Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS korralise üldkoosoleku protokoll

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS registrikood: 12760791 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, postiaadress: F. Tuglase tn 12 postisihtnumber: 50094 telefon: +372 7387700 e-posti aadress: [email protected] Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 15 Bilanss 15 Kasumiaruanne 16 Raamatupidamise aastaaruande lisad 17 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 17 Lisa 2 Raha 18 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 19 Lisa 4 Varud 19 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 20 Lisa 7 Kasutusrent 20 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 21 Lisa 10 Tingimuslikud kohustised ja varad 21 Lisa 11 Aktsiakapital 22 Lisa 12 Müügitulu 22 Lisa 13 Muud äritulud 23 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused 23 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 23 Lisa 16 Tööjõukulud 24 Lisa 17 Tulumaks 24 Lisa 18 Seotud osapooled 24 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 TEGEVUSARUANNE Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ) on 2014. aastal loodud äriühing, mis alustas reaalse tegevusega 2015. aasta alguses. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS aktsiad kuuluvad riigile (valitsejaks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 93,3%, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule 3%, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale 2%, Eesti Tõusigade Aretusühistule 1,5% ja väikeaktsionäridele eraisikute näol. Aktsiaseltsi põhitegevuseks on loomakasvatuse abitegevus (põllumajandusloomade jõudluskontrolli läbiviimine ja nende geneetilise väärtuse hindamine; piimakvaliteedi sõltumatu kontrollimine; kõrvamärkide väljastamine). Jõudluskontrolli teenust pakutakse piimaveise- lihaveise- ja seakasvatajatele. Aktsiaseltsi tulud moodustuvad peamiselt loomapidajatele pakutavate teenuste eest võetavatest teenustasudest, lisaks aretusorganisatsioonidele ja piimatööstustele pakutavate teenuste teenustasudest ning ka riiklikest toetustest. Tegevuste ülevaade Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS piimalabor on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt kui katselabor piimaanalüüside valdkonnas, mis kinnitab, et järgime standardi EVS EN ISO/IEC 17025 nõudeid, tegutseb kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaselt, on tehniliselt kompetentne ja võimeline väljastama õigeid tulemusi. EPJ omab rahvusvahelise jõudluskontrolli komitee (ICAR) kvaliteedisertifikaati ’ICAR Certificate of Quality’ piimaveiste jõudluskontrolli valdkonnas, mis on kinnitus, et piimaveiste jõudluskontroll on tehtud kooskõlas rahvusvaheliste reeglite ja kokkulepitud tavade järgi ning saadud tulemused on usaldusväärsed. 2024. aastal võeti tööle neli uut töötajat, kes asusid tööle laborisse (1 töötaja täiskohaga) ning IT osakonda (kõik 3 töötajat osalise koormusega).Tööleping lõppes ühe töötajaga. Töötajate arv oli 31.12.2024 seisuga 33. 2024. aastal jätkati koostööd Eesti Maaülikooliga erinevates valdkondades: ✓ uue võimaliku teenuse „rasvhapete määramine piimast“ ettevalmistamine; ✓ sõratervise alase infosüsteemi loomine ja kasutuselevõtt; ✓ aretusalase tarkvara kasutajasõbralikumaks muutmine, kuhu on kaasatud ka veiste aretusorganisatsioon Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. 2024. aasta investeeringud piirdusid autopargi (soetati neli uut sõidukit) uuendamisega. Jõudluskontrolli tarkvarades olid olulisemad järgmised uuendused: 1) piimaveisekasvatajatele mõeldud Vissuke: a. täiustati karjatervise info (protokolli) andmevahetust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) selliselt, et loomapidaja saab esitada protokolli juba Vissukeses (ei pea faile eraldi enda arvutisse laadima ja sealt edasi teises süsteemis esitama); b. vaktsiinide kasutamise informatsiooni esitamine Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA);  c. EPJ-PRIA vahelise veiste registri andmevahetusega seotud rakenduse valmimine, mis võimaldab piimaveisekasvatajatel esitada loomade registrile vajalikke andmeid otse Vissukesest selliselt, et eraldi kinnitamine PRIA infosüsteemis ei ole enam vajalik; d. Vissukesega integreeritud veiste värkimise tarkvara prototüübi valmimine, mis võetakse kasutusele 2025.aasta keskel; 2) lihaveisekasvatajatele mõeldud Liisu: a. EPJ-PRIA vahelise veiste registri andmevahetusega seotud rakenduse valmimine, mis võimaldab lihaveisekasvatajatel esitada loomade registrile vajalikke andmeid otse Vissukesest selliselt, et eraldi kinnitamine PRIA infosüsteemis ei ole enam vajalik; b. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu eestvedamisel arendatava karjamaade haldustarkvara Beefestiga seoses: i. tarkvara majutamise ettevalmistamine EPJ poolt hallatavates serverites ii. tarkvara integreerimine Liisuga; iii. kahe infosüsteemi vahelise andmevahetuse loomine; 3) Seakasvatajatele mõeldud Possu arenduse valmimine, mis võimaldanuks uue tarkvara kasutuselevõtmise 2025.aasta alguses. Seoses koolituste ning kasutajate poolse testimisega on kasutusele võtmine mõnevõrra viibinud, kuid võetakse kasutusele 2025.aastal. 2025. aasta 1.jaanuaril jagunesid kliendid järgmiselt (sulgudes seis vastavalt 01.01.2024, 01.01.2023, 01.01.2022, 01.01.2021, 01.01.2020, 01.01.2019, 01.01.2018, 01.01.2017, 01.01.2016 ja 01.01.2015): • 337 klienti piimaveiste jõudluskontrollis (351 klienti, 371 klienti, 399 klienti, 435 klienti, 478 klienti, 515 klienti, 549 klienti, 578 klienti, 648 klienti, 709 klienti); 406 klienti lihaveiste jõudluskontrollis (429 klienti, 437 klienti, 454 klienti, 459 klienti, 470 klienti, 456 klienti, 442 klienti, 405 klienti; 393 klienti; 380 klienti); 23 klienti sigade jõudluskontrollis (24 klienti, 25 klienti, 28 klienti, 25 klienti 25 klienti, 27 klienti, 29 klienti, 24 klienti; 23 klienti, 31 klienti). Klientide arv 800 700 600 500 400 300 200 100 0 Piimaveiste jõudlsukontroll Lihaveiste jõudluskontroll Sigade jõudluskontroll 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Tabel 1. Klientide arvud 01.jaanuari seisuga Loomade arvud jõudluskontrollis Aktsiaseltsil on kolm suuremat kliendirühma loomakasvatuses: piimaveise-, lihaveise- ning seakasvatajad. Teenuste pakkumine neile kliendirühmadele on otseses sõltuvuses loomade arvust. Loomade arv jõudluskontrollis 100000 90000 80000 70000 60000 50000 40000 30000 20000 10000 0 Piimaveised Lihaveised Sead 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Tabel 2. Loomade arvud 01.jaanuari seisuga Piimaanalüüside arvud Piimalaboris tehtavad piimaanalüüsid jagunevad jõudluskontrolli proovideks, piimakäitlejtele tehtavateks proovideks ning lisateenusteks. Lisateenusteks on Mastiit 4/16, Tiinuse test piimast, BHB määramine ning somaatiliste rakkude eristamine (SRE). Kvaliteedi (piimatööstuste) proovide arv 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Tabel 3. Piimatööstuste poolt saadetud proovide arv Piimatööstustele tehtavate kvaliteediproovide arvud on varasemalt vähenenud seoses piimatootjate vähenemisega, kuid 2024. aastal on see mõnevõrra suurenenud (32 387 proovi 2015. aastal, 27 124 proovi 2016. aastal, 24 904 proovi 2017. aastal, 24 174 proovi 2018. aastal, 22 837 proovi 2019. aastal, 22 185 proovi 2020. aastal, 20 083 proovi 2021. aastal, 18 326 proovi 2022. aastal, 17 478 proovi 2023. aastal ning 19 111 proovi 2024. aastal). Jõudluskontrolli proovide arv on seotud piimalehmade arvuga jõudluskontrollis. Kuna piimalehmade arv on Eestis tervikuna vähenenud, mis omakorda on mõjutanud lehmade arvu jõudluskontrollis, siis on ka proovide arv aastate jooksul trendina pidevalt