3. isiku vastus vaidlustusele

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 18.06.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 292019 Kolmas isik: Eurosec OÜ Registrikood: 11606119 Treiali tee 2-7, 75213, Rae vald e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Transmitter OÜ Registrikood: 11219457 Oda tn 2-32, 10415, Tallinn e-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143, Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Päästeamet Registrikood: 70000585 Raua tn 2, 10124, Tallinn e-post: [email protected] [email protected] [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Erki Fels advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic e-post [email protected] KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE  Sorainen – 2/4 – TAOTLUSED 1. Jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. 2. Jätta kolmanda isiku menetluskulud vaidlustaja kanda. Mõista kolmanda isiku kantud menetluskulud kolmanda isiku kasuks välja vaidlustajalt. 1. SISSEJUHATUSEKS 1. Transmitter OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas 09.06.2025 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (edaspidi VaKo) vaidlustuse Päästeameti (edaspidi hankija) riigihankes „Välivoodite ostmine“ (viitenumber 292019) tehtud otsustele (edaspidi vaidlustatud otsus), millega hankija otsustas vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldada. 2. 11.06.2025 esitas Eurosec OÜ (edaspidi kolmas isik) VaKo-le taotluse kolmanda isikuna vaidlustusmenetlusse kaasamiseks, kuna on seisukohal, et vaidlustuse läbivaatamise käigus võidakse otsustada tema õiguste üle. 13.06.2025 rahuldas VaKo kolmanda isiku taotluse. 2. HANKIJA OTSUS ON ÕIGUSPÄRANE JA PÕHJENDATUD 3. Vaidlustus põhineb kahel peamisel argumendil. Esmalt heidetakse hankijale ette otsuse vormilisi puudusi ning seejärel sisulisi eksimusi, mis vaidlustaja väitel seisnevad lähtumises ebaõigetest asjaoludest ja asjakohatutest kaalutustest. Kumbki vaidlustaja väide paika ei pea. 2.1. Hankija on vaidlustaja heastamismeetmeid piisavalt käsitlenud 4. Kolmas isik mõistab hankija teadet vaidlustatud otsuse kohta, vaidlustust ning hankija vastust sellele kokkuvõttes nii, et vaidlustaja kinnitas hankepassis vähemalt ühe varasema hankelepingu rikkumist seonduvalt riigihankega 286213. Kolmandal isikul puudub üksikasjalik teave sellest, mida vaidlustaja hankepassis väitis, kuid hankija vastusest vaidlustusele nähtub, et vaidlustaja väited hankepassis olid ilmselt äärmiselt üldsõnalised. 5. Kui hankija vastust tõe pähe võtta, siis on vaidlustaja lihtsalt väitnud, et teeb nüüd kõike paremini. Seetõttu pole ka midagi imestada selle üle, et hankijale ei olnud need vaidlustaja väited tõsiseltvõetavad. Ka kolmandale isikule näivad need sisuliselt katteta lubadustena, kuna selle asemel, et selgitada, mida vaidlustaja on siis heastamiseks teinud, väidab vaidlustaja nt, et on „varumas laoseisu enimnõutud kaupade osas“, mis on tulevikku suunatud lubadus, mitte aga minevikus võetud heastamismeede. Ka kirjanduses on rõhutatud, et heastamise eesmärk ei ole võimaldada ettevõtjal asuda alles hankemenetluse ajal heastamismeetmeid rakendama.1 6. Vaidlustaja heidab vaidlustuses hankijale mitmel korral ette sedagi, et hankija ei küsinud vaidlustajalt heastamismeetmete kohta täpsustavaid küsimusi. Olukorras, milles hankijale pole vaidlustaja väited tõsiseltvõetavad, ei saa hankijale selgituste küsimata jätmist ette heita. Veelgi enam, vaidlustaja „unustab“ siinkohal ka selle, et RHAD-s „Riigihanke selgitav dokument“ p- s 8.6 oli pakkujatele antud käitumisjuhis ka puhuks, kui soovitakse heastamisele tugineda. Selle juhise sisu oli kokkuvõtvalt see, et pakkuja peab vastavad tõendid esitama pakkumuses. 7. Vaidlustusest ega hankija vastusest sellele ei nähtu, et vaidlustaja oleks mistahes hetkel mistahes tõendeid heastamise kohta esitanud. Kohustus tõendeid esitada koos pakkumusega ei olnud ka kuidagi mitmeti mõistetav, seega pidi vaidlustaja seda kohustust järgima. Kolmandale isikule ei nähtu sedagi, et vaidlustaja oleks oma väidetavate heastamismeetmete asjakohasust ja tõsiseltvõetavust asunud vaidlustusmenetluses millegagi tõendama. Sellest saab järeldada 1 RHS kommentaarid, § 97 komm., p 33.  