Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Rahandusministeerium Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4- Sotsiaalministeerium 1/476 Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1 Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. 2. Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalte teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri 3. Rakendusaktide kavand 4. Kooskõlastustabel. Lisaadressaadid: AS Eesti Post Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Meediaettevõtete Liit Konkurentsiamet Maksu- ja Tolliamet Nova Post Estonia OÜ Sotsiaalkindlustusamet Taavi Kurvits [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Postiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Lisa 2 Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Nr Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus Eesti Meediaettevõtete Liit 1. Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmeslehtedele on oluline, et säiliks praegune Võtame teadmiseks. kandepäevade arv ja jaotus nädalas (viis päeva), säiliks ajalehtede hommikune kojukanne, teenuse hinnakujundus oleks läbipaistev, selle üle oleks järelevalve ning et kande hind oleks taskukohane ja prognoositav. 2. Kandepäevade arvu ja kande tingimuste (teenuse tingimuste) fikseerimine Arvestatud osaliselt. Selgitame, et postiseaduse seaduse tasemel. tasandil reguleeritakse UPT raames postisaadetiste Laupäevase kojukande säilimine on meediaväljaannetele väga oluline. kohale toimetamise päevade arv, kuid UPT osutaja Meedialiit peab vajalikuks rõhutada, et kui praegu seaduses kehtestatud kuue täiendavate kohustuse detailsemad nõuded (sh kandepäeva asemel kavatsetakse kehtestada viis kandepäeva, siis peetaks silmas perioodiliste väljaannete edastamise tingimused sedagi, et perioodilised väljaanded ilmuvad praegu teisipäevast laupäevani (T, (päevade arv)) sätestatakse eelnõu kohaselt rakendusmääruses. Eelnõuga ei ole planeeritud K, N, R, L) ning et kuuendast kandepäevast – esmaspäevast - loobusid muuta postisaadetiste kohale toimetamiste päevade väljaanded välistingimuste survel, kui jaemüügiettevõte loobus lehti arvu. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas esmaspäeviti müüki toimetamast ning AS Eesti Post prognoosis lehtede välja toodud „viis tööpäeva“ on seotud kojukande hinna märkimisväärset tõusu. Ajalehed loobusid ilmumast postisaadetiste edastamisega, mitte perioodiliste esmaspäeviti ning selle tulemusena tõstis AS Eesti Post kojukande hinda seni väljaannete edastamisega. pakutust vähem. Perioodiliste väljaannete kojukande päevade arv Me ei saa täielikult nõustuda seaduseelnõu seletuskirjas tooduga, et langevaid sätestatakse edaspidi postiseaduse asemel valdkonna turumahte arvestades on täiendavatest kandepäevadest vabatahtlik loobumine eest vastutava ministri määruses. Kandepäevade kirjastajate poolt tulevikus tõenäoline. Oleme kohtumistel seaduse arvu sisustamine toimub väljaannete ning kojukande väljatöötajatega väljendanud seisukohta, et kui kandepäevade arvu eest vastutavate osapoolte kokkuleppel. Arvestades laekunud ettepanekut plaanime rakendusmääruse  vähendamine kuuelt viiele tõi meile kaasa tulude ja tellimuste mõningase sõnastust täiendada selliselt, et lisaks viie päevasele vähenemise, siis kandepäevade arvu edasine vähendamine kahjustaks kandele peab üheks kandepäevaks olema laupäev. oluliselt ajakirjandusväljaannete väärtuspakkumist ning tooks kaasa Konkreetse rakendusmääruse muutmisel räägitakse tellijate loobumise tellimusest sellisel määral, mis kahjustaks väljaannete see täiendavalt läbi seotud osapoolte, sh Eesti äriväljavaateid. Sellisel juhul toimuks tellijate arvu kahanemine, Meediaettevõtjate Liiduga. meediaväljaannete tellijatulu vähenemine ning sellest tulenev vajadus Täiendame seletuskirja seoses kandepäevade arvu vähendada väljaande ilmumissagedust või paberväljaanne sootuks sulgeda edasise vähenemise osas. Algse vabatahtliku välise mõju, mitte ajakirjandusturu orgaanilise kahanemise tulemusena. kandepäeva loobumise mõjude kirjeldamises Seaduseelnõu seletuskirjast jääb ebaselgeks laupäevase kojukande tulevik. lähtusime Advokaadibüroo Lextal arvamuses Laupäevane päev on meediaväljaannetele üks olulisimaid. Laupäevased postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljaanded kujutavad sageli eraldi struktuuri ja ülesehitusega toodet, mis on väljatöötamiskavatsuse kohta (punkt 12), mis esitati kujundatud, võttes arvesse sihtrühma harjumusi, vajadusi ja käitumist. Seda ei 25.02.2022. a Eesti Meediaettevõtete Liidu nimel. saa lihtsalt asendada ja liigutada mõnele teisele nädalapäevale ilma, et see tooks kaasa tarbija loobumise ohtu ja sellega kaasnevat negatiivset mõju väljaandjatele. Üldist arengut pikemaajaliselt ettepoole projitseerides ei saa me välistada, et just laupäevane toode on viimane, mis turule püsima jääb, kui päevalehed on sunnitud kestlikult kahanema. Seepärast teeme ettepaneku täpsustada ja rõhutada seaduse tekstis laupäeva erilist positsiooni kandepäevade seas. Praegu eelnõusse märgitud „viis tööpäeva“ ja „viis päeva“ pole selleks piisavad. Kui seadusesse kirjutatakse senise kuue päeva asemel kohustus tagada postisaadetiste kogumine ja saajale kättetoimetamine saajale kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumil vastavalt postidirektiivile, siis seab see meie hinnangul automaatselt ohtu perioodikaväljaannete kojukande laupäeviti, millega me ei saa kindlasti nõustuda. 3. Hommikuse kojukande säilimine on meediaväljaannete väga oluline. Selgitame. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 65 lõike 1 punkt 7 kohaselt on ka ministri määruse  Seaduseelnõu teeb ettepaneku sätestada postiteenuse kvaliteedinõuded seletuskirja üheks osaks eelnõu kooskõlastamine, postiseaduse asemel valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Mööname, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. et seaduse tasemel võib tõesti olla tegemist liiga detailse regulatsiooniga, kuid Seega on kaasamine ja konsulteerimise kohustus peame vajalikuks, et seadusega kehtestatakse nii postiteenuse olulisemad kirjeldatud juba horisontaalselt ning sellest tuleb kvaliteedinõuded kui ka see, kuidas käib kaasamine ja puudutatud ministri määruste koostamisel ka lähtuda. osapooltega konsulteerimine muudatuste korral sellistes küsimustes, mis Leiame, et hommikuse kojukande säilimine on edaspidi sätestatakse ministri määrusega. oluline, kuid ei pea mõistlikuks niivõrd detailse Ajalehtede hommikune kojukanne tiheasustuse piirkonnas (mõistame, et aspekti reguleerimist seaduse tasandil. hajaasustuse piirkonnas pole see praegu mõeldav ega muutu mõeldavaks ka edaspidi) on meie hinnangul oluline põhjus, miks lugeja meie teenuseid tarbib, ning peaks seetõttu olema määratletud seadusega. Muudatused selles vallas – näiteks hommikuse kande nihutamine kasvõi paari tunni võrra hilisemaks – saati siis kojukande nihutamine pärastlõunaks – muudaksid oluliselt teenuse olemust, vähendaksid tarbija rahulolu teenusega ning tooksid kaasa lehetellimuste arvu vähenemise. Rõhutame, et langeval turul on eriti oluline pakkuda paberlehe tellijale stabiilsust nii toote kui teenuse näol. Mistahes muudatused – olgu tegu ilmumispäevade, ilmumiskordade arvu või lehe postkasti toimetamise ajaga – toovad automaatselt kaasa lugejate pahameele ja tellimusest loobumise. Kirjastajate kogemus näitab samuti, et kui ajaleht tellijale ei sobi, kui tellimuse hind on liiga kõrge või kui leht ei saabu sobival ajal, võib ta küll otsida sobivamat paberalternatiivi, kuid kui seda turul pakkuda ei ole, siis lihtsalt loobuda eestikeelset meediat tarbimast. Sellisel juhul riskime olukorraga, kus osa kodanikest jääb nn uudistekõrbe. 4. Taskukohane tasu, põhjendatud tasu, hinnakujunduse läbipaistvus ning Selgitame. riiklik järelevalve hinnakujunduse üle Postiseaduse muudatusega viiakse universaalne Tervitame seaduse loojate püüdlust muuta postiteenuse hinda ja hinnakujunduse postiteenuse hinnamenetlus põhjendatud tasu alla. protsessi läbipaistvamaks ning allutada see Konkurentsiameti kontrollile. Põhjendatud tasu korral jääb jätkuvalt kehtima Peame sealjuures möönma, et „põhjendatud tasu“ ja „taskukohase tasu“ vahel postidirektiivi artikli 12 nõue, et universaalne on oluline sisuline erinevus, mistõttu peab teenuse hinna kooskõlastamisel ja postiteenus peab olema jätkuvalt taskukohane kehtestamisel olulise tingimusena silmas pidama sedagi, et kõrge kõikidele kasutajatele. Selle tagamiseks tuleb UPT „põhjendatud tasu“ ei hakkaks pärssima teenuse levikut. Sealgi tuleks meie osutajal UPT põhjendatud tasu kooskõlastada arvates lisada kas avaliku konsultatsiooni või osapoolte konsultatsiooni regulaatori ehk Konkurentsiametiga. Arvestades, et mehhanism, mis neid riske võimaldaks maandada või hajutada. põhjendatud tasu täpsemad alused sätestatakse ministri määruses, siis kohaldub kõnealusele määrusele samuti kaasamise ja konsultatsiooni Eelnõu loojad märgivad, et tulenevalt läbirääkimisest sidusrühmadega on kohustus. perioodika kojukande teenuse hinnastamise allutamine Konkurentsiameti järelevalvele jäänud eelnõust välja. Meedialiit toetab siiski ka perioodika Oleme nõus, et perioodika kojukande hinnakujundus kojukande hinnakujunduse läbipaistvust, kulupõhisust ja põhjendatust. peaks olema läbipaistev, kulupõhine ja põhjendatud. Samas tuleb arvestada, et perioodiliste väljaannete Ühtpidi on mõistetav, et perioodika kojukandel hajaasustuse piirkonnas on kojukande kohustus on universaalse postiteenuse tugev regionaalpoliitiline tähendus ning et seda kui eriti kõrge omahinnaga osutajale seatud täiendav kohustus, mida osutatakse teenust on tarvis jätkuvalt riiklikult toetada. Toetus omakorda avaldab turutingimustel ning mida võivad osutada ka teised kojukande hinnale olulist mõju. teenuseosutajad (erinevalt UPT-st, mida saab osutada korraga ainult üks ettevõte). Olemuselt on Küll aga oleme seda meelt, et ka perioodika kojukande hinnastamine peaks tegu sarnane kohustusega nagu on pensionite või olema läbipaistev, kulupõhine ning põhjendatud. Ilmselt on tarvis toetuste kojukanne. Viimane on samuti UPT osutaja universaalse postiteenuse õiglase hinnastamise jaoks analüüsida postiteenuse kohustus, kuid mida praktikas osutab hanke alusel hoopis vabaturu teenuseosutaja. pakkuja kõiki kulusid, sest meie arvates ei ole üksiku teenuse kulusid – eriti UPT ja perioodika kojukande kulusid - võimalik lõpuni eristada. Seepärast Eelnõuga disainitud põhjendatud tasu on loodud pole Meedialiit vastu ka sellele, kui perioodika kättetoimetamise hinna universaalse postiteenuse jaoks, ilma kaasnevaid kujunemise mehhanism oleks niisama läbipaistev nagu universaalse kohustusi arvestamata. Kõnealuse kohustuse postiteenuse omagi ning et Konkurentsiamet analüüsiks ka perioodika liitmine ka UPT osutaja kaasnevatele kohustustele kojukande hinna kujunemist sama metoodika alusel. Perioodika kojukande tekitaks täiendavat bürokraatiat ning ajakulu nii hinna kujunemist ja selle komponente tuleks kirjastajatele hinnaläbirääkimiste teenuse tellijale, osutajale kui regulaatorile. Lisaks käigus tutvustada, et me saaksime veenduda ka selle hinna kulupõhisuses ja tekiks ebavõrdne kohtlemine UPT osutaja ja teiste põhjendatuses. Kojukande hinnastamise puhul tuleks seaduse tasandil perioodilisi väljaannete kojukannet pakkuvate (hinnakomponentide juures) määratleda seegi, kuidas kandepäevade arv (või teenuse osutajate osas. Eelnõu koostamise seisuga nende võimalik muutus) avaldab mõju teenuse lõpphinnale. on perioodiliste väljaannete või  menetlusdokumentide edastamiseks majandustegevusteate esitanud lisaks AS Eesti Postile veel 8 ettevõtet. Eeltoodust tulenevalt ei ole perioodika kojukande hinna kooskõlastamise liitmine käesoleva protsessi sisse mõistlik. 5. Seoses „põhjendatud tasuga“ toome esile veel ühe probleemi: Võtame teadmiseks ja selgitame. Hetkel meediamajadega sõlmitud lepingutes on kojukande hind seotud turu üldise rakendatakse kojukande osas mitmeid kaitse- ja mahuga ning turu kogumahu kahanemine lepingus fikseeritust kiiremini leevendusmeetmeid. Riigi eelarvest on iga aastaselt tähendab väljaannetele järgmiseks hinnaperioodiks täiendavat hinnatõusu maapiirkonna kojukandeks eraldatud dotatsioon, et (lisaks praegu juba lepingus fikseeritud hinnatõusule). nii maapiirkonnas kui linnapiirkonnas oleks võimalik hoida perioodiliste väljaannete kojukande hind samaväärsena. 2025. aastal on üheskoos Mõne turuosalise lahkumine turult toob ülejäänutele kaasa täiendava ja teenuse osutajaga uuendatud ka doteeritava prognoosimatu hinnatõusu. Nii tähendas Eesti Päevalehe paberlehena ilmumise piirkonna tsooni, et toetus oleks paremini sihistatud. lõppemine teistele väljaannetele märkimisväärset lisakulu kojukandehinna täiendava kasvu näol. Kõnealuse postiseaduse muudatusega Kojukande hinna tõus (ka teised kirjastajate tegevusest sõltumatud otsused, võimaldatakse UPT osutajal osutada teenuseid näiteks käibemaksu tõus) tingivad vajaduse tõsta tellimishinda, kõrgem hind efektiivsemalt, eemaldades ebavajalikud ning toob kaasa tellijate loobumise, see omakorda tingib uuesti kojukandehinna koormust tekitavad nõuded. Arvestades langevaid tõusu. Selline „surmaspiraal“ ilma tasakaalustavate poliitikameetmeteta võib mahtusid, peab töö nende tegevustega jätkama ning viia soovimatute tulemusteni: paberajakirjanduse tarbijate hulk väheneb, on oluline leida täiendavaid võimalusi, millega on viimastele väljaannetele, kes kojukandeturule jäävad, langeb aga ebaõiglane võimalik tagada teenuse jätkusuutlikkus, kaitstes koormus kogu kojukandesüsteemi kinnimaksmiseks „põhjendatud tasuna“, mis samal ajal teenuse kasutajate huve. võib olla ebamõistlikult kõrge. Palume seaduse loojatel siin kindlasti lisada kaitse- ja leevendusmeetmeid. Sotsiaalministeerium 1. Sotsiaalministeeriumil ei ole postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste Osaliselt arvestatud. Täiendame eelnõud ning seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta sisulisi märkuseid. Juhime aga sõnastame säte üldisemalt viidates kõikidele tähelepanu sellele, et eelnõu § 1 punktis 43 (PostiS § 36 lõikes 2) viidatakse asjakohastele õigusaktidele. pensionite ja toetuste väljamaksmisega seonduvalt vaid riikliku pensionikindlustuse seadusele, kuid toetusi makstakse kojukandega välja ka  teistel juhtudel. Näiteks on kojukandega seonduvat reguleeritud puuetega Rahasiirde teenust pakuvad turul ka muud teenuse inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 22, perehüvitiste seaduse § 8 lg-s 5 ja osutajad. UPT osutaja vaates on tehingute arv töövõimetoetuse seaduse §-s 17. aastate lõikes oluliselt vähenenud ning trend on langev. Igasugune täiendav kohustus UPT osutajale Ühtlasi asendatakse eelnõuga PostS § 36 lõike 1 punktis 2 universaalse tähendab täiendavat kulu, seega ei ole meie postiteenuse osutaja rahasiirete osutamise kohustus sellekohase õigusega. Meie hinnangul täiendavate eristuste loomine hinnangul tasuks kaaluda, kas selle juures võib olla vajadus teatud erisusteks põhjendatud. Kriisisituatsioonides sularaha näiteks kriisisituatsioonide puhul, kuna rahasiirde makseteenus võib aidata kättesaadavuse tagab vastavalt kaasa rahaliste vahendite käibel hoidmisele kriisisituatsioonides. Hädaolukorraseaduse § 36 lõike 3 punktile 2 Eesti Pank. Konkurentsiamet 1. Konkurentsiamet on tutvunud seaduseelnõuga ning sellele lisatud Selgitame. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu § 4 seletuskirjaga. Seaduseelnõu sisulise poole osas ametil märkusi ei ole. Samas (seaduse jõustumine) sätetes olid jäänud viimased oleme lisanud eelnõu teksti juurde mõned kommentaarid, mis puudutavad muudatused sisse viimata. § 4 lõige 1 sätestab konkreetsete sätete jõustumise aega. Eelnõuga tutvumisel tekkis seaduse üldise jõustumise aja ning lõigetes 2 ja 3 kommenteeritud sätete juures kahtlus, et need on jäänud üleminekusätete sätestatakse erijuhud. Universaalse postiteenuse hulgast välja. põhjendatud tasu sätted (eelnõu § 391-394) on plaanitud jõustuma esimesel võimalusel, kuna need Lisaks tegime ühe kommentaari seletuskirja teksti juurde. Selle lehekülje 15 alt on aluseks põhjendatud tasu menetluseks. Seega teises lõigus on märgitud, et UPT osutamise kuludest ca 70% moodustub need jõustuvad eelnõu § 4 lõike 1 alusel. personalikulud, millest omakorda suur osa moodustavad nn eesliinitöötajad Eelnõuga lisatavate § 531. Universaalse (kirjakandjad). Tõime oma kommentaaris välja, et Konkurentsiametile esitatud postiteenuse põhjendatud tasule üleminek ja § 532. UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluste põhjal nähtub Eesti Universaalse postiteenuse rahastamisega seotud Posti andmetest, et personalikulud on ca 40% UPT-le kantavatest kuludest. rahastamiskohustuse lõpetamine osas ei ole eraldi rakendussätet vaja, kuna need jõustuvad samuti eelnõu § 4 lõike 1 alusel. Seaduse 4. peatüki 2. jao kehtetuks tunnistamine ja paragrahvi 43 lõike 2 ja 3 kehtetuks tunnistamine jõustuvad eelnõu § 4 lõike 3 alusel kuna need reguleerivad kuni põhjendatud tasu jõustumiseni seniseid õigusi ja kohustusi.  Tööjõukulude osas täpsustame seletuskirja teksti. AS Eesti Post 1. Eesti Post kui postiteenuse osutaja, sh universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) Võtame teadmiseks. osutaja on pikka aega juhtinud tähelepanu postiseaduse kaasajastamise vajadusele. Seepärast on meie hinnangul tervitatav postiseaduse muutmise jõudmine eelnõu tasemele. Aktsiaselts Eesti Post nõustub suures osas eelnõus tooduga, kuid siiski on mitmeid kohti, mille osas palume seaduse ja rakendusaktide eelnõusid muuta ja täiendada ning seletuskirja muuta või täiendada. 2. Põhjendatud tasu mudel ja sellele üleminek. Eelnõus on loobutud taskukohase Võtame teadmiseks. Oluline on siinkohal ära tasu ja ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise mudelist ning kasutusele märkida, et viimane UPT avalik konkurss toimus võetakse põhjendatud tasu mudel. Üldjoontes sarnaneb see teiste reguleeritud 2024. aastal, mille tulemusena väljastas valdkondadega, kuid arvestades UPT teenuse olemuslikku erinevust teistest Konkurentsiamet Eesti Postile tegevusloa reguleeritud valdkondadest (võrreldes nt kaugkütte, veeteenuse, elektrivõrkude järgmiseks 5 aastaks. võrguteenusega on UPT teenus äärmiselt tööjõumahukas), jääb küsimus, kuidas toimub mudeli järgi tegelike kulude ja mõistliku kasumi tagamine. Nagu on ka viidatud 2021. a Riigikontrolli auditis, siis UPT osutaja konkursil osalemise otsust ei teinud Eesti Post ka 2019. a kergelt, sest teenuse osutamine kehtiva regulatsiooni tingimustes tähendas ettevõttele kahjulikku tegutsemist. Seejuures juhtis Riigikontroll tähelepanu, et ette kahjumit teeniva teenuse osutamisel pole riigivara valitsejana MKM tegelikult juhindunud riigivaraseaduse põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib saada. Riigikontroll juhtis 2021. a tähelepanu: „Postiteenuste regulaatorina on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalus muuta vajalikul moel näiteks postiteenuse nõudeid, kompensatsioonisüsteemi või tasusid.“ „Riigivaraseaduse kohaselt peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest, et toiminguid ja tehinguid tehes suurendatakse kasu ja välditakse kahju, mis riik võib saada. Ka võttes arvesse, et universaalset postiteenust osutatakse avalikust huvist lähtuvalt, jääb osaluse valitsemise eesmärgiks teenida mõistlikku kasumit tagavat tulu. Aktsepteerides olukorda, kus ettevõte on sunnitud pakkuma teenust alla omahinna, ei ole riigivara valitseja vältinud kahju tekkimist.“ (p 65)  UPT põhjendatud tasu kavandatav mudel sarnaneb küll teistes reguleeritud valdkondades kasutatavale ja annab etteulatuvalt parema indikatsiooni tulude- kulude lõikes, kuid hinnastamise juures liiga pikad tähtajad ja paindlikkuse puudumine paneb UPT osutaja taas kahjumlikult tegutsema. 3. A. Põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad kulu komponendid ja tasu Võtame teadmiseks arvestamise Alused. Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse postiseadust §-ga 391–394, mis Lähtudes saabunud tagasisidest ning täiendavatest sätestab UPT põhjendatud tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud konsultatsioonidest on otsustatud loobuda tasu kooskõlastamise ning ajutise hinna kehtestamise alused. Eesti Posti kui kooskõlastamisele saadetud eelnõus plaanitud pikaaegse kogemusega UPT osutaja jaoks teeb muret, kuidas edaspidi põhjendatud tasu rakendusmääruse loomisest. tagatakse, et UPT‑d saab tõesti osutada kulupõhiselt, st kulud saaksid kaetud ja ettevõtjale oleks tagatud mõistlik kasum. Praeguse eelnõu juurde ei ole lisatud Ei arvesta ettepanekut, mis puudutab teenuse UPT põhjendatud tasu arvutamise täpsemate alustega rakendusakti kavandit, osutamise kulu mitte põhjendatuks pidamise korral mistõttu Eesti Posti arvamus piirdub vaid seaduse eelnõus ja seletuskirjas andmaks õigust lülitada see tegevus tervikuna välja tooduga. teenuse osutamise protsessist. Esitatud näite puhul PostiS § 391 lg 1 järgi peavad põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud olema võib postiteenuse osutaja puhul, kes osutab lisaks põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse UPT-le ka teisi teenuseid, tekkida UPT põhjendatud postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Nimetatud tasu kooskõlastamisel vaidluskohaks kujuneda see, põhimõte, põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad kulukomponendid kui kas teatud tegevus on UPT-ga seotud või mitte ja ka kulude loetelu, mida arvesse ei võeta, on iseenesest arusaadavad, kuid nende millises ulatuses. Esmalt, nagu eelpool mainisime sisustamise kohta ei ole Eesti Postil ilma rakendusakti kavandita võimalik luuakse rakendusmäärus UPT täpsemate aluste seisukohta võtta. UPT teenuse eripära võrreldes teiste reguleeritud valdkonna jaoks, mille eesmärgiks on reguleerida täpsemad võrgupõhiste teenustega seisneb selles, et postiettevõtjal võib osaliselt või nõuded ning luua selgust, milliseid kulusid saab täielikult kattuvalt koos UPT-ga olla sama võrgu peal erinevaid teenuseid või põhjendatud tasu sisse arvestada. Teisalt tulebki seonduvalt erinevate teenustega tuleb kanda üldkulusid, mis kulumudeli järgi nendes kuludes või teenustes, kus on regulaatori ja jagatakse erinevatele teenustele nende osakaalude järgi – eri teenuste eraldi teenuse osutaja vahel erinev arusaam ära põhjendada hoidmine kõigi tegevuste lõikes ei ole mõistlik ega säästlik (nt iga erineva millistel juhtudel on need kulud põhjendatud teenuse jaoks ei ole vaja eraldi kanderingi ülal pidada või eraldi kuuluma UPT põhjendatud tasu osaks. raamatupidamisteenust hoida). UPT teenuse osutamisel on käesoleval hetkel peamine vaidluskoht, millised tegevused on olemuslikult ning millises ulatuses UPT-ga seotud ja millised kulud on ebamõistlikult koormavad. Postiseaduse muudatustega asendub tänane olukord sellega, et milline kulu on põhjendatud. Tänase kogemuse pealt on põhjust arvata, et postiteenuse osutaja puhul, kes osutab lisaks UPT-le ka teisi teenuseid, võib UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel vaidluskohaks kujuneda see, kas teatud tegevus on UPT-ga seotud või mitte ja millises ulatuses. Näiteks on tänagi vaidluskohaks, kas kirjakastidest kirjade kogumise kulu on põhjendatud või mitte või kas kanderingil sõidavad koos perioodikaga UPT saadetised üldse tasuta ning perioodika kuludest kantakse kanderingi kulud. Eesti Posti ettepanek on, et UPT osutajal peab siiski jääma võimalus olukorraks, kus mingit teenuse osutamise kulu ei peeta põhjendatuks, lülitada see tegevus tervikuna välja teenuse osutamise protsessist. See aitab tasakaalustada seda, mis on põhjendatud ja mis mitte. Näiteks, kui raamatupidamiselt oodatakse UPT ja muude teenuste osas eraldi arvestuse pidamist ja lõppmaksete arvelduste protsessi, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et UPT ei tohiks raamatupidamise kulu teatud ulatuses saada. Kui seda tegevust ei tehtaks, ei ole võimalik ka UPT teenust osutada ja selleks kehtestatud nõudeid täita jne. Ühtlasi on äärmiselt oluline metoodikas (ja juba ka seletuskirjas näidetena) avada, mida on peetud silmas põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevate kulude all (loetelu PostiS § 391 lg-s 2). Selgitame, et eespool on juba kirjeldatud erinevaid arusaamasid seonduvalt vajalike muutuv- ja tegevuskuludega (PostiS § 391 lg 2 p 1). Vaidluste vältimiseks peame oluliseks, et juba seletuskirjas parandataks eksitav näide ja sõnastataks seletuskirja lk 14 alt viimases lõigus lause: „Nende kulude hulka kuuluvad mh nii personalikulu kui ka üldised majandamiskulud.“ Võivad ju siia kuuluda ka raamatupidamiskulu, juriidilised kulud, teenuse juhtimise ja haldamise kulu, IT-, turundus- ja müügikulu jne. Samamoodi vajab metoodikas (ja juba ka seletuskirjas näidetena) väljatoomist, millised on ikkagi kulud, mida ei või arvata põhjendatud tasu hulka (PostiS § 392 lg 4). Eespool toodud põhjenduste valguses on äärmiselt oluline, et erinevate teenuste jaoks kahasse kantud kulud (nt raamatupidamine, üldjuhtimisega seotud jms kulud) ei loetaks kergekäeliselt UPT osutamisega  mitte seotud kuluks ning jäetaks seeläbi teiste postiteenuste kanda (ehk sisuliselt lubamatult ristsubsideeritakse teiste teenuste kaudu UPT teenust). Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel ja vastava metoodika kehtestamisel tuleb silmas pidada, et arusaadavalt peavad hinda lülitatavad kulud olema kuluefektiivsed, kuid Konkurentsiamet ei saa lükata põhjendamatult UPT-ga seotud tegevusi teiste teenuste kanda (ehk ristsubsideerida) ning Konkurentsiamet peab arvestama, et põhjendatuks tuleb lugeda tegevuskulud, mis võimaldavad säilitada UPT tegevuse jätkusuutlikkust ning teenuse nõutud kvaliteeditaset. Seega UPT põhjendatud tasu peab tagama teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuete täitmisel. Eesti Posti ettepanekud: Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Juhul kui mingit konkreetset kulu ei peeta põhjendatuks, on teenuse osutajal õigus see tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse osutamisest. Teha vastav täiendus nii eelnõus kui ka seletuskirjas lk 14 alt 3. lõigu lõpus: „Juhul kui mingit konkreetset kulu ei peeta põhjendatuks, on teenuse osutajal õigus see kulu ja tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse osutamisest.“ Põhjendatud tasu arvestamise aluste metoodikas ja Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel tuleb silmas pidada, et tegevuskulud peavad võimaldama säilitada UPT jätkusuutlikkuse ja teenuse nõutud kvaliteedi. Täiendada vastavalt ka seletuskirja lk 15 alt 3. lõiku lausega: „Samas peab põhjendatud tasu olema selline, et võimaldab UPT osutajal teenust osutada nõuetekohaselt ja kvaliteetselt.“ 4. B. Põhjendatud tasu kooskõlastamise tähtaeg ja teavitamise tähtaeg Mittearvestatud. Kuigi kiire menetlus on äärmiselt Eelnõu § 1 p-ga 49 täiendatava PostiS §-ga 393 lõikes 2 on ette nähtud, et oluline, ei ole ettepanekuna tehtud tähtajad Konkurentsiamet kooskõlastab UPT põhjendatud tasu või jätab selle realistlikud. Ka näiteks ühisveevärgi ja - põhjendatult kooskõlastamata 30 päeva jooksul alates taotluse saamist. Eriti kanalisatsiooni teenuse hinnaotsuse tegemiseks keeruka või töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse alusel on pikendada kooskõlastamise tähtaega 60 päevani. Tähtaja pikendamisest Konkurentsiametil aega 30 päeva. Samuti on üldine teavitatakse taotluse esitajat hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse tava, et tarbijatele või klientidele teavitatakse esitamisest. Eelnõus on ette nähtud PostiS §-s 391 lg-s 3, et UPT osutaja teavitab hinnamuutustest ette vähemalt 30 päeva. Seega on avalikkust põhjendatud tasu suurusest oma veebilehel ja postkontoris vähemalt tegemist tavapärase praktikaga. 30 päeva enne tasu jõustumist. Ei saa nõustuda väitega, et eelnõus ette nähtud UPT eripära tõttu on tegevus- ja muutuvkulude osakaal suur, mistõttu on vajalik kooskõlastamise tähtaeg koos etteteavitamise ajale jalgu jäämata muuta ka põhjendatud tasu suurust. Erinevalt teistest tähtajaga UPT osutaja jaoks juba ette vähemalt 3-6 reguleeritud valdkondadest on UPT teenus märkimisväärselt suuremas ulatuses kuu pikkust kahjumlikku tegevust tähendaks. tööjõukuludest sõltuv – lausa 70% ulatuses, millest omakorda väga suur osa on Eelnõu kohaselt tuleb Konkurentsiametil sõltuv miinimumpalga muutusest. Kui Eesti Post saab alles detsembris teada kooskõlastada põhjendatud tasu 30 päeva jooksul. järgmise kalendriaasta jaanuarist kehtiva miinimumpalga ning alles seejärel Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemise mitmekuulise menetluse tulemusena kehtestatakse põhjendatud tasu, on Eesti korral võib Konkurentsiamet pikendada Post juba UPT osutamisega saanud märkimisväärset kahjumit, sest tööandjana kooskõlastamise tähtaega 60 päevani. Seega võiks peab Eesti Post tagama vähemalt miinimumtöötasu või sellega seotult menetlus, koos vajaliku ooteajaga võtta 2-3 kuud. indekseeritud töötasu. Suuresti tööjõust sõltuv UPT osutaja peab teenust UPT osutaja peaks põhjendatud tasu esitamisel selle osutades arvestama miinimumpalga muudatustega, mis kehtestatakse aga üsna ajaga arvestama ning enda kulusid planeerima enne kalendriaasta algust. Ettevõtja peab lisaks kooskõlastamise tähtajale selliselt, et täiendav kulu tekiks samaaegselt, mil juurde arvestama ka uuest põhjendatud tasust avalikkuse teavitamise tähtaja ehk saabub kooskõlastus põhjendatud tasu osas. nn ooteaja (PostiS § 391 lg 3). Kokkuvõttes tähendab eelnõus ette nähtud kooskõlastamise tähtaeg koos etteteavitamise tähtajaga UPT osutaja jaoks juba UPT osutajal õigust esitada põhjendatud tasu ei ole ette vähemalt 3-6 kuu pikkust kahjumlikku tegevust. Kui eelnõu kohaselt seotud riikliku alampalga kooskõlastamismenetlus venib pikemaks, tähendab see kahjumi veelgi enam kokkuleppega, vaid eelnõuga lisatav § 392 lõike 3 suurenemist, sest ettevõtjal tuleb juba tekkivad suurenenud kulud kanda (nt sätestab, et põhjendatud tegevuskulude leidmisel Eesti Vabariigi töötasu alammäära suurenemisest tulenevalt on vaja töötajatele arvestatakse kulude dünaamikat ajas ja selle võrdlust töötasu maksta uute määrade järgi ning tööandjana ei ole UPT osutajal võimalik alampalga muutusega. Nagu eespool välja toodud seda kulu edasi lükata). Seepärast on vajalik lühendada nii kooskõlastamise kui osutab UPT osutaja ka teisi postiteenuseid ning UPT ka teavitamise tähtaegu. käive on viimastel aastatel moodustanud alla 10% Kui ministeerium muudab postiseaduse regulatsiooni nii, et uued tähtajad teenuse osutaja käibest, seega ei saa UPT tegelikkuses kasumlikkusele kaasa ei aita, on ministeerium rikkunud RVS §-st põhjendatud tasu potentsiaalne menetlus mängida 8 lg-st 1 tulenevat kohustust valitseda riigivara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, kandvat rolli kogu ettevõtte palgatõusu otsustes. säästlikult ja heaperemehelikult.   RVS § 10 lg 2 kohaselt on äriühingus osaluse valitsemise Samuti ei saa nõustuda sooviga, et menetluse ajaks põhieesmärgiks reeglina õigusakti, põhikirja või halduslepinguga peab olema võimalik alternatiivsete sätestatud avalikust huvist lähtuva funktsiooni täitmine, näiteks mehhanismidega kehtestada põhjendatud tasu või tegevusalal tegutsemine, millega peab kaasnema ka tulu saamise peab olema ette nähtud tekkiva kahjumi eesmärk kaupade müügi või teenuste osutamise teel tasu eest, mis tagab hüvitamismehhanism. UPT osutaja ülesanne on mõistliku kasumi. arvestada ning planeerida oma tegevuses  Kuivõrd mõistlikku kasumit antud olukorras ei tagata, on osaluse potentsiaalse menetlusajaga juba taotlus esitamise valitsemise põhieesmärgist kõrvale kaldutud ning riigivara valitsemine hetkel. Konkurentsiameti ülesanne on seevastu ei toimu eesmärgipäraselt. pidada nimetatud tähtaegadest kinni. 3 Põhjendatud tasu kooskõlastamise menetlus peaks olema loodud võimalikult Seletuskirja täiendatud § 39 lõike 3 ettepaneku lihtsana ning välistatud peaks olema põhjendamatud päringud. See tähendaks, osas. et kooskõlastustaotluse läbi vaatamine ei tohi kujuneda pikaks menetluseks. Kui menetlus hakkab venima, peab olema võimalik alternatiivsete mehhanismidega kehtestada vahepealseks perioodiks põhjendatud tasu või peab olema ette nähtud tekkiva kahjumi hüvitamismehhanism. Kooskõlastamise tähtajaga seondub ka eelnõuga PostiS § 393 lg-s 3 ette nähtud tähtaegade peatumine ajaks, kuni UPT osutaja esitab Konkurentsiametile vajaliku teabe taotluse kohta otsuse tegemiseks. Mõistame, et samasisuline on ka teistes reguleeritud valdkondades hinna kooskõlastamise menetluste põhimõte. Siiski on äärmiselt oluline, et Konkurentsiamet saab menetlust peatada üksnes juhul, kui puuduolev teave on tõesti asjassepuutuv ja ei võimalda otsust teha. Sellega tuleb täiendada ka seletuskirja. Eesti Posti ettepanekud: Lühendada Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu taotluse kooskõlastamise tähtaega 10 päevale, pikendamise võimalusega 20 päevale ning uuest põhjendatud tasust teavitamise tähtaega 10 päevale. Täiendada seletuskirja, et menetluse peatamise alus PostiS § 393 lg 3 järgi on mõeldud vaid olukordadeks, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave ja otsust ei ole võimalik teha. 5. C. UPT osutajale ei pea panema eraldi tõendamiskohustust Arvestatud. Säte eemaldatud eelnõust. Eelnõuga nähakse PostiS § 39² lg-s 6 ette UPT osutaja kohustus tõendada põhjendatud tasu vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Eesti Posti hinnangul on nimetatud säte ülemäärane. Põhjendatud tasu kooskõlastamise käigus tuleb igal juhul ettevõtjal põhjendada muudatuse vajadust. Ainuüksi PostiS § 392 lõike 2 kohaselt põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Teisisõnu tuleneb juba siit ettevõtja kohustus oma taotlust põhjendada. Sarnane regulatsioon on ka teistes reguleeritud valdkondades (nt ELTS-s, kaugkütteseaduses, ÜVVKS-s). Seadusele vastavuse ja õigusaktide nõuetele vastavuse tõendamisega tegelemine kaldub menetluse eesmärgist kõrvale ja on sel viisil ülemäärane. Kui on etteheiteid ettevõtja tegevuse vastavusele Postiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, on tegemist järelevalve küsimusega. Eesti Posti ettepanek: Välja jätta PostiS § 39² lg 6. 6. D. Põhjendatud tasule üleminekul tasude muutuse osas on vaja teha Mittearvestatud. Peame vajalikuks säilitada muudatused kaitsemehhanismid, mis tagavad, et taskukohaselt Eelnõuga nähakse ette PostiS § 531 UPT põhjendatud tasule ülemineku tasult põhjendatud tasule üleminek ei ole tarbijatele regulatsioon. Seejuures on paragrahvi lõikes 3 kirjas, et Konkurentsiamet ei liiga järsk. Seda enam, kui välismaalt Eestisse kooskõlasta aastatel 2026-2030 tasu, mis on suurem kui 20 protsenti eelmise saabuva mahu pealt on piirmäärad aastaseks aasta tasust. Postiteenuse osutajal on UPT teenuse osutamisel õigus saada muudatuseks ees, on vajalik tagada, et ka riigisisese kaetuks teenuse osutamise põhjendatud kulud ja teenida mõistlikku kasumit. ning Eestist väljuva suunal oleks potentsiaalne Eelnõu kohaselt toimub taskukohaselt tasult üleminek kulupõhisele hinnale hinnatõus tarbijale vastuvõetav. Järsk hinnatõus võib etapiviisiliselt. Arvestades ka eelnõust tulenevaid efektiivsusmeetmeid ja potentsiaalselt vähendada ka tulu, kui hinnatõusu piiranguid põhjendatud tasu tõstmisele, siis Eesti Posti hinnangul saavutab UPT järel vähenevad mahud prognoositust kiiremini. teenus kulupõhisuse mitte varem kui kolm aastat peale uuele Leiame, et paari aastane reguleeritud üleminek rahastamismehhanismile üleminekut. Kolm aastat peale Postiseaduse ja selle kaitseb ühtlaselt nii UPT kasutaja huve kui tagab ka  rakendusaktide vastuvõtmisest. Lisaks on oluline arvestada, et 50% UPT pikas perspektiivis UPT teenuse osutaja kahjumist tuleb välismaalt Eestisse saabuva mahu pealt ja seal on piirmäärad jätkusuutlikkuse. aastaseks muudatuseks ees, siis see on juba oluline mõjutaja, et ettevõttele ei muutu see koheselt, vaid ca 3 aastat peale postiseaduse vastuvõtmist. Oleme lähtuvalt tagasisidest tõstud piirmäära 50%- Siseriikliku ja Eestist väljuva teenuse osas on hetkel näha samuti, et kui kehtib ni, mis kooskõlas viimaste tasukohaste tasude piirmäär 20% aastas ja esmane muutus tuleb 2026. a alguses, siis UPT saavutab muutustega peaks katma kulupõhisuse juba parimal juhul kulupõhisuse 2028. a lõpuks. Samas puudub eelnõus igasugune esimestel aastatel. lahendus vahepealse perioodi kulude katmiseks. Eesti Posti ettepanek: eelnõust välja jätta säte, mille kohaselt Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel aastatel 2026-2030 on seatud piirang, et tasu ei tohi olla suurem kui 20 protsenti. Alternatiivselt on vaja tagada UPT osutajale ülemineku perioodil UPT osutamisega tekkiv ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine analoogselt kehtiva regulatsiooniga, kus taskukohane tasu ei korva kõiki UPT osutamisega tekkivaid kulusid ja mõistlikku kasumit. 7. UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine Arvestatud. 2 Eelnõu § 1 p 56 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 53 , mis näeb ette UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamise. Rakendussätete kohaselt on piiratud kehtiva rahastamismehhanismi järgi viimast korda esitatava ebamõislikult koormava kulu hüvitis UPT makse ulatusega. Tegemist on põhjendamatu piiranguga, sest UPT osutajal on õigus ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamisele ulatuses, milles taskukohane tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist (PostiS § 411 lg 4). Eesti Post on eespool ka selgitanud, et tegemist on olukorraga, kus riigivara valitseja ei juhindu riigivaraseaduse põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib saada. Vastav piirang tuleb eelnõust välja jätta. Eesti Posti ettepanek: Välja jätta PostiS § 532 lg 4. 8. UPT osutaja avaliku konkursi ebaõnnestumisel teenuse ülevõtmine Võetud teadmiseks. Eelnõu § 1 p 13 kohaselt muudetakse PostiS § 6 lg 2 selliselt, et UPT osutaja Rahandusministeeriumi poolt laekunud tagasiside avaliku konkursi ebaõnnestumisel paneb Konkurentsiamet universaalse valguses oleme nimetatud sätte muutmisest postiteenuse osutamise kohustuse kuni viieks aastaks riigi osalusega loobunud. äriühingule, kes osutab paki- ja postiteenuseid. Kehtiv säte arvestab sellega, et ettevõtjal peab olema UPT osutamise tegevusluba – tegevusloa omamine on aga seotud otseselt UPT osutamiseks ka võimekuse olemasoluga. Eelnõu näeb aga ette täiesti teistsuguse lähenemise. Nagu ka seletuskirjas on märgitud, siis seni on küll UPT avalikel konkurssidel osalenud vaid Eesti Post, siis UPT rahastamise liikumisel kulupõhiseks ei saa välistada, et tulevikus võib tekkida ka teistel postiteenuse osutajatel huvi konkursil osalemise vastu. Kui UPT avalikul konkursil määratakse UPT osutajaks muu ettevõtja kui Eesti Post ning kui järgmine avalik konkurss ebaõnnestub, siis pakutud regulatsiooni kohaselt peaks riigi osalusega äriühing, kes osutab paki- ja postiteenuseid, suutma võtta UPT teenuse üle ilma etteteatamisajata. Eesti Post leiab, et siin ei ole arvestatud UPT teenuse osutamise ülevõtmiseks vajaliku ettevalmistusajaga, mis Eesti Posti hinnangul on minimaalselt 6 kuud. Kui UPT tegevusluba on olnud 5 aastat teisel ettevõtjal, siis Eesti Post ei ole selleks ajaks säilitanud UPT jaoks vajalikku võrku, st ei koguks ja ei kannaks UPT saadetisi ei siseriiklikult ega rahvusvaheliselt, ei toimetaks kätte perioodilisi väljaandeid jne. Sellest tulenevalt oleks ka postiringide logistikas hoopis teine ülesehitus. Juhul kui riigi osalusega äriühingule määratakse antud kohustus uuesti, siis see tähendaks väga suuri muudatusi nii siseriikliku logistika ülesehituses kui ka rahvusvahelise võrgu taastamises. Näitena saab tuua, et UPT tegevusloata, oleks ettevõttel tänase 800 postikulleri asemel ca 350 postikullerit, vähemalt 50% väiksem autopark, tõenäoliselt ei oleks postiasutusi, kirjakaste jne. Rahvusvahelisel tasandil on vaja taastada oluliselt laiemalt transpordiühendused jm lahendused. Seega, kui tekiks sisuliselt olukord, kus ettevõte peab võrgu taastama, siis selleks on vajalik ette näha minimaalselt 6 kuud ette teatamist.  Eesti Posti ettepanek: Eeltoodust lähtuvalt on vaja näha regulatsioonis ette, et UPT teenust peab jätkama senine ettevõtja vähemalt 6 kuud, kui ta ei ole riigi osalusega postiettevõtja, ning sellele järgnevalt paneb Konkurentsiamet UPT osutamise kohustuse kuni viieks aastaks riigi osalusega postiettevõtjale. 9. Postipakk ei ole partiisaadetis Arvestatud. Edaspidi edastatakse partiisaadetisena Eelnõu § 1 p 7 kohaselt muudetakse PostiS § 4 lg-s 81 partiisaadetise määratlust. kirisaadetis liht- ja tähtsaadetisena, mille saatja Sätte kohaselt edastatakse partiisaadetisena kirisaadetis (p 1), aga ka postipakk annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle tähtsaadetisena, mille saatja annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale; edastamiseks vähemalt 25 saajale. Eelnõu ei arvesta sellega, et partiisaadetisena edastatav postipakk tähtsaadetisena (postkontorist üleantud ja postkontorist väljastatav) ei ole enam kättesaadav. Arvestades, et tarbijad kasutavad selles osas vabaturuteenuseid ja mugavamaid kanaleid, puudub turul nõudlus tähtsaadetisena postipaki järele. Eesti Posti ettepanek: Eelnõust välja jätta PostiS § 4 lg 81 p 2 ning piirduda partiisaadetise määratluses vaid kirisaadetisega. 10. Eelnõuga on vaja muuta ka kirisaadetise mõistet Arvestatud. Eelnõu täiendatud. Kehtiva PostiS § 4 lg 2 kohaselt on kirisaadetis postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. Kirisaadetis on näiteks kiri, trükis ja pisipakk. 2026. aastast jõustuvad UPU konventsiooni muudatused1, mille kohaselt R (tähitud) maksikiri on ainult pabersisuga saadetis. See tähendab, et 2026. aastast ei pakuta tähitud kirisaadetisena enam saadetise edastamisena tähitud kirjateenust. See liigub pakisaadetiseks. Pabersisuga dokumente saab endiselt edastada tähitud kirisaadetisena. Postiseaduse muutmisel on võimalik juba praegu teha vastavad muudatused, et välistada 2026. aastast PostiS § 4 lg 2 ja lg 7 vastuolu UPU konventsiooniga. 1 Kättesaadav: https://docs.upu.int/download/cng/e4/cngprop20  Eesootavat muudatust arvestades on mõistlik juba praegu postiseaduses ühtlustada samal põhimõttel nii siseriikliku tähitud kirja kui rahvusvahelise tähitud kirja, et klientide jaoks võimalikult vähe segadust tekitada. Kuna on teada, et ka kirisaadetiste kaalu ja mõõtmetega on plaanis muudatusi, siis samuti on ettepanek seadustest ja määrustest kõik mõõdud välja võtta ja teha viide Ülemaailmse Postiliidu (Universal Postal Union) nõuetele. Need muutuvad vastavalt Ülemaailmse Postiliidu regulatsioonidele ja kajastatakse kliendi jaoks teenuse tüüptingimustes. Eesmärk on, et siseriiklik regulatsioon ei saaks takistuseks, kui muutuvad UPU regulatsioonid ja nõuded. Eesti Posti ettepanek: Muuta PostiS § 4 lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt: „Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud saadetis, mis vastab siduvates Ülemaailmse Postiliidu aktides kirjapostile kehtestatud mõõtmete, sisu ja kaalu nõuetele.“ Postiseaduses kui määrustes ei ole mõistlik kajastada kirisaadetise sisu, mõõtude ja kaalu infot. 11. Ettepanekud seletuskirja osas ja rakendusaktide kavandite osas Arvestatud. Seletuskirja vastavat lõiku muudetud. Seletuskirja tasemel on vajalik järgmine tehnilisemat laadi muudatus:  Automatiseeritud juurdepääsupunkti (seletuskirja lk 8) ei ole mõistlik Rakendusakte puudutavad muudatusi on arvestatud pidada üheselt vaid niipalju kui võimalik. Rakendusmääruste välja pakiautomaadiks, küll võib pakiautomaadi tuua näitena ja jätta loetelu tuleviku töötamine tehakse koostöös Eesti Postiga. lahenduste tarbeks avatuks. Automatiseeritud juurdepääsupunkt võib olla tulevikus mistahes lahendus, mis aitab teenuse osutamisele kaasa. Rakendusaktide osas oleme esitanud ettepanekud e-kirja teel. Loodame, et eeltoodud ettepanekud võetakse arvesse eelnõus ja selle rakendusaktides. Eesti Post postiteenuse osutajana soovib, et Eesti postiturul on võimalik kaasaegselt areneda ja selleks üheks eelduseks on mõistlik ja läbimõeldud regulatsioon. Rahandusministeerium 1. Rahandusministeerium kooskõlastab postiseaduse muutmise ja sellega Arvestatud. seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (edaspidi eelnõu) järgmiste Jätame kõnealuse sätte muutmata. märkustega. Eelnõu § 1 punktiga 13 sätestatakse universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutamise kohustuse andmine riigi osalusega äriühingule juhul, kui avalik konkurss luhtub. Leiame, et välja tuleb töötada universaalne lahendus teenusepakkuja pankroti korral teenuse toimimiseks omanikuneutraalselt. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja fraas „riigi osalusega“ või jätta antud punkt eelnõust üldse välja (st jätta postiseaduse (edaspidi PostiS) § 6 lg 2 muutmata). Vabariigi Valitsus on otsustanud analüüsida AS-i Eesti Post erastamist (Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus 15.02.2024). Teadmata erastamise lõpptulemust ei saa eeldada, et riigil on tulevikus osalus postiteenust osutavas ettevõttes. Seletuskirjast võib välja lugeda, et AS-i Eesti Post pankrot oleks nagu välistatud („avaliku konkursi võidab näiteks eraomandis postiteenuse osutaja, kes /---/ ei ole enam suuteline või võimeline UPT teenust osutama (nt on pankrotis).“). See ei vasta tõele ja palume seletuskirja parandada selliselt, et oleks arusaadav, et ka AS-i Eesti Post pankrot ei ole välistatud (tegemist on samuti eraõigusliku piiratud vastutusega äriühinguga). Vastasel korral antakse turule signaal, et AS- i Eesti Post maksevõime ning jätkusuutlikkus on riiklikult garanteeritud, mis oleks turuosaliste eksitamine ja konkurentsi kahjustav ega vastaks tõele. 2. Eelnõuga täiendatakse PostiSi uue regulatsiooniga, mis sätestab Võtame teadmiseks. Oleme kõnealuste eelnõu eksterritoriaalse postivahetuskeskuse asutamise. Lisatava PostiSi § 211 lg 1 punktide (eksterritoriaalse postivahetuskeskusena järgi on eksterritoriaalne postivahetuskeskus Ülemaailmse Postiliidu tegutsemise korral majandustegevusteates konventsiooni kohaselt teise riigi UPT osutaja poolt väljaspool asukohariiki esitatavad andmed ja eksterritoriaalne ärilisel eesmärgil asutatud ja juhitud ettevõte, mille eesmärgiks on postivahetuskeskus ja selle asutamisele esitatavad postiteenusega seotud äritegevus väljaspool asukohariigi territooriumi. Ehkki § nõuded) sisustanud koostöös Eesti Maksu- ja 211 lg 2 p 1 järgi on postivahetuskeskuse asutamine võimalik riikide vahel Tolliametiga. vastastikkuse põhimõtet arvestades, et anna säte alust tõlgenduseks, et teise riigi eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud Eestis tegutseva UPT  osutajaga. Juhime sellele tähelepanu seetõttu, et Euroopa Liidu tollialases Täiendavalt oleme eelnõud täiendanud seletuskirja regulatsioonis on UPT osutajale kehtestatud erireeglid postiliiklusega seotud välja toodud kommentaari valguses. tollidokumentatsiooni esitamiseks, postisaadetiste tollivormistuseks, sh postitransiidi kasutamiseks ning tollijärelevalve läbiviimiseks. Sealjuures ei tulene ELi tolliõigusest, et eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud riikliku tegevusloa alusel tegutseva UPT osutajaga. Kui Eestis asutatakse eksterritoriaalne postivahetuskeskus, siis enne postisaadetiste veoga alustamist tuleb koostöös Maksu- ja Tolliameti ning postivahetuskeskusega paika panna kasutatavad ELi tolliõiguse kohased tolliprotsessid, arvestades tolliseaduse §-s 9 sätestatut. 