vähenenud (888 000 proovi 2015. aastal, 834 050 proovi 2016. aastal, 831 720 proovi 2017. aastal, 830 008 proovi 2018. aastal, 828 436 proovi 2019. aastal, 824 324 proovi 2020. aastal, 815 249 proovi 2021. aastal, 807 305 proovi 2022. aastal, 819 135 proovi 2023. aastal ning 811 329 proovi 2024. aastal). Jõudluskontrolli proovide arv 900000 880000 860000 840000 820000 800000 780000 760000 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Tabel 4. Jõudluskontrolli piimaproovide arv Lisateenuste arv on samuti seotud piimalehmade arvuga, aga kindlasti ka piimandussektori majandusliku olukorraga. Kui Mastiit 16 teenust pakutakse kõikidele klientidele, siis Mastiit 4 teenust pakuti kuni 2024. aasta alguseni ainult konkreetse teenuslepingu sõlminud klientidele. Kokkuvõttes on Mastiit4 ja Mastiit 16 proovide arvud viimastel aastatel küll mõnevõrra suurenenud, kuid 2024. aastal oli vähenenud võrrelduna möödunud aastatega. Väikest teenuse mahu kasvu on näidanud teenus „Tiinuse test piimast“, mille kasutamine on varasemalt suurenenud aasta-aastalt (v.a 2020. aastal), kuid proovide arvud on viimastel aastatel stabiliseerunud. Lisateenuste proovide arvud on olnud võrrelduna 2023., 2022., 2021.,2020., 2019., 2018., 2017., 2016. ja 2015. aastaga (vastavalt sulgudes) järgmised: ’Tiinuse test piimast’ 9307 (9320, 8482, 8443, 7315, 7681, 6108, 5446, 3688 ja 1847) proovi, ’Mastiit 16/12/4’ 4761 (5562, 5327, 5232, 2996, 1758, 2061, 2446, 1246 ja 1770) proovi.  Mastiit 4/12/16 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Tabel 4. Teenuste Mastiit 4/12/16 proovide arv Tiinuse test piimast 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Tabel 5. Teenuse Tiinuse test piimast proovide arvud Märgistamisvahendite müük Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS on sõlminud lepingu kahe kõrvamärkide tootjaga - Allfex Europe ja Datamars. Kõrvamärgid jagunevad peamiselt tavamärkideks ja elektroonilisteks (EID) kõrvamärkideks. Lisaks on EPJ hankinud ka DNA-kapsliga kõrvamärke kõrvamärkide tootjatelt Caisley International GMBH ja Allflex Europe. Märgistamisvahendite ehk kõrvamärkide müük sõltub otseselt põllumajandusloomade (veised, lambad, kitsed ja ka sead) arvust Eestis. Kuna kitsede arv Eestis on väga väike ja sigade märgistamisel on ka teisi kõrvamärkide pakkujaid turul, siis põhiosa kõrvamärkidest müüakse veiste ja lammaste märgistamiseks. Veiste kõrvamärkide müük 2023. aastal küll mõnevõrra suurenes võrreldes varasemate aastatega, kuid 2024. aastal on see jälle märgatavalt vähenenud. Lammaste kõrvamärkide müük võrreldes eelmiste aastatega on jätkuvalt langustrendis. Elektrooniliste kõrvamärkide turuosa ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Veiste elektrooniliste kõrvamärkide (sh. elektroonilised DNA märgid) osakaal möödunud aastal oli 33%, lammaste elektrooniliste kõrvamärkide osakaal oli 59%. Kõrvamärgi tüüp (veis) EID kõrvamärk 33% Kõrvamärk 64% DNA kõrvamärk (sh EID) 3%  Kõrvamärgi tüüp (lammas) Kõrvamärk 41% EID kõrvamärk 59% Peamised finantssuhtarvud Peamised suhtarvud majandusaasta kohta ja nende arvutamise metoodika. Strateegilised Tegelik Tegelik eesmärgid 2024 31.12.2024 31.12.2023 Omakapitali rentaablus 5% 2,6% 6,4% Omakapitali osakaal >70% 92% 92,6% kogukapitalist (mitte alla) Puhaskasumi marginaal 5% 2,1% 5,1% Likviidsus ehk maksevõime >3 6,9 7,6 üldine tase Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Omakapitali rentaablus: puhaskasum/omakapital *100 Omakapitali osakaal kogukapitalist: omakapital/netovõlg + omakapital*100 Puhaskasumi marginaal: puhaskasum/müügitulu*100 Likviidsus: käibevara/lühiajalised kohustused Finantsaruandlus ja auditeerimine Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS koostab finantsaruanded vastavalt Eesti Finantsaruandluse Standardile ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile. Juhatuse koostatud 2024. aasta majandusaasta aruannet auditeerib sõltumatu vandeaudiitor. Jätkusuutlike ja vastutustundlike põhimõtete järgimine Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS peab oma tegevuses oluliseks jätkusuutlike ning vastutustundlike põhimõtete järgimist. 2022. aastal alustati koostööd SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fondiga eesmärgiga asutada Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS stipendium, mis toetaks Eesti Maaülikooli üliõpilasi nende õpingutel ja tunnustaks produktiivloomadega seotud andmetel põhinevate teaduslike ja innovaatiliste uurimistööde ning lõputööde elluviimist. 2023. aastal maksti välja ka esimene Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli stipendium https://www.emu.ee/ylikoolist/toeta-ulikooli/joudluskontrolli-stipendium/, 2024. aastal kuulutasime küll stipendiumi välja, aga kahjuks ei olnud seekord taotlejaid, mistõttu jäi stipendium tulevaste aastate jaoks reservi. Stipendiumi eesmärk on propageerida andmete kasutamise tähtsust loomakasvatusest ning teadvustada organisatsiooni rolli võimaliku tööandjana või koostööpartnerina. Oma igapäevases tegevuses pööratakse tähelepanu keskkonnaressursside kasutamisele, mistõttu võimalusel eelistatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Viimastel aastatel on sõidukite soetamisel sisepõlemismootoriga sõidukitele hübriidtehnoloogiaga sõidukeid. 2024. aastal liitus Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS pakendite taaskasutusorganisatsiooniga OÜ Eesti Pakendiringlus, et aidata kaasa pakendijäätmete taaskasutamisele. Kuna oma igapäevase tegevuse tulemusena toodab Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS väga palju informatsiooni, siis organisatsiooni kultuuris peetakse oluliseks koostööd, töötajate kompetentsust ning pakutava informatsiooni usaldusväärsust. Eesmärgid 2025.a majandusaastaks Laboriteenuste osas jätkatakse lisateenuste pakkumist piimaveiste klientide hulgas. Eesmärgiks on juurutada koos Eesti Maaülikooliga arendatud rasvhapete määramise koostööprojekt praktikasse ning arendada projekti tulemustest välja uus teenus, mis võimaldaks pakkuda täpsemat ülevaadet karja söötmise olukorrast. 2025. aastal on plaanis võtta kasutusele teenuse ’Tiinuse test piimast’ kõrval kasutusele analoogne teenus ’Tiinuse test verest’, mis võimaldaks tiinust määrata labori tingimustes ka mullikatel ning lihaveistel. Tiinuse test verest oleks esimeseks Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS poolt pakutav laboriteenus, mille puhul ei analüüsita piima. Tarkvara arendustest on eesmärgiks võtta kasutusele sõrgade värkimise tarkvara nii piimaveistel, kui lihaveistel. Jätkatakse lihaveisekasvatajatele mõeldud jõudluskontrolli tarkvara Liisu kasutajasõbralikumaks muutmisega ning liidestada tarkvaraga karjamaade halduse moodul. Prioriteediks on seakasvatuse karjahaldustarkvara Possu uue versiooni (4.0) kasutuselevõtt ning sigade karjaterviseprotokolli prototüübi valmimine. Possu tarkvara uue versiooniga minnakse üle lauarvuti tarkvaralt interneti tarkvarale, mis tagab parema andmevahetuse võimalused teiste infosüsteemidega. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE (2024) Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, kui riigi äriühingul rakendab äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning järgib selle põhimõtteid. Üldkoosolek 2024. majandusaasta jooksul oli EPJ aktsionärideks Eesti Vabariik (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Tõusigade Aretusühistu ning EPJ endistest ja praegustest töötajatest väikeaktsionärid. Üldkoosoleku kutse ja üldkoosoleku materjal saadeti kõikidele aktsionäridele. 