3. isiku täiendavad seisukohad

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 13.06.2025 Menetlusdokument: Leonhard Weiss Viater OÜ vastuväiteid vaidlustaja 10.06.2025 täiendavatele seisukohtadele riigihankes „Rapla valla teede suvehooldus 2025-2028“ (viitenumber 292243) Kolmas isik: Leonhard Weiss Viater OÜ Registrikood 10406105 Vesse tn 8, 11415 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Vaidlustaja: AS TREV-2 Grupp Registrikood 10047362 Mäealuse tn 2/4, 12618 Tallinn Hankija: Rapla Vallavalitsus Registrikood 77000312 Tallinna mnt 14, 79513 Rapla Telefon: +372 489 0510 E-post: [email protected] I SISSEJUHATUS 1. Faktilised asjaolud 1.1 Rapla Vallavalitsus (edaspidi: hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget “Rapla valla teede suvehooldus 2025-2028“ (viitenumber 292243) (edaspidi: Hange). 1.2 AS TREV-2 Grupp (edaspidi: vaidlustaja) on esitanud vaidlustuse hankija 19.05.2025 korraldusele nr 187 osas, millega Leonhard Weiss Viater OÜ (edaspidi ka: kolmas isik) pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks ning 19.05.2025 korraldusele nr 195, millega kolmas isik kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata. 1.3 Hankija ja kolmas isik on vaidlustusele vastu vaielnud, millele vaidlustaja on 10.06.2025 vastuses omakorda vastanud. II KOLMANDA ISIKU TÄIENDAVAD VASTUVÄITED 2. Sissejuhatavad märkused 2.1 Käesolevaga esitab kolmas isik vastuväited vaidlustaja 10.06.2025 vastusele. 2.2 Vaidlustaja tugineb jätkuvalt kahele argumendile: esiteks, et kolmanda isiku pakkumus ei olnud kõige soodsam ja hankija on pakkumuste hindu lubamatult kohandanud, mistõttu on see pakkumus tunnistatud ebaõigesti vastavaks ja edukaks, ning teiseks, et hankija pidanuks alustama kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrolli RHS § 115 lg 2 p 1 järgi. Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 2.3 Vaidlustaja sellised väited ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Kolmas isik selgitab enda täiendavaid vastuväiteid järgmiselt. 3. Vaidlustaja pakkumus oli majanduslikult kõige soodsam ning hankija ei ole pakkumuste maksumusi omal algatusel kohandanud 3.1 Sissejuhatavad märkused. Vaidlustaja leiab endiselt, et hankija oli pakkumuste maksumusi omaalgatuslikult kohandanud ning leiab, et pakkumuste hindamisel tuli lähtuda „Töömahu loendis“ märgitud ühe aasta teenuse hinnast. Vaidlustaja väited ei ole põhjendatud. 3.2 Hankija ei ole pakkumuste maksumusi omal algatusel muutnud. Sõltumata sellest, kas hankija võttis aluseks pakkumustes esitatud teenuse ühe või nelja aasta maksumuse, ei ole hankija nende maksumusi kohandanud, vaid on kõikide pakkumuste puhul võrrelnud sama perioodi maksumust. Pakkumuste kohandamisega oleks tegemist juhul, kui hankija oleks näiteks muutnud mingis osas pakkumuste maksumust või pakutavate tööde sisu, mida hankija ei ole teinud. 