Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Riigikantselei Meie 17.06.2025 nr 1.1-10.1/2863-1 Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja märkuste tabeliga, mis on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Märkuste tabel 4. Rakendusaktide kavandid Elis-Ketter Müürsepp 53045154 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Esitaja/nr Märkuse või ettepaneku sisu Eelnõu koostaja seisukoht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Direktiivi 1999/70/EÜ klausli 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse raamkokkulepet Arvestatud osaliselt tähtajaliste töötajate suhtes, kellel on tööleping või töösuhe, nagu see on määratletud liikmesriigi seadustes, kollektiivlepingutes või praktikas. Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõiget 3 viitega Direktiivis ei tehta erisust ametnikele ning see on mõeldud kohaldamiseks ka sama paragrahvi lõike 2 punktile 2¹, mis on viide tähtajalistele töölepingutele, sh töösuhetele, mille on sõlminud riigiasutused ja valitsusasutuste keskastmejuhtidele. Seega laieneb muud avaliku keskastmejuhtidele põhimõte, et kui neid on sektori üksused. Seega tuleb direktiivist tulenevaid piiranguid järgida ka samale ametikohale nimetatud määratud ajaks ametnike tähtajaliste teenistussuhete puhul. Direktiivi klausli 5 lõike 1 järjest rohkem kui kaks korda või kui tema kohaselt tuleb järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete teenistustähtaega pikendatakse rohkem kui üks kasutamise võimaliku kuritarvitamise vältimiseks liikmesriikidel kehtestada, kord viie aasta jooksul, loetakse struktuuriüksuse olles konsulteerinud tööturu osapooltega, ja/või tööturu osapooled juht ametikohale nimetatuks määramata ajaks. konkreetsete sektorite ja/või töötajakategooriate vajadusi arvestades ühe või Eelnõu seletuskirjas on täiendatud ja mõjud mitu järgmistest meetmetest, juhul kui kuritarvituste vältimiseks puuduvad keskastmejuhtidele on täpsemalt lahti kirjutatud. samaväärsed juriidilised meetmed: a) objektiivsed alused, mis õigustaksid Eelnõuga täiendatakse ka seadust uue teenistusest selliste töölepingute või töösuhete uuendamist; b) järjestikuste tähtajaliste vabastamise alusega, mis võimaldab ametniku töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus; c) selliste töölepingute teenistusest vabastada, kui ametniku ja tema või töösuhete uuendamiste arv. Seega ei võimalda direktiiv keskastme vahetu juhi koostöö ei laabu. juhtidele tähtajaliste teenistussuhete kohaldamist ilma objektiivse aluse või Distsiplinaarmenetlusel on avalikus teenistuses selliste teenistussuhete järjestikku kohaldamise piiranguta. Eelnõuga plaanitav kindel roll. Distsiplinaarvastutus on ametniku muudatus peab olema kooskõlas viidatud direktiiviga. erilisest usaldussuhtest tulenev, avaliku huvi ja Lisaks tuleks muudatuse tegemisel arvestada ja täiendavalt analüüsida, kas avaliku korra kaitseks ettenähtud struktuuriüksuse juhtide tähtajalised ametikohad mõjutavad ametikohale kontrollimehhanism. Distsiplinaarõigus tagab kandideerimist ja seal ametis olemise atraktiivsust ning asutuse töö kvaliteeti üheaegselt nii ametnikkonna tõhusa toimimise ja seda, milline saab olema ametiasutustele kaasnev töökoormus ja kulu ülesannet kui ka ametniku õiguste kaitsmise osakonnajuhatajate konkursside korraldamisel. Mõistame, et ametnike funktsiooni. Distsiplinaarõigus tagab, et avalik- teenistussuhete lõpetamine on täna keeruline ja piiratud, seega pakume välja õiguslik teenistus- ja usaldussuhe on ametniku kaks alternatiivset lahendust, mida võiks kaaluda probleemi lahendamiseks. tahte vastaselt lõpetatav üksnes juhul, kui on Esiteks võiks kaaluda võimalust võimaldada teenistussuhete lõpetamist poolte tõendatud ametniku poolt teenistuskohustuste  kokkuleppel. Teise variandina võib kaaluda distsiplinaarmenetluse läbiviimise oluline ja süüline rikkumine (ATS § 75 lg 4). regulatsiooni ülevaatamist. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine on hetkel Eelnevast tulenevalt on distsiplinaarmenetluse keeruline ja bürokraatlik mõlemale osapoolele. Distsiplinaarmenetlus tuleb normistikul mõju avaliku teenistuse kõne alla juhul, kui ametnik on teenistusülesandeid süüliselt rikkunud. Samas aluspõhimõtetele ja ülesehitusele, mistõttu ei pea ei ole võimalik ametniku teenistussuhet lõpetada väiksemate rikkumiste tõttu Rahandusministeerium distsiplinaarmenetluse või ka siis, kui ametnik mingil põhjusel ei sobi oma ametikohale või ülevaatamist kõnealuse eelnõu raames meeskonda. mõistlikuks. 2. Täiendada eelnõu ja sätestada maksimaalselt kahe järjestikuse viieaastase Arvestatud ametiaja piirang ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõiget 5. 3. Kuna ATS § 231 lõige 2 kordab sisult TLS § 10 lõiget 1, siis leiame, et see säte Arvestatud ei ole vajalik, kuna töölepingulisele suhtele kohaldub niikuinii TLS. Eelnõu on muudetud ja kommenteeritavas lõikes Alternatiivina võib mõelda sellele, et teha viide TLS-ile, kuid mitte luua eraldi on tehtud viide TLS § 10 lõikele 1. samasisulist sätet, mis juba TLSis on olemas. 4. Kuna ATS § 24 lg 2 muudetud sõnastus on sisuliselt TLS § 101 lõike 2 kordus, Selgitus siis sellise korduse vältimiseks leiame, et piisab viitest TLS-le ning eraldi säte ATS § 24 lõigete 1 ja 2 muudatused on eelnõust ei ole vajalik. välja jäetud. 5. Kui ATS § 24 lõiked 3–7 tunnistatakse kehtetuks, teeme ettepaneku täiendada Arvestatud eelnõu rakendussätetega VõrdKS § 15 lõiget 2 teise lausega järgnevas Eelnõuga täiendatakse VõrdKS § 15 lõiget 2. sõnastuses: „Volinikule ei kohaldata katseaega.“ 6. ATS § 39 lõike 6 muudatusega ühtlustatakse ületunnitöö hüvitamise Arvestatud regulatsioon TLS § 44 lõigetes 6 ja 7 sisalduva ületunnitöö hüvitamise Eelnõu on muudetud ja kommenteeritavas lõikes põhimõtetega. Kuna tehtav muudatus kordab TLS § 44 lõigetes 6 ja 7 on tehtud viide TLSile. sisalduvat regulatsiooni, siis leiame, et korduse vältimiseks, tuleks ATSis mitte luua eraldi sätet ületunnitöö hüvitamise kohta, vaid viidata TLSi vastavate sätete kohaldumisele. 7. Eelnõuga täiendatakse ATS §-i 57 lõikega 7, milles sätestatakse, et §-s 57 Arvestatud sätestatut kohaldatakse puuduva ametniku ülesandeid täitva töötaja suhtes. ATS § 57 muudatus on eelnõust välja jäetud. Nimetatud sätte sõnastus tekitab küsimuse, kas töötajale plaanitakse kohaldada §-s 57 sätestatut juba siis, kui ta täidab puuduva ametniku ülesandeid või plaanitakse neid sätteid kohaldada ka siis, kui ta veel ei ole asendama asunud. Kuna eelnõus sisalduva ATS § 57 lõikes 7 kasutatakse  sõnastust „ülesandeid täitev töötaja“, siis võib 4 seda tõlgendada nii, et § 57 sätestatu kohaldub töötajale üksnes siis, kui ta juba täidab neid ülesandeid. Palume selles küsimuses seletuskirja täpsustada. 8. Eelnõu kohaselt täiendatakse ATS §-i 61, milles on reguleeritud Arvestatud osaliselt palgakomponendid ja palga vähendamise alused, lõikega 8, mille tulemusena Vältimaks, et ametiasutuse töötaja palga kohaldatakse edaspidi ATS §-s 61 sätestatut ka ametiasutuse töötajale töötasu vähendamiseks on kaks alust, on eelnõuga maksmisel. See ühtlasi tähendab, et edaspidi kohaldatakse ametiasutuse loodava ATS § 61 lõiget 8 täiendatud selliselt, et töötajale ka ATS § 61 lõiget 3, milles on sätestatud ametniku põhipalga ametiasutuse töötaja töötasu võib vähendada ühepoolne vähendamine üldise majanduslanguse korral. üksnes ATSis sätestatud alustel ja korras. Kuigi Juhime tähelepanu, et antud muudatus oleks vastuolus üldise tööõiguse ametiasutuse töötajal on piiratud otsustusõigus põhimõttega, mille kohaselt ei ole võimalik töölepingut ühepoolselt muuta. enda palga kujunemisel, saab ta tänu selgele ja TLSis on küll erandlik säte (TLS § 37), mille kohaselt võib tööandja läbipaistvale palgakorraldusele vastu arusaadavalt ühepoolselt töötaja töötasu vähendada, kuid seda üksnes kuni kolmeks kuuks kujuneva töötasu. Eelnõust tulenevalt 12-kuulise ajavahemiku jooksul, ning ainult sellisel juhul, kui tööandja ei saa töötingimused ei halvene ning muudatuse ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest eesmärk on saavutatav kavandatava tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ning kui kokkulepitud regulatsiooniga, ilma et see oluliselt riivaks töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Seega on TLS § privaatautonoomiat. Muudatuse mõju on 37 seotud sellega, et tööandjal ei ole töötajale võimalik kokkulepitud ulatuses täpsemalt analüüsitud seletuskirja punktis 2.3.1. tööd anda, kuid ATS § 61 lõikes 3 reguleeritakse teistsugust olukorda – selles (ametiasutuse töötajate palgakorraldus ja sättes ei ole palga vähendamise aluseks see, et tööandja ei saa ametnikule teenistujate palga avalikustamine). kokkulepitud tööd anda, vaid palga vähendamise soov on tingitud üldisest majanduslangusest riigis. Lisaks seisneb nende kahe sätte suur erinevus ka selles, et kui TLS § 37 kohaselt võib töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul, siis ATS § 61 lõike 4 kohaselt tuleb ametiasutusel leida võimalus põhipalga taastamiseks siis, kui palga vähendamise alus (ehk üldine majanduslangus) on ära langenud ja ametiasutuse palgafondi suurendatakse. Täiendavalt märgime, et sellise muudatuse korral võib avaliku teenistuse töötajate puhul tekkida kaks alust, millal on võimalik nende palka vähendada – TLS § 37 ja ATS § 61. 9. Eelnõuga soovitakse ATSi täiendada §-ga 641 , milles reguleeritakse palga Arvestatud tagastamise nõude aegumist. Seletuskirjas on viidatud, et samasisuline säte on Kommenteeritavas paragrahvis on tehtud viide TLS §-le 39.  TLS §-s 39. Sellest tulenevalt leiame, et vältimaks korduvate sätete loomist, tuleks ATSis teha viide vastavale TLSi paragrahvile. 10. Eelnõuga soovitakse täiendada ATSi §-ga § 911, millega võimaldatakse Arvestatud edaspidi katseajal ametniku enda algatusel teenistusest vabastamine. Eelnõu on täiendatud ja loodava § 911 lõike 1 Pooldame sellise muudatuse sisseviimist, kuid juhime tähelepanu § 911 lõike kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest 1 sõnastuses sisalduvale ebavajalikule osale. Eelnõu säte on sellises katseajal tema enda algatusel kirjalikku sõnastuses: Ametnik vabastatakse teenistusest katseajal tema enda algatusel, taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse kui ametnik leiab, et tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Juhime tähelepanu, et õigust omavale isikule. selleks, et teenistussuhe katseajal ametniku algatusel lõpetada, ei saa olla kohustuslikuks elemendiks see, et ametnik peab hindama, kas tema kogemus, teadmised ja oskused vastavad sellele tööle, vaid tal peab olema õigus katseajal teenistussuhe ükskõik, mis põhjusel lõpetada ilma seda põhjust tõendamata. 11. Eelnõuga täiendatakse ATS § 98 pealkirja selliselt, et pealkirja lisatakse sõna Selgitus „töötaja“. Seega on edaspidi ATS § 98 pealkirjaks „Ametniku ja töötaja ATS § 98 muudatused on eelnõust välja jäetud. tähtajaline üleviimine“. Lisaks täiendatakse eelnõud ATS § 98 lõikega 71 ja muudetakse sama paragrahvi lõike 8 ja 9 sõnastust – kõigis neis kolmes lõikes on edaspidi sees ka sõna „töötaja“. Kuna ATS § 98 lõike 1–7 sõnastusi eelnõuga ei muudeta (ehk sinna ei lisata viidet töötajale), siis tõusetub seoses paragrahvi pealkirja muutmisega küsimus, et kas lõikeid 1–7 kohaldatakse samuti edaspidi ka töötajale või kohaldatakse töötajale üksnes loodavaid uusi sätteid (s.o ATS § 98 lõiked 71 , 8 ja 9). 12. Muudatusega soovitakse kehtestada olukord, kus ametniku koondamisest Arvestatud etteteatamisel ei arvestata ametniku teenistusstaaži avalikus sektoris, vaid Eelnõu on täiendatud rakendussättega, mille sarnaselt TLSile teenistussuhte kestust selles ametiasutuses (ATS § 101 lg 1). kohaselt teatatakse ametnikule, kes on 2026. aasta Antud muudatus mõjutab tugevalt nende ametnike õiguspärast ootust, kes on 1. jaanuaril ametnikuna avalikus teenistuses, töötanud muudatuse tegemise hetkeks avalikus teenistuses pikka aega. teatatakse koondamise tõttu teenistusest Tegemist on olulise muudatusega, mistõttu leiame, et eelnõusse tuleks lisada vabastamisest ette enne 2026. aasta 1. jaanuari ka rakendussäte nende ametnike osas, kes on olnud pikka aega avalikus kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 101 teenistuses. sätestatud korras. 13. Muudatuse kohaselt soovitakse täiendada ATS § 102 lõikega 5, mille kohaselt Selgitus võimaldatakse ametnikule teenistusest lahkumisel maksta lahkumishüvitist ATS § 102 muudatus on eelnõust välja jäetud. kuni ametniku kolme kuu põhipalga ulatuses, v.a ametist vabastamisel ATS § 91, § 94 või § 95 alusel. Märgime ära, et muudatusettepanek jääb segaseks selles osas, kui suur probleem lahkumishüvitiste mittemaksmise võimalus hetkel on, arvestades, et on erinevaid võimalusi ametnikele muutuvpalka ja lisatasusid maksta ning seda praktikas tehakse ka ametist lahkuvate ametnike puhul. 14. Eelnõuga luuakse rakendussäte (ATS § 1345), milles reguleeritakse Arvestatud ametiasutuse töötajaga sõlmitud töölepingule kohaldatavat seadust. Selle Eelnõu § 1345 on täiendatud ja uue sõnastuse paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud nõuetele, mis kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud on tekkinud enne 2025. aasta 1. juulit, seni kehtinud seadust kuni 2026. aasta nõuetele, mis on tekkinud enne 2026. aasta 1. 31. juunini. Leiame, et selline sõnastus on ebaselge, kuna ei selgu, mis on see jaanuari, töölepingu seadust. „seni kehtinud seadus“, mida tuleb kohaldada. Palume selguse huvides välja kirjutada, millist seadust on mõeldud. 15. Eelnõus kavandatud lahendus tähtajatute teenistus- ja töösuhete üleminek Arvestatud tähtajalistele teenistus- ja töösuhetele tekitab olukorra, kus pikema Eelnõu on täiendatud ja üleminekusätteid teenistusstaaži ja kogemusega juhti koheldakse halvemini võrreldes uue ja muudetud. Töölepingute osas on ametiasutustel ilma kogemusteta juhiga, kes nimetatakse ametisse pärast seadusemuudatuste kohustus lepingud seadusega kooskõlla viia üks jõustumist. aasta alates seaduse jõustumisest. Ametnikele kohaldatakse kõigile ühesugust üleminekut ehk kõigile keskastmejuhtidest ametnikele kohaldatakse esimesest korrast alates viieaastast teenistustähtaega. Paindlikkuse tagamiseks on üleminekusätte alusel ametiasutusel võimalik keskastmejuhi teenistustähtaja lõppedes nimetada ta ametikohale täiendavalt kuni kaheks aastaks. 16. Palume sõnastada eelnõu §-s 4 toodud TKindlS muudatus järgmiselt: Arvestatud Töötuskindlustuse seaduse tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 4 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) kui viimane töösuhe selle tööandjaga või ametniku viimane teenistussuhe selles ametiasutuses kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või  teenistussuhte lõppemisest; 2) kui viimane töösuhe selle tööandjaga või ametniku viimane teenistussuhe selles ametiasutuses kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest.“; 2) paragrahv 141 sõnastatakse järgmiselt: „Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle viimane töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle viimane teenistussuhe selles ametiasutuses on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.“; 3) paragrahvi 142 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle viimane töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle viimane teenistussuhe selles ametiasutuses on kestnud:“; Selgitus: Lisasime õigusselguse huvides sõna „viimane“, et oleks selge, et silmas peetakse isiku viimast töö- või teenistussuhet. Praktikas on esinenud vaidlusi, kus töötaja on sama tööandja juures töötanud erinevatel perioodidel, näiteks 2010−2012 ja 2022−2023 ning sellisel juhul on soovitud selliste mittejärjestikuste perioodide liitmist. 17. Palume lisada eelnõu §-i 4 järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 Arvestatud punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 86 lõikes 1, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuse seaduse § 911 lõikes 1 ning § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel;“ 18. Palume lisada seletuskirja punkti 5 analüüs, millest nähtuks eelnõu vastavus Arvestatud Nõukogu direktiivile 1999/70/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, kuna see on seotud struktuuriüksuste juhtide teenistussuhete tähtajaliseks muutmisega. 19. Juhime tähelepanu ka sellele, et kui struktuuriüksuse juhtide teenistustähtaeg Arvestatud muutub tähtajaliseks, tuleb ka neile rakendada ATS § 23 lg 4 sätestatud  põhimõtet, et tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui ametnik viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Haridus- ja Teadusministeerium 20. Eelnõu järgi tuleb vaba töökoha täitmisel korraldada avalik konkurss. Leiame, Arvestatud et muudatus vähendab praegust avaliku teenistuse paindlikkust Avaliku teenistuse vabale töökohale konkursi kvalifitseeritud töötajate värbamisel. Muudatuse eesmärgiks on seletuskirja korraldamise kohustusest on eelnõus loobutud. järgi soodustada valikuid, mis põhinevad kompetentsusel. Meie hinnangul võib muudatusega saavutada aga vastupidise tulemuse. Mitmes valdkonnas spetsiifilise ekspertteadmise pärast (ja ka osakoormusega või tähtajaliste) töötajate värbamisel on asjakohane teha sihtotsingut. Muudatusega kaasnev risk on fiktiivsed konkursid ja asutusele kaasnev ebamõistlik halduskoormus. Seega teeme ettepaneku võimaldada töötajate värbamisel jätkuvalt paindlikumaid lähenemisi. 21. Eelnõu järgi avalikustatakse n-ö aktiivselt lisaks ametnike palkadele ka Arvestatud osaliselt töötajate töötasud. Seletuskirja järgi toetab töötajate töötasu avalikustamine Palkade avalikustamise sätteid on muudetud ja avaliku teenistuse suuremat läbipaistvust ja aitab vähendada ka näiteks soolist eelnõu kohaselt avalikustatakse nii ametnike kui palgalõhet. Leiame, et muudatusega väheneb ka töötaja võimalus töötajate palgad isikustamata kujul teenistuskoha privaatsusele ning tal on risk sattuda avalikkuse soovimatu tähelepanu alla. põhiselt. Palkade avalikustamisega kaasnevat Leiame, et see teema vajab seletuskirjas analüüsi, kas töötasu aktiivse mõju on seletuskirjas põhjalikumalt analüüsitud. avalikustamise eesmärk kaalub üles inimese õiguse privaatsusele. Justiitsministeerium 22. Konkursinõude laiendamine ametiasutuse töötajatele toob kaasa olulise Arvestatud koormuse riigieelarvele, suurendab personalitöötajate töökoormust, toob Avaliku teenistuse vabale töökohale konkursi kaasa täiendavat bürokraatiat, aeglustab värbamisprotsessi ning vähendab korraldamise kohustusest on eelnõus loobutud. paindlikkust. Ametniku asendamine töötaja poolt ei ole kooskõlas avaliku teenistuse üldise Selgitus põhimõttega, mille kohaselt avalikku võimu saab teostada ametnik, kellele on ATS § 57 muudatus on eelnõust välja jäetud. ette nähtud ka vastutus. 23. Teeme ettepaneku jääda VVTP-s seatud eesmärgi juurde. Rõhutame, et Mitte arvestatud VVTP-s kirjas olev muudatusettepanek puudutab vaid töölepinguga tööl Eelnõus sisalduvat regulatsiooni tähtajaliste töö- ja olevaid osakonna juhatajaid (mitte ametnikena teenistusse nimetatud teenistussuhete kohta avalikus teenistuses on osakonnajuhatajaid). VVTP eesmärkide saavutamiseks teeme ettepaneku tutvustatud Vabariigi Valitsusele ning Vabariigi kaaluda ATS § 23 täiendamist lõikega 6, millega nähakse ette, et ministeeriumi Valitsus toetas eelnõukohast regulatsiooni. kantslerit ja asekantslerit ei nimetata samale ametikohale rohkem kui kaheks Eelnõule saadetud tagasisidest lähtuvalt on ametiajaks järjest. Samuti teeme ettepaneku kaaluda VVS § 47 täiendamist muudetud tähtajaliste teenistus- ja töösuhete lõikega 5, millega sätestatakse, et juhul, kui osakonna juhatajaga sõlmitakse sätteid. tööleping, ei ületa lepingu tähtaeg viit aastat. Ametnike teenistussuhe jääks endiselt tähtajatuks 24. Liikumine ametikohtade ja töökohtade vahel ei ole kooskõlas avaliku Arvestatud osaliselt teenistuse üldpõhimõtetega. Eelnõus pakutud viisil liikumine ameti- ja Eelnõu on täiendatud ja tähtajaliselt võib ametniku töökoha vahel ei ole kooskõlas avaliku teenistuse üldpõhimõttega, mille ametikohale üle viia töötaja, kes on ametiasutusse kohaselt ametnike ametikohale värvatakse alati avaliku konkursiga ning tööle võetud avaliku konkursi korras. tulenevalt sellest, et ametnik teostab avalikku võimu, on talle ette nähtud kõrgemad nõuded ja tegevuspiirangud, samuti streigikeeld. 25. § 1 p 1 (ATS § 2 täiendamine lõikega 21) – juhime tähelepanu sellele, et eraldi Arvestatud ei ole vaja sätestada, millised sätted töötajatele kohalduvad, sest ATS § 2 lg-s 1 on juba sätestatud, et seadust kohaldatakse töötajatele seaduses sätestatud juhtudel. Seega palume eelnõu § 1 p 1 välja jätta. 26. § 1 p-d 3–7 (ATS § 12 muudatused) – toetame eetikanõuete laiendamist lisaks Selgitus ametnikele ka ametiasutuste töötajatele. Samas juhime tähelepanu, et Eelnõuga ettenähtud eetikanõuete laiendamine eetikakoodeksit saab töötajatele laiendada ka juba kehtiva õiguse raames – töötajatele on vajalik, et eetika kohaldumine tööleping poolte suhte reguleerijana võimaldab kokku leppida erinevates töötajatele on selge, ühetaoline ja ka väljapoole tingimustes. avalikku teenistust üheselt mõistetav. 27. § 1 p 8 (ATS § 16 täiendamine lõikega 61) - avaliku teenistuse seaduse Selgitus muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kooskõlastamisel Seletuskirja on täiendatud. nõustus Justiitsministeerium ettepanekuga kasutada sisekonkurssi olukorras, kus tippjuhi ametikoht tuleb kiiresti ajutiselt täita. Siiski tuleb läbi mõelda erinevad aspektid, mis eelnõus ega seletuskirjas kahjuks ei kajastu. 28. § 1 p-d 11 ja 12 (ATS § 18 lg 7 ja 2. peatüki 2. jao täiendamine) – konkursi Arvestatud nõude laiendamine ametiasutuse töötaja värbamisele vähendab paindlikkust ja Avaliku teenistuse vabale töökohale konkursi suurendab põhjendamatult konkurssidega kaasnevat bürokraatia mahtu. korraldamise kohustusest on eelnõus loobutud. 29. § 1 p-d 14–18 (ATS 2. peatüki 2. jao täiendamine) – eelnõuga nähakse ette Mitte arvestatud kahe ametiaja piirang kõikidele ATS § 23 lõikes 3 nimetatud ametnikele, sh Eelnõus sisalduvat regulatsiooni tähtajaliste töö- ja ka Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile. Juhime tähelepanu, et teenistussuhete kohta avalikus teenistuses on VVTP-s käsitletakse kahe ametiaja piirangut vaid kantslerite ja tutvustatud Vabariigi Valitsusele ning Vabariigi asekantsleritega seoses. Samuti nähakse VVTP-ga ette vaid Valitsus toetas eelnõukohast regulatsiooni. osakonnajuhatajate teenistussuhte tähtajaliseks muutmine. Eelnõuga tehakse Eelnõule saadetud tagasisidest lähtuvalt on seda aga ka talituse ja büroode juhtide teenistussuhtega. Seetõttu ei ole muudetud tähtajaliste teenistus- ja töösuhete eelnõuga pakutud muudatus VVTP-ga kooskõlas. sätteid. 30. § 1 p-d 19-21 (ATS § 24 muutmine) – katseajaga seotud muudatuste puhul Arvestatud jääb arusaamatuks, millist praktilist probleemi lahendatakse. Kui eesmärgiks Selgitus on, et katseaega peab saama kohaldada ka tippjuhtidele, oleks võimalus Kuigi ATS üldreeglina ei põhine poolte tunnistada kehtetuks vastav piirang (ehk ATS § 24 lõige 4 punkt 5). Leiame kokkuleppel, on ka kehtivas ATSis teatud õiguste aga, et katseaja lisandumine ei pruugi avalikku teenistust tippjuhtide jaoks rakendamiseks vajalik kas ametniku nõusolek või atraktiivsemaks muuta. Eelnõus pakutud sõnastus, et ametisse nimetatud lausa kokkulepe. õigust omav isik võib ametnikuga kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises, ei haaku senise ATS loogikaga, et avalik teenistus avaliku õiguse haruna ei põhine kokkulepetel, pigem õiguse rakendamisel (asutus otsustab, kohaldab jne). 31. § 1 p 24 (ATS § 30 lg 1) – me ei leia, et sätte uus sõnastus täidaks seletuskirjas Mitte arvestatud toodud eesmärki muuta vestluse formaate organisatsioonidele sobivamateks. Ametniku arengu- ja hindamise seisukohalt on Sätte sõnastus võimaldab pidada asutustel vestlusi ka harvemini kui kord tänaseks olemas kaasaegsemaid ja paremini aastas. Selliselt aga ei pruugi olla tagatud teenistujate pidev arendamine. See eesmärki saavutavaid võimalusi ning sellest omakorda ei toeta kuidagi ametiasutustes tänapäevase juhtimiskultuuri tulenevalt muutub arengu- ja hindamisvestluste edendamist. korraldus paindlikumaks. Üks osa paindlikkusest on anda ametiasutustele võimalus määrata vestluste tihedus. Muudatus on kooskõlas ATSi avaliku teenistuse detsentraliseerituse aluspõhimõttega. Eesti ametnike arendamise ja hindamise süsteem on detsentraliseeritud ning  jäetud iga ametiasutuse enda kujundada lähtudes ATS üldpõhimõtetest alates 2013. a ATSi jõustumisest. 1 32. § 1 p 28 (ATS § 33 täiendamine lõikega 10 ) – toetame tähtajalise üleviimise Arvestatud paindlikkuse suurendamist, eriti juhul, kui sellega seonduvalt on praktikas Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. probleeme olnud. Leiame aga, et täpsustamist vajab, millised on üleviimise ennetähtaegse lõpetamise asjaolud, kui pikalt tuleb üleviimise lõpetamisest ette teatada, seda nii saatvale ja vastuvõtvale asutusele kui ka ametnikule, ning kuidas see mõjutab tähtajaliselt üle viidud ametniku asendajat. Analüüsida tuleb ka saatva asutuse võimalusi. Üks põhjus väheseks rotatsiooniks võib olla ka see, et mujale roteerunud ametniku ametikoht on nö kinni, kuid saatvas asutuses võib olla vajalik teha sel ajal muudatusi, sh koondamisi. Eelnõus pakutud regulatsioon on liiga napp ja ka seletuskiri ei anna vajalikke selgitusi. 33. § 1 p 31 (ATS § 39 lg 6 muutmine) – muudatusega viiakse ületunnitöö Mitte arvestatud hüvitamisel rõhk rahaliselt hüvitiselt vaba aja andmisele, mis saab eelnõu Tööaja piirangu eesmärgist lähtuvalt täidab kohaselt olema esimene eelistus. Kuigi meil ei ole muudatuse osas sisulisi ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega vastuväiteid, leiame, et muudatus ei ole vajalik, sest ka kehtiv õigus annab ületunnitööga võrdses ulatuses eelkõige võimaluse ületunnitöö eest vaba aja andmiseks. tervisekaitse eesmärki. Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. 34. § 1 p 33 (ATS § 43 täiendamine) - eelnõuga nähakse ette, et ka töötajate Arvestatud põhipuhkus saab olema 35 kalendripäeva. Kommenteeritavast muudatusest on eelnõus loobutud. 35. § 1 p 34 (ATS § 49 lg 12) – toetame ametnike õiguste suurendamist ja raviga Arvestatud seotud muude kulude ette nägemist. Siiski tuleks seletuskirjas täpsustada, kas Seletuskirja on täiendatud. tegemist on korduva praktikaprobleemiga ja milline on muudatusega kaasnev kulu. 36. § 1 p 35 (ATS § 49 lg 14 p 1 täiendamine) - me ei toeta sätte muutmist. Kui Mitte arvestatud ametnik on toime pannud süüteo, ei ole oluline, ka seda tehti tahtlikult või Praktikas on aga ilmnenud, et ATSi sõnastus on ettevaatamatusest - hüvitise maksmine ei ole kummalgi juhul põhjendatud. mitmeti tõlgendatav ja ei arvesta süütuse presumptsiooni printsiibiga. ATSi sõnastusest „on  Kui eelnõu autorid on jõudnud muudatuseni praktikas esinenud probleemide toime pannud süüteo“ ei tulene üheselt, kas tõttu, tuleks neid seletuskirjas täpsustada. välistuse eelduseks on süüteo toimepanemises süüdi tunnistamine, kuid vaadates ATSi sõnastust süstemaatiliselt, on seal läbivalt soodustuse ilmajäämine seotud süüteo tuvastamisega kohtu poolt. Kui aga jaatada seda, et hüvitise määramise eelduseks ei ole ametniku süüdimõistmine, vaid lihtsalt süüteo toimepanemise fakt, siis tekib küsimus, kas hukkunud ametniku omaksed peaksid taotlema väärteomenetluse või kriminaalmenetluse läbiviimist. KrMS kohaselt jätkatakse kriminaalmenetlust, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb surnud kahtlustatava või süüdistatava esindaja. Kui aga kedagi ei ole süüdi mõistetud, siis puudub sellisel kriminaalmenetlusel alus. On väheusutav, et seadusandja mõte oli, et niigi oma lähedase kaotuse pärast kannatav perekond peaks veel lisaks kannatama vintsutusi, mille tooks endaga kaasa kohtumenetlus. PS § 22 lõike 1 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 37. § 1 p 38 (ATS § 61 lg 5) – me ei toeta muutuvpalga osakaalu tõstmist 30%-ni Mitte arvestatud ametniku aastasest põhipalgast. Leiame, et see vähendab ametniku Muutuvpalga piirmäära maksmine kuni 30% palgakindlust, kuna asutusel on võimalik maksta märkimisväärne osa palgast ulatuses on eelnõu kohaselt lubatud üksnes ebastabiilse muutuvpalgana. Samuti on termin erakorralised asjaolud liialt erakorralistel asjaoludel, kui ametiasutus on ebamäärane ning toob suure tõenäosusega kaasa ebaühtlase rakenduspraktika sellised muutuvpalga maksmise tingimused ja palgasüsteemi läbipaistvuse vähenemise. palgajuhendis sätestanud. Muutuvpalga piirmääraga seoses tehtav muudatus on seotud seadusesse lisatava uue rakendussättega, mille kohaselt analüüsib rahandusminister hiljemalt  2029. aastal muutuvpalga piirmäära muutmisega kaasnevat mõju ja esitab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks. Järelhindamine võimaldab hinnata, kas muudatus on täitnud oma eesmärgi ja muutuvpalka on suurendatud piirmäära ulatuses välja makstud vaid kooskõlas palgajuhendiga ja erakorralistel juhtudel. Samuti analüüsitakse milline on olnud selle mõju sihtrühmale ja eelarvele 38. § 1 p 40 (ATS § 63 lg 1 täiendamine) – ametiasutuse palgapoliitika ja Arvestatud osaliselt ametnikele kehtivate põhimõtete laiendamine töölepingu alusel töötavatele Ühtsete kohustuslike palgakomponentide töötajatele on asutuse endi kujundada. Seega leiame, et võimalused võrdseks sätestamine teenib avalike vahendite läbipaistvuse kohtlemiseks on olemas ka eelnõuta. Samuti juhime tähelepanu, et töötajate ja eesmärgipärase kasutamise eesmärki, aidates puhul on korrektne rääkida „töötasust“, mitte „põhipalgast“. Kui säte seeläbi vältida maksumaksja raha ebaotstarbekat plaanitakse eelnõusse siiski jätta, palume sätte sõnastust vastavalt muuta. kasutamist. Siiski tuleb pidada töö tasustamise reeglite kehtestamist, eesmärgiga tagada avalike ja maksumaksja vahendite otstarbekas kasutamine, tööd tegeva inimese põhiõiguste ja - vabaduste ning maksumaksja ja tervikuna avalikkuse põhjendatud tasakaalupunktiks. 39. § 1 p 44 (ATS § 87 lg 6 muutmine) – muudatusega asendatakse ametniku Mitte arvestatud soovil teenistusest vabastamisel taotluse kirjalik vorm kirjalikku taasesitamist 2013. a ATSi eelnõu seletuskirjas (lk 56) ei ole võimaldava vormiga. Seletuskirja kohaselt on kirjalik vorm liialt range, selle teenistusest vabastamise taotluse kirjaliku vormi järele puudub praktiline vajadus ning riigi infosüsteemid ei toeta allkirjastatud nõudmise eesmärki välja toodud ega vorminõude taotluse esitamise võimalust. ATS on kehtinud üle kümne aasta, kirjaliku eiramise tagajärgi selgitatud. Ka ATSi taotluse nõuet on seni alati rakendatud. Kui probleem on eelkõige tehnilises käsiraamatus (vt lk 20–22 ja 260–262) on samuti lahenduse, saab alati muuta tehnilist lahendust. Leiame, et kui teenistussuhe rõhutatud kohustust järgida seaduses sätestatud algab kirjaliku avalduse esitamisega, peaks see ka lõppema samal moel. vormi, kuid pole selgitatud vorminõude eesmärki Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, milleks muu hulgas on ka sms- ja selle rikkumise tagajärgi. Võrreldes sõnum, sotsiaalmeedia sõnum vms, ei pruugi olla piisavalt kindel viis regulatsiooni TLSiga, siis TLS § 95 lg 1 kohaselt ametniku usaldus- ja teenistussuhte lõpetamiseks. on vorminõuet rikkudes tehtud töölepingu  ülesütlemise avaldus tühine, tuleb arvestada, et sama säte nõuab töölepingu puhul ülesütlemisavalduselt üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, mis ei ole niigi eriti range. Kuigi isiku kaitsmine tema enda läbimõtlematu tegutsemise eest võib teatud oludes olla vajalik, on ametiasutusel kahtluse korral alati võimalik üle täpsustada ametniku tegelik soov. 40. § 1 p 45 (ATS-i täiendamine §-ga 911) - kuigi ametnik saab teenistussuhte Arvestatud lõpetada katseajal ka kehtiva seaduse kohaselt, nõustume, et regulatsioon võib Eelnõu on täiendatud töötuskindlustuse seaduse vajada täpsustamist. Kuna seletuskirja kohaselt on muudatuse üheks muudatustega. eesmärgiks tagada, et ametnik saaks töötuskindlustushüvitist, tuleks eelnõuga muuta ka töötuskindlustuse seadust. Leiame, et sotsiaalseid tagatisi puudutav regulatsioon peaks olema ühesugune nii töötajatel kui ka ametnikel. 41. § 1 p 47 (ATS § 98 täiendamine lõikega 71) – eelnõuga nähakse ette, et kui Arvestatud töökoht muudetakse ametikohaks või vastupidi, peab ametnik või töötaja enne ATS § 98 muudatused on eelnõust välja jäetud. uuele ameti- või töökohale üleviimist läbima avaliku konkursi. Seletuskirja kohaselt on konkursi läbimise nõue lisatud eesmärgiga tagada ametnike teenistuskohtade avatus. Palume siiski täiendavalt analüüsida konkursi läbimise nõude õiguspärasust arvestades, et tegemist on tähtajatu üleviimise regulatsiooniga 42. § 1 p 49 (ATS § 101 lg 1) – eelnõuga muudetakse teenistusest vabastamisest Selgitus etteteatamise tähtaegade arvestamise alust. Kuni seni oli aluseks üldine Eelnõu on täiendatud rakendussättega, mille avaliku teenistuse staaž, siis eelnõu kohaselt võetakse arvesse konkreetses kohaselt teatatakse ametnikule, kes on 2026. aasta asutuses töötatud aega. Palume seletuskirjas selgitada, kas sellise muudatuse 1. jaanuaril ametnikuna avalikus teenistuses, tegemine eeldab ka üleminekuperioodi ettenägemist olemasolevatele teatatakse koondamise tõttu teenistusest ametnikele, kellele seni kehtis õigus saada teenistusest vabastamisest teada vabastamisest ette enne 2026. aasta 1. jaanuari üldisest avaliku teenistuse staažist lähtudes. kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 101 sätestatud korras. Eelnõu seletuskirja ATS § 101 lõike 1 muudatuse osas täiendatud ja lisatud on analüüs muudatuse kooskõla kohta põhiseadusega  (2.3.3. Koondamisel teenistusstaaži arvestamine viimase ametikoha järgselt). 43. § 1 p 50 (ATS § 102 lg 5) – eelnõuga antakse asutustele võimalus maksta Arvestatud ametniku teenistussuhte lõppemisel talle hüvitist. Muudatust põhjendatakse ATS § 102 muudatused on eelnõust välja jäetud. seletuskirjas vajadusega tagada asutustele paindlikkus ja suurem otsustusõigus ning anda ametnikele lisavõimalus uue töö otsimisel ja sellega kohanemisel, lahkumishüvitise ülempiiri sätestamisega järgitakse tasude läbipaistvuse nõuet. Samas läheb lahkumishüvitise sätestamine vastuollu eesmärgiga aidata kaasa riigi ressursside võimalikult otstarbekale kasutamisele ning tagada säästlik ja kulusid kokkuhoidev eelarvepoliitika. 44. § 1 p 51 (ATS rakendussätete täiendamise) – tunnustame eelnõu koostajad Selgitus järelhindamissätte lisamise eest ATSi rakendussätetesse. Samas leiame, et vaid Mitmetest põhimõttelist vastuseisu tekitanud ATS §-s 61 tehtava muudatuse järelhindamine ei ole piisav. Kuigi oleme muudatustest on loobutud (töötajate palkade teinud mitmeid põhimõttelisi märkuseid kavandatavate muudatuste kohta, personaliseeritud avalikustamine, töötajate mida me ei toeta ja veel ei ole teada, milliseks eelnõu edasise menetluse käigus värbamiseks konkursi korraldamise kohustus) ja kujuneb, toome välju, et olemasoleva eelnõuga kavandatakse väga mitmeid seega ei ole eelnõus järelhindamise ulatust olulisi muudatusi, näiteks töötajate palkade personaliseeritud avalikustamine, laiendatud. töötajate värbamiseks konkursi korraldamise kohustus jne, mille rakendamise mõjusid tuleks samuti analüüsida. Seega, sõltuvalt sellest, mis eelnõusse lõppeks jääb, palume tagada, et järelhinnatavate muudatuste loetelu oleks ammendav. 45. § 4 (töötuskindlustuse seaduse muutmine) – palume kaaluda ka seaduse § 6 Arvestatud lõike 2 muutmist ning sättes toodud erandite loetellu ATS § 911 lisamist tagamaks töötuskindlustushüvitise maksmine ka olukorras, kus ametnik vabastatakse teenistusest enda algatusel katseajal. 46. § 5 (VVS muutmine) – eelnõuga tunnistatakse kehtetuks VVS § 49 lõike 1 Mitte arvestatud punkt 6, mille kohaselt nimetab minister ministeeriumi juhina ametisse või VVSi muudatus on vajalik meede, et vältida vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja, ametnike politiseerumist. Kuna eelnõuga Välisministeeriumis peadirektori või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või sätestatakse ametiasutustes ja sealhulgas ka annab selleks volituse kantslerile. Muudatusega vähendatakse ministri ministeeriumides tähtaegsed teenistus- ja pädevust ministeeriumi juhina. Muudatuse puhul tuleks hinnata selle kooskõla töösuhted keskastmejuhtidele, on oluline näha ette põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 94, mille kohaselt minister juhib ka meetmed, mis aitavad säilitada ametnike  ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, erapooletust. ATS § 51 lõike 2 kohaselt peab annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ametnik oma teenistusülesandeid täitma (tegema ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras. otsuseid, kohaldama seadusi) erapooletult Kehtivate reeglite kohaselt on võimalik anda volitus kantslerile ja osad (neutraalsuskohustus), sealhulgas valima ministeeriumid on seda ka teinud. Palume VVS § 49 lõike 1 punkti 6 kehtetuks teenistusülesandeid täites ühelt poolt igaühe õigusi tunnistamine eelnõust välja jätta. ja vabadusi ning teiselt poolt avalikku huvi (seotus avaliku huviga) parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. VVSi muudatust on tutvustatud ja sellele on heakskiit saadud Vabariigi Valitsuselt. 47. § 1 p 22 (ATS § 25 täiendamine lõikega 4) – eelnõu kohaselt peab isik andma Arvestatud osaliselt nõusoleku andmete töötlemiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnõus on muudetus nõusoleku sisu. Leiame, et nõusoleku andmise viisi ei ole mõistlik seaduses ette kirjutada arvestades riigis loodavat nõusoleku andmise teenust. Kui aga eelnõu koostajad on just seda teenust silmas pidanud, tasub teenusele viitamise sõnastus teenuse loojatega läbi arutada. Teiseks palume muuta nõusoleku sisu. Nõusolekut ei anta mitte andmete töötlemiseks, vaid andmete edastamiseks. Andmete edasine töötlemine peab toimuma juba seaduses sätestatud alusel. Palume sätte sõnastust vastavalt muuta ning teha vajalikud muudatused ka eelnõu seletuskirjas. 48. § 1 p 43 (ATS § 65 täiendamine) – Justiitsministeeriumil on keeruline toetada Arvestatud osaliselt lahendust, kus ametiasutuste kõigi töötajate töötasud avalikustatakse Eelnõus on muudetus avaliku teenistuse töötajate personaliseeritult. palkade avalikustamise metoodikat ja muudetud eelnõu kohaselt avalikustatakse palgad isikustamata kujul teenistuskoha põhiselt. Ametiasutuse töötajate palgakorraldust ja teenistujate palga avalikustamist, sealhulgas kooskõla põhiseadusega, puudutavat regulatsiooni osa on seletuskirjas täiendatud (seletuskirja p 2.3.1. Ametiasutuse töötajate palgakorraldus ja teenistujate palga avalikustamine). 49. Seletuskirja kohaselt avaldavad eelnõuga kavandatavad muudatused mõju Selgitus vaid riigiasutuste töökorraldusele. Kehtiv ATS sellist mõistet ei tunne – ATS HÕNTE § 46 lg 1 p 6 kohaselt selgitatakse seaduse räägib riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustest. Samas on VVS § 38 rakendamisest eeldatavasti tulenevat mõju kohaselt täitevvõimu asutusteks ka valitsusasutuste hallatavad asutused. Võib riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse eeldada, et seletuskirjas peetakse „riigiasutuste“ all silmas siiski ametiasutusi korraldusele. Tagamaks, et eelnõude ATS § 6 tähenduses, kuid selguse ja täpsuse huvides palume seletuskirjas seletuskirjades on sarnast tüüpi mõjud kirjeldatud kasutatavad terminid üle vadata ja kasutada korrektseid termineid. samade osade all, on ka kommenteeritava eelnõu seletuskirjas lähtutud mõjude hindamisel HÕNTE terminoloogiast. 50. Seletuskirjas (lk 1) esitatud väitega, et ametnike ja töötajate erinev kohtlemine Selgitus on probleemne, ei saa nõustuda. Ametnike ja töötajate eristamine nähti ATSi kohaselt juhib Rahandusministeerium teadlikult ette 2014. aastal. Kui ametnike ja töötajate eristamine on keeruliseks avaliku teenistuse arendamist ja selle ülesande osutunud, saab Rahandusministeerium avaliku teenistuse arendajana koostada täitmiseks analüüsib Rahandusministeerium juhiseid, nõustada, et saavutada ühtsem praktika. avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide rakendamise praktikat. Seletuskirjas ja avaliku teenistuse ajakohastamise analüüsis on selgitatud ja kirjeldatud ametnike ja töötajate eristamise probleeme. 