„Keskkonnaministri 29.06.2021 määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ muutmine

Ministeeriumid 19.06.2025 nr 1-4/25/2872 Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 29.06.2021 määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ muutmine“ eelnõu koos lisade ja seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Energeetika- ja keskkonnaministri määruse eelnõu 2. Energeetika- ja keskkonnaministri määruse seletuskiri 3. Määruse lisa 1. Keskkonnaministri määruse nr 35 lisa 6 „Pildindusseadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid“ 4. Määruse lisa 2. Keskkonnaministri määruse nr 35 lisa 5 „Teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid“ 5. Määruse lisa 3. Keskkonnaministri määruse nr 35 lisa 2 „Puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid“ Lisaadressaadid: AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Teed, AS Metrosert, AS Nordic Aviation Group, AS Operail, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, AS Vireen, AS Ökosil, Cityntel OÜ, Eesti Energia AS, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Eesti Loodusmuuseum, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Elering AS, Enefit Connect, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT), Lennuliiklusteeninduse AS, Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Eesti Taristuehituse Liit, Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus (RmiT), Rail Baltic Estonia OÜ, Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (Riigi IT Keskus, RIT), Riigi Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), Solita, Tallinna Transpordiamet, Transpordiamet. Karen Silts, 626 2708 [email protected]  EELNÕU ….. ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 77 lõike 71 alusel. § 1. Keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldised; 6) pildindusseadmed.“; 2) paragrahvi 3 tekstis asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „kuue“; 3) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhastustoodete ja -teenuste hulka ei loeta desinfitseerimist ega sanitaarpuhastust, mille käigus kasutatakse selliseid aineid või segusid, mida käsitletakse Euroopa Liidu õiguses biotsiididena ning mille turule lubamisele ja kasutamisele kehtivad eraldi nõuded.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid (1) Teevalgustus ja foorid käesoleva määruse tähenduses on: 1) teevalgustus uutes valgustuspaigaldistes; 2) olemasolevate valgustuspaigaldiste moderniseerimine eri valgustitega; 3) olemasolevate valgustite moderniseerimine eri valgusallikate või talitlusseadistega; 4) olemasolevates valguspaigaldistes valgusallikate, lampide või valgustite väljavahetamine sarnaste valgusallikate, lampide või valgustitega. (2) Teevalgustuse all mõistetakse kohtkindlaid valgustuspaigaldisi, mis on ette nähtud hea nähtavuse kasutajatele tagamiseks avalikel teedel ja välisliiklusaladel pimedal ajal, et tagada liiklusohutus, häirevaba liiklus ja avalik julgeolek. (3) Valgustuspaigaldis käesoleva määruse tähenduses on elektrivalgustusseade, mis koosneb valgusallikast, korpusest, optilisest süsteemist, juhtimisseadmest ning vajaduse korral jahutuselemendist ja kinnituskonstruktsioonist ning mis on ette nähtud paigaldamiseks välitingimustesse teede valgustamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teevalgustuse hulka ei loeta tunnelites, tollipunktides, kanalites ja lüüsides, parkimisplatsidel, kaubandusaladel, tööstusaladel, spordirajatistel, hoonefassaadidel paiknevaid ning ausambaid valgustavaid valgustuspaigaldisi. 1 (5) Fooriks loetakse liiklusseaduse tähenduses liikluses kasutatavate fooride 200 mm ja 300 mm läbimõõduga ümmargused punased, kollased ja rohelised signaaltuled, mis vastavad standardile EVS-EN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid“ või samaväärsele standardile. Teisaldatavad signaaltuled ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse. Busside eelisfoorid (valge horisontaalne või vertikaalne joon liiklusseaduse § 7 lõike 5 järgi) peavad samuti vastama standardile EVS-EN 12368 või samaväärsele standardile ning tagama signaalide selge eristatavuse tavapärastest fooritulede signaalidest. (6) Teevalgustus ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid on sätestatud käesoleva määruse lisas 5.“; 5) määrust täiendatakse §-ga 82 järgmises sõnastuses: „§ 82. Pildindusseadmed ja nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid (1) Pildindusseadmed käesoleva määruse tähenduses on tooted, mis on mõeldud digikujutiste paberkandjale edastamiseks või digikujutiste loomiseks. Seadmetel on vähemalt üks järgmistest funktsioonidest: 1) digikujutise edastamine paberkandjale printimise teel; 2) digikujutise loomine paberkandjalt (või muu skaneeritav materjal) skaneerimise teel. (2) Pildindusseadmed on järgmised: 1) printer on toode, mille põhifunktsioon on elektroonilisest sisendist (nt arvutist, andmekandjalt, võrgukettalt, e-postist või muudest sisenditest) paberkandjal väljundi tootmine. Määruse tähenduses käsitatakse printeritena nii printeritena müüdavaid tooteid kui ka printereid, mida saab kohapeal uuendada, et need vastaksid multifunktsionaalse seadme määratlusele; 2) koopiamasin, sealhulgas digitaalne koopiamasin, on toode, mille põhifunktsioon on valmistada paberkandjal originaalist paberkandjal koopiaid; 3) skänner on skännerina müüdav toode, mille põhifunktsioon on teisendada originaalmaterjal (paber või muu skaneeritav materjal) elektrooniliseks kujutiseks, mida saab salvestada, töödelda, teisendada ja edastada, peamiselt personaalarvuti keskkonnas; 4) multifunktsionaalne seade on toode, mis täidab vähemalt kahte põhifunktsiooni (printimine, skaneerimine, kopeerimine). Multifunktsionaalsel seadmel võib olla sisseehitatud vormitegur või see võib koosneda mitmest funktsionaalselt ühendatud komponendist. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendusalasse ei kuulu: 1) digitaalsed duplikaatorid; 2) kirjasaatmismasinad; 3) faksimasinad. (4) Kulumaterjalid käesoleva määruse tähenduses on asendatavad tooted, mis on vajalikud pildindusseadmete tavapäraseks toimimiseks ning mille saab seadme eluaja jooksul lõppkasutaja või teenusepakkuja vahetada või lisada. (5) Kulumaterjalid käesoleva määruse reguleerimisalas on uued või taastatud või täidetud anumad ja kassetid: 1) anum on lõppkasutaja poolt asendatav toode, mille sees on tooner või tint ja mis paigaldatakse pildindusseadme peale või sisse või tühjendatakse selle sisse. Anumad ei sisalda pildindusseadme toimimiseks vajalikke sisseehitatud komponente ega liikuvaid osi; 2) kassett (tindikassett või toonerkassett) on lõppkasutaja poolt asendatav toode, mis paigaldatakse pildindusseadme sisse või peale ning millel on printimisega seotud funktsioon ja 2 mis sisaldab lisaks tindile või toonerile pildindusseadme toimimiseks vajalikke sisseehitatud komponente või liikuvaid osi. (6) Pildindusseadmed ja nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid on sätestatud käesoleva määruse lisas 6.“; 6) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). 7) määrust täiendatakse lisaga 5 „Teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid“ (lisatud). 8) määrust täiendatakse lisaga 6 „Pildindusseadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid“ (lisatud). § 2. Määrus jõustub 2025. aasta 1. septembril. Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk kantsler 3  Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused“ muudetakse riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) § 771 lõike 71 alusel. Avalik sektor on üks suuremaid tarbijaid Eestis. 2024. aastal korraldati Eestis 8788 riigihanget kogumaksumusega ligikaudu 6 miljardit eurot, mis moodustas hinnanguliselt 13–14% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning ligi kolmandiku riigieelarve kuludest. Sellises mahus raha kasutamisel lasub riigil vastutus tarbida teadlikult, jätkusuutlikult ja ühiskondlikke huve arvestades. Keskkonnahoidlike riigihangete osakaal 2024. aastal moodustas kõikidest hangetest arvuliselt 12,3% ning maksumuse alusel 23%. Keskkonnahoidlike kriteeriumite rakendamine riigihangetes on tõhus meede, millega edendada keskkonnateadlikkust ning tagada loodusressursside säästlik kasutamine avalikus sektoris. Riik on eeskujuks – avaliku sektori asutused saavad oma hangetega kujundada turu ootusi, suunata kestlike lahenduste kasutuselevõttu ning edendada vastutustundlikku ettevõtlust. Euroopa Komisjon on välja töötanud riigihangete keskkonnahoidlikud kriteeriumid kahekümnele toote- ja teenuserühmale1, mille rakendamine on liikmesriikidele vabatahtlik. Keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrus nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused“ (edaspidi määrus nr 35) sätestab kohustuslikud- ja valikkriteeriumid järgmistele tooterühmadele: mööbel; puhastustooted ja -teenused; kontori IT-seadmed; koopia- ja joonestuspaber. Määruse muutmise eelnõu eesmärk on suunata hankijaid rakendama keskkonnahoidlikke kriteeriumeid suuremas ulatuses, vähendades seeläbi keskkonnamõju hangete korraldamisel. Eelnõu keskendub eelkõige keskkonnahoidlike tingimuste kehtestamisele teevalgustuse ja fooride ning pildindusseadmete hangetel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna nõunik Karen Silts (tel 626 2708, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri ([email protected]). 