3.3 Hankija läbi viidud hindamise viis ei mõjutanud lõpptulemust. Sõltumata sellest, kas hankija võttis aluseks pakkumustes esitatud teenuse ühe või nelja aasta maksumuse, ei tähenda see ebaõiget hindamist. Ebaõige olnuks hankija käitumine juhul, kui näiteks vaidlustaja pakkumust oleks hinnatud üheaastase perioodi maksumuse põhjal ning kolmanda isiku pakkumust 4-aastase perioodi põhjal. On ilmselge, et pakkumusi saab hinnata võrdsetel alustel üksnes juhul, kui võrrelda sama pika lepinguperioodi maksumust. Seetõttu, kuigi pakkumuste kogumaksumus tuli esitada 4-aastase perioodi kohta, ei käitunud hankija iseenesest ebaõigesti, kui võttis pakkumuse võrdlemisel aluseks üheaastase maksumuse perioodi. Lõpuks on oluline see, et pakkumuste hindamise viis ei mõjutanud lõpptulemust. Vastupidist ei ole väitnud ka vaidlustaja ise. Ka vaidlustaja ei väida, et tema pakkumuse maksumus üheaastase teenuse osutamise perioodi eest oli soodsam kui kolmanda isiku pakkumuse maksumus sama ajaperioodi kohta. On ilmselge, et vaidlustaja ei saakski seda väita, kuna pakkumuste maksumused näitavad, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on kõige soodsam sõltumata sellest, kas võtta aluseks teenuse ühe või nelja aasta maksumus. Seetõttu isegi, kui oleks põhjendatud vaidlustaja väide, et pakkumusi tuli hinnata ühe aasta teenuse maksumuse põhjal, olnuks kolmanda isiku pakkumus ikkagi kõige soodsam. 3.4 Kokkuvõttes – ei ole põhjendatud vaidlustaja väited, et hankija on pakkumusi ebaõigesti hinnanud. 4. Vaidlustaja tugineb asjakohatult RHS § 115 lg 2 p-le 1 4.1 Sissejuhatavad märkused. Vaidlustaja leiab jätkuvalt, et kuna riigihangete registris oli Hanke liigiks märgitud „Ehitustööd“, rakendub Hankele RHS § 115 lg 2 p 1 regulatsioon. Vaidlustaja 10.06.2025 vastuse punktis 7 on välja toodud, et lisaks teenustele hangitakse Hankes ka liiklusmärkide ja liikluspeeglite paigaldamist, tähispostide paigaldamist, märgistamist ning teepeenrate ehitamist ja tihendamist. Vaidlustaja leiab, et seetõttu kohalduvad RHS § 181 järgi segalepingutele erinevad reeglid tulenevalt sellest, mis on segalepingu peamiseks esemeks ning kas segalepingu erinevad esemed on omavahel objektiivselt eraldatavad või mitte. Sealjuures on vaidlustaja enda välja toodud tööde loetelust eraldi allajooninud teepeenrate ehitamise ja tihendamise. Sellest järeldub vaidlustaja argument, et kuna Hanke esemeks olevate tööde hulgas on ka teepeenrate ehitamine ja tihendamine, siis ainuüksi seetõttu tuleb Hanket käsitleda ehitustööde hankena. Selline käsitlus on ebaõige. 4.2 Hanke esemeks olevate tööde sisu püsimaksega ning tellitavate tööde kaupa. Hankedokumentide osaks olevast tehnilisest kirjeldusest (edaspidi: TK) ning lisast 2 „Töömahu loend“ tuleneb, et püsimaksega tööd, s.t. tööd, mille hankija igal juhul tellib, on järgmised: - kattega teede auguremont (TK punktid 8 – 15 ja „Töömahu loendi“ lehe „Tasustavad tööd (Püsimakse)“ positsioonid 1 – 6); - kruusateede profileerimine (TK punktid 16 – 22 ja „Töömahu loendi“ lehe „Tasustavad tööd“ (Püsimakse) positsioonid 7 – 9);  Lk: 3 - teeäärte niitmine rohust ja võsa eemaldamine (TK punktid 23 – 29 ja „Töömahu loendi“ lehe „Tasustavad tööd“ (Püsimakse) positsioonid 10 – 13). 