Sorainen – 3/4 – üksnes seda, et lisaks hankepassis esitatud lubadustele ennast parandada, ei olnudki vaidlustajal mistahes tõendeid, kuivõrd vastasel korral oleks mõistlik vaidlustaja esitanud need kasvõi koos vaidlustusega, rääkimata nende esitamisest koos pakkumusega, nagu nõudis RHAD. 8. Eeltoodu tähendab kokkuvõtvalt seda, et kuna hankija oli vaidlustajale RHAD-s andnud selge juhise, et tõendid tuleb esitada koos pakkumusega ja vaidlustaja neid juhiseid ei täitnud, siis puudusid hankija jaoks ka takistused võtmaks seisukohta talle esitatud andmete alusel ning lähtudes isiklikust kogemusest, mis hankijal riigihankest 286213 oli. Kolmandale isikule on hankija kaalutlused mõistetavad juba selles piiratud ulatuses, mida vaidlustus avab ning igal juhul ühemõtteliselt selged juba hankija vastusest vaidlustusele. Seega ei ole tõsiseltvõetav ka vaidlustaja väide, et hankija tema väidetavaid heastamismeetmeid piisavalt ei käsitlenud. 2.2. Hankija on vaidlustaja kõrvaldamist ilmselt piisavalt põhjendanud 9. Teiseks vormiliseks veaks peab vaidlustaja seda, et hankija pole väidetavalt vaidlustaja kõrvaldamist piisavalt põhjendanud. Kuigi kolmandale isikule ei ole kättesaadavad vaidlustaja kõrvaldamise otsuse põhjendused, nähtub juba vaidlustusest tõsiasi, et hankija on vaidlustatud otsuses selgitanud põhjuseid, miks vaidlustaja kõrvaldatakse. Nõnda väidab vaidlustaja ise, et hankija on kirjeldanud rikutud lepingu tingimuse olulisust ja rikkumise olulisust. 10. Kui hankija on juba vaidlustaja arvates piisavalt sedastanud, et tegemist oli varasema hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumisega ning vaidlustajale ei saanud olla teadmata ka temale tehtud leppetrahv, siis olid kõik RHS § 95 lg 4 p 8 kooseisu elemendid täidetud ja vaidlustaja pidi sellest nii ka aru saama. 11. Eluliselt ei saa olla usutav seegi, et vaidlustaja ei saanud aru, et tarneaeg oli riigihankes 286213 oluline hankelepingu tingimus ega sedagi, et tarnega hilinemine 40 päeva ei saaks näituseks olla hankelepingu oluline rikkumine. Seetõttu ei saanuks hankija siseveendumuse kujunemine vaidlustaja jaoks ettenägematu olla isegi siis, kui hankija poleks oma otsust üldse põhistanud või oleks piirdunud üksnes paari lausega nagu vaidlustusest justkui järeldada võiks. 2.3. Vaidlustaja kõrvaldamine on õiguspärane 12. Kolmas isik nõustub hankija vastuses esitatud selgituste ja õigusliku argumentatsiooniga ega asu seda siinkohal detailselt üle kordama. Mistahes pakkuja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel on hankija siseveendumuse küsimus, mis tugineb kahele sambale – hankija on arvesse võtnud õigeid asjaolusid ja on neid asjaolusid ka õigesti kaalunud. 13. Kolmanda isiku arvates ei saa hankija vastusest ja osaliselt isegi vaidlustusest lähtudes eeltoodus kuidagi kahtlust olla. Hankijale olid otsuse tegemisel teada järgmised asjaolud: 1) välivoodite soetamine on avalikes huvides; 2) riigihanke 286213 minikonkursi ese oli käesolevale riigihankele sarnane – välivoodite soetamine; 3) vaidlustaja võitis viidatud riigihanke üksnes seetõttu, et lubas lühikest tarneaega; 4) vaidlustaja oma lubadustest kinni ei pidanud ja hilines tarnega 40 päeva; 5) tarneaeg oli hankelepingu oluline tingimus, selle ületamine 40 päeva võrra oli oluline rikkumine – järelikult rikuti hankelepingu olulist tingimust oluliselt; 6) hankija kohaldas leppetrahvi – RHS § 95 lg 4 p 8 kõik eeldused olid täidetud; 7) kolmandale isikule ei nähtu, et vaidlustaja oleks leppetrahvi vaidlustanud, järelikult oli vaidlustaja vähemalt rikkumise faktiga päri; 8) rikkumine ei olnud vabandatav;  Sorainen – 4/4 – 9) vaidlustaja hankepassis esitatud kirjeldus ei olnud tõsiseltvõetav ega vähemalt osaliselt isegi asjakohane, vaidlustaja mistahes tõendeid koos pakkumusega ei esitanud. 14. Kolmandale isikule arusaadaval võttis hankija kõik need asjaolud oma vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks, tegemist ei ole ühelgi moel asjakohatute kaalutlustega. Vaidlustus saaks seega osutuda edukaks üksnes siis, kui hankija kogu selle kogumi pinnalt asjaolusid ilmselgelt valesti kaalus ja nõnda ebaõige otsuseni jõudis. 15. Tulenevalt haldus- ja kohtupraktikast, millele viitas oma vastuses ka hankija, ei saa VaKo ega kohus hankija kaalutlusruumi asendada enda hinnangutega pakkuja usaldusväärsusele. Ehk teisisõnu tähendab see lõppastmes järeldust, et kui hankija on kaalunud õigeid asjaolusid ning pole neid kaalunud ilmselgelt valesti, siis on hankija otsus vaidlustaja kõrvaldamiseks igal juhul õige ja vaidlustus seetõttu rahuldamisele ei kuulu. 3. MENETLUSLIKUD TEATED 16. Tulenevalt VaKo 13.06.2025 otsusest rahuldada kolmanda isiku taotlus menetlusse kaasamiseks, andis VaKo kolmandale isikule seisukoha esitamiseks tähtaja 18.06.2025. Seega on seisukoht esitatud tähtaegselt. 17. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat