Saatja:
[email protected]
Saaja: "Info - RAM" <
[email protected]>
Teema: Vee-ettevõtjatele antava toetuse olemusest
Kuupäev: 2025-06-19 07:40
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Teile on saadetud dokument SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Dokument
avaneb DigiDoc Client programmiga, mille saab arvutisse tasuta alla laadida
kodulehelt installer.id.ee.
Lugupidamisega
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA
4459605 -611928 0 0 Rahandusministeerium Riigihangete ja riigiabi osakond Kuupäev digiallkirjas nr 2025/1-12/298 Vee-ettevõtjatele antava toetuse olemusest Teatavasti on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) lugenud viimase kümne aasta jooksul ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses vee-ettevõtjatele taristu rajamiseks ja parendamiseks antava toetuse riigiabi ks, lähtudes sellise riigiabi andmisel üldhuviteenuste riigiabi käsitlevast Euroopa K omisjoni otsusest 2012/21 ning samuti üldhuviteenuste vähese tähtsusega abi regulatsioonist . Käesoleval ajal on tekkinud Eestis uuem tõlgendus ja praktika seoses meetmega „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord “ ( Riigihalduse minist ri 08.03.2023 määrus nr 14) . Selle st meetmest on antud rida toetusi vee-ettevõtjatele taristu rajamiseks ja parendamiseks ning seejuures ei ole loetud antud toetusi riigiabiks. Teadaolevalt on seejuures lähtutud tõlgendusest, et tegemist on loomuliku monopoli seisundis ettevõtjatega ja asjaomased projektid on ühtlasi pelgalt kohaliku mõjuga. Seega on täitmata riigiabi kriteeriumid konkurentsi moonutamine ja EL liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamine, mistõttu riigiabi ei kaasne. Vee-ettevõtjad on juba pöördunud KIKi poole järelepärimistega taolise tõlgenduste lahknevuse kohta. Seoses sellega küsisime teatavasti mitteametliku e-kirjaga Rahandusministeeriumi kaudu tõlgendusabi Euroopa Komisjonilt ning saadud mitteametlik vastus pigem kinnitab võimalust mitte lugeda Eestis vee-ettevõtjatele taristu rajamiseks ja parendamiseks antavat toetust riigiabiks. Samuti tuleb arvestada sellega, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on muutunud Eesti suur i ma vee-ettevõtja AS Tallinna Vesi omandi struktuur selliselt , et erinevalt tollasest ei oma nüüd nimetatud ettevõtjas enamusosalust erakapital, vaid kohaliku omavalitsuse üksus. Ülejäänud Eestis on erasektori rahastamine veemajandussektoris igal juhul ebaoluline ning ei ole täheldatud erakapitali huvi Eesti kõnealuse majandus sektori vastu. Lisaks ning igal juhul teostab kõikide vee-ettevõtjate hinnakontrolli Konkurentsiamet selliselt, et lubatav investeeringute (reguleeritava vara) tootluse määr on ca 5%, nii on selle hinnakontrolli tulemus võrreldav eelviidatud komisjoni otsuse 2012/21 artiklis 5 ette nähtud lubatava mõistliku kasumi põhimõttega üldhuviteenuste jaoks riigiabi andmisel , mis toetab konkurentsimoonutuse ja piiriülese mõju puudumis t . Kõnealused argumendid põhinevad Euroopa Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses punktidel 196 –197 ning 21 0 –212. Eeltoodust tulenevalt palume teatada, kas o n vastuväiteid sellele, kui KIK hakka b samuti lähtum a eelviidatud uuemast tõlgendusest ja praktikast ning loobu b edaspidi Eestis vee-ettevõtjatele veemajandus tegevuse taristu projektide toetuse lugemisest riigiabiks. Lugupidamisega Andrus Treier Juhataja Kaido Floren
[email protected] Kaasa dressaadid Kliimaministeerium , veeosakond Riigi Tugiteenuste Keskus MTÜ Eesti Vee-ettevõtete Liit