3. Eelnõu § 1 punktiga 49 lisatavas PostiS § 39¹ lg 2 punktis 4 on nimetatud Arvestatud. tulukust, kuid mujal eelnõus on läbivalt põhjendatud tasu juures mainitud vaid kulusid. Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada § 39¹ lg 2 punkt 4 ümber „kapitalikulu katmine ehk põhjendatud tulukus.“ Selliselt on selgelt ja üheselt aru saada, et ka põhjendatud tulukus on sisuliselt ühe kulukomponendi katmine. 4. Sama punktiga lisatava PostiS § 39³ lõike 2 esimese lause viimane sõna peaks Arvestatud. olema „saamisest“. 5. Eelnõuga lisatav PostiS § 39⁴ lõige 2 välistab võimaluse, et uute asjaolude Selgitame. Eelnõu § 394 lõike 1 kohase ajutist hinda ilmnemisel kehtestaks Konkurentsiamet uue ajutise hinna ajal, mil hinnataotlus saab kehtestada tingimusel, et UPT osutaja on jätnud ei ole kooskõlastatud. Kas see on taotluslik või tuleks jätta Konkurentsiametile täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. Tegemist võimalus ajutise hinna kehtimise ajal määrata uus ajutine hind (nt mõne on seega eelkõige kaitsemehhanismiga olukorraks, sisendhinna olulisel kallinemisel või odavnemisel)? kui UPT osutaja on rikkunud reegleid või jätnud täitmata nõuded. Seega ei ole nimetatud ajutise hinna kehtestamisel tegemist pikaajalise protsessiga, vaid ajutise lahendusega seniks kuni on täidetud nimetatud ettekirjutus ning teenus osutatakse käesoleva seaduse sätestatud põhimõtetel. 6. Eelnõuga lisatav PostiS § 53¹ lõige 3 seab lae iga-aastasele hinnatõusule. Kas Selgitame. Seletuskirja lk 28 (UPT põhjendatud tasu eelnõu koostajad on hinnanud uuendatud põhimõtete järgi kujunevat UPT tasu mõju) oleme täiendanud selgitusega tuues välja, et ilma antud piirangut seadmata ja kui suur on selle piirangu mõju UPT osutajale? arvestades tänaseid prognoose on UPT kulupõhine Selline lae seadmine koos vana toetusskeemi lõpetamisega seab ettevõtjale hind riigisiseselt saadetava lihtkirja puhul  täiendava rahalise koormuse ja on vastuolus eelnõu üldise eesmärgiga viia hinnanguliselt 2,4 eurot. Teatavasti on regionaal- ja teenus kulupõhiseks. Sellist hinnatõusu lage ei ole seatud ka teistes reguleeritud põllumajandusminister saatnud kooskõlastusringile tegevusvaldkondades (elektrivõrk, gaasivõrk jms). Kui eesmärk on vältida määruse muudatuse, millega tõuseks hind 1,5 ülijärsku hinnamuutust, siis alternatiivina tuleks luua teenusepakkujale euroni, ehk hinnatõus ilma kaitsemehhanismita võimalus hinnamuutuse lae tõttu saamata jäänud tulu hilisematel aastatel (koos oleks ca 60%. Eesti Post on hinnanud, et siseriikliku kapitalikuluga) tagasi teenida. Näide: kui kulupõhine hinnatõus oleks esimesel ja Eestist väljuva teenuse osas piirmääraga 20% aastal 30%, aga lagi on seatud 20% peale, siis saaks teenusepakkuja osa aastas, olukorras kus esmane muutus tuleb 2026. a hinnatõusust viia edasi järgmisesse aastasse (hind tõuseks esimesel aastal 20% alguses, saavutab UPT kulupõhisuse 2030. aastaks ja teisel aastal ca 9%). Selliselt on tagatud, et üle pikema ajaperioodi on ehk üleminekuaja lõpuks. Selle valguses oleme teenuseosutaja siiski saanud tulu, mis katab kulud koos kapitalikuluga. tõstnud eelnõus piirmäära 50% ning muutnud üleminekuaega kahe aasta peale. Seeläbi on võimalik liikuda kiiremini kulupõhisuse poole. 7. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktist 56 välja lisatav PostiS § 53² lõige 4. Arvestatud. Kõnealune säte eelnõust eemaldatud. Eelnõu üldine eesmärk on muuta UPT teenuse osutamine teenuse pakkujale vähem koormavaks, kuid antud piirangu seadmine jätab senise UPT osutaja ilma tasust, mis kehtiva seadusega oleks talle ette nähtud. Seega on antud piirang UPT osutajat selgelt kahjustav ning töötab vastupidiselt kogu ülejäänud eelnõu eesmärgiga. Antud lõikega sisuliselt välistatakse mitme aasta eest UPT hüvitise saamine seoses UPT fondi ammendumisega. Õiguskantsler on seoses elektrituruseaduse muutmisega leidnud, et toetuse ennetähtaegne lõpetamine ei vasta põhiseadusele2. Praeguse eelnõu järgi tekiks olemuslikult sama olukord: UPT osutaja (AS Eesti Post) on teenust osutanud teadmisega, et ta saab fondist kahjumi katmiseks toetust, kuid seaduse muudatusega jäetakse toetuse saaja varem lubatud toetusest ilma. Oluline ei ole siin ka fondist raha lõppemise fakt, sest selle eest ei saa panna vastutust teenuse osutajale. Fondi piisavuse tagamise kohustus on Konkurentsiametil (PostiS § 41² lg 6). 8. Eelnõu seletuskirja kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punkt 51, 53 ja 55 2026. Selgitame. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu § 4 aasta 1. juulil ja samas on antud selgitused hilisema jõustumisaja kohta. Eelnõu (seaduse jõustumine) sätetes olid ekslikult jäänud tekstist see aga välja ei tule. Palume need ebatäpsused ka eelnõu tekstis viimased muudatused sisse viimata. § 4 lõige 1 parandada, et oleks selge, milliste sätete kohaselt üleminekuajal PostiS §-s 41¹ 2 https://www.err.ee/1609570138/madise-iru-elektrijaama-toetuseta-jatnud-muudatus-ei-vasta-pohiseadusele  nimetatud taotlust universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega sätestab seaduse üldise jõustumise aja ning lõigetes seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks menetletakse. 2 ja 3 sätestatakse erijuhud. PostiS §-s 41¹ nimetatud taotlust universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. Nimetatud sätted, mis reguleerivad universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamist saavad seega kehtetuks muutuda peale viimase ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse esitamist. Eelnõu ja seletuskiri läbivalt üle vaadatud seaduse jõustumise osas laekunud kommentaaride valguses. 9. Eelnõu kohaselt ei nõuta edaspidi tegevusluba mitteuniversaalse postiteenuse Arvestatud. Täiendatud eelnõud vastavalt. osutamiseks ja seetõttu tunnistatakse eelnõu §-ga 2 kehtetuks riigilõivuseaduse (edaspidi: RLS) § 261⁵, mis näeb ette riigilõivumäära mitteuniversaalse postiteenuse tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest. Kuna UPT osutamine eeldaks jätkuvalt tegevusluba, siis jääb kehtima RLS § 261⁴. Kehtiv PostiS ega eelnõu ei sisalda õiguslikku alust riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa andmiseks ja muutmiseks. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv „/…/ seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.“ See tähendab, et RLS sätestab üksnes riigilõivumäära, kuid mitte õigusliku aluse selle nõudmiseks – nimetatud alus peab tulenema eriseadusest, ehk antud juhul PostiS-st. Seega teeme ettepaneku sätestada PostiS-s õiguslik alus riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa andmise ja muutmise eest. 10. Eelnõule lisatud ministri määruse „Nõuded universaalse postiteenuse osutamise Selgitame. Ministri määruse „Nõuded universaalse kohta“ kavandi § 3 sätestab nõuded postiteenuse kvaliteedile. Säte võimaldab postiteenuse osutamise kohta“ kavandi § 3 seab muuhulgas UPT osutajal justkui muuta saadetise kättetoimetamise päeva kohustuse universaalse postiteenuse kvaliteedile. vastavalt oma kaalutlusele. Kuigi maksukorralduse seadus on eriseaduseks ja Universaalse postiteenusena liiguvad saadetised PostiS § 36¹ lõike 4 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumentide füüsiliste isikute vahel. Maksukorralduse seadus 4. kättetoimetamisele PostiS-t üksnes ulatuses, milles see ei ole vastuolus peatükis välja toodud dokumendid ei liigu menetlusdokumentide kättetoimetamise sätetega menetlusseaduses, siis palume universaalse postiteenusena vaid nn ärikirja täpsustada, kas ja kuidas see regulatsioon võib mõjutada maksukorralduse teenusena, mis ei kuulu universaalse postiteenuse seaduse § 53¹ lõike 4 rakendamist. alla. Seega ei oma eelmainitud regulatsioon mõju maksukorralduse § 531 lõike 4 rakendamisele.  Seletuskirja lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND xx.05.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuni 2006. a määruse nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse postiseaduse § 4 lõike 13 alusel. 1) määruse pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tähtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“; 2) määruse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „täht- ja väärtsaadetise“ sõnaga „tähtsaadetise“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5 ning paragrahvi 4 lõigetes 2-4 asendatakse sõna „väärtsaadetise“ tekstiosaga „kindlustatud tähtsaadetise“; 4) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „postkontorisse“ sõnaga „juurdepääsupunkti“; 5) paragrahvi 6 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kirisaadetis, mis vastab Ülemaailmse postikonventsiooni ja selle eeskirjade alusel sätestatud mõõtmete, kaalu ja sisu nõuetele, toimetatakse kätte saaja elu- või asukohas, kui saatja või saajaga ei ole eelnevalt teistsugust kokkulepet. Kui saaja ei viibi kättetoimetamise ajal oma elu- või asukohas, jäetakse saajale teade kirisaadetise väljastamisest tema elu- või asukohale lähimast postkontoris“ 6) paragrahvi 6 lõikes 2 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt: „Postipakk ja lõikes 1 sätestatud mõõtmeid ületav kirisaadetis, mis edastatakse tähtsaadetisena toimetatakse kätte saaja elu- või asukohale lähimast postkontorist, kui saatja või saajaga ei ole eelnevalt teistsugust kokkulepet. Saajale edastatakse teade postisaadetise jõudmisest postkontorisse hiljemalt postisaadetise saabumispäevale vastavalt kirjateenuse edastamise tarnekiirusele ja kvaliteedinõuetele; 7) paragrahvi 6 lõige 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 6 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „esitama isikut tõendava dokumendi“ tekstiosaga „tõendama saadetise saamise õigust“: 9) paragrahvi 6 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tähtsaadetise vastu võtnud isik kinnitab saadetise vastuvõtmist allkirjaga või muu saaja tuvastamist võimaldava tunnuse alusel.; 10) paragrahvi 6 lõige 9 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt: „Vigastatud pakendiga või kaaluvahega tähtsaadetis avatakse saaja nõudmisel saadetise kättetoimetamisel. Avamine ja võimalik saadetise sisu puudujääk fikseeritakse universaalse postiteenuse osutaja poolt kehtestatud korras.; 11) paragrahvi 8 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kindlustatud tähtsaadetise kaotsimineku korral tuleb saatjale hüvitada selle avaldatud väärtus ja teenuse osutamise eest makstud tasu, välja arvatud kindlustustasu. Kindlustustasu on saadetise vastuvõtmisel saatja poolt postisaadetise edastamise eest makstava tasu osa. Kindlustustasu maksmisel on saatjal õigus nõuda postiteenuse osutajalt postisaadetise kahjustamise või kaotsimineku korral hüvitist avaldatud väärtuse ulatuses.“; 12) paragrahvi 8 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kindlustatud tähtsaadetise kahjustamise korral tuleb saatjale hüvitada tekitatud kahju, kuid mitte rohkem, kui avaldatud väärtuse ulatuses.“; 13) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;  KAVAND xx.05.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. märtsi 2009. a määruse nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja määramiseks“ muutmine Määrus kehtestatakse postiseaduse § 6 lõike 5 alusel. 1) määruse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet kuulutab konkursi välja selliselt, et konkursi võitja selguks mitte hiljem kui 6 kuud alates konkursi korraldamise ajal kehtinud universaalse postiteenuse tegevusloa lõppemisest.“; 3) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;  KAVAND xx.05.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmine Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7, § 8 lõike 1¹, 36¹ lõike 1¹ ja § 37 lõike 1 alusel. 1) paragrahv 2¹ tunnistatakse kehtetuks; 2) määrust täiendatakse postkastile ja nende paigutamisele, postiteenuse kvaliteedile ja perioodilise väljaande ja menetlusdokumendi edastamisele kohalduvate nõuetega järgmises sõnastuses: „§ Nõuded postkastile ja nende paigutamisele (1) Postkastile märgitakse korteri või maja number või talu nimi. Juriidilise isiku postkastile märgitakse lisaks juriidilise isiku nimi. (2) Linnas, alevis ja alevikus paigaldatakse postkast eramu või ridaelamu esist piirava aia külge või kortermaja esimese korruse eesruumi. Kui eramul või ridaelamul puudub aed, paigutatakse postkast tänavapoolse välisukse lähedusse valgustatud kohta. (3) Külas paigutatakse postkast selle omaniku ja universaalse postiteenuse osutaja vahelise kokkuleppe kohaselt isiku elu- või asukohast mõistlikul kaugusel asuvasse ja transpordivahendiga aastaringselt ligipääsetavasse kohta. § . Nõuded postiteenuse kvaliteedile (1) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus kehtestada püsivaid erandeid postisaadetiste kogumise ja kättetoimetamise sagedusest: 1) rahvuspüha ja riigipüha ajal; 2) saare puhul, millega puudub regulaarne praami-, laeva- või lennuühendus, mis võimaldab postisaadetise kättetoimetamist ettenähtud sagedusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul tuleb postisaadetisi koguda ja kätte toimetada vähemalt sagedusega, mis vastab praami-, laeva- või lennuliikluse sagedusele. Erandid ei kehti postisaadetise korral, mille saatja ja saaja asuvad sama saare territooriumil ning saarel on vähemalt üks postkontor. (3) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada mitte hiljem kui üleandmise päevale järgneval kolmandal tööpäeval. (4) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus pakkuda kokkuleppel postiteenuse kasutajaga käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust erinevat postisaadetise kättetoimetamise aega. (5) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mille kättetoimetamise aeg on kokkuleppel postiteenuse kasutajaga pikem kui saadetise üleandmise päevale järgneva kolme tööpäeva jooksul ja mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada mitte hiljem kui üleandmise päevale järgneval viiendal tööpäeval. (6) Kui kirisaadetis antakse üle hiljem kui ettenähtud hiliseim kirjakasti tühjendusaeg, loetakse üleandmise päevaks järgmine päev, millal toimub kirisaadetiste kogumine. § . Perioodilise väljaande ja menetlusdokumendi edastamine (1) Universaalse postiteenuse osutaja tagab perioodilise väljaande saajale kättetoimetamise viiel päeval nädalas, millest üks päev on vähemalt laupäev, üks kord päevas. (2) Universaalse postiteenuse osutaja peab kohtu- või haldusmenetluses kättetoimetamisele kuuluvaid saadetisi edastama sõltumata nende kaalust.“; 3) Määruse lisa 1 kehtestatakse muudetud sõnastuses. Lisa 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006 määrus nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele” Lisa (regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2025 määruse nr x sõnastuses) Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks Teenus Kättesaadavus Minimaalne kvaliteedistandard Kaugus teenust Minimaalne Teenuse Juurdepääsupunkti Kiirus Protsent osutavast teenuse kättesaadavus (välja arvatud juurdepääsupunktist kättesaadavuse protsendina tellitav aeg nädala juurdepääsupunkt tööpäevadest ja väljastamine aadressil) minimaalne kättesaadavus protsendina nädala tundidest Postisaadetiste Juurdepääsupunkt 10 tundi nädalas 5,95 protsenti kogumine (välja arvatud tellitav juurdepääsupunkt), mis osutab postiteenuse kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub 5 kilomeetri kaugusel või lähemal ja on avatud postiteenuse kasutaja poolt soovitud tööpäeval 100 protsenti Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- või Ei ole asjakohane (välja arvatud tellitav asukohas juurdepääsupunkt), mis soovitud osutab postiteenuse tööpäeval kasutaja poolt soovitud kokkulepitud ajal universaalse postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, kuid ei ole avatud postiteenuse kasutaja poolt soovitud tööpäeval Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- või 100 protsenti Ei ole asjakohane (välja arvatud tellitav asukohas viiel juurdepääsupunkt), mis tööpäeval osutab postiteenuse nädalas kasutaja poolt soovitud kokkulepitud universaalse ajal postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub kaugemal kui 5 kilomeetri kaugusel  Postisaadetiste (välja Kättetoimetamist 10 tundi nädalas 5,95 protsenti arvatud kuni 2 cm teostav paksused liht- ja juurdepääsupunkt asub tähtsaadetisena mitte kaugemal kui 5 edastatavad kilomeetrit ja on avatud kirisaadetised, mille saadetise saaja kättetoimetamiseks poolt soovitud tuleb teha üks tööpäeval väljastuskatse 100 protsenti Kättetoimetamist Saaja elu- või Ei ole asjakohane aadressil) teostav asukohas tema kättetoimetamine juurdepääsupunkt asub poolt soovitud mitte kaugemal kui 5 tööpäeval kilomeetrit, kuid ei ole kokkulepitud avatud saadetise saaja ajal poolt soovitud tööpäeval Kättetoimetamist Saaja elu- või 100 protsenti Ei ole asjakohane teostav asukohas viiel juurdepääsupunkt asub tööpäeval kaugemal kui 5 nädalas kilomeetrit kokkulepitud ajal Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane 3 tööpäev/ 90 protsenti lihtsaadetisena 5 tööpäeva edastatavad kirisaadetised Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane tähtsaadetisena edastatavad kirisaadetised, mille kättetoimetamiseks tuleb teha üks väljastuskatse aadressi kohta Universaalse postiteenuse kättesaadavus 100 protsenti 5,95 protsenti • Kaugus teenust osutavast juurdepääsupunktist – postiteenuse kasutaja elu-või asukoha kaugus postiteenuse kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka kuuluvat postiteenust osutavast või kättetoimetamist teostavast juurdepääsupunktist, arvestades juurdepääsupunkti lahtiolekuaega. Näiteks, kui postiteenuse kasutaja soovib saata tähitud kirja, arvestatakse kasutaja kaugus sellest asukohast, kus on tema jaoks lähim võimalik tähitud kirja saatmist võimaldav juurdepääsupunkt, mis on teenuse kasutaja soovitud tööpäeval avatud. Seega, kui tähitud kirja on võimalik saata üksnes postkontorist, siis arvestatakse kasutaja kaugus temale lähimast postikontorist. • Minimaalne teenuse kättesaadavuse aeg – minimaalne aeg, mille jooksul on postiteenuse kasutajal võimalik postiteenust juurdepääsupunkti kaudu kasutada. • Teenuse kättesaadavus protsendina nädala tööpäevadest – mõõdik, mis näitab valmisolekut, mitmel tööpäeval kogu nädala tööpäevadest on postiteenuse kasutajal võimalik vastavat postiteenust kasutada ehk üle anda või kätte saada postisaadetist. • Juurdepääsupunkti kättesaadavus protsendina nädala tundidest – mõõdik, mis näitab mitmel protsendil kogu nädala tundidest on teenus postiteenuse kasutajale juurdepääsupunkti kaudu kättesaadav. • Kiirus – mõõdik, mis näitab mitme tööpäeva jooksul postisaadetis alates selle universaalse postiteenuse osutajale üleandmisest saajale kätte toimetatakse. • Kvaliteet – mõõdik, mis näitab, millist kvaliteeditaset teenusele lubatakse. Lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise puhul tuleb vähemalt 90 protsenti kirjadest kätte toimetada vastavalt kas kolme või viie tööpäeva jooksul, sõltuvalt saatja poolt valitud liigist. MINISTRI MÄÄRUS KAVAND xx.05.2025 xx.xx.2025 nr ….. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. märtsi 2009. a määruse nr 20 „Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse postiseaduse § 40 lõike 6 alusel. 1) määruse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes; MINISTRI MÄÄRUS KAVAND xx.05.2025 xx.xx.2025 nr ….. Regionaal- ja põllumajandusministri määrus nr „Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu“ Määrus kehtestatakse postiseaduse § 393 lõike 4 alusel. § 1. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kehtestamine (1) Universaalse postiteenuse alla kuuluvate teenuste eest võetav põhjendatud tasu kehtestatakse järgmiselt: 1) riigisisese kirisaadetise edastamise eest lisa 1 kohaselt; 2) riigisisese postipaki edastamise eest lisa 2 kohaselt; 3) rahvusvahelise kirisaadetise edastamise eest lisa 3 kohaselt; 4) rahvusvahelise postipaki edastamise eest lisa 4 kohaselt. (2) Riigisisese kirisaadetise edastamisel väärtsaadetisena lisandub lisas 1 sätestatud väärtsaadetisena edastamise tasule kindlustusmakse 1 protsent saadetise avaldatud väärtusest. (3) Riigisisese postipaki edastamisel väärtsaadetisena lisandub lisas 2 sätestatud riigisisese tähtsaadetisena edastatava postipaki tasule kindlustusmakse 1 protsent saadetise avaldatud väärtusest. (4) Rahvusvahelise kirisaadetise edastamisel väärtsaadetisena lisandub lisas 3 sätestatud tähtsaadetisena edastatava kirisaadetise tasule kindlustusmakse 10 protsenti saadetise avaldatud väärtusest. (5) Rahvusvahelise postipaki edastamisel väärtsaadetisena lisandub lisas 4 sätestatud tähtsaadetisena edastamise tasule kindlustusmakse 10 protsenti saadetise avaldatud väärtusest. (6) Kui lõigetes 2, 3, 4 ja 5 nimetatud kindlustusmakse arvutamise aluseks olev saadetise avaldatud väärtus ei ole täisarvuline, ümardatakse see ülespoole täisarvuni.  EELNÕU 17.06.2025 Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Postiseaduse muutmine Postiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes; 2) seaduse tekstis asendatakse tekstiosa „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga „tähtsaadetis“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 1 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed, mis vastab Ülemaailmses postikonventsioonis kehtestatud nõuetele.“; 5) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõna „isikusamasuse“ sõnaga „saaja“; 7) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 3 asendatakse sõnad „postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma“ sõnadega „postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitise“; 8) paragrahvi 4 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 4 lõiked 81 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(81) Partiisaadetisena edastatakse kirisaadetis liht- ja tähtsaadetisena, mille saatja annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale. (9) Kullerpostina edastatakse kirisaadetis või postipakk, mis vastab vähemalt neljale järgmisele tingimusele: 1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu saaja tuvastamist võimaldava tunnuse alusel; 2) mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3) mille saatjal on võimalus igal ajal saada teavet saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamine; 4) mis kogutakse saatja elu- või asukohast; 5) mille puhul garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine; 6) mille kohta saadetakse postisaadetise saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil; 7) mis edastatakse vastavalt individuaalsele kokkuleppele ja kasutaja erinõuetele.“; 10) paragrahvi 4 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: 1 „3) adresseerimata saadetiste edastamine.“; 11) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ülemaailmses postikonventsioonis ja eeskirjades kirjeldatud kirisaadetise edastamine liht- ja tähtsaadetisena“; 12) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Universaalse postiteenuse hulka kuuluvad järgmised lisateenused: 1) kirisaadetise ja postipaki kindlustamine; 2) kirisaadetise ja postipaki jälgimine.“; 13) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Juurdepääsupunkt ei pea olema püsiva asukohaga.