Riikliku järelevalve teostamise taotlus

Rahandusministeerium Meie 17.06.2025 nr 12.2-10/125 Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond e-post: [email protected] Riikliku järelevalve teostamise taotlus Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi vaidlustuskomisjon) menetluses on Visare Ehitus OÜ vaidlustus Märjamaa Vallavalitsuse (edaspidi Hankija) riigihankes „Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 291993) (edaspidi Riigihange). Vaidlustuskomisjon pöördub riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg 10 alusel Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve teostamise taotlusega. ASJAOLUD 1. 10.03.2025 avaldas Hankija riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava Riigihanke hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid, sh Lisa 1 - hankedokument ning tehniline kirjeldus (edaspidi RHAD) ja Lisa 2 – Kululoend ja pakkumuse vorm (edaspidi Hinnatabel). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse viis pakkujat, nende hulgas Visare Ehitus OÜ, AS Paide MEK, Riser Ehitus OÜ ning ühispakkujad AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ. 2. Hankija tunnistas 06.05.2025 korraldusega nr 2-1.1/182 (edaspidi Korraldus) vastavaks AS-i Paide MEK ja Riser Ehitus OÜ ning ühispakkujate AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumused, edukaks ühispakkujate AS-i Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ pakkumuse ning jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris ühispakkujad AS-i Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ. 3. 19.05.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Visare Ehitus OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus AS-i Paide MEK (Kolmas isik 1), Riser Ehitus OÜ (Kolmas isik 2) ning ühispakkujate AS Tartu Ehitus ja Tera Ehitus OÜ (Kolmas isik 3) pakkumuste vastavaks tunnistamise, Kolmanda isiku 3 pakkumuse edukaks tunnistamise ning Kolmanda isiku 3 kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustele (Kolmandad isikud 1, 2 ja 3 koos nimetatud edaspidi Kolmandad isikud). Alternatiivselt taotleb Vaidlustaja Korralduse kehtetuks tunnistamist osas, milles: - määrati Vaidlustaja pakkumuse maksumuseks 1 446 423,11 eurot; - tunnistati edukaks Kolmanda isiku 3 pakkumus; - kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata Kolmas isik 3. 4. Pakkujad pidid Hinnatabelis lahtritesse (veerg E) sisestama ühikhinnad, mille summa põhjal kujunes välja pakkumuse kogumaksumus. Tabelis on mh read: B C D E Kululiik Maht Ühik Ühikuhinnad 106 VL-3/VL-4/VL-6 vahelae ujuvpõranda 138,80 m³ betoonplaat 80mm Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 / [email protected]  112 VL-5 ujuvpõranda betoonplaat 80mm 57,20 m³ RHAD p-is 1.2 sisaldub järgmine keeld: Hinnatabelis on keelatud muuta muid lahtreid peale täitmiseks ettenähtud kollast värvi ühikhindadega lahtreid. Pakkujal on kohustus teostada kõiki töid, mida Hankija on pakkumuse vormil ette näinud ehk Pakkuja/Töövõtja ei saa valikuliselt töid teostada. Seega keeld puudutab nii kululiike, mahte kui ka ühikuid. RHAD p-i 1.1 esimeses lauses on sätestatud: Pakkujal lasub kohustus üle kontrollida tegemisele tulevate tööde koosseisud ning esitada pakkumus vastavalt tegelikult tegemisele tulevate töödega, lähtudes hankija õigustatud ootuspärasest lõpptulemusest ning pakkuja arvestuste metoodikast [---], samuti on Hinnatabeli preambulis märge, et töömahtude kontrollimine on pakkuja kohustus. Vaidlustuskomisjon leiab, et mahtudega seotud muudatuste tegemise osas on vastuolu RHAD-is mõistlikult ületatav: Hankelepingu projekti p-is 1 on kirjas: Vastuolude puhul eeltoodud dokumentides lähtutakse Lisa 1 punkti 1.1 ning 1.5 sätestatust. Sellest teeb vaidlustuskomisjon järelduse, et kui lepingu täitmise käigus on ette nähtud, et prevaleerib RHAD p 1.1, siis saab seda rakendada ka RHAD p-ide 1.1 ja 1.2 vahel sisalduvate vastuolude ületamiseks pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Isegi kui möönda, et esineb vastuolu Riigihanke aludokumentide erinevate tingimuste vahel mahtudega seoses (kumb prevaleerib – vigade tuvastamisel tegelikult tegemisele tulevate töödega arvestamise kohustus ja töömahtude kontrollimise kohustus või Hinnatabeli vormi mahu lahtri muutmise keeld) ei teki analoogset dilemmat Hinnatabelis märgitud ühikute lahtriga. 