4.3 Seevastu tellitavad tööd, mis hankija võib, aga ei pea tellima, on järgmised: - sõiduteega seonduvad tööd (katete puhastustööd, kõlbmatu pinnase väljakaevamine ja asendamine, kruusateede profiili parandus, kruusakatte kulumiskihi taastamine, tolmutõrje kaltsiumkloriidiga) (TK punktid 30 – 44 ja 46 - 56 ning „Töömahu loendi“ lehe „Tasustavad tööd (Tellitavad)“ positsioonid 1 – 5); - teemaaga seotud tööd (teepeenrate ehitamine ja tihendamine, puude langetamine, koristus ja niidupinnale jäävate kändude freesimine või juurimine, pinnase vallide likvideerimine koos äraveoga, külgkraavide kaevamine, höövlikraavide rajamine) (TK punktid 45, 57 – 62 ja 69 – 75 ning „Töömahu loendi“ lehe „Tasustavad tööd (Tellitavad)“ positsioonid 17 – 21) - liikluskorraldusvahendid ja märgistustööd (TK punktid 63 – 68 ja ning „Töömahu loendi“ lehe „Tasustavad tööd (Tellitavad)“ positsioonid 6 – 16). 4.4 Teepeenraga seotud tööd ei ole ehitamine, vaid tee kaitsevööndi korrashoid või hooldamine. Teepeenar on sõiduteega vahetult külgnev tee või tänava osa, mille ülesanne on kindlustada sõiduteed, suurendada sõiduohutust ja tee läbilaskvust ning pakkuda võimalust hädapeatumisteks. Seega ei ole tegemist tee osaga, millel sõidukid liiklevad ning järelikult ei ole ka tegemist eraldi tee kui rajatisega ehitusseadustiku (edaspidi: EhS) § 92 lg 1 mõistes. Seetõttu, kuigi Hankes on kasutatud teepeenraga seotud tööde kohta terminit „ehitamine“, ei tähenda teepeenra rajamine tegelikult ehitamist EhS § 4 lg 1 mõistes. Seda kinnitab EhS § 92 lg 10 alusel 03.08.2015 vastu võetud määrus nr 102 „Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ (edaspidi: Määrus), mille § 2 järgi, teehoiuna käsitletakse tee ehitamist, korrashoidu, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning haldamisega seotud muud tegevust. Seega eristatakse muuhulgas tee ehitamist ja korrashoidu. Tee rajamine (s.t. ehitamine) on tegevus, mille tulemusena tekib uus tee, sild, viadukt või tunnel (Määruse § 3) ning tee rekonstrueerimisena käsitletakse eelkõige tee kandevõime olulist muutmist, ristmiku tüübi muutmist või silla, viadukti või tunneli kande- või jäigastavate konstruktsioonide muutmist (Määruse § 4). Teepeenraga seotud töid võib pidada Määruse §-s 2 nimetatud tee kaitsevööndi hooldamiseks, kuid sellist tegevust ei loeta §-des 3 ja 4 tee rajamise või ümberehituse hulka. See kinnitab, et tegelikult ei ole teepeenra ehitamise näol tegemist ehitustöödega. 4.5 Jäädes selle juurde, siis eelnevalt välja toodud loetelust järeldub, et teepeenrate ehitamine ja tihendamine ei ole mitte püsimaksega tööde, vaid eraldi tellitavate tööde loetelus. See tähendab, et ei ole kindel, kas neid töid üleüldse tellitakse. Veelgi enam, need tööd moodustavad vaid väikese osa tellitavate tööde mahust. Näiteks kolmanda isiku esitatud „Töömahu loendist“ nähtuvalt moodustab selliste maksumus vaid marginaalse osa tööde kogumaksumusest, mida selgitame alljärgnevalt. 4.6 Püsimakse alusel tellitavad tööd ei ole ehitustööd. Määruse § 8 järgi, tee korrashoid on tee seisundi vastavuse tagamine EhS § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuetele. Samas, nagu Määruse §-st 2 tuleneb, tee korrashoidu eristatakse tee ehitamisest. EhS § 92 lg 2 alusel on 14.07.2015 vastu võetud määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“, mille § 6 lg-1 on kehtestatud üldised seisundinõuded, §-des 7 – 12 kattega tee nõuded ning §-des 13 – 15 kruusatee nõuded. Nagu ülal viitasime, Hankes püsimaksetega tellitavad tööd