51. Raske on ka nõustuda seletuskirjas (lk 3) esitatuga, et eelnõuga vähendatakse Selgitus ülereguleerimist ja vähendatakse bürokraatiat, sest sama eelnõuga nähakse Avaliku teenistuse vabale töökohale konkursi muuhulgas ette avalik konkurss töötajatele. korraldamise kohustusest on eelnõus loobutud. 52. Seletuskirjas (lk 2) vajab tähelepanu alapunkti 2.3.3 pealkiri. Juhime Arvestatud tähelepanu, et töötajaid ei võeta teenistusse, vaid nendega sõlmitakse Seletuskirja täpsustatud. tööleping. 53. Seletuskirjas (lk 19) jääb ebaselgeks, kuidas viiakse töötajad ametikohale nii, Selgitus et neile kohalduks streigikeeld ja korruptsioonivastasest seadusest tulenevad Vt sama muudatuse kohta tehtud märkuse eespool piirangud, kuid samas ei peaks töötajad vastama ametniku ametisse antud selgitust. nimetamiseks kehtestatud nõuetele. Ametnik saab praegu peatada teenistussuhte ja liikuda näiteks erasektorisse ning seejärel naasta avalikku teenistusse. 54. Seletuskirjas on mainitud, et muudatused puudutavad põhiõigusi. Arvestatud Seletuskirjas (lk 8) nenditakse, et ametikohtade tähtajaliseks muutmisega  riivatakse PS §-s 26 sätestatud põhiõigust. Samas ei ole seletuskirjas esitatud Seletuskirja on täiendatud, sealhulgas on põhiõiguste riive analüüsi, et lugeja saaks veenduda muudatuse põhiseadusega täiendatud muudatuse põhiseaduspärasuse kooskõlas olemisis. Palume seletuskirja kindlasti täiendada ning esitada analüüsi. põhiõiguste riivete juures ka põhiseaduspärasuse analüüs 55. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja Arvestatud failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Kultuuriministeerium 56. Eelnõu punktiga 8 muudetakse avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-i Arvestatud 16, millega võimaldatakse emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva tippjuhi ametikohale sisekonkursi korraldamist. Palume siiski kaaluda väljatöötamiskavatsuse raames esitatud ettepanekut võimaldada lisaks sisekonkursile ajutiselt äraoleva ametniku määramist ATS- i § 33 alusel toimuva ametniku tähtajalise üleviimise (nn rotatsiooni) teel. Rotatsiooniskeemi kasutamine annaks asutustele suurema paindlikkuse leida ajutiselt vakantse tippjuhi koha täitmiseks sobivaim lahendus. Kui sobiva asendaja leidmiseks on vajalik korraldada sisekonkurss mitme asutuse vahel, laheneb olukord igal juhul suure tõenäosusega rotatsiooni rakendamisega. 57. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse ATS-i § 23 lõiget 2 punktiga 31 ja Arvestatud kehtestatakse viieaastane teenistustähtaeg Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses struktuuriüksuse juhile. Teeme ettepaneku muuta ka ATS § 23 lõiget 4, lisades lõikesse viite eelviidatud punktile 31. Sellisel juhul peatuks teenistustähtaja kulgemine ka struktuuriüksuse juhtidel ajaks, kui isik viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel (sarnaselt tippjuhtidele). 58. Eelnõu punktiga 24 muudetakse ametniku arengu- ja hindamisvestlusi Mitte arvestatud puudutavat sätet (ATS § 30 lg 1). Teeme ettepaneku regulatsiooni laiendada Praktikas ametiasutused peavad arengu- ja ka ametiasutuses töölepinguga töötavatele töötajatele. Praktikas selliseid hindamisvestlusi ka töötajatega.  vestlusi peetakse ja see võiks olla sätestatud ka ATS-is regulatsiooni ühtlustamise eesmärgil. 59. Eelnõu punktiga 27 muudetakse ATS-i § 33 (ametniku tähtajaline üleviimine). Arvestatud Muudatusega (uus § 33 lõige 1) antakse võimalus viia ametnik tähtajaliselt üle Tagasisidest lähtuvalt on § 33 muudatused ümber teisele ameti- või töökohale ühe ametiasutuse sees või teise ametiasutusse, sõnastatud. valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse või rahvusvahelisse organisatsiooni. Muutmata on jäänud § 33 lg 2, mille kohaselt ametniku teise ametiasutusse üleviimise korral on ametiasutus, millest ametnik üle viiakse, saatev ametiasutus ning ametiasutus, kuhu ametnik üle viiakse, vastuvõttev ametiasutus. Kuivõrd lisaks ametiasutusele lisatakse loetellu valitsusasutuse hallatav asutus, avalik- õiguslik juriidilise isik, riigi osalusega äriühing või rahvusvaheline organisatsioon, ei saa ilmselt enam rääkida vastuvõtvast ametiasutusest. Palume sätet täpsustada. Samuti palume täpsustada lisanduvat lõiget 14 – kas ka töötajat võib üle viia valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse või rahvusvahelisse organisatsiooni või üksnes teise ametiasutusse. 60. Lisaks eeltoodule palume vaadata üle mõiste „avalik teenistuja“ lisanduvas § Arvestatud 33 lõikes 15, samuti mõiste „avalike teenistujate“ eetikakoodeks. Vaatamata Avaliku teenistuja mõistest on eelnõus loobutud. sellele, et avalik teenistuja on praktikas ja ajalooliselt kasutatav koondmõiste ametnike ja töötajate koos nimetamiseks, kehtiv ATS sellist mõistet ei kasuta. 61. Eelnõu punktiga 43 muudetakse ATS-i § 65, mis käsitleb palga avalikustamist. Arvestatud Palume täpsustada, kas ka ametnike puhul on kavas avalikustada Eelnõu on täpsustatud. Eelnõu kohaselt tuleb tööväärtuspunktid või ISCO nimetus – hetkel sellist muudatust eelnõust välja ametnike ja töötajate palga avalikustamisel ei loe. avalikustada üksnes teenistuskoht. 62. Eelnõu punktidega 49 ja 50 muudetakse ATS-i § 101 ja 102 ning ühtlustatakse Arvestatud ametnike ja töötajate teenistusest vabastamise või töölepingu ülesütlemise Eelnõuga ühtlustatakse ATSis sätestatud etteteatamistähtajad koondamissituatsioonis ning hüvitise maksmise koondamise korral teenistusse jäämise võimalused töö- või teenistussuhte lõppemisel. Kordame siinjuures oma eelisõiguseid TLSi regulatsiooniga. väljatöötamiskavatsusele antud tagasisides tehtud ettepanekut kaaluda ka koondamise korral kaasnevaid eelisõigusi puudutavate sätete ühtlustamist (ATS § 90 lg 5 ja TLS § 89 lg 5). Kehtiva regulatsiooni järgi tekib koondamisel  eelisõigus alla seitsmeaastast last kasvataval ametnikul, samal ajal kui töötaja lapse puhul on vanusepiir kolm aastat. 63. Juhime tähelepanu veel ühele ametniku ja töötaja erineva kohtlemise Selgitus olukorrale, mille ühtlustamist võiks kaaluda. Ametniku teenistusest Eelnõu on täiendatud uue teenistusest vabastamise vabastamine teenistuskohustuste rikkumisel (või kohustuste ebasobival viisil alusega juhuks, kui ametniku ja tema vahetu juhi täitmisel või täitmata jätmisel) on võrreldes töötajaga oluliselt keerulisem koostöö ei laabu. (distsiplinaarmenetlus vs tööandja poolne hoiatus). Lisaks eeltoodule teeme ettepaneku kaaluda ka poolte kokkuleppel teenistussuhte lõpetamise kui ühe teenistusest vabastamise võimaluse sätestamist ka ametnike osas. Riigikantselei 64. Eelnõuga on küll kavandatud osaliselt kahe seaduse vahel reegleid ühtlustada, Arvestatud kuid samas toovad muudatused osaliselt kaasa veelgi suurema bürokraatia ja Eelnõus on loobutud vabale töökohale konkursi kasvatavad administratiivse töö mahtu asutuses. Näiteks võib nimetada korraldamise kohustusest ning konkursi töötajate värbamisel konkursside korraldamise kohustuslikkuse, konkursi korraldamise kohustusest ametis oleva teenistuja korraldamise kohustuse ametis oleva teenistuja teenistuskoha muutumisel teenistuskoha muutumisel töötajast ametnikuks töötajast ametnikuks või vastupidi, teenistusse kandideerijate dokumentide või vastupidi. registrist pärimisega seotud töö jms. 65. Samuti tuleb arvestada, et eelnõu kohaselt avalikustatakse lisaks ametnike Arvestatud osaliselt palkadele ka töötajate palgaandmed (sh 2 (3) nähakse ette täiendav Eelnõus on muudetud töötajate palga põhjendamatu kohustus avaldada ka töötaja teenistusgrupp ja -tase ning avalikustamise osa. Kehtiva regulatsiooni järgi on nendele vastavad tööväärtuspunktid). Töölepingu alusel töötavate teenistujate töötajate palgad isikustatud kujul küll avalikud, pärast konkureerib avalik sektor väga tugevalt erasektoriga, kus palgatasemed kuid avalikustatakse passiivselt (avalikustatakse on oluliselt kõrgemad. Töölepinguliste teenistujate palkade avalikustamise teabenõude korral). Muudetud eelnõu kohaselt ei kohustus annab erasektorile võimaluse osta avalikust sektorist töölepingulised avalikustata töötaja palka isikustatud kujul, kuid töötajad üle ning vähendab avaliku sektori atraktiivsust töölepinguga töötajate töötajate palk avalikustatakse aktiivselt jaoks (mh näiteks seetõttu, et töötajatele laiendatakse küll ametnikele isikustamata kujul (palk avalikustatakse kehtivaid kitsendusi, kuid mitte näiteks ametnikele kehtivaid sotsiaalseid teenistuskoha põhiselt). tagatisi). Leiame, et kavandatud muudatused toovad kaasa negatiivsed mõjud avaliku teenistuse atraktiivsusele ja riigi toimepidevusele, mõjusid ei ole analüüsitud kogumis ja nimetatud muudatused tuleks seetõttu eelnõust välja jätta. 66. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ATSi muutmise üks ajend ametnike ja töötajate Arvestatud erinev kohtlemine. Samas ei nähtu seletuskirjast, et eelnõu koostamisel on Eelnõuga ühtlustatakse ATSis sätestatud võrdset kohtlemist kahe seaduse vahel süsteemselt analüüsitud ja hinnatud, koondamise korral teenistusse jäämise kas kehtivad piirangud ja eelised on jätkuvalt vajalikud, ja ebavõrdset eelisõiguseid TLSi regulatsiooniga. kohtlemist põhjendatud. Näiteks tekib küsimus teenistujate erinevast kohtlemisest töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu: tööle jäämise eelisõigus on töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last (TLS § 89 lg 5), ametnikul on eelisõigus, kui ta kasvatab alla seitsmeaastast last (ATS § 90 lg 5). 67. Samuti on ATSi kohaselt ametnikule ette nähtud sotsiaalsed garantiid, kui ta Selgitus teenistusülesannete täitmisel hukkub, saab surma või väheneb tema töövõime, Ametniku ja ametiasutuse töötaja eristamise alus sh laienevad garantiid ametniku surma korral ka tema perekonnaliikmele. Kui on ette nähtud ATS §-ga 7. Ametnik on riigiga või ametnik on saanud viga või haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega kohaliku omavalitsusega avalik-õiguslikus tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, teenistus- ja usaldussuhtes olev isik (ATS § 7 lg 1). päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, kannab tema ravi- Töötajaga sõlmitakse tööleping töökoha osas, ja ravimikulud riik. Töötajale selliseid garantiisid ette nähtud ei ole, kuigi millel ei teostata avalikku. Sellised isikud on töötaja võib töökohustuste täitmisel samadel asjaoludel saada raamatupidajad, personalitöötajad, asjaajajad, tervisekahjustuse või surra. hankespetsialistid, haldustöötajad, infotehnoloogid ja muud avaliku võimu teostamist toetavat tööd tegevad isikud. ATSis on seega rõhutatud usaldussuhte olulisust. Ametnikusuhe on oma olemuselt erinev töötamisest erasektoris. Ametnikud teenivad kogu rahvast (lähtudes avalikust huvist, mitte erahuvidest või konkreetse partei suunistest). Ametnike pädevuses on võimuvolituste kasutamine (teiste inimeste käskimine, keelamine, sunnivahendite rakendamine jne), mida eraõiguslikus suhtes töötavatel isikutel ei ole. Kuigi eelnõuga ühtlustatakse ametniku ja töötaja vahel vahetegemist, säilib sisuline eristamine avaliku võimu teostamise ja toetava tegevuse vahel.  Sellest tulenevalt jääb ametniku puhul kehtima tegevuspiirangud, streigikeeld ning ametiasutuse õigus sekkuda ametniku põhiõigustesse läbi distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja võimaliku distsiplinaarkaristuse määramise. Euroopa Kohtu hinnangul on ametnikud isikud, kes teostavad avalikku võimu ning kes on vastutavad riigi ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute üldiste huvide kaitse eest või mõjutavad kodanike põhiõigusi. 68. Eelnõu kohaselt tekib ebavõrdset kohtlemist veel juurdegi, näiteks katseajal Arvestatud ülesütlemise võimaluse loomise puhul tekib ebamõistlik kohustus ametnikule Eelnõu on täiendatud ja loodava § 911 lõike 1 põhjendada, et ta sisuliselt ei saa oma tööga hakkama, samal ajal töötaja kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest katseajal lepingu ülesütlemist põhjendama ei pea. katseajal tema enda algatusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule. 69. Leiame, et rotatsiooni reeglid tuleb muuta veelgi paindlikumaks, kui eelnõuga Arvestatud osaliselt on kavandatud. Jätkuvalt jääb kehtima piirang, et rotatsiooni saab pikendada Eelnõuga tehakse tähtajalise üleviimise vaid üks kord ja erasektorisse roteeruda ei saa. Samuti ei saa roteeruda sujuvalt regulatsiooni muudatus ja loobutakse tähtajalise järgmisesse asutusse, enne järgmisse kohta roteerumisel peab naasma üleviimise pikendamise piirangust. Eelnõuga saatvasse asutusse. luuakse ka alused ametniku tähtajaliseks üleviimiseks valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse või rahvusvahelisse organisatsiooni. Kehtiv ATS võimaldab ametnikul ühe tähtajalise üleviimise lõppedes liikuda ühest vastuvõtvast asutusest teise. 70. Samuti tuleks võimaldada ATSi § 16 lõikes 6 nimetatud ametikoha täitmiseks Arvestatud lisaks eelnõuga kavandatud sisekonkursile rotatsiooni. Märgime, et ainult sisekonkursi korraldamise võimaluse korral puudub konkursi korras asendajal  võimalus naasta oma endisele ametikohale, mis võib vähendada konkursil Eelnõuga luuakse võimalus tippjuhi ajutiseks osalemise motivatsiooni. Lisame veel täiendavalt, et eelnõust ei selgu, et asendamiseks nii sisekonkursi kui tähtajalise tippjuhi sisekonkursil, aga ka sisekonkursil muudele ametikohtadele oleks üleviimise teel. võimalik osaleda ametiasutuse töötajal. Palume avaliku teenistuse mobiilsuse Teie kooskõlastuskirjast ja eelpool toodud ja paindlikkuse parandamiseks eelnõu täiendada või selgitada, mis põhjustel vastustest lähtuvalt, säilib sisuline vahetegu neid ettepanekuid arvestada ei saa. ametnike ja töötajate vahel, mistõttu ei ole võimalik kõigi ametnikule ja töötajale kehtivate õiguste ja kohustuste ühtlustamine. 71. Samuti ei ole praeguse avaliku teenistuse personalijuhtimise ja juhtimise Mitte arvestatud kvaliteeti arvestades põhjust seadusega reguleerida arengu- ja Arengu- ja hindamisvestlustel on oluline roll ja hindamisvestlusi puudutavat, mistõttu on see regulatsioon tervikuna mõistlik seega ei pea me võimalikuks regulatsiooni ATSist välja jätta. seadusest täiesti välja jätta. Eelnõuga on muudetud senist regulatsiooni paindlikumaks ja ametiasutustel on võimalik vestlused nii enda kui ametniku vajadustele kõige sobivamaks kujundada. 72. Palume üle vaadata seletuskirja selgitused eelnõuga kavandatud muudatuste Arvestatud kohta. Kohati on muudatusettepanekute põhjendused ebaõnnestunud Seletuskirja on täpsustatud. sõnastuses (osakonnajuhatajate tähtajalisuse põhjendamine - „Osakonnajuhatajate roll on seetõttu oluline, et eriti ministeeriumides, kus asekantsleri roll on nõrgem, peetakse osakonnajuhatajaid võtmeisikuteks poliitika väljatöötamisel ja elluviimise jälgimisel“ – viide on 2007. a dokumendile, kus see väide on teistsuguses kontekstis). Siseministeerium 73. Palume läbivalt eelnõu teksti üle vaadata terminoloogia kasutamise ja võrdse Arvestatud kohtlemise põhimõtte valguses, võttes aluseks, et eelnõu eesmärk on Eelnõu terminoloogia on üle vaadatud. ühtlustada ametnikele ja ametiasutuste töötajatele kohalduvat regulatsiooni sh ühtlustada tuleks põhipalga ja töötasu terminite kasutamine. 74. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse seaduse 2. peatüki 2. jagu §-ga 201 Arvestatud järgmises sõnastuses: „§ 201. Konkursi korras töökoha täitmine Käesolevas  jaos sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud Avaliku teenistuse vabale töökohale konkursi ametiasutuses vaba töökoha täitmisel.“ Seletuskirja kohaselt „peab olema ka korraldamise kohustusest on eelnõus loobutud. töötajate valik tagatud õiglase ja avatud konkursiga ning põhinema kompetentsusel. Selleks, et isikutele oleks tagatud võrdne ligipääs ametnikukohtadele ning et valik põhineks kompetentsusel, tuleb sätestada konkursi korraldamise kohustus ning vältida võimalusi konkursi korraldamisest mööda hiilida.“ (lk 10) Nõustume, et kui eesmärk on luua võimalikult ühetaolised alused avalikus teenistuses töötamisele, siis on ka värbamine selle osa. Igakülgselt nõustume, et uue teenistuja valikul on olulise tähtsusega kompetentsuse küsimus. Just sel samal põhjusel ei ole võimalik nõustuda, et avalik konkurss on alati otstarbekas. Näiteks olukorras, kus oleks võimalik väga kompetentsele inimesele valdkonnas, kus on vähe eksperte või valdkondliku eriteadmisega isikuid, teha sihtpakkumine, siis seda võimalust enam ei oleks. Otstarbekuse põhimõttele on viidatud ka seletuskirjas muudatuse eesmärgi põhistamisel „aidata kaasa riigi ressursside otstarbekale kastutamisele“ ning „riik peab tulema toime kasvava survega avaliku sektori kulutustele“ (lk 1). 75. Palume eelnõu koostajatel täpsustada, keda peetakse keskastmejuhtideks, Arvestatud kelle teenistusaeg muutub tähtajaliseks. Näiteks tuleks täpsustada kas Eelnõus on täpsustatud, kellele kohalduvad viieaastane teenistustähtaeg kehtib ka tippjuhtide asetäitjatele ja ametite tähtaegsed teenistussuhted. talituste juhtidele. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et viieaastane Seletuskirja mõjude osa on täiendatud. Arvestades, teenistustähtaeg kehtib ka ministeeriumi talituste juhtidele, kuid eelnõu § 23 et avaliku teenistuse vabale töökohale konkursi lg 2 p 31 sõnastusest ja seletuskirjast jääb ebaselgeks, kas sama kehtib ka korraldamise kohustusest on eelnõus loobutud ja ametite talituste juhtidele või kehtib teenistustähtaeg üksnes osakonna ja sellest, et konkursita värbamiste osakaal on büroo juhtidele. Märgime, et muudatusega seoses suureneb ametiasutuste suhteliselt väike, ei ole eelnõuga tehtavatel halduskoormus nii töötaja värbamiseks tehtavate avalike konkursside tõttu kui muudatustel olulisi mõjusid ametiasutuste senisele ka tähtajaliste teenistuskohtade loomise tõttu. Seetõttu teeme ettepaneku värbamiskorraldusele. täiendada seletuskirja mõjude osa analüüsiga kui palju peaks hinnanguliselt juurde palkama värbajaid ning mis võib olla sellega kaasnev lisakulu. 76. Tähtajalise üleviimise ühepoolse lõpetamise õigus peaks olema ka saatval Arvestatud osaliselt asutusel. Näiteks kui saatvas asutuses koondatakse vastav teenistuskoht. Eelnõu on täiendatud alustega, mis võimaldavad Palume eelnõu vastavalt täiendada. Ühese arusaadavuse huvides teeme tähtajalise üleviimise võib saatva ametiasutuse,  ettepaneku asendada avaliku teenistuse seaduses mõiste „tähtajaline vastuvõtva ametiasutuse või ametniku algatusel üleviimine“ üldkasutatava mõistega „rotatsioon“. Ka eelnõu seletuskirjas enne tähtaja lõppu lõpetada. defineeritakse tähtajalist üleviimist rotatsioonina. Nõustume, et kõnekeeles on tähtajalise üleviimise kohta kasutusel rotatsiooni mõiste. Samas ei ole mõistlik muuta terminoloogiat, mis sisuliselt on arusaadav ja pole praktikas probleeme tekitanud. 77. Eelnõu § 1 punkti 36 kohaselt täiendatakse paragrahvi 57 lõikega 11 järgmises Arvestatud sõnastuses: „(11) Kui ametnikust asendajat ei ole võimalik määrata, võib ATS § 57 muudatus on eelnõust välja jäetud. ülesanded anda ka ametiasutuse töötajale, kes vastab ametnikule ja asendatavale ametikohale esitatavatele nõuetele.“ Seletuskirjas on toodud, et üldreegliks jääb, et puuduva ametniku ülesanded tuleb anda täitmiseks teisele ametnikule. Praktikas on aga ilmnenud, et alati ei ole võimalik leida ametnikust asendajat ning uue ametniku värbamine piisavalt kiiresti ei ole võimalik. Viidatud sättega seonduvalt juhime tähelepanu eelnõu punktidele 34 ja 35 ning ametniku sotsiaalsetele garantiidele. Nimetatud sotsiaalsed garantiid on suunatud ametnikele, kuid eelnõu punkti 36 vaates peaksid vastavad garantiid laienema ka punktis 36 nimetatud töötajale, kellele antakse ametniku ülesanded. 78. Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse paragrahvi 57 lõikega 7 järgmises Arvestatud sõnastuses: „(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse puuduva ATS § 57 muudatus on eelnõust välja jäetud. ametniku ülesandeid täitva töötaja suhtes.“ Seletuskirja kohaselt täiendatakse ATS § 57 lõikega 7, mille kohaselt kohaldatakse töötaja poolt ametniku asendamisele ka ülejäänud tingimusi, mis ATS §-st 57 tulenevad. Juhime tähelepanu, et eelnõus pakutav sõnastus ei ole ühemõtteliselt selge ja jätab ilma seletuskirja tekstita võimaluse lugeda sätet nii, et tervikuna kogu paragrahvi kohaldatakse üksnes juhul, kui ametniku ülesandeid asub täitma töötaja. Mis ei ole seletuskirja kohaselt sätte eesmärk. 79. Eelnõu § 1 punkti 40 kohaselt muudetakse ATS-i § 63 lõiget 1, mille järgi tuleb Arvestatud palgajuhendis näidata ametikohale või töökohale vastav põhipalk või Kommenteeritava muutmispunkti sõnastust on põhipalga vahemik. Selguse huvides peaks töötajate puhul viitama töötasule muudetud. nagu see on mujal eelnõus ja ka töölepingu seaduses 80. Eelnõu § 1 punktis 43 sätestatakse kohustus edaspidi avalikustada töötajate Arvestatud teenistusgrupp ja -tase ning tööväärtuspunktid. Ka ametnike puhul tuleks Eelnõu on muudetud ning selle kohaselt avalikustada samad andmed. avalikustatakse ametniku ja töötaja palga avalikustamisel vaid teenistuskoht. 1 81. Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse seadust §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ Arvestatud 911. Teenistusest vabastamine katseajal ametniku soovil (1) Ametnik Eelnõu on täiendatud ja loodava § 911 lõike 1 vabastatakse teenistusest katseajal tema enda algatusel, kui ametnik leiab, et kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete katseajal tema enda algatusel kirjalikku täitmiseks kehtestatud nõuetele.“ Selline sõnastus tundub ühepoolne. taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse Teenistujal peab olema võimalus hinnata kas tööandja poolt pakutav vastab alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise lubadustele. Teeme ettepaneku sätet täiendada, et teenistussuhte võiks õigust omavale isikule. katseajal lõpetada ka põhjusel, et töö osutus mittesobivaks. Sätte tekst põhimõtteliselt lubab tõlgendamise teel nimetatud põhjuse siduda töökogemusele, teadmiste ja oskuste või teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuete ebapiisavusega, kuid selgesõnaline näitlikustamine aitab kaasa sätte sisu mõistmisele ja eesmärgile. 82. Eelnõu § 1 punkti 50 järgi kehtestatakse võimalus maksta ametnikule Selgitus lahkumishüvitist. Sama võimalus peab olema ka ametiasutuse töötajal. Kui Eelnõus on loobutud ATS § 102 muudatustest. eelnõu ettevalmistaja on seisukohal, et kokkuleppe lahkumishüvitise maksmiseks saaks sõlmida ka ilma seaduse konkreetse sätteta, siis tuleks see võimalus siiski ka seaduses sätestada. Seda põhjusel, et tegemist on riigi raha kasutamisega ja sellisel juhul peab iga hüvitise maksmiseks olema õiguslik alus. Samuti tuleks vähemalt seletuskirjas välja tuua, millistel juhtudel lahkumishüvitist makstakse, näiteks kas see on võimalik ja põhjendatud ka koondamise korral, kui on juba ette nähtud seadusest tulenevad hüvitised. 83. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu ja sätestada ATS §-s 103, et kuupäevaga Mitte arvestatud määratud tähtajalise teenistussuhte lõppemisel ei pea vormistama eraldi Määratud teenistustähtajaga ametniku võib haldusakti. ATS-i § 103 lõike 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest või ametisse nimetada nii kindlaks perioodiks kui ka ametikohalt haldusaktiga. ATS käsiraamat selgitab: „Vaatamata sellele, et nt asendatava naasmiseni (nt nimetatakse ajutiselt seadus nimetab need juhud, millal on võimalik ametnikuga teenistussuhe äraoleva ametniku asendaja teenistusse asendatava lõpetada (sh määrab teenistussuhte viimase päeva, vt ATS § 87 lg 6, § 88 lg 3, ametikohale naasmiseni või ametikohalt § 89, § 90 lg 8, § 91 lg 3, § 92 lg 5, § 93 lg 4, § 96 lg 3, § 97 lg 3, § 99) või vabastamiseni). Teenistusest vabastamise käskkiri  ametnik teisele ametikohale üle viia, ei saa seda enne teha, kui on välja antud omab lisaks teenistusest vabastamisele ka vastav haldusakt.“. Käsiraamatus on viidatud ka ATS-i § 88 lõikele 3, mille raamatupidamislikus tähenduses (nt sõltub sellest kohaselt on ametniku teenistussuhte viimane päev teenistustähtaja viimane palga maksmise lõpetamine). Kuna teenistussuhte päev. Ka see tuleb vormistada haldusaktiga. Teadaolevalt ei vormista mõned lõpetamine on ametniku jaoks kõige raskemaid riigiasutused juba praegu tähtaja möödumisel vabastamise haldusakti. tagajärgi kaasa toov meede, peab teenistusest Tegelikkusega kooskõlla viimiseks ja bürokraatia vähendamiseks tuleb see ka vabastamine olema proportsionaalne ja põhjalikult seaduses sätestada. Ametnik saab juba tähtajalisele kohale nimetamisel teada, läbi kaalutud ning vastav motiveering peab mis on tema viimane tööpäev sellel kohal. Vabastamise kuupäeva ei tea sisalduma ka teenistusest vabastamise haldusaktis. ametnik siis, kui tegemist on sündmuse määramisega seotud tähtajaga. Sellisel Kuigi teatud kuupäeva saabumiseni või kindlaks juhul ei ole ametikohale nimetamisel teada, mis kuupäeval tähtaeg saabub. perioodiks teenistusse nimetatud ametniku teenistussuhte lõpetamisel võib teenistussuhte lõpetamise haldusakt olla pigem formaalse tähendusega, on selline haldusakt vajalik, et teenistussuhte lõpetamine oleks selge ja üheselt mõistetav. 5 8 84. Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt täiendatakse ATS-i §-dega 134 ―134 . Kuna Arvestatud kehtivas ATS-is on juba § 1355, siis tuleb eelnõu vastavalt muuta. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 85. Eelnõu väljatöötamise käigus on jäänud määratlemata Vabariigi Valitsuse Arvestatud tegevusprogrammi 2023-2027 punktis 10.1.11 nimetatud ülesande „muuta Seletuskirja on täiendatud. osakonnajuhatajate lepingud tähtajaliseks“ eesmärk, mida näeb ette Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ ning ilma milleta on keeruline hinnata muudatuse põhjendatust ja vajalikkust. 86. Tegime 16. oktoobri 2023. a kirjas nr 1.4-2/2308 eelnõu väljatöötamise Arvestatud kavatsuse kooskõlastamise kohta ettepaneku määratleda enne eelnõu Eelnõule saadetud tagasisidest lähtuvalt on väljatöötamist keskastmejuhi (struktuuriüksuse juhi) rollid ja kompetentsid. muudetud tähtajaliste teenistus- ja töösuhete See võimaldab hinnata, kas keskastmejuhi puhul piisab igas valdkonnas sätteid. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. üksnes juhtimise kompetentsist või on olemas valdkondi, kus keskastmejuht peaks olema ka oma konkreetse valdkonna tippspetsialist (valdkonna sisuline eestkõneleja). Samuti on vaja määratleda, kas võib olla vajalik eraldi käsitleda  avaliku võimu teostamise tööd ja avaliku võimu ülesannete täitmist toetavat tööd, kuna avaliku võimu ülesannete teostamise tööd on reeglina kitsa valdkonna spetsiifilised ning nende puhul võiks eeldada, et keskastmejuht on oma valdkonna tippspetsialist. Osundasime oma kirjas ka vajadusele käsitleda eelnõuga kavandatava tähtajalise töölepingu või teenistussuhte sõlmimise kooskõla Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Juhime tähelepanu, et analüüsis „Keskastmejuhtide tähtajaliste teenistussuhete uuring 2022“ on jõutud direktiivi 1999/70/EÜ ja Riigikohtu praktikat analüüsides järelduseni, et õiguslikus mõttes ei oleks keskastmejuhtide tähtajaline ametisse nimetamine õigustatud, sest see läheks vastuollu keskastmejuhtide töö tegeliku sisuga, mis ei ole üldiselt ajutise iseloomuga. Eesti Linnade ja Valdade Liit 87. 2013. aastal, kui jõustus praegune ATS, rõhutati avaliku teenistuse töötajate Selgitus erisust ametnike suhtes muu hulgas just selles loetelus sisalduvate Seletuskirja on täiendatud ja muudatuste mõju erinevustena: konkursi korraldamist töötajale ei nõutud, palgakorralduses ei analüüsis (sealhulgas muudatuste laienenud töötajale muutuvpalga määr, palga avalikustamist töötajale ei põhiseaduslikkuse analüüsis) on põhjalikumalt rakendatud. Nimetatud asjaolusid rõhutati töötajale soodsama olukorrana kajastatud kooskõlastuskirjas tõstatatud võrreldes ametnikuga. Praeguse eelnõu kohaselt astutakse samm tagasi ja probleeme. Ametiasutustega töölepingulises viiakse töötajad samasse olukorda ametnikega, säilitades siiski jaotuse suhtes olevale töötajale makstakse palka ametnikeks ja töötajateks. Eelnõukohaste muudatuste taustal võib jääda riigieelarvest ja ühiskonna jaoks esindab töötaja tagaplaanile avaliku teenistuse terviklik käsitlus, sh missugust avalikku samuti ametiasutust ja laiemalt riiki. Peamise teenistust Eesti vajab, kuidas tagada avalikku sektorisse professionaalsed erinevusena on töötajatele võimalik pakkuda ametnikud/töötajad, missugused täiendavad tagatised on vajalikud juhul, kui paindlikumaid tingimusi, näiteks töö tasustamist ametnikule on seatud kõrgendatud nõudmised jms. Mis muutub uue puudutavas osas. Samas ametnikele ei ole regulatsiooni kehtestamisel töölepingu alusel töötava isiku jaoks paremaks, võimalik seaduses sätestatust paindlikumaid milles seisneb töötaja hüve? Kui töötajale edaspidi kohalduva hüvena tuuakse tingimusi kohaldada. Taoline erinev kohtlemine välja näiteks 35- päevane puhkus, siis see ei ole töötaja jaoks märkimisväärse mõjutab otseselt avalike teenistujate motivatsiooni kaaluga, kuna valdavalt on kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) ja pühendumust. Vaadates avalikku teenistust ametiasutustes sellise pikkusega puhkus juba praegu töötajatele ette nähtud. tervikuna, tuleb arvestada, et organisatsiooni Töötajatele praeguse soodsama olukorra lõpetamise ja nende ametnike edukale toimimisele aitavad kaasa usaldusväärse  tingimustele lähendamise põhjendused ja kaalutlused tuleks vähemalt sisekliima loomine, töö õiglane tasustamine ja seletuskirjas selgelt lahti kirjutada. kohaldatavad ergutused või muud positiivse mõjutamise vahendid. 88. § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse ATS 2. peatüki 2. jagu §-ga 201 ja Arvestatud kehtestatakse konkursinõue ametiasutuses vaba töökoha täitmisele. Nõue kõik Avaliku teenistuse vabale töökohale konkursi töötajad konkursi korras tööle võtta ei saa vähemalt KOV-s olla absoluutne. korraldamise kohustusest on eelnõus loobutud. 89. § 1 punkt 21 – katseaja regulatsioon. Põhjalikumat selgitust vajab ATS § 24 Arvestatud lõike 6 kavandatav kehtetuks tunnistamine. Seletuskirjas küll viidatakse, et ATS § 24 lõike 6 kehtetuks tunnistamisest on edaspidi kohaldatakse TLS § 101 regulatsiooni, kuid see ei ole piisav. Kehtivas eelnõus loobutud. ATS §-s 83 on teenistussuhte peatumise aluseid rohkem, kui TLS § 101 lõikes 4. Kui eesmärk on olnud, et muudel ATS §-s 83 toodud puhkudel, mis ei lange kokku TLS § 101 toodud alustega, jätkatakse katseaja kulgemise arvutamist, siis tuleb seda selgelt ka märkida. 90. § 1 punktis 22 täiendatakse ATS-i §-i 25 lõikega 4, mis puudutab Selgitus ametikohale/tööle asumiseks esitatavaid dokumente. Nimelt ei pea inimene Muudatusega vähendatakse ametikohale asuva edaspidi esitama ATS § 25 lg 1 punktides 3–5 nimetatud andmeid ja isiku halduskoormust. Muudatuse kohaselt ei pea dokumente (tunnistus või diplom vajaliku hariduse kohta, isikut tõendav isik ATS § 25 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud dokument, muud nõutavad dokumendid), kui need on kättesaadavad seaduse andmeid ja dokumente esitama, kui need on alusel asutatud andmekogus ning isik on andnud kirjalikku taasesitamist kättesaadavad seaduse alusel asutatud võimaldavas vormis nõusoleku asjakohaste andmete töötlemiseks. Palun andmekogust ning isik on andnud kirjalikku seletuskirjas täpsustada, kas ja mida toob see säte kaasa KOV-idele. taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku asjakohaste andmete edastamiseks. Esitatavate andmete juures tehtav muudatus, mis võimaldab ametiasutusel saada vajalikud andmed kätte andmekogudest, on kooskõlas riigihalduses juba valitseva põhimõttega, mille kohaselt ei küsita isikult teavet, mille ta kord juba riigile selle erinevate organite kaudu esitanud on. Kui andmed ei ole mingil põhjusel ametiasutusele andmekogust kättesaadavad, tuleb isikul vajalikud andmed ametiasutusele esitada. 91. § 1 punktis 37 täiendatakse ATS §-i 57 lõikega 7, mille kohaselt kohaldatakse Selgitus selles paragrahvis sätestatut puuduva ametniku ülesandeid täitva töötaja ATS § 57 muudatus on eelnõust välja jäetud. suhtes. Siinkohal juhime tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 542 kohaselt on KOV-is lubatud ka praegu ametniku asendamine töötaja poolt. Sama §-i lõike 2 järgi nimetatakse töötajast asendaja asendamise ajaks ametnikuna teenistusse ATS § 23 lg 2 punkti 1 alusel. Palume täpsustada, kas ka edaspidi jääb kehtima nõue, et töötajast saab asendamise ajaks ametnik, ja milliseid samme ametnikuks saamine endas kätkeb. 92. § 1 punktis 45 täiendatakse ATS-i §-ga 911, millega reguleeritakse teenistusest Arvestatud vabastamist katseajal ametniku soovil. Ametnik vabastatakse teenistusest Eelnõu on täiendatud ja loodava § 911 lõike 1 katseajal tema enda algatusel, kui ametnik leiab, et tema töökogemus, kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks katseajal tema enda algatusel kirjalikku kehtestatud nõuetele. Paragrahvi sõnastus jätab ebaselgeks, kas teenistusest taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse vabastamise alusena tuleb kasutusele ATS § 911 või ATS § 87 lg 1 (ametniku alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise vabastamine tema enda algatusel). See on oluline, kuna vabastamise tagajärjed õigust omavale isikule. töötuskindlustuse mõttes on erinevad. Palume see selguse huvides seletuskirjas täpsemalt lahti kirjutada. 93. § 1 punkt 50 järgi täiendatakse ATS §-i 102 lõikega 5 ametniku Selgitus lahkumishüvitise osas. Ametnikule võib teenistusest lahkumisel maksta ATS § 102 muudatusest on eelnõus loobutud. lahkumishüvitist kuni ametniku kolme kuu põhipalga ulatuses. Lahkumishüvitist ei maksta, kui ametnik vabastatakse teenistusest ATS § 91, 94 või 95 alusel. ATS ühtluse huvides tuleks § 102 lõikes 5 täpsustada, et nimetatud hüvitise maksmisel ei kehti muutuvpalga ülempiir. Selline säte on võrdlusena näiteks välja toodud ATS § 38 lg-s 7 (valveaja eest lisatasu maksmisel ei kehti muutuvpalga ülempiir). 94. TLS § 68 lg 6 puhkuse nõude aegumise alustesse lisatakse põhipuhkuse nõude Selgitus peatumise alusena ajutise töövõimetuse aeg, mida praegu TLS § 68 lg 6 ette TLS § 68 lg 6 muudatust on seletuskirjas, ei näe. Seletuskirja kohaselt viiakse TLS regulatsioon vastavusse Euroopa sealhulgas mõjude osas, täiendavalt kirjeldatud ja Kohtu praktikaga ning edaspidi pikeneb põhipuhkuse aegumisperiood töötaja analüüsitud. ajutise töövõimetuse perioodi võrra, kuivõrd töötajal ei ole võimalik sellel ajal puhkust kasutada. Leiame, et antud juhul ei ole piisavalt hinnatud ega  seletuskirjas märgitud seaduse muutmisega kaasnevaid mõjusid, näiteks kulu ja aega infosüsteemide arendamisele, mõju halduskoormusele jmt. Kuivõrd muudatus puudutab kõiki Eestis tegutsevaid tööandjaid, siis teeme ettepaneku hinnata siinkohal veelgi enam seaduse muutmisega kaasnevaid mõjusid. Samuti teeme ettepaneku muudatusega sätestada ajutise töövõimetuse kestus, mille korral põhipuhkuse aegumine peatub. Leiame, et ei ole mõistlik põhipuhkuse aegumise aega pikendada, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu mõned kalendripäevad, arvestades et põhipuhkust on võimalik töötajal kasutada kokku kahe kalendriaasta jooksul. Samuti leiame, et ajutise töövõimetuse korral võiks põhipuhkuse aegumine peatuda, kui ajutine töövõimetus on pikaajaline, näiteks kestab järjest üle nelja kuu. Seda sarnaselt emapuhkusele (ligikaudu neli kuud), mille ajaks puhkuse aegumine peatub. 95. Täiendava ettepanek teenistuslehtede pidamise kohustuse kaotamise kohta. Selgitus Eelnõuga muudetakse ATS-i selliselt, et koondamise korral on etteteatamise Leiame, et kuni kohalikel omavalitsustel puudub tähtaeg seotud ametiasutuses teenistuses oldud ajaga (ATS § 101), kehtiva võimalus ametniku ametivande ja senise ATS-i kohaselt on koondamise korral etteteatamise tähtaeg seotud teenistusstaazi kohta arvestuse pidamiseks muud teenistussuhte kestusega avalikus teenistuses (teenistusstaaž). ATS § 101 võimalused peale teenistuslehe, tuleb jätkata muudatusest tuleneb ka kavandatav ATS § 26 muudatus, mille tulemusena teenistuslehtede pidamist. Teenistuslehtede loobutakse ametikohale nimetamise haldusaktis teenistusstaaži märkimisest. pidamist tuleb jätkata ka seetõttu, et koondamisest Seletuskirja kohaselt ei oma koondamisest etteteatamine enam seost etteteatamise muudatus on eelnõusse kavandatud teenistusstaažiga, mistõttu loobutakse ka ametikohale nimetamise haldusaktis koos rakendussättega, mille kohaselt teatatakse teenistusstaaži märkimisest. Ühtlasi ütleb seletuskiri, et enam ei ole vaja ametnikule, kes on 2026. aasta 1. jaanuaril avaliku teenistuse staaži dokumente koguda. Palume täpsustada, millised ametnikuna avalikus teenistuses, teatatakse dokumente on siinkohal silmas peetud. koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 101 sätestatud korras. Eelnõu seletuskirja ATS § 101 lõike 1 muudatuse osas täiendatud ja lisatud on analüüs muudatuse kooskõla kohta põhiseadusega (2.3.3. Koondamisel teenistusstaaži arvestamine viimase ametikoha järgselt). 96. Eelnõus jääb ebaselgeks ATSi muudatusega seonduvalt avaliku teabe seaduse Selgitus (AvTS) muutmine töötajate andmete avalikustamise osas asutuse veebilehel. Seletuskirja täpsustatud. Kommenteeritavas Seletuskirja lk 24 kohaselt avalikustatakse ametniku ja töötaja kohta ka seletuskirja osas on viide AvTSile tehtud edaspidi asutuse veebilehel andmed vastavalt AvTS § 28 lg 1 punktile 6, eesmärgiga näidata, et kui ametnike palkade millega nähakse ette kohustus avalikustada ametnike ees- ja perekonnanimed, avalikustamisel loobuda isikustatud hariduse ja eriala, telefoninumbrid ja elektronpostiaadressid. Kuivõrd hetkel avalikustamisest, jätkatakse teiste ametniku kehtiv AvTs § 28 lg 5 ja 6 ei näe ette töötajate vastavate andmete andmete avalikustamisega ja ametnik jääb avalikustamist, siis kas on seletuskirja jäänud ebatäpsus ja edaspidi töötajate pöördujale ikka kättesaadavaks. andmeid (nagu seni) ei ole kohustuslik kuvada või tuleks siiski lisada ka AvTS § 28 lõigetesse 5 ja 6 täiendus, et lisaks ametnikele oleksid edaspidi avalikud ka töötajate ametijuhendid, haridus, kontaktid ja e-meilid. Kliimaministeerium 97. Eelnõu § 1 punktiga 5 tuuakse sisse avalike teenistujate eetikakoodeksi Arvestatud mõiste. Avaliku teenistuja mõistet hetkel kehtivas seaduses defineeritud pole. Avaliku teenistuja mõistest on eelnõus loobutud. Avaliku teenistuja mõiste on kirjas ka eelnõu §1 punktis 29. Teeme ettepaneku lisada seadusesse avaliku teenistuja mõiste või asendada mõiste „avalike teenistujate eetikakoodeks“ mõistega „avaliku teenistuse eetikakoodeks“. Avaliku teenistuse eetikakoodeksi mõiste oleks ka vastavuses eelnõu punktiga 3, kus on ametnikueetika asemel võetud kasutusele mõiste „avaliku teenistuse eetika“. 98. Palume kaaluda võimalust jätta seadusesse sisse katseaja mittekohaldamise Selgitus võimalus, kui ametnikule on pakutud teist ametikohta seetõttu, et ta on ATS § 24 lõike 2 kohaselt ei kohaldata katseaega, koondamissituatsioonis. kui ametnik viiakse tähtajatult üle teisele ametikohale vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktidele 1–3. ATS § 98 lõike 1 punkti 3 kohaselt viiakse ametnik tähtajatult üle teisele ametikohale, kui ametnikule on võimalik pakkuda teist ametikohta vastavalt käesoleva seaduse § 90 lõikele 7, § 92 lõikele 2, § 93 lõikele 3 või § 95 lõikele 2. ATS § 90 lõige 7 sätestab ametiasutusele kohustuse pakkuda ametnikule enne koondamise  tõttu teenistusest vabastamist samas ametiasutuses eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, mis vastab tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. 99. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõigetega Arvestatud 14 ja 15. § 33 lõikesse 15 on toodud sisse avaliku teenistuja mõiste, mida Avaliku teenistuja mõistest on eelnõus loobutud. hetkel seaduses defineeritud pole. Seletuskirjast selgub, et siinkohal on mõeldud ennekõike ametniku tähtajalist üleviimist avaliku sektori asutustesse. Palume muuta eelnõus sätte sõnastust. 100. Eelnõu § 1 punktis 43 on toodud avaliku teenistuse seaduse § 65 täiendused. Arvestatud Palume seletuskirjas täpsustada ja selgitada, miks on tööväärtuspunktid vaja Eelnõu on muudetud. Eelnõu kohaselt tuleb avalikustada ainult töötajate töötasu ja muu tulu kogusumma avalikustamise ametniku ja töötaja palga avalikustamisel juures. Hetkel ei selgu seletuskirjast, miks pole vaja avalikustada ametnike avalikustada üksnes teenistuskoht. ametikohtade tööväärtuspunkte. 101. Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse avaliku teenistuse seadust §-ga 911. Selle Arvestatud paragrahvi lõikes 2 on kirjas, et taotlus teenistusest vabastamiseks tuleb Eelnõu on muudetud. esitada hiljemalt katseaja viimasel päeval ja vähemalt 15 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva. Kuna ametniku algatusel katseajal teenistusest vabastamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 87 lõikeid 1 ja 3–6, siis palume vaadata, kas ei teki vastuolu avaliku teenistuse seaduse § 87 lõikega 3, mille kohaselt on katseaja korral kohustus esitada ametist vabastamise taotlus vähemalt 10 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva. 102. Palume parandada seletuskirjas, et töölepingu seadust muudetakse eelnõu §- Arvestatud ga 3. Praegu on kirjas, et töölepingu seadust muudetakse eelnõu §-ga 2. Seletuskirja on parandatud. 103. Palume seletuskirjas täpsustada, kas tööandja on täitnud puhkuse kasutamise Arvestatud võimaldamise kohustuse, kui ta on teatanud töötajale piisavalt ette puhkuse Seletuskirja on täiendatud. aegumisest, kuid töötaja pole sellele vaatamata puhkust kasutanud. 104. Lisaks palume eelnõus ja seletuskirjas vaadata üle eelnõu jõustumiskuupäev, Arvestatud sest mõnes sättes on kirjas jõustumiskuupäev 01.01.2025 ja mõnes Seletuskirja on parandatud. 01.07.2025.  Välisministeerium 105. Seoses riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajale ATSi 2. Selgitus peatüki 2. jao (konkursi korras teenistusse võtmine) kohaldamisega palume Avaliku teenistuse vabale töökohale konkursi täiendavalt selgitada, kas § 16 lõigetes 2 ja 3 nimetatud sisekonkursil korraldamise kohustusest on eelnõus loobutud. ametikoha täitmiseks võivad kandideerida ja valituks osutuda ka asutuse töötajad (kui üldjuhul mitte, siis kas see oleks võimalik näiteks juhul, kui töötaja on varem asunud avalikku teenistusse avaliku konkursiga). 106. Välisministeerium toetab võimalust viia ametnik ATS § 33 alusel tähtajaliselt Arvestatud üle mh rahvusvahelisse organisatsiooni. Palume täpsustada, kas Eelnõu on täiendatud. rahvusvahelise organisatsiooni all on mõeldud ka Euroopa Liidu institutsioone, asutusi ja organeid. Välisministeeriumi hinnangul võiks see nii olla. 107. Eelnõuga kavandatakse muudatusi ATS §-is 49, mis käsitleb ametniku Mitte arvestatud sotsiaalseid tagatisi hukkumise surma ja töövõime vähenemise korral. Teeme Tõstatatud küsimus on väga detailne ja seostub ettepaneku lahendada eelnõuga ka järgmine sätte rakendamisel praktikas tugevalt ametniku õigustega. kerkinud probleem. Nimelt on praktikas tõusetunud vajadus määratleda ATS Rahandusministeerium analüüsib esitatud § 49 lg 7 alusel makstava hüvitise arvutamise vajaduse tekke kuu. ATS § 49 ettepanekut eraldiseisvalt ja vajadusel algatab uue lõike 11 kohaselt võetakse hüvitise maksmisel ametniku keskmise palga eelnõu muudatuse rakendamiseks. arvutamise aluseks töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord. Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra kohaselt on määravaks arvutamise vajaduse tekke kuu. ATSi käsiraamatus on toodud selgitused, mille kohaselt surma ja õnnetusjuhtumi puhul arvestatakse surma ja õnnetusjuhtumi eelset palka. Surma puhul on see loogiline, aga kuidas arvestatakse sellisel juhul, kui kahe ründe vahel on aasta ja esimene töövõimetusleht on kuid pärast viimast rünnet? Sama vajadus võib tekkida ka ATS § 49 lg 6 makstava hüvitise puhul, kui osalise töövõime tekkimine on pikem protsess, mitte konkreetne hetk (näiteks isiku surm). 108. ATS § 98 lõikega 71 kavandatav regulatsioon ei võimalda meie hinnangul Arvestatud saavutada sätte eesmärki, milleks on ametniku tähtajatu üleviimine töökohale ATS § 98 muudatustest on eelnõus loobutud.  või töötaja üleviimine ametikohale. Kui sellise üleviimise eelduseks on konkursi läbimine, ei erine tähtajaline üleviimine sisuliselt värbamisest ega lisa paindlikkust või vähenda töökoormust. Samuti ei tulene sätte tekstist ega selgitusest, kas mõeldud on avalikku või sisekonkurssi või mida teha juhul, kui konkursil osutub valituks keegi teine. 109. ATS § 101 lõike 1 muudatuse juures palume täpsustada, kas „teenistussuhte Arvestatud ametiasutuses“ alla kuulub ka varasem teenistussuhe samas ametiasutuses, nt Seletuskirja on täiendatud. juhul kui ametnik on olnud sama ametiasutuse teenistuses varem, kuid see teenistussuhe lõppes ja mõne aja möödudes on ta uuesti võetud teenistusse samas asutuses. 110. ATS § 102 lõike 5 alusel luuakse võimalus maksta ametnikule Selgitus lahkumishüvitist. Palume täpsustada, kas lahkumishüvitis arvestatakse ATS § 102 muudatustest on eelnõus loobutud. muutuvpalga hulka. Töölepinguseaduse muudatuse kohta esitatud märkustega arvestamise tabel Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE Praeguse töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal selged kohustused Osaliselt arvestatud. Eelnõusse on lisatud tööandja puhkuse ajakava koostamisel ja puhkuse andmisel. Lisaks on töötajal teavitamiskohustus. Ajutise töövõimetuse osas on eelnõu muudetud õigus minna puhkuste ajakavas märkimata puhkusele, teatades sellest selliselt, et aegumine peatub ainult juhul, kui ajutine töövõimetus ette 14 kalendripäeva. Nõustume, et praktikas ei pruugi töötaja olla takistab töötajal puhkuse kasutamist aegumistähtaja jooksul. teadlik või saada teada enda puhkuse aegumisest. Seega peab Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE vajalikuks töölepingu seaduse § 68 lg 6 täpsustamist, mis reguleerib põhipuhkuse aegumist ning loob sätte korrigeerimisel õigusselgust. Pakutud sõnastuse vaates märgime, et peame vajalikuks tööandjat kohustada puhkuse aegumisest töötajat aegsasti teavitama. Meie hinnangul oleks mõistlik puhkuse aegumisest teavitada töötajat vähemalt 6 kuud enne aegumist. Lisaks märgime, et aegumise peatumine ajutise töövõimetuse ajaks paneb tööandjale olulise halduskoormuse ja seda eelkõige siis, kui töötaja on haige mõned päevad korraga. Seetõttu leiame, et ajutine töövõimetus, mis peataks aegumise, peaks olema ajaliselt määratletud ning meie hinnangul võiks see olla kaks kuud. Toodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada TLS-i § 68 lg 6 järgmiselt. § 68 lg 6 – Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Tööandjal on kohustus teavitada töötajat põhipuhkuse aegumisest hiljemalt 6 kuud enne puhkuse aegumist. Põhipuhkuse nõue ei aegu pärast käesolevas lõikes nimetatud tähtaja lõppemist, kui tööandja ei teavitanud töötajat puhkuse aegumisest või ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses või ajutiselt töövõimetu enam kui 60 päeva. Eesti Ametiühingute Keskliit Pooldame TLS § 68 lg 6 täiendamist, kuid eelnõu tekst peaks olema Arvestatud. Eelnõusse on lisatud § 68 täiendamine lõikega 8, mis selgem, et vältida tulevikus tekkivaid erinevaid tõlgendusi. Eelnõus sätestab töötajale õiguse aegumata jäänud põhipuhkuse kasutamisest 14 jääb arusaamatuks lause: „Sellisel juhul taotleb töötaja puhkuse kalendripäeva ette teatada. kasutamist esimesel võimalusel.“ Kuna muudatuse eesmärgiks on, et töötajad tegelikult saaksid oma puhkuse ära kasutada, siis oleks mõistlik, et õigusnormi muudatus tagaks tegeliku puhkuse kasutamise. Jääb arusaamatuks, kas eelnõus mõeldakse töötaja esimest võimalust või tööandja esimest võimalust? Milline oleks töötaja esimene võimalus ehk millal tuleks taotlus esitada? Kui töötajal jääb puhkus kasutamata seetõttu, et tööandja puhkust ei võimaldanud, siis töötaja taotluse esitamine ei taga töötajale puhkuse saamist. TLS § 69 kohaselt peab tööandja koostama puhkuste ajakava. Kui ajakavasse on töötaja puhkus märkimata, siis TLS § 69 lg 3 järgi on töötajal õigus kasutada ajakavasse märkimata puhkust teatades tööandjale ette 14 kalendripäeva. Kui tööandja ei võimalda töötajal puhkust kasutada (olenemata sellest ka see on ajakavasse märgitud või mitte) tagaks töötajale puhkuse saamise TLS § 69 lõikega 3 sarnane regulatsioon. Praktikas võib tekkida tööandjal probleem, kui töötaja soovib ära kasutada väga palju puhkusepäevi korraga. Seetõttu leiame, et töösuhte pooltele tuleks seadusega anda ka võimalus kokku leppida millal töötaja reaalselt oma puhkust kasutada saab. Palume eelnõud muuta ja lause: „Sellisel juhul taotleb töötaja puhkuse kasutamist esimesel võimalusel.“ asendada lausega “Tööandja tõttu ärakasutamata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui pooled pole kokku leppinud teisiti.“ Eesti Töötukassa Eelnõus toodud uues sõnastuses TLS § 68 lõike 6 viimase lause osas Arvestatud. Eelnõu sõnastust on muudetud selliselt, et töötaja (Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, töötamine haiguslehe alusel ei ole puhkuse aegumise peatumise lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on aluseks. ajateenistuses, asendusteenistuses või ajutiselt töövõimetu) tõstatas töötukassa küsimuse, kas aegumine peatub ka sel ajal, kui töötajale on võimaldatud haiguslehe ajal töötamist TTOS § 12.4 alusel ja ta nt kergemal tööl töötab (eelnõu 377 SE)? Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Täname võimaluse eest avaldada arvamust töölepingu seaduse § 68 lõige 6 Mittearvestatud. muutmise kohta, mis reguleerib põhipuhkuse aegumist. Selgitate, et muudatused on tingitud Euroopa Kohtu otsustest C-120/21, C- Selgitame, et riigisisest õigust tuleb tõlgendada võimalikult suures 518/20 ja C-727/20. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ulatuses kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Seda seisukohta on (EVEA) hinnangul tuleb olla väga ettevaatlik Euroopa Kohtu otsustest Riigikohus korduvalt jaganud. Kuivõrd Euroopa Kohtu otsused on EL tuleneva põhjusega seaduse muutmiseks, sest need juhtumid lähtuvad väga õiguse tõlgendamise oluline allikas ning TLS puhkuse regulatsioon konkreetsetest faktilistest olukordadest. Selliseid olukordi on keeruline üldistada kõikidele juhtudele. põhineb EL tööaja direktiivil, tuleb viidatud otsust arvesse võtta ka Muudatuse kohaselt ei aegu põhipuhkuse nõue pärast selle aegumise tähtaja Eesti õiguse tõlgendamisel. Õigusselguse tagamiseks on oluline lõppemist, kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Sellisel vastavad tõlgendused ka seadusesse kirjutada. juhul taotleb töötaja puhkuse kasutamist esimesel võimalusel. Siin ei ole tegemist nõude aegumise peatumisega, vaid on sätestatud, et see nõue ei aegu. Puhkuse kasutamise võimaluse ajaline piiramine ei ole antud juhul Kui töötajal jätkuvalt ei õnnestu seda puhkust kasutada, siis saamata jäänud eesmärgipärane. Kui tööandja ei ole pahatahtlikult võimaldanud puhkus hüvitatakse töölepingu lõppemisel. See võib töölepingu pooltele töötajal puhkust kasutada, siis ilmselt ei võimalda ta seda teha ka 6 sobida, aga mitte töötaja tervisele. Järelikult ei ole see ilmselgelt eesmärgipärane ja parim seadusandlik valik. Puhkuse kasutamine on vajalik kuud pärast puhkuse aegumist ning töötaja jääb oma puhkuse ju ennekõike töötaja tervise huvides. kasutamise võimalusest või kasutamata jäänud puhkuse hüvitisest ilma. Seetõttu tuleb eelnõu muuta ja sätestada lisatähtaeg, mille jooksul puhkus Samuti võib esineda muid takistusi, miks antud tähtaja jooksul ei ol tuleb ära kasutada. Kui selle aja jooksul seda puhkust ära ei kasutata, siis see töötajal võimalik põhipuhkust ära kasutada. Kui tööandja järgib puhkusenõue ikkagi aegub. Tegemist võiks olla erandliku puhkusenõude seadust, ei tohiks üldse tekkida olukorda, kus töötaja põhipuhkus jääb aegumise tähtaja pikenemisega, mille tulemusel võiks nõude aegumine kasutamata. Olukorras, kus töötaja puhkus on jäänud aegumata, kas lükkuda edasi näiteks 6 kuu võrra. Selle aegumise tähtaja pikenemise perioodi ajutise töövõimetuse või tööandja tegevusetuse tõttu, tuleks töötajal sisse jääb aeg, millal tuleb koostada vastava kalendriaasta puhkuste ajakava puhkus ära kasutada mõistliku aja jooksul. ja nii saab ka selle puhkuse lisada puhkuste ajagraafikusse. Eelnõus ei ole puhkuse aegumisega seoses välja pakutud head lahendust ka juhuks, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu. Eelnõu kohaselt peatub siis puhkusenõude aegumine. Kuna haigestumine ja selle sagedus ei ole plaanipärane tegevus, muudab eelpoolnimetatud aegumise peatumine puhkuste aegumise arvestuse keerulisemaks ja samuti väheneb selgus kasutamata puhkuste osas. Sarnaselt puhkuse kasutamise mittevõimaldamisega võiks ka siin kaaluda puhkusenõude aegumise pikendamist 6 kuu võrra, kui ajutise töövõimetuse tõttu ei olnud töötajal võimalik oma puhkust kasutada. Seega võiks töölepingu seaduse muudetavasse sättesse lisada uue lause näites järgmises sõnastuses: „Põhipuhkuse nõue aegub kuue kuu jooksul arvates käesolevas lõikes nimetatud tähtaja lõppemisest, kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada või kui puhkuse kasutamine ei olnud võimalik töötaja ajutise töövõimetuse tõttu“. Sellise sõnastuse juures jääb siiski probleemiks faktilise olukorra tuvastamine. Ühe aasta pikkune põhipuhkuse aegumistähtaeg on suhteliselt pikk ja üldjuhul peaks selle aja jooksul olema võimalik leida perioode puhkuse kasutamiseks. Ühtlasi juhin tähelepanu et õiguskindluse tagamiseks on otstarbekas seadusi Selgitatud. Igapäevase ja iganädalase puhkeaja küsimus lahendatakse muuta võimalikult harva. Seega on sama eelnõuga mõistlik lahendada ka töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis esitati igapäevase ja iganädalase puhkeaja küsimus mille osas riik on otsustamise kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 31.05.2024. praegu edasi lükanud ja delegeerinud jälgimise rakendusasutusele (Tööinspektsioon). See teema tõusetus samuti Euroopa Kohtu poolt õiguse tõlgendamisel. (Euroopa Kohtu 2. märtsil 2023. a otsus C-477/21). Eesti õiguses on iganädalase katkematu puhkeaja miinimum 36 tundi. Seega mahume töötajale katkematu puhkeaja andmisel EL õiguse ja viidatud kohtulahendi piiridesse ka siis, kui täiendame töölepingu seadust regulatsiooniga, et igapäevase puhkeaja ja iganädalase puhkeaja kestus liitmisel peab olema vähemalt 36 tundi. Arvestades probleeme, mida toob kaasa meie õigusesse viidatud Euroopa Kohtu lahendi ülevõtmine ja asjaolu, et tegelikult töötajate kaitsele suunatud kohtulahend toob kaasa hoopis töötajate õiguste kahjustamise (vähendatakse töötajate koormusi, väheneb töötaja reaalsissetulek ning töötaja hakkab seda kompenseerima mitme tööandja juures töötamisega mida kõnealune kohtulahend kuidagi ei piira). Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Mittearvestatud. Muudatused puhkuse aegumises on seotud kitsalt § 3. Töölepingu seaduse muutmine Euroopa Kohtu otsuste rakendamisega, mis pikendab põhipuhkuse Töölepingu seaduse § 68 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse aegumist teatud konkreetsetel juhtudel. Antud ettepanek on aga laiem järgmiselt: ning ei puutu antud eelnõu sisusse. Selliste muudatuste tegemine vajab „(6) Põhipuhkuse nõue aegub poolteist (ühe) aasta jooksul arvates põhjalikumat analüüsi ning läbirääkimisi sotsiaalpartneritega. Meile selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust teadaolevalt ei ole sotsiaalpartnerid seda murekohta varem tõstatanud. arvestatakse. Põhipuhkuse nõue ei aegu pärast käesolevas lõikes nimetatud tähtaja lõppemist, kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Sellisel juhul taotleb töötaja puhkuse kasutamist esimesel võimalusel. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses, asendusteenistuses või ajutiselt töövõimetu.“. Teeme ettepaneku muuta sõna "ühe" asemel "poolteist". On töökohti, kus töötajad juba ette teavad, et nt suvel on töökoormus suur ning oma algatusel võtavad puhkuse sügisel. Selleks, et oleks vähemalt võimalik üle ühe suve puhata ja seda siis pikemalt, teeme ettepaneku aegumise perioodi pikendada. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 1.1. Tööandja ei võimalda põhipuhkust kasutada Eelnõu lisab Mittearvestatud ja selgitatud. Selgitame, et riigisisest õigust tuleb töölepingu seaduse § 68 lõikesse 6 põhimõtte, mille kohaselt ei aegu tõlgendada võimalikult suures ulatuses kooskõlas Euroopa Liidu (EL) põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta õigusega. Seda seisukohta on Riigikohus korduvalt jaganud. Kuivõrd lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse, kui tööandja ei Euroopa Kohtu otsused on EL õiguse tõlgendamise oluline allikas ning võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Seletuskirjas (lk 29) on TLS puhkuse regulatsioon põhineb EL tööaja direktiivil, tuleb viidatud muudatust põhjendatud Euroopa Kohtu otsusega C-120/21, mille otsust arvesse võtta ka Eesti õiguse tõlgendamisel. Seega tuleb Euroopa kohaselt peab tööandja end kaitsma kasutamata tasustatud põhipuhkuse Kohtu tõlgendustest igal juhul lähtuda ning õigusselguse tagamiseks on tõttu esitatud hilinenud taotluste eest sellega, et ta järgib tal töötaja oluline vastavad tõlgendused ka seadusesse kirjutada. suhtes lasuvat kohustust anda teavet ja kutsuda üles, mis tagab õiguskindluse, ilma et piirataks töötaja õigust puhkusele. Lisaks on Seletuskirja on täiendatud selgitustega selle kohta, millisel juhul on seletuskirjas täpsustatud, et eelkõige on tööandjal kohustus töötajat tegemist tööandja poolt puhkuse mittevõimaldamisega. teavitada aeguvast põhipuhkusest, et töötaja oleks teadlik piiratud ajast, mille jooksul on tal võimalik veel põhipuhkust kasutada enne, kui puhkus aegub. Me ei toeta eelnõus sisalduvat sõnastust, mille kohaselt ei aegu põhipuhkuse nõue, kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Oleme seisukohal, et sellises sõnastuses säte tekitaks ebaselgust töösuhetes ning sellega ka ebamõistlikku halduskoormust sätte tõlgendamisel ja praktikas tõendamisel. Nimelt tekib otsekohe küsimus, kes ja kuidas hakkab tõendama seda, et tööandja ei võimaldanud puhkust kasutada. Millised oleksid konkreetselt need tööandja tegevused, mis kuuluvad puhkuse mittevõimaldamise hulka? Meile jääb arusaamatuks ka sätte eesmärk. Kui see on eelkõige motiveerida töötajat puhkama, siis antud sõnastus ei toeta meie hinnangul eesmärki, vaid loob täiendavat segadust töösuhetesse ja TLS-i tõlgendamisse. Leiame, et täna on Eestis puhkustega seonduv TLS-s hästi reguleeritud, andes töötajale piisava õiguse saada puhkust, seda varakult planeerida ning kui plaanid muutuvad, siis edasi lükata või muuta. Tänane TLS aegumise tähtaeg on oluliselt paindlikum ja pikem ning soodsam töötaja vaates kui seda lubavad teiste riikide tööõiguse regulatsioonid. Samuti soovime rõhutada, et puhkuste planeerimine ja väljavõtmine sõltub ka täna suuresti töötajast endast ja tema tahtest ning suuresti leitakse poolte kokkuleppel töötajale sobiv puhkamise aeg. Samas ei saa unustada ka tööandja vajadusi töötaja tööpanuse osas. Näiteks peavad elutähtsa teenuse osutajad arvestama, et oleks tagatud sujuv ja katkematu teenuse osutamine. Seega tööandjad ja töötajad on erinevad ning seetõttu tänane paindlikkus ja poolte kokkulepe on oluline. Näiteks välismaalt pärit töötajad aga soovivadki tihti kombineerida oma mitme aasta puhkusepäevi kokku, et oleks võimalik viibida pikemalt oma kodumaal. Ettepanekud: Teeme ettepaneku jätta TLS § 68 lg 6 teine lause eelnõust välja või sõnastada see ringi nii, et see täidaks Euroopa Kohtu otsuse tingimused ilma Eesti tööõigust keerulisemaks muutmata. Üks võimalus selleks oleks sõnastada antud säte näiteks nii: "Tööandja peab tagama töötajale igal kalendriaastal TLS § 68 lg 5 kohase puhkuse väljavõtmise võimaluse. Kasutamata ja aeguvast põhipuhkusest teavitab tööandja töötajat vähemalt 1 kuu enne kalendriaasta lõppemist, et töötajal oleks võimalik poolte kokkuleppel töötajale sobival ajal kasutada." Juhul, kui meie ettepanekut ei arvestata, siis palume seletuskirjas selgemalt välja tuua, mida peetakse silmas sõnade all „kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada“. Eelkõige palume seletuskirja lisada vastused järgmistele küsimustele:  Milliseid tööandjate tegevusi käsitletakse puhkuse mittevõimaldamisena?  Kas eelnõu kohaselt loetakse, et tööandja ei võimaldanud töötajale puhkust kasutada igas olukorras, kus tööandja ei tuletanud töötajale meelde, et tal on kasutamata põhipuhkust, mis aegub teatud tähtaja jooksul? Kas selline tõlgendus kehtib ka olukorras, kus töötajal on võimalus põhipuhkust kasutada endale sobival ajal teatades sellest tööandjale 14 päeva ette, kuid töötaja ei kasuta seda võimalust ning tööandja ei teavita töötajat kasutamata põhipuhkusest? Kas selline tõlgendus kehtib ka olukorras, kus tööandja teeb töötajate puhkuste graafiku, kus on kirjas detailne ülevaade iga töötaja kasutamata ja kasutatud puhkepäevadest, töötajatele elektrooniliselt igal ajal kättesaadavaks, kuid tööandja ei saada igale töötajale personaalset teadet kasutamata jäänud põhipuhkuse kohta?  Kui sagedasti peab tööandja saatma töötajale meeldetuletusi, et töötajal on kasutamata põhipuhkus? Kas piisab sellest, kui tööandja teeb teavituse kord aastas, näiteks detsembris, või peab tööandja seda sagedamini tegema?   Kas puhkuse mittevõimaldamise all peetakse eelnõu kohaselt silmas ka puhkuse katkestamise juhtumeid (TLS § 69 lg 5)?  Arvestades, et TLS § 69 lõike 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Seega ei pea tööandja nõustuma kõigi töötaja puhkusesoovidega lähtuvalt mõistlikkuse printsiiibist ja ettevõtte huvidest. Kas ka selline olukord liigitub puhkuse mittevõimaldamise alla?  Olukorras, kus ettevõttes töötavad inimesed, kellel on TLS § 69 lg-s 7 esinevatel juhtudel võimalus nõuda põhipuhkust sobival ajal, kui samal ajal on ettevõttes inimesi, kellele TLS § 69 lg 7 ei kohaldu. Sellisel juhul võib juhtuda, et tööandjal tuleb keelduda põhipuhkuse andmisest teatud perioodil teatud töötajatele, kui samal perioodil soovivad põhipuhkust kasutada TLS § 69 lg 7 järgi eelistatud isikud. Seega on ebaselge, kas ka sellist juhtumit loetakse tööandja poolseks puhkuse mittevõimaldamiseks TLS § 68 lg 6 täienduse mõistes? 1.2. Töötaja puhkuse kasutamine esimesel võimalusel Osaliselt arvestatud. Eelnõust on kustutatud töötaja kohustus puhkust Eelnõu lisab töölepingu seaduse § 68 lg-sse 6 ka lause, et kui tööandja taotleda esimesel võimalusel. Antud olukorras rakendub mõistlikkuse ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada, siis sellisel juhul taotleb põhimõte, st et töötaja peaks aegumata jäänud põhipuhkuse ära töötaja puhkuse kasutamist esimesel võimalusel. kasutama mõistliku aja jooksul. Oluline on siiski eelkõige see, et tööandja ei käituks pahatahtlikult ning võimaldaks töötajal puhkust Ettepanek: Palume seletuskirjas selgemalt välja tuua, mida kasutada aegumistähtaja jooksul. tähendab puhkuse kasutamine esimesel võimalusel. Näiteks tuleb seletuskirjas välja tuua, kas tähtaeg hakkab kulgema sellest hetkest, kui tööandja teavitab töötajat kasutamata puhkusest ja selle aegumistähtajast või on see seotud muu asjaoluga. Selgus on oluline seetõttu, et nii tööandja kui ka töötaja saaksid selgemalt aru, milline on nõude aegumistähtaeg sellises olukorras ning kui pika perioodi eest on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas, kui tööleping lõpeb. Alternatiivne ettepanek on seada konkreetsem ajaline piirang, millal töötaja peab puhkust kasutama. 1.3. Põhipuhkuse nõude peatumine ajutise töövõimetuse ajaks Arvestatud. Eelnõusse on lisatud järgnev lause: Ajutise töövõimetuse Eelnõu § 3 lisab põhipuhkuse nõude peatumise aluste loetellu ajutise tõttu peatub puhkuse aegumine ainult juhul, kui ajutise töövõimetuse töövõimetuse aja. Seega pikeneb muudatuse jõustumisel põhipuhkuse tõttu ei ole töötajal võimalik kasutamata jäänud põhipuhkust ära aegumisperiood töötaja ajutise töövõimetuse perioodi võrra, kuivõrd kasutada aegumistähtaja jooksul. töötajal ei ole võimalik sel ajal puhkust kasutada. Muudatust põhjendatakse seletuskirjas (lk 29) vajadusega viia töölepingu seaduse § 68 lg 6 vastavusse Euroopa Kohtu otsusega liidetud kaasustes C-518/20 ja C-727/2038. Euroopa Kohus jõudis viidatud lahendis järeldusele, et direktiivi 2003/88/EÜ artikliga 7 on vastuolus riigisisene õigusnorm, mille kohaselt töötaja õigus tasustatud põhipuhkusele – mis on omandatud võrdlusperioodil, mil see töötaja tegelikult töötas, enne kui ta on täielikult töövõimetu või haiguse tõttu töövõimetu ning see töövõimetus on sellest ajast alates püsinud – võib aeguda riigisiseste õigusnormidega lubatud üleviimise perioodi lõppedes või hiljem, kuigi tööandja ei ole sellele töötajale õigel ajal andnud võimalust seda õigust kasutada. Meie hinnangul läheb plaanitav muudatus kaugemale tõlgendusest, mille andis Euroopa Kohus. Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu otsusest, et aegumine peab peatuma üksnes juhul, kui töötaja on kuni aegumistähtaja lõpuni ajutiselt töövõimetu ja tal ei ole seetõttu võimalik oma põhipuhkust kasutada. Näiteks kui töötajal jäi 2023. aasta eest kasutamata 14 puhkepäeva, tööandja tuletab töötajale meelde, et töötaja kasutaks puhkepäevad ära enne nende aegumist ning töötaja plaanib need kasutada 2024. aasta septembris, kuid jääb 2024. aasta septembris haiguslehele, mis kehtib kuni 2025. aasta jaanuarini, siis sellisel juhul ei ole Euroopa Kohtu otsusest lähtuvalt töötaja 2023. aasta põhipuhkus aegunud haiguslehe lõppemisel, vaid ta saab seda kasutada ka 2025. aastal selle aja jooksul, mis ta oli eelnevalt haiguslehel. Samas Euroopa Kohtu otsus ei puuduta meie hinnangul olukorda, kus töötaja oli 2023. aastal igas kuus näiteks kaks päeva haiguslehel, tal jäi 2023. aastal kasutamata 14 puhkepäeva, tööandja tuleb töötajale meelde kasutamata puhkust ning töötaja ei ole 2024. aastal üldse haiguslehel. Sellises olukorras on mõistlik, et 2023. aasta põhipuhkus aegub 2025. aasta 1. jaanuaril, sest tööandja on andnud võimaluse kasutada 2023. aasta puhkust (teavitus töötajale tehtud) ning töötajal on olud võimalik pärast haiguslehelt naasmist oma põhipuhkust kasutada. Samas eelnõus sisalduva muudatuse kohaselt tuleb mõlema toodud näite puhul aegumine peatada ajutise töövõimetuse ajaks. Selline lahendus koormab ebamõistlikult tööandjaid, kes peavad tegema iga töötaja jaoks, kes on aasta jooksul kasvõi ühe päeva haiguslehel, eraldi arvestuse selle kohta, millal aegub nende konkreetse aasta põhipuhkus. See pole mõistlik ning läheb meie hinnangul kaugemale Euroopa Kohtu otsusest. Ettepanek: Muuta eelnõu § 3 sõnastust selliselt, et aegumine peatub ajaks, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu üksnes siis, kui ajutise töövõimetuse tõttu ei ole töötajal võimalik kasutamata jäänud põhipuhkust ära kasutada aegumistähtaja jooksul. See tähendab, et iga ajutine töövõimetus ei peata aegumist, vaid ainult selline ajutine töövõimetus, mis jääb aegumistähtaja lõppu. Lisame, et praktikas saab selle sätte täitmine olema tööandjatele keeruline, kuna nad hakkaksid saama infot erineval ajal ja erinevatest allikatest. Kui puhkusele minekuks tuleb töötajal teha avaldus ette ning määratleda puhkusel viibimise aeg, siis töövõimetuslehtede ilmumine ja nende pikkus on tööandja jaoks ettearvamatu ning erinevalt puhkusest saab tööandjale teatavaks tagantjärele, mistõttu on seda keerulisem arvestada. See tähendab, et aegumiste ajad tuleks kogu aeg lahtisena hoida ja jooksvalt korrigeerida. Hetkel on Eestis puhkuste aegumise aeg juba kaks aastat. Kui see ei tundu seadusandja jaoks piisavalt pikk aeg, siis teeme ettepaneku kaaluda puhkuste aegumiste pikendamist selle asemel, et nende jooksvate ja ebamäärase tähtaegadega ajutiste töövõimetustega olukorda keerulisemaks muuta. Tööinspektsioon Tööinspektsioon leiab, et töölepingu seadusse on vajalik selgelt sisse Arvestatud. Eelnõusse on lisatud tööandja teavitamiskohustus. kirjutada, et tööandjal on kohustus töötajat teavitada aeguvast põhipuhkusest. Kehtiva TLS § 68 lg 6 ja kavandatava muudatuse sõnastusest selline selgesõnaline kohustus välja ei tule. Kohustuse selgesõnaline väljendamine seaduses aitab tagada, et töötaja oleks teadlik piiratud ajast, mille jooksul tal on võimalik veel põhipuhkust kasutada enne, kui puhkus aegub. Lisaks märgime, et antud eelnõust puudub rakendussäte, mis sätestaks Mittearvestatud. Antud juhul puudub meie hinnangul vajadus üheselt mõistetavalt mis ajahetkest muudatus rakenduks. Nimelt rakendussätte jaoks. Kui seaduse jõustumise ajal on töötajal puhkust, tekkis selline õiguslikult ebaselge olukord TLS § 101 lisamisega TLS- mis hakkab aeguma ja seda kasutada ei võimaldata, siis puhkus ei aegu. i, kus töösuhte osapooltel tekkis küsimus, kas olukorras, kus katseaeg algas enne 01.08.2022 (s.o TLS § 101 jõustumist), rakendub antud säte n-ö tagasiulatuvalt või tuleb antud sätet kohaldada vaid nendes olukordades, kus katseaeg algas 01.08.2022 või pärast seda kuupäeva.  Avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Avaliku teenistuse seaduse1 (ATS) muutmise eesmärk on luua selge ja toimiv õigusruum, parandada avaliku teenistuse kohanemis- ja konkurentsivõimelisust ning aidata kaasa riigi ressursside otstarbekale kastutamisele. Ajal, mil riik peab tulema toime kasvava survega avaliku sektori kulutustele, on eriti tähtis parandada riigi rahanduse kvaliteeti. Selleks luuakse eelnõuga reeglid ametiasutuste töötajatele tehtavate väljamaksete kohta ning parandatakse kulutuste läbipaistvust läbi sisulisema palkade avalikustamise. Muudatuste eesmärgiks on ka aidata kaasa avalike teenistujate võrdsele kohtlemisele määral, mille ulatuses on neid võrdselt kohelda võimalik ning parandada tööjõu liikumist. Muudatustega hõlbustatakse nii ametiasutuse sisest kui ka avaliku teenistuse ülest liikumist, toetatakse riigiasutuste omavahelist koostööd, oskusteabe vahetust ning mitmekesistatakse riigi poolt väljaõppe saanud professionaalide karjäärivõimalusi avalikus teenistuses. Muudatusettepanekute juures võetakse arvesse kehtiva avaliku teenistuse seaduse lähteväärtused – avatus, läbipaistvus, paindlikkus, professionaalsus, efektiivsus, asjatundlikkus ja usaldusväärsus. ATS jõustus 1. aprillil 2013. a ja selle eesmärgiks on avatud, läbipaistev, mõjus, tõhus, kohanemis- ja konkurentsivõimeline ning ühtne avalik teenistus. Nende eesmärkide saavutamiseks loobuti Eesti avalikus teenistuses sellistest karjäärisüsteemi elementidest, mis tagasid ametkonnale võrreldes töötajatega stabiilsema teenistussuhte ja suuremad sotsiaalsed garantiid ning lähendati avaliku teenistuse regulatsiooni töölepingu omale. Kehtiv ATS reguleerib avaliku teenistuse korraldust, ametniku õiguslikku seisundit ning ametniku õiguseid ja kohustusi. Ametiasutuses töölepingu alusel töötavate isikute töösuhteid reguleerib töölepinguseadus2 (TLS), kuid ATSis sätestatud juhtudel võib ATSi sätteid kohaldada ka riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele. Suurim 2013. aasta ATSiga kaasnenud muudatus oli eristada avalikus teenistuses teenistujad, kes teostavad avalikku võimu, nendest teenistujatest, kes täidavad tugifunktsioone. Reformi tulemusena on täna ametiasutuses teenistuses ATS regulatsioonile alluvad ametnikud ja TLS alusel töötavad töötajad. Probleemiks on osutunud samas ametiasutuses tööl olevate ametnike ja töötajate erinev kohtlemine. Erinevat kohtlemist tekitab nii erinev õiguslik raamistik, avaliku teenistuse põhiväärtuste ebaühtlane rakendamine ning ka teadmatus, kas ja kuidas avaliku teenistuse töötajale avaliku teenistuse põhiväärtuseid rakendada. Kuigi osa erisustest on õiguslikult põhjendatud ja neid eelnõuga ei muudeta, on ilmnenud, et töötaja tööülesannete ja ametniku ametikoha ülesannete muutumise ning nende vastutuse omavahelise segunemise tõttu ei ole jäika eristamist töötaja ja ametniku vahel õnnestunud hoida ning kohati on selline eristamine osutunud ebavajalikuks. Eeltoodust tulenevalt laiendatakse eelnõuga ATSi regulatsiooni ka ametiasutuste töötajatele eetikat, tähtajalist töölepingut, tähtajalist üleviimist ja palgakorraldust puudutavas osas. Lisaks on mõneti jäigaks osutunud ATSi arengu- ja hindamisvestluste ning katseaja regulatsioon. Selles osas muudetakse eelnõuga sätteid paindlikkumaks ja vähem formaalseks, et vastata organisatsioonide vajadustele. Ametiasutustega töölepingulises suhtes olevale töötajale makstakse palka riigieelarvest ja 1 RT I, 27.09.2024, 3 2 RT I, 02.05.2024, 28 1 ühiskonna jaoks esindab töötaja samuti ametiasutust ja laiemalt riiki. Peamise erinevusena on töötajatele võimalik pakkuda paindlikumaid tingimusi, näiteks töö tasustamist puudutavas osas. Samas ametnikele ei ole võimalik seaduses sätestatust paindlikumaid tingimusi kohaldada. Taoline erinev kohtlemine mõjutab otseselt avalike teenistujate motivatsiooni ja pühendumust. Vaadates avalikku teenistust tervikuna, tuleb arvestada, et organisatsiooni edukale toimimisele aitavad kaasa usaldusväärse sisekliima loomine, töö õiglane tasustamine ja kohaldatavad ergutused või muud positiivse mõjutamise vahendid. Põhjendamatud erisused tekitavad täiendavat bürokraatiat asjaajamisel ja tugiteenuste töös (erinevate põhimõtetega sobivad andmebaaside arendused), mis lisaks lisatööle koormab ka riigieelarvet ja kasvatab administratiivse töö mahtu. Avaliku teenistuse töötajate fookusesse võtmine on seotud avatuse, läbipaistvuse ja avaliku huvi järgimise väärtusega. Samad väärtused on aluseks nii Euroopa Liidu haldusruumi põhimõtetele kui ka teiste demokraatlike riikide avalikele teenistustele. Ametiasutuste töötajatele makstakse töötasu riigieelarvelistest vahenditest, mille õiguspärane ja otstarbekas kasutamine on avalikkuse huviorbiidis. Seetõttu aitab muudatus kaasa ka riigieelarveliste vahendite kasutamise läbipaistvusele. Ühtsema ja paindlikuma avaliku teenistuse töökultuuri ja õiguskeskkonna saavutamiseks tuleb ajakohastada ATSi. ATSi uuendamine aitab lisaks eelnevale vähendada asutusesisest bürokraatiat, suurendada õigusselgust ning luua võimalused omavahelise koostöö ja karjäärialase liikumise edendamiseks. ATSi kohaselt hõlmab avalik teenistus nii ametiasutuse suhet ametnikuga kui ka suhet töötajaga ning seetõttu on eelnõu fookuses nii ametiasutuse töötaja kui ka praktikas problemaatiliseks osutunud ATSi sätted. Lisaks sisaldab eelnõu Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingust tulenevaid ATSi muudatusi. Valitsusliidu aluslepingu punkti 312 kohaselt on valitsusliit võtnud eesmärgiks ühtlustada ametnikele ja ametiasutuse töötajatele esitatavad nõuded, muutes selleks avaliku teenistuse seadust (näiteks palga avalikustamise ja teenistusaja tähtajalisuse kehtestamine keskastme juhtidele). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna nõunikud Elis-Ketter Müürsepp (tel. 5304 5154, [email protected]) ja Maris Lanno (teenistussuhe peatatud). Töölepingu seadust puudutavad muudatused on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ja Liis Tõnismaa. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885 1423 [email protected]), keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (töölt lahkunud). 1.3. Märkused Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingust tulenevalt on valitsuskoalitsiooni eesmärgiks ühtlustada ametnikele ja ametiasutuse töötajatele esitatavad nõuded, muutes avaliku teenistuse seadust (näiteks palga avalikustamise ja teenistusaja tähtajalisuse kehtestamine keskastme juhtidele). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse: 1) ATSi redaktsiooni RT I, 27.09.2024, 3; 2  2) Avaliku teabe seaduse3 (AvTS) redaktsiooni RT I, 09.01.2025, 21; 3) TLS redaktsiooni RT I, 23.12.2024, 6; 4) Töötuskindlustuse seaduse4 (TKindlS) redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 111; 5) Vabariigi Valitsuse seaduse5 (VVS) redaktsiooni RT I, 30.12.2024, 4; 6) Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) redaktsiooni RT I, 22.10.2021, 11 Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punktist 8 tulenevalt Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu eesmärgid Eelnõu eesmärgid saab jagada kolmeks: 1) laiendada teatud avaliku teenistuse regulatsiooni nõudeid ametiasutuste töötajatele; 2) ühtlustada ATSi sätteid TLSi sätetega osas, kus erinev regulatsioon ei ole põhjendatud; 3) leida lahendus praktikas kerkinud probleemidele. 2.2. Eelnõu väljatöötamise senine menetlus ja osapoolte kaasamine Valdkonna asjatundjate ja praktikute võimalikult laiapõhjaline kaasamine on olnud üks eesmärke, et teha kindlaks ATSi muutmisvajadus ja edasised suunad. Vabariigi Valitsuse 2022–2023 tegevusprogrammis oli üheks tegevuseks analüüsida avaliku teenistuse ajakohastamise vajadusi ja võimalusi. Analüüsi läbiviimise eest vastutas Rahandusministeerium ning kaasatud olid nii Justiitsministeerium, Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus kui ka teised valdkonna spetsialistid. Avaliku teenistuse ajakohastamise analüüsi peamine eesmärk on anda ülevaade, millised on olemasolevad ja võimalikud tuleviku väljakutsed avalikus teenistuses ning tuua välja suundade valikud avaliku teenistuse arendamiseks. Probleemkohtade kaardistamiseks kasutati veebiküsimustikku (sihtgrupiks tippjuhid, keskastmejuhid, personalitöötajad ja KOV personalivaldkonna vastutavad isikud), individuaal- ja fookusgrupiintervjuusid ning kaardistati välisriikide kogemusi (sh EUPAN võrgustik). Juhtimiskvaliteedi analüüsi viis läbi Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus ning õigusloome analüüsidesse olid kaasatud nii Justiitsministeerium kui ka õiguseksperdid erasektorist. Analüüsi tulemustest nähtub, et avaliku teenistuse kõige suuremaks väljakutseks on ametnike ja töötajate rollide ning tegevuspiirangute hägustumine, sest praktikas puudub kohati vajadus nii rangelt ametnike ja töötajate eristamiseks. Samuti on praktikas ilmnenud ootus ATSi suuremale paindlikkusele, mis muu hulgas hõlmaks paremaid rotatsiooni võimalusi töötajate ja ametnike vahel ning ühtsemat lähenemist teenistussuhete vormistamisele. Rahandusministeeriumil on tulenevalt ATS §-st 9 ülesanne analüüsida avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide rakendamise praktikat, nõustada neis küsimustes ametiasutusi ning vastata märgukirjadele ja selgitustaotlustele. Selle tegevuse käigus on lisaks kogutud väärtuslikku teavet ATSiga seotud probleemkohtade ja väljakutsete osas. Eeltoodut arvestades on nii avaliku teenistuse analüüsist kui ka praktikast tõusetunud probleemide tõttu tekkinud 3 RT I, 30.12.2024, 5 4 RT I, 06.07.2023, 111 5 RT I, 30.12.2024, 4 3 vajadus vaadata üle teatud ATSi sätted, sealhulgas ametniku eetikat, avalikke- ja sisekonkursse, katseaega, arengu- ja hindamisvestlust, ametniku tähtajalist üleviimist, palgakorraldust ja teenistusest vabastamist puudutavad sätted. 2023. aasta sügisel saatis Rahandusministeerium kooskõlastamisele ATSi muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK). Selles esitati arutamiseks eelnõu võimalikud põhilahendused ning see esitati kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidule ning Eesti Ametiühingute Keskliidule. Samuti tutvustati VTK-d 27. septembril 2023. a avaliku sektori personalijuhtidele ja 2. oktoobril 2023. a kohalike omavalitsuse personalitöötajatele. Tagasisidest VTKle selgus, et arvamuse esitajatel on väga erinevad ning kohati vastandlikud ootused ATSi muutmise osas. Osa kooskõlastajatest soovisid ATSi muutmist paindlikumaks ja tänastele vajadustele paremini vastavaks. Osa arvamustest keskendus pigem soovile säilitada kehtiv regulatsioon ja jätta ATS muutmata ning esitati ka arvamusi avaliku teenistuse mahukamaks ümberkorraldamiseks. Arutamiseks esitatud ATSi võimalikest muudatusettepanekutest esitati enim arvamusi VVTPga seotud keskastmejuhtidele tähtajalise teenistus- ja töösuhte kehtestamisele. Samuti pöörati kooskõlastuskirjades mitmel korral tähelepanu ATSis sätestatud palgakomponentide ametiasutuste töötajatele kohaldamisega seotule ning ametiasutuste töötajate palkade avalikustamisega seotud küsimustele. Eelnõu koostamise eel on esitatud ettepanekud läbi töötatud ning eelnõu koostamisel arvesse võetud. Kõik väljatöötamiskavatsusele esitatud ettepanekud on nähtavad eelnõude infosüsteemis. 