2. Eelnõu sisu Määruse muudatuse eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja kolmest lisast. 1 https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm. 1 Eelnõu eesmärk on kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste ning pildindusseadmete (sh printerid, skännerid, koopiamasinad, multifunktsionaalsed seadmed) hangetele, et suunata hankijaid keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamisele riigihangetes. Kavandatavad kriteeriumid toetavad energiatõhusate, kauakestvate ja väiksema keskkonnamõjuga toodete soetamist, aidates seeläbi vähendada avaliku sektori energiakasutust ning kasvuhoonegaaside heidet, soodustades ressursitõhusust ning piirates ohtlike ainete kasutamist. Eelnõu rakendamine toetab riigi kestlikkuse eesmärke ja aitab kaasa Euroopa Liidu ning Eesti kliimapoliitika sihtide täitmisele, sh kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050. Paragrahv 1 sätestab reguleerimisala kahele uuele valdkonnale: teevalgustuse ja fooride valguspaigaldised ning pildindusseadmed. Eelnõukohase määrusega sätestatakse avaliku sektori hankijale kohustus arvestada riigihangetes keskkonnamõju vähendamisega lisaks mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete ning koopia- ja joonestuspaberi toote- ja teenusrühmadele nüüd ka teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste ning pildindusseadmete tooterühmade puhul. Määruse §-s 3 on sätestatud keskkonnahoidlike kriteeriumite kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused. Lähtudes § 1 punktist 3 peavad hankijad riigihankeid tehes lähtuma kuue kohustusliku valdkonna kriteeriumitest. Määruse § 6 lõike 2 sõnastust ajakohastatakse ning lisa 2 punktis 2.2 muudetakse kategooria nimetust Euroopa Liidu ökomärgise määruses tehtud muudatuse alusel. Määrust täiendatakse §-ga 81, mis käsitleb teevalgustust ja fooride valgustuspaigaldisi, sätestades, tänapäevased keskkonnahoidlikud miinimumnõuded, mis soodustavad energiatõhusust, vastupidavust ja väiksemat keskkonnamõju. Samuti annab see hankijatele võimaluse rakendada veelgi rangemaid valikkriteeriumeid, et toetada laiemalt riiklikke keskkonnakaitse ja kliimaeesmärke. Muudatused käsitlevad nii uute valgustuspaigaldiste rajamist kui ka olemasolevate moderniseerimist, sh LED-tehnoloogia kasutamist, valgustite suurimat energiatõhusust ning komponentide vahetatavust ja parandatavust. Lisaks sätestatakse nõuded valgustite ja fooritulede vastupidavusele, töökindlusele ning valguse suunamisele, et vältida valgusreostust ja vähendada mõju ökosüsteemidele. Paragrahvis täpsustatakse ka, millised valgustuspaigaldised jäävad määruse reguleerimisalast välja, ning sätestatakse kohustusliku materjalikasutuse ja vastupidavusnõuded mereäärsetes tingimustes. Keskkonnahoidlike kriteeriumite rakendamise eesmärk on vähendada valgustuspaigaldiste energiatarbimist, pikendada seadmete eluiga, soodustada jäätmete ringlussevõttu ning toetada liiklusohutust, valgustades öist looduskeskkonda. Paragrahvi 81 lõikes 6 on viide lisale 5, kus on sätestatud teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid on loetletud lisa 5 punktis 1. Need on hanke nõuded, millele seadmed ja teenused peavad kindlasti vastama. Vabatahtlikud kriteeriumid, mis on esitatud lisa 5 punktis 2, võimaldavad hankijal soovi korral seada lisatingimusi, et soodustada veelgi keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Kriteeriumite väljatöötamisel on lähtutud on ELi keskkonnahoidlikest kriteeriumitest. ELi koostatud teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlike kriteeriumite 2 juhendiga2 on võimalik tutvuda ELi keskkonnahoidlike riigihangete lehel. Juhendis on muu hulgas selgitatud, kuidas hankija peaks keskkonnahoidlikke kriteeriumeid tõendama ning arvestama olelusringi. Kui arvestatakse hankelepinguga seotud olelusringi kuludega, saab keskkonnahoidlikus riigihankes raha kokku hoida ning ühtlasi säästa ka keskkonda. Kui riigihange on läbi mõeldud, saab hoida kokku materjali ja energiat, tekitada vähem jäätmeid ja saastet ning soodustada säästvust. Valgustite valgusviljakus sõltub suurel määral valgusti konstruktsioonist ja optilistest omadustest ning võimest suunata rohkem valgust seda vajavale alale, mistõttu ei ole õige võrrelda valgustite valgusviljakust ainult numbriliselt. Mitmel tootjal on kasutusel sellised optilised süsteemid, mis piiravad valguse sattumist kõrvalaladele ja on suunatud ainult valgustamist nõudvale alale, mis teeb valgusti valgusviljakuse väiksemaks. Kuigi teevalgustite valgusviljakus võiks olla 120 lm/W 3000 K korral ja 130 lm/W 4000 K korral, on see näitaja ligikaudne ega anna energiasäästust ning keskkonnahoidlikust lahendusest tegelikku ülevaadet. Väiksema tarbimisvõimsusega valgusti on märksa keskkonnahoidlikum ja energiasäästlikum ning peaks olema hankes esmane valik valgusviljakuse ees. Asjakohased näitajad saadakse valgustustehnilistest arvutustest. Määrust täiendatakse §-ga 82, mis käsitleb pildindusseadmete keskkonnahoidlikke kriteeriumeid. Paragrahvis 82 määratletakse pildindusseadmed, täpsustades, milliste toodete kohta nõuded sätestatakse. Seade loetakse pildindusseadmeks, kui see suudab kas edastada digikujutist paberkandjale (printimine) või luua digikujutise paberkandjalt või mõnelt muult skaneeritavalt materjalilt (skaneerimine). Pildindusseadmed on liigitatud nelja põhitüüpi: printerid, koopiamasinad, skännerid ja multifunktsionaalsed seadmed. Lisaks sätestatakse, et digitaalsed duplikaatorid, kirjasaatmismasinad ja faksimasinad ei kuulu selle määruse rakendusalasse. Paragrahvis on määratud kindlaks ka kulumaterjalid, mida seadmed tavapäraseks tööks vajavad, sealhulgas kassettide ja anumate erisused. Paragrahvi 82 lõikes 6 on viide lisale 6, kus on sätestatud pildindusseadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Lähtutud on ELis välja töötatud keskkonnahoidlikest kriteeriumitest. ELi koostatud pildindusseadmete keskkonnahoidlike kriteeriumite juhendiga3 on võimalik tutvuda ELi keskkonnahoidlike riigihangete lehel. Juhendis on muu hulgas selgitatud, kuidas hankija peaks keskkonnahoidlikke kriteeriumeid tõendama ning arvestama olelusringi. Kui arvestatakse hankelepinguga seotud olelusringi kuludega, saab keskkonnahoidlikus riigihankes raha kokku hoida ja ühtlasi säästa ka keskkonda. Pildindusseadmete keskkonnamõju on mitmetahuline, hõlmates kogu toote elutsüklit alates tootmisest kuni kasutuse ja käitlemiseni. Seetõttu on eelnõus sätestatud kriteeriumid, mis suunavad valikuid keskkonnasäästlikumate seadmete ja teenuste poole. Peamised keskkonnaaspektid on järgmised: 1) elektrienergia kasutamine – seadmete energiatõhusus on üks keskseid valikukriteeriumeid, et vähendada seadmete kasutamise ajal tekkivat keskkonnamõju; 2) kulumaterjalide, eriti paberi ja kassettide, säästlik kasutamine – seadmetelt nõutakse kahepoolse printimise võimalust ja paberikasutuse optimeerimist, samuti võimalust kasutada ringlusse võetud paberit; 2 https://circabc.europa.eu/ui/group/44278090-3fae-4515-bcc2-44fd57c1d0d1/library/00a7ca20-1230-4f71- 9dd8-f4df1501b9f5/details. 3 https://circabc.europa.eu/ui/group/44278090-3fae-4515-bcc2-44fd57c1d0d1/library/f1b77f0a-74cf-4d1f-adfd- e43e111e637f/details. 3 3) seadmete tootmine ja energiatõhusamad tehnoloogiad – eelistatakse laser- ja muid tehnoloogiaid, mille tootmisprotsess ja kasutamine on väiksema keskkonnamõjuga; 4) seadmete elutsükli lõpu juhtimine – selleks, et vältida ohtude tekkimist vanade seadmete kõrvaldamisel, tuleb seadmete kogumine, andmete turvaline kustutamine ning korduskasutuseks või materjalina ringlusse suunamine korraldada jäätmeseaduse nõuete kohaselt; 5) kasutusaegne heide – eelistatakse tooteid, mille kasutamisel eraldub ruumiõhku minimaalselt saasteaineid; 6) ohtlike ainete piiramine – plastikosades ja värvainetes ei tohi esineda REACH kandidaatainete nimekirjas loetletud ohtlikke aineid ega teisi keskkonna- ja terviseohtlikke kemikaale; 7) ringlusse võetud ja taastatud materjalide kasutamine – nõutakse seadmete ja kulumaterjalide tootmist viisil, mis võimaldab kasutada ringlusse võetud ja taastatud komponente; 8) komponentide parandatavus – seadmed peavad olema projekteeritud nii, et nende põhikomponente saab vajaduse korral parandada, pikendades seeläbi seadmete eluiga ja vähendades jäätmeteket; 9) keskkonnasäästlikkuse kohta teabe esitamine – pakkujad peavad esitama infot toodete energiatõhususe, materjalide käitlemise ja seadmete hooldamise kohta; 10) printimisprotsessi optimeerimise teenused – riigihangetes soovitatakse kaasata teenuseid, mis aitavad analüüsida ja vähendada printimisega seotud ressursikasutust ning süsinikujalajälge; 11) kvaliteetsed ja kontrollitud kulumaterjalid – nõutakse, et kasutatavad tindid ja toonerkassetid vastaksid rangetele keskkonna- ja ohutusnõuetele. Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid on loetletud lisa 6 punktis 1. Need on nõuded, millele seadmed ja teenused peavad hankes kindlasti vastama. Vabatahtlikud kriteeriumid, mis on esitatud lisa 6 punktis 2, võimaldavad hankijal soovi korral seada lisatingimusi, et soodustada veelgi keskkonnasõbralikumaid lahendusi (nt varuosade pakkumine, olelusringi kulude arvestamine või kasutatud seadmete hankimine). Paragrahvi 82 eesmärk on suunata riigihankeid ja avalikku sektorit pildindusseadmete soetamisel keskkonnasäästlikemate valikute poole, vähendada pildindusseadmete ja nendega seotud kulumaterjalide keskkonnamõju kogu nende olelusringi vältel ning tagada, et seadmed oleksid vastupidavad, energiatõhusad ja jäätmete tekkimist minimeerivad. Paragrahvis 2 sätestatakse eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. septembril 2025. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65– 242). Käsitletavate teenuste ja toodete puhul Euroopa Liidus reguleeritud keskkonnahoidlikud kriteeriumid puuduvad. 4. Määruse mõju Euroopa Liidu kogemus kinnitab, et keskkonnahoidlikud riigihanked suudavad oluliselt mõjutada turul pakutavaid tooteid ja teenuseid, mille tulemusena muudavad ettevõtted oma tootmise, tooted või teenused keskkonnahoidlikumaks. Sellised tooted on tavaliselt valmistatud 4 võimalikult tõhusa loodusvarakasutusega ja vähe saastates ning neil on minimaalne mõju keskkonnale nii kasutusajal kui ka kasutusest kõrvaldamisel. Muudatused võivad mõningal määral suurendada hankija töökoormust. Kui hankija pole varem arvestanud riigihankes keskkonnamõju vähendamisega, siis nüüd võib kuluda veidi rohkem aega keskkonnahoidlike kriteeriumite läbimõtlemiseks. Oluline, et hankijad oleks kursis keskkonnahoidlikke teenuste ja toodetega. Keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine ei pea alati tähendama toote või teenuse kallinemist. Keskkonnahoidlik toode või teenus võib olla ostmisel kallim kui tavatoode, kuid tervet olelusringi arvestades on toode või teenus siiski odavam. Suurema keskkonnahoidlike toodete või teenuste nõudlusega tekib tõenäoliselt turule ka rohkem pakkujaid, mis omakorda mõjutab ka toote või teenuse hinda tellijale soodsamas suunas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Keskkonnahoidlike riigihangetega soodustatakse keskkonnahoidlikku tootearendust ja uuenduslikkust. Lisaks sellele aitavad sellised riigihanked kokku hoida raha (kaitstes samas keskkonda), kui valitakse näiteks energiasäästlikum elektroonikaseade, vähendatakse hilisemat energiatarvet jms. Teadlikkuse suurendamist on vaja toetada ka raha ja nõuga. Selleks plaanib Kliimaministeerium suunata dokumendi „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ kaudu koolitusi ja juhendmaterjale. Kliimaministeerium on järjepidevalt koolitanud ja informatsiooni jaganud ning plaanib seda teha ka edaspidi. Lisaks on vaja riigihangete registris uuendada ja täpsustada kahe uue tooterühma ja teenuse eelsisestatud keskkonnahoidlikke kriteeriumeid. Kuigi riigihangete registris on vaja teha muudatusi, ei vaja need riigieelarvest lisaraha. Hankijatel on võimalik olnud 2019. aasta suvest lisada riigihangete registris eelsisestatud keskkonnahoidlikke kriteeriumeid mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete, koopia- ja joonestuspaberi puhul. 7. Määruse mitteametlik kooskõlastamine Määruse muudatused, millega kehtestatakse keskkonnahoidlikud kriteeriumid kahele uuele valdkonnale, on läbinud mitteametliku kooskõlastamise. Määruse eelnõu muudatus, mis käsitleb teevalgustuse, fooride ja nende keskkonnahoidlike kriteeriumite kehtestamist, edastati 21. veebruaril 2024 mitteametlikule kooskõlastamisele järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Teed, AS Operail, AS Metrosert, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, AS Vireen, AS Ökosil, Eesti Energia AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Elering AS, Rail Baltic Estonia OÜ, Riigi Kinnisvara AS, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinna Transpordiamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, AS A.L.A.R.A., Lennuliiklusteeninduse AS, AS Nordic Aviation Group, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, MTÜ Eesti Taristuehituse Liit, Rahandusministeerium, Enefit Connect OÜ, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate 5 Assotsiatsioon, Cityntel OÜ, Solita, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon ja Eesti Keemiatööstuse Liit. Määruse eelnõu muudatus, mis käsitleb pildindusseadmete ja nende keskkonnahoidlike kriteeriumide kehtestamist, edastati 22. oktoobril 2024 mitteametlikule kooskõlastamisele järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Rahandusministeerium, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon ja Eesti Keemiatööstuse Liit. Mitteametliku kooskõlastuse käigus laekunud tagasiside ja märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas. 8. Määruse jõustumine Määruse muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. septembril, et anda hankijatele riigihangete planeerimisel ja korraldamisel aega määruse nõuetega arvestamiseks. 9. Määruse kooskõlastamine Määruse muudatus saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele ja järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Riigi Tugiteenuste Keskus, Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee, AS Eesti Teed, AS Metrosert, AS Operail, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, AS Vireen, AS Ökosil, Cityntel OÜ, Eesti Energia AS, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Taristuehituse Liit MTÜ, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Elering AS, Enefit Connect OÜ, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Lennuliiklusteeninduse AS, Rail Baltic Estonia OÜ, Rahandusministeerium, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Kinnisvara AS, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus, Solita, Tallinna Transpordiamet, Transpordiamet. 6  Lisa Mitteametliku kooskõlastuse käigus saadud märkuste arvestamise tabel Teevalgustuse ja fooride tooterühma märkused Esitaja § või Ettepanek/arvamus Kliimaministeeriumi arvamus ja koht uued sõnastused eelnõus AS Eesti Oleme määruse eelnõuga tutvunud ja Teadmiseks võetud. Raudtee meil puuduvad selle kohta kommentaarid ning ettepanekud. AS Tallinna Aktsiaselts Tallinna Sadam on tutvunud Selgitus. Valgustid, mis Sadam esitatud materjalidega ja palub paigaldatakse täpsustada punktis 1.1 esitatud nõuet: mereäärsesse piirkonda „Mereäärsesse piirkonda (0,5 km (0,5 km merepiirist), merepiirist) paigaldatavad valgustid peavad vastama peavad omama kaitset sooladest tingitud vähemalt elektrokeemilise korrodeerumise vastu.“ keskkonnaklassile C4 Palume täpsustada valgustitele vastavalt standardile ISO esitatavaid nõudeid, kas peab olema 9223 ning olema tagatud valgustite keskkonnaklass C4 vastavalt katsetatud või C5, kas soola testi tulemusel peab soolapihustustestis olema valgutite korrosioonikaitse vähemalt 500 tunni tagatud 500 või 1000 tundi ning kestel standardi ISO täpsustada meetmed, mis tagavad 9227 kohaselt ilma valgustite korrodeerumise vastase kaitse nähtavate ning milliseid katsetuste protokolle korrosioonikahjustusteta. peavad valgustid omama tõendamaks Valgustite vastavust määruses sätestatule. korrosioonikaitse tagamiseks tuleb kasutada sobivaid korrosioonivastaseid katteid või sulamitehnoloogiaid (nt anodeeritud alumiinium, roostevaba teras, spetsiaalsed korrosioonikindlad pinnakattematerjalid). Vastavuse tõendamiseks peab tootja esitama usaldusväärsete katseasutuste (nt akrediteeritud laborite) 7  väljastatud katsetustulemused ja protokollid, mis kinnitavad valgustite vastavust nõutud keskkonnaklassile ja soolapihustustesti tingimustele. Eesti Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab Teadmiseks võetud. Kaubandus- võimaluse eest avaldada arvamust Tööstuskoda keskkonnahoidlike riigihangete kategooria "Teevalgustus, foorid ja nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid" kohta. Annan teada, et Eesti Kaubandus-Tööstuskojal ei ole kriteeriumite kohta kommentaare. Lennuliiklus- Üks tähelepanek tekkis seoses nõude See kriteerium on valikkriteeriumite teeninduse osas, mis on sätestatud alapunktis loetelust välja arvatud. AS „Valikkriteeriumid projekteerimisrühma pädevusele“. Nimelt on küsitav, kas on võimalik hankes sätestada järgmist nõuet? Pakkuja tõendab, et projekti kontrollivad ja kiidavad heaks töötajad, kellel on vähemalt järgmine töökogemus ja kvalifikatsioon: vähemalt kolmeaastane töökogemus valgustusprojektide alal, elektriahelate dimensioonimisel ning elektrijaotusvõrkude alal. Milline on ministeeriumi seisukoht? Kas see ei ole diskrimineeriv nõue, nende inimeste suhtes, kes vahepeal on viibinud näiteks lapsehoolduspuhkusel? Kas siin ei võiks muuta nõuet selliselt, et kvalifitseeruksid ka need töötajad, kes vahepeal on viibinud töökohalt eemal seoses perekondlike kohustuste või mõne teise kohustuse tõttu, mis ei ole võimaldanud töötamist jätkata? 