jagunevad kattega teedel ja kruusateedel tehtavateks töödeks, millele lisanduvad teeäärte niitmistööd ja võsa eemaldamine. Nende tööde sisuks on tagada, et nii kattega teed ja kruusateed vastaksid viidatud teede seisundinõuetele ning oleks tagatud teede ohutus. Samas, nagu Määruse §-dest 2 ja 8 tuleneb, tee korrashoid ei ole tee ehitamine. Kahtlemata ei ole ka püsimaksega tööde hulgas olevad teeäärte niitmine ning võsa eemaldamine ehitustööd. Seega, kõik püsimakse alusel teostatavad tööd on sellised tööd, mis ei ole ehitamine. 4.7 Teepeenratega seotud tööd on väike osa kõikidest töödest. Jäädes selle juurde, isegi kui pidada vaidlustaja välja toodud teepeenrate ehitamist ja tihendamist ehitustöödeks, mistõttu on tegemist segalepinguga, siis vaidlustaja viidatud RHS § 18 1 lg 1 järgi sõlmitakse hankeleping peamisele hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi. Hankelepingu peamise eseme kindlakstegemiseks tuleb hinnata, millised kohustused moodustavad kõige olulisema osa. Nagu  Lk: 4 selgitasime, teepeenrate ehitamine ja tihendamine moodustavad vaid marginaalse osa kõikidest töödest, s.o. ei ole hankelepingu peamine ese. Hankelepingu peamiseks esemeks on muud tööd, mis ei ole ehitustööd. 4.8 Liikluskorraldusvahenditega seonduvad tööd ei ole ehitamine ning needki ei moodusta olulist osa hangitavatest töödest. Lisaks, samuti vajaduse korral eraldi tellitavad liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja märgistustööd ei ole tegevus, mida saab pidada ehitamiseks. Isegi kui neid töid pidada mingil põhjusel ehitustöödeks, nagu vaidlustaja näib arvavat, ei moodusta ka osakaal ega maksumus koos teepeenratega seotud töödega märkimisväärset osa hangitavate tööde maksumusest. Seda kinnitab asjaolu, et kolmanda isiku esitatud „Töömahu loendist“ nähtub, et liikluskorraldusvahendite ja märgistustööde ning teepeenratega seotud tööde kogumaksumus on vaid 17 017,23 EUR, mis moodustab vaid 15% eraldi tellitavate tööde maksumusest ning kõigest 6,58% kolmanda isiku pakutavate tööde ühe aasta maksumusest kokku. Tõenäoliselt on teistes pakkumustes see osakaal sarnane. Seetõttu, isegi kui pidada vaidlustaja välja toodud töid ehitustöödeks, moodustavad need kõikidest töödest väikese osa. Järelikult, tulenevalt RHS § 181 lg-st 1 ei tule käesolevas Hankes kohaldada reegleid, mis reguleerivad ehitustööde hankelepingut. 4.9 Hangitavad tööd ei ole ehitustööd ka RHS § 8 lg 5 p 1 ja direktiivide järgi. Samuti, nagu vastuses vaidlustusele selgitasime, juhindudes RHS § 8 lg 5 p-st 1, hangitavad tööd ei ole sellised, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL II lisas või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL I lisas nimetatud ehitustöödele või ehitustöödele koos projekteerimisega, kuna tegemist on erinevate tee korrashoiu töödega, mis ei ole ehitamine. Vaidlustaja ei ole sellele mingeid vastuväiteid esitanud. 4.10 Kokkuvõttes – kuna käesolevas Hankes ei kohaldata reegleid, mis reguleerivad ehitustööde hankelepingut, siis järelikult on RHS § 115 lg 2 asjassepuutumatu, kuna seda kohaldatakse vaid ehitustööde hankelepingule. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat Leonhard Weiss Viater OÜ lepinguline esindaja