2024. aastal toimus üks korraline üldkoosolek (03.06.24) ning lisaks üks aktsionäride otsus (19.12.24). Korralise üldkoosoleku protokollid ning aktsionäride otsused saadeti kõikidele aktsionäridele ning üldkoosoleku otsused on avalikult kättesaadavad EPJ veebilehel. Nõukogu Nõukogu liikmed valitakse üldkoosolekul või aktsionäride otsusena. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees, kes valitakse aktsionäride poolt. 2024. aastal oli ametis kaks nõukogu koosseisu. Ajavahemikul 01.01.24 kuni 18.12.2024 ametis olnud nõukogu liikmed valiti 12.07.2023 toimunud üldkoosolekul. Nõukogu liikmed valiti kolmeks aastaks ( volitused kuni 11.07.2026). Nõukogu koosnes neljast liikmest: Ants Noot (nõukogu esimees), Anu Hellenurme (nõukogu liige), Mihkel Olt (nõukogu liige), Pille Tammemägi (nõukogu liige). 2024. aasta detsembris otsustasid aktsionärid seoses nõukogu esimehe avaldusega kutsuda nõukogust tagasi Ants Noot ning määrata uueks nõukogu esimeheks Kerli Ats. Nõukogu esimehe volitused jõustusid 19.12.2024 ning kehtivad kolm aastat (kuni 18.12.2027). Uus nõukogu koosneb neljast liikmest: Kerli Ats (nõukogu esimees), Anu Hellenurme (nõukogu liige), Mihkel Olt (nõukogu liige), Pille Tammemägi (nõukogu liige). Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ning võimelisust tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada aktsionäride huvide tõhus kaitse. Vastavalt äriühingu põhikirjale ei valita juhtorgani liikmeks isikut, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti, on tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kellel on ärikeeld, keda on majandusalase, ametialase, või varavastase kuriteo eest karistatud või kellel on aktsiaseltsiga seotud olulised ärihuvid. Nõukogu pädevus on määratud äriühingu põhikirjas. EPJ nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ühingu tegevuse planeerimisel ja juhtimise korraldamisel ning otsustab ettevõtja igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt äriühingu ja aktsionäri huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Aruandeaasta jooksul pidas nõukogu 5 koosolekut. Nõukogu esimees teeb üldkoosolekul kokkuvõtte nõukogu tegevusest ning tegevusaruanne saadetakse koos üldkoosoleku materjaliga kõikidele aktsionäridele ning on kättesaadav ka EPJ veebilehel. Koosolekutel kuulati regulaarselt ära aruanded äriühingu finantsseisundist, majandustegevusest ning arenduste hetkeseisudest. Nõukogu kiitis heaks 2023. majandusaasta aruande, kinnitas 2024. aasta eelarve. Juhatus informeerib nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ja tehingutest. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele ajavaruga enne koosoleku toimumist, mis annab nõukogu liikmetele piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevatest küsimustest. EPJ 2017. aasta erakorralise üldkoosoleku otsusega (28.08.2017) on kinnitatud nõukogu liikmetele tasude määrad. Nõukogu esimehe tasu suuruseks on 400 eurot kuus ja nõukogu liikme tasu suuruseks 200 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmetele lahkumishüvitist ei maksta. EPJ nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise kord on kinnitatud EPJ 2022. aasta üldkoosoleku otsusega (06.06.2022). Nõukogu liikmetele makstavad tasud on avalikustatud EPJ kodulehel. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtja ja aktsionäride huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale äriühinguga samal tegevusalal. Juhatus EPJ juhatus esindab ja juhib ettevõtja igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise äriühingu poolt ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Vastavalt põhikirjale on juhatuses kuni 3 liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni kolmeks aastaks. 2024. aastal koosnes EPJ juhatus 1 liikmest. Juhatuse liige on Kaivo Ilves, kelle juhatuse liikme lepingut pikendati nõukogu poolt 2023. aastal, volitused kehtivad kuni 13.11.2026.a. Juhatuse liikme vastutusvaldkonnad ning tööülesanded on kirjeldatud juhatuse liikmega sõlmitud lepingus. Juhatuse liige juhib ja esindab äriühingut tegevjuhina ning korraldab äriühingu tööd. Äriühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liige. Juhataja kuulub veel ühe ettevõtte (Tõrva Tõnni OÜ, 12653807, tegevusvaldkond mesindus) juhatusse. Juhatuse liikme tasumäärad sisalduvad juhatuse liikmega sõlmitud lepingus, mis on nõukogu liikmete poolt läbi arutatud ja kinnitatud. Lepingu lõppemisel juhatuse liikmele lahkumishüvitust ei maksta. Juhatuse liikmele täiendava tasu määramise otsustab nõukogu, arvestades tema töö tulemuslikkust ja isiklikku panust nõukogu poolt püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. Juhatuse liikme tasu suuruseks oli 2024. aastal 52 185.21 eurot (s.h 2023. a heade majandustulemuste eest makstud lisatasu 4000 eurot). Juhatuse liikmele makstav tasu on avalikustatud EPJ kodulehel. Juhatuse liige ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Äriühingu juhatuse liige ega töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööülesannetega vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Teabe avaldamine EPJ veebilehel on aktsionäridele kättesaadavad üldkoosoleku otsused, nõukogu tegevuse aruanded, majandusaasta aruanded, vahearuanded ning nõukogu ja juhatuse koosseis ning neile makstavad tasud. Samuti rakendab EPJ hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ning teiste huvigruppidega. Finantsaruandlus ja auditeerimine EPJ koostab finantsaruanded kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on sätestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis ning Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendites. Ettevõtja avaldab oma kvartaalsed vahearuanded kvartalile järgneva kuu viimasel kuupäeval ning majandusaasta aruande pärast üldkoosoleku poolt kinnitamist oma veebilehel. Audiitorteenuse leping audiitoriga sõlmitakse juhatuse poolt, kuid on eelnevalt kiidetud heaks nõukogu ning lõplikult kinnitatud üldkoosoleku poolt. Audiitorite rotatsiooni korraldamisel lähtub EPJ Finantsinspektsiooni juhendist “Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioon” (https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-08/FI_soovituslik_juhend_20030926.pdf), finantsinspektsiooni juhatuse otsusest (10. veebruar 2010 nr 1.1 -7/7) Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioon" rakendamisest (https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-08/JO_20100210_007.pdf) ning 1 Audiitortegevuse seaduse § 65 (Vandeaudiitori kohustuslik rotatsioon) sätestatust. Juhatuse koostatud 2024. majandusaasta aruannet auditeeris audiitorbüroo ELSS OÜ ja vandeaudiitori aruande allkirjastajaks on Enn Leppik. Audiitorleping on sõlmitud 2024. ja 2025. aasta majandusaasta aruande auditeerimiseks. Lisaks auditeerimisele ei ole audiitorbüroo osutanud ettevõtjale selliseid teenuseid, mis võiksid ohustada audiitori sõltumatust. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 602 380 586 198 2 Nõuded ja ettemaksed 186 369 231 206 3 Varud 119 797 97 330 4 Kokku käibevarad 908 546 914 734 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 730 424 709 109 6 Kokku põhivarad 730 424 709 109 Kokku varad 1 638 970 1 623 843 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 131 318 119 569 8 Kokku lühiajalised kohustised 131 318 119 569 Kokku kohustised 131 318 119 569 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 991 955 991 955 11 Kohustuslik reservkapital 36 118 31 300 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 440 126 384 649 Aruandeaasta kasum (kahjum) 39 453 96 370 Kokku omakapital 1 507 652 1 504 274 Kokku kohustised ja omakapital 1 638 970 1 623 843 15 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Müügitulu 1 886 811 1 901 913 12 Muud äritulud 103 996 28 274 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused -736 640 -643 979 14 Mitmesugused tegevuskulud -119 872 -140 845 15 Tööjõukulud -1 030 271 -966 007 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -82 501 -80 601 6 Ärikasum (kahjum) 21 523 98 755 Intressitulud 25 547 232 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 47 070 98 987 Tulumaks -7 617 -2 617 17 Aruandeaasta kasum (kahjum) 39 453 96 370 16 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS majandusaasta aruanne on tehtud perioodi kohta 01.01.2024 - 31.12.2024. Aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendiga. Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Raamatupidamise aruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist välja arvatud juhtudel, mida kirjeldatakse alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Kasumiaruanne on koostatud kasumiaruande skeem number 1 alusel. Ettevõte koostab väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande. Raha Rahana kajastatakse kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimalusel iga ostja kohta eraldi. Kui nõude laekumise tõenäosust hinnata ei osata, kasutatakse nõude hindamisel ligikaudset meetodit. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kui nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varusid hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude soetusmaksumuse arvestamisel ja kulusse kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara võetakse soetamisel bilansis arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ning otseselt soetamisega seotud kulusid (näiteks projekteerimine, transport, paigaldamine, katsetamine) kuid välja arvatud maksud, lõivud ja muud riigiasutuste poolt seaduse alusel võetavad tasud. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on alates 01.01.2023 10 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse perioodikuluna. Objektide üle, mille soetusmaksumus jääb vahemikku vähemalt 500 kuni 9999 eurot ning mille kasulik eluiga on pikem kui üks aasta, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kulusse nende kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa. Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni täieliku amortiseerumiseni või tema eemaldamiseni kasutusest. Kasutatud põhivara soetamisel määratakse tema amortisatsioon igale objektile eraldi, lähtudes tema kasutuseast. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 50 aastat Masinad ja seadmed 2-10 aastat 17 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Rendid Ettevõttes on kasutusel kasutusrendilepingud. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi kohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Sihtfinantseerimine Tegevuse sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud.Sihtfinatseerimine kajastatakse nõudena, kui sihtfinanteerimise tulu on tekkinud, aga laekumine ei ole toimunud. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule moodustatakse kohustuslik reservkapital, mis moodustab vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Maksustamine Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele Eestis ettevõtte kasumit ei maksustata, kasumi asemel maksustatakse jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendide väljamakse summast. Alates 01.01.2019 on regulaarselt makstavate dividendide tulumaksumäär 14/86. Seotud osapooled Seotud isikuteks loetakse omanikke, tegev- ja kõrgem juhtkonda, ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Sularaha 15 131 Raha pangas 112 365 136 067 Raha tähtajalistel hoiustel 490 000 450 000 Kokku raha 602 380 586 198 18 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 179 318 179 318 Ostjatelt laekumata 185 238 185 238 arved Ebatõenäoliselt -5 920 -5 920 laekuvad nõuded Ettemaksed 7 051 7 051 Tulevaste perioodide 7 051 7 051 kulud Kokku nõuded ja 186 369 186 369 ettemaksed 31.12.2023 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 216 080 216 080 Ostjatelt laekumata 236 396 236 396 arved Ebatõenäoliselt -20 316 -20 316 laekuvad nõuded Muud nõuded 8 530 8 530 Ettemaksed 6 596 6 596 Kokku nõuded ja 231 206 231 206 ettemaksed Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Müügiks ostetud kaubad 119 797 97 330 Kokku varud 119 797 97 330 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 22 292 23 878 Üksikisiku tulumaks 17 316 20 930 Erisoodustuse tulumaks 1 084 571 Sotsiaalmaks 30 598 35 451 Kohustuslik kogumispension 1 101 1 143 Töötuskindlustusmaksed 1 578 1 729 Aktsiisimaks 609 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 73 969 84 311 19 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Transpordivahendid Arvutid ja seadmed Muud arvutisüsteemid masinad ja seadmed 31.12.2022 Soetusmaksumus 3 850 322 150 39 083 10 952 933 214 983 249 1 309 249 Akumuleeritud kulum -52 618 -24 432 -6 047 -516 758 -547 237 -599 855 Jääkmaksumus 3 850 269 532 14 651 4 905 416 456 436 012 709 394 Ostud ja parendused 77 717 77 717 77 717 Amortisatsioonikulu -6 443 -6 062 -60 592 -66 654 -73 097 Ümberliigitamised -4 905 0 -4 905 -4 905 Muud ümberliigitamised -4 905 0 -4 905 -4 905 31.12.2023 Soetusmaksumus 3 850 322 150 116 800 0 924 214 1 041 014 1 367 014 Akumuleeritud kulum -59 061 -30 494 0 -568 350 -598 844 -657 905 Jääkmaksumus 3 850 263 089 86 306 0 355 864 442 170 709 109 Ostud ja parendused 103 816 103 816 103 816 Amortisatsioonikulu -6 443 -15 466 -60 592 -76 058 -82 501 31.12.2024 Soetusmaksumus 3 850 322 150 205 616 0 924 214 1 129 830 1 455 830 Akumuleeritud kulum -65 504 -30 960 0 -628 942 -659 902 -725 406 Jääkmaksumus 3 850 256 646 174 656 0 295 272 469 928 730 424 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2024 2023 Masinad ja seadmed 1 455 0 Transpordivahendid 1 455 0 Kokku 1 455 0 Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2024 2023 20 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Kasutusrendikulu 10 653 20 743 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2024 31.12.2023 12 kuu jooksul 8 260 10 920 1-5 aasta jooksul 8 960 17 220 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 45 309 45 309 Võlad töövõtjatele 12 040 12 040 9 Maksuvõlad 73 969 73 969 5 Kokku võlad ja ettemaksed 131 318 131 318 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 23 730 23 730 Võlad töövõtjatele 11 528 11 528 9 Maksuvõlad 84 311 84 311 5 Kokku võlad ja ettemaksed 119 569 119 569 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Töötasude kohustis 140 0 Puhkusetasude kohustis 11 900 11 528 Kokku võlad töövõtjatele 12 040 11 528 Lisa 10 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 372 533 382 082 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 105 073 94 119 Kokku tingimuslikud kohustised 477 606 476 201 Maksimaalsed võimalikud väljamakstavad dividendid pärast seda kui reservkapitali on kantud 1/20 puhaskasumist. 21 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Aktsiakapital 991 955 991 955 Aktsiate arv (tk) 991 955 991 955 Aktsiate nimiväärtus 1 1 Aktsionärid on: Maaeluministeerium - aktsiakapital 925 605 eurot, tasutud mitterahalise sissemaksena. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu - aktsiakapital 30 000 eurot. Eesti Tõusigade Aretusühistu - aktsiakapital 15 000 eurot. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda - aktsiakapital 20 000 eurot. Eraisikud - aktsiakapital 1 350 eurot Lisa 12 Müügitulu (eurodes) 2024 2023 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 1 884 079 1 900 865 Holland 2 732 1 048 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 1 886 811 1 901 913 Kokku müügitulu 1 886 811 1 901 913 Müügitulu tegevusalade lõikes Labori teenused 794 511 830 822 Andmete töötlemine ja säilitamine 322 023 308 936 Lihaveiste jõudluskontroll 26 018 26 367 Aretusteenus 355 493 401 275 Kaupade müük 335 314 334 513 Muud müügitulud 53 452 0 Kokku müügitulu 1 886 811 1 901 913 Müügitulu kliendigruppide lõikes: Meiereid 107 460 eurot Piimaveisekasvatajad 956 961 eurot Lihaveisekasvatajad 57 546 eurot Kaupade müük kõigi kaubagruppide lõikes 335 314 eurot Aretusorganisatsioonid 355 493 eurot Muud kliendid 74037 eurot 22 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Muud äritulud (eurodes) 2024 2023 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 1 436 0 Tulu juhuslikest ühekordsetest tehingutest 35 545 0 Uute toodete ja tehnoloogiate toetus PRIA 66 989 28 041 Muud 26 233 Kokku muud äritulud 103 996 28 274 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2024 2023 Müügi eesmärgil ostetud kaubad 206 280 206 319 Energia 36 305 39 502 Elektrienergia 15 270 16 252 Soojusenergia 4 555 4 980 Kütus 16 480 18 270 Veevarustusteenused 2 224 2 374 Üür ja rent 9 651 8 860 Erivahendid laboratooriumile 49 676 65 219 Kemikaalid laboratooriumile 205 732 170 974 Sõidukite majandamise kulud 23 267 30 201 IT kulud 10 913 5 931 Töömasinate ja seadmete majandamise kulud 41 946 16 744 Bürookulud, info ja PRteenused, postitamine 20 148 33 254 Arendustööd 80 062 9 205 Muud 50 436 55 396 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 736 640 643 979 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2024 2023 Mitmesugused bürookulud 7 351 18 581 Ruumide kulud 34 574 42 131 Sõidukite majandamise kulud 13 361 19 243 IT kulud 32 881 43 158 Muud 31 705 17 732 Kokku mitmesugused tegevuskulud 119 872 140 845 23 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Palgakulu 758 454 705 821 Sotsiaalmaksud 256 663 239 933 Muud 15 154 20 253 Kokku tööjõukulud 1 030 271 966 007 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 31 30 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 30 29 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1 Lisa 17 Tulumaks (eurodes) Tulumaksukulu komponendid 2024 2023 Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks Väljakuulutatud dividendid 36 075 7 617 16 075 2 617 Kokku 36 075 7 617 16 075 2 617 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 71 930 88 825 mõju all olevad ettevõtjad Kokku nõuded ja ettemaksed 71 930 88 825 MÜÜDUD 2024 2023 Kaubad Teenused Põhivara Kaubad Teenused Põhivara Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 4 013 415 111 0 4 157 416 628 0 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 0 0 0 0 7 490 0 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 4 013 415 111 0 4 157 424 118 0 24 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2024. a. majandusaasta aruanne OSTETUD 2024 2023 Kaubad Teenused Põhivara Kaubad Teenused Põhivara Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 0 2 896 0 0 3 614 0 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 0 2 896 0 0 3 614 0 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 64 290 54 190 25  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS aktsionäridele Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003 28.03.2025  Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi nõukogu 2024. a tegevusaruanne Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) asutamisleping sõlmiti 13.11.2014. Eesti Vabariik Maaeluministeeriumi kaudu kasutas aktsiaseltsi asutamisel endise hallatava riigiasutuse Jõudluskontrolli Keskuse alusvara. Erasektori aktsionärid tegid rahalised sissemaksed. Aktsiaseltsi nõukogu liikmed Aktsiaseltsi nõukogu liikmed olid 2024. aastal kuni aktsionäride üldkoosolekuni (protokoll nr 2/19.12.2024) järgmised: Anu Hellenurme, Mihkel Olt, Pille Tammemägi ja nõukogu esimees Ants Noot. Vastavalt elektroonilisel valimisel tehtud aktsionäride otsusele elektroonilisel üldkoosolekul 19.12.2024 kutsuti tagasi EPJ nõukogu liige Ants Noot ja valiti nõukogu liikmeks Kerli Ats volituste pikkusega kolm aastat; nõukogu esimeheks valiti Kerli Ats. Aruanne kajastab perioodi 01.01.2024–31.12.2024. a. Perioodil pidas nõukogu 5 koosolekut: 1) 12.04.2024; 2) 03.06.2024; 3) 22.08.2024; 4) 21.11.2024; 5) 29.11.2024. 12.04.2024 toimunud koosolekul võttis nõukogu teamiseks 2024. aasta eelarve täitmise aruande ja otsustas tulevikus kasutada eelarve täitmise aruandel uut varianti. Nõukogu volitas juhatust alustama lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi senise audiitorbürooga ELSS OÜ. Juhatus andis ülevaate tarkvarade arenduste hetkeolukorrast. Nõukogu kinnitas üldkoosoleku päevakorra ja ja vastavad dokumendid. Nõukogu otsustas maksta juhatuse liikmele ühekordset täiendavat tasu ühe kuu töötasu ulatuses. Nõukogu kuulas ära ja võttis teadmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajate ülevaate EPJ aktsiatega seonduvast. Jooksvate küsimuste all tõstatas nõukogu liige Mihkel Olt küsimused, mis võeti järgmise koosoleku päevakorda (paaride valiku programmi kasutusmugavus ja tulevik; Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhitud Beefesti projekti täitmine ja EPJ roll selles; EPJ arendusmeeskonna tulevik). 03.06.2024 toimunud koosolekul andsid nõukogu liikmed ülevaate oma organisatsioonide seisukohtadest EPJ aktsiatega seotud küsimuses. Koosolekul lepiti kokku seisukohtade kirjalikus edastamises Regionaal- ja Põllumajandus- ministeeriumile. Nõukogu volitas juhatust sõlmima lepingu 2024. ja 2025. aasta majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitorbürooga ELSS OÜ. Nõukogu võttis teadmiseks juhatuse ülevaate aktuaalsetest uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetusega (Meede 16.2) seotud projektidest. Juhatusele anti suuniseks kutsuda üles ETKÜ esindajaid esitama nende nägemust alamprojekti E- Farmer raames arendatava paaride valiku tarkvara osas. Nõukogu kuulas ära juhatuse ülevaate arenduste hetkeseisust ja plaanidest. Eesmärkidena sõnastati: prioriteetseks tegevuseks on EPJ ja PRIA loomade registri vahelise uuele liidestusele üleminek ning tõrgeteta toimimine; Possu 4 valmimine 2024. a lõpuks tasemel, et tarkvara oleks võimalik võtta kasutusele vanu andmeid üle kandmata ja oleks tagatud minimaalne funktsionaalsus; Liisu prioriteediks on karjamaade halduse tarkvara integratsioon EPJ infosüsteemi. Nõukogu kuulas ära juhatuse ülevaate IT-osakonna hetkeseisust ning andis suunise suurendada arendusmeeskonna ressurssi ning vajadusel ka teenust sisse osta ning seda ka kasumi arvelt, et tagada käimasolevate projektide täitmine ning tagada parem teenus tulevikuks. EPJ prioriteete arutati mitmete päevakorra punktide all jooksvalt, ühine seisukoht oli, et omaniku ootused vajavad ajakohastamist ja paremat kooskõlastust erinevate aktsionäride poolt. Nõukogu koosoleku protokollide osas oldi seisukohal, et lisaks nõukogu otsustele peaks need sisaldama ka koosolekul käsitletud arutelupunkte. Nõukogu otsustas, et juhatus saadab edaspidi nõukogu koosoleku protokolli mustandi kõigile nõukogu liikmetele arvamuse avaldamiseks, ühe nädala pärast saadetakse protokoll allkirjastamiseks kõigile nõukogu liikmetele. 