2024. aasta kevadel saatis Rahandusministeerium kooskõlastamisele ATSi muutmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millele ametiasutustest saatsid oma ettepanekud kõik ministeeriumid, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei ja Vabariigi Presidendi Kantselei. Sotsiaalpartneritest saatsid oma arvamuse Eesti Linnade ja Vallade Liit ning Kaubandus- ja Tööstuskoda. Sarnaselt VTKle saabunud tagasisidega, oli enamik arvamusi seotud tähtajaliste teenistussuhete sisseseadmisega avalikus teenistuses. Lisaks olid mitmed arvamused seotud ametiasutuse töötaja töökohale avaliku konkursi korraldamise nõudega ning ametiasutuse töötaja palga aktiivse avalikustamisega. Tagasisidest lähtuvalt on eelnõus muudetud juhtide tähtajalisuse regulatsiooni, loobutud töökohale avaliku konkursi nõudest ning palkade avalikustamise osas isikustatud palga avalikustamine asendatud nii ametniku kui töötaja nimega seostamata palga avalikustamisega. Rohkete ja paljuski vastandlike arvamuste tõttu tutvustas Rahandusministeerium eelnõu Vabariigi Valitsusele 16. jaanuari 2025. a kabinetiistungil. Valitsusele tutvustati kooskõlastamisele esitatud eelnõu ja tagasisidest lähtuvaid võimalikke alternatiive. Eelnõu lähtub Vabariigi Valitsuse suunistest, mille kohaselt loobutakse esialgses eelnõus sisaldunud ametiasutuste töötajatele avaliku konkursi nõude kehtestamisest, kitsendatakse tähtaegsete teenistussuhetega hõlmatud keskastmejuhtide ringi, loobutakse nõudest avalikustada ametiasutuste töötajate palgad nimedega seostatult ja luuakse uus teenistusest vabastamise alus. Eelnõu koostamisel on lähtutud ATSi senisest süstemaatikast. Peetud arutelud ja avaliku teenistuse ajakohastamise analüüs on näidanud, et üldjoontes on kehtiv ATS sisse töötatud ja rakendatav. Seaduse senist struktuuri oluliselt kohendada vaja ei ole ning mahukaid uusi õigusinstrumente seadusesse sisse ei viida. Eelnõuga ei tehta seadusesse nii põhimõttelisi muudatusi, mis tooks kaasa vajaduse töötada välja uus terviktekst. Uue tervikteksti koostamise riskiks on senise tõlgendus-, rakendus- ja kohtupraktika kadumine ning see tooks kaasa senise seaduse alusel vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamise ja uute kehtestamise vajaduse. 4 Eeltoodud põhjustel kahjustaks uue tervikteksti loomine põhjendamatult õiguskorra stabiilsust ning ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga. 2.3. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele 2.3.1. Ametiasutuse töötajate palgakorraldus ja teenistujate palga avalikustamine 2.3.1.1. Eelnõuga ühtlustatakse ametiasutuste töötajatele palga maksmine ametnikele palga maksmisega. Sellega seoses laienevad ametiasutuse töötajatele ATS §-d 61, 63 ja 65, mille kohaselt on ka ametiasutuse töötajate palgal kindlad komponendid, neile laieneb palgajuhend ning ametiasutuse töötaja palk avalikustatakse teenistuskoha põhiselt isikustamata kujul avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Kuna ATSi muudatuse kohaselt kehtestatakse lisanõuded ametiasutuste töötajate töötasu kujunemisele ja maksmisele ning avalikustamisele, on siin puutumus PS §-st 19 tuleneva privaatautonoomia põhimõttega, täpsemalt tegutsemisvabaduse ja enesemääramisõiguse erijuhu – lepinguvabadusega, samuti PS §-ga 26, millega sätestatakse õigus eraelu puutumatusele. Seetõttu on oluline hinnata riive kooskõla põhiseadusega. Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Sellised piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. I. Põhiõiguse kaitseala riive Kaitseala on PS § 19 lõikest 1 tulenev privaatautonoomia põhimõtte enesemääramisõiguse erijuht – lepinguvabadus. Tööõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte (VÕS § 1 lõike 1 ja § 5 koostoimes §-dega 8 ja 9, TLS § 2)6. Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millele laieneb lepinguvabadus, mis muu hulgas hõlmab ka vabadust kokku leppida tehingu tingimustes. Põhiõiguse riive: Ametiasutusega töölepingulises suhtes olevale töötajale kohaldatakse reeglina TLSi, arvestades, et eelnõukohaste muudatuste jõustumisel sätestab ATS ametiasutuse töötajale mõned erireeglid võrreldes TLSiga. Kehtiv TLS § 2 sätestab põhimõtte, mille kohaselt TLSi sätted on poolkohustavad, mis tähendab, et seaduses sätestatust ei või töötaja kahjuks kõrvale kalduda, välja arvatud juhtudel, kui töötaja kahjuks kõrvale kalduva kokkuleppe võimalus on seaduses sõnaselgelt lubatud. Seega piiratakse TLS-ga lepinguvabadust eelkõige töötaja kaitseks. Eelnõuga nähakse ATS § 61 lõikes 8 ette, et ametiasutuse töötajale tööülesannete täitmise eest töötasu maksmisel kohaldatakse samasuguseid palgakomponente (põhipalk, muutuvpalk ja lisatasu) ja piiranguid kui ametnikele. Seetõttu ei ole ametiasutuse töötajad vabad oma palgakomponentides ja muutuvpalga suuruses tööandjaga kokku leppima võrreldes nende töötajatega, kellele kohaldatakse ainult TLS-i. Sellega piiratakse ametiasutuse töötaja vaba eneseteostuse õigust. II. Riive põhiseaduslik õigustatus Piiriklausel PS § 19 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Selle sätte piiriklausel on toodud lõikes 2 – igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse kommentaaride kohaselt võib seda pidada nii lihtsaks kui ka kvalifitseeritud piiriklausliks7. 6 Riigikohtu 15. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7821, p 18 7 H. Vallikivi. PS § 19 kommentaarid, p 16. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3490 5 Lõike lõpus sisalduv fraas „ning järgima seadust“ toimib seadusereservatsioonina ning tähendab, et õigust vabale eneseteostusele saab piirata üksnes seadusega. Riigikohus on § 19 lg 1 nimetanud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguseks ning nõustunud, et seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud (RKPJKo 17.12.2019, 5-19-40/36, p 53; RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 28; RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 11)8. Arvestades ülaltoodut on võimalik piirata seadusega ametiasutuse töötajate lepinguvabadust. Antud juhul puudutab see seda, et palga kokkulepetes tuleb arvestada ATS §-ga 61. Eelnõuga lisatava ATS § 61 lõike 8 kohaselt peab ametiasutus lähtuma nimetatud paragrahvist ka ametiasutuse töötajale tööülesannete täitmise eest töötasu maksmisel. Eesmärk ja selle legitiimsus Eelnõu eesmärk on ühtlustada ametnike ja ametiasutuse töötajate palgakorraldust eelkõige põhjusel, et mõlemaid makstakse riigieelarvest, mistõttu on avalikkusel kõrgendatud huvi maksumaksja raha kasutamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et asutused kasutaksid avaliku sektori rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekohaselt. Avaliku sektori rahaliste vahendite optimaalne kasutamine teenib avalikke huve ning on vajalik avalike ressursside hea haldamise eesmärgi saavutamiseks. Eelnõu eesmärgiks on ka ametiasutuste palgasüsteemide läbipaistvuse ning võrreldavuse suurendamine, mis aitab kaasa sisemise õigluse tagamisele. Ametiasutuste palgasüsteem koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja lisatasudest. Sealjuures on muutuvpalga maksmisele piirangud – kehtiva seaduse kohaselt võib muutuvpalka kalendriaasta jooksul põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti aastasest põhipalgast, v.a eelnõuga lisatakse võimalus, et erakorralistel juhtudel 30 protsenti. Ka ei või kehtiva seaduse kohaselt maksta selliseid lisatasusid või toetusi, mille maksmine ei tulene seadusest. Samuti luuakse ametiasutuse töötajatele võrreldavalt ametnikega põhipalga garantii, mis toob töötajatele kaasa palgakindlusele ja annab kindluse sissetuleku stabiilsuse osas. Proportsionaalsus Eesmärk on sobiv, kuna asutustes tehakse järjest vähem vahet ametniku ja töötaja staatusel ning pigem ühtlustatakse nende töötingimustesse puutuvat. Arvestada tuleb, et praktikas kehtestab juba praegu suur osa ametiasutustest palgajuhendiga ametnikule palga ja töötajale töötasu määramise ning maksmise korra ühes ja samas dokumendis. Palgasüsteem muutub läbipaistvamaks ja võrreldavamaks ametnike palga kujunemisega. Vajalikkus. Arusaadavalt riivab ametiasutuste töölepingulistele töötajatele kohalduvate selliste palgareeglite, millest kõrvale kaldumine ei ole lubatud, töötaja õigusi võrreldes TLSis sätestatuga. Eelkõige seetõttu, et TLS ei sea mingeid piiranguid, välja arvatud töötasu miinimummäära osas, töötasu suuruse kujunemisele. Lepinguvabadus on tegutsemisvabaduse ja enesemääramisõiguse erijuht. Selle aluseks on PS § 19 lõikest 1 tulenev privaatautonoomia põhimõte, vt ka Riigikohtu 6.01.2015 otsus nr 3-4-1-34-14, p 41, PS § 19 kommentaarid, p 59. Lepinguvabadus hõlmab muu hulgas vabadust kokku leppida lepingu tingimustes, sh töölepingu puhul palgas – millest see koosneb ja kuidas seda arvutatakse. 8 Ibid. 9 H. Vallikivi. PS § 19 kommentaarid, p 5. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/sisu/3490 6 Riik on sekkunud siin sellega, et on kehtestanud palgale alammäära, millest madalamat töötasu ei või töötajale maksta (TLS § 29 lõikes 6). See kehtib kõigile töötajatele Eestis. Ametiasutuse töötajad on ametiasutusega töölepingulises suhtes ja sellest tulenevalt lepitakse töötasu kokku vastavalt TLSis sätestatule. TLS ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid. TLS tähenduses on oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ning makstav tasu ei tohi olla väiksem kui töötasu alammäär. Seega, kui ametniku palk kujuneb ja koosneb üksnes seaduses sätestatud komponentidest, siis ametiasutuste töötaja töötasu kujunemisele ei ole kehtivate õigusaktidega ühtegi piirangut seatud. Õiguskantsler on aga juhtinud tähelepanu järgnevale: ATS § 61 lg 6 ei laiene küll kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele, kuid neile sotsiaalsete garantiide kehtestamisel tuleks arvestada sellega, et töötajate teenistustingimused ei peaks olema oluliselt paremad avaliku võimu teostamise vastutust ja seadusest tulenevaid piiranguid kandvate ametnikega võrreldes10. Eelnõu kohaselt ei saa maksta ametiasutuse töötajale sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene seadusest. Sätte eesmärgiks on kaotada erinevused ametiasutuste vahel. Ametiasutuse töötajate palk kujuneb vastavalt teenistusgruppidele ja -tasemetele ning nendele vastavatele tööväärtuspunktidele. Teenistuskohtade liigitamise aluseks on määrus „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“11, mis näeb ette riigi ametiasutustele kohustuse hinnata oma teenistuskohti lähtuvalt ühtsest teenistuskohtade klassifikaatorist (seob teenistusgrupid, teenistustasemed ja tööväärtuspunktid terviklikuks mudeliks). Tulemused aitavad positsioneerida sarnast tööd tegevad teenistujad ja nende palgatasemed omavahel, andes nii sisendi asutusiseste palgaotsuste tegemiseks. Suur osa asutustest on juba täna võtnud kasutusele nii ametnikele kui töötajatele kohalduva palgajuhendi, millest lähtutakse palga kujundamisel. Teisalt teenib ühtsete kohustuslike palgakomponentide sätestamine avalike vahendite läbipaistvuse ja eesmärgipärase kasutamise eesmärki, aidates seeläbi vältida maksumaksja raha ebaotstarbekat kasutamist. Siiski tuleb pidada töö tasustamise reeglite kehtestamist, eesmärgiga tagada avalike ja maksumaksja vahendite otstarbekas kasutamine, tööd tegeva inimese põhiõiguste ja -vabaduste ning maksumaksja ja tervikuna avalikkuse põhjendatud tasakaalupunktiks. ATS § 61 lõige 5 paneb piirid muutuvpalgale (palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest), mida kalendriaasta jooksul võib juurde maksta kuni 20% aastasest põhipalgast, eelnõu lubab tõsta seda määra 30%-ni erakorralistel asjaoludel. See, et seadus paneb paika ametiasutuse töötajate palga piirid, ei tähenda, et palgatingimused halvenevad. Pigem suurendab see töötajate palgakindlust ja annab kindluse sissetuleku stabiilsuse osas, kuna aasta kogupalgas on põhipalga püsiv osa võrreldes muude tasuliikidega piisavalt suur ning palgasüsteem muutub senisest selgemaks ja arusaadavamaks. Ka kokkuleppel ei pruugi töötaja ikkagi seda palka saada, mida ta tegelikult oleks soovinud. Töötaja palk kujuneb üldises võrdluses ametnike palkadega ning vastavalt riigieelarve võimalustele. Kuna töötajate palk ei vähene, siis ei teki puutumust omandipõhiõigusega (PS § 32). 10 Õiguskantsleri 06.02.2017 märgukiri nr 6-7/170116/1700511 ametnike koondamisel ühinemislepingus ettenähtud hüvitiste kohta 11 Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2011. a määrus nr 92 „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“ 7 Lahenduseks ei oleks töötajatele eraldi palgasüsteemi tegemine, kuna need komponendid, millest palk koosneb ametnikele, sobivad ka töötajatele. Eraldi palgasüsteemiga kaoks ka võrreldavus. Lisaks nõuaks eraldi palgasüsteemi välja töötamine ressurssi. Ühtne süsteem on siin pigem oodatav, sest seni on koheldud teatud sarnastel positsioonidel olijaid erinevalt, näiteks on sõltunud osakonna juhataja palgasüsteem sellest, kas ta on töötaja või ametnik. Ühtsust, palgasüsteemi läbipaistvust ja võrreldavust on kõige parem ja mõistlikum tagada, kui töötajate palga puhul lähtutakse samadest sätetest, kui ametnikel. Mõõdukus. Riive on mõõdukas. Tööandjad võivad üldjuhul töötajaga kokku leppida igasugustes palgasüsteemides, kuid alati ei sõltu töötaja tahtest, milliseks palgasüsteem lõplikult kujuneb. Riigi ametiasutuses on selliseks „tööandja“ poolseks surveks seaduse alusel kehtestatav ühtne palgasüsteem. Kuigi osades riigiasutustes on juba ametnikele ja töötajatele kehtestatud see ühiselt, siis eelnõuga pannakse see kohustus kõigile, mistõttu laieneb ühtne palgasüsteem kõigile ametiasutuse töötajatele. Kokkuvõtteks. Kuigi ametiasutuse töötajal on piiratud otsustusõigus enda palga kujunemisel, saab ta tänu selgele ja läbipaistvale palgakorraldusele vastu arusaadavalt kujuneva töötasu. Eelnõust tulenevalt töötingimused ei halvene ning muudatuse eesmärk on saavutatav kavandatava regulatsiooniga, ilma et see oluliselt riivaks privaatautonoomiat. Seega on abinõu sobiv. I. Põhiõiguse kaitseala riive Kaitseala: PS § 26 sätestatakse igaühe õigus eraelu puutumatusele. Põhiõiguse riive: Kehtiva õiguse kohaselt avalikustatakse ametnike puhul palgaandmed koos ametniku nimega (AvTS § 28 lõike 1 punkt 25, ATS § 65). Ka ametiasutuse töötaja palk on avalik tulenevalt AvTS § 36 lõike 1 punktist 9. Nimetatud sätte kohaselt ei tohi ametiasutus asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta. Kehtivas regulatsioonis on ametiasutuse töötajate erinevus ametnikega selles, et kõigi ametnike palgad avalikustatakse veebilehel, kuid töötaja palk avaldatakse teabenõudjale teabenõude korras ning ühtset ja üldist avalikustamist veebis ei ole. Andmete võimaliku pahatahtliku kasutamise takistamiseks ja eraelu puutumatuse kaitsmiseks on palkade avalikustamisel piiratud avalikustatavaid isikuandmeid, kuid säilib avaliku teenistuse palgakorralduse läbipaistvus. Sisuliselt jääb avalikkusel ligipääs alles infole, millest nähtub ametiasutuses töötavatele teenistujatele makstavad tasud. Eelnõu kohaselt muutub ametiasutuse töötajate vaates passiivne töötasu avalikustamine aktiivseks avalikustamiseks, kuid töötajate nimesid välja toomata. Ametnike puhul enam nimesid välja ei tooda. Palgaandmed avalikustatakse teenistuskoha põhiselt isikustamata kujul (eelnõu kohane ATS § 65 lõige 3). Seega astutakse teenistujate palkade avalikustamisel samm tagasi. II. Riive põhiseaduslik õigustus Piiriklausel PS § 26 teine lause sätestab eraelu puutumatuse piiriklausli. Teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste 8 kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Paragrahvi 26 teises lauses on seega sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel. Kuna tegemist on kvalifitseeritud reservatsiooniga, siis ei ole võimalik õigustada eraellu sekkumist muul põhjusel. Eesmärk Avaliku teenistuse palgakorralduse ja eelarve kasutamise läbipaistvus. Eesmärk on anda avalikkusele liigipääs infole, millest nähtuvad ametiasutuses töötavatele teenistujatele makstavad tasud, kuid teha seda vähem riivavamalt, kui praegu, st isikustamata kujul. Ühtlasi teenib see eelarve läbipaistvuse eesmärki. Palkade avalikustamine aitab ka tagada, et töötaja valikul, töötasu suuruse määramisel ja lisatasude maksmisel lähtuvad ametiasutused lubatud kaalutlustest. Proportsionaalsus Sobivus. Abinõu on sobiv, kuna teenistujate palgaandmete avalikustamine võrreldes kehtiva olukorraga muutub isikute nimede mitte avaldamise tõttu vähem riivavaks. Kuivõrd alles jääb info ametiasutuse ja teenistuskoha kohta, on avaliku teabe seaduse alusel isikul võimalik ametiasutuse poole selgituste saamiseks pöörduda. Palkade isikustatud avalikustamisel põrkuvad kaks vastandlikku põhiõigust - õigus saada teavet riigiasutuselt tema tegevuse kohta ja riigiasutuste töötajate õigus eraelu puutumatusele (PS § 26). Euroopa Kohus on leidnud, et maksumaksjatel ja avalikkusel tervikuna on demokraatlikus ühiskonnas õigus olla informeeritud valitsemissektori tulude kasutamisest, eelkõige personalikulude valdkonnas. Sellise teabe koondamine aruandesse aitab kaasa avalikule diskussioonile üldist huvi pakkuvas küsimuses ja teenib seega avalikke huve.12 Kiiresti muutuvas digiühiskonnas ning aina tundlikumaks muutuvat isikuandmete ja eraelu puutumatuse teemat arvestades on kerkinud küsimus ametnike ja ametiasutuse töötajate isikuandmete avalikkuse ja kättesaadavuse kohta. Avaliku teabe seaduses jõustus 2021. aasta lõpus muudatus, mille kohaselt, kui seaduse alusel avalikustatava ja isikuandmeid sisaldava teabe üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab isiku eraelu puutumatust, antakse see üldiseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta isiku eraelu puutumatust oluliselt (AvTS § 31 lg 8). Viidatud paragrahvi selgituse kohaselt seletuskirjas anti muudatusega teabevaldajale võimalus hinnata, kas piirata sellisel juhul avalikustamisele kuuluva ja isikuandmeid sisaldava teabe üldiseks kasutamiseks andmist täies mahus ja sellist teavet üldiseks kasutamiseks mitte anda¸ piirata sellise teabe üldist kasutamist osaliselt ja anda selline teave üldiseks kasutamiseks näiteks anonüümsel või pseudoanonüümsel kujul või anda selline teave üldiseks kasutamiseks küll isikustatud kujul, kuid ilma andmeteta, mille üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab oluliselt isikute eraelu puutumatust. Masinloetav andmetöötlus võimaldab kokku segada eri infokilde nii hästi avalikust sektorist, ühis- ehk sotsiaalmeediast kui ka mujalt, näiteks inimeste harjumusi koos nende kontaktandmetega ning infokilde kogudes võidakse taaskasutaja teabes sisalduvaid isikuid siiski tuvastada. Esitatud põhjendused on asjakohased ka avalike teenistujate palgaandmete avalikustamisel. Hindame, et ametnike ja ametiasutuse töötajate palkade avalikustamine senisel kujul on liigselt teenistujate eraelu puutumatust riivav. Ka on keeruline leida sellele PS § 26 kvalifitseeritud piiriklausliga kooskõlas olevat õigustust. 12 Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-465/00, C-138/01 ja C-139/01 9 Vajalikkus. Abinõu on vajalik, kuna avalikustamise eesmärk saavutatakse vähem riivavamal moel kui seni. Ametiasutuse töötajate palga puhul avaldatakse regulaarselt küll rohkem andmeid, kui varem, kuid seda tehakse teenistuskoha põhiselt ja need ei ole isikustatud. Kolmest avalikustamise moodusest – 1) nagu praegu ametnikel, mil avalikustatakse töötasu nimeliselt, 2) nagu praegu töötajatel, mil avalikustatakse töötasu teabenõude korras ja 3) nagu eelnõus, mil töötasud avalikustatakse teenistuskoha põhiselt, on viimane kõige vähem eraelu puutumatust riivav. Mõõdukus. Riive on vähene, kui seda üldse on. Jääb siiski võimalus, et kuigi avalikult ei ole otseselt võimalik isikustamata palgaandmeid hiljem konkreetse isikuga uuesti kokku viia, võib siiski, teades teenistuja teenistuskohta, aimata tema töötasu. Kuigi see jääb oletuse tasemele, võib see siiski väikese riive kaasa tuua. Üldises plaanis aga sekkumine isiku eraellu väheneb. Kokkuvõtvalt, eespool toodud arvesse võttes, on Rahandusministeeriumi hinnangul eelnõuga tehtavad muudatused olulise tähtsusega ja proportsionaalsed. Ametnike ja ametiasutuste töötajate palgaandmete avalikustamine riiva enam oluliselt eraelu puutumatust. 2.3.2. Keskastmejuhi teenistussuhte tähtaegsus Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõiget 2 punktiga 2¹ ja §-ga 23¹ selliselt, et riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikogu direktorile, valitsusasutuse juhile ja tema asetäitjale vahetult alluv juht (nn keskastmejuht, üldiselt osakonna juhataja ja talituse juhataja) nimetatakse ametisse või temaga sõlmitakse tööleping viieks aastaks. I. Põhiõiguse kaitseala riive Kaitseala: PS § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Tegemist on ühe fundamentaalseima põhiõigusega, mis võimaldab igaühel realiseerida oma isiksust. Põhiõiguse riive: PS § 29 riivatakse sellega, et seadusega piiratakse osakonnajuhatajate ja talituse juhatajate teenistussuhte pikkust viie aastaga. Juhul, kui isik soovib peale tähtaja möödumist jätkata samal ametikohal, tuleb tal kandideerida avalikul konkursil. II. Riive põhiseaduslik õigustus Piiriklausel Tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Eesmärk: Muudatuse eesmärgiks on võimaldada keskastmejuhtidele uusi arengu – ja karjäärivõimalusi ning aidata kaasa rotatsioonisüsteemi paremale toimimisele. Võimalus töötada erinevates riigiasutustes ja erinevatel ametikohtadel võib aidata kaasa koostöö edendamisele, ühtsete väärtuste kujundamisele ning valitsussektori kui terviku tunnetamisele. Kehtiva seaduse kohaselt nimetatakse määratud ajaks ametisse riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, Konkurentsiameti juht ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juhataja, kes määratakse samuti ametisse viieks aastaks. Nimetatud 10 süsteem on end õigustanud. Seega laiendatakse seda keskastmejuhtidele, kelleks põhiliselt on osakonnajuhatajad ja talitusejuhatajad. Eeldatavasti tõstab keskastmejuhtide tähtaegne teenistussuhe nende pädevust, kui nad soovivad oma karjääri edendada. Samuti avab see uusi karjäärivõimalusi, sest võimalikke teenistuskohti, millele kandideerida, tuleb juurde. Karjäärivõimaluste laiendamine avaldab positiivset mõju järelkasvule ja avab karjäärivõimalusi vertikaalseks liikumiseks nii noortele kui ka teistele muudel positsioonidel töötavatele teenistujatele. Proportsionaalsus: Sobivus Tähtajaline ametisse nimetamine on sobiv, et võimaldada keskastme juhtidele uusi karjäärivõimalusi ja arendada pädevust. Võimalik on ka, et isik ise ilma välise surveta otsustab, millal karjääris edasi liigub ja kas üldse. See aga ei taga, et isikul tekkiks tõuge areneda. Juhi soovimatus areneda pärsib ka temale allutatud struktuuriüksuse arengut. Vajalikkus Seadusega on vaja sätestada tingimused keskastme juhtide teenistuskohtadele, kui soovitakse ülaltoodud eesmärkide saavutamist. Mõõdukus Kuna avalikus teenistuses täidetakse kõik ametikohad ja üldiselt ka töökohad konkursi korras, siis on see isiku vabatahtlik ja informeeritud valik kandideerida sellisele kohale, millele nimetatakse määratud ajaks. Sellisel juhul ta ei saa ka teenistuskohale asudes oodata, et teenistustähtaeg oleks määramata. Teenistussuhte tähtaegsusega ei võeta isikult üldse võimalust keskastmejuhina töötada. Seega sekkutakse küll isiku õigusesse vabalt valida töökohta, kuid seda ajalises mõttes. Viis aastat on piisav aeg, et ühest küljest keskastmejuht saaks end oma teenistuskohal tõestada ja ka teisest küljest saaks oma edasist karjääri ja isiklikku elu planeerida ja korraldada. Küll aga võib juba ametis olevatel keskastmejuhtidel olla õiguspärane ootus, et nende teenistuskoht on tähtajatu, kuna kui nad sellele kandideerisid ja valituks osutusid, siis see seda oli. Samuti on nad hakanud seda õigust, olla tähtajatul teenistuskohal, kasutama (erinevalt nendest, kes sellel kohal ei tööta ja tulevikus kandideerivad keskastmejuhi kohale). Keskastmejuhtide ülesanded ja ootused ametikoha täitjale on teistsugused kui teenistujale, kes ei täida juhtimisega seotud ülesandeid. Teenistussuhte tähtaegsusega liigituvad nad pigem juhtide kategooriasse. Ka asutuste hierarhias kuulub osakonna juhataja tavaliselt nn laiendatud juhtkonda, kellega poliitilise tasandi ametnikud infot vahetavad nii „ametlikel“ koosolekutel kui sageli ka otse13. Osakonna juhataja äraolekul asendab tihti talitusejuhataja osakonnajuhatajat. Seega muutuvad eelnõuga ootused nendele ametikohtadele sarnasemaks tippjuhtide ametikohtadega. PS §-s 10 sätestatud demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõttest tuleneb Euroopa õigusruumis tunnustatud õiguse üldpõhimõtete kehtivus Eesti õiguses. Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eesti õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. See peab andma igaühele õiguse tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima.14 Õiguspärase ootuse 13 Vt ka R. Vinni. Ministeeriumi poliitilise ja administratiivse juhtimise piiritlemine ning korrastamine. Tellija Riigikontroll. 2007. P 4.1, lk 8 ja p. 4.2.2, lk 15. https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=1683IRJc6_0%3D&tabid=149&mid=765&language=et- EE 14 Riigikohtu 30.09.1994 otsus RKPJKo III-4/1-5/94 11 põhimõte peab kindlustama, et igaühel oleks võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas.15 Samas on kohtud leidnud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et: "[…] isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda" (RKPJKo 3-4-1-20-04, p 1416). Ka ATSi on varem väga põhimõtteliselt reformitud, mis on toonud kaasa ametnikele ebasoodsaid tagajärgi – nt on eristatud ametnikud ja töötajad, kaotatud on lisapuhkuse päevad staaži eest, lõpetatud riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži alusel staaži lisandumisel selle arvestamine. Seega ei ole alust oodata, et ametnike või ametiasutuste töötajate teenistustingimusi rohkem ei muudeta. Ka avalik huvi on, et avalikus teenistuses oleksid juhtivatel teenistuskohtadel pädevad ja kvalifitseeritud teenistujad. Ministeeriumi põhiülesandega tegelevates osakondades toimub poliitiliste valikute ettevalmistamine ja analüüs. Osakonnajuhatajate roll on seetõttu oluline, et eriti ministeeriumides, kus asekantsleri roll on nõrgem, peetakse osakonnajuhatajaid võtmeisikuteks poliitika väljatöötamisel ja elluviimise jälgimisel17. Ka talituse juhatajatel on oluline roll valdkonnapoliitika kujundamisel. Seega on nende ametikoht sarnane tippjuhi ametikohaga, mis on tähtajaline ametikoht. Tagamaks õiguspärase ootuse printsiibi järgimine, luuakse eelnõuga ATSi üleminekusätted, mille kohaselt antakse keskastmejuhtide piisav üleminekuaeg muudatustega kohanemiseks. See tähendab, et on sätestatud kindlad jätkuvad õiguse realiseerimise võimalused kui ka üleminekuperiood vastava ametikoha tähtaegsuse muudatuse osas. Üleminekusätte kohaselt loetakse 2026. aasta 1. jaanuaril teenistuses olev keskastmejuht ametisse nimetatuks kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Senistele andmetele tuginedes on alust arvata, et selleks ajaks on suur osa muudatusega hõlmatud keskastmejuhtidest vahetunud ning puudub vajadus mitmes astmes üleminekuks. Täiendavalt on jäetud ametiasutusele võimalus nimetada keskastmejuht täiendavalt kaheks aastaks teenistusse. Koostoimes tagab üleminekusäte piisava aja ja paindlikkuse muudatuse elluviimiseks. Kokkuvõttes hindame, et riive ei ole intensiivne ning on proportsionaalne. Hindame keskastmejuhtide teenistussuhte tähtaegsust sobivaks, et saavutada ülaltoodud eesmärke. 2.3.3. Koondamisel teenistusstaaži arvestamine viimase ametikoha järgselt Eelnõuga muudetakse ATS § 101 lõiget 1 ja tehakse muudatus teenistusest vabastamisest etteteatamise sättes. Kehtiva ATS § 101 lõike 1 kohaselt oleneb koondamise tõttu teenistusest vabastamise etteteatamise tähtaeg ametniku avaliku teenistuse staažist. Avaliku teenistuse staaž hõlmab kogu teenistussuhte kestust avalikus teenistuses. TLS § 97 sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtajad. TLS § 97 lõike 2 kohaselt sõltuvad töölepingu 15 Pikamäe, P. Ootused-lootused ehk õiguspärase ootuse põhimõte põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas. Juridica 2019. Nr 9. Lk 697-710 ja RKPJKo 3-4-1-24-11, p 50. 16 Riigikohtu 02.12.2004 otsus nr 3-4-1-20-04 17 Vt ka R. Vinni. Ministeeriumi poliitilise ja administratiivse juhtimise piiritlemine ning korrastamine. Tellija Riigikontroll. 2007. P. 4.2.2., lk 15. https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=1683IRJc6_0%3D&tabid=149&mid=765&language=et- EE 12 lõppemisest etteteatamise tähtajad töötaja ja tööandja vahelise töösuhte kestusest. Praktikas on ilmnenud, et kogu avaliku teenistuse staaži arvestamine koondamisest etteteatamisel on teatud juhtudel asutuste jaoks liialt koormav. Koondamise olukorras erinev etteteatamistähtaeg ametnike ja töötajate puhul on põhjendamatu ja sama ametiasutuse sees ka sisemist õiglust riivav. Seetõttu on kavandatava muudatuse eesmärgiks muuta ATSi selliselt, et koondamise korral on etteteatamise tähtaeg seotud konkreetses ametiasutuses teenistuses oldud ajaga. I. Põhiõiguse kaitseala riive Kaitseala: PS § 10 – PS II. peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Õigusriigi põhimõtte alamkategooria on õiguskindluse printsiip, mille alapõhimõtteks on õiguspärase ootuse põhimõte18. Põhiõiguse riive: PS § 10 kaitseala riivatakse sellega, et alates 1996. aasta 1. jaanuarist, mil jõustus esimene avaliku teenistuse seadus, on arvestatud koondamise tõttu etteteatamisel tähtaega üldise staaži järgi avalikus teenistuses (tookordse ATS-i § 130). Eelnõuga seda muudetakse ning ette hakatakse teatama staaži järgi viimases ametiasutuses. Seega võib ametnikul, kes on olnud küll kaua aega avalikus teenistuses, kuid erinevates ametiasutustes, olla ette teatamise tähtaeg lühem, mis vähendab kindlustunnet. Kui ametnikku soovitakse koondada lühema aja jooksul kui etteteatamise tähtaeg, siis makstakse ametnikule palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Staaži lühenedes väheneb ka sellisel juhul makstav tasu. II. Riive põhiseaduslik õigustus Piiriklausel puudub, seega on tegemist nullreservatsiooniga põhiõigusega. Eesmärk Muuta koondamise korral etteteatamise tähtaja arvestamisel aluseks olev staaži arvestus sarnaseks töötajatega, st aluseks ei võeta üldist staaži avalikus teenistuses, vaid viimases ametiasutuses. Eesmärk kohelda sarnases olukorras ametnikke ja töötajaid võrdselt. Ka on eesmärk muuta ametnike koondamine paindlikkumaks ja ametiasutusele ametniku ametiasutuses oldud aja suhtes nii ajaliselt kui eelarveliselt proportsionaalsemaks. Proportsionaalsus Sobivus Sellega, et ametnikel arvestatakse koondamisel teenistusstaaži samamoodi kui töötajatel viimase asutuse järgi, saavutatakse võrdne kohtlemine. Kaob ametiasutuse jaoks ebaproportsionaalne ja koormav olukord, et lühikest aega ametis olnud ametnikul oleks ette teatamise tähtaeg kogu avalikus teenistuses oldud staaži järgi, mis võib olla oluliselt pikem. Kui ametnik on olnud pikalt teenistuses ühes ametiasutuses, siis tema jaoks olukord ei muutu. Vajalikkus Võimalik on ka üldiselt lühendada koondamisest ette teatamise tähtaegu, kuid see mõjutaks negatiivselt kõiki ametnikke, ka neid, kes on pikalt olnud ametis ühes ametiasutuses. Lisaks 18 Pikamäe, P. Ootused-lootused ehk õiguspärase ootuse põhimõte põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas. Juridica 2019, 9. Lk. 700. 13 seaks see ametnikud halvemasse olukorda kui töötajad. Kuna vähem koormavat abinõu ei ole, on eelnõuga pakutud lahendus vajalik. Mõõdukus Eelnõuga nähakse ette, et vastavat muudatust hakatakse kohaldama nende suhtes, kes võetakse teenistusse arvates eelnõu seadusena jõustumisest. Ametnikele, kes on seaduse jõustumise ajal avalikus teenistuses ja kellel on tekkinud õiguspärane ootus, et rakendatav seadus jääb kehtima, näeb eelnõu ette ülemineku sätted, mille kohaselt nendele kohaldatakse koondamise korral praegu kehtivat seadust. Seega põhiõiguse riivet ei ole. Kokkuvõtteks – kuna eelnõuga nähakse ette üleminekusätted juba teenistuses olevatele ametnikele, ei riivata koondamisest ette teatamise tähtaja arvestamisel viimase ametikoha teenistusstaaži järgi nende õigusi. 2.3.4. Koondamisel teenistusse jäämise eesõiguse muutumine – võrdsete teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavuse korral alla seitsmeaastast last kasvava ametniku eelistamise asemel alla kolmeaastast last kasvatava ametniku eelistamine Eelnõuga muudetakse ATS § 90 lõiget 5. Seni kehtiva ATS § 90 lõike 5 kohaselt kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. Eelnõuga jäetakse eesõigus alla seitsmeaastast last kasvatava ametniku asemel alla kolmeaastast last kasvatavale ametnikule. I. Põhiõiguse kaitseala riive Kaitseala: PS § 10 – PS II. peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Õigusriigi põhimõtte alamkategooria on õiguskindluse printsiip, mille alapõhimõtteks on õiguspärase ootuse põhimõte19. Põhiõiguse riive: PS § 10 kaitseala riivatakse sellega, et ametnike koondamise korral on seni olnud alla seitsmeaastast last kasvataval ametnikul olnud ametisse jäämise eesõigus, juhul kui kaks sarnaseid teenistusülesandeid täitvat ametnikku on olnud võrdsed oma hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste poolest. Seega said ka vahemikus üle kolmeaastast kuni alla seitsmeaastast last kasvatavad ametnikud eeldada, et koondamise korral on neil eesõigus jääda ametisse. II. Riive põhiseaduslik õigustus Piiriklausel § 10 puhul puudub, seega on tegemist nullreservatsiooniga põhiõigusega. 19 Pikamäe, P. Ootused-lootused ehk õiguspärase ootuse põhimõte põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas. Juridica 2019, 9. Lk. 700. 14 Eesmärk Muudatuste eesmärgiks on lähendada ametnikele ja töötajatele lapse kasvatamise korral ette nähtud eeliseid koondamisel. Töölepingu seaduse § 89 lõike 5 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu majanduslikel põhjustel on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. ATS § 90 lõike 5 korral on eelisõigus juhul, kui kahel ametnikul on samasugused haridus, töökogemus, teadmised ja oskused, alla seitsmeaastast last kasvataval ametnikul. Viimastel aastatel on riigiasutuste tegevust pidevalt ümber korraldatud, riigi keerulise majandusliku olukorra tõttu otsitakse pidevalt kärpe ja kokkuhoiu kohti. Sellega seoses on muudatuse eesmärgiks paindlikkuse suurendamine asutuste ümberstruktureerimise korral ametnike vabastamisel. Proportsionaalsus Sobivus TLS kohaselt on majanduslikel põhjustel koondamise korral tööle jäämise eelis alla 3-aastast last kasvataval vanemal (TLS § 89 lõige 5). ATS kohaselt on koondamise korral olnud eelis alla 7-aastast last kasvataval vanemal, juhul kui sellel vanemal on sarnaseid teenistusülesandeid täitva kolleegiga samasugused haridus, töökogemus, teadmised ja oskused. Nii töötajate kui ametnike puhul jäävad eelisseisu alla 3-aastast last kasvatavad vanemad. PS § 27 kohaselt on oma laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine eelkõige vanemate kohustus. Paragrahvi 27 lõiget 3 võiks tõlgendada nii, et see kohustab hoolitsema (sh last ülal pidama) lapse eest kuni lapse täisealiseks saamiseni20. Siiski on võimalik riigil ja kohalikel omavalitsustel toetada lapsevanemaid laste kasvatamisel pakkudes kas kaitset või abi (PS §-d 27 ja 28) või riigil PS § 29 lõikest 4 tulenevalt töötingimuste kehtestamise kaudu. Olenemata, mis vormis inimene töötab, teenib ta sagedasti endale seekaudu igapäevast elatist, mis aitab kaasa inimese võimalusele end rakendada vabalt valitud tegevusalal ja tagada võimalused inimväärseks elatiseks21. Kuigi kõik lapsevanemad vajaksid turvatunnet, et suudavad oma järeltulijad üles kasvatada, ei saa eeldada ja oodata, et kõik tööandjad, sh riik ja kohalik omavalitsus tööandjana sellist toetust kuni lapse täisealiseks saamiseni pakkuda suudavad. Seega on oluline toetada ja kaitsta eelkõige vanemaid, kes vajavad oma staatuse tõttu erilist kaitset. Laste vanusevahemikku 1 – 3 eluaastat loetakse väikelapseeaks. Isiksuse arengus peetakse kolme esimest eluaastat oluliseks ja otsustava tähtsusega perioodiks. Olulisteks tegevusteks muu hulgas on lapsega üheskoos aja veetmine ja lapsega rääkimine.22 Ka TLS § 93 lõike 1 kohaselt ei või tööandja üles öelda koondamise tõttu, kes on vanemapuhkusel. Vanemapuhkust on võimalik saada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Tõenäoliselt on uut tööd võimalik otsida ja leida sellises vanuses lapse kõrvalt keeruline ja pinges vanem ei ole ka sellises vanuses lapsele hea ja arendav kaaslane. Koolieelne iga jääb vahemikku 3/4 – 6/7 eluaastat. Sellel ajal muutub laps sotsiaalsemaks ja tema eneseregulatsioon areneb23. Nelja- kuni seitsmeaastase lapse vanema eelistamine ametnikest lapsevanemate korral annab nendele küll turvatunde ametikoha säilimise suhtes kuni lapse kooli minekuni, kuid see seab tööandjad sundolukorda asutuste ümberkorralduste puhul, kus sellist lapsevanemat ei saa koondada. Arusaadavalt riivavad palgatöötajate, aga ka muus vormis tööd tegevate isikute kaitseks kehtestatavad kohustuslikud miinimumnõuded eraõigusliku ettevõtja ettevõtlusvabadusõigust (PS § 31), sest piiravad tema 20 Jaanimägi, K. Paron, K. Aru, A. Muller, K. PS § 27 kommentaarid, p 33. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020 21 Henberg, A. Muller, K. PS § 29 kommentaarid, p-d 24 ja 25. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020 22 Kurg, L. Lapse arengu toetamine. Avatud e-kursus lapsehoidjatele. Lapseea perioodid. Väikelaps. 23 Kurg, L. Lapse arengu toetamine. Avatud e-kursus lapsehoidjatele. Lapseea perioodid. Koolieelik. 15 õigust otsustada, kellega ja mis tingimustel ta töösuhteid loob, hoiab ja lõpetab […] Töötamise miinimumnõudeid tuleb üldjuhul siiski pidada ettevõtja ja tööd tegeva inimese põhiõiguste ja vabaduste põhjendatud tasakaalupunktiks. Et see nii oleks, tuleb neid nõudeid kehtestades hinnata, kas üks või teine tingimus on eluliselt siiski vajalik arvestades tööturu olemust ja selle osapoolte õigusi ja huve24. Samamoodi tuleb riigi või kohaliku omavalituse kui tööandjale tingimuste seadmisel hinnata, millised ootused on ametiasutuste tegutsemisele ja ametikohtade täitmisele ning millised peaksid olema ametnike või mõne ametnike rühma õigused ja huvid. Ka ametiasutuste puhul ei tohiks nendele tingimuse kehtestamine olla ebaproportsionaalne ja liigselt koormav. Ametiasutusel võib olla vajadus oma tegevust ümber korraldada ning selle käigus ka ametnikke koondada. Muudatusega suureneb paindlikkus asutuste ümberstruktureerimise korral ametnikke koondamisel, kui esimese kriteeriumi alusel – eelistuse tegemine selle järgi, kumma haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim – ei ole olnud võimalik ametisse jääjat kindlaks teha. Järgmise kriteeriumi – teatud vanuses laste vanemate korral väheneb sihtrühm, keda eelistada tööle jäämisel, kuna 4–7-aastaseid lapsi kasvatavad vanemad ei jää enam eelisseisu. Vajalikkus Abinõu on vajalik, sest võimaldab ametiasutuste ümberstruktureerimisel paindlikumalt koondada ametnikke. Suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus võib ametnike koondamise jäikus olla asutusele koormav, kuna takistab ümberkorralduste elluviimist ja pikendab nende kulgu. Seda eesmärki on võimalik saavutada ka näiteks selliselt, et kõigilt ametnikelt, kaasa arvatud ka 1 – 3-aastast last kasvatavatelt vanematelt võetakse eelised ära. Seda lahendust ei saa siiski pidada tõsiselt võetavaks, kuna see seaks ametnikud võrreldes töötajatega ebasoodsamasse ja ebavõrdsesse olukorda ning riivaks õiguskindlust veelgi tugevamalt. Mõõdukus Abinõu on mõõdukas, sest sellega taotletav eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive. Arvestades riigieelarve pingelist olukorda viimastel aastatel, mille käigus otsitakse pidevalt kokkuhoiu ja kärpekohti, tuleb leida ametiasutustele võimalusi ka paindlikuks töökorralduseks. Siiski võib kaaluda riive vähendamiseks ülemineku sätete kehtestamist (mida eelnõus hetkel ei ole), mille kohaselt ametnik, kellel on juba laps sündinud, võiks koondada seni kehtinud sätete kohaselt. See ei laieneks olukorrale, kus isik küll on juba teenistuses, kuid laps sünnib pärast ATS muutmise jõustumist. Üldiselt ei tule ametiasutustes koondamisi väga palju ette, sest ametikohti on niigi optimeeritud ja riigi funktsioneerimiseks vajalik töö on vaja ära teha. Siiski on viimastel aastatel koondamisi ette tulnud rohkem. Sellele vaatamata puudutab koondamine ikkagi väikest osa ametnikest. Sealjuures ei ole teatud vanuses laste olemasolu koondamisel ametisse jäämise esimene eeldus. Alles kui teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavad mõlemad ametnikud ühe palju, hakatakse vaatama laste olemasolu. Seega neid olukordi on veelgi harvem. ATS § 90 lõike 5 muutmisel võib tekkida lisaks PS § 12 võrdsuspõhiõiguse riive, kuna kuigi eesmärk on lähendada eesõigustatud töötajate ja ametnike tingimusi töö või ametikoha koondamisel, siis ametnikel ei ole alla 3-aastaste laste kasvatamine ainus kriteerium. Kui võrrelda neid kahte lapsevanemate gruppi, siis ametniku puhul peab tema enne seda olema vähemalt võrdne teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastamises võrreldes 24 Henberg, A. Muller, K. PS § 29 kommentaarid, p 26. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020 16 teiste sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnikega. See tähendab, et kui teine ametnik on hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele rohkem sobivam, siis laste olemasolu ei hakata kaalumagi. Kuid töötajate puhul eelistatakse lihtsalt alla 3-aastast last kasvatavad vanemad. Seda võib õigustada sellega, et kuigi ametnike ja töötajate töötingimused lähenevad järjest enam, siis kõik tingimused ei peagi ühesugused olema. Ametiasutustes on ametnikele kõrgemad ootused ja nõuded ning kui juba kahe ametniku vahel peab valima, siis asutuse huvides on, et jätkaks ametnik, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Võrdsuspõhiõiguse riive võib ilmneda ka ametnike gruppide vahel, kellest ühtedel on alla 3- aastased lapsed (kehtiva ATS järgi alla 7-aastased lapsed) ja teistel nendest vanemad lapsed. Esimestel arvestatakse koondamisel laste olemasolu ja teistel mitte. Seda on võimalik õigustada ülaltoodud analüüsis „Sobivuse“ osas toodud põhjendustega. Kokkuvõtteks Hindame, et kuigi eelnõuga tehtavad muudatused riivavad üle 3-aastast last kuni alla 7-aastast last kasvatavaid ametnikest vanemaid, on abinõu proportsionaalne. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist, millest kuue esimesega muudetakse ATSi, AvTSi, TLSi, TKindlS,VVSi ja VõrdKSi ning seitsmes on seaduse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused ATSi. ATS § 2 lõike 1 täiendamine teise lausega. Muudatuse kohaselt täiendatakse seaduse kohaldamisala reguleerivat sätet uue lausega, mis täpsustab, millises ulatuses kohaldub ATS ametiasutuste töötajatele. Avaliku teenistuse üldise põhimõtte kohaselt korraldab ametiasutuse ametniku ja töötaja teenistust ametiasutuse juht või tema volitatud isik. Sama põhimõte kehtib ka töölepingu seaduses, mis tähendab, et töötaja töötamist korraldab asutuse või ettevõtte juht või tema volitatud isik. Ametiasutusega töölepingulises suhtes olevale töötajale kohaldatakse reeglina TLSi, arvestades, et eelnõukohaste muudatuste jõustumisel sätestab ATS ametiasutuse töötajale mõned erireeglid võrreldes TLSiga. TLS § 2 sätestab põhimõtte, mille kohaselt TLSi sätted on poolkohustavad, mis tähendab, et seaduses sätestatust ei või töötaja kahjuks kõrvale kalduda, välja arvatud juhtudel, kui töötaja kahjuks kõrvale kalduva kokkuleppe võimalus on seaduses sõnaselgelt lubatud. Seega TLS § 2 ei välista ega piira teistsuguse regulatsiooni kehtestamist eriseadustega. TLSi ja töösuhteid reguleerivate eriseaduste normide vastuolu korral tuleb lähtuda üldnormi ja erinormi suhtest, mis tähendab, et vastuolu või erinevuse korral kuulub kohaldamisele erinorm. Näiteks on juba praegu mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaeg ning töötasu arvutamise ja maksmise erisused reguleeritud TLSi asemel liiklusseaduses ja laevapere liikmete tööaeg meretöö seaduses. Ametniku ja ametiasutuste töötajate teatud määral ühesuguste nõuete kohaldamise vajadust ja ametiasutuste töötajatele TLSist erinevate nõuete sätestamist on vajalikus peetud ka teistes töösuhteid reguleerivates eriseadustes. Ametiasutuse töötajatele on 17 erinõuded kehtestatud julgeolekuasutuste seaduse25 (JAS), politsei ja piirivalve seaduse26 (PPVS), päästeteenistuse seaduse27 (PäästeTS) ja vangistusseadusega28 (VangS). Näiteks on julgeolekuasutuste seaduses sätestatud töötajale erinõuded tööle võtmise, töötaja terviseseisundi, tervisekontrolli ja kehalise ettevalmistuse kontrolli osas. Samuti on julgeolekuasutuste seaduses sätestatud, et töötaja ei või reeglina töötada teise tööandja juures, osaleda streigis ega kuuluda erakonda. Päästeteenistuse seaduses on eriregulatsioon päästeteenistuja töö- ja puhkeaja ning valveaja osas. Politsei ja piirivalve seaduses on erisätted töötaja tööle võtmise kohta. Eeltoodust nähtuvalt võivad eriseadused näha ette nii TLSist erineva kui ka vähem soodsa regulatsiooni. Avalikus teenistuses on ATSist mõjutatud riigi ametiasutuste ja KOVide ametnikud ning töötajad. Viimase viie aasta lõikes on teenistujate üldarvud püsinud stabiilsena. Kokku töötab avalikus teenistuses ca 28 000 inimest, kellest riigi ametiasutustes ca 6000 ametnikku, 9000 eriteenistujat ja 7000 töötajat. KOVides töötab 3000 ametnikku ja 2500 töötajat. Kuigi kehtiva ATS § 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse ATSi seaduses sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajale, on käesolevas eelnõus peetud vajalikuks selguse ja ülevaatlikkuse huvides välja tuua, millised sätted konkreetselt töötajatele laienevad. ATS § 2 lõike 1 järgi kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele ATSi eetikat (§ 12), tähtajalist töölepingut (§ 23¹), tähtajalist üleviimist (§ 33), puhkust (§ 43) ja palgakorraldust (§-d 61, 63 ja 65) puudutavas osas. 2013. aasta ATSiga viidi avalikku võimu toetavate funktsioonidega ametikohal olnud ametnikud üle töölepingulisele suhtele. Ametniku mõiste kitsendamise kaudu vähenes ametnike arv oluliselt. Praktikas on aga ilmnenud, et ametiasutustes on üheks suuremaks personalipoliitiliseks väljakutseks kujunenud ametnike ja töötajate rollide ning tegevuspiirangute hägustumine. Ka on praktikas ilmnenud, et kohati puudub vajadus nii rangelt ametnike ja töötajate eristamiseks. Kuivõrd ühiskonna jaoks esindab töötaja samuti ametiasutust (laiemalt ka riiki), on teatud ATSi sätete kohaldamine töötajatele otseselt seotud avaliku huvi, avatuse ja läbipaistvuse väärtuste kandmisega avalikus teenistuses. Kohaldamisala kujundamisel on võetud arvesse, et avalike vahendite õiguspärane kasutamine on avalikkuse huviorbiidis ja ametiasutuse töötajaga seotud kulud kantakse riigieelarvest. Parema arusaadavuse ja kooskõla huvides muudetakse ATS § 3 lõiget 2. ATS § 3 lõiget 2 muudetakse ja sätestatakse, et ametiasutuste töötajate töösuhetele ametiasutuses kohaldatakse töölepingu seadust ja teisi töösuhteid reguleerivaid seadusi ATSist tulenevate erisustega. TLSi ja ATSi normide vastuolu korral tuleb lähtuda üldnormi ja erinormi suhtest, mis tähendab, et vastuolu või erinevuse korral kuulub kohaldamisele erinorm ehk ATS. Eelnõuga muudetakse ATS § 10 ja muudetakse paragrahvis nimetatud määruste otsustustasandit. Muudatusega nähakse valdkonna eest vastutavale ministrile ette õigus kehtestada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrused. Kehtiva seaduse järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (ATS § 10 lg 1): 1) ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks; 2) ametnike värbamise ja valiku korra; 3) ametnike koolituse korra; 4) riigi ametiasutuste koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra; 25 RT I, 14.03.2023, 25 26 RT I, 06.07.2023, 64 27 RT I, 06.07.2023, 69 28 RT I, 06.07.2023, 114 18  5) palgajuhendi koostamise ja palgakomponentide määramise korra; 6) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise, sealhulgas arvestuse toimingute teostamise korra. Kehtestatavate määruste näol on tegu pigem tehniliste määrustega, mille kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt on tarbetu ja tekitab ebavajalikku töökoormust ka Vabariigi Valitsusele. Sellekohase ettepaneku on riigi ametiasutuste koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra kohta Rahandusministeeriumile teinud ka Riigikantselei. Sarnaselt on riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel eelarveklassifikaatori kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavalt ministril. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ATS § 10 lõike 1 punktid 1, 3 ja 5. Muudatuse tulemusena loobutakse kahe määruse kehtestamise volitusnormist. Edaspidi ei kehtestata määrusega ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõudeid, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, ametnike koolituse korda ning palgajuhendi koostamise ja palgakomponentide määramise korda. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrus nr 114 „Ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded“ on tänaseks aegunud ja vajadus sellise määruse järgi on ära langenud. ATSis on piisava täpsusega sätestatud nii teenistusse võtmise nõuded kui ka välistused teenistusse võtmiseks. ATS § 14 lõike 1 kohaselt võib ametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Kuna avalikus teenistuses täidavad ametnikud väga erinevaid ülesandeid, alates poliitika kujundamisest kuni üksikküsimustes haldusaktide andmiseni, siis on seaduse tasandil esitatud üksnes miinimumnõuded ametnikuks saamisele. Täiendavad tingimused kujundab ametiasutus lähtuvalt ametikohale esitatavatest nõuetest. ATSi üldise põhimõtte järgi on ametiasutuse juht ametikoha täitmisel kohustatud tagama ametiasutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ja asjatundlikud ametnikud. Kuna ametiasutus peab tagama, et teenistusülesandeid täidetakse parimal võimalikul viisil, siis on põhjendatud ka ametisse nimetamise õigust omava isiku diskretsioon ametniku ametikohale sobivuse väljaselgitamisel. Lisaks, kuna ametiasutus peab olema enne ametikohale nimetamise haldusakti andmist veendunud, et ametnik on kõigi oluliste teenistustingimustega nõus, siis on soovitatav isikule tutvustada ametijuhendit enne ametikohale nimetamise haldusakti andmist (mitte peale nimetamise haldusakti andmise ja enne ametikohale asumist) tutvustada. Kehtima jääb säte, et täpsustavaid nõudeid ja lisanõudeid teadmistele ja oskustele võib kehtestada ametiasutuse juht või tema kõrgemalseisev juht või tema volitusel kantsler. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ATS § 14 lg 4 alusel saab täpsustavaid ja täiendavaid nõudeid kehtestada ametiasutuse juht või tema kõrgemalseisev juht või tema volitusel kantsler, kuid ATS § 52 lg 2 alusel saab neid omakorda täpsustada ametisse nimetamise õigust omav isik. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega seoses jäetakse ATS § 14 lõike 4 esimesest lausest välja viide ATS § 10 lõike 1 punktile 1. ATS § 10 lõike 1 punkti 3 alusel on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määrus nr 90 „Ametnike koolituse kord“. Määrus reguleerib ametnike koolituse koordineerimise korraldust, koolitustegevuse korraldamist riigi ametiasutuses, koolituste eest tasumisel omaosaluse rakendamise korraldust, ressursimahuka koolituse lepingu sõlmimise ja kulude arvestamise korraldust. Määrus lähtub põhimõttest, et Eesti ametnike koolitussüsteem on detsentraliseeritud ja peamine vastutus ametnike teadmiste ning oskuste nõuetele vastavuse ja arendamise eest lasub asutustel. Kui keskseid koolitusi rahastati ESFi finantseeritava programmi raames, oli Rahandusministeeriumil koordineeriv roll, kuid pärast keskse rahastuse 19 lõppemist ei oma määrus enam sisulist tähendust ja koolituste koordineerimine on rohkem liikunud ametiasutustesse. Seetõttu puudub vajadus sellise määruse kehtestamiseks. Ametnike koolitamise korra kehtestamise volitusnormi kehtetuks tunnistamisega seoses tehakse muudatus ATS § 31 lõikes 8, mis viitab ametnike koolitamise korrale. ATS § 10 lõike 1 punkti 5 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada palgajuhendi koostamise ja palgakomponentide määramise kord. Seda määrust ei ole senini kehtestatud ja praktikas puudub selle järele ka vajadus. ATSis on nii palga maksmist kui ametiasutuse palgajuhendit puudutavad nõuded piisava täpsusega reguleeritud. ATS § 10 lõike 1 punkt 5 kehtetuks tunnistamisega koos muudetakse Eelnõuga muudetakse ATS § 12, laiendades eetikat puudutava regulatsiooni ka töötajatele. ATSi §-s 12 tehakse muudatused selleks, et kujundada ametnikueetika ümber avaliku teenistuse eetikaks. Selleks asendatakse ATS §-s 12 läbivalt sõna „ametnikueetika“ sõnadega avaliku teenistuse eetika“, sõnad „ametnike põhiväärtuste“ sõnadega „ametnike ja ametiasutuste töötajate põhiväärtuste“ (ATS § 12 lõige 1), sõnad „ametnike eetikakoodeks“ sõnadega „avaliku teenistuse eetikakoodeks“ (ATS § 12 lõige 4 ja lõike 5 punktid 1 ja 4) ning lisatakse „ametiasutuse töötaja“ (ATS § 12 lõike 5 punkt 2, lõige 7 ning lõike 8 sissejuhatav osa ja punktid 2 ja 3). Tugev eetika on hea valitsemistava oluline osa. Iga avalik teenistuja on osa suuremast süsteemist, mille ühine eesmärk on ühiskondliku huvi teenimine. Kehtivas ametniku eetikakoodeksis on nimetatud hea ametniku olulisimad väärtused ning nendeks on seaduslikkus, inimesekesksus, usaldusväärsus, asjatundlikkus, erapooletus ning avatus ja koostöö. Põhiväärtused on täpsemalt lahti seletatud ametniku eetikakoodeksis29. Kuigi ametniku eetikakoodeksi järgimine on kohustuslik eelkõige ametnikele, eeldatakse juba praegu, et samu põhimõtteid järgivad ka töölepingu alusel riigitööl olevad inimesed (eetika nõukogu seisukoht, mis on ära märgitud eetikakoodeksis ja mitmete asutuse sisekordades). Näiteks on ka VangS-s ette nähtud ametnike ja töötajate ühine vanglateenistuse eetikakoodeks, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Eetikakoodeks sisaldab väärtuseid, mis on iseloomulikud avalikule teenistusele tervikuna. Eetika on olulisel määral seotud ka korruptsiooni ennetamisega, seejuures hõlmab korruptsioonivastane seadus juba täna lisaks ametnikele ametiasutuse töötajad. Ametiasutustes reaalselt kõigile avalikele teenistujatele ühesuguselt rakenduvad eetikastandardid vastavad ühiskondlikule ootusele, et kõik avalikud teenistujad on oma tegevuses eetilised. Ühtsete eetika põhimõtete poole liigutakse Euroopa Liidus, kus Euroopa Komisjon on vastu võtnud ettepaneku luua katusorganisatsiooni eetika jaoks. Eelnõu kohaselt hakkab avaliku teenistuse eetika kohalduma ametnikele ja ametiasutuste töötajatele. ATS § 7 lõige 1 avab ametniku mõiste ja selle kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Kõik teenistujad, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teevad üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd, on kehtiva seaduse järgi ametiasutuse töötajad, kellega sõlmitakse ATS § 7 lõike 4 kohaselt tööleping. Kuigi ametiasutuse töötaja teeb üldjuhul avaliku võimu teostamist toetavat tööd, on töötajate ülesanded, nende seos avalike ülesannete täitmisega ja avaliku huviga erinev. Mõnel töökohal on märkimisväärne roll näiteks avalike rahaliste vahendite kasutamisel (nt raamatupidajal, hanke- või finantsjuhil) või riigi toimimiseks vajalike muude ülesannete täitmisel (näiteks IT- või infoturbejuhil). 29 Ametniku eetikakoodeks, heaks kiidetud ametnikueetika nõukogu poolt 11. märtsil 2015. a 20 Küll kohalike omavalitsuste kontekstis, kuid kohaldatavana ka valitsusasutuste puhul, leidis Riigikohus 17.04.2020 otsuses nr 5-19-45: Seega ei tõmba kehtiv seadus selget piiri ametiasutuse ametnike ja töötajate vahel, vaid jätab kohaliku omavalitsusüksuse volikogule võrreldes varasemaga suurema võimaluse määratleda ametiasutuse struktuuris teenistuskoht kas ametniku või töötaja kohana. Samamoodi on ametiasutuse kaalutlusotsus, kuidas jaotatakse struktuuris teenistuskohad ameti- ja töökohaks. Ametiasutuste detsentraliseeritusse põhimõttest lähtuvalt ei pruugi olla mõistlik ATS § 7 toodud loetelude kinnise või täpsemana esitamine ja seega teenistuskohtade jaotamisel ametiasutuste kaalutlusõiguse vähendamine nullini. Rahandusministeerium küll jälgib teenistuskohtade jaotust ning teeb vastavaid järelpäringuid, kuid lõppastmes on ja peaks olema teenistuskohtade jaotus ametiasutuse pädevuses. Arvestades, et ametiasutustel on suhteliselt lai kaalutlusruum oma tegevuse korraldamisel ja sellest johtuvalt ka teenistuskohtade määratlemisel, on mõistlik seaduse tasandil reguleerida valdkonnad, mis peaksid ühetaoliselt kohalduma nii ametnikule kui ametiasutuse töötajale. Valitud valdkondades ühtse regulatsiooni kehtestamine kaitseb avalikke huve. Avalikku võimu teostaval või sellega vahetult seotud oleval isikul peab olema ühiskonna usaldus. Samas paneb avalikkus sellistele isikutele kõrgemad eetilised nõudmised, millest tulenevalt kannavad nemad ka suuremat vastutust riigi ning rahva ees. ATS § 16 täiendamine uue lõikega 42 annab ametiasutustele suurema paindlikkuse värbamisel. Selleks, et avalikku teenistusse värbamisel oleks paindlikkust, on eelnõusse lisatud ametnikule sihtpakkumise (konkursita värbamine) tegemise võimalus kindlatel tingimustel (ajutine töö, osaline tööaeg või erilist pädevus eeldav teenistuskoht). Lisatava lõike kohaselt võib konkursi jätta korraldamata, kui selleks on põhjendatud alus. Põhjendatud aluse olemasolu võib eeldada, kui: 1) täidetavad teenistusülesanded on ajutise iseloomuga; 2) teenistuskoha ülesanded eeldavad osalise tööajaga töötamist ja osaline tööaeg ei ületa 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (töökoormus 0,5); 3) täidetaval teenistuskohal töötamiseks on vajalik eriline pädevus. ATS § 16 lisatava lõikega 61 tehakse võimalikuks tippjuhi asendamine sisekonkursi või tähtajalise üleviimise korras. Lõike 6¹ sõnastuse kohaselt võib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ja teiste käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuste juhti vaba ametikoha täitmiseks määratud ajaks korraldada sisekonkursi või täita ametikoht ametniku tähtajalise üleviimise teel. Muudatuse eesmärgiks on lihtsustada tippjuhi vanemlikest kohustustest tingitud ajutise eemalviibimise korral asendaja leidmine. ATS § 16 sätestab tippjuhtide osas üldise konkursi korraldamise kohustuse ja selle kohaselt täidetakse avaliku teenistuse tippjuhi ametikoht ainult avaliku konkursi korras. Avalik konkurss annab kõigile võrdsed võimalused asuda avaliku teenistuse ametikohale. Tippjuhtide puhul on eraldi rõhutatud ATS § 10 lõike 2 alusel antud määruse kehtestamisel, et oluline on kindlustada suurem juurdepääs tippjuhi ametikohtadele. Avalikke konkursside üldiseks eesmärgiks on ühest küljest kaitsta kandidaatide õigusi läbi võrdsete võimaluste andmise ning kompetentsusel põhineva valiku. Teisalt toimib avalik konkurss avaliku huvi kaitsjana tagades, et avalik haldus toimib efektiivselt ja asjatundlikult. ATSis on ette nähtud erandid konkursist loobumiseks, kas ametikoha spetsiifikast või erilisest usaldussuhtest tulenevalt riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, Vabariigi Presidendi Kantselei direktori ja Vabariigi Presidendi nõuniku ametikoha täitmisel, kuid need erandid ei kohaldu teistele tippjuhtidele (näiteks asekantslerile). 21 ATS ei erista vaba ametikohta ajutiselt vabast ametikohast ja vaba ametikohana tuleb käsitleda ka ametikohta, mis on ajutiselt täitmata. Seega, kui asutuses vabaneb tippjuhi ametikoht ja ametiasutus asub tavapärases korras vaba ametikohta täitma, saab valida kahe lahendusvariandi vahel – kas avalik konkurss või puuduva ametniku ülesannete täitmine. Tippjuhtide puhul on ajutine asendamine ilma avalikku konkurssi korraldamata lubatud maksimaalselt kuus kuud 12- kuulise perioodi ehk aasta jooksul. Juhul kui tippjuhi avaliku võimu teostamise õigus peatatakse pikemaks perioodiks kui kuus kuud (nt lapsehoolduspuhkuse ajaks), tuleb vabanenud ametikoha täitmiseks korraldada avalik konkurss ja konkursi võitnud kandidaat nimetada ametikohale ajutiselt äraoleva ametniku asendajana. Tippjuhi ajutise puudumise korral on sätestatud puuduva ametniku ülesannete täitmise maksimaalseks ajaks kuus kuud aasta jooksul. Taolise piirangu kehtestamine ATSis on otseselt seotud jäiga avaliku konkursi nõude rakendamisega tippjuhtidele. Lisaks väärtustele, mida avalik konkurss kannab, tuleneb see nõue OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustest Eestile, et vastata seeläbi Euroopa standarditele. Eesti avalik teenistus põhineb kompetentsusel ja avatusel ning seega tuleb ka edaspidi üldise reeglina nii tippjuhi kui ka teiste ametikohtade täitmisel eelistada avalikku konkurssi. Tavalise ametikoha täitmisel on ametiasutusel valida, kas korraldada avalik konkurss, sisekonkurss, viia ametnik tähtajaliselt üle (rotatsioon) või anda puuduva ametniku ülesanded täitmiseks teisele ametnikule. Tippjuhi rolli ja olulisust arvestades on võimalused ametkoha täitmiseks jäigemad ja piirduvad avaliku konkursi või teise ametniku poolt puuduva ametniku ülesannete täitmisega. Samas vajab värbamise süsteem teatud paindlikkust ning seda ka tippjuhti puudutavas osas. Eeldatavasti on suurem paindlikkus vajalik just tippjuhi ajutise äraoleku ajaks. Sellest tulenevalt luuakse seaduses võimalus, mille kohaselt võib tippjuhi ametikoha täita sisekonkursi või tähtajalise üleviimise korras, kui nn asendatav tippjuht viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Selliselt laiendatakse küll võimalusi tippjuhi ajutiseks asendamiseks, kuid ei kaugeneta oluliselt kompetentsusel ja avatusel põhinevast värbamis- ja valikuprotseduurist. Eelnõu koostamisel peeti oluliseks piirata tippjuhi ametikohale sisekonkursiga või tähtajalise üleviimisega asendaja otsimise võimalust nn vanemapuhkusega, sest sel juhul on asenduse aeg seadusega piiratud ning täna on selline eemalviibimine ainuke ATSis nimetatud tähtaja kulgemist peatav äraolek. ATSi § 17 lõigetega 1 ja 2 tehtava muudatusega lühendatakse avaliku konkursi tähtaega 14 kalendripäevalt seitsmele tööpäevale. ATSi kohaselt ei tohi kandidaatide taotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 14 kalendripäeva, kuid pärast 2013. aasta seaduse jõustumist on tööpakkumised läbi erinevate kanalite kandidaatidele paremini ja kiiremini kättesaadavad. Samuti on viimaste aastate kriisid näidanud vajadust muuta värbamiskorraldust kiiremaks ja paindlikumaks. Kuna ATS 2. peatüki 2. jagu kohaldatakse edaspidi ka ametiasutuse töötajate värbamisele, siis peavad asutused tulenevalt ATS § 18 lõikest 8 laiendama ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku täpsemat korda ka ametiasutuse töötajate värbamisele ja valikule. Ühtlasi muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrust nr 113 „Ametnike värbamise ja valiku kord“ ümber nii ametnike kui töötaja põhiseks värbamise korraks. ATS 2. peatüki 3. jao pealkirjast jäetakse välja viide ametnikule, kuna jagu hakkab reguleerima ka ametiasutuse töötajatesse puutuvat. Jao uueks pealkirjaks on „Teenistusse võtmise kord“. Muudatus on vajalik, kuna VVTP-st tulenevalt täiendatakse 2. peatüki 3. jagu sättega, millega kehtestatakse ametiasutuse struktuuriüksuse juhile tähtajalise töölepingu sõlmimise kord. 22 Eelnõuga muudetakse ATS § 23 ja täiendatakse seadust uue §-ga 231. Muudatused on seotud VVTPst tuleneva ülesandega sätestada osakonnajuhatajatele tähtajalised teenistussuhted. Eelnõu kohaselt nimetatakse määratud ajaks ametikohale riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikogu direktorile, valitsusasutuse juhile ja tema asetäitjale vahetult alluv juht. Kuigi VVTP kasutab sõna „osakonnajuhataja“, ilmneb valitsusasutuste struktuuridest, et võrreldava taseme juhte nimetatakse väga erinevalt. Ministeeriumide struktuurides on lisaks osakonnale levinud ka talitused ning mõnel juhul allub talitus kas otse asekantslerile või kuulub talitus küll osakonna koosseisu, kuid osakonnajuhataja ametikoht on pikaajaliselt täitmata ja osakonnajuhataja tööd teeb asekantsler. Riigi personali ja palgaarvestuse andmekogu andmetel on osakonnajuhatajal keskmiselt 12,6 alluvat (minimaalselt 2 ja maksimaalselt 56 alluvat) ja talituse juhil 21,5 alluvat (minimaalselt 2 ja maksimaalselt 161 alluvat). Riigi personali ja palgaarvestuse andmekogu andmetest ilmneb, et keskastmejuhte nimetatakse veel juhtivspetsialistiks, vanemspetsialistiks, auditijuhiks, direktori asetäitjaks, üksuse juhiks, valdkonnajuhiks või juhatajaks. Erineva määratluse taga on ilmselt organisatsioonide väga erinev suurus, mis riigi väiksusest tulenevalt on eriti silmapaistev. Näiteks võib keskastmejuht suures ametiasutustes juhtida kümnete või isegi sadade inimeste tööd, samas kui väiksemas asutuses võib alluvate arv jääda paari-kolmeni. Selleks, et tagada eelnõu seadusena jõustumisel ühetaoline kohtlemine ja võrdsed võimalused, täiendatakse eelnõu § 23 lõiget 2 punktiga 2¹ ning kehtestatakse viieaastane teenistustähtaeg riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikogu direktorile, valitsusasutuse juhile ja tema asetäitjale vahetult alluvale juhile (nn keskastmejuht). Keskastmejuhtide tähtajalisust on pikemalt analüüsitud nii eelviidatud avaliku teenistuse ajakohastamise analüüsis kui ka selle lisas „Keskastmejuhtide tähtajaliste teenistussuhete uuring 2022“. Ministeeriumide kantslerid, valitsusasutuste juhid, asekantslerid ja Riigikantselei direktorid on juba tähtaegselt ametisse nimetatud. Eelnõu § 23 lõike 2 punktiga 2¹ kehtestatakse sarnane eriregulatsioon ka keskastmejuhtidele. Kehtivast seaduse kohaselt ei kohaldata tähtaegseid teenistussuhteid valitsusasutuse juhi asetäitjale. Kuivõrd eelnõuga hakatakse tähtajalisi teenistussuhteid kohaldama ka keskastmejuhtidele, on mõistlik hakata tähtaegseid teenistussuhteid kohaldama ka valitsusasutuse juhi asetäitjale. Tähtaegse teenistussuhte laialdasem kasutuselevõtt avalikus teenistuses avab uusi arengu – ja karjäärivõimalusi ning aitab kaasa rotatsioonisüsteemi paremale toimimisele. Võimalus töötada erinevates riigiasutustes ja erinevatel ametikohtadel võib aidata kaasa koostöö edendamisele, ühtsete väärtuste kujundamisele ning valitsussektori kui terviku tunnetamisele. Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõikega 21, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse teatud ametikohtadel ametnik ametisse nimetada määratud tähtajaga. Lisatava lõike kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus ühetaoliselt ja võrdsetel tingimustel valla- või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi, valla või linna ametiasutuse juhi ja tema asetäitja ning neile vahetult alluva juhi, kellele vahetult alluvad ametnikud või ametiasutuse töötajad, nimetada ametikohale viieks aastaks. Kui kohalikus omavalitsuses nimetatakse juht teenistusse määratud tähtajaga, kuulub kohaldamisele ATS § 23 lõige 3. Viidatud sätte kohaselt loetakse ametnik ametikohale nimetatuks määramata ajaks, kui ametnik nimetatakse samale ametikohale määratud ajaks järjest rohkem kui kaks korda või kui tema teenistustähtaega pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul. Lisatava sätte kohaselt saab kohalik omavalitsus ametnikke määratud tähtajaks ametisse nimetada vaid ühetaoliselt ja võrdsetel alustel, mis tähendab, et kohalik 23 omavalitsus peab otsustama, kas ta nimetab kõik lõikes 21 nimetatud ametisse tähtajaliselt või on ametnikud teenistuses tähtajatult. Lisatava lõike alusel ei ole võimalik nimetada üksikut ametniku teenistusse määratud ajaks, kui samal ajal teised kommenteeritavas lõikes nimetatud ametnikud on teenistuses tähtajatult. Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõiget 3 viitega sama paragrahvi lõike 2 punktile 2¹, mis on viide valitsusasutuste keskastmejuhtidele. Seega laieneb keskastmejuhtidele põhimõte, et kui neid on samale ametikohale nimetatud määratud ajaks järjest rohkem kui kaks korda või kui tema teenistustähtaega pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse struktuuriüksuse juht ametikohale nimetatuks määramata ajaks. Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõiget 4, mille kohaselt peatub riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile alluva juhi (keskastmejuhi) teenistustähtaja kulgemine ajaks, kui ametnik viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Kehtiva seaduse järgi on teenistustähtaja peatumine ette nähtud riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile. ATS läbivateks põhimõteteks on pere- ja lastesõbralikkus ning võrdne kohtlemine. Nimetatud põhimõtetest tulenevalt ei tohiks määratud tähtajaga teenistusse nimetatud ametnikke, kes on sunnitud teenistusest eemal olema vanemapuhkuse tõttu, seada ebavõrdsesse olukorda ametnikega, kes on töölt eemal seoses lapse kasvatamisega. Eelnõuga täiendatakse ATS § 23 lõiget 5, selliselt, et nähakse ette maksimaalselt kahekordne ametiaeg riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile. Muudatus on seotud VVTPst tuleneva ülesandega. ATSis on sätestatud kahe järjestikuse ametiaja piirang riigi julgeoleku volitatud esindaja juhile ja Konkurentsiameti peadirektorile. Kahekordse ametiaja piirang on JAS-ga kehtestatud ka julgeolekuasutuse juhtidele. Ametiaja piirangu kehtestamise üheks eesmärgiks on takistada asutuse poliitilist ja/või majanduslikku mõjutamist, kehtestades sõltumatuse tagamiseks kohase rotatsiooni. Eeltoodud põhjusel on kehtestatud näiteks Konkurentsiameti peadirektori ametikohale kahekordse ametiaja piirang, mis eelnõu muudatuste kohaselt saab kaetud ATS § 23 lõike 2 punktiga 3 ja muudetud lõikega 5, nii et eraldi viidet Konkurentsiameti peadirektorile ei ole enam vaja teha. Võrdse kohtlemise ja rotatsioonisüsteemi tagamiseks kehtestatakse kahekordse ametiaja piirang ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, riigisekretärile, Riigikantselei direktoritele ja valitsusasutuse juhtidele, kelle puhul juba kehtiv ATS näeb ette viieaastase ametiaja. Kahekordse ametiaja piirangut kehtestav muudatus võib mõjutada tippjuhtide leibkondade toimetulekut ja majanduslikke otsuseid, kuna ametiaja lõppedes peavad nad ametist lahkuma ning võivad mingiks perioodiks ilma jääda sissetulekust. Samas on tippjuhtidel aega planeerida oma tööd ja tegevust viis kuni kümme aastat, mis peaks olema mõistlik aeg asjakohaste muudatuste või toimingute tegemiseks. Avalik konkurss ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ning inspektsiooni peadirektori ja ATSi § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi ametikohale kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne isiku teenistustähtaja möödumist. Sätte eesmärgiks on pakkuda ametisolevale isikule tuleviku suhtes kindlustunnet, kas ja millisel ametikohal tema teenistus tähtaja möödumisel jätkub ning vältida olukorda, kus teenistustähtaja möödumisest tuleneva ebakindluse tõttu tippjuhi motivatsioon langeb ning ta otsib võimalusi avalikust teenistusest lahkuda. 24 ATS § 23 lõike 2 punktiga 7 nimetatakse ametisse viieks aastaks Konkurentsiameti peadirektor. Kuna aga Konkurentsiameti peadirektor on ATS § 23 lõike 2 punktis 3 nimetatud valitsusasutuse juht, kellele laiendatakse eelnõuga kahekordse ametiaja piirangut, jäetakse nimetatud sättest ja paragrahvi lõikest 5 välja eraldi viide Konkurentsiameti peadirektorile. Kuna ATS § 23 kohaldub ametniku ametikohale, täiendatakse seadust §-ga 231, mis näeb tähtajalised töösuhted ette ametiasutusega töölepingulises suhtes olevale riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikogu direktorile, ametiasutuse juhile ja tema asetäitjale vahetult alluvale juhile, kellel on vahetud alluvad. Sarnaselt määratud teenistustähtaja ametnike kohta sätestatule, nähakse ta tähtaegse töölepinguga töötajale ette tähtaegse töölepingu sõlmimise piirang ja tähtaja kulgemise peatumine väikelapse kasvatamise ajaks. Tähtaegsete töölepingute sõlmimise piirangu osas tehakse viide TLS § 10 lõikele 1, mille kohaselt, kui ametiasutuse ja töötaja on tähtajalise töölepingu sõlminud järjest rohkem kui kaks korda või kui tema tähtajalist lepingut on pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Ka sätestatakse eelnõuga erand TLSi kohaldamisest ja ametiasutuse töötajatele ei maksta TLS § 100 lõike 3 kohast hüvitist. Küll aga järgitakse tähtajalise töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise korral ATS § 101 sätestatud etteteatamise korda (koondamisest etteteatamise kord) ja töötajale makstakse ATS § 102 nimetatud hüvitist. TLS § 100 lõike 3 kohaselt maksab tööandja tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, välja arvatud tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel, töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Eelnõuga viiakse ametiasutuse töötaja palga kujunemine ATSi kohaldamisalasse ja ATS ei võimalda määratud ajaks teenistusse nimetatud ametniku ennetähtaegsel vabastamisel hüvitist maksta. Kuivõrd ametiasutuse töötajate ja ametnike palk kujuneb ühtsetel alustel, on mõistlik ka töösuhte lõpetamisega seotud hüvitistele samasuguste reeglite loomine. Eelnõuga muudetakse ATSi §-s 24 sisalduvat katseaja regulatsiooni ning paragrahvi 24 lõike 4 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud lõigete kehtetuks tunnistamise tulemusena on katseaega võimalik kohaldada ka Vabariigi Valitsuse või peaministri poolt ametikohale nimetatavale ametnikule ning asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile. ATS § 25 täiendatakse lõikega 4, millega vähendatakse isiku, kes soovib asuda ametikohale, halduskoormust. Muudatuse kohaselt ei pea isik ATS § 25 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud andmeid ja dokumente esitama, kui need on kättesaadavad seaduse alusel asutatud andmekogust ning isik on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku asjakohaste andmete edastamiseks. Esitatavate andmete juures tehtav muudatus, mis võimaldab ametiasutusel saada vajalikud andmed kätte andmekogudest, on kooskõlas riigihalduses juba valitseva põhimõttega, mille kohaselt ei küsita isikult teavet, mille ta kord juba riigile selle erinevate organite kaudu esitanud on. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ATS § 26 lõike 1 punkt 8. Muudatuse tulemusena loobutakse ametikohale nimetamise haldusaktis teenistusstaaži märkimisest. Kavandatav muudatus on seotud ATS §-s 101 tehtava muudatusega. Kehtiva ATS § 101 kohaselt sõltub ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisel etteteatamise tähtaeg sellest, kui pikk on ametniku teenistusstaaž avalikus teenistuses kokku. TLS § 97 kohaselt sõltub töölepingu erakorralise ülesütlemise korral etteteatamistähtaeg sellest, kui kaua on töötaja töösuhe tööandja juures kestnud. Koondamise olukorras erinev etteteatamistähtaeg ametnike ja töötajate puhul on põhjendamatu ja sama ametiasutuse sees ka sisemist õiglust riivav. Seetõttu on kavandatava muudatuse eesmärgiks muuta ATSi selliselt, et koondamise korral on etteteatamise tähtaeg seotud ametiasutuses teenistuses oldud ajaga. ATS § 101 muudatusest 25 tuleneb ka ATS § 26 muudatus, sest kui koondamisest etteteatamine ei oma enam seost teenistusstaažiga, ei ole ka ametikohale nimetamise haldusaktis vaja märkida teenistussuhte kestust avalikus teenistuses ega eraldi avaliku teenistuse staaži dokumentidega koguda. Kavandatav muudatus ei ole vastuolus eriseadustega, sest eriseadustes sätestatud pensionistaaž on seotud eriteenistuses töötamisega, mida juba täna kogutakse eraldi ja eriseaduste alusel. Muudel juhtudel ei ole teenistusstaaž oluline, kuna enam ei ole võimalik suurendada vanaduspensioni teenistusstaaži alusel (ATS § 133 lõiked 3 ja 4). Vanaduspensioni määramiseks vajalik info on Sotsiaalkindlustusametis olemas ning ametikohale nimetamise käskkirjas teenistusstaaži kestuse või puudumise märkimine ei mõjuta seda. ATS §-s 30 tehakse muudatused arengu- ja hindamisvestluste regulatsioonis. ATS § 30 lõike 1 muudatus võimaldab asutustel vestluste formaate kohandada organisatsioonidesse sobivaks. Töötulemuste hindamine ja järgmise perioodi eesmärkide läbirääkimine on jätkuvalt olulised ja vajavad tähelepanu, nagu ka ametniku arenguvõimaluste kaardistamine. Samas on ametniku arengu- ja hindamise seisukohalt kaasaegsemaid ja paremini eesmärki saavutavaid võimalusi ning sellest tulenevalt muutub arengu- ja hindamisvestluste korraldus paindlikumaks. Arengu- ja hindamisvestluste puhul loobutakse nõudest pidada neid vestlusi kord aastas ja asendatakse nõudega pidada neid regulaarselt. Samuti loobutakse ATS § 30 lõikes 2 toodud loetelust, mille esinemisel võib arengu- ja hindamisvestluse edasi lükata järgmisesse aastasse. Eelnõuga muudetakse ATS § 31 lõiget 8. Ametnike koolitamise korra kehtestamise volitusnormi kehtetuks tunnistamisega seoses tehakse muudatus ATS § 31 lõikes 8, mis viitab ametnike koolitamise korrale. Muudatusega kaotatakse lõikest viide ametnike koolituse korral ja tehakse ametiasutuse koolituse korra kehtestamine vabatahtlikuks. ATS §-d 31 ja 32 näevad ette ametnike koolitamise olulised asjaolud ja puudub vajadus täpsustava regulatsiooni järele. Eelnõuga täiendatakse ATSi § 33 ja sellega muudetakse ametniku tähtajalise üleviimise regulatsiooni. Tähtajalise üleviimise sättes täpsustatakse võimalust liikuda ameti- ja töökoha vahel, loobutakse tähtaegse üleviimise ühekordse pikendamise piirangust ning luuakse alus tähtaegse üleviimise ennetähtaegseks lõpetamiseks nii avalikule teenistujale kui vastuvõtvale ametiasutusele. Praktikas on ilmnenud, et tähtajalise üleviimise regulatsioon vajab täpsustamist ja lihtsustamist, mistõttu täiendatakse kavandatava muudatusega tähtajalise üleviimise sätet eelnimetatud muudatustega. Ka avaliku teenistuse ajakohastamise analüüsi käigus leiti, et tähtajalise üleviimise regulatsioonil on potentsiaali ja oluline roll kriisidega või muude eriolukordadega toimetulekul. See võimaldab teenistusse võtmisest kiiremini avalikul teenistujal ametiasutuste vahel liikuda ning selliselt võib asutustel tekkida võimekus paremini reageerida mõnele eriorukorrale või -vajadusele. Laiendades ametikohale tähtajalise üleviimise võimalust ka ametiasutuste töötajatele, suureneb oluliselt isikute ring, kes tähtajaliselt ameti- ja töökohtade vahel liikuda saavad. ATS § 33 pealkirja täiendatakse selliselt, et paragrahv oleks kohaldatav ka ametiasutuse töötajatele. ATS § 33 täiendatakse lõikega 10¹, millega täiendatakse seadust tähtajalise üleviimise ennetähtaegse lõpetamise alustega. Lisatava lõike kohaselt võib tähtajalise üleviimise enne tähtaja lõppu vastuvõtva ametiasutuse algatusel lõpetada kahel uuel alusel. Eelnõu kohaselt on tähtajalise üleviimise ennetähtaegne lõpetamine võimalik, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 14 lõikest 1 või 2 või §-st 15. Lisaks on tähtajalise üleviimise ennetähtaegne lõpetamine võimalik, kui ilmneb asjaolusid, mida ei olnud varem võimalik ette näha ja mille tõttu ei ole võimalik enam teenistussuhet jätkata. Kehtiva seaduse kohaselt on tähtajalise üleviimise ennetähtaegne lõpetamine võimalik vaid kõigi osapoolte nõusolekul. Praktikas on see aga ebapiisavaks 26 osutunud, sest alati ei ole võimalik ega mõistlik sellisele kolmepoolsele kokkuleppele jõudmine. See tähendab, et ei ole mõistlik ametnikult eeldada teenistussuhte jätkamist vastuvõtvas asutuses, kui mingite oluliste asjaolude tõttu ei ole teenistussuhte jätkumine võimalik. Ka ei saa vastuvõtvalt asutuselt nõuda tähtajaliselt üleviidud ametnikuga teenistussuhte jätkamist, kui see näiteks paneb ohtu asutuse võime oma ülesandeid täita. Eeltoodud põhjustel täiendatakse tähtajalise üleviimise ennetähtaegse lõpetamise regulatsiooni. Ka uue ennetähtaegse lõpetamise aluse kasutamisel tuleb siiski lähtuda ennetähtaegse lõpetamise etteteatamise tähtaegadest, et saatev asutus saaks oma tegevust vastavalt kujundada, sealhulgas vajadusel vabastada üleviidud ametniku asendaja teenistusest. ATS § 33 täiendatakse lõikega 14, mille kohaselt, kui tähtajalise üleviimise seaduses nimetatud eesmärkidest tulenevalt viiakse ametnik tähtajaliselt üle ametiasutuse töötaja töökohale, kohaldatakse sellisele üleviimisele käesolevas paragrahvis sätestatud korda, arvestades töölepingu seaduses sätestatud erisusi. Muudatus annab aluse ja menetluskorra juhtudeks, kui ametnik viiakse üle töötaja töökohale. Ametniku üleviimine töötaja töökohale ei saa toimuda täpselt samamoodi nagu ametniku tähtaegne üleviimine teisele ametikohale ja seetõttu on sättesse lisatud viide TLSile. ATS § 33 täiendatakse lõikega 15 mis tekitab võimaluse liikuda ka valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse, rahvusvahelisse organisatsiooni või Euroopa Liidu institutsiooni, asutusesse või organisse. Tähtajalist üleviimist rakendatakse ATS kohaselt ametnike motiveerimiseks, pädevuse suurendamiseks (teenistusülesannete paremaks täitmiseks, kogemuste saamiseks) ja ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks. Tähtajaline üleviimine annab teenistujatele väärtuslikke kogemusi. Näiteks, kui peamiselt poliitika kujundamisega seotud teenistujad liiguvad teise asutusse, on neil võimalik saada väärtuslike kogemusi õigusaktide vahetul rakendamisel ja samas on õigusaktide rakendamisega seotud teenistujatel võimalik kogeda poliitika kujundamisega seotut. Töölepingu seadus ei näe otseselt ette tähtajalise üleviimise regulatsiooni, kuid tänane seadusandlus ei piira selle toimimist kokkuleppel. See tähendab, et pooled võivad kokku leppida töösuhte peatumise ja töötaja võib kokku leppida teise tööandjaga tähtajalise töösuhte kui see vastab tähtajalisuse tunnustele. Selle raames aga ei lähe üle senised töösuhte õigused ega kohustused, näiteks ei jätku puhkusearvestus vastuvõtvas asutuses. Sätte loomisega nähakse ette võimalus edaspidi ka ametnikku tähtajaliselt üle viia avaliku sektori asutustesse säilitades talle seniks samaväärse teenistuskoha saatvas asutuses ja rakendades senist ATS § 33 lõikes 13 sätestatut. ATS § 33 täiendamine lõikega 16 on üleviimist puudutav suurim muudatus. Sellega nähakse ette võimalus ametiasutuse töötaja tähtajaliseks üleviimiseks ametniku ametikohale või töötaja töökohale. Piiranguna on ette nähtud, et selline üleviimine on võimalik, kui töötaja on ametiasutusse tööle võetud avaliku konkursiga. Avalik konkurss annab kõigile võrdsed võimalused asuda avaliku teenistusse. Avaliku konkursi tulemusena tuleb valik kandidaatide seast teha lähtuvalt kandidaadi haridusest, töökogemusest, teadmistest ja oskustest ning valida tuleb kandidaat, kes eelpoolnimetatud kriteeriume arvesse võttes suudab teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil. Avaliku konkursi eesmärgiks on kaitsta nii kandidaatide õigusi läbi võrdsete võimaluste andmise ning kompetentsusel põhineva valiku kui ka avalikku huvi selle kaudu, et avalik haldus toimiks efektiivselt ja asjatundlikult. Töö- ja ametikohtade vaheline liikumine suurendab avaliku teenistuse siseseid karjäärivõimalusi oluliselt. Koostoimes eelpool kirjeldatud muudatusega aitab muudatus ühest küljest lahendada avalikus teenistuses tekkinud tööjõuga seotud probleeme, samas säilitab avatuse ja võrdsete võimaluste põhimõtted. Ametikohale liikudes tuleb töötaja nimetada tähtajaliselt ametisse ametnikuna ning sellest tekib liikuvale isikule ka avaliku võimu 27 teostamise õigus. Sarnaselt on lahendatud ametniku asendamine töötaja poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse30 (KOKS) §-s 542. Viidatud paragrahvi kohaselt võib teatud juhtudel töölepingu alusel töötav isik asendada sama ametiasutuse puuduvat ametnikku. Asendav töötaja peab vastama ametnikule ja asendatavale ametikohale esitatavatele nõuetele ning asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse. Kehtiva ATSi järgi ei saa töötajat tähtajaliselt viia üle ametniku ametikohale, kuna ametnikule kui avaliku võimu teostavale isikule on esitatud kõrgemad nõudmised ja ka piirangud. Selline keeld on aga osutunud liiga piiravaks, eriti kuna ametnike ring kitsenes 2013. aasta ATSi jõustumisega märgatavalt. Eelnõukohase muudatuse järgi, kui töötaja liigub tähtajaliselt ametniku ametikohale, tuleb ta selleks (määratud) ajaks ametisse nimetada. Ametisse nimetamisel annab isik ka ametivande ning tähtajalise üleviimise perioodil laienevad talle ametnikule seatud piirangud (streigikeeld ja korruptsioonivastasest seadusest tulenevad piirangud). Tähtajalise üleviimise korral asub töötaja teisele ametikohale määratud ajaks ja seda tähtaega võib kõigi osapoolte nõusolekul pikendada. Seaduse 4. peatüki pealkirja muudetakse selliselt, et peatüki pealkirjas kajastuksid ka ametiasutuste töötajad. Muudatuse kohaselt saab 4. peatüki pealkirjaks „Ametniku ja ametiasutuse töötaja õigused“ (senine pealkiri oli „Ametniku õigused“). ATS § 39 lõikes 6 tehakse muudatus ületunnitöö hüvitamise põhimõttes, ühtlustades ATSi TLSiga ja edaspidi hüvitatakse ületunnitöö vaikimisi vaba ajaga. Eelnõu kohaselt hüvitab ametiasutus ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb maksta ametnikule 1,5- kordset põhipalka. Ületunnitöö rahas hüvitamisel jääb tasumäär kehtiva seadusega võrreldes samaks. Kehtiva ATSi järgi hüvitab ületunnitöö, makstes ametnikule 1,5-kordset põhipalka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Ületunnitöö hüvitamisel esimeseks eelduseks vaba aja andmise seadmine täidab eelkõige tervisekaitse, sh vaimse tervise väärtustamise eesmärki. Tööaja piirangud on kehtestatud töö tegija tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Seetõttu nähaksegi eelnõuga ette eeldus ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Kui ametiasutus soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi ametnikuga kokku leppida. ATS §-s 49 on sätestatud ametniku sotsiaalseid tagatised hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral. ATS § 49 lõiget 12 täiendatakse selliselt, et hüvitamisele kuuluksid ka muud raviga seotud kulud. Kehtiva ATS § 49 lõike 12 kohaselt, kui ametnik on saanud viga või haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, kannab tema ravi- ja ravimikulud riik. Praktikas on aga ilmnenud, et ainult ravi- ja ravimikulude katmine jääb liiga kitsaks, sest hüvitis ei hõlma endas raviga seotud sõidu- ja majutuskulude katmise võimalust ega ka saatja sarnaseid kulusid. Seetõttu on esinenud juhtumeid, kus sõidu- ja majutuskulud on osutunud märksa suuremaks kui raviga seotud kulud. Kui teenistusülesandeid täites viga saanud ametnik ei suuda kanda sõidu- ja majutuskulusid, tekib risk, et kuigi viga saanud ametniku ravi hüvitab riik, ei ole ametnikul seda ravi võimalik saada, sest tal ei ole võimalik liikuda ravi saama. Tavapärane praktika aga on, et kui kahju tekkis seoses tööandja kasuks töö tegemisega, siis kannab kahju tekkimise riski tööandja. Sarnaselt kaetakse teenistusülesannete täitmise tõttu viga saanud isiku kulud kaitseväeteenistuse 30 RT I, 30.06.2023, 28 28 seaduse31 (KVTS) § 193 alusel. Muudatus on vajalik, et anda eelnimetatud isikutele kindlus, et riik tööandjana tagab neile või nende lähedastele võimalikult lähedase olukorra taastamise olukorrale, mis oli enne töövõime kadu. Sätte teise lausega täpsustatakse, milliseid kulusid loetakse raviga seotud muudeks kuludeks. Selle kohaselt loetakse raviga seotud muudeks kuludeks eelkõige sõidukulu raviasutusse ja tagasi, piiratud liikumisvõime korral ühe saatja sõidukulu raviasutusse ja tagasi, statsionaarsel ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas. Sotsiaalministeerium on varasemalt nii tervishoiuteenustega kui tööturuteenustega32 seonduvalt analüüsid sõidu- ja majutuskulu olulisust teenuse kasutamisel ja kättesaadavusel ning jõudnud järeldusele, et teenuste kättesaadavuse tagamise ja kasutamise oluliseks osaks on sõidukulude ja muude raviga seotud kulude hüvitamine. Samuti on levinud praktika, et vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste või tööturuteenustel osaledes on seadusega33 ette nähtud sõidu- ja majutuskulude hüvitamise regulatsioon. Avaliku teenistuse rakenduspraktika tasandil on asutused sellele pidevalt tähelepanu juhtinud, et arvestades sõidu- ja majutuskulude osakaalu, tuleb teenistujatel nii mõnigi kord majanduslikel põhjustel ravi saamisest loobuda. See aga ei täida sätte eesmärki ega taga sotsiaalset kindlust teenistusülesandel viga saanud teenistujale. Eelnõuga täiendatakse ATS § 49 lõike 14 punkti 1, täpsustades, et ametnikule ei laiene sotsiaalsed tagatised hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral, kui ta on süüteo toime pannud tahtlikult. Kehtiva ATSi kohaselt ei ole hukkunud ametniku lähedastel õigust hüvitisele, kui ametnik pani toime süüteo. Praktikas on aga ilmnenud, et ATSi sõnastus on mitmeti tõlgendatav ja ei arvesta süütuse presumptsiooni printsiibiga. Eristada tuleb süütegu ettevaatamatusest ja tahtlikku tegu. Süütegu on seaduses sätestatud karistatav tegu ning süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Süüteo toimepanemise tuvastamise pädevus on kohtuvälisel menetlejal või kohtul. Kui ametnik teenistusülesannete täitmisel hukkub, algatatakse küll menetlus, kuid see lõpetatakse kriminaalmenetluse seadustiku34 (KrMS) § 199 lõike 1 punkti 4 ja § 200 alusel, sest kahtlustatav või süüdistatav on surnud ja see välistab kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetluse käigus võib küll leida tuvastamist, et hukkunud ametnik pani õnnetusjuhtumi ajal toime rikkumise, kuid hukkunud ametnikku ei saa süüdi mõista. Kui ka kriminaalmenetluse ajal tuvastatakse õnnetuse ajal rikkumise toimepanemine, ei tähenda see, et tegemist on süüteoga, sest iga rikkumine ei ole süütegu. ATSi sõnastusest „on toime pannud süüteo“ ei tulene üheselt, kas välistuse eelduseks on süüteo toimepanemises süüdi tunnistamine, kuid vaadates ATSi sõnastust süstemaatiliselt, on seal läbivalt soodustuse ilmajäämine seotud süüteo tuvastamisega kohtu poolt. Nii sätestab ATS, et ametnik kaotab õiguse ametniku vanaduspensioni suurendusele teenistusstaaži alusel, kui ta on kohtus süüdi mõistetud ja otsus on jõustunud. Kui aga jaatada seda, et hüvitise määramise eelduseks ei ole ametniku süüdimõistmine, vaid lihtsalt süüteo toimepanemise fakt, siis tekib küsimus, kas hukkunud ametniku omaksed peaksid taotlema väärteomenetluse või kriminaalmenetluse läbiviimist. KrMS kohaselt jätkatakse kriminaalmenetlust, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb surnud kahtlustatava või süüdistatava esindaja. Kui aga kedagi ei ole süüdi mõistetud, siis puudub sellisel kriminaalmenetlusel alus. On väheusutav, et seadusandja mõte oli, et niigi oma lähedase kaotuse pärast kannatav perekond peaks veel lisaks kannatama vintsutusi, mille tooks endaga kaasa kohtumenetlus. PS § 22 lõike 1 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 31 RT I, 20.02.2024, 3 32 https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-08/osaraport_5_terve_th_organisatoorne_mudel.pdf 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015033?leiaKehtiv 34 RT I, 06.07.2023, 49 29 Eelnõuga täiendatakse ATS § 61 lõiget 5 ning võimaldatakse erakorralistel asjaoludel maksta kalendriaasta jooksul muutuvpalka kuni 30% ametniku aastasest põhipalgast. Seni oli lubatud muutuvpalka maksta 20% ametniku aastasest põhipalgast. Eelnõu § 61 lõikega 5 tehtav muudatus on seotud seadusesse lisatava uue §-ga 1348. Viimase kohaselt analüüsib rahandusminister hiljemalt 2028. aastal muutuvpalga piirmäära muutmisega kaasnevat mõju ja esitab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks. Järelhindamine võimaldab hinnata, kas muudatus on täitnud oma eesmärgi ja muutuvpalka on suurendatud piirmäära ulatuses välja makstud vaid kooskõlas palgajuhendiga ja erakorralistel juhtudel. Samuti analüüsitakse milline on olnud selle mõju sihtrühmale ja eelarvele. Analüüsi käigus hinnatakse ka tehtud muudatuste ümbervaatamise vajadust. ATS § 65 lõike 4 kohaselt kehtestatakse palgajuhend kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga ning seega on Rahandusministeeriumil võimalik analüüsida avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide rakendamise praktikat (ATS §-st 9 tulenev ülesanne). ATS § 61 täiendatakse lõikega 8 ning selle kohaselt kohaldatakse töötajatele töötasu maksmisele samasid sätteid (sh kindlaks määratud palgakomponendid), mis ametnikele. Eelnõuga kehtestatakse avaliku teenistuse valdkonda puudutavad vajalikud erisused TLSist kui töösuhete üldseadusest. Eelnõu kohaselt hakatakse edaspidi ATS § 63 lõikest 1 tulenevalt palgajuhendit kohaldama ka ametiasutuse töötajatele. Lisatava lõike teise lause kohaselt võib ametiasutuse töötaja töötasu vähendada üksnes ATSis sätestatud alustel ja korras. Töötasu vähendamise täpsustus on vajalik, et vältida olukorda, kus töötajate töötasu vähendamiseks on kahe alust – TLS § 37 ja ATS § 61. Muudatus tagab, et töötaja töötasu vähendamine on võimalik üksnes ATSis sätestatud alusel. Ametiasutuste töötajatele kohalduva palgajuhendi, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord, kehtestamist lubav volitusnorm on sätestatud PäästeS-s, PPVS-s ning JAS-s. Paljudes teistes ametiasutustes on ühtne palgajuhend kehtestatud töösisekorra eeskirjana. Vt ka sätete PS-le vastavuse analüüsi seletuskirja 2. osas „Seaduse eesmärk“. 2022. aastal oli avalikus teenistuses keskmine kogupalk 2072 eurot (+11,9%) kuus. Riigi ametiasutustes oli kogupalk 2138 eurot ning KOV ametiasutustes 1821 eurot. Eesti keskmine kogupalk 2022. aastal 1685 eurot (+8,9%). Riigieelarve üldisest vaatest moodustavad tööjõu- ja majandamiskulud suurusjärgu 2 644 mln eurot ja on üks mahukamaid kuluartikleid. Seetõttu on igati ootuspärane, et eelarvevahendeid kasutatakse läbipaistvalt ja seaduspäraselt. Eelnõuga muudetakse ATS § 63. Muudatustega sõnastatakse ümber § 63 lõikes 1 ja 4 ning tunnistatakse kehtetuks lõige 3. ATS § 63 lõike 1 teise lause uue sõnastuse järgi nähakse palgajuhendis ette vähemalt teenistuskohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesolevas seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord, palga maksmise aeg ja viis. Palgajuhendis ei pea enam kirjeldama palgalt makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, sealhulgas viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta. Palgajuhendis ei ole mõistlik kirjeldada makse ja makseid, sest nende kohta on info lihtsasti kättesaadav ka mujalt, näiteks Maksu- ja Tolliameti veebilehelt. Muudatuse mõjul ei ole vaja ametiasutustel palgajuhendit muuta iga kord, kui toimub muudatus palga maksustamisel. ATS § 63 lõike 3 kehtetuks tunnistamine ja lõike 4 sõnastuse muutmine on vajalik tulenevalt ATS § 10 lõike 1 punktis 5 toodud volitusnormi kehtetuks tunnistamisest. Kuna ATS § 10 lõike 30 1 punkti 5 volitusnormi ei ole seni täidetud, ei kaasne muudatusega ametiasutuste töökorraldusele mõju. Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust uue §-ga 641, mis puudutab palga tagastamise nõude aegumist. Lisatava paragrahvi kohaselt aegub ametiasutuse nõue palga ja muude teenistussuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks 12 kuu jooksul arvates ajast, mil ametnik on saanud palka, palga ettemakse või muud käesolevas seaduses nimetatud hüvitist või tasu. Samasisuline säte sisaldub TLS §-s 39, mis reguleerib töötaja suhtes töötasu tagasinõude õiguse aegumise. Palga tagastamise nõue tuleb eelkõige kõne alla, kui ametiasutus on ametnikule kandnud ekslikult üle palgast suurema summa raha või on teinud ametnikule ettemakse. Uus säte sätestab aegumistähtaja vaid tööandja jaoks ja selle kohaselt on ametiasutusel õigus palgast tulenevaid nõudeid esitada 12 kuu jooksul arvates ajast, mil ametnik on saanud palka või palga ettemakse. ATSis sätestatud palgaregulatsioon tugineb muu hulgas palgakindluse põhimõttele, mille kohaselt peab selleks, et ametnik teeks otsuseid erapooletult, tal olema kindlus sissetuleku stabiilsuse osas. Sellega seoses väärib kaitset ka ametniku usaldus, et palgaga seotud nõuded aeguvad mõistliku aja jooksul. Kuivõrd TLSis on tööandja poolne töötasu tagastamise nõude aegumistähtaeg 12 kuud, on mõistlik sama aegumistähtaeg sätestada ka ATSis. Kehtivate normide kohaselt reguleerib avaliku võimu kandja õigust nõuda isikult õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist riigivastutuse seaduse35 (RVastS) § 22 lõige 3. Viidatud sätte kohaselt võib avaliku võimu kandja isikult nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras. Alusetu rikastumine on sätestatud võlaõigusseaduse36 (VÕS) 52. peatükis. RVastSst tuleneva kahju hüvitamise sätete kohaldatavuse suhtes on Riigikohus on leidnud, et riigivastutuse seadus on avaliku võimu vastutust reguleeriv üldseadus, mille reguleerimisalasse kuulub avaliku võimu kandjate tekitatud kahju hüvitamine niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud eriseaduses37. Riigikohus on selgitanud ka lähemalt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumist38. Alusetust rikastumiset tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks, tuleb kohaldada kohustuste täitmise üldregulatsiooni mille kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Mõistlik aeg eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg sõltub muuhulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi teada saama alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest. Eelnõuga muudetakse ATS § 65 selliselt, et edaspidi kuuluvad isikustamata kujul avalikustamisele ametnike ja töötajate palgad. Ametnike palkade avalikustamisel kehtib täna aktiivse avalikustamise põhimõte, mille kohaselt peab asutus avalikustama andmed veebilehel. Ametiasutuse töötajate töötasud aga avalikustatakse passiivselt ehk teabenõude korras. Kuna avalikustamise nõue hõlmab vaid ametnikke ja jätab fookusest välja üha suureneva töötajaskonna, on läbipaistvuse tagamiseks oluline avalikustamise nõudeid ühtlustada ning võrreldavamaks muuta. Ametnike palkade avalikustamise eesmärk on tagada ametiasutuste palgasüsteemide läbipaistvus, õiglane tasustamine ja palkade võrreldavus. Samuti on palkade avalikustamise mõtteks vältida avaliku raha kuritarvitamist ja korruptsiooni. Lisaks on 35 RT I, 11.03.2023, 86 36 RT I, 04.07.2024, 18 37 Riigikohtu 22.03.2011 otsus nr 3-3-1-85-09, p 110 38 Riigikohtu 20.12.2011 otsus nr 3-2-1-134-11 31 maksumaksjatel ja avalikkusel tervikuna demokraatlikus ühiskonnas õigus olla informeeritud valitsemissektori tulude kasutamisest, eelkõige personalikulude valdkonnas. Sellise teabe koondamine aruandesse aitab kaasa avalikule diskussioonile üldist huvi pakkuvas küsimuses ja teenib seega avalikke huve. Samas ei aita ülalnimetatud eesmärkidele kaasa palkade nimedega seostatult avalikustamine. Kindla isikuga seostatud palk ei ole avaliku teenistuse personalikuludest ülevaate saamiseks oluline, küll aga riivab selline palga avalikustamine eraelu puutumatust. Ka Riigikohus on leidnud, et teabe aktiivsel avalikustamisel tuleb eelistada tõlgendust, mille puhul ei esineks eraelu riivet ja avaldada teave mitteisikustatud kujul.39 Senise korra järgi avalikustatud teave sisaldab isikuandmeid, mille üldiseks kasutamiseks andmine võib oluliselt kahjustada andmesubjekti(de) eraelu, s.t riivata ebaproportsionaalselt PS § 26 tulenevat põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kiiresti muutuv digiühiskond on muutnud avalikult kättesaadavaks suurel määral erinevat informatsiooni, mis teeb võimalikuks inimesest põhjaliku profiili koostamise. Ka tuleb arvestada, et erinevate andmelekete oht on püsiv, mis võimaldab isiku kohta teabe kogumisel kasutada nii riigi poolt avalikustatud andmeid kui ka andmeid, mis on andmelekke tõttu avalikuks saanud. Ametniku ja töötaja kohta avalikustatakse ka edaspidi asutuse veebilehel andmed vastavalt AvTS § 28 lõike 1 punktile 6, millega nähakse ette kohustus avalikustada ametnike ees- ja perekonnanimed, hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid. Vt ka palkade avalikustamise vastavust PS-le analüüsist seletuskirja 2. osast „Eelnõu eesmärk“. Eelnõuga muudetakse ATS § 87 lõiget 1 ning sätestatakse, et kui ametnik soovib enda algatusel teenistusest lahkuda, tuleb selline avaldus esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kehtiv ATS § 87 lõige 1 näeb teenistusest vabastamise taotlusele ette kirjaliku vormi nõude. See tähendab eelkõige, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele40 (TsÜS) peab taotlus olema allkirjastatud kas omakäeliselt või elektrooniliselt, sealhulgas digitaalallkirjaga. ATSi eelnõu 193 SE seletuskirjas41 (lk 56) ei ole teenistusest vabastamise taotluse kirjaliku vormi nõudmise eesmärki välja toodud ega vorminõude eiramise tagajärgi selgitatud. Samas on ATSis kirjalikku vormi ja kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi iseenesest selgelt eristatud (võrdluseks näiteks ATS § 33 lõige 3 punkt 1 ja § 98 lõige 3). Avaliku teenistuse seaduse käsiraamatus42 on samuti rõhutatud kohustust järgida seaduses sätestatud vormi, kuid pole selgitatud vorminõude eesmärki ja selle rikkumise tagajärgi. Võrreldes ATSi sätteid töölepingu ülesütlemise regulatsiooniga, on TLS § 95 lõike 1 kohaselt vorminõuet rikkudes tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus küll tühine, kuid sama sätte kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemisavaldus esitada üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormis, mis on oluliselt vähem range. Kohus on leidnud, et ATS § 87 lõikes 1 on kirjaliku vormi nõudel eeskätt tõenduslik eesmärk.43 Kehtiva ATSi ja kohtupraktika järgi saab täna ametnik esitada vaid allkirjastatud avalduse teenistusest lahkumiseks, kuid selle järgi puudub praktiline vajadus. Samuti ei toeta allkirjastatud taotluse esitamise võimalust teatud riigi infosüsteemid ning seetõttu suureneb töökoormus. Eeltoodud põhjustel asendatakse teenistusest lahkumise avaldusel kirjalik vorm kirjalikku taasesitamist võimaldava vormiga. TsÜS § 79 kohaselt peab tehing, millele on seaduses sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, olema tehtud püsivat kirjalikku 39 RKPJKm 19.05.2009, nr 3-4-1-1-09, p 19. 40 RT I, 06.07.2023, 98 41 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/download/b1b20dda-27c1-400f-8f8c-299de3df8ea6 42 K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Justiitsministeerium: 2013. https://www.fin.ee/media/1977/download 43 Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2022 otsus nr 3-20-1977 32 taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi väärtuseks on, sarnaselt kirjaliku vormiga, tõendusfunktsioon, küll aga kirjaliku vormiga võrreldes veidi leebem. Eelnõuga muudetakse ATSi § 90 lõiget 5 ja § 100 lõiget 1. Muudatuste eesmärk on ühtlustada ATSis sätestatud koondamise eelisõiguseid TLSis sätestatud koondamise eelisõigustega. Praktikas on ametiasutustel koondamise olukorras keeruline rakendada kahte erineva sisuga normi olenevalt sellest, kas koondada tuleb ametnik või töötaja. Lähtudes sellest, et ametnike ja ametiasutuste töötajate ülesanded on üksteisele lähemal kui varem ning sisuline eristamine enamasti väga keeruline, ei ole mõistlik tagada last kasvatavale ametnikule suuremat kaitset kui last kasvatavale töötajale. Paragrahvi 90 lõige 5 reguleerib teenistusse jäämise eelisõigust juhuks, kui on vähemalt kaks sarnaste teenistusülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Kehtiva seaduse kohaselt on koondamissituatsioonis teenistusse jäämise eelisõiguse järjekord järgmine: 1) esmalt on eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim; 2) kui esimese kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus esmalt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last; 3) kui eelnevate kriteeriumide alusel ei ole ikka võimalik ametnikke eristada, on eelisõigus ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades seejuures ametniku ülalpeetavate arvu. Muudatuse kohaselt, kui ametnikke ei ole võimalik eristada haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavuse järgi, on teenistusse jäämise eelisõigus senise seitsmeaastast last kasvatava ametniku asemel alla kolmeaastast last kasvataval ametnikul. Sarnane kaitse on töötajatele ette nähtud TLS § 89 lõikes 5, kuid erinevalt ATSist, kus esimese kriteeriumina on tööle jäämise eesõigus ametnikul, kes teenistusülesannete täitmisega tuleb kõige paremini toime, näeb TLS eelisõiguse ette töötajate esindajale ja töötajale, kes kasvatab alla kolmeaastast last. ATS § 100 lõike 1 muudatusega asendatakse keeld vabastada koondamise, ettenägematute asjaolude ilmnemise või töövõime vähenemise tõttu ametnik, kes kasvatab alla kolmeaastast last, keeluga vabastada eelnimetatud põhjustel teenistusest ametnik, kes kasutab vanemapuhkust. Kehtima jääb ka keeld eelnimetatud alusel vabastada teenistusest ametnik, kes on rase, kellel on õigus emapuhkusele, kellel on õigus isapuhkusele või kellel on õigus lapsendajapuhkusele. Praktikas on ilmnenud, et ATSis sätestatud teenistusse jäämise eelisõigus ja teenistusest vabastamise piirangud on äärmiselt jäigad. Samuti on tekitanud praktikas probleeme, et töölepingu seaduse § 89 lõike 5 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Seega on ametiasutused ümberstruktureerimiste korral kohtlema töötajaid ja ametnikke erinevalt, sest ametniku puhul annab tööle jäämise eelisõiguse alla seitsmeaastane laps ja alla kolmeaastast last kasvatavat ametnikku ei tohi koondada. Samas töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on ainus sarnane kaitse tööle jäämise eelisõigus alla kolmeaastast last kasvataval töötajal. ATS toetab jätkuvalt laste- ja peresõbralikkust ning teenistusest vabastamise põhjuseks ei saa olla väikelapse kasvatamine. Sarnane säte on kehtestatud ka TLS §-ga 93. ATSi täiendatakse §-ga 911 ning luuakse uus ametniku algatusel teenistusest lahkumise alus. Lisatava paragrahvi kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest katseajal tema enda algatusel, kui ta leiab katseaja jooksul, et ei soovi teenistussuhet ametiasutusega jätkata. Ametniku algatusel katseajal teenistusest vabastamisele kohaldatakse ATS §-s 87 lõigetes 1 ja 3–6 sätestatud korda. See tähendab, et ametnik peab katseajal teenistusest vabastamiseks esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse vähemalt 10 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva. Kokkuleppel ametniku teenistusest vabastamise õigust omava isikuga võib 33 ametniku teenistusest lahkumise korral kohaldada lühemat etteteatamistähtaega. Teenistusest vabastamiseks esitatud taotlusest võib ametnik loobuda üksnes tema ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul. Muutmisvajadus on tekkinud sellest, et ametnikul ei ole võimalik katseajal teenistusest lahkuda nii, et talle säiliksid sotsiaalsed tagatised nagu näiteks töötuskindlustushüvitis. Katseaja regulatsiooni eesmärk on vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega. Katseajal peab ametnik, kelle suhtes on teenistusse nimetamisel kohaldatud katseaega, arvestama, et tema teenistussuhe on seadusega vähem kaitstud võrreldes määramata ajaks ametisse nimetatud isikute teenistussuhtega. Selleks, et tagada ametkohtade täitmine selleks kõige sobivamate isikutega, on mõistlik täiendada seadust ka sellise katseaja lõpetamise sättega, mille saab ametnik omal soovil esitada. Ka tänase regulatsiooni kohaselt saab ametnik katseaja lõpuvestluses küll näiteks asuda seisukohale, et tema eelnev ettevalmistus pole ametikohal töötamiseks piisav, kuid asutus võib leida, et ametniku töökogemus on piisav ja lugeda katseaeg edukalt lõpetatuks. Sel juhul, kui ametnik ikkagi ei pea võimalikuks teenistussuhet jätkata, tuleb tal esitada avaldus teenistusest vabastamiseks omal soovil. Kui ametnik vabastatakse teenistusest omal soovil, ei ole talle tagatud töötuskindlustushüvitis, samas kui ametiasutus vabastab ametniku teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, on isikul õigus töötuskindlustushüvitisele. Muudatus aitab seadusandluse kooskõlla viia ka praktikaga. Töötukassa on juba kehtivate õigusaktide rakendamisel jaatanud isiku õigust töötuskindlustushüvitisele, kui teenistussuhe lõppes katseajal. Eelnõuga täiendatakse seadust uue §-ga 961, millega luuakse alus teenistusest vabastamiseks poolte kokkuleppel. VTK ja eelnõu kooskõlastamisel ning eelnõu tutvustamisel juhiti korduvalt tähelepanu vajadusele täiendada ametniku teenistusest vabastamise regulatsiooni. Lisatava sätte kohaselt võivad ametnik ja ametiasutus leppida kokku, et ametnik vabastatakse teenistusest. Sellise teenistusest vabastamise saavad ametnik ja ametiasutus kokku leppida, kui ametniku ja tema vahetu juhi koostöö ei laabu. Ka on uue vabastamise kohaldamiseks vajalik, et ametnikule oleks vabastamisele eelnevalt antud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid ametnik ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud. Ametiasutuse kohustuseks jääb ametniku ametialase koolitamise korraldamine, kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks koolituse tulemusel puudusi mõistliku aja jooksul kõrvaldada ning kui koolitus ei põhjusta ametiasutusele ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Mõistlikust ajast koostöö parandamiseks võib loobuda, kui ametnik on selleks andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku. Sellisel juhul, kui ka ametnik tajub, et koostööd ei ole võimalik jätkata, ei ole osapooli mõtet sundida nn lepitusmenetlusele ja kui ametnik annab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku, siis ei pea enne teenistusest vabastamist proovima koostööd parandada. Kokkuleppel ei või ametnikku teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist alates ametniku ja tema vahetu juhi koos töötamise algusest. Kuue kuu pikkune koostöötamise ja ametniku nõusoleku nõue kaitseb mõlema poole ja avaliku teenistuse kui terviku huve, et otsus teenistusest vabastada ei oleks ülemäära rutakas ning oleks kooskõlas ametniku neutraalsuskohustusega (ametnik peab tegema otsuseid, kohaldama seadusi erapooletult), sealhulgas kohustusega valida teenistusülesandeid täites lahendus, mis kaitseb parimal võimalikul viisil ühelt poolt igaühe õigusi ja vabadusi ning teiselt poolt avalikku huvi. Enne ametniku teenistusest vabastamist tuleb talle anda võimalus osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. 34 Lisatava paragrahvi lõikega 6 nähakse ette kohustus järgida kokkuleppel teenistusest vabastamise osas koondamise korral kohaldatavat teenistusest vabastamisest etteteatamise korda ja maksta ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitist teenistusest vabastamise eest. Etteteatamistähtaeg on aeg ametnikule ümberkohanemiseks ja uue töökoha leidmiseks. Rahvusvahelise põhimõtte kohaselt on mõistliku etteteatamisaja peamine eesmärk anda isikule vaba aega uue töö otsimiseks enne olemasoleva töö-või teenistussuhte lõppemist ehk ajal, millal ametnik saab veel palka. Eelnõuga muudetakse seaduse § 101 lõiget 1 ja tehakse muudatus teenistusest vabastamisest etteteatamise sättes. Kehtiva ATS § 101 lõike 1 kohaselt oleneb koondamise tõttu teenistusest vabastamise etteteatamise tähtaeg ametniku avaliku teenistuse staažist. Avaliku teenistuse staaž hõlmab kogu teenistussuhte kestust avalikus teenistuses. ATS § 101 lõike 1 kohaselt teatatakse ametnikule, kes vabastatakse teenistusest koondamise tõttu, sõltuvalt ametniku teenistusstaažist koondamisest ette 15–90 kalendripäeva. TLS § 97 sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtajad. TLS § 97 lõike 2 kohaselt sõltuvad töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad töötaja ja tööandja vahelise töösuhte kestusest. Praktikas on ilmnenud, et kogu avaliku teenistuse staaži arvestamine koondamisest etteteatamisel on teatud juhtudel asutuste jaoks liialt koormav. Näiteks olukorras, kui ametnik on ametiasutuses tööl olnud kuus kuud, kuid tema staaž avalikus teenistuses kokku on üle 10 aasta ja ametiasutusel tekib vajadus ametikoht koondada, tuleb koondamisest teatada ette 90 kalendripäeva. Eriti suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste puhul raskendab pikk etteteatamistähtaeg ümberkorralduste läbiviimist ja pikendab nende kulgu. Koondamise olukorras erinev etteteatamistähtaeg ametnike ja töötajate puhul on põhjendamatu ja sama ametiasutuse sees ka sisemist õiglust riivav. Seetõttu on kavandatava muudatuse eesmärgiks muuta ATSi selliselt, et koondamise korral on etteteatamise tähtaeg seotud ametiasutuses teenistuses oldud ajaga. ATS § 101 muudatusest tuleneb ka ATS § 26 muudatus, sest kui koondamisest etteteatamine ei oma enam seost teenistusstaažiga, ei ole ametikohale nimetamise haldusaktis vaja märkida teenistussuhte kestust avalikus teenistuses ega eraldi avaliku teenistuse staaži dokumentidega koguda. Kavandatav muudatus ei ole vastuolus eriseadustega, sest eriseadustes sätestatud pensionistaaž on seotud eriteenistuses töötamisega, mida juba täna kogutakse eraldi ja eriseaduste alusel. Eelnõuga täiendatakse seaduse rakendussätete peatükki jaoga 12. Uues jaoks on viis paragrahvi, mis on seotud käesoleva eelnõu rakendamisega. Uue ATS § 1346 eesmärgiks on reguleerida, mis saab kehtivate töölepingutega siis, kui jõustuvad ATSi muudatused. Paragrahv 1346 sätestab üldised reeglid, mille kohaselt senikehtinud töölepingutele kohaldatakse pärast eelnõu seaduse jõustumist lisaks TLSile ka ATSi asjakohaseid sätteid. Kehtivaid töölepinguid ei pea kohustuslikus korras ümber vormistama ja kui töölepingu tingimus on pärast eelnõu seadusena jõustumist vastuolus ATSiga, kohaldatakse lepingutingimuse asemel ATSis sätestatut. Eeltoodu aga ei välista nõudeid, mis on tekkinud enne 2026. aasta 1. jaanuari. Üldise õiguspõhimõtte kohaselt kohaldatakse seni kehtinud seadust asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne uue seaduse jõustumist. Lisatava paragrahvis sätestatakse ka, et kui töölepingu tingimus on pärast 2026. aasta 1. jaanuari vastuolus käesoleva seaduse sättega, kohaldatakse lepingutingimuse asemel käesolevas seaduses sätestatut. Lisatava ATS § 1347 näol on tegemist rakendussättega, milles nähakse ette, kuidas hakkab kulgema määramata ajaks teenistusse võetud keskastmejuhi ja valitsusasutuse juhi asetäitja teenistustähtaeg. Eelnõukohase muudatuse jõustumise muutub keskastmejuhi ja valitsusasutuse juhi asetäitja teenistuskoht tähtajaliseks ehk nimetatakse ametisse määratud tähtajaks (viieks 35 aastaks). Kuivõrd kehtiva seaduse alusel on keskastmejuhid ja valitsusasutuse juhi asetäitjad ametisse nimetatud määramata ajaks ning seega vajab seadus rakendussätet teenistussuhete ümberkujundamise kohta. Seaduse jõustumise päeval eelnimetatud ametikohtadel ametis olevatel ametnikel on õigustatud ootus, et teenistussuhe riigiga uute reeglite kehtestamisel jätkub mõistliku aja jooksul. Rakendussätte kohaselt loetakse 2026. aasta 1. jaanuaril teenistuses olev ATS § 23 lõike 2 punktis 2¹ nimetatud juht ja valitsusasutuse juhi asetäitja ametisse nimetatuks kuni 2030. aasta 31. detsembrini. Senistele andmetele tuginedes on selleks ajaks suurem osa keskastmejuhtidest ametikohta vahetanud ja esimese viieaastase tähtaja saabumine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt personali liikumist. Andmaks suuremat paindlikkust, antakse rakendussättega ametiasutusele õigus juhi teenistustähtaja lõppedes nimetada ametikohale täiendavalt kaheks aastaks. Eelnõuga seadusesse lisatava ATS § 1348 sätestab ametiasutustele kohustuse viia töölepingulise keskastmejuhiga sõlmitud tähtajatu tööleping ATSi § 231 nõuetega kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks. ATSi §-ga 231 kehtestatakse ametiasutuste töölepingulistele struktuuriüksuste juhtidele viieaastase tähtajaga töölepingud. Aastane periood üleminekuks on ette nähtud, et ametiasutused saaksid tähtajatud töölepingud üle vaadata ja keskastmejuhtidele kehtestatud tähtajalistele töösuhtega kooskõlla viia. Eelnõuga seadusesse lisatava ATS §-ga 1349 nähakse ette teenistusest vabastamisest etteteatamise erisus. Lisatava sätte kohaselt teatakse ametnikule, kes on 2026. aasta 1. jaanuaril ametnikuna avalikus teenistuses, koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 101 sätestatud korras. Lisatava ATS §-ga 13410 nähakse ette analüüsikohustus seoses eelnõuga tehtava muutuvpalga piirmäära suurendamisega. Lisatava paragrahvi kohaselt analüüsib valdkonna eest vastutav minister hiljemalt 2028. aastal 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud ATS § 64 lõike 5 muudatusega kaasnevat mõju ja esitab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks. Analüüsi eesmärk on hinnata, kas ja kuidas on muutuvpalga piirmäära suurendamine mõjutanud muutuvpalga maksmist. Avaliku teenistuse palgasüsteemi aluspõhimõteteks on palgakindlus ja palgasüsteemi läbipaistvus. Palgakindlus ehk kindlus sissetuleku stabiilsuse ees on vajalik, et ametnik teeks otsuseid erapooletult. Muutuvpalk on palga ebaregulaarne osa ning see ei tohiks olla tavapärane lisatasu. Muutuvpalga maksmine annab ametiasutuse juhile paindlikkust ja võimalust rakendada põhipalga kõrval lisanduvaid meetmeid kvalifitseeritud ja heade töötulemustega ametnike motivatsiooni tõstmiseks. Kehtiva ATSi kohaselt on muutuvpalga piirmäär kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Eelnõuga täiendatakse muutuvpalga regulatsiooni selliselt, et erakorralistel asjaoludel võib kalendriaasta jooksul muutuvpalka ametniku põhipalgale lisaks maksta kuni 30 protsenti ametniku aastasest põhipalgast, kui ametiasutus on sellised muutuvpalga maksmise tingimused palgajuhendis sätestanud. Hindamaks, kas ja kuidas erakorralisteks juhuks ettenähtud suurem muutuvpalga piirmäär täidab seaduses nimetatud eesmärki ja erakorralistest vajadustest tingitud suuremat vajadust paindlikkuse järgi, analüüsib valdkonna eest vastutav minister (eelnõu koostamise ajal rahandusminister44) kahe aasta möödudes muudatusega kaasnenud mõju ja eelarvevahendite kasutamist. Eelnõu §-ga 2 muudetakse AvTSi. 44 Peaministri 12.08.2024. a korraldus nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“, RT III, 14.08.2024, 1 36 Kuna eelnõu §-ga 1 tehtavate ATS muudatuste kohaselt ühtlustatakse ametnike ja töötajate palkade avalikustamine (ATS § 65 täiendamine), siis tuleb teha muudatused ka AvTS-s. Kehtiva AvTS § 36 lõike 1 punktist 9 tulenevalt ei tohi ametiasutus asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta. Ametnike palgad avalikustatakse aga tulenevalt AvTS § 28 lõike 1 punktist 25. Eelnõuga muudetakse AvTS § 28 lõike 1 punkti 25 selliselt, et lisataks ametnikule on teabevaldaja kohustatud avalikustama riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötaja palga ja teenistusülesannetega seonduva muu tulu. Vt lähemalt seletuskirja käesoleva osa ATS § 65 täiendamise selgitusi. Eelneva muudatusega on seotud AvTS § 36 lõike 1 punkti 9 muutmine. Punktist jäetakse välja viide eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta, kuna töötajate töötasude avalikustamine hakkab toimuma ametnikega ühtemoodi AvTS § 28 lõike 1 punkti 25 alusel. Eelnõu §-ga 3 muudetakse TLS § 68 lõiget 6, mis reguleerib puhkuse aegumist. Nimetatud paragrahvi lõikesse 6 lisatakse põhipuhkuse aegumise peatumise alusena ajutise töövõimetuse aeg, kuid ainult juhul, kui ajutise töövõimetuse tõttu ei ole töötajal võimalik kasutamata jäänud põhipuhkust ära kasutada aegumistähtaja jooksul. See tähendab, et puhkusenõude aegumine ei peatu iga kord, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu. Seadus reguleerib puhkuse aegumise peatumist olukorras, kus ajutise töövõimetuse tõttu ei saa inimene oma aeguvat puhkust kasutada. Näiteks kui töötajal on puhkus planeeritud septembrisse, kuid ta on pikalt töövõimetu (nt september-detsember) ning tema puhkus aegub selle aja jooksul. Samas võib olla ka olukord, kus töötajale jääb pärast töövõimetuslehel olemist veel aega detsembris puhkust kasutada, kuid see ei ole võimalik (nt ei sobi see töötajale või tööandjal ei ole võimalik puhkust võimaldada). Kirjeldatud olukordades jääb töötaja haiguse tõttu ilma võimalusest puhata, mistõttu on põhjendatud puhkuse aegumise peatumine selleks perioodiks. Töötaja peaks kasutamata jäänud põhipuhkuse ära kasutama mõistliku aja jooksul pärast ajutise töövõimetuse perioodi lõppu. Nimetatud põhimõte tuleneb Euroopa Kohtu praktikast. Ühendatud kaasustes C‑518/20 ja C‑727/20 jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et direktiivi 2003/88/EÜ artikliga 7 on vastuolus olukord, kus töötaja õigus kasutada põhipuhkust, mis on omandatud perioodil, mil töötaja tegelikult töötas, enne töövõimetuks jäämist, võib aeguda siseriiklikus õiguses ette nähtud aegumisperioodi lõpus, kuigi tööandja ei ole töötajale õigel ajal andnud võimalust puhkust kasutada. Kuivõrd Eestil on kohustus rakendada direktiivi 2003/88/EÜ ja selle tõlgendusi, tuleb TLS regulatsioon viia Euroopa Kohtu praktikaga vastavusse. Seega pikeneb edaspidi põhipuhkuse aegumisperiood töötaja ajutise töövõimetuse perioodi võrra, kui ajutine töövõimetus takistab töötajal puhkuse kasutamist enne selle aegumist. Lõikes 7 sätestatakse uus põhimõte, mille kohaselt tööandja teavitab töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul. Tööandja kohustus töötajat teavitada aeguvast põhipuhkusest on oluline, et töötaja oleks teadlik piiratud ajast, mille jooksul tal on võimalik veel põhipuhkust kasutada enne, kui puhkus aegub. Selleks, et töötaja saaks ka päriselt puhkust kasutada, tuleb teda põhipuhkuse 37 aegumisest teavitada selliselt, et töötajale oleks selgelt arusaadav, kui palju tal on puhkust kasutamata, millal kasutamata puhkus aegub ja et puhkuse kasutamine oleks ka võimalik enne aegumistähtaja lõppu. Näiteks piisab teavituseks vajaliku informatsiooni kuvamisest mõnes keskkonnas, kus on näha puhkusearvestus, kui see keskkond on tööajatele igal ajal ligipääsetav. Lisaks on oluline, et töötajat teavitatakse puhkuse aegumisest piisav aeg ette. Piisav aeg võib olla erinev, olenevalt sellest, kui palju on töötajal puhkust kasutamata. Teavitus tuleb teha aegsasti, et töötaja saaks puhkuse kasutamist ette planeerida. Paragrahvi 68 täiendatakse ka lõikega 8, mille kohaselt põhipuhkuse nõue ei aegu ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6), kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada. Aegumata jäänud puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Muudatus lähtub Euroopa Kohtu otsusest C-120/21. Nimetatud otsuses jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et direktiivi 2003/88/EÜ artikliga 7 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt töötaja õigus põhipuhkusele aegub seaduses sätestatud aegumisperioodi lõpus, kuigi tööandja ei ole töötajale tegelikult andnud võimalust puhkust kasutada. Euroopa Kohus on selgitanud, et tööandja peab end kaitsma kasutamata tasustatud põhipuhkuse tõttu esitatud hilinenud taotluste eest sellega, et ta järgib tal töötaja suhtes lasuvat kohustust anda teavet ja kutsuda üles, mis tagab õiguskindluse, ilma et piirataks töötaja õigust puhkusele. Sätte eesmärk on tagada töötajatele võimalus puhkust kasutada olukorras, kus tööandja pahatahtlikult ei ole seda aegumistähtaja jooksul töötajale võimaldanud. Puhkuse mittevõimaldamisena ei käsitleta nt olukordi, kus puhkus katkestatakse või puhkust ei ole võimalik anda töötaja soovitud ajal, kuid puhkust võimaldatakse kasutada muul ajal. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus töötaja on aktiivselt avaldanud soovi puhkust kasutada, kuid tööandja ei võimalda talle puhkuse kasutamist kogu aegumistähtaja jooksul. Seega ei rakendu lõikes 8 sätestatu, kui töötaja ise puhkuse kasutamiseks soovi ei avalda. Näiteks kui tööandja on töötajat teavitanud aeguvast puhkusest ning töötaja ei esita tööandjale avaldust puhkuse kasutamiseks aegumistähtaja jooksul, siis aegub puhkus vastavalt TLS § 68 lõikes 6 sätestatule. Aegumata jäänud puhkuse kasutamisele kohaldub TLS § 69 lõige 3, mille kohaselt teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Aegumata jäänud puhkus tuleks töötajal ära kasutada mõistliku aja jooksul. Kui tööandja ei võimalda töötajal puhkust kasutada ning töösuhe lõpeb, on töötajal õigus saada hüvitist kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest TLS § 71 alusel. Eelnõu §-ga 4 tehakse muudatused TKindlS-sse. Kehtiva TKindlS § 141 järgi on koondamishüvitist õigus saada töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud TLS § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel. Seega koondamishüvitise määramisel võetakse ametnike puhul võetakse arvesse kogu ametniku teenistusstaaž avalikus teenistuses. Töötajale koondamishüvitise määramisel võetakse aluseks selle töösuhte kestus, 38 mis on lõppenud koondamise tõttu või TLS § 37 lõike 5 alusel. Ametniku puhul kogu teenistusstaaži arvesse võtmine võib viia ebavõrdse olukorrani, eriti mitme järjestikuse koondamise korral lühikese ajaperioodi sees. Näiteks, kui aasta jooksul koondatakse üle 10- aastase teenistusstaažiga ametnik kahest ametikohast, võetakse mõlemal korral koondamishüvitise arvutamisel aluseks teenistusstaaž üle 10 aasta. TKindlS § 142 lõike 1 punkti 2 kohaselt makstakse kindlustushüvitist koondamise korral ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud üle kümne aasta – kahe kuu keskmise palga ulatuses. Toodud näite puhul tekib kehtiva seaduse alusel ametnikul õigus koondamishüvitisele mõlema koondamise korral kahe kuu eest, ehk kokku maksab Eesti Töötukassa hüvitist nelja kuu eest. Töölepingu alusel töötanud töötaja puhul võetakse aga aluseks töösuhte kestus viimase tööandja juures. Eelnevalt tulenevalt ja seoses eelnõuga tehtud ATS § 101 lõikes 1 tehtava muudatusega, muudetakse TKindlS selliselt, et edaspidi arvestatakse ametnikule koondamishüvitise maksmisel ametniku teenistussuhte kestust selles ametiasutuses, kust ta koondati. Töölepingulistele töötajatele kohaldub samasugune regulatsioon juba täna. Eelnõuga kehtestatakse TKindlS § 522 lõigetega 3 ja 4 rakendussäte, mille kohaselt isikutele, kelle teenistussuhe lõppes enne 2026. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse TKindlS kuni 2026. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 6 lõikes 4 ning §-des 141 ja 142 sätestatut. Täiendav rakendussäte on vajalik 14. mail 2025 Riigikogu poolt vastu võetud ja 22. mail 2025 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud töötuskindlustuse seaduse muudatuste tõttu (RT I, 03.06.2025, 1), millega kehtestatakse uus töötuskindlustuse liik, baasmääras töötuskindlustushüvitis. Muudatustega seoses hakkab TKindlS § 6 lõige 4 alates 1. jaanuarist 2026 reguleerima üksnes ühe töötuskindlustushüvitise liigiga (sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis) seonduvat ning uue baasmääras hüvitise saamise tingimused hakkavad olema uues §-s 61, mille lõike 6 kohaselt kohaldatakse TKindlS § 6 lõikes 4 sätestatud tingimusi ka uuele baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Seega tuleb eelnõu § 4 punktiga 8 sätestatud erisust alates 1. jaanuarist 2026 kohaldada ka neile isikutele, kelle teenistussuhe on lõppenud enne 1. jaanuari 2026 ja kellel pärast 1. jaanuari 2026 tekib õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Eelnõu §-ga 5 tunnistatakse kehtetuks VVS § 49 lõike 1 punkt 6. Viidatud punkti kohaselt on ministeeriumi juhina ministri pädevuses nimetada ametisse ja vabastada ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja, Välisministeeriumis peadirektori või sõlmida ja lõpetada temaga tööleping või anda selleks volitus kantslerile. Kuivõrd eelnõuga sätestatakse ametiasutustes ja sealhulgas ka ministeeriumides tähtaegsed teenistus- ja töösuhted keskastmejuhtidele, on oluline näha ette ka meetmed, mis aitavad vältida ametnike politiseerumist. ATS § 51 lõike 2 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma (tegema otsuseid, kohaldama seadusi) erapooletult (neutraalsuskohustus), sealhulgas valima teenistusülesandeid täites ühelt poolt igaühe õigusi ja vabadusi ning teiselt poolt avalikku huvi (seotus avaliku huviga) parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. Ametniku neutraalsuskohustusest tulenevalt ei tohi ametnik ametiasutuse suhtes ja haldusesiseselt oma teenistusülesannete täitmise raames kestvalt ja aktiivselt toetada ühe kindla erakonnapoliitilise nägemuse edendamist. Ametnik ei või olla erapoolik, vaid peab säilitama võime arvestada ka erinevate osapoolte huvidega. Ametniku neutraalsuskohustus ja seotus avaliku huviga ei ole üksnes ametniku teenistuskohustus, vaid see kuulub iga õigusriiklikest kaalutlustest lähtuva haldusmenetluse hulka.45 45 K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Justiitsministeerium: 2013. https://www.fin.ee/media/1977/download, § 51 kommentaar. 39 Ametnike erapooletuse tagamiseks jäetakse ministeeriumi osakonnajuhataja ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning töölepingu sõlmimine ja selle lõpetamine kantsleri pädevusse. VVS § 53 lõike 5 kohaselt nimetab kantsler ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister. Ministri pädevusse jääb ministrile vahetult alluva nõuniku ametisse nimetamine ja ametist vabastamine või temaga töölepingu sõlmimine ja lõpetamine. Eelnõu §-ga 6 muudetakse võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõiget 2 täiendades seda teise lausega, mille kohaselt ei kohaldata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule katseaega. Eelnõu §-ga 7 nähakse ette eelnõu jõustumine 1. jaanuaril 2026. aastal. Seadus jõustub sellel kuupäeval, et jätta piisav vahemik seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele, et osapooled saaksid end muudatustega kurssi viia ja oma tegevuse kooskõlla viia. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18/11/2003, lk 0009 – 0019) rakendamisega. Kuivõrd Eestil on kohustus rakendada direktiivi 2003/88/EÜ ja selle tõlgendusi, viiakse TLS § 68 lõike 6 regulatsioon Euroopa Kohtu praktikaga vastavusse. Täpsemaid selgitusi vt seletuskirja 3. osast eelnõu § 3 – TLS muutmise kohta. Selleks, et jääks seaduse vastu võtmise ja jõustumise vahele piisav vacatio legis, jõustub seadus 1. jaanuaril 2026. a. 6. Seaduse mõjud Seadusega kavandatavad muudatused avaldavad mõju valdavalt vaid riigiasutustele töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel puudub mõju keskkonnale, haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, siseturvalisusele ning riigikaitsele ja välissuhetele. Muudatused on suunatud avalikele teenistujatele (ametnike ja ametiasutuste töötajate) kohalduva regulatsiooni ühtlustamisele. Samuti vastavad muudatused väljakujunenud praktikale ametiasutuste sisemise töökorralduse osas. Enamik muudatustest mõjutab riigiasutuste töökorraldust seoses ametiasutuste töötajatele mõnede ATSi normide kohaldamisega. Muudatused ei mõjuta sihtrühma toimimist olulisel määral ja kavandatavad muudatused saab ellu viia tavapärase töö käigus. 2022. aastal oli avalike teenistujate arv 27 935. Teenistujate osakaal Eesti tööealisest elanikkonnast (15–74-aastased) on olnud stabiilselt 2,8%. Riigi ametiasutustes 22 418 teenistujat ning KOV ametiasutustes 5 517 teenistujat. 40 Riskide või ebasoovitavate mõjude kaasnemine on ebatõenäoline, sest muudatused jälgivad ATSi aluspõhimõtteid ning suurendavad läbipaistvust, ühetaolisust ja avalike vahendite eesmärgipärast kasutamist. Kavandatav muudatus 1: Ametnikueetika ümberkujundamine avaliku teenistuse eetikaks Muudatuse kohaselt laiendatakse ATSis reguleeritud ametnikueetika kohaldamisala ja eetika nõuded hakkavad kohalduma ka ametiasutuste töötajatele. Kuigi ametniku eetikakoodeksi järgimine on kohustuslik ametnikele, eeldatakse juba täna, et samu põhimõtteid järgivad ka töölepingu alusel avalikus teenistuses olevad inimesed. Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on ametiasutuste töötajad (7798 isikut 31.12.2022 seisuga) ja ametnikueetika nõukogu. Kavandatav muudatus kasvatab ühiskonna usaldust avalike teenistujate suhtes. Samuti on muudatus kooskõlas ühiskonna ootusega avaliku teenistuse läbipaistvusele, avatusele ning kõrgendatud eetilistele ja moraalsetele nõuetele. Muudatusel puuduvad ebasoovitavad mõjud, sest kuigi kehtiva seaduse järgi eetika järgimine ametiasutuste töötajatele kohustuslik ei ole, on uuringus „Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses“46 välja toodud, et ametnikud ja ametiasutuste töötajad on küllaltki üheselt veendunud, et ametniku eetikakoodeksis toodud väärtused kehtivad kõigile avalikus teenistuses töötavatele inimestele, olenemata nende ametniku- või töötajastaatusest. Ühtne eetika raamistik tugevdab läbi eetilise käitumise demokraatiat ja usaldust ametiasutuste vastu, aitab ära hoida korruptsiooni ja ebaeetilist käitumist ning kinnistada head valitsemistava. Ühtsete eetika põhimõtete poole liiguvad ka Euroopa Liidu institutsioonid tervikuna, luues uue katusorganisatsiooni eetika jaoks. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega kaasnev mõju on üldiselt positiivne, kuna kasvatatakse avalikkuse usaldust avalike teenistujate ja seeläbi riigiasutuste vastu tervikuna. Kavandatav muudatus 2: Palka puudutavate sätete kohaldamine ametiasutuste töötajatele Muudatuse kohaselt hakatakse ATSis sätestatud palka ja palgakomponente puudutavaid reegleid kohaldama ka ametiasutuste töötajatele. Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm on ametiasutuste töötajad (7798 isikut 31.12.2022 seisuga). Muudatus loob avalike teenistujate jaoks ühtsed töö tasustamist puudutavad alused ning sellest tulenevalt muutub ametiasutuste töötajate palgakorraldus selgemaks ning läbipaistvamaks. Ametiasutuse töötajale võivad ametnikuga võrreldes kohalduda soodsamad töö tasustamise tingimused, kuid töö tasustamisel ei ole põhjendatud ametnike ja töötajate sedavõrd oluline eristamine. ATSi järgi on ametnike teenistusülesanded suurema mõju ja vastutusega, mistõttu ei tohiks nad palgapositsioonil olla kehvemas seisus kui töötajad, kelle töö peaks avaliku võimu teostamist vaid toetama. Palgakorralduse ühtlustamine aitab tagada ametnike ja töötajate võrdse kohtlemise ametiasutuse sees ning seeläbi tõuseb avalike teenistujate motivatsioon. 46 Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses, 2017. Kättesaadav aadressilt 2017_Rollid_ja_hoiakud_avalikus_teenistuses.pdf (centar.ee) 41 Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatuse tulemusena võib väheneda avaliku sektori atraktiivsus tööandjana töötajate jaoks, sest ATSis sätestatud palga maksmisega seotud sätete rakendamisel ei ole neis küsimustes enam töötajatel võimalik tugineda TLSi sätetele, mis annavad suurema vabaduse palga ja sellega seotud tasude maksmisel. Samas näitab iga-aastane palgastatistika, et üldjoones koheldakse ametnikke ja töötajaid võrdselt, mistõttu ei pruugi muudatusel avaliku teenistuse atraktiivsusele negatiivset mõju. Kavandatav muudatus 3: Ametnike ja töötajate palgaandmete avalikustamine isikuga seostamata kujul Eelnõuga kavandatakse palkade avalikustamise osas kahte muudatust – aktiivselt hakatakse avalikustama ka ametiasutuste töötajate töötasusid ning edaspidi avalikustatakse palgad ja töötasud teenistuskoha põhiselt isikustamata kujul. Vahendid avalikus teenistuses tasude maksmiseks tulevad riigieelarvest ning nende kasutus peab olema läbipaistev ja eesmärgipärane. Euroopa Kohus on leidnud, et maksumaksjatel ja avalikkusel tervikuna on demokraatlikus ühiskonnas õigus olla informeeritud valitsemissektori tulude kasutamisest, eelkõige personalikulude valdkonnas. Sellise teabe koondamine aruandesse aitab kaasa avalikule diskussioonile üldist huvi pakkuvas küsimuses ja teenib seega avalikke huve.47 Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm on ametiasutuste töötajad (7798 isikut 31.12.2022 seisuga). Kehtiva ATSi järgi avalikustatakse aktiivselt vaid ametnike palk. ATSi seletuskirjast nähtub, et ametnike palkade avalikustamisega sooviti lahendada pikaaegset probleemi, mille kohaselt ei olnud palgasüsteem avalikkusele läbipaistev ja arusaadav. Ametnike palkade avalikustamisel astuti suur samm läbipaistvama palgakorralduse suunas. Arvestades töötajate hulka avalikus teenistuses, moodustab aga töötajatele makstav palk märkimisväärse osa kogu avaliku teenistuse eelarve kuludest. Kuivõrd vahendid avalikus teenistuses tasude maksmiseks tulevad otseselt riigieelarvest ning nende kasutus peab olema läbipaistev ja eesmärgipärane, on mõistlik näha ametnikele ja töötajatele ette ühesugused avalikustamise tingimused. Trendina on oluline märkida, et avalikus teenistuses sõlmitakse üha enam töölepinguid ja vähem nimetatakse ametnikke ametisse. Statistilistest andmetest nähtub, et 2017. aastal oli ühe ametniku kohta 0,6 töötajat ja 2021. aastal 0,72 töötajat. Märkimist väärib, et viimase 5 aasta kokkuvõttes on ametnike ametikohtade arv vähenenud 837 võrra ja töötajate töökohtade arv suurenenud 116 võrra. Kiiresti muutuvas digiühiskonnas ning aina tundlikumaks muutuvat isikuandmete ja eraelu puutumatuse teemat arvestades on kerkinud küsimus ametnike ja ametiasutuse töötajate palgaandmete avalikkuse ja kättesaadavuse kohta. Avaliku teabe seaduses jõustus 2021. aasta lõpus muudatus, mille kohaselt, kui seaduse alusel avalikustatava ja isikuandmeid sisaldava teabe üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab isiku eraelu puutumatust, antakse see üldiseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta isiku eraelu puutumatust oluliselt (AvTS § 31 lg 8). Viidatud paragrahvi seletuskirja kohaselt anti muudatusega teabevaldajale võimalus hinnata, kas piirata sellisel juhul avalikustamisele kuuluva ja isikuandmeid sisaldava teabe üldiseks kasutamiseks andmist täies mahus ja sellist teavet üldiseks kasutamiseks mitte anda¸ piirata sellise teabe üldist kasutamist osaliselt ja anda selline teave üldiseks kasutamiseks näiteks anonüümsel või pseudoanonüümsel kujul või anda selline teave üldiseks kasutamiseks küll isikustatud kujul, kuid ilma andmeteta, mille üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab oluliselt isikute eraelu puutumatust. Masinloetav andmetöötlus võimaldab kokku segada eri infokilde 47 Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-465/00, C-138/01 ja C-139/01 42 nii hästi avalikust sektorist, ühis- ehk sotsiaalmeediast kui ka mujalt, näiteks inimeste harjumusi koos nende kontaktandmetega ning infokilde kogudes võidakse taaskasutaja teabes sisalduvaid isikuid siiski tuvastada. Esitatud põhjendused on asjakohased ka avalike teenistujate palgaandmete avalikustamisel. Andmete võimaliku pahatahtliku kasutamise takistamiseks ja eraelu puutumatuse seisukohalt, on eelnõuga palkade avalikustamisel piiratud avalikustatavaid isikuandmeid, kuid suureneb avaliku teenistuse palgakorralduse läbipaistvus, sest edaspidi avalikustatakse ka töötajate palgad. Avalikkusel jääb alles ligipääs infole, millest nähtub ametiasutuses töötavatele teenistujatele makstavad tasud. Kuivõrd kättesaadavaks jääb info ametiasutuse ja teenistuskoha kohta, on avaliku teabe seaduse alusel huvitatud isikul võimalik ametiasutuse poole selgituste saamiseks pöörduda. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Mõju avaldub peamiselt ametiasutuste töötajatele, sest muudatuse tulemusena muutuvad läbipaistvuse huvides aktiivselt avalikustatavaks ka töötajate palgad. Kehtiva seaduse järgi avalikustatakse töötajate palgad, kui selle kohta esitatakse teabenõue. Seni avalikustati töötaja töötasu koos töötaja nimega, kuid muudatuse kohaselt nime enam töötasu juures ei näidata. Nähtavaks jääb teenistuskoht. Avalikustamine suurendab palgakorralduse läbipaistvust ning annab võimaluse võrrelda avaliku teenistuse tasusid ülejäänud tööturu osaliste tasudega. Avalike teenistujate töötasude avalikustamise eesmärk on riigivara kasutamise läbipaistvus ja korruptsiooni vältimine. Kui inimene asub avalikku teenistusse töötajana, peab ta arvestama, et avalikule sektorile on omased suurem avalikkuse tähelepanu, eelarvevahenditest tingituna piiratumad läbirääkimisvõimalused töötasu suuruse üle, õigusnormidest tulenevad nõuded ja piirangud tööle. Isikuga seostamata avalikustamine vähendab eraelu puutumatuse riivet ja riski andmete pahatahtlikuks töötlemiseks. Kavandatav muudatus 4: Katseaja ja ületunnitöö põhimõtete ühtlustamine TLSiga ning arengu-ja hindamisvestluse regulatsiooni lihtsustamine Muudatuse tulemusena ühtlustatakse avalikus teenistuses katseaja ja ületunnitöö hüvitamise regulatsioon TLSiga ning lihtsustatakse arengu- ja hindamisvestluste korda. Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm on ametnikud ja ametiasutuste töötajad (kokku 27 935 isikut 31.12.2022 seisuga). Kavandatava muudatuse tulemusena liigutakse nii ühtsema kui ka paindlikuma töösuhete regulatsiooni poole. Ajal, kui riigi- ja erasektori koostöö on pidevas laienemises ning inimeste liikuvus avaliku ja erasektori vahel on suurem kui kunagi varem, on põhjendatud ühtlustada ametnikele kehtestatud nõudeid töötajatele suunatud nõuetega. Seda toetab ka Eesti avaliku teenistuse väga kõrge avatuse tase, mis tähendab, et avalikku teenistusse on võimalik siseneda kõigil tasemetel ja liikumine avalikust teenistusest sisse või välja on lihtne. Ühtlustamisel on silmas peetud, et ühiskonna ootused avalikele teenistujatele erinevad ootustest erasektori töötajatele. Kavandatavate muudatustega vähendatakse ATSi ja TLSi erisusi valdkondades, mille puhul erisused ei ole põhjendatud. Muudatused, mis on mõeldud ühtlustamaks ATSi regulatsiooni TLSi regulatsiooniga (katseaega ja ületunnitööd puudutavad muudatused), annavad ametiasutustele võimaluse suuremaks paindlikkuseks. Samuti toetavad muudatused avaliku teenistuse detsentraliseerituse põhimõtet, mis võimaldab ametiasutustele suhteliselt suure vabaduse enda eripärast lähtuva süsteemi kujundamisel. 43 Arengu- ja hindamisvestluste korra lihtsustamine võimaldab asutustel vestluste formaate kohandada paremini organisatsioonidesse sobivaks. Töötulemuste hindamine ja järgmise perioodi eesmärkide läbirääkimine on jätkuvalt olulised ja vajavad tähelepanu, nagu ka ametniku arenguvõimaluste kaardistamine. Samas on ametniku arengu- ja hindamise seisukohalt kaasaegsemaid ja paremini eesmärki saavutavaid võimalusi ning sellest tulenevalt jääb arengu- ja hindamisvestluste korraldus täielikult asutuse otsustada. Ületunnitöö tegemist puudutab muudatus, mille kohaselt näeb ATS edaspidi ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Tööaja piirangu eesmärgist lähtuvalt täidab ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses ulatuses eelkõige tervisekaitse eesmärki. Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks.48 Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei ole ebasoovitavaid mõjusid oodata ja ebasoovitavate kõrvalmõjude avaldumise risk on madal. Kuivõrd kavandatavad muudatused on suuremalt jaolt korrastavat laadi ja personalitööd lihtsustavad, ei kaasne nendega olulisi mõjusid. Samuti ei kaasne ühiskonna jaoks kavandatava muudatusega olulisi mõjusid. Kavandatav muudatus 5: Avalikul konkursil minimaalse taotluste esitamise tähtaja lühendamine Eelnõukohase muudatuse kohaselt lüheneb avalikul konkursil taotluste esitamise tähtaeg 14-lt kalendripäevalt seitsmele tööpäevale. Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm on avalikku teenistusse kandideerijad ja ametiasutuste personalitöötajad. 2022. aastal toimus 5549 konkurssi, millega sooviti täita 6529 teenistuskohta. Ametisse nimetati või tööleping sõlmiti 4995 inimesega. Kõigist 5549-st personaliotsingust olid 4003 (72,1%) avalikud konkursid, 873 (15,7%) sisekonkursid ning 673 (12,1%) konkursita värbamised. Konkurssidest luhtus ligi 24% ehk 554 konkurssi. Värbamiste käigus jäi täitmata 1564 kohta. 2022. aastal osales avalikel ja sisekonkursidel kokku 48 344 inimest. 2023. aastal korraldati avalikku teenistusse värbamiseks 5043 konkurssi. Kõigist 5043-st personaliotsingust olid 3491 (69%) avalikud konkursid, 516 (10%) sisekonkursid ning 1036 (21%) konkursita värbamised. Enim ehk 67% (692 otsingut) kõikidest konkursita värbamistest viidi läbi Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalades. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei kaasne olulisi mõjusid. Tänapäevased kanalid vaba ametikoha ja sellele korraldatava konkursi kohta on muutunud inimestele väga ligipääsetavaks ning asjakohane info jõuab võimalike kandideerijateni rutem. Muudatus võimaldab ametiasutusel kohaldada ka pikemat kandideerimise tähtaega. Kavandatav muudatus 6: emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva tippjuhi ametikoha täitmine sisekonkursi või tähtajalise üleviimise korras Muudatusega nähakse ette võimalus täita emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva tippjuhi ametikoht sisekonkursi või tähtajalise üleviimise korras. 48 E. Käärats, T. Treier, S. Suder, M. Pihl, M. Proos, M. Koks, U. Saar. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium: 2021. https://sm.ee/media/1908/download, TLS § 44 selgitus. 44 Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest on mõjutatud eelkõige tippjuhid (peaaegu 100 isikut). Vähesel määral ka ametnikud ja ametiasutuste töötajad (kokku 27 935 isikut 31.12.2022 seisuga). Eesti avalik teenistus põhineb kompetentsusel ja avatusel ning sellest tulenevalt tuleb tippjuhi ametikoht reeglina täita avaliku konkursi korras. Luues võimaluse täita tippjuhi ametikoht sisekonkursi või tähtajalise üleviimise korras, kui nn asendatav tippjuht viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel, suurendab paindlikkust tippjuhi ajutiseks asendamiseks, oluliselt kaugenemata kompetentsusel ja avatusel põhinevast värbamis- ja valikuprotseduurist. Tippjuhi ametikohale sisekonkursiga või tähtajalise üleviimise teel asendaja otsimise võimalust piiratakse nn vanemapuhkusega, sest sel juhul on asenduse aeg seadusega piiratud ning täna on selline eemalviibimine ainuke ATSis nimetatud tähtaja kulgemist peatav äraolek. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei kaasne olulisi mõjusid. Muudatus suurendab ametiasutuste paindlikumat töökorraldust. Kavandatav muudatus 7: Koondamisest etteteatamise tähtaja sidumine ametiasutuses töötatud ajaga Muudatuse tulemusel sõltub ametnikule koondamisest etteteatamise aeg sellest, kui kaua on ametniku teenistussuhe selle ametiasutusega kestnud. Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm on ametnikud (19 000 isikut 31.12.2022 seisuga). Kehtiva ATS § 101 kohaselt sõltub ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisel etteteatamise tähtaeg sellest, kui pikk on ametniku teenistusstaaž avalikus teenistuses. Seevastu aga TLSi kohaselt sõltub töölepingu erakorralise ülesütlemise korral etteteatamistähtaeg sellest, kui kaua on töötaja töösuhe vastava tööandja juures kestnud. Etteteatamistähtaeg on aeg inimesele ümberkohanemiseks ja uue töökoha leidmiseks. TLSi selgitustes on märgitud, et töösuhte lõppemisest etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav meede, mille eesmärk on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ning võimaldada talle aega uue töö otsimiseks.49 Praktikas on selgunud, et väga pika avaliku teenistuse staažiga ametnike puhul on koondamisest etteteatamise tähtaeg suhteliselt pikk ka siis, kui isik on viimases ametiasutuses töötanud oluliselt vähem aega. Tänaseks ei ole ilmnenud mõjuvaid põhjuseid, miks ametnikule koondamisest etteteatamisel peaks lähtuma ametniku kogu avaliku teenistuse staažist. Koondamise olukorras erinev etteteatamistähtaeg ametnike ja töötajate puhul on põhjendamatu ja sama ametiasutuse sees ka sisemist õiglust riivav. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei kaasne olulisi mõjusid. Muudatuse tulemusena väheneb koondamisest etteteatamise tähtaeg nende ametnike jaoks, kelle teenistusstaaž avalikus teenistuses on pikem, kui asutuses, kus ta koondamise ajal töötab. Muudatus võib mõjutada koondatavate ametnike leibkondade toimetulekut ja majanduslikke otsuseid, kuna koondamise korral võivad nad ilma jääda sissetulekust, millega nad on arvestanud pikemaks ajaks. Samuti lüheneb aeg, mil neil on võimalik uut tööd otsida või oma 49 E. Käärats, T. Treier, S. Suder, M. Pihl, M. Proos, M. Koks, U. Saar. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium: 2021. https://sm.ee/media/1908/download, TLS § 97 selgitus. 45 elu ümber korraldada. Samas tuleb arvestada, et koondatud ametnikul on õigus koondamishüvitisele töötuskindlustuse seaduse alusel, mida olenevalt staaži pikkusest makstakse ühe kuni kahe kuu keskmise palga ulatuses. Selle aja jooksul on võimalik otsida uut töökohta ning töökoha otsimise ajaks on tagatud ka piisav sissetulek. Kavandatav muudatus 8: Ametniku ja töötaja tähtajaline üleviimine teisele ameti- või töökohale ja võimalus tähtajalise üleviimise erakorraliseks lõpetamiseks Muudatusega tekib ametiasutuse töötajal võimalus töötada tähtajalise üleviimise korras teisel ametikohal ning seadust täiendatakse alusega tähtajalise üleviimise erakorraliseks lõpetamiseks. Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm on ametnikud ja ametiasutuste töötajad (kokku 27 935 isikut 31.12.2022 seisuga). Tähtajalist üleviimist puudutavate muudatuste eesmärk on võimaldada avaliku teenistuse sees lisaks ametniku kohalt ametniku kohale liikumisele ka ameti- ja töökohtade vahelist liikumist. Omavahelise liikuvuse olulisus tuleb välja näiteks kriisides või eriolukordadega toimetuleku tagamisel. Teisalt vastab avaliku sektori ülene ja tõhus liikumine inimeste ootustele karjäärivõimaluste kohta, sest just karjäärivõimaluste puudumist on hinnatud peamiseks põhjuseks avalikust teenistusest lahkumisel. Sestap peab personalipoliitika suunduma suuremale karjääritegevuste toetamisele asutuste üleselt ning üheks võtmeteguriks selles on ametiasutuste töötajate ja ametnike omavaheline liikumine. Statistika näitab, et tähtajalise üleviimise võimalusi kasutatakse Eestis pigem vähe, alla 0,1% ametnikest on ATSi alusel aasta lõikes liikunud. Võrdluseks saab tuua Austraalia, kus personaliplaneerimist ja arendamist toetatakse keskselt ja süsteemselt, ning kus on 2021. aastal ajutist liikumist kasutanud 20,4% teenistujatest. Taoline liikumine aitab avaliku teenistuse siseste karjääripöörete tegemisel ning toetab teenistujate edasi- ja ümberõpet. Ka aitab seaduse tasandil valdkonna määratlemine tagada ühtsed hüved, näiteks säilitada ametikoha ja töökoha vahel liikudes puhkuse- ja muude tasude arvestuse, mis praegu võimalik ei ole. Võimalus tähtajalise üleviimise erakorraliseks lõpetamiseks võib suureneda tähtajaliselt üleviidud avaliku teenistuja ebakindlust, sest üleviimist on vastuvõtva asutuse poolt võimalik erakorraliselt lõpetada. Kohtupraktika kohaselt on töösuhe kui usaldussuhe töötaja ja tööandja vahel ja kui üks lepingu pooltest ei vasta ootustele, ei saa sundida teist poolt koostööd jätkama. Ka ametnikul on avaliku võimu kandjaga eriline usaldussuhe ning pole põhjust eeldada, et eeltoodud põhimõte ei kohalduks. Kui osapoolte koostöö ei laabu, on asutusel ja avalik teenistujal mõistlik otsida sellele lahendus, et tagada hea töökeskkond. Muudatuse kohaselt ei saa tähtajalist üleviimist erakorraliselt lõpetada ilma mõjuva põhjuseta. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei kaasne olulisi mõjusid. Muudatus lihtsustab ametiasutuste töökorraldus ja parandab liikuvust avaliku teenistuse sees. Eelnõu seadusena vastuvõtmine võib kaasa tuua vähese regionaalse mõju, kuna tähtajaliselt võib KOV ametnike üle viia riigi asutustesse ja vastupidi riigiametnikke KOV asutustesse. Ühest küljest paraneb mõlemal juhul ametnike kompetents ja nad teevad edaspidi oma töös professionaalsemaid otsuseid. KOV ametnikud võivad saada kogemuse poliitikakujundamises ja õigusaktide välja töötamises ning riigiametnikud õigusaktide vahetus rakendamises. Teisest küljest on võimalik mõnel KOV-il leida määratud ajaks endale kõrge kvalifikatsiooniga ametnik, kes püsivalt sellele kohale tulla ei sooviks ja koha täitmine kvalifitseeritud ametnikuga oleks muidu keeruline. Seeläbi paraneb kohalik elu. 46 Kavandatav muudatus 9: Raviga seotud kulude (eelkõige sõidu- ja majutuskulude) hüvitamine teenistusülesannete täitmisel viga saanud ametnikule ja vajadusel tema saatjale ning hüvitise maksmist puudutava välistuse täpsustamine Teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel viga saanud ametniku ravi- ja ravimikulud kannab riik. Muudatusega täiendatakse raviga seotud kulude hüvitamise osa sõidu- ja majutuskulude hüvitamise kohustusega. Muudetakse ka õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkunud ametniku lähedastele hüvitise maksmise alust ning muudatuse kohaselt ei ole õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkunud ametniku lähedastel hüvitisele õigust, kui ametnik pani õnnetusjuhtumi ajal toime tahtliku süüteo. Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm on ametnikud, eelkõige eriteenistujad (eriteenistujatest ametnikke on teenistuses 9057). Kehtiva ATSi kohaselt kannab teenistusülesannete täitmisega tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel viga saanud ametniku ravi- ja ravimikulud riik. Hüvitis ei hõlma endas raviga seotud sõidu- ja majutuskulude katmise võimalust ega ka saatja sarnaseid kulusid. Tavapärane praktika aga on, et kui kahju tekkis seoses tööandja kasuks töö tegemisega, siis kannab kahju tekkimise riski tööandja. Tahtluse kriteeriumi lisamine õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkunud ametniku lähedastele hüvitise maksmiseks võtab arvesse süütuse presumptsiooni printsiibi ja vähendab mitmeti tõlgendatavust. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Muudatusega ei kaasne olulisi mõjusid. Muudatuste eesmärk on saavutada olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, mis eelnes ametniku teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastusele või hukkumisele. Muudatus võib suurendada asutuste kulutusi, kuid samas mõjub muudatus positiivselt nende isikute motivatsiooni, kelle töö kätkeb endast ohtu teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimet kaotada või hukkuda. Sarnaselt kaetakse teenistusülesannete täitmise tõttu viga saanud isiku kulud kaitseväeteenistuse seaduse § 193 alusel. Muudatus on vajalik, et anda eelnimetatud isikutele kindlus, et riik tööandjana tagab neile või nende lähedastele võimalikult lähedase olukorra võrreldes olukorraga, mis oli enne töövõime kadu. Kavandatav muudatus 10: avaliku teenistuse struktuuriüksuste juhtide teenistus- ja töösuhte muutmine tähtajaliseks ning tippjuhtidele kahekordse ametiaja piirangu seadmine Muudatusega kehtestatakse avaliku teenistuse tippjuhtidele kahekordse ametiaja piirang ning nähakse struktuuriüksuste juhtidele, kellel on vahetud alluvad, ette tähtajalised teenistus- ja töösuhted. Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm on avalikus teenistuses olevad keskastmejuhid, avaliku teenistuse personalitöötajad ja tippjuhtide kompetentsikeskus (4 isikut). Tähtajaline töösuhe soodustab keskastmejuhtide liikumist. Juhtide suurem mobiilsus võib mõjuda positiivselt nende enda motivatsioonile ja pühendumisele ning töö tulemuslikkusele ja eesmärgistatusele. Tähtajalisuse laiem rakendamine võib mõjuda positiivselt arenguvõimaluste pakkumisele, sh aitab mitmekesise kogemuse omandamine valmistuda tippjuhi rolliks ning 47 tõsta riigi kui tööandja mainet, võimaldades omandada riigisektoris erinevaid kogemusi ja teha karjääri. Ametiaja piirangu kehtestamise üheks eesmärgiks on takistada asutuse poliitilist ja/või majanduslikku mõjutamist, kehtestades sõltumatuse tagamiseks kohase rotatsiooni. Nii järjestikuse ametiaja piirangu kui struktuuriüksuse juhi tähtajalisuse juures tuleb arvestada, et need juhid võivad hilisemalt minna riigi jaoks kaduma. Seega tuleks asutustel hinnata, kas ja millist teenistus- või töösuhet on neil võimalik teenistujaga jätkata, et säilitada kompetents ja hoida kogenud eksperte valdkonnas. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele: Tähtajalise teenistus- ja töösuhte kehtestamine avalikus teenistuses võib avaldada mõju avaliku teenistuse keskastmejuhtide ameti- ja töökohtade atraktiivsusele. Kogu avalikus teenistuses on ainuüksi keskastmejuhte kokku ligi 770. Muudatus suurendab seoses vabaneva ametikoha täitmisega korraldatava konkursiga ametiasutuste töökoormust ja sellega kaasnevad konkursiga korraldamisega seotud kulud (nt konkursikuulutuse avaldamine). 2022. aastal viis Riigikantselei riigi avaliku teenistuse tippjuhtide leidmiseks läbi 23 avalikku konkurssi ja tippjuhtide ametikohtadele kandideeris kokku 150 kandidaati. Samuti võib suureneda värbava asutuse töökoormus oluliselt, kui üheaegselt lõppeb mitme keskastmejuhi teenistustähtaeg või tööleping ja neile ametikohtadele tuleb samal ajal värvata inimesi. Värbava asutuse koormuse optimeerimiseks luuakse võimalus pikendada nende keskastmejuhtide, kelle teenistussuhe muutub tähtaegseks seaduse jõustumisel, teenistustähtaega kahe aasta võrra. Muudatus tagab ametiasutusele vajaliku paindlikkuse ja võimaluse tööd optimaalselt korraldada. Senise statistika jätkudes on suurem osa muudatusega hõlmatud keskastmejuhtidest teenistuskohta vahetanud ning see vähendab olulisel määral esimese teenistustähtaja saabumisega kaasnevat koormust ametiasutustele. Kahekordse ametiaja piirang ning tähtaegne teenistus- ja töösuhe võib mõjutada juhtide leibkondade toimetulekut ja majanduslikke otsuseid, kuna ametiaja lõppedes peavad nad kas ametist lahkuma või uuesti kandideerima ning neil puudub kindlus jätkamise võimaluste osas. Sellest tulenevalt võivad nad mingiks perioodiks ilma jääda sissetulekust. Seega on muudatusel sotsiaalsed mõjud. Samas on muudatusest mõjutatud juhtidel aega planeerida oma tööd ja tegevust vähemalt viis aastat, mis peaks olema mõistlik aeg asjakohaste muudatuste või toimingute tegemiseks. Muudatus avaldab ka mõningast regionaalset mõju, sest ka KOV-s võib valla- või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi, valla või linna ametiasutuse juhi ja tema asetäitja ning neile vahetult alluva juhi nimetada ametikohale viieks aastaks. Mõju halduskoormusele Muudatustega kaasneb väikene mõju füüsiliste või juriidiliste isikute halduskoormuse vähenemisele, kuna ametikohale asumiseks ei pea esitama neid andmeid ja dokumente, mis on kättesaadavad andmekogus ja isik on olnud nõus nende andmete töötlemisega. Kuna seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, puudub vajadus koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 3 kohane mõjude analüüsi aruanne. 48 Avaliku teenistuse seaduse muudatuste koondmõju:  Suureneb paindlikkus, asutustel tekib rohkem võimalusi oma töökorralduse reguleerimiseks ja kujundamiseks.  Väheneb ebavõrdsus ametiasutuste sees, avalikke teenistujaid koheldakse võrdsemalt ning vähendatakse põhjendamatuid erisusi.  Suureneb läbipaistvus, palgakomponentide kohaldamisel ametiasutuste töötajatele muutub avalike vahendite kasutamine tõhusamaks ja läbipaistvamaks, aktiivselt avalikustatakse ka töötajate palgad ning kuigi palgad avalikustatakse edaspidi isikustamata kujul, muutuvad palgad paremini võrreldavaks.  Suureneb ühiskonna usaldus, ametiasutuste töötajatele kohaldatakse eetikakoodeksit. Kavandatav muudatus 11: puhkuse aegumine peatub ajaks, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu ning töötaja põhipuhkus ei aegu, kui tööandja ei võimalda puhkust kasutada Muudatuse kohaselt peatub puhkuse aegumine ajaks, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu. Samuti lisandub seadusesse põhimõte, et töötaja põhipuhkus ei aegu, kui tööandja ei võimalda töötajal puhkust kasutada. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: töötajad, sh. ametnikud Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kõiki töölepingu ja teenistuslepingu (k.a avalik teenistus) alusel töötavaid palgatöötajaid, keda oli 2023. aastal ligikaudu 610,4 tuhat, moodustades kõikidest tööealistest 61%. Sihtrühma suurust saab pidada suureks. 2023. aastal registreeriti Tervisekassa andmetel veidi üle 425 tuhande ajutise töövõimatuse juhtumi, mis toimusid ligikaudu 242,6 tuhande isikuga (kuna antud statistika sisaldab kõiki kindlustatud isikuid, mitte ainult töölepingu ja teenistuslepingu alusel töötavaid, on muudatusest mõjutatud isikute arv mõnevõrra väiksem). Keskmine juhtumi pikkus ehk ajutise töövõimetuse kestus oli 15,3 päeva. Muudatuse kohaselt peatuks puhkuse aegumine ajaks, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu. See aitab ära hoida olukordi, kus töölt eemal viibiv töötaja kaotaks võimalikud kogunenud puhkusepäevad, kuna ei saa neid haiguse tõttu kasutada. Samuti annab see haigestunud töötajale kindlustunde, et ajutise töövõimetuse ajal ei pea ta muretsema oma puhkepäevade aegumise üle ning saab keskenduda tervenemisele. Kehtiva korra järgi viiakse kasutamata puhkuseosa üle järgmisesse kalendriaastasse ja põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Seega on töötaja puhkusepäevade aegumise ajaks need juba välja teeninud ning ei peaks ajutise töövõimetuse tõttu nendest ilma jääma. Muudatusega luuakse võrdsed õigused kõigile põhjusega töölt eemal viibivatele töötajatele – kehtiva seaduse alusel peatub puhkusepäevade aegumine ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning vanemapuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Muudatusega lisandub seadusesse ka põhimõte, et töötaja põhipuhkus ei aegu, kui tööandja ei võimalda töötajal puhkust kasutada. Sellega kindlustatakse õigus põhipuhkusele kõikidele töötajatele ning vähendatakse võimalust, et tööandja saaks töötaja puhkusepäevadega manipuleerida. Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on võrdsustada töötajate õiguseid olenemata tööst eemal viibimise põhjusest või tööandja otsustest. Puhkuse aegumise 49 peatumine annab ajutiselt töövõimetutele töötajatele võimaluse keskenduda tervenemisele ning võib ära hoida enneaegse tööle naasmise. Seega on muudatusel positiivne mõju ka töötajate tervisele. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest selle peamine eesmärk on luua töötajatele võrdsed õigused põhipuhkusele. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on suur ning mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna tõenäosus, et puhkuse aegumine ja ajutine töövõimetus langevad ühte ajaraami, on üsna väike. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm: tööandjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad töötavad töölepingu ja teenistuslepingu (k.a avalik teenistus) alusel. Ettevõtteid, kes on Maksu- ja Tolliameti andmetel 2023. aastal maksnud tööjõumaksu ja makseid on ligikaudu 128 000, moodustades kõikidest ettevõtetest ja asutustest 69%. 2023. aastal registreeriti Tervisekassa andmetel veidi üle 425 tuhande ajutise töövõimatuse juhtumi, mis toimusid ligikaudu 242,6 tuhande isikuga ning keskmine juhtumi pikkus ehk ajutise töövõimetuse kestus oli 15,3 päeva. Muudatuse kohaselt peatuks puhkuse aegumine ajaks, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu. Kehtiva seaduse alusel peatub puhkuse aegumine ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Seega luuakse muudatusega võrdsed õigused kõikidele töötajatele, kes on olenemata põhjusest sunnitud ajutiselt töölt eemal viibima. Puhkuse aegumise peatumine võib ära hoida ka olukorra, kus töötaja asuks tööle tagasi enneaegselt. Samuti annab muudatus töötajatele paremad võimalused oma puhkuse täies mahus kasutamisele, mis aitab kaasa töötaja tööjõu taastamisele ning seeläbi on muudatusel positiivne mõju ka töötajate tervisele ja heaolule. Tööandjate jaoks on oma töötajate hea tervis ja võrdne kohtlemine kahtlemata oluline, kuna see loob stabiilsema töökeskkonna. Muudatusega lisandub seadusesse ka põhimõte, et töötaja põhipuhkus ei aegu, kui tööandja ei võimalda töötajal puhkust kasutada. Sellega kindlustatakse õigus põhipuhkusele kõikidele töötajatele ning vähendatakse võimalust, et tööandja saaks töötaja puhkusepäevadega manipuleerida. Muudatus toob sihtrühmale kaasa positiivse mõju, kuna selle eesmärk on võrdsustada töötajate õiguseid ning aitab ära hoida võimalikke vaidlusi, mis võib puhkuse aegumisel töötaja ja tööandja vahel tekkida. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 50 Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna selle peamine eesmärk on luua töötajatele võrdsed õigused. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on suur ning mõju ulatus on keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuna tõenäosus, et puhkuse aegumine ja ajutine töövõimetus langevad ühte ajaraami, on üsna väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamiseks ei ole vaja riigil teha ümberkorraldusi. Samuti toob ametiasutustele kulusid kaasa struktuuriüksuste juhtidele tähtaegse teenistus- ja töösuhte kehtestamine. Muudatus suurendab seoses vabaneva teenistuskoha täitmisega korraldatava konkursiga ametiasutuste töökoormust ja sellega kaasnevad konkursiga korraldamisega seotud kulud (näiteks konkursikuulutuse avaldamine). Kokkuhoidu peaks riigile tooma aga see, et koondamisel ei arvestata enam isiku tööstaaži avalikus teenistuses, vaid üksnes viimase tööandja juures. Konkreetselt kokku hoitavaid vahendeid ei ole võimalik välja tuua. 8. Rakendusaktid Seoses ATS § 10 lõike 1 muudatusega, millega muudetakse määruste otsustustasandit, tuleb valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada ametnike värbamise ja valiku kord, riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise kord ning riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise kord. Asutustel, mis ei ole veel sätestatud juhiseid ametiasutuse töötajate palkadele, on vaja muuta ATS §-st 63 tulenevat palgajuhendeid. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule ja Vabariigi Presidendi Kantseleile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidule ja Eesti Ametiühingute Keskliidule. Kõik ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu märkustega, v.a Sotsiaalministeerium, kes kooskõlastas märkusteta. Kooskõlastamise tulemused on nähtavad Eelnõude infosüsteemis. Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale. ________________________________________________________________________ 51  Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusaktide kavandid KAVAND 1 Rahandusministri … määrus nr … „Ametnike värbamise ja valiku kord“ Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 2 alusel. § 1. Kohaldamisala Määrust kohaldatakse ministeeriumide ja nende valitsemisalas olevate ametiasutuste ning Riigikantselei ametnike värbamisel ja valikul, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud ametnike värbamisel. Avaliku teenistuse seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud ametiasutuste ametnike värbamisel on määrus soovituslik. § 2. Konkursi väljakuulutamine (1) Vaba ametikoht täidetakse konkursi korras, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. (2) Mitme olulises osas ühesuguste teenistusülesannetega ametikoha täitmiseks võib kuulutada välja ühe konkursi, lisades konkursikuulutusse sellekohase teabe. (3) Avaliku teenistuse kesksel veebilehel avaldatud konkursikuulutus peab sisaldama: 1) ametiasutuse ja ametikoha nimetust; 2) teenistusülesannete lühikirjeldust; 3) kandidaadile esitatavaid nõudeid; 4) konkursil osalemiseks esitatavaid dokumente ja nende esitamise tähtaega; 5) osalise koormusega töötamise korral koormuse suurust; 6) määratud ajaks ametikohale nimetamise korral teenistustähtaega; 7) ametikoha asukohta; 8) kontaktisiku kontaktandmeid. (4) Konkursikuulutuse avaldab vaba ametikohta täitev ametiasutus. § 3. Valiku tegemine ja paremusjärjestuse koostamine (1) Konkursil osalevate kandidaatide vabale ametikohale sobivuse hindamisel osaleb vähemalt vabale ametikohale valitava ametniku vahetu juht ja ametiasutuse personalitöötaja või personalitöö eest vastutav isik. Vajaduse korral moodustatakse konkursikomisjon. (2) Enne kandidaatide ametikohale nimetamiseks esitamist võib mitmest teenistusülesannete täitmiseks vajalikele nõuetele vastavast kandidaadist koostada paremusjärjestuse. Paremusjärjestusse lisatavate kandidaatide arvu ning pingerea otsustavad konkursi korraldajad. Paremusjärjestus vormistatakse kirjalikult. (3) Mitme olulises osas ühesuguste teenistusülesannetega ametikoha täitmisel ühe konkursiga koostatakse kandidaatidest üks ühine paremusjärjestus. (4) Konkursi lõppedes esitatakse ametisse nimetamise õigust omavale isikule ametikohale nimetamiseks üks või mitu kandidaati või loobutakse avaliku teenistuse seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud juhul kandidaadi esitamisest. (5) Kandidaadil on õigus saada konkursikuulutuses märgitud kontaktisikult selgitusi ja põhjendusi värbamise ja valiku tegemise ning teda puudutavate otsuste kohta. § 4. Ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku korra kehtestamine Ametiasutuse juhi või tema volitatud isiku kehtestatud ametnike värbamise ja valiku kord peab sisaldama vähemalt: 1) ametiasutuse sisest pädevuse jaotust konkursi korraldamisel, sealhulgas kontaktisiku ja konkursi korraldamise eest vastutava isiku määramise korda; 2) konkursi korraldamise korda; 3) konkursikuulutuse avaldamise korda; 4) konkursiga seonduva informatsiooni vormistamise ja avalikustamise korda; 5) konkursi luhtunuks tunnistamise korda. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Rahandusminister Kantsler  KAVAND 2 Rahandusministri … määrus nr … „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“ Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 4 alusel. § 1. Kohaldamisala (1) Määrust kohaldatakse ministeeriumidele ja nende valitsemisalas olevatele ametiasutustele, Riigikantseleile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, arvestades avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud erisustega. (2) Määrus on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, kohtuasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele soovituslik. § 2. Teenistuskohtade koosseisu kehtestamine (1) Teenistuskohtade koosseis (edaspidi koosseis) on ametiasutuse eelarvevahenditega kaetud teenistuskohtade loetelu, mis annab ülevaate ametiasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikust inimressursist. (2) Koosseisu kehtestamisel võetakse aluseks lisas 1 toodud vorm, mida võib täiendada lisaveergudega vastavalt ametiasutuse vajadustele. (3) Ühe struktuuriüksuse sarnase nimetusega teenistuskohad võib koosseisu vormil välja tuua ühel real, liites nende koormuse. Kui nende teenistuskohtade jaotus ameti- või töökohaks või tähtajalisus on erinev, tuleb need välja tuua erinevatel ridadel. (4) Tähtajatute teenistuskohtade märkimiseks kasutatakse sõna „tähtajatu”. Tähtajaliste teenistuskohtade puhul tuleb märkida kuupäev või sündmus, millal või millega seoses vastava teenistuskoha teenistus- või tööülesanded lõppevad. § 3. Teenistuskohtade liigitamine (1) Koosseisus kehtestatud teenistuskohad liigitatakse lisas 4 toodud teenistuskohtade klassifikaatori alusel ja lisas 2 toodud vormis. (2) Kui teenistuskohtade liigituse kehtestab sama isik, kes kehtestab koosseisu, võib koosseisu ja teenistuskohtade liigituse kehtestada lisas 3 toodud ühisel vormil. (3) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud ametiasutused vaatavad teenistuskohtade liigituse üle vähemalt kord aastas 1. jaanuariks ja kui teenistuskohtade liigituse ülevaatamisel selgub, et teenistuskohtade liigitus vajab muutmist, kehtestatakse uus teenistuskohtade liigitus. (4) Käesoleva määruse alusel määratud teenistuskoha teenistusgrupi või teenistusgrupi taseme muutmisega ei kaasne ametnikule või töötajale õiguslikke tagajärgi. § 4. Avaliku teenistuse teenistuskohtade klassifikaatori muutmine Rahandusministeerium hindab teenistuskohtade klassifikaatori sobivust kord aastas ning esitab vajaduse korral uuendatud teenistuskohtade klassifikaatori Vabariigi Valitsusele muutmiseks kalendriaasta neljanda kvartali jooksul. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a. Rahandusminister Kantsler Lisa 1 Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestamise vorm Lisa 2 Ametiasutuse teenistuskohtade liigitamise vorm Lisa 3 Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestamise ja liigitamise ühine vorm Lisa 4 Teenistuskohtade klassifikaator  KAVAND 3 Rahandusministri … määrus nr … „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise kord“ Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 6 alusel. 1. peatükk Üldsäte § 1. Määruse kohaldamisala Määrust kohaldatakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga (edaspidi andmekogu) liitunud riigi ametiasutustele, põhiseaduslikele institutsioonidele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele (edaspidi koos asutus). 2. peatükk Personali- ja palgaarvestuse korraldus § 2. Personali- ja palgaarvestuse ülesannete jaotus (1) Asutus kogub personali- ja palgaarvestuseks vajalikke andmeid ning esitab need andmekogu volitatud töötlejale digitaalsete või paberkandjal olevate alusdokumentide alusel. (2) Andmekogu volitatud töötleja sisestab asutuste esitatud andmed andmekogusse ning peab nende andmete alusel andmekogus personali- ja palgaarvestust. (3) Riigi Tugiteenuste Keskus pakub tehnilist tuge, nõustab andmekogu kasutamisel, viib läbi andmekogu kasutamise koolitusi ning koostab õigusaktide ja asutuse esitatud põhjendatud taotluste alusel andmekogu klassifikaatorid. (4) Riigi Tugiteenuste Keskus annab asutusele ja andmekogu volitatud töötlejale personali- ja palgaarvestuse korraldamise kohta selgitusi ning koostab metoodilisi juhendeid. (5) Andmekogusse esitatavate andmete õigsuse ja andmekogu volitatud töötlejale esitamise eest vastutab asutus. Andmete haldamise ja arvestuse pidamise eest vastutab andmekogu volitatud töötleja. § 3. Arvestuse pidamise põhimõtted (1) Personali üle arvestuse pidamisel lähtutakse personali- ja palgaarvestust reguleerivatest õigusaktidest ja personaliarvestuses välja kujunenud üldtunnustatud praktikast. (2) Asutus ja andmekogu volitatud töötleja vahetavad teavet kokkulepitud alustel, arvestades andmekogu vastutava töötleja sellekohaseid juhiseid. (3) Asutus kogub personali- ja palgaarvestuse pidamiseks andmeid asutusega töö- või teenistussuhtes oleva ametniku, teenistuja ja töötaja (edaspidi töötaja) kohta. (4) Personali- ja palgaarvestust peetakse ametikohtade kaupa, lähtudes asutuse teenistuskohtade koosseisust ja asutuse struktuurist. 3. peatükk Avaliku teenistuse arendamiseks ja riigikogule ülevaate koostamiseks vajalikud andmed § 4. Andmed asutuse kohta Asutuse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) asutuse, selle struktuuriüksuse ja allüksuse nimetus; 2) asutuse registrikood; 3) asutuse, selle struktuuriüksuse ja allüksuse moodustamise, ümberkorraldamise või lõpetamise kuupäev ning viide dokumendile, millega asutus, selle struktuuri- või allüksus moodustati, korraldati ümber või lõpetati; 4) asutuse juhtimisahel. § 5. Andmed ameti-, töö- ja teenistuskohtade (edaspidi ametikoht) kohta (1) Ametikoha kohta kantakse andmekogusse struktuuriüksuste ja allüksuste kaupa järgmised andmed: 1) ametikoha nimetus; 2) ametikoha moodustamise, muutmise ja likvideerimise kuupäev; 3) ametikohale ette nähtud töötaja grupp ja töötaja allgrupp; 4) ametikoha koosseisulisus; 5) ametikoha tähtajalisus; 6) ametikohal ette nähtud koormus protsentides täiskoha koormusest; 7) teenistusgrupp, selle tase vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud määrusele; 8) ametikoha nimetus vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle puudumisel vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele ametite klassifikaatorile 2008 (ISCO-08), klassifikaatorites sobiva klassifikatsiooni puudumisel kantakse andmekogusse lähim ametikoht lähtudes töö ülesannete sisust; 9) ametikoha juhitunnus; 10) ametikohal ettenähtud normtööaeg; 11) ametikoha hõivatus; 12) ametikoha seotus riigikaitseliste ülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega (edaspidi riigikaitselise töökohustusega ametikoht); 13) riigikaitselise töökohustusega ametikohaks määramise ja riigikaitselise töökohustusega ametikoha märke kustutamise kuupäev ning haldusakti number; 14) ametikoha asukoht. (2) Lõike 1 punktis 8 nimetatud andmeid ei pea esitama Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus või hallatav riigiasutus. § 6. Andmed töötajate kohta Töötajate kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev; 3) sugu; 4) kodakondsus; 5) töö- või teenistussuhte alguse kuupäev; 6) ametivande andmise kuupäev ja asutus, kus vanne anti; 7) katseaja kestus; 8) haridustase ja haridustaseme liik; 9) keeleoskus ja selle tase, juhul kui see on ametikohast või volituste saamisest tulenevalt nõutud; 10) staažid, mis on nimetatud §-s 13; 11) töö- või teenistussuhte tähtajalisus; 12) töötaja koormus ametikohal; 13) töötaja grupp ja allgrupp; 14) töötajale määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk või tasu tasuliikide kaupa; 15) ametniku kõrvaltegevuse andmed: teise tööandja nimetus, ametikoht, töö- ja teenistussuhte alguse ja lõpu kuupäev; 16) tervisekontrolli läbiviimise kuupäev; 17) koolitused, millel töötaja on osalenud, sh koolituse nimetus, koolituse alguse ja lõpu kuupäev, koolitaja või koolitusasutuse nimetus, koolituse maht akadeemilistes tundides, koolituse maksumus otseste ja kaudsete kulude kaupa, koolituse vorm, koolituse liik ja koolituse valdkond, teave ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingu või koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimise kohta; 18) ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingu või koolituskulude hüvitamise kokkuleppe kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev, lepingu number ja lepingus kokku lepitud summa; 19) töötajale tehtud hoiatus, hoiatuse tegemise kuupäev või määratud distsiplinaarkaristus, distsiplinaarkaristuse määramise kuupäev, karistuse liik ja karistuse kehtivuse periood viitega karistuse määramise ja kustutamise alusdokumendile; 20) arengu- ja hindamisvestluse, katseaja vestluse ja atesteerimisvestluse läbiviimise kuupäev; 21) teenistus- või töölähetused, millega kaasnevad rahalised väljamaksed; 22) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise või töö tegemisest keeldumise õiguse teostamise alguse ja lõpu kuupäev; 23) üleviimise kuupäev ja tähtaeg; 24) töö- või teenistussuhte lõppemise kuupäev; 25) töö- või teenistussuhte lõppemise liik, õiguslik alus ning viide töö- või teenistussuhte lõppemise aluseks olevale õigusaktile, paragrahvile, lõikele ja punktile; 26) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub. 4. peatükk Personali- ja palgaarvestuse pidamise kord § 7. Andmete andmekogusse kandmise kord (1) Asutus on kohustatud koguma ja andmekogusse kandma kõik 3. peatükis sätestatud andmed. (2) Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused ei pea andmekogusse kandma § 5 punktis 7 ning § 6 punktides 8, 14, 16–20 ja 22 nimetatud andmeid. (3) Asutused võivad andmekogusse kandmiseks esitada ka teisi avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3 nimetatud, personali- ja palgaarvestuseks vajalikke andmeid, mis ei ole nimetatud käesoleva määruse 3. peatükis. (4) Töö- või teenistussuhte kehtivuse ajal peavad andmekogu andmed olema ajakohased ja tõesed. Ebaõigete andmete avastamisel on volitatud töötleja kohustatud parandama need andmekogus viie tööpäeva jooksul õigetest andmetest teadasaamisest arvates. (5) Riigikaitselise töökohustusega ametikohtade piirmäära ületamisel, kui asutus ei ole riigikaitselise töökohustusega ametikoha määramise haldusakti muutnud Kaitseressursside Ameti poolt ettenähtud tähtajaks ning vastavaid muudatusi andmekogusse kandnud, on Kaitseressursside Ametil õigus nõuda, et muudatused teeks volitatud töötleja. Muudatuste tegemisel muudetakse ametikoht riigikaitselise töökohustusega ametikohaga mitteseotuks ulatuses, mis ületab Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära. Muutmist alustatakse viimasena tehtud kandest, liikudes varasemate kannete poole. Muudetavate ametikohtade arvu edastab volitatud töötlejale Kaitseressursside Amet kirjalikult. Volitatud töötleja teeb muudatused viivitamata. (6) Kui volitatud töötleja jätab teabe muutmata, teavitab Kaitseressursside Amet riigikaitse valdkonna eest vastutavat ministrit, kes korraldab asja lahendamise vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendis sätestatule. § 8. Andmete andmekogusse esitamise alusdokumendid (1) Andmete esitamise alusdokumendid on: 1) haldusakt; 2) leping; 3) isikut tõendav dokument; 4) kvalifikatsiooni tõendav dokument; 5) isiku teenistuskäiku või töösuhet puudutav dokument; 6) füüsiliste ja juriidiliste isikute avaldus või teatis; 7) tõend; 8) muu personaliarvestuse alusdokument, mis on andmekogusse sisestatavate andmete aluseks ja kinnitab või tõendab sisestatavate andmete õigsust; 9) Kaitseressursside Ameti kirjalik teade ametikoha riigikaitselise töökohustusega ametikohaga seotuse muutmiseks. (2) Andmete alusdokumente, välja arvatud andmesubjektile kuuluvaid dokumente, säilitab asutus, juhul kui dokumendi säilitamise kohustust ei ole seadusega või seaduse alusel pandud teisele isikule või asutusele. § 9. Arvestuse pidamise alustamine Töötaja üle arvestuse pidamist alustatakse tema ametikohale asumise esimesest päevast arvates. § 10. Tööaja arvestus (1) Tööaja arvestust peetakse arvestusperioodi ja tööaja arvestuse liigi kaupa. (2) Tööaja arvestuse pidamiseks määratakse töötaja töö iseloomust tulenev tööaja korralduse liik. (3) Tööaja kohta peetakse andmekogus arvestust põhimõttel, et töötaja tööajanormist arvatakse maha samal perioodil töölt puudutud aeg. § 11. Palga ja tasude arvestus (1) Tasusid arvestatakse vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud kontoplaanile ja Riigi Tugiteenuste Keskuse koostatud tasuliikide klassifikaatorile. (2) Töötajale tasude arvestamiseks valitakse tasu liik ja alaliik ning määratakse nende suurus eurodes. (3) Palgaarvestust peetakse tööaja arvestuse andmete ja palgaandmete alusel. (4) Töötajale arvestatud tasu, maksu ja makse kohta moodustatakse andmekogus automaatselt palgateatis, kus on tasuliigid eraldi välja toodud. § 12. Puhkuse arvestus (1) Puhkuse arvestuse pidamise aluseks on puhkust korraldav dokument. (2) Puhkuse arvestamisel seostatakse kasutatud puhkus puhkuse arvestuse perioodiga, mille eest puhkust antakse. § 13. Staaži arvestus Staaži arvestatakse järgmiste staažiliikide kaupa: 1) avaliku teenistuse staaž vastavalt avaliku teenistuse seadusele; 2) eriteenistuse staaž; 3) staaž asutuses. § 14. Teenistus- või töölähetuste arvestus Arvestust peetakse teenistus- või töölähetuste kohta, millega kaasneb rahaline väljamakse töötajale või temaga seotud muule isikule. § 15. Koolituse arvestus (1) Koolituste arvestamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud määrusest, asutuse koolituse korrast ning andmekogus määratud koolituse vormist, liigist ja valdkonnast. (2) Arvestust peetakse töötajate läbitud koolituste kohta. Arvestus toimub koolituste kaupa § 6 punktides 16 ja 17 nimetatud kohustuslike andmete alusel. (3) Koolituskulude kohta peetakse arvestust otseste ja kaudsete kulude lõikes finantseerimisallikate kaupa. Koolituskulud seotakse koolitusel osalenud töötajaga. § 16. Arvestus töö- või teenistussuhte lõppemisel Töötaja üle arvestuse pidamine lõpetatakse tema töölepingu või teenistussuhte lõppemisel. § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a. Rahandusminister Kantsler  EELNÕU 12.06.2025 Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele kohaldatakse käesolevat seadust eetikat, tähtajalist töölepingut, tähtajalist üleviimist ja palgakorraldust puudutavas osas.“; 2) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töötajate töösuhetele ametiasutuses kohaldatakse töölepingu seadust ja teisi töösuhteid reguleerivaid seadusi käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“; 3) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Määruste kehtestamine“; 4) paragrahvi 10 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:“; 5) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 1, 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvis 12 asendatakse läbivalt sõna „ametnikueetika“ sõnadega „avaliku teenistuse eetika“; 7) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „ametnike põhiväärtuste“ sõnadega „ametnike ja ametiasutuste töötajate põhiväärtuste“; 8) paragrahvi 12 lõikes 4 ning lõike 5 punktides 1 ja 4 asendatakse sõnad „ametnike eetikakoodeksi“ sõnadega „avaliku teenistuse eetikakoodeksi“; 9) paragrahvi 12 lõike 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „ametnikke“ sõnadega „, ametiasutuse töötajaid“; 10) paragrahvi 12 lõiget 7, lõike 8 sissejuhatavat osa ning punkte 2 ja 3 täiendatakse pärast sõna „ametnik“ sõnadega „ja ametiasutuse töötaja“ vastavas käändes; 11) paragrahvi 14 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega“; 12) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Konkursi võib jätta korraldamata, kui selleks on põhjendatud alus. Põhjendatud aluse olemasolu võib eeldada, kui: 1) täidetavad teenistusülesanded on ajutise iseloomuga; 2) teenistuskoha ülesanded eeldavad osalise tööajaga töötamist ja osaline tööaeg ei ületa 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul; 3) täidetaval teenistuskohal töötamiseks on vajalik eriline pädevus.“; 1 13) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ametikoha täitmiseks määratud ajaks võib korraldada sisekonkursi või täita ametikoht ametniku tähtajalise üleviimise teel vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 1, kui nimetatud isik on ajutiselt ära emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse tõttu.“; 14) paragrahvi 17 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „14 kalendripäeva“ tekstiosaga „seitse tööpäeva“; 15) seaduse 2. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. jagu Teenistusse võtmise kord“; 16) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikogu direktorile, valitsusasutuse juhile ja tema asetäitjale vahetult alluv juht, kellele vahetult alluvad ametnikud või ametiasutuse töötajad – viieks aastaks;“; 17) paragrahvi 23 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „valitsusasutuse juht“ sõnadega „ja tema asetäitja“; 18) paragrahvi 23 lõikest 2 jäetakse välja punkt 7; 19) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Valla- või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi, valla või linna ametiasutuse juhi ja tema asetäitja ning talle vahetult alluva juhi võib kohaliku omavalitsuse üksuses nimetada ametikohale viieks aastaks. Määratud ajaks ametikohale nimetamisel tuleb järgida, et kõik samas kohaliku omavalitsuse üksuses või selle ametiasutuses sarnaseid teenistusülesandeid täitvad ametnikud oleksid ametikohale nimetatud määratud ajaks. Ametnikule, kes on nimetatud ametikohale määratud ajaks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.“; 20) paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punkti 2“ tekstiosaga „lõike 2 punktides 2 ja 21“; 21) paragrahvi 23 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktis 3“ tekstiosaga „lõike 2 punktides 21 ja 3“; 22) paragrahvi 23 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktides 5 ja 7“ tekstiosaga „punktides 3, 5 ja 6“; 23) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „§ 231. Ametiasutuse töötaja tähtajaline tööleping (1) Ametiasutuses töölepingu alusel töötava riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, Riigikogu direktorile, ametiasutuse juhile ja tema asetäitjale vahetult alluva juhiga, kellel on vahetud alluvad, sõlmitakse tähtajaline tööleping kestusega viis aastat. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui töötaja viibib emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalisele töölepingule kohaldatakse töölepingu seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirangut. 2 (4) Kui tööandja ütleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalise töölepingu erakorraliselt üles, kohaldatakse töölepingu ülesütlemisest etteteatamisele käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud etteteatamise korda ja töötajale makstakse käesoleva seaduse §-s 102 sätestatud hüvitist, välja arvatud, kui tööleping öeldakse erakorraliselt üles töölepingu seaduse §-s 88 nimetatud alustel. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalise töölepingu ülesütlemisel ei kohaldata töölepingu seaduse § 100 lõiget 3.“; 24) paragrahvi 24 lõike 4 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud andmeid ja dokumente ei pea isik esitama, kui need on kättesaadavad seaduse alusel asutatud andmekogus ning isik on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku asjakohaste andmete edastamiseks.“; 26) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vahetu juht peab temale alluva ametnikuga regulaarselt vestluseid, mis annavad võimaluse hinnata ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning mille käigus räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid, samuti annab ametnik juhile tagasisidet juhtimise kohta (edaspidi arengu- ja hindamisvestlus).“; 28) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 31 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata ametiasutuse koolituse täpsema korra võib kehtestada ametiasutuse juht või tema volitatud isik.“; 30) paragrahvi 33 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Ametniku“ sõnadega „ja ametiasutuse töötaja“; 31) paragrahvi 33 lõike 4 teisest lausest jäetakse välja sõnad „üks kord“; 32) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Tähtajalise üleviimise võib saatva ametiasutuse, vastuvõtva ametiasutuse või ametniku algatusel enne tähtaja lõppu lõpetada, kui: 1) ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise käesoleva seaduse § 14 lõike 1 või 2 või § 15 kohaselt või 2) ilmneb muu asjaolu, mis ei võimalda vastuvõtvas ametiasutuses teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud enne tähtajalist üleviimist ette näha.“; 33) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 14, 15 ja 16 järgmises sõnastuses: „(14) Kui lõikes 1 nimetatud eesmärkide tõttu viiakse ametnik tähtajaliselt üle ametiasutuse töötaja töökohale, kohaldatakse sellisele üleviimisele käesolevas paragrahvis sätestatud korda, arvestades töölepingu seaduses sätestatud erisusi. (15) Kui ametnik viiakse tähtajaliselt üle valitsusasutuse hallatavasse asutusse, avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde, riigi osalusega äriühingusse, rahvusvahelisse organisatsiooni või Euroopa Liidu institutsiooni, asutusesse või organisse, kohaldatakse sellisele üleviimisele käesolevas paragrahvis sätestatud korda. (16) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ametiasutuse töötajale kokkuleppe sõlmimisel viia ta ajutiselt üle teisele teenistuskohale ühe ametiasutuse sees või teises 3 ametiasutuses, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest. Ametiasutuse töötajat võib viia tähtajaliselt üle teisele ametikohale, kui ta on ametiasutusse tööle võetud avaliku konkursiga.“; 34) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Ametniku ja ametiasutuse töötaja õigused“; 35) paragrahvi 39 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Ametiasutus hüvitab ületunnitöö töölepingu seaduse § 44 lõigetes 6 ja 7 sätestatud korras.“; 36) paragrahvi 49 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Kui ametnik on saanud viga või haigestunud seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu toime pandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel, kannab tema ravi- ja ravimikulud ning raviga seotud muud kulud riik. Raviga seotud muudeks kuludeks loetakse eelkõige sõidukulu raviasutusse ja tagasi, piiratud liikumisvõime korral ühe saatja sõidukulu raviasutusse ja tagasi, statsionaarsel ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas.“; 37) paragrahvi 49 lõike 14 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „toime“ sõnaga „tahtliku“; 38) paragrahvi 61 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Erakorralistel asjaoludel võib kalendriaasta jooksul muutuvpalka ametniku põhipalgale lisaks maksta kuni 30 protsenti ametniku aastasest põhipalgast, kui ametiasutus on sellised muutuvpalga maksmise tingimused palgajuhendis sätestanud.“; 39) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesolevas paragrahvis sätestatust lähtub ametiasutus ka ametiasutuse töötajale tööülesannete täitmise eest töötasu maksmisel. Ametiasutuse töötaja töötasu võib vähendada üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.“; 40) paragrahvi 63 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Selles nähakse ette vähemalt teenistuskohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesolevas seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.“; 41) paragrahvi 63 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 42) paragrahvi 63 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Minister või tema volituse alusel ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse juht ja riigisekretär kehtestavad vastavalt ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse ja Riigikantselei palgajuhendi. Minister võib ministeeriumi palgajuhendi kehtestamise volitada kantslerile. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei palgajuhendi kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.“ 43) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses: „§ 641. Palga tagastamise nõude aegumine Ametiasutuse nõude aegumisele palga ja muude teenistussuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamisel kohaldatakse töölepinguseaduse §-s 39 sätestatut.“; 4 44) paragrahvi 65 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ametniku põhipalk ja ametiasutuse töötaja töötasu jooksva kalendriaasta seisuga avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. (2) Ametniku põhipalk, muutuvpalk ja tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu ning ametiasutuse töötaja töötasu ja tema muu tööülesannetest tulenev tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed avalikustatakse teenistuskoha põhjal isikustamata kujul. (4) Ametiasutuse palgajuhend avalikustatakse ametiasutuse veebilehel. (5) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 6 nimetatud isikute töötasu ning tööülesannetest tuleneva muu tulu avalikustamise korral.“; 45) paragrahvi 87 lõikes 1 asendatakse sõna „kirjaliku“ sõnadega „kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud“; 46) paragrahvi 90 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „seitsmeaastast“ sõnaga „kolmeaastast“; 47) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses: „§ 911. Teenistusest vabastamine katseajal ametniku soovil (1) Ametnik vabastatakse teenistusest katseajal tema enda algatusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule. (2) Ametniku algatusel katseajal teenistusest vabastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 87 lõigetes 1 ja 3–6 sätestatut. Taotlus teenistusest vabastamiseks tuleb esitada hiljemalt katseaja viimasel päeval.“; 48) seadust täiendatakse §-ga 961 järgmises sõnastuses: „§ 961. Teenistusest vabastamine koostöö mittelaabumise korral (1) Ametnik ja ametiasutus võivad leppida kokku, et ametnik vabastatakse teenistusest. (2) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui enne vabastamist on antud mõistlik tähtaeg olukorra parandamiseks, kuid teenistusest vabastamise tinginud asjaolud ei ole ära langenud. Nimetatud tähtaja jooksul võib ametiasutus saata ametniku tema vahetu või temast kõrgemalseisva juhi nõusolekul koolitusele, mis aitaks kaasa koostöö laabumisele või parandada koostööd muul viisil, kui see ei põhjusta ametiasutusele ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajast võib loobuda, kui ametnik on selleks andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku. (4) Käesoleva paragrahvi alusel ei või ametnikku teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist alates ametniku ja tema vahetu juhi koos töötamise algusest. (5) Enne ametniku teenistusest vabastamist tuleb talle anda võimalus osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel teenistusest vabastamise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud etteteatamise korda ja ametnikule makstakse käesoleva seaduse §-s 102 sätestatud hüvitist. (7) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev.“; 49) paragrahvi 100 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kes kasutab vanemapuhkust.“; 5 50) paragrahvi 101 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „teenistusstaaž“ sõnadega „teenistussuhe ametiasutuses“; 51) seaduse 14. peatükki täiendatakse 12. jaoga järgmises sõnastuses: „12. jagu Muud rakendussätted § 1346. Ametiasutuse töötajaga sõlmitud töölepingule kohaldatav seadus (1) Enne 2026. aasta 1. jaanuari ametiasutuse töötajaga sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist töölepingu seaduses ja käesolevas seaduses sätestatut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 2026. aasta 1. jaanuari. Töölepinguga seotud nõuetele, mis on tekkinud enne 2026. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse töölepingu seadust. (3) Kui töölepingu tingimus on pärast 2026. aasta 1. jaanuari vastuolus käesoleva seaduse sättega, kohaldatakse lepingutingimuse asemel käesolevas seaduses sätestatut. § 1347. Määramata ajaks teenistusse võetud käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2¹ nimetatud juhi ja valitsusasutuse juhi asetäitja teenistustähtaja arvestamine (1) 2026. aasta 1. jaanuaril teenistuses olev käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2¹ nimetatud juht ja valitsusasutuse juhi asetäitja loetakse ametisse nimetatuks kuni 2030. aasta 31. detsembrini. (2) Ametiasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku samas lõikes sätestatud teenistustähtaja lõppedes konkurssi korraldamata nimetada ametikohale veel kuni kaheks aastaks. § 1348. Tähtajatu töölepingu muutmine tähtajaliseks töölepinguks Käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2¹ nimetatud juhi, kes töötab tähtajatu töölepingu alusel, tööleping tuleb viia käesoleva seaduse § 231 nõuetega kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks. § 1349. Teenistusest vabastamisest etteteatamise erisus Ametnikule, kes on 2026. aasta 1. jaanuaril ametnikuna avalikus teenistuses, teatatakse koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud korras. § 13410. Käesoleva seaduse § 61 rakendamise järelhindamine Valdkonna eest vastutav minister analüüsib hiljemalt 2029. aastal 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud käesoleva seaduse § 61 lõike 5 muudatusega kaasnevat mõju ja esitab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.“. § 2. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 28 lõike 1 punkti 25 täiendatakse pärast sõnu „ametiasutuste ametnike“ sõnadega „ja töötajate“; 6 2) paragrahvi 36 lõike 1 punktist 9 jäetakse välja sõnad „ning eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste“. § 3. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 68 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti juhul, kui töötaja on ajateenistuses, asendusteenistuses või ajutiselt töövõimetu. Ajutise töövõimetuse tõttu peatub puhkuse aegumine ainult juhul, kui ajutise töövõimetuse tõttu ei ole töötajal võimalik kasutamata jäänud põhipuhkust ära kasutada aegumistähtaja jooksul.“; 2) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Tööandja teavitab töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul. (8) Põhipuhkuse nõue ei aegu pärast lõikes 6 nimetatud tähtaja lõppemist, kui tööandja ei võimaldanud töötajal puhkust kasutada.“. § 4. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) töölepingu ülesütlemise korral töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamise korral ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 86 lõikes 1, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 või teenistussuhte lõpetamise korral avaliku teenistuse seaduse § 911 lõikes 1 ning § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel;“; 2) paragrahvi 6 lõike 4 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) kui viimane töösuhe selle tööandjaga või ametniku viimane teenistussuhe selles ametiasutuses kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest; 2) kui viimane töösuhe selle tööandjaga või ametniku viimane teenistussuhe selles ametiasutuses kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest.“; 3) paragrahvi 141 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle viimane töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle viimane teenistussuhe selles ametiasutuses on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.“; 4) paragrahvi 142 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: 7 „Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle viimane töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle viimane teenistussuhe selles ametiasutuses on kestnud:“; 5) paragrahvi 143 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „töö- või teenistussuhte alguse kuupäev“ sõnadega „viimase töö- või teenistussuhte algus- ja lõpukuupäev“; 6) paragrahvi 143 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 5 ja lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 8) seaduse § 522 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Isikutele, kelle teenistussuhe lõppes enne 2026. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2026. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 6 lõikes 4 ning §-des 141 ja 142 sätestatut. (4) Isikutele, kelle teenistussuhe lõppes enne 2026. aasta 1. jaanuari ja kellel tekib pärast 2026. aasta 1. jaanuari õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele, kohaldatakse kuni 2026. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 6 lõikes 4 ning §-des 141 ja 142 sätestatut.“. § 5. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Volinikule ei kohaldata katseaega.“ § 7. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2025 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 8