Pärnumaa parkide määruste dokumentide kooskõlastuseks esitamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0681 - Pärnumaa parkide määruste dokumentide kooskõlastuseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/69ab6dab-6a91-4519-b1dd-48863b6da339 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/69ab6dab-6a91-4519-b1dd-48863b6da339?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 19.06.2025 nr 1-4/25/2873 Pärnumaa parkide määruste dokumentide kooskõlastuseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 76 „Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” ja Vabariigi Valitsuse määruse „Halinga põlispuude grupi, Kurgja kalmistu põlispuude ja metsapargi, A. Kurmi selektsiooniaia ja Annemõisa pargi looduskaitse alt välja arvamine Pärnu maakonnas” eelnõude dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Lisa 2a määrus piiride muutmine 2. Lisa 2b määrus välja arvamine 3. Lisa 3a seletuskiri piiride muutmine 4. Lisa 3b seletuskiri väljaarvamine 5. Pärnu pargid kaardipildid 6. Pärnu pargid memo Agnes Putnik 5309 2504 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Vabariigi Valitsuse määruse „Halinga põlispuude grupi, Kurgja kalmistu põlispuude ja metsapargi, A. Kurmi selektsiooniaia ja Annemõisa pargi looduskaitse alt välja arvamine Pärnu maakonnas” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus ala kaitse alt ka välja arvata. Eelnõukohase määrusega arvatakse Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas looduskaitse alt välja Halinga põlispuude grupp, Saarde vallas asuv A. Kurmi selektsiooniaed ja Pärnu linnas asuv Annemõisa park, kuna nendel objektidel pole sellist looduskaitselist väärtust, et need vajaksid riiklikke piiranguid. Kaitse alt arvatakse välja Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark, kuna sel alal kehtib praegu topeltkaitse, ala on kaitse all ka Kurgja maastikukaitsealana. Halinga põlispuudegrupi, Kurgja kalmistu põlispuude ja metsapargi, A. Kurmi selektsiooniaia ning Annemõisa pargi looduskaitse alt välja arvamine toimub LKS § 13 lõike 1 alusel. Muudatus on vajalik nii objektide omanikuks oleva kohaliku omavalitsuse või eraomanike kui ka seni objektide valitsejaks oleva Keskkonnaameti halduskoormuse ja bürokraatia vähendamiseks. Puudub vajadus hoida looduskaitseliste piirangute all vähese looduskaitselise väärtusega ala, samuti ei ole põhjendatud sama ala kaitse all olemine kahe eri õigusaktiga. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Agnes Putnik (tel 5309 2504, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Maria Muljarova (tel 5384 6615, e-post [email protected]), Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja kaitse alt välja arvamise põhjendus Annemõisa park (KLO1200135) Annemõisa park on looduskaitse alla võetud Pärnu Linna RSN Täitevkomitee 13. novembri 1981. a otsusega nr 348 kui „Annemõisa park”. Keskkonnaregistrisse on see park kantud kui uuendamata piiridega park. Loodusobjekti pindala on 2,3 ha ning see asub 2,13 ha ulatuses munitsipaalmaal ja 0,14 ha ulatuses eramaal. Annemõis oli suvitusmõis Pärnu jõe ääres. Kahekorruseline peahoone hävis teises maailmasõjas ja pargiala on kunagise alaga võrreldes vähenenud peaaegu poole võrra. Lisaks 1 (5) on algsed pargiteed hävinud ning praegused teerajad sissetallatud ja -sõidetud. Suur-Jõe tänava äärde istutatud männitukk ei kuulunud algse pargi juurde. Pargi dendroloogiline liigirikkus on väike: 17 pärismaist ja 12 võõrliiki. Seega on pargi algne terviklikkus, struktuur ja hoonestus hävinud. Pargis kasvavad lagendikuna säilinud auringi ümber üksikud põlispuud (tamm, saar, pärn). Kristiina Hellström andis 2013. aasta ekspertiisis järgmise hinnangu: „Kena arenguvõimalustega väike jõeäärne haljasala, mille võiks riikliku looduskaitse alt välja arvata. Üksikobjektidena võiks (kohaliku) kaitse alla võtta mõned pargis kasvavad ilusad, terved ja võimsate mõõtmetega põlispuud (tamm, saar, pärn).” Looduskaitseseaduse § 7 järgi peab kaitstav loodusobjekt vastama kaitse alla võtmise eeldustele, milleks on objekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Lisaks võetakse objekt looduskaitse alla juhul, kui see on vajalik loodusdirektiivi või linnudirektiivi rakendamiseks. Pargis on keskkonnaregistri andmetel teada mitme nahkhiireliigi vaatlused. Kuna pargiala asub Pärnu jõe kaldal, võivad nahkhiired seda toitumisalana kasutada ja pargis kasvavad üksikud põlispuud on neile võimalikud varjepaigad. Teisel pool Pärnu jõge asuva Niidu maastikukaitseala üks kaitse-eesmärk on nahkhiired ja nende elupaigad. Annemõisa park ei ole looduskaitseliselt väärtusetu, kuid kuna pargi algsed tunnused on kadunud ja muud väärtused vähesed (pargi pindala vähenenud poole võrra, ajalooline struktuur ja teedevõrk kadunud, dendroloogiliselt liigivaene), siis ei ole pargil üleriiklikku ega rahvusvahelist tähtsust. Pargil puudub ka ajaloolis-kultuuriline, teaduslik ja esteetiline väärtus, et seda riikliku kaitse all edasi hoida. Pargi võiks võtta kohaliku kaitse alla, kuna see on oluline linnale puhke- ja rohealana ning nahkhiirtele rohekoridorina. Vastavalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjale peab riikliku looduskaitse all olevas pargis kooskõlastama pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga) telkimise, lõkke tegemise, rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamise, puuvõrade või põõsaste kujundamise ja puittaimestiku raie, ehitise (sh ajutise) püstitamise, projekteerimistingimuste