22.08.2024 kuulas nõukogu ära ja võttis teadmiseks 2024. aasta I poolaasta eelarve täitmise aruande. Nõukogu vaatas üle juhatuse ettepanekud ning esitas omapoolsed ettepanekud töökorra muutmiseks. Muudetud nõukogu töökord esitatakse järgmisele üldkoosolekule kinnitamiseks. Koosolekul täpsustati eelmisel koosolekul räägitut ning erinevaid tõlgendusi protokolli sõnastuse üle. Koosolekul otsustati protokolli muuta ja lepiti kokku täpsem Possu arenduse valmimise sõnastus, kus sõnastus ’minimaalne funktsionaalsus’ asendati sõnastusega ’kokkuleppeline funktsionaalsus’. Nõukogu võttis teadmiseks juhatuse ülevaate arenduste hetkeseisust ning lisas omapoolsed soovitused: PRIA liidestus (loomade registrile andmete esitamine; karjatervise protokolli edastamine); E-Farmer – selguse huvides võiks tulevikus kasutada paralleelselt nimekombinatsiooni ’E-Farmer/Paaride valik’; sõratervis; Possu – sõnastada ühise arusaama jaoks koostöös Eesti Tõusigade Aretusühistuga (ETSAÜ) funktsionaalsus, milleni on eesmärk 2024. aasta lõpuks jõuda. Informeerida ETSAÜ juhtkonda arenduse hetkeseisust ja 2024. aastal tehtud arendustest. Nõukogu tõstatas küsimuse Possu projekti juhtimise ja järelevalve osas, mis on võimaldanud tähtaegu ületada. Beefesti projekti puhul soovitas nõukogu parema ülevaate saamiseks juhatusel osaleda ka tehnilistel töökoosolekutel ja uurida projekti olukorda teistelt osapooltelt. Nõukogu ootus on, et EPJ meeskond ja juhatus panustaksid omalt poolt maksimaalselt, et see projekt saaks tähtajaks ellu viidud. Tarkvara arenduste hetkeseisu arutelus jõuti arusaamisele, et tulevikus projektidega liitudes tuleks mõelda täpsemalt, kuidas võtta suuremat rolli projekti juhtimisel. Eelistatult võiks EPJ tulevikus ise projekte taotleda ja juhtida, mis teeb kogu projekti koordineerimise ja hilisema omandi küsimuse oluliselt selgemaks ning lihtsamaks. 21.11.2024 toimunud koosolekul kuulas nõukogu ära ja võttis teadmiseks juhatuse ülevaate 2024. aasta eelarve täitmisest ja majandusaasta prognoositavast täitmisest ning võlgade seisust. Peamine muudatus eelarve jälgimisel on asjaolu, et toetusi vaadeldakse valdkonna sees eraldi reana, siis on lihtsam jälgida toetuste tulu osa valdkonnasiseselt ning võrrelda tulude ja kulude proportsioone valdkonnapõhiselt. Kõne all oli võlglastega tegelemise protseduur. Nõukogu kuulas ära juhatuse ettepaneku 2025. aasta eelarve osas, eelarve arutelu jätkub järgmisel nõukogu koosolekul, mis toimub veebikoosolekuna. Enne järgmist koosolekut saadab juhatus nõukogu liikmetele ülevaate rakendatud kokkuhoiumeetmetest ning otsib lisavõimalusi kulude kokkuhoidmiseks. Nõukogu võttis teadmiseks juhatuse ülevaate arenduste hetkeseisust ning lisas mõned omapoolsed soovitused: juhatus andis ülevaate PRIA liidestuse kasutamisest; E-Farmer/Paaride valik – nõukogu soovitas arendatud indekseid testida ka karjade peal (juhatusel olemas eelkokkulepped Agrone grupiga); sõratervis – juhatus kirjeldas tehtud arendust ning hetkelolukorda ning lähiplaane; Possu – juhatus kirjeldas hetkeolukorda ning kinnitas, et plaanide kohaselt võetakse Possu 4 kasutusele jaanuaris 2025; Beefest – juhatus kirjeldas viimaste kuude tegevusi ning hetkeseisu. 29.11.2024 veebikoosolekul kinnitas nõukogu 2025. aasta eelarve, milles oli eelmisel koosolekul arutletud eelarvega võrreldes vähendatud majandamiskulusid 5000 euro võrra, seades eesmärgiks juhatusele leida täiendavaid kokkuhoiu kohti ning tuludes on ära jäetud hinnatõus 10 000 euro ulatuses, mille asemel tuleb leida täiendavaid tuluallikaid või parandada müügitulemusi. Nõukogu ja juhatuse liikmete tasud 2024 Ants Noot – 4800.00 nõukogu esimees kuni 19.12.2024 Kerli Ats – 105.26 nõukogu esinaine alates 20.12.2024 Mihkel Olt – 2400.00 eurot, nõukogu liige Anu Hellenurme – 2400.00 eurot, nõukogu liige Pille Tammemägi – 2400.00 nõukogu liige Kaivo Ilves – 52 185.21 eurot, juhatuse liige  Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi nõukogu töökord 1. Üldsätted 1.1. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (edaspidi EPJ) nõukogu töökord (edaspidi töökord) kehtestatakse EPJ põhikirja punkti 3.9.4 alusel 1.2. Töökord sätestab aktsiaseltsi nõukogu (edaspidi nõukogu) sisemise töökorralduse, sealhulgas koosolekute kokkukutsumise, otsuste vastuvõtmise ja vormistamise, teabe andmise, ärihuvide deklareerimise ning muud nõukogu tööga seotud küsimused vastavuses kehtivate õigusaktide ja aktsiaseltsi põhikirjaga. 1.3. Nõukogu töökorras sätestamata küsimuste lahendamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest. 2. Nõukogu töö juhtimine 2.1. Nõukogu tööd juhib ja nõukogu esindab nõukogu esimees, tema äraolekul või võimetuse korral oma kohustusi täita aga tema poolt volitatud või nõukogu poolt valitud nõukogu esimeest ajutiselt asendav nõukogu liige. 2.2. Nõukogu esimees valitakse üldkoosolekul. 2.3. Nõukogu tehnilise teenindamise korraldab EPJ juhatus nõukogu esimehe nimel. 3. Nõukogu ülesanded 3.1. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. 3.2. Nõukogu : 3.2.1. tagab EPJ pikaajalise strateegia ja arengusuundade, sh omanike ootuste ning finantseesmärkide täitmise; 3.2.2. kinnitab EPJ majandusaasta tulude, kulude ja investeeringute eelarve; 3.2.3. kinnitab toetuste maksmise ja annetuste tegemise. 3.3. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. 3.4. Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, sealhulgas: 3.4.1. vaatab nõukogu koosolekul läbi juhatuse poolt esitatud ülevaate EPJ majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast; 3.4.2. konsulteerib audiitoriga suuremat tähelepanu vajavate küsimuste osas. 3.5. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. 4. Nõukogu töövorm 4.1. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek, mille otsused protokollitakse. Vajadusel rakendatakse teisi töövorme, mille otsused vormistatakse nõukogu otsusena. 4.2. Nõukogu võib arutamisele kuuluvate küsimuste ettevalmistamiseks moodustada toimkondasid. Toimkondade koosseis lepitakse kokku nõukogu koosolekul lähtuvalt teemast ja vajadusest ning sinna võib kaasata nõukogu väliseid isikuid. Moodustatud toimkonna töö tulemus kinnitatakse nõukogu koosolekul või nõukogu otsusena. 5. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine 5.1. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord 3 kuu jooksul. 5.2. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 5.3. Nõukogu koosolekud toimuvad EPJ büroohoones aadressil Tartu, F. Tuglase 12, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti. 5.4. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku teatega, kus märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse nõukogu esimehe nimel.  Nõukogu koosoleku kutse edastatakse nõukogu liikmetele hiljemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist. 5.5. Nõukogu päevakorras olevate küsimuste osas edastatakse nõukogule liikmetele kirjalikud materjalid (edaspidi materjalid), vajadusel lühikokkuvõte, soovitavalt 5 tööpäeva, kuid mitte hiljem, kui 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist. 5.6. Nõukogu koosoleku kutse ja materjalide ettevalmistamise ja nõukogu liikmetele saatmise tagab nõukogu esimehelt saadud teabe alusel juhatus, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti. 5.7. Nõukogu koosoleku teade saadetakse kõigile aktsionäridele hiljemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimumist. 5.8. Kui nõukogu liige ei saa osaleda nõukogu koosolekul, peab ta teatama sellest nõukogu esimehele viivitamatult pärast koosolekul osalemise võimatuse ilmnemist. 6. Nõukogu koosolek 6.1. Nõukogu koosoleku töökeel on eesti keel. 6.2. Nõukogu koosolekul osalevad lisaks nõukogu liikmetele ka juhatus ja protokollija, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Muud isikud osalevad nõukogu koosolekul üksnes nõukogu esimehe kutsel. 6.3. Nõukogu liiget ei või koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik. 6.4. Nõukogu koosolekut juhatab nõukogu esimees. 6.5. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 6.6. Nõukogu liige peab vältima enda ja EPJ vahelist igasugust huvide konflikti olukorra tekkimise võimalust ning taandama ennast huvide konfliktiga päevakorrapunkti arutelult ja otsuse tegemiselt. 6.7. Hääletamine on avalik, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. 6.8. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmetest. 6.9. Enne nõukogu koosoleku lõppemist määratakse kindlaks nõukogu järgmise koosoleku esialgne toimumise aeg. 6.10. Nõukogu koosoleku lõpetab koosoleku juhataja. 