult juhtida, siis on ka surve põhiseaduslike institutsioonide eelarvele väiksem. Täiendav taustainfo Eelarve koosseis, kärped ja tööjõukulude võrdlus Riigikontrolli piirmääraga kulude maht 2025.a on 5 546 202 eurot, sellest tööjõukulud on 4 247 000 eurot ning majandamiskulud ilma Riigi Kinnisvara AS-ita on 628 848 eurot. 2026. aastal on Rahandusministeeriumi ette antud piirmääraga kulude maht sama. Riigikontrolli eelarve 2025: Arvestuslikud kulud 469 066 s.h riigikontrolöri töötasu ja esinduskulud 149 066 käibemaks 245 000 amortisatsioon 75 000 Piirmääraga kulud 5 546 202 s.h tööjõukulud 4 247 000 majandamiskulud 1 299 202 s.h vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile 670 354 muud majandamiskulud 628 848 Eelarve kokku 6 015 268 Riigikontroll on oma võimekusi säilitanud ja arendanud olulises ulatuses sisemiste vahendite arvel. Selle tulemusena on Riigikontrolli 2025. aasta majandamiskulud ligi 28% väiksemad kui 2017. aastal. Muud majandamiskulud (va Riigi Kinnisvara AS) 1 000 000 876 000 892 000 900 000 779 000 800 000 666 602 700 000 633 374 807 000 771 000 600 000 669 010 500 000 628 848 400 000 300 000 200 000 100 000 0 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Riigikontrolli teenistujate arv on vähenenud alates 2016. aastast järjepidevalt. Keskmine teenistujate arv aastas 90 88,0 85 82,7 81,7 79,2 79,9 80 74,6 76,7 77,4 76,4 73,8 75 70 65 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 I pa Muudatuste tulemusena oleme jõudnud olukorda, kus Riigikontrolli eelarve piirmääraga vahenditest enamiku ehk ca 76,6% moodustavad palgakulud ja majandamiskuludest omakorda üle poole Riigi Kinnisvara AS kulud.  11,3% 12,1% Tööjõukulud Vahendid Riigi Kinnisvara AS Muud majandamiskulud 76,6% Arvestades eeltoodud asjaolusid ja majandamiskulude väikest osakaalu ei ole Riigikontrollil võimalik katta ministeeriumide dikteeritud tööjõukulude kasvu tempos kulusid nii, et ei oleks oluliselt mõjutatud Riigikontrolli võimekus ja meile seadusega pandud ülesannete täitmine. Tööjõukulud Tööjõukuludest suurema osa moodustavad audiitorite palgad. Võrreldes eelnevate aastate andmeid on ministeeriumide siseaudiitorite põhipalgad kasvanud kiiremini kui Riigikontrolli audiitoritel. Ministeeriumite kui asutuste audiitorite (va juhid) põhipalga seisuga 01.04. muutus 2025 võrrelduna 2022 60,0% 48,8% 50,0% 44,6% 40,0% 33,2% 30,0% 24,0% 25,0% 24,8% 18,7% 19,5% 18,6% 20,0% 8,1% 10,0% 0,0% Audiitorite palga muutused (seisuga 01.04.) ministeeriumides on vähendanud Riigikontrolli audiitorite palga konkurentsivõimet. Kui 2022. aastal oli Riigikontrolli audiitorite keskmine brutopalk suurem kui ministeeriumides, siis 2025. aasta andmetel on see neljandal kohal, jäädes juba oluliselt mitmele ministeeriumile. Audiitorite palkade olukorda iseloomustab järgmine joonis. 3 500 3 200 3 120 3 038 3 027 2 943 2 935 3 000 2 850 2 757 2 550 2 433 2 500 2 000 1 500 2022 keskmine 1 000 audiitori põhipalk 500 2023 keskmine 0 audiitori põhipalk 2024 keskmine audiitori põhipalk 2025 keskmine audiitori põhipalk