andmise, detail- ja üldplaneeringu kehtestamise, nõusoleku andmise väikeehitise ehitamiseks, ehitusloa andmise, veekogude rajamise, katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmise, maakorralduskava koostamise ja maakorraldustoimingute tegemise, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamise ning uue maaparandussüsteemi rajamise. Pärast Annemõisa pargi riikliku looduskaitse alt välja arvamist ei pea kohalik omavalitsus ja maaomanik eespool loetletud tegevusi Keskkonnaametiga enam kooskõlastama. Kokkuvõtvalt, kuna pargis ei ole säilinud ajalooliselt kujunenud planeeringut algsel kujul, park ei ole dendroloogiliselt ega esteetiliselt kuigi tähelepanuväärne, siis ei ole otstarbekas kaitsta seda riiklikul tasandil ja park arvatakse riikliku kaitse alt välja. Selleks tühistatakse kunagise Pärnu Linna RSN Täitevkomitee 13. novembri 1981. a otsuse nr 348 „Parkide, puiesteede ja teiste loodusobjektide looduskaitse alla võtmise kohta” punkti 1 alapunkt sõnastuses „Annemõisa park”. Halinga põlispuude grupp (KLO1200051) 2 (5) Halinga põlispuude grupp on looduskaitse alla võetud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 kui „Halinga park”. Keskkonnaregistrisse on see park kantud kui puistu. Halinga põlispuude grupp on endine Halinga mõisa park, kuid pargi tunnuste kadumise tõttu muudeti park põlispuude grupiks. Loodusobjekti pindala on 1,75 ha ning see asub 1,25 ha ulatuses munitsipaalmaal ja 0,5 ha ulatuses eramaal. Looduskaitseseaduse § 7 järgi peab kaitstav loodusobjekt vastama kaitse alla võtmise eeldustele, milleks on objekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Lisaks võetakse objekt looduskaitse alla juhul, kui see on vajalik loodusdirektiivi või linnudirektiivi rakendamiseks. Halinga põlispuude grupp ei ole looduskaitseliselt väärtusetu, kuid selle loodusväärtustel (üksikud vanemad puud) ei ole üleriiklikku ega olulist piirkondlikku tähtsust, rahvusvahelisest tähtsusest rääkimata. Puistu ei vasta riikliku looduskaitse alla võtmise eeldustele, sest puistus ei ole midagi väga ohustatut, haruldast või tüüpilist ning puistul ei ole olulist teaduslikku, ajaloolis-kultuurilist või esteetilist väärtust. Puistu paiknemine suuremas osas munitsipaalmaal tagab pargi praeguse elurikkuse kaitse. Puistul on põhiline väärtus Halinga hooldekodule. Vastavalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjale peab riikliku looduskaitse all olevas pargis kooskõlastama pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga) telkimise, lõkke tegemise, rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamise, puuvõrade või põõsaste kujundamise ja puittaimestiku raie, ehitise (sh ajutise) püstitamise, projekteerimistingimuste andmise, detail- ja üldplaneeringu kehtestamise, nõusoleku andmise väikeehitise ehitamiseks, ehitusloa andmise, veekogude rajamise, katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmise, maakorralduskava koostamise ja maakorraldustoimingute tegemise, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamise ning uue maaparandussüsteemi rajamise. Pärast Halinga põlispuude grupi riikliku looduskaitse alt välja arvamist ei pea maaomanik eespool loetletud tegevusi Keskkonnaametiga enam kooskõlastama. Kokkuvõtvalt, kuna puistus ei ole säilinud ajalooliselt kujunenud planeeringut algsel kujul, park ei ole dendroloogiliselt, esteetiliselt ega ökoloogiliselt kuigi tähelepanuväärne, siis ei ole otstarbekas kaitsta seda riiklikul tasandil ja park arvatakse riikliku kaitse alt välja. Selleks tühistatakse kunagise Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsuse nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” punkt 7 sõnastuses „Halinga park”, millega Halinga põlispuude grupp toona kaitse alla võeti. Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark (KLO1200208) Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark on looduskaitse alla võetud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 kui „Kurgja kalmistu metsapark”. Keskkonnaregistrisse on park kantud kui uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum. Loodusobjekti pindala on 0,9 ha ja see asub eramaal. Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark ei ole looduskaitseliselt väärtusetu, kuid see arvatakse kaitse alt välja, kuna seal kehtib topeltkaitse. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määrusega nr 35 arvati kõnealune ala Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala koosseisu. Määruse kohaselt 3 (5) jääb metsapargi ala osaliselt maastikukaitseala piiraguvööndisse ja osaliselt sihtkaitsevööndisse, mis tagab Kurgja kalmistu põlispuudele ja metsapargile vajaliku kaitse. Kuna pargile samal ajal kahe erineva kaitsekorra kehtimine tekitab õiguslikku segadust, on vajalik tühistada kunagise Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsuse nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” punkt 62 sõnastuses „Kurgja kalmistu metsapark”, millega Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark toona kaitse alla võeti. Alal jääb kehtima Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskiri. A. Kurmi selektsiooniaed (KLO1200222) A. Kurmi selektsiooniaed on looduskaitse alla võetud ENSV MN korraldusega nr 331-k kui „A.Kurmi selektsiooniaed”. Keskkonnaregistrisse on A. Kurmi selektsiooniaed kantud kui uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum. Loodusobjekti pindala on 1 ha. Eramaal paiknev selektsiooniaed on hooldamata. Kuna selektsiooniaed on tähtis viljapuude sordiaretuse ehk põllumajanduslikus, mitte looduskaitselises kontekstis, siis ei ole eramaal paikneva hooldamata selektsiooniaia hoidmine riikliku looduskaitse all otstarbekas. Kuna selektsiooniaed pole dendroloogiliselt, esteetiliselt ega ökoloogiliselt tähelepanuväärne, siis ei ole otstarbekas kaitsta seda riiklikul tasandil ja aed arvatakse riikliku kaitse alt välja. Selleks tühistatakse kunagise ENSV MN 13. märtsi 1959. a korralduses nr 331-k „Maastiku üksikelementide dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” peatüki „Riikliku kaitse alla kuuluvate väärtuslike viljapuude ja viljapuuaedade loetelu” punkt 2 sõnastuses „A. Kurmi selektsiooniaed”, millega A. Kurmi selektsiooniaed toona kaitse alla võeti. 