7. Nõukogu koosoleku protokollimine 7.1. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollimise korraldab EPJ juhatus, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti. 7.2. Protokolli kantakse: 7.2.1. nõukogu koosoleku toimumise koht ja kuupäev ning koosoleku alguse ja lõpu kellaaeg; 7.2.2. koosoleku juhataja ja protokollija nimi, nõukogu koosolekul osalenud nõukogu ja juhatuse liikmete ning kutsutud isikute nimed; 7.2.3. nõukogu koosoleku päevakord; 7.2.4. ülevaade nõukogu koosoleku arutelust, nõukogu otsused ning otsuse vastu hääletanud nõukogu liikmete nimed, vajadusel nõukogu liikme eriarvamus; 7.2.5. asjaolu ja põhjendus, kui nõukogu liige ei osale hääletamisel; nõukogu liikme või juhatuse nõudel muud küsimuse arutamisel tähtsad asjaolud. 7.3. Nõukogu koosoleku protokolli projekt saadetakse nõukogu liikmetele 2 tööpäeva jooksul pärast koosolekut. 7.4. Nõukogu liikmed edastavad vajadusel protokollijale oma märkused 7 päeva jooksul.  7.5. Pärast nimetatud tähtaja möödumist edastatakse protokolli projekt kõigile nõukogu liikmetele, kes edastavad vajadusel nõukogu esimehele ja protokollijale oma märkused ja täiendused 2 tööpäeva jooksul. Nõukogu liikmete märkuste ja täienduste asjakohasuse otsuse teeb nõukogu esimees 2 tööpäeva jooksul. Nõukogu liikmed allkirjastavad protokolli 5 tööpäeva jooksul. 7.6. Nõukogu koosoleku protokolli allkirjastavad kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. 7.7. Nõukogu koosolekute protokolle säilitatakse koos lisadega alatiselt. 7.8. Nõukogu koosolekute protokollide säilitamise korraldab juhatus. 7.9. Nõukogu koosolekute protokollid koos lisadega on kättesaadavad nõukogu liikmetele juhatuse poolt määratud isiku või tehniliste lahenduste kaudu. 7.10. Nõukogu koosoleku protokoll koos lisadega saadetakse kõigile aktsionäridele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast nõukogu koosoleku protokolli kinnitamist. 8. Nõukogu otsus koosolekut kokku kutsumata 8.1. Nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata saadetakse nõukogu esimehega kooskõlastatud otsuse eelnõu koos selgitustega kõigile nõukogu liikmetele. 8.2. Nõukogu otsus kokku kutsumata loetakse vastuvõetuks, kui enamus nõukogu liikmetest otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. Otsusesse märgitakse nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg. 9. Teabe andmine ning ärihuvide deklareerimine 9.1. Teavet nõukogu otsuste kohta, samuti muud nõukogu tööd puudutavat mitteavalikku teavet võib kolmandatele isikutele avaldada nõukogu esimees. 9.2. Teabe avaldamiseks kolmandatele isikutele ei loeta teabe andmist aktsionäride üldkoosolekule, aktsionäride juhtorganitele ning nõukogu otsuste täitmiseks vajaliku teabe andmist EPJ töötajatele. Teavet avaldanud isik vastutab teabe avaldamise ulatuse ja otstarbekuse eest. 9.3. Kolmandatele isikutele ei või avaldada teavet, mille avaldamine kahjustab või võib kahjustada aktsiaseltsi huve. 9.4. Nõukogu liikmed on kohustatud EPJ-le esitama iga-aastaselt oma seotud isikute deklaratsiooni vastavalt tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute definitsioonile (juhatus korraldab eeltäidetud vormi saatmise). 9.5. Seotud isikute deklaratsioonis näidatakse seotud isikute: 9.5.1. Nimi 9.5.2. Isikukood või registrikood 9.5.3. Seotus nõukogu liikmega 9.6. Deklareeritud andmete muutumisel kohustub nõukogu liige sellest kohe informeerima EPJ-i.  EESTI TÕULOOMAKASVATAJATE ÜHISTU (10064515) Registrisse kantud (11.09.1996) Tulundusühistu Kapital on 61 729.07 € Rapla maakond, Kehtna vald, Keava alevik, Koogimäe tee 4, 79005 Majandusaasta periood 01.01 - 31.12 Põhikiri muudetud 27.06.2022 http://www.etky.ee Isikud registrikaardil Nimi / Ärinimi Isikukood / sünniaeg Roll Peeter Padrik 36112186010 Juhatuse liige Tanel-Taavi Bulitko 37301124910 Juhatuse liige * Esindusõiguste erisused Liik Esindusõiguste erisused Juhatuse liikmete või seda asendava organi Ühistut esindab kõigis õigustoimingutes juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ühise esindusõiguse tingimused ainuisikuliselt või kaks juhatuse liiget ühiselt. Väljavõtte aeg: 11.06.2025 12:25 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 1/1  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (80007884) Registrisse kantud (23.05.1997) Mittetulundusühing Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 141, 11314 Majandusaasta periood 01.01 - 31.12 Põhikiri muudetud 11.04.2019 www.epkk.ee Isikud registrikaardil Nimi / Ärinimi Isikukood / sünniaeg Roll Kerli Ats 48701234219 Juhatuse liige Mittetulundusühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. * Väljavõtte aeg: 11.06.2025 12:26 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 1/1  Eesti Tõusigade Aretusühistu (10023404) Registrisse kantud (07.05.1996) Tulundusühistu Tartu maakond, Tartu linn, Märja alevik, Aretuse tn 2, 61406 Majandusaasta periood 01.01 - 31.12 Põhikiri muudetud 04.05.2023 Isikud registrikaardil Nimi / Ärinimi Isikukood / sünniaeg Roll Anu Hellenurme 46909022727 Juhatuse liige Tulundusühistut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. * Väljavõtte aeg: 11.06.2025 12:25 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 1/1   Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi korralise üldkoosoleku protokoll nr 1/2025 1. Aktsiaseltsi nimi ja aadress: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ) (registrikood 12760791); Friedebert Tuglase 12, Tartu 50094. 2. Toimumise aeg ja koht: 9. juuni 2025 kell 14.00 kuni 15.00; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Lõhmus/Pärn saal (Suur-Ameerika 1, Tallinn). 3. Kohalolijad ja esindatus: koosolekul osalesid järgmised hääleõiguslikud aktsionärid (kokku esindatud 99,86% aktsiakapitalist): o Eesti Vabariik – 93,3% o Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) – 3% o Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) – 2% o Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) – 1,5% 4. Koosoleku päevakord: 1) Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine; 2) Päevakorra kinnitamine; 3) 2024. a majandusaasta aruande ja tegevusaruande kinnitamine; 4) Nõukogu tegevusaruande kinnitamine; 5) Seisukoha võtmine omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta; 6) Kasumi jaotamise otsustamine; 7) Omaniku ootuste kinnitamine; 8) Nõukogu töökorra kinnitamine; 9) Jooksvad küsimused. 5. Koosoleku otsused ja hääletamistulemused: 1) Valida korralise üldkoosoleku juhatajaks Kerli Ats, protokollijaks Kaivo Ilves. Hääletamistulemus: a) Otsuse vastu ei hääletanud keegi kohal olnud aktsionäridest.  b) Otsuse osas puudusid erapooletuks jäänud aktsionärid. c) Otsuse poolt hääletasid kõik kohal olnud aktsionärid kokku 990 605 aktsiaga, mis moodustab 99,86% kogu aktsiakapitalist. 2) Kinnitada korralise üldkoosoleku päevakord. Hääletamistulemus: a) Otsuse vastu ei hääletanud keegi kohal olnud aktsionäridest. b) Otsuse osas puudusid erapooletuks jäänud aktsionärid. c) Otsuse poolt hääletasid kõik kohal olnud aktsionärid kokku 990 605 aktsiaga, mis moodustab 99,86% kogu aktsiakapitalist. 3) Kinnitada EPJ juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud tegevusaruanne ja EPJ 2024. a majandusaasta aruanne (Lisa 1). Hääletamistulemus: a) Otsuse vastu ei hääletanud keegi kohal olnud aktsionäridest. b) Otsuse osas puudusid erapooletuks jäänud aktsionärid. c) Otsuse poolt hääletasid kõik kohal olnud aktsionärid kokku 990 605 aktsiaga, mis moodustab 99,86% kogu aktsiakapitalist. 