“; 15) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses: „(41) Liikuv juurdepääsupunkt on kindla ajagraafiku alusel liikuv vahend postiteenuse osutamiseks. (42) Automatiseeritud juurdepääsupunkt on postiteenuse osutamist võimaldav püsiva asukohaga automatiseeritud vahend. (43) Tellitav juurdepääsupunkt on vahend, millega osutatakse postiteenust postiteenuse kasutaja elu- või asukohas.“; 16) paragrahvi 8 lõiked 3, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 8 lõikes 8 täiendatakse pärast tekstiosa „Käesolevas paragrahvis“ tekstiosaga „ja selle alusel kehtestatud õigusaktis“; 18) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Nõuded postkasti ja selle paigutamise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 19) paragrahvi 9 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Postmargile trükitakse sõna „Eesti“ ja margi nimiväärtus, mis on väljendatud araabia numbri, tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil ning mis vastab Eesti Vabariigis käibel olevale rahaühikule.“; 20) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2 21) paragrahvi 10 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise ja tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“; 23) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) universaalse postiteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused).“; 25) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused: 1) tegevuse alustamise kuupäev; 2) juurdepääsupunktide arv; 3) muud tingimused, mis tulenevad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud õigustest või kohustustest.“; 27) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Majandustegevusteade esitatakse järgmiste tegevuste osutamise korral: 1) kullerpost; 2) otsepost; 3) perioodilise väljaande edastamine; 4) käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemine; 5) kirisaadetise edastamine liht- ja tähtsaadetisena; 6) postipaki edastamine liht- ja tähtsaadetisena; 7) muu postiteenus.“; 29) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemise majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad kaubamahud ning lähte- ja sihtriigid; 2) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad; 3) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste vedajad; 4) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutavate isikute andmed.“; 30) seaduse täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Eksterritoriaalne postivahetuskeskus ja selle asutamisele esitatavad nõuded 3 (1) Eksterritoriaalne postivahetuskeskus on Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kohaselt teise riigi universaalse postiteenuse osutaja poolt väljaspool asukohariiki ärilisel eesmärgil asutatud ja juhitud ettevõte, mille eesmärgiks on postiteenusega seotud äritegevus väljaspool asukohariigi territooriumi. (2) Teise riigi universaalse postiteenuse osutajale kuuluva eksterritoriaalse postivahetuskeskuse asutamine on lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse omaniku asukohariik võimaldab vastastikku eksterritoriaalse postivahetuskeskuse asutamist ja tegutsemist oma riigi territooriumil; 2) saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud Eesti Vabariigis universaalse postiteenuse osutajaga koostööleping, milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise kulude katmine.“; 31) paragrahvis 24 asendatakse sõnad „teise postiteenuse osutaja“ sõnadega „tegevusloaga postiteenuse osutaja“ vastavas käändes; 32) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 27 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Universaalse postiteenuse osutaja tüüptingimused“; 34) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 alusel kehtestatud erandid“ sõnadega „käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud erandid“; 35) paragrahvi 28 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 lõike 7 alusel“ sõnadega „käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud“; 36) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „postkontoris, väljastatud isiklikult“ sõnaga „juurdepääsupunkti“; 37) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus: 1) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada tema postiaadressi puudumise, selle ebatäpsuse, loetamatuse või muu sellesarnase põhjuse tõttu; 2) postisaadetise saaja ei tule postiteenuse osutaja määratud aja jooksul postisaadetisele juurdepääsupunkti järele või keeldub postisaadetist vastu võtmast; 3) postisaadetise eest ei ole tasutud või on tasutud postiteenuse osutaja kehtestatud tasumäärast vähem ja saaja keeldub puuduvat osa tasumast; 4) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada postkasti puudumise, postkastile ligipääsu puudumise või käesoleva seaduse § 8 lõike 9 alusel postkasti kohta kehtestatud nõuete järgimata jätmise tõttu.“; 38) paragrahvi 31 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „müümise“ tekstiosaga „, annetamise“; 39) paragrahvi 31 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või annetatakse“; 40) paragrahvi 36 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Universaalse postiteenuse osutajal on oma postivõrgu vahendusel üle Eesti: 4 1) kohustus maksta välja pensionid ja toetused; 2) õigus osutada rahasiirdeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste osutamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses maksekäsundi kohta sätestatut ja lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuse osutamisele kohaldatakse lisaks teistes asjakohastes õigusaktides sätestatut.“; 41) paragrahvi 36¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlusdokumente.“; 42) paragrahvi 36¹ lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Perioodiliste väljaannete ning menetlusdokumentide edastamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 44) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Universaalse postiteenuse kvaliteedi nõuded, erandid ja nende kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 45) paragrahvi 37 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks; 46) seadust täiendatakse §-dega 391–393 järgmises sõnastuses: „§ 391. Universaalse postiteenuse osutamise eest võetav põhjendatud tasu (1) Universaalse postiteenuse osutaja kehtestab Konkurentsiametiga kooskõlastatult käesoleva seaduse § 5 lõigetes 2 ja 21 nimetatud universaalse postiteenuste osutamise eest võetava põhjendatud tasu (edaspidi põhjendatud tasu) lähtudes käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. (2) Põhjendatud tasu kehtestamisel tuleb tagada, et võetav tasu kataks järjepidevalt: 1) vajalikud muutuv-ja tegevuskulud; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) kvaliteedinõuete täitmise; 4) kapitalikulu ehk ja põhjendatud tulukuse. (3) Universaalse postiteenuse osutaja avalikustab põhjendatud tasu suuruse oma veebilehel ja postkontorites vähemalt 30 kalendripäeva enne tasu jõustumist. § 39². Põhjendatud tasu arvestamise alused (1) Põhjendatud tasu peab lähtuma universaalse postiteenuse osutamise kuludel, olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja sama kogu riigi territooriumil ning tagama universaalse postiteenuse kättesaadavuse kõigile kasutajatele. (2) Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. 5 (3) Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: 1) kulude muutuste jälgimine ajas ja selle võrdlus alampalga muutusega; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud. (4) Põhjendatud tasu sisse ei arvata järgmisi kulusid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlust, kingitust ja annetust; 3) universaalse postiteenuse osutamisega mitte seotud kulu; 4) finantskulu; 5) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid ning muid rahalisi kohustusi, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 6) erisoodustuse kulu; 7) tulumaksukulu. (5) Universaalse postiteenuse osutaja peab oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust universaalse postiteenuse ja enda muu tegevuse kohta. Universaalse postiteenuse ning muu tegevuse kulude ja tulude eristamise põhimõtted määratleb universaalse postiteenuse osutaja oma raamatupidamise sise-eeskirjas. Kulude ja tulude eristamise põhimõtted peavad olema objektiivselt põhjendatud. (6) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-des 39¹–39² sätestatut. (7) Kui Konkurentsiamet tuvastab, et universaalse postiteenuse osutaja kehtestatud põhjendatud tasu ei vasta põhjendatud tasu kohta kehtestatud nõuetele, on Konkurentsiametil õigus teha ettekirjutus ja määrata tähtaeg kehtestatud tasu käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks. § 393. Põhjendatud tasu kooskõlastamine ja kinnitamine (1) Universaalse postiteenuse osutaja esitab põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmise taotluse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile koos põhjendatud tasu suuruse põhjenduste ja arvutustega. (2) Konkurentsiamet kooskõlastab põhjendatud tasu või jätab selle põhjendatult kooskõlastamata 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse saamist. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada kooskõlastamise tähtaega 60 kalendripäevani. Tähtaja pikendamisest teavitatakse taotluse esitajat hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse saamisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni Konkurentsiametile esitatakse tema poolt nõutud teave, mis on vajalik taotluse kohta otsuse tegemiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 5 nimetatud põhjendatud tasu kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 6 (5) Universaalse postiteenuse osutaja ei pea universaalse postiteenuse põhjendatud tasu Konkurentsiametiga kooskõlastama, kui põhjendatud tasu hinna muutus lähtub Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi suurenemisest ning põhjendatud tasu suuruse muutus ei ole rohkem kui 10%. § 394. Ajutise põhjendatud tasu kehtestamine (1) Konkurentsiamet võib kehtestada ajutise põhjendatud tasu, kui universaalse postiteenuse osutaja osutab teenust hinnaga, mis ei vasta käesoleva seaduse §-des 391–393 sätestatud põhimõtetele ning on jätnud täitmata § 392 lõike 7 kohase Konkurentsiameti ettekirjutuse. (2) Konkurentsiameti kehtestatud ajutine põhjendatud tasu kehtib kuni Konkurentsiamet on kooskõlastanud universaalse postiteenuse osutaja poolt esitatud põhjendatud tasu muutmise taotluse. (3) Ajutise põhjendatud tasu kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-des 391–393 sätestatust. Konkurentsiamet võib ajutise põhjendatud tasu kehtestamisel kasutada andmeid, mis on talle kättesaadavad varem läbiviidud menetlustest või on avalikult kättesaadavad.”; 47) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks; 48) seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks; 49) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud universaalse postiteenuse kvaliteedinõuded, erandid ja nende kontrollimise korra.“; 50) paragrahvi 43 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 51) paragrahvis 44 asendatakse number „640“ numbriga „9600“; 52) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 53) seadust täiendatakse §-dega 531–532 järgmises sõnastuses: „§ 531. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasule üleminek (1) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotlus põhjendatud tasu kooskõlastamiseks esitatakse Konkurentsiametile esmakordselt hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuaril. (2) Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026–2027 põhjendatud tasu, mis on suurem kui 50 protsenti eelmisel aastal kehtinud universaalse postiteenuse tasust. (3) Kuni § 393 lõikes 2 nimetatud Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasu kinnitamiseni, kehtib seaduse § 61 lõike 2 alusel kehtestatud universaalne postiteenuse taskukohane tasu. § 532. Universaalse postiteenuse rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine (1) Käesoleva seaduse §-s 411 nimetatud taotlus universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks esitatakse viimast korda 7 hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks. Nimetatud taotlusse võidakse arvestada rohkem kui ühe kalendriaasta universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavad kulud, kuid mitte pikemalt kui § 391 nimetatud põhjendatud tasu jõustumiseni. (2) Käesoleva seaduse §-s 414 nimetatud universaalse postiteenuse makse tasutakse viimast korda hiljemalt 2026. aasta 25. juuliks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. (4) Tasutud universaalse postiteenuse maksed, mida ei kasutata universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, tagastatakse postiteenuse osutajale, kes tasus universaalse postiteenuse makset rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal, proportsionaalselt nimetatud kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu alusel. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotluse või juba menetluses oleva taotluse hüvitamise otsuse osas ei piisa § 414 nimetatud universaalse postiteenuse maksetest, kaetakse vajalik puudujääk riigieelarve vahenditest.;“ § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 2615 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 531 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) universaalse postiteenuse osutaja.“; 2) paragrahvi 531 lõike 8 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 53² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 53¹ lõikes 5 nimetatud rahastamiskohustusega ettevõtja järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti temale antud haldusaktis märgitud müügitulust.“; 4) paragrahvi 533 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 13 ja 20–27 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 48, 50 ja 52 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil. 8 Riigikogu esimees Tallinn, „…..“ „………………“ 2025. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ „……………“ 2025. a 9  17.06.2025 Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks sihiks on kaasajastada Eesti postiturgu puudutavat regulatsiooni, lähtudes põhimõttest, et jätkusuutliku universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutamiseks peavad olema parimal viisil kaitstud nii kasutaja kui ka UPT osutaja (edaspidi UPT osutaja) huvid. Seonduvalt postiseaduses (edaspidi seadus) tehtavate muudatustega muudetakse ka riigilõivuseadust ja konkurentsiseadust. Võrreldes kehtiva postiseadusega näeb eelnõu ette järgmisi olulisi muudatusi: 1) kaasajastatakse UPT ja UPT osutaja postivõrgule kehtestatud nõudeid; 2) universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel; 3) kontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet; 4) postiseaduses loobutakse UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioonist; 5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Seaduse eelnõu on välja töötamisega alustas töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Konkurentsiameti ning ASi Eesti Post esindajad. Samuti osalesid eelnõu väljatöötamise protsessis UPT osutaja esindajad ning Konkurentsiameti spetsialistid. Alates 01.07.2023 on postside valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka REM) vastutusvaldkonnas, kes jätkas tööd seaduse eelnõuga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) regionaalarengu osakonna nõunik Taavi Kurvits (tel: 625 6526, e-post: [email protected]). Eelnõule on teinud juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Elis-Ketter Müürsepp (tel: 5304 5154, e-post: elis- [email protected]) ning keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel: 5698 3427, e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse postiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 58. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk 2009. aastal avati postiturg konkurentsile eesmärgiga tagada kvaliteetne postiteenuse osutamine, postiteenuse kasutajate kaitse ning UPT osutamise jätkamine 1 konkurentsitingimustes. Seoses elektrooniliste teenuste arenguga on aga tänane postiturg muutunud väga kiiresti ning traditsioonilistele postiteenustele pakuvad üha rohkem konkurentsi elektroonse keskkonna kaudu osutatavad ja hõlpsasti kättesaadavad ning taskukohased teenused ning e-kaubandus. See on kaasa toonud UPT hulka kuuluva lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste mahu olulise vähenemise, nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides. Samal ajal, kui nõudlus enamike postiteenuste järele on kahanenud, on nõudlus pakiteenuste järele kasvanud. Seetõttu vajab 15 aastat sisuliselt muutumatuna püsinud postituru regulatsioon ajakohastamist, kasutades võimalikult paindlikku lähenemist ning arvestades uusi tehnoloogilisi lahendusi. Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgid on eelkõige järgmised: 1) tagada postiteenuse kasutajatele kättesaadav ja mugav teenus ning tõsta postiteenuse kasutajate rahulolu postiteenusega; 2) tõhustada kontrolli UPT tasude üle ja tagada teenuse jätkusuutlikkus; 3) vähendada halduskoormust ja kaotada konkurentsi pärssiv UPT rahastamise regulatsioon; 4) sätestada tingimused eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiseks vastastikuse põhimõtte alusel. Eelnõu väljatöötamiskavatsus Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1, eelnes postiseaduse muutmise seaduse eelnõule väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsus oli valitsuse eelnõude infosüsteemis1 arvamuse esitamiseks perioodil 25.03.2022–25.04.2022. Kaastavad nõustusid, et väljatöötamiskavatsuses välja toodud murekohad vajavad lahendusi ja muudatusi õigusaktide tasandil ning postiseadus vajab kaasajastamist ja kehtiv regulatsioon ülevaatamist, mistõttu on väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud eesmärgid õigustatud. Rõhutati, et on oluline, et postiseaduse § 36 lg 1 kohaselt jääks UPT osutajale kohustus tagada pensionite ja toetuste väljamaksmine. Kinnitame, et UPT osutaja kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja toetuste väljamaksmine jääb kehtima (vt ka seletuskirja § 1 punkti 45 selgitust). Samuti toodi arvamustes välja, et postiseaduse ja sellekohase praktika reformimisel pakiautomaatide laiema kasutuselevõtu suunas tuleb jälgida, et ei tekiks vastuolu haldusmenetluse seaduse §-s 26 (kättetoimetamine postiga) ja maksukorralduse seaduse §-s 531 (kättetoimetamine posti teel) sätestatud normidega. Käesoleva eelnõuga laiendatakse postivõrgu juurdepääsupunktide ringi, lisades sinna loetellu juurdepääsupunktidena automatiseeritud juurdepääsupunkti (näiteks hetkel on kasutusel pakiautomaadid), liikuva juurdepääsupunkti ja tellitava juurdepääsupunkti, et muuta paindlikumaks UPT osutaja võimalused kättesaadavuse tagamiseks. Samas kinnitame, et UPT osutamine (mille hulka kuulub nii liht- kui ka tähtsaadetise kättetoimetamine) jääb kehtima samadel tingimustel vastavalt õigusaktides esitatud tingimustele. Lisaks toodi kooskõlastusringis välja, et ei toetata lahendust, mille kohaselt vähendatakse perioodiliste väljaannete kohustuslike kandepäevade arvu. Kuid oluline on säilitada maapiirkonnas perioodilise väljaande edastamise dotatsioon ning selle hinna allutamine Konkurentsiameti alla võib olla põhjendatud. 1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#ikWSrv7k 2 Seisukohaga tutvunud ning kohtunud ka kahepoolselt ettepaneku esitajaga leiame, et perioodiliste väljaande edastamise hinna allutamine Konkurentsiameti järelevalve alla ei ole tänasel hetkel mõistlik, kuid on oluline säilitada tänane kandepäevade struktuur. Perioodiliste väljaannete edastamine on sarnaselt teiste postiteenustega (nt kullerpost) vabaturu teenus. Samas jätkab riik perioodiliste väljaannete edastamise toetamisega maapiirkonnas. Mis puudutab seisukohta, et perioodiliste väljaannete kohustuslike kandepäevade vähendamine mõjutaks turgu negatiivselt (nt juhul kui UPT osutaja jätab ära mingi kandepäeva turu dünaamikat arvestamata), siis nõustume, et sama tagajärg on võimalik saavutada kokkuleppe teel, kui turuosalised loobuvad ühest kandepäevast vabatahtlikult. Samas tuleb arvestada, et kandepäevade arvu edasine vähendamine kahjustaks oluliselt ajakirjandusväljaannete väärtuspakkumist ning tooks kaasa tellijate loobumise tellimusest sellisel määral, mis kahjustaks väljaannete äriväljavaateid. Sellisel juhul toimuks tellijate arvu kahanemine, meediaväljaannete tellijatulu vähenemine ning sellest tulenev vajadus vähendada väljaande ilmumissagedust või paberväljaanne sootuks sulgeda välise mõju, mitte ajakirjandusturu orgaanilise kahanemise tulemusena. Käesolev eelnõu viiakse kooskõlla hetkel turul toimuvaga, kus juba on toimunud kandepäevade arvu vähenemine (5 kandepäeva). Samuti rõhutati, et postiteenuse kasutajate ootustele vastav tänapäevane postiteenus on väga oluline teenus ning UPT kättesaadavus tuleb tagada ja säilitada nii palju kui võimalik ka postkontori ja kirjakasti vormis. Kindlasti tuleb tagada teenuse kättesaadavus kõikide seda võimaldavate paindlike tehnoloogiliste lahenduste teel. REM järgib eelnõu väljatöötamisel regionaalarengu üldisi eesmärke, et tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime. UPT on ka edaspidi kättesaadav kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Samuti jäävad kehtima ka UPT osutaja kohustused nagu pensionide ja toetuste välja maksmine, perioodiliste väljaannete ning menetlusdokumentide edastamine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu § 1 punkt 1 Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt asendatakse postiseaduses läbivalt sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes. Kehtiva postiseaduse § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on UPT riigisiseste ja rahvusvaheliste kirisaadetiste edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi ning postipaki edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi teenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Nõue osutada UPT teenuseid taskukohase tasu eest tuleneb postidirektiivi2 artiklist 12, mille järgi peavad UPT tasud olema taskukohased kõikidele kasutajatele nende geograafilisest asukohast olenemata. Postidirektiiv seejuures taskukohaste tasude mõistet laiemalt ei ava, kuid 01.01.2009 jõustunud postiseaduse seletuskirja kohaselt tähendab taskukohane tasu fikseeritud tasu, millest rohkem UPT osutaja UPT kasutajalt võtta ei või. Taskukohase tasu eesmärk on postiteenuse kasutajale mõistliku hinnataseme säilitamine üldistes huvides osutatava teenuse 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega (ELT L 52, 27.02.2008, lk 3–20). 3 kasutamise eest. Taskukohase tasuna võib käsitada ka UPT teenuse kulupõhist hinda (mis samuti tuleneb postidirektiivi artiklist 12) tingimusel, et see on oma hinnatasemelt teenuse kasutajatele jätkuvalt kättesaadav. Näiteks Saksamaa on 1. jaanuaril 2025. a jõustunud postiseaduses sätestanud, et universaalseid teenuseid loetakse kättesaadavaks, kui need peegeldavad efektiivset teenuse osutamise hinda. UPT teenuse kulupõhine hind toob kaasa olukorra, kus UPT teenuse osutamise kulud on kaetud. See tagab UPT hulka kuuluvate postiteenuste õiglasema ja läbipaistvama hinnastamise. ASi Eesti Post kulude analüüsi põhjal on selgunud, et UPT riigisisese ja rahvusvahelise kirisaadetise lihtsaadetisena edastamise teenuse müügihind (taskukohane tasu) jääb oluliselt alla teenuse omahinnale. UPT kahjumist 50% tuleneb välismaalt Eestisse saabuvast mahust, mille eest tasuvad teised postiorganisatsioonid. Selline olukord mõjutab negatiivselt UPT kvaliteeti pikaaegses perspektiivis ning teenuse osutamise efektiivsust. Samuti seab see ohtu ettevõtte suutlikkuse investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja alternatiivsetesse UPT osutamise kanalitesse. Lisaks põhjustab omahinnast madalam müügihind ASi Eesti Post jaoks väiksema lõppmakse summa teistelt riikidelt. Lõppmaksena mõistetakse postiseaduse tähenduses postisaadetise edastamiseks vastuvõtnud välisriigi postiteenuse osutaja poolt postisaadetise Eesti territooriumil kättetoimetamise eest UPT osutajale makstavat tasu või UPT osutaja poolt vastuvõtvale postiteenuse osutajale makstavat tasu postisaadetise kättetoimetamise eest sihtriigis. Kuna lõppmaksed arvutatakse riigisiseste tariifide põhjal, siis kunstlikult madalal hoitud tasude korral kujunevad ka ASile Eesti Post ette nähtud lõppmaksed kunstlikult madalaks. See tähendab, et AS Eesti Post ei saa välisriikide postiadministratsioonidelt rahvusvaheliste kirisaadetiste Eestis kättetoimetamise eest õiglast tasu. Selle tulemusena saavad välismaa kaupmehed näiteks odavamalt saadetise edastamist Eestis kui kohalikud kaupmehed. Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste vältimiseks peab UPT teenust osutama põhjendatud hinnaga, mis tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. On ka oluline märkida, et lisaks monopoolsetele tunnustele vastavale UPT osutamisele (postiseaduse § 6 kohaselt määratakse üks UPT osutaja, kellele kehtivad eritingimused nii kohustuste kui õiguste osas), pakutakse ka teisi monopoolseid avalikke teenuseid (nt elekter, gaas, vesi, kaugküte) kulupõhise hinnaga. Samuti sisaldavad nende teenuste hinnad mõistlikku kasumit. Eelnõu kohaselt tunnistatakse postiseaduses taskukohase tasu regulatsioon kehtetuks ning edaspidi lähtutakse UPT osutamisel teenuse põhjendatud hinnakujundusest, mis on samuti kooskõlas postidirektiiviga. UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. See säte sätestatakse üleminekuajaga ning see jõustub hiljem, et anda aega UPT osutajale taotluse esitamiseks, Konkurentsiametile põhjendatud tasu kooskõlastamiseks ning kehtestatud põhjendatud tasu jõustamiseks. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise. Mõju UPT kasutajatele, kellest enamiku moodustavad eraisikud, on suhteliselt väike. Keskmine aastane kulu UPT kogumisse kuuluvatele teenustele on marginaalne, võrreldes nt elektrivarustusele, veevarustusele või soojusenergiale tehtavate kulutustega. 2023. aastal saadeti iga Eesti elaniku kohta keskmiselt 1,1 UPT saadetist aastas. Ühe UPT riigisisese saadetise edastamise keskmine hind oli 1,3 eurot, mis tähendab, et ühe elaniku kohta kulutati UPT saadetiste edastamiseks 2022. aastal keskmiselt alla kahe euro, mis on taskukohane. Lisaks on tegemist hääbuva teenusega. Kui 2019. aastal edastati kokku 12,5 mln UPT saadetist, siis 2023. aastal kõigest 4,2 mln saadetist. Võrreldes eelneva aastaga on mahtude langus olnud 16,9% ning viimaste aastate keskmine aastane langus on 23%. 4 Eelnõu § 1 punkt 2 Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse postiseaduses läbivalt tekstiosa „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga „väärtsaadetis“ vastavas käändes. Eesmärk on eemaldada postiseadusest väärtsaadetis eraldi teenuse liigina. Ka Ülemaailmse Postiliidu aktide käsitluses on väärtustamine ehk kindlustamine (inglise keeles insurance) lisateenusena välja toodud ja soov on seda edaspidi käsitleda tähtsaadetise lisateenusena. Kehtiva postiseaduse regulatsiooni praktiline probleem seisneb selles, et postiseaduses sisalduv postiteenuste käsitlus (liht-, täht- ja väärtsaadetised) ei vasta postiorganisatsioonide rahvusvaheliste võrgustike (Prime3, Interconnect4) poolt kasutatavale teenusestandardile. Enamik Eestisse saabuvast mahust liigub just nimetatud võrgustike kaudu. Enim kasutatav teenus on selline, kus saadetis on jälgitav (track and trace), kuid seda ei väljastata allkirja vastu ehk niinimetatud jälgitav lihtkiri. Praktikas tekitab paralleelsete, kuid samas erinevate (st ühelt poolt seadusest tulenevate ja teisalt käibes kasutatavate) postiteenuse käsitluste kasutamine ebaselgust ja jäikust teenuste arendamisel turu tegelikele nõuetele vastavaks. Seega on kehtiv käsitlus aegunud ja takistuseks postiteenuste disainimisel. Teenuse disaini mõttes on tarbija vaates lihtsam ja arusaadavam defineerida teenust tulevikus kombinatsioonidena ehk põhiteenus pluss erinevad lisateenused. Kindlustamise teenuse võimalus on jätkuvalt olemas, aga teisel moel ja mitte eraldi saadetise liigina. Eelnõu § 1 punkt 3 Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 1 lõige 6. Nimetatud sättega kaotatakse erisus seaduse 3. peatüki kohaldamisele. Senini kehtis seaduse 3. peatükk ainult tegevusloaga hõlmatud postiteenustele, mis oli vajalik eelkõige seaduse 4. peatüki 2. jaos nimetatud UPT rahastamise jaoks. 2008. aastal, mil postiseadus sai oma tänase ülesehituse, põhjendati seda seletuskirjas järgnevalt: „Tegevusloaga määratud postiteenuse osutamine mõjutab UPT osutamist ning arvestades UPTga kaasnevate ebamõistlikult koormavate kulude võimaliku hüvitamist, on oluline nimetatud teenuse mõningane reguleerimine (osutamise piirkond, tasud jne).“. Arvestades, et käesoleva eelnõuga muudetakse UPT rahastamist, ei ole tulevikus põhjendatud tegevusloa regulatsiooni säilitamine väljaspool universaalset postiteenust. Muudatuste järgselt kehtib seaduse 3. peatükk kõigile postiteenustele, luues väljaspool UPT-d võrdsed tingimused postiteenuste osutamiseks. Eelnõu § 1 punkt 4 Eelnõu § 1 punkt 4 kohaselt muudetakse kirisaadetise mõiste definitsiooni. Muudatus on suuresti tingitud Ülemaailmse postikonventsioonis tehtud muudatustest ning tulevikus planeeritavatest muudatustest. Alates 2026. aastast muutub R (tähitud) maksikiri Ülemaailmse postikonventsiooni alusel ainult pabersisuga saadetiseks, seega tuleks edaspidi eristada kirisaadetise puhul tähitud ja lihtkirja. AS Eesti Post on nimetatud muudatuse valguses ühtlustanud samal põhimõttel nii siseriikliku tähitud kirja kui rahvusvahelise kirja, et klientide jaoks võimalikult vähe segadust tekitada. Tõenäoliselt tuleb tulevikus täiendavalt muudatusi ka kirisaadetiste kaalu ja mõõtmetega, siis on mõistlik teha etteruttavalt muudatused postiseaduses ja viidata otse Ülemaailmse postikonventsioonis kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 1 punkt 5 3 https://www.prime-posts.com/ 4 https://www.ipc.be/ 5 Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 4 lõike 5 punkt 3, kus on nimetatud väärtsaadetise edastamine ühe eraldiseisva postiteenuse liigina. Muudatuse kohaselt eemaldatakse postiteenuste loetelust väärtsaadetise edastamine eraldi teenuse liigina. Eelnõu § 1 punkt 6 Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt muudetakse postiseaduse § 4 lõike 7 punkti 1 selliselt, et punktis olev sõna „isikusamasus“ asendatakse sõnaga „saaja“. Muudatus on tingitud praktikast, kus saadetakse saadetisi ka viisidel, mis ei võimalda isikusamasust tuvastada, kuid võimaldavad tuvastada saaja (nt turvauksed, PIN koodid jms). Eelnõu § 1 punkt 7 Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse postiseaduse § 4 lõike 7 punkti 3 selliselt, et punktis olevad sõnad „postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma“ asendatakse sõnadega „postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitise“. Muudatusega täpsustatakse hüvitise maksmise tingimusi tähtsaadetise kaotsimineku või kahjustumise korral. Uue sõnastuse kohaselt maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja tüüptingimustes ettenähtud hüvitise. Praktikas on hüvitise maksmise tingimused sätestatud postiteenuse osutamise tüüptingimustes, seega on tegemist pigem tehnilist laadi muudatusega. Eelnõu § 1 punkt 8 Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 4 lõige 8. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 2 tehtud muudatusega. Eesmärk on eemaldada postiseadusest väärtsaadetis eraldi teenuse liigina. Ka Ülemaailmse Postiliidu aktide käsitluses on väärtustamine ehk kindlustamine (inglise keeles insurance) lisateenusena välja toodud ja soov on seda edaspidi käsitleda tähtsaadetise lisateenusena. Kehtiva postiseaduse regulatsiooni praktiline probleem seisneb selles, et postiseaduses sisalduv postiteenuste käsitlus (liht-, täht- ja väärtsaadetised) ei vasta postiorganisatsioonide rahvusvaheliste võrgustike (Prime5, Interconnect6) poolt kasutatavale teenusestandardile. Enamik Eestisse saabuvast mahust liigub just nimetatud võrgustike kaudu. Enim kasutatav teenus on selline, kus saadetis on jälgitav (track and trace), kuid seda ei väljastata allkirja vastu ehk niinimetatud jälgitav lihtkiri. Praktikas tekitab paralleelsete, kuid samas erinevate (st ühelt poolt seadusest tulenevate ja teisalt käibes kasutatavate) postiteenuse käsitluste kasutamine ebaselgust ja jäikust teenuste arendamisel turu tegelikele nõetele vastavaks. Seega on kehtiv käsitlus aegunud ja takistuseks postiteenuste disainimisel. Teenuse disaini mõttes on tarbija vaates lihtsam ja arusaadavam defineerida teenust tulevikus kombinatsioonidena ehk põhiteenus pluss erinevad lisateenused. Kindlustamise teenuse võimalus on jätkuvalt olemas, aga teisel moel ja mitte eraldi saadetisena. Eelnõu § 1 punkt 9 Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse postiseaduse § 4 lõikeid 81 ja 9. Postiseaduse § 4 lg 81 muudatuse eesmärk on parandada postiseaduse sõnastust, et partiisaadetis ei ole omaette postiteenus, vaid liht- ja tähtsaadetisena edastamise teenuse üks osa. Samuti on loetelust eemaldatud väärtsaadetiste edastamine partiisaadetisena ning eemaldatakse võimalus saata postipakke partiisaadetisena. Tegemist on ASi Eesti Posti poolt kooskõlastamise käigus tehtud ettepanekuga, lähtudes asjaolust, et partiisaadetisena edastatav postipakk tähtsaadetisena (postkontorist üleantud ja postkontorist väljastatav) ei ole enam praktikas kasutatav. 5 https://www.prime-posts.com/ 6 https://www.ipc.be/ 6 Arvestades, et tarbijad kasutavad selles osas vabaturuteenuseid ja mugavamaid kanaleid, puudub turul nõudlus tähtsaadetisena postipaki järele. Postiseaduse § 4 lõike 9 muudatuse kohaselt täpsustatakse kullerposti definitsiooni, kuna kehtivas seaduses on see liiga üldine ning raske on eristada logistika ja transporditeenuseid. Kullerpostiks loetakse kirisaadetist või postipakki, mille edastamise tingimused vastavad vähemalt neljale tingimusele seitsmest, mis on loetletud selles lõikes. Kullerposti edastamise tingimuste mõte on määratleda seda teenusena, mis lisaks suuremale kiirusele ka usaldusväärne esemete kogumisel, jaotamisel ja kohaletoimetamisel. Tingimuste kohaselt peavad kullerpostisaadetise edastamisel olema täidetud vähemalt neli tingimust järgnevatest: 1) väljastamine saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu saaja tuvastamist võimaldava tunnuse abil; 2) edastamine kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3) saatjal on võimalus saada informatsiooni saadetise asukoha kohta ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist; 4) kogumine saatja elu- või asukohast; 5) garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine; 6) saadetakse saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil; 7) edastatakse vastavalt individuaalsele kokkuleppele ja kasutaja erinõuetele. Eelnõu § 1 punkt 10 Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt täiendatakse loetelu adresseerimata saadetiste edastamisega. Adresseerimata saadetiste alla kuuluvad saadetised, mille peal ei ole postiaadressi ega muud saajale omastatavat identifitseerimistunnust. Muudatus on tingitud vajadusest luua õigusselgus, et adresseerimata saadetised ei kuulu otseposti alla. Eelnõu § 1 punkt 11 Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt muudetakse postiseaduse § 5 lõike 2 punkti 1, millega jäetakse punktist välja väärtsaadetise mõiste ning viidatakse kirisaadetiste nõuete osas Ülemaailmse postikonventsiooni nõuetele. Eelnõu § 1 punkt 12 Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse postiseaduse § 5 lõikega 21. Täienduse kohaselt lisatakse juurde loetelu postiteenuse hulka kuuluvatest lisateenustest. Muudatuse kohaselt reguleeritakse seaduses edaspidi eraldi UPT liigid ning lisateenused, mille pakkumine on kohustuslik ja mida kasutaja saab juurde tellida. Seega jääb kirisaadetise ja postipaki kindlustamine UPT hulka kohustusliku lisateenusena. Tähtsaadetise kindlustamise lisateenuse korral avaldab saatja postiteenuse osutajale saadetise väärtuse ja saadetise kaotsimineku või kahjustumise korral hüvitab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud saadetise väärtuse. Samuti on lisateenuseks saadetise jälgimise teenus. Saadetise jälgimise teenust saab tellida nende teenuste puhul, kus see on tehniliselt teostatav. Eelnõu § 1 punkt 13 Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 61. Paragrahvis on sätestatud taskukohast tasu puudutav regulatsioon, mis tunnistatakse kehtetuks seoses üleminekuga põhjendatud tasu regulatsioonile (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 14 Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse postiseaduse § 7 lõiget 4 teise lausega, mille järgi ei pea juurdepääsupunkt olema püsiva asukohaga. Muudatus on kooskõlas eesmärgi ja vajadusega 7 mitte siduda UPT kättesaadavust ainult postkontori ja kirjakastiga, vaid tagada teenuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikide seda võimaldavate paindlike tehnoloogiliste lahenduste teel (nt tellitav juurdepääsupunkt, automatiseeritud juurdepääsupunkt, liikuv juurdepääsupunkt). Eelnõu § 1 punkt 15 Eelnõu § 1 punktis 15 täiendatakse postiseaduse § 7 lõigetega 41–43. Muudatuse kohaselt kõrvaldatakse ebakõla majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“7 (edaspidi postivõrgu määrus) ja postiseaduse vahel juurdepääsupunktide määratlemisel. Nimelt kehtestatakse definitsioonid edaspidi postivõrgu määruse asemel postiseaduses, sest postiseaduse struktuuri ja õigusaktide hierarhia kohaselt on nii õigem. Nii tagatakse olukord, et postiseaduses on defineeritud kõik juurdepääsupunktide liigid, mida kasutatakse UPT osutamiseks. Postivõrgu määruses sätestatakse nõuded juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele. Postiseaduse § 7 lõike 41 järgi on liikuv juurdepääsupunkt kindla ajagraafiku alusel liikuv vahend (nt buss) postiteenuse osutamiseks. Postiseaduse § 7 lõikes 42 sätestatakse automatiseeritud juurdepääsupunkt mõiste, milleks on püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks (nt pakiautomaat). Automatiseeritud juurdepääsupunkti mõiste sätestamine seaduses loob võimaluse mõnede UPT teenuste osutamiseks ka näiteks mistahes automatiseeritud juurdepääsupunkti vahendusel. E-kaubanduse jätkuva arengu ja postipakkide arvu kasvu tõttu on viimastel aastatel lisandunud võimalus kasutada UPT osutamiseks pakiautomaatide võrgustikku, mistõttu on juba hetkel võimalik pakiautomaatide vahendusel osutada liht- ja tähtsaadetiste edastamise teenust. Pakisaadetiste arv kasvab ja seega on kasvanud ka pakiautomaatide kasutamine. Postiseaduse § 7 lõikes 43 sätestatakse, et tellitav juurdepääsupunkt on osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või asukohas. Postivõrgu määruse § 2 lõige 6 kohaselt lähimast UPT-d osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tuleb tagada soovitud UPT kasutamise võimalus lisatasuta tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel. Eelnõu § 1 punkt 16, 17 ja 18 Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks postiseaduse § 8 lõiked 3, 5 ja 6, mis sätestavad postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse postiseaduse § 8 lõiget 8 selliselt, et edaspidi peavad postkastile ja selle paigutamisele esitatavate nõuete osas järgima lisaks seadusele, ka seaduse alusel kehtestatud õigusaktides esitatud nõudeid. Muudatus on tingitud seoses teatud postkastile kohalduvate nõuete viimisest määruse tasandile. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt lisatakse juurde volitusnorm, millega sätestatakse nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Nimetatud muudatus ei muuda postkastile kohalduvaid nõudeid, kuid annab tuleviku jaoks piisava paindlikkuse, et valdkonna eest vastutav minister saab reageerida kiiremini, kui peaks tekkima vajadus postkastile kohalduvate nõuete muutmiseks või täiendamiseks. Seejuures viiakse määrusesse pelgalt nõuded, mis sätestavad, mis tuleb postkastile märkida ning kuhu 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/121012022014?dbNotReadOnly=true&RIIGITEATAJA_AADRESS=https%3A %2F%2Fwww.riigiteataja.ee&RIIGITEATAJA_AADRESS_HALDUS=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee 8 tuleb postkast paigutada linnas, alevis ja alevikus ning külas. Põhjendatud on volitada sellise teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist liiga detailse regulatsiooniga. Eelnõu § 1 punkt 19 Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse postiseaduse § 9 lõike 2 teist lauset. Selles lauses sätestatakse, kuidas märgitakse postmargi väärtus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt trükitakse postmargile sõna „Eesti“ ja margi nimiväärtus araabia numbritega. Muudatuse kohaselt lisatakse võimalus trükkida väärtus postmargile tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil, mis vastab Eesti Vabariigis käibel olevale rahaühikule. Nn klassimarkide süsteemi kasutavad paljud riigid, kasutades tähti ja/või numbreid nimiväärtuse väljendamiseks: • Soome – 1 kl ja 2 kl; • Norra – A ja B, VERDEN (maailm), INNLAND (sisemaa), EUROPA (Euroopa); • Rootsi – BREV, JULPOST, EKONOMI BREV; • Suurbritannia – 1st ja 2nd, WORLDWIDE UP TO 20 GRAMS, EUROPE UP TO 20 GRAMS. Sellisel moel nimiväärtuse märkimine lihtsustab oluliselt tariifide muutumisel postmarkide kasutamist ja kaob vajadus täiendavalt postmarke juurde lisada. Täiendava margi lisamine saadetisele on ASi Eesti Post jaoks lisakulu, sest ühe margi asemel kulub neid sama saadetise edastamiseks mitu. Kasutajate jaoks paraneb markide kasutusmugavus ning pikeneb postmarkide kasutamise aeg. Eelnõu § 1 punkt 20 Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt eemaldatakse tegevusloa nõue kirisaadetise edastamisel nii liht-, täht-, väärt- kui ka partiisaadetisena ning postipaki edastamisel nii liht-, täht-, väärt- kui ka partiisaadetisena. Tegevusloa nõue jääb jätkuvalt kehtima UPT korral (seaduse § 10 lg 1 p 1). Muudatus on kooskõlas postidirektiivi artikliga 9. Nimetatud artikli kohaselt võib liikmesriik universaalteenuse kohaldamisalast välja jäävate teenuste korral võtta kasutusele üldload määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine. Üldloaks sobib ka registreerimine. Sellisel juhul ei ole vaja enne teenuse osutamisega alustamist Konkurentsiameti otsust, vaid piisab teavitamisest. Seega piisab edaspidi sellest, kui postiteenuse osutajad väljaspool UPT-d esitavad majandustegevusteate postiseaduse §-s 21 nimetatud juhtudel ja korras. Praktikas on lisaks Eesti Postile, kes on UPT osutaja, väljastatud postiteenuse tegevusluba täiendavalt ainult ühele postiteenuse osutajale, seega puudutab muudatus ainult kahte postiteenuse osutajat, kes saavad edaspidi teenust osutada majandustegevusteate alusel. Kehtiva seaduse kohaselt oli teatamiskohustus olemas juba kullerposti, otseposti, perioodiliste väljaannete edastamiseks ja muudeks postiteenusteks. Muudatus on seotud ka taskukohaselt tasult üleminekuga põhjendatud tasule. Arvestades, et kulupõhise hinna rakendamisel ei ole enam rahastamiskohustus (seaduse § 413) vajalik, kaob ka vajadus eristada väljaspool UPT-d olevaid postiteenuseid tegevusloa ja teatamiskohustuse osas. Eelnõu § 1 punkt 22 Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse seaduse § 10 lõikega 6, mis annab õiguslikud alused riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa läbivaatamiseks ja muutmiseks. Riigilõivuseaduse § 2 kohaselt on riigilõiv „/…/ seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.“ Riigilõivuseadus sätestab üksnes riigilõivumäära, kuid mitte õigusliku aluse selle nõudmiseks – nimetatud alus peab tulenema eriseadusest, ehk antud juhul postiseadusest. 9 Eelnõu § 1 punktid 21, 23 ja 25 Eelnõu § 1 punktidega 21, 23 ja 25 tunnistatakse kehtetuks tegevusloa nõuded, mis on seotud tegevusloa geograafiliste erisustega. UPT korral väljastatakse tegevusluba kogu Eesti territooriumile (seaduse § 14 lg 4) ning UPT osutajal on kohustus osutada ka rahvusvahelisi postiteenuseid (seaduse § 35 lg 1), seega ei ole edaspidi võimalik taotleda tegevusluba geograafiliste erisustega ning nimetatud sätete säilitamiseks puudub vajadus. Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks ka seaduse § 10 lg 4, mis sätestas postiteenused, mis ei vaja tegevusluba. Tegemist oli dubleeriva sättega, sest seaduse § 21 lõikes 1 on sätestatud postiteenused, mis kuuluvad teatamiskohustuse alla. Muudatuse järgselt jääb tegevusloa regulatsioon kehtima ainult universaalsele postiteenusele ning ülejäänud postiteenustele kohaldub teatamiskohustus. Eelnõu § 1 punkt 24 Eelnõu § 1 punktiga 24 täpsustatakse, et tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele ka UPT osutamise tüüptingimused. Nimetatud muudatus on seotud eelnevate punktidega, mille kohaselt jääb tegevusloa kohustus edaspidi alles ainult UPT korral. Eelnõu § 1 punkt 27 Eelnõu § 1 punkt 27 kohaselt muudetakse loetelu kõrvaltingimustest, mis lisatakse tegevusloale. Võrreldes varasemaga on kõrvaltingimustest eemaldatud võimalus välja tuua geograafiline piirkond, kus tegevusloa omaja osutab ise teenust, ja vajaduse korral geograafiline piirkond, kus tema nimel osutab teenust teine postiteenuse osutaja. Lisaks ei pea enam tegevusloas välja tooma juurdepääsupunktide asukoha andmeid ja postkontorite minimaalseid lahtiolekuaegu. Muudatus on seotud tegevusloa regulatsiooni kohustuse eemaldamisega teenustelt väljaspool UPT-d. Tegevusloale jääb jätkuvalt kohustus lisada kõrvaltingimuseks juurdepääsupunktide arv. Muudatus võimaldab UPT osutajal vajadusel hõlpsamalt ümber struktureerida juurdepääspunktide asukohti ning lahtiolekuaegu vastavalt olukorrale ja nõudlusele ning selleks ei pea algatama tegevusloa menetlust, mis on nii ajaliselt kui rahaliselt koormav UPT osutajale. Samuti väheneb ka Konkurentsiameti töökoormus, kes ei pea iga väiksema muudatuse tõttu tegevusloa muudatust menetlema. Jätkuvalt jäävad kehtima UPT juurdepääsupunktidele kohalduvad nõuded, tagamaks teenuse kättesaadavus igal pool Eestis. Nimetatud nõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruses nr 67 „Nõuded UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“. Seega peab UPT osutaja juurdepääsu punkti paigutamisel arvestama mh postiteenuse kasutajate elu- ja asukohti, ühistranspordiliinide kulgemist, kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuid. Lisaks tuleb uue juurdepääsupunkti loomisel või olemasoleva juurdepääsupunkti asukoha muutmisel arvestada inimeste erivajadustega ja võimaldama neile ligipääsu juurdepääsupunktile. Täiendavalt tuleb lähimast UPT osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tagada soovitud UPT kasutamise võimalus lisatasuta tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel. Eelnõu § 1 punkt 28 Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse loetelu tegevustest, mille osutamise korral peab esitama majandustegevusteate. Loetellu lisatakse eksterritoriaalsete postivahetuskeskusena (inglise keeles Extraterritorial Office of Exchange, edaspidi ETOE) tegutsemine ning kirisaadetiste ja postipaki edastamine nii liht- kui ka tähtsaadetisena. Viimased olid eelnevalt tegevusloaga hõlmatud tegevused, kuid eelnõus tehtavate muudatuse järgselt piisab ka nende puhul majandustegevusteate esitamisest. 