3. Menetluse kirjeldus Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puiesteede piiride muutmise menetlus algatati keskkonnaministri 23. juuli 2020. a käskkirjaga nr 7-4/20/9845-2. Menetluse viis läbi Keskkonnaamet. Kaitse-eeskirja eelnõu oli avalikul väljapanekul 01.04.2025-30.04.2025. Eelnõu avalikustamise teade ilmus üleriigilise levikuga ajalehes Pärnu Postimees (01.04.2025), väljaandes Ametlikud Teadaanded (01.04.2025, nr 2437831) ja Keskkonnaameti veebilehel. Teadaannetes tegi Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 9 lg 4 punkti3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Ettepanekut avalikuks aruteluks ei tehtud. Keskkonnaamet palus esitada eelnõule parandusettepanekud või vastuväited hiljemalt 30.04.2025. Määruse muutmisest teavitati e-kirja1 ja posti teel 4 omavalitsust, kelle territooriumil objektid asuvad, Muinsuskaitseametit, MTÜ Roheline Pärnumaa ja 32 maaomaniku. Avalikustamise perioodil vastas Muinsuskaitseamet 28.04.20252, et sisulised kommentaarid puuduvad. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.04.2025 nr 7-4/25/6572. 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.04.2025 nr 7-4/25/6575-7. 4 (5) 30.04.20253 saatis MTÜ Roheline Pärnumaa seisukoha Pärnumaa parkide kaitse alt väljaarvamise kohta. Oma kirjas tõid välja, et enne parkide jm alade kaitse alt välja arvamise otsust tuleb läbi viia elustiku inventuur. MTÜ Roheline Pärnumaa küsis, kas piiride muudatusega tehakse ka vähendamist ning samuti ei nõustunud, et Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark kaitse alt välja arvatakse, kuna siis on ala vähem range kaitse all. Keskkonnaamet selgitas oma 12.05.20254 kirjas mis asjaoludel pargid kaitse alt välja arvati, millisel määral pindala muutub ning et topelt kaitse Kurgja kalmistul ei tähenda ranget kaitset ning alale jääb kehtima Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskiri. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju loodus- ja elukeskkonnale on neutraalne. Määrusega arvatakse looduskaitse alt välja osaliselt munitsipaalmaal asuvad Annemõisa park ja Halinga põlispuude grupp, mis ei vaja riiklikke looduskaitselisi piiranguid. Pärast määruse jõustumist ei pea Pärnu linn ega Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus enam kooskõlastama munitsipaalmaal asuvas pargiosas kavandatud tegevusi (nt suurema rahvaürituse korraldamine, lõkke tegemine, puude ja põõsaste kujundamine) Keskkonnaameti kui pargi senise valitsejaga. Sellega kaasneb mõningane administratiivse ressursi vabanemine nii vallavalitsuse kui ka Keskkonnaameti jaoks ning bürokraatia vähenemine. Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark ning A. Kurmi selektsiooniaed paiknevad eramaal. Määruse rakendamiseks vajalikke kulutusi ei ole ette näha. Eeltoodu põhjal võib väita, et määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi 3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.05.2025 nr 7-16/25/8903. 4 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.05.2025 nr 7-16/25/8903-2. 5 (5) muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lõige 2). 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 6 (5)  EELNÕU 19.06.2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 76 „Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” ja Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruse nr 214 „Lääne maakonna kaitsealuste parkide piirid” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruste muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruses nr 76 „Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 24–34 järgmiselt: „24) Lydia Koidula park2; 25) Massu mõisa park8; 26) Munamäe park2; 27) Rannapark3; 28) Sõpruse park6; 29) Vabaduse park6; 30) Valli park2; 31) Vanamõisa mõisa park8; 32) Vanapark2; 33) Vatla mõisa park8; 34) Vändra park9.” 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 3–6 järgmiselt: „3) Kuninga tänava puiestee6; 4) Pühavaimu tänava puiestee6; 5) Ringi tänava puiestee6; 6) Vanapargi tänava puiestee6.” 3) esimene normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1 Kaitsealuste parkide ja puistute välispiirid on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Kliimaministeeriumis, Keskkonnaportaalis (keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).” 4) määrust täiendatakse kaheksanda ja üheksanda normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „8 Park on kaitse alla võetud Haapsalu Rajooni TSN Täitevkomitee 22. aprilli 1964. a otsusega nr 17 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamiseksˮ. 9 Park on kaitse alla võetud Vändra Rajooni TSN Täitevkomitee 8. oktoobri 1958. a otsusega nr 103 „Looduskaitse objektide kinnitamisestˮ.ˮ 5) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaartidega „Lydia Koidula parkˮ, „Massu mõisa parkˮ, „Munamäe parkˮ, „Rannaparkˮ, „Sõpruse parkˮ, „Vabaduse parkˮ, „Valli parkˮ, „Vanamõisa mõisa parkˮ, „Vanaparkˮ, „Vatla mõisa parkˮ, „Vändra parkˮ, „Kuninga tänava puiesteeˮ, „Pühavaimu tänava puiesteeˮ, „Ringi tänava puiesteeˮ ja „Vanapargi tänava puiesteeˮ (lisatud)1. (2) Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruses nr 214 „Lääne maakonna kaitsealuste parkide piirid” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 punktid 5, 6, 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 2) lisas esitatud kaardid „Massu mõisa park”, „Matsalu mõisa parkˮ, „Vanamõisa mõisa parkˮ ja „Vatla mõisa parkˮ tunnistatakse kehtetuks. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide täiendamise kohta; 2) kaitstava loodusobjekti piiri kulgemise kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 23. juuli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/316 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas2. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Kaitsealuste parkide välispiirid on kantud määruse lisades esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Kliimaministeeriumis, Keskkonnaportaalis (keskkonnaportaal.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. Kristen Michal Peaminister Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Taimar Peterkop  Riigisekretär Lisa 1. Lydia Koidula park Lisa 2. Massu mõisa park Lisa 3. Munamäe park Lisa 4. Rannapark Lisa 5. Sõpruse park Lisa 6. Vabaduse park Lisa 7. Valli park Lisa 8. Vanamõisa mõisa park Lisa 9. Vanapark Lisa 10. Vatla mõisa park Lisa 11. Vändra park Lisa 12. Kuninga tänava puiestee Lisa 13. Pühavaimu tänava puiestee Lisa 14. Ringi tänava puiestee Lisa 15. Vanapargi tänava puiestee  EELNÕU 04.06.2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Halinga põlispuude grupi, Kurgja kalmistu põlispuude ja metsapargi, A. Kurmi selektsiooniaia ja Annemõisa pargi looduskaitse alt välja arvamine Pärnu maakonnas Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt välja arvamine Looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu arvatakse looduskaitse alt välja Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas asuvad Halinga põlispuude grupp (KLO1200051), Saarde vallas asuv A. Kurmi selektsiooniaed (KLO1200222) ja Pärnu linnas asuv Annemõisa park (KLO1200135). Topeltkaitse tõttu arvatakse looduskaitse alt välja Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark (KLO1200208). § 2. Õigusakti muutmine Paragrahvis 1 nimetatud alade kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse kehtetuks: 1) Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsuses nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” lisa nr 3 punkt 7 sõnastuses „Halinga park” ja punkt 62 sõnastuses „Kurgja kalmistu metsapark”. 2) Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” lisa nr 1 punkt 6 sõnastuses „Kurgja kalmistu metsapark” ja punkt 42 sõnastuses „Halinga”. 3) Vändra Rajooni TSN Täitevkomitee 11. jaanuari 1961. a üldkohustuslikus otsuses nr 8 „Looduskaitse kindlustamisest Vändra rajoonis“ lisa nr 1 alajaotuse „Pargid” punkt 7 sõnastuses „Kurgja kalmistu metsapark”. 4) Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsuses nr 26 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude, rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine” lisa nr 1 alajaotuse „Pargid” punkt 7 sõnastuses „Kurgja kalmistu metsapark” ning lisa nr 2 alajaotus „Viljapuuaiad” sõnastuses „A. Kurmi selektsiooniaed”. 5) ENSV MN 13. märtsi 1959. a korralduses nr 331-k „Maastiku üksikelementide dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” peatüki „Riikliku kaitse alla kuuluvate väärtuslike viljapuude ja viljapuuaedade loetelu” punkt 2 sõnastuses „A.Kurmi selektsiooniaed”. 6) Pärnu Linna RSN Täitevkomitee 13. novembri 1981. a otsuses nr 348 „Parkide, puiesteede ja teiste loodusobjektide looduskaitse alla võtmise kohta” punkti 1 alapunkt 1.1 sõnastuses „Annemõisa park”. § 3. Kaitsealuste objektide looduskaitse alt välja arvamise põhjendused Käesoleva määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused Halinga põlispuude grupi, Kurgja kalmistu põlispuude ja metsapargi, A. Kurmi selektsiooniaia ja Annemõisa pargi looduskaitse alt välja arvamise kohta. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 23. juuli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/316 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Kristen Michal Peaminister Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  MEMO Pärnu maakonna kaitsealuste parkide piiride määruse muutmise ja Pärnu maakonna kaitsealuste parkide väljaarvamise määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Piiride muutmise ja kolme pargi kaitse alt välja arvamise vajadus Eelnõuga täiendatakse Pärnu maakonna kaitsealuste parkide määrust ja lisatakse loetelu 11 parki ja 4 puiseteed, mis on kaitse all, kuid on määruses nimetamata. Parkidel on praegu nõukogudeaegsed piiriskeemid ja eelnõu muutmisega kehtestatakse olemasolevatele kaitstavatele aladele optimaalsed ja looduses jälgitavad piirid. Täpsustatakse ja ajakohastatakse parkide ja puiesteede nimed ning tagatakse parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, väärtusliku puistu ning pargikunsti hinnaliste kujunduselementide kaitse ja säilimine. 