4) Kinnitada EPJ nõukogu tegevusaruanne (Lisa 2). Hääletamistulemus: a) Otsuse vastu ei hääletanud keegi kohal olnud aktsionäridest. b) Otsuse osas puudusid erapooletuks jäänud aktsionärid. c) Otsuse poolt hääletasid kõik kohal olnud aktsionärid kokku 990 605 aktsiaga, mis moodustab 99,86% kogu aktsiakapitalist. 5) Hinnata 2024. aasta omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmist heaks. Hääletamistulemus: a) Otsuse vastu ei hääletanud keegi kohal olnud aktsionäridest. b) Otsuse osas puudusid erapooletuks jäänud aktsionärid. c) Otsuse poolt hääletasid kõik kohal olnud aktsionärid kokku 990 605 aktsiaga, mis moodustab 99,86% kogu aktsiakapitalist. 6) Kinnitada EPJ 2024. aasta kasumi jaotamine: jaotada kasum summas 24 973 eurot, sealhulgas suurendada kohustusliku reservkapitali summas 1973 eurot ning maksta aktsionäridele dividendidena 23 000 eurot.  Hääletamistulemus: a) Otsuse vastu ei hääletanud keegi kohal olnud aktsionäridest. b) Otsuse osas puudusid erapooletuks jäänud aktsionärid. c) Otsuse poolt hääletasid kõik kohal olnud aktsionärid kokku 990 605 aktsiaga, mis moodustab 99,86% kogu aktsiakapitalist. 7) Kinnitada omaniku ootused vastavalt dokumendile Lisa 3. Hääletamistulemus: a) Otsuse vastu ei hääletanud keegi kohal olnud aktsionäridest. b) Otsuse osas puudusid erapooletuks jäänud aktsionärid. c) Otsuse poolt hääletasid kõik kohal olnud aktsionärid kokku 990 605 aktsiaga, mis moodustab 99,86% kogu aktsiakapitalist. 8) Kinnitada EPJ nõukogu töökord vastavalt dokumendile Lisa 4. Hääletamistulemus: a) Otsuse vastu ei hääletanud keegi kohal olnud aktsionäridest. b) Otsuse osas puudusid erapooletuks jäänud aktsionärid. c) Otsuse poolt hääletasid kõik kohal olnud aktsionärid kokku 990 605 aktsiaga, mis moodustab 99,86% kogu aktsiakapitalist. 6. Jooksvate küsimuste all otsuseid ei olnud. Üldkoosoleku juhataja: Kerli Ats/allkirjastatud digitaalselt/ Üldkoosoleku protokollija: Kaivo Ilves/ allkirjastatud digitaalselt/ Lisad: Lisa 1 EPJ 2024. a majandusaasta aruanne Lisa 2 EPJ nõukogu 2024. a tegevusaruanne Lisa 3 Omaniku ootused EPJ-le Lisa 4 EPJ nõukogu töökord Lisa 5 ETKÜ äriregistri väljatrükk Lisa 6 EPKK äriregistri väljatrükk Lisa 7 ETSAÜ äriregistri väljatrükk Lisa 8 Koosoleku registreerimisnimekiri  Kaivo Ilves Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (kuupäev digiallkirjas) nr 1.3-2/285 Üldkoosoleku päevakorda täiendava küsimuse võtmine Austatud härra Ilves Äriseadustiku (ÄS) § 293 lõike 2, § 298 lõike 1 punkti 10 ja riigivaraseaduse (RVS) § 88 lõike 1 punkti 71 alusel ning kooskõlas aktsiaseltsi põhikirja punktiga 3.9.6 palun võtta aktsiaseltsi üldkoosoleku päevakorda täiendav päevakorrapunkt: 1. Omaniku ootuste kinnitamine – otsuse eelnõu ÄS § 2931 lõike 4 alusel: Kinnitada omaniku ootused AS-le Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisa: Omaniku ootused AS-le Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll Kaja Treufeldt 625 6274 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Omaniku ootused Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-le Riigi osalemise põhjused Osaluse valitsemise eesmärk on riigi, loomapidajate ja piimatööstuste varustamine usaldusväärsete andmetega. Jõudluskontrolliteenus annab loomakasvatussektorile olulise sisendi loomade geneetilise ressursi hindamiseks ja tõuaretuse planeerimiseks. Lisaks tagatakse toorpiima analüüsiteenusega piimatööstustele sõltumatud toorpiima kvaliteediandmed. Loomakasvatajatele nõuetekohaste identifitseerimisvahendite (kõrvamärgid) väljastamine koos Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile väljastusandmete esitamisega tagab loomade jälgitavuse süsteemi eesmärgipärase toimimise põllumajandusloomade registris. Omaniku ootuste kujundamisel on võetud aluseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, veterinaarseaduse § 30 alusel sõlmitud haldusleping1, samuti Euroopa Liidu kliimaeesmärgid aastaks 2030. Omaniku ootused on seatud aastateks 2025-2027. a. Strateegilised eesmärgid Riigi kui omaniku valdkonnapõhised ootused Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-le on järgmised.  Ettevõte tagab laborite vastavuse kehtivatele standarditele ning akrediteerimise tingimustele ning usaldusväärsed analüüsitulemused olukorras, kus erasektori huvi samal tasemel usaldusväärse, hea kvaliteedi ja hinna suhtega teenuse pakkumise osas on ebakindel.  Ettevõte tagab rahvusvaheliselt aktsepteeritava ning ajakohase piima- ja lihaveiste ning sigade jõudluskontrollisüsteemi. Võimalusel laiendab jõudluskontrollisüsteemi ka teiste põllumajandus-loomade lõikes, eelnevalt nõudlust ja võimalusi analüüsides.  Ettevõte pakub usaldusväärseid ja kasutajasõbralikke lahendusi infovahetamiseks erinevate farmisüsteemidega, sh riiklikult kogutavate andmete edastamiseks põllumajandusloomade registrisse. Vanadel platvormidel arendatud töövahendid on vastavalt vajadustele ning võimalustele ajakohastatud või asendatud.  Ettevõte teadvustab tarkvaraarenduses tekkida võivaid riske ja haldab neid teadlikult läbi riskianalüüsi. Finantseesmärgid  Majandustegevustes on kõigis valdkondades prioriteediks seatud kulutõhusus ja efektiivsus. Ärilistele võtmetegevustele on seatud kohased efektiivsusmõõdikud ja need eesmärgid on täidetud.  Riigi kui omaniku ootus on, et tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Rahandusministeerium on hinnanud Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS omakapitali optimaalseks osakaaluks 61-65% ning ettevõtte maksujärgseks omakapitali tootluse eesmärgiks on 8,5%. 1 ülesanne väljastada loomapidajale põllumajanduslooma märgistamiseks nõuetekohased identifitseerimis- vahendid ning esitada vastavad andmed PRIA-le, et tagada põllumajandusloomade registris olevate andmete kvaliteet ja loomade jälgitavus 2 (3)  Riigi kui asutaja ootus Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-le on iga-aastaselt maksta dividende vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud dividendisummale, mis on üldjuhul vähemalt 50% puhaskasumist ning järgnevate aastate dividendideks on prognoositud: 2025 2026 2027 Dividend juuni 2024 36 075 € 36 075 € 36 075 € Lisadividend 804 € 804 € 804 € Uus dividendieesmärk 36 879 € 36 879 € 36 879 € Muud valdkondlikud eesmärgid  Ettevõte täidab riigi poolt kehtestatud eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele, otseselt ja kaudselt valdkonnaga seotud arengukavadele. Ettevõte järgib Hea Ühingujuhtimise Tava ja integreerib selle äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse.  Ettevõte on loomapidaja usaldusväärne ja esimene valik, lähtudes keskkonnasäästlike ja innovaatiliste lahenduste eelistamisest. Ettevõttes on kasutusel taastuvenergia.  Ettevõte pakub loomapidajatele kvaliteetseid ning nõuetele vastavaid märgistamisvahendeid.  Ettevõtte töötajad omavad kõrget kvalifikatsiooni. Igaks eelarveaastaks ettenähtud koolituste rahastusest on täidetud vähemalt 90% ulatuses.  Ettevõte jätkab teenuste arendamist ja otsib võimalusi uute näitajate määramiseks. Vastavalt võimalusele tehakse koostööd teadus-arendusasutustega ettevõtte teenuste arendamiseks ja oluliste eesmärkide saavutamiseks. Omaniku ootused vaadatakse iga-aastaselt üle. Omaniku ootusi uuendatakse vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui iga kolme aasta tagant. Koostanud: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, aprill 2025 3 (3) Saatja: "EPJ" <[email protected]> Saaja: [email protected], "Info - RAM" <[email protected]> Teema: EPJ korralise üldkoosoleku protokolli edastamine Kuupäev: 2025-06-13 07:15 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Saadame teile Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi korralise üldkoosoleku protokolli (lisatud manuses). Lugupidamisega Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS F. Tuglase 12, Tartu tel 738 7700 www.epj.ee