10 Eelnõu § 1 punkt 29 Eelnõu § 1 punktiga 29 täpsustatakse täiendavad andmed, mida peab esitama eksterritoriaalse postivahetuskeskusena (ETOE) tegutsemise korral majandustegevusteates. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MsÜS-s) on reguleeritud põhilised tegevused, mida tuleb teha majandustegevuse alustamisel, teostamisel ja lõppemisel. Samuti reguleeritakse sellega seonduvalt andmete esitamist. Näiteks MsÜS § 14 lõike 1 kohaselt peab ettevõtja esitama teate enne majandustegevusega alustamist ning § 34 lõike 1 kohaselt peab ettevõtja teatama ka majandustegevusest loobumisest registripidajale, märkides teates majandustegevuse lõpetamise aja. Samad põhimõtted kehtivad ka postivahetuskeskusena tegutsedes. Tagamaks parema ülevaate, kes ja millises ulatuses plaanib tegutseda Eestis ETOE-na, on vajalik kooskõlas MsÜS § 15 lg 1 p 8 nimetada postiseaduses loetelu andmetest, mida tuleb täiendavalt majandustegevusteates esitada. Sätte kohaselt tuleb seega edaspidi esitada andmed eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad kaubamahud ning lähte- ja sihtriigid. Eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad, eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste vedajad ning eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutavate isikute andmed. Eelnõu § 1 punkt 30 Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 211-ga. Postiseadust täiendatakse ETOE definitsiooniga. ETOE on Ülemaailmse postikonventsiooni artikkel 138 kohaselt eksterritoriaalne vahetusasutus, mis on määratud ettevõtja poolt (st UPT osutaja poolt) ärilistel eesmärkidel asutatud ja juhitud ettevõtja vastutusel olev ettevõte nende enda omast erinevas liikmesriigis või territooriumil, mille eesmärk on suunata äritegevus väljaspool nende riigi territooriumi asuvatele turgudele. Praktikas annab ETOE punktina tegutsemine ligipääsu kõikidele sihtriigi postiasutustele võimaldatavatele lahendustele ning seeläbi võimaldab postivahetust korraldada oluliselt hõlpsamalt võrreldes olukorraga, kus üles tuleks ehitada enda logistikavõrgustik. ETOE-d puudutav ei ole seni riigisiseste õigusaktidega reguleeritud. Seega ei ole sätestatud ka ETOE-de suhtes kohalduvaid erinõudeid või -reegleid. ETOE-de populaarsuse kasv ja Eesti postiturul toimuv näitab seda, et on vajadus reguleerida riigisiseselt, mis on ETOE ja mis tingimustel võib ta tegutseda Eesti territooriumil. Teiste riikide ETOE-de ülevaade on toodud siin: https://www.upu.int/en/Members- Centre/Policies-Regulation/Extra-Territorial-Offices-of-Exchange-(ETOEs). Eelnõuga loodava postiseaduse § 211 lõikes 2 sätestatakse, mis tingimustel on teise riigi ETOE loomine ja tegutsemine Eestis lubatud: kui ETOE omaniku asukohariik võimaldab samuti ETOE asutamist oma riigi territooriumil ja kui saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud UPT osutajaga koostööleping, milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise kulude katmine. Kuigi postivahetuskeskuse asutamine on võimalik riikide vahel vastastikkuse põhimõtet arvestades, ei tähenda see automaatselt, et teise riigi eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud Eestis tegutseva UPT osutajaga. Euroopa Liidu tollialases regulatsioonis on UPT osutajale kehtestatud erireeglid postiliiklusega seotud tollidokumentatsiooni esitamiseks, postisaadetiste tollivormistuseks, sh postitransiidi kasutamiseks ning tollijärelevalve läbiviimiseks. Sealjuures ei tulene ELi tolliõigusest, et eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud riikliku tegevusloa alusel tegutseva UPT osutajaga. Kui Eestis asutatakse eksterritoriaalne postivahetuskeskus, siis enne postisaadetiste 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/228122017004 11 veoga alustamist tuleb koostöös Maksu- ja Tolliameti ning postivahetuskeskusega paika panna kasutatavad ELi tolliõiguse kohased tolliprotsessid, arvestades tolliseaduse §-s 9 sätestatut. Eelnõu § 1 punktid 31 ja 33 Eelnõu § 1 punktidega 31 ja 33 muudetakse seaduse § 24 ja § 27 sõnastust selliselt, et need nõuded kohalduvad ainult tegevusloaga postiteenuse osutajale ehk UPT osutajale. Seoses tegevusloa regulatsiooni leevendamisega on oluline nende sätete alt välja jätta kõik nö vabaturul tegutsevad postiteenused. Vastasel korral oleks tegemist üle reguleerimisega ning see läheks vastuollu planeeritud muudatustega. Ka kehtiva seaduse alusel on see kohustus vaid tegevusloaga postiteenuse osutajatel. Eelnõu § 1 punkt 32 Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 26. Muudatuse eesmärgiks on tagada vaba konkurentsi toimimine postiteenuste turul ning kaotada ettevõtete suhtes kehtivad põhjendamatud ja sõnastuselt ebaselged piirangud. Senini kehtis seaduse § 26 kõigile postiteenustele, mille osutamiseks nõuti tegevusluba, sh sellistele teenustele, mille osas toimib sisuline konkurents sarnaste teenuste näol vabaturul. Näiteks on varasemalt tegevusluba nõudvale lihtpaki edastamise teenusele toimivaks alternatiiviks pakiautomaaditeenused ja kullerteenused, mis osutavad lihtpaki edastamise teenusele konkurentsisurvet. Kaotades väljaspool UPT-d tegevusloa regulatsiooni puudub ka vajadus kehtestada postiteenuste tasudele eriregulatsioon, kuivõrd toimiva konkurentsiga turgudel on parim regulaator turg. Liht- ja tähtsaadetise osas toimib konkurents nii pakiautomaaditeenuste kui kullerpostiteenustega. UPT puhul on teenuse kättesaadavus (sh ka kättesaadavus) igal juhul täiendavalt tagatud universaalteenuste hinna regulatsiooni alusel, mida nõuab ka postidirektiivi artikkel 12. Eelnõu § 1 punkt 34 ja 35 Eelnõu § 1 punktidega 34 ja 35 muudetakse postiteenus kvaliteedinõuete viitamise asukohta. Kehtiva sõnastuse kohaselt viidati postiseaduse §-le 37. Edaspidi on postiteenuse kvaliteedinõuded reguleeritud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Põhjendatud on volitada sellise teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist liiga detailse regulatsiooniga. Eelnõu § 1 punkt 36 Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse postiseaduse § 29 lõiget 1 selliselt, et punktis olevad sõnad „postkontoris, väljastatud isiklikult“ asendatakse sõnaga „juurdepääsupunkti“. Uue sõnastuse kohaselt loetakse postisaadetis kätte toimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud juurdepääsupunkti või postkasti kaudu. Muudatus on vajalik, sest saajaga kokkuleppel võib väljastamine toimuda erinevate juurdepääsupunktide kaudu (nt pakiautomaadis või postikulleri kohta) ning ühtlustamiseks on vajalik, et oleks üheselt aru saada, et ka siis on saadetis kätte toimetatud. Eelnõu § 1 punkt 37 Eelnõu § 1 punkt 37 on seotud eelnevate muudatusega, kus sätestatakse ühelt poolt kvaliteedinõuete reguleerimine valdkonna eest vastutava ministri määruses ning teisalt asendatakse sõna „postkontor“ sõnaga „juurdepääsupunkti“. Seega laiendatakse postisaadetise kättetoimetamise võimatuse olukordi ka teiste juurdepääsupunktide (nt pakiautomaadid) kaudu kättetoimetamisele. Muudatuse on vajalik olukorraks, kus saajaga kokkuleppel on küll kokku 12 lepitud väljastamine muus juurdepääspunktis kui postkontor, kuid saadetise saaja ei tule postisaadetisele määratud ajaks järele. Eelnõu § 1 punktid 38 ja 39 Eelnõu § 1 punktidega 38 ja 39 sätestatakse postisaadetise esemelise sisu annetamise võimalus seaduse § 31 vaates. Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse postiseaduse § 31 lõiget 4 pärast sõna „müümise“ tekstiosaga „,annetamise“. Ja eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse postiseaduse § 31 lõike 5 teist lauset pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või annetatakse“. Postiseaduse § 31 sätted lubavad postisaadetist, mida on hoitud kuus kuud, kas hävitada või müüa. Müük on tihtipeale kulukas ja aeganõudev protsess, sest see hõlmab endast saadetise avamist, selle väärtuse määramist, oksjoni korraldamist, küsimustele vastamist ja müügi lõpule viimist ehk ostjale kätteandmist. AS Eesti Post on uurinud võimalust selliseid esemeid annetada, mille järgi oleks puudust kannatavatel isikutel vajadus, kuid postiseadus ei võimalda otse annetamist ning annetamine oleks postiseaduse rikkumine. Annetamine oleks tihti mõistlik nii ASile Eesti Post ja oluliseks abiks annetuse saajale. Praktikas tähendab see, et annetamiseks sobivatelt esemetelt eemaldatakse kõik saatja ja saaja isikuandmed ning need saadetakse keskustesse, mis tegelevad esemete jagamisega abivajajatele. Eelnõu § 1 punkt 40 Eelnõu § 1 punkti 40 kohaselt muudetakse postiseaduse § 36 lõiked 1 ja 2. Postiseaduse § 36 lõikes 1 tehtud muudatuse tulemusena tunnistatakse kehtetuks UPT osutaja kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti rahasiirdeid ja muudetakse see UPT osutaja õiguseks. See annab UPT osutajale vajaliku paindlikkuse. Kehtima jääb UPT osutaja kohustus maksta oma postivõrgu vahendusel välja pensionid ja toetused üle Eesti. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 lõike 1 kohaselt on võimalik Eestis makstud riikliku pensioni saada ka posti teel. Pensionite kojukande teenust pakub käesoleval hetkel AS Hansab koostöös turvaettevõttega Viking Security. Teenuse tagamise eest vastutab Sotsiaalkindlustusamet9. Lisaks pensionitele makstakse kojukandega teatud juhtudel välja ka toetusi. Postiseaduse § 36 lõikes 2 tehtud muudatuse tulemusena ühtlustatakse sõnastus lõikega 1. Kuna eelnõus toodud uue lõike 1 sõnastuses ei kasutata enam sõna „finantsteenused“, siis ei ole edaspidi ka lõikes 2 vajadust seda sõna kasutada. Samuti täpsustatakse, et teenuse osutamisel tuleb lähtuda ka muudes asjaomastes seadustes sätestatust, seega lisaks riikliku pensionikindlustuse seadusele ka näiteks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-st 22, perehüvitiste seaduse § 8 lõikest 5 ja töövõimetoetuse seaduse §-st 17. Rahasiirde teenuste osutamine on seotud sularaha käitlemisega ja sellele rakenduvad erinõuded, mille täitmisega seotud kulu UPT osutaja jaoks oli 2020. aastal ligikaudu 400 000 eurot. Lisaks tuleb täita üha karmistuvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, mis samuti tõstavad UPT osutaja kulusid ja halduskoormust. Selliste kulude kandmine ei ole põhjendatud, kui osutatavate teenuste maht on väike ning teenust pakuvad turul ka muud teenusepakkujad, kes on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Rahasiire on rahakaardi teenus (raha sissemaks UPT osutaja võrgus ja sularaha väljamaks UPT osutaja võrgus). All on toodud tehingute arv ja selle muutus viimaste aastate jooksul: Tehingute arv 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 9 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/pensionide-toetuste-ja- huvitiste-valjamaksmine 13 Rahakaart 6618 4921 3875 3091 2441 2199 1933 1167 Rahakaardi teenust kasutavad enamuses ärikliendid (ca 60%), 40% moodustavad erakliendid. Kuivõrd rahasiirde teenust selle laias tähenduses pakuvad turul ka muud teenuse osutajad, puudub vajadus kehtestada UPT osutajale universaalne kohustus pakkuda kõiki rahasiirdena käsitletavaid teenuseid. Eelnõu § 1 punktid 41–43 Eelnõu § 1 punktidega 41–43 muudetakse UPT osutaja kohustuslike tegevusi reguleerivaid sätteid. Sätetes ei tehta sisulisi muudatusi. Jätkuvalt on UPT osutajal kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlusdokumente. Muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega nõuded perioodilise väljaande ja menetlusdokumendi edastamise osas. Ministri määruse kavand on välja toodud seletuskirja lisas 1. Eelnõu § 1 punktid 44 ja 45 Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse seaduse § 37. Seadust täiendatakse § 37 lõikega 1¹, millega lisatakse juurde alus, mille kohaselt UPT kvaliteedile esitatavad nõuded, erandid ja nende kontrollimise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud määruses kehtestatakse edaspidi seaduse § 37 lõigetes 3–8 sätestatud nõuded, sh ka see, mis aegadel peab UPT osutaja tagama postisaadetise kogumise ja saajale kättetoimetamise. Muudatus on vajalik tagamaks paindlikkus UPT kättetoimetamisel olukorras, kus vähenenud mahtude taustal on teenuse osutamine muutunud kallimaks. Seadusesse jääb kehtima kohustus tagada postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamine kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses (seaduse § 37 lõige 1). Nimetatud nõue tuleneb otse postidirektiivist, kuid mitmed riigid on seda tõlgendanud paindlikumalt. Direktiiv ei sätesta üheselt, et igasse konkreetsesse piirkonda peab kohale toimetama postisaadetise viiel päeval nädalas. See annab UPT osutajale paindlikkuse oma kanderingide efektiivsemaks muutmiseks vastavalt tegelikule nõudlusele. Seega on oluline, et ka siseriiklik regulatsioon oleks võimalikult paindlik. Tõstes kvaliteedinõuded seadusest määrusesse ning ajakohastades kehtivad nõuded on võimalik tagada teenuse jätkusuutlikkus ning taskukohasus. Ka mitmed lähiriigid (Taani, Rootsi, Läti, Leedu) on UPT kvaliteedinõuded rakendanud seadusest madalamal tasandil. Ekspressteenus (kohale toimetamine järgmiseks päevaks) on kättesaadav üle Eesti läbi kullerposti. Punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 37 lõiked 3–8. Nimetatud sätted kehtestatakse ministri määruses. Eelnõu § 1 punkt 46 Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse postiseadust §-dega 391–394, mis sätestab UPT põhjendatud tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud tasu kooskõlastamise ja kinnitamise ning ajutise hinna kehtestamise alused. UPT põhjendatud tasu asendab senist taskukohast tasu. Peamise muudatusena peab põhjendatud tasu olema kulupõhine, kattes ära teenuse osutamiseks vajalikud kulud ning sisaldades mõistlikku kasumit. Postiseaduse §-de 391–394 lisamise eesmärk on anda Konkurentsiametile sõnaselgelt pädevus kooskõlastada läbipaistvatel alustel UPT põhjendatud tasu ja selle muudatused. Konkurentsiametil on regulaatorina pikaajaline kogemus üldhuviteenuste valdkondades erinevate teenuste hindasid puudutavate regulatsioonipraktikate väljakujundamisel ning ka eelnev kogemus UPT tasude ettepanekute tegemisel. Konkurentsiamet teostab juba praegu UPT 14 taskukohaste tasude muutmise ettepanekute tegemisel sisulist ja põhjalikku analüüsi. Muudatus toob kaasa senisest tõhusama kontrolli UPT tasude üle ning selle üle teostatava järelevalve depolitiseerimine on kooskõlas ka praktikaga, mille kohaselt teostab monopoolse iseloomuga üldhuviteenuste valdkondades teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu regulaator. Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi ja vee puhul. Muudatus ei too kaasa Konkurentsiameti töökoormuse suurenemist, vastupidi, üldine töökoormus peaks vähenema, kuid suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalve tegemise õigus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei otsusta Konkurentsiamet hindu ega kinnita hinnalage. Konkurentsiamet teeb ainult ettepaneku taskukohase tasu määramiseks ning teostab UPT hüvitise põhjendatuse väljaselgitamiseks kulude analüüsi. Muudatuse järgselt suureneb Konkurentsiameti järelevalve õigus, sest Konkurentsiamet mitte ei tee ettepanekut vaid kooskõlastab vastava ettepaneku. Teisisõnu, taskukohaste tasude ja hüvitisega seonduv kuluanalüüs asendub UPT hinnamuudatuse taotluste analüüsiga ning kooskõlastatakse tegelikke UPT müügihindu. Müügihinnad kinnitab valdkonna eest vastutav minister. UPT põhjendatud tasu Eelnõu § 391 lõike 1 kohaselt arvestatakse UPT põhjendatud tasu seaduse § 5 lõigetes 2 ja 21 nimetatud teenustele. Lisaks põhiteenustele kuulub kohustusliku UPT alla ka lõikes 21 nimetatud lisateenused. Kehtestatud põhjendatud tasud peavad tuginema teenuse osutamise kuludel ning peavad tagama teenuse järjepidava toimimise. Seejuures peab olema põhjendatud tasuga tagatud vajalike muutuv-ja tegevuskulude katmine, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kvaliteedinõuete täitmine ja põhjendatud tulukus. Praegu kehtestab UPT tasudele piirhinna postiseaduse § 61 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutav minister määrusega. See tähendab, et UPT osutaja võib tegelikud hinnad ise kehtestada, ületamata sealjuures ministri kehtestatud piirhindu. Eelnõuga muudetakse seda põhimõtet ja kooskõlastama hakatakse tegelikke müügihindu (mitte ei kehti piirhind). Seega vastab hind rohkem tegelikele kuludele. Lõike 2 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud: 1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine - neid kulusid hinnatakse eelnõu § 5 lõigete 2 ja 21 nimetatud teenuste osutamise põhimõtete alusel. Nende kulude hulka kuuluvad mh nii personalikulu kui ka üldised majandamiskulud. Põhjendatuse hindamisel võetakse arvesse nii eelmiste 12 kuuliste perioodide tegevuskulusid kui ka kulude prognoosi. Põhjendatud tasu kehtestamisel peab Konkurentsiamet lähtuma sellest, et hinda lülitatavad kulud peavad olema kuluefektiivsed ning põhjendatuks tuleb lugeda need tegevuskulud, mis võimaldavad säilitada UPT tegevuse jätkusuutlikkust ning teenuse nõutud kvaliteeditaset. Seega UPT põhjendatud tasu peab tagama teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuete täitmise; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks - siia kuuluvad näiteks postkontorite, kirjakastide ja teiste juurdepääsupunktide rekonstrueerimise ja uuendamise kulud. Samuti ka transpordile tehtavad investeeringud. Lisaks arvestatakse siia ka investeeringud arenduskohustuste täitmiseks, mille alla kuulub ka teenuse edasi arendamiseks tehtavad investeeringud tagamaks teenuse järjepideva ja kvaliteetse pakkumise langevate mahtude juures; 3) kvaliteedinõuete täitmine - siia alla arvestatakse kulud, mis tagavad UPT kvaliteedi tagamise; 15 4) kapitalikulu katmine ehk põhjendatud tulukus. Põhjendatud tulukuse arvestamise alused on sätestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. Lõike 3 kohaselt peab UPT osutaja teavitama avalikkust kooskõlastatud põhjendatud tasu suurusest oma veebilehel vähemalt 30 päeva enne tasu jõustumist. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada, et kõik UPT kasutajad oleksid teavitatud UPT põhjendatud tasu muudatustest. UPT põhjendatud tasu arvestamise alused Eelnõuga loodava postiseaduse §-ga 392 sätestatakse UPT põhjendatud tasu alused, millest lähtuvalt tuleb UPT osutajal tasu kujundada. Sarnased tasude kujundamise põhimõtted on ka teistes Konkurentsiameti järelevalvepädevust reguleerivates seadustes. Lisaks konkreetsetele põhjendatud tasude kujundamise alustele peavad tasud olema postiseaduse § 392 lõike 1 kohaselt ühesugused kogu riigi territooriumil, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning tagama UPT kättesaadavuse kõigile kasutajatele. Nimetatud põhimõtted tulevad postidirektiivi artiklist 12, mille kohaselt peab liikmesriik UPT disainimisel arvestama, et 1) tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele; 2) tasud on kulupõhised ning motiveerivad tõhusa universaalteenuse osutamist; 3) tasud on läbipaistavad ja mittediskrimineerivad; 4) tasude kohaldamisel tuleb lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist ning liikmesriigi pädevuses on otsustada, et kogu riigi territooriumil kasutatakse ühtset hinda. Seda õigust on Eesti kasutanud ning seega on UPT hind igal pool Eestis sama. Lõike 2 kohaselt peavad põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama UPT osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Samas peab põhjendatud tasu olema selline, et võimaldab UPT osutajal teenust osutada nõuetekohaselt ja kvaliteetselt. Lõike 3 alusel lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest: 1) kulude muutuste jälgimine ajas ja selle võrdlus alampalga muutusega. UPT osutamise kuludest suure osa moodustab personalikulud, millest omakorda märkimisväärse osa moodustavad nn eesliinitöötajad (kirjakandjad). Nimetatud sätte kohaselt tuleks põhjendatud tegevuskulude alla arvestavate tööjõukulude osas vaadata eelkõige alampalga muutust ning lähtuda sellest ka UPT osutamisega seotud tööjõukulude uuendamisel. Nimetatud sätte eesmärk ei ole siduda tööjõukulud alampalgaga, vaid siduda tööjõukulude muutus ühe objektiivse komponendiga, mille pealt on võimalik objektiivselt hinnata tööjõukulude muutust. 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud. Seega on võimalik tegevuskulude hindamisel kasutada ka nii sise- ja väliste osapoolte poolt tehtud analüüse ja auditeid. Samuti ka teiste riikide määratud postioperaatorite võrdlusi. Lõige 4 täpsustab, missuguseid kuluartikleid ei tohi põhjendatud hinda arvestada. Sarnased välistused on ka teistes hinnaregulatsioonides näiteks elektri, gaasi ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses. Sätte kohaselt ei arvata põhjendatud tasu sisse: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlust, kingitust ja annetust; 3) UPT osutamisega mitte seotud kulu; 4) varade väärtuste muutus (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse langus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest jm); 5) finantskulu; 6) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid ning muid rahalisi kohustusi, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 7) erisoodustuse kulu; 16 8) tulumaksukulu tulumaksuseaduse § 48-52 kohaselt. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete lülitamist põhjendatud tasusse ei saa aktsepteerida, kuna UPT kasutaja ei pea kinni maksma UPT osutaja võlgnike tasumata arveid. Kui lubada ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu lülitamist hinda, tekitaks see kasutajate ebavõrdse kohtlemise. Ebatõenäoliselt laekuvad arved tuleb UPT osutajal sisse nõuda vajaduse korral kohtu kaudu. Ka konkurentsi olukorras tegutsevatel ettevõtetel on ebatõenäoliste laekuvate nõuete kulu ettevõtja risk, mida ei saa jaotada kõigi tarbijate vahel. Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulu on UPT osutaja jaoks vabatahtlikud. Nimetatud kulud ei ole hinnatavad põhjendatud tegevuskuludena teenuse osutamisel, sest ei taga kvaliteetsemat teenust, mistõttu ei ole need kulud UPT osutamiseks vajalikud. UPT-ga mitte seotud kulu ei arvestata põhjendatud tasu sisse, kuna nimetatud kulu ei ole seotud UPT osutamisega ning sellise kulu arvestamine põhjendatud tasu hulka ei ole õiglane UPT kasutajate osas. Hindamaks, kas kulu on seotud UPT-ga, tuleb tuvastada esmalt, mis kulu põhjustab - kas kulu on vajalik UPT osutamiseks ning mis ulatuses. Samuti tuleb hinnata, kas ilma UPT osutamise kohustuseta, oleks kulu sellises ulatuses tekkinud. Keelates lülitada hinda UPT osutamisega mitte seotud kulusid, on kulumudel selge ja läbipaistev. Põhjendatud tasu sisaldab põhjendatud tulukust ärikasumi komponendina, mistõttu finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud peale ärikasumit) UPT põhjendatu tasusse ei lülitata. Õigusaktide alusel määratud trahvid ja viivised ei ole UPT osutamisega seotud põhjendatud kulu, sest nende kulude tekkepõhjus on reeglina UPT osutaja käitumisest tulenev. Kuna UPT osutaja on kohustatud temale õigusaktidega pandud kohustusi täitma, siis seaduste mittetäitmisest tulenevaid trahve või viiviseid ei ole põhjendatud lülitada UPT põhjendatud tasu hinda. Erisoodustuste kulu (näiteks kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud jms) ehk tööandja poolt töötaja jaoks töösuhtes tehtavad lisakulud (hüved), mis ületavad tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud UPT osutamisega ning UPT osutajal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste halvemat kvaliteeti ja neil puudub seos põhitegevusega. Tulumaksukulu erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei ole vajalikud UPT osutamiseks, mistõttu tuleb need kulud ettevõtjal kompenseerida muu tegevuse või tulukuse arvelt. Lõike 5 kohaselt peab UPT osutaja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust UPT ja enda muu tegevuse kohta. Tegemist ei ole uue nõudega UPT osutajale. Sama kohustus tuli eelnevalt seaduse § 413 lõikest 2, kuid kuna UPT fondi lõpetamisega kaob ka rahastamiskohustus, tunnistatakse kogu postiseaduse 4. peatüki 2. jagu kehtetuks. Samas jätkub siiski vajadus, et UPT osutaja eristaks oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust. Ühelt poolt on see vajalik põhjendatu tasu menetluse läbiviimiseks ning teisalt ka näiteks ministeeriumiga sõlmitud perioodiliste väljaannete edastamiseks riigieelarvest määratud sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingust tuleva kohustuse täitmiseks. 