3 parki - Annemõisa park, A. Kurmi selektsiooniaed ja Halinga põlispuude grupp arvatakse riikliku looduskaitse alt välja, kuna puudub üleriigiliselt oluline looduskaitseline väärtus, millega väheneb ka halduskoormuse ja bürokraatia KeA-l ka kohalikul omavalitsusel. Kaitse alt arvatakse välja ka Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark, kuna see ala arvati 2023. aastal Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala koosseisu. Muudatused välispiiris ja tsoneeringus Välispiir: Kaitsealuste parkide pindala väheneb summaarselt 8,33 ha, millest 4,67 ha on eramaa, 3,51 ha munitsipaalmaa ja 0,15 ha riigimaa, uueks kogupindalaks on 97,25 ha. Parkide piirid viiakse vastavusse uuema põhikaardiga ja katastriüksuste seisuga, välja arvatakse väheväärtuslikud servaalad. Massu mõisa, Vanamõisa mõisa ja Vatla mõisa parkide kehtivat piiri ei muudeta. Tsoneering: tsoneeringut ei muudeta, parkide maa- ja veeala on piiranguvöönd. Olulised muudatused kaitsekorras Kehtivat kaitsekorda ei muudeta. Parkide kaitsekord ja kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”. Mõjud Maamaks: Kuna kaitsealuste parkide pindala summaarselt väheneb (8,3 ha) või jääb samaks, siis kokkuvõttes omavalitsustes parkide piiride korrigeerimise tõttu maamaksutulud ei vähene. Kui objektid arvatakse kaitse alt välja, siis lõppeb maamaksu soodustus. Riigile omandamine: pargis asuva kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ei ole üldjuhul oluliselt piiratud ja kuna pargi piiride muutused on valdavalt väikesed, siis määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju maade riigile omandamisel. Metsatoetus ja poollooduslikud kooslused: parkides ei esine toetuskõlblikke metsaalasid ning hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi. Natura: parkide koosseisu ei jää Natura võrgustikku kuuluvaid alasid. Lahendamata erimeelsused Puuduvad  „Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 76 „Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” ja Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määruse nr 214 „Lääne maakonna kaitsealuste parkide piirid” muutmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega korrigeeritakse kaitsealuste Pärnu maakonna parkide – Lydia Koidula pargi, Munamäe pargi, Pärnu rannapargi (edaspidi Rannapargi), Sõpruse pargi, Vabaduse (Võidu) pargi (edaspidi Vabaduse pargi), Valli pargi, Pärnu vanapargi (edaspidi Vanapargi) ja Vändra pargi ning Kuninga tänava puiestee ja Vanapargi (Revolutsiooni) tänava puiestee (edaspidi Vanapargi tänava puiestee) piire. Luuakse seni ilma ametliku välispiirita olnud Pühavaimu tänava ja Ringi tänava puiesteele ametlik välispiir ja muudetakse objekti tüüpi. Lisatakse varem Lääne maakonnas asunud Massu mõisa park, Vanamõisa mõisa park ja Vatla mõisa park Pärnu maakonna kaitsealuste parkide hulka. Matsalu mõisa park arvatakse parkide määrusest välja, kuna see on liidetud piiranguvööndina Matsalu rahvuspargi koosseisu. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta. Kaitsealused pargid ja puistud asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas, Tori vallas, Lääneranna vallas ja Põhja-Pärnumaa vallas. Seniste määruste muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1 ning muutmise eesmärk on tagada parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, väärtusliku puistu ning pargikunsti hinnaliste kujunduselementide kaitse ja säilimine. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Agnes Putnik (tel 5309 2504, e-post [email protected]), eelnõu looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Maria Muljarova (tel 5384 6615, e-post [email protected]). Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e- post [email protected]). Eksperdihinnangu on Pärnu linna parkide ja puiesteede osas andnud Kristiina Hellström. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid kinnitati Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määrusega nr 76 „Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” (edaspidi määrus nr 76). Praegu on Pärnu maakonnas uuendamata kaheksa pargi ja nelja puiestee piirid. Määrusega korrigeeritakse varasemate õigusaktidega kaitse alla võetud Lydia Koidula pargi, Munamäe pargi, Rannapargi, Sõpruse pargi, Vabaduse pargi, Valli pargi, Vanapargi ja Vändra pargi ning Kuninga tänava puiestee ja Vanapargi tänava puiestee piire ning lisatakse need pargid ja puiesteed määruse nr 76 koosseisu. Luuakse seni ilma ametliku välispiirita olnud Pühavaimu tänava ja Ringi tänava puiesteele ametlik välispiir ning lisatakse need puiesteed määruse nr 76 koosseisu. Lisatakse varem Lääne maakonnas asunud Massu mõisa park, Vanamõisa mõisa park ja Vatla mõisa park Pärnu maakonna kaitsealuste parkide hulka. Parkidel on praegu nõukogudeaegsed piiriskeemid, mille alusel on piirid kantud keskkonnaregistrisse. Tegemist ei ole uute kaitsealade kaitse alla võtmisega, vaid olemasolevatele kaitstavatele aladele optimaalsete ja looduses jälgitavate piiride kehtestamisega. Täpsustatakse ja ajakohastatakse parkide ja puiesteede nimed. Piiride korrigeerimisel tagatakse parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, väärtusliku puistu ning pargikunsti hinnaliste kujunduselementide kaitse ja säilimine. Määruse § 1 lõike 1 punktiga 1 täiendatakse Pärnu maakonna kaitsealuste parkide loetelu Lydia Koidula, Massu mõisa, Munamäe, Sõpruse, Vabaduse, Valli, Vanamõisa mõisa, Vatla mõisa ja Vändra pargiga ning Rannapargi ja Vanapargiga. Määruse § 1 lõike 1 punktiga 2 täiendatakse Pärnu maakonna kaitsealuste puiesteede loetelu Kuninga tänava, Pühavaimu tänava, Ringi tänava ja Vanapargi tänava puiesteega. Määruse § 1 lõike 1 punktiga 3 muudetakse esimest normitehnilist märkust. Märkusele lisatakse selgitus, et kaitsealuste parkide ja puistute välispiirid on kantud määruse lisades esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Lisatakse ka viide keskkonnaportaali ja maainfosüsteemi veebilehele keskkonnaportaal.ee ja www.maaamet.ee. Määruse § 1 lõike 1 punktiga 4 täiendatakse senist määrust kaheksanda ja üheksanda normitehnilise märkusega, milles märgitakse Massu mõisa, Vanamõisa mõisa, Vatla mõisa ja Vändra pargi kaitse alla võtmise otsused, kuna need erinevad senise määruse teises, kolmandas, neljandas, viiendas, kuuendas ja seitsmendas normitehnilises märkuses esitatud kaitse alla võtmise otsustest. Määruse § 1 lõike 1 punktiga 5 täiendatakse senise määruse lisa uue määruse lisas esitatud kaartidega „Lydia Koidula parkˮ, „Massu mõisa parkˮ, „Munamäe parkˮ, „Rannaparkˮ, „Sõpruse parkˮ, „Vabaduse parkˮ, „Valli parkˮ, „Vanamõisa mõisa parkˮ, „Vanaparkˮ, „Vatla mõisa parkˮ, „Vändra parkˮ, „Kuninga tänava puiesteeˮ, „Pühavaimu tänava puiesteeˮ, „Ringi tänava puiesteeˮ ja „Vanapargi tänava puiesteeˮ. Nende parkide ja puiesteede kogupindala on 97,25 ha. Pindala sisaldab ka Massu mõisa, Vanamõisa mõisa ja Vatla mõisa parki, mille piire määrusega ei muudeta. 2017. aastal moodustus Lihula, Hanila, Varbla ja Koonga valla liitumisel Lääneranna vald. Varem Lääne maakonnas asunud Lihula valla territoorium hakkas kuuluma Pärnu maakonna koosseisu. Seoses sellega asuvad Massu mõisa park, Vanamõisa mõisa park ja Vatla mõisa park, mille piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määrusega nr 214 „Lääne maakonna kaitsealuste parkide piiride muutmine” (edaspidi ka määrus nr 214), Pärnu maakonnas. Otsus 1 , millega võeti kaitse alla Matsalu mõisa park, tunnistati kehtetuks määrusega 2 , millega kehtestati Matsalu rahvuspargile uus kaitse-eeskiri ja kaitsealune park 1 Haapsalu Rajooni TSN Täitevkomitee 22. aprilli 1964. a otsus nr 17 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine“ lisa nr 1 punkt 9 2 Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrus nr 34 liideti piiranguvööndina Matsalu rahvuspargi koosseisu. Sellest tulenevalt muudetakse määruse § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 2 määrust nr 214 ning tunnistatakse kehtetuks § 1 punktid 5, 6, 10 ja 11 ning lisas 10 esitatud kaardid „Massu mõisa park”, „Matsalu mõisa parkˮ, „Vanamõisa mõisa parkˮ ja „Vatla mõisa parkˮ. Massu mõisa park, Vanamõisa mõisa park ja Vatla mõisa park lisatakse Pärnu maakonna kaitsealuste parkide loetellu ja Matsalu mõisa park eemaldatakse Läänemaa parkide määrusest. 2.1. Kaitstavate parkide ja puiesteede piirid Parkide piiritlemisel on lähtutud põhimõttest kaitsta parki kui tervikut, sealhulgas nii pargi elus (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad) kui ka eluta (pargi planeering, pargi piirded, väikevormid ja muud kultuuriväärtused) väärtusi. Piiritlemisel on arvestatud, et alade piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teede servad, veekogude kaldad, haljasalade servad, mõõdistatud maaüksused). Kui piiritlemisel ei olnud võimalik kasutada eespool nimetatud objekte, kasutati mõttelisi sirgjooni. Pargi piiridest jäetakse välja piirkonnad, mis on hävinud või looduskaitseväärtuse kaotanud. Pargi piiride korrigeerimise käigus liidetakse pargiga seni piiridest välja jäänud, kuid pargi juurde kuuluvad kujunduslikult tähtsad ja pargi kompositsiooni ühtsesse tervikusse kuuluvad alad. Parkide ja puiesteede piiritlemisel on arvestatud 2013. aastal Kristiina Hellströmi koostatud eksperdihinnangus „Arvamus Pärnu linna riikliku looduskaitse alla kuuluvate parkide ja alleede väärtuste ning seisundi kohtaˮ esitatud piiritlemise ettepanekutega. Puiesteede piiritlemisel on lähtutud lisaks Kadri Kõresaare ja Kristiina Kupperi koostatud dokumendist „Pärnu kaitsealuste alleede hoolduskava 2014–2020ˮ (2013). Ringi tänava puiestee piiritlemisel on arvestatud linnavalitsuse soovi, et looduskaitsealune objekt kattuks alleede hoolduskavas esitatud objektiga. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud põhikaardile kantud tee servast arvestatud puhvreid. Parkide piirid on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Pärast piirimuudatusi on Lydia Koidula pargi, Massu mõisa pargi, Munamäe pargi, Rannapargi, Sõpruse pargi, Vabaduse pargi, Valli pargi, Vanamõisa mõisa pargi, Vanapargi, Vatla mõisa pargi, Vändra pargi, Kuninga tänava puiestee, Pühavaimu tänava puiestee, Ringi tänava puiestee ja Vanapargi tänava puiestee uus kogupindala 97,25 ha, sealhulgas on eramaid 19 ha, munitsipaalmaid 77,57 ha ja riigimaid 0,68 ha. Parkide ja puiesteede praegu kehtiv kogupindala on 103,1 ha. Nimetatud parkide ja puiesteede pindala väheneb summaarselt 8,33 ha, millest eramaa moodustab 4,67 ha, munitsipaalmaa 3,51 ha ja riigimaa 0,15 ha. Massu mõisa, Vanamõisa mõisa ja Vatla mõisa pargi piire määrusega ei muudeta. Massu mõisa pargi pindala on 5,7 ha, sealhulgas on eramaad 5,6 ha ja riigimaad 0,08 ha. Vanamõisa mõisa pargi pindala on 6,2 ha, sealhulgas on eramaad 1,9 ha, riigimaad 0,12 ha ja munitsipaalmaad 4,1 ha. Vatla mõisa pargi pindala on 14,1 ha, sealhulgas on eramaad 5,1 ha, munitsipaalmaad 8,6 ha ja riigimaad 0,45 ha. Eramaade pindalamuudatused on järgmised: Rannapargi pindala väheneb 4,7 ha, sest pargi piiridest arvatakse välja hoonestusalad nagu sanatoorium Tervis, modernsed elamud, majutusasutused ja hoonestuseesmärgiga planeeringuala. Vanapargi pindala väheneb 0,01 ha, sest pargipiir viiakse vastavusse katastriüksuse piiriga. Vändra pargi pindala väheneb 0,002 ha, sest pargi piiridest arvatakse välja eraaed. 