5. Eristades Hinnatabelis mahtusid ühikutest ja mööndes pakkuja kohustust mahte (veerg C) töömahtude osas puuduste tuvastamisel siiski muuta ja esitada pakkumus vastavalt tegelikult tegemisele tulevate töödele, tuleb rõhutada, et RHAD p-is 1.2 sisaldub jätkuvalt sõnaselge keeld ühikute muutmiseks. Seega konstrueerides olukorra, kus pakkujad pidid töömahte vastavalt IBG Ehitus OÜ projektile (töö nr I-0123, edaspidi Projekt) kontrollides mõistma, et ridadel 106 ja 112 on mahud kuupmeetrites esitatuna projektiga võrreldes ilmselgelt ülemääraselt suured, oleks Hinnatabelis kehtestatud pakkuja kohustusele kontrollida töömahte ja esitada pakkumus vastavalt tegelikult tegemisele tulevate töödega vastanud pakkumuses esitatavas hinnatabelis töömahu muutmine, kuid mitte ühiku muutmine. 6. Isegi kui laiendada töömahu lahtri muutmise õigust ka ühikute lahtri muutmise õigusele Hinnatabelis, on märkimisväärne, et antud juhul ei muutnud ükski Kolmas isik ega ka Vaidlustaja ridadel 106 ja 112 mitte midagi – ei mahtu ega ka ühikut. Seega formaalselt on kõik pakkujad täitnud RHAD p-i 1.2, kuid: - Kolmandate isikute poolt pakkumuses esitatud hindadest nähtuvalt on vaidlustuskomisjonil põhjendatud kahtlust, et need on esitatud Hinnatabelis kehtestatud mahtude kohta ühikule ruutmeeter (tegelikult Hankija seda ka möönab märkides vastuses vaidlustusele, et Kolmandad isikud pakkusid kuupmeetri hinna ruutmeetrile ümber arvutades) ja Kolmandad isikud ei ole tegelikult pakkunud hinda kuupmeetri kohta, sh ei kavatseks Kolmas isik 3 ilmselgelt hankelepingu täitmiseks paigaldada ridadel 106 ja 112 märgitud betoonplaate vastavalt 138,8 m3 ja 57,2 m3; - Vaidlustaja pakkumuses esitatud hindadest nähtuvalt ei ole vaidlustuskomisjonil kahtlust, et töömaht ei vasta Projektile, st pakkumus ei ole esitatud vastavalt tegelikult tegemisele tulevate töödega, kuna hankelepingu täitmiseks ei ole vaja paigaldada betoonplaate vastavalt 138,8 m3 ja 57,2 m3. Seega ei ole vaidlustuskomisjonil kahtlust, et kõik vaidlusalused pakkumused vastavad formaalselt (visuaalselt) RHAD p-ile 1.2, kuid vaidlustuskomisjon väidab, et ei Kolmandad isikud ega Vaidlustaja ei ole esitanud pakkumuses hinnatabelit, mis arvestaks kooskõlas RHAD p-iga 1.1 tegelikult tegemisele tulevate töödega Hinnatabelis kehtestatud ühikutes (muutes 2 (3) mahte) või Hinnatabelis kehtestatud mahtudes (muutes ühikuid). Samas tuleb möönda, et ükski vaidlustusmenetlusse kaasatud pakkuja ei saanud ilmselgelt RHAD-ist aru nii, et pakkumuses võiks üldse tulla kõne alla Hinnatabeli lahtrite mingis olukorras muutmine (va täidetavas osas). 7. RHS-is puudub mehhanism tekkinud olukorra õiguslikult korrektseks ületamiseks, mis võimaldaks Riigihankega lõpuni jõuda ja sõlmida hankelepingu kooskõlas RHS § 120 lg-ga 1: Hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel (st siis Hinnatabeli ridade 106 ja 112 märgitud tööde mahus 138,8 m3 ja 57,2 m3) ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega (sõltumata sellest, kas edukas tunnistada mõni Kolmandatest isikutest või Vaidlustaja, vastab pakkumusele üksnes maht 138,8 m3 ja 57,2 m3 ja ükski pakkuja ei ole seda pakkumuses muutnud). Ilmselgelt ei soovi Hankija sõlmida hankelepingut betoonplaatide paigaldamiseks vastavalt 138,8 m3 ja 57,2 m3, kuid vaid selline hankeleping vastaks RHAD p-ile 1.2, Hinnatabeli ridadele 106 ja 112 ja Kolmandate isikute ja Vaidlustaja pakkumusele. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei saa asuda Vaidlustaja pakkumuses esitatud kuupmeetri hinda ümber arvestama ruutmeetri hinnaks, samuti ei saa Hankija omal algatusel ega ka Kolmandate isikute nõusolekul lugeda Kolmandate isikute pakkumustes kuupmeetri kohta esitatud hinda esitatuks ruutmeetri kohta või sõlmida hankelepingut tööde teostamiseks mahus 138,8 m2 ja 57,2 m2 vaatamata sellele, et pakkumuses on vastavad näitajad 138,8 m3 ja 57,2 m3. Kui lõpptulemusel on puudustega Riigihanke alusdokumendid (kehtestades Hinnatabelis ridadel 106 ja 112 ühikuks kuupmeetri ruutmeetri asemel, mille muutmise võimalikkusest pakkumuses ei saanud ükski pakkuja aru), siis ei saa pakkujad selgitustega kohendada pakkumusi vastavaks Riigihanke alusdokumentide tingimustele, mida Hankija pole riigihankes esitanudki. TAOTLUS RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud RHS-is sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Riigihankes on ilmnenud asjaolud, mis vaidlustuskomisjoni arvates ei võimalda riigihanget jätkata, mistõttu palub vaidlustuskomisjon Rahandusministeeriumil teostada riiklikku järelevalvet Hankija tegevuse õiguspärasuse üle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk Vaidlustuskomisjoni liige 6113 051, [email protected] 3 (3)