8 Riigimetsa Tänan teid Riigimetsa Majandamise Teadmiseks võetud. Majandamise Keskusele (RMK) saadetud Keskus Keskkonnahoidlike riigihangete mitteametlik kooskõlastus kategoorias "Teevalgustus, foorid ja nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid" mitteametliku kooskõlastuse küsimise eest. RMK annab teada, et kooskõlastab eelnõu märkusteta. Rahandus- §-s 9 Juhime tähelepanu, et kooskõlastuskirjas ja Arvestatud. Paragrahvide ministeerium määruse lisas 1 on märgitud, et uued numbrid ja nimetused kriteeriumid muudetud. sätestatakse määruse §-s 9. Samas hetkel kehtivas määruses on § 9 „Määruse jõustamine“. Üldjuhul seaduses luuakse sellises olukorras § 91, seega soovitame täpsustada, mida normitehnika määruste puhul ette näeb. Rahandus- Määruse lisas 2 (jõustumisel määruse lisa 5) Arvestatud. ministeerium kasutatakse viiteid standarditele (EVS-EN 13032, EN13201, EVS-EN 12368). Kui riigihanke alusdokumentides nimetatakse konkreetset standardit, siis standardile peaks olema lisatud RHS § 88 lg-st 3 tulenevalt märge „või samaväärne“. 9 Rahandus- Määruse lisas (jõustumisel määruse lisa 5) See kriteerium on ministeerium punktis 4.2. on viidatud tehnilisele valikkriteeriumite loetelust välja spetsifikatsioonile C/E/ISO TS…. arvatud. Riigihangete vaatest peaks olema tehnilise spetsifikatsiooni numbri järele lisatud „või samaväärne“ (vt RHS § 88 lg 2 ja lg 3). Rahandus- Palume määruse lisas 2 (jõustumisel määruse Sõnastust on muudetud. ministeerium lisa 5) läbivalt asendada sõna „hange“ mõistega „riigihange“ vastavas käändes. Palume määruse lisas 2 (jõustumisel määruse lisa 5) punktis 2.1 (alapealkiri 2. Nõuded valgusti elektrilistele parameetritele) muuta lauset: „Hankija võib vastava nõude lisada hankesse“ järgnevaks: „Hankija võib vastava nõude lisada riigihanke alusdokumentidesse.“ Sama kommentaar alapealkirjas „5. Valikkriteeriumid valgustite juhtimisele ja hämardamisele“: „kirjutatakse hankesse nendest valikutest ainult üks“ asemel „sätestatakse riigihanke alusdokumentides nendest valikutest ainult üks“ ja punktis 6.6.: „hankesse sisse kirjutatud“ asemel „riigihanke alusdokumentides määratud“. Sama kommentaar alapealkirjas „7. Valikkriteerium kontrollimõõtmistele uutes või rekonstrueeritavates valgustuspaigaldistes.“ 10 Rahandus- Palume muuta määruse lisas 2 (jõustumisel Need kriteeriumid on määruse ministeerium määruse lisa 5) punktis 5.3. sõnastust loetelust välja arvatud. järgnevas lauses: „Hankija esitab vajaliku graafiku hanke käigus.“ Juhime tähelepanu, et hankija peab riigihanke algatamisel sätestama riigihanke alusdokumentidesse kõik kavandatud tingimused, nõutud dokumendid, nõudmised hangitavale tööle, esemele ja teenusele jne. Riigihanke alusdokumendid tuleb üldjuhul kättesaadavaks teha hankemenetluse algamisest arvates (RHS § 77 lg 1). Antud eelnõu sõnastusest võib jääda eksitav mulje, et hankija võib justkui pärast riigihanke menetluse algust lisada olulisi tingimusi. Palume ümber sõnastada selliselt, et riigihanke menetluse algamisel peab graafik juba määratud ja avaldatud olema. Sama kommentaar ka punkti 5.4. ja 5.5 osas. Rahandus- Palume täpsustada määruse lisas 2 Selgitus. Lepingu täitmise ministeerium (jõustumisel määruse lisas 5) punktis 6.2, käigus. mida peetakse silmas lausega „Juhendid esitatakse hankija nõudmisel hanke käigus.“ Tingimusest ei selgu, kas juhendid peab pakkuja esitama pakkumuses või lepingu täitmise käigus või on hankijal õigus otsustada, millises etapis. Rahandus- Palume täpsustada määruse lisas 2 See kriteerium on määruse ministeerium (jõustumisel määruse lisas 5) punktis 6.5. loetelust välja arvatud. mida peetakse silmas: „Hankijal on õigus küsida ka eraldi faile.“ Mis faile ja millal täpsemini küsitakse? Rahandus- Palume täpsustada määruse lisas 2 See kriteerium on määruse ministeerium (jõustumisel määruse lisas 5) punktis 6.6 loetelust välja arvatud. näidise esitamist. Juhime tähelepanu, et hankija kontrollib esitatud pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (RHS § 114 lg 1). Pakkumuste esitamise tähtpäev määratakse riigihanke alusdokumentides (RHS § 77 lg 1 p 16), hankijal ei ole lubatud määrata pakkumuses sisalduvate näidiste esitamiseks teistsugust tähtpäeva. See tähendab, et kui hankija peab vajalikuks pakkumuste vastavuse kontrollimiseks näidiste esitamist, tuleb nende esitamist nõuda koos pakkumusega st 2 pakkumuste esitamise tähtpäevaks, täpsemad näidise esitamise tingimused ja kord tuleb määrata riigihanke alusdokumentides (RHS § 77 lg 1 p 13). Rahandus- Lisa 2 Palume täpsustada määruse lisas 2 See kriteerium on määruse ministeerium (jõustumisel määruse lisas 5) punkti 7 loetelust välja arvatud. „Hankijal on õigus kirjutada hankesse sisse nõue kontrollida valgustuspaigaldise nõuetele vastavust akrediteeritud laboris vastavalt standardi EN 13201 nõuetele.“ Tingimusest ei 11  selgu, kas silmas peetakse, et hankijal on õigus kontrollida lepingu täitmise etapis või mingis muus etapis. Määruse sõnastusest võib mõista, et üldjuhul terminiga „hankes“ peetakse silmas riigihanke menetlust (st hanketeate avaldamisest kuni hankelepingu sõlmimiseni). Rahandus- Lisa 2 Määruse lisas 2 (jõustumisel määruse lisas 5) See kriteerium on määruse lisast ministeerium punktis on toodud, et valikkriteeriumid välja arvatud. projekteerimisrühma ja paigaldusrühma pädevusele sisaldab mh tingimust „kutseorganisatsiooni liikmelisus“. Juhime tähelepanu, et RHS § 99 lg 1 kohaselt saab hankija kehtestada kutseorganisatsiooni kuulumise nõude ainult juhul kui sellisesse organisatsiooni kuulumine on teenuse osutamiseks ettevõtja asukohariigi õigusaktide kohaselt nõutav, lisaks võib hankija kutseorganisatsiooni kuulumise nõude kehtestada ainult teenuste hankelepingu korral. Antud juhul kehtestatakse nõuded teevalgustusele ja fooridele, mida üldjuhul tellitakse ehitustööde hankelepinguga või siis asjade hankelepinguga, harvemini teenuste hankelepinguga. Pildindusseadmete tooterühma märkused Registrite ja "Pildindusseadmed ja nende Teadmiseks võetud. infosüsteemid keskkonnahoidlikud kriteeriumid" määrusele e Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskusel kommentaare ega ettepanekuid ei ole. Riigi Punktis 1.3.palume lisada viide ENERGY Arvestatud. Kriteerium on Tugiteenuste STAR standardile või õigusaktile, millele muudetud järgmiselt: Keskus vastavust oleks võimalik kontrollida. Palume „Pildindusseade peab vastama täpsustada, et kuna ENERGY STAR on kõigile energiatõhususe ja mõeldud USA turu jaoks, siis kas EL-is energiahalduse nõuetele ning kehvad ka samalaadsed ökodisaini või kuuluma kõrgeimasse energiatõhususe nõuded pildindusseadmete võimalikku energiatõhususe jaoks. Abiks oleks ka seletuskiri, kui seal on klassi, eelistatult A-, B- või C- kätte antud viited pakkujale. klassi.“ Riigi Punktis 1.9 on viidatud elektroonikaromu Osaliselt arvestatud. Tugiteenuste direktiivile (2012/19/EL), mis on oma nõuete Täpsustatud sõnastus on Keskus poolest suunatud liikmesriigile. Seega on järgmine: „Pakkuja pakub ettepanek viidata pigem jäätmeseadusele, kasutuselt kõrvaldatud millest saaks pakkuja lähtuda. Lisaks palume seadmete korduskasutuseks välja jätta viide kõrvaldamisele, kuna ettevalmistamise ja materjalide elektroonikaromu direktiiv ei luba kõrvaldada ringlussevõtu teenust. tervikuna seadmeid, vaid lubatud on ainult Korduskasutuseks teatud eraldatud osade ja neis sisalduvate ettevalmistamise ning ohtlike ainete hävitamine (nt püsivaid ringlussevõtu toimingud peavad orgaanilisi saasteaineid sisaldavad osad). vastama jäätmeseaduse ja selle Kõrvaldamisele on viidatud ka punktis 1.10.3, alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Kui pakkuja on 12  mille osas on sama ettepanek ehk jätta välja ühinenud viide kõrvaldamisele. tootjavastutusorganisatsiooniga (TVO), korraldab jäätmete kogumist ja käitlemist TVO. Hankija kontrollib probleemtoodete registrist, kas pakkuja on ühinenud TVO-ga. Kui pakkuja ei ole ühinenud TVO-ga, kuid korraldab käitlust luba omava jäätmekäitlejaga, esitab pakkuja tõendi koostööpartneri kohta. Kui pakkuja korraldab käitlust ise, esitab pakkuja tõendi, et tal on jäätmevaldkonna keskkonnaluba.