2.1.1. Pargid Lydia Koidula pargi praegu kehtiv pindala on 1,86 ha, kavandatavate piiridega pindala on 1,21 ha. Park asub kogu ulatuses munitsipaalmaal. Pargi pindala väheneb 0,65 ha võrra, kuna pargi koosseisus olevad alleed piiritletakse tervikuna Kuninga, Pühavaimu ja Ringi tänava puiestee koosseisu. Kavandatav välispiir kulgeb mööda haljasala serva ja mööda põhikaardile kantud tee servast moodustatud 16 m laiust puhvrit. Munamäe pargi praegu kehtiv pindala on 1,85 ha, kavandatavate piiridega pindala on 1,69 ha. Park paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Pargi pindala väheneb välispiiri korrigeerimise tulemusel teeala ja Ringi tänava puiestee arvelt 0,16 ha. Uus välispiir kulgeb mööda haljasala serva, mõttelisi sirgeid ja puhvri serva. Puhver on määratud vastavalt puuderidade arvule põhikaardile kantud tee servast 5 ja 8,5 m kaugusele. Välispiiri lõunaosas on punkt koordinaatidega 58,38203252 ja 24.49665301 ning sellest lähtuv sirge ühendab omavahel 5 ja 8,5 m laiuseid puhvreid. Rannapargi praegu kehtiv pindala on 48,61 ha, kavandatavate piiridega pindala on 44,52 ha. Park asub suuremas osas munitsipaalmaal (6,14 ha asub eramaal ja 0,03 ha asub riigimaal). Rannapargi pindala väheneb 3,93 ha võrra. Pargi piiridest arvatakse välja loodenurgas paiknevad hoonestusalad katastriüksustel Seedri tn 6 (62510:009:7750) (haljasala jääb pargi koosseisu), Seedri tn 4 (62510:009:3540), Remmelga tn 5 (62510:009:4291), Seedri tn 2c (62510:009:4271), Seedri tn 2b (62510:009:4261), Seedri tn 2a (62510:009:4251), Remmelga tn 3 (62510:009:4281), Seedri tn 2 (62510:009:1941), Mere pst 12 (62510:016:3120) ja Ranna pst 9 (62512:048:3410). Eelmainitud maaüksustel paiknevad sanatoorium Tervis, modernsed elamud, majutusasutused ja hoonestuseesmärgiga planeeringuala. Need asuvad haljasala servas ega kanna endas ajaloolise planeeringu ega kultuurilooga seotud väärtusi, samuti ei ole need alad dendroloogiliselt olulised. Välispiir kulgeb mööda kaldajoont, katastriüksuseid, teeservi (v.a A. H. Tammsaare puiestee, Lehe tänava ja Ranna puiestee juures, kus piir kulgeb mööda tee telgjoont), haljasala serva, kõlvikupiire, piirdeaeda, mõttelisi sirgeid ning hoonestatud kinnistute välispiire. Sõpruse pargi kehtiv pindala on 6,5 ha, kavandatavate piiridega pindala on 6,61 ha. Park asub peaaegu kogu ulatuses munitsipaalmaal (0,0004 ha asub eramaal katastriüksusel 74101:001:0141). Võrreldes kehtiva välispiiriga suureneb pargi pindala 0,1 ha piiri põhikaardiga vastavusse viimisel. Pargi piir kulgeb mööda veekogu kallast, kraavi serva, tee serva, haljasala serva, kõlvikute piire, raja serva ja kaitsealuse Sindi kirikupargi välispiiri. Vanapargi praegu kehtiv pindala on 3,79 ha, kavandatavate piiridega pindala on 3,29 ha. Park asub kogu ulatuses munitsipaalmaal. Võrreldes kehtiva välispiiriga väheneb pargi pindala 0,5 ha teealade arvelt. Täielikult jääb pargi koosseisust välja Jalaka tänav. Seetõttu jaguneb park kaheks lahustükiks. Uus välispiir kulgeb mööda katastripiiri, v.a Karja tänavaga külgnev osa, mis on piiritletud selliselt, et teed ääristav puiestee jääks pargi koosseisu (58,387788 ja 24,5068298; 58,3837482 ja 24,5068071; 58,38369879 ja 24,50677609; 58,3836584 ja 24,5067528; 58,3836196 ja 24,5067740; 58,3835871 ja 24,5068128; 58,3835361 ja 24,5068684; 58,3830133 ja 24,5082336 ning 58,3826094 ja 24,5092633). Vabaduse pargi praegu kehtiv pindala on 0,72 ha, kavandatavate piiridega pindala on 0,68 ha. Park asub kogu ulatuses munitsipaalmaal. Võrreldes kehtiva välispiiriga väheneb pargi pindala lõunaküljel asuva asfalteeritud ala arvelt 0,04 ha. Uus välispiir kulgeb mööda haljasala serva ja mõttelisi sirgeid. Valli pargi praegu kehtiv pindala on 5,99 ha, kavandatavate piiridega pindala on 6,04 ha. Park asub peaaegu kogu ulatuses munitsipaalmaal (0,17 ha asub eramaal katastriüksusel 62510:001:3450). Võrreldes kehtiva välispiiriga suureneb pargi pindala korrigeerimise tulemusel 0,05 ha. Piir kulgeb mööda kaldajoont, teeserva, haljasala serva, katastriüksuseid ja mõttelisi sirgeid. Lõuna tänava poolne piir kulgeb selliselt, et pargi piiridesse jääks tänavat ääristav puuderivi (58,38260911 ja 24,49383891; 58,38262595 ja 24,49397593 ning 58,38301452 ja 24,49613119). Vändra pargi kehtiv pindala on 6,5 ha, kavandatavate piiridega pindala on 3,29 ha. Park asub kogu ulatuses munitsipaalmaal. Võrreldes kehtiva välispiiriga väheneb pargi pindala 3,16 ha. Pargi piiridest arvatakse välja eraaed, parkla, hoonestatud alad, spordiväljakud, pargi kirdeosas olev tee ning haljasala, kus pole pargi väärtused säilinud. Pargi piir kulgeb mööda tee- ja kergliiklustee serva. Massu mõisa pargi piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määrusega nr 214 „Lääne maakonna kaitsealuste parkide piiridˮ. Massu mõisa pargi kehtivat piiri ei muudeta. Vanamõisa mõisa pargi piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määrusega nr 214 „Lääne maakonna kaitsealuste parkide piiridˮ. Vanamõisa mõisa pargi kehtivat piiri ei muudeta. Vatla mõisa pargi piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määrusega nr 214 „Lääne maakonna kaitsealuste parkide piiridˮ. Vatla mõisa pargi kehtivat piiri ei muudeta. 