17 Lõike 6 alusel töötab Konkurentsiamet välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel. Lõike 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus koostada ettekirjutus tasu muutmiseks, kui viimane tuvastab, et UPT osutaja tasu ei vasta kulupõhise hinna nõuetele. UPT põhjendatud tasu kooskõlastamine ja kinnitamine Eelnõuga loodava postiseaduse § 393 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu ja selle suuruse muudatused kooskõlastada Konkurentsiametiga. Selleks peab UPT osutaja esitama Konkurentsiametile vastava taotluse koos vajalike põhjenduste ja arvustustega. Amet teeb hinna kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise kohta otsuse. Eelnõuga loodava § 393 lõige 2 kohaselt kooskõlastab või jätab kooskõlastamata Konkurentsiamet UPT põhjendatud tasu 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava taotluse saamist. Samuti on Konkurentsiametil õigus eriti keeruka taotluse menetluse korral pikendada kooskõlastamise tähtaega 60 kalendripäevani. Postiseaduse § 393 lõige 3 kohaselt täpsustatakse, et lõikes 2 sätestatud UPT põhjendatud tasu kooskõlastamise tähtajad peatuvad ajaks kuni Konkurentsiametile esitatakse vajalik teave taotluse kohta otsuse tegemiseks. Sarnane säte on kehtestatud ka näiteks elektrituruseaduses. Nimetatud võimalus on Konkurentsiametile ette nähtud olukordadeks, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave, ilma milleta otsust ei ole võimalik teha. Üldjuhul peaks Konkurentsiametile esitatama kogu vajaliku teabe taotluse kooskõlastamise käigus. Kui sellist teavet ei esitata ning Konkurentsiamet peab vajalikuks tähtajad peatama, peaks viimane teavitama ka õigusakti koostajat nimetatud kitsaskohast, mis ei võimaldanud menetlusega jätkata. Lõike 4 kohaselt kinnitab põhjendatud tasu valdkonna eest vastutav minister määrusega. Minister kinnitab müügihinnad, lähtudes Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasust, mille aluseks on metoodika, mis põhineb seaduse § 391 ja 392. Võrreldes varasema lähenemisega on tegemist läbipaistvama ja selgema lähenemisega. Muudatusega kaob ära senine olukord, kus erinevate osapoolte (Eesti Post, Konkurentsiamet) ettepanekud UPT tasudeks on erinevad ning erinevad sellest millisena lõpuks taskukohane tasu kinnitati. Seega lähtub edaspidi valdkonna eest vastutav minister põhjendatud tasu kinnitamisel konkreetselt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasudest. Alternatiivselt on võimalik kinnitada UPT põhjendatud tasud sõltuvalt tarbijahinnaindeksi muutusest lähtuvalt vastavalt lõikele 5. Lõike 5 alusel lisatakse UPT osutajale võimalus muuta UPT põhjendatud tasu, ilma Konkurentsiameti poolset kooskõlastust läbimata olukorras, kus põhjendatud tasu muutus on kooskõlas tarbijahinnaindeksi (THI) muutusega. Sätte eesmärgiks on tagada ühelt poolt lihtsam protsess, teisalt tagada, et põhjendatud tasu muutus oleks järjepidevalt kooskõlas üldiste kulude tõusuga ning teenus oleks seeläbi tarbijatele jätkuvalt ühtemoodi kättesaadav. Indekseerimise mõte on see, et põhjendatud tasu püsiks pikas perioodis võrdväärne muude kuludega. Ka näiteks keskmine pension on osaliselt indekseeritud tarbijahinnaindeksiga, mis tagab, et UPT põhjendatud tasu tõus THI võrra, on vähem kui keskmise pensioni tõus. Ajalooliselt on tarbijahinnaindeksi aastane muutus olnud paari protsendi juures, ainsa erisusena oli 2022. aastal tarbijahinnaindeksi muutus 19,4%. Nimetatud „hälbe“ üheks suureks põhjuseks oli Venemaa poolt Ukrainas algatatud sõjast tingitud mõjud, mille tulemusena kerkisid eelkõige energiahinnad märkimisväärselt. Selliste hälvete tasandamiseks on seaduses seatud 18 kaitsemehhanismina piirmäär kuni 10%. Teisisõnu kui tarbijahinnaindeks tõuseb üle 10% ning UPT osutaja soovib tõsta sellevõrra põhjendatud tasu, peab UPT osutaja läbima Konkurentsiameti kooskõlastuse. Nimetatud lähenemine on sarnane Leedus 1. jaanuaril 2025. a jõustunud postiseadusega, kus UPT osutaja ei pea regulaatoriga UPT tariife kooskõlastama, kui tariifide muutus on kuni 10%. UPTle põhjendatud tasu ajutise hinna kehtestamine Eelnõuga loodava § 394 kohaselt on Konkurentsiametil õigus eelnõus toodud seaduse § 393 lõike 5 alusel sekkuda ja peatada ettekirjutusega tasu suuruse rakendamine, kui see ei vasta seadusele (näiteks kasum ületab põhjendatud tulukuse). Tagamaks põhjendatud tasu ka olukorraks, kus UPT osutaja ei täida ettekirjutust, lisatakse eelnõus Konkurentsiametile õigus kehtestada ajutine põhjendatud hind. Nimetatud õigus tekib Konkurentsiametil, kui UPT osutaja osutab teenust hinnaga, mis ei vasta postiseaduse §-des 391–393 sätestatud põhimõtetele, ning UPT osutaja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. Konkurentsiamet lähtub ajutise hinna määramisel seaduse § 391 ja § 392 sätetest. Ajutine hind kehtib senikaua kuni UPT osutaja kooskõlastab UPT põhjendatud tasu Konkurentsiametiga. Eelnõu § 1 punkt 47 Eelnõu § 1 punkti 47 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 41. Eestis pole seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud harmoniseeritud standardeid, millest UPT osutaja peaks lähtuma. Seega ei ole praktikas seaduse § 41 vajalik. Eelnõu § 1 punkt 48 Eelnõu § 1 punkti 48 kohaselt tunnistatakse kehtetuks 4. peatüki 2. jagu. Kuna edaspidi hakkab UPT põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmist UPT osutaja poolt esitatava taotluse alusel kooskõlastama Konkurentsiamet ning muudatustega kaob UPT osutamisega seonduv rahastamiskohustus, tunnistatakse kehtetuks postiseaduse 4. peatüki 2. jagu. Kuna UPT tasud muutuvad kulupõhiseks, ei teki UPT osutamisel enam ebamõistlikult koormavaid kulusid ning edaspidi puudub UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise järele vajadus. Postiseaduse § 412 lõike 1 kohaselt hüvitatakse nimetatud kulud UPT makse kohustusega postiteenuse osutajate (käesoleval hetkel Nova Post Estonia OÜ ja AS Eesti Post) poolt tasutavast UPT maksest. UPT makse tasutakse selleks ettenähtud pangakontole (edaspidi ka UPT makse fond). Postiseaduse § 412 lõike 4 alusel kehtestab UPT makse määra Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.10 Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võtab valdkonna eest vastutav minister ettepaneku esitamisel aluseks Konkurentsiameti ettepaneku. Hetkel kehtivad UPT makse määrad on 0,08 eurot lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise eest ja 0,40 eurot täht- ja väärtsaadetisena edastatava kirisaadetise eest. Postipakkide makse määr on 0 eurot. Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi, mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Samuti ei ole vajalik jätkata tegevusloa regulatsiooniga väljaspool UPT-d. Nimetatud regulatsioonide kehtetuks tunnistamine toob 10 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.03.2009 määruse nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra kehtestamine“. 19 kaasa nii postiteenuse osutajate kui ka Konkurentsiameti töökoormuse vähenemise. UPT fondi kaotamisega on tagatud ka põhimõte, et tarbetute sätete seaduses hoidmine ei ole põhjendatud ning võimalusel tuleb need kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punkt 49 Eelnõu § 1 punktiga 49 on seotud eelnõu eelnevate punktidega, mille kohaselt sätestatakse UPT kvaliteedinõuded, lubatud erandid ja nende kontrollimise kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõu § 1 punkt 50 Eelnõu § 1 punkt 50 on seotud eelnõu § 1 punktiga 48 ehk UPT rahastamise regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega. Seoses sellega tunnistatakse kõnealuse punktiga kehtetuks seaduse § 43 lõiked 2 ja 3, mille kohaselt oli Konkurentsiametil õigus kontrollida rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tegevusloaga määratud teenuste osutamise tulu- ja kuluarvestust, UPT makse tasumise õigsust ja teha riigieelarvest väljamakseid UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks UPT osutajale. Eelnõu § 1 punkt 51 Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt muudetakse postiseaduse § 44, millega tõstetakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määra 640 eurolt 9600 euroni. Maksimaalne võimalik sunniraha määr peab olema selline, mis ka kõige suurema ärihuvi üles kaalub ning on piisavalt mõjus juriidilisele isikule. Postiseaduses sätestatud sunniraha ülempiir (s.o. 640 eurot) kehtib alates aastast 2014. See on madal ja ei motiveeri ettevõtjat täitma ettekirjutusi. Eelnõus sätestatud sunniraha ülemmäär 9600 eurot on korrakaitseseaduse (KorS) üldreegli kohaselt lubatud maksimaalne sunniraha ülemmäär. KorS § 23 lg 4 näeb ette võimaluse eriseaduses sätestada ka teistsuguse ülemmäära, kuid antud hetkel ei ole see põhjendatud. Sunniraha ülemmäär ei tähenda, et sunniraha tuleks just selles summas määrata. Sunniraha suurus määratakse igal konkreetsel juhtumil vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele: mida raskem on korrarikkumise võimalik tagajärg, ja mida olulisem on piiratav avalik hüve, seda suurem on kohaldatav sunniraha. Eelnõu § 1 punkt 52 Eelnõu § 1 punkt 52 on samuti seotud eelnõu eelnevalt mainitud muudatustega. Postiseaduse § 47 lõike 2 punkt 5 kohaselt pidi Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet UPT maksete kasutamise kohta ning UPT makse määra ja UPT taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks. Arvestades asjaoluga, et postiseaduses tunnistatakse kehtetuks senine UPT rahastamise regulatsioon, mis põhines UPT makse määral ja UPT tasukohasel tasul, ei ole nimetatud andmete kajastamine aruandes tulevikus enam asjakohane. Eelnõu § 1 punkt 53 Eelnõu § 1 punkti 53 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 531–532, mis sätestavad vastavalt UPT põhjendatud tasule ülemineku ja UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamise. UPT põhjendatud tasule üleminek Lõike 1 kohaselt esitatakse eelnõuga loodava seaduse § 393 lõikes 1 sätestatud UPT põhjendatud tasu kooskõlastamiseks taotlus Konkurentsiametile esmakordselt hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuariks. Säte on vajalik sujuva ülemineku jaoks UPT taskukohaselt tasult UPT põhjendatud tasu kehtestamisele. 20 Lõike 2 kohaselt seatakse üleminekuaeg täielikule kulupõhisusele jõudmiseks, tagamaks et hinnatõus ei oleks UPT kasutajatele liiga järsk. Seega seatakse põhjendatud tasule esimestel aastatel lagi, kui palju võib maksimaalset põhjendatud tasu iga muudatusega tõusta. Sätte kohaselt ei tohi aastatel 2026 – 2027 UPT põhjendatud tasu suureneda korraga rohkem kui 50% eelneval aastal kehtinud tasust. Nimetatud säte võimaldab liikuda mõõdukal tempol kulupõhisuse poole, tagades UPT kasutajatele kindluse hinna osas. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu11 kohaselt on kuni 50% hinnatõus tarbijatele vastuvõetav. Nimetatud lävi ei tähenda, et hind peaks igakordselt maksimaalselt tõusma 50%, vaid sätestab pelgalt piiri, mida ei või ületada. Tagamaks hinnalae korral siiski ettevõtte jätkuva kasumlikkuse, on oluline, et ettevõtte lubatud kasumimarginaal oleks nendel aastatel kõrgem, võimaldades tagada jätkusuutlikku postiteenuse osutamise. Kuna põhjendatud tasu kooskõlastab Konkurentsiamet, on viimase ülesandeks kontrollida, et põhjendatud tasu suurus on põhjendatud ning kooskõlas õigusaktidega. Lõikes 3 täpsustatakse, et seni kuni pole kooskõlastatud ja kinnitatud esmast põhjendatud tasu, jääb kehtima seaduse § 61 lõike 2 alusel kehtestatud taskukohane tasu. Nimetatud üleminek on vajalik tagamaks, et võimalikult kiirelt lõpetada ära praktikas mitte töötav UPT rahastamisskeem ning samas jääks osapooltele (Konkurentsiamet, UPT osutaja) piisavalt aega, et viia läbi esmane kooskõlastusprotsess UPT põhjendatud tasuks. Nimetatud üleminek on planeeritud kestma 6 kuud ning selle möödumisel kinnitatakse esmane põhjendatud tasu, mis on eelnevalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Nimetatud perioodil tekkinud ebamõistlikult koormavad kulud UPT osutamise eest on võimalik UPT osutajal hõlmata § 532 lõike 1 alusel esitatavasse taotlusse. UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse üleminekusätetena periood kaua peab tasuma UPT makset (rahastamiskohustus) ning kui kaua on UPT osutajal õigus küsida taotlusega hüvitist ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Sätetega luuakse selgus, et rahastamiskohustus ning ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise õigus kehtib kuni põhjendatud tasu jõustumiseni. Põhjendatud tasu jõustumise aastale järgneva aasta esimese poolaasta jooksul on UPT osutajal õigus esitada viimane taotlus ebamõistlikult koormavate kulude hüvitise taotlemiseks. Planeeritava seaduse § 532 lõike 1 alusel esitatava taotlusesse võib koondada ka mitme aasta ebamõistlikult koormavad kulud, juhul kui need on veel eelnevalt esitamata. Oluline on see, et peale nimetatud tähtaja möödumist ei ole UPT osutajal võimalik enam ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlust esitada. Lõike 2 kohaselt tasutakse universaalse postiteenuse makse viimast korda hiljemalt 2026. aasta 25. juuliks. Lõikes 3 sätestatakse, et lõike 1 alusel esitatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. Säte on vajalik selleks, et olenemata menetluse kestvusest oleks tagatud õigusselgus, et läbi viidav menetlus toimub samadel tingimustel nagu on toimunud kõik varasemad menetlused. Lõike 4 kohaselt tagastatakse tasutud UPT maksed sellises ulatuses, mida ei kasutata UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale, kes tasus UPT makset rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal, 11 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf 21 proportsionaalselt nimetatud kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu alusel. Näiteks, kui rahastamiskohustus lõppeb 2026. aastal, sh viimane makse tehakse 2026.a I kvartalis, jagatakse tasutud ning mitte kasutatud UPT maksed nende rahastamiskohustusega postiteenuse osutajate vahel, kes tasusid UPT makset 2025. aastal, seda tingimusel, et peale lõikes 3 nimetatud menetlust, on rahastamiskohustusest üle jäänud vabu vahendeid. Oletades, et selliseid ettevõtteid oli 2, kellest üks maksis 2025. aastal sisse 450 000 eurot ning teine maksis sisse 50 000 eurot. Seega on esimene maksnud rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal 90% ning teine 10% maksetest. Kui sissemaksete jääk peale viimast ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamist on näiteks 25 000 eurot, siis esimesele ettevõttele tagastatakse vastavalt 22 500 eurot ehk 90% ning teisele ettevõttele 2500 eurot ehk 10%. Lõike 5 kohaselt tuleb ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, mida ei ole võimalik katta rahastamiskohustusega ettevõtjate poolt tehtud UPT maksetest, kasutada riigieelarve vahendeid. Kuigi postiseaduse kohaselt peab ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks vajalike vahendite (nn „UPT fondi“) tagamiseks Konkurentsiamet hindama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste mahtu, käivet ja osutajate arvu, seaduse §-s 411 nimetatud kulude võimaliku suurust ja § 414 lõikes 5 sätestatud kasutamata UPT makse suurust, ei ole see praktikas enam töötav lahendus. UPT makseid teeb 99,9% juhtudel UPT osutaja, ehk AS Eesti Post ise ning ka ebamõistlikult koormavate kulude küsimuse õigus on temal endal. Seega ei ole mõistlik ega loogiline suurendada UPT fondi makseid, millega suureneks AS Eesti Posti kohustused, et viimane saaks hiljem läbi keeruka ja aeganõudva protsessi küsida hüvitist UPT ebamõistlikult koormavate kulude eest. Teisalt, arvestades, et AS Eesti Post on täitnud eelnimetatud olukorras talle pandud kohustusi, on igati õigustatud, et temale kui UPT osutajale, hüvitatakse ettenähtud põhjendatud ebamõistlikult koormavad kulud UPT osutamise eest olukorras mil toimub üleminek uuele rahastusskeemile. Seega on oluline, et Konkurentsiamet hindab eelnevate aastate menetluste, kehtiva UPT tasude ja laekuvate UPT maksete suuruse pealt, kas senini tehtud UPT maksed on piisavad viimaste ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Kui mitte, tuleks läbi vastutava ministeeriumi esitada taotlus täiendavate vahendite saamiseks riigieelarve protsessi raames. Eelnõu § 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks riigilõivuseaduse § 2615, mis sätestab postiseaduse alusel tehtavate toimingute summad postiteenuse tegevusloa andmiseks ja muutmise taotluse läbivaatamiseks. Eelnõu § 1 välja toodud muudatuste järgselt kohaldub tegevusloa regulatsioon postiteenuste puhul ainult UPT korral ning ülejäänud postiteenustele hakkab kehtima teatamiskohustus, mis senini kehtis ainult teatud postiteenustele väljaspool UPT-d. UPT korral muudatusi tegevusloa regulatsioonis ei tehta ning seega jääb kehtima ka riigilõivuseaduse § 2614. Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse konkurentsiseadust. Kuna edaspidi kooskõlastab Konkurentsiamet ka UPT osutaja põhjendatud tasu, eemaldatakse konkurentsiseadusest vastavad erisused UPT osutaja osas. Muudatuse tulemusena ei muutu UPT osutaja poolt makstav järelevalvetasu, mis on jätkuvalt konkurentsiseaduse § 53² lõike 1 kohaselt 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 1 (postiseaduse tekstis sõnade „taskukohase tasu“ asendamine sõnadega „põhjendatud tasu“), punkt 13 (postiseaduse § 61 kehtetuks tunnistamine) ja punktid 20–27 (tegevusloa regulatsiooni muutmine) ning § 2 ja § 3 2026. aasta 1.juulil. 22 Postiseaduse § 61 lõike 2 järgi määrab taskukohase tasu suuruse valdkonna eest vastutav minister määrusega Konkurentsiameti ettepanekul iga UPT alla kuuluva teenuse osas ühesugusena kogu riigi territooriumil. Kuid muudatuse järgselt hakkab UPT põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmist ASi Eesti Post poolt esitatava taotluse alusel enne valdkonna eest vastutava ministri kinnitamist kooskõlastama Konkurentsiamet. Vältimaks olukorda, kus enne Konkurentsiameti poolt UPT põhjendatud tasu kooskõlastamist ja UPT osutaja poolt selle jõustamist postiteenuse tasusid üldse ei kehtiks, jõustub postiseaduse § 61 lõike 2 kehtetuks tunnistamine peale Konkurentsiameti poolt esmast põhjendatud tasu kooskõlastamist ja UPT osutaja poolt tasu kinnitamist 01. juulil 2026. aastal. UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise ning ebamõistlikult koormavate kulude regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Tagamaks, et kuni põhjendatud tasu kehtestamiseni toimiks kehtiv süsteem, ei saa enne põhjendatud tasu jõustumist muuta ka tegevusloa regulatsiooni, kuna rahastamiskohustus on seotud nende postiteenustega, mille osas on tegevusloa kohustus (§ 413). Peale seda, kui on jõustunud põhjendatud tasu, muutub ka tegevusloa regulatsioon selliselt, et tegevusluba on nõutav ainult UPT korral ning kõigi teiste postiteenuste osas on teatamiskohustus. 2026. aasta 1. juulil jõustub ka seaduse § 2, millega tunnistatakse kehtetuks postiteenuse tegevusloale menetluseks kohalduvad riigilõivud väljaspool universaalset postiteenust. Oluline on, et vastav muudatus toimuks samaaegselt, mil kaob tegevusloa nõue postiteenustelt väljaspool universaalset postiteenust. Samuti jõustub samal ajal seaduse § 3 ehk muudatused Konkurentsiseaduses. Tehtud muudatused on tehnilised, kuid alates 1. juulil 2026. aastal on võimalik UPT osutaja puhul lähtuda samasugusest loogikast nagu teiste ettevõtjate puhul, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punkt 48, 50 ja 52 2027. aasta 1. juulil. Nimetatud sätete jõustumine on kooskõlas lähenemisega, mille kohaselt esitatakse UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks taotlus viimast korda hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks. Seega on korrektne jõustada nimetatud punktid järgmisel päeval peale seda kui UPT osutaja on esitanud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse § 532 lõike 1 alusel. Paralleelselt põhjendatud tasu jõustumisega kaob ka vajadus UPT rahastamise sätete (seaduse 4. peatüki 2.jagu) osas. Kuna UPT osutajal on kehtiva seaduse alusel tekkinud õigustatud ootus ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks senimaani, kuni ta on osutanud teenust taskukohase hinna põhjal, ei saa nimetatud sätteid enne kehtetuks tunnistada kui on jõustunud Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud hind ning UPT osutaja on esitanud viimase ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse. Seejuures on vajalik jätta mõistlik aeg UPT osutajale ebamõistlikult koormavate kulude koondamiseks ning esitamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet menetleb taotlust taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. Seoses rahastamiskohustuse kehtetuks tunnistamisega, tunnistatakse kehtetuks ka eelnõu § 1 punkt 50 kohaselt postiseaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 sätestatud Konkurentsiameti pädevusnormid rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu ja kuluarvestuse kontrollimisel ning postiteenus makse õigust silmas pidades. 23 Kuna seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks ning need jõustuvad peale põhjendatud tasu jõustumist, muutuvad postiseaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 toodud Konkurentsiameti pädevusnormid ebavajalikuks. Seoses UPT rahastamise regulatsiooni kehtetuks tunnistamise jõustumisega, jõustub ka eelnõu § 1 punkt 52 (postiseaduse § 47 lõike 2 punkt 5) kehtetuks tunnistamine, mille kohaselt peab Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet UPT maksete kasutamise kohta ning UPT makse määra ja UPT taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uusi termineid ja neid on vastavate sätete juures ka selgitatud. Kõiki postiseaduses esitatud termineid kasutatakse ainult postiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kontekstis. - Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid: põhjendatud tasu tähendab, et UPT osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel jälgib Konkurentsiamet, et tasu oleks ka kättesaadav. - tellitav juurdepääsupunkt on UPT osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või asukohas. - automatiseeritud juurdepääsupunkt on püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks. Eelnõuga muudetakse kolme postiseaduse §-s 4 sätestatud mõistet: kullerpostisaadetise, kirisaadetise ja partiisaadetise mõisted. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega. 6. Seaduse mõju Eelnõu vastuvõtmisel on oodata positiivset mõju UPT osutamise jätkusuutlikkusele. UPT osutaja paindlikkuse suurendamine UPT kättesaadavuse tagamisel ja taskukohase tasu põhjendatud tasuks muutmine tagab seni kahjumis oleva UPT tasude vastavuse tavapärasele ja normaalse majandustegevuse käigus osutatavale teenusele, mille puhul teenuse osutamise eest saadavad tasud katavad teenuse osutamiseks vajalike kulusid. UPT korral on tegemist hääbuva teenusega. Peamiseks mahtude languse põhjuseks on nõudluse vähenemine, kuna suhtlus on kolinud elektroonseks ning postipakkide turul on suurenenud kullerposti kasutus. Muudatuste elluviimisel vähenevad ka UPT osutamise kulud ning tagatud on UPT teenuse jätkusuutlik osutamine läbi kulupõhisuse saavutamise. Seetõttu puudub ka vajadus rahastamiskohustusega ettevõtjate määramiseks ja nendelt UPT makse kogumiseks. See omakorda kaotab vajaduse tegevusloa regulatsiooni säilitamiseks. Seega ei pea varasemalt tegevusloaga hõlmatud postiteenuse osutajad enam esitama igas kvartalis Konkurentsiametile maksedeklaratsioone ega tasuma UPT makset, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ning omab positiivset mõju ka teenuse hinna konkurentsivõimelisemaks muutmisel. UPT kasutaja jaoks on postiteenus senisest enam paindlikumalt ja mugavamalt kättesaadav. 24 Võrreldes VTK12-ga on eelnõust välja jäänud tulenevalt sidusrühmadega läbi rääkimisest perioodika kojukande teenuse hinnastamise allutamine Konkurentsiameti järelevalve alla, mis tooks kaasa täiendava töö- ja halduskoormuse osapooltele. Eelnõusse on laiemini käsitletud VTK-s laiemalt tegevusloa regulatsiooni muutmist, mida käsitleti VTK punktides 1.3, 1.6 ja 2. 6.1 Kavandatavad muudatused Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu olulisemad muudatused: 1) kaasajastatakse UPT-le ja UPT osutajale kehtestatud nõudeid; 2) UPT-d hakatakse osutama põhjendatud tasu alusel; 3) kontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet; 4) postiseadusest tunnistatakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon. 5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon. 6.2 Sihtgrupp Kõikide muudatuste puhul on otseseks sihtgrupiks UPT osutaja, teised postiteenuse osutajad, Konkurentsiamet ning UPT kasutajad. Peamiselt kasutavad UPT teenust eraisikud ja mikroettevõtted. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt on UPT-d kasutades saatnud kirisaadetise viimase 12 kuu jooksul 25% Eesti elanikest. Arvestades juurde isikud, kes ise ei ole saadetisi saatnud aga on neid saanud, või hinnata UPT kasutajate sihtgrupiks hinnanguliselt kolmandiku Eesti elanikest. See teeb sihtgrupis hinnanguliselt 456 tuhat inimest. Enamik riigiasutusi ja ettevõtteid kasutavad ärikirja teenust, mis ei kuulu UPT koosseisu. 6.3 Kaasnev mõju Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-st 46 omavad eelnõus tehtavad muudatused peamiselt mõju UPT osutajale ja kasutajale läbi majandusliku mõju. Lisaks kaasneb eelnõuga mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori tuludele ja kuludele. Mõningad muudatused omavad väiksemal määral mõju ka regionaalarengule, sh linna-, maa ja rannapiirkondadele ning sotsiaalset mõju. Eelnõu ei oma mõju järgmistele valdkondadele: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnamõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mõju siseturvalisusele. Majanduslik mõju Eelnõuga suurendatakse UPT osutaja paindlikkust UPT kättesaadavuse tagamisel ja taskukohase tasu põhjendatud tasuks muutmine soodustab UPT kulude vähendamist, mis omab üldist positiivset mõju UPT osutaja jätkusuutlikkusele ja arengule. Põhjendatud tasu võib negatiivselt mõjutada UPT hinda, mis omab omakorda negatiivset mõju UPT kasutajale. Nimetatud mõju ulatus ja reaalne mõju on väike. Sellest hoolimata on eelnõus ette nähtud üleminekuaeg, mis rakendub leevendusmeetmena, tagamaks, et potentsiaalne hinnatõus ei ole liiga järsk. UPT puhul on tegemist hääbuva teenusega. Mahud on võrreldes nelja aasta taguse seisuga vähenenud 66% ning peamised mahud tulevad rahvusvahelisest postist (riiki sisenevad kirjad), millele järgneb lihtkirjade saatmine riigisiseselt. Arvestades pakiautomaatide ja kullerposti kasvu ning rahvusvahelise teenuse kättesaadavuse paranemist, väheneb kiirelt ka UPT sees olevate postipakkide maht. 12 Eelnõude infosüsteemis 22-0340/04. 25  2019 2020 2021 2022 2023 Postiteenus 12 574 663 9 749 446 8 164 564 5 051 739 4 200 127 (tk) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti töökorraldust. Eelnõuga antakse Konkurentsiametile täiendavaid õigusi ja kohustusi. Muudatus ei suurenda Konkurentsiameti töökoormuse muutumist, suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. Kontrolli UPT edastamise tasude suuruse üle hakkab teostama Konkurentsiamet. Mõju regionaalarengule Eelnõuga muudetakse postivõrgu nõudeid tagamaks teenusepõhise lähenemise selliselt, et see on kättesaadav kõigile Eesti elanikele. Lisaks pakiautomaatide laialdasemale kasutamisele on maapiirkonnas võimalik kasutada ka personaalset postiteenust, mis on maapiirkonna elanikele tasuta ning kus saab samasid teenuseid, mis postkontoris. Sotsiaalne mõju UPT tasu taskukohaselt tasult põhjendatud tasule üle viimine võib tõsta UPT hinda, mis omab potentsiaalset negatiivset mõju UPT kasutajale. Samas on mõju ulatus minimaalne, kuna UPT teenust kasutatakse peamiselt erilisemate sündmuste puhul (nt jõulukaartide saatmine, sünnipäeva kaartide saatmine). Ka peale muudatusi jääb UPT hind paari euro ümber, olles kättesaadav kõigile ühiskonna gruppidele. Samuti on eelnõus rakendatud kaitsemehhanismi, mis ei lase hinnal tõusta korraga üle 50%. REM poolt tellitud uuringu13 kohaselt on kriitiliseks hinnatõusuks ca 50%. Ülemaailmse postikonventsiooni kohaselt edastatakse UPT raames tasuta pimedatele mõeldud väljaandeid ehk sekogramme, mis antakse postkontorile üle lahtiselt ning mida edastatakse rahvusvaheliselt maismaatranspordiga ning kirisaadetisi ja postipakke, mille saajateks või saatjateks on sõjavangid, samuti eraisikud, kes sõjategevuse puhkemise tagajärjel on mõnes neutraalses riigis interneeritud. Mõju haldus ja töökoormusele Eelnõuga ei lisandu täiendavat halduskoormust kodanikele ega ettevõtetele. Samas väheneb halduskoormus postiteenuse osutajatele, kuna kaotatakse ära tegevusloa regulatsioon väljaspool UPT-d. Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti töökorraldust. Kavandatav muudatus 1: kaasajastatakse universaalsele postiteenusele ja UPT osutajale kehtestatud nõudeid; UPT nõuete kaasajastamine kätkeb endas erinevaid meetmeid, mis võimaldavad UPT osutamise kulude kokkuhoidu ja teenuse kasutajatele mugavamaks muutmist. Sellised meetmed koosnevad järgmistest olulisematest muudatustest: UPT juurdepääsupunktide loetelu laiendamine, UPT osutamise nõuete paindlikumaks muutmine, eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemise reguleerimine. Mõju valdkond: Mõju majandusele – majandusliku mõju saab jagada kaheks: mõju UPT osutajale ja mõju kasutajale. Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja kasutaja 13 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf 26 Mõju kirjeldus: Eelnõu aitab tõsta UPT osutaja kuluefektiivsust. UPT osutaja saab võimaluse ise valida, kuidas tal on kõige kuluefektiivsem UPT teenust osutada, arvestades nõudlust konkreetses regioonis. UPT osutaja saab võimaluse reageerida paindlikumalt muutustele regioonides. See võimaldab paindlikku UPT teenuse osutamist ning vabadust pakkuda teenuseid vastavalt eri piirkondades esinevale nõudlusele, reageerides näiteks hooajalistele muutustele (jõuluaeg vms). Juurdepääsupunkti paigutamisel peab UPT osutaja võtma arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. Eelnõu loob võimaluse tehnoloogiliste lahenduste senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. UPT kasutajale teenuse kättesaadavus uue regulatsiooni jõustumisel ei halvene, sest UPT osutaja tagab endiselt postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kogu Eesti territooriumi ulatuses. Vastupidi, UPT kasutajad saavad kasutada varasemast rohkem näiteks pakiautomaate, mis on eelistatud punkt postipakkide saatmiseks ja saamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: UPT nõuete leevendamisel ning läbimõeldud, põhjendatud ja tarbijate reaalsetele vajadustele vastaval nõuete kaasajastamisel on UPT osutajal võimalus vähendada kulusid, mis omakorda aitab kaasa UPT põhjendatud hinna madalamal hoidmisele. Samuti aitab see kaasa UPT osutaja jätkusuutlikkusele. UPT kasutaja jaoks muutub postiteenus kättesaadavamaks ja mugavamaks, kuna UPT osutamine juhul, kui juurdepääsupunkt on kaugemal kui 5 kilomeetrit, tagatakse kasutaja elu- või asukohas (personaalne postiteenus). Mõju valdkond: Mõju regionaalarengule Mõju kirjeldus: Pakiautomaadi teenus on kasutajate poolt hästi vastu võetud ka kättesaamise kanalina ning teenuse tarbimisel pole ka esmakasutaja seisukohast erilisi raskusi AS Eesti Post täheldanud. Tegemist on lihtsa ja mugava iseteenindusliku pakkide saatmis- ja kättesaamisviisiga, millega saab ekraanil olevate juhiste abil hakkama valdav osa Eesti elanikkonnast. Enamik postiteenuse kasutajaid eelistab piiratud lahtiolekuajaga postkontori asemel saata ja saada pakke pakiautomaadist, kuid maapiirkondades asuvad pakiautomaadid postiteenuse kasutajatest keskmiselt kaugemal kui postkontorid, mille võrgustikku reguleeritakse. E-kaubandusliidu andmetel14 80% pakke tellitakse pakiautomaati. Ka vanema generatsiooni kõige eelistatuim kättesaamise kanal on pakiautomaat. Pakiautomaadi olulisemad eelised postkontori teenuse ees on teenuse soodsam hind ja kättesaadavus ööpäev läbi. Pakiautomaate on pea 300-s Eestimaa asustusüksuses, sh üle 1000 elanikuga asustusüksustes on pakiautomaate 95% juhtudel, üle 500 elanikuga 85% juhtudel ning üle 250 elanikuga asustusüksustes on neid pooltes asustusüksustes. Postivõrgus automatiseeritud vahendite senisest laiem kasutuselevõtt omab tugevat potentsiaali elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt juhul, kui automatiseeritud vahendeid on võimalik kasutada senisest mugavamalt kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning teenuse osutamiseks, laiendab see maapiirkondades elavate inimeste ettevõtlusvõimalusi. Selliselt mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka kaupade ja teenuste tarbijaid. Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab maapiirkondade atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa-elanikkonna kasv suurendab ka suurematest linnadest eemal asuvate kohalike omavalitsuste tulubaasi. 14 https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/statistika ja https://www.kantaremor.ee/pressiteated/pakiautomaatide- populaarsus-on-veelgi-kasvanud-turu-liider-jatkuvalt-omniva/ 27 Eelnõu aitab kaasa regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele (tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime) ja soodustab piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikumat kasutamist. See tähendab, et UPT osutajal on edaspidi võimalus osutada UPT teenust vastavalt nõudlusele konkreetses regioonis ilma kahjumita. UPT teenus on tagatud kogu Eesti territooriumil võrdsetel tingimustel. Eelnõu ei mõjuta erinevate Eesti piirkondade koostööd ja sidusust piiriüleste regioonide ning ülejäänud Euroopaga, kuna UPT teenuse kvaliteedinõuded ei muutu. Järeldus mõju olulisuse kohta: Eelnõu ei mõjuta eri piirkondade regionaalarengut kujundavaid tegureid, kuna UPT teenuse kvaliteedi nõuded on võrdsed sõltumata regioonist. Samuti on UPT teenuse tasu sama kogu Eesti territooriumil, isegi tellitav juurdepääsupunkt, ehk UPT teenuse osutamine kasutaja asu- või elukohas on sama hinnaga kui teenuse osutamine postkontoris. Pakiautomaatide kasutamine lisab aga täiendava paindlikkuse UPT kasutajatele. Maapiirkonnas, kus paljud inimesed käivad kaugemal tööl, on pakiautomaadi teenus mugavam, kui postkontori külastamine, mis on avatud üldjuhul tööaegadel. UPT osutaja peab juurdepääsupunkti paigutamisel võtma arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. Muudatus 2: universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel; ja muudatus 3: kontrolli UPT hinna üle hakkab teostama Konkurentsiamet. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimisest tingitud mõningast hinnatõusu aitavad leevendada eelnõus sätestatud postivõrgu kaasajastamise lahendused (muudatus 1) ning sätestatud üleminekuaeg. Kaasajastatud postivõrguga on võimalik UPT teenust osutada kuluefektiivsemalt ning seega on ka mõju UPT kasutajale väiksem. Mõju valdkond: Majanduslik mõju – mõju UPT osutajale ja UPT kasutajale Mõju sihtgrupp: UPT osutaja ja UPT kasutaja Mõju kirjeldus: põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud ja tagab mõistliku kasumi. Enam ei ole vajadust ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, kuna põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud. Mõju UPT kasutajale – ka UPT kõrgemate tasude puhul on nende taskukohasus postiteenuse kasutajatele tagatud, sest keskmiselt moodustavad kulutused UPT-le selle kasutaja igapäevastest väljaminekust väga väikse osa. Keskmiselt kulub UPT kasutajal aastas kümmekond eurot teenuse kasutamiseks. See hinnang arvestab kõiki UPT saadetisi. Kui jätta välismaalt saadetud UPT saadetised hinnangust kõrvale (üldjuhul Eesti elanik nende saatmise eest tasuma ei pea), kujuneb UPT-le tehtavate kulutuste suurus aastas ligikaudu poole väiksemaks (4–5 eurot). Samuti on olemas alternatiivseid võimalusi nii info ja teadete edastamiseks (eelkõige infotehnoloogilised võimaluse) kui ka postipakkide saatmiseks (eelkõige kullerpost ja pakiautomaaditeenus). UPT teenuse hinnatõusu puhul on mõjutatud enim eraklient (UPT) ja mikroettevõtja, kuid lähtudes iga üksiku isiku tarbimise mahust ei ole mõju oluline. Arvestades eelnõus sätestatut, kehtivaid seotud regulatsioone, tegevusluba, kokkuleppeid KOV-dega, UPT mahutrende, nende jätkumist samas ulatuses ning kulude kasvutrende oleks Eesti Posti prognoosi kohaselt UPT kulupõhine hind aastal 2026: • riigisiseselt saadetav standardkiri hinnanguliselt 2,4 EUR; • riigisiseselt saadetav tähtkiri hinnanguliselt 9,1 EUR; 28 • rahvusvaheline kiri hinnanguliselt 4,7 EUR; • siseriiklik pakk hinnanguliselt 8,25 EUR; Toodud hinnad lähtuvad mitmetest kriteeriumitest ja eeldustest, mille muutmisel muutub ka kõnealune prognoos. Samuti ei ole UPT teenus oma olemuselt sobilik kasutamiseks valdavale osale äriklientidest. Neile pakutakse juba täna UPT alternatiivseid teenuseid (ärikiri, pakiautomaat, kuller), mis sobivad kirjade ja pakkide saatmiseks, sh allahindlused saadetiste mahust või teenuse osutamise protsessist lähtudes. Eelnõu muudatused ei puuduta ärikirja ehk partiikirja ja partiipaki hinda. Nii praegu kui ka tulevikus on see äri ning hind kujuneb turutingimustes. Järeldus mõju olulisuse kohta: lähtudes väiksest tarbimise mahust ei ole mõju oluline. UPT liiga kõrge hinna riski maandab esmalt asjaolu, et Konkurentsiamet hinda kooskõlastades peab järgima, et see oleks jätkuvalt tasukohane ning vastuvõetav elanikele. Teisalt on eelnõusse lisatud üleminekuaeg, mis piirab järsku hinnatõusu. Lisaks muutuvad kasvava hinna puhul kasutajale alternatiiviks esemete ja dokumentide saatmisel ka teised väiksemad logistikafirmad ehk UPT osutaja peab kirja ning pakihinnaga konkurentsis püsimiseks suutma pakkuda konkurentsivõimelist hinda. Turg on avatud ja konkurendiks osutuvad ka naaberriikide ettevõtted. Liiga kõrge hinna riski realiseerumine ei ole tõenäoline. Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Mõju kirjeldus: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töökoormus jääb suurel määral samaks. Vähesel määral kasvab Konkurentsiameti töökoormus ajutiselt, kuna viimane peab välja töötama põhjendatud tasu metoodika. Samuti on põhjendatud tulukuse ületamise korral on Konkurentsiametil õigus sekkuda (peatada ettekirjutusega tasu suuruse rakendamine, kui see ei vasta seadusele (näiteks kasum ületab põhjendatud tulukuse). ETOE asutamise regulatsiooni sätestamisega seaduses ei kasva Maksu- ja Tolliameti töökoormus, kuna ka täna saavad Eestis tegutseda ETOE-d vastavalt Ülemaailmse Postiliidu kongressi otsusele C 63/2008. Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatus ei too kaasa riigiasutuste keskpikas vaates töökoormuse muutumist, suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. Monopoolse iseloomuga üldhuviteenuste valdkondades teostab teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu regulaator. Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi ja vee sektorites. Muudatus 4: postiseaduses tunnistatakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon. Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja Mõju kirjeldus: UPT osutajale ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajatele toob muudatus kaasa haldus- ja rahalise koormuse vähenemise. 29 Praegu kehtiva UPT makse määruse kohaselt riigisiseselt ja rahvusvaheliselt lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste makse määr on 8 eurosenti ning täht- ja väärtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste makse määr on 40 eurosenti iga saadetise kohta. Maksemäärad on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi, mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist positiivset mõju UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajate rahalisele koormusele ning töökorraldusele. Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet Mõju kirjeldus: Selle regulatsiooni kehtetuks tunnistamine toob kaasa nii postiteenuse osutajate kui ka Konkurentsiameti töökoormuse vähenemise, kuna Konkurentsiamet ei pea enam haldama UPT fondi ega menetlema ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks esitatud taotlusi, mille menetlemine on praktikas kujunenud vägagi ajamahukaks ja keeruliseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju Konkurentsiameti töökorraldusele. Muudatus 5: postiseaduses kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: rahastamiskohustusega postiteenuse osutajad Mõju kirjeldus: Seoses rahastamiskohustusega kaotamisega on mõistlik eemaldada tegevusloa regulatsioon väljaspool universaalset postiteenust, mis vähendab postiteenuse ettevõtjate halduskoormust. Ettevõtjad, kes soovivad Eestis pakkuda ükskõik millist postiteenust, mis jääb universaalsest postiteenusest välja, saavad tegutseda samadel alustel esitades MTR teate. Ka ei pea teenuseosutajad maksma riigilõivu, mis oli taotluse läbivaatamise eest 370 eurot ning tingimuste või tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest 250 eurot. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju postiteenuse osutajale on keskmine, kuna summad ei olnud suured ning tegevusluba tuli taotleda iga viie aasta tagant. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet Mõju kirjeldus: Tegevusloa regulatsiooni leevendamisega väheneb vähesel määral Konkurentsiameti töökoormus. Kuigi nimetatud tegevuslubasid ja nende menetlusi ei ole palju, kaob Konkurentsiametil kohustus tegevuslubasid kontrollida ja menetleda nende muudatusi 30 olukorras, kus sarnaseid teenuseid (nt kullerpost) osutatakse ainult teavitamiskohustusega. Seeläbi saab Konkurentsiamet keskenduda enda põhimääruses välja toodud tegevusele ehk järelevalve teostamisele ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle (antud hetkel siis UPT valdkonnas). Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väikene, kuna tegevusloa taotlusi ja nendega seonduv töökoormus oli vähene. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõul on minimaalne mõju riigieelarve tuludele. Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkt 1 kohaselt ei maksustata UPT käivet käibemaksuga, seega ei mõjuta UPT põhjendatud tasule üleminek riigieelarve tulu ega kulu. Eelnõuga kaotatakse ära tegevusloa esitamise kohustus väljaspool universaalset postiteenust, mistõttu ei tasuta edaspidi enam ka vastavaid riigilõivusid. Nimetatud riigilõivud olid vastavalt 370 eurot taotluse läbi vaatamise eest ning muutmise taotluse läbi vaatamise eest 250 eurot. Kuna tegevusloaga postiteenuse osutajaid on hetkel kaks ning väljastatud tegevusload kehtivad viis aastat, väheneb aastane riigieelarve tulu maksimaalselt mõne saja euro ulatuses, mis oleks laekunud tegevusloa tingimuste muutmise taotluse riigilõivu tasumisest või potentsiaalsest uue tegevusloa taotluse riigilõivu tasumisest. Mõju riigieelarve kuludele ei ole. Muudatustega ei kaasne postiteenuse osutajatele ega riigile täiendavaid kulusid. 8. Seaduse rakendusaktid Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse nelja majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust: 1) Postiseaduse § 4 lõike 13 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006. a määrus nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise UPTna edastamisele esitatavad nõuded“ – muudetakse määruse pealkirja ning määrus viiakse kooskõlla muudetud seadusega (määrusest eemaldatakse väärtsaadetise eraldi postiteenuse liigina); 2) Postiseaduse § 6 lõike 5 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a määrus nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused UPT osutaja määramiseks“ – määruses asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes; 3) Postiseaduse § 7 lõike 7 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006. a määrus nr 67 „Nõuded UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ – muudetakse määruse § 2 ning lisatakse juurde nõuded UPT osutamise kohta postiseaduse § 8 lõike 1¹, 36¹ lõike 1¹ ja § 37 lõike 1¹ alusel; 4) Postiseaduse § 40 lõike 6 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2009. a määrus nr 20 „UPT osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded“ – määruses asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes. Eelnõuga nähakse ette ühe Vabariigi Valitsuse määruse, ühe rahandusministri määruse ja kolme majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kehtetuks tunnistamine: 31 1) Vabariigi Valituse 05.03.2009. a määrus nr 46 „UPT makse määra kehtestamine“15 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud ajal; 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2009. a määrus nr 8 „Kasutajalt UPT eest võetav taskukohane tasu“16 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatud ajal; 3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a määrus nr 17 „Rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestuse andmete deklareerimise nõuded“17 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal; 4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2009. a määrus nr 21 „UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“18 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud juhul; 5) rahandusministri 19.03.2009. a määrus nr 24 „UPT makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“19 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal; 9. Seaduse jõustumine Seadus, välja arvatud § 1 punktid 1, 13, 20-27, 48, 50 ja 52, jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Muul ajal jõustuvate punktide kohta on antud täpsem põhjendus seletuskirja § 4 selgitustes. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, ASile Eesti Post, Nova Post Estonia OÜ-le ja Sotsiaalkindlustusametile. Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid märkustega. Kõik arvamused ja kommentaarid ning nendega arvestamine on välja toodud seletuskirja lisas 1. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/120022014005 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015047 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010063 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/13156505 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011079 32 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0073 - postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d4bbef7c-a51f-459c-b4f9-1ae428c881aa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d4bbef7c-a51f-459c-b4f9-1ae428c881aa?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main