“ Riigi Palume täpsustada kas punktis 1.10 toodud Tegemist on Tugiteenuste andmed tuleb esitada juba osana pakkumise vastavustingimusega - alguses Keskus esitamisest või peab pakkuja esitama selle info saab piirduda kinnitusega. hankijale ning ta saab pakkumist esitades Punkt 1.10.3 kaudu saab hankija piirduda kinnitusega (st et pakkuja edastab veenduda korduskasutuse ja info hankijale hilisemas etapis). Palume ringlussevõtu teenuse täpsustada, kas punktis 1.10.3 viidatud toimimises. Kui seadmed ringlussevõtu suunamise korral on kohustus suunatakse ringlussevõtuks, pakkujal endal käitlusesse suunatavad peab pakkuja korraldama nende seadmed vastu võtta ja käitlusse suunata või vastuvõtu ja edasise käitlemise, peab ta jagama infot selle kohta kuhu hankija tagades, et see toimub saab edaspidi vanu seadmed ära anda. jäätmeseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Pakkuja peab nimetama käitleja(d) või käitluskoha(d), kelle kaudu seadmete kogumine ja edasine ringlussevõtt toimub. Riigi Palume täpsustada punktis 1.11 kas kindlasti Arvestatud. Kriteerium on Tugiteenuste on vajalik teha just veebikoolitus, võimalus on muudetud järgmiselt: „Koolitus Keskus piirduda ka lihtsalt koolitusega. Praegu näeb tootja pakutava konkreetse nõue ette, et kasutusjuhend peab olema pildindusseadme alternatiivselt avaldatud tootja lehel. Pigem keskkonnahoidlikkuse peaks olema see pakkuja enda lehel, sest suurendamise kohta ning tootjad on globaalsed ettevõtted, kelle sellega seotud kulumaterjalide kodulehele puudub pakkujal ligipääs ning kasutamise parima tava kohta. võimalus sellist juhendit üles panna. Alternatiivina võib esitada keskkonnahoidlikkuse haldamise juhendi kasutusjuhendi eraldi osana ja/või digitaalselt pakkuja veebilehel.“ Riigi Palume täpsustada kas punktis 2.2. on See kriteerium on Tugiteenuste mõeldud tootes sisalduvaid ringlusse võetud valikkriteeriumite loetelust Keskus plaste või on mõeldud juba seadmete välja arvatud. hilisemas käitlusetapis saavutatavat elektroonikaromude ringlussevõttu. 13 Riigi Palume täpsustada kas punktis 2.3. on olemas Euroopa Komisjon on välja Tugiteenuste ka standardne metoodika või soovituslikud töötanud metoodika ja juhendi. Keskus juhendid, millest võiks lähtuda. Riigi Punktis 2.6. viidatud tõend jääb segaseks, Arvestatud. Punkt 2.6 on nüüd Tugiteenuste palume täpsustada mida on mõeldud, kuivõrd asendatud punktiga 2.4 Keskus direktiiv on ise suunatud liikmesriigile ning järgmiselt: „Pakkuja peab vastav säte peaks olema pigem hankijale tasuta pakkuma jäätmeseaduses. Soovitus oleks kohustusliku süsteemi printerikassettide ja kriteeriumina kehtestada just tindianumate tagasivõtuks, et printerikassettide käitlus, kuivõrd see omab suunata need korduskasutusse kasutusetapis suurimat mõju. või materjalina ringlusse. Käitlus peab toimuma jäätmeseaduse nõuete kohaselt.“ Riigi Punktis 2.9. on eelnõus tingimus, et Arvestatud. Punkt 2.9 on Tugiteenuste kulumaterjalid (värvained, nt toonerid, tindid, asendatud nüüd punktiga 2.7. Keskus tahked tindid jms) ei tohi sisaldada tahtlikult Antud juhul on mõeldud lisatud aineid. Kõik ained, mida lisatakse toote ohtlikuks liigitatavaid koostamisel, on tahtlikud lisatud. Kas siin on kemikaale. mõeldud pigem ohtlikuks liigitatavaid kemikaale? Eesti Nimelt: 2.9 Kulumaterjalid (värvained, nt Arvestatud. Punkt 2.9 on Keemiatööstu toonerid, tindid, tahked tindid jms) ei tohi asendatud nüüd punktiga 2.7. se Liit sisaldada tahtlikult lisatud aineid. 2.7. Kulumaterjalid (värvained, Kulumaterjalid peavad vastama järgmistele nt toonerid, tindid, tahked tindid ohtlike materjalide nõuetele:… Kõik segud sh jms) peavad vastama järgmistele kulumaterjalid nagu tindid sisaldavad alati ohtlike materjalide nõuetele: tahtlikult lisatud aineid. Selles lauses peaks 2.7.1 ei tohi sisaldada REACH olema täpsustatud, et need ei tohi sisaldada kandidaatainete loetelus olevaid punktides 2.9.1-2.9.3 kirjeldatud tahtlikult aineid üle 0,1% lisatud aineid. kontsentratsioonis (kaalu järgi); 2.7.2 toonerid ja tindid ei tohi sisaldada elavhõbeda-, kaadmiumi-, tina-, nikli- või kroom VI ühendeid. Erandi moodustavad värvainetena kasutatavad suure molekulmassiga komplekssed nikliühendid; 2.7.3 toonerid ja tindid ei tohi sisaldada asovärve (värvid või pigmendid), mis võivad eritada kantserogeenseid aromaatseid amiine. Riigi Info- ja Nõuetega koos sooviksime juhiseid, kuidas Riigihangete seaduse (RHS) Kommunikats hankijad kavandavate nõuete täitmist saavad § 100 lg 1 p 7 ja kohtupraktika ioonitehnoloo sisuliselt kontrollida, sest riigihangete seadus kohaselt peab hankija enne gia Keskus (edaspidi RHS) nõuab nõuete sisulist pakkumuse vastuvõtmist (RIT) kontrollimist. Eelnõus on kavandatud 11 uut kontrollima esitatud tõendite kohustuslikku nõuet, osadel ka alamnõuded. või muude asjakohaste andmete Kas kontrolli aluseks on pakkuja kinnitus põhjal, kas pakkuja ja tema sobiv? Kui tahta päriselt sisuliselt kontrollida pakkumus vastavad 14  neid nõudeid, siis tuleks igal juhul küsida ka hankedokumentides sätestatud demoseadet ning omada vastavat kompetentsi. tingimustele ja nõuetele. Väiksematele hankijatele võib nõuete sisuline Sertifikaat või katselabori kontrollimine vastava kompetentsi puudumise testitulemused (nt tõttu osutuda keeruliseks. akrediteeritud labori katsed, vastavusdeklaratsioonid), tootja kinnitus lähtuvalt RHS-ist on sobiv. Määruse lisa 6 kriteeriumitele tuleb juhis juurde. Riigi Info- ja Palume selgitada, kas muudatused tulenevad Kavandatavad muudatused Kommunikats Euroopa Liidu õigusest või on see vabatahtlik põhinevad Euroopa Komisjoni ioonitehnoloo "Green Public Procurement" initsiatiiv? algatatud vabatahtlikel gia Keskus Soovime teada, kas keskkonnahoidlikele keskkonnahoidlike riigihangete (RIT) tingimustele vastavuse kohustuse täitmise (Green Public Procurement, jälgimist on kaalutud anda ka maaletoojatele? GPP) kriteeriumitel. Need ei Kavandatavad muudatused mõjutavad tulene otseselt siduvast Euroopa eelkõige asutusi, kellel võib tekkida vajadus Liidu õigusest, vaid on hankida marginaalses koguses näiteks soovituslikud. Siiski, printereid. Nende hankimiseks peab edaspidi riigihangete strateegiast ja tekitama ning hoidma kompetentsi, mida keskkonnahoidlike riigihangete kavandatavad muudatused eeldavad. edendamise riiklikest Arvestades RITi kogemust printerite hanke eesmärkidest tuleneb kohustus läbiviimisel ning kavandatavaid muudatusi, rakendada riiklikul tasandil eeldab see märkimisväärset tööd. keskkonnahoidlikke kriteeriumeid ja arendada välja uusi kategooriaid, toetades Euroopa roheleppe ja ringmajanduse sihte. Keskkonnahoidlikele tingimustele vastavuse täitmise jälgimise kohustus jääb hankijale riigihangete seaduse järgi. Maaletoojatele selle kohustuse andmist ei ole seni kaalutud, sest RHS näeb ette, et tingimuste täitmist kontrollitakse hankemenetluse käigus ning eelkõige pakkuja vastutusel ja hankija kontrolli all. Pakkujate kohustused võivad sisaldada vastavusdokumentide esitamist, tooteandmete tõendamist ning vajaduse korral demoseadmete esitamist. On mõistetav, et kavandatavad nõuded võivad tekitada väiksemates asutustes, kellel on vajadus hankida üksikuid printereid või muid pildindusseadmeid, lisakoormuse nii kompetentsi hoidmiseks kui ka kontrollimiseks. Seda riski teadvustatakse. Seetõttu 15  kaalutakse lisameetmete loomist, näiteks juhendmaterjalide pakkumist, mis aitavad nõuete kontrolli ühtlustada ja lihtsustada, vähendades väiksemate hankijate halduskoormust. Samuti kaalutakse võimalusi, kuidas nõuete täitmise kontrolli toetada, näiteks: 1) piirdumine tootjate või maaletoojate vastavusdeklaratsioonide nõudmisega, • standardiseeritud tõendite aktsepteerimine (nt ökomärgised, energiatõhusussertifika adid), • vajaduse korral tehniliste andmelehtede ja demoseadmete esitamise nõue ainult suuremate hangete puhul. Riigi Info- ja RITil ja suure tõenäosusega ka teistel Mittearvestatud. 1. CE-märgis Kommunikats hankijatel tekivad raskused keemiliste elektri- ja ioonitehnoloo ühendite kontrollimisega. Nende üksikute elektroonikaseadmetel hõlmab gia Keskus ühendite kontrollimise nõudmise asemel RoHS-direktiivi (2011/65/EL) (RIT) võiks nõuda konkreetsete sertifikaatide järgimist: RoHS piirab olemasolu, mis katavad nende ühendite seadmetes elavhõbeda, nõuded. On olemas spetsiaalsed asutused, mis kaadmiumi, kuuevalentse neid kontrolle teevad ja sertifikaate kroomi ja pliiga seotud ainete väljastavad. Euroopa Liidus müügile kasutamist. Seega punkt 2.7.2 tulemiseks on nõutav printeritel CE (elavhõbeda-, kaadmiumi-, tina- markeering. CE markeering ise endas hõlmab , nikli- või kroom VI ühendid) palju nõudeid ning selle markeeringu on osaliselt juba kaetud RoHS kasutamist ja vastavust peab kontrollima nõuetega (v.a tina ja nikli puhul, liikmesriigis turujärelevalveasutus (või - kus RoHS eraldi piiranguid ei asutused). Kas RIT (või hankijad) hakkavad kehtesta). olema selles mõttes turujärelevalve asutused, 2. REACH kandidaataineid CE- et hankimisel peavad nendele nõuetele märgis ei kata. REACH määrus vastavust kontrollima? Meile teadaolevalt (1907/2006/EÜ) ja selle CE-markeering juba nõuab ise RoHS kandidaatainete loetelu (SVHC direktiivile vastavust, mis sätestab nõuded, – Substances of Very High milliseid keemilisi ühendeid ei või toodetes Concern) ei kuulu CE-märgise olla ja millised on erandid. Praegu pole selge, kohustuste alla. Seega punkt mis ühendeid me veel soovime täpsemalt 2.7.1 (kandidaataineid alla kontrollida, mida RoHS juba