2.1.2. Puiesteed Kuninga tänava puiestee praegu kehtiv pindala on 0,55 ha, kavandatavate piiridega pindala on 0,48 ha. Puiestee paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Puiestee pindala väheneb välispiiri korrigeerimise tulemusel 0,07 ha. Uus piir on korrigeeritud vastavalt kehtivatele katastripiiridele ja olemasolevale olukorrale. Välja on jäetud Kuninga,- Hommiku- ja Lõuna tänava ristmik, kuna seal puuduvad loodusväärtused. Piir kulgeb mööda katastriüksusi, v.a Lydia Koidula pargiga külgnev lõunakülg, mille piir on viidud vastavusse pargi uue piiriga. Pühavaimu tänava puiesteel puudub kehtiv välispiir, kavandatavate piiridega pindala on 0,47 ha. Puiestee paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Välispiir kulgeb mööda katastriüksust ja teeserva. Ringi tänava puiesteel puudub kehtiv välispiir, kavandatavate piiridega pindala on 1,95 ha. Puiestee paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Objekt on kahe lahustükina. Läänepoolne lahustükk jääb Lõuna tänava, Mere puiestee ja Ringi tänava ristmiku ning Pühavaimu tänava vahele. Idapoolne lahustükk paikneb Pühavaimu ja Kuninga tänava vahel. Välispiir kulgeb mööda katastriüksust, tee serva, mõttelisi sirgeid. Lydia Koidula pargi ja Munamäe pargiga külgnev piir on Pärnu Linnavalitsuse soovi kohaselt piiritletud vastavalt puuderidade arvule ning mööda Pühavaimu ja Ringi tänava puiestee piire. Piir kulgeb mööda põhikaardile kantud tee servast lähtuvat puhvrit: neljarealise puiestee kohal 16 m, kolmerealise puiestee kohal 8,5 m ja kaherealise puiestee kohal 5 m kaugusel tee servast. Kuninga 29 poolne külg on Pärnu Linnavalitsuse soovi kohaselt piiritletud põhikaardile kantud tee vasakpoolsest servast 12 m kaugusele. Vanapargi tänava puiestee praegu kehtiv pindala on 0,75 ha, kavandatavate piiridega pindala on 0,79 ha. Puiestee paikneb tervenisti munitsipaalmaal. Puiestee pindala suureneb välispiiri korrigeerimise tulemusel 0,04 ha. Uus piir on korrigeeritud vastavalt kehtivatele katastripiiridele ja olemasolevale olukorrale. Välja on jäetud Pika tänava ja Riia maantee ristmik, mis on suure kasutuskoormusega liiklussõlm, kus puiesteele omased väärtused puuduvad. Ristmiku väljajätmine aitab vähendada ka halduskoormust. Välispiir kulgeb mööda katastriüksust ja mõttelisi sirgeid. 3. Menetluse kirjeldus Pärnu maakonna kaitsealuste parkide ja puiesteede piiride muutmise menetlus algatati keskkonnaministri 23. juuli 2020. a käskkirjaga nr 7-4/20/9845-2. Menetluse viis läbi Keskkonnaamet. Kaitse-eeskirja eelnõu oli avalikul väljapanekul 01.04.2025-30.04.2025. Eelnõu avalikustamise teade ilmus üleriigilise levikuga ajalehes Pärnu Postimees (01.04.2025), väljaandes Ametlikud Teadaanded (01.04.2025, nr 2437831) ja Keskkonnaameti veebilehel. Teadaannetes tegi Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 9 lg 4 punkti3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Ettepanekut avalikuks aruteluks ei tehtud. Keskkonnaamet palus esitada eelnõule parandusettepanekud või vastuväited hiljemalt 30.04.2025. Määruse muutmisest teavitati e-kirja 3 ja posti teel 4 omavalitsust, kelle territooriumil objektid asuvad, Muinsuskaitseametit, MTÜ Roheline Pärnumaa ja 32 maaomaniku. Avalikustamise perioodil vastas Muinsuskaitseamet 28.04.2025 4 , et sisulised kommentaarid puuduvad. 30.04.2025 5 saatis MTÜ Roheline Pärnumaa seisukoha Pärnumaa parkide kaitse alt väljaarvamise kohta. Oma kirjas tõid välja, et enne parkide jm alade kaitse alt välja arvamise otsust tuleb läbi viia elustiku inventuur. Küsiti kas piiride muudatusega tehakse ka vähendamist ning samuti ei nõustutud, et Kurgja kalmistu põlispuud ja metsapark kaitse alt välja arvatakse, kuna siis on ala vähem range kaitse all. Keskkonnaamet selgitas oma 12.05.20256 kirjas mis asjaoludel pargid kaitse alt välja arvati, millisel määral pindala muutub ning et topelt kaitse Kurgja kalmistul ei tähenda ranget kaitset ning alale jääb kehtima Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala kaitse-eeskiri. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse rakendamine aitab tagada Firenze harta kohase ajalooliste parkide kaitse. Rahvusvaheline Mälestiste ja Mälestisalade Kaitse Nõukogu (ICOMOS) registreeris Firenze harta 15. detsembril 1982. aastal Veneetsia harta lisana. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada parkide terviklikkust ning selle kaudu pargimaastiku esteetika ja seal leiduvate liikide kaitset. Kehtestatavad piirid arvestavad alade eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, sest pargid on juba kaitse all ja määrusega korrigeeritakse vaid alade piire. 3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.04.2025 nr 7-4/25/6572. 4 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.04.2025 nr 7-4/25/6575-7. 5 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.05.2025 nr 7-16/25/8903. 6 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.05.2025 nr 7-16/25/8903-2. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Parkide maa- ala on piiranguvöönd. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna parkide pindala väheneb eramaa osas kokku 4,67 ha, siis selles osas kohaliku omavalitsuse maamaksutulu suureneb. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Pargis asuva kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ei ole üldjuhul oluliselt piiratud ja kuna pargi piiride muutused on valdavalt väikesed, siis ei kaasne olulist mõju maade riigile omandamisel. Parkides ei ole toetuskõlblikke Natura 2000 metsaalasid ning hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lõige 2). 8. Eelnõu kooskõlastamine 8 Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 9