ei kata? Seega 0,1%) vajab eraldi nõudena piisaks üksnes CE markeeringu nõudmisest sätestamist ja ei saa loota ainult (CE-ga RoHS vastavusnõue juba kehtib CE-märgisele. automaatselt). Märgise olemasolu on 3. Asovärvid ja aromaatsed hankijatel kontrollitav. Eesmärk oleks vältida amiinid: topeltkontrolli. Teeme ettepaneku analüüsida, 16  kas poleks võimalik taandada vastavuse RoHS ega CE-märgis ei sisalda kontrollimist sertifikaatide ja kinnituste (Blue nõudeid asovärvide ja Angel, RoHS, WEEE, CE vm) tasemele, et aromaatsete amiinide kohta. lihtsustada kontrollimist (ja ka pakkumist)? Asovärvide kasutust reguleerib Näiteks praktikas vabatekstiga esitatud REACH, kuid spetsiifiliselt pakkumus näitab, et kirjeldatud sisu on tekstiilide ja naha korral ebaühtlane, väiksematel ettevõtetel puuduvad (allikad: REACH XIV ja XVII tõenäoliselt vastava pädevusega inimesed. lisa keelud). Seega ka punkt Millegi tõendamiseks peaksid pakkujad 2.7.3 (asovärvid, aromaatsed esitama sertifikaate, deklaratsioone, vastama amiinid) ei ole kaetud CE- küsimustele JAH/EI vms. märgisega ja vajab eraldi reguleerimist. Riigi Info- ja Lisa 1 (§ 10 lg 1 sissejuhatavas lauses) Arvestatud. Pildindusseadmed Kommunikats sätestab, et „(1) Pildindusseadmed käesoleva määruse tähenduses on tooted, ioonitehnoloo määruse tähenduses on tooted, mis on mis on mõeldud digikujutiste gia Keskus mõeldud kasutamiseks kontoris või kodus või paberkandjale edastamiseks või (RIT) mõlemas ning millel on üks või mitu järgmist digikujutiste loomiseks. funktsiooni:“. Palume selgitada, kas nõue kohaldub laevadel või ka näiteks autodes kasutatavaid seadmeid (kaasaskantavad)? Teeme ettepaneku välja jätta lauseosa, kus need kasutamiseks on mõeldud ning sätestaks pigem läbi seadme funktsioonide. Riigi Info- ja Lisa 1 (§ 10 lg 1 p 1) sätestab, et „1) Arvestatud. Digikujutise Kommunikats märgistusprotsessi käigus võrgu/kaardiliidese edastamine paberkandjale ioonitehnoloo kaudu saadud digikujutised või paberkandjalt printimise teel. gia Keskus skännimise/kopeerimise teel prinditud (RIT) kujutise tootmine paberdokumendi või fotona;“. Palume selgitada, mida täpsemalt tähendab „märgistusprotsessi käigus“ ning teeme ettepaneku välja jätta lauseosa, mille kaudu on saadud digikujutis, sest neid allikaid, mille kaudu seadmed suudavad digikujutisi saada, on palju. Kavandatava sõnastuse kohaselt jääksid osad printerid välja. Põhiline funktsioon on digikujutise või skaneeritud kujutise tootmine paberdokumendi või fotona. Riigi Info- ja Lisa 1 (§ 10 lg 1 p 2) sätestab, et „digikujutise Arvestatud. Digikujutise Kommunikats loomine paberkandjalt loomine paberkandjalt (või muu ioonitehnoloo skännimise/kopeerimise teel.“. Teeme skaneeritav materjal) gia Keskus ettepaneku kopeerimine välja jätta. skaneerimise teel. (RIT) Kopeerimine käib paber või muu skännitav materjalilt paberile. Ilmselt on mõeldud skännerit, kopeerimisega ei looda ju digikujutist (vt lg 2 p 2 koopiamasin). Sõnastuses võiks kasutada näiteks „digikujutise loomine paberkandjalt skännimise teel“. Küll aga tekib küsimus, miks piiritleda üksnes paberkandjaga. Skännerid suudavad skännida kõigelt, mida nad näevad või endast läbi lasta suudavad. 17 Riigi Info- ja Lisa 1 (§ 10 lg 2 p 1) sätestab, et „Printer“ on Arvestatud. Printer on toode, Kommunikats toode, mille põhifunktsioon on valmistada mille põhifunktsioon on ioonitehnoloo elektroonilisest sisendist paberkandjal elektroonilisest sisendist (nt gia Keskus väljund. Printer suudab vastu võtta infot ühe arvutist, andmekandjalt, (RIT) kasutajaga või võrku ühendatud arvutitest või võrgukettalt, e-postist või muudest sisendseadmetest (nt digikaamerad). muudest sisenditest) See määratlus hõlmab tooteid, mida müüakse paberkandjal väljundi tootmine. printeritena, ning printereid võib saada Määratlus hõlmab printeritena kohapeal ajakohastada nii, et need vastavad müüdavaid tooteid ning multifunktsionaalse seadme määratlusele.“. printereid, mida saab kohapeal Juhime tähelepanu, et võrku ühendatus ei tee uuendada, et need vastaksid arvutit mitme kasutaja omaks. Võrgus olev multifunktsionaalse seadme arvuti või olla ühe kasutaja oma. Parem määratlusele. sõnastus oleks "printeriga otse ühendatud või printeri võrku ühendatud arvutitest", kasutajat poleks vaja mainida. Lisaks palume täpsustada sõna „info“. Info on "Elektrooniline sisend", mis võrdub digikujutisega ja mida saab prindikäsklusega printida. Printimise võimalusi on veel, printerid suudavad ka välistelt andmekandjatelt, võrguketastelt, e-posti kaudu, NFC kaudu, Bluetoothi kaudu saada infot. Selleks, et katta kõik ära oleks parem "sisendseadmetest" asendada "sisenditest". Riigi Info- ja Lisa 2 (punkt 1.6.3) on sätestatud, et See kriteerium on määruse lisast Kommunikats „plastosad, mille mass on kuni 25 grammi. välja võetud. ioonitehnoloo Need ained ei tohi sisaldada gia Keskus polübromiidbifenüüle (PBB), polübroomitud (RIT) difenüüleetreid (PBDE) ega klooritud parafiine (see erand ei puuduta juhtpaneeli koode);“. Palume täpsustada, mida tähistab lauseosa „see erand ei puuduta juhtpaneeli koode“. Riigi Info- ja Lisa 2 (punkt 1.11.4). Tekkis küsimus, kui Jah, pakkumuse 1.11.4 nõue Kommunikats pakkuja ei esitle pakkumuses 1.11.4 tuleb täita koolituse või vastava ioonitehnoloo veebipõhist videokoolitust või juhendiga. gia Keskus keskkonnahoidlikkuse haldamise juhendi (RIT) kasutusjuhendit tootja veebilehel, mis sisaldab "parem olelusringi lõpu haldus", kas siis on pakkumus mittevastav? Sellise nõudena tundub ebaproportsionaalne. Riigi Info- ja Lisa 2 (punkt 1.11) on sissejuhatavas lauses Arvestatud. Kommunikats sätestatud, et „Koolitus peab see sisaldama ioonitehnoloo vähemalt järgmisi elemente:“. Palume gia Keskus kontrollida, kas sõna „see“ on asjakohane? (RIT) Riigi Info- ja Lisa 2 (punkt 1.7) esimene lause vastuolus Arvestatud. Ükski püsivara Kommunikats ülejäänud punktiga. Esimene lause ütleb, et värskendus ei tohi takistada ioonitehnoloo püsivara värskendus ei tohi takistada, aga korduskasutatud/taastatud gia Keskus järgnevad laused kirjeldavad olukorda, kus kulumaterjalide kasutamist. (RIT) tuleb kasutada vanemaid versioone tarkvarast. Alternatiivina peab pakkuja Palume sätte sõnastused üle kontrollida. kinnitama, kui tarkvaravärskendus takistab korduskasutatud/taastatud 18  kulumaterjalide kasutamist, pakutakse lahendust, mis võimaldab korduskasutatud/taastatud kulumaterjale püsivalt kasutada. Riigi Info- ja Lisa 2 (punkt 2.8), sätestab, et „Hankelepingu Selgitus. Tegemist on Kommunikats täitmiseks kasutatavad pildindusseadmed valikkriteeriumiga ja ioonitehnoloo peavad olema teise ringi seadmed ehk vabatahtlikus korras rakendatav. gia Keskus korduskasutatud.“. Palume selgitada, kas (RIT) tegemist on uute printerite hankimise keeluga? Sellisel juhul ei ole antud nõue mõistlik. Riigi Info- ja Kavandatud eelnõul on lisa 3. Kes seda peab Keskkonnaministri määruse nr Kommunikats täitma? 35 muudatus ei käsitle määruse ioonitehnoloo lisa 3 muudatusi. Määruse lisa 3 gia Keskus rakendamine on avaliku sektori (RIT) ja võrgustiku sektori hankijale 1.01.2022. aastast alates kohustuslik. Rahandusmin 1.9 Pakkuja peab pakkuma korduskasutuse ja Arvestatud. isteerium ringlussevõtu teenust seadmetele, mis on kasutuselt kõrvaldatud. Esemete korduskasutuseks ettevalmistamine ning ringlussevõtu- ja kõrvaldamistoimingud peavad täielikult vastama kehtiva direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta. Viide on direktiivile, kui direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud, oleks kohasem viidata Eesti vastavale õigusaktile. Rahandusmin 1.11. Veebipõhine koolitus tootja pakutava Selgitus. Pakkuja peab pakkuma isteerium konkreetse pildindusseadme koolitust konkreetse keskkonnahoidlikkuse suurendamise kohta pildindusseadme ning sellega seotud kulumaterjalide keskkonnahoidlikkuse kasutamise parima tava kohta. Alternatiivina suurendamise ja sellega seotud võib esitada keskkonnahoidlikkuse haldamise kulumaterjalide parima juhendi kasutusjuhendi eraldi osana ja/või kasutustava kohta. digitaalselt tootja veebilehel. Esimeses lauses Alternatiivina võib pakkuja pole aru saada, kes mida ja millal teeb. esitada keskkonnahoidlikkuse haldamise juhendi, mis on eraldi osana lisatud seadme kasutusjuhendile ja/või kättesaadav digitaalselt pakkuja veebilehel. Koolitus või juhend peab sisaldama vähemalt järgmisi teemasid: 1.11.1. paberihalduse funktsioonide kasutamine ja seadistamine; 1.11.2. energiatõhususe funktsioonide kasutamine ja seadistamine; 1.11.3. kulumaterjalide tõhus kasutamine ja 19  1.11.4. seadme ja kulumaterjalide parem lõppkasutuse ja taaskasutuse korraldus. Rahandusmin 2.3 Pildindusseadmete hankimisel lähtutakse Jah, Euroopa Komisjon on isteerium hankija poolt etteantud olelusringi kulude metoodika ja tööriista välja arvestamise juhendist ja arvutustööriistast. töötanud. Kas juhend ja tööriistakastid on hankijatele võimalik ette anda? Rahandusmin 1.6.4 eriplastosad, mis asuvad kütte- ja See kriteerium on määruse lisast isteerium kuumutielementide lähedal. Need osad ei tohi välja jäetud. aga sisaldada PBBsid, PBDEsid ega klooritud parafiine; Lauseosa lõpus peaks olema punkt. Rahandusmin 1.7. Ükski püsivara värskendus ei tohi Arvestatud. isteerium takistada korduskasutatud/taastatud kulumaterjalide kasutamist. Pildindusseadmetel peab olema funktsioon, mis võimaldab tühistada püsivara värskenduse ja taastada varem installitud versioon. Seda funktsiooni võib pakkuda arvutiga ühendatud võrgu või pildindusseadme enda kaudu. Tehnilises dokumentatsioonis peavad olema juhised püsivara värskenduse tühistamise kohta. Kui püsivara eelmine versioon tehakse pärast selle esimest väljaandmist internetis avalikult kättesaadavaks ja kasutajatele antakse selged juhised, kus see asub, on selle kriteeriumi eesmärgid täidetud. Alternatiivina peab pakkuja kinnitama, et kui tarkvaravärskendus takistab korduskasutatud/taastatud kulumaterjalide kasutamist, pakutakse lahendust, mis võimaldab korduskasutatud/taastatud kulumaterjale püsivalt kasutada. Lause lõpus peaks olema punkt. Rahandusmin 2.6 Kassettide ja anumate tagasivõtusüsteemi Arvestatud. Viide isteerium tuleb pakkuda hankiva asutuse jaoks tasuta, jäätmeseadusele. eesmärgiga suunata kassetid ja anumad või nende osad korduskasutusse või materjaliringlusesse. Lisaks tuleb esitada elektroonikaromude direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kassettide tootja elektroonikaromude direktiivi kohase registreerimise tõend (kui on asjakohane). Viide on direktiivile, kui direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud, oleks kohasem viidata Eesti vastavale õigusaktile. Rahandusmin Pildindusseadmed peavad vastama kõigile See kriteerium on määruse lisast isteerium energiatõhususe ja energiahalduse nõuetele, välja jäetud. mis on kehtestatud ENERGY STARi kõige värskemas kirjelduses. Kust hankija leiab selle info? 20 Rahandusmin Lisa 6 punkt 1.11 viimane lause: Koolitus Arvestatud. isteerium peab see sisaldama vähemalt järgmisi elemente: Üleliigne on sõna "see". Rahandusmin Esitada tuleb tarbimisjärgselt ringlusse võetud See kriteerium on määruse lisast isteerium plasti sisalduse protsent, mis arvutatakse välja jäetud. protsendina kogu plastist (kaalu järgi). Ei saa täpselt aru kes esitab, pärast mille tarbimisse võtmist. Kes peab plasti ringlusesse võtma? Kas mõeldud on kui palju võtab pakkuja plasti taaskasutusse pärast printeri hankelepingu sõlmimist ja ta peab näitama taaskasutusse võetud plasti hulka protsendina printeri kaalust? Rahandusmin Üldine märkus. Millist direktiivi üle võetakse Kavandatavad muudatused isteerium või on see siseriiklik regulatsioon? Millest just põhinevad Euroopa Komisjoni niisugused valikud ja kas turuosalistega on algatatud vabatahtlikel läbi räägitud. Rahandusministeerium ei oska keskkonnahoidlike riigihangete hinnata kas nimetatud kriteeriumid on (Green Public Procurement, realistlikud arvestades turul pakutavaga. GPP) kriteeriumitel. Need ei Samuti puudub info kas määruse muudatus tulene otse siduvast Euroopa jõustub üldises korras või antakse Liidu õigusest, vaid on hankijatele/pakkujatele üleminekuaeg? soovituslikud ja kohandatakse keskkonnaministri määruse nr 35 uue lisakategooriana. Siiski, riigihangete strateegiast ja keskkonnahoidlike riigihangete edendamise riiklikest eesmärkidest tuleneb kohustus rakendada riiklikul tasandil keskkonnahoidlikke kriteeriumeid ja arendada välja uusi kategooriaid, toetades Euroopa roheleppe ja ringmajanduse sihte. Turuosalistega on mitteametlikult kooskõlastatud. Määruse muudatus jõustub 1. septembril 2025. aastal, et anda hankijatele/pakkujatele piisav üleminekuaeg. 21  Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ Lisa 5 Teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldiste keskkonnahoidlikud kriteeriumid 1 Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid teevalgustuse ja fooride valgustuspaigaldistele on järgmised. 1.1. Valgustuspaigaldise korpus koos jahutuselemendiga peab olema valmistatud ilmastikule vastupidavast alumiiniumist või samaväärsest või paremate soojusjuhtivusomadustega metallist, tagamaks piisava soojusvahetuse. Sundjahutamist (nt ventilaatorid, pumbad vms) kasutada ei ole lubatud. Mereäärsesse piirkonda (0,5 km merepiirist) paigaldatavad valgustid peavad olema kaitstud sooladest tingitud elektrokeemilise korrosiooni vastu. 1.2. Valguspaigaldises peab valgusallikana kasutama LED-tehnoloogiat. 1.3. Valgusti peab vastama kehtiva energiamärgistuse alusel kõrgeimale võimalikule energiatõhususe klassile. 1.4. Kõik valgusti komponendid peavad olema tuvastatavad ning kandma tootja nime, tootekoodi, seerianumbrit, tootmise kuupäeva, nimisisendvõimsust, valgusvoogu 25 °C juures ja ülespoole suunatud valguse osatähtsust. Komponendid peavad olema ligipääsetavad ja eemaldatavad ilma valgustit või komponenti kahjustamata, st LED-moodulid ja elektrilised komponendid ei tohi olla korpuse külge liimitud ning peavad ka pärast garantiiperioodi lõppu olema vahetatavad selleks ettenähtud tingimustes. 1.5. Valgusti tehniline lahendus peab tagama keskkonnatingimustele vastava pikaealise valgustisisese mikrokliima, kaitsma valgusti tihendeid ning vältima kondensatsioonivee tekkimist valgustisse. 1.6. Valgusti peab taluma valgustivälist keskkonnatemperatuuri –40…+50 °C. Valgusti tunnustoimivusnäitajad peavad olema tagatud keskkonnatemperatuuril –25…+25 °C. 1.7. Valgusti kinnitus peab tagama valgusti püsiva asendi ka tugevate tuulte korral. 1.8. Foorituled peavad oma elektriliste ja optiliste parameetrite poolest vastama standardis EVS-EN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid“ esitatud nõuetele või samaväärsele standardile. Foorituled ei tohi tekitada liiklust ning keskkonda häirivat värelust ega fantoomkujutisi. 1.9. Fooritulede keskkonnatemperatuuritaluvus peab olema piirides –40…+60 °C. 1.10. Fooritulede toimivusnäitajad 25 °C juures peavad LED-tehnoloogiat kasutavate valgusallikate korral vastama kehtivatele standarditele ning tagama fooritulede nõuetekohase nähtavuse, töökindluse ja energiatõhususe. 1.11. Pakkuja peab esitama fooritulede paigaldus- ja kasutusest kõrvaldamise juhendid. 1.12. Fooritulede hämardamisel peab pakkuja esitama selleks vajalikud skeemid ja kasutusjuhendid. 1.13. Pakkuja peab tagama garantiiperioodi jooksul LED-moodulite ootamatute rikete kõrvaldamiseks vajalike varuosade olemasolu. Pakkuja esitab varuosade tarnimiseks vajalikud kontaktandmed. 1.14. Tuleb rakendada asjakohaseid keskkonnameetmeid nende jäätmete vähendamiseks ja ringlussevõtuks, mis tekivad uue või renoveeritud valgustuspaigaldise rajamisel. Kõik valgustuspaigaldise käigus tekkinud materjalid tuleb eraldada ja käidelda jäätmeseaduse nõuete kohaselt. 1.15. Pakkuja esitab uue või renoveeritud valgustuspaigaldise kohta järgmise teabe: 1.15.1 valgustite demonteerimise juhised; 1.15.2 valgusallikate (LED-moodulite) vahetamise juhised (vajaduse korral) ning juhised selle kohta, milliseid valgusallikaid võib kasutada energiatõhusust vähendamata; 1.15.3 valgustuse juhtsüsteemide käitamise ja hooldamise juhised; 1.15.4 päevavalgusega seotud juhtsüsteemide rekalibreerimise ja kohandamise juhised; 1.15.5 aeglülitite puhul juhised väljalülitusaegade kohandamiseks ning soovitused, kuidas kohandamine võimaldab tagada visuaalse kvaliteedi säilimise energiatarbimist ülemäära suurendamata. 2. Lisaks on hankijal võimalus kasutada valikkriteeriumeid: 2.1. Vähendamaks häirivat valgust ja pimestamist, peab kõikide valgustite ülespoole suunatud valguse osatähtsus RULO (ULOR) olema 0,0%. Kui on vaja kasutada kallutusnurka, et optimeerida posti valgusjaotust või võtta arvesse asukoha piirangutest tulenevat posti paigutust, peab RULO olema 0,0%, isegi kui valgustit kallutatakse nõutava nurga all. 2.2. Ökoloogilise valgusreostuse vältimiseks parkides, aedades ja aladel, mida hankija peab ökoloogiliselt tundlikuks, peab G-indeks olema vähemalt 1,5. 2.3. Öösel ehk pimedal ajal peavad foorituled talitlema väiksema valgusintensiivsusega kui päevasel valgel ajal.  Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ Lisa 2 (Energeetika- ja keskkonnaministri …. määruse nr … sõnastuses) Puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid 1. Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid puhastusteenusele on järgmised: 1.1. Pakkujal peavad olema keskkonnahoidlike puhastusteenuste siseruumides osutamise pädevus ja kogemus vähemalt järgmises: 1.1.1 kogemus selliste puhastusvahendite kasutamiseks, millele on kõva pinna puhastamise korral Euroopa Liidu ökomärgis või muu standardi EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgis, mis on Euroopa Liidus ametlikult tunnustatud; 1.1.2 personali pädevuse suurendamine organisatsioonisisese või -välise koolitamisega, kus käsitletakse potentsiaalseid keskkonnamõjureid, nagu puhastusvahendi õige lahjendamine ja doseerimine, reovee kõrvaldamine ja jäätmete liigiti kogumine. 1.2. Hankelepingu täitmise ajaks kehtestab pakkuja tegevuskorra, mille alusel ta jälgib ja talletab pakkumuses esitatud näitajate (edaspidi seire) täitmist. Seire miinimumsagedus on üks täistööpäev vähemalt iga nelja kuu tagant. Seire käigus tuleb talletada järgmised näitajad: 1.2.1 kasutatud puhastusvahendite kogus (koos märkega selle kohta, kas neil on Euroopa Liidu ökomärgis ja milline on nende lahjendusaste); 1.2.2 milliseid puhastustarvikuid kasutati (nende liik ja korduskasutatavus); 1.2.3 puhastamiseks kasutatud veekogus ja vee kõrvaldamise koht; 1.2.4 puhastamise käigus tekkinud tahkete jäätmete kogus ja nende liigiti kogumine. 1.3. Puhastusteenuse osutamisel tagab pakkuja punktis 1.2 nimetatud jälgitavate ja talletatavate näitajatega seotud vähese keskkonnamõju. Pakkujal tuleb: 1.3.1 kasutada puhastusvahendeid kasutusjuhendi kohaselt; 1.3.2 igal pool, kus võimalik kasutada Euroopa Liidu ökomärgisega või samaväärsed I tüüpi ökomärgisega puhastusvahendeid; 1.3.3 minimeerida ühekordselt kasutatavate puhastustarvikute kasutamist; 1.3.4 tagada optimaalne veekasutus; 1.3.5 vähendada puhastamise käigus tekkinud tahkete jäätmete kogust; 1.3.6 tagada jäätmete liigiti kogumine. 2. Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid puhastustoodetele on järgmised: 2.1. Kõik hankelepingu täitmiseks kasutatavad puhastusvahendid peavad vastama kõvade pindade puhastamise vahendite Euroopa Liidu ökomärgise kriteeriumitele 1 (mürgine toime veeorganismidele) ja 4 (keelatud ja piiratud kasutusega ained). 2.2. Kätepesuseep peab vastama mahapestavate kosmeetikatoodete ja loomahooldustoodete Euroopa Liidu ökomärgise nõuetele. 2.3. Kõik pehmepaberist tooted peavad vastama EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgise või muu samaväärse Euroopa standardiorganisatsiooni standardile. 3. Lisaks on hankijal võimalus kasutada valikkriteeriumeid: 3.1. Kõik tekstiilist puhastustarvikud (nt lapid, mopid), mida lepingu täitmiseks kasutatakse, peavad olema mikrokiust või vastama tekstiiltoodetele Euroopa Liidu ökomärgise andmise nõuetele. Pakkuja peab esitama toote tehnilise dokumentatsioon, kus on märgitud kasutamise ja pesemise juhised. 3.2. Vähemalt 50% tekstiilist käterättidest (tk), millega pakkuja hankijat lepingu täitmisel varustab, vastavad tekstiiltoodete Euroopa Liidu ökomärgise nõuetele.  Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ Lisa 6 Pildindusseadmete keskkonnahoidlikud kriteeriumid 1. Kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid on järgmised: 1.1. Pildindusseadme standardfunktsioonide hulgas peab olema võimalus printida tootja pakutava originaaltarkvara abil (printeridraiver) dokumendi kaht või enamat lehte ühel lehel. 1.2. Pildindusseade peab vastama kõigile automaatse kahepoolse pildinduse nõuetele. Tootja paigaldatud algses tarkvaras peab kahepoolse pildinduse funktsioon olema seatud vaikeväärtuseks. 1.3. Pildindusseade peab vastama kõigile energiatõhususe ja energiahalduse nõuetele ning kuuluma kõrgeimasse võimalikku energiatõhususe klassi, eelistatult A-, B- või C-klassi. 1.4. Pildindusseade, välja arvatud skänner, peab olema võimeline töötlema ringlusse võetud paberit, mis vastab standardi EVS-EN 12281 või samaväärse Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud kvaliteedinõuetele. 1.5. Pildindusseadme ümbrised, raam, elektri-/elektroonikasõlmed ja kassetid/anumad on eraldatavad või ühendatud eraldusabidega ehk ettenähtud murdepunktidega. 1.6. Ümbristes ja ümbriseosades kasutatavatesse plastidesse ei tohi tahtlikult olla lisatud REACH kandidaatainete loendi aineid. Nõuded kehtivad ka ringlusse võetud materjali kohta. Vastavus tuleb tagada väga ohtlike ainete loendi viimase versiooniga, mis oli kättesaadav üks aasta enne toote tootmise kuupäeva. 1.7. Ükski püsivara värskendus ei tohi takistada korduskasutatud/taastatud kulumaterjalide kasutamist. Alternatiivina peab pakkuja kinnitama, kui tarkvaravärskendus takistab korduskasutatud/taastatud kulumaterjalide kasutamist, pakutakse lahendust, mis võimaldab korduskasutatud/taastatud kulumaterjale püsivalt kasutada. 1.8. Pakkuja peab andma vähemalt kaheaastase lisakuludeta garantii, mis hakkab kehtima alates toote tarnimisest. Garantii katab parandamist või asendamist. Garantii peab tagama, et tooted vastavad lepingu tingimustele ilma lisakuludeta. Garantii ei tohi kaotada kehtivust korduskasutatud/taastatud kulumaterjalide kasutamise tõttu pildindusseadmetes, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et tõrge või kahjustus tekkis otseselt korduskasutatud/taastatud kulumaterjali kasutamise tõttu. 1.9. Pakkuja pakub kasutuselt kõrvaldatud seadmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja materjalide ringlussevõtu teenust. Korduskasutuseks ettevalmistamise ning ringlussevõtu toimingud peavad vastama jäätmeseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Kui pakkuja on ühinenud tootjavastutusorganisatsiooniga (TVO), korraldab jäätmete kogumist ja käitlemist TVO. Hankija kontrollib probleemtoodete registrist, kas pakkuja on ühinenud TVO- ga. Kui pakkuja ei ole ühinenud TVO-ga, kuid korraldab käitlust luba omava jäätmekäitlejaga, esitab pakkuja tõendi koostööpartneri kohta. Kui pakkuja korraldab käitlust ise, esitab pakkuja tõendi, et tal on jäätmevaldkonna keskkonnaluba. 1.10. Pakkuja kirjeldab, kuidas ja kelle kaudu kavatseb ta korraldada korduskasutuse ja ringlussevõtu teenuse järgmisi aspekte (olenevalt pildindusseadmest, seisukorrast ja kohusest tuleb ära märkida järgmised punktid): 1.10.1 kogumine; 1.10.2 andmekandja konfidentsiaalne käitlemine ja andmete kustutamine; 1.10.3 seadmete suunamine korduskasutusse või nende lammutamine materjalide ringlussevõtu eesmärgil. 1.11. Pakkuja peab pakkuma koolitust konkreetse pildindusseadme keskkonnahoidlikkuse suurendamise ja sellega seotud kulumaterjalide parima kasutustava kohta. Alternatiivina võib pakkuja esitada keskkonnahoidlikkuse haldamise juhendi, mis on eraldi osana lisatud seadme kasutusjuhendile ja/või kättesaadav digitaalselt pakkuja veebilehel. Koolitus või juhend peab sisaldama vähemalt järgmisi teemasid: 1.11.1 paberihalduse funktsioonide kasutamine ja seadistamine; 1.11.2 energiatõhususe funktsioonide kasutamine ja seadistamine; 1.11.3 kulumaterjalide tõhus kasutamine ja 1.11.4 seadme ja kulumaterjalide parem lõppkasutuse ja taaskasutuse korraldus. 2. Lisaks on hankijal võimalus kasutada valikkriteeriumeid: 2.1. Tooted ei tohi olla projekteeritud selliselt, et neis ei saa kasutada taastatud tooneri- ja/või tindikassette ja -mahuteid. Ehitus-, tarkvara- ega muid meetmeid, mis takistaksid taastatud kassettide ja anumate kasutamist, ei tohi olemas olla ega rakendada. 2.2. Pildindusseadmete hankimisel lähtutakse olelusringi kulude arvestamise juhendist ja arvutustööriistast. 2.3. Pakkuja peab andma vähemalt kolmeaastase lisakuludeta garantii, mis hakkab kehtima alates toote tarnimisest. Garantii katab parandamist või asendamist. Garantii peab tagama, et tooted vastavad lepingu tingimustele lisakuludeta. Garantii ei tohi kaotada kehtivust korduskasutatud/taastatud kulumaterjalide kasutamise tõttu pildindusseadmetes, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et tõrge või kahjustus tekkis otseselt korduskasutatud/taastatud kulumaterjali kasutamise tõttu. 2.4. Pakkuja peab hankijale pakkuma süsteemi printerikassettide ja tindianumate tagasivõtuks, et suunata need korduskasutusse või materjalina ringlusse. Käitlus peab toimuma jäätmeseaduse nõuete kohaselt. 2.5. Teenus peab sisaldama varuosade pakkumist kõigile pildindusseadmetele, mida lepingu kehtivuse ajal edasi kasutatakse. 2.6. Hankelepingu täitmiseks kasutatavad pildindusseadmed peavad olema teise ringi seadmed ehk korduskasutatud. 2.7. Kulumaterjalid (värvained, nt toonerid, tindid, tahked tindid jms) peavad vastama järgmistele ohtlike materjalide nõuetele: 2.7.1 ei tohi sisaldada REACH kandidaatainete loetelus olevaid aineid üle 0,1 % kontsentratsioonis (kaalu järgi); 2.7.2 toonerid ja tindid ei tohi sisaldada elavhõbeda-, kaadmiumi-, tina-, nikli- või kroom VI ühendeid. Erandi moodustavad värvainetena kasutatavad suure molekulmassiga komplekssed nikliühendid; 2.7.3 toonerid ja tindid ei tohi sisaldada asovärve ega -pigmente, mis võivad lagunemisel eraldada kantserogeenseid aromaatseid amiine. 2.8. Pakendid peavad koosnema kergesti ringlusse võetavast materjalist ja/või taastuvatest ressurssidest pärit materjalidest või olema korduskasutatavad. Kõiki pakendimaterjale peab saama käsitsi sorteerida ühest materjalist koosnevateks ringlusse võetavateks osadeks (nt kartong, paber, plast, tekstiil). EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0680 - Keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused“ mu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93146397-9fe4-435e-9da4-7c25036f1d60 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93146